Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast kõik, kes te olete tänast infotundi tulnud jälgima siia Riigikogu rõdudele, ja kõik, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 5. juuni infotundi. Kõigepealt, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!

Kohale on registreerunud 11 Riigikogu liiget, puudub 90. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut. Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks, küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit. Ja lisaks saab seesama Riigikogu liige võimaluse täpsustava küsimuse esitamiseks ning üks Riigikogu liige saab täiendavalt võimaluse lisaküsimuseks. Ning täna meil on kokku seitse küsimust, mis tähendab seda, et nende lõppemisel on võimalik küsida kõikidelt siin olevatelt ministritelt veel täiendavaid lisaküsimusi.

Aga asume asja juurde. Tänane esimene küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on Eesti-Gruusia suhted. Vadim Belobrovtsev, palun! (Kalle Grünthal räägib saalist). Hästi! Head kolleegid, ma korra katkestan, võtame selle protseduurilise ära ja lähme sisu juurde. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Hea kolleeg! Täna on välisminister Margus Tsahkna siin peaministri ülesannetes. Kus viibib peaminister Kaja Kallas ja mis põhjustel ta ei tule täna siia?

Jah, kui välisminister Margus Tsahkna on peaministri ülesannetes, siis see tähendab seda, et peaminister Kaja Kallas viibib välismaal. Aga, head kolleegid, asume nüüd asja juurde. Esimene küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teemaks on Eesti-Gruusia suhted. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tere tulemast kõigile meie külalistele Riigikokku, muide ka lugupeetud minister! 15. mail leidis aset üks huvitav intsident Gruusias, Tbilisis, kus teie, kes te olite siis välisvisiidil Gruusias, ühinesite meeleavaldusega, mis oli, ma arvan, et võib seda niimoodi nimetada, valitsusvastane meeleavaldus, esinesite seal laval. Ja ausalt öeldes käitusite natuke, minu meelest natuke imelikult, aga tsiteerides näiteks endist välisministrit, Euroopa Parlamendi liiget Marina Kaljurandi, kes ütles, et ma olen näinud siin paari fotot, kust ta näeb välja ikka päris selline, ma ei tea, kuidas seda viisakalt öelda, metsik. Kas teie arvates teie käitumine tol päeval Tbilisis oli kohane? Kas seda ei saa võtta sekkumisena teise riigi siseasjadesse, võttes veel arvesse seda, et Gruusia on väga pikalt olnud meie hea sõber, meie strateegiline partner, kellega meil on aastaid ja aastaid olnud head suhted, ja nüüd need suhted on tegelikult pingestunud? Me võime erinevalt suhtuda sellesse seaduseelnõusse, millest siin hiljuti on olnud hästi palju juttu ja mis minu meelest on põhimõtteliselt juba Gruusia parlamendi poolt vastu võetud, aga ma arvan, et see ei puutu asjasse. Asjasse puutub see, kuidas teie käitusite, ja ma saan aru, et see oli teie soolo, sellepärast et peaminister Kaja Kallas siin hiljuti ütles, et ei ole seda kooskõlastanud teiste valitsuse liikmetega.

Suur tänu! Enne kui ma annan sõna välisminister Margus Tsahknale, täpsustan, et peaminister Kaja Kallas on teel välisvisiidile Poolasse. Et oleks kõik täpne. Aga nüüd, palun, välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes.

(Saalist kostub muusikat.) Ilus muusika. Nii. Hea küsija, ma olen väga tänulik, et te selle teema siia tõite ja ma saan avada ka neid tagamaid. Üks asi on, mida meedias öeldakse, aga teine on see, et mille pärast see visiit toimus. Nimelt, meil oli ühine otsus, et Eesti, Läti, Leedu ja Islandi välisministrid läksid ühisele visiidile Gruusiasse. Põhjuseks oli see, et Gruusia valitsus on oluliselt taganenud nendest kokkulepetest ja lubadustest, mida ta on andnud oma rahvale, aga eelkõige Euroopa Liidule. 

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et kõik need aastad oleme meie toetanud Gruusia rahva soovi liikuda Euroopa Liidu liikmelisuse ja ka NATO liikmelisuse suunas. Seda ka tänane valitsus kuni viimase ajani on lubanud oma rahvale, aga eelkõige Euroopa Liidule nende läbirääkimiste käigus, mis on nendega peetud. 

Nüüd, eelmisel aastal esitati nii-öelda välisagentide seadus – seda kutsutakse ka vene seaduseks –, mis on täpselt sarnane sellega, mis on Venemaal vastu võetud, et tsiviilühiskonna sõnavabadus alla suruda. Selle seaduse Gruusia valitsus esitas ka eelmisel aastal ja koosleppes Euroopa Liiduga võeti see seadus tagasi. Ka siis olid inimesed tänaval meelt avaldamas, kuna grusiinid saavad väga hästi aru, et see konkreetne otsus viib Gruusia mitte Euroopa Liidu suunas, vaid vastupidi, Euroopa Liidust oluliselt kaugemale, suhteliselt selgelt mõistetavalt ka Venemaa mõjusfääri. 

Euroopa Liidu poolt oleme teinud terve rida kokkuleppeid Gruusia valitsusega alates sellest, et me oleme andnud Gruusiale viisavabaduse, alates sellest, et me oleme rahastamas nende väga suuri erinevaid projekte, mis puudutavad ka kodanikuühiskonda, aga ka erinevaid reforme, ja eelmise aasta lõpus sõlmiti kokkulepe, et Gruusiale antakse ka ametlik Euroopa Liidu kandidaatliikme staatus koos omavahel kokku lepitud üheksa konkreetse sammuga, mis puudutas eelkõige nii õigusriigi kui ka kodanikuühiskonna reforme. 

Konkreetselt selle eelnõuga, mis tänaseks on ka vastu võetud, on Gruusia mitte ainult neid kokkuleppeid rikkunud, vaid ka tegelikult muutnud Gruusia välispoliitilist suunda. Ja selle vastu inimesed tänava peal ka meelt avaldavad. Tuletan ka meelde, et selle meeleavalduse taga ei ole ühtegi poliitilist jõudu, vaid need on Gruusia inimesed. Meie sõnum sellel meeleavaldusel oli väga selge ja läks kokku ka Gruusia valitsuse lubadustega. Me ütlesime selgelt välja ainult ühe asja: Gruusia koht on Euroopa Liidus.

Suur tänu!

Kuna meil on siin vahepeal olnud jutuaineks ka saali akustika, siis ma siit kõrvalt ei kuulnud ikkagi päris täpselt. Nimelt, peaminister on teel visiidile Norrasse, mitte Poola. Norra ja Poola kõlasid ühtemoodi ja ma kuulsin valesti. Ühesõnaga, täpsustus on väga oluline – peaminister on teel visiidile Norrasse. 

Aga me läheme nüüd selle küsimusega edasi ja, Vadim Belobrovtsev, palun täpsustav küsimus!

Jaa, aitäh! Sõltumata sellest, kuhu tegelikult siis praegu liigub peaminister, me soovime talle loomulikult head teed. 

Ja minu täiendav küsimus on selline, et ma ei saanud ausalt öeldes seda vastust oma esimesele küsimusele, sest, nagu ma ütlesin, me võime erinevalt suhtuda sellesse, et kuidas see seaduseelnõu välja näeb. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et meie ühine huvi on see, et Gruusia oleks teel Euroopa Liitu, oleks see suund euroopalik, mitte et Gruusia hakkaks Euroopa Liidust ja Euroopast kaugenema. Ja veel vähem tahaks seda, et see hakkaks lähenema Venemaale. 

Aga küsimus jääb samaks, et kas te arvate, et selline Eesti Vabariigi välisministri käitumine oli kohane, kui Eesti Vabariigi välisminister läks valitsusvastasele meeleavaldusele, esines seal? Ja kuidas näiteks meie oleks pidanud … kuidas meie suhtuksime olukorda, kus mõne teise riigi, eriti selle riigid, keda me peame oma sõbraks ja partneriks, välisminister tuleb Eestisse ja näiteks samal ajal, kui Tallinnas toimub kas või automaksu vastane meeleavaldus või siis valitsuse poliitika vastane meeleavaldus, mis võib-olla ei olegi ühe või teise erakonna poolt korraldatud, vaid ongi selline stiihiline ja spontaanne ja poliitiline, et siis kuidas meie peaksime sellesse olukorda suhtuma, et selle mõne teise riigi välisminister tuleb siia, ühineb selle meeleavaldusega, võtab seal sõna ja nii edasi? Aitäh!

Jaa, tõepoolest, ma lootsingi lisaküsimusele.

Kujutame nüüd siis niimoodi ette, et … 

Kõigepealt ma vastan ära: jah, minu ja Leedu, Islandi – meie välisministrite sõnavõtt sellel meeleavaldusel oli ainuvõimalik samm. Ma ei oleks kujutanud ette seda olukorda, kui ma oleks pidanud tulema Eestisse tagasi ja te oleksite minu käest küsinud: "Aga miks te ei öelnud välja seda inimestele, mida tegelikult inimestele on lubanud ka seesama valitsus?" 

Teiseks, tegu ei ole ju mitte ühe seaduse või teise seadusega, vaid laiemas mõttes poliitilise kursi muutmisega. See on välispoliitiline kurss ja selle nii-öelda meeldetuletamine on meie ülesanne väga selgelt ka, kuna on ka kokkulepete murdmised, mis puudutavad Euroopa Liitu. 

Nüüd, kolmandaks, kui ma nüüd tulen konkreetse visiidi juurde, meil ei jäänud ka midagi muud üle, sellepärast et paratamatult Gruusia ajakirjandus on väga suuresti ka tänase valitsuse kontrolli all. Peale Riigikogu esimehe ehk siis nende spiikriga kohtumist, kus meil olid neli välisministrilt laua taga, toimus sellesama spiikri pressikonverents, kus ta ütles välja, et meie kui Euroopa Liidu esindajad, kui Euroopa Liidu välisministrid oleme täiesti nõus sellega, mida nende valitsus teeb. See oli konkreetne vale, mille me proovisime avalikult ümber lükata, mida meil väga hästi ei õnnestunud teha seoses selle sõnavabadusega seal, ja me pidime minema ja ütlema välja selle seisukoha, mida me oleme kokku leppinud nii Euroopa Liidus kui ka laiemalt, et see jääks kehtima. 

Ma ütlen vastupidi: kui on sõbralik valitsus, kui on sõbralik valitsuskoalitsioon meie suhtes, siis oma sõprade nimel valetamine on see samm, mida ei tohi aktsepteerida ja mida ei tohi teha. Nii et see oli tegelikult see tehiolu seal taga. 

Ja nüüd, kui te küsite, et kuidas meie seda ette kujutaksime näiteks Eestis, kui me viiksime ennast kuskil 23 aasta tagusesse olukorda, kus meie valitsus oli lubanud meid viia Euroopa Liitu, pidas läbirääkimisi ja meil oli väga suur rahva toetus selleks ja ta teeb täiesti vastupidiseid otsuseid, viies meid Venemaa suunas, ja meil oleks olnud külas näiteks Islandi, Soome, Rootsi või mis iganes meie sõbralike riikide välisministrid, me kujutaksime ette ja meie oleksime rahvana tänaval, rahvana tänaval, küsimas valitsuselt: "Miks te ei anna, miks te ei täida meile antud lubadusi ja ka Euroopale antud lubadusi?" Ja kui need ministrid oleksid vaikides lahkunud ja jätnud kõlama selle vale, siis ma arvan, et see oleks olnud väga vale samm nende enda poolt ka.

Ka kõige lõpuks, tulles nüüd tagasi, et kas ma tegin õigesti või valesti, siis vaatamata valimistele, kus kõik erakonnad ka Eestis on omavahel konkurentsis, siis ka endised välisministrid, näiteks Urmas Reinsalu, Urmas Paet ja ka tegelikult Marina Kaljurand ju ütlesid, et see oli õige samm, nad oleksid teinud samamoodi. 

Nii et, head sõbrad, ma saan aru, et teil on mure võib-olla venekeelsete valijate pärast, aga see oli ainuke asi, mida me tegelikult Eesti riigina oleksime saanud teha.

Aitäh!

Lauri Laats, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Meil on nüüd tõsine mure Gruusia ja Eesti suhete üle. Eesti rahvas ja Gruusia rahvas on alati, läbi aegade väga hästi läbi saanud. Loomulikult Eesti riik on väga palju ka Gruusiat aidanud, on olnud alati Gruusias kaasas oma õigete otsustega, mis puudutab läände liikumise poole.

Mitu korda mainisite ära, et kujuta ette, et üks riigivalitsus võib selliste valedega välja tulla. Ei ole vaja kaugele minna, alustame Eestist. Ka praegune valitsus on pandud kokku puhtalt valedega ja siiamaani rahvale valetatakse. Tallinnas võeti võim ära ka valedega. Teil ei ole mitte mingisugust mandaati. Linnapea on kaheksa häälega praegu linnapea. Te olete mänginud volikogus valimistega trips-traps-trulli.

Ja nüüd te lähete õpetama Gruusia valitsust, kuidas nemad peaksid asja ajama. Välisministri tööriist on diplomaatia, aga mitte barrikaadidele minek. Diplomaatiliselt võibki korrale kutsuda, juhul kui üks või teine suund teile ei meeldi. Praegu te olete selgelt ületanud oma volitusi ja tegelikult võiksite vabatahtlikult tagasi astuda. Praegu te olete väga kõva lõhe tekitanud Gruusia ja Eesti inimeste vahele ja see on vale. See on vale. Eesti 200 poliitika on ka vale. Ja see valitsus ka püsib valedel. Nii et veel kord küsin üle: kas te ikkagi peate õigeks, et osalesite barrikaadidel ja selgelt näitasite suhtumist legitiimsele Gruusia valitsusele?

Aitäh! Ma kordan üle, et see oli ainuvõimalik samm. Imelikul kombel ei Lätis, ei Leedus, veel vähem Islandil ei toimu selline süüdistamine, nagu teie seda teete. Aga ma saan sellest ka aru, et te olete endast väljas, et mitu korda korruptiivses tegevuses süüdi mõistetud erakond, nagu Keskerakond on, on tegelikult nüüd lõpuks ka Tallinna võimult ära lükatud. Teie frustratsioon ja kibestumus on mulle inimlikult arusaadav. Tundes teid ka isiklikult, ma arvan, et te tegelikult nii ei mõtle, mis te siin praegu räägite, aga ju siis te peate neid jutupunkte siin ellu viima. Ma ei saa midagi teha, ma olen hoopis teise erakonna esindaja ja seisan väärtuspoliitika eest, mitte Vene narratiivi eest. See on nagu nüüd siis selge.

Tulles nüüd praktiliste sammude juurde tagasi, me eelmisel esmaspäeval arutasime Euroopa välisministrite nõukogus Gruusia olukorda. Nüüd juunikuises nõukogust tulevad konkreetselt arutusele meetmed, mida Euroopa Liit astub Gruusia valitsuse suhtes, et anda selge sõnum: see tee, mida Gruusia valitsus on ette võtnud, ei lähe kokku Gruusia rahva tahtega ja ka sellega, mida Gruusia valitsus on kokku leppinud sellesama rahva nimel. Me räägime siin konkreetsetest sanktsioonivõimalustest, me räägime konkreetsest kandidaatliikme staatuse äravõtmisest, me räägime siin ka sellest, et vaadatakse üle viisarežiimi küsimused ja palju erinevaid muid teemasid. Ja see, hea küsija, on teile võib-olla tõestuseks, et tegu ei ole mitte Eesti teemaga, vaid tegu on laiema välispoliitilise, laiema Euroopa Liidu teemaga, mida arutatakse väga tõsiselt ja tulevad ka teatud otsused.

Kui te vaatate ka reaktsioone, mis on tulnud rahvusvahelisel tasemel – ja ma saan aru, et teil valimiskampaania käigus ei ole selleks aega, kui üldse –, ma soovitan natuke laiema pildiga vaadata, mida arvavad teised riigid Euroopas, milliseid samme Euroopa Liit on ette valmistamas, aga ka näiteks Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriikide välisminister oli päev varem kohal ja teatas seal väga konkreetselt ja ka hiljem on Ameerika Ühendriigid kinnitanud, et praegu valmistatakse ette ka selle valitsuse suhtes sanktsioonisamme, kuna väga selgelt on läinud valitsus vastuollu nende lubadustega, mida nad on andnud eelkõige oma rahvale, aga ka laiemas mõttes oma partneritele. Ja see just nimelt ongi selle valitsuse otsus.

Nüüd kui me vaatame, mis tulevikus võiks saada, siis ma väga loodan, et Gruusias toimuvad vabad valimised, et Gruusia rahvas saab oma mandaadi anda nendele poliitikutele, kes seal kandideerivad, niimoodi, et need oleksid demokraatlikud ja vabad valimised. Ka siin ma kutsun üles, et selle asemel, et te ära lähete siit saalist, minge parem Gruusiasse. Minge visiidile Gruusiasse, kõik Riigikogu liikmed. Minge vaadake, mis seal toimub ja siis te saate väga hästi aru, et see samm oli ainuõige samm – minna ja öelda välja see tõde.

Suur tänu! Ja sellega ma lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teemaks on maksupoliitika. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Me oleme lugenud ja kuulnud, et valitsus otsib lahendusi keerulisele majandus- ja eelarveolukorrale, aga minu hinnangul teeb valitsus seda väga saamatult, valesti ja valetades. Teie olete nüüd selgelt välja öelnud, et Eesti rahvast ootavad ees jõhkrad kärped, te olete seda korduvalt öelnud, jõhkrad kärped. Ja ma olen teiega nõus, et te olete juba teinud mitmeid jõhkraid kärpeid, pean silmas teie valitsust. Nimelt perehüvitiste vähendamine ehk lastega perede toetuste vähendamine, millega valitsus alustas esimesel päeval, teie kõrval istuv minister alustas seda oma esimesel tööpäeval. Ja ma arvan, et see on väga jõhker olukorras, kus meil on ajaloo suurim demograafiline kriis Eestis, ja sellega rikkus loomulikult õiguskindluse põhimõtet. Ja nüüd eile hääletas valitsuskoalitsioon teise jõhkra kärpe poolt, mis on pensionide vähendamine, ehk pensionide kärpimine, ehk keskmise tulumaksuvabastuse ärakaotamine pensionäridele, keskmise tulumaksuvabastuse ärakaotamine, ehk inimesed, kes saavad üle keskmise pensioni, need hakkavad tulumaksu maksma ja selle võrra vähem tulevikus pensioni saama. Ja seda olukorras, kus teie ja teie koalitsioonipartnerid on kokku leppinud pärast valimisi, ka pärast valimisi, ma ei räägi valetamisest ainult enne valimisi, sest ükski ei lubanud pensionite kärbet ja selle ärakaotamist, vastupidi, isegi Reformierakond lubas, et see säilub. Te leppisite kokku koalitsioonilepingus, ma tsiteerin: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba pärast valimisi." Ja see on kõige esimene lubadus sotsiaalpoliitika all. Ja minu küsimus on: miks te olete läinud seda teed, et te valetate ka pärast valimisi ja selle kaudu vähendate poliitikute, Riigikogu ja valitsuse usaldust? Ja kuidas sellises usaldamatuse olukorras on võimalik valitsusel langetada keerulisi otsuseid, mida ilmselt keeruline eelarveolukord eeldab? Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Ma ütlen kohe ära kõigile televaatajatele, kuna siin saalis ei ole ühtegi Riigikogu liiget peale teie, austusväärne Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, ja ka Riigikogu spiiker, et see valitsus ei planeeri pensione vähendada, sellepärast et minu hinnangul on võimalik teha kärpeid mujalt. Nüüd küsimus, et mikspärast me oleme läinud selle kärpepoliitika teed. Minul on see maailmavaateline küsimus ja ma põhinen ka oma kogemusele. Sest et kui eelmised valitsused, eelkõige teie osaletud valitsus, suutsid võtta täiesti ilma igasuguse vastutustundeta suurusjärgus 1,4 miljardit eurot kulusid riigile jooksvalt peale niimoodi, et te isegi ei mõelnud sellele, kus koha pealt see tulu võiks tulla, võttes peale baaskulusid, mis ainult aastatega suurenevad, siis mina väidan, et see on vastutustundetu tegevus. Ja te tegite seda enne valimisi, selleks et saada paremat tulemust valimistel, mis teil küll, vabandust, väga ei õnnestunud seekord, aga vähemalt see soov oli, vastutustundetult võtta peale kulusid. Ja midagi pole teha, see valitsus on olukorras, kus me peame teie poolt võetud ülekulusid kärpima, seda populistlikku poliitikat lõpetama. Ja teistpidi, me asumegi väga keerulises majanduslikus olukorras, kus majandus ka tegelikult ju ei ole tõusuteel. Nii et need roosad pudrumäed, mida te lubasite enne valimisi, sajaprotsendiliselt lihtsalt ei ole võimalik selle eelarvega ellu viia. Mina väga toetan seda põhimõtet, et meil ei ole mõtet valetada inimestele, elada üle jõu. Ma arvan, iga perekond saab aru, et kui sul on kulud järjest suurenevad, aga sissetulekud ei ole suurenevad, siis tuleb, selle asemel, et minna mõnda SMS-laenukontorisse, oma kulutusi kärpida või tulusid tõsta. Tulusid, poliitiliselt, saab kõige lihtsamalt muidugi tõsta siis, kui minna väga suurejooneliselt makse tõstma, veelgi enam. Ja sellega mina maailmavaateliselt nõus ei ole, enne kui me vaatame sisse vohama läinud riigikulutustele. Ma tean, et te soovite hirmutada inimesi, et nüüd me lähme, võtame kõikvõimalikud toetused ära. See ei vasta tõele! Teades ise, ja ma tean, et te olete Eesti riigi rahandusega väga hästi kursis, siis tegelikult on võimalik kärpeid viia täna läbi ka niimoodi, et me vaatame sisse riigivalitsemiskuludesse, me vaatame sisse sihtasutuste kuludesse. Me vaatame üle näiteks ülekantavate vahendite tohutud vohama läinud numbrid, mida sel aastal on juba suurusjärgus miljardi jagu, tänu COVIDi-aegsele valitsemisele suuresti. Ja need üleväljakärped peavad tulema. Nüüd, ma olen ise kriitiline meie koalitsiooni suhtes, kuna ma olen ka koalitsiooni osaline, et me kahjuks ei leidnud võimalust leppida kokku, mis saab sügisest edasi järgmiseks aastaks. Ma võin ainult öelda, et midagi paremaks ei lähe, sest üleväljakärbe tuleb ära teha, ja see suurusjärk on kuskil viis protsenti, välja arvatud kaitsekulud.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ja nüüd te vastasite ja rääkisite küll aia august. Mina ei küsinud üldse kärpimise kui sellise kohta. Ja mina ise pean väga vajalikuks, et me riiki muudame efektiivsemaks ja säästlikumaks ja kärbime sealt, kus võimalik ja mõistlik on. Ma ütlesin, et seda on tehtud valesti ja seda on tehtud valetades. Ja ma veel kord kordan, et juba praegune valitsus mitte ei plaani pensionide vähendamist, vaid te juba eile hääletasite siin suures saalis pensionide vähendamise poolt. See on juba vastu võetud Riigikogu poolt ja tõenäoliselt president kuulutab selle varsti välja. 

Aga minu küsimus oli eelkõige rõhuasetusega valetamisele ja ma palun, et te vastaksite sellele, kui teil nüüd tähelepanu jagub, härra minister, kui te seal kõnelete. Minu küsimus oli ka viitega väga selgelt koalitsioonilepingule. Pärast valimisi, kui see raiskav ja külluslikku elu elav eelnev valitsus teie hinnangul oli oma tegevuse lõpetanud ja te leppisite koalitsioonilepingus kokku, et te säilitate keskmise pensioni maksuvabastuse, aga te eile hääletasite selle tühistamise poolt. Selles valetamises oli minu küsimuse iva eelkõige. 

Ja järgmine küsimus puudutab ka. Nimelt täna on automaksu teine lugemine ja just nimelt teie erakond oli ainus, kes sõnastas enne valimisi oma valimislubaduse. Loen siit maha, et olla täpne: "Me ei karista autoomanikke maksudega". Ehk te olite ainus, kes ütles väga selgelt välja, et automaksu te ei toeta ja seda ei tule. Ometigi, teie saadikud esimesel lugemisel toetasid ja ka komisjonis teise lugemise eel toetasid seda automaksu kehtestamist, mille sisu ei võimalda see lühike aeg avada, aga mis on vastuolus kindlasti ka õiguskindluse põhimõttega. See on ka tagasiulatuvalt kehtestatav maks tänastele autoomanikele, kes on selle varem soetanud, ja sellist maksu siis ei olnud ja nii edasi. Ma ei räägi sellest regionaalpoliitilisest mõjust ja mõjust lastega peredele. Miks praegune valitsus ikkagi on läinud seda valetamise ja vassimise teed ja selles keerulises olukorras loodab siis veel teha raskeid ja keerulisi eelarve kärpeotsuseid, mis ilmselt ei ole populaarsed? Te ju saete iseenda all olevat oksa.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et ma ei räägi aia august. Te küsite kogu aeg, miks me neid otsuseid teeme. Just seetõttu, et eelmine valitsus tõmbas 1,4 miljardit kulutusi peale. See on see põhjus, miks me neid asju teeme, kui te tahate teada, miks me teeme. Me ei tee seda kõike mitte sellepärast, et meile kohutavalt meeldiks, aga meil on vähemalt olemas see riigimehelik vastutustunne, mida eelmisel valitsusel teie osalusel ei olnud kahjuks. Te teadsite väga hästi tookord ka prognoose, mis olid nii-öelda riigieelarve laekumiste ja majanduste võtmes ja panite täiesti tuima näoga need kulud inimestele kaela, ilma et seal oleks tulu poolt loota. Konkreetselt see informatsioon, mille mina sain, kuna meie erakond ei olnud eelmises Riigikogu koosseisuski, koalitsiooniläbirääkimistel, pluss siis lisandunud prognoosid, oli minu jaoks ausalt öeldes šokeeriv. Minu jaoks täiesti šokeeriv, et see valetamine, mis toimus Eesti inimestele just nimelt eelmise valitsuse poolt võetud kohustuste võtmisega, et sellega kõik on korras – see tegelikult oli suur vale. Te võtsite jooksva laenu peale pikaajalisi kohustusi, mis puudutasid toetusi, mis puudutasid erakorralisi pensionitõuse, mis puudutasid hooldusreforme ja nii edasi. Te teate väga hästi seda, et need kulud ainult tulevikus tõusevad ja mitte mingit katet selle jaoks ei olnud. Selle jaoks oli kate ainult, et võtta jooksvalt laen, võtta laenu koos intressidega. Ja tänaseks intressikulud, mida tänavu makstakse puhtalt intresside näol, on tõusnud juba nii suureks, et ausalt öeldes mitte midagi muud üle ei jää, kui tõmmata kulusid kokku. 

Paratamatult peame me vaatama ka tulude poole peale. Tõepoolest, ma tahan ühe asja ära selgitada: pensioneid ei vähendata, vaid me räägime tulumaksuvabastusest. Kui üleüldiselt kõigil on 700 eurot tulumaksuvabastus, siis pensionäridele on see kõrgem, see on 776 eurot. See on väga selge, kellelgi pensione ei vähendata. See on väga selge sõnum siit ka, et keegi teine valesti aru ei saaks. 

Ja nüüd, tulles automaksu juurde tagasi. Ma arvan, et siin saalis ja ka koalitsioonis ei ole ühtegi väga rõõmsat inimest selle automaksu üle, aga see on osa sellest olukorrast, kus me peame vaatama üle ka riigi tulusid. Eesti 200 kiituseks pean ütlema seda, et me oleme suutnud väga palju muuta sedasama automaksueelnõu ka selles mõttes, et koormus igale autoomanikule tuleb tegelikult väiksem, kui alguses oli planeeritud. Seal on terve rida erandeid, mis puudutab näiteks puuetega inimeste olukorda, raske, sügava puudega inimesed saavad eraldi meetme, millest võib rääkida minu kõrval istuv sotsiaalminister Signe Riisalo, ja päris mitmeid muid aspekte, mis puudutab näiteks bürokraatlikku koormust inimestele. Aga see on paratamatu olukord ja selle vastutuse me paratamatult ka selle valitsusega võtame.

Järgnevalt Mart Maastik, lisaküsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te siin väitsite, et eelmine valitsus, kus oli ka Isamaa, võttis üüratult ehk 1,4 miljardit kulusid. Te teate väga hästi, et need tehti selle jaoks, et oli energiakriis, et oli kaitsekulude tõus. Kas te arvate, et need oleks pidanud siis ära jätma? 

Mida ma veel tahan öelda: te ütlesite, et justkui te ei ole pensione vähendanud. Tegelikult te olete juba seda teinud, sellepärast et tulumaksu näol maksavad nüüd pensionärid rohkem tulumaksu ja saavad vähem kätte, mis iseenesest ongi juba vähendamine. Samas, Tiit Riisalo, teie erakonnakaaslane, lendab äriklassis, teie võtate kaasa suunamudijaid, ja see on siis see eeskuju kärpest. Nii et küsimus on see, et miks te kärbite just pensionäride ja laste arvelt.

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd täpsustan. Ma ei tea, palju teie olete kursis riigieelarvega. Mina olen. Rääkida, et seoses COVID-iga ja seoses kaitsekulude tõusuga kuidagi eelmine valitsus oli sunnitud tegema 1,4 miljardi võrra ülekulutusi – andke andeks, see ei vasta tõele. Kui te loetlete üle selle pidupäeva road, mida te kõik ühiselt lauale tellisite ja mille maksmine on täna tegelikult selle valitsuse kaelas, siis need olid seotud erakorraliste pensionitõusudega, seotud erakorralise lastetoetuste tõusuga. See oli seotud erakorraliste meetmetega, millel ei olnud lihtsalt tulupoolt riigieelarves ette nähtud. Te isegi ei planeerinud neid.

Te võtsite teadlikult laenu peale riigile pikaaegsed kulud teenuste võtmes. Baasi – kui te saate aru, mis baas tähendab –, te suurendasite baasi 1,4 miljardi euro võrra. See on see asi, mida täna me tegelikult klatime. Need kõik ühekaupa olidki väga toredad asjad. Te saate oma valijatele rääkida, kuidas te tegite rahakülvi kõigile. Kindlasti iga üksik sektor eraldi oligi seda raha väärt, aga kui me räägime riigirahandusest ja riigieelarvest ja vastutustundlikust käitumisest, siis see, mida te tegite, oli tegelikult inimestele valetamine. Enne valimisi näitasite, kuidas teie tõstate kõikvõimalikke toetusi ja kõiki asju teete hästi, aga teil ei olnud riigimehelikkust, et öelda, et selleks pole raha. See tuli välja ju sisuliselt alles pärast seda, kui valimised olid läbi, ja sisuliselt me hakkasime läbi rääkima järgmise nelja aasta kavasid. 

Lisandunud on veel see, et majandus on läinud keerulisse olukorda. Nüüd klaarime ära ka pensionitõusud. Eelmise aasta, 2023. aasta pensionitõus oli 16,7%. Selle aasta pensionitõus oli 10,6% ja pensionid tõusevad ka järgmine aasta. Nii et ärge rääkige inimestele siin saalis populistlikku juttu, et pensionid hakkavad langema, pensionid võetakse maha. See lihtsalt ei vasta tõele.

Suur tänu! Sellega ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teemaks on peaministri visiidid. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja!

Hea välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes! Kuna peaministrit te asendate, siis te peaksite olema ka kursis peaministri visiitidega, aga Riigikogu esimees kahjuks ei teadnud nii otse. Võib-olla järgmisteks kordadeks, kui peaministrit asendatakse, et siis võiks olla info, et kus peaminister viibib. 

Ja sellest tulenevalt vaatasin ka valitsuse kodulehelt, et oli selline huvitav uudis, et peaminister Kaja Kallas viibib 30 mai kuni 2. juuni Hispaanias välispoliitika- ja julgeolekuteemalisel Bilderbergi kohtumisel. Ja sellest lähtuvalt hakkasin ka sisse vaatama enda huvides, et mida see Bilderberg tähendab. Ja meie ametlik allikas Vikipeedia siis ütles seda, et see on loodud Bilderbergi grupp, et korraldada Euroopa ja Ameerika suhtlust, ning üldiselt selle kohtumise probleemiks peetakse kohtumistel toimuvate arutelude salastatust, ajakirjanikke sinna ei lubata. Seda gruppi on peetud ka uue maailmakorra juurutajateks ning esimeseks maailmavalitsuseks, sest grupis tekkivad arvamused võivad saada maailmas edaspidi teostatava muutuste aluseks. Ja seal kehtib siis Chathami House'i reegel, mis tähendab, et avalikustada ei tohi kõneisikute ja teiste kohtumisel seal osalenute identiteeti. Ja seda kasutatakse kõikjal maailmast, et võimaldada kohtumisel ühtaegu sõnavabadust kui ka konfidentsiaalsust. Ja see võimaldab sõna võtta eraisikuna.

Nüüd minu küsimus on selline, et kas peaminister, keda te asendate, osales sellel kohtumisel valitsuse esindajana või oli ta seal eraisik ja oli selleks ajaks omale puhkuse võtnud? Aitäh!

Aitäh!

Lugupeetud minister, enne kui te vastate – Arvo Aller, kui välisminister on peaministri ülesannetes, siis see tähendab, et peaminister on välismaal. Riigikogu esimees ei pea alati teadma, et kus peaminister parajasti on. Selles lepivad nii välisminister kui ka peaminister omavahel kokku ja sellisel juhul see, kes parajasti just peaministrit asendab, on ka siin Eestis, sealhulgas ka infotunnis, peaministri ülesannetes, nii nagu Margus Tsahkna täna on. 

Aga nüüd palun, sõna on vastuseks välisminister Margus Tsahknal.

Jaa, aitäh!

Tõepoolest, kõige parem muidugi, kui peaminister ise siin infotunnis vastaks teie küsimustele, et mida konkreetselt arutati, mida tehti Bilderbergi kohtumisel. Aga mida ma võin küll öelda – et see on täiesti tavaline ja ei olnud meie peaminister ainukene riigipea, kes sellel kohtumisel osales, ja neid kohtumisi on tehtud alates 1954. aastast peale. Ja see ei ole mitte ainult üks kohtumine selline, vaid neid kohtumisi, kus arutatakse ilma meedia kohaloluta olulisi strateegilisi julgeoleku- ja välispoliitilisi küsimusi, on päris mitmetes kohtades üle maailma.

Ja vastupidi, ma arvan, see on ka tunnustus meie välispoliitikale laiemalt, et meie peaminister on sinna kutsutud ja seal ta ka osales. Aga see, mida täpsemalt ja mida arutati – kindlasti peaminister ise peaks teile rääkima. 

Nüüd teiseks, et see, et me arutame siin, et ta seal kohtumisel käis, ongi osa demokraatiast, sellepärast et see kohtumine oli avalik ja ka avalikes andmetes kajastatud. Ka teie teadsite, kus meie peaminister viibib. 

Nüüd, ma jään teile vastuse võlgu, kas oli ametlikult ka puhkus registreeritud või mitte. Minu teada mitte. Tegu oli peaministri tööosaga. Aga selle faktitäpsustuse kindlasti me oleme nõus teile ka edastama, ma ei hakka siin eraldi välja ütlema. 

Aga saage aru, et laiemalt võttes on ülitähtis, et Eesti nii kõrgel tasemel osaleb nendel aruteludel, mis paratamatult kujundavad selles väga keerulises geopoliitilises olukorras ja julgeolekupoliitilises olukorras võib-olla kogu Euroopa ja transatlantiliste suhete tulevikku, sest on väga palju teemasid, mis ei ole riigisaladused, aga mis nõuavad selliseid formaate, kus saab rääkida avatumalt ja arutada tegelikult nende väga tõsiselt muutuvate olude üle ja kuidas tagada eelkõige meie julgeolekut siinsamas Eestis näiteks. Sest et kui me vaatame, mis meie ümber on toimumas, ja ma ei räägi mitte ainult Venemaa agressiooni Ukraina suhtes, vaid ka näiteks hübriidrünnakud, kas või näiteks piiriintsident, mis meil toimus, või see, et me oleme üle kümne isiku Eestis arreteerinud seoses sellega, et nad on Vene eriteenistuste palgatud ja koordineeritud rünnakutega Eesti ühiskonnas toimetanud – kahjuks see tegevus on Euroopas palju laiemaks kujunenud – ehk siis, kui me vaatame seda pilti, kus me asume, siis sellised arutelud on väga vajalikud. Sellised arutelud on väga vajalikud. Ja see informatsioon, mida sealt ka tagasi saada, on ka väga vajalikud selleks, et me oma välispoliitilisi samme saaksime astuda ja analüüsida. 

Nii et ma ei näe küll mitte midagi taunimistväärt või kuidagimoodi kummalist selles, et meie peaminister on kutsutud sellistele aruteludele, vaid pigem vastupidi – Eesti välispoliitiline roll ja jalajälg on oluliselt suurem, kui meil võib-olla mõned aastad tagasi nad olid, eriti mis arvestades julgeoleku- ja välispoliitika kujundamist. 

Aitäh!

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea vastaja! Te ikkagi ei öelnud, kas ta osales seal siis eraisikuna või valitsuse esindajana. Te väitsite, et te arutasite seda kohtumist, käisite võib-olla ka mõnede jutupunktid üle ja kõik see jutt juurde sinna, et see on Eestile hästi oluline. Mis see tulemus on, kui mitte mingit tulemust sealt ei tule, Eesti riigi jaoks sealt midagi ei tule, otsustatakse mingis kabinetivaikuses –  no vaevalt, et seal vaikus oli, arutelud olid kindlasti hästi intensiivsed. Sellest lähtuvalt ma arvan, et seal arutati nii meie poide varguseid, nii Lätis toimuvaid hübriidrünnakuid, Leedus, Poolas. Kindlasti võisid seal arutelu all olla ka Gruusia suhted Eestiga ja meeleavaldused ja kõik need.

Aga ma ei tea, kas seal oli ka arutelul seesama välisagentide seadust, mida Euroopa Liit tahab ka kehtestada oma riikide kolmanda sektori organisatsioonidele ehk mittetulundusühingutele. Te oskate äkki natuke rohkem lahti seletada, kas on sealt mingit tagasisidet juba tulnud. On peaminister teiega rääkinud? Miks tema käest ei ole saanud siiani küsida? Sest eelmises infotunnis peaminister ütles, et jumal tänatud, ta enam siia ei pea tulema. Kas ta siis nüüd on kaks nädalat puhkusel, on ta Eestist ära? Nii et meil on järgmine nädal viimane istunginädal kahjuks, muidu oleks kindlasti peaministri käest otse seda küsinud. Aga oskate natuke rohkem avada, millest seal peaminister võib-olla teile rääkis, kuna ta eile oli Eestis ka?

Aitäh, hea küsija! Ega peaminister ei ole kunagi nii-öelda eraisik, kui ta on peaminister. Küsimus on, kas ta on lähetatud või ta on läinud sinna oma puhkuse ajast. See on see fakt, mida ma siin jään võlgu, aga kindlasti on see väga lihtsalt ja avalikult selgitatav. Mida arutati, mida mitte, ka minul ei ole olnud viimase nädala jooksul võimalik peaministriga kokku saada füüsiliselt, seetõttu et ma ise olin visiidil kõigepealt Prahas, kus toimus NATO välisministrite mitteametlik kohtumine, kus muuseas on täpselt sama reegel, et välisministrid istuvad ainult välisministritena ruumis ja arutatakse ilma meedia, ilma kõrvaliste isikute kohaloluta väga olulisi teemasid. Ja see teema väga paljult jääb sinna seinte vahele, sest vastasel juhul ei ole võimalik tegelikult üldse mingit poliitikat kujundada selles mõttes.

Sealt edasi läksin ma otse visiidile Ukrainasse, mis oli pikalt ette planeeritud. Seal teeb Eesti väga suuri asju Žõtomõri regioonis. Konkreetset avasime koos esileedi Olena Zelenskaga lastekodu, teiseks panime kolmele lastekodule nurgakivid, mida eesti rahvas seal teeb. Avame tulevikus muusikakooli, sisepõgenike elamistingimused teeme korda, näiteks inimõiguste keskuse teeme korda sealsamas Žõtomõri regioonis ja palju muid koostööprojekte. Lisaks ma kohtusin seal ka Ukraina välisministriga, digitaalse ülesehituse ministriga ja nii edasi. Ehk siis mul ei ole olnud ka võimalik istuda sellises ruumis peaministriga maas, kus ta saaks laiemalt ja pikemalt avada Bilderbergi kohtumise sisu. Aga ma kindlasti seda teen.

Nüüd ühte asja ma tahan öelda. Olge hästi rahulikult, et Eesti välispoliitika vähemalt seni on olnud see, kus põhijoontes me oleme leppinud kokku, et see on konsensuspoliitika. See puudutab eelkõige meie julgeolekut, meie rahvuslikke huvisid, aga ka seda, et me oleksime esindatud väga tugevalt majanduslike huvidega globaalsel tasemel. Need strateegilised paberid, aga ka kõik valitsuse otsused, on tegelikult avalikud. Riigikogu ka siin kujundab ise väga palju Eesti välispoliitilist suunda ja on tegelikult väga kursis sellega komisjonide läbi, mis me ühel, teisel, kolmandal kohtumisel ütleme või mida me teeme. Seetõttu ei ole vaja muretseda, et kuskil Eesti välispoliitikat tehakse niimoodi varjatud kujul, et te ei tea sellest midagi. Teate päris palju. Ja välispoliitiline suund on meil väga selge. Õnneks on järjest rohkem neid riike, kes on aru saanud, et näiteks Venemaa on agressiivne riik ja julgeolekuoht tulevikus tuleb meile eelkõige sealt.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, loomulikult, kindlasti peavad riigijuhid kohtuma ja arutama probleeme maailmas, aga üldjuhul on need ikkagi sellised avalikud kohtumised ja kõik see, mis seal arutatakse, pärast on pressikonverentsil ja sellest ka inimestele räägitakse. Aga kohtumine, millel räägitud asjad ei ole avalikud, on järelikult salakohtumised ja kui suveräänse riigi juht käib salakohtumisel, siis see on märgiline ja see ei ole sugugi mitte hea märk. 

Tegelikult on väga suur probleem, et me ei juhi ise enam oma julgeoleku-, majandus- ja tervishoiupoliitikat, vaid seda juhivad meil ikkagi valitsusvälised organisatsioonid, keda keegi pole valinud, kellel ei ole mitte mingisugust mandaati, kes jagavad meile, kui otsustatakse, mingisuguseid asju, eks ole, kus siis jagatakse meile mingisuguseid suuniseid ja juhiseid, mis on nagu täitmiseks, nagu organisatsioonid ÜRO, WHO, IMF, Trilateraalne Komisjon, Bilderbergi grupp. 

Bilderbergi grupi kohtumisel osalevad riigipead, pankurid, ettevõtete juhid. Nad esindavad ikkagi nendel kohtumistel iseennast, mitte organisatsiooni, kus nad töötavad. Selles mõttes on ikkagi küsimus väga õhus, et kui Kaja Kallas käis seal kohtumisel, siis kes maksis selle sõidu kinni, kes maksis need hotellid kinni. Kui ta käis seal esindamas iseennast, nagu selle grupi ... Ütleme, kuidas … Ühesõnaga, nii nagu selle grupi olemust on kirjeldatud, siis see tuleks tegelikult avalikustada, et kes see maksis. Kui maksis maksumaksja, siis on maksumaksjal ja Eesti avalikkusel ka õigus teada, mida seal räägiti. Me tegelikult väga jääme ootama siis. Te siin mitu korda ütlesite, et uurite välja ja annate Eesti inimestele ja avalikkusele aru. Ma arvan, et meil kõigil on õigus oodata seda aruandlust.

Aitäh! Lihtsalt fakti selgituseks, ma siin vahepeal – ma ei tea, kas see on lubatud või mitte –, aga lihtsalt uurisin, et kutse konkreetselt ikkagi Kaja Kallasele tuli kui meie peaministrile ja seal oli "kui peaminister". Aga kõik muud küsimused kindlasti, hea küsija, ma arvan, on avalik info ja te kindlasti need vastused saate. 

Ma lihtsalt vaidlen teile vastu selles mõttes, et ma saan aru, et teile meeldivad konspiratsiooniteooriad ja suuresti teie erakond on sellele ka üles ehitatud, et kuskil kogu aeg midagi keegi teeb Eesti riigi vastu ja me ei juhi mitte midagi. Võib-olla see on teie mingi selline unelm, et te tahaksite, et Eesti riik oleks selline, et me midagi ise ei teeks enam ja kõik teised meie eest otsustavad ja meil on ükstapuha. Teie enda fraktsiooni liige on öelnud siin välja, et ükstapuha, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Saate aru, et see ongi teie õigus. Teid ei sanktsioneerita selle pärast. Te olete siin Riigikogus esindatud ja teil on õigus seda juttu ajada. Aga mina ütlen välja siin kui Eesti Vabariigi kodanik, kui Eesti 200 esimees, ka kui välisminister, et Eesti riiki juhib Eesti rahvas. Läbi valimistel antud mandaadi kannate seda juhtimiskohustust teie. Teie olete andnud mandaadi valitsusele, meil on vastavad põhiseaduslikud institutsioonid, meil on väga demokraatlik läbipaistev riik. Ma saan aru, et te tahate inimesi viia eksiteele, et kuskil kogu aeg toimub mingisugune välisriikide poolt juhtimine. See lihtsalt ei vasta tõele. See lihtsalt ei vasta tõele. Aga see on teie õigus seda teha. 

Te vaikselt räägite siin ka sellest, et aga välisagentide seadus tuleks ka Eestis vastu võtta. Ma seda kuulsin küll. Nii nagu Gruusias. Teie unelm ongi tegelikult see vabadus kinni keerata. Te tahategi võtta seda kontrolli ja see on täpselt vastassuund. Oma sõnavõttude selja taha tegelikult te peidate neid soove ja mina ei tule sellega kaasa. Mina olen väga uhke Eesti rahva üle, mina olen väga uhke Eesti riigi üle, ma olen uhke ka tegelikult Riigikogu üle, keda kõik sõimavad ja mõnitavad, sellepärast et siin Riigikogus ikkagi saab rääkida asjadest, isegi kui me ei ole omavahel nõus. 

Ma ei ole absoluutselt teie Kremli-narratiiviga nõus. Ma ei ole sellega nõus, aga te saate siin seda välja öelda niimoodi, et teiega ei juhtu mitte midagi peale selle, et teil on võib-olla endal natuke piinlik inimestele otsa vaadata. Ja see ongi vabadus, see ongi see demokraatia, mille eest me seisame. Me oleme väga tugev riik, väga raskes olukorras väga tugev riik, ja seetõttu nautige seda vabadust. Teil on vabadus tõrvata seda valitsust, teil on vabadus rääkida kõikidest välismõjudest, mida iganes, teil on see vabadus. Mina ütlen teile täna ka valitsuse liikmena, et Eesti riik, Eesti Riigikogu, Eesti valitsus, Eesti inimesed, omavalitsused otsustavad asju väga palju, otsustavad omavalitsustes, väga palju otsustavad MTÜ-d. Me väga hoolikalt kuulame neid tegelikult ja me oleme vabad. Me oleme väga vabad.

Suur tänu! Ma lõpetan sellega meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde, aitäh, Helle-Moonika Helme, et te selle kõnesoovi palve maha võtsite! See oli siin pikalt üleval. Aga on olemas protseduuriline küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma saan aru, et te olete eelkõneleja erakonnakaaslane, aga ma arvan, et see jutt ei läinud ka päris teie kõrvadest mööda. Ehk et äkki te teeksite oma erakonnakaaslasest välisministrile märkuse, et ma arvan, et Eesti rahvas kuulas, kuulis seda, mida ma tegelikult küsisin, ja ta kuulis ka seda, mida vastati, ja sai väga hästi aru, et see oli täiesti pahupidi pööratud jutt, milles olid täiesti absurdsed süüdistused küsija ja ka küsija erakonna suunal. Need on absoluutselt valed ja ma lihtsalt stenogrammi huvides tahan öelda, ma lükkan need absoluutselt kõik ümber. Ja vastupidi, mina just ütlesin, et see on probleem. Meie tahame, et Eesti rahvas juhiks läbi mandaadi saanud poliitikute Eesti riiki, mitte valitsusvälised organisatsioonid. See ongi probleem. Ma arvan, et te ei pea enam märkust tegema, sest ma loodan, et ma sain kõik ära öelda. Aitäh!

Aitäh! Ma sain aru teie küsimusest, ma sain aru ka välisministri vastusest. Te rääkisite ühest ja samast asjast erinevatel positsioonidel. Te kasutasite seda võimalust praegu ära ka vastusõnavõtuks. Ma osaliselt saan seda lugeda ainult protseduuriliseks, seetõttu ma jään selle juurde, et välisminister vastas teie küsimusele. Tõenäoliselt teil on erinevad seisukohad ja positsioonid selles küsimuses ja siin istungi juhataja ei saa küll kuidagi vahele astuda.

Nii, aga järgnevalt tänane neljas küsimus. See on terviseminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov, ja teemaks on Ida-Virumaa eriarstid ja haiglate ületöö koefitsiendid. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud terviseminister! Koroonakriisi ajal oli oluliselt piiratud eriarstiabi andmine kõigis haiglates. See tähendab, et patsientide reaalne teenindamine lükkus järgnevatesse aastatesse. Käesoleval aastal, ligi kaks aastat pärast kriisi raugemist, on oluliselt kasvanud arsti juurde pöördujate arv. See tendents on kestnud juba kaks aastat. Samuti on selle perioodi jooksul paljudel patsientidel ka haigus edasi arenenud. Nõudluse suurenemine on ilmekalt näha raviasutuste lisatööde mahus eelmise aasta lõpus. Toona maksis tervisekassa arstide ja õdede ravitöö eest 100% asemel 30%-list hüvitist. Käesoleva aasta esimese viie kuuga on kõik 20 haiglavõrgu arengukava haiglat oluliselt ületanud esimese poolaasta tervisekassa lepingujärgse raviraha piirmäära. See tähendab, et kasutusele on võetud haigete raviraha tuleviku arvelt. Haiglad on olukorras, et lepingute koguraha lõpeb otsa umbes üks kuu enne aasta lõppu. Hetkeseisuga on vaja leida ravitegevuse jätkumiseks kogu haiglavõrgule 30 kuni 50 miljonit eurot juurde, muidu tuleb saata arstide ja õed detsembrikuus sundpuhkusele. Olgu lisatud, et järgmise ja ülejärgmise aasta kohta on teada, et tervisekassa eeldab raviteenuste kättesaadavuse vähenemist. Küsin: kas tervisekassa käesoleva aasta eelarvet koostades arvestati koroonakriisi järgselt krooniliste haigete haiglatesse pöördumiste suurenenud arvuga? Kas aasta lõpus on tagatud raviraha jätkumine haiglate töös hoidmiseks ja mis koefitsiendiga on planeeritud haiglate ületöö hüvitamine? Aitäh!

Aitäh! Tõesti, väga sisukas küsimus. Ma alustan lõpust. Haiglatel, kõigil on tõesti tervisekassaga leping, kus erinevate erialade lõikes lepitakse kokku, mis on see töömaht, ambulatoorse töö maht, plaanilise ravi maht. Kui haigla seda ületab, ja neil on vabadus pakkuda rohkem teenuseid, sest nõudlus tõepoolest tihtipeale on olemas, siis lepingut ületava mahu korral ambulatoorset tööd tasustatakse koefitsiendiga 0,7, ehk siis 70% kokkulepitud hinnast, ja statsionaaris 0,3. Need koefitsiendid on pikalt paigas olnud ja nad võtavad arvesse seda, et püsikulusid ülemäära või sellise lepinguülese mahu korral ei kaeta, aga muutuvkulud, näiteks arstide ja õdede töötasu, see on see, mida tervisekassa hüvitab. Ületöö koefitsiendid on pikalt paigas olnud. Tundub, et nad vastavad praegu sellistele kulustruktuuridele, ja nende ülevaatamist lähiajal kavas ei ole. Kui nüüd nõudluse kasvust ja teenuse osutamise mahust rääkida, siis tõesti, tervisekassa prognoosib teenusevajadust piirkonniti, erinevate diagnoosirühmade, vanusrühmade puhul. Ja me ei ole kunagi seda vajadust suutnud rahastada 100%. Siin me jõuamegi selleni, et me oleme tõesti 32 aastat pannud tervishoidu ühe euro, kui Lääne-Euroopa riigid on pannud poolteist, ja sellise rahastamise mahu puhul me kogu nõudlust rahastada ei suuda. Sel aastal kõigi haiglate lepingumahud vähenesid, kuna tervisekassa eelarve on nii pingeline. Nii et sellel aastal me suudame umbes 94% kogu vajadusest rahuldada. Aga see tähendab, et rohkem kui iga kahekümnes patsient aasta jooksul seda vajalikku abi ei saa. Nii et see selgitab järjekordade tekkimist, järjekordade püsimist. Ja tõesti, me näeme, et nii koroonajärgselt, aga ka veel tõsisem, rahvastiku vananemisest tingituna, nõudlus ju pigem kasvab. See vananemise mõju on meil ühiskonnas vähe läbi räägitud, aga üle 65-aastaseid patsiente, kelle ravikulud inimese kohta on suuremad, kellel sageli on mitmed kroonilised haigused, neid tuleb järjest juurde. See kajastub haiglate igapäevatöös juba praegu. Nii et tulevikus, vaatamata sellele, et see 13% sotsiaalmaksust, mis tervisekassasse läheb, on paigas, on väga selge, et sellega me tulevikunõudlust rahastada ei suuda. Ja selleks, et vastata elanike ootusele ja abivajadusele, meil on tegelikult, on see Ida-Virumaal, aga ka teistes Eesti piirkondades, vaja teenuste mahtu kasvatada. Ja see on pigem eelarve arutelude teema. Aga sellel aastal tervisekassa eelarves sellist suurt puudujääki ei ole, sest praegu on viimane aasta, kus, kui koroona ajal otsustatud lisaraha tervisekassa saab, kuna koroona, vaatamata sellele, et ta oli šokk kõigile, ei tabanud tervishoidu nii kohutavalt, kui me eeldasime. Need rahastamise otsused, mis me tegime (Juhataja: Teie aeg, proua minister!)… Aitäh! Aitäh!

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Tänan! Austatud terviseminister! Mulle tundub, et te ei vastanud lõpuni. Võib-olla alustate sellega, et vastate lõpuni. 

Aga nüüd küsingi Ida-Virumaa kohta. Paljuräägitud ja terav probleem on eriarstide puudus. Kas Ida-Virumaale on võimalik kehtestada eraldi kvoot residentide suunamisega, et vähendada eriarstide põuda?

Aitäh! Tõesti, jätkates nüüd selle COVID-i teemaga, siis COVID-i ajal tehtud lisarahastamise otsused võimaldavad sellel aastal veel Tervisekassa eelarvet enam-vähem tasakaalus hoida, aga järgmisel aastal on juba tõsine puudujääk, ja tõesti, see paneb need haiglate lepingumahud ka suure löögi alla. Aga inimeste tervise huvides, kahtlemata, on vaja teenuse osutamist hoida vähemalt praegusel tasemel ja pigem siis suurendada mahtusid. 

Kui me vaatame Ida-Virumaa haiglate lepingu täitmist, siis ka praegu lepingu täitmine on mõne protsendipunkti võrra suurem kui ülejäänud Eestis. Ehk on see vanusprofiil, haigusprofiil, koroonajärgne abivajaduse kasv, me näeme, et seal inimesed tõepoolest pöörduvad haiglasse ja neil on tervisemured, mille puhul abi on vaja saada. Konkreetsed numbrid, ka ületöö osas, selguvad peale esimese poolaasta lõppu, juuli keskpaigas. Selleks, et neid teenuseid osutada, on vaja arste. Meil on juba 12 aastat lähtetoetuse skeem, et kui noored arstid näiteks soovivad Ida-Viru Keskhaiglasse või Narva Haiglasse tööle siirduda, siis me riigi poolt maksame lähtetoetust nii eriarstidele, perearstidele, esimesest juulist tegelikult ka õdedele. Kui vaadata, kus meil õdesid rohkem napib, siis Ida-Virumaa on üks piirkond, kus see nii on. Riigi poolt lisaks lähtetoetusele meil täiendavaid samme residentuuri kaudu, et eraldi suunata Ida-Virumaale või residentuurikohad Ida-Virumaale ette näha, seda ei ole, aga residentuuribaaside ringi võiks laiendada, et residendid ei oleks siis rohkem Tartus, Tallinnas, aga kataksid ära kõik maakonnahaiglad. Residentuuritsükleid erinevatel erialadel saab teha ka väljaspool Tartut ja Tallinna. See nii Ida-Virumaa, Kuressaare Haigla kui ka Kagu-Eesti haiglate vajadus tegelikult on, et noored arstid näeksid seda tööd maakonnahaiglates, ja mõnele hakkab see ka meeldima. Nii et kasvatada, pigem pehmete meetmetega, neid tulevasi arste ka Ida-Virumaa haiglate jaoks, see on praegune plaan. Jõulisemaid meetmeid ei suunamise või konkreetsete residentuurikohtade, ma ei tea, reserveerimise osas, meil praegu plaanis ei ole. Samas see riigipoolne rahaline toetus, et motiveerida inimesi, kui nad haiglate vahel valivad, teha siis see valik kas maakonnahaiglate või Ida-Virumaal asuva keskhaigla kasuks, et seda meedet me küll plaanime jõus hoida.

Suur tänu!

Ja lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Lugupeetud minister, minu küsimus ei puuduta Ida-Virumaad, aga võib-olla te olete nõus vastama. Mis seisundis on praegu Tallinna Haigla projekt? Aitäh!

Aitäh! 

Tallinna Haigla rajamiseks on loodud Tallinna Haigla sihtasutus Tallinna linna poolt ja planeerimis- ja projekteerimistöödega liigutakse edasi. Kahjuks see projekteerimishange kukkus esimesel katsel läbi, aga ka minuteada minnakse teisele katsele. Tegemist on kahtlemata Eesti jaoks esmakordse niivõrd suure uue haiglahoone rajamisega. 

Teiseks, ta on spetsiifiline projekt. Neid eksperte, kes sellist hoonet projekteerida suudavad, ongi keeruline leida. Ka seekord olid ka välismaised osalejad. 

Nii et ma kahtlemata Tallinna linnale soovin jõudu ja pean sisuliselt õigeks ettevalmistustööde jätkumist, et oleks võimalik, ma ei tea, eelarveseisu paranedes, poliitilise konsensuse saabumisel minna edasi ka Tallinna Haigla rahastamise ja rajamise otsustega. Aga nii et minu teada praegu tehakse ettevalmistavaid samme, mis põhimõtteliselt on õiged. 

Nüüd, kui lisaks hoonele rääkida organisatsioonist, siis Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla on Tallinna linna haiglad ja juba viis-kuus aastat tagasi sõlmitud selline hea tahte koostöölepe linnaga ütleb, et need organisatsioonid võiks liita. Inimesed tajuvad, et nad on ühe haigla liikmed, tööd organiseeritakse nii, nagu ühes organisatsioonis seda tehakse. Siis oleks võimalik see üks organisatsioon kolida ka uude haiglahoonesse, kui see valmib.

Aitäh!

Suur tänu! Lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane viies küsimus, mis peaks olema sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, teemaks hooldekodureform. Ma ei näe praegu saalis Riigikogu liiget Andres Metsoja ja seetõttu jääb meil see küsimus avamata. 

Liigume edasi tänase kuuenda küsimuse juurde, mis on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on valitsuse ja peaministri tegevus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Lugupeetud minister! Eelmisel nädalal osales Kaja Kallas Bilderbergi kohtumisel. Kas ta teavitas valitsus sellest, mida arutati ja milliseid kohustusi ta Eesti riigile võttis?

Aitäh!

Aitäh! Hea küsimus. Huvitav, et nii EKRE kui ka teie suust tuleb mingi suur mure seoses selle konkreetse kohtumisega ja teid kuidagi seob midagi huvitavat. Ma kindlasti tahaks ka teada, mis mure see on. 

Kindlasti Eesti Vabariigi peaminister ei võtnud ega ei saanudki võtta Eesti riigile mingisuguseid kohustusi. Erinevaid kohustusi saab Eesti Vabariigile võtta Riigikogu siin saalis. Meil on väga läbipaistev ja inimestele arusaadav valitsemissüsteem, mis lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest.

Aga aitäh teie mure eest!

Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Ma kordan veel üks kord. Ühele osale te vastasite, teisele osale ei vastanud. Kas peaminister teavitas valitsust sellest, millest seal oli juttu? Aitäh!

Aitäh! Peaminister teavitab sellest, mis on meie välispoliitika. Need arutelud toimuvad ju pidevalt. Konkreetselt selle kohtumise tulemustest minul ei ole olnud võimalik puht füüsilistel põhjustel olnud peaministriga rääkida, kuna mina olin visiidil NATO välisministrite kohtumisel Prahas ja ka Ukraina visiidil, kust ma tulin tagasi alles eile õhtul. 

Aga küll välisminister on nõus andma oma selgitusi, kui teil need küsimused on. Aitäh!

Järgnevalt lisaküsimus, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et peaministril ongi õigus käia Bilderbergi klubi ja mingite teiste klubide koosolekutel Eesti peaministrina. Kas see laieneb igasugustele klubidele või näiteks, ma ei tea, Vabamüürlaste klubile või Lion's klubile? Kuidas neid riigivisiite niimoodi planeeritakse ja kuidas seda eesti rahva raha eest kinni makstakse?

Ma ei tea Vabamüürlaste klubi. Kas teie olete selle liige? Mina ei ole, ma ei tea, kuidas Vabamüürlaste klubi toimib ausalt öeldes. Kindlasti siin saalis – üks rõõmsa näoga Riigikogu liige tuli –, kui te teate, kuidas need klubid töötavad, ma ei tea.

Aga konkreetselt selle konkreetse üritusega seoses. Esiteks ma arvan, et see on pigem tunnustus, et meie peaminister on sinna kutsutud. Teiseks, väga palju toimub just nimelt selliste mõttekodade üritusi, arutelusid ja minu jaoks on täiesti arusaamatu see müstifitseerimine nüüd selle konkreetse üritusega seoses. Kust see nagu tulnud on? Mulle tundub, et kuskil on mingisugune vandeseltslaste seltskond, kes kardab, et midagi kuskil väga salaja juhtub. Ma veel kord kinnitan Eesti Vabariigi välisministrina siin, et Eesti välispoliitika, Eesti julgeolekupoliitika on esiteks siin saalis väga selgelt kokku lepitud. Mulle tundub, et vähemalt valdavas osas me oleme ühel meelel, mis suunas liikuda: et me näeme Venemaad ohuna ja et me seisame väärtuspoliitikate eest väljas. Ja teiseks, kui midagi valitsus tahab muuta, siis see käib läbi Riigikogu. Nii et olge nüüd teie ka väga rahulikud, meie peaminister kuskil midagi kokku ei lepi. Ma saan aru, et teil on tema vastu selline kriitiline meel, aga need täpsustavad küsimused kindlasti küsige tema käest, mis ta seal täpselt nägi ja rääkis. Aga olge rahulikud, meie peaminister ega ka valitsus laiemalt ei lepi kuskil midagi kokku, mida teie ei tea.

Nii, rohkem küsimusi selle punkti juures ei ole, seega liigume edasi.

Meie tänane seitsmes küsimus on terviseminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on maksupoliitika. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja!

Lugupeetud minister! Isamaa erakonna nimi iseenesest kätkeb ennast isamaaliste vaadete eest võitlemist ja keele ja kultuuri ja rahvusriigi säilimist. Sotsiaaldemokraatide nimi iseenesest võiks ju tähendada seda, et te seisate sotsiaalse ebavõrdsuse vastu … eest, eks ole, et ei oleks ebavõrdsust. Aga tavaliselt valitsustes või koalitsioonides sünnivad kompromissina igasugused kokkulepped ja nii sündis ka kunagi Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuses kokkulepe madalapalgaliste maksusoodustuse näol, kus eesmärk oli väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust vähendada. 

Praegu on just väljas automaksu kehtestamise vastane demonstratsioon. Ja täna tuleb ka siis Riigikogus arutelule maksu tekitamine, siis automaksu tekitamine, mis iseenesest lööb kõige rohkem just madalapalgalisi ja lastega peresid. 

Ja minu küsimus on selline, et teie praeguses koalitsioonis on Reformierakonna valimislubadus just nimelt kaotada maksusoodustused madalapalgalistele. Ja selle jaoks ja selle kompromissi jaoks nüüd siis tehakse igasuguseid muid makse luuakse, kaasa arvatud see automaks. Kuidas teie poliitika läheb kokku – siis see, et te olete kogu aeg soovinud ju tegelikult astmelist tulumaksu sisse viia ja praegu te tegelikult tahate kaotada madalapalgaliste maksusoodustust, selle nimel teete automaksud ja kõik muud maksud? Aitäh!

Aitäh.

Aitäh! Kahtlemata koalitsioonipartneritel on maailmavaatelised erinevused. Aga kui sellist seda astmelist tulumaksuvabastust, mida me nimetame maksuküüruks, kui seda omal ajal ka rakendati – sotsiaaldemokraadid tegelikult sisuliselt peavad õigeks madalapalgaliste väiksemat maksukoormust, aga ka tol hetkel see oli otsus, mis tehti eelarvekuluna, vaatamata sellele, et laual oli ettepanek tõsta tulumaksumäära, rakendada maksuküür, teha seda eelarveneutraalsena ja tõsta maksumäära. Seda maksumäära tõusu otsust ei tehtud, mis tähendab, et see on üks otsustest, mis pani eelarve sellise surve alla, et meil on praegu see tulude ja kulude lõhe siin miljardi ulatuses. 

Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid oleksid üksi valitsuses, kahtlemata me ei pea õigeks sellise kuluga maksuküüru kaotamist, mis madalapalgalistele leevendust pakub, ja seetõttu … koalitsioonipartnerid ju said aru sellest ja seetõttu ka see alampalga kiire tõusu kokkulepe tuli. Sest veel olulisem, kui madalapalgaliste madalam maksukoormus, on tegelikult see, et iga inimene teeniks väärikat palka. Kui sa kaheksa tundi päevas täiskohaga töötad, siis see palk peab võimaldama äraelamist, sõltumata sellest, milline on maksusüsteem või toetusesüsteem. Iga inimese jaoks igakuine kõrge sissetulek on kõige parem viis toimetuleku tagamiseks.

Nüüd, selle järel, kahtlemata, maksusüsteem peab olema selline, et eelkõige maksavad jõukad. Ja maksuküüru puhul, nii nagu meil erakonna esimees on väga selgelt välja öelnud, et maksuküüru kehtides ei ole võimalik Eestis kehtestada astmelist tulumaksu. Kui maksupiir kaob, maksumäär läheb ühetaoliseks, siis järgmine samm sealt edasi – ja eriti sellise eelarveolukorra püsides, kus täiendavaid tulukohti on vaja leida –, siis järgmine samm saab olla astmelise tulumaksu kehtestamine. 

Automaks, mida sotsiaaldemokraatide programmis sel korral ei olnud, kuigi varem me oleme automaksu toetanud, seda nii keskkonna- kui varamaksuna, et võimaldada heite vähendamist ja kindlustada seda, et jõukamad, kes sõidavad võimsamate autodega, kallimate autodega, maksavad kõrgemat maksu – siis tegelikult ka praeguse automaksu puhul, kui me vaatame maksukoormuse jagunemist, siis ta on ikkagi Tallinnas, Harjumaal ja jõukate elanike kanda. Aga see, et paljulastelistel peredel ja maaelanikel on autot vaja, et teenuseid kätte saada, – see on selge. Ja seetõttu see automaksu vanuskomponent, mis kindlustab, et madalapalgaline ja vanema autoga sõitev inimene maksab oluliselt vähem, kui uue võimsa auto soetaja, – see on olnud väga oluline element selle maksu disainimises. 

Lisaks sotsiaalkaitseministri pakutavad meetmed puuetega inimestele, erivajadusega inimestele, mis seda maksutõusu leevendavad nende inimeste jaoks, kellel erivajadusest tulenevalt on vaja autoga liikuda. 

Ja kolmandaks siis praegu regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani veetav liikuvusreform, mis kindlustab selle, et maaelanikud ei sõltuks enam autost …

Ma ei tahaks teid, proua minister, katkestada, aga …

… vaid saaksid ka ühistranspordiga teenuseid kätte.

… te olete 20 sekundit üle. Teie aeg. Aga te saate jätkata, sellepärast et Mart Maastikul on täpsustav küsimus. Palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te siin kirjeldasite, kuidas just Tallinnas ja Harjumaal elavad üle keskmise palka saavad inimesed, kes tahavad kalleid autosid justkui osta, et nendele rakendub see maks. Tegelikult see lööb ju, te teate väga hästi, kõige rohkem just nimelt maaelanikke, sest maaelanikel teatavasti ei ole ühistransporti. Sul ei ole mitte mingit varianti, et sõita ja viia oma lapsi kooli või huvialaringidesse. Kui sul on suur pere, siis on sul vaja ka suuremat autot. See kuidagi ei toeta teie poolt sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamist. 

Aga ma küsin ka teise küsimuse. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis iseenesest on järjekordselt tegelikult sotsiaalne teema, mis peaks olema teie erakonnale eriti lähedane. Te kaotasite, just sel nädalal võtsite vastu keskmise pensioni tulumaksuvabastuse, mis järjekordselt nüüd siis lööb juba pensionäride rahakoti pihta. On teada, et vähemalt pool pensionäridest elab alla vaesuspiiri. Kuidas te seda põhjendate?

Aitäh! Tõepoolest, eelmises koosseisus te siin saalis ei olnud, kui kehtestati pensionidele tulumaksuvabastus, mis keskmise pensioniga kasvab. Ka siin saalis mina võtsin sõna ja tegelikult pidasin õigemaks seda, et kui me teeme maksusoodustusi või kehtestame tulumaksuvaba miinimumi, siis see peakski võtma arvesse inimese sissetuleku taset. Kui on madalapalgaline inimene, on see siis madal töötasu või madal pension, siis peaks tema maksukoormus olema madalam. Eraldi pensionäridele täiendava maksusoodustuste tegemist … Kui see poliitilise kokkuleppe koht on selline ja eelarve võimaldab, mul ei ole midagi selle vastu. Aga seda, et kõiki väikese sissetulekuga inimesi võiks ühtemoodi käsitleda, sõltumata sellest, kas ta on palga teenija või saab sissetulekuna pensionit, see oli tol ajal ka sotsiaaldemokraatide seisukoht.

Nii et seal, et üle keskmise palga teenija maksab kõrgemat maksu või kõrgema pensioni saaja maksab kõrgemat maksu, sotsiaaldemokraatidel ei ole mingisugust muret, et kas see on sissetulek, pension või kuupalk, kui ta ületab keskmist. Meil on ka mitme tuhande eurose pensioni saajaid, tõepoolest, nemad peavad hakkama tulumaksu maksma ja nemad sellest üle 776 kasvavast täiendavast tulumaksuvabastusest tulevikus kasu ei saa. Kahtlemata see võib tähendada lööki mõne inimese jaoks, aga olulisem on tegeleda nende pensionäridega, kes saavad rahvapensionit ja kelle pension on alla keskmise pensioni ja kelle igapäevane toimetulek on raskendatud igakuise madala pensioni tõttu. Me teame, et keskmine pensionär kulutab aastas omaosalusena tervishoius, näiteks retseptiravimid või teised teenused, 850 eurot, mis ületab keskmist pensioni, mõne inimese jaoks see on kahe kuu pensioni jagu kulusid. Appi tulemise võimalused pensionäride jaoks, eriti neile, kes saavad alla keskmise pensioni, asuvad väljaspool maksusüsteemi. Need on need kohad, kus sotsiaaldemokraadid näevad, et peaks selle lisapingutuse tegema. 

Nii et see tulumaksuvabastuse kasv või mineviku kasvu jätmine 776 euro juurde, mis ületab 700 eurot, mis on tööinimestele mõeldud tulumaksuvabastus, see on pigem nagu poliitilise arutelu ja kokkuleppe koht ja selles osas meil ei ole kuidagi mingit protesti. Me ei näe, et see on peamine ebavõrdsust vähendav meede.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Minu küsimusele vastates välisminister peaministri ülesannetes, ma sain aru, et ei taju, ei saa aru, mis toimub Eesti eelarve- ja maksupoliitikas. Teie ehk olete nutikam, suudate vastata minu küsimustele. Ja ma paluksin konkreetset vastust ja ma püüan ka ise küsimuse väga konkreetselt sõnastada. 

Aga sissejuhatavalt ma ütlen, et see, mida te olete varem õigeks pidanud, mida ideoloogiliselt sotsiaaldemokraadid toetavad, on üks asi, teine asi, loomulikult, koalitsioonides tuleb teha kokkuleppeid ja kompromisse. Aga kui midagi on kokku lepitud, siis nendest kokkulepetest tuleb kinni pidada. 

Ja nüüd minu küsimus on kõigepealt: kas ma ei eksi, kui ma loen teie koalitsioonilepingust, mille te leppisite kokku pärast valimisi, teades, millised on eelarvelised võimalused: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba." Ja kas ma saan õigesti aru, et eile nii sotsiaaldemokraadid kui ka teie partnerid hääletasid selle maha, et keskmine vanaduspension tulevikus enam ei ole, ja sellega on seda kokkulepet, mis sõlmiti pärast valimisi, murtud ja loomulikult iseenesest tähendab see ka usalduse vähendamist nii riigi poliitika vastu kui ka poliitikute vastu. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Ja teine küsimus. Kui näiteks pension on 800 eurot pensionäril ja keskmine tulumaksuvabastus, mis seni kehtis, on ära kaotatud ja see jääb pidama sinna 776-le, siis kui nüüd tulevikus pensionär saab 800 eurot, kas ta hakkab maksma tulumaksu, mida ta enne ei maksnud, ja saab selle võrra vähem tulevikus raha nii-öelda netona kätte, kui varem. Kas see on nii? Kui see nii on, siis on see ju pensionide kärpimine. Kas minu matemaatika oli õige või mitte? 800 eurot näiteks või 900 eurot võtame, 900 eurot ja varem ta tulumaksu näiteks keskmise pensioni pealt ei maksnud, kusjuures keskmine pension tulevikus saab olema, tulevikus saab olema, eks ole, kasvab keskmine pension, see enam vaba ei ole. Kas ta siis hakkab saama vähem kätte kui varem?

Aitäh! Koalitsioonilepe ei ole õiguslikult siduv dokument ja tegelikult on valitsustele tehtud etteheiteid, et peetakse kriipsu pealt koalitsioonileppest kinni, vaatamata sellele, et olud muutuvad ja keskkond muutub. Koalitsioonilepe on valitsuse töödokument, see peab peamiselt juhtima koalitsioonipartnerite tööd. Ja nii, nagu koalitsioonipartnerid on koalitsioonileppe koostanud, nii on nad õigustatud seda ka muutma. Nii et seda, mis on seadustes, see on see, mis ka avalikkuse jaoks on kehtiv. Kui on tegemist valitsuse töödokumendiga, nagu on koalitsioonilepe, siis valitsusliikmed, koalitsioonipartnerid saavad seda muuta. Teatud punktides me oleme neid otsuseid ... (Hääl saalist.) Jah, teie kahtlemata teate seda, ka väga pikalt kehtinud reegleid saab muuta, ka teist sammast saab lammutada, vaatamata sellele, et see mõju on pikaajaline. Aga need eelarve mured ongi tingitud sellest, et – kuna te küsite – kui vaadata viimase 15 aasta Isamaa poliitikat, on see siis tasuta kõrgharidus, mis tegelikult on vähendanud kõrghariduses olevat raha ja selle juurdekasvu, teise samba lammutamine, mis pikaajaliselt paneb väga suure surve sotsiaalkindlustuse eelarvele Eesti jaoks, sest riik peab katma selle miljardi, mida inimesed on teisest sambast välja võtnud, on see kodualuse maa tulumaksuvabastus, lasterikka pere toetuse tõus, teise ja kolmanda lapse tulumaksuvabastus – kõik nad on kas tulusid vähendanud või kulusid suurendanud. Aga seda teist poolt, millega katta see täiendav kohustus riigieelarve jaoks, neid otsuseid ei ole tulnud. Ja kuna 15 aastat neid otsuseid ei ole tehtud, siis nüüd me oleme nende maksutõusude juures. Pensionid on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ka sellel aastal vist oli üle 10%, eelmisel aastal 17% ja praeguste prognooside alusel, kuna majanduslangus ei ole jõudnud veel töötuse jõulisse kasvu ja tööturule, siis pensionid kasvavad ka edaspidi. Ükski pensionär ei saa tulevikus kätte vähem raha, kui ta seni on saanud. Pensionikasvu ei kärbita, pensioneid ei külmutata, aga, tõepoolest, tulumaksuvabastus on pensionäridel 776 eurot, 800-eurose pensioni saaja maksab tulumaksu 24 euro pealt, ehk siis see on viis koma midagi eurot. See mõneeurone tulumaksukohustus pensionäridel on, aga pensionid kasvavad ka edaspidi. Ja kui pensionid kasvavad, siis tõepoolest maksavad üle 776-eurose pensioni saajad tulumaksu. See ei ole kuidagi ebaõiglane või midagi sellist, mis reaalset pensioni vähendab. Nii et pensionide kasv jätkub ka tulevikus ja jätkub jõuline kasv.

Suur tänu, lugupeetud minister, sellega ma lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Meil on registreeritud teemad otsas. Sellisel juhul saab nobedate näppude voorus end registreerida küsimuse esitajaks. Enne, kui me saame siin selle protsessi juurde asuda, siis on Helir-Valdor Seederil küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Jah, kuna meil registreeritud küsimused on otsas, siis meil on piisavalt aega ka protseduurilisteks küsimusteks. Minu protseduuriline küsimus on väga oluline täpsustus – ka protseduuriline. Siin terviseminister küsimusele vastates teatas, et koalitsioonileping kui selline ei ole seadus, mida me muidugi teame kõik, aga see, et see ei kuulugi täitmisele, et kokkulepped ei kuulu täitmisele, see muidugi on Eesti poliitilises kultuuris mitte küll ennenägematu, aga siiski avalikult välja öeldud rutiinina midagi väga uut – midagi väga uut ja kahetsusväärselt.

Aga tema vastus oli täiesti eksitav, mis puudutas seda, et Isamaa ei ole välja pakkunud tulusid. Mulle tundub, et kahjuks ka teie, lugupeetud minister, ei orienteeru eelarve maksupoliitilistes küsimustes. Teise samba mitte lammutamine, vaid vabaks tegemine inimestele tõi riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid täiendavat tulu. (Saalist: "Ühekordselt.") Pidevalt. Kõik need inimesed, kes lahkusid teisest sambast, jäävad tulevikus maksma iga-aastaselt oma palga pealt riigieelarvesse ehk esimesse sambasse sotsiaalmaksu. Jäävad maksma sotsiaalmaksu sinna, seda 4%. See on alaline tulu riigieelarvesse täiendavalt ja see on sadu miljoneid iga aasta. Tehke palun valitsuse liikmena endale elementaarsed maksupoliitilised, eelarvepoliitilised seisukohad selgeks. Ja ärgem eksitagem avalikkust.

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Teil oleks võimalik olnud küsida see täiesti järjekorras oleva küsimusena. Sisuliselt sisuliselt tegu on vastulausega, ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga meil on siin kaks registreeritud küsimust. Kõigepealt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Enne küsimuse algust öelge palun ka ministri nimi, kellele küsimus on suunatud. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus minister Margus Tsahknale. Ma jälgisin infotundi ja mul ei olnud plaanis tulla. Aga ma vaatan, et iga kord, kui te vastate minu kolleegide küsimustele, siis selle asemel, et anda adekvaatne vastus, hakkate te hoopis ründama, rääkima Keskerakonnast, rääkima korruptsioonist, viskama erinevaid süüdistusi. Ja see on toimunud juba mitu korda. Mäletan, paar nädalat tagasi, kui te vastasite minu kolleeg Aleksandri küsimusele, ma siis ei jõudnud saali. Täna te samas stiilis, samal viisil vastasite kolleeg Lauri Laatsi küsimusele. Mul on küsimus, kas te reaalselt arvate, et teie olete see õige inimene, eeskuju sellisel viisil rääkima ja õpetama? Te täna esindate erakonda, kus üks erakonna liige, Riigikogu valitud saadik pani ajaloo suurima pettuse toime Ukraina annetustega. Siiamaani inimesed kardavad annetada. Pettustega saite oma hääled, läbi selle saite valitsusse. Rääkimata sellest, kuidas teie poliitikud teevad koostööd lobistidega, pidurdavad lausa Euroopa tasemel direktiive ja üldiselt on need ka need ettevõtted, kes toetavad ka Eesti 200 erakonda. Ja üleüldse kogu teie poliitika valitsuses, te tulite ju valitsusse, et vaid teenindada Reformierakonna huve. Üldiselt te pole tegelikult ka seda varjanud ei enne valimisi ega ka pärast valimisi. See ongi kogu teie pikk plaan olla nii-öelda Reformierakond vol 2. Seda tegelikult väga hästi tõendab ka see, et teie enda erakonna valija usaldab peaministrina rohkem Kaja Kallast kui teid. Hea näide on ka see, kuidas automaksu teemal, mis täna tuleb veel arutlusele, teine lugemine, te ei suutnud end kehtestada. Teie ütlesite, et peaksid olema automaksu vabastused, puuetega inimesed, lasterikastele peredele. Midagi sellist ei tule. Ja kõik see oli vaid suusoojaks räägitud. Nii et äkki võiks kokku leppida, et järgmine kord, kui mõned minu kolleegid esitavad teile küsimusi, siis te nendele küsimustele vastate, mitte ei hakka rääkima Keskerakonnast.

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et te tulite siia saali. Vähemalt see tulemus minu vastuses oli olemas. Aga huvitaval kombel, et see on nagu mõlemapoolne, et iga kord, kui mina olen siin saalis olnud ja teie olete esitanud küsimusi mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistele siin, siis teie vastus on alati selline, et te ei saa aru, mida vastatakse. See on praktiliselt kõikide vastuste puhul, te lihtsalt ei saa aru, millest jutt käib. Ja ei ole minu asi kommenteerida, miks te aru ei saa. Aga kuidagimoodi see on selline suhteliselt patoloogiline. Aga meil on vaba riik ja inimesed saavad aru või ei saa. Te siin esitasite terve rida laimu, kuulujutte, mille eest mõnes mõttes te peaksite ka vastutust kandma. Aga mina, kui ma kommenteerisin näiteks Keskerakonna korruptsiooni, siis mina ei levita ju laimu. Mina ütlen, et Keskerakond erakonnana on korduvalt mõistetud süüdi Eesti Vabariigi kohtute poolt korruptsioonis. See ei ole mitte mingi laim, see on lihtsalt täiesti nüri, selge fakt. Mina usaldan Eesti õigussüsteemi. Ma kutsun kõiki inimesi üles usaldama Eesti õigussüsteemi. Ja mina ei ole siin niimoodi laimu levitanud nagu teie praegu oma väikeses sõnavõtus tegite, paisates kõik teemad segamini, süüdistades inimesi kuritegelikus käitumises, kusjuures mitte ühtegi otsust, mitte ühtegi teemat nagu ei ole olnud selles mõttes, et sõnadele kinnitust leida. Mina nimetan seda laimu levitamiseks, aga see on teie enda südametunnistuse peal. Muuseas, Eesti Vabariigis ka laim on karistatav. Vaadake ette, mida teete. Mina konkreetselt tuginen faktidele, et Keskerakond on kriminaalkorras erakonnana, ma ei räägi isikute  korruptsioonisüüdistustest, mida teil on ka terve rida seal erakonnas. Ma räägin konkreetselt, erakond on mõistetud korduvalt kriminaalkorras süüdi korruptsioonis. Hea küsija, kas te tahate seda kuidagimoodi eitada? Ma ei ole ühtegi laimu, mitte ühtegi alusetut süüdistust siin saalis öelnud. Võtke välja avalikud allikad, Keskerakond on kriminaalkorras süüdi mõistetud. Ma väga loodan, et koalitsioonilepingus kokkulepitud põhimõte, et kriminaalkorras süüdi mõistetud erakond saab ka sanktsiooni, näiteks selle, et riigi maksumaksjad ei maksa talle seda erakonna toetust, et see jõustub varsti.

Suur tänu! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun! Enne küsimuse algust öelge siis ka, millisele ministrile on küsimus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Ja eelmisel aastal, aasta tagasi, oli meil arutlusel mitmeid-mitmeid teemasid siin Riigikogus. Osa neist oli valitsuse poolt hinnatud kiireloomulisteks, seoses maksumuudatustega näiteks. Et neid kergemini läbi viia, kuna nad on kiireloomulised, siis valitsus otsustas nad siduda usaldushääletusega. Oli nende hulgas üks erand, mis kindlasti ei olnud päevakorras kiireloomulisena, aga ikkagi entusiastlikult valitsus viis läbi sooneutraalse abielu või sellise samasooliste abielu võimaldamise, mis iseenesest kiireloomulisena muidugi ei kvalifitseerunud. Sellega oleks olnud ka demokraatlike arutelude käigus võimalik siin Riigikogus tegeleda, aga te läksite nii hoogu, et ütlesite, et tulevad ka järgmised sammud ja teie unistus on, et soomuutmine oleks Eesti Vabariigis võimalik ka ilma psühhiaatri nõusolekuta teha. Jah, see tekitas siin ka arutelu, et kas nii suurte sammudega pöörasuse poole, ja meie traditsioonilise elukorralduse või ettekujutuse poole, et põhiosas ühiskond jaguneb naisteks ja meesteks, ja et see bioloogiline sugu on ette antud, kas selliseid muutusi tuua. Te tõmbusite ka tagasi, peaminister ütles, valitsus ei ole seda otsustanud. Nüüd selgub, et sotsiaalkaitseministeeriumis olete valmis saanud käskkirja, ja käskkirjaga olete andnud välja korra, millega siis võib ilma psühhiaatri nõusolekuta viia läbi soomuutmise operatsioone. Niisugustest asjadest on ka uudised ametlikus meedias ilmunud. Ma küsin, kuidas te seda tegite, ja kas teil oli selleks õigus?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab soo korrigeerimist, siis tõepoolest aasta tagasi, ja julgen seda ka praegu öelda, et minu meelest on õige ja õiglane, kui inimesed saavad oma sugu korrigeerida ka viisil, mis ei ole meditsiiniline sekkumine ja pöördumatute tagajärgede tekitamine, ehk et inimesed saavad ka, sõltumata sellest, et on läbi viidud soovahetusoperatsioon, deklareerida ise ja otsustada, kumma soo nad valivad. Tõsi on ka see, et valitsuses, mida ma olen korduvalt öelnud, selle kohta kokkulepet ei ole, koalitsioonileppes seda samamoodi ei ole, ja ma väga loodan, et Eesti kunagi jõuab sinna, et inimesed on vabad enda identiteedi üle ise otsustama. Mis puudutab soo korrigeerimist ja siis ka ministeeriumi määrust, siis minu valitsemisalasse, sotsiaalkaitseministri valitsemisalasse ei jää mitte ühtegi määrust, mis võimaldaks reguleerida mis tahes viisil soo korrigeerimise küsimusi. Ja vaatasin küsivalt enda kõrval istuva terviseministri poole, kes samuti raputas pead, et muudatusi, sisulisi ei ole tema teinud. Aitäh!

Suur tänu! Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Minu küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Ma pean nõustuma Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ütlusega. Ka minu küsimusele tegelikult te ei vastanud, vaid te hakkasite rääkima vandenõuteooriatest ja esitasite sellise väite, et justkui isiklikult oleks midagi minul meie peaministri vastu. Ma kinnitan, et mul ei ole mitte midagi isiklikult mitte kellelegi vastu. Küll aga ma ei saanud vastust ja ma siis kordan seda.

Nimelt, kui peaminister käis Bilderbergi klubi koosolekul, siis te ütlesite, et tal ongi õigus käia seal kui vabariigi peaminister ja et sellised arutelud viivalt kõike edasi. Ma küsisin seda, kas see kehtib kõikide klubide puhul. Seda enam, et mina näiteks küll ei tea, mis asi on Bilderbergi klubi, kuigi siin, jah, Arvo Aller, kolleeg natukene valgustas sellel teemal. Aga see on kinnine klubi, kus aetakse salajaselt asju selles mõttes, et sellest ei teavitata, mis tulemused on või mis teemadel arutatakse. Minu küsimus on see, kas tõesti riik maksab kinni, maksumaksja maksab kinni kõik ka peaministri ja ka teiste ministrite sellised külastused klubidesse, mis iganes organisatsioonidesse, millest meil puudub ülevaade, me ei tea, mis asju seal aetakse ja samamoodi me ei saa vastuseid, mis suhtes peaminister seal esindab või keegi teine. Ma küsin veel kord teie käest, kas te peate õigeks seda, et kõik sellised hämarad külastused makstakse Eesti riigi maksumaksja poolt kinni?

Aitäh! Ma arvan, et kõik need tegevused, kus me ja mille läbi me tugevdame oma välispoliitilist positsiooni, julgeolekut, mis lähtub kõik sellest, mida meil siin on kokku lepitud, on vajalikud ja on väga hea, et me oleme nendel nõupidamistel, aruteludel kohal. See on väga selgelt minu seisukoht. Nüüd konkreetselt selle konkreetse ürituse suhtes, ma olen siin korduvalt öelnud, et kindlasti peaminister annab teile ülevaate, mida seal arutati täpsemalt. Aga ma ütlen, et te abstraheerite, et kas kõikvõimalikud klubid kogu maailmas, et kõik on hästi ja halvasti. Muidugi ei ole. Iga sellist konkreetset ettepanekut või iga visiiti ju kaalutakse. Seal kogunevad meiega samas mõttes ja samal meelel olevad riigid, organisatsioonid.

Aga ma palun, esitage see küsimus nüüd siis peaministrile, kes tuleb kindlasti ja annab ülevaate, mida ta seal arutas. Ta läks sinna ja sai kutse kui Eesti Vabariigi peaminister. Minul ei ole olnud füüsiliselt lihtsalt võimalik temaga suhelda sellel teemal, sest ma olin täitmas oma ametikohustusi Prahas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, mis valmistab ette Washingtoni tippkohtumist. Ja peale seda olin visiidil Ukrainas ja tulin eile õhtul tagasi. Aga mina välisministrina pean vastupidi väga õigeks ja vastupidi võib-olla isegi tunnustuseks, et me oleme sellistel aruteludel kohal.

Suur tänu!

Ja järgnev küsija on Tõnis Lukas. Palun siis küsimuse alguses öelge ka, millisele ministrile on küsimus suunatud.

Aitäh, lugupeetud juhataja! 

Minu küsimus on terviseminister Riina Sikkutile. 

On olnud erinevaid arutelusid nii ülikoolide kui ka haiglate suuruse kohta, et milline peab olema see tagamaa, et teenindada, või ütleme siis, et haigla või siis ülikool oleks rahvusvahelisel tasemel, et oleks võimalikult palju haigla puhul juhtusid ja saaks anda kõrgel tasemel professionaalidele pidevalt tööd. Ülikoolide haiglatel on veel teine komponent ka, et lisaks sellele kõrgel tasemel tööle on võimalik tulevastel arstidel selle töö juures õppida. 

Eesti kandvusest on palju räägitud, et kas me kanname välja erinevaid kõrghariduskeskusi, et kumb on päris ülikoolilinn, Tartu või Tallinn. Eks mõlemas on ülikoole. Tartu on minu meelest ülikoolilinn. 

Aga nüüd, kui minna juba konkreetsemaks, siis ega kõrgharidust sellises "universitases" ei ole võimalik anda liiga piiratud valdkonnas. "Universitas" moodustubki eri valdkondade sellises sünergias, koostöös. Ja kui Tartu Ülikoolil meditsiiniteaduskond või -haru näiteks sulgeda ... aga oht, kui ta on hinnatud suhteliselt väikeseks ja näiteks suur osa arstiõppest tuleks Tallinnasse, on ka edaspidi sulgemisele, sest väikselt tilgutada üksikuid operatsioone või üksikuid samme – see viib nii või teisiti sinna keskusesse, kus on raha, kus on spetsialistid, kus on patsiendid. Kas teil on kavas meditsiiniõpet Tallinnasse hakata üle kandma ja kuidas need diskussioonid seni on toimunud?

Aitäh! Tõesti väga oluline küsimus. Ja Tartu Ülikooli vilistlasena ma olen teiega samas parteis, et Eestis on üks ülikoolilinn. 

Haiglavõrgu arengusuundasid praegu koostatakse ja arutatakse. Ja tõesti üks küsimus on ülikooli haigla teema. Varem me oleme käsitlenud tõesti piirkondlike ja maakondlike vastutusega haiglaid, aga ma olen sama meelt, et ülikooli haigla on ainulaadne, teist tüüpi ülesannetega. Ja haiglavõrgu arengusuundades me esmakordselt toome ka välja selle, et meil on üks ülikooli haigla, see on Tartu Ülikooli Kliinikum, ja et tal on eripärane vastutus. 

Rahvusvaheliselt sellise ülikooli haigla teeninduspiirkonnaks peetakse umbes poolteist miljonit inimest. Nii et tõepoolest Eesti jaoks siis meil ongi üks ülikooli haigla ja üks arstiteaduskond, kes siis arste ette valmistab. 

Kui vaadata Soomet üle lahe, siis nemad on oma tervise- ja sotsiaalvaldkonna reformide järel jõudnud sellise viie suure heaolupiirkonnani. Iga piirkonna keskmes on ülikooli haigla. See mudel on sarnane sellele, mida meie soovime rakendada. Nii et seda, et ülikooli haigla tähtsus kaob või vajadus kaob, seda ma ei näe. Pigem see arusaam, et seda tuleb eraldi esile tuua ja väärtust rõhutada, see on olemas. 

Nüüd, kui me räägime õppe korraldamisest, siis põhiõpe, suur osa sellest õppest ja ettevalmistusest toimub Tartus. Suund … või kui me mõtleme, et mis tulevikus võiks muutuda, siis ühelt poolt õppes rohkem meeskonnatööd, sest tervishoid ei ole enam sageli, et doktor ja patsient kahekesi kabinetis. Patsiendi tervise eest või selle parandamise nimel toimetab terve meeskond. Nii et juba õppe raames võiks näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õdedega, füsioterapeutide, hooldajatega koostööd teha.

Nüüd teine, mis puudutab residentuuri, on residentuuribaaside ringi laiendamine. Jah, osa residente õpib või teeb oma tsükleid Tallinnas. Ja seal me tõesti oleme jõudnud selle nagu patsientide nappuse olukorda, et meil ei ole võimalik kõiki residente ette valmistada Tartus. Seda ei ole vaja teha. Osa neist saab residentuuri läbida Tallinnas, kus on kõige rohkem patsiente. Aga nii nagu tehnoloogia areng võimaldab järjest rohkem, siis tehnoloogia areng võimaldab ka teha kodu lähedal rohkem. 

Nii et see, et residentuuribaase on rohkem maakonnahaiglates üle Eesti, on ta Ida-Virumaal või Kuressaares, – see on tegelikult suund, et residendid saaksid oma residentuuri, selle kolme kuni viie aasta jooksul siis, saaks kogemuse ka maakonnahaiglast. Ja mõnele neist see töö sobib ja meeldib ja võib-olla soovivadki jätkata töötamist maakonnahaiglas.

Nii et see suund on pigem, et residentuuri raames seda kogemust laiendada üle-eestiliselt, mida õppe käigus saadakse. Aga arstiõppe, ma ei tea, sellist kolimist või sellist muutust ei plaani, ei valmista ette. 

Ja ma olen teiega ühte meelt, et nii arstiteaduskond kui ülikooli haigla ja ülikoolilinn, et selleks jääb meil Tartu. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Enne küsimuse algust öelge ka, millisele ministrile on küsimus suunatud.

Aitäh! Mul on küsimus minister Margus Tsahknale. Jätkaks sealt, kus pooleli jäi. Jällegi, ma arvan, et kuna te ei oodanud sellist sõnavõttu või küsimust ja te ei teadnud, kuidas vastata, siis oligi jällegi kuskil seitse korda vaja mainida Keskerakonda. Siis öeldi mulle, et mina esitan laimu. Te peaksite seda ütlema ka meediale ja enda erakonnakaaslastele, sest nii paljud asjad, mida ma ka mainisin, on läbi käinud meediast, mitmed väljaütlemised on olnud ka teie erakonnakaaslaste poolt välja öeldud. Ja väga hea, et kõige selle peale mainisite, et inimesi saab nende sõnade eest karistada, mida mina täna nagu ütlesin, sest see on ka üks eelnõu, mida teie valitsus kangesti soovib ellu viia. Nimelt, vaenukõne eelnõu, mis on Riigikogus menetluses, et saakski lihtsamini opositsiooni karistada, opositsiooni suukorvistada, et näiteks tulevikus mina või mõni muu kolleeg, kes siin saalis istub, ei saakski enam niimoodi sõna võtta, nagu täna seda teen mina siin saalis. Muidugi teile see ei meeldi, muidugi see ajab teid närvi, aga mul on tegelikult hea meel, et te selle meile ka otse niimoodi välja ütlesite. Nüüd on maskid langenud.

Härra minister, palun!

Jah, ma küsimust ei kuulnud ikka, nagu tavaliselt, aga teate, võib-olla teil on seal mingid traditsioonid selles erakonnas, kus te olete, et teil nagu keegi kuskilt ütleb, mida te peate ütlema ja mis on õige, mis on vale. Sõnavabadus on väga tähtis, aga sõnavabadusega, iga sõnaga kaasneb ka vastutus. See, mida ma ütlesin ja mida ma kavatsen korrata, on see, et te lihtsalt levitate kuulujutte, laimu. Võrreldes minuga – mina usun, et Eesti on õigusriik, mina usun, et laimu levitamine, valede levitamine peab vastama sellele, mis me oleme ühiskonnas kokku leppinud, oma õigussüsteemis, oma moraalis, oma väärtustes, ja kehtib ka süütuse presumptsioon. Enne seda, kui tegelikult on asjaolud selged, antakse ka võimalus sellele, keda laimatakse näiteks või kelle kohta esitatakse väiteid, ennast kaitsta. Ja selleks ongi lõpuks olemas ka kohtud, kes tegelikult kõiki neid lahendusi kaaluvad. 

Mina lihtsalt ütlen veel kord välja, et kui te ei saanud aru, mida ma silmas pidasin, siis ma soovitan teil lugeda omaenda erakonna kohta tehtud otsuseid, kohtuotsuseid, mis on lõplikult jõustunud. Need on seotud korruptsioonisüüdistusega. Te olete korduvalt erakonnana kohtus süüdi mõistetud korruptsioonis. Kas ma pean seda veel siin kümme korda ütlema, et milles see süüdimõistmine toimus? See ei ole laim, see ei ole sõnavabaduse piiramine. See on konkreetne otsus, mis on langenud Eesti Vabariigi õigussüsteemis, ja see on avalik, see on kõigile teada. See on see asi. Teie esitate terve rida igasuguseid väiteid, mida keegi on kuskil öelnud, ajakirjandus kinnitanud, öeldes nende konkreetsete inimeste kohta asju, mida tegelikult ei ole ju tõestatud või süüdi mõistetud, ja te lihtsalt levitate laimu, saate aru. Ja on suur vahe, kas erakond on mõistetud süüdi kriminaalkorras karistusseadustiku järgi korruptsioonis, avalikult ja korduvalt, kusjuures, või siis on need igasugused väited, mida te kasutate siin infotunnis, vaadates natuke aeg-ajalt selja taha, et kas ikkagi vaatajad vaatavad või mitte, see on teie õigus siin saalis levitada laimu, aga te ise vastutate ka lõpuks selle eest. Mitte minu ees.

Aitäh! Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Panin ma sisse, et esitada oma küsimus härra välisministrile, aga võib-olla meil on selleks veel aega. Aga ma leidsin siiski siin meie eelmist diskussiooni sotsiaalkaitseministriga, Signe Riisaloga puudutavad niisugused viited. Ja kui ma küsisin enne selle kohta, et kas on mingeid uusi regulatsioone Sotsiaalministeeriumis, mis on seotud sellega, et ei ole psühhiaatri hinnang kohustuslik, kui kirurgiliselt hakatakse soo muutmiseks keha muutma, siis te vastasite, et ei, niisuguseid regulatsioon ei ole, mingeid uudiseid Sotsiaalministeeriumist selliseid ei ole. Ma ei leidnud praegu konkreetselt üles seda juhendit, aga sellest olid argumendid ka ajalehes üleval. Ma tsiteerin, ja küsimus on Signe Riisalole: "Sotsiaalministeeriumi rahastatud värske juhend teeb murelikuks vanemad, kelle lapsed tunnevad end sooneutraalsena. Selle järgi pole psühhiaatri hinnang kohustuslik, kui nad 18-aastaseks saades soovivad oma keha kirurgiliselt pöördumatult muuta." Eesti Ekspressi artiklist aprillikuus jäi mulje, et see juhend on ka kehtestatud, mitte ainult tellitud konkreetne eelnõu. Ma küsin siis, kas selline asi, et ilma psühhiaatri, ilma eriarsti psühhiaatrilise heakskiiduta või nõuandeta on inimestel Eestis õigus oma sugu kirurgiliselt muuta, ja miks te selle muudatuse tegite?

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Äkki saaks mikrofoni?

Jah, palun, loomulikult, proua minister! Teil on kohe võimalus vastata. Palun!

Lugupeetud Riigikogu liige Tõnis Lukas! Te pöördute täna teisel korral selle küsimusega minu poole. Seda te olete teinud, mitte teie konkreetselt, aga Riigikogu ka varem lähiaegadel, ja ma olen korduvalt vastanud, et sotsiaalkaitseministri pädevuses ei ole rahvatervise seadus ja sealt tulenevad rakendusaktid. Ka täna, seda küsimust küsides, ma vastasin, et sain kinnituse enda kõrval istuvalt terviseministrilt, et ta ei ole määrusi muutnud praegusel hetkel. Ja ma väga palun, et Riigikogu esimees, kes juhatab ka infotundi, suunab küsimuse õigele ministrile, kes õnneks on ka praegu saalis, sest mina ei saa vastata küsimustele, mis puudutavad terviseministri valitsemisala. Tegemist on tervishoiuteenustega ja nende reguleerimine on jätkuvalt tervishoiuministri pädevuses. Aitäh!

Aitäh! Antud juhul, kui küsija suunas ministrile küsimused, siis ju see oli niimoodi mõeldud. Antud juhul me lähtume selles formaadis ka sellest, et kui Riigikogu liige suunab küsimuse ministrile, see on suunatud küsimus. Aga Tõnis Lukas, teil on veel võimalik ühel korral küsida, ja saate proua minister Sikkutile esitada juba täpselt õigele adressaadile õige küsimuse. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kuna esimesel korral te konsulteerisite tõesti kõrvaloleva ministriga, aga andsite vastuse ise, siis ma ka selle vastuse põhjal, arvestades, et see vastus ei lähe kokku avaliku informatsiooniga ja tegelikult selline juhend on olemas, pöördusin ka teie poole. Vabandust, ma näen, et praegu mõlemad ministrid on kimbatuses. Töötage läbi see Eesti Ekspressi artikkel, vaadake, mis teil majas toimub juhendite näol ja võib-olla saate sellele vastuse. Igal juhul selline käik oleks üllatav, sest Eesti sotsiaalpoliitikas niisuguseid päris suure kaaluga otsuseid nii ootamatult, vastupidiselt kinnitustele ei tohiks teha, see on ikka mäng inimeste tervisega. 

Aga minu küsimus on välisminister Margus Tsahknale. Ka jällegi, mitmel korral siin on korduvalt küsimused, väga tihti olen pöördunud näiteks siseministri poole küsimusega, et kui teistes riikides on niimoodi asjad lahendatud, et mis põhjustel keegi, kas julgeolekupõhjustel, lihtsalt juriidilise tasakaalu või lihtsalt riikluse üldalustest lähtudes, ei ole andnud kohalike omavalitsuste valimistel teiste riikide või kolmandate riikide kodanikele – ka Euroopas on selliseid riike hulga – valimisõigust. Eestis see valimisõigus on. Me oleme teinud korduvalt ettepaneku agressorriigi kodanikelt, Venemaa kodanikelt võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel, sest nad mõjutavad niimoodi konkreetset poliitikat. Siseminister on öelnud, et see õõnestaks meie julgeolekut. Kas teie välisministrina oskate öelda, kas teised riigid või rahvusvaheline avalikkus hakkaks meid hukka mõistma, kui me teeksime omariiklusele täiesti automaatselt loomuliku iseseisva otsuse ja võtaksime kohalikel valimistel ära hääleõiguse mittekodanikelt? Aitäh!

Miks me ei ole siin saalis tegelikult seda seadust või põhiseaduse muudatust arutanud ja otsustanud, on ju poliitilise kokkuleppe puudumine selles koalitsioonis, on tegelik põhjus. Ja nagu te teate, ja ma olen siit ka korduvalt öelnud, et Eesti 200 erakonnana on seisukohal, et agressorriigi kodanikult valimisõiguse äravõtmine näiteks kohalikel valimistel oleks õiglane tegu. Me oleme vaielnud selle üle, et kas seda saab teha seaduse muutmisega nõnda, et see õigus peatada, ja siin valdav osa eksperte ütlevad, et see oleks põhiseaduse vastane. Ja teine pool oleks variant siis juba minna ja muuta põhiseadust. See tähendaks mitte ainult ühe või teise riigi kodanike mõttes, vaid oleks laiemalt seotud kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmisega, mis võib olla natuke ebaproportsionaalne. Aga noh, see on arutelude koht. Nii et kui te küsite mu käest, et miks ei ole seda näiteks koalitsioonis kokku lepitud, siis seetõttu, et neil pole poliitilist kokkulepet, sest sotsid on hetkel teisel seisukohal. Kui te küsite minu käest kui välisministrilt, kas see kuidagi halvaks meie olukorda rahvusvahelises poliitilises võtmes, siis kindlasti mitte. Ma arvan, et nii mõnede teiste riikide praktika, aga ka lihtsalt see moraalne väärtusolukord täna, kus me näeme, et agressorriik Venemaa koos Valgevenega rikub kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja lisaks kõigele, oleme ausad, viimased kuud, või isegi võiks öelda natuke pikemalt, on toonud ju väga tõsise hübriidsekkumise ka näiteks Eesti riigi asjade ajamisse, kui me räägime erioperatsioonidest eriteenistuste poolt juhituna Eesti territooriumil, räägime näiteks piiriintsidendist, mis toimus Narva jõe peal, räägime sellest valeinformatsiooni, sõjanarratiivi levitamisest. Räägime ka näiteks sellest, et siseminister valitsuse toel tegeleb täna näiteks Moskva patriarhaadi õigeusukiriku organisatsiooni selle osaga, mis levitab tegelikult ju Kremli ja Putini narratiivi ja propagandat Eestis. Me tegeleme juba niikuinii nende teemadega. Nii et ma arvan, et see kuidagi meie välispoliitilist positsiooni absoluutselt ei mõjuta, vaid pigem vastupidi, annaks selgemaid sõnumeid. Millega küll tuleb arvestada, on kindlasti see, et Venemaa proovib siin meie enda elanike seas tõsta üles just seda vihkamist, rahvustevahelist vaenu, mida me niikuinii teame, et seda soovitakse teha. Ja kindlasti seesama valimisõiguse teema oleks üks nendest, mis oleks kindlasti emotsionaalselt paljudele meie elanikele siin, keda see puudutaks, valus teema, ja Venemaa kindlasti üritab seda ära kasutada. Aga me juba ka täna näeme, et proovitakse ära kasutada ka eestikeelsele õppele üleminekut, millest meie valitsus kindlasti kuidagimoodi seetõttu ei loobu.

Aitäh! Me jõuame võtta täpselt ühe küsimuse. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on küsimus Margus Tsahknale. Ma lihtsalt korra testin, et kas te suudate vastata ka küsimusele otse ilma rünnakuteta.

Ma esimeses sõnavõtus mainisin seda, et Eesti 200 on mitu korda öelnud, et soovib automaksu osas erandeid nii puuetega inimestele kui ka lasterikastele peredele. Enne seda, kui te ütlete, et see on laim, selle kohta on näiteks 17. novembri artikkel ERR-is, aga neid artikleid oli hiljem ka veel. Aga kahjuks täna see eelnõu tuleb teisele lugemisele ja seal pole neid maksuvabastusi sees. Selle kohta tegi tegelikult Keskerakonna fraktsioon mitmeid muudatusettepanekuid – mina isiklikult tegin ka selle kohta muudatusettepanekuid – ja Eesti 200 poliitikud neid ei toetanud. Ja kahjuks Eesti 200 esindajad toetasid seda, et kõik need sisulised muudatusettepanekud, mis ma just mainisin, seoti kokku. Isegi kui me tahaksime täna suures saalis täiskogu saalis eraldi hääletada, et ka Eesti 200 saaks toetada näiteks puuetega inimestele maksuvabastust, lasterikastele peredele maksuvabastust, siis seda teha ei saa. Rahanduskomisjonis teie erakond ei toetanud seda ja teie erakond toetas seda, et põhimõtteliselt ei olekski võimalik neid sisulisi muudatusettepanekuid hääletada. Kas te saaksite öelda, kust ikkagi tuli see meelemuutus, kui algselt ikkagi Eesti 200 soovis neid erandeid, soovis seda eelnõu muuta, teha paremaks, et vähekindlustatud pered, isikud saaksid selle maksuvabastuse, miks siis täna on teine seisukoht?

Aitäh, hea küsija! Kui me vahepeal oleme eelmiste küsimuste suhtes omavahel niimoodi puselnud, siis ma kiidan küsijat ja selles küsimuses tõepoolest laimu esitamist ei olnud. Oli asjalik küsimus ja andsite mulle võimaluse selgitada. Tõepoolest, selle päris pika menetluse käigus siin koalitsioonis läbi rääkides oleme saavutanud Eesti 200-na päris olulisi suuri muutusi. 

Kõigepealt seda, et nüüd see automaksukoormus igale autoomanikule tuleb oluliselt väiksem, see on jaotatud laiemalt, aga see maksukoormus, mida me ütlesime maksude näol, tuleb väiksem. Ja see oli üks asi, mida me väga selgelt väljendasime päris alguses, ja selle oleme me ka ühiselt saavutanud. 

Teiseks, mis puudutab sügava, raske puudega inimesi ja nende hooldajaid, siis see teie ettepanek, mis te olete teinud maksuerandi mõttes, ta kindlasti on selles mõttes kõigile arusaadav, aga ta tegelikult ei kata nii laiapindselt nende isikute ja nende hooldajate muresid ja vajadusi kui see eelnõu, mida välja töötab täna Signe Riisalo juhitud Sotsiaalministeeriumi see pool, ja seal taga on tegelikult rahanumbrid reaalselt. Tegelikult raske ja sügava puudega isikud saavad leevendust mitte ainult automaksu mõttes, vaid ka laiemalt nende teenuste katmiseks, milleks neil vajadus on. Ja ma võin kinnitada endise sotsiaalkaitseministrina, küll juba aastast 2015, 2016, et see teema on aastaid laual olnud, selle me nüüd ühiselt lahendame ja see toob leevendust ka seoses automaksuga. 

Nüüd uunikumide teema, mis oli tegelikult see üks teema, on samamoodi lahendamisel. Ja lõpuks jäi nii-öelda romude teema, et mispärast me ei tegele romudega, kuna selle seaduse eesmärk on ju oluliselt korrastada ja puhastada meie looduskeskkonda, ja me näeme neid seisvaid vanu vrakke igal pool. Ka siin oleme lahenduse leidnud ja minu teadmisel Kliimaministeerium tuleb veel enne teie suvepuhkusele minekut teie ette ka vastava seadusemuudatusega, mis puudutab liiklusseaduse muutmist, ehk siis see teema saab olema seal selgelt reguleeritud. 

Seetõttu ma ütlengi, et Eesti 200 ma võin küll kiita, täna küll esimehena, aga eelkõige Riigikogu liikmeid, kes nägid päris palju vaeva, ja meie koalitsioonipartnerid samamoodi tulid päris paljudes punktides vastu, ja automaks, mis ei ole ju rõõmusõnum Eesti rahvale, vähemalt sai natuke inimlikum ja mõistlikum.

Suur tänu! Sellega on meie tänane infotund lõppenud. Suur tänu kõikidele ministritele ja kolleegidele, kes infotunnist aktiivselt osa võtsid. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.