Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Palun, esmalt Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu. Head kolleegid, enne kui minna päevakorra juurde, näen, et kolleegidel on küsimusi istungi juhatajale. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma üritasin selgusele jõuda esmaspäeval, kahjuks see ebaõnnestus. Aga nüüd, kuna teie olete nüüd istungi juhataja, siis ma küsin teie käest, teie oletegi minu ilmselt viimane lootus. Täna on meil päevakorras automaksu eelnõu ja ma olen tutvunud muudatusettepanekutega. Muudatusettepanekutes on kokku pandud sisulised ettepanekud siis ühtekokku ja ma ikkagi ei tea, kuidas ma pean hääletama, kui ma toetan mõnda muudatusettepanekut, mõnda muudatusettepanekut ei toeta, aga nad on koos. Kas ma pean siis poolt või vastu hääletama?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, kõige pädevam teie küsimusele vastama on juhtivkomisjoni esindaja, kes on rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann seda ettekannet tegemas. Temalt te saate täpselt selle vastuse, mismoodi ja kuidas hääletada. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kolleeg härra Kivimägi, te olete siin, ütleme, istungi juhatamise aeg tihtipeale siin omavolitsenud, ma väidan seda, arvates, et teil on kõige suurem õigus igasuguseid protseduurilisi küsimusi mitte võtta ja muid asju samamoodi. Ja oma tegevuses te juhindute siin Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, öeldes, et vot näed, Riigikohus on öelnud, et selline vaba enesekorraldusõigus. Võib-olla teil on õigus. Aga mina tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et teie olete Riigikogu liige ja mina olen Riigikogu liige. Seega me oleme võrdses staatuses. See, et te siin väikest Napoleoni mängite, ei muuda olematuks Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17, mis ütleb, et Riigikogu liige on sõltumatu ja ta täidab rahvaesindajana oma ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvidega ja oma südametunnistusega. See tähendab, et talle rakendub ka immuniteet, mis omakorda tähendab seda, et Riigikogu liige on puutumatu ja teda ei või takistada tema ülesannete täitmisel, kui nad tulenevad avalikest huvidest ja tema südametunnistusest. Ja ta muidugi võib teha seda ainult nii-öelda oma Riigikogu liikme ülesannete täitmisel. Seega, ma tahan teile märkida ja öelda, et kui Riigikogu liige täna siin saalis midagi teeb, siis puudub teil õigus teda takistada või suunata teda mingile tegevusele, sest seda õigust teil ei ole. Te ei saa muuta Riigikogu liikme staatuse seadust, kus on ära märgitud Riigikogu liikme õigused. Nii et palun võtta see teadmiseks ja mitte hakata ütlema, et palun tehke seda või palun tehke seda, minge ära või mitte. See ei kuulu teie kompetentsi. Meie oleme võrdsed Riigikogu liikmed.

Eksite üsna paljus, hea kolleeg. Ma ütlen ainult paar lauset, mida on Riigikogus korduvalt öeldud. Esiteks, Riigikogu liikmete õiguste piiramise legitiimseks eesmärgiks on parlamendi tõhus toimimine. Ka Riigikohus tõdeb seda, et ka õigusi on võimalik piirata. Ükski õigus ei ole absoluutne. Või teine väide: Riigikohtus kaitstavaks hüveks ei saa olla Riigikogu liikme mandaadist tulenevate õiguste kuritarvitamine. Nii et need on kaks lauset, mida võiks teada. Nii et ei ole ükski õigus absoluutne.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te ütlete, et õigus ei ole absoluutne. Aga ma arvan, et siin saalis peab õigus olema ülem õiguserikkumisest. Olete nõus, ma loodan. 

Nüüd on küsimus selles, et minu meelest meil on esitatud … Ma arvan, et te peaksite deklareerima selgelt, et meil ei ole võimalik hakata täna menetlema päevakorrapunkti nr 2, mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, sest ühe muudatusettepaneku esitajana, me võtame selle uue araabia numbrites jaotuse järgi nr 9 järgi, on minu muudatusettepanek, mis vanas numbris oli toodud 59, on kokku seotud mingisuguseks hübriidkombinatsiooniks. Ma leian, et ma esitasin konkreetse muudatusettepaneku, mis puudutas maksutähtaegu. Ja korraga selgub, et ma konkureerin oma muudatusettepanekus hoopis teistsuguste, Keskerakonna fraktsiooni, proua Poolametsa ja rea teiste inimestega, kelle ettepanekud on absoluutselt teistsugused. 

Seadus ütleb – ja seda seadust on siin saalis täidetud ja tõlgendatud parlamendi kõigis koosseisudes 30 aastat –, et kui on iseseisev muudatusettepanek, siis ta tuleb hääletusele eraldi. Praegu on esitatud parlamendi menetlusse ette valmistatud dokumendid – esmaspäeva õhtuks –, mis ei vasta kodukorraseadusele. Ja ma ei arva, et väikses küsimuses võiks rikkuda kodukorraseadust, aga niisuguses küsimuses, mis puudutab veerandit miljardit eurot ja mis puudutab sisuliselt enamikku Eesti rahvast, me peaksime lähtuma elementaarsetest seaduse reeglitest. Praegu leiab siin saalis aset, kui me hakkame seda menetlema esitatud muudatusettepanekute paketiga, tahtlik ja süstemaatiline seaduserikkumine.

Härra istungi juhataja, ärge öelge, et see on komisjoni asi. Riigikogu juhatuse pädevus on tööd korraldada ja kaitsta ka seadust. Ei saa olla nõnda, et teie ütlete, et teie vaikite, ja siis seaduserikkumise eest langeb vastutus valdkonnakomisjonile. Minu ettepanek on – kas te peate võtma juhataja aega või mitte – öelda, et teist päevakorrapunkti ei ole meil võimalik menetleda seoses arutelu võimatusega, kuna korrektseid dokumente ei ole parlamendile esitatud õigeaegselt. Mis te sellest heast ettepanekust arvate?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et te teate väga täpselt, et tegelikult minul istungi juhatajana puudub igasugune õigus esmaspäeval kinnitatud päevakorra muutmiseks. Mul ei ole mitte vähimatki õigust esmaspäeval Riigikogu enamuse poolt demokraatlikult kinnitatud päevakorda muuta. Jah, kollases raamatus on viide või väide – kuskilt ma lugesin –, et juhul kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku seda mitte menetleda ja kui ükski fraktsioon vastu ei ole, siis võiks tekkida selline formaalne võimalus. Ühtegi säärast ettepanekuid tehtud ei ole ja minul istungi juhatajana pole vähimatki võimalust Riigikogu enamuse poolt kinnitatud päevakorda muuta. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! No tegelikult päris kummaline olukord, et varasem praktika on alati olnud selline, et seotakse kokku näiteks obstruktsioonilised muudatusettepanekud või siis ühe esitaja muudatusettepanekud, kuigi isegi see on selline vastuoluline käik. Aga nüüd täna on täiesti uus olukord, kus on korraga seotud nii obstruktsioonilised kui sisulised muudatusettepanekud täiesti kokku ühte kimpu. Samuti on kokku seotud erinevate fraktsioonide ja erinevate saadikute muudatusettepanekud. Näiteks samamoodi nagu ka Urmas Reinsalu mainis, ka minul olid eraldi sisulised muudatusettepanekud, näiteks motosportlaste kohta, muuseumide kohta, aga need muudatusettepanekud on millegipärast kokku seotud Isamaa muudatusettepanekutega, EKRE muudatusettepanekutega, ka erinevate teiste saadikute muudatusettepanekutega. Lihtsalt täiesti arusaamatu, kuidas üldse saab niimoodi teha. Isegi kui oletame, et komisjon oleks tahtnud neid siduda, teoreetiliselt ta oleks pidanud siduma eraldi iga fraktsiooni eraldi muudatusettepanekud ja Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud eraldi, Isamaa muudatusettepanekud eraldi ja nii edasi. Kuigi ka see on vastuoluline käik. Kuidas teie selgitate seda, et kuidas me üldse saame täna seda eelnõu menetleda, kui kokku sidumine on olnud täiesti vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on hea meel, et te ka ise tõdete seda, et ka nende [seas] – vist oli 831 muudatusettepanek kokku – on obstruktsioonilisi muudatusettepanekuid. Mina söandan väita, et valdav enamus on neist obstruktsioonilised, mistõttu ei pea olema ka üllatus see, miks komisjon sarnaselt käitus. See on ikkagi millegi tagajärg. Te ise möönate, et nende hulgas on obstruktsioonilisi muudatusettepanekuid, obstruktsiooni eesmärgil tehtud ja see on täiesti arusaadav ja mõistetav, miks komisjon on sarnaselt käitunud. Tõepoolest, ma ei suvatse olla valmis andma hinnangut ühe või teise konkreetse muudatusettepaneku kokkusidumise kohta, selle kohta saab ikkagi selgitusi jagada üksnes juhtivkomisjoni esindaja. Mina ei ole osalenud rahanduskomisjoni istungil, ma ei tea seda arutelukäiku ega neid põhjendusi. Samas, minu teada mingi osa selgitusi peaks olema ka seletuskirjas, mis on teise lugemise juures. Ilmselt on ka seal mõningaid vihjeid selle kohta, miks neid muudatusettepanekuid on kokku seotud. Ja kolmandaks, ikkagi ka Riigikohtu otsus selle aasta 14. veebruarist käsitles ja andis ilmselgelt parlamendile suurema mandaadi ka muudatusettepanekute sidumiseks, selleks et tagada parlamendi tõhus toimimine. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Kõigepealt kommentaariks selle kohta, et te rääkisite, et teil pole vähimat õigust siin ühte või teist teha: te siin aasta ja rohkema jooksul olete igasuguseid asju teinud hulgaliselt, milleks tegelikult õigust ei ole, nii et see on kehv põhjendus. Aga mu küsimus puudutab seda, et ma eile Riigikogu esimehe käest ka küsisin, et kuidas tema isiklik arvamus on selle eelnõu menetlemise osas, nii selles osas, mis puudutab muudatusettepanekute kokkusidumist, kui ka selles osas, mis puudutab seda, et eelnõu esitaja alles esmaspäeval tegi päris olulisi muudatusi ja nüüd juba kolmapäeval me jätkame siin juhatuse tungival soovil teise lugemisega. Riigikogu esimees küll andis hinnangu, et see ei ole hea menetluspraktika. Kuulakem siis ka aseesimehe isiklikku arvamust selle kohta, et kuidas teie arvates selle seaduse menetlemine kvaliteedi mõttes on käinud.

Aitäh, hea kolleeg! Minu isiklik arvamus ei puutu siin küll mitte asjasse, kuna ka täiskogu istungi päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus, mitte Toomas Kivimägi või Lauri Hussar või Jüri Ratas. See on meie kollegiaalne otsus. Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma juhin siiski tähelepanu, et tõepoolest see, millest hea kolleeg Anastassia rääkis, et kui näiteks on muudatusettepanekud, kus on ühe punkti kohta erinevad kuupäevad, siis on tõlgendamise küsimus, võib-olla tõepoolest nad on obstruktsioonilised. Aga seal on väga palju väga sisulisi ettepanekuid, näiteks maksuerisus puuetega inimestele. Eesti põhiseadus räägib sellest, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, ja panna see ettepanek kokku teiste ettepanekutega ja võtta saadikutelt võimalus seda ettepanekut hääletada minu arust ei ole väga põhiseaduse lähenemine. Teie kui istungi juhataja võite ju sellele tähelepanu juhtida. Ma olen täiesti kindel, et te töötasite läbi kõik päevakorras olevat eelnõud, nägite ise seda, mida rahanduskomisjon häälteenamusega tegi meie muudatusettepanekutega ja teil on võimalus otsustavalt sõna sekka öelda.

Aitäh, hea kolleeg! Tegelikult ei ole. Mul ei ole õigust rahanduskomisjoni nimel nende tehtud otsuseid muuta. Võib-olla jah, hinnanguid anda küll, aga tõepoolest, ma ei ole kogu seda arutelu läbi teinud ega lugenud, küll aga rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kindlasti saab selgitada. Ta on siin saalis, ta on kuulanud teie protseduurilisi küsimusi ja kindlasti ta oma sõnavõtus saab ka teile nendele küsimustele vastata. Ja mis puudutab neid valikuid, hea kolleeg, sa tead ka ise, et ühe või teise seaduseelnõu puhul lõpphääletusel, kindlasti ka selles seaduseelnõus on punkte, mis mulle ei meeldi, aga on mingid teised punktid, mis on olulised ja tähtsad ja ma pean ka tegema lõpuks valiku ja hääletama selle seaduseelnõu poolt, vaatamata sellele, et selles eelnõus on võib-olla mõned sätted, mis mulle ei sobi. Selline kaalumise koht on paratamatu meie töös. Nii on ka muudatusettepanekute juures.

Head kolleegid, võtan kolm viimast protseduurilist küsimust, kuna me kordame paljuski seda arutelu, mis oli tegelikult esmaspäeval, ja mul ei ole midagi lisada. Riigikogu esimees andis teile väga palju vastuseid ja veel kord, põhifookus on ikkagi selles, et selle sidumisega tegeles rahanduskomisjon ja selle kohta saab anda hinnanguid ja selgitusi rahanduskomisjonipoolne ettekandja, kelleks on meeldivalt rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav istungi juhataja! See, et küsimused on korduvad, ei tulene mitte sellest, et vastused on olnud piisavad. Vastuseid me ei saanud esmaspäeval. Riigikogu esimees tegelikkuses viitas ka sellele, et kõik küsimused saavad vastuse kolmapäeval. Te viitate siin, et need küsimused saavad vastuse. Te tõite siia mängu, et teise lugemise seletuskirjas. Minu ees on see teise lugemise seletuskiri ja ühtegi sisulist viidet sellele seaduserikkumisele siin ei ole, välja arvatud paljusõnaline osundus, mida te olete ka siin tsiteerinud viitega, et ei tohiks ülemääraselt pärssida Riigikogu töövõimet. Vaadake, töövõimet teie valitsusliidu valitud moodus just nimelt takistabki. Me ei ole võimelised sisuliselt ju tegelikkuses neid asju läbi arutama, sest see on blokeeritud. Muudatusettepanekud olete te blokeerinud selle pundardamise meetodi alusel. 

Ja ma tahan teile tõesti öelda, et ma saan aru, et teile ei lähe korda 80 000 inimese protestiallkiri. Teil on võim, te tegelikkuses püüate seda siin läbi rullida. Te saate, sellepärast et teil on võim. Inimeste arvamus sellele ei loe. Aga ma tahaksin siiski öelda – te ütlesite, et teil ei ole ka võimalik midagi teha, kuna juhtivkomisjonist ei ole tulnud katkestamisettepanekut, juhtivkomisjonis katkestamisettepanekut ei ole –, minu palve teile oleks, et võtke siis juhataja vaheaeg, võtke kokku juhatuse liikmed ja arutage, kas juhatus oma otsusega katkestaks selle eelnõu menetlemise, sest kodukorra seaduses teatavasti on ka punkt, et ka juhatusel on õigus eelnõusid katkestada ja see on ilma hääletamiseta kohustuslik. Teil on tööriistu suurepäraselt. Te olete leiutanud tööriistu. Selles kataloogis, mis on, žongleerib seaduse piiri peal kodukorra seaduses juhatamisega vägagi, noh, ütleme, loominguliselt. Aga nüüd te soovite taganeda nendest tööriistadest, mis istungi juhatajale on antud, et tagada minimaalne seaduse täitmine. See on mul esimene küsimus ettepanekuga. 

Teine küsimus on, et saada aru, kui me asume selle seaduse arutamise juurde, milline on – kuna te olete viidanud praktikatele, varasemalt –, milline on teie käsitlus juhatajana, kui parlamendiliikmed hakkavad võtma muudatusettepanekute menetlemisel vaheaegu, kas te võimaldate kõiki vaheaegu võtta või te peate vajalikuks asuda ka parlamendiliikmete õigust selle koha pealt, ja kui, siis mis koha pealt, piirama. Ma arvan, et see on praktilise töö korraldamise puhul … Ma möönan, et see ei ole õiguspärane, et te seda rakendate. Aga praktika on kujunenud, et te olete seda rakendanud. Seetõttu oleks aus, ma arvan, kui te oma kavatsuse, kuidas te kavatsete istungit selle teise päevakorrapunkti menetlemisel läbi viia, et te selle kavatsuse ka parlamendiliikmetele annaksite. Saite aru, mis ma mõtlesin, eks?

Aitäh, hea kolleeg! Teil on õigus, millele teie kolleeg Helir-Valdor Seeder viitas, et tõepoolest, ka juhatusel on formaalselt, vähemalt ühes paragrahvis öeldud, võimalus ka eelnõu teine lugemine katkestada. Aga ma isegi ei tea, kas seda üldse ajaloos on rakendatud. See pigem on formaalne võimalusi ja kommentaaris oli toodud näitena, et à la mingi poliitiline vastasseis on tekkinud, et võib-olla siis sellisel juhul seda kasutada. Nii et ma isegi ei tea ühtegi juhtumit, kas juhatuse initsiatiivil on ühe või teise eelnõu lugemist üldse katkestatud. Jah, formaalne võimalus on. Aga veel kord, selle kommentaari väite kohaselt ei ole antud juhul selle asjaoluga tegemist, nii et seetõttu mina seda vajadust ja seda praktikat luua nagu ei söanda ega pretendeeri sellele. 

Mis puudutab vaheaegade võtmist, siis juhatus mitte ühtegi otsust ei ole ette teinud selle kohta, kas on plaani piirata või mitte. Minul igal juhul ei ole kavatsust antud juhul selle eelnõu juures vastavat ettepanekut teha, aga kõik sõltub ka eelnõu menetlemise käigust, millise tempoga me liigume. Kui me saame normaalses tempos liikuma, siis ma arvan, et vajadus selle järgi ei teki. See on minu isiklik arvamus. 

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu, istungi juhataja! Ma kindlasti ei nõustu teiega selles osas, et tegemist on formaalse võimalusega. Tegemist on väga sisulise võimalusega ja see sisuline võimalus, ma eeldan, ongi loodud sellisteks juhtudeks, kus näiteks juhtivkomisjon kahetsusväärselt eksib. Ta esitab eelnõu, mis on selgelt vigane. Selle asemel, et võimaldada parlamendil hääletada sisuliselt muudatusettepanekute üle, neid pannakse kokku ja see võimalus võetakse saadikutelt ära. Ja see on see koht, kus juhatus võikski otsustavalt sekkuda, teha ajalugu ja näidata, et ei ole midagi formaalset, vaid ongi sisuline võimalus, kuidas saaks parlamendi tööd tagada, kuidas saaks võimaldada saadikutel teha seda, milleks rahvas neid siia valis. Nii et ma kutsun teid üles teha ajalugu ja rakendada seda sätet.

Hea kolleeg, ma kutsun teid üles, et avame arutelu kõigepealt. Sellepärast, et ega siis juhatus ei ole ainus organ, kelle pädevuses formaalselt on võimalus ka eelnõu katkestada. Ma arvan, et olen piisavalt ettenägelik, et neid katkestamise ettepanekuid tuleb piisavalt, nii et kui Riigikogu saali enamus arutelu järel sarnaselt otsustab, et on vaja katkestada, siis katkestamine ka toimub. Nii et see võimalus ei ole mitte kuskile kadunud, isegi kui Riigikogu juhatus seda ei kasuta, seda võimalust. Nii et ma jään oma endise seisukoha juurde.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Te olete korduvalt öelnud, et Riigikogu töö efektiivsuse tagamise nimel on võimalik kodu- ja töökorra seaduse paragrahve siin tõlgendada väga eripäraselt ja loominguliselt ja tuginete ka Riigikohtu otsusele. Muidugi, kuidas mõõta Riigikogu töö efektiivsust: kas vastuvõetud seaduste arvuga või nende kvaliteediga? Mina pigem rõhuksin sellele teisele, kvaliteet on kindlasti olulisem. Ja praegu meie võitleme siin nende seaduste nii õiguspärasuse, seaduspärasuse kui kvaliteedi nimel, mitte konveiermeetodil kodu- ja töökorra seadust eirates nende vastuvõtmist. See kindlasti ei ole efektiivsus. Aga minu ettepanek on samasugune, mille Urmas Reinsalu siin tegi, ja kui ma esmaspäeval ka Riigikogu esimehele tegin ettepaneku ja viitasin ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 107, mis võimaldab juhatusel katkestada teise lugemise. Te olete siin erinevaid pretsedente rakendanud juba korduvalt, nii et selle pretsedendi loomine, mida mina ka ei tea, et seda oleks rakendatud, aga see on täiesti seaduslik instrument, selles mõttes ei ole ta pretsedent seadusest väljumise mõttes, täiesti seaduslik võimalus ja lubatud lahendus juhatuse pädevuses. Ja praegu, nagu me näeme, on nii poliitiline vastasseis kui erinev õiguslik tõlgendus praegusele kujunenud olukorrale, ja siin on igati põhjendatud, et te võtate vaheaja, teete juhatusele selle ettepaneku ja me katkestame, et vältida hiljem seda, et see seadusega vastuolus olev seaduseelnõu võetakse vastu ja näiteks president ei kuuluta välja ja me peame tulema siia uuesti seda arutama, ja see kindlasti ei suurenda Riigikogu töö efektiivsust. 

Ja nüüd üks küsimus teile, et aru saada paremini protseduurikast. Te tõite võrdluse, et lõpphääletusel seaduseelnõu puhul on ka väga erinevad paragrahvid, et ühele või teisele saadikule üks või teine paragrahv ei pruugi meeldida ja ta on selles olukorras, et peab hääletama, ja võimalus on ainult poolt, vastu või erapooletu, et sa ei saa valida paragrahve ükshaaval. See ei ole minu arvates üldse adekvaatne võrdlus muudatusettepanekute puhul, kus ma esitan ühe konkreetse oma muudatusettepaneku enda nimel, ja kui sinna seotakse vägivaldselt hoopis teistsugused muudatusettepanekud, teiste poolt esitatud muudatusettepanekud ja mul puudub võimalus, mis tuleb kodu- ja töökorra seadusest ja põhiseadusest oma muudatusettepanekut siin suures saalis hääletada. See on täiesti erinev. Ja kui ta ei leia heakskiitu, siis on uus olukord, aga see ei ole võrreldav kindlasti lõpphääletusega seaduse puhul.

Aitäh, hea kolleeg! Meil eile oli juhatuse koosolek ja seal keegi juhatuse liikmetest ei tõstatanud seda ettepanekut, et võiks teha ettepaneku juhatuse poolt selle eelnõu teine lugemine katkestada. Tõepoolest, see teie ettepanek ja märkus oli teada ka kõikidele juhatuse liikmetele, kuna te seda tegite juba esmaspäeval. Selles mõttes see ei tulnud kellelegi üllatusena. Ja minule teadaolevalt üks juhatuse liige ei viibi praegu Tallinnas, on seotud teiste ülesannetega, nii et paraku seda võimalust rakendada ei saa.

See, mis sidumisi või, ütleme, seaduseelnõu puhul ja muudatusettepanekute puhul … Aa, mis puudutab seda, kas … mitte, tõepoolest, ega meie ei ole lõpliku … kandjad. Tegelikult hinnangu selle kohta, kas see tegevus, kogu menetlusprotsess, kaasa arvatud nii Riigikogus kui ka komisjonis, on õiguspärane või mitte, selle kohta loomulikult on võimalus anda hinnang ka Vabariigi Presidendil sellega, kui ta leiab, et on rikutud põhiseadust ja ei kuuluta seadust välja. Ja täpselt samamoodi on ka õiguskantsler lisafilter sellele. Nii et selles mõttes te, kolleegid, saate kõik sellest aru, et ega need seisukohad tulenevad väga palju sellest, kus pool rindejoont me üks või teine pool oleme. Poliitilised eelistused on erinevad, seetõttu minu jaoks ei ole üllatav teie soov ja tahe katkestada või proovida ühel või teisel moel selle eelnõu lugemist takistada, sellepärast et teile sisuliselt see eelnõu ei meeldi. Aga ütleme, sisu ja vorm, neid ei peaks niimoodi lõputult kokku siduma. Nii et ma ütlen veel kord, et kui teie väidate, millega mina ei nõustu, et on rikutud oluliselt seadusi – mina sellega ei nõustu, aga kui seda on tehtud –, siis Vabariigi Presidendile ei jää kindlasti see arutelu, ei jää ka teie märkused märkamata. Ilmselgelt võetakse välja stenogramm ja selles mõttes ma igati mõistan ja saan aru, miks te neid küsimusi ka esitate – selleks et saada neid stenogrammi. Need on seal olemas ja Vabariigi Presidendi Kantselei kindlasti hindab neid teie märkusi. Nii et ei ole meil kellelgi õigust lõplikku hinnangut anda. Õigust mõistab lõpuks kohus. 

Ja viimane protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, hea kolleeg härra Kivimägi! Ma ei tea, kas esmaspäeval olite saalis, kui toimus umbes samal teemal arutelu seoses selle eelnõude kimpu sidumisega. Ja siis Lauri Hussar igatahes vastas pidevalt sedasi, et parlamendil on enesekorraldusõigus ja komisjonil on väga suur õigus kõiki asju ise otsustada. Ja siis ma hakkasin ta küsima ikkagi ja tõin näite ka, et näiteks kui kodanik rikub mingisugust õigusakti, noh, läheb kellelegi kallale, niisugune asi võib juhtuda, eks, ja siis on alati kodanikul õigus pöörduda õiguskaitse korras näiteks politseisse, siis rakendatakse vastav menetlus. Ja siis ma küsisin Hussari käest seda, millised on siis parlamendis need õiguskaitsevahendid, kui näiteks komisjonides toimub, ütleme, selle isiku hinnangul, Riigikogu liikme hinnangul mingisugune õigusrikkumine, kas seotakse valesti kokku või midagi sellist. Ja siis selgus, Lauri Hussar ütles lõpuks järgmise lause: siis tuleb … Me ütlesin, et ma protokollin ka, et ma tahan sellega edasi minna, kõik sõltub tema vastusest. Siis ta ütles, et kaebeõigus komisjoni tegevuse osas – tuleb avaldus esitada Riigikogu juhatusele. Minule teadaolevatel andmetel on need siin saalis kaevatud päris hulka. 

Nii et ma arvan, et enne, kui me edasi läheksime, kuna see kaebeõigus on Lauri Hussar sõnul ikkagi teie pädevuses, siis te peaksite need kaebused enne ära rahuldama, et kas see komisjoni tegevus näiteks nende eelnõude kimpu sidumisel oli legitiimne või ei olnud, sest kokku siduda saab ainult teatud tingimustel teatavasti. Nii et ma paluksin, jah, praegu … Ütleme, toetan ka Isamaa esindajate seisukohti, et peaks selle küsimuse ära lahendama, sest praegusel hetkel on Riigikogu juhatusele esitatud nii suuliseid kui ka kirjalikke kaebusi, ja need tuleks kõigepealt ära lahendada, et selgitada välja siis ka teie hinnang selles osas, kas see kimpu sidumine oli legitiimne või mitte. Jah, kõik.

Aitäh, hea kolleeg! Eks iga konkreetne kaasus määrab ära need võimalused, millise õiguskaitseorgani poole pöörduda või mitte. Üks asi on selge, mida Riigikohus on selgelt öelnud: komisjoni otsused ei ole vaidlustatavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras. See on nagu klaar, et nende asjadega ei ole võimalik Riigikohtusse pöörduda. Seda on Riigikohus oma 14. veebruari 2024. aasta otsuses öelnud. See, mis puudutab juhatuse poole pöördumist, millele Riigikogu esimees ka viitas, siis jah, see on üks koht, kus tõepoolest juhatusel on võimalus võib-olla üldiseid juhiseid anda ja märkusi komisjonide tööle. Aga nii nagu ma olen juba tuhat korda korrutanud teie jaoks tüütamiseni, et tõepoolest, Riigikogu juhatus on läbi aegade öelnud, et komisjonid on oma töö korraldamisel iseseisvad ja suure enesekorraldusõigusega, otsustuspädevusega ja [juhatus] ei sekku juhtivkomisjoni töösse ei korralduslikult ega sisuliselt. Ehk mina olen seda meelt, et juhatus ei ole see kaebeorgan, kelle poole pöörduda ühe või teise konkreetse kaasusega, et nüüd juhatus hakkab seda ümber otsustama, mida rahanduskomisjon on otsustanud. Minu seisukoht on see, et juhatusel seda pädevust ei ole. Küll aga sellest tulenevalt ikkagi juhatusel on võimalus anda üldiseid juhiseid komisjonile laiemalt. Kui selle pinnalt tekib mingisugune üldisem juhis, siis seda otse loomulikult juhatus on valmis ka komisjonile tegema. Aga see ei ole see kaebeorgan, kelle poole pöörduda.

Aga head kolleegid, ma tänan teid! Lähme nüüd tänase istungi päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Andrei Korobeinik, kas koha pealt või puldist? Teil on mõlemad vajutatud sisse. Andrei Korobeinik, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jaa, suur tänu selle võimaluse eest! Teeme ikkagi niimoodi järjest. Esiteks räägime sellest eelnõust. Teema on kahtlemata keeruline, aga olukord on lühidalt selline, et tegemist on juba teise regulatsiooniga, mida Eesti rakendab krüptovaraturu osalistele. Selle turu reguleerimine on mõistlik. Esimene katse oli edukas selles. Selles mõttes edukas, et sadade firmade asemel jäi Eestisse ainult umbes 50 firmat ja need olid päris turutegijad, kes reaalselt tegid äri, sellepärast et nende puhul hakkasid kehtima üsna piiravad reeglid näiteks omakapitali osas ja nii edasi. Nüüd, praegune regulatsioon eeldab seda, et selle sektoriga meil Eestis saabub üsna kiire lõpp, et meil tegelikult Eesti jurisdiktsioon muutub krüptofirmade jaoks ebaatraktiivseks. Ja see on vaid üks üsna pisike samm valitsuse poolt, mis väga hästi mahub üldpildi sisse. Hea Urmas, see on väga oluline teema, väga oluline teema on see, ka isamaa jaoks, no ma mõtlen Eestit, selles mõttes. Et kogu ärikeskkond muutub valitsuse tegevuse tõttu iga päevaga investeeringute jaoks, välisinvesteeringute jaoks vähem aktiivseks.

Selle tulemusena langeb meie majandus, aga vaatamata sellele majanduslangusele valitsus ei tee samme, mis seda langust peataks. Valitsus selle asemel, et mõelda majanduskasvu peale, andis täna üle lisaeelarve, mis võtab raha näiteks idapiiri ehituse pealt. See on see kärpekoht, mida valitsus leidis, selle asemel, et näiteks loobuda automaksust või kehtestada pankade ülikasumi maksu, mis tooks piisavalt raha, et loobuda automaksust ja ehitada idapiiri esialgse graafiku järgi.

Antud eelnõu loomulikult ei oma nii suurt mõju riigieelarvele, aga pikas plaanis me näeme, kuidas miljonid tegelikult kaovad tänu sellele, et valitsus peletab siit edukaid välisettevõtteid. Ja lisaks muidugi peab tähelepanu juhtima sellele, mida täpsemalt valitsus ja valitsuskoalitsioon otsustas. Meie oleme teinud sisulisi muudatusettepanekuid, mis jäid arvestamata, muu hulgas näiteks seda, et firmad ei peaks esitama andmeid teistkordselt. Seaduse järgi vahetatakse krüptovaraturu regulaator ja siis õiguste ja kohustuste üleandmisel peab just erasektor valitsuse arvates esitama andmed uuesti, neidsamu andmeid, mida ta korra juba esitas. Kui siin käis esmaspäeval majandus‑ ja infotehnoloogiaminister, siis ta rääkis sellest, et tema ülesanne on vältida andmete uuesti esitamist erasektori poolt.

Ma võtaks lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Ja täna, kaks päeva hiljem me hääletame siis eelnõu, mis kohustab erasektorit tegema just sedasama. Selle asemel, et ametnikud saaksid suhelda omavahel, jääb see kohustus firmadele. Ja samal ajal, kus Rahapesu Andmebüroo ei suuda andmeid üle anda, nõuab maksuamet juurdepääsu pangakontodele, selleks et võtta sealt kõik tehingud ja vaadata neid läbi, selleks et äkki leiab ta sealt midagi põnevat. Olukorras, kus tänase valitsuse juhtimisel ei suuda riik olemasolevate andmetega hakkama saada, küsib ta andmeid juurde. See ei ole väga mõistlik.

Ja üleüldse, kui me vaatame seda, kuidas valitsus toimetab, kus ta otsib raha igalt poolt, selleks et jagada seda raha 1. jaanuarist alates Riigikogu liikmetele väiksema tulumaksu tõttu, kus ta kehtestab automaksu, mis lööb kõige valusamalt just vaesemaid inimesi, maal elavaid inimesi, kus ta sihikindlalt loobub pankade ülikasumite maksust, samal ajal jällegi lükkab edasi Venemaaga piiri ülesehitamist, tekib küsimus, kas see valitsus, kas see koalitsioon käitub adekvaatselt. Ma tunnen väga paljusid inimesi selles koalitsioonis ja minu arvates tegemist on täiesti adekvaatsete inimestega, aga kuna need otsused on niivõrd veidrad, siis mulle vägisi tekib tunne, et keegi kuidagi kohustab neid neid tegema. Nii et, hea istungi juhataja, kui keegi ähvardab teid, kui keegi mõjutab teie otsuseid, siis andke kuidagi märku sealt minu tagant, me tuleme appi.

Ma kutsun üles seda eelnõu mitte toetama ja loomulikult ka järgmist eelnõu, mis vähe sellest, et on kõige kahjulikum just vaesematele inimestele, on ka menetlemise reeglite mõttes väga karm rikkumine. Loodan, et te siiski hääletate südamega ja antud juhul vajutate punast nuppu. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Ja suured tänud ka valmisoleku eest istungi juhatajale tulla appi! Ma kindlasti arvan, et ma kasutan seda võimalust. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit.

Ei ole mõtet, lugupeetav rahvaesindus, viia tähelepanu kõrvale praegu krüptoprobleemistiku peale. Meil on väga põhimõtteline küsimus ja see on see, et 80 000 inimese protestist parlamendile sõidetakse üle. Mida ütleb valitsusliit? Ta ütleb: "Teie hääl ei lähe arvesse. Me teeme seda sellepärast, et meil on võim, automaksu läbisurumisel." 

Ja mida tegelikkuses peaksid inimesed tegema? Inimesed ei tohi koju jääda, inimestel on nendel päevadel võimalus sellest häälest, millest nad jäetakse siin menetlusel, siin saalis ilma, on võimalik oma hääl kuuldavale tuua valimistel. Ärge jääge koju. Minge valimistele, see on teie võimalus protestida täna siin saalis läbi surutava automaksuseaduse vastu. 

See seadus on ebamõistlik, sisuliselt see seadus on põhiseadusevastane ja kõige krooniks surutakse seda seadust läbi ka sellesama parlamendi kodukorda rikkudes. See on osa valedest. Teile valetati enne valimisi ja valetatakse ka seda seadust läbi surudes. Milles need valed seisnevad? Enne valimisi ütles Eesti 200, kelle kolm esindajat siin saalis on, taotledes Eesti rahvaesinduse mandaati, must valgel: "Meie ei kehtesta automaksu." Vale number üks. Mida ütlesid sotsiaaldemokraadid, kes on siit saalist täies koosseisus põgenenud? "Meie ainsa transpordimaksustamist puudutava sättena alandame makse elektritõukeratastel." Naljanumber! Ja mida ütles Reformierakond? "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." 

Seda seadust tehes valetati, et inimesi kaasatakse. Kaasamist ei ole toimunud ja selle sümbol on see, et 80 000 inimese hääl siia saali ka võimuliidu otsusel ei jõua. Seda seadust praegu läbi surudes need, kes sügisel ütlesid: "Me arutame seda asja, me viime sisse mõistlikud ettepanekud," on tegelikkuses osutunud valelikeks. Ja nüüd nüüd öeldakse meile: "Me võtame selle seaduse vastu ja võib-olla siis hiljem kunagi muudame." 

Ärge uskuge neid! Vastupidi, seda seadust on olemuslikult tehtud räigemaks. Esiteks on seadusesse sisse viidud säte, et kõikide Eesti-siseste tehingute pealt hakatakse võtma registreerimismaksu. Müüd autot üks kord, müüd autot teine kord, müüd autot kolmas kord – iga müügitehingu eest võetakse maksu. Lisaks on sisse ehitatud maksuredel, mis tähendab, et järgmistel aastatel hakkab registreerimistasu automaatselt tõusma. Ka sellest ei kuule te valitsusliidu esindajatelt mitte midagi.

Nüüd on see hetk, kus ma kutsun üles kõiki saadikuid parlamendis hääletama automaksuseadusele vastu, protestima järgmise päevakorrapunkti menetlemise ajal seadusevastasele menetlusteele, millega soovitakse inimestele kehtestada veerand miljardi euro suurune maksukohustus, mis mõjutab tegelikkuses suurt osa rahvast. See halvendab inimeste toimetulekut, see halvendab inimeste liikumisvabadust, see piirab inimeste omandit ja see tõstab inflatsiooni. Ja see halvendab ka meie majanduskliimat. See ettepanek, automaks Eestis kehtestada, peab minema prügikasti. 

Me rakendame kõiki poliitilisi ja kõiki õiguslikke meetmeid, mis meie käsutuses demokraatlikus riigis on, et seda seadust vastustada. Ja kui teil peaks õnnestuma see seadus läbi suruda siin parlamendis oma enamushäältega, siis teadke, et kui tuleb kohtumõistmise päev, siis see kohtumõistmise päev, tähendab see seadus tühistatakse. Niisugust seadust ei ole meile vaja. Meile öeldakse, et seda seadust on nii-öelda rahvusvahelised institutsioonid soovitanud. See seadus peaks täitma rohe-eesmärke ja piirama inimeste auto kasutamist, et inimesed loobuksid oma autodest, et neil majanduslikel põhjustel – maainimestel, lastega peredel – ei oleks auto kasutamine üle jõu ja see vähendaks siis ökoloogilist jalajälge. 

Kes on see kubjas, kes on tulnud siia parlamendisaali ja võtnud endale võimu öelda, milline inimeste vabadus liikuda on õige ja milline nende elulaad või eluviis on vale ja tuleb maksudega nurka suruda? Ei ole niisugust kubjast. Ka teie, valitsusliidu parteid, kes olete võtnud endale praegu selle kupja rolli, ei ole saanud Eestis kõrgema võimu kandjalt, Eesti parlamendilt mitte ühtegi häält selle seaduse läbisurumiseks, automaksuseaduse läbisurumiseks. 

Me pöördume selle seadusega kindlasti, kui te järgmisel nädalal soovite seda vastu võtta ka presidendi poole ja kindlasti rakendame kõiki õigustee võimalusi selleks, et seda sisult, põhiseaduspärasuselt ja ka protseduuriliselt vastuvõetamatut seadust tõkestada. 

Nüüd on see hetk, kus inimesed peavad ka valimiskastide juures ütlema, kas see poliitika, mida tehakse automaksuseadust läbi surudes, on neile aktsepteeritav ja nad eelistavad nurga taga, saunalaval kiruda või nad ütlevad, et nad hakkavad vastu ja annavad oma protestile ja pahameelele hääle. Ja see hääl on hääl Isamaale Euroopa Parlamendi valimistel. Nii nagu ma olen öelnud ja on ka korduvalt protesti väljendanud Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Raine Epler ja ka teised opositsiooniparteide liikmed. 

Jõudu meile tänases lahingus! See on vaid üks lahing ja see on vaid üks lehekülg selles poliitilises võitluses teie poliitika vastu. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei suutnud küll tuvastada seost menetluses oleva päevakorrapunktiga, aga juhatajana ma tõepoolest ei näe ka ühtegi võimalust piirata parlamendiliikme voli rääkida, kui see vähemalt kattub nende teemadega, mis tänasel päeval arutlusele tulevad. EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! No eks mul oleks ka kiusatus hakata tulist kõnet pidama automaksuteemal, sest kahtlemata on see oluline küsimus ja erutab paljusid, aga võib-olla taltsutame oma seda himu nii palju, et ootame järgmise päevakorrapunktina. Räägime praegu siiski menetletavast eelnõust. 

Nüüd, EKRE fraktsioon hääletab täna krüptovaraturu seaduse eelnõule vastu. Ja põhjused, mille tõttu me seda teeme, võtan kokku tsiteerides meie fraktsiooni poole pöördunud ja aastaid finantstehnoloogiasektoris vastutustundlikult tegutsenud ettevõtjat, kes on juhtinud kõnealusele probleemile või kõnealustele probleemidele tähelepanu ka komisjoni tasandil. Aga paraku pole seda kriitikat kuulda võetud. Need probleemid on põhimõttelist laadi ja annavad tunnistust tegelikult valitsuse suhtumisest ettevõtjatesse ja ettevõtlusesse palju laiemalt, siis tasub seda tsiteerida veidi pikemalt. 

Tsitaadi algus. Eestis tegutseb hetkel 49 virtuaalvääringuteenuse tegevusloaga ettevõtet, kes on alates 2021. aastast pidanud katkematult tegelema nii äritegevusele kui ettevõtlusega seotud isikutele suunatud ning mitmeid kordi muudetud regulatiivsete nõuete implementeerimisega. See on olnud nii sisuliselt kui majanduslikult ebaproportsionaalselt koormav, mille tulemusel on Eestist lahkunud kümneid globaalse haardega mainekad tegijaid. Needsamad ettevõtted olid valinud Eesti enda peakontoriks tulenevalt meie palju reklaamitud, kuid tänaseks hääbuvast infotehnoloogilise IT-riigi kuvandist ning investeerinud siin tegutsemiseks kümneid miljoneid, et luua soodne pinnas sektori arenguks arusaadavas ja kaasaegses õigusraamistikus. Reaalsus osutus aga reklaamitust sootuks erinevaks. Vähesed ettevõtjad, kes suutsid ennast mitmest järjestikusest loamenetlusest edukalt läbi võidelda, on krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 valguses tagasi alguses. Järjekordselt tahetakse muuta juba kordi lohakalt ja läbimõtlemata muudetud seadust ning nõudeid äriga jätkamiseks Eestis. Üleeuroopaline MiCAR regulatsioon, mille tulemusel on sündimas krüptovaraturu seadus on loodud Euroopas tegutsevatele ettevõtetele kehtiva õigusliku raamistiku ühtlustamiseks ning virtuaalvääringutega seotud teenuste tarbijate kaitseks. Samuti lähtub see eesmärgist luua ettevõtjatele võrdsed võimalused, olenemata tegevuskohast. Eesti jaoks on tegemist võimalusega tuua riiki sadu miljoneid välisinvesteeringuid, luua sadu või pikemas perspektiivis isegi tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti ning taastada varasematel aastatel tugevalt kannatada saanud ettevõtjasõbraliku IT-riigi maine. Selliseid võimalusi ei teki just tihti. Mingil põhjusel leiame ennast aga olukorrast, kus kohaliku seadusloome, ebamõistlike nõuete ning finantsjärelevalve põhjendamatu hirmutamistegevusega üritatakse Eestist ka viimased alles jäänud tegijad välja suruda. Meie naabrid Läti ja Leedu on virtuaalvääringutesektori arenguga tekkinud võimalusest aru saanud ning alustanud kampaaniaid nendesamade ettevõtjate ja investeeringute riiki meelitamiseks, saates esindajaid rahvusvahelistele messidele ning kommunikeerides ettevõtjasõbralikkust ning regulaatorite ja finantsjärelevalve lahendustele orienteeritud suhtumist. Targalt tegutsevad väikeriigid käituvad MiCAR-i regulatsiooni preambulis välja toodud Euroopa Liidu strateegiale vastavalt, soodustades tehnoloogia arengut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu finantssektoris. Eesti on valinud paraku vastupidise suuna. Krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 põhiliseks murekohaks on ettevõtetele väljastatud tegevuslubade osas uue täiemahulise menetluse alustamine pärast järelevalveasutuse muutmist 2026. aastal, kuigi MiCAR-i regulatsioon lubab tegevuslubade ülekandmist lihtsustatud menetluse raames. Ettevõtjad, kes on viimase paari aasta jooksul pidanud juba kaks korda Rahapesu Andmebüroo käest tegevusloa saamiseks või selle säilitamiseks loamenetluse läbima, peavad alustama otsast peale, et saada sisuliselt samadele nõuetele vastav tegevusluba nüüd Finantsinspektsiooni käest. Eriti skisofreeniliseks teeb olukorra fakt, et Finantsinspektsioon nõuab uut täiemahulist loamenetlust …

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… nõuab uut täiemahulist loamenetlust, põhjendades seda Rahapesu Andmebüroo ning selle töötajate ebakompetentsusega. Samas on Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rahanduskomisjoni istungil selgelt väljendanud, et valdkonnapõhiste teadmistega töötajate puudumise tõttu uurivad nad võimalusi Rahapesu Andmebüroo töötajate palkamiseks, kuna seal olevat vajalik kompetents juba olemas. Ehk otsitakse probleeme, mitte lahendusi. Eelpool selgitatu on vaid üks mitmest eelnõu puudutavast probleemist. Lisaks võib välja tuua ebamõistlikud nõuded tegevusloa omanikele, kohustuslikus korras määratavale nõukogule, mis peab alates seaduse jõustumisest olema kolmeliikmeline. Sellist arvu sobiva taustaga pädevaid isikuid pole kõigil tegevusloa taotlejatel ka parima tahtmise juures võimalik Eestist leida. Sektori toimimist piirab veel tugevalt digitaalsele isikutuvastamisele kehtiv ministri määrus, mis välistab ülejäänud maailma poolt finantsteenuste pakkumisel kasutatavate lahenduste kasutamise Eesti ettevõtete jaoks. Kõiki neid probleeme on korduvalt adresseerinud ja detailselt selgitanud erinevad ettevõtjad ja neid koondavad erialaliidud. On tehtud muudatusettepanekuid, pakutud sisulisi lahendusi ning selgitatud tagajärgi. Paraku ei ole ekspertide ettepanekute ja selgitustega arvestatud ning endiselt ollakse ilma ühegi faktidele põhineva reaalse põhjuseta sektori täieliku hävitamise kursil. Tsitaadi lõpp. 

Meie hinnangul on Riigikogu kohustuseks kujundada ettevõtjate suhtes sõbralik ettevõtlust soosiv, mitte seda pärssiv keskkond. Seetõttu pole võimalik kõnealusele eelnõule toetust avaldada. Küll aga tuleb väljendada kahetsust, et valitsuskoalitsioon tegutseb süstemaatiliselt viisil, mis suretab ettevõtjate soovi ja ka väljavaateid Eestis ettevõtlusega tegeleda. Selle mustri väljenduseks on nii üha kasvav bürokraatlik koormus, jõulised maksutõusud, rahapesu tõkestamise loosungi all ettevõtjate suhtes süü presumptsiooni rakendamine ja samuti kavandatav ulatuslik sekkumine pangasaladusse. Kuidas sedasi käituv Reformierakond peab endiselt võimalikuks esitleda end ettevõtjasõbraliku parteina, jääb sügavalt arusaamatuks. Aitäh!

Aitäh! Andrei Korobeinik, kas teil on menetluslik ettepanek või on mingi muu soov?

Mul on kindlasti ka mõni muu soov, aga praegu ma piirduks ettepanekuga enne hääletust …

Sinna jõuame. Sinna jõuame! Üks hetk, me sulgeme läbirääkimised ja siis – ma sellepärast küsisin – tuleme tagasi teie juurde. Jätke Andrei nimi ülesse. 

Rain Epler, kas teil on ka menetluslik ettepanek või … Te olete mulle ette heitnud, et ma teile millegipärast vastusõnavõtuks võimalust ei anna, ma olen valmis siinkohal ühe erandi tegema.

Suurepärane! Liigume positiivses suunas. Kolleeg Reinsalu mainis küll isegi mind ka nimeliselt, aga vastusõnavõtuks panin tegelikult nupu sisse juba siis, kui ta siin loetles üles fraktsioonide seisukohad ja väga kõnekalt EKRE-t mitte mainides. Ma tundsin, et ta mainis mind selle vaikimisega. Ma tahtsingi selle asja ära klaarida, et EKRE on väga selgelt algusest peale teinud kõik, mis on veel võimalik nii siin saalis kui mujal nii protseduuriliselt kui poliitiliselt teha, et seda automaksu ei tuleks. Ja ühtlasi kinnitan, et ka meie fraktsioon on seisukohal, et vähe sellest, et see maksu idee on halb, siis ka see, kuidas on seda eelnõu menetletud, ei järgi küll korrektseid menetlusnorme.

Aitäh! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Eks protokolli sai ka üsna oluline märkus, et kui öeldakse EKRE, siis mõeldakse Rain Epler. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 398 lõpphääletus. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Rahanduskomisjoni aseesimehena ma soovin kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg mitte aseesimehena, aga kas fraktsiooni …

Vastavalt §-le 83 punkt 2: vaheaja võtmise võimalus on fraktsiooni esimeestel, aseesimeestel, komisjoni esimeestel ja aseesimeestel.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Rahanduskomisjoni aseesimehe palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 0. Eelnõu 398 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse 22. jaanuaril 2024. aastal algatatud eelnõu eesmärgiks on kehtestada 2025. aastast mootorsõidukimaks, millega soovitakse suunata inimesi kasutama vähem saastavamaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast: esiteks osast, mida tasub mootorsõiduki omanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt; teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise 14. veebruaril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 28. veebruariks sellel aastal kella 17.15-ks esitati eelnõule Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt 831 muudatusettepanekut. Pärast eelnõu esimest lugemist arutas rahanduskomisjon eelnõu 10 istungil: 5., 7., 11., 12. ja 18. märtsil, 2. aprillil, 14., 28. ja 30. mail ja 3. juunil sellel aastal, kusjuures kaasamiskoosolek oli avalik koosolek, oli väga rahvarohke ja sellelt istungilt on eelnõusse jõudnud mitmedki muudatusettepanekud. Aga sellest edaspidi.

Rahanduskomisjon korraldas kaasamisistungi 12. märtsil. See toimus koos maaelukomisjoniga ja kutsutud olid huvigrupid, turuosalised, aga ka pöördumise esitanud kodanikud. Koosolekule kutsuti kõik, kes olid komisjoni poole eelnõuga seoses pöördunud. Need olid Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Eesti Autospordi Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Lennundusmuuseum, Eesti Liisingühingute Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Vanatehnika Klubide Liit, Klubi Eesti Karavan MTÜ, Liikluskindlustuse Fond, Longo Estonia OÜ, mittetulundusühing Full Throttle Club, MTÜ Eesti Land Rover Klubi, MTÜ Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Õiglase Riigi Nimel, Tallinna Pensionäride Ühendus, Interactive Auto Museum, maksundusekspert Marek Uusküla, mitmeid pöördumisi esitanud kodanikud ning ka Maksu- ja Tolliamet. Istungil osalesid muidugi ka Rahandusministeeriumi esindajad, kes eelnõu koostasid. Kusjuures avaliku istungi lõpus küsis Toomas Uibo kohaletulnutelt, et palun andke käega märku, kes toetab mootorsõidukimaksu kehtestamist, ja käe tõstsid kõik, välja arvatud Eesti Vanatehnikaklubide Liit, aga ka nende jaoks on väga oluliselt soodsamaks olukord läinud selle istungi tulemusel.

Eelnõu kohta avaldasid arvamust ka keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon. Need arvamused on loomulikult eelnõu kaardil. Keskkonnakomisjon rõhutas vajadust keskkonnaeesmärke silmas pidada mootorsõidukimaksu väljatöötamisel. Sotsiaalkomisjon juhtis tähelepanu puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud autode ja ka lasterikaste perede maksusoodustuse vajadusele ja ka lasterikaste perede probleemidele. Kultuurikomisjon esitas arvamuse seoses kultuuriväärtuslike autodega, eelkõige vanaautodega ja automuuseumidega.

Eelnõu algataja esindaja ettepanekul tegi rahanduskomisjon eelnõus 10 muudatust. Olulisim muudatus on registreerimistasu laiendamine ka liiklusregistris juba olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele pärast seaduse jõustumist ja seda seoses võrdse kohtlemise tagamisega Euroopa Liidus. Sellest ajendatuna langetatakse registreerimistasusid, kuid nähakse ette tasude edaspidine järkjärguline tõstmine. Samuti rakendatakse sõiduki vanusest lähtuvalt mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu vähendavat koefitsienti kõikidele sõiduautodele ja kaubikutele. Kaubikutega sarnase regulatsiooni saavad ka autoelamud, kellel muidu oleks olnud päris kõrge aastamaks tänu nende suurusele. Seda tõsteti esile automatkajate poolt ja nende esindusorganisatsioonide poolt kaasamiskoosolekul.

Rahanduskomisjoni muudatused on loetelus number 4, number 8, number 14, number 15, number 18, 21, 24, 25, 26 ja 27. Muudatusettepanekute detailsemad selgitused on muudatusettepanekute loetelus välja toodud. Õiend on muidugi saadetud Riigikogu juhtkonnale ja ma arvan, et ka sinna taha riiulisse pandud, et trükikurat tegi toimetusvea loetelude numeratsioonis ja muudatusettepanekute loetelu numeratsioonis on tehniline ebatäpsus: leheküljel 126 on muudatusettepaneku 29 numbriks ekslikult märgitud number 9, ehk siis 28 järel tuleb muudatusettepanek number 29. Kellel on välja prinditud variant, kirjutage sinna "2" käsitsi veel juurde. Jah, 28. muudatusettepaneku järgi tuleb muudatusettepanek number 29. (Saalist räägitakse.) No vat-vat.

Ei no ühe vea me leidsime, ühte viga me tunnistame, nõus. Just.

Kõige viimase muudatusettepaneku number ei ole mitte 9, vaid 29 – leheküljel 126.

Läheme edasi Riigikogust laekunud muudatusettepanekute sidumise selgituste juurde. Menetluse käigus on kõigile 831 muudatusettepaneku esitajale antud mitmetel istungitel võimalus oma ettepanekuid selgitada. Kõik seda võimalust ei kasutanud. Samuti on komisjoni istungil tehtud ettepanekuid valida välja üksteist välistavatest muudatustest olulisem, et seda saaks hääletada ja teised siis tagasi võtta. Seda ei ole esitajad soovinud teha.

Komisjon ja täiskogu vajavad toimivat tehnikat, mis võimaldab toime tulla sedavõrd suure ettepanekute arvuga obstruktsioonilises olukorras. Juhtivkomisjonil tuli leida lahendus komisjoni ja täiskogu töövõime tagamiseks, muudatusettepanekute läbivaatamiseks ja nende üle otsustamiseks. Muudatusettepanekuid peab olema võimalik läbi vaadata ja nende üle otsustada nii, et ei oleks ülemääraselt pärsitud Riigikogu töövõime. Arvukate muudatusettepanekute kandmist muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna tuleb käsitleda kui erandlikku lahendust, mida õigustavad kaalukad põhjused: Riigikogu tööaja ratsionaalne kasutamine ja teiste Riigikogu liikmete õiguste tagamine. Riigikohus märkis 2020. aasta otsuses 5-23, et obstruktsioon võib hakata ülemäära takistama parlamendi tööd. Samuti ei aita see kaasa sisulisele parlamentaarsele debatile. Riigikohus on oma lahendis 5-23-41/5 viidanud Veneetsia komisjoni hinnangule, mille kohaselt on Veneetsia komisjon pidanud parlamendi vähemuse kaitseks piisavaks, kui asjakohaste muudatusettepanekute filtreerimise otsustab komisjon, kus opositsioon on proportsionaalselt esindatud. Näiteks on Riigikogus viljeletud praktikaid, kus erinevate esitajate muudatusettepanekud on kantud muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuga. Selliseid seaduseelnõusid on siin olnud numbritega 257, 308, 344. Samuti on sama esitaja ühte ja sama eelnõu paragrahvi puudutavaid muudatusettepanekuid seotud kokku üheks muudatusettepanekuks.

Nüüd ma seletan lähemalt, kuidas komisjon asus eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistama. Kõigepealt otsustas komisjon teha eelnõus juhtivkomisjonipoolsed muudatused. Seeläbi kujundas komisjoni enamus tuumpositsiooni eelnõu teksti suhtes. Enamus algatajate ettepanekust lähtub Euroopa Komisjoni märkustest või siis vastustest teatisele. Sellest on avalikkuses ka palju juttu olnud, seetõttu ma tutvustan lähemalt nii seda teatise protseduuri kui ka vastust, mis Euroopa Komisjonilt meile tuli. Kõigepealt, mis on tehnilisest normist teavitamine? Tehniline norm on õigusaktis sätestatud tooteprotsessi või teenuse suhtes kohaldatav tehniline spetsifikatsioon. Tehnilise normina käsitletakse ka õigusnormi, milles kehtestatud maksu tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist. Eelnõu algatamisel teavitas Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni kavandatavast tehnilisest normist ja Euroopa Komisjon esitas kaks märkust.

Esiteks, kas registreerimismaks on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 110, millega keelatakse teistest liikmesriikidest pärit kaupade otsene või kaudne diskrimineerimine? Ja alaalapunkt üks: registreerimistasu kohaldamine üksnes esmakordsel Eestis registreerimisel võib põhjustada teistest liikmesriikidest toodud autode diskrimineerimist, kuna kodumaiste autode kohtlemine oleks soodsam kui imporditud autode puhul. Sellest ongi ulatuslikud muudatused eelnõus, mis tähendab seda, et esimene omanikuvahetus juba varem riiki toodud autodel tuleb registreerimistasuga maksustada ja registreerimistasu määrad on läinud seetõttu ka soodsamaks, kuna maksubaas on laienenud.

Nii aga selle esimese punkti teine alapunkt on: makstud tasule pole nähtud ette maksu amortisatsiooni ja algataja parandas eelnõu nii, et registreerimistasu amortiseerub ja tagastatakse, kui sõiduk viiakse uuesti riigist välja. Siin eelmise punkti juures pidas Urmas Reinsalu juba pika kõne selgelt praegu käsitletava eelnõu teemal, kus ta väitis ekslikult, et registreerimistasu tuleb maksta igal omanikuvahetusel ka tulevikus ja seetõttu registreerimistasu kumuleerub mootorsõiduki hinna sisse. Selles lugupeetud Reinsalu eksis. Registreerimistasu on ühel omanikuvahetusel kas siis, kui mootorsõiduk tuleb Eestisse, või siis, kui ta esimest korda võõrandatakse, kusjuures registreerimistasu ei arvestata pärimise vastuvõtmisel ja ka liisingettevõttelt autoliisingu võtja poolt ülevõtmisel. Neile sõidukitele kohaldub registreerimistasu esimesel võõrandamisel: kui see inimene, see pärija, kes päris auto, ta esimest korda võõrandab, siis tuleb maksta registreerimistasu.

Teine märkus, mida Euroopa Komisjon veel palus üle vaadata: kas on tagatud maksuvabastused Euroopa Liidu ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud õppurite ja töötajate transpordivahenditele. Ka need sätted on eelnõusse nüüd esimese ja teise lugemise vahepeal algataja poolt lisada palutud. Aga nendest täpsemalt lähemalt.

Eelnõu ongi kõige suuremas osas muudetud Euroopa Komisjoni märkustest lähtuvalt. Võrdse kohtlemise, maksu amortisatsiooni küsimuse tõstatasid ka eelnõu menetlusse kaasatud eksperdid ja huvigrupid. Nagu ma juba paar korda olen viidanud, tuli kaasamiskoosolekul mitmeid häid ideid, mida on arvesse võetud.

Seejärel leppis komisjon kokku Riigikogust laekunud 831 muudatusettepaneku läbivaatamise põhimõtted. Hääletusega otsustas komisjon kujundada oma seisukohad eelnõu paragrahvide kaupa ning lisaks siduda asjaomased ühte ja sama eelnõu paragrahvi muutvad muudatusettepanekud kokku üheks muudatusettepanekuks. Riigikogust laekunud 831 muudatusettepanekut seoti komisjoni otsusel 19 muudatusettepanekuks. Pärast seda langetas komisjon otsuse iga seotud muudatusettepaneku kohta. Kõnealused muudatusettepanekud ei leidnud juhtivkomisjoni toetust ja jäid arvestamata.

Muudatusettepanekute eelnõu paragrahvide kaupa läbivaatamine võimaldab filtreeruda, kas enamus soovib mõnda kimbus olevat muudatusettepanekut lähemalt käsitleda. Seotuna esitatud muudatusettepanekud on võimalik täiskogus eelnõu teisel lugemisel hääletada. Juhul kui selline muudatusettepanekute kimp, mis sisaldab mitmeid alternatiivseid ettepanekuid, peaks täiskogus toetust leidma ja kõiki selles sisalduvaid muutmiskäske ei ole samaaegselt võimalik eelnõu teksti viia, tuleb eelnõu lugemine katkestada ja jätkata eelnõu menetlemist komisjonis. Ka selline otsus sai rahanduskomisjonis tehtud. Ühegi vastuhääleta leidis leidis komisjonis toetust ettepanek, et kui mõni seotud muudatusettepanekutest leiab täiskogu toetust, siis komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Siin on peaaegu 200 muudatusettepanekut ühes kimbus, ju me siis peame hakkama uuesti komisjonis vaagima ja sõeluma, missugune alternatiivne määr enamasti või päev võiks eelnõusse lõpuks jääda.

Ja lõpuks menetluslikud ettepanekud. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks 12. juuniks 2024. aastal ja viia läbi lõpphääletus.

Ma meeldetuletuseks natukene väga pealiskaudselt, lühidalt tutvustan veel selle eelnõu sisu. Selle konkreetse eelnõuga kõige suuremas osas luuakse üks uus seadus, mootorsõidukimaksu seadus, mis sätestab mootorsõiduki aastamaksu. Registreerimistasu regulatsioon lisatakse liiklusseadusesse. Muudatusettepanekute käsitlemisel oli ka näha, et liiklusseaduse § 190 oli muudatusettepanekus mõnikord läinud sassi mootorsõidukimaksu §-ga 19, aga sellest me saime aru. Siis tühistatakse kohalike maksude seaduses mootorsõidukimaks ja § 12, selle regulatsioon. Maksukorralduse seadusesse lisatakse mootorsõidukimaks ja riigilõivuseaduses on muudatus, et kui tasutakse registreerimistasu, siis riigilõivu mootorsõiduki registreerimise eest tasuda vaja ei ole. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Teile on siiski mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie komisjon kiitis automaksu seaduse heaks. Varem lükkas teie komisjon tagasi pankade liigkasumi maksu seaduse, mille pakkus välja Keskerakonna fraktsioon. Millised olid argumendid, miks on automaks hea ja pangamaks halb?

Pankadele Eestis kehtib tulumaks ja mitte üksnes tulumaks, vaid avansiline tulumaks. Kui kõik teised Eesti ettevõtted oma tuludelt tasuvad tulumaksu siis, kui nad võtavad tulu sellest äriühingust välja, siis pankadel on selline erisus, et nad tasuvad oma tuludelt, ka nendelt suurematelt tuludelt, mis neil praegu on, avansilise tulumaksu kvartaalselt. See on praegu 16% ja järgmisest aastast 18%. Ja kui nad veel kasumit välja võtavad, siis nad lahutavad juba makstud tulumaksu maha ja maksavad vastavalt juurde, nii et nende tulumaks on 20% ja järgmisest aastast 22%. Nii et Eestis on pankade kasumid maksustatud juba praegu. 

Mis puutub mootorsõidukimaksu, siis Eesti on, ma ei tea, kas eelviimane või kõige viimane Euroopa riik, kellel ei ole mootorsõidukimaksu. Käisime ka Soomes. Soomes on mootorsõidukimaks 1952. aastast ja nendel on mootorsõidukimaks, lühidalt ütlen, praegu problemaatiline seetõttu, et seda laekub vähe, kuna autopark on suures osas vahetatud juba madala süsinikuheitega sõidukite vastu, ja kaalutakse muudatusi, sest riigi tuludesse on mootorsõidukimaksu vaja koguda. 

Mootorsõidukimaksul on kahte tüüpi eesmärk: üks on CO₂-heite ja keskkonnakahjude, keskkonnakoormuse ja autostumise vähendamine, teine on maksukoormuse nihutamine varakamatele inimestele. Seetõttu ka mootorsõidukimaks – suuremate, kallimate, uuemate eest on registreerimistasu, aastamaks kõrgemad. Selles mõttes on. Ja on võimalik koguda täiendavaid tulusid riigieelarvesse.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin küsimuse, mida mul palus küsida üks minu tuttav. See küsimus on väga praktiline. Temal on liisitud auto ja järgmise aasta alguses, kas jaanuaris või veebruaris, ma praegu enam ei mäletagi, lõpeb see liisinguleping ära ja põhimõtteliselt sel hetkel auto, mis on praegu panga omandis, liigub tema omandisse. Kas ta peab sel juhul registreerimismaksu maksma või mitte?

Suur tänu! See on väga hea küsimus. Ja see muudatus leidis kahe lugemise vahel eelnõus ka sisseviimist, et aastamaksu maksab omanik või liisinguvõtja. Praegusel juhul, kui ta on vastutav kasutaja on liisinguvõtja, siis ta hakkab maksma aastamaksu, aga kui ta ostab selle välja, siis registreerimistasu ta ei maksa. Kuid ta maksab registreerimistasu siis, kui ta võõrandab selle kellelegi kolmandale isikule. Võiksite siis oma sõbrale öelda, et registreerimistasul ja aastatasul on ka vanuse koefitsient ehk vanadele autodele registreerimistasu ka ajas väheneb. Ja eelnõu on koostatud nii, et soodustab autode lõpuni kasutamist.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Sa oma sõnavõtus rääkisid siin ka ühest kaasamisüritusest, kus uuriti, et kes on automaksu poolt, ja otseselt vastu oli ainult üks käsi seal, vanatehnika omanikke esindava organisatsiooni esindaja oli vastu. Kas vastab tõesti tõele, et ülejäänud kõik – suurperede organisatsioonide esindajad, põllumeeste ja kõik muud huvigruppide esindajad – on olnud automaksu poolt ja toetanud seda?

Need, kes kirjutasid konkreetselt meile, rahanduskomisjonile, need eranditult kõik olid kutsutud sellele kaasamiskoosolekule ja seal eranditult kõik, välja arvatud siis vanasõidukite klubide MTÜ, tõstsid käe, et nad on mootorsõidukimaksu poolt. Nii see oli. Aga mis puudutab, võib-olla ma räägin ära ka selle episoodi lasterikaste perede liiduga, et nemad saatsid küll kirju Riigikogu poole, aga mitte rahanduskomisjonile. Nad saatsid kirja sotsiaalkomisjonile ja lasterikaste perede toetusrühm, kui ma nüüd õigesti selle toetusrühma nime ütlen, saatsid neile ja lasterikaste perede liidu seisukohad me saime siis sotsiaalkomisjonist ja saime ka lasterikaste perede toetusrühmalt, aga kuna nad meile ei kirjutanud, siis me neid ei kutsunud. Mille peale nad protestist… Nad tõesti ei kirjutanud rahanduskomisjonile, nii naljakas kui see ka ei ole, et kes iganes neid nõustas, ta nõustas neid halvasti. Ja see nõustamine tuli teie fraktsioonist. Aga me kutsusime nad eraldi rahanduskomisjoni istungile ja põhimõtteliselt nad lugesid ette selle kirja, mille me olime juba kaks korda saanud – sotsiaalkomisjonist ja lasterikaste perede liidust –, lugesid meile kolmandat korda ette. See oli meile väga tuttav ja teema oli meile tuttav ka seetõttu, et komisjoni istungil viibisid inimesed, kellel oli kolm, kellel oli viis, kellel oli ka kuus last. Selles mõttes me olime vägagi ühel meelel, kõigile oli selge, mis tähendab laste kasvatamine ja lasterikka pere pidamine, ülevalpidamine.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Põllumehi sinna kaasamisüritusele ei olnud toodud või kutsutud, kuna nemad ka ei esitanud Rahandusministeeriumile või, tähendab, rahanduskomisjonile. Küll nad kirjutasid Rahandusministeeriumile, aga Rahandusministeeriumi ametnikud olid kaasatud sinna. No see selleks. Ja kui te väidate, et Eesti on ainuke, kus ei ole automaksu, siis Eesti on ainuke, kus on e-valimised. Ärme seda ka ära unusta. Kui me tahame Euroopaga olla sarnased, siis kaotame e-valimised ära ja ongi võimalik edasi minna. 

Ma küsiksin selle § 10 osas, kus on maksutagastamisest kirjeldatud. Ma ei saanud seda eelmine kord ja äkki te natuke selgitate. Siin on öeldud, et kui võõrandamine ja õiguse üleminek toimub perioodi keskel, siis maksu ei tagastata ja summat ei vähenda. Kas ma saan aru, et kui aasta augustikuus võõrandatakse auto, siis eelmine omanik maksab terve aasta maksu ja uus omanik maksab alates augustist, nii et me võtame sealt topeltmaksu?

Ei. Topeltmaksu ei võeta, vaid maks on sinnamaani tasutud, kui ta on tasutud. Ja kui ta on aasta lõpuni tasutud, siis uus omanik hakkab maksma järgmisest aastast.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud komisjoni esimees! Tegelikult te pole suutnud veenvalt selgitada, mille alusel kõik need muudatusettepanekud on kokku seotud. Keskerakonna muudatusettepanekud olid sisulised. Minu poolt isiklikult esitatud muudatusettepanekud olid sisulised. Ma käisin neid eraldi kaitsmas, selgitamas. Ja täna me ei saan neid eraldi hääletada, sest need on kokku seotud teiste erakondade ja teiste saadikute muudatusettepanekutega. Mäletan üks kord komisjonis, kui ma isiklikult olin kohal, te veel mainisite seda, et muudatusettepanekud pole siirad. See on ka protokollis olemas. Kas te saaksite siis täpsustada, milline muudatusettepanek polnud siiras, kas see maksuvabastus puuetega inimestele polnud siiras või maksuvabastus lasterikastele peredele või näiteks maksuvabastus motosportlastele? Kuidas juhtus niimoodi, et komisjon neid muudatusettepanekuid eraldi ei hääletanud, ei rahuldanud ja miks neid maksuvabastusi ei tulnud?

Nii. Jah, need on seotud kimpu paragrahvide järgi. Kui isegi need, loetelu võib võtta eraldi, et missuguste kriteeriumide järgi võiks ühe või teise kas sihtrühma või üht tüüpi autod mootorsõidukimaksust vabastada, siis ma olen isiklikult sügavalt veendunud, et kui me võtame näiteks § 3, maksuobjekti eelnõu, siin on teinud muudatusettepanekuid nii Isamaa kui ka EKRE liikmed, Rain Epler, Martin Helme, Andres Metsoja, Riina Solman, Urmas Reinsalu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas … Me ei saa, selles mõttes me ei saa nagu … Me ei ole Riigikokku kandideerinud selleks, et kellegi isiklikke ettepanekuid hääletada siin saalis, vaid me tegeleme ikkagi selle §-ga 3. Ja kui erinevad inimesed ja fraktsioonid on esitanud alternatiivseid muudatusettepanekuid, mis omavahel ei sobitu, siis me peame välja valima nendest ettepanekutest ühe. Palju muudatusettepanekuid on ka selliseid. Näiteks Eesti Keskerakonnal on muudatusettepanekud selgitatud nii: me ei pea õigeks uute maksude kehtestamist olukorras, kus majanduslangus on tugev ja pikaajaline, osadel mootorsõidukimaksu vastuvõtmise takistamiseks teeme muudatusettepanekud, mis leevendavad selle kehtestamise mõju. Selles mõttes on, ütleme, seletatud muudatusettepanekuid nii, et me ei pea seda õigeks ja me oleme vastu.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma küll täpselt ei tea, miks teid parlamenti valiti, aga mind on küll valitud selleks, et ma siin ettepanekuid teeksin, ja ma küll ei tea, et rahanduskomisjonile see õigus on antud, et ta valib välja ja paneb kokku, milliseid mõistlikke ettepanekuid ta arvab, et mul ja näiteks eelkõnelejal olid ühesugused, ja siis võiks neist mingi sortimendi teha. Ma pean tunnistama ka, et siis, kui esimest korda mind komisjoni kutsuti, ma päris mitu tundi ootasin seal järge, aga kuna komisjoni esimees selliselt komisjoni ei juhtinud, et ma oleksin saanud sellel ettenähtud ajal, kui komisjoni mind kutsuti, oma ettepanekuid tutvustada, siis järgmistel kordadel ma enam ei saanud tulla, pidin osalema oma komisjonis, sest ei olnud teada, mille poolest need järgmised komisjonid esimesest erinevad, kus tähtajaks kutsuti, aga siis sõna ei antud, võimalust ei olnud tutvustada.  

Aga mul on küsimus, mis puudutab suuremaid sõidukeid, näiteks maastureid. Kui täna need lähevad maksu alla, kui nad viiakse piltlikult öeldes appi Ukrainasse, siis saab maksu tagasi, aga kui Eestis tekib konflikt, siis korjab Kaitsevägi need ära ja mingit maksu tagasi ei saa. Ehk me …

Aitäh!

Kui juba Kaitsevägi hakkab sõidukeid ära korjama, siis ma arvan, et me muudame siin majas mitmeid regulatsioone, siis on olukord juba hoopis teistsugune. 

Aga mis puudutab näiteks Isamaa esitatud muudatusettepanekuid, 10 esindajat soovivad muuta 21 sätet ja 10 erineval moel, näiteks § 3 registrikande peatamise kohta, 10 erinevat varianti 85–150 päeva seal vahemikus. See saab olla ikkagi nagu üks päev, mida fraktsiooni liikmed oleksid võinud, kui nad oleksid tahtnud olla konstruktiivsed, kord fraktsioonis maha istuda ja kokku leppida, et kas siis 85 või 150 päeva või mõni päev seal vahel. Või siis järgmine, protsendipunktide kaupa, § 4, mis puudutab juriidilisest isikust maksumaksja mootorsõidukimaksu laekumist riigieelarvesse, protsendivahemikud 45–57 ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse protsendivahemikud 45–55 ehk 10 erinevat vahemikku. Need on alternatiivid omavahel, neid ei saa korraga kehtestada. 

Selles mõttes me ikkagi peame Riigikogu saalis välja mõtlema, missugune on see üks alternatiiv sellele konkreetsele sättele, paragrahvile, mis komisjonis leidis toetuse, ja teised seetõttu, mis seda alternatiivi, mis komisjoni toetuse leidis, on seotud ühte kimpu ehk ei leidnud toetust.

Kuna Priit Sibulal on üks küsimus varuks, siis ma hetkel ei võta seda protseduurilist. Kui peale teist küsimust jääb teema üles, siis ma olen valmis seda tegema. Sa oled õige pea taas mikrofoni taga. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma viibisin ka ühel rahanduskomisjoni istungil ja seal oli selline teema, et praegu on selline praktika, et kui lähed esindusest või poest autot ostma, siis pannakse ühte nimekirja kõik, sealhulgas ka registreerimistasu, ja lõppu lisatakse käibemaks ja siis see summa kuulub tasumisele. Ja üks rahandusministeeriumi ametnik ütles, et registreerimistasu on käibemaksuvaba. Kas see probleem leidis arutelu ja lahendust ka, kuidas see hakkab olema? See peaks olema käibemaksuvaba, aga siiamaani me oleme kõik uljalt maksnud, nüüd on lihtsalt see käibemaks suurem.

Ma ei tea, kas registreerimistasu on keegi siiamaani maksnud. Registreerimistasu hakkab kehtima 2025. aasta 1. jaanuarist. Ja registreerimistasu saab küll maksta nii ostja kui ka müüja ja registreerimistasu on sarnane riigilõivuga, registreerimiskanne tehakse siis ära, kui registreerimistasu on laekunud riigieelarvesse.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen eelnõu seletuskirjast, et kõigepealt otsustas komisjon teha eelnõus juhtivkomisjonipoolsed muudatused. Nii, neid kokku ei seotud, need olid ilmselt kõik sisulised, ühtegi obstruktiivset ei olnud, vähemalt rahanduskomisjoni hinnangul järelikult. Seejärel leppis komisjon kokku Riigikogus laekunud 831 muudatusettepaneku läbivaatamise põhimõtted ja järgi jäi neist 19, kokku seoti 19 muudatusettepanekut. Minu küsimus on: kas meile 19 hulgas on ka mõni originaalne muudatusettepanek, mida kokku ei seotud nii-öelda üksikettepanekuna, või selgub, et 831 muudatusettepaneku hulgas ei olnud ühtegi sisulist muudatusettepanekut, mida oleks suurde saali saanud tuua sidumata, vaid kõik olid sellised, mida pidi kokku siduma, ja tõepoolest mitte ühtegi sisulist ettepanekut, mida originaalsena suurde saali saata, ei ole siin nende hulgas.

Me sidusime paragrahvide kaupa kokku muudatusettepanekud, mis ei leidnud heakskiitu komisjonis või mis olid komisjoni poolt heaks kiidetud muudatusettepanekuid välistavad, et nad ei saanud samaaegselt kehtida. Näiteks samaaegselt ei saa olla mitut maksumäära, mitut maksumaksmise tähtpäeva. Olid mitmed muudatusettepanekud, mille eesmärk oli maksu‑, automaksumäära vähendada, ja nüüd seoses sellega, et võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt registreerimistasu hakkab kehtima ka esmasel omaniku vahetusel juba Eestisse toodud autodel, siis seoses sellega alandati esialgses eelnõus olnud määrasid ja seda võib küll pidada mitmete muudatusettepanekute sisuliseks arvestamiseks mu meelest. Muudatusettepanekuid oli tehtud nii, et mootorsõiduki aastamaks ja registreerimistasu oleks madalamad. Eelnõu muudatusettepanekutega muutuvad nii aastatasu kui ka registreerimistasu madalamaks ja sellega võiks küll opositsioon võib-olla mõnevõrra rahulolu tunda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua ettekandja! 2. märtsil 2023, vaid mõni päev enne valimisi ütlesite te Postimehe vahendusel järgmist: "Rahustuseks võin rahandusministrina kinnitada, et riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja liigume eelarve tasakaalu poole." Tegelikult selleks ajaks oli Kaja Kallas juba kaks aastat valitsust juhtinud ja eelarve seis oli aina halvenenud ja teil ning peaministril pidi eelarve ja majanduse seis hästi selge olema. Te ütlesite samas artiklis veel: "Mina saan mürki võtta enda ja oma erakonna seisukohtade eest, lõplik riigi rahanduspoliitika kurss pannakse lähiaastateks paika siiski valimistel." Tegelikult ju oli nii, et enne valimisi Reformierakond ja peaminister valetasid selle kohta, mida tegema hakatakse peale valimisi, kui peaks mandaat kokku tulema. Ja valijad lähtusid otsust tehes neist valedest. Rahvas valis, sest uskus, et maksud ei tõuse, automaksu ei tule, keskmine pension saab tulumaksuvabaks ja nii edasi. Valimistel pandigi riigi kurss paika, aga te muutsite seda peale valimisi radikaalselt. Mul on mõnevõrra isiklik küsimus, aga lähtub teie avalikust väljaütlemisest: kas teil on mürk võtmata või teile ei mõju?

Ma arvan, et mürk mulle ei mõju. Ja märtsikuus, ma arvan, et see oli peale 2023. aasta kevadise majandusprognoosiga tutvumist, oli majandusprognoos Eestile väga palju roosilisem. Anti lootust, et majandus hakkab kasvama juba 2023. aasta lõpus ja majanduskasv jätkub 2024. aastal. Sellest lähtuvalt selles olukorras, nende teadmiste pinnalt olid minu sõnad õiged. Aga mitte kellelgi ei õnnestu täpselt prognoosida majanduskasvu või langust. Kui aeg tuleb kätte, siis selgub, kui õige oli prognoos, kummale poole toimus korrektsioon, ja hakatakse prognoosima järgmist perioodi. Paraku prognoosimine on selline, et tagantjärgi tarkus on täppisteadus, aga prognoos võib mõnevõrra teistsuguseks osutuda.

Hea kolleeg, kaudne vihje mürgi võtmisele on ilmselgelt ebakohane väljend ja mul on palve selliseid väljendeid mitte kasutada. Jaak Valge, palun! (Saalist räägitakse.) Jaak Valge, palun! Jaak Valge.

Suur tänu igatahes selle võimaluse eest! Aga ma küll ei näe, et ilusa eestikeelse väljendi kasutamine kuigivõrd ebakohane oleks. Ja võib-olla on istungi juhataja teinekord nagu liiga dotseeriv. Aga aitäh igatahes selle võimaluse eest!

Lugupeetud ettekandja! Mul on laiem küsimus, et kui praegu oleksid valimised, siis saaks Reformierakond 21 kohta Riigikogus ehk 17 kohta vähem, 17 reformierakondlast jääks oma kohast ilma. Teie toetust on õõnestanud see idaraha skandaal, eks ju, ja ka need maksutõusud. Ja samal ajal on maksutõusudele alternatiivid kenasti olemas. Nendelt pankadelt saaks võtta solidaarsusmaksu, mis tuleks kusagil kolm korda rohkem kui praegu see mootorsõidukimaks, ja lisaks võiks ka maksuküüru ära jätta. Ja mul on tõesti siiras küsimus, et ma ei saa aru, miks Reformierakond ei hooli sellest, kuidas valijad teid hindavad. Mul on tõesti siiras küsimus ja paluksin ka siirast vastust.

Jaa, ma muidugi saan heast naljast ja vanasõnadest aru küll, mulle võib võllanalja teha küll, sellest ei ole mitte midagi. Aga mis puudutab seda, miks me teeme nii ja miks me ei loobu oma maksuküüru kaotamisest näiteks, siis Reformierakond ei ole selles mõttes tuulelipp, et meeldimise järgi või kuidagi liibub liigselt avaliku arvamuse külge. On väga palju erialasid peale poliitika veel, olgu need siis arstid või õpetajad, kes peavad olema nõudlikud ja nägema kaugemale, kuidas ja mis on õige riigi heaks. Ja praegu on maksukoormus, püsib praegu alla 34%. Kui majandus kahaneb, võib-olla liigub üle 34% SKP-st, mis on Euroopa Liidus üheksa madalama hulgas, ja see, kui ühiskonna arengu käigus maksukoormust ringi nihutatakse ühtedelt maksudelt teistele, see on täiesti eluterve maksusüsteemi areng.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Teie selgitus muudatusettepanekute sidumise kohta tegelikult tekitas veel rohkem segadust. Tundub, et te vist ise ka ei saa aru, mida te täpselt olete kokku sidunud. Väga hea, et te ka lugesite Keskerakonna muudatusettepanekute selgitusi, mis tõendavad seda, et muudatusettepanekud olidki sisulised. Just nimelt me kirjeldame, et ei toeta automaksu vastuvõtmist. Muidugi heal juhul ma sooviks ka seda takistada, aga arusaadavalt ei ole võimalik. Kuna seda pole võimalik teha, siis me eraldi oleme kirjutanud, et oleme esitanud muudatusettepanekud, mis leevendaksid selle kehtestamise mõju. Ja kui te loete näiteks minu isiklike muudatusettepanekute selgitusi, no need selgitused on tegelikult väga põhjalikud. Ja te ütlesite veel ka seda, et muudatusettepanekud on teineteist välistavad. Kuidas on teineteist välistavad muudatusettepanekud näiteks puuetega inimestele, lasterikastele peredele või motosportlastele või kollektsionääridele maksuvabastus, eks? Need ei ole kuidagi teineteist välistavad. Ja te tsiteerite § 3, kui muudatusettepanekud puudutavad eelnõu § 15 ja see loetelu ei ole mitte kuidagi ammendav.

Nii, ma loen siis näiteks ette Keskerakonna muudatusettepanekud 164–250 alternatiivid: käesolev seadus jõustub 2025. aasta 8. jaanuaril – 12. aprillil. 87 erinevat varianti. Missugusel päeval nendest 87 päevast siis eelnõu peaks jõustuma? Ja kui need 87 varianti ei ole üksteist välistavad, mis siis on üldse üksteist välistavad?

Priit Sibul, küsimus ettekandjale, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesite, et te kuulasite, saite aru, mis puudutab lasterikaste perede muresid, et nad lugesid seda kirja, mida te olite saanud ühest, teisest ja kolmandast kohast. Aga mulle jäi arusaamatuks järeldus, sest mingit mõistlikku järeldust te küll ei teinud. Te saite murest aru, konstateerisite, et mure ja probleem on, ja läksite oma asjadega edasi. Kas ma sain teist õigesti aru? Sest selles eelnõus, mis puudutab lasterikkaid peresid, mitte mingeid muudatusi tehtud ei ole. Ehk Land Cruiseri kasutajaid ja suurema mahuga busse, mida enamasti rohkema lastega peredel tarvis on, mis on ka raskemad ja suurema mootoriga, me maksustame siis ühtemoodi ja teie arvates pole vaja mingit muudatust ega piirangut seal teha?

Nii. Lasterikaste peredega me leidsime tõepoolest ühise keele, kuna enamus seal koosolekul viibijatest olid ka lapserikkad, selles mõttes väga õnnelik juhus oli ja me olime väga ühel nõul laste kasvatamise osas. 

Mis puudutab Land Cruisereid, on palju väiksemaid, odavamaid, kergemaid sõidukeid, seitsmekohalisi, soodsamaid sõidukeid. Ma tõepoolest ei pea õigeks Land Cruisereid maksust vabastada seetõttu, et mõnel lasterikkal perel võiks olla Land Cruiser. Selles mõttes, mida nüüd ka selle maksu kohta üldiselt võiks öelda? See on väheste eranditega. Ja ma ise olen ka seda meelt, et toetused peaksid olema personaalsed ja toetust peaksid kohalikest omavalitsustest saama lasterikkad pered, eakad ja üksikud erivajadusega inimesed, kes tegelikult abi vajavad. 

Ma ei unusta kunagi, kui ma olin rahandusminister ja läksin ühte meediamajja, tuli vastu inimene – Eestis väga tuntud inimene, te kõik tunnete teda –, ja parasjagu siis anti ühekordset toetust kõikidele, kes lastetoetust said, 50 eurot. Küsib see mees minu käest: "Miks sa mulle 50 eurot andsid? Mina olen miljonär, mu tütar on miljonär, jaga see 50 eurot neile, kellel tegelikult on raha tarvis." Ja see puudutab kõiki. See puudutab sealhulgas kolme lapsega peresid. Abi peavad saama need, kes abi vajavad.

Head kolleegid, räägime kordamööda! Kuna mõne minuti pärast toimub istungi juhataja vahetus, siis ma ei taha neid musti käsi jätta oma kolleegile. Nii et, Priit Sibul, palun küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Mul oli küsimus juhatajale, et kuna ettekandja rääkis sellest, et Isamaa oleks võinud koos istuda ja siiralt mõelda, milliseid ettepanekuid nad teha tahavad, ja umbes omavahel läbi rääkida, mitte esitada alternatiive. Mitmes eelnõu versioon see teie meelest on, mis valitsusse parlamendist on jõudnud, mille osas on rahanduskomisjon teinud päris totaalsed muutused teisel lugemisel? Te ütlesite juhatajana, et te ei pea vajalikuks teist lugemist katkestada. Meie ees on hoopis erinev versioon kui see, mida me esimesel lugemisel andsime. Kas valitsuses oli mingi arusaam ka, kus see konsensus sündis selles osas, et kas te panete alternatiivid hääletusele või kui me hääletame läbi muudatusettepanekud, siis ongi juhtunud, ja Isamaa oleks pidanud oma muudatused läbi arutama fraktsioonis, aga see, mis valitsuses on … Ja pealegi on meil endiselt pealkirjad, et mingites asjades lepib valitsus kokku pärast, kui seadus on Riigikogus vastu võetud. Äkki te kommenteeriksite kuidagi, mida me siin täna praegu teeme ja millisel kujul te selle eelnõu hääletusele panete?

Aitäh, hea kolleeg! Ma möönan, et see seaduseelnõu teisel lugemisel erineb sellest, mis oli esimesel lugemisel, aga ma arvan, et see ongi tegelikult meie kui parlamendiliikmete roll ja võimalus. Kui me ei tohiks muuta seda eelnõu, mida Vabariigi Valitsus saali saadab, siis muutub meie roll siin täiesti mõttetuks. Küsimus on, kus on see piir, kus on see murdekoht, eks ju – see on alati, mille üle võime diskuteerida. Aga veel kord, ma möönan, et see eelnõu on muutunud ja samas, tõepoolest juhtivkomisjonil on õigus teha omalt poolt muudatusettepanekuid ja teha ka peale seda, kui on muudatusettepanekute tähtaeg. Ka see on üldine tava ja teadmine, aga ma saan aru, millele sa vihjad. Aga alati on see murdepunkt, kust maalt on too much, eks ju. Antud juhul ennekõike, nagu Anneli ka viitas, on need seotud Euroopa komisjoni poolsete märkustega. Nii et selles mõttes võib-olla nii-öelda sisepoliitiliselt ei olegi sinna liiga palju juurde tulnud, vaid pigem on neid märkusi arvestatud ja toodud neid sisse. Ma arvan, et see on igati asjakohane, et komisjon on nende märkustega arvestanud, mitte neid ignoreerinud. 

Rene Kokk, palun!

Tänan. Hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus on tingitud teie käitumisest. Enne kui kolleeg Priit Sibul pani sisse protseduurilise küsimuse käe, siis te kuidagi vastasite sedasi, et te praegu seda ei võta, kuna kolleegil on veel teine küsimus ka siin kirjas. Ja ma väidan, et olete provokaator. Te provotseerite siin saalis. Ma ei oleks seda küsimust küsinud. Üks küsimus pandi üles, protseduuriline küsimus, ja teil on raske seda küsimust võtta. Te vastasite kuidagi sedasi, et jah, ma näen, et teil on veel järgmine küsimus ja siis vaatame. Te saate väga hästi sellest aru, et küsimus on küsimus, küsimus on piiratud ajaga ja saadik küsib selle aja jooksul seda küsimust, mida ta tahab küsida ettekandjalt. Ja see ei ole aruteluks selle üle, kas protseduuriliselt on midagi üht või teist küsida või infot saada. Nii et palun käituge korrektselt ja kui protseduuriline küsimus on üleval, siis võtke ta ära, siis kui õige aeg on, mitte siis, kui see aeg on möödas ja see ei ole enam võib-olla relevantne tol hetkel.

Hea kolleeg! Minu seisukoht, mida ma olen teile ka väljendanud, on see, et ma ei taha seda debatti katkestada. Tõepoolest, protseduuriliste küsimustega tihtipeale me katkestame ka debatti ja ma ei taha seda. See on põhjus, miks ma neid ei võta. Ja teine põhjus on ka olnud see, et tihtipeale, kuigi täna mul seda põhjust ei ole öelda, aga varem korduvalt on protseduurilisi küsimusi kasutatud tegelikult vastusõnavõttude tegemiseks. Aga ma rõhutan, täna seda tehtud ei ole, selles mõttes mul täna seda etteheidet ei ole. Aga kuna ma ei tea, kas on vastusõnavõtuga tegemist või tegelikult protseduurilise küsimusega, siis seetõttu, tõepoolest, ma ei ole liiga liberaalne olnud. Aga veel kord, täna mul seda etteheidet kellelegi ei ole. 

Rain Epler, palun!

No minul on õige kompleksne protseduuriline, ma ütleksin, protest. Kui me siin istungi alguses mõtteid teiega vahetasime, siis te muu hulgas minu küsimusele vastasite ka nii, et teie arvamus ei ole oluline ega puutu asjasse. Nüüd, kui mina olin oma küsimuse küsinud, siis te siiski avaldasite arvamust. Selles osas te sõite oma sõnu, mida te olite siin ligi kaks tundi tagasi öelnud. 

Aga nüüd, kui asja sisu juurde minna, siis mina mitte kuidagipidi ei vihjanud mitte mingisugusele mürgivõtmisele, ma tsiteerisin Annely Akkermanni ennast, kus ta lubas mürki võtta. Ja ta ütles .. . Mul nüüd seda tsitaati ees ei ole, aga ta lubas mürki võtta ja ütles, et valimistel pannakse rahanduspoliitiline ja maksupoliitiline kurss paika. Ja mina nüüd ütlesingi, et valimistel Reformierakond lubas, et maksud ei tõuse ja keskmine pension on tulumaksuvaba ja nii edasi. Selle kursi panidki valijad paika, aga valitsus otsustas seda kurssi radikaalselt muuta. Tulenevalt Annely enda lubadusest ma küsisin, kas tal on mürk võtmata või talle see ei mõju, ja Annely ka väga selgelt vastas, et talle ei mõju. Ja teie kommentaar oli täiesti asjakohatu.

Jah, hea kolleeg, ma ilmselt pean nõustuma teiega sisuliselt, aga formaalselt, tõepoolest, see on üks väheseid kohti, selle sõnastus on, kui kasutatakse ebakohaseid väljendeid. Vaat siis on istungi juhatajal lausa kohustus teha märkus. Ma teen seda üli-üliharva ja püüan seda limiteerida. Aga ma tõlgendasin, ei jälginud seda teie omavahelist debatti nii põhjalikult, võib-olla jah, sisu osas, nagu ma sain aru, et Annelyd see ei puudutanud. See puudutas mind rohkem kui Annelyd. 

Aga sellega, head kolleegid ... Rain Epler üheks hetkeks ja siis …

Ma tahtsin veel seda öelda, et te ei näe selja tagant. Te olite mures, et võib-olla Annely tundis ennast kuidagi halvasti, aga ta naeratas mulle laialt selle küsimuse peale ja ka vastust andes, nii et teie mure oli asjatu.

Just. Mina olin murelik ja mina tahtsin naisterahvast kaitsta, mis on iga mehe üks pühasid kohustusi.

Aga nüüd, head kolleegid, järgmisena Henn Põlluaas.

Kas mul juba aeg käib või? Või te lihtsalt seal vahetate istekohti? Ma paluks alustada seda aega uuesti sellest hetkest, kui ma saan rääkima hakata.

Nii, lugupeetud kolleegid! Anname Henn Põlluaasale selle ühe minuti küsimuse esitamiseks. Henn Põlluaas, palun!

Suur tänu! Väidetavalt on automaksu üks eesmärk loodushoid. Seadus ise lükkab selle vale aga ümber. Väide, et teistes riikides on automaks olemas, on küll õige, kuid me peaksime hoopis enda rahva peale mõtlema. Seda enam, et teistes riikides ei panda sellega inimeste ette võimatut valikut, kas omada autot või loobuda sellest, sest muidu ei jätku leiba lauale. Maapiirkondades, aga ka linnades ei ole autost loobumine lihtsalt võimalik ja eriti lastega peredel. Näiteks Saksamaal on küll automaks olemas, kuid see on märkimisväärselt odavam, kui valitsus seda Eestis plaanib, ning seda ei pea maksma seisva auto eest. Samuti puudub Saksamaal registreerimistasu. Palgad on seal aga kordades suuremad kui Eestis. Miks valetajate valitsus vihkab Eesti rahvast ja teeb oma maksudega igal sammul meie inimeste elu üha halvemaks ja raskemaks? Mis on selle eesmärk?

Siin oli väga palju aspekte, suur tänu küsimuse eest! Kõigepealt jaa, tõepoolest, Eesti on hõreda asustusega ja on palju piirkondi, kust bussiga tööle või kooli käia ei saagi. Ja siin on minu ettepanek ja ma loodan ja ma isegi tean, et valitsuses valmistatakse ette eelnõusid kohalike omavalitsuste toetusfondi ja maksutulu tõstmiseks ja võiks kohalike omavalitsuste tulu tõsta ka selle võrra, et oleks võimalik toetada neid perekondi või inimesi, kus ühistranspordiga liikumine on üsna võimatu. Sama, paljulapselised või lasterikkad pered, kes tegelikult vajavad abi. Mitte kõik ei vaja abi. Kaugeltki mitte – jumal tänatud!

Aga mis puudutab nüüd maksude kogumist, sest riik siiski saab oma tulud maksudest ja ütleme teoorias, iga kord, kui raha vahetab omanikku, tuleks maksta riigimaksud ja seetõttu riik soovib, et majandus oleks elav, raha liiguks ja makse makstaks, siis me peame silmas maksukoormust. Praegu on Reformierakonnal see 34 piir. Kui soovitakse tõsta kaitsekulusid või, ma ei tea, 1,5 miljardit kasutada relvade, laskemoona ostuks, siis see tähendab seda, et tõusevad kulud, tõusevad hoidmiskulud, tõusevad intressikulud ja paratamatult tuleb selle katteks koguda makse. Kas sellelsamal eelarveaastal või pärast laenude maksmiseks või pärast intressikulude maksmiseks, et makse tuleb koguda riigi pidamiseks. Ja sellesama riigi pidamiseks, sellesama rahva jaoks, kelle käest neid makse kogutakse. Ma olen küll aru saanud, et inimesed tahavad, et riigi rahandus oleks korras, riigi tulud ja kulud viidaks tasakaalu. Selles mõttes ma arvan, on maksude kehtestamine ja kogumine on täiesti normaalne asi igas riigis.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! No enne kolleeg Jaak Valge küsimusele vastates muu hulgas ütlesite, Annely, et Reformierakond ei ole oma poliitika teostamisel kuidagi tuulelipp, või midagi sellist oli see vastus. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, kuidas peaks nimetama seda, et teie praeguse koalitsiooni esimene eelnõu – esimene eelnõu –, mille te üle andsite siin, oli lastetoetuste vähendamine. Eelmises koosseisus te olite nõus sellega, et Eesti lapsed ja pered vajavad toetamist ja abi, aga esimene eelnõu, mille te siin üle andsite, selles koalitsioonis, oli kohe selle vähendamine. Kas see ei ole kuidagi tuulelipu moodi käitumine? Täpsustaks.

Ma ise selle eelnõuga ei tegelenud. Selle konkreetse, mootorsõidukimaksu eelnõu menetluse käigus seda küsimust ei arutatud tehtud. Ja võib-olla ma eksin, aga ma arvan mäletatavat, et kärbiti mitte lastetoetusi, vaid lastetoetuste tuleviku tõusu. Ma arvan mäletavat nii, aga ma võin ka eksida, ma ei mäleta seda. Ma ei hakka seda rohkem kommenteerima, ma ei, ma ei suuda seda peast meenutada täpselt.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ei vastanud mu eelmisele küsimusele. Ma palun siiski vastake lühidalt, filosofeerida ei ole vaja. Kas nende 19. muudatusettepaneku hulgas, mis on kokku seotud, oli mõni originaalne, ehk siis mida kokku ei seotud, selline muudatusettepanek, mida te leidsite, et iseseisvana on mõistlik suurde saali saata, mis ei ole kokku seotud? Või on need 19 kõik kokku seotud? Sisu praegu avada rohkem vaja ei ole. 

Teiseks. Nüüd ma saan esitada teise küsimuse. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon saatis oma informatsiooni ja menetlus toimus, ei ole ju antud Riigikogu liikmetele ja fraktsioonidele uut muudatusettepanekute esitamise tähtaega. Kas on nii või mitte? Nii et me pidime töö käigus toimetama ja me saime muudatusettepanekuid teha ainult selle teadmisega, mis esimese lugemise järel tähtajana anti. 

Ja kolmas küsimus. Need kokku seotud muudatusettepanekut – te ütlete, et kui kõiki selles sisalduvaid muutmiskäske ei ole samaaegselt võimalik eelnõu teksti viia, tuleb eelnõu lugemine katkestada. Kas 19 hulgas on mõni selline muudatusettepanek, kus ei oleks siis nii-öelda samaaegselt muutmiskäske võimalik siduda?

Nii, nende … Te peate silmad Isamaa … (Helir-Valdor Seeder vastab saalist.) Aa, üldse kokku. Jaa. Jaa, on selliseid muudatusettepanekuid, näiteks Riigikogu liikme Anastassia Kõlvalt-Kovalenko muudatusettepanekud ja sarnased on ka Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud 46–100, neil on selgitused kõigil erinevad ja sisu poolest on neid võimalik teksti viia ilma ilma eelnõu katkestamata ka. Nii et selliseid on. Aga enamus on selliseid, mida ei ole võimalik viia teksti ilma eelnõu teist lugemist katkestamata, kuna nad sisaldavad nagu erinevaid, üksteist välistavaid variante.

Ühesõnaga, Rahanduskomisjon otsustas ja arvas, et maks peaks olema laia baasiga, mugav maksta ja väheste eranditega, seetõttu seoti kipu väga pikad, mitmekümnelised loetelud erinevatest maksusoodustustest ja otsustati, et neid ei soovita eelnõu lisale. Rahanduskomisjoni enamus nii arvas, et maks peaks olema laia baasiga ja lihtne ja väheste eranditega. 

Mis puudutab nüüd seda, et eelnõu muudatustele ei olnud võimalik muudatusi juurde esitada, ma ütlen, et eelnõu põhijoontes ei muutunud. Need seadused, mida muudetakse, see uus mootorsõidukimaksu seadus, liiklusseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, riigilõivu seadus, need on needsamad, mis varem. Siis tasud, mootorsõidukimaksu aastane registreerimistasu on sama mis algses eelnõus. Need põhimõtted, baasosa, massikomponent ja heite komponent, need on ka samad. Põhimõtteliselt on need määrad läinud maksjale soodsamaks, on läinud soodsamaks see, et juriidilisele isikule rakendatakse vanusekoefitsienti, on läinud soodsamaks see, et autoelamud saavad täpselt samad tingimused mis kaubikud. Nii et väga palju asju on läinud jupi maad soodsamaks. Aga üldpunktides eelnõu ei ole muutunud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma mäletan, et meil ühes toetusrühmas, nimelt paljulapseliste perede toetusrühmas, oli kokku pandud väga ilus plaan, kuidas soodustada paljulapselisi peresid, et nad ei peaks maksma sajaprotsendiliselt automaksu, vaid nende osas oleks kehtestatud konkreetsed erandid. Kas te oskate mulle öelda, kas see plaan päeva lõpus jõudis komisjoni ja mis sellest on edasi saanud?

Maksusoodustusi komisjon ei toetanud. Maksusoodustuste ringi laiendamine komisjonis ei saanud toetust, jäi peale enamuse komisjoni liikmete soov, et oleks vähe maksuerandeid. Ja ma tõesti usun sellesse, et toetused peavad minema personaalseks ja üksnes ainult neile, kes tegelikult toetusi vajavad, sest kõige haavatavam osa ühiskonnast, me ei saa neid vabastada maksudest, sest neil pole vara, sest neil pole sissetulekuid. Makse tuleb koguda üldiselt laia põhjaga, ja neid, kellel ei ole vara ja sissetulekuid, aitavad toetused. Niisugune põhimõte.

Mart Maastik, palun!

Tervist, lugupeetud komisjoni aseesimees! Esimees, vabandust! Mul on teile küsimus. Te rääkisite, et uute autode soetamine on just maksustatav, sellepärast et siis on parem, need uued autod siis kasutatakse kuni lõpuni ära ja see pidi igati kasulik olema. Samas te räägite, et keskkonnakahjulikest autodest lahtisaamist te ka soodustate. Kuidas need kaks asja omavahel kooskõlas on? Ühest küljest uued autod on ju teatavasti ikkagi uudsema tehnoloogiaga ja vähem saastavamad. Samuti on ka need vanad autod ohtlikud liikluses, sellepärast et kui nende vanade autodega juhtuvad õnnetused, siis need vanad roostepurud ei kaitse inimest. Kuidas te kommenteerite?

Siin ongi nüüd, ütleme, need süsinikuheite ja inimliku sihukese mugavuse ja soovi ja väga põhjendatud soovi sõita kaasaegse turvalise autoga ja siis sotsiaal-majanduslikud … Kolm sihukest erinevat aspekti, mille vahel tuleb leida tasakaal. Seetõttu ongi võetud arvesse nii registreerimistasu kui ka aastamaksu kujundamisel ikkagi süsinikuheidet ja massi ka, et ostetaks väikese, et oleks soodsam osta uus auto, mis on kergem, väiksema massiga ja väiksema süsinikuheitega. Aga samal ajal on vanusekoefitsient, et inimesed, kes ühel või teisel põhjusel ei saa osta uut autot, eeldatavasti või arvatavasti nad ei tee seda või nad ei saa seda teha majanduslikel põhjustel, et siis koos vanusega oleks neile ka registreerimistasu ja auto aastamaks madalam. Vanusekoefitsient teeb selle madalamaks nende jaoks sotsiaal-majanduslikul mõttel. Siin tulevadki jälle varamaksu tunnused, et odavamalt vanalt autolt on madalamad maksud ja keskkonnaeesmärgi puhul on antud neile järele.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Annely! Sa saad ju tegelikult aru ja me kõik saame aru ja terve Eesti rahvas saab aru, et kogu mootorsõidukimaksu kehtestamise idee on sügavalt väär ja täiesti vastuvõetamatu. 76% Eesti inimestest ei toeta automaksu. Põhiseaduse § 56 ütleb väga selgelt, et kõrgema võimu kandja on rahvas, mistõttu sellise maksu kehtestamine, mida suur osa inimesi Eesti riigis ei toeta, on põhiseadusevastane. Lisaks on Eesti inimeste õlule langev maksukoormus niigi ebaõiglaselt suur. Me teame, et näiteks põllumajandusega tegeleb meil palju inimesi Eestis. Ja ratastraktorid, mida selle eelnõu kohaselt maksustatakse, on oma iseloomult tööde teostamiseks põllul ja nende täiendav maksustamine pärsib maaettevõtluse arengut, suurendab tööpuudust maapiirkonnas, mis omakorda viib maapiirkondade tühjenemisele, mis on vastuolus meie regionaalpoliitiliste eesmärkidega. Miks te seda ei arvesta?

Selle eelnõu objektiks ei ole põllumajandusmasinad. Kui nüüd mõne tavalise, üldjoontes tavalise kaubiku või maasturiga põllumajandustöid tehakse, siis me selle kasutamise otstarbe järgi neile erandit kehtestada ei saa, sellisel juhul tuleb see maks ära maksta. Aga see piir on tõmmatud, ütleme, professionaalsetest põllumajandusmasinatest ikkagi proovitud tõmmata mööda. Kas seda nüüd lõplikult on olnud võimalik teha? Võib-olla on üksikuid masinaid, mis sinna servapidi sisse ulatuvad.

Andrei Korobeinik, palun!

Siin arutelus hea kolleegi Anastassiaga olete jõudnud mõlemad järeldusele, et tõepoolest keskfraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud ei ole teineteist välistavad ja neid saaks justkui teksti viia ilma selleta, et eelnõu lugemise peaks katkestama. Aga mida ma ei näe? Ma ei näe, kuidas neid saaks eraldi hääletada. Kas sulle ei tundu näiteks … Seal on tõepoolest sisulised muudatusettepanekud, mis ei välista teineteist, näiteks puuetega inimeste maksusoodustus või suurperedele maksusoodustus ja nii edasi. Kuidas nii juhtus, et häälteenamusega koalitsioon julmalt pani need kokku ühte gruppi ja ei lase saadikutel teha otsust muudatusettepanekute üle, mis selgelt ei ole obstruktsioonilised, mis selgelt on sisulised ja mis selgelt teevad Eesti inimeste elu paremaks?

Hea Andrei! Neid muudatusettepanekuid, kui te leiate siin saalis enamuse toetuse, pannakse hääletusele, enamus toetab, siis saab lisada eelnõu koosseisu ilma alternatiivide vahel valimata. Keskerakonnal ja Anastassia Kovalenko-Kõlvartil on lihtsalt vaja leida 51 häält nendele ettepanekutele.

Aitäh! Arvo Aller, ma võtan enne teie protseduurilise, enne kui ma annan teile küsimuseks sõna. Palun!

Tõepoolest protseduuriline, et ma nüüd hakkasin seda teise lugemise seadust nagu jälgima ja enne ettekandja ütles ka, et siin on number 29  läinud 9‑ks, siis ma hakkasin võrdlema, tegelikult viited sellele muudatusettepanekutele, mis rahanduskomisjon esitas, et need leheküljed ei lähe kuidagi selles suhtes nagu täppi, et ma vaatan muudatusettepanek number 15 asub leheküljel 31, siis tegelikult on ta leheküljel 32. Number 18 on siin, et leheküljel 65, tegelikult on 67. Number 24 on sulgudes 87. lehekülg, aga tegelikult on 90. Kas need viited on sellised kiirustades tulnud nende muudatusettepanekute lisamisega rahanduskomisjoni poolt või ei ole seletuskirja koostaja järginud seda lehekülgede liikumist edasi?

Jaa, Arvo Aller, ma usun, et kõige parem on, kui komisjoni esindaja vastab sellele küsimusele. Aga teil on nüüd võimalus esitada ka teine küsimus, aga mul on palve, et Annely Akkermann, et võib-olla kui te põimite veel selle sinna küsimuse sisse, siis Annely Akkermann saab juba väga konkreetselt ka selle põhjenduse anda. Siis me saame ka kõige korrektsema vastuse. Aga olge hea, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla see on ka eelduseks selleks, et oleks mõistlik eelnõu tagasi võtta sellel lugemisel ja parandada seletuskirjas vead ära. Aga nüüd tulles muudatusettepanekute juurde, ma kuidagi ei saa nõustuda sellega, et me paneme kokku erinevate fraktsioonide ja erinevate ettepanekute tegijad, need muudatusettepanekud. Ma saaks aru, kui te oleks põhimõtteliselt, kui me räägime lasterikastest peredest, tehtud soodustused, need paneme kõik ühte paketti ja kui seda paljud pooldavad, siis võetakse see asi lahti ja hakatakse sealt läbi arutama. Ikkagi teie põhjendus, et miks ikkagi lõppkokkuvõttes pandi sellised kokku, et erinevate fraktsioonide erinevad muudatusettepanekute tegijate muudatusettepanekud lülitati ühte muudatusettepanekuks.

Ma arvan, et liigne entusiasm minul nende lehekülgede ettelugemisega võib-olla leidis väikest karistamist. Ma poleks pidanud lehekülgi ütlema ja võib-olla neid poleks pidanud eelnõusse kirja panema, aga te olite tõesti niivõrd põhjalik ja tubli, et leidsite kõik need punktid üles. Ja seetõttu saate eelnõu menetlust ja seletuskirja ja muudatusettepanekuid jälgida, et see kindlasti ei sega eelnõuga tutvumist. Seetõttu ei ole küll ühtegi põhjust praegu eelnõu teist lugemist katkestada. Aga jah, me asusime sellele seisukohale, et me seome need paragrahvide kaupa, sest me teeme Eesti rahvale seadust, millel on sätted, et § X ja lõige X, ja missuguse muudatuse keegi tegi, kas opositsioonist või koalitsioonist või mis erakonnast, kas fraktsiooni poolt või ükshaaval, see ei ole Eesti rahvale oluline. Selle me peame siin üksteist väärtuselt võrdseks hindama, üksteise ettepanekuid, ja püsima ühes kimbus oma heade kolleegidega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Minu küsimus on selline, kas te oma positsioonist tulenevalt ja endise rahandusministrina ka, kas te sellise nagu kompleksse arvutuse olete lasknud kellelgi oma assistentidest teha või ise teinud. Kui meil on näiteks selline keskmist palka teenivate vanematega perekond, kui peres on näiteks kolm last või viis last, et milline see kogumõju on nendel muudatustel? Laste arvelt tulumaksuvabastus kaob, suure pere toetus väheneb ja nüüd lisandub ka automaks. Käibemaks tõuseb, mõju kindlasti keskmisele ostukorvile ja nii edasi. Kas te sellise vaate olete korraks endale silme ette võtnud, et milline see tervikmõju on kogu teie tegevusel perekonnale? Te siin enne rääkisite väga kenasti sellest, kui olulised on lapsed ja eriti suure laste arvuga pered ja nii edasi. Aga kas te sellise rahalise vaate sellele perekonnale niimoodi te olete teinud, võtnud endale?

Ma mõnele kolmelapselisele perele olen palju eelarveid teinud ja neid täitnud ka. Aga iga perekond on erinev. Seetõttu sellist ühe pere eelarvet ei ole nagu võimalik teha. Iga pere on erinev, sissetulekud, kulud, laste huviringid. Sellist arvutust väga teha ei saa. Ja ma olen ühele perele teinud, teistele ei ole. 

Aga mis puudutab, kui nüüd peretoetustest veel rääkida, siis riigid võrdlevad üksteist, oma eelarvekasutust protsendina SKP-st. Ja kui me võrdleme Eesti riigi sotsiaaltoetusi, siis Euroopa Liidu teistega võrreldes on Eesti sotsiaaltoetuste osakaal SKP-st Euroopa Liidu mudaliigas, aga nende sotsiaaltoetuste – noh, viimase kolme hulgas –, aga nende sotsiaaltoetuste sees peretoetused on Euroopa Liidu tipus, absoluutses tipus. Eesti laste ja perede toetused võrreldes teiste riikidega on Euroopa Liidu tipus protsendina SKP-st. Miks meil siiski nii vähe lapsi sünnib, ma ei oska öelda. Aga nüüd viimase 10–15 aasta praktika näitab, et toetused ei aita kahjuks.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandjana! Siin see valitsus hirmsasti hõiskab, kuidas meie Eesti peab olema arenenud riik ja innovaatiline. Nüüd te tulete välja maksuga, mis sisuliselt tähendab seda, et meie tänavatel hakkavadki varsti vurama ainult need 1970. aastate autod või hästi vanad parsad kuni selle hetkeni, kuni need üldse töötamise lõpetavad. Vaat seda te teete. Kuidas see nüüd siis teie visiooniga klapib? Teeme kõik selleks, et inimestel tänavapildis ei oleks kaasaegseid, ka keskkonnasõbralikke autosid, vaid hakkaksidki need vanad romud liikuma, sest inimesed ei jõuagi teisi soetada, ei jõua ka automaksu teiste pealt maksta. See on ju täiesti õudne, mis te teete.

1970ndate autoga sõidaks igaüks uhkusega ringi, see on kindlasti juba uunikum ja uhkuseasi. Aga need on sotsiaal-majanduslikud põhjused, et saavad soetada suhteliselt madalama registreerimistasuga vanema auto inimesed, kes ei saa tõenäoliselt sotsiaal-majanduslikel põhjustel uuemat ja kallimat osta, ja sama aastamaksuga ka. Sellel on sotsiaal-majanduslikud põhjused, et need inimesed saaksid edasi sõita.

Mart Maastik, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees Annely, tervist veel kord! Sest see on ilmselgelt tervist kahjustav tegelda niivõrd kahjulikku eelnõu just rahvale, eriti paljulapselistele peredele ja maainimestele kahjuliku eelnõu pealesurumine. Aga ma olen sul külas käinud Kihnus ja  sõitnud Land Rover Defenderiga ja ma tean täiesti, et neid suuri maastureid ei ole just paljulapselistele peredele ja maainimestele vaja mitte sellepärast, et nendega uhkeldada, vaid lihtsalt teede olukord on olematu, lumeolud on talvel keerulised. Just sellepärast on neid suuremaid autosid vaja, eriti kui sul on palju lapsi, need ei mahu lihtsalt väiksesse autosse ära. Kuidas sa kommenteerid?

Sa lähed alati nii isiklikuks. Selle Rover Defenderi aastamaks on 50 eurot, see on veidi vähem kui paagitäis bensiini. Kihnu teed on heas korras. Aga üle jää pole kaua saanud sõita, kuigi üle jää sõitmiseks ma seda kasutasingi. Ausalt öeldes sea on vana auto ja ma kasutan seda selleks, et ma ei peaks praami tekipinda koormama, saan lihtsalt jalgsi üle käia, et teised inimesed, kellel pole Kihnus teist autot, saaksid sõita praami peal rohkem.

Nii. Head kolleegid, Siim Pohlakut ei ole meil saalis, seega läheme edasi järgmise küsija ehk Helle-Moonika Helme juurde. Palun!

Aitäh! Sa enne ütlesid, et põllumajandusmasinad ei ole maksustatud. Jah, need päris suured võib-olla ei ole, aga väiketraktorid, mida kasutavad just väikeettevõtjad ja pereettevõtted ja väikepõllupidajad, nemad on ju ka tegelikult väga olulised regionaalpoliitiliselt ja regionaalpoliitika ja majanduspoliitika seisukohalt. Nendele te lööte ikkagi selle maksukirve selga.  

Aga ma küsin. Selle maksu objekt on ikkagi ka riigikaitseseaduses sätestatud puhkudel ja sõjaolukorras riigi poolt võõrandamisele kuuluv sõiduk. Aga mina ikkagi arvan, et kui te ei oleks praegu selles positsioonis, et te peate siin rahvalt seitse nahka koorima, siis te oleksite ka minuga nõus, et kriisi- ja sõjaajal kasutatavaid sõidukeid ei tohi maksustada. Te saate ju aru, et niimoodi saete jalgu alt meie julgeolekult, meie riigikaitselt, sest kui puhkeb sõda, ei pruugi enam olla kuigi palju neid autosid, mis teie poolt võõrandamisele lähevad. Ja samuti, kui te maksustate liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid – te saate ju ise ka aru, et tühja koha pealt ei saa ju maksu küsida. Miks te seda teete? Eesmärk, mis on keskkonnahoid, see on ka täielik vale, sellepärast et …

Teie aeg!

… need ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid, nad ju ei emiteeri mitte midagi ja nad ei osale liikluses, ei tekita mingit kahju ei teedele ega keskkonnale. Miks te seda teete?

Registris peatatud kandega sõidukite maksu me jätsime. Sellega on ettevaatavalt selline kokkulepe, et kui suudetakse seadustada romudega võitlemise mõni teine seadus, siis vaadatakse ümber vast ka see peatatud registrikandega sõidukite aastamaksu tasumine. Enamasti on need siiski vanad sõidukid. Umbes 200 000 sõidukit arvatavasti seisab juba ammu kasutusest väljas ja neid on näha nii linnas sõites, korteriühistute parklates, aga ka linnatänavatel, hoovides, taluhoovides. Seisavad kusagil 200 000 sõidukit. Need peavad jõudma autolammutustesse, sest enamasti on sellistel sõidukitel peal akud, mis on keskkonnareostus. Auto koosneb väga paljudest keemilistest elementidest ja neid ei ole mõtet jätta põõsastesse mädanema, vaid need tuleb viia autolammutustesse. Ja see 50-eurone mootorsõidukimaks, ma arvan, on küll see põhjus, miks mõni oma võib-olla aastaid seisnud auto ära toimetab ka.

Nii, järgnevalt, Andrei Korobeinik, palun! 

Jaa, tõepoolest auto koosneb paljudest ………. nagu ka kõik muud asjad, mis meid ümbritsevad. Aga mul on küsimus teisel teemal. See sinu vastus selgust ei lisanud. Sa ütlesid, et kui Anastassia ettepanek või, noh, see suur ettepanek, kus tema ettepanekud on, saab 51 häält poolt, siis see läheb eelnõu teksti sisse. Aga see pole ju tõsi, sellepärast et siis tuleb ju katkestamine ja ta ei lähe ikkagi teksti sisse. See on nagu üks moment. Teiseks, 51 häält, noh, see on siis, kui terve terve koalitsioon tuleb ja tõepoolest mingil arusaamatul põhjusel hääletab selle eelnõu poolt, aga ilmselt kõik kokku ei tule. See ilmselt ka ei ole päris tõsi. Sa ei vastanud ikkagi minu küsimusele, miks koalitsioon enda häältega pani kokku muudatusettepanekud, mis ei ole obstruktsioonilised, mis ei ole teineteist välistavad ja mida saaks ausalt hääletada üksteise järel ja otsustada, kumb sobib, kumb mitte.

Komisjon peab ikkagi kujundama eelnõu osas sellised tuumseisukohad. Komisjoni enamuse arvamus on see, et erandeid võimalikult vähe. Erand on puudega inimeste sõiduks ümber ehitatud või kohandatud auto ja rohkem praktiliselt erandeid polegi. Diplomaatiline korpus, alarmsõidukid, ütleme, see erandite loetelu on piiratud. Ja komisjoni enamus otsustas, et rohkem erandeid ei tehta. Ja kuna neid oli väga palju erinevatelt Riigikogu liikmetelt, fraktsioonilt, Anastassia Kovalenko-Kõlvartilt, siis otsustati nad liita ühte. Ja tõepoolest, neid on võimalik kõiki eelnõu teksti sisse kirjutada. Nad on loetelu, nad ei ole välistavad, kui selleks on tahe. Selleks et oleks tahe, on vaja sellele komplekssele muudatusettepanekule saada Riigikogu suure saali toetus ja siis eelnõu katkestatakse. Ja kui komisjonis leidub toetus, siis need saab sisse viia. Need saab sisse viia, kui leidub toetus. Aga ma ei ole kindel, kas leidub toetust, sellepärast et soov koalitsioonil on teha eelnõu väheste eranditega.

Andres Metsoja.

Aitäh! Jah, eks ta kummaline eelnõu ja isegi rumal eelnõu selles mõttes ole, et kui vaadata üksikisiku, indiviidi tasemelt, siis, kui seda Land Cruiserit, rasket autot on riigil vaja, siis see võetakse kasutusse eriolukorras ja nii on, aga see Porsche, mis lihtsalt huvi ja hobi pärast seisab nurgas ja tihti maksab ka veel vähem riigi vaates, siis kus see keskkonnamõju või kus see huvi kuidagi kokku saab, keskkonnaeesmärkide kontekstis, on raske aru saada. 

Sa ise oled pärit Kihnust ja Kihnus ja tegelikult väikesaartel on tehtud väga palju erisusi. Kui me vaatame regionaalpoliitiliselt, siis tegelikult me saame kõik aru, et maapiirkondades täna autole ei ole alternatiivi. Miks ikkagi on valitsus läinud seda teed, et on valinud lausaliselt üle-eestilise automaksu, mitte mingit teist lahendust, mis lahendaks probleeme just seal, kus on ummikud ja saaste päriselt tegelikult tekib, kas või seesama Tallinn või see kuldne ring?

Ma ei ütle, et selle peale ei ole mõeldud. Aga tänapäeval on inimestel mitu elukohta. Kuigi need Land Cruiserid ja Porsched, mida sa näiteks tood, on ikkagi väga elitaarsed autod ja üksikud inimesed saavad nendega ringi sõita, see kindlasti Eesti üldrahvalik probleeme ei ole, aga tõsi on see, et kohalike omavalitsuste tulubaasi peaks tõstma. Kaks sellist eelnõu on meil menetluses ja kohalikud omavalitsused peaksid saama toetada neid perekondi, kellele nad ei suuda pakkuda näiteks ühistransporti. Ma ise olen väga seda meelt ja ma olen seda usku, et maksusoodustusega ei saa aidata inimesi, kellel ei ole sissetulekut või vara, vaid tuleb koguda vara, et neid toetada. Sedapidi on toetused personaalsed. Muidu me riigi maksukoormust madalal ei hoia.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Istusin ja kuulasin ekraani vahendusel kõike seda pikka joru, mis siin toimunud on, ja nii palju demagoogiat, nii palju valet, nii palju seaduserikkumiste õigustamist, seda annab ikka välja mõelda. Ja teate, millest see kõigest räägib? See räägib praeguse võimu, teie režiimi agooniast. Teie režiim on agoonias. Kui ta ei oleks agoonias, ei oleks vaja niimoodi seadust rikkuda, inimestele makse pähe määrida, inimeste arvamusest üle sõita. Ja sellepärast, kuna on tegemist agooniaga, on mul täiesti noh, kuidas ma ütlen, selgitus lugupeetud opositsioonikaaslastele eelkõige, et ärme takistame neil selle rumaluse tegemist. See kiirendab selle režiimi kokkulangemist, see kiirendab selle agoonia lõppu. See kiirendab seda, et saabub õudne lõpp ja lõpeb see lõputu õudus. Ja teie oma valedega ja võltsvaga looduse päästmisega ei saa sinna midagi parata. Ja teil ei ole mulle vaja mitte midagi vastata, sest teie lõpp on juba käega katsuda.

Aitäh repliigi eest! Mul endal kibeleb siin hääletada Euroopa Parlamenti mõnda inimest, kes ei ole meie erakonnast. (Mart Helme räägib kohalt.) Ma mõistan teid väga hästi.

Nii, head kolleegid, aga nüüd on järjekorras Aleksei Jevgrafov. Palun!

Tänan, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No on selge, et see eelnõu on kahtlane ja ebapopulaarne, aga te kogu aeg räägite sellest, et eelarves on suur-suur puudujääk ja auk, et tuleb seda täita. Küsin seda, kas te olete omavahel arutanud ka seda võimalust, et kehtestada automaks ajutiselt.

Ei, seda ei ole arutatud. Automaksu on vaja eelarve tulupoolele ka nagu kõiki teisi makse. Ja eelarve tasakaalu probleem paistab ikkagi nii kaugele veel, et ajutiselt seda, ütleme, pool protsenti veest kehtestada, ei saa hästi lubada. Ja kulusurved on ju teiselt poolt ka, et elanikkond vananeb, pensionäre on järjest rohkem, seda kulukatet ikka tuleb koguda. Meil on probleemid teisel poolel.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Teise küsimusega jätkaks sealt, kus Annely vastuse lõpetas. Tõepoolest, ma nendin veel korra, et see automaks on elulaadi maksustamine. Suuresti elulaadi maksustamine, sest inimesed on valinud endale elukoha ja seal, kus riigil neid teenuseid pakkuda ei ole, mida linnades, siis ta peab ise hakkama saama või kolima ära. See on see valik. Kui nüüd, Annely, vastasid mu küsimusele, markeerisid ära, et tegelikult ka kohalike omavalitsuste tulubaasi kontekstis tuleb sellele teemale otsa vaadata. Kas ma saan siis õigesti aru, et tegelikult lisaks automaksule kaalub tänane valitsus ikkagi ka veel seda ummikumaksu loogikat lisaks? Et on omavalitsustel veel täiendavalt oma tulubaasi silmas pidades võimalik kehtestada liikluse korraldamiseks, koordineerimiseks lisaks parkimistasudele veel näiteks ummikumaks.

Ei, mootorsõidukimaksu arutelu raames ummikumaksust juttu ei ole olnud. Mis puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi, siis praegu on menetluses ju kaks eelnõu. Üks on see, et tulumaksu jaotatakse rohkem ringi nii, et pensioni väljamakselt läheb ka osa tulumaksu kohalikele omavalitsustele. Aga meie äärealadel hajaasustusega piirkondades on elanikkond üldiselt vanemaealine ka, selles mõttes toetab kaugemaid piirkondi. Teine muudatus, mis veel on, on kohalikele omavalitsustele suurem autonoomia ehk maamaksuseaduse muudatus. Maa hinnati ümber, seal on erinevaid variante, sellega ka tegeletakse. Üks teema, millega regionaal- ja põllumajandusministeerium tegeleb, on regionaalse võrdsuse või regionaalsete erinevuste lihvimine.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma küsiks niimoodi. No siin kõik need küsimused on juba ära küsitud, et kuidas maainimene peab hakkama saama või kuidas tavalise palga teenija peab hakkama saama. Ega seal ju head vastust ei ole. Aga ma küsiksin, mis selle keskmist palka teeniva inimese või pensionäri või maainimese motivatsioon peaks olema eurovalimistel toetada teie erakonnakaaslasi ja oma häälega premeerida parteid, kes tekitab automaksu, mis neid vaeseks teeb, vähendab pensioneid, mille te siin eile ära tegite, suurendab maamaksu ennaktempos, jutt käib suhkrumaksust, jutt käib kinnisvara... Siis mulle head kandideerivat kolleegid seletavad, et eurovalimised ja siseriiklik poliitika ei ole koos, neid ei tohi kokku panna. Aga te olete ju sama partei, te olete ju sama koalitsioon ja te küsite inimestes samadelt inimestelt hääli, kellele te praegu halba teete. Mis see põhjus peaks olema, miks keegi tuleb ja annab hääle?

Seda peab nende endi käest küsima. Siin mootorsõidukimaksu menetluse käigus me seda ei arutanud ja ma ei pea võimalikuks filosoofilist arutelu siin algatada, see oleks kuritarvitamine kolleegide suhtes, aja suhtes.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Palun ütelge mulle lihtsate sõnadega, miks me peame ajama käed inimeste taskutesse. Elame nii keerulisel ajal praegu. Miks me ei mõtle ikka pangamaksust? Ma ei saa aru, tõsiselt.

Pangad maksavad makse. Ma enne selgitasin ka, nad maksavad kvartaalselt avansiliselt kohe teenitud tuludelt ära praegu 16% ja järgmisest aastast 18% ja kui nad tulu välja võtavad dividendidena, siis maksavad juurde, nii et tulumaks jääb 20% ja 22%. Miks makse kogutakse? Selleks, et riik saaks toimida. Pool kogutavatest maksetest kasutatakse näiteks sotsiaaltoetusteks ehk nõrgemate aitamiseks. Selleks kogume.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma tunnen sulle kaasa, siiralt. Ma tean, et komisjoni esimehena sa pead eelnõusid kaitsma. Aga mul on sulle lihtne küsimus. Kui eelmine aasta samal ajal umbes me tõstsime meeletult makse, jutt oli see, et makse on vaja tõsta, sellepärast et Reformierakond saaks oma poolemiljardilist lubadust täita. Nüüd me tõstame automaksu, mis võtab veerand miljardit ära, maamaksu tõstame niimoodi, et mitte ei anna autonoomiat omavalitsustele, nagu sa mainisid, vaid võtame selle seaduseelnõu, vähemalt esimesel lugemisel oleva eelnõuga, autonoomia ära just omavalitsustelt. Nad peavad 10% vähemalt maamaksu tõstma. Ma loodan, et komisjonis me selle muudame. Ma märkisin ka, sa noogutasid tol hetkel, kui see selgus. On magusa joogi maks. Sa oskad öelda, kui mitu miljardit makse peab tõstma, et Reformierakonna poolemiljardilist lubadust täita?

Nii, olgu siin välja öeldud, et mootorsõidukimaksuga on eesmärk koguda ja hoida pool protsenti SKP-st, mis on kusagil 200 miljonit, suurusjärgus. Nii et miljarditeni me praegu siin ei oska … Noh, 0,2 miljardit, eks ju. 0,2 miljardit. Aga ühesõnaga sa ütlesid sõna "tohutu maksutõus", siis maksukoormus on üsna sarnane, nagu Eestis on alati olnud, kusagil 34% piirimail. Ja tähendab see seda, et maksukoormust nihutatakse. Ja konkreetselt maksuküüru kaotamine on maksukoormuse nihutamine jõukamate inimeste suunas ja osaliselt ka poole osas umbes tööjõumaksude alandamine, mis on meil Euroopas võrreldes teiste maksudega konkureerivalt kõrged. Automaks on üks varamaks, samamoodi on maamaks varamaks. Ja maamaks, seal on küllalt suur … Maamaksuseaduse muudatustega tulenevad küllalt suured vabadused kohalikele omavalitsustele ja kogu kogutav maamaks jääb kohalikele omavalitsustele endile. 

Martin Helme, palun!

Aivar tundis sulle kaasa, mina küll kaasa ei tunne. Mina tunnen kaasa nendele Eesti inimestele, keda te siin vaesusesse paiskate. Mina tunnen kaasa neile Eesti ettevõtetele, keda te pankrotti ajate, tüürite. Ma päris peast ei mäleta, aga meil rahanduskomisjonis oli, ma pakun, umbes kümme erinevat istungit, kus me teist lugemist ette valmistasime, pluss esimese lugemise istungid. Ja need arutelud olid seal väga-väga laiad, nii et kindlasti me arutasime ka laiemat poliitilist mõju ja seost eurovalimistega. 

Mul on küsimus jälle valitsuspartei rahanduskomisjoni esimehe rollis teile. Meil olevat eelarvekriis. Rail Balticule läheb igal aastal meie maksumaksja raha, ma ei tea, 300–400 miljonit eurot, siis läheb Ukrainale kui umbes 400 miljonit eurot, küüru kaotamisele 500 miljonit, tuuleparkide, päikeseparkide ja võrgu ümberehitamisele läheb vähemalt 500 miljonit eurot aastas. Meil juba, noh, räägime 2 miljardist eurost, mida te kulutate lihtsalt sellepärast, et teie plaan on selline. Ja siis on eelarveauk poolteist miljardit või natuke vähem. Paar asja ära jätta ja kõik on korras, automaksu vaja ei ole. Miks on teil valed prioriteedid?

Ma arvan, et te ise ka pisut luiskate, kui te ütlete, et te pole kaastundlik inimene. Ma olen märganud, et te olete väga kaastundlik inimene. Aga mis puudutab Rail Balticut, Rail Baltic on sama palju, kui ta seob Eestit Euroopaga, reisija mõistes või kaupade liikumise mõistes, vähemalt sama palju on ta ka riigikaitse objekt. Ja Ukraina puhul on tõesti põhimõtteline seisukoht, et meie erakonna seisukoht on, et Ukraina sõdurid sõdivad meie vabaduse eest sama palju kui enda vabaduse eest, ja me toetame. Ma pean seda ainuvõimalikuks. Täpselt samamoodi ütleb meie Kaitseväe juhataja Herem, et me peame rohkem panustama oma riigikaitsesse, mis tähendab, kõik need asjad tähendavad seda, et makse tuleb koguda.

Mart Helme, palun!

No ma enne kuulsin seal ekraani vahendusel, missugused tohutud kurjategijad on Land Cruiseri omanikud. Ma olen ka Land Cruiseriga sõitev inimene ja minu küsimus on väga lihtne: aga mis see teie asi on, missuguse autoga ma sõidan? Ja mis see teie asi on, kui minul seisab hoovinurgas minu esimene auto, Moskvitš 401? Mis see teie asi on? See ei ole teie asi, see on põhiseaduslike õiguste kallale trügimine. See on eraisiku vara puutumatuse põhimõtte selge rikkumine. See ei ole valitsuse asi – seda enam, kui valitsus on saanud, kui ma õigesti mäletan, 76 000 allkirjaga petitsiooni automaks ära jätta. See ei ole teie asi trügida minu automarki vaatama ja seda maksustama ja vaatama seda, kas ma hella hingega hoian alles oma esimest autot või ei hoia, ja sellele virutada ka kirvega maks peale. Vii see ära lammutusse. Ei vii! Ei vii, see pole teie asi. Ja me kukutame teie valitsuse, sest see on kõige rahvavaenulikum, rumalam, alatum ja valelikum valitsus. Ja ärge siduge seda europarlamendi valimistega. Ma ei kandideeri seal.

Härra Helme, tõepoolest pole üldse minu asi, mis teil kodus on, ja ega ma ei olekski seda teada tahtnud ja vaevalt et keegi teinegi siin saalis seda nii täpselt teada tahab.

Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetud komisjoni esinaine! Te ütlesite seda, rääkisite siin lastega peredest ja et miljonärid on ja et miljonäridele pole soodustust vaja. Ma ei saanud täpselt aru, mis soodustus see on, kui inimestele tõstetakse makse autode pealt. Aga te tõite välja seda, et miljonärile ei ole vaja – praegu me teeme seda. Eelarve defitsiit kasvab ja uusi makse on vaja selleks, et täita Reformierakonna maksuküürulubadust. Mu küsimus on samamoodi, et maksuküüru loogika näeb ette maksuvabastuse, tulumaksuvaba miinimum … sellega kõigile inimestele, sealhulgas ka jõukamatele inimestele. Mis selle koha pealt teie paatos on? Mis on selle ratsionaalne käitumine, et me tõstame maksukoormust? Ja maksukoormus järgmisel aastal on, siiski ma korrigeerin teid, üle 35%, nagu näitab Rahandusministeeriumi kevadine prognoos vastupidiselt teie siinsele viitele, te viitasite küll sellele aastale. Miks sellisel juhul ei päde see teie loogika, et need inimesed tegelikkuses seda maksuvabastust ju ei vaja? Selle asemel tekitate tohuvabohu, halvendate majandusolukorda ja tekitada tohutu kaose, mis puudutab inimeste toimetulekut ja üldist stabiilsust.

Mis puudutab seda maksuküüru, siis saate ju ise aru, et see on tõsiselt ebardlik nähtus. Ma toon teile näite, et kui keegi töötab, teeb rasket lihtsat tööd hooldekodus näiteks 1200 euroga. Ta vaatab, et ei tule hästi välja, et teen lisatunde. Töötan iga nädal neli tundi rohkem ja teenin 200 eurot rohkem. Siis kui tema palk tõuseb 1200 pealt ületundide, öövahetuste arvel 200 eurot, siis sealt saab ta sellest 200 eurost netona kätte 140. (Hääl saalist.) Ei valeta. Lisasissetulek selles vahemikus, 1200–2100 vahemikus maksustatakse 34%-ga. Niimoodi töötavad väga paljud noored, kes tulevad tööturule. Loomaarstiabi näiteks, kui ta töötab osalise ajaga, käib ülikoolis, 1200 eurot, tahab tööandja talle maksta 300 eurot preemiat jaanipäeva puhul, ta saab kätte 200, sellepärast et selles vahemikus rakendub maksuküür. Sellele lisanduvale, juurde teenitud rahale rakendub maksuküür 34%. Kõige suurem osa, suhteliselt rohkem kasvab netopalk nendel inimestel, kes teenivad keskmist ja mediaanpalka – kõige keskmisemad Eesti tööinimesed, kelle õlul riik seisab nii. Ansip ütles ka, et ta kannaks kahte küüru. Ma siis vaatasin, et kui palju europarlamendi liikme palk on – 10 000 eurot. Temaga tõesti, tema selga küür kolib, tema hakkab tulumaksu rohkem maksma. Ja võib-olla küsimus on see, et võib-olla tahaks veel rohkem maksta, et on 22% peal, võib-olla tahaks 24% maksta. Selles mõttes ikkagi olge empaatilised nende inimeste vastu, kes oma sissetulekutega võitlevad nende 1200 ja 2100 vahel ja proovivad juurde teenida, lisatööd teha ja võib-olla saavad preemiat. Need on Eesti mediaanpalga saajad ja keskmise palga saajad.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa nüüd astusid küll viisakalt öeldes ämbrisse. Sa tõstsid tulumaksu 20%-lt 22-le – tuleks sellest rääkida – ehk 10%. Ja kuni 2200-eurose palga puhul on ikka tulumaks väiksem kui täna kehtiv 20%. Nii et see oli tõesti mõeldud selleks, et väiksema sissetulekuga inimesed saaksid hakkama. Ja teine, oli mõte ju selles, et riigieelarvest mitte välja viia poolt miljardit. Mul on väga kahju, endise Isamaa liikmena oled sa nüüd läinud seda teed, et viia madalama sissetulekuga inimesed vaesemaks ja kõrgema sissetulekuga inimestele anda juurde iga kuu natuke üle 100 euro. Tegelikult need maksutõusud kokku, mis nüüd on juba vastu võetud, ja need, mis lähinädalal vastu võetakse, viivad järgmine aasta iga inimese taskust maksudena ära rohkem kui 2000 eurot. Teie vabastus annab tagasi alla 1000 euro. Kas tõesti sellist riiki me soovimegi?

Mina küll, Aivar, ei tea, mismoodi oled sina oma arvutused teinud. Kuna ma ei tea, siis ma neid ka analüüsida ei saa. Ja kindlasti mootorsõidukimaksu arutelu käigus me selliseid meelevaldseid arvutusi ei uurinud ka komisjoni istungitel.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann, räägime rahast. Muudetud eelnõu, mis on siis teie informatsioon selle kohta, et palju maksutulu, konsolideeritud, selle muudetud eelnõu puhul võib prognoosida 2025. aastasse, kui see realiseerub? Ja kuna on ette nähtud see nii-öelda maksuredel seal teatud registreerimistasude puhul, kui palju siis prognoositakse selle maksuredeli realiseerimisel näiteks aastal 2031 seda maksutulu kogu automaksu pealt?

Siht on hoida mootorsõidukimaksu tulu poole protsendi juures SKP-st ja seesama siht on Soomel ka. Aga autoomanike käest 200 miljonit kokku koguda, see tõepoolest … igaüks maksab. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Pool protsenti SKP-st on kusagil 200 miljonit, keegi nüüd päris täpselt seda arvestada ei suuda. Võib-olla nüüd sellel aastal vahetatakse autoparki rohkem kui tavaliselt ja viiakse võib-olla 200 000 romu jõuavad lammutusse. Ütleme, siht on hoida maksulaekumist poole protsendi juures SKP-st.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh teile!

Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud kõigile. Ja kõige esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. Ma lihtsalt kommentaariks ütlen niipalju, et Siim Pohlak oli küll küsimise järjekorras, aga siia saali ta ei jõudnudki. (Hääl saalist.) Jaa, me võtame Siim Pohlaku nime maha EKRE fraktsiooni palvel. Me võtame ta küsijate nimekirjast maha. Aga oleme alustanud läbirääkimistega. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu võimaluse eest! Alustuseks ma muidugi ütlen, et keskfraktsioon kindlasti ei toeta seda eelnõu. Anneli siin ütles iseenesest väga õigesti, et automaks on osa sellest maksupaketist, mis on mõeldud nii-öelda maksuküüru kaotamise kinnimaksmiseks. See on küll pigem väiksem osa, sellepärast et maksuküüru kaotamine läheb maksma üle poole miljardi ja automaksust laekuv summa on ainult 200 miljonit ja natuke üle selle. Kuna maksuküüru jaoks seda raha ei piisa, siis täna tuli valitsus välja lisaeelarvega, kus muu hulgas vähendatakse Venemaaga piiri väljaehitamise eelarvet, vähendatakse Eesti välisinvesteeringute kaasamise eelarvet, mis omakorda tähendab, et järgnevatel aastatel kaotab Eesti majandus veel kümneid miljoneid. 

Ja see on kõik tehtud selleks, et kinni maksta rikkamate inimeste palgatõusu – Riigikogu liikmed saavad aastas 450 eurot juurde tänu Reformierakonnale –, ja selleks Reformierakond otsibki tuluallikaid. Täna meil on üks tuluallikas, mida me kindlasti ei toeta, sellepärast et kõige mõistlikum olekski ära jätta selle rikkamate inimeste maksusoodustus. Sellisel juhul ei pea kehtestama automaksu, ei pea võtma pensionäridelt tulumaksu ära, ei pea loobuma Venemaa piiri väljaehitamisest, ei pea loobuma välisinvesteeringute kaasamisest, saab taastada lastetoetused. See kõik oleks palju mõistlikum, aga tänane valitsus otsustas, et nemad ikkagi väga tahavad kriisi keskel jagada raha rikastele. 

Ja kui rääkida nüüd automaksust konkreetselt, siis sellel eelnõul on mitu väga sisulist probleemi. Esiteks, Eesti eripära on see, et meil on palju inimesi, kes elavad maapiirkondades, kus ühistransport kas puudub või käib korra päevas. Ehk sul on valida, kas sa tahad selle bussiga sõita näiteks kell 3.12 või sa ei taha. Ja sellises olukorras on selge, et inimestel on autot vaja, selleks et viia lapsed kooli, selleks et käia poes, ja see ei ole mingisugune luksus. Automaks lööb kõige valusamalt just neid inimesi, kes maal elavad. Kui me võtame selle praegu vastu, siis see tähendab seda, et maal elavate inimeste arv väheneb veelgi, see vähenemise kiirus tõuseb, ja see kindlasti ei ole meie eesmärk. 

Teiseks. Kui me vaatame seda, mida Reformierakond ja koalitsioonipartnerid tahavad maksustada, siis me avastame, et sellised kallimad autod tegelikult võivad olla ka miinimummaksu määraga. Ehk rikkamad inimesed, kes võivad osta auto 100 000 euro eest, võib-olla tõepoolest oleksid nõus maksma veel veidi rohkem, aga neile seda võimalust ei pakuta. Nende käest mõnikord võetakse 50 eurot aastas näiteks, samas kui maal elavad inimesed, kes …

Võtaksin aega juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… kes peavad ostma suurema auto selleks, et üldse pääseda koduhoovi, nemad peavad maksma kordades rohkem kui Teslaga sõitev Tallinna kesklinna elanik. 

Lisaks vähenevad selle valitsuse valitsemise ajal teedeehituse investeeringud, see on ajalooliselt madalamale tasemele ja ilmselt me jõuame olukorda, kus järgmisel aastal väheneb see veelgi. Praegune valitsus, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, loobusid tasuta ühistranspordist, mis jällegi tähendab seda, et ühelt poolt peavad inimesed maksma automaksu, aga teiselt poolt võetakse nende taskust veel ka bussipileti raha. Nii et neil igal juhul valikut ei ole, nad peavad riigile viimase ära andma.

Ja kokkuvõttes. Kui me vaatame seda üldpilti, siis võib ju debateerida, kas Eesti vajab automaksu või mitte, aga kriisi ajal maksutõusud on kahjulikud igal juhul, nad pidurdavat majandust. Me näeme seda enda kogemustest, sellepärast et Eesti oli Euroopa Liidus viimasel kohal eelmisel aastal. Ta on viimane mitte ainult Euroopa Liidus, vaid Euroopas tervikuna sel aastal ja nende uute maksutõusude valguses me võime üsna kindlalt väita, et ka järgmisel aastal Eesti jätkab viimasena. See on Eesti ajaloos tegelikult esimene kord üldse, kui me võtame isegi eelmise sajandi alguse, kus Eesti on Euroopa riikide seas viimasel kohal. Seda ei ole kunagi olnud ja Kaja Kallas on selles mõttes teinud ajalugu, kus seda mitte lihtsalt ei juhtunud, vaid ta suudab seda kohta hoida mitu aastat järjest. Eesti majandus langeb kaks ja pool aastat, langus on kindlasti vähemalt selle aasta lõpuni. Me oleme väga sügavas majanduslanguses. Nagu Reformierakonna ekspeaminister Andrus Ansip ütles, selles on süüdi ei keegi muu kui Reformierakond ise. 

Ma väga loodan, et ka koalitsiooni seas on inimesed, kes saavad aru, et praegune suund on vale. Nad kindlasti täna parteidistsipliini tõttu hääletavad automaksu poolt. Automaksu poolt hääletavad ka meie vanad head kolleegid Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiik, Jaak Aab ja teised auväärsed uued koalitsiooni liikmed, kes veel mitu kuud tagasi pidasid väga sütitavaid kõnesid automaksu vastu. Aga noh, mõnel poliitikul on ideoloogia selline paindlik. Aga ma loodan, et tulevikus jõuab ka nendeni arusaam, et tänane valitsus on teinud väga palju kahju ja see valitsus peab oma töö lõpetama.

Suur tänu! Ja nüüd palun siia Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! Ja kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Saalis on lisaks Riigikogu esimehele vaid üks koalitsioonis olev saadik. Tervitused! Nüüd siis äkitselt on koalitsioonil hakanud väga kiire, sahtlist on välja võetud kõik ebapopulaarsed eelnõud, mida soovitakse kiires korras vastu võtta, ja kolmandad lugemised toimuvad täpselt järgmisel nädalal pärast Euroopa Parlamendi valimiste lõppu. Automaks, suhkrumaks, trahvide, riigilõivude tõstmine, maamaks ja nii edasi.

Ja automaksuga tuletaksin meelde, kui palju segadust üldse oli. Ministeerium valmistas ette esiteks praakeelnõu, mis oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ministeerium oli ise kusjuures sellest väga hästi teadlik, andis selle siiski üle Riigikogule. Kui Euroopa Komisjonilt tuli vastus selle vastuolu kohta, siis selle asemel, et võtta eelnõu tagasi või kaotada registreerimistasu, otsustati, aga paneme selle registreerimistasu lihtsalt kõigile. Ja täna saame rääkida neljakordsest maksustamisest. Sellest aastast on meil tõusnud käibemaks, mis tähendab, et kõik sõidukid on juba läinud kallimaks, varuosad, teenused on läinud kallimaks. Teiseks, kütuseaktsiis, mis meil tõusis juba mais, ja kolmandaks, registreerimistasu, neljandaks, automaksu aastatasu. Ja nüüd tegelikult on veel üks maks, mida me hakkame arutama siin ka ülejärgmises päevakorrapunktis, nimelt kahekordselt tõstetakse trahve, parkimistrahvid saavad olema 80 eurot, mis on isegi suuremad kui Soomes, ja valitsus kusjuures isegi enam ei varja, et kõik need muudatused, kõik see on vajalik vaid eelarve täitmiseks. Need selgitused seisavad eraldi seletuskirjas. Nii et võib lausa öelda, et viiel erineval moel soovitakse koorida inimest, kellel on mõni sõiduk, samal ajal näiteks kehtestada ühekordset maksu pankade liigkasumile, seda teha ei soovita, või kehtestada maksu digihiidudele. Siin öeldakse, et aga me rikume õiguskindluse põhimõtet. Noh muidugi, pankadel õiguskindluse põhimõte kehtib, aga inimestele mitte.

Ja mida siis pakub valitsus kogudes kokku kõik need maksud. Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Võimalik, et see ongi valitsuse plaan, et automaksu tulemusel meil äkki hakkab olema kaks korda vähem autosid, seetõttu investeeritakse teedesse kaks korda vähem ja trahve on vaja seetõttu tõsta kaks korda rohkem. Ja kui keegi soovikski autost loobuda, kasutada ühistransporti, siis ka siin on koalitsiooni poolt kingitus juba tehtud. Tasuta ühistransport on nüüd maapiirkondades tasuline ja piletita sõidu eest trahv saab olema ka kaks korda kallim. Ja ärme unustame ka seda, et valitsus soovib ju anda ka võimaluse maamaksu tõstmiseks, 50% järgmisel aastal, ülejärgmisel juba lausa 100% ulatuses. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas inimesed maapiirkondades hakkama saavad.

Ja muidugi täna on jällegi väga kurb päev meie demokraatiale. See, kuidas niivõrd olulise, põhjapaneva eelnõu puhul seoti kõik muudatusettepanekud kokku. Ja mina täna küll ei saanud veenvat selgitust komisjoni esimehelt, mille alusel ja kuidas see kokkusidumine toimus. Ma mäletan, kui ma käisin komisjonis, kõlas jutt: aga teie muudatusettepanekud ei olnud siirad. Ja täna ma küsisin, et öelge mulle otse välja, milline muudatusettepanek polnud siiras: kas see, et vabastada automaksust puuetega inimesed, või see, et vabastada automaksust lasterikkad pered või näiteks HEV lapsed, või see, et näiteks motosportlased võiksid ka olla mootorsõidukimaksust vabastatud? Milline muudatusettepanek oli obstruktsiooniline ja polnud siiras? Täna koalitsioon tegi kõik need olulised muudatusettepanekud sisutuks läbi selle, et need lihtsalt seoti kokku omavahel, erinevad fraktsioonid omavahel, erinevad saadikud omavahel. Ja meil ei ole täna võimalik neid leevendusmeetmeid eraldi kehtestada, eraldi hääletada. Seda võimalust lihtsalt ei ole.

Ja nüüd see vastuolu põhiseadusega. Vähe sellest, et see muudatusettepanekute kokkusidumine tegelikult läbi selle eelnõu muutub juba formaalselt põhiseadusevastaseks, kuna ei ole järgitud menetlusreegleid, siis see eelnõu on ka sisult põhiseadusevastane. Keskerakonna fraktsioon tellis õigusliku analüüsi, mis ütles otsa välja esiteks, et eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. See edastati valitsusele. Ja teine, vastuolu põhiseadusega, sest põhiseadus ütleb eraldi ja rõhutab, et lasterikkad pered, puuetega inimesed on riigi erilise kaitse all. Ja see näeb ette, et peavad olema läbinähtav, vaadatud läbi kõik erinevad vabastused, erisused. Ja antud eelnõu neid erisusi ette ei näe. Vaatamata sellele, et valitsuse liikmed, ma mäletan, mitu korda kas infotunnis või mõnes muus formaadis ütlesid, et Riigikogu menetleb ja võib-olla need erisused, muudatused tulevad sisse. Tegelikult oli juba ammu koalitsioonis kokku lepitud, et ei tule mingit vabastusi, ei tulegi erisusi.

Nüüd räägitakse, et puuetega inimestele tulevad kunagi võib-olla potentsiaalsed teoreetilised toetused. Mina ei tea, et midagi sellist reaalselt tuleks. Ja kas te tõesti arvate, et need lisatoetused, mida inimesed on aastaid oodanud, kümneid aastaid oodanud, et need nüüd katavad automaksust tulenevaid kulutusi? Täna puuetega inimesed tulenevalt sellest seaduseelnõust peavad hakkama kõik oma autot ümber ehitama, kohandama, mis on väga kulukas protsess. Ja isegi õiguskantsler kritiseeris seda eelnõu ja just seda punkti. Puuetega inimesed peavad saama automaksuvabastust.

Ja nüüd veel teised valdkonnad, kus me saame rääkida põhiõiguste riivest. Motosportlased, kollektsionäärid, pole mingit maksuvabastust neile öeldud. Ja kui rahandusminister ütleb, et tulevikus hakatakse muuseumidele hüvitama kulusid, aga mina pole mingit sellist eelnõu näinud, mina pole näinud ühtegi muudatusettepanekut selles osas. Seda ei ole lisatud kuskile eelnõusse. Kuidas me saame täna olla selles kindlad, et tulevikus midagi hüvitatakse? Ja väga kahju, et me ei saa täna eraldi neid olulisi muudatusettepanekuid hääletada. Mis puudutab auto‑ ja motosporti, erinevaid meie kollektsioone, muuseume – põhiseaduse preambul näeb ette eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ja motosport on olnud Eesti kultuuriruumi oluline osa. Nagu ka erinevad autokollektsioonid. Eesti motosporti on arendatud üle aasta ja kahjuks kõik need maksumuudatused, ka automaksu eelnõu panevad väga olulised valdkonnad meil löögi alla.

Nii et Keskerakond muidugi ei toeta antud eelnõu. Ja tegelikult valitsusel oleks aeg vaadata, kuidas tegelikult praegu inimesed hakkama saavad ja elavad ja kuidas kõik need maksumuudatused, uued maksutõusud on inimeste elu mõjutanud. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Automaks on väga halb mõte. Valitsus pistab taas käe kõige vaesemate kodanike taskusse. Sama jutt käib käibemaksu, aktsiiside ja riigilõivude tõstmisega. Jah, riigieelarve on halvas seisus, aga automaksule on alternatiive. Keskerakonna fraktsioon on teinud mitu ettepanekut: kehtestada pankadele liigkasumi maks, minna üle euroopalikule astmelisele tulumaksule ning maksustada suured digiettevõtted. Makse tuleb võtta sealt, kus on raha. Eesti elanikel ei jää enam raha üle. Aitäh! 

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kõik inimesed, kes meid vaatavad kas läbi interneti või mingil teisel moel! Noh, siin me oleme. Jälle näidatakse meile koalitsiooni teerullipoliitikat. Jälle näidatakse meile, kuidas valitsus on viimase aasta jooksul tegutsenud. Ja kahjuks peab ütlema, et kui mõni uuringufirma viib küsitluse läbi ja uurib, kuidas Eesti inimesed suhtuvad sellesse, mida valitsus teeb, siis tuleb välja, et lõviosa nendest valitsuse initsiatiividest on rahva seas ebapopulaarsed. Ja kuidas nad saavad populaarsed olla, kui enne valimisi lubatakse üht, pärast valimisi me näeme hoopis teist vaatepilti. Ja automaks on loomulikult veel üks ehe näide. 

Eesti majandus on vabas languses, võib juba niimoodi öelda. Kolmandat aastat järjest Eesti majandus langeb ja inflatsioon kogu aeg kasvab. Ja mida teeb valitsus selles olukorras? Tõstab olemasolevaid makse ja kehtestab uusi. Aasta jooksul on suudetud tõsta tulumaksumäära, käibemaksumäära, erinevate aktsiiside määrad. Nüüd siis jõudsime sel nädalal nii kaugele, et hakatakse uuesti maksustama tulumaksuga ka keskmist pensioni, kuigi koalitsioonilepingus on väga konkreetselt kirjas, see on 9.1.1, et tulumaksuvaba pension, keskmine pension jääb. No ei jäänud, üks aasta on möödas ja juba valetatakse rahvale, juba murtakse neid koalitsioonileppes sätestatud lubadusi. 

Nüüd uus maks, automaks. Sellest on hästi palju räägitud algusest peale ja ma olen siin puldis sellest ka rääkinud juba korduvalt. Algusest peale oli näha, et kõik need põhjendused ja argumendid, mida valitsus on vahepeal toonud, et niimoodi me säästame loodust, niimoodi me väldime või vähendame autostumist, mida kõike veel, aga tegelikult oli üksainuke eesmärk täita eelarve auke. Ja veel üks argument selle kasuks on see, et vaatamata sellele, et tehti hästi palju erinevaid muudatusettepanekuid ja hästi paljud neist olid tegelikult väga asjalikult läbi mõeldud ja suunatud konkreetsetele rühmadele, mis on eelkõige kõige vähem kindlustatud inimesed, olgu nendeks paljulapselised pered, puuetega inimesed, pensionärid, maaelanikud, et see kõik koalitsiooni ei huvitanud, hääletati kõik maha komisjonis. Ja nüüd siis põhimõtteliselt ma olen enam-vähem selles kindel, hakatakse sama tegema siin suures saalis. 

Lisaks kõik need muudatusettepanekud, mis olid opositsiooni poolt tehtud, pandi põhimõtteliselt kokku. Mis süsteemi järgi, me ei saanudki aru. Ma saan aru, et siin idee seisnes selles, et mida vähem neid päeva lõpus on, seda parem, seda kiiremini saab seda seaduseelnõu menetleda. Ja sellest on loomulikult kahju, sest see veel kord näitab seda, et teerullipoliitika siin Riigikogus jätkub. Kasutatakse lihtsalt nii-öelda enamuse õigust. Ja kui otsustati, et kehtestame, kuna on raha vaja, siis teeme selle ära ja ei hakka siin ennast kuidagi segama nende igasuguste muudatusettepanekutega. 

Palun aega juurde. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Lihtne näide. Ma olen paljulapseliste ehk lasterikaste perede toetusrühma liige ja oli väga tervitatav, kui ühel hetkel selle rühma esimees Igor Taro Eesti 200-st ehk koalitsioonierakonnast tegi ettepaneku, et arutame, mis võiksid olla need soodustused või erandid, mida me võiksime selle seaduseelnõu raames paljulapseliste perede jaoks teha. Me natuke vaidlesime seal omavahel, aga päris kiiresti jõudsime väga ilusa variandini, et mõned rühmad on üldse erandid ehk nemad ei peaks midagi maksma ja mõnedele hakkavad kehtima ka 50%-lised soodustused. Ma küsisin täna siin komisjoni esindaja käest, et kuhu me oleme nende ettepanekutega päeva lõpus jõudnud. Mulle tehti väga selgeks, et komisjon otsustas – ehk loe: koalitsioonisaadikud otsustasid –, et mitte mingeid erandeid, soodustusi ei tehta, et ikka kõik maksavad samamoodi. Niipalju siis sellest initsiatiivist. Ja siis on minu küsimus ka Eesti 200-le, et kui nii-öelda ühe käega pakutakse võimalus kehtestada mingisugused erandid või soodustused ja teise käega hääletatakse nende erandite või soodustuste vastu, siis kas ei ole see natuke skisofreeniline olukord. Milleks oli vaja üldse sellest rääkima hakata? 

Ma arvan, et seaduseelnõu lööbki kõige valusamalt vähekindlustatud rühmi. Paljulapselised pered olid juba mainitud, pensionärid, kellel ei ole nii palju raha, et autode eest maksta seda automaksu, puuetega inimesed ja maal elavad inimesed, kelle jaoks on tegelikult auto tihtipeale hädavajalik, neil ei ole teisi variante, kuidas ringi liikuda. Ja vaatamata sellele on koalitsioon otsustanud, et kõik maksavad ühtemoodi ja ei huvita see, nagu minu kolleeg Anastassia siin mainis, et põhiseadus on väga konkreetselt välja toonud, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered vajavad erilist hoolt riigi poolt. Koalitsioon on otsustanud, et ei vaja. 

Nii et kahju. Ma väga loodan, et ikkagi … Vahepeal olid erinevad sõnavõtud nende kuude jooksul ka koalitsioonipoliitikutelt, kes ei olnud päris nõus sellega, kuidas seda asja menetletakse ja mis seal eelnõus sees on. Võib-olla see kuidagi mõjutab seda hääletamist siin. Aga kahjuks kogemus, selle viimase aasta kogemus näitab väga ilmekalt, et kui koalitsioon on midagi otsustanud, siis nad ka seda teevad. Ja see teerullipoliitika jätkub ka edaspidi. Nii et Keskerakonna fraktsiooni poolt ma annan sisse katkestamise või tagasilükkamise ettepaneku. Me kindlasti ei toeta seda eelnõu ja teeme ettepaneku kõigile veel kord väga hästi mõelda selle peale, kas see asi on tõepoolest toetamist väärt. No ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Ja läheme edasi. Priit Sibul, palun!

Palun ka lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Aitäh! No see on suuremajoonelisem sigadus, mida parlamendis koalitsiooni eestvedamisel korda saadetakse. Mõned väited lükkan ümber või arusaamised, mis siin komisjoni esindaja [väljendas]. Näiteks, mina püüdsin oma muudatusi ettepanekuid komisjoni kaitsma minna, siis esimesel korral, kui ma sinna läksin, ootasin paar tundi, hiljem ootasime seal koos Anastassia Kõlvartiga, aga kahjuks sel koosolekul komisjoni esimees ei suutnud seda komisjoni niiviisi juhtida, et meil oleks olnud võimalik oma muudatusettepanekuid esitada. Paaril korral sain veel kutseid, aga kuivõrd ma oma komisjoni aeg, ei olnud võimalik ju ette teada, kas komisjoni esimees saab komisjoni juhtimisega paremini hakkama kui esimesel korral, siis ei saanud kahjuks seda aega sinna panna.

Rahanduskomisjoni esimees ütles, et need muudatusettepanekud, näiteks Isamaa omad on liidetud kokku sellepärast, et Isamaa fraktsioon ei teinud tema arvates piisavalt tööd, et esitati liiga palju erinevaid alternatiive ja et erakond oleks pidanud fraktsioonis kogunema, ise läbi arutama ja tegema konkreetsed ettepanekud. Kui me vaatame mitmeid versioone me koalitsioonist oleme selle eelnõu kohta saanud, siis vabandust, millele ja milliseid oleks pidanud tegema?

Ja nüüd, kus koalitsioon on otsustanud seda eelnõu muuta, loomulikult mingit [aega] muudatusettepanekute [tegemiseks] ei anta, nii et pole mitte mingit vahet, milliseid muudatusettepanekuid Isamaa või mõni teine opositsioonierakond sellele eelnõule teeks. Vastu võetakse koalitsiooni eestvedamisel seadus, mis sellisel kujul siia ei tulnud. Nii et on täiesti absurdne ja ebaoluline, mida see opositsioon siin üldse teeb?

Minu küsimuse peale, kui kirjeldati olukorda, kus komisjon sai justkui ühtselt aru ja oli palju suurperede esindajaid komisjonis, et kõik nad saavad aru, mida tähendab paljulapseline pere, millised on kulud ja mis seal saab, aga järelduse ei olnud, siis hakati rääkima sellest, kuidas ühel miljonäril oli mure, et ta sai 50 eurot ja ta ei osanud sellega … või talle tundus nagu ebamõistlik, et riik seda annab. Aga mingil põhjusel ei rääkinud komisjoni esimees sellest, et kui see tulumaksuseaduse muudatus, mida koalitsioonis on kokku lepitud, mis puudutab samamoodi ja viib nii nagu vähekindlustatud perede taskusse täiendavaid eurosid ka miljonäride taskusse, seda probleemi ta sellessamas kontekstis ei näinud.

Ma ei hakka rääkima kõikidest muudest maksutõusudest, mis koalitsiooni eestvedamisel tehakse, millest head kolleegid siin juba rääkinud. Aga ma pöördun urus olevate oravate poole. Tsitaadid, järgnevad tsitaadid on "Kodanike riigi manifestist", mis peaks olema Reformierakonna alusdokument. Seal on peatükis "Kas Püha Riik või Tema Kõrgus Kodanik?" kirjas nii: "Ma pooldan ning taotlen riiki, mis ei valitse püha ja kõikvõimsana Kodaniku üle; mis pole muudetud müstifitseeritud ikooniks. Riiki, mis ei vaata Kodaniku kappi, kapi taha ega roni magamistuppa, rääkimata juba lastetoast. [Noh, huvitav, millest räägitakse. – P. S.] Riiki, mis ei sori enesestmõistetavusega Kodaniku rahaasjades [ja olge nüüd eriti tähelepanelikud! – P. S.] ega jälgi tema pangaarvet." Mida me see nädal kuulsime? Mis on arusaam ja reformierakondlasest rahandusministri eestveetava maksuameti tegevusest?

"Ma taotlen riiki, mille Kodanikud on loonud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma Kodanikke."

Siis on järgmine peatükk "Turumajandus algab eraomanikust": "Sõnades oleme teinud häälekalt valiku turumajanduse kasuks. Tegelikkuses on selle valiku realiseerimine olnud märksa valulisem. Hästi töötav turumajandus eeldab eraomandit. Selle loosungi poolt on kõik. Ent niipea kui tekib konkreetne eraomanik, on kohe väga paha. Eriti paha tundub olevat kohalikust eestlasest eraomanik. Miks just tema? Kust ta sai? See pole õiglane! Kohaliku eraomaniku toetamine või veelgi hullem – koostöö temaga Eesti majanduse arendamiseks ei näi tulevat kõne allagi. Eriti jube aga, kui kohalikud elanikud, olgu siis endiste omanike, majaomanike, ettevõtjate või maksumaksjatena organiseeruvad oma huvide kaitseks. Siis on see "maffia", "oligarhia" vms kohutavat, mida tingimata tuleb käsitada kui vaenlast. Kui kohalikud eraomanikud on pahad – kes on siis head? Kui nemad on vaenlased – kes on siis sõbrad?"

Head sõbrad, oravad, ma soovitan teil seda dokumenti uuesti lugeda ja mõelda, millega te tegelete täna või miks see erakond omal ajal ellu kutsuti ja mis on need eesmärgid. Aga seesama inimene, nimelt seitsmest Siim Kallas on ise andnud ka osaliselt vastuse 30 aastat hiljem oma manifestile. Mäletatavasti sõbrapäeval, 14. veebruaril – Eesti Rahvusringhäälingus on see lugu üleval – kirjutab ta loo, mille pealkirjaks on pandud "Automaks on õiglane maks". Seal on ka mõned tsitaadid. Seal loos ta kirjutab: "Koos sotsialistidega saabus maailma mõte, et maksude kaudu tuleb varandusi ümber jaotada. Siiamaani väga populaarne. Ainult, et mida ja kuidas jaotada? Esimene mõte, kõigile hästi tuttav, on astmeline tulumaks. Uuema aja silmapaistev vasakpoolne publitsist Thomas Piketty on esitanud hoopis teistsuguse lähenemise. Rikkust tuleb ümber jaotada mitte tulude, vaid varanduse kaudu. Varanduse maksustamine on õiglasem kui tulude maksustamine."

Kujuta ette, et Siim Kallas on jõudnud uute vasakpoolsete mõtlejate tsiteerimiseni ja siis kiidab nende mõtteid takka. Aga ta jätkab oma loos: "Eesti Vabariigi taastamise alguses oli palju diskussioone õiglase ja mõtteka maksupoliitika üle. Varanduse maksustamine (kinnisvara, autod) jäi kõrvale. Polnud ju õieti väga palju, mida maksustada. Aga tänaseks on olukord muutunud."

Nüüd ta räägib meist ka: "Isamaalised populistid on suutnud avalikule arvamusele selgeks teha, et autoomanikud on need, kellel midagi ei ole, kes on vaesuse alamkiht, kelle ellujäämine on mõeldamatu ilma autota." Siin ta muidugi keerab kõik totaalselt üle võlli, sest Isamaa pole mitte midagi sellist kunagi öelnud. Küsimus, see, kas me tagantjärgi kellegi vara ja mis tingimustel ja kuidas maksustame, on meie meelest absurdne, ja pigem sarnane nägemus tema kolme 30 aasta taguse visiooniga, mitte tänase hämaga.

Aga seal on veel, ta jõuab artikli lõpus sellisele arusaamisele: "Olen kahtlemata õiglase maksustamise pooldaja. Muidugi, kui üldse ei peaks maksma, oleks veel parem. Aga kui meil on riik, siis on seda vaja üleval pidada. Varandusemaksud ja automaks, need on riigi ja omavalitsuse kulude katmiseks kõige õigemad maksud. Igal maksul on ka oma olulised kõrvalmõjud, antud juhul keskkonnamõjud. Kui me usume, et keskkond on sellises olukorras, et tema kaitsmine ja parandamine on vajalik, isegi hädavajalik, siis saab automaks tugevasti abiks olla." Sellise tõdemuseni jõuab ta artikli lõpus.

See, mida koalitsioon teeb siin, nagu ma ütlesin, on suuremahuline sigadus, mida ei saa keegi unustada. Loomulikult, sotsidele see sobib, sest see on ideoloogiline arusaam, maksutõusude vastu pole neil midagi. Aga minu meelest see etendus, mida Eesti 200 etendab, võiks olla ammu lõpetatud, sest vähemalt Eesti 200 valijad on ammu mõistnud, milline on selle erakonna tegelik pale. Nii et ma väga loodan, et me opositsioonist suudame veel teha endast oleneva, et seda eelnõu sellisel kujul vastu ei võetaks. Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna majanduspoliitika võib iseloomustada lausega Aleksandr Puškini teosest "Kapteni tütar" ehk Reformierakonna majanduspoliitika on nagu Vene mäss – mõttetu ja halastamatu. Tuleb tõdeda, et Eesti majandus on üheksa kvartalit järjest olnud languses, aga Reformierakonna valitsus üritab maksutõusude ja kärbetega olukorda päästa. Selle asemel, et võtta lihtsa vaevaga hiigelkasumeid teeninud pankadelt riigieelarvesse 550 miljonit eurot, kehtestab valitsus kaks korda vähem tulusa automaksu, mis vähendab veelgi meie perede toimetulekut.

Valitsus ei anna meile rahu. Peaaegu iga päev tuleb uudiseid selle kohta, mida Toompeal rahva maksustamiseks veel väljamõeldud on, et eelarveauke lappida. See asjaolu selgelt hirmutab just Eesti riigi alusväärtusi ja jätkusuutlikkust silmas pidades. Mind paneb muretsema valitsevate erakondade ahnus ja ettearvamatus. Kui enne valimisi ei mainitud olemasolevate maksude tõstmisest ega uute kehtestamist, siis võimu haarates hakkas koalitsioon juba järgmisel päeval aktiivselt kruvisid pingutama.

Maksude tõstmine on juba kaasa toonud kõikide kaupade ja teenuste hindade tõusu. Murettekitava segadusega soovib valitsus lahendada riigieelarve puudujäägi kõige kaitsetumate elanikerühmade arvelt, kuid just nemad vajavad kõige rohkem riigi tuge. Aga võeti mitme lapsega peredelt 200 eurot kuus, kehtestati uusi makse ja tõstatati vanu, tõesti riigilõive ja trahve, otsustati pensionäride keskmine pension tulumaksuga maksustada ja nüüd kavatsetakse kehtestada automaks, mis mõjutab eelkõige vähekindlustatud perede toimetulekut. Lähitulevikus ootame ka suhkrumaksu kehtestamist ja kõige selle taustal üritatakse meile selgeks teha, et uued maksud kehtestatakse ainult meie heaolu tõstmiseks.

Automaksu eesmärk on koalitsiooni esindajate sõnul vähendada autokasutust ja kaitsta keskkonda ning näiteks suhkrumaks on nende hinnangul imerelv ülekaalulisuse vastu võitlemisel. Siinkohal on Reformierakonna valitsuse tegevuses terav vastuolu. Kuidas on laste ülekaalulisuse vastane võitlus kooskõlas Eesti Koolispordi Liidu riigieelarvelise toetuse kaotamisega? Jääb vaid üle loota, et ülekaalulisuse vastase meetmena ei tule valitsusel pähe tõsta toiduainete käibemaksu, et inimesed vähem sööksid. Kui suhkrumaks mõjutab nende jookide fänne ja otseselt ettevõtteid, kes peavad hindu tõstma ning seega otsima võimalusi kokkuhoiuks, aga kõik teavad, et tavaliselt hoitakse kokku tööjõu arvelt, siis automaksu negatiivne mõju on palju laiem.

Valitsuse argument, et arenenud riikides eksisteerib automaks juba ammu, on üllatav. Unustatakse mainida, et näiteks Soome ja Saksamaa elatustase on meie omast oluliselt kõrgem ning uute koormiste kehtestamine meid heoluriikidele lähemale ei vii. Jah, paraku on meil aga vastupidi. Rahvas vaesub ja kriis mõjutab kõige rängemalt maapiirkonnas elavaid lastega peresid. Nende jaoks on isiklik transport sageli ainus transpordilahendus ning nad ei saa loobuda suurest ja võimsast autost väiksema kasuks, sest ühistranspordiga lihtsalt ei pääse kõikjale. Selles kontekstis oli automaksu autor rahandusminister Mart Võrklaeva poolt öeldud lause, et kui inimestel on auto, on ta piisavalt jõukas, et automaksu maksta, eriti küüniline ja elukauge. Hea veel, et minister ei jõudnud oma avalduses selleni, et automaks kehtestatakse liikumisaktiivsuse populariseerimiseks.

Eesti kiivakiskuva majanduskeskkonna taustal tekitab hämmeldust Reformierakonna arrogantsus ja põikpäisus. Tuima järjekindlusega eiratakse paljude majandusekspertide ja ettevõtjate soovitusi, et kriisiperioodil tuleb investeerida ning maksude tõstmine vaid süvendab majanduslangust. Tundub, et Reformierakond ei lase end kuidagi häirida argumentidest ega varasematest õppetundidest. Valitsuse juhtivpartei peaks hästi mäletama vahulist kogemast, kui kriisi ajal tehtud kärped ja investeeringute külmutamine tõi kaasa rekordilise 14%-lise majanduslanguse ja 18%-lise tööpuuduse. Jääb vaid üle nentida, et Reformierakond teeb meelega meie inimeste elu raskemaks. Eesti majandus langeb kolmandat aastat järjest. Inflatsioon püsib Euroopa tipus. Tööstustoodangu maht kahaneb, aga töötusemäär kasvab ning kodanikkonna ostujõud väheneb.

Korra täpsustan, te soovite lisaaega? (Aleksei Jevgrafov: "Üks minut.") Üks minut, palun!

Ent kahjuks on valitsus hõivatud ainult olemasolevate maksude tõstmise ja uute kehtestamisega, mitte majanduse päästeplaani väljatöötamisega. Eestil on vaja selget strateegiat majanduskriisist väljumiseks. Näiteks on mõistlik loobuda jõukate huve teenivast tulumaksureformist, kehtestada pangamaks ning alustada avaliku sektori personalireformiga. Nende tegevuste tulemusel vabaneb üle ühe miljardi euro. Sel juhul ei ole vaja olemasolevaid makse tõsta, uusi kehtestada ega peretoetusi kärpida.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kutsun teid üles hääletama automaksu vastu. Ütleme koos ei automaksule!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Tiit Marani. Palun!

Aitäh! Täpsustuseks, et ma räägin iseenda nimel, mitte fraktsiooni nimel.

Praegu ongi läbirääkimised kõigile, nii et palun.

Auväärt eesistuja! Auväärsed rahvasaadikud siin auväärses kogus! Ma pean automaksu eelkõige ja tegelikult ainuüksi keskkonnamaksuks. Vähemalt ma arvan, et see peaks olema keskkonnamaks. Kas ta ka tegelikkuses on, seda näitab tulevik. Järgnevalt proovin ma teile selgitada, miks ma nii arvan ja mis karisid ma näen tegelikkuses sellel teel ees olevat. 

Selgituse alguseks lähen ma väga üldisele tasemele ja näiliselt kaugele, lootuses, et see teeb nii mõndagi, mis võib tunduda keeruline, natukene lihtsamaks. Ma tahan rääkida ühest väga peenikesest kirmest, ühest õhukesest kilest, mis katab Maad ja mis on täpselt sama õhuke kui on lakikiht kooligloobuse peal. Selleks kileks on biosfäär – elurikkus oma tervikus, oma erakordses komplekssuses. Seesama kiht, mille lahutamatu osa me oleme oma eksistentsis. Seda on väga keeruline mõista, kui me elame seal sees. Selle biosfääri tähendust ja ka tema lõplikkust ruumis on meil raske mõista. 

Biosfäär on oma umbes 4 miljardi aasta jooksul läbinud väga palju erinevaid kataklüsme ja järske muutusi, aga tema põhiline toimimismuster on olnud väga lihtne. Päikeseenergia toel loovad klorofülli sisaldavad taimed läbipõimunud orgaanilisi süsinikuahelaid, millest koosneb sisuliselt terve elu. Neisse ahelatesse on kätketud energia ja see energia on ülejäänud elu alus, kuniks ühel hetkel üleliigne energia vabaneb soojusena kuhugi universumisse. 

Viimased 10 000 aastat on biosfäär olnud erakordselt stabiilne ja võimaldanud meie praeguse tsivilisatsiooni teket. Miks ta on olnud stabiilne? Põhjus peitub sõnas "elurikkus". See ollus, isereguleeruv süsteem on võimaldanud hoida kliimat ja elutingimusi stabiilsed nii elurikkusele endale kui ka meile. Aga kunagi ammu, nii umbes 300–200 miljonit aastat tagasi 100 miljoni aasta jooksul oli olukord teistsugune. Sellel ajal kuhjusid kokku uskumatult suured kogused taimset massi, mis paljude protsesside tulemusel muundus millekski selleks, mida me tänapäeval nimetame fossiilseks energiaks, fossiilseks kütuseks. 

Fossiilne kütus on uskumatult energiatihe. Näiteks üks liiter bensiini sisaldab sama palju energiat, kui kõvasti tööd tegev töömees kulutab ühe töönädala jooksul. Ja üks kohvitass naftat sisaldab sama palju energiat, kui kulutab inimene 100 kilomeetri läbimiseks. 

Ja selle väga energiatiheda ressursi avastas umbes 200 aastat tagasi meie ühiskond ja alguse sai tööstusrevolutsioon. Me hakkasime kasvama, laienema, minema järjest komplekssemaks, kasvama ja laienema ikka kiirenevas tempos, kulutades selleks keskmiselt ühe aasta jooksul umbes sama palju fossiilset energiat kui kunagi akumuleerus maal umbes 100 000 aasta jooksul. Järjest kiirenevas tempos kasvasime ja laienesime. Seda perioodi on hakatud nimetama suureks kiirenduseks, the Great Acceleration inglise keeles. Me oleme selle ülima kiirenduse aja lapsed ja sellest pärinevad kõik meie mõttemudelid, majandusmudelid, rahandusmudelid, arusaamad maailmast, mille osa on üks lõputu kiirenev kasv ja laienemine. Elame selle kiirenduse perioodi sees ja seetõttu on raske näha selle sisu. Me vajame mingit analoogi. 

Selle analoogi leiame lõbusa õllepruulija tegevusmailt. Nimelt, õllepruulija, kui ta viib pärmiseened suhkrurikkasse õllevirdesse, siis hakkavad pärmiseened seal paljunema ja laienema. Laienema ja paljunema üha kiirenevas tempos. 

Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ikka paljunema ja laienema, kuni ühel hetkel enam ei paljune ega laiene. Ühel hetkel see kõik rõõm kängub ja seiskub. Miks? Kaks põhjust. Esiteks suhkru kui energiaallika lõppemine ja teiseks keskkonna lootusetu saastumine pärmiseene elutegevuse produkti – alkoholiga. 

Samas, ükski analoogia pole täielikult rakendatav ja nii on ka pärmiseene näide ainult osaliselt rakendatav. Esiteks, erinevalt pärmiseenest on meil olemas piiramatu energiaallikas – Päike. Teiseks, lisaks bioloogilistele vajadustele rakendame me ülisuurtes kogustes energiat oma kultuurilis-tehnoloogiliste struktuuride ülesehitamiseks ja ülalpidamiseks. Ja kolmandaks, vähemalt teoreetiliselt, olles kultuurikeskne liik oleme hea tahte korral võimelised oma käitumist jätkusuutlikuks muutma, kuigi loomulikult pole see kaugeltki lihtne. 

Nüüd rohepöörde juurde. Kas see õnnestub? Sellisel kujul kindlasti mitte, sest täpselt samuti nagu enne fossiilsete kütustega püüdleme ka rohepöördes, rakendades järjest suurenevas koguses taastumatuid loodusvarasid, lõputu kasvu poole piiratud ruumis. See on aga täpselt sama palju võimalik kui keskaegne lootus luua igiliikur või perpetuum mobile. 

Kas rohepööre on vajalik? Kindlasti! Sest sellega esimest korda vaatame otsa meie ees olevale keskkonnakriisile ja proovime leida lahendust. Mis siis edasi? Kas unustame selle probleemi ja peidame jaanalinnuna pea liiva alla pärast esimesi raskusi või liigume edasi lahenduste otsimise suunas? Muuseas, tegelikkuses jaanalinnud ei peida pead liiva sisse, vaid proovivad neile kättesaadavatel vahenditel leida lahendusi probleemidele nende ees. 

Ja nüüd siis automaksu juurde. Kas see on hea seadus? Kaugeltki mitte! Mitte ükski seadus, mis tõstab makse, ei saa olla hea seadus. Kas see on vajalik seadus? Jah, juhul kui see teenib keskkonnaeesmärke. Mispärast? Sellepärast, et ta aitab nülgida meid endid väljakujunenud käitumisharjumusi muutma jätkusuutlikuteks. Meenutan, viiendik CO₂-paiskest tuleb transpordist ja ligi pool sellest sõiduautodest ja bussidest. Kõik see nügimise värk on väga ilus, ainult et mis siis, kui pole mitte kuhugi nügida. Kui sunnitud pendelliikumine on vältimatu ja võimalikult vähese autoliikumisega elamine on sama hästi kui võimatu, seda eriti maapiirkondades. Kui muutused ühiskonnas ja väljakujunenud infrastruktuur ei võimalda meil elada ilma lõputu rändamiseta ja kui ühistransport on välja arendamata, et pakkuda alternatiivlahendusi isiklikule autole. Ehk siis niikaua, kui meie regionaalpoliitika ja liikuvuspoliitika ei liigu kiiresti, väga kiiresti suunas, mis soosib autokasutusest loobumist, ei saa automaksu paraku käsitleda keskkonnamaksuna. Kui sellega ei tegele edasi aktiivselt see valitsus – ja ma räägin tervest valitsusest – ja ka järgmised valitsused, siis jääb arutatav automaks paraku siiski ainult riigikassa täitmise meetmeks, et me saaksime veel pärmiseene meeldivat kasvuund veidi edasi jätkata. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Helir-Valdor Seeder.

Ma palun 16 minutit.

Nii, Helir-Valdor Seeder palub meilt 16 minutit, siis kõigepealt sõnavõtt iseenda nimel ja siis ka fraktsiooni nimel. Ehk siis me võtame ka mõlema puhul arvesse kolm minutit lisaaega. Hästi. Helir-Valdor Seeder, palun! Teie 16 minutit algas.

Aitäh! Head kolleegid! Me võime siin filosofeerida selle üle, kas automaks või mootorsõidukimaks nii nagu ta seaduses kirjas on, on keskkonnamaks või on ta varamaks, või on ta eelarve täitmiseks mõeldud maks. See meid konkreetses olukorras võib teha targemaks, mida me kõik ju soovime, ja harida meid, aga see ei aita konkreetses olukorras neid inimesi, kellele see maks koormusena peale läheb. 

Praegune valitsuskoalitsioon selle maksu kehtestamisel on ju käitunud väga silmakirjalikult ja valelikult. See on murendanud oluliselt usaldust valitsuse vastu, parlamendi vastu, poliitikute ja riigi poliitika vastu üldse. Alles arutasime ja hääletasime eelnõu, mis puudutas pensionide maksustamist ehk pensionide kärpimist läbi täiendava maksukoormuse kehtestamise pensionäridele. See oli väga silmakirjalik ja valelik käitumine koalitsioonierakondade poolt, kes leppisid pärast valimisi kokku, kus ei ole mingisugust õigustust, et eelnevad valitsused on süüdi, nad leppisid ise pärast valimisi kokku koalitsioonilepingus, et keskmist pensionit Eestis ei maksustata, ja aasta pärast tegelikult otsustasid siin vastupidiselt maksustada. 

Ja täna infotunnis kahetsusväärselt valitsusliige tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et aga kokkuleppeid, millele nad on alla kirjutanud, ei olegi täitmiseks. Koalitsioonilepingud ei olegi täitmiseks, need ei ole seadused. Tegelikult saab tõesti ka seadusi muuta. Aga koalitsioonilepe, millel on allkiri antud, et see ei kuulu täitmisele – vaat see on juba uus kultuuritus Eesti poliitikas, et seda ka avalikult tunnistada. 

Ja nii me oleme jõudnud ka automaksuni läbi valede. Eesti 200 koalitsiooni osapoolena on kirja kirjutanud oma valimiseelsetes lubadustes selgelt: "Me ei karista autoomanikke maksudega." Ka hilisemad kokkupuuted minule Eesti 200 inimestega paraku on kinnitanud seda, et ei lubadustest peeta kinni ega ka kokkulepetest peeta kinni. Ka mina kuulun lasterikaste perede toetusrühma Riigikogus. Ja lasterikaste perede toetusrühm, mida juhib Igor Taro Eesti 200-st, kuhu kuulus ka Liisa Pakosta Eesti 200-st ja nii edasi, kohtus lasterikaste peredega. Me kuulasime ära nende mured, nende ettepanekud. Aga need ettepanekud ei ole tegelikult jõudnud mitte kuhugi ja nende ettepanekutega ei ole absoluutselt arvestatud. See kohtumine oli kõigi jaoks võib-olla hariv, võib-olla mitte, aga täiesti tulemusteta praktilises mõttes ja selle seaduse menetlemise mõttes. 

Nüüd, tegelikult kuulub valede ja ebakultuursuse hulka ka see menetlusprotsess tervikuna. Ja ma ei räägi siin kaasamisest või kaasamatusest. Inetu oli lausa kuulata, kui rahanduskomisjoni juht ütles, et aga me ei kaasanud lasterikkaid peresid sellepärast, et nad ei kirjutanud meile. Nad kirjutasid sotsiaalkomisjoni. Nad kirjutasid lasterikaste perede toetusrühmale, aga meile nad ei kirjutanud, sellepärast et me ei kutsunud neid. Minu arvates väga inetu ja väga kitsarinnaline lähenemine.

Aga menetlusliku poole pealt, 831 muudatusettepanekut, no suure tõenäosusega on õigus nendel, kes ütlevad, et seal oli ka hulgaliselt obstruktsiooni eesmärgil esitatud muudatusettepanekuid. Kindlasti oli, ma ei vaidlusta seda. Aga kindlasti oli seal ka väga sisulisi ettepanekuid, mida ei ole mõistlik ja mida ei ole ka kodu- ja töökorra seadust arvestades võimalik kokku siduda. Aga kõik need on kokku seotud ja sellest on järgi jäänud 19 muudatusettepanekut. 

Ja ma küsisin täna rahanduskomisjoni esimehe käest, kas tõepoolest 19 muudatusettepaneku hulgas ei ole mitte ühtegi originaalset muudatusettepanekut või siis nii-öelda ettepanekut, mida ei ole kokku seotud. Tõesti, nende 19 hulgas ei ole mitte ühtegi sellist mitte kokku seotud muudatusettepanekut, on 10 algataja ehk valitsuse muudatusettepanekut, millest mitte ühtegi kokku ei seotud – siin on juba tegemist ka täiesti ebavõrdse kohtlemisega seal, seal on kõik individuaalselt siia saadetud suurde saali, me saame neid kõike ükshaaval hääletada –, ja siis ülejäänud muudatusettepanekud, mis on opositsioonisaadikute esitatud, seal ei leitud mitte ühtegi originaalset ettepanekut, mis ei ole obstruktsiooni eesmärgil esitatud, mida ei saaks siia tuua saali hääletamiseks iseseisvana. Kahjuks seda ei tehtud ja seda ei toodud. 

See on tegelikult väga räige kodu- ja töökorra seaduse rikkumine ja see on vastuolus, julgen öelda siit ka, sellesama Riigikohtu otsusega, kes ütleb, et ikkagi lähtudes nendest põhimõtetest, et Riigikogu saab mõistlikult oma tööd korraldada, efektiivselt tööd korraldada ja kui see ei ole seotud obstruktsiooniga, siis peab ta jõudma siia suurde saali ka hääletamisele, ja neid ei ole sadu – neid ei ole sadu –, aga need on kokku seotud. 

Minu arvates on õiguslik probleem ka see, et see automaks on tagasiulatuv maks, see on kehtestatud ka nendele autoomanikele, kes juba ammu-ammu on autoomanikud ja kes on soetanud selle auto teadmisega, et sellist maksu ei ole. Ja nüüd hakkab see olema. Meie ettepanek oli kehtestada see automaks tulevase maksuna ehk sellest hetkest nüüd, kui me selle automaksu siin Riigikogus vastu võtame – mitte meie, aga koalitsioon enamushäältega võtab selle automaksu vastu –, siis tulevastele omanikele hakkab see automaks kehtima, kes kes tulevikus autoomanikuks saavad, aga mitte tagasiulatuvalt. Aga kahjuks kehtestatakse see ka tagasiulatuvalt. 

Minu arvates on see probleem ja see on õiguskindluse põhimõttega vastuolus, sellepärast et inimesed on endale vara soetades arvestanud, millised on need maksud. Ja auto ei ole kinnisvara, millele kindlasti saab teistmoodi läheneda, nagu maa ja kinnisvara puhul, aga selle vallasvara või auto puhul see põhimõte peaks kehtima, et kui ma soetan, siis ma tean, milline on minu ülalpidamiskulu, ma saan selle välja arvestada, ja ma tean, kuidas ma seda siis kasutan. 

Millised on sellesisulised mõjud? Sellest on siin väga palju räägitud. Kõigepealt tuleb arvestada üldist tausta, kus me oleme. On kehtestatud ülimalt palju uusi makse ja maksutõuse, mida Eesti ajaloos varem nähtud ei ole; me oleme majanduskriisis, kõrge inflatsiooni kriisis, ja see halvab oluliselt erinevaid sihtrühmasid ja eriti inimesi, kes elavad hõredalt asustatud maapiirkondades. Tegelikult on ummiku probleem ja autode saastamise probleem ja liiklustiheduse probleem ja liiklusohutuse probleem eelkõige just nimelt linnalistes asulates ja nende ümber. Aga negatiivne mõju eelkõige avaldub just nimelt regioonides elavatele inimestele, kelle jaoks auto ei ole mitte isegi mingi elustiili küsimus või mugavuse küsimus, vaid on elementaarne toimetuleku vajadus. Auto omamine piirkondades, kus teed on raskesti läbitavad, kus ühistransport ei käi nii, et inimesed saaksid tööle, arsti juurde, kooli käia, on elementaarne vajadus. 

Ja siin on haakuvus ka sellesama sotsiaaldemokraatide propageeritud liikuvusreformiga, mis on täiesti ebamõistlikul ajal ja ebamõistlikus vormis püütud käivitada Eestis. Tegelikult on ju olukord nii, et seal, kus ühistransport on täiesti ebarahuldav või ta täielikult puudub, seal tuleks riikliku poliitika kaudu soodustada individuaalautode omamist. Vastupidi, autode omamist tuleks soodustada. See on ühiskonnale kõige odavam ja kõige mõistlikum lahendus. Inimene või need pered, kes seal elavad, võtavad selle auto ülalpidamiskulu enda kanda, võtavad transpordikulu enda kanda, ühiskond ei maksa, maksumaksja ei maksa selle eest. Inimene soetab auto, ostab kütuse, remondib ja hooldab seda, võtab selle kulu enda kanda. Ja seetõttu ei pea hoidma seal kallist ühistranspordivõrku üleval. Ja siis karistab seesama riik teda, et ta on võtnud selle kulu enda kanda, karistab automaksuga. Vaat see on karistus. See on täiesti ebamõistlik käitumine, eriti praeguses keerulises eelarve olukorras. 

Aga autode omamine laias plaanis, eriti maapiirkondades, ja võib-olla ka võimsamate autode omamine, mis tuleneb sellest, et teed ei ole tihti läbitavad, olgu taliolukorrad või olgu nad viletsas seisundis, võimsamate autode omamine on ka julgeoleku küsimus. Seda me näeme praegu ka Ukrainas. See on julgeoleku küsimus, et inimestel on liikumise võimalus, et Eestis on olemas see ressurss individuaalselt, eriti – rõhutan – maapiirkondades. 

Nii et minu arvates on see automaks täiesti ebamõistlik. See puudutab erinevaid sihtrühmasid ebavõrdselt, töötab vastu meie julgeolekupoliitikale, töötab vastu meie liikuvusreformi eesmärkide, et inimesed saaksid liikuda, töötab vastu vaesuse likvideerimisele Eesti ühiskonnas. Ma ei näe siin ühtegi positiivset momenti. Rääkimata sellest, et ta on vastuolus ka meie demokraatia põhimõtetega. 80 000 allkirjaga inimeste pöördumine on tegelikult lennanud ilma sisulise aruteluta prügikasti, see ei ole mitte kuhugi jõudnud, see ei ole jõudnud valitsuskoalitsiooni inimesteni selle menetluse käigus. Kahjuks. 

Lõpuks ka Euroopa Komisjon. See on ka osa sellest ebaõnnestunud menetlusest. Me teame, et esimesele lugemisele tuli see eelnõu ühesugusena ja esimesel lugemisel määrati ära ka muudatusettepanekute esitamise tähtajad. Ja pärast seda on rahanduskomisjon ja meie ametkonnad ja Rahandusministeerium suhelnud Euroopa Komisjoniga ja saanud teada, et see esialgne valitsuse algatatud eelnõu on vastuolus Euroopa õigusega. Ja see on põhimõtteliselt ja väga oluliselt muutunud. Aga Riigikogu liikmetel – opositsiooni liikmetel – ei ole olnud võimalust uuesti, nüüd muutunud olukorras ja muutunud teadmise juures, esitada muudatusettepanekuid. See on väga sisuline ja põhimõtteline muudatus, et maksustatakse ka siseriiklikke toiminguid sellisel kujul, nagu seda algselt mõeldud ei olnud. Aga meil ei olnud täiendavalt võimalus muudatusettepanekuid esitada. 

Ja siis kritiseeritakse, et vaadake, mis muudatusettepanekuid te esitasite ja need kõik ei ole ajakohased ja asjakohased. Võib-olla ei olnudki kõik asjakohased ja ajakohased, aga elementaarne on, et sellisel puhul teine lugemine katkestatakse – kõigi nende probleemide juures, mis ma rääkisin siin, see teine lugemine katkestatakse –, antakse uus võimalus muudatusettepanekute esitamiseks muutunud olukorras ja minnakse selle eelnõuga siis edasi, kui seda peetakse vajalikuks. Mina isiklikult ja Isamaa ei pea seda absoluutselt õigeks, nendele eelnevatel põhjustel, mis ma siin rääkisin ja mida ka kolleegid on rääkinud. Aga ka menetluslikult peaks andma Riigikogu liikmetele elementaarselt selle võimaluse, et me siis niivõrd põhimõtteliste muudatuste juures saaksime uuesti esitada muudatusettepanekuid ja arutada seda eelnõu edasi. Aga kahetsusväärselt Riigikogu liikmetele seda võimalust ei anta.

Ja ma ütlen, et tegelikult, head kolleegid, koalitsioonisaadikud, te saete seda oksa, mis istub teie all, mille peal te püsite. Selles mõttes ma väga loodan, et Vabariigi President siiski arvestab nii seda ebademokraatliku protsessi, seda 80 000 inimese pöördumist, mida ei arvestatud, kõiki neid menetluslikke rikkumisi, seda vastuolu, mis on kodu- ja töökorra seadusega, ja seda vastuolu, mis on Riigikohtu otsusega, mis selle menetluse puhul on ilmselge. Ja hiljem me peame Riigikogus tagasi pöörduma. Ma loodan, et president arvestab sellega ja et ta ei kuuluta seda sellisel kujul välja, nagu Riigikogu praegu on seda vastu võtmas ja vägivaldselt siin teist lugemist tahab lõpetada. Nagu me teame, pärast teist lugemist enam sisulisi muudatusettepanekuid teha võimalik ei ole ja seda eelnõu sisuliselt muuta võimalik ei ole. 

Me kahetsusväärselt mitte ei muuda sellise käitumisega seda Riigikogu tööd efektiivsemaks, vaid vastupidi, ebaefektiivsemaks. Me kulutame rohkem aega ja tulemust ei ole. Nii et head kolleegid, nendel põhjustel Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ja kutsun üles ka kolleege terve mõistuse juurde ja muutma Riigikogu tööd efektiivsemaks ja toetama seda ettepanekut. Aitäh!

Aitäh! Nii, järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tunnustan kolleegi Võrumaalt, kes on ainukese koalitsiooni esindajana julgenud urust välja pugeda ja tänan loomulikult ka istungi juhatajat sõna andmise eest. 21. aastast on Kaja Kallas riiki juhtinud ja riigieelarve seis on kiires tempos halvenenud. Endine rahandusminister ja praegune rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ei olnud võimeline tegelikkusele otsa vaatama ja õigeid otsuseid tegema. 

Selle asemel lasi ta endale teha illusioonidest kantud prognoose, mille baasil siis oli võimalik teha paisutatud kuludega eelarveid. Nüüd on tõehetk käes, raha on otsa saanud ja tuleb juurde leida. Ja süüdi on loomulikult kõik teised. Koalitsiooni hinnangul peasüüdlane loomulikult Jüri Ratas. Aga raha leidmiseks ja eelarve seisu parandamiseks ei korrigeerita oma kurssi, ei kuulata mõistuse häält ja jätkuvalt loobitakse raha ühe käega tuulde, aga teise käega minnakse inimeste ja ettevõtjate tasku kallale. 

Mõni näide. Sõna otseses mõttes loobitakse raha tuulde, planeerides üüratuid toetusi tuule- ja päikeseenergeetikale. See ei ole mure mitte ainult rahalises mõttes, mis viib meid väga kehva rahalisse seisu, aga see on mure ka energeetilises mõttes. Paarikümne aasta pärast ei ole meil ei elektrit, aga ei ole ka piisavalt raha ega materjale, et midagi nende tolleks ajaks kõngenud tuulikute ja päikesepaneelide asemele ehitada. 

Raha uputatakse sohu, mis sest, et unistus hiidraudtee sõitma hakkamisest selle soo peal on juba täna nii suurte mõradega, et mina küll ei tea kedagi, kes usuks selle valmimisse. Kindlasti need, kes saavad seal täna veel töid teha, ehitades sildu ja ristmikke, laulavad laulu nii kaua kaasa, kuni ühel päeval tunnistatakse, et ega suurt raudteed ei tule. 

Kolmanda suure kohana, kust võiks raha leida, ei saa jätta mainimata pankasid. Ja erinevalt nende PR-jutust ei teinud pangad tegelikult mitte midagi innovaatilist, et hiidkasumeid teenida. Nad tegid hoopis midagi alatut. Nad kandsid keskpanga intressitõusu praktiliselt momentaanselt laenuvõtjaile edasi, aga hoiustajatele hakkasid suuremat hoiuseintressi maksma alles siis, kui ühiskonnas nurin tõusis ja hakati rääkima hiigelkasumi võimalikust maksustamisest. 

Loomulikult valitsus neid mõtteid arvesse ega kuulda ei võta, selle asemel võeti vähemaks lastega perede toetusi, kaotati tulumaksuvabastus laste arvelt, tõsteti käibemaksu. Need kõik löövad just ühiskonna vaesemat osa ja lastega peresid ning maal elavaid inimesi. Ja nüüd lisatakse automaks, mis samuti lööb valusamalt just neidsamasid ühiskonnaliikmeid. 

Palju räägitakse personaalsest riigist. Viimane nädal tõi siis eriti personaalse riigi uudise, kus maksuametnikud arvasid, et nad peaksid saama meile hommikul helistada, kui nende arvates me oleme oma abikaasale liiga palju lilli ostnud või sõbrale liiga kena kingituse teinud. Sellist personaalset riiki ei ole vaja. Personaalne riik ei pea olema see suur vend, kes meid kogu aeg vaatab personaalselt ja teed juhatab. Selle asemel peaks riiki juhtides lähtuma tegelikest oludest. 

Ja kui räägitakse, et ka maksusüsteem peaks olema õiglane ja tegelikkust arvestav, siis võiks arvesse võtta seda, et suurel perel ongi suuremat autot vaja. Maal elaval inimesel ongi kahte autot vaja. Ja võtta arvesse ka seda, et auto tegelikult annab inimestele vabaduse. Meile ju nii meeldib rääkida Eestist kui vabast riigist ja tema vabadest kodanikest. Nii et veel kord kutsun üles, head koalitsioonisaadikud, saatke see eelnõu prügikasti. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid, keda saalis on väga vähe! Aga ma loodan, et seda debatti vaatavad väga paljud Eesti inimesed. Ja ma arvan, et te olete samal meelel nagu mina, et sellel maksul ei ole mitte mingit mõtet. See maks toob rohkem kahju kui kasu, see maks teeb inimesi vaesemaks, halvendab absoluutselt meie kõigi igapäevast toimetulekut, sest, head inimesed, kõik, kes te seda debatti jälgite, isegi kui teil ei ole autot ja teil ei ole kavatsust või võimalust endale muretseda autot, mis tänapäeva mõistes tähendab muuseas vabadust, nagu eelkõneleja mainis, eelkõige vabadust liikuda, vabadust võita aega, võita aega lastele, hobidele, lihtsalt elamiseks, isegi siis võetakse teilt läbi selle automaksuraha ära. Sest vaadake, iga kord, kui te lähete jala või sõidate jalgrattaga poodi, maksate te oma toidukorvi hinnas kinni sellesama automaksu, mida maksavad ettevõtjad autode pealt, millega transporditakse poodi toit ja kõik muu teile vajaminev kaup. Te maksate kinni põllumajandustootjate auto ja väiketraktori maksu, maksate kinni ka näiteks läbi toasooja hinna talvel selle ettevõtte autopargi kulu, kes teile kaugkütet pakub, või siis memmeke maal, omamata autot, maksab kinni selle mehe automaksu, kes toob talle koorma küttepuid.

Ja muuseas, ka kõik ühistranspordi kasutajad, kes läbi bussiakna vaatavad autoroolis istujaid ja kinnitavad endale, et oh, küll on hea, see rikkur seal maksab. Vaadake, Reformierakond ju on teile seda indoktorineerinud ja rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ka, et raha tulebki ära võtta sealt, kus seda on, ehk rikastelt. Ja ausalt öeldes ei ole enam vahet, kas me kuulame Reformierakonda või kuulame sotse. Tundub, et nad võiksid hakata ühinema. Ühes asjas on nad juba sarnastel maailmavaatelistel seisukohtadel: jõukust tuleb maksustada ja see tuleb ühiskonnas ümber jagada. Ühesõnaga, kõik, kes sõidavad auto asemel ühistranspordiga ja tunnevad oma väikest rõõmu ja kergendust, et see maksukirves on nendest mööda läinud – ei läinud ju. Ei läinud! Kaudselt maksate te ikka kinni kõik bussifirma või siis rongifirma kulud, mis on seotud automaksuga.

Või võtame inimesed, kes omavad autot ja on arvutanud, läbi maksukalkulaatori siis, on arvutanud oma automaksu ja leiavad, et oh, mis see siis ikka on nii kangesti 50 või paarsada eurot aastas, siis nad ilmselgelt ei adu, et mis liigub, see kulub. Ja ühel hetkel te peate oma autot vahetama hakkama. Kuna mingeid erisusi pole ette nähtud, siis võib pensionär, noor pere või lihtsalt noor inimene, kes saab väikest palka, avastada, et ta on langenud olukorda, kus ta ei saagi järgmist autot enam endale lubada, sest registreerimismaksu tasumiseks kas uue või siis uue vana auto soetamisel tal enam vahendeid ei jätku.

Ja sellega me mõistame suure hulga Eesti inimesi liikumisvaesusesse. Liikumisvaesusesse! Sest vaadake, kui sa ei saa maal enam minna tööle, sest sul pole liikumisvahendit, sa ei saa seda endale lubada, siis oled sa mõistetud algavasse ja süvenevasse vaesusesse. Sinu pere on mõistetud vaesusesse ja sinu lapsed on automaatselt halvemas olukorras, sest nad ei saa enam vajalikku hobiharidust. Hea kui saavad kooli või lasteaeda. Siin käis ka mitu korda läbi, et aga, kui te olete vaene, eks siis küsige toetust. Ai kui küüniline, ai kui hoolimatu! Ja mulle isiklikult jääb sügavalt arusaamatuks, miks peab ühe maksu sisseseadmisega tekitama nii palju uusi probleeme, mille lahendamiseks ei ole ju vahendeid, ei ole ressurssi.

Soovite lisaaega?

Jaa ma sooviksin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Ja ei ole ka tahtmist. Sest nii nagu valetati enne valimisi, valetatakse ka praegu, et ärge muretsege, küll me leiame lahendused. Ei leia ju. Ei kavatsegi mingeid erisusi tulevikus teha, vaadaku inimesed ise, kuidas hakkama saavad. Siin on räägitud ka, ma ise küsisin selle kohta, et miks maksustatakse sõidukid, mis kriisi‑ või sõjaolukorras inimestelt ära rekvireeritakse. Ja tegelikult see on julgeolekuliselt väga oluline küsimus, sest kui me maksustame need sõidukid, siis inimesed ei hakka neid enam endale ostma ja ühel hetkel, kui me olemegi selles olukorras, et meil on kriis või sõda, siis ei ole riigil enam kelleltki midagi rekvireerida.

Praegune valitsus muidugi armastab väga rääkida julgeoleku teemadel. Võimalik sõda ja sõjahirmu õhutamine on nende imerelv, millega vehkides saab absoluutselt igas küsimuses inimesed seisundisse, kus nad hakkavad propaganda tulemusel kaasa noogutama ja on nõus kõigi sigadustega, mida iganes praegune valitsus otsustab nende arvel toime panna. See on väga alatu ja see on väga küüniline. Selle hirmutamise varjus ja sellega põhjendades aga võetakse rahva taskust ära mitmel erineval moel kaks miljardit, mis läheb, nagu Võrklaev ütles, igale poole ja mille osas ei tohi isegi küsimusi küsida. Ja need on siin ka nimetatud: Rail Baltic, välisabi, maksuküüru kaotamine, ideoloogiline rohepööre. Ja tulla siin pead väristama, et automaksu peab sisse seadma sellepärast, et valitsusel ei ole muidu raha, et riiki ülal pidada – no andke andeks, nende mõõdutundetute ideoloogiliste, oma ebapädevusest tingitud kulude katteks nii pöörast ja pööraselt kogu riigi toimimist mõjutavat maksu sisse seades ei kata te ju ära murdosakestki sellest puudujäägist, mille te olete ise tekitanud ja tekitate juurde.

Ma pean siin lihtsalt ikka ja jälle üle kordama: Eesti inimesed, ärge valige nende erakondade esindajaid europarlamenti, kes teile niimoodi teevad, kes valetavad, ilusate sõnade saatel mesimagusalt naeratades löövad teile tegelikult noa selga. Valige neid, kes on teie poolel, kes mõtlevad teiega koos, kes päriselt ka hoolivad. Saate parema Euroopa lisaks sellele, et saate parema Eesti. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta mootorsõidukimaksu eelnõu. Me kaotame võimule saades selle kindlasti ära, aga esimese sammuna teeme me ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! Nii. Ja nüüd, head kolleegid, palun siia Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Ma tänan, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! No ei ole ka minul kuidagi võimalik Isamaa liikmena toetada mootorsõidukimaksu eelnõu. Ja miks? Põhjus tegelikult on ülimalt lihtne. Ma ei näe kunagi, et riik peaks hakkama maksustama kellegi elulaadi. Meil kõigil on oma kodud, oma ettevõtted. Me oleme valinud oma mingi tee siin selles ühiskonnas, et selle arengusse panustada ja et tunda ennast hästi, sealhulgas makstes ka makse. Aga elulaad on ju tegelikult meie juurtes, meie peredes, meie varas. 

Ja ühel hetkel tulla ja öelda, et vaadake, need inimesed, kuhu riik iga päev võib-olla väga hästi teenustega, arendustegevustega kohale ei jõua, te olete täpselt sama osa selles suures Tallinna kuldses ringis, kus iga 15 minuti tagant käib buss, kus lähedal on tervisekeskus, ehitama uue ja laiendatud ooperimaja, on tugev koolivõrk, kõrgharidus, kutseharidus, kõik võimalused ka minna siit laia maailma, olgu või transpordiühenduste kaudu. Ja siis seal maapiirkonnas, kus inimesed tegelikult juba elulaadi tõttu on teinud investeeringuid, ka iga auto soetus perekonda, ka selle nii-öelda ajakavva planeerimine, kuidas seda kasutust tagada, selle ülalpidamine. See kõik on kulu, mis ühes pere eelarves peab olema rahanumbritega kaetud. 

Ühel päeval öeldakse, et vabandust, aga nüüd te peate elama teistmoodi. Ja seesama pere ilmselt küsib ju vastu, et vabandust, ma elan selle üle, et lumesahk ei jõua minul hommikul kella seitsmeks kodutalu teele. Ma elan üle, ma soetan suurema auto, ma saan oma päevatoimetused tehtud. Jah, ma elan selle üle, et mul ei ole kiiret internetti kättesaadavas ulatuses, keegi kaablit ei ehita. Ma leian võimaluse panna selle sidemasti või osta lisaseadmetena antenni. Ma saan hakkama. No ma saan ka hakkama selle olukorraga, et iga päev ei tule see koolibuss minu ukse ette, et me viime lapsed ise kooli, huviringi, toome õhtul koju tagasi. Noh, ma saan sellega hakkama. Ja ma mõistan, et mul ei ole võimalik kõike seda nõuda riigilt, mida tiheasustuses on võimalik pakkuda. 

Sageli on ju tegelikult veel nõnda, et need inimesed, kes on valinud endale maa-, hajaasustuse elulaadi, nad on metsaomanikud, nad on põllumehed, nad on jahimehed, kütid, nad osalevad edukalt Kaitseliidu tegevuses. Neil on sageli majapidamises sellist tehnikat, mida on vaja vedada autorongina, mille kogu täismass peab olema korrelatsioonis automassiga. Riiki see ei huvita, sellepärast et sa sõidad suure autoga, sa lõhud, sa reostad keskkonda. Ja lõpuks öeldakse, et kui sa hakkama ei saa, siis registreeri ennast abivajajate nimekirja, siis tuleb riik sulle appi. See on kahjuks väga mõnitav suhtumine. 

Ja mulle see käib väga närvidele, et me tegelikult Riigikogu saalis sageli seda ei suuda mõista või ei taha seda mõista. Need on inimeste elud, need on inimeste valikud. Ja ühel hetkel me tuleme, ütleme, et sellepärast, et kuskil Tallinnas ummikutes tekib meeletul hulgal maanteetranspordis CO₂, selle pärast sina maapiirkonnas maksad kinni. Ja noh, kuna muidu riigieelarvesse raha ei saa, kui tuleb vaadata jälle seda ülemaaliselt, sest kõik muud meetmed annavad tulu liiga vähe, siis tuleb seda lihtsalt nii teha. 

Ma paluks lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Aga see tulemus, ega inimesed ei ole rumalad. Inimesed ei armasta kõikidesse poliitilistesse detailidesse süveneda, sellepärast et on muudki teha. Aga rumalusi inimesed andeks ei anna. Ma arvan, et see on üks Eesti poliitilistest rumalustest. Kui me armastame rääkida siin regionaalsest tasakaalust, rääkida sellest, et võiks rohkem käia jalgsi ja sõita jalgrattaga, siis võiks teha teile kõigile vähestele siin saalis praegu üleskutset, teeme siis ühe mõnusa ühise jalgrattamatka maapiirkonnas mõnusatel kruusateedel siin suvekuudel. Vaatame, kui tore see on. Kellelgi ei ole midagi jalgrattaga sõitmise vastu, aga ka siin on juba linnainimesel tunduvalt suur eelis. 

See linna ja maa vastandumine, see ei peaks olema asi, mida auga teha. Aga nendes olukordades, kus võrdsustatakse maksubaasis või isegi mitte ei võrdsustata, vaid öeldakse, et hobiautona Porsche GT omamine, kus on kaks istekohta ja mitte kunagi ei ole kärukonksu, millega haagist ei veeta, vaat see on keskkonnasõbralik tegevus, aga see Land Cruiseri omamine maapiirkonnas, millega tehakse kõike, vot see on ikkagi keskkonnavaenulik tegevus ja väga raskelt taunitav. See lihtsalt ei ole aus, see ei ole kuidagi kooskõlas säästliku suhtumisega, mõttelaadiga ja tegelikult on see sisult mõnitav, sest sellise võrdsusega ehitati teistsuguseid ühiskondi. Kõik pidid minema elama kuskile korrusmajadesse kolhoosikeskuste juurde. Kõik pidid koolivormi kandma, hoidma, omama ühesugust koolikotti ja nii edasi ja nii edasi. Minagi mäletan neid aegu. Täna minu meelest Eesti edu võti ongi see mitmekesisus, see elulaad, et Eesti on nii erinäoline, meie maakohad on korras, inimesed tahavad ja näevad võimalust seal elada. Ja riik mõõdukalt toetab. 

Kui on vaja lahendada nagu CO₂ jalajälge, siis meil ka keskkonnakomisjonis käisid TalTechi ülikooli valdkonnaprofessorid tutvustamas tegelikult uuringuid, kus nad väga selgelt ütlevadki, et sisepõlemisautos tegelikult on täna võetud välja maksimum, mis sellest mootorist võtta annab. Ja peamine probleem, mis meid kliimavaldkonnas täna nörritab, seisnebki selles, et autod pidurdavad ja autod kiirendavad ja see kõik tegelikult juhtub linnalises keskkonnas. Kui ühtlane kiirus maanteel, siis tegelikult ka heitmetemaatika on hoopis teine. Neid probleeme tuleb lahendada ikkagi selles järjekorras, kus need probleemid tekivad, mitte üle maa laotada mootorsõidukimaksu idee, mis tegelikkuses täidab eelarveauku, kellelegi mitte midagi positiivselt kasvõi maapiirkonnas kruusateede mustkatte alla viimisel ei tee, ei too, sest see on lihtsalt nullivalem. Nii et seda ei ole võimalik toetada ja kahjuks sellise seadusloomega tegelemine on nukraks tegev. Aitäh! 

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud vähesed kolleegid, kes te siin saalis veel olete jäänud kuulama, ja ka inimesed, kes meid vaatavad teleka vahendusel! Me oleme seda automaksu eelnõu arutanud siin päris pikalt ja head kolleegid on täna rääkinud pikki kõnesid ja valgustanud erinevatest aspektidest, kuivõrd rumal ja mõttetu see eelnõu on. Ma pean kahjuks tunnistama, kallid sõbrad, kes te mulle olete saatnud kirju, tunnustavaid, ja hoidnud pöialt, et pidage vastu ja võidelge selle vastu, et ega päris nii siin Riigikogus ei käi, et keegi kuulab ka midagi. Kui siin on midagi pähe võetud, siis see ka ellu viiakse. Aga siiski. 

Täna rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann mainis, et automaksu on juba sellepärast vaja, et kallid autod, nendele tuleb maks peale panna, et see on varamaks. Minu arvates auto ei ole vara kui selline, mingi väärtus, ta on ikkagi tarbeese. Vähemalt minu jaoks. Ja niipalju, kui mina aru olen saanud, ka kõigi nende inimeste jaoks, kes autodega sõidavad punktist A punkti B, viivad oma lapsi kooli ja huviringidesse. Eriti maapiirkondades on see lihtsalt möödapääsmatu, sest ühistransport seal lihtsalt ei toimi. 

Kui nüüd rääkida varast, siis parafraseerides: kõige kallim vara on meil lapsed. Ja kas me peaksime hakkama ka seda maksustama, kui räägime varamaksust? Sisuliselt see maks ju kõige rohkem ongi just lastevastane maks, mis ei toeta kuidagi lapsi ja nende huviharidust ja koolis käimist. See on suur mure. Ja kui räägitakse sellest, et see on tohutult keskkonnasõbralik ja et me justkui võitleme keskkonna väiksema jalajälje jätmise eest sellega, et me paneme automaksu – me kõik teame, et see ei ole nii. Isegi needsamad elektriautod, mida hirmsasti propageeritakse ja öeldakse, et nad on null CO₂ emissiooniga ja ka maksud sellest tulevad ju praktiliselt olematud just nimelt elektriautodele, siis see ei vasta ju tõele. 

Me oleme sellest juba rääkinud, aga kordan üle. Vähemalt väidetakse teadlaste poolt seda, et elektriauto, kui ta sõidab poest välja, tal on null kilomeetrit ees, siis võib seda võrrelda sama CO₂ emissiooniga kui bensiini- või diisliauto 150 000 või 190 000 kilomeetri läbimisel alles emiteerib. Millest see siis juhtub? Needsamad akud, mis elektriautodes on kõige olulisem osa ja hädavajalik, nende tootmine on äärmiselt energiamahukas. Tähendab, nende toormaterjalide tootmine ehk liitium ja koobalt ja mida sinna veel vaja läheb. Jah, see ei toimu Eestis, Eestis ei ole liitiumit. Aga kui me räägime maailma suures rohe- minu arvates hulluses sellest, et meil on vaja loodust säästa siin Eestis sellega, et me toome siia elektriautod, mille akusid toodetakse või liitiumi kaevandatakse kusagil Lõuna-Ameerikas või Hiinas, siis üleüldiselt mingit vahet ju ei ole. 

Automaksu, ma saan aru, korjatakse selle jaoks, et meil on riigi rahakotis vähe raha. Jah, tõesti on vähe raha. Kõigepealt peaks riik endale selgeks tegema selle, et meil on liiga suured riigi ülalpidamise kulud. See on number üks. Ettevõtjana, ma olen 30 aastat olnud ettevõtja, kui sul on …

Paluks lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kui sul on raha vähe, sissetulekud on väikesed, siis sul on kaks varianti, kas sa vähendad kulusid või üritad tulusid suurendada. Kulusid saab kärpida ja praegu, ma saan aru, üritataksegi kulusid hakata kärpima, kuid see on ikkagi selline pinnavirvendus. Tulude koha pealt – ma ei kujuta ette, kuidas meie riik mõtleb või õigemini valitsus mõtleb seda, et kui ta nüüd järjest tõstab makse, kaasa arvatud see automaks, kuidas sellega majandust elavdada, meie juba kolmandat aastat majanduslangust pidurdada, kui igal ettevõtjal läheb järjest raskemaks oma ettevõtet ülal pidada, olla konkurentsivõimeline. Sellega majandust kuidagi ei päästa. See on selline, nagu korduvalt öeldud, selline Münchhauseni sündroom, et tõstame ennast ise natist soost välja.  

Seega võib siin pikalt rääkida, kõik me oleme korduvalt, neid probleeme, mis automaks tekitab. Eelkõige tuleks ära jätta minu arvates täiesti mõttetu Reformierakonna valimislubadus, mis tegelikult võtab riigi rahakotist 500 miljonit aastas. Kui see lubadus jätta täitmata praegusel raskel ajal … Hea küll, ma saan aru, et iga erakond lubab midagi, aga jätke see praegu tegemata ja ei pea tegema automaksu, mille pealt prognoositult saadakse 200–250 miljonit. Jääb veel raha ülegi. On kohti küll, kust kokku hoida, ja on kohti, kus tulusid suurendada. Mõtleme pigem sellele, kuidas meie majandust üles turgutada ja teha meie ettevõtjatele pigem elu kergemaks kui nende maksutõusudega. Ja sellepärast ma kindlasti ei soovita kellelgi automaksu kehtestada. Annan küll endale aru, et ilmselgelt läheb see tühjadele kõrvadele, aga siiski.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja ekraanide taga tubades! Alustuseks tuleb muidugi öelda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mootorsõidukimaksu sellisel kujul ja üleüldse ei toeta. Sellele tuleb vastu hääletada. Ja ma kutsun kõiki reaalselt mõtlevaid parlamendiliikmeid selle poolt mitte hääletama. 

Aga nagu aru saame, siis see maks tehti sellepärast, et inimestelt võtta ära nende vara. Seda võib nimetada varamaksuks. Ja varamaks tähendab seda, et see halvendab meie Eesti inimeste olukorda peamiselt maapiirkonnas. 

Tulles nüüd selle mootorsõidukimaksu juurde, sellest on siin pikalt räägitud, enne seda on pikalt valetatud. Praegune valitsev Reformierakond eesotsas enne valimisi ütles, et maksud ei tõuse, mida pidi nii huultelt lugema kui ka lihtsalt väljendades. Peale valimisi otsustati, et mandaati saades ei ole see enam asjakohane ja tuleb teha uus, täiesti uus maks. Loomulikult, selle maksu ajendiks oli nõndanimetatud maksuküüru ärakaotamine, mille üheaastane hind on pool miljardit, ja automaksuga me püüame katta seda pooles ulatuses. Teiseks, seda põhjendada nõndanimetatud keskkonnaosaga ja ka hiljem juurde tuues kaitsekulude tõstmist ei ole üldse pädev ja seda ei saa võtta tõsiselt. Selle ühe maksuga tahetakse lahendada kogu Eesti riigi ees seisvaid probleeme. Pigem tuleb üle vaadata oma valimislubadus ja rakendada neid natuke hiljem. 

Nüüd, rahanduskomisjoni esimees tõi siin esmalt ettekandes, et suur kaasamisüritus oli koos maaelukomisjoniga ja sellel kaasamisüritusel osalesid väga paljud organisatsioonid. Kuid seal ei osalenud lasterikaste perede esindajad ja seal ei osalenud põllumehed. Ja põhjendusena toodi seda, et nemad pole otse pöördunud rahanduskomisjoni poole, et nad tahaksid automaksus kaasa rääkida. Samas, mõlemad organisatsioonid on pöördunud nii Riigikogu erinevate komisjonide poole kui ka valitsuse poole kui ka ministeeriumide poole. Kuid nagu näha, see on ainult tühjadele kabinettidele läinud ja seda ei ole keegi arvestanud. 

Ja mis eriti kentsakas tundus, oli sellel nõndanimetatud avalikul koosolekul ja kaasamisüritustel see hääletamine, kus üks organisatsioon oli automaksu vastu. Ma arvan, et kui me praegu siin korraldataks hääletuse, siis oleks seis 3 : 2 ja me võidaks sellega, et automaks lükatakse tagasi. See näitab, et enamus ei ole selle automaksu poolt. Nii et praegusel juhul on see maks täiesti kasutu ja vara maksustamine autode näol ei ole õige. 

Kaugemal asuvad piirkonnad, mis on Tallinnast ja nõndanimetatud kuldsest ringist kaugemal, ei ole kindlasti selle automaksu kehtestamise üle rõõmsad. Kusjuures paljudele on see ainult ainuke võimalik liikumisviis. Seda enam, et kaotati ära tasuta ühistransport ja ka oma lähedaste kogemusest võin öelda, et tööl käimiseks on ainuke variant isikliku sõiduauto olemasolu. Ja nüüd selle lisaks maksustamine tähendab seda, et kasvavad ka kulud tööl käimisele. 

Ma võtaksin veel kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

Nüüd muudatusettepanekutest. Vaatasin just toas üle, mina olin teinud 11 muudatusettepanekut ja sellest lähtuvalt, kusjuures päris tõsiselt ma mõtlesin, et kui me seda maksu ümber ei saa pöörata, siis me teeks teda inimsõbralikumaks ja ka reaalselt muudaks selle inimestele vastuvõetavamaks, et ei tekiks sellist suurt maksukoormust. Paraku need ettepanekud – põhjendusega, et on obstruktsioonilised ja niinimetatud sisutühjad – lükati punti erinevate fraktsioonikaaslaste, naaberfraktsioonide ja teiste esitajatega üheks muudatusettepanekuks, nii et nüüd nendest 831-st ettepanekust, mis kõik esitati, saadi kokku 19 muudatusettepanekut. See ei anna mitte mingit võimalust kas või teatud spetsiifilise muudatusettepaneku grupiga, kus võis olla erinevaid nägemusi, kas või selle osas hääletada, kas vastu või poolt, et olemasolevat või pakutavat automaksu teha paremaks.

Rahanduskomisjoni esimees tõi välja veel selle, et Eesti on vist üks vähestest, või ütleme, kaks riiki veel, Euroopas, kellel ei ole automaksu, ja tõi näite, et Soomes on see 1950. aastatest. Siis tuletan veel kord meelde, et Eesti on ainuke riik Euroopas – kordan: ainuke riik Euroopas –, kellel on e-valimised. Mitte ühelgi riigil ei ole sellist e-valimiste süsteemi, mis on meid viinud praegusesse olukorda, kus me oleme. Aga vaat seda me tunnistada ei taha, et e-valimistega tuleb tegeleda ja need asjad ära lõpetada ning minna edasi ausate valimistega. 

Nagu sellest automaksust veel vähe oleks, meile antakse järgmiseks piitsa juba magusamaksuga, jookidele paneme lisamaksu juurde, põhjendades seda inimeste tervisega. Selle kohta üks kolleeg ütles siin varasemalt, et tõstame siis ka toiduainete käibemaksu, et inimesed vähem sööksid, ja lõppkokkuvõttes inimesed hakkavadki vähem sööma, sest neil lihtsalt ei ole raha.

Ja nüüd siis tuli magusamaks, lisaks mõjutab seda kõike käibemaksu tõstmine selle aasta algusest, tulumaksureform järgmisest aastast, kui tulumaks tõuseb, aktsiisi tõsteti, riigilõivusid tõsteti, erinevaid keskkonnatasusid tõsteti. Lisaks, eile võeti vastu ka pensionäridele väiksema sissetuleku kindlustamine selle näol, et keskmine pension võeti tulumaksu alt välja. Nii et kõik need lubadused, mis anti enne valimisi, ei rakendu peale valimisi. Sellest lähtuvalt ka käesolevate valimiste ajal, kui on Euroopa Parlamendi valimised, ei tasu hääletada nende poolt, kes on praegu Eestis riigis võimul, vaid valida [tuleb] Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Aitäh!

Aitäh! Kert Kingo, palun! (Kert Kingo küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

Lugupeetud istungi juhataja! Head neli kolleegi, kes te siin saalis istute! Head kolleegid, kes teleka vahendusel siin istungil osalevad! Ja inimesed, kes jälgivad seda istungit! Palju on juba öeldud selle väga õudse ja väga Eesti-vaenuliku eelnõu kohta, aga püüan ka oma vaatevinklist midagi lisada. Lugesin praeguse valitsuse koalitsioonilepingut, mis allkirjastati 2023. aastal ühiselt siin ilusti, ja selles programmis on kirjas paar sellist lauset: "Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikkuvaatav. Viime ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut." Arvestades, mis eelnõu me praegu menetleme ehk automaksu eelnõu, siis tekib minul küll küsimus, kuidas vähendab automaksu kehtestamine ebavõrdsust, vaesusriski ja piirkondlikku arengut tekitab juurde.

Tallinna elanike vaatevinklist muidugi on see kõik lihtne, sest Tallinnas on alternatiivtransporti palju, lihtne on autost loobuda. Tallinnas on troll, tramm, bussid ja on mingeid väiksemaid variante ka veel liikuda. Aga Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tallinna lähiümbrus. Inimesed, kes elavad maapiirkondades väljaspool Tallinna, teisel pool Eestit, Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis, nende töökohad asuvad tihti elukohast kilomeetrite, kümnete kilomeetrite kaugusel. Sama on ka lasteaia või kooliga. Aeg-ajalt on vaja ka arsti juures käia. Riik ju nõuab, et inimesed pööraksid rohkem oma tervisele tähelepanu ja hoolitseksid ise oma tervise eest. Raha ei ole, Haigekassagi nimetati ümber Tervisekassaks – me peame kõik terved olema. Vaja on käia ka hambaarstil, kellel muidugi raha selleks natukenegi jätkub. Poes on ka vaja käia: sööma ju peab ja riideid selga vaja. Neid asju, neid teenuseid ei ole maapiirkondades kodu lähedal. Need on kuskil eemal, need on kümnete kilomeetrite kaugusel tihti.

Millega siis sinna liikuda? Ühistranspordivõrgustik on maapiirkondades ikka üsna-üsna puudulik. Igasse külla buss ei liigu ja ei sõida ja liigub ainult mingi kindel arv kordi päevas. Ja see busside liikumise aeg, see ei sobitu näiteks registreeritud arsti vastuvõtuajaga või broneeritud notariajaga. Ometigi ka maapiirkondades elavate inimeste igapäevatoimetused vajavad tegemist, sest riik ise ka nõuab seda, ametiasutustes käia on vaja. Selleks ongi maainimesel vajalik auto olemasolu – hädavajalik –, sest paraku maal muud varianti ei ole. Auto pidamine ei ole maapiirkonna elanikele odav, sest läbitavad vahemaad on pikad, kulub palju kütust, loomulikult ka autoremont. Sissetulekud on aga Tallinnaga ja Tallinna lähiümbrusega võrreldes kordades-kordades väiksemad. Nüüd siis seesama Eesti riik ja see valitsus, kes ei ole hoolitsenud nende maainimeste eest ja neile kõikide vajalike teenuste kättesaadavust võimaldanud, kehtestab neile automaksu. Saite!

Ja see argument, et miks maal, et ei ole vaja neid suuri võimsaid autosid. No ma ei tea, see valitsus, kes selle otsuse vastu võttis, kas nemad üldse siit Tallinna lähipiirkonnast väljaspool on käinud, vaadanud, mis olukordades on paljud maateed. Maal on vaja võimsa mootoriga autot, on vaja maasturi moodi autot, sest igal pool seal ei ole euroteid, ei ole asfalti isegi. Oma koduhoovist välja saamiseks tuleb näiteks sügisel läbida sügavat pori ja talvel paksu lund, sest nii see on lihtsalt. Mingi pisikese, väikese, kaheukselise elektriautoga seda ei ole lihtsalt ju võimalik teha. Sellistest argiprobleemidest ei saa tänased valitsejad aru, sest nemad ei tea mitte midagi, mis asub Tallinnas või Tallinna lähiümbrusest väljaspool.

Kõik see, mis ma siin rääkisin, ja arvestades seda, et seatakse automaks, kas siis tõesti arvate, et see ongi ebavõrdsuse ja vaesusriski vähendamine ning Eesti piirkondliku arengu tasakaalustamine? Ei. See on maapiirkondade väljasuretamine. Tahtlik, teadlik väljasuretamine. Ja üldse ei imesta. Vaadates tänase valitsuse tegevust, siis seda on juba kõik tõenäoliselt aru saanud ja kogenud: ei ole neile empaatiavõimet, ei ole neil hoolivust ega arusaamisvõimet. Kogu selle aasta jooksul me siin suuremalt jaolt olemegi menetlenud ainult erinevaid maksutõuse, mis kõik mõjuvad iga üksikisiku rahakotile, iga isiku toimetulekule. Pean siin eelkõige silmas neid inimesi, kes ei ela siin pealinnas, kes elavad väljaspool, kaugemates Eesti nurkades, kus on töötasud väiksemad, kulud on suuremad. See on väga halb eelnõu. See on Eesti riigi maapiirkondade hävitamise eelnõu. Sellist eelnõu ei saa kuidagimoodi toetada. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mitte mingil juhul ei toeta seda eelnõu.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Austatud kolleegid! Austatud eesistuja! Hea Eesti rahvas! Ma ei tea mitte ühtegi riiki, kus toimuks sellist maksurallit nagu täna Eestis, nagu viimase valitsuse ajal on tehtud, kus on tõstetud lugematuid seadusi, on tõstetud riigilõive, trahve, makse, aktsiise ja tehakse seda kõige suurema majanduskriisi ajal, mil maksutõusul on just nimelt ristivastupidine mõju. See mitte ei tõsta riigikassa laekumisi, vaid see mõjub hävitavalt meie inimeste heaolekule ja meie ettevõtlusele ja majandusele ja konkurentsivõimele laiemalt.

Kogu tänase valitsuse tegevust on saatnud alates algusest või juba enne eelmisi valitsusi valetamine. Üks vale teise järel. Kui meile lubati peaministri poolt, et maksud ei tõuse, lugege minu huultelt, aga võta näpust, isegi koalitsioonileping valetab, sest seal selliseid maksutõuse sees ei olnud. Ei olnud tulumaksu tõusu, käibemaksu tõusu, aktsiiside tõusu, maamaksu tõuse, suhkrumaksu kehtestamist, maamaksu kehtestamist, nüüd ka mootorsõidukimaksu kehtestamist. Nagu me näeme nende maksude osas juba, mida on tõstetud, tegelikult tulemus on ristivastupidine: laekumine on vähenenud ja see tekitab valitsusele üha suuremat kiusatust mõelda välja uusi makse ja tõsta vanu.

Nüüd me arutame seda mootorsõidukimaksu seadust, mis on käinud meil siin erinevates variantides Riigikogus, mille kohta valitsus on hämanud, muutnud seda korduvalt. Jah, tõepoolest, mina elan selle üle. Selle elab üle ka koalitsioon ja selle üle elab üle ka valitsus. Aga meie erinevus, väga suur erinevus on selles, et valitsus ei hooli nendest, keda see mootorsõidukimaks lööb ja lööb väga tõsiselt. Aga mina hoolin, sügavalt hoolin ja kogu meie erakond EKRE hoolib.

Meile on püütud seda põhjendada kui looduskaitselist maksu. Lugedes seda seadust, siis me näeme, et see on vale. Absoluutselt mitte mingisugust loodushoidu ega kaitset sellest ei tule. Meile on räägitud, et kuidas me saame olla ainuke riik Euroopas, kus ei ole mootorsõidukimaksu. Jah, tõsi, teistes riikides on, aga mitte üheski teises riigis ei panda inimesi valiku ette, võimatu valiku ette, kas sa omad autot või sa loobud sellest, et hoida oma perel leib laual. Mitte kuskil ei ole selliseid automakse, selliseid registreerimistasusid, nagu meil tahetakse sisse viia. Näiteks Saksamaa, kes on meist kordades rikkam riik, kus palgad on kordades suuremad, kui meie inimestel, on automaks kordi väiksem ja automaksu ei pea maksma nende masinate eest, mis seisavad. Registreerimistasu ei ole üldse Saksamaal.

Millest me räägime? Me teame ju, et see automaks lööb just neid, kellel seda eriti vaja läheb.

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks!

Kes ei saa ilma hakkama: enamikus just nimelt maainimesed, suured pered, paljulapselised pered. Aga ega ka linnas ei ole olukord palju parem, sellepärast et ühistransport on ka linnas allpool igasugust arvestust, maapiirkondadest rääkimata, ja mitte mingisugust kavatsust ju valitsusel seda olukorda parandada ei ole.

Nende küüniliste valede seas, millega põhjendatakse meil erinevate maksude tõstmist, on välja toodud riigikaitse vajadus, me peame investeerima riigikaitsesse. Aga ometigi me näeme, kuidas on viidud meie majandus miinusesse, kuidas on vaja miljardeid-miljardeid kokku kraapida rahva käest, ja riigikaitsesse läheb sellest ju vaid murdosa.

Ka mina muuseas tegin terve hulga erinevaid sisulisi muudatusettepanekuid, mis visati kõik prügikasti. Ma toon ühe näite, mis näitab lihtsalt seda, kuivõrd valelikud need valitsuse väited on riigikaitse toetamisest. Ma tegin ettepaneku: "§ 4 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Mootorsõidukimaks laekub kaitse-eelarvesse."" Selgituseks kirjutasin: "Mootorsõidukimaksu kehtestamise idee on väär ja vastuvõetamatu, sest Eestis on inimeste maksukoormus niigi kõrge ja selle tõstmine lubamatu. Eriti veel tõsise majanduslanguse ajal. Lisaks on kütuseaktsiisi näol mootorsõidukimaks juba olemas. Kui aga valitsuskoalitsioon sellest hoolimata surub mootorsõidukimaksu kehtestamise läbi, siis tuleb hoolitseda selle eest, et uus maks tagaks investeeringud meie kaitsevõime parandamisse." Justkui läheks valitsuse jutuga kokku, aga paraku koalitsioon viskas selle muudatusettepaneku prügikasti ehk teisisõnu sidus täiesti meie töö- ja kodukorra seadust rikkudes teiste muudatusettepanekutega. Sellele §-le 4 tehti 15 muudatusettepanekut ja mitte ükski nendest ei lange selle ettepanekuga kokku, ometi seoti nad kõik omavahel kokku üheks ettepanekuks ja neid saab hääletada kas poolt või vastu – aga kõik need 15 on erinevad.

See on äärmiselt küüniline, äärmiselt pahatahtlik, äärmiselt kogu meie parlamentarismi ja demokraatiat mõnitav ja ka hävitav praktika täpselt nii, nagu see eelnõugi on. Kõik ainult selleks, et valitsus, kes on viinud Eesti Euroopa kõige suuremasse majanduslangusesse, kõige suuremasse inflatsiooni – võrdluseks, meie valitsuse ajal oli majanduskasv alles kolm aastat tagasi 8,3% ja nüüd me oleme kolm aastat langenud –, ainult selleks, et nende ideoloogiliste hulluste elluviimiseks võtta rahvalt raha ära ja jagada omandit ümber. (Juhataja: "Aitäh!") Selline valitsus tuleb maha võtta ja peatada ja ma olen kindel, et kogu rahvas on selle taga. Aitäh!

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahvateenrid! Seda eelnõu vaadates tahaks küsida: mis teil viga on, kulla valitsuskoalitsioon? Ja mitte ainult seda eelnõu, vaid kõike toimuvat. Tegelikult on faktid, millest ei saa mööda vaadata, see, et Reformierakonna eelmine valitsus lasi riigieelarve miljardiga miinusesse. Miljardiga miinusesse! Kes tegi? Ise tegid! Samal ajal anti metsikult kulukas valimislubadus: maksuastme ehk niinimetatud maksuküüru kaotamine, mis on 500 miljonit. Poolteist miljardit on nüüd puudu. Kes tegi? Ise tegid! Ja nüüd kraabitakse kogu maksutralliga seda pooltteist miljardit kokku. 

Ja maksude nimekiri, mida tänane valitsus on kehtestanud, on täiesti terve mõistuse vastane: maksutõusud, aktsiisitõusud, riigilõivude suurendamine. Mis teil viga on, kulla valitsuskoalitsioon? Te olete Eesti majanduse maksustanud Euroopa kõige suuremasse auku. Tööpuudus on kõrgemal kui koroonakriisi tipphetkedel. Ettevõtted koondavad, ettevõtted lähevad pankrotti, inimeste töökohad kaovad, toimetulek selgelt halveneb. Teie aga laote aina uusi makse Eesti inimeste turjale, selle asemel et maksustada valdkondi, kus päriselt raha on. 

Pankade solidaarsusmaksust ei soovi valitsus kuulda. Rahvusvahelisi suurkorporatsioone, internetihiiglasi, kes viivad sadu miljoneid maksuvabalt välja riigist, ei soovita maksustada. See teid ei huvita! Ei huvita, kuidas Eesti inimesed toime tulevad. Aga kui on vaja teha rohepööret, ajada LGBT-asja, siis pannakse nagu hobused silmaklappidega ja kiiresti. Vaat nende asjadega on rutt taga! Aga kui jutt on Eesti majandusest, rahvuslikust kapitalist, eesti keelest ja kultuurist, maaelu olukorrast, siis on täitsa ükstakama valitsusel. Põhiline, et saaks eralennukitega lennata, äriklassis reisida, et oleks omal kõik hüved ja mugavused. 

Tulge mõistusele! Vaadake Rail Balticut! See projekt jookseb sohu, sajad miljonid tulevad kahjud lähematel aastatel. Inimesed lähevad riigist ära töökohtade otsingul, rahulikuma keskkonna otsingul. Kogu see sõjahüsteeria, mida köetakse, ja sinna juurde nüüd veel järjest maksutõus maksutõusu otsa. Ja see automaks on lihtsalt üks varamaks, mida kehtestatakse Reformierakonna tekitatud eelarvemiinuse lappimiseks. Aitäh!

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Head saadikud siin saalis, keda on kahjuks väga vähe, ja kõik, kes meid vaatavad nii interneti vahendusel kui tubades siin Riigikogus! Tegemist on ju selgelt varamaksuga, millest me räägime. Siin on väga palju erinevaid mõtteid juba räägitud täna. Enne valimisi sellest midagi ei räägitud, süüdistati neid, kes julgesid rääkida, et automaksu saate. Pärast Reformierakonna juhtima tulemist siis öeldi, et see kõik on laim. Noh, see ei ole ju mingi üllatus, aga kahjuks ikkagi suur osa inimesi arvas, et ehk ei lähe seekord niipidi. Täna räägitakse juba päris palju ka kinnisvaramaksust ja võib üsna kindel olla, et kui praegune koalitsioon pikalt jätkab, siis saame varsti arutada siin saalis ka seda, et hakkame oma kodude eest maksustamise üle aru pidama. 

Aga eelnõu koostajad ei saa tõenäoliselt aru sellest, milline on elamise vahe linnapiirkonnas või asustatud alal ja maapiirkonnas. Ja miks ma seda väidan? Olles ühel arutelul osalenud, kus Rahandusministeeriumi esindaja ühele minu küsimusele vastas, et jah, et nad ei ole täheldanud siis transpordikorralduses ja kättesaadavuses märkimisväärset vahet linnalises keskkonnas ja maapiirkonnas, mille peale ma lihtsalt ei suutnud ära imestada. Kui ametnikud tõesti asja niimoodi näevad ka Rahandusministeeriumis, siis ei ole imestada, miks meil riigis üldse asjad sedasi on, nagu nad on. 

Esimene mõte, mis nagu igal inimesel võiks pähe tulla, siis tõenäoliselt saab aru, et linnapiirkonnas on ühistranspordi kättesaadavus hoopis teisel tasemel kui maal. Räägime bussidest, trollidest, trammidest, taksodest, sõidujagamisteenusest, rääkimata tõuksidest ja muust sellisest. Või siis teedest, näiteks. Siin üks kolleeg täna enne juba rääkis, et jah, et kutsus üles tulema neid automaksu suuri toetajaid ja rääkijaid, kes ütlevad, et peaks rohkem sõitma jalgrattaga, tulema maale ja vaatama, kui tore on maal sõita selle tolmuse tee peal, kitsa tee peal, kus sõidab sinust mööda mõni teine auto, või kas te laseksite oma lapsed sinna sõitma kitsa tee peale, mis on aukus ja tolmused. Aga nagu ma ütlesin, on hulk inimesi ka ministeeriumides, kes ütlevad, et aga ei ole täheldatud erinevust transpordikorralduses, linnas või maakeskkonnas. 

Nüüd, räägitud on väga palju erinevatest nüanssidest, miks on maal autot rohkem vaja ja miks paneb see just maainimese raskemasse olukorda. Küll olukord sellest, kuidas maal käimine, tööle käimiseks on autot hädasti vaja. Peres on vaja mitut autot, selleks et kui midagi juhtub, saad reageerida, ka arstiabi järgi minna. Siis üks aspekt, mida kindlasti tuleb rõhutada: riigi poliitika on olnud juba aastaid see, et järjest riigi poolt pakutavaid teenuseid viiakse ära inimesest kaugemale. Küll on palju räägitud tõmbekeskuste Eestist, aga peab tunnistama, et needsamad tõmbekeskused ei oma ise enam juba pikemat aega väga olulisi riigi poolt pakutavaid teenuseid, need on ka sealt ära viidud. Ja see koormus või see teenuste kättesaadavuse võimalus lükatakse järjest rohkem ja rohkem just inimeste enda kanda, kes peavad selle teenuse kättesaamiseks sõitma sadu ja sadu kilomeetreid ja oma aega kasutama, oma tööaega selleks, et seda teenust saada, mis aga linnalises keskkonnas on oluliselt mugavam kätte saada, sellepärast et need teenused on oluliselt lähemal. 

Nüüd, räägitakse palju sellest, et raha ei ole, raha ei ole, et opositsioon ei paku mitte mingisuguseid lahendusi ja sellepärast on automaksu vaja teha, et saada eelarvesse raha juurde. 

Palun lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

Käime üle ettepanekud, mida opositsioon on välja käinud erinevates kohtades ja juba pikemat aega. Ja mida ma ise näiteks olen rääkinud kordi, on see, et täna peaks meie valitsusliikmed Euroopas läbi rääkima Rail Balticu ehituse peatamise osas. Ma saan väga hästi sellest aru, mida toob kaasa ehituse peatamine, seal on omad kulud. Aga olukorras, kus me räägime kogu aeg, et Euroopas on sõda, meil on lisavahendeid vaja, siis juba mõnda aega tagasi oleks pidanud Euroopa Liidu juhid istuma maha ja vaatama üle, kas meil on võimalik panna Rail Balticu ehitus seisma näiteks viieks kuni seitsmeks aastaks. Ainuüksi Eesti kulu aastas on suurusjärk 300+ miljonit Rail Balticu ehitusele. Jah, loomulikult, kui see otsus teha, siis mõnda aega tuleb maksta konserveerimiskulusid ja nii edasi kulusid. On arusaadav. Aga olukorras, kus me võime olla varsti kistud sõtta, on oluline teha neid investeeringuid ja kulutusi, ka meie kaitsevõimekusse, mida vaja on, selle asemel, et ehitada üht raudteed, mille valmimine on üldse väga suure küsimärgi all. Meil on maadki veel omandamata ja alles oli uudis, et lätlased pole veel ka leidnud seda rahaauku, millest seda kallinemist katta. 

Või siis seesama maksuüür. Jälle räägitakse, et ettepanekuid pole, opositsiooni ainult kurdab. 500 miljonit! 500 miljonit ühe maksuküüru kaotamise pärast, mis sisuliselt on üks lubadus, millest hoitakse kramplikult kinni, mida ei pea mitte kuidagi täna tegema ja kus oleks võimalik saada leevendust meie riigieelarve olukorrale. Või siis pangamaks, millest on täna siin saalis ka mitmeid kordi juttu olnud. See ettepanek, mida siin on kordi tehtud, ei ole kuidagi olnud kantud sellest, et keegi ei kannata ettevõtjaid või pangandussektorit. Aga erakorraliselt euribori protsendi suurenemisest tulnud pankade kasumid on tulnud kõik meie endi, meie endi maksumaksjate, laenajate taskust. Ja igati aus oleks olnud läbi rääkida ja otsida sektoriga võimalusi, kuidas sellest osa ka tuua tagasi riigieelarvesse. 

Aga lõpetuseks kutsun üles kõiki valijaid, kes lähevad, kes käivad, kes lähevad lähipäevadel europarlamendi valimistel valima, siis mõelge läbi, mis juhtus eelmistel valimistel, kuidas peaminister teatas pärast valimisi, et ta ei saanud ausalt rääkida, sellepärast et te poleks valinud seda tema erakonda või teda. Siis ei ole põhjust arvata, et nüüd kuidagi teistmoodi läheb. Kui te valite nendesamade erakondade esindajad Euroopa Parlamenti, siis juhtub täpselt sama asi, mis juhtus eelmine kord. Täna nad kõik naeratavad, ei taha rääkida nendest asjadest, mis siseriiklikult on suured probleemid, aga osutudes valituks Brüsselisse esindama Eestit, tegelikult hakatakse ajama kellegi teise asja. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Armas Eesti rahvas! Koalitsioon on asunud seadust rikkudes läbi suruma automaksu eelnõu. See on osa valelikust poliitikast. Enne valimisi ei kõnelnud mitte ükski tänastest võimuparteidest automaksu kehtestamisest. Eesti 200 ütles oma programmis otsesõnu, et automaksu me ei kehtesta. See oli vale! Sotsiaaldemokraadid kõnelesid sellest, et mootorsõidukite, liikumisvahendite puhul ainult elektritõukeratastel alandatakse maksu. Reformierakond ütles enne valimisi peaministri suu läbi: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Kolmekordne vale! Ja valetatud on inimestele ka sellega, kui algne eelnõu esitati, et seda võetakse arvesse, ühiskonna arvamust selle maksu üle. 80 000 inimest vabanemisjärgse suurima petitsiooniga parlamendi poole pöördus Riigikogu poole, et seda maksu ei kehtestata. Nendel inimestel ei ole täna häält. Vastupidi, seda seaduseelnõu on tehtud veel räigemaks. Juurde on lisatud maksuredel, et näha ette auto registreerimismaksu tõus aastate lõikes automaatselt. Juurde on täiendavalt lisatud ka riigisisestelt tehingutelt registreerimismaksu kehtestamine. Järgmisel aastal loodab valitsus koguda kokku veerand miljardit eurot automaksu, ajal, kui tegelikkuses inimesed maksavad juba aastas üle poole miljardi euro mootorkütuseaktsiisi.

Sõnum siit saalist üle Eesti on mul üks ja selge: ärge jääge koju! Võimuparteid teevad seda, sest neil on see võim. Aga teil on nendel päevadel, mil toimuvad valimised, hääl. Andke see hääl nende parteide vastu, kes praegu siin seda automaksu läbi suruvad. Ja minu üleskutse on toetada Isamaad. Isamaa seisab tingimusteta, kõigi õiguslike ja poliitiliste vahenditega, mis meie käsutuses on, automaksu vastu. Automaks on vale sisuliselt, sellepärast et see tõstab inflatsiooni, see piirab inimeste õigust omandile, see piirab inimeste liikumisvabadust ja halvendab ettevõtlust. Lisaks on see seaduseprojekt ka põhiseadusevastane, sest kehtestab tagasiulatuvalt maksud omandile.

Automaksu puhul tuuakse põhjuseks, et soovitakse rohepöördepoliitikat jõustada, selleks et inimesed panna majanduslikel põhjustel sundvaliku ette ja nad loobuksid auto kasutamisest. Inimesed on asetatud sundvalikusse ja lastega pered, eakad inimesed, maainimesed põhjendavad ja paluvad ja ütlevad, et neil on just nimelt vaja autot liikumiseks ja enda elulaadi säilitamiseks. Minu küsimus on siit saalist: kes on see kubjas, kelle ees need inimesed peavad vabandama ja aru andma, miks nad vajavad autot kui liikumisvahendit? Koalitsioon on võtnud endale selle kupja rolli ja ilma igasuguse mandaadita rahva valimistel soovib automaksu jõustada.

Meile öeldakse, et see automaks on vajalik riigi eelarvepositsiooni realiseerimiseks. Mis on tegelikkus? Tegelikkus on see, et see on ette nähtud selle raha kate Reformierakonna kalleima valimislubaduse, Reformierakonna maksuküüru jõustamiseks, mille maksumus on üle poole miljardi euro. Isamaa on teinud ratsionaalse ja vastutustundliku ettepaneku. Lükake edasi see kallis ja riigi rahalistele võimalustele üle jõu käiv projekt ja loobuge nendest maksutõusudest, et mitte halvendada inimeste toimetulekut, meie majanduse väljavaateid ja suurendada inflatsiooni. Seni koalitsioon põikpäiselt ei ole seda ettepanekut vastu võtnud, olgugi et rahanduseksperdid Kaspar Oja Eesti Pangast, meile esinenud hiljuti professor Urmas Varblane on objektiivse ekspertiisi alusel öelnud, et see on irratsionaalne poliitiline samm.

Tänased uudised andsid meile informatsiooni nii-öelda negatiivsest lisaeelarvest. Valitsusel on kaks põhimõttelist valikut: kas võtta eelarveprobleemide lahendamiseks raha kodanikelt, mida praegu sisaldab ennast seesama automaks, või vähendada valitsemiskulusid. Valitsus on selgelt valinud esimese tee. Ja mul oli täiesti arusaamatu rahanduskomisjoni esinaise jutt mingitest miljonäridest, kes automaksu puhul võiksid lihtsalt kaaluda oma mingite muude autode hankimist, kui kõneleti lastega perede probleemist seoses liikuvusega. Kogu sisuline eelarvekärbe, mida valitsus suure kisa ja propagandaga on suutnud teha, on mitte 200 miljonit eurot, nagu algselt inimestele öeldi, vaid 57 miljonit eurot. Laias plaanis võib kvalifitseerida kui tegevuskulude ja toetuste vähendamist. Lati alt on läbi joostud. Ja Isamaa esitab kindlasti sellele ebakvaliteetsele ja käpardlikule negatiivse lisaeelarve eelnõule oma – ma hoiatan – alternatiivse eelarvepaketi. Sest mida teeb valitsus? Valitsus teeb seda, et lükkab investeeringuid edasi järgmisse aastasse, olukorras, kus see suurendab veelgi järgmise aasta eelarve miinust. Sellel ajal võtab välja suures mahus erakorralisi dividende.

Võtame kokku. Sellele seadusele tuleb vastu seista. Sellel seadusel ei ole demokraatlikku mandaati valimistel ja see on kehv seadus ja ükskõik milline, olgu ta kliimaeesmärkide või mingite muude eesmärkide retoorika ei tee seda seadust legitiimsemaks. Isamaa hääletab kõikidele nendele initsiatiividele automaksu kehtestamiseks vastu ja me kutsume üles Eesti inimesi nendel päevadel minema valima, mitte jääma koju, ja mitte toetama valimistel võimuparteisid, kes ei kuula inimesi. Isamaa annab teile hääle protestida selle vastu, mis siin nendel tundidel saalis, rikkudes ka parlamendi enda protseduure, aset leiab. Ja kui neil peaks see ka läbi minema, siis tuleb aeg ja Isamaa tuleb võimule ja tühistab selle maksu. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Kas hea kolleeg võimaldab mul rääkida kaheksa minutit?

Otse loomulikult. Kaheksa minutit.

Ma tänan. On aasta 2022, kuupäev võib olla kuskil 18. mai. Varahommik. Varajane, nagu ma olen, tõusen üles ja hakkan jälgima "Terevisiooni" uudiseid. Ja seal on hästi põnev lugu sellest, tutvustatakse Eesti Ekspressi, kus Owe Petersell räägib, et oi kui vahva artikkel on ilmunud,  Klaus Schwab ütleb, et kui sul midagi ei ole, siis oled sa kõige õnnelikum. Edasi järgneb intervjuu kohale tulnud inimestega, väga entuasistlikult räägitakse sellest, et tulevik saab olema selline, et autosid ei ole sul enam. Sa kasutad rendiautosid – mõtle, kui vähe sa pead remontima, sest suurem osa ajast su auto seisab. Eraomandi kinnisvara näol sul ei ole, sellepärast et sul ei ole seda elamispinda kogu aeg vaja, sest siis, kui sa tööle lähed, siis võib vahepeal tulla mingisugune grupp seltsimehi, kes tulevad ja peavad seal oma koosoleku maja maha. Ja selle artikli pealkiri ongi "Kui sul midagi ei ole, siis oled sa kõige õnnelikum". Ehk siis uuskommunismi tekkimine. 

Aga see tekkimine ei ole sündinud mitte täna selle automaksu eelnõuga, see algas juba kunagi varem peale, alates sellest, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Mismoodi? Tasapisi hakkasid maapiirkondadest ära kaduma esmatarbeasutused, kauplused hakkasid üksteise järel kinni minema, apteegid kadusid ära, koolivõrku hakati kokku tõmbama, täpselt nagu praegu käib. Ja nii edasi ja nii edasi. Põllumajandus, välisfirmade esindajad hakkasid kokku ostma põllu- ja metsamaad, et jätta eestlane, kellel raha on vähe, ilma kõigest, millest ta seni on elada suutnud. 

Ja nüüd on siis jõutud selle uuskommunismi ehitamise lõpusirgele. Valitsus, kes koosneb Eesti Reformierakonnast, sotsiaaldemokraatidest ja Eesti 200-st, on asunud ellu viima globalistide käske, kurnates Eesti rahva üle kõiksugu maksudega – käibemaksud, tulumaksud, suhkrumaksud. Nüüd automaks, tulevikus tuleb kinnisvaramaks. Ma ei usu, et on selliseid inimesi väga palju, kes suudavad seda kõike taluda. Ehk eraomand võetakse lihtsalt maksude näol ära. 

Miks nad seda teevad? Aga sellepärast, et nende eestvedajad, nagu Kaja Kallas on oma hinge maha müünud globalistidele. Ja selle kinnituseks on ka tema viimane visiit Bilderbergi grupi kohtumisele, keda loetakse mõjuorganisatsiooniks, kus valitud isikud otsustavad nii-öelda maakera edasise käigu üle. Sinna ei lasta ligi ajakirjanikke, ühtegi otsust ei protokollita, kokkulepped on ainult suusõnalised. Ja sellelt koosolekult naasis tagasi Kaja Kallas. Tahaks teada, milliste ülesannetega. Selge see, et Eesti on praegu katseriik selles, kui palju on võimalik, et inimesed taluvad neile õlgadele asetatud koormat, enne kui nad päris maha langevad või viskavad koorma maha. 

Aga ma arvan, et seda koorma mahaviskamist peaks praegu hakkama mõtlema. Enne tänast istungit ma saatsin välja inimestele küsimuse: täna on automaksu eelnõu teine lugemine, rahvas, mida me teeme? Hästi palju kommentaare oli, aga valdav enamus ütles: mitte midagi ei tee, müün auto maha, kolin Eestist ära. Ainult mõni üksik ütles: võtame hangud ja tuleme siia. 

Täna toimus siin maja ees kaks meeleavaldust automaksuvastasuse osas. Seal oli käputäis inimesi. Aga ma mäletan neid hetki COVID-i ajast, kus see plats oli täis ja julgestuspolitsei seisis ümber ja vaatas, et ise naha peale ei saa, sest rahvas oli tige selle peale, mida valitsus tegi. Hea eestlane, kus on teie tahtmine olla oma riigis peremees? Sest teie olete peremehed? Korra ma nägin ilminguid, kui toimus automaksu vastane streik. Ma ei tea, paljud streikisid, aga Tallinna linn oli umbes. Või teine juhtum: õpetajate streik, kus minu taga seisev – mitte härra Kivimägi – streigikorraldaja helistas Kaja Kallasele ja ütles: "Me tahame sinuga kokku saada." Ja Kaja Kallas ütleb: "Kui palju teid on?" See on tegelikult sõnum: ainult koos suure massiga, rahva enamuse tahtega suudame me selle kurnava kulakliku valitsuse siit minema ajada. 

Praegu käivad valimised. Ma ei kutsu enda poolt hääletama, kuna ma olen mõnede silmis äärmiselt ebapopulaarne. Aga palun andke hääl vaid nendele, kes ei kehtesta teile praegu makse, mis tapavad teid ja teevad teie laste elu siin Eestis võimatuks. Ei Reformierakonna sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 kandidaatidele! Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna siis me oleme jõudnud järgmisesse etappi. Aasta tagasi siinsamas saalis tekkisid maksud nagu seened peale vihma: küll käibemaksu tõus 10%-line, küll tulumaksutõus 10%-line ja samas ka lastelt raha äravõtmine. See kevad ei ole palju erinev võrreldes aastatagusega. Kõigepealt võtame pensionäridelt raha ära, järgmisel aastal lausa 17 miljonit, sellega, et järgmisest aastast enam pensionidel ei ole tulumaksuvabastust keskmiselt pensionilt. Ja 2028. aastal see summa on juba 76 miljonit. Ma mõtlen, et kuidas sotsiaaldemokraadid küll sellega nõus on. 

Me võtame ära inimestelt vabastuse kodualuse maamaksu näol. Isamaa, kes selle 2013 üleriigiliselt tegi. Nüüd on sotsiaaldemokraatide poolt tehtud ettepanek, et 2026. aastal tuleb kõigil maksta ka oma kodualuse maa eest. On võimalik tõsta omavalitsustel iga aasta 10–100% maamaksu, sealjuures alla 10% ei tohi seda teha. Ka hindamised, maa hindamised on viinud maa hinna üle kaheksa korra kõrgemaks. Me teeme magusa joogi maksu, millest keegi aru ei saa, millel majanduslikku mõtet suurt ei ole. Räägitakse, et see on tervise poole pealt, aga samas saame aru, et ametnike ja kontrolli pool maksab umbes sama palju, kui selle maksuga kokku korjatakse. 

Me jõuame automaksule ehk mootorsõidukimaksule. Me kõik saame aru, et need kümned ja kümned miljonid, mida me oleme riigi poolt ühistranspordile pannud, ei anna seda tulemit, et inimesed saaksid õigel ajal õigesse kohta. Maal elaval inimesel ei ole võimalust ilma autota hakkama saada, kui tal lapsed käivad koolis või lasteaias. Me oleme viimase aastaga tänase valitsuse näol riigivõlga suurenenud 50%: 4,6 miljardilt 6,9 miljardile. Kui keegi küsib miks, siis on ju väga selge. Põhjuseid on kaks. 

Üks on see, et Reformierakonna esimees peaministrina on teinud kolm suurt rumalat otsust. Üks on see ammu tuntud kolmanda kõrgepingeliini avamine Eesti ja Läti vahel. Teine on see, et LNG terminali ei lastud Eestisse teha, mis viis inimeste taskutest ära ja ettevõtete taskust 1,7 miljardit. Ja kolmas see, et raudteevagunid lasti kiirkorras maha müüa, mis teeniksid täna meil iga päev 100 000 eurot. 200 miljonit läinud, kokku 2 miljardit läinud. 

Ja siis tuleb suur ja huvitav uudis. Me tahame inimesi aidata. Anname kõrgepalgalistele tulumaksuvabastuse väiksemate sissetulekutega inimeste arvelt. Ja see pidi olema kõige olulisem tegevus, mis viib riigieelarve taskust ära pool miljardit eurot. Mina ei saa aru, kuidas on võimalik teha selliseid otsuseid koalitsioonis, kus koalitsioon on öelnud, et ei ole ei automaksu, valimistel seda mitte keegi ei lubanud. Eesti 200 lausa rõhutas, et mitte mingisugust automaksu ei tule. Aga noh, eks olulisem on Eesti 200 juhil Gruusias minna tribüünile ja endale reklaami teha, selle asemel et vaadata, kuidas Eesti majandust üleval hoida. 

Palun kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

Täna on Eesti riik Euroopas ainukene, kes on kaks aastat ja kvartal juurde majanduslanguses. Viimases kvartalis ei olnud mitte ühtegi Euroopa riiki peale Eesti, kes oleks majanduslanguses. Selle analüüsi juures peaks iga inimene aru saama, et maksude tõusuga majanduse tõusu ei tekita, vaid vastupidi, majandus veelgi langeb ja inimeste vaesus suureneb. 

Ei ole sellel sajandil olnud varem sellist juhust, et toidukauplustes, sõltumata sellest, et käibemaks on 10% tõusnud, käibed langevad. See näitab seda, et inimestel ei ole enam ostujõudu isegi toidupoes. Inimestel on kadunud julgus investeerida. Ettevõtjad on jätnud kõik investeeringud tulevikku, sest ühelt poolt ei ole teadmist, mis maksud veel võivad tulla. Me kuuleme siin kuluaarides, kuidas pensionäridelt võiks indekseerimise pensionidelt ära võtta, kuidas tuleb kaitsekuludele eraldi maks teha, veel mingi maks. Kui seda kõike arvutada, siis me teame, et järgmine aasta maksavad inimesed makse aastas üle 2000 euro rohkem kui aasta tagasi. See tulumaksuvabastus ka kõrgepalgalistele toob sisse alla 1000 euro. Ehk tegelikkuses võetakse kõigilt raha ära, aga kõige rohkem võetakse ju raha ära vaesematelt, väiksema sissetulekuga inimestelt, kes niigi on raskes olukorras: lastega pered, pensionärid. Kõigepealt lastemaksu vähendamine, pensionidelt raha äravõtmine. Ma usun, et ajalukku läheb see valitsus kindlasti sellega, et ei ole teist sellist valitsust olnud, kes ühe lubaduse pärast tekitab Eesti majandusele pikaajalise languse, inimeste vaesuse ja pankrotilaine.  

Kas te teate seda, et eelmine aasta oli üksikisikute pankrottide laine palju kõrgem kui tavaliselt? Pea 900 inimest kuulutati kohtu kaudu pankrotti. Aga see on alles algus, sest 2023 oli see. Täna on 2024 ja paljud sellised protsessid on alles kohtus. 

Head koalitsioonipoliitikud, võtke mõistus pähe ja kutsuge see eelnõu tagasi! Head valijad, valides Reformierakonna, sotsiaaldemokraadid või Eesti 200, saate maksud, valides Isamaa, jääte nendest maksutõusudest ilma. Nii et minge valima ja valige Isamaa!

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Toredad kolleegid! Eks ma kuulasin neid kõnesid ja mõtlesin, et ega sisuliselt mul ju kõnelda ei ole mõtet, sellepärast et esiteks on kõik oluline juba esile toodud ja teiseks, nagu me väga hästi teame sellest, mida opositsioonisaadikud siin räägivad või ei räägi, niikuinii ei sõltu mitte midagi. Viimase aastaga me oleme näinud ühemõtteliselt, kuidas koalitsioon rullib kõik oma plaanid siit läbi, on lämmatanud ära kõik obstruktsiooni tegemise võimalused viimatise sammuna, sidudes kokku kodu- ja töökorra seaduse vastaselt meie muudatusettepanekud. Nii et ega tegelikult opositsioon ei saa teha enamat, kui näidata, et me püüame vähemalt siin midagi mõjutada, aga reaalsus on selline, nagu ma kirjeldasin. 

On väidetud, et valimiste-eelselt mitte ükski koalitsioonierakond ei öelnud, et nad kavatsevad automaksu kehtestada. Vastus: ei huvita. On osutatud, et valimiste-eelselt peaminister isiklikult ütles, et maksud ei tõuse. Vastus: ei huvita. On osutatud, et eelnõu menetlus siinsamas Riigikogus on olnud ilmselgelt vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Vastus: ei huvita. On osutatud, et 80 000 kodanikku on allkirjastanud petitsiooni, millega on palunud mitte seda maksu kehtestada. Vastus: ei huvita. On osutatud, et eelnõu põhjendamine selle läbinisti valeliku rohepöörde retoorikaga ei ole vastuvõetav ning et pole ühtegi arvutust, millest nähtuks mingisuguselgi tasemel ratsionaalne järeldus, et selle maksu kehtestamisest on midagi reaalselt kasu planeedi klimaatilise tuleviku parandamiseks. Vastus: ei huvita. On osutatud, et sisuliselt Eestis juba on automaks mootorikütuse aktsiisi näol ja see ei ole mitte väike. Vastus: ei huvita. On osutatud, et maainimestele automaksu kehtestamine on täiesti mõistusevastane, eriti kui seda põhjendatakse jutuga, et kasutagem kõik rohkem ühistransporti, kuna maal lihtsalt ei ole ühistranspordivõimalusi suuremas osas Eestis. Vastus: ei huvita. On osutatud, et lasterikaste perede karistamine suurema automaksuga selle eest, et nendel on paratamatult tarvis suuremaid ja raskemaid autosid, on ebaõiglane. Vastus: ei huvita. On toodud esile, et on palju mõistlikumaid vahendeid riigieelarve defitsiidi kahandamiseks, näiteks lõpetades ära üdini ebamõistliku, Eesti rahva parimate huvidega vastuolus Rail Balticu ehitamise. Vastus: ei huvita. Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Me saame väga hästi aru, mis on see agenda, mille osaks on muu hulgas selle mootorsõidukimaksu kehtestamine. See on see agenda, mille kohta öeldakse you will own nothing and you will be happy ehk te ei oma mitte midagi ja te olete õnnelikud. Samuti on osaks sellest agendast kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine ehk meie endi kodude maksustamine, kodude maksustamine, olgugi et me peaksime justkui olema peremehed ja see peaks olema meie eraomand ja kodu peaks justkui olema püha. Ei, agenda näeb ette, et kõikidel meil on tarvis omada vähem eraomandit ja nüüd hakatakse meid kõiki nügima selles suunas, et me samm-sammult loobuksime üha suuremast osast oma omandist ja hakkaksime rentnikeks, kasutajateks. Samamoodi nagu vaktsiinidiktatuuri jõustades meid nügiti loobuma oma põhiseaduslikust õigusest otsustada ise selle üle, mida lasta või mitte lasta oma kehasse süstida. 

Me teame, et meil parlamendis ei ole piisavalt jõudu, et seda projekti peatada, opositsiooni näol. Aga mida me võime täiesti ühemõtteliselt konservatiividena ütelda, on see, et esimesel võimalusel me tühistame selle seaduse, kui see parlamendist läbi surutakse, just nagu me tühistame ka kodualuse maa maksustamise, abielu rüvetamise ja paljud muud sigadused, mille koalitsioon on juba toime pannud ja kavatseb veel toime panna. Aitäh!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev. (Saalist räägitakse midagi.) Jah, seda tava on rakendatud, et fraktsiooni nimel on võetud. Siis palun, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Jah, aitäh, hea istungi juhataja! Ma siis luban, et ma ei võta aega juurde ja piirdun viie minutiga. Kuna ma tõepoolest juba ükskord siin kõnega esinesin Riigikogu liikmena, siis ma lihtsalt tahaks fraktsiooni poolt lisada veel mõned numbrid, mis kindlasti panevad inimesi mõtlema. Kui hiljuti viidi läbi küsitlus, küsiti Eesti inimeste käest, kuidas te suhtute automaksu kehtestamisse Eestis, siis 76%, rohkem kui kolm neljandikku vastasid, et nad ei toeta või pigem ei toeta. Ja siis ainult 19% vastasid, et pigem toetan või ei toeta. Ehk me oleme olukorras, kus seda seaduseelnõu ei toeta, nagu ma ütlesin, rohkem kui kolm neljandikku Eesti inimestest, vaatamata sellele see on meil siin teisel lugemisel. Me mäletame, et petitsioon automaksu vastu korjas rohkem kui 70 000 allkirja internetis ja siis oli edastatud Riigikokku. Päeva lõpus see kuskile kaugemale kui komisjoni ei jõudnud, vaatamata sellele, et tegu oli rekordarvuga allkirjadest, mis olid üldse kunagi Riigikogu menetlusse antud.

Ja kui vaadata, kes on need inimesed, keda nad toetavad poliitiliselt, kes hääletavad kas automaksu poolt või vastu, siis me näeme, et tegelikult on ainult üks erakond, kelle toetajad, valijad automaksu toetavad. Ja see on Reformierakond. Me opositsioonist ei räägigi, siin on üle 90% kõigil kolmel erakonnal nende valijatest, kes on automaksule kategooriliselt vastu. Aga kui me vaatame näiteks koalitsioonierakondade otsa, siis nende valijad tegelikult seda automaksu ka ei toeta. Vaatame, et siin kevade hakul läbi viidud küsitlus näitab, et sotsiaaldemokraatide valijatest ainult 60% … Ainult 40% toetavad ja 60% ei toeta automaksu ehk enamus valijatest ei toeta. Eesti 200 – 54% valijatest ei toeta automaksu kehtestamist. Nii et mul on siin suur palve sotsidele, Eesti 200-le, et ikka mõelge selle peale, teie valijad seda heaks ei kiida. Teie valijad on automaksu kehtestamise vastu.

Kui Reformierakonnaga on meil kõik selge, et nemad vaatavad oma valijatele otsa, vaatavad, et nende valijad iseenesest ei olegi väga vastu sellele, et automaks kehtestada, siis no olgu nii. Kui nad ei mõtle selle peale, et 76% Eesti elanikkonnast seda eelnõu ei toeta, siis see on Reformierakonna stiil, siin ei ole midagi teha. Aga sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 saadikud, mõelge selle peale! Teie enda valijad on selle eelnõu vastu. Miks te siis seda kehtestada tahate? Kui see number, 76% Eesti elanikkonnast teile midagi ei ütle, siis mõelge kas või poliitiliselt, pragmaatiliselt: teie enda valijad seda eelnõu ei toeta. Nii et mõelge selle peale ja hääletage ikka automaksu kehtestamise vastu, nagu seda kindlasti teeb opositsioon. Ja ma arvan, et see on ainuõige võimalus. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd, head kolleegid, saame asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Jaak Valge, Varro Vooglaid, Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kasutan nüüd seda võimalust, et ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ma võtan ka kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg kümme minutit. 

V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Jaak Valge, Varro Vooglaid, Rain Epler, Martin Helme, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 15, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Rain Epler, Martin Helme, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Ants Frosch. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan ka 10 minutit vaheaega enne hääletust. 

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajad on Rain Epler, Martin Helme, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk ja Ants Frosch. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 15 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 3, mille esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Rain Epler, Martin Helme, Henn Põlluaas, Rene Kokk. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Seal küll oli üks protseduuriline küsimus ka üleval, ega te ei tahaks äkki seda enne võtta.

Ma kuulan teie ettepaneku ära ja siis võtan selle protseduurilise, enne kui te soovite vaheaja välja kuulutada.

Jaa, aitäh! Ma soovin tõepoolest selle muudatusettepaneku hääletamist ja soovin ka kümme minutit vaheaega enne hääletamist.

Jah ja enne, kui kuulutan vaheaja välja, Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja, ma olen nüüd täiesti segaduses. Ma olen sattunud mingisse trollibussi oma muudatusettepanekutega. Mina esitasin ise ja nüüd tuleb välja, et ma olen esitanud kas 30 inimesega grupiviisilise muudatusettepaneku, milles minu kaasautorlus on vägagi tinglik. Ma ei saa aru, mis see kaasautorlus on. Aga ma tahaksin teilt küsida. Muudatusettepanekut on võimalik ka tagasi võtta muudatusettepaneku esitajal. Kes sellise pundarmuudatusettepaneku puhul siis on, kas peab olema, et kui näiteks mina tahaksin oma muudatusettepanekut praegu enne hääletust tagasi võtta, et sellisel juhul, kas ma saan võtta ainult seda mosaiigi ühte elementi tagasi või ma saan ka supermuudatusettepaneku tagasi võtta ja milline häälteenamus siis vajalik on? Palun andke väga selgelt konkreetne viide kodukorra seadusele, kuidas see küsimus lahendada.

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul, kui me räägime sellest muudatusettepanekust, mille juhtivkomisjon on saatnud saali, siis see on võimalik tagasi võtta, kui üle poole nendest, antud juhul algatajatest on sellega päri. Siis on võimalik see tagasi võtta. Muul võimalusel mitte. Me räägime sellest, mis on saali saadetud. See, mis te esitasite varem, teil oli võimalus enne komisjonis see rahulikult enda nimel tagasi võtta, mitte keegi ei saanud keelata. Teil oli võimalik niikaua, kui juhtivkomisjon polnud neid liitnud, oli teil võimalus oma ebasobiv muudatusettepanek tagasi võtta. Head kolleegid, veel kord, ma võtan kaks protseduurilist küsimust ja siis kuulutan välja vaheaja, mis oli EKRE fraktsiooni soov. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav istungi juhataja! See asi läheb palju segasemaks. Esiteks … Ja see on vajalik hilisemateks õigusmenetlusteks tuvastada. Esiteks on minu küsimus selles, et minu teada muudatusettepanekuid saab esitaja võtta tagasi iga aeg. Nüüd tuleb välja, te ütlete, et enne komisjoni hääletust. Ma paluks viidet kodukorra seadusele, kus on öeldud, et muudatusettepaneku esitaja saab üksnes enne teise lugemise menetlemist muudatusettepaneku tagasi võtta. Seda esiteks. Nüüd teiseks, te ütlete, et muudatusettepaneku esitajal minu tõlgenduse järgi on õigus muudatusettepanekut esitada ja nagu te ise viitasite, ka muudatusettepanek tagasi võtta. Nüüd te ütlete, et mina olen oma muudatusettepaneku esitanud, aga teie tõlgenduse järgi ma saan seda ainult, kui see terve trollibussitäis inimesi enamuses on nõus, saan oma muudatusettepaneku tagasi võtta. Ehk tegelikult selles õiguses parlamendiliikmel muudatusettepanekut esitada muudatusettepaneku tagasivõtmatus on mulle tekkinud, sest see eeldab suure grupi inimeste, kellega mul ei ole mitte mingit pistmist selles loogikas oma initsiatiivi puhul, nõusolekut. Paluks viidet kodukorra seadusele, kust selline kollektiviseerimine või kolhoseerimine muudatusettepanekul tuleneb. Paluks saalis kord ka tagada.

Hea kolleeg! Mitte keegi ei ole ära võtnud teie õigust teie enda poolt algselt esitatud muudatusettepanekut tagasi võtta. Kui teie esitasite oma nimel, te oleks võinud ka enne seda istungit võtta oma muudatusettepaneku tagasi, siis oleks üks nimi siin vähem olnud. Kui ma räägin sellest muudatusettepanekust number kolm, millisena ta on saabunud saali, siis siin tõepoolest selle muudatusettepaneku tagasivõtmiseks on vajalik, nii nagu üldine norm on, üle poole muudatusettepaneku esitajatest peaksid olema selle poolt, siis on see muudatusettepanek tagasi võetud. Head kolleegid, miks me oleme … Ma arvan, et rahanduskomisjon on käitunud väga suuremeelselt, sellepärast et tõenäosus, et see muudatusettepanek võiks läbi minna, on palju suurem, kui on kaasatud rohkem samamoodi mõtlevaid inimesi. Siis see tõenäosus on palju suurem, on ju. Komisjon on hästi suuremeelne olnud. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, hea kolleeg härra Kivimägi! Minule tundub, et see, mis te puldist praegu räägite, seadusega kooskõlas küll ei ole. Nimelt meie kodu- ja töökord § 95 lõige 1 ütleb, et eelnõu algatajal või esitajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta. See, et te väidate, et oleks pidanud enne istungit tegema, ei päde. Seadus ütleb konkreetselt ära, et kui härra Reinsalu tahab seda muudatusettepanekut tagasi võtta, siis ta võib selle praegu tagasi võtta. Ei ole nõutav mingisugune kogus, et seal peavad kõik või pooled. Komisjoni väärtegevus, mida nad on nende asjade liitmisel teinud, annab praegu nii-öelda tagasilöögi selles. Te ei saa rikkuda seadust. Kui Reinsalu tahab maha võtta seda, siis on tal igal ajal õigus teha seda.

Hea kolleeg, ma ei ole seda eitanudki, temal on õigus oma muudatusettepanekud tagasi võtta. Ja teine, palun lugege protokollist, hea kolleeg, te rääkisite eelnõu tagasivõtmisest, antud juhul me räägime muudatusettepanekutest. EKRE fraktsiooni palvel vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, EKRA fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me hääletame muudatusettepaneku ja seejärel võtan protseduurilise küsimuse. Head kolleegid, meil oli vaheaeg, mis eelnes vahetult sellele, et toimub hääletus. Siis ei ole enam võimalik esitada protseduurilisi küsimusi. Head kolleegid, tuleb veel neid muudatusettepanekuid, kus te saate oma soove väljendada. Me oleme hääletuse välja kuulutanud, me oleme dokumendid ette valmistanud ja tõepoolest, me seda mõnevõrra ka arutaasime. Ma leian, et antud juhul ei ole võimalik enam neid muudatusettepanekuid tagasi võtta, kuivõrd komisjon on need dokumendid ette valmistanud. Vastasel korral on saalis meil võimatu hakata neid menetlema. Jääb arusaamatuks … (Hääled saalis.) Jah, aga antud juhul, ma kordan veel kord, see muudatusettepanek on kokku seotud. Kui see soov teil oleks olnud, oleks võinud esitada ka peale seda, kui rahanduskomisjon on seda teinud. (Protestihääled saalist.) Rahanduskomisjoni otsus tehti ju, te olite rahanduskomisjonis, seal seoti kokku. Ja ka dokumendid, head kolleegid, olid teile tehtud kättesaadavaks, ma arvan, kaks ööpäeva enne seda.  

Head kolleegid, panen hääletusele … Me jõuame selle juurde tagasi: panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Rain Epler, Martin Helme, Henn Põlluaas ja Rene Kokk. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 11, vastu 52, erapooletuid 0, muudatusettepanek nr 3 ei leidnud toetust.  

Muudatusettepanek nr 4, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan enne hääletamist kümme minutit vaheaega. 

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ja panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Katkestan hääletuse. (Saalis räägitakse.) Ma loodan, et sa tahtsid toetada. (Saalis räägitakse.) Helir, sinu limiit on täis. 

Head kolleegid, väga vabandan tehnilise tõrke pärast. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Katkestan hääletuse. Juhataja vaheaeg kümme minutit. Proovime selle ajaga, kas õnnestub pult korda saada. Ja kui pulti ei õnnestu korda saada, siis kaalume teisi võimalusi.

V a h e a e g

Head kolleegid! Juhataja poolt võetud vaheaeg on lõppenud. Tänan tehnilist personali. Helir-Valdor Seeder oli esimene Riigikogu liige, kes sai uue puldi endale. Palju õnne selle eest! Loodame, et see pult teil kenasti töötab.

Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku number neli, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Poolt 51, vastu 12, erapooletuid 0. Muudatusettepanek number neli leidis toetust.

Võtan nüüd enne järgmist hääletust protseduurilise küsimuse. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja, ma tahaksin tungivalt protesteerida selle puhul, mis puudutas esiteks seda, et te ei võimaldanud mul kolmandas muudatusettepanekus võtta seda tagasi. Nii nagu te viitasite … Te andsite tegelikult kaks vastandlikku tõlgendust. Enne ühte vaheaega te ütlesite, et muudatusettepanekut on võimalik tagasi võtta, kui seda toetab algatajate esindajate enamus, või siis muudatusettepanekut selles osas, osaline tagasivõtmine, mida see iganes tähendab, mida see konkreetne inimene on esitanud. Ja ma oleksin soovinud muudatusettepaneku number kolm, mille ma esitasin, tagasi võtta. Aga nüüd hiljem te asusite seisukohale, et muudatusettepanekuid ei saaks üldse tagasi võtta. Ma paluks nüüd teilt selgitust, mis on juhataja tõlgendus kehtivast kodukorra seadusest.

Aitäh, hea kolleeg! Juhataja tõlgendus on sarnane, et muudatusettepaneku esitaja poolt arvestamata jäänud muudatusettepanekut on õigus muudatusettepaneku algatajal juhtivkomisjonis tagasi võtta suuliselt. Peale seda on võimalik ka muudatusettepanekut tagasi võtta, aga tehes seda kirjalikult, allkirjastatult, ja seda saab teha kuni hääletuse juurde asumiseni. Ja me oleme seisukohal, et hääletamine algas esimese muudatusettepaneku hääletamisega. Selleks hetkeks ei olnud laekunud ei juhatajale ega ka istungiosakonnale mitte ühegi muudatusettepaneku esitaja poolt kirjalikku taotlust muudatusettepaneku tagasi võtmiseks ja seetõttu enam ei ole tõepoolest istungisaalis võimalik neid muudatusettepanekuid tagasi võtta. Te saate ise aru, milline anarhia sellest järgneb, kui võimaldada ka istungi käigus võtta muudatusettepanekud tagasi. See muudab äärmiselt ebatõhusaks Riigikogu istungi töö ja see kindlasti ei teeni seda eesmärki, milleks Riigikogu on ellu kutsutud. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma püüan oma küsimuse väga täpselt sõnastada. Mul on küsimus, mis kombel ja millise muudatusettepaneku ma saan tagasi võtta. Siin on muudatusettepanekud kokku seotud. Nii on erinevatest ettepanekutest tekitatud 19 seotud muudatusettepanekut, mis ei ole ei komisjoni algatatud muudatusettepanekud ega ei ole ka ühegi Riigikogu liikme ega fraktsiooni algatatud muudatusettepanekud ega esitatud muudatusettepanekud, vaid on seotud muudatusettepanekud. Kui ma nüüd tahan oma esitatud muudatusettepaneku tagasi võtta, mis on üks osa seotud muudatusettepanekust, siis kas ma pean tagasi võtma terve seotud muudatusettepaneku – ja sel juhul justkui peaks olema üle poole esitajatest, kuigi keegi ei ole selle muudatusettepaneku esitaja, mis on kokku seotud – või ma saan tagasi võtta ainult ikkagi konkreetselt oma selle muudatusettepaneku ja ülejäänud jääb siis kehtima, mis ei ole ka enam nii-öelda komisjoni poolt seotud muudatusettepanek, aga on mingisugune muu ollus, mis on väga raske tõlgendada, mis ta on. Palun selgitage, millisel kujul ma oma muudatusettepanekut saan tagasi võtta. Kodukorra seadus võimaldab mul kuni hääletuseni tagasi võtta, teha seda siin kirjalikult. Ma vormistaksin selle kirjalikult. Aidake, kuidas ma peaksin selle sõnastama.

Hea kolleeg! Te saate võtta tagasi ikkagi üksnes enda poolt – kui te üksinda esitasite – esitatud muudatusettepaneku. Saate seda teha komisjoni istungil, juhul kui jäi see muudatusettepanek arvestamata, saate teha seda suuliselt. Tõepoolest, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaari kohaselt on viidatud võimalusele ka muul ajal esitatud muudatusettepanekud tagasi võtta, aga seal on tõepoolest vorminõue, mis tähendab seda, et see peab olema kirjalikult, allkirjastatud. Veel kord, ka taaskord kommentaaris on kirjas sarnane säte, et seda peab olema tehtud enne hääletamist. Veel kord, mina juhatajana olen selgelt seisukohal, et parimal juhul on seda võimalik teha kuni esimese hääletamiseni, aga tegelikult see on küsimus, mida ma arvan, et juhatus kindlasti lähiajal ka arutab. Ma eeldan, et see peaks olema ikkagi, veel kord, mõnevõrra varem, isegi enne hääletuse juurde asumist, selleks et oleks võimalik valmistada ette materjalid täiskogule, et täiskogu teaks, millised muudatusettepanekud on ja milliseid muudatusettepanekuid hääletatakse. Kui me hakkame täiskogus sisuliselt muutma muudatusettepanekuid, siis on see tõepoolest anarhia.

Head kolleegid! Aga praegu, veel kord, lähtume sellest kitsast tõlgendusest, et kuni hääletuse alguseni. Me alustasime hääletusega, esimese muudatusettepanekuga, ma ei tea, mingi tund aega tagasi. Kuni selle hetkeni tänase tõlgenduse kohaselt oleks võinud seda teha. Aga veel kord, ma olen pigem seda meelt, et ka see on liiga liberaalne, et on võimalus tagasi võtta. Aga see peaks olema, ideaalis võiks see olla kuni dokumentide esitamiseni saali, siis saali tulevad õiged dokumendid. Vastasel korral esitab komisjon saali dokumendid ja siis ta peab hakkama neid tagasi võtma, neid ümber tegema, tagasi võtma ja ümber tegema. Iga kell võib tulla keegi, kes võtab oma muudatusettepaneku tagasi. See on ilmne anarhia ja ma arvan, et seda ei soovi ka teie, head kolleegid.

Ma võtan kaks viimast protseduurilist küsimust ja siis läheme istungiga edasi – istung jätkub, aga läheme muudatusettepanekute hääletamisega edasi. Urmas Reinsalu, palun!

Härra istungi juhataja, te andsite nüüd kolmanda tõlgenduse ja ma absoluutselt ei saa aru, mis siin toimub. Alul te ütlesite paarkümmend minutit tagasi: muudatusettepanekuid enamus saab tagasi võtta. Siis te asusite seisukohale järgmises, kui vaheaeg algas, et tagasi ei saagi võtta neid muudatusettepanekuid. Nüüd te asusite seisukohale, et muudatusettepanekuid – kui ma sain õigesti aru, ma ei taha teile sõnu suhu panna – saab tagasi võtta enne dokumentide esitamist saali. Te ütlesite, et dokumendid peavad olema esitatud saali, ja siis viitasite paralleelselt, mis veidike on vastuolus eelmisega, et muudatusettepanekut saaks tagasi võtta enne istungi algust, ma ei tea, kas see on täna kell kaks või praegu päevakorrapunkti alguses või kuidas me seda istungi algust tõlgendame. Niisuguses asjas ja meil on parlamendi praktika olemas, ma mäletan ka valitsuse muudatusettepanekuid, mis on tagasi võetud, neid on saadud ka saalis igal juhul teha varasemas praktikas, et nüüd ma kordan üle küsimust. Kas praegu istungi juhataja asub seisukohale, et see praktika, mis on, et enne hääletust saab tagasi võtta – ja ma möönan, et selle üle võib arutleda, selle üle, kas hääletuskell ja nii edasi, see ajanivoo –, te praegu keelate Riigikogu liikmetel enda esitatud muudatusettepanekuid selle eelnõu menetlemisel tagasi võtta. Kas ma saan aru, et teie tõlgendustest, mis te olete vastuokslikult siin parlamendile esitanud, on viimane siis see seisukoht, millele te olete asunud? Me peame selles asjas selguse saama, härra istungi juhataja, ja ma paluksin, et te annaksite siiski ka sõna hiljem, sest ma millegipärast kahtlustan, et teie vastus võib viia veel uue segaduseni.

Hea kolleeg, te pöörate nüüd küll asju teadlikult pea peale. Kui ma annan teile väga selge ja ammendava selgituse, ma arvan, 90% Riigikogu liikmetest saavad aru, mis selle selgituse sisu oli. Kui te ei taha aru saada, on teine teema. Kordan veel kord ja vastus on selge: Jah, minu selge seisukoht on see, et praeguses selle eelnõu menetluse faasis ei ole võimalik, vähemalt mina juhatajana ei pea võimalikuks muudatusettepanekute tagasivõtmist. Punkt. Klaar. On selge ja arusaadav? Ja veel kord, on võimalik tagasi võtta juhtivkomisjoni istungil suuliselt. Möönan, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus jätab võimaluse ka peale seda muudatusettepanekute tagasivõtmiseks, seal on vorminõue, et see peab olema vormistatud kirjalikuks, ja need, mis ma andsin, kommentaarid, Urmas, tõesti, et ära palun pööra. Ma ütlen veel kord, et kui võtta seda kommenteeritud teksti, siis seal on jah öeldud: kuni hääletuse alguseni, et no see on peaaegu et jõle kaua, aga ma leian, et see tegelikult tulevikus ei ole nagu toimiv. Ja tegemist on kommenteeritud väljaandega üksnes, et tegelikult peaks seal olema ikkagi mingi pikem aeg enne seda, enne istungi algust või hääletuse algust, et komisjon saaks valmistada saali ette korralikud dokumendid, mille järgi te saate hääletada. Muidu te ei tea, mille järgi hääletada.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Esiteks, ma ei saa aru, mis valu teil selle automaksuga ikkagi on. Iga selgitusega see asi läheb rohkem rappa. Kõik siin saalis olijad saavad aru, et tegelikult selline menetluskäik, nagu siin on tehtud selle eelnõu ja muudatustega, tegelikult ei ole korrektne. Võtke see automaksu eelnõu tagasi, tõmmake pidurit. Ja te enne viitasite ka rahanduskomisjonile. Mina olin rahanduskomisjonis ja võin seda protseduuri seal kirjeldada. Komisjoni esimees kiiresti ütles, et nüüd seotakse asja kimpu, opositsioon protestis, aga mitte ühtegi sõna sellest, kuidas menetleda, kuidas tagasi võtta, mismoodi, ei antud. Nii et see võib järeldada, et kehtib seesama kollane raamat, kus öeldakse, et kuni hääletuse alguseni saab võtta oma ettepanekuid tagasi. Ja kui teie ütlete, et see kollane raamat ei toimi, siis kahjuks hetkel on nii, et sellelesamale raamatule tuginedes olete te teinud väga palju erinevaid otsuseid siin saalis, ja nüüd järsku see raamat enam ei toimi. Nii et ma protesteerin ja teen ettepaneku: palun katkestame lugemise, võtke see automaksu eelnõu tagasi ja hakkame otsast peale. See asi on rappa jooksnud.

Aitäh, hea kolleeg! Me jõuame selle hääletuseni. Terve rida katkestamise ettepanekuid on tehtud, me jõuame selle hääletuseni. Ja ma vähemalt austan teid, et te ütlete välja otse, miks teil selline jaur siin saalis toimub – selleks, et teile tõepoolest see eelnõu ei meeldi, sisu poole pealt, nii et sellepärast see tants käib. Paraku siin minu vastused on väga selged, väga konkreetsed olnud. Ma arvan, et ma ei pea enam kordama. Minu selge seisukoht on veel, et praeguses menetlusfaasis, kus me selle eelnõuga jõudnud oleme, ei ole võimalik enam muudatusettepanekuid tagasi võtta, kuna me oleme hääletuse protseduuri juba alanud. Punkt. (Protestihääled saalist.) See on minu lõplik seisukoht. Te võite sellega mitte nõus olla. Te küsisite, mis on minu seisukoht. Nüüd, kui seisukoht ei meeldi, siis te teete häält, on ju. 

Head kolleegid, nii ei ole võimalik Riigikogu istungit pidada. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, selle on esitanud Jaak Valge, Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Rene Kokk ja Siim Pohlak. Juhtivkomisjoni seisukoht … (Arutab asja enda kõrval istuva ametnikuga istungiosakonnast.)

Oleme jõudnud muudatusettepaneku nr 5 juurde, mille on esitanud Jaak Valge, Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Rene Kokk, Siim Pohlak, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle‑Moonika Helme, palun! (Hääled saalist.) Ma kuulan Helle-Moonika … Okei. Jah, nõus. Olen Urmas Reinsalu märkusega nõus. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma tahan teilt küsida siiski nüüd sellise asja kohta. Ja mul pole midagi selle vastu, kui Helle-Moonika Helme, ühinen tema seisukohaga võtta vaheaeg. Aga te ütlesite, et muudatusettepanekud tagasi võtta tohib varem. Ja ma nüüd täpsustan üle, kas tänase kalendripäeva hommikul oleks saanud kirjalikult muudatusettepanekuid teie hinnangul tagasi võtta või mitte. Ja teiseks, meil on siin saalis praktika ka seaduseelnõude tagasivõtmise kohta. Ka parlamendi istungi ajal, kus on dokumendid esitatud, nõnda edasi, on valitsus, ma mäletan konkreetselt terviseminister Riina Sikkut, võtnud tagasi seaduseelnõu. Kas seesama teie tõlgendus, kuna kodukorra seaduses on nii muudatusettepanekute kui eelnõude algatamise puhul ehitatud üles paralleeliga, näeb ette ka selle, millisel ajal saab seaduseelnõu tagasi võtta sellisel juhul, millisel ajal saab seaduseelnõu tagasi võtta? Ja teine, milline on see ajavöönd, milleni on võimalik muudatusettepaneku esitajal täpselt see tagasi võtta ajaliselt? On ta siis ainult komisjoni istungil või päev enne või samal päeval või enne istungi algust? Paluks see tõlgendus.

Aitäh, hea kolleeg! Urmas, mul on tõesti piinlik, et ma pean sulle kolmandat korda selgitama. Esiteks, eelnõu tagasivõtmine ja muudatusettepanekute tagasivõtmine on natukene erinevad. Tõepoolest, eelnõu on võimalik igal hetkel tagasi võtta. Valitsuse poolt algatatud eelnõu võib valitsus igal hetkel võtta tagasi. Klaar, selge, punkt. Ja siin ei teki ka menetluses mingeid probleeme saalis, on ju, sellepärast kui eelnõud ei ole, siis ei ole midagi arutada, ei teki ka mingit segadust sellega. Asi klaar. Teine, veel kord, tänane selline kitsas tõlgendus on täpselt nii, nagu kollane raamat räägib, on et muudatusettepanekuid, mida ei ole arvestatud, on muudatusettepanekute esitajal õigus juhtivkomisjonis tagasi võtta, seda suuliselt, öeldes seal, protokollitakse, võetakse tagasi. Möönan, kolmandat korda ütlen seda, et kollane raamat annab võimaluse ka muudatusettepaneku tagasi võtta peale arutelu juhtivkomisjoni istungil ja nüüd on küsimus tõepoolest, mis hetkeni. Kommentaari kohaselt – rõhutan: kommentaari, mitte seaduse sätte kohaselt, kommentaari kohaselt – on võimalik seda teha kuni hääletuse alguseni. See on see punkt ja sellisena on ta seal kirjas. Ja sellest lähtudes, ma rõhutan veel kord, see on kitsas tõlgendus, ma leian – see ei ole minu ….., hetkel, aga ma leian –, et seda peaks pikendama, seda aega, selleks et oleks juhtivkomisjonil võimalus neid materjale saali ikkagi ette valmistada. Aga veel kord, seda ei saa mina otsustada üksinda, selle üle peaks otsustama juhatus, kui ta kehtestab mingi pikema vahemiku nüüd selle päevakorrapunkti menetlemise ja selle vahel. Minul seda õigust tõepoolest ei ole. Küll aga tõlgendada seda, mis puudutab hääletuse algust. Me alustasime esimese muudatusettepanekute hääletamisega tund-poolteist tagasi. Selle hetkeni ei olnud laekunud mitte ühtegi kirjalikku ettepanekut muudatusettepaneku tagasivõtmiseks. 

Urmas Reinsalu nüüd küsimus hääletamisega seoses või teil ei ole enam soovi. Ma näen, teie nimi on üleval, selle pärast.

Ei, mul on väga palju küsimusi. Kas ma saan aru, et istungi juhataja … Kuna seadus räägib hääletusest ja peab silmas selle all seda 30 sekundit, mis läbi viiakse ja sellele järgnevalt haamrilööki – nii on kodukorra seadus määratlenud hääletuse. Nüüd, ma saan aru, et teie olete asunud, et hääletuse ajana on tegelikult, hääletus algab esimesest muudatusettepanekust ja lõpeb kuni viimase muudatusettepaneku menetlemiseni, et see on siis tegelikult käsitlus, et seaduses hääletus.

Jah, see on minu tõlgendus. Väga selge, ühene. (Urmas Reinsalu räägib edasi.) See võib meile meeldida või mitte meeldida. Võite vaidlustada ja see tagab ainsana, selline lähenemine tagab menetlusökonoomika, parlamendi tõhusa toimimise, sest vastasel korral tekib tohutu anarhia. Keegi võtab tagasi, siis keegi kolmas küsib, aga mida me nüüd siis hääletame, et palun vormistage uuesti nüüd see muudatusettepanek, et ma teaks, mille poolt või mille vastu hääletada. Sa saad ise, Urmas, aru, milline anarhia sellega tegelikult tekib. Nii et siin ei saa ühtegi muud võimalust olla. Tänasel hetkel, veel kord, minul ei ole rohkem õigust tõlgendada kui seda, et kuni hääletuse alguseni. Meie hääletus algas, ma ei tea, veel kord, neljandat korda ütlen, tund aega tagasi ja mina ei pea võimalikuks enam muudatusettepaneku tagasivõtmist. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Enne kui ma lähen – kuidas ma nüüd ütlen? – palve või nõude juurde, ma küsiks ikkagi ära. Me oleme nüüd jõudnud järjekordse hääletuseni, muudatusettepaneku hääletuseni ja neid tuleb veel kümneid. Samas te ütlesite, et meil on tehtud ka katkestamisettepanek ja me hakkame ka seda hääletama. Milline hääletus on see hääletus, enne mida saab muudatusettepanekud tagasi võtta? Kas esimene muudatusettepanek, mis on erinev, absoluutselt erinev kõikidest teistest järgmistest muudatusettepanekutest, mida me hakkame ka hääletama, või katkestamishääletuseni, mis on selge ja konkreetne ja ühene hääletus, mis on lõpphääletus? Kui te mulle selle nüüd ära vastate, siis ma võtaks ...

Hea kolleeg, ma olen seda kolm korda selgitanud, et hääletamise protsess, muudatusettepanekute hääletamine algas esimese muudatusettepaneku hääletamisega. Kuni selle hetkeni oli võimalik sellise, ma ütlen, isegi laia tõlgenduse kohaselt neid muudatusettepanekuid tagasi võtta, peale seda enam mitte. See on minu lõplik seisukoht. 

Kas keegi soovib võtta vaheaega enne muudatusettepaneku hääletamist? Ainult selleks annan mikrofoni. Helle-Moonika Helme, palun!

Ma tõepoolest palun seda muudatusettepanekut hääletada – seda muudatusettepanekut hääletada. See on nüüd viies hääletus juba, eks ju. Mitte esimene, vaid viies ja see on täiesti erinev kõikidest eelmistest ja on täiesti erinev kõikidest järgmistest. Aga kuna me oleme selle hääletuse juures, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan ka kümme minutit vaheaega enne. Ja palun teil järele mõelda, milline hääletus on see hääletus, enne mida saab muudatusettepanekud ka veel tagasi võtta. Meil on praegu kümme minutit aega, me tegelikult saaks selle ära vormistada või need, kes tahavad.

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme viienda muudatusettepaneku juures. Juhtivkomisjoni seisukoht on see jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Tulemusega poolt 15, vastu 49, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Kuues muudatusettepanek on esitatud Siim Pohlaku poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! Jaa, palun, Siim Pohlak, protseduuriline küsimus!

Jaa, aitäh, lugupeetud juhataja! Küsimus selline, mure, (Juhataja helistab kella.) kuna mina olen järgmised kaks ettepanekut esitanud. Tegelikult kui need kaks mõlemad läbi lähevad, siis automaks jääb ära. Aga ma küsin nüüd tehnilist asja siit sellest kollasest raamatust – te olete spetsialist sellel alal. Siin see raamat ütleb, et fraktsiooni, komisjoni esindajal või ka muudatusettepaneku esitajal on õigus teatada, et millise loetelus sisalduva muudatusettepaneku hääletamist ta nõuab. Mul on siin loetelus mitu muudatusettepanekut.

Ma vabandan. Head ametikaaslased! Saalis on lärm. Ma ei kuule seda protseduurilist küsimust, palun vaikust. Aitäh!

Jah, okei! Alustan otsast peale.

Ei, ärge otsast peale alustage. Sealt maalt, kus pooleli jäi.

Ühesõnaga, kollane raamat ütleb, et minul ükskõik kas esitajana või fraktsiooni esindajana on õigus öelda, millise loetelus toodud muudatusettepaneku hääletamist ma nõuan. Siin nüüd ongi kuues muudatusettepanek ja siin on üks ja kaks veel selle all loetelus. Kui ma soovin nüüd ainult esimest sealt hääletada, mis nüüd sellest saab siis? Tegelikult see ei ole ju võimalik praegu ja kollane raamat selgelt lubab seda, et ma võin hääletada loetelus olevatest muudatusettepanekutest ainult ühte.

Hetkel me hääletame tulenevalt juhtivkomisjoni otsusest kuuendat muudatusettepanekut, mis on võetud ju ühe ettepanekuna arvesse. Andke palun mikrofon tagasi härra Pohlakule.

Aitäh! Aga juhataja, loetelus on ju ikkagi selgelt kaks ettepanekut, ma näen praegu.

Ma näen ka, aga juhtivkomisjon on öelnud, et see on üks. Näete, vaadake … (Naer saalis.)

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja, te ei ole meie varasemas diskussioonis osalenud ja olete seetõttu maha jäänud, me oleme siin mitu etappi läbinud. Loomulikult menetlusökonoomika seisukohast ei ole mõistlik algusest alustada ja ma jätkan sealt, kus me pooleli oleme. Kõigepealt ma küsin: kas minu kaks kirjalikku ettepanekut oma muudatusettepaneku tagasivõtmiseks on juhatajale jõudnud ja edasi antud, sest eelmine juhataja lahkus? Kas ta jättis need materjalid teile?

Jah, kõik kirjad nõudmiseni on siia jäetud, nii et on olemas. Palun mikrofon Helir-Valdor Seederile. Palun!

Aitäh, siis mul on sisuline küsimus. Kõigepealt peaks täpsustama loomulikult seda eelnevat protseduurilist küsimust, mille härra Pohlak esitas, sest see on üks võtmeküsimusi tõepoolest. Muudatusettepaneku esitajaid on mitu ja see kokkuseotud ettepanek on selline, mida ei ole keegi esitanud. See ei ole ei komisjonipoolne ettepanek, see ei ole ka konkreetselt ühegi üksikuna muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liikme ettepanek. See on nii-öelda vägivaldselt kokku seotud muudatusettepanek. Ja nüüd tekib küsimus kõigepealt selles, kuidas seda hääletada, aga veel enam, kuidas seda tagasi võtta, sest me soovime ka seda tagasi võtta ja kodu‑ ja töökorra seadus võimaldab seda kuni hääletuseni tagasi võtta. Ja juhul kui me võtame nüüd ühe kokkuseotud muudatusettepanekutest tagasi, ühe osa kokkuseotud muudatusettepanekutest tagasi, kuidas see protseduuriliselt välja näeb? Olge hea, palun selgitage ja viidake ka kodukorra vastavale paragrahvile.

Aitäh! Jah, ma saan aru, et see arutelu on siin käinud ja aus vastus on see, et ma ei ole sellel arutelul siin osalenud. Nii et ma arvan, et ma kasutan enda võimalust ja ma palun enda poolt viis minutit vaheaega. Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja vaheaeg on lõppenud. Ma vabandan, et see läks pikemaks. Me kogunesime Riigikogu juhatusega ja Riigikogu juhatusega otsustasime seda, et neid muudatusettepanekuid saab võtta välja enne muudatusettepanekute läbivaatamise juurde asumist. Muudatusettepanekute käigus neid välja võtta ei saa. Millele me tugineme? Tugineme kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktile 18, mis ütleb järgnevat, et otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuri küsimused. Nii et see on see, millele me tugineme.

Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! See on muidugi väga meelevaldne tõlgendus teil. Ja ma ei tea, kas juhatus oli täiskoosseisus või mitte, ehkki see antud juhul ei ole muidugi oluline. Aga siin eelnev juhataja põhjendas oma samasugust tõlgendust, nagu teie praegu ütlesite – ma loodan, et see ei olnud mitte eelmise juhataja diktaat, vaid te mõtlesite ka oma peaga kaasa ja et see oli niisugune demokraatlik arutelu. Aga muudatusettepanekuid ei hääletata ju ainult non-stop. Kui muudatusettepanekuid näiteks hakatakse hääletama teisipäevasel istungil ja vahepeal lõpeb Riigikogu tööaeg, nii nagu meil kodu- ja töökorra seadus ette näeb, ja peaks jätkuma hääletus edasi kolmapäeval, kas ka siis kehtib sama tõlgendus, et ei ole võimalik saali materjali anda ja ei ole võimalik tutvuda muutunud materjaliga ja muudatusettepanekuid tagasi võtta ei saa ka siis, kui see jätkub järgmisel päeval, või lausa tööajale järgneb vaba nädal, näiteks kui neljapäevase istungi tööaeg saab otsa ja on terve vaba nädal ja tegelikult ei ole võimalik muudatusettepanekuid tagasi võtta? Siis see eelnev põhjendus, mida Toomas Kivimägi põhjendas, ju absoluutselt ei päde.

Kõigepealt, esiteks, kas see oli nagu üksmeelne positsioon? Jah, oli. Vastates teie küsimusele – ma lähen ka ju siis nagu tõlgendamise teekonnale, aga ma pean sinna minema –, kui see teisipäevast nihkub kolmapäevaks või teine näide, mis te ütlesite, et neljapäevaks on vaba nädal on vahel ja nihkub näiteks esmaspäevaks, siis mina käsitlen seda nii, et see protseduur on ju avatud. Selles mõttes see, et on 24 tundi vahet või on seitse ööpäeva või isegi pea 10 ööpäeva vahet, protseduur on ikkagi ju avatud, muudatusettepanekute läbivaatamise protseduur. Siis tuleks seda minu meelest sarnaselt käsitleda. 

Henn Põlluaas, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Jah, tõepoolest, see olukord, mis meil siin täna on, on täiesti pretsedenditu ja ma ütleks, lausa absurdne. Ma just vaatasin ühte muudatusettepanekut, kus loeti ka minu nimi ette, ja seal oli 15 absoluutselt erinevat muudatusettepanekut kokku pandud ja mitte ühelgi nendel ei olnud kattumust selle minu ettepanekuga. Nii et tegelikult siin ei olegi võimalik üldse nende muudatusettepanekute üle hääletada. See, mis komisjonis toimus, on täiesti meelevaldne ja täiesti seadusevastane. Ja see seadusevastane olukord jätkub meil ka praegu. Aga minu küsimus on see, et kui te nüüd, juhatus käis koos ja jõudis mingisugusele otsusele, siis kuidas me talitame nende muudatusettepanekute mingisuguse konglomeraadiga, mis siin nüüd varem on olnud hääletusel. Et seda liini jätkata, et kõik oleks ühtne, siis kas me peaks mitte hakkama otsast pihta?

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele esimesele poolele. Ma arvan, et muudatusettepanekute sidumine põhimõtteliselt ei ole õige ega hea mõte. See on minu enda arvamus. Tõsi on see, et on juhatuse seisukoht selles, et need, mis on seotud ja kuidas need seotakse, see on juhtivkomisjoni positsioon. Aga tuginedes Riigikogu liikme kogemusele, ma arvan, et muudatusettepanekuid ei peaks siduma. See on minu arvamus. Aga kui need on seotud, siis see on juhtivkomisjoni olukord. Teie protseduurilise küsimuse teisele poolele vastates, et kas me peaksime otsast peale alustama: ei peaks. 

Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma kõigepealt avaldan protesti selle tõlgenduse suhtes, mis te ütlesite, ja ma jään oma kirjalike ettepanekute juurde. Ma soovin need muudatusettepanekud tagasi võtta ja loodan, et kui me nende hääletuseni jõuame, siis te seda võimaldate. 

Aga ma juhin tähelepanu, et selline tõlgendus on väga ohtliku pretsedendi loomine ja töötab vastu nii parlamendi töö ökonoomikale kui ka Riigikohtu otsusest tulenevale varasemale tõlgendusele, mida teie ja kõik teised juhatajad siin on öelnud, mis puudutab seda, et Riigikogu peab olema töövõimeline. Ja praegu selle tõlgendusega te loote olukorra, kus näiteks, kui on 400 või 500 muudatusettepanekut ja jõutakse kümnenda muudatusettepaneku hääletuseni ja siis leiavad muudatusettepanekute tegijad, et mõistlik on ühiselt need ülejäänud muudatusettepanekud tagasi võtta ja vabastada parlament sellest obstruktsioonist, siis seda võimalust teha enam ei ole. Sest te tõlgendate, et hääletus on alanud ja tagasi võtta ei saa. See on väga ohtlik ja jäik pretsedent, mida te praegu loote. Seda esiteks. 

Ja teiseks, ma püüan selgitada, teid ei olnud saalis, kui Toomas Kivimägi selgitas, miks ei saa praegu tagasi võtta siin saalis – et ei ole võimalik vastavaid materjale enam Riigikogu liikmetele kätte jagada muutunud muudatusettepanekute suhtes, selleks ei ole aega. Aga kui meil näiteks lõpeb hääletuse aeg neljapäeval ja järgneb vaba nädal, siis on võimalik kõik need materjalid ümber teha ja esmaspäeva hommikuks ilusasti peale vaba nädalat kõigile Riigikogu liikmetele ka muutunud materjalide jagada. Siis seda takistust ei ole ja siin on oluline erinevus.

Aitäh! Ma vastan nii, et ma olen sellega nõus, et jah, on ju mingi tava loodud praegust. Ja see teie näide, et kui kümme muudatusettepanekut on läbi vaadatud, tahetakse võtta 11.-st kuni 410. muudatusettepanekuni järgmised 400 tükki tagasi – kui täna on 5 juuni 2024, siis kindlasti tuginetakse sellele pretsedendile või lahendile. Ju siis teised juhatuse liikmed arutavad seda küsimust, aga mingi pretsedent on loodud, see vastab tõele. 

Teine küsimus, see, mis te ütlesite, et kui neljapäeval muudatusettepanekute läbivaatamine jääb pooleli, et kas siis ei saa ülejärgmiseks nädalaks printida uusi materjale välja. Vastus: saab küll. Aga kui see jääb pooleli teise näite puhul, jääb praegu pooleli ja siis on vaja neid uusi materjale välja printida, siis ei ole mitte kümmet päeva vahet, vaid siis see tehniline probleem tekib. Aga jah, ma arvan, et parem oleks see, kui me ei peaks üldse muudatusettepanekuid siduma. Ma arvan, et see oleks kõige õigem tee. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina läheksin veel kaugemale, et mitte ainult ei peaks muudatusettepanekuid mitte kokku siduma, vaid peaks kogu selle automaksu üldse ära jätma. Ja järgmised kaks ettepanekut, mis kokku on seotud, mis kohe hääletusele tulevad, kui nüüd läbi läheb see muudatus, siis tühistataksegi automaksu eelnõu ära. Ja ma palun kindlasti enne hääletamist kümme minutit vaheaega, et koalitsioon saaks aru pidada, kas on ikkagi vaja seda varamaksu praegu kehtestama asuda. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt palun kümme minutit vaheaega.

Ma korraks palun mikrofoni tagasi Siim Pohlakule. Kas te soovite ka hääletamist?

Jah, soovin hääletamist ja enne seda kümme minutit vaheaega.

Jah. Muidu ei oleks saanud kümme minutit vaheaega paluda. Nii et vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kuuenda muudatusettepaneku juures, esitaja Siim Pohlak, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 15, vastu 44, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Evelin Poolamets ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! See kodukorra tõlgendamine on siin võtnud nii pööraselt arusaamatu suuna, et ma küsin ja täpsustan. Kuna te olete võtnud seisukoha ja tõlgendate, et hääletamine on alanud ja muudatusettepanekuid tagasi võtta ei saa isegi siis, kui nad on esitatud kirjalikult, nii nagu kodu‑ ja töökorra seadus ette näeb. Kas kirjalikult esitatud katkestamisettepanekut on võimalik tagasi võtta? Hääletamine on alanud, milline on teie käsitlus ja tõlgendus siis tulenevalt kodu‑ ja töökorrast? Mina vaatan seda edasi-tagasi ja ma ei suuda enam aru saada.

Aitäh, hea küsimus! Ma tõlgendan seda nii, et katkestamise ettepanekut, kui soovib esitaja tagasi võtta, kas seda saab, mina tõlgendan seda, et saab. Jah saab. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Endiselt on seisukoht, et automaksu ei tuleks kehtestada ja et selle üle koalitsioon saaks järele mõelda, siis palun selle ettepaneku hääletamist ja enne hääletamist palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] palutud vaheaeg on lõppenud. Muudatusettepanek nr 7 on esitatud Evelin Poolametsa ja Arvo Alleri poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun kümme minutit vaheaega enne hääletamist.

(Saalist öeldakse, et vaheaeg juba oli.) Ma võin teile anda küll, aga probleem on selles, et te ise võtsite enne seda muudatusettepanekut vaheaja. Kuigi tõesti Riigikohus on andnud meile enesekorraldusõiguse, saaks võib-olla kaaluda seda, aga ma siiski lähtun hetkel sellest, et ei saa, te ei saa nagu teist korda võtta. Nii et ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 8 on esitatud juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks kümme minutit vaheaega enne hääletust. 

Kas te soovite ka hääletust? 

Enne hääletust vaheaega, palun! 

Kas teie soovite ka hääletamist?

No ikka teeme hääletust!

(Naer.) No kui teeme, siis teeme. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Kaheksas muudatusettepanek, esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 41, vastu 8, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Muudatusettepanek number üheksa. Siin on nüüd … (Hääl saalist.) Mida? Muudatusettepaneku number üheksa. See on esitatud. Jah, siin on päris palju neid esitajaid: Kert Kingo, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata.

On tulnud Riigikogu juhatajale ettepanek, et võtan tagasi muudatusettepaneku number 9, punkt 52, lehekülg 17, SE 364. Seda on palunud Helir-Valdor Seeder. Selle peale, nagu te eelnevalt teate, on Riigikogu juhatus asja arutanud ja öelnud, et tagasi võtta ei saa, sest tagasi võtta oleks saanud enne seda, kui me asusime muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. No ja siin me nüüd siis oleme. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma ei hakka oma protesti kordama, see on juba stenogrammis ilusasti sees ja me saame selle protesti menetlemisega edaspidi tegeleda. Aga mul on küsimus ikkagi Riigikogu istungi juhtimise osas, et sellest paremini aru saada. Siin mõned istungid tagasi, kui võeti muudatusettepanekute hääletamise juures neid obstruktsiooni iseloomuga vaheaegu, siis juhataja võimaldas viis-kuus vaheaega ja edaspidi enam vaheaegasid võtta ei võimaldanud. Milline on tänane päevaplaan? Kas täna on ka juhatajal plaanis kutsuda kokku juhatus, teha ettepanek, et Riigikogu töö parema sujumise nimel, nii nagu Riigikohus on ka meile selle volituse andnud laiaulatuslikult Riigikogu tööd korraldada, teha ettepanek, et enam muudatusettepanekuid hääletusele pannes vaheaegu mitte võtta ja minna edasi ilma vaheaegadeta? Kas selline päevaplaan on ka juhatuses olnud arutusel või on teil võimalik ja mõistlik see ettepanek teha ja arutada?

Aitäh! Kõigepealt ma alustan tagantpoolt. Mina ei plaani sellist ettepanekut Riigikogu juhatuses teha, et vaheaegade võtmist lõpetada. Nüüd see näide, mille juurde te tulite, ei olnud tegelikult Riigikogu juhatuse otsus, et vaheaegade võtmine lõpetada, sest Riigikogu juhatuses ei olnud konsensust. Kuna üks juhatuse liige oli jäärapäiselt vastu sellele, siis tuli see siia saali ja täiskogu otsustas seda. Ja täiskogu otsustas toona vaheaegade võtmise lõpetada. Plaani kohta täna – liikudes Riigikogu koridorides, vaadates silma, kuulates nurga taha ja otse ette, ei ole sellist plaani, ettepanekut mina kuulnud, et vaheaegade võtmine lõpetada. Kas võib tulla? Tulla võib. Aga toona oli jah, et Riigikogu juhatuses konsensust ei olnud. Nii et hetkel ei ole mingit sellist plaani küll olnud. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, protseduuriline küsimus.

Jaa, aitäh! Te just lugesite muudatusettepanku esitajad ette ja on väga huvitav, et selle muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja muu hulgas ka Jüri Ratas. (Naer saalis.) Kas te ise mäletate, et te oleksite esitanud muudatusettepaneku koos Keskerakonna fraktsiooniga?

Aitäh! No see küsimus on ju selles mõttes teil sellesama nurga alt, et kui õige on neid muudatusettepanekuid kokku siduda kimpu, eks, Ma vastasin eelnevalt, minu meelest muudatusettepanekute sidumine ei ole õige. Ma arvan, et seda ei tuleks teha. Aga vastasin ka seda, et see, kas see on õiguslikult pädev või mitte, et on olnud juhatusel positsioon, et seda otsustab juhtivkomisjon, kus mõnikord on koalitsiooni ülekaal ja mõnikord ei ole. Aga tavaliselt on. 

Henn Põlluaas, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud eesistuja! Loomulikult, ma taas kasutan võimalust protesteerida kõige selle üle, mis siin toimub, ja selle seadusvastasuse ja meie töö- ja kodukorra seaduse ja ka põhiseaduse rikkumise vastu. Aga selguse huvides ma paluksin teil selgitada mulle täpselt ja ka kõikidele teistele austatud Riigikogu liikmetele, mida ja mille üle me siin hääletame. Selle muudatusettepaneku all on väga suur hulk täiesti erinevaid ettepanekuid ja ma tõepoolest ei saa aru, kas me hääletame ühe, teise või kolmanda üle. Kõiki koos hääletada on absoluutselt võimatu, sest nad ongi erinevad. Äkki te lühidalt formuleerida meile selle muudatusettepaneku sisu, mida me kas võtame vastu või lükkame tagasi?

Aitäh! See, mida te minu käest palute, on sisuline töö ja seda teeb komisjon, kindlasti seda ma formuleerima teile ei hakka. Aga mille üle me hääletame? Hääletada muudatusettepanekut nr 9 nii, nagu see on juhtivkomisjoni poolt tulnud, kus tõesti, nagu te ütlesite väga õigesti, esitajaid on nii Riigikogu liikmete hulgast kui ka fraktsioonist, ühe fraktsiooni poolt. Nii et see on päris kirju värk siin, aga juhtivkomisjon on öelnud, et see on kõik üks ja sama muudatusettepanek, nr 9. Nii et seda hakkame hääletama. Sisu on … (Lehitseb pabereid.) No sisu on seitsmel ja poolel leheküljel, nii et see on väga põhjalikult siia kirja pandud. 

Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja, kuna tõesti on väga mahuka muudatusettepanekuga punkt üheksa osas, siis paluksin hääletada seda muudatuspunkti ning Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 10 minutit vaheaega enne hääletust. 

Vaheaeg 10 minutit. 

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme üheksanda muudatusettepaneku juures, selle on esitanud Kert Kingo, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata.

Helle-Moonika Helme, palun! Soovite ka vaheaega?

Jaa. 

Soovite? Mitu minutit?

Soovin hääletamist ja vaheaega.

Soovite hääletada. Selge. Siin juba sooviti ka Keskerakonna fraktsiooni poolt. Nii et panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 12, vastu 44, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 10 on esitatud Aivar Koka, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seederi, Jaanus Karilaiu, Jüri Ratase, Mart Maastiku, Priit Sibula, Riina Solmani, Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu, Ants Froschi, Rain Epleri, Martin Helme, Kert Kingo poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Soovin muudatusettepanekut nr 10 hääletada ja enne hääletust Eesti Keskkonna fraktsioon soovib kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 10. muudatusettepaneku juures. Esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Ants Frosch, Rain Epler, Martin Helme, Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 13, vastu 47, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 11, esitajad on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Sooviks muudatusettepanekut hääletada ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks enne hääletust kümneminutilist vaheaega. 

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Kert Kingo. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 11, vastu 46, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 12 on esitatud Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Jaa, lugupeetud istungi juhataja! Sooviks muudatusettepanekut nr 12 hääletada ning enne hääletust Eesti Keskkonna fraktsioon soovib kümneminutilist pausi, vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 12. muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 11 ja vastu 41, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 13 on esitatud Aivar Koka, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seederi, Jaanus Karilaiu, Jüri Ratase, Mart Maastiku, Priit Sibula, Riina Solmani, Tõnis Lukase ja Urmas Reinsalu poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Juhatajale on tulnud kiri: võtan tagasi muudatusettepaneku nr 13.3, lehekülg 23, eelnõu 364, Helir-Valdor Seeder. Nii nagu olen eelnevalt selgitanud, see on kõik korrektselt vormistatud, ainult et see esitamine oleks pidanud olema muudatusettepanekute juurde asumise eel. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sooviks muudatusettepanekut nr 13 hääletada ning enne hääletuse läbiviimist Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviks kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. 13. muudatusettepanek: Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 12, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 14 on esitatud – oo – rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ma vaatasin, et te jäätegi vestlema. Ma paluksin seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan ka enne kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, tahtsin edasi edastada teile enda tänu selle koostöö eest ja me oleme mõnusalt siin tempos olnud, nii et paneme edasi. Vaheaeg on lõppenud, mida palus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Muudatusettepanek nr 14, esitaja on rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 41, vastu 7, erapooletuid ei ole, ei leidnud … Vabandust! See ettepanek leidis toetust.

Nii. Muudatusettepanek nr 15, esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Aivar Koka, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seedri, Jaanus Karilaiu, Jüri Ratase, Mart Maastiku, Priit Sibula, Riina Solmani, Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 17 on esitatud Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Aivar Koka, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seedri, Jaanus Karilaiu, Jüri Ratase, Mart Maastiku, Priit Sibula, Riina Solmani, Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 18. Ma just mõtlesin ise, et huvitav, kas neid ei saa hääletusele panna, aga öeldi, et saab küll. Tempo, tempo. Toimus siin tempo vahetus, võiks öelda. (Naer saalis.) Muudatusettepanek nr 18, esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 19, esitatud Rain Epleri, Martin Helme poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 20 esitatud Rain Epleri, Martin Helme poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta seda arvestamata. Muudatusettepanek nr 21, esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 21? Arvestada täielikult, vabandust! Arvestada täielikult muudatusettepanek 21, esitatud juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek 22, esitatud Kert Kingo, Rain Epleri, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Aivar Koka, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seedri, Jaanus Karilaiu, Jüri Ratase, Mart Maastiku, Priit Sibula, Riina Solmani, Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Anti Poolametsa, Ants Froschi, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa. Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 23, esitatud Aivar Koka, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seedri, Jaanus Karilaiu, Jüri Ratase, Mart Maastiku, Priit Sibula, Riina Solmani, Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Kuna ma olen üks ettepaneku tegija, siis tundub see niivõrd hea muudatusettepanek, et ma paneksin selle hääletamisele.

Alustame hääletamise ettevalmistamisega.  

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, mille on esitanud Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 14, vastu 41, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 24, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Paluksin seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palub Keskerakonna fraktsioon kümneminutilist vaheaega.

Olete kindel? Siin läks vahepeal teistsuguseks tempoks asi. Olete kindel? Selge. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! 24. muudatusettepanek, esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht peale arutelu on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 45, vastu 10, erapooletuid ei ole, ettepanek leidis toetust. 

25. muudatusettepanek on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 26. muudatusettepanek juhtivkomisjoni poolt seisukohaga arvestada täielikult. 27. muudatusettepanek juhtivkomisjoni poolt, esitatud seisukohaga arvestada täielikult. 28. muudatusettepanek esitatud, liikmed on Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Henn Põlluaas, Rene Kokk, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Eesti Keskerakonna fraktsioon, Rene Kokk, Varro Vooglaid, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Rain Epler, Martin Helme. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Aivar Kokk, palun!

Jaa, seda väga head muudatusettepanekute kobarat, kus on ka minu muudatusettepanek, tuleks hääletada. 

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamisega. Siin tuli ametikaaslaselt väike mõte, ma edastan selle. Kas me võime minna hääletamise juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, palju esitajaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 11, natukene rohkem vastu, 45, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepaneku nr 29 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Arvo Aller, Evelin Poolamets, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Ants Frosch, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Jaanus Karilaid, Jüri Ratas, Mart Maastik, Priit Sibul, Riina Solman, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Head ametikaaslased, sellega me oleme vaadanud läbi heas tempos päevakorrapunkt nr 2 kõik muudatusettepanekud. Aitäh selle koostöö eest! 

Nüüd on seis selline, et juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 364 teine lugemine lõpetada, aga on saabunud ka mõningad kirjad. Lubage neid teile tutvustada. EKRE fraktsiooni ettepanek on eelnõu 364 teine lugemine katkestada. Isamaa fraktsiooni ettepanek on eelnõu 364 teisel lugemisel katkestada. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on eelnõu 364 teisel lugemisel katkestada. Reformierakonna, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt kirju ei ole. Nii, Martin Helme, palun! 

Aitäh! Ma palun enne katkestamise hääletust kümme minutit vaheaega. 

Ja soovite ka hääletada, jah, sest siin on kirjades nii kirjas ju? Jah. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme järgneva hääletuse eel, mille sisu on järgmine. Eesti Keskerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku ja need on kõik sarnased ettepanekud, et eelnõu 364 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 21, vastu 47, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.  

Sellega on eelnõu 364 teine lugemine lõpetatud ja me oleme teise päevakorra[punkti] menetlemise lõpetanud. Aitäh!

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Mati Raidma. Palun!

Austatud juhatus! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 11. aprillil. Eelnõu esimene lugemine toimus 30. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid eelnõu kohta muudatusettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioon, 22 muudatusettepanekut, ja Isamaa fraktsioon, neli muudatusettepanekut. 

Lisaks muudatusettepanekutele esitasid eelnõu suhtes oma kirjaliku arvamuse ja ettepanekud Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Relvaomanike Liit ja Elektrilevi OÜ. Kõikide pöördumiste sisuks oli eelnõus ette nähtud riigilõivumäärade vähendamine. 

Komisjon käsitles seda teemat kahel istungil: kõigepealt 28. mai, kui lisaks komisjonil olid kutsutud Siseministeeriumi piirivalve ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ja rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg. 

Kõigepealt vaatasime kolme arvamust, toimus arutelu relvaomanike liidu ja jahimeeste seltsi seisukohtade üle. Kolmas, Elektrilevi, komisjon otsustas, et kuna nende kiri puudutab ainult Kliimaministeeriumi teemasid, siis vajadusel peaks ka antud ministeerium ise algatama vastavad muudatused. Ja see eelnõu hõlmab ainult Siseministeeriumi haldusala eelnõusid. Jah, lõive.

Siis alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekute tutvustamiseks sai sõna Jaanus Karilaid. Nagu ma juba mainisin, oli neli muudatusettepanekut, kolm neist puudutasid kiirkorras väljastatava isikut tõendava dokumendi riigilõivu ja neljas ettepanek oli muuta abielu sõlmimine riigilõivuvabaks. 

Seejärel Keskerakonna muudatusettepanekud, mida tutvustas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Kõik need muudatusettepanekud puudutasid erinevate riigilõivu muudatuste sätete väljajätmist eelnõust. 

Seejärel viisime läbi muudatusettepanekute osas hääletused. Ja kõikide muudatusettepanekute osas oli olukord selline, kus muudatusettepaneku poolt hääletas kaks liiget ning vastu viis. Tegime ka eelnõu osas menetlusotsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. juunil käesoleval aastal, poolt viis, vastu kaks. Teiseks tehti ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt viis, vastu kaks. Ja kolmas, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 12. juunil, samuti poolt viis, vastu kaks. 

Seejärel, teisel komisjoni istungil 3. juunil käesoleval aastal me pöördusime tagasi nende ettepanekute juurde, mis Eesti Relvaomanike Liit ja Eesti Jahimeeste Selts olid esitanud. Komisjoni esimees andis teada, et on ette valmistatud üks muudatusettepanek, komisjoni oma, kus maksimaalselt arvestatakse neid arvamusi ja relvalubadega ja relvadega seotud taotluste-toimingute riigilõivumäärasid. Võrreldes algses eelnõus kirjeldatuga vähendati, küll ühe erandiga, relva lammutamise, ümbertegemise laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatuse nõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamisega seotud riigilõivumäära suurendati võrreldes esialgse määraga 10 euro võrra. Ka see muudatusettepanek läks hääletusele ehk õiguskomisjoni algatatud muudatusettepanek. Otsus hääletustel oli ettepaneku poolt seitse, vastu null, erapooletuid null. 

Kolleeg Varro Vooglaid sõnas, et tervitab ettepanekut, kuid siiski on seisukohal, et riigilõivumäärasid ei peaks üleüldse tõstma, ning seega ta ei osalenud hääletusel. See oleks minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Ja teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selline küsimus, et kuidas teil komisjonis see tunne oli, et milleks seda kõike vaja on. Sest tahes-tahtmata vaadates nendele numbritele otsa tekib selline lihtne järeldus, et lihtsalt üritatakse inimestelt rohkem raha võtta nende toimingute eest, mis on inimestele kohati hädavajalikud ehk nad ilma nende toiminguteta kuidagi edasi minna ei saa. Ja mõnes kohas nagu mitu korda kasvab see riigilõiv. Kas teie arvates on seda vaja konkreetselt selleks, et lihtsalt täita riigieelarvet, kuna on tekkinud vahepeal eelarveaugud, või sellel on ka mingi ratsionaalsem seletus olemas?

Aitäh! Pikem arutelu toimus meil enne esimeseks lugemiseks siia toomist, kuid ka seekord seda teemat puudutati ja eelnõu koostajad veel kord toonitasid, et lõivumäärade kavandamisel oli aluseks vastavate toimingute tegelik kulupõhisus, mitte riigile tulu teenimise eesmärk. Ehk siis komisjon aktsepteeris seda seisukohta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Tegelikult on muidugi väga kurb, et ühtegi Keskerakonna muudatusettepanekut komisjon ei toetanud. Näiteks kas või seoses sellega, et kiirkorras ID-kaardi tegemine, see, mis praegu on eelnõus sätestatud, et see hakkab olema 250 eurot, kuigi varem see oli 45 eurot. Keskerakond tahtis ikkagi jätta selle varasema tasemeni. Tegelikult on väga kurb, et komisjon seda ei toetanud. Aga see-eest on väga huvitav, et komisjon äkitselt tegi sellise lisaistungi ja toetas seda, et alandada riigilõive seoses relvalubade taotlemisega. Kuidagi imelikud prioriteedid. Kas te saaksite täpsemalt selgitada, miks siis passi või ID-kaardi kiirkorras tegemise puhul riigilõivu alandada ei soovitud, seda muudatusettepanekut, aga mis puudutab relvalube, seal siis seda muudatusettepanekut toetati?

Aitäh! Kõigepealt selle kiirkorras isikut tõendavate dokumentide osas, see oli meil ka arutelus esimeseks lugemiseks valmistumisel ja kordan siin üle. See põhjus tasakaalustab kiirkorras protsessi kiirendamine ehk siis, kui tänaseni oli see viis päeva, siis selle eelnõu vastuvõtmise järgselt saab see olema kaks päeva. Ehk siis kaks päeva on väga kiire ja ilmselt ka vajalik, kui teada neid paljusid põhjuseid, miks seda kiirkorras taotletakse. Ja seega jah, tõepoolest komisjoni enamus ei leidnud seda põhjendust, miks tunduvalt alandada kiirkorras isikut tõendavate dokumentide soetamise riigilõivu. 

Mis puudutab relvaluba, siis kõigepealt sellise üldise arutelu käigus nii enne esimest kui teist lugemist see arutelu tõstatus komisjoni liikmete poolt, nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajate poolt. Ehk siis tunnetati siin ka rolli julgeolekumaailmas, et mitte väga koormata riigilõivudega relva omamist. Samuti tuldi vastu jahimeeste palvetele, kuna ka jahimehed ühelt poolt, pidades jahti, kuid teiselt poolt, omades ka täiendavaid ülesandeid ka riiklikus mõistes näiteks erinevate taudide ohjamisel. Ja need olid need põhjendused ja lisaks ka põhjendatud pöördumised kahe organisatsiooni poolt, miks otsustati vastu tulla ja alandada neid määrasid.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tõepoolest on, nagu minu kolleeg ütles, kahetsusväärne, et ükski muudatusettepanek komisjonis ei leidnud toetust. Ja minu küsimus on seotud huvitava arvuga. Nimelt näeb ette eelnõu Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumist varasema 13 euro asemel 150 eurot ehk teisisõnu kasv on rohkem kui 1100%. Ja kui te mainisite eelnevalt, et lõivumäärade kavandamisel oli aluseks vastavate toimingute tegelik kulupõhisus, mitte riigile tulu teenimise eesmärk, siis minu küsimus ongi, kas on päriselt niimoodi, et tegelik kulupõhisus on nii pikalt olnud, noh, ei olnud vastavuses reaalsusega, et on vaja nüüd 1100% tõsta.

Suur tänu! Võib-olla küsimuse esimese poole kirjelduseks oli see, et kui me räägime relvadega seotud riigilõivudest, siis ka seal olid ettepanekud vähendada. Paraku teie fraktsiooni poolt tulnud ettepanekud olid sajaprotsendiliselt lihtsalt need erinevad riigilõivu muudatused eelnõust välja võtta. Aga mis puudutab seda tõusu, siis tõepoolest, see oli nüüd küll enne esimest lugemist, kus Siseministeeriumi esindajad andsid teada, et kuna pikka aega ei ole riigilõivu tõstetud, tõepoolest, nad on, kui me lähtume kulupõhisusest, tugevalt alla normaalsuse jäänud. Kuid samas ka ministeeriumi poolt anti selgitus, et ka praegused eelnõus olevad määrad ei kata täielikult kulusid. Ehk siis ministeeriumi väitel on nad arvestanud seda, et on tõstetud mõnedes kohtades tuntavalt, kuid siiski mitte täies mahus, mida vajatakse. On arvestatud sellega, et liiga järsud muudatused võimalusel leevendada.

Ja Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Jah, mul ka on kurb tõdeda, et kõigile Keskerakonna ettepanekutele juhtivkomisjon antud [resolutsioon] on "jätta arvestamata", aga ikka küsin § 1 punkti 42, 43, 44 kohta. Nende punktidega soovitakse tõsta riigilõivu reisidokumendi taotluse läbivaatamise eest. Ja tõstmise number on peaaegu üks kolmandik. Ja tahaksin kuulda teie põhjendust sellele, miks seda hädavajalik teha ja mis on teie põhjendus selleks.

Aitäh! Eks isegi raske südamega võtame neid otsuseid vastu ja kindlasti siinkõneleja ei ole tõstja, on komisjoni esindaja, kes püüab kirjeldada arutelusid, mis komisjonis olid. Sellest ma olen andnud põgusa ülevaate ja taandan jällegi sellelesamale teemale, et kui lähtuti kulupõhisusest ja sellest, et aastaid ja mõned siin 10–15 aastat, need määrad on muutusteta olnud, siis siit see vajadus tuleb.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud komisjoni ettekandja, komisjonipoolne ettekandja! Muidugi on väga huvitav, et kuidagi jahimeestele on vastu tuldud, nende puhul alandati riigilõivu. Aga kuidas on niimoodi, et muidu inimestele ei soovitudki vastu tulda vastu tulla ja vähendada seda määra, mis puudutab kiirkorras dokumendi tegemist? Minu hinnangul on siin väga oluline avalik huvi ja peaks olema adekvaatne hind, vaatamata sellele, et dokumente soovitakse taotleda kiirkorras. 250 eurot ei ole kuidagi see adekvaatne hind. 

Aga üks muudatusettepanek muu hulgas puudutas ka seda, et abielukande tegemine, kas seal riigilõiv tegelikult ei peaks tõusma. Tegelikult see võiks olla valitsuse ja riigi huvi, et abielusid sõlmitaks rohkem, et see määr ei tõuseks. Lisaks sellele, et me oleme ju ka õiguskomisjonis ja Riigikogus vastu võtnud selle eelnõu, et abielu avalduse esimene osa on digitaalselt esitatud. Kas te saaksite selgitada seda, miks komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud?

See teema oli arutelul ja ministeeriumi esindajad tõid välja ka kulud kogu elektroonilise küsimuse lahendamise süsteemile. Ehk siis ka see nõuab kulutusi ja lähtuvalt kulupõhisuse loogikale riigilõivude osas. Nad põhjendasid seda sellega. Komisjon aktsepteeris. 

Ma veel kord tulen tagasi selle teema juurde, et paraku Keskerakonna fraktsioon ei esitanud ühtegi ettepanekut, mis vähendaks pakutud lõivumäärasid. Kõik ettepanekud olid need teatud punktid välja võtta eelnõust ehk jätta need riigilõivumäärad samaks, mis on hetkel kehtivad.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Täiesti arusaadav, et teie ette kannate seda, mis toimus komisjonis, aga tegelikult ma tahaksin aru saada teie arvamust ja küsin, et eelnõu § 1 punkt 55 räägib sellest, et tuleb tõsta riigilõivu ID-kaardi kiirkorras taotlemisel. See tõus oleks pea kuuekordne, varem oli 45 eurot, nüüd 250 eurot. Ütelge, kuidas teie suhtute sellesse, et tuleb tõsta kuus korda? Teie isiklik suhtumine sellesse.

Jah, paraku minu isiklik siin komisjoni esindajana ei vääri tähelepanu. Loomulikult kõik maksude tõstmised ja lõivude tõstmised on rasked otsused, möönan seda. Aga mis puudutab nüüd kiirkorras dokumentide tegemist, siis algatajad kirjeldasid seda protsessi, kus tegelikult peab peatama liini selleks, et saab vahele panna konkreetse tellimuse, peab kasutama kiirkullerteenust, et see dokument jõuaks kohale. Ja lisaks plusspoolelt seesama viie päeva lühenemine kahele päevale. Ütleme, väga suur osa kiirkorras tellitud dokumente ongi paari päeva küsimus ehk seda avastatakse vahetult enne seda, kui kuskile sõitma soovitakse minna. Nii et need olid need argumendid. Ja komisjon võttis seisukoha, et need on aktsepteeritavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja komisjoni poolt! Teate, mul tuleb nagu meelde, et kui ma olin veel alaealine, siis ma kaotasin oma passi. Ja mul oli plaanis üks klassireis ja minu arust oli isegi Prantsusmaale. Ja loomulikult, arvestades, et pass on kadunud, siis vanemad olid nii tublid ja me saimegi hästi kiiresti selle kiirpassi ära teha väga mõistlikel tingimustel. Ma arvan, et selliseid olukordi tegelikult hästi tihti tuleb ette. Neid kiirpasse tehakse mitte seetõttu, et see on mingi mugavusteenus, vaid seetõttu, et tõesti on mingisugune selline hädaolukord, dokument on kadunud või siis tõesti avastatakse, et tähtaeg on läbi või ei kehti dokument ja siis tehaksegi kiirpass, dokument. Nüüd Eesti riik ütleb, et selle arvelt me tahaksime tegelikult saada kuus korda rohkem teenusetasu. Teie isiklik arvamus ja tegelikult te olete komisjonist, te oleks võinud ju ka vastavalt oma arvamusele hääletada.

Suur tänu! Komisjoni esindajana ma poolt rehkendust juba kirjeldasin ehk siis millest tuleb see kõrge tasu. Kui nüüd võtta elupraktikat, siis tõepoolest, väga suur protsent nendest toimingutest tuleneb sellest, et lihtsalt ei vaadata oma isikut tõendava dokumendi kehtivusaega. Aga see peaks olema ikkagi iga kodaniku ülesanne, et tal oleks õigeaegselt oma dokumendid uuendatud.

Anti Haugas, palun!

Komisjoni istungil mainiti ka see, et üks põhjusi, miks tasuks riigilõivu tõstmist kaaluda, on see, et inimesed tellivad kiirpassi, aga väga suur osa inimesi ei tule sellele tegelikult nii kiiresti järgi, kui nad sooviksid seda kätte saada, ja neil, kel päriselt on dokumenti kiiresti vaja kätte saada, nendel dokumendi kättesaamine venib. Kas sa usud, et see riigilõivu tõstmine võiks aidata dokumente veel kiiremini kätte saada ehk siis mittevajalik kiirkorras taotlemine jääb vähemaks?

Aitäh, jah, komisjonis olid ka sellised mõttevahetused ja võib-olla see viimane küsimus oli näide, et väga paljud on seda võtnud mugavusteenusena tänases riigilõivu numbris, ja ka see on fakt, mida algatajad kirjeldasid, et küllaltki suures koguses kiirkorras tellitud dokumente jääb seisma ehk siis ei tulda järgi. Ei olnud siis ju väga kiire. Loodame, et taoline riigilõivu muudatus tõepoolest muudab selle kiirteenuse erakordsemaks ja ka kiiremaks neile, kellel seda on tõesti kohe ja kiiresti vaja.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta. Palun! Korra küsin, täpsustan: lisaaega ka, jah?

Igaks juhuks.  

Kolm minutit lisaaega.

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma alustaksin siin – vabandust küll, et öösel teie aega võtan, aga siiski – oma vanaisa Karl Künnise meenutamisega. Ta oli nimelt jahimees, südamest looduse ja loomaarmastaja, kogu aeg koolitsemas loomade, toidu ja tervise pärast. Ja ma olen temalt terve elu jooksul ainult ühe korra riielda saanud. See oli siis, kui ma olin Tallinna loomaaia loomade sõprade ringis ja me pidime suvel koguma loomaaia loomadele kuusevõrseid. Ja kui vanaisa selle avastas, ta oli väga kurb, ja tõesti see oli ainuke kord, kus ma riielda sain, sest ülesannet täites olin ma tema sõnade järgi kuuseokstelt kuuse lapsed ära lõiganud. 

Lisaks jahimeheks olemise oli ta üdini eestimeelne mees. Ta küll kahjuks ei näinud Eesti Vabariigi taastamist, aga hiljem leidsime arhiividest, et ta oli olnud ka metsavend. 

Nüüd, mitte ainult sellepärast ei taha ma natuke selgitada ka siin üles kerkinud küsimust, et miks me Eesti 200 poolt me otsustasime jahimehi ja laskesportlasi toetada. Kindlasti on väga oluline, et kõik inimesed, kes tunnevad, et üks või teine eelnõu neile liiga teeb, kindlasti Riigikokku sellest kirja saadaksid. Ja siin tervitustega ka Eesti Ekspressi toimetusele, et Riigikogus me tõepoolest vaatame üle neid eelnõusid, see ongi Riigikogu liikme töö. Ja isegi kui meie otsused on teistsugused kui Vabariigi Valitsusel, siis ikkagi on see Riigikogu töö, neid otsuseid ümber vaadata ja teha otsused parimateks võimalikeks.

Relvaluba tuleb pikendada iga kahe aasta järel ja viiekordne tõus, mis alguses eelnõus oli, oli tõepoolest ebamõistlik. Ja olgem ausad, riik on vahepeal ju ka arendanud infotehnoloogilisi süsteeme, vabastanud inimesi töölt, kes selle lubade paberkujul menetlemisega enne tegelesid. Protsessid on viidud arvutisse, on viidud palju efektiivsemaks, ja me tegelikult ei taha täna näha, et riigi administratiivsed kulud suureneksid viiekordselt samal ajal kui elukallidus on tõusnud alla 70%. 

Ja me kuidagi ei saanud ka Eesti 200 poolt nõustuda sellega, et jahimehi käsitleti seaduseelnõu puhul hobiinimestena ja relva omamist kui hobiga kaasnevat privileegi, mille hobiga tegeleja peaks kinni maksma. Kaasaegne jahindus siiski, olgem ausad ja rõhutagem, ei ole mitte ainult hobi, vaid see on ka tähtsate riigi poolt antud ülesannete täitmine näiteks ulukite arvukuse reguleerimisel, ulukikahjude vähendamisel, põllu- ja metsamajanduses, karjakasvatuses, mesinduses ja kalanduses. Ulukite arvukuse vähendamise tingimused ja kvoodid antakse jahimeestele ette riigi ja kogukonna, seega maakondlike jahindusnõukogude poolt. Ja mõningatel juhtudel on tellimused antud lausa käsu vormis, mille mittetäitmine on sanktsioneeritud, näiteks sellisel juhul, kui Keskkonnaamet on kehtestanud metssigade küttimismahud. 

Nii et selles olukorras on jahirelv jahimeestele ka tööriist ühiskonna poolt antud ülesannete täitmiseks, mitte üksnes hobi harrastamise luksusese. Seega me Eesti 200 poolt leidsime, et tõepoolest see viiekordne lõivude tõus ei ole õigustatud, ei ole põhjendatud, see ei ole ka õige ega õiglane. Ja me kuidagi ei tahaks näha seda, et jahimehed loobuksid jahipidamisest või pikemas perspektiivis tekiks riigile probleem, et kes seda ulukite arvukust üle riigi reguleerib. Ja kui riik peaks hakkama seda probleemi otsast ise lahendama, siis tõenäoliselt oleks selle kulu veel palju suurem. 

Aga olgem ausad, Ukrainas käib sõda ja Ukraina sõja näitel oleme me kahjuks pidanud tunnistama seda, et vaatamata sellele, et relvaseaduse järgi ei ole loomulikult jahimeestel mingit rolli riigikaitses, see kõik käib kas Kaitseliidu või mõnel muul korraldatud viisil, aga kahjuks me näeme praktikast, et riigikaitses kas või näiteks diversioonigruppide avastamisel või sellele reageerimisel või küla kaitsmisel selles olukorras, kus kõik kaitseliitlased on juba metsas, on ikkagi ka jahimeestel oma roll. 

Eesti 200 poolt õiguskomisjonis me tõstsime esimesest koosolekust alates ka seda küsimust, et siin peab ikkagi väga vastutustundlikult käituma ja pidama silmas kõiki võimalikke riigi vajadusi ja neid võimalusi, mida tubli jahimees väikses kohas oma kogukonna hoidmisel pakkuda saab. Jahimees küll ei pruugi alati olla kaitseväelane, aga hea motivatsiooni korral on ta väga kiiresti välja õpetatav. 

Ja olgem ka selles osas täpsed, et maksupoliitikal on alati sotsiaalne mõju. Me oleme siin mitu korda … Ja ma tänan eelkäija eelkõnelejat selle eest, et ta tõi välja, et selline ilmaasjata kiirustades dokumentide kontroll ei ole teiste suhtes vastutustundlik ja raiskab riigi ressurssi. Aga kui me eriti näiteks eakamatelt jahimeestelt muudaksime neile relvaloa pikendamise ja sellise hinnatasemega, et nad peaksid relvast loobuma, siis see kindlasti oleks nende identiteedi suhtes väga ebaõiglane ja stressirohke. 

Ja me pidasime mõistlikuks riigilõivude kahekordset tõusu. Tegelikult viitas ka sissetulekute kahekordistumisele eelnõu seletuskiri, aga viiekordne oleks tõesti olnud väga raskesti arusaadav, ebaõiglane ja mitte põhjendatav. 

Nii et vaatamata elavale arutelule siin saalis nimetan ma ikkagi ära ka selle, miks me ülejäänud riigilõivude tõstmist – küll raske südamega, aga siiski – toetame. Põhjus on ikkagi selles, et ka riik on läinud teenuste osas palju personaalsemaks. Uue dokumendi tellimise vajadusest teatatakse inimesele mitu korda ette. Inimene saab need märguanded, tal on võimalik õigeaegselt neid dokumente pikendada. 

Ja lapsevanemana oskan öelda Lauri Laatsi näitele vastu, et tõepoolest, ka minu lastel on juhtunud, et neil on ootamatult ID-kaart kadunud. Aga ma möönan, et teatud lapsevanemlik vastutusdokumentide kontrollimise üle siiski võiks olemas olla. Ja teiseks, praktikas tõepoolest tänasel päeval on see dokumentide väljastamine läinud niivõrd kiireks, et niisugust 24-tunnist vajadust tegelikult ka lapsevanematel ei ole. 

Nii et ma väga tänan õiguskomisjoni neid liikmeid, kes hääletasid selle poolt, mis puudutab relvi, jahimehi ja laskesportlasi, et seal on need riigilõivud alandatud ja muudetud õiglasteks. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ju ei küsinud ilmaasjata, et milleks on sellist seaduseelnõu vaja just praeguses olukorras, kus maksumäärad tõusevad, kehtestatakse uusi makse, täna oli selleks näiteks automaks. Et me kõik saame aru, mis tegelikult toimub. Me ju saame aru, et koalitsioonil on vaja eelarveauke lappida ja eelarvet täita. Ja kahjuks see ilus põhjendus, mis on siin kirjas – lõivumäärade kavandamisel oli aluseks vastavate toimingute tegelik kulupõhisus, mitte riigile tulu teenimise eesmärk –, olgem ausad, see oli täpselt riigile tulu teenimise eesmärk. Kui vaadata kõiki neid asju kompleksselt, siis ei jää selles mitte mingit kahtlust. Oleks see eelnõu siia jõudnud mõnes teises olukorras, kui eelnevalt oleks siia jõudnud erinevad maksutõusud, aktsiisitõusud, pensioni, keskmise pensioni tulumaksustamine, siis võib-olla oleks veel võimalik kuidagi seletada inimestele, et seda ongi vaja selleks, et lihtsalt kuidagi kompenseerida tegelikku kulu, mis nendele toimingutele riigil läheb. Aga kuna siin need asjad üksteise järel tulevad siia sellise suure paketina, siis on see järjekordne katse inimestelt rohkem raha võtta ja eelarveauke selle rahaga lappida.

Ja loomulikult, kui me vaatame sisule otsa, siis see on lihtsalt uskumatu, et eelnõu näeb ette, et Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumist varasema 13 euro asemel 150 eurot. Nagu ma siin juba rääkisin, siis see on rohkem kui 1000% see kasv. Tegemist on 12‑kordse tõusuga. Me ise räägime sellest, et me tahame, et rohkem inimesi võtaksid Eesti kodakondsuse, eelkõige näiteks Venemaa või Valgevene kodanikud, ja siis on selline meie tänu neile selle eest, et nad on seda teinud, ja selle asemel, et maksta 13 eurot kodakondsuse saamise eest, maksavad nad nüüd 150 eurot või hakkavad maksma.

Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu ID-kaardi kiirkorras taotlemisele. Kui varasemalt maksis antud toiming 45 eurot, siis eelnõuga tõuseks see 250 peale. No pea kuuekordne tõus. Siis, kui kellelgi on vaja ID-kaarti kiirkorras taotleda, siis peab ta nüüd maksma 45 euro asemel 250. Selliseid asju on siin rohkem. Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu passi kiirkorras taotlemisel. Kui varasemalt maksis antud toiming 45 eurot, siis eelnõuga tõuseb see 250 eurole ehk jällegi pea kuuekordne tõus.

Kahjuks peab nentima, et see kõik näitab seda, et riigil on raha vaja. Kust seda raha saada, riik ei tea, ja siis jälle vaadatakse inimestele otsa, et äkki teil on taskusse midagi veel jäänud. Pärast kõiki neid maksutõuse ja uute maksude kehtestamist ikka oodatakse, et inimesed annavad riigile veel rohkem raha. Ja tegelikult see järgmine seaduseelnõu, mis on tänases päevakorras, on täpselt samast paketist nii-öelda ehk tõstetakse trahve. Ja jällegi kindlasti põhjendatakse sellega, et see on tegelik kulupõhisus ja nii edasi, aga me kõik saame aru, et tegelikult tahab riik valitsuse näol eelkõige lihtsalt raha teenida.

Nii et minu soov oleks väga lihtne, et kui päriselt tahetakse inimestelt veel rohkem raha võtta, no siis olge julged, omage seda selgroogu, et lihtsalt niimoodi ka öelda, et jah, meil on vaja nagu siin auke lappida ja siis me tahamegi teie käest seda raha saada, mitte üritada välja mõelda igasuguseid põhjendusi, miks see näiteks inimestele hea on või kuidas see on põhjendatud, mitte sellega, et riigil on seda raha inimestelt võtta vaja. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Kui tundus, et enam küünilisemaks minna ei saa, siis valitsus on otsustanud lisaks kõikidele maksutõusudele, uutele maksudele, trahvide tõstmisele tõsta ka riigilõive. Oleme otsekohesed, trahvide ja riigilõivude mitmekordistamine on valitsuse ebakompetentsuse maks. Inimesi lihtsalt karistatakse viletsa majanduspoliitika pärast ning suutmatuse eest arendada riigis majandust ja tagada majanduskasvu. Ja valitsuse liikmed muidugi ütlevad, et riigilõive pole ammu tõstetud, nüüd on kindlasti vaja seda kiires korras teha. 

Eelnõu koostajad arvasid, et nad on väga kavalad. Nad ei too välja seletuskirjas, et riigilõivude tõstmine on vaid eelarve täitmise eesmärgil. Aga seda on mainitud teiste eelnõude seletuskirjades. Ja teiste eelnõude seletuskirjades on nimelt otse mainitud. Eelarvestrateegias on mitu tulumeedet. Pange tähele – tulumeedet! Näiteks mootorsõidukimaksu, magustatud jookide maksu, riigikaitsemaksu kehtestamine, keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude tõstmine. Ehk tegelikult valitsus ütleb otse välja, et seda kõike tehakse, kaasa arvatud ka riigilõivude tõstmist, vaid eelarve täitmise eesmärgil. 

Nagu kolleeg juba mainis, ID-kaardi kiirkorras taotlemise eest tuleb edaspidi tasuda lausa kuus korda rohkem: 45 euro asemel 250 eurot. Ometi ei ole passi või ID-kaardi taotlemine mingi mugavusteenus ning kui inimesel on vajadus seda kiirkorras teha, siis selleks on kindlasti ka mõjuv põhjus. Riigil on siin kohustus tagada need teenused adekvaatse vastuvõetava hinnaga. Ja kusjuures koalitsiooni liige Liisa-Ly Pakosta, kes enne mind esines, ütles ka õiguskomisjoni istungil, et ta ise on sattunud ükskord sellisesse olukorda, kus tal laps enne eksameid kaotas ID-kaardi ja oligi probleem, kas ta üldse saab eksamitel osaleda. Täna me teame, et on uus seadus, et lapsed ei saa tegelikult ilma ID-kaardita eksamil osaleda. 

No ja kujutage seda olukorda, et teie olete lapsevanem. Teie lapsel on eksam, teil on vaja kiirkorras, ID-kaarti kuskilt ei leia ja on vaja kiirkorras taotleda. Nüüd see läheb maksma teile 250 eurot. Ja kujutage ette, kui te peate minema kuskile reisile, kogemata avastate, kas pass on kadunud, ei leia üles või näiteks on kuue kuu pikkune kehtivuse tähtaeg möödunud – mõnede riikide puhul on see oluline –, siis peate ka samuti tasuma 250 eurot. Rääkimata sellest, kui te korraga taotlete kiirkorras passi ja ID-kaarti, siis te maksate 500 eurot. 

Seadusest tuleneb väga oluline põhimõte, et riigilõivu kehtestatakse sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. See riigilõiv ei tohi olla liiga suur ja selle eesmärgiks ei tohi olla iseseisva täiendava tuluallika loomine riigile. See on eraldi kehtestatud seaduses. Ja mina täna sügavalt kahtlen, et sellest põhimõttest on lähtutud. Eriti veel, kui ühes seletuskirjas lausa eraldi mainitakse, et see on täiendav tulumeede riigieelarvele. 

Ja Riigikohus on muu hulgas maininud, et riigilõivuseadus sätestab seda, et kui on oluline ja kaalukas avalik huvi, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistel kaalutlustel, siis riigilõivumäära võib kehtestada ka väiksemalt. Ehk siis riigilõivumäär võib olla madalam, kui selleks on oluline avalik huvi. Arvestades, et dokumendi olemasolu, dokumentide taotlemine on üks olulisematest kodanike kohustustest, siis karistada inimesi selle eest, viia nad makseraskustesse, et nemad peavad seda dokumenti kiirkorras taotlema, see pole õiglane ja see pole ka proportsionaalne meede. Kahjuks tõstetakse ka neid määrasid ja riigilõive, mis on seotud alaealiste, pensionäride või puudega inimeste toimingutega. 

Ja veel üks oluline aspekt, mida on korra mainitud. Kui varem kodakondsuse taotluse või pikendamise eest maksis taotlus 13 eurot, siis nüüd hakkab maksma 150 eurot, ehk 12-kordne tõus. Mul on selline küsimus, et kui me kogu aeg räägime, valitsuse liikmed kogu aeg räägivad sellest, kui oluline on see, et inimesed taotleksid kodakondsust, saaksid kodanikeks, riik peab panustama sellesse, et neil oleks motivatsioon, siis kuidas saab teiselt poolt tõsta seda riigilõivu pea 12 korda. Kuidagi läheb omavahel vastuollu see loogika. Samamoodi nagu tõstetakse mitmekordselt elamisloa taotluse või pikendamise taotluse nendele inimestele, kes näiteks tegelevad ettevõtlusega. Aga võiks siis otse välja öelda, et meil ei ole vaja siia ettevõtjaid, meil ei ole vaja siia investeeringuid, et las tegutsevad mujal riigis. 

Veel üks huvitav aspekt. Samal ajal kui riik räägib digitaliseerimisest, optimeerimisest, meil hoopis toimub vastupidine olukord, kui protsessid peaksid seeläbi muutuma odavamaks, meil vastupidi, tekib ametnikke juurde ja hinnad tõusevad meil viiekordselt. Siit tekib küsimus: milleks me üldse räägime digitaliseerimisest, kui inimestele on see vaid kallim? Kui ma esitasin selle küsimuse Kaja Kallasele, siis vastus, mis tuli, tegelikult see vastus mind lausa jahmatas. Kaja Kallas ütles, et kõik need infotehnoloogialahendused, mis meil täna on, mida me igal pool reklaamime, reklaamime end kui digiriiki, meile lähevad need täna iga aastaga aina rohkem maksma. Ja tegelikult me ei suuda neid enam üleval pidada. Isegi ametnike hoidmine täna oleks odavam, kui kõik need IT-lahendused, mis meil on. Selline digiriik. Päris suur segadus on meil selles osas. 

Ja Keskerakonna fraktsioon esitas 22 väga sisulist muudatusettepanekut antud eelnõu, et jätta väga paljudes osades riigilõivud samas ulatuses. Käisin neid komisjonis kaitsmas, pikalt selgitasin, et näiteks passi või ID-kaardi kiirkorras tegemine ei peaks maksma 250 eurot. Abielukande tegemine ei peaks muutuma kallimaks, kui riigi prioriteediks on see, et abielusid rohkem sõlmitakse. Samuti alaealistel, pensionäridel, puudega inimestel ei peaks riigilõivud tõusma. Muudatusettepanekuid oli veel. Mitte ühtegi muudatusettepanekut ei toetatud. Küll aga, mida toetati, toetati äkitselt seda, et tuldi jahimeestele vastu ja öeldi, et nende puhul see viiekordne tõus ei ole adekvaatne. Aga tavainimeste puhul kuuekordne tõus ID-kaardi taotlemise eest, see on täiesti aktsepteeritav. 

Teie aeg!

No minu jaoks on arusaamatu, et kus on ikkagi need prioriteedid. Ja muidugi Keskerakond ei toeta riigilõivude tõstmist ja esitab ka antud eelnõule katkestamisettepaneku. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun! 

Aitäh, auväärt kolleegid, kes te siin hilisel õhtul või öötunnil veel Riigikogus tööd teete! Valitsuse algatatud eelnõu, millega soovitakse tõsta lõivusid, on tõesti esitatud ju ainult sellel eesmärgil, et paaniliselt täita tühja riigikassat. Seda juttu uskuda, et lõivud on kulupõhised, ei olnud mõtet seni, sest nad ei olnud seni kulupõhised, ja ei ole mõtet ka praegu või tulevikus siis, juhul kui see eelnõu vastu võetakse, sest nad ei ole ka tulevikus kulupõhised. Seda tunnistas küll ka komisjoni esindaja sõnavõtt siin, kes küll ütles, et tegelikult kulupõhiselt peaksid olema need lõivud võib-olla veelgi suuremad, kui siin eelnõus välja pakutud. 

Tegelikult ei ole ma varem saanud … Ma olen siin aastaid tagasi teinud ka vastavaid arupärimisi, kirjalikke küsimusi, et kuidas ikkagi siis see lõivude tegelik maksumus välja arvutatakse, et näha seda arvutuskäiku. No ei ole mina seda näinud. Ja ei ole ka selle eelnõu seletuskirjas seda lahti kirjutatud. Lihtsalt ei ole. Me peame lihtsalt uskuma, kui öeldakse, et on kulupõhised, siis on kulupõhised, on justkui selline põhimõtteline lähenemine. 

Aga nagu ma ütlesin, see ei ole usutav ja ei ole õige. Ja kui me vaatame neid tõuse, siin juba varasemalt kolleegid, kes sõna võtsid, rääkisid sellest, küsimuste korras ka, tegemist on ju kordades riigilõivude tõusudega, mõnel juhul ka kaugelt üle kümne korra, kui me siin vaatame numbreid, näiteks 13 on tõusnud 150-ks, 15 on tõusnud 180-ks ja nii edasi. 

Ja see, mis puudutab eelkõige dokumente, siis ma olen ka sõna võtnud kriitiliste kolleegidega väga nõus, et see ei ole mõistlik. See ei ole mõistlik, kui isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamine viie tööpäeva jooksul tõuseb 45-lt 250 eurole või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul täpselt samuti tõuseb 64-lt jälle 250 euroni. Ja nii edasi. 

Ja komisjoni esindaja siin mitu korda küsimustele vastates rääkis, et Keskerakond ei teinud lõivude vähendamise ettepanekut, vaid tegi ettepaneku need punktid välja jätta. No Isamaa tegi lõivude vähendamise ettepanekud, me tegime mitmed ettepanekud, kalkuleerides ja lähtudes siis selle eelnõu loogikast nii palju, kui seda on võimalik välja lugeda, just sellest lähtuvalt, et hoida sellist proportsiooni, mis siin on samas suuruses teiste isikudokumentide riigilõivu tõusuga. No ei arvestatud ühegi meie muudatusettepanekuga. Nii et ei ole küsimus selles, kas teed ühesuguse ettepaneku või teed teistsuguse ettepaneku või kolmandat sorti ettepaneku, tegelikult mitte ühtegi ei arvestatud. 

Ja nüüd, mis puudutab riigilõivu abielule, siis meie arvates on see ka põhimõtteline väärtuspõhine küsimus ja ka riigi prioriteetide küsimus ja näitab ka riigi suhtumist. See ei tee riiki ei rikkaks, kui me võtame sealt lõivu ja tõstame, ega ei tee ka vaeseks, kui me jätame selle võtmata. Küll aga on riigi suhtumise väljendajaks. Ja siin me tegime ettepaneku, et abielu registreerimise lõiv oleks täiesti olematu. Aga loomulikult ka seda ei peetud võimalikuks ja vajalikuks komisjonis toetada. 

Väga halb ja kahetsusväärne, arvestades eriti olukorda, kus on mindud massilise maksutõusude, aktsiiside, igasugu erinevate tasude tõstmise teed, uute maksude kehtestamise teed majanduskriisi olukorras, kus meil perepoliitikas valitseb ebakindlus, tänu eelkõige valitsuse poliitikale, kes on hiljuti läinud järsult pöörama perepoliitikat ja kärpima. 

Ma palun kolm minutit lisaaega. 

Kärpima ka siis … 

Kolm minutit lisaaega. 

… erinevaid peretoetusi, mis mõned kuud varem kehtestati uutena ja suurematena ja andsid lootust peredele, et riigil on mingisugune kindel perepoliitika. Ja selline kindlusetus kogu perepoliitikas väljendub nüüd ka siin abielu sõlmimise riigilõivust, mis peaks Eesti riigi eelarve päästma, nagu ma aru saan, praeguse valitsuse lootuste ja arvamuste kohaselt. 

Ja kõigest eeltulenevalt me siiski loodame, et üheksa korda mõtle ja üks kord lõika või seitse korda mõtle või kui palju valitsus igal juhul mõelda veel suudab ja valitsuskoalitsioon. Meie loodame, et üks mõttepaus võimaldab seda eelnõu ehk siis paremaks teha ja seetõttu teeme ka selle eelnõu katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 417 teine lugemine lõpetada, aga enne peame üle vaatama muudatusettepanekud. Ja muudatusettepanekuid on kokku 27. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Sooviks hääletada kolmandat muudatusettepanekut ning samuti paluks Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt vaheaega enne hääletust kümme minutit.

Suur tänu! Vaheaeg Keskerakonna fraktsiooni palvel kümme minutit.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Oleme eelnõu 417 muudatusettepanekute läbivaatamise juures ja muudatusettepanek nr 3. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 4, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

… puudutab neljandat muudatusettepanekut. Kahju, et komisjon seda sellisel viisil ei toetanud. Hetkel hääletust ei soovi.

(Naer.) Suur tänu! Järgnevalt viies muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! See muudatusettepanek on oluline ettepanek. Ma sooviks hääletust ja loomulikult Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks ka vaheaega kümme minutit.

Vaheaeg kümme minutit Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 6, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mis puudutab muudatusettepanekut nr 6, mille on esitanud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon, see on tõesti oluline punkt, ma juhin sellele tähelepanu kõikidele kolleegidele. Kahju, et seda komisjon ei toetanud. See kindlasti väärib saalis ka hääletust, nii et paluks hääletust.

Selge. Head kolleegid! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 7, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ka number seitse muudatusettepanek on jällegi oluline ettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. See on, selgelt soovitakse alandada määrasi ning loomulikult on kahetsusväärne, et komisjon ei arvestanud neid ettepanekuid. Me sooviksime seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Nii. Head kolleegid, ma panen selle hääletusele. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 8, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Järjekordne väga oluline muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Loomulikult me sooviksime seda hääletada. Tegelikult ma kutsuksin üles enne hääletust ka häid kolleege selle punkti osas mõtisklema ja muutma seda komisjoni otsust positiivses suunas. Loomulikult me sooviksime seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 9, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Järjekordne hea ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt: me sooviksime seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust sooviksin võtta ka kümneminutilise vaheaja. 

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 9, vastu 40 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 10, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda 10. ja 11. muudatusettepanekut ka hääletada ja vaheaega kumbagi puhul ei soovi.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tõepoolest tahaks hääletamist, aga meie just, vastupidi, soovime seda vaheaega kümme minutit.

Tõsiselt? Hästi. Keskerakonna fraktsiooni palvel kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 9, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 11, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Kahju, et see jäeti arvestamata, aga palume siis seda hääletada. 

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde?  Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 9 ja vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek number 12, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tegemist on väga olulise muudatusettepanekuga, mis on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Me räägime ikkagi kuuekordsest tasu tõusust. Me räägime sellest, et kui järgmine kord mõnel lapsel, kes juhuslikult on ära kaotanud oma ID-kaardi enne kiiret reisi, siis selle toimingu eest 45 euro asemel peab see perekond maksma 250 eurot. Ja head kolleegid, ma tõesti seekord kutsun kõiki teid mõtlema selle peale ja tegema õige otsuse selle muudatusettepaneku osas. Ja seoses sellega ma kindlasti sooviks seda muudatusettepanekut panna hääletusele ja selleks, et te saaksite selle osas mõelda, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt võtta ka kümneminutiline mõtlemispaus.

Me saime juba praegu mõelda selle teie pika kõne jooksul. Kas oleks võimalik ilma kümneminutise pausita? Te ikkagi soovite seda kümneminutilist pausi? Aga teeme siis niimoodi, et edaspidi kui mõttepaus on, siis teavitame sellest lühidalt. Hoiame üksteise aega kokku. Hästi. Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 13, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele Isamaa … Kas ma tohin asuda hääletuse juurde, head kolleegid? Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 13. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 14. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mulle tundus, et minu nimi oli ikka varem ekraanil, aga las ta olla. Palume ka samamoodi seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 14, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 15. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tegemist on jälle järjekordse väga olulise muudatusettepanekuga, mis Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud. Me räägime väga suurest jällegi hinnatõusust 64 versus 250. Sooviksime seda hääletada ja loomulikult me sooviksime võtta ka vaheaja 10 minutit.

Aitäh, hea kolleeg! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, enne kui ma annan teile 10 minutit vaheaega, ma sain aru, et küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, tegelikult see oli mul juba tükk aega, lihtsalt huvitas see teie kommentaar kolleeg Lauri Laatsi suhtes, et justkui tema palve panna muudatusettepaneku hääletusele, et justkui see sissejuhatus on liiga pikk. Kas te saaksite lihtsalt protseduuriliselt üle korrata, mis see ajalimiit on, kui pikalt saab muudatusettepanekut esitada ja panna hääletusele?

Aitäh! Saan teile tuua meie kodu- ja töökorra seaduse § 106 kommentaarist väga selge seisukoha. Muudatusettepaneku esitajal või komisjoni või fraktsiooni esindajal on õigus üksnes teatada, millise loetelus sisalduva muudatusettepaneku hääletamist ta nõuab. Kõik seisukohad muudatusettepanekute kohta tuleb esitada läbirääkimiste ajal. Väga selge ja konkreetne seisukoht, millest lähtuvalt ka istungi juhataja tegi konkreetse märkuse. Palun sellest siis edaspidi ka kinni pidada.

Aga head kolleegid, 10 minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 15. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 16. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees. Sooviks antud eelnõu hääletada ning soovis ka Keskerakonna fraktsiooni poolt vaheaega kümme minutit.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 17. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen hääle… Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Aitäh! Kuna muudatusettepanekut on palutud hääletada, siis ma palun õiguskomisjoni aseesimehena 10 minutit vaheaega.

Lugupeetud Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Kuna meil saalis viibib õiguskomisjoni esimees, siis minule teadaolevalt ei ole teil praegu õiguskomisjoni aseesimehena volitusi õiguskomisjoni nimel nõuda kümneminutilist vaheaega ja veel vähem seda hääletusele panemist, sellepärast et see käib ikkagi õiguskomisjoni esimehe kaudu. Ja ma saan aru, et õiguskomisjon ei ole ka vastavad volitust teile kuidagi andnud. Nii et ma ei saa teile kahjuks seda anda, mitte mingil moel ei saa seda anda. See lihtsalt ei ole ka meie reeglitega kuidagi kooskõlas.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Mina küll toetan oma kolleegi ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks vaheaega enne hääletust 10 minutit.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 8, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt 18. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Sooviks seda muudatusettepanekut hääletada. Ja kindlasti ma kutsuksin üles oma kolleege selles osas ka mõelda ja õiged otsused tegema.

Asume hääletuse juurde. Head kolleegid, kas me saame asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 8, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt 19. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! See on oluline muudatusettepanek. Palun seda hääletada. 

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 8, vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 20. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Seda muudatusettepanekut kindlasti sooviks panna hääletusele ja sooviks ka vaheaega 10 minutit.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt 21. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. 22. muudatusettepanek, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata, esitanud on Keskerakonna fraktsioon. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Palun seda hääletada.

Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Head kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 23. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laasi, palun!

Kindlasti sooviks seda muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult ma kutsun kõiki häid kolleege mõtlema positiivselt selle muudatuse punkti osas.

Head kolleegid, kas me saame positiivsete mõtetega hääletuse juurde minna? Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt 24. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Kahju, et komisjoni otsus oli selline, palume seda saalis siis ära parandada, hääletada seda.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada. 

Ettepaneku poolt on 7, vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt 25. muudatusettepanek. Esitanud jälle Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioonil loomulikult on väga head muudatusettepanekud. Ma kindlasti sooviks, et seda ettepanekut hääletatakse, ja kuna eelnevalt punktide osas ei ole muutusi kolleegide hääletuse osas, siis ma sooviksin enne hääletuse läbiviimise kümneminutilist vaheaega. 

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt 26. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Paluks siis seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ning 27. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mina arvan, et see on väga hea ettepanek, kui abielu saaks ilma riigilõivuta sõlmida. Nii et loomulikult ma kutsun üles seda ettepanekut hääletada. Ja sellisel olulisel küsimusel me võiksime võtta ka kümneminutilise pausi enne hääletust.

Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.  

Sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanekud Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt samasisulise ettepanekuga eelnõu 417 teisel lugemisel katkestada. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni samasisulise ettepaneku eelnõu 417 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 6, vastu 34, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Sellega on eelnõu 417 SE teine lugemine lõpetatud ja ka see päevakorrapunkti menetlemine. 

Jõuame neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme, hea kolleegi Vilja Toomasti.

Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu numbriga 415 arutas õiguskomisjon teiseks lugemiseks saali saatmiseks õiguskomisjoni istungil 28. mail. Ja nagu ikka, enne teisele lugemisele saatmist vaatasime läbi esitatud arvamused ja ettepanekud, neid oli seekord esitatud neli tükki. Esimene nendest tuli prokuratuurilt, kes soovis, et lisaks trahvimäärade tõstmisele tuleks tõsta rahalise karistuse aluseks olevat miinimumpäevamäära kahekordseks. Komisjon leidis ühiselt, et see otseselt ei ole seotud selle eelnõuga ja kohus saab alati otsustada seda päeva miinimummäära ka ise tõsta. 

Teise ettepaneku või arvamuse esitas õiguskomisjonile Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes ei pea mõistlikuks trahviühikut tõsta, ja märkis, et mõjusam võiks olla näiteks väärteo toimepanemise kohta info laialdasem avalikustamine või mõne tegevuspiirangu rakendamine.  Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tahtis pookida siia sellele eelnõule juurde täitemenetluse seaduse muutmise, mis puudutab menetluskulusid ja sundtäitmist. Aga komisjon leidis, et kuna see on käsitleks täiesti teist seadust, siis me ei lülita seda muudatusettepanekut selle seaduseelnõu menetlemise juurde.  

Ja neljas ettepanek tuli professor Jaan Ginterilt, kes soovis, et nende trahvimäärade suurus võiks olla sõltuvuses reaalselt inimese sissetulekuga. Miks seda seni pole arvestatud, on vormistamise keerukus ja kui see sissetulekutega siduda, siis võib juhtuda, et inimesed hakkavad oma sissetulekuid varjama. Sellest oli ka juba enne esimesele lugemisele saatmist komisjonis juttu, sellest trahviühiku sidumisest inimese sissetulekuga, aga komisjonis leiti, et see on läbi töötamata ja me ei saa, ei hakka sellele eelnõule seda juurde pookima. See vajab arutelu, tulevikus võiks see kõne alla tulla. 

Nüüd edasi. See tähendab seda, et ühtegi nendest ettepanekutest komisjon ei arvestanud ega teinud nende põhjal ühtegi muudatusettepanekud, mida teile saali esitada. Küll aga esitas Keskerakonna fraktsioon neli muudatusettepanekut ja komisjon tegi ühe ettepaneku. Nii et meil on kokku viis muudatusettepanekut. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut tutvustas Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Ütlen lühidalt ära, et kõikide nende muudatusettepanekute põhimõte on jätta need trahvimäärad sarnaseks praegu kehtivate määradega. Konkreetselt ühes muudatusettepanekus soovib Keskerakonna fraktsioon, et liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest jääks trahvimäär samaks. Teise ettepanekuga ei ole Keskerakonna fraktsioon nõus ka kahekordistama parkimistrahve ja samuti auto juhtimist või sellist sellist sõidukit juhtida, mis ei vasta tehnonõuetele.  Ja viimane ettepanek puudutas ühistranspordis piletita sõidu eest trahvimäärasid. Lühidalt öeldes lihtsalt Keskerakonna fraktsioon ei ole nõus kahekordistama neid trahvimäärasid.

 Õiguskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku ja selle ettepaneku tegemise põhjus oli see, et hetkel majanduskomisjon arutab liiklusseaduse muudatusi, milles on samasugune säte. Ja selle tõttu õiguskomisjon tegi ettepaneku, et muudatusettepanek nr 3 teie paberites, et see võtta sellest karistusseadustiku muutmise ja teiste seaduste muutmise eelnõust välja, kuna liiklusseaduse muudatused peaksid hakkama kehtima üldises korras, aga karistusseadustiku muutmise trahviühiku määra tõstmine jõustuks järgmise aasta 1. jaanuarist ehk 1. jaanuar 2025. Need olid muudatusettepanekud.

Hääletustulemused olid sellised, et Keskerakonna tehtud muudatusettepanekuid toetas 2 õiguskomisjoni liiget ja vastu oli 5, õiguskomisjoni poolt tehtud muudatusettepanekuid toetas 6 õiguskomisjoni liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Ja veel ka tehtud menetluslikud otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. juunil käesoleval aastal, aga juhatus otsustas selle panna 5. juuni päevakorda. Praeguseks me oleme jõudnud 6. juunisse. Aga komisjoni otsus oli 4. juuni. Teine ettepanek oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. juunil käesoleval aastal. Ja ka need hääletused läksid samade numbrite järgi: 2 olid vastu ja 5 olid poolt. Minu poolt ongi kõik. 

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tõesti väga kurb, et jällegi, nagu ka eelmises eelnõus mitte ühtegi Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut ei toetatud, kuigi nad olid sisulised. Kandsin need ette ja selgitasin, et tõesti me ei ole nõus kahekordselt trahvimäärade tõstmisega. Ja me pakkusime ka kompromissi selles osas, mis puudutab just kiiruse ületamist. Seal võiks see tõus olla. Aga just, mis puudutab neid mõjutustrahve, mis puudutab hoiatustrahve ja ka parkimistrahve – selline tõus on täiesti ebaproportsionaalne. Praeguse eelnõuga näiteks parkimistrahvid saavad olema 80 eurot, mis on isegi kallim kui Soomes. Mõjutustrahv 160 eurot on ka natukene ebaproportsionaalne. Eriti arvestades seda, et tegelikult ka justiitsminister ütles, et mingit eelnevat analüüsi pole tehtud. Analüüsitud on seda, palju see riigieelarvesse raha toob. Mis on teie seisukoht selle kohta, kui inimesed ei ole võimelised neid trahve mingi hetk tasuma?

Minu seisukoht ei ole antud hetkel väga oluline, aga ka komisjonis oli mingil määral sellest juttu. Ja ministeeriumi esindaja tõi välja sellise põhimõtte, et selle seaduse vastuvõtmisel on võimalik tasuda ka osade kaupa neid trahve, kui inimene ei suuda seda ühekorraga ära maksta.

 Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Austatud ettekandja, hea Vilja! Jah, kurb tõdeda, et jälle opositsiooni väga head ja mõistlikud ettepanekud olid pandud prügikasti. Aga ma küsin konkreetselt. Antud eelnõuga soovitakse kahekordselt tõsta trahvimäära ühistranspordis piletita sõidu eest. Kas teil on andmed, palju oli kogutud trahve eelmisel aastal ja mis plaanid on järgmiseks aastaks? Milleks see määr üldse väljamõeldud on?

Aitäh küsimuse eest! Mis plaanid minul on edaspidiseks, sellest ma nagu praegu puldis vestlema ei hakka. Aga mis puudutab neid numbreid, et palju koguti neid trahve, siis minu meelest konkreetselt piletita sõidu eest kogutud trahve ei ole meile välja toodud. Kui me ütleme veel selle peale, et … Tegelikult, kes trahve koguvad? See on tegelikult, Tallinnas näiteks kogub seda mupo. Ma ei tea, kes kogub näiteks Rakveres, kes kogub Pärnus, nii et ma arvan, et see ongi natuke keeruline välja tuua. Trahve teeb, aga loomulikult nad lähevad, mitte küll mupole ei lähe need trahvid, aga nad lähevad kohaliku omavalitsuse eelarvesse, need trahvimäärad. Komisjonis meil neid numbreid käepärast ei olnud ja ma ei oska ka prognoosida, kas selle tõttu, et need määrad tõusevad, kogutakse rohkem seda raha kokku või mitte. Võib-olla inimesed on sõnakuulekamad, on kuulekamad, on distsiplineeritumad, ja see ongi tegelikult ka üks selle eelnõu eesmärkidest, mitte ainult raha kogumine, vaid modelleerida või muuta inimeste käitumist seaduskuulekamaks.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Anastassia juhtis tähelepanu, et tegelikult trahvide määrad tõusevad ja see 80 eurot parkimistrahvi eest on isegi kõrgem kui Soomes. Eks see iseloomustab praegust olukorda, kus meie hinnad nagu Eestis tõusevadki. Kahjuks tulud ei tule järgi ja kahjuks ongi praegune Reformierakonna poliitika. Mis puudutab seda sidumist, liiklustrahvide sidumist inimeste sissetulekuga, te tõite näite, et äkki siis Eesti inimesed hakkavad varjama oma tulusid, mis tähendab ka seda, et seesama mudel, mis on Soomes rakendatud, me ei suudaks seda rakendada Eestis. Kas me tõesti, Reformierakonna juhitud valitsus ei suuda paika panna maksuametit, kes seda asja jälgib ja teeb järelevalvet? Ei ole usku?

Jaa, aitäh! Ma nii väga kategooriliselt seda ei väitnud, ma tõin lihtsalt nagu selgituseks selle, miks seda ei ole sellesse eelnõusse lülitatud, et nii on arvatud ja nii arvas ka tegelikult professor Ginter. Tõenäoliselt pole seda selle tõttu nagu tehtud. Ja seda tõepoolest pole nii palju analüüsitud, et me oleksime valmis ja suutelised seda konkreetselt eelnõusse kirjutama. Aga nagu ma ka ütlesin, et Justiitsministeerium tegeleb sellega tegelikult edasi. 

Aga küll on seletuskirjas, veel eelmise küsimuse kohta, ei ole küll kirjas, palju on siis piletita sõidu eest trahve kogutud, aga mingid trahvisummad on siiski selles seletuskirjas välja toodud, palju on üldse igasuguseid hoiatusmenetlusi, lühimenetlusi, kiirmenetlusi, üldmenetlusi, palju neid on numbriliselt olnud ja palju sealt neid trahvide kohta on kokku kogutud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan! Austatud ettekandja! Esialgu ma tahaksin täpsustada, kas ministeeriumi poolt olid esile toodud mõned põhjendused selleks, et tõsta trahvimäära ühistranspordis piletita sõidu eest. Ma ei saanud aru teie vastusest. Kas oli või ei olnud, kas oli tehtud mingi analüüs või olnud? Mis põhjusel oli see ettepanek tehtud?  

Ja teiseks ma tahaksin uurida. Ma loen tegelikult, et see eelnõu näeb ette, et kehtiv trahvimäär 80 eurot tõstetakse 110 euro peale selle eest, et sõiduk ei vasta tehnonõuetele. Aga küsimus on selles, kes hakkab kontrollima seda ja kas on üldse võimekus kontrollida seda, sest ma tean, et tegelikult …

Aitäh!

… meil puudub nii tehniline võimalus kui ka rahaline võimalus kontrollida iga autot.

Nagu kõiki liikluseeskirjade rikkumisi kontrollitakse, nii kontrollib politsei ka seda. Kui ta sind kinni peab, siis ta küsib aeg-ajalt sinult tehnilist passi ja seal on ju sul märge sees, kas sa oled tehnoülevaatuse läbinud ja kas su auto vastab tehnonõuetele, mis on kehtestatud. Nii et see ei ole mingi kunsttükk, et kuidas seda saame kontrollida. Jah, need kontrollid on pistelised nagu alati, kui sa jääd vahele, ei jää vahele, nii nagu iga asjaga. Sa võid ka kiirust ületada, aga sa alati ei jää ju vahele. Tegelikult see mehhanism on olemas, nii et siin ei ole küll mingit mingit kunsttükki ega keerukust. 

Aga miks siis nüüd kahekordselt? Sellepärast et … Tegelikult need on kõik juba esimesel lugemisel läbi käidud mõtted. Tegelikult tõsteti ainult 8 eurole trahviühik. Kui me võrdleme miinimumpalka, mis oli 2005. aastal, ja võrdleme praegust miinimumpalka, siis oleks võinud seda trahviühikut tõsta 14 korda. Siis oleks see olnud võrreldav sissetuleku ja trahvimäärade suhtes. Aga valitsus tegi sellise kompleksse otsuse, et ta tõstab kõiki kahekordselt, ja selle tõttu on need hoiatustrahvid ja ka parkimistasu ja piletite, sõidutasu kõik ühtlaselt kahekordistatud. See oli Justiitsministeeriumi või valitsuse loogika, miks neid kõiki, nii kiirmenetlusi kui mõjutus- ja hoiatustrahve siis ühtlustati ja kahekordistati.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No tegelikult selles just ongi probleem, et lihtsalt otsustati, et tõstame kõik kahekordselt, aga mingeid analüüse, miks just sellisel määral, miks absoluutselt kõik trahvid, kahjuks selline analüüs puudus. Ja tõdemus sellest, et inimestel võib olla keerulisem trahve maksta, tegelikult see on välja toodud ka eelnõu seletuskirjas. Ja seletuskirjas seisab, et on oht, et inimesed ei suudagi neid maksta ja võib üleüldse seda nii-öelda oodatavat tulu, kui seda niimoodi saab nimetada, vähem laekuda. Õiguskomisjonis oli tõesti see teema ka veel eraldi arutlusel ja arutleti, et võib tekkida ka selline olukord, kus inimesed, kuna ei suuda neid trahve maksta, hakkavad siis tasumise asemel hoopis arestikambris istuma. Ma mäletan, et arutelu käigus te ütlesite selle peale, et inimesed võiksidki rohkem arestikambris istuda. Kas te saaksite seda mõtet selgitada, mida te too hetk õiguskomisjonis selle all mõtlesite?

Jah, too hetk ma tõepoolest mõtlesin nii ja ütlesin võib-olla natuke ka emotsionaalselt, et mõnikord on see, isegi kui sa oled hooletu olnud, lohakas ja hooletu, ja jätnud oma liikluskindlustuse pikendamata, jätnud oma auto tehnoülevaatused läbi käimata, et siis tõepoolest, kui sa saad ükskord selle trahvi ära ja ära maksad, siis sulle jääb see meelde ja sulle jäävad sellised asjad väga pikaks meelde, ja võib-olla ka, kui sa istud ka arestimajas, kui sa ei kavatse maksta, võib-olla jääb siis sulle meelde ja sa oledki, muutudki seaduskuulekamaks. Jah, see tõepoolest nii on jah ja nii ma mõtlesingi. Vahel on vaja lihtsalt väike hoiatus teha. Ja eksimusi on. Ma kordan veel kord, et kõiki neid trahve on võimalik ka ajatada ja maksta osade kaupa. Ja kui ma elus üks kord eksin, siis ma suudan selle trahvi pikapeale ikkagi ära maksta, aga mulle jääb see eluks ajaks meelde, et ma edaspidi olen hoolikam, järgin oma käitumist ja käitun nii, nagu seadus ette näeb. Ja muuseas, Eesti Vabariigi seaduste mitteteadmine ja mittetundmine ei vabasta mitte kedagi vastutusest ja karistusest. Seadust peab ka sel juhul täitma, kui sa ei tunne seadust. Nii on.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te olete töötanud linnaosa vanemana ja kindlasti mäletate olukorda, kuidas inimesed tegelikult elavad. Ega see lihtne ei ole, et kui ikkagi trahv tuleb, siis selle maksmine on väga raske. Ja eelkõige hakkab sellega tegelema kohalik omavalitsus, antud Tallinna puhul linnaosavalitsus. Mis puudutab kogu seda eelnõu, siis siin on järjest muudatusi, mis puudutab trahvimäärasid, mis eelkõige täidavad riigikassat. Mina tulen selle ühistranspordi juurde. Kas on teil teadmisi, kui ministeerium on soovinud tõsta ühistranspordi trahvimäärasid ehk siis, kui rikutakse eeskirju, kas ka kohalike omavalitsustega nõu peetud, kas nendelt on tagasisidet saadud? Mis nende suhtumine nendesse trahvimääradesse on?

Ma võin vaadata küll kooskõlastustabelist üle, aga teiseks lugemiseks kohalike omavalitsuste liit ehk linnade ja valdade liit minu teada ei ole esitanud oma oma ettepanekuid või arvamusi. Aga ma võin sulle kohe käigu pealt kontrollida. Aga lühidalt … Jaa, valdade liit on küll ja neid on ka arvestatud osaliselt nende ettepanekuid. Ma ei jõua siit kähku selle lühikese ajaga kõike seda ette lugeda, aga kui te selle läbi loete ise, siis seletuskirja lõpus on kooskõlastustabelid, seal on väga selgelt välja toodud need põhimõtted, mis puudutasid ja mis huvitasid linnade ja valdade liidu põhimuresid. Teisel lugemisel me seda enam ei käsitlenud. Nii et ma ei saa teile praegu peast öelda, ma peaksin seda ka ise järele vaatama ja üle mõtlema. Aga lühike vastus on see, et ei ole vaja seadust rikkuda, siis siis ei pea ka trahvi maksma.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelmise punkti juures ma küsisin selle küsimuse, aga ma arvan, et ka selle punkti juures on see hästi aktuaalne. Kuidas teile tundus seal komisjonis, mis oli ikkagi see põhieesmärk? Miks seaduseelnõu üldse komisjoni tuli ja on nüüd siis meil siin saalis? Kas on see selleks mõeldud, et ikkagi riik saaks raha juurde ja saaks eelarveauke kinni lappida, või sellel on mingi teine eesmärk?

Jaa, aitäh! Ennekõike loomulikult on selle seaduseelnõu eesmärk tõsta inimeste seaduskuulekust, ja kui sellest ka tuleb eelarvesse mingi raha selle tõttu, siis ega siis tulude leidmine riigieelarvesse ju ei ole ka lõppkokkuvõttes mingi patuasi.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lisaks automaksule on valitsus otsustanud kehtestada veel ühe maksu sõidukiomanikele – just seesama trahvide kahekordne tõstmine. Parkimistrahv hakkab meil olema 80 eurot, mis on kallim kui Soomes, hoiatus- ja mõjutustrahv 160 eurot. Ütleme ausalt, trahvide, riigilõivude mitmekordne tõstmine on valitsuse ebakompetentsuse maks rahvale, sellega karistatakse rahvast viletsa majanduspoliitika eest ja selle eest, et eelarve on sellisesse seisu viidud. Ja Keskerakond muidugi ei toeta seda eelnõu ja teeb ka katkestamise ettepaneku. 

Kui tsiviliseeritud ühiskonnas on üldiselt kujunenud põhimõte, et mis tahes karistused kannavad distsiplineerivat, käitumiskultuuri parandavat eesmärki, siis Eestis praeguse valitsuse trahvide tõstmine kannab täiesti vastupidist sõnumit: kihutage sajaga, rikkuge seadust, nagu homset polekski, ja annate seeläbi oma panuse riigieelarve täiteks. Ja võite olla kindlad, et ka riigi eelarvestrateegia kiidab ja toetab teid igati selles. Kõlab irooniliselt ja küüniliselt, aga paraku see on reaalsus. Valitsuskoalitsioon isegi ei varja seda tõsiasja, et see kõik on vajalik vaid riigieelarve täitmiseks. Seda on väljendanud ka justiitsminister, Riigikogu ees öeldes otsesõnu, et mitte mingit eelnevat analüüsi tehtud ei ole, kuidas see mõjutab inimeste käitumiskultuuri, kuidas see mõjutab liikluskultuuri. Küll aga tehti üks ja ainus väga oluline analüüs, kuidas ja kui palju trahvid toovad raha riigieelarvesse. See on prioriteet. 

Ent ka siinkohal tegelikult tunnistati ja viidati tõsiasjale, et trahvide kahekordse tõstmisega võib tekkida oht, et inimestel võib-olla tekivad raskused trahvide tasumisega ja oodatav tulu võib olla seetõttu väiksem. Ehk tegelikult täna juba saadakse aru, et inimesed on majanduslikes raskustes ja neil on aina raskem kõikide nende maksutõusude ja riigilõivude ja trahvide tõusuga hakkama saada. Ja siis selle peale muidugi ametnik tuli ütles: ei-ei, me tuleme teile vastu, me tuleme teile appi, trahve saab nüüd tasuma hakata mitmes osas. No aitäh teile, see on nüüd küll suur abi! Ja veel oli arutelu, et mis siis saab, kui tekib olukord, et inimesed ei olegi võimelised tasuma ja hakkavadki valima seda, et istuvad arestikambris. Nagu ka täna Vilja Toomast väljendas, vastates küsimustele, aga nad võiksidki rohkem istuda. Aga võiksidki istuda, kui nad sõidavad ilma liikluskindlustuseta, võiksidki istuda ja järele mõelda. See on selline suhtumine inimestesse. 

Mul on küsimus, et keda te sellega karistate, kas retsidiivse käitumisega kiiruseületajat, kes niikuinii ei maksa nii või teisiti oma trahve, või siis näiteks mitmelapselist üksikema, kes korra libastub, pargib valesti või unustab liikluskindlustuse õigel ajal uuendada. Keda te karistate? Kahjuks täna valitsus on lihtsalt huvitatud sellest, et inimesed libastuksid, eksiksid, võimalikult palju rikkumisi korda saadaksid, pargiksid valesti, sest nii ju kasvab riigieelarve. 

Üks asi, mida tuleb muidugi möönda: kahekordistuvad trahvimäärad avaldavad erinevat mõju näiteks mõne valitsusliikme või Võrumaal elavale perele ja nende igakuisele toimetulekule. Kui varasemalt sai Võrumaal, Valgamaal elav pere tasuta ühistranspordiga sõita, siis vähe sellest, et esmalt valitsus tühistas tasuta ühistranspordisõidu, siis nüüd otsustas valitsus, et aga tõstame selle eest trahvimäära, kui inimene piletita sõidab, unustab pileti osta, selle eest võiks ka olla kahekordne trahvimäär.

Ja muidugi erilist tähelepanu väärib ka see arutelu, mis on eraldi seletuskirjas välja toodud. Oli eraldi arutelu, kus öeldi, et tegelikult me võib-olla ei peaks neid trahvimäärasid tõstma, aga siis üks ametnikest ütles: kuulge, aga siis võib tekkida oht, et äkki see trahv piletita sõidu eest võib olla madalam kui kuupileti ostmine. Ja siis öeldi, et okei, teeme ikkagi kahekordse tõusu ära igaks juhuks, muidu äkki ei tule piisavalt raha eelarvesse. Ka 80-euroste parkimistrahvide kogumisel võib tekkida raskusi, sest kütuseaktsiisi, automaksu, üldise hinnatõusu juures on paljudele inimestele auto saamas luksuskaubaks ja sedagi mitte kihutamiseks. Ilmselt ei tulnud eelnevate analüüsideta ja hoogtööna valminud eelarveaukude täitmise juures valitsusliikmetel isegi mõttesse, et ehk ei olegi inimesel vaja enam autot kuhugi parkida, sest tal ei pruugi enam autotki olla. Ja ka bussiga ei pea inimene enam sõitma, sest töödki ei pruugi enam olla. Just nii "lihtne" võibki elu väljaspool Toompead kõikidele tunduda. 

Ja arvestades seda, et karistusõiguses kehtib ultima ratio printsiip, mis tähendab, et karistamine peab jääma alati kõige viimaseks abinõuks, kõige viimaseks meetmeks, siis Keskerakonna fraktsioon tegi ka vastavad muudatusettepanekud, et parkimis- ja hoiatustrahvid jääksid praegusele tasemele. See ei ole koht, kus peaks inimesi karistama. Keskerakonna fraktsioon oli ka ainus, kes neid muudatusettepanekuid esitas. Ja muidugi nagu alati, ühtegi muudatusettepanekut ei toetatud. Me pakkusime ka kompromissi, et meie hinnangul kiiruse ületamise eest tõesti neid trahve võikski tõsta, aga miks me peame karistama inimesi, kui nad korra näiteks pargivad valesti? 

Ma tuletan meelde, et praegu paralleelselt on valmimas eelnõu, kus muudetakse parkimisreegleid. Ja mida sellega tehakse? Muudetakse täiesti parkimisreegleid ja paralleelselt kehtestatakse uued trahvimäärad, ja neid tõstetakse ka varasemalt. Kui selle eelnõuga pidid need parkimistrahvi määrad hakkama kehtima hiljem, siis nüüd teise eelnõuga tõstetakse neid varasemalt. Teeme uued reeglid ja paneme inimesed kohe maksma, kui nad reeglitega ei kohane. 

Aga trahvide, riigilõivu hüppelise kasvu kõrval peitub kõige suurem oht ja probleem selles, et riigi ja valitsuse jaoks ei ole mureks rahvas ja ühiskond, vaid hoopis trahvirahadest laekumata jääv tulu riigikassasse. Ja kui riik hakkab oma inimestega suhtlema läbi karistuste, siis toob see kaasa hoopis vastupidise efekti. Miks inimesi karistatakse valitsuse läbimõtlemata majanduspoliitika pärast? Võib-olla peaks pigem küsima, millist trahvi maksavad valitsuse liikmed selle eest, et on Eesti majanduse niivõrd nigelasse seisu viinud. Aitäh!

Sõnavõtt kohapealt, Vilja Toomast, palun!

Aitäh! Ma protokolli huvides ütlen, et muidu jääbki see kõlama, et justkui ma oleksin nagu öelnud, et inimesed peaksidki rohkem arestimajas istuma. Sellist mõtet ma ei ole küll, ei ole ka komisjonis väljendanud ega ole ka siin saalis väljendanud. Nii et ma tahan, et see ära parandataks. Jah, ma olen öelnud, et see on ka alternatiiv. Ja see ei ole ainult minu sõnad, seda on öelnud ka teised õiguskaitseorganid, et on alati mitu võimalust, kas rahaline trahv või ka muud moodi seda karistust kanda.

Sellega sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek 1, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See on väga asjakohane muudatus. Kindlasti sooviks seda muudatust hääletada ning enne hääletust paluks ka Keskerakonna fraktsiooni poolt kümneminutilist pausi.  

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4, vastu 32, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga oluline muudatusettepanek nr 2. Loomulikult me sooviksime selle punkti hääletust. Loomulikult, kui oleks siin ka minu pinginaaber Andrei Korobeinik, siis ta sooviks vähemalt viis minutit pausi enne hääletust, aga minu ettepanek: teeks kolmeminutilise vaheaja enne hääletust.

Ma hindan teid ja mul on hea meel, et teil pinginaabrit ei ole praegu kõrval. Vaheaeg kolm minutit. 

V a h e a e g 

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni lühem, kolleegidest hoolivam vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Muudatusettepanek nr 3, esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Aitäh! Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Loomulikult, seda muudatusettepanekut sooviksime hääletada ja enne seda võtaksime kümneminutise vaheaja.

Aga kuhu see hoolivus kadus?

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 4, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 5, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sooviksime siis seda muudatusettepanekut hääletada. Ja loomulikult me kutsume üles kõiki meie häid kolleege mõtlema positiivselt selle muudatusettepaneku osas. 

Suurepärane ja suuremeelne. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? Ma väga tänan teid.  

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku nr 5, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 4, vastu 30, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Head kolleegid, sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 415 teine lugemine lõpetada, aga juhatusele on laekunud avaldus Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ettepanekuga eelnõu 415 teisel lugemisel katkestada. Peame seda ettepanekut hääletama. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Enne hääletuse läbiviimist Eesti Keskerakonna fraktsioon soovib võtta ka vaheaja kestvusega seitse minutit.

Ja te soovite ka hääletada? 

Me loomulikult soovime seda ka hääletada

Aitäh! Vaheaeg seitse minutit.

V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 415 SE teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 4 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega, head kolleegid, on eelnõu 415 teine lugemine lõpetatud. 

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.

Tere hommikust, austatud kolleegid! Austatud juhataja! Ma ütlen kohe ette, et võib-olla minu ettekanne ei ole kõige lühem tänasel ööl. Tegemist on väga mahuka eelnõuga, täiesti uus seadus ja komisjon arutas selle ettevalmistamist teiseks lugemiseks lausa neljal istungil. Aga proovin võimalikult lühidalt. 

Tuletan meelde igaks juhuks, et tegemist on seadusega, mis hakkab reguleerima inkassofirmasid ja nendega seotud isikuid, samuti firmasid, kes ostavad võlgasid üle. Nende üle järelevalve antakse Finantsinspektsioonile. 

Teatavasti inkassofirmad tegelevad väga erinevate võlgade sissenõudmisega ja nõuete ülesostmisega. See konkreetne seaduseelnõu reguleerib ainult neid inkassofirmasid, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Seepärast määratleb nii eelnõu pealkiri kui eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena. See hakkab rakenduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Kui aga firma tegeleb ainult trahvide või näiteks elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis see konkreetne eelnõu neile ei kohaldu. 

Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse Finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle. Nähakse ette kapitalinõuded, juhtimise nõuded. Näiteks ei saa inkassofirmat juhtida ega omada isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega. 

Ja nagu ütlesin, et päris mitmel istungil on õiguskomisjon seda teemat käsitlenud ning väga suur ring oli kaasatud kaasatud isikuid. Oma kirjalikke seisukohti esitasid Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Harju Maakohus, Eesti Pangaliit, osaühing Aktiva Finance Group, osaühing Omega Invest, Eesti Krediidiandjate Liit, MTÜ FinanceEstonia ja samuti Eesti Võlanõustajate Liit. 

29. aprillil toimus meil ka kaasamisistung, kus enamik neist, kes oma arvamuse esitasid, ka osalesid ja avaldasid oma seisukohti. Ja loomulikult kommenteeris ka Rahandusministeerium, kes on selle eelnõu autor. 

Kõige suurem diskussioon komisjonis tekkis selle üle, milliseid dokumente krediidiandja või pank peab andma kaasa juhul, kui nõue antakse inkassofirmale. Ja siin on probleem sellega, et nõutakse tõendusmaterjali, et pank või krediidiandja on piisavalt hästi analüüsinud inimese krediidivõimekust, enne kui ta talle krediidi või laenu või tarbimislaenu annab. Ja vaidlus käib selle üle, kas koos selle dokumentatsiooniga ei või sattuda inkassofirmade kätte näiteks panga või krediidiandja ärisaladus. 

Siin olid erinevatel osapooltel, kaasa arvatud Finantsinspektsioonil, väga erinevad seisukohad, aga kokku võttes võin öelda, et nende pikkade arutelude tulemusena ja kirjavahetuse tulemusena oleme jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Kõige rohkem sellel teemal võttis sõna tegelikult lausa kohus, kes peab hindama, kas need nõuded, mis inimeste vastu esitatakse, kas need laenud, mis selle taga on, olid seadusega kooskõlas antud ja kas krediidiandjad või pangad on hinnanud igakülgselt inimeste krediidivõimekust. 

Jutt päris palju käis ka nendest pangaväljavõtetest. Kõik me, kes me oleme kunagi krediiti võtnud, oleme esitanud krediidiandjatele oma pangaväljavõtted, mille sees on päris palju tundlikku informatsiooni. Arutelu all oli ka see küsimus, et kui see informatsioon hakkab liikuma ühest asutusest teise asutusse, inkassofirmasse ja kohtusse ja nii edasi, kuidas sellega on. Selle kohta olid kommentaarid ka Andmekaitse Inspektsioonilt. Aga nagu ma ütlesin, me oleme lõpuks jõudnud kõiki rahuldava tulemuseni. 

Siis räägiti ka sellest, mis ajast ja millistele nõuetele kõik need ranged seaduse nõuded peavad rakenduma. Leppisime kokku, et need nõuded, mis seaduse jõustumisel või isegi natuke hilisemal perioodil on juba kohtusse antud maksekäsuna või tavalise hagemenetlusena, nendele kõik need uue seaduse nõuded ei laiene, need inkassomenetlused ja kohtumenetlused saavad käia vana süsteemi järgi. 

Oleme ka arutanud erinevate osapooltega muid erinevaid võimalusi, kuidas aidata sellel turul hammasrataste vahele sattunud inimesi. Kõik osapooled on toonitanud, et olukorda aitaks päästa niinimetatud positiivne krediidiregister ehk andmebaas, kus oleks kõikide inimeste laenud kirjas. Ettevõtted, kes annavad laenu inimestele – krediidilaenu, tarbimislaenu –, siis saaksid sealt järgi vaadata. Ja ministeerium lubab, et varsti see seaduseelnõu meile ka siia jõuab. 

Ja ütlen ka seda, et varsti jõuab meile ka eelnõu, mis võtab üle Euroopa Liidu tarbijadirektiivi ja seal on päris palju teemasid, mis on seotud tarbimislaenudega, krediidi võtmisega, laenu andmisega. Need saavad seal ka kajastuda. 

Lisaks teemadele, mida on tõstatanud huvirühmad, oleme arutanud ka muid erinevaid võimalusi, kuidas seda turgu reguleerida. Näiteks teema, mis meil läbivalt oli, on krediidi kulukuse määra alandamine. Võib-olla te teate või mäletate, et praegu krediidiandja võib krediidi kulukuseks määrata summa, mis on kolmekordne kommertspankade keskmine, mis on üsna kõrge, üle 50 protsendi. Arutasime erinevaid võimalusi selle alandamiseks. Ei ole jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. Ka komisjonis olid väga erinevad seisukohad ja me tõdesime, et meil ei jätkunud aega piisavalt analüüside tegemiseks, mis juhtub siis, kui me alandame krediidi kulukuse määra. Ja seetõttu otsustasime, et selle eelnõu raames sellega me edasi ei tegele. Seda tuleb vaadata edasi ka sellel aastal kas koos tarbijadirektiivi ülevõtmisega või positiivse krediidiregistriga või täiesti eraldiseisva teemana. 

Samuti oleme põhjalikult arutanud näiteks sellist teemat nagu öine laenamine. Me teame väga hästi, et tekivad inimestel olukorrad, kus nad soovivad öösel väga kiiresti mingil põhjusel laenu vormistada. Laen vormistatakse, seda reklaamitakse, et umbes 10 minutiga saab raha kontole. Oleme arutanud, et seda öist raha ülekandmist tuleks piirata. Aga samuti me ei ole jõudnud kõiki osapooli rahuldava tulemusega ja otsustasime, et vaatame seda teemat edasi. 

Samuti oleme vaadanud muudatusi, mis puudutavad järjekorda, millises järjekorras täitemenetluses nõuded rahuldatakse. See järjekord võiks olla sama, mis on võlaõigusseaduses. Kõigepealt võetakse inimestelt põhiosa, siis intress ja viivis. Hetkel on täitemenetluses järjekord selline, et kõigepealt viivis ja intress ja siis alles põhiosa. Väga tihti ongi niimoodi, et inimene oma põhiosa tasumiseni täitemenetluses ei jõuagi kunagi. Aga ka selle ettepaneku jätsime pärastiseks. 

Neid teemasid oli veel, aga nagu ma juba ütlesin, me otsustasime, et tegeleme nendega järgnevate eelnõude raames, mis kõik seda valdkonda puudutavad. 

Kokku komisjon ise algatas ja ka täielikult arvestas 16 muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud tulenevad nendestsamadest kaasamisüritustest ja meile laekunud kirjalikest seisukohtadest. Rahandusministeerium on need ilusti formuleerinud ja komisjoni liikmetest ei olnud kellelgi vastuhääli. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult ja kõik komisjoni liikmed neid ettepanekuid ka toetasid. 

Mainin ettepaneku nr 6, mida te saate näha muudatusettepanekute tabelist. See kõige rohkem vaidlusi tekitanud küsimus, et milliseid dokumente tuleb inkassole üle anda koos nõuetega. Leppisime kokku, et üle anda tuleb tarbija maksetehingute andmed sellisel kujul, mis võimaldavad saada ülevaate tarbija maksetehingutest tulu- ja kululiikide lõikes. Kogu informatsiooni, mida kliendi kohta kogutud ja kõiki need valimeid ja ärisaladusi ei pea üle andma. Seda nii panga puhul kui ka muude krediidiandjate puhul. 

Oluline teema, mis tuleb ka ära markeerida, on seitsmes muudatusettepanek, kus me oluliselt vähendasime esialgselt planeeritud karistusmäärasid, kui inkassofirmad ei täida neile pandud kohustusi. Kolmekordseks vähendasime neid. Sätestasime ka väga erinevaid üleminekuaegu ja jõustumisaegu, et kõikidel osapooltel oleks aega piisavalt piisavalt ette valmistuda kõikideks nendeks muudatusteks. 

Üldiselt tahaksin öelda, et mitte pikemalt nendel muudatusettepanekutel peatuda, et see on üks väheseid eelnõusid, kus komisjonis valitses väga hea üksmeel. Kõik mõtlesid aktiivselt kaasa, toetasid erinevaid lahendusi ja ettepanekuid. Ja kõik otsused, kaasa arvatud menetlusotsused, et teine lugemine lõpetada ja teise lugemise lõpetamisel ka kolmas lugemine korraldada, olid komisjonis konsensuslikud. Ma tänan teid tähelepanu eest ja hea meelega vastan küsimustele.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, asume muudatusettepanekut… Vabandust! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised.  

Ja nüüd, head kolleegid, saame asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek number üks, selle on esitanud õiguskomisjon. Komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek kaks, esitaja õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kolm, esitanud õiguskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number neli, esitaja õiguskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number viis, esitanud õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kuus, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek number seitse, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kaheksa, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek number üheksa, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek 10, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult.  

Muudatusettepanek number 11, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek 12, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek 13, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek 14, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek 15, esitaja õiguskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepaneku number 16 on samuti esitanud õiguskomisjon. Komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 376 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Aitäh teile!

Kuues päevakorrapunkt on õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni liikme Anti Haugase!

Head Riigikogu liikmed! Õiguskomisjoni istung, kus valmistasime ette teiseks lugemiseks, toimus 28. mail 2024. Olid laekunud selleks ajaks Andmekaitse Inspektsiooni arvamused ja sellest tulenevalt tegi õiguskomisjon koos Siseministeeriumiga kolm muudatusettepanekut, millest üks on tehniline. Teises muudatusettepanekus eristame selgemalt § 10 lõike 1 punkti 7 ja 7.1. Ning lisaks täpsustatakse, kolmanda muudatusettepanekuga antakse selgem alus salvestise kasutamiseks, salvestise kustutamise aeg süüteomenetluse korral. Need muudatusettepanekud eelnõu sisu ei muuda, küll muudavad tekstiosa täpsemaks. Ning lõpetuseks tegi juhtivkomisjon, õiguskomisjon otsused võtta see täiskogu päevakorda 5. juunil ning kolmandaks lugemiseks, kui ta läbib teise lugemise, võtta päevakorda 12. juunil. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu teile selge ja säästliku ettekande eest. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud õiguskomisjon. Komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 , esitaja on õiguskomisjon. Komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 413 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Saame minna seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Arutasime nimetatud eelnõu 3. juuni istungil. Hääletasime läbi viis muudatusettepanekut, mis olid kõik tehnilist laadi. Ainult ühe juures oli veidike arutelu, mis puudutas ministri käskkirja ja Transpordiameti kohaldamise otsuse omavahelist seost. Saime seal selguse majja. Seetõttu otsustasime konsensuslikult teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. juunil sellel aastal. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg, ka teile selge ja säästliku ettekande eest! Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised.  

Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek number üks, selle on esitanud majanduskomisjon. Komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kaks, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kolm, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number neli, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number viis, esitaja majanduskomisjon, komisjoni otsus arvestada täielikult.  

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukohti ja ettepanek on eelnõu 436 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde, numbriga kaheksa: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Tänud! Eelnõu esimene lugemine oli 5. märtsil, jätkus 6. märtsil. Muudatusettepanekute tähtajaks, 20. märtsiks laekus üks muudatusettepanek Isamaa fraktsiooni poolt. Võeti ka arvamusi erinevatelt osapooltelt, kellelt laekus ka arvamusi, mille alusel majanduskomisjoni töörühm koos Kliimaministeeriumiga kujundas ka osa muudatusettepanekuid komisjoni poolt. 

Kokku on 20 muudatusettepanekut, mida menetleti 30. mail ja 3. juuni istungitel. Istungitel arutati ka seda Isamaa ettepanekut, aga põhiliselt laekunud arvamuste alusel tehtud uusi muudatusettepanekuid. Need on koondatud sellesse seisukohtade tabelisse, mida saab lugeda eelnõu kaardilt. Tehti ka menetluslikud otsused: teine lugemine võtta päevakorda 5. juunil ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek eelnõu kolmandaks lugemiseks võtta täiskogu päevakorda 12. juunil ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu ka teile säästliku ja selge ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitaja majanduskomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitaja majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekut nr 13, selle esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanek nr 14, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 17, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 18, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 19, esitaja majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, ka selle on esitanud majandus … Vabandust, 20, muudatusettepanek, nr 20, väga tänan kolleegi kõrvalt, selle on esitanud majanduskomisjon ja komisjoni seisukoht on arvestada täielikult.  

Head kolleegid, sellega oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 356 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Järgmine päevakorrapunkt on nr 9, Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 teine lugemine. Palun taas ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku.

Aitäh! Liiklusseaduse puhul esimene lugemine toimus 15. mail. Muudatusettepanekute tähtajaks, 22. maiks laekus üks muudatusettepanek. Oli ka arvamusi erinevatelt osapooltelt, millega saab täpsemalt tutvuda eelnõu kaardil. 

Majanduskomisjon arutas seda 28. mail ja 3. juuni istungitel, kuulates ära kõiki osapooli. Arutelul oli ka põhjalikumalt parkimine kõnniteedel. Kokku pandi selle alusel kaheksa muudatusettepanekut, millest ühe oli esitanud Riigikogu liige. Tema ettepanekut arvestatakse sisuliselt. Viiendas muudatusettepanekus on seesama ettepanek esitatud komisjoni poolt, seal oli mõningane väike sõnastuse täpsustus. 

Võetigi vastu menetluslikud otsused. Võtta 5. juunil Riigikogu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks, viia see läbi. Juhul, kui teine lugemine lõpetada, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. juunil. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja: majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud Kristo Enn Vaga, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 5, selle on esitanud majanduskomisjon, komisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 8, selle on esitanud samuti majanduskomisjon ja komisjoni seisukoht on arvestada täielikult.

Head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 429 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Kümnes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt regionaalminister Piret Hartmani.

Lugupeetud Riigikogu esimees, head liikmed! Tere varahommikust! Teie ees on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 443 SE. Eestis on regionaalne ebavõrdsus lubamatult suur. Ligi 20 aastaga on väljaspool Harju‑ ja Tartumaad elanike arv vähenenud umbes 20%. Ligi kolmandik on vähenenud lapsi ja tööealisi. Samal ajal on kasvanud üle 65‑aastaste arv. Samuti on maakonniti võrreldes palkade erinevused suured ega ole 20 aastat vähenenud. Kõrgepalgalised töökohad ja jõukus on koondunud Harjumaale ning Tartu piirkonda. See on viinud olukorrani, kus kohalike omavalitsuste rahaline võimekus arendada teenuseid ja elukeskkonda on väga erinev. Me ei saa lubada olukorda, kus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi peavad omavalitsused rahapuuduse tõttu sulgema koole, lasteaedu ja raamatukogusid. Inimesed vajavad igal pool Eestis samaväärseid kohalikke teenuseid. Nende pakkumine ei tohi sõltuda omavalitsuse asukohast või suutlikkusest. Seda ei saa lubada ka põhiseaduse sotsiaalriigi põhimõte. Me ei saa lihtsalt istuda ja kõrvalt vaadata, kuidas äärealadel ja ka mõnel pool maakonnakeskustest elu hääbub ja noored kolivad mujale. 

Antud eelnõu ei ole kindlasti ainus imerohi selle vastu, kuid aitab olukorda sellistes omavalitsustes leevendada. Meil ei ole Eestis ka tohutult jõukaid omavalitsusi. On omavalitsused, kuhu rahvastik koondub ja kes seetõttu tegelevad teist laadi väljakutsetega: vaja on lasteaiakohti, koolikohti ja teha muid investeeringuid.

Omavalitsustevahelist rahalist ebavõrdsust peaks tasakaalustama tasandusfond, kuid kuna riigieelarve on suures defitsiidis, ei ole võimalik riigieelarve tulude arvelt tasandusfondi suurendada. Seetõttu pakumegi eelnõuga välja tulumaksu ümberjagamise, millega suurendame vähem tulukate omavalitsuste tulusid. Samal ajal ei kärbita tulukamate omavalitsuste reaalseid tulusid, vaid tulevikus laekuva tulumaksu kasvutempot. 

Eelnõuga muudetakse omavalitsuste tulumaksu laekumise põhimõtteid. Järgmisest aastast suurendatakse järk-järgult residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksuosa ja vähendatakse samal ajal neile muust maksustatavast tulust eraldatavat tulumaksuosa, kuni 2027. aastaks on mõlemad võrdselt 10,23% füüsiliste isikute brutotulust. Muudatus suurendab suurema eakate osakaalu ja väiksema tööealiste keskmise sissetulekuga omavalitsuste tulusid ning tagab kõikidele omavalitsustele laiapindsema tulubaasi kasvu. Lisaks nähakse tulumaksu laekumise muudatusega kaotavatele omavalitsustele ette tulubaasi vähendamine aastane lagi, näiteks 2025 aastal ei saa ühegi KOV tulumaksu laekumise kasvu vähendamine olla suurem kui 1,5%. Seda ületav vähendamine kompenseeritakse perioodil 2025–2035. Nii on tulubaasi ümberkorralduse tegeliku mõju jaotumine 11 aastale.

Eelnõule lisaks plaanime muuta maamaksuseadust, millega anname omavalitsustele suurema autonoomia maamaksu suuruse üle otsustamisel. Samuti kavandame meetmena soodustingimustel CO₂ toetuse andmist, et vajalikud investeeringud saaksid tehtud. Veel sel aastal teeme täiendavad ettepanekud omavalitsuste tulubaasi mitmekesistamiseks. 

Seega loome tööriistad, millega omavalitsus saab oma tulubaasi võimalikult laialt ise kujundada, et ei halveneks oluliselt laenude võtmise või teenindamise võimekus ning vajalikud uued lasteaia‑ ja koolikohad ei jääks loomata. Tegemist on olulise regionaalpoliitilise sammuga, et ka väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi oleks heal tasemel teenused ja kõikjal Eestis oleks võrdselt hea elada. Palun Riigikogul eelnõu toetada. Suur aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, rahanduskomisjoni liikme, hea kolleegi Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu oli rahanduskomisjonis arutelul 30. mail ja 4. juunil. Ja nii nagu me kuulsime praegu regionaalminister Piret Hartmani ettekannet, nii ta tegi selle ka 30. mail. Kõik olulised teemad ja küsimused said ka seal tõstatatud. 

Komisjon tegi järgmised otsused 30. mai istungil. Teha ettepanek eelnõu päevakorda, suurde saali tuua 5. juuniks. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Esimese lugemise lõpetamise poolt olid samuti 8 saadikut ja vastu 1. Lisaks teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks – 30. mai koosolekul – 7. juuni kell 16. See otsus võeti vastu konsensuslikult. Konsensuslikult tehti ka otsus määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Madis Kallas, see oli konsensuslik otsus. 4. juunil oli meil samuti päevakorras see punkt ja seal tehti ümber otsus nii-öelda muudatusettepaneku osas ja tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva. See oleks siis 19. juuni kell 17.15. See otsus võeti vastu konsensuslikult. 

Ja arutelu käigust väga põgusalt. Lihtsalt mainin, et nii nagu me juba ministri sõnavõtust kuulsime, oli ülevaade selles osas, et mis ja kuidas on olnud kaasamine. Minu hinnangul said kõik komisjoni liikmed vastused kätte, kuidas ja mismoodi on see toimunud. Lisaks oli küsimus täiendavates andmetes, et kas on võimalik saada täpsemaid andmeid erinevate piirkondade kohta. Ja lisaks oli ka küsimus selles osas, et mismoodi erinevad mehhanismid kohalike omavalitsuste rahastamismudelit mõjutavad. Ka nendes küsimustes ministeeriumi ametnikud või minister andsid ammendavad vastused. 

Selline siis oli lühike ja põgus ülevaade komisjoni aruteludest. Kõik komisjoni liikmed minu hinnangul tunnistasid, et tegu on äärmiselt olulise eelnõuga. Loodetavasti ka järgmised lugemised nii komisjonis kui ka siin suures saalis lähevad sama sisukalt ja tulemuslikult. Aitäh!

Suur tänu teile! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Varast hommikutundi ei hakka kurjasti kasutama ja teen hästi lühidalt. Kõigepealt, endise omavalitsusjuhina kinnitan, et eelnõu on tegelikult väga vajalik. Ja milleks? Selleks, et säilitada kõikide Eesti omavalitsuse võimekus pakkuda seadusega pandud teenuseid vähemalt minimaalses mahus ja kvaliteedis. Ja siis, kuna me juba eelmisel aastal siinsamas saalis tegime selle niinimetatud Robin Hoodi esimese sammu ära, siis nüüd on käsil järgmine ja tõenäoliselt ei jää see ka viimaseks, sest probleem on tõesti suur ja ulatuslik. 

Nendele omavalitsustele, kes küsivad, et kas nad võivad ka oma eelarvestrateegia protsessis ja ka hiljem eelarve koostamisel järgmiseks aastaks arvestada nende muudatustega, mis eelnõu kaasa toob, siis ma võin kinnitada, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taha see kindlasti ei jää. Koalitsioonipartneritega oleme kokku leppinud, et hiljemalt septembris saab seadus vastu võetud. Ja ma loodan südamest, et need kokkulepped peavad. Aitäh!

Suur tänu teile! Koos sellega ka sulgen läbirääkimised.  Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. juuni kell 17.15. Aga siin ei ole üldse mitte ettekandja vastuolu selles, mida ta ütles. Kuivõrd me oleme liikunud uude päeva ja kuna ettepanek oli, et kümme päeva, siis tõepoolest, 19. juuni asemel on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. juuni kell 17.15. 

Mul on suur rõõm näha rahandusministrit saalis. Tahaks küll küsida, et miks te öösel ei maga. Aga saan aru, et meil on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 428 esimene lugemine ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusminister Mart Võrkaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kuigi avalikule sektorile on e-arvete esitamine Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, on e-arvete laiem levik erasektoris pigem takerdunud. Esimesel lugemisel oleva eelnõuga eemaldatakse seadusest selle takerdumise põhjused, lihtsustatakse e-arvete ringlust ja vähendatakse nendega kaasnevat halduskoormust. Selleks kaotatakse seadusest senine Eesti ja Euroopa e-arvete topeltstandardus, säilib vaid Euroopa standard. Kaotatakse kohustus esitada avaliku sektori üksusele igal juhul üksnes e-arveid. Sätestatakse end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreeritud raamatupidamiskohuslasele, sealhulgas kõik avaliku sektori üksused, õigus nõuda müüjalt e-arvete esitamist. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli auväärt majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 428 oli majanduskomisjonis arutelul kahel istungil. Esimene istung 14. mail, tehti üks protseduuriline otsus, menetluslik otsus ja määrati juhtivkomisjoni esindajaks selle eelnõu menetlemisel siinkõneleja. 27. mai arutelul rahandusminister Mart Võrklaev ja Rahandusministeerium rahandusteabepoliitika osakonna nõunik Guido Viik käisid eelnõu tutvustamas, vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Sisu minister tutvustas siin ära, see ei ole väga pikk, aga selle eest konkreetne. Sellepärast tehti ka 27. mai komisjoni istungil menetluslikud otsused võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. juunil 2024 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh teile! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 428 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. juuni kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Number 12, Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli taas rahandusminister Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Antud eelnõu peamine eesmärk on kaasajastada investeerimiskonto reeglistikku, mis võimaldab füüsilisel isikul finantsvaralt saadud tulu maksustamist edasi lükata. Investeerimiskonto kasutamise reeglid muutuvad paindlikumaks ja arvestavad väikeinvestorite vajadusi senisest paremini. Laiendatakse finantsvara loetelu, sinna lisatakse pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Edaspidi saab investeerimiskontot lisaks pangale avada ka investeerimisühingu juures, maksuasutuses ja e-rahaasutustes. Kogumispensionide seaduse muudatus on seotud investeerimiskonto finantsvara loetelu laiendamisega. Pensioni investeerimiskontot kasutades saab edaspidi investeerida ka pandikirjadesse. Ühisrahastusse ja krüptovarasse pensioni investeerimiskonto kaudu investeerimine pole lubatud. Maksumaksja jaoks soodsa iseloomuga muudatusi on kavas rakendada tagasiulatuvalt alates 2024. aasta algusest. Krüptovaraga seotud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Siin riivamisi puudutab see eelnõu ka kogumispensionide seadust. Mul on küsimus selle teise samba reformi kohta. Sealt lahkus esimesel aastal, kui ma nüüd numbreid õigesti mäletan, 184 000 inimest, järgmisel aastal 30 000, nüüd viimasel aastal 20 000. Inimesed pidid ise hakkama kõvasti investeerima omal käel. Nüüd on siis tulemused ka siin meil teada: 5000, veidi vähem kui 5000 on neid pensioni investeerimiskontosid, inimesi, kes ise omal käel investeerivad. Kuidas teie hindate, kuidas Rahandusministeerium hindab selle pensioni teise samba laiali tassimise resultaat nende numbrite valguses?

Aitäh! Jah, tõsi ta on, et pensioni teise samba lammutamise tulemusel suur hulk inimesi on süsteemist lahkunud. Aktiivseid pensioni investeerimiskonto kaudu investoreid on 4888. Kui selle teise samba lõhkumisega tegeleti, oli ka see variant, et inimesed läksid kuskile mujale investeerima, mitte tingimata nüüd selle teise samba süsteemiga või pensioni investeerimiskonto süsteemiga. Tõsi, siis nad ei saa kasutada sedasama 2%, mis riik lisab sinna sambasse. 

Mul ei ole ega ka Rahandusministeeriumil minu teada ei ole praegu ühtegi süvaanalüüsi selle kohta, kuidas teise pensionisamba lõhkumine kogu tulevikupensione mõjutama on hakanud või milline on inimeste käitumine olnud. Aga mida saab kindlalt väita? Ainult esimene sammas ei taga inimestele pensionipõlves selles mahus sissetulekut või selle lähedast, mis neil oli siis, kui nad töölt lahkusid. Ehk et ainuke võimalus on ikkagi kuskile ka ise täiendavalt panustada ja teine-kolmas sammas on selleks riigi poolt loodud, on loodud tugevate maksusoodustustega, 2025. aastast saab omalt poolt sinna panna 2% asemel 4 või 6, ja kolmandas sambas on ka kuni 6000 eurot maksusoodustust. Ehk et iga euro, mis sa sinna investeerid, on praegusel hetkel 20% tootlust tagatud, sest tulumaksu saab tagasi. Igal juhul tasuks oma pensionile mõelda ja täiendavalt ka ise oma pensionipõlveks investeerida ja koguda.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 27. mail. Minister tegi meile komisjonis põhjaliku ettekande, ma ei hakka seda enam kordama. Seda me siin täna kuulsime ka. Meil oli komisjonis põgus arutelu. Komisjoni esimees avas selle arutelu. Ta küsis, kas krüptovara lubamine investeerimiskonto jaoks ei ole liiga riskantne instrument. Vastus oli, et krüptovara on tänaseks üsnagi piisavalt kontrollitud ja reguleeritud ja neid pakuvad litsentseeritud teenusepakkujad. 

Käsitlesime ka sedasama pensionisamba teemat. Ja oli üks küsimus veel sellest, et kas investeerimiskontole võib ka pensioniinvesteerimise rahalisi vahendeid kanda. Vastus oli, et ei või, sest need peavad olema erinevad kontod. Käsitlesime põgusalt ka muudatusi, mis puudutavad tegevusloata väikefonde. Ja siis oli taas üks küsimus pensionisamba reformi mõjude kohta. 

Ja oligi kõik, sellega meie arutelu piirdus. Komisjon tegi otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. juunil. Siit on ta nihkunud tänasesse päeva. Siis, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensuslik nii nagu ka esimene. Esimene, et võtta päevakorda 5. juunil, oli ka konsensuslik. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli ka konsensuslik ettepanek. Ja komisjoni esimees märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva. Me arvestasime, et 5. juunil lõpeb, aga lõpeb loodetavasti 6. juunil. Kui 10 päeva meie arvutuste järgi oleks pidanud olema 19. juuni, siis see 10 päeva peaks olema 20. juuni kell 17.15. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 434 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. juuni kell 17.15, nagu Aivar Sõerd väga täpselt rehkendas. Oleme sellega selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE). Kuivõrd ma ei näe siin saalis ettekandjat nimeliselt ega ka võimalikku asendajat fraktsioonist, siis ei saa ma seda päevakorrapunkti menetlust avada, tegemist arutelu võimatusega.

Päevakorrapunkt nr 14, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) esimene lugemine. Ka siin ma ei näe ettekandjat saalis ega ka kedagi Keskerakonna fraktsioonist asendamas, seetõttu on ka siin tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist ma avada ei saa. 

15, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE) esimene lugemine. Ka siin ma ei näe päevakorras ettenähtud ettekandjat, saalis on küll üks EKRE fraktsiooni liige, aga temal valmisolek asendada ilmselt siinkohal puudub. Et siis ka siin on tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist me avada ei saa.

16 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) esimene lugemine. Ka siin päevakavas ettenähtud ettekandjat saalis ma ei näe ja pole näha ka kedagi fraktsioonist asendamas. Seetõttu on ka siin tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist ma ei ava.

See oligi kõik. Sellega, head kolleegid, on päevakord ammendatud. Tänan kõiki, kes panustasid oma kohalolekuga ja oma mõtetega päevakorra menetlemisse. Oleme saanud kenasti lõpuks ühele poole, nii et aitäh kõigile. Olge terved ja hoitud. Istung on lõppenud.