Austatud Riigikogu [esimees]! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tugeva ühiskonna moodustavad tugevad kogukonnad ehk inimesed. Kõik Eesti inimesed, olenemata sellest, kus nad Eestis paiknevad või milline on nende taust, panustavad ühel või teisel moel oma kogukonda, meie ühiskonda. Iga kooskond on just nii tugev, kui toetatud ja kaasatud on iga üksikliige. Selle nimel me ühes Sotsiaalministeeriumi kolleegide ja partneritega päevast päeva töötamegi. Me püüame iga päev leida viise, ka tänases keerulises eelarvelises olukorras, mil moel Eesti inimesele kõige paremal, toetavamal ja efektiivsemal moel toeks olla.
Sotsiaalministeerium tegutseb peamiselt kahes erinevas tulemusvaldkonnas: tervis ja heaolu. Sotsiaalkaitseministrina vastutan heaolu tulemusvaldkonnas laste ja perede, vanemaealiste, sotsiaalhoolekande ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kahasse soolise võrdsuse ning võrdsete võimaluste valdkondade eest. Meie eesmärk on vähendada ebavõrdsust ja toetada inimesi terve elukaare vältel. Täna on meie jaoks olulisim kestliku rahvastiku ja heaolu tagamine, sotsiaalkaitsekorralduse kujundamine efektiivseks ja inimese isiklikke vajadusi arvestavaks ning pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamine. Esimese teemaplokina toon välja lapsed ja pered.
Head kuulajad! Eesti inimesed peavad ideaalseks, kui peres on keskmiselt 2,35 last. Ka praegu soovivad kolmekümnendates eluaastates mehed ja naised keskmiselt umbes sama palju lapsi. 30‑aastastel ja noorematel on see arv veidi väiksem, kuid siiski üle taastetaseme. Saksamaa Max Plancki instituudi teadlane Nicole Hiekel rõhutas hiljutisel Population Europe'i seminaril, et sündimuse suurendamise poliitika õnnestub seni, kuni valitsused keskenduvad olemasolevatele lastele ja nende perede heaolule. Meie eesmärk on tugineda samadele põhimõtetele, asetades esikohale tänaste laste ja perede heaolu ning suunata riigi ressursse mitmekülgselt ja mõistlikult, et toetada peresid ja luua soodsam keskkond tulevastele põlvkondadele.
Eesti ongi viimastel aastatel stabiilselt liikunud lapsi ja peresid toetaval teel, mis oleks võimalikult mitmekesine. See tähendab, et rahaliste toetuste kõrval pöörame üha enam tähelepanu teenustele, mis oleksid kujundatud tänaste ja tulevaste perede hakkamasaamist ja vanemlust toetavalt. Nii näiteks otsustas Vabariigi Valitsus suurendada vanemlusprogrammi "Imelised aastad" rahastamist 200 000 euro võrra, et see jõuaks senisest veel enamate peredeni. 2023. aastal tõusis ka esimese ja teise lapse toetus 80 euroni ning üksikvanema toetus 19 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus on käesolevast aastast kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot. Võrreldes 2022. aastaga on need toetused tõusnud vastavalt 150 ja 250 eurot.
Lapse‑ ja peretoetuste kujundamine kaasaegseks ning eri peretüüpe arvestavaks on oluline perede nii turva‑ kui ka õiglustunde pärast. Alates 2023. aasta algusest hakkasid lapsetoetust saama ka mitteõppivad lapsed kuni 19‑aastaseks saamiseni. Varasemalt oli nõue, et lapsetoetuse saamiseks peab laps vanuses 16 kuni 18 õppima, kuid mõnikord ei ole see võimalik. Näiteks erivajadustega laste puhul võis pere varasemalt nii ilma jääda ka lasterikka pere toetusest. Selle muudatuse tulemusena lisandus umbes 3000 mitteõppivat 16–18‑aastast last, kellel varem seda võimalust ei olnud, lapsetoetuse saajate hulka. Ligikaudu 20%‑s neist peredest kasvab erivajadusega laps. Lisaks täiendati perehüvitiste eelnõu olulise muudatusega, mis puudutab kõige kurvemat olukorda: kui sureb alla kolmeaastane laps. Uuendusena võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses. Varasemalt oli vanemahüvitis ja sellega kaasnev ravikindlustus tagatud juhul, kui laps sünnib surnult või lahkub 70 kalendripäeva jooksul.
Alates sellest aastast hakkas kehtima ka elatisabisüsteem, mille kohaselt riik maksab lapsele, kelle üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust, senise 100 euro asemel 200 eurot kuus. Lisaks muutub toitjakaotuspension alates 2026. aastast kõigile saajatele ühes suuruses toetuseks, mis katab vähemalt poole keskmisest lapse ülalpidamiskulust. Selle muudatuse eesmärk on viia lastega peredele makstav toitjakaotuspension üle perehüvitise süsteemi, et toetada ühe täiskasvanuga peres kasvavaid lapsi ja vähendada nende vaesusriski. Sellest suvest muutuvad ka vanemapuhkuselt naasnud lapsevanemale haigus‑ ja hooldushüvitised õiglasemaks. Tervisekassal tekib nüüd õigus maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus‑ ja hooldushüvitisi kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimese jaoks soodsama variandi. See muudatus lahendab senise ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale maksti haigus‑ ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt, ja aitab lapsevanematel hõlpsamini tööellu naasta.
Suurendame laste heaolu lastekaitse valdkonnas eri valdkondade tihedama koostöö kaudu ning parandame ja ühtlustame lastekaitsetöö kvaliteeti. Lisaks aitavad muudatused pöörata edaspidi suuremat tähelepanu lapse abivajaduse ennetamisele, samuti parandada lastekaitsetööks vajalikku ametialast ettevalmistust ja tugisüsteemi. Keskendume tervikuna ka lastekaitsetöö korraldusele, rõhuasetusega kohaliku omavalitsuse ja riigi rollide jagamisel ning koostööl.
Hooldus‑, eestkoste‑ ja lapsendajaperedele on väga oluline tugiteenuste rahastamise üleminek riigieelarvesse – varasemalt toimis see projektipõhise tegevusena. See muudatus tagab suurema kindluse ja parema toe neile peredele, kes kasvatavad oma perekonnas vanemlikust hoolest ilmajäänud last, ja aitab kaasa uute hooldusperede lisandumisele. 2024. aastal on planeeritud tugiteenuste osutamiseks ja korraldamiseks ligi 1,2 miljonit eurot. Aastatel 2024–2027 panustab riik kasuperede toetamisse koguni 5,5 miljonit eurot.
"Eesti 2035" eesmärk, et rahvaarv püsiks stabiilne, on täidetud tänu positiivsele sisserändele, mis kompenseerib negatiivse loomuliku iibe. Sisserände tõus oli eriti märgatav Ukrainast saabunud sõjapõgenike tõttu 2022. aastal, mil rahvaarv suurenes 2,6%. Kaks aastat püsinud madal sündimus väljendub aga juba ka mõõdetavates kohortsündimuskordajates. Laste arv 40‑aastastel naistel oli 2023. aastal 1,82 last naise kohta ja 2022. aastal 1,87 last naise kohta. Madal sündimus pole probleemiks ainult Eestis, vaid on üle Euroopa, mõjutatuna koroonakriisist, Venemaa agressioonisõjast Ukrainas, elukallidusest, hindade tõusust. Ebastabiilsetel perioodidel on sündimus alati langenud ning Ida-Euroopa riikides on seda süvendanud ka 1990. aastal sündinud arvult väiksem põlvkond. Seetõttu peame analüüsima peredele kindlustunde tagamist ning mõistma, millist tuge pered riigilt täpselt vajavad. Kindlasti saab see tugi olema mitmekülgne ning loodud läbi eluvaldkondade oskusliku põimimise.
Pikaajaline hooldus, erivajadusega lapsed ja täiskasvanud. Sotsiaalhoolekandes on edaspidi meie üks olulisemaid prioriteete suure koormusega omastehooldajad, keda oli 16‑aastaste ja vanemate seas eelmisel aastal 2,4% ehk 26 700 inimest. 2027. aastaks soovime jõuda 1,9%‑ni. Need on inimesed, kes võiksid olla aktiivsed tööturul. Seetõttu peame jätkama pikaajalise hoolduse reformi ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist. Kuigi hooldereformi jõustumisega astuti pikk samm õiges suunas, peame selle rakendamist jätkama. Hooldereformi tulemusel muutus hooldekoht inimesele küll kättesaadavamaks ning vähenes nii lähedaste makse‑ kui ka hoolduskoormus, kuid meil on jätkuvalt vajaka nii teenuskohtadest kui ka kodus elamist toetavatest teenustest. Iga inimene soovib nii kaua kui võimalik elada oma kodus. Hooldereformiga saime suurema tulekahju küll kustutatud ehk leevendust said need, kellel seda kohe oli vaja, kuid meie järgmised prioriteetsed sammud on seotud just nimelt kodu‑ ja kodukohapõhise hooldusega ning omastehooldajate toetamisega.
2023. aasta novembris valmis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on inimese abivajadusest lähtuva rehabilitatsiooniteenuse süsteemi loomine. Selle üks olulisemaid eesmärke on erivajadustega inimestele rehabiliteerivate üksikteenuste ning sekkumiste osutamine, ühildamine tervishoiuteenustega. Niisamuti soovime, et terviseseisundist tuleneva abivajaduse korral oleks tugi inimesele lähemal ning kättesaadav, et selle kvaliteet paraneks, kaoks teenuste pakkumise dubleerimine ning suureneks valdkonnas töötavate inimeste tasu. See muudatus on kavandatud rakenduma 2027. aastal. Viime seda läbi koostöös töötukassa ja Tervisekassaga.
Erivajadustega lastele on paremaks rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks riik juba käesoleval aastal suunanud täiendavalt 3 miljonit eurot lisaraha. Aastatel 2024–2027 eraldab riik taotlusvooru kaudu ka heategevusfondile 5 miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi. Ühtlasi on järgmiseks neljaks aastaks suunatud 6,1 miljonit eurot lisaraha igal aastal ka psüühikahäiretega inimeste abistamisse. See on lisaks seal juba varasemalt olnud 45,9 miljonile eurole, millega me oleme seni saanud eelarves arvestada.
Erivajadustega inimeste tugisüsteemi reformi raames on üks fookuskohtadest jätkusuutlikul erihoolekandeteenuse pakkumisel, sest läbi aastate on erihoolekandeteenuste kohta olnud ootamas üle 1000 inimese, ja see olukord ei ole paranenud. Kuigi 2024. aasta alguses moodustas kehtiva erihoolekandeteenuste eelarve teenuse arvestuslikust eelarvest ehk tegelikust vajadusest keskmiselt 61% ja rahastus on viimastel aastatel võtnud suuna tõusule, ei ole see täna siiski piisav, et tagada teenuste kvaliteeti ning lühendada järjekordi.
Mootorsõidukimaksu puhul oleme saavutanud kokkuleppe, et sellest on vabastatud autod, mis on kohandatud puuetega inimestele. Lisaks töötab Sotsiaalministeerium puuetega inimestele välja toetusmeetmed, mida rakendatakse 2025. aastast. Meetmed hõlmavad osade puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmist, abivahendite võimaldamist ilma eelneva puude tuvastamise või vähenenud töövõimeta ning osade abivahendite puhul riigi osaluse tõstmist.
Vanemaealised. Riigi poolt on oluline tagada, et inimeste vanaduspõlv oleks kindlustatud ning vajadusel tarvilik tugi ka olemas. Sotsiaalkaitse tugevdamiseks on oluline, et inimesed oleksid ka hilisemas elus terved, aktiivsed, rahaliselt kindlustatud ning omaksid finantsteadmisi ning ‑oskusi. Nii loodi Eestis eelmisel aastal esimene pensionitarkuse strateegia, mille taga seisab soov edendada inimeste pensionitarkust, et tagada selle kaudu suurem kindlustatus pensionipõlves. Mida taibukamaid otsuseid inimesed nooremas eas langetavad, seda kindlamalt nad end hiljem tunnevad. Seda kindlustatum on ühtlasi ühiskond, mida iseloomustab väiksem sõltuvus riiklikest toetustest, väiksem vaesusrisk ja suurem majanduslik stabiilsus.
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 46,8% Eesti 65‑aastastest ja vanematest elanikest. Kuigi 2020. aastal jõudsime me 40,6%‑ni, liikus see tase uuesti üles 2021. aastal suuresti tööealistele tehtud teise pensionisamba väljamaksete tõttu. Kui viimast poleks olnud, oleks suhtelise vaesuse piir 2021. aastal suurenenud 17,5% asemel 9%. 2022. aastal suhtelise vaesuse piir sellises ulatuses aga enam ei suurenenud ning vähenes ka vanemaealiste suhteline vaesus, mis on aga sellele vaatamata endiselt väga suur. Seda loodame muu hulgas muuta viimastel aastatel jõudsalt kasvanud pensionidega. Eelmisel aastal leidis aset viimase 15 aasta suurim pensionitõus, mis koos pensionide erakorralise, 20 euro suuruse tõusuga kergitas pensione 17,6% ehk 105 eurot kuus. Käesoleva aasta 1. aprillil tõusid pensionid indekseerimise tulemusena täiendavalt 10,6%. Viimase nelja aastaga oleme liikunud 552‑eurosest pensionist 774‑eurose vanaduspensionini ning meie eesmärgiks on saavutada 2028. aastaks vanaduspension, mis ligineb juba 1000 eurole – see on 933 eurot kuus. See kehtib loomulikult pensioniõigusliku staaži korral, mis on 44 aastat.
Eesti pensionärid on võrdluses teiste Euroopa Liidu riikide [pensionäridega] esirinnas muu hulgas tööhõives. Selle taga võib näha mitut sotsiaal-majanduslikku faktorit: kasvav keskmine vanus, kauem tervena elatud aastad ja kindlasti ka eneseteostus. Statistika näitab, et eestlased on vanemaealiste tööhõive poolest Euroopa tipus. 2023. aastal töötas 65–74‑aastastest inimestest 28,4%. Ei saa lisamata jätta ka tõsiasja, et vaadates suhtelise vaesuse näitajaid vanaduspensioniealistel, soodustab töötamist kindlasti ka madal pension. Ka sooduspensionide reform, mis oli ootel üle 25 aasta ning mille muudatused Riigikogu eelmisel aastal vastu võttis, suurendab pikas vaates tööhõivet, inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. Sellele vaatamata on rahvastiku vananemine reaalsus ning seetõttu on riigina oluline panustada sellesse, et meie inimesed püsiksid terved ja elujõulised ning tunneksid, et nende osalus ja olemasolu otsustusprotsessides on väärtuslik.
Strateegilise partnerluse raames oleme välja töötanud ka dokumendi "Vanusesõbralik Eesti". Need põhimõtted annavad erinevatele asutustele ülevaate, mil moel vanemaealisi oma tegevustesse parimal moel kaasata. Selleks, et me inimesi terve nende elukaare vältel parimal moel toetada oskaksime, on vajalik meie kõigi panus, sest kaaskodanike hindamine ei alga regulatsioonidest ega ole vaid Sotsiaalministeeriumi vastutusala. Vanusesõbralikele poliitikameetmetele peavad keskenduma kõik eluvaldkonnad. Vanemaealiste väärtustamine ühiskondlikult algab aga eelkõige kodust. Kindlasti on siin oluline ka tööandjate roll, et töökeskkonnas vanemaealisi ei diskrimineeritaks.
Võrdsed võimalused. Eesti soolise võrd[õiguslikkuse] indeksi tulemus oli Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel 2023. aastal 60,2 punkti, mis seab meid Euroopa Liidu arvestuses 17. kohale. Keskmine tulemus on 70,2 punkti, millele me siiski alla jääme. Selle peamiseks põhjuseks oli tagasilangus ajakasutuse ja võimu valdkondades. Meestel on naistega võrreldes enam paindlikkust nii tööajas kui ka rohkem isiklikku vaba aega. Kuigi poliitikas on sooline tasakaal paranenud, seda eelkõige tänu naiste võrdsele esindatusele valitsuses, on naiste osakaal majanduslike otsuste langetamise juures, sealhulgas suurimate börsiettevõtete juhtkondades, endiselt väga madal.
Viimase kümne aasta jooksul on palgalõhe märgatavalt vähenenud. 2022. aastal ulatus see küll 17,7%‑ni, kuid tegi 2023. aastal arvestatava languse, 13,1%‑ni. 2023. aastal oli nendes sektorites, kus suures osas naised töötavad, näiteks sotsiaalhoolekanne, haridus, meditsiin, nendest kahes viimases palgakasv keskmisest palgakasvust suurem. Samas kasvas palgalõhe info‑ ja sidesektoris, langes ka märgatavalt naisjuhtide osakaal. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring aga näitab, et 82% Eesti inimestest soovib elada ühiskonnas, kus naised ja mehed on võrdsed. See viitab omakorda sellele, et inimestel on ootus ka praktikas võrdsematele võimalustele. Selleks tuleb meil veel teha aga mitu sammu. Oleme viimastel aastatel neid ka teinud ning olen veendunud, et viibime õiges ajahetkes, mil eesmärgistatult edasi liikuda.
Näiteks selle aasta alguses astus Eesti sammu nende ühiskondade suunas, kus tõepoolest väärtustatakse kõikide kodanike võrdsust seaduse ees, ja nii hakkas ka meil kehtima abieluvõrdsus. Muu hulgas oleme koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega võtnud eesmärgiks muuta palkade süsteemid läbipaistvamaks ning vähendada soolist palgalõhet palkade läbipaistvuse direktiivi kaudu. Direktiivi jõustamise toetuseks oleme loonud digitööriista Palgapeegel, et olla toeks tööandjale ning tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist. Samuti oleme loonud soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse interaktiivsed e-kursused. Kutsun teid kõiki üles neid vaatama.
Üks teravamaid probleeme on aga endiselt õiguskaitse puudulikkus – puudujääke on õiguslikus regulatsioonis. Näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sealhulgas kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas, tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste täitmise jälgimine ning tasuta esmase õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline tagada voliniku institutsiooni tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat, aga ka ressursid.
Edaspidi oleme võtnud eesmärgiks soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste õigusraamistiku kaasajastamise tõhusa rakendamise. Loodan, et tulevikus laieneb diskrimineerimise eest kaitstud inimeste ring. See tähendab, et suureneb inimeste hulk, kellel on paremad võimalused tööturul ja laiemalt ühiskonnaelus osalemiseks. Selle kaudu paraneb nende majanduslik toimetulek ja eneseteostusvõimalused ning kasvab võimekus panustada ühiskonda, sealjuures majanduse elavdamisse.
Vaesus ja hoolivus. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr vähenes 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 25,2%‑lt 24,2%‑le. 2020. aastal oli see 22,2%. Võrreldes 2022. aastaga kasvas suhtelise vaesuse piir vaid 2%. 2022. aastal oli suhtelise vaesuse piir 756 eurot, 2021. aastal 741 eurot kuus. Seevastu 2021. aastal kasvas see rekordiliselt, 17,5%, mille peamiseks põhjuseks oli taas kord enne pensioniiga tehtud väljamaksed teisest pensionisambast. 2022. aastal kasvas absoluutne vaesus 3,5%‑ni, mis oli otseselt seotud 2022. aastal toimunud hinnatõusust tuleneva absoluutse vaesuse piiri olulise tõusuga. Statistikaameti 2023. aasta vaesusnäitajad ilmnevad 2024. aasta sügisel. 2030. aastaks soovime aga suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses olevate elanike osatähtsust vähendada 21%‑ni.
Endiselt on vaesusest enim ohustatud üksi elavad inimesed või leibkonnad, kus on vaid üks sissetuleku saaja. Absoluutse vaesuse näitajad on enamasti suuremad ka töötute seas. Vabariigi Valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kolmepoolse hea tahte kokkuleppe tulemusel seati eesmärk jõuda aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis on 50% keskmisest brutopalgast. Niisamuti on vaesuse leevendamiseks töötatud välja juba kehtivad meetmed, mis tänases kõnes ka kõlanud: pensionide ja peretoetuste tõus, hooldereform, haigus‑ ja hooldushüvitiste määramise muutmine ja muu. Niisamuti läksime sel aastal esimese riigina Euroopas enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks toidupakkide süsteemilt üle toidukaartide süsteemile, mis on inimväärsem ja võimaldab abivajajale suuremat valikuvabadust võrreldes senise riiklikult ostetud toiduabi jagamisega. Üleriiklik korraldus jõustus oktoobris ning pälvis ühtlasi ka Euroopa innovatsiooniauhindadel sotsiaalvaldkonna innovatsiooni peapreemia. Vaesust ei saa vähendada aga sotsiaalkaitse üksi, see peab käima käsikäes kõikide teiste riigivalitsemise valdkondadega, eelkõige terve riigi rahakoti ning edumeelse majandusega.
Lisaks oleme jätkanud tööd vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks, toetades nii psühholoog-nõustajate ja kliiniliste psühholoogide kutseaastate rahastamist kui ka kohalikke omavalitsusi ja esmatasandi perearstikeskusi vaimse tervise teenuste pakkumisel. Jõustus ka uus ohvriabi seadus, mis näeb ette abi kiirema ning lihtsama kättesaadavuse vägivalla ohvritele. Uus seadus täpsustab toe saamise võimalusi ning selle eesmärk on täienduste näol praktikas vältida traagilise üleelamisega inimeste taasohvristamist. Seejuures täpsustusid ka naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavad teenused ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimused.
Head Riigikogu liikmed, täna väljatoodu on vaid osa tööst, mida oleme teinud ja mille nimel töötame. Uus-Meremaa endine peaminister Jacinda Ardern on öelnud, et poliitikud peavad oma töös juhinduma inimestest. Mina saan öelda, et seda ma teen. Loon oma töös ühes kolleegidega Eestit, kus oleks kõigil hea ja turvaline elada. Soovin, et saaksime seda teha üheskoos. Suur aitäh teile kuulamast!
