Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 17. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 48 Riigikogu liiget, puudub 53. 

Ja nüüd, head ametikaaslased, on kõigil suurepärane võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! 

(Aivar Kokk ütleb midagi saalist.) Ma palun, head ametikaaslased, et ta tuleks korraks ja vaataks. (Aivar Kokk räägib veel midagi.) Siin tuleb neid proteste ja kirju uksest ja aknast. Ma vabandan, ma püüan selle kõigega hakkama saada. Hea ametikaaslane Aivar Kokk, hetkeseis on niiviisi, et tõesti, kohaloleku kontrollis oli see tehniline probleem, mis te ütlesite. Seal olite te puudu, aga kuna nüüd on kõik korras, siis te olete ilusti istungile registreeritud. Ja ma ka näen teid, nii et jääb ka stenogrammi kirja, et te olete 6. juunil 2024. issanda aastal kohal.  

Nii, on tulnud üks ettepanek Riigikogu juhatusele. Ettepaneku sisu on see, et pikendada [istungit] päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Ja see on Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe ettepanek Reformierakonna fraktsiooni nimel. 

Urmas Reinsalu soovib midagi üle anda? Jaa, palun teid Riigikogu kõnetooli.

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa fraktsiooni liikmete poolt annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Ajakirjanduses on esitatud väiteid, et Kaitseministeeriumi nelja aasta arengukavas on võrreldes kümne aasta arengukavaga sõjaliste võimete arendamist kärbitud üle 100 miljoni euro. Me tahame sellele seletust saada. Kaitseminister, kui ta seda kava tutvustas, ei öelnud ühtegi sõna selle kohta. Teiseks, ajakirjandusele on esitatud ka andmed, et sinna ei ole sisse planeeritud 2027–2028 Ukraina toetamiseks ette nähtud sõjalise abi vahendeid. Me tahame ka selles selgust saada, eriti arvesse võttes seda, et on räägitud, otsekui Eesti Vabariigil ei olekski kohustust julgeolekuabi lepet sõlmida. [See kõik] on kahetsusväärse iseloomuga informatsioon. Me loodame, et peaminister kasutab võimalust venituseta tulla parlamendi ette ja anda aru, mis puudutab kaitsekulude kärpimist ja mis puudutab põhjust, miks on sellest kavast aastatel 2027–2028 jäänud välja Ukraina julgeolekuabi, eriti olukorras, kus lähipäevadel kavatseb peaminister koos Ukraina presidendiga selle leppe allkirjastada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise. Nüüd on niiviisi, et see ettepanek, mis on tulnud Reformierakonna fraktsioonilt – mul on, head ametikaaslased, ettepanek, et kui te vastu ei ole, teeme selle hääletuse ka ära. Ärme viskame tänaseid tegemisi homse varna. Kas võime minna hääletuse juurde? Siis on see ka tehtud. (Saal on nõus.) Aitäh teile! 

Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 7 ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. 

Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Lubage mul kõigepealt tutvustada seda korda, enne kui me selle menetlemise juurde asume. Esiteks on õiguskantsleri ettekanne kuni 20 minutit, peale seda küsimused ja vastused. Siis on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, antud juhul Pipi-Liis Siemann, siis on küsimused-vastused. Seejärel on õiguskomisjoni esindaja ettekanne, antud juhul Andre Hanimägi, siis on küsimused-vastused. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Nii et see tähendab, et selles punktis võib esitada kuni kolm küsimust. Kuni kolm küsimust! Peale seda on läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad sõnavõttudega esineda komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning kõik Riigikogu liikmed. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälte enamus. 

Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun teil viia põhiseadusega kooskõlla tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõige 2 punkt 1 osas, milles see ei võimalda hagita menetluses menetlusabi andmise otsustamisel võtta arvesse inimese vältimatuid kulutusi ravimitele, toidule, hügieenitarvetele ja sidepidamisele. Sellega asetatakse meie ühiskonna kõige nõrgemad, näiteks puuetega inimesed, valiku ette, kas kaitsta kohtus oma õigusi või jätta arstirohud välja ostmata või loobuda hügieenivahendite ostmisest ja nii edasi. 

Tsiviilkohtus tavaliselt vaidlevad kaks eraisikut omavahel ehk siis on kostja ja hageja. Ja Riigikohus on pidanud lubatavaks, et neil tuleb kanda ka küllalt suuri kohtukulusid. Praegu me ei räägi sellest juhtumist, vaid hagita menetlustest. Need on oma olemuselt sarnased halduskohtumenetlusega, seal tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks teatud olulised asjaolud. Õiguskomisjoni liikmed on sellega väga hästi kursis, mis need hagita menetlused on. Need on näiteks inimese kinnisesse asutusse paigutamine, lähenemiskeeluga seonduv, eestkostja määramine, elatise määramine ja nii edasi. 

Menetlusabina käsitletakse seda, et inimest ei kohustata tasuma riigilõivu või kandma näiteks ekspertiisi- või tõlkekulusid. Riigi õigusabi võib anda riigi õigusabi seaduse järgi ja seda see praegune ettepanek ei puuduta. Riigieelarve vaates räägime siin väikestest summadest, mis võib-olla laekumata jäävad. Need on mõnekümneeurosed lõivud ja mitte väga suured eksperditasud, kui inimene ise oma eksperdi toob. Küll aga nende inimeste jaoks on see kulu suur. Need on inimesed, kes paraku peavad sendi ja euro pealt oma kuueelarvet planeerima. 

Riigikohtu üldkogu on sarnases olukorras halduskohtumenetluse puhul lugenud põhiseadusevastaseks – tollal räägiti 20 eurost –, et riigilõivust vabastamisel ei võetud arvesse inimese vältimatuid kulutusi ravimitele, toidule, näiteks eritoidule. [Osa inimesi] ei saa tervise pärast kõike süüa, vaid peavad spetsiifilisi toiduaineid ostma. Nii et see oli Riigikohtu üldkogu otsus. Need olukorrad on küllaltki sarnased. 

Tänan väga Riigikogu õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni sisuka arutelu eest. Tänan Justiitsministeeriumi esindajat, kes väga hästi kaitses ministeeriumi seisukohti. Palun teil, Riigikogu, probleem seaduses lahendada!

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Eero Merilind, palun!

Hea õiguskantsler! Sotsiaalkomisjoni liikmeid see teema kindlasti huvitab. Aga mis te ise välja pakute? Kas vabastada inimene riigilõivust või ta maksab riigilõivu ära ja taotleb riigilõivu maksmist kuskilt fondist tagasi?

See on Riigikogu otsustada, kui te otsustate ettepanekut toetada. Aga palve oleks pigem inimene riigilõivust vabastada, sest probleem ongi, et inimese jaoks see 20 eurot või 70 eurot võib olla tegelikult takistus kohtu poole pöördumisel. Ja seal on näiteks ka kohtutäiturite otsuste vaidlustamised. Paraku need inimesed – vähemalt õiguskantsleri ametkonna kirjakast näitab seda – peavad oma eelarvet euro täpsusega planeerima.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud õiguskantsler, aitäh ettekande eest! Meie fraktsioon kindlasti toetab seda ettepanekut ja kutsume üles ka teisi seda tegema. Aga ma küsin teilt täpsustuseks, kui paljusid inimesi see aastas võib puudutada. Kas sellist arvutust ja sellist hinnangut on?

Tänan. See on nüüd seda tüüpi küsimus, mille puhul me ei saagi teada, kui paljud on tegelikult jätnud kohtusse minemata oma kinnisesse asutusse paigutamise otsuse või mingi lähenemiskeelu mitteseadmise või mõne muu asja peale, sest neil inimestel ei olegi võimalik olnud kohtusse minna. Meieni on jõudnud mõned juhtumid. Nagu ma olen teile alati lubanud, kui kas või ühe avalduse lahendamisel selgub, et inimese mure põhjuseks on meie hinnangul põhiseadusevastane norm, siis me selle normi siia teie ette kaalumiseks ka toome.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Suur tänu selle ettepaneku siia toomise eest! Ka meie toetame seda. Ja tänan ka lühikese väga selge ettekande eest. Aga siiski paluksin lühidalt tutvustada veel kord, kust see põhiseadusvastasus välja tuleb, et see oleks ühesemalt arusaadav.

Suur tänu! Kui inimesel tuleb valida, kas ta pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse – põhiseaduse § 15 ütleb, et tal see õigus peaks olema – ja jätab selle tõttu enda arstirohud välja ostmata, kannatab tühja kõhtu, ei saa endale vajalikke hügieenitarbeid osta, siis niisugune nii-öelda kahvel on Riigikohtu üldkogu hinnangul, mis oli küll antud halduskohtumenetluse kontekstis, põhiseadusvastane. Lisaks on siin probleem puuetega inimeste kaitsega, sest põhiseadus nõuab, et puuetega inimesed oleksid riigi erilise hoole all. Ja saab välja tuua veel ka teisi põhiseadusvastasusi, need on kirjalikus ettepanekus üksikasjalikult selgitatud.

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas käesolevat teemat teisipäeval, 28. mail. Komisjonis olid teemat lahti rääkimas ja tutvustamas õiguskantsler, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik ja Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik. 

Toimus päris põnev arutelu, mille käigus õiguskantsler tõi välja täna ka siin kõlanud argumente ja natukene selliseid elulisi näiteid. Loomulikult oli meil teema vastu huvi ja juba oli teada ka õiguskomisjoni seisukoht, nii et toimus selline huvitav õiguslik arutelu. Tõepoolest on tegemist vastuoluliste normidega, kuigi mitte kohe ei olnud selge, et meil [on tegu] põhiseadusvastasusega. Aga tegelikkuses võib olla nii ja on ka juhtunud, et inimeste [vabastamisel riigilõivust] ei ole olnud võimalik arvesse võtta tema erinevaid kulusid ja seetõttu jäävad nad kohtusse pöördumise võimalusest ilma, ei julgegi seda teed ette võtta. 

Justiitsministeeriumi esindaja tõi küll välja, et iseenesest on võimalik arvesse võtta erinevaid muid kulusid. Ta tõi ka viiteid vastavatele paragrahvidele. Ja tõepoolest, menetlusabi taotluse vormis on koht, kuhu on võimalik [kirja panna] erinevaid kulusid. Seetõttu oli Justiitsministeeriumi seisukoht, et vaadates kõiki sätteid koostoimes, ei saa jõuda järeldusele, et see regulatsioon on põhiseadusvastane. Samal ajal, nii nagu ka õiguskantsler viitas, on tõepoolest §-s 182 selgelt välistus, et füüsilisele isikule menetlusabi ei anta. Seal on kirjas see, et arvesse võetakse ainult sissetulekuid, aga mitte kulutusi toidule, ravimitele ja muudele eluks vajalikele asjadele. 

Pikemalt ma võib-olla kõigel ei peatu, protokollis on tõepoolest kirjas nii Justiitsministeeriumi kui ka õiguskantsleri büroo välja toodud viited ja sätte vaidlustamise põhjendused. Aga aset leidis põnev õiguslik debatt ja kokkuvõttes jäi õiguskantsleri büroo ikkagi seisukohale, et nende kahe kirja pandud normi omavaheline koostoime on kui mitte põhiseadusvastane, siis igal juhul õigusselguse põhimõttega vastuolus. Ja ka seaduse praktikas rakendamine on siiski kaasa toonud vähemalt mõningatel juhtudel ka põhiseadusvastaseid olukordi. Seetõttu on ettepanek põhjendatud. 

Komisjon kuulas kõik argumendid ära ja tegi menetlusotsused. Otsustati määrata komisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann – seda konsensuslikult – ja konsensuslikult otsustati ka ettepanekut toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu teile! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimäe. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea õiguskantsler! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda küsimust teisipäeval, 14. mail. Kohale olid kutsutud ka õiguskantsleri vanemnõunik Liina Lust-Vedder ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. See arutelu oli ausalt öeldes väga sarnane põhiseaduskomisjoni aruteluga. Õiguskantsleri büroo andis teada oma argumendid, nii nagu ka ennist kuulsite, mille peale Justiitsministeerium ütles vastu oma argumendid, mille seas oli ka seesama, millest eelmine kõneleja rääkis: diskreditsioon, et kohtul on tegelikult ka praegu piisavalt lai võimekus anda seda menetlusabi. Ka praegu saab võtta arvesse näiteks ravimitele kuluvaid ja muid summasid. 

Põhimõtteliselt kogu arutelu taandus sellele, kas õiguskantsleri ettepaneku puhul viia [see säte] põhiseadusega kooskõlla ikka on midagi põhiseadusega kooskõlla viia. Need argumendid, et osa puuetega inimesi ja teisi inimesi ei saa hagita menetluses oma õigusi kaitsta, olid komisjonis kõigile väga arusaadavad. Selle üle tegelikult vaidlus absoluutselt puudus. Küll aga läks arutelu tõesti selle peale, kas on põhiseaduse riive või ei ole. 

Justiitsministeerium ütles, et kui ettepanek on esitatud konkreetse sätte põhiseadusega kooskõlla viimiseks, siis ministeerium leiab, et see on juba põhiseaduspärane. Riigikohus on samuti seda juba hinnanud. Siis oli arutelu, kas Riigikohus on hinnanud seda hagimenetluse kontekstis või hagita menetluse kontekstis. Justiitsministeerium leidis, et tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses ei eristata hagita menetlust hagimenetlusest. Selline õiguslik pingpong õiguskomisjonis käis. Lõpuks jäid ühele poole inimesed, kes leidsid, et jah, probleem on, aga põhiseadusega vastuolu nad ei leia ja tõenäoliselt saab seda kuidagi muudmoodi lahendada, ja teisele poole jäid komisjoni liikmed, kes leidsid, et põhiseadusega vastuolu ongi alati hinnanguline. Ja nii nagu ka õiguskantsler välja tõi, olukorras, kus on ikkagi põhiseaduses selgelt öeldud, et inimesel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda, aga oma finantsilise olukorra tõttu ta seda teha ei saa, on väga küsitav, kas selle põhiseaduse sätte [kehtivus] on tagatud või mitte. 

Pärast seda arutelu tehti ka menetluslikud otsused ja otsustati järgmist. Lähtuti sellestsamast [arusaamast], nagu ma ennist ütlesin, et probleem on, aga küsimus oli, kas põhiseaduse riive on. Selles osas läksid arvamused lahku. Ja otsustati järgnevalt. Mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut – poolt 3, vastu 2 – ja määrata õiguskomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul täiskogu saalis Andre Hanimägi.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemus poolt 45, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Järelikult ettepanek leidis toetust. Teen Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluses menetlusabi andmisel toidu‑, ravimi‑, side‑ ja hügieenitarvete kulude arvestamise osas põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 

Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Teine päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Menetluse kord on sama, mis oli esimeses punktis. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud rahvaesindus! See on nüüd niisugune ettepanek, mille täitmise korral looduskaitse ei kannata, halduskulu kahaneb ja maaomanike pahameel väheneb. 

Milles on asi? Looduskaitseseaduses on loetelu, mis ütleb, milliseid ehitisi ja rajatisi tohib ehituskeeluvööndisse rajada, niimoodi et kalda kaitse ei kannata. Loetelu on puudulik. Ja sellest tuleneb, et näiteks, kui üks muuseum tahab rajada kanalisatsioonitoru või kui soovib maaomanik rajada maaparanduskraavile truubi ja üle selle silla, et pääseks traktoriga heinamaad hooldama, siis tuleb algatada detailplaneering ja ehituskeeluvööndi vähendamine. Omavalitsustelt oleme kuulnud, et see menetlus ühe kanalisatsioonitoru, väikese tee või truubi ja sillakese rajamiseks võib võtta kuni poolteist aastat, pluss ametnike töötunnid. Lisaks piiratakse ülemääraselt ja põhiseadusvastaselt põhiseaduse §-s 32 ette nähtud maaomanike õigusi. 

Omandiõigust tohib avalikes huvides piirata, aga see piirang peab olema vajalik, mõistlik. Praegusel juhul see piirang ei ole vajalik, ei ole mõistlik. Samal meelel olid asjaomaste ministeeriumide esindajad, meie teada ka Keskkonnaameti esindajad. Sestap, austatud Riigikogu, teen teile ettepaneku: palun looduskaitseseadus nendes küsimustes põhiseadusega kooskõlla viia, vähendada halduskulu, vähendada omanike koormust. Ja samal ajal kinnitan, et looduskaitse eesmärgid ettepaneku täitmisel ei kannata. Aitäh!

Austatud õiguskantsler! Ma tänan teid väga põhjaliku ettekande eest, kuid siiski näib, et vähemalt üks küsimus on. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea õiguskantsler! Mõistlik ettepanek, aga kindlasti inimeste jaoks on kalda kaitse ja kõik see väga tähtis. Ma küsin igaks juhuks üle. Need väikesed sillad ja truubid tunduvad loomulikult mõistlikud erandid, aga kas ei või juhtuda, nii nagu meil tihtipeale juhtub, et loed jälle, et keegi ehitas kuskil väikese silla või keegi tegi väikese rajakese. Ega see muudatus ei anna nii-öelda pahatahtlikele inimestele võimaluse seda ära kasutada ja kaldakaitsevööndis piirangutest kuidagi eemale hoida? Kas sellist ohtu ei ole või kui on, siis kuidas seda maandatakse?

Aitäh! Kui Riigikogu otsustab ettepanekut toetada, siis ma usun, et jääb kehtima kord, et Keskkonnaameti luba on ikkagi tarvis. Aga selle saab kiiremini kui aasta või poolteisega, hulga vähemate töötundidega. Ja loomulikult tuleb olukorda hinnata. See minu toodud eluline näide – kanalisatsioonitoru kuivkäimla asemel või siis truup, et saaks traktoriga minna teisele poole maaparanduskraavi heinamaad hooldama –, Keskkonnaamet vaatab peale, ta tunneb asja ja ütleb, kas sellega kalda kaitset kahjustatakse või ei kahjustata. Ega praegu ju need erandid tegemata ei jää, aga lihtsalt kulutatakse väga palju maksumaksja raha, seda ressurssi, mida kohalik omavalitsus peaks kulutama vajalike ja sisuliste otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks. Selles mõttes ma usun, et looduskaitse eesmärgid siin ei kannata. 

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea õiguskantsler! Ma tahan teid tänada ja öelda, et lõpuks ometi. Ja seda hirmu, et inimesed hakkavad pahatahtlikult seda kasutama, mul kindlasti ei ole. Ma väga pooldan teie ettepanekut, sest see aitab nendel inimestel, kes on seaduskuulekad, kenasti oma asjad seadust järgides korda saada. Need inimesed, kes seaduskuulekad nii palju ei ole, teevad neid asju täna ka, aga see muudatus annaks meile palju selgema pildi, kuidas on õige käituda. Aitäh teile! Igal juhul pooldame.

Suur tänu!

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskantsler Ülle Madise andis ülevaate ettepanekust looduskaitseseaduse ehituskaitsevööndi sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja vastas ka ettepanekut puudutavatele küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega komisjonis toimunust. 

Põhiseaduskomisjon arutas seda ettepanekut 28. mail. Ülle Madise andis komisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate omalt poolt tehtud õigusanalüüsist ning komisjoni liikmed küsisid ka täpsustavaid küsimusi. Kliimaministeeriumi esindaja kinnitas, et nad on nõus seda regulatsiooni analüüsima, et teha vajalikud muudatused. Komisjoni liikmeid huvitas ka küsimus, mis objekte see täpsemalt puudutab. Sellele vastas Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna vanemnõunik, et ehituskeeld on üldine ja ehituskaitsevööndis on keelatud mis tahes uute ehitiste ja rajatiste ehitamine. 

Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanek on väga mõistlik, ja komisjoni esimees tegi ettepaneku teha järgmised menetlusotsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut (komisjoni otsus oli konsensuslik) ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinviibija ehk Katrin Kuusemäe. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme ja tänase sünnipäevalapse Urve Tiiduse. Lubage Riigikogu poolt teid õnnitleda. (Aplaus.) Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Aitäh! Õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla oli keskkonnakomisjonis arutlusel 27. mail. Probleemi aitasid selgitada Kliimaministeeriumi esindajad, õiguskantsleri nõunikud ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad. Nagu proua õiguskantsler äsja ka siin saalis selgitas, olemasolevas seaduses ei nähta ette piisavalt erandeid juhtudeks, mil ehituskeeluvööndi piirang näiteks ranna ja kalda kaitseks tegelikult ei ole vajalik. Külalised tõid ka elulisi näiteid, kus mõistlikud lahendused on jäänud nii-öelda kännu taha pidama, ja selleks kännuks on looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi sätetes toodud erandite loetelu. See on konkreetne loetelu. Meile toodi näide Hellenurme vesiveskist, mida õiguskantsler ka mainis, kus ehitati kanalisatsioonitoru, mis ei kuulu erandite loetelusse.

Teine probleem on, et seaduses pole võimalik kõiki erandeid ammendavalt kirja panna. Vajalik oleks täiendav menetlusliik, et saaks erandite üle otsustada. Hetkel on selleks täiendavaks menetluseks ehituskeeluvööndi vähendamine, mis on planeeringuna väga mahukas, ja komisjoni liikmetele sai selgeks, et lihtsama menetluse võimaldamine on tõesti vajalik. Aga vajalik on ka arutelu, kuidas lahendada konkreetseid probleeme planeeringuväliselt. Nii Kliimaministeerium kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kinnitasid, et on õiguskantsleri ettepanekuga nõus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi järelevalve valdkonna juht Külli Siim informeeris komisjoni, et ettevalmistamisel on planeerimisseaduse muudatused ja võimalik on laiendada looduskaitseseaduse erandite loetelu või lubada ühekordse loa taotlemist. See protsess käib.

Menetlusotsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted kooskõlla põhiseadusega ja määrata keskkonnakomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul täiskogus komisjoni liige Urve Tiidus. Need olid konsensuslikud otsused. Suur tänu teile!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, nüüd on see suurepärane võimalus tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Ja nüüd asume hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 43, vastu 1, erapooletuid ei ole. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust.  

Teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt keskkonnakomisjonile ülesandeks algatada eelnõu looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Aitäh teile!

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskantsleri ettepanek töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Hea juhataja! Riigikogu on ette näinud, et puuduva töövõimega inimesele makstakse toetust keskmiselt 617 eurot ja 10 senti kuus, osalise töövõimega inimesele keskmiselt 351 eurot ja 75 senti kuus. Riigikogu on otsustanud, et mõistlik, õiglane, nii ühiskonnale kui neile inimestele endile kasulik on soodustada seda, et nad võimaluse korral ikkagi leiavad endale jõu- ja huvide kohase töö. Ja sellepärast, kui sellel tööl saadav tasu ei ole kuigi suur, jookseb töövõimetoetus edasi. Alles teatud piirmääradest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama. 

Nagu me kõik tööl käivate inimestena teame, vahel makstakse inimesele ühes kuus korraga mitme kuu raha, näiteks lisaks palgale ka puhkusetasu, haigushüvitis, mõnikord lõpparve. Ja kui selle tõttu läheb sissetulek üle piirmäära, siis haigushüvitise või puhkuseraha puhul töövõimetoetust ei vähendata, inimene jätkab tööd ja toetus jookseb edasi. Aga kui tegemist on lõpparvega, näiteks on olukord, kus tavaliselt makstakse inimesele palka 1. kuupäeval, ja 1. kuupäeval ta saigi eelmisel kuul tehtud töö eest oma tasu, ja nüüd 31. kuupäeval tuleb lõpparve, mis makstakse välja sellel päeval, siis seadus siin ei võimalda puuduva või osalise töövõimega inimesele vastu tulla ja temal toetus edasi ei jookse, olgugi et ta kaotas töö. Tegelikult oleks see raha võinud kuuluda väljamaksmisele ka järgmisel päeval, 1. kuupäeval, ja niisugusel juhul jookseks tema toetus edasi. Üks konkreetne juhtum on sotsiaalkomisjonile põhjalikult siin aastate vältel ette kantud, selgitatud ja ka näidatud, et tõepoolest inimene kandis 500 euro suurust kahju, mis puudega inimeste puhul reeglina on väga suur summa. 

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul ei saa selle meie hinnangul põhiseadusvastase [sätte] ohvreid olla palju. Tänan väga sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni, kes mõlemad nõustusid, et ka üks ohver on liiast. Tõepoolest, enamasti on tegemist puudega inimestega, eriti halvas seisus on seejuures üksi elavad puudega inimesed. Sestap palungi teil, austatud rahvaesindus, viia põhiseadusega kooskõlla töövõimetoetuse seaduse § 13 lõiked 3 ja 3¹. Leiame koos kolleegidega, et need on vastuolus põhiseaduse § 28 lõikega 2 ja § 12 lõikega 1. Just selle tõttu, et minu kirjeldatud näite puhul – ja need on elulised näited – ei olnud võimalik võtta arvesse, et see raha oli mõeldud mitme kuu peale ja põhjust töövõimetoetust vähendada sisulises plaanis ei olnud. Aitäh!

Austatud õiguskantsler! Ma tänan teid teie ettekande eest. Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe. Palun!

Hea aseesimees! Head kolleegid! Õiguskantsler andis ülevaate ettepanekust viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla ja ta tegi seda põhjalikult nii siin saalis kui ka komisjonis. Seetõttu piirdun jällegi lühiülevaatega. Põhiseaduskomisjon arutas seda ettepanekut 28. mail, kui Ülle Madise andis komisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate ja komisjoni liikmed said küsida täpsustavaid küsimusi. Kuna komisjoni liikmetel tekkis küsimusi seoses töövõimetoetuse maksmise süsteemiga üldiselt, siis selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja selle süsteemi tausta üldisemalt ja vastas komisjoni liikmetele. 

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: toetada konsensuslikult õiguskantsleri ettepanekut ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid selle sisulise ja põhjaliku ettekande eest! Tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esindaja Õnne Pillaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea õiguskantsler! Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut kahel korral: 27. mail esimene kord ja 3. juunil teine kord. 27. mail osalesid selle arutelu juures veel ka õiguskantsler koos oma büroo esindajatega ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Toona me arutasime ettepaneku sisulist poolt, mida eelkõnelejad on ka siin tutvustanud, mistõttu ma seda üle ei korda. 

Küll aga toon sotsiaalkomisjoni arutelust välja ühe nüansi, mis sai meil pisut enam tähelepanu, nagu ka selle ettepaneku edasine käekäik. Olgu siis siin selgituseks öeldud, et täna me otsustame seda, kas me toetame õiguskantsleri tehtud ettepanekut, mis puudutab töövõimetoetuse seaduse ja põhiseaduse ebakõla lõpparve saanute puhul: kas me soovime selle osa viia põhiseadusega kooskõlla või mitte. Kui me oleme selle ettepanekuga nõus, siis sobiva lahenduse leidmine seisab alles ees. Täna me siin lahendustest ei räägi, lahendusi me hakkame alles otsima.

27. mail me leppisime komisjonis kokku, et selleks, et fraktsioonid saaksid antud ettepanekut arutada ja oma seisukoha kujundada, me menetluslikud otsused teeme nädal hiljem ehk 3. juunil. Ja siis me tegime järgmised menetluslikud otsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut ja määrata sotsiaalkomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul mind, Õnne Pillakut. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid. Head ametikaaslased, nüüd on suurepärane võimalus, nagu ma eelnevalt ütlesin, kõigil Riigikogu liikmetel, siin piiranguid ei ole, avada läbirääkimised. Palun! Kõnesoove ei ole, seega läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 48, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. 

Teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Tahan siinkohal öelda suur tänu õiguskantslerile ja tema büroole. Aitäh! Jõudu teile teie töös!

Head ametikaaslased, oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 – ilus number! – teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kuulajad! Oleme jõudnud liikluskindlustuse seaduse teise lugemise juurde. See on tõesti ilusa numbriga: 400. Seaduseelnõu esimene lugemine toimus 8. aprillil, muudatusettepanekute tähtajaks, 22. maiks saabus kaks muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsioonilt, mis puudutasid mittevaralise kahju hüvitamisega seotud sätteid. Arvamusi laekus ka huvigruppidelt päris palju. Koos ministeeriumi esindajatega said need läbi töötatud, kõik ettepanekud ja nende kohta võetud seisukohad on võimalik leida eelnõu kaardilt. 

Majanduskomisjon arutas teise lugemise ettevalmistamiseks eelnõu 30. mail, kuhu olid kutsutud ka peamised arvamuse avaldajad. Arutelu käigus vaadati läbi muudatusettepanekute kavand ja käidi muudatusettepanekud läbi. Vahepeal läbis tekst ka keelelise toimetuse, on tehtud paar tehnilist ja keelelist muudatust. 

Muudatusettepanekutest on 1–7, 9–13 ja 15–17 juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid komisjonis toetust, ja ettepanekud nr 8 ja nr 14 on Keskerakonna ettepanekud, mis ei leidnud toetust. Me tahtsime neid küll arvestada sisuliselt, aga Keskerakond teatas, et nad sellega, mida me arvesse võtsime, ikkagi ei ole päris nõus, sest sisu jääks täpselt samaks, ja nad soovisid, et paneksime sinna "mitte arvestatud". Aga põhimõtteliselt need küsimused, mis nad tõstatasid, said lahendatud. 

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused, mis olid konsensuslikud, ja määras, et võiks võtta 6. juunil eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda, viia läbi teine lugemine ja kui see lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 12. juunil ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Teine lugemine, head ametikaaslased, kõigil on võimalik. On võimalik veel lisaks tulla kõnepulti fraktsiooni esindajana, komisjoni esindajana, põhimõtteliselt kolm korda võib üks inimene tulla [läbi rääkima]. Ei ole [soovi]. 

Alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamist. Kuna neid on tõesti palju –17 –, siis ma palun teie abi ja koostööd, palun toetust selles läbivaatamises. Nii, muudatusettepanek nr 1, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjoni poolt, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 9, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, head ametikaaslased, on esitatud majanduskomisjoni poolt, peale arutelu võttis juhtivkomisjon seisukoha arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 15, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ettepanek nr 16, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 17, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Suur tänu teile selle koostöö ja abi eest!

Nii, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 400 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös! Aitäh!