Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 17. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!

Kohale registreerus 48 Riigikogu liiget, puudub 53. 

Ja nüüd, head ametikaaslased, on kõigil suurepärane võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! 

(Saalis räägitakse.) Ma palun, head ametikaaslased, et ta tuleks korraks ja vaataks. Siin tuleb neid proteste ja kirju uksest ja aknast. Ma vabandan, ma püüan selle kõigega hakkama saada. Hea ametikaaslane Aivar Kokk, hetkeseis on niiviisi, et tõesti, kohaloleku kontrollis oli see tehniline probleem, mis te ütlesite, et seal olete puudu, aga kuna nüüd on korras, siis te olete ilusti istungile registreeritud. Ja ma ka näen teid, jääb ka stenogrammi kirja, et te olete kohal 6. juunil 2024. issanda aastal. 

Nii, siis on tulnud üks ettepanek Riigikogu juhatusele. Ettepaneku sisu on see, et pikendada päevakorda päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Ja see on Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe ettepanek Reformierakonna fraktsiooni nimel. 

Urmas Reinsalu soovib üle anda? Jaa, palun teid Riigikogu kõnetooli.

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa fraktsiooni liikmete poolt annan ma üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Ajakirjanduses on esitatud väiteid, et Kaitseministeeriumi nelja aasta arengukavas on üle 100 miljoni euro kärbitud sõjaliste võimete arendamist, võrreldes kümne aasta arengukavaga. Me tahame sellele seletust saada. Kaitseminister, kui ta seda kava tutvustas, ei öelnud ühtegi sõna selle kohta. Teiseks, nagu on ajakirjandusele esitatud andmed, ei ole sisse planeeritud ka 2027–2028 Ukraina toetamiseks ette nähtud sõjalise abi vahendeid. Ja me tahame ka selle kohta saada selgust, eriti arvesse võttes seda juttu, et on räägitud, et see otsekui Eesti Vabariigile kohustus ei olekski, selle julgeolekuabi leppe sõlmimine. Need on kahetsusväärse iseloomuga informatsioon. Me loodame, et peaminister kasutab seda võimalust venitusteta tulla parlamendi ette ja anda aru, mis puudutab kaitsekulude kärpimist ja mis puudutab põhjust, miks on sellest kavast aastatel 2027–2028 jäänud välja Ukraina julgeolekuabi, eriti selles olukorras, kus lähipäevadel kavatseb peaminister koos Ukraina presidendiga selle leppe allkirjastada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise. Nüüd on niiviisi, et see ettepanek, mis on tulnud Reformierakonna fraktsiooni poolt, mul on, head ametikaaslased, ettepanek teile: kui te vastu ei ole, teeme selle hääletuse ka ära, ärme viska neid tänaseid tegemisi homse varna, siis on see ka tehtud. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh teile! 

Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 7 ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. 

Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Lubage mul kõigepealt tutvustada seda korda, kui me selle menetlemise juurde asume. Esiteks on õiguskantsleri ettekanne, kuni 20 minutit, peale seda küsimused ja vastused. Siis on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne, kuni 20 minutit, antud juhul Pipi-Liis Siemann, siis on küsimused-vastused. Siis on õiguskomisjoni esindaja ettekanne, antud juhul Andre Hanimegi, siis on küsimused-vastused. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Nii et see tähendab et selles punktis võib esitada kuni kolm küsimust. Kuni kolm küsimust. Peale seda on läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad sõnavõttudega esineda Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälte enamus. 

Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun teil viia põhiseadusega kooskõlla tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõige 2 punkt 1 osas, milles see ei võimalda hagita menetluses menetlusabi andmise otsustamisel võtta arvesse inimese vältimatuid kulutusi ravimitele, toidule, hügieenitarvetele ja sidepidamisele. Ja sellega asetab see inimesed, ennekõike on tegemist meie ühiskonna kõige nõrgematega, puuetega inimestega, asetab nad valiku ette, kas kaitsta kohtus oma õigusi või jätta arstirohud välja ostmata või loobuda hügieenivahendite ostmisest ja nii edasi. 

Tsiviilkohtus tavaliselt vaidlevad kaks eraisikut omavahel ehk siis on kostja ja hageja ja Riigikohus on pidanud lubatavaks, et nendel tuleb kanda ka küllalt suuri kohtukulusid. Praegu me ei räägi sellest juhtumist, vaid hagita menetlustest. Ja need on oma olemuselt sarnased halduskohtumenetlusele, seal tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks teatud olulised asjaolud. Õiguskomisjoni liikmed on sellega väga hästi kursis, mis need hagita menetlused on. Need on näiteks inimese kinnisesse asutusse paigutamine, lähenemiskeeluga seonduv, eestkostja määramine, elatise määramine ja nii edasi. 

Menetlusabina käsitletakse seda, et inimest ei kohustata tasuma riigilõivu või kandma näiteks ekspertiisi- või tõlkekulusid. Riigi õigusabi võib riigi õigusabi seaduse järgi ja seda see praegune ettepanek ei puuduta. Nii et riigieelarve vaates räägime väikestest summadest, mis võib-olla laekumata jäävad. Need on mõnekümneeurosed lõivud ja mitte väga suured eksperditasud, kui inimene ise oma eksperdi toob. Küll aga nende inimeste jaoks on see kulu suur. Need on need inimesed, kes paraku peavad sendi ja euro pealt oma kuueelarvet planeerima. 

Riigikohtu üldkogu on sarnases olukorras halduskohtumenetluses lugenud põhiseadusevastaseks selle, et riigilõivust – ja tollal räägiti 20 eurost –, et riigilõivust vabastamisel ei võetud arvesse inimese vältimatuid kulutusi ravimitele, toidule, näiteks eritoidule, need, kes tervise pärast ei saa kõike süüa, vaid peavad spetsiifilisi toiduaineid ostma. Nii et see oli Riigikohtu üldkogu otsus. Need olukorrad on küllaltki sarnased. 

Tänan väga Riigikogu õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni sisuka arutelu eest. Tänan Justiitsministeeriumi esindajat, kes väga hästi kaitses ministeeriumi seisukohti. Palun teil, Riigikogu, probleem seaduses lahendada!

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Eero Merilind, palun!

Hea õiguskantsler! Sotsiaalkomisjoni liikmena teema kindlasti huvitab meid. Aga mis te välja pakute, et vabastada inimene riigilõivust või ta maksab riigilõivu ära ja taotleb riigilõivu maksmise kuskilt fondist tagasi?

See on Riigikogu otsustada, kui te otsustate ettepanekut toetada. Aga palve oleks pigem ta vabastada, sest seal see probleem ongi, et inimese jaoks see 20 eurot või 70 eurot võib olla tegelikult takistus kohtu poole pöördumisel. Seal on näiteks ka kohtutäiturite otsuste vaidlustamised ja need inimesed – vähemalt õiguskantsleri ametkonna kirjakast näitab seda – peavad oma eelarvet paraku euro täpsusega planeerima.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud õiguskantsler, aitäh ettekande eest! Meie fraktsioon kindlasti toetab seda ettepanekut, kutsume üles ka teisi seda tegema. Aga ma küsiks teilt täpsustuseks, et kui paljusid inimesi see hinnanguliselt võib puudutada aastas. Kas sellist arvutust ja sellist hinnangut ka on?

Tänan. See on nüüd seda tüüpi küsimus, kus me ei saagi teada, kui paljud on tegelikult jätnud kohtusse minemata oma kinnisesse asutusse paigutamise otsuse või mingi lähenemiskeelu mitteseadmise või mõne muu asja peale, sest neil ei olegi võimalik olnud kohtusse minna. Meieni on jõudnud mõned juhtumid. Ja nii nagu olen teile alati lubanud, et kui kas või ühe avalduse lahendamisel selgub, et inimese mure põhjuseks on meie hinnangul põhiseadusevastane norm, siis me selle normi siia teie ette kaalumiseks ka toome.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Suur tänu selle ettepaneku siia toomise eest! Ja ka meie toetame seda. Ja tänan ka lühikese väga selge ettekande eest, aga siiski paluksin lühidalt tutvustada veel kord, et kust see põhiseadusvastasus välja tuleb, et see oleks ühesemalt arusaadav.

Suur tänu! Kui inimesel tuleb valida, kas ta pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse, nii nagu põhiseaduse § 15 ütleb, et tal see õigus peaks olema, või/ja jätab selle tõttu enda arstirohud välja ostmata, kannatab tühja kõhtu, ei saa endale vajalikke hügieenitarbeid osta, et siis niisugune nii-öelda kahvel on Riigikohtu üldkogu hinnangul, see oli antud halduskohtumenetluse kontekstis, põhiseadusvastane. Lisaks on siin probleemid puuetega inimeste kaitsega, et põhiseadus nõuab, et puuetega inimesed oleksid riigi erilise hoole all. Ja saab välja tuua veel ka teisi põhiseadusvastasusi, need on kirjalikus ettepanekus üksikasjalikult selgitatud.

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest. Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas käesolevat teemat teisipäeval, 28. mail. Komisjonis olid teemat lahti rääkimas ja tutvustamas õiguskantsler, Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik ja Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik. 

Toimus päris põnev arutelu, mille käigus õiguskantsler tõi välja juba siin kõlanud argumente ja ka natukene selliseid elulisi toimunud näiteid. Loomulikult oli huvi meil ka selle vastu, et siin juba oli teada ka õiguskomisjoni seisukoht, nii et toimus selline huvitav õiguslik arutelu. Tõepoolest on tegemist vastuoluliste normidega, kui ka mitte kohe ei olnud selge, et meil on põhiseadusvastased. Ehk tegelikkuses võib olla nii ja on ka juhtunud, et inimestel ei ole võimalik arvesse võtta erinevaid muid kulusid ja seetõttu jäävad nad kohtusse pöördumise võimalusest ilma või ei julgegi seda teed ette võtta. 

Justiitsministeeriumi esindaja tõi küll välja, et iseenesest on võimalik arvesse võtta ka erinevaid muid kulusid, ja tõi siin viited vastavatele paragrahvidele. Ja tõepoolest, menetlusabi taotluse vormis on ka koht, kus tegelikkuses on võimalik välja tuua erinevaid muid kulusid. Seetõttu oli Justiitsministeeriumi seisukoht, et lugedes kõiki sätteid koostoimes, ei saa jõuda järeldusele, et see regulatsioon on põhiseadusvastane. Samal ajal, nii nagu ka õiguskantsler viitas, on tõepoolest §-s 182 selgelt välistus, et füüsilisele isikule menetlusabi ei anta, ja seal on kirjeldatud just see, et tuleb võetakse ainult sissetulekuid arvesse, aga mitte kulutusi toidule, ravimitele ja muudele eluks vajalikele asjadele. 

Pikemalt ma võib-olla ei peatu, sellel protokollis on kirjas tõepoolest nii Justiitsministeeriumi kui ka õiguskantsleri büroo välja toodud sellised viited ja vaidlustatud sätete põhjendused. Põnev õiguslik debatt aset leidis ja kokkuvõttes jäi ka õiguskantsleri büroo ikkagi seisukohale, et nende kahe kirja pandud normi omavaheline koostoime on kui mitte põhiseadusvastane, siis igal juhul õigusselguse põhimõttega vastuolus. Ja täna ka praktikas rakendamine on siiski kaasa toonud vähemalt mõningatel juhtudel ka põhiseadusvastaseid olukordi. Ja seetõttu on ettepanek põhjendatud. 

Komisjon kuulas kõik argumendid ära ja tegi ka menetlusotsused. Otsustati määrata komisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann (konsensuslikult) ja konsensuslikult otsustati ka ettepanekut toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu teile! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esindaja Andre Hanimäe. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea õiguskantsler! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas antud küsimust teisipäeval, 14. mail ja kutsutud olid õiguskantsleri vanemnõunik Liina Lust-Vedder ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson. Ja see arutelu oli ausalt öeldes väga sarnane põhiseaduskomisjoni arutelule. Õiguskantsleri büroo andis oma argumendid, nii nagu ka ennist kuulsite, mille peale Justiitsministeerium andis vastu oma argumendid, mille seas oli näiteks ka seesama, millest eelmine eelkõneleja rääkis – diskreditsioon, et kohtul on tegelikult ka täna piisavalt lai võimekus anda seda menetlusabi ja saab võtta arvesse näiteks ravimitele kuuluvaid summasid ja muud. 

Põhimõtteliselt kogu arutelu taandus sellele, kas õiguskantsleri ettepanek viia põhiseadusega kooskõlla, et kas siin on midagi põhiseadusega kooskõlla viia. Ehk siis, need argumendid, et puuetega inimesed ja need inimesed, kes ei saa hagita menetluses oma õigusi kaitsta, olid komisjonis kõigile väga arusaadavad ja selles osas tegelikult vaidlus absoluutselt puudus. Küll aga läks arutelu siis tõesti selle peale, kas on põhiseaduse riive või ei ole. 

Justiitsministeerium ütles, et nende seisukoht on, et kui konkreetne ettepanek on esitatud sätte põhiseadusega kooskõlla viimiseks, siis ministeerium leiab, et see on juba põhiseaduspärane ja Riigikohus on samuti seda juba eelnevalt hinnanud. Siis oli arutelu, kas Riigikohus on hinnanud seda hagimenetluse kontekstis või hagita menetluse kontekstis. Justiitsministeerium leidis, et ei eristata tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses hagita menetlust hagimenetlusest. Selline õiguslik pingpong õiguskomisjonis käis. Ja lõpuks ühele poole jäid inimesed, kes leidsid, et jah, probleem on, aga põhiseadusega vastuolu nad ei leia ja tõenäoliselt saab seda kuidagi muudmoodi lahendada, ja teisele poole siis komisjoni liikmed, kes leidsid, et põhiseadusega vastuolu ongi alati hinnanguline ja nii nagu ka õiguskantsler välja tõi, siis olukorras, kus on ikkagi põhiseadus selgelt öelnud, et inimesel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda, aga tänu oma finantsilisele olukorrale ta seda teha ei saa, siis on väga küsitav, kas see põhiseaduslik säte on tagatud või mitte. 

Ja pärast seda arutelu tehti ka menetluslikud otsused ja otsustati järgnevat. Taas kord tugineti sellelesamale loogikale, mida ma ennist ütlesin, et probleem on, aga kas põhiseaduse riive on. Selles osas läksid arvamused lahku. Ja otsustati järgnev. Mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut – poolt 3, vastu 2 – ja määrata õiguskomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul täiskogu saalis mind, Andre Hanimägi.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega alustame hääletamise ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemus poolt 45, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Järelikult ettepanek leidis toetust. Teen Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluses menetlusabi andmisel toidu‑, ravimi‑, side‑ ja hügieenitarvete kulude arvestamise osas põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Teine päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Menetluse kord on sarnane, mis oli esimeses punktis. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud rahvaesindus! See on nüüd niisugune ettepanek, mille täitmise korral looduskaitse ei kannata, halduskulu kahaneb ja maaomanike pahameel väheneb. 

Milles on asi? Looduskaitseseaduses on loetelu, mis ütleb, milliseid ehitisi ja rajatisi tohib ehituskeeluvööndisse rajada niimoodi, et kalda kaitse ei kannata. Loetelu on puudulik. Ja sellest tuleneb, et näiteks, kui üks muuseum tahab rajada kanalisatsioonitoru või kui soovib maaomanik rajada maaparanduskraavi üle truubi ja üle selle silla, et pääseks traktoriga heinamaad hooldama, siis tuleb algatada detailplaneering ja ehituskeeluvööndi vähendamine. Omavalitsustelt oleme kuulnud, et see menetlus ühe kanalisatsioonitoru, väikese tee või truubi ja sillakese jaoks võib võtta kuni poolteist aastat, pluss ametnike töötunnid. Lisaks piiratakse ülemääraselt ja põhiseadusvastaselt põhiseaduse §-s 32 ette nähtud maaomanike õigusi. 

Omandiõigust tohib piirata avalikes huvides, aga see piirang peab olema vajalik, mõistlik. Praegusel juhul see piirang, mis on kujunenud, ei ole vajalik, ei ole mõistlik. Samal meelel olid asjaomaste ministeeriumide esindajad, meie teada ka Keskkonnaameti esindajad. Sestap, austatud Riigikogu, teen teile ettepaneku: palun looduskaitseseadus nendes küsimustes põhiseadusega kooskõlla viia, vähendada halduskulu, vähendada omanike koormust. Ja samal ajal kinnitan, et looduskaitse eesmärgid ettepaneku täitmisel ei kannata. Aitäh!

Austatud õiguskantsler! Ma tänan teid väga põhjaliku ettekande eest, kuid siiski, näib, et vähemalt üks küsimus on. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea õiguskantsler! Mõistlik ettepanek, aga kindlasti inimeste jaoks kaldakaitse ja kõik see on väga tähtis küsimus. Ja pigem ma küsin igaks juhuks üle, et need väikesed sillad ja truubid tunduvad loomulikult mõistlikud erandid, aga kas ei või juhtuda seda, nagu siin tihtipeale meil on, et kuskil, loed jälle, keegi ehitas väikese silla või keegi tegi väikese rajakese. Ehk siis ega see muutus ei anna võimalusi nii-öelda pahatahtlikel inimestel seda seaduseauku kuidagi ära kasutada ja kaldakaitsevööndis piirangutest siis kuidagi eemale hoida? Kas sellist ohtu ei ole või kuidas seda ohtu maandatakse?

Aitäh! Kui Riigikogu otsustab ettepanekut toetada, siis ma usun, et seal jääb kehtima kord, et keskkonnaameti luba on ikkagi tarvis. Selle saab kiiremini kui aasta või poolteist väiksema hulga töötundidega. Ja loomulikult tuleb hinnata, et ega see minu näites toodud, see on eluline näide, kanalisatsioonitoru kuivkäimla asemel või siis see truup, et saaks traktoriga minna teisele poole maaparanduskraavi heinamaad hooldama, seal Keskkonnaamet vaatab peale, tunneb asja ja ta ütleb, et kas sellega kaldakaitset kahjustatakse või ei kahjustata. Ja ega praegu ju need erandid tegemata ei jää, aga lihtsalt kulutatakse väga palju maksumaksja raha, seda ressurssi, mida kohalik omavalitsus peaks kulutama vajalike ja sisuliste otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks. Selles mõttes ma usun, et looduskaitse eesmärgid siin ei kannata. 

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea õiguskantsler! Ma tahaksin tänada teid ja öelda, et lõpuks ometi. Ja seda hirmu, et inimesed hakkavad pahatahtlikult seda kasutama, mul kindlasti ei ole. Ma väga pooldan teie ettepanekut, sest see aitab nendel inimestel, kes on seaduskuulelikud, kenasti oma asjad seaduse järgi korda saada. Aga need inimesed, kes seaduskuulelikud nii palju ei ole, teevad neid asju täna ka, aga see annaks meile palju selgema pildi, kuidas õieti inimene peaks käituma. Aitäh teile! Igal juhul pooldame.

Suur tänu!

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskantsler Ülle Madise andis ülevaate ettepanekust looduskaitseseaduse ehituskaitsevööndi sätete põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja vastas ka ettepanekud puudutavatele küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega komisjonis toimunust. 

Põhiseaduskomisjon arutas antud ettepanekut 28. mail. Ülle Madise andis komisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate omalt poolt tehtud õigusanalüüsist ning komisjoni liikmed küsisid ka täpsustavaid küsimusi. Kliimaministeeriumi esindaja kinnitas, et nad nõustuvad antud regulatsiooni läbi analüüsima, et teha vajalikud muudatused. Komisjoni liikmeid huvitas ka küsimus, mis objekte see täpsemalt puudutab. Sellele vastas Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna vanemnõunik, et ehituskeel on üldine ja ehituskaitsevööndis on keelatud mis tahes uute ehitiste ja rajatiste ehitamine. 

Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanek on väga mõistlik, ja komisjoni esimees tegi ettepaneku teha järgmised menetlusotsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut (komisjoni otsus oli konsensuslik) ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinviibija ehk Katrin Kuusamäe. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme ja tänase sünnipäevalapse Urve Tiiduse. Lubage Riigikogu poolt teid õnnitleda. Palun! (Aplaus.)

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Aitäh! Õiguskantsleri ettepanek viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseadusega kooskõlla oli keskkonnakomisjonis arutlusel 27. mail. Probleemi aitasid selgitada Kliimaministeeriumi esindajad, õiguskantsleri nõunikud ja põllumajandus‑ ja regionaalministeeriumi esindajad. Nagu proua õiguskantsler äsja ka siin saalis selgitas, olemasolevas seaduses ei nähta ette piisavaid erandeid juhtudeks, mil ehituskeeluvööndi piirang näiteks ranna ja kalda kaitseks tegelikult ei olegi vajalik. Külalised tõid ka elulisi näiteid, kus mõistlikud lahendused jäävad nii-öelda kännu taha pidama ja selleks kännuks kujundlikult on looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi sätetes erandite loetelu. See on konkreetne loetelu. Meile toodi näiteks näide Hellenurme vesiveskist, mida õiguskantsler ka siin mainis, kus ehitati kanalisatsioonitoru, mis ei kuulu erandite loetelu alla.

Teiseks probleemiks on, et seaduses pole võimalik kirjeldada kõiki erandeid ammendavalt ja vajalik oleks täiendav menetlusliik, millega erandite üle otsustada. Hetkel on selleks täiendavaks menetluseks ehituskeeluvööndi vähendamine, mis on planeeringuna väga mahukas, ja komisjoni liikmetele sai selgeks, et lihtsama menetluse võimaldamine on tõesti vajalik. Aga vajalik on ka arutelu, kuidas lahendada konkreetseid probleeme planeeringuväliselt. Nii Kliimaministeerium kui ka põllumajandus‑ ja regionaalministeerium kinnitasid oma nõusolekut õiguskantsleri ettepanekuga. Ja põllumajandus‑ ja regionaalministeeriumi järelevalve valdkonna juht Külli Siim informeeris komisjoni, et ettevalmistamisel on planeerimisseaduse muudatused ja võimalik on laiendada looduskaitseseaduse erandite loetelu või lubada ühekordse loa taotlemist. See on protsessis.

Menetlusotsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut viia looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted kooskõlla põhiseadusega ja määrata keskkonnakomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul täiskogus komisjoni liige Urve Tiidus, konsensuslikud otsused. Suur tänu teile!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, nüüd on see suurepärane võimalus tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Ja nüüd asume hääletamise ettevalmistamise juurde.  Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 43, vastu 1, erapooletuid ei ole. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust.  

Teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt keskkonnakomisjonile ülesandeks algatada eelnõu looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Aitäh teile!

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskantsleri ettepanek töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Hea juhataja! Riigikogu on ette näinud, et puuduva töövõimega inimesele makstakse toetust keskmiselt 617 eurot ja 10 senti kuus, osalise töövõimega inimesele keskmiselt 351 eurot ja 75 senti kuus. Riigikogu on otsustanud, et mõistlik, õiglane nii ühiskonnale kui neile inimestele endile kasulik on soodustada seda, et nad võimaluse korral ikkagi leiavad endale jõu- ja huvide kohase töö. Ja sellepärast, kui sellel tööl saadav tasu ei ole kuigi suur, jookseb töövõimetoetus edasi. Alles teatud piirmääradest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama. 

Nagu me kõik tööl käivate inimestena teame, siis vahel makstakse inimesele ühes kuus korraga mitme kuu raha, näiteks lisaks palgale ka puhkusetasu, haigushüvitis, mõnikord lõpparve. Ja kui selle tõttu läheb sissetulek üle piirmäära, siis haigushüvitise või puhkuseraha puhul töövõimetoetust ei vähendata, inimene jätkab tööd ja toetus jookseb edasi. Aga kui tegemist on lõpparvega, näiteks on olukord, kus tavaliselt makstakse inimesele palka 1. kuupäeval, ja 1. kuupäeval ta saigi eelmisel kuul tehtud töö eest oma tasu, ja nüüd 31. kuupäeval tuleb lõpparve, makstakse välja sellel päeval, siis seadus siin ei võimalda puuduva või osalise töövõimega inimesele vastu tulla ja temal toetus edasi ei jookse, olgugi et tema kaotas töö. Ja tegelikult see raha oleks võinud kuuluda väljamaksmisele ka järgmisel päeval, 1. kuupäeval ja niisugusel juhul jookseks tema toetus edasi. Ja konkreetne juhtum on sotsiaalkomisjonile põhjalikult siin aastate vältel ette kantud, selgitatud ja ka näidatud, et tõepoolest inimene kandis 500 euro suurust kahju, mis jällegi puuetega inimeste puhul reeglina on väga suur summa. 

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul ei saa selle meie hinnangul põhiseadusevastase puuduse ohvreid olla palju. Tänan väga sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni, kes mõlemad nõustusid, et ka üks ohver on liiast. Tõepoolest, enamasti on tegemist puudega inimestega ja eriti halvas seisus on seejuures üksi elavad puudega inimesed. Sestap palungi teil, austatud rahvaesindus, viia põhiseadusega kooskõlla töövõimetoetuse seaduse § 13 lõiked 3 ja 3¹. Leiame koos kolleegidega, et need on vastuolus põhiseaduse §-ga 28 lõige 2 ja §-ga 12 lõige 1. Just selle tõttu, et minu kirjeldatud näite puhul, need on elulised näited, ei võimaldata võtta arvesse, et see raha oli mõeldud mitme kuu peale ja põhjust töövõimetoetust vähendada sisulises plaanis ei olnud. Aitäh!

Austatud õiguskantsler! Ma tänan teid teie ettekande eest. Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe. Palun!

Hea aseesimees! Head kolleegid! Õiguskantsler andis ülevaate ettepanekust viia töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla ja tegi seda põhjalikult nii siin saalis kui ka komisjonis. Seetõttu piirdun jällegi lühiülevaatega. Põhiseaduskomisjon arutas antud ettepanekut 28. mail, kus Ülle Madise andis komisjoni liikmetele põhjaliku ülevaate ja komisjoni liikmed said küsida täpsustavaid küsimusi. Kuna komisjoni liikmetel tekkis küsimusi seoses töövõimetoetuse maksmise süsteemiga üldiselt antud hetkel, siis selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja omalt poolt selle süsteemi tausta üldisemalt ja vastas komisjoni liikmetele. Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: toetada konsensuslikult õiguskantsleri ettepanekut ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid selle sisulise ja põhjaliku ettekande eest! Tundub, et küsimusi ei ole. Ei ole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esindaja Õnne Pillaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea õiguskantsler! Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut kahel korral: 27. mail esimene kord ja 3. juunil teine kord. 27. mail osalesid selle arutelu juures veel ka õiguskantsler oma büroo esindajatega ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Ning arutasime toona ettepaneku sisulist poolt, mida siin minu eelkõnelejad on ka tutvustanud, mistõttu ma seda üle ei korda. Küll aga sotsiaalkomisjoni arutelust ma toon ühe nüansi küll välja, mis seal meil sai tähelepanu pisut enam, ka selle ettepaneku edasine käekäik. Olgu siis ka siin selgituseks öeldud, et täna me otsustame seda, kas me toetame õiguskantsleri tehtud ettepanekut, mis puudutab töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega ebakõla lõpparve saanute puhul, ja kas me soovime seda osa viia põhiseadusega kooskõlla või mitte. Kui me oleme selle ettepanekuga nõus, siis see sobiva lahenduse leidmine seal seisab ees. Täna me siin lahendustest ei räägi ja neid lahendusi me hakkame alles otsima.

3. juunil, kuna 27. mail ka meil komisjonis leppisime kokku, et selleks, et fraktsioonid saaksid antud ettepanekut arutada ja oma seisukohta ka kujundada, siis menetluslikud otsused teeme nädal hiljem ehk 3. juunil. Ja tegime järgmised menetluslikud otsused: toetada õiguskantsleri ettepanekut ja määrata sotsiaalkomisjoni esindajaks õiguskantsleri ettepaneku arutelul mind, Õnne Pillakut. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid. Head ametikaaslased, nüüd on suurepärane võimalus, nagu ma eelnevalt ütlesin, kõigil Riigikogu liikmetel, siin piiranguid ei ole, avada läbirääkimised. Palun! Kõnesoove ei ole, seega läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 48, vastu ja erapooletuid ei ole, ettepanek leidis toetust. 

Teen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sellega on kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Tahan siinkohal öelda suur tänu õiguskantslerile, tema büroole. Aitäh! Jõudu teile teie töös!

Head ametikaaslased, oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 – ilus number – teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kuulajad! Oleme jõudnud liikluskindlustuse seaduse teise lugemise juurde. See on tõesti ilusa numbriga – 400. Antud seaduseelnõu esimene lugemine toimus kaheksandal aprillil, muudatusettepanekute tähtajaks, 22. maiks saabus kaks muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsioonist, mis puudutasid mittevaralise kahju hüvitamisega seotud sätteid. Arvamusi laekus ka huvigruppidelt päris palju. Koos ministeeriumi esindajatega said need läbi töötatud ja kõik ettepanekud ja nende kohta tehtud seisukohad on võimalik eelnõu kaardilt leida. 

Majanduskomisjon arutas teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks seda 30. mail, kuhu olid kutsutud ka peamised arvamuse avaldajad. Arutelu käigus vaadati läbi muudatusettepanekute kavand ja käidi läbi muudatusettepanekud. Vahepeal läbis tekst ka keelelise toimetuse ja on tehtud paar tehnilist ja keelelist muudatust. 

Muudatusettepanekutest on 1–7, 9–13 ja 15–17 juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid ka komisjonis toetust, ja ettepanekud nr 8 ja 14 on Keskerakonna ettepanekud, mis ei leidnud toetust, aga seetõttu, et me tahtsime neid küll arvestada sisuliselt, aga Keskerakond soovis, et kuna ikkagi see, mida me arvesse võtsime, nad ei olnud päris nõus, et see on sisuliselt täpselt sama, siis nad soovisid, et paneksime sinna "mitte arvestatud". Aga põhimõtteliselt need küsimused, mida nad tõstatasid, said lahendatud. 

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused, mis olid konsensuslikud, ja määras, et võiks võtta 6. juunil selle teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda, viia läbi teine lugemine ja kui see lõpetatakse, siis võtta kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 12. juunil ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu teile ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Teine lugemine, head ametikaaslased, kõigil on võimalik. On võimalik veel lisaks tulla fraktsiooni esindajana, lisaks komisjonile, põhimõtteliselt kolm läbirääkimist võib üks inimene tulla. Ei ole. Nii.

Ja alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamisega, kuna neid on tõesti palju –17 –, siis ma palun siin teie abi ja koostööd, palun toetust selles läbivaatamises. Nii, muudatusettepanek nr 1, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjoni poolt, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 9, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, head ametikaaslased, on esitatud majanduskomisjoni poolt, peale arutelu juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 15, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. 16, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 17, juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Suur tänu teile teie selle koostöö ja abi eest!

Nii, sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 400 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Sellega on neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meil tänane istung lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!