Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, auväärt Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohale registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Head kolleegid, kuna te olete enamasti siin saalis ja kuna on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt teha ettepanek 4. juuni 2024. aasta istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni, peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 0. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Saame minna tänase päevakorra juurde. 


1. 10:04

Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE) kolmas lugemine

10:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 390 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 61 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 2. Eelnõu 390 on seadusena vastu võetud.  

Head kolleegid, ma tunnen teie kärsitust selle kahe minuti ootuse juures, aga kuivõrd tegemist on ikkagi eelnõude lõpphääletusega, siis ma ei taha ära võtta võimalust ikkagi kõigil osaleda tavapärases kutsungirežiimis. Nii et kaks minutit enne lõpphääletust, ma arvan, on asjakohane.


2. 10:08

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE) kolmas lugemine

10:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkijad tulid appi kahe minuti kutsungile. Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel.

10:08 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Tervise valdkonnas nii nagu poliitikas laiemalt on väga oluline järjepidevus. Ja on tõesti hea meel, et Eestis (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) viimaste terviseministrite puhul on see väga hästi olnud tagatud. Tervisevaldkonna peamised eesmärgid ja sihid on olnud aastaid paigas, liigume samm-sammult soovitud suunas edasi, kord kiiremini, kord aeglasemalt, aga olema ühtviisi aru saanud, mis on meie arusaam tervishoiu korralduses, tervishoiu erinevate osapoolte rollidest ja jaotusest ning loomulikult ka peamistest väljakutsetest. Nii et täna loodetavasti peagi vastuvõetav tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 401 on taas oodatud samm, mis toob vajalikke muudatusi tervishoiu valdkonnas. 

Kõige märgilisem areng toimub perearstiabis, näiteks korrastame tervisevaldkonna terminoloogiat ja asendame suhteliselt üldise mõiste "üldarstiabi" arusaadavama ühese mõistega "perearstiabi". Mäletan neid debatte, arutelusid, mida pidasin juba omal ajal mina ministrina. Tol hetkel näiteks doktor Joller esindas Eesti Perearstide Seltsi, nüüd oleme siin koos saalis, saame need heaks kiita. Ma mäletan väga hästi, kuidas ta välja tõi, kui oluline tegelikult see on, kui märgiline see on, et me ei nimeta perearste üldarstideks või üldarstiabi osutajateks, vaid väga selgelt ja üheselt toome seadusse perearstiabi mõiste. Nii et hea meel on, et see saab nüüd tehtud, tänase valitsus ajal. (Juhataja helistab kella.) See näiliselt väike muudatus annab tegelikult nii tänastele kui ka tulevastele perearstidele ja pereõdedele olulise sõnumi, et riik väärtustab ja hindab nende olulist erialast tööd. 

Samuti on positiivne, et anname perearstidele võimaluse teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt ning loome täiendava aluse nimistute ümberkorraldamiseks, teenuse pakkumise tagamiseks. Me ei loobu nimistute põhimõttest, mis on olnud perearstiabi korralduse alustala, aga me leiame lahenduse sellisteks erandolukordadeks, kus on keeruline asendust leida, asendajat leida, et inimene saaks sel juhul abi ka nimistu väliselt. Ühtlasi saab Tervisekassa võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teisi nimistusse, kui ei ole õnnestunud konkursi korras uut perearsti või asendajat leida. Ka see on oluline, et keegi meie inimestest ei jääks perearstiabita. Esmatasand, nagu nimigi ütleb, on ju tervishoiu valdkonna alustala. 

Samuti näiliselt väike, tegelikult oluline muutus on see, et nimistu teenindaja võib olla ka tervisekeskus ja see, et tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Olukorrast, kus täna juba umbes pooled või isegi vist üle poole perearstinimistutest on juba koondunud tervisekeskustesse. Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Seni on ka see mõiste olnud pelgalt määruse tasandil. Seadusesse toomine annab selge eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel. 

Need viidatud muudatused mõjutavad patsiente, kes kuuluvad nimistutesse, ja loomulikult mõjutavad ka tervishoiuvaldkonnas töötavaid spetsialiste, aga need kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest. 

Seaduse puhul on veel mõned olulised muudatused, kõiki detaile ei hakka ette lugema, oleme neid ju arutanud juba eelmistel lugemistel. Aga pean väga oluliseks ka seda, et ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus Ravimiametile anda luba müügiloata ravimite turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Seni on olnud eelduseks eriala organisatsiooni taotlus, aga uue muudatuse korral on võimalik parandada ravimite jõudmist tervishoidu, vähendada seda aega ja bürokraatiat, mis sellele kulub, ja tegelikult ka erialaorganisatsioonide töökoormust. 

Täiendavalt on siin eelnõus muudatusi, mis puudutavad vastutuskindlustust, vanglameditsiiniga seotud riigilõive ja seadusi, millest kõige olulisem on minu jaoks on see, et nähakse ette ka iseseisvat teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Ehk tegelikult märgiline on see sisu, et nad iseseisvat teenust osutama saavad asuda. 

Ma tänan teid ja kutsun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üles eelnõu loomulikult toetama. Aitäh!

10:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Vabandan selle müra eest saalis. Ma tuvastasin viis sõprusrühma, kes arendavad siin vestlust, nii et on siiras palve ikkagi jätta rohkem ruumi ettekandjale. Ja kellel on midagi tähtsat arutada, kõva häälega saab seda teha väljaspool seda saali. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun!

10:13 Liisa-Ly Pakosta

Suur tänu! Ka Eesti 200 fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist ja lisaks mõistete korrastamisele tuleb siin ikkagi rõhutada seda, et selle eelnõu eesmärk on parandada inimeste ligipääsu perearstidele, arstiabile. Ja kindlasti ei kiida me kunagi üleliia Eesti perearste ja tervisekeskuseid. Perearstiteenus on Eestis üles ehitatud nii, et see on personaalset teenust pakkuv igale inimesele, just tema vajadusi arvestava lahenduse leidmine. Ja meil on hea meel, et siin areng edasi läheb. Aga sellel eelnõul on tõesti ka teine osa, millega Eesti 200 on menetluse käigus põhjalikult tegelenud, oma muudatusettepanekud esitanud ja täname kõiki Riigikogu erakondi, kes neid muudatusettepanekuid toetasid, nii et nad siin täna kolmanda lugemisega saavad loodetavasti kinnitatud.

Selgitan paari sõnaga veel, mis on see muutus, mida me täna Eesti Vabariigis teeme. Ja see muutus seisneb selles, et me oleme olnud ainukene Euroopa Liidu liikmesriik senimaani, kes ei ole kehtestanud lõivusid ega tasusid tubakatootjatele. Kõik teised riigid on seda teinud Euroopa Liidu õiguse alusel ja Euroopa Liidu õigus on lubanud nende lõivude ja tasude võtmist sellel põhjusel, et liikmesriikidele on pandud iseenesest täiesti asjalikud kohustused jälgida absoluutselt iga toote mõjusid tervisele, mõjusid eriti noorte tervisele. Paraku on nii, usun, et kõik kolleegid, kes on käinud Eesti koolides, siis õpetajad on need, kes meile kurdavad, et tunnid lõpevad ja toolide alt leiavad nad alatihti nikotiinipatju. On lapsevanemad, kes kurdavad, et nad leiavad juba algklasside laste pinalitest mänguasjadele sarnanevaid e-sigarette, mis on muidugi illegaalselt sisse toodud. See probleem on niivõrd suur, et sellele on tähelepanu juhtinud isegi OECD. Eesti on maailmas kõige suurema noorte veipimisega riik, Eesti on kõige suurema veipimise kasvuga riik maailmas. Ja loomulikult tuleb selles osas midagi ette võtta, et me jätkuvalt tervisevaldkonna kuludest ei maksaks kinni tubakatootjate hiigelkasumeid. Ja see olukord nüüd laheneb.

On üks asi veel, millele ma tahaksin siiski kallitele kolleegidele tähelepanu juhtida. Kui te süvenete tubakaseadusesse, siis tuletame ikka meelde, et me oleme loodetavasti head eeskujud Eesti rahvale. Tubakaseaduse § 30 räägib meile kohtadest, kus suitsetamine on piiratud, ja tuletan ka meelde, et suitsetamise alla käib ka e-sigareti kasutamine. Ehk kui me loeme seadust, mille me ise oleme kehtestanud, siis tohiks e‑sigarette Riigikogus kasutada üksnes suitsetamiseks ettenähtud ruumides. Kahjuks, kolleegid, me teame, et see niimoodi ei ole. Ja muidugi üleskutse on see, et näitame ikkagi noortele ja Eesti rahvale eeskuju ja järgime ise neid seadusi, mida me ise oleme kehtestanud.

Kõne lõpetuseks see, et täna saabus ühe tootja kiri, kus ta muretses, et need tasud … Vabandust, mitte tootja! Täna saabus ühe Eestisse müüja kiri, kus ta muretses, et need tasud ei ole proportsionaalsed. Kordame selle proportsionaalsuse siin veel üle. Riigilõivuseaduse § 4 lubab kehtestada Eestis kahel viisil riigilõive ja see teine viis on: võttes arvesse ka proportsionaalsuse arvestamisel sotsiaal-majanduslikke kulusid. Täpselt sama lubab ka Euroopa Liidu õigus. Nikotiini tekitatud tervisekahjud on kõige paremini, kõige lihtsamalt ärahoitavad tervisekahjud üldse. Mõju …

Igaks juhuks võtan veel minuti.

10:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

10:17 Liisa-Ly Pakosta

Mõju Eesti riigieelarvele tervisekuludest nikotiini tekitatavatel kahjudel on erinevate uuringute järgi 6–15% kõikidest tervisekuludest ja on täiesti proportsionaalne, et nikotiini maaletoojad nende kulude katmises kas või pisukese määral osalevad. Tänan tähelepanu eest!

10:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 401 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

10:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 65 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 2. Eelnõu 401 on seadusena vastu võetud. 


3. 10:21

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) kolmas lugemine

10:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

10:21 Andrei Korobeinik

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult keskfraktsioon ja ilmselt ka mõned teised fraktsioonid seda eelnõu ei toeta ja põhjus on väga lihtne. Olukorras, kus Vabariigi Valitsus ja parlamendi koalitsioon otsustab riigieelarvet parandada, võttes raha vaesemate käest, langeb majandus veelgi. Me oleme 2,5 aastat majanduslanguses ja ainuke lahendus, mida valitsus pakkuda suudab, on see, et maksutõusud, toetuste vähendamised puudutavad pensionäre, lapsi, suuri perekondi, maal elavaid inimesi, selle asemel et võtta raha sealt, kus raha on. Peaminister kindlalt keeldub pankade ülekasumite maksust, ta on kindel, et 1. jaanuarist peab rakenduma rikkamatele inimestele maksusoodustus, ja selle taustal võetakse raha pensionäride käest. Seda teevad needsamad erakonnad, kes enne valimisi lubasid, et pension tõuseb erakorraliselt. 

Eesti pensionärid elavad vaesusriskis. Eakate inimeste seas on vaesuse määr pea kolm korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja selle eelnõu vastuvõtmisel suureneb see vahe veelgi. Reformierakond, Eesti 200, sotsiaaldemokraadid hääletavad praegu selle poolt, et meie pensionärid langevad veelgi allapoole vaesuse piiri. Seda teevad needsamad inimesed, kes enne valimisi lubasid, et keskmine pension peaks jõudma lähemale keskmisele palgale. Arenenud riikides peetakse mõistlikuks, kui keskmise pensioni tõus on vähemalt 40% keskmisest palgast. Viimati oli see näitaja Eestis nii kõrgel üle 20 aasta tagasi. Ja nüüd me võime eeldada, et lähimatel aastatel moodustab keskmine pension umbes kolmandiku keskmisest palgast, mis on selgelt ebapiisav. 

Kui vaadata üldist olukorda, siis Eesti majandus oli Euroopa Liidus viimasel kohal eelmisel aastal. Ta on mitte ainult Euroopa Liidus, vaid Euroopas ainuke langev majandus sel aastal. Ja praeguste maksumuudatuste tõttu on üsna kindel, et ka järgmisel aastal oleme Euroopa Liidus viimased. Nagu ekspeaminister Andrus Ansip ütles, et kui sa ei oska riiki juhtida, siis võiks teha midagi muud. Aga kahjuks Reformierakonna jaoks ei ole Andrus enam väga suur autoriteet, nii et nad jätkavad riigi juhtimist ka siis, kui nad seda absoluutselt ei oska. Sellest on väga kahju. Sellest on väga kahju ka pensionäridel, keda Reformierakond pettis enne valimisi. Ma väga loodan, et valija mälu ei ole lühike ja järgnevatel valimistel Reformierakond pensionäri toetust ei saa.

10:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

10:25 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad internetis ja televisioonis! Ma alustuseks ütlen kohe ära, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda eelnõu mitte kuidagi toetada, sellepärast et praegu minnakse kõige vaesemate ja kõige raskemas olukorras olevate, pensionäri rahakoti kallale. See tähendab seda, et ka pensionäride ühendus on oma kooskõlastustabelites ja arvamuse andmisel öelnud, et Eesti pensionärid olid Euroopa Liidu kõige vaesemad pensionärid. Ja nüüd veel kaotada ära tulumaksuvabastus keskmiselt pensionilt on väga ülekohtune. 

Ning see tundub nagu kirss tordil kõigele sellele, mis valitsus on siiani teinud. Kui veel siiamaani on, tegemisel oli käibemaksu tõus, pensionärid kannatasid, tulumaksu tõus tuleb, aktsiisid tõusid, nüüd homme tuleb – või isegi täna on meil veel, homme, vabandust –, automaksu eelnõu, siis kaotati ära ühistransport, tasuta – see kõik lööb pensionäride rahakoti pihta ja toob pensionäre vaesusele veel allapoole. 

Ja kui nüüd siis mõelda, et mis on selle taga, siis pensionärid kindlasti väga paljud hääletasid praeguse koalitsioonierakonna poolt. Teleklippidest astuti otse pensionäri tuppa, kus selgitati, et keskmine pension on tulumaksuvaba ja pension tõuseb 400 eurot. Siis nüüd, saades mandaadi, lihtsalt rullitakse sellest üle. Ja see ei ole kuidagi praegustele pensionäridele vastuvõetav. Kui me siin mõtleme, et mis siis on nagu valitsuse head teinud, siis ma ei ole näinud ühtegi seaduseelnõu, mis leevendaks ja parandaks inimeste heaolu ja pensionäride olukorda. Absoluutselt, kõik tehakse risti vastu oma inimeste heaolu tagamiseks. 

Ja siis selle eelnõuga me kindlasti ei anna oma häält sellele, tähendab, toetavat häält. Ja nagu ikka on sellel ka üks valitsuse põhjendus, et väljatöötamiskavatsust ei ole tehtud absoluutselt ja see muster on kestnud juba aasta aega. Põhjendus on alati: kiireloomuline. Maksude tõus kiireloomuline, nüüd pensionäride tasku käe ajamine on täpselt samamoodi kiireloomuline. Pool aastat varem ütleme teile, et me võtame aasta alguses teilt raha ära ja teie asi on see, kas võtta või jätta. 

Aga me saame näidata oma meelsust, kuna praegu käivad Euroopa Parlamendi valimised, valimiste nädal on. Nii et kõik, kes tunnevad ennast puudutatuna ja annavad hääle Euroopa Parlamendi valimistel valitsevale erakonnale, valitsevale koalitsioonile ehk siis Reformierakonnale, Eesti 200-le ja sotsidele, siis te kiidate heaks kõik need maksutõusud, te kiidate heaks kõik need rahade vähendamised, pensioni vähendamised. Nii et kutsun kõiki üles, inimesi hääletama valitsevate erakondade vastu. Aitäh!

10:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

10:29 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Siin me nüüd siis oleme. Me oleme jõudnud täna lõpphääletusele, kus me hakkame hääletama Eestis pensionide kärpimist. Me hakkame hääletama pensionide vähendamist. Ehk siis valitsuskoalitsioon on toonud eelnõu ja me oleme jõudnud siin kolmandale lugemisele, kus hakatakse maksustama kõiki neid pensionäre, kes saavad keskmisest suuremat pensioni. 

Kolleeg Korobeinik siin rääkis, et Reformierakond valetas enne valimisi. Ma pean kolleegi Korobeinikut täpsustama. See on pooltõde. Reformierakond valetas enne valimisi ja valetas ka pärast valimisi. Nii et kui me vaatame, milles lepiti kokku pärast valimisi koalitsioonilepingus, siis siin on ilusti kirjas: sotsiaalne kaitse koalitsioonilepingus, millele on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200 ja Reformierakond, ja kõige esimene, kõige olulisem punkt on: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba." Punkt. Punkt! See on kokku lepitud praegusel koalitsioonil pärast valimisi. 

Ja siin ei saa ka rääkida, et me ei olnud teadlikud eelarvelistest võimalustest, mis Eesti riigil on. Sellepärast, et enne valimisi olid rahandusministrid ja peaminister Reformierakonnast, kes on ka praegu Reformierakonnast, Keit Pentus-Rosimannus, Annely Akkermann ja nüüd Mart Võrklaev, ja ka pärast valimisi. Ja me mäletame neid koalitsiooniläbirääkimisi, kus räägiti, kui halvaks riigieelarveline olukord järsku nende valimiste käigus muutus. Ja nad leppisid selles kokku, andsid lubaduse pärast valimisi koalitsioonilepingus, mis minu teada ka praegu kehtib, keegi ei ole seda muutnud. Täna me hääletame seda eelnõu. Ja ma huviga vaatan, kuidas sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond hääletavad. 

Enamgi veel. Eesti 200 – ma loen, mida nad on valijatele lubanud. "Me ei karista autoomanikke maksudega." Aga mida me homme arutame? Nii et tegelikult mingisuguseid järeldusi ei ole tehtud sellest, kuidas on valijad oma eelistusi pärast valimisi muutnud, see ei lähe vähimalgi määral koalitsioonierakondadele korda. 

Ja kui rääkida sisust, siis see koalitsioon alustas ju kärpimisega. Jõhkrad kärped, millest Margus Tsahkna Eesti 200 esimehena on rääkinud, ja väga õigesti on rääkinud. Jõhkraid kärpeid, aga võib-olla ühiskonnas ei ole tähele pandud. Isegi ma ei räägi rahalisest mõjust, ma räägin õiglustundest, sotsiaalsest õiglustundes, solidaarsusest, millest siin vasakpoolsed erakonnad räägivad. See valitsuskoalitsioon alustas esimesel tööpäeval – see on väga sümboolne: esimesel tööpäeval – peretoetuste kärpimist ja nende tagasipööramist, mida nad mõned nädalad enne valimisi seadusi vastu võttes tegelikult toetasid. Pöörati tagasi perepoliitikas kõik need olulised sotsiaalsed tagatised Eesti peredele, olukorras, kus sündimus on madalam kui kunagi varem, kus me oleme suurimas demograafilises kriisis. Ja seda tehti esimesel tööpäeval. Sotsiaalkaitseminister algatas selle eelnõu ja pööras selle tagasi. 

Nii et küsimus ei ole ainult rahalises mõjus, kas see on Eesti riigile jõukohane. Nii nagu ka praegu keskmisest pensionist suuremate pensionide maksustamine – küsimus ei ole ainult rahalises mõjus. Küsimus on usaldusväärsuses võimu vastu, usaldusväärsuses riigi vastu, usaldusväärsuses sotsiaal-perepoliitika vastu, mida riik ellu viib. Ja seda nii jõhkralt, nagu Margus Tsahkna ütleb, tehakse.

Nii et need jõhkrad kärped on tegelikult toimunud, need jõhkraid kärpeid on toimunud eelkõige lastega perede ja pensionäride arvel. Ja nüüd mujalt otsitakse kokku seda 170 miljonit, mida veeretatakse näpu vahel, ja me ei tea, kas sellega jõutaksegi lõpuni või mitte. Aga ma tuletan meelde, et jõhkrad kärped on juba toimunud, tõepoolest, nii lastega perede kui ka pensionäride arvelt. 

Ma palun kolm minutit lisaaega.

10:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

10:34 Helir-Valdor Seeder

Nii et küsimus ei ole ainult rahapoliitiline, mis on Eesti riigile jõukohane, mis mitte, vaid küsimus on minu jaoks küll eelkõige usalduses. Sellist valede valitsust ei saa usaldada. Ja kui me vaatame kogu konteksti, kus me oleme juba kolmandat aastat järjest majanduskriisis, kus meil on olnud suurim inflatsioon lähiminevikus Euroopas, kus ma ei tea, et üheski riigis oleks niisugusel kujul kehtestatud lühikese perioodi jooksul uusi makse või tõstetud olemasolevaid makse, tasusid, lõive, aktsiise, siis Eesti riigis varem ei ole mitte midagi sellist ei juhtunud. Mitte kunagi varem ei ole niisugust asja ei juhtunud!

Ja selles olukorras minna praegu järjekordset valimislubadust murdma, noh, rohkem kui aasta pärast mandaadi saamist ja Reformierakonnal eriti nii võimsa mandaadi saamist, mille nad on saanud, ma tunnen tõsist muret just nimelt poliitikute ja Eesti riigi usalduse suhtes. See on fataalne ja see peegeldub kõikide poliitikute usaldusväärsuse kaotuses kahetsusväärselt. Nii et opositsioonil ei ole siin põhjust rõõmu tunda, vähemalt Isamaa saadikurühm selle üle rõõmu ei tunne. Ma arvan, et ka meie autoriteet sellega langeb, kui me täna selle otsuse eelnõu poolt siin parlamendis hääletame ja selle eelnõu vastu võtame. 

Nii et ma kutsun üles teid, kolleegid, mitte käituma sõnamurdlikult ja mitte vähendama riigi autoriteeti ja parlamendi autoriteeti ja mitte seda eelnõu lõpphääletusel toetama. Aitäh!

10:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

10:36 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Ma tunnistan, et mul ei olnud plaani siia pulti täna tulla, aga need eelnevad kõned ei jätnud mulle lihtsalt teist võimalust, sellepärast et kui räägitakse valesid või pooltõdesid, siis tuleb need ka ümber lükata. See kriitika, mis opositsiooni poolt tuleb, ei ole üllatav. Absoluutselt mitte! Kuid ma ei pea õigeks seda silmamoonutust, kuidas siin on eelnevalt üritatud maalida pilti, justkui hakatakse pensione kärpima. No see ei ole tõsi! Sest kui me vaatame viimastele aastatele tagasi ja vaatame ka edasi, siis pensionid on tubli sammu tõusnud ja seda tõusu plaanitakse ka järgnevatel aastatel, kuid see oleneb meie riigi rahandusest, kui korras on me riigi rahandus ja kuidas meil majandus tõuseb. 

Eelmistel aastatel oli viimase 15 aasta suurim pensionitõus, kui üle-eelmisel aastal pensionid tõusid üle 17% ja sellel aastal pensionid tõusid 1. aprillist üle 10%, jõudes keskmine pension 774 euroni. Ja kui me vaatame ainuüksi järgmist aastat, siis ka sinna Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on prognoositud kasvu, et keskmine pension tõuseb 826 euroni. Ma väga palun kolleege: palun ärge pisendage neid tõuse, sellepärast et ma olen täitsa kindel, et ka teie käite pensionäridega erinevates maakondades kohtumas ja nende jaoks on need tõusud olulised ja need on vajalikud. 

Teisalt, hästi kummastav oli kuulata siin täna ja mõnel eelneval päeval EKREIKKE saadikutelt neid etteheiteid olukorras, kus nad ise pensioni panid maksu alla ega näidanudki grammigi tahtmist, et seda olukorda muuta. Ma tuletan meelde, siin kui oli lubadustest Keskerakonna – mitte viimastel, vaid eelviimastel Riigikogu valimistel – lubadus tõsta keskmist pensioni erakorraliselt 100 eurot. See tõus vist jäi 7 euro kanti või oli veel vähem. Ma võin numbris eksida, andke mulle see libastumine andeks. Kuid seda millegipärast ei soovita mäletada ja sellest ei räägita. Miks? 

Jah, eelmise valitsuse ajal me vabastaksime pensionid tulumaksust. Ja nüüdki, kui suurem osa pensionist jääb maksust puutumata ja pensionide tulumaksuvabastus saab olema suurem kui teistel tulumaksuvaba miinimum, siis peale neid muudatusi ka pensionäridele see tõus on suurem kui see, mis praegu nad keskmist pensioni saavad. Kuid nii nagu vanarahvas on öelnud, ega teiste silmis pindu nähaksegi ja enda silmas palki ei nähta. See on jälle, ma arvan, mitte ainult siin, vaid ka olnud varem selline olukord. 

Ma tunnistan, et ma ei ole pensionide tulumaksuvaba miinimumi külmutamise austaja ja olen seda ka oma fraktsioonikaaslastele mitmel korral öelnud, kuid teiselt poolt ma saan aru ka sellest vajadusest, miks me neid otsuseid teeme. Sest siin puldis ka eelnevatel kuudel on korduvalt räägitud sellest, kuidas Eesti majanduses ei ole head ajad. Me peame sellele olukorrale otsa vaatama ja endalt küsima, kas me jätkame selliselt, nii nagu on siiamaani tuldud, et me kulutame rohkem kui me suudame riigile tulusid tagasi eelarvesse tuua. Ja mina arvan, et sellist valikut meil tegelikult ei ole. Nii nagu ma arvan, et kõik, kes siin saalis on, soovin ka mina, et pensionid tulevikus kasvaksid. Ja just sellepärast meil tuleb kõigil koos pingutada, et riigirahandus korda saada ja majandus jälle kasvule aidata. Selleks …

Palun kolm minutit lisaaega.

10:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

10:41 Õnne Pillak

Selleks meil tuleb teha keerulisi valikuid ja otsuseid. Üks nendest on täna siin. Kui me jätkame ilma muutusteta, laseme eelarve puudujäägil kasvada, suurendame võlakoormust, tähendab see seda, et tulevikus pensionid ei saa kasvada. Ja ma arvan, et see kindlasti ei ole pensionäride huvides ja selle eest nad meile aitäh ei ütle. Ja ma arvan, et seda ei soovi ka mitte keegi siin saalis. 

Ma olen kohtunud erinevate pensionäridega siin poole aasta jooksul erinevates maakondades ja rääkinud ka sellestsamast otsusest. Tunnistan väriseval südamel, kuid nemad on öelnud selle peale, et vaadake, see otsus on tunduvalt mõistlikum kui see, kui oleks päriselt pensione kärbitud. Ja neil on palve: ärge kärpige pensioneid! Ja seda plaani ei ole. Ja teine, mis nad on südamele pannud. Kui on vaja teha keerulisi otsuseid, siis nad saavad sellest aru. Aga nende soov on, sest nemad on näinud sõda, et mitte kunagi sõda siia ei tule, et me hoiaksime oma riiki oma laste jaoks ja me teeksime kõik investeeringud selleks, et meie riik oleks kaitstud ja hoitud.

10:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Ma ei märganud kordagi, et oleks mainitud Andrei Korobeinikut või Keskerakonda. (Saalist räägitakse.) Keskerakond oli mainitud. Vastusõnavõtt, Andrei Korobeinik, palun!

10:42 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea Toomas! Tegelikult Heliri kõne oli niivõrd hea, ma olen hästi üllatunud, et sa jäid sellest ilma praegu. Ta ütles, et ma eksisin, et Reformierakond ei valetanud ainult enne valimisi, vaid ka peale valimisi. Ma tunnistan oma viga, aga nüüd ma saan aru, et ta jätkabki valetamist. Hea kolleeg siin sotsiaalkomisjonist tuli kiitma väga suurt pensionitõusu. Sisuliselt ütles ta seda, et Reformierakond suutis nii kõrget inflatsiooni tekitada, et selle tõttu on pension tõusnud, ja ta lubab, et ta jätkab seda tööd, et ta töötab selle kallal, et ka järgmine aasta oleks inflatsioon suur ja pension kasvaks. Siis ta ütles, et Reformierakond ei vähenda pensioni, aga reaalselt, kui sa võtad pensionäride raha, siis juhtubki nii, et sa vähendad pensioni. Ja selles mõttes see valetamine tõepoolest on väga kahetsusväärne. Ma lootsin, et peale Heliri sõnavõttu Reformierakond võtab aru pähe ja lõpetab valetamist, aga tundub, et tema hoopis inspireeris neid uutele kõrgustele. Nii et see on hästi kurb ja ma põnevusega ootan, mida Õnne selle kohta ütleb.

10:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kuigi vastusõnavõtule vastusõnavõttu ei ole ette nähtud, küll aga mainiti kolmes esimeses kõnes vähemalt 15 korral Reformierakonda, et mul tekkis tunne, et on Reformierakonna valimisõhtuga tegemist, siis igal juhul on üheks vastusõnavõtuks kindlasti Õnne Pillakul õigust ja ruumi. Palun, Õnne Pillak!

10:44 Õnne Pillak

Aitäh! Ma teen lühidalt. See kõik, mis Andrei Korobeinik siin oma vastusõnavõtus ütles, ei vastanud tõele. Küllap ta siis ei kuulanud hoolega, mida ma rääkisin. Aga need esitatud faktid on valed.

10:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

No kui läks demokraatlikuks, siis Helle-Moonika Helme, vastusõnavõtt, palun!

10:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kuna eelmisele sõnavõtjale anti sõna sellepärast, et olla mainitud Reformierakonda, siis Õnne Pillak oma kõnes mainis EKREIKE valitsust. Sõna "EKRE" käis läbi, seetõttu ma tänan sõna andmast. Ma tuletan ikkagi kõigile meelde, kuidas enne valimisi Kaja Kallas, Reformierakond lubas pensionäridele 400 eurot pensionitõusu ja lubas pensionide tulumaksust vabastamist: "Oota, ma tulen teie juurde ja räägin teile sellest." Ja see oli sõna otseses mõttes valetamine. Valedel põhines Reformierakonna jutt enne valimisi ja valedel põhines see jutt, mida rääkis nende esindaja ka praegu puldist. Aitäh!

10:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Koos sellega ka sulgen läbirääkimised. Ja teen veel ühe erandi. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

10:45 Andrei Korobeinik

Austatud istungi juhataja! Mul on küsimus istungi läbiviimise kohta. Kui mina loetlen konkreetseid fakte, näitan, kus Reformierakond valetas, siis Reformierakonna esindaja võtab sõna ja ütleb, et see kõik ei vasta tõele, sa valetasid. Ja ta ei täpsusta, mida ta mõtles. Kas teie arvates on see hea parlamentaarne debatt, et üks inimene lihtsalt ütleb, et sa valetad ja kogu lugu? Võib-olla Valdo Randpere oskab täpsustada, kas see tõepoolest on teie ettekujutus, Reformierakonna ettekujutus parlamentaarsest debatist, sa võtad sõna, ütled, et sa valetasid, ja ei täpsusta ühtegi põhjust, miks sa nii arvad.

10:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, paraku selle kahe minuti sisse ei ole võimalik väga pikalt põhjendada, nii et ma arvan, et Õnne Pillaku sõnavõtt oli igati asjakohane, ütleme, nagu ka kõik teised sõnavõtud. 

Aga nüüd, head kolleegid … Valdo Randpere, siiski praegu mul oleks hea meel piirata koalitsiooni esindaja võimalus saada vasturepliiki, siis on mul indulgents taskus. No kui on protseduuriline, siis palun, Valdo Randpere!

10:46 Valdo Randpere

Aitäh! Kuna Andrei Korobeinik siin hakkas minust ka juba rääkima, siis mulle tuli meelde, et mina kutsusin omal ajal Andrei poliitikasse, ja ma kahetsen seda väga.

10:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

See ei olnud nüüd küll protseduuriline küsimus.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 416 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid 0. Eelnõu 416 on seadusena vastu võetud. 


4. 10:50

Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) esimene lugemine

10:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kaja Kallase.

10:50 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule hädaolukorra seaduse [muutmise] ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, ehk lühendatult CER direktiiv. Direktiivi ja eelnõu peamine eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ning seeläbi elanike elu ja tervis ja ühiskonna toimimine ja riigi toimimine erinevat laadi kriisides tervikuna. Eestis on elutähtsa teenuse regulatsioon juba mõnda aega olemas olnud ja see toimib hästi ning tagab meie valmisoleku ettenägematuteks katkestusteks. Seetõttu ei eelda direktiivi ülevõtmine suuri muutusi Eesti õigussüsteemis, pigem vastupidi, meie senine regulatsioon on olnud eeskujuks ka CER direktiivi koostamisel. Seetõttu saame olemasolevat regulatsiooni täiendada ja võtta direktiivist üle minimaalselt vajalik.

Aga nüüd konkreetsemalt nendest muudatustest või tähelepanekutest nendega seoses. Esiteks laiendatakse direktiivi ülevõtmisega elutähtsate teenuste ja elutähtsa teenuse osutajate ringi samuti. Nimelt loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks hädaolukorra seaduses juba nimetatud 14‑le elutähtsale teenusele ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja üldarstiabi teenuste toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine. Ja selle tulemusel lisandub kuus elutähtsat teenust ja suureneb elutähtsate teenuste osutajate arv 315 ettevõte võrra. Lisandub 11 vedelkütuseterminali pidajat, 26 perearsti – circa 26 perearsti –, 8 ravimite hulgimüüjat, circa 24 apteeki, 3 toidukäitlejat, 2 lennundusettevõtet, 1 sadam, 2 raudtee-ettevõtet, 60 teede korrashoidjat, 97 soojusettevõtjat ja 81 vee-ettevõtjat. Samuti suureneb elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste ehk nii-öelda ETKA‑de arv. Hetkel on 14 elutähtsa teenusega seotud Kliimaministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 omavalitsust. Neile lisandub Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium toiduga varustamise ning 46 kohalikku omavalitsust teede korrashoiu, kaugküttega varustamise, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse valdkonnas.

Teiseks, eelnõuga pannakse Riigikantseleile kohustus koostöös teiste valitsemisasutustega koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ja üleriigiline riskianalüüs. See üleriigiline riskianalüüs peab võtma arvesse kõiki asjakohaseid looduslikke, inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas valdkonna‑ ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte, muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, ka terroriakte. Üleriigiline riskianalüüs peab katma kõiki direktiivi lisas nimetatud sektoreid ning peab muu hulgas olema tulevikus elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamise aluseks ning toetama toimepidevuse meetmete väljatöötamist. Riskianalüüsi skoobiga rõhutatakse elutähtsa teenuse toimimise vajalikkust nii asümmeetriliste ohtude kui sõjaliseks kaitseks valmistumisel. Eelnõus riskianalüüs integreerib tervikuks juba kehtiva hädaolukorra seaduse alusel toimuva sündmuspõhise riskide hindamise ja CER direktiivist tulenevate elutähtsate teenuste toimepidevuse kohustuse. Ministeeriumid, kaasates oma allasutusi, sealhulgas ka Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga, analüüsivad ohte, hindavad neid riske ja esitavad Riigikantseleile andmeid, analüüsid ühtse terviku üleriigilise riskianalüüsi koondamiseks ja Riigikantselei on sellise praktikaga juba alustanud. Kodulehel on 2023. aasta kevadest üleriigilise riskianalüüsi avalik kokkuvõte, mida direktiivi vastuvõtmise järel täiendatakse elutähtsa teenuse sektoripõhiste vaadetega. Asutustele jääb kehtima kohustus hinnata riske, kuid see hakkab toimuma varasemast paindlikumalt, see tähendab lihtsamini saab muuta analüüsitavate ohtude nimekirja ja asutuste esitatavaid andmeid, mis võimaldab kiiremini kohandada üleriigilist riskianalüüsi ka riigi hetkevajadustele. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks asutuste riskianalüüsidele ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riski analüüsidele. Ja täiendatud riskianalüüs peab olema valmis 2025. aasta alguseks ja seda hakatakse iga nelja aasta tagant uuendama.

Kolmas muudatus puudutab apteekide, perearstide määramist elutähtsa teenuse osutajaks. Eelnõu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister teenuse täpsemad tingimused ja korra, Ravimiamet või Terviseamet hakkavad perioodiliselt hindama teenuseosutajate vastavust nõuetele, teevad ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta. Ja muudatus on vajalik selleks, et tagada ETO‑deks määratud ettevõtete asjakohasus, et ETO nimekirjast saaks välja võtta neid ettevõtteid, kes on tegevuse lõpetanud või ei vasta enam kriteeriumidele, või lisada ettevõtteid, mis on turule tulnud ja olulised teenuse toimepidevuse tagamisel. Uued ETO‑d määratakse edaspidi haldusaktiga, mis tähendab seda, et see haldusakt sätestab, mis tähtajaks alates määramisest tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, ja samuti tähtajad õppuste korraldamiseks ja muude nõuete täitmiseks.

Neljandaks muudatuseks on elutähtsa teenuse osutaja kohustus viia läbi töötajate taustakontroll. Tähendab, Eesti võtab selle taustakontrolli tingimuse üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses. Taustakontrollile ei allutata kõiki elutähtsa teenuse osutaja töötajaid, vaid riskianalüüsi põhjal konkreetselt ainult need tööd, mis on toimepidevuse tagamise vaates kõige olulisemad, näiteks opereerimine tundlike andmetega ja tundlike seadmetega täpselt samamoodi. Taustakontrollil kontrollitakse üksnes isikute kehtivaid karistusi kuritegude toimepanemise eest. Väärtegusid siin ei arvestata ja kui isik on karistatud inimsuse‑, rahvusvahelise julgeoleku või riigivastase kuriteo eest, siis eelnõu keelab talle toimepidevuse seisukohalt oluliste ülesannete andmise. Muude kuritegude puhul, nagu vargus, kehaline väärkohtlemine, hindab riski iga teenuseosutaja ise, kas usaldada seda inimeste täitma olulist ülesannet või mitte. Ja ETO saab taustakontrolli teha nii enda töötajatele, tööle kandideerijatele kui ka alltöövõtja töötajatele. ETO alltöövõtjad saavad oma töötaja kohta teha päringuid ise, see vähendab ETO koormust ja aitab paremini tagada isikuandmete kaitse nõudeid. Lõplik otsus isikute sobivuse üle jääb elutähtsa teenuse osutaja kanda. Minimaalne ja ka direktiivis nõutav isikusamasuse kontroll tuleb teha isikut tõendava dokumendi alusel, siin ei ole midagi keerulist, ja ülesande täitmiseks vabastatakse siis elutähtsa teenuse osutajad riigilõivu tasumisest, mis on neli eurot karistusregistri päringu kohta. Ja sellise taustakontrolli tegemine ei ole meie õigusruumis kuidagi uudne. Täna tehakse samasugust kontrolli näiteks lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel või lennunduses töötavatele isikutele lennundusseaduse alusel.

Viiendaks sätestatakse Euroopa Liidu tasemel elutähtsa teenuse osutaja määramise põhimõtted. Käesoleval hetkel puuduvad Eestis Euroopa Liidu tähtsusega ETO‑d ehk siis samuti ei lisandu neid eelnõujärgselt. Kaugemas perspektiivis võib selliseks elutähtsa teenuse osutajaks saada Elering Eesti elektrisüsteemi liitumisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ja võib saada ka Rail Balticut opereeriv ettevõte.

Kuuendaks võimaldatakse järelevalveasutustele nõuda elutähtsa teenuse osutajal sõltumatu auditi läbiviimist, mis annab hinnangu, kui tulemuslik on teenuse toimepidevuse tagamine. Ja auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli protsesside, süsteemide, toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditit annaks ka soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveasutus võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi. Viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja. Samas tohib ETKA, tema määratud asutus või krediidiasutuste puhul Finantsinspektsioon kohustada elutähtsa teenuse osutajaid läbima auditit teenuseosutaja kulul ainult kolmel juhul ja need on sellised juhud, nagu elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, teiseks, elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse korraldava asutuse määratud tähtpäevaks, ja kolmandaks on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või välja kuulutatud hädaolukord. Ja eelnõus täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase aasta jooksul samaväärse auditi omal algatusel või muu isiku nõudmisel. Teisisõnu, ehk kui see elutähtsa teenuse osutaja on näiteks teinud samaväärse auditi muu järelevalvemenetluse raames või omal algatusel, ei saa nõuda talt auditi läbimist.
Ja seitsmendaks osundan eraldi meedias mainitud nii-öelda saartalitluse nõudele. Selle kohaselt peavad ettevõttel olema alternatiivsed lahendused olukorraks, mil tema IT-süsteemid on välisriigis ja neil puudub juurdepääs näiteks küberrünnete või füüsiliste rünnete tõttu. See saartalituse nõue ei ole kuidagi uus, see on alates 2014. aasta jaanuarist kehtivas hädaolukorra seaduses olemas ja ei takista elutähtsa teenuse osutajal hoida oma süsteeme välisriigis. Pigem nõuab ta seda, et oleks olemas plaan B juhuks, kui tema süsteemid on välisriigis ja nende süsteemidega on side katkenud.

Austatud Riigikogu, selle direktiivi ülevõtmiseks on väga lühike ajaraam ehk 21 kuud, mis eeldab Riigikogult kiiret ja viljakat koostööd. Kobarkriiside, asümmeetriliste rünnakute, sõjaliseks kaitseks valmistumise vaates on Eesti jaoks ka oluline see direktiiv kiiresti üle võtta. See CER direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17. oktoobriks käesoleval aastal. Ja CER direktiiv on osake üleeuroopalisest kriisikindlusest. Meie asi on tagada, et meie kriisikindluse suurendamine läbi erinevate Euroopa Liidu mehhanismide jätkub ka järgmise Euroopa Liidu Parlamendi ja komisjoni koosseisu ajal. Ja kokkuvõttes on see direktiivi rakendamine samm Eesti ettevõtete suurema kriisikindluse suunas. Seni on elutähtsa teenuse toimimise õigusruum asümmeetriliste ohtude sõjalise kaitse kontekstis olnud pealiskaudne. Direktiivi rakendamine rõhutab ka sellisteks ohtudeks valmistumise tähtsust. Nii et, hea Riigikogu, see on hea seadus. Aitäh kuulamast ja palun toetust sellele! Aitäh!

11:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt peaminister! Teile on üks küsimus siiski. Eero Merilind, palun!

11:03 Eero Merilind

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh suurte selgituste eest! Lihtsalt sooviksin täpsustada. Te nimetasite, et ETO-deks nimetatakse 26 perearsti. Ma tahtsin täpsustada, kas see on 26 tervisekeskust.

11:04 Peaminister Kaja Kallas

Siin eelnõus on küll tegemist perearstidega. Ma ei tea, kas see on tervisekeskusena ka kuidagi organiseerunud perearstid, aga praegu ikkagi on siin kirjas perearstid, jah.

11:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Veel kord, suur aitäh teile, auväärt peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole.

11:04 Peaminister Kaja Kallas

See läks küll kergesti.

11:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Palun!

11:04 Kristo Enn Vaga

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Auväärt peaminister! Esiteks on mul väga hea meel, et peaminister Kaja Kallas tuli isiklikult seda eelnõu tutvustama. See on üsna unikaalne olukord, sest tegelikult varasemalt pole ükski peaminister käinud Riigikogus eelnõu tutvustamas ja peamister Kaja Kallas on juba teist korda eelnõuga siin. 

Aga riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 16. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid peaminister Kaja Kallas, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori, Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval Riigikantselei ametnikud. 

Eelnõu eesmärgist lühidalt. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle niinimetatud CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides. 

Aga nüüd siis arutelu juurde, mis meil riigikaitsekomisjonis toimus. Peale väga põhjalikku sissejuhatust riigikaitsekomisjoni esimehe poolt andis ta sõna ka eelnõu esindajatele ehk siis peaminister Kaja Kallasele ja peale seda toimus arutelu ja küsimuste voor. Lühidalt ka sellest. 

Kristo Enn Vaga ehk siis mina ise küsisin, kas Riigikantselei hinnangul ei ole see inimeste hulk liiga suur, kes võivad mobilisatsiooni alt välja jääda, kui elutähtsa teenuse osutajate nimekiri laieneb. Erkki Tori vastas, et see mehhanism jääb endiselt samaks ehk selle vabastuse annab jätkuvalt Kaitseministeeriumi valitsemisala. Ning siis viidati ka sellele, et täpsem lahendus sellele küsimusele tuleb tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mis eeldatavasti on valitsuses juunikuus.

Kolleeg Peeter Tali küsis, et miks elutähtsa teenuse osutajate ringis pole Eesti Rahvusringhäälingut, ning ka küsis, et miks me üldse seda seadust praegu menetleme, kui peatselt on tulemas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on nii-öelda – ma tsiteerin Peeter Tali – "kõigi seaduste ema, isa ja vanaisa ja vanaema, mis sätestab kõik ära". Peaminister Kaja Kallas vastas, et selles direktiivis ei ole rahvusringhäälingut sees ja on ka selline suunis olnud, et direktiivide ülevõtmisega tehakse miinimum, mitte sinna võimalikult palju asju juurde panna. Ning peaminister viitas ka sellele, et rahvusringhääling saab püsivad kriisiülesanded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga, mitte selle direktiiviga. 

Kolleeg Kalev Stoicescu küsis eelnõus sätestatud üleriigilise riskianalüüsi kohta, mis on selle üldistustase. Peaminister vastas, et iga asutus ja kohalik omavalitsus peabki hindama oma riske ja tervikpilt kujuneb erinevate institutsioonide riskianalüüsidest. 

Kristo Enn Vaga küsis Riigi Infosüsteemi Ameti suhte kohta elutähtsa teenuse osutajatega. Sellele ka viitas peaminister, et peamine ülesanne on, kus RIA auditeerib ettevõtteid ja toob välja nõrgad kohad. 

Siis veel kolleeg Kalev Stoicescu küsis taustakontrolli kohta, milline on olnud tagasiside elutähtsa teenuse osutajatelt. Peaminister Kallas viitas, et tagasiside taustakontrolli osas on nii, et ühed ütlevad, et ei saa aru, miks nad taustakontrolli peavad tegema, aga väga suur osa elutähtsa teenuste osutajaid ütlevad, et lõpuks ometi on neil õigus seda teha. Ja väga tähtis on ka selle teadlikkuse tõstmine selles küsimuses. Ning Eero Svarval täiendas, et taustakontrolli teemal on olnud debatid väga sisulised ning tegelikult hetkel tehakse miinimum, mida see direktiiv nõuab: isikutuvastus ja karistusregistri andmed.

Kolleeg Raimond Kaljulaid tegi ettepaneku kutsuda rahvusringhäälingu juhatus komisjoni istungile. Selle küsimuse võttis ilusti riigikaitsekomisjon arutada ning rahvusringhäälingu esindajad tulevad riigikaitsekomisjoni selle nädala neljapäeval, et seda küsimust arutada. 

Ning siis veel mina ise küsisin, millal riskianalüüs ja toimepidevuse strateegia valmis saab. Sellele viitas Riigikantselei ametnik, et täpsem kohalike omavalitsuste riskianalüüs peab valmis olema 2025. aasta juuniks, ning muidugi ka seda, et Riigikantseleil on juba selline üldine riskianalüüs valmis. Selle esmaversioon on Riigikantselei kodulehel olemas, aga muidugi detailsem riskianalüüs ei ole avalikuks kasutamiseks. 

Siis lõpuks küsis kolleeg Peeter Tali, kes on taustakontrolli tegijad, kas see on tööandja kohustus. Sellele vastas Eero Svarval, et taustakontrolli kohustus on elutähtsa teenuse osutajal ja taustakontrolli subjektide ringi võivad tulla ka elutähtsa teenuse osutajate alltöövõtja töötajaid. 

Aga nüüd riigikaitsekomisjoni konsensuslikest menetluslikest otsustest. 16. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks 4. juunile, tänasele päevale, ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind, Kristo Enn Vaga. Kuna eelnõuga muudetavatest seadustest vähemalt pooled on majanduskomisjoni valdkonda kuuluvad ning hädaolukorra seaduse varasem valdkonnakomisjon oli põhiseaduskomisjon ning lähtuvalt Riigikogu juhatuse kinnitatud seaduseelnõude menetlemise juhisest, siis palusime riigikaitsekomisjoni poolt eelnõu kohta eelnimetatud komisjonide arvamust. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt kümme tööpäeva. Olen valmis küsimusteks.

11:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

11:11 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Kõigepealt ma ka soovin väga tunnustada seda, et peaminister isiklikult selle väga olulise küsimusega tegeleb. Ma arvan, et see näitab selle küsimuse kaalu Eesti riigi jaoks. Aga ma korraks tahtsin tulla tagasi selle Eesti Rahvusringhäälingu juurde, et lihtsalt selgitada. Ma saan aru, et neljapäeval rahvusringhäälingu juhatus on kutsutud ka riigikaitsekomisjoni. Mil viisil nagu komisjon sellele küsimusele läheneb, kas eesmärk on lihtsalt välja selgitada, mis põhjusel rahvusringhäälingut täna siis elutähtsa teenuse osutajana ei käsitleta, või on teoreetiliselt võimalik ka see, et komisjon asub seisukohale, et rahvusringhäälingut siiski tuleks käsitleda elutähtsa teenuse osutajana, ja teeb täiskogule ettepaneku sellisel viisil muuta seda vastavat eelnõu? Kas see on üldse tehniliselt võimalik antud eelnõu puhul, kuna tegemist on direktiiviga seotud eelnõuga?

11:12 Kristo Enn Vaga

Aitäh, kolleeg Raimond Kaljulaid! Nagu me ka komisjonis arutasime, rahvusringhäälingu küsimus on kindlasti toimepidevuse seisukohast väga tähtis Eestile. Ja ma arvan, et seda saab kahtepidi vaadata. Üks on selle sama eelnõu küsimuses, kuidas rahvusringhäälinguga seda arutame, aga sama küsimus on see, et kui tsiviilkriisi- ja riigikaitseseaduse eelnõu tuleb, loodetavalt selle aasta jooksul, Riigikogu menetlusse ja eeldatavalt on selle juhtivkomisjon ka riigikaitsekomisjon, et isegi kui me Eesti ringhäälingu küsimust selle eelnõu raames ära ei lahenda või ei leia konsensust, siis on võimalik teha tsiviilkriisi- ja riigikaitseseaduse eelnõus. Aga ega nüüd ongi ju Riigikogu käes see pall siis seda eelnõu menetleda, aga ma arvan, nagu me riigikaitsekomisjonis rääkisime ning millele viitas ka peaminister, et sellel direktiivil on väga selge see kuupäev, millal see peab olema üle võetud, 17. oktoober. Ma loodan, et see menetluskäik meil komisjonis järgmiste lugemistega läheb võimalikult kiirelt.

11:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

11:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Elutähtsate teenuste pakkujate hulka on arvatud ka teede ehitajad ja teede korrashoidjad. Aga Eesti Taristuehituse Liidu andmetel on teede korrashoiust puudu juba praegu 4,4 miljardit. Kuidas elutähtsad teenused saavad siis selles vallas toimida? Kas toimepidevuse strateegia hõlmab ka seda, et kaetakse riigi poolt see ära ressursiga? Ja te olete materjalidega tutvunud, kas detailne riskianalüüs sisaldab ka teavet, et teede korrashoiust on see 4,4 miljardit puudu, ja mida riik plaanib siis teha, et see elutähtis teenus oleks kriisiaegadel meile tagatud ja teed oleksid korras? Kas selles mõttes on plaane?

11:14 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Konkreetselt selle valdkonna detailse riskianalüüsiga ei ole komisjon veel tutvunud ning enne esimest lugemist ka ei tutvunud. Küsimus rahastusest – see ei olnud ka teema, mida riigikaitsekomisjonis enne esimest lugemist arutati. See on kindlasti hea teemapüstitus ja küll me ka seda arutame. 

11:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Irja Lutsar, palun!

11:14 Irja Lutsar

Aitäh mõlemale ettekandjale! Väga selgelt ja hästi arusaadavad ettekanded. Aga minu küsimus tuleb sellest, et hädaolukord tingimata ei ole ainult sõda. Minu arust kaitsekomisjon tegeleb inimeste teineteisele kallale tungimisega. Ka pandeemia uus nimi on rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord. Kas komisjonis oli arutlusel, et võib-olla võiks arutada seda seadust või neid muudatusi ka sotsiaalkomisjonis või küsida sotsiaalkomisjoni arvamust? Meil on mingil määral ju kogemust hädaolukordadega hakkamasaamiseks.

11:15 Kristo Enn Vaga

Aitäh, kolleeg! Ma täiesti nõustun teiega, et iga kriis ei ole ainult sõda. Ja see selle eelnõu eesmärk ongi just, et tegeleda, nagu peaminister viitas, kobarkriisidega. Ja riigikaitsekomisjonis me tegeleme igapäevaselt sellise laiapindse riigikaitse küsimusega, mis hõlmab täiesti mitte ainult sellist sõjalist tegevust, vaid kõike muud, mis selle juurde tuleb, ning muidugi meditsiinikriisid ja seda laadi kriisid on teema, millega peaks kogu Riigikogu tegelema.  

Me tõesti ei arutanud seda, et ka sotsiaalkomisjonilt arvamust küsida. Nagu ma viitasin, siis küsime arvamust majanduskomisjonilt ja põhiseaduskomisjonilt, aga ma väga selles mõttes ärgitan, kui ka sotsiaalkomisjoni liikmed sellesse eelnõusse sisse vaatavad, just seesama küsimus, mis puudutab perearste, siis sinna te saate ju oma sisendit anda selle eelnõu raames. Ja ma väga loodan, et saame konstruktiivselt selle eelnõu ja ka tulevikus selle tsiviilkaitse eelnõu võimalikult heaks Eesti riigi jaoks.

11:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urve Tiidus, palun!

11:16 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et riskide hindamise oskus on inimesele üks tähtis oskus ja seda peaks õpetama juba päris varakult. Nüüd selles eelnõus on juttu riskianalüüside koostamisest riigi tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil. Sellega seoses ma küsin, et kas siin on mingid tähtajad ja kas Euroopa direktiiv eeldab ka seda, et sellega kaasnevad siiski mingid rahalised investeeringud vajadusel, sest sealt võib tulla ju erinevaid hinnanguid.

11:17 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Minule teadaolevalt konkreetselt see direktiiv siis riskianalüüside tähtaegu ei pane ette. Millele ma viitasin ka, eks ju, kohalike omavalitsuste riskianalüüs peab valmis olema hiljemalt 2025. aasta juuniks, kõik muud riskianalüüsid seal juures. Kui on ka siis … Üleüldise riskianalüüsi teeb Riigikantselei, aga sellele tulevad sisendid erinevatelt ministeeriumitelt ja iga valdkonna kohta tuleb väga detailne riskianalüüs. Aga muidugi riigikaitsekomisjonis me oleme ka sellele viidanud väga palju, et üks on elutähtsa teenuse osutajad, et neil oleks riskianalüüsid, aga et see tase riskianalüüside mõistes läheks võimalikult madalale, et kõik Eesti inimesed oleksid valmis erinevate riskidega toime tulema. Selle jaoks on riik teinud väga suurepärase Ole Valmis! äpi ja infolehed. Aga konkreetselt rahalistest küsimustest on nii, et muidugi Riigikantseleil on laiem tööpõld, kuna neid riigi riskianalüüse tuleb teha. Aga konkreetselt selle eelnõu raames ei ole rahastust arutatud. Kui mingis kohas on suur puudujääk, siis see on kindlasti Riigikogu ja valitsuse teha, et siis need puudujäägid kõrvaldada, et me oleksime kriisideks paremini valmis.

11:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

11:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Veel kord, hea ettekandja, siin on kirjas, et direktiivi kohaselt uuendusena peavad liikmesriigid välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiem mõju, mida omakorda hakkab hindama Euroopa Komisjon. Äkki te selgitate seda võib-olla laiemalt lahti. Mul on küsimus, kas on võimalus, et meie teenuseosutajad sellisel juhul enam ei kvalifitseeru. Kas võib juhtuda, et meil ei ole enam õigust eelistada kohalikke teenusepakkujaid? Sest on selge, et Euroopa tasandil seal võib olla mitu põhjust, eks ole, kas nad on liiga väikesed, või kui me lähme sellesse üleeuroopalisse konkurentsi, eriti kui Euroopa Komisjon hakkab hindama, siis meie teenuseosutajad ja teenusepakkujad, kohalikud, jäävad üldse sellest ringist välja.

11:19 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Ilmselgelt on ikkagi see, et Eesti hindab oma elutähtsa teenuse osutajaid ise, mis on Eesti riigi jaoks vajalikud. Aga ilmselgelt on ju mingid suured teenuseosutajad, on need siis näiteks transpordivaldkonnas suured sadamad, lennuväljad, mis ei teeninda ainult Eesti siseriiklikult lennukikandjaid või laevu, vaid just Euroopas laiemalt. Ja muidugi need küsimused on strateegilise tähtsusega kogu Euroopa Liidule, mitte ainult ühele liikmesriigile. Ma arvan, et Eesti huvi on samamoodi, et ainult meie ei mõtleks Euroopa Liidus kobarkriiside lahendamise peale või parema toimetuleku või sellise toimepidevuse peale, vaid kõik 27 liikmesriiki oleksid kõige paremini erinevateks kriisideks valmis.

11:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Madis Kallas, palun!

11:20 Madis Kallas

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ka esmalt avaldan tunnustust, et peaminister niivõrd olulist küsimust tuli siia meile tutvustama. See näitab kindlasti selle teema kaalu ja olulisust nii kohalikus vaates, vaates kui ka tegelikult Euroopa Liidu vaates. 

Aga küsimus: kas tuli teie komisjoni arutelul ka kuidagi arutelule see, et mismoodi ja kuidas saab olema tulevikus just kohalike omavalitsuste võib-olla veel tugevam kaasamine kogu selle temaatika juures? Nii nagu Irja Lutsar ütles, et tegelikult neid kriise on olnud palju ja need on ka väga eriilmelised. Kas kuidagi käis läbi see arutelu, et mingeid eri kohtumise vormid või kaasamise vormid just kohalike omavalitsuste vaates?

11:21 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Konkreetselt me seda suhtlust, milline tulevane suhtlus saab olema just kriiside valmisoleku tasemel riigi keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste tasemel, me konkreetselt komisjonis ei arutanud. Aga muidugi tõesti arutasime seda, et nüüd on kõik kohalikel omavalitsused ETO-d. Ja tegelikult riigi seisukohast oleks väga tähtis, et kõik kohalikud omavalitsused saavad aru, mis tegelikult need riskid võivad olla. Samamoodi, nagu oleme siin suures saalis täna arutanud, need ei ole ainult sõjalisel riskid, aga seal võib väga palju teisi riske olla. Kõik kohalikud omavalitsused saavad nendest riskidest aru. Me teame, et sellises laias kriisis on kohalike omavalitsuste tase väga-väga tähtis. Ja ma arvan, et see on koht, kus kindlasti teiega koostöös saame võimalikult hea lõpplahenduse, et kohalikud omavalitsused saavad oma rollist aru kriiside lahendamisel ja tänu sellele on kõik inimesed tegelikult natukene paremini kaitstud ja hoitud.

11:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

11:22 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Tänan ka omalt poolt ettekandjaid. Mul on tegelikult komisjoni aseesimehena siin lühikommentaar rahvusringhäälingu kui elutähtsa teenuseosutaja kohta. Ma arvan, et meil komisjonis on see võimalus, et me konsensuslikult selle küsimuse ära lahendame. See on meie kätes. Minu enda seisukoht on see, et mis tehtud, see on tehtud, sest asju on veel vaja palju teha, ja kindlasti meil nüüd uus seadus, mis tema nimi ka tuleb või saab täpselt olema, nõuab meilt muidu palju tööd. See on kõik, küsimust ei ole.

11:23 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Ma ei hakka komisjoni aseesimehega kuidagi vaidlema. Teil on võimalus see ettepanek teha ja siis me saame komisjonis seda arutada.

11:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

11:23 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud kolleegid! Mitu korda juba öeldud, aga väärib veel kord äramärkimist, et tõepoolest peaministri eestvedamine nagu väga oluline selles teemas. See minu meelest peegeldab tagasi ka ühiskonnale seda, et seda võtab riik ülimalt tõsiselt. Tegelikult ka Eesti kodanikega kohtudes, ka praeguse Euroopa Parlamendi valimiste ajal, see on inimestel üks selline oluline küsimus. Juhul kui midagi juhtub, mida teha, kui kaitstud on ühiskond, kui kaitstud on inimesed, kui kaitstud on kohalikud kogukonnad? Nii et sellega tegelemine on tähtis. 

Ja teiseks tahaks selle menetluse koha pealt öelda siin majas, et väga hea, et riigikaitsekomisjon, juhatus otsustas usaldada selle eelnõu menetlemise riigikaitsekomisjonile, see on õige komisjon. Mulle tundub üha enam, et riigikaitsekomisjon peabki laiendama sõjaliselt riigikaitselt enda tegevust kogu laiapindsele riigikaitsele, laiemalt vaatama julgeolekut ka elanikkonnakaitse vaates, seeläbi ka mitte ainult seda, mis toimub Kaitseministeeriumi valitsemisalas, vaid ka osalt Siseministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei tegevust, tegema koostööd kohalike omavalitsustega ja laiendama nii-öelda selle komisjoni rolli ka siin Riigikogus. 

Ja viimane asi, tegelikult see eelnõu puudutab ju väga paljusid eluvaldkondi, aga tõepoolest see rahvusringhäälingu küsimus on esile kerkinud. Ma siiski niipalju võib-olla mitte ei oponeeriks, aga komisjoni aseesimehele minu sõnum oleks see: ootame ära selle arutelu neljapäeval, ärme võib-olla kujunda seda seisukohta enne, kui me oleme rääkinud, sest siis tekib ju küsimus, milleks üldse pooli ühe laua taha tuua. Ma arvan, et komisjon peab kaaluma nii eelnõu eestvedajate kui ka rahvusringhäälingu argumente ja siis neid vaagides andma täiskogule omapoolse soovituse või tegema omapoolse ettepaneku seda nii sisuliselt kui ajastuse ja selle osas, kas antud eelnõu just nimelt on see õige vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Igal juhul ma arvan, konsensuslik on see arvamus, et rahvusringhäälingu roll kriisides erakordselt oluline, selle üle keegi ei vaidle, küsimus on see, mil viisil seda rolli kõige täpsemini fikseerida. Ma ka kutsuks üles mitte tegema ennatlikke järeldusi, vaid ikka ootame ära, mis see meie arutelu tulemus saab olema. Aitäh!

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, sõnavõtt kohapealt. EKRE fraktsiooni nimel, ma eeldan ja arvan.

11:26 Leo Kunnas

Tänan, hea kolleeg! Mul on hästi lühike sõnavõtt. Vaevalt, et rahvusringhääling tuleb meie juurde ütlema, et nad ei taha olla elutähtsa teenuse osutajad, seda me ilmselt neljapäeval vaevalt et kuuleme. Ega mul praegu muud ei olegi lisada.

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 426 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. juuni kell 17.15. Tänud ja jõudu peaministrile. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


5. 11:26

Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (446 OE) esimene lugemine

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 446 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni!

11:27 Annely Akkermann

Austatud esimees! Head … Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esitada Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Ja eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga nõukogu liige Anti Allas on selle aasta 26. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Anti Allase asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Ester Karuse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas sellesisulise avalduse rahanduskomisjonile 29. mail ka käesoleval aastal. 

Ester Karuse on esitanud komisjonile kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga Nõukogu seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele, ja on andnud enda nõusnõukogu liikmeks nimetamiseks nõusoleku. Riigikogu rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma 2024. aasta 30. mai istungil ning otsustas esitada asjakohase eelnõu Riigikogu menetlusse. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt arutatakse käesolevat eelnõu ühel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus ja otsus on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil. See on minu poolt kõik.

11:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saanud käesolevale eelnõule muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 446 lõpphääletus ja me asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 446. Juhin tähelepanu, et hääletus on salajane ehk teie valik ei kajastu teie kuvaril. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 446 on otsusena vastu võetud.  


6. 11:32

Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (445 OE) esimene lugemine

11:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tänane viimane päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (445 OE) esimene lugemine. Palun taas Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

11:32 Annely Akkermann

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esitada Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Jaak Valge on käesoleva aasta 5. veebruaril teatanud ametist tagasi astumisest. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Jaak Valge asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Rene Koka. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas sellesisulise avalduse rahanduskomisjonile käesoleva aasta 11. jaanuaril. Rene Kokk on esitanud kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele ja andnud enda nõukogu liikmeks nimetamiseks nõusoleku. 

Riigikogu rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma käesoleva aasta 27. mai istungil ning otsustas esitada asjakohase eelnõu Riigikogu menetlusse. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt arutatakse käesolevat otsuse eelnõu ühel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Otsus on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 12. juunil. Palun eelnõu toetada! See on minu poolt kõik.

11:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Ka sellele otsuse eelnõule ei saanud muudatusettepanekuid esitada ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 445 OE lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, ka järgnev hääletus on salajane. Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 445 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 445 OE on otsusena vastu võetud.

Oleme sellega ka kuuenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja koos sellega ammendanud kogu tänase päevakorra. Tänane istung on lõppenud. Aitäh kõikidele kolleegidele aja efektiivse kasutamise eest! Head päeva!

11:37 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee