Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit.

Head ametikaaslased, meil on nüüd järgmine protseduur vaja ära teha. Seoses Riigikogu liikme Ants Laaneotsa tagasiastumisega asus täna, 13. juunil Riigikogu liikmeks asendusliige Mihkel Lees. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Palun teid Riigikogu kõnetooli.

Aitüma, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid!

Me tervitame ka esimeest.

Aitüma, austatud esimees! Sai ka öeldud … Aseesimees. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)

Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48. 

Ja nüüd on suurepärane võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ootame juhatuse poolt aktiivset osavõttu selles korras. Kõnesoove ei ole. Läheme tänase päevakorra juurde.

Esimeseks päevakorrapunktiks on Eesti Panga 2023. aasta aruanne. Lubage lühidalt teile tutvustada, enne kui me asume arutelu juurde, selle menetlemise korda. Esiteks on Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ettekanne kuni 30 minutit. Juhataja võib kokkuleppel ettekandja aega pikendada. Siis on küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. 

Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Panga presidendi Madis Mülleri. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Olen teie ees selleks, et anda taas ülevaade Eesti Panga tegevusest. Tänan teid selle võimaluse eest.

Et keskpanga tegevusega seotud teemadest on viimase aasta jooksul kindlasti kõige rohkem tähelepanu saanud kiire hinnatõus ja kõrged intressimäärad, siis tahaksin alustuseks rääkida just inflatsioonist, majandusest ja rahapoliitikast. Täpselt nädala eest otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus esimest korda peaaegu viie aasta järel, et langetame intressimäärasid. Enne seda oli alates 2022. aasta suvest kestnud euroala ajaloo kõige kiirem intressimäärade tõstmise periood. Viimase üheksa kuu jooksul olid intressimäärad püsinud stabiilselt kõrgel. Intressimäärade langetamine oli otsus, mis sai võimalikuks tänu Euroopa Keskpanga nõukogu piisavale kindlustundele, et kiire inflatsioon euroalal on lõpuks taltunud ja naaseb hinnastabiilsuse eesmärgi juurde, mille järgi tarbijahinnad kasvaksid 2% aastas. Hinnatõus on aeglustunud, esiteks, tänu energiahindade langusele, kuid üldiselt on nõrgenenud enamike kaupade ja teenuste hinna tõusu surve. Oma osa on kindlasti mänginud ka keskpanga karmistunud rahapoliitika, mis on laenukasvu ja üldist majandusaktiivsust veidi tagasi hoidnud. 

Tõstsime Euroopa Keskpangas alates 2022. aasta juulist euroala baasintressimäärasid kokku kümme korda, mis on euroala ajaloos kõige järsum intressimäärade tõstmise tsükkel. Ent teisalt ei ole euroalal ka nii kiiret hinnatõusu varem nähtud. Mitme kriisi koosmõjul küündis euroala hinnakasv oma haripunktis ehk 2022. aasta oktoobris üle 10%. Läinud aasta detsembriks oli see aeglustunud alla 3% ning kõige värskematel andmetel kallinesid maikuus euroalal hinnad aastatagusega võrreldes 2,6%.

Alustasin just hinnatõusu temaatikast, sest hinnastabiilsuse tagamine on Eesti Panga ja teiste euroala keskpankade peamine ülesanne. See on stabiilse majanduskasvu üks nurgakividest ja läheb inimestele kõige rohkem korda, sest see mõjutab nende igapäevast toimetulekut. Läinud aastal küsisime Eesti inimestelt, mis on nende suurim majandusmure. Pea kolm neljandikku vastanuist seadis esikohale kiire hinnatõusu ja sama mustrit näeme ka värskes Eurobaromeetri küsitluses. See näitab, kui tähtis on, et keskpank oleks valmis liiga kiirele hinnatõusule reageerima. Kiirel hinnatõusul on ränk mõju nii majandusele kui ka üksikisikute heaolule. Keskpanga ravim intressimäärasid tõstes on küll kibe, aga siiski paraku vajalik. Läinud aasta oktoobris nägime, et keskpanga poliitika oli juba avaldanud tuntavat mõju, toonud kaasa laenukasvu aeglustumise, hoidnud mõnevõrra tagasi üldist majandusaktiivsust ja aidanud aeglustada hinnatõusu. Sellisel intressimäärade tasemel paistis hinnastabiilsuse eesmärk juba saavutatav. Peamine küsimus edasiseks oli, kui kauaks peavad intressimäärad sellele kõrgele tasemele püsima jääma. 

Peale intressimäärade saab keskpank majanduses ringleva raha hulka ja hindu mõjutada finantsvarade, näiteks valitsuse võlakirjade ostmise ja müümisega. 2014. aastal käivitasime niinimetatud laiendatud varaostukava, et ergutada euroala majandust ohtlikult aeglase hinnatõusu oludes. Pandeemia alguses suurendasime võlakirjaoste, et tervisekriisile ei lisanduks finantsturgude kriis. Eelmisel aastal leidsime aga Euroopa Keskpanga nõukogus, et euroala majandus ja finantssektor nii ulatuslikku tuge enam ei vaja ning aeg on küps võlakirjaportfelli vähendada. Selle tulemusena kahanes euroala keskpankade võlakirjaportfell läinud aasta lõpuks ligi 243 miljardi euro võrra 4,7 triljoni euroni. Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan öelda, et neil on olnud oodatud mõju, need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud, kuid me ei ole ka veel päris sihil. Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi aeglustub inflatsioon 2%-ni 2025. aasta teiseks pooleks. Selle saavutamiseks peavad aga intressimäärad eeldatavasti veel mõneks ajaks keskmisest kõrgemale siiski jääma.

Siia jätkuks on sobilik rääkida Eesti Panga majandustulemustest, mida rahapoliitilised otsused väga vahetult mõjutavad. Nii nagu 2022. aastal mõjutas intressimäärade tõus ka eelmisel aastal negatiivselt paljude keskpankade majandustulemusi. Eesti Pank teenis siiski tulu, mida saime kasutada selleks, et osaliselt taastada aasta tagasi kasutusele võetud finantspuhvreid. Mäletatavasti sai Eesti Pank 2022. aastal intressimäärade tõusu tõttu oma väärtpaberiportfellilt kahjumi, mille katmiseks pidime käiku laskma varasemate aastate kasumitest moodustatud riskieraldised. Neid puhvreid taastasimegi, mille järel on ka meie 2023. aasta kasumiaruandes tulemiks null. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nüüd aga lühidalt Eesti majandusest, mille arengut on keskpank jälginud tavapärase tähelepanuga. Eesti majandus langes mullu teist aastat järjest. Majanduse käekäiku mõjutasid negatiivselt mitu tegurit. Eksporti piiras nõrkus meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas Skandinaavias, kus Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõimet õõnestas ka euro ebaebasoodne vahetuskurss Rootsi ja Norra krooni suhtes. Konkurentsivõimet halvendas lisaks see, et siinsed tööjõukulud kasvasid palju kiiremini. Samuti on Venemaa sõda Ukrainas ja selle järelmid Eesti majandust mõjutanud rohkem kui kaugemaid Euroopa riike. 

Euroala intressimäärade tõustes muutusid investeerimisprojektid kulukamaks ning laenu võtnud peredele jäi vähem raha muudeks kulutusteks, sest nende intressikulud olid suuremad. Teisalt kasvas huvi säästa, mistõttu kasvasid jõudsalt tähtajalised hoiused. Võrreldes muu Euroopaga mõjutasid Eesti majandust negatiivselt ka heitlikumad energia hinnad ja asjaolu, et valitsus sekkus majandusse erinevate tugimeetmetega suhteliselt vähem. 

Venemaa algatatud sõja ja sanktsioonide tõttu paljud varasemad ärimudelid enam Eesti ettevõtjate jaoks ei toiminud. Ettevõtted on küll asunud otsima alternatiive ja uusi turge, kuid need muudatused võtavad aega. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus püsihindades 3%. Seevastu jooksevhindades on Eesti majandus tublisti kosunud. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on meie sisemajanduse kogutoodang kolmandiku jagu suurem. Tähelepanuväärne on seejuures, et tööturg on majanduslanguses seni väga hästi vastu pidanud ja hõive oli eelmisel aastal lausa läbi aegade suurim. Hinnatõus oli samas läinud aastal ikka veel hoogne, ehkki 2022. aasta tipuga võrreldes märksa aeglasem. Eestis kallines tarbijakorv aasta kokkuvõttes 9,2%. Seda vedas aga hinnatõus, mis kestis energiakriisi algusest kuni 2023. aasta kevadeni. Alates läinud aasta aprillist kuni aasta lõpuni hinnatase Eestis enam sisuliselt ei kerkinud. See tähendab, et keskmise palga ostujõud jätkas järk-järgult taastumist. Läinud aasta detsembriks oli Eesti hinnatõus kahanenud aasta võrdluses 4%-le. Inimeste tarbimisvõimet ja seekaudu ka majandusaktiivsust kujundab nüüd aga hinnatase, mis on umbes kolmandiku võrra kõrgem kui vaid kolm aastat tagasi. 

Pikalt väldanud majanduslanguse ja kõrgemate intressimääradega kaasneb risk, et Eesti ettevõtetel ja majapidamistel on raskem laene tagasi maksta. Seni on aga siiski halbade laenude osakaal varasemate majanduslangustega võrreldes püsinud väike. Enam kui 60 päeva üle maksetähtaja läinud laene on praegu sedavõrd vähe, et need moodustavad laenuportfellidest pankadel vaid 0,3%, samas kui näiteks 2008. ja 2009. aasta kriisi ajal oli probleemsete laenude osa 25 korda suurem, suhteliselt tipnedes 7,5% juures kogu portfellist. 

Ettevõtted on suuremate laenumaksetega toime tulnud tänu varasematele headele aastatele, kogutud puhvritele ja samuti kasvanud käivetele, mida omakorda vedas hinnatõus. Märkimisväärseid probleeme ei ole me näinud ka kinnisvarasektoris, mis võinuks finantssüsteemi mõjutada pankade kaudu, kes on kinnisvarasektorile laenu andnud. Majapidamiste maksevõime on püsinud hea tänu sellele, et kasutusele on võetud varasemaid sääste, et tööpuudus on kasvanud üsna vähe ja palgakasv on jätkunud. Keerulisest majandusolukorrast hoolimata on laenude kättesaadavus Eestis püsinud hea, ehkki laenunõudlus on samal ajal mõnevõrra vähenenud. 

Eesti pankade kasumid suurenesid mullu märkimisväärselt, kuna intressimäärade tõustes kasvasid laenudelt teenitavad intressitulud kiiremini kui hoiustele makstavad intressid. See tõi kaasa ka avaliku diskussiooni pankade kasumite täiendava maksustamise üle. Saan öelda, et Eesti Pank ei toeta ideed, et panku peaks teistest ettevõtlusharudest kuidagi põhimõtteliselt teistmoodi maksustama. Samas olime skeptilised ka pankade ettepaneku suhtes tuua riigieelarvesse lisaraha, maksta ulatuslikke erakorralisi dividende varasemate aastate kasumitest. See nimelt vähendab pankade vahendeid, millest katta suurema võimaliku tulevase kriisi korral võimalikke laenukahjumeid. Keskpanga hinnangul on Eesti pankade kapitalipuhvrid lähitulevikus siiski piisavad. Sellele aitab kaasa ka Eesti Panga otsus tõsta pankade niinimetatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue alates möödunud aasta detsembrist 1,5% peale.

Rääkides veel meie niinimetatud makrojärelevalve, finantsjärelevalve meetmetest, siis otsustasime läinud aastal mõnevõrra leevendada reegleid, mida pangad peavad järgima eluasemelaenude pakkumisel. Kuna kodulaenude intressimäärad olid juba tõusnud üsna kõrgele, ei nõua me enam, et pangad hindaksid laenuvõtja maksevõimet veel tunduvalt kõrgemate intressimäärade korral. 

Pankade kasumite kasvu valguses hindas Eesti Pank koos Finantsinspektsiooniga konkurentsi Eesti kodulaenude turul. Leidsime, et konkurents Eesti laenuturul on nõrgem kui suures osas arenenud riikides ja see avaldub peamiselt kõrgemas laenuhinnas ehk intressimääras. Tegime ka ettepanekuid, mis parandaksid kodulaenuturu toimimist ja soodustaksid panganduses konkurentsi. Need on seotud eelkõige laenude refinantseerimisega ehk oma kodulaenu kolimisega ühest pangast teise, mis meie hinnangul võiks olla klientide jaoks lihtsam ja soodsam. Nende ettepanekute elluviimine eeldab osaliselt ka seadusemuudatusi, mistõttu loodan, et selleteemalised arutelud jõuavad peagi ka siia saali. 

Nüüd aga lühidalt veel muudest teemadest, mille kallal Eesti Pangas eelmise aasta jooksul töötasime. Pöörame järjest rohkem tähelepanu meie kriisikindluse parandamisele. Seaduse järgi on Eesti Panga korraldada, et sellised elutähtsad teenused nagu maksed ja sularaharinglus toimiksid ka hädaolukorras. Läinud aastal laiendasime elutähtsat teenust osutavate pankade ringi, kellel peab olema valmisolek pakkuda Eestis teenuseid ka kriisiolukordades. Swedbanki ja SEB, Luminori ja LHV kõrval on nüüd elutähtsa teenuse osutaja ka Coop Pank. Lisaks uuendasime makseteenuste ja sularaharingluse hädaolukorra lahendamise plaane, et olla nendes valdkondades kriisideks veelgi paremini valmis. 

Tulevikku vaadates ja ka Ukraina õpikohtasid arvestades on tähtis, et pangad looksid endale võimekuse tagada teenuste toimepidevus Eestis asuvatest infosüsteemidest sõltumatult. Julgen väita, et kogu kriisivalmiduse kontseptuaalses lähenemises on Eesti Pank saanud euroalal tunnustatud arvamusliidriks. Toimepidevuse tagamisel on vajalikud ka õppused. Sularaharingluse osaliste ja riigiasutuste koostöös korraldasime läinud aastal sularaharingluse kriisiõppuse, koos kõigi elutähtsat teenust osutavate pankadega korraldasime makseteenuse õppuse ning USA rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus Põhja- ja Baltimaade ühine küberõppus Northern Bastion. Testisime ka Eesti Panga enda protsesside toimepidevust ja sarnasel kursil kindlasti jätkame selgi aastal. 

Kriisikindluse teemaga on osaliselt seotud ka Euroopa Keskpanga digieuro arendusprojekt. Digitaalne euro oleks edaspidi veel üks alternatiiv, mis tagaks maksete toimimise isegi siis, kui kaardisüsteemid või elutähtsat teenust osutavad pangad mingil põhjusel ei tööta. Digieuroga saaks tulevikus makseid teha ka ilma internetiühenduseta. Ja laiemalt on digieuro mõeldud universaalseks maksevahendiks Eestis ja kõikjal euroala riikides, nii nagu eurosularaha on juba kõikjal euroalal aktsepteeritud maksevahend. 

Üks Eesti Panga ettepanek, mida möödunud aastal koos Rahandusministeeriumiga edasi viisime ja mis on edukalt seaduseks saanud, puudutas niinimetatud ümardamisreeglit. Sellega soovisime vähendada vajadust juurde toota ühe- ja kahesendiseid münte. Olen seda teemat ka siin saalis ja fraktsioonidega kohtumistel varem tõstatanud ja mul on tõesti väga hea meel, et see ettepanek leidis Riigikogus teie toetuse ja jõustub tuleva aasta algusest. See tähendab, et füüsilistes müügikohtades tekib kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõplik maksumus üles- või allapoole lähema viie sendini. See on meie hinnangul igati mõistlik ja keskkonnasäästlik otsus. 

Lisaks käivitasime läinud aastal müntide taaskasutuse suurendamiseks koos Omnivaga mündikorjekampaania, mille käigus saab mündid vahetada kupüüride vastu. Mündikorje oli eeskujuks mitmele kommertspangale, kes on nüüd kevadel pakkunud oma klientidele kampaania korras samuti võimalust tasuta münte ära tuua ja pangakontole panna. 

Müntide taasringluse suurendamine on vaid üks osa tegevustest, millega Eesti Pank toetab kestlikumalt majandamist. Jälgime kestlikkuse põhimõtteid ka oma investeeringutes ja panga töökorralduses. Niisamuti arendame pidevalt oma töötajate teadmisi ja võimekust, et kliimamuutuste ja nende pidurdamiseks rakendatud meetmete mõju oma analüüsides, prognoosides ja riskihinnangutes paremini arvesse võtta. Nagu hiljuti siin saalis arupärimisele vastates nentisin, on kliimamuutuste ohjamiseks mõeldud kliimapoliitikal märkimisväärne mõju nii majandusele kui ka finantssüsteemile ja keskpangad peavad seda mõistagi arvesse võtma. 

Eesti Pank nõustab valitsust erinevatel majandusteemadel. Ka möödunud aastal muu hulgas hoiatasime, et sügav ja püsiv lõhe valitsussektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ning hakkab majandust koormama. Äsja kärpis reitinguagentuur Standard and Poor's Eesti riigireitingut. Oluline põhjus oli Ukraina sõja lähedus ja selle negatiivne mõju meie majandusele, kuid selles otsuses mängis rolli ka Eesti riigi võla kiire kasv. Meie soovitus on olnud taastada eelarve tasakaal võimalikult ruttu. Koos intressimäära tõusuga on suurenenud võla teenindamise kulud, mis jätavad valitsusele järjest vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustamisel ning vähem võimalusi majandusele tuge pakkuda, kui see peaks vajalikuks osutuma. Tingliku puhvrina tuleks käsitleda ka valitsuse piisavalt madalana hoitud võlakoormust, mis jätab Eesti riigile võimaluse keerulises olukorras raha juurde laenata. Eesti Panga soovitus on olnud, et Eesti kehtestatud riigisisesed eelarvereeglid peaksid olema mõnevõrra rangemad kui Euroopas ühiselt kokkulepitud reeglid, et hoida võlakoormuse kasv kontrolli all ning koguda headel aegadel piisavalt reserve. Pikemas vaates toetavad kindlasti korras riigirahandus ja väike võlakoormus ka Eesti konkurentsi ja kasvuvõimet. 

Eesti majanduse konkurentsivõimet lahkasime läinud aastal põhjalikult ka keskpanga korraldatud avalikul seminari, kuhu kaasasime muu hulgas Soome Panga kolleegid ja nende riigi kogemuse. Arutlesime koos ettevõtjatega, kas Eesti pika majanduslanguse taga on ajutised raskused või on majanduse kasvuvõime saanud ka püsivamalt kahjustada. Eesti Panga hinnangul võiks selline monitooring ja arutelu toimuda ühiskonnas pidevalt. 

Kasutan võimalust ka tänada Riigikogu majanduskomisjoni, kes tegi mullu otsuse kokku kutsuda konkurentsivõime ekspertkogu, kus osalesid ka Eesti Panga esindajad. Äsja oli teema Riigikogu saalis ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning töö tulemusena valmib peagi lõpparuanne analüüsi ja soovitustega. 

Rahvusvahelisest koostööst on hea meel mainida, et esimest korda sai Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i Põhja- ja Baltimaade valijaskonna direktoriks inimene Baltimaadest, läinud aasta algusest, nimelt on selleks Leedu keskpanga endine president Vitas Vasiliauskas. Tema kolmeaastase ametiaja jooksul osaleb valijaskonna juhtimises koos Leedu ja Lätiga esimest korda ka Eesti. Samuti otsustati läinud aasta lõpus IMF-i kvoodireform fondi laenuvõime säilitamiseks, mis eeldab ka Eestilt lisamakset, mida Eesti Pank on Riigikogu nõusolekul, mida ma tean, et te käsitlete, just lähiajal valmis tegema. 

Kokkuvõtteks on euroalal aeglustunud hinnatõus peatanud intressimäärade kiire tõusutsükli ja võimaldanud Euroopa Keskpanga nõukogul teha juba esimese intressimäärade kärpe. See ei tähenda veel, et intressimäärad alanevad kiiresti. Me ei ole siiski oma eesmärki saavutanud. Majanduses laiemalt hinnasurvet iseloomustav alusinflatsioon on veel kiire ning samuti on kiire teenuste hinna tõus, mida mõjutab euroalal samuti jätkuvalt tempokana püsiv palgakasv. Nii nagu nägime maikuu esialgsest hinnangust euroala inflatsioonile, võib hinnatõusu tempo ka ajutiselt uuesti kiireneda. 

Eesti majanduses jätkus esimeses kvartalis langus, aga aasta teise poole suhtes oleme optimistlikumad. Energia hinnad on langenud, inimeste ostujõud paranenud, investeeringud kasvanud, tööjõukulude kasv aeglustub ja prognooside põhjal peaks ekspordi sihtturgude nõudlus ka hakkama järk-järgult taastuma. See annab lootust, et ka Eesti majanduse olukord tervikuna hakkab paranema. Paari päeva pärast avaldame Eesti Panga uuendatud majandusprognoosi täpsemate numbritega. 

Teisalt püsivad tõsised riskid. Sõda Ukrainas kestab kolmandat aastat. Tekkinud on uued sõjakolded Lähis-Idas ning pinged suurriikide vahel on järjest teravnenud. See võib uuesti kergitada energia, muude sisendite ja transpordi hindu ja sellega kiirendada ka üldist hinnakasvu. Äsja sai valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis, mis võib samuti seada Euroopa majandusele uusi suundi. Euroopa Keskpangas ja Eesti Pangas jätkame aga pingutusi oma peamise mandaadi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks. Siinkohal lõpetan. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele. Aitäh!

Austatud panga president, suur tänu teile teie ettekande eest! Küsimusi on teile tublisti. Hakkame pihta. Tanel Kiik! 

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma küsin teilt sama, mida ka kohtumisel rahanduskomisjoni ja Eesti Panga vahel. See puudutab majanduslikku ebavõrdsust ja selle mõju potentsiaalsele majanduskasvule. Kas ja mil määral te olete näinud seda probleemina Eesti Panga vaates, seda sissetulekute ebavõrdsust? Varanduslik kihistumine võib pärssida Eesti majanduskasvu potentsiaali, eriti just sellistel ebakindlamatel aegadel, kus sisetarbimine seetõttu kannatab. Ja küsimuse teine pool on see. Kui te ei ole seda käesolevas aruandes ja praeguses töös liiga palju hinnanud, siis kas on võimalik, et näiteks, kui te tulete aasta pärast oma aruannet taas tutvustama siia, siis saate sellele teemale mõnevõrra rohkem tähelepanu juhtida? Seda eriti arvestades just seda väga kõrget inflatsiooni, mis vahepeal olnud on, ja üle kahe aasta kestnud majanduslangust.

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et me ei ole teinud sellist süvitsi uuringut ebavõrdsuse makromajandusliku mõju kohta. Küll me oleme hinnanud Eesti inimeste varanduslikku ja sissetulekute ebavõrdsust, seda muu hulgas iga paari aasta tagant toimuva majapidamiste finantskäitumise uuringu kaudu. Võib öelda, et Eestis ebasissetulekute ebavõrdsus on Euroopa keskmisest mõnevõrra suurem. Ta on enam-vähem püsinud samal tasemel või viimastel aastatel, kui pikemat vaadet võtta, tegelikult see pikemaajalise trendina on isegi pigem vähenenud. Just madalama sissetulekutega inimeste sissetulekud on viimasel ajal pisut enam kasvanud käsikäes muu hulgas näiteks miinimumpalga tõusuga. Samal ajal varade ebavõrdsus on jällegi mõnevõrra suurem, võrreldes teiste riikidega, võrreldes nende suhtelise sissetulekute ebavõrdsusega. Ma arvan, et need mõjud majandusele üldiselt võiksid olla mõlemapidised. Aga see on tegelikult hea ettepanek, mille ma panen kõrva taha. Võib-olla saame seda veel põhjalikumalt ja pikemalt oma järgmistes analüüsides hinnata.

Kristo Enn Vaga, palun! 

Hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Te olete ühismeedias ka öelnud, et riik võiks järgmisena anda välja jaeinvestoritele suunatud riikliku võlakirja. Kas te näete, et see võiks olla meede, kus Eesti riik saaks parematel tingimustel laenu kui näiteks rahvusvaheliselt kapitaliturult ning mis potentsiaali te näete sellisel moel raha kaasamiseks, kui näiteks võetakse ja emiteeritakse võlakirju, mille eesmärk oleks riigikaitsesse lisaraha tuua?

Aitäh küsimuse eest. Jah, ma arvan küll, et ka jaeinvestoritele, kohalikele jaeinvestoritele Eesti riigi võlakirjade emiteerimine on hea plaan, mida võiks proovida teha. Kuna seda hiljutist kogemust ei ole, siis on raske hinnata, kui populaarseks see võib osutuda. Üks eelis muu hulgas tuleneb sellest, et need intressitulud, mida investorid, antud juhul Eesti inimesed teeniksid, jäävad Eestisse ja Eesti majandusse eeldatavasti investeeritakse edasi või jõuaksid Eestis tarbimisse. Seeläbi toetaksid need meie majandust veel pisut enam võrreldes välismaale makstavate intressikuludega. 

Kui teha selline võlakirja emissioon just sihitult kaitseinvesteeringute, kaitsekulutuste katmiseks, siis ma arvan, et see võib äratada veel rohkem tähelepanu. See võib motiveerida inimesi neid võlakirju ostma veel rohkem kui juhul, kui ei oleks öeldud, milleks seda raha kulutatakse. Nii et ma arvan, et seda tasuks proovida, seda, kui edukaks see osutub. Ja võib-olla peaks kaaluma ka mingeid täiendavaid soodustusi. Ma tean, et mõnedes riikides näiteks inimese küsitakse väiksemat tulumaksu riigi või valitsuse võlakirjadelt teenitud intressituludelt. See küll tähendaks väiksemat eeldatavat intressikulu valitsuse jaoks. Ma arvan, et seda tasub hinnata selle esimese emissiooni võib-olla suhtelise edukuse pinnalt.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te viitasite mitmetele kriisidele, mis ühelt poolt tootsid inflatsiooni, ja see ei ole kellelegi saladus. Aga kas teil on ka uuringuid või teadmist selles osas, kui palju nendes kriisides kasutati ära võimalust hinda lihtsalt tõsta, ilma et sellel oleks olnud seos otseselt kas sisendite või muu põhjusega? Ja teine, see, et öeldakse, et inimesed võiksid teatud juhtudel hääletada jalgadega ja valida kas teise toote või teise ettevõtte, aga millegipärast seda ikkagi ei juhtu. Kas on teada, kui palju selles mõjus oli ka sellist psühholoogilist momenti?

Aitäh hea küsimuse eest, mida, ma arvan, et väga täpselt, numbriliselt, on raske vastata. Küll ma saan kinnitada seda, et ajal, mil meil oli see väga kiire hinnatõusuperiood, siis tegelikult ettevõtjad suutsid oma müügihindu tõsta piisavalt, et nende kasumlikkus säilis, kohati isegi kasvas, mis tõesti viitab sellele, et Eesti tarbijad, võib-olla kohati ka eksporditurgudel kliendid, olid valmis need suuremad hinnad nii-öelda vastu võtma ja endiselt neid kaupu ja teenuseid edasi tarbima. Ju ikkagi oli ka piisavalt seda, et kliendid otsustasid kas mingite soodsamate alternatiivide kasuks või siis vastavalt pisut vähem tarbida. Aga tundub, et sellist survet hinnatõusule, niimoodi jõuga tagasi hoida, seda oli tol hetkel tõesti piisavalt vähe. Inimestel oli pandeemia ja veel algusperioodidest tekkinud täiendavaid sääste, võib-olla see tekitas sellise suurema julguse ja võimaluse ka säästa. Aga ma ütleksin, et tänaseks selgelt see olukord on muutunud. Eksportööridel on keerulisem kõrgema hinnaga, tänaseid kõrgemaid kulusid arvesse võttes, oma kaupu sama edukalt olnud müüa ja ma arvan, et ka Eesti inimesed on muutunud ettevaatlikumaks, mida me näeme nüüd taas pisut kasvanud säästumääras ja hoiuste kasvus. Nii et see periood, kus oli väga lihtne hindu tõsta ettevõtjate jaoks, ma arvan, see on tänaseks seljataha jäänud.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab välisettevõtetele pangakontode avamise raskust. Meie oleme siin Eestisse meelitanud välisinvestoreid mitme hea argumendiga. Esimene on see, et meil on kiire ettevõtte avamine, ja et tänu digiriigile on asju väga lihtne siin ajada. Kahjuks praktika näitab hoopis teist suunda. Mis me peaks tegema, mida muutma, et need asjad oleksid kiired ja et avamine ja kogu see majandamine oleks siin lihtne?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean ütlema, et ma ise olen viimase aasta jooksul kuulnud suhteliselt vähe sellest probleemist, et välisettevõtted ei saa Eesti pankades kontosid avada. See oli paar aastat tagasi, kui meil olid pankade rahapesu tõkestamise riskikontrollide suhtes suuremad küsimused, et kas seda tehakse piisavalt oskuslikult ja põhjalikult, oli rohkem päevakorral. Mulle tundub, et pangad on oma riskiprofiili selles osas, milliseid kliente tahetakse ja ei taheta teenindada, paremini tänaseks paika saanud. Need kliendigrupid, keda sihitakse, need on erinevad ka pangad. Nii et kui üks pank mõnele ettevõttele, mis tundub talle liiga riskantne, võib-olla ei taha teenuseid pakkuda, siis mõni teine pank võib seda teha. 

Aga ma ei oska öelda, kas see on täna selline läbiv probleem, ja samuti, et kui lihtne seda on lahendada. Meil tõesti pankadel ei ole kohustust kõigile ettevõtetele kontosid avada, erinevalt füüsilistest isikutest, kellel on seadusest tulenev õigus vähemalt selliseid baaspangateenuseid alati saada. Aga ma oskan vaid soovitada. Kuna minu järel astub kõnepulti Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, siis võib-olla tema isegi oskab veel täpsemini sellele küsimusele vastata. Ma näen, et ta juba teeb märkmeid.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te ütlesite oma ettekandes, et mõne päeva pärast avaldatakse värske majandusprognoos. Kas te palun avaksite natuke kaarte, kas siin suve hakul saab vaadata tulevastesse kuudesse optimismiga või vastupidi?

Aitäh küsimuse eest! Mina vaataksin küll jah optimismiga siiski lähilähikuudesse ja -kvartalitesse. Seda me tegelikult juba ka oma märtsikuises prognoosis pidasime tõenäoliseks, et aasta teises pooles Eesti majandusel võiks hakata pisut paremini minema. Selle taga on ühelt poolt Euroopas tervikuna majanduse järkjärguline taastumine, mis tähendaks Eesti eksportööridele paremaid võimalusi oma kaupade ja teenuste müügiks. Ja teisalt juba enam kui aasta jooksul Eesti inimeste ostuvõime on järk-järgult paranenud. Seni on sellega käsikäes käinud selline üleüldine ettevaatlikkus, muu hulgas oma isiklike kulutuste tegemisel, mis on väljendunud ka näiteks hoiuste mahu kiiremas kasvus. Aga tahaks uskuda, et ühel hetkel, kui ka see sissetulekute eeldatav paranemine jätkub, samuti kui intressimäärad on pigem võtnud suuna allapoole, tekib ka selline natuke suurem julgus Eesti inimestel taas tarbida ja Eesti ettevõtjatel investeerida. See kõik võiks järk-järgult ka Eesti majanduse olukorda parandada.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Tegelikult tahaks jätkata sama küsimusega. Te ütlesite, et uuringud on näidanud, et Eesti inimesi kõige rohkem paneb muretsema elukallidus, aga samas nad tahavad teada, mida ootab meid ees ja kas majandus hakkab paranema. Te küll mainisite, et selleks eeldused on täiesti olemas ja eksport paraneb Euroopa Liidu tasemel. Aga mis veel need faktorid te saaksite nimetada, mis viitavad sellele, et tõepoolest on võimalik oodata, et majandus hakkab kasvama lähikuudel, lähiaastatel?

Aitäh küsimuse eest! Proovin võib-olla natuke rohkem siis avada ka seda eelmist vastust. Kõigepealt, kui me vaatame sellist siseriiklikku nõudlust majanduses, mis on oluline kasvu mõttes, siis tarbimise poole pealt tõesti me näeme, et peamine, mis võiks majanduse taastumisele kaasa aidata, on see, et inimeste ostujõud tõesti on juba mõnda aega paranenud. Keskmine sissetulekute tõus on olnud selgelt kiirem kui hinnatõus viimasel ajal. Ja see loob pinnase vähemalt selleks, et siis ka nõudlus majanduses ja tarbimiskulutused kasvaksid. Samuti, rääkides ettevõtete vaates, siis me juba esimeses kvartalis nägime, et ettevõtete investeeringud on ka isegi olnud tugevamad, kui me veel kolm kuud tagasi oma eelmises prognoosis hindasime, ja see samuti on positiivne märk. 

Ja rääkides ekspordist, siis üks osa nõrkusest meil viimastel aastatel on tulnud just Põhjamaadest, kus eesotsas Rootsiga, mis on meie tähtis eksporditurg, on eriti just kinnisvara‑ ja ehitussektoris olnud selge langus ja vähem on olnud nõudlust ka Eesti kaupade ja Eesti ettevõtete teenuste järele seal. Nüüd ka Rootsi keskpank on intressimäärasid hakanud langetama ja sealne kinnisvaraturu langus on, paistab, et pidama saanud, mis tähendab, et ka seal võib-olla on ruumi taas kord olukorra paranemiseks. Ja Euroopas tervikuna ka samuti esimese kvartali majanduskasv oli juba parem, kui oodati. Euroopa Keskpank eelmine nädal oma värsket majandusprognoosi avaldades samuti näiteks selle aasta euroala majanduskasvu hindas siis kõrgemaks, kui veel kolm kuud tagasi oodati. Need kõik on märgid, ma arvan, mis pigem meile võiksid optimismi sisendada.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud president! Eesti Panga aruandes on välja toodud organisatsiooni väärtused, avalik suhtlus, kultuuritegevus ja Eesti Panga muuseum. Teame, et endiste panga presidentide hulgas on ka neid, kes on ise kaunite kunstide poole pöördunud. Ma küsin jätkuvalt oma valdkonnast, nii nagu ka eelmine kord, kui te meile esinesite: mis on saanud Eesti Panga kunstikogust? Kas seda täiendatakse? Ja kus võiks seda eksponeerituna näha?

Aitäh küsimuse eest! Eesti Panga kunstikogu on, ma ütleksin, väga hästi hoitud Eesti Pangas. Me eksponeerime seda kunsti, mis läbi aastate on Eesti Pangani jõudnud ja oleme soetanud, peamiselt meie seintel. Kuigi see ei ole kõik avatud pind, kõigile tänavalt sisseastumiseks, siis ma usun, et me teeme siiski piisavalt palju ka selliseid avalikke üritusi ja loome võimalusi selleks, et inimesed saaksid seda ka väljastpoolt Eesti Panka nautida. Ausalt öeldes me ei ole viimasel paaril aastal süsteemselt oma kogu täiendanud. Ma arvan, et ju ma pidin teile vastama eelmisel aastal täpselt samamoodi. Meenutab seda küsimust ja võib-olla tekitab mõtte, et peaksime selle üle arutlema, aga praegune seis paraku selline on. 

Küll, kui ma tohin veel lisada muuseumist. Üks, mida me plaanime teha, on uuendada Eesti Panga muuseumit ja muuta seda pisut kaasaegsemaks ja ja võib-olla rohkem selliseks avatud keskuseks, kuhu oleks ühelt poolt lihtsam ja rohkem põhjust enamatel inimestel tulevikus sisse astuda.

Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud president! Te mainisite oma ettekandes seda ümardamisreegli elluviimist ja seost keskkonnaküsimustega.  Mainisite samuti seda, et kliimaeesmärgid ja kestlikkuse teemad on Eesti Pangas olulised. Võib-olla avaksite natukene rohkem käibemüntide mõju kogu sellele keskkonnateemale ja võib-olla ka seda laiemalt, kuidas Eesti Pank kestlikkuse teemadega tegeleb?

Aitäh küsimuse eest! Alustan müntidest, selgitamaks veel seda tausta ja seda soovitust, miks me tulime teie juurde ja oleme tänulikud, et te seadustasite selle ümardamisreegli. Kui me vaatasime raharinglust tervikuna, kui hästi see toimib, siis paistab silma, et just nende väikeste müntide puhul sisuliselt ringlus ei toimi. Me saadame tonnide kaupa Eesti Pangast seni igal aastal neid väikseid ühe-kahesendiseid ringlusesse, aga need praktiliselt tagasi ei jõua. Kuhugi nad kuhjuvad inimeste majapidamistes või siis kauplustes või diivanipragudes. Ja tõesti sellel on päris suur keskkonnajalajälg, alates metalli kaevandamisest kuni läbi tootmistsükli, mida see tegevus endaga kaasa toob. Tegemist on ka kahe metalli sulamist müntidega, mida ei ole otstarbekas taaskasutada. Seetõttu see keskkonnamõju on veel suurem ja sellest on kantud ka meie viimase aja kampaaniad münte korjata tagasi lihtsamalt ja ilma teenustasudeta ka elanikkonna käest, mis muu hulgas vähendas meie jaoks vajadust näiteks sel aastal tellida juurde uusi münte. Seetõttu me tegelikult ka majandasime pangana ökonoomsemalt. 

Kui muudest panga teemadest rääkida, siis tõesti, võib-olla kõige suurem mõõdetud jalajälg – me tõesti proovime oma keskkonnajalajälge mõõta – tuleneb meie investeerimisportfellist. Me oleme võtnud endale eesmärgi seda süsteemselt ette vaadates vähendada. Oleme seda ka juba teinud. Näiteks, kuna Eesti Panga investeerimisvaradest umbes kümnendik on investeeritud aktsiaindeksitesse, siis me oleme valinud sellised indeksid, mis võtavad arvesse ka ettevõtete keskkonnajalajälge ja proovivad sellest lähtuvalt seda portfelli keskkonnasõbralikumaks nihutada. Ja samuti ka organisatsioonis tervikuna me oleme muu hulgas saanud Eesti Pangas niinimetatud rohekontori sertifikaadi, mis viitab sellele, et me oma igapäevastes tegevustes oleme säästlikud ja teadlikud. 

Aga keskkonnateemad selgesti seonduvad meie analüüsidega nii makromajanduse vaatenurgast kui ka finantssektori riske hinnates. Just seetõttu, et nii kliimamuutused ise kui ka kliimapoliitika mõjutab majandust piisavalt palju, tekitab teatud sektoritele võimalusi, teatud ettevõtetele jälle riske. Ja selle mõju nii pangandusele kui ka majandusele tervikuna me muidugi proovime arvesse võtta oma analüüsides. See on täiendav suund, kus me keskkonnateemadega ennast järjest paremini oleme kurssi viinud. 

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud president! Te kirjeldasite Eesti ettevõtluskeskkonna riske agressorriigi naabruse tõttu. Meil on riigikaitses olulised võimelüngad ja siin kindralid ja tähtsad riigiametnikud räägivad, mida on otsekohe vaja teha 1,5, 1,6, 1,7 või veel mitme miljardi eest. Mu küsimus on lihtne: kust selleks raha võtta? Mis te nagu valitsuse kõige parem majandusnõunik soovitate? Ei ole konsensust otsustavaks maksutõusuks ega ei ole ka olulist konsensust kulude kärpimiseks. Või peaks üleüldse võtma need riigikaitsekulud sellest eelarve tasakaalu mõõtmisest kuidagi välja? Mis teie soovitused on? Vajadus on. Mida siis seadusandja saaks ja peaks tegema?

Aitäh küsimuse eest! Ma muidugi näen, kui keeruline seda konsensust on saavutada nii muude kulude kokkuhoius kui ka täiendavate riigi tulude läbi maksutõusude eelkõige tekitamise kaudu. Eesti Pangana ja panga presidendina mul on väga raske öelda, kui palju täpselt oleks vaja riigikaitsesse panustada, selleks on teised asjatundjad. Ma muidugi mõistan, et see vajadus on väga akuutne. Minu soovitus, mis on seotud riigirahandusega üldisemalt, ja me ei pea õigeks, et keskpangana me ütleksime, kuhu täpselt kui palju riik peaks kulutama ja milliste maksude läbi selleks kõige parem oleks vahendeid leida. Aga pigem tahaks rõhutada seda, et juhul, kui Eesti riik võtab endale püsivaid kohustusi ja tekitab kulutusi, mis mitte ei ole vaid ühekordsed, vaid tõesti jätkuvad läbi pikkade aastate, siis on tõesti tähtis, et sellele suudetakse vastu panna ka püsivamad tuluallikad, mitte et see ei tähendaks iga aasta järjest suuremat laenuvõtmise kohustust, mis kindlasti tekitaks probleeme. Seetõttu oleks ka, ma arvan, problemaatiline öelda, et näiteks riigikaitsekulutusi käsitleme hoopis teises raamistikus ja neid me ei püüagi üldse püsivate tuludega riigi poolt katta.

Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president, aitüma selle positiivse sõnumi eest, et on oodata optimistlikumat tulevikku! Aga olles ise Kagu-Eestist tulnud saadik, mis teatavasti on kukkunud Eesti üheks jõukuselt tahapoole jäävaks piirkonnaks, siis kas te olete ja kas te Eesti Pangas analüüsite seda, et see majanduslik ärkamine, et kas see jõuab kõikidesse piirkondadesse? Ja kas regionaalpoliitika või selline regionaalne ebavõrdsus ka sellisel taaskasvul on ühtlane? Kas te käsitlete ka regionaalpoliitilist mõõdet ja annate ka valitsusele näiteks soovitusi, et see ebavõrdsus ei suureneks?

Aitäh hea küsimuse eest! See on kindlasti tõsi, et regionaalselt vaadates ei ole ilmtingimata majanduse areng erinevatel ajaperioodidel Eestis ühtlane. Kui ma mõtlen viimastele aastatele, kus üldiselt tööstustootmine on olnud suhteliselt keerulisemas olukorras, samas teenuse ettevõtjad on jälle olnud edukamad, sageli seotud IT, telekomi, selliste moodsamate valdkondadega, mis on kontsentreerunud rohkem suurematesse linnadesse, siis see võib tõesti nii olla, et see regionaalne vaade on läinud pisut keerulisemaks. Me ei ole tegelikult väga konkreetselt sellist regionaalpoliitilist mõõdet oma valitsusele antavates soovitustes seni rõhutanud, aga nüüd, kui te küsite, ja ausalt öeldes panen kõrva taha, sellepärast et võib-olla tõesti võiksime vähemalt mingites analüüsides rohkem Eesti – kuigi meil on väike riik – neid erinevaid piirkondi siiski hinnata.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Seoses selle kolleegide küsimusega, et kas kärpida või maksutõusud ja kõik muu, siis alati ikkagi kerkib seesama pangamaksuteema, mida me siin saalis pidevalt kuuleme ja räägime, aga mida ka kodudes küsitakse. Ja see küsimus on alati üks: kas me tegime valesti ja Leedu tegi õigesti või mitte? Eks siis võib-olla, te ise ka ütlesite, et Eesti Pank ei oleks seda toetanud ja ei toeta. Aga võib-olla te avate natukene detailsemalt, mis see oleks siis kaasa toonud, kui Eesti oleks läinud seda teed pidi, mida see oleks tarbijatele tähendanud, mida see oleks Eesti majandusele tähendanud? Ja võib-olla lisaks sellele avaksite ka natuke seda, kuidas Eestis tegutsevad pangad võiksid seda solidaarsust enam näidata? Ka Eesti Pank on ise tõdenud, et intressimarginaalid on Eestis kõrgemad. Kas Eesti Pank ka selle küsimusega on tegelenud?

Aitäh küsimuse eest! Alustades pangakasumite sellest nii-öelda erimaksustamisest, siis tõesti, meie seisukoht oli tol hetkel, kui see debatt ka Eestis oli aktiivselt laual, just see, et esiteks on ohtlik erinevaid majandussektoreid tulenevalt konkreetsest konjunktuurist hakata hoopis teistel alustel maksustama. See on küsimus selles üldises õiglases ja ühetaolises majanduspoliitikas ja majanduskeskkonnas. 

Samuti meile tundus, et eesmärk peaks olema mitte see, et pangad, kes intressikeskkonna muutudes ja intressimäära tõustes hakkasid rohkem tulu teenima, mitte et nad seda tulu nüüd peaksid sundkorras valitsusega jagama, vaid pigem, et võimalikult palju võidaksid pangakliendid läbi kas soodsamate laenuintressimäärade või kõrgemate hoiuseintressimäärade. Me tegelikult nägime, et Eestis see ka juhtus, sel määral, et näiteks tähtajaliste hoiuste intressimäärad olid meil kui mitte kõige kõrgemad, siis kindlasti kõrgemate hulgas euroalal. Samal ajal ka näiteks laenumarginaale vaadates, siis kui siin veel paar aastat tagasi oli tüüpiline kodulaenumarginaal üle 2%, mis tuli kuue kuu euriborile otsa, siis nüüd on see selgelt allapoole tulnud, pigem seal 1,5 või 1,6% juures, mis näitab, et mõlemat pidi see justkui on aset leidnud. 

Ma tean, et ka näiteks pangad, kes tegutsevad kõigis kolmes Balti riigis, on teatud selliseid soodsamaid pakkumisi teinud Eestis, Lätis, mitte aga Leedus, kus nende jaoks tegevustingimused on keeruliseks muutunud. Nii et selliseid anekdootlikke näiteid vähemalt sellest, kuidas need erinevad maksuotsused on ka pangakliente erinevalt mõjutanud, on täiesti olemas.  

Aga kui te küsisite lõpetuseks ka selle kohta, et kas Eesti Pank on midagi teinud selleks, et need laenutingimused näiteks oleks klientidele paremad, siis tõesti, ma lühidalt ka viitasin sellele analüüsile, mida me koos Finantsinspektsiooniga möödunud aastal läbi viisime, kus me nägime, et oleks võimalik tegelikult ka õigusraamistikku muutes pisut veel teravdada konkurentsi pankade vahel, mitte ainult uute laenuklientide nimel, aga ka nii, et nad konkureeriksid rohkem juba olemasolevate klientide hoidmise nimel ja tehes suhteliselt lihtsamaks ja soodsamaks näiteks oma kodulaenuga ühest pangast teise kolimise. Siin me tegime konkreetseid ettepanekuid, mis, ma tean, on tänaseks Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kolleegide töölaual ja nad hindavad neid edasi. Loodetavasti jõuavad ühel hetkel siia. Omalt poolt me oleme ka, ma arvan, et pööranud tähelepanu oma kommentaarides sellele, et suuresti on siin ka võimalused klientide endi käes näiteks oma sääste hoiustades vaadata, milline pankadest maksab paremaid tingimusi, olla ise teadlikumad ja targemad kliendid ja mitte hoida suuri sääste pikaajaliselt jooksval hoiusel, kus nad intressi ei teeni, vaid siis vastavalt kasutada neid paindlikke kõrgema tulususega tooteid ja hoiuseid, mida ka pangad pakuvad. Nii et ühelt poolt on see ka klientide kätes, teisalt tõesti ma arvan, et ka selles regulatiivses keskkonnas on võimalik üht-teist teha. Ja siin me tegelikult vajamegi teie abi. 

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mina sedasama tahan taas kord küsida, mida te olete palju puudutanud: see puudutab euribori, mis tegelikult on üsna ootamatu täiendav lisakoormus nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele kui ka riigile. Mida te prognoosite, kas sel aastal veel Euroopa Keskpank ühel või kahel korral võiks neid intressimäärasid langetada või mitte? Ja teine küsimus on selline omapärane, natukene väljakutsuv. Kui teie oleksite peaminister ja teades, mis seisus Eesti riigieelarve on, kas teie põhifookus oleks täiendavate maksude kehtestamine, nende leidmine, et seda ühte või kahte protsenti, mis kolmest üle läheb, katta, või kulude kärbe? Mis oleks teie prioriteet?

Aitäh teie keeruliste küsimuste eest! Esimeses osas, mis puudutab euribori ja tulevikuprognoose, siis tulenevalt minu rollist Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena, mul on väga raske ja kohatu siin väga konkreetselt prognoosida. Tõesti, me oleme olukorras, kus ühelt poolt euroala tarbijahindade kasv, mis on põhikriteerium, mille läbi Euroopa Keskpanga nõukogu on oma eesmärgid sõnastanud, on selgelt langustrendil. Samal ajal tuleb tõdeda, et tõesti intressimäärad on kõrged, nad hoiavad tagasi kogu Euroopas nii laenumahtusid, seeläbi ka natukene majandusaktiivsust üldiselt ja seeläbi ka hinna tõusuks surveid. Just see teadmine, et me oleme õiges suunas liikumas, hinnatõus on aeglustumas ja intressimäärad on kõrged, andis selle kindlustunde eelmisel nädalal, et esimene intressilangetus teha. Sellega kaasnes ka, ma ütleksin, üsna selge sõnum. Kuna see kindlustunne, et inflatsioon jõuab sinna päris kahe protsendi juurde, kus me tahaksime seda näha, ei ole veel selline, et saaks väga selgelt lubada, mis järgmisena juhtuma hakkab ja millises tempos ja millal võiksid järgmised intressilangetused tulla. Seetõttu ma ka ise tunnen, et ma ei saa täna paraku palju rohkem kommenteerida. 

Ma tean vaid, et kui nüüd lihtsalt finantsturgudel vaadata, millised on ootused, mis peegelduvad erinevates pikemaajalistes tehingutes, siis tõesti usutakse, et võib-olla paar korda veel vähemalt sel aastal intressimäärasid ka Euroopa Keskpanga nõukogu saab langetada. Ma ei tahaks anda isiklikku hinnangut, kui tõenäoline see täpselt on. Küll ma saan nentida seda, et juhul kui tõesti see hinnatõusu aeglustumise trend jätkub, siis selge on, et nii kõrgele nii piisaval tasemel nagu intressimäärad täna on, neid ei ole vaja lõputult kaua, pole mõistlik hoida. 

Aga mis puudutab teist küsimust, teoreetilist küsimust, et kui ma oleksin ise olukorras, kus peab tegema valikuid kulude kärpimise või täiendavate tulude otsimise vahel, siis see on nüüd asi, kus ma ei tahaks väga konkreetseks minna. Ma arvan, et tervikuna ilmselt on tõesti vajalik mõlemat teha. Ma mõistan ka, et puhtalt valitsuse või kogu riigiaparaadi tegevuskulude arvelt kokkuhoidmise võimalused on piiratud, kuna see kulude kasv on viimasel ajal tulnud suuresti läbi erinevate toetuste ja riigilt palka saavate inimeste palgatõusude. Seetõttu lihtsalt tegevuskulude kärpimine ilmselt liiga kaugele ei vii.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, hea ettekandja, ettekande eest! Mainisite tagasivaates Eesti majanduse arengule, et COVID-i järgselt on meie majanduse nominaalmaht SKP eurodes mõõdetuna 31% äkki, oli see number vist suurem. Samal ajal viimased kaks aastat reaalnäitajates on meil olnud majanduslangus. Kui vaatame kõiki teisi näitajaid, väga paljusid teisi näitajaid, seesama, mis te mainisite, laenu kvaliteet, väga hea tööturg, väga tugev, ja kui me vaatame seda sajandit, eelnevaid majanduslanguse perioode, siis tegelikult ei ole mitte ühtegi, kus reaalse majanduslangusega ei oleks kaasnenud nominaalne majanduslangus, välja arvatud viimased kaks aastat. Mis tunne on, kui hästi me ikkagi oleme suutnud majanduse reaal- ja nominaalkasvu mõõta?

Aitäh küsimuse eest! Meil on tõesti nominaalsed ja reaalsed majanduse hinnangud viimastel aastatel lahknenud just seetõttu, et hindade tõus on olnud nii kiire ja see peegeldub selles erisuses teravasti. Ilmselt olukord on tõesti piisavalt erinev võrreldes varasema paari majanduslanguse episoodiga Eestis.

Aga kui küsida, et kui hästi me oleme suutnud just reaalnäitajaid, mis on tüüpiline majanduskasvu mõõtmise moodus, et kui hästi me oleme seda hinnanud, siis ma pean tunnistama, et ega ei ole sajaprotsendilist kindlust, et me seda suurepäraselt ja täpselt oleme Eestis – see on eelkõige Statistikaameti ülesanne – suutnud teha. Eks on ka tõsi, et olukorras, kus nii järsud muutused toimuvad erinevates hindades, võib olla ja kindlasti ongi palju raskem seda täpselt mõõta, kuidas erinevate kaupade ja teenuste kaale näiteks hinnaindeksis oleks õige ajas kohendada. 

Me ise oleme ka Eesti Pangana tähelepanu pööranud sellele, et võib-olla näiteks see metoodika, mida on kasutatud elektri hinna mõõtmisel tarbijahinnaindeksis, ei ole alati hästi töötanud. Ühesõnaga, lühike vastus, kas ma olen veendunud, et on kõik suurepäraselt täpselt mõõdetud, on, et ei ole päris veendunud. Aga ju on Statistikaamet andnud endast parima.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Eesti Panga president! Viimastel aegadel on väga aktiivne arutelu olnud nii meedias kui ka erinevates ringkondades, mis puudutab riigikaitse rahastamist. Ja teie vastasmaja on väga selgelt öelnud, et tegelikult oleks vaja kiiremas korras lähiaastatel lisaraha riigikaitsesse suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Olen sama meelt. Ma ei küsi teilt, kas te olete sama meelt, vaid ma küsin teie käest hoopistükkis seda, et kuidas teie tunnetus ja arvamus on, kuidas oleks võimalik seda teha riigi vaatest. Ja kuidas oleks ühiskond valmis seda lisapanust vastu võtma?

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla natuke teise nurga alt, aga ma juba proovisin eelnevalt vastata. Mis puudutab kaitsekulude vajalikku suurust, siis mõistagi ma ei ole kõige parem ekspert seda hindama. Selleks on paremad asjatundjad. Aga mõistes vajadust Eesti kaitsevõimesse panustada ja kui küsitakse, kuidas seda rahastada, siis meie peamine sõnum on, et juhul kui Eesti riik võtab endale loomult püsivamaid kohustusi, mis jäävad kestma läbi aastate, siis on tähtis, juhul kui ei leita piisavalt võimalusi muudes valdkondades vastavalt kulutusi vähendada, siis tuleb leida võimalusi tekitada vastu mingeid püsivamaid tuluallikaid. Lihtsalt seetõttu, et me ei jääks olukorda, kus me peame läbi aastate järjest rohkem ja rohkem valitsuse ja riigina laenama ja oma laenukoormust suurendama, sest lõpuks see tooks kaasa teist laadi probleemid. 

Siin oli varasemalt kolleegil küsimus, kas võiks perspektiivi olla näiteks Eesti investoritele suunatud võlakirjaemissioonil. Eriti kui see siduda kaitsevõime tugevdamise eesmärgiga, siis ma arvan, et kindlasti see on ka üks asi, mida võiks proovida. Muidugi sisuliselt see tähendab laenu võtmist konkreetselt kaitsekulude katmiseks. Aga kui me juba tegelikult niikuinii laenu võtame, siis võib neid erinevaid võimalusi, kuidas seda täpsemalt teha, kindlasti arutada. Ma arvan, et see on üks, mida tasub proovida.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Aitäh, hea ettekandja, selle põhjaliku ülevaate eest! Mina olen ise pärit Valgamaalt ja mind painab ikka see regionaalse arengu teema. Tegelikult me teame, et majanduse areng, tööhõive ja palgatase võib piirkonniti olla väga erinev. Eks ta ongi. Eesti Pank ei saa seda otseselt niimoodi mõjutada, muuta, aga minu arvates oleks väga hea mõte teha seda läbi näiteks koolisüsteemi, pakkudes erinevaid rahatarkuse programme, just näiteks majanduskeskustest väljaspool või siis maapiirkondades. Kas Eesti Pank on juba teinud selliseid algatusi või on teil midagi sellist vahvat plaanis?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et see on hea ettepanek tõesti, ja tegelikult me oleme seda teinud. Võib-olla võiks rohkem teha, aga ma ise olen ka käinud väljaspool Tallinna mitmes koolis. Tuleb meelde, Pärnus ja Võrus näiteks käisin esinemas. Ja õpilastega majandusteemadel arutelusid oleme korraldanud. 

Ma ütleksin, et selline majandusteemalise hariduse viimine koolidesse ja võib-olla ka laiemalt ühiskonda,  see toimub meil kolmnurgas Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon ja Eesti Pank. Oleme üheskoos neid teemasid proovinud edendada. Alles paar nädalat tagasi me tunnustasime Eesti Pangas näiteks õpetajaid, keda me omalt poolt toetame selle teadmise õpilastele edasiandmisel. Tunnustasime neid, kes selles on kõige kõige edukamad eelmisel aastal tunnetuslikult olnud, koos pangaliiduga. Ka kommertspangad pingutavad samas suunas.

Lisaks, nagu ma viitasin eelnevalt, me oleme uuendamas oma Eesti Panga muuseumi. Seal me oleme selgelt sihtinud sihtrühma just selliselt, et see oleks põhikooli õpilased, kellele me eelkõige kõige huvitavamat ja harivat sisu tulevikus pakuksime. See on kõik kantud sellestsamast mõttest, et majandusteadmisi ja rahandusega seotud teadmisi võimalikult palju noorteni viia. Ma panen selle soovituse kõrva taha, võib-olla saame isegi veel rohkem teha.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teadupärast on valitsusel selline tore plaan, et majandus kahekordistada. Küsiksin seda, kas see tundub nagu tehtav plaan aastaks 2035, ja kas teil on ka mõni selline konkreetne hea soovitus, millele peaks eriti rõhku panema, et see korralikult tehtud saaks.

Aitäh küsimuse eest! See kindlasti on väga ambitsioonikas plaan. Ja see seondub, ma ütleks, et see seondub sellise üldise Eesti majanduse konkurentsivõime teemaga, millele me tegelikult eelmise aasta jooksul keskendusime. Ma viitasin siin ühele suuremale avalikule üritusele, mida me korraldasime, samuti Eesti Pank lõi kaasa majanduskomisjoni loodud ekspertkogus, kes hiljuti ka Riigikogu siin suures saalis oma järeldusi teile tutvustas. Mul on ees ka kokkuvõte sellesama ekspertkogu järeldustest, kus on ka Eesti Panga sisend, nagu ma viitasin. Ma arvan, et eks need umbes, üldjoontes need teemad, millele ka nemad tähelepanu pöörasid, on need, millega on vaja tegeleda, mis on seotud ja millega tasub tegeleda, et majanduse pikaajalisem kasv oleks võimalikult tugev. Sealhulgas on näiteks küsimus tööjõu kättesaadavusest, just kvalifitseeritud tööjõust. Kuidas me seda Eestis tagame? Samuti küsimus sellest, et kuigi Eesti riik üldiselt on tuntud oma edumeelse, selliste digilahenduste kasutuselevõtu poolest, siis kui me vaatame Eesti keskmisi ettevõtjaid, eriti tootmisettevõtted ja väiksemaid ettevõtteid, siis selline digitaliseerimise ja automatiseerimise tase on siiski veel üsna vähene. See on asi, millega kindlasti tasub tegeleda. Samuti ka valitsuse ja omavalitsuste poolt tagada seda, et regulatsioonid oleksid läbi mõeldud, mitte liiased ja liigselt bürokraatiat tekitavad. Samuti ka hindas ekspertkogu näiteks kapitali hinnaga seonduvalt, et kas on võimalik veel näiteks hästi sihitud tagatiste, garantiide läbi paremini toetada Eesti ettevõtjaid olukorras, kus paraku kapitali hind on meie väikeses riigis võib-olla pisut suurem keskmiselt kui suurematel turgudel. Ma arvan, et need üldjoontes kõik mahuvad sellise hea ettevõtlus‑ ja majanduskliima märksõna alla ja eks need on asjad, millega, ma arvan, tasub tegeleda.

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid teie ettekande eest, ma tänan teid teie vastuste eest. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Andres Suti. Palun! Ärge tulge jooksuga, muidu murrate veel hüppeliigesed ära. Rahulikult.

Aitäh, hea juhataja, selle hoolitseva nõuande eest! Eesti Panga presidendile tänu ettekande eest! Arusaadavalt aastaaruande tutvustus on suures osas tagasivaade. Ma tahaksin tagasivaatenurgast alla joonida kaks asja, mis minu meelest olid väga olulised. Üks oli tähelepanu küberkerksusele. Arvestades, mis olukorras me toimetame, siis elutähtsate teenuste küberkerksus on kriitilise tähtsusega. Ja teine, mida ma tahan väga tunnustada, on Eesti Panga tegevus kestlikkuse ja keskkonnajalajälje mõõtmise juures. Olles näinud seda aruannet, mida Eesti Pank on teinud, minu arust on see päris hea, kust võiks ka teised natukene malli võtta. 

Ettevaatavalt on mõned asjad, mida ma tahaksin rõhutada. Kõigepealt, kui me vaatame, mis maailmas toimub, siis meil on käimas murrangulised muutused majanduses üle ilma, mitte ainult Eestis. Nende veduriteks on tehnoloogia ja taastuvenergeetikale üleminek. Seetõttu on hästi oluline, et me suudaksime ka Eestis hinnata, kuidas me positsioneerume, kus on meie suhtelised eelised. Samamoodi kehtib see tegelikult Euroopa kohta. Sellepärast mul on väga hea meel, et Eesti Pank on konkurentsivõimele tähelepanu pööranud, sest lõpuks sõltub edu meie valmisolekust ja oskusest neidsamu uusi tehnoloogiaid kasutada ja rakendada nii euroalal kui Eestis. 

Kuna me ei räägi sihukesest sammsammulisest muutusest, vaid me räägime murrangulistest tehnoloogilistest vahetustest, tehisintellektist, mille mõju on võrreldav interneti loomisega või personaalarvuti kasutuselevõtuga, nii et me oma suhtelised eelised suudaksime ära kasutada. Sama käib haridus- ja talendipoliitika kohta. Mulle tegelikult väga meeldis küsimus rahatarkusest. See on kindlasti valdkond, kuhu me peame palju rohkem tähelepanu pöörama ja aega investeerima. 

Ja kõige selle jaoks, kus ma näen, et pank saab väga palju kaasa rääkida, väga palju kaasa aidata, on just nimelt majanduse arengu ja trendide prognoosimine, erinevad simulatsioonid, erinevate stsenaariumite hindamine, sest pangal on olemas võimekus, väga head inimesed. Ja ma arvan, et mida rohkem me suudame läbi harjutada erinevaid majandusarengu stsenaariumeid, seda paremini me suudame tegelikult ka riigi tasandil majanduspoliitikat kujundada. Ja selle koha pealt ainult julgustan panka. Tõlgendage oma mandaati julgesti. Konkurentsivõime küsimused, majandusarengu küsimused on täpselt see, kus sellel murrangulisel ajal Eesti Pank saab Eesti arengule on väga palju kaasa aidata. 

Ja viimasena, ma arvan, on väga hea, et ka eelarvenõukogu on teinud head tööd. Ka see on üks oluline sõltumatu kõrvalseisja, kes hindab Eesti rahanduspoliitikat, sõltumata sellest, kes parasjagu valitsuses on. Selle institutsiooni sõltumatus ja professionaalsus on samuti midagi, kuhu tuleb jätkuvalt investeerida ja tähelepanu pöörata. Omalt poolt ja fraktsiooni poolt soovin Eesti Pangale jõudu ja tarkust Euroopa ja euroala majanduse ja rahapoliitika kujundamisel ja Eesti majanduse kasvuambitsioonide realiseerimisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma tänan Eesti Panga presidenti, Eesti Panka selle ülevaate eest ja teie töö eest eelmisel aastal ja kõiki Riigikogu liikmeid, kes lõid kaasa sellel arutelul. Sellega on esimese päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Finantsinspektsiooni 2023. aasta aruanne. Lühidalt kord. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised, fraktsioonide esindajad. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Aastaaruande esitlemine on veidi nagu jõulud: tuleb kord aastas, aga nõuab põhjalikku ettevalmistust ja tekitab nii põnevust kui ka natukene stressi, vähemalt minul. 

See on minu jaoks juba päris mitmes kord, kui hiliskevadel jõulutunne tekib. Mul on seejuures suur au ja privileeg seista siin teie ees ning anda ülevaade Eesti finantssektori olukorrast, möödunud aasta finantsjärelevalve väljakutsetest ning tulevikuperspektiividest. Kõik see on täpsemalt kirjas meie aastaaruandes.  

Enne kui sukeldun üksikasjadesse, tahaksin meelde tuletada, et vastavalt Finantsinspektsiooni seadusele on inspektsioonil kohustus esitada Riigikogule aastaaruanne. See nõue tuleneb rahvusvahelistest standarditest. Nende kohaselt peab finantsjärelevalve tegemine olema sõltumatu erinevatest võimuharudest ja ideaalis finantsjärelevalve peab aru andma otse kõrgeimale võimule, parlamendile.  

Meie aastaaruanne võimaldab teil, austatud parlamendiliikmed, saada ülevaade mitte ainult finantssektorist laiemalt, vaid ka sellest, millega Finantsinspektsioon aasta jooksul tegeles. Osa tegevusi kolleeg president Müller ka kirjeldas juba, kuna meil on seal keskpangaga tugev ühisosa.  

Alustame heade uudistega. Eesti pangandusel ja finantsturul tervikuna läks 2023. aastal paremini kui kunagi varem. Tõusvad intressimäärad kasvatasid hüppeliselt pankade tulusid. Vastupidav erasektor ja tugev tööturg hoidsid samal ajal ära suured laenukahjumid. Pankade krediidikvaliteet püsis selle tulemusena väga hea. Ka hoiuseid suutsid pangad piisavalt kaasata. Nende maht kasvas eelmisel aastal üle 5%. Tuleb samas täheldada, et kõrgete intresside jahil olevate välismaiste, Euroopa Liidu teiste pankade nõndanimetatud platvormihoiuste osakaal meie pisipankade ressursis on päris suur, mõnes väiksemas pangas koguni valdav. Samuti täitsid pangad suure varuga likviidsusnõudeid ja hoolimata mõne üksiku panga nõuetelähedasest kapitalitasemest, püsis kogu sektori kapitaliseeritus tugevana, võib isegi öelda, et tugevaimana Euroopas.  

Selle ilusa pildi taga on aga riskid, täpsemalt ebakindel geopoliitiline ja majanduslik olukord. Ja see teeb meile muret. Finantsjärelevalve tegevus pole ju tegelikult midagi muud kui järjepidev riskide juhtimise kvaliteedi kontrollimine turuosalistes. Me tuvastame finantsturgu puudutavad riskid ning kontrollime, kas pangad ja teised finantsjärelevalve alla kuuluvad ettevõtteid juhivad neid piisavalt hästi. Nii hästi, et säiliks usaldus finantsturu vastu ja teenuste kättesaadavus. Nii et me ei saa 2023-ndasse, heasse aastasse kinni jääda. Peame olema valmis karmimaks lähitulevikuks ja riske maandama.  

Alustame geopoliitika mõjust finantssektorile. Sõda Ukrainas puudutab meie finantssektorit peamiselt läbi finantssanktsioonide ja sinna suunasime ka oma fookuse. Finantsinspektsioon juhtis panku pöörama rohkem tähelepanu oma süsteemidele ja tööriistadele, mis võimaldavad neil pankadel tuvastada inimesi ja ettevõtteid, kellele sanktsioonid kehtivad. Pankadele on sellega pandud üsna suur vastutus. Nad peavad oma miljonite klientide seast leidma üles need, kes on kantud sanktsiooninimekirja, ehk isikud, kelle vara suhtes või tegevuse ohjeldamiseks on sanktsioonid suunatud. Terade eraldamine sõkaldest vajab häid süsteeme ja pädevaid töötajaid ja just nende toimimist Finantsinspektsioon pankades kontrollibki.  

Seoses sõjaga Ukrainas on meie IT-audiitorid märganud küberrünnete mõningast hoogustumist. Seega nõudis Finantsinspektsioon pankadelt, et nad oleksid küberkurjategijatest sammu võrra ees ja uuendaksid oma turvasüsteeme ning koolitaksid eksperte. Pankade kiituseks võib öelda, et nad on küberrünnakute tõrjumise ja hädaolukordadeks valmistumisega seni hästi hakkama saanud.  

Mis puudutab majandusolukorrast tulenevaid riske, siis on Finantsinspektsiooni analüütikud järeldanud aeglast suunda krediidikvaliteedi halvenemisele. Finantsinspektsioon testis eelmisel aastal pankade vastupanuvõimet kriisidele ja hindas ka pankade ärimudeleid, juhtimist, riske kapitalile. Kogutud infole tuginedes nõudis inspektsioon ja Euroopa Keskpank koos pankadelt 849 miljoni euro väärtuses lisakapitali hoidmist. See pakub lisakindlust nii hoiustajatele, pankadele kui ka finantssektorile tervikuna.  

Kuid vaatame nüüd finantsturule natuke teise nurga alt, läbi tarbija silmade. Hoolimata intressitõusudest said kliendid küll eelmisel aastal enamasti laenukohustuste täitmisega hästi hakkama, kuid ka selle ilusa pildi tagant leiab vihjeid, et olukord võiks olla veelgi parem. Nii hakkas näiteks eelmisel aastal kasvama Finantsinspektsioonile esitatud kliendikaebuste arv. Lähema vaatluse tulemusel selgus, et üle 70% kaebustest olid seotud makse‑ ja krediiditeenustega. Need on need teenused, mida tarbijad tarbivad iga päev. Tuvastades, et põhimakseteenuste osutamisega on probleeme, suunas Finantsinspektsioon finantsturul tegutsevaid ettevõtteid käituma tarbijate suhtes vastutustundlikult. Töötasime selleks välja ja kehtestasime selle aasta algusest soovitusliku juhendi, kuidas põhimakseteenuseid korrektselt osutada, pankadele suunatud juhend. Käesoleval aastal soovime ja kontrollime selle soovituse täitmist pankade poolt. Lisaks soovime võtta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt üle vastava järelevalvepädevuse, järele valvata põhimakseteenuste osutamist, ja see tähendab seaduse muutmist.  

Julgen arvata, et Finantsinspektsioonile esitatud tarbijakaebuste arv kasvab lähiaastatel veelgi. Kohe selgitan, miks. Finantsinspektsioon ei tee järelevalvet sugugi mitte kogu finantssektori üle, vähemalt veel mitte. Osa valdkondi on endiselt reguleerimata ja just seal tegutsedes on ka tarbijatel rohkem muresid. Kasutan siin juhust ja tänan kõiki, kes usuvad Finantsinspektsiooni võimesse seni reguleerimata valdkondi finantssektoris ohjata ja õigele teele suunata.  

Krediidiinkassode järelevalveks hakkas Finantsinspektsioon valmistuma juba 2019. aastal, koostades vastava turuülevaate ja tehes ettepaneku see turusegment ka seaduse fookusesse võtta. Krüptovaraturu osas soovitasime juba 2017 riigil oluliselt konservatiivsem olla, kuna hiljem sassis toa kraamimine on hoopis ebameeldivam kui selle eos korrashoidmine. Alustame krüptovaraturu järelevalve ettevalmistustega koheselt, kuna tänaseks on vastav seadus ka parlamendi poolt vastu võetud. Alustame järk-järgult krüptoturu üle järelevalve ülevõtmist Rahapesu Andmebüroolt.  

Kuigi Finantsinspektsioon osales eelmisel aastal kokku üle 50 õigusakti eelnõu väljatöötamisel, siis nende kahe seaduseelnõu, inkassode seadus ja krüptoturgude rakendusakt, sisusse panustasid inspektsiooni eksperdid kindlasti kõige rohkem. Nendel seadustel on suur mõju Finantsinspektsiooni tegevusele kui ka finantssektorile laiemalt. 

Kasvab nii Finantsinspektsiooni halduskoormus kui ka järelevalve alla kuuluvate ettevõtete arv ning sellega koos kindlasti ka tarbijakaebuste arv.  Kuna me näeme, et tarbijavaidluste arv kasvab, siis meenutan teile, et Finantsinspektsioon on nüüd juba aastaid rääkinud finantsombudsmanist, vahemehest, kes võiks tegutseda Finantsinspektsiooni juures, aidates lahendada finantssektoris tegutseva ettevõtte ja tarbija vahelisi vaidlusi. Finantsinspektsioon finantsjärelevalve‑ ja kriisilahendusasutusena ju üksikkaebusi ei lahenda. Kaebused on meile oluliseks märgiks riskidest ja trendidest turul.  

Korduvalt on Finantsinspektsioon rõhutanud ka seda, et uute valdkondade järelevalvega seotud kulusid ei peaks pangad ega ka teised järelevalve alla kuuluvad ettevõtted kinni maksma. Seda võiks ikka antud juhul siis krüpto‑ ja inkassoettevõtted ise teha. 

Kvaliteetse järelevalve tegemiseks uute valdkondade üle peab Finantsinspektsioonil olema piisavalt raha ja töötajaid kui ka tehnilisi lahendusi järelevalve teostamiseks esimesest päevast alates, mil need valdkonnad Finantsinspektsiooni katuse alla tulevad. Meil peab olema võimalus värvata uusi spetsialiste ja nendel uutel spetsialistidel peab olema koht, kus tööd teha. Selleks kõigeks on Finantsinspektsioon juba valmistunud. Kui praegu töötab Finantsinspektsioonis 126 inimest, siis aasta lõpuks võib meid olla juba enam. Ühe järelevalveasutuse kohta võib see tunduda üsna palju, aga tegelikult on Finantsinspektsioon töötajate arvu poolest Euroopa Liidus kõige väiksem finantsjärelevalveasutus.  

Finantsinnovatsioon ei saa aga krüptovaraturuga otsa. Finantstehnoloogia areng ja digitaalne innovatsioon jätkavad finantssektori ümberkujundamist ka edaspidi ning uusi järelevalvevaldkondi on lähiaastatel silmapiiril paistmas veelgi. Näiteks on Euroopa Liidus juba välja toodud regulatsioon tehisintellektilahendustele, mis seab ootused ka finantsjärelevalve tööle. Taamal on terendamas täiendav regulatsioon krüptovaraturgudele, mis tooks finantsjärelevalve subjektideks veelgi rohkem krüptoärimudeleid.  

Toon teile siin välja veidi statistikat, et oleks lihtsam aduda, kui palju tööd on juba praegu, ilma uute järelevalvevaldkondadeta, inspektsioonil. Eelmisel aastal laekus Finantsinspektsioonile 22 taotlust tegevusõiguse saamiseks finantsturul. Muide, ühe lihtsa ärimudeliga finantsvahenduse äritegevusloa taotlus, mis on keskmise keerukusega, maksab meile, Finantsinspektsioonile, circa 20 000 euro ringis tööjõu‑ ja muude kuludena, kuna seaduses sätestatakse: finantsturu stabiilsuse ja läbipaistvuse hoidmise kohustus nõuab mittehooletut suhtumist tegevusloa menetlusse. Taotleja poolt makstav menetlustasu on aga ligi 20 korda väiksem. Kuna meid rahastavad olemasolevad finantsjärelevalve subjektid, siis sisuliselt subsideerivad nad tegevusloamenetlusi.  

Meile esitati ja me ka analüüsisime ligi 9000 aruannet. Me hindasime 300 inimese sobivust finantssektoris tegutsemiseks. Viisime lõpule 25 olulise osaluse menetlust. Andsime välja 21 soovituslikku juhendit. Neile lisanduvad rutiinsed järelevalvetoimingud, kohapealsed kontrollid, stressitestid, finants‑ ja õigusanalüüsid ja ettekirjutused ja ka mõned trahvid kahjuks.  

Koormus Finantsinspektsioonile kasvab ja lahendust selle koormusega hakkama saada on lihtsamaid tegevusi automatiseerida. Sellega me oleme ka alustanud. Teine aspekt on peatada kas või ajutiselt reguleerimise kihk, lasta turuosalistel ja järelevalvetel kohanduda ning rakendada olemasolevat õigustikku. Minu meelest oleme finantssektori reguleerimisega liiale läinud, arvates, et igat menetlus peab peegeldama uus seadus. 

Lõpetuseks tahaksin tänada teid, austatud parlamendiliikmed, usalduse ja koostöö eest. Tahan tänada ka selle eest, et te olete Finantsinspektsiooni mõnes asjas kuulda võtnud. Aastaid rääkisime vajadusest tõsta finantssektoris trahvimäärasid ja nüüd on see teoks saanud. Tegime eelmisel aastal ligi üle miljoni euro väärtuses trahve. Võimalusel jätkame sellega. Kuigi ei tahaks, aga mõnikord on rikkumised lihtsalt sellised, millele tuleb reageerida. Ja samas on lihtsate rikkumiste jaoks, nagu näiteks punase tulega tee ületamine, mõeldud väärteomenetlus finantssektoris professionaalsete turuosaliste järelevalve jaoks nagu sea seljas sadul. Lisaks endiselt: kus on finantsombudsman? Miks me ei soovi inimesi aidata?  

Finantsinspektsioon jätkab tööd selle nimel, et tagada Eesti finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus. Meie eesmärk on kaitsta hoiustajaid, toetada finantssektori arengut ja tagada seejuures finantsturu aus toimimine. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, hea juhatuse esimees! Teile on ka küsimusi, läheme nende juurde. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Küsimus puudutab sedasama krüptovaluutat ja arenguid selles valdkonnas. Te ütlesite, et nende inimeste arv, kes kaebustega pöörduvad teie poole, on kasvanud, kui ma õigesti mäletan. Kui palju nende seas on neid inimesi, keda on kuidagi puudutanud tegutsemine krüptoturul, ja mis te nendega teete praegu?

Tänan küsimuse eest! Hetkel teostab krüptovaraturu üle järelevalvet Rahapesu Andmebüroo. Me eeldame, et enamik kaebusi laekub sinna, aga seda öeldes ma võin kinnitada, et kaebusi krüptovaraga seonduvalt laekub ka meile. Ja peamine kaebuse sisu on see, et inimesi on petetud, nad on langenud kelmuse ohvriks. Ja mida me siis teeme? Kuna kelmus Eestis, ja mitte ainult Eestis, vaid ka laiemalt, on kuritegu, siis me loomulikult võtame selle informatsiooni ja vastavalt seadustele edastame kas kuriteokaebusena või lihtsalt taustainformatsioonina politseile ja teistele uurimisasutustele. See on üks asi. Ja teine asi: kui meil on piisavalt täpne ja hea informatsioon selle kohta, et inimesi on petetud, siis me oma veebilehel avaldame hoiatusteateid. Neid on päris palju seal, neid hoiatusteateid, üle tuhande peaks olema inimestele. Võib-olla keegi vaatab meie veebilehte, tutvub ja saab aru, et kui sellenimeline tuleb mingit head krüptoteenust pakkuma, siis ta teab, et Finantsinspektsioon on hoiatanud, et see võib olla mingisugune püramiidskeem, muidu kelmus, mingi kriminaalne skeem.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Haakun teie viimase vastusega. Siin Riigikogus mõned päevad tagasi nendel krüptoteemadel oli ka juttu ja arutelu läks kohati üsna kirglikuks. Mis te ütlete lihtsale inimesele, kellel on tekkinud tunne, et tegemist on lihtsalt pikale venitatud püramiidskeemiga? Ja kuidas seda perspektiivi hinnata? Kas on tegemist skeemiga, mis annab ühelt poolt varjata tulusid ja teenida kasumit, või kuidas teie sellele hinnangu annaksite?

Aitäh küsimuse eest! Finantsinspektsioon reeglina inimesi nende investeerimisotsustes ei nõusta. Seda esiteks. Teiseks, kui inimene tunneb, et ta on piisavalt kindel investeerimismaailma sukeldumiseks, siis võiks alustada vähem riskantsete investeerimisobjektidega. Krüptovara reeglina oma volatiilsusest tulenevalt, oma alusvara kas puudumisest või mõnikord ka alusvara kohta asümmeetrilise informatsiooni olemasolust tulenevalt on riskantne volatiilne investeering. Peaks inimene ikkagi kümme korda enne mõtlema, kui ta võtab krüptovara investeerimisobjektiks. Nagu ka eelmises vastuses juba kätkes, mõnikord võib see olla hoopiski kelmus ja mitte päris investeerimisobjekt. Kümme korda mõõda, üks kord lõika, on minu soovitus. Aga see ei olnud finantssoovitus, see oli lihtsalt vanasõna üleütlemine. 

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea esimees! Tuleb tunnistada, et Finantsinspektsioonile on tõepoolest siin isegi lähinädalatel tulnud järjest tööd juurde sellestsamast saalist. Ja on tekkinud õigustatud küsimus, et kas te ikka hakkama saate. Te natuke peatusite sellel, et teie ametkond tõenäoliselt kasvab, aga tegelikult neid küsimusi tuleb veel, sealhulgas ka see, mida ka meie, sotsiaaldemokraadid oleme toetanud ja toetame edaspidigi, on finantsombudsmani ametikoht. Võib-olla te peatute ka sellel, et kuidas see ametkond teil hakkama saab nende uute ülesannetega. 

Aga mu küsimus on hoiu-laenuühistutest. Mõni aasta tagasi ja aasta tagasi olid need küsimused väga pingelised, mis järelevalve alla ja kuidas nendesse läheneda. Milline on teie seisukoht praegu hoiu-laenuühistute osas?

Tänan küsimuse eest! Ma julgen kinnitada, et Finantsinspektsioon saab oma ülesannete täitmisega hästi hakkama, vähemalt siiani. Ma räägin kohe hoiu-laenuühistutest, aga uued ülesanded on kindlasti meile väljakutse, sest selge on see, et me hetkel ei ole ise ega meil ka ei ole krüptovara asjatundjaid, meie organisatsioonis. See organisatsioon tuleb kõik üles ehitada. Krediidiinkassodega, me arvame, me saame hästi hakkama, sest tegelikult krediidiinkassod on ühe toote, krediiditoote üks faas lihtsalt. Tema loojaminemise faas. Põhimõtteliselt seda turgu me juba tunneme märksa paremini ja meil on ka vastavad inimesed olemas. 

Mis puudutab veel Finantsinspektsiooni kompetentse, siis laiemalt euroalal, olles osaks Euroopa Keskpanga poolt juhitavas pangajärelevalvesüsteemis, siis seal on Finantsinspektsiooni inimesed tunnustatud IT-riski audiitorid. See on üks meie peamisi kompetentse, kus me tõesti oleme, ma arvan, võib-olla sammu, võiks öelda, ees oma teistest Euroopa kolleegidest. Ma arvan, et seda kompetentsi siin Eestis võiks hoida ja kasvatada. Meie finantsturu keskkond seda võimaldab hästi teha, sest ta on kõrgelt digitaliseeritud. 

Nüüd, hoiu-laenuühistutest rääkides. Ma selles mõttes pean teid, head parlamendikolleegid, kurvastama, et meie seisukoht on läbi aastate olnud üks ja seesama. Ma kordan selle lihtsalt üle. Hoiu-laenuühistud, nagu me näeme, mis see üldine selline mahtude või suuruste vahekord on? Pangandusturu laenuportfell on circa 35 miljardit. Ja kui, ütleme, liisinguturuportfell on seal ja ka pankade väliskrediidituru portfell on miljard pluss, siis hoiu-laenuühistute kogumaht on olnud pikalt 100 miljonit umbes, ta kõigub sealjuures. Ta väga suur finantssüsteemi kui sellise riskide aspektist ei ole. Ta tavaliselt tekitab, ma ei tea, mitte peavoolu, vaid seal tavaliselt minetused on sellise iseloomuga, kus teatavate ikkagi suhteliselt suurte ringidega inimeste investeeringud ja säästud võivad kaotsi minna tänu sellele, et hoiu-laenuühistute turg ei ole piisavalt reguleeritud, kui nii võib öelda. 

Ja nüüd ma samm-sammult liigun lähemale. Meie arusaamist mööda hoiu-laenuühistute turg laias laastus jaguneb kaheks. Teatavad suuremad hoiu-laenuühistud on sellised, mille nii organisatsiooniline struktuur kui ka laenuportfelli maht on selline, mis võimaldab neid paigutada juba panga regulatsiooni alla. Panga regulatsiooniga, mis kaasneb? Kaasneb see, et needsamad hoiustajad, kes seal sisuliselt on, saaksid samaväärselt kaitstud nagu pankades. Nad on Tagatisfondiga, eks ju, kogu on see kapitaliregulatsioon, millest ma rääkisin, nende kapitalipuhvritega, eks ju, et ka nende suurte samaväärselt pankadega reguleeritud hoiu-laenuühistute või ühistupankade tegevus oleks sama turvaline kui pankadel. Ehk suuremad mahutada panga regulatsiooni alla, konverteerida nad ühistu pankadeks, nii nagu Leedus on tehtud juba aastaid-aastaid tagasi. 

Ja teine pool on tõesti väiksed kogukondlikud hoiu-laenuühistud, kus tulenevalt sellest nii-öelda kogukonna iseloomust kontroll on märksa lähedasem ja tugevam, ei ole mingit välist kontrolli. Finantsinspektsiooni ei ole vaja. Meie töö ei ole tasuta, nagu ma üritasin seletada, ta on päris kallis. Ja seal on alati küsimus, kus sa selle sätid, kus see tulu-kulu vahekord on optimaalne. Tagasi tulles väiksemate hoiu-laenuühistute juurde, meie hinnangul nendel avalikku finantsjärelevalvet ei ole vaja tulenevalt sellest, et nendel on endal piisav kogukondlik kontroll. Ja las nemad jätkavad nii, nagu nad on, sest selge on see, et ka kogukondlikku finantseerimist on vaja ühiskonnas. Siin on teatavad lüngad, mulle tundub, tulenevalt finantsturuga kontsentratsioonist, ja neid lünkasid, aeg-ajalt näib, hoiu-laenuühistud, need kogukondlikud, just hästi täidavad. 

Selline vastus. Kahte laadi: suured hoiu-laenuühistud nagu pangad, ja väiksed, las nad teevad oma äri edasi. Väikestes ei ole suuri fail'e olnud, eks. Need on nendes suurtes, mis on nagu pangad. 

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees! Eesti Panga president julgustas mind, et ma küsiksin sama küsimust teie käest, mis ma tema käest küsisin. Aga natukene tausta siia juurde. Tegelikult see küsimus tuli päevakorrale, kui ma olin Norra visiidil ja Eesti välisesindaja Norras investorkonsultantide valdkonnast … Et tõesti, me väga reklaamime siin, et meil on hästi kiire, tulge ja avage pangad, internetid ja kõik töötavad – kõik on imeline. Aga kahjuks praktika näitab seda, et ei olegi nii lihtne avada kontosid ja kogu see bürokraatia on paras peavalu. Väga paljud loobuvad, et tulla Eestisse investeerima.

Küsimus on sama, mis te küsisite härra president Müllerilt? Aitäh, selge! Ma tegin ka hästi põhjalikke märkusi ja tähelepanekuid, et vastata põhjalikult, ja ma mõtlesin, et nüüd tuleb üllatusküsimus hoopis, nagu mõnikord kohtumenetlustes tehakse. Ootused on teised, aga okei. 

Ma alustan reklaamimisest. Mina reklaamin Eesti kohta kahte asja. Esimene on see, et meil on väga turvaline finantssüsteem. Ja teiseks, meie finantsfinantssüsteem on väga läbipaistev. Me oleme tulnud välja sellest suurest rahapesujamast, kus Eesti oli avalikkuses aastatel 2017–2019. Meil on lõppenud Moneyvali hindamine – see oli siis rahvusvaheline missioon, mis hindas Eesti võimekust tõkestada rahapesu. Ja Eesti tuli sellest Moneyvali hindamisest välja kõige paremini Baltikumis. Meil see süsteem on nüüdseks nagu hästi toimiv. Ma arvan, et seda tasub hoida.

Mis puudutab – ma rääkisin seda, kust me tuleme – pangakontode avamist, siis alati tuleb iga üksikut juhtumit vaadata eraldi. Kuskilt need jutud tekivad alati üksikjuhtumitest ja jube raske on nende pealt üldistada. Mõnikord ei tule see pilt võib-olla liiga täpne. Mida meie oleme näinud läbi ajaloo, on see – ma räägin nüüd kõikidest pangakontodest –, et nii-öelda tipp pangakontode sulgemisel oli kuskil 2018 ja 2019. Pangad ei tahtnud liigseid riske endale võtta. 

Sealt edasi ma jagan kaheks kontode teema ja lõpetan finantsombudsmani teemaga. Kaheks on see, et laias laastus, nagu ka president Müller ütles, on ettevõtted ja tarbijad. Tarbijate puhul, sellest ma rääkisin teile, on seadusega tagatud see, et peab avama pangakonto. Kui seda ei tehta, tuleb kaevata, kuhu vaja. Seda raamistikku on vaja natuke parandada. Ka Finantsinspektsioon töötab, et pangad rohkem oma süsteemid ja protsessid trimmi ajaks. See pool on klaar. 

Nüüd, teine asi on ettevõtted. Ettevõtete pangakontode avamise puhul kehtib seadus, et pangad võivad oma kliente valida vabalt. Mingeid selles mõttes piiranguid seal ettevõtete puhul ei ole ja iseenesest see sõltub pankade riskiisust ja panga riskikontrolli organisatsioonist. Need peavad olema tasakaalus. Mida kõrgem on riskiisu, mida riskantsemaid kliente pank on võimeline võtma või tahab võtta, sest tema ärimudel näiteks on selline, seda paremad peavad olema riskikontrollisüsteemid. Mida paremad on riskikontrollisüsteemid, see reeglina tähendab ka suuremaid investeeringuid ehk algselt mingeid kulusid, mis tuleb teha. 

Mida Finantsinspektsioon sellel juhtumil vaatab, on see, kas sellele riskiisule on vastav riskikontrollisüsteem. Me ei hakka ühelegi pangale ütlema, et sul on liiga madal riskiisu või sul on liiga kõrge riskiisu. Meil on ettevõtlusvabadus. Iga pank määratleb seda ise. Mida klassikalised finantsjärelevalved teevad, on see, et nad ütlevad: ahah, sina oled sihukese ärimudeli kehtestanud, sul on siuke riskiisu, näita nüüd, milline on sinu riskikontrolli organisatsioon. Kas see ikka on võimeline tegelema nende riskide optimaalse määratlemise, mõõtmise ja juhtimisega, mida teie riskiisu nagu ütleb teile? See on see, millega meie tegeleme. 

Nüüd ma jõuan lõpuks selle ombudsmanini. Põhimõtteliselt, mida me näeme, on, kas üksikjuhtumitel kontode kas mitte avamised või sulgemised võivad olla probleem. Kohtute kaudu menetlus on väga aeglane, kohtutes on pikad järjekorrad, seal on mõistlik menetlus ja nii edasi ja nii edasi. Me oleme kohtunikega rääkinud sellest Harju Maakohtus, kuidas neile tundub, kui selline funktsioon nagu finantsombudsmani oleks Finantsinspektsiooni juures. Kohtunikud suhtuvad Harju Maakohtus – nemad enamikus nende vaidlustega tegelevad – väga positiivselt. Nad näevad samuti teatavaid kitsaskohti. 

See oleks niisugune minu vastupeegeldus teie küsimusele. Võib-olla eraldi teema on see, mida me ikkagi Eestina reklaamime. Kas me peame mingeid asju reklaamima, mis tegelikkusele ei vasta? Eeldus oli see, et me justkui oleme midagi reklaaminud, oleme juhtinud ootused kuhugi. Tõesti võib olla, et kellelgi on tekkinud need ootused, ta on siia tulnud ja ehk näeb, et reaalsus on sootuks teine. Äkki peaks vaatama üle selle reklaami poole ka. Ja ma ütlen veel kord, mina olen reklaaminud, et Eesti on stabiilse finantssüsteemiga hea äritegemise koht. 

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, suur aitäh teile selle ülevaate ja põhjaliku küsimustele vastamise eest! Vabandan ette, kui mu küsimus ei ole väga asjatundlik, aga seda valdkonda ma ei tunne, julgen seda tunnistada. Aga olen seda jälginud ja näen, kui palju teile tuleb juurde lisaülesandeid, nii nagu te ka kirjeldasite seda. Lisaks trahvimisele ja kõigele muule, mis te juba ülevaates andsite, kas Finantsinspektsioonil on ka selline, ma ei tea, nõustamise või nõuandmise roll või teie poole võib pöörduda hea soovituse saamiseks, et mitte üldse sattuda olukorda, kus on vaja trahvida?

Tänan! Jah, meil on nõustamisfunktsioon, seda me nimetame selliseks finantsinnovatsiooni keskuseks ja see on mõeldud selleks, et kui nüüd, ütleme, proovin viisakalt väljendada, kampsuniga IT-inimestel tekib mõte, et mingi äge finantsettevõte teha, ja nad ei tea nendest regulatsioonidest midagi, et nad julgeksid pöörduda meie poole, kes me tavaliselt käime lipsude ja ülikondadega ja räägime keerulist juttu. Me oleme loonud sellise nii-öelda pehmema funktsiooni, kus võetakse neid avasüli vastu ja antakse ka lihtsamas keeles nõu, kas üldse tasub tulla finantsturule, mis nõuded seal on ja nii edasi. Selline funktsioon meil on olemas küll, jah.

Mis puudutab üldist nõu meie professionaalsetele turuosalistele, siis seal on väga konkreetsed vormid nõu andmiseks ja neid tavaliselt me nimetame ise infopäevadeks. Miks me teeme seda läbi infopäevade, on see, et me kõikidele oma headele finantsjärelevalve subjektidele ja klientidele annaksime infot ühetaoliselt. See, kes osaleb infopäeval, see on tema õigus, see on tema privileeg, aga ta saab selle info sealt kätte. Niimoodi eraldi ühekaupa hakata nõustama professionaalseid turuosalisi ei ole hea. Miks? Üks või teine saab konkurentsieelise, see ei ole hea. Ja teine asi on see, kui me hakkaksime ühte või teist eraldi nõustama, siis seal tekib huvide konflikt. Ise anname nõu ja siis ise hakkame kontrollima, mis nõu me andsime. See ei toimi.

Professionaalsed finantsvahendajad tegutsevad ise finantsturul omast tarkusest, kui nendel on säravad äriideed, mis annavad neile konkurentsieelise, teenivad ise, mitte meie ei teeni. Meie lihtsalt kontrollime, et neil riskikontrollsüsteemid oleksid piisavalt head, nagu ma kirjeldasin eelmises vastuses. Ja kui nad ebaõnnestuvad, siis meie kraamime nad turult ära. Nad on ikkagi iseseisvad mängijad turul ja meie vaatame, et nad piisavalt hästi omaksid häid inimesi, häid süsteeme ja protsesse, et riskikontrolli organisatsioon, riskid oleksid määratletud, mõõdetud ja juhitud. See on see, kuidas me tegutseme. Nõu andmine käib läbi infopäevade ja innovatsioonisegmendi, sellest ma ka rääkisin.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja, suur tänu ettekande eest! Siin saalis on vahepeal olnud jutuks trahvide temaatika. Miljon eurot tundub ühest küljest suur number, aga võrreldes teie poolt järelevalvatavate varade mahtudele ja riskide mahtudele, on see 1 miljon väga väike summa. Ajakirjanduses on ka kõne all praegu krüptopettus 500 miljonit. Kas trahvidealane seadusandlus on selline, et võimaldab petturilt ära võtta pettusega teenitud sissetulek ja lisaks teha talle trahv, et tal ei tekiks tunnet uuesti pettuse toimepanemiseks või ei osutuks see petmine siiski lõpuks kasumlikult, et väikse osa maksad trahviks ära aga palju jääb järele ka? Kuidas nendega nüüd on, kas need regulatsioonid on küllaldased?

Aitäh! See on selles mõttes keeruline küsimus, et enamik väljub nagu finantsjärelevalve perimeetrist, mitte filosoofia mõttes, aga tehniliselt, ta on rohkem küsimus kriminaalmenetlusest ja võib-olla kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ainesest. Aga ma vastan teile läbi finantsjärelevalveprisma sellele küsimusele. 

Kaks näidet. Sam Bankman-Fried, tänaseks siis süüdimõistetud krüptokelm. Kulus aasta tema kinnipidamisest kuni esimese astme süüdimõistva kohtuotsuseni Ameerika Ühendriikides. 25 aastat vangimaja, eks. Krüptokelm. Miks ma seda näidet toon, aasta, miks see oluline on? Finantssektoris on ülimalt, ütleme, vajalik hoida ja tõsta finantsvahendajate omavastutust ja karistusseadus, kuni vangi minemiseni välja, on selle omavastutuse hoidmiseks üks vältimatult vajalik element. Ja seal on oluline kiirus, et see potentsiaalne rikkuja saaks aru, et tema teol on negatiivne tagajärg ja see saabub kiiresti. Väga hästi, ma selles mõttes tunnustan, aasta aega, eks ju, krüptokelm, 25 aastat.  

Eesti puhul ma näen seda, millele te ka oma küsimuses viitasite, et me vaidleme ainuüksi ühe menetlustoimingu üle poolteist aastat. Kas see on normaalne? Ma arvan, et see ei ole normaalne. Kas see kuidagi heidutab kelme? Ei, see ei heiduta kelme, see näitab seda, et meie süsteem on nõrk ja rikkumised, kuriteod, võivad ära tasuda, mis on täiesti vastupidine sellele, mis peaks olema. Kuritegevus ei tohi ära tasuda. On see trahvide suurendamine, on see menetluse lihtsustamine, mida iganes. 

Siin selles mõttes tuleb jah vaadata neid asju, aga ma ei taha minna teiste asutuste nagu mängumaale. Mis puudutab inspektsiooni, siis ma ka vihjasin oma mõtetest sellele, et väärteomenetlus, mis on loodud lihtsate rikkumiste jaoks, mis on tavainimeste jaoks loodud, see ei toimi professionaalsel finantsturul. Seal ei ole vaja nii palju garantiisid, see menetlus ei pea olema nii põhjalik ja nii edasi ja nii edasi. Enamikes Euroopa Liidu finantsjärelevalvetes ei ole selliseid karistusmenetlusi, eks ju. No see on pikk jutt, et on haldustrahvide institutsioon, mille üle ka, ma tean, et siin käib arutelu, eks, ja nii edasi. Meie Finantsinspektsioonina toetame väga haldustrahve ja vastavat siis menetlust, tagades sellega, et teatud põhiseaduslikud õigused, nagu enesesüüstamine, eks ju, seda ei peaks olema ja nii edasi. 

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Tulen tagasi korra pangakontode avamise temaatika juurde ja laiendan seda finantsinnovatsiooniga. Te mainisite, et te hindate pankade riskiisu ja vastavaid meetmeid, mida pangad on sisemiselt kasutusele võtnud selleks, et riskid oleksid hallatud. Pankade riskiisu kindlasti defineerivad pankade omanikud ja juhtkond, aga seal on kindlasti mõju ka sellel, millised raamid on järelevalve ette kirjutanud. Ja ma küsingi, mis on järelevalve vaatest see riskiisu, mida me erinevate finantsinnovatsioonidega pangakontode avamise juures tolereerime. Kas me püüame kala minimaalse võrgusilmaga või meil on ka natuke suuremat võrgusilma? Kuhu see tasakaal on asetunud?

Tänan! Laias laastus meil ju pangad jagunevad kaheks, osa on universaalpangad. Ma saan aru, et praegu fookus on pigem universaalpankadel, kes makseteenuseid osutavad, sinna suunatud, sest teine osa, väiksemad pangad eelkõige, võiks öelda, on inglise keeles monoliner'id, kes tegutsevad laenu andmisega, ainult lühiajalise laenu andmisega. Tõenäoliselt küsimuse fookus ei ole sinna suunatud. Ma saan aru niimoodi. Selle viimase pangarühma puhul, kui te küsite, kas seal tegeldakse finantsinnovatsiooniga, siis vastus on see, et mõned väikestest monoline-pankadest on päris tipus innovatsiooni mõttes. Kui palju on automatiseeritud krediidi andmise protsessi, see on muljet avaldav, jällegi vaadates euroala keskmes.

Aga nüüd tulles universaalpankade juurde, kes makseteenuseid pakuvad, siis ega järelevalve ei kirjuta neid asju ette tõesti. Pangaomanikud ise teevad neid otsuseid, vaadates potentsiaalseid tulusid, vaadates potentsiaalseid kulusid, eks ju. Ja siin on päris keeruline järelevalvel omaniku rolli asuda. Kui omanikud näiteks on riskiisu tõstnud kuhugi, aga riskikontrollisüsteemidesse ei ole piisavalt investeeritud, siis on järelevalve asi reageerida sellele vastavalt seaduses etteantud instrumentaariumile. Ja siis on omaniku otsus, mis sa teed, kas sa investeerid sinna süsteemidesse, protsessidesse, inimestesse või sa ei tee seda. Sa vaatad oma riskiisu üle, ühte või teist. Ja selles mõttes kuidagi …

Noh, eks me peame alati rahvusvahelise keskkonna vastu ka vaatama. Mida ma rahvusvahelise keskkonna all mõtlen? Seal on erinevad mängijad. Meil on finantssanktsioonid kaasajal sellises geopoliitilises keskkonnas, mis meil laiemalt on nii regioonis kui üleilmselt. Mis on Eesti roll, kus me seal üldse paikneme või tahame paikneda, on üks mõõde asjale. Teine mõõde loomulikult on ka see, kui makseteenuste osutamisest rääkida, et ega pangad ei tegutse mitte immuunselt ainult Eestis, vaid neil on ka korrespondentsuhted, eks ju. Kui sa teistes valuutades tahavad arveldada, siis sa pead arvestama ka oma partnerpankade riskiisuga, mitte ainult enda riski. See on natukene keerukam pilt kui ainult see üks finantsjärelevalve, üks omanik – seal on teised stakeholder'id samuti sees.

Aga ma arvan üldiselt keskmiselt niimoodi, ma arvan, et Eestis on päris hea optimum selle riskiisu osas olemas. On pangad, millel on väiksem riskiisu, millel on võib-olla natuke lihtsamad riskikontrollid. Liiga palju on inimtegevust. Kui on küsimus selles, kas on võimalus parandada panga ja tema kliendi vahelist kommunikatsiooni, siis vastus on selgelt jah. Minu arvates on see praegu liiga nurgeline. Ma saan ka neid meile, et kui kuu aja jooksul midagi ei tee, siis paneme konto kinni. Kuidagi liiga mehaaniline on, võiks natuke leebemalt klienti kohelda. Ja ma tean, et pangad on sellega tegelenud, tegelevad ka. See ei ole mitte ainult Eesti teema. Me ühe hea Rootsi kolleegiga just arutasime seda mõned ajad tagasi ja tundub, et näiteks Rootsis on samamoodi arenguruumi pankade ja nende klientide vahelises kommunikatsioonis. See on natukene nurgeline. Sellised mõtted siis vastuseks sellele küsimusele.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selles. Kas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas või muud tegevused on toonud mingeid uusi, ma ei tea, trende või asju, mis on teie valdkonnas probleemiks muutunud või muutumas, millele peaks tähelepanu pöörama?

Tänan küsimuse eest! Põhimõtteliselt, kui see sõda algas, eks, siis meil oli neli plokki riskidest, mida me tuvastasime või mida me seirasime või mille puhul meile tundus, et need on need teravikud, millega tegeleda. 

Esimene, sellest me just rääkisime, finantssanktsioonid. Ette oli näha, et neid tekib väga palju, ja milline on võimekus meie finantsvahendajatel neid hakata realiseerima. Osadel ei olnud võimekust ja need on turult ära läinud. Siin oli üks Vene KIT Finance Europe, mille ärimudel oli vahendada Vene raha, Vene investeeringuid Euroopa Liidu kapitaliturgudele. Tema sai mõlemalt poolt. Ta sai nii Euroopast sanktsioone kui ka Venemaalt sanktsioone. Tema ärimudel oli null. Ütlesime, et pange oma kontor siin kinni, teil ei ole enam seda väljavaadet. Finantssanktsioonid. 

Teine on küberrisk, küberründed, kas need lähevad suuremaks. Kiiretest riskidest veel likviidsusrisk. See tähendab seda, et inimesed lähevad paanikasse, hakkavad sularaha välja võtma, et sõda tuleb. Ja viimane, krediidirisk. Laenuportfellide kvaliteet läheb alla, kuna need ärid, mis on seotud kas Venemaaga või Ukrainaga, sealt see kogu sõda tuleb läbi tarneahelate ja kandub üle laenuportfellidesse. 

Tänasel päeval võib öelda seda, et need riskid sellisena, nagu me aimasime, või ei aimanud, vaid kartsime, on õige termin, ei ole realiseerunud, inimesed ei läinud närvi. Läksid närvi Poola piiri juures, me oleme Poola kolleegidega suhelnud sel teemal. Sõja alguses oli, eks ju, seal teatavaid ja ka Leedus teatavaid selliseid küsimusi seoses sularaha ja likviidsusega, eks ju. Küberründed vähemalt sõja esimeses faasis ei suurenenud, nad on nüüd hiljem suurenenud, eks ju. Aga nagu ma siin vihjasin ja viitasin, meie pangad on küberrünnetega tegelemisel juba päris hea taseme saavutanud, nii et kliendid ilmtingimata ei tunnegi enam seda, et üks või teine pank on küberründe all. Ega keegi kunagi – ja see on ka meie soov – ei lähe ka avalikult meedias ütlema, et me oleme nüüd küberründe all. Inimesed läheks paanikasse. Seda ei ole vaja. Lihtsalt pangad juhivad need riskid ise ära. 

Nüüd, finantssanktsioonides pole märkimisväärseid menetlusi Eestis olnud ja see on kõik osaliselt tänu sellele, et me oleme, kuidas öeldakse, rahapesu tõkestamise käigus sihukese suhteliselt põhjalikuma rehaga üle käinud pangad, eks. Pangad ise on oma kliendibaasid üle vaadanud ja seetõttu ei ole tekkinud olulisi komplikatsioone finantssanktsioonide täitmisel. 

Ja viimane, krediidirisk, need riskid ei ole ka realiseerunud. Jah, tarneahelad on ümber mängitud. Aga see ei ole kandunud üle krediidiportfellide kvaliteeti, mis on meie probleem. Me seirame seda, et kui see kvaliteet hakkab alla minema, siis me ütleme pankadele, pankade omanikele, et kuule, nüüd oleks puhvreid vaja suurendada. Ei ole need riskid selliselt realiseerunud. Need on need riskid, mida me oleme teadvustanud seoses selle geopoliitilise olukorraga, ja jätkuvalt üsna lähedalt monitoorime neid.

Hea Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, suur tänu teile teie ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh! Ma kasutan seda lühikest võimalust tänada sotsiaaldemokraatide poolt nii Eesti Panga presidenti kui ka Finantsinspektsiooni esimeest. Ma tänan teid eelkõige selle eest, et te olete lähenenud viimastel, tegelikult kogu aeg, aga eriti praegu just tarbijakeskselt. Nii nagu ka me enne arutasime Eesti Panga presidendiga, jah, needsamad Eesti pankade hoiulaenused, tähtajad, intressimarginaalid, need on olnud Eesti inimeste südametes küsimused ja ka Eesti Pank, mul on hea meel, on nende küsimustega tegelenud. 

Mis puudutab Finantsinspektsiooni valdkonda, siis sotsiaaldemokraadid on enda südameasjaks võtnud tagatiseta tarbimislaenud. Me oleme ka Finantsinspektsiooni juhi ja teiste ametnikega kohtunud ja arutanud, kuidas saame veel paremini tagada tarbijate kaitsmist. Me paraku oleme lugenud meediast siin aastate jooksul ju tegelikult on väga palju halbu näiteid, kuidas inimesed satuvad võlavangi. Jah, muidugi me võime öelda, et inimesel endal on ja peab olema ka vastutus oma finantstegevuse kohta. Aga teisalt me peame alati mõtlema ka seda, et mida meie siin saalis võime veel teha, et nende inimeste elu ei satuks mingisugusesse negatiivsesse ja halba spiraali, vaid tegelikult nad oleksid meie ühiskonna produktiivsed ja head liikmed.

Nüüd need viimased eelnõud, mis on olnud siin saalis ja saanud ka seaduseks, näiteks krediidiinkassode osas, siis ma arvan, et need on väga head sammud õiges suunas. 

Ma soovin Finantsinspektsioonile jõudu, sest nii nagu ma ennist küsisin, siis tõepoolest, mulle tundub, et inspektsioonile tuleb järjest enam väga olulisi, aga ka väga keerulisi teemasid, millega tegeleda. Aga kindlasti ei ole me veel sealmaal, kus me saame öelda, et nüüd on kõik ja nüüd on tehtud. Ma usun, et ka Finantsinspektsioonil on siin ees veel väga pikk teekond minna. Võttes ka näiteks seesama tarbimiseta tagatislaenude küsimuse. Siin on ju arutatud erinevaid asju, nagu viivisemäärad, krediidikulukuse määrad. Ka seesama olukord, kus näiteks Facebooki gruppides antakse laenu, ka see olukord järjest suureneb ja seal on täiesti selline kontrollimatu olukord. Võib-olla ühel hetkel me peame tõdema, et ka sotsiaalmeediasse on vaja Finantsinspektsiooni või kellegi sellise hea ülevaataja rolli. 

Ma peatun korraks ka jätkuvalt finantsombudsmani, mida härra Kessler on päris mitu aastat lauale pannud, mida tegelikult toetatakse siin saalis minu hinnangul päris tugevalt, mida ka kohtunikud toetavad, nii nagu ka välja toodi, aga mis on jäänud sinna kuidagi ministeeriumide laua peale ega ole saanud lahendust. Kas siis nende finantsombudsmani otsused saavad olema siduvad või ei saa olema siduvad, ma saan aru, et sinna kivi taha ongi see küsimus jäänud. Sellest on muidugi kahju tegelikult, sellepärast et ka õiguskantsler, kui on käinud selles saalis rääkimas, siis on neid küsimusi päris mitu, kus finantsombudsmanil oleks väga mõistlik ja suur roll aidata Eesti inimesi ja tagada Eesti kohtusüsteemi parem toimimine. 

Nii et ma loodan küll, et ühel hetkel see, mida te, härra Kessler, olete välja toonud, saab teoks. Meie kindlasti sotsiaaldemokraatide poolt anname endast parima, et see saaks teoks. Ja ma loodan, et ka ülejäänud saal mõistab, et on teatud samme veel teha selleks, et kaitsta tarbijaid ja aidata nii teid, Finantsinspektsiooni, kui ka tegelikult teenusepakkujaid, saamaks paremat usaldust. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Lugupeetud Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni juht! Finantssüsteem on majanduse vereringe, mistõttu on väga oluline, et see toimiks sujuvalt, hästi. Eesti on kogenud tagajärgi, kui need protsessid ei ole olnud parimad ja on olnud reguleerimata, järelevalvamata, juhendamata.

Ma arvan, et praeguseks me oleme seisus, kus me oleme enam-vähem katnud või katmas kogu finantssüsteemi. Värskelt on võetud vastu regulatsioon, mis võtab järelevalve alla krüptoturud, krediidiinkasso. Menetluses olev eelnõu võtab üle DORA regulatsiooni, mis tagab ka üleüldise kerksuse finantssüsteemis. Rahanduskomisjoni plaanide kohaselt peaks see vastu saama võetud septembris.

Ma nimetaksin mõned asjad, mis vajaksid meiepoolset tähelepanu. Kindlasti laenu- ja hoiuühistute üle toimuva järelevalve lahendus. Ma tõesti loodan, et need lahendused jõuaksid Riigikokku sügisel. See on veninud. Teine teema, mis ei käi otseselt järelevalve alla, aga on väga oluline selleks, et finantssüsteem hästi toimiks, ka see osa, mis puudutab ohjeldamatult laenu võtmist, on krediidiregistri loomine, positiivse krediidiregistri loomine, mille loomine on veninud lubamatult kaua. Lahendused on olemas, aga otsustamise küsimus on. Ja siis ka täna siin korduvalt mainitud niinimetatud sotsiaalkonto küsimus või põhimakseteenuse küsimus, millele osutas tähelepanu siin saalis ka õiguskantsler, ja meie siin Riigikogus ju kollektiivselt nõustusime, et teema vajab lahendust. Me saame ka selle lahenduse leida sügisel, nii et mitu asja sügisel teha.

Mis see lahendus täpselt on? Kas tuleb parandada praktikaid? Ilmselt ka seda, sest teistes euroala riikides ju põhimõtteliselt sama regulatsioon, mis meilgi, toimib ja tullakse toime. Kuid ilmselt on vaja ka mõningaid seadusmuudatusi. Milliseid, see oleneb konkreetsest lahendusest. Kindlasti väärib kaalumist ka finantsombudsmani isiku loomise või sellise institutsiooni loomise mõte. Nii et on asjad veel, mis tuleb ära lahendada. 

Ma ütlesin, et finantssüsteem on vereringe, ta peab toimima korralikult. Aga me ei saa seda vereringet ka jäigaks muuta, suruda seda väga kitsastesse raamidesse, sest siis ei hakka ka asjad liikuma või nad liiguvad väga aeglaselt, väga pikki teid mööda, kogu asi läheb kohmakaks ja kokkuvõttes on ühiskonnale ja majandusele kahju märkimisväärne. Meil ei ole võimalik luua ideaalset ja vigadeta toimivat süsteemi. Me peame tagama, et vead või eksitused, mis juhtuvad, oleksid võimalikult tagasihoidlikud ja et oleks olemas võimekus vigade, eksimuste ilmnemisel kiiresti reageerida. Nii et meie ülesanne on mitte finantssüsteemi tappa, sest ta on vereringe, aga luua selline hea süsteem. Veel mõned sammud on astuda ja loodan asjasse puutuvate institutsioonide, ametiasutuste, ka erasektori konstruktiivset koostööd. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ma tänan Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest Kilvar Kesslerit, täna Finantsinspektsiooni selle ülevaate eest, mis te olete teinud aasta osas 2023! Sellega on arutelu lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine ka. 

Kolmas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Sündimuse kasvatamise meetmete väljatöötamisest" eelnõu 208 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge. Teda ei ole, seega on arutelu võimatus. 

Neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta Siseministeeriumi valitsemisalas" eelnõu 275. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Helme. Teda ei ole, seega on arutelu võimatus. 

Head ametikaaslased, ma palun teilt maksimaalselt ühte minutit. Ma tänan, ma tänan selle 14 aasta eest, mil on mul võimalik olnud Riigikogus teenida, istungit juhatada, teie usaldust teenida! Ja soovin teile jõudu teie töös Eestimaa ja Eesti inimeste hea käekäigu eest! Aitäh! Sellega on istung lõppenud.