Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 17. töönädala esmaspäevase istungiga. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll! 

15:00 Esimees Lauri Hussar

Kohale on registreerinud 69 Riigikogu liiget, puudub 32. 

Järgnevalt, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

15:01 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Meil on kolmapäeval automaksu eelnõu menetluses. Sooviksin aru saada sellest, et mille alusel on jälle kõik muudatusettepanekud kokku seotud. Keskerakond esitas väga palju sisulisi muudatusettepanekuid ja enam ei ole võimalik neid eraldi hääletada, näiteks eraldi hääletada automaksuvabastust lasterikastele peredele, puuetega inimestele. Jällegi, kõik sisulised muudatusettepanekud seoti kokku, nüüd on need täiesti sisutud, sest ei ole võimalik neid eraldi hääletada, ja mitte kuskil ei ole välja toodud, mille alusel see on tehtud. Kas te saaksite palun öelda, mis on jälle juhtunud?

15:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Muudatusettepanekute sidumise kohta oskab kindlasti kõige paremini vastata rahanduskomisjoni esindaja, kui toimub komisjonipoolne ettekanne. Selgitusi saab lugeda ka eelnõu seletuskirjast, Ja kui menetlemisel on tehtud vigu, siis on võimalik pärast muudatusettepanekute läbivaatamist eelnõu teine lugemine katkestada. Aga ma tahaksin rõhutada ühte asja, head kolleegid: juhatusel ei olnud alust eelnõu päevakorda mitte võtta, see on ka põhjus, miks see konkreetne eelnõu on selle nädala päevakorras. 

Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:02 Andrei Korobeinik

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Aga siis te oskate võib-olla mulle nõu anda: kui eelnõu hääletamisel on ühes muudatusettepanekus mitu muudatusettepanekut ja ma mõnda toetan ja mõnda mitte, siis kuidas ma hääletama pean?

15:02 Esimees Lauri Hussar

Antud juhul ma ütlesin, et muudatusettepanekute sidumise kohta oskab kõige paremini vastata rahanduskomisjoni esindaja. Aga kui nüüd see üks muudatusettepanek läheb läbi, mida komisjon ei ole toetanud, sellisel juhul teine lugemine läheb lõpuni ja seejärel eelnõu teine lugemine katkestatakse. Nii et seetõttu see protsess läheb edasi nii nagu tavaliselt, kui muudatusettepanek, mis ei ole saanud komisjoni toetust, on läbi läinud, ja seetõttu ka katkestatakse seejärel eelnõu teine lugemine. 

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:03 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma sooviksin teiepoolseid põhjendusi kuulda, miks nädalast nädalasse on kolmapäevasel päeval opositsioonierakondade eelnõud pandud alati viimaseks. Palun põhjendage seda!

15:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Me oleme lähtunud päevakorda koostades sellest, et Riigikogu saaks täita kõiki talle pandud ülesandeid. Ja reeglina me oleme pannud kõik lõpphääletused ettepoole, siis teised lugemised ja kolmandad lugemised. Või kolmandad lugemised ette, teised lugemised ja siis esimesed lugemised. Ja seetõttu see päevakord näeb täna välja ka selline, et esimesed lugemised on kõige viimased.

Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:04 Aivar Kokk

Ma küsin ka kolmapäevase mootorsõidukimaksu koha pealt. Kõigepealt, täna rahanduskomisjon tegi veel sinna muudatusettepanekuid Rahandusministeeriumi ettepanekul ja neid parandusettepanekuid või muudatusettepanekuid ei ole tegelikult huvigrupid üldse saanud arutada. Kas te näete, et kui on tehtud nii palju muudatusi, mis põhimõtteliselt muudab seda seadust, kas ei peaks olema väga selge, et teine lugemine tuleb katkestada, et kõik saaksid ka teha parandusettepanekud nendele muudatustele, mida nüüd on ministeeriumi poolt kümnete kaupa tulnud?

15:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Kui seda on arutatud komisjonis, siis komisjoni liikmed on sellega tutvunud, ja kui sellega seoses on täiendavaid küsimusi, siis ma saan aru, et rahanduskomisjoni esindaja tutvustab ja ka selle eelnõu ettekandja tutvustab kõiki vastavaid muudatusettepanekuid ja siis saab juba nendega seoses ka täpselt üle küsida, millega on tegu.

Anti Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:05 Anti Poolamets

Jaa! Ma tahtsin üldist märkust teha ka selle kohta, kuidas komisjonid on hakanud viimasel ajal tööle. Näiteks kui meie hulk muudatusettepanekuid pidi olema majanduskomisjonis sellel neljapäeval, siis see istung tõsteti sootuks kella kaheksaks hommikul, mis on väga ebatavaline. Me kumbki ei jõudnud oma muudatusettepanekuid tutvustama. See oli nii-öelda pool nurga taga tehtud asi, et kusagil kusagil see vilkus, see erakorraline kellaaeg. Aga me igal juhul tulime eraldi kohale selleks ja avastasime, et ennäe, kell kaheksa on istung ära peetud. Ehk osundaksin sellele, et kui on tõsised muudatusettepanekud, mida on palju, siis sellised erakorralised muudatused aegades peavad ikkagi hästi põhjendatud olema ja peavad olema ka korralikud kutsed, mis inimesi ei eksitaks.

15:06 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Sellega ma olen nõus, et asjaajamine peab olema kindlasti korrektne, aga kui teil on küsimusi komisjoni juhtimise kohta, siis minul on väga keeruline seda kuidagi kommenteerida. Sellisel juhul te peate ikkagi küsimuse esitama esitama vastava komisjoni esimehele.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

15:07 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nokk kinni, saba lahti. Saba kinni, nokk lahti. Te soovitate Riigikogu liikmetel, et rahanduskomisjoni esindaja tutvustaks neid kokku seotud muudatusettepanekuid. Te olete Riigikogu esimehena siin saalis seda ka varem soovitanud ja tegelikult ei ole see toiminud. Me oleme siis päevakorrapunkti arutelu ajal teada saanud tegelikult seda, et need kokkusidumised on olnud kodu- ja töökorra vastased. See on minu hinnang ja mitte ainult minu hinnang, vaid konsulteerides ka mitmete ekspertidega on nad samale arvamusele jõudnud. 

Ja nüüd te soovitate päevakorra kinnitamisel jällegi, et kolmapäeval, kui see päevakorda tuleb, siis saate küsida. Mida me küsime, kui me oleme juba praegu veendunud, et need on kodu- ja töökorraga vastuolus? Ja kui juhatuse liikmed võtaks vaevaks tutvuda vähegi nende materjalidega, mida komisjonist juhatusse saadetakse, siis Riigikogu juhatus, ma olen kindel, jõuab samale järeldusele. Nii et minu ettepanek on ikkagi väga selge siin: see kolmapäevane päevakorrapunkt nr kaks, mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364, me ei saa seda arutada. Me ei saa seda arutada, sest see on kodu- ja töökorra seadusega vastuolus. 

Enamgi veel, täna tehti suure hulga muudatuste arutelu rahanduskomisjonis ja sellega ei ole loomulikult ka Riigikogu liikmed ja fraktsioonid saanud tutvuda. Ja materjalid, tuletan meelde, auväärt Riigikogu esimees, saadetakse juba täna õhtu ära kolmapäevaseks. Saadetakse juba täna õhtu ära. Rongid on läinud. 

Niisugust seadusloomet niivõrd olulise eelnõu puhul – mul on lausa piinlik, mul lausa piinlik. Palun võtke see päevakorrast välja. Ka juhatusel on võimalik ettepanek teha katkestada. Muide, lugege kodu- ja töökorra seadust. Teie vasakul käel istuv ametnik võib teile tsiteerida seda punkti, mis viitab just tegelikult kodu- ja töökorras sellele, et juhatusel on õigus katkestada, kui on olulisi muudatusi eelnõus menetluse käigus tulnud. Antud juhul just sellega tegemist ongi.

15:09 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Teie seisukoht on selge ja teie ettepanek on selge. Nagu ma ütlesin, juhatusel ei olnud alust eelnõu päevakorda mitte võtta. Aga ma saan aru, et selle konkreetse sõnavõtuga seoses on ka kõnesoov kohapealt. Erkki Keldo, palun!

15:09 Erkki Keldo

Aitäh! Kuna kolleeg Helir-Valdor Seedril oli protseduuriline küsimus, ma ei tea, kas ta protseduurilise küsimuse all saab teha sellist ettepanekut päevakorra muutmiseks, aga kuna ta …

15:09 Esimees Lauri Hussar

Ta põhimõtteliselt tegi seda.

15:09 Erkki Keldo

Okei! Kuna ta on ka tavasõnavõtuga, siis igaks juhuks ma reageerin ära ja ütlen, et Reformierakonna fraktsiooni nimel me ei ole nõus nädala päevakorda üldse muutma, kui keegi teine soovib teha muid ettepanekuid, aga ei ole ka konkreetselt nõus selle Helir-Valdor Seedri ettepanekuga välja võtta antud eelnõu.

15:10 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:10 Andrei Korobeinik

Suur tänu, hea istungi juhataja! Mulle tundub, et kolleeg Helir-Valdor tegi väga mõistliku ettepaneku, et saaks selle eelnõu välja võtta ja edasi liikuda, aga ma saan aru, et seda soovi ei ole. Ma ikkagi ei saanud vastust enda küsimusele. Kui ühes muudatusettepanekus on mitu muudatusettepanekut ja näiteks üks neist mõnele Riigikogu saadikule sobib, ta soovib seda toetada, ja ülejäänud 20 ei sobi, siis kuidas ta ikkagi hääletama peab? See jäi mulle totaalselt arusaamatuks teie vastuses. Kui te oskate nõu anda, siis ma tean, kuidas seal kolmapäeval või neljapäeva hommikul käituda. Aga praegu mul seda selgust küll ei tekkinud juurde, pigem vastupidi.

15:11 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nagu öeldud, Riigikogu istungi juhataja ei ole osalenud selle komisjoni töös ja seetõttu kõik vastavad muudatusettepanekuid puudutavad küsimused peaks ja tuleks esitada komisjonipoolsele ettekandjale. Aga ma selgitasin teile eelnevalt protseduuri, et kui muudatusettepanek, mis ei ole saanud komisjoni toetust, leiab suure saali toetuse, siis sellisel juhul see tähendab ka pärast muudatusettepanekute läbihääletamist teise lugemise katkestamist. See on see protseduur, mida Riigikogu on siiani järginud ja mis on meie kodu- ja töökorra seaduses kirjas.

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:11 Kert Kingo

Ma tänan! Ma tulen jälle oma teema juurde tagasi, sest teie antud vastus absoluutselt ei rahuldanud mind. Te rääkisite siin, et te lähtute sellest, kas on esimene, teine või kolmas lugemine ja et Riigikogus töö oleks tagatud – midagi sarnast. Meil on olnud siin nädalaid, kui tervel kolmapäevasel päeval olid ainult esimesed lugemised ja vaatamata sellele olid näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõud kõik pandud lõppu. Palun põhjendage seda selliselt, et see vastaks ka tegelikkusele, mis tegelikkuses on toimunud. Miks pannakse kogu aeg opositsioonierakondade eelnõud kolmapäevasel päeval täitsa lõppu? Ma ei räägi mingitest esimestest-teistest lugemistest, sest meil on olnud nädalaid, kui on ainult esimesed lugemised olnud ja ikka oleme viimased päevakorras.

15:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma lihtsalt toon välja need põhimõtted ja meie kodu- ja töökord ütleb ka väga selgelt, et eelnõud järjestatakse päevakorras menetlusetappide järgi, alustades kolmandatest lugemistest, seejärel tulevad teised lugemised ja päevakorra lõpus on esimesed lugemised. Päevakorrapunktide järjestamisel püütakse arvestada, et sama juhtivkomisjoni ja sama ettekandjaga päevakorrapunktid oleksid järjest. Ka see on üks seisukoht, millest lähtuvalt me oleme need konkreetsed ettepanekud lisanud.

Aga see, mis puudutab, millistel kohtadel asuvad need konkreetsed eelnõud, siis juhatus on ka mitmel puhul lähtunud sellest, et kui on ikka korduvalt eelnõu võetud päevakorrast välja või on eelnõu lugemisel tekkinud arutelu võimatus, sellisel juhul me oleme ka konkreetsed eelnõud lisanud päevakorra lõppu, sellepärast et meil on äärmiselt keeruline ka Riigikogu nädala päevakorda planeerida nii, et meil puudub kindlus, kas see arutelu leiab aset või ta ei leia aset. Sellepärast me oleme ka mingitel puhkudel need eelnõud lisanud sinna päevakorra lõppu.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:14 Urmas Reinsalu

Lugupeetav Riigikogu esimees! Kõigepealt ma tunnustan teid, et majandusminister on üles leitud. Väga meeldiv teie töö resultaat. 

Nüüd, kui ma vaatan praegu seda automaksu segadust, mis parlamendis on tekitatud koalitsiooni poolt, siis ma olen sügavalt murelik. Asutakse süsteemselt kodukorraseadust rikkudes ühiskonda nii palju häirivat maksuseadust läbi suruma. Ja siin on kaks põhimõttelist asjaolu, mille puhul teie parlamendi esimehena peaksite andma oma käsitluse. Kõigepealt, esimene asjaolu – ma teen teile ettepaneku, et Riigikogu juhatus arutaks seda –, kuna eelnõule on viidud olemuslikult eelnõu sisu muutvad muudatusettepanekud algataja poolt sisse, siis tegelikkuses peaks selle eelnõu teise lugemise katkestama, nagu näeb ette – tõsi küll, laiaulatuslikku diskretsiooni mööndes – kodukorraseaduse kommentaar. Ja see pädevus on ka Riigikogu juhatusel. Teil ei ole võimalik – § 107 lõige 1 – pugeda üksnes juhtivkomisjon ei taha. Seal on juhatuse ja juhatuse tööd korraldava esimehe vastutus hinnata, kas eelnõule on tehtud nii palju muudatusettepanekuid, et see sisu on muutunud, et parlamendiliikmetel peaks olema võimalus nendele reageerida, ka oma ettepanekud teha. See on konkreetne ettepanek. Ma paluksin teie vastust. Kas te kavatsete juhatusele selle ettepaneku teha? 

Nüüd, teine puudutab selle eelnõu menetluslikku teed selles loogikas, et Isamaa on esitanud hulgaliselt ettepanekuid ja need on omavahel kokku seotud paketiks. See kultuur, mis sai teiepoolse õigustuse härra Odinetsi viljeletuna, on nüüd võimendunud. Halb praktika, halb eeskuju – me teame seda kõigist pedagoogikapõhimõtetest – õpilastel võimendub paraku kiiremini kui hea eeskuju. Ja see on juhtunud ka praegu selle kokkusidumisega.

Ja nüüd, need muudatusettepanekud on kokku seotud puntrasse, Isamaa ettepanekud, aga nad on sisult teineteist välistavad. Mu küsimus on, kuidas parlamendiliige peab käituma, kui ta kokkuseotud muudatusettepanekus ühte alaettepanekut toetab, aga teise vastu on. Kas ta peab seda muudatusettepanekut toetama või selle vastu olema, kui nad on sisuliselt vastuolus või alternatiivsetena kokku seotud?

Nii et mul on tehtud üks ettepanek teile – ja ma ootan teie vastust tänase töönädala korraldamisel – ja teine on konkreetne küsimus: kuidas on võimalik käituda, kui sisult erinevat muudatusettepanekud on komplekteeritud ühte puntrasse ja parlamendiliige võib toetada selle puntra ühte elementi, aga olla vastu teisele? Kas tuleks olla poolt või vastu või erapooletu?

15:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt vastuseks teie esimesele küsimusele, et Riigikogu juhatus ei hinda üksikute muudatusettepanekute sisu, seda saab teha ikkagi komisjon ja komisjon saab anda ka nende kohta oma väga konkreetse hinnangu. Mis puudutab muudatusettepanekuid, mille puhul on on soov, et need läbi läheksid, või milles on elemente, mis läbi läheksid, siis minu soovitus on küll sellise muudatusettepaneku poolt hääletada, sest see muudatusettepanek tähendab eelnõu lugemise katkestamist. Ja sellisel juhul on võimalik ka komisjonil kaaluda, millised muudatusettepanekud siis ja millise konkreetse lahendusega edasi minna ja millistega mitte. See protseduur on täiesti ka täiesti loogiline, sest nagu ma juba korduvalt olen maininud, kui komisjoni poolt mitte toetatud muudatusettepanek saab toetuse, siis eelnõu teine lugemine katkestatakse. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:18 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ikkagi, kui eelnõu tuleb suurde saali teisele lugemisele, on oluline, et kogu informatsioon oleks tagatud, eriti informatsioon muudatusettepanekute osas. Tänaseks on meil ainult teada, et muudatusettepanekud on kokku seotud. Selle kohta saatis rahanduskomisjoni pressiteate, aga mitte mingit infot selle kohta, mille alusel see toimus, kuidas see toimus. Vähe sellest, et iseenesest see kokkusidumine on juba vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, siis veelgi enam: enam isegi ei põhistata, ei püüta selgitada, mille alusel ja kuidas sidumine toimus. Tänaseks meil pole isegi seda muudatusettepanekute tabelit olemas, sest täna oli veel rahanduskomisjoni istung, kus arutati veel lisamuudatusettepanekuid. Me isegi ei teagi, mis muudatused tulevad, kuidas nad hakkavad välja nägema. Kuidas siis me saame hakata hääletama?

Ja uuesti: läbi selle, et erinevad sisuliselt muudatusettepanekud, Keskerakonna sisulised muudatusettepanekud seoti kokku, on kõik muudatusettepanekud muudetud ju sisutuks. Näiteks, kui me soovime, et Riigikogu täiskogu saal hääletas selle poolt, et puuetega inimesed saaksid kõik automaksuvabastust, ei ole võimalik seda eraldi hääletada, sest need on seotud 100 erineva teise muudatusettepanekuga.

Sooviksin küsida, kuidas sellega on, et miks ei anta mitte mingit informatsiooni selle kohta, kuidas see arutelu toimus, kuidas need muudatusettepanekud niimoodi kokku seoti ja kuidas sellise järelduseni üldse jõuti. Millal see informatsioon saab avalikuks?

15:20 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nii nagu te teate, siis täna õhtuni on aega teile muudatusettepanekute tabel saata. Aga ma saan aru, et 28. mai istungil, kus rahanduskomisjon tegi otsuse muudatusettepanekute kohta, et rahanduskomisjon võttis seal vastu ka väga selge seisukoha, et kui mõni seotud muudatusettepanekutest leiab täiskogu toetust, siis komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. See väga selgelt annab ka pildi sellest, mis juhtub sellisel juhul, kui seotud muudatusettepanek leiab Riigikogu täiskogu toetuse. Te saate ka täna, nagu ma ütlesin, selle kogu informatsiooni muudatusettepanekute kohta, sealhulgas muudatusettepanekute tabeli, nii nagu RKKTS ette näeb.

Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:20 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Minu küsimus puudutab otsuse eelnõu 396 ehk teisisõnu ettepaneku tegemist valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos. Selle kohta on täiesti selge õigus‑ ja analüüsiosakonna analüüs, et see ei vaja koosseisu häälteenamust, piisab lihthäälteenamusest, aga ometigi me loeme siit, et selle vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Häälteenamust, koosseisu häälteenamust on vaja ainult sellisel juhul, kui eelnõu nõuab mõne seaduse muutmist. Seda see eelnõu ei nõua. Ja sellised diskussioonid on olnud meil siin korduvalt ja me oleme ka mitmel puhul võtnud tagasi päevakorrast, ühesõnaga, välja vastavad eelnõud, kus on ka millegipärast seadust rikkudes pandud nõudeks koosseisu häälteenamus. Ja täiesti selgelt sealtsamast puldist teie lubasite juhatuses seda arutada, see asi korda teha, ja selle asemel saime me ainult kirja, et kas fraktsioon soovib üleüldse nende eelnõude arutelu ja menetlemist. Ma küsin, et kas te kavatsete ka kunagi hakata meie seadusi täitma ja seisma selle eest, et meil siin hääletused Riigikogus toimuksid vastavalt ettenähtud korrale. Ja ka see tänane häälteenamuse nõue sellelt otsuse eelnõult, selle peaks ära muutma.

15:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen ka korduvalt nendele küsimustele siin vastanud, et see küsimus meil tõstatus ka Riigikogu juhatuse istungil. Juhatus on lähtunud ka väliskomisjoni vastavast seisukohast, et väliskomisjoni istungil tõi selle esimees välja, et eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Nii nagu komisjon otsustas ka teise sarnase eelnõu puhul, mis oli 328 OE, see puudutas New Yorgi peakonsulaadi sulgemist. Komisjon toetas seda otsust konsensuslikult ja kui me siin räägime komisjoni suurest enesekorraldusõigusest, siis kindlasti komisjoni seisukoht, eriti kui see on konsensuslik, et sellest lähtuvalt me oleme ka selle konkreetse otsuse eelnõu ja sellega seoses oleva klausli tänasesse päevakorda lisanud. Mõistagi juhatus on andnud oma väga selge nägemuse komisjonidele, kuidas toimetada, aga nagu ma ütlesin, komisjonide enesekorraldusõigus on suur ja seetõttu see lõplik seisukoht kujuneb ikkagi komisjoni otsuse alusel ja antud juhul oli konsensuslik otsus, et see nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Minu hinnangul Riigikogu juhatus, juhatuse liikmed ja teie Riigikogu esimehena ei täida oma hoolsuskohustust ja seadusest tulenevaid kohustusi, kui te veeretate kogu vastutuse juhtivkomisjonile antud olukorras, mis puudutab kodu- ja töökorraga vastuolus olevalt muudatusettepanekute kokkusidumist. Korduvalt on Riigikogu liikmed juhtinud juhatuse tähelepanu ja pöördunud teie poole ja te ei ole reageerinud. Nii et see ei ole niisugune formaalne muudatusettepanekutesse süvenemine või keskendumine, millele te viitate, et juhatusel ei ole sellist kohustust. On küll! Kui Riigikogu liikmed korduvalt esitavad proteste, siis on elementaarne, et Riigikogu juhatus tegeleb selle teema ja probleemiga, mitte ei vaata sellest mööda. Ja nagu leierkast lasete vastuseid Riigikogu liikmetele, et see ei ole teie pädevus. On küll! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv [107] ütleb järgmist, lõige 1, et Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Ja siin on täiesti alus olemas selleks pädevuseks, mis on Riigikogu kodu- ja töökorras sees, kui eelnõusse on tehtud niivõrd olulisi muudatusi. See on minu kommentaar ja ettepanek teile, mis puudutab selle nädala töö päevakorda. Ärgem ignoreerigem, ma ütleks, mitte ainult opositsiooni, vaid Riigikogu liikmeid ja nende elementaarseid õigusi, põhiseaduslikke õigusi!

Aga mul on päevakorra kohta ka küsimus ja protseduurikast paremini arusaamiseks esitan selle teile. Nagu me teame, siis esmaspäevane päevakord on tavaks koostada nii, et kui meil on seaduseelnõud või otsuse eelnõud, siis need on ees ja arupärimised on järel. Nüüd ma vaatan selle nädala töö päevakord on kinnitatud niimoodi, et kõigepealt on umbusalduse avaldamine, siis on üks arupärimine, siis on Riigikogu otsuse eelnõu ja siis lähevad jälle arupärimised edasi. Miks on niisugusel kujul pandud see päevakord? Mul on ettepanek viia ta senise praktikaga kooskõlla, et kõigepealt on loomulikult ministri umbusaldamise teema, siis on otsuse eelnõu ja siis tulevad arupärimised üksteise järgi, nii nagu tavapäraselt meil see planeeritud on. 

Ja teiseks, kui nüüd minister Riisalole umbusaldust avaldatakse, kas ta tuleb ka järgnevatele arupärimistele vastama või mitte?

15:27 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Mina küll ei saa aru, kust te näete, et pärast otsuse eelnõu tulevad arupärimised, siin ei ole seda. Siin on lähtutud otstarbekusest. Kuna Tiit Riisalo on siin ja tõenäoliselt teil on talle hulga küsimusi, et siis ta tuleb ja vastab ka selle arupärimise ära ja me saame teemadega edasi minna. 

Mis puudutab teie teist küsimust, kas Tiit Riisalo tuleb arupärimisele vastama, siis vastus on, et ei tule. Sellisel juhul, kui umbusaldusavaldus leiab toetust, siis teist päevakorrapunkti me ei ava. 

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun! Muuseas, annan teile vastuse, Helir-Valdor Seeder, et see paragrahv 107, mida te siin tsiteerisite, punkt 3 ütleb, et eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Antud juhul rahanduskomisjon on selles osas oma seisukoha välja öelnud, et kui muudatusettepanek, mis ei ole leidnud komisjoni toetust, leiab täissaali toetuse, siis rahanduskomisjon selle teise lugemise katkestab. 

Aga nüüd, Rain Epler, palun!

15:28 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Kõigepealt on mul selline ettepanek kaalumiseks. Koalitsioonis otsite tikutulega kokkuhoiukohti taga ja nüüd, kui [teil on] õigusosakonna analüüs, [mille puhul] mina eeldan, et see tugineb tegelikult seadustele ja seadusandlikul raamistikule, ja sealt antakse selge vaade sellele, kuidas peaks seda San Francisco eelnõu käsitlema, ja teie sõidate sellest üle komisjoni enesekorraldusõigust esile tuues, siis te võib-olla äkki kaalute, et paneme selle õigus- ja analüüsiosakonna kinni, kui te nagunii seadusi ei täida.

Aga mul on küsimusi ka. Üks on tänase istungi juhtimise kohta. Ennist oli siin terve rida protseduurilisi küsimusi, te võtsite neid ja siis olid järjekorras sõnavõtuga Helir-Valdor Seeder ja Erkki Keldo. Teatavasti te enne valimisi sõnastasite väga selgelt selle põhjuse, miks Eesti 200 parlamenti tuleb: ikka selleks, et Reformierakond saaks teha neid asju, mida Reformierakond tahab teha. Kas Keldo saatis teile mingi teate, et tal on õudselt tähtis küsimus, et ole hea, võta mind enne Seederit, või mis põhjusel te seal selle järjekorra ringi vaatasite? Või te kuidagi vaatasite kolleegide pähe ja siis otsustasite, et Keldo tuleb enne võtta, kuigi Seeder on varem järjekorras? See on tänase kohta.

Teine küsimus on mul nüüd laiemalt selle automaksu seaduseelnõu kohta. Sellest vestlusest, mis siin saalis on arenenud, ma saan aru, et valitsus algatas eelnõu – meedia vahendusel me oleme kuulnud, kuidas te koalitsioonis ei ole seal üksteisega kokkuleppele saanud – ja nüüd sisuliselt muudatusettepanekute raames kirjutati kogu eelnõu ümber ja me homme või täna hilisõhtul saame hakata siis lugema, mis see eelnõu on, ja juba kolmapäeval menetlema. Ma liitun ikkagi kolleegide ettepanekuga, et juhatus saab teise lugemise katkestada ja et te võiksite seda ikka tõsiselt kaaluda. Muidu see seadusloome läheb meil siin väga kummaliseks. Arvestades teie positsiooni, ma paluksin teilt ka isiklikku arvamust, et kas te sellist eelnõu menetlust isiklikult peate heaks ja kvaliteetseks.

15:30 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! See nüüd väljub juba väga suuresti sellest protseduurika piirest. Aga ma olen korduvalt selgitanud oma seisukohta, kus ma olen välja toonud selle, et eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. See on seisukoht, millest lähtuvalt me oleme selle eelnõu ka siia selle nädala päevakorda lisanud, ja juhatusel ei olnud alust eelnõu päevakorda mitte võtta, nii et need olid meie väga selgelt kaalutlused.

Mis puudutab teie küsimust selle kohta, miks ma andsin Erkki Keldole sõna, oli see, et kuna see oli reaktsioon Helir-Valdor Seederi protseduurilise küsimuse raames tehtud ettepanekule, mis kvalifitseerus minu hinnangul ka sõnavõtuks, siis lihtsalt selleks, et meil järg ära ei kaoks, siis ma andsin Erkki Keldole selles kohas sõna, et meil oleks natukenegi võimalik seda järge pidada. Sellepärast et kui meil on, ütleme veel, mitukümmend protseduurilist küsimust, siis ühel hetkel on siin kõigil väga keeruline seda järge ka pidada.

Head kolleegid! Nagu öeldud, nende protseduuriliste küsimustega on ka olnud olukord, kus meil need ei lõpe, ja sellisel juhul istungi juhataja peab ühel hetkel hindama, kas küsimused kipuvad korduma või mitte.

Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:32 Andrei Korobeinik

Suur tänu, istungi juhataja! Me saame teada, kas nad lõpevad või mitte, siis kui me natuke ootame, siis nad võib-olla lõpevad. Kui need katkestada niimoodi päevapealt, siis nad, noh, me ei saagi teada.

15:32 Esimees Lauri Hussar

Noh, seda enam on põhjust, et vahepeal võib-olla tuleb selline vahekokkuvõtte teha. Aga palun!

15:32 Andrei Korobeinik

Jaa, aga teeks nagu selle kohta vahekokkuvõtteid, et kui Riigikogu saadikul on üks muudatusettepanek, kus sees on hästi mitmeid muudatusettepanekuid ja nad ei ole obstruktsioonilised, näiteks kui tegemist on maksuerisustega puuetega inimestele, suurperedele, nad on koos ülejäänud muudatusettepanekutega, mis võivad olla obstruktsioonilised, kuidas Riigikogu saadik peab hääletama, kui ta tahab toetada konkreetseid sisulisi muudatusettepanekuid ja ei taha toetada muid? Mis tema võimalus on? Sellepärast et iseenesest Riigikogu töökord eeldab ju seda, et saadikutel võiks saalis olla õigus hääletada muudatusettepanekuid, mis kuuluvad hääletusele, mis on saanud komisjonis vähemalt kaks poolthäält. Aga antud juhul seda võimalust ju mul ei ole. Kuidas ma saan seda võimalust realiseerida?

15:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul muudatusettepanekute suur hulk viitab ka sellele, et seal võib olla rida obstruktsioonilisi ettepanekuid, aga seda kõike oskab kommenteerida juba konkreetselt juhtivkomisjonipoolne ettekandja. Aga kui on ettepaneku sees mingeid ettepanekuid, mida soovitakse toetada, ja see konkreetne ettepanek ei ole leidnud rahanduskomisjoni toetust, siis nagu ma ütlesin, minu soovitus on küll sellisel juhul selle ettepaneku poolt hääletada. Ja kui see ettepanek leiab toetust, nii nagu ka rahanduskomisjon on öelnud, siis konkreetse eelnõu puhul selle teine lugemine katkestatakse ja siis hakatakse kaaluma juba rahanduskomisjonis, milline ettepanek jääb lauale ja milline mitte.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulan päris tükk aega seda diskussiooni praegu selles osas, mis puudutab automaksu ja seal muudatusettepanekute kokkusidumist. Esialgu mulle tundub selline olukord, et koalitsioon on leidnud nüüd ühe võimaluse, kuidas suruda maha obstruktsiooni ja isegi mitte obstruktsiooni, vaid opositsiooni eelnõude menetlemise, mitte okstruktsioonilisi, vaid eelnõude menetlemisi, sidudes nad kimpu. Ja ükskõik mida siin saadikud ka ei küsi selle olukorra kohta, siis teie vastus on alati kokkuvõtlikult ühesugune: komisjonil on väga suur enesekorraldusõigus ja nad võivad kõike teha ja kui midagi on, siis saate seda küsimust küsida, ütleme, komisjoni esindaja käest, kui seda asja menetletakse. 

Aga ma nüüd tahaksin teada. Te muidugi ütlete ka, et Riigikogu juhatusel siin mingisugust sekkumisvõimalust ei ole. Aga nüüd ma sooviksin teada. Kuna te olete päris-päris tark mees, siis ma sooviksin teada, kuidas on võimalik Riigikogu liikmetel realiseerida oma kaebeõigust, kui nad näevad, et nende hinnangul ilmselgelt komisjon ja komisjoni töötajad rikuvad tegelikult töö- ja kodukorra seadust. Et te aru saaksite, ütleme, ma toon väga lihtsa, väga triviaalse näite teile selles osas. Näiteks kui keegi tarvitab teie kallal füüsilist vägivalda, lööb teile jalaga tagumikku, siis te pöördute politseisse. See on kaebeõiguse realiseerimine. Aga kuidas me saame, kuidas Riigikogu liikmed saavad realiseerida oma kaebeõigust, kui nad näevad, et konkreetselt on rikutud Riigikogu kodu- ja töökorra seadust? Millised hoovad on? 

Andke nõu, siis võib-olla kaoks see obstruktsiooniline küsimuste esitamine ära. Ütleksite, et näete, kaevake sinna, kaevake tänna. Aga palun konkreetne täpne selgitus!

15:36 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Pärast seda, kui seadus on vastu võetud, siis see läheb ka põhiseaduslikku kontrolli, seda kaalub tõesti Eesti Vabariigi president. Aga antud juhul ühe eelnõu puhul me oleme näinud seda, et on pöördutud Riigikohtusse ja Riigikohus on kujundanud oma seisukoha ka muudatusettepanekute paketeerimise küsimuses ja ka selles küsimuses, et kas see ülemäärane hulk muudatusettepanekuid kvalifitseerub obstruktsiooniliseks tegevuseks, mille osas Riigikogu komisjon ja suur saal saavad väga selget seisukohta väljendada, või mitte. Nii et siin on väga mitmeid erinevaid lahendusi ja antud juhul ka ka üks kohtulahend, mis on sellises küsimuses tehtud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:37 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Esiteks, Keskerakonna muudatusettepanekud polnud obstruktsioonilised, nad olid sisulised, ja te ütlesite, et kui üks muudatusettepanekute pakett peaks leidma toetust, siis toimub teise lugemise katkestamine. Tegelikult on ju läbi selle tekitatud lisaprobleeme ja segadust, sest kui muudatusettepanekud oleksid eraldi, kui nad poleks seotud ja me oleksime näiteks eraldi pannud hääletusele vabastada lasterikkad pered automaksust, see oleks leidnud täiskogu saalis toetust, siis ju ei oleks toimunud ka mitte mingit katkestamist. Nüüd on täiesti selle uue süsteemiga sidumisega tekkinud päris paras segadus. Ja mul on ka ennetavalt selline küsimus, et kuna on täiesti arusaamatu, mida me hakkame lõpuks hääletama, kui hakkame muudatusettepanekut hääletama, ja enne seda kindlasti soovitakse võtta vaheaega, et aru saada, kuidas need muudatusettepanekud hakkavad välja nägema, siis kas Riigikogu juhatus plaanib hakata ka neid vaheaegu piirama, nagu on juba varem juhtunud.

15:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! See on nüüd küll teie väga konkreetne seisukoht, et see protsess läheb väga keeruliseks. Mina kirjeldasin selle protsessi ära, kuidas pärast seda, kui muudatusettepanek, mis on kimpu seotud, leiab suure saali toetust, ja mis juhtub pärast seda, kui komisjon ka selle konkreetse eelnõu teise lugemise katkestab. Aga mis puudutab nüüd kümneminutilisi vaheaegu, siis minule teadaolevalt juhatus ei ole küll praegu langetanud ühegi eelnõuga seoses vaheaegade võtmise puhul mingit otsust. Nii et antud juhul siin ju Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, kuidas neid vaheaegu võetakse.

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:39 Rain Epler

Meie eelmises dialoogis jäi üks küsimus vastuseta. Tulenevalt teie positsioonist, ma arvan, teie isiklik arvamus on ka oluline, hiljem lapsed ja lapselapsed saavad lugeda, mida arvas Riigikogu esimees. Kui me võtame sellesama mootorsõidukimaksu eelnõu menetlemise, võtame selle, kuidas on kokku seotud muudatusettepanekuid, nii erinevate Riigikogu liikmete poolt tehtuid kui ka erineva sisuga ja tihti vastandliku sisuga, ja ka see aspekt, et eelnõu algataja ise on tegelikult oluliselt eelnõu muutnud ja meie, Riigikogu liikmed saame sellega tutvumiseks, ütleme, ühe tööpäeva – kas teie hinnangul on see hea ja kvaliteetne menetluspraktika ja me võiksimegi tulevikus seda endale eeskujuks võtta?

Teine küsimus on selline nagu kaalutluse kohta. Te siin väga palju kasutate seda komisjonide enesekorraldusõigust. Tihtilugu ju küsimused puudutavad seda, et seadus ütleb ühtpidi, aga te kogu aeg seate esile selle enesekorraldusõiguse. Kas teie hinnangul siis ongi nii, et sisuliselt seadused ei mängi rolli, kõige olulisem asi, millele toetuda, ongi komisjonide enesekorraldusõigus?

15:40 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg, kuna te küsisite minu isiklikku hinnangut, siis minu isiklik hinnang on küll see, et liiga lühike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ei ole kindlasti põhjendatud. Mis puudutab seda menetlusaega, siis see võiks olla alati mõistlik. Antud juhul muidugi selle eelnõu menetlemise puhul ei saa öelda, et selle eelnõu menetlemiseks ei ole olnud aega. On küll. Siin on väga palju ja väga põhjalikult seda küsimust arutatud. Siin me ei saa kindlasti öelda, et siin seda aega ei ole olnud. Aga antud juhul ma lähtun sellest, et komisjon on nende asjaoludega põhjalikult kursis, komisjon teab, millega täpsemalt tegu. Seetõttu ka mina jätkuvalt olen seisukohal, et kuna komisjoni enesekorraldusõigus on suur, siis sellest lähtuvalt ka see parim teadmine on kindlasti komisjonil olemas selle kohta, kuidas ühes või teises küsimuses toimetada. 

Nii. Kalle Grünthal, viimane protseduuriline küsimus ja siis me anname lõpuks sõna Helir-Valdor Seederile, kes on pikalt oodanud. Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mu küsimus on väga konkreetne ja ma loodan, et ka stenogrammis kajastub nii minu küsimus kui ka teie vastus. Mina küsisin teie käest, kui ma nüüd õigesti mäletan, milline on Riigikogu liikme võimalus vaidlustada komisjoni tegevust, kui ta näeb seal ebaseaduslikkust. Ja teie vastasite, et selleks on olemas põhiseadusliku järelevalve kontroll ja nii edasi. Ja nüüd ma küsin. Ja vastake täpselt, sest ma tahan seda asja konkreetselt stenogrammi ära. Kas Riigikogu liikmel on võimalik vaidlustada komisjoni väidetavalt ebaseaduslikku tegevust ka Riigikogu töö käigus ja raames?

15:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Teil on võimalik ka juhatuse poole pöörduda, loomulikult kirjalikult, selles küsimuses, mis puudutab komisjoni tööd. Aga nüüd tõesti, Helir-Valdor Seeder, nüüd on sõnavõtt kohapealt. Palun! (Hääl saalist.) Teil on ka juhatuse poole võimalik pöörduda. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Teil on võimalik kirjalikult juhatuse poole pöörduda. Palun! Aga Helir-Valdor Seeder, palun! Sõnavõtt kohapealt.

15:43 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Me oleme nüüd oma seisukohti siin vahetanud ja ei ole lähenenud kuidagi. Ja ma olen jätkuvalt arvamusel, et praegu on tegemist väga tõsise kodu- ja töökorra seaduse rikkumisega ja niisugusel kujul juba korduvalt. Aga kahetsusväärselt te ei pea vajalikuks juhatuses isegi seda teemat mitte arutada.

Aga mul on päevakorra osas nüüd ettepanek, jah, kuna ma juba eelnevalt registreerisin ennast sõnavõtuks, et teha muudatusettepanek. Ühte ma siin protseduurilise küsimuse raames juba tegin, mis puudutas kolmapäevast päevakorda, et jätta mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu päevakorrast välja. Aga ka tänases päevakorras mul on ettepanek, tulenevalt teie vastusest, mis te mulle ütlesite, et arvestada ka asjaosaliste ajakasutusega, et tänane teine päevakorrapunkt, mis on arupärimine majandus- ja infotehnoloogiaministrile, panna päevakorras kolmandaks ja kolmas päevakorrapunkt, mis on Riigikogu otsuse eelnõu, panna teiseks päevakorrapunktiks, seda just sellel argumendil, mida te ütlesite, arvestades Riigikogu liikmete ajakasutust, ratsionaalset ajakasutust, sest need Riigikogu liikmed, kes ei ole seotud selle arupärimisega, saaksid siis tegeleda muude küsimustega, minna näiteks automaksuseaduse muudatustega tutvuma, kuna see on niivõrd lühikene aeg. 

Nii et ma arvan, et Riigikogu juhatus peaks lähtuma ka Riigikogu 101 liikme ajakasutusest, mitte ainult ühe ministri ratsionaalsest ajakasutusest. Lähtugem ikkagi sellest. Ja sellest tulenevalt on minu ettepanek tehtud.

15:44 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Kui keegi ei ole ettepaneku vastu, siis on seda võimalik ka sellisena ... Ma korra täpsustan, automaksu kohta ei olnud ju ettepanekut praegu, selles ... Jaa, palun Helir-Valdor Seedrile mikrofon!

15:45 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Automaksu kohta ma tegin protseduurika raames juba ettepanekuga, aga Erkki Keldo nurjasid selle katse juba eos ja ütles, et ta ei ole nõus. Aga praegune ettepanek puudutab tänast päevakorda, jah, et teine ja kolmas päevakorrapunkt ära vahetada järjekorras.

15:45 Esimees Lauri Hussar

Nii. Erkki Keldo, sõnavõtt kohapealt.

15:45 Erkki Keldo

Mul on kaks küsimust või õigemini üks mõte, et aru saada täpsemalt. Kui kolleeg Helir-Valdor Seeder tegi enne ettepaneku päevakorda muuta, siis ma ka ütlesin, et meie fraktsiooni nimel ei ole nõus üldse päevakorras muudatusi tegema. Et lihtsalt aru saada ka tuleviku tarbeks, kui ma ühe korra ütlen, et me ei ole nõus päevakord üldse muutma, kas ma pean iga järgneva muudatusettepaneku puhul ikkagi uuesti ütlema, et ma ei ole nõus seda üldse muutma? Kui peab, siis … Ma saan iseenesest kolleegi mõttest aru, aga ma usun, et nii see punkt kolm, mis on siin, Riigikogu otsus, on nii oluline, et ükski saadik ei ole enne ära minemas. Ja kuna ju Tiit Riisalo ministrina on välja kutsutud, on täitsa inimlik, et ta vastab nendele teemadele lihtsalt koos ära. Nii et selle tõttu ei saa nõus olla selle muudatusega.

15:46 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ütleme, protokolli huvides on parem, kui uuesti kõlanud ettepanekute osas veel oma seisukoht üle korrata. Aga teie seisukoht oli tõepoolest juba sellel esimesel korral selge. 

Andrei Korobeinik, sõnavõtt kohapealt, palun!

15:46 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Ma healt kolleegilt Helirilt ei oodanud sellist ettepanekut. Tegemist on väga olulise arupärimisega, mis puudutab Eesti 200 väga omapärast tagatoapoliitika tegemist. Keskfraktsioon ei ole nõus sellise muudatusega ja ma olen väga üllatunud, et see ettepanek üldse tuli. Nii et ka meie ei toeta seda ettepanekut.

15:47 Esimees Lauri Hussar

Selge. Nii, aitäh, hea kolleeg! Aga nüüd ma võtan veel need kaks viimast protseduurilist küsimust ja siis me asume päevakorra kinnitamise juurde. Rain Epler, palun!

15:47 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma tahtsin lihtsalt küsida, kas teie saite samamoodi aru nagu mina, et Erkki Keldo tegi ettepaneku, et kui tema on midagi ühe korra öelnud, siis kõik peakski niimoodi olema. Ja kui te saite samamoodi aru, siis kas teie ka toetate, et see töö peaks niimoodi käima, et nagu Keldo ütleb, nii tehakse?

15:47 Esimees Lauri Hussar

Ei. Kui te kuulasite minu seisukohta, siis ainuüksi protokolli huvides ma küsin ikkagi üle need seisukohad. Meil on kõigil lihtsam seda istungit jälgida, sellepärast et sageli pool tundi varem öeldud seisukohta võib juba olla kõrvust mööda läinud. Nii et kuigi ma sain Erkki Keldo seisukohast aru, oli mul endal ka väga selge isiklik seisukoht olemas.

Nii. Helle-Moonika Helme, palun!

15:48 Helle-Moonika Helme

Jaa aitäh! Kuna siin juba tehakse ettepanekuid päevakorda muuta riigikogulaste töö parema korraldamise huvides, siis Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku päevakorrapunktid neli, viis ja kuus tõsta peale teist päevakorrapunkti, et nad oleksid kolmas, neljas ja viies näiteks. Selles mõttes minu meelest siin on palju rohkem kaalul, et palju rohkem Riigikogu liikmeid saavad minna oma tööd korraldama.

Teine küsimus mul on see, et ma näen siin, [mille] juhatus on pannud esimeseks ja teiseks päevakorrapunktiks. Ma ei tea, kas see on kuidagi nagu juhuslikult teil nii sattunud või te tõepoolest juba juhatuses olete kaljukindlad ja see on kategoorilises imperatiivis siia paika pandud, et minister jääb ametisse. Ehk et te olete ilusti-kenasti pannud, et kõigepealt on umbusaldus ja siis te nagu eeldate, et umbusaldus nagunii läbi ei lähe, ja siis on seesama minister, kellele eelnevalt umbusaldust avaldatakse, pandud teisele punktile ilusti-kenasti siia vastama. Võib-olla ma siin nagu kirjutan ilukirjandust, aga mulle näib, et te siin juba eeldategi, et minister Riisalo jätkab ministrina, kuigi minu meelest väga kaalukad põhjendused on umbusaldajate avaldusel, miks ta ei peaks jätkama.

15:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nüüd ma annan teile ühe väikese soovituse. Kui te tahate teha ettepanekut päevakorra muutmiseks, siis vajutage nuppu "Sõna". Sellisel juhul ka Helir-Valdor Seeder teeb seda täpselt samamoodi ja ka Erkki Keldo. Aga kuna Erkki Keldo alles äsja sõna võttis ja ta ütles, et ta ei ole nõus ühegi muudatusega, siis ma pean ütlema seda ka siinkohal välja, et ma Erkki Keldole enam rohkem seda sõna ei anna, sellepärast et ta on ennast need kaks korda väga selgelt väljendanud, et ta ei soovi mitte ühegi muutusega nõustuda, mida on käesoleva käesoleva päevakorraprojekti osas tehtud. Helle-Moonika Helme, selles mõttes ma arvestan teie protseduurilist sõnavõtuna.

Vastuseks teie protseduurilisele küsimusele ma vastasin ka eelnevalt, et juhul kui umbusaldusavaldus majandus- ja infotehnoloogiaministrile läbi läheb siis, me tänast teist päevakorrapunkti ei ava. See oli minu minu väga konkreetne vastus.

Aga nüüd, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 17. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

15:53 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 54, vastu 23, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:54 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Täna algatab Vabariigi Valitsus neli seaduseelnõu. Esimeseks, Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Teiseks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kolmandaks, meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust terviseminister. Ja neljandaks, Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja infotehnoloogiaminister. Kõik neli seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:55 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

15:55 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Ma arvan, et selles asjas puudub vaidlus, et see parlament on muutunud pooleldi naljanumbriks. See hea parlament vanas mõttes, kus oli väärikus ja ausus sees, seda enam ei eksisteeri. Ja viimastel aastatel on saanud eriti tavaks ka see, et ministrid, kes käivad siin aru andmas ja arupärimistele vastamas ja infotunnis või mingi eelnõu menetlemisel mingisugust teavet andmas, tihtipeale annavad teadvalt valeütlusi. Kahjuks näitab selline tegevus väga suurt tendentsi ja laieneb ja laieneb üha. Kuna parlamendil on suur enesekorraldusõigus, siis tuleb piir ette tõmmata, sest tegelikult on see tegevus riigivastane. Sest kuidas me saame teha siin õigusloomet, kui meile esitatakse valeinformatsiooni? Kogumis on aga kannatajaks Eesti rahvas, kes peab järgima valeinformatsioonile tuginevaid õigusakte. Ja johtuvalt eeltoodust esitangi karistusseadustiku muudatuse, mis käsitleb ministri poolt Riigikogus antud valeütlust. Ministri poolt Riigikogus arupärimisele vastamisel või infotunnis või eelnõu menetlemisel teadvalt valeütluse andmise eest, kui küsija on teda eelnevalt hoiatanud, et sellise tegevuse eest ette nähtud karistus, karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama tegu, mis hõlmab siin, ütleme, Riigikogu tööks vajalike dokumentide esitamist, mis ei ole seotud, mis on samuti valeinformatsiooni omavad, on karistus suurem: rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Ma usun, et Riigikogu liikmed kõik soovivad vana head parlamendi tava taastada. Aitäh!

15:57 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme, palun!

15:58 Martin Helme

Head kolleegid! Teatavasti on Eesti üks selliseid Euroopa riike, kus kõige vähem on Euroopas vabasid päevasid ja tähtpäevasid. Ja veelgi hirmsam, kui peaks näiteks juhtuma nii, et vabariigi aastapäev või jõulud satuvad nädalavahetusele, siis me jääme üldse ilma oma vabast päevast. Ja meil on pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu üle anda, kus tehakse kaks olulist muudatust. Esiteks oleme ikka nagu päris kristlik Euroopa riik ja hakkame tähistama ka ülestõusmispüha teist püha ehk esmaspäeva. Kui me tähistame ristilöömispäeva, suurt reedet, leinapüha, siis oleks ikkagi ilus, kui me tähistame ka ülestõusmispüha teist püha ehk rõõmu päeva. Ja teine oluline muudatus on, et rahvuspüha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale järgnev tööpäev ehk siis esmaspäev. Ja kui on lausa kaks püha järjest, siis esmaspäev ja teisipäev. Ma arvan, et Eesti inimesed on selle ära väärinud. Aitäh!

15:59 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Eerik-Niiles Krossi. Palun!

15:59 Eerik-Niiles Kross

Head kolleegid! Annan 45 Riigikogu liikme poolt üle Riigikogu avalduse eelnõu, mille me oleme pealkirjastanud "Demokraatia kriisist Gruusias".

15:59 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Igor Taro. Palun!

16:00 Igor Taro

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjoni nimel esitan kaks otsuse eelnõu. Esimene on "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine" ja teine on "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine". Riigikogus on mõlema eelnõu menetlemisel komisjoni esindajaks määratud keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran. Eelnõu tekstid on elektrooniliselt esitatud.

16:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 


1. 16:01 22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole

16:01 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on 22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Ma palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

16:01 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Head kolleegid! Käesoleva umbusaldus sai Keskerakonna ja EKRE poolt üle antud juba tükk aega tagasi, täpsemalt kolm nädalat tagasi. Ja kolm nädalat ei ole minister Riigikogu juhatus soovinud umbusalduse arutelu panna päevakorda. Selle asemel esitati Riigikogule valeväited, justkui minister oleks välismaal, kui ta tegelikult seda ei olnud. 

Aga miks seda umbusaldust on vaja kiiremas korras menetleda? Sest usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes on täna madalseisus. Eesti on kolmandat aastat järjest majanduslanguses ning kukkumine on olnud Euroopa Liidu sügavaim. Eesti eksport langes möödunud aastal viiendiku võrra ja see tendents ei ole kahjuks peatunud. IMF-i prognooside järgi on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus ei kasva, aga see-eest meil kasvavad hinnad. Koosmõjus väga kiire hinnatõusuga kaotame oluliselt riigi konkurentsivõimes, majanduskeskkond on ettevõtjate jaoks muutunud negatiivseks ja prognoosimatuks. 

Kahjuks süvendab valitsuse hektiline poliitiline tegevus olukorda veelgi ning ebaõnnestunud majanduspoliitika tegelikult peegeldub täna ka riigieelarve seisus. Majandus- ja infotehnoloogiaminister on teinud väga suursuguse presentatsiooni sellest, kuidas meie Eesti majanduskasvu suurendada, kiirendada, aga ta ei ole teinud mitte ühtegi sammu, mis seda majanduskasvu plaani ka toetaks. Valitsus plaanib sadade miljonite ulatuses kärpeid ning samal ajal ka uusi makse. Kuid nende tegevusel puudub igasugune mõjude analüüs. Riigi majanduspoliitika, mille eest vastutab minister Tiit Riisalo, ei põhine majanduspoliitilisel lähenemisel ega majandusteaduslikul lähenemisel, selle asemel toimub vaid poliitiline reageerimine üksikutele olukordadele. 

Ministri "suur mure" Eesti majandusse pärast on pannud teda äriklassis lendama maailma eri nurkadesse. Nende lendude kulud on ületanud isegi peaministri kulusid lausa kahekordselt. Samal ajal kui meil riik iga päev räägib kärpimisest ja uute maksude kehtestamisest, ei ole selline käitumine ministri poolt riigimehelik. Hinnatõusu, majanduslanguse, ettevõtete sulgemise ning koondamiste perioodil, hetkel, kui meil töötus kasvab, on minister teatanud töötutoetuse kaotamisest. Nii ohustatakse tuhandete inimeste toimetulekut, vähendatakse nende võimalusi uue töö leidmiseks ning viiakse nad vaesusriski. Samuti tekitatakse selle otsusega töötukassale väga raske finantsiline seis, mis viib kriitilisse olukorda ka selle tugisüsteemi. 

Minister Tiit Riisalo haldusalas on veel arvukalt probleeme, näiteks väga tõsised andmelekked, näiteks hiiglaslik Apotheka andmevargus. Minister tõi riigile üle 8000 euro kahju, kui otsustas lõpetada koostöö Ukraina riikliku mobiilrakenduse mRiik arendusel, et sama protsessiga uuesti alustada. 

Arvestades neid asjaolusid on ka raske usaldada m-valimiste arendamist minister Tiit Riisalo juhtimisel. Lisaks, tekib suur kahtlus, et ministril ja ministeeriumil on olemas huvi tegutseda konkreetsete ettevõtete kasuks, kes on ühtlasi Eesti 200 sponsorid. Näiteks ministri poolt lubatud personaalse riigi arendamise asemel, mis tegelikult säästaks raha, päästaks elusid, tõstaks Eesti digiriigi mainet, on toimunud jällegi pikka plaani koostamine ja seda koostöös Eesti 200 sponsoriga. 

Samuti jõudsid avalikkuse ette kahtlused Euroopa Liidu direktiivi teadliku torpedeerimisega ja sellega torpedeeriti platvormitöötajatele sotsiaalsete garantiide laiendamist ja paremate töötingimuste tagamist. Tänaseks on teada, et nende otsuste taga oli Bolti lobitöö, kuhu oli segatud nii minister, majandusministeeriumi ametnikud kui ka Eesti 200 poliitikud. Ettevõtjate tegutsemine oma huvide kaitsel on igati normaalne osa igapäevasest majandustegevusest, kuid selline tegevus peab olema avatud, see peab olema läbipaistev. Aga praeguste otsuste läbipaistmatus ning nende otsuste otsene seos Eesti 200 sponsoritega, nagu seda on muu hulgas Bolt, heidavad negatiivset varju kogu valdkonna juhtimise aususele. 

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo peab võtma vastutuse oma valdkondades aset leidnud raskete juhtimisvigade ning läbikukkumiste eest. Seni on minister kahjuks vastutuse võtmise asemel esitanud üksnes õigustusi. Minister peab pakkuma probleemidele toimivaid lahendusi. Ent ta on osutunud takistuseks nende leidmisel. Ja selle umbusaldusavaldusega me anname võimaluse koalitsioonierakondadele määrata ametisse uus minister, kes suudaks kõiki neid tekkinud kriise lahendada. Aitäh!

16:07 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjana, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

16:07 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, kogu maailmas on praegu väga muutlik aeg. Kui eelmistest kriisidest tõusis Eesti lendu, sai nendest tugevamaks, siis seekord on oht, et enam ei pruugi nii minna. Eesti majandus on üheksa kvartalit järjest languses ja iseenesest ei parane miski. Me peame tegema muutusi. Muutusi on vaja nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Küsimus pole mitte ainult Eesti majanduse hetkeolukorras, vaid selles, kas me üldse enam teiste riikidega tulevikus konkureerime. 

Maailma majandus on suures liikumises. Turule sisenevad uued tehnoloogiad, käib uus tööstusrevolutsioon ja tootmiste ümber liikumine. Nii nagu elekter ja internet mängisid maailma majanduses jõukeskmed ümber, teeb praegu sama tehisintellekti võidukäik. Ettevõtlus on alati riigist sammukese ees ja näitab suunda, kuhu liikuda. Investeeringud on viimased kolm kvartalit kasvutrendis. Farmakoloogias rajavad teed Pharmaparki 50-miljoniline investeering ja Repligeni 12-miljoniline investeering. Õige pea saab avalikuks Skeletoni uus vesinikutehnoloogiaga seotud investeering Eestisse. Elektroonikatootja Ericsson teeb Eestisse 150-miljonilise investeeringu. Näiteid, kuidas tootmine muudab kurssi ja muutub Eestis järjest enam kõrgtehnoloogiliseks, on veel ja veel. 

Oluline osa on ka Eesti kuvandil. Maailmas on selleks digiriik. Kui me seda ei arenda, pole Eestil kümne aasta pärast ka kuvandit. Lõuna-Korea, Singapur, Ukraina – riigid, mis ehitavad juba praegu uutmoodi digiriiki on Eestile tõsiseks konkurentsiks. Digitaliseerimine on viinud andmed paberilt virtuaalsele kujule. Järgmine digihüpe on nendele andmetele anda väärtus, automatiseerida nende liikumine, pakkuda teenuseid ja teha otsuseid nende põhjal. Tulevik on targa andmemajanduse päralt. 

Olen majandus- ja IT-ministrina valinud tegeleda probleemidega, mis annaksid Eestile hoo ja energia järgmisteks aastakümneteks. Praegune kriis toob välja valupunktid, miks Eesti tammub paigal. Vajame muutust ja reforme. Selle visiooni oleme ka pakkunud nii majandusplaani kui personaalse riigiga. Austatud Riigikogu, aeg on vaadata sissepoole, milliseid otsuseid ja valikuid oleme viimaste aastatega teinud ja millised valikud tegemata jätnud. 

Milline on meie ühiskonna suhtumine majandusse ja ettevõtjatesse? Pöörduksin teie poole Indrek Neivelti sõnadega. "Ettevõtjad, kes on kolmkümmend ja rohkem aastat tegelenud oma ettevõtete ja nende kaudu meie majanduse ülesehitamisega, on väsinud. Väsinud bürokraatiast. Väsinud sellest, et mida aeg edasi, seda vähem meiesuguseid usaldatakse." Mina usaldan Eesti ettevõtjaid. Kui ei oleks Eestis ettevõtlikke inimesi, oleks meie majandus eluta. Jah, nagu ütleb majanduse põhitõde, ettevõtja eesmärk on teenida kasumit, aga see kasum on hüve Eesti ühiskonnale. See on maksuraha, see on areng. Koos meie ettevõtjatega kasvab ka Eesti. Kui ütlete maailmas Skype või Wise, Bolt või Skeleton, siis Eestit tuntakse just tänu nendele ettevõtetele. Nad on viinud Eesti maailmas kaardile. Neid, kes teevad Eestit selle piiridest suuremaks, tuleb hoida. 

Ometi on meil kodus maad võtnud ettevõtjate suhtes umbusk ja usaldamatus. Kui ettevõtja panustab oma jõu ja teadmistega valdkondades, mida ta tunneb, kui kaitseb oma huve, teeks ta justkui midagi kurja. Konkurentsivõime tõstmiseks peab meie riik olema lihtne ja usaldav. Eesti edu on rajatud ettevõtjaid võimestavale riigile. Me ei tohi unustada, kust tulevad ressursid meie heaolu ülalhoidmiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika plaani üks läbiv mõte on, et Eestis peaks olema lihtne olla ettevõtja. Tõesti, lihtsamaks saab riiki teha, kuid usaldus on suhtumise küsimus. Valdav mõtteviis on piirata, reguleerida ja koormata ja siis me üllatume, kui siit lahkutakse. Ükski riik, eriti veel väike Eesti, ei ole nii suur, et ettevõtjaid ühiskonnaelust välja tõugata. 

Olen kutsutud Riigikokku, kuna ma suhtlen ettevõtjatega. Kuigi olen aasta jooksul kokku puutunud sadade ettevõtetega, on peamiselt tähelepanu all Bolt, tubli Eesti ettevõtte, suur maksumaksja, Eesti asja ajaja, keda tümitatakse ülekohtuselt ja faktideta. Ei ole nad saanud erikohtlemist, ei ole nad saanud eeliseid. Ainus etteheide on see, et Eestis toimub riigi tasandil suhtlus ettevõtetega. Ütlen ausalt, et suhtlengi Eesti ettevõtjatega ja paljudega, ja siin pole midagi häbeneda. Umbusaldama peaks ministrit, kes seda ei tee. 

Head Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest Riigikogu ees kõneleda. Mu sõnum on kogu Riigikogule, sealjuures oma koalitsioonipartneritele, ametnikele, Eesti avalikkusele: valitsused tulevad ja lähevad, kuid valupunktid Eesti majanduses jäävad. Lahendus ei ole tõsta raha ühest kohast teise, sest probleemid majanduses jäävad. Lahendus pole ka lõputu laenamine, millega toetatakse Tallinna kesklinna kinnisvaraprojekte, mis kahjuks ikka valmis ei saa. Kas valitsus oleks saanud teha viimase aastaga rohkem? Jah, kindlasti. Nagu poliitikas ikka on ka koalitsioonipartneritel erinevaid nägemusi. Kes keskendub majanduskasvu asemel missioonimajandusest kõnelemisele, kes arvab, et Eesti digiriik on valmis ja uusi teenuseid võimaldavasse taristusse pole mõtet kulutada. Üksmeelse majandusstrateegia puudumine tähendab, et seisak on ilmne. Asjad ei liigu soovitud tempos. 

Eesti õigusruum muutub aasta-aastalt keerulisemaks. Mitmete valdkondade tippadvokaadidki tunnistavad, et neil ei käi jõud üle aina kasvavast seadusandlusest, rääkimata siis ettevõtjatest. Valitsuse ülesanne on siin luua selgust, mitte vabaduse asemel ettevõtjaid piirata ja reguleerida. Iga uue seaduse ja kohustusega peab esimene küsimus olema, kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Ettevõtjate töö on tegeleda ettevõtlusega, mitte veeta oma töötunde riigile aruandeid täites. Samal ajal tuleb mõista, et Euroopast tulev seadusandlus ei kao kuhugi ning valitsuse töö on ka aidata ettevõtjaid sellest läbi navigeerida. Eestis on tublisid ametnikke, kes seda teevad. Hiljutised VKG, Skeletoni ja Magentic MRO näited on vaid ühed vähestest, kellega koos on Euroopa bürokraatiakaridest suudetud edukalt läbi seilata. 

Olukorrast Eesti majanduses. Kaks aastat kestnud stagnatsioonis on raske leida helget nooti. Viimati oli tõesti Eesti SKP plussmärgiga 2022. aasta esimeses kvartalis. Samuti hakkas eksport 22. aastal kukkuma ega ei ole siiani taastunud. Eesti kaubanduspartneritel on keeruline aeg. SKP langusega on kaasas käinud ka tootlikkuse ja innovatsiooni kahanemine, sest raha kulub arendamise asemel elus püsimisele. Ei ole mõtet üle korrata, kes tegi või ei teinud. Saalisolijad teavad väga hästi, mis meid praegusesse olukorda tõi. Konvergents ei vea majandust enam edasi ja Eesti on Euroopa tagumiste hulgas majanduskasvu lõikes. Paljud teist olid võimul, kui majanduses hakkasid asjad hapuks minema. Inflatsioon kruvis, säästud olid headel aegadel ära kulutatud ja Eesti võlakoorem kasvas. Ent näpuga näitamisel pole mõtet, tähtis on edasi liikuda. 

Austatud Riigikogu liikmed! Kutsun teid üles kaasa arutama majanduspoliitika põhimõtete üle, kus on palju sees ka Eesti ettevõtjate ideid ja mis on varsti juba kolm kuud kõigile avalik. Aprillis andsin "Eesti 2035" arengukavast rääkides majandusplaanist ülevaate ka Riigikogule. See on koht sisuliseks aruteluks, kuidas anda Eesti majandusele uus hingamine. Minu üleskutse on teha seda koos, sest retoorika ega poliitiline nääklemine ei vii meid edasi. Ambitsioon kahekordistada Eesti majanduse maht 2035. aastaks toetub kahele juhtmõttele: et Eestis oleks lihtne olla ettevõtja ja et riigi ressursid suunataks suurema lisandväärtuse tootmisse. See on võrdlemisi mahukas plaan, kuhu on kokku kogutud varem ühiskonnas kõlanud ja kirja pandud ideed ja mõtted. See on värske kaart, et orienteeruda uue kasvu poole. Mitmete ettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega suheldes on nende sõnum, et see plaan on hea ja suund on õige. Ja mul on selle üle hea meel, et oleme ettevõtjatega samal lehel. Ent neil on ka õigus, kui nad ütlevad, et kuigi plaan on hea, siis selle väärtust tõestavad teod. 

Nüüd konkreetsetest sammudest selle valguses. Mida me siis täpsemalt teeme? Selmet et hakata punkthaaval majandusplaani punkte lugema, toon välja konkreetsed sammud, mille oleme MKM-is majandusplaanist selle aasta prioriteetideks võtnud. Esmalt, Eesti investeeringud. Esiteks investeeringuid, mis tähendab senisest soodsama ettevõtluskeskkonna kujundamist, et Eesti oleks investoritele atraktiivsem. Nii Eestist kui ka välismaalt pärit investeeringuid tuleb käsitleda tervikuna. Mida me siis teeme? Suurinvestori toetus. Näeme, et kõik Euroopa riigid võistlevad investeeringute nimel: Poola, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa. Nende toetused suurinvesteeringutel on kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Selge on, et Eesti praegune kuni kolme miljoni suurune suurinvestori toetusmeede enam ei õigusta end. Meie ettepanek on see toetus tõsta kuni 20 miljoni euroni. See tähendab, et rahastaksime keskmiselt kaht kuni kolme suurt, üle 200 miljoni euro maksvat projekti, mis tooksid maksutuluna riigile arvestuslikult tagasi ühe investeeritud euro kohta neli. See ettepanek on valitsusele edastatud. 

Taastuvenergia hinna lagi. Võrreldes naaberriikidega maksavad Eesti energiamahukad ettevõtmised puidu- ja keemiatööstuses ja muudes valdkondades taastuvenergia eest suurema elektriarve. Kas lepime sellega, et need tootmised kolivad naaberriikidesse? Meie ettepanek on taastuvenergia tasu suurtarbijatele diferentseerida ehk üle ühe gigavati tarbivatel tootmistel oleks taastuvenergia ….. senisest madalamas määras. Ka see dokumentatsioon on ette valmistatud ja valitsusse edastatud. 

Rohekoridor. Eesti on SKP asemel pahatihti valinud menetlemise. Samal ajal kui ametnik menetleb ühte dokumenti teise järele, siis ettevõtjatele tähendavad need oodatud aastaid, mil tootmine seisab ja tulu kirjutatakse korstnasse. Soovime seni aastaid võtnud protsessid lühendada poolele aastale. See protsess ehk investeeringute roheline koridor on meil käsil koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. Septembriks valmistame ette esimesed niinimetatud rohekoridori investeeringu pilootprotsessid. Ning kui kõik läheb edukalt, siis on aastaks 2025 lubade kiire menetlemine loodetavasti juba norm. 

Rakendusuuringute keskus. Selleks, et uute toodetega turule tulla, aitame ettevõtjatel neid uusi tehnoloogiaid katsetada ja skaleerida Metroserti alla loodud rakendusuuringute keskuses. Tänavu käivitame investeeringud vastavalt Metroserti äriplaanile kahes ärisuunas. 

Teiseks ekspordist. Eesti majanduse valukoht on langev eksport. Jahtuv majandus Põhjamaades ja Saksamaal mõjutab tugevasti ka Eesti ettevõtteid. Meie suund on viia Eesti ettevõtted maailmas uutele turgudele ja anda eksporttegevuseks riigi poolt suurem tugi. Selleks ekspordistrateegia. Teeme esimest korda ühise jõupingutuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, haridusministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et kujundada strateegiline ja koordineeritud tööplaan Eesti ekspordi edendamiseks. 

Diginomaadid. Nende tulu tuleb välismaalt, kuid nende raha jääb Eestisse. Seni on Eestis välja antud 530 diginomaadi viisat. Nende keskmised kulutused Eestis on umbes 2000 eurot kuus. Lihtne aritmeetika näitab, et kokku oleks nende igakuine panus Eesti majandusse julgelt peale miljoni euro. Soovime seda protsessi jätkata ja nende sissetulekunõuet madaldada 3500 euroni, et lähiriikidega konkureerida. 

Kapitali kättesaadavusest. Kaitsefond. Mai alguses kuulutasime välja riikliku fondivalitseja SmartCap all loodava kaitsefondi loomise. Eesti kaitsetööstus on suure potentsiaaliga ja tärkav sektor. Maailma kapitaliturul aga turutõrge kaitsetööstust puudutavates investeeringutes. Surmava jõuga valdkondi on tihtilugu võimalikest finantseeringutest välistatud. Seetõttu investeerib Eesti kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse arengusse esialgu 50 miljonit eurot ja oma osa annavad seal juurde ka sealjuures erasektor. 

Teadus- ja arendustöötaja finantsstiimul. 2024. aastal toetab riik ettevõtjate teadus- ja arendustöötajate palgakulusid 6 miljoni euro ulatuses. Ehk et teadus- ja arendustöötajate eest makstud tulumaks tagastatakse ettevõtetele. Selle meetme eesmärk on see, et ettevõtetel oleks rohkem julgust palgata kõrge kvalifikatsiooniga teadusega seotud inimesi. 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse finantsvõimekuse kasvatamine. Suurendasime 2024. aastal EIS-i otselaenude sihtkapitali ettevõtjatele ebapiisava omafinantseeringu probleemi lahendamiseks 100 miljoni euro võrra. Näiteks võimaldab see kasvatada ekspordilaenu kuni 15 miljoni euroni välisostja kohta. 

CERN-iga liitumine. Eestil tuleb Rahvusvahelise Tuumauuringute Organisatsiooni asutamise konventsioon ja sellega kaasnevad dokumendid ratifitseerida Riigikogus. Minu palve on, et te seda ka teeksite ja võimalikult kiiresti. Täisliikmelisusel on mõju ettevõtetele, kelle jaoks kaob ära assotsieerunud liikmemaksu ülempiir CERN-i hangetel osalemisel. Eesti tehnoloogiaettevõtted osalevad nendel hangetel väga aktiivselt ja meie tagastusprotsent on väga kõrge võrreldes teiste liikmesriikidega. 

Veel tööjõu kättesaadavusest ja muutuvkvoodist. Ettevõtjad ütlevad, et neil on puudu kvalifitseeritud tööjõust ja nende väidet toetab tööjõuturgu prognoosiv OSKA raport. Meie ettepanek on luua Eestile lisaks olemasolevale kvoodile muutuvkvoot 0,1% majandussurutise tingimustes ja kui majandus kasvab 2% või rohkem, siis oleks kvoot 0,2% elanikkonnast. See tähendaks tööjõuturule täiendavalt kas 1300 või 2600 kvalifitseeritud lisaspetsialisti. Lisaks, kuna kehtib vähemalt keskmise palga maksmise nõue, oleks Eesti otsene maksutulu orienteeruvalt 15–30 miljonit eurot aastas. 

Tööhõiveprogrammi paindlikumaks muutmine. Mullu võtsime vastu tööhõiveprogrammi järgmiseks viieks aastaks. Lühidalt öeldes muutub töötute ümberõpe sisulisemaks ja efektiivsemaks. Samuti on praegu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga ettevalmistamisel kutseharidusreform, et Eesti haridussüsteemist tuleks rohkem ja parema kvalifikatsiooniga spetsialiste. 

Bürokraatia ja aruandluse vähendamisest. Selle keskmes on kindlasti andmepõhine aruandlus. Eesmärk on aruandluseks nõutud andmed standardiseerida, et ettevõtjate halduskoormust vähendada. 2024. aasta lõpuks saame loodetavasti täisautomaatseks järgmised teenused: majandusaasta aruande esitamine, töötaja ja palgaandmete esitamine, põllumajandusettevõtetele mõeldud põlluraamat ja jäätmekäitlejate vajalikud jäätmearuandluse aruanded. Nii elu kui ka ärisündmuste vaates arendab Riigi Infosüsteemi Amet sel aastal välja vähemalt kümme täiendavat teenust ehk võimalusi e-teenust kasutada ühes voos ja vaates, mitte hüpata erinevate ametkondade vahel. Ettevõtetele arendatakse näiteks välja nende tegevuslubade ja töötajatega seotud toimingud. Keskne volituste haldamise süsteem Pääsuke on arenduse lõppfaasis. Nende teenuste eesmärk on suhtlus riigiga muuta lihtsaks ja loogiliseks. 

Elujõulisuse indeks. Luuakse andmepõhine rakendus ettevõtjatele, et hinnata ettevõtete raskustesse sattumise ohtu. See on ennekõike seotud just nende ettevõtete lepingupartneritega. Ja samuti ka tunne oma klienti ehk KYC tööriist. Et ettevõtjatel ei jääks piiriülesed pangaülekanded toppama, teeme tänavu suve alguses pilootprojekti komplekspäringuga, mille abil kontrollitakse ettevõtete klientide ja äripartnerite isikusamasust ning selgitatakse välja võimalikud ebaseaduslikud kavatsused ja riskid. See on lühike loend sellest, mida me majandusplaani raames oleme mõelnud, millised on selle põhisuunad ja kuidas me edasi liigume. 

Ja kokkuvõtteks tahaks öelda, hea Riigikogu ja head kuulajad, Eesti on teelahkmel. Me kas jätkame samaviisi, ei muuda midagi ja laseme kõigel käest lohisema, laseme muul maailmal endast mööda sõita või haarame sellest köiest, nendest võimalustest, mida muutunud globaalne majandus ja kiiresti arenev tehnoloogia pakub. Meil peab olema julgust ja nälga muutusteks. Plaan kahekordistada kümne aastaga Eesti majandus ei ole utoopia, vaid need on hädavajalikud muutused, et me majandus püsiks konkurentsivõimeline. Plaan Eesti majandusele on olemas. Kutsun teid üles seda sisuliselt ja päriselt arutlema ja seda ka rakendama. Kutsun teid üles leidma ühisosa, et majanduse konkurentsivõimest kujuneks Eestile sama oluline ja üksmeelne küsimus nagu meie kaitsepoliitika. Lõpuks sõltume me kõik Eesti majanduse käekäigust ja peame selle eest ka ühiselt hoolt kandma. Aitäh!

16:27 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka omajagu küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

16:27 Urmas Reinsalu

Härra minister, teil on hea huumorimeel. Te lugesite siin ette, esimest korda majandusteemadel esinesite oma ametiajal parlamendis, lugesite ette pika listi asju nimekirjaga nii-öelda wishlist'ina, mille kohta proua peaminister ütles, et ta ei viitsi seda valitsuse istungil arutada. Nii palju selle plaani tõsiseltvõetavusest. Aga ma tahaks ka kommentaari, et mida see peaministri retoorika tähendas, et kõik need ettepanekud, ideed, need on kassi saba alla. Nüüd, minu jaoks teeb muret see, et te tegelikult ei puudutanud neid konkreetseid, ütleme, umbusaldusavalduses esitatud etteheited nende afääride kohta. Äkki te mõtiskleksite ja avaksite neid nii-öelda intellektuaalse peegeldusena. Minu mure puudutab investeeringuid, just ma vaatasin neid valitsuse andmeid. Härra majandusminister, pool miljardit jättis valitsus välisvahendeid kasutusele võtmata eelmisel aastal. Sellel aastal on 6% esimese kvartali lõpu seisuga üksnes suudetud 1,755 miljardist eurost kasutusele võtta. See raha tegelikult jääb ju majandusse pööramata. Miks valitsuse poliitika on nii loid, mis puudutab investeeringute kasutuselevõttu? See on kolmas alaküsimus.

16:28 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Kuidas esimene küsimus oli? Ma sain aru, et miks ... (Saalist räägitakse.) Jaa. Pean tunnistama, et ka mind see pisut üllatas, et see nii läks, aga see ei peata meie püha üritust, kui nii võib öelda. (Saalist räägitakse.) Kindlasti, nagu selles kõne lõpus ma ütlesin, oleks Eestile oluline, kui ka selles valdkonnas oleks meil selline jõupingutuste ühtsus. Selleks, et lahinguväljal domineerida, peavad väeliigid töötama koos ja selleks, et majandust edendada, peavad tõepoolest töötama õige mitmed ministeeriumid ja allasutused koos. Ja me oleme valinud teistsuguse tee, et me liigume partner partneri haaval, ehitades üles neid koalitsioone ennekõike oluliste küsimuste lahendamiseks. Ühe näitena võin siin tuua kokkuleppe, mis suve jooksul mitmete läbirääkimiste voorude käigus saavutati Kliimaministeeriumiga. Üks oluline ressurss tõepoolest, mis meie majandusele vajalik on, on energeetika. Sest me pigem ikkagi näeme, et majanduskasv ja Eesti majanduse tulevik on seotud energiamahuka tootmisega. Ma ei usu või paljud meist ei usu kestliku kahanemise loogikat. Selline kokkulepe sõlmiti, seda ambitsiooni tõsteti ja praegu käib selle rakendamine.

Teine näide on seesama lubade kiirmenetlus. Võib nagu ironiseerida selle nime üle, justkui ehitataks putukaväila. Tegelikult see loomulikult niimoodi ei ole, me oleme väga põhjalikult vaadanud sisse just riikides, kelle käest meil on põhjust õppida, sest me teame, et seal hinnatakse kogukondi ja seal kindlasti ei võeta kergekäeliselt keskkonnanõudeid. Me oleme vaadanud läbi Rootsis ja Soomes eelmisel aastal tehtud loamenetlused. Rootsis jõuti miljardi investeeringuni kaheksa kuuni, Soomes natuke väiksema investeeringuna 12 kuuni, ja selle põhjal teinud omad järeldused ja Kliimaministeeriumi ja põllumajandus‑ ja regionaalministeeriumiga koostöös tahaks paar esimest reaalset projekti teha. Need on reaalsed investeeringud, mis Eestisse tulevad, ja käia see samm-sammult läbi, et kas me suudaksime saavutada sama tulemuse enne, ajalises mõttes, enne kui me tormame kehtivat õigust muutmata. Nii Soome kui ka Rootsi praktika lühidalt kokku võttes ütlevad, et see on võimalik, kui me suudame muuta seda suhtumist. Nüüd …(Saalist räägitakse.) Afääride kohta. Millist konkreetselt silmas peate? (Urmas Reinsalu räägib saalis.)

16:30 Esimees Lauri Hussar

Jaa, seda … Aga, härra minister, palun vastake! Siis läheme küsimustega edasi. (Urmas Reinsalu täpsustab.)

16:31 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium kaugeltki ei vastuta kõigi eurovahendite rakendamise eest. Eestis kõige parem ülevaade sellest on Rahandusministeeriumil. Kui me vaatame oma valdkonda, siis … (Urmas Reinsalu räägib kohalt.)

16:31 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, las nüüd minister vastab ära ja siis läheme edasi Kert Kingo küsimusega. Härra minister, palun!

16:31 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Meie fookus sellel aastal on ennekõike olnud õiglase ülemineku fondil, et kui sellesse ametisse sai tuldud, see oli kerge paanikamoment, et meil on ligemale 300 miljonit eurot, mille kasutamise tähtajad on lühikesed ja mis võib-olla ei leia õiget rakendust. Sai sellega tõsiselt tegeldud nii ministeeriumis, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses kui ka Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis. Ja on hea meel tõdeda, et õiglase ülemineku fondi vahendite osas ei pidanud valitsus plaani B rakendama. Et me oleme jõudnud sinnamaani, et kõik need ressursid, mis meil suhteliselt lühikese ajaga on võimalik Ida-Virumaal ennekõike ettevõtluse toetamiseks kasutada, seal ka kasutuse leiavad. Mis puudutab eurovahendeid laiemalt, siis jah, tõepoolest on programmeerimisperioodidel või nendel eelarveperioodidel ka küsimus selles, et kõiki vahendeid ei olegi mõistlik võib-olla korraga kasutusele võtta. Nende absorbeerimisega on küsimusi, kui tuleb korraga liiga palju kapitali turule või seda nii-öelda toetusraha, ja teiselt poolt on ka projekte, mis kestavad läbi mitmete aastate. Nii et olles need numbrid hiljuti läbi vaadanud, ma ei näe, et siin oleks märkimisväärselt põhjust muretseda, et need vahendid jäävad kasutamata. Ma arvan, et neid kasutatakse mõistlikult.

16:32 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun! (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.) Urmas Reinsalu, palun, Kert Kingo kord on küsida. Kert Kingo, palun!

16:32 Kert Kingo

Ma tänan! 

16:32 Esimees Lauri Hussar

(Urmas Reinsalu räägib edasi.) Urmas Reinsalu, palun …

16:33 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Tiit Riisalo! 2023. aasta novembri alguses kinnitasite te ametisse asekantsleri kohale Sandra Särava, kes oli endine Bolti lobist. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on ka asekantsleril kohustus nelja kuu jooksul pärast ametisse asumist täita, esitada huvide deklaratsioon. Nagu välja tuli, siis Sandra Särav jättis deklaratsioonis justnagu juhuslikult kajastamata 360 Bolti aktsiaoptsiooni. Seega rikkus ta korruptsioonivastast seadust ja esitas, avaldas huvide deklaratsioonis ebatõeseid andmeid. Mina sooviksingi teada, mida te ministeeriumi juhina asekantsleri Sandra Särava korruptsioonivastase seaduse rikkumise puhul ette võtsite.

16:33 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, ma pean tunnistama, et see konkreetne juhtum, millele te viitate, juhtus enne seda, kui minust sai minister. Sandra Särav töötas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ka enne, lihtsalt ministeeriumi ümberstruktureerimise käigus me koondasime ühe asekantsleri koha, panime kaks tükki kokku, nimetati ta tõesti uuesti ametisse. Mis puutub seda konkreetset kaasust, siis ma ei ole tõesti väga pädev seda kommenteerima. See, mida ma olen lugenud ajakirjandusest, on see, et tõepoolest selline juhtum oli, ta jättis need optsioonid deklareerimata. Tingitud oli see inimlikust eksitusest, sest seal deklaratsioonis, kuigi paljude asjade kohta või enamuste asjade kohta on eraldi rida, mis tuleb täita, siis optsioonide puhul seda ei ole. Mul ei ole kahtlust, et Sandra Särav jättis selle tegemata meelega.

16:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rene Kokk, palun!

16:34 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Te viisaka inimesena tänasite siin võimaluse eest meie ees olla täna. Väga hea meel on ka teid näha, sest eelmine nädal oli õhus küsimus, et kust te olete ja kas te üldse olemas olete. Rõõm on näha, et te siin olete.

Aga umbusaldamiseks on küll põhjust rohkem kui ühe asja eest. Tõesti, kui visata väike pilk peale nende asjade peale, mis teie ajal on toimunud, siis ega meil on tegemist erinevate andmeleketega või siis näiteks äriklassis lendamistega viimasel ajal või seesama huvide konfliktis olev, ma väidaks, asekantsleri teema või mRiigi 800 000 või 200 000 või 360 000, mis iganes summa see oli, mis oli kooliraha. See ei näe kuidagi hea välja, rääkimata sellest, et 700-miljoniline investeering lasti Eestist ära minna Lätti. Kas teile tundub, et see on kõik igati korrektne ja hea, mis parasjagu teie haldusalas toimub, või on siiski probleeme ka?

16:35 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa! Nagu ütlesin, kindlasti saab asju teha paremini ja kindlasti nende käigus saab asjadest õppida. Kindlasti, kui siin veel kord on viide sellele huvide deklareerimata jätmisele, siis ma usun, et kõik ametnikud – mitte ainult konkreetselt Sandra Särav, vaid ka kõik ülejäänud Eesti ametnikud, kes peavad seda deklaratsiooni täitma – edaspidi on tähelepanelikumad, sest et kindlasti ei ole kellelgi huvi oma omandit, mis on täiesti seaduslik omand, jätta deklareerimata. Mingeid takistusi selleks kehtiv õigus ette ei näe. Ja kui kehtiv õigus näeb ette midagi taolist, siis loomulikult ei peaks inimesed nendel ametikohtadel töötama.

Ma ei tea, võtaks siit ühe konkreetse etteheite ja avaks seda, mis puudutab konkreetselt seda mRiigi äppi, mida Eesti spetsialistid Riigi Infosüsteemi Ametist ja ka Eesti erasektor koos arendas. Kui täpne olla, siis Eesti kulu mRiigi pilootprojektile on 358 514 eurot. See summa tõepoolest kulus, nüüd on küsimus, kas see raha on raisatud või mitte. Minu veendumus ja ka Riigi Infosüsteemi Ameti spetsialistide veendumus on, et kindlasti see ei ole. Tehnoloogilises arengus, kui me liigume sellises tegelikult esirinnas, siis tahes-tahtmata tuleb sellest protsessist ka õppida ja teha pilootprojekte. See on täiesti aktsepteeritav ja mõistlik tegevus, et vältida hiljem oluliselt suuremaid vigu. Kui me vaatame ka Eesti digiriigi ajalukku, siis meil on olnud rakendusi, millesse investeeritakse miljoneid kui mitte kümneid miljoneid eurosid ja lõpuks neist elulooma ei saa. Nii et jah, tõepoolest: prototüüpimine, prototüüpide katsetamine sellistes suurusjärkudes, summades rakenduste puhul, mis tulevikus saavad nii-öelda üldrahvalikku kasutusse, on põhjendatud.

Teiseks, kindlasti ei läinud see raha kaotsi. Oleme sellest põhjaliku ülevaate andnud ka härra Reinsalu poolt juhitavas komisjonis, kus kõik osapooled said seda teemat menetleda rahulikult pooleteise tunni jooksul. Ühtegi küsimust õhku ei jäänud.

Tõepoolest on tehnoloogia kiires muutumises. Juba sellesama Ukrainast pärit tehnoloogia prototüübi Eesti oludele kohandamisel ja selle pilootprojekti läbiviimisel ja lastes 2000 inimesel seda katsetada, arenes muu tehnoloogiavaldkond edasi, Riigi Infosüsteemi Amet tegi oma tööd edasi. Selleks hetkeks, kui oli otsuse langetamise aeg, kas teha sellest prototüübist toode, siis olid tehnoloogid jõudnud arusaamisele, et me tegelikult valime Eesti digiriigi arengus pisut teistsuguse tee. Seda võib rääkida keeruliselt ja tehnoloogiliselt, aga sisuliselt tähendanuks see seda, et kui me oleks selle Ukraina mRiigi äpiga jätkanud, siis ühe puu asemel me oleks kasvatanud kahte. Me oleks pidanud paralleelselt tegema Eesti riigiportaali jaoks ühesuguseid arendusi ja mobiilirakenduse jaoks natuke teistsuguseid arendusi ja see ei tundunud mõistlik. Sellepärast otsustatigi selle projektiga mitte edasi minna, aga paljud rakendused, märkimisväärne osa sellest koodist on endiselt Eesti digiriigi baasinfrastruktuuri, baastarkvara osas kasutatav. Nende arendustega praegu minnakse edasi ja loodetavasti oleme aasta lõpus saanud täiesti adekvaatse toote, mis ei ole Ukraina oma koopia, vaid on sellest parem.

16:39 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun!

16:39 Varro Vooglaid

Suur tänu! Nagu te ütlesite oma ettekandes, te ei usalda Eesti ettevõtjaid, aga mulle tundub, et tunded ei ole selles küsimuses väga vastastikused. Paljud, ütleme, mitmeid ettevõtjad, kellega mina olen rääkinud, ütlevad, et nemad ei näe mingisugust perspektiivi ettevõtlusega tegeleda ja on asunud juba oma ettevõtteid Eestist mujale registreerima. Fakt on see, et bürokraatlik koormus ettevõtjatele pidevalt kasvab, maksukoormus kasvab, ettevõtluskeskkond on järjest prognoosimatu ja ettearvamatum, sõjaoht sealjuures kasvab, seda tunnetatakse ühiskonna kõikidel tasanditel. 

Ja võib-olla üks küsimus, mille mu ettevõtjast sõber saatis mulle – ta ütles, et võib-olla saaksin teilt küsida. Millises ettevõtlusvaldkonnas teie hinnangul on ettevõtjatel praegusel hetkel üldse veel Eestis põhjust näha optimistliku perspektiivi? Millised need valdkonnad on, kus teie hinnangul on perspektiivikas ettevõtlusega tegeleda?

16:40 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jah, neid valdkondi on, ma arvan, kaks. Ühel neist läheb päris hästi, see on lühidalt kokku võttes tehnoloogia valdkond. Usutavasti – või mitte usutavasti, tean kindlalt – selles valdkonnas luuakse järjest uusi ettevõtteid. Perspektiivid on muutumas käegakatsutavalt väga mastaapseks. Me võime uskuda või mitte, aga loomulikult, me oma hinnangutes kõhkleme, on mingisugune arusaam Eesti digiriiki nii ministeeriumis kui ka nendes asutustes. Riigi Infosüsteemi Ametis ja muudes kohtades on head pädevad spetsialistid, kogenud. Meie arusaam on see, et tehnoloogiaettevõtluse areng võimaldab mitte utoopilise tulevikus, mitte aastaks 2050, vaid lähema 5–10 aasta jooksul Eesti majandust kasvatada kuskil 6–8%. 

Selleks, et valideerida seda arusaama, oleme rääkinud suurte ettevõtetega, kes maailmas tõepoolest igapäevaselt selle valdkonnaga tegelevad, see puudutab tehisintellekti ja ennekõike suuri keelemudeleid. Ja siis koostöös Google'i ja Rootsi konsultatsiooniettevõttega IMPACT Research Group oleme seda modelleerinud. See, mis sealt välja paistab – loomulikult ei ole see lõplik tõde ja loomulikult ei juhtu see iseenesest. Aga kui meie õigusruum on toetav ja tehnoloogiaettevõtetel on käes piisavalt kapitali, siis ma usun, et see on see arenguhüpe on võimalik suurusjärgus, mis mõjutab sisemajanduse kogutoodangut. Ja teine on tootmine. 

Aga tõesti, me peame, ütleme, kogu tootmissektor … Selles valdkonnas tõenäoliselt asjad iseenesest nii lihtsalt ei lähe. Tuleb tõepoolest pingutada riigi poolt või nende riigi vahendite raames, millest siin mõningat juttu oli, et nad saaksid jõudsamalt nendel uutel tekkivatel turgudel ja uute tekkivate tehnoloogiatega jala ukse vahele. Kindlasti on neid, kellel on väga keeruline, aga mingi hulga värskelt tehtud investeeringuid ma ette lugesin. Ida-Virumaal on neid terve hulk selle õiglase ülemineku fondi toel, ma ei hakka teid nendega kurnama. Sellel reedel olen ma näiteks Tartus, kus suur tootmisettevõte HANZA Mechanics avab oma uue suure tootmisettevõtte. Nii et on ka neid, kellel läheb hästi.

16:43 Esimees Lauri Hussar

Vadim Belobrovtsev, palun!

16:43 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud minister, äkki te valgustate meid kõiki nendest lendudest, millest ajakirjandus kirjutab juba mitu päeva järjest, siis äkki Eesti rahvas saab aru, miks on vaja, et majandus- ja IT-minister lendab kogu aeg äriklassis, kulutab nendele lendudele rohkem raha kui peaminister või ükski teine minister. Miks see oluline on? Võib-olla me saame aru, et eksime, ajakirjandus eksib ja tegelikult on see hädasti vajalik.

16:44 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Kas ta on hädasti vajalik, seda ei ole mina pädev hindama, on aus vastus. Aga ausalt tunnistan ma seda, et kui mind ei kutsutaks, siis mul isiklikku soovi reisida tööalaselt välismaale, mu motivatsioon on null. Aga seni on kutsutud ja seni olen ma seal käinud ja olen seda ettevõtjatele lubanud. Nüüd kommentee… Päriselt, mul isiklikult ei ole aega taustauuringuid teha, ma ei tea, kuidas lendavad teised ministrid või millised täpselt on peaministri kulud. Kuidagi uskumatu tundub see suurusjärk. Aga oma tööd oskan kommenteerida. 

Tõepoolest, see palve on tulnud ettevõtlusorganisatsioonidelt ja ettevõtjatelt, et kui meil traditsiooniliselt sellised head koostööpartnerid nagu Läti, Soome ja Rootsi näiteks, Saksamaa, kus turud on ebaebastabiilses olukorras, siis mis on alternatiiv. Alternatiiv on vaadata ennekõike väljaspool Euroopat. Ja kindlasti ei ole see seotud minu isikuga, aga on seotud Eesti Vabariigi, piltlikult öeldes, riikliku tähelepanu või pagunitega, et leitakse, et ministri kaasaskäik paljudes riikides on vajalik. Ja kuidas me siis … Selleks on meil kokku lepitud strateegia, millele me viitasime või millele viitasin, üritaks seda teha tõesti koordineeritult ja mitte ainult välis- ja majandusministri töös, et seda koormust jagada. 

Ja eelmisel aastal üritasime noppida need madalal lebavad viljad, et käia ja teha ring peale siin lähinaabrite juures. Kui kellelgi oli seal nii-öelda toetust vaja, näiteks sadamaettevõtjatel, seal sai seal käidud ja nõnda edasi. Ja selle 2023. aasta, ma ei tea, lähetuskulud kõik kokku on umbes 6000 eurot, kui ma mäletan. Selgelt oli kokku lepitud, et kui see on tehtud, siis 2024. aastal ma olen lubanud, katsuks vähemalt või katsuks seada sellise eesmärgi, et kui vähegi töö võimaldab, siis korra nädalas käiks kuskil kaugemal. Ja ennekõike selleks, et toetada seal Eesti ettevõtteid. 

Mul isiklikult oli plaanis kolm sellist reisi, aga päevakorda tuli veel kaks täiendavalt. Üks Välisministeeriumi palvel Koreasse, kuna seal oli fookus tehnoloogial, aga üritus ise laiem, nimega Summit for Democracy, kus osalesid näiteks Antony Blinken või veel terve hulk olulisi poliitikuid, siis sai seal käidud. Olen tagasisidet lugenud Välisministeeriumist, inimesed arvavad, et see oli vajalik. Teine oli Maailma Majandusfoorumil osalemine Saudi Araabias Riyadhis. Seal oli kutse ka peaministrile, peaminister otsustas mitte minna. Pidasime otstarbekaks, konsulteerides nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kui Välisministeeriumi inimestega ja teades, et meil on seal ka muid asju ajada EXPO 2030 kontekstis, sündis see otsus sinna minna. 

Ma tõesti ise neid pileteid ei osta, mulle oli ka üllatus see maksumus. Üks osa kindlasti sellest on sellel, nagu reisivad inimesed teavad, et reisitakse kindlatel kuupäevadel, väga valikuid ei ole. Loomulikult hea oleks, kui need otsused oleks teada kolm, neli, kuus kuud ette, siis kindlasti need piletid oleksid odavamad. 

Aga veel kord, üritame anda nendel uutel turgudel tuge Eesti ettevõtjatele. Kui mulle öeldakse, et ära rohkem tule, siis ma kindlasti ei lähe.

16:47 Esimees Lauri Hussar

Härra minister, ma palun korra täpsustada, kas te pidasite silmas korra nädalas või korra kuus? (Minister vastab, et korra kuus.) Korra kuus. Selge, stenogrammi huvides täpsustasin selle üle. 

Jaak Valge, palun!

16:47 Jaak Valge

Härra esimees! Härra minister! Vaadake, meil on immigratsioon kolmandatest riikidest viimasel seitsmel aastal olnud suhtarvudes kusagil kolm kuni seitse korda suurem kui teistesse Balti riikidesse ja Soome. Ja seal on ometi tööealise elanikkonna osakaal Eestiga sarnane. Juba aastatel 2017–2021, see tähendab enne Ukraina põgenike saabumist, oli kolmandate riikide kodanike sisseränne 32 000, aga nüüd kuni 2023. aastani ehk viimasel seitsmel aastal kokku 87 000. Ja toonitan: just kolmandatest riikidest. Ja see on olnud just odav tööjõud ja nende pereliikmed. Ja andmed näitavad, et meil ei ole mitte tööjõukriisi, nagu te oma plaanis kirjutate, vaid innovatsioonikriis. Eesti tootlikkus on võrdluses langenud teiste riikidega ja samal ajal soovite teie sisserännet suurendada. Küsin: kas te saate aru, et hävitate niimoodi, mitte ainult Eesti rahvusriiki, kelle eest meie seisame, vaid ka Eesti majandust, mille eest teie peaksite seisma?

16:48 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Tänan küsimuse eest. Ka mina seisan Eesti rahvusriigi eest. Ärge selle pärast muretsege, oleme koos selles võitluses, mis iganes juhtuma peaks. 

Aga me räägime natukene kahest erinevast asjast. Tõepoolest ei ole ei majandusministeeriumil ega kellelgi teisel mingit erilist soovi tuua inimesi, nagu lihtsalt Eestisse lihtsalt inimesi juurde. See, millest me räägime, on spetsiifiline kvalifitseeritud tööjõud. Meil ei ole mingit kavatsust seda 0,1%-list kvooti kuidagi nagu avaramaks teha ja siis öelda: sõbrad, tulge nüüd meile kõik maasikaid korjama. On selge nõudlus ettevõtjatel kvalifitseeritud tööjõu, kõrge spetsialisti oskusega inimeste järele. 

Ja loomulikult, kui see skeem rakendub, eks ole – see kõik on selles ettepanekus detailselt ära kirjeldatud –, ei anta seda ka lihtsalt niimoodi üldsõnaliselt vabaks, vaid seal on kaks olulist kriteeriumi. Üks on see, et see peab vastama nendele Kutsekoja OSKA raportites tehtud prognoosidele, mis on üsna täpselt, kes meil puudu on. Ja teiselt poolt peab see minema ennekõike töötlevasse tööstusesse, nendesse sektoritesse, kus on ekspordipotentsiaal. Ju siis on niimoodi, kuna ma ei ole rääkinud ühegi Eesti ettevõtjaga, kellel oleks spetsiifiline huvi kuidagi Eesti rahvaarvu sedakaudu suurendada. Nad tahavad arendada oma ettevõtteid, et selle kaudu ise teenida tulu, aga tõsta ka Eesti maksubaasi, ja nad on nagu selle meetmega sada protsenti nõus. 

Siis on loomulikult siin terve rida küsimusi, mis on natukene laiemad. Teame kõik siseturvalisuse küsimust. Oleme sellega Siseministeeriumiga läbi rääkinud, seal pädevate ametnikega, et need süsteemid, viisade väljaandmine või töölubade väljaandmine oleks tõepoolest kontrollitud. Nad on suutelised seda tegema. Seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt oleme rääkinud ka siseministri palvel töövõtjate esindajatega – kas nad tunnevad, et see võiks Eesti tööturgu mingil kombel märkimisväärselt häirida. Ja oleme ka seal jõudnud kokkuleppele, et Eesti töövõtjate esindajad saavad aru, et mõistlik tegevus, sest iga mitte tehtud töö, millele on tellimus, on lihtsalt otsene kaotus maksutulus. Nii ta on. Ja ju siis, jah, tõepoolest, nende suurte numbrite taga ei ole neid kvalifikatsioone, mida tegelikult inimesed või ettevõtjad vajavad.

16:51 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

16:51 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleeg Korobeinikule te ütlesite, et te ei taha reisida üldse. No tore! Mina mäletan, kui Kert Kingo teie ametis täpselt sama asja ütles, kuidas teda julmalt mõnitati kõik need aastad. Aga okei. Siis te väitsite veel, et ettevõtja, kes kaitseb oma huve, ei tee midagi kurja. Loomulikult, ettevõtja ei teegi, aga minister, kes annetusraha eest kaitseb igati selle ühe ettevõtja huve, teeb küll kurja.

Aga kui te aru ei saa, siis ma äkki seletan teile niimoodi. Näiteks on minister, näiteks Mati, tema haldusalas käsitletakse ühe suure firma ärihuvisid, no nimetame seda Seibiks, ja Mati on nimetanud ka isiklikult ümberkorralduse käigus ministri asekantsleriks Pille, kes on töötanud sellessamas firmas lobistina, varjanud ka oma valduses olevaid Seibi optsioone. See firma Seib on heldelt rahastanud ministri koduerakonda enne ja pärast valimisi ja samuti on rahastanud ka kõiki teisi koalitsioonierakondi. Nagu imekombel Eesti vastuseisu tõttu ei võetud vastu Euroopa tasandil direktiivi, millega oleks kahjustatud firma Seib ärihuvisid, rahavooge. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt kvalifitseerub selline tegevus karistatavaks. Kas minister Mati peaks olema juba uurimise all korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest ja kas minister Mati ei peaks seetõttu mitte tagasi astuma?

16:52 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa! Minul ei ole kahtlust Eesti õiguskaitseorganite pädevuses. Jah, kui leitakse, et keegi on kehtivat õigust rikkunud, olgu selleks siis minister Mati või minister Tiit, siis loomulikult tuleb läbi viia menetlus ja küllap menetluse käigus välja selgitatakse, kes eksis ja kes ei eksinud.

Mis puudutab Eesti ettevõtete huvide esindamist – ja te viitate kogu aeg konkreetsele ettevõttele Bolt –, siis selles suhteliselt keerulises kaasuses vältas see protsess kaks aastat. See direktiiv valmis 2022. aasta lõpus – no natuke vähem kui kaks aastat –, nii et terve 2023. ja siis hakkavad 2024. aasta, peaaegu poolest saadik seda menetleti. Selgelt ei käinud siin vaidlus ühe ettevõtte huvide üle, vaid platvormitöö kui ärimudeli reguleerimise üle Euroopa Liidus. Ja ei ole meil see ainuke ettevõte, eks ole, kes selles valdkonnas tegeleb, ega ole ka Euroopas. Mis meid kõige rohkem selle asja juures häiris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas, oli see, et suheldes regulaarselt oma Euroopa Liidu kolleegidega, meil on pidevalt üleval küsimus, miks Euroopa majandus ei ole strateegiliselt konkurentsivõimeline just globaalsete ettevõtete arendamisel. Me teame, milline võimsus on ennekõike Ameerika Ühendriikidel, kuidas nad domineerivad turgu, me nüüd nuputame välja, kuidas seda kõike oleks mõistlik maksustada. Samal ajal me unustame ära, et ka Euroopast võiksid kerkida globaalsed ettevõted. Kui mõned neist selles kaasaegses valdkonnas on esile kerkimas, tegutsedes nii Euroopas, Aafrikas kui Ladina-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas, siis selle asemel, et luua neile mõistlik õigusruum, me asume meeleheitlikult seda õigusruumi piirama, tehes tegelikult nende töö koduturul keeruliseks. See on see, mille eest me seisime ja miks see vaidlus nii pikaks venis. Selles vaidluses me loomulikult ei olnud üksi, sest algusest peale oli suhteliselt tugev allianss: ennekõike Prantsusmaa, Saksamaa ja hilisemalt liitus Kreeka, kes kõik samamoodi said aru ühemõtteliselt, et seda valdkonda ei ole mõtet üle reguleerida, kui me ei oska seda täpselt reguleerida.

16:55 Esimees Lauri Hussar

Riina Solman, palun!

16:55 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Konjunktuuriinstituudi sõnul on ainsa tõusva majandusnäitajad on Eestis tõusuteel töötus. Ja mind huvitab samamoodi teie poolt aasta alguses esitatud arvamust sisserändekvoodi suurendamise osas. Te väljendasite ideed, et see on võluvits, mis Eesti probleemid ära lahendab, ja väljendasite seda avalikult käesoleva aasta alguses pressikonverentsil, et sisserände suurendamisega saab majandust elavdada. Ja sellele tõepoolest reageeris ka siseminister, sest just tema valdkonna spetsialistid jälgivad murega rändekvootide suurendamisega seotud ettepanekuid, sest jutt on sisejulgeolekust ja sotsiaalprobleemide tekitamisest tulevikus, mille kulud jäävad maksumaksja kanda, maksumaksja õlule. Ja ma loodan tõesti, et nagu te ütlesite, te ei kaalu Eestist odava tööjõu või allhankemaa ehitamist. 

Aga kas te olete läbi kaalunud mõjud ühiskonna rahakotile, mis puudutavad tänase sisserändega ja uussisserändega kaasuvat pererännet – lasteaiad, meditsiiniteenused, toetused? Ja kui räägime tööpuudusest, siis kas te endiselt arvate valitsuse liikmena, et seda saab leevendada kvootide muutusega? Ja milline oli teile aasta alguses siseministrit tegelik tagasiside?

16:56 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Laiemalt sisserände küsimustes, ma pean tunnistama, ma ei ole pädev sõna võtma, sellega tegelevad teised inimesed. Kindlasti on see probleem, millele tuleb väga tähelepanelikult otsa vaadata, sest see tasakaal on õrn. Ja me teame kõik ka seda, et Eestisse on kõigepealt humanitaarsetel kaalutlustel tulnud viimastel aastatel kümneid tuhandeid inimesi. Ma ei näe ka … Või ma arvan, et ma üldiselt ei näe, et sellest oleks väga suur probleem olnud, aga kindlasti ei ole see ka lihtne välja väljakutse Eesti ühiskonnale. Meie räägime konkreetselt kvalifitseeritud tööjõust. 

Kui me räägime tööturust üldiselt, siis on mõneti üllatuslikult selles kriisis Eesti tööjõuturg päris hästi vastu pidanud ja numbrid järjest näitavad pigem nagu tööpuuduse vähenemist. Aga see ei ole selle asja iva, millest mina räägin. Selle asja iva on struktuurne tööpuudus. Meil endiselt on spetsiifilisi valdkondi, kus neid inimesi vaja on. Ja me ei räägi siin, nagu jutuks olnud, eks ole, ei kümnetest tuhandetest ega nendest suurusjärkudest, vaid tuhandest kuni paarist tuhandest inimesest. See on see, millega me reaalselt tegeleme. 

Ja jällegi, need tingimused saab kokku leppida selliselt, et need inimesed ei jää mitte mingil juhul koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Mis puudutab laiemalt kvalifitseeritud tööjõu defitsiiti, siis meil kahjuks on Euroopas niimoodi, et puudus on igal pool. Ka see on üks nagu selliseid takistusi, mida ettevõttetega rääkimisel nendesamade oluliste investeeringute tegemisel me peame silmas pidama. Sellepärast me töötame ka töötukassas selle tööhõiveprogrammiga, et seda saada võimalikult paindlikuks, ja haridusministriga koos, et kutseharidusreform oleks päriselt selline, et kõigi eesmärk on ju tegelikult see, et Eestis koolitatakse Eesti inimesi nii targaks ja tubliks, et nad saaksid selles kaasaegses majanduses kaasa lüüa. Paraku see sada protsenti nii ei ole, selle nimel tuleb pingutada ...

16:58 Esimees Lauri Hussar

Andrei Korobeinik, palun!

16:58 Andrei Korobeinik

Aitäh! Siin täna oli üsna palju juttu bürokraatia vähendamisest ja päris ammu on laual olnud selline põhimõte, et kui Eesti riigil on olemas andmed, siis ta teist korda neid ei küsi. Ja ma saan aru, et ka sinul oli sama suund, siis kui sa tööle tulid rohkem kui aasta aega tagasi, aga see on siiamaani realiseerimata. Siin vahepeal või noh mitte vahepeal, ülehomme on hääletus krüptovaraturu seaduse üle, kus järelevalveasutus muutub ja selle muutmisel peab ettevõte uuesti esitama andmete paketi uuele asutusele, selle asemel et nad võiksid omavahel suhelda. Kas sa pead endiselt seda prioriteediks, et andmeid nagu mitte dubleerida, ja kui pead, siis mille taga see jäi? Miks valitsus seda põhimõtet omaks ei võta?

16:59 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

See on väga oluline ja sisuline küsimus. Ma isiklikult arvan, et sellest, milles ma olen nagu oma ministeeriumi portfellis kokku puutunud, on vast selles kõige suurem perspektiiv – andmete ühekordne kasutamine ja me ei pea siin silmas ainult ettevõtteid või tegelikult Eesti inimesi. Ja pean tunnistama, et see vaade, mis sinna sisse vaadates on avanenud, ei ole väga hea. Ja sellise tõdemusega loomulikult ei saa piirduda. Selleks, et selles suunas edasi liikuda, siis eelmises valitsuses kabinetist käis just läbi andmete ühekordse printsiibi rakendamise tegevuskava. Kui see oleks midagi, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saaks ainuisikuliselt ära lahendada, siis kahtlemata nagu teeks seda. Aga reaalsus on see, et selle ettevalmistuse käigus, et saada aru, mida me teeme, et me teeks ka õigesti, on vaadatud sisse nii andmemajandusse nagu detailsemalt, spetsiifilisemalt, ja andmemajanduse ja AI tegevuskava on meil valmis. Tegevuskavade üle võib loomulikult ilkuda, aga see on kindlasti oluline dokument selles kiiresti muutuvas maailmas, et meil oleks sihuke värske teekaart, mitte ainult MKM-ile, vaid tegelikult kogu riigile, kuidas me peaksime selles andmetemaailmas liikuma.  See oli asja üks pool, teha endale selgeks, mida ja kuidas teha, teine asja pool oli see, et vaadata selle tegevuskava tegemise käigus sisse, mis reaalselt toimub. Reaalsus on pelutav. Me tegelikult teame ainult 62%-l nendest andmekogudest, mis Eesti riigil on, mis andmed seal täpselt on. Ja isegi sellest 62%-st viimase viie aasta jooksul ei ole andmeloendid uuendatud. Ja miks see niimoodi on läinud, sellele on loomulikult terve rida põhjuseid. Aga ennekõike tähendab see seda, et meil puuduvad õiguslikult sanktsioonimehhanismid. Ja me ei räägi siin, ütlen igaks juhuks ära, ettevõtete sanktsioneerimisest, vaid tegelikult sellest, et Eesti riigis need arvukad andmekoguhoidjad tegelikult ka vastutaksid selle eest, mis andmed seal on, nad teaksid täpselt, mis andmed seal on, ja tegelikult teeksid need avalikuks. Ainult see, kui me teame, mis meil andmekogudes on, võimaldab seda teha. Tehnoloogiavaldkonna inimesena te ilmselt teate, et seda kõike on oluliselt lihtsam rääkida, eriti avalikus sektoris, kui realiseerida. Aga see, miks me viisime selle andmete ühekordse kasutamise veel kord valitsusse värske sellise analüüsiga, ongi see, et seal me täpselt samamoodi vajame sellist jõupingutust ja ühtsust, ka sellist nii-öelda heas mõttes nagu poliitilist survet, et me saaksime seal edasi liikuda. Ja plaanid on paigas. Loodetavasti on see töö mõtestatud, et kes iganes järgmine minister saab olema, et tal on, mille pealt seda, sest varem või hiljem lõpeb töö nagunii, et tal on, mille pealt edasi liikuda, ja ma arvan, et see on meie kõigi ühistes huvides.

17:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

17:02 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud minister! Tegelikult jällegi teie ettekandes kõlasid kõik need probleemid, mis me ka umbusaldusavalduses esitasime, ja kahjuks teie poolt on ka kõlanud ainult loosungid ja need jutupunktid, mida kõike peaks tegema, aga reaalselt pole näha, et neid samme astutakse. Ja tõesti, te olete esitanud sellise suursuguse majandusplaani valitsusele, täna te ootate tagasisidet ministeeriumidelt. Aga olete saanud vaid kriitikat ja eelkõige kriitika on tulnud peaminister Kaja Kallaselt. Kas siis see põhjus, miks te ei saa kõiki neid häid, olulisi tegevusi ellu viia, millest te räägite ka täna meile, on seetõttu, et peaminister teid ja teie tegevust ei usalda. Kuidas saab üldse sellises olukorras minister oma tööd teha?

17:03 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Selle küsimuse ma soovitaksin esitada peaminister Kaja Kallasele. Ma siiski usun, et ta usaldab mind, sest tal on alati võimalus võtta üks tee ett, mitte liiga kaugele siit Toompealt, ja avaldus viia sinna, kuhu vaja, ja saab uue ministri ametisse määrata. Aga tõepoolest, nagu ma siin mainisin päris siiralt, et see jõupingutuste ühtsus jätab soovida, aga see ei tähenda, et me ei teeks seda tööd. Ma lugesin siin, noh, ütleme, viies plokis korda umbes neli meedet ette, see ei ole bluff, see kõik reaalses elus toimib ja usume, et sellest on kasu. Alati on võimalik rohkem teha. Olulisemad või mastaapsemad asjad võtavad natukene kauem aega. Minu arvates, kui me rääkisime siin, mis on nii-öelda tehnoloogia valdkonnas see kõige olulisem punkt minu jaoks, siis see on tegelikult andmemajanduse edendamine. Kui me räägime investeeringutest ja Eestisse suurinvesteeringute toomisest, siis kes iganes seda tööd teeb või milline iganes on koalitsioon, see kiirmenetlus tuleb tööle saada, muidu meil lihtsalt ei ole valikuid. Ja siin ka sellised reaalelulised asjad tulevad vahele. Minister Madis Kallasega oli meil väga hea koostöö selles valdkonnas, koos tegelikult esitlesime ka seda majandusplaani esimest versiooni Eesti ettevõtjate suurematele esindusorganisatsioonidele ja seal rohekoridori puhul, mis on osa sellest, nägime me väga sellist tõhusat koostööd ette. Minister vahetus, see on arusaadav, see portfell ei ole väga lihtne. Piret Hartman on nüüd sisse elanud ja me oleme kokku leppinud, et neljapäeva hommikul kell 9 istume maha ja hakkame seda uut isiklikku koostööd ehitama, et tõepoolest need menetlused nagu kiiremini toimima saaksid.

17:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

17:05 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuulates teie ettekannet, siis elu on nagu lill, aina paremaks läheb, raha muudkui tuleb juurde. Aga reaalsus on hoopis teistmoodi. Ja tegelikult ju umbusaldust ei esitatud sellepärast, et teil on Eesti 200 ministrina nii utoopilised plaanid, vaid ikkagi sellepärast, et on konkreetsed möödalaskmised. Ja kui te ütlesite, et asekantsler tuli enne teid tööle, siis teie ise, tähendab, 2023. aasta oktoobris kinnitasite ta asekantsleriks. Ehk te ise olite juba minister. Ju te ei peagi teadma, kas kellelgi on aktsiaid või ei ole, aga oleks võinud, ütleme, korruptsioonivastane seadus asekantslerile kehtida. Ma küsiksin sellist asja, et kas te nagu ei arva, et kui te olete lobisti palganud ja hiljem platvormiettevõtetele poliitilist katet teinud Euroopa Liidus, et kas see juba ei ole piisav põhjus ise tagasiastumiseks, ilma et umbusaldust oleks pidanud esitama.

17:06 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Ei, minu arvates ei ole. Aga kui me kogu aeg selle konkreetse isiku juurde tagasi tuleme, siis minu isiklik arvamus, ja ma arvan, seda jagavad paljud inimesed, kes on konkreetse asekantsleriga kokku puutunud, tegemist on olemuslikult ausa inimesega, kes töötab kindlasti rohkem, kui kehtiv õigus ette näeb. Ma arvan, et Eesti riik kaotaks ühe hea ametniku, kui ta ühel või teisel põhjusel peaks lahkuma.

17:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

17:06 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud umbusaldatav! Teie erakonna sponsorite hulgas on lisaks Bolti omanikele, kelle ärihuvisid kaitsesite, ka Oleg Ossinovski. Teadupärast taotleb Läti prokuratuur Oleg Ossinovskile korruptsiooni eest nelja-aastast vangistust. Te ütlesite hetk tagasi, et kokkupuuted ettevõtjatega on sellised, et ettevõtjad tahavad arendada ainult oma ettevõtteid. Küsin teie koostöö kohta Oleg Ossinovskiga. Millist laadi koostööd te teete Oleg Ossinovskiga või milliseid teeneid ehk lobi te talle ministrina osutate selle eest, et ta on teie erakonda rahaliselt toetanud?

17:07 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa! Mina olen – jällegi tuletan mälust meelde, võin eksida, aga mäletamist mööda – härra Ossinovskiga kokku puutunud selles perioodis, kui ma olen olnud minister, ühe korra ja see oli Vabariigi Presidendi visiidi ajal Ukrainas. Loomulikult rääkisime ka seal juttu, konkreetseid teemasid ei mäleta. Kindlasti mingit spetsiifilist palvet härra Ossinovski mulle ei esitanud. See ongi see kokkupuude olnud.

17:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

17:08 Anti Poolamets

Tänan, juhataja! Lugupeetud minister! Mina sain aru, et te olete ühtlasi Bolti lobistide kõneisik siin puldis, et teie asekantsler ei ole midagi valesti teinud, et ta on olemuslikult aus inimene, te olete fantastiline inimhingede tundja ka. Väga paljud ennast olemuslikult ausaks pidavaid istuvad vanglates. Aga ma tahaksin ikkagi teada. Te lihtsalt nii kergelt libisesite üle, et tore inimene, olemuslikult aus, kõik, aga skandaal oli tõsine, eks ole, sellest räägiti terves Euroopas. Euroactivi artikkel on muidugi algatas selle. Muidugi võib, te peategi Eesti ettevõtjate huve kaitsma, aga see ei tohi olla salaja, see ei tohi olla nii, et keegi varjab oma huvisid, aktsiaid. Seal peaks ikkagi ametnikke korrale kutsuma. Mida te tegite selleks, et sellist kahtlust, et endine Bolti valitsussuhete juht oli aus, erapooletu ja ei varjanud … Mida te tegite temaga, kas te küsitlesite teda, kas ta noomituse talle andsite? Mis juhtus siis?

17:09 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Ma arvan, et siin lähevad kaks asja natuke omavahel segi. Üks, mis puudutab neid aktsiaoptsioone, siis see asi tõesti klaariti enne ära, kui see valitsus ametisse astus. Ja ma arvan, et oli kahetsusväärne, et konkreetne ametnik jättis deklareerimata. Selleks hetkeks, kui minust minister sai, olid need deklareeritud. 

Nüüd teine küsimus, mis puudutab seda konkreetset Bolti kaasust, jah, siin on tõepoolest platvormide direktiivi kontekstis õppimiskohti mitmeid. Mitte ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, vaid tegelikult riigiasutustele tervikuna. Milles siis ju konkreetselt etteheited oli? Oli see, et Bolt kirjutas konkreetsele riigiametnikule, see riigiametnik, kuna ta ei tegelenud selle teemaga, selle valdkonnaga tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töövaldkond, hoopis teine asekantsler, edastas selle kirja ja ütles: "Siin mulle kirjutatakse, mina sellega ei tegele, edastan selle sulle kirja sulle." Edastas selle kirja, aga jättis selle edastatava kirja registreerimata. Ja ma arvan, et mõneti on see kahetsusväärne. 

Seal on kindlasti ka, kui lihtsalt reaaleluliselt vaadata, objektiivseid asjaolusid. Ma arvan, et ükski riigiasutus ei jõua kõiki e-kirju, mis omavahel vahetatakse ei ametnike vahel ega ka väljaspoole maja, sinna registrisse panna. Aga aga oluline on see, et sinna jõuaksid olulised kirjad, mis on nagu sensitiivse iseloomuga. Ja seda täpselt olen ma rääkinud nii konkreetselt asekantslerile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile, et see süsteem peab meil funktsioneerima paremini. See on asja üks pool.

Asja teine pool, jälle mitte lihtsalt üritades kedagi õigustada, aga andes objektiivse hinnangu: kõigest sellest me ju räägime ainult selle tõttu, et Eesti riik on läbipaistev ja et keegi ei varja seda informatsiooni. Kui seda oleks varjatud, siis oleks need kirjad ammu kuskilt ära kustutatud. Isegi kui nende registris ei olnud, tehti see päring Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, ja kogu see kirjavahetus anti ajakirjanikule välja. Sellest sündiski see pikk Euroactivi lugu ja nii sealt hargnesid asjad edasi. Nii et jah, võiks olla paremini dokumenteeritud. Kas keegi teadlikult varjab midagi? Ei!

17:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

17:11 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen oma küsimusega ühte kaasusesse, mis on märksa või kus oli teie roll märksa ebaolulisem, isegi vist tegelikult ei arvestanud keegi sellega. See puudutas käibemaksu muudatusi ja seda sätet, mis puudutas Eesti restoranide ja majutuste teemat. Ja siis te kirjutasite kooskõlastusringile ühe kirja, kus te manasite üsna pessimistliku seisu sellest, mis see maksutõus endaga kaasa toob. Nii nagu ma ütlesin, Rahandusministeeriumile, parlamendile teie kiri korda ei läinud. Milliseks te seda perspektiivi tänasel hetkel hindate? Kas seal toodud näited, Läti ja Leedu, kus maksusid hiljem muudeti, nii nagu te kirjutasite, kas ja millal te tulete selle muudatusega parlamendi ette, kui te peaksite täna usalduse saama?

17:12 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jah, see on ka reaalsus, et kõike ei kuulata. Kui üldse ei kuulataks, siis tõepoolest poleks seda ametit mõtet pidada, aga senimaani on mingites asjades ka kuulatud. Mis puudutas turismiettevõtete käibemaksu, siis tõepoolest, selle arutelu käigus oli kindlasti minu soovitus seda teemat mitte puudutada, sest hüpoteetiline tulu sellest on väike, aga hoop ettevõtjatele, olles ise ka selles sektoris töötanud mõnda aega, peale kriisidest väljumist üsna suur. Lõpuks sündis ju seal ka kompromiss, et ei tõstetud seda sellisele määrale, olles eelnevalt vahepeal kuu aega selle üle vaielnud, et ei tõstetud sellise määrani, nagu esialgu plaaniti – tõepoolest ei olnud väga mõistlik tegevus.  Aga mis puudutab Eesti turismisektorit laiemalt, siis koostöösuhe on hea. Jällegi, kaks nädalat tagasi arutasime üheskoos, milline võiks olla Eesti turismisektori tulevikuvisioon, mitte vaadata aastat 2025, vaid natuke kaugemale, kuidas siis nii ministeerium kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus saaks anda sinna võimalikult mõjusa ja hea panuse. Konkreetselt käibemaksu teemaga praegu ei ole plaanis tegeleda, aga kui aega antakse, võib-olla jõuab sinna uuesti sisse vaadata.

17:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

17:14 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab kaitsetööstust. Üle-eelmisel nädalal avati Põhja-Lätis Valmieras soomukite koostetehas, mis põhineb Soome kapitali. Lätis ehitatakse ka teist tehast, mida rahvusvaheline konsortsium ehitab, mille eesmärk on toota suure kaliibriga mürskude püssirohulaenguid. Leedus on üks Saksa kapitalil põhinev ettevõte, mis remondib saksa tehnikat nii Leedus kui ka Ukraina lahinguväljadel pihta saanut. Samuti Saksa kapital rajab Leedusse teise tehase, mis puudutab suurekaliibriste mürskude tootmist. Seis, ütleks niiviisi, on meie kahjuks 0 : 4. Meil on küll fond ja kavatsus rajada kaitsetööstuspark 2026. aastaks, aga tehaseid ei ole ega ole ka plaanis. Kuidas säärane olukord on tekkinud ja mida peaksime parandamiseks ette võtma?

17:15 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Tänan selle küsimuse eest! Nagu küsija ise teab, on kaitsetööstus üsna spetsiifiline valdkond senimaani olnud. Ennekõike on tegemist ju suurte riiklike ettevõttetega ja väga pikkade arendustsüklite ja kõige muu taolisega. Pean tunnistama, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otseselt kaitsetööstusega senimaani tegelenud ei ole. Ennekõike on see Kaitseministeeriumi ja kaitseväe vastava ala asjatundjate töö olnud, kuidas hangitakse, mida on mõistlik Eestis arendada ja mida on mõistlik Eestis toota ja kuidas üldse kehtiv õigus seda võiks võimaldada.

Meie oleme tahtnud selle omapoolse rehkenduse võimalikult kiiresti ära teha ja hea meel on tõdeda, et suudeti. Kaitsefond on valitsuse heakskiidu saanud, 4. juuliks on koos fondi tingimused ja selge soov on teha esimesed otseinvesteeringud selle aasta jooksul.

Aga tõepoolest, see ei puuduta sellist klassikalist, traditsioonilist suurt kaitsetööstus. Ma ei ole selles valdkonnas päris hästi informeeritud. Selle Läti hiljutise uudise, mis puudutab soomukite ehitamist, kontekstist: lugesin seda ka ja sain aru, et Eestil oli plaan kunagi sellega liituda. Miks seda tehtud ei ole, ma ei oska vastata.

Kindlasti on ennekõike Kaitseministeerium siin pädevam vastama, aga omalt poolt see, mis on selle ministeeriumi pädevuses, me kindlasti jalgu järgi lohista ja teeme selle ära, mida meie saame teha.

17:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

17:17 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Kaja Kallas ühes infotunnis ütles mulle, et tegelikult kõik need infotehnoloogia lahendused lähevad meile aina rohkem maksma. Samal ajal, kui me arvame, et digitaliseerimisega meil peaksid kulud vähenema, on meil tekkinud hoopis vastupidine olukord. Võib-olla te saaksite sellest natuke rääkida. Ja teine teema on just see personaalse riigi tee, mis peaks ka tegelikult meie riigi kulusid kokku hoidma. Kahjuks selle personaalse riigiga oli tekkinud ju ka skandaal, kuna sellega oli seotud Nortali ettevõte, kes omakorda on seotud Eesti 200-ga. Kas te saaksite rääkida, kui kaugel personaalse riigi arendamise projekt on? Praegu jääb ka selline mulje, et käib vaid pika plaani koostamine. Ja kas Nortali ettevõte on siiamaani sellega seotud?

17:17 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, see on väga, jällegi päris keeruline ja kompleksne teema. Ma hea meelega tuleks, räägiks kas teile või teie fraktsioonile sellest pikemalt. Reformierakonna fraktsioonis ma just hiljuti käisin. Ja ei, töö käib, päris tõsiselt. Ja meie jaoks on ennekõike oluline baasinfrastruktuuri või baasvõimekuse olemasolu, et see võimaldaks tõepoolest andmetepõhist riigivalitsemist või andmetepõhist majandust paremini edendada. 

Ma toon lihtsalt ühe lihtsa näite, milline fundamentaalne muutus siis juhtub selle aasta jooksul, on see, et me võtame kasutusele selle kuulsa andmevahetuskihi või standardiseeritud andmevahetusprotokolli X-tee versiooni 8.0. Ja mille poolest ta erineb, on see, et kui seni on see olnud meie üks riigi tugevusi, et kuidas neid päris häid teenuseid on üles ehitatud, siis kaks andmekogu saavad omavahel suhelda. Elanikkonna register ja autoregister saavad omavahel suhelda. Ja meil on väga elegantne teenus näiteks juhilubade vahetamiseks. Kuulsas tehnoloogia epitsentris Ameerika läänerannikul on omavalitsusi, kus senimaani tuleb võtta vaba päev selleks, et minna autojuhilube vahetama. Meil ei tule see mõttessegi. Aga see on kahe andmebaasi vaheline suhtlus. 

Mida võimaldab X-tee 8.0, on nimetatud point, multipoint andmeühendus. See tähendab, et saame tegelikult kõik need andmekogud, mis meil on, reaalajas panna omavahel rääkima, mis tegelikult võimaldab ehitada oluliselt integreeritumad teenused. Sinna kahtlemata on vaja investeerida ja sellega edasi liikuda. 

Päeva lõpuks on Riigi Infosüsteemi Ameti tööplaanis, kui me räägime nüüd konkreetselt personaalse riigi rakendustest, siis nii riigiportaalis, mis on veebis, kui ka loodetavasti mobiilirakenduses, mis saab aasta lõpuks valmis, teha kättesaadavaks 70 uut teenust. See samm-sammult liigub. Need ei ole kõige komplekssemad teenused, aga see ongi koht, kus on mõistlik tegelikult õppida. 

Kas Nortal on sellega seotud või mitte? Konkreetselt m-riigi rakendamine Riigi Infosüsteemi Ameti poolt või ülesehitamine käib niimoodi, et on toimunud raamhange sellesse juba mõnda aega tagasi. Sellesse raamhankesse on kvalifitseerunud 30 ettevõtjat nii Eestist kui ka väljastpoolt Eestit, kaasa arvatud Ukrainast. Ja iga konkreetse rakendusprojektiga ei pea siis … Mis selle mõte on, on see, et saaks kiiresti rakendusprojekte hankida. Konkreetne m-riigi äpp, konkursi võitis Eesti ettevõtja Net Group, kes ei ole Nortal. Nii et selles kontekstis ei ole. 

Kas nortal on üldse osaline mingite Eestis toimivate digiriigi projektide arendamisel, väljaspool ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi? Kindlasti on. Tegemist on väga pädeva ja korraliku ettevõttega. Miks nad panustasid ka sellesse nii-öelda tegelikult erinevate plaanide loomisesse, ei olnud see, et me oleks spetsiifiliselt või siis MKM-i ametnikud pöördunud spetsiifiliselt Nortali poole. Pöördutakse Eesti infotehnoloogia ja ettevõtete liidu poole, on Eesti üks tugevamaid erialaorganisatsioone, esindusorganisatsioone. Seal siis vastavalt saadetakse küsimused liikmetele laiali ja kaasuvad need, kellel on kõige suuremad pädevused teatud küsimustes. Ja mis seal salata, Nortalil on mõningates küsimustes väga head pädevused. See on see, kuidas see töö käib. 

Aga ka Eesti hankekeskkond üldse kehtib õigus ja, ütleme, meie ka järelevalvetoimingud on sellised, et mina olen küll täiesti kindel nii oma valdkonnas kui ka suvalises, peaaegu enamuses teistes valdkondades, et hanked lähevad nendele ettevõtetele, kes on pädevad ja pakuvad parima hinna, kvaliteedi suhet.

17:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

17:22 Martin Helme

Aitäh! Mul on küll selline tunne, et te üritate meil siin mingisuguse pseudoasjaliku jutuvadaga teemat ära uputada. Teema on ikkagi see, et teil on ministeeriumis asekantsler, kellel on ränk huvide konflikt, kes teeb sisuliselt lobitööd. Ei teie eelkäija minister ei näinud selles probleemi ja ma saan aru, et teie ka ei näe selles probleemi. Ainult vabandused tulevad: oli inimlik eksitus, klaariti ära see optsioonide teema. No tegelikult ei klaaritud optsioonide teemat ära, optsioonid on alles, nende väärtus on üle 30 000 euro, 32 000 eurot umbes, ja nad on edasi, eks ole, seda ei ole keegi ära klaarinud. Ei ole teie ka. Teie kui minister peaksite selle ära klaarima sellega, et ta selle inimese sealt töölt kõrvaldate. No siis oli lobitöö mittepanemine kirjade registrisse – ka inimlik eksitus. No ei olnud inimlik eksitus! Kõik Bolti külaskäigud teie ministeeriumisse on sealt registrist kadunud. Ja platvormi direktiivi õppimiskoht on, ma oletan, teie meelest see, et tuleb rohkem paremini varjata. Teie vastutate selle eest, et teil on huvide konfliktis lobist tööl ja te ei lase teda lahti, ja sellepärast te olete täna siin puldis. Saate aru?

17:23 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jah. Kas nüüd on kord vastata?

17:23 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Ei, tõesti, minister, ma arvan, kaaskodanike, kaasa arvatud ministeeriumide vara kuidagi realiseerima ei lähe. Kui kehtiv õigus võimaldab ühel või teisel inimesel optsiooni omada, siis ta omab neid. Küsimus on deklareerimises, ma saan aru, et need on deklareeritud. Ja kui toimub mingisuguse kehtiva õiguse rikkumine, siis loomulikult on võimalik teha kuriteoteade ja eks siis pädevad asutused menetlevad seda. Mis puudutab veel kord platvormitöö direktiivi menetlemist, siis jah, see kestis ligemale poolteist aastat kokku, mina olen sellega ka aastakese kokku puutunud ja ma ei ole viibinud mitte ühelgi nõupidamisel, kus ministeerium oleks arutanud positsioone selles küsimuses, kus oleks viibinud kõnealune asekantsler. Seda teemat vedas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ja temaga oleme me tõepoolest ja tema ametnikega ja meie esindajatega Brüsselis, nii diplomaatidega kui ka atašeedega, korduvalt seda arutada. Sandra Särav nendel aruteludel osalenud ei ole.

17:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

17:24 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Ajakirjandusest võisime lugeda, et olite märtsi alguses ühe päeva kaugusel lahtilaskmisest, kaalul oli isegi koalitsiooni lagunemine. Kriisi põhjustas Bolti direktiiv. Kaja Kallas kommenteeris, et kui te nii käitute, siis ei jää muud üle, kui minna Riisalo lahkumisavaldusega presidendi juurde. Küsimus: kui tihti tuleb teie töös samalaadseid olukord ette, kus peaminister ähvardab teid lahti lasta, kui te nii ei tee, nagu tema tahab, või oli Bolti direktiiv ainus selline?

17:25 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, ühtegi teist sellist juhtumit mulle ei meenu.

17:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

17:25 Rain Epler

Härra minister! Sedasama persooni ikkagi siin käsitleme, kuigi te enne viitasite, et te hea meelega ei käsitleks seda persiooni lugu. Aga minu küsimus on: kui te ministriks asusite, kas te olite kursis sellega, et teie üks asekantsler, kes on ikkagi ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluv inimene, on olnud Boltiga varasemalt tihedalt seotud, seal töötanud, ja kursis ka sellega, et ta jätkuvalt suhtleb Boltiga aktiivselt edasi? Detaile teadmata, võib-olla käisid Bolti esindajad teinekord ministeeriumis koosolekulgi. Kas teid briifiti sellistest asjadest? Kaks küsimust: kas te teadsite Sandra Särava varasemast seosest ja kas te teadsite seda, et ta ministeeriumis olles ikkagi selle endise tööandjaga aktiivselt suhtleb ja asjaga tegeleb?

17:26 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, loomulikult teadsin. See lugu rullus ju meie kõigi silme all lahti, isegi kui ei tahtnud tähele panna, siis minu arvates sai kõnealusest isikust [Eesti] Ekspressi nädala persoon või mis see suur lugu seal on. Jah, olin teadlik. Mida ametnikud igapäevaselt oma töös teevad suhtlemisel erinevate ettevõtetega või üleüldse teiste ametkondadega, seda tõepoolest ei jõua jälgida. Nii ta on. Aga nagu siin juba jutuks ühele varasemale küsimusele vastates oli, et asjad mitte ainult ei pea olema õiged, vaid ka näima õiged, ja kindlasti on siin arenguruumi, et vajalik sensitiivne oluline informatsioon oleks avalikult kättesaadav. Siin kindlasti arenguruumi on, tuleb tähelepanelikult jälgida. Teistpidi, eks ole, olles jällegi realist, kui panna, eks ole, registreerimiskohustus kogu sellele digikirjavahetusele, mida tuhanded Eesti ametnikud igapäevaselt peavad, no siis me ei jõua mitte kuhugi, eks ole. Vaja on siin leida mõistlik kompromiss. Olen rääkinud kolleegidega, rääkinud inimestega Riigikantseleist, et tegelikult oleks mõistlik nii kogu see kirjade registreerimise valdkond kui ka võib-olla suhtlemine lobistidega veel kord üle vaadata, teha need juhendid täpsemaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ma palusin kantsleril teha sellest veel nii-öelda eraldi infotunni, et mida see kord täpselt ette näeb, seda inimestele meelde tuletada, eksisteeriv kord, ja seda on mulle teadaolevalt ka tehtud.

17:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

17:27 Anti Poolamets

Lugupeetud minister! Me oleme ikkagi hädas sellega, et meie majandus ei taha kuidagi jalgu alla saada – püsib paigal või langeb. Me vaatame ekspordinumbreid, te küll sõidate edasi-tagasi, justkui teeksite tööd, aga eksport langeb: 16% langust kuude lõikes, isegi 20% langust. Ikkagi, me ei saa midagi käima. Te võite sellest tuleviku digiriigist rääkida, aga meil on vaja ka lähimal ajal jalad alla saada. Langus olnud kolm aastat kestnud ja see peaks olema majandusinimesele väga häiriv info. Ma tahaksin teie häid retsepte, kiireid retsepte, mitte seda tulevikuriiki. Kuidas me saame majanduse kasvama juba sellel aastal, järgmisel aastal? Kuidas me sellest august välja tuleme? Kas need maksutõusud mitte ei süvenda meie praegust langus?

17:28 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, tänan küsimuse eest! Aus vastus on see, et kui see kiire retsept oleks olemas, piltlikult öeldes punane nupp, mis siis viga oleks – läheks ja vajutaks seda, mis siin ikka enese rõõnamisega tegeleda. Aga paraku seda ei ole. Majanduses võtavad protsessid teatud aja aega. Kas või seesama lihtne näide, et kui meie lähiturgudel on endised partnerid ära kukkunud, siis uuesti tarneahelatesse sisse saada mingitel teistel turgudel – see on suur õnn, kui see juhtub kuudega. Reeglina võtab see kauem aega ja selle nimel tuleb pingutada. Mis need konkreetsed meetmed on, sellest oli siin nii ettekandes juttu kui ka olen siin mingites küsimustes sellele viidanud. Aga jah, lihtsat vastust ei ole muud, kui igapäevane töö. Üks osa sellest kindlasti on ka ettevõtjatega kaasaskäimine seal, kuhu nad sind on kutsunud.

17:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

17:29 Priit Sibul

Aitäh! Hea minister! Sa oled mitmel korral rääkinud, et sa suhtled aktiivselt ettevõtjatega. See on igavesti tänuväärne. Aga sa oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasid sellele, et sina usaldad Eesti ettevõtjaid. No see on päris mõistlik, aga veelgi olulisem oleks teada, mida Eesti ettevõtjad sinust ja valitsuse tegevusest arvavad. Ma arvan, et see on olulisem lakmus kui see, mida üks poliitik ettevõtjate usalduse kontekstis arvab. Kui sa mõtled sellele ja vaatad, ma ei tea, Lätit-Leedut, kes kellega me oleme alati ennast võrrelnud ja meil on kuidagi paremini läinud. Aga nüüd me hakkasime ravima enne, kui diagnoosi panime, ja meie seis majanduses on märksa keerulisem ja kehvem kui naabritel. Aga see maksude kaskaad, mida te valitsuses olete kokku leppinud, jätkub . Ja näiteks üks sisendina üsna oluline paljude sektorite jaoks on maamaks, mis saab olema päris pöörane järgmistel aastatel. Kui sa vaatad tagasi, mida sa jätaks tegemata või teeks teisiti?

17:31 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, noh, see on selle töö selline väike eripära, et kuigi tiitlis nii ministeeriumis kui ka visiitkaardi peal on majandus, siis kui me hakkame vaatama majanduspoliitikat kompleksselt, siis üks suur osa sellest on monetaarpoliitika, mida me Eestis juba mõnda aega ei tee, oleme selle töö delegeerinud Euroopa Liidu keskpangale, ja oma raha massi ja intressimäära me ei kontrolli. Kui me vaatame teisele poole ehk fiskaalpoliitikasse, siis seal on kaks suurt lahtrit: maksumajandus ja riiklikud sekkumised ehk investeeringud, mis tulevad riigieelarvest ja välistoetustest. 

Aus vastus on sellele, et ma arvan, et maksupoliitikat oleks saanud teha paremini, ettevõtjaid rohkem arvestavalt. See on ka üks põhjus, miks me tegelikult sellisele majandusplaanile andsime sihukese dokumendi vormi, et sul oleks tegelikult telg, mille ümber nagu seda tööd teha. Loomulikult, enne selle majandusplaani kokkukirjutamist sai igapäevast tööd tehtud, räägitud nende ministeeriumidega, kellega meil oli ühist asja ajada selles kompleksses majanduspoliitikas. Aga see on minu jaoks – loodetavasti ka teiste jaoks – üks instrument, millega juhtida tähelepanu sellele, et praeguses olukorras on meie maksukeskkond ja selle mõju ettevõtete konkurentsivõimele äärmiselt oluline. Veel seisavad siin suvel hulk läbirääkimisi ees. Eks eelarve kontekstis paistab, kas see hääl kõlab või kõla, palju kuulatakse, palju ei kuulata. Nagu olen öelnud, kui üldse ei kuulata, eks siis tuleb jõukohasem töö leida.

17:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

17:32 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Eesti konkurentsivõimega on suuri probleeme, meie palgatase on kerkinud kiiresti, meil on olnud väga suur inflatsioon võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ja meil on siin kõigil väga suur mure ning Riigikogus ootamegi valitsuselt ka rohkem ühist pingutust Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks. Aga minul on küsimus: kuidas teie majandus- ja infotehnoloogiaministrina leiate, kas valitsus töötab ühtse meeskonnana meie majanduskeskkonna parandamiseks? Nimelt on Kaja Kallas öeldud sõnad, et teie ministeeriumi kokku pandud majandusplaan ei olegi valitsuse plaan. Kuidas kommenteerite seda? Kas see on siis olnud teie ühine plaan ja kas on valitsus ka teie plaani arutanud või mis mured sellega täpselt on?

17:33 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa! Lühike vastus on nii ja naa, et alati saab paremini. Tõepoolest olen ja nendest ettevõtmist on siin ka juttu olnud, kui me räägime taastuvenergeetikast või rohekoridorist või mingist tehnoloogilisest koostööst andmemajanduse valdkonnas. Igapäevaselt suhtleme, tunnen kolleegide tuge. Nad samamoodi teadvustavad, et me ei aja mingit abstraktset ühte asja, ühe isiku või ühe erakonna keskset, vaid see on fundamentaalse tähendusega, sõltumata sellest, kes seal valitsuses parasjagu on.

Kas see koostöö võiks parem olla? Jah, kindlasti võiks parem olla. Tõepoolest, minu käest on hiljuti küsitud seda, mida teevad näiteks Soome või Leedu erinevalt sellest, mida meie teeme. Loomulikult me jälgime üsna pingeliselt seda sellises konkurentsiolukorras, mida tehakse või mida ei tehta. On olnud meil ka selliseid nii-öelda heas mõttes allikaid, ettevõtjaid, kes on väga konkreetselt rääkinud neile, milliseid väärtuspakkumisi teevad näiteks mingid Soome konkreetselt linnad või Leedu mingid konkreetsed piirkonnad, et aru saada sellest, kuidas olla sellega konkurentsis. Selleks, et me saaksime sellise kompleksse väärtuspakkumise teha, on tõepoolest meie soov seda jõupingutust koordineerida enam.

17:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

17:35 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Selle töötajate kvoodi lahtivõtmisega, kas me ei ava jälle järjekordselt sellist seotud laegast, kus asekantsler on selle välja öelnud ja sellest lähtuvalt me toome nõndanimetatud tublisid ajusid Eestisse? Te ütlesite küll, et maasikakorjajad sealt ei tule, tõepoolest ei tule, et sellel seadusel on 13 erinevat, isegi rohkem, erisust, et nemad tulevad teise kaudu, tähendab, teiste nende sätete kaudu. Kas tõesti teie arvates peitub Eesti majanduse nagu innovatsioon just sissetoodud inimeste kaudu, kes hakkaksid Eestit edasi viima?

17:36 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa. Ei, kindlasti ei aita see Eesti majandust pikas perspektiivis ja tervikuna. Oma selle töö, igapäevase töö või selle majandusplaani raames tehtava töö me oleme jaganud kaheks. Ühed on asjad, mida on võimalik kiiresti ära teha, mis annavad sellist ajutist leevendust, mille järgi on vajadus. Ja kui meil on struktuurne tööjõupuudus ja ettevõtjatel on vaja, nad laienevad, me näeme, ma lugesin terve rea otsuseid või lähitulevikus kas juba aset leidnud või aset leidvaid avamisi, siis see tõepoolest on vajalik. Nii et see on see, mida me saame kiires perspektiivis teha. Pikemas perspektiivis, nagu jutuks oli, loomulikult me peaksime ennekõike tegelema Eesti inimestele parema kutsehariduse andmisega, ja see on valdkond, mida kahjuks poole aastaga ära ei lahenda. Nii et nii ta käibki, käsikäes. Kui kaob vajadus spetsiifilise oskustööjõu vastu ära, siis loomulikult pole nendel inimestel mõtet siia tulla.

17:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

17:37 Martin Helme

Aitäh! Tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Siis vastus oli selline, et kui kellelgi on optsioonid, see ei ole Eesti Vabariigis keelatud, deklareerimine oli probleem ja nüüd on nad deklareeritud ja sellega on küsimus lahendatud. Ei ole nii, tegelikult ju ei ole nii. Probleem ei ole selles, et ta jättis midagi deklareerimata, probleem on selles, et teie eelkäija ja teie olete palganud maksumaksja raha eest ministeeriumisse lobisti. Lobist saab Eesti maksumaksjalt raha, võib-olla saab, aga noh, optsioonid on ka raha ja saab ka veel Boltilt raha ja ajab Bolti asja seal meie raha eest. Ja teie lasete sellel juhtuda, tehes nägu, et see kõik on okei. See on probleem. Huvide konflikt on probleem. Probleem on selles, et ei ole korralikke tulemüüre asekantslerite tööjaotuse vahel ehk siis see, et ta ei käinud ühel või teisel koosolekul, ei garanteeri meile ega avalikkusele seda, et ta kusagil kohvinurkades või muudes vestlustes ei ole oma lobitööd teinud ministeeriumi sees. See on see, milles teid süüdistatakse, see on see, mille eest te vastutate ja kannate ka poliitilist vastutust ja oleks pidanud lõpetama selle olukorra, aga pole suutnud. Sellepärast olete te siin puldis praegu.

17:38 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Võtan teie arvamuse teadmiseks. Ja olen juba korranud, et jääme siin eriarvamusele. Aga võib-olla kasutades seda võimalust ja andes nagu kommentaari, et teiseltpoolt me pahatihti teeme seda, et unustame, vaatame mingisuguseid konkreetseid fakte, mis antud kontekstis, eks ole, on tekitanud küsitavusi, ja siis tekib küsimus, et mis siis selle tegevuse mõte on, mis on selle Bolti nimel lobistamise justkui mõte. Antud juhul me räägime platvormitöö direktiivist, kus Bolt on lihtsalt üks turuosaline. Ja see platvormitöö direktiiv sellisel kujul ei sobinud Euroopas suurele osale platvormitöö ettevõtetest, sõltumata sellest, milline on nende asukoht. Ja ka nende ettevõtetega oleme suhelnud, meil on postkastis kirju, ka nendel ettevõtetel on oma esindusorganisatsioonid, nii et me spetsiifiliselt ei seisnud ühe ettevõtte huvide eest, vaid seisime selle eest, et see valdkond saaks õigusselguse Euroopa Liidus. See resolutsioon või direktiiv nüüd võeti vastu. Milles see suur vaidluskoht, oligi see, kas see toob selgust, ei too. Seal on kaks spetsiifilist valdkonda. Üks on, milles need vaidlused olid kõige suuremad, üks on töölepingu õigusliku eelduse küsimus ja teine on algoritmi läbipaistvuse küsimus. Ja lõpuks said need selles direktiivis sellise sõnastuse, et nad tegelikult ei loo õigusselgust, vaid toovad kõikidele ettevõtetele, kes selles valdkonnas tegutsevad, kaasa märkimisväärse äririski. Selles oli see probleem. Ja leida või tuua nüüd kuidagi see seos, eks ole, et spetsiifiliselt Sandra Särava tegevusest Bolt üksi oleks saanud mingit rahalist kasu, see lihtsalt ei ole nii.

17:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

17:40 Rain Epler

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Minagi tulen tagasi oma eelmise küsimuse ja teie vastuse juurde. Elu on pakkunud mullegi võimaluse paari ministeeriumi siseelu üsna lähedalt näha ja kuidagi ei saa nõus olla teie käsitlusega, et vot ei ole kursis, millega ametnikud tegelevad. Noh, ma saan aru, et teatud taseme ametnike tööga tõesti võib-olla ei ole, aga kui me nüüd ministeeriumi töökorralduse võtame, siis sisuvaldkondade eest vastutavad asekantslerid on ikkagi osa ministeeriumi tippjuhtkonnast, kes, ma julgen arvata, ka teie ministeeriumis ministriga tihedasti suhtlevad ja võiks anda ülevaateid teemadest, millega nad tegelevad. See kommentaariks. Aga minu küsimus. Enne te vastasite millelegi muule, te ütlesite, et jah, te olite kursis, kui [Eesti] Ekspressi vahendusel hakkas lugu rulluma. Minu küsimus oli see: kui te ministriks asusite, kas te olite kursis, et teie üks asekantslereid on tihedalt olnud seotud ühe ettevõttega, seal töötanud? See oli mu küsimus. Mitte siis, kui juba lugu rulluma hakkas, aga tööle asudes, kas te teadsite seda ajalugu?

17:41 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

See lugu algaski ammu enne, kui ma tööle hakkasin. Aga ma teadsin, jah, et see inimene on nii nagu ka paljud teised inimesed Eesti riigisektoris varem töötanud mingites ettevõttetes. Ma arvan, selle üle tuleb ainult heameelt tunda, et meil endiselt mingisugune rotatsioon ettevõtete ja riigiametite vahel käib.

17:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ester Karuse, palun!

17:41 Ester Karuse

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Eesti majandus on praeguseks olnud juba languses üheksa kvartalit järjest ja minu arust on see päris muret tekitav asi, kus valitsus peaks ka plaani omama, et kuidas majandust taaskäivitada. Samas olete te öelnud, et valitsuses napib ühist pingutust majanduse käimatõmbamiseks. Et justkui teie olete teinud küll plaane, viinud need valitsusse, aga ma saan aru, et valitsusjuht Kaja Kallas ei toeta või siis ei ole pidanud oluliseks teie pingutusi. Ja siin ma palungi või pakun teile võimalust tutvustada neid plaane, mis te olete viinud valitsuse laua taha, ja neid tutvustada, aga kuna see arutelu on siin juba küllaltki pikk olnud, siis võib-olla kolme lühikese sõnaga, millised on need teie tegevused, mis te olete valitsuse laua taha viinud?

17:42 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, tõepoolest on sellest siin ka korra juttu olnud, aga minu maitse jaoks, tõesti julgen ausalt öelda, asjad liiguvad natukene liiga aeglaselt, ja see on see probleem. Üks lihtne näide, siin täna pikalt jutuks olnud tööjõu muutuvkvoodi lisamine sellele tööjõukvoodile. See dokument on ette valmistatud, läbi räägitud nii spetsialistidega, oli siin küsimus siseturvalisuse poole pealt, tõepoolest, olen siseministriga sellest rääkinud, põhjendanud ära, miks seda vaja on, ta on sellest aru saanud, ametnikud on omavahel vahetanud infot. Me usume, et seda kõike on võimalik teha niimoodi, et Eesti siseturvalisus kahjustada ei saa. On läbi räägitud tööandjatega, töövõtjatega. Ja on ka suurepärane võimalus siduda see välismaalaste seaduse muudatuse külge, mis praegu ootab Riigikokku menetlusse tulemist. Sellega tõepoolest saaks kiiresti edasi liikuda, aga me ei ole sellega edasi liikunud. See seisab valitsuses, see on see lihtne termin.

Või teine näide, suurinvestori toetus. On täiesti selge, et me selles konkurentsis nende investeeringute osas, mis puudutab nii välisinvesteeringuid kui ka Eesti ettevõtjate poolt tehtavaid suuri investeeringuid, me ei püsi antud ajahetkel konkurentsis. Ja miks see on mõnes mõttes või nagu tavapärasest dramaatilisem, on see, et me teame, et praegu on need hetked, kui selliseid uue majanduse ettevõtteid, ennekõike tehnoloogiaettevõtteid, rohemajanduse sektoris toimivaid ettevõtteid, farmaatsiaettevõtteid rajatakse ja investeeringud tootmisse, tootmisettevõtetesse on ühtlasi ka julgeolekugarantii. Ei taha kellelegi kuidagi kritiseerida, eks ole, aga tehnoloogia või, ütleme, tarkvarapõhist ettevõtet Eestist ära liigutada on oluliselt keerulisem kui tootmisettevõtet. Ja kui me ümberringi näeme seda, kuidas neid investeerimisotsuseid järjest tehakse mujale, siis me peaksime oma väärtuspakkumisega kiiresti edasi liikuma. Aga jällegi on see asi, mis seisab. Ju on inimestel teistsugused kaalutlused ja põhjendused. Aga mis see poliitiku töö siis on: minna ja veel kord veenda, et seda üritakski teha.

17:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

17:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tuleksin ikkagi selle juurde tagasi, et Bolti omanikud Villigud on rahastanud Eesti 200 valimiskampaaniat sadades tuhandetes, sellest kirjutab ka Eesti Ekspress, et Bolti asutajad Markus Villig ja Martin Villig kuuluvad iduettevõtjate sekka, kes annetavad erakondadele märkimisväärseid summasid. Ja nüüd me näemegi, et Eesti 200 üks väga oluline minister ehk teie olete astunud tõesti silmnähtavaid ja tuvastatud samme Boltile kasulike otsuste langetamisel Euroopa tasandil. Selles mõttes me räägime siin tegelikult väga teineteisest mööda. Teie räägite, et ettevõtjad, eriti neid, kes on Eesti viinud rahvusvahelises äris maailmakaardile, tuleb iga hinna eest toetada. Ja selles mõttes ma ei tea kedagi, kes võiks selle vastu vaielda. Aga kõige selle juures ei tohi mitte ühelgi Eesti ametnikul ega ministril töötada ju omakasu toimkond, sellest saate aru. See on see erinevus, kuidas me ühest ja samast asjast nagu siin räägime, ja see on ka põhjus, miks te siin olete. Kas te mõistate ükskord, et see ei ole normaalne, mida te olete teinud, ja et nii ei tohi mitte keegi mitte kunagi teha sellisel ametipostil, nagu teie olete, nii häbematult ja nii jultunult? Aga no ma saan muidugi aru, et pärast seda, kui Kaja Kallase idavedude skandaal lõppes nii, et Kaja jäi ametisse, siis loomulikult teie juhtum on siin nagu väike tükk kooki. 

17:46 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jah, see on tõepoolest, selline juhtum, kui teie näete äsja ühtpidi ja teistpidi ja me jääme eriarvamusele. Ma arvan, et Eesti ettevõtjate eest seismine, ükskõik, kas nad on kedagi toetanud või mitte, on vajalik tegevus ja kindlasti ei ole see selles mõttes selline kaup kauba vastu tehing. Eesti ettevõtjatel on vabadus toetada keda iganes, ,tõenäoliselt toetatakse ka EKRE-t, tõenäoliselt teie siin teete ka mingisuguseid otsuseid, mis puudutavad majanduskeskkonda ja nõnda edasi.

17:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

17:47 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Just ütlesite ilusa lause: kaup kauba vastu tehingud. Aga huvitaval kombel siis, kui oli Euroopa direktiiv, mis reguleeris platvormitööd, siis erinevalt tavapärasest teie valitsuse suunast, kus kõik direktiivid kahe käega vastu võtta ja muid võimalusi ei ole, siis seda te ei toetanud ja väga jõuliselt, sest see oleks teinud Bolti töö keerulisemaks – just nimelt Bolti juhtide töö, mitte nendele, kes seal töötavad. Mina ütleksin küll, et täpselt kaup kauba vastu tehingud on teil käinudki, siin on ju näha. Kui teil on Bolti endine lobist asekantsler, teie seisate Bolti eest, Bolt rahastab teie erakonda, siis see oligi see vastuteenete, et te selle direktiiviga ei olnud nõus ja käisite kahe käega sõdimas selle vastu ja te olete minu teada vist ainuke riik, kes seda vastu ei võtnud.

17:48 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Ei ole. Te ajate kaks asja segi, aga see selleks. Eesti positsioon selles küsimuses kujundati 2023. aasta alguses. Mina siis minister ei olnud. Nagu siin jutuks oli, 2022. aastal platvormitöö direktiiv Euroopa Komisjonis valmis ja minu arvates Eesti seisukohad olid väga mõistlikud. Aga kuna see protsess on poolteist aastat, siis loomulikult on nende vaidluste käigus seal, kus 27 liikmesriiki üritavad leida ühisosa, taandunud see nii lahjaks, et olemuslikult ei olnud selle direktiivi vastuvõtmisel enam mingit mõtet. Kindlasti ei puuduta see ühte konkreetset ettevõtet, vaid kogu platvormitöö majandust Euroopa Liidus laiemalt.

17:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

17:49 Siim Pohlak

Aitäh! Kuidas need nimed seal ekraani peal niimoodi hüppavad üles-alla? Ma sattusin segadusse vahepeal, tundub, et kolleege pole saalis, sellepärast. Aga ma ei raiska rohkem aega. Küsin hoopis, lugupeetud minister, et kui te vaatate Eesti majanduse üldist seisu ja eriti, kui vaadata meie majanduse tugisambaid, väikeettevõtlust – Eestis 90+% ettevõtetest on väikeettevõtted –, siis nemad on tegelikult täna tõsises hädas. Isegi suhteliselt vaatamata valdkonnale on Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted, eriti väljaspool Tallinnat, tõsiste probleemide ees, sulgevad uksi, koondavad inimesi. Milline on teie pikk plaan nende väikeste ettevõtete jaoks? Eestis selle valdkonna eest tegelikult ei seisa keegi. Me ei ole kuulnud ja minu meelest see on ka teie vastutus, et see olukord praegu majanduses on selliseks läinud, kuna teie seda ministri vastutust kannate.

17:50 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Tänan küsimuse eest! Eesti väikeettevõtted, tõepoolest, on maa sool. Jällegi, öeldes ausalt, ega selles mõttes väga head vastust ei ole. See, millega me siiralt pingutame, on digiriigi see pool, mis teeks ettevõtjatel aruandluskoormuse väiksemaks, võimaldades seda teha võimalikult automaatselt. Siin on sellest juba juttu olnud, et mis konkreetselt selles vallas töös on. Teine asi, mis väikeettevõtteid veel puudutab, ma julgeks arvata, et erinevad prognoosid, mis meil järgmise aasta kohta on, näitavad seda, et majandus võiks kasvama saada. Ennekõike on selle vedurid loomulikult suuremad ettevõtted, aga nemad ongi need töö replitseerijad, nagu me teame, väikestele ettevõtetele, alates toitlustusest ja millest iganes, majutusest. Nii et sealt võiks tulla tuge ka neile. Ja loomulikult on oluline see, et me saaksime sisetarbimise liikuma või kasvama. See loomulikult on ennekõike väikeettevõtjate leib. Ja eks siin on kaks asja. Üks on see, et tõepoolest vastab tõele see, et kui me ise kütame kogu aeg optimismi üles, siis inimeste tarbimisotsused on konservatiivsemad. Tahaks olla tegelikult optimistlikum, seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt on üks selline väga ebapopulaarne reform siin ühel või teisel kujul, eks ole, läbi käinud, nagu niinimetatud maksuküüru kaotamine. Tegelikult see toob just Eesti keskklassile märkimisväärse, märkimisväärselt rohkem raha jääb maksudest kätte. Nii et see võiks olla see meede. See ei ole minu fantaasia, vaid ka Eesti kommertspankade analüütikute hinnang.

17:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Ma lootsin, et ma ei pea selgitama, aga kui kolleegid küsivad, siis ma loomulikult pean selgitama, et põhjus, miks need nimed siin eksisteerivad, on seetõttu, et nad ei ole sel hetkel saalis, kui nende küsimise kord on, ja süsteem on sarnane, et nad jäävad igakordselt esimeseks jätkuvalt kuni nende saali saabumiseni, kui nad saavad esitada ära oma küsimuse, seejärel kaob see nimi ekraanilt. Ja ma ei soovinud neid nimesid lihtsalt nimetada, kaitstes kolleege. Vahel võib meil endil ka juhtuda, et oleme ise ära. Ma ei tahtnud panna nii-öelda avalikkuse survel ega protokolli panna, kes parasjagu on kohal või ei ole, sellepärast ma neid nimesid ei nimetanud, nähes, ja tundes juba kõiki Riigikogu liikmeid, et neid saalis ei ole, siis seetõttu täpselt see nii on. Ja viimane küsimus, tõepoolest, härra Siim Pohlak, te olite saalis, ma nägin, aga kuna te seisite taga püsti, siis ma andsin teie kolleegile Kert Kingole vahepeal sõna. Ei jäänud mul märkamata teie kohalolek siin. Aga kuna teid ei olnud pingil, pingi taga, laua taga, seetõttu andsin Kert Kingole. Aga nüüd siis taas kord üle kahe alati kolmas on esimene. Vahel on ka nii, et kolmas on esimene. Jaak Aab, palun!

17:53 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Siin Riigikogus Eesti Panga presidendi ettepanekul tegelikult ja majanduskomisjoni eestvedamisel sai eelmise aasta lõpus kokku kutsutud konkurentsivõime ekspertkogu. See ei ole õigemini mitte kokkukutsumine, vaid lihtsalt kaasati majandusteadlasi, pangandusteadlasi, pangandusinimesi, ka ettevõtjate organisatsioone. Ja see aruanne Eesti majanduse konkurentsivõime kohta, lõplik, on valmimas nüüd juunis. Tegelikult esialgne arutelu meil oli siin saalis ära. Tõenäoliselt on palju kokkupuutepunkte ka selle plaaniga, mis teie olete ette valmistanud. Seal on tehtud ka, ütleme, kõrvalolija vaatepilgust, eks ju, mis ei ole otse poliitika hinnangul ka see analüüs. Nii et igal juhul kutsun üles sellega tutvuma ja vaatama, äkki saame ka teha majanduskomisjoniga, teiega koostööd, et leida mõned tegevused ja ettepanekud.

17:54 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Tänan. See on ainult, kuidas öeldakse, muusika minu kõrvadele. Loomulikult, seda rehkendust saabki ainult koos teha ja see ongi minu tänase selle ülesastumise siin selline põhimotiiv. Kindlasti ei ole see ülesanne, mille saab nii-öelda ühe aastaga lahendatuks. Kui me vaatame, tahame sisuliselt saavutada selle, et Eesti majandus kahekordistuks või siis natukene vähem lähema kümne aasta jooksul, siis see pingutus peab olema kollektiivne. Ja me oleme seda koostööd otsinud kogu aeg ja igalt poolt, väljaspool ka sellist riigi ametlikku toimimist. 

Siin on korduvalt nagu juhitud tähelepanu sellele, et kui peaminister ütleb, et see ei ole selle valitsuse ametlik plaan, et mis see siis üldse on. Ma arvan, et peaminister on siin pidanud silmas ka seda, et nimelt on meil Eesti riigi juhtimisel kujunenud päris keerukas selline hierarhiline struktuur. Kuskil on "Eesti 2035" arengukava, mis annab sellised suured sihid. Minu arvates üsna mõistlik dokument, aga see annab suured sihid. Majanduse valdkonnas on seal meie jaoks kõige olulisemaks mõõdikuks tegelikult Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvamine 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Kõlab küll bürokraatlikult, aga minu arvates on see kategooriline imperatiiv. Kui me tootlikkust üles ei saa, siis seda toredat maksutulu, ma ei tea, riigi kaitsmiseks ja õpetajate palkadeks ei teki. 

Aga see on alles algus. Edasi tulevad valdkondlikud arengukavad. Valdkondlikes arengukavades seda kõike täpsustatakse. Edasi tulevad programmid. Programmid kirjutavad veel detailsemalt, mis eesmärgid on riik endale seadnud. Ka seal asi ei piirdu, siis tulevad meetmed, siis tulevad meetme tegevused ja nii edasi. Lõpuks me oleme konstrueerinud endale sellise kuuekihilise hierarhia, mida reguleerib 240 lehekülje pikkune tegevuspõhise eelarve käsiraamat. Aga miks see kõik relevantne on, on see, et tegelikult sellest, kogu sellest protsessist formeerub lõpuks meie riigieelarve ja riigieelarve seletuskiri mahuga 580 lehekülge. See on see, kust tegelikult peaks selguma see, millele me tegelikult ja mille jaoks ja kuidas raha kulutame. 

Sellesse hierarhiasse me tõepoolest seda majandusplaani ei ole sisse pannud, sest kui me oleksime jäänud kogu seda menetlusprotsessi ootama, siis ma arvan, et me teeksime seda julgelt senimaani ja tõenäoliselt ka ka pool järgmist aastat. Mis me oleme selles vallas teinud, et tõepoolest, koostöös teiste ministeeriumidega selle plaani kokku pannud, tehes eeltöö ise ära ja andes selle neile kommenteerimiseks, et kas kõik teie valdkonna olulised arendused või ettevõtmised siin majanduspoliitika kontekstis on kirjas. Oleme saanud sealt tagasiside. Ja edasi on plaan järgmine: samm-sammult neid tegevusi sealt integreerime nendesse hierarhias madalamal olevatesse dokumentidesse alates programmidest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kindlasti selle riigieelarve järgmise RES-i ettevalmistamise protsessis, kui me programme muudame või programmi tegevusi, siis peame silmas seda, mis sinna plaani on kirja saanud. Nii seda Eesti riiki nii retooriliselt ühelt poolt kui ka sisuliselt majandatakse.

17:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

17:58 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma siis vastan teie vastusele minule. Kui ma küsisin väikeettevõtluse tuleviku kohta Eestis ja mis väljavaated on ja mis plaanid teil on, siis see vastus oli kangesti nukraks tegev. Te ütlesite, et siin prognoosid näitavad, et ehk järgmisel aastal hakkab majandus taastuma ja siis hakkab ka väikeettevõtetel paremini minema. Ja väljendasite siis ühtlasi tegelikult või kirjeldasite olukorda, sellise närvilise hüsteerilise õhkkonna loomine riigis, mida peaminister oma sõjateemaliste hüüatusega on teinud, ei ole aidanud kaasa majanduskasvule. Ja lisaks kirjeldasite sinna juurde veel üht-teist-kolmandat. Mulle ei tundunud see nagu erilise plaanina väikeettevõtluse aitamise ja tugevdamise suhtes. Kui te olete majandusminister, Eesti majanduse nii-öelda vereringe, need kõige peenemad veresooned, mida meil kõige rohkem on, on tegelikult täiesti umbe jooksmas, siis ootaks palju konkreetsemat plaani teilt. Ja palju nõudlikum peaksid olema ka ametnikkonna vastu, et nad tegelikult ka seda probleemi tõsiselt võtaks. Kahjuks teie vastus praegu väikeettevõtluses ei andnud mitte mingisugust kindlust. Kui te tahaksite midagi täiendada, on teil veel midagi veel plaanis või jäätegi selles mõttes ainult selle vastuse juurde, mis oli?

17:59 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Ma jääksin praegu selle vastuse juurde, jah. Aga tänan sellele probleemile tähelepanu juhtimast. Nagu jutuks oli, tööd kindlasti ei saa lugeda tehtuks. Julgen siin anda avaliku lubaduse, et võtame spetsiifilise väikeettevõtte vaate ja vaatame, kas nendest selles suures plaanis täiendavalt on mingisuguseid valdkondi, mis tõepoolest võiks spetsiifiliselt neid aidata. 

18:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

18:00 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Oma ettekannet tehes te ütlesite, et teie usaldate Eesti ettevõtjaid. Aga nüüd võime meediast lugeda sellise plaani kohta ja ma tsiteerin Postimeest. "Kui seni on Eestis kehtinud pangasaladuse põhimõte, mis tähendab, et riigiasutused saavad ligipääsu inimese või ettevõtte pangakonto andmetele siis, kui tema suhtes käib mõni menetlus, näiteks maksuameti poolt maksumenetlus või kuriteo uurimine. Nüüd tahab maksuamet kõikide inimeste ja ettevõtete pangakontode tehinguandmeid regulaarselt oma andmebaasist läbi lasta, et siis vaadata, ega keegi maksust kõrvale ei hoia."

Selline plaan ilmselgelt peegeldab täpselt vastupidist hoiakut – mitte usaldust Eesti kodanike ja ettevõtete vastu, vaid usaldamatusest. Selline baasprintsiip on see, et kedagi ei usaldata, ja kuna keegi võiks suli teha, siis me hakkame kõiki läbi valgustama, kõiki läbi puistama sisuliselt. Ma pakuksin teile võimaluse näidata oma usaldust Eesti ettevõtjate vastu ja öelda, et selline plaan on teile täiesti vastuvõetamatu.

18:01 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, ma pean tunnistama, et tegemist on suhteliselt värske uudisega ja ma ei ole selle plaani detailidesse suutnud minna. Kindlasti ma teen seda ja siis kujundan ka oma seisukoha. Üldises vaates võin öelda seda, et andes selles süsteemis, mille nimi on Delta, mis Eesti ametlikku riigi kirjavahetust ja töökorraldust tehakse, regulaarselt allkirju erinevatele väljatöötamiskavatsustele või siis plaanis olevatele õigusaktidele, siis nii see on jah, see korduv mantra seal on see, et me peame veel kord silmas pidama seda, kuidas see mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Ja siin ei ole sellist, aus vastus on, lihtsat lahendust. On mingid kohad, kus sellele tuleb lihtsalt tähelepanu juhtida ja loota, et tulevikus sellega rohkem arvestatakse puhtalt läbi nende korduste, ja mingid kohad, kust tuleb jalg jõulisemalt maha panna. Vaatame konkreetsesse kaasusesse sisse ja siis reageerime. 

18:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

18:02 Jaak Valge

Suur tänu, härra aseesimees! Härra minister! Teie majandusplaanis nähakse majanduskasvu olulise meetodina väliskapitali sissevoolu, aga väliskapitalist on kasu ikkagi ainult siis, kui ta suundub teadusmahukatele ja kõrge lisandväärtusega valdkondadesse. Vastasel korral juhtub niimoodi, et väliskapital tuleb Eestisse hoopis odava tööjõu tõttu ja hakkab siiatulnuna veel rohkem odavat tööjõudu nõudma – nagu praegu on, muide.

Teisalt, kui te seate eesmärgiks majanduse kahekordistamise, kas see on ikka adekvaatne eesmärk? Vaadake, majandust saate kahekordistada niimoodi, et toote umbes 300 000 uut odavtööjõuna töötajat sisse, eks ole. Kas te ikka saate aru, et Eesti ettevõtluse eesmärk on Eesti inimeste heaolu suurendamine ja seega peaks olema eesmärk olema Eesti inimeste sissetuleku kahekordistamine, mitte majanduse mahu?

18:03 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa! Need kaks asja käivad käsikäes. Eesti inimeste sissetulek ei saa kasvada lihtsalt sellest, et seinast hakkab ühtäkki rohkem raha tulema. Ta saab kasvada ikkagi [koos majandusega], me pahatihti kipume seda unustama ja see teeb mulle tõsist muret, ilma liialdamata. Olen kohtunud päris paljude inimestega, kellel selline selles mõttes nagu praktiline elukogemus ja ettevõttes töötamise või ka ettevõtte juhtimise valu ja kogemus puudub. See on väga õpetlik.

Aga selles mõttes me oleme samameelsed. Ei, kindlasti ei käi kuskilt läbi mõte, et sadade tuhandete inimeste, lihtsalt odava tööjõu massiga genereeritakse seda majanduskasvu, vaid et selgelt toetab riik ainult neid ettevõtteid nende piiratud ressursside raames, millel on võime kõrgemat lisandväärtust toota.

Me oleme siin teinud mõningaid erandeid, taganedes sellest – olles aus. Üks näide on seesama õiglase ülemineku fond. Ka seal algne plaan oli väga kõrge keskmine palk ja väga kõrged lisandväärtuse nõuded. Kuna selgus, et nii palju tõenäoliselt selliseid ettevõtteid nii lühikeses perioodis seda investeerimisotsust ei tee, siis mõnevõrra me nõudeid leevendasime, mis puudutas investeeringuid turismisektoris, kus teadupoolest teadupoolest palk ei ole väga kõrge, aga see on kahtlemata oluline osa majanduskeskkonnast ja inimestele töö pakkujana. Aga reeglina on need toetused, mis läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse liiguvad, suunatud ennekõike kõrgema lisandväärtusega ettevõtete toetamiseks.

18:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andrei Korobeinik, palun!

18:05 Andrei Korobeinik

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Siin kolleeg juba küsis selle ettepaneku osas, mis puudutab pangakontode sellist mass-skaneerimist. Samas, juba eelmisel aastal oli välja pakutud positiivse krediidireitingu idee, mis on palju mõistlikum ettepanek, aga selle realiseerimisega see aasta ei jõua, kuigi plaan oli see, et see tuleb juba see aasta kasutusse. Sinu vastutusvaldkonnas on need teemad, mis puudutavad nende infotehnoloogilisi arenguid. Kas oskad põhjendada, miks riik jääb ka selliste arengutega hiljaks, aga samas teeb ettepanekuid, mis on palju kulukamat ja mis kõlavad natuke vähem konstruktiivsed?

18:06 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, kõike kindlasti ei oska põhjendada, aga ma kindlasti küsin teie käest selle konkreetse arenduse, millele te viitasite, et selle detaile, et tahaks sinna sisse vaadata, milles konkreetsel juhul võis probleem olla. Aga tõepoolest, pisut üldistatult see on selline uue tasakaalu leidmise koht meie kõigi jaoks, mis ei lõpe kindlasti kindlasti selle aastaga ära. Kõik, mis puudutab andmeid, nende andmete kasutamist ja nende andmete turvalist hoidmist. Lähematel aastatel saab see olema üks fundamentaalsemaid küsimusi. Ja kui me vaatame kehtivat õigust, mis selle ümber hakkab formeeruma läbi GDPR‑i nõuete, läbi just vastuvõetud eIDAS 2, siis see, mis sealt välja paistab, on väga keeruline ülesanne nii tehnoloogiliselt kui ka õigusloome mõttes. Et kuidas ühelt poolt tagada inimeste andmete turvalisus, privaatsus, eriti sensitiivsete andmete puhul, nagu on terviseandmed, ja teiselt poolt võimekus neid andmeid kasutada selleks, et teha paremaid teenuseid või rakendada neid andmeid ka ärilistel eesmärkidel. Ja siin ma olen kindel, et vaidlusi tuleb palju, ja kaks sellist nagu vektorit põrkuvad või maailmavaadet. Üks, kes ütleb, et andmeid tuleks võimalikult palju kontrollida, koguda ja nende üle järelevalvet teostada, ja teine, kes annaks selle vabama toimimise ruumi selleks, et teatud ärimudelid ja teatud teenused saaksid areneda. See on meie selline suur väljakutse, eriti võrreldes sellega, mis toimub Põhja-Ameerikas, ennekõike Ameerika Ühendriikides, kus revolutsiooni on oluliselt vähem ja innovatsiooni oluliselt rohkem.

18:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

18:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister, te ütlesite, et Eesti ettevõtted vajavad tarku ja spetsialiseeritud oskustega spetsialiste, võõrtöötajaid, mis on täiesti tõsi, aga tegelikkus on absoluutselt risti vastupidine: me näeme, et see tohutu võõrtööliste mass on tegelikult madalalt kvalifitseeritud ja teevad lihttööd ja kisuvad kogu meie majandust lõpptulemusel ja seda arengut ja innovatsiooni alla. Minu küsimus on see. Me vajame hädasti digitaliseerimist, automatiseerimist, robotiseerimist ja nii edasi ja nii edasi, et me suudaksime maailma konkurentsis vähegi sammu kaasa pidada. Mida teie ja teie valitsus on sellel alal ära teinud ja millised kavatsused on tulevikus?

18:09 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Tänan küsimuse eest! Kahtlemata on kogu see digiarengu valdkond ja selle edasine edenemine Eestis fundamentaalse tähtsusega, juhtisin sellele ka ettekandes tähelepanu. Sisuliselt sai töö planeeritud niimoodi, et tõepoolest keskkond on dünaamiline, palju on muutumist, nii õigusruumi poole pealt kui tehnoloogiate poole pealt. Me elame sellises murrangulises ajas, nagu see oli 1990-ndate lõpp, 2000-ndate algus, kui terve hulk tehnoloogiaid on laboritest ja uurimisinstituutidest ja ülikoolidest võimalik võtta massikasutusse. Täpselt samasuguste väljakutsete ees seisame praegu. 

Ja selleks, et selles dünaamilises tehnoloogiliselt keerulises olukorras teha õigeid otsuseid, sai ministeeriumis kokku lepitud, et 2023. aasta me pühendame sellisele nii-öelda mõtestamise tööle. Kuigi mingisugused raamdokumendid olid selleks olemas, siis tegelikult tegime me eelmise aasta jooksul värsked teekaardid valmis. Ja need on sellistes olulistes suundades nagu andmed, kogu see andmemajandus, millest siin on pikalt juttu olnud täna, siis tehisintellekti võimalik kasutus, siis võimalikud arendused ja riskid e-identiteedis, mis on meie digiriigi toimimise alus, et me ei jääks seal nii-öelda tehnoloogilistele arengutele jalgu, ja loomulikult läbivalt sellel teemal küberturvalisus. Nii et meil on neli värsket sisulist dokumenti olemas. Ma siin just ühele esimesele küsimusele vastates andsin ülevaate, miks nende dokumentide olemasolu on vajalik. Kui me vaatame, kuidas Eesti riiki eelarvelises mõttes juhitakse, siis nende dokumentide põhjal me saame täie veendumusega, nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt minna järgmise riigi eelarvestrateegia läbirääkimistesse. Ja meie sõnum on see, et praegu on see aeg, kus nii digitaalsesse baasinfrastruktuuri, nii küberturvalisusse kui ka tegelikult andmemajanduse korrastamisse oleks õige aeg investeerida, sest need on tõepoolest nii tuleviku riigivalitsemise kui ka ettevõtlusele äärmiselt olulised arendused. See on selline üldine kokkuvõte. Aga võime jällegi … Ühe üleskutse juba tegin Keskerakonna fraktsioonile, ka EKRE fraktsioonis ei ole käinud. Hea meelega annan ülevaate, mis mõttes on, ja mis reaalses elus toimub.

18:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urmas Reinsalu, palun!

18:12 Urmas Reinsalu

Aitäh! Bolti debatt oli meil mineva nädal ja seal Margus Tsahkna ütles, et valitsuskoalitsioonis teie koalitsioonipartnerid kardavad Reinsalu ja selle tõttu enne Euroopa Parlamendi valimisi ei juleta siis migratsioonireeglite leevendamise eelnõu esitada, aga seda tehakse koheselt pärast. Kas Tsahkna esitatud debatis informatsioon oli pädev, kas selliseid vestlusi on koalitsioonipartneritega olnud? Ja b: kas valitsus plaanib migratsioonireeglite leevendamise eelnõu pärast Euroopa Parlamendi valimisi esitada? See, milline selle sisu on. Ja teine asi, ma siiski paluksin teilt hinnangut. Te rääkisite ettevõtete konkurentsivõimet, aga see Puna-Hiina personaalne riik, mida nüüd Reformierakonna juhtimisel hakatakse ehitama, et kõigi eraisikute, kõigi inimeste pangakontode superbaas päringuteks moodustada. Mis on teie seisukoht, kas see langeb kokku Eesti 200 filosoofiaga …… personaalsest riigist kui suurest andmete töötlemise keskkonnast?

18:13 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Hakkaks sellest tagumisest otsast peale. Jah, see on ka üks suur põhimõtteline vaidlus või otsustamise koht, et mispidi minna laiemas plaanis. See, milline on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja sealsete andmevaldkonna inimeste vaade, on see, et me juba ehitame seadet, mille nimi on andmejälgija. See juba toimib ja selle arendamisega võiks edasi minna. Küll aga on 180 kraadi vastupidine soov selle konstrueerimisel siis sellele, mis toimub Puna-Hiinas. Peaks tegema … Üks nägemus on see, et see peaks olema tegelikult kohustuslik, selle kasutamine kõikidele riigiasutustele, mis loob selle võimaluse, et kõik inimesed, kelle andmeid on ühel või teisel kujul avalik sektor pärinud, saavad sellest selge ja arusaadava ülevaate põhjendustega. See on see, mis mulle personaalselt tundub õige ja ma arvan, et haakub ka Eesti 200 maailmavaatega. Igasuguste muude keeruliste tehnoloogiliste lahenduste konstrueerimine, mis annab riigile parema kontrolli, loomulikult paneb häirekellad põlema, aga teiselt poolt nagu ikka on küsimus ilmselt mingisugustes siseturvalisuse küsimustes, kus siis jällegi me tahame, et Eesti õiguskaitseorganitel, eks ole, oleks juurdepääs päris suurele hulgale informatsioonile, et võimaldada vastavaid otsuseid teha. Ja see on, veel kord markeerides, need võimekused tehnoloogiliselt, mis meil tekivad, inimeste tegevust seirata, muutuvad lähiaastatel suurusjärgu võrra. Ja kuhu me siin ennast asetame? See peab töö käigus selguma. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) 

18:15 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Pean tunnistama, et ma ei tea täpselt, millisest avaldusest jutt käib. See, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on plaan ja väga konkreetne ettepanek, mida me oleme juba mõnda aega menetlenud, ehk siis tööjõukvoodile muutuva osa loomine, juurdepanemine 0,1% majanduslanguse ajal ja 0,2 siis, kui majandus kasvab üle 3%, see tõepoolest on töös. Ja ma just siinsamas küsimustele vastates kurtsin, et minu arvates oleks võinud sellega juba ammu edasi minna, sest mingit sisulist ohtu see Eesti riigile ei kujuta. See on läbi räägitud, küll aga toob meile, mida kiiremini me seda rakendame, seda kiiremini toob nagu hõlpu maksutuludele.

18:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

18:16 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud minister! Digiturvalisus ja korralikud andmebaasid on muidugi head asjad, aga te ei vastanud mu küsimusele. Teie koalitsioonipartnerid on sisserändekvoodile teinud 20 erandit. Põhimõtteliselt meil puuduvad igasugused piirangud ja ettevõtjad kasutavad seda ära just nimelt odava ja kvalifitseerimata tööjõu sissetoomiseks, mis pärsib otseselt meie ettevõtete tehnoloogilist arengut, digitaliseerimist, automatiseerimist, robotiseerimist ja nii edasi. Kõik ülejäänud maailma maad toetavad oma majandust, panustavad sellesse, et just seda valdkonda, tehnilist, tehnoloogilist arengut hoogustada. Ma küsin uuesti, mida meie valitsus on teinud, et meie ettevõtlust selles valdkonnas toetada ja kas kavatsetakse üldse midagi teha, et see konkurentsivõime säiliks või kasvaks.

18:17 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, kindlasti kavatsetakse. Me ikka ei saa päris hästi sellest seosest aru, et need inimesed, kelle ärimudel Eestis või kuskil mujal baseerub odaval tööjõul, võimalikult odaval tööjõul, need kindlasti ei hakka riigi toel äkki süvatehnoloogia ja innovatsiooniga tegelema. Nii see lihtsalt ei ole praktilises elus. Küll aga tõepoolest on Eestis selliseid ettevõtteid olemas, kes sellega tegelevad, ja neid me tõesti tahame toetada. Toon siin kolm näidet, millest siin täna juba juttu oli, mis on rakendunud. 2024. aastal toetab riik ettevõtete teadus‑ ja arendustöötajate palgakulusid kuue miljoni euro ulatuses. Ehk siis teadus‑ ja arendustöötajate eest makstud tulumaks tagastatakse ettevõtetele. See on just selleks, et jällegi oleks nagu ettevõtetega suhelnud, mitte ainult mina, vaid ka ametnikud, kes selle valdkonnaga tegelevad, et see on selleks, et võtta ettevõtetelt maha seda nagu palgasurvet või innustada neid rohkem palkama tegelikult kõrgelt kvalifitseeritud teadustaustaga inimesi, et nad saaksid selles nii-öelda innovatsioonitsüklis edasi liikuda. See on üks konkreetne näide.

No teine, ka oli siin juttu, natukene nagu toimetamist sellega, et meede säiliks, aga õnnestus rahvusvahelise tuumauuringute organisatsiooniga liitumine, mis jõuab õige pea Riigikokku. Tõsi, selle liikmemaks kasvab märkimisväärselt, aga kogu selle liitumise mõte on see, et vastavalt sinu liikmestaatusele on sul võimalik osaleda nendes hangetes, siis Eesti ettevõtted nendes hangetes, mis CERN välja kuulutab, ja need on just ennekõike kõrgtehnoloogilised hanked. Täpselt sama asja teeme, värskendasime just oma suhteid Euroopa Kosmoseagentuuriga, kus on tõepoolest rõõmustav tõdeda, et värskelt tehti kokkuvõtteid ja Eesti ettevõtete tagastusprotsent on 1,37. Me saime 37% raha rohkem tagasi, kui me liikmemaksu makstes sinna panustame. Et sellised sammud näiteks tuues, mis puudutavad konkreetselt innovatsiooni.

Mis puudutavad erandeid inimeste Eestisse sisserände puhul, siis ma pean tunnistama veel kord, et ma ei ole selle valdkonna spetsialist. Mis kindlasti on meede, mis on töötanud, on IT‑töötajatele, start-up töötajatele, kiirmenetlus viisade saamisel. Seal on ju terve hulk piiranguid ees, eks ole, millistel tingimustel ja millisest palgast alates, ja see on tõepoolest neid ettevõtteid toetanud, sest selles valdkonnas talendi pärast käib kiire, globaalne jaht ja kui me suudame, kui Eesti suudab paindlikud viisatingimused välja pakkuda, siis ma arvan, et sellest on kõigest kasu olnud.

18:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

18:21 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma sain natuke aega tagasi väga kurja kirja. Teie olete infotehnoloogiaminister ja teatavasti te teate, et mindi üle Maa-ametis sellisele uuele süsteemile, kus on võimalik kodanikul ise uuendada andmeid. Aga see kodanik kirjutab, et näed, 1. aprillist pidi see asi jõustuma ka praktiliselt mitte midagi teha ei saa, kogu aeg tulevad mingisugused error'id ette. Ja ta pika kirja lõpus ütleb, et kes on see idioot, kes sellise süsteemi laskis tööle panna ja vana süsteemi lõpetada. Nüüd, ütleme, isegi käsitsi ei saa, ei ole võimalik asju vahetada. Nüüd tulevad suvepuhkuse peale. Kuidas on see võimalik, kui teie olete IT-minister ja see süsteem ei toimi, mida on tegelikult lubatud? See pidi juba 1. aprillil tööle hakkama, aga kõik asjad seisavad.

18:22 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jah, kurb kuulda. Mõneti on see paratamatus, et mõned keerulised arendused rakendusfaasis tõrguvadki, loodetavasti tehakse korda. Konkreetse kaasusega, ma pean tunnistama, ma ei ole kursis. Kindlasti infotehnoloogiaminister ei tegele Eestis kõikide riigiasutuste arendustega. Ma arvan, et pigem on see karjuvväike osa, millega mina kursis olen, ennekõike sellega, mida tehakse. MKM-i valitsemisalas ehk Riigi Infosüsteemi Ametis. Maa-amet on on põllumajandus- ja regionaalministeeriumi vastutusalas. Ma loodan, et nad saavad selle asja kiiresti korda, muud moodi ma ei oska sellele vastata. Aeg-ajalt ikka juhtub, loodame, et see on mingi lihtne kaasus, mitte keeruline.

18:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Selgituseks, et küsimuse esitamiseks on end registreerinud ka Mart Maastik ja Jaanus Karilaid, aga kasutades analoogiat arutelu võimatusega, kasutaksin sõnapaari "küsimise võimatus" küsija puudumise tõttu saalis. Sellega oleme selle faasi lõpetanud. Head kolleegid! Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

18:23 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, nagu te mainisite oma vastustes, peamine probleem Eestis praegu on majanduse käekäik. Langeva majanduse peamine põhjus on valed otsused maksude osas. Automaks, käibemaksu tõus ja nii edasi, see pärssis majanduse arengut ja tõepoolest sellest august on väga raske välja saada.

Kuid kui rääkida teie vastutusvaldkonnast, siis lähimate aastate jooksul lisab näiteks tehisintellekt erinevate riikide majandustoodangule kümneid protsente. Euroopa Liit suuresti jääb sellest ilma, Euroopa Liit muutubki selliseks provintsiks maailma kontekstis, aga Eesti omakorda muutub Euroopa Liidu sees provintsiks. Kui me vaatame riigisektori investeeringuid tehisintellekti, siis me oleme Euroopa Liidu arvestuses kolmandal kohal altpoolt. See iseenesest leiab kajastuse ka meie e-riigi arengutes. Meie ametnike arv kasvab, meie teenuste kvaliteet pigem langeb. Olukorras, kus erasektor dirigeerib rutiinseid ülesandeid tehnoloogiale, meie võtame inimesi juurde.

Teie mõtted iseenesest on ju väga õiged. Paraku me peame arvestama sellega, et valimised on toimunud juba pea poolteist aastat tagasi ja praegu on natuke liiga hilja sellise pika plaani arutelude alustamise jaoks. Teie erakonnakaaslane Igor Taro eelmise nädala läbirääkimistel ütles, et Eesti 200 hakkabki seda pikka plaani järjekordselt kirjutama. Tänases maailmas, kui sa ei tegutse piisavalt kiiresti, siis põhimõtteliselt sa oled juba konkurentsis kaotanud. Iga otsus tegelikult on parem, kui otsuse mittetegemine.

Kui rääkida konkreetselt teie valdkonnast, siis neid otsuseid lihtsalt ei ole. Personaalse riigi idee on kahtlemata õige – sammud, mis on seal tehtud, need lihtsalt pole. Kui me vaatame näiteks – võtame suvalise sektori – meditsiini, siis personaalne riik võiks seal päästa elusid. Iga aasta me saaksime päästa inimesi, kes saavad arstivisiidi kutse selle pärast, et nemad on riskigrupis. Paraku ühtegi initsiatiivi selles valdkonnas ei ole tehtud. Pilootprojekt geenitestimises oli tehtud oma kümmekond aastat tagasi. Selle tulemused on olemas, aga nende tulemuste baasil ei ole ühtegi teenust riigi poolt loodud. Eesti.ee: selle asemel, et proaktiivselt teha sulle ettepanekuid selle kohta, mis on sul tegemata, näiteks ma ei tea, lasteaiakoha valik, registris muudatuse tegemine, on see endiselt eelmise sajandi teenus.

Kui mõelda, mis on sellise aeglase arengu põhjus, siis ilmselt, jah, tõsi, nagu jällegi teie mainisite, mõistlikum on seda küsida Kaja Kallase käest, kes ei tunne väga elavat huvi …

Ma võtaksin aega ka.

18:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

18:28 Andrei Korobeinik

Kes ei tunne huvi, jah, selle vastu, mis toimub teie valdkonnas. Ta pigem räägib sellest, et meie e-riigi teenused muutuvad keerulisemaks ja kallimaks ja Eesti riik ei saa nende ülalpidamisega hakkama. Aga see on vaid osaliselt Kaja Kallase probleem. Teine probleem on ju selles, et minister peaks ikkagi olema hea müügimees ja suutma enda visiooni ka valitsuse sees maha müüa. Kui te ei suuda seda, siis keegi teine ju seda teie eest teha ei saa.

See ei käi nii, nagu siin Eesti 200 poliitika on viimastel aastatel käinud. Erakond ei ole ju idufirma, mis peab investoritele võimalikult kiiresti raha tagasi maksma. Kui erakond saab toetuse, maailmavaatelise toetusese, siis see ei tähenda seda, et ta peab selle selle eest mingit tööd tegema. Kui me räägime siin Nortali konsultatsioonidest, kui me vaatame seda, mis on siin platvormitöö direktiiviga juhtunud, siis see ei ole see poliitika tegemise viis, mis teie usaldust valitsuskabinetis tõstab ja teie sõnale kaalu annab.

Aeg saab küll otsa, aga platvormitöö direktiivist rääkides, see on valdkond, kus täna Eestis on tööl kümneid tuhandeid inimesi. Iga päevaga lisandub neid juurde. Ja teie sõnum ka siin saalis täna oli see, et igasugune maksustamine, igasuguste sotsiaalgarantiide andmine pidurdab selle sektori arengut. See on tõsi kahtlemata, aga kas tõepoolest teie arvates on mõistlik, et mingisugune abstraktne taksojuht on rooli taga 12 tundi päevas, puhkus tal ei ole, ravikindlustust tal ei ole, aga selle eest on sektori areng kiire? See ei ole just see, mida meie Riigikogus ja teie valitsuses peame enda inimeste jaoks tegema. Juhul, kui on soov alustada debatti, siis see debatt ei saa ju piirduda Eesti 200 tagatoaga. See peaks hõlmama ikkagi vähemalt koalitsioonipartnereid, aga Riigikogus on ka opositsioon olemas.

Nii et lühidalt, kui minister ei suuda enda visiooni valitsuses kehtestada, kui poliitika tegemise viis ei ole läbipaistev, siis keskfraktsiooni hinnangul see minister võiks tõepoolest, nagu te ise ütlesite, anda selle töö tegemise võimaluse järgmistele üritajatele ja võib-olla läheb paremaks, aga peaasi, et areng läheks kiiremaks. Aitäh!

18:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku.

18:31 Urmas Reinsalu

Tiit Riisalo! Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa vaade on selline, et keskset vastutust meie riigi valitsuse kehva majandus- ja rahanduspoliitika ning sellest johtuva ebastabiilsuse eest kannab vastutust valitsus tervikuna, ennekõike peaminister. Seetõttu on esmane väljendada umbusaldust peaministrile ja valitsusele tervikuna. Aga loomulikult, sellest loogikast johtudes avaldame me umbusaldust ka kõigile Kallase valitsuse liikmetele, kes on kaasvastutavad selle poliitika eest. 

Tiit Riisalo tõi siin välja viite, et turismisektori täiendav maksustamine oli kehva – see, mis tehti siis käibemaksu tõusuga. Aga ma mäletan seda, mida Tiit Riisalo ütles, kui seda tehti. Ainukene kommentaar oli, et sa vestlesid Riia linnapeaga ja Riia linnapea naeris selle peale. See oli majandusministri reaktsioon siis tegelikult, et näed, lätlane rõõmustab, tegelikkuses meie vahetu rahvusvahelise turismi konkurent. Ja millised on numbrid, kui me vaatame reaalseid, suumime seda kaugemasse? Esimese kvartali majanduslangus Eestis – 2,4%, esimese kvartali majanduskasv Lätis – 0,9%. Loomulikult, mitte üksnes turismi käibemaksu, vaid ka rea teiste mõjude tulemusena, aga millest kesksed on ikkagi olnud valitsuse regulatiivsed otsused ja otsustamatus. Ja see ongi minu meelest ametis oleva majandusministri põhivastutus, et nendes asjades, mida see valitsus ajab, mis on majandusvaenulikud, mis puudutab valitsuse maksupoliitikat, mis puudutab majanduse elavdamise toetamist, majandusminister ei ole valitsuses kuidagi meie majandust ja meie ettevõtluse huvisid kaitsnud. Ainukene voorusevöö või kaitsekilp oli see visioonidokument, mis koostati, aga sellele andis ühemõttelise, ühelauselise hinnangu ametisolev peaminister, et seda ei ole mõtet valitsuses arutada, see ei ole valitsuse poliitika osa. Majandusminister selgitas meile, et seda on võimalik realiseerida paralleelselt põranda all, nii-öelda revolutsioonilisel meetodil. Aga see on iseloomulik kogu selle valitsuse poliitikale. Ja seda rabedust ja prognoosimatust paraku meie keskkonnas tajuvad ka ettevõtjad.

Tänane värske info, millele kommentaariks majandusminister ütles, et see otsekui ei ole tema asi tervikuna, välisvahendite kasutamine – sama ütles mulle ka rahandusminister, et see ei ole tema asi, välisvahendite kasutamine, valdkonna ministeeriumid kasutavad, valdkonna minister ütles, et see tervikuna ei ole tema asi. Milline on tänane olukord, kui me räägime meie majanduslanguse olukorrast? Eelmisel aastal jäi planeerituga võrreldes kasutamata välisvahendeid 500 miljoni euro eest. Kui see oleks kasutatud, oleks laekunud maksutulu üle 100 miljoni euro riigile, jättes kõrvale veel selle kasu, mis oleks saanud, majanduse elavdamine. Sellel aastal välisvahendite kasutamine, planeeritud on 1,755 miljardit eurot, on 6% kasutatud esimese kvartali seisuga. Ma näen, et haridusminister naerab. Haridusministeerium ei ole suutnud isegi määrusi kinnitada ära, kui meil on see eelarveperiood juba pooleli, 42% haridusministeeriumi hallatavate Euroopa Liidu 21–27 vahendite kohta. Ja selles tervikus see tähendab seda, et sajad miljonid eurod jäävad suunamata meie majandusse. 

Konkreetne näide: korterelamute renoveerimise programm, mis sellel aastal oleks võinud majanduses luua juurde täiendavaid töökohti ja tekitada täiendavat maksutulu riigile ja majandust ehitussektorina elavdada, on alles augustikuuks valitsus planeerib seda meedet avada, mis tähendab, et sellel aastal mingit reaalset mõju majandusele ei laeku. 

Küsimus, mis puudutab tasusid ja koormisi meie tööstusele, retoorikas majandusministri dokument on väga ilus, tegelikkus on selline, et kui kõneleda Eesti töösturitega, siis see ebastabiilsus, mis on tekitatud nii planeeritava plaanimajandusliku kliimaseadusega kui ka järsult kerkivate tasude, koormistega, tulundusmaa maksutõusuga – see kõik tegelikkuses, reaalsuses paraku, kogu lugupidamisega, härra majandusminister, on karjuvas vastuolus teie visiooniga, ka nende ju suures osas sämpaatsete ideedega, mida te esitasite, mida võiks teha, kui, ma ei tea, ei ole Reformierakonda ei oleks valitsuses või millised takistavad tegurid puuduksid. 

Nii et see on minu meelest meie majandusministri kõige suurem ja tõsisem probleem. See on sisuline riigi majanduspoliitika puudumine, mis leevendaks majanduslangust ja mis viiks välja Eesti majanduse tõusule. Ja majandust ei vii tõusule maksutõusud. Ettekujutus, et nüüd riik hakkab looma puna-Hiina stiilis andmebaasi, kus kõigi inimeste ja ettevõtete pangaandmed koondatakse kokku ja selline personaalne riik võiks olla riigile täiendava tulu teenija, niisugune moodne lahendus – ma arvan, et see visioon ei vasta Eesti inimeste arusaamale vabadusest. 

Siin ei olegi vaja mingit lisapõhjendust sellele, et kas see on ratsionaalne. Majandusminister ütles, et ta uurib, ta süveneb detailidesse, eraldi luuakse andmevalvur, kes hakkab jälitama seda, ametnikke, kes tegelikult nendele inimeste pangakontodele peaksid ligi pääsema. Ma arvan, et see on vale ja tehnokraatlik mõtteviis, et üldse sellesse paradigmasse sisse minna. Nii et Isamaa selle ettepaneku lükkab jäigalt tagasi. 

Siin oli ka rida etteheiteid, mis puudutasid konkreetseid tegevusriske või ärihuvide ja avalike otsuste põimumist. Ma arvan, et majandusminister ei andnud paraku veenvaid selgitusi, nii nagu ta varem ei ole seda teinud ka avalikkusele, ka praegu rahvaesindusele. Nii et kokkuvõttes eeldada võib, et see umbusaldusavaldus, koalitsioon kas osaleb siin saalis või osale saalis, aga absoluutselt parlamendiliikmete poolthääli see umbusaldusavaldus ei saa. 

Aga ma tahaksin tegelikult majandusministrile panna tõsiselt südamele, et teil on vastutus majanduse eest reaalajas. Üks asi on pikkade arengudokumentide koostamine, aga teine asi on praeguse majanduslanguse ajal praktiliste otsuste tegemine. Ja kui ei olda suuteline tegema positiivseid otsuseid, siis on mul üks lihtne soovitus, härra majandusminister. Olge selleks tõkendiks, püüdke püüdke olla selleks tõkendiks, mis takistab seda valitsust tegemast lollusi. Ja seadke Kallasele ultimaatum. Ta ainult kaugelt mõjub sellisena, otsekui te ei saaks tema tahte vastu minna. Seadke talle … Ähvardage teda, et te lähete ametist ära, kui valitsus ei lõpeta majandusvaenulikku poliitikat. Kõik. Lühike ja selge sõnum. 

Küsimus ei ole praegu umbusalduses või umbusaldamatuses, kuigi selle valitsuse poliitika ei vääri sekundikski usaldust, vaid küsimus on selles, et me peame põhimõtteliselt korrigeerima oma käitumist. See ei ole okei, mis suunas me liigume, see ei ole okei, mis suunas see valitsus on liikunud. Ja kogu selles loogikas, et ettevõtjad teie dokumenti armastavad ja kiidavad, küsimus on, et aga te olete ju rääkinud ettevõtjatega, need sõnad ei kannata ju trükimusta, mida nad ütlevad valitsuse majanduspoliitika ja rahanduspoliitika kohta. Te teate ju suurepäraselt, nii nagu mina tean, teie teate …

18:39 Urmas Reinsalu

Ja siin on vaja … ei ole mõtet ehitada fiktiivtegelikkust. Aitäh!

18:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Martin Helme, palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

18:40 Martin Helme

Aitäh! No siin on meil nüüd kõige ehedam näide kõrges ametis olevast inimesest, kes pole mitte kunagi oma elus mitte ühegi oma sigaduse eest pidanud vastutama. Ükskõik, mis käki kokku keerad, ükskõik, mis pahandusega hakkama saad, ükskõik, mis kahju avalikkusele teed, irvitad näkku ja ütled: "Aga mis siis? Teie arvate nii, et see oli huvide konflikt, aga mina ei ole sellega nõus. Meil on eriarvamus. No ja siis? Elu läheb edasi." On olnud kõrgetes ametites, oli Kersti Kaljulaidi, president Kersti Kaljulaidi sisepoliitikanõunik, tegi seal sigadusi. Nüüd on ministriametisse saanud, teeb siin sigadusi, aga irvitab parlamendile ja avalikkusele näkku: "Aga mis siis?" Sest vastutama ei ole pidanud kunagi, karistada ei ole sigaduste eest saanud kunagi. Siis tekibki selline tunne, et ma ju võin teha, mida ma tahan, ma ei pea muretsema, et midagi läks valesti või palkasin lobisti, jäime vahele. Aga mis siis? Mis te teete mulle? Lasete lahti või? Ha-ha-ha. Jättis registreerimata lobistlikud kirjad, inimlik eksitus. Mis siis? Mis te teete mulle? Lasete lahti või? Igatahes ei lase lahti peaminister, ei lase lahti ka parlament ehk koalitsioonisaadikud. Aga miks ei võiks siis sigatseda? 

Probleem ei ole ju selles, et Bolt tegi lobi. Ma ei seedi Bolti. Ma ei seedi neid puupäiseid väntajaid, keda meil nimetatakse üliõpilaseks. Kogu see majandusmudel on minu meelest püramiidskeem. Aga las nad teevad oma lobi! See on põhiseaduslik õigus oma ärihuvide eest seista, see on kõik normaalne. Normaalne ei ole see, et ministeerium, minister palkavad lobisti maksumaksja raha eest, meie raha eest ministeeriumi seinte vahele seda lobi tegema. See ei ole normaalne! See ei ole eetiline! See ei tohiks olla ka seaduslik, ehkki, kui meile siin tehakse hookuspookust ja öeldakse, et juriidiliselt on kõik korrektne. Teeb tagantjärgi mingid deklaratsioonid ära ja näete, polegi probleemi. On ikka probleem! Võetakse tööle ühe konkreetse ettevõtte ja laiemalt ühe valdkonna lobist, maksumaksja raha eest hakkab tegema ministeeriumis avalikku poliitikat, hakkab võitlema seal Euroopa direktiividega. Esimest korda elus Eesti võitleb Euroopa direktiividega. Meie maksame selle kõik kinni, selle poliitika kujundamise. Siis mätsitakse kinni see, et ta on olnud seal varem selle ettevõtte palgal, et ta on saanud sellelt ettevõttelt majanduslikku hüve ehk optsioone. Ärge tulge rääkima, et optsioonid ei maksa mitte midagi, on väärtusetud asjad. Kui nad oleks väärtusetud asjad, vabandust, siis miks neid jagatakse? Need ei ole nätsupabereid, mida teises klassis koguti. Kõike seda mätsitakse kinni. Siis jäädakse vahele, nahaalselt vaadatakse meile otsa ja öeldakse: "Aga mis siis? Tegime sigadust, no ja siis? Mis te meile teha saate? Me oleme liberaalne režiim. Keegi ei hakka meie külge." Mis me nüüd arvame, täna teeme selle umbusaldushääletuse siin ära, et läheb paremaks? Ei lähe paremaks. Karistamatuse tunne sai ju kinnitust. Võib veel rohkem sigatseda, võib veel vähem varjata seda, et sa sigatsed. Nii jäädakse riigist ilma.

18:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Koos sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Asume hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Riigikogu ei avaldanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole umbusaldust. 


2. 18:47

Arupärimine platvormitöö direktiivi kohta (nr 629)

18:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi ja Vadim Belobrovtsevi 29. aprillil 2024 esitatud arupärimine platvormitöö direktiivi kohta, arupärimine numbriga 629. Ja palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! Üks hetk, Anastassia, vabandan sinu ees. Ma ei pannud tähele, millal sinu protseduuriline küsimus tuli, Kalle Grünthal. Palun!

18:48 Kalle Grünthal

Aitäh! Praegu ma vaatasin, mismoodi Tiit Riisalole ei avaldatud umbusaldust. Vanasti oli niimoodi, et kui ministrile umbusaldus läbi kukkus, siis kõik fraktsioonid käisid lilli viimas. Küsin mispärast, Reformierakond praegu lilli ei viinud ega ka mitte keegi teine ei viinud. Kas teil ei ole hea meel, et minister jäi ametisse?

18:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, ajad on muutunud. Ja see ei ole protseduuriline küsimus. Nüüd palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart!

18:48 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud arupärimine puudutab platvormitöö direktiivi, mille osas oli tegelikult juba umbusalduse arutluse käigus päris palju küsimusi esitatud, aga ma arvan, et tegelikult päris kõiki vastuseid me ei saanud. Kahjuks tänaseks on teada, et tõesti platvormitöö direktiivi torpedeerimise taga oli Bolti lobitöö. Ja üks oluline moment, mida tegelikult väga vähe on mainitud, on see, mida tegelikult see direktiiv ise puudutas. Esiteks, platvormitöö mõjutab kümneid tuhandeid Eesti elanikke. Platvormitöö direktiiv puudutas just seda, et kõik need töötajad saaksid sotsiaalseid garantiisid, näiteks neil oleks ravikindlustus, et neid ei koheldaks, ma vabandan väljendi eest, aga et neid ei koheldaks kui orje. Ja nende põhimõtete vastu kahjuks seisis majandusminister ja ka Eesti 200 poliitikud. 

Tänaseks on teada, et kõik need arutlused tegelikult toimusid kinniste uste taga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, ja tänaseks on ilmnenud mitmed uued infokillud selle kohta. Võib-olla üks moment, mida ma tahaksin eraldi mainida, sest selle kohta oli natuke meedias juttu. Miks üldse oli näha, et just Eesti 200 on sellega eraldi seotud? Ma arvan, et puänt selle jaoks oli see, kui ma osalesin Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil, kus siis komisjoni esimees Liisa-Ly Pakosta lihtsalt otsustas, et platvormitöö direktiivi teemat lihtsalt ei arutata. Ta ütles selgelt välja, et meil pole olemas valitsuse seisukohti ja ärme üldse seda teemat aruta. Kui ma küsisin, et aga mille jaoks me üldse komisjonis kokku saame, teeme siis omalt poolt, komisjoni poolt enda arvamuse, saadame selle valitsusele, siis kõik need minu ettepanekud lihtsalt katkestati. Ja sellel oli veel üks põhjus, miks ei lastud ühtegi ettepanekut hääletada, sest tegelikult teised koalitsioonipartnerid olid Eesti 200-st teisel meelel. Tegelikult ka Reformierakonna jaoks, sotsiaaldemokraatide jaoks oli täiesti arusaamatu, millega Eesti 200 tegeleb. Ja seda oli väga selgelt sellel komisjoni istungil näha, et pärast, kes soovib protokolliga tutvuda. Tegelikult oli ka, ma mäletan, ERR-is näidatud, et päris mitmed poliitikud ei saanud aru, mis toimub. 

Aga tänaseks me teame, mis toimus. Me teame, et Bolt käis eraldi palumas, et Eesti ei võtaks seda direktiivi vastu. Nüüd minister ütles ühes oma vastuses, et antud direktiiv ei sobinud suures osas Euroopa Liidu liikmesriikidele. See tegelikult ei olnud nii. Hääletusel, kus osales minister Riisalo, tema hääl oli otsustav, ta jäi erapooletuks ja seetõttu too hetk see direktiiv vastu ei võetud. See võeti muidugi hiljem vastu. Aga täiesti arusaamatu, nimelt Andrei Korobeinik saatis ka eraldi kirjaliku küsimuse ja mitte mingit vastust selle kohta, miks sellised arusaamatud sammud toimuvad. Mitte mingit vastust selle kohta ei ole, ei olnud. Ja täna nende küsimuste käigus soovime, esiteks, vastust sellele, mis olid need sisulised põhjused, miks Eesti ei toetanud platvormitöö direktiivi esimesel hääletusel. Kuidas on niimoodi, et olid erinevad kokkusaamised Bolti esindajatega, aga mitte midagi ei läinud kirja, mitu kokkusaamist tegelikult oli, kellega, mis oli nende kokkusaamiste sisu? Kas minister saab meile täna seda selgitada? Millised on üldse ministeeriumi protseduurid lobitöö läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks? Samuti küsimus on ka Sandra Särava kohta. Tänaseks me teame, et ta omab mitmeid Bolti optsioone. Mis on nende optsioonide tingimused? Mis on selle optsiooni ligikaudne hetkehind? Ja väga huvitav on ka see, et kuidas üldse ministeerium tagab, et ametnike isiklikud huvid ei mõjuta nende ametialaseid otsuseid. Ja mind huvitab isiklikult ka see, kas minister oli teadlik ja kas olid antud ka eraldi suunised Liisa-Ly Pakostale, et torpedeerida seda arutlust Euroopa Liidu asjade komisjonis. Ja muidugi, kuidas kavatseb valitsus ka edaspidi käsitleda olukordi, kus riiklike huvide vajadus võib põrkuda eraettevõtjate ärihuvidega?

18:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ja nüüd palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

18:54 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, arupärimine number 629 on esitatud platvormitöö direktiivi menetlemise kohta ja on kokku kaheksa küsimust ja kõigile nendele küsimustele ma vastan. Esimene küsimus: "Mis olid sisulised põhjused, miks Eesti ei toetanud platvormitöö direktiivi esimesel hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus?" Vastus. Vaatame veidi ajas tagasi. Eesti seisukohad platvormitöö algatuse kohta kinnitati umbes kahe aasta eest Vabariigi Valitsuse istungil, Riigikogu sotsiaalkomisjonis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis. Eelnõu üldine lähenemisviis kiideti heaks 12. juunil 2023. aastal EPSCO nõukogu istungil. Selle tekstis oli välja toodud, milliseid kriteeriume peab täitma, et platvormi kaudu töötav isik liigituks töölepinguliseks töötajaks ja need kriteeriumid olid väga lihtsalt täidetavad. Juba sealt jäi Eesti hääletamisest kõrvale vastavalt varasemalt kinnitatud seisukohtadele. Kuivõrd Eesti eesmärgiks oli, et töölepingut ei oleks võimalik eeldada põhjendamatutel juhtudel. Kompromisstekst esitati Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee istungile 16. veebruaril 2024, kuid kokkulepe ei pälvinud liikmesriikidelt ka siis piisavalt toetust. Tekst oli küll muutunud, sealhulgas olid eelmainitud kriteeriumid selleks ajaks tekstist välja võetud. Eesti jäi ka siis kokkuleppe hääletusel erapooletuks, sest nii meil kui ka teistel liikmesriikidel oli endiselt tekstiga muresid.

Eesti suurim mure, esiteks, oli seotud algoritmilise juhtimisega. Eelnõus oli põhjendamatult piiratud automaatsete otsuste tegemist ning nõuti, et need peavad olema tehtud inimese poolt. Ettepanek oli sõnastatud täpsemalt nii: iga otsuse piirata, peatada või lõpetada platvormitööd tegeva isiku lepinguline suhe või konto või mis tahes muu samaväärset kahju tekitava otsuse peab tegema inimene. See jättis ruumi väga erinevateks tõlgendusteks, kus praegu peaaegu iga algoritmiline otsus oleks pidanud justkui olema inimeste järelevalve all. Samas sõltub platvormitöö tõhusus sageli just protsesside automatiseeritust. See säte võinuks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi ja pikendada protsessi suure hulga töötajate jaoks.

Teiseks, samuti ei olnud Eestil veendumust, et töölepingu õigusliku eelduse kehtestamise tingimused oleksid taganud piisava õiguskindluse. Selleks ajaks oli küll loobutud ettekirjutatud kriteeriumitest, vaid direktiiv jättis nende kriteeriumite sisu iga riigi enda otsustada. Nägime, et see lahendus looks piltlikult öeldes Euroopas nii-öelda lapiteki, kus üleeuroopalised platvormiettevõtted on silmitsi 27 erineva süsteemiga, mis tekitaks õiguslikku ebakindlust ning killustaks turgu. See võib omakorda tuua kaasa lõputuid õigusvaidlusi, mis on platvormitööle äririsk. Ehk kokkuvõttes seisime selle eest, et algatusega ei takistataks liigselt ja põhjendamatult uute innovaatiliste ärimudelite arengut. Samuti oleme pidanud oluliseks, et inimjärelevalve kohustus oleks proportsionaalne ega piiraks põhjendamatult tehisintellekti ja algoritmide automaatotsuste tegemist.

Teine küsimus: "Mis olid põhjused, miks Eesti toetas platvormitöö direktiivi teisel hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus?" Vastus. Kogu selle protsessi jooksul muutusid direktiivi erinevad pügalad ning otsiti kompromissi. Hääletusest varem kõrvale jäänud riigid soovisid suuremat õigusselgust ning õhus oli võimalus, et tekstile lisatakse veel Prantsusmaa eestvedamisel mõningaid täpsustusi töölepingu õigusliku eelduse osas, mis oleks vähendanud õiguslikku ebaselgust. Märtsi hääletuseks oli selge, et need läbi ei lähe, sest parlament ei soovinud teksti uuesti avada. Nagu poliitikas ikka, arvamusi oli erinevaid ja lõpuks peab kuhugi edasi liikuma ning kompromissi eesmärgil hääletasime poolt. Lõpplahendus ei olnud meile ideaalne, sest tegelikku õigusselgust võrreldes praegusega juurde ei looda. Aga paraku Euroopa Liidus ei oldud selleks sammuks veel valmis. Mina toetan kindlasti seda, et platvormitöö oleks kogu Euroopa Liidus selgemalt reguleeritud ja üha kasvavale hulgale platvormitöö tegijatele oleksid tagatud selged ja väärikad töötingimused. Teisalt ei tohiks me seda teha uuendusliku majandussektori arvelt. Platvormidest on saanud innovatsiooni ja tööhõive kasvumootor ning on oluline, et õigusruum ei takistaks neil arendada kaasaegseid ja paindlikke töövorme.

Kolmas küsimus: "Meediast saime teada, et ministeeriumis on toimunud kokkusaamised Bolt'i esindajatega, kus nad tegid lobitööd antud direktiivi vastuvõtmise vastu. Mis on põhjus, miks need kokkusaamised ei läinud registrisse kirja? Mitu kokkusaamist on toimunud? Kellega?" Vastus. Kõik ministeeriumid peavad oma töös lähtuma lobistidega suhtlemise heast tavast. See näeb muu hulgas ette, et registris tuleb avalikustada kohtumised ministri, kantsleri ja asekantsleri ja ministri nõunikega. Nii-öelda tavaametnikele see ei laiene. See on laiema diskussiooni koht, kas lobikohtumisi peaks hakkama registrisse kandma ka tavaametnikud või miks mitte ka Riigikogu liikmed või kohalike omavalitsuste juhid. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohtumiste tabelis on avalikustatud endise majandusarengu asekantsleri kohtumine Boltiga 6. juunil 2023, kus räägiti platvormitöö direktiivist ja EL‑i mobiilsusstrateegiast. Kohtumisel osales ka tööala asekantsler, kes küll ei kuulunud toona veel Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, vaid Sotsiaalministeeriumi alla. Osalesid ka kaks ettevõtluse osakonna eksperti. Rohkem selleteemalisi kohtumisi Boltiga mulle teadaolevalt pole toimunud, ka mitte sisuametnike tasandil. Lobikohtumiste tabelisse on küll märgitud minister Riina Sikkuti ja tema nõuniku kohtumine 6. veebruaril 2023, kuid kohtumine toimus linnaruumi konverentsi teemal. Küll aga toimus näiteks septembris 2023 kohtumine Woltiga platvormitöö teemal, et kuulata ära ka teisi asjasse puutuvaid ettevõtteid. Samuti saatis meile arvamusi Delivery platvormis esindusorganisatsioon, mis esindab platvormitöö tegijaid Euroopa Liidu üleselt. Laias laastus olid mured samad, et töötamise õiguslik eeldus oleks eristatav töölepingulises suhtes.

Neljas küsimus: "Millised on ministeeriumi protseduurid lobitöö läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks?" Vastus. Nagu öeldud, MKM lähtub oma tegevuses Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud lobistidega suhtlemise heast tavast. Hea tava kohaldub praegu ainult ministeeriumi juhtkonnale, kuid seal kirjeldatud põhimõtteid tutvustame ka kõikidele teistele töötajatele. Huvide konflikti vältimine ja näilisest huvide [konfliktist] hoidumine on ministeeriumis järjekindel tegevus, kus eelkõige tuleb panustada töötajate teadlikkusse. Kasutame süsteemselt kõiki meetmeid. Sõltumatuse deklareerimine hangetes ja tehingutes, kõrvaltegevusest teavitamine, kingitustest ja soodustustest keeldumine, teadlikkus lobitegevusest ja selle läbipaistvusest. Vastavasisulised koolitused on ka saadaval ministeeriumi ametnikel.

Viies küsimus: "Ministeeriumi ametnik Sandra Särav omab Bolt'i optsiooni. Mis on selle optsiooni tingimused? Mis on selle optsiooni ligikaudne hetkehind?" Vastus. Sandra Särav omab Bolti endise töötajana Bolti optsioone ehk võimalust selle börsile minnes need optsioonid endale teatud hinna eest soetada. Täna on Säraval 360 optsiooni. Nende väärtust on keeruline hinnata, sest väärtus selgub alles siis, kui Bolt läheb börsile. Ajakirjandus on hinnanud, et tänane Bolti osaku väärtus võiks olla 89 eurot. Kuivõrd Bolt ei ole praegu avalikult kaubeldav ettevõte ehk ei ole läinud börsile, ei ole Säraval võimalust ega õigust nende optsioonidega midagi peale hakata, sest tal on optsioonid, "mida saab realiseerida ainult siis, kui toimub ettevõtte müük ehk Exit." Ehk ta saab need optsioonid välja osta, aga ei pea.

Kuues küsimus: "Kuidas tagatakse, et ministeeriumi ametnike isiklikud huvid ei mõjuta nende ametialaseid otsuseid, eriti olukorras, kus ametnikul on finantsilised huvid arutluse all oleva ettevõtte suhtes?" Vastus. Neljanda küsimuse juures kirjeldasin meetmeid. Selguse huvides markeerin siin ära, et ametnikel pole keelatud omada finantshuve. Küll aga on Justiitsministeerium andnud aktsiaportfelli ja selle väärtust mõjutavate otsuste kohta järgmise selgituse. Ametiisik ei saa olla otsuse juures, mis mõjutab tema enda või lähedaste majanduslikku seisu. Ametiisik on teiste seas ka valitsuse liikmed, aga ka parlamendiliikmed. Tuleb tähele panna, et selline piirang kehtib üksikotsuste puhul. Kui näiteks parlamendiliige osaleb seaduse menetluses, mis puudutab ettevõtet, mille aktsiaid tal on, siis kehtib korruptsioonivastase seaduse järgi talle selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel toimingupiirangu erand. Seaduse järgi on juriidiline isik ametiisikule seotud isik juhul, kui talle kuulub vähemalt üks kümnendik osalusest või osaluse omandamise õigusest. Osaluse omandamise õigusena saab käsitleda ka optsioone ning selliste juriidiliste isikute suhtes peab ametiisik ennast otsuste ja toimingute tegemisel taandama. Kui aga aktsiate hulk on väiksem kui üks kümnendik, siis teatud juhtudel võib ka sellisel juhul kehtida toimingupiirang, kuid siin tuleb iga kord otsustada eraldi. Muu hulgas tuleb lähtuda sellest, kui suur ametiisiku aktsiapakk on. Alati ei kajastu ametiisiku otsus aktsiahinnas. Selle piiri, kust maalt võib otsus tuua kaasa huvide konflikti, peab iga ametiisik ise ära tundma. Näiteks, kui ametiisikule kuulub vähem kui üks kümnendik osalusest või aktsiakapitalist, aga tegemist on väärtusliku ettevõttega ning ametiisiku otsus mõjutab ka tema isikliku vara suurust, siis peaks sellistel juhtudel ennast otsuse tegemisest taandama.

Seitsmes küsimus: "Kas minister oli teadlik, et Euroopa Liidu asjade komisjoni esinaisele Liisa-Ly Pakostale on antud juhiseid platvormitöö direktiivi arutelu katkestamiseks komisjonis? Kui minister on sellest teadlik, siis selgitage palun, kes ja mis eesmärgil on selliseid juhiseid proua Pakostale andnud?" Vastus. Mina ei ole kindlasti selliseid juhiseid andnud ja parlamendi või Riigikogu liikmetele juhiste andmine valitsuse poolt on kindlasti küsitav tegevus. Teadupoolest te kõik olete oma otsustes vabad, ükskõik mis keegi teile räägib, kaasa arvatud valitsuse liige.

Kaheksas küsimus: "Kuidas kavatseb valitsus edaspidi käsitleda olukordi, kus riiklike huvide kaitsmise vajadus võib põrkuda eraettevõtete ärihuvidega?" Vastus. Valitsus kaitseb alati riiklikke huve. Siin on oluline vahet teha, kas teenitakse kellegi erahuve või seistakse Eesti ettevõtete huvide eest laiemalt. Eesti riiklik huvi on edendada ettevõtlust. Eestis on rohkem kui 140 000 ettevõtet, kelle huvide eest ma majandus‑ ja IT‑ministrina seisan. Kui me soovime kvaliteetseid teenuseid ja üleüldse oma riiki ülal pidada, siis tuleb ka mõista, kust raha selle tegemiseks tuleb. Ei saa unustada, et Eesti ettevõtted panustavad maksudena riigikassasse. Kui Eesti riik ei seisa oma ettevõtete huvide eest, siis milline riik peaks veel nende eest seisma? Sellega on vastused ammendunud.

19:07 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid teie vastuste eest! Tundub, et ikkagi ammendunud veel ei ole, vaid teile on ka lisaküsimusi. Ja läheme nende juurde. Andrei Korobeinik, palun!

19:07 Andrei Korobeinik

Jaa, suur tänu vastuste eest! Tegelikult ma sain tõepoolest natuke rohkem sellest motivatsioonist teada. Kujutame ette olukorda, et mõnes suures firmas otsustab töötaja sobivust algoritm või keelemudel ja siis, kui ta otsustab, et see inimene ei sobi sinna tööle, siis ta tuleb kohale hommikul, tema uksekaart ei toimi, talle tuleb SMS, et ära tule siia enam. See ilmselt nagu teie jaoks ei oleks vastuvõetav, ma eeldan. Aga nüüd, kui taksojuht elab midagi sarnast üle, siis see on hoopis teine lugu, kuigi tegelikult paljude inimeste jaoks on selline platvormitöö tegelikult täiesti sama, mis tavaline töökoht. Kas te oskate põhjendada, mis on see vahe tavalise töökoha vahel ja siis sellise taksojuhi töökoha vahel Boltis, Uberis või mujal?

19:09 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, ma tahaksin võib-olla esmalt tähelepanu juhtida sellele, et platvormil inimesed töötavad vabatahtlikult. Nad on ise teinud sellise otsuse, et nad tahavad teha platvormitööd. (Saalist räägitakse.) Jah, võib. Ma olen kuulnud, et mõningad Riigikogu liikmed on ka sellega tegelenud. Nii et see on meie kõigi enda vaba tahe ja sellel tegevusel on omad raamid, millega inimene kas saab nõustuda või mittenõustuda. 

Mis aga puudutab algoritmilise otsuse langetamise sisu, siis tõepoolest, ei, see kindlasti ei ole ühemõtteliselt niimoodi, et saaks kindel olla selles, et kõikides otsustes ei peaks olema nii-öelda inimlikku järelevalvet. Ja antud direktiivi puhul selleks võtmeküsimuseks oli see, et kus on see õige tasakaalukoht. Kuna tegemist on tõepoolest uue areneva ettevõtlusvaldkonnaga ja veel kord, enamus inimesi, kes seal on, ei tee seda tööd kuidagi sunniviisiliselt, vaid nad on ise valinud sellise toimetamise, siis tuleb tõepoolest jälgida ka seda, et see võimalus nendele inimestele nagu jääks, et me ei reguleeriks seda üle. 

Ja mis see lahendus oleks, oleks see, kui antaks täpne loend, mis looks õigusselgust, millistel puhkudel otsuse võib teha see algoritm ja millistel puhkudel peab selle kindlasti üle vaatama inimene. See on olnudki Eesti positsioon, et meil ei ole midagi algoritmilise läbipaistvuse vastu. Selles paketis oli ka terve hulk otsuseid, kus seda reguleeriti mõistlikult, aga on mingisugused otsused, mille sõnastus on nii üldsõnaline ja see õiguspraktika niivõrd sisustamata, et see tõenäoliselt oleks tekitanud paljudele platvormiettevõtetele probleeme. See on minu vaade nendele asjadele.

19:11 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

19:11 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma mõnes mõttes tulen tagasi selle eelmise päevakorrapunkti juurde. Teemad on ju otseselt haakuvad. Nüüd ma teie vastusest sain aru, et te mõnevõrra ikka olite kursis sellega, et kes kellega kohtus ja kes tegeles nende Bolti küsimustega. Minu küsimus on aga poliitilisest juhtimisest. Kas ma sain teist õigesti aru, et ametisse astudes te olite kursis, et Sandra Särav on olnud Boltiga tihedalt seotud? Ja kui te olite kursis, siis kas teil turgatas pähe ka mõte, et anda selge korraldus, et edaspidistes suhetes Boltiga ei peaks tema neid asju ajama ja peaks sellest teemast üldse nagu täiesti eemale hoidma? Kas umbes nii see võis olla või oli see kuidagi hoopis teisiti?

19:12 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, tõepoolest, ma arvan, et see on igati mõistlik suhtumine. Ja nagu ma korra olen vastanud, Sandra Särav minu ametisoleku ajal ei teinudki ühtegi Bolti puudutavat otsust ega osalenud selles tegevuses mitte mingil muul kombel, kui ta edastas talle saadetud kirja tööala asekantslerile, kommenteeriga, et olen sellise kirja saanud, ei ole minu valdkond, palun tegelege. Ja probleem, veel kord, tekkis sellest, et ta seda konkreetset kirja ei pannud kirja sellesse dokumendiregistrisse. Küll aga, kui küsiti kogu kirjavahetust, mis on Sandra Särav pidanud Boltiga, siis see kirjavahetus anti välja. Jah, viga oli selles, et see kiri ei läinud registrisse. Üritame edaspidi olla tähelepanelikumad, tõepoolest. Aga otsuste langetamise juures ta ei viibinud, seda tegid teised inimesed, jah. 

19:13 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

19:13 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täna on päris palju juttu olnud majanduse ja innovatsiooni asekantslerist Sandra Säravast, kes on esindanud ministeeriumis Bolti ärihuve. Eestis on palju ettevõtteid. Kas oskate öelda, kas ministeeriumis on riigi palgal veel teisigi lobiste, kes esindavad ühe või teise ettevõtte ärihuve, või te ei ole sellest teadlik?

19:13 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Ma ei ole sellest teadlik, jah. Pean tunnistama, et neid vastuseid andes, mida saab ministeerium ja ministeeriumi juhtkond teha? Veel kord selgitada, koolitada ja anda inimestele juhendeid selle kohta, mis on õige, mis jääb kehtiva õiguse raamidesse ja mis mitte. Kunagi varasemate vastuste juures mainisin ka seda, et minu arvates on see väga hea, et inimesed, kes on töötanud erasektoris, tulevad aeg-ajalt ka riigisektorisse tööle ja vastupidi, aga loomulikult peab see olema selge ja läbipaistev. Raami selleks annab ennekõike Justiitsministeerium, kelle vastutusala on tagada, et meil oleks vastav kehtiv õigus, mida saab alati tõenäoliselt paremaks teha. Selline on see asjade reaalne kulg ja loomulikult on tervel real ametnikel – nimekirja, ma vabandan, tõesti peast ei tea, aga kaasa arvatud ma ise – kohustus täita majanduslike huvide deklaratsioon ja see on infoallikas kõigile ja avalikult kättesaadav. Rohkem ma seda kommenteerida ei oska.

19:15 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

19:15 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Kõigepealt ma tahan ikkagi kinnitada, et minul on väga hea meel, kui Eesti IT-ettevõtetel hästi läheb. Ja te peategi nende eest seisma. Mul on hea meel, kui üleüldse Eesti majandusel, ettevõtlusel läheb hästi. Ent siin on üks suur aga, eriti platvormitöö tegemise juures. Oma hästimineku juures peavad nad ikkagi Eesti seadusi täitma. Näiteks keeleseadus Bolti taksojuhte ei huvita mitte üks raas, väga paljusid neist. Tööjõu sissetoomisel on ka rängad probleemid. Ma ei näe mingisugust tööviljakuse kasvu selles, kui tuhandete kaupa Kesk-Aasia umbkeelseid taksojuhte siia tuuakse, ükskõik millised need viisid täpselt on. Ma olen ise testinud, see ei ole mingi külalegend, ongi umbkeelsed, ongi kuu pealt kukkunud. Ei tea, kas nad vist … Isegi Pärnu maanteel ei saa aru, kus nad õieti on. Ehk siis kuidas tegelikult teha, et nad panna seadusi järgima, tööjõumakse maksma, et see platvormindus ei oleks üks suur kõrvalehiilimine seadustest?

19:16 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Tänan asjaliku küsimuse eest. Ja võib-olla veel kord, selgitades ka selle platvormitöö direktiivi tausta, et miks me tulihingeliselt … Selle väitega ma ei ole ka nõus, mis siit saalist läbi käis, et justkui praegune koalitsioon ei esiteks küsimusi ühtegi Euroopast tuleva õigusakti kohta. Ikka esitame. Aga platvormitöö direktiivi mittevastuvõtmise poolt olemine, selle olemuslik juurpõhjus oli selles, et see direktiiv nuditi selles kollektiivses loomingus sellisesse vormi, sellisesse üldsõnalisusse, et sellest lihtsalt ei tekkinud üleeuroopalist õigust, mida oleks võimalik ühemõtteliselt täita. Mis ei ole selles mõttes nii-öelda suur draama, sest ega siseriiklik õigus ikkagi kehtib. Täpselt platvormitöö kas selle direktiiviga või direktiivita on Eestis reguleeritud. Ja ühelt poolt on kaitstud nende inimeste, selle direktiivi alusel või tähendab Eesti kehtiva õiguse alusel, nende inimeste õigused praegu Eestis. Neil on võimalik oma probleeme nii nagu igas tsiviilõiguslikus suhtes viia otsustamisele pädevate asutuste ette. Eestis on selleks isegi mitte kohus, vaid Tööinspektsioon, mis tegelikult võimaldab selliseid vaidlusi suhteliselt lihtsalt läbi viia. On arusaadav, et üks keskmine platvormitöötaja ei ole valmis minema kohtusse, aga Tööinspektsioonis on need menetlused kõik oluliselt lihtsamad. See on lihtsalt, veel kord, taustaks. 

Nüüd teie küsimusele vastuseks, et kui me nii või teisiti siis nüüd harmoneerime seda direktiivi, mis sisuliselt Eestis nagu toimib, meil on oma regulatsioon olemas. Selle üldsõnalisuse põhjalt sealt märkimisväärseid muudatusi paljudes asjades või relevantsetes asjades tegema ei pea. Mida täpselt peab, see analüüs käib, aga selle käigus tõepoolest on mõistlik vaadata ka sisse nii-öelda otseselt mitte nendesse valdkondadesse, mis sellest direktiivist välja jäid. Me räägime siin algoritmi läbipaistvusest kui töölepingu õiguslikust eeldusest. Kui meil on küsimus nii-öelda keelekasutuses või maksude maksmises, siis praegu on tõepoolest õige hetk vaadata, kas me peame siis siseriiklikku õigust selles mõttes kohandama, et tõesti ühelt poolt inimesed, kes seda tööd või teenust osutavad, saaksid piisava õigusliku kaitse, aga teiselt poolt oleks selle teenuse tarbijatel ka kindlus, et nad saavad seda teenindust vastavalt standardile ja keeltes, mis neile sobib.

19:18 Aseesimees Jüri Ratas

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

19:18 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Jaa, aitäh! Austatud minister! Ma täpsustan, et tegelikult üldsõnalisem direktiiv, see on pigem hea asi, sest iga liikmesriik saab, vastupidi, läbi selle oma siseriiklikku õigust paremini kujundada, anda rohkem paindlikkust ja lähtuda ka oma ettevõtjate huvidest. Aga tõesti, paljude jaoks konkreetne Bolti platvorm ongi ainuke tööandja, neil polegi teist töökohta. Ja te ütlesite, vastates minu kolleeg Andrei Korobeiniku küsimusele, et need inimesed, kes on Bolti taksojuhina tööl, on seal vabatahtlikult, see on nende valik. Vabandust, kas see tähendab, et inimesed, kes mujalt tööd teevad, näiteks poemüüjad, päästjad, õpetajad – kes neid siis sundis sinna? Kas te saaksite natukene täpsustada?

19:19 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, kõigepealt esimeseks täpsustuseks ütlen, et ma ei ole teiega absoluutselt nõus selles esimeses asjas. Euroopa Liidule absoluutselt ei ole vaja direktiive, mis ei ütle mitte midagi. Need asjad me reguleerime siseriiklikult ära. Ja kui Euroopa Liidu õigusruumil on mingisugune mõte – ja väga paljudes asjades on mõte, kui me vaatame kas või sedasama täna palju menetletud andmete ühelt poolt turvalisust, andmete käitlemist, kogu tehisintellektialast määrusandlust –, siis siin me oleme pigem võtnud positsiooni, et tõepoolest, me ei rutta Eesti õigusruumiga Euroopa Liidu omast. Sest see on niivõrd piire ületav ja globaalne teema, et siin pole mõtet ise jalgratta leiutamisega tegeleda, vaid nagunii mõjutab seda tervikuna nii-öelda laiem õigusruum. 

Mis seda teist punkti puudutab, siis ma ei saa päris hästi aru ... Või noh, siin mul kuidagi ei kliki ära või räägime mööda. Minu vastus sellele, et see töö on vabatahtlik – täpselt niimoodi ongi, et platvormid pakuvad oma tingimused välja, sellistel tingimustel saab tööd teha, ja inimene läheb ja töötab. Nii. Tavaliste töökohtadega on täpselt samamoodi. Jah. Anult vahe on selles töötamise režiimis. Platvormitöö on teistsugune töösuhe, kui on töölepingust tulenev töösuhe. Ja selle valiku, et ma olen valmis töötama väljaspool töölepingulist suhet, teevad need inimesed ise. Me justkui jätame mulje, eks ole, et platvormitöö on mingisugune uus orjastamise vorm, mille on mingisugused, ma ei tea, kavalpead välja mõelnud. Väga paljud inimesed tahavad seda tööd teha – lapsed, noored, üliõpilased. Kui nad ei tahaks seda teha nendel tingimustel, siis nad ei pea seda tegema. Selles ongi see vahe. Kui minnakse töölepingusse … Lihtsalt, kui te ei saa aru, mis vahe on töötamisel töölepingu alusel ja nii-öelda platvormitöö tegemisel, no siis ma ei oska seda kuidagi kommenteerida.

19:21 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Ma tänan teid teie vastuste eest nii kirjalikele küsimustele kui ka kohapeal. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andrei Korobeiniku.

19:21 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Hea minister! Tõepoolest, minu arusaam tänasest majandusmudeli toimimisest oli see, et üldjuhul inimene lähebki tööle vabatahtlikult, kas ta tahab taksot juhtida Boltis või ta tahab lapsi õpetada koolis. Need ajad, kus riik ütles talle, et mine sinna, need ajad on minevikus.

See sinu vastus viimasele küsimusele, mida Anastassia küsis, oli põhimõtteliselt see, et jah, taksojuht võib teha tööd 12 tundi päevas, seitse päeva nädalas, ilma puhkuseta, ravikindlustuse eest mitte makstes, sellepärast et see on tema vaba valik. No tõepoolest nii on! Aga kujutame ette, et selline vaba valik oleks tal tavalises taksofirmas või selline valik oleks tal näiteks mõnes jaeketis müüjana, et kuule, sul on valik, kas sa saad 900 eurot kätte või saad 1200, aga ravikindlustust sul ei ole, tööpäevad on 12 tundi, puhkust sul ei ole. No eks vaata ise, nagu vabatahtlik valik! Ma arvan, et väga paljud teeksid seda teist valikut, aga selleks ongi riik vajalik, et seda orjapidamist veidi piirata.

Jah, paraku see jagamismajandus on uus mudel. See, et uus mudel alguses ei ole väga paljude piirangutega, sotsiaalgarantiidega seotud, see on mõistlik. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on tavalisel töökohal ja platvormitöökohal ühist. Sinu vastus sellele küsimusele, et need reeglid peavad olema täpselt samad igas riigis, see ka ei päde, sellepärast et ka tavalise töökoha reeglid igas riigis ei ole ühed ja samad Euroopa Liidus. Isegi Eestis ja Lätis näiteks nad erinevad ja see on igati mõistlik. Keegi ei hakka direktiiviga reguleerima seda, et tööandja peab igas riigis konkreetseid töötingimusi pakkuma, seda ei pea tegema ka platvormi puhul.

Aga selline arusaam, et kusagil on vabatahtlik orjapidamine, see tegelikult ei ole, ma arvan, väga riigimehelik suhtumine. See selles mõttes avas sisevaadet Eesti 200 poliitika tegemisse, et tõepoolest siin võis olla maailmavaateline loogika, aga sellest on veelgi rohkem kahju. Mul on hea meel, et me ikkagi suutsime Eesti 200 maailmavaadet nii-öelda maha suruda ja Eesti ei jäänud toetama seda kaasaegset orjapidamist. Aitäh!

19:25 Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove … on. Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu!

19:25 Urmas Reinsalu

Lugupeetav rahvaesindus! Mul on siin võib-olla kolmas vaatenurk, kui vaadata siin arupärijate kriitikat, mis puudutab töövõtja õiguste tagamist, ja ka arupäritava majandusministri vaadet. Ma arvan, on omaette küsimus, et mis on üldse see põhjendus või alus niisuguste asjade tsentraliseerimiseks, seda veel nii segase formuleeringuga. See, et asjad peavad olema paigas, see, et tegelikult on tagatud seesama õiguskeskkond töövõtjatele, platvormiteenuse pakkujatele, see on siseriikliku õiguse küsimus. Nii et selles loogikas niisugune kiusatus sotsiaalõiguste harmoniseerimisele Euroopas, ma suhtun sellesse väga skeptiliselt, seda enam, et seda on korduvalt kasutatud piiriülese töötajate või renditöö liikumisega tegelikult just nimelt ka tööturu efektiivseks ja teenuste ja kaupade liikumise turu sulgemiseks. 

Loomulikult väärib eraldi tähelepanu see kontekst, mis on seotud lobiseosed. Siin ei ole midagi öelda, see asi vajab läbivalgustamist, minister peab suutma taluda, on talumiskoormus. Ja loomulikult on eraldi mitte mingisugust kriitikat kannatav see otsuse mehhanism, kuidas valitsus lõpuks tegutses, kuidas otsuse kujundas. See, et peaminister isiklikult terroriseerib majandusministrit, et majandusminister peaks seal positsiooni võtma. Ma oleksin oodanud, et majandusminister oleks oma positsioonide juurde jäänud, kui need argumendid, mis olid minu jaoks olid oma sisuga, miks Eesti ja Prantsusmaa ja Kreeka, et need riigid tegelikkuses seda toetasid. 

Ma arvan, et siin on küsimus minu jaoks nagu kahemõõtmeline. Üks on see, et kas meil oli äriühingu lobi ja kas see oli eetiline ja tegelikult legitiimne. See tulemus tappis ära ka meil mõistliku arutelu selle asja põhjendatuse üle, kuna lihtsalt asju aeti räpakalt ministeeriumi tasemel ja ilmselgelt avalikkuses nõutust ja kohatust esile kutsuvate kaalutlustega. Teisalt see küsimus, et miks valitsus nii kergekäeliselt selles positsioonis, mida varem peeti, järgi andis, see on minu meelest küll samamoodi küsimärke tekitav. Täpselt samamoodi tegi ju Reformierakond, mis puudutas ettevõtte tulumaksu harmoneerimist, nimetame, globaalsetele korporatsioonidele, mis teatud viiveajaga või rakendusajaga ka Eestis kohalduma hakkab. Retoorikas Eesti varem selle põhimõtte eest, et Euroopas ei kehtestata üleeuroopalisi makse, praktikas anti jällegi menetluses järgi. Nii et ma arvan, et nendes asjades tasub olla järjekindel ka siis, kui jäädakse vähemusse, kui sinust midagi tegelikkuses sõltub. 

Nii et need on need mõttekäigud, mis tekkisid, ma arvan, iseenesest Keskerakonna poolt kohaselt esitatud arupärimisega. Ma arvan, et see oli asjakohane, seda arupärimist menetleda. Ja tegelikult ma arvan, et võib-olla … Ministril on õigus esineda sõnavõtuga pärast, niisuguse lõpurepliigiga. Tegelikkuses oleks hea, meil umbusaldusavaldusel jäi üks asi ära klaarimata, tegelikult see välismaal viibimine. Spiiker kinnitas, et minister on välismaal, ja tegelikkuses see jäi kuidagi segaseks. Ma kutsun üles ka ministrit, kuna parlamendile esitati valeinformatsiooni spiikri poolt, võib-olla oleks hea seda asja ka selgitada, siis on meil saadud, kolme nädalaga päädinud see umbusaldusega ja – kellele sobisid need vastused, kellele mitte – käsitletud ka seda saagat platvormitöö direktiivil, mis jääb markeerima meid siis tegelikkuses sellena, et a) küsimärgina jääb õhku, et kas toimus ebakohane avalikkuse huvide ja lobeerimise ristumine ja/või b) küsimus sellest, kas Eesti loobus põhjendamatult oma positsiooni ja huvide kaitsmisest, mis teenis ettevõtluse kaitse huvisid. Aitäh!

19:30 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

19:30 Anti Poolamets

Kõigepealt ma kasutan võimalust tänada arupärimise esitajaid. Tegu on väga tõsise teemaga. Minister muidugi teeb sellise moodsa inimese näo, et kui meil on tehnoloogiline areng, siis ikka juhtub. Juhtumist on paraku juba väga palju. Juhtumist on nii palju, et mina ei tunne, et Eesti Vabariik suudaks ennast oma pealinnas kehtestada. Ja seda just sellistes argistes situatsioonides, millega me kõik kokku puutume. Läheme kauplusesse, keeleseadus ei kehti, inimesel on rinnas mingi sildikene "Küll ma õpin kunagi eesti keelt". Kas see on keeleseaduse kehtivus? Kus see kirjas on? Kus see kirjas on, et igaüks võib panna rinda sildi, et ma kunagi õpin eesti keelt? Kuidas saab seaduse tühistada mööda minnes, lihtsalt sildikesega? Lihtsalt, näiteks inimene tuleb siia ruumi ja ütleb: "Ma alles mõtlen, kas Riigikogus reeglid kehtivad," tuleb siia sisse, relv käes. Ma alles mõtlen, kas siin reeglid kehtivad – umbes selline on seaduste täitmine Eesti Vabariigi pealinnas. 

Nüüd konkreetsemalt Bolti juurde. Illegaalide pesa. Illegaalide pesa! Reporter Elo Mõttus-Leppik käis, tegi suurepärase reportaaži, sadade kaupa leiti ühe reidi käigus üles illegaale. Mida nad põhiliselt tegid? Sõitsid Bolti, mõned Wolti. Karikatuurne olukord, kus mingisugused inimesed Kesk-Aasiast, kes tulevad siia seiklema, võtavad Eesti inimestelt töö ära. Seadused ei kehti, rinda pannakse silt, et ma olen siin lihtsalt niisama. See on Eesti seaduste kehtimise viis. Kui on vaja olla moodne, siis ei kehti mitte miski, nii nagu Eestil ei ole piiri, igaüks võib ükskõik kuskohas sisse jalutada. Millest me räägime? Millest me räägime, seaduste kehtimisel? 

Ka see suhtumine. Küsige taksojuhtidelt, mida nad arvavad, et Kesk-Aasiast tulnud illegaalid solgivad pealinna autoturu ära. Võiks vahepeal nagu tuletada meelde, mis elu me elasime siin 1980-ndatel. Te olete kõik meid otsapidi siia tagasi vedanud, sellise IT-sõnamulina saatel oleme muudetud mingiks Karl Vaino aegseks kolooniaks tagasi. Lihtsalt vastik on vaadata Tallinna venestumist, Tallinna, ma ei tea, x-keelestumist, mõned ei oska isegi ladina tähti, nemad tulevad siia tööle, eks ole, nemad sõidutavad meid. Või siis lihtsalt heast peast nagu riik ei suuda ennast kehtestada elementaarsetes asjades. Alles oli uudis, et taksojuhina kliendi vägistanud egiptlane nõuab kohtu kaudu oma elamisloa pikendamist Eestis. Tähtis isik, peab Eesti riigiga õiguslahingut, võib-olla mõni pagulasabiorganisatsioon andis talle veel vaidluse pidamiseks raha. Täpselt nii see käib Lääne-Euroopas, täpselt sama meetod on üle võetud. Iga suller võib Eesti riigilt raha küsida ja iga illegaal võib mingisugusest pagulasklubist endale raha küsida, et siin edasi illegaalselt toimetada. 

Ja keel. Täiesti keeletu olukord! Ja muidugi selles ei ole süüdi ainult Bolt. Bolt kasutab olukorda ahnelt ära. Aga näiteks kui 2016. aastani pidi inimene taksoteenuse pakkumiseks rääkima eesti keelt vähemalt B1-tasemel, siis praegu ei saa seda sisuliselt kontrollida. Ja keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütles 2023: "On isegi olnud juhtumeid, kus meile kaebaja ütleb, et see inimene ei saa isegi ladina tähtedest aru. Selliseid juhtumeid on üsna palju ja see tekitab olukordi, et teenuse pakkumisel on palju segadust. Inimesed võivad ära eksida, satuvad valesse kohta, taksojuht ei suuda anda mitte mingisuguseid selgitusi üheski meie piirkonnas kasutatavas keeles."

No kas see platvormi asi on ikka hea asi, kui see loob lihtsalt mingi illegaalide sisserändamise kanali? Minu meelest mitte. Nii et korrastage see. Siis võib platvormiga edasi minna, kui nad maksavad maksud ja täidavad seadusi. 

19:34 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli nüüd, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Palun!

19:35 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Ma teen lühidalt, austatud Riigikogu liikmed, kulutan teie aega. Vastuseks härra Korobeiniku sõnavõtule siin: tõepoolest, ikka mulle tundub, räägime üksteisest mööda. On inimesi, kes vabatahtlikult tõepoolest eelistavad töölepingulist suhet, ja on inimesi, kes tõesti vabatahtlikult tahavad teenust osutada ilma töölepingulise suhteta nii-öelda platvormitöö vahendusel. Ja need kaks õigusruumi ongi pisut erinevad ja vajavad erinevat reguleerimist. 

Ja tõepoolest, Urmas Reinsalu tuletas meelde, et olid siin segadused selle tänase ürituse korraldamisel. Vabandan. Olen suhelnud Riigikogu juhatusega selles osas, vabandan ka Riigikogu ees. Kindlasti ei olnud see tegevus tahtlik või teadlik. Lühidalt selgituseks: see umbusaldusavaldus esitati 14. mail ja minu käest küsiti, et kas ma saaks juba 15. mail tulla sellele vastama. 15. mai mulle tõepoolest ei sobinud. Ma ütlesin, et seal edaspidi vaadake mu kalendrit, oma nõunikele ja leppige see aeg kokku. Ja mulle öeldi, et see saab olla 3. juuni. Ma mõtlesin, et selge, 3. juuni, rohkem ma selle peale ei mõelnud. Aga tõesti, selle kalendri kokkuleppimisel oli seal vahepeal üks visiit Genfi, mis jäi ära, ja loomulikult oli see info avalik, aga ei taibanud mina eraldi sellele tähelepanu juhtida, kuna ma teadsin, et 3. juuni on kokku lepitud. Ega ilmselt ka Riigikogu juhatuse liikmed, esimees Eesti 200-st ei taibanud seda otse küsida. Selline väike infosegadus. Aga tõepoolest, midagi Eesti Riigikogu eest mul varjata või siin rääkimast ma kindlasti ei kõhkle ega karda. Aga aitäh teile! Kena õhtut!

19:36 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Sellega rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud. 


3. 19:36

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu (395 OE) esimene lugemine

19:36 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu 395 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Palun!

19:37 Urmas Reinsalu

Lugupeetav rahvaesindus! Eelnõu sisu on lihtne: Eesti Vabariik määratleks selgelt rahvusvahelistes suhetes oma poliitilis-õiguslikku positsiooni, mis puudutab Vene Föderatsiooni niinimetatud presidendivalimisi ja selle tulemuste aktsepteerimist. On äärmiselt kahetsusväärne ja piinlik, et Isamaa fraktsioon andis selle eelnõu sisse loomulikult enne seda presidendivalimiste toimumist ja kahjuks koalitsioon ei pidanud võimalikuks mingitel motiividel, mulle mõistetamatutel motiividel seda varasemalt parlamendi täiskogu saali tuua. Aga see ei tähenda, et selle asja õiguslik tähendus või staatus oleks kuidagi hapnenud. Tõsi küll, nüüd on sellest möödunud aega.

Meie eesmärk oli milline? Esiteks on selge, et niisuguseid positsioone saab võtta valitsus ja seetõttu on selle ettepaneku vorm Riigikogu ettepanek valitsusele, nii nagu Eesti Vabariigi Valitsus määratles seda Lukašenka valimiste ajal 2020. aastal. Teiseks on oluline see, et meie ettepanek on, et Riigikogu teeks ettepaneku valitsusele, annaks sellise juhise, et sarnane ühispositsioon kujundada välja riikidel. Kahjuks see ei ole tulnud parlamendi menetlusse varem. Me nägime, et need niisugused kõhklused kerkisid esile kas või selles, et Euroopa Liidu riikide kas või mitte osalemine Putini inauguratsioonitseremoonial. See tähendab, et selles küsimuses valitseb lääneriikide seas, ennekõike Euroopa Liidu liikmesriikide seas märkimisväärne tõlgenduslik mitmekesisus, kuidas Putini positsiooni käsitleda.

Seetõttu on meie ettepanek esiteks teha valitsusele ülesandeks määratleda Eesti Vabariigi selge positsioon, mis peaks väljenduma ettepaneku esitajate ehk Isamaa poolt selles, et lugeda mittelegitiimseks presidendivalimiste tulemused. Põhjuseid sellele on toonud tegelikult ka mitmed rahvusvahelised parlamentaarsed organisatsioonid, nagu Euroopa Nõukogu, aga ka Euroopa Parlament on toonud [neid] välja. Ning teiseks, mis tuleneb ennekõike valimiste mittevabadusest, aga ka näiteks asjaolu, et valimised viidi läbi annekteeritud territooriumidel. Teiseks, sellest johtuvalt, et kui mitte tunnistada presidendivalimiste tulemusi, mitte tunnustada ka Vladimir Putini uut presidentuuri legitiimsena ehk teda mitte tunnustada ametisoleva Venemaa riigipeana. Sellest positsioonist, kui seda võtaksid ühiselt ja kui Eesti Vabariik töötaks selle nimel, kindlasti tulenevad johtuvad muu hulgas ka järelmid, mis puudutavad näiteks ka riigipea staatust Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni alusel, aga ka kindlasti on põhimõttelised järelmid selle kohta, mis puudutab ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi omistatud immuniteeti riigipeadele.

19:40 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

19:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin teie seletuskirja. Kui ma vaatan seda teist lõiku, siis see teine lõik sobib. Asendame Putini Eestis Reformierakonnaga, tulemus on täpselt sama. Ma käisin täna valimiskaebust menetlemas, kuna Saue vallas oli Reformierakonna saadik Hanno Pevkur tõstetud üksik…… viimaseks. Selgus, et minu valimiskaebus jäeti läbi vaatamata, kuna ei ole põhjendatud, eks ju, saate aru. Mina tahan teie käest küsida selle menetluses, et teatavasti on Eesti õigusriik ja ka meie oleme andnud põhiseaduse alusel vande selle kohta, et kaitsta Eesti põhiseadust. Aga ma ei näe ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaksid selle Riigikogu otsuse õiguspärasust. Puudu on tõendid. Aasta aega on mööda läinud, kas teil on mingeid tõendeid lisada?

19:42 Urmas Reinsalu

See on juriidilis-poliitiline hinnang või ettepanek Vabariigi Valitsusele. Nii et see ettepanek tegeleb Venemaa presidendivalimistega. Võib-olla, noh, kindlasti on siin meie demokraatias sisulisi vajakajäämisi, mitte valimisprotseduuri mõttes, aga mis … Ma ei oleks nõus, et nüüd teise lõigu asendamise … Teise lõigu viimane lause lõpeb ka, et keelatud on avalikud kogunemised, režiimivastased on vangistatud või mõrvatud. See kindlasti oleks väga hüperboolne käsitlus Eesti demokraatia tehiolude kohta. Ma niisugustest üle võlli paralleelidest katsuksin küll hoiduda. Ma vaatasin, keegi … Kes see oli? Kalev mäletab. Keegi ka ütles, et Eesti 200 on Hitleri režiim ja nõnda. Ma arvan, et jääme ikkagi mõõdutunde juurde, eks ole, kõigis võrdlustes, isegi kui meile objektiivselt näib, et valitseb korralagedus.

19:43 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

19:43 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Eks me oleme jälginud Vene valimiste arenguid aastaid, aga mind paneb imestama see, kuidas Putini Venemaa reklaamib end innovatiivse e-valimiste riigina, vägeva eestvedajana, kes on ühes klubis Venezuela ja Eestiga. Kuidas jätab mulje see nende enesereklaam sellise omapärase innovatsiooni eestvedajana?

19:43 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et kui meile on esitatud vägagi kaalukaid ka statistilisi matemaatilisi ülevaateid, mis tähendab ebanormaalsusest hääletustulemustele, siis mul ei ole mingit kahtlust, et kui võltsitakse paberhääletust, siis see eeldus selle režiimi toimimise dünaamikaks on, et kasutatakse ka ulatuslikult e-häälte võltsimisi, et seda režiimi legitimeerida.

19:44 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

19:44 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Urmas, mis sa arvad, miks valitsus seda teinud ei ole? Päris mitu aega on juba nendest Vene valimistest möödas, aga kui me vaatame mõnda küsimust, on see see Gruusias nüüd just õnnetul kujul vastu võetud seadus, või kui me vaatame, mida valitsus tegi ja muutis oma meelt senise Palestiina-Iisraeli poliitikas, siis mingites küsimustes ollakse väga teravad, äkilised ja kiired, aga mõne asjaga toimub molutamine. Miks see sinu hinnangul nii on?

19:44 Urmas Reinsalu

Oli teatud kimbatus, mulle tundus, valitsuse esindajate puhul. Ja eks me kuuleme ka siis, kui härra Kross teeb komisjoni nimel kaasettekande, kus ta tutvustab ka seda, milline on valitsuse hinnang selles küsimuses ja kuidas seda tõlgendatakse. Sest küsimus ei ole mitte ebamäärases poliitilise osunduses, et need olid ei olnud tõesed valimised või õiged valimised. Meie seisukoht on, et siin peab olema juriidiline hinnang, mis tähendab, kas loeme teda riigipeaks sellest johtuvate järelmitega või mitte, muu hulgas ka näiteks sellest, et kas ükskõik millises ettemääramatus tulevikus hüpoteetiliselt näiteks Putini juurde suursaadiku lähetamine selle loogika järgi ei oleks mõeldav, kui me teda riigipeana ei tunnista. Nii et siin on vägagi praktilise iseloomuga järelmid. 

Mulle tundus, et see valitsuse positsioon ei olnud tingitud mitte varjatud hirmust Putini režiimi ees, vaid sisemisest kõhklusest või arusaamatusest, kuidas seda küsimust tõlgendada. Ka kolm Balti välisministrit tegid ju avalduse, aga see avaldus oli väga kitsa kontuuri põhine, keskendudes valimiste hukkamõistule üksnes annekteeritud territooriumil.

19:46 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

19:46 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi – kui me kujutame ette, oletame, et see eelnõu või otsuse eelnõu võetakse vastu, siis millised oleksid need olulisemad sammud, mida peaks valitsus järgmisena astuma?

19:46 Urmas Reinsalu

Kolmesuunalised. Esiteks, ma arvan, kõige praktiliselt oluline on, see on kahtlemata sümboolse väärtusega, on eraldi võetuna Eesti positsioon selles osas. Selles mõttes on väga kiiret aega raisatud, kuna see küsimus oli akuutsem ju ilmselgelt kuid tagasi, kuid see ei tähenda, et sellega ei tuleks tegeleda, on ehk püüda ühisseisukohta, vähemalt gruppi samameelseid riike koondada, selleks et samameelsete riikide toetus oleks ulatuslikum sellele mitte legitiimsusele just nimelt juriidilises tähenduses. Ma tuletan meelde, kes meid üles kutses sellele – Ukraina. Ukraina riigi pöördumine on meie käsutuses ju palvena, et see samm astuda. Me ei ole siiani sellele sellisel moel reageerinud. Teine praktiline järelm on loomulikult, tuleneb meie positsioonist tulevaste suhete korraldamiseks Vene Föderatsiooni suunal, eeldusel, noh ütleme, eelnõu loogikast tingitav tuletataval eeldusel selles loogikas, kui Putin faktilist võimu ja kontrolli riigi üle teostab tulevikus.

19:47 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

19:47 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui me räägime Venemaa valimistest, siis me ei saa mööda vaadata asjaolust, et Eesti ja Venemaa on kaks riiki maailmas, kus e-valimised on niivõrd mahukalt ja suurelt kasutusel. Kuidas teie ikkagi selle asjaolu peale vaatate, et e-valimised justkui Venemaa kontekstis on midagi ohtlikku ja võltsitavat, aga Eestis siis nagu kõik on hästi. Kuidas teie vaatate? Äkki kirjeldate oma vaadet natuke sellele küsimusele ka Venemaa valimiste kontekstis. Mis teie suhtumine on e-valimistesse ja sellesse olukorda, et seda kasutatakse ainult Eestis ja Venemaal nii laialdaselt?

19:48 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma tuletan meelde – ega mina ei ole Venemaa valimisvaatleja; rahvusvahelisi vaatlejaid seal vist ei osalenud või osales seal SRÜ riikidest –, et see hinnang rahvusvahelise kogukonna poolt tuleneb muu hulgas ka Veneetsia komisjoni hinnangust, mis puudutas Venemaa viimast põhiseaduse muutmise paketti 2018. aastast ja sellest johtuvaid järelmeid ja puudutas tegelikult ka kogu seda üldisemat konteksti, millesse see mittevaba protseduur asetses.

Kui küsida nõnda, et kas mul on mingit eeldust väita või tervemõistuslikult eeldust väita, et Venemaal e-valimisi ei võltsita, siis ma arvan, et igati loogiline on ju seda väita, et kui võltsitakse pabervalimisi, võltsitakse ka e-valimisi. Ma arvan, et siin on samamoodi nagu Hannah Arendti stiilis küsimus see, et totalitaarsel režiimil ja tema juhtidel lasub süü presumptsioon. Kas või, mis puudutab näiteks poliitilisi mõrvu, siis eeldus on see, et sellisel juhul peab diktaator tõendama totalitaarse režiimi tingimustes. See on niisugune üldinstinktiivne arusaam.

See, mis puudutab Eesti e-valimisi – küsimus oli sellest, eks ole –, ma arvan, et me kõik peame ühiselt pingutama nende valimiste legitiimsuse küsimuse ümber. Ma arvan, et siin ei ole tehtud sugugi mitte piisavalt, ka meie ametisoleva valitsuse poolt. Valimiste usaldusväärsuse taju probleem on ilmselgelt olemas, aga ma kindlasti ei tõmba mehaanilisi paralleele loomulikult siin praegu vene režiimi võltsimistega.

19:50 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi. Palun!

19:50 Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kiiresti annan ülevaate menetluslikust poolest selle eelnõu osas. Juhatus võttis Isamaa fraktsiooni poolt esitatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlusse 14. märtsil juba. Kahjuks on see tõesti päris kaua veninud. Juhtivkomisjoniks määras väliskomisjoni, muudatusettepanekute tähtajaks 28. märtsi. Nimetatud tähtajaks ühtegi ettepanekut muudatusettepanekut ei esitatud. Kuna on tegemist valitsusele tehtava ettepanekuga, küsiti vastavalt kujunenud tavale arvamust Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonnalt. Sealt tuli vastus lisaks normitehnilistele väikestele muudatustele, et selle otsuse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 30. aprillil tutvustas Urmas Reinsalu algatajate esindajana eelnõu sisu. See on seletuskirjas ka enam-vähem. Ja Reinsalu juttu te just kuulsite, ei hakka seda kordama. Väliskomisjon jätkas arutelu 13. mai istungil, otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. mail ja viia läbi lõpphääletus. 29. mail oli menetluse võimatus, arutelu võimatus ja selle tõttu on see meil täna päevakorras. Ja komisjoni esindajaks konsensuslikult määrati Eerik-Niiles Kross.

Ma ütleksin paar sõna võib-olla lisaks, mida täienduseks Urmase vastustele siin mõnele küsimusele. Näiteks pöörati palju tähelepanu e‑valimistele ja küsimus justkui oli, et kuidas me nüüd Vene valimiste tulemusi peame illegaalseks, sest seal on sarnaselt Eestile e‑valimistel suur roll. Meie eelnõu tegelikult ütleb ka tõepoolest, et mitte lugeda Vene valimiste tulemusi legitiimseks. Kui minna tagasi Veneetsia komisjoni hinnangu juurde, kust algas see rahvusvaheline hoiak või hakkas kujunema, mis ütleb, et ei saa lugeda Putinit legitiimseks Vene riigijuhiks, siis Veneetsia komisjoni hinnang tegelikult ei räägi mitte niivõrd valimiste vabadusest Venemaal, vaid ta räägib sellest, et need valimised, seekordsed nõndanimetatud valimised ise ei ole legitiimsed. Ja mitte niivõrd sellepärast, et palju on räägitud, et nad toimusid ka okupeeritud Ukraina territooriumidel, mis on muidugi ebaseaduslik, aga mitte ainult selle tõttu, vaid selle tõttu, et Vene põhiseadust muudeti, mis olid need muudatused, mis viidi läbi, selline veider referendum. Ja see, need põhiseaduse muudatused üldse tegid võimalikuks Putini veelkordse ja eluaegse kandideerimise. 

Veneetsia komisjon jõudis ühesele järeldusele, et see referendum viidi läbi Vene põhiseadust rikkudes ja selle tõttu need valimised ise, mis nüüd toimusid, nõndanimetatud valimised, on läbi viidud vastuolus Vene põhiseadusega. See on tegelikult väga oluline meeles hoida. Rahvusvaheliselt on lisaks Veneetsia komisjonile kahel korral Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee öelnud ja kutsunud üles liikmesriike mitte tunnustama Putinit legitiimsena. Esimest korda oktoobris 2023. Resolutsiooni numbrit tasuks ka võib-olla meeles hoida: 2519 ja 2540. Teine kord aprillis 2024. Esimene kord juba enne valimisi öeldi ennetavalt, et kui valimised toimuvad nii, nagu nad on ette valmistatud, siis tulemusi ei tohiks Euroopa Liidu liikmesriigid tunnustada. Sarnase seisukoha on võtnud ka Euroopa Parlament. Minu teada ükski teine riik, vähemasti mitte Euroopa riik, sellisel moel, nagu meie täna, ei ole seda seisukohta võtnud. Vaikimisi siiski, et kui vaadata enamik, kahjuks mõned läksid, aga enamik Euroopa Liidu riike ei olnud esindatud Putini inauguratsioonil. Seda muide Eesti valitsus veenis, Eesti diplomaadid veensid Euroopa kolleege selles pikalt ja põhjalikult, jõuti enamasti ka üksmeelele.

Nii et kui küsida, et mis nüüd siis saab, kui me selle otsuse vastu võtame, et kuidas siis peaks valitsus käituma ja kas üldse mingeid praktilisi tulemusi on, siis esiteks loomulikult valitsus peab sisustama selle. Ta peab selle otsuse sisustama, et mida see mittetunnustamispoliitika tähendab. Ma tooksin siin paralleeli, et enamik lääneriike ei tunnustanud Nõukogude okupatsiooni, Nõukogude Liidu võimu Eesti Vabariigis de jure, tunnustas de facto. Ehk faktiliselt saadi aru, et võim on Moskva käes, aga juriidiliselt ei tunnustatud. Ameerika Ühendriigid olid ainsad, kes  ka de facto ei tunnustanud. Vatikan ka, jah. Nii et mulle tundub, et see olukord hakkab, et Eesti suhtumine, õiguslik ja praktiline suhtumine Putini režiimi hakkab olema umbes selline, nagu oli Suurbritannia hoiak okupatsioonivõimude suhtes Eestis. Loomulikult faktiliselt me tunnistame, et Putin on Vene riigi juht, tema käes on võim, aga de jure me ei tunnusta teda, sest ta ei ole legitiimne. Ma arvan, et see on umbes see. Kuidas see täpselt igapäevaelus hakkab välja nägema, see ei ole meie ülesanne ka võib-olla ette ütelda, aga ma arvan, et selline fundamentaalalus siit ja minu meelest väga õige alus siit tekib. Aitäh!

19:58 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma avan nüüd läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Ester Karuse. Kuigi ma näen paberilehe valget poolt, siis ma arvan, et teisel pool on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja volikiri.

19:58 Ester Karuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu täiskogu istungitel on vastu võetud mitmeid Venemaa sõjategevust hukka mõistvaid ja Ukrainat toetavaid avaldusi. Ma usun, et Eesti parlamendiliikmete hulgas ei ole erimeelsusi selles, et Venemaa peab Ukrainas agressioonisõda ja see tuleb ühemõtteliselt hukka mõista. Samuti oleme ühisel seisukohal, et toimuva eest vastutab Venemaa eesotsas president Vladimir Putiniga. 

Selle aasta märtsis toimunud presidendivalimiste läbiviimise kohta sai lugeda kummalisi ja vähem kummalisi lugusid. Ainuüksi valimistele eelnenud repressioonid, valimiste korraldamine okupeeritud Ukraina territooriumil ja rahvusvaheliste vaatlejate puudumine on piisavad põhjused, et valimised ei olnud demokraatlikud, avatud ega ausad. Asjaolu, et Eesti diplomaadid ei võtnud osa Venemaa presidendi uue ametiaja nimetamise tseremooniast, näitab selgelt Eesti riigi positsiooni valimistulemuste legitiimsusesse. 

Euroopa Liidu välisministrid on juba vastu võtnud avalduse mitte tunnustada Venemaa presidendivalimisi legitiimsetena. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Euroopa Liidu riigijuhid peaksid samuti antud küsimuses seljad kokku panema ja mitte tunnustama Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab antud avaldust ja kutsun üles ka teisi fraktsioone selle poolt hääletama. Aitäh!

20:00 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. Palun!

20:00 Jaak Valge

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma pretendeerin sellise lühima kõne tiitlile ja loodan teie heakskiidu ära teenida sellega. Näed, ma võtsin isegi paberi kaasa, et ma ei hakkaks siin lobisema niisama. Ega siin midagi palju rääkida ei olegi. Kõigepealt, ma pole isegi kindel, kas need järjestikused Venemaad kritiseerivad avaldused ikkagi – kuidas öelda? – tõsiselt mõjuvad. Kas nad kontraproduktiivsed ei ole, see tähendab, ei lahjenda meie sisulist kriitikat Venemaa suhtes? Ma ei ole selles kindel. Aga muidugi, vastavalt meie fraktsiooni otsusele me hääletame selle avalduse poolt. Kui isegi jätta need avalduses toodud põhjendused kõrvale, noh, me ei saakski ju muudmoodi teha, sest mõjuksime silmakirjalikult. Nimelt, meie teadaolevalt ei usalda koos suure osa Eesti kodanikega Eesti e-valimisi ja ammugi ei saa me ju siis usaldada ka autoritaarse Venemaa valimistulemusi, kus kasutatakse sarnaselt Eestiga e-hääletuse internetihääletuse vormi. Aitäh!

20:01 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd, muudatusettepanekuid antud eelnõule, mis on 395 OE, laekunud ei ole. See tähendab seda, et juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 395 lõpphääletus. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased! Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemusi" eelnõu 395. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:05 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 62, vastu 1 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 395 otsusena vastu võetud. Sellega on kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


4. 20:05

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" eelnõu (409 OE) esimene lugemine

20:05 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" eelnõu 409 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Riigikogu liige Varro Vooglaid. Palun! Head ametikaaslased, ma palun ka saalis vaikust! Saalis on lärm. Aitäh! (Helistab kella.) Hea ettekandja, vabandust! Me ei saa hetkel alustada, saalis on jätkuvalt liiga suur lärm. Palun!

20:06 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõuga me tuleme nüüd tegelikult parlamenti teist korda, sellepärast et esimesel korral otsustati siduda selle eelnõu menetlemine Riigikogu koosseisu häälteenamusega, mis polnud meie hinnangul põhjendatud. Seetõttu me võtsime eelnõu tagasi ja esitasime selle uuesti. Õnneks jõudis see nüüd ka siia suurde saali, enne kui istungjärk läbi sai.

Eelnõu sisu, nagu te teate, on väga lihtne. See ongi pealkirjas kokku võetud: "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga". Sel korral ei ole see seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega, mistõttu ma väga loodan, et kõik saadikud, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad opositsiooni- või koalitsioonierakondadesse, hääletavad selle eelnõu poolt.

Nüüd, mis on asja sisu? Asja sisu on väga lihtne. See seisneb selles, et Eestis kehtiva õiguse kohaselt ei tohi pornograafilisi materjale teha alaealistele vabalt kättesaadavaks. Täpsemalt ütleb pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus § 3 punktis 1, et pornograafilise sisuga teoste pakkumine peab olema korraldatud viisil, mis ei võimalda alaealistel selliste teostega tutvuda. Nagu eelnõu seletuskirjas ka esile toodud, ei ole niisuguse piirangu põhjendatust või põhjendust ju keeruline mõista, sellepärast et ma arvan, et me kõik nõustume, et pornograafilised materjalid ei ole midagi niisugust, mida peaks tegema lastele vabalt kättesaadavaks. Ma ei usu, et siin saalis on ühtegi inimest, kes arvaks vastupidist. Kui on, siis tõstkem käsi, andkem endast märku.

Paraku on aga reaalsus selline, et paljudel veebilehtedel, mis pakuvad pornograafilisi materjale, on kogu vanusekontroll piiratud sellega, et tuleb vajutada nupule, et jah, ma olen 18-aastane või vanem. See ei ole reaalne vanusekontroll, eks? Kui samasugust vanusekontrolli rakendataks näiteks poes, kui alaealine läheb pudelit viina ostma, siis see tähendaks seda, et müüja küsib, et vabandage, kas te olete 18-aastane või vanem, ja laps või teismeline ütleb, et jah, olen küll. Ilma et ta peaks mingeid dokumente näitama, loetakse see nõue rahuldatuks – see ei ole tõsiseltvõetav.

Sellepärast olemegi teinud ettepaneku Vabariigi Valitsusele selles eelnõus, et kuna Eestis kehtiv seadus ütleb, et ei tohi teha pornograafilisi materjale alaealistele vabalt kättesaadavaks, ometi need on reaalselt massiliselt tehtud alaealistele vabalt kättesaadavaks Eesti Vabariigis, siis tuleb mõelda, mida teha annab, et seda olukorda parandada, et reaalne olukord vastaks sellele, mida seadused nõuavad.

Erinevates riikides on võetud kasutusele erinevaid meetmeid. Ma ei hakka võib-olla neid siin ettekandes täpsemalt kirjeldama. Kui soovite, võime küsimuste voorus nendest eraldi rääkida. Aga ilmselgelt saab olukorda parandada. Peab nõustuma, et ei ole võimalik luua sellist olukorda, kus ühelgi alaealisel ei ole võimalik saada kätte mingisuguseidki pornograafilisi materjale. Loota sellist olukorda saavutada oleks ebarealistlik. Aga täpselt sama selge on see, et olukorda saab parandada. Täpselt samamoodi, nagu me ei saa luua olukorda, kus ükski alaealine ei saa kätte Eesti Vabariigi territooriumil pudelit õlut, pudelit veini või isegi pudelit viina, me ei ole suutelised sellist olukorda tekitama, sellest hoolimata me rakendame meetmeid selleks, et alkoholi kättesaadavus oleks nii piiratud kui võimalik alaealiste seas.

Milliseid meetmeid siis täpselt oleks mõistlik rakendada, selle üle peaks hakkama arutama. Minu meelest oleks mõistlik, kui ministeeriumideüleselt kutsutakse kokku üks töörühm, kes kaardistaks ära neid meetmeid, mida on rakendatud teistes riikides, ja vaataks, mida Eestis oleks kõige mõistlikum rakendada. Aga kahtlust ei saa olla selles, et selles suunas tuleks tegutseda.

Komisjonis ma kuulsin nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajalt kui ka ministeeriumi esindajalt, et Euroopa Liidu tasandil püütakse leida sellele probleemile mingisugust lahendust. Aga nemadki tõid esile, et see ei saabu kindlasti enne kui 2026. aastal, võib-olla isegi hiljem. Noh, kui Eestis kehtiv seadus ütleb, et alaealistele ei tohi pornograafilise sisuga materjali vabalt kättesaadavaks teha, aga ometi need on tehtud, siis me ei saa ju sellist olukorda tolereerida veel aastaid lootuses, et Euroopa Liidu tasandil mingisugune lahendus välja mõeldakse. Nii et tuleks omalt poolt rakendada vähemalt esialgseid meetmeid.

Mida veel toodi esile Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja poolt, on see, et Euroopa Liidu kohus on langetanud otsuse, mille kohaselt liikmesriigid eraldiseisvalt ei tohi justkui piirata ligipääsu mingitele veebilehtedele, et seda tohib teha ainult üleeuroopalises korras. Aga mina ütlesin ka sellel komisjoni istungil juba, et ma tahaksin näha, et Eesti ei oleks selline riik, kes ütleb väga selgelt, et teate, meie käsitleme alaealiste kaitsmist sellise laga eest prioriteetsema kohustusena, kui tegutsemist selle Euroopa Kohtu otsuse kohaselt. Ja kuniks Euroopa Liit ei ole ise leidnud probleemile lahendust, võtame meie kasutusele omapoolsed meetmed. Ja kui te ütlete, et me ei tohi seda teha, et me ei tohi kaitsta oma lapsi kokkupuudete eest pornograafiaga, alustage siis meie suhtes menetlust ja eks me siis vaatame seda asja. Aga ma tahaksin ausalt öeldes näha, kuidas Euroopa Liit sellise käigu teeb ja ütleb, et at-at-at-at-at, ei hakka niimoodi iseseisvalt siin lapsi kaitsma kokkupuudete eest pornograafiaga, et kuni meie ei ole lahendust leidnud, teie ei tohi midagi teha. See oleks jabur.

Nii et veel kord, ma usun küll, et see eelnõu on nüüd selline, mis võiks tõepoolest pälvida kõikide Riigikogu liikmete toetuse. Ma jään lootma, et see nii ka läheb. Rõõmuga vastan kõigile teie võimalikele küsimustele, olles säästnud rohkelt teie aega. Aitäh!

20:13 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma tänan teid teie ettekande eest. Teile on küsimus. Rain Epler, palun!

20:13 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla on natuke retooriline küsimus, aga huvitava kokkusattumusena oli täna keskkonnakomisjonis arutlusel selline asi, et kuidas rehve saaks inimesed tagasi anda. Tahetakse liikuda selles suunas, et mitte ainult kaheksa tükki aastas, vaid ükskõik kui palju saad rehve tagasi anda. Aga seal siis üks probleem, mida arutati, oli see, et kui inimesed ostavad näiteks veebipoest rehve, siis veebipoel peaks olema volitatud esindaja Eestis, kes tagab, et käitlustasu on makstud ja nii edasi. Kui ma küsisin seal komisjonis, aga mis siis saab selle veebipoega, kui tal ei ole volitatud esindajat, siis Kliimaministeeriumi ametnik täitsa kõhkluseta vastas, et siis pannakse see veebisait kinni. Nii et minu arvates  … Et küsimuseks seda formuleerida, kas sa oled nõus, et me peaks nüüd välja uurima, kas valetas kliimaministeeriumi ametnik, kes täitsa kõhkluseta ütles, et rehve müüva veebisaidi saab kinni panna, või valetas TTJA ametnik, kes ütles, et seda tohib ainult teha üleeuroopaliselt või muidu üldse minna. Kas sa nõustud, et me võiksime selle asja nüüd välja uurida?

20:14 Varro Vooglaid

Suur tänu küsimuse eest! Ma loomulikult nõustun sellega. Aga ma omapoolse laiendusena ütleksin, et kui me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus me kuulume mingisugusesse poliitilise süsteemi, mille ettekirjutuste kohaselt me ei tohi kaitsta oma lapsi kokkupuudete eest sellise lagaga, siis ma pean ütlema, et meil ei ole riiki enam. See on nii lihtne. Kui me tõstame käed, ütleme, et me ei saa, meil ei lubata, me ei tohi kaitsta oma lapsi – aga mis riik meil siis on alles veel? Mida me üldse tohime või ei tohi? Kuidas me sellisesse olukorda oleme jõudnud? Nii et ma küll kutsuksin üles sellele, et täiesti sõltumata sellest, mida Euroopa Liit ütleb või ei ütle, me ütleme, et see on meie riikliku-rahvusliku väärikuse küsimus ja siin me tegutseme lihtsalt vastavalt oma parimale arusaamisele. Jaa, me otsime lahendust, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega, me loodame ka sellele, et Euroopa Liit ise otsib lahendust probleemile, aga kuniks seda leitud ei ole, meie tegutseme vastavalt oma parimale arusaamisele. Ma ei kõhkleks üldse selles küsimuses, kui ma oleksin peaminister, mida ma muidugi ei ole.

20:15 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

20:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vaat, me siin enne menetlesime ühte umbusaldust, mille sisu oli, üks osa sellest oli huvigruppide lobi ja nende võimalus mõjutada poliitikat ja poliitikuid, kes on. Ja me teame, et selles valdkonnas ju tegelikult globaalselt liiguvad väga suured rahad, nagu inimkaubanduses ja kõiges-kõiges. Ehk me teame, et poliitikud on kõike äraostetavad, küsimus on lihtsalt hinnas. Kas võib karta, et ka selles olukorras hakatakse protsesse pidurdama nii Euroopa tasandil kui ka võimalik, et ka siin Eestis, kui me ükskord jõuame selle hetkeni, kus me tahame hakata seda küsimust lahendama?

20:16 Varro Vooglaid

Suur tänu küsimuse eest! No ma siiski tahaksin loota, et poliitikud ei ole tingivat äraostetavad. Tegutseme, püüame tegutseda sellisel viisil, et näidata enda puhul, et see ka nii on. Aga tõsi ta on, et selles sektoris liiguvad meeletult suured rahad. Kogu pornograafiatööstus on väga tihedalt seotud inimkaubandusega. Väga paljud inimesed, kes astuvad üles nendes niinimetatud teostes, ei tee seda sugugi mitte vabatahtlikult. Maailma suurimatele pornolehtedele laetakse sageli üles videoid, milles on kujutatud … Mitte kujutatud, vaid kus osalevad alaealised. Samuti laetakse sinna üles materjale, mis sisaldavad reaalset vägivalda, sealhulgas vägistamist ja muid selliseid asju. Nii et tegemist on hiiglasliku tööstusega, kus liigub hiiglaslik raha. Ja kahtlemata nendel on päris palju mõju ka poliitiliste otsuste langetamisel. Ma väga tahaks loota, et see mõju Eesti parlamenti ei ulata. 

20:17 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

20:17 Jaak Valge

Suur tänu, härra istungi juhataja! Hea Varro! Ilmselgelt on see vajalik eelnõu ja ega ma ei kujuta päris hästi ette, et kes peaksid need inimesed olema, kes selle eelnõu vastu oleksid. Kui ma nüüd pahatahtlikult mõtleks, siis need peaksid võib-olla olema pedofiilid. Aga mis siin salata, teinekord on see poliitiline loogika ka väga imelik, et suuremalt jaolt ollakse vastu mitte sisule, vaid sellele, kes eelnõu esitas. Aga mu küsimus on muus. Nimelt, kas sul on ka ettekujutust selle kohta, missugused need tehnilised lahendused põhimõtteliselt selleks võiksid olla? Ma tean, et näiteks Prantsusmaa kas otsib neid lahendusi või on juba leidnud. Ja mu soovitus on selline, et kui keegi hakkab ütlema, et selleks ei ole tehnilisi lahendusi, siis nad kindlasti on olemas. Aga siis, jäi sulle küsimus meelde, jah?

20:18 Varro Vooglaid

Jaa, jaa! Suur tänu küsimuse eest! No esiteks, mina ka ei oska ette kujutada ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks olema sellele otsusele vastu. Me ei ole ju täna ka selles olukorras, kus me parlamendina arutame selle üle, kas kehtestada selline seaduslik kord, et alaealistele ei tohi teha pornograafilisi materjale vabalt kättesaadavaks või mitte kehtestada. Selline kord on juba ammu kehtestatud, see juba aastaid tagasi on kehtestatud ja küsimus on lihtsalt selles, et süstemaatiliselt seda ei ole jõustatud, mis peaks olema meile kõigile vastuvõetamatu. Mida iganes parlament on otsustanud, seda valitsus peab jõustama. Ei ole nii, et valitsus valib, kas ta tahab jõustuda või ei taha, ta on kohustatud seda tegema. Nii et see on see tehniline pool. Aga sisuline, moraalne pool. Ma tahaks ka tõesti seda inimest näha, kes ütleb, et ei, me ei peakski hoolitsema selle eest, et alaealistele ei saaks vabalt kättesaadavaks teha kõige rõvedamaid, mõeldavamaid või isegi mõeldamatuid materjale. 

Millised võiksid olla need mehhanismid? On erinevaid mehhanisme, mis on välja mõeldud ja mida on erineval pool ka juba rakendatud. Ameerika Ühendriikides näiteks mitmetes osariikides on kirjutatud ette nendele pornograafilisi materjale pakkuvatele veebilehtedele, et kui nad ei kohalda sellised mehhanismi, mille kohaselt inimene peab tõendama, et ta on vähemalt 18 aastane või vanem, siis selle osariigi territooriumil ei tohi selliseid veebileh…, siis lihtsalt ei võimaldata selle osariigi territooriumil selliseid veebilehti külastada. Blokeeritakse ära lihtsalt, kõik. 

Ja milline see mehhanism täpselt on? See on siis juba spetsiifiline ilmselt sellele ühele või teisele või kolmandale konkreetsele poliitilisele süsteemile. Siin on ka nüüd mõtlemiskoht. Kõige lihtsam on muidugi see, mis meil igal pool kasutatakse, kuidas identifitseerid ennast siis lihtsalt. Meil on olemas ju, siin Reformierakonnast kolleegid alati ütlevad, et Eesti on selline eesrindlik riik, meil on ID-kaart kõikidel inimestel kohustuslikus korras olemas, nii et, noh, tehniline lahendus on olemas, kui tahetakse kasutada. Ilmselt, ma saan aru, et oleks anonüümsuse tagamise huvides võimalik mõelda sinna vahele mingi täiendav kiht, kus sa ei tuvasta oma isikut, küll aga tuvastad ennast nii palju, et saadakse veenduda, et sa oled piisavalt vana, eks. Põhimõtteliselt ju e-valimistel rakendatakse mingitpidi sarnaseid tehnoloogiaid, nagu ma aru saan, et põhimõtteliselt identifitseeritakse isik, aga samal ajal krüpteeritakse see informatsioon sellisel viisil, et ei ole võimalik siduda hääletajat konkreetse häälega. Noh, kui seal on see – väidetavalt, eks –, kui seal on see võimalik, siis peaks olema ka siin see võimalik. Kindlasti on seda võimalik teha, kui tahtmine on. 

Aga ma tean, et Islandil näiteks, ma ei tea, kui kaugele nad sellega on jõudnud, aga juba aastaid tagasi kavandati sellist lahendust, et vaikimisi lahendusena on kõik pornograafilisi materjale pakkuvad veebilehed suletud territooriumil, aga igaühel, kes on täisealine, on võimalik teha oma internetiteenuse pakkujale avaldus, öelda, et palun minu jaoks need lehed avada. See süsteem tegelikult ka tagab selle, et alaealistele vabalt kättesaadavad need materjalid ei ole, aga kes tõesti tunneb, et tema tahab neid kasutada, temale see võimalus säilib. Nii et lahendusi on mitmesuguseid. 

20:21 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

20:21 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te pakkusite ka ise siin praegu mingisuguseid lahendusi välja, aga vaadake, Eesti on selline meeletu tiigrihüppega IT-riik, kus kõik andmed on kõigile teada. Näiteks terviseandmed on meil mööda maailma laiali ja muud andmed ka. Aga ma kahtlen, kas see, ütleme, ID-kaardi või avalduse alusel tehtud nii-öelda isikutuvastus on kõige mõistlikum, sest võib ju selle ID-kaardi keegi ära näpata. Mis sa arvad, hea Varro, kas oleks võimalik hoopis niimoodi, et biomeetrilised andmed on need, mille kaudu on võimalik siseneda ja vaadata? Siis kaoks see näppamise moment ära.

20:22 Varro Vooglaid

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Tänan küsimuse eest! Ma ei tea, mis see kõige mõistlikum lahendus on. Ma arvan, et sellepärast olekski mõistlik üks töögrupp kokku panna, kaardistada erinevaid võimalikke lahendusi, vaadata, mis on nende plussid ja miinused. Kindlasti on ka see eraelu puutumatuse aspekt oluline aspekt, mida tuleb arvesse võtta ja vaadata, kuidas sellega maksimaalselt arvestada. Aga samal ajal mina olen küll seda meelt, et laste kaitsmine kokkupuudete eest sellise lagaga on olulisem eesmärk kui kellegi eraelu puutumatuse maksimaalne tagamine. Absoluutselt, jah! Loomulikult! Või teie arvate, härra Mario Kadastik, et pornograafia tarvitamine on mingisugune inimõigus, et teil peab tingimata see kättesaadav olema ja teile ei tohi mitte mingisuguseid piiranguid olla seonduvalt ka teie eraelu puutumatusega? Ma arvan, et see ei ole nii. Pornograafia tarvitamine, esiteks, alustame sellest, ei ole üldse mingi inimõigus. See ei ole ka sõnavabaduse küsimus, eks ole, et peab olema vabalt võimalik levitada sellist asja. Põhimõtteliselt riik võib sellise asja ka üldse ära keelata. See on ühiskonnale kahjulik, mitte ainult lastele kahjulik, mitte ainult noortele kahjulik, ja põhimõtteliselt võib selle ära keelata, kui riik tahab. See ei ole inimõigus.  

Aga kui meil on nüüd ühel kaalukausil see, et me tahame kaitsta lapsi selle laga eest, millega kokkupuuted on nendele väga kahjustavad … Selle kohta on palju uuringuid tehtud maailmas. Ma võin teiega jagada materjale, kus on viited erinevatele uuringutele, see on väga-väga kahjustav laste moraalsele ja sotsiaalsele arengule. No kujutage ise ette, näiteks kui poisid … Te võite õpetajatega rääkida, kui levinud see Eestiski on koolides igal pool. Kui poisid vanuses 10, 11, 12 või juba 8, 9 vaatavad kõige rõvedamaid võimalikke materjale, jagavad informatsiooni omavahel nutitelefonidest ja saavad, ma ei tea, näiteks 16-aastaseks, lähevad kohtingule, siis millisel moel üleüldse hakatakse suhtlema tüdrukutega. Millisel moel hakatakse looma perekonda? Millisel moel hakatakse looma abielu? Millistel eeldustel on üleüldse sellistes tingimustes võimalik toetada hilisemat perekonnaelu ja abielu? Ma arvan, et see on katastroof nende inimeste jaoks, kelle tunnetus ja suhtumine naistesse ja ootused naiste suhtes on juba sellisel viisil moonutatud. Rääkimata igasugustest sõltuvusprobleemidest, tervislikest probleemidest, mis selle asjaga kaasnevad ja nii edasi. Nii et kui ühel kaalukausil on tõesti see, et meil on vaja kaitsta lapsi, ja teisel kaalukausil on see, kas kõigile on täiuslikult ja 100 protsenti tagatud nende anonüümsus, siis mina arvan, et see esimene kaalukauss on palju olulisem. Kui teie leiate vastupidist, siis argumenteerige vastu.

20:25 Aseesimees Jüri Ratas

Mario Kadastik, palun!

20:25 Mario Kadastik

Aitäh! Ma siin üritan aru saada, kas lugupeetud ettekandja tõepoolest üritas väita, et me peaksime võtma siis põhimõtteliselt Hiina totalitaarse režiimi järgi juhendid ja hakkama täies mahus kontrollima, mida keegi võib või ei või internetist vaadata. Täna on see teema, homme on teine teema, ülehomme on järgmine teema, see ei kõla nagu väga sihukese ratsionaalse argumentatsioonina samamoodi hakata nõudma, et kõik maailmas hakkavad autentima Eesti identifitseerimisvahenditega ja kõiki muid sihukesi asju. Võtame nüüd ikka realistlikult kokku, et tehnoloogiliselt ei ole tegemist … See ei ole tehnoloogiline probleem, vaid tegemist on sellega, et kui keegi tahab sel teemal, siis õige koht on see, et lastega räägitakse, tutvustatakse, kuidas maailmas käivad asjad. See on see koht, kus see tekib. Kui keegi loomulikult lastega 16 aastat ei suhtle, see on hoopis teine teema.

20:26 Varro Vooglaid

Aitäh teile ka! Ma ei ole teiega absoluutselt nõus. Ma arvan, et teie vaatepunkt on selline, mida ma ei saa jagada. Asi on selles, et rääkimine on kahtlemata oluline, laste kasvatamine on oluline, nende hoiatamine erinevate ohtude eest on oluline, aga see ei ole piisav. Samamoodi me võiksime ju öelda alkoholi ja tubaka kohta. Seal on ka eraelu puutumatuse probleem. Teie puhul ilmselt ei teki seda küsimust – teil on habe ees, mul samamoodi –, teie käest ei hakata poes ID-kaarti küsima, kas te olete 18-aastane või vanem või mitte. Aga kujutage ette, et te olete näiteks 20-aastane ja näete välja selline, et võiks rahulikult olla ka 16. Lähete poodi või, ütleme, 21-aastane, seal on kõik need, ma ei tea, mis astmete ja mis piiriga see täpselt seotud on, aga 21, siis peaks kõike saama osta, eks. Lähete poodi ja müüja ütleb, et ta ei müü teile pudelit õlut, kui te ei näita oma ID-kaarti. Eraelu puutumatuse riive. On? 

Nüüd, teie loogikast lähtudes võiksime öelda, et ei, sellist seadust, mida ei kehtestada, mille kohaselt peavad isikut tõendavaid dokumente näitama, kui soovid osta pudelit õlut, sest see riivab eraelu puutumatust. Parem on lastega rääkida, selgitada neile, kuidas alkohol on neile kahjulik ja nii edasi. Minu küsimus on see, et kui me oleme tegelikult riigina, parlamendina näidanud, et selline eraelu puutumatuse riive kõrgemast hüvest kantuna, milleks on laste kaitsmine nende kahjulike substantsidega kokkupuudete eest, on meile vastuvõetav, siis ma arvan, et printsiibis on küsimus juba lahendatud. Siin on analoogia väga otsene. 

Vastupidi, ma ütleksin, et kui lapsed saavad kokku puutuda tõesti erakordselt rõvedate materjalidega, siis see on nende jaoks palju kahjustavam kui see, kas nad joovad või ei joo pudeli õlut ära aeg-ajalt. Nii et see kahju, mis sealt tuleb, on palju suurem. Ja seda enam peaks olema põhjendatud ka võimalik riive eraelu puutumatuse põhiõiguse suhtes. 

Kuigi mulle iseenesest ei meeldi väga see mudel, et küsimusele vastatakse: aga vaadake, mis te ise teete, siis minu meelest see osutus mingi Hiina totalitaarse mudeli rakendamisele on täiesti kohatu. Vastasel juhul võiks öelda, et ka alkoholi ja tubaka ostmiseks me rakendame mingit Hiina totalitaarset mudelit. Ei! Hiina totalitaarseid mudeleid nägime me rakendatamas siis, kui meil koroonadiktatuur jõustati. Minu meelest selle eeskõneleja olite ka teie.

20:28 Aseesimees Jüri Ratas

Siin ei ole sellist võimalust – pingpongitada selle vastuse ajal. Nii, me läheme edasi siit. Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun! Mis mure teil mikrofoniga on või töökorraldusega?

20:28 Rain Epler

Eks ta mõnes mõttes mul oligi see, et üle küsida, see pingpongitamise mõte oligi. See formaat ei võimalda meil siin suures saalis debateerida kolleegidega, kes parasjagu puldis ei ole. Ma lihtsalt oleks, kui see võimalus oleks, siis ma oleksin Mario Kadastikule öelnud, et tänasel keskkonnakomisjoni istungil Kliimaministeeriumi töötaja kindlas kõneviisis väitis, et kui inimesed hakkavad ostma rehve veebipoest, millel ei ole Eestis volitatud esindajat, siis selle veebisaidi saab lihtsalt kinni panna. Lihtsalt tehnilistest lahendustest. Aga vist ei ole seda võimalust.

20:29 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kohe vaatan seadusest. Pean korra helistama ka. 

20:29 Varro Vooglaid

Võtame vahe… 

20:29 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest sellist võimalust ei ole. Siim Pohlak, palun!

20:29 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin teilt niimoodi siin kolleeg Kadastikust inspireerituna, et kas teile ei tundu kummaline need osundused siin diktatuurile ja kõigele, kui ilmselgelt reformierakondlased toetavad ju tsensuuriseadust, mida niinimetatud vihakõne piiramiseks soovitakse vastu võtta, ja tegelikult ka võib-olla härra Kadastikule on see üllatav, et Facebook, Google, suured sotsiaalmeediagrupid juba rakendavad tsensuuri, kaasa arvatud ka Eestis. Selles mõttes tsensuur on juba käes. Aga kui tulla selle eelnõu toetuse juurde, siis mina nii optimistlik ei oleks kui teie. Vaadates, millist poliitilist pornograafiat valitsus rakendab opositsiooni eelnõude suhtes Eesti Vabariigis, siis mina kardan, et siit võib tulla samamoodi vastuhääled või vähemalt ei võeta seisukohta. Nii et selles mõttes, kas teil komisjonis jäi kindel tunne ja arusaam, et ikkagi on ka koalitsiooni poolt see toetus olemas siin täna?

20:30 Varro Vooglaid

Aitäh küsimuse eest! Komisjoni istungil mitte üks saadik ei väitnud vastu sellele. Mitte keegi ei üritanudki põhjendada, et see on kuidagi halb otsus, et sellist otsust ei oleks tarvis langetada ja et sellele tuleks vastu olla. Ma arvan, et ma ei eksi. Tuleb varsti komisjonipoolne ettekandja, ta võib minu öeldut kinnitada, et eranditult kõik, nii Reformierakonna saadikud, sotsiaaldemokraatide saadikud, Eesti 200 saadikud, kõik olid seda meelt, et jaa, see on õige ja mõistlik. Ja nagu ma eelnevalt ütlesin, ma tõesti ei näe, miks peaks olema kuidagi vastupidisel seisukohal. Ma saan aru, kui me paneksime ette mingid konkreetsed meetmed, mida rakendada, siis saaks öelda, et neid meetmeid printsiibis toetame, aga neid meetmeid me ei saa kahjuks toetada, nagu siin härra Kadastik osutas näiteks. Aga me ei paku välja konkreetseid meetmeid, me ütleme lihtsalt, et kehtib seadus, mis ütleb, et ei tohi teha materjale avalikult kättesaadavaks alaealistele. Ometi faktiliselt on massiivselt need kättesaadavad alaealistele. Midagi tuleb teha, et viia reaalne olukord seadusega nõutud tingimustega kooskõlla. Ma tõesti siiralt ei oska näha seda põhjendust, miks keegi peaks olema sellele vastu. Ja veel kord, et kui keegi koalitsioonisaadikutest või ka opositsioonisaadikutest leiab, et on siiski mingid argumendid, millele tuginedes peaks olema sellele vastu, siis väljendage neid argumente, siis peame seda päris debatti ja sisulist arutelu. Pange oma parimad argumendid lauale ja siis ma püüan vastata nendele asjadele. Aga väga kahetsusväärne oleks, kui juhtuks nii, et ühtegi argumenti tegelikult ei esitata ja siis tullakse siia saali ja hääletatakse lihtsalt vastu. Ma loodan, et seda ei juhtu, tõesti, see oleks inetu.

20:32 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

20:32 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Mind huvitab see, kui me vaatame erinevaid riiklikke dokumente, kriminaalõiguse temaatilised arengukavad, kuritegevusvastase võitluse vastased arengukavad, inimkaubanduse teema, et kuidas see nende prioriteetidega seondub. Meil ju võetakse toredaid pabereid vastu, milles on õilsaid eesmärke, aga tihtipeale nagu tagajärg – ainult kõlavad sõnad. See ju peaks päris paljude ministeeriumi otseste tööülesannetega seotud olema, nagu prostitutsiooni temaatika. Ja kuidas me saaksime panna nende arengukavade ja igasugust poliitikate, poliitikapaberite, juba vastuvõetud poliitikapaberite teostajaid tööle selle nimel ja seostada sedasama temaatikat?

20:33 Varro Vooglaid

Suur tänu! Jah, me kõik teame, et see on üks selline üldine probleem, et tehakse igasuguseid arengukavasid, aga neid reaalselt ei täideta. Ja eks see probleem on üldisem, lehvitatakse igasuguseid loosungeid, aga neid praktikas ei jõustata, ei tegutseta nende kohaselt. Siin natuke aega tagasi meil oli ministri umbusaldusavaldus ja sellele eelnev arutelu. Ma küsisin ministri käest, et te ütlesite, et teie usaldate Eesti ettevõtjaid. Loosung on ilus, on ju, usaldan Eesti ettevõtjaid. Siis ma ütlesin, et aga vabandust, praegu maksuametile on plaan anda väga ulatuslikud täiendavad volitused, et nad saavad läbi puistada kõigi kodanike ja kõigi ettevõtete kontosid, isegi siis, kui nende suhtes ei ole alustatud mingisugust menetlust. Kas te olete ministrina valmis sellestsamast loosungist, mida te just deklareerisite, sellest loosungist lähtuvalt ütlema, et teie ei ole nõus sellise plaani elluviimisega? Vastuseks tuli mingisugune udujutt, millest ma ei saanudki õieti aru midagi, aga selget vastust ei tulnud. Ja siin on samasugune olukord tegelikult. Meil oli ju … Mis täna meil on? Täna neil on 3. juuni? Kaks päeva tagasi tähistasime lastekaitsepäev. Eks suured üritused, kõik ilusad kõned ja artiklid ja kõik, kuidas me ikkagi kaitseme lapsi ja hoiame neid ja nii edasi. Ja nüüd on meie ees konkreetne küsimus. Nii, seadusandja on võtnud vastu seaduse, mille kohaselt lapsi tuleb kaitsta kokkupuudete eest pornograafiaga. Reaalselt ei kaitsta. No aga kaitseme siis lapsi päriselt. Loosungeid lehvitada on lihtne, aga palju parem oleks, kui me ei ole sellised tühikargajad nii-öelda, vaid ka päriselt tegutseme nende loosungite kohaselt ja näitame, et tegemist ei ole lihtsalt loosungitega, vaid päriselt väärtustega, mida me võtame tõsiselt.

20:35 Aseesimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

20:35 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Austatud härra Vooglaid! See on tegelikult õige probleem, millele te osutate. Ma siiralt tunnustan seda. Ma arvan, et see on õige probleem, mille te olete tõstatanud. Ma arvan, et te ise ka küllap tunnistate, et tegelikult sellisel viisil selle eelnõuga, mida te olete välja pakkunud, seda muret ei lahenda. See on suur rahvusvaheline tehnoloogiline väljakutse. Piltlikult öeldes on teie ettepanek neli tonni liiva teelusikaga ühest kohast teise tõsta. See lihtsalt ei õnnestu.

Mu esimene küsimus ongi: kas te selles mõttes ise möönate, et selle eelnõu eesmärk ei ole mitte niivõrd probleemi lahendada, kuivõrd lihtsalt  sellest probleemist rääkida? Selles mõttes muidugi ma siiralt tänan teid ka valitsuserakonna nimel selle usalduse eest, mida te näitate välja praeguse ametis oleva valitsuse suhtes, et te peate nii võimekaks seda valitsust, et ta on võimeline see globaalne probleem lahendada.

20:36 Varro Vooglaid

Suur tänu ja võtke heaks! Võtke heaks! Ikka tuleb loota, et valitsus on võimekas ja edendab Eesti elu. Kas ta sellega päriselt hakkama saab, seda näitab aeg. Üheksandat kvartalit järjest on meil majanduslangus ja mitmesugused muud näitajad on ka halvad, aga loodame endiselt, et äkki see ei ole pöördumatu, see olukord.

Kas ma möönan, et tegelikult ei ole võimalik sellele probleemile reaalset lahendust leida? Ma ei summeeri teie küsimust kuidagi valesti, üldjoontes. Ei mööna. Või ütleme nii, täpsustame: ma arvan, nagu ma eelnevalt juba ütlesin, et ei ole võimalik lõplikku, täielikku, terviklikku lahendust leida, jah. Täpselt nagu meil ei ole õnnestunud ühiskonnas leida lahendust sellele probleemile, et lastele ei osutuks kättesaadavaks alkohol või tubakas, nii meil ei õnnestu leida lahendust ka sellele, et mitte kusagilt mitte mingisugust pornograafilist materjali kätte ei saa. Aga mida meil on ilmselgelt võimalik teha – ja siin ma arvan, et te nõustute minuga –, on see, et meil on võimalik rakendada meetmeid, millega probleemi leevendada, kahandada selle ulatust.

Toome näite. Eesti Vabariigi territooriumil näiteks on ära blokeeritud terve rida Venemaa propagandakanaleid. Eks? Nagu ma isegi tuvastasin ja selle üle on ironiseeritud, et selle sanktsioonide eelnõuga seonduvalt otsisin ühte artiklit, mida ma siin Riigikogus nägin, et Venemaa ütleb, et tulevad vastumeetmed. Kodus hakkasin vaatama: ei pääse, ei saa, blokeeritud, Eesti territooriumil blokeeritud. Nii. Kui ma väga tahaksin sellele ligi saada kuidagi ja kui Riigikogu võrgust see ei oleks võimalik, siis ma saaksin ka ju installeerida endale selle VPN-programmi ja selle kaudu siseneda interneti viisil, millele biolokatsiooni piirangud ei rakendu. Ma saaksin seda teha.

Ja samamoodi on nende pornograafilise lehekülgedega. Kui keegi lastest ka tingimata väga tahab seda materjali kätte saada, siis tal on ka VPN-iga võimalik piirangutest mööda minna. Aga fakt on see, et suur osa lapsi on kaitstud juhuslike kokkupuudete eest. Suur osa lapsi on kaitstud ka isegi tahtlike kokkupuudete eest, sellepärast et ei hakata seda eraldi pingutust tegema, et otsida VPN välja, installeerida, õppida seda kasutama. Mina ei ole näiteks siiamaani elu sees kordagi VPN-i kasutanud. Ma täpselt ei tea, kuidas see käib. Ma tean, et selline asi on olemas, ma pole seda oma arvutisse pannud, pole vaja olnud. Ma arvan, et selle probleemiga oleks sama asi laste puhul.

Leevendada kindlasti on võimalik. Millised need meetmed on, millega me peaksime püüdma seda leevendada, see ongi täiendav arutelukoht, mida peaks hakkama pidama pärast seda, kui me oleme võtnud vastu põhimõttelise otsuse, et valitsus peab probleemiga tegelema.

20:38 Aseesimees Jüri Ratas

Lihtsalt infoks, head ametikaaslased, et hetkel me oleme eelnõu 409 juures, see on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Meie kodu- ja töökorra seadus ütleb seda, et siin iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Anti Haugas, palun!

20:39 Anti Haugas

Ma olen ka ise juba üle 30 aasta vana, aga ma mäletan, et juba 20 aastat tagasi ei olnud üldsegi lastel probleeme teise riigi IP-aadressi alt näiteks mis iganes saite külastada. Ma arvan, et me võime kulutada mingit meedet rakendades päris suure hulga raha, aga tegelikku kasu sellest ei saa. Ma ise leian, et kõige parem ehk ongi teavitustöö, mida te täna väga tänuväärselt ka siin Riigikogu kõnetoolist teete. Kas te ka ise leiate, et vanemad ja ka õpetajad ja ka haridus peaks rohkem rääkima sellest, mis on normaalne mehe ja naise vaheline suhe, mis on seal videotes reaalne ja mis mitte? Ma arvan, et selline teavitustöö oleks väga tänuväärne. Ma küsin ka teie käest, kas te arvate, et sellest võiks lastega kodus rohkem rääkida.

20:40 Varro Vooglaid

Suur tänu! Ma arvan, et peaks rääkima nendest ohtudest, mis kaasnevad sellega, ja peaks rääkima sellest, mida päriselt soositakse, kui neid materjale kasutatakse. Tegelikult seal taga on hästi suur kogus inimlikku õnnetust. Nagu ma enne ütlesin, hästi suur hulk inimkaubandust, muu hulgas lastekaubandust, väga palju vägivalda, peale surutud osalemist sellistes asjades, õnnetute inimeste õnnetu olukorra ärakasutamist. See on üks pool. Aga teine pool on see, milline on selle mõju inimesele endale, kes selliseid materjale tarvitab. Ma arvan, et nende ohtude eest kindlasti peaks lapsi hoiatama. Kas seda peaks tegema koolis? Ma olen väga skeptiliselt meelestatud selles suhtes. Ma ei tahaks, et igasugused nii-öelda eksperdid hakkavad lastega sellistest asjadest koolides rääkima. Ma olen pannud tähele, kuidas siin räägitakse näiteks sellest, et – komisjoniski käis selline väljend läbi –, et lapsi tuleb hoiatada pornograafia negatiivsete toimete eest. Ma tõstatasin küsimuse, et vabandust, kas keegi oskaks mulle selgitada, millised need pornograafia positiivsed toimed lastele võiksid olla. Eks sellest küsimuse tõstatusest juba nähtub, et kui tuleb mingi ekspert ja hakkab nendest negatiivsetest toimetest rääkima, siis midagi on seal taustal juba nihu, sellepärast et tegemist on üdini negatiivse nähtusega, laste vaatepunktist kindlasti. Samahästi võiks lastele rääkida alkoholi negatiivsetest mõjudest ja kanepi suitsetamise negatiivsetest mõjudest.  

Nüüd, mis puudutab teie osutust sellele, et materjalid ikkagi on kättesaadavad, siis ma kordan seda, mida ma ütlesin vastuseks kolleeg Raimond Kaljulaiule: kindlasti, kes otsib, leiab võimaluse nendele ligi pääseda. Ometi juhuslike kokkupuudete eest juba massiliselt saab kaitsta lapsi, kui mitte võimaldada vabalt kokkupuudet selliste lehtedega. Toon veel sellesama näite: Vene propagandaportaalid. Kui öelda, et kuulge, aga VPN-iga saab igaüks nendele ligi, kes tahab, milleks blokeerida, siis te ju ei nõustuks selle argumentatsiooniga. Ei-ei, päris nii see ikka ei ole, et me vähendame inimeste kokkupuuteid, massiliselt skaalalt võtame maha ja alles jääb võimalus neid portaale lugeda nendele, kes tõesti väga tahavad ja otsivad ja hakkavad selleks rakendama VPN-i ja muid lahendusi. Olete ju nõus sellega? Aga miks siis siin peaks kuidagi teistsugusele seisukohale asuma? Analoogia on üks ühele. Nii et ma loodan, et see vastab teie küsimusele. 

20:42 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

20:42 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Varro! Ma siin saalist kuulen valitsuserakondade saadikute poolt ainult neid põhjendusi, miks ei saa või miks pole mõtet tegeleda, ja igasuguseid selliseid argumente. Kas on nende arutelude käigus, mis sa oled pidanud siin komisjonis näiteks, kuskilt valitsuserakonna liikmete poolt, saadikute poolt tulnud ka põhjendusi, kuidas saaks, või mõtet, kuidas oleks võimalik minna, et sihuke päris arutelu oleks, mitte see, et jätame mulje, et justkui väga vajalik teema, aga näete, 20 aastat tagasi juba oli nii ja tegelikult see nii hull ei ole. On keegi mõelnud, aidanud kaasa mõelda või edendada seda, kuidas oleks võimalik seda piirata?

20:43 Varro Vooglaid

Jaa, suur tänu! Viimati komisjoni istungil, ma pean täitsa tunnustavalt ütlema, minule jäi küll selline mulje, et oli selline üldine toetav hoiak, nii et ma olen ausalt öeldes positiivselt meelestatud praegu ja ma ei hakkaks ette hinnanguid andma koalitsioonisaadikute positsioonidele. See, et kriitilisi küsimusi küsitakse, ei ole ju iseenesest paha. Peabki läbi mõtlema, kuidas neid meetmeid kõige mõttekamal võimalikul moel rakendada. Kõigepealt peab üleüldse hakkama kaardistama, millised need võimalikud meetmed võiksid olla, aga vähemalt komisjonis mina ei kuulnud ühtegi inimest ütlemas, et see on põhimõtteliselt ebavajalik asi või et selles suunas ei oleks tarvis tegutseda. Vaatame ja loodame parimat. Ma siiski usun, et mingil tasandil me võiksime ja ühisosa leida. Tegelikult see on olukord, mis on kõnekas palju laiemas plaanis kui see konkreetne küsimus, et kui me ühiskonnana ei leia enam ühisosa mitte millestki, ka mitte näiteks selles, et me tahaksime kõik seista selle eest, et kaitsta lapsi kokkupuudete eest reaalsete ja tõsiste ohtudega, siis tekib tõesti küsimus, et kas me siis enam üleüldse üks rahvas oleme, kui meil on väärtusskaala ikkagi niivõrd lahku läinud omavahel. Ja ma tean, et meil on paljud poliitilised erimeelsused erinevates küsimustes, on mingi ühisosa meil peab jääma. Ja mina siiralt loodan, et soov kaitsta lapsi reaalselt ohtude eest, mille ohtlikkust mitte keegi meist ei eita, nagu ma aru saan, seob meid kokku. Vaatame ja loodame parimat.

20:45 Aseesimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

20:45 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Varro! Mida sa arvad sellest, kui me rakendaksime selles küsimuses üks ühele sama meetmete kompleksi, mille me oleme juba rakendanud Venemaa propaganda tõkestamiseks Eesti Vabariigi territooriumil? Kas see võiks olla mõistlik algus, kuidas selle probleemi lahendamisega tegelda?

20:45 Varro Vooglaid

Jaa. Suur tänu! Ma olen sellega nõus, et mehhanismid on olemas. Küsimus on lihtsalt selles, kas on poliitilist tahet neid mehhanisme rakendada. Ei saa öelda, et ei ole võimalik midagi teha. Erinevates Euroopa riikides on astutud samme selleks, et vähemalt piirata laste võimalusi kokku puutuda selliste materjalidega. Prantsusmaa on astunud samme. Islandil on astutud samme. Erinevates Ameerika Ühendriikide osariikides on astutud reaalseid samme. Näiteks maailma suurim pornomaterjalide pakkuja Pornhub on lõpetanud oma tegevuse mitmetes Ameerika Ühendriikide osariikides selsamal põhjusel, et nad ei ole olnud nõus rakendama neid vanusetuvastuse mehhanisme. See on selge. Siis on kaks varianti, kas hakata maksma hiiglaslikke trahve või lõpetate oma teenuse pakkumise meie osa riigi territooriumil. Ongi kõik. Ja niimoodi peaks suveräänne riik käituma ja tegutsema. 

Euroopa Liitki ju kavandab mehhanisme. Miks siis nii on, et Euroopa Liit saab rakendada mehhanisme, aga Eesti ei saa. Tehnoloogia nende piirangute rakendamiseks on sisuliselt üks ja sama, sa blokeerid need lehed ära, mis ei täida sinu riigis kehtivaid seadusi, ja ongi kõik. Kui keegi tahab nendest piirangutest mööda minna, siis loomulikult ta saab minna mööda nii Eesti poolt kehtestatud piirangutest kui ka Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangutest. Aga ei saa ju nii olla, et me ütleme, et Euroopa Liidu tasandil me näeme tehnilist võimalust piiranguid rakendada, aga Eesti tasandil me ei näe neid. 

Ja kindlasti ei saa sellist asja väita enne, kui on tehtud korralik, põhjalik analüüs. Täna me oleme selles olukorras, kus meil seda analüüsi tehtud ei ole. Ja selle analüüsi tegemisele me ju selle otsuse eelnõuga üles kutsumegi. Esimese asjana kaardistada ära kõik võimalused, mida on juba rakendatud erinevates kohtades, mida on kaalutud või mida me suudame ise ehk välja mõelda, et olla teenäitajaks teistele. Aga mu meelest oleks see tõesti ilus, kui Eesti oleks üks nendest riikidest, kes ütleb ka Euroopa tasandil, näete, meie oleme selline rahvas, kes päriselt võtab tõsiselt kohustust kaitsta oma lapsi, me rakendame selleks tõhusaid meetmeid, isegi kui Euroopa Liit ütleb, et ei tohi seda või teist või kolmandat asja teha. Ütleme, ei, väga vabandame, aga see on meie jaoks olulisem, kui teie ettekirjutused. Täpselt nagu Ungari tegi, kaitstes oma piire migratsioonikriisi ajal. Siis samamoodi Euroopa Liit tegi neile ettekirjutusi, et ei tohi teha seda ja teist ja kolmandat. Ütlesid ei, see on meie riik, need on meie piirid, meie kaitseme neid kriisiolukorras, nii nagu õigeks peame, te võite meile öelda, et me ei tohi, me teeme ikkagi, sellepärast et meie väärtuste ja prioriteetide hierarhias oma inimeste kaitsmine sellise massilise kontrollimatu sissejooksmise eest on olulisem kui mingite ettekirjutuste järgimine, mis meile tehakse Brüsseli poolt.

20:48 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks kultuurikomisjoni esimehe. Heljo Pikhof, palun!

20:48 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu kultuurikomisjon arutas antud eelnõu teisipäeval, 28. mail. Ja me oleme ka varasemalt seda eelnõu arutanud, sisu on sama, aga mõned muudatused lihtsalt on seletuskirjas. 

Nüüd, komisjoni olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Maarja Kärson, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ning Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar. Ma ei hakka kõike seda ette lugema protokollist, mida rääkis komisjoni istungil algatajate esindaja härra Varro Vooglaid, kuna ta ise on täna siin väga pikalt ja väga arusaadavalt seda seletanud. 

Nüüd, läheme siis edasi. Heljo Pikhof ütles, et pornograafilise materjali interneti kaudu kättesaadavaks tegemine on käsitatav digiteenusena. Digiteenuste osutamist Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Eestis, reguleerib otsekohalduv Euroopa Liidu digiteenuste määrus. Euroopa Liidu digiteenuste määrus jõustus kõigi digiteenuste vahendajate suhtes 2024. aasta 17. veebruaril. Euroopa Liidu digiteenuste määruse rakendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötanud välja infoühiskonna teenuste seaduse, maksukorralduse seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peagi, ma loodan, siin saalis saab ka seaduseks. 

Pornograafilise sisuga ja vägivalda ja julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõikest 1 ja § 3 punktist 1 tulenev keeld pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose demonstreerimiseks alaealistele on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Laste õiguste austamine ja kaitse on üheks Euroopa Liidu aluseks olevaks väärtuseks. Eesmärk kaitsta lapsi nende eale sobimatu sisu, sealhulgas pornograafia eest, on Euroopa Liidu õigusega vastavuses. Järelikult on võimalik veebilehel pornograafilise sisu alaealistele kättesaadavaks tegemist käsitleda ebaseadusliku sisuna Euroopa Liidu digiteenuste määruse artikkel 3 punkti … mõistes, mille tõkestamiseks on kõnealuse määruse artikkel 9 alusel Eesti pädeval asutusel õigus nõuda vahendusteenuse osutajatelt tõhusate meetmete rakendamist. 

Pikhof palus valitsuse esindajatel selgitada, kuidas on võimalik teha kõnealune veebisisu lastele kättesaamatuks. Helen Rohtla sõnas, et eelnõu algatus on asjakohane ja vajalik. Tänane siseriiklik õiguskord võimaldab selles osas ka tegutseda. Suuremad ja nii-öelda populaarsemad rakendused on aga piiriülesed, mille kaudu sisu kättesaadavaks saab. Rohtla selgitas, et lahendus on olemas ka selles osas. Digiteenuste määruse kohaselt on näiteks Pornhub ja Redtube ja mis suured digiteenuste platvormid sellega nagu seotud. Lisaks sellele, et need platvormid peavad eemaldama ebaseaduslikku sisu, peavad nad võtma kasutusele ka riskiennetusmeetmed, et platvormide kasutajad ei saaks sinna üles laadida ebaseaduslikku sisu. Kui keskkond on aga loodud taolise sisu avaldamiseks, siis tuleb leida tõhus lahendus, et see sisu ei jõuaks alaealisteni. Euroopa Komisjoni seisukoht on, et lahendus "Jah, olen 18-aastane" ei ole asjakohane. 

Ja komisjonis oli juttu ka sellest, et Euroopa Komisjon on moodustanud töörühma, mille ülesandeks on leida sobiv eatuvastus või eatuvastuse meede, mida saaks kasutada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuna platvormid on piiriülesed, peab ka lahendus olema piiriülene. Komisjon kaalub mõtet arendada meedet EU Wallet, mis võiks muutuda ka pornoplatvormidele kohustuslikuks eatuvastamise meetmeks. Välja on arendatud esialgne EU Walleti demoversioon, mida testitakse kuni 2024. aasta juulini, ja esmasest testimisest tehakse kokkuvõtted, millele järgneb teine testimine, kus Euroopa Liidu riigiasutused peavad lahendust testima oma asutustes. Ja eeldatakse, et lahendust on võimalik lõplikult rakendada Euroopa Liidu üleselt alates 2026. aastast. Selleks ajaks peaksid kõik platvormid olema võimelised EU Walleti üle võtma ja rakendama. Rohtla sõnul nõuab Euroopa Komisjon ka praegu, et eatuvastus "Jah, olen 18-aastane" tuleb muuta asjakohasema lahenduse vastu, näiteks krediit- või ID-kaardi lahendus. Komisjon ei kirjuta platvormidele eatuvastuse lahendust ette, kuid hindab, kas kasutusele võetav lahendus on piisav. 

Rohtla lisas, et kolm suuremat pornoplatvormi nimetati väga suurteks digiplatvormidest 2023. aasta detsembris ja neil oli aega neli kuud, et viia platvorm kõigi nõuetega vastavusse, muu hulgas leiutada sobiv ja tuvastuse süsteem. Tänaseks seda tehtud ei ole ning Euroopa Komisjon algatab nende platvormide osas järelevalvemenetluse, et korrektne eatuvastus oleks aktiveeritud. Juhul, kui seda ei tehta, saab digiteenuste määruse alusel kohaldada ka karistusmehhanismi. 

Maarja Kärson Sotsiaalministeeriumist avas lastekaitselist vaadet. Sotsiaalministeeriumi pädevuses ei ole sulgeda veebilehti, kuid fookus on sellel, kuidas ennetada alaealiste sattumist nendele veebilehtedele. Teisalt, see, kuidas aidata lapsi, kui nad on juba sattunud kõnealustele veebilehtedele, kuna nad tunnevad ennast halvasti ning vajavad abi, et olukorrast üle saada. Ta lisas, et Sotsiaalministeeriumi haldusalas on nii ennetusteenused kui ka lastekaitseline abi. Maria Kärson ütles komisjoni istungil, et 2022. aasta üleeuroopalisest EU Kids Online uuringust tuli välja, et kolmandik internetis ebameeldiva sisu peale sattunud lastest ei räägi sellest mitte kellelegi. Tegemist on probleemiga, kuna traumaatilise kogemuse saanud laps peaks julgema seda jagada ka kas oma vanemaga või siis mõne teise turvalise täiskasvanuga. Ja ta lisas ka seda, et Sotsiaalministeeriumi töö on pakkuda siin abivõimalusi ja lasteabikonsultandid on koolitatud just nendel digiteemadel nõu andma ning vajaduse korral suunama abi vajava lapse edasi. Samuti seisab Sotsiaalministeerium laste eakohase seksuaalhariduse eest, mida pakub eelkõige haridussüsteem. 

Heljo Pikhof küsis, milline on lasteabiliinile helistaja keskmine vanus. Maarja Kärson on vastas, et helistajaid on alates lasteaiast, kuid küsimused on muidugi erinevad. Andres Jõesaare sõnul on probleem tõsine ning Euroopa Komisjoni initsiatiiv on tänuväärne. Jõesaar juhtis tähelepanu, et hetkel puudutab see initsiatiiv ainult kolme platvormi. Võib oletada, et taolisi platvorme, millele lapsed ligi pääsevad, on kordi ja kordi rohkem. Jõesaare sõnul on tõsisem küsimus, kuidas ka need saidid laste jaoks kinni panna. Tuleks otsida viise, et kaitsta Eesti lapsi ka nende veebilehtede eest, mis digitaalteenuste määruse alla ei satu. 

Helen Rohtla täpsustas, et kolme platvormi nimetamine väga suureks ei tähenda seda, et teised pornosisu jagavad veebilehed ei langeks Euroopa Liidu tegi digiteenuste määruse alla. Erinevus on ainult see, et nende puhul ei ole menetleja Euroopa Komisjon, vaid liikmesriik, kus nad on asutatud või mille nad on nimetanud enda tegutsemispunktiks Euroopa Liidus. 

Heljo Pikhof küsis, kuidas käitutakse näiteks Ameerika platvormi puhul. Helen Rohtla vastas, et kui tegemist on Ameerika platvormiga, millel on märkimisväärne kasutajate hulk Euroopa Liidus, siis peab ta nimetama Euroopa Liidus ühe asukohapunkti, mille kaudu Euroopa Liidu asutused saavad platvormiga ühendust võtta, et lahendada üles kerkinud probleemid. 

Helle-Moonika Helme arvamuse kohaselt ei haaku valitsuse esindajad eelnõu esitajate tõstatatud tõsise probleemiga. Olukord on epideemilise, millest tulenevad laste väärkohtlemised kuni selleni, et nad ei oska edaspidi luua peret, ja nii edasi. Helme sõnul ei saa seda lahendada teavituskampaaniatega, vaid laste kaitsmisega tuleb tegeleda hoopis jõulisemalt. 

Tanel Teini arvamuse kohaselt on tegemist olulise teemaga. Tein küsis, kas probleemi saaks Eesti regioonis lahendada ka näiteks mobiilioperaatorite kaudu. Helen Rohtla viitas Euroopa Kohtu lahendile, mis ütleb, et kui on piiriülesed Euroopa Liidu tegutsejad, siis Euroopa Liidu üks liikmesriik ei või tema suhtes selle liikmesriigi põhiseid platvormipiiranguid kohaldama hakata. Näiteks Pornhubile ei saa teha tingimuseks, et ta peab Eestis looma näiteks ID-kaardiga sisselogimise toe. Tanel Tein selgitas, et veebiaadressile peaks saama panna regiooni vahefiltri, mis on palju kiiremini ja lihtsamini tehtav. Helen Rohtla nõustus, et see võib olla tehniliselt teostatav. Eestis on ligi 100 erinevat internetiteenuse osutajat. Kui luua üks keskne lahendus, mille kaudu peavad kõik teatud veebilehed käima, siis on tegemist siseriiklikult loodud piirangutega, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidule on tulenevalt digiteenuste määrusest antud õigus luua lahendus, mis kaitseb tarbijaid üle Euroopa Liidu. 

Varro Vooglaid sõnas, et sisu üleslaadimise eelkontroll on eraldi teema ja Pornhubil ja ka teistel platvormidel on sellega hiiglaslikud probleemid. Sinna laetakse süstemaatiliselt üles erinevaid videosid, sealhulgas vägistamisest ja nii edasi. Alles siis, kui mingi video suhtes on tulnud vähemalt 10 kaebust, hakatakse seda menetlema. Ja tihti on videod enne menetlemist üleval kuni kaks aastat ning neid on vaadatud rohkem kui 10 000 korda. Ja Pornhubi kritiseeritakse, kuna nad ei pinguta piisavalt, et eemal hoida kuritegelikku sisu. Vooglaid sõnas, et piiriülese lahenduse väljatöötamine on positiivne ja tervitatav, aga kogemuse kohaselt võtavad suured projektid aega tunduvalt rohkem ja Vooglaiu sõnul tekib küsimus, mis saab vahepealsel ajal. Ei saa asjale läheneda nii, et ootame veel ning lapsed saavad jätkuvalt platvormidel olevat materjali tarvitada. 

Helle-Moonika Helme sõnul on Eestil olemas laste kaitsmiseks nii siseriiklikud seadused kui ka vastav põhiseaduse sätte. Helme arvamuse kohaselt tuleks samuti veebilehed koheselt blokeerida ja vajadusel minna Euroopa Kohtusse. Selle ajal aga on Eesti lapsed kaitstud, mis ongi eesmärk. 

Kadri Tali küsis, mis on praegune nõue portaalidele. Helen Rohtla vastas, et Euroopa Komisjonil on juba voli hakata nõudma piiranguid. Sama on tehtud ka teiste platvormidega, näiteks TikTok, AliExpress ja nii edasi. Euroopa Liidu teistes liikmesriikides on samuti suur surve selles osas, et nii-öelda täiskasvanute veebilehtedele oleks täidetud vanuse tuvastamise nõuded. Näiteks Saksamaa, kelle siseriiklikud piirangud nimetatud Euroopa Kohtu lahendi tõttu enam ei toimi, on samamoodi väga jõuliselt nõudnud Euroopa Komisjoni kiiret tegutsemist. 

Rohtla selgitas, kuidas on mainitud Euroopa Liidu lahendiga kooskõlas Vene propagandalehtede blokeeringud. Kõik tänased Vene propagandalehtede blokeeringud tulenevad Euroopa Liidu sanktsioonidest. Ükski leht ei ole kohaldatud siseriikliku piirangu alusel, vaid sanktsioonide, meedia- või isikusanktsiooni alusel. Rohtla lisas, et Euroopa Kohtu lahend on aastast 2022 ja siseriiklikud piirangud on aastast 2020, mil Euroopa Kohtu lahendit veel ei olnud. 

Maarja Kärson Sotsiaalministeeriumist täpsustas, et Sotsiaalministeerium haakub kindlasti eelnõus toodud teemaga, vaatamata sellele, et ministeeriumi pädevuses ei ole seada keelde ja piiranguid. Arutelusid erinevate võimaluste üle on peetud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kindel seisukoht on, et siseriiklikult ei saa piiriülese teenuse pakkumist piirata, ning Sotsiaalministeerium nõustub selle seisukohaga. Kärson lisas, et teema on Euroopa Liidus suure kõlapinna all ja juba 29. mail 2024 toimus Strasbourgis arutelu teemal, kuidas kaitsta lapsi pornograafia kahjuliku mõju eest. Kahjuks ei ole üheski liikmesriigis rakendatud nii-öelda imerohtu, mis keelaks kogu kahjuliku sisu nii, et lapsed ei pääseks sellele ligi. Sotsiaalministeerium pigem suunab oma ressursid kahjulike mõjude maandamisele, et võimalikult hästi pakkuda abi ning teavitust. Kohe, kui tekivad üleeuroopalised lahendused, hakkab ka Sotsiaalministeerium nendega kooskõlas tegutsema. 

Heljo Pikhof küsis, kas platvormide näitamine on tulusam kui ette nähtud karistused. Helen Rohtla vastas, et ei tea Pornhubi käivet, aga ainuüksi sunniraha on 5% vahendusteenuse osutaja eelneva majandusaasta keskmisest päevasest ülemaailmsest käibest. Sunniraha on võimalik kohaldada seni, kuni piirang on täidetud. Rohtla sõnul ei ole nende summade maksmine ühelegi teenuseosutajale ühest hetkest enam jõukohane. Lihtsam on hakata täitma seadust. 

Helle-Moonika Helme palus valitsuse esindajatel viia rahvusvahelistele koosolekutele mõte, et kuidas kaitsta lapsi pornograafia kahjulike mõjude eest ning kuidas kaitsta lapsi pornograafia eest, on kaks täiesti erinevat asja. Helme rõhutas, et lapsi tuleb kaitsta pornograafia eest, ei pea ressurssi raiskama ennetuste ja muu peale. Helme sõnul ei tohi unustada ka Euroopa tasandil toimuvat lobitööd saitide arendajate poolt ja ta lisas, et neil on meeletult rahalised ressursid, millega üritatakse piiranguid võimalikult kaugele lükata. 

Maarja Kärsoni sõnul oleks ideaalne, kui saaks välistada ka lastega kokku puutuva pornograafia. Kahjuks ei ole see võimalik, kuna veebilehti on palju ning lapsed satuvad nendes olevate materjalide peale ka suvaliselt ja juhuslikult. Seetõttu on vaja ka kahju hüvitamise mehhanismi. 

Varro Vooglaid sõnas, et õpetajate sõnul on pornograafia tarbimine koolides väga jõhker. Eestil on väga hea võimalus olla positiivne teenäitaja Euroopas. 

Nüüd tehti ka otsused ja need olid järgmised. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 5. juulil käesoleval aastal, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

21:06 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaak Valge, palun!

21:07 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Kõigepealt ma peaksin ütlema informatsiooniks, et Prantsusmaa võttis selle aasta 10. aprillil vastu seaduse digitaalse keskkonna turvamiseks ja reguleerimiseks. See on niinimetatud SREN seadus. Ja selle peamine eesmärk on kaitsta alaealisi veebi pornograafilise sisuga kokkupuute eest ja see kehtib ka piiriülestele saitidele. Seega on tehniline lahendus olemas, katsetage ise, kui Prantsusmaale lähete. Ja Prantsusmaa on teatavasti vaba riik. Tänases arutelus on ainus vastuväide olnud just tehniline, aga ma ütlen, et see on nüüd ju ära langenud. Muid argumente pole esitatud. Ja ma küsin, kas komisjonis esitati ka muid argumente ja kui ei esitatud, siis kas te olete nõus, et vastuargumente ju ei olegi. Ja kui sellele eelnõule ikkagi vastu ollakse, siis on tegemist eelkõige poliitilise kadedusega meie laste arvel.

21:08 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma ei saanud aru, kas see oli küsimus või oli kommentaar, aga igal juhul ma vastan teile, et loomulikult tuleb lapsi kaitsta. See on meie kohus, see on ka põhiseaduses ette nähtud, see on lastekaitseseaduses ette nähtud ja nii edasi. Ma arvan, et keegi siin saalis ei kahtle selles, et lapsi tuleb pornograafia eest kaitsta.

21:08 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun!

21:08 Varro Vooglaid

Suur tänu! Esiteks, aitäh teile põhjaliku ülevaate eest komisjonis arutatust ja tänu ka selle eest, et te tõite esile aspekti, mida mina unustasin mainida. Nimelt seda, et mitte ainult Eestis kehtivate seaduste kohaselt ei ole keelatud, et lastele tehakse vabalt kättesaadavaks pornograafilised materjalid, vaid ka Euroopa Liidu enda õiguse kohaselt on see keelatud. Nii et need veebilehed, mis seda sellest hoolimata pakuvad, rikuvad nii Eestis kehtivat õigust kui ka Euroopa Liidu õigust. See on vägagi tähelepanuväärne ja oluline, seda enam tähendab see seda, et tegelikult me võiksime rakendada meetmeid, et viia siis see reaalne olukord selle regulatsiooniga kooskõlla. Aga nüüd ma selguse huvides küsin teilt üle: kas te kinnitate, et see, mida mina enne puldist ütlesin, et komisjoni istungil mitte üks saadik ei väljendanud sellist seisukohta, et tegelikult ei peaks võtma täiendavaid tõhusaid meetmeid laste kaitsmiseks pornograafia eest? Kas see vastab tõele või ma liialdasin mingis aspektis?

21:09 Heljo Pikhof

Ma olen nüüd nagu uurija pingis. Aga mida ma tahaksin öelda … Seda võin küll öelda, et komisjonis arutelu oli väga asjalik. Komisjoni liikmed olid seda meelt, et lapsi tuleb pornograafia eest kaitsta, et on väga hea, et on meil olemas Riigikogu menetluses sellest Euroopa Liidu direktiivist tulenev seaduseelnõu, mis jõustub, aga tuleks veel teha midagi, et ka nendel saitidel, mis ei ole nagu üle Euroopa, sest on ju ka Eesti saidid olemas, et ka siin oleks võimalik lapsi nende eest kaitsta, et see ei käi Euroopa Liidu õiguse alla.

21:10 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun!

21:10 Henn Põlluaas

Aitäh! Tore muidugi kuulda, kui te ütlete, et lapsi tuleb pornograafia eest kaitsta. Aga kuulates teie ettekannet ja ka neid koalitsiooni liikmete poolt esitatud küsimusi, siis mul on tunne, et sotsid, kahesajalased ja Reformierakond siiski ei toeta laste kaitsmist. Ja te lugesite ette kellegi sõnad, et kuna probleem on piirideülene, peab ka lahendus olema piirideülene. Teate – kindlasti teate –, et meil on ka mõrtsukaid ja pedofiile ja vägistajaid ja ka kõik need probleemid on piirideülesed, aga meil on ometigi karistusseadustik Eesti oma, mis sätestab selle jaoks konkreetsed karistused. Kas me peaksime selle ka ära tühistama ja ootama, et teeme äkki piirideülese ühise lahenduse? Mis te arvate, siis oleks ju kõik tore, üks suur europere koos?

21:11 Heljo Pikhof

Suur tänu selle küsimuse eest! Tegelikult ma arvan, et selles teemas või nende küsimustega seoses ka EKRE fraktsioon toetab Euroopa Liitu. Nimelt on väga oluline, et need piirangud oleksid üleeuroopalised. Veel parem oleks kui üle maailma. Üle maailma ei ole seda võimalik teha, aga Euroopa Liidus on seda võimalik teha.

21:11 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun!

21:11 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võtan sõnasabast kinni, et oleks väga tore, kui see oleks üle Euroopa ja ühine. Me siin alles hiljuti olime esimesed pääsukesed, kes võtsid siin vastu eelnõu lootuses, et äkki teised Euroopa Liidu liikmesriigid tulevad ka meiega kaasa. Äkki see oleks just see eelnõu, kus me võtaksime samamoodi selle initsiatiivi enda kätte, oleksime kõige esimesed täpselt samamoodi ja loodame siis, et kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid tulevad ka meiega kaasa ja järgivad meie eeskuju.

21:12 Heljo Pikhof

Suur tänu selle küsimuse eest! Nagu ma juba enne ütlesin, siis tänaseks on Euroopa Komisjon moodustanud töörühma, mille ülesandeks on leida sobiv eatuvastus või siis eatuvastuse meede, mida saaks kasutada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Ma usun, et see kindlasti tuleb ja et see on väga hea.

21:12 Esimees Lauri Hussar

Rain Epler, palun!

21:12 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mu tähelepanu köitis teie vastus kolleeg Vooglaiu tegelikult väga lihtsale küsimusele. Kuna mina ise seal komisjonis ei olnud, siis ega ma ei nõua teilt ju nimesid, aga kordan seda küsimust, et kas siis oli komisjonis keegi, kes asus seisukohale, et me ei peaks tegema pingutusi, et kaitsta lapsi selle eest, või siiski komisjonis oldi ühel meelel, et tõepoolest me peaks neid pingutusi tegema. Teie olite kohal, et ilmselt oskate öelda, kuidas see asi siis oli seal komisjonis.

21:13 Heljo Pikhof

Aitäh! Komisjonis me loomulikult arutasime erinevaid võimalusi, kuidas lapsi pornograafia eest kaitsta. Nende võimaluste arutelul loomulikult inimesed olid seda meelt, et lapsi tuleb kaitsta pornograafia eest. Kuidas üks või teine meede siis Euroopa Liidus jõustub, kuidas meie riigis edasi minna, eks seda näitab aeg.

21:13 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

21:13 Helle-Moonika Helme

Hea Heljo! Ma tõesti kiidan ja tänan sind ka selle väga objektiivse ülevaate eest, mis me rääkisime komisjonis. Aga ma lihtsalt küsin etteulatuvalt. Kui see praegu ikkagi leiab sellise üleüldise toetuse, siis kas sa saad lubada, et komisjon toetab seda küsimust ka edaspidi, mis iganes vormis ta peaks meile komisjoni tulema?

21:14 Heljo Pikhof

Suur tänu! Nagu sa väga hästi tead, minule on nii-öelda seaduseks komisjoniliikmete arvamused. Kui komisjon leiab, et üht või teist teemat on vaja arutada, siis me, nagu sa tead, oleme alati seda teinud ja teeme ka tulevikus.

21:14 Esimees Lauri Hussar

Mart Helme, palun!

21:14 Mart Helme

Aitäh! Mind huvitab, kas komisjonis selle teema arutelu ajal oli ka mõni saadik, kes oli selle eelnõu vastu ja kui oli mingi hääletamine, siis hääletas selle vastu. Ja kes see saadik oli, kas tohib ka teada saada?

21:15 Heljo Pikhof

Nii, ma kohe loen ette, et meil komisjonis oli tõesti, võeti vastu kaks otsust. Üks otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Need otsused olid konsensuslikud.

21:15 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Ja, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 409 OE lõpphääletus. Alustame hääletuse ettevalmistamisega.

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:18 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole. Eelnõu 409 on tagasi lükatud.


5. 21:18

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos" eelnõu (396 OE) esimene lugemine

21:18 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos" eelnõu 396 ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

21:19 Anti Poolamets

Suur tänu, juhataja! Meie otsuse eelnõu käsitleb Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise teemat San Franciscos. Me oleme olnud siin analoogilise eelnõuga, mis käsitleb peakonsulaadi sulgemist New Yorgis. Need on tegelikult üks temaatika. See valdkond on valus välispoliitiliselt, see valdkond on valus eestluse hoidmise mõttes. Ja kui me süveneme, millist viga tehakse, siis me võime kinnitada, et Eesti Vabariigi konsulaat San Franciscos on äärmiselt vajalik nii meie kui teiste riikide kodanike teenindamise, äridiplomaatia ja majandussuhete arendamise seisukohalt. 

USA on territooriumi poolest suurem kui Euroopa, kus meil on tublisti enam kui paarkümmend saatkonda. USA-s on täna nüüd vaid üks saatkond idarannikul, konsulaadid kinni ja teenuse saamiseks tuleks USA läänerannikul elavatel inimestel võtta ette reis tuhandete kilomeetrite kaugusele kontinendi teise otsa, mis pole ju alati võimalik, mis on kulukas ja aeganõudev. Ennustatakse, et San Francisco konsulaadi kaotamisega väheneb ka Eesti kodanike lastele Eesti kodakondsuse registreerimine.

San Francisco, aga ka New Yorgi konsulaatide sulgemise osas on oma pahameelt väljendanud nii USA eestlaskond kui kodumaised rahvusvaheliste suhete asjatundjad. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esitas 1000 allkirjaga petitsiooni. Tuletan meelde, et Eesti Rahvuskomitee on keskne eestlasi ühendav organisatsioon USA-s. Nad kogunesid oma aastakoosolekule 14. ja 15. oktoobril 2023 ja sinna kogunesid eestlaste poolt valitud esindajad 12-st USA osariigist. Kohtumisel võeti vastu ühine otsus, et väljendada sügavat muret otsuse pärast nii San Francisco kui New Yorgi konsulaadi sulgemise osas. Eesti Rahvuskomitee leidis, et see otsus muudab nende eesmärkide saavutamise USA-s raskemaks, kui mitte võimatuks. Ja nende hinnangul alaline konsulaat New Yorgis ja San Franciscos on eriti vajalikud äridiplomaatia vallas ning mis kõige tähtsam, pikaajaliste suhete jätkuvaks hoidmiseks USA kongressis ja senatis. 

Petitsioonis rõhutasid USA eestlased, et Eesti ettevõtete ja idufirmade tegevuse toetamiseks USA-s on oluline välja arendada tugev võrgustik äriringkondade liikmetega ja seda USA läänerannikul, sest mõlemat linna, nii New Yorki kui San Franciscot peetakse maailma kõige olulisemateks ärikeskusteks. Teistest linnadest, nagu Washington, on seda tööd raske teha edukalt muude kohustuste kõrval. Nende suhete arendamine eeldab Eesti esindajate pidevat kohalolekut ja kättesaadavust, tuginedes eestlaskonna poolt aastakümnete jooksul loodud sidemetele ja usaldusele. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kinnitas, et San Francisco lahe piirkonna eestlastel on pikaajalised sidemed ning tihedad suhted kohalike kongressi esindajate ja senati liikmetega. 

Rahvuskomitee rõhutas New Yorgi konsulaadi puhul seda, et Eesti oleks sel juhul üks väheseid Euroopa riike, kellel ei ole New Yorgis konsulaati, teised seesugused on Läti, Malta ja Sloveenia. Konsulaatide võrgustikku kuulumine on iseenesest oluline tegevuste koordineerimiseks ja info vahetamiseks. Nad rõhutasid, et konsulaatide sulgemine kahjustab Eesti mainet, nähtavust ning efektiivsust. Petitsioonis märgiti, et konsulaatide sulgemise otsuse halvav mõju ulatub välja Eestini. Nad tõdesid, et valitsus kahjuks ei kuulanud USA eestlaste esindusorganisatsiooni seisukohti ning otsust läbi ei ole vaadatud. 

See ju näitab meie suhtumist väliseestluse pingutustesse ka meie järjepidevuse hoidmisel. Nii peaks tegelikult New Yorgi konsulaadi juures minu meelest avama lausa muuseumi, mis räägib sellest, kui tähtis on mittetunnustamispoliitika, viima sinna noori USA diplomaate, tuletama meelde, mida tähendas see, et 1940. aastast 1991. aastani säilitati peakonsulaadis Eesti Vabariigi järjepidevust. Seal peaks olema, ma arvan, eraldi ruum Ernst Jaaksonile endale, kus ka eestlased ise, kes USA-d külastavad, võiksid teada meie järjepidevusest, võiksid teada õigusliku järjepidevuse tähtsusest. 

Ja muidugi San Franciscos võiksime eraldi rõhutada meie majandusdiplomaatide rolli, meie majanduslikku tähendust meie IT-firmadele, meie tehnoloogiaettevõtetele. Ma arvan, et San Francisco konsulaat teeniks välja ka oma raha, arvestades kas või seda, kui palju Eesti IT-ettevõtetest panustavad meie sisemajanduse kogutoodangusse. See on võrreldav põllumajanduse rolliga Eesti SKP-s. Miks me tegelikult paneme kinni peakonsulaadi, mis muneb kuldmune? 

New Yorgi konsulaat tuleks säilitada, San Francisco konsulaat tuleks säilitada – see on rahvuskonservatiivide kindel seisukoht. Ja mitte ainult konsulaatidest me ei räägi, vaid me räägime ka sellest, kuidas arendada koostööd ulgueestlastega, kuidas säilitada sidemeid väliseestlusega, kuidas toetada mitte ainult konsulaate, vaid ka nende ajakirjandust. Miks näiteks me ei toeta sedavõrd väliseesti ajakirjandust, et neil oleks alaline esindus siin oma kaameraga aeg-ajalt Riigikogus käimas? Siis ma usuksin, et me oleme neid tõsiselt toetanud. Et nad vahendaksid Riigikogu infot, rahvaesinduse infot väliseestlastele, hoidmaks sidet kodumaaga, hoidmaks neid aktiivsete kodanikena, kes läheksid ka konsulaatidesse, välisesindustesse valima. 

Kui me vaatame väliseestluse teeneid õiguslikus mõttes, siis need on mõõdetamatud tegelikult. Aga kui me vaatame ka majanduslikus mõttes väliseestluse rolli üheksakümnendatel aastatel, siis kindlasti on väliseestlaste teened sedavõrd suured, et meil ei tohiks olla kahju hoida alles järjepidevuse sümboleid USA-s, luua sinna tõesti diplomaatia muuseum, mis ärataks tähelepanu, hoida elus San Francisco ennekõike ärisuunitlusega konsulaati. Miskipärast oleme me põrkunud välisminister Tsahkna jonniga, vaatamata sellele, et ma tean, et koalitsioonis on erimeelsusi konsulaatide säilitamise osas. Aga ei, minister Tsahkna ajas oma jonni väliskomisjonis, raha tuleb kokku hoida, küll me paneme sinna ühe diplomaadi tööle ja teise diplomaadi tööle. 

Ehk siis, ma näen ka seda, et niivõrd pikaajaliselt üles ehitatud sellise võrgustikuga esindus ei vääriks mingil juhul kõrvaleheitmist. Ta on sümboli väärtusega, ta on võrgustikega, ta on mõjuga, ta on ennast tagasi teeniv äridiplomaatia kaudu. Ja kui korraks põigata veel New Yorgi peakonsulaadi juurde, siis me oleksime eeskujuks ka teistele riikidele sellega, et tuletada meelde, kuidas meie riik järjepidevuse alusel taastati. Me võiksime olla eeskujuks teistele okupeeritud maadele, kes kunagi igatsesid, kes on praegugi vabadust igatsemas. Meie jõudsime ära oodata. 1940.-st 1991. aastani hoiti konsulaati üleval, Ernst Jaakson selle sümbolina 1991. aastal võimu üle andmas. Ja Ernst Jaakson püsis oma ametis oma surmani, olles vahepeal ka USA diplomaatilise korpuse vanem. Kas pole sümboolne – kõige vanem diplomaat? Millise austusega teda ka USA-s koheldi oma teenistuse eest. Ja siin ma jõuangi selle väga olulise terminini – see on au. Kõik ei ole ainult rahas kinni. Meie au küsimus väliseestluse ees, meie au küsimus Eesti Vabariigi järjepidevuse ees, meie au küsimus oleks mõlemaid konsulaate olnud ales hoida. Aitäh!

21:31 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ja järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli väliskomisjonis toimunud arutelu tutvustama väliskomisjoni liikme Juku-Kalle Raidi. Palun!

21:31 Juku-Kalle Raid

Head ja lugupeetavad kolleegid! Ma siis räägin põgusalt, mis seal tehniliselt juhtus. Ja kõigepealt, EKRE fraktsiooni poolt esitatud eelnõu tuli menetlusse 19. märtsil. Noh, juhtivkomisjon määras väliskomisjoni. Ja siis lõpuks me kogunesime 28. mail eelmisel nädalal, kus parasjagu võtsid osa Ants Frosch, kes asendas Henn Põlluaasa, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Juku-Kalle Raid, Reili Rand. Ja meil väliskomisjonis üldiselt, ei mäleta mina, et oleks mingeid väga hulle vaidlusi kunagi olnud. Niisiis see otsustati läkitada suurde saali, see EKRE allnõu, isegi ülehomseks, jõudis tänaseks. See on väga kummaline kiirus, et midagi enne siia jõudis. Nii ta jõudis. Ja panna see siis hääletusele, kusjuures selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Rohkem seal midagi ei juhtunud. Ma tänan.

21:32 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Küsimusi ei ole ka teile. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 396 lõpphääletus. Alustame hääletuse ettevalmistamisega. Kas me võime asuda hääletama? Hakkame pihta. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi konsulaadi sulgemise kohta San Franciscos" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

21:36 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 396 on tagasi lükatud.


6. 21:36

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi" eelnõu (331 OE) esimene lugemine

21:36 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi" eelnõu 331. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

21:36 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu eesmärk oleks teha esimene samm selles suunas, et teatud hulk reservväelasi saaks oma isiklikke relvi kodus hoida. Loomulikult peaks pihta hakkama sellest, et esimese asjana, mis tuleks ära teha, on see, et reservväelased võiksid kodus hoida oma isiklikku varustust. Aga selleks ei ole vaja otsuseid või seadusi Riigikogu poolt vastu võtta või valitsuse poolt teha otsuseid, et see on tehtav olemasoleva õigusruumi ja siis kehtiva õiguse raames ehk toimiva mobilisatsioonisüsteemi raames. Seepärast me seda isikliku varustuse küsimust siin ei käsitle. Aga see on esimene asi, mis tuleks teha, et liikuda kiirema ja tõhusama mobilisatsioonisüsteemi suunas.

Nüüd, meil on pretsedent juba olemas ehk siis kaitseliitlastel on täna kehtiva õiguse järgi õigus võtta oma isiklikke relvi kodusele hoiule. Ja see süsteem on meil toiminud juba 30 aastat. Kui üheksakümnendatel aastatel oligi mõningaid intsidente nende relvade kasutamisel, siis ajapikku nende intsidentide hulk vähenes. Ja viimase aastakümne jooksul me võime kindlalt väita, et kaitseliitlastega ei ole mingeid märkimisväärseid intsidente nende kodusel hoiul olevate isiklike relvadega aset leidnud. Ehk siis see pretsedent on olemas. Maailmas on vähemalt kaks riiki, kus säärast süsteemi rakendatakse. Üks on Iisrael, kes on ohustatud oma Araabia riikidest naabrite poolt, ja teine on tegelikult Šveits, kes ei ole kellegi poolt ohustatud, aga kellel see on olnud pikaajaline ajalooline traditsioon.

Nüüd, vaatame siis, keda see otsus peaks puudutama. Kõigepealt üks täpsustus, et võib-olla sellel eelnõul oleks võinud olla parem sõnastus, sest me peame siin silmas loomulikult sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelasi ehk siis konkreetselt neid reservväelasi, kellel on sõjaaja ametikoht. Ja siin on kaks võimalust, kuidas hakata valikuliselt järk-järgult seda eelnõu täitma. Esimene võimalus on see, et Kaitseväe juhataja määratleb teatud üksused, mis oma valmisoleku poolest peaksid olema tasemel, kus selline eeldus relvade kodus hoidmise suhtes oleks vajalik, ja siis näiteks kaitseminister kinnitaks säärase üksuse loetelu oma määrusega. See on üks võimalus. Teine võimalus oleks see, et tulenevalt Välisluureameti ja kapo ohuhinnangutest me looksime reservväelastele tingimused relvade kodus hoidmiseks, aga relvad neile jagataks välja ohutaseme tõustes. See on teine praktiline võimalus, kuidas sellele teemale läheneda.

Nüüd, loomulikult komisjonis me küsisime ka Kaitseministeeriumilt hinnangut, et kas hetkel kehtiva õiguse kohaselt oleks võimalik seda teha, ja nende vastus oli, et kehtiva õiguse kohaselt seda ei ole võimalik teha, mis eeldakski kehtiva õiguse ulatuslikku muutmist. Nüüd, missugused eeldused siis oleks veel vaja täita, et säärast süsteemi üldse hakata järk-järgult looma? Loomulikult oleks vaja palju põhjalikumat taustakontrolli juba ajateenijatele. Ja see tõenäoliselt eeldaks seda, et Kaitseväe luurekeskusest peaks tulema kolmas julgeolekuasutus. Kuna kaitsepolitsei töö lihtsalt, mida suurem on sõjaaja kaitsevägi, seda rohkem tööd tuleks teha ehk selleks, et seda eelnõu ellu viia, oleks vaja ka see muudatus teha.

Üleüldist taustakontrolli veel, et mida siis on vaja rohkem ja põhjalikumalt kontrollida, vähemalt kolme aspekti: vaimset tervist, kriminogeenset tausta ning lojaalsust põhiseaduslikule korrale. Ehk siis kõigis nendes küsimustes me vajaksime palju suuremat taustakontrolli kui seni, sest kaitseliitlastel teatavasti on üsna põhjalik taustakontroll ja Kaitseliidu puhul eeldatakse ka kahte soovitajat, et inimene üldse saaks Kaitseliitu astuda. Ja loomulikult ka seal ei toimu see relvade kodusele hoiule andmine kohe pärast seda, kui inimene on Kaitseliitu astunud, vaid ta peab oma usaldusväärsust tõestama. Ja loomulikult, et seda kõike teha, see eeldaks nii Kaitseväe, Kaitseressursside Ameti, aga ka Kaitsepolitseiameti laiaulatuslikku koostööd, et neid tingimusi täita, ja praktikas loomulikult ei oleks see lihtsalt teostatav. Ja siin on ka loomulikult tähtis küsimus sel juhul vastutuse jaotus, et kes hakkab mille eest vastutama.

Ja veel üks lahtine küsimus on see, et kes teeks relvade hoiustamise üle järelevalvet. Kaitseliidu puhul Kaitseliit teeb seda ise, politsei ka muidugi, aga kes Kaitseväes hakkaks seda tegema: kas luurekeskus, kes saaks ka vastuluurefunktsiooni kasutada, või siis teeks seda sõjaväepolitsei? Aga selge on see, et see peaks toimuma analoogselt kaitseliitlastega.

Ehk need on sellised mitmed eelduslikud aspektid, mis on vaja täita, et seda otsuse eelnõu praktikas hakata järk-järgult ellu viima. Möönan, et võib-olla selle eelnõu sõnastus iseenesest sellisena ei ole kõige parem, sest ta käsitleb nagu expressis verbis kõiki reservväelasi, kelle suhtes siin sellisena ei ole rakendatav, aga selge, et me peame esimesed sammud tegema, et edasi liikuda. Ja ma ei arva ka, et täna veel ütleksin nii otse, et Riigikogu liikmed kardaksid piisavalt olukorra eskaleerumist, et nad oleksid valmis selle 51 toetushäält andma. Aga ma arvan, et selle eelnõuga on sama nagu Ottawa konventsioonist lahkumise ehk siis jalaväemiinide keelustamise denonsseerimisega, et lihtsalt aeg ei ole veel küps hetkel. Aga ma olen kindel, et see aeg peagi kas siis poole aasta, aasta või mingi aja pärast tuleb, millal me saame sellega edasi minna, millal lihtsalt julgeolekuolukorra edasine teravnemine sunnib meid neid lahendusi leidma.

Ja loomulikult, kui reservväelaste isiklik varustus ja ka relvad lähevad nende kätte, siis see vabastab märgataval hulgal laopinda, mida saab kasutada näiteks laskemoona varude hoidmiseks, mis on ka oluline, sest kui nüüd Kaitseväe soov, väga mõistetav ja õige soov, on laskemoonavarusid suurendada, siis on ju küsimus sellest, et meil on vaja laopindasid, kuhu me hakkame seda laskemoonavaru paigutama. Ja näiteks kas või isiklik varustus ja ka käsirelvad võtaksid siis ära muidu hulgaliselt laopinda.

Täpsustaksin veel selle üle ära, et analoogselt Kaitseliiduga see puudutaks isiklikke relvi ehk püstoleid, automaate ja snaiperpüsse ja see ei puudutaks meeskondlikke relvi, näiteks kuulipildujaid ja tankitõrjerelvi. Et kõigil oleks algusest peale selge, millest me räägime, mis relvad käiksid selle alla ja mis ei käiks.

Need oleksid siis selle eelnõuga kaasnevad kõige olulisemad aspektid. Selle rakendamine eeldaks väga suurt tööd, aga loomulikult on see võimalik. Pretsedent Kaitseliidu puhul on meil juba olemas. Küsimus olekski selle pretsedendi laiendamises siis esialgu teatud üksustele või teatud ohutaseme korral. See oleks minu poolt kõik, olen valmis vastama küsimustele.

21:47 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjana riigikaitsekomisjoni liikme Enn Eesmaa, et tutvustada riigikaitsekomisjonis toimunud arutelu. Enn Eesmaa, palun!

21:48 Enn Eesmaa

Suur tänu! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu esimest korda juba eelmise aasta 4. detsembri istungil, kuid eelnõuga ei olnud võimalik edasi minna, sest täiskogu istungite päevakorrad olid üle koormatud nii eelnõude kui ka neile esitatud obstruktsiooniliste, legaalsete, obstruktsiooniliste massmuudatusettepanekutega. Eelnõu esitajaid esindasid riigikaitsekomisjoni istungitel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed Leo Kunnas ja Alar Laneman, kes mõlemad olid toona riigikaitsekomisjoni liikmed. Riigikaitsekomisjoni istungile järgnevalt võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eelmise aasta 7. detsembril arutuse all olevale eelnõule esitatud 50 obstruktsioonilist muudatusettepanekut tagasi. 

Teist korda arutas riigikaitsekomisjon eelnõu käesoleva aasta 5. veebruari istungil, kus lepiti kokku, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon otsustab, kas eelnõu võetakse Riigikogu menetlusest tagasi või ei võeta. Eelnõu ei võetud tagasi. Seejärel arutas riigikaitsekomisjon eelnõu oma käesoleva aasta 15. veebruari istungil. 

Lähemalt eelnõu sätetega seonduvast, millele juhiti riigikaitsekomisjoni istungil tähelepanu. Reservis olevaid isikuid on mitteametlikel andmetel suurusjärgus 250 000 kaitseväekohuslast. Kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 4 kohaselt on reservis olev isik kaitseväekohuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendus- või kaitseväeteenistuses. Küsitav on, et kõik reservis olevad isikud vastaksid relvaseaduses ettenähtud relvaloa saamise nõuetele ning nende hulgas ei ole neid, kelle puhul on välistatud relvaloa või soetamisloa saamine, ning kõigil on võimalik tagada näiteks automaatkäsitulirelva hoiustamistingimused. Kui aga eelnõus peetakse silmas reservväelasi, mis on ka sõnaselgelt eelnõus sätestatud, siis kaitseväeteenistuse seaduse § 5 lõike 3 kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. Reservteenistuses olev isik on reservväelane. Ei oleks mõistlik, kui reservväelane saaks õppekogunemise või lisaõppekogunemise ajaks talle väljastatud tulirelva hoiustada koos laskemoonaga kodus. Eelnõu esitajaid esindanud Leo Kunnase sõnul olnuks eelnõus täpsem sätestada, et tulirelvad koos isikliku varustusega antakse kodusele hoiule nendele reservis olevatele isikutele, kes on määratud sõjaaja ametikohale. 

Riigikaitsekomisjoni aruteludes juhiti ka tähelepanu, et lisaks reservväelase termini valele kasutusel on eelnõus isiklikust varustusest mainitud ainult tulirelva ja laskemoona. Tegelikult aga koosneb isiklik varustus rohkematest elementidest, näiteks kiiver, killuvest, rakmed ja nii edasi. 

Riigikogu juhatus andis oma 2022. aasta 15. veebruari protokollilise otsusega komisjonidele juhise, et Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel tuleb küsida kirja teel valitsuselt seisukohta, kas eelnõu vastuvõtmine toob nende hinnangul kaasa seaduse muutmise. Arutuse all olev eelnõu puudutab ka Siseministeeriumi valitsemisala. Tulenevalt eeltoodust palus riigikaitsekomisjon Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi seisukohta, kas eelnõu 331 vastuvõtmisega ja rakendamisega kaasneks seaduseelnõu algatamine ning seaduse muutmine. Kaitseministeeriumi vastuse kohaselt on vaja muuta kaitseväeteenistuse seadust ja relvaseadust. Siseministeeriumi hinnangul vajaks eelnõus sätestatud ettepaneku realiseerimine põhjalikku analüüsi ja õigusloome ümberkujundamist terviklikult. 

Riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Käesoleva aasta 15. veebruari istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks ja lõpphääletuseks Riigikogu istungi päevakorda. Mitmetel põhjustel teeme seda koos teiega praegu. Eelnõu vajab Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest selle rakendamiseks tuleb muuta mitmeid seadusi. Tänan teid väga.

21:53 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste avamise soovi ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 331 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Ei, ootame ära. Härra Pohlak tuli, ootame kaks minutit ära. 

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:56 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 331 on tagasi lükatud.


7. 21:56

Vaba mikrofon

21:56 Esimees Lauri Hussar

Ja nüüd, head kolleegid, on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Ja tõepoolest kõnesoove on. Ma palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

21:56 Rain Epler

Hea istungi juhataja, aitäh! Head kolleegid! Head inimesed siniste ekraanide taga! Täna algasid Euroopa Parlamendi valimised. Tänasest kuni pühapäevani on võimalik minna valimisjaoskonda ja anda oma hääl. Tehke seda!

Aga sellega seoses on oluline ära klaarida üks teema, mida sotsid, reformarid ja eestikahesajalased kõlada lasevad. Nad väidavad, et Eesti asjad ja Euroopa Parlamendi valimised on täiesti eraldiseisvat üksteisest. See on absoluutne vale. Kui valid neil valimistel sotsi, reformierakondlase või Eesti 200 poolt, siis toetad tänast valitsust. Siis ütled sa neile selgelt, et pensionäridelt rohkem tulumaksu võtta on õige, et lastega perede toetuste vähendamine on õige, et automaks on õige. Sellist valikut ei ole mõistlik teha.

Küsite, keda valida? Ma tulen teile appi. Eestlased on üldiselt spordilembeline rahvas ja väike võistlusmoment kindlasti aitab valimisaktiivsust tõsta. Sel aastal on mind võimalik valida mitte ainult Kagu-Eestis, vaid üle terve riigi. Sellega seoses kuulutan ma välja maakondadevahelised Eesti meistrivõistlused Epleri valimises. Aitäh!

21:58 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole, seega on meie tänane Riigikogu istung lõppenud. Rahulikku õhtut!

21:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee