Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Soome Vabariigi presidendi Alexander Stubbi kõne

15:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Austatud Eesti Vabariigi president! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed! Daamid ja härrad! Mul on väga hea meel tervitada siin Riigikogu saalis täna Eesti riigivisiiti alustanud Soome Vabariigi presidenti Alexander Stubbi, kellele kohe sõna annan. Eestil on Soomega läbi ajaloo olnud palju ühist ja tänapäeval on meie koostöö veelgi tihenemas. Kõne eestikeelse tõlke jaoks palun valige tõlkeaparaatidel kanal üks. President Stubb, please, the floor is yours!

15:00 Soome Vabariigi president Alexander Stubb

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud parlamendiliikmed! Austatud Eesti Vabariigi president! Lugupeetud Eesti rahva esindajad! Kallid sõbrad! Soovime koos abikaasaga tänada teid sooja vastuvõtu eest, mis meile siin Eestis osaks on saanud. Aitäh! Ootame põnevusega oma kolmepäevast riigivisiiti nii Tallinnas kui ka Tartus. Iga kord, kui ma olen Eestis, tunnen end nagu kodus. 

Te kõik teate, et Eestil on kõigi soomlaste südames eriline koht. Meil on ühine identiteet, meil on ühised juured, meil on sarnane keel, mida ma püüdsin mõista. Aeg-ajalt on meid küll lahku rebitud, aga oleme alati uuesti kokku saanud. Meil on ühine saatus – praegu ilmselt rohkem kui kunagi varem.

Soome presidendina on mulle suur au kõnelda siin, Riigikogus, Eesti demokraatia hällis. Mina räägin teiega sõbra, sugulase ja liitlasriigi riigipeana.

Olen külastanud Eestit kümneid kordi, nii töö pärast kui ka vaba aja veetmiseks. Esimene kord oli 30 aasta eest. Te olite siis just oma iseseisvuse taastanud. Mäletan, kuidas ma vaatasin teie laulvat revolutsiooni väga suure rõõmuga, kui ma olin noor tudeng USA‑s. Ühel semestril reisisin koos ülikoolikaaslastega isegi Balti riikides, see oli 1992. aasta alguses, ja rääkisin oma ameeriklastest sõpradele uhkusega oma Eesti vendade ja õdede kangelaslikest pingutustest. Eesti oli lõpuks vabaks saanud. 

Kuid minu armastus Eesti vastu sai alguse palju varem. Kui ma olin laps, siis isa jutustas mulle julgest vennasrahvast, kes kannatab Nõukogude Liidu hirmuvalitsuse all. Rääkisime palju eesti keelest, kultuurist ja meie peres ka sportlastest. Mäletan Heino Puustet 1983. aasta Helsingi maailmameistrivõistlustel, Andrus Värniku võiduviset 2005. aasta maailmameistrivõistlustel ja loomulikult Erki Noolt 2000. aasta Sydney olümpiamängudel. Minu jaoks oli Eesti võit alati ka Soome võit. 

Olin ülimalt rõõmus, kui Eesti liitus nii Euroopa Liidu kui ka eurotsooniga. Olin sama rõõmus ja ka veidi kade, kui te ühinesite NATO-ga. Oma paari iseseisvusaasta jooksul olite lõimunud lääne institutsioonidesse rohkem kui Soome või tegelikult ükskõik milline muu Põhjamaade riik. Loomulikult oli see hea uudis Läänemerele üldiselt, aga eriti Soomele turvalisuse seisukohast. Teie NATO‑liikmesus nende 20 aasta jooksul, mis see on kestnud, on taganud kaitse ka meile. Samal ajal tõi meie tugev ja iseseisev kaitse meie piirkonda stabiilsuse. 

Mäletan tihedat koostööd Toomas Hendrik Ilvesega Läänemere strateegia teemal Euroopa Parlamendis. Samuti sain lähedaseks sõbraks Urmas Paetiga, kui olin välisminister, aga ka Taavi Rõivasega, kui olin peaminister. Ma arvan, et ühised väärtused ja arusaamad turvalisusest liitsid meid, ja liidavad siiani. 

Kui ma valitsusse kuulusin, küsiti mult sageli, kas Soome kaitseks Eestit kriisiolukorras. Minu jaoks oli vastus selge – loomulikult kaitseks! Ja me peaksime igal juhul tänulikud olema, et NATO liige Eesti teeks meie heaks sama. Praegu on olukord selgem kui kunagi varem. Seda nimetatakse artikliks 5: üks kõigi, kõik ühe eest. 

Te teate, et soomlased on vahel oma tunnete väljendamisel veidi ujedad. Ma arvan, et ka teie, eestlased, ilmselt mõistate, mida ma silmas pean. Seega lubage mul otse välja öelda: Soomel on väga vedanud, et Eesti tema naaber on. Me oleme pere, sõbrad ja liitlased. 

Väikerahvad hingavad sama õhku, eriti aga need rahvad, kes elavad selliste suurriikide naabruses nagu Venemaa. Me tahame rahulikult kõrvuti eksisteerida, aga peame pidevalt valmis olema. Meie jaoks on välis‑ ja kaitsepoliitika alati eluliselt tähtsad. 

Soome oli külma sõja ajal erapooletu riik – mitte vabast tahtest või ideoloogia pärast, vaid vajadusest. Meil polnud valikut. Kui valik tuli, liitusime viivitamatult Euroopa Liiduga. Ja kui enam muud valikut polnud, saime NATO liikmeks. Parem hilja kui mitte kunagi. 

Te võite olla kindlad, et me panustame alliansi liikmena. Me mõistame oma kohustusi NATO riigina, kes peale enda piiri jagab Venemaaga ka NATO piiri. Meie kaitsevõime tugevdab Euroopa kirdeosa. See koos meie laiaulatusliku julgeolekukontseptsiooniga jätkab NATO tugevdamist Läänemere regioonis. Ja ka seda teeme koos Eestiga – meie pere, meie sõbra, meie liitlasega.

Külma sõja järgne ajastu on möödas. Ajalugu ei lõppenud aastal 1989 või 1991, nagu paljud meist eeldasid. Maailma poliitiline kord, tasakaal ja dünaamika on muutumas. Euroopa turvalisust varjutab Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Uus raudne eesriie on Euroopa kaheks jaotanud. 

Sarnaselt eestlastega küsitakse ka soomlastelt sageli Venemaa kohta. Meie põhistsenaarium tugineb kolmele lihtsale tõsiasjale. Esiteks, Venemaa jätkab lähima paari aasta jooksul oma relvajõudude tugevdamist ja saavutab Ukraina ründamise eelse taseme. Teiseks, miski ei näita, et Venemaa vahetaks oma agressioonil ja laienemisel põhineva välispoliitika rahuliku kooseksisteerimise vastu. Kolmandaks, Venemaal ei hakka niipea valitsema liberaalne demokraatia. 

Seda silmas pidades peame tegema kõik, et Ukraina selle sõja võidaks. Samal ajal peame jätkuvalt tagama NATO tugeva kaitse‑ ja heidutusvõime. 

Uus normaalsus on, et Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas, alustab samal ajal mitmesuguseid hübriidoperatsioone ning üritab kõiki Euroopa Liidu ja NATO riike hirmutada ja destabiliseerida. Me näeme seda Euroopas nädalast nädalasse. Parim reaktsioon on jääda rahulikuks ja vaoshoituks, ehk nagu mina ütleksin: reaktsioon Eesti ja Soome moodi. Parim viis olukorra süvenemist vältida on valmistuda. Ja just seda me teemegi. 

Lühemas perspektiivis peame jätkama rahalise ja sõjalise abi andmist Ukrainale. Keskpikas perspektiivis peame aitama Ukrainal õiglast rahu saavutada. Pikas perspektiivis peame tagama, et Ukrainast saaks nii Euroopa Liidu kui ka NATO täieõiguslik liige. 

Soome välis‑ ja kaitsepoliitika on rajatud väärtuspõhisele realismile – väärtused ja realism. Selle lähtepunkt on tugev liit Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal ajal põhineb see ka usul, et uus rahvusvaheline süsteem ja rahu tuginevad Euroopa Liidu ümberkujundamisele ja tugevdamisele, aga ka ÜRO tugevdamisele. 

Meie välispoliitika seisab kindlalt läänelikel väärtustel, sealhulgas demokraatial, õigusriigil ja inimõigustel. Me usume koostöösse ja reeglipõhisesse rahvusvahelisse süsteemi. Samal ajal tugineb meie kaitsepoliitika realismile. Meie kaitsevõime põhineb realismil, seepärast säilitame tugevat kaitsevõimet – just nüüd, kuuludes sõjalisse liitu. Realism on ka see, et me mõistame, et olulisi ülemaailmseid probleeme – näiteks kliimamuutused – ei lahendata ainult sarnaselt meelestatud riikide vahel nagu Eesti ja Soome. 

Soovin oma kõne lõpetada meie aja ühe austatuima riigimehe Lennart Meri sõnadega. Ta ütles kord, ma tsiteerin: "Ka väikeriik võib mõjutada ajaloo käiku. Vähemalt peab ta seda kindlasti üritama. Maailmas ei hooli mitte keegi väikesest riigist, kui riik ise ei ütle selgelt ja valjult, mida ta tahab."

Ma arvan, et Eesti ja Soome peaksid maailmas oma rolli määratledes just tema sõnadest juhinduma. Väikesed rahvad peavad oma hääle kuuldavaks tegema. Aga kõige olulisem on see, et nüüd kasutame oma häält koos liitlaste ja partneritega Euroopas, Euroopa Liidus ja NATO-s.

Tähtis on, et meie toetame üksteist, hoiame üksteist ja kaitseme üksteist.

Aitäh! Elagu Eesti! (Aplaus.)

15:14 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, härra president Stubb, olemast meie perekond, sõber ja liitlane! Lugupeetud Riigikogu, ma võtan juhataja vaheaja viis minutit ning siis me jätkame kohaloleku kontrolli ja päevakorra kinnitamisega. Juhataja vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 


15:19 Istungi rakendamine

15:19 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt, head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

15:20 Esimees Lauri Hussar

Kohalolijaks on registreerunud 86 Riigikogu liiget, puudub 15. 

Järgnevalt asume päevakorra kinnitamise juurde. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud üks muudatus: Riigikogu liikmed Martin Helme, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaid on tagasi võtnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole esitatud arupärimise nr 521, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi neljandaks päevakorrapunktiks. Seega jääb see punkt päevakorrast välja. 

Enne kui me saame asuda päevakorra kinnitamise juurde, on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

15:21 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kaks nädalat tagasi andsid Keskerakonna ja EKRE fraktsioon sisse umbusaldusavalduse majandusminister Tiit Riisalole. Üldiselt on kombeks, et selle menetlus pannakse päevakorda nii kiiresti kui võimalik. Miks see pole siiamaani päevakorras?

15:21 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma palun saalipersonalil kontrollida, kas meie heliga on kõik korras. Riigikogu liikmed ütlesid, et nad ei kuulnud väga hästi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimust. 

Vastuseks teie küsimusele on mul öelda niipalju, et pidasime ministriga aru, aga ta on selle nädala esimesel poolel on välismaal. Tõsi, ta on tagasi neljapäeval, aga kuna neljapäevaks oli juba väga pikalt planeeritud Riigikogu rahanduskomisjoni [algatatud] olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, siis kahte küsimust me ei oleks saanud neljapäeval arutada. Sellepärast me leppisime ministriga kokku, et minister Riisalo umbusaldus tuleb järgmise nädala esmaspäeval, 3. juunil esimese päevakorrapunktina siin Riigikogu saalis arutlusele. Ja siis see konkreetne küsimus saab ka arutatud. Selline seisukoht on praegu. Ma usun, et see on kõikidele osapooltele parim. Sealjuures kõik need, kes tahavad ministrile küsimusi esitada, saavad neid küsimusi lihvida, et esitada neid veel täpsemalt. 

Lauri Laats, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

15:22 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on konkreetne ettepanek päevakorra muutmise kohta. Kui me vaatame päevakorraprojekti kolmapäevast päeva, siis [me näeme seal] eelnõu 408 – see on Keskerakonna fraktsiooni eelnõu. Me sooviksime seda natukene tahapoole lükata, positsiooni nr 6 juurde. Ehk siis, kui me vaatame praegust päevakorraprojekti, siis positsioon nr 3 on 408 OE, aga me sooviksime seda arutada pärast 405 OE-d.

15:23 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! See tähendab siis, et te tuleksite Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse ehk 395 OE ette viiendaks päevakorrapunktiks, kolmandast viiendaks. Kui keegi vastu ei ole, siis saame selle muudatuse sisse viia. 

Jaak Valge, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:23 Jaak Valge

Aitäh, härra esimees! Mul on ettepanek päevakorra kohta ja see puutub päevakorraprojektis esitatud tänasesse teise päevakorrapunkti. Taust on selline. Teatavasti tulevad ministrid esitama ülevaateid oma valdkonna arengust kord aastas. Need peaksid olema väga olulised ülevaated, kindlasti olulisemad kui tavalised eelnõud. Nende ülevaadete puhul, nagu te teate, peaksid fraktsioonide liikmed esitama kõigepealt kommentaare ja küsimusi, siis aga üldistavalt esitama oma seisukohad, analüüsi ja poliitilised meetmed, kuidas seda valdkonda arendada. Igaüks saab aru, et kui seda tõesti korralikult – mitte loosunglikult – teha, siis see on ajamahukas. Kui aga ministri ettekannet meile ette kätte ei anta – nii nagu täna, et anti alles ennelõunal, mil meil on komisjonide koosolekud, anti mingi napp infoleht –, siis ei saa keegi öelda, et selle strateegia sisuline [arutamine] parlamendis oleks üldse võimalik. 

Me oleme sellele mitu korda tähelepanu juhtinud. Ametnikel on juba ammu varem teada, et minister seda ettekannet tegema tuleb. Kuna niisugune suhtumine on kogu parlamendi alavääristamine, siis – kuna esimees seda siiani meie korduvatest ettepanekutest [hoolimata] lahendanud ei ole – julgen esiteks teha ettepaneku see päevakorrapunkt täna töökavast eemaldada, ja teiseks teha ettepaneku kõigile fraktsioonidele mitte osaleda selle ja järgmiste strateegiate arutelul niikaua, kuni meile ministri ettekandeid või vähemalt selle põhiteese ja statistilist materjali pole vähemalt nädal varem kätte antud. Ja vaat selle parlamentarismi riismete ja parlamendi au kaitsmine peaks olema täiesti erakondadeülene, meie kõigi ühine soov.

15:25 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Kodu- ja töökorra seadus ei näe ette ettekande materjalide saatmise kohustust, aga Riigikogu juhatus on pöördunud peaministri poole ettepanekuga valitsuse liikmetel esitada oma ettekande tekst või kõneteesid Riigikogule võimalikult aegsasti. Antud juhul on materjalid Riigikogu liikmetele ette saadetud. Teie ettepanek on selge, aga juhul kui keegi on selle ettepaneku vastu, siis sellisel juhul ei saa ma seda ettepanekut arvestada. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:26 Martin Helme

Aitäh! Mul on kaks teemat. Esiteks, jätkuks sellele, mida Jaak Valge ütles: me oleme siin ju mitmeid-mitmeid kordi sellest rääkinud, me oleme saatnud kirja Riigikogu juhatusele ja Riigikogu juhatus on kirjutanud peaministrile. Viisakas tähtaeg võiks olla nädal aega, aga hiljemalt selleks ajaks, kui Riigikogu juhatus teeb neljapäeval järgmise nädala päevakorda, võiks materjal olemas olla. Päevakorda teeb Riigikogu juhatus ja kui seda materjali ei ole, siis oleks normaalne, kui Riigikogu juhatus ütleks: me ei pane seda asja päevakorda.

Teine teema on mul samamoodi seotud päevakorda panemisega. Me esitasime juba enne istungitevaba nädalat umbusaldusavalduse ühele ministrile. Seda ei võetud tol nädalal päevakorda, seda ei ole ka praeguse nädala päevakorras. Kuidas me siis edasi elame? 21 parlamendisaadikut teevad umbusaldusavalduse ministrile ja seda lihtsalt ei pandagi päevakorda või?

15:27 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, me menetleme seda umbusaldusavaldust järgmise nädala esmaspäeval esimese punktina. Mis puudutab materjalide saatmist, siis Riigikogu juhatus on kirja peaministrile saatnud, ja ka ministrid on hakanud aktiivsemalt materjale saatma. Antud juhul, nagu ma ütlesin, kodu- ja töökorra seadus ei näe sellisel puhul ettekande materjalide saatmise kohustust ette. Me saame küll paluda ja rääkida veel kord läbi ja seda Riigikogu juhatus kindlasti ka teeb.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:28 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma jätkan sealt, kus kolleeg just lõpetas. Tegelikult, kui palju maksimaalselt saab üldse venitada selle umbusaldusavalduse menetlusega? Riigikogu kodu‑ ja töökord sätestab, milline on kõige varasem aeg umbusalduse menetlemiseks, samas ei sätesta, milline on hiliseim aeg. Te ütlesite, et praegu on minister välismaal. Kas teoreetiliselt on võimalik ka selline olukord, kus, ma ei tea, minister läheb näiteks ümbermaailmareisile ja siis mitu kuud ei pandagi umbusaldust päevakorda? Kuidas seda Riigikogu kodu‑ ja töökorda ikkagi lugeda?

15:28 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Minister ei lähe ümbermaailmareisile, punkt üks. Ja punkt kaks, minister tuleb täpselt nädala pärast siia ja annab vastuse kõikidele teie esitatud küsimustele, sealhulgas toimub ka umbusaldusavalduse arutelu. 

Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:28 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! No see minister võiks küll ümbermaailmareisile minna, võib-olla majandusel läheks ka siis paremini. Aga ma jätkan sealt, kus jäid pooleli Jaak Valge ja Martin Helme. Jällegi, see puudutab tänase päevakorra esimest punkti. See ei ole esimest korda, kui minister tuleb meie ette arengustrateegia elluviimisest rääkima ja tegelikult mitte ühtegi materjali ette ei ole saadetud, või saadetakse mõni tund enne. Selles suhtes võiks juhatus ikkagi selge otsuse teha, et kui materjali ette ei ole saadetud, siis seda [punkti] päevakorda ei lülitata. See oleks viisakas. Ja see, te olete mitu korda selle ka Riigikogus välja öelnud, et olete selle info valitsusele edastanud – noh, on selgelt näha, et valitsus sellele ei reageeri. Eks see näitab ka mingisugust suhtumist teisse kui juhatajasse, ja ka [suhtumist] Riigikokku.

15:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma eelnevalt ütlesin, kui keegi vastu ei ole, siis me saame täna muudatused sisse viia. Juhatus kindlasti püsivalt ka kõiki neid meie töökorralduslikke küsimusi arutab. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. 

15:30 Martin Helme

Ikka on kaks asja. Esimene asi: Riigikogu juhatus teeb päevakorda. Neljapäeval on Riigikogu juhatuse istung, tehakse päevakord. Kui valitsus ei ole suvatsenud materjali neljapäevaks saata, siis Riigikogu juhatus võiks võtta hoiaku, et me ei pane [neid punkte] päevakorda, sest arutelu oleks sisutühi. Meil ei ole võimalik siin mingit arutelu pidada, kui me ei ole materjali ette saanud. See on mõttetu! Meil ei ole siin mõtet mingit arutelu teeselda, kui meil ei ole materjali võimalik mitu päeva varem kätte saada. See on esimene asi. See on mu ettepanek Riigikogu juhatusele: palun võtke see joon ja andke peaministrile teada, et kui ametnikud ei suvatse teile materjali viis päeva ette saata, siis me ei topi [neid punkte] päevakorda. 

Teine asi: ei ole naljakas see jutt, et minister läks ümbermaailmareisile ja sellepärast me ei saanud umbusaldust avaldada. Me oleme parlamentaarne riik, kus tegelikult tänaseks päevaks, kui kogu kodukord on aknast juba välja lennanud, nagunii meil siin mingid reeglid ei kehti enam. Ainus ülesanne, mis parlamendil veel on, on hoida valitsust enamushäältega võimul. Ja nüüd [anti üle] umbusaldus[avaldus], aga te ei pane oma erakonnakaaslase umbusaldus[avaldust] kolm nädalat päevakorda. Mis me siis teeme, kui Kaja Kallasele teeme umbusaldus[avalduse]? Ootame valimised ära või?

15:31 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt vastuseks esimesele küsimusele: ka eelnõude puhul ei ole kõiki materjale neljapäeval veel olemas. Meie kodukord sätestab teistmoodi ja sellepärast see punkt või mida te nõuate – meil sellist konkreetset nõuet ei ole. Kodu- ja töökorra seadus ei näe ette materjalide saatmise kohustust. Aga ma ütlen veel kord: Riigikogu juhatus kindlasti suhtleb Vabariigi Valitsuse ja peaministriga. Katsume leida lahenduse, et need materjalid oleksid aegsasti kohal. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istung läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:32 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Mul on veel küsimus ühe teise eelnõu kohta, ma olen selle kohta juba mitu korda küsinud. See on konkurentsimenetluse eelnõu. See eelnõu, millega antakse Konkurentsiametile võimalus määrata hiigeltrahve. Ma olen mitu korda tõstatanud seda, et Riigikogu juhatus tegi vea, kui määras juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni, sest tegelikult see komisjon ei ole pädev seda küsimust arutama. Te nõustusite minuga, ütlesite, et tegelikult ongi plaanis korraldada õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistungeid. Nüüd kahjuks on tekkinud selline olukord, et antud teema arutamiseks toimub väga suur istung, oluline istung, kuhu on kutsutud ka külalised, aga millegipärast ei õiguskomisjoni ega põhiseaduskomisjoni sinna kutsutud ei ole, vaatamata sellele, et endine majanduskomisjoni esimees on kinnitanud, et temal on soov pidada seda arutelu eri komisjonide vahel. 

Ka teie kinnitasite, et see oleks hästi oluline, vastasel juhul on see eelnõu rünnatav formaalse põhiseadusvastasusega, kuna seda arutab komisjon, mis üldiselt selliseid õiguslikke menetluslikke aspekte ei aruta. Ja parimal juhul mul näiteks isegi asendusliikmena ei oleks homme võimalik istungil osaleda, sest paralleelselt on õiguskomisjonis trahvide suurendamise, riigilõivude suurendamise eelnõude menetlus, ja kuna ma olen nende eelnõude kohta esitanud muudatusettepanekud, siis ma soovin neid kaitsta. Kas te saate paluda uut majanduskomisjoni esimeest – võib-olla ta ei ole teadlik nendest eelnevatest kokkulepetest, aruteludest –, et see konkurentsiteemaline eelnõu lükataks natukene edasi, et saaks koos õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoniga seda arutelu pidada? Ma usun, et see on ka koalitsiooni huvides, et ei oleks mingisuguseid hilisemaid õiguslikke formaalseid aspekte, millega saaks rünnata selle eelnõu vastavust [põhiseadusega].

15:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Kindlasti ma arutan majanduskomisjoni esimehega seda konkreetset eelnõu. Juhatus on ka kohustanud majanduskomisjoni küsima nii õiguskomisjoni kui ka põhiseaduskomisjoni arvamust selles küsimuses. Majanduskomisjon on ka väga selgelt öelnud, et need arvamused ta võtab. Selle teemaga tegeldakse. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:34 Martin Helme

Aitäh! Ma ei saanud oma eelmise küsimuse teisele poolele vastust. Kui me [esitasime] umbusaldusavalduse Kristina Kallasele, siis oodati sellega nädal aega. See on Eesti parlamendi ajaloos pretsedenditu, kui ei võeta samal nädalal – tavaliselt võetakse samal päeval – umbusaldusavaldust päevakorda, juhatus [ei] täienda päevakorda. Kristina Kallase puhul otsustati jalg üle põlve visata, teha üks coffee break, et siis nädala pärast vaatame seda asja. Nüüd me tegime [umbusaldusavalduse] Tiit Riisalole – võeti kolm nädalat väikest pausi, et mõelda ja vaadata siin, mida me üldse [teeme]. Ja nüüd ma küsin: kui me teeme [umbusaldusavalduse] mõnele järgmisele ministrile, siis kas me ootame [selle menetlemisega] valimisteni või? Lõpptähtaega, millal te peate selle meie ette tooma, ju polegi.

15:35 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, selle konkreetse küsimuse arutelu me oleme planeerinud järgmise töönädala esimese päevakorrapunktina. Põhjus on tingitud sellest, et Riigikogu päevakord on ka sellel nädalal väga tihe. Neljapäeval, mil minister Riisalo on Eestis tagasi, on meil planeeritud juba pikka aega ette rahanduskomisjoni [algatatud] olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, ja kahte niivõrd mahukat küsimust me ühte päeva lihtsalt ei mahutanud. See oli ka väga selge põhjus, miks järgmise töönädala esimese punktina on planeeritud minister Tiit Riisalo umbusalduse küsimus.

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:36 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulasin neid küsimusi ja vastuseid ning mõtlesin omalt poolt esitada küsimuse, mis täpsustaks eelnevaid küsimusi. Tegelikult on isegi kaks küsimust. Esimene on see: kas Riigikogu kodu- ja töökorraga oleks teie hinnangul kooskõlas selline praktika, kui Riigikogu juhatus ei paneks umbusaldusavaldust päevakorda näiteks lähima kuu aja jooksul? See on jah- või ei-vastust eeldav küsimus. Kas see oleks kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega või ei oleks? 

Teine küsimus. Mina saan teie kui parlamendi spiikri rollist aru nii, et te peate olema kõigi Riigikogu liikmete õiguspäraste huvide eestkõneleja, mitte seisma ainult oma koalitsioonikaaslaste huvide eest, vaid ka opositsioonisaadikute huvide eest. Ma eeldan, et ma saan õigesti aru. Teile on [öeldud], ma ei tea, kolm või neli või viis korda või rohkem kordi, et kui meil on sellised arutelud, nagu siin tänase päevakorra algusesse on planeeritud, siis oleks vaja saada need materjalid kätte vähemalt eelmisel nädalal. Kas te kavatsete Riigikogu spiikrina midagi teha, et meie kui Riigikogu liikmete huvide eest seista suhetes valitsusega, või jääbki nii olema, et te ütlete endiselt, et me oleme korduvalt öelnud, et nad võiksid aegsasti saata, aga nad ei saada ja mis siis ikka teha?

15:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma võin teile kinnitada, et me suhtleme Vabariigi Valitsusega ja me esitame veel kord selle palve, et materjalid aegsasti ette saadetaks. 

Nii, aga nüüd on kaks sõnavõttu kohapealt. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on kaks ettepanekut päevakorra kohta ja üks täpsustus. Kõigepealt, täna esimene päevakorrapunkt, millest siin kolleegid juba korduvalt on rääkinud, ma siiski pean üle kordama: sotsiaalkaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. See on väga põhjalik ja põhimõtteline arutelu. Ja siin Riigikogus saab seda teha ikkagi ainult siis, kui Riigikogu liikmetel on eelnevalt käes ka mingisugused materjalid, millega on saadud tutvuda ja neid fraktsioonides ka arutada. Sellist formaalset ettekannet siin parlamendis teha – see tõepoolest vähendab parlamendi rolli, eriti opositsioonisaadikute kaasarääkimise võimalust. Kuigi kodu‑ ja töökorra seadus ei reguleeri – juhin tähelepanu: ei reguleeri seda! –, millal materjalid kätte antakse ning kas ja mis ulatuses neid antakse antud päevakorrapunkti kohta, nii nagu te ka ütlesite, on siiski olemas terve mõistus ja kohusetundlik suhtumine, mis peaksid meie [päeva]korra koostamisel aluseks olema. Tulenevalt Riigikohtu otsusest, et parlamendil on väga suur enesekorraldusõigus – nagu Riigikohus on öelnud –, ei takista meil miski parlamendi poolt valitsuse liikmetele vastava suunise kätteandmist. Minu esimene ettepanek on arvata see [punkt] selle nädala päevakorrast välja ja tulla selle juurde tagasi siis, kui me oleme kätte saanud materjalid, mida on võimalik olnud eelnevalt läbi arutada.

Teine ettepanek on homne päevakorrapunkt nr 4. See on eelnõu 437, maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mis on siia parlamenti toodud – jätta see arutelust välja. 

Minu väike märkus tuleneb teie eelnevatest vastustest ja saadikute küsimustest selle kohta, kui kaua on aega ministri umbusalduse aruteluni. Kuna seda ei ole määratletud, siis põhimõtteliselt selle koosseisu lõpuni, kuni ta langeb menetlusest välja. Aga nagu te ütlesite, et tänane esimene päevakorrapunkt ei nõua mingisuguste materjalide esitamist, siis ei ole ju vaja panna üldse ka ministri umbusaldamist päevakorda. Te saate samamoodi selle tõrjuda ja öelda, et see koosseis seda ei aruta, sest ükski seadus seda ei sätesta.

15:40 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! See koosseis arutab seda järgmisel esmaspäeval. Mis puudutab materjalide ettesaatmist, siis ma saan aru, et minister on käinud ka komisjoni ees, ehk märkimisväärne osa informatsioonist selles küsimuses on juba ka komisjonini jõudnud. Aga teie ettepanekud on selged. Kui keegi ei vastusta, siis on võimalik neid ettepanekuid arvestada. Aga ma näen siin ka sõnavõtusoovi. Erkki Keldo, palun!

15:40 Erkki Keldo

Aitäh! Tõesti, kuna siin on nüüd mitu asja, siis ma proovin järge pidada, mida ma Reformierakonna fraktsiooni nimel soovin vastustada. Esiteks, tänane esimene punkt: sotsiaalkaitseministri ettekanne. Minister on ilusti olemas, teada on, et minister on oma valdkonnas väga pädev. Ma usun, et saadikutel siiski on küsimusi ja minister oskab neile vastata. Kui midagi tõesti jääb vastamata, siis kindlasti saab saadikutele [vastuse] ka kirjalikult saata. Ehk Reformierakonna fraktsiooni nimel ei ole nõus seda päevakorrast välja võtma. 

Järgmine, teisipäeval punkt nr 4: Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Samamoodi, meie fraktsioon ei ole nõus, et see välja võetakse. Tegemist on väga olulise eelnõuga kohaliku omavalitsuse tulubaasi vaates ja ma arvan, et see väärib arutelu. 

Kolmandaks oli keskfraktsiooni ettepanek kolmapäeval punkt nr 3 ümber tõsta. Kuna ma tean, et meie fraktsiooni liige Jürgen Ligi on selle kaasettekandja ja talle ei sobi see ümbertõstmine – ta oli seda viisakalt ka komisjonis maininud –, siis me kahjuks ei saa olla selle ümbertõstmisega nõus isegi mõne punkti võrra – kaasettekandjale see kahjuks ei sobi. Algatajatel on ju võimalik eelnõu tagasi võtta, välja võtta, et järgmisel nädalal [proovida] uuesti menetleda, kui nendele [praegune järjekord] ei sobi.

15:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg, nende seisukohtade eest! Ehk neid ettepanekuid me praegu arvestada ei saa. Asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi neljandaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimise nr 521. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:45 Esimees Lauri Hussar

Päevakorra kinnitamise poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei ole. Päevakord leidis toetust, päevakord on kinnitatud. 

Järgnevalt, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:45 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna ühe Riigikogu otsuse [eelnõu] ja kolm seaduseelnõu. Esimeseks, Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teiseks, karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu. Kolmandaks, korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus nende kahe seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Ja neljandaks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust regionaalminister. Kõik neli eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:46 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

15:46 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Teatavasti on osadel inimestel kujunenud arusaam, et jahimees on selline mees, kes läheb metsa, tuleb, seljakott täis, nägu nalja täis, et nüüd saab hakata praadi tegema. Tegelikult on see väärarusaam. Asi on selles, et eksisteerib kolmnurk riik – jahimees – maaomanik, kusjuures jahimehe ülesanne on täita väga palju riigi delegeeritud ülesandeid. Sisuliselt on jahimehed partneriks nii riigile, kohalikule omavalitsusele kui ka keskkonnaorganisatsioonidele, sellepärast et nad osalevad uuringutes, monitooringutes ning vaatlusandmete ja biomaterjalide kogumises. Nad on jätkuvalt partnerid ka Siberi katku ja sigade Aafrika katku ning marutaudi järelkontrollis ja lepingute täitmisel, samuti korraldavad haiguste ja muu sellesse puutuva informatsiooni levitamise infopäevi. Ka jätkavad nad projektiga "Ulukid teel", et vähendada ulukite ja liiklusvahendite kokkupõrgetes tekkivate kahjujuhtumite osakaalu. 

Nende ülesannete täitmine käib kõik tegelikult jahimeeste oma tasku pealt. Nii et siin lihatüki väärtus või kilohind võib tulla 150 euro kanti: bensiin, diisel, aeg, laskemoon, laskekatsed ja nii edasi. Sellest tulenevalt esitan ma jahiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt pensionärid vabastatakse jahipidamise tasu maksmisest – täpselt samamoodi nagu on kalapüügiseaduses, et kalamehed on vabastatud kalapüügiõiguse tasust. Eeldaks pensionäride suhtes võrdset [kohtlemist] ning ka riigi vastutulekut. Aitäh!

15:49 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

15:49 Annely Akkermann

Head kolleegid, tere päevast! Alustame seda töönädalat mõnusa tempoga. Rahanduskomisjon esitab Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel algataja esindajaks siinkõneleja.

15:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. 


1. 15:50

Sotsiaalkaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

15:50 Esimees Lauri Hussar

Tänane esimene päevakorrapunkt on sotsiaalkaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Palun siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun! Ettekanne kuni 30 minutit.

15:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud Riigikogu [esimees]! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tugeva ühiskonna moodustavad tugevad kogukonnad ehk inimesed. Kõik Eesti inimesed, olenemata sellest, kus nad Eestis paiknevad või milline on nende taust, panustavad ühel või teisel moel oma kogukonda, meie ühiskonda. Iga kooskond on just nii tugev, kui toetatud ja kaasatud on iga üksikliige. Selle nimel me ühes Sotsiaalministeeriumi kolleegide ja partneritega päevast päeva töötamegi. Me püüame iga päev leida viise, ka tänases keerulises eelarvelises olukorras, mil moel Eesti inimesele kõige paremal, toetavamal ja efektiivsemal moel toeks olla. 

Sotsiaalministeerium tegutseb peamiselt kahes erinevas tulemusvaldkonnas: tervis ja heaolu. Sotsiaalkaitseministrina vastutan heaolu tulemusvaldkonnas laste ja perede, vanemaealiste, sotsiaalhoolekande ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kahasse soolise võrdsuse ning võrdsete võimaluste valdkondade eest. Meie eesmärk on vähendada ebavõrdsust ja toetada inimesi terve elukaare vältel. Täna on meie jaoks olulisim kestliku rahvastiku ja heaolu tagamine, sotsiaalkaitsekorralduse kujundamine efektiivseks ja inimese isiklikke vajadusi arvestavaks ning pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamine. Esimese teemaplokina toon välja lapsed ja pered. 

Head kuulajad! Eesti inimesed peavad ideaalseks, kui peres on keskmiselt 2,35 last. Ka praegu soovivad kolmekümnendates eluaastates mehed ja naised keskmiselt umbes sama palju lapsi. 30‑aastastel ja noorematel on see arv veidi väiksem, kuid siiski üle taastetaseme. Saksamaa Max Plancki instituudi teadlane Nicole Hiekel rõhutas hiljutisel Population Europe'i seminaril, et sündimuse suurendamise poliitika õnnestub seni, kuni valitsused keskenduvad olemasolevatele lastele ja nende perede heaolule. Meie eesmärk on tugineda samadele põhimõtetele, asetades esikohale tänaste laste ja perede heaolu ning suunata riigi ressursse mitmekülgselt ja mõistlikult, et toetada peresid ja luua soodsam keskkond tulevastele põlvkondadele. 

Eesti ongi viimastel aastatel stabiilselt liikunud lapsi ja peresid toetaval teel, mis oleks võimalikult mitmekesine. See tähendab, et rahaliste toetuste kõrval pöörame üha enam tähelepanu teenustele, mis oleksid kujundatud tänaste ja tulevaste perede hakkamasaamist ja vanemlust toetavalt. Nii näiteks otsustas Vabariigi Valitsus suurendada vanemlusprogrammi "Imelised aastad" rahastamist 200 000 euro võrra, et see jõuaks senisest veel enamate peredeni. 2023. aastal tõusis ka esimese ja teise lapse toetus 80 euroni ning üksikvanema toetus 19 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus on käesolevast aastast kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot. Võrreldes 2022. aastaga on need toetused tõusnud vastavalt 150 ja 250 eurot. 

Lapse‑ ja peretoetuste kujundamine kaasaegseks ning eri peretüüpe arvestavaks on oluline perede nii turva‑ kui ka õiglustunde pärast. Alates 2023. aasta algusest hakkasid lapsetoetust saama ka mitteõppivad lapsed kuni 19‑aastaseks saamiseni. Varasemalt oli nõue, et lapsetoetuse saamiseks peab laps vanuses 16 kuni 18 õppima, kuid mõnikord ei ole see võimalik. Näiteks erivajadustega laste puhul võis pere varasemalt nii ilma jääda ka lasterikka pere toetusest. Selle muudatuse tulemusena lisandus umbes 3000 õppivat 16–18‑aastast last, kellel varem seda võimalust ei olnud, lapsetoetuse saajate hulka. Ligikaudu 20%‑s neis peredes kasvab erivajadusega laps. Lisaks täiendati perehüvitiste eelnõu olulise muudatusega, mis puudutab kõige kurvemat olukorda: kui sureb alla kolmeaastane laps. Uuendusena võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses. Varasemalt oli vanemahüvitis ja sellega kaasnev ravikindlustus tagatud juhul, kui laps sünnib surnult või lahkub 70 kalendripäeva jooksul. 

Alates sellest aastast hakkas kehtima ka elatisabisüsteem, mille kohaselt riik maksab lapsele, kelle üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust, senise 100 euro asemel 200 eurot kuus. Lisaks muutub toitjakaotuspension alates 2026. aastast kõigile saajatele ühes suuruses toetuseks, mis katab vähemalt poole lapse keskmisest ülalpidamiskulust. Selle muudatuse eesmärk on viia lastega peredele makstav toitjakaotuspension üle perehüvitise süsteemi, et toetada ühe täiskasvanuga peres kasvavaid lapsi ja vähendada nende vaesusriski. Sellest suvest muutuvad ka vanemapuhkuselt naasnud lapsevanemale haigus‑ ja hooldushüvitised õiglasemaks. Tervisekassal tekib nüüd õigus maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus‑ ja hooldushüvitisi kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimese jaoks soodsama variandi. See muudatus lahendab senise ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanemale maksti haigus‑ ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt, ja aitab lapsevanematel hõlpsamini tööellu naasta. 

Suurendame laste heaolu lastekaitse valdkonnas eri valdkondade tihedama koostöö kaudu ning parandame ja ühtlustame lastekaitsetöö kvaliteeti. Lisaks aitavad muudatused pöörata edaspidi suuremat tähelepanu lapse abivajaduse ennetamisele, samuti parandada lastekaitsetööks vajalikku ametialast ettevalmistust ja tugisüsteemi. Keskendume tervikuna ka lastekaitsetöö korraldusele, rõhuasetusega kohaliku omavalitsuse ja riigi rollide jagamisele ning koostööle. 

Hooldus‑, eestkoste‑ ja lapsendajaperedele on väga oluline tugiteenuste rahastamise üleminek riigieelarvesse – varasemalt toimis see projektipõhise tegevusena. See muudatus tagab suurema kindluse ja parema toe neile peredele, kes kasvatavad oma perekonnas vanemlikust hoolest ilmajäänud last, ja aitab kaasa uute hooldusperede lisandumisele. 2024. aastal on planeeritud tugiteenuste osutamiseks ja korraldamiseks ligi 1,2 miljonit eurot. Aastatel 2024–2027 panustab riik kasuperede toetamisse koguni 5,5 miljoni euroga. 

"Eesti 2035" eesmärk, et rahvaarv püsiks stabiilne, on täidetud tänu positiivsele sisserändele, mis kompenseerib negatiivse loomuliku iibe. Sisserände tõus oli eriti märgatav Ukrainast saabunud sõjapõgenike tõttu 2022. aastal, mil rahvaarv suurenes 2,6%. Kaks aastat püsinud madal sündimus väljendub aga juba ka mõõdetavates kohortsündimuskordajates. Laste arv 40‑aastastel naistel oli 2023. aastal 1,82 last naise kohta ja 2022. aastal 1,87 last naise kohta. Madal sündimus pole probleemiks ainult Eestis, vaid on üle Euroopa, mõjutatuna koroonakriisist, Venemaa agressioonisõjast Ukrainas, elukallidusest, hindade tõusust. Ebastabiilsetel perioodidel on sündimus alati langenud ning Ida-Euroopa riikides on seda süvendanud ka 1990. aastal sündinud arvult väiksem põlvkond. Seetõttu peame analüüsima peredele kindlustunde tagamist ning mõistma, millist tuge pered riigilt täpselt vajavad. Kindlasti saab see tugi olema mitmekülgne ning loodud läbi eluvaldkondade oskusliku põimimise.

Pikaajaline hooldus, erivajadusega lapsed ja täiskasvanud. Sotsiaalhoolekandes on edaspidi meie üks olulisemaid prioriteete suure koormusega omastehooldajad, keda oli 16‑aastaste ja vanemate seas eelmisel aastal 2,4% ehk 26 700 inimest. 2027. aastaks soovime jõuda 1,9%‑ni. Need on inimesed, kes võiksid olla aktiivsed tööturul. Seetõttu peame jätkama pikaajalise hoolduse reformiga ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisega. Kuigi hooldereformi jõustumisega astuti pikk samm õiges suunas, peame selle rakendamist jätkama. Hooldereformi tulemusel muutus hooldekoht inimesele küll kättesaadavamaks ning vähenes nii lähedaste makse‑ kui ka hoolduskoormus, kuid meil on jätkuvalt vajaka nii teenuskohtadest kui ka kodus elamist toetavatest teenustest. Iga inimene soovib nii kaua kui võimalik elada oma kodus. Hooldereformiga saime suurema tulekahju küll kustutatud ehk leevendust said need, kellel seda kohe oli vaja, kuid meie järgmised prioriteetsed sammud on seotud just nimelt kodu‑ ja kodukohapõhise hooldusega ning omastehooldajate toetamisega. 

2023. aasta novembris valmis sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on inimese abivajadusest lähtuva rehabilitatsiooniteenuse süsteemi loomine. Selle üks olulisemaid eesmärke on erivajadustega inimestele rehabiliteerivate üksikteenuste ning sekkumiste osutamine, ühildamine tervishoiuteenustega. Niisamuti soovime, et terviseseisundist tuleneva abivajaduse korral oleks tugi inimesele lähemal ning kättesaadav, et selle kvaliteet paraneks, kaoks teenuste pakkumise dubleerimine ning suureneks valdkonnas töötavate inimeste tasu. See muudatus on kavandatud rakenduma 2027. aastal. Viime seda läbi koostöös töötukassa ja Tervisekassaga.

Erivajadustega lastele on paremaks rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks riik juba käesoleval aastal suunanud täiendavalt 3 miljonit eurot lisaraha. Aastatel 2024–2027 eraldab riik taotlusvooru kaudu ka heategevusfondile 5 miljonit eurot aastas, et toetada harvikhaigustega laste ravi. Ühtlasi on järgmiseks neljaks aastaks suunatud 6,1 miljonit eurot lisaraha igal aastal ka psüühikahäiretega inimeste abistamisse. See on lisaks seal juba varasemalt olnud 45,9 miljonile eurole, millega me oleme seni saanud eelarves arvestada. 

Erivajadustega inimeste tugisüsteemi reformi raames on üks fookuskohtadest jätkusuutlikul erihoolekandeteenuse pakkumisel, sest läbi aastate on erihoolekandeteenuste kohta olnud ootamas üle 1000 inimese, ja see olukord ei ole paranenud. Kuigi 2024. aasta alguses moodustas kehtiva erihoolekandeteenuste eelarve teenuse arvestuslikust eelarvest ehk tegelikust vajadusest keskmiselt 61% ja rahastus on viimastel aastatel võtnud suuna tõusule, ei ole see täna siiski piisav, et tagada teenuste kvaliteeti ning lühendada järjekordi. 

Mootorsõidukimaksu puhul oleme saavutanud kokkuleppe, et sellest on vabastatud autod, mis on kohandatud puuetega inimestele. Lisaks töötab Sotsiaalministeerium puuetega inimestele välja toetusmeetmed, mida rakendatakse 2025. aastast. Meetmed hõlmavad osade puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmist, abivahendite võimaldamist ilma eelneva puude tuvastamise või vähenenud töövõimeta ning osade abivahendite puhul riigi osaluse tõstmist. 

Vanemaealised. Riigi poolt on oluline tagada, et inimeste vanaduspõlv oleks kindlustatud ning vajadusel tarvilik tugi ka olemas. Sotsiaalkaitse tugevdamiseks on oluline, et inimesed oleksid ka hilisemas elus terved, aktiivsed, rahaliselt kindlustatud ning omaksid finantsteadmisi ning ‑oskusi. Nii loodi Eestis eelmisel aastal esimene pensionitarkuse strateegia, mille taga seisab soov edendada inimeste pensionitarkust, et tagada selle kaudu suurem kindlustatus pensionipõlves. Mida taibukamaid otsuseid inimesed nooremas eas langetavad, seda kindlamalt nad end hiljem tunnevad. Seda kindlustatum on ühtlasi ühiskond, mida iseloomustab väiksem sõltuvus riiklikest toetustest, väiksem vaesusrisk ja suurem majanduslik stabiilsus. 

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 46,8% Eesti 65‑aastastest ja vanematest elanikest. Kuigi 2020. aastal jõudsime me 40,6%‑ni, liikus see tase uuesti üles 2021. aastal suuresti tööealistele tehtud teise pensionisamba väljamaksete tõttu. Kui viimast poleks olnud, oleks suhtelise vaesuse piir 2021. aastal suurenenud 17,5% asemel 9%. 2022. aastal suhtelise vaesuse piir sellises ulatuses aga enam ei suurenenud ning vähenes ka vanemaealiste suhteline vaesus, mis on aga sellele vaatamata endiselt väga suur. Seda loodame muu hulgas muuta viimastel aastatel jõudsalt kasvanud pensionidega. Eelmisel aastal leidis aset viimase 15 aasta suurim pensionitõus, mis koos pensionide erakorralise, 20 euro suuruse tõusuga kergitas pensione 17,6% ehk 105 eurot kuus. Käesoleva aasta 1. aprillil tõusid pensionid indekseerimise tulemusena täiendavalt 10,6%. Viimase nelja aastaga oleme liikunud 552‑eurosest pensionist 774‑eurose vanaduspensionini ning meie eesmärgiks on saavutada 2028. aastaks vanaduspension, mis ligineb juba 1000 eurole – see on 933 eurot kuus. See kehtib loomulikult pensioniõigusliku staaži korral, mis on 44 aastat. 

Eesti pensionärid on võrdluses teiste Euroopa Liidu riiki [pensionäridega] esirinnas muu hulgas tööhõives. Selle taga võib näha mitut sotsiaal-majanduslikku faktorit: kasvav keskmine vanus, kauem tervena elatud aastad ja kindlasti ka eneseteostus. Statistika näitab, et eestlased on vanemaealiste tööhõive poolest Euroopa tipus. 2023. aastal töötas 65–74‑aastastest inimestest 28,4%. Ei saa lisamata jätta ka tõsiasja, et vaadates suhtelise vaesuse näitajaid vanaduspensioniealistel, soodustab töötamist kindlasti ka madal pension. Ka soodusreform, pensionide reform, mis oli ootel üle 25 aasta ning mille muudatused Riigikogu eelmisel aastal vastu võttis, suurendab pikas vaates tööhõivet, inimeste pensione ja pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. Sellele vaatamata on rahvastiku vananemine reaalsus ning seetõttu on riigina oluline panustada sellesse, et meie inimesed püsiksid terved ja elujõulised ning tunneksid, et nende osalus ja olemasolu otsustusprotsessides on väärtuslik. 

Strateegilise partnerluse raames oleme välja töötanud ka dokumendi "Vanusesõbralik Eesti". Need põhimõtted annavad erinevatele asutustele ülevaate, mil moel vanemaealisi oma tegevustesse parimal moel kaasata. Selleks, et me inimesi terve nende elukaare vältel parimal moel toetada oskaksime, on vajalik meie kõigi panus, sest kaaskodanike hindamine ei alga regulatsioonidest ega ole vaid Sotsiaalministeeriumi vastutusala. Vanusesõbralikele poliitikameetmetele peavad keskenduma kõik eluvaldkonnad. Vanemaealiste väärtustamine ühiskondlikult algab aga eelkõige kodust. Kindlasti on siin oluline ka tööandjate roll, et töökeskkonnas vanemaealisi ei diskrimineeritaks. 

Võrdsed võimalused. Eesti soolise võrd[õiguslikkuse] indeksi tulemus oli Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi andmetel 2023. aastal 60,2 punkti, mis seab meid Euroopa Liidu arvestuses 17. kohale. Keskmine tulemus on 70,2%, millele me siiski alla jääme. Selle peamiseks põhjuseks oli tagasilangus ajakasutuse ja võimu valdkondades. Meestel on naistega võrreldes enam paindlikkust nii tööajas kui ka rohkem isiklikku vaba aega. Kuigi poliitikas on sooline tasakaal paranenud, seda eelkõige tänu naiste võrdsele esindatusele valitsuses, on naiste osakaal majanduslike otsuste langetamise juures, sealhulgas suurimate börsiettevõtete juhtkondades, endiselt väga madal. 

Viimase kümne aasta jooksul on palgalõhe märgatavalt vähenenud. 2022. aastal ulatus see küll 17,7%‑ni, kuid tegi 2023. aastal arvestatava languse, 13,1%‑ni. 2023. aastal oli nendes sektorites, kus suures osas naised töötavad, näiteks sotsiaalhoolekanne, haridus, meditsiin, nendest kahes viimases palgakasv keskmisest palgakasvust suurem. Samas kasvas palgalõhe info‑ ja sidesektoris, langes ka märgatavalt naisjuhtide osakaal. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring aga näitab, et 82% Eesti inimestest soovib elada ühiskonnas, kus naised ja mehed on võrdsed. See viitab omakorda sellele, et inimestel on ootus ka praktikas võrdsematele võimalustele. Selleks tuleb meil veel teha aga mitu sammu. Oleme viimastel aastatel neid ka teinud ning olen veendunud, et viibime õiges ajahetkes, mil eesmärgistatult edasi liikuda. 

Näiteks selle aasta alguses astus Eesti sammu nende ühiskondade suunas, kus tõepoolest väärtustatakse kõikide kodanike võrdsust seaduse ees, ja nii hakkas ka meil kehtima abieluvõrdsus. Muu hulgas oleme koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega võtnud eesmärgiks muuta palkade süsteemid läbipaistvamaks ning vähendada soolist palgalõhet palkade läbipaistvuse direktiivi kaudu. Direktiivi jõustamise toetuseks oleme loonud digitööriista Palgapeegel, et olla toeks tööandjale ning tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist. Samuti oleme loonud soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse interaktiivsed e-kursused. Kutsun teid kõiki üles neid vaatama. 

Üks teravamaid probleeme on aga endiselt õiguskaitse puudulikkus – puudujääke on õiguslikus regulatsioonis. Näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sealhulgas kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas, tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste täitmise jälgimine ning tasuta esmase õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline tagada voliniku institutsiooni tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat, aga ka ressursid. 

Edaspidi oleme võtnud eesmärgiks soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste õigusraamistiku kaasajastamise tõhusa rakendamise. Loodan, et tulevikus laieneb diskrimineerimise eest kaitstud inimeste ring. See tähendab, et suureneb inimeste hulk, kellel on paremad võimalused tööturul ja laiemalt ühiskonnaelus osalemiseks. Selle kaudu paraneb nende majanduslik toimetulek ja eneseteostusvõimalused ning kasvab võimekus panustada ühiskonda, sealjuures majanduse elavdamisse. 

Vaesus ja hoolivus. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr vähenes 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 25,2%‑lt 24,2%‑le. 2020. aastal oli see 22,2%. Võrreldes 2022. aastaga kasvas suhtelise vaesuse piir vaid 2%. 2022. aastal oli suhtelise vaesuse piir 756 eurot, 2021. aastal 741 eurot kuus. Seevastu 2021. aastal kasvas see rekordiliselt, 17,5%, mille peamiseks põhjuseks oli taas kord enne pensioniiga tehtud väljamaksed teisest pensionisambast. 2022. aastal kasvas absoluutne vaesus 3,5%‑ni, mis oli otseselt seotud 2022. aastal toimunud hinnatõusust tuleneva absoluutse vaesuse piiri olulise tõusuga. 2023. aasta Statistikaameti vaesusnäitajad ilmnevad 2024. aasta sügisel. 2030. aastaks soovime aga suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses olevate elanike osatähtsust vähendada 21%‑ni. 

Endiselt on vaesusest enim ohustatud üksi elavad inimesed või leibkonnad, kus on vaid üks sissetuleku saaja. Absoluutse vaesuse näitajad on enamasti suuremad ka töötute seas. Vabariigi Valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kolmepoolse hea tahte kokkuleppe tulemusel seati eesmärk jõuda aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis on 50% keskmisest brutopalgast. Niisamuti on vaesuse leevendamiseks töötatud välja juba kehtivad meetmed, mis tänases kõnes ka kõlanud: pensionide ja peretoetuste tõus, hooldereform, haigus‑ ja hooldushüvitiste määramise muutmine ja muu. Niisamuti läksime sel aastal esimese riigina Euroopas enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks toidupakkide süsteemilt üle toidukaartide süsteemile, mis on inimväärsem ja võimaldab abivajajale suuremat valikuvabadust võrreldes senise riiklikult ostetud toiduabi jagamisega. Üleriiklik korraldus jõustus oktoobris ning pälvis ühtlasi ka Euroopa innovatsiooniauhindadel sotsiaalvaldkonna innovatsiooni peapreemia. Vaesust ei saa vähendada aga sotsiaalkaitse üksi, see peab käima käsikäes kõikide teiste riigivalitsemise valdkondadega, eelkõige terve riigi rahakoti ning edumeelse majandusega. 

Lisaks oleme jätkanud tööd vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks, toetades nii psühholoog-nõustajate ja kliiniliste psühholoogide kutseaastate rahastamist kui ka kohalikke omavalitsusi ja esmatasandi perearstikeskusi vaimse tervise teenuste pakkumisel. Jõustus ka uus ohvriabi seadus, mis näeb ette abi kiirema ning lihtsama kättesaadavuse vägivalla ohvritele. Uus seadus täpsustab toe saamise võimalusi ning selle eesmärk on täienduste näol praktikas vältida traagilise üleelamisega inimeste taasohvristamist. Seejuures täpsustusid ka naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavad teenused ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimused. 

Head Riigikogu liikmed, täna väljatoodu on vaid osa tööst, mida oleme teinud ja mille nimel töötame. Uus-Meremaa endine peaminister Jacinda Ardern on öelnud, et poliitikud peavad oma töös juhinduma inimestest. Mina saan öelda, et seda ma teen. Loon oma töös ühes kolleegidega Eestit, kus oleks kõigil hea ja turvaline elada. Soovin, et saaksime seda teha üheskoos. Suur aitäh teile kuulamast!

16:15 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

16:15 Aleksandr Tšaplõgin

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teid kuulates tekib mulje, et kümne aasta pärast me elame paradiisis. Aga mul on teised andmed. Koalitsioonileppes lubasite keskmist pensioni mitte maksustada. Nüüd murrate oma lubadust, võttes vanuritelt ära 130 eurot aastas. Te röövite vaesemaid. Samas keeldute kehtestamast mullu miljard eurot teeninud pankade kasumile erimaksu. Kas see ongi teie pikaajaline strateegia? Ja kas teil häbi ei ole?

16:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Mitte et need valikud ja otsused oleksid lihtsad, aga ma tuletan siiski meelde, et Riigikogu, võttes vastu käesoleva aasta riigieelarve seaduse, kinnitas ka riigi eelarvestrateegia ja kinnitas ühtlasi ka selle muudatuse, mis puudutab vanaduspensioniealiste pensionilt makstavat tulumaksu. Me ei võta kelleltki midagi ära, lihtsalt see soodustus ei kasva. See on see tõsiasi. Kui oleks võimalik seda soodustust kasvatada ja suurendada, siis teeksin seda hea meelega. Aga vaadates meie demograafilist püramiidi ja neid kohustusi, mida me tahame, aga ka peame oma inimeste ees kandma, siis on paratamatu, et me peame sealjuures olema üsna säästlikud. Kindlasti ma saan järgmisena küsimuse selle kohta, mis puudutab lastega perede toetamist. Eks seal ongi küsimus tasakaalukohtades, kuhu me oma ühiskonna ressurssi rohkem suuname ja keda me rohkem aitame. Nii kahjuks on.

16:17 Esimees Lauri Hussar

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:17 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud minister! Puudega inimeste sotsiaaltoetusi tõsteti viimati 2019. aastal. Siis tõsteti ka puudega lapse toetusi, mis seisid 15 aastat paigal. Aga puudega vanaduspensioniealiste sotsiaaltoetust ei ole muudetud juba 18 aastat. Näiteks praegu on keskmise puudega inimese toetus vaid 12,79 eurot kuus. 18 aastat on toetus püsinud samal tasemel, aga elukallidus Eestis on aastast 2008, ma arvan, kasvanud umbes 170%. 

Väga huvitav on see arutelu, et näiteks automaksu valguses olete te äkitselt hakanud rääkima sellest, et puuetega inimeste toetusi oleks vaja tõsta. Esiteks, neid toetusi oli vaja tõsta nii või naa, sõltumata sellest, kas automaks tuleb või ei tule. Teiseks, need toetused ei pruugi katta automaksust tulenevaid kulusid. Miks te jätkuvalt ei soovi puuetega inimesi täielikult automaksust vabastada ja lisaks sellele tõsta ka neid tulusid ja toetusi, mis on seisnud juba tükk aega paigal?

16:18 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt automaksust. Automaksueelnõu on Riigikogu menetluses ja need muudatused, mida Riigikogu otsustab sinna teha, on mulle seaduseks. Kui tehakse sellised muudatused, siis peab valitsus nendest ka lähtuma.  

Mis puudutab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmist, siis see on samamoodi üks üsna valus teema. Siiski tuleb silmas pidada, et kõige haavatavama grupi, kelleks on lapsed, toetuste otsus langetati 2018. aastal ja tegelikult toetused üsna märkimisväärselt tõusid. Mis puudutab tööealisi, siis tööealiste puhul on tegelikult võimalus saada ka vähenenud töövõime toetust. Ehk tegelikult me ei saa rääkida ainult ühest toetuse liigist, vaid me kombineerime erinevaid toetusmeetmeid, olgu need siis raha või teenused. Ja vanemaealiste puhul saame rääkida sellest, et lisaks toetusele, mille eesmärk ei ole inimese ülalpidamine, vaid puudega inimese sotsiaaltoetuse eesmärk seadusest tulenevalt on kompenseerida puudest tulenevaid lisakulutusi, sedagi osaliselt. 

Nii et vanemaealiste, aga ka kõikide teiste sihtgruppide puhul me räägime tervest hulgast erinevatest teenustest, mida on kohustatud pakkuma ja pakuvadki nii kohalik omavalitsus kui tegelikult ka riik, olgu see sotsiaalne rehabilitatsioon teatud tingimustel, erihoolekandeteenus, kõik kohaliku omavalitsuse toetavad teenused, mis võivad omavalitsustes olla väga erinevad. Seadus annab ette 13 kohustuslikku teenust. Ja vanemaealiste puhul me räägime väga olulisest leevendusest: enam kui 60 miljonit käesoleval aastal hooldereformile. Sellises suurusjärgus ressurssi ei ole sotsiaalvaldkond näinud aastakümneid.

16:20 Esimees Lauri Hussar

Vadim Belobrovtsev, palun!

16:21 Vadim Belobrovtsev

Lugupeetud minister, tänu sellise põhjaliku ettekande eest! Mul on küsimus töötutoetuse kohta. Kui inimene jääb praegu töötuks, siis on tal võimalik saada nii töötuskindlustushüvitist kui ka töötutoetust. Riigi plaani järgi kaoks järgmise aasta juulist töötutoetus aga ära. See tähendab, et tulevikus võivad osad tööotsijad jääda nii-öelda asendussissetulekust üldse ilma. Riik maksab praegu töötutoetust, aga riigieelarve tasakaalu saavutamiseks – kuskil 50–60 miljonit eurot aastas – soovitakse lükata see töötukassa kraesse ja KOV-ide kaela, sest inimesed suunatakse toimetulekutoetust [taotlema]. Antud plaaniga ei ole nõus sotsiaalpartnerid, tööandjad ega ametiühingud, kuid majandus- [ja infotehnoloogia]minister Tiit Riisalot see ei huvita ja põhimõtteliselt minnakse jõuga edasi. Mida teie kui sotsiaal[kaitse]minister arvate sellest, et töötuid suunatakse toimetulekutoetust taotlema ja antud eelarverida suureneb? Teid on teatud mõttes pandud kahvlisse.

16:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Mis puudutab seda muudatust tervikuna ehk töötutoetus kaotamine ja sama staatusse või situatsiooni sattunud inimeste puhul kahe erineva riigipoolse hüve mitte dubleerimine, siis seda ma põhimõtteliselt toetan. Miks ma seda toetan? Just nimelt selle tõttu, et töötuskindlustus[hüvitist] ei saa praegu tegelikult kõik need inimesed, kes teevad töötuskindlustusmakseid. Ja see proportsioon muutub kardinaalselt. Kui praegu 40% inimestest saab töötuskindlustushüvitist ja 60% ei saa, sest meie reeglid on sellised, siis selle muudatuse tulemusena, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kavandatud, muutub see vastupidiseks: töötuskindlustus[hüvitist] hakkab saama 60% inimestest. See on minu meelest õiglustunde seisukohalt õige: see, kes maksab kindlustussüsteemi, peaks sealt vajaduse korral ka tagasi saama. 

Mis puudutab toimetulekutoetust, siis toimetulekutoetusesse, tõsi, tuleb mõni tuhat leibkonda juurde. Aga kui mõelda, et meil oli enne COVID-i aega 10 000 leibkonda, kes toimetulekutoetust said, ja tänaseks koos ukrainlaste siiatulemisega on see umbes kahekordistunud – arusaadavalt on nende hulgas ka palju neid, kes töötavad kas madala palgaga või laste kasvatamise tõttu üldse mitte –, siis see mõni tuhat täiendavat klienti toimetulekutoetuse puhul, ma arvan, on põhjendatud ja loogiline. Loomulikult tähendab see, et me peame selleks saama rohkem ressurssi – see on ka eelnõu seletuskirjas rahavajaduse juures kenasti olemas –, et neid inimesi päriselt aidata ja et kohalikel omavalitsustel oleks kindlustunne, et see raha on riigil olemas.

16:24 Esimees Lauri Hussar

Lauri Laats, palun!

16:24 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Riigikontrolli raporti "Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel", mis ilmus just hiljuti, järeldused olid päris karmid: riik on jätnud erivajadusega inimesed abi saamisel üksi ning ei aita inimestel orienteeruda riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustes ja toetustes. Abi andmise süsteem ei moodusta loogilist tervikut. Inimest hinnatakse korduvalt ja korduvalt, kuid saadav abi ei parane. Sotsiaalabisüsteem on killustunud, nii et ka abistajad ei tea, mida inimesele juba pakutakse. Need on raportis välja toodud asjaolud. Toimub inimeste jooksutamine, mis tihtipeale ei vii kuhugi. Praegu on kesksel kohal süsteem, mitte inimene, selles süsteemis ei käituta inimesega väärikalt. Te olete kindlasti selle raportiga tutvunud. Mis järeldused te sellest teete? Ja mis te olete töösse võtnud, et süsteemi parandada?

16:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Hästi oluline küsimus. Täna arutasime seda ka riigieelarve kontrolli [eri]komisjonis. Raport ütleb seda, et mitte ei ole jätnud abita, vaid on risk jääda abita, sest tegelikult me oleme jätnud infota. Ma ise muidugi oleksin kriitilisem ja ütleksin, et tegelikult on seda abi erivajadustega inimestel vaja oluliselt rohkem, kui me avaliku sektori poolt suudame praegu pakkuda. 

Aga mida me oleme teinud ja tegemas? Me oleme kokku leppinud, et me püüame rehabilitatsioonisüsteemi, mis on töötukassas, Sotsiaalkindlustusametis ja Tervisekassas, taastusravi näol teha üheks terviksüsteemiks, nii et inimene hakkaks abi kätte saama Tervisekassa kaudu. See on üks suund, mida me kolme valdkonnaga ühiselt teeme. Teine on abivahendite kättesaadavuse parandamine sama loogika alusel: me viime abivahendid, näiteks meditsiiniseadmed, Tervisekassasse, et inimestele, sõltumata nende seisundist või staatusest – kusjuures võib olla olukordi, kus inimesel on mitu seisundit ja mitu staatust – oleks alati selge ja arusaadav, et Tervisekassa on see koht, kust abi saab. 

Seda kõike me teeme tegelikult ju egiidi all, mis on ka koalitsioonileppes: me püüame sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda senisest enam integreerida. Kui ma vaatan ajalukku, siis me oleme püüdnud teha koostööd, aga koostöö on ainult üks väike samm inimese nii-öelda parema kohtlemise suunas. Integratsioon peab olema nii süsteemi tasandil kui ka rahastusmudelite tasandil tehtud viisil, et inimesed oma abi õigest kohast kätte saavad. 

Nüüd see, mis puudutab info jagamist – see on omaette keeruline. Tegelikult esmase info saab inimene eeskätt ju kohalikust omavalitsusest. Erandiks võib tuua ainult selle olukorra, kus me räägime värskest puude raskusastme tuvastamisest Sotsiaalkindlustusametis. Sotsiaalkindlustusamet annab samamoodi inimesele kaasa informatsiooni, aga Sotsiaalkindlustusamet saadab iga inimese kohta, sõltumata tema vanusest, informatsiooni kohalikule omavalitsusele: teie territooriumil on inimene, kellel on tuvastatud puude raskusaste. See omakorda paneb kohaliku omavalitsuse olukorda, kus ta peab abivajava inimesega kontakti looma ja pakkuma selle kohaliku omavalitsuse teenuseid. Kohalik omavalitsus teebki oma tööd ju tegelikult juhtumikorralduse põhimõttel ning esimene ja kõige olulisem osa sellest juhtumikorraldusest on informeerimine. 

Mis on keeruline? Keeruline on see, et meil on abi osutamine erinevatel tasanditel – nii kohalik omavalitsus kui ka riik – ja riigis on see sagedasti eri ministeeriumide valitsemisalas silotornidena. Ei saa salata, et vähesed ressursid on alati need, mis panevad iga süsteemi endasse sulguma, et ressursse säästa. See, mida me püüame teha, on lõhkuda silotornid, et see abi, muu hulgas ka kulutatud halduskulude toimingud, läheks pigem inimeste abistamisse. Eraldi on järgmisest aastast kavandatud analüüsida, kas on võimalik täielikult – rõhuasetus: täielikult – töövõimet ja puuet hinnata samas protsessis, sest tegelikult kaks kolmandikku inimestest, kellel on topeltstaatus, teevad seda praegu niikuinii juba koos, ja ühest kolmandikust, kes seda ei tee koos, suur hulk on ka neid, kellel on ajutine meelepuue. 

16:29 Esimees Lauri Hussar

Kersti Sarapuu, palun!

16:29 Kersti Sarapuu

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te tõite oma ettekandes välja hästi olulised asjad ja kui need ükskord ellu [viiakse], on väga tore. Me teame, et nende nimel on töötatud aastaid. Minu poole on pöördunud erivajadustega laste vanemad. Nendel on mure, et neil pole võimalik tööle minna, sellepärast et neile ei võimaldata lapsehoiuteenust. Seda teenust, ma tean, peaks osutama kohalik omavalitsus. Tema teeb ka hindamise, kui mitu tundi laps seda hoiuteenust peaks saama. Aga omavalitsus väidab, et nendel pole nii palju vahendeid ja sellepärast nad neid tunde ka ei võimalda. Kas riigi poolt on olemas ka mingi järelevalveteenus või järelevalve, kes seda teenuste hindamist kontrollib? Ja kuidasmoodi oleks võimalik neid lapsevanemaid aidata? Kuidas ministeerium saaks sellele kaasa aidata?

16:30 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma väga tänan küsimuse eest! Nii nagu ma täna juba ühes Riigikogu komisjonis tunnustasin, tahan ma tegelikult ka siin tunnustada kohalikke omavalitsusi, kes on teinud väga palju, ja aastate jooksul on teenuste kättesaadavus, kvaliteet, aga ka maht oluliselt tõusnud. Me vahest ei märka seda, kuidas meil asjad paremaks lähevad. Teisalt on see ka loomulik, sest me kogu aeg ootame kvaliteetsemaid teenuseid ja rohkem teenuseid. Selles mõttes saan ma ka kliendi vaatest väga-väga hästi aru.  

Erivajadusega laste vanemad ongi keerulises olukorras. Nimelt me oleme 2015. aasta sügisest saanud circa 7–8 miljoni eest aastas Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil sedasama lapsehoiuteenust pakkuda. Nüüd on see olukord muutunud. See oli ka kohalikele omavalitsustele ette teada ja omavalitsused planeerisid selle oma eelarvesse. Sõltuvalt omavalitsuse võimekusest, kohalikest oludest võib olla olukordi, kus inimeste soov teenust saada on oluliselt suurem. Mitte küll [viimane] Riigikontrolli audit, aga varasemad on ikkagi rääkinud ka sellest ühetaolisest kättesaadavusest ja ühtlustamisest, kuidas omavalitsuste võimekust tõsta. Esimene võimekus on muidugi finantsvõimekus – see tundub loogiline. Ja teine on muidugi see, milliseid poliitilisi valikuid üks või teine kohalik omavalitsus oma eelarvet koostades teeb. Ka see on oluline, ehk teadlikkus on oluline.  

Aga mis puudutab kohalike omavalitsuste eelarvelist poolt, siis sotsiaalvaldkonna ministrina olen ma püüdnud kõik toetusfondis olnud vahendid edasi anda tulubaasi, et see annaks suurema paindlikkuse kohalikele omavalitsustele planeerida oma tegevusi nii, et riik ei dikteeri. Finantsvabadus on kohalikele omavalitsustele minu hinnangul ülimalt oluline. See, et raha on ühiskonnas vähe nii kohalikul tasandil kui ka riigi tasandil, see, et meil majanduses ei lähe nii hästi, nagu me soovime, on meile kõigile ühtemoodi teada. Ma väga [hästi] mõistan vanemate muret. 

16:32 Esimees Lauri Hussar

Liina Kersna, palun!

16:32 Liina Kersna

Suur tänu, hea Riigikogu esimees! Austatud minister, suur tänu teile põhjaliku ettekande, aga ka selle töö eest, mis te olete juba pikka aega teinud oma valdkonnas! Me teame hästi, et ennetada on oluliselt odavam kui tagajärgedega tegeleda, ja seda kindlasti ka sotsiaalvaldkonnas. Üks efektiivsemaid ennetusmeetmeid sotsiaalvaldkonnas on just nimelt, nagu te ise ka välja tõite, vanemlusprogrammid. Vanemlusprogrammide eelarve on aastatega kasvanud. Mind huvitab, kui paljud pered on saanud tänaseks vanemlusprogrammides osaleda ja kes on tänasel päeval nende vanemlusprogrammide sihtrühm. Olid ajad, kui vaid kõrge riskiga pered said nendes programmides osaleda. Kas nüüd on läinud – kuna raha on natukene rohkem – võib-olla laiemaks see sihtrühm, et ka need pered, kes tunnevad, et nad vajaksid ennetavalt tuge, seda saavad?

16:33 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse ees! Täiesti nõus, et see on üks nendest tõenduspõhistest ennetava iseloomuga programmidest, mida me oma inimestele pakume, ja seda lapsevanematele. Ma ei oska sulle öelda, mitu vanemat või perekonda on koolitusel käinud, aga mida ma saan öelda, on see, et jah, see ei pea olema riskipere – kindlasti mitte – tänasel päeval. Aga meil on tulenevalt programmi enda reeglitest – teadupärast on tegemist tõenduspõhise programmiga ja need reeglid, kellele seda pakkuda tohib just sellises modifikatsioonis, on päris ranged – piiratud see väikelaste peredega. See, mida me praegu välisvahendite eest teeme, on selle sihtrühma vanuseskaala laiendamine. Me soovime, et meil oleks võimalik rohkematele vanematele, ka vanemate laste vanematele seda vanemluskoolitust pakkuda. Aga need numbrid, kui palju meil on peresid seal olnud, saadan kirjalikult – kirjutasin endale üles.

16:34 Esimees Lauri Hussar

Riina Solman, palun!

16:34 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Seoses kivina langeva sündimusega võttis Isamaa eelmises valitsuses südameasjaks lapse- ja peretoetuste suurendamise, millega pered arvestasid alates 2023. aasta jaanuarist. Esialgse statistika põhjal peretoetuste mõju sündide arvule ka taastus. 2023. aasta viimases kvartalis pere kolmandana sündinute arv kasvas 2022. aastaga võrreldes viiendiku võrra, kusjuures eriti suur kasv oli detsembris, koguni 46%, sest vanemad said arvestada tõstetud toetussummaga.

Kahjuks jäi see soodne aeg suure pere planeerimiseks seekord väga lühikeseks, sest just teie alustasite esimese asjana peretoetuste kärpimist alates 2024. aastast. Rääkisite juurde juttu vajaduspõhisusest, aga raha võtsite vähemaks kõigilt suurperedelt ühtviisi, kusjuures isegi kümne lapsega peredelt. Kõige halvem oli pretsedendi loomine. Soodustused võeti sõnamurdlikult lihtsalt ära.

Ja küsimus: kui riik kärbib lastega perede arvelt, siis kelle arvelt peavad need lapsevanemad kärpima? Milliste otsuste arvelt on vanemad nüüd teie arvates neid kärpeid teinud ja teha planeerivad?

16:35 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Perede toimetulek on väga-väga keeruline teema. Ma rääkisin ka ettekandes sellest, millised on meil vaesusnäitajad. Loomulikult on see murekoht. Ma olen korduvalt varem siit puldist öelnud, et mida suurem on laste arv perekonnas, seda keerulisem on kindlasti ka majanduslik toimetulek, sest kõiki asju, iga pisikest asja tuleb teha vastavalt kolm või kümme – sõltub laste arvust perekonnas – korda enam.

Tulen selle juurde tagasi, et üks võimalus on esitada [seda nii], et me kärpisime lasterikaste perede toetusi. Teine võimalus on seda esitada viisil, et eelmine valitsus võttis kohustusi, mis ei olnud riigile jõukohased. See valitsus on otsustanud laenu mitte võtta, et jooksvaid kulusid välja maksta. See omakorda tähendab seda, et me peame riigi kulutusi stabiliseerima, mitte neid kasvatama. Nelja aasta peale, mis on riigi eelarvestrateegia periood, oli see 460 miljonit. Me räägime väga suurtest summadest, millele meil tegelikult katet ei olnud.

Kui me vaatame perede varasemat olukorda, siis ma jätkuvalt rõhutan: tõsi, sinna vahele jäi lühike periood, kus pered said suuremat toetust, aga sõltuvalt laste arvust peres oli ikkagi ka lasterikaste perede toetuse tõus 150 või siis seitsme ja enama lapse puhul 250 eurot kuus.

16:37 Esimees Lauri Hussar

Helmen Kütt, palun!

16:37 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh teile väga põhjaliku ülevaate eest, selle töö eest, mis te teete, ja ülevaate eest nii Riigikogu sotsiaalkomisjonis kui täna siin saalis! Mul on üks küsimus [teema kohta], mille te osaliselt tõite oma ettekandes välja, aga võib-olla mõne sõnaga [räägite] täpsemalt plaanidest. See puudutab hoolduskoormust, ma pean silmas omastehooldajaid. Omastehooldajate teema puhul ma tean, et eelmise valitsuse koosseisus te käisite tutvumas [olukorraga] ka Soomes. Seal on eraldi seaduseelnõu, mis puudutab just omastehooldajate sotsiaalseid garantiisid ja nende heaolu tagamist, sest tihti on nii, et enne lõpeb hooldaja, kui töö. Kas on selles vallas ka midagi? Seal ei saa olla kiireid muutusi, sest tõepoolest, see on kohalikele omavalitsustele väga suur [koormus], aga kas on mingeid plaane ka selles valdkonnas?

16:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Taas kord, sotsiaalvaldkonnas ilmselt ei olegi teemat, mis ei oleks oluline, aga see on oluline mitmel põhjusel. Esiteks on ta oluline nendele inimestele, kes selle koorma all on ja tegelikult on tööelust kõrval. Teiseks on ta oluline nendele hooldatavatele pereliikmetele, sellepärast et [hooldaval] pereliikmetel ei pruugi olla neid kompetentse, et päriselt pakkuda sellist hooldust, mida see inimene tegelikult vajab. Ja lõpetuseks on see ka oluline ühiskonnale, sest meil on tarvis, et tööealised inimesed oleksid aktiivsed tööturul. Ühesõnaga, eks ta on [oluline] nagu mitmes mõttes. 

Aga tõsi on see, et minu ministriks oleku ajal me oleme välja töötanud meetmed, mis on seotud nii maksusoodustustega kui ka puhkuse võtmisega. Nende rakendamine on otsustamise küsimus, aga eeskätt otsustamise küsimus ka sellel hetkel, kui meil on selleks ressursse. Teisalt ma arvan, et hooldereform on ikkagi päris hea panuse andnud selleks, et need, kes ikka väga keerulises olukorras kodus olid, on üldhooldusele pääsenud. Ma väga loodan, et kui üldhoolduse korraldus stabiliseerub – sest iga reform on vaja sinna sängi jooksutada, nii nagu vesi jões –, siis meil on rohkem võimekust ka koduteenuseid osutada.

16:39 Esimees Lauri Hussar

Õnne Pillak, palun!

16:39 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Aitäh, hea minister, selle ülevaate eest! Minu küsimus puudutab pensionäre ja pensionäridevahelist pensionilõhet, mis tegelikult joonistus väga hästi välja pensionide jätkusuutlikkuse analüüsis. Erinevates maakondades [inimestega] kohtudes on kõige teravama probleemina välja toodud, et pensionäridel, kes elavad üksi, kes on üksi jäänud, on kõige raskem. Kas on edasiminekuid? Me oleme rääkinud erinevatest lahendustest. Kuidas tulevikus võiks nende inimeste murele riik leevendust pakkuda?

16:40 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Tõsi, me oleme teinud väljatöötamiskavatsuse, mis kirjeldab vähemalt ühte viisi, kuidas leevendada üksinda elavate vanaduspensioniealiste olukorda. Seda enam, et me teame, et seal on teineteist dubleerimas kaks muret: kõigepealt, üksi elamine, ja teiseks, suure tõenäosusega tervisemured ja sagedasti on ka puue tuvastatud. See meede [vanusele] 80+, mis võimaldaks maksta vanaduspensioniealistele täiendavat toetust, on meil olemas, ootamas. Ja täpselt sama vastus, mis lugupeetud proua Helmen Kütile: kui me selles kokkuleppele jõuame ja meil selleks rahalised ressursid on, siis ma väga loodan, et meil õnnestub seda teha. Aga pensionide ebavõrdsuse koha pealt ma kõige rohkem muretsen tegelikult rahvapensioni saajate pärast, sest tõepoolest, rahvapension on väga madal ja need inimesed on suure tõenäosusega selgelt vaesuses.

16:42 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

16:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea minister! Ja hea eesistuja muidugi ka! Viimastest Riigikogu valimistest me mäletame kõik väga hästi ja eriti pensionärid peaksid mäletama, mida Kaja Kallas neile telekaekraanilt lubas. Aga nüüd me teame, et teie valitsus plaanib pensionäridelt indekseeritud pensioni üldse ära võtta, indekseerimise ära kaotada. Mis plaanid teil pensionäridega ja pensionide tõusuga ikkagi on seoses riigi pikaajalise arengustrateegiaga?

16:42 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh teile küsimuse eest! Vastupidi, me väidame, et indekseerimist ei kaotata ära. Te olete võib-olla natukene valesti aru saanud või seda uudist mitte korralikult lugenud. Ma oma ettekandes tõin välja, milline on Eesti vanaduspensioniealise sissetulek võrreldes teiste Euroopa omaealistega. Siin neid väljakutseid meil tegelikult jätkub küllaga. Eelmisel aastal oli meil viimase viie aasta suurim pensionitõus – me oleme tänaseks tõusnud 552 eurolt 774 euroni – ja see pensionitõus tänu indekseerimisele jätkub. 

Et teile ei jääks muljet, et ma hiilin vastutusest kõrvale, siis ma kohe ütlen ära selle, et on tõsi, et Riigikogu menetluses on eelnõu, mis jätab pensionide puhul tulumaksusoodustuse selliseks, nagu ta käesoleval aastal on ehk pensionäridelt midagi ära võtma ei minda, aga siis ka seda soodusolukorda tulevikus ei kasvatata.

16:44 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

16:44 Riina Solman

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Austatud kolleegid siin saalis ja need, kes jälgivad meid sidevahendite vahendusel! Ma palun kohe ka lisaaega. Ma saan aru, et ette on nähtud, et saab kolm minutit veel juurde.

16:44 Esimees Lauri Hussar

See on täiesti ette nähtud. Kolm minutit lisaaega, palun!

16:44 Riina Solman

Ma tänan sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot ettekande eest Eesti strateegiliste sihtide poole liikumise kohta enda vastutusvaldkonnas. See oli ülevaatlik. Mina keskendun sellele, mille hulka kuulub ennekõike meie rahva ja riigi tuleviku vaatest kõige olulisem osa ehk sündimus ja lastega perede heaolu ning rahvastiku areng tervikuna. 

Kahjuks ei ole siin küll millegi üle rõõmustada, sest te olete ministrina ja ka endise Riigikogu liikmena olnud selle teema suhtes üleolev. Lõhkusite ka ära juba eelmise koosseisu ajal rahvastikupoliitika tegevused, ka sellesama arengusuundade koostamise juures. Me üle-eelmises koosseisus olime siin teinud sellised rahvastikupoliitika põhialused, suunad. Neid te ei võtnud algusest peale üldse tõsiselt. Kui te rääkisite praegu meile siit puldist, et on olemas ka teine vaade lasterikaste perede turvatunde kärpimisele, justkui riigi kulutused ja kohustused olid suuremad, siis vaadake, teie enda ministeeriumis kulutatakse aastaid mitmekesisuspoliitikale sadu tuhandeid erinevateks kampaaniateks. Kahjuks minister ei soovi kuulata seda kriitilist kõnet, läheb ära, aga noh, ma räägin siis inimestele, mida mina olen näinud tema vastutusvaldkonnas vajaka jäävat. Samal ajal võtab ta lihtsalt ära 100 000 eurot lasterikaste perede huviringitoetust. See oli üleüldse kõige vajaduspõhisem toetuse liik, mida maksti neljalapselise pere koolilastele. 

Aga edasi. 2023. aasta on olnud rahvastiku aspektist väga halb ja kurb aasta. Eesti rahvaarv on küll kasvanud, kuid selle üle me ei saa uhkust tunda, kuna ühest küljest on selle taga olnud Venemaa sõda Ukraina vastu, mistõttu me oleme võtnud Eestisse vastu mitmekümneid tuhandeid sõjapõgenikke. See on olnud väga õilistav ja tubli töö, sest põgenike aitamine on ainus mõeldav tegu, kui arvestame, et Ukraina võitleb ka meie eest ja toob iga päev suuri ohvreid nii enda vabaduse kui ka kogu vaba maailma eest võideldes. Kuid siiski ei saa panna eestlaste kestmise ülesannet sõjapõgenikele – sellist mõttelendu on ka siit Riigikogu puldist [kuuldud]. Loodame, et sõda lõpeb peatselt ja nad saavad naasta oma riiki oma kodusid taas üles ehitama, ja kes siia jääb, on loomulikult teretulnud. 

Meie enda loomulik iive on samal ajal 5000‑ga miinuses. 5000 inimest sündis vähem, kui läks manalateele. See teeb mõne aastaga Rakvere-suuruse väikelinna jagu inimesi, kellest Eesti ilma jääb. Ma rõhutan: Rakvere-suuruse väikelinna jagu inimesi. Sündide arv oli mullu viimase saja aasta madalaim ja käesolev aasta on toonud ridamisi järgmisi negatiivseid rekordeid. Tõsi, praegu on keeruline ja ebakindlust tekitav aeg – me ei saa seda eitada –, sest Euroopas käib sõda. Elukallidus on viimase kolme aastaga kasvanud ligi 40%, lisaks on euribori tõus muutnud kodulaenud kallimaks. Viimane puudutab just noori peresid. Märkimata ei saa jätta sedagi, et mitte kaua aega tagasi olid elu lahutamatuks osaks ka koroonakriisist tingitud piirangud. Samas ongi just valitsuse ülesanne sellistel hetkedel tulla peredele toeks, appi ja olla kindlaks partneriks, kes raskuste saabudes alt ei vea ja peab juba antud lubadustest kinni. 

Just sellest põhimõttest lähtuvalt töötasin ma rahvastikuministrina välja meetmed, et aidata peresid koroonapandeemias ja ära hoida ka sündimuse langus. Sinna paketti kuulusid toona muudatused, mis ennetasid kiire töötuse kasvu mõju vanemahüvitisele ja selle kaudu ka sündimusele. Samuti sai kiirendatud elatisabi väljamaksmist. Tagantjärele võib öelda, et tegu oli õigete otsustega ja sündimuse langus õnnestuski toona ära hoida. Kahjuks on tänane valitsus käitunud hoopis vastupidi: selle asemel et keerulistes oludes anda noortele peredele kindlust, asus see valitsus hoopis perede toimetulekut kahjustama. Kui seni oli poliitikas vaikiv kokkulepe, et lastega peredele suunatud soodustusi ei vähendata, ainult parandatakse, siis praegune valitsus asus kohe laste arvelt kärpima, lisaks lajatas juba [jõustunud] kui alles kavandatavate maksutõusudega, mis raskendabki eelkõige lastega perede olukorda, kellel on palju sundkulutusi. Ja automaks on veel eriti ebaõiglane ning suure pere vaenulik, sest laste transportimiseks on auto olemasolu sageli hädavajalik tarbeese, eriti kui elatakse maapiirkonnas. Mingit erisust või soodustust valitsus peredele aga ei planeeri. 

Kui valitsus kärbib lastega perede arvelt, siis ma tahan küsida Signe Riisalolt: mille arvelt peaksid pered kärpima? Sündide numbreid vaadates näeme, et pered ongi kärpinud – saadakse palju vähem lapsi. Valitsuse selline poliitika on olnud lühinägelik, sest mida vähem sünnib lapsi, seda vähem on tulevikus maksumaksjaid ja riigi ülalpidajaid ning riik on veelgi suuremates raskustes. Tekib nõiaring või nagu Rein Taagepera on öelnud: demograafiline vetsupott. 

Statistikast teame, et lasterikka pere toetuste loomisel oli oluline mõju sündimusele. Aastatel 2018–2021 sündis seetõttu võrreldes varasemaga ligi 3000 last rohkem. Eelmises valitsuses sai 2017. aastast samal tasemel püsinud peretoetust tõstetud, mis kahjuks kehtis vaid lühikest aega, kuigi jõudis oma positiivset mõju juba näidata. Esialgse statistika põhjal kasvas 2023. aasta viimases kvartalis pere kolmandana sündinud laste arv võrreldes 2022. aastaga viiendiku võrra, kusjuures eriti suur oli kasv detsembris, koguni 46%. Arvestades lapse kandmise aega, ongi just mullu viimases kvartalis sündinud esimesed lapsed, kelle puhul vanemad said arvestada tõstetud toetussummaga. Kahjuks tõid valimised Eestile valitsuse, kes asus esimese asjana Signe Riisalo käe läbi laste arvelt kärpima. Kohe langes ka sündide arv, saavutatud edu pöörati tagasi. 

Sotsiaalkaitseministril, kes veab ka valitsuse rahvastikupoliitika komisjoni, oleks põhjust ebaõnnestumist tunnistada veel mitme aset leidnud vähikäigu tõttu. Mina ei tea, et nendes rahvastikupoliitika komisjonides oleks üldse sündimust ja demograafilist olukorda arutatud. 

Vähenenud on ka väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal – 42,9%‑lt 42%‑le. Aga eks valitsuse poliitika eesotsas automaksuga ju soosibki maapiirkondade tühjenemist. Vähenenud on ka eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus, eriti on seda tunda Tallinnas, kus nüüd on muu emakeelega inimesi juba rohkem kui eesti emakeelega inimesi. 

Eesti rahvastikuprobleemid süvenevad ja kui valitsus jätkab maksutõusude lajatamisega, siis kasvavad ka sotsiaalsed probleemid. Valitsuse tööd Eesti inimeste heaolu ja rahva jätkumise tagamisel ei saa kuidagi heaks kiita, see on olnud puudulik, õigupoolest lausa kahjulik. Tänaseid vigu saab olema väga raske parandada, aga Isamaa on valmis seda tegema, kui meil rahva toel selleks uus võimalus avaneb. Juba praegu saab valitsus suunata lastega peredele palju rohkem ressurssi. See puudutab sotsiaalkaitseministri öeldut, et kohustusi on rohkem. Aga ei ole vaja seda maksuküüru [kaotamist] ja jõukamate perede toetamist, mis praegu plaanis on, minna sooritama. Aitäh!

16:52 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

16:52 Lauri Laats

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Pean esialgu ära märkima ühe asjaolu, mis puudutab tänast ministri ettekannet. Sai siin vahetult pool tundi kuulata ministri ettekannet. Peab tunnistama, et materjali meile ette ei saadetud. Kahjuks on see kujunenud tavapraktikaks nende [teemade] puhul, mis puudutavad arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimist. Ma siiralt loodan, et Riigikogu juhatus pöörab sellele tähelepanu ja järgmine minister, kes tuleb oma valdkonnast rääkima, suudab Riigikogu liikmetele eelnevalt materjalid saata.

Nüüd, mis puudutab tänast Signe Riisalo ettekannet. Signe Riisalo tõi välja, et tema juhitud ministeeriumi tegevuse eesmärk on vähendada Eestis ebavõrdsust, vaesust, tagada inimestele terve elukaare vältel mitmekülgne tugi ja kvaliteetne teenuse kättesaadavus. Siis tulebki rääkida vaesusest. 2022. aastal elas suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti inimestest. Võrreldes 2021. aastaga kasvas absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,1%. Suhtelises vaesuses elab umbes 300 000 inimest ja kui me paneme sinna juurde absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu, siis on meil kokku inimesi, kes elavad vaesuses, 350 000. Need on need küsimused, millega ju eelkõige peaks tegelema minister ja ministeerium.

Räägime nendest inimestest, keda see otseselt puudutab. Ka puudega eakad elavad meil suhtelises vaesuses. Mis puudutab puudega [inimesi], siis puudega inimeste sotsiaaltoetusi tõsteti viimati aastal 2019, kui ka Keskerakond oli valitsuses, ja see puudutas lastetoetust ehk puudega laste toetust. See oli puutumata 15 aastat ja 2019. aastal Keskerakond tegi selle ära. Aga mis puudutab [puudega] eakaid, siis alates 2006. aastast ehk 18 aastat ei ole neid toetusi puudutud. See puudutab keskmise puudega inimesi, raske puudega inimesi ja sügava puudega inimesi. Need määrad ma võin ka ette lugeda: need on 12,79 eurot kuus, 26,85 eurot kuus ja 40,91 eurot kuus. Vaadates, kui palju on elukallidus tõusnud [võrreldes] aastaga 2006, siis see on umbes 170%. Viimase kahe aasta jooksul on hinnad tõusnud meil 40%. [Vastust] küsimusele, millal hakatakse puudega eakate toetusi tõstma, me siit puldist ministri suust ei saanudki teada. Kahju.

Nüüd, mis puudutab riigikontrolle, siis 2023. aastal juhtis Riigikontroll tähelepanu sellele, et toimetulekutoetus kui riiklik sotsiaalabikorraldus on puudulik, ja tõi välja ka puudused. Riigikontroll on välja toonud, et toimetulekutoetuse maksmises valitseb ebavõrdsus, praktikad on kohalikes omavalitsustes väga erinevad ja liialt on ka omavoli. Riigikontroll on riigi tegevuse suhtes väga kriitiline: riik pole ülesannete täitmisel käitunud korrektselt ja toimetulekutoetuse suurus on ajale jalgu jäänud. Sellele küsimusele minister ei vastanud. Kas toimetulekutoetusega võiks midagi teha, seda tõsta? Kahjuks ka sellele küsimusele minister jättis vastamata.

Ma palun kolm minutit juurde.

16:57 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:57 Lauri Laats

Kuna sotsiaalvaldkond on tundlik valdkond ja katab väga palju teemasid, siis loomulikult selle aja jooksul me ei suuda kõiki teemasid käsitleda. Aga ma tahan rääkida veel ühest olulisest teemast ja see puudutab loomulikult meie pensionäre ja nende pensione. Ma toon välja ühe tõsiasja, mis juhtub järgmisel aastal, 2025. aastal, meie pensioniga. Reformierakond lubas, et keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, see oli valimislubadus. Kahjuks on Reformierakond oma valimislubadust murdnud. Mida see tähendab? See tähendab seda, et järgmisest aastast pensionär, kes hakkab saama keskmist pensioni, hakkab selle pealt tulumaksu maksma – 132 eurot aastas maksab riigile. Kas see on õiglane, kas see on korrektne, kui inimene on juba pensionil ja see pension on niigi tagasihoidlik, pehmelt öeldes? Kui Reformierakond koos oma koalitsioonikaaslastega, praeguse valitsusega ütleb, et tegelikult need lubadused, mis me andsime teile valimiseelsel ajal, enam ei kehti ja me kehtestame tulumaksu teie pensionidele ja te hakkate maksma – see loomulikult ei ole ilus. Ma kutsun veel kord valitsust ja ka Riigikogu liikmeid, kes kuuluvad koalitsiooni, üles: vaadake see otsus üle ja palun muutke seda. Ma arvan, et ei ole veel hilja selle küsimuse juurde tagasi tulla.

Nii et tõesti, hästi keeruline valdkond, hästi palju probleeme. Ma võin lihtsalt öelda, et kõik, mis puudutab toimetulekutoetust, kõik, mis puudutab toetusi ka linnaosas, kui päris pikalt sai tööd tehtud Mustamäel – need teemad on hästi lähedased, hästi valusad. Neid inimesi, kes igapäevaselt vajavad abi, on palju. Nii nagu ma juba ka kõne alguses ütlesin, nende inimeste arv, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses, kasvab – neid on 350 000 inimest. Ja peab tunnistama, et küsimus ei ole ainult eakates inimestes, vaid küsimus on perekondades või siis pigem perekondades, kus vanem peab üksi lapsi kasvatama – ka nende suhtelises vaesuses elavate inimeste arv on tõusnud ja see on kurb. Nii et sotsiaalministril on hästi palju tööd teha. Ma kahjuks ei ole veel tähele pannud, et selle aastaga oleks väga palju positiivseid muudatusi [tehtud]. Jälgime, vaatame ja siis saame juba edasi otsustada. Aga jõudu ja jaksu tööl! Aitäh!

17:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Irja Lutsar, palun! (Irja Lutsar palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

17:00 Irja Lutsar

Lugupeetud juhataja! Head Õnne, Helmen ja Lauri ning inimesed ja Riigikogu liikmed, kes te kuulate meid veebi vahendusel! Sotsiaalvaldkond puudutab iga Eesti leibkonda ja iga Eesti inimest. Aitäh ministrile põhjaliku ettekande eest! 

Tahan puudutada kahte kõige olulisemat probleemi. Üks on vanemaealiste inimeste protsentuaalne suurenemine ning teine on sündimuse vähenemine. Keskendun oma ettekandes ennekõike ühiskonna nügimisele, mitte rahalistele vahenditele, kuna rahalisi vahendeid minister juba puudutas. 

Esiteks tahan mainida elanikkonna vananemist. Seda on sageli nähtud probleemina, kuna eakamad inimesed ei suuda enam töötada nii suure jõuga kui nooremad. Ning teiseks, paratamatult iga inimene kulub, mistõttu paljud tõsised haigused kimbutavad just vanemaid inimesi. See aga nõuab rohkem vahendeid, ka rahalisi, nii meditsiini- kui ka sotsiaalsüsteemile. Pole ju kellelegi uudis, et Eestis makstav rahvapension on Euroopa üks madalamaid, mistõttu on absoluutse vaesuse määr kõige suurem just eakate inimeste hulgas. Siiski on võimalik, et olukord paraneb, kuna järjest rohkem suundub pensionile inimesi, kes on kogunud nii esimesse kui ka teise pensionisambasse. 

Samas ei tohiks elanikkonna vananemist näha ainult riigile langeva järjekordse probleemina, vaid pigem võiksime näha seda võimalusena. Mul on kummaline kuulata, et enamikes arste või õpetajaid puudutavates ettekannetes tuuakse suurima probleemina välja just suur üle 60-aastaste perearstide või õpetajate osakaal, samas mainimata, et need inimesed saavad tõenäoliselt oma tööga hästi hakkama. Eakamatel inimestel on rohkem kogemust ning nende aktiivsest osalemisest riigielus võiks pigem kasu kui kahju sündida. Riigina võiksime me eakaid pigem positiivselt ära kasutada nii kaua kui võimalik, luues tingimusi, et nad saaksid soovi korral tööprotsessis osaleda, ja soodustades ennekõike võimalikult kaua ise hakkama saamist. Hooldusasutused on riigile, aga ka [eakale] ja tema perele kallid ning peaksid jääma olukorraks, kui teisiti enam ei saa. 

Teine probleem on viimaste aastate madal sündimus. Viimane pole siiski vaid Eesti probleem, vaid puudutab laiemalt kogu Euroopat. Eesti pole siin mitte kõige kehvem. Põhjuseid on kindlasti mitmeid: koroonapandeemia, mis takistas inimeste kohtumisi, või noorte inimeste hirm tuleviku ees, tingituna nii Ukraina sõjast kui ka kliima soojenemisest, või olukord, kus fertiilsesse ikka jõuavad väga väikese sündimusega põlvkonnad. Vähetähtis pole naiste haridus, aga ka ühiskonnaelus olulise rolli etendamise või maailma avastamise soov. Ka selles pole midagi halba. Ka riigi rahaline tugi või pigem selle kadumine võib oma osa mängida, kuid see mõju on tunduvalt väiksem, kui arvatakse. Nii näiteks pole helde peretoetusega riikides, nagu Austria, Prantsusmaa ja Soome, sündimus sugugi kõrgem kui neis, kus sünnitoetused on suhteliselt tagasihoidlikud või olematud, nagu Ameerika Ühendriigid. 

Läbi ajaloo on madala sündimuse probleem maailmas uus. Siiani oleme aastatuhandeid võidelnud kõrge sündimusega, kuna maailm elas pidevas toidupuuduses. Tänu aastasadu kestnud pingutustele on lõpuks arenenud riikides sündimus langenud, kuid nüüd seisame uue probleemiga – madala sündimusega – vastastikku. Kuigi sündimuse langetamises mängisid rolli mitmed faktorid, nagu rasedusvastaste vahendite arendamine, naiste hariduse suurendamine, üldine tehnoloogia areng ja nii edasi, ei saa kuidagi eitada nõndanimetatud pehmete meetmete, nagu ühiskonna mõjutamine positiivse nügimise kaudu, [mõju]. Teisisõnu, väike pere on popp ideoloogia. Nii näiteks olid eelmise sajandi India populaarsetes teleseriaalides ja Bollywoodi filmides pered vaid kahelapselised. On ütlematagi selge, et telepered elasid elu, mida paljud India pered endale soovisid. Sellise pehme nügimisega vähenes tavaliste India perede suurus, ühtlasi tekkis võimalus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Kas vastupidisel pildil oleks sündimust suurendav mõju, pole kahjuks teada, aga võiksime proovida. 

Seega, lisaks rahalisele panustamisele võiksime suurendada ka nõndanimetatud positiivset nügimisest, mitte noorte naiste survestamist või ähvardamist või eakates süütunde tekitamist. Me ei saa tagada, et see mõjub, aga siiani kasutusel olnud meetmed, näiteks peretoetuste pidev suurendamine, on end praeguseks kahjuks ammendanud. Lisaks ministri juba mainitud rahalistele vahenditele peaksime muutma ka ühiskonna meelsust ja üldist suhtumist. Eakad inimesed pole ühiskonnale mitte koormaks, kellele tuleb pensioni maksta ja kes meditsiinisüsteemi koormavad, vaid eakad on ühiskonna vajalikud liikmed, kes sarnaselt noortele panustavad majandusse vastavalt oma võimetele. 

Samuti ei takista lapsed kellelgi enesearendamist ega oma elu elamist. Laste muretsemise ainukeseks põhjuseks pole vaid asjaolu, et meile peab keegi tulevikus pensioni maksma. Pered vajavad kindlustunnet, et vaatamata üksteisele järgnevatele kriisidele saame me nendega hakkama nii, nagu saime hakkama koroonaviiruse kriisiga. On vähetõenäoline, et kriisid maailmas kunagi ära lõpevad, seega julgustame noori laste sündimist edasi mitte lükkama. Igaüks teab, et lastest on rohkem rõõmu kui muresid. Mina tänan teid.

17:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

17:07 Õnne Pillak

Ma võtan igaks juhuks kolm minutit ka.

17:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

17:07 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Minister, aitäh selle ettekande eest ja ka sellele järgnenud arutelu eest! Kõigepealt üks infokild, mille ma ümber lükkan – see puudutab puuetega laste toetuse tõusu. See tehti ikka siin Riigikogus, sest toonane valitsus, Keskerakonna juhatatud valitsus ei leidnud neid vajalikke vahendeid. Ja kui siin Keskerakond on täna mitmel korral ette heitnud, et täisealiste puudega inimeste toetused ei ole pikalt tõusnud, siis neil oli võimalus neid toetusi tõsta väga mitme aasta jooksul, kui oli ka majandustõus, ei olnud praeguseid keerulisi aegu, aga nad ei teinud seda. Ju siis olid oma põhjused. Kuna siin probleemide lainega kiputakse ära uhtuma ka kõik see hea, mis inimeste heaks on tehtud, siis ma kasutan võimalust, et üle korrata, mida me oleme Eesti perede heaks viimasel aastal teinud, et probleemide kõrval jääks kõlama ka tehtu. 

Kõigepealt, lastega pered. Nemad said eelmisel aastal suurt tähelepanu perehüvitiste muutmise tõttu, mille tingis tõsiasi, et kiiruga kokku lepitud tõusud käisid Eesti maksumaksjatele üle jõu. Sellele vaatamata on peredele mõeldud hüvitised tõusnud. Eesti on perede rahalisel toetamisel helde. Oma 80-eurose esimese ja teise lapse toetusega, 100-eurose toetusega alates kolmandast lapsest, 80-eurose toetusega üksikvanematele ning lasterikaste perede toetusega oleme me OECD riikide seas tipus. Samal ajal ei ole me sellessamas tipus peredele pakutavate teenuste poolest. Seal me oleme hoopis pingerea tagumises otsas ja see viimane on minu meelest suur probleem. 

Kuid veel positiivseid muutusi. Eelmisest aastast muutus lapsetoetuse saajate ring. Kui senimaani said lapsetoetust 16–18-aastased, kes õppisid, siis eelmisest aastast saavad kõik kuni 19-aastased lapsetoetust. Suurenenud on vanemlusprogrammide riigipoolne toetamine, pakkumaks tugevamat õlga üksi last kasvatavatele vanematele. Me tõstsime elatisabi 100 eurolt 200 eurole. Enam riigi tuge hakkasid saama ka need pered, kes seisid silmitsi kurva saatusega, sest nende alla kolmeaastane laps lahkus siit ilmast. Need emad-isad saavad nüüd ühe kuu ulatuses vanemahüvitist. 

Minule endale on hästi südamelähedane see, et lõpuks ometi – [jõustub] selle aasta juulist – sai lahendatud lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitise [küsimus], mis puudutab neid vanemaid, kes [pärast] vanemahüvitise [lõppemist] läksid tööle tagasi. Ma mäletan, et eelmises koosseisus me ühe kollektiivse pöördumise raames seda teemat arutasime ja oma küsimustele ma sain hästi-hästi palju erinevaid põhjuseid, miks me ei saa hakata nendele vanematele maksma haigus- ja hooldushüvitist nende tegeliku sissetuleku järgi. Nagu näha, tahtmise korral on lahendused alati olemas, ja nii on ka siin läinud. Nii nagu ma ütlesin, juulist hakkavad [pärast] vanemahüvitise [lõppemist] tööle tagasi läinud vanemad saama haigus- ja hooldushüvitist kas siis nende tegeliku sissetuleku järgi või saadud vanemahüvitise järgi – oleneb, kumb on perele soodsam. Ja positiivne on veel see, et alles hiljuti me siinsamas saalis võtsime vastu muudatuse, mis pikendab hooldushüvitise maksmist 14 päevalt 60 päevale vanematele, kes on oma haige lapse kõrval ja aitavad tal paraneda. 

Nüüd, hüpates elukaare teise otsa, viimase kahe aastaga on pensionid tõusnud kokku 222 eurot. Kui üle-eelmisel aastal oli 15 aasta kõige suurem pensionitõus ja keskmine vanaduspension tõusis kuus 105 eurot ehk 17,6%, siis sellel aastal jõudis keskmine vanaduspension 770 euroni kuus ja tõus oli 10,6%. Iga pensionitõus on vajalik, sest pensionärid on kõige suuremas vaesusriskis olev sihtgrupp. Me peame nende heaolu eest seisma. 

Soovist pakkuda suuremat hoolt ja tuge hooldusvajadusega inimestele sai ellu viidud hooldereform, mis küll otsustati eelmise Riigikogu koosseisu ajal, kuid hakkas kehtima eelmise aasta juulist. Vaatamata erinevate detailide üle vaidlemisele on ühes küll kõik ühte meelt: see oli vajalik reform, see on samm õiges suunas. Sellel aastal riik toetab hooldusreformi kokku circa 60 miljoni euroga ja sellele lisandub veel 33 miljonit eurot välisvahendeid, mis on mõeldud omavalitsustele kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks ja eakatele teenusmajade rajamiseks. 

Me oleme rohkem tähelepanu pööranud – ja teeme seda ka järgmistel aastatel – puuetega inimestele, leidmaks võimalusi, kuidas neid ja nende lähedasi riigi poolt rohkem aidata nii teenuste kui ka rahaliste toetustega. Mõned näited. Suurenenud on laste rehabilitatsiooniteenuste rahastamine. Sel ja järgmisel kolmel aastal toetame harvikhaigustega lapsi kokku 20 miljoni euroga. Paranenud on abivahendite kättesaadavus, selle tõttu on muutunud piirhinnad ja limiidid, loetelude tingimused. Need muudatused aitavad teha abivahendeid kättesaadavamaks, taskukohasemaks ja võimaldavad abivajadusest hoolimata inimestel võimalikult täisväärtuslikku elu elada. 6,1 miljonit eurot lisaraha oleme me suunanud psüühikahäiretega inimeste abistamisse. Samuti oleme seda sihtgruppi meeles pidanud maksumuudatuste elluviimisel. Nii nagu minister ka oma ettekandes välja tõi, Sotsiaalministeeriumil on ülesandeks välja töötada toetusmeetmete pakett, et nendel inimestel oleks maksumuudatustega lihtsam kohaneda. 

Ja lõpetuseks, mul on kahju, et siin saalis on vähe kolleege, aga küllap nad saavad stenogrammist lugeda või ekraani taga kuulata. Sotsiaalvaldkond on keeruline valdkond ja me põllul on hulk inimesi, kes ei saa igapäevaselt hakkama ega suuda iseenda heaolu tagada. Ma tean, et me ei ole alati sama meelt, kuid samal ajal ma soovin väga, et kui me neid vaidlusi siin peame, siis arvestame eelkõige nende inimeste vajaduste, toimetuleku ja vaimse tervisega. Püüame leida koos parimaid lahendusi, mitte lihtsalt tuliselt vastanduda. Keskendume lahendustele ja seejuures peame ka silmas riigi rahalist võimekust. Ma usun, et kui me seda teeme, siis koos me suudame rohkem ja paremini leida riigi tuge inimestele, kes seda vajavad. Aitäh!

17:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun! (Helmen Kütt palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

17:15 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Austatud sotsiaalkaitseminister! Head ametikaaslased ja otseülekannet jälgivad inimesed! Suur aitäh selle ülevaate eest! Kohe alguses võib öelda, et selle ministeeriumi ja selle ministri laual on elukaare algusest kuni lõpuni kõik see, mis puudutab inimesi – nii abivajajaid kui ka pereliikmeid –, ja selle tõttu on väga keeruline kaheksasse minutisse ära mahutada kõike seda, mida tahaks öelda ja mis vääriks esiletoomist.

Nagu sotsiaalkaitseminister märkis, on Sotsiaalministeeriumi kahest erinevast tulemusvaldkonnast strateegias "Eesti 2035" tema vastutusalas heaolu ja tulemusvaldkond ning sotsiaalkaitse alla kuuluvad laste ja perede, vanemaealiste ja sotsiaalhoolekande programmid, aga ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga jagatav võrdse kohtlemise ja töö valdkond. Strateegia eesmärgiks ei saagi olla midagi muud ega vähemat kui vähendada Eestis ebavõrdsust ja vaesust, tagada inimestele terve elukaare vältel mitmekülgne tugi ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus. 

Nagu eelkõnelejad alustasid lastekaitse teemadel, [alustan ka mina:] on välja töötatud ehk valminud lastekaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Laste heaolu suurendatakse eri valdkondade tihedama koostöö ja lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise abil. Minister on välja toonud ka väga olulise ja strateegiasse kirja pandud iibeprobleemi. Selle on osaliselt tinginud sünnitusealiste naiste arvu vähenemine, aga kindlasti ka majanduslik olukord ja üldine julgeolek. "Eesti 2035" üks eesmärkidest on, et rahvaarv püsib Eestis stabiilsena, ja ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes arvaks teisiti. Lihtsalt lähenemisteed on erinevad. 

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr vähenes võrreldes 2021. ja 2022. aastaga ja on Euroopa Liidu riikides paremuselt kuuendal kohal. Lastega leibkondadest on suhtelises vaesuses jätkuvalt kõige rohkem üksikvanema leibkond ja sellest tulenevalt suurendati 2024. aasta algusest elatisabi, tõusis ka üksikvanema toetus.

Kui vaadata erivajadustega inimeste ja perede muresid, siis kahtlemata siin kiireid lahendusi pole, aga nendega tegelemine on äärmiselt oluline. Mitmed head algatused on töös, mitmed plaanid on tehtud. Muret tekitab see, et 65‑aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr on [võrreldes] 2021.–2022. aastaga suurenenud 41,6%-lt 53,1%‑le. Mul on väga hea meel selle üle, et eelkõnelejad tõid välja ka selle, et tihti vaadatakse vanust ja vastandatakse, selle asemel et … Me kõik mäletame, kui oli üks saatesari Eesti Rahvusringhäälingus, mis kajastas vanemaealiste autojuhtimise teemat, ja selle asemel, et vaadata sooritust ja reaktsioonikiirust, toodi välja vanus. Need inimesed, kes täna on tööturul – hea ametikaaslane Irja Lutsar sellel ka peatus –, on hindamatu väärtusega. Nende panus tervishoius, hariduses, sotsiaalhoolekandes, ka omastehoolduses on nii suur, et seda on raske sõnadesse panna. 

[Probleemiks on] jätkuv suur hoolduskoormus, omastehooldajate teemad. Hooldereform oli õige, oluline ja 30 aasta suurim rahaline toetus omavalitsustele selleks, et selles elukaare osas inimesi aidata, lähedasi aidata ja hoolduskoormuse osas tulla vastu ja appi.

Kui seda programmi ja strateegiat lugeda, siis mitmed-mitmed teemad, mis jääksid muidu kajastamata, tulevad lauale. Ma tahan lõpetada sellise mõttega, et valdkonna strateegiline siht ja nägemus, milleni soovitakse jõuda, on väga oluline, ja see võiks olla ja peakski olema nagu teekaart ja erakondadeülene dokument. Mõistagi on aeg-ajalt vajalik strateegia üle vaadata, seda vajadusel muuta, sest elu on kiires muutuses. Ühiskonna eetilisust ja väärtust hinnatakse siiski selle järgi, kuidas toetatakse nõrgemaid, kuidas nendesse suhtutakse, hinnatakse selle järgi, et kedagi maha ei jäeta. See mõte võib kõlada küll liiga pateetilisena, kuid uskuge, head kolleegid, et inimesena, kel on sotsiaalvaldkonnaalane haridus, kes on töötanud kohalikus omavalitsuses ligi 20 aastat, algatanud Riigikogu sotsiaalkomisjonis mitmeid eelnõusid ja koos heade komisjoni‑, aga ka erakonnakaaslastega neid ellu viinud, ma mõtlen seda siiralt.

Ja nüüd on tõepoolest võimalus ka stenogrammi huvides parandada hea ametikaaslase Lauri Laatsi väidet, mis puudutas puuetega laste toetuste tõusu. Tõepoolest, Vabaerakond algatas selle seadusemuudatuse ja mõte oli, et juba 2019. aasta 1. juulist toetus tõuseks. Tehtud oli väga ränk arvutusviga: ei olnud kirjutatud mitte aasta kulu, vaid kuu kulu. Sotsiaalkomisjon leidis – oli endal au seda komisjoni juhtida –, et teema on väga oluline, sest puuetega laste toetused olid 13 aastat seisnud muutumatuna. See puudutas ligi 13 000 last. Sotsiaalkomisjon leidis, et see väärib ja vajab muutust, ning tuli eelnõuga saali. Üksmeelselt võeti see vastu, aga jõustumise aeg oli 1. jaanuar 2020. Olgu see ka nüüd ära öeldud.

Ja veel. Kohalikus omavalitsuses töötavad haritud ja oma igapäevast tööd hästi tegevad spetsialistid, kes iga päev otsivad ja leiavad ning pakuvad lahendusi abivajavatele inimestele elukaareüleselt. Inimeste elukohast ei peaks ega tohiks sõltuda vajaliku teenuse kättesaadavus. Täna see kahjuks sageli nii on ja mitte alati pole siin probleemiks rahaline võimekus, vaid prioriteetide seadmine ning maakonna-, aga võib-olla ka mitme maakonna ülene koostöö. Oleme kriitilised, oleme nõudlikud, kuid ärme unusta ega pisenda tehtut. Ja tehtud on nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste poolt nii mõndagi. Edu meile kõigile nende strateegiliste eesmärkide elluviimisel ja kui vaja, siis ka muutmisel ikka selleks, et ebavõrdsus oleks väiksem või üldse kadunud ja et inimesed oleksid Eestis elades ja töötades õnnelikud. Aitäh!

17:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Fraktsioonid on kõnelenud. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Läbirääkimiste [lõppemisega] sulgen selle päevakorrapunkti. Aitäh minister Signe Riisalole! Aitäh kõigile kõnelejatele panuse eest!


2. 17:23

Arupärimine B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse kohta (nr 327)

17:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali 13. mail 2023 esitatud arupärimine B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatuse kohta, arupärimine numbriga 327. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kõigepealt tutvustama arupärimise sisu hea kolleegi Varro Vooglaiu. Palun!

17:23 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! See arupärimine sai esitatud 13. mail mitte sel aastal, vaid eelmisel aastal, nii et veidi üle aasta tagasi. Aga kuna tegemist on sellise küsimusega, mis ei ole otseselt päevakajaline, siis ei ole ka kohatu seda praegusel hetkel käsitleda. 

Arupärimise taustaks on meie veendumus, et sarnaselt mitmetele teistele Euroopa riikidele, näiteks Itaaliale ja Prantsusmaale, võiks ka Eestis võimaldada seda, et kui isikul on B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja võib-olla ka teatav hulk staaži, siis ta võiks ilma eraldi A-kategooria sõiduki juhtimise õiguseks eksamit tegemata liikluses osaleda kuni 125-kuubikulise rolleriga. 

Ma ei olegi tõtt-öelda aru saanud, miks Eestis ei ole see lubatud, samal ajal kui Lõuna-Euroopa riikides on lubatud. Kui otsida neid põhjendusi, tuua esile neid põhjendusi, mis õigustaksid ka Eestis sellise lahenduse kasutusele võtmist, siis ilmselgelt võimaldaks see inimestel eriti linnas kiiremini liigelda, sest rolleriga pääseb igale poole kiiremini – see on fakt –, nagu rattagagi, kui on ummikute aeg. Kui inimesed kasutaksid rohkem rollereid auto asemel, siis see tekitaks vähem ummikukoormust, ei panustataks nii palju ummikute tekkimisse. Kindlasti see vähendaks ka parkimiskoormust, sellepärast et arusaadavalt rollerid võtavad palju vähem ruumi kui autod. Kindlasti see vähendaks heitmekoormust, sest pisikesed mootorid ei väljuta nii palju heitgaase. Kuna rollerid on väga palju kergemad kui autod, siis need kahjustaksid vähem teid. Ja kindlasti ei ole väheoluline ka see, et kütusekulu on palju väiksem, kui autoga liigeldes. 

Samal ajal rolleri juhtimine ei nõua mingisuguseid erilisi oskusi, seal ei ole isegi käiguvahetust teatavasti, see on automaatkastiga või variaatoriga. Need inimesed, kellel on B-kategooria luba olemas, on vastava kategooria juhtimisõigust omandades juba läbinud autokooli, sooritanud eksamid ja tõendanud sellega, et nad tunnevad liiklusreegleid ja oskavad liikluses tegutseda. Nii et minu hinnangul ei ole mitte mingisugust sisulist põhjust, mille tõttu ei peaks seda sammu tegema. 

Ma olen ise käinud mõnes mootorrattaid ja ka rollereid müüvates kauplustes ja küsinud, kuidas teil on näiteks nende 125cc rollerite müügiga, siis ma olen kuulnud, et nad ütlevad, et ega me neid praktiliselt ei müü, sellepärast et need inimesed, kellel A-kategooria luba ei ole, nendega sõita ei saa. Aga kui inimesed teevad A-kategooria juhtimisõiguse eksami, siis nad ostavad juba midagi suuremat, päris mootorratta, 650cc või 350cc või midagi sellist. 

Nii et põhimõtteliselt selline kahe vahele jääv toode, aga samas Lõuna-Euroopa riikides väga levinud. Ja vaat nende kaalutlustega seonduvalt olemegi esitanud kaks küsimust, millele vastates võiks minister ise küsimuse ette lugeda. Aitäh!

17:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ja nüüd ongi meil suurepärane võimalus saada kahele olulisele küsimusele väga selge ja konkreetne vastus. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri, hea kolleegi Kristen Michali. Palun!

17:27 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Austatud arupärijad, austatud Riigikogu liikmed! Mul on küll kolm küsimust kirjas, aga ju need on kuidagi kokkupandavad. Vastan siis arupärimisele, mille on esitanud Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal ja puudutab see B-kategooria juhilubasid. Ja nagu arupärija ütles, siis jah, loen küsimuse ette ja siis vastan, nii on lihtsam jälgida. 

Esimene küsimus, esimesed kaks küsimust on alljärgnevad. Esiteks: "Pidades silmas, et mitmetes Euroopa Liidu riikides on B-kategooria juhiluba omavatel isikutel õigus juhtida ka 125 cc rollereid, siis kas Teie hinnangul võiks ka Eestis teha liiklusseadusesse vastava muudatuse?" Teine: "Kui sisuliselt pooldate sellise muudatuse tegemist, siis kas peate võimalikuks algatada vastavasisuline eelnõu, mis võiks, oma tehnilise iseloomu tõttu, saada erakondadeülese toetuse?" 

Ja vastus. Kliimaministeeriumis on käsil liiklusseaduse muudatuse väljatöötamine, millega lubatakse B-kategooria juhtimisõigusega juhtida A1-alamkategooria mootorratast tingimusel, et isik on omandanud B-kategooria juhiloa vähemalt kaks aastat tagasi. See tähendab, et isikul on olnud esmane juhiluba [vähemalt] kaks aastat ja pärast seda juhiluba [vähemalt] kaks aastat. Ja ta on autokoolis läbinud kursuse, mille käigus omandas A1-kategooria mootorrattaga ohutud sõiduvõtted.

Eelnõu kohaselt riiklikke eksameid pärast autokoolis vastava kursuse läbimist sooritama ei pea ning esialgu on läbitava kursuse mahuks planeeritud 10 tundi. A1-kategooria alla kuulub mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta, samuti sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti. 

Kuna A1-kategooria mootorrattaga sõitmine erineb juhtimisvõtetelt oluliselt B-kategooria autoga sõitmisest ja kiiruse poolest ka AM-kategooria mopeediga sõitmisest, siis tuleks juhtimisõiguse saamiseks läbida autokoolis kursus A1-kategooria mootorrattaga ohutute sõiduvõtete omandamiseks, peale mida kannab Transpordiamet andmed kursuse läbimise kohta liiklusregistrisse, mille kande alusel tõendatakse isiku õigust juhtida A1-kategooria mootorsõidukit B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigusega. 

Tegemist oleks siseriikliku erandiga ehk selle alusel ei kanta juhiloale A1-kategooria juhtimisõigust ega ei ole võimalik juhtida A1-alamkategooria mootorsõidukit teistes liikmesriikides. Välisriigis A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omandanud liiklusseaduse § 100 lõikes 3 kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõiduki juhi kvalifikatsiooni ehk isikul on vaja läbida autokoolis täienduskoolitus mahus vähemalt 10 teooria- ja 10 sõidutundi ning sooritada Transpordiameti liiklusteooria- ja sõidueksam. 

Kolmas küsimus: "Milliseid muid meetmeid kliimaministrina kavandate selleks, et vähendada autode kasutamist ning milliseid taskukohaseid alternatiive inimestele liiklemiseks pakute?" Vastus. Autostumise vähendamiseks töötatakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammile rattastrateegia, mille eesmärk on parandada rattaga liikumise ja selle parkimise võimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses. 

Selle rakendamiseks on välja töötatud suurlinnadele Tallinn, Tartu ja Pärnu ning neid ümbritsevatele omavalitsustele jalgrattateede põhivõrkude ehitamise ja rattaparkimisvõimaluste parandamise toetuse andmise tingimused. Mai keskel kinnitasime käskkirjad, kus eraldatakse Euroopa Liidu toel Pärnu linnale 12 miljonit eurot, Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks. Koos linnade omafinantseeringuga investeeritakse liikuvuse säästvamaks muutmiseks ligikaudu 37 miljonit eurot. 

Pärnu linnas rajatakse toetuse abil jalgrattateed praegu ehitatavale Raba–Laia tänava sillale ning Raba, Pargi, Aia, Esplanaadi ja Supeluse tänavale. Tartu linn kasutab toetust rattateede ehitamiseks Tähe, Tähtvere, Tuglase, Õnne, Kastani, Laia, Jakobi, Riia ja Turu tänavale ning Vabaduse puiesteele. Samuti rajatakse rattatee Sõpruse sillale. Rekonstrueeritakse ka kaks ristmikku ning ehitatakse valmis Võru tänava "pargi ja reisi" parkla ning Lõunakeskuse liikluskeskus. Tartu ja Pärnu investeeringute kavad on kinnitatud, Tallinna investeeringute kava kinnitatakse meile teadaolevalt suvel 2024. Avatud on taotlusvoor Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. 

Lisaks viiakse vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanile ellu liikuvusreform Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhtimisel ja sünkroniseeritakse erinevad transpordiliigid ning arendatakse nõudepõhist liikuvust, mis omakorda vähendaks inimeste vajadust isikliku autoga liigelda. 

Ma tänan arupärijaid selle printsiibi tutvustamise eest. Sellega ma olen täitsa nõus, et väiksemad transpordi[vahendid] on säästlikumad ja rattaga või rolleriga sõitmine võiks kindlasti autole alternatiiv olla. Aitäh!

17:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! [Jutt] väga selge ja väga informatiivne. Aga Varro Vooglaiul on üks küsimus. Palun!

17:33 Varro Vooglaid

Suur tänu! No rõõm on näha, et asi liigub õiges suunas, see on positiivne. Võib-olla see lahendus, mis mina pakkusin, oleks veel lihtsam, aga ma arvan, et [pakutav] on selline vahepealne variant, mida tuleks ka tervitada. Aga selguse huvides ma küsiksin teie käest seda. Te selgitasite, et kui inimene läheb autokooli B-kategooria lube tegema, siis ta võib lisaks teha 10 tundi selle A1-kategooria kaherattalise sõidukiga ja siis saab lisaks siseriiklikult võimaluse seda kasutada B-kategooria lubadega. Aga kuidas nende inimestega jääb, kellel on juba B-kategooria load, nad on juba autokoolis käinud ja võib-olla 10 või 20 aastat B-kategooria lubasid kasutades autot juhtinud? Kas nemad saavad siis lihtsalt minna ja mingi 10 tundi teha ja siis see lisatakse nende juhtimisõigusele või kuidas sellega jääb?

17:34 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Selle eelnõu üle arutelud on ju alles pooleli. See, mida ma täna kirjeldan, ongi arutelu eelnõu üle. Niipalju kui mina olen meie transpordi valdkonnas töötavatest kolleegidest aru saanud, ettekujutus ongi, et sellesama 10-tunnise kursuse läbimine [on võimalik] ka neil, kes seda praegu soovivad. Aga eelnõu tegemise käigus me kindlasti täpsustame seda.

17:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

17:34 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud minister! Jalgrattaga sõites ei ole vaja teha mingeid lube ega koolitusi, samas meil on iga aastaga aina rohkem rattureid tänavatel, ka nooremaid rattureid, mis on igas mõttes positiivne. Aga samas, kas te olete mõelnud ka selle peale, kuidas saaks [arendada] nende teadlikkust, koolitust tõsta juba nooremate seas, võib-olla ka kooliõppes? Näiteks Hollandis seda rakendatakse, koolides on põhimõtteliselt õppekavades sees jalgratturite koolitus. Kuidas saaks seda ohutust tõsta just kergliiklejate seas, olgu need siis tõukerattaga sõitjad või jalgratturid?

17:35 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Liikluskoolitust minu teada antakse ja tehakse ka jalgratturilube. Aga võin täpsemalt üle vaadata, millised programmid ja millised projektid meie poolt käivad.

17:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

17:35 Lauri Laats

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Meie liiklusesse on tulnud sellised jalgrattad, mille ees on nagu kast: kastirattad. Sellist liikumist ka nagu propageeritakse. Teate, mina sinna kasti oma lapsi ja naist kindlasti ei topiks. See on minu arust ohtlik. Kas te ka mingil viisil seda probleemi näete? Kas peaks seda probleemi markeerima? Kas see on üldse probleem? Kuidas nende sõitjate ohutus tuleks tagada? Nad ei ole seal kinnitatud. Mõni inimene viib naise isegi teatrisse selles kastis. See [kujutab endast] liikluses ohtu. Kui ratas peaks mingisugusesse kokkupõrkesse sattuma, siis ega rattakastis olevate inimeste elu päris kaitstud ei ole. Kogu see olukord on [ohtlik].

17:36 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Mina olen ka kastirattaga sõitnud, nii aeglasemalt kui ka kiiremini, väga tihedas liikluses ja hõredama [liiklusega] kohas. Olen pannud ka proua kasti, sõitnud mööda Haaberstit ringi. (Keegi naerab saalis.) Ei tundnud ohtu. (Saalist hõigatakse midagi.) Jalgrattakasti, loomulikult. Seal on muuseas ka väike rihm, millega saab ka lapsed ja proua kinni panna, kui soovite teatrisse minna. Nii et tutvuge nende kastiratastega tihedamalt ja saate teada.

17:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

No nagu näete, Eestiski on juurdumas kastisüsteem. Helle-Moonika Helme, palun!

17:36 Helle-Moonika Helme

Aitäh! See vastus oli küll praegu hästi selline … Kujutluspilt läks tööle. Kuidas te panite proua kasti ja – väike vägivallaelement – rihmaga kinni – see kujutluspilt läks hästi tööle. 

Aga ma tahtsin tegelikult küsida. Me siin räägime B-kategooria sõiduki juhtimise lubade ulatusest, et seda laiendada rollerijuhtidele. Aga me tegelikult meediast võime lugeda, et on kavatsus kitsendada B-kategooria lubadega antud juhtimisulatust, ja nimelt eakate osas. Kas oskate seda kuidagi kommenteerida? On see mingi plaan või on see lihtsalt meedias ülespuhutud mingisugune ažiotaaž selle teema ümber?

17:37 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Kõigepealt, teie fantaasialend on teie isiklik, mina kirjeldasin kastirattaga sõitmist. Olgu see ära öeldud. See, mis teil fantaasias tööle läks, on teie voli. 

Aga kui tulla selle juurde, mis puudutab tervisetõendit ja eakaid juhte, siis tervisetõendite süsteem on laiemalt erinevate osapoolte poolt ülevaatamisel. Liikluskomisjonis on sellel teemal ka nõu peetud ja kokkulepe on, et Sotsiaalministeerium tuleb ettekujutusega, kuidas tervisetõenditega tulevikus toimetada, et mis tahes keerulisemate terviserikete või situatsioonide puhul oleks selge, kas see võib mõjutada ka juhtimist, kuidas juhtimisõigus peatub mingite juhtumite korral, kas või liiklusõnnetuse puhul ja nii edasi. Selle kõigega Sotsiaalministeerium tegeleb, nad tulevad liikluskomisjoni, kindlasti Justiitsministeerium on ka asjaosaline. Ja siis oskame hinnata, kuhu see tee viib. Nüüd enne suve on üks liikluskomisjoni [koosolek] ja ma loodan, et jõuame selleni või siis sügisel. Aga jah, seda arutatakse. 

Ent mis puudutab vanemaid inimesi, siis ei ole arutatud seda, et see kuidagi vanuse alusel käiks, pigem eeskätt just tervisehinnangute alusel. Seda on arutatud. Aga veel kord, see tuleb Sotsiaalministeeriumist, mitte Kliimaministeeriumist.

17:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

17:39 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mina aastate poolest ilmselt kategoriseerun sinna eakate juhtide hulka. Aga kui ma maanteel sõidan, ja sõidan seal praktiliselt iga päev, siis ma näen, kuidas kihutavad minust mööda noored – ja mitte ainult mehed, vaid ka naised –, 120, 130 rauas, teevad ohtlikke manöövreid. No ma arvan, et oma arstitõendid saavad nad kätte ilma igasuguste probleemideta. Kas küsimus ei ole pigem selles, et meil on liiga nõrk liiklusjärelevalve, mitte selles, et meil kusagil üle 70‑aastased juhid muutuvad äkitselt üleöö ohtlikuks?

17:40 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Need on mitu erinevat nüanssi, neid ma tingimata ei seoks. Mis puudutab inimese võimet liikluses osaleda olenemata võib-olla vanusest tingitud terviseseisundist, siis seda oskavad teile kindlasti sotsiaalvaldkonna ja meditsiinivaldkonna inimesed paremini kirjeldada. See tingimata ei pruugi olla seotud vanusega. Riskikäitumine pigem ongi ilmselt iseloomulikum noorematele juhtidele, mitte vanematele. 

Aga kui liiklusjärelevalve juurde tulla, siis liiklusjärelevalvet tehakse ju erineval viisil. Ühed on needsamad kiiruskaamerad, mis tegelikult hoiavad maanteedel toimetamist vaos. Kindlasti on ka politseil seal seesama roll. Kui politseivärve on näha, siis on liiklus tihtipeale rahulikum, nagu öeldakse, politsei ise rahustab liiklust. Nii et eks see on kombinatsioon mitmest [tegurist] ja üks tingimata ei tingi teist. Nagu vanus ei tingi tingimata tarkust, ei tingi see ka tingimata võimetust liikluses osaleda.

17:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Aitäh kõigile, kes panustasid!


3. 17:41

Arupärimine Eesti elamufondi renoveerimise kohta (nr 592)

17:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 17. jaanuaril 2024 esitatud arupärimine Eesti elamufondi renoveerimise kohta, arupärimine numbriga 592. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Lauri Laatsi, kes on siia ka juba jõudnud. 

17:41 Lauri Laats

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas arupärimise kliimaminiser Kristen Michalile, teemaks oli Eesti elamufondi renoveerimine. Jah, kui tegelikult sellest teemast rääkida, siis rohepöörde raames soovitakse korrastada elamufondi, mis on Nõukogude ajal ehitatud. Seda elamufondi on meil päris palju, väljakutse on päris suur. Ma arvan, et see on igati õige, et need majad tuleb korda teha. Tuleb püüda seda teha, aga siin on loomulikult ka palju takistusi.

Esiteks, kui me räägime tähtaegadest, mis on Euroopa võtnud ja mis Eesti on üle võtnud, siis 2050. aastaks me peaksime viima oma Nõukogude-aegse elamufondi vastavusse tänapäeva nõuetega. Seejuures on hästi oluline, et need majad hakkaks vähem energiat tarbima. Selle nimel tuleb tööd teha. Aga samas tekib küsimus, mis raha eest seda tehakse, missugused kohustused inimesed peavad võtma, kuidas pangad võiksid appi tulla.

Meil on siin esitatud neli küsimust. Piirkonnad on ju erinevad. Tekib küsimus, et näiteks maakondades, kus inimesed elavad ja kus on püsti kortermajad, on selge, et kui korteriühistu teeb otsuse, et ta soovib hakata maja renoveerima, siis tihtipeale pangad ütlevad, et vabandust, aga kuna see maja on piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on tunduvalt väiksem kui mõnes teises, näiteks linnapiirkonnas, siis lihtsalt laenu ei anta. Mis nende majadega tuleb teha? Mismoodi riik peaks neid aitama?

Teine küsimus, mis on hästi oluline ja millega me oleme ka kokku puutunud. Meil on olemas piirkonnad, kus majad on pooltühjad. Need on majad, mida tegelikult on võib-olla liiga keeruline renoveerida ja ei ole ka mõistlik renoveerida. Need majad ongi väga halvas olukorras. Kas riigil on nende osas mingi plaan, kuidas inimesi aidata? Ja üleüldiselt, kui me vaatame seda korterelamute arvu, neid on 14 000, isegi enam, siis kas me tõesti suudame sellise lühikese perioodi jooksul need korda teha? Kui me neid maju korda ei tee, mis siis sellele järgneb? Kas järgnevad mingid sanktsioonid?

Loomulikult on ka raha küsimus. Praegu on küll kohustused võetud, aga samas, kui Euroopas neid küsimusi arutati, siis miskipärast unustati rahanumber sinna taha kirjutada. Nüüd hakatakse vähemalt minu andmete kohaselt seda rahanumbrit arutama alles 2025. aastal. Ja loomulikult Eesti peab seisma selle eest, et me saaksime võimalikult suured summad selle tegevuse elluviimiseks.

Nii et küsimused on ausad ja head ja loomulikult ma loodan, et lugupeetud minister vastab neile ja saalis tekib diskussioon. Tõesti, teema on oluline, teema puudutab hästi paljusid inimesi. Kui vaadata praegu ka europarlamendi valimiste debatte, siis minu arust mitte ühtegi debatti ei ole, kus seda teemat ei ole puudutatud. Järelikult see on väga oluline teema. Aitäh!

17:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Meil on hea meel, et minister on nõustunud nendele küsimustele vastama. Nüüd siis palun Riigikogu kõnetooli taas kord kliimaminister Kristen Michali. Palun!

17:45 Kliimaminister Kristen Michal

Austatud juhataja, austatud arupärijad, austatud Riigikogu liikmed! Nüüd vastan arupärimisele 592, mis puudutab, nagu juba tutvustatud, Eesti elamufondi ja selle renoveerimist. Loen küsimuse ette ja vastuse, nagu tavaks on.  

Esimene küsimus: "Ambitsioonika plaani kohaselt on Eestis kavas renoveerida 14 000 kortermaja. Praeguse renoveerimistempo juures kulub selle eesmärgi saavutamiseks aga umbes 70 aastat. Millised on valitsuse plaanid ja strateegiad selle tempo kiirendamiseks, et tagada kiirem ja tõhusam renoveerimisprotsess?" Vastus. Eesti eesmärk on renoveerida suurem osa hoonefondist 2050. aastaks ning vähendada elamute primaarset energiatarbimist 16% võrra aastaks 2030. Oleme kavandanud tempo kiirendamist järk-järgult, et turg, ehitajad, projekteerijad, konsultandid jõuaks kohaneda ega tekiks hinnaralli ja kvaliteediprobleemid. Hetkel on renoveerimise valdkonnale spetsialiseerunud veel liiga vähe ettevõtteid. Tehaselise rekonstrueerimise pilootprojektiga õnnestus valdkonda tuua näiteks puitmajatootjad. Järgmiste sammudega soovime renoveerimisturule tuua rohkem üldehitusettevõtteid. Eeldused tempo kiirendamiseks on esiteks ühtlane rahastus, teiseks keskne hankimine ehk riigi tugi korteriühistutele töövõtjate hankimisel. Paariks aastaks on elamutoetusteks piisav rahastus tagatud. 

Järgmiste toetustega pakume korteriühistutele rohkem tuge hangete korraldamisel. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis aastal 2020, see on saadaval Kliimaministeeriumi veebilehel. Renoveerimiskavas, mida uuendame 2025. aasta lõpuks, on peamine, esiteks, täpne ülevaade kogu hoonete fondist, just majade energiatarbimisest ja seisukorrast. Selleks töötame 2025. aasta lõpuks välja reaalaja energiamärgise, mis viib kokku energiatarbimise kaugloetavad andmed ehitise andmetega. 

Teiseks, reaalaja energiamärgise andmed tuleb viia seosesse hoonete elanike toimetulekuga, täpsemalt energiaostuvõimekuse andmetega. Selle järgi saab tuvastada hooned, mille renoveerimiseks on abivajadus kõige suurem. Edaspidi on ka Euroopast tulenev rahastus suunatud eelkõige energiakuludest enim mõjutatud inimeste hoonete renoveerimiseks.

Kolmandaks, kavas tuleb välja tuua moodul‑ ja tööstuslike lahenduste edendamine ehituses ja hoonete renoveerimises, milles oleme juba näidanud head rahvusvahelist eeskuju. Peagi valmivad tänu riigi toetusele 20 tehaseliselt rekonstrueeritud kortermaja. Tänu sellele pakuvad meie ettevõtted sarnaseid lahendusi ka näiteks Saksamaa turule. 

Ja neljandaks, kavaga tuleb esitada väga konkreetne tegevusplaan, mahud ja info rahastuse kohta erinevate hoonetüüpide rekonstrueerimise suunamiseks aastani 2050. 2028. aasta lõpuni käib 16 miljoni euro väärtuses teadus‑ ja arendustegevus. Selle hulka käivad uuringud, tehnoloogiaarendus, pilootprojektid, juhendid, digitööriistad ja palju muud programmist LIFE IP BuildEST, mille kohta on täpsemalt Kliimaministeeriumi koduleheküljel BuildEST märksõna all.

Lähiaastate rahastusest ka paar sõna. Korterelamutele on kasutusel 330 miljonit eurot toetusraha. 2023. aastal oli 80 miljonit, 2024. ehk sel aastal on 160 miljonit, 2025. aastal 90 miljonit. 25 miljonit on spetsiaalselt Ida-Virumaale sealse renoveerimise hoogustamiseks ning väikeelamutele lisaks 28 miljonit. Täpsemad tingimused selle viimase kohta on KredExi lehel.

Tulevased rahastusvõimalused. Euroopa Liidu poolelt, nagu juba küsitud, on tulemas kliimameetmete sotsiaalfond ja kliimaseaduse kokkulepetest sõltub CO2 kvoodi müügi tulude jagunemine. Alustame ka uue struktuurifondide perioodi läbirääkimisi. 

Teine küsimus: "Kuidas kavatseb valitsus pakkuda lahendusi, et toetada neid kogukondi, kellel on suurim vajadus, kuid väikseim võimekus renoveerimist rahastada?" Vastus. Esmalt on see tasakaalustamise küsimus. Ühest küljest tuleb renoveerida rahaühiku kohta võimalikult palju maju, et saavutada pikaajalisi eesmärke, teiselt poolt on teatud majade elanike toetusvajadus väga suur. Näiteks Ida-Virus rakendame puuduliku rekonstrueerimisturu käivitamiseks vastavalt koalitsioonileppele erakordselt kõrge toetusmääraga toetuse: 70%. See on lühiajaliselt oluline, aga pikaajaliselt ei ole jätkusuutlik. Siiski, ka selle määra puhul ei ole näha loodetud aktiivsust toetuse kasutamisel. Korterelamute puhul on inimeste rahaline võimekus ja kinnisvara väärtus piirkonniti kokku langenud. Seetõttu on abiks toetusmäärade erisused: Tallinn ja Tartu 30%, nende lähialad ja tugevad tõmbekeskused 40% ning kaugemad piirkonnad 50%. 2023. aasta taotlusvooru toetuse saajatest paikneb üksnes 4% Tallinnas ja Tartus. 

Väikeelamutel on toetusmäärade jagunemine sarnane. Selge turutõrge on väikeste kortermajade – see on kuni 18 korterit – puhul, kus pakume 10% kõrgema määraga toetust, aga kuni 50%. Piirkondlikke turutõrkeid aitab leevendada riigi rekonstrueerimiskäendus ja ‑laen, mis käib KredExi kaudu. Lähiaastateks planeeritav kliimameetmete sotsiaalfond Eesti jaoks erinevatele meetmetele kogumahuga 186 miljonit eurot peab olema suunatud energiaostuvõimetutele leibkondadele. Seega tuleb edaspidi veelgi enam omanike toimetulekut hinnata. Suve lõpus avanevas korterelamute 160 miljoni euro toetuse taotlusvoorus broneerime piirkondadele toetusraha vastavalt hoonete arvule, kinnisvara väärtusele ja inimeste toimetulekule. Oleme jätkanud 2,6 miljoni euro mahus iga-aastast lasterikaste perede kodutoetust ehitamiseks ja renoveerimiseks, mis on ette nähtud vähemalt kolmelapselistele peredele sissetulekuga iga inimese kohta kuni 450 eurot.  

Kolmas küsimus: "Paljud Nõukogude ajal ehitatud kortermajad vajavad mitte ainult kosmeetilist uuendust, vaid täisrenoveerimist. Samuti on maapiirkondades palju maju, mille korterid on väga odavad ja seetõttu ei kvalifitseeru pangalaenudele. Millised erilahendused on valitsusel plaanis välja töötada nende olukordade lahendamiseks?" Vastus. Turutõrkepiirkondade jaoks on riiklik rekonstrueerimislaen Euroopa Liidu struktuurifondidest ja korterelamute rekonstrueerimislaenu käendus. Täpsem info on KredExi koduleheküljel. Nõukogude-aegsete korterelamute suuremahuliseks terviklikuks renoveerimiseks edendame tehaselise renoveerimise tehnoloogiat. Oleme järgmistes taotlusvoorudes sellele broneerinud 30 miljonit eurot, paarkümmend maja on juba valmis või valmimas.  

Neljas küsimus: "Arvestades, et Eesti majandus on viimastel aastatel langenud ja tööpuudus suurenenud, on paljudel inimestel puudunud kindlustunne võtta pikaajalisi laene. See teeb korteriühistutele renoveerimisprojektide alustamise ja kokkulepete saavutamise keeruliseks. Kuidas kavatseb valitsus suurendada inimeste kindlustunnet ja toetada neid renoveerimisprojektides, eriti majandusli[kult] keerulistel aegadel?" Vastus. Inimesed soovivad jätkuvalt väga aktiivselt renoveerida. Aasta tagasi taotleti 80 miljonit eurot ära tööpäeva jooksul. Jätkuvalt renoveeritakse hooneid ka ilma toetuseta ehk üksnes laenurahaga. Suurem probleem, nagu varem juba mainitud, on Ida-Virumaal, kus inimestel on suur huvi hoonete korrastamiseks, kuid kogemusi [ei pruugi] olla ja seetõttu peame rohkem panustama teadlikkuse tõstmisele, mida teeme koostöös omavalitsuste ja KredExiga. Protsessid on alustajate jaoks küllalt keerulised. Sel põhjusel oleme Ida-Virusse suunanud eraldi ja eritingimustel toetusraha ning teeme seal intensiivset teavitustööd. Samuti edendame valdkondlikku teadus‑ ja arendustegevust programmis LIFE IP BuildEST, kus osaleb 17 partnerit üle Eesti. Selle eesmärk on erinevate ehitiste omanikele teha renoveerimisprotsessi juhtimine võimalikult lihtsaks: juhendid, ehitusvigade analüüs, tüüplahendused, digitaalsed tööriistad, valdkondliku pädevuse kasvatamine, renoveerimistehnoloogia arendamine.  

No vot! Teema on oluline. Tänan küsimast ja vastan küsimustele. Aitäh!

17:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu taas väga põhjalike vastuste eest! Lauri Laats, palun!

17:54 Lauri Laats

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mina lootsin neljanda küsimuse juures, et te vastate, et keerate tagasi tulumaksureformi ja jätate automaksu ära. Aga paraku seda me teie suust ei kuulnud. Mainisite ära, et 2023. aastal on KredExi poolt eraldised korteriühistute renoveerimiseks, 2024. aastal, 2025. aastal ka, kokku summas, kui ma nüüd õigesti mäletan, üle 300 miljoni. Sellest 2024. aastal on 160 miljonit. Praegu on juba maikuu lõpp. Milline on teie hinnang, mille taha see takerdus? Miks see raha ei tulnud sellesse sektorisse varem? Ja kui suur on tõenäosus, et kui vähemalt suve lõpus või suve alguses tõesti see raha sellesse sektorisse tuleb, siis see tõesti suudetakse ära kasutada ja investeerida Eesti majandusse? Kui suur on see potentsiaal?

17:55 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma ei nimetaks rahavooru avanemist suve lõpus või sügise alguses kuidagi takerdumiseks. Ettevalmistusi mis tahes raha kasutamiseks on ju vaja teha. Kui turule on tulemas tõepoolest väga palju raha renoveerimiseks, siis selleks, et oleks tagatud selle rahakasutuse sisuline kvaliteet, et inimesed saaksid mõistliku ajaga korras maja, mille kvaliteet on teada – mitte veidi penoplasti koos krohviga seina ja leige käepigistuse –, ja tööl on ka enam-vähem arukas hind, siis on vaja metoodikad läbi vaadata. Rahastuse puhul, nagu ma enne mainisin, on valdkonnas ilmselt olulisim tagada jätkusuutlik rahastus läbi aastate. Nii on see mis tahes valdkonnas. Kui sa tahad ühiskonnas muutust esile kutsuda – ja hoonete renoveerimine, nagu te ise ka mainisite, ongi oluline teema –, siis kui me tahame need hooned korda saada, tahame sellesse panustada, turul seda tööd tellida, [tahame,] et seda tööd tekiks juurde, ka tehaselist tööd, siis ühtlane raha andmine sellele turule kindlasti aitab sellele kaasa. See on isegi olulisem kui see, millal mõni voor avaneb. 

Ja loomulikult, raha jagajale ehk siis praegu EISA-le, KredExile on kindlasti suur väljakutse jagada sellised summad eesmärgipäraselt ja edukalt. Ilmselt me kõik vaatasime "Pealtnägijat", kes ei vaadanud, saab seda hiljem järgi vaadata. Juba väiksemate renoveerimistoetuste puhul on üleval mingeid kahtlusi, millele vähemalt ajakirjanduslikul käsitlusel kohe vastust ei olnud. Ehk siis õiguskaitseasutused saavad oma menetluses nendele küsimustele vastused.

17:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

17:57 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Sa rääkisid oma vastuses ka inimestest, kes on energiavaesuses, kes ei jaksa kõrgete energiahindade juures kütte ja valguse ja muude olme jaoks vajalike energiakulutuste eest tasuda. Aga tänane praktika on viinud selleni, et kui neid maju soojustatakse, renoveeritakse, siis kommunaalarved kasvavad. Küttearve küll väheneb, aga laenumakse koos intressiga tuleb sinna juurde ja see nii-öelda remondifondi summa teeb asja kokkuvõttes inimeste jaoks kallimaks. Soojaettevõtjad on hakanud rääkima ka nii-öelda võrgutasulaadsest tasust selle eest, et sooja kohale toimetatakse. Kütet kulub ju vähem. Ja nii edasi, ehk siis inimeste jaoks tegelikult läheb kõik kallimaks. Kas me siin ei satu sellisesse lõksu, et me püüame neid, kes toime ei tule, aidata, aga asi läheb veel kallimaks ja peab veel rohkem maksma? Selline allakäiguspiraal tekib.

17:58 Kliimaminister Kristen Michal

Siin on kolm asja, millele ma tähelepanu juhiksin. Esiteks, [on inimesi,] kes saavad veidi kehvemini hakkama ja seda [soovitakse] tulevikus toetuste jagamisel arvestada. Need kriteeriumid tulenevad inimeste sissetulekust ja neid on võimalik hinnata. Need tuleb lihtsalt toetuste mehhanismi sisse panna. See ei puuduta renoveerimise tõhusust. 

Renoveerimise tõhusus, see, kas inimesed kokkuvõttes saavad kasu või kahju – siiski ma julgen öelda, et enamus näiteid on sellised, kus inimesed arvutavad kõik läbi [ja leiavad], et kodu on küll ka emotsionaalselt kallis vara, aga selle hind ju tõuseb, kui see on korras. See tähendab seda, et küttekulud, energiakulud on paremini kontrolli all, rääkimata ühiskondlikust kasust sektoris, mis võib-olla on keerulises olukorras. Tekib täiendavaid töökohti, ühiskond kasutab energiat paremini, energiavõrgud on mõistlikumalt dimensioneeritud, näiteks kõik needsamad energiatipud.  

Ma soovitan võib-olla veidi tõsisemate allikatega tegeleda, mitte sotsiaalmeedia uudiste õnge langeda. Üldiselt ikkagi renoveerimise eesmärk on pakkuda paremat elukvaliteeti ja renoveerimise elukaare jooksul inimestele ka rahalist säästu. Loomulikult alguses on vaja teha investeering, et kvaliteet hiljem parem oleks ja aastate vältel kasu tooks. Aga millises valdkonnas see nii ei ole? 

Kolmas küsimus, mis puudutas soojatootjate võrgutasu, ei puuduta kuidagi seda valdkonda. 

18:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, palun!

18:00 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ega mina kuidagi mööda ei saa, ma pean kogu seda asja sundrenoveerimiseks nimetama, sellepärast et see lihtsalt on niimoodi. Eesti on võtnud vastu seaduse, et me peame aastaks 2030 olema kliimaneutraalsed. Meil on kuus aastat aega ja kogu see asi peab olema selleks ajaks [tehtud], seadus peab olema sisustatud. Kõik see peab olema ellu viidud. Aga mida see inimestele, rahvale tähendab? Te võite ju öelda, et see aitab meil kõigil tulevikus oma kulutusi paremini juhtida, aga vabandust, see on sundkorras inimestele peale surutud kulutuste juhtimine, inimesed ei saa enam ise otsustada. Ühesõnaga, kas kinnitate või lükkate ümber: kas see on sundrenoveerimise kohustus või on see lihtsalt, ma ei tea, mingisugune muu eufemism?

18:01 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Jah, ma tean, et meil on siin maailmavaateline erimeelsus. Teie jaoks oli vaktsineerimine ka sundvaktsineerimine. Veel kord, see on teie nägemus asjadest. Mina arvan, et kui ma oma kodu korda teen, ma elan paremini, seal on parem kliima, ma juhin kulusid paremini, siis ma teen seda üldiselt enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks. Kui te tunnete, et te korrastate oma maja, kus iganes te ka ei ela, või korterit kellegi teise jaoks, ju te siis nii tunnete. Ega mina seda tunnet ei saa väärata. Mina teen oma kodu korda ikkagi eeskätt enda jaoks. 

Ütleme nii, kui keegi aitab mul seda teha erinevate projektide abil, teha renoveerimise ja muude võimaluste abil, siis ma kindlasti hindan seda. Üle Eesti tuleb tõesti pingutada selle nimel, et me suudaksime mõistlikku tempot hoida. Lõppkokkuvõttes on meie hoonete fond ju paljudes kohtades, nagu arupärijate esindaja mainis, amortiseerunud, ongi vaja inimestel aidata kodud korda teha, need majad korda teha. Nii või teisiti on vaja maju remontida, kodusid on vaja remontida, lõppude lõpuks on vaja linnades näiteks bussid uute vastu vahetada. See ei ole kellegi teise jaoks tegemine, küll me ikka iseenda jaoks seda teeme.

18:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

18:02 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Kolleeg Laats lootis, et saalis tuleb debatt. Nii ma mõtlesin, et kuigi härra eesistujale selle küsimuse puudutamine ei meeldi, aga kuna ta tundus mõnevõrra uniseks muutuvat, siis ma tema vererõhu tõstmiseks ütlen, et siin saalis tõepoolest on vähe inimesi koalitsioonist: mitte kedagi peale istungi juhataja. Nii et see, kui nad pärast ütlevad, et nad kuulasid tähelepanelikult … Kuulamine kahtlemata on debatis oluline, aga debatis on siiski oluline [teada saada] ka inimeste arvamusi. Nii et kui keegi nüüd kuulab, siis mina küll tunnen rõõmu, kui keegi tuleb ka oma arvamust avaldama. 

Ministrit kiidan selle eest, et on hea, kui mõned asjad öeldakse otse ja lihtsalt välja. Ja sada protsenti nõustun, nagu te ütlesite siin viimasele küsimusele vastates, et meil on maailmavaateline eriarvamus. Tõepoolest, ja mitte ainult rohepöörde osas, vaid neid küsimusi on terve hulk. Seda võib-olla tasub vahepeal välja öelda, kuigi ma usun, et enamus inimesi saab sellest ise ka aru, et meil on maailmavaatelisi eriarvamusi väga erinevate teemade puhul.

Nüüd mõned asjad tänasest küsimuse käsitlusest. See jutt, et oluline on ühtlane rahastus, keskne hankimine ja me teeme plaani kuni aastani 2050, on kuidagi loosungina võib-olla kõlav, kui seda niimoodi säravalt siin esitleda, aga seda on maailmas palju katsetatud. Kui on keskne planeerimine, keskne hankimine, keskne rahastus, siis [on] inimesi, kes keskselt seda kõike teevad, aga [muu] ilmarahvas vaatab, et huvitav, neil jälle rahastati, mul ei rahastatud, neil on elu parem, kes keskselt planeerisid, aga mul on nii, et pean kuidagi toime tulema. Kommunismi ehitamise laadseid loosungeid eriti siin Eestis ja üldse Kesk- ja Ida-Euroopas inimesed mäletavad, [mäletavad] neid aegu. Ikka pikkade sammudega tormatakse selles suunas jälle tagasi. 

Teine asi, mis jäi kõrva: mööda Euroopat käiakse ringi, käiakse koos, arutatakse, kust leida raha kaitsevõime parandamiseks. Ma olen ka siin erinevates vestlustes esile toonud seda, et aasta või natuke rohkem tagasi lepiti kokku, et [hangitakse] miljon mürsku Ukrainale, ja siis aasta hiljem tunnistati, et miljonit mürsku ei suudetud toota. Pudelikork saadi küll kokakoola pudeli külge. Minu arust selle majade soojustamisega on natukene sama teema: teeme keskse kliimameetmete sotsiaalfondi, paneme sinna kümneid miljoneid eurosid, ja loosung selle soojustamise juures on veel see, et Ukraina peab võitma. Samal ajal me raha paneme ikkagi sellesse, et soojustame majasid kas tehaste abil või ise või kuidas iganes me neid siis soojustame. Mina ütleksin, et pangem korraks see rohepöörane subsiidiumide toel ebakvaliteetse energeetika ehitamine pausile – las need majad [olla], küll nad kestavad siin veel mõned aastad. Proovime kaitsevõimega tegeleda. Aga kuna see rohepööre hajutab neid prioriteete, siis elame-näeme, kui palju sellest soojustamisest kasu on. 

Toetusmäärad. Vaat seda alati müüakse inimestele, et küll on hea kodu remontida – minister ka siin ütles –, kui keegi appi tuleb. Noh, tegelikkus … Rändame mõtte jõul korraks üle ookeani. USA kõige suurema vaesuse määraga osariik on California – meil on näide olemas –, kus ka toetatakse. Näiteks päikesepaneelide paigaldusest ja majade soojustamisest makstakse pool või kolmandik kinni. See tähendab seda, et need inimesed, kellel on piisavalt raha, saavad neid tegevusi teha ja saavad veel riigilt pool raha tagasi. Aga teate, kust riik selle pool raha võtab, et neile tagasi anda? Valdavalt võtab nendelt inimestelt, kellel ei ole piisavalt raha, et oma maja soojustada. Jälle, loosungina on ilus, et me tuleme teile appi, aga tegelikult on need keskkomitee planeerijad inimesed, kellel on palk piisavalt suur, et maja renoveerimisega hakkama saada. 

Nüüd viimased asjad, võib-olla natuke tehnilised. Minu arust see, et avame toetusmeetme ja [mäng käib] kiiruse peale, et see, kes enne [jaole] saab, saab raha … Ma ütleksin, et õigem ja õiglasem oleks see, et teeme alguses sõela, vaatame, millised taotlused vastavad kriteeriumidele, ja kuna meil raha niikuinii piisavalt ei ole, siis paneme need nimed loosirattasse ja võtame sealt välja. Muidu tuleb jälle välja, et mõne ametniku tuttav oli juba taotluse peaaegu lõpuni ära vormistanud ja vajutas ainult seda saatmise nuppu. Aitäh!

18:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme koos sellega ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ja aitäh ka ministrile! 


4. 18:07

Arupärimine laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse kohta (nr 554)

18:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere tulemast, uus minister! Neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu, Helle-Moonika Helme ja Martin Helme 15. juunil 2023 esitatud arupärimine laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse kohta. Arupärimine numbriga 554. Ma palun arupärijate nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Varro Vooglaiu. Palun!

18:08 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaaegu tühi Riigikogu saal! Täna menetleme arupärimist, mis sai esitatud 15. juunil 2023. aastal ehk mitte palju vähem kui aasta aega tagasi. 

Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik õigusriik. Põhiseadus sätestab selle fundamentaalse tähtsusega põhimõtte §-s 3, mis ütleb, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Lisaks kajastub õigusriikluse põhimõte §-s 13, kus on sätestatud, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.

Seejuures sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus kaks konkreetset väga olulist põhiõigust. Neist esimese kohaselt peab riik tagama kõigi inimeste õiguse elule – § 16 – ja neist teise kohaselt peab kõiki inimesi kohtlema seaduse ees võrdselt – § 12. Nende kahe printsiibi koostoimest järeldub ilmselgelt, et riik peab kaitsma kõigi inimeste õigust elule ja kaitsma seda kõigi inimeste puhul võrdselt, ilma ühtegi inimgruppi kuuluvaid inimesi diskrimineerimata. 

Ometi on Eesti Vabariigis üks inimgrupp, kelle õigust elule ehk kõige elementaarsemat ja olulisemat inimõigust kaitseb riik põhimõtteliselt palju piiratumalt kui kõigi teiste õigust elule. Selleks grupiks on lapsed, kes on juba eostatud, ent kes pole veel sündinud. Nimelt on raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusega nähtud ette avarad võimalused laste tahtlikuks tapmiseks enne sündi. Veelgi enam, riik mitte ainult ei ole seadustanud laste sünnieelset tapmist, vaid ka toetab seda rahaliselt, sõltumata sellest, millisel põhjusel laste elu sünnieelselt lõpetatakse. 

Niisugust olukorda on võimatu pidada kooskõlas olevaks riigivõimu kohustusega kaitsta laste õigust elule ja kaitsta seda kõigi teiste inimeste õigusega võrdselt. Tähelepanuväärselt on ka Eesti Vabariigi õiguskantsler juba rohkem kui 20 aastat tagasi, täpsemalt 2002. aastal nentinud oma ametlikus arvamuses, et põhiseaduslik õigus elule kohustab Eesti Vabariiki kaitsma ka veel sündimata laste elu. Ma tsiteerin õiguskantsleri toonast arvamust: "Loote üksikud arenguetapid ei mõjuta enam inimeseks olemist, kuna ei ole võimalik olla rohkem või vähem inimene. Seega ei saa õigus elu kaitsele olla seotud loote eluvõimelisusega, sünnihetke või muude loote arenguga seotud asjaoludega. Loote arenguetapid ei mõjuta seega mingil määral loote inimeseks olemist ning tema inimväärikuse olemasolu, mis jääva suurusena saadab inimelu algusest lõpuni. Inimelu tähendab seega ka veel sündimata elu ning seega kaitseb põhiseaduse § 16 ka loodet." Tsitaadi lõpp. 

Õiguskantsler lisas, ma tsiteerin: "Loode on seega iseseisva õigushüvena põhiseaduse kaitse all. Riigi kaitsekohustus ei keela mitte ainult vahetut sekkumist loote eluõigusesse, vaid ka paneb riigile kohustuse loote eluõigust kaitsta." 

Sellega seonduvalt on meil ministrile esitatud viis küsimust. Esiteks: "Mida kavatseb Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium selle allasutusena teha, et tagada veel sündimata laste õigus elule kõigi teiste inimestega võrdsetel alustel, nagu põhiseadus seda nõuab?" Teiseks: "Miks ei ole Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium selle asutusena siiani teinud selles osas suuremaid pingutusi?" Kolmandaks: "Kas Sotsiaalministeerium on kunagi korraldanud ühegi avaliku arvamuse suunamise kampaania, milles kutsutakse inimesi üles austama veel sündimata laste elu ja hoiduma nende elu hävitamisest? Kui ei ole, siis miks, pidades silmas, et riigil on reaalne põhiseaduslik kohustus tagada sündimata laste eluõiguse tõhus kaitse?" Neljandaks: "Kas Sotsiaalministeerium kaalub avaliku arvamuse kampaaniate korraldamist, mis lähtuks eesmärgist kaitsta veel sündimata laste elu? Kui jah, siis millises vormis ja millal on kavas selliseid kampaaniaid korraldada." Ning viiendaks: "Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium tagada nõustamise ning luua tugistruktuurid raseduskriisis naistele, et pakkuda vajalikku tuge lapse sünnitamiseks?" 

Need on need viis küsimust, millele me ootame sisulisi vastuseid. Loomulikult on kõik need küsimused lisaks eelnevale olulised, seda enam, et Eestis teatavasti on sügav demograafiline kriis. Aitäh!

18:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

18:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hakkan otsast vastama. Üks moment!(Sätib pabereid.)  

Kõigepealt küsimus nr 1: "Mida kavatseb Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium selle asutusena teha, et tagada veel sündimata laste õigus elule kõigi teiste inimestega võrdsetel alustel, nagu põhiseadus seda nõuab?" Nii nagu Vabariigi Valitsus, nii ka Sotsiaalministeerium lähtub oma töös Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest, sellest raamistikust, mis meile on ette antud. Ma ei tea, kas on kohane meelde tuletada, et tõepoolest meil on maailmavaatelised erisused, aga mida minu meelest on kohatu meelde tuletada, on see, et seadusandlik võim on selles majas. 

Mida paremad teadmised meie inimestel pereplaneerimisest ja seksuaalharidusest on, seda vähem tekib olukordi, kus meil on soovimatud rasedused, ja siis ka jõutakse abordini. See on ka põhjus, mille pärast me keskendume probleemi põhjustega tegelemisele ehk sellele, et kõigile oleks kättesaadav adekvaatne ja tõenduspõhine nõustamine nii seksuaalhariduse kui ka pereplaneerimise teemadel. Paremate teadmiste abil [saab] vähendada soovimatuid rasedusi ja abortide arvu. 

Erinevate nõustamiste võimalused on Eestis igal pool kättesaadavad. Selleks on avatud noortekabinetid ja emadusnõuandlad, kus tegutsevad naistearstid ja ka ämmaemandad, samamoodi raseduskriisinõustajad ja psühholoogid, kelle kohta te küsisite. Nõustamiste käigus keskendutakse nii seksuaalharidusele kui ka soovimatu raseduse vältimise nõustamisele, samuti ohutute kontratseptiivide tutvustamisele, mis toob kaasa noorte naiste ja meeste kõrgema teadlikkuse ja teadlikuma käitumise. Noorte harimine on olnud hariduse igas astmes, kus tuleb käsitleda kõiki eelpool nimetatud teemasid. 

Vähem oluline ei ole ka vanemate harimine. Perekoolid pakuvad praegu erinevaid vanemlusega seotud teemasid, samamoodi kohalikud omavalitsused. Seega, soovides vähendada planeerimata rasedusi ja ebaseaduslikke aborte, peab pakkuma tüdrukutele ja naistele, aga ka poistele ja meestele terviklikku paketti seksuaalharidusest, teadmisi pereplaneerimisest ning vajadusel ka tuge raseduse katkestamise teekonnal, nii et see oleks läbimõeldud otsus ja ohutu protseduur.

Viimase kümne aasta jooksul on abortide arv langenud 6459-lt 3282-le ehk ligi poole võrra. See langustrend on selgelt õiges suunas ja näitab, et meie astutud sammud on olnud õiged. Kui vaadata veel kaugemat aega, siis 1996. aastal oli raseduse katkestamisi 16 239. Ja kui me vaatame siin rahvastiku arvu muutusi ja abortide arvu muutusi, siis me näeme seda, et abortide arvu muutus on olnud viiekordne, mida kindlasti ei saa rahvastiku kohta öelda. 

Maailmapraktika näitab, et abortide keelustamine või siis ka väga rangete tingimuste seadmine ei vähenda tegelikku abortide arvu. Küll aga viib see hoopiski ebaseaduslike ja ohtlike abortide arvu tõusuteele, naised seavad oma elu ohtu. Lisaks võib abortide keelustamine viia soovimatu lapse sünnitamiseni, mis võib tuua suuremaid ja tõsisemaid probleeme ühiskonnas. Seega on väga oluline tegeleda eeskätt abordi põhjustega, mitte niivõrd tagajärgedega. Igale abordile eelneb kohustuslik nõustamine, mis on raseduse katkestamise lahutamatu osa. 

"Miks ei ole Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium selle asutusena siiani teinud selles osas suuremaid pingutusi?" Ei ole mina selle seaduse eestvedaja, raseduse katkestamise puhul on tegemist tervishoiu valdkonnaga. Aga saan vastata nii, et meil eksisteerib põhjalik seadusandlus väga kindlate reeglitega, kuidas ohutult rasedust katkestada saab. Ja sellega kaasneb ka nõustamise võimalikkus. Me pakume üle Eesti kättesaadavat nõustamist nii noortekabinettides kui ka emadus- ja naistenõuandlates. 

"Kas Sotsiaalministeerium on kunagi korraldanud ühegi avaliku arvamuse suunamise kampaania, milles kutsutaks inimesi üles austama veel sündimata laste elu ja hoiduma nende elu hävitamisest? Kui ei ole, siis miks, pidades silmas, et riigil on reaalne kohustus tagada sündimata laste eluõiguse tõhus kaitse?" Kõigepealt, see ongi see maailmavaateline vaidluskoht. Sündimata lapsel, nagu me teame, ei saagi olla teovõimet, aga tal ei ole meie seaduste kohaselt ka õigusvõimet. Mis tähendab seda, et meie seadus ei käsitle teda inimesena, kellele oleks omistatud õigusvõime ja kelle huve või õigusi oleks võimalik kaitsta. Nende küsimustega, kas võiks neid seadusi muuta, tuleks pöörduda pigem Justiitsministeeriumi poole. 

Meie ministeeriumis on juba mõnda aega suund, et me ei tegele sotsiaalkampaaniatega ega nende rahastamisega. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on erinevaid asutusi, nende hulgas ka strateegilised partnerid, kes vastavalt vajadustele ning tulenevalt ka heaolu [arengukavast] ja rahva[stiku[ tervise arengukavast viivad läbi kampaaniaid. Tõsi, eelmisel aastal ja sel aastal on ministeerium teinud kaks kampaaniat, mis on rahastatud Euroopa välisvahenditest. Saadud rahastus on sihtotstarbeline ning seda teisteks tegevusteks kasutada ei ole võimalik. Selle tulemusena oleme 2023. aastal viinud läbi hooldereformi tutvustava teavituse ja peresõbraliku tööandja märgise teavituse, mis tuleb ka käesoleval aastal. Kordan üle: Sotsiaalministeerium kampaaniaid ei korralda ega telli. 

"Kas Sotsiaalministeerium kaalub avaliku arvamuse kampaaniate korraldamist, mis lähtuks eesmärgist kaitsta veel sündimata laste elu? Kui jah, siis millises vormis ja millal on kavas sellised kampaaniad korraldada?" Nii nagu ma ütlesin, Sotsiaalministeerium kampaaniaid ei korralda. Selleks on meil sotsiaalpartnerid ja selleks on meil allasutused. Avaliku arvamuse kampaania korraldamise asemel on meie siht suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele nii pereplaneerimises kui ka seksuaalhariduses, et olla efektiivsem nendes tegevustes ja et tõenduspõhiselt toimiv viis oleks inimestele oma käitumise kujundamisel kättesaadav. 

Ja viies küsimus: "Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium tagada nõustamise ning luua tugistruktuurid raseduskriisis naistele, et pakkuda vajalikku tuge lapse sünnitamiseks?" Tervisekassa poolt on Eestis kompenseeritud nii noorte nõustamine, kriisinõustamine kui ka rasestumisvastaste vahendite tutvustamine. Kõik need tegevused on olulised seksuaalhariduse ja pereplaneerimise teadlikkuse tõstmisel, soovimatute raseduste vältimisel ja otseselt abortide vähendamisel, lisaks ka kriisis olevate naiste või perede toetamisel mitmekülgse abi pakkumisega. Aitäh!

18:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

18:22 Jaak Valge

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Ma kordan siin ühte küsimust, mille küsisin kuu aega tagasi peaministrilt, aga millele ma toona temalt küll ühtegi mõistlikku vastust ei saanud ega saanud ka teadmist, kas ta üldse küsimusest aru sai. Võib-olla ta lihtsalt tegi nii, nagu ei oleks aru saanud. Aga igatahes 2022. aastal, mille kohta meil on viimased andmed, on omal soovil raseduse katkestamise määr suurenenud erakordselt järsult. 100 elussünni kohta kasvas see 17% 2022. aastal. Ma saan teie noogutamisest aru, et te olete sellest kurvast statistikast teadlik. Ma küsin niimoodi: kas te olete nõus selle hüpoteesiga, et üks väga oluline põhjus on Ukraina naiste saabumine Eestisse? Ukrainas on teatavasti reproduktiivkäitumine hoopis teistsugune kui Eestis.

18:23 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Jah, ma noogutasin, sest ma olen teadlik. Aga ma ei oska neid põhjuseid väga hästi avada. Me oleme nendel teemadel rääkinud ka demograafidega. Kindel on see, et see kurb 17%-line muutus [selgitab] võib-olla natukene ka nende sündimata laste arvu, keda me oma rahvastikus tegelikult taga igatseme. Meil on sündimuse suur vähenemine ja mingi osa see põhjendab ära. On mindud selle valiku teed. Nüüd, kes on need valiku tegijad ja mis põhjustel nad on seda teinud, sellele mul tegelikult head vastust ei ole. 

Ukraina päritoluga naised võib olla üks põhjendus. See tundub lihtsalt loogilisena, kuivõrd nad on üsna keerulises olukorras, teadmata tulevikuga, mehed on kas rindel või on seal veel midagi hullemat juba juhtunud ja tulevik on üsna tume. Samal ajal ei saa me ka välistada seda, et tegemist on meie enda inimestega, kes võib-olla sellesama Ukraina sõja mõjul, võib-olla teiste kriiside, majandusliku olukorra tõttu tunnevad ennast ebakindlalt ja on teinud selle valiku. 

Mida ma saan isiklikult oma väärtuste pinnalt öelda, on tõesti see, et teadlikkus on oluline – kõik see, millest ma enne rääkisin. Aga samal ajal on oluline ka [naiste] heaolu. Kui naine teeb valiku minna raseduse katkestamise teed, enne kui 12. nädalat täis saab, siis on see tema vaba valik. Ma arvan, et sunnitud raseduse lõpuni kandmine ei oleks tegelikult see viis, mis aitaks luua õnneliku perekonna ja õnneliku lapsepõlve, et sel juhul kasvaksid sellised lapsed, kellel on need oskused ja see lapsepõlvetaust, mille pinnalt paarisuhet luua ja ka lapsi saada, perekonda luua. Nii et see on üks üsna keeruline probleemide pundar. 

Ja lõppkokkuvõttes, kui kuulata käitumisteadlasi, mida [nad räägivad] lapse saamise või ka raseduse katkestamise kohta, siis nemad on öelnud lapse saamise kohta, et tegemist on sügavalt isikliku otsusega ja see sügavalt isiklik otsus võib olla seotud mitmete erinevate teguritega, mis erinevates olukordades võivad omakorda väga erinevad olla. 

Aga kokkuvõttes on see meie jaoks loomulikult halb statistika ja ma väga-väga loodan, et vähemasti see abortide arvu kasvu trend taandub. Kõige rohkem ma julgen seda põhjendada siiski meie ebaturvalise ühiskonnaga, mis on paljude tegurite mõjul [tekkinud]: sõjad, majandusolukorrad, kõik need asjad.

18:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

18:26 Martin Helme

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei suuda võtta veenvalt seda murelikku nägu ja tooni, mida te siin esitlete, sest teie valitsuse näol on tegemist Eesti kõigi aegade kõige perevaenulikuma ja kõige lastevaenulikuma valitsusega, kes kõigele muule lisaks räägib sellest, kuidas tegelikult planeet Maa ei vajagi lapsi ja elu päästmiseks planeedil Maa tuleb elu taastootmine lõpetada. Aga mul kriipis kõrva see ütlemine, et Eesti seadus ei käsitle sündimata lapsi inimestena, kellel on õigusvõime või teovõime. Ega Eesti seadus ei käsitle ka kolmekuust sündinud last või kolmeaastast last kui õigusvõime või teovõimega [inimest]. Tõsi küll, vahe on selles, et tal on ametlik eestkostja olemas, aga sisuliselt on samamoodi ametlik eestkostja olemas ka sündimata lastel. Kas selle loogika järgi, selle liberaalse loogika järgi võiks rahulikult lapsevanemad otsustada ka kolmekuuseid või kolmeaastaseid lapsi tapma hakata, kui neil sügavalt isikliku otsuse tagajärjel selline plaan tekib?

18:27 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Teovõime osas on teil õigus. Teovõime laieneb inimesel vastavalt elatud eluaastatele ja täieliku teovõime saab inimene 18-aastaseks saamisel. Õigusvõimega on natukene teistmoodi. Õigusvõime omandab inimene sündides ja seda ei ole võimalik võõrandada. Nii et vastus teie küsimusele on see, et õigusvõime on inimesel sünnihetkest ja see, mida te kirjeldasite, ei ole võimalik.

18:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

18:28 Varro Vooglaid

See, mida te räägite, ei vasta muidugi tõele. Ma ju enne tsiteerisin õiguskantsleri seisukohta, kes ütleb, et õigus elule on lapsel juba enne sündi. Kui ta ei oleks õigusvõimeline, siis tal ei saaks ju olla ühtegi põhiseaduslikku õigust. See on loogika ABC. Nii et see, mis te väitsite, et ta ei ole õigusvõimeline, on otseselt vale.

Aga põhiküsimus, mis oli arupärimise keskmes, on tegelikult endiselt vastamata. Mida kavatseb valitsus teha, et tagada veel sündimata laste õigus elule kõigi teiste inimestega võrdsetel alustel, nagu põhiseadus seda nõuab? Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus elule, igaüheks on ka veel sündimata laps ja põhiseadus ütleb, et kõik põhiseaduslikud õigused on inimestel võrdselt. Kuidas teie nimetaksite sellist riiki, kus tapetakse tahtlikult 3200 või rohkem inimest aastas ja valitsus rahastab seda, kui me räägiksime ükskõik millisesse muusse ühiskonnagruppi kuuluvatest inimestest, mitte sündimata lastest? Kuidas te nimetaksite sellist riiki? Kas õigusriigiks?

18:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Õigusvõimet reguleerib meil tsiviilseadustiku üldosa ja selle kohaselt, nii nagu ma varasemalt vastasin, õigusvõime omandab inimene sündimisel. Ja seda on väga keeruline … (Saalist öeldakse midagi.) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel! Teie tuginete ühe õiguskantsleri 20 aasta tagustele seisukohtadele. Samal ajal ma ei ole näinud mitte ühtegi Riigikohtu lahendit, mis kinnitaks seda ühte seisukohta. Seetõttu tuginen ma nendele positsioonidele, mis on meie kehtivas õiguses. Kui lugupeetud Riigikogu soovib sellesse muudatusi teha, siis seadusandja roll on selles majas eelnõusid algatada. Mina ei saa nimetada raseduse katkestamist kuni 12 elunädalani viisil, nagu teie seda teete, vaid leian, et siin on tegemist naise õigusega ise määratleda seda, mis juhtub tema kehaga. Ja need raseduse katkestamised, mis on võimalikud peale 12. rasedusnädalat kuni 22. nädalani, on seotud tervislike näidustustega. Need on tervishoiusüsteemis arstide otsustada ja ma tõepoolest usaldan meie arstkonda ja usun, et nad teevad õigeid ja pädevaid otsuseid.

18:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

18:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma siin kuulan – noh, jah, see kõlab kuidagi nagu nii, et juriidiliselt kõik on korrektne. Jaa, naise õigus otsustada, mida teha oma kehaga. No tore, aga ta otsustab seejuures ka, mida teha ühe pisikese, täiesti kaitsetu inimese eluga, kellel ei ole mingit võimalust ennast kaitsta. See on nii traagiline. Mul on tegelikult teile väga otsene küsimus, vastake ei või jaa. Kas õigus teha aborti on teie meelest inimõigus? Teatavasti on Euroopa inimõiguslased selle juba nii sõnastanud. Küsimus on, mis teed on minemas Eesti: kas me suveräänse riigina seisame kõigi laste õiguste eest, pidades silmas ka sündimata lapse õigust sündida, või siis jääb see inimõigus siiski kusagile vanemasse ikka. Ja nagu ma juba kirjeldasin, eks ole, kas võib otsustada selle üle, kas ma tapan ühe pisikese potentsiaalse inimese ära?

18:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Mina ei ole õigusteadlane ja nendesse teoreetilistesse aruteludesse ma siin kindlasti ei astu. Ma olen sotsiaalkaitseminister ja lähtun Eestis kehtivatest õigusaktidest. Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt, mis on ka nii ÜRO kui ka Euroopa Liidu õigusaktid, on [inimene] laps alates oma sünnihetkest kuni 18‑aastaseks saamiseni. Ma väga hästi mäletan neid arutelusid ja vaidlusi alates 2010. aastast kuni siis lõpuks lastekaitseseaduse vastuvõtmiseni, kus lugupeetud küsijate esindaja täpselt sellesama teema oli tõstatanud. Ja ma pean uuesti rõhutama, et tegu on maailmavaate erinevusega. Me räägime 12 esimesest rasedusnädalast, mille jooksul on Eesti kompetentsete arstide hinnangul lubatav vabatahtlik raseduse katkestamine. Võin ka öelda seda, et väga mitmed Euroopa riigid on läinud sellest ajast oluliselt kaugemale, eeskätt rääkides naise õigusest teha otsuseid omaenda keha üle, teha ka reproduktiivvalikuid ja ‑otsuseid vabalt.

18:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

18:33 Mart Helme

Aitäh! See on bürokraadi jutt, mida me kuuleme siin. See ei ole juriidiline teema. See on juriidiline teema ka, aga see ei ole ainult juriidiline teema. Eelkõige on see moraalne teema. Te libisete kogu aeg sellest moraalsest mõõtmest üle ja mööda. See on moraalne teema eelkõige. Aga mis te ütlete, kui teie ema oleks otsustanud, et teid ei ole vaja? "Ei ole vaja! Minu õigus on otsustada, et ma ei taha teda! Minu keha!" 

Nii, aga ma küsin hoopis midagi muud. Kuna meil on väga sügav demograafiline kriis ja kuna noored inimesed, no kujutame ette, 17–18-aastased noored naised, ei saa veel aru sellest moraalsest mõõtmest ja kõigest muust, ka juriidilisest mõõtmest, siis võib-olla oleks riigi ülesanne, praeguse valitsuse ülesanne selgitada, massiivset selgitustööd teha just nimelt selle moraalse mõõtme kontekstis. Mis te sellest arvate?

18:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma alustan tagantpoolt, muidu ma äkki unustan ära. Noored naised, kes ei saa aru … Mul on küsimus: kas lapse kasvatamine on midagi lihtsat? Mina isiklikult arvan, et see ei ole midagi lihtsat, see on suur väljakutse, suur vastutus. Teha selgitustööd selle sihtrühma hulgas, keda te ise nimetate mittearusaajaks – ma ei pea seda kuigi mõistlikuks. Ma arvan, et nende noorte naiste hulgas ja ka meeste hulgas, kellest te räägite, on vaja teha selgitustööd, mida tähendab pereplaneerimine, mida tähendab laste kasvatamine, et nad saaksid teha oma vabu valikuid. 

Kaugel sellest, et ma teemast üle libisen. Vastupidi, ma olen mitu korda sõnaselgelt öelnud, et meil ongi erinevad väärtused selles küsimuses. Mina pean kuni 12. rasedusnädalani võimalust, et naine saab otsustada oma keha üle ise, mõistlikuks ja põhjendatuks. 

Üht küsimust aga on isegi raske mõista, see on natukene nagu loogikavastane. Vaadake, kui mu ema oleks teinud otsuse mind mitte sünnitada, siis mina seda vastust siin praegu anda ei saaks.

18:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

18:35 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Ma võtan sõnasabast kinni. Te püstitasite küsimuse, kas laste kasvatamine on lihtne. Niimoodi me võimegi filosofeerima jääda: kas elada on lihtne, kas elu on kerge. See on ju jabur. Minul tekib küsimus, miks te seda sõnumit järjest jõulisemalt levitate, et laste kasvatamine on väga keeruline, väga raske, erioskusi nõudev töö. Siiamaani olete teie, näed, siin maailmas hakkama saanud, ja on meil see, ütleme, istungi juhataja hakkama saanud. Meid kõiki on suudetud üles kasvatada ilma nende tehnoloogiliste ja teaduslike õppevahenditeta, mille kohta teie räägite, et ilma nendeta ei ole võimalik tänapäeval lapsi enam kasvatada. Miks te niimoodi maalite noortele õudust tekitava, lootusetu pildi laste kasvatamisest? Mis see tegelik eesmärk on?

18:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Kaugeltki mitte mina ei maali seda pilti, vaid teie kõrvalreas istuv erakond on teinud seda jõuliselt ja pikka aega. Laste kasvatamine ... (Saalist öeldakse midagi.) Praegu teda tõepoolest siin ei ole, aga meenutame, mida me siin päevakorra esimese punkti ajal rääkisime. Nii et see ei ole mitte minu välja mõeldud ja ma ei rõhuta seda, aga küll ma ütlen, et lapse kasvatamine tähendab vastutust, 18 aastat kestvat vastutust. Seda tuleb planeerida, teha teadlikult (Saalist hõigatakse midagi.) ja ma olen väga õnnelik kõikide nende noorte või ka vanemate inimeste üle, kes on oma perre lapsed või lapse saanud ja neid siis ka kasvatavad. Ühtlasi arvan ma, et riigi ülesanne on toetada iga perekonda, iga inimest, kes on last soovinud, seda teed läinud 18 aasta pikkusel teekonnal. 

18:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

18:37 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite, et sündimata lapsed pole õigusvõimelised. Teatavasti natsirežiim Saksamaal de facto kuulutas mustlased ja juudid õigusvõimetuks ja hakkas neid pärast seda tapma. Sama tehti Nõukogude Liidus rahvavaenlastega. Terved inimgrupid kuulutati de facto õigusvõimetuks, nad ei saanud ennast kaitsta, küll võisid nad täiskasvanud inimestena üritada põgeneda või peitu minna või vastu hakata. Pigem on selline meelevaldne massitapmine omane totalitaarsetele riikidele. Siin ei ole ju maailmavaatega mingit pistmist, kui inimene ära tapetakse olenemata tema maailmavaatest või tapja maailmavaatest. Ma lihtsalt olen selle üle üpris imestunud, et me ei ole siiamaani suutnud võib-olla sellest põhimõistest aru saada. Või siis meil ongi nii erinevad arusaamad.

18:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Küsimus ei ole ju mitte minu arusaamises, mis puudutab õigusvõimet, vaid meil kehtivas õigusruumis. Ma kordan, meil on tsiviilseadustiku üldosa [seadus], mis reguleerib inimeste õigus‑ ja teovõimet. Selle kohaselt inimene omandab õigusvõime sünnihetkest, teovõime vastavalt vanusele laieneb ja täielikult omandatakse see 18. eluaastaks. Ma ei anna selles kontekstis hinnanguid. Aga kordan veel: kui saalis viibijatel on soov vaidlustada õigusvõime omandamise hetke, siis on see õiguslik arutelu hoopis teisel teemal, kui on abordi tegemise õigus, millest me täna siin räägime.

18:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

18:39 Varro Vooglaid

Suur tänu! Paraku me asjalikke vastuseid nendele küsimustele muidugi ei saanud. Saime kuulda kõikvõimalikku juttu, mis pigem juhib tähelepanu põhiküsimuselt kõrvale. Põhiküsimus, nagu ma osutasin ka oma täiendavat küsimust esitades, seisneb ju selles, et kui meil on kaks fundamentaalset põhiseaduslikku printsiipi, millest esimese kohaselt on igaühel õigus elule ja teise kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed – see tähendab, et kõigile peavad olema riigi poolt tagatud samad õigused samal määral –, siis kuidas saab nii olla, et meil on üks ühiskonnagrupp, veel sündimata lapsed, kelle puhul riik on pidanud lubatavaks mitte üksnes seadustada nende tahtlikku tapmist, vaid valitsus ka rahastab seda massiliselt.

Ma küsisin teie käest, proua minister, kuidas te nimetaksite sellist riiki, kus üle 3200 inimese aastas tapetakse ja valitsus rahastab seda. Kõikide nende inimeste tapmist rahastab riik vähemal või rohkemal määral. Kuidas te nimetaksite sellist riiki, kui me ei räägiks sündimata lastest? Ma arvan, et me räägiksime mingisugusest hirmsast düstoopiast, eks. Mis riik see selline on, huvitav? Aga ometi Eesti Vabariik ise ongi selline riik. 

Me küsisime teie käest, kuidas on võimalik, et selline olukord muudkui kestab ja kestab ja me ei näe, et ministeeriumi oleks teinud mingisuguseidki pingutusi, et seda olukorda muuta. Nüüd teie osutasite sellele, et siin majas võetakse ju vastu seaduseid, ei ole mõtet valitsuse poole pöörduda nende küsimustega. "Kui tahate kehtivat seadust muuta, siis muutke." Aga ma juhin teie tähelepanu sellele, et mitte ükski Eestis kehtiv seadus ei kohusta Vabariigi Valitsust rahastama laste sünnieelset tapmist. Sellist seadust Eesti Vabariigis ei ole. Vaielge vastu, kui ma eksin.

Vabariigi Valitsus on otsustanud oma määrusega näha ette toetuse iga lapse sünnieelsele tapmisele Eesti Vabariigis. See on valitsuse otsus, mitte Riigikogu otsus. Nii et ei ole mõtet vastutust lükata Riigikogu peale ja öelda, et muutke siis seadust, kui tahate. Jaa, muidugi Riigikogu võiks võtta vastu seaduse, millega otseselt keelata selline praktika valitsuse poolt, aga fakt on see, et praegu seda tehes te ei täida ühtegi seadust, ühtegi seadusest tulenevat ettekirjutust.

Nüüd, mis puutub õigusvõimesse, siis kolleeg Leo Kunnas osutas väga tabavalt ja väga õigesti, et see on hästi äraspidine loogika, millest te oma vastuste andmisel lähtute. Te ütlete, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt õigusvõime algab sünniga, järelikult lastel enne sündi ei ole õigusvõimet. Noh, saate ju ise aru, kui absurdne see on. Me võiksime tsiviilseadustiku üldosa seadusesse kirjutada ka, et õigusvõime algab kolmeaastaseks saamisest. Järelikult kaheaastastel ei ole õigusvõimet. See on jabur ju. Probleem ongi paljuski ka sellises seaduses, mis niisuguse absurdse printsiibi sätestab. Aga põhimõtteliselt õigusvõime ei saa olla täies ulatuses midagi sellist, mis algab alles sünniga, sellepärast et õiguskantslergi on sedastanud, et põhiseaduslik õigus elule laieneb ka veel sündimata inimestele. Kui need inimesed ei oleks õigusvõimelised, siis neil ei saaks olla põhiseadusest tulenevaid õigusi. See on, nagu ma ütlesin, loogika ABC. 

Ega sellise vassimise ja keerutamisega me mitte kuidagi edasi ei jõua. Pigem oleks aeg hakata nendes tõsistes küsimustes tõele silma vaatama ja rääkima asjadest ausalt, nii nagu need on. 

Nüüd, viimane tähelepanek seonduvalt teie vastustes kuulduga seisneb selles, et me ju pidevalt oleme näinud, kuidas valitsus ja selle allasutused viivad ellu erinevaid avaliku arvamuse suunamise kampaaniaid. Kuidas koroonaajal oli? Kas ei viinud valitsusasutused ellu kõikvõimalikke kampaaniaid, kus survestati inimesi laskma endale neid aineid süstida, mida ekslikult vaktsiinideks nimetatakse? Olid ju kampaaniad! Ulatuslikud olid! Kuidas oli, ma ei tea, "Erinevus rikastab" kampaaniatega, mida viisid ellu, ma ei mäleta enam, kas valitsusasutused, nende allasutused või siis anti raha mingisugustele niinimetatud kodanikuorganisatsioonidele, kes neid ellu viisid ministeeriumilt saadud rahaga? On küll saanud teha. Aga vaat siis, kui jutt käib sellest, et peaks tegema kampaaniaid, mille abil teadvustada ühiskonnas laiemalt, et ka sündimata lastel on õigus elule, mida peaks austama ja kaitsma, siis öeldakse, et ei, meie ei saa kampaaniaid teha, midagi pole teha. See ei vasta ju tõele. 

Miks te teete sihukest nägu, krimpsutate nägu? Tulge siis siia pulti ja vastake nendele küsimustele. Milles probleem on? Kas valitsus andis näiteks koroonakampaaniate, süstimiskampaaniate jaoks raha, viis ellu neid kampaaniaid, kutsus neid tegema? Oli nii? Oli! Kas "Erinevus rikastab" kampaaniaid tehti ministeeriumilt saadud raha eest? Ei tehtud? Tehti! Aga miks siis ei saa siinkohas teha midagi sellist? Miks ei saa panna üles postreid näiteks Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse ja mujale veel sündimata laste piltidega ja öelda, et nemad on ka inimesed, nendel on põhiseaduslik õigus elule, austage ja kaitske seda? Saaks küll, kui tahtmist oleks, ja sellele me teid üles kutsume. Aitäh!

18:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Koos sellega oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


5. 18:44

Arupärimine abordijärgsete tüsistuste osas andmete kogumise kohta (nr 550)

18:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 14. juunil 2023 esitatud arupärimine abordijärgsete tüsistuste osas andmete kogumise kohta. See on arupärimine nr 550. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli arusaadavalt Riigikogu liikme, kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

18:45 Varro Vooglaid

Suur tänu! Jätkame samade probleemidega seonduvalt, aga teisest aspektist. Üks fundamentaalne viga, mida abordiprobleemist rääkides sageli tehakse, on see, et vastandatakse naiste ja laste õigusi. [Jäetakse mulje], et seistes selle eest, et laste õigust elule austataks, tahetakse justkui kuidagi naistele halba teha. Nii soovitaksegi nagu naiste elementaarseid õigusi kaitsta. Tõde on muidugi see, et mingisugust õigust abordile ei eksisteeri. Mingit inimõigust aborti teha ehk tappa lapsi enne sündi ei eksisteeri. Ja tõde on ka see, et abort kahjustab mõlemaid. Lastelt võetakse abordi käigus elu, aga naistele kaasnevad abordiga sageli ulatuslikud tagajärjed nii nende füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Ja sellest hoolimata, hoolimata suurest abortide suhtarvust, ei ole teadaolevalt Eestis neid mõjusid märkimisväärselt uuritud. 

Abordiga seotud andmete kogumise alusdokumendiks Eestis on raseduse katkestamise või katkemise andmekaart, mille peavad täitma kõik, kes rasedusi katkestavad või katkenud rasedusega naistele arstiabi annavad. Kaardil dokumenteeritakse naise isikuandmed, varasemate raseduste ja sünnituste andmed ning aborti kirjeldavad meditsiiniandmed. Vastavalt kaardile [kehtestatud] loetelule tuleb märkida ka tüsistused, mis tekkisid 24 tunni jooksul pärast aborti. Hiljem avaldunud komplikatsioonide kohta teadaolevalt andmeid ei koguta. 

Samas on suur hulk abordi füüsilistest ja vaimsetest tagajärgedest sellised, mis ei pruugi avalduda kohe. Aborditaoliste traumaatiliste kogemuste järel võib esineda unetust, kõrgenenud ärrituvust, keskendumisraskusi, masendust, enesetapumõtteid, rasket süütunnet, enesehinnangu langust ja teisi probleeme, mis kõik häirivad enese ja perekonnaeluga toimetulekut ning mida on võimatu kaardistada vahetult pärast protseduuri. 

Olemasolevad uuringud on välja toonud näiteks järgmist. Aasta jooksul pärast aborti on üldine suremus mis tahes põhjusel kõrgem naiste seas, kes on teinud aborti, võrreldes naistega, kes sünnitasid või ei olnud üldse rasedad. Taani rahvastikuregistril põhinev uuring, milles vaadeldi aastatest 1980–2004 pärinevaid andmeid, näitas, et aborti võis seostada suurema surmade arvuga naiste seas kuni 10 aasta jooksul pärast protseduuri, võrreldes naistega, kes sünnitasid. Hiljutine Saksa uuring, 2019. aastast, milles uuriti abordi ja psühhiaatriliste häirete seost 57 770 naisel, leidis, et abort suurendas terve rea vaimsete häirete riski 75–101%. 

Depressiooni, ärevust ja posttraumaatilist stressi seostatakse samuti abordiga, seda just järjestikuste rasedustega naiste puhul. Mõistagi peaksid need naised, kes abordi tagajärgede all kannatavad, saama vajalikku abi, ning naised, kes aborti kaaluvad, peaksid saama asjakohast informatsiooni nii protseduuri enda kui ka selle võimalike tagajärgede kohta. Valdavalt on tegemist tervete naistega. Abordiotsuse tegemisel esineb aga sageli ebakindlust, mida seostatakse abordijärgsete hingepiinadega. Seega on õigeaegne ning asjalik informatsioon, mille osaks on abordi võimalikud tagajärjed, hädavajalik. 

Sellega seonduvalt olemegi esitanud kaks küsimust. Esiteks: "Kas Eesti pädevad ametkonnad (eelkõige Tervise Arengu Instituut), plaanivad parandada abordiga seotud tüsistuste kohta informatsiooni kogumist, eesmärgiga saada reaalne ülevaade abordi tagajärgedest, mille all naised kannatavad, ning anda aborti kaaluvatele naistele nende kohta täpsemat informatsiooni?" Ja teiseks: "Kui andmete kogumist ei ole plaanis täiendada, siis millistel kaalutlustel peetakse õigustatuks seda informatsiooni mitte koguda, arvestades, et need andmed puudutavad aastas hinnanguliselt kolme tuhande naise vaimset ja füüsilist tervist ning aitaksid tõsta teadlikkust abordi reaalsuse kohta aborti kaaluvatel naistel, et nad saaksid langetada teadliku otsuse?" Aitäh!

18:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Küsimustele vastab auväärt sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

18:49 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hea istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Nii nagu raseduse katkestamine, nii ka igasuguse informatsiooni kogumine selle kohta on terviseministri pädevuses. Ma kaldun arvama, et ma teie küsimustele vastamisel ei ole kuigi pädev, aga ma saan ette lugeda need vastused, mis ma sain küsimuste kohta Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna käest. 

Tervise Arengu Instituut haldab Eestis raseduse infosüsteemi, kuhu kogutakse isikustatud andmeid kõigi Eestis toimunud sündide ning raseduste katkestamiste ja katkemiste kohta. Infosüsteemi kuulub kaks andmekogu. Üks neist on meditsiiniline sünniregister ja teine meditsiiniline raseduse katkemise ning katkestamise register. Infosüsteemi esitavad andmekaartide teel andmed kõik sünnitusabi, sealhulgas kodusünnitusabi, ja günekoloogia ning pediaatria tervishoiuteenuse osutajad. Andmeväljade väljatöötamine ja kaasajastamise protsess toimub koostöös erialaspetsialistide ja vastavate seltsidega. 

Aborditüsistuste loetellu on lisatud kõikvõimalikud tüsistused, mis abordijärgselt võivad naisel tekkida. Tänane TAI ehk Tervise Arengu Instituudi raseduse katkemise ja katkestamise andmebaas annab võimaluse aastate ja vanuserühmade lõikes [analüüsida] raseduse katkemise ja katkestamise tüsistusi. Andmebaas on avalikult kättesaadav Tervise Arengu Instituudi veebilehel. 

Ja teine küsimus. Avalik statistika on olemas ja kättesaadav. Nagu juba mainitud, raseduse katkestamine on õigusruumis täpselt reguleeritud, et tagada ohutu ja kvaliteetne teenus. Selle üks lahutamatu osa on eelnev põhjalik ja korduv nõustamine. Vajadusel saab naise suunata ka kriisinõustaja juurde. Me ei näe ohtu, et naised võivad ilma jääda vajalikust nõustamisest ega saa seetõttu langetada teadlikku otsust. Eesti Naistearstide Selts jälgib ka rahvusvahelist statistikat ja saab koostöös Tervise Arengu Instituudiga teha ettepanekuid andmeväljade muutmiseks, kui see osutub vajalikuks. 

Statistika näitab, et tüsistusi võib raseduse katkestamisel [ikka tekkida]. Siinkohal on asjakohased [sellised andmed]: omal soovil katkestamisi oli 2021. aastal 3173 ja 2022. aastal 3282, tüsistusi oli 2021, aastal 1,8%-l ja 2022. aastal 2,3%-l naistest. Võimalik, et need arvud on tegelikult veidi väiksemad, kuna indutseeritud abortide sees on ka need raseduse katkestamised, mille puhul rasedus on peetunud, aga ise ära ei katke, vaid läheb vaja meditsiinilist sekkumist. Aitäh! 

18:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ja on võimalus küsimusteks. Martin Helme, palun!

18:52 Martin Helme

Aitäh! Tore, et need kaks arupärimist on siin kõrvu pandud, sisuline [sarnasus] nende vahel on olemas. Enne meil oli arutelu selle üle, kas abordi tegemine on naise inimõigus või on ikkagi lapse õigus ellu jääda suurem õigus. Te ütlesite umbes nii, taandusite ikka sellele liinile, et see on meil maailmavaateline erinevus. Ja vot sellest maailmavaatelisest erinevusest lähtudes ma tahaksingi [vastust]. Praegu ei tulnud ju mingit sisulist vastust. Me ei räägi ju naistele sellest, mis need ohud tegelikult on. Ei räägita sellest! Igasuguseid nõustamisi tehakse tagantjärgi, aga siis on nagu hilja juba. Ma nüüd küsiksin, maailmavaateliselt: kes siis tegelikult seisab naiste füüsilise ja vaimse heaolu eest? Kas need, kes loobivad sisutühje punaseid loosungeid inimõigustest, või need, kes päriselt räägivad probleemi olemusest ja proovivad saavutada olukorda, kus võimalikult vähe oleks neid traagilisi aborte?

18:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Meditsiiniteenusega seotud informatsiooni andmise eest, mis võimaldab inimesel teha teadlikku otsust ja valikut, vastutab tervishoiuteenuse osutaja.

18:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

18:53 Varro Vooglaid

Teate, ma pean ütlema, et jälle ei saa teie käest sisulisi vastuseid küsimustele. Küsime siis uuesti. Kas vastab tõele, et praegusel hetkel kogutakse Eesti Vabariigis andmeid abordijärgsete komplikatsioonide kohta üksnes nende komplikatsioonide osas, mis ilmnevad 24 tunni jooksul pärast abordi tegemist? Kas see vastab tõele või ei vasta?

18:54 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest!

18:54 Varro Vooglaid

Oot-oot, ma ei ole lõpetanud veel! Ja teiseks, kui see vastab tõele, siis kas te peate seda mõistlikuks, pidades silmas, et on teaduslikult tõendatud fakt, et paljud komplikatsioonid ilmnevad tunduvalt hiljem? Kas neid oleks ka vaja kaardistada, koguda andmeid nende kohta, et teada, millised riskid siis reaalselt abordi tegemisega kaasnevad? Nii saaks teadvustada neid riske inimestele, kes kaaluvad abordi tegemist. Kas saate te mu küsimusest aru? Kui ei saa, siis palun küsige täpsustust, ma täpsustan, aga ma tahaksin, et te päriselt sisuliselt vastate, kas on nii, et kogutakse infot ainult 24 tunni jooksul, ja kui on, siis miks see nii on.

18:54 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Nii nagu ma sellele küsimusele vastamist alustasin, see ei ole minu valitsemisala, ma ei tunne seda valitsemisala detailselt ja mul puudub vastus sellele küsimusele. Ma ei tea.

18:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

18:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

(Saalist öeldakse midagi.) Ma ei tea, miks te mulle selle esitasite ja miks Riigikogu selle mulle saatis.

18:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, ma siin tõesti nõustun ministriga, et kui see ei ole tema vastutusvaldkond, on väga aus ja selge öelda, et tõepoolest ta ei tegele ja ei saa sellele vastata. Nii et püüame jääda vähemalt küsimuste esitamisel selle valdkonna raamesse, mis puudutab ministrit, kes parasjagu on puldis. 

Mart Helme, palun!

18:55 Mart Helme

Aitäh! No ma ei saa nõus olla sellega, et jääme valdkonna piiridesse. See on tegelikult ka Sotsiaalministeeriumi valdkond ja ettevalmistusaega on olnud piisavalt, et vastata ja paluda oma ametnikel, oma nõunikel koguda materjali, et tulla siia meie ette adekvaatsete ja ammendavate vastustega. Minu küsimus tegelikult jätkab sedasama teemat, mis mul oli eelmise arupärimise ajal, ja see puudutab … Oleks hea, kui minister kuulaks. See puudutab seda, mida mainis Varro Vooglaid oma kokkuvõtvas kõnes: et Sotsiaalministeeriumil, aga ka teistel ministeeriumidel on külluses raha igasuguste punaste ja liberaalsete kampaaniate tegemiseks. Kas ei peaks praegu tegelema sellega, et meil ei oleks selle konkreetse teema puhul – aborditüsistuste puhul, noorte naiste puhul – tegemist suure teadmatusega kõikidest riskidest, mis on seotud abordi tegemisega?

18:56 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! (Mart Helme jätkab kohalt, viidates kampaaniatele.)

18:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma arvan, et kampaania ei ole viis inimeste harimiseks. Ma arvan, et inimeste harimise parim viis on võimalikult personaalne lähenemine, mis on sihtgrupipõhine, mis on seotud inimese vanusega, tema eluetapiga, milliste valikute ees ta on ja mis on talle sellel eluetapil oluline teada saada. Üks asi on noorte naiste ja meeste harimine seksuaaltervise ja reproduktiivtervise teemal ja hoopis teine [sihtgrupp] on juba vanemas eas naised, kes on tegemas otsust raseduse katkestamiseks omal soovil. Nende teavitamine ja ka riskidest rääkimine [käib teisiti]. Ma kindlasti selliseid asju kampaania korras ei pea õigeks teha. 

Tuletan uuesti meelde: Sotsiaalministeerium on teinud viimasel poolteisel aastal kaks kampaaniat. Üks oli hooldereformiga seotud, teine peresõbraliku tööandjaga. Viimane muuseas räägib samamoodi töötaja õigustest ja võimalustest ja tööandja rollist töö ja pereelu ühitamisel. Teine samalaadne kampaania on ka sellel aastal kavas. Kõikidel nendel juhtudel on tegemist Euroopa fondide rahaga, mida millekski muuks kasutada ei saa.

18:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

18:58 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vaadake, jaa, eks ole, kampaaniaid nagu ei saa [korraldada]. Neid LGBT-kampaaniaid saate küll teha, nüüd valmistate nüüd seal oma ministeeriumis ette transseadust, mille kohaselt hakatakse püsivalt ja jäädavalt sandistama noori mehi, naisi – kõiki, eks ole, keda vähegi õnnestub ära hullutada. Aga mis puutub sellesse, et see ei ole nagu teie arupärimine – vaadake, mina ei tea, meie tegime selle arupärimise, juhatus on saatnud selle saali ja teie olete siin meie ees. Järelikult Riigikogu juhatuse tasemel on teid tunnistatud pädevaks sellele arupärimisele vastama. Nii et ei ole vaja siin sellist nägu teha, eks ole. Te olete siin, meie küsime sel teemal, aga see ei puutu nagu üldse teisse. Mina küsingi: kas sotsiaalkaitseminister siis tõepoolest ei arva, et naisi tuleb kaitsta nende traumade eest, millest me oleme siin pikalt rääkinud? See on ka sotsiaalse hakkamasaamise mõttes ülioluline ja tegelikult see on teie teema.

18:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Et ei jääks kõlama ekslik arusaam, siis ma kordan: Sotsiaalministeerium ei tee kampaaniaid. Meil on olnud pooleteise aasta jooksul kahel teemal kampaaniad ja ma olen neid täna juba mitmel korral nimetanud. 

Kui me räägime tüsistustest, siis 1,8%-l 2021. aastal ja 2,3%-l 2022. aastal on olnud tüsistusi. Iga raseduse katkestamise ette käib nõustamine, mis on kohustuslik ja mida teeb tervishoiuteenuse osutaja teeb. Samamoodi vastutab tervishoiuteenuse osutaja selle eest, et meditsiiniprotseduur oleks läbi viidud korrektselt ja ohutult. Nendel juhtudel, kui inimestel on tekkinud muresid – nüüd ma võin rääkida oma valdkonnast –, tõepoolest tulevad appi ka kõik muud teenused. Kui me varasemalt muu hulgas raseduskriisinõustamist pakkusime sotsiaalvaldkonnas projektipõhiselt, siis tänaseks on raseduskriisinõustamine Tervisekassa teenuste loetelus ja seda on võimalik inimestel vajadusel kätte saada, ilma et peaks kartma, kas minu piirkonnas vabatahtlik teenuseosutaja on või teda seal ei ole mitte. 

Samamoodi me oleme arendanud erinevaid sotsiaalteenuseid, mis puudutavad vaimse tervise toetamist kogukonna tasandil. Perearstikeskustes me maksame toetust kliiniliste psühholoogide teenuste osutamiseks. Ja nii nagu siin täna varasemalt öeldud, kogu seda meditsiinilise poole nõustamist on võimalik saada ka noorte nõustamiskabinettides. Seda pakutakse muu hulgas ka seksuaalvägivalla ohvritele.

19:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma repliigina siiski lisan, et ministri, kellele Riigikogu liikmete küsimused esitatakse, otsustavad arupärijad ise. Juhatusel puudub voli ministrit vahetada. Juhatusel on võimalus arupärimine tagasi saata, kui see ei ole õigele ministrile, aga nagu me näeme, selle teema juures osa küsimusi on seotud Signe Riisalo ja tema juhitava ministeeriumiosaga, osa mitte. Nii et selles mõttes juhatusel voli seda muuta kindlasti ei ole. 

Kert Kingo, palun!

19:01 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Ma tuletan meelde, et Signe Riisalo aasta aega tagasi oli terve Sotsiaalministeeriumi minister, nii et selles mõttes need teemad peaksid tema jaoks väga tuttavad olema. 

Ma tuleksin selle juurde, et te ütlesite, et Sotsiaalministeerium ei tee kampaaniaid. Mina mäletan küll, et kui inimesi taheti vägisi vaktsineerima ajada, siis oli kampaania iga nurga peal. Igalt poolt tuli infot: televiisorist, raadiost, tänavaplakatitelt. Tegite kampaaniat ju! Samamoodi tegite kampaaniat ka LGBT liikumisele, pannes üles värvilised plakatid, kus kaks meest suudlesid omavahel. Te olete ju neid kampaaniaid teinud, need on Sotsiaalministeeriumi kampaaniad. Miks te nüüd ütlete, et te ei tee kampaaniaid ja et kampaania ei ole õige viis, õige on personaalne lähenemine? Aga siis jõuame jälle sinna, et meil ei ole personali piisavalt, me ei saa personaalselt läheneda. Minu küsimus on: mida te olete teinud? Mitte see, mida te ei saa teha.

19:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma kordan üle: sotsiaalvaldkonnas on Sotsiaalministeerium viimase pooleteise aasta jooksul teinud kahel teemal kampaaniaid. Üks, mille teemal on tänane järgmine arupärimine, oli hooldereformi [tutvustus], ja teine, kuidas toetada töökeskkonnas lastega peresid. Kõik ülejäänud kampaaniad, kaasa arvatud LGBT-temaatilised, ei ole ministeeriumi korraldatud ega otseselt rahastatud. Nagu ma täna juba varasemalt ütlesin, sellega tegelevad meie strateegilised partnerid. Kui strateegilised partnerid on oma programmi kirjutanud muu hulgas ka kampaaniategevuse ja see on ministeeriumi poolt heaks kiidetud, siis nad võivad seda põhimõtteliselt teha. 

Meil on muu hulgas ka Eesti Lasterikaste Perede Liit ja Lastekaitse Liit, kes strateegilisest partnerlusest ressurssi saavad. Aga ma pean tunnistama, et Lastekaitse Liit ja teised lastega seotud organisatsioonid on sama maailmavaate esindajad, kes leiavad, et kuni 12. rasedusnädalani võib [abordi] tegemine siiski olla põhjendatud ja õigustatud ja seetõttu ei ole tulnud ka selliseid kampaaniaid. Vastupidi, kogu tegevus on suunatud sellele, et inimesi paremini nõustada, ette valmistada, et nad teeksid oma elus valikuid, mis ei riku nende enda tervist ega sea ohtu järeltulevat põlvkonda.

19:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

19:04 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Minu tähelepanu köitis teie viimane vastus. Te ütlesite, et kaks kampaaniat olete teinud, aga ülejäänud kampaaniaid ei ole ministeerium otseselt rahastanud. Aga rääkige see kaudse rahastamise skeem siis lahti! Ja võib-olla te oskate [seletada], kas seda tehakse niimoodi kaudselt kuidagi, et varjata ministeeriumi osalust teatud kampaaniate rahastamisel. Te ise ütlesite, stenogrammist saame järele vaadata, et otseselt ei ole ministeerium neid muid kampaaniaid rahastanud.

19:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Riigil on kohustus toetada kolmandat sektorit ehk siis … (Saalist kommenteeritakse.) 

19:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, laseme ministril vastata. Palun!

19:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ja seda on teinud ka Eesti Vabariik vastavalt oma võimetele läbi erinevate aegade. Varasemalt oli selleks hasartmängumaksu seadus ja hasartmängumaksu nõukogu otsustas, millistele projektidele ja millistele partneritele rahaeraldisi tehakse. Ka sellel perioodil said rahaeraldisi erinevad projektid, muu hulgas ka võrdsuspoliitikatega tegelevad organisatsioonid, nagu ka Lastekaitse Liit, nagu ka [Eesti] Lasterikaste Perede Liit, nagu ka [Eesti] Puuetega Inimeste Koda ja väga paljud teised organisatsioonid. Kõigil neil on alati olnud üsna suur vabadus otsustada ise oma tegevuste üle. Kokkulepped, mida me praegu sõlmime, on seotud strateegilise partnerlusega, mille puhul tullakse hankesse, eelduslikult ka mitu vabaühendust koos. Ja täpselt nii on ka juhtunud. Näiteks on ühes ja samas hankes samaaegselt [Eesti] Lasterikaste Perede Liit ja Lastekaitse Liit. Nemad ühiselt otsustavad, missuguseid kampaaniaid ja muid tegevusi nad teevad. Oluline on see, et kampaaniad ja muud tegevused oleksid seotud riigi strateegiliste eesmärkidega, milleks on siis eeskätt baasdokumendi "Eesti 2035" arengukava ja selle alamdokumendid, milleks minu valdkonnas on heaolu arengukava.

19:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister. Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll on üks küsimus istungi juhatajale, võtan selle. Rain Epler, palun!

19:06 Rain Epler

Natukene nagu märkus, natuke küsimus. Ma enne kuulasin, kui kolleeg Vooglaid esitas küsimust ja poole peal juba minister hakkas rääkima. Varro pidi ütlema, et oot-oot, ma ei ole veel lõpetanud. Ja nüüd ka, kui ma ise küsisin küsimust, siis mul oli veel 30 sekundit jäänud. Ma niigi kasutasin aega efektiivselt, aga siis juba minister hakkas vahele rääkima seda oma plaati. Ma kutsuksin istungi juhatajat üles … Ja siis, kui tema hakkas vastama ja tulid emotsionaalsed hõiked, mis olid lihtsalt lühikesed reaktsioonid, siis ta hakkas nõutu näoga pead vangutama ja pöördus teie poole. Siis te kolleegidele Riigikogus tegite märkuse. Aga võib-olla ka ministreid tuleb istungit juhatades ohjata, et nad kannataks ära, kuni küsimus jõuab lõppu, ja siis hakkaks pihta selle oma plaadiga. 

19:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Teie märkus on asjakohane. Tõepoolest paaril juhul minister hakkas vastama, juba kibeles vastama, kui alles kolleeg küsimust esitas. Tõepoolest selline asi aset leidis. Aga kindlasti minister jälgib seda tähelepanelikult. Helle-Moonika Helme, palun veel üks küsimus, ja siis läheme läbirääkimiste juurde. Palun!

19:07 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Tegelikult, vaat kui ma rääkisin sellest, et me tegime arupärimise ja minister kogu aeg üritas meile väita, et see ei ole üldse tema temaatika, tema teema, ta ei oska vastata, see ei ole tema pädevuses. Ma ju siis ütlesin, et Riigikogu juhatus on saatnud selle siia saali. Täpselt nagu te ütlesite, Riigikogu juhatus oleks võinud ju ka otsustada, et ta ei saada, kuna see ei ole antud ministrile. Aga minister ise üritas kogu aeg oma juttu sinna kanalisse suunata. Mulle jäi natukene arusaamatuks, kuidas me ikkagi peame seda juhatuse otsust käsitlema. Te ütlete, et osaliselt nagu oli ja osaliselt ei olnud [tema teema]. Mis osas see siis oli ja mis osas ei olnud? Ja kas minister kuidagi eksis oma vastustes, kui ta ütles, et ta tegelikult ei peaks siin olema, sest see ei ole tema [valdkond] ja ta ei valda seda teemat? 

19:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siin jään ma kindlalt selle juurde, et ministril loomulikult oli õigus mitte vastata nendele küsimustele, mis ei ole seotud tema vastutusvaldkonnaga. See on üheselt selge. Teiseks, ärge nüüd kutsuge kurja välja. Te nagu vihjate, et juhatus oleks võinud selle arupärimise tagasi saata. Ma arvan, et sellest oleks löömat tulnud seitse korda rohkem, kui ma oleksin selle tagasi saatnud, selmet keskenduda nendele küsimustele, mis puudutavad ministrit tema valdkonnas. Aga kui te soovite, et me saadame neid tuimalt tagasi, kui on üks küsimus, mis ei puuduta ministrit, kellele arupärimine esitatud on, siis ma pigem eelistan, et me ikkagi nii rangeks siin ei lähe. See on Riigikogu liikmete tahe ja soov, millisele ministrile milliseid küsimusi nad esitada tahavad. Sinna keegi sekkuda ei saa. Küll aga on võimalus tõepoolest, et minister ei pea vastama kõikidele küsimustele. 

Aga nüüd, head kolleegid, läheme läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun!

19:09 Martin Helme

Ma tahan kõigepealt mõned praktilised asjad ära õiendada. Kuri on ammu karjas. See arupärimine esitati 14. juunil 2023, nõksa vähem kui aasta tagasi. Selle aasta jooksul ei ole minister suutnud endale selgeks teha lihtsaid, elementaarseid arve, mida küsiti arupärimises konkreetselt. Ta tuli jutuga, et oi, pole minu valdkond. Kuri on ammu karjas ka sellega, et ega siis tänane või ka eelmisel aastal valitud Riigikogu juhatus – koosseis on sama – ei värista kätt, kui on vaja arupärimisi üle leti tagasi meile loopida. On küll ja küll, kümneid arupärijatele tagasi antud. Nii et pole see sugugi nii kena, et Riigikogu liikmed ise otsustavad, kellele nad arupärimisi teevad. Ise otsustame, kellele teeme, ja siis saame pärast teada, et ega tegelikult ikka ei võinud teha.

Nüüd sisu juurde. Päris kukkus karp lahti, kui minister teatas, et riigil on kohustus toetada kolmandat sektorit nende propagandategevuses. No andke andeks, mingit sellist kohustust riigil ei ole. Või kui on, siis on selle tänane valitsus ise endale välja mõelnud. Ja see nii-öelda MTÜ-tööstus, mis meil täistuuridel vurab, kulutab riigieelarvest sadu miljoneid. Sellele lisandub euroraha. Aga meie maksumaksja raha on ka sadu miljoneid, mis läheb nii-öelda kolmandale sektorile. Ja sugugi mitte kõik sellest ei lähe teatritele või haiglatele või ma ei tea, kuhu – need on ikka, me räägime siin ideoloogilistest MTÜ-dest. Sulaselge näkku valetamine ja näkku irvitamine on jutt sellest, et need riigi sotsiaalsed partnerid, kelle kaudu erinevaid sotsiaalseid kampaaniaid tehakse, on oma sõnumites strateegiliselt vabad. 

Ma võin konkreetse näite tuua sellest, kuidas MTÜ Elu Marss sai, kui ma nüüd õigesti mäletan, 170 000 eurot. Riigikogu eraldis oli, eelarveeraldis oli, aga kuna nemad ajasid valet juttu – nemad tõesti kaitsesid elukultuuri ja proovisid selgitada täpselt seda, millele meie arupärimistes siin tähelepanu juhime, et abort ei ole tegelikult naise tervisele füüsiliselt ja vaimselt üldse ilma kahjulike tagajärgedeta –, siis neid ruineeriti seitsmel erineval viisil kuni selleni välja, milliseid sõnu nad kampaanias tohivad või ei tohi kasutada. Jumala eest, nad tegelikult ei tohtinud rääkida sellest, mis nende rahastuse tegelik eesmärk oli. 

Küll aga on meil riik pannud hirmsaid summasid huugama – loomulikult Sotsiaalministeerium – sellistele toredatele kampaaniatele nagu "Kumm on seks" ja "Pane õlg alla". Selliseid otsuseid võib teha kampaania korras, aga [ei või] seletada, et abordi tegemine võib teha sind viljatuks, võib viia depressiooni ja enesetapuni, võib tekitada sulle elu lõpuni tühjusetunde. Uuring uuringu järel näitab, et niisugused pöördumatud ja väga rängad tagajärjed on sellel inimestele, naistele, kes seda on teinud. Seda ei tohi selgitada ei kampaania korras ega individuaalses korras. Sellest ärme räägime, sest jumala eest, see ei ole ju kooskõlas narratiiviga! Punased loosungid ütlevad, et sinu keha, sinu valik, tee, mis tahad, tagajärgi ei ole. Seda tuleb tampida maksumaksja raha eest noortele pähe, mitte seda, et sa keerad oma elu tegelikult pöördumatult tuksi, kui sa nende loosungite õnge lähed. Vaat sellest vaikime, seda ei uuri, kampaaniaid ei tee! Sellest ei räägi kellelegi kunagi! Sest satanistlik surmakultuur, mida meie tänane valitsus meile igapäevaselt ju demonstreerib, tahabki, et inimesed oleks närused, õnnetud, muserdatud, ja ilmtingimata, et elu ei loodaks juurde.

Ja siit me jõuame põhiküsimuse juurde, mis oli selle arupärimise tegelik idee. Aga sellele, ma ei tea, me vist ei saanud vastust. Samas võib-olla see, et me ei saanud vastust, oligi vastus. Põhiküsimus on: kes tegelikult seisavad naiste vaimse ja füüsilise tervise eest? Kas need on räuskavad radikaalfeministid, kes meil täna valitsuses märatsevad, või konservatiivid? Ja mina väidan: naiste vaimse ja füüsilise heaolu eest seisavad tänasel päeval ainult konservatiivid.

19:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


6. 19:14

Arupärimine hooldekodudes toimuva kohta (nr 571)

19:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna tänase viimase arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Jaak Valge, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Rene Koka ja Varro Vooglaiu 12. septembril 2023 esitatud arupärimine hooldekodudes toimuva kohta. Arupärimine nr 571. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Kert Kingo.

19:15 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kohal olevad kolleegid! Hea minister! Tõesti, 8,5 kuud, umbes nii palju aega tagasi sai see arupärimine esitatud. See oli aastal 2023 ja sellel aastal tulid avalikuks mitmed erinevates hooldekodudes aset leidnud hoolealuste ebainimlikud ja vägivaldsed kohtlemised või hoolealustega toimunud õnnetused. Ainuüksi 2023. aastal jõudis avalikkuseni uskumatuid juhtumeid Värska Südamekodus toimunu kohta, Lille Kodus, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses, Viimsi Pihlakodus ja näiteks Viiratsi hooldekodus. See, mis igapäevaselt hoolekandeasutuste uste taga tegelikult toimub, jääb kahjuks enamuse eest varjatuks. Ka sel aastal oleme juba kuulnud, kuigi 2024. aasta on vaevalt poole [peale jõudnud], juba üht-teist hooldekodudes toimuva kohta. Ja millegipärast on jäänud domineerima ühe ja sama hooldekoduketi hooldekodud. 

Kõige sellega seoses, arvestades probleemi tõsidust ja suurt muret meie eakate inimeste heaolu pärast, soovime ministrilt teada saada näiteks selliseid asju. Mida on ette võetud hoolekandekeskustes võimutseva hoolimatuse ja vägivaldsuse likvideerimiseks või siis, kes ja kuidas on vastutanud eelnimetatud hoolekandeasutustes, nagu Värska Südamekodu, Lille Kodu, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Viimsi Pihlakodu ja Viiratsi hooldekodu, juhtunu või toimepandu eest. Samamoodi näiteks, millistes hoolekandeasutustes on [minister] ise kohapeal olukorraga tutvumas käinud, mis ajal ja mis hinnangu ta on andnud. 

Fakt on see, et praegusel ajal hoolekandeasutuste ehk hooldekodude hinnad ainult tõusevad, aga kvaliteet läheb järjest viletsamaks. Ja nüüd reformitakse hirmsasti neid hooldekoduvõrgustikke, aga mida endiselt ei paista juurde tulevat, on kvaliteet. Ainult teenuste hinda tuleb juurde. Seda kindlustunnet, et hoolealused saavad seal tõesti usaldusväärset hooldust, hoolitsust, et nende tervise eest hoolitsetakse, paraku need hirmkallid ja ära reformitud hooldekodud omastele ei paku. Seetõttu nimetatakse paljusid hooldekodusid, hoolekandeasutusi näiteks tapamajadeks, piinamajadeks ja surnukuurideks. See kindlasti ei ole hea signaal. Loodame, et me saame ministrilt vastused selle kohta ja saame teada, mis selles suhtes ette on võetud. Aitäh!

19:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ja nüüd ongi ministri kord vastata. Palun, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

19:18 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh, hea istungi juhataja! Riigikogu liikmed! "Kuidas olete tugevdanud hoolekandeasutuste järelevalve võimekust? Millistes tegevustes see seisneb?" Kõigepealt on oluline see, et järelevalve ei tee olnut olematuks. Ja kui kliendid või nende lähedased on kannatanud, siis see on igal juhul lubamatu. Esimene samm selleks, et seda järelevalvet teostada, on tegelikult eelkontroll. Eelkontrolli tulemusena saavad hoolekandeasutused üldhooldusteenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametilt tegevusloa. See tähendab seda, et peavad olema nõuetele vastava ettevalmistusega töötajad ja piisav arv töötajaid inimeste arvu kohta, pluss siis kõik muud nõuded, mis on kehtestatud ka ruumidele ja tegevustele. 

Sotsiaalkindlustusamet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet. Riiklikku järelevalvet tehakse sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud nõuete [täitmise] üle, ja neid nõudeid kohaliku omavalitsuse korraldatavale teenusele ei ole liiga palju. Nende hulgas, nii nagu juba öeldud, on töötajate arv ja ettevalmistusnõuded töötajatele. Haldusjärelevalvet tehakse omavalitsuse üksikotsuste õiguspärasuse ja sotsiaalteenuste kvaliteedi üle. Need saavad olla näiteks otsused, mille alusel üks või teine klient on konkreetsesse üldhoolekandeasutusse paigutatud.

Hooldereformi rahastusest eraldati Sotsiaalkindlustusametile 300 000 eurot, et võimaldada luua kuus uut üldhooldusega tegelevat ametikohta. Nendest hetkeseisuga on täidetud 5,5: nõustamistalituses 2,5 ja järelevalvetalituses 3 töökohta. Kokku on järelevalves 13 ametikohta. Üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohti on 200 ja teenuskohti, kui me läksime reformi, oli circa 10 000. Reformi algusest siiamaani on 482 teenuskohta juurde loodud ja me teame, et juurde loomisel on lähiajal veel 500 teenuskohta. Sotsiaalkindlustusametil on võimekus teha aastas järelevalvet 30 üldhooldekodus ja 18 kohaliku omavalitsuse üle. Tuletan meelde, et neid tegevuskohti on 200 ja 30-s neist on ühes aastas võimekus teostada korrektne järelevalve. 2023. ja 2024. aastal on järelevalve fookus olnud suunatud üldhooldusteenuse kontrollimisele ja muud täiskasvanute teenused on jäetud valimist välja. Loomulikult, kui on teavitus mingisugusest erakorralisest ja lubamatust olukorrast, minnakse ka teiste teenuseosutajate juurde, ei piirduta ainult üldhoolekandega.

Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kaasabil tagatakse järelevalveametnike pädevuse säilitamine ja tõstmine ehk siis ka nende koolitamine. Samuti valmib selle aasta augustiks üldhoolduse ohuprognoos, mis võimaldab välja selekteerida problemaatilised hooldekodud.

"Mida olete ette võtnud hoolekandekeskustes võimutseva hoolimatuse ja vägivaldsuse likvideerimiseks?" Igast juhtumist tehakse järeldused järelevalveks ja nõustamiseks, et inimesi ei väärkoheldaks asutustes, kus nad peaksid olema erilise kaitse all. Järelevalve rahaline tugevdamine peab väljenduma ka nendes tegevustes. On muidugi ekslik arvata, nagu küsija siin [mulje jättis], et üldhooldekodudes ainult vägivald aset leiabki. See ei vasta tõele, ma tulen hiljem selle juurde. Olen väga paljudes [hooldekodudes] ka ise käinud. 

2023. aasta juulis hakkasid üldhooldusteenusele kehtima täpsemad nõuded teenuse sisule ja töötajate arvule. See kaasnes reformiga. Ja Sotsiaalkindlustusametil võimaldab kontrollida teenuse nõuetele vastavust hooldekodudes ka see määrus, et ei tekiks küsimust, millistel alustel järelevalvet läbi viiakse. Nõuete täitmise tagamiseks tehakse ettekirjutusi, nende täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha. Teenuse saajate hooletusse jätmisest või vägivallajuhtumitest teavitab Sotsiaalkindlustusamet politseid, kellega tehakse koostööd. Kahetsusväärselt selliseid olukordi on tõesti olnud. Vägivallajuhtumitega on hakatud süsteemselt tegelema. On loodud Sotsiaalkindlustusameti ja politsei töörühm, kes töötab välja lahendused, kuidas tõsta teenuseosutajate ja töötajate teadlikkust vägivallajuhtumite märkamisest, nendele reageerimisest. Infopäevad on planeeritud käesoleva aasta oktoobrisse.

Oluline on mõista ka seda, et kui ühes asutuses üks töötaja paneb toime ebasobivaid tegevusi või kasutab lausa vägivalda, siis ei tähenda see automaatselt seda, et kogu selle asutuse töötajad kiidavad taolist käitumist heaks. Küll aga on oluline, et ülejäänud töötajad oskaksid märgata ja teaksid, kuhu pöörduda. Hooldekodude teadlikkust dementsusega inimeste hooldamisel toetatakse dementsuse kompetentsikeskuse, nõustamise ja koolituse kaudu. On tehtud ka kompetentsikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti ühiseid infopäevi, et teadlikkust üldhoolekandeasutustes tõsta. Alates 2018. aastast pakutakse hooldekodudele Tervise Arengu Instituudi kaudu ka dementsuseteemalist koolitusprogrammi, vahemikus aastatel 2018–2023 osales selles 70 hooldekodu. Ütlen uuesti üle: kokku on meil circa 200 teenuse osutamise kohta. Alates 2022. aastast on lisaks ka mentorlusprogramm ja viimase aasta jooksul on seal osalenud 28 hooldekodu. Tegevused on planeeritud jätkuma ka järgmistel aastatel.

"Kes ja kuidas on vastutanud eelnimetatud hoolekandeasutustes (Värska Südamekodus, Lille Kodus, Tartu Vaimse Tervise hoolekeskuses, Viimsi Pihlakodus ja Viiratsi hooldekodus) juhtunu või toime pandu eest?" Vägivalla ja hooletusse jätmise juhtumeid menetleb Politsei- ja Piirivalveamet. Tegemist on isikuvastase kuriteoga ja sel juhul ei ole võimalik piirduda pelgalt Sotsiaalkindlustusameti järelevalvega. See ei tähenda seda, et me nendes asutustes järelevalvet ei teosta, kust me omakorda õpime selleks, et parandada nii mentorlus- kui koolitusprogramme. Ja õpime ka, milliseid määruseid ja juhismaterjale on täiendada vaja. 

Ma väga loodan, et vägivalla ja hooletuse juhtumid tõepoolest jõuavad ka kohtusse, et süüdlasele karistus määrataks. Hooldekodud on enne politsei sekkumist töötajate töölepingud tavapäraselt üles öelnud. On olnud ka olukordi, kus konkreetne töötaja on töölt ise lahkunud. Uutele töötajatele on asutused läbi viinud erinevaid sise- ja väliskoolitusi, et vältida vägivalla või hooletusse jätmise juhtumeid. Aga nagu ma juba märkisin, on oluline ka, et töötajad, kes on täis head tahet ja hoolivust, oskaksid märgata, kui asutuses toimub midagi ebakohast.

Sotsiaalkindlustusamet on teinud hooldekodudele etteheiteid selle eest, et nad ei teavita probleemsete juhtumite korral lähedasi ega teenuse rahastajaid õigeaegselt. See viivitus on tegelikult olnud takistuseks, et kiiresti reageerida. Siin on tõepoolest hästi oluline, et tänaseks pea kõik üldhooldusel olevad kliendid on paigutatud sinna mõne kohaliku omavalitsuse poolt, kes osaleb ka rahastamisel. Nagu me teame, üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seega tema territooriumil paiknevate asutuste osas, eriti nende osas, kus on tema enda kliendid, on hoolsuskohustus ka kohalikul omavalitsusel endal kui ühel teenuse rahastajal.

Paljudel juhtudel on kohalik omavalitsus ka kliendi eestkostja, seda eriti dementsete klientide puhul, ja sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse roll ja vastutus äärmiselt suur, sest ta on selle inimese esindaja kõikides tema elu küsimustes, milliseid kohus on tema teovõimes piiranud. Dementsuse puhul on see ulatus päris lai. Me tegeleme sellega, et inimese teovõimet piirataks minimaalselt, nii palju, kui on hädavajalik ja mitte rohkem, jättes inimesele endale maksimaalse teovõime, et ta saaks enda asjades ise otsustusi langetada. Hästi oluline roll on kindlasti lähedastel ja nende märkamistel, aga kui suhelda üldhooldusteenuse osutajatega, siis domineerib mure, et lähedased paigutavad inimese koos kohaliku omavalitsusega teenusele ja tegelikult üliharva leitakse aega, et oma lähedast vaatama tulla.

Neljas küsimus: "Millistes hoolekandeasutustes olete ise kohapeal olukorraga tutvumas käinud? Mis ajal? Mis hinnangu annate?" Toon selle välja alates eelmise aasta oktoobrist, aga ma tõepoolest täisloendit siin ette lugema ei hakka, mis on kolme aasta jooksul juhtunud. Aga 6. oktoobril eelmisel aastal Imastu Hooldekodu, 13. oktoobril Elora Keila Haigla Aktsiaselts, 13. novembril Jõhvi Hooldekeskus, 12. jaanuaril Lihula Südamekodu, 19. jaanuaril Karjaküla Sotsiaalkeskus, 18. märtsil Viljandi Hoolekandekeskus, 9. aprillil Paju Pansionaat, 12. aprillil – see on siis juba käesolev aasta – Kuressaare Hoolekanne ja järgmisel nädalal Otepää kandis olles on varutud aega, et ka sealseid asutusi külastada.

Mida ma tavapäraselt nendes asutustes teen? Ma ei piirdu kunagi sellega, et ma räägin ainult töötajate või juhtkonnaga, vaid ma olen leidnud võimaluse suhelda ka klientidega. Ja seda ei ole mul kordagi takistatud ehk mul ei ole tekkinud kordagi tunnet, et töötajatel või teenuse osutajal oleks midagi, mida ta sooviks ministri silmade eest varjata. Ma arvan, et üsna hea ülevaate annab suhtlus klientidega. Ja loomulikult on siin üks riskikoht: kõige keerulisemate klientide puhul, keda [vaevab] dementsus, on suhtlemine on raskendatud ja osade lamajate klientide puhul ka päris võimatu. Aga kliendi nõusolekul külastan ma ka nende eluruume. Seda tõesti ainult kliendi nõusolekul, sest ma leian, et tegemist on inimese koduga ja sinna saab siseneda ainult inimese enda nõusolekul, pidades lugu tema privaatsusest ja [soovidest].

Mulle ei ole jäänud kindlasti seda muljet, nii nagu küsija esitles, et Eesti üldhooldekodud on vägivaldsed ja osutavad eeskätt halva kvaliteediga teenust. Otse vastupidi: see, mida ma olen kogenud, on positiivne. Ja ma näen ka statistikast, et pigemini on meil olukord, kus mitusada uut töötajat on üldhooldussektorisse suundunud ja suudetakse tuge, hooldust ja järelevalvet inimestele senisest rohkem pakkuda. Peaaegu kaks kolmandikku hooldekodudest vastab juba täna nendele kriteeriumidele, mis jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. [Pean silmas] sätestatud töötajate ja klientide suhtarvu, mis on oluliselt karmim, kui see on olnud senimaani.

"Kuidas toimub hoolekandeasutuste poolt pakutava teenuse nõuetele vastavuse kontroll? Mis ajal ja kus on seda tehtud?" Ülevaade on kahe viimase aasta näitel. 2023. aastal tegi Sotsiaalkindlustusamet järelevalvet 28 üldhooldekodus. 2024. aasta esimesel poolaastal tehakse järelevalvet 20 üldhooldekodus, lisaks 15 järelkontrolli erinevaid sotsiaalteenuseid osutavates asutustes. 2023. aasta hooldereformi rakendamise järgsel järelevalvel tuvastati peamiselt rikkumised hooldusplaani täitmisel. Hooldusplaan on plaan, mis tehakse konkreetsele kliendile. Selles on kirjas tema päeva- ja nädalaplaan, samuti kõik need tegevused ja hooldusvajadused, mis sellel konkreetsel kliendil on. Töötajatega seotud nõuded … (Kõneaja peatse lõpu signaal.) Mul on pool minutit? Tegevusloa kanded teenuse sisu nõuete täitmisel … 

Ma isegi ei tea, mida teha, mul on siin vastust veel pikalt. Aga äkki te saate neid teisi küsimusi siis küsida. 

Me vaatame ka hoolduspersonali töölevõtmist ja sealt lahkumist, töötajate registrit, et kas seal on kanded ka korrektsed. Vahel jätavad hooldekodud töötajatele karistuse puudumise kontrolli tegemata. Ka seda me kontrollime ja teeme ettekirjutusi, et oleks kõik need asjad korrektselt tehtud, mis kaitsevad klienti. Teenust on hakatud osutama ka tegevusluba omamata ja sellisel juhul me sekkume ja teeme ettekirjutuse, et tegevusluba koheselt omandataks. Ilma tegevusloata tõesti seda teenust osutada ei saa. Järelevalvet tehakse meeskonnana, kaks kuni viis inimest korraga, et oleks erapooletu lähenemine tagatud. Alustatakse asutuse paikvaatlusega, vesteldakse töötajatega ja siis ka klientidega.

19:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud minister! Tõesti, 15 minutit on täis, nii et läheme küsimuste juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

19:33 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Nüüd ma näen, et ei ole tõepoolest kahtlustki, et selle päevakorrapunkti osas on pädevus olemas ja hooldekodud tõepoolest ongi teie vastutusala. Nüüdseks on muidugi selgeks saanud, et hooldekodudes ei ole ainult vägivallajuhtumid, tuleb välja, et on ka vargused. Mai alguses meedias kirjutati, et "Kuuuurija" saatejuht Katrin Lust sai kõne, kus teatati, et Tallinnas asuva Pirita Südamekodu endised töötajad on paljaks varastanud ühe eaka proua ja temalt pihta pannud ühtekokku 85 000 eurot.

Te rääkisite siin järelevalvest problemaatiliste hooldekodude üle. Me teame, et Südamekodude kett kuulub valdavalt reformierakondlastele Rain Rosimannus, Martin Kukk ja teised. Teie olete Reformierakonna liige ja me näeme, et te olete ikka väga sussi lohistanud kogu selle järelevalve osas. Nüüd ma küsingi: mida te kavatsete ette võtta seoses Pirita Südamekodu juhtumiga? Kas ja [kui, siis] millal te sinna kohale lähete ja mida te kavatsete ette võtta, et välja selgitada, kes on süüdi?

19:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Sellised eestkostja rollis vargused ei ole esmakordsed. Ma olen enne poliitikasse tulekut 26 aastat Sotsiaalministeeriumis töötanud [ja tean], et see, kui eestkostja kuritarvitab eestkostetava vara, kahjuks ei ole esmakordne. Aga see on puhas politsei kaasus. Niisuguse probleemiga tegeleb politsei, eriti kui tegemist on selliste summadega. Kas need on sellised, seda ma ei kinnitada ega ümber lükata ei oska.

Nüüd, mis puudutab ühte konkreetset Südamekodu, siis mul endal puudub Südamekodu omanike ja ka juhtidega side. Minu side nendega on täpselt sama suur või väike, kui ta on iga teise teenuseosutajaga. See, et me kuulume ühte erakonda, ei tee meid mitte kuidagi omavahel seotud inimesteks. Ja mitte ühegi – mitte ühegi! – üldhooldekodu järelevalve protsessi minister ei sekku ja ei tohigi sekkuda, sest see ei tohi olla poliitiline järelevalve. Järelevalve protseduurikat ma teile enne kirjeldasin. Selleks, et järelevalve oleks erapooletu, on seal meeskonnas kaks kuni viis selleks eriettevalmistuse saanud inimest, kes tunnevad metoodikat ja kes ühetaolise metoodika alusel kõikides asutustes järelevalvet ka teostavad.

19:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

19:36 Mart Helme

Aitäh! No küllap me leiame kusagilt mõne foto, kus te Rosimannuste ja Kukkedega koos olete, ma olen selles täiesti veendunud. Aga mu küsimus on, et kuna arupärimine anti sisse kaheksa ja pool kuud tagasi ja seal kirjeldati neid igasuguseid väärnähtusi ja kuritarvitusi, siis mis see seis praegu on. Te ütlete, et politsei tegeleb, aga kas need inimesed töötavad endiselt edasi, võib-olla terroriseerivad juba järgmisi kliente, varastavad järgmisi kliente paljaks? Kas midagi on muutunud või on ikka täpselt nii, nagu on, et ID-kaartidega tehakse e-hääletust, nii nagu see reformierakondlastest omanikel kombeks on olnud? Kas inimesed, kes on vahele jäänud, töötavad endiselt edasi? Politsei menetleb ja menetleb ja menetleb ja jääbki menetlema. Kuidas sellega on? Mis on vahepeal muutunud ja kas nende kaasuste puhul on jõutud teatud lahenditeni?

19:37 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Nii nagu ma juba ütlesin, konkreetsetesse kaasustesse ma ei sekku ei Sotsiaalkindlustusameti järelevalve seisukohast ega kindlasti mitte ka politsei või prokuratuuri tegevuse seisukohast. See oleks tõepoolest lubamatu. Aga nagu ma enne ütlesin, tegemist on olukordadega, kui on selgunud kas hooletusse jätmine ja väärkohtlemine. Ja nüüd lisandus siia ka see varguse kaasus. Need inimesed kõrvaldatakse seniks, kuni on selgus majas, töölt. Osal juhtudel on need inimesed töölt ise lahkunud. 

Nüüd, politsei ja prokuratuuri, hiljem ka kohtu tegevuse osas ei saa mina tähtaegu ette kirjutada. Nad tegelevad oma menetlustoimingutega vastavalt enda ajaraamidele ja vajadustele. Mis puudutab Sotsiaalkindlustusametit, siis üks korralik järelevalvemenetlus kestab kuid, selleks et ta oleks põhjalik. See eeldab lisaks juba nimetatud paikvaatlusele, vestlusele töötajatega, vestlusele klientidega ka ettekirjutuste tegemist ja teatava ajaraami jätmist, et need ettekirjutused saaksid [täidetud]. Ja kui seda ei ole tehtud, siis tehakse järelvaatlus ja siis juba rakendatakse ka sunniraha.

19:38 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:38 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldusavaldusele …Vabandust! Hea arupärimisele vastaja! Kiirustasin vist ette. Te ütlesite, et teie ei saa sekkuda. No kuidas te ei saa, kui ikkagi hoolekandeasutus või hooldusasutus ei paku nõuetele vastavaid teenuseid! Ja juhuslikult kõik need grotesksed ja jubedad juhtumid on juhtunud juhtide all, kes on reformierakondlased ja kes juhivad neid asutusi, mis kuuluvad reformierakondlastele. Nagu te enne ütlesite, need on üksikud juhtumid, mis me välja oleme toonud. Aga need on vaid need, mis on avalikuks saanud, me ei tea, kui palju neid tegelikult toimub. Probleem on selles, et need juhid, kes on intervjuusid andnud, kui need asjad on avalikuks tulnud, ütlevad lihtsalt: "Juhtus!" Ja töötavad rahulikult edasi. Ettekirjutused siin ei aita. Värska Südamekodus tegi õiguskantsler ettekirjutuse ja öeldi, et kõik on korras. Tuleb välja, et ei olnud ju korras, kõik jätkub. Miks te ei tegele sellega? Teenust ju ei suudeta pakkuda nii, et see oleks ohutu? (Juhataja helistab kella.) Miks te ei tegele sellega?

19:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma kordan, et riiklik järelevalve, samamoodi haldusjärelevalve ei saa olla poliitiliselt kallutatud ega ministri taktikepi järgi käiv. Ma selgitasin siin täna juba ühele küsimusele vastates, milline on see protseduurika, kuidas järelevalvet läbi viiakse ja milline on see järelm, milline on see kestvus. Kui on tuvastatud puudused teenuse osutamisel, siis need ettekirjutused tuleb tähtajaks, mis on ette antud, likvideerida. Ja kui neid ei ole likvideeritud, siis kukub järgmine tähtaeg ja on võimalik sunniraha rakendada ja lõpuks on võimalik ka tegevusluba ära võtta. Minule teadaolevalt seni Sotsiaalkindlustusamet ühtegi tegevusluba lõplikult ära võtnud ei ole. 

Ja ma väga palun, et ei ole mõtet seostada mind ühe teenuseosutajaga. Esiteks on [ebameeldivaid] lugusid juhtunud väga mitmetes ja erinevate omanikega üldhoolekandeasutustes. Ja teiseks, tõepoolest te kindlasti võite leida mind mõnel pildil koos Keit Pentus-Rosimannusega, aga see ei tähenda seda, et ma kuidagigi sekkuks tema abikaasa äriettevõtte tegemistesse.

19:41 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:41 Martin Helme

Aitäh! Järelevalve muidugi ei tohi olla poliitiliselt kuidagi kallutatud, aga meie probleem praegu selles ongi, et järelevalve seda on. Õigemini selle puudumine näitab poliitilist kallutatust. Te räägite siin sellest, et teie ei tegele vägivallajuhtudega, nendega tegeleb politsei. Ega me ei tahagi, et te tegeleks sellega. Me tahame, et te tegeleksite järelevalvega oma valdkonnas. Enne oli teil väga lõbus lause: teie järelevalve seisneb selles, et te õpite ja te teete töötubasid ja kompetentsikeskuseid ja mingeid muid maksumaksja raha laristamise ettevõtmisi. Aga kas mingi päris järelevalve ka ikkagi toimib? Öelge, kui palju on neid inimesi, kes on töölt kõrvaldatud järelevalve käigus! Enne ütlesite, et kui vaja, siis kõrvaldame töölt. Kas on keegi kõrvaldatud? Kui paljud on kõrvaldatud? Kes need olid, mis ametis nad olid? Ma ei taha nimesid teada. Kas on mõni asutus kinni pandud, luba ära võetud? Kas kelleltki on raha ära võetud, raha tagasi nõutud? Pooled neist toimetavad mingite eurorahade peal, mille üle käib järelevalve. Rääkige meile sellest, milline päris järelevalve olemas on.

19:42 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Kui ma tulen uuesti selle juurde, et palju järelevalvet tehakse ja mis seal toimub, siis kordan: 2023. aastal tegi Sotsiaalkindlustusamet järelevalvet 28 üldhooldekodus ja käesoleva aasta esimesel poolaastal 20 üldhooldekodus. Sellele on lisaks veel 15 järelkontrolli käesoleval aastal. 

Kui me räägime konkreetsetest juhtumitest, siis võin tuua Lille Kodu näite, mis on riigi omanduses olev asutus. Lille Kodus kohe, kui sai teatavaks, millised on olnud kahetsusväärsed sündmused, need inimesed kõrvaldati töölt. Nendest inimestest pole mitte keegi sellesse valdkonda hiljem tööle tagasi tulnud. Seda ma ei oska öelda, kui kaugel politsei ja kohus oma karistustega on, sest ma tõepoolest ei jälgi seda. Minu jaoks on oluline, et teenus, mida osutatakse, oleks turvaline ja kvaliteetne. Kui need inimesed ei tööta, siis on minu jaoks probleem lahendatud. Lille Kodusse puutuvalt saan ma veel öelda seda, et kõnealust teenust nad seal enam üldse ei osuta. Sama on olnud ka teiste hooldekodudega. Ma enne ütlesin, et kui on kaebusi, siis need inimesed kõrvaldatakse töölt.

19:43 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

19:43 Varro Vooglaid

Täna oleme palju sellist üldist juttu kuulnud, aga ma mõtlesin, et ma küsin teie käest konkreetse juhtumi kohta. Eelmise aasta alguses, 2023. aasta veebruaris oli "Kuuuurija" saates lugu selle kohta, kuidas Värska Südamekodus oli tõsiselt väärkoheldud ühte Aavo-nimelist meesterahvast, kellest oli seal järele jäänud ainult luu ja nahk ja kes leiti omaenda uriini sees seal voodis lebamast . Talle ei olnud korralikult süüagi antud. Ühesõnaga on väljaspool kahtlust, et tegemist oli tõsise väärkohtlemisega. Kas selle juhtumiga seonduvalt on viidud läbi järelevalvemenetlus? Kas keegi on pidanud selle eest vastutama? Kas hooldekodult on tegevusluba ära võetud? Saate te meile anda ülevaate, milliste tulemusteni on see järelevalvemenetlus viinud, kui see üldse on läbi viidud?

19:44 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jah, see viidi läbi. Tõenäoliselt mõned inimesed kõrvaldati töölt jäädavalt. Ja ma tõesti ei tea üksikjuhtumeid, ma olen seda korduvalt öelnud: ma ei tegele kümnete ja kümnete asutuste üksikjuhtumitega. Nendega tegelevad inimesed Sotsiaalkindlustusametis ja ma ei sekku sellesse protsessi. Aga nagu ma ütlesin, tõenäoliselt need inimesed, kes on süüdi, on töölt eemaldatud.

Teiseks, mida ma tahan ka öelda ka kõnealuse juhtumi kohta, mida ma ei tahaks siin puldis ega üldse avalikult arutada, sest minu meelest ei ole korrektne inimeste lugusid rääkida. Need lood enamasti ei ole nii ühemõttelised, nagu teie siin ka esitate. Loomulikult, selle inimese seisund oli väga halb ja seda ei oleks tohtinud juhtuda, aga asjaolusid, kui kõike lähemalt vaadata, oli seal mitmeid ja erinevaid.

19:45 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun! 

19:45 Rain Epler

Hea istungi juhataja! Proua minister! Te ühe asja ühes hiljutises vastuses ütlesite väga tabavalt. Te ütlesite, et tegemist on olukordadega. Eks elus ongi kogu aeg tegemist olukordadega. Selle tabava vastuse sisuline väärtus muidugi on olematu. Ega keegi ei nõua ju teie sekkumist uurimistesse. Aga poliitilist juhtimist ikkagi oleks vaja ja kui on juba, noh, aastatagune juhtum, siis teil võiks olla konkreetsed vastused. Te saate ju küsida ka uurimisorganitelt, mis seisus me selle või teisega oleme. Kas teil on hirm seda teha? Kas te ei tee seda sellepärast, et teatavasti teie erakonnakaaslane kolleeg Laanet sai ministriportfellist lahti, kui ta julges tunda huvi selle vastu, kus me selle Lehtme uurimisega oleme. Kohe võeti sahtlist kompra välja ja oligi minister hopsti tagasi Riigikogus. Kas te ei julge küsida uurimisorganitelt? See ei ole ju uurimisse sekkumine, kui minister oma valdkonna uurimiste vastu huvi tunneb.

19:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ei, mul ei ole hirmu ja mul ei ole ka mingisugust muret, et mõni luukere võiks kapist välja tulla. See ei ole küsimus. Ma olen üritanud teile siin vastates selgeks teha, et poliitilise tasandi vastutus ja selle valdkonna juhi vastutus on luua protsess, mis tulevikus ennetaks neid juhtumeid, mitte käia neid jälgi mööda uurimas, mis on kuskil juhtunud ja kas ikka kõik osapooled said karistatud, piisavalt rangelt karistatud ja piisavalt kiiresti karistatud. See ei ole ju eesmärk, head inimesed. Eesmärk on see, et neis 200 asutuses – nii palju meil on üldhooldekodusid – ei juhtuks neid olukordi uuesti. Ministri ülesanne on tagada, et see järelevalve, mida Sotsiaalkindlustusamet teeb, see nõustamine, mida Sotsiaalkindlustusamet teeb,  need koolitused, need mentorlused, mida me inimestele pakume, tagaksid selle, et tulevikus niisuguseid juhtumeid ei ole. Meie õpime nendest halbadest lugudest selleks, et ennetada tulevikueksimusi.

19:47 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest küsimustele. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

19:48 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Vaat lugu on nüüd niisugune, et me kuulsime siin vastuste näol hulgaliselt ühte ja sama korrutamist: me viime läbi koolitusi, me teostame järelevalvet. Need, kes seal kuritarvitusi tegid, olid ju kõik järelikult koolitatud inimesed. Koolitasitegi siis varastama ja peksma ja toidust ilma jätma ja muid kuritarvitusi tegema või? Arusaamatu, mida te koolitasite, keda te koolitasite, kui sellised asjad toimuvad. "Meie ülesanne on, et need rohkem ei korduks." Aga korduvad ju! Kaheksa ja pool kuud tagasi, kui arupärimine esitati, olid ühed juhtumid. Kui me esitaksime praegu uue arupärimise, siis oleksid teised juhtumid. See on epideemiline, mis seal toimub! "Meie ei suuda jälgida 200 erinevat hooldekodu." Aga mida te siis üldse suudate? Milleks on siis poliitiline vastutus, milleks on ministeeriumis ametnikud, milleks on nõunikud? Ei saa aru.  

Üks oluline moment muidugi on õige hämmastav. See hämmastab mind mitte ainult selles küsimuses, vaid näiteks ka rohepöörde küsimuses, nendes küsimustes, kus meid ähvardab selle roheterroriga seoses, et me peame jala hakkama käima, sest autosõitmine on saatanast, mürgitab planeedi ära, lastele ei ole enam midagi jätta. Aga lapsi te lahkelt lubate aborteerida kogu aeg, lausa soodustate nende aborteerimist kogu aeg. Kellele me jätame siis, kui meil lapsi ei ole? Aga no näed, ikkagi on tarvis seda roheterrorit ajada. Korterid peavad külmemad olema ja missugused igasugused toredad asjad meil üldse on, põllumajanduses näiteks tuleb kokku tõmmata. Mind on alati hämmastanud, et need inimesed, nii poliitikud kui ka ametnikud, kes seda entusiastlikult ellu viivad, kujutavad vist ette, et nad igavesti jäävad oma positsioonile. Kas ühel päeval kogu see õudus, mida nad on aidanud kokku küpsetada, neid ei puuduta või? Puudutab ikka! Ikka puudutab, loomulikult puudutab! Ei, kõik ei jõua õigele teele, mõned jäävad maha, pudisevad õigelt teelt maha. 

See on minu arvates hämmastav. Ja see on hämmastav ka, kui me need arupärimised täna kõik kokku võtame, mis me sotsiaalkaitseministrile esitasime. Absoluutne tundetus, absoluutne empaatia puudumine, empaatia puudumine sündimata laste suhtes, empaatia puudumine naiste suhtes, kes võivad oma ennatlike, võib-olla mitte väga hästi läbimõeldud meeleheitlike sammude tõttu sattuda olukorda, kus nad kunagi enam lapsi ei saa. Nad ei saa enam kunagi lapsi, sellepärast et ühel päeval tegid nad mingite emotsioonide või mingi ühiskondliku surve või mingite eelarvamuste tõttu vale otsuse.

Ja nüüd me jõuame elukaare lõppu. Siin me näeme täpselt samasugust empaatia puudumist. Ei ole mingit empaatiat nende suhtes, kes ei ole enam võimelised endaga toime tulema. Ega keegi ei lähe hooldekodusse sellepärast, et oi kui tore, ma saan mingisse klubisse minna, mul on seal klubikaaslased, ma saan nendega, ma ei tea, tamkat, malet, doominot, piljardit, mida iganes mängida. Meil on tore, meil on tantsuõhtud, meil on ma ei tea mis väljasõidud, piknikud, grillimised-tšillimised. Ei ole ju niimoodi! Suur osa nendest inimestest vaevu-vaevu lohistab jalgu järele. Suur osa nendest inimestest on reaalsusega puudulikus, ajutises kontaktis ainult. Ja nad on usaldatud oma lähedaste poolt või ka iseenda poolt inimeste hoolde, kellelt nad eeldavad ausat ja kohusetundlikku suhtumist ja oma kohuste täitmist. 

Ja nüüd me näeme, et seda ausat, kohusetundlikku suhtumist ja oma kohuste ausat täitmist kuigi sageli ei ole. Minister aga teatab selle peale, et meie asi, ministeeriumi asi see ei olegi, minu kui ministri asi see ei olegi. Ja kui me küsime, aga mida nendega, kes on vahele jäänud – ja see on ainult jäämäe veepealne osa –, tehtud on, siis ta teatab meile, et see on politsei asi. Ta ei tea ja teda ei huvita ja tema ei aja näpuga järge. (Juhataja helistab kella.) See on kalk, külm, julm suhtumine, alates sündimata lastest …

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Kas soovite lisaaega?

19:53 Mart Helme

… ja lõpetades elukaart lõpetavate inimestega.

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega?

19:53 Mart Helme

See on häbiväärne! See on häbiväärne kogu riigile. Aitäh! Ei taha!

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Panite peaaegu pool minutit üle aja. Nii et kui soovite järgmine kord lisaaega, siis saate, aga ärge üle 25 sekundi üle minge. Aitäh! 

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on arupärimisele vastatud. Head ametikaaslased, nüüd on võimalus kõigil registreerida ennast vabasse mikrofoni peale haamrilööki.


7. 19:53 Vaba mikrofon

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

19:54 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Tagasiside põhjal saan öelda, et inimestel on tekkinud juba ootus ja harjumus kuulata vaba mikrofoni ja seda, mis ma siin räägin. Inimeste ootusi ei ole poliitikul ju viisakas petta. Täna ma uudiste ülevaadet ei tee, ma räägin hoopis olulisemast. 9. juunil on Euroopa Parlamendi valimised ja eelvalimised on juba tegelikult algamas nädala pärast. Teatavasti on need valimised ajast aega olnud kõige madalama valimisaktiivsusega ja ma arvan, et meie kõigi kohus nii siin saalis kui ka kodanikena on seista selle eest, et valimistel inimesed osaleks. Nii et tulge kõik valima! 

Aga valikut tehes pidage silmas paari olulist asjaolu. Ei ole niimoodi, et Euroopa Parlamendi valimised on kuidagi eraldi seisvad sellest, mis toimub Eestis. Kui tõesti peaks minema nii, mida praegu kirjutavad ajalehed, kes teatavasti valetavad – seda on siit puldist öelnud isegi Kaja Kallas –, et sotsid ja Reformierakond teevad hea tulemuse, siis uskuge mind, kohe 10. juunil ehk siis peale valimisi läheb elu Eestis veel palju halvemaks ja veel palju kiiremini, kui teile täna tundub, et minemas on. Sest siis saab ju Eesti tänane valitsus signaali, et valijad on neid kiitnud.

Nii et, kallid inimesed, tulge valima ja andke valitsusele signaal, et nad ei ole teinud head tööd. See on Eesti halvim valitsus, ärge nende esindajaid Euroopa Parlamenti aidake! 

Ja teine asi: ärge uskuge neid lubadusi, mida liberaalid teile praegu annavad, sest valimised on ukse ees. Küll lubatakse rohepöördes olla mõõdukamad, arvestada põllumeestega, ettevõtjatega, inimeste toimetulekuga. Lubatakse Euroopas Eesti asjade eest seista. Kui valimised on läbi, siis hakatakse vastupidist tegema ja hakatakse veel jõulisemalt liberaalset globalistlikku võltsrohelist woke-agendat ellu viima. Eluline näide on meil ju lähiajaloost olemas. Kaja Kallas tunnistas otsesõnu, et ta valetas enne Riigikogu valimisi, ta poleks muidu piisavalt hääli saanud. 

Nii et, inimesed, veel kord: ärge valige neid jõude, kes on täna Eestis valitsuskoalitsioonis! Meil tuleb ka Eestis anda panus sellesse, et Euroopa saaks teha pöörde tagasi normaalsuse juurde, tagasi konservatiivsete väärtuste juurde. 

Lõpetuseks tahan ma konservatiivsete jõudude kohta öelda seda, et olge ka seal tähelepanelikud. Minu selja taga istuv istungi juhataja on nüüd pöördunud õigele teele, ma loodan, leidnud endas üles konservatiivi. Aga see erakond, kellega ta tänaseks liitunud on, tagus alles kaks või kolm aastat tagasi vastu rinda ja ütles: "Ära tegime! Eesti on võtnud endale eesmärgi toota 100% elektrienergiat taastuvatest allikatest!" On läinud kaks aastat mööda, mehed vaatavad: oot-oot, valijatele meeldib teistsugune jutt, ja nüüd on nad muutunud skeptikuteks. 

Nii et tulge valima! Valige päris konservatiive! Aitäh!

19:57 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Ei ole. Sulgen vaba mikrofoni. Head ametikaaslased, sellega on meie tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös.

19:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee