Tere päevast, auväärt Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Head kolleegid, kuna te olete enamasti siin saalis ja on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada 4. juuni 2024. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni, siis peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 0. Tänast istungit on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Saame minna tänase päevakorra juurde. 

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 390 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 390. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 2. Eelnõu 390 on seadusena vastu võetud.  

Head kolleegid, ma tunnen teie kärsitust selle kaheminutilise ootuse juures, aga kuivõrd tegemist on ikkagi eelnõude lõpphääletusega, siis ma ei taha ära võtta võimalust kõigil osaleda. Nii et tavapärane kutsungirežiim, kaks minutit enne lõpphääletust on, ma arvan, asjakohane.

Head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkijad tulid kaheminutilisele kutsungile appi. Tanel Kiik, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Tervishoiu valdkonnas nii nagu poliitikas laiemalt on väga oluline järjepidevus. On tõesti hea meel, et viimaste terviseministrite puhul on see Eestis olnud väga hästi tagatud. Tervishoiu valdkonna peamised eesmärgid ja sihid on olnud aastaid paigas, samm-sammult liigume soovitud suunas edasi, kord kiiremini, kord aeglasemalt, aga oleme ühtviisi aru saanud sellest, milline on meie arusaam tervishoiu korraldusest, eri osapoolte rollidest, nende jaotusest ning loomulikult ka peamistest väljakutsetest. Täna loodetavasti peagi vastuvõetav tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on oodatud samm, mis toob vajalikke muudatusi meie tervisevaldkonnas. 

Kõige märgilisem areng toimub perearstiabis. Näiteks korrastame tervisevaldkonna terminoloogiat ja asendame suhteliselt üldise mõiste "üldarstiabi" arusaadavama ühese mõistega "perearstiabi". Mäletan, et neid debatte, arutelusid pidasin juba mina omal ajal ministrina. Tol ajal näiteks doktor Joller esindas Eesti Perearstide Seltsi, nüüd oleme koos siin saalis ja saame need muudatused heaks kiita. Ma mäletan väga hästi, kuidas ta tõi välja, kui oluline see tegelikult on, kui märgiline see on, et me ei nimeta perearste üldarstideks või üldarstiabi osutajateks, vaid toome väga selgelt ja üheselt seadusse perearstiabi mõiste. Nii et hea meel on, et see saab nüüd, praeguse valitsus ajal tehtud. See näiliselt väike muudatus annab nii praegustele kui ka tulevastele perearstidele ja pereõdedele olulise sõnumi, et riik hindab ja väärtustab nende olulist erialast tööd. 

Samuti on positiivne, et anname perearstidele võimaluse teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt, loome täiendava aluse nimistute ümberkorraldamiseks, teenuse pakkumise tagamiseks. Me ei loobu nimistute põhimõttest, mis on olnud perearstiabi korralduse alustala, aga leiame lahenduse nendeks erandolukordadeks, kui on keeruline asendajat leida, et inimene saaks sel juhul abi nimistu väliselt. Ühtlasi saab Tervisekassa võimaluse määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, kui uut perearsti või asendajat ei ole õnnestunud konkursi korras leida. On oluline, et keegi meie inimestest ei jääks perearstiabita. Esmatasand, nagu nimigi ütleb, on ju tervishoiu valdkonna alustala. 

Samuti näiliselt väike, aga tegelikult oluline muutus on see, et nimistu teenindaja võib olla ka tervisekeskus. Seadusesse tuuakse tervisekeskuse mõiste. Juba praegu on pooled või vist isegi üle poole perearstinimistutest koondunud tervisekeskustesse. Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Seni on see mõiste olnud pelgalt määruse tasandil. Seadusesse toomine annab selge eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel. Need viidatud muudatused mõjutavad patsiente, kes kuuluvad nimistutesse, ja loomulikult mõjutavad ka tervishoiu valdkonnas töötavaid spetsialiste. Need kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest. 

Eelnõuga tehakse veel mõned olulised muudatused – kõiki detaile ei hakka ette lugema, oleme neid ju eelmiste lugemiste käigus juba arutanud –, aga väga oluliseks pean seda, et ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus Ravimiametile anda luba müügiloata ravimite turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Seni on olnud eelduseks erialaorganisatsiooni taotlus. Muudatuse [jõustumise] korral on võimalik parandada ravimite jõudmist tervishoidu, vähendada aega ja bürokraatiat, mis sellele kulub, ja tegelikult ka erialaorganisatsioonide töökoormust. 

Veel on siin eelnõus muudatusi, mis puudutavad vastutuskindlustust, vanglameditsiiniga seonduvat ja riigilõivuseadust. Kõige olulisem on minu jaoks see, et nähakse ette iseseisvat teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud, ehk märgiline on see, et nad saavad asuda iseseisvat teenust osutama. 

Ma tänan teid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kutsun üles eelnõu loomulikult toetama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Vabandan selle müra pärast saalis. Ma tuvastasin viis sõprusrühma, kes arendavad siin vestlust. On siiras palve jätta ikkagi rohkem ruumi ettekandjale. Kui on midagi tähtsat arutada, siis kõva häälega saab seda teha väljaspool seda saali. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun!

Suur tänu! Ka Eesti 200 fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Lisaks mõistete korrastamisele tuleb rõhutada ka seda, et selle eelnõu eesmärk on parandada inimeste ligipääsu perearstiabile, arstiabile. Kindlasti ei kiida me Eesti perearste ja tervisekeskuseid kunagi üleliia. Perearstiteenus on Eestis üles ehitatud nii, et see on personaalset teenust pakkuv igale inimesele, just tema vajadusi arvestava lahenduse leidmine. Meil on hea meel, et siin areng [jätkub]. Aga sellel eelnõul on tõesti ka teine osa, millega Eesti 200 on menetluse käigus põhjalikult tegelenud, selle kohta oma muudatusettepanekuid esitanud. Täname kõiki Riigikogu erakondi, kes neid muudatusettepanekuid toetasid, nii et need saavad täna siin kolmandal lugemisel loodetavasti ka kinnitatud.

Selgitan paari sõnaga, mis on see muutus, mida me täna Eesti Vabariigis teeme. Me oleme senimaani olnud ainukene Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei ole kehtestanud lõivusid ega tasusid tubakatootjatele. Kõik teised riigid on seda Euroopa Liidu õiguse alusel teinud. Euroopa Liidu õigus on lubanud neid lõive ja tasusid võtta, sel põhjusel, et liikmesriikidele on pandud iseenesest täiesti asjalikud kohustused jälgida absoluutselt iga toote mõju tervisele, eriti noorte tervisele. Paraku on nii, et õpetajad kurdavad, et kui tunnid lõpevad, siis alatihti leiavad nad toolide alt nikotiinipatju. Usun, et kõik kolleegid, kes on Eesti koolides käinud, [on seda õpetajatelt kuulnud]. On lapsevanemaid, kes kurdavad, et juba algklassilaste puhul leiavad nad pinalitest mänguasjadega sarnanevaid e-sigarette, mis on muidugi illegaalselt sisse toodud. See probleem on niivõrd suur, et sellele on tähelepanu juhtinud isegi OECD. Eesti on maailmas kõige suurema noorte veipimisega riik, Eesti on kõige suurema veipimise kasvuga riik maailmas. Loomulikult tuleb midagi ette võtta, et me jätkuvalt ei maksaks tervisevaldkonna kuludest kinni tubakatootjate hiigelkasumeid. Ja see olukord nüüd laheneb.

On üks asi veel, millele ma tahaksin kallite kolleegide tähelepanu juhtida. Me oleme loodetavasti ikka head eeskujud Eesti rahvale. Kui te süvenete tubakaseadusesse, siis selle § 30 räägib meile kohtadest, kus suitsetamine on piiratud. Tuletan meelde, et suitsetamise alla käib ka e-sigareti kasutamine. Kui me loeme seadust, mille me ise oleme kehtestanud, siis tuleks e‑sigarette Riigikogus kasutada üksnes suitsetamiseks ettenähtud ruumides. Kahjuks me, kolleegid, teame, et see niimoodi ei ole. Üleskutse muidugi on see, et näitame ikkagi noortele ja Eesti rahvale eeskuju ja järgime neid seadusi, mille me ise oleme kehtestanud.

Kõne lõpetuseks. Täna saabus ühe tootja kiri, milles ta muretseb, et need tasud … Vabandust, mitte tootja! Täna saabus ühe Eestisse müüja kiri, milles ta muretseb, et need tasud ei ole proportsionaalsed. Kordame selle proportsionaalsuse veel üle. Riigilõivuseaduse § 4 lubab Eestis kehtestada riigilõive kahel viisil, ja see teine viis lubab proportsionaalsuse arvestamisel võtta arvesse ka sotsiaal-majanduslikke kulusid. Täpselt sama lubab teha ka Euroopa Liidu õigus. Nikotiini tekitatud tervisekahjud on kõige paremini, kõige lihtsamini ärahoitavad tervisekahjud üldse. 

Igaks juhuks võtan veel minuti.

Kolm minutit lisaks.

Mõju Eesti riigieelarvele: kõikidest tervisekuludest moodustavad nikotiini tekitatud tervisekahjud erinevate uuringute järgi 6–15%. On täiesti proportsionaalne, et nikotiini [sisaldavate toodete] maaletoojad nende kulude katmises kas või pisukesel määral osalevad. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 401 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

Poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 2. Eelnõu 401 on seadusena vastu võetud. 

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult keskfraktsioon ja ilmselt ka mõned teised fraktsioonid seda eelnõu ei toeta. Põhjus on väga lihtne. Olukorras, kus Vabariigi Valitsus ja parlamendi koalitsioon otsustavad riigieelarvet parandada, võttes raha vaesemate käest, langeb majandus veelgi. Me oleme 2,5 aastat olnud majanduslanguses ja ainuke lahendus, mida valitsus suudab pakkuda, on maksutõusud ja toetuste vähendamised, mis puudutavad pensionäre, lapsi, suuri perekondi, maal elavaid inimesi, selle asemel et võtta raha sealt, kus raha on. Peaminister on kindlalt keeldunud pankade ülikasumite maksustamisest, ta on kindel, et 1. jaanuarist peab rakenduma rikkamatele inimestele maksusoodustus, ja selle taustal võetakse raha pensionäride käest. Seda teevad needsamad erakonnad, kes enne valimisi lubasid, et pension tõuseb erakorraliselt. 

Eesti pensionärid elavad vaesusriskis. Eakate inimeste seas on vaesuse määr pea kolm korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt ja selle eelnõu vastuvõtmisel suureneb see vahe veelgi. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid hääletavad praegu selle poolt, et meie pensionärid langevad veelgi rohkem allapoole vaesuspiiri. Seda teevad needsamad inimesed, kes enne valimisi lubasid, et keskmine pension peaks jõudma lähemale keskmisele palgale. Arenenud riikides peetakse mõistlikuks, kui keskmine pension on vähemalt 40% keskmisest palgast. Viimati oli see näitaja Eestis nii kõrgel üle 20 aasta tagasi. Võime eeldada, et lähimatel aastatel moodustab keskmine pension umbes kolmandiku keskmisest palgast, mis on selgelt ebapiisav. 

Kui vaadata üldist olukorda, siis eelmisel aastal oli Eesti majandus Euroopa Liidus viimasel kohal, sel aastal on see ainuke langev majandus mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu Euroopas. Praeguste maksumuudatuste tõttu on üsna kindel, et ka järgmisel aastal oleme Euroopa Liidus viimased. Ekspeaminister Andrus Ansip on öelnud, et kui sa ei oska riiki juhtida, siis võiks teha midagi muud. Kahjuks Reformierakonna jaoks ei ole Andrus enam väga suur autoriteet, nii et nad jätkavad riigi juhtimist ka siis, kui nad seda absoluutselt ei oska. Sellest on väga kahju. Sellest on väga kahju ka pensionäridel, keda Reformierakond pettis enne valimisi. Ma väga loodan, et valija mälu ei ole lühike ja järgmistel valimistel Reformierakond pensionäride toetust ei saa. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad interneti ja televisiooni vahendusel! Ma alustuseks ütlen kohe ära, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda eelnõu mitte kuidagi toetada, sellepärast et praegu minnakse kõige vaesema ja kõige raskemas olukorras oleva [elanikerühma], pensionäride rahakoti kallale. Ka pensionäride ühendus on oma arvamuses öelnud, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidu kõige vaesemad pensionärid. Ja nüüd veel kaotada ära tulumaksuvabastus keskmiselt pensionilt on väga ülekohtune. 

See tundub nagu kirss tordil kõige selle kõrval, mida valitsus on siiani teinud. Tõsteti käibemaksu, pensionärid kannatasid, tulumaksu tõus tuleb, aktsiisid tõusid, homme tuleb – või täna on meil, vabandust, homme – automaksu eelnõu, kaotati ära tasuta ühistransport. See kõik lööb pensionäride rahakoti pihta ja [suurendab] pensionäride vaesust veelgi. 

Kui nüüd mõelda, mis on selle taga, siis väga paljud pensionärid kindlasti hääletasid praeguse koalitsioonierakonna poolt. Teleklippidest astuti otse pensionäri tuppa ja selgitati, et keskmine pension on tulumaksuvaba ja pension tõuseb 400 eurot. Saadi mandaat ja lihtsalt rulliti sellest üle, ja see ei ole kuidagi praegustele pensionäridele vastuvõetav. 

Kui mõelda, mis on valitsus head teinud, siis ma ei ole näinud ühtegi seaduseelnõu, mis parandaks inimeste heaolu ja leevendaks pensionäride olukorda. Absoluutselt kõik tehakse risti vastu sellele, et tagada oma inimeste heaolu. 

Kindlasti me ei anna sellele eelnõule oma häält, tähendab, toetavat häält. Ja nagu ikka, eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole absoluutselt tehtud, see muster on kestnud juba aasta aega. Valitsuse põhjendus on alati: kiireloomuline. Maksude tõusud on kiireloomulised, nüüd käe ajamine pensionäride tasku täpselt samamoodi kiireloomuline. Pool aastat varem ütleme teile, et me võtame aasta alguses teilt raha ära ja teie asi on see, kas võtta või jätta. 

Aga me saame näidata oma meelsust: praegu käivad Euroopa Parlamendi valimised, on valimiste nädal. Nii et kõik, kes te tunnete ennast puudutatuna, kui te annate Euroopa Parlamendi valimistel oma hääle valitsevale koalitsioonile ehk Reformierakonnale, Eesti 200-le ja sotsidele, siis te kiidate heaks kõik need maksutõusud, kiidate heaks kõik need [toetuste] vähendamised, pensionide vähendamised. Kutsun üles kõiki inimesi hääletama valitsevate erakondade vastu. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Siin me nüüd siis oleme. Me oleme jõudnud lõpphääletuseni ja hakkame hääletama pensionide kärpimise üle Eestis, hakkame hääletama pensionide vähendamist. Valitsuskoalitsioon on toonud eelnõu, millega hakatakse maksustama kõiki neid pensionäre, kes saavad keskmisest suuremat pensioni, ja me oleme jõudnud selle eelnõu kolmanda lugemiseni. 

Kolleeg Korobeinik rääkis, et Reformierakond valetas enne valimisi. Ma pean täpsustama: see on pooltõde. Reformierakond valetas enne valimisi ja valetas ka pärast valimisi. Kui me vaatame, milles lepiti kokku pärast valimisi, siis koalitsioonilepingus on ilusti kirjas: "Sotsiaalne kaitse" koalitsioonilepingus, millele on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200 ja Reformierakond, selle kõige esimene, kõige olulisem punkt on: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba." Punkt. Punkt! Selles on praegune koalitsioon kokku leppinud pärast valimisi. 

Ja siin ei saa ka rääkida: "Me ei olnud teadlikud eelarve võimalustest, mis Eesti riigil on." Sellepärast, et enne valimisi olid rahandusministrid ja peaminister Reformierakonnast, ja on ka pärast valimisi: Keit Pentus-Rosimannus, Annely Akkermann ja nüüd Mart Võrklaev. Me mäletame koalitsiooniläbirääkimisi, mille käigus räägiti, kui halvaks riigieelarve olukord järsku nende valimiste ajal on muutunud. Nad leppisid selles kokku, andsid pärast valimisi selle kohta lubaduse koalitsioonilepingus, mis minu teada ka praegu kehtib, keegi ei ole seda muutnud. Täna me hääletame selle eelnõu üle ja ma huviga vaatan, kuidas sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond hääletavad. 

Enamgi veel. Ma loen ette, mida on lubanud valijatele Eesti 200. "Me ei karista autoomanikke maksudega." Aga mida me homme arutame? Nii et mingisuguseid järeldusi ei ole tehtud sellest, kuidas on valijad oma eelistusi pärast valimisi muutnud, see ei lähe koalitsioonierakondadele vähimalgi määral korda. 

Ja kui rääkida sisust, siis see koalitsioon alustas ju kärpimisega. Jõhkrad kärped, millest Margus Tsahkna Eesti 200 esimehena on rääkinud, ja väga õigesti on rääkinud. Jõhkrad kärped, aga võib-olla ühiskonnas ei ole tähele pandud. Ma ei räägi isegi rahalisest mõjust, vaid õiglustundest, sotsiaalsest õiglustundest, solidaarsusest, millest siin vasakpoolsed erakonnad räägivad. See valitsuskoalitsioon alustas oma esimesel tööpäeval – see on väga sümboolne: esimesel tööpäeval – peretoetuste kärpimist, nende tagasipööramist, mille [tõstmist] nad mõned nädalad enne valimisi olid seadusi vastu võttes tegelikult toetanud. Perepoliitikas pöörati tagasi kõik need olulised sotsiaalsed tagatised Eesti peredele, olukorras, kus sündimus on madalam kui kunagi varem, kus me oleme suurimas demograafilises kriisis. Ja seda tehti esimesel tööpäeval. Sotsiaalkaitseminister algatas selle eelnõu ja pööras selle tagasi. 

Nii et küsimus ei ole ainult rahalises mõjus, kas see on Eesti riigile jõukohane. Samamoodi ei ole praegu keskmisest pensionist suuremate pensionide maksustamise puhul küsimus ainult rahalises mõjus. Küsimus on võimu usaldusväärsuses, riigi usaldusväärsuses, riigi elluviidava sotsiaal- ja perepoliitika usaldusväärsuses. Ja seda tehakse jõhkralt, nagu Margus Tsahkna on öelnud.

Nii et need jõhkrad kärped on tegelikult toimunud. Need jõhkrad kärped on toimunud eelkõige lastega perede ja pensionäride arvel. Ja nüüd otsitakse mujalt seda 170 miljonit, mida veeretatakse näpu vahel, ja me ei tea, kas sellega jõutaksegi lõpuni või mitte. Aga ma tuletan meelde, et jõhkrad kärped on juba toimunud, tõepoolest, nii lastega perede kui ka pensionäride arvel. 

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Nii et küsimus ei ole ainult rahapoliitiline, mis on Eesti riigile jõukohane ja mis mitte, vaid küsimus on minu jaoks küll eelkõige usalduses. Sellist valede valitsust ei saa usaldada. Ja kui me vaatame kogu konteksti, siis juba kolmandat aastat järjest oleme majanduskriisis. Meil on olnud Euroopa lähimineviku suurim inflatsioon. Ma ei tea, et üheski riigis oleks kehtestatud lühikese perioodi jooksul niisugusel kujul uusi makse või tõstetud olemasolevaid makse, tasusid, lõive, aktsiise. Ka Eesti riigis pole mitte midagi sellist varem juhtunud. Mitte kunagi varem ei ole niisugust asja juhtunud!

Ja selles olukorras minna praegu järjekordset valimislubadust murdma, rohkem kui aasta pärast mandaadi saamist, ja eriti nii võimsa mandaadi saamist, nagu Reformierakond on saanud! Ma tunnen tõsist muret just nimelt poliitikute ja Eesti riigi usalduse pärast. See on fataalne ja kahetsusväärselt peegeldub see kõikide poliitikute usaldusväärsuse kaotuses. Nii et opositsioonil ei ole siin põhjust rõõmu tunda, vähemalt Isamaa saadikurühm selle üle rõõmu ei tunne. Ma arvan, et ka meie autoriteet langeb, kui me täna siin parlamendis selle otsuse eelnõu poolt hääletame ja selle eelnõu vastu võtame. 

Ma kutsun teid, kolleegid, üles mitte käituma sõnamurdlikult, mitte vähendama riigi autoriteeti ja parlamendi autoriteeti ning seda eelnõu lõpphääletusel mitte toetama. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Ma tunnistan, et mul ei olnud plaanis täna siia pulti tulla, aga eelnevad kõned ei jätnud lihtsalt teist võimalust, sellepärast et kui räägitakse valesid või pooltõdesid, siis tuleb need ümber lükata. See kriitika, mis opositsiooni poolt tuleb, ei ole üllatav. Absoluutselt mitte! Kuid ma ei pea õigeks seda silmamoonutust, kuidas siin eelnevalt on üritatud maalida pilti, justkui hakataks pensione kärpima. No see ei ole tõsi! Kui me vaatame viimastele aastatele tagasi ja vaatame ka edasi, siis on pensionid tubli sammu tõusnud ja pensionide tõusu plaanitakse ka järgmistel aastatel, kuid see oleneb meie riigi rahandusest, kui korras on meie riigi rahandus ja kuidas meil majandus tõuseb. 

Eelmistel aastatel on olnud viimase 15 aasta suurim pensionitõus. Üle-eelmisel aastal tõusid pensionid üle 17% ja selle aasta 1. aprillist üle 10%. Keskmine pension on jõudnud 774 euroni. Ja kui me vaatame ainuüksi järgmist aastat, siis ka järgmiseks aastaks on Rahandusministeerium prognoosinud kasvu – keskmine pension tõuseb 826 euroni. Ma väga palun kolleege: palun ärge pisendage neid tõuse! Ma olen täitsa kindel, et ka teie käite maakondades pensionäridega kohtumas. Neile on need tõusud olulised, need on vajalikud. 

Teisalt, hästi kummastav on olnud kuulata siin täna ja mõnel eelmisel päeval EKREIKE saadikute etteheiteid olukorras, kus nad ise panid pensionid maksu alla ega näidanud grammigi tahtmist, et seda olukorda muuta. Kui siin oli juttu lubadustest, siis ma tuletan meelde, et Keskerakonna lubadus Riigikogu valimistel – mitte viimastel, vaid eelviimastel – oli tõsta keskmist pensioni erakorraliselt 100 eurot. See tõus jäi vist 7 euro kanti või oli veel vähem? Ma võin numbriga eksida, andke mulle see libastumine andeks. Seda millegipärast ei soovita mäletada ja sellest ei räägita. Miks? 

Jah, eelmise valitsuse ajal me vabastasime pensionid tulumaksust. Ka nüüd, kui suurem osa pensionist jääb maksust puutumata ja pensionide tulumaksuvabastus saab olema suurem kui teistel tulumaksuvaba miinimum, on peale neid muudatusi see tõus pensionäridele suurem kui see, palju nad praegu keskmist pensioni saavad. Kuid nii nagu vanarahvas on öelnud: teise silmis pindu nähakse, aga enda silmas palki ei nähta. See on nii, ma arvan, mitte ainult siin, vaid seda on ka varem olnud. 

Ma tunnistan, et ma ei ole pensionide tulumaksuvaba miinimumi külmutamise austaja, olen seda ka oma fraktsioonikaaslastele mitmel korral öelnud, kuid teiselt poolt ma saan aru vajadusest, miks me neid otsuseid teeme. Ka siit puldist on eelnevatel kuudel korduvalt räägitud sellest, et Eesti majanduses ei ole head ajad. Me peame sellele olukorrale otsa vaatama ja endalt küsima, kas me jätkame selliselt, nagu siiamaani on tuldud, et kulutame rohkem kui suudame riigieelarvesse tulusid tagasi tuua. Ma arvan, et sellist valikut meil tegelikult ei ole. Ma arvan, et kõik, kes siin saalis on, soovivad, et pensionid tulevikus kasvaksid. Nii ka mina. Ja just sellepärast tuleb meil kõigil koos pingutada, et riigirahandus korda saada ja majandus jälle kasvule aidata. 

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Selleks tuleb meil teha keerulisi valikuid ja otsuseid. Üks nendest on täna siin. Kui me jätkame ilma muutusteta, laseme eelarve puudujäägil kasvada, suurendame võlakoormust, siis see tähendab, et tulevikus ei saa pensionid kasvada. Ma arvan, et see kindlasti ei ole pensionäride huvides ja selle eest nad meile aitäh ei ütle. Ma arvan, et seda ei soovi mitte keegi siin saalis. 

Ma olen poole aasta jooksul kohtunud pensionäridega eri maakondadest ja rääkinud neile sellestsamast otsusest, tunnistan, väriseval südamel, aga nemad on öelnud selle peale: vaadake, see otsus on tunduvalt mõistlikum kui see, kui oleks päriselt pensione kärbitud. Neil on palve: ärge kärpige pensioneid! Ja seda plaani ei ole. Ja teine asi, mis nad on südamele pannud, on see, et kui on vaja teha keerulisi otsuseid, siis nad saavad sellest aru, aga nende soov on, et mitte kunagi sõda siia ei tuleks, sest nemad on sõda näinud. Nende soov on, et me hoiaksime oma riigi oma laste jaoks ja teeksime kõik investeeringud selleks, et meie riik oleks hoitud ja kaitstud.

Suur tänu! Rohkem läbirääkimise soovi ei ole. Ma ei märganud kordagi, et oleks mainitud Andrei Korobeinikut või Keskerakonda. (Saalist räägitakse.) Keskerakond oli mainitud? (Helir-Valdor Seeder kohapealt: "Mina mainisin Korobeiniku nime oma sõnavõtus.") Vastusõnavõtt, Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea Toomas! Tegelikult Heliri kõne oli väga hea. Ma olen hästi üllatunud, et sa jäid sellest praegu ilma. Ta ütles, et ma eksisin: Reformierakond ei valetanud mitte ainult enne valimisi, vaid ka peale valimisi. Ma tunnistan oma viga. Aga ma saan aru, et Reformierakond jätkabki valetamist: hea kolleeg sotsiaalkomisjonist tuli kiitma väga suurt pensionitõusu. Sisuliselt ütles ta seda, et Reformierakond suutis tekitada nii kõrge inflatsiooni, et selle tõttu on pensionid tõusnud, ja ta lubas, et ta jätkab seda tööd, ta töötab selle kallal, et ka järgmine aasta oleks inflatsioon suur ja pensionid kasvaksid. Ta ütles ka, et Reformierakond ei vähenda pensione. Aga reaalselt, kui sa võtad pensionäride raha, siis juhtubki nii, et sa vähendad pensione. Selles mõttes on see valetamine tõepoolest väga kahetsusväärne. Ma lootsin, et peale Heliri sõnavõttu võtab Reformierakond aru pähe ja lõpetab valetamise, aga tundub, et Helir hoopis inspireeris neid uutele kõrgustele. Nii et see on hästi kurb. Ma põnevusega ootan, mida Õnne selle kohta ütleb.

Aitäh! Vastusõnavõtu puhul pole vastusõnavõttu ette nähtud, küll aga kuna kolmes esimeses kõnes mainiti vähemalt 15 korral Reformierakonda – mul tekkis tunne, et on Reformierakonna valimisõhtuga tegemist –, siis on Õnne Pillakul igal juhul on õigus üheks vastusõnavõtuks. Palun, Õnne Pillak!

Aitäh! Ma teen lühidalt. See kõik, mis Andrei Korobeinik oma vastusõnavõtus ütles, ei vastanud tõele. Küllap ta siis ei kuulanud hoolega, mida ma rääkisin. Aga need esitatud faktid on valed.

No kui olla demokraatlik, siis Helle-Moonika Helme, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh! Kuna eelmisele sõnavõtjale anti sõna sellepärast, et olla mainitud Reformierakonda, siis Õnne Pillak mainis oma kõnes EKREIKE valitsust, sõna "EKRE" käis läbi, seetõttu ma tänan sõna andmast. Ma tuletan ikkagi kõigile meelde, kuidas enne valimisi Kaja Kallas, Reformierakond lubas pensionäridele 400 eurot pensionitõusu ja pensionide tulumaksust vabastamist: "Oota, ma tulen teie juurde ja räägin teile sellest." Ja see oli sõna otseses mõttes valetamine. Valedel põhines Reformierakonna jutt enne valimisi ja valedel põhines see jutt, mida rääkis nende esindaja praegu puldist.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Ja teen veel ühe erandi. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Mul on küsimus istungi läbiviimise kohta. Kui mina loetlen konkreetseid fakte, näitan, kus Reformierakond on valetanud, siis võtab Reformierakonna esindaja sõna ja ütleb, et see kõik ei vasta tõele, et ma valetan. Ja ta ei täpsusta, mida ta mõtleb. Kas teie arvates on see hea parlamentaarne debatt (Hääl saalist: "Jaa."), kui üks inimene lihtsalt ütleb, et sa valetad ja kogu lugu? Võib-olla Valdo Randpere oskab täpsustada, kas see tõepoolest on Reformierakonna ettekujutus parlamentaarsest debatis, kui sa võtad sõna ja ütled, et [eelkõneleja] valetas, aga ei täpsusta ega [loetle] ühtegi põhjust, miks sa nii arvad.

Jah, paraku selle kahe minuti jooksul ei ole võimalik väga pikalt põhjendada. Ma arvan, et Õnne Pillaku sõnavõtt oli igati asjakohane, ütleme, nagu ka kõik teised sõnavõtud. 

Aga nüüd, head kolleegid … Valdo Randpere, mul oleks praegu hea meel piirata koalitsiooni esindaja võimalust saada vasturepliiki, siis on mul indulgents taskus. (Valdo Randpere kohapealt: "Ma tahan protseduurilist küsimust.") No kui on protseduuriline, siis palun, Valdo Randpere!

Aitäh! Kuna Andrei Korobeinik hakkas siin minust ka juba rääkima, siis mulle tuli meelde, et mina kutsusin omal ajal Andrei poliitikasse, ja ma kahetsen seda väga.

See ei olnud nüüd küll protseduuriline küsimus.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 416 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid 0. Eelnõu 416 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 426 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kaja Kallase.

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule hädaolukorra seaduse [muutmise] ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv – lühendatult CER direktiiv –, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Direktiivi ja eelnõu peamine eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ning seeläbi elanike elu ja tervis ning ühiskonna toimimine ja riigi toimimine erinevat laadi kriisides tervikuna. Eestis on elutähtsa teenuse regulatsioon juba mõnda aega olnud olemas, see toimib hästi ja tagab meie valmisoleku ettenägematuteks katkestusteks. Seetõttu ei eelda direktiivi ülevõtmine suuri muutusi Eesti õigussüsteemis, pigem vastupidi, meie senine regulatsioon on olnud eeskujuks ka CER direktiivi koostamisel. Seetõttu saame olemasolevat regulatsiooni täiendada ja võtta direktiivist üle minimaalselt vajalik.

Aga nüüd konkreetsemalt nendest muudatustest või tähelepanekutest nendega seoses. Esiteks laiendatakse direktiivi ülevõtmisega elutähtsate teenuste, samuti elutähtsa teenuse osutajate ringi. Nimelt loetakse elutähtsateks teenusteks lisaks hädaolukorra seaduses juba nimetatud 14‑le elutähtsale teenusele ka lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja üldarstiabi teenuste toimimine ning ravimitega ja toiduga varustamine. Selle tulemusel lisandub kuus elutähtsat teenust ja suureneb elutähtsate teenuste osutajate arv 315 ettevõtte võrra. Lisandub 11 vedelkütuse terminali pidajat, 26 perearsti – circa 26 perearsti –, 8 ravimite hulgimüüjat, circa 24 apteeki, 3 toidukäitlejat, 2 lennundusettevõtet, 1 sadam, 2 raudtee-ettevõtet, 60 teede korrashoidjat, 97 soojusettevõtjat ja 81 vee-ettevõtjat. Samuti suureneb elutähtsaid teenuseid korraldavate asutuste ehk ETKA‑de arv. Hetkel on 14 elutähtsa teenusega seotud Kliimaministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ja 33 omavalitsust. Neile lisandub Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium toiduga varustamise ning 46 kohalikku omavalitsust teede korrashoiu, kaugküttega varustamise, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse valdkonnas.

Teiseks, eelnõuga pannakse Riigikantseleile kohustus koostöös teiste valitsemisasutustega koostada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ja üleriigiline riskianalüüs. See üleriigiline riskianalüüs peab võtma arvesse kõiki asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas valdkonna‑ ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte, muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, ka terroriakte. Üleriigiline riskianalüüs peab katma kõiki direktiivi lisas nimetatud sektoreid ning peab muu hulgas olema tulevikus elutähtsa teenuse osutajate väljaselgitamise aluseks ning toetama toimepidevuse meetmete väljatöötamist. Riskianalüüsi skoobiga rõhutatakse elutähtsa teenuse toimimise vajalikkust nii asümmeetriliste ohtude kui sõjaliseks kaitseks valmistumise puhul. Riskianalüüs integreerib tervikuks juba kehtiva hädaolukorra seaduse alusel toimuva sündmuspõhise riskide hindamise ja CER direktiivist tulenevate elutähtsate teenuste toimepidevuse kohustuse. Ministeeriumid, kaasates oma allasutusi, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga, analüüsivad ohte, hindavad riske ja esitavad Riigikantseleile andmeid ühtsesse terviklikku üleriigilisse riskianalüüsi koondamiseks. Riigikantselei on sellise praktikaga juba alustanud. Kodulehel on 2023. aasta kevadest üleriigilise riskianalüüsi avalik kokkuvõte, mida direktiivi vastuvõtmise järel täiendatakse elutähtsa teenuse sektoripõhiste vaadetega. Asutustele jääb kehtima kohustus hinnata riske, kuid see hakkab toimuma varasemast paindlikumalt, see tähendab, et lihtsamini saab muuta analüüsitavate ohtude nimekirja ja asutuste esitatavaid andmeid, mis võimaldab kiiremini kohandada üleriigilist riskianalüüsi riigi hetkevajadustele [vastavaks]. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks asutuste riskianalüüsidele ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riski analüüsidele. Täiendatud riskianalüüs peab olema valmis 2025. aasta alguseks ja seda hakatakse iga nelja aasta tagant uuendama.

Kolmas muudatus puudutab apteekide ja perearstide määramist elutähtsa teenuse osutajaks. Eelnõu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister teenuse täpsemad tingimused ja korra, Ravimiamet või Terviseamet hakkavad perioodiliselt hindama teenuseosutajate vastavust nõuetele, teevad ettepaneku elutähtsa teenuse osutajate määramise või väljaarvamise kohta. Muudatus on vajalik selleks, et tagada ETO‑deks määratud ettevõtete asjakohasus, et ETO nimekirjast saaks välja võtta neid ettevõtteid, kes on tegevuse lõpetanud või ei vasta enam kriteeriumidele, või lisada ettevõtteid, mis on turule tulnud ja on olulised teenuse toimepidevuse tagamisel. Uued ETO‑d määratakse edaspidi haldusaktiga. See tähendab seda, et haldusakt sätestab, mis tähtajaks alates määramisest tuleb elutähtsa teenuse osutajal koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, samuti tähtajad õppuste korraldamiseks ja muude nõuete täitmiseks.

Neljandaks muudatuseks on elutähtsa teenuse osutaja kohustus viia läbi töötajate taustakontroll. Eesti võtab taustakontrolli tingimuse üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses. Taustakontrollile ei allutata kõiki elutähtsa teenuse osutaja töötajaid, vaid riskianalüüsi põhjal konkreetselt ainult nende tööde puhul, mis on toimepidevuse tagamise vaates kõige olulisemad, näiteks opereerimine tundlike andmetega, samamoodi tundlike seadmetega. Taustakontrollil kontrollitakse üksnes isikute kehtivaid karistusi kuritegude toimepanemise eest, väärtegusid siin ei arvestata. Kui isik on karistatud inimsuse‑ ja rahvusvahelise julgeoleku või riigivastase kuriteo eest, siis eelnõu keelab talle toimepidevuse seisukohalt oluliste ülesannete andmise. Muude kuritegude puhul, nagu vargus või kehaline väärkohtlemine, hindab riski iga teenuseosutaja ise, kas usaldada seda inimest täitma olulist ülesannet või mitte. ETO saab taustakontrolli teha nii enda töötajatele, tööle kandideerijatele kui ka alltöövõtja töötajatele. ETO alltöövõtjad saavad oma töötaja kohta teha päringuid ise, see vähendab ETO koormust ja aitab paremini tagada isikuandmete kaitse nõudeid. Lõplik otsus isikute sobivuse üle jääb elutähtsa teenuse osutaja kanda. Minimaalne ja ka direktiivis nõutav isikusamasuse kontroll tuleb teha isikut tõendava dokumendi alusel, siin ei ole midagi keerulist, ja ülesande täitmiseks vabastatakse elutähtsa teenuse osutajad riigilõivu tasumisest, mis on neli eurot karistusregistri päringu kohta. Sellise taustakontrolli tegemine ei ole meie õigusruumis kuidagi uudne. Täna tehakse samasugust kontrolli näiteks lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel või lennunduses töötavatele isikutele lennundusseaduse alusel.

Viiendaks sätestatakse Euroopa Liidu tasemel elutähtsa teenuse osutaja määramise põhimõtted. Käesoleval hetkel puuduvad Eestis Euroopa Liidu tähtsusega ETO‑d, samuti ei lisandu neid eelnõujärgselt. Kaugemas perspektiivis võib selliseks elutähtsa teenuse osutajaks saada Elering Eesti elektrisüsteemi liitumisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ja võib saada ka Rail Balticut opereeriv ettevõte.

Kuuendaks võimaldatakse järelevalveasutustele nõuda elutähtsa teenuse osutajalt sõltumatu auditi läbiviimist, mis annab hinnangu, kui tulemuslik on teenuse toimepidevuse tagamine. Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Audit annaks ka soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveasutus võib tellida auditi oma kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditit. Viimasel juhul tasub kulud teenuseosutaja. Samas tohib ETKA, tema määratud asutus või krediidiasutuste puhul Finantsinspektsioon kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditit teenuseosutaja kulul ainult kolmel juhul. Need on sellised juhud: [esiteks,] elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, teiseks, elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse korraldava asutuse määratud tähtpäevaks, ja kolmandaks on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või on välja kuulutatud hädaolukord. Eelnõus täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase aasta jooksul samaväärse auditi oma algatusel või muu isiku nõudmisel. Teisisõnu, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks teinud samaväärse auditi muu järelevalvemenetluse raames või oma algatusel, ei saa nõuda talt auditi läbimist. 

Ja seitsmendaks osundan eraldi meedias mainitud nii-öelda saartalitluse nõudele. Selle kohaselt peavad ettevõttel olema alternatiivsed lahendused olukorraks, mil tema IT-süsteemid on välisriigis ja neil puudub juurdepääs näiteks küberrünnete või füüsiliste rünnete tõttu. Saartalitluse nõue ei ole kuidagi uus, see on alates 2014. aasta jaanuarist kehtivas hädaolukorra seaduses olemas ja ei takista elutähtsa teenuse osutajal hoida oma süsteeme välisriigis. Pigem nõuab ta seda, et oleks olemas plaan B juhuks, kui tema süsteemid on välisriigis ja nende süsteemidega on side katkenud.

Austatud Riigikogu, selle direktiivi ülevõtmiseks on väga lühike ajaraam ehk 21 kuud, mis eeldab Riigikogult kiiret ja viljakat koostööd. Kobarkriiside, asümmeetriliste rünnakute ja sõjaliseks kaitseks valmistumise vaates on Eesti jaoks oluline see direktiiv kiiresti üle võtta. CER direktiiv jõustus 16. jaanuaril 2023 ja tuleb Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 17. oktoobriks käesoleval aastal. CER direktiiv on osake üleeuroopalisest kriisikindlusest. Meie asi on tagada, et meie kriisikindluse suurendamine erinevate Euroopa Liidu mehhanismide kaudu jätkub ka järgmise Euroopa Parlamendi ja komisjoni koosseisu ajal. Kokkuvõttes on see direktiivi rakendamine samm Eesti ettevõtete suurema kriisikindluse suunas. Seni on elutähtsa teenuse toimimise õigusruum asümmeetriliste ohtude ja sõjalise kaitse kontekstis olnud pealiskaudne. Direktiivi rakendamine rõhutab ka sellisteks ohtudeks valmistumise tähtsust. Nii et, hea Riigikogu, see on hea seadus. Aitäh kuulamast ja palun toetust sellele! Aitäh!

Suur tänu, auväärt peaminister! Teile on siiski üks küsimus. Eero Merilind, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh suurte selgituste eest! Lihtsalt soovin täpsustada. Te nimetasite, et ETO-deks nimetatakse 26 perearsti. Ma tahtsin täpsustada, kas see on 26 tervisekeskust.

Siin eelnõus on küll tegemist perearstidega. Ma ei tea, kas see on tervisekeskusena kuidagi organiseerunud perearstid, aga praegu ikkagi on siin kirjas perearstid, jah.

Veel kord, suur aitäh teile, auväärt peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

See läks küll kergesti.

Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Auväärt peaminister! Esiteks on mul väga hea meel, et peaminister Kaja Kallas tuli isiklikult seda eelnõu tutvustama. See on üsna unikaalne olukord, sest tegelikult pole varasemalt ükski peaminister käinud Riigikogus eelnõu tutvustamas. Peamister Kaja Kallas on juba teist korda eelnõuga siin. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 16. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid peaminister Kaja Kallas, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Erkki Tori, Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ja Riigikantselei ametnikud.

Lühidalt eelnõu eesmärgist. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle niinimetatud CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsa teenuse osutajate ring, suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides. 

Aga nüüd arutelu juurde, mis meil riigikaitsekomisjonis toimus. Peale väga põhjalikku sissejuhatust andis riigikaitsekomisjoni esimees sõna ka eelnõu [algatajate] esindajale ehk peaminister Kaja Kallasele, peale seda toimus arutelu ja küsimuste voor. Lühidalt ka sellest. 

Kristo Enn Vaga ehk mina küsisin, kas Riigikantselei hinnangul ei ole see inimeste hulk, kes võivad mobilisatsiooni alt välja jääda, kui elutähtsa teenuse osutajate nimekiri laieneb, liiga suur. Erkki Tori vastas, et see mehhanism jääb endiselt samaks ehk selle vabastuse annab jätkuvalt Kaitseministeeriumi valitsemisala. Viidati ka sellele, et täpsem lahendus sellele küsimusele tuleb tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mis eeldatavasti on valitsuses juunikuus.

Kolleeg Peeter Tali küsis, miks elutähtsa teenuse osutajate ringis pole Eesti Rahvusringhäälingut ning miks me üldse seda seadust praegu menetleme, kui peatselt on tulemas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis on nii-öelda – ma tsiteerin Peeter Tali – "kõigi seaduste ema, isa, vanaisa ja vanaema, mis sätestab kõik ära". Peaminister Kaja Kallas vastas, et selles direktiivis ei ole rahvusringhäälingut sees ja on ka selline suunis olnud, et direktiivide ülevõtmisega tehakse miinimum, et mitte sinna võimalikult palju asju juurde panna. Peaminister viitas ka sellele, et rahvusringhääling saab püsivad kriisiülesanded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga, mitte selle direktiiviga. 

Kolleeg Kalev Stoicescu küsis eelnõus sätestatud üleriigilise riskianalüüsi kohta, et mis on selle üldistustase. Peaminister vastas, et iga asutus ja kohalik omavalitsus peab hindama oma riske ja tervikpilt kujuneb erinevate institutsioonide riskianalüüsidest. 

Kristo Enn Vaga küsis Riigi Infosüsteemi Ameti suhte kohta elutähtsa teenuse osutajatega. Sellele peaminister ka viitas [siin], et RIA peamine ülesanne on auditeerida ettevõtteid ja tuua välja nõrgad kohad.

Kolleeg Kalev Stoicescu küsis veel taustakontrolli kohta, et milline on olnud tagasiside elutähtsa teenuse osutajatelt. Peaminister Kaja Kallas viitas, et tagasiside taustakontrolli osas on nii, et ühed ütlevad, et ei saa aru, miks nad taustakontrolli peavad tegema, aga väga suur osa elutähtsa teenuse osutajaid ütleb, et lõpuks ometi on neil õigus seda teha. Väga tähtis on ka teadlikkuse tõstmine selles küsimuses. Eero Svarval täiendas, et taustakontrolli teemal on olnud debatid väga sisulised ning tegelikult hetkel tehakse miinimum, mida see direktiiv nõuab: isikutuvastus ja karistusregistri andmed.

Kolleeg Raimond Kaljulaid tegi ettepaneku kutsuda rahvusringhäälingu juhatus komisjoni istungile. Selle küsimuse võttis riigikaitsekomisjon ilusti arutada ning rahvusringhäälingu esindajad tulevad riigikaitsekomisjoni selle nädala neljapäeval, et seda küsimust arutada. 

Mina küsisin veel, et millal riskianalüüs ja toimepidevuse strateegia valmis saavad. Riigikantselei ametnik viitas, et täpsem kohalike omavalitsuste riskianalüüs peab valmis olema 2025. aasta juuniks, ning muidugi ka see, et Riigikantseleil on juba selline üldine riskianalüüs valmis. Selle esmaversioon on Riigikantselei kodulehel olemas, aga detailsem riskianalüüs ei ole avalikuks kasutamiseks. 

Lõpuks küsis kolleeg Peeter Tali, et kes on taustakontrolli tegijad ja kas see on tööandja kohustus. Sellele vastas Eero Svarval, et taustakontrolli kohustus on elutähtsa teenuse osutajal ja taustakontrolli subjektide ringi võivad tulla ka elutähtsa teenuse osutajate alltöövõtja töötajad. 

Aga nüüd riigikaitsekomisjoni konsensuslikest menetluslikest otsustest. 16. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks 4. juunile, tänasele päevale, ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni ettekandjaks määrati mind, Kristo Enn Vaga. Kuna eelnõuga muudetavatest seadustest vähemalt pooled on majanduskomisjoni valdkonda kuuluvad ja hädaolukorra seaduse varasem valdkonnakomisjon oli põhiseaduskomisjon ning lähtudes Riigikogu juhatuse kinnitatud seaduseelnõude menetlemise juhisest, palusime riigikaitsekomisjoni poolt eelnõu kohta eelnimetatud komisjonide arvamust. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt kümme tööpäeva. Aitäh! Olen valmis küsimusteks.

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma ka soovin väga tunnustada seda, et peaminister isiklikult selle väga olulise küsimusega tegeleb. Ma arvan, et see näitab selle küsimuse kaalu Eesti riigi jaoks. 

Aga ma tahtsin tulla tagasi Eesti Rahvusringhäälingu juurde, et lihtsalt selgitada. Ma saan aru, et neljapäeval rahvusringhäälingu juhatus on kutsutud ka riigikaitsekomisjoni. Mil viisil komisjon sellele küsimusele läheneb? Kas eesmärk on lihtsalt välja selgitada, mis põhjusel rahvusringhäälingut täna elutähtsa teenuse osutajana ei käsitleta, või on teoreetiliselt võimalik ka see, et komisjon asub seisukohale, et rahvusringhäälingut siiski tuleks käsitleda elutähtsa teenuse osutajana, ja teeb täiskogule ettepaneku sellisel viisil muuta seda vastavat eelnõu? Kas see on üldse tehniliselt võimalik antud eelnõu puhul, kuna tegemist on direktiiviga seotud eelnõuga?

Aitäh, kolleeg Raimond Kaljulaid! Nagu me ka komisjonis arutasime, rahvusringhäälingu küsimus on kindlasti toimepidevuse seisukohast väga tähtis Eestile. Ma arvan, et seda saab kahtepidi vaadata. Üks on selle sama eelnõu küsimuses, et kuidas rahvusringhäälinguga seda arutame, aga samas küsimus on ka selles, et kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu tuleb – loodetavalt selle aasta jooksul – Riigikogu menetlusse ja eeldatavalt on selle juhtivkomisjon ka riigikaitsekomisjon, siis isegi kui me Eesti [Rahvus]ringhäälingu küsimust selle eelnõu raames ära ei lahenda või ei leia konsensust, on seda võimalik teha tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus. Nüüd ongi ju Riigikogu käes see pall, seda eelnõu menetleda. Nagu me riigikaitsekomisjonis rääkisime ning millele viitas ka peaminister, sellel direktiivil on väga selge kuupäev, millal see peab olema üle võetud – 17. oktoober. Ma loodan, et see menetluskäik meil komisjonis järgmiste lugemistega läheb võimalikult kiirelt.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Elutähtsa teenuse pakkujate hulka on arvatud ka teede-ehitajad ja teede korrashoidjad. Aga Eesti Taristuehituse Liidu andmetel on teede korrashoiust puudu juba praegu 4,4 miljardit. Kuidas elutähtsad teenused saavad selles vallas toimida? Kas toimepidevuse strateegia hõlmab ka seda, et riik katab selle ära ressursiga? Te olete materjalidega tutvunud. Kas detailne riskianalüüs sisaldab ka teavet, et teede korrashoiust on 4,4 miljardit puudu? Ja mida riik plaanib teha, et see elutähtis teenus oleks kriisiaegadel meile tagatud ja teed oleksid korras? Kas selles mõttes on plaane?

Aitäh! Konkreetselt selle valdkonna detailse riskianalüüsiga ei ole komisjon tutvunud ning enne esimest lugemist ka ei tutvunud. Küsimus rahastusest – see ei olnud ka teema, mida riigikaitsekomisjonis enne esimest lugemist oleks arutatud. See on kindlasti hea teemapüstitus ja küll me ka seda arutame. 

Irja Lutsar, palun!

Aitäh mõlemale ettekandjale! Väga selged ja hästi arusaadavad ettekanded. Aga minu küsimus tuleb sellest, et hädaolukord ei ole tingimata ainult sõda. Minu arust [riigi]kaitsekomisjon tegeleb inimestele kallale tungimise [küsimustega]. Ka pandeemia uus nimi on rahvusvahelise tähtsusega hädaolukord. Kas komisjonis oli arutlusel, et võib-olla võiks arutada seda seadust või neid muudatusi ka sotsiaalkomisjonis või küsida sotsiaalkomisjoni arvamust? Meil on mingil määral ju kogemust hädaolukordadega hakkama saamisel.

Aitäh, kolleeg! Ma täiesti nõustun teiega, et kriis ei ole ainult sõda. Selle eelnõu eesmärk ongi just tegeleda, nagu peaminister viitas, kobarkriisidega. Riigikaitsekomisjonis me tegeleme igapäevaselt laiapindse riigikaitse küsimustega, mis hõlmavad tõesti mitte ainult sõjalist tegevust, vaid kõike muud, mis sellega [kaasneb], muidugi meditsiinikriisid. Sedalaadi kriisid on teema, millega peaks kogu Riigikogu tegelema.  

Me tõesti ei arutanud seda, et ka sotsiaalkomisjonilt arvamust küsida. Nagu ma viitasin, küsime arvamust majanduskomisjonilt ja põhiseaduskomisjonilt. Aga ma väga selles mõttes ärgitan, et kui ka sotsiaalkomisjoni liikmed sellesse eelnõusse sisse vaatavad, just seesama küsimus, mis puudutab perearste, siis sinna te saate ju oma sisendit anda selle eelnõu raames. Ja ma väga loodan, et saame konstruktiivselt selle eelnõu ja ka tulevikus selle tsiviil[kriisi] eelnõu võimalikult heaks Eesti riigi jaoks.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et riskide hindamise oskus on inimesele üks tähtis oskus, mida peaks õpetama juba päris varakult. Selles eelnõus on juttu riskianalüüside koostamisest riigi tasandil, kohaliku omavalitsuse tasandil. Sellega seoses ma küsin: kas siin on mingid tähtajad? Ja kas Euroopa direktiiv eeldab ka seda, et sellega kaasnevad siiski mingid rahalised investeeringud vajadusel, sest sealt võib tulla ju erinevaid hinnanguid?

Aitäh! Minule teadaolevalt konkreetselt see direktiiv riskianalüüside tähtaegu ette ei pane. Nagu ma ka viitasin, eks ju, kohalike omavalitsuste riskianalüüs peab olema valmis hiljemalt 2025. aasta juuniks, kõik muud riskianalüüsid seal juures. Üleüldise riskianalüüsi teeb Riigikantselei, aga sellele tulevad sisendid erinevatelt ministeeriumitelt, iga valdkonna kohta tuleb väga detailne riskianalüüs. Aga muidugi riigikaitsekomisjonis me oleme ka sellele viidanud väga palju, et üks on elutähtsa teenuse osutajad, et neil oleks riskianalüüsid, aga et see tase riskianalüüside mõistes läheks võimalikult madalale, nii et kõik Eesti inimesed oleksid valmis erinevate riskidega toime tulema. Selle jaoks on riik teinud väga suurepärase äpi Ole Valmis! ja infolehed.

Aga konkreetselt rahalistest küsimustest. Muidugi, Riigikantseleil on laiem tööpõld, kuna neid riigi riskianalüüse tuleb teha. Aga konkreetselt selle eelnõu raames ei ole rahastust arutatud. Kui mingis kohas on suur puudujääk, siis see on kindlasti Riigikogu ja valitsuse teha, et need puudujäägid kõrvaldada, et me oleksime kriisideks paremini valmis.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Veel kord, hea ettekandja, siin on kirjas, et direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid uuendusena välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiem mõju, mida omakorda hakkab hindama Euroopa Komisjon. Äkki te selgitate seda võib-olla laiemalt lahti. Mul on küsimus: kas on võimalus, et meie teenuseosutajad sellisel juhul enam ei kvalifitseeru? Kas võib juhtuda, et meil ei ole enam õigust eelistada kohalikke teenusepakkujaid? On selge, et Euroopa tasandil võib seal olla mitu põhjust, eks ole, [näiteks] nad on liiga väikesed. Kui me lähme sellesse üleeuroopalisse konkurentsi, eriti kui Euroopa Komisjon hakkab hindama, siis meie kohalikud teenuseosutajad ja teenusepakkujad jäävad üldse sellest ringist välja?

Aitäh! Ilmselgelt on ikkagi nii, et Eesti hindab ise oma elutähtsa teenuse osutajaid, mis on Eesti riigi jaoks vajalikud. Aga ilmselgelt on ju mingid suured teenuseosutajad, näiteks transpordivaldkonnas suured sadamad või lennuväljad, mis ei teeninda ainult Eestis siseriiklikult lennukikandjaid või laevu, vaid just Euroopas laiemalt. Ja muidugi need küsimused on strateegilise tähtsusega kogu Euroopa Liidule, mitte ainult ühele liikmesriigile. Ma arvan, et Eesti huvi on samamoodi, et ainult meie ei mõtleks Euroopa Liidus kobarkriiside lahendamise peale või parema toimetuleku või sellise toimepidevuse peale, vaid kõik 27 liikmesriiki oleksid kõige paremini erinevateks kriisideks valmis.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ka esmalt avaldan tunnustust, et peaminister niivõrd olulist küsimust tuli siia meile tutvustama. See näitab kindlasti selle teema kaalu ja olulisust nii kohalikus, riigi vaates kui ka tegelikult Euroopa Liidu vaates. 

Aga küsimus: kas tuli teie komisjoni arutelul ka kuidagi [jutuks] see, mismoodi ja kuidas saab olema tulevikus just kohalike omavalitsuste võib-olla veel tugevam kaasamine kogu selle temaatika juures? Nii nagu Irja Lutsar ütles, neid kriise on tegelikult olnud palju ja need on [olnud] väga eriilmelised. Kas kuidagi käis läbi see, et [tehakse] mingid eri kohtumise vormid või kaasamise vormid just kohalike omavalitsuste vaates?

Aitäh! Konkreetselt seda, milline tulevane suhtlus saab olema just kriisideks valmisoleku tasemel, riigi keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste tasemel, me komisjonis ei arutanud. Aga muidugi tõesti arutasime seda, et nüüd on kõigil kohalikel omavalitsustel ETO-d. Ja tegelikult riigi seisukohast on väga tähtis, et kõik kohalikud omavalitsused saavad aru, mis need riskid võivad olla. Samamoodi, nagu oleme siin suures saalis täna arutanud, need ei ole ainult sõjalised riskid, seal võib väga palju teisi riske olla. Et kõik kohalikud omavalitsused saavad nendest riskidest aru. Me teame, et sellises laias kriisis on kohalike omavalitsuste tase väga-väga tähtis. Ja ma arvan, et see on koht, kus kindlasti teiega koostöös saame võimalikult hea lõpplahenduse, et kohalikud omavalitsused saavad aru oma rollist kriiside lahendamisel ja tänu sellele on kõik inimesed tegelikult natukene paremini kaitstud ja hoitud.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Tänan ka omalt poolt ettekandjaid. Mul on tegelikult komisjoni aseesimehena siin lühikommentaar rahvusringhäälingu kui elutähtsa teenuseosutaja kohta. Ma arvan, et meil komisjonis on see võimalus, et me konsensuslikult selle küsimuse ära lahendame. See on meie kätes. Minu enda seisukoht on see, et mis tehtud, see on tehtud, asju on veel palju vaja teha. Kindlasti uus seadus, mis selle nimi ka tuleb või saab täpselt olema, nõuab meilt ka muidu palju tööd. See on kõik, küsimust ei ole.

Aitäh! Ma ei hakka komisjoni aseesimehega kuidagi vaidlema. Teil on võimalus see ettepanek teha ja siis me saame komisjonis seda arutada.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Mitu korda juba öeldud, aga väärib veel kord ära märkimist, et tõepoolest, peaministri eestvedamine on väga oluline selle teema puhul. Minu meelest peegeldab see ühiskonnale tagasi ka seda, et riik võtab seda ülimalt tõsiselt. Tegelikult ka Eesti kodanikega kohtudes, ka praegu Euroopa Parlamendi valimiste ajal, see on inimestel üks selline oluline küsimus. Juhul kui midagi juhtub, mida teha, kui kaitstud on ühiskond, kui kaitstud on inimesed, kui kaitstud on kohalikud kogukonnad? Nii et sellega tegelemine on tähtis. 

Teiseks tahaks selle menetluse koha pealt siin majas öelda [järgmist]. Väga hea, et juhatus otsustas usaldada selle eelnõu menetlemise riigikaitsekomisjonile – see on õige komisjon. Mulle tundub üha enam, et riigikaitsekomisjon peabki laiendama sõjaliselt riigikaitselt enda tegevust kogu laiapindsele riigikaitsele, laiemalt vaatama julgeolekut ka elanikkonnakaitse vaates, selle kaudu ka mitte ainult seda, mis toimub Kaitseministeeriumi valitsemisalas, vaid ka osalt Siseministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei tegevust, tegema koostööd kohalike omavalitsustega ja laiendama nii-öelda selle komisjoni rolli ka siin Riigikogus. 

Ja viimane asi. See eelnõu puudutab väga paljusid eluvaldkondi, aga tõepoolest on rahvusringhäälingu küsimus esile kerkinud. Ma siiski niipalju võib-olla mitte ei oponeeriks, aga komisjoni aseesimehele minu sõnum oleks see: ootame ära selle arutelu neljapäeval, ärme kujunda seisukohta enne, kui me oleme rääkinud. Siis tekiks ju küsimus, et milleks üldse pooli ühe laua taha tuua. Ma arvan, et komisjon peab kaaluma nii eelnõu eestvedajate kui ka rahvusringhäälingu argumente ja neid vaagides andma täiskogule oma soovituse või tegema oma ettepaneku seda nii sisuliselt kui ajastuse ja selle osas, kas just nimelt antud eelnõu on õige vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Igal juhul ma arvan, konsensuslik on see arvamus, et rahvusringhäälingu roll on kriisides erakordselt oluline, selle üle keegi ei vaidle. Küsimus on selles, mil viisil seda rolli kõige täpsemini fikseerida. Ma ka kutsuks üles mitte tegema ennatlikke järeldusi, vaid ikka ootame ära, mis see meie arutelu tulemus saab olema. Aitäh!

Leo Kunnas, sõnavõtt kohapealt. EKRE fraktsiooni nimel, ma eeldan ja arvan.

Tänan, hea kolleeg! Mul on hästi lühike sõnavõtt. Vaevalt, et rahvusringhääling tuleb meie juurde ütlema, et nad ei taha olla elutähtsa teenuse osutajad, seda me neljapäeval vaevalt et kuuleme. Ega mul praegu muud ei olegi lisada.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 426 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. juuni kell 17.15. Tänu ja jõudu peaministrile! Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde. Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 446 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni!

Austatud esimees! Head … Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esitada Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Anti Allas on selle aasta 26. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Anti Allase asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Ester Karuse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas sellesisulise avalduse rahanduskomisjonile 29. mail käesoleval aastal. 

Ester Karuse on esitanud komisjonile kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele, ja on andnud enda nõukogu liikmeks nimetamiseks nõusoleku. Riigikogu rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma 2024. aasta 30. mai istungil ning otsustas esitada asjakohase eelnõu Riigikogu menetlusse. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt arutatakse käesolevat eelnõu ühel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Otsus on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saanud käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 446 lõpphääletus ja me asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 446. Juhin tähelepanu, et hääletus on salajane ehk teie valik ei kajastu teie kuvaril. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 446 on otsusena vastu võetud.  

Tänane viimane päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 445 esimene lugemine. Palun taas Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esitada Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Jaak Valge on käesoleva aasta 5. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Jaak Valge asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Rene Koka. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas sellesisulise avalduse rahanduskomisjonile käesoleva aasta 11. jaanuaril. 

Rene Kokk on esitanud kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele, ja on andnud enda nõukogu liikmeks nimetamiseks nõusoleku. Riigikogu rahanduskomisjon arutas ettepanekut oma käesoleva aasta 27. mai istungil ning otsustas esitada asjakohase eelnõu Riigikogu menetlusse. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt arutatakse käesolevat otsuse eelnõu ühel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Otsus on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 12. juunil. Palun eelnõu toetada! See on minu poolt kõik.

Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Ka selle otsuse eelnõu kohta ei saanud muudatusettepanekuid esitada ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 445 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, ka järgnev hääletus on salajane. Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 445. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 445 on otsusena vastu võetud.

Oleme ka kuuenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja koos sellega ammendanud kogu tänase päevakorra. Tänane istung on lõppenud. Aitäh kõikidele kolleegidele aja efektiivse kasutamise eest! Head päeva!