Austatud Riigikogu juhataja! Head arupärijad! Vastan arupärimisele.
Esiteks: "Kuidas kavatseb valitsus ja laiemalt Euroopa Liit lahendada probleemi, kui Ukraina peaks võetama Euroopa Liitu olukorras, kus ta ei kontrolli suurt osa oma territooriumist?" Eesti tunnistab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja teeb kõik selleks, et Ukraina taastaks kontrolli kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiri üle. Samas ei ole Ukraina olukord ainulaadne Euroopa Liidus, kuna ka praegune Euroopa Liidu liige Küpros ei kontrolli kogu oma territooriumi.
Teine küsimus: "Millisele territooriumile Euroopa Liit teie hinnangul siis täpsemalt laieneb, kuidas kavatsetakse lahendada olukord nende aladega, mis on juriidiliselt Ukraina omad, aga de facto Venemaa kontrolli all?" Veel kord, Eesti tunnustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja loodame, et saades Euroopa Liidu liikmeks, kontrollib Ukraina kogu oma territooriumi.
Kolmas küsimus: "Kas valitsus on teinud arvestused, milline on Ukraina liitumise eelarveline mõju Eestile?" Eelarveline mõju oleneb sellest, millal Ukraina liitub Euroopa Liiduga. Teiseks on väga oluline, millistes tingimustes Ukrainaga kokku lepitakse, ja kolmandaks, kõige suurem teadmatus on see, kuidas sõda lõpeb ja kuidas võib toimuda sõjajärgne taastumine ehk ülesehitamine ehk kui palju suudab Venemaa Ukrainat hävitada. Kui liitumisprotsess on lähemal, saab ka eelarveline mõju selgemaks.
Neljas küsimus: "Millise kalkulatsiooniga olete te välja arvestanud, kui palju peab suurenema meie liikmemaks Euroopa Liidus?" See, kas üldse ja [kui, siis] kuidas mõjutab Eesti liikmemaksu Ukraina liitumine Euroopa Liiduga, selgub, kui on selge, millal ja millistel tingimustel Ukraina liitub. Tänu Eesti elatustaseme olulisele kasvule on Eesti järgmisel eelarveperioodil netomaksja. Ukraina liitumine seda ei mõjuta, sest et Ukraina sel ajal veel Euroopa Liidu liige ei ole.
Viies küsimus: "Millise kalkulatsiooniga olete te välja arvestanud, kui palju hakkab vähenema meie eurotoetuste suurus?" Jällegi, eurotoetuste maht selgub järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel ja siis, kui on teada, mis hetkel ja millistel tingimustel Ukraina liitub Euroopa Liiduga.
Kuues küsimus on, milline on vahe Eesti eelarvele, Euroopa Liidu liikmemaksule ja saadavatele toetustele kahes võrreldavas olukorras, kus Ukraina liitub või ei liitu Euroopa Liiduga. Jällegi, kuna ei ole veel selge, kas läbirääkimisi Ukrainaga alustatakse, ei ole ka selge, mis tingimustel Ukraina liitumine saab olema ja milliseid muudatusi see toob kaasa olemasolevatele liikmetele. Nii et sellele küsimusele ei ole võimalik hetkel vastata.
Seitsmes küsimus: "Milline on Ukraina liitumise mõju Eesti põllumajandussektorile? Milliseks hindate mõju meie põllumajanduse otsetoetustele ja meie põllumajandustoodete turukonkurentsile?" Mõju selgub siis, kui on selge, mis hetkel ja millistel tingimustel Ukraina liitub ning millises seisus on nende põllumajandussektori olukord. Seda mõju on keeruline prognoosida ka seetõttu, et ühine põllumajanduspoliitika, mille toetuste suurim osa on otsetoetused, on üks enim reformitud ja muutunud poliitikaid Euroopa Liidus. Seega väga tõenäoliselt ei kehti sel ajal, kui Ukraina liitub, selles ühises põllumajanduspoliitikas enam samad reeglid ja tingimused kui praegusel perioodil.
Samuti on seni iga laienemise järel uute liikmesriikide otsetoetused suurenenud järk-järgult. See tähendab, et uute liitujate otsetoetused ei hakka tõenäoliselt olema kohe sama suured, kui on minimaalne toetus olemasolevatele liikmesriikidele. Näiteks kui meie liitusime 2004. aastal, olid kõige alguses meie otsetoetused Euroopa Liidu keskmisest vaid 25%.
Otsustatud ei ole ka see, kas uute riikide liitudes suureneks ÜPP eelarve kogumaht või jääks kogumaht samaks ning ÜPP otsetoetused praegustele liikmesriikidele väheneksid. Kui üheksa uut liikmesriiki saaksid ÜPP otsetoetusi kas 80% Euroopa Liidu keskmisest – selleni jõuab Eesti 2027. aastal – või Euroopa Liidu keskmisel määral, suureneks ÜPP eelarve kogumaht vastavalt 20% või 25%.
Mis puudutab mõju põllumajandustoodete turukonkurentsile, siis ei maksa unustada, et Ukraina toodangut nõutakse mitte ainult Euroopa Liidu turul, vaid ka globaalsel turul. Viimase tõttu ei tohiks hästi toimivate transpordivõimaluste korral Ukraina toodang Euroopa siseturgu üle küllastada. Küll aga aitaks Ukraina tugev põllumajandussektor tõsta Euroopa Liidu toidujulgeolekut ning parandada Euroopa Liidu positsiooni globaalses teraviljakaubanduses.
Kaheksas küsimus: "Milline saab olema Ukraina liitumise mõju meie demograafiale? Kas valitsus kavatseb taotleda tööjõu vaba liikumise piiranguid ja üleminekuaegu, kui jah, siis milliseid?" Sõja eest põgenedes on Ukrainast juba lahkunud suur osa mobiilsemast elanikkonnast. Praeguseks on Eestisse jõudnud ukrainlased asjaolusid arvestades tööturule hästi integreerunud. Seda, kas valitsus plaanib taotleda tööjõu vaba liikumise piiranguid ja üleminekuaegu, ei ole hetkel võimalik öelda. See sõltuks mitmetest asjaoludest, sealhulgas sellest, milline on parasjagu Eestis tööjõuturu olukord ja kuidas need läbirääkimised lähevad.
Üheksas küsimus: "Kuidas prognoosib valitsus tööjõu vaba liikumise tingimustes Ukraina kodanike hulga muutust Eestis? Kas valitsus eeldab, et see suureneb või väheneb? Kui palju? Millistele andmetele tuginedes?" Sõja eest põgenedes lahkus Ukrainast umbkaudu 6 miljonit inimest, mis on 15% sealsest elanikkonnast. Eestis on kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel juunikuu alguse seisuga 29 913 isikul. Võib eeldada, et praeguseks on lahkunud kõige mobiilsem osa Ukraina elanikkonnast ja ülejäänutel on ühel või teisel põhjusel keerukam lahkuda. Seetõttu on raske prognoosida, kui palju ukrainlasi võib Ukraina liitumisel Euroopa Liiduga sealt lahkuda ning Eestisse tulla. Tõenäoliselt neid on, aga mitte oluliselt rohkem, kui tõi kaasa täiemahulise sõja algus Ukrainas. Pigem on kõik hinnangud vastupidised: kui see sõda lõpeb, siis ukrainlased soovivad tagasi minna oma kodu üles ehitama. Aitäh!
