Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast kõik, kes te olete tulnud tänast infotundi jälgima siia Riigikogu rõdudele, ja kõik, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 5. juuni infotundi. Kõigepealt, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks on registreerunud 11 Riigikogu liiget, puudub 90.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut. Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit. Lisaks saab seesama Riigikogu liige võimaluse täpsustava küsimuse esitamiseks ning üks Riigikogu liige saab võimaluse lisaküsimuse [küsimiseks]. Täna on meil kokku seitse küsimust ja nende lõppemisel on võimalik küsida kõikidelt siin olevatelt ministritelt veel täiendavaid küsimusi.

Aga asume asja juurde. Tänane esimene küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on Eesti-Gruusia suhted. Vadim Belobrovtsev, palun! (Kalle Grünthal räägib saalis.) Hästi! Head kolleegid, ma korra katkestan, võtame protseduurilise ära ja siis läheme sisu juurde. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea kolleeg! Täna on välisminister Margus Tsahkna siin peaministri ülesannetes. Kus viibib peaminister Kaja Kallas ja mis põhjustel ta täna siia ei tule?

Kui välisminister Margus Tsahkna on peaministri ülesannetes, siis see tähendab seda, et peaminister Kaja Kallas viibib välismaal.

Head kolleegid, asume nüüd asja juurde. Esimene küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on Eesti-Gruusia suhted. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tere tulemast Riigikokku kõigile meie külalistele! Lugupeetud minister! 15. mail leidis aset üks huvitav intsident Gruusias Thbilisis, kus te olite siis välisvisiidil ja ühinesite meeleavaldusega, mis oli – ma arvan, et seda võib niimoodi nimetada – valitsusvastane meeleavaldus. Te esinesite seal laval ja ausalt öeldes käitusite minu meelest natuke imelikult. Tsiteerin endist välisministrit, Euroopa Parlamendi liiget Marina Kaljuranda, kes ütles: "Ma olen näinud siin paari fotot, kus ta näeb välja ikka päris selline, ma ei tea, kuidas seda viisakalt öelda, metsik." Kas teie arvates teie käitumine tol päeval Thbilisis oli kohane? Kas seda ei saa võtta sekkumisena teise riigi siseasjadesse? Võtame veel arvesse seda, et Gruusia on väga pikalt olnud meie hea sõber, meie strateegiline partner, kellega meil on aastaid ja aastaid olnud väga head suhted, ja nüüd need suhted on pingestunud. Me võime suhtuda erinevalt sellesse seaduseelnõusse, millest siin on viimasel ajal hästi palju juttu olnud ja mille Gruusia parlament minu meelest põhimõtteliselt juba vastu võttis, aga ma arvan, et see ei puutu asjasse. Asjasse puutub see, kuidas teie käitusite. Ma saan aru, et see oli teie soolo, sellepärast et peaminister Kaja Kallas ütles siin hiljuti, et te ei kooskõlastanud seda teiste valitsuse liikmetega.

Suur tänu! Enne kui ma annan sõna välisminister Margus Tsahknale, täpsustan, et peaminister Kaja Kallas on teel välisvisiidile Poolasse – et kõik oleks täpne. Aga nüüd, palun, välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes!

(Saalist kostab muusikat.) Ilus muusika. Nii. Hea küsija! Ma olen väga tänulik, et te selle teema siia tõite ja ma saan avada tagamaid. Üks asi on, mida meedias öeldakse, aga teine on see, mille pärast see visiit toimus. Nimelt, meil oli ühine otsus, et Eesti, Läti, Leedu ja Islandi välisminister lähevad ühisele visiidile Gruusiasse. Põhjuseks oli see, et Gruusia valitsus on oluliselt taganenud kokkulepetest ja lubadustest, mille ta on andnud ka oma rahvale, aga eelkõige Euroopa Liidule.

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et kõik need aastad oleme me toetanud Gruusia rahva soovi liikuda Euroopa Liidu liikmelisuse ja ka NATO liikmelisuse suunas. Seda on ka [Gruusia] tänane valitsus kuni viimase ajani lubanud oma rahvale, aga eelkõige Euroopa Liidule nende läbirääkimiste käigus, mis on nendega peetud.

Nüüd, eelmisel aastal esitati nii-öelda välisagentide seaduse [eelnõu] – seda kutsutakse ka Vene seaduseks –, mis on väga sarnane sellega, mis on Venemaal vastu võetud, et tsiviilühiskonna sõnavabadust alla suruda. Selle seadus[eelnõu] esitas Gruusia valitsus ka eelmisel aastal, aga kokkuleppel Euroopa Liiduga võeti see tagasi. Ka siis avaldasid inimesed tänaval meelt, kuna grusiinid saavad väga hästi aru, et see konkreetne otsus ei vii Gruusiat mitte Euroopa Liidu suunas, vaid, vastupidi, Euroopa Liidust oluliselt kaugemale, suhteliselt selgelt mõistetavalt ka Venemaa mõjusfääri.

Euroopa Liit on teinud Gruusia valitsusega terve rida kokkuleppeid, alates sellest, et me oleme andnud Gruusiale viisavabaduse ja me rahastame nende väga suuri projekte, mis puudutavad kodanikuühiskonda, aga ka erinevaid reforme. Eelmise aasta lõpus sõlmiti kokkulepe, et Gruusiale antakse ametlik Euroopa Liidu kandidaatliikme staatus, ja koos sellega lepiti omavahel kokku üheksa konkreetset sammu, mis puudutavad eelkõige õigusriigi ja kodanikuühiskonna reforme.

Konkreetselt selle eelnõuga, mis tänaseks on vastu võetud, on Gruusia mitte ainult neid kokkuleppeid rikkunud, vaid tegelikult muutnud ka Gruusia välispoliitilist suunda. Ja selle vastu inimesed tänaval meelt avaldavadki. Tuletan meelde, et nende meeleavalduste taga ei ole ühtegi poliitilist jõudu, vaid Gruusia inimesed. Meie sõnum sellel meeleavaldusel oli väga selge ja läks kokku ka Gruusia valitsuse lubadustega. Me ütlesime selgelt välja ainult ühe asja: Gruusia koht on Euroopa Liidus.

Suur tänu! Meil on siin vahepeal olnud jutuaineks ka saali akustika ja ma siit kõrvalt ei kuulnud ikkagi päris täpselt. Nimelt, peaminister on teel visiidile Norrasse, mitte Poola. Norra ja Poola kõlasid ühtemoodi ja ma kuulsin valesti. Ühesõnaga, täpsustus on väga oluline: peaminister on teel visiidile Norrasse.

Aga me läheme nüüd selle küsimusega edasi. Vadim Belobrovtsev, palun, täpsustav küsimus!

Aitäh! Sõltumata sellest, kuhu peaminister tegelikult praegu liigub, me soovime talle loomulikult head teed.

Minu täiendav küsimus on selline. Ma ei saanud ausalt öeldes vastust oma esimesele küsimusele. Nagu ma ütlesin, me võime erinevalt suhtuda sellesse, kuidas see seaduseelnõu välja näeb. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et meie ühine huvi on see, et Gruusia oleks teel Euroopa Liitu, et tal oleks euroopalik suund, mitte et Gruusia hakkaks Euroopa Liidust kaugenema. Ja veel vähem tahaks seda, et ta hakkaks lähenema Venemaale. Aga küsimus jääb samaks: kas te arvate, et Eesti Vabariigi välisministri käitumine oli kohane, kui Eesti Vabariigi välisminister läks valitsusvastasele meeleavaldusele ja esines seal? Kuidas me suhtuksime olukorda, kus mõne teise riigi välisminister – eriti selle riigi, keda me peame oma sõbraks ja partneriks – tuleb Eestisse näiteks samal ajal, kui Tallinnas toimub kas automaksuvastane meeleavaldus või valitsuse poliitika vastane meeleavaldus, mis võib-olla ei olegi ühe või teise erakonna korraldatud, vaid on stiihiline, spontaanne ja poliitiline, [ning osaleb seal]? Kuidas me peaksime sellesse olukorda suhtuma, et mõne teise riigi välisminister tuleb siia, ühineb meeleavaldusega, võtab seal sõna ja nii edasi?

Tõepoolest, ma lootsingi lisaküsimusele. Kõigepealt ma vastan ära: jah, meie – minu ning Leedu ja Islandi välisministri – sõnavõtt sellel meeleavaldusel oli ainuvõimalik samm. Ma ei kujuta ette olukorda, kus ma oleksin pidanud tulema Eestisse tagasi ja te oleksite minu käest küsinud: "Aga miks te ei öelnud inimestele välja seda, mida on neile tegelikult ka seesama valitsus lubanud?"

Teiseks, tegu ei ole ju mitte ühe või teise seadusega, vaid laiemas mõttes poliitilise kursi muutmisega, see on välispoliitiline kurss. Selle meelde tuletamine on väga selgelt ka meie ülesanne, kuna on murtud ka kokkuleppeid, mis puudutavad Euroopa Liitu.

Kolmandaks – ma tulen nüüd konkreetse visiidi juurde –, meil ei jäänud midagi muud üle, sellepärast et paratamatult on Gruusia ajakirjandus väga suuresti valitsuse kontrolli all. Peale nende [parlamendi] esimehe ehk spiikriga kohtumist – seal oli neli välisministrit laua taga – toimus sellesama spiikri pressikonverents, kus ta ütles välja, et meie kui Euroopa Liidu esindajad, kui Euroopa Liidu välisministrid oleme täiesti nõus sellega, mida nende valitsus teeb. See oli konkreetne vale, mida me proovisime avalikult ümber lükata, aga seda ei õnnestunud meil seoses sealse sõnavabaduse [olukorraga] väga hästi teha. Seega pidime me minema ja ütlema välja selle seisukoha, milles me oleme kokku leppinud nii Euroopa Liidus kui ka laiemalt, et see jääks kehtima.

Ma ütlen vastupidi: kui on sõbralik valitsus, kui on meie suhtes sõbralik valitsuskoalitsioon, siis oma sõprade kohta valetamine on samm, mida ei tohi aktsepteerida ja mida ei tohi teha. Nii et need tehiolud olid tegelikult seal taga.

Ja nüüd, te küsisite, kuidas me seda Eestis ette kujutaksime. Viime ennast näiteks 23 aasta tagusesse olukorda, kus meie valitsus oli lubanud meid viia Euroopa Liitu, pidas läbirääkimisi ja sellele oli väga suur rahva toetus. [Oletame, et] ta oleks teinud täiesti vastupidiseid otsuseid, viies meid Venemaa suunas, ning meil oleks olnud külas näiteks Islandi, Soome, Rootsi või mis iganes meiega sõbralike riikide välisministrid. Kujutame ette, et meie oleksime olnud rahvana tänaval, küsimas valitsuselt: "Miks te ei täida meile antud lubadusi ja ka Euroopale antud lubadusi?" Kui need ministrid oleksid vaikides lahkunud ja jätnud kõlama selle vale, siis ma arvan, et see oleks olnud ka nende poolt väga vale samm.

Kõige lõpuks tulen tagasi [selle juurde], kas ma tegin õigesti või valesti. Vaatamata valimistele, kus kõik Eesti erakonnad on omavahel konkurentsis, ütlesid ka endised välisministrid, näiteks Urmas Reinsalu, Urmas Paet ja tegelikult ka Marina Kaljurand, et see oli õige samm, nad oleksid teinud samamoodi.

Nii et, head sõbrad, ma saan aru, et teil võib olla mure venekeelsete valijate pärast, aga see oli ainuke asi, mida me oleksime tegelikult Eesti riigina saanud teha.

Lauri Laats, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Meil on nüüd tõsine mure Gruusia ja Eesti suhete pärast. Eesti rahvas ja Gruusia rahvas on läbi aegade alati väga hästi läbi saanud. Loomulikult on Eesti riik Gruusiat väga palju ka aidanud, on olnud alati Gruusiale [toeks] nende õigete otsuste puhul, mis puudutavad lääne poole liikumist.

Te mainisite mitu korda, et kujutage ette, et üks riigivalitsus võib selliste valedega välja tulla. Ei ole vaja kaugele minna, alustame Eestist. Ka praegune valitsus on pandud kokku puhtalt valedega ja siiamaani rahvale valetatakse. Tallinnas võeti võim ära ka valedega. Teil ei ole mitte mingisugust mandaati. Linnapea on praegu kaheksa häälega linnapea. Te olete mänginud volikogus valimistega trips-traps-trulli. Ja nüüd te lähete Gruusia valitsust õpetama, kuidas nemad peaksid asju ajama.

Välisministri tööriist on diplomaatia, aga mitte barrikaadidele minek. Diplomaatiliselt võibki korrale kutsuda juhul, kui üks või teine suund meile ei meeldi. Praegu te olete selgelt ületanud oma volitusi ja tegelikult võiksite vabatahtlikult tagasi astuda. Praegu te olete tekitanud väga [sügava] lõhe Gruusia ja Eesti inimeste vahele ja see on vale. See on vale! Eesti 200 poliitika on vale. Ja see valitsus püsib ka valedel. Nii et veel kord küsin üle: kas te ikkagi peate õigeks seda, et te [läksite] barrikaadidele ja näitasite selgelt oma suhtumist legitiimsesse Gruusia valitsusse?

Aitäh! Ma kordan üle, et see oli ainuvõimalik samm. Imelikul kombel Lätis ega Leedus – veel vähem Islandil – ei toimu sellist süüdistamist, nagu teie seda teete. Aga ma saan sellest ka aru, et te olete endast väljas, sest mitu korda korruptiivses tegevuses süüdi mõistetud erakond, Keskerakond, on nüüd lõpuks Tallinna võimult ära lükatud. Teie frustratsioon ja kibestumus on mulle inimlikult arusaadav. Tundes teid ka isiklikult, ma arvan, et te tegelikult nii ei mõtle, nagu te praegu rääkisite, aga ju te siis peate neid jutupunkte siin [esitama]. Ma ei saa midagi teha, ma olen hoopis teise erakonna esindaja ja seisan väärtuspoliitika eest, mitte Vene narratiivi eest. See on nüüd siis selge.

Tulen nüüd praktiliste sammude juurde tagasi. Eelmisel esmaspäeval me arutasime Gruusia olukorda Euroopa välisministrite nõukogus. Juunikuus tulevad nõukogus arutusele konkreetsed meetmed, mida Euroopa Liit [võtab] Gruusia valitsuse suhtes, et anda selge sõnum: see tee, mille Gruusia valitsus on ette võtnud, ei lähe kokku Gruusia rahva tahtega ega ka sellega, milles Gruusia valitsus on sellesama rahva nimel kokku leppinud. Me räägime siin konkreetsetest sanktsioonivõimalustest, me räägime konkreetselt kandidaatliikme staatuse äravõtmisest, me räägime ka sellest, et vaadatakse üle viisarežiimi küsimused ja paljud muud teemad. See, hea küsija, on teile võib-olla tõestuseks, et tegu ei ole mitte Eesti teemaga, vaid tegu on laiema välispoliitilise, laiema Euroopa Liidu teemaga, mida arutatakse väga tõsiselt, ja tulevad ka teatud otsused.

Vaadake ka reaktsioone, mis on tulnud rahvusvahelisel tasemel. Ma saan aru, et teil ei ole valimiskampaania käigus selleks aega, kui üldse, aga ma soovitan vaadata natuke laiemat pilti: seda, mida arvavad teised riigid Euroopas ning milliseid samme valmistab ette Euroopa Liit, aga ka näiteks Ameerika Ühendriigid. Ameerika Ühendriikide välisminister oli päev varem seal kohal ja teatas väga konkreetselt – ka hiljem on Ameerika Ühendriigid seda kinnitanud –, et praegu valmistatakse ette sanktsioonisamme [Gruusia] valitsuse suhtes, kuna see valitsus on väga selgelt läinud vastuollu lubadustega, mida nad on andnud eelkõige oma rahvale, aga laiemas mõttes ka oma partneritele. Ja see ongi just nimelt valitsuse otsus.

Nüüd vaatame, mis tulevikus võiks saada. Ma väga loodan, et Gruusias toimuvad vabad valimised, et Gruusia rahvas saab anda poliitikutele, kes seal kandideerivad, oma mandaadi niimoodi, et valimised on demokraatlikud ja vabad. Ka siin ma kutsun teid üles: selle asemel et te lähete siit saalist ära, minge parem Gruusiasse. Minge visiidile Gruusiasse, kõik Riigikogu liikmed. Minge vaadake, mis seal toimub, ja siis te saate väga hästi aru, et see samm oli ainuõige samm – minna ja öelda välja tõde.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on maksupoliitika. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Me oleme lugenud ja kuulnud, et valitsus otsib lahendusi keerulisele majandus- ja eelarve olukorrale, aga minu hinnangul teeb valitsus seda väga saamatult, valesti ja valetades. Teie olete nüüd selgelt välja öelnud, et Eesti rahvast ootavad ees jõhkrad kärped. Te olete seda korduvalt öelnud: jõhkrad kärped. Ma olen teiega nõus, et te, pean silmas teie valitsust, olete juba teinud mitmeid jõhkraid kärpeid. Nimelt, perehüvitiste vähendamine ehk lastega perede toetuste vähendamine, mida valitsus alustas esimesel tööpäeval – teie kõrval istuv minister alustas seda oma esimesel tööpäeval –, ma arvan, on väga jõhker olukorras, kus meil on Eestis ajaloo suurim demograafiline kriis. Ja sellega rikuti loomulikult õiguskindluse põhimõtet. 

Nüüd, eile hääletas valitsuskoalitsioon teise jõhkra kärpe poolt, mis on pensionide vähendamine, pensionide kärpimine ehk pensionäride keskmise [pensioni] tulumaksuvabastuse ärakaotamine. Inimesed, kes saavad üle keskmise pensionit, hakkavad tulumaksu maksma ja selle võrra tulevikus vähem pensioni saama. Seda olukorras, kus teie ja teie koalitsioonipartnerid leppisid pärast valimisi kokku [vastupidises] – pärast valimisi, ma ei räägi valetamisest ainult enne valimisi. Ükski [erakond] ei lubanud pensionide kärbet ja [tulumaksuvabastuse] ärakaotamist, vastupidi, isegi Reformierakond lubas, et see säilib. Te leppisite koalitsioonilepingus kokku, ma tsiteerin: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba." See oli pärast valimisi. Ja see on kõige esimene lubadus sotsiaalpoliitika all. 

Minu küsimus on: miks te olete läinud seda teed, et te valetate ka pärast valimisi ja selle kaudu vähendate poliitikute, Riigikogu ja valitsuse usaldus[väärsust]? Ja kuidas on sellises usaldamatuse olukorras valitsusel võimalik langetada keerulisi otsuseid, mida eelarve keeruline olukord ilmselt eeldab?

Aitäh, hea küsija! Ma ütlen kohe ära kõigile televaatajatele – kuna siin saalis ei ole ühtegi Riigikogu liiget peale teie, austusväärne Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu spiiker –, et valitsus ei planeeri pensione vähendada, sellepärast et ka minu hinnangul on võimalik teha kärpeid mujalt.

Nüüd küsimus, mispärast me oleme läinud kärpepoliitika teed. Minul on see maailmavaateline küsimus ja ma põhinen ka oma kogemusel. Eelmised valitsused, eelkõige teie osalusega valitsus suutis võtta täiesti ilma igasuguse vastutustundeta suurusjärgus 1,4 miljardit eurot kulusid riigile jooksvalt peale niimoodi, et isegi ei mõelnud sellele, kust võiks tulu tulla, võttis peale baaskulusid, mis aastatega ainult suurenevad. Mina väidan, et see on vastutustundetu tegevus. Te tegite seda enne valimisi selleks, et saada valimistel paremat tulemust, mis teil küll, vabandust väga, ei õnnestunud tookord, aga vähemalt soov oli võtta vastutustundetult kulusid peale. Midagi pole teha, praegune valitsus on olukorras, kus me peame teie võetud ülekulusid kärpima, selle populistliku poliitika lõpetama. Teistpidi me olemegi väga keerulises majanduslikus olukorras, kus majandus ei ole tõusuteel. Nii et neid roosasid pudrumägesid, mida te lubasite enne valimisi, lihtsalt ei oleks võimalik sajaprotsendiliselt selle eelarvega ellu viia.

Ma väga toetan seda põhimõtet, et meil ei ole mõtet inimestele valetada ja elada üle jõu. Ma arvan, et iga perekond saab aru, et kui kulud järjest suurenevad, aga sissetulekud ei suurene, siis tuleb selle asemel, et minna mõnda SMS-laenu kontorisse, oma kulutusi kärpida või tulusid tõsta. Poliitiliselt saab tulusid kõige lihtsamalt muidugi tõsta nii, et tõstad väga suurejooneliselt makse, veelgi enam. Sellega ei ole mina maailmavaateliselt nõus enne, kui me vaatame sisse vohama läinud riigikulutustesse. Ma tean, et te soovite hirmutada inimesi, et nüüd me läheme võtame kõikvõimalikud toetused ära. See ei vasta tõele! Te teate ise – ma tean, et te olete Eesti riigi rahandusega väga hästi kursis –, et tegelikult on võimalik kärpeid viia läbi ka niimoodi, et me vaatame sisse riigi valitsemiskuludesse, me vaatame sisse sihtasutuste kuludesse. Me vaatame üle näiteks tohutult vohama läinud ülekantavad vahendid, mida sel aastal on juba suurusjärgus miljardi jagu suuresti COVID-i aegse valitsemise tõttu. Üleväljakärbe peab tulema.

Nüüd, ma olen ise kriitiline meie koalitsiooni suhtes – ma olen ka koalitsiooni osaline –, sest me kahjuks ei leidnud võimalust leppida kokku, mis saab sügisest edasi, järgmisel aastal. Ma võin ainult öelda, et midagi paremaks ei lähe, sest üleväljakärbe tuleb ära teha, ja selle suurusjärk on 5%, välja arvatud kaitsekulud.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Nüüd te rääkisite vastates küll aiaaugust. Mina ei küsinud üldse kärpimise kui sellise kohta. Ma ise pean väga vajalikuks, et me muudame riiki efektiivsemaks ja säästlikumaks ja kärbime sealt, kust on võimalik ja mõistlik. Ma ütlesin, et seda on tehtud valesti ja seda on tehtud valetades. Ma veel kord kordan, et praegune valitsus mitte ei plaani pensionide vähendamist, vaid juba eile hääletasid [koalitsioonisaadikud] siin suures saalis pensionide vähendamise poolt. See on Riigikogus juba vastu võetud ja tõenäoliselt president kuulutab selle [seaduse] varsti välja.

Minu küsimus oli eelkõige rõhuasetusega valetamisel ja ma palun, et te vastaksite sellele, kui teil nüüd tähelepanu jagub, härra minister, kes te seal kõnelete. Minu küsimus oli ka väga selge viitega koalitsioonilepingule. Pärast valimisi, kui see teie hinnangul raiskav ja külluslikku elu elav eelnev valitsus oli oma tegevuse lõpetanud, te leppisite koalitsioonilepingus kokku, et te säilitate keskmise pensioni maksuvabastuse, aga eile hääletasid [koalitsioonisaadikud] selle tühistamise poolt. Valetamine oli eelkõige minu küsimuse iva.

Järgmine küsimus puudutab ka seda. Nimelt, täna on automaksu[eelnõu] teine lugemine ja just nimelt teie erakond oli ainus, kes sõnastas enne valimisi valimislubaduse – loen maha, et olla täpne – "Me ei karista autoomanikke maksudega". Te olite ainus, kes ütles väga selgelt välja, et automaksu te ei toeta ja seda ei tule. Ometigi teie saadikud toetasid esimesel lugemisel ja ka komisjonis teise lugemise eel selle automaksu kehtestamist, mille sisu ei võimalda see lühike aeg avada, aga mis on kindlasti vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega. See on ka tagasiulatuvalt kehtestatav maks autoomanikele, kes on soetanud [auto] varem, kui sellist maksu ei olnud, ja nii edasi. Ma ei räägi selle regionaalpoliitilisest mõjust ja mõjust lastega peredele. Miks praegune valitsus on läinud ikkagi valetamise ja vassimise teed ning siis loodab selles keerulises olukorras teha veel raskeid ja keerulisi eelarve kärpimise otsuseid, mis ilmselt ei ole populaarsed? Te ju saete iseenda all olevat oksa.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et ma ei räägi aiaaugust. Te küsite kogu aeg, miks me neid otsuseid teeme. Just seetõttu, et eelmine valitsus tõmbas 1,4 miljardit kulusid peale. See on põhjus, miks me neid asju teeme – te ju tahate teada, miks me neid teeme. Me ei tee seda kõike mitte sellepärast, et see meile kohutavalt meeldiks, aga meil on vähemalt olemas riigimehelik vastutustunne, mida eelmisel valitsusel teie osalusel kahjuks ei olnud. Te teadsite tookord väga hästi prognoose riigieelarve laekumiste ja majanduse kohta, aga panite täiesti tuima näoga need kulud inimeste kaela, ilma et tulupoolt oleks loota. Konkreetselt see informatsioon, mille mina sain koalitsiooniläbirääkimistel – kuna meie erakond ei olnud eelmises Riigikogu koosseisus –, pluss lisandunud prognoosid, oli minu jaoks ausalt öeldes šokeeriv. Minu jaoks oli täiesti šokeeriv, et toimus valetamine Eesti inimestele just nimelt eelmise valitsuse poolt võetud kohustuste kohta, justkui kõik on korras – see oli tegelikult suur vale. Te võtsite jooksvalt laenu peale pikaajalisi kohustusi, mis puudutasid toetusi, mis puudutasid erakorralisi pensionitõuse, mis puudutasid hooldereformi ja nii edasi. Te teadsite väga hästi, et need kulud tulevikus ainult tõusevad, aga mitte mingit katet nende jaoks ei olnud. Katte [leidmiseks] oli ainult [võimalus] võtta jooksvalt laenu, võtta laenu koos intressidega. Tänaseks on intressikulud, [summa], mida makstakse puhtalt intressidena, tõusnud juba nii suureks, et ausalt öeldes mitte midagi muud üle ei jää kui tõmmata kulusid kokku. Paratamatult peame me vaatama ka tulude poolt. 

Tõepoolest, ma tahan ühte asja selgitada: pensioneid ei vähendata – pensioneid ei vähendata! –, vaid me räägime tulumaksuvabastusest. Kui üleüldiselt on kõigil tulumaksuvabastus 700 eurot, siis pensionäridel on see kõrgem, 776 eurot. See on väga selge, et kellelgi pensioni ei vähendata. See on väga selge sõnum ka siit, et keegi valesti aru ei saaks.

Nüüd tulen automaksu juurde tagasi. Ma arvan, et siin saalis ja ka koalitsioonis ei ole ühtegi inimest, kes oleks automaksu üle väga rõõmus, aga see on osa sellest olukorrast, kus me peame riigi tulud üle vaatama. Eesti 200 kiituseks pean ütlema, et me oleme suutnud automaksueelnõu väga palju muuta, ka selles mõttes, et koormus igale autoomanikule tuleb tegelikult väiksem, kui alguses oli planeeritud. Seal on terve rida erandeid, mis puudutavad näiteks puuetega inimeste olukorda – raske, sügava puudega inimesed saavad eraldi meetme, millest võib rääkida minu kõrval istuv sotsiaal[kaitse]minister Signe Riisalo – ja päris mitmeid muid aspekte, näiteks bürokraatlikku koormust inimestele. Aga see olukord on paratamatu ja selle vastutuse me paratamatult valitsusega võtame.

Järgnevalt Mart Maastik, lisaküsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te väitsite, et eelmine valitsus, kus oli ka Isamaa, võttis üüratult ehk 1,4 miljardit eurot kulusid juurde. Te teate väga hästi, et seda tehti seetõttu, et oli energiakriis, et oli kaitsekulude tõus. Kas te arvate, et need oleks pidanud siis ära jätma?

Te ütlesite, et te justkui ei ole pensione vähendanud, aga ma tahan öelda, et tegelikult te olete seda juba teinud, sellepärast et pensionärid [hakkavad] maksma rohkem tulumaksu ja saavad vähem [raha] kätte. See iseenesest ongi ju vähendamine. Samas teie erakonnakaaslane Tiit Riisalo lendab äriklassis, teie võtate [välisvisiidile] kaasa suunamudija – see on siis kärpimisel eeskujuks. Küsimus on see, miks te kärbite just pensionäride ja laste arvelt.

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd täpsustan. Ma ei tea, kui palju teie riigieelarvega kursis olete. Mina olen. Rääkida, et seoses COVID‑iga ja kaitsekulude tõusuga oli eelmine valitsus sunnitud tegema 1,4 miljardi võrra ülekulutusi – andke andeks, see ei vasta tõele. Kui te loete üle need pidupäevaroad, mida te kõik ühiselt lauale tellisite ja mille eest maksmine on tegelikult praeguse valitsuse kaelas, siis [te näete, et] see oli seotud erakorraliste pensionitõusudega ja erakorralise lastetoetuste tõusuga. See oli seotud erakorraliste meetmetega, millele ei olnud tulupoolt riigieelarves ette nähtud, te isegi ei planeerinud seda.

Te võtsite riigile teadlikult laenu peale pikaaegsed kulud teenuste [osutamiseks]. Baasi – kui te saate aru, mis baas tähendab – te suurendasite 1,4 miljardi euro võrra. See on see asi, mida me täna tegelikult klatime. Ühekaupa need olidki kõik väga toredad asjad. Te saate oma valijatele rääkida, kuidas te tegite rahakülvi kõigile. Iga sektor eraldi kindlasti oligi seda raha väärt, aga kui me räägime riigi rahandusest, riigieelarvest ja vastutustundlikust käitumisest, siis see, mida te tegite, oli tegelikult inimestele valetamine. Enne valimisi [lubasite], et te tõstate kõikvõimalikke toetusi ja teete kõiki asju hästi, aga teil ei olnud riigimehelikkust, et öelda, et selleks pole raha. See tuli ju sisuliselt välja alles pärast seda, kui valimised olid läbi ja me hakkasime läbi rääkima järgmise nelja aasta kavasid. Lisandunud on veel see, et majandus on [sattunud] keerulisse olukorda.

Nüüd klaarime ära ka pensionitõusud. Eelmise aasta, 2023. aasta pensionitõus oli 16,7%, selle aasta pensionitõus oli 10,6% ja pensionid tõusevad ka järgmisel aastal. Nii et ärge rääkige inimestele siin saalis populistlikku juttu, et pensionid hakkavad langema, et pensioneid võetakse maha. See lihtsalt ei vasta tõele.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on peaministri visiidid. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes! Kuna te asendate peaministrit, siis te peaksite olema kursis ka peaministri visiitidega. Riigikogu esimees kahjuks ei teadnud [täpselt]. Järgmistel kordadel, kui peaministrit asendatakse, võiks olla info, kus peaminister viibib.

Sellest tulenevalt vaatasin valitsuse kodulehte, kus oli selline huvitav uudis, et peaminister Kaja Kallas viibib 30. maist kuni 2. juunini Hispaanias välispoliitika- ja julgeolekuteemalisel Bilderbergi kohtumisel. Ja sellest lähtuvalt hakkasin enda huvides vaatama, mida see Bilderberg tähendab. Meie ametlik allikas Vikipeedia ütles, et Bilderbergi grupp on loodud, et korraldada Euroopa ja Ameerika suhtlust, ning üldiselt peetakse selle kohtumise probleemiks seal toimuvate arutelude salastatust. Ajakirjanikke sinna ei lubata. Seda gruppi on peetud ka uue maailmakorra juurutajaks ning esimeseks maailmavalitsuseks, sest grupis tekkivad arvamused võivad saada maailmas edaspidi teostatavate muutuste aluseks. Seal kehtib Chatham House'i reegel, mis tähendab, et kõneisikute ja teiste kohtumisel osalenute identiteeti ei tohi avalikustada. Seda [reeglit] kasutatakse kõikjal maailmas, et võimaldada kohtumisel ühtaegu nii sõnavabadust kui ka konfidentsiaalsust, ja see võimaldab sõna võtta eraisikuna.

Nüüd, minu küsimus on selline: kas peaminister, keda te asendate, osales sellel kohtumisel valitsuse esindajana või oli ta seal eraisikuna ja oli selleks ajaks puhkuse võtnud?

Aitäh! Lugupeetud minister, enne kui te vastate, ütlen Arvo Allerile, et kui välisminister on peaministri ülesannetes, siis see tähendab, et peaminister on välismaal. Riigikogu esimees ei pea alati teadma, kus peaminister parajasti on. [Asendamises] lepivad välisminister ja peaminister omavahel kokku ja sellisel juhul see, kes parajasti peaministrit asendab, on Eestis, sealhulgas infotunnis, peaministri ülesannetes, nii nagu Margus Tsahkna täna on.

Aga nüüd, palun, sõna on vastamiseks välisminister Margus Tsahknal.

Aitäh! Tõepoolest, kõige parem oleks muidugi, kui peaminister ise siin infotunnis vastaks teie küsimusele, mida konkreetselt arutati, mida tehti Bilderbergi kohtumisel. Aga ma võin küll öelda, et see on täiesti tavaline ja meie peaminister ei olnud ainukene riigipea, kes sellel kohtumisel osales. Neid kohtumisi on tehtud alates 1954. aastast. Ja ei ole mitte ainult üks selline kohtumine, vaid kohtumisi, kus arutatakse olulisi strateegilisi julgeoleku‑ ja välispoliitilisi küsimusi ilma meedia kohaloluta, on päris mitmetes kohtades üle maailma.

Vastupidi, ma arvan, et see on laiemalt tunnustus meie välispoliitikale, et meie peaminister oli sinna kutsutud, ja seal ta ka osales. Aga seda, mida täpsemalt arutati, peaks kindlasti peaminister ise teile rääkima. Teiseks, see, et me arutame siin, et ta seal kohtumisel käis, ongi osa demokraatiast. See kohtumine oli avalik ja avalikes andmetes kajastatud. Ka teie teadsite, kus meie peaminister viibib.

Nüüd, ma jään teile vastuse võlgu, kas tal oli ametlikult puhkus registreeritud või mitte. Minu teada mitte. Tegu oli peaministri töö osaga. Selle faktitäpsustuse me oleme kindlasti nõus teile edastama, ma ei hakka seda siin eraldi välja ütlema.

Aga saage aru, et laiemalt võttes on ülitähtis, et Eesti osaleb nii kõrgel tasemel aruteludel, mis paratamatult kujundavad praeguses väga keerulises geopoliitilises ja julgeolekupoliitilises olukorras võib-olla kogu Euroopa ja transatlantiliste suhete tulevikku. On väga palju teemasid, mis ei ole riigisaladused, aga mis nõuavad sellist formaati, kus saab rääkida avatumalt, arutada nende väga tõsiselt muutuvate olude üle ja selle üle, kuidas tagada eelkõige meie julgeolekut siinsamas Eestis. Vaatame, mis meie ümber toimub, ja ma ei räägi mitte ainult Venemaa agressioonist Ukraina suhtes, vaid ka näiteks hübriidrünnakutest, kas või piiriintsidendist, mis meil toimus, või sellest, et me oleme üle kümne isiku Eestis arreteerinud seoses sellega, et nad on Vene eriteenistuste palgatud ja koordineerinud Eesti ühiskonnas rünnakuid. Kahjuks on see tegevus Euroopas palju laiemaks kujunenud. Ehk siis, kui me vaatame seda pilti, kus me asume, siis [on selge, et] sellised arutelud on väga vajalikud. Sellised arutelud on väga vajalikud! Ja see informatsioon, mida sealt saab, on ka väga vajalik selleks, et me saaksime oma välispoliitilisi samme analüüsida ja astuda.

Nii et ma ei näe küll mitte midagi taunimisväärt või kuidagimoodi kummalist selles, et meie peaminister on kutsutud sellistele aruteludele, pigem vastupidi. Eesti välispoliitiline roll ja jalajälg on oluliselt suuremad, kui need meil võib-olla mõned aastad tagasi olid, eriti arvestades julgeoleku- ja välispoliitika kujundamist.

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea vastaja! Te ikkagi ei öelnud, kas ta osales seal eraisikuna või valitsuse esindajana. Te väitsite, et te arutasite seda kohtumist, käisite võib-olla mõned jutupunktid üle, ja sinna juurde oli kogu see jutt, et see on Eestile hästi oluline. Mis see tulemus on, kui mitte mingit tulemust sealt ei tule, Eesti riigi jaoks sealt midagi ei tule? Otsustatakse kabinetivaikuses – no vaevalt et seal vaikus oli, arutelud olid kindlasti hästi intensiivsed. Ma arvan, et seal arutati nii meie poide vargust kui ka Lätis, Leedus ja Poolas toimuvaid hübriidrünnakuid. Kindlasti võisid seal arutelu all olla ka Gruusia suhted Eestiga, meeleavaldused ja kõik see.

Aga ma ei tea, kas seal oli arutelul ka see välisagentide seadus, mida Euroopa Liit tahab kehtestada oma riikide kolmanda sektori organisatsioonidele ehk mittetulundusühingutele. Äkki te oskate natuke rohkem seletada, kas sealt on juba mingit tagasisidet tulnud. On peaminister teiega rääkinud? Miks tema käest ei ole saanud siiani midagi küsida? Eelmises infotunnis peaminister ütles, et jumal tänatud, et ta enam siia ei pea tulema. Kas ta on siis nüüd kaks nädalat puhkusel, on ta Eestist ära? Meil on järgmine nädal kahjuks viimane istunginädal, muidu oleksin kindlasti otse peaministri käest seda küsinud. Aga kas te oskate natuke rohkem avada, millest seal [räägiti]? Peaminister võib-olla rääkis teile, ta oli eile Eestis.

Aitäh, hea küsija! Ega peaminister ei ole kunagi eraisik, kui ta on peaminister. Küsimus on, kas ta lähetati või ta läks sinna oma puhkuse ajal. See on fakt, mille ma jään praegu võlgu, aga kindlasti on see väga lihtsalt ja avalikult selgitatav.

Nüüd, mida arutati, mida mitte? Ka minul ei ole olnud viimase nädala jooksul võimalik peaministriga füüsiliselt kokku saada seetõttu, et ma olin ise kõigepealt visiidil Prahas, kus toimus NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Seal on muuseas täpselt sama reegel, et ruumis istuvad ainult välisministrid ja arutatakse ilma meedia, ilma kõrvaliste isikute kohaloluta väga olulisi teemasid. Need teemad jäävad väga paljuski nende seinte vahele, sest vastasel juhul ei ole võimalik tegelikult üldse poliitikat kujundada.

Sealt edasi läksin ma otse visiidile Ukrainasse, see oli pikalt ette planeeritud. Seal teeb Eesti Žõtomõri regioonis väga suuri asju. Konkreetselt avasime koos esileedi Olena Zelenskaga lastekodu, teiseks panime nurgakivid kolmele lastekodule, mille Eesti rahvas sinna teeb. Avame tulevikus muusikakooli ja teeme korda sisepõgenike elamistingimused, sealsamas Žõtomõri regioonis teeme korda ka inimõiguste keskuse, ja on palju muid koostööprojekte. Lisaks kohtusin ma seal Ukraina välisministriga, digi[ülemineku] ministriga ja nii edasi. Ehk siis mul ei ole ka olnud võimalik istuda peaministriga maas sellises ruumis, kus ta saaks Bilderbergi kohtumise sisu laiemalt ja pikemalt avada. Aga ma kindlasti teen seda.

Nüüd, ühte asja ma tahan öelda. Olge hästi rahulikud, Eesti välispoliitika on vähemalt seni olnud selline, et põhijoontes me oleme leppinud kokku, et see on konsensuspoliitika. See puudutab eelkõige meie julgeolekut, meie rahvuslikke huvisid, aga ka seda, et me oleksime majanduslike huvidega globaalsel tasemel väga tugevalt esindatud. Need strateegilised paberid, aga ka kõik valitsuse otsused on tegelikult avalikud. Riigikogu kujundab ka siin ise väga palju Eesti välispoliitilist suunda ja on tegelikult komisjonide kaudu väga [hästi] kursis sellega, mida me ühel, teisel või kolmandal kohtumisel ütleme või mida me teeme. Seetõttu ei ole vaja muretseda, et Eesti välispoliitikat tehakse kuskil varjatud kujul niimoodi, et te ei tea sellest midagi. Te teate päris palju. Ja välispoliitiline suund on meil väga selge. Õnneks on järjest rohkem neid riike, kes on aru saanud, et Venemaa on agressiivne riik ja julgeolekuoht tuleb meile tulevikus eelkõige sealt.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa. Loomulikult, kindlasti peavad riigijuhid kohtuma ja arutama probleeme maailmas, aga üldjuhul on need ikkagi avalikud kohtumised ja kõik see, mida seal arutatakse, on pärast pressikonverentsil [jutuks] ja sellest räägitakse inimestele. Aga kohtumine, millel räägitud asjad ei ole avalikud, on järelikult salakohtumine. Kui suveräänse riigi juht käib salakohtumisel, siis see on märgiline, ja see ei ole sugugi mitte hea märk.

Tegelikult on see väga suur probleem, et me ei juhi oma julgeoleku-, majandus- ja tervishoiupoliitikat enam ise, vaid seda juhivad valitsusvälised organisatsioonid, keda keegi pole valinud ja kellel ei ole mitte mingisugust mandaati. Need jagavad meile, kui nii otsustatakse, mingisuguseid asju, eks ole, jagavad meile suuniseid ja juhiseid, mis on täitmiseks, nagu organisatsioonid ÜRO, WHO, IMF, Trilateraalne Komisjon, nüüd ka Bilderbergi grupp.

Bilderbergi grupi kohtumistel osalevad riigipead, pankurid, ettevõtete juhid. Nad esindavad nendel kohtumistel ikkagi iseennast, mitte organisatsiooni, kus nad töötavad. Selles mõttes on ikkagi õhus küsimus, et kui Kaja Kallas käis seal kohtumisel, siis kes maksis selle sõidu kinni, kes maksis hotellid kinni. Kui ta käis seal esindamas iseennast, nii nagu selle grupi olemust on kirjeldatud, siis tuleks tegelikult avalikustada, kes selle eest maksis. Kui maksis maksumaksja, siis on maksumaksjal ja Eesti avalikkusel ka õigus teada, mida seal räägiti. Me jääme siis väga ootama. Te ütlesite mitu korda, et te uurite välja ja annate Eesti inimestele ja avalikkusele aru. Ma arvan, et meil kõigil on õigus oodata seda aruandlust.

Aitäh! Lihtsalt fakti selgituseks, ma siin vahepeal – ma ei tea, kas see on lubatud või mitte – uurisin välja, et kutse tuli konkreetselt ikkagi Kaja Kallasele kui meie peaministrile ja ta oli seal kui peaminister. Aga kõik muud küsimused kindlasti, hea küsija, ma arvan, on avalik info ja te kindlasti saate neile vastused.

Ma vaidlen teile vastu. Ma saan aru, et teile meeldivad konspiratsiooniteooriad ja teie erakond on suuresti üles ehitatud sellele, et keegi teeb kuskil kogu aeg midagi Eesti riigi vastu ja me ei juhi mitte midagi. Võib-olla see on teie unelm, te tahaksite, et Eesti riik oleks selline, et me ise enam midagi ei teeks, kõik teised otsustaks meie eest ja meil oleks ükstapuha. Teie enda fraktsiooni liige on öelnud siin välja, et on ükstapuha, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Saate aru, see ongi teie õigus. Teid ei sanktsioneerita selle pärast, te olete Riigikogus esindatud ja teil on õigus seda juttu ajada. Aga mina ütlen välja kui Eesti Vabariigi kodanik, kui Eesti 200 esimees, ka kui välisminister, et Eesti riiki juhib Eesti rahvas. Valimistel antud mandaadi kaudu kannate juhtimiskohustust teie. Teie olete andnud mandaadi valitsusele. Meil on vastavad põhiseaduslikud institutsioonid, meil on väga demokraatlik läbipaistev riik. Ma saan aru, et te tahate viia inimesi eksiteele, et kuskil toimub kogu aeg mingisugune välisriikide poolt juhtimine. See lihtsalt ei vasta tõele. See lihtsalt ei vasta tõele! Aga teie õigus on seda teha.

Te vaikselt räägite ka sellest, et välisagentide seadus tuleks ka Eestis vastu võtta. Ma seda kuulsin küll. Nii nagu Gruusias. Teie unelm ongi tegelikult vabadus kinni keerata, te tahategi võtta kontrolli. Ja see on täpselt vastassuund, oma sõnavõttude selja taha peidate te tegelikult neid soove. Mina ei tule sellega kaasa. Mina olen väga uhke Eesti rahva üle, mina olen väga uhke Eesti riigi üle, ma olen tegelikult uhke ka Riigikogu üle – kuigi kõik seda sõimavad ja mõnitavad –, sellepärast et Riigikogus saab ikkagi asjadest rääkida, isegi kui me ei ole omavahel nõus. Ma ei ole absoluutselt nõus teie Kremli-narratiiviga. Ma ei ole sellega nõus, aga te saate seda siin välja öelda niimoodi, et teiega ei juhtu mitte midagi peale selle, et teil on võib-olla endal natuke piinlik inimestele otsa vaadata.

Ja see ongi vabadus, see ongi demokraatia, mille eest me seisame. Me oleme väga tugev riik, väga tugev riik väga raskes olukorras, ja seetõttu [ma ütlen, et] nautige seda vabadust. Teil on vabadus tõrvata valitsust, teil on vabadus rääkida kõikidest välismõjudest, millest iganes – teil on see vabadus. Mina ütlen teile ka valitsuse liikmena, et Eesti riik, Eesti Riigikogu, Eesti valitsus, Eesti inimesed ja omavalitsused otsustavad väga palju asju, otsustavad neid omavalitsustes, väga palju otsustavad ka MTÜ‑d. Me kuulame neid väga hoolikalt ja me oleme vabad. Me oleme väga vabad.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde: aitäh, Helle-Moonika Helme, et te kõnesoovi maha võtsite! See oli siin pikalt üleval. Aga on protseduuriline küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma saan aru, et te olete eelkõneleja erakonnakaaslane, aga ma arvan, et see jutt ei läinud ka teie kõrvadest päris mööda. Äkki te teeksite oma erakonnakaaslasest välisministrile märkuse. Ma arvan, et Eesti rahvas kuulas ja kuulis, mida ma tegelikult küsisin, kuulis ka seda, mida vastati, ja sai väga hästi aru, et see oli täiesti pahupidi pööratud jutt, milles olid täiesti absurdsed süüdistused küsija ja ka küsija erakonna suunal. Need on absoluutselt valed ja ma lihtsalt stenogrammi huvides tahan öelda, et ma lükkan need absoluutselt kõik ümber. Vastupidi, mina just ütlesin, et see on probleem ja meie tahame, et Eesti rahvas juhiks mandaadi saanud poliitikute kaudu Eesti riiki, mitte valitsusvälised organisatsioonid. See ongi probleem. Ma arvan, et te ei pea enam märkust tegema, ma loodan, et ma sain kõik ära öelda.

Aitäh! Ma sain aru teie küsimusest, ma sain aru ka välisministri vastusest. Te rääkisite ühest ja samast asjast erinevatel positsioonidel. Te kasutasite seda võimalust praegu ka vastusõnavõtuks, ma saan seda ainult osaliselt protseduuriliseks lugeda. Ma jään selle juurde, et välisminister vastas teie küsimusele. Tõenäoliselt teil on erinevad seisukohad ja positsioonid selles küsimuses ja siin istungi juhataja ei saa küll kuidagi vahele astuda.

Nii, järgnevalt tänane neljas küsimus. See on terviseminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ning teema on Ida-Virumaa eriarstid ja haiglate ületöö koefitsiendid. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud terviseminister! Koroonakriisi ajal oli kõigis haiglates oluliselt piiratud eriarstiabi andmine. See tähendab, et patsientide reaalne teenindamine lükkus järgnevatesse aastatesse. Käesoleval aastal, ligi kaks aastat pärast kriisi raugemist, on oluliselt kasvanud arsti juurde pöördujate arv. See tendents on kestnud juba kaks aastat. Samuti on selle perioodi jooksul paljudel patsientidel haigus edasi arenenud. Nõudluse suurenemine on ilmekalt näha raviasutuste lisatööde mahus eelmise aasta lõpus. Toona maksis Tervisekassa arstide ja õdede ravitöö eest 100% asemel 30%‑list hüvitist.

Käesoleva aasta esimese viie kuuga on kõik 20 haiglavõrgu arengukava haiglat oluliselt ületanud Tervisekassa lepingu järgset esimese poolaasta raviraha piirmäära. See tähendab, et kasutusele on võetud haigete raviraha tuleviku arvelt. Haiglad on olukorras, kus lepingute koguraha lõpeb otsa umbes üks kuu enne aasta lõppu. Hetkeseisuga on vaja leida ravitegevuse jätkamiseks kogu haiglavõrgule 30–50 miljonit eurot juurde, muidu tuleb saata arstid ja õed detsembrikuus sundpuhkusele. Olgu lisatud, et järgmise ja ülejärgmise aasta kohta on teada, et Tervisekassa eeldab raviteenuste kättesaadavuse vähenemist.

Küsin: kas Tervisekassa käesoleva aasta eelarvet koostades arvestati koroonakriisi järel krooniliste haigete haiglasse pöördumiste suurenenud arvuga? Kas aasta lõpus on tagatud raviraha jätkumine haiglate töös hoidmiseks ja mis koefitsiendiga on planeeritud haigla[töötajate] ületöö hüvitamine?

Aitäh! Tõesti väga sisukas küsimus. Ma alustan lõpust. Kõigil haiglatel on Tervisekassaga leping, kus erinevate erialade lõikes lepitakse kokku, mis on töömaht, ambulatoorse töö maht ja plaanilise ravi maht. Kui haigla seda ületab – neil on vabadus pakkuda rohkem teenuseid, sest nõudlus on tõepoolest tihtipeale olemas –, siis lepingut ületava mahu korral tasustatakse ambulatoorset tööd koefitsiendiga 0,7 ehk siis 70%‑ga kokkulepitud hinnast ja statsionaarset [ravi koefitsiendiga] 0,3. Need koefitsiendid on pikalt paigas olnud ja need võtavad arvesse seda, et püsikulusid lepingu ülemahu korral ei kaeta, aga muutuvkulud, näiteks arstide ja õdede töötasu, on see, mida Tervisekassa hüvitab. Ületöö koefitsiendid on pikalt paigas olnud. Tundub, et need vastavad praegu kulustruktuuridele, ja nende ülevaatamist lähiajal kavas ei ole.

Kui nüüd nõudluse kasvust ja teenuse osutamise mahust rääkida, siis tõesti, Tervisekassa prognoosib teenusevajadust piirkonniti erinevate diagnoosirühmade ja vanuserühmade puhul. Me ei ole kunagi suutnud vajadust 100% rahastada. Siin me jõuamegi selleni, et me oleme 32 aastat pannud tervishoidu ühe euro, kui Lääne-Euroopa riigid on pannud poolteist, ja sellise rahastamise mahu puhul me kogu nõudlust rahastada ei suuda. Sel aastal kõigi haiglate lepingumahud vähenesid, kuna Tervisekassa eelarve on nii pingeline. Nii et sellel aastal me suudame rahuldada umbes 94% kogu vajadusest. See tähendab, et rohkem kui iga 20. patsient aasta jooksul vajalikku abi ei saa. See selgitab järjekordade tekkimist, järjekordade püsimist.

Ja tõesti, me näeme, et koroonajärgselt, aga ka – veel tõsisem – rahvastiku vananemisest tingituna nõudlus pigem kasvab. Vananemise mõju on meil ühiskonnas vähe läbi räägitud, aga üle 65-aastaseid patsiente, kelle ravikulud inimese kohta on suuremad ja kellel sageli on mitmed kroonilised haigused, tuleb järjest juurde. See kajastub haiglate igapäevatöös juba praegu. Nii et vaatamata sellele, et 13% sotsiaalmaksust, mis Tervisekassasse läheb, on paigas, on väga selge, et sellega me tulevikunõudlust rahastada ei suuda. Selleks, et vastata elanike ootusele ja abivajadusele, on meil tegelikult Ida-Virumaal, aga ka teistes Eesti piirkondades vaja teenuste mahtu kasvatada. Ja see on pigem eelarve arutelude teema.

Aga sellel aastal Tervisekassa eelarves suurt puudujääki ei ole, sest praegu on viimane aasta, kus Tervisekassa saab koroonaajal otsustatud lisaraha, kuna koroona, vaatamata sellele, et see oli kõigile šokk, ei tabanud tervishoidu nii kohutavalt, kui me eeldasime. Need rahastamise otsused, mis me tegime …

Teie aeg, proua minister! Aitäh! Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Tänan! Austatud terviseminister! Mulle tundub, et te ei vastanud lõpuni. Võib-olla alustate sellest, et vastate lõpuni.

Aga nüüd küsin Ida-Virumaa kohta. Paljuräägitud ja terav probleem on eriarstide puudus. Kas Ida-Virumaale on võimalik kehtestada eraldi kvoot residentide suunamiseks, et vähendada eriarstide põuda?

Aitäh! Tõesti, jätkan nüüd COVID‑i teemal. COVID‑i ajal tehtud lisarahastamise otsused võimaldavad sellel aastal Tervisekassa eelarvet veel enam-vähem tasakaalus hoida, aga järgmisel aastal on juba tõsine puudujääk ja see paneb haiglate lepingumahud suure löögi alla. Aga inimeste tervise huvides on kahtlemata vaja hoida teenuse osutamist vähemalt praegusel tasemel ja pigem mahtusid suurendada.

Kui me vaatame Ida-Virumaa haiglate lepingu täitmist, siis [näeme, et] ka praegu on neil lepingu täitmine mõne protsendipunkti võrra suurem kui ülejäänud Eestis. On see vanuseprofiili, haigusprofiili või koroonajärgse abivajaduse kasvu [tõttu], me näeme, et seal inimesed tõepoolest pöörduvad haiglasse [rohkem] ja neil on tervisemured, mille puhul on vaja abi saada. Konkreetsed numbrid, ka ületöö kohta, selguvad peale esimese poolaasta lõppu, juuli keskpaigas. 

Selleks, et teenuseid osutada, on kahtlemata vaja arste. Meil on juba 12 aastat lähtetoetuse skeem. Kui noored arstid soovivad näiteks Ida-Viru Keskhaiglasse või Narva Haiglasse tööle siirduda, siis me maksame riigi poolt lähtetoetust nii eriarstidele kui ka perearstidele, 1. juulist tegelikult ka õdedele. Kui vaadata, kus meil õdesid rohkem napib, siis [näeme, et] Ida-Virumaa on üks piirkond, kus see nii on. Riigi poolt meil lisaks lähtetoetusele täiendavaid samme residentuuri kaudu, et suunata [arste] eraldi Ida-Virumaale või residentuurikohad Ida-Virumaale ette näha, ei ole, aga residentuuribaaside ringi võiks laiendada, et residendid ei oleks rohkem Tartus ja Tallinnas, vaid kataksid ära kõik maakonnahaiglad. Residentuuritsükleid erinevatel erialadel saab teha ka väljaspool Tartut ja Tallinna. Nii Ida-Virumaa, Kuressaare Haigla kui ka Kagu-Eesti haiglate vajadus tegelikult on, et noored arstid näeksid seda tööd maakonnahaiglates, siis hakkab mõnele see ka meeldima.

Nii et kasvatada pigem pehmete meetmetega tulevasi arste ka Ida-Virumaa haiglate jaoks on praegune plaan. Jõulisemaid suunamise või konkreetsete residentuurikohtade, ma ei tea, reserveerimise meetmeid meil praegu plaanis ei ole. Samas, seda riigi rahalise toetuse meedet, et motiveerida inimesi, kui nad haiglate vahel valivad, tegema valikut kas maakonnahaigla või Ida-Virumaal asuva keskhaigla kasuks, me plaanime küll jõus hoida.

Suur tänu! Lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus ei puuduta Ida-Virumaad, aga võib-olla te olete nõus vastama. Mis seisundis on praegu Tallinna Haigla projekt?

Aitäh! Tallinna Haigla rajamiseks on Tallinna linn loonud Tallinna Haigla sihtasutuse ning planeerimis- ja projekteerimistöödega liigutakse edasi. Kahjuks kukkus projekteerimishange esimesel katsel läbi, aga minu teada minnakse teisele katsele. Tegemist on kahtlemata Eesti jaoks esmakordse niivõrd suure uue haiglahoone rajamisega. Teiseks, see on spetsiifiline projekt. Eksperte, kes sellist hoonet projekteerida suudavad, on keeruline leida. Seekord olid ka välismaised osalejad.

Nii et ma soovin kahtlemata Tallinna linnale jõudu ja pean sisuliselt õigeks ettevalmistustööde jätkamist, et eelarve seisu paranedes ja poliitilise konsensuse saabumisel oleks võimalik ka Tallinna Haigla rahastamise ja rajamise otsustega edasi minna. Minu teada tehakse praegu ettevalmistavaid samme, mis on põhimõtteliselt õige.

Nüüd, kui lisaks hoonele rääkida organisatsioonist, siis Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna Keskhaigla on Tallinna linna haiglad ning juba viis-kuus aastat tagasi sõlmitud hea tahte koostöölepe linnaga ütleb, et need organisatsioonid võiks liita. Inimesed tajuvad, et nad on ühe haigla liikmed, tööd organiseeritakse nii, nagu ühes organisatsioonis seda tehakse. Siis oleks võimalik kolida see üks organisatsioon uude haiglahoonesse, kui see valmib.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Järgnevalt tänane viies küsimus, mis peaks olema sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, teemaks hooldekodureform. Aga ma ei näe praegu saalis Riigikogu liiget Andres Metsoja ja seetõttu jääb see küsimus avamata.

Liigume edasi tänase kuuenda küsimuse juurde, mis on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ning teema on valitsuse ja peaministri tegevus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisel nädalal osales Kaja Kallas Bilderbergi kohtumisel. Kas ta teavitas valitsust sellest, mida seal arutati ja milliseid kohustusi ta Eesti riigile võttis?

Aitäh! Hea küsimus. Huvitav, et nii EKRE [liikmete] kui ka teie suust tuleb suur mure seoses selle konkreetse kohtumisega. Teid seob midagi huvitavat. Ma kindlasti tahaks ka teada, mis mure see on.

Kindlasti Eesti Vabariigi peaminister ei võtnud ega saanudki võtta seal Eesti riigile mingisuguseid kohustusi. Erinevaid kohustusi saab Eesti Vabariigile võtta Riigikogu siin saalis. Meil on väga läbipaistev ja inimestele arusaadav valitsemissüsteem, mis lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest. Aga aitäh teile mure eest!

Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Ma kordan veel üks kord. Ühele osale te vastasite, teisele osale ei vastanud. Kas peaminister teavitas valitsust sellest, millest seal juttu oli?

Aitäh! Peaminister teavitab sellest, mis on meie välispoliitika. Need arutelud toimuvad pidevalt. Konkreetselt selle kohtumise tulemustest ei ole minul olnud võimalik puhtfüüsilistel põhjustel peaministriga rääkida, kuna ma olin visiidil Prahas, NATO välisministrite kohtumisel, ja ka visiidil Ukrainas, kust ma tulin tagasi alles eile õhtul. Aga küll [pea]minister on nõus andma selgitusi, kui teil need küsimused on.

Järgnevalt lisaküsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et peaministril ongi õigus käia Bilderbergi klubi ja mingite teiste klubide koosolekutel Eesti peaministrina. Kas see laieneb igasugustele klubidele, näiteks, ma ei tea, vabamüürlaste klubile või Lionsi klubile? Kuidas neid riigivisiite planeeritakse ja kuidas neid Eesti rahva raha eest kinni makstakse?

Ma ei tea vabamüürlaste klubi. Kas teie olete selle liige? Mina ei ole, ma ei tea, kuidas vabamüürlaste klubi toimib ausalt öeldes. Kindlasti siin saalis … Üks rõõmsa näoga Riigikogu liige tuli – te võib-olla teate, kuidas need klubid töötavad, ma ei tea. (Saalist öeldakse midagi. Naerab.)

Aga selle konkreetse ürituse puhul, esiteks, ma arvan, et see on pigem tunnustus, et meie peaminister oli sinna kutsutud. Teiseks, just nimelt selliste mõttekodade üritusi, arutelusid toimub väga palju ja minu jaoks on täiesti arusaamatu nüüd selle konkreetse ürituse müstifitseerimine. Kust see tulnud on? Mulle tundub, et kuskil on mingisugune vandeseltslaste seltskond, kes kardab, et midagi juhtub kuskil väga salaja.

Ma veel kord kinnitan Eesti Vabariigi välisministrina, et Eesti välispoliitika, Eesti julgeolekupoliitika on esiteks siin saalis väga selgelt kokku lepitud. Mulle tundub, et vähemalt valdavas osas me oleme ühel meelel, mis suunas liikuda: me näeme Venemaad ohuna ja me seisame väärtuspoliitika eest väljas. Teiseks, kui valitsus tahab midagi muuta, siis see käib Riigikogu kaudu.

Nii et olge nüüd väga rahulikud, meie peaminister ei lepi kuskil midagi kokku. Ma saan aru, et teil on tema suhtes kriitiline meel, aga küsige kindlasti tema käest neid täpsustavaid küsimusi, mida ta seal täpselt nägi ja rääkis. Olge rahulikud, meie peaminister ega ka valitsus laiemalt ei lepi kuskil kokku midagi, mida teie ei tea.

Nii, rohkem küsimusi selle punkti juures ei ole, seega liigume edasi.

Meie tänane seitsmes küsimus on terviseminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on maksupoliitika. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Isamaa Erakonna nimi kätkeb endas iseenesest isamaaliste vaadete eest võitlemist ning keele, kultuuri ja rahvusriigi säilitamist. Sotsiaaldemokraatide nimi iseenesest võiks ju tähendada seda, et te seisate sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, eks ole, et ei oleks ebavõrdsust. Tavaliselt valitsuses või koalitsioonis sünnivad kompromissina igasugused kokkulepped ja nii sündis kunagi ka Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuses kokkulepe madalapalgaliste maksusoodustuse kohta, mille eesmärk oli väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust vähendada.

Just praegu on väljas automaksu kehtestamise vastane demonstratsioon. Täna tuleb Riigikogus arutelule automaksu tekitamine, mis iseenesest lööb kõige rohkem just madalapalgalisi ja lastega peresid. Ja minu küsimus on selline. Praeguses koalitsioonis on Reformierakonna valimislubadus just nimelt kaotada maksusoodustused madalapalgalistele. Selle kompromissi jaoks luuakse nüüd igasuguseid muid makse, kaasa arvatud automaks. Kuidas see teie poliitikaga kokku läheb? Te olete ju kogu aeg soovinud sisse viia astmelist tulumaksu, aga praegu te tegelikult tahate kaotada madalapalgaliste maksusoodustust ning selle nimel teete automaksu ja kõik muud maksud.

Aitäh! Kahtlemata on koalitsioonipartneritel maailmavaatelised erinevused. Aga kui seda astmelist tulumaksuvabastust, mida me nimetame maksuküüruks, omal ajal rakendati – sotsiaaldemokraadid tegelikult peavad sisuliselt õigeks madalapalgaliste väiksemat maksukoormust –, oli see ka tol hetkel otsus, mis tehti eelarvekuluna vaatamata sellele, et laual oli ettepanek tõsta tulumaksu määra, et rakendada maksuküüru eelarveneutraalsena, tõstes maksumäära. Maksumäära tõusu otsust ei tehtud, mis tähendab, et see on üks otsustest, mis pani eelarve sellise surve alla, et meil on praegu tulude ja kulude lõhe miljardi ulatuses.

Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid oleksid üksi valitsuses … Kahtlemata me ei pea õigeks kaotada sellise kuluga maksuküür, mis madalapalgalistele leevendust pakub. Koalitsioonipartnerid said ju sellest aru ja seetõttu tuli ka alampalga kiire tõusu kokkulepe. Sest veel olulisem kui madalapalgaliste madalam maksukoormus on tegelikult see, et iga inimene teenib väärikat palka. Kui sa kaheksa tundi päevas, täiskohaga töötad, siis su palk peab võimaldama äraelamist, sõltumata sellest, milline on maksusüsteem või toetuste süsteem. Iga inimese igakuine kõrge sissetulek on kõige parem viis toimetuleku tagamiseks.

Nüüd, selle järel, kahtlemata, peab maksusüsteem olema selline, et eelkõige maksavad jõukad. Nii nagu meie erakonna esimees on väga selgelt välja öelnud, maksuküüru kehtides ei ole võimalik Eestis kehtestada astmelist tulumaksu. Kui maksupiir kaob, maksumäär läheb ühetaoliseks, siis järgmine samm sealt edasi – eriti sellise eelarve olukorra püsides, kus on vaja leida täiendavaid tulukohti – saab olla astmelise tulumaksu kehtestamine.

Automaksu sotsiaaldemokraatide programmis sel korral ei olnud, kuigi varem me oleme automaksu toetanud, seda nii keskkonna- kui ka varamaksuna, et võimaldada heite vähendamist ja kindlustada seda, et jõukamad, kes sõidavad võimsamate, kallimate autodega, maksavad kõrgemat maksu. Tegelikult [näeme] ka praeguse automaksu puhul maksukoormuse jagunemist vaadates, et see on ikkagi Tallinnas ja Harjumaal, jõukate elanike kanda. Aga et paljulapselistel peredel ja maaelanikel on autot vaja, et teenuseid kätte saada, see on selge. Seetõttu on automaksul vanusekomponent, mis kindlustab, et madalapalgaline ja vanema autoga sõitev inimene maksab oluliselt vähem kui uue võimsa auto soetaja. See on olnud väga oluline element selle maksu disainimisel.

Lisaks on sotsiaalkaitseministri pakutavad meetmed puuetega inimestele, erivajadusega inimestele. Need leevendavad maksutõusu nende inimeste jaoks, kellel erivajadusest tulenevalt on vaja autoga liikuda.

Ja kolmandaks on praegu regionaalminister Piret Hartmani veetav liikuvusreform, mis kindlustab selle, et maaelanikud ei sõltu enam autost …

Ma ei tahaks teid, proua minister, katkestada, aga …

… vaid saavad ka ühistranspordiga teenused kätte.

… te olete 20 sekundit üle. Teie aeg! Aga te saate jätkata, sellepärast et Mart Maastikul on täpsustav küsimus. Palun!

Härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et just Tallinnas ja Harjumaal elavatele üle keskmise palka saavatele inimestele, kes tahavad justkui kalleid autosid osta, rakendub see maks. Tegelikult see lööb ju, te teate väga hästi, kõige rohkem just nimelt maaelanikke, sest maaelanikel teatavasti ei ole ühistransporti. Seal ei ole [peale auto] mitte mingit varianti, et sõita ja viia oma lapsi kooli või huvialaringidesse. Kui sul on suur pere, siis on vaja ka suuremat autot. See ei toeta kuidagi teie sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamise [eesmärki].

Aga ma küsin ka teise küsimuse. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis iseenesest on järjekordselt sotsiaalne teema, peaks olema teie erakonnale eriti lähedane. Te kaotasite – just sel nädalal võtsite [eelnõu] vastu – keskmise pensioni tulumaksuvabastuse, mis järjekordselt lööb pensionäride rahakoti pihta. On teada, et vähemalt pool pensionäridest elab allpool vaesuspiiri. Kuidas te seda põhjendate?

Aitäh! Tõepoolest, eelmises koosseisus te siin saalis ei olnud, kui kehtestati pensionidele tulumaksuvabastus, mis keskmise pensioniga kasvab. Ka mina võtsin siin saalis sõna ja tegelikult pidasin õigemaks seda, et kui me teeme maksusoodustusi või kehtestame tulumaksuvaba miinimumi, siis peaks võtma arvesse inimese sissetuleku taset. Kui on madala [sissetulekuga] inimene, on see siis madal töötasu või madal pension, peaks tema maksukoormus olema madalam. Pensionäridele eraldi täiendava maksusoodustuse tegemine – kui poliitiline kokkulepe on selline ja eelarve seda võimaldab, siis mul ei ole midagi selle vastu. Aga see, et kõiki väikese sissetulekuga inimesi võiks ühtemoodi käsitleda, sõltumata sellest, kas ta on palga teenija või saab sissetulekuna pensionit, oli ka tol ajal sotsiaaldemokraatide seisukoht.

Nii et üle keskmise palga teenija [peaks] maksma kõrgemat maksu ja ka kõrgema pensioni saaja [peaks] maksma kõrgemat maksu – sotsiaaldemokraatidel ei ole mingisugust muret selle pärast, kas sissetulek on pension või kuupalk, kui see ületab keskmist. Meil on ka mitme tuhande eurose pensioni saajaid. Tõepoolest, nemad peavad hakkama tulumaksu maksma ja nemad täiendavast tulumaksuvabastusest, mis oleks kasvanud üle 776 euro, tulevikus kasu ei saa. Kahtlemata võib see tähendada mõne inimese jaoks lööki, aga olulisem on tegeleda nende pensionäridega, kes saavad rahvapensionit, kelle pension on alla keskmise ja kelle igapäevane toimetulek on igakuise madala pensioni tõttu raskendatud. Me teame, et keskmine pensionär kulutab aastas tervishoius omaosalusena, näiteks retseptiravimitele või teistele teenustele, 850 eurot, mis ületab keskmist pensioni. Mõne inimese jaoks on see kahe kuu pensioni jagu kulusid. Võimalused pensionäridele appi tulla, eriti neile, kes saavad alla keskmise pensioni, asuvad väljaspool maksusüsteemi. Need on need kohad, kus sotsiaaldemokraadid näevad, et peaks lisapingutuse tegema.

Nii et tulumaksuvabastuse jätmine 776 euro juurde – see ületab 700 eurot, mis on tööinimestele mõeldud tulumaksuvabastus –, on pigem poliitilise arutelu ja kokkuleppe [tulemus] ning selle vastu meil mingit protesti ei ole. Me ei näe, et see on peamine ebavõrdsust [suurendav] meede.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Kui välisminister peaministri ülesannetes minu küsimusele vastas, ma sain aru, et ta ei taju, ei saa aru, mis toimub Eesti eelarve‑ ja maksupoliitikas. Teie ehk olete nutikam, suudate vastata minu küsimustele. Ma palun konkreetset vastust ja ma püüan ka ise küsimuse väga konkreetselt sõnastada.

Sissejuhatavalt ma ütlen, et see, mida te olete varem õigeks pidanud ja mida sotsiaaldemokraadid ideoloogiliselt toetavad, on üks asi. Teine asi on loomulikult see, et koalitsioonis tuleb teha kokkuleppeid ja kompromisse. Aga kui midagi on kokku lepitud, siis nendest kokkulepetest tuleb kinni pidada.

Nüüd, minu küsimus on kõigepealt see: kas ma ei eksi, kui ma loen teie koalitsioonilepingust, mille te leppisite kokku pärast valimisi, teades, millised on eelarvelised võimalused: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba"? Kas ma saan õigesti aru, et eile nii sotsiaaldemokraadid kui ka teie partnerid hääletasid selle [poolt], et keskmine vanaduspension tulevikus enam ei ole [tulumaksuvaba], ja sellega on seda kokkulepet, mis sõlmiti pärast valimisi, murtud? Loomulikult tähendab see iseenesest ka usalduse vähendamist nii riigi poliitika kui ka poliitikute vastu. Kas ma olen õigesti aru saanud?

Ja teine küsimus. Kui pensionäril on pension näiteks 800 eurot ja keskmise [pensioni] tulumaksuvabastus, mis seni kehtis, on ära kaotatud ning see jääb pidama 776 eurole, siis kui tulevikus pensionär saab 800 eurot, kas ta hakkab maksma tulumaksu, mida ta enne ei maksnud, ja saab selle võrra raha netona vähem kätte kui varem? Kas see on nii? Kui see nii on, siis on see ju pensionide kärpimine. Kas minu matemaatika oli õige või mitte 800 euro näite puhul? Või võtame 900 eurot. 900 eurot [saav pensionär] varem keskmise pensioni pealt tulumaksu ei maksnud, kusjuures keskmine pension tulevikus, eks ole, kasvab ja see enam [tulumaksu]vaba ei ole – kas ta hakkab siis saama vähem kätte kui varem?

Aitäh! Koalitsioonilepe ei ole õiguslikult siduv dokument ja tegelikult on valitsustele tehtud etteheiteid, et peetakse kriipsu pealt koalitsioonileppest kinni vaatamata sellele, et olud muutuvad ja keskkond muutub. Koalitsioonilepe on valitsuse töödokument, see peab peamiselt juhtima koalitsioonipartnerite tööd. Ja nii nagu koalitsioonipartnerid on koalitsioonileppe koostanud, nii on nad õigustatud seda ka muutma. See, mis on seadustes, on see, mis on ka avalikkuse jaoks kehtiv. Kui on tegemist valitsuse töödokumendiga, nagu on koalitsioonilepe, siis valitsuse liikmed, koalitsioonipartnerid saavad seda muuta. Teatud punktides me oleme neid otsuseid ... (Saalist öeldakse midagi.) Jah, teie kahtlemata teate seda, et ka väga pikalt kehtinud reegleid saab muuta, ka teist [pensioni]sammast saab lammutada vaatamata sellele, et selle mõju on pikaajaline.

Eelarvemured ongi tingitud sellest, et – kuna te küsisite – kui vaadata Isamaa viimase 15 aasta poliitikat, on see siis tasuta kõrgharidus, mis tegelikult on vähendanud kõrghariduses raha ja selle juurdekasvu; teise samba lammutamine, mis pani Eestis pikaajaliselt väga suure surve sotsiaalkindlustuse eelarvele, sest riik peab katma selle miljardi, mille inimesed on teisest sambast välja võtnud; on see kodualuse maa maksuvabastus; lasterikka pere toetuse tõus või teise ja kolmanda lapse eest tulumaksuvabastus, siis kõik need [otsused] on kas tulusid vähendanud või kulusid suurendanud. Aga selle teise poole kohta, millega katta täiendavaid kohustusi riigieelarves, otsuseid ei ole tulnud. Kuna 15 aastat ei ole neid otsuseid tehtud, siis nüüd me oleme maksutõusude juures.

Pensionid on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ka sellel aastal oli [kasv] vist üle 10%, eelmisel aastal 17%. Praeguste prognooside alusel, kuna majanduslangus ei ole [viinud] veel töötuse jõulise kasvuni ja jõudnud tööturule, kasvavad pensionid ka edaspidi. Ükski pensionär ei saa tulevikus kätte vähem raha, kui ta seni on saanud. Pensionikasvu ei kärbita, pensioneid ei külmutata, aga tõepoolest, tulumaksuvabastus on pensionäridele 776 eurot. 800-eurose pensioni saaja maksab tulumaksu 24 euro pealt, see on viis koma midagi eurot. Mõneeurone tulumaksukohustus pensionäridel on, aga pensionid kasvavad ka edaspidi. Kui pensionid kasvavad, siis tõepoolest maksavad üle 776-eurose pensioni saajad tulumaksu. See ei ole kuidagi ebaõiglane või midagi sellist, mis reaalset pensioni vähendab. Nii et pensionide kasv jätkub ka tulevikus, jätkub jõuline kasv.

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Meil on registreeritud teemad otsas. Sellisel juhul saab nobedate näppude voorus end registreerida küsimuse esitajaks. Enne kui me saame selle protsessi juurde asuda, on Helir-Valdor Seederil küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Jah, kuna meil registreeritud küsimused on otsas, siis on meil piisavalt aega ka protseduurilisteks küsimusteks. Minu protseduuriline küsimus on väga oluline täpsustus, ka protseduuriline. Terviseminister teatas küsimusele vastates, et koalitsioonileping kui selline ei ole seadus – seda me kõik muidugi teame. Aga see, et see ei kuulugi täitmisele, et kokkulepped ei kuulu täitmisele, ei ole muidugi Eesti poliitilises kultuuris mitte küll ennenägematu, aga siiski avalikult välja öeldud rutiinina midagi väga uut – midagi väga uut! – ja kahetsusväärset.

Aga tema vastus, mis puudutas seda, et Isamaa ei ole välja pakkunud tulusid, oli täiesti eksitav. Mulle tundub, et kahjuks ka teie, lugupeetud minister, ei orienteeru eelarve maksupoliitilistes küsimustes. Teise samba mitte lammutamine, vaid inimestele vabaks tegemine tõi riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid täiendavat tulu. (Riina Sikkut ütleb saalist: "Ühekordselt.") Pidevalt. Kõik need inimesed, kes lahkusid teisest sambast, jäävad tulevikus maksma iga-aastaselt oma palga pealt riigieelarvesse ehk esimesse sambasse sotsiaalmaksu. Jäävad sinna maksma sotsiaalmaksu [arvelt] 4%. See on täiendav alaline tulu riigieelarvesse, see on sadu miljoneid iga aasta. Tehke palun valitsuse liikmena endale elementaarsed maksupoliitilised ja eelarvepoliitilised seisukohad selgeks. Ja ärgem eksitagem avalikkust.

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Teil oleks olnud võimalik küsida see täiesti järjekorras oleva küsimusena. Sisuliselt on tegu vastulausega, ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks.

Aga meil on kaks registreeritud küsimust. Kõigepealt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Enne küsimuse algust öelge palun ka ministri nimi, kellele küsimus on suunatud. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus minister Margus Tsahknale. Ma jälgisin infotundi ja mul ei olnud plaanis siia tulla, aga ma vaatasin, et iga kord, kui te vastate minu kolleegide küsimustele, siis selle asemel, et anda adekvaatne vastus, hakkate te hoopis ründama, rääkima Keskerakonnast, rääkima korruptsioonist, viskama erinevaid süüdistusi. See on toimunud juba mitu korda. Ma mäletan, et [see juhtus] paar nädalat tagasi, kui te vastasite minu kolleegi Aleksandri küsimusele. Ma siis ei jõudnud saali. Täna te vastasite samas stiilis, samal viisil kolleeg Lauri Laatsi küsimusele.

Mul on küsimus: kas te reaalselt arvate, et teie olete eeskuju ja õige inimene sellisel viisil rääkima ja õpetama? Te esindate erakonda, mille üks liige, Riigikokku valitud saadik, pani Ukrainale [mõeldud] annetustega toime ajaloo suurima pettuse. Siiamaani inimesed kardavad annetada. Pettustega saite oma hääled, seeläbi saite valitsusse. Rääkimata sellest, kuidas teie poliitikud teevad koostööd lobistidega, pidurdavad lausa Euroopa tasemel direktiive. Üldiselt on need ettevõtted, kes toetavad Eesti 200 erakonda. 

Ja üleüldse kogu teie poliitika valitsuses – te tulite ju valitsusse, et vaid teenindada Reformierakonna huve. Üldiselt te pole seda ka varjanud ei enne valimisi ega pärast valimisi. Kogu teie pikk plaan ongi olla nii-öelda Reformierakond vol. 2. Seda tõendab tegelikult väga hästi ka see, et teie enda erakonna valija usaldab peaministrina rohkem Kaja Kallast kui teid. Hea näide on ka see, kuidas automaksu teemal, mis täna tuleb teisel lugemisel veel arutlusele, te ei suutnud end kehtestada. Teie ütlesite, et peaksid olema automaksuvabastused puuetega inimestele ja lasterikastele peredele. Midagi sellist ei tule. Kõik see oli vaid suusoojaks räägitud. 

Nii et äkki võiks kokku leppida, et järgmine kord, kui mõned minu kolleegid esitavad teile küsimusi, te vastate nende küsimustele, mitte ei hakka rääkima Keskerakonnast.

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et te tulite siia saali. Vähemalt see tulemus minu vastusel oli. Aga huvitaval kombel see on mõlemapoolne. Iga kord, kui mina olen siin saalis olnud ja teie olete esitanud küsimusi mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistele, siis teie vastus on alati selline, et te ei saanud aru, mida vastati. See on praktiliselt kõikide vastuste puhul nii, et te lihtsalt ei saa aru, millest jutt käib. Ei ole minu asi kommenteerida, miks te aru ei saa, aga see on suhteliselt patoloogiline. Aga meil on vaba riik ja inimesed kas saavad aru või ei saa.

Te siin esitasite laimu, terve rida kuulujutte, mille eest te mõnes mõttes peaksite ka vastutust kandma. Aga mina, kui ma kommenteerisin Keskerakonna korruptsiooni, ei levitanud ju laimu. Mina ütlen, et Eesti Vabariigi kohtud on Keskerakonna erakonnana korduvalt korruptsioonis süüdi mõistnud. See ei ole mitte mingi laim, see on lihtsalt täiesti nüri, selge fakt. Mina usaldan Eesti õigussüsteemi. Ma kutsun kõiki inimesi üles usaldama Eesti õigussüsteemi. Mina ei ole siin niimoodi laimu levitanud, nagu teie praegu oma väikeses sõnavõtus tegite, paisates kõik teemad segamini, süüdistades inimesi kuritegelikus käitumises. Kusjuures mitte ühtegi sellist otsust, mitte ühtegi teemat ei ole olnud, et teie sõnadele kinnitust leida. Mina nimetan seda laimu levitamiseks, aga see on teie enda südametunnistusel. Muuseas, Eesti Vabariigis on ka laim karistatav. Vaadake ette, mida te teete. 

Mina tuginen konkreetselt faktidele, et Keskerakond on erakonnana kriminaalkorras [süüdi mõistetud]. Ma ei räägi isikute korruptsioonisüüdistustest, mida teil on ka erakonnas terve rida. Ma räägin konkreetselt, et erakond on mõistetud korduvalt korruptsioonis kriminaalkorras süüdi. Hea küsija, kas te tahate seda kuidagimoodi eitada? Ma ei ole [laimanud], mitte ühtegi alusetut süüdistust siin saalis öelnud. Võtke välja avalikud allikad, Keskerakond on kriminaalkorras süüdi mõistetud. Ma väga loodan, et koalitsioonilepingus kokkulepitud põhimõte, et kriminaalkorras süüdi mõistetud erakond saab sanktsiooni, näiteks selle, et riigi maksumaksjad ei maksa talle erakonna toetust, jõustub varsti.

Suur tänu! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun! Enne küsimuse algust öelge ka, millisele ministrile küsimus on.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Eelmisel aastal, aasta tagasi, oli meil siin Riigikogus arutlusel mitmeid-mitmeid teemasid. Osa neist oli valitsus hinnanud kiireloomuliseks, näiteks seoses maksumuudatustega. Et nende [menetlust] kergemini läbi viia, kuna need olid kiireloomulised, otsustas valitsus siduda need usaldushääletusega. Nende hulgas oli üks erand, mis kindlasti ei olnud päevakorras kiireloomulisena. Valitsus viis ikkagi entusiastlikult [usaldushääletusega sidudes] läbi sooneutraalse abielu või samasooliste abielu võimaldamise, kuigi iseenesest see kiireloomuliseks muidugi ei kvalifitseerunud. Sellega oleks olnud võimalik ka demokraatlike arutelude käigus siin Riigikogus tegeleda.

Aga te läksite nii hoogu, et ütlesite, et tulevad ka järgmised sammud ja teie unistus on, et soo muutmine oleks Eesti Vabariigis võimalik ka ilma psühhiaatri nõusolekuta. Jah, see tekitas siin ka arutelu, et kas nii suurte sammudega pöörasuse poole [tasub liikuda] ja kas meie traditsioonilises elukorralduses või ettekujutuses, et ühiskond jaguneb põhiosas naisteks ja meesteks ning bioloogiline sugu on ette antud, [tasub] selliseid muutusi tuua. Te tõmbusite tagasi, peaminister ütles, et valitsus ei ole seda otsustanud. Nüüd selgub, et Sotsiaalministeeriumis olete te valmis saanud käskkirja ja käskkirjaga olete andnud välja korra, mille kohaselt võib ilma psühhiaatri nõusolekuta viia läbi soo muutmise operatsioone. Niisugustest asjadest on ka ametlikus meedias uudised ilmunud. Ma küsin, kuidas te seda tegite ja kas teil oli selleks õigus.

Palun, proua minister!

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab soo korrigeerimist, siis tõepoolest, aasta tagasi [ütlesin] ja julgen seda ka praegu öelda, et minu meelest on õige ja õiglane, kui inimesed saavad oma sugu korrigeerida ka viisil, mis ei ole meditsiiniline sekkumine pöördumatute tagajärgede tekitamisega, ehk inimesed saavad sõltumata sellest, kas on läbi viidud soovahetusoperatsioon, ise otsustada ja deklareerida, kumma soo nad valivad. Tõsi on ka see, et valitsuses – ma olen seda korduvalt öelnud – selle kohta kokkulepet ei ole, koalitsioonileppes seda samamoodi ei ole. Ma väga loodan, et Eesti jõuab kunagi sinna, et inimesed on vabad enda identiteedi üle ise otsustama. Mis puudutab soo korrigeerimist ja ministeeriumi määrust, siis minu, sotsiaalkaitseministri valitsemisalasse ei jää mitte ühtegi määrust, mis võimaldaks reguleerida mis tahes viisil soo korrigeerimise küsimusi. Vaatasin küsivalt enda kõrval istuva terviseministri poole, kes samuti raputas pead – sisulisi muudatusi ei ole tema teinud.

Suur tänu! Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Minu küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Ma pean nõustuma Anastassia Kovalenko-Kõlvarti öelduga. Ka minu küsimusele te tegelikult ei vastanud, vaid hakkasite rääkima vandenõuteooriatest ja esitasite sellise väite, justkui minul oleks midagi isiklikult meie peaministri vastu. Ma kinnitan, et mul ei ole isiklikult mitte midagi mitte kellelegi vastu. 

Küll aga ma ei saanud vastust ja ma siis kordan seda [küsimust]. Nimelt, peaminister käis Bilderbergi klubi koosolekul ja te ütlesite, et tal ongi õigus käia seal kui vabariigi peaminister ja et sellised arutelud viivad kõike edasi. Ma küsisin, kas see kehtib kõikide klubide puhul. Seda enam, et mina näiteks küll ei tea, mis asi on Bilderbergi klubi, kuigi siin, jah, kolleeg Arvo Aller natukene valgustas meid sellel teemal. See on kinnine klubi, kus aetakse salajaselt asju, selles mõttes, et ei teavitata sellest, mis on tulemused või mis teemasid arutatakse. Minu küsimus on see, kas tõesti riik, maksumaksja maksab kinni kõik peaministri ja ka teiste ministrite külastused mis iganes klubidesse ja organisatsioonidesse, millest meil puudub ülevaade. Me ei tea, mis asju seal aetakse, ja samamoodi me ei saa vastuseid, mis suhtes peaminister või keegi teine meid seal esindab. Ma küsin veel kord teie käest, kas te peate õigeks, et kõik sellised hämarad külastused maksab kinni Eesti riigi maksumaksja.

Aitäh! Ma arvan, et kõik need tegevused, mille kaudu me tugevdame oma välispoliitilist positsiooni, julgeolekut ja mis lähtuvad kõik sellest, mis meil siin on kokku lepitud, on vajalikud. Ja on väga hea, et me oleme nendel nõupidamistel, aruteludel kohal. See on minu väga selge seisukoht.

Nüüd, selle konkreetse ürituse kohta ma olen siin korduvalt öelnud, et peaminister annab teile kindlasti ülevaate, mida seal täpsemalt arutati. Aga ma ütlen, et te abstraheerite, et kas kõikvõimalikud klubid kogu maailmas ja et kõik on hästi halvasti. Muidugi ei ole. Iga konkreetset ettepanekut ja iga visiiti ju kaalutakse. Seal kogunevad meiega samade mõtetega ja samal meelel olevad riigid, organisatsioonid.

Aga ma palun, esitage see küsimus peaministrile, kes tuleb kindlasti ja annab ülevaate, mida ta seal arutas. Ta sai kutse ja läks sinna kui Eesti Vabariigi peaminister. Minul ei ole lihtsalt füüsiliselt olnud võimalik temaga suhelda sellel teemal, sest ma täitsin oma ametikohustusi Prahas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus valmistuti Washingtoni tippkohtumiseks. Peale seda olin ma visiidil Ukrainas ja eile õhtul tulin tagasi. Aga välisministrina ma pean, vastupidi, väga õigeks ja võib-olla isegi tunnustuseks, et me oleme sellistel aruteludel kohal.

Suur tänu! Järgmine küsija on Tõnis Lukas. Palun öelge küsimuse alguses, millisele ministrile on küsimus suunatud.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on terviseminister Riina Sikkutile. On olnud erinevaid arutelusid nii ülikoolide kui ka haiglate suuruse üle, selle üle, milline peab olema see tagamaa, et haigla või ülikool oleks rahvusvahelisel tasemel ja et haiglas oleks võimalikult palju [haigus]juhtusid, et saaks anda kõrgel tasemel professionaalidele pidevalt tööd. Ülikoolide haiglatel on veel teine komponent ka: lisaks kõrgel tasemel tööle on võimalik tulevastel arstidel selle töö juures õppida.

Eesti kandvusest on palju räägitud. Kas me kanname välja erinevaid kõrghariduskeskusi? Kumb on päris ülikoolilinn, Tartu või Tallinn? Eks mõlemas on ülikoole, aga Tartu on minu meelest ülikoolilinn.

Nüüd, kui minna konkreetsemaks, siis ega kõrgharidust ei ole universitas'es võimalik anda liiga piiratud valdkonnas. Universitas moodustubki eri valdkondade sünergias, koostöös. Ja kui Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskond või ‑haru näiteks sulgeda … Kui ta on hinnatud suhteliselt väikeseks ja näiteks suur osa arstiõppest tuleks Tallinnasse, on sulgemise oht ka edaspidi, sest kui vaikselt tilgutada üksikuid operatsioone või üksikuid samme, siis see viib selle nii või teisiti keskusesse, kus on raha, kus on spetsialistid, kus on patsiendid. Kas teil on kavas hakata meditsiiniõpet Tallinnasse üle kandma ja kuidas need diskussioonid seni on toimunud?

Aitäh! Tõesti väga oluline küsimus. Tartu Ülikooli vilistlasena olen ma teiega samas parteis, et Eestis on üks ülikoolilinn.

Haiglavõrgu arengusuundasid praegu koostatakse ja arutatakse ning üks küsimus on tõesti ülikooli haigla teema. Varem me oleme käsitlenud piirkondlike ja maakondlike vastutusega haiglaid, aga ma olen sama meelt, et ülikooli haigla on ainulaadne, teist tüüpi ülesannetega. Haiglavõrgu arengusuundades me toome esmakordselt välja, et meil on üks ülikooli haigla, see on Tartu Ülikooli Kliinikum, ja et tal on eripärane vastutus. Rahvusvaheliselt peetakse ülikooli haigla teeninduspiirkonna [suuruseks] umbes pooltteist miljonit inimest. Nii et tõepoolest, Eestis ongi üks ülikooli haigla ja üks arstiteaduskond, kes arste ette valmistab.

Kui vaadata üle lahe Soome, siis [me näeme, et] nemad on tervise- ja sotsiaalvaldkonna reformide järel [loonud] viis suurt heaolupiirkonda. Iga piirkonna keskmes on ülikooli haigla. See mudel on sarnane sellele, mida meie soovime rakendada. Nii et seda, et ülikooli haigla tähtsus kaob või vajadus [selle järele] kaob, ma ei näe. Pigem on olemas arusaam, et seda tuleb eraldi esile tuua ja selle väärtust rõhutada.

Nüüd räägime õppe korraldamisest. Põhiõpe, suur osa õppest ja ettevalmistusest toimub Tartus. Mõtleme, mis võiks tulevikus muutuda. Ühelt poolt [peaks olema] õppes rohkem meeskonnatööd, sest tervishoid ei ole sageli enam nii, et doktor ja patsient on kahekesi kabinetis, vaid patsiendi tervise parandamise nimel toimetab terve meeskond. Nii et juba õppe raames võiks teha koostööd näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õdede, füsioterapeutide ja hooldajatega.

Nüüd teine [asi], mis puudutab residentuuri, on residentuuribaaside ringi laiendamine. Jah, osa residente õpib või teeb tsükleid Tallinnas. Me oleme tõesti jõudnud patsientide nappuse olukorda, meil ei ole võimalik kõiki residente Tartus ette valmistada, aga seda ei olegi vaja teha. Osa neist saab residentuuri läbida Tallinnas, kus on kõige rohkem patsiente. Aga tehnoloogia areng võimaldab järjest rohkem, tehnoloogia areng võimaldab teha ka kodu lähedal rohkem.

See, et residentuuribaase on rohkem, maakonnahaiglates üle Eesti – olgu Ida-Virumaal või Kuressaares –, on tegelikult meie suund, et residendid saaksid oma residentuuri kolme kuni viie aasta jooksul kogemuse ka maakonnahaiglast. Mõnele neist see töö sobib ja meeldib ja võib-olla nad soovivadki jätkata töötamist maakonnahaiglas. Nii et suund on pigem residentuuri raames laiendada üle-eestiliselt seda kogemust, mida õppe käigus saadakse.

Aga arstiõppe kolimist või sellist muutust ei plaanita, ei valmistata ette. Ma olen teiega ühte meelt, et nii arstiteaduskond kui ka ülikooli haigla [jäävad Tartusse] ja ülikoolilinnaks jääb meil Tartu.

Suur tänu! Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Enne küsimuse algust öelge, millisele ministrile on küsimus suunatud.

Aitäh! Mul on küsimus minister Margus Tsahknale. Jätkan sealt, kus pooleli jäi. Ma arvan, et kuna te ei oodanud sellist sõnavõttu või küsimust ja te ei teadnud, kuidas vastata, siis oligi jälle kuskil seitse korda vaja mainida Keskerakonda. Siis öeldi mulle, et mina esitan laimu. Te peaksite seda ütlema siis ka meediale ja enda erakonnakaaslastele, sest nii paljud asjad, mida ma mainisin, on läbi käinud ka meediast, mitmed [neist] on ka teie erakonnakaaslased välja öelnud.

Ja väga hea, et kõige selle peale te mainisite, et inimesi saab selliste sõnade eest, mida mina täna ütlesin, karistada, sest see on ka üks eelnõu, mida teie valitsus soovib kangesti ellu viia. Nimelt, vaenukõne-eelnõu on Riigikogus menetluses, et saakski lihtsamini opositsiooni karistada, opositsiooni suukorvistada, et tulevikus näiteks mina või mõni muu kolleeg, kes siin saalis istub, ei saakski enam niimoodi sõna võtta, nagu mina seda täna siin saalis teen. Muidugi teile see ei meeldi, muidugi see ajab teid närvi, aga mul on tegelikult hea meel, et te selle meile ka niimoodi otse välja ütlesite. Nüüd on maskid langenud.

Härra minister, palun!

Jah, ma küsimust ikka ei kuulnud nagu tavaliselt. Aga teate, võib-olla teil on mingid traditsioonid selles erakonnas, kus te olete, et keegi ütleb teile kuskilt, mida te peate ütlema ja mis on õige, mis on vale. Sõnavabadus on väga tähtis, aga sõnavabadusega, iga sõnaga kaasneb ka vastutus. See, mida ma ütlesin ja mida ma kavatsen korrata, on see, et te lihtsalt levitate kuulujutte, laimu. Võrreldes minuga: mina usun, et Eesti on õigusriik, mina usun, et laimu levitamine, valede levitamine peab vastama sellele, milles me oleme ühiskonnas oma õigussüsteemis, moraalis, väärtustes kokku leppinud, ja kehtib ka süütuse presumptsioon. Enne kui asjaolud on tegelikult selged, antakse sellele, keda näiteks laimatakse või kelle kohta esitatakse väiteid, võimalus ennast kaitsta. Ja lõpuks ongi olemas ka kohtud, kes tegelikult kõiki lahendusi kaaluvad.

Ma ütlen selle lihtsalt veel kord välja, et kui te ei saanud aru, mida ma silmas pidasin, siis ma soovitan teil lugeda omaenda erakonna kohta tehtud kohtuotsuseid, mis on lõplikult jõustunud. Need on seotud korruptsioonisüüdistusega. Teie erakond on kohtus korduvalt korruptsioonis süüdi mõistetud. Kas ma pean seda veel kümme korda ütlema, milles süüdimõistmine toimus? See ei ole laim, see ei ole sõnavabaduse piiramine. See on konkreetne otsus, mis on langenud Eesti Vabariigi õigussüsteemis, ja see on avalik, see on kõigile teada. See on see asi. Teie esitasite terve rea igasuguseid väiteid, mida keegi on kuskil öelnud, ajakirjanduses kinnitanud, öeldes konkreetsete inimeste kohta asju, mida tegelikult ei ole ju tõestatud või milles ei ole neid süüdi mõistetud. Te lihtsalt levitate laimu, saate aru? On suur vahe, kas erakond on mõistetud karistusseadustiku järgi kriminaalkorras korruptsioonis süüdi – avalikult ja korduvalt kusjuures – või on igasugused väited, mida te kasutate siin infotunnis, vaadates aeg-ajalt selja taha, et [näha], kas vaatajad ikkagi vaatavad või mitte. Teie õigus on levitada siin saalis laimu, aga lõpuks te ise ka vastutate selle eest. Mitte minu ees.

Aitäh! Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma panin [nupu] sisse, et esitada küsimus härra välisministrile – võib-olla meil on selleks veel aega –, aga ma leidsin siiski meie eelmist diskussiooni sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga puudutavad viited. Kui ma küsisin enne selle kohta, kas Sotsiaalministeeriumis on mingeid uusi regulatsioone, mis on seotud sellega, et psühhiaatri hinnang ei ole kohustuslik, kui soo muutmiseks hakatakse kirurgiliselt keha muutma, siis te vastasite, et ei, niisuguseid regulatsioone ei ole, mingeid selliseid uudiseid Sotsiaalministeeriumist ei ole. Ma ei leidnud praegu konkreetselt seda juhendit üles, aga sellest olid fragmendid ka ajalehes. Ma tsiteerin, ja küsimus on Signe Riisalole: "Sotsiaalministeeriumi rahastatud värske juhend teeb murelikuks vanemad, kelle lapsed tunnevad end sooneutraalsena. Selle järgi pole psühhiaatri hinnang kohustuslik, kui nad 18aastaseks saades soovivad oma keha kirurgiliselt pöördumatult muuta." Eesti Ekspressi aprillikuisest artiklist jäi mulje, et see juhend on kehtestatud, mitte ainult pole tellitud konkreetset eelnõu. Ma küsin siis, kas on selline asi, et ilma psühhiaatri, ilma eriarsti psühhiaatrilise heakskiiduta või nõuandeta on inimestel Eestis õigus oma sugu kirurgiliselt muuta, ja [kui jah, siis] miks te selle muudatuse tegite.

Lugupeetud Riigikogu juhataja, äkki saaks mikrofoni?

Jaa, palun, loomulikult, proua minister! Teil on kohe võimalus vastata. Palun!

Lugupeetud Riigikogu liige Tõnis Lukas! Te pöördusite täna teisel korral selle küsimusega minu poole. Seda te olete teinud – mitte konkreetselt teie, aga Riigikogu [liikmed] – lähiaegadel ka varem ja ma olen korduvalt vastanud, et sotsiaalkaitseministri pädevuses ei ole rahvatervise seadus ja sealt tulenevad rakendusaktid. Ka täna, kui te selle küsimuse küsisite, ma vastasin, et sain kinnituse enda kõrval istuvalt terviseministrilt, et ta ei ole praegu määrusi muutnud. Ja ma väga palun, et Riigikogu esimees, kes juhatab infotundi, suunaks küsimuse õigele ministrile, kes õnneks on ka praegu saalis, sest mina ei saa vastata küsimustele, mis puudutavad terviseministri valitsemisala. Tegemist on tervishoiuteenustega ja nende reguleerimine on jätkuvalt terviseministri pädevuses.

Aitäh! Antud juhul, kui küsija suunas küsimused [sotsiaalkaitse]ministrile, siis ju see oli niimoodi mõeldud. Me lähtume selles formaadis ka sellest, et kui Riigikogu liige suunab küsimuse [teatud] ministrile, siis see on talle suunatud küsimus.

Tõnis Lukas, teil on võimalik veel ühel korral küsida. Saate esitada õige küsimuse täpselt õigele adressaadile, proua minister Sikkutile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kuna esimesel korral te konsulteerisite tõesti kõrval oleva ministriga, aga andsite vastuse ise, siis ma selle vastuse põhjal, arvestades, et see vastus ei lähe kokku avaliku informatsiooniga ja tegelikult selline juhend on olemas, pöördusin teie poole. Vabandust! Ma näen, et praegu on mõlemad ministrid kimbatuses. Töötage läbi see Eesti Ekspressi artikkel, vaadake, mis teil majas toimub juhenditega, ja võib-olla saate sellele vastuse. Igal juhul oleks selline käik üllatav, sest Eesti sotsiaalpoliitikas niisuguseid päris suure kaaluga otsuseid nii ootamatult – vastupidiselt kinnitustele – ei tohiks teha, see on ikka mäng inimeste tervisega.

Aga minu küsimus on välisminister Margus Tsahknale. Jällegi, mitmel korral – mul on korduvad küsimused väga tihti – olen siin pöördunud näiteks siseministri poole küsimusega, et kui teistes riikides on asjad lahendatud niimoodi, et – mis põhjusel keegi – kas julgeolekupõhjustel, juriidilise tasakaalu [nimel] või lihtsalt riikluse üldalustest lähtudes ei ole antud kohalike omavalitsuste valimistel kolmandate riikide kodanikele valimisõigust, ka Euroopas on selliseid riike hulgi, siis miks Eestis see valimisõigus on. Me oleme teinud korduvalt ettepaneku võtta agressorriigi Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valimisõigus ära, sest nad mõjutavad niimoodi konkreetselt poliitikat. Siseminister on öelnud, et see õõnestaks meie julgeolekut. Kas teie välisministrina oskate öelda, kas teised riigid või rahvusvaheline avalikkus hakkaks meid hukka mõistma, kui me teeksime oma riiklusele täiesti automaatselt loomuliku iseseisva otsuse ja võtaksime kohalikel valimistel mittekodanikelt hääleõiguse ära?

Aitäh! Tegelik põhjus, miks me ei ole siin saalis seda seadust või põhiseaduse muudatust arutanud ja otsustanud, on ju poliitilise kokkuleppe puudumine koalitsioonis. Nagu te teate, ja ma olen seda ka korduvalt öelnud, Eesti 200 on erakonnana seisukohal, et agressorriigi kodanikult valimisõiguse äravõtmine näiteks kohalikel valimistel oleks õiglane tegu. Me oleme vaielnud selle üle, kas seda saab teha seaduse muutmisega nõnda, et see õigus peatada – valdav osa eksperte ütleb, et see oleks põhiseadusvastane. Teine variant oleks minna ja muuta põhiseadust. See tähendaks mitte ainult ühe või teise riigi kodanikelt, vaid laiemalt kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist, mis võib olla natuke ebaproportsionaalne. Aga noh, see on arutelude koht. Nii et kui te küsite minu käest, miks ei ole seda koalitsioonis kokku lepitud, siis seetõttu, et meil pole poliitilist kokkulepet, sest sotsid on hetkel teisel seisukohal.

Kui te küsite minu kui välisministri käest, kas see halvaks meie olukorda rahvusvahelises poliitilises võtmes, siis kindlasti mitte. Ma arvan, et [seda toetaks] nii mõnede teiste riikide praktika kui ka lihtsalt praegune moraalne väärtusolukord, kus me näeme, et agressorriik Venemaa rikub koos Valgevenega kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Lisaks kõigele, oleme ausad, on viimased kuud või isegi natuke pikem [aeg] toonud väga tõsised hübriidsekkumised Eesti riigi asjade ajamisse, kui me räägime Eesti territooriumil eriteenistuste juhitud erioperatsioonidest, räägime näiteks piiriintsidendist, mis toimus Narva jõe peal, räägime valeinformatsiooni ja sõjanarratiivi levitamisest. Räägime ka näiteks sellest, et siseminister tegeleb valitsuse toel Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku organisatsiooni selle osaga, mis levitab Eestis Kremli ja Putini narratiivi ja propagandat. Me tegeleme juba niikuinii nende teemadega. Nii et ma arvan, et meie välispoliitilist positsiooni see absoluutselt ei mõjutaks, pigem, vastupidi, annaks selgemaid sõnumeid.

Küll tuleb kindlasti arvestada sellega, et Venemaa proovib siin meie elanike seas tõsta esile just vihkamist ja rahvustevahelist vaenu. Me teame, et seda soovitakse niikuinii teha. Ja kindlasti oleks seesama valimisõiguse teema üks nendest, mis oleks paljudele meie elanikele, keda see puudutaks, emotsionaalselt valus teema, ja Venemaa üritab seda kindlasti ära kasutada. Aga me juba näeme, et proovitakse ära kasutada ka eestikeelsele õppele üleminekut, millest meie valitsus kindlasti seetõttu ei loobu.

Aitäh! Me jõuame võtta täpselt ühe küsimuse. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on küsimus Margus Tsahknale. Ma lihtsalt korra testin, et kas te suudate vastata küsimusele ka otse ilma rünnakuteta.

Ma esimeses sõnavõtus mainisin, et Eesti 200 on mitu korda öelnud, et soovib automaksuerandeid nii puuetega inimestele kui ka lasterikastele peredele. Enne seda, kui te ütlete, et see on laim, [märgin, et] selle kohta on näiteks 17. novembrist artikkel ERR‑is, aga neid artikleid oli hiljem veel. Kahjuks tuleb täna see eelnõu teisele lugemisele ja seal pole neid maksuvabastusi sees. Selle kohta tegi Keskerakonna fraktsioon mitmeid muudatusettepanekuid – mina isiklikult tegin ka selle kohta muudatusettepanekuid –, aga Eesti 200 poliitikud neid ei toetanud. Kahjuks toetasid Eesti 200 esindajad seda, et kõik need sisulised muudatusettepanekud, mida ma just mainisin, seotakse kokku. Isegi kui me tahaksime täna suures saalis täiskogus neid eraldi hääletada, et ka Eesti 200 saaks toetada näiteks puuetega inimeste ja lasterikaste perede maksuvabastust, siis seda teha ei saa. Rahanduskomisjonis teie erakond seda ei toetanud, teie erakond toetas seda, et põhimõtteliselt ei olekski võimalik neid sisulisi muudatusettepanekuid hääletada. 

Kas te saaksite öelda, kust ikkagi tuli see meelemuutus, kui algselt Eesti 200 soovis neid erandeid, soovis seda eelnõu muuta ja paremaks teha, et vähem kindlustatud pered ja isikud saaksid maksuvabastuse? Miks täna on teine seisukoht?

Aitäh, hea küsija! Vahepeal, eelmiste küsimuste [käigus] oleme me omavahel puselnud, nii et ma kiidan küsijat, selles küsimuses tõepoolest laimu esitamist ei olnud. Oli asjalik küsimus ja andsite mulle võimaluse selgitada. Tõepoolest, selle [eelnõu] päris pika menetluse käigus oleme me koalitsioonis läbi rääkides saavutanud Eesti 200‑ga päris olulisi suuri muutusi.

Kõigepealt, nüüd tuleb automaksukoormus igale autoomanikule oluliselt väiksem. See on jaotatud laiemalt, aga maksukoormus, nagu me ütlesime, maksude näol tuleb väiksem. See oli üks [soov], mida me väga selgelt väljendasime päris alguses, ja selle oleme me ühiselt ka saavutanud.

Teiseks, mis puudutab sügava, raske puudega inimesi ja nende hooldajaid, siis teie ettepanek, mille te olete maksuerandi kohta teinud, on kindlasti kõigile arusaadav, aga tegelikult ei kata see nii laiapindselt nende isikute ja hooldajate muresid ja vajadusi kui see eelnõu, mida töötab välja Sotsiaalministeeriumi see pool, mida juhib Signe Riisalo. Seal taga on reaalselt rahanumbrid. Raske, sügava puudega isikud saavad leevendust mitte ainult automaksu mõttes, vaid laiemalt nende teenuste katmiseks, mille järele neil vajadus on. Ma võin kinnitada endise sotsiaalkaitseministrina, küll juba aastast 2015–2016, et see teema on aastaid laual olnud. Nüüd me selle ühiselt lahendame ja see toob leevendust ka seoses automaksuga.

Uunikumide teema, mis oli üks [murekoht], on samamoodi lahendamisel. Ja lõpuks jäi romude teema: mispärast me ei tegele romudega, selle seaduse eesmärk on ju oluliselt korrastada ja puhastada meie looduskeskkonda, ja me näeme seisvaid vanu vrakke igal pool? Ka siin me oleme lahenduse leidnud. Minu teadmisel tuleb Kliimaministeerium veel enne teie suvepuhkusele minekut teie ette vastava seadusemuudatusega, mis puudutab liiklusseaduse muutmist. See teema saab seal selgelt reguleeritud.

Seetõttu ma ütlengi, et võin küll kiita Eesti 200‑t, täna küll esimehena, aga eelkõige Riigikogu liikmeid, kes nägid päris palju vaeva. Meie koalitsioonipartnerid tulid samamoodi päris paljudes punktides vastu ja automaks, mis ei ole ju rõõmusõnum Eesti rahvale, sai vähemalt natuke inimlikum ja mõistlikum.

Suur tänu! Tänane infotund on lõppenud. Suur tänu kõikidele ministritele ja kolleegidele, kes infotunnist aktiivselt osa võtsid! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.