Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, austatud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks registreerus 62 Riigikogu liiget, puudub 39. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Õnne Pillak, palun!

10:01 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja, head kolleegid ja külalised! Olen siin, et anda sotsiaalkomisjoni poolt üle ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kavandatavate muudatuste eesmärk on esiteks riigi tervishoiuvarude tagamine ja teiseks viia riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutusele võtmine Terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele. Eelnõu on üle antud elektrooniliselt. Aitäh!

10:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu.  

Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Põhja-Makedoonia parlamendirühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja: kolleeg Peeter Tali.

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde.


1. 10:02

Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu (449 AE) esimene lugemine

10:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Anti Haugase, Katrin Kuusemäe, Valdo Randpere, Tanel Kiige, Igor Taro, Toomas Kivimägi, Mati Raidma, Jürgen Ligi, Liina Kersna, Margit Sutropi, Peeter Tali, Urmas Reinsalu, Luisa Rõivase, Mario Kadastiku, Siim Kallase, Juku-Kalle Raidi, Marko Mihkelsoni, Eerik-Niiles Krossi, Marek Reinaasa, Maria Jufereva-Skuratovski, Karmen Jolleri, Kristina Šmigun-Vähi, Kristo Enn Vaga, Meelis Kiili, Annely Akkermanni, Ester Karuse, Vilja Toomasti, Lauri Hussari, Andres Suti, Timo Suslovi, Andrus Seeme, Eero Merilinnu, Toomas Uibo, Züleyxa Izmailova, Irja Lutsari, Liisa-Ly Pakosta, Signe Kivi, Maris Lauri, Kadri Tali, Tõnis Möldri, Tarmo Tamme, Pipi-Liis Siemanni ja Mait Klaasseni esitatud Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu (449 AE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi Eerik-Niiles Krossi. Eerik, on aeg.

10:03 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja ja head kolleegid! Meil on täna päevakorras üks tegelikult väga kurb avaldus "Demokraatia kriisist Gruusias". Eesti on pidanud ennast Gruusia sõbraks ja liitlaseks juba, võiks öelda, aastakümneid. Meil on rahvaste vahel suur solidaarsustunne olnud, eriti tuli see esile aastal 2008, kui Venemaa Gruusiat ründas. Eesti sellest ajast on igal võimalikul juhul, igal foorumil Gruusiat toetanud, on toetanud ja toetab tänaseni Gruusia liitumist Euroopa Liiduga, Gruusia liitumist NATO-ga. Eesti huvides on see, et Gruusia kuuluks meie väärtusruumi. Meie suhted on  … Ma olen oma Gruusia sõpradega arutanud seda, võrrelnud meie suhteid umbes endiste poliitvangide suhetega, et me oleme koos ühes vangis istunud ja sealt välja pääsenud. Meil on paremini läinud.

Ja mulle tundub, et kahjuks Eesti on teinud, heast tahtest küll, aga on teinud viimase 10 aasta vältel, eriti sellest ajast, kui Bidzina Ivanišvili Gruusias võimule sai, see on siis 2011. aastast, umbes sama viga suhetes Gruusiaga, milles me süüdistame või mida me ette heidame suurtele lääneriikidele suhetes Venemaaga. Suured lääneriigid pärast Nõukogude Liidu lagunemist tahtsid kangesti, et Venemaa demokratiseeruks, nägid Venemaad partnerina ja kõik irdumised demokraatia kursilt anti andeks, öeldi, et tegelikult nad on ikkagi meie sõbrad, et tegelikult läheb see asi õiges suunas. Ja sellest suurest soovist olla sõber pimestuti ja ei taibatud, et asi on tegelikult minemas käest ära. Ja me lääne suhetes Venemaaga oleme osalt selle tõttu seal, kus me täna oleme. 

Tegelikult meie oleme samamoodi käitunud Gruusiaga. Gruusia on meie sõber, meie liitlane, Gruusia valitsus, jah, irdub siin ja seal, ahistab opositsiooni, poliitvange on, surub alla kodanikuühiskonda, politiseerib kohtuid, politiseerib valimiskomisjoni, valimissüsteemi, kuritarvitab maksumaksja raha valimistes, piirab meediavabadust, kasutab vägivalda meeleavaldajate vastu ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Aga Eesti ikkagi annab kõik andeks ja toetab, toetab Gruusiat ja Gruusia valitsust Euroopa Liidus ja NATO-s, sest see on Eesti huvides.  

Ja raske on ütelda täna, et kas on mingi selline moment, nüüd tagasi vaadates viimased mõniteist aastat, kus Gruusia irdus parandamatult demokraatlikult kursilt. Optimistid ütlevad ka täna, et see ei ole veel toimunud. Aga viimaste kuude sündmused Gruusias minu meelest kinnitavad lõplikult, et me meie ja meie Euroopa sõbrad on ikkagi selle momendi maha maganud ja lasknud  Gruusia käest ära nii-ütelda.  Ma ei hakka pikalt ajalukku minema. Aga väga lühidalt võiks öelda, et see Gruusia teede lahkuminek Euroopaga on käinud sünkroonis Vene agressiivsuse kasvuga.

Et päris mitu sammu astus Ivanišvili seltskond kohe võimule tulles, mis olid imelikud, arvestades, et Venemaa ja Gruusia vahel ei ole isegi diplomaatilisi suhteid täna, aga mis jäeti tähelepanuta. Näiteks Gruusia ühepoolselt lõpetas viisanõuded Venemaaga, et venelased alates 2012. aastast saavad ilma viisata Gruusiasse. Teistpidi see ei ole olnud niimoodi. Nad lasid vangist välja üsna palju eelmise valitsuse poolt sinna saadetud Vene agente. Seda sorti tegevust.  

Aga asi asi muutus märksa kummalisemaks 2014. Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja tegelikult siis Ukraina-Vene sõja algust jahenesid ootamatult Gruusia ja Ukraina suhted. Esimene telefonikõne Gruusia ja Ukraina juhtide vahel pärast Krimmi annekteerimist toimus alles 2015. aastal ja siis nõudis Gruusia liider ukrainlastelt, et andke välja meie endine president Saakašvili, sest me tahame teda vangi panna. Mingit solidaarsust ei ilmutatud Ukraina suhtes või ainult ainult sõnades. Ja see asi läks veel hullemaks arusaadavalt aastal 2022, kui algas suur sõda. 

Tegelikult objektiivselt, vaatamata võib-olla mõningatele retoorilistele maskeeringutele, on Gruusia valitsus valinud sellise Venemaa poole kaldu neutraalsuse. Vene äri õitseb Gruusias, seal on registreeritud viimastel aastatel 10 000 Vene ettevõtet. Sinna on tulnud piiramatul hulgal, tegelikult piiramatul hulgal venelasi. Eks see probleem, sisse tulnud üle 100 000, keegi ei tea täpselt, kui palju neid seal praegu on, aga see probleem hakkab seal edaspidi oma elu elama. 

Ja sellega paralleelselt on oluliselt, veel olulisemalt kui varem halvenenud siis Euroopa Liidu ja Gruusia suhted ja ka Ameerika Ühendriikide ja Gruusia suhted. Formaalselt kuni aastani 2018, ütleme, ja 2022 isegi veel Gruusia oli läänemeelne oma avaldustes, kuigi tegelikkuses olid kõrvalekalded, siis alates 2022. aasta algusest on, ütleme, väga-väga läänevastased, Euroopa Liidu vastased ka muide, ja aeg-ajalt Eesti-vastased või Balti riikide vastased avaldused muutunud normiks. Halvustatakse Euroopa kurssi ja on hakatud hakatud ka ühepoolselt väljuma, hülgama juba kokkulepitut.  

Sellel taustal, kui sõja alguseni ehk veebruarini 2002 läbivalt umbes 75% Gruusia kodanikke toetas Euroopa Liiduga ühinemist ja NATO-ga ühinemist, Euroopa kurssi, siis pärast sõja algust see hüppeliselt kasvas. Nii et praegu on see läbivalt 85%, isegi üle selle. Nii et toetus on umbes sama mis Eestis. Selles mõttes on üsna kummaline, et valitsus on võtnud täpselt vastupidise suuna.  

Palju räägitakse, et seal on taustal venelaste manipulatsioonid, aga selle kohta otseseid tõendeid lauale panna ei ole, aga arvata võib. Mis võib-olla kontekstiliselt on huvitav, et putinistide põhiideoloog Dugin, kes 2008 ja hiljem oli positsioonil, et globalistid, atlantistid ja kõik need lääne satanistid tuleb Gruusiast välja peksta Vene tankidega ja Gruusia, soovitas Thbilisi okupeerida ja nõnda edasi, muutis oma hoiakut, taktikalist hoiakut umbes aastal 2019. Ma isiklikult arvan, et see langes kokku ajaliselt sellega, kui Moskva hakkas planeerima suurt sõda Ukrainas ja siis hakati ka neutraliseerima võimalikke Ukraina liitlasi mujal. Nii et Moskva valis sellise pehme ülevõtmise taktika. Seda on Dugin kõige otsesemalt ise kirjeldanud, et seisukoht on umbes see, et Gruusia kuulub mentaalselt Vene maailma, nad on meie õigeusklikud sõbrad, neile tuleb pakkuda, vastasseis Gruusias tuleb püstitada mitte lääs Venemaa vastu, vaid Gruusia lääne vastu. Nii et tuleb kaitsta Gruusia iseseisvust, suveräänsust, omapära lääne satanistide eest, selline sama asi mis Venemaal, ja sinna paletti kuulub siis ka see välisagentide seadus, mille Gruusia valitsus nüüd äsja läbi surus parlamendist ja mis on mõneti ka meie tänase avalduse ajendiks, üheks ajendiks. See on tõesti selline seadus, mis kopeerib enam-vähem Vene seadust ja mille eesmärk ongi viienda kolonni likvideerimine tegelikult. See on Dugini fraas, tema on ka kiitnud Gruusiat selle seaduse vastuvõtmise eest, nagu ka härrad Lavrov, Peskov ja muud.  

Nii et praegu on Gruusias selline olukord, kus valitsusel ilmselt tagasiteed ei ole, nad on teatanud tegelikult, et neid Euroopa kurss nii väga enam ei huvita. Nad on saanud tingimuslikult alati Euroopa Liidult järeleandmisi. Nad küll ei saanud kandidaatriigi staatust koos Ukraina ja Moldovaga, aga 2023. aasta lõpus siiski said. Kokkuleppe üks osa Euroopaga oli, et sedasama seadust ei võeta vastu ja demokratiseeritakse kõik need, on üheksa punkti, mis Euroopa Liit on Gruusia valitsusega kokku leppinud, neid ei täideta.  

Ja tänaseks on Gruusia valitsus peaministri tasemel süüdistanud nii Ameerika Ühendriike kui Euroopa Liitu kui ka Balti riike Gruusia sõtta tõmbamises, et me tahame avada teise rinde Gruusias, nemad hoiduvad sellest eemale. Ja mindud on ka nii kaugele, et on süüdistatud läänt ja NATO-t 2008. aasta Venemaa sissetungis. See kõik, mis kõlab Thbilisist, on väga sarnane sellele, mis kõlab Moskvast. 

Ja mõnes mõttes on see muidugi  nende oma asi. Siin on selle meie avalduse kriitikud öelnud, et me sekkume Gruusia suveräänsusesse ja sekkume siseasjadesse. See avaldus käsitleb Gruusia siseasju ju ainult niivõrd, kuivõrd see puudutab seda välismõju läbipaistvuse seadust, nõndanimetatud. Kuna see seadus on Euroopa Liidu ja Gruusia läbirääkimiste osa, Gruusia on lubanud, et seda vastu ei võeta, rahvas on selgelt, Gruusia rahvas on öelnud, et nad ei soovi seda, siis Euroopa Liidu ja Gruusia suhetesse me ikkagi tohime sekkuda. Nii et avalduse esitajad leiavad, et Gruusia on sellest faasist väljunud, kus läbirääkimiste teel on võimalik kokkuleppeid saavutada. Nad on otse öelnud, et neid ei huvita enam need Euroopa Liidu tingimused ja ettepanekud. Mis tähendab, et meil on valik, kas me laseme neil minna – mõnes mõttes me niikuinii teeme, sest ega keegi tegelikult ei hakkagi sekkuma Gruusia siseasjadesse – või seame me siis mingi, paneme jala maha, et Euroopa Liit peaks minu arvates tegema ja ütlema, et kui Gruusia soovib liituda, nagu Gruusia rahvas seda soovib, siis ainult ikkagi eelnevalt kokkulepitud alusel.  

Praegu Gruusia valitsus räägib vähemasti oma poliitikutele ja ka rahvale, et midagi ei juhtu, Euroopa Liit avaldab jälle muret seaduse vastuvõtmise puhul ja natukene teeb avaldusi, aga midagi ei järgne sellele. Noh, meie ülesanne võiks olla, Eesti ülesanne seista selle eest, et midagi siiski järgneks. Palju ei ole, mida Euroopa Liit või Eesti saab teha. Aga me oleme ligi 20 miljonit eurot abiraha andnud Gruusiale aastate jooksul, Euroopa Liit märksa rohkem, miljardeid. See abi tuleks külmutada. Gruusial on viisavabadus Euroopa Liiduga. Nad tegelikult neid viisavabaduse nõudeid enam ammu ei täida, sest on väga palju asüülitaotlejaid, rohkem kui ette nähtud. Selleks, et sõnum Gruusia rahvale kohale ei läheks, et valitsus on nad viinud olukorda, kus Euroopaga suhted on nullilähedases seisus, tuleks see viisavabadus külmutada. Gruusia valitsuse liikmed tuleks panna Euroopa Liidu sanktsioonide alla. Ameerika Ühendriigid on seda juba teinud. Euroopa Liit peaks järgnema. Kahjuks on indikeeritud, et Ungari kavatseb seda blokeerida, mistõttu tõenäoliselt on Ivanišvilil õigus, et suurt midagi Euroopa Liit ei teegi. Aga siis jääb Eesti ülesandeks vähemasti omalt poolt midagi teha. Sellist lahendust ka see meie avaldus pakub, et kõigepealt läheme oma seisukohtadega Euroopa Liitu, kui seal ei õnnestu, siis teeme ise. Aga ma siinkohal lõpetan. Aitäh!

10:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suured tänud väga asjatundliku ja informatiivse ettekande eest. Teile on küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

10:20 Aleksandr Tšaplõgin

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ütelge palun, kas Gruusia parlamendivalimised olid legitiimsed, ja kui jah, siis mida me siin üldse arutame?

10:21 Eerik-Niiles Kross

Nad olid legitiimsed selles mõttes, et valimised toimusid. Nad ei olnud Euroopa institutsioonide arvates vabad. Gruusia opositsioon ei tunnusta neid valimistulemusi, blokeerib parlamenti juba 2021. aastast. Nii et seal on suured vaidlused selles küsimuses. Aga loomulikult, Gruusia parlamenti me tunnustame kui legitiimset rahvaesindust.

10:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:21 Maria Jufereva-Skuratovski

Istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Gruusia on Euroopa partnerlusprojekti liige. Selle projekti eesmärgiks on tihendada koostööd ja integratsiooni Euroopa Liiduga. Ja mina tahtsin küsida, kuidas need viimased poliitilised sündmused Gruusias võivad mõjutada, esiteks, osalust selles projektis ja kuidas need võivad mõjutada teatud arengut, teatud koostööd ja nii edasi. Kas ta jätkab selles idapartnerluse projektis üldse nüüd?

10:22 Eerik-Niiles Kross

Esialgu on raske öelda, tähendab, keegi veel ei tea, kuidas Gruusia valitsus kavatseb seda oma uut seadust rakendama hakata. Esimesed sõnumid tulevad, et kodanikuühiskonna organisatsioone hakatakse kinni panema. Ma usun, et Euroopa Liit vähemasti selleni jõuab, et valitsusega need koostööprojektid külmutatakse. Eks paistab. Nüüd lähikuud on kõige tähtsamad. Kindlasti proovitakse leida mingisugune uus dialoogivorm. See on natukene sama dilemma, mis on Valgevenega, kuigi nendega muidugi ametlikke suhteid üldse ei ole, aga proovitakse suhelda kodanikuühiskonnaga. Võib-olla ka Venemaaga. Kas on võimalik kuidagi … Kui valitsusega ametlikult ei saa suhelda või ei taheta suhelda, siis kas on mingi muu tasand?

Ja muide, see ei ole päris see küsimus, aga jäi mul nimetamata, et meie avaldus ei nimeta üldse NATO-t. Tähendab, Gruusia on ju endiselt NATO kandidaatriik, taotleb NATO-sse justkui, kuigi nad peaaegu mitte midagi ei ole sellest rääkinud viimasel ajal. Aga ütleme, omal ajal oli ju 2006 see tandem, Gruusia ja Ukraina koos. Mõlema kohta on NATO öelnud, et nad saavad täisliikmeks. Ja minu soovitus on olnud, et me ei puuduta seda NATO teemat. Me loomulikult tahaksime, et kunagi Gruusia tuleb NATO-sse, aga sellel tasandil need suhted on ka praegu väga kummalised. Ühest küljest toimuvad mingisugused õppused koos NATO-ga, aga teisest küljest objektiivselt on üha suurem küsimus, kelle liitlane Gruusia tegelikult on.

10:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tanel Kiik, palun!

10:24 Tanel Kiik

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! No see avaldus on igal juhul väga keeruline ja ka kriitiline küsimus. Ma arvan, et ka siin Riigikogu saalis on inimesi, kellel on kahetised tunded, vastuolulised tunded sel teemal. Olen ka ise üks selle algatajatest, kuna printsiibis ma pean seda, mida Gruusia Unistus teeb, väga valeks suunaks: nii välisagentide seaduse vastuvõtmist kui ka vähemuste õiguste piiramist. Aga ma küsin nii. Kas te annaksite ülevaate – mõnevõrra te seda juba käsitlesite – siiski neist alternatiivsetest tegevustest diplomaatiliste kanalite kaudu, mida Eesti ja Euroopa Liit on rakendanud ja rakendamas siin lähiajal, et tegelikkuses Gruusia valitsus suunata ikkagi sellisele euroopalikule teele, mida valdav osa Gruusia rahvast toetab ja kus me tegelikult Gruusiat oma sõbra ja liitlasena näha sooviksime? Riigikogu avaldus on üks asi, aga tegelikkuses meie eesmärk ei ole mitte sellist vastandust ehitada, vaid meie eesmärk on ikkagi ühiselt euroopalikus väärtusruumis edasi tegutseda.

10:25 Eerik-Niiles Kross

Me väljume päevakorrast, kui seda kõike hakata rääkima ja ümber jutustama, mida on proovitud teha diplomaatiliselt alates 2018. aastast, kui toimusid presidendivalimised, millega oli seal ka väga palju probleeme ja selle käigus toimus mitmesuguseid opositsiooniliidrite vangistamisi ja nõnda edasi. Edasi-tagasi neid läbirääkimisi on peetud Euroopa Komisjoni tasandil ja saatkondade tasandil, välisministeeriumide tasandil. Täna võib öelda, et ükski kokkulepe ei ole pidanud. Ka selle avalduse eelnõu ettevalmistamise käigus väliskomisjon pidas videokonverentsi meie suursaadikuga Tbilisis. Välisministeeriumi diplomaatidega oleme mitmel korral rääkinud. Üldiselt on diplomaatkond nii Eestis kui kui meiesugustes riikides jõudnud seisukohale, et ei ole enam midagi läbi rääkida, see ei aita. See on natuke sama asi, et ei ole võimalik Putinit veenda, et aitab küll, lõpetame selle sõja ära.  

Miskipärast on Gruusia juhtkond otsustanud läbi suruda need seadused. Ja diplomaatia ei tööta. Muidugi, sanktsioonid ja abide külmutamine, Euroopa Liitu suundumise protsessi külmutamine on ka diplomaatia. Aga konsensus nende seas, kes igapäevaselt Gruusiaga tegelevad ja on tegelenud aastaid, on praegu see, et meil on väga kahju ja mul on ka väga kahetised tunded, aga mitte midagi muud ei aita. Eks see ka tõenäoliselt ei aita, aga me vähemasti oleme proovinud.

10:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

 Andre Hanimägi, palun! 

10:28 Andre Hanimägi

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest on natuke keeruline. Ma arvan, et inimesed ka täna kodudes mõtlevad, et oota, aga Gruusia ja Eesti on olnud tegelikult väga head sõbrad. Kui me vaatame 2008 Venemaa-Gruusia sõda, siis ka mina vaatasin neid kaadreid pidevalt Roki tunnelist väljuvatest Vene sõduritest ja tankidest. Me hoidsime kõik pöialt Gruusiale, president Ilves oli meie sinimustvalgega seal toetamas. Ja nüüd, 16 aastat hiljem on meie välisminister lipuga hoopis valitsuse vastu meelt avaldamas. Äkki te võtaksite lühidalt kokku, miks me oleme siia jõudnud ja mida me tegelikult selle avaldusega soovime. Kuidas me selgitame seda, et Eesti ja Gruusia, kes olid väga suured sõbrad, tänaseks me võtame vastu sellise avalduse? Miks me seda teeme ja miks see vajalik on?

10:29 Eerik-Niiles Kross

Lühike vastus on see, et me teeme seda sellepärast, et me oleme endiselt Gruusia sõbrad. Mina vaatasin neid Vene tanke 2008 mitte televiisorist, vaid päriselus. Eesti meeskond üritas Gruusiat aidata nii, nagu me oskasime. Jah, mul on ka väga isiklikud tunded sellega seoses. Kui me mõtleme selle peale, et tõepoolest, 85% Gruusia rahvast toetab Euroopa Liitu, on endiselt meie sõber ja toetab Ukrainat, siis me teeme seda ka Gruusia rahva toetuseks.

10:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

10:30 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! On väga tore, et te jätkuvalt arvate, et me oleme Gruusiaga sõbrad, ja me olemegi. Loodetavasti oleme ka edaspidi, kuigi juhul, kui Eesti parlament sellise avalduse täna vastu võtab, ma natuke kahtlen selles, et see sõprus saab jätkuda samamoodi, nagu see on siiamaani olnud. Aga minu küsimus on väga lihtne. On teil teada, et mõne teise riigi, eelkõige Euroopa Liidu riigi parlament oleks analoogse või sarnase avalduse Gruusia aadressil vastu võtnud?

10:31 Eerik-Niiles Kross

Jah, eks sõbrad peavadki olema ausamad kui vaenlased, see ongi üks sõpruse tunnus. Veel kord, mul on ka väga kahetised tunded ja valus on seda avaldust menetleda. Aga ma siiralt arvan, et teist teed meil täna ei ole. Kas mõni Euroopa Liidu liikmesriigi parlament veel menetleb, ma ei tea. Ma eeldan, et omas tempos mõned teevad. Samalaadseid arutelusid käib Balti riikides ja põhjas üsna laialt. On juba teinud Euroopa Parlament isegi vist kaks avaldust. Ja midagi on plaanis EMPA‑s, mis tuleb kokku ülejärgmine nädal.

10:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

10:32 Mart Maastik

Härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite, et Gruusia rahvas on selgelt öelnud, et ei soovi Gruusias välisagentide seaduse vastuvõtmist. See tähendab siis, et valitsus ei kuula rahvast. Eestis on rahvas öelnud, et nad ei soovi automaksu vastu võtta, sest see lööb eriti valusalt maapiirkondades elavate inimeste rahakoti pihta. Minu küsimus on: kas on plaanis võtta või algatada avaldus demokraatia kriisist Eestis? Edasi ma küsiksin veel, et kas demokraatlikud on need teiste riikide valitsuste otsused, mis teile meeldivad, või kuidas te demokraatlikku kurssi defineerite. Ja lõpuks te ütlesite ka, et diplomaatia enam ei tööta. Kas te peate tänast avaldust Eesti diplomaatia saavutuseks?

10:33 Eerik-Niiles Kross

Küsimusi oli palju. Maksunduse kohta meenutan, et Eesti põhiseaduse järgi maksuküsimusi ja riigikaitse küsimusi rahvahääletusele ei panda. Need on alati rahvale vastumeelsed, maksude tõstmised. Mis see teine küsimus oli? (Mart Maastik vastab saalist.) Ma pean seda tänast olukorda mitte ainult Eesti, vaid kogu lääne diplomaatia läbikukkumiseks. See läbikukkumine algas 2009. aastal, kui neli kuud pärast venelaste sissetungi Gruusiasse tehti venelastega niinimetatud preset-kokkulepe ja kõik otsustati andeks anda. Ja süsteemselt on lastud konfliktide eskaleerimise huvides Gruusia valitsusel irduda kokkulepitust. See on kindlasti meie läbikukkumine ka. Ma ei tea, kas me oleksime saanud midagi lõppude lõpuks teha. Arvamus, et väljastpoolt saab mingeid protsesse juhtida, on ekslik. Lõpuks need otsused peavad tegema grusiinid ise. Ja eks paistab, mis sügisestel valimistel saab, aga mingiks edulooks ma seda tõesti ei pea, seda Gruusia seisu. 

10:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

10:35 Varro Vooglaid

Suur tänu! Minu hinnangul, nagu te teate, olen sellest ka kirjutanud, on tegemist piinlikult kohatu avaldusega. Kõigepealt oli Margus Tsahkna, välisministri sekkumine valitsusevastastel meeleavaldustel Thbilisis ja nüüd tuleb siia otsa Riigikogu avaldus. Ilmselgelt on tegu sekkumisega teise riigi siseasjadesse, mis on ebaväärikas. Kui me ei taha, et Eesti siseasjadesse sellisel viisil sekkutakse, siis me ei tohiks teiste siseasjadesse sekkuda. See peaks olema elementaarne. See on esimene aspekt. 

Teine aspekt on see, et kohutavad topeltstandardid jälle nähtuvad. 27. mail on ERR-is avaldatud uudis pealkirjaga "Euroopa Komisjon soovib, et kolmandatele riikidele lobi tegevad ühingud kannaks end eraldi registrisse". Ameerika Ühendriikides kehtib 1938. aastast siiamaani Foreign Agents Registration Act, lühendiga FARA. Sisuliselt täpselt samasugused regulatsioonid. Mina olen lugenud seda Gruusia seaduseelnõu ka, minu meelest igati mõistlik. Sarnast oleks tarvis ka Eestisse, kuigi detailide üle võib vaielda. Miks on nii, et Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule on sellised asjad lubatud, aga Gruusiale mitte?

10:36 Eerik-Niiles Kross

Sellel suveräänsuse teemal me oleme nüüd juba dialoogi pidanud. Avalduse esitajate seisukoht on, et see mingis mõttes jah on Gruusia siseasjadesse sekkumine, aga ta seda niivõrd, kuivõrd Euroopa Liiduga ühinemise käigus Gruusia on lubanud oma sisemist asjaajamist euroopastada. Nii et tegelikult me räägime kokkulepete rikkumisest Gruusia valitsuse poolt. See on ka meie asi selle tõttu. Aga jah, loomulikult, mõnes mõttes see on siseasjadesse sekkumine, kui nii võib ütelda. 

Mis puudutab neid võrdlusi Ameerika Ühendriikide ja Euroopaga, see on selline vana, …… on selle asja nimi inglise keeles. Kohatud paralleelid. Muide, minu poolt juba varem nimetatud härra Dugin just kaks päeva tagasi tegi täpselt samasuguse postituse, kus ta võrdleb USA seadust ja Gruusia seadust ja leiab, et Gruusia seadus on palju pehmem. Juba retoorikas ette on Gruusia juhid öelnud, et see välisagentide seadus on Gruusia kodanikuühiskonna ohjeldamiseks ja on niinimetatud välismõju kõrvaldamiseks Gruusiast. Ameerika Ühendriikide seadus on lihtsalt läbipaistev, tõepoolest läbipaistev seadus. See, et sa registreerid ennast lobistina, ei tähenda seda, et sinu MTÜ või lobifirma pannakse kinni pärast seda. Ma ütleksin selle kohta, vastaksin Boriss Akunini sõnadega, kes teatavasti on grusiinist tuntud Vene kirjanik, praegu eksiilis. Ta ütles niimoodi, et kõigepealt välisagendid, siis viies kolonn, siis terroristid ja äärmuslased ja siis pole Gruusial peale Putini Venemaa enam ühtegi sõpra. Tere tulemast tagasi kahepäise kotka tiiva alla. Grusiinid, ärge laske sellel endaga juhtuda.

10:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

10:39 Aleksei Jevgrafov

Hea Riigikogu esimees! Hea Eerik! Muidugi, minu kolleegid juba mainisid seda, et Gruusia ja Eesti suhted olid alati head ja antud avaldusega me loome pingeid. Aga mu küsimus on päris lihtne. Mida sina arvad, kas Eestis kõik toimib nii hästi, et me arvame, et meil on õigus õpetada teisi, kuidas käituda, kuidas elada, mis otsuseid vastu võtta?

10:39 Eerik-Niiles Kross

Jah, mis puudutab hästi läbisaamist, siis noh, ma ei tea, kuidas, kuivõrd see avaldus tegelikult mõjutab Eesti-Gruusia suhteid. See tõenäoliselt ei muuda Eesti suhteid Gruusia valitsusega oluliselt paremaks või ka valitsuserakonnaga. Aga Gruusia on märksa, on ju palju rohkem kui valitsus. Nii nagu võib-olla mõni ei saa läbi Reformierakonna ja Kaja Kallase valitsusega, aga see ei tähenda, et ta ei võiks olla Eesti sõber. Ma tean selliseid isegi siin saalis päris palju.  

Loomulikult ei ole Eestis kõik nii hästi ja me võiksime kritiseerida ja kritiseerimegi ju iga päev omaenda asju, selles ei ole üldse küsimus. Küsimus ei ole ka niivõrd grusiinide õpetamises, kuidas elada. Aga küsimus on selles, et nad on asunud teele, kus kõik pädevad institutsioonid, Veneetsia komisjon, mis on meie kõigi poolt tunnustatud põhiline, eks ole, demokraatia, valimisõiguse hindamiskogu, ekspertkomisjon Euroopa Nõukogus, leiab, et see seadus läheb vastu kõige fundamentaalsemate rahvusvahelise õiguse normidega, inimõiguste hartaga, kõikide nende kohustustega, mida Gruusia on võtnud endale. Veneetsia komisjon, kes tavaliselt, peaaegu alati mõnda seaduseelnõu hinnates ütleb, et siin on mingisugused normist kõrvalekalded, et seda tuleb revideerida. Selle seaduse puhul ta ei ütle seda, ta ütleb, et see seadus tuleb tühistada. See on üsna haruldane olukord. Nii et me räägime pigem sellest, et kas selline Gruusia, nagu praegu on arenemas, saab meiega koos olla Euroopa Liidus. Kõik asjatundjad ütlevad, et ei saa. Sellest me räägime. Kui nad tahavad olla mõnes teises liidus, kui rahvas nii otsustab sügisestel valimistel näiteks, siis andku minna. Me ei tee Aserbaidžaani suhtes selliseid avaldusi. Aserbaidžaan ei ole öelnud, et nad tahavad Euroopa Liitu tulla. Me praegu mõtleme Armeenia peale, kas nende läände vaatamine on ehtne või mitte. Gruusia on 20 aastat formaalselt seda juttu rääkinud. Rahvas on seda mitmel valimisel üle kinnitanud, me oleme nendega erinevates läbirääkimistes, me oleme nendega kokku leppinud mitmesuguseid demokratiseerimise samme. Sellest me räägime. Mitte sellest, et me õpetaksime neid elama.

10:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Margit Sutrop, palun!

10:42 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Hea kolleeg Eerik-Niiles Kross! Mul on väga kurb meel tegelikult seda avaldust teha. Olen ise Gruusiat päris palju nõustanud nii kõrghariduse, teaduse kui ka just nimelt, küüniline küll, väärtusarenduse osas ja seetõttu puudutab see mind tõesti väga isiklikult ka. Minu küsimus puudutab just diplomaatia võimalusi. Mida meie, Eesti Vabariigi suursaadik Gruusias saab edasi teha ja kuidas ta saab tegutseda, kui ta on tegelikult Armeenias samamoodi oma volitustega? Kas Armeenia ja Gruusia suhted tegelikult on ka kuidagi pingelised? Missuguseid diplomaatia võimalusi sa näed ja kas see avaldus teeb Riina Kaljurandi elu kergemaks või raskemaks?

10:43 Eerik-Niiles Kross

Raske ütelda. Ma arvan, et mõnes mõttes teeb see diplomaatide elu lihtsamaks, sest diplomaadid ei ole tavaliselt nii reljeefsed oma väljendustes nagu meie selles avalduses. Nii et Eesti Riigikogu on mõnes mõttes paha politseinik siin praegu. Vaevalt et see segab suhtlust Armeeniaga kuidagimoodi. Tänaseks isegi see avaldus on võib-olla pehmem kui see, mida Ameerika Ühendriigid on teinud, kus reaalselt on sanktsioonid tekkinud. Ma usun, ma loodan, et see avaldus muutub osaks lääneriikide, Euroopa erinevate riikide reaktsioonist. Ma ei muretseks selle üle, et meie suhted väga halvenevad. Kui nad halvenevad, siis asja eest.

10:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

10:44 Kalle Grünthal

Tänan, hea ettekandja! Ma võtan selle teie toodud avalduse kokku väga triviaalse näitega. Oletame, et te olete minul mitu korda külas käinud, siin minu korteris söönud ja joonud ja nii edasi. Ühel päeval te ilmute mu ukse taha ja ütlete, et kuule, Grünthal, see tool peab olema mitte akna all, vaid hoopis köögis. Teate, mis ma selle peale ütlen? Ma saadan teid inimese tagaküljel olevasse pehmesse ja pimedasse kohta. Sest see on minu enda asi, mis ma seal teen oma korteris. Täpselt sama kehtib ka riigi, teise riigi siseasjadesse sekkumisel. Aga olgu, las ta olla. Aga ma näen selles avalduses palju hullemat olukorda. Me teame, et olukord on eskaleerunud kogu maailmas ja nüüd selle avaldusega keerate sellele vunki juurde. Miks, mis põhjusel te seda teete, kui te ise ka ütlete, et mingit tolku sellest ei ole?

10:45 Eerik-Niiles Kross

Jah… Et seda metafoorilist lugu pisut korrigeerida, siis olukord oleks tegelikult pigem selline, et teie olete aastaid käinud minu juures küsimas, kas ma saaksin teile nõu anda, kuidasmoodi oma korteri sisustus niimoodi sättida, et ma ka kõlbaks korralike inimeste sekka. Me oleme seda koos arutanud ja te olete lubanud teha ühte ja teist ja käituda viisakalt külalistega. Ja siis, kui aastad on mööda läinud, siis selgub, et te ikkagi ei ole ühtegi nõuannet kuulda võtnud ja sõimate mu veel läbi, et mis te siin üldse tulete mulle õpetama, kuidas… Ma ei tahagi enam olla tsiviliseeritud inimeste seas! Seal me oleme umbes Gruusiaga. Mul läks selle pika metafoori peale nüüd küsimuse teine pool meelest ära. (Kalle Grünthal vastab saalist.) 

10:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Metafooride duell! Aga järgnevalt küsib Riina Solman. Palun!  

10:47 Eerik-Niiles Kross

Kui võib, ma ühe lausega vastan. See deeskaleerimise teema on tänapäeval üldse väga kuum. Me jälgime Ukraina ümber seda pidevalt, kuidas proovitakse deeskaleerida, ja tulemus on see, et asi läheb ainult hullemaks. Selleks, et deeskaleerida tegelikult, mõnikord ongi vaja eskaleerida vastu. Ja minu arvates me oleme täna seal, kus olukord on tõesti see, et mida halvem, seda parem. 

10:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

10:47 Riina Solman

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Ma olen nüüd siit saalist kuulnud erinevaid küsimusi sellesama kõnealuse avalduse kohta "Demokraatia kriisist Gruusias". Nende küsimustega on püütud edastada, justkui me läheme teist riiki õpetama, kuidas nemad peavad elama. Ja need on esitatud toonis, mis tekitavad minus saadikuna küsimusi ja murenoote ja mul on ka piinlik. Sellepärast küsin, mida te arvate, kui me oleme varasemalt Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest ja Vene agressiivse sõjategevuse lõpetamiseks teinud siitsamast saalist teistele riikidele üleskutseid, kas need on olnud ka teiste riikide asjadesse sekkumine ja nende elama õpetamine. Ma igaks juhuks ütlen, et minu hinnangul on need avaldused olnud vajalikud, ka antud avaldus vajalik, sest me seisame demokraatliku maailmakorra eest ja keegi peab suutma olulisi asju välja ütelda. Küsimus oli siis.

10:48 Eerik-Niiles Kross

Jah, aitäh! Loomulikult, selle jutuga saab ju jõuda väga kiiresti absurdi. Igasugune välissuhtlus on sellisel juhul teise riigi siseasjadesse sekkumine, et me peaksime siis istuma täielikus isolatsioonis. Kuidagi ju suhtlemine teiste riikidega seisnebki selles, et meie esitame oma seisukohti ja nemad omi ja me proovime milleski kokku leppida. Praegu ei ole ju see kommunikatsioon Gruusiaga esiteks midagi, see ei juhtunud kõik eile, see dialoog nendega nendes avalduses käsitletud küsimustes on kestnud 10 aastat. Asi on läinud kogu aeg halvemaks. Nii et minu arvates on see vajalik, loomulikult, ja ka need meie Ukraina-avaldused on olnud väga vajalikud. Need aitavad kujundada rahvusvahelise kogukonna hoiakut ja on kohati olnud ka teed rajavad. Need on väga head. Ma ei taha siin liigselt geopoliitikasse kalduda, aga lühidalt, mis praegu on toimumas? Toimumas on, Gruusia istub mõnes mõttes aia peal ja ta võib kalduda Moskva mõjusfääri ja see on deklareeritult Moskva eesmärk, nad on seda, nad tõmbavad praegu Gruusiat enda suunas. Valitsus mängib nendega vähemasti objektiivselt kaasa. Ma ei tea, kas ka tegelikult. Eesti huvides on hoida Gruusia või tuua tagasi Gruusia meie väärtusruumi. See ongi, selle tõttu on see avaldus otseselt Eesti huvides.

10:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Küsimuste vooru tõenäoliselt lõpetab Lauri Laats. Palun!

10:50 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Vaadates seda avaldust, saab nõustuda kindlasti viimase lausega "Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku ja Euroopa-meelse tuleviku eest". See on kindlasti selline lause, mis läheb kõikide Riigikogu liikme põhimõtetega kokku. Aga üks punkt teiste punktide kõrval, mis eriti on küsimärgi all, on üks punkt, tsiteerin: "külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ning kasutab vabanevaid vahendeid Gruusia kodanikuühiskonna toetamiseks". Sisuliselt see tähendab seda, et Eesti riik hakkab juhul, kui need vahendid on olemas ja vabanevad, toetama MTÜ-sid. Kas see on see, mida me kindlasti tahame, MTÜ-sid, mis hakkavad valitsuse vastu siis tööd tegema? On see nii või ma saan millestki valesti aru?

10:51 Eerik-Niiles Kross

Kodanikuühiskond siiski koosneb enamast kui MTÜ-dest. Nii et eks see jääb sellisel juhul Välisministeeriumi ja abi andvate asutuste otsustada. Seal võivad olla vabalt ka mitmesugused kultuuriüritused. Ma ei hakka ette kirjutama. Selle asja mõte on see, et kuivõrd valitsus on võtnud Euroopa Liidu integratsiooni vastase hoiaku, siis ei saa Euroopa Liidu liikmesriik selle valitsusega abilises mõttes koostööd teha.

10:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid tutvustab meile hea kolleeg, väliskomisjoni liige Luisa Rõivas.

10:52 Luisa Rõivas

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis 44 Riigikogu liikme poolt 3. juunil esitatud Riigikogu avalduse eelnõu menetlusse, nimetas juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ning määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni 2024 kell 12. Nimetatud tähtajaks esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed kolm muudatusettepanekut ja väliskomisjon arutas esitatud muudatusettepanekuid oma 5. juunil toimunud istungil ning otsustas konsensusega arvestada täielikult kahte muudatusettepanekut ning arvestada osaliselt üht muudatusettepanekut ning tegi ühe täpsustava muudatusettepaneku. Keeletoimetaja ettepanekul on eelnõu tekstis tehtud keelelisi ja normitehnilisi parandusi. Väliskomisjon otsustas oma 5. juunil toimunud istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta avalduse eelnõu 449 täiskogu päevakorda teisipäeval, 11. juunil 2024 ja viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni esindajaks nimetati väliskomisjoni liige Luisa Rõivas. Aitäh!

10:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ka teile on mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

10:54 Aleksandr Tšaplõgin

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon arutas Gruusia võimude legitiimsust? Kui Gruusia parlament ja valitsus on legitiimsed, siis milleks me sekkume nende siseasjadesse?

10:54 Luisa Rõivas

Aitäh küsimuse eest! 5. juuni istungil me legitiimsuse teemal arutelu ei pidanud, küll aga muudatusettepanekute arutelu oli erakorralisel istungil teemaks ja need said konsensuslikult vastu võetud.

10:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

10:54 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas teile tundus seal komisjonis olles, et kas selle eelnõu algatajad saavad aru sellest, et kui see eelnõu võetakse vastu, siis Eesti ja Gruusia vahelised suhted tegelikult lähevad veelgi rohkem pingelisemaks, võrreldes sellega, mis on praegu? Ma tegelikult arvan samamoodi nagu eelmine kõneleja siin, et meie riigid on sõbrad, meie riigid on strateegilised partnerid, aga võib-olla pärast seda, pärast selle avalduse vastuvõtmist see enam niimoodi ei ole. Kuidas teile tundus, kas eelnõu algatajad said sellest aru?

10:55 Luisa Rõivas

Suur aitäh küsimuse eest! Minu isiklikke tundeid me antud komisjoni istungil ei arutanud. Küll aga olen teiega nõus, et Eesti on olnud suur Gruusia sõber enne, on praegu ja on kindlasti ka tulevikus. See antud avalduse eelnõu kindlasti toetab meie suhteid Gruusiaga ka tulevikus.

10:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

10:55 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Eelnõu seletuskiri koosneb põhimõtteliselt neljast lõigust, 164 sõnast. See näitab tegelikult selle eelnõu kvaliteeti. Kas te ka seda küsimust arutasite, et see eelnõu on kokku pandud ilma suurema sisuta, ilma analüüsita, ilma välisekspertide ja ka siseekspertide arvamuse kasutamiseta? Seletuskiri on 164 neli sõna. See avaldus, mis praegu siin vastu võetakse tõenäoliselt, on tegelikult väga tummine. Aga jõudes ka sellesama punkti juurde tagasi, mida ma ka Eerik-Niiles Krossi käest küsisin, seesama, et kui rahad vabanevad, siis hakatakse Gruusia kodanikuühiskonda toetama. Millisel viisil ja kuidas teie seda näete? Kas seda küsimust arutati komisjonis?

10:56 Luisa Rõivas

Aitäh! Seda küsimust komisjonis me ei arutanud. Nii nagu ka ettekandja ütles, on nende rahade liikumine kindlasti Välisministeeriumi otsustada. Kindlasti sellega valitsuse vastaseid tegusid ei tehta, vaid just me toetame Gruusiat, et nad oleksid demokraatlik riik. Aga jah, neid sõnu mina isiklikult üle ei ole lugenud, palju on seletuskirjas. On hea meel, et nägite vaeva.

10:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

10:57 Varro Vooglaid

Suur tänu! Väliskomisjonis kas te arutasite ka selle üle, et kui nüüd Riigikogu sellise avalduse teeb, siis põhimõtteliselt me kiidame ju heaks ka sarnase sekkumise Eesti siseasjadesse teiste riikide poolt? Näiteks teised riigid võivad hakata tegema oma parlamendi tasandil avaldusi, et kui Eesti ei loobu oma täiesti läbipaistmatutest ja ebausaldusväärsetest e-valimistest, siis sellisel juhul, eks ole, hakatakse rakendama selliseid ja selliseid sanktsioone. Kas te arutasite seda, et me sisuliselt ju sillutame teed meie suhtes sarnasele käitumisele? Seda esiteks.

Ja teiseks, kas oli arutluse all ka küsimus sellest, et kui Euroopa Liit kavatseb kehtestada Euroopa Liidu liikmesriikidele sellised regulatsioonid, mille kohaselt kolmandate riikide lobi tegevad ühingud kannaksime eraldi registrisse, ja kui Ameerika Ühendriikides on samasugune seadus ammu kehtestatud, Foreign Agents Registration Act 1938. aastast, siis mis on ikkagi selle probleem, selle Gruusia seaduse probleem, miks nad ei tohiks sellist seadust vastu võtta?

10:58 Luisa Rõivas

Suur aitäh! Esimesele küsimusele vastates: erinevad parlamendid kindlasti võivadki teha erinevaid avaldusi, selleks on täielik legitiimne võimalus kõikidel demokraatlikel riikidel ja parlamentidel. Kui teil on soov mõni teistsugune avaldus teha, siis ka teil on see võimalus ja koguda need hääled ja anda see Riigikogus üle. Vabandust, mis see teine küsimus oli?

10:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun mikrofon hetkeks tagasi kolleeg Varro Vooglaiule.

10:58 Varro Vooglaid

Ja teine küsimus oli see, et kui Euroopa Liit soovib kehtestada sellise regulatsiooni liikmesriikidele ja Ameerika Ühendriikides on kehtestatud selline regulatsioon, siis miks Gruusia ei või sellist regulatsiooni oma riigis oma demokraatlikult valitud parlamendi poolt kehtestada? Kas te arutasite seda?

10:59 Luisa Rõivas

Seda teemat me eraldi komisjonis ei arutanud, küll aga ettekandja minu meelest vastas teie küsimusele juba varem.

10:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

10:59 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, Riigikogu eseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis arutati ja keegi tõi näite, et mingi teine riik, näiteks Euroopa Liidu riik, tegi sama avalduse Gruusia suhtes või me oleme eesotsas nagu alati? 

10:59 Luisa Rõivas

Suur aitäh küsimuse eest! Me kindlasti ei arutanud seda teemat, kas on keegi teine seda teinud. Ma ei tea ka, et keegi teine oleks sellise avalduse teinud. Küll, nagu te ka ise ütlesite, me oleme paljudes asjades Eestis olnud väga eesrindlikud ja võib-olla näitame teed siis ka sel korral.

10:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

11:00 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma loen, et selles avalduses on ka selline punkt, et Riigikogu peab vajalikuks, et Eesti Vabariik külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ning kasutab vabanevaid vahendeid Gruusia kodanikuühiskonna toetamiseks. Kuidas see välja näeb? On tavapärane, kui riigiasutused omavahel teevad koostööd. Nüüd see raha külmutatakse ja vabanevat raha hakatakse kasutama teoreetiliselt võib-olla selliste MTÜ-de toetamiseks, mis lähevad vastuollu riigiasutuste poliitikaga. Kuidas teie näete, kuidas see hakkab välja nägema?

11:00 Luisa Rõivas

Ettekandja muidugi vastas sellele küsimusele juba varasemalt, küll aga me oleme Eestina toetanud seda, et Gruusia saaks Euroopa Liitu. Kui nad hetkel on oma poliitikates Euroopa Liidu vastased ja sinna ei soovi saada, siis ma arvan, et see on igati õige punkt siia sisse panna. Kuidas seda raha tulevikus kasutatakse, selgub siis, kui see moment juba käes on. Välisministeerium kindlasti on pädev sellele vastama ja neid otsuseid tegema.

11:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

11:01 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen siin kõnepuldis kui eelkõige Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees ning tunnen selle eelnõu pärast sügavat muret. Eesti ja Gruusia vahel on pikka aega valitsenud sõprussuhted ja koostöö. Seda mitte ainult poliitilisel tasandil, vaid Eesti rahva ja Gruusia rahva vahel on mõistmine ning sõprus, olgu see siis Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse poole pürgimine või viisavabadus. 

Nüüd on aga sellesse sõprusse kerkinud murepilved ning need pilved pole sugugi väikesed. Polegi nii ammu, kui välisminister Margus Tsahkna käis visiidil Gruusias ning tema käitumine jättis õhku suured küsimärgid. Välisministri tööriist on teatavasti diplomaatia ning suhted teiste riikide valitsustega. Eesti välisminister osales aga Gruusias meeleavaldusel viisil, mis nägi välja, tsiteerides eurosaadik Marina Kaljuranda, metsik. Kuna oleme lugupeetud valitsuse liikmetega välisministri visiidi küsimust juba korduvalt siinsamas saalis infotunni formaadis arutanud, siis pikemalt pole vast mõtet asjal peatuda. Kuna aruteludest välisministri tegevuse üle jäi kandma mõte, et eks see üks valimiskampaania trikk oli, siis äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste valguses saame kokkuvõtlikult nentida, et valijad seda trikki heaks ei kiitnud. Võib isegi öelda, et Eesti 200 juhi tegevus hääletati maha. 

Nüüd on meie ees eelnõu, mis võtab väga resoluutse positsiooni riigi suhtes, kellega, nagu juba öeldud, on meil valitsenud mõistmine, koostöö ja sõprus. Kuna see Riigikogu avalduse tekst on kirjutatud europarlamendi valimiste eel, täpselt keset kõige kuumemat kampaania perioodi, siis tuleb selle tonaalsust ka vastavalt mõista. Samamoodi nagu välisministri metsik soolo Gruusias kannab see avaldus valimiste-eelse tähelepanu tõmbamise soovi. Valimised on aga selleks korraks läbi, valijad on otsuse teinud ning radikaalset poliittehnoloogiat kasutada ei ole vajalik rohkem. 

Head kolleegid, ma tulen igal hommikul parlamenti tööle usus, et siin majas otsitakse lahendusi selleks, et kuidas teha elu paremaks Eestis ning tugevdada meie riigi positsiooni maailmas. Tugevus ei tähenda aga alati reljeefsust ja paindumatust. Tihti leidub parim võimalik lahendus just koostöös ning paindlikkuses. Tõsi, paindlikkust ja mõistmist on praeguse valitsuskoalitsiooni ajal jäänud üha vähemaks. Nüüd on tark astuda samm tagasi, võtta selle avaldusega aeg maha ning asjad uuesti läbi arutada. Need arutelud toimuvad hoopis teistsuguses keskkonnas – keskkonnas, mis ei ole poliitiliselt laetud ning kus ei pea iga hinna eest silma paistma. Kui võtate ette selle eelnõu seletuskirja, siis näete, et seletuskirja sisuline osa koosneb neljast lõigust, kokku 164 sõna. 

Head kolleegid, see ei ole välispoliitika. See on kiiresti valmis visatud tekst, milles puudub olukorra kirjeldus, adekvaatne analüüs, argumentatsioon Eesti seisukohtade kujundamiseks ning mõjude analüüs, mida need seisukohad kaasa toovad. Arvestades Eesti senist tihedat koostööd Gruusiaga, on kindlasti eri ministeeriumidel olemas ridamisi analüüse ja seisukohti, mis kirjeldavad riigi ja ühiskonna senist arengut. Vajalik on kaasata ka rahvusvaheliste mõttekodade seisukohad. 

Mis mind murelikuks teeb, on asjaolu, et Riigikogu ette tuuakse otsustamistekst, kus puudub igasugune viide meie liitlaste seisukohtadele ning senistele ja plaanitavatele sammudele Gruusia suunal kujunenud olukorras. Mul on raske uskuda, et valitsuskoalitsioonil seda infot pole. Õigupoolest võib välismeedia vahendusel iga Riigikogu liige ise otsida, millised on ühe või teise riigi seisukohad, arutelud, kuid tegelikult peaks see kõik selle eelnõu seletuskirjas olema lisatud. 

Paluks kolm minutit lisaaega.

11:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:01 Lauri Laats

Kontrollitud ja tõene informatsioon on nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmesriikide seisukohtade osa. Ainult nii saame siin saalis langetada kaalutletud otsuseid. 

Mul on tõsine mure sellepärast, et niisuguse kvaliteediga seadusloome nagu täna koalitsioon püüab läbi suruda, devalveerib taas kord meie parlamendi töö sisukust. Eesti on valinud välispoliitikas targa ja mõistliku tee, kus töötame ühiselt oma liitlastega, mistõttu peab ka see avaldus peegeldama ühtset välispoliitikat nii sisult kui ka vormilt. 

Minu suhe Gruusiaga on isiklik ja lähedane ning hoian pöialt, et sel riigil hästi läheks. Ma loodan väga, et senised püüdlused Euroopa Liidu ja NATO poole jätkuvad. Küll aga ei saa Keskerakonna fraktsioon toetada sellist Riigikogu avaldust, mis on kokku pandud kiirustades ning mis ei sisalda sisulist analüüsi, miks peaks parlament niiviisi otsustama. See ei tee au meie riigi välispoliitikale, diplomaatiale ega seadusloomele. 

Mul on siiras palve, et võtaksime selle avalduse menetlemisel aja maha, kutsume kokku laiendatud arutelu, kuhu kaasame meie diplomaadid, eksperdid ministeeriumidest, lisame liitlaste tegevusülevaate ning muidugi kuulame sealjuures ära Gruusia esindajate seisukohad. Teeme selle teksti korda, teeme selle väärikaks. Muidugi ootab koalitsioon juba kärsitult oma suvevaheaega, et saaks omavahelisest viletsast koostööst puhata. Kuid Eesti hea sõbra ja liitlase Gruusia tulevik on siiski piisavalt oluline, et Riigikogu võiks ka suvel erakorraliselt kokku tulla ning seda küsimust uuesti arutada. Jõudu meile! Jõudu ka Gruusiale! Elagu Eesti! Elagu Gruusia! Aitäh!

11:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Usun, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volitusel alase alusel Ester Karuse. Palun!

11:08 Ester Karuse

Aitäh! Lugupeetud kolleegid ja hea eesistuja! Eesti on Gruusia eest Euroopa Liidus seisnud juba alates 2004. aastast ehk juba sellest ajast alates, kui Eesti liitus ise Euroopa Liiduga. Ja Eesti seisis Gruusia eest ka 2008. aastal, mil toimus Venemaa agressioon. 

Gruusia on meie jaoks hea sõber, oluline ja strateegiline partner. Eesti on väsimatult toetanud Gruusia rahva ja valitsuste pürgimist saada Euroopa Liidu ja NATO täisliikmeks. Samuti toetas Eesti 2023. aastal Gruusiale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist. Euroopa Liidu poolt on tehtud Gruusia valitsusega palju kokkuleppeid. Näiteks oleme andnud Gruusiale viisavabaduse. Euroopa Liit on rahastamas nende väga suuri erinevaid projekte ja reforme, mis puudutavad õigusriiki ning kodanikuühiskonda. 

Täna oleme kahjuks näinud, et Gruusia valitsus on oluliselt taganenud nendest kokkulepetest ja lubadustest, mida ta on andnud Euroopa Liidulem aga eelkõige just omaenda inimestele. Euroopalike väärtuste hülgamine seab kahtluse alla Gruusia Euroopa Liiduga liitumise protsessi. Antud avaldusega näitame ja väljendame oma murelikkust viimaste arengute üle Gruusias.

Sotsiaaldemokraadid esitasid antud avaldusse ka kolm muudatusettepanekut, mis ka kõik arvesse võeti. Näiteks leidsime, et Gruusia Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste tulevikku puudutavaid otsuseid ja sanktsioone on mõistlik käsitleda Euroopa Liidu Nõukogu tasandil, mitte igas liikmesriigis eraldi. 

Nii et Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku Euroopa-meelse tuleviku eest. Eesti on ja jääb Gruusia sõbraks ja oluliseks liitlaseks ning meie kohus on praeguse Gruusia valitsuse probleemidele tähelepanu juhtida ning euroopalikke väärtusi kaitsta. Aitäh!

11:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Väga suur tänu teile! Koos sellega, head kolleegid … Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

11:10 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Meie Eestis tegime valiku lääne ja ida vahel. Me oleme seda tegelikult teinud ajaloos mitu korda, viimati 1918. aastal. Hilisemaid valikuid ei tehtud meie eest, aga siiamaani me oleme sellele valikule, mis tol ajal tehti ja mida vabadussõjas kaitsti, jäänud truuks. Ja me teame väga hästi, et siin, Venemaa kõrval peavad kõik rahvad ja riigid oma valiku tegema, sest kujutada endale ette mingit neutraalsust on illusioon. Või kui see illusioon on, siis kustutatakse see väga kiiresti, sest Venemaa välispoliitika nõuab naabritelt ainult allumist. Me näeme neutraalsust Valgevene moodi ja seal on ka retoorika. Ka hiljuti veel püüti olla justkui läänele avatud, aga me mõistsime juba päris ammu, et see on lihtsalt, ainult retoorika.

Rahvas on toetanud Gruusia ametlikku sihti Euroopa Liiduga liitumiseks. Mitmed Euroopa Liidu riigid, nende hulgas ka Eesti Vabariik, on asunud Gruusia teed Euroopa Liitu toetama. Me oleme sellesse investeerinud energiat. Raha võib-olla ei ole kõige tähtsam. Aga on täiesti selge, et meil on õigus ka öelda, kes Euroopa Liidu uksele koputab, või ka hoiatada siis, et neid samme tehes ei ole see eesmärk enam teostatav. See konkreetne avaldus tegelikult täidabki märguande rolli.

Ja muidugi ka Eesti sisepoliitikas me näeme teatavat silmakirjalikkust. Näeme Euroopa Liidu riikide poliitikas silmakirjalikkust, mida premeeritakse praegu pro Venemaa või, ütleme siis, Euroopa Liidu vastaste, sisuliselt vastaste jõudude eduga Euroopa Parlamendi valimistel. Igasugune silmakirjalikkus toob vastureaktsiooni ja selle tõttu ei saa olla kriitikavaba ka siin. Loomulikult, kui meie ametnikud nagu Euroopa Liidu institutsioonides samamoodi algatavad samme jälgimisühiskonna loomiseks, on olemas teatud registrid, kõik. Aga ühes hetkes peame me vaatama rahulikult just nimelt selle valiku seisukohalt, valik, kas ida või lääs. Meetodid, mis retooriliselt sarnaste eesmärkide teostamisel kasutatakse, on täiesti erinevad.

Ja see, et Gruusia valitsus tegelikult on asunud represseerima oma kodanikke, ka teisiti arvajaid, on märk, et kasutatakse meetodeid, mis on tegelikult Venemaale omasemad kui lääne ühiskondadele. Seda teise mõjusfääri libisemist tuleb märgata ja minu meelest selle avalduse voorus ongi see, et me reageerime õigeaegselt. Ma ei nimetaks seda siseasjadesse sekkumiseks, sest me ju tegelikult väidame, et keeratakse kinni need võimalused, mida Gruusia on välispoliitiliselt taotlenud. Euroopa Liitu pürgimine tähendab tõepoolest ühist väärtusruumi ja meile on väga oluline, et Euroopa Liit ei muutuks selliseks segaseks seltskonnaks, millest osasid riike on võimalik manipuleerida Venemaa poolt.

Me näeme praegu muret …

Palun lisaaega.

11:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:15 Tõnis Lukas

Me näeme praegu muret ühehäälsuse realiseerimisega Euroopa Liidus. Isamaa on selgelt seda meelt, et ühehäälsus Euroopa Liidus peab püsima. Aga kui riikidel on teised huvid, on kõlavad partnerid väljaspool Euroopa Liitu, siis see on raske tee, see on oht. Ja me kindlasti ei tahaks, et Euroopa Liitu saaksid sellised riigid, kelle otsuseid kureeritakse Venemaalt. 

Nüüd, mis puudutab seda entusiasmi, millega Riigikogu on välispoliitikat viimasel ajal teinud, siis see on pretsedenditu. Tõepoolest, me oleme võtnud viimase aasta jooksul palju avaldusi vastu. Peamiselt on need seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas, õigustatult. Ja võib-olla tõepoolest ka selles sõnastuses paistab välja ja nendes konkreetsetes instrumentides, mida me siin lõpus välja pakume, paistab välja selline üleliigne entusiasm oma rolli tunnetamisel ja oma välispoliitilise mõju hindamisel. 

Aga paratamatult jällegi ma tulen oma kõne esimese motiivi juurde tagasi. Valikut tehes me peame praegu nägema Gruusia valitsuse selja taga Vene mõju ja rahva soovimatust, suure osa rahva soovimatust selle mõju heakskiitmisel või Euroopaga liitumise eesmärgist loobumiseks. Järelikult me peaksime praegu toetama Gruusia rahvast selles valikus, sest valik ida ja lääne vahel on kõigi Venemaa kõrval olevate riikide paratamatu kohustus. See valik tuleb teha ühemõtteliselt ja Gruusia peab selle valiku juurde jääma. 

Nii et Riigikogul antud puhul avalduse tegemine Gruusia demokraatia kaitseks on asjakohane. Veel kord ütlen: kuna Gruusia tahab tulla meie Euroopa perre, siis meil on õigus reageerida.

11:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud neli muudatusettepanekut, lähme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Lauri Laats, palun!

11:18 Lauri Laats

Aitäh! Sooviks muudatusettepanekut hääletada.

11:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, asume muudatusettepaneku nr 1 hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, oleme eelnõu 449 AE muudatusettepanekute läbivaatamise faasis. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1,  selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 leidis Riigikogu toetuse.  

Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud väliskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 

Koos sellega, head kolleegid, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 449 AE lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele 44 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu 449 AE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 57 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Eelnõu 449 AE on vastu võetud.  

Head kolleegid, istungi juhatajale on laekunud avaldus Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuga pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Asume selle ettepaneku hääletamist ette valmistama. Head kolleegid, kas võime minna selle ettepaneku hääletamise juurde? Keegi ei vaidlusta.  

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast päevakorda kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni.  


2. 11:26

Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (454 OE) esimene lugemine

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (454 OE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Tiit Marani.

11:26 Tiit Maran

Aitäh, auväärt esimees! Austatud kolleegid! Mul on au anda teile ülevaade keskkonnakomisjoni istungist, mis toimus 3. juunil 2024, ja selle neljandast punktist, mis on pealkirjastatud "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu uue liikme nimetamine". Esimees Igor Taro teatas, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on teinud ettepaneku nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu uueks liikmeks Anti Allas, kes siis peaks asendama Jevgeni Ossinovskit, kes teatavasti lahkus Riigikogust selleks, et minna tööle Tallinna linnapeana. Ja arutelu erilist ei toimunud, ainukene punkt, mille tõi esile auväärt Rain Epler, oli, et küll on tore, kui Riigikogu liikmetel on vahelduv liikmesus RMK nõukogus. 

Selle järjel tehti menetluslikke otsustusi. Esiteks, nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme uueks liikmeks Riigikogu liige Anti Allas. See tehti konsensuslikult. Siis tehti otsus esitada eelnõu täiskogule, jällegi konsensuslikult, ja juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni, teha ettepanek viia eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. juunil – jälle konsensuslikult – ja viimaseks, et juhtivkomisjoni esindajaks määrata ta siinkõneleja, Tiit Maran. Jällegi konsensuslikult. Aitäh!

11:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saanud eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 454 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 454. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 454 on vastu võetud.


3. 11:31

Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (455 OE) esimene lugemine

11:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 455 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas kord hea kolleegi Tiit Marani!

11:32 Tiit Maran

Aitäh, auväärt esimees! Head kolleegid! Mul on siis veel kord au anda ülevaate keskkonnakomisjoni istungist, mis toimus 3. juunil sellel aastal, 2024, ja seekord viiendast punktist, mille sisu on Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine. Arutelu oli väga lühidane, võiks öelda, et teda üldse ei olnud. Igor Taro teatas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku nimetada Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmeks Reili Ranna asemel Eduard Odinetsi. Sisuliselt ei olnud mingit arutelu, kõigil oli kõik selge. Seejärel tehti konsensuslikud otsused. Esiteks, kutsuda Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogust tagasi Reili Rand, teiseks, teha ettepanek nimetada Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogusse Eduard Odinets, esitada otsuse eelnõu täiskogule, jälle konsensuslikult, ja siis juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänasel päeval, 12. juunil, konsensuslik otsus, ja viimane otsus on, et juhtivkomisjoni esindajaks määratakse siinkõneleja Tiit Maran, mis oli ka konsensuslik otsus. Aitäh!

11:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Samuti tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saanud ka sellele eelnõule muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 455 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 455. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 57 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 455 OE on vastu võetud.


4. 11:37

Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE) esimene lugemine

11:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 451 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalu.

11:37 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni ehk CERN-i asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. CERN on rahvusvaheline teadusasutus, mis asutati 1954. aastal eesmärgiga tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas. CERN-i peamised tegevused on kõrge energia füüsika uuringud ja selleks vajalikud tehnoloogiad, sealhulgas infotehnoloogia väljatöötamine. Lisaks tegeleb CERN üliõpilaste, teadlaste ja inseneride koolitamisega ning teaduse populariseerimisega. Praeguseks on CERN‑il 23 liiget, lisaks assotsieerunud liikmed ja vaatlejaliikmed. Suurimad panustajad selle eelarvesse on Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Eestil on CERN-iga teaduskoostööleping alates 1996. aastast. See võimaldab teadlaste ja üliõpilaste stažeerimist CERN-is ning ligipääsu CERN-i eksperimentide teaduslikele tulemustele, kuid on välistanud ettevõtete koostöö CERN-iga. Küll on aga selline võimalus CERN‑i liikmesriikidel, mis tähendab liikmesriigi ettevõtetele hangete võitmisel lepinguid CERN-i tehnoloogiamahukate tellimuste täitmiseks. See omakorda suurendab eksporti, kasvatab ettevõtete konkurentsivõimet ning teadus‑ ja arendustegevuse investeeringuid. 

Eelnevast lähtudes esitas Eesti 5. septembril 2018. aastal ametliku taotluse CERN-iga liitumiseks. Alates 1. veebruarist 2021 on Eesti CERN-i assotsieerunud liige täisliikmeks saamise etapis. Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikme saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik. Eesti ettevõtted ja ülikoolid on assotsieerunud liikmena alates 2021. aastast saavutanud märkimisväärseid tulemusi, võites hankeid ja osaledes erinevates teadusprojektides. Kuid assotsieerunud liikmena kehtivad meile piirangud, mille järgi CERN-ist saadav finantsiline kogukasum ei tohi ületada meie liikmemaksu suurust, mis oli 2023. aastal ligikaudu 1,45 miljonit eurot. See piirang takistab meie ettevõtetel oma potentsiaali täiel määral realiseerimast ja tähendab, et nende võime CERN-i projektides osaleda ja neist kasu saada on kunstlikult piiratud. Tänaseks on mitu juhtumit, kus Eesti ettevõtteid on diskvalifitseeritud CERN-i suuremahuliselt hangetelt just sel põhjusel, et hanked on Eesti liikmemaksust tulenevat piirmäära arvestades liiga suured. Täisliikmelisus kõrvaldab need piirangud. See võimaldab meie ettevõtetel osaleda suuremahulistes hangetes, mis omakorda soodustab majanduskasvu ja tööhõivet. 

CERN-i hangete nõuded on kõrged ning toetudes CERN-i globaalsele tuntusele, on need hanked eksportiva ettevõtte seisukohast tugev referents‑ ning kvaliteedimärgis uute klientide leidmisel. Koostööst CERN-iga on ettevõtetel ja ülikoolidel võimalik arendada uusi võimekusi, tooteid ja tehnoloogiaid, aidates seega kaasa teadmussiirdele tippteadusest ettevõtlusesse. Lisaks eelnevale tähendab täisliikmelisus ka suuremat sõnaõigust CERN-i strateegiliste otsuste tegemisel. Praegu, assotsieerunud liikmena, puudub Eestil hääleõigus CERN-i nõukogus, mis tähendab, et me ei saa kaasa rääkida otsustes, mis puudutavad hangete korraldust ja projektide suundi.

CERN ei ole lihtsalt teadusasutus, see on globaalne teaduskeskus, mis koondab endas füüsika, inseneriteaduse, arvutitehnoloogia tipptaset. CERN-is tehtavad avastused ja arengud mõjutavad mitte ainult teadusringkondi, vaid ühiskonda laiemalt, andes tõuke uutele tehnoloogiatele ja innovatsioonile. Selle parimaks näiteks on World Wide Webi loomine 35 aastat tagasi just CERN-is. Samuti töötati CERN-is välja ja patenteeriti puutetundlike ekraanide tehnoloogia, mille edasiarendusena ühe nutitelefonitootja poolt on nüüdseks pea kõigi nutitelefonide ekraanid puutetundlikud. 

CERN-i täisliikmelisusega kaasnevad aga ka kohustused. Näiteks, Eesti esindamine CERN-i nõukogus rahanduse, teaduse ja tehnoloogia ning üldteemades Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametkondade kaudu. 

Teiseks, samuti tuleb CERN-i liikmena maksta liikmemaksu, mis on 25% suurem kui seni CERN-i assotsieerunud liikmesmaana makstav liikmemaks ehk 2024. aastal ligikaudu 2  miljonit eurot. Liitumisel tuleb maksta ühekordne sissemakse 1,25-kordse liikmemaksu ulatuses, vastavalt siis orienteeruvalt 2,5 miljonit eurot, et kompenseerida tagantjärele CERN-i täisliikmetele 70 aasta jooksul miljardites eurodes tehtud investeeringuid CERN-i infrastruktuuri väljaarendamisse. See raha on 2024. aastaks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse planeeritud. 

Kolmandaks, teisest küljest sätestab CERN-i asutamiskonventsiooni kolmas artikkel, et CERN-i liikmesriigid peavad olema vähemalt ühes teaduslikus põhiprogrammis ja järgima nõukogu määratud osalemise aega ja kulutuste limiiti. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda CERN-i liikmeks, kui ta ei osale teaduslikul tasandil vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas tegevusprogrammis. See tähendab Eesti jaoks, et Eesti osakeste füüsika teaduse kvaliteedi järjepidevus peab olema tagatud. 

Käesoleva seaduseelnõu vastuvõtmine on üks viimaseid samme, et anda Eesti poolt lõplik kinnitus, saamaks CERN-i täisliikmeks. CERN omalt poolt andis kinnituse Eesti täisliikmeks saamiseks 22. märtsil toimunud nõukogu istungil, kus CERN-i nõukogu toetas ühehäälselt Eesti täisliikmelisust. Tänan tähelepanu eest ja ühtlasi tahan tänada kõiki neid inimesi, kes alates 2018. aastast on seda suhet CERN-iga ehitanud ja teinud Eesti seal nähtavaks ja ka kasusaavaks riigiks.

11:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja otsuseid tutvustab hea kolleeg … Aitäh, härra minister! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Andres Sutt. Palun!

11:44 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis käsitlesime CERN-iga liitumise eelnõuga kahel korral. Kõigepealt tingimuslikult tegime otsuse 3. juunil, et juhul kui valitsus algatab eelnõu 3. juunil ja Riigikogu juhatus määrab juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. Ja nii täpselt ka läks. 

Sisuline arutelu Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu kohta oli meil esmaspäeval. Minister tutvustas komisjonis eelnõu ja samuti oli ministriga kaasas MKM-ist innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto. Põhimõtteliselt oli meil kaks teemat, mille kohta komisjoni liikmed küsisid. Üldine hoiak oli hästi positiivne, kuna CERN-iga liitumine on selgelt Eesti huvides, Eesti ettevõtete ja Eesti teaduse huvides. 

Anti Poolamets uuris, kas on näiteid, millised on rahalised osalused, ja kas see raha, mis CERN-ist tuleb, on ainult teadusrahastuse-suunaline, millele Kairi Otto vastas ettekandes komisjonis, mis tehti, välja toodud hanked ja nendega seotud näited ja rahastussummad läksidki väga paljuski ettevõtetele. Neid ettevõtteid oli päris palju, kes Eestist on osalenud. 

Aleksei Jevgrafov teise teemana uuris, et kui hetkel on CERN-i hangete andmebaasis 62 Eesti ettevõtet, milline võiks olla see perspektiiv tulevikus, on see arv suurem või väiksem. MKM-i poolt oli hinnang, et pigem nende ettevõtete arv, kes Eestist CERN-i andmebaasi saavad ja hangetel osalevad, kasvab. Üks näide, mida minister tõi komisjonis, aga siin ei toonud: miks selliste organisatsioonidega ühinemine on Eesti huvides, on Skeleton Technologies, kelle esimene klient oli Euroopa Kosmoseagentuur. Nii et ka CERN selles mõttes on kindlasti Eesti jaoks vajalik ja oluline. Ja veel võib-olla sellest dünaamikast, kuidas Eesti ettevõtted on hangetel osalenud: 2021. aastal oli ainult 13 ettevõtet, üheksa kuud hiljem oli seal juba 39 ja 2022. aasta oktoobris 58 ettevõtet ja nii nagu ma enne ütlesin, siis hetkeseisuga 62. Nii et kindlasti täisliikme staatus avab uksi veelgi rohkem. 

Komisjonis tegime konsensuslikud otsused määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. juuni kell 9.00 ja juhul, kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, või juhul, kui Riigikogu kevadistungjärgu lõppedes toimuvad täiendavad või erakorralised täiskogu istungid, siis võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda. Nii nagu ma ütlesin, kõik need otsused olid konsensuslikud. Ja mõistagi on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Aitäh!

11:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile ettekande eest! See oli nii põhjalik, et ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Mario Kadastiku. Palun!

11:48 Mario Kadastik

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on väga hea meel, et me oleme siia täna jõudnud. Pean tunnistama, et kui ma veidi üle 10 aasta tagasi olin üks nendest, kes selle protsessi algatas, siis ma päris ei uskunud, et ma võiksin olla selle protsessi lõppfaasi juures otseselt kohal. Aga juba tollal algatades olid sellel väga konkreetsed mõtted just nimelt seotud ettevõtlusega. Teaduskoostööd on CERN-iga tehtud, nagu ka minister ütles, 1996. aastast saadik. Teaduskoostöö raames on olnud võimalik asju teha, aga tegelikult on CERN-il tohutu portfell tehnoloogiaid, nagu ka minister välja tõi. Meil kõigil taskus olevad nutitelefonid, see oli suurusjärgus paarkümmend patenti, mis olid äärmiselt kriitilised, et see tehnoloogia võimalik oleks, nendest kaks olid pärit CERN-ist. Nii et see tehnoloogiline arendus on alati käinud CERN-is käsikäes, sest tänapäevast osakeste füüsikat ei ole võimalik teha ilma olulise innovatsioonita tehnoloogia vallas. See tehnoloogia kõik kandub edasi tööstusesse. Analoogselt nagu näiteks USA-s fermilabori loomisel ülijuhtmagnetid, tänu millele meil on olemas MRT ja kompuutertomograafi, ütleme, MRT masinad ja positiivse elektroniemissiooni masinad haiglates. Need on asjad, mis kõik kanduvad ja millest saab tegelikult ühiskond üldiselt ka kasu. 

Aga nüüd konkreetsemalt selle konkreetse ratifitseerimise tulemusena saab Eesti lõplikult ära jõustada enda täisliikmelisuse, mille CERN otsustas oma märtsi nõukogus. Ehk siis Eesti on ainukene Balti riik, kes on saanud CERN-ilt positiivse otsuse hakata täisliikmeks. Ja selle tulemusena meil kaob ära igasugune piir CERN-i tegevustes osalemisel. Kui seni oli meil piiriks meie assotsieerunud liikmemaksu suurus ehk siis väga tihti juhtus viimasel aastal olukordi, kus väga suurtes hangetes, mis on mitmetes miljonites, lihtsalt Eesti ettevõtted jäeti viimasest voorust välja või ei lubatud osalema, sellepärast et meie liikmemaksu maht oli täis või oleks tulnud täis nii suures koguses, et seda ei lubatud. Praegu on juba ettevõtteid liikumas viimasesse vooru, kus CERN on nad tinglikult sinna lubanud just tänu sellele, et nad on märtsis ära otsustanud meie liikmelisuse. Ehk meil on jäänud ära ratifitseerida need aluskonventsioonid, 70 aastat vanad dokumendid, mille alusel antakse üldised põhimõtted. Kui see seadus välja kuulutatakse ja UNESCO-s on ta 30 päeva olnud, olemegi me täisliikmed, ettevõtetele on kõik piirid vabad, neil tagastamisel ei ole enam mingeid piiranguid. Ja Eesti saab osaleda ka CERN-i tegevuste olulistes otsustes. Seejuures näiteks sügisel otsustatakse CERN-i järgmine direktor, mis on organisatsiooni seisukohalt ja tuleviku seisukohalt üks olulisemaid otsuseid, mida lähima 10 aasta jooksul saab tõenäoliselt teha. 

Nii et vägagi kutsun üles seda eelnõu toetama. Kui me selleni jõuame lõpphääletusel, mida me loodetavasti jõuame mõnel täiendaval istungil veel kevadistungjärgul, et me saame oma võimalused ära realiseerida enne CERN-i 70 juubelit. Aitäh!

11:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 451 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 13. juuni kell 9.00. Oleme sellega neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 


5. 11:52

Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (450 SE) esimene lugemine

11:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 451 lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusminister Mart Võrklaeva. 

11:52 Rahandusminister Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Eesti ja Katari vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu. Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii Eestisse investeerivatele välismaistele ettevõtjatele kui ka Eesti ettevõtjatele, kes laiendavad oma tegevust välisturgudele. Maksulepingu eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjus tekkida võiv rahvusvaheline topeltmaksustamine. Lepinguga jagatakse maksustamisõigusi lepingupoolte vahel, hoitakse ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestatakse maksudest kõrvalehoidmist. Leping ei anna lepingupooltele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, vaid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksuõigusi. Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Katari resident. Eesti ja Katari vaheline leping allkirjastati 7. märtsil 2024. aastal Dohas ning see põhineb Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD tüüplepingul. Kokku on Eestil 1. juuni seisuga 63 kehtivat maksulepingut. Aitäh!

11:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile, härra minister! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseid seisukohti ja arutelu tutvustab rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Marek Reinaas.

11:54 Marek Reinaas

Head kolleegid! 4. juuni rahanduskomisjoni istungil arutasime Eesti Vabariigi ja Katari topeltmaksustamise lepingut. Rahandusminister tegi väga põhjaliku ettekande ja see ettekanne oli nii põhjalik, et talle ei olnudki küsimusi ega ühtegi kommentaari. Nii et asusime kohe vastu võtma konsensuslikult menetluslikke otsuseid ja otsustasime, et see eelnõu tuleks võtta päevakorda 12. juunil, aga kokkuleppel jõudsime järeldusele, et ka üks päev on tähtis, niimoodi et ta on päevakorras täna, 11. juunil. Ongi kõik minu poolt sellega seoses.

11:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! No menetluslikke otsuseid oli veel, aga eks ma neid tutvustan siis. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 451 lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. juunil kell 17.15. 


6. 11:55

Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu (440 OE) esimene lugemine

11:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme liikunud heas tempos, head kolleegid, ja jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu (440 OE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

11:55 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis ja volitada Eesti Panka kvoodi suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema. Liikmesriigi kvooti ehk osalust ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud. Nõusoleku andmise peab otsustama Riigikogu. 

Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i aktsionäride nõukogu otsustas eelmise aasta lõpul suurendada IMF-i liikmesriikide kvoote 50% võrra. Suurendamine on vajalik, et tagada valuutafondi piisav võimekus liikmesriiki aidata. Nii pandeemia kui nüüd Venemaa agressiooniga Ukrainas kaasnevad majanduslikud mõjud kogu IMF-i liikmeskonnale, mis hoiavad nõudlust fondi finantseerimise järele kõrgel. Kvoodi suurendamise jõustumisel vähendatakse IMF-i poolt liikmesriikidega sõlmitud laenuleppeid, mis oli ajutine lahendus kriisiaastatel fondi laenuvõimekuse tagamiseks. 

Riigikogu nõusoleku korral suurendab Eesti kvooti 121,8 miljoni IMF-i arveldusühiku ehk SDR-i võrra, eurodes circa 150 miljoni euro võrra. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDR-i, mis on umbes 450 miljonit eurot. 

Miks on kvoot oluline? See on peamine element riigi finants- ja organisatoorsetes suhetes IMF-iga. Kvoot määrab liikmesriigi hääleõiguse ja võimalused fondist laenu saada. Meenutan, et iseseisvuse algusaastatel sai Eesti majandusreformide läbiviimise toetamiseks ka IMF-ilt laenu. Välisšokkidele avatud väikeriigi majandusele ja finantsstabiilsusele on IMF-ilt laenu saamise võimalus ning laenude adekvaatne suurus kindlasti oluline. 

Kvoodi suurendusega nõustumine hoiab meie enda hääleõiguse suuruse praegusel tasemel ehk 0,08%. Väike hääleosa aga ei tähenda isolatsiooni või üksi toimetamist. Me kuulume üksmeelsesse Põhja-Balti valijaskonda ja osaleme Euroopa ühispositsioonide kujundamisel. Selles tugevas koostöös on meie hääle kaal oluliselt suurem. Eesti kvoodi suurendamisest tulenevad sissemaksed korraldab Eesti Pank. Riigieelarvet otsuse rakendamine ei mõjuta. Kvoot jääb Eesti Panga ametlike välisreservide osaks. Näiteks tõsiste maksebilansi probleemide korral on Eestil võimalik ka IMF-i paigutatud vahendeid kasutada. Aitäh!

11:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, tutvustamaks juhtivkomisjoni seisukohti, rahanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Tanel Kiige. Palun!

11:59 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu 4. juuni istungil. Meie arutelu oli väga põhjalik ja sisuline. Rahandusminister andis niivõrd hea ülevaate eelnõust ja sellega kaasnevast, täpselt nagu siin istungisaalis, et komisjoni liikmetel täiendavaid küsimusi ei tekkinud. Ja langetasime konsensuslikult järgmised otsused. Esiteks, tuua see eelnõu või teha ettepanek võtta see päevakorda 12. juunil. Kui te tähelepanekult vaatate, siis juhatusega kokkuleppel on seda isegi ennaktempos täidetud ehk juba 11. juunil ehk täna jõudis ta päevakorda. Täiendavalt tehti ettepanek, taas konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Tanel Kiike. Ka siin ei nõudnud keegi hääletust. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on üldjuhul muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. Jätkame selle otsuse eelnõu sisulist menetlust. Aitäh!

12:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 440 OE lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. juuni kell 17.15. Sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud. Aitäh!

12:00 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee