Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kaunist päeva teile kõigile, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! Katkestan kohaloleku kontrolli. Ilmselt on probleem puldiga. Kas, Maris, nüüd on … (Saalist öeldakse.) Jaa, sellest on olnud juttu, et need puldid on, jah, vist jõudnud oma ülemise ea ääre peale, aga loodetavasti selle aasta jooksul need vahetatakse välja. Nii et loodame, et selliseid tehnilisi tõrkeid tulevikus tuleb vähem. Head kolleegid, kuulutan taas kord välja kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

14:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohale jõudis registreerida ennast 68 Riigikogu liiget, puudub 33. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:02 Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Me kõik praegu siin Eestis tunnetame seda, mida tähendab sõda Ukrainas ja mida tähendavad sõjapõgenikud Eestile ja tegelikult, mida tähendavad sõjapõgenikud teistele riikidele, kuhu nad Ukrainast on sunnitud lahkuma. Ja loomulikult me tajume seda muret, ülekohut ja kurbust, mida see tähendab eelkõige Ukrainale ja nendele inimestele, kes on sõjapõgenikud ja sunnitud oma kodudest lahkuma, jätma maha vara, lähedased ja oma pered. Aga Eesti ajaloos on midagi sarnast juhtunud. Ma usun, et meie ajaloolises mälus on see kõik alles. Nimelt, mis puudutab teise maailmasõja eelset ja aegset lahkumist Eestist. Käesoleva aasta 19. septembril möödub 80 aastat suurpõgenemisest, mis puudutab teist maailmasõda. Sellel teemal on väga palju räägitud. Oleme teinud valitsusele ettepaneku, et ühekordselt tähistada seda päeva lipupäevana ja heisata riigilipud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutustes. Vabariigi Valitsus ei ole seni sellele reageerinud, vaatamata sellele, et lipuseadus võimaldab Vabariigi Valitsusel sellise ühekordse otsuse langetada. Et meelde tuletada seda ja motiveerida ja positiivselt nügida Vabariigi Valitsust selles suunas, siis Isamaa fraktsioon esitab Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on, et heisata Eesti lipud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele suurpõgenemise 80. aastapäeval, 19. septembril 2024. aastal. Ma loodan, et see on parteideülene eelnõu, midagi päevapoliitilist siin ei ole, ja koalitsioonisaadikud saavad seda head algatust toetada.

14:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

14:04 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma soovin üle anda eelnõu, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks, kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, aga 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineb seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks. Ja ülejäänud on siin kirjas, ma ei hakka pikemalt rääkima. Aitäh!

14:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu ja ühe seaduse eelnõu. 


1. 14:05

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) kolmas lugemine

14:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna tänase päevakorrapunkt päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Hendrik Johannes Terras, palun!

14:05 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid. Täna on päev, mil Riigikogu võtab vastu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu lubava seaduse. Me võtame selle seaduse vastu, et toetada Ukrainat. Me võtame selle seaduse vastu, sest Ukraina võit on ka meie võit. Me võtame selle seaduse vastu, sest Venemaa peab sõjast lahkuma kaotajana. 

Agressorriigi naabrina peame me tegema, mis on meie võimuses, et Ukrainat aidata. See seadus on meie võimalus seista selle eest, et korvata Ukrainale sõjaga tekitatud kahju. Me kasutame selleks Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete vara. Selle raha eest saab Ukraina osta relvi, et võidelda. Ja selle raha eest saab Ukraina leevendada rasket humanitaarolukorda ja oma riiki taas üles ehitada. Eesti toetab tugevat NATO-t, tugevat Euroopat ja reeglitel põhinevat maailmakorda. Me toetame ka Ukraina terviklikkust ja tema liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Eesti huvi on, et sõda lõpeks Ukraina võiduga, ja Eesti annab sellesse kõhklematult oma panuse. 

Siin saalis on kahjuks inimesi, kes külvavad Eestis ebakindlust ja hirmu Venemaa ees. See opositsiooni Kremli-meelne osa on öelnud, et see on väga halb seadus. Ja see vastab tõele. See ongi Kremli jaoks väga halb seadus, sest see teeb haiget Putini režiimile. Nagu ka sanktsioonid teevad haiget Putini režiimile. Ei aita halvustamine ega detailide kallal urgitsemine, sest suur pilt on paigas. Ja see suur pilt ütleb, et Eesti kuulub demokraatlikku läände, mis seisab Ukraina selja taga. Me seisame koos nende riikidega, sest meil ei ole teist valikut. Meil ei ole valikut, kui me tahame olla vabad. Meil ei ole valikut, kui meil pole ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Meil pole valikut, kui tahame, et meie lipp oleks sinimustvalge. 

Eesti 200 ütleb, et see on väga hea seadus. Eesti on õigusriik, me ei natsionaliseeriti relvajõu või valitseja võimuga. Me loome seadusega mehhanismi, mis näeb ette vastutuse agressoriga seotud inimestele ja ettevõtetele. Sõjakulud ja kahju on nagunii Ukraina ja tema liitlaste õlgadel. Las Venemaa maksab ka enda osa. Las agressiooni läbiviimisega seotud inimesed või sellele kaasa aitajad kannavad ka seda koormat. 

Loomulikult peab olema piisavalt täiendatud nende seos agressori õigusvastase teoga. Meie otsus tugineb seadustel ning selle järgi tehtavaid otsuseid saab vaidlustada halduskohtus. Meie tänane otsus näitab, et oskame siduda Euroopa sanktsioonipoliitika ja rahvusvaheliste lepingute süsteemi. See on täna peamine võit, sest sama mustri järgi saab seda teha kõigis liikmesriikides. Eesti siseriiklikud sammud on väga olulised, need on eeskujuks ja pretsedendiks, et teistel maailma riikidel oleks võimalik meie eeskuju järgida. Ja see on väga tähtis, sest Eestis on seda vara vaid näpuotsaga, umbes 30 miljonit eurot, maailmas tervikuna aga – tagasihoidlikul hinnangul – vähemalt 300 miljardi USA dollari väärtuses. See on raha, millest on sõjapidamisel väga palju abi. 

Mul on hea meel kuuluda Riigikogusse, kes selliseid seadusi vastu võtab, nagu mul on hea meel kuuluda Riigikogusse, kes annab noortele rohkem õigusi või loob võimaluse mobiiliga hääletada. Peame hoolega meeles, et Euroopa on praegu silmitsi mitmete väljakutsetega. Ja nendest suurim on Venemaa agressioon Ukrainas. Euroopas käib sõda, sest Venemaa ja tema liitlased on esitanud väljakutse reeglitepõhisele maailmakorrale ning riigipiire nihutatakse suurtükitulega.

Eesti 200 on seda meelt, et kogu läänemaailma kohus on seista vankumatult Ukraina selja taha. Olen veendunud, et Ukraina võit on ka meie võit. Eesti 200 toetab selle seaduse vastuvõtmist. Ma tänan kõiki, kes aitasid seda seadust välja töötada. Ma tänan ametnikke, poliitikuid ja eksperte nii kodumaalt kui ka välismaalt. Ja ma tänan igaüht, kes selle seaduse poolt hääletab. Aitäh!

14:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ka ettekandjale! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! 

14:11 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui te nüüd lubate mulle veidikene vabamas vormis kõne, sest ma unustasin oma kõne märkmed maha. Ärge pange pahaks, aga ehk ongi parem. EKRE fraktsiooni nimel ütlen kohe algatuseks ära, et meie seda eelnõu ei poolda, ja mitte sellepärast, nagu me oleksime, nagu härra Terras osutas, opositsiooni Kremli-meelne osa – väga inetu sildistamine järjekordselt, aga see on vist talle saanud juba harjumuspäraseks –, vaid sellepärast, et see eelnõu on vastuolus elementaarsete õigusriigi põhimõtetega, esiteks, nagu need on sätestatud meie põhiseaduses, ja teiseks, see on ka poliitiliselt endas väga tõsiseid ohte kätkev Eesti jaoks. Meie kindla veendumuse kohaselt ei ole see Eesti parimates huvides, see projekt, mida praegusel hetkel ellu viiakse.

Ma põhjendan. Alustame õiguslikust aspektist. Eesti Vabariigi põhiseadus, mida me peaksime võtma tõsiselt, vastavalt oma ametivandele, ütleb §‑s 32 täiesti ühemõtteliselt, et mitte kellegi vara ei tohi tema tahte vastaselt võõrandada ilma kohese ja õiglase hüvitiseta. Punkt. On nii? On. Siin ei ole mitte millegi üle vaielda. Mitte kellegi, mitte ühegi inimese, mitte ühegi riigi, mitte ühegi juriidilise isiku, mitte kellegi vara ei tohi tema tahte vastaselt võõrandada ilma kohese ja õiglase hüvitiseta. Väga oluline õigusriigi printsiip. Nüüd, eelnõu autorid Välisministeeriumist on mõelnud välja enda arvates väga kavala skeemi, et teeme sedasi, et võtame selle vara ära, konfiskeerime, võtame tahtevastaselt ära, aga anname inimestele ühe paberi, mille alusel nad saavad minna ja küsida hüvitist Venemaalt, ja ütleme, et sellega on täidetud põhiseaduse nõue, et inimestele tuleb anda kohene ja õiglane hüvitis. See on nali! Kõik inimesed, kes sellele ausalt vaatavad ja kellel on natukenegi ausameelsust, saavad aru, et see ei kvalifitseeru õiglase ja kohese hüvitisena. Nii et kõik, kes teevad vastupidist nägu, kas valetavad sihilikult või ei saa üldse asjadest aru ka elementaarsel tasandil.

See on petuskeem. Ja see näitab seda, et me ei võta põhiseadust tõsiselt. Küsimus ongi selles, kas me oleme päriselt õigusriik, nagu härra Terras ütles, Eesti on õigusriik, või me ainult teeskleme seda. Kui me oleme päriselt õigusriik, siis me ei saa painutada põhiseadust sellisel viisil, et see vastaks meie poliitilistele ambitsioonidele, vaid vastupidi, kõiki poliitilisi ambitsioone, ükskõik kui toetusväärsed need ka ei ole, tuleb ellu viia põhiseaduse raames. On nii? Või saan ma millestki valesti aru? On ju nii? Vaielge vastu, kui soovite. Nii et on täiesti ühemõtteliselt selge, et see eelnõu ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, ükskõik kui palju ka ei püüta vastupidist nägu teha ja vastupidist muljet luua teistele.

Nüüd teiseks poliitiline aspekt. Olles osalenud tervel real põhiseaduskomisjoni istungitel, kus seda küsimust arutati, avalikel istungitel, olen ma täiesti veendunud, et see, mida me praegusel hetkel näeme, on Eesti tanki lükkamine. Mul on väga kahju, et meil on omad poliitikud ja ametnikud, kes seda projekti kaasa mängivad. Mitte üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole mitte ainult sellist seadust vastu võetud veel, vaid minule teadaolevalt ei ole üheski Euroopa Liidu liikmesriigis isegi parlamendis vastavasisulist eelnõu algatatud. Ehk teisisõnu, väliseksperdid, niinimetatud eksperdid, nagu Bill Browder ja teised, kes siin käisid, kes on välja valitud lihtsalt propagandistidena, eks, teiste riikide süvariikide selliste propagandistidena, tulevad ja räägivad meile, et Eestil on ajalooline võimalus minna esimesena, teha see asi ära üksi, hakata konfiskeerima Venemaa kodanike vara ilma õiglase ja kohese hüvitiseta. Ärge kartke, teil on siin võimalus näidata üles ajaloolist eeskuju. Vastuseks minu küsimusele, aga vabandust, miks teie enda riigid sellist ajaloolist eeskuju ei ole tahtnud üles näidata – Ühendkuningriik, Rootsi, Ameerika Ühendriigid –, tuleb ainult mingisugust sooja õhku vastu. Ja öeldaksegi, et minge teie ees, tehke ära, ja siis eks me teised pärast vaatame, kas me üldse tuleme järgi või ei tule, ja kui tuleme, siis millistel tingimustel tuleme ja nii edasi.

Kas see on Eesti huvides olev käitumine? Või oleks Eesti huvides olev käitumine see, et me ütleksime: teate, me ei lähe esimesena? Kui te olete meile kogu aeg rääkinud siin Euroopa ühtsusest, vajadusest olla ühtne, tegutseda ühtselt, no siis tegutseme ühtselt, hajutame riske. Teeme kõik koos selle asja ära. Ja seisame silmitsi ka kõik koos nende tagajärgedega, mis sellega võivad kaasneda.

Palun lisaaega.

14:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

14:15 Varro Vooglaid

Aga ei, keegi nagu ei taha sellest kuulda. Muidu räägitakse meile küll, kui oluline on Euroopa ühtsus, aga siinkohal järsku näeme, et väike Eesti peab minema esimesena karukoopasse, teised vaatavad distantsilt ja utsitavad, et minge-minge. See ei ole Eesti huvidest lähtuv tegutsemine ja selle asjaolu väljaütlemine ei ole mingisugune Kremli-meelne positsioon. See on elementaarne Eesti huvide kaitsmine.

Nüüd, põhiseaduskomisjoni avalikul istungil ma küsisin selgesõnaliselt Välisluureameti peadirektorilt Kaupo Rosinalt, Välisministeeriumi kantslerilt Jonatan Vseviovilt, kas on viidud läbi ka riskianalüüs selle kohta, millised tagajärjed võivad Eestile sellega seonduvalt kaasneda. Palju on üldse Eesti kodanikel ja ettevõtetel vara Venemaal, mida võib vastumeetmetena konfiskeerida? Vastati, et me ei tea seda, meil puudub selle kohta ülevaade. Ma küsisin, kuidas see võimalik on, et te ei tea. Te pakute välja sellised sammud, millele ilmselgelt järgnevad vastumeetmed, ja te tahate tulla meile ütlema, et te ametnikena ei oska isegi öelda, mis võib olla vastumeetmete ulatus ja keda ja kui suures mahus see võib tabada. Ei, mitte midagi.

Teiseks öeldakse meile, öeldi meile seal väliskomisjoni istungil, põhiseaduskomisjoni istungil, et ei ole eriti tõenäoline, et Venemaa poolt üldse mingisugused märkimisväärsed vastumeetmed tulevad, sest nad on juba niikuinii teinud igasuguseid halbu asju. Nii. Nüüd reaalsus, millest meie meedia paraku ei kirjuta, aga millest kirjutati, ma täitsa juhuslikult sattusin sinna peale, TASS‑is, Venemaa ametlikus, mis see on siis, portaalis. Te võite vangutada pead ja teha suuri silmi, härra Mihkelson ja teised ka, aga mis siin naljakat on? Kas me ei peaks vaatama, milliseid sõnumeid Venemaa ise välja saadab? Vaikime need oma avalikkuse ees maha ja teeme nägu, nagu neid ei eksisteeriks. Et see on kuidagi Eesti ühiskonna huvides käitumine? Ei ole! On täiesti ühemõtteliselt öeldud, see on artikkel 21. märtsist 2024: Venemaa võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vastata oma varade konfiskeerimisele. Ma kirjutasin sealt tsitaate veel välja, aga nagu ma ütlesin, mul jäid märkmed kahjuks maha, esimest korda juhtus selline asi, et ma ei saa seda täpsemalt tsiteerida. Võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vastata oma varade konfiskeerimisele. Ja seal oli lisatud: ja tingimata ei pruugi need meetmed olla proportsionaalsed. See on see reaalsus, millega me silmitsi seisame. Ja kui me seda teeme, siis vähemalt ei maksa teha sellist nägu, nagu me ei oleks teadlik, et sellega kaasnevad tõsised riskid.

Nii et minu tungiv üleskutse on näidata üles truudust, esiteks, Eesti Vabariigi põhiseadusele, ja teiseks, tegutseda Eesti parimates huvides ning mitte teha seda asja üksinda esimesena, vaid nõuda siinkohal tõesti, et Euroopa Liit tegutseks ühtsena ja kõik võtaksid koos selle asja eest vastutuse. Sellega võivad kaasneda Eesti riigi, Eesti rahva jaoks väga tõsised tagajärjed. See ilmselgelt on konflikti eskaleeriv samm. Ja kui see sellest kõigest hoolimata astutakse, läbinähtavalt viisil, mis ei teeni Eesti rahva ja riigi parimaid huve, siis vähemalt tehtagu seda täies teadmises, et teadlikult on need riskid võetud. Aitäh!

14:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Lauri Laats, palun!

14:19 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Mis puudutab seda seaduseelnõu, nii ka kuidas ütles eelkõneleja, siin on õigusriive ja see käib ka õigusriigi põhimõtetele vastu, rääkimata Eesti Vabariigi põhiseadusest. Ka seal on vastuolusid, nii nagu ka eelkõneleja välja tõi. Küsimus on ju palju laiem. Meil Ukrainas käib täie mastaapne sõda. Ja lääs on aidanud Ukrainat nende võimalustega, mis on olnud. Ja peab ka tunnistama, et tihtipeale see abi on jõudnud hiljem, kui ukrainlased seda võisid oodata. Nii Euroopa Liit kui ka üldine lääne jõud on koostöös sanktsioneerinud Venemaad ja neid sanktsioonipakette on Euroopa Liidus ka võetud vastu mitmeid. 

Ma ei usu, et siin saalis oleks keegi, kes arvaks, et venelasi ei tule karistada, või keegi õigustaks Ukraina sõda. Neid inimesi siin lihtsalt ei ole, ei ole mõtet ka sildistada heade kolleegide poolt neid inimesi. Küsimus on ju selles, et kui me oleme praegu koos liitlastega ja ka Euroopa Liidus vastu võtnud sanktsioonid Venemaa vastu, kui me oleme tekitanud listi nendest isikutest, ettevõtetest, kelle suhtes on ka varad külmutatud, siis ma arvan, et ka järgmine samm, on see siis varade konfiskeerimine, peab olema samuti koostöös liitlastega. Ja ma arvan, et neid küsimusi tulebki Euroopa Liidu Nõukogus arutada. Ma saan aru, et ka neid küsimusi on arutatud, aga siiamaani tõenäoliselt ei ole konsensust selles küsimuses leitud. Ehk siis Keskerakonna fraktsiooni sõnum on, et nende küsimustega tuleb tegeleda, tuleb tegeleda koos liitlastega, tuleb tegeleda Euroopa-siseselt Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöös. 

Mis puudutab veel õiguslikku aspekti, siis ka õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay on samuti avaldanud oma arvamuse. Ja siin on üks lõik, mida ma loeks ette. Ja ta sõnas järgnevalt. Ta sõnas, et nii kohtupraktika kui ka direktiiv ütlevad, et külmutamine ei hõlma vara äravõtmist. Euroopa Liidu vastav direktiiv ütleb selgelt, et kasutusvõimalus võib jääda, inimene ei tohi ainult saada sellest majanduslikku kasu. Aga külmutamist ei tohi võrdsustada konfiskeerimisega, seetõttu ta näeb selle lähenemise puhul probleeme. Õiguslikke probleeme, loomulikult. Probleem on tema hinnangul ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tasandil. Ja kui me vaatame, mis on ka eelnõus välja toodud, et selle küsimusega peaksid tegelema meie kohtud, ja see tähendab ka seda, et selle küsimusega me hakkame koormama ka oma kohtusüsteemi. Ja mis otsused sealt tulevad ja millisel viisil ja kuidas neid otsuseid hakatakse vaidlustama Euroopa tasandil – see on lisakoormus, see on jällegi lisaväljaminek meie riigile. 

Meie sõnum on lihtne. Veel kord kordan üle. Neid küsimusi, mis puudutavad varade konfiskeerimist, Venemaa karistamist, sanktsioneerimist, listide täiendamist nende isikute osas, kelle osas tuleb külmutada vara, need peavad olema tehtud Euroopa Liidu tasandil, liikmesriikidega kooskõlastatult ja loomulikult üleüldiselt lääneliitlastega. Nii et ka meie hetkel ei saa sellist dokumenti toetada, mis otseselt Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole kooskõlas ja loomulikult on rikutud õigusriigi põhimõtteid. Aitäh!

14:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! 

14:23 Urmas Reinsalu

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa toetab selle seaduse vastuvõtmist. Selles menetluses oleme olnud pigem pikatoimelised, aga nüüd me jõuame otsuseni. Loomulikult ei ole eraldivõetuna selle sätte jõustamine mängu muutev selles agressioonisõjas, kuid see loob pretsedendi ja selle pretsedendi väärtus ongi omaette tähendusega. Eelkõnelejad kutsusid üles Euroopa riikide ühtsusele, kuid on asju, milles ühtsusele ei ole jõutud, kas erinevate riikide majandushuvidest, poliitilisest jõuetusest tingituna. Ja on selge, et Eesti parlamendi sellel sammul võivad olla järelmid, selles vaevalt et keegi kahtleb, mis puudutavad ka Vene Föderatsiooni mingeid otsuseid. Kuid meie jaoks on oluline asetada kogu sündmustik laiemasse konteksti. See on Ukraina võidu saavutamine. Teiseks, et see ressurss, mis õnnestuks vabastada lääneriikides oleva külmutatud varana ja suunata see Ukraina sõjalise ja majandusabi hüvanguks, on sellise iseloomuga, et omab põhimõttelist mängu muutvat tähendust praeguses sõjaolukorras. 

Me ei ole siin sugugi mitte esimesed eraldivõetuna, angloameerika õigusruumi kontekstis on oma otsuseid langetanud Ameerika Ühendriigid kohtutes, mis puudutab oligarhide raha, aga ka Kanada kohtud on neid otsuseid langetanud ja ka Kanadas on see läbinud põhiseaduslikkuse järelevalve testi. On ka võimalik, nagu ka eelkõnelejad kõnelesid, et ka see seadus jõuab testimiseni Eestis põhiseaduse järelevalve menetluses, seda ei saa kuidagi eraldivõetuna välistada. Aga ma arvan, et kogu see kontekst, milles me selle seaduse vastu võtame, õigustab seda kaalutlust, et see seadus jõustada ja eeldada, et see on põhiseadusega kooskõlas ka Eesti kohtuvõimu silmis. 

Seda tehes on loomulikult meie üleskutse teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele töötada selle nimel, et saavutada kokkulepe kogu külmutatud vara osas. Praeguseks on saavutatud kokkulepe üksnes nii-öelda selle külmutatud vara kasviku osas, mis asub Euroopa ruumis. Ja teiseks, selleks et seda riikide erikaalu muuta suuremaks, kutsuda üles teisi Euroopa riike sarnase iseloomuga elemente oma õiguskorda rakendama. Juba 2022. aasta sügisel Ukraina välisminister, justiitsminister pöördusid Eesti Vabariigi poole. Sellekohase otsuse langetas Eesti Vabariigi valitsus, et Eesti langetab selle otsuse just nimelt pretsedendi kaalu huvides lääneriikide jaoks, ning nüüd me oleme asunud sellele jõustamisele. Kutsun üles Isamaa nimel kõiki parlamendijõude a) seda toetama ja b) kindlasti meie valitsust seda venitusteta rakendama õiguskorras ning selgitama, teavitama ja üles kutsuma ka teisi lääne liitlasriike sellekohast täiendust oma rahvuslikku õiguskorda looma. 

See, mis puudutab seda, kas see seadus on kooskõlas põhiseadusega: see mõttekäik, mis puudutab selle vara kasutusse võtmist, on põhjendatud, see teenib nii kõrgemaid rahvusvahelise õiguse, mis on ka Eesti õiguskorda inkorporeeritud osa, kui ka sellest lähtudes on kooskõlas ka Eesti põhiseadusega.

14:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun! Fraktsiooni nimel saab esineda üks. Nimelt, palun Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja usun, et ka volituse alusel, hea kolleeg Marko Mihkelson, palun!

14:28 Marko Mihkelson

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakond toetab igat sammu, olgu ta väike või suur, mis aitab kaitsta meie riigi kestmajäämist, julgeolekut, meie partnerite ja meie liitlaste julgeolekut, meie elukeskkonda kui sellist, õigusruumi kui sellist. Ja vaieldamatult see eelnõu, mida me täna siin heaks kiidame, on üks osa sellest. 

Selle eelnõu kriitikud muidugi unustavad ära, et need, kes tegelikult on alustanud suurt sõda meie maailma vastu, ei pea seda ju ainult ühe riigi hävitamise nimel. Venemaa president Vladimir Putin – no presidendiks muidugi teda kutsuda täna enam ei ole õigustatud –, isevalitseja Putin on ju ühemõtteliselt öelnud, et tema eesmärk ei ole peatuda Ukrainas. Tema eesmärk ei ole hävitada Ukraina riik ja viia läbi täiemahuline genotsiid Ukrainas. Tema eesmärk on muuta maailmakorda, muuta sedasama maailmakorda, millele tugineb tegelikult ka Eesti oma õigusriigina ja meie põhiseadusena. (Juhataja helistab kella.)

14:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, meil on praegu tähtis kõne pooleli, mida tahavad kõik kuulata.

14:30 Marko Mihkelson

Seetõttu on erakordselt oluline ka praeguses olukorras, kus me räägime sellest, millised on need sammud, mis aitaksid ukrainlastel seda sõda Ukrainas võita ja Venemaa strateegilise lüüasaamiseni viie, et need sammud ongi erinevad. Need võivad tuleneda nii ühistest otsustest kui ka eraldi liitlaste ja partnerite sammudest, mida meie siin saalis teeme. Väga paljud meie kolleegid mitmetest Euroopa riikidest tegelikult ootavad seda tänast otsust. Mulle on otseselt öeldud erinevatel kohtumistel, et palun tehke see samm ja me võtame järgida seda, vastavalt loomulikult iga riigi enda sisemisele seadusandlusele, aga on riike, kes on juba initsiatiivi näidanud, näiteks Ameerika Ühendriigid, või ka Euroopa Liit on otsustanud nende külmutatud varade intresside põhjal mitte ainult kasutada seda Ukraina ülesehituseks, vaid ka reaalseteks sõjalisteks tarneteks Ukraina kaitsjatele. Nii et seetõttu kõik see kriitika selle eelnõu vastu on kriitika Eesti riigi vastu. 

Ja see, mis puudutab küsimust vastavusest põhiseadusega – ma usun, et põhiseaduskomisjon on teinud väga põhjalikku tööd selleks, et seda eelnõu ette valmistada, on kuulanud ära erinevaid eksperte, nii rahvusvahelisi kui ka kodumaiseid. Ja kui siit võib tekkida vaidlus, siis õigusriigi kontekstis, see vaidlus tulebki läbi teha ja saada kindlus, et tegemist on õige otsuse ja õige sammuga. Aga me ei tohi kahelda üheski oma tegevuses, mis meie meelest on õige, veenev ja oluline ning ka rahvusvaheliselt järgitav selleks, et aidata Ukrainat võidule selles sõjas. Kui me seda suudame, siis suudame hoida ka Eesti riiki iseseisvana ja meie julgeolekut kindlana.

 Reformierakond väga selgelt toetab seda sammu ja kindlasti toetab ka neid rahvusvahelisi jõupingutusi, mida on vaja vaieldamatult teha, et see meie eeskuju leiaks järgijaid. Aitäh!

14:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

14:32 Raimond Kaljulaid

Austatud kolleegid! Ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab selle eelnõu vastuvõtmist.

Üks vastuargumentidest, mis kõlas, on eesti keeles lihtsasti kokku võetav argumendiga, mida on aastakümneid kasutatud ja mis rahvakeeli kõlaks umbes nii, et ei maksa karu torkida. Ei maksa karu torkida, selle pärast et taevas teab, mida karu siis teha võib. Head kolleegid, see argument ei maksa mitte midagi. Sellest tegelikult ei sõltu mitte midagi. Venemaa heidutamine ja Venemaa võimalike agressiivsete Eesti-vastaste sammude ärahoidmine on eelkõige sõjaline küsimus, see on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus. Uskuge mind: see, kui meie istuksime, oleksime kuss nagu kukupaid ja ei liigutaks Ukraina toetuseks lillegi, ei tähendaks seda, et Kremlis ei võidaks ühel hetkel otsustada, et just meie oleme see järgmine sihtmärk.

Mis puudutab põhiseaduslikkuse küsimust, siis ega tunnistada tuleb: eelnõu on innovaatiline, eelnõu on uuenduslik, eelnõu on võib-olla teatud määral isegi loominguline, aga ega õigus ei olegi selline telliskividest maja ladumine. Õiguse üle on alati palju vaidlusi. Juristid saavad selle eest palju palka ja soovime neile siis edu. Nüüd küsimus on selles, et kui selle üle tulebki tulevikus vaidlusi, siis mina väidan ja sotsiaaldemokraadid väidavad, et parem võita ja vaielda, kui kaotada. Parem võita ja vaielda, kui leppida kaotusega. See on meie sõnum täna siin teile, head kolleegid. Me ütleme: hääletage julgelt selle poolt! Teeme koos ära selle asja, näitame eeskuju, tulevad ka teised kaasa ja ainus, kes kahju kannatab, on Venemaa. Aitäh!

14:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Koos sellega ka sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 332 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 0. Eelnõu 332 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.) 


2. 14:38

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) kolmas lugemine

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Soovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 391 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Ka selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 70 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 391 on seadusena vastu võetud. 


3. 14:41

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) kolmas lugemine

14:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun! (Liisa-Ly Pakosta küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks palun!

14:42 Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! 1984. aasta, Bhopal Indias, Union Carbide'i pestitsiiditehas, sealt lekib äärmiselt mürgist metüülisotsüaniidi gaasi – gaas, mis on Euroopa Liidus ka täna ohtliku kemikaalina kasutusel. Leke tapab umbes 16 000 inimest ja tekitab pöördumatuid tervisekahjusid umbes poolele miljonile inimesele. Töötajad on tehaseomanikke teavitanud, ent nende teavitustega midagi ette ei võeta.

1999. aasta, Belgia, kanadele söödetakse dioksiini sisaldavat toitu, mis sisaldab põletusjääke. Selle tulemusena satub dioksiin kanamunadesse. Dioksiin tekitab inimestele pikaajalisi tervisekahjusid, vähki, lastetust ja immuunsüsteemi häireid. Järgnevad majanduslikud kahjud ja tervisekahjud on pöörased. Teavitajad on omanikke informeerinud, ent saanud kas halvema kohtlemise osaliseks või pole neist üldse välja tehtud.

2018. aasta, Cambridge Analytica – seda mäletavad vast kõik. Christopher Wylie, kes teavitas sellest, kuidas Facebooki andmeid ebaseaduslikult kasutati USA presidendivalimiste mõjutamiseks, sai halvemini kohtlemise osaliseks nii tööalaselt kui ka laiemalt professionaalselt. Ehk et me ilmselgelt saame aru sellest, et teavitajakaitse töökohas ohtude teavitamisest meie kõigi huvides on oluline ja vajalik.

Aga tänases kõnes tahan alla kriipsutada seda, et me oleme seda Euroopa Liidu direktiivi Riigikogus ja Euroopa Liidus menetlenud niimoodi, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa on olnud teavitajakaitse poolt. 7. oktoobril 2019. aastal on Eesti täiesti üksmeelselt hääletanud selle direktiivi poolt Euroopa Liidus ja erapooletuks on jäänud üksnes Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti poolehoid sellele direktiivile 2019. aasta 7. oktoobri lõpphääletusel tugines sellele, et Eesti soovid direktiivi osas olid saanud täidetud: see rakendub väiksema halduskoormusega üksnes suurematele organisatsioonidele – see oli Eesti põhiline soov.

Nüüd, kui me tegime Eestis sellesama direktiivi ülevõtmiseks vajaliku eelnõu, siis esialgne eelnõu oli tõepoolest laiem, kui direktiiv ette näeb, ehk läks vastuollu Eesti enda varasemate soovidega. Nüüd on Riigikogu õiguskomisjon koostöös justiitsministeeriumiga Eesti 200 eestvedamisel võtnud selle direktiivi üle kitsalt ehk nii, nagu on olnud Eesti varasem soov. See tähistab loodetavasti suuremat pööret Eesti õigusloomes. Kui me oleme seisnud mõne direktiivi ettevalmistamise juures Eestile oluliste väärtuste eest, siis me peame seisma nendesamade väärtuste eest ka siis, kui me seda direktiivi Eesti õigusesse üle võtame. Kui meil on sellessamas teemas mõned muud asjad, mida me ka ühtlasi tahaksime reguleerida, siis selleks tuleb teha väljatöötamiskavatsus, selgitada ära, kus on need muud probleemid, mida see direktiiv ei kata, miks need muud probleemid on meile olulised, miks me tahame neid lahendada, kuidas me tahame neid lahendada – see nõuab kõik uut kooskõlastusringi, inimestega arutamist. Seda ei saa peita direktiivi ülevõtmisel selle direktiivi enda alla, nagu antud näites tegelikult meil lähiajaloos ka näha oli.

Nii et on väga oluline siin see verstapost, et me võtame selle direktiivi üle nii, nagu Eesti seda tahtis Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse ajal ja me võtame seda üle nii, et me ei lähe selles osas praegu laiemaks. Kui on mingisuguseid muid küsimusi, mida me teavitajakaitse osas soovime täiendavalt reguleerida, siis on Eesti 200 avatud õiguspäraselt seda tegema – väljatöötamiskavatsus, probleemi selgitus – ja liigume sealt edasi laiema ühiskondliku arutelu ja kõige sellega. Aga see, mida opositsioon on menetluse ajal üritanud siia juurde kleepida, ei vasta lihtsalt tõele. Ma veel kord kordan üle: 7. oktoobril 2019. Keskerakond, EKRE ja Isamaa on andnud sellele direktiivile täisõnnistuse.

Ja tõepoolest, kui me vaatame, töötajate kaitse teavitajana võib päästa meie elusid, võib päästa meie tervist, tekitab juurde usaldust, vähendab majanduskahjusid. Ka ettevõtjate tagasiside selles ulatuses, nagu see direktiiv ette näeb, on olnud positiivne. Aus ja hea ettevõtja soovib teada võimalikult kiiresti oma organisatsioonisiseselt sellest, mis võiks olla kuskil tekkiv potentsiaalne oht inimeste tervisele, keskkonnale, kas on kuskil korruptsiooniasju, kas on kuskil pettust. Iga ettevõtja on huvitatud sellest, et ta saaks selle asja oma organisatsiooni sees võib-olla ilma ka meedia tähelepanuta ökonoomselt ära lahendada.

Nii et Eesti 200 hääletab selle eelnõu poolt. Me väga loodame, et ka edaspidi Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine siin saalis toimub kitsalt. Nii nagu direktiiv ette näeb, me võtame selle kitsalt üle ja kui meil on mingeid muid muresid, siis neid muid muresid me teeme õiguspäraselt läbi väljatöötamiskavatsuste ja uute menetluste, nii nagu meil kord ette näeb. Aitäh!

14:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, palun!

14:48 Eduard Odinets

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist ja kutsub kõiki kolleege ka sedasama tegema. 

Meie arvates ei ole selle eelnõu puhul kõige olulisem aspekt see, et me võtame Euroopa direktiive üle. Ei ole oluline ka see aspekt, kas me võtame selle laiemalt või kitsamalt. Oluline on see, et selle seaduse vastuvõtmisel me avame täiesti uue lehekülje meie töösuhetes. Ja meie jaoks kõige olulisem sõnum siit sellest seadusest ja selle direktiivi ülevõtmisest on teavitaja kaitse. Selle seadusega me kaitseme neid töötajaid, inimesi, kes on teatud asutustes, organisatsioonides, ettevõtetes, töösuhetes, sõltumata lepingu liigest saavad kaitse juhul, kui nad raporteerivad õiguserikkumisest, mida nad oma silmaga näevad või loevad. Need inimesed ei pea enam kartma, et nendele järgnevad mingid repressioonid – seaduses me nimetame neid survemeetmeteks. Inimesed võivad vabalt avaldada informatsiooni, mis õiguserikkumise kohta on neile teatavaks saanud. Ja inimesed võivad loota, et Eesti riik selle seaduse kaudu neid kaitseb. 

Ja see ongi väga oluline, et töötaja teab oma õigusi, teab, et teda kaitstakse, ja avaldab oma arvamust ja informeerib õiguserikkumisest. Ja ka tööandja selle seaduse vastuvõtmisega teab seda, et ta peab seda informatsiooni vastu võtma, ta peab tagama inimestele konfidentsiaalsust. Ka tööandja peab tagama inimestele kaitset tagakiusamise eest. Vastavat informatsiooni tuleb vastavalt ka töödelda ja kohelda ning sellele tuleb reageerida. Tööandja peab aru saama, et juhul, kui ta ei reageeri sellele, siis seadus annab inimesele hoovad pöörduda väljaspool töökohta sama informatsiooniga ja ka sellisel juhul tagatakse töötajale kaitse. Aga siis väljub see informatsioon tööandja, asutuse juhi vaateväljast ja kontrolli alt. Siis saab tema väga vähe teha, kui see saab teatavaks juba suurele avalikkusele. Ja milline kahju võib sellisel juhul ühele ettevõttele olla. 

Nii et need kanalid, mida luuakse, mille loomise kohustus on ettevõtetel, parandavad töösuhteid, nad parandavad korralikku käitumist, õiguskuulekust ja lõpuks on kasulikud kogu meie töökultuurile Eesti riigis. Head kolleegid, palun toetame seda. Pakume inimestele kaitset, kui nad raporteerivad õiguserikkumisest, ja anname kindluse ka tööandjatele, et need õigused, mis on tööandja vastu suunatud, samuti saavad raporteeritud ja kaetud. See on kõigi huvides. Tänan teid.

14:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

14:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kahetsusväärselt on seda eelnõu menetletud siin Riigikogus niimoodi, et asjalikumad sõnavõtud, Jürgen, on põrkunud kurtidele kõrvadele ja koalitsiooni kurtidele kõrvadele, et täpsustada, et olla korrektsem ja täpsem. Ja seda on ju menetletud läbi mitme koosseisu. Kes mäletab, siis eelmises Riigikogu koosseisus Isamaa fraktsioon, olles vahepeal valitsuskoalitsiooni liige, pidurdas selle eelnõu menetlemist ja tänu sellele eelmine Riigikogu koosseis seda eelnõu vastu ei võtnud. 

Milles on probleem? Kõigepealt see sisuline teema. Meil kõigil on oma ajalugu, ma pean silmas riike ja rahvaid, ja Eesti ajaloolises mälus pealekaebamine on väga valus. Meie ajalooline kogemus ja praktika, mis puudutab, ükskõik, kuidas me seda ei püüa ka looritada ilusate epiteetide taha, pealekaebamine on midagi väga valusat ja midagi väga fataalsetet paljude inimeste ja perede jaoks. Mina olen tihedalt seotud Mulgimaaga. Ma tuletan meelde, et Mulgimaa oli küüditamises enim kannatanud piirkond Eestis üldse, kust küüditati kõige rohkem inimesi ja peresid ära. Ja kui te tutvute arhiivimaterjalidega, siis Mulgimaal oli ka kõige suurem osa nii-öelda pealekaebajaid ehk kõige suurem arv pealekaebamisi. Need olid omavahelises korrelatsioonis. 

Nii et, head sõbrad, see ei ole nii lihtne ja roosiline, kui võib-olla mõned kolleegid siin räägivad, ja siin on väga tõsine oht meie ühiskondliku moraali laostamisele. Ja sellist eelnõu Eesti riik ja rahvas praeguses olukorras kindlasti ei vaja. See on lühidalt sisu, miks Isamaa fraktsioon hääletab selle eelnõu vastu lõpphääletusel. 

Teiseks on loomulikult menetluslikud probleemid. Vastuolus kodu- ja töökorra seadusega on kokku seotud erinevad muudatusettepanekud ja kahetsusväärselt see halb praktika on jätkunud ka selle eelnõu puhul. 

Kolmandaks, loomulikult suurendab see bürokraatiat. Ma olen jälginud nüüd Euroopa kandidaatide väitlusi, mis on toimunud erinevates kohtades, sealhulgas ka rahvusringhäälingus, Eesti Televisioonis, ja kõik on kinnitanud, kuidas nad soovivad bürokraatiat vähendada, pidurdada. Aga see on üks järjekordne näide sellest, kuidas suurendatakse bürokraatiat nii ettevõtjatele kui kohalike omavalitsuste jaoks. Taolise täiendava pealekaebamisliini loomine ja kohustus teatud ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja sellega seonduv bürokraatia suurendamine on kindlasti negatiivne, suurendab kulutusi ja me liigume tegelikult vastupidises suunas sellele, mida me soovime, mida me õigeks peame. 

Ja õige ei ole ka see, et see on niivõrd minimalistlik direktiivi ülevõtmine, kui vähegi võimalik. Ei ole. Siin on tõlgendamisruumi küll. Ja ma pean möönma, et need üle üleeuroopalised valdkonnad, mis selle direktiivi kohaselt peaksid selle seaduse regulatsioonialasse jääma, tegelikult neid on käsitletud avaramalt ehk Eestis on seda laiendatud. Mis on küll vaidlusobjekt, aga kuna kolmanda hääletusega siin võetakse vastu lõplikult seaduseelnõu ja kõiksugu vaidlused lõpevad, siis on ka meil väga mustvalge valik, kas olla poolt või vastu, ja selles olukorras saame me olla ainult selle eelnõu vastu. Aitäh!

14:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

14:57 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mulle meeldib alati meelde tuletada seda, et täna on meil Riigikogu menetluses kolm väga olulist ja põhjapanevat eelnõu, mis on meile tulnud Euroopa Liidust ja mida praegune valitsuskoalitsioon soovib igal juhul läbi suruda. Praegu, selle hääletusega soovitakse vastu võtta vilepuhuja kaitse seadus, aga lisaks on meil menetluses vaenukõne eelnõu ja kolmandaks on Konkurentsiametile antav võimalus hakata määrama hiigeltrahve. 

Kui vaadata neid kolme eelnõu kogumis, siis mis meile vastu vaatab? Soovitakse täiesti normaliseerida solvumist, pealekaebamiskultuuri. Jääb mulje, et meie riik liigub aina rohkem karistusriigi suunas. Ja on natuke arusaamatu, miks siin räägitakse Keskerakonnast, EKRE-st ja Isamaast sest, räägime faktidest, praegu opositsioonis olevad erakonnad ei võtnud neid seadusi vastu, kuna sellel oli suur vastumeel, aga neid seadusi soovib igal juhul vastu võtta tänane koalitsioon. Nii et pole vaja veeretada vastutust mujale. 

Ja vilepuhuja kaitse eelnõuga on tegemist järjekordselt sellise seadusega, mida lihtsalt kopeeritakse direktiivist, andmata endale aru, et tegelikult sellisel kujul see meil riigis toimuma ei hakka. Kedagi see ei kaitse, aga loob halduskoormust nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele. 

Ma olen sellest sisust juba mitu korda rääkinud, aga ma arvan, et oleks hea see veel kord üle korrata, sest seda sisuosa väga vähe mainiti. Eelnõu sisuks on luua vihjeliinid ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes. Kui sinna helistatakse ja teavitatakse mingist rikkumisest, peaks teavitaja saama kaitse. Ja mida see kaitse siis tähendab? Kaitse tähendab seda, et hiljem teavitajat ei tohi kuidagi survestada, näiteks öelda, et selle tagajärjel ta võib kaotada töö või miskit sellist. Aga põhiprobleem, mis selle eelnõuga praegu on: seesama nimekiri, mida kopeeritakse Euroopa Liidu direktiivist, mille puhul on võimalik saada see kaitse, teavitaja võib selle kaitse saada, see nimekiri on väga-väga spetsiifiline, sest selle alla lähevad ainult sellised asjad nagu tuumaohutus, finantsturud, transpordiohutus, keskkonnakaitse, kiirguskaitse. Ehk siis need on need probleemid, mis võivad tõesti olla Euroopa Liidu tasandil suurtes korporatsioonides. Aga kui palju hakatakse nendesamade teavitustega helistama meil kohalikesse omavalitsustesse või hakatakse helistama ettevõtetesse, eriti väikeettevõtetesse? 

Ehk näiteks, kui keegi soovib teatada korruptsioonist, siis see ei lähe selle nimekirja alla. See teavitaja ei saa seda kaitset. Ja seda sooviti lisada nimekirja, näiteks korruptsioonist teavitust. Meil käisid eraldi huvirühmad, kes tundsid väga muret, et miks me võtame vastu sellise eelnõu, aga me ei reguleeri selliseid olukordi. Kahjuks tänane poliitiline valik oli see, et me lihtsalt kopeerime direktiivi endale ümber, aga me ei täienda seda nimekirja, me ei tee seda selliseks, et see hakkaks tööle meie siseriiklikus õiguses. 

Mis siis kokkuvõttes juhtub? Me võtame vastu selle seaduse, kui see vastu võetakse, siis kõik peavad korraga saama Euroopa Liidu õiguse ekspertideks, töötajatele tuleb läbi viia koolitused, tuleb osata vahet teha, milline rikkumine siis kuulub selle teavitaja kaitse alla, milline mitte. Ehk siis tuleb ka töötajaid koolitada, milliseid teavitusi vihjeliinidele üldse oodatakse. 

Ja muidugi kokkuvõttes me koormame ettevõtteid, eriti väikeettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, aga kahjuks tegelikult suur osa infoedastajatest mingit kaitset ei saa. Nagu ka suure tõenäosusega tõenäosusega ei saa ettevõtjad kätte seda infot, mida nad tegelikult sooviksid teada saada. Mind täitsa huvitab, kui palju siis hakatakse koolidesse-lasteaedadesse helistama, et teada anda mõne rahapesu või kiirguskaitse teema kohta. Ehk me järjekordselt võtame midagi vastu, reguleerime, et Euroopa Liidu trahvist pääseda, aga mitte midagi me lahenda, ei ole mitte mingit lisandväärtust. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas pikaajalise plaani, kus muu hulgas oli eraldi peatükk pühendatud sellele, et õigusruum peab olema selge, õigusruum peab olema lihtne, see peab olema ettenähtav, vastuvõetavad seadused ei tohi olla ettevõtjatele liiga koormavad. Täpselt samamoodi oli eraldi peatükk kas selle kohta, et bürokraatiat ei tohi juurde luua. Kahjuks see eelnõu, mida me täna arutame, mis kohe tuleb hääletusele, läheb kõigi nende põhimõtetega vastuollu. 

Ja muidugi eraldi teema ja probleem on meie üleüldine õigusloome – see, mis käsitleb Euroopa Liidust tulenevate õigusaktide ülevõtmist. See on üks suur probleem, mille ees me täna seisame. Ma näen seal Kalle Laanetit. Kalle Laanet tegelikult õiguskomisjonis ütles ka otse välja, et see on väga suur probleem, et meil ministeeriumides ei ole ametnikke, ei ole ressursse, kes suudaksid neid Euroopa Liidu õigusakte niimoodi läbi töötada ja niimoodi kirja panna meie Eesti seadusesse, et need reaalselt hakkaksid tööle. Ja seetõttu me olemegi järjest ees nende seaduseelnõudega, mida lihtsalt – vabandust! – tuimalt kopeeritakse. See on see, mida me nägime vaenukõne seadusega. See on see, mida me näeme täna vilepuhuja seadusega. Me lihtsalt copy-paste'ime need, et saaks trahvist lahti. Aga see, kuidas nad hakkavad tööle meie õigusruumis – sellist analüüsi ei tehta. 

Ja see on asi, mida ma peaaegu iga kord mainin siit  kõnepuldist, et iga Euroopa Liidu õigusakt ei saa sobituda ega peagi sobituma meie õigusruumiga. Meie väikese riigina tegelikult ei saa ka endale lubada sellist seaduse kopeerimist. Sest kui me võtame ikkagi Euroopa Liidu õigusakte üle, siis me, vastupidi, peaksime veel rohkem vaeva nägema kui mõned suuremad riigid, et me saaksime kõik need seadusmuudatused niiviisi kirja panna, et nendest oleks ka reaalset kasu ühiskonnale, et nad looksid kas selle lisandväärtuse. 

Kahjuks see seadus, mida me praegu arutame, vilepuhuja seadus, seda lisandväärtust kuidagi ei loo, kuid tekitab segadust, tekitab halduskoormust, tekitab kulusid ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele. Kahjuks ta ei kaitse mitte kedagi, kes hakkab vihjeliinidele helistama. Külla aga see propageerib kindlasti pealekaebamiskultuur. Seetõttu Keskerakonna fraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

15:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem läbirääkimise soovi ei ole. Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 257 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele … Palun vaikust! Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid 1. Eelnõu 257 on seadusena vastu võetud. 


4. 15:08

Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE) kolmas lugemine

15:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun! (Saalis räägitakse.) Ma annan selle aja juurde.

15:08 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud Vabariigi Valitsuse algatatud seadusemuudatusega täiendatakse toiduseadust paragrahviga, millega reguleeritakse loa andmist toidu töötlemiseks ioniseeriva kiirgusega. Samuti täpsustatakse volituste andmist laboritele, mis asuvad kolmandates riikides. Eestis on seni toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega tegelenud vaid üks labor ja see on prantslastele kuuluv Ionisos. Aga seda ettevõtet see seadusemuudatus ei puuduta. Paragrahv 658 sätestab, et ettevõttel, kes on kiiritanud toitu enne 2024. aasta 1. juulit, loetakse loakohustus täidetuks.

Ioniseeriv kiirgus on radioaktiivne kiirgus, mis kannab endas piisavalt energiat, et aatomitelt elektrone eemaldada. See tähendab, et kiirguse osakesed on niivõrd suure energiaga, et võivad põrkel aatomiga viimaselt elektroni minema lüüa. Selle tulemusel muutub pihta saanud aatom ionitseerituks. Peamiselt on need eelkõige kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid ja taimse päritoluga maitsetaimed, mida on lubatud kiiritada. Eestis ei ole lubatud töödelda loomseid produkte ioniseeriva kiirgusega. Kiiritamise all mõistetakse tavaliselt ioniseeriva kiirguse kasutamist, kus on lubatud rakendada radionukleiidide Co-60 või Cs-137 gammakiirgust. Tegemist on kiirgusega, mis läbib toote, ja kiiritamise toimel tekivad elektronid võivad … Tekitavad elektronid või prootonid mikroorganismi rakus suure arvu sekundaarelektrone, mille toime omakorda viib raku hukkumiseni või kahjustumiseni. Kahjustumine on tingitud radikaalide moodustamisest või kiirguse otsesest mõjust DNA‑le. Kasutada on lubatud ka röntgenkiirgust, mis pärineb maksimaalselt 5 megaelektronvolti nominaalsel energiatasemel töötavas seadmes, ning beetakiirgust, mis pärineb maksimaalselt 10 megaelektronvolti nominaalsel töötavast seadmest.

Euroopa Liidus on lubatud kiiritada kuivatatud maitsetaimi, vürtse ja köögiviljasegusid. Väidetakse, et radioaktiivne energia, mis toitu läbib, tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust. Saksa teadlased leidsid aga, et toidu kiiritamine võib põhjustada mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Sellest tingituna on toiduainete kiiritamine oma tarbeks Saksamaal seadusega keelatud. Ka Suurbritannias on keelatud toidu kiiritamine oma tarbeks.

Toidu kiiritamise ohtlikkusest leiab väikse lõigu ka eelnõuga kaasas olevast seletuskirjast. Seletuskirjast võime lugeda: "Ioniseeriv kiirgus on oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid." Meil on puudu ühiskonnas debatt, mis puudutab toidu kiiritamist, aga juba võtame vastu seaduse, millega reguleeritakse laboratooriumitele tegevuslubade andmist. Nii need asjad ei peaks käima. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta antud eelnõu. Aitäh!

15:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 378 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 61 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 2. Eelnõu 378 on seadusena vastu võetud. 


5. 15:16

Euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE) kolmas lugemine

15:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Soovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus.

Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 74 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 399 on seadusena vastu võetud.


6. 15:18

Kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

15:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ettekandja kliimaminister Kristen Michal. Ettekandeks aega kuni 30 minutit. Küsimused – igaühel on üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Palun teid, auväärt kliimaminister Kristen Michal!

15:18 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Püüan meie valdkonnast anda lühikese ülevaate olulisemast, just selle vaatega, mis täna on tegemisel ja mis ootab meid tulevikus. Selleks olen ka need teesid ette saatnud, neid teese on päris palju. Kõigil võib-olla ühtviisi pikalt ei peatu, räägin olulisemast. Eks siis jõudumööda, võimete kohaselt vastan küsimustele. Kui jääb midagi vastamata või ei tea, siis, nagu tavaks on, saadan hiljem kirjalikult.

Sissejuhatuseks teemad, mida ma käsitlen ja mis meie valdkonnas võib-olla just tulevikku vaatavalt kõige olulisemad on. Esimesena kliimakindla majanduse seadus, mis on lähitulevikus jõudmas seaduseelnõu loomiseni. Ta jõuab seejärel kooskõlastusringile ja laiemale arutelule ja seejärel valitsusse ja seejärel parlament parlamenti. Parlament siis sügishooajal tõenäoliselt saab seda käsitleda ja saab vaadata, mis sellega saab, mis selle eelnõu tulevik on. Loodan ise, et see võetakse vastu, kuna see annab Eesti ettevõtlusele ja majandusele selgemad tulevikuvaated, tõstab meie konkurentsivõimet ja kirjeldab ära, millistes sektorites millisel viisil toimetada saab. 

Teiseks räägin energeetikast, seegi on päris suur osa sellest kliimakindla majanduse tulevikust, kirjeldab seda, milleni valitsuses ja samamoodi parlamendi debatis ja komisjonides oleme jõudnud. Päris suured otsused, et me läheme üle puhtamale, ka soodsamale energiale, sest pole ju suur saladus, et fossiilsed kütused ja fossiilsed energiad mitte ainult ei ole saastavad, vaid on ka julgeoleku mõttes tihtipeale, näiteks kütused, autokütused, nafta ja nii edasi, tulemas nendest piirkondadest, mis ei ole julgeoleku mõttes samu väärtusi jagamas mida Eesti, Euroopa Liit ja NATO, kuid need on ka hinna mõttes kallimad tänases maailmas ja ei konkureeri enam puhta energiaga. Räägin loodushoiust, metsandusest, maavaradest, taristust, renoveerimisest, jäätmetest, merendusest, veemajandusest, jõudumööda. 

Kõigepealt reformidest, mis meil on käimas. Suurtest reformidest on seesama kliimakindla majandamise seadus, mis ilmselt puudutab järgmist 5, 15 ja võib-olla 25 ehk pikematki aega, aastat Eestis, mis kirjeldab ära selle, kuidas me edasi toimetame. Jäätmereform, mis nüüd on alanud, kus käivad erinevad debatid turuosaliste, omavalitsuste ja huvirühmadega, huviesindajatega, et saada paika lihtne printsiip: väärtuslik eristada vähem väärtuslikust. Taastuvenergiat juba mainisin, metsandus- ja looduskaitsereform on käimas, et saaks paika looduskaitse määrad, samamoodi ka sektorile, mis on oluline, et tööandja saaks ka ettenähtavus selle kohta, mis on tulevikus piirangute ja majandamise vahekord. Algamas on veeteenuste reform, mille printsiip ja mõte on see, et Eestis on palju vee-ettevõtja tunnustega ettevõtteid. Aga selleks, et tulevikus oleks tagatud puhas joogivesi, puhas vesi mõistliku hinnaga, on vaja astuda teatud samme ja jõuda selleni, et kõik vee-ettevõtted saaksid oma toimetamistega hakkama, et meil oleks puhas joogivesi mõistliku hinnaga saada. 

Kõigepealt kliimakindla majandamises seadusest paar lauset. Selle tutvustuse äsja tegime ühiskonnas. See tutvustus ja põhiteesid on laiemalt vaadeldavad. Kui kellelgi on huvi seda ettekannet vaadates või muul põhjusel hiljem seda lugeda, siis Kliimaministeeriumi veebilehel on nii tutvustus kui ka põhjalikum materjal saadaval. Ja kui eelnõu ise avalikuks või valmis saab, siis ta saab ka avalikuks. 

Kliimakindla majandamise seaduse mõte on ikkagi kirjeldada ära, millisel viisil Eesti tulevikus oma majandust, tööstust, elu, energeetikat, kaasa arvatud õiguskeskkonda, kaasa arvatud finantsvahendeid kasutab. Selle eesmärk on vähendada heidet, jõuda sinna, kus tööstused ja erinevad tootmised jätavad vähem saastet maha, sellisesse tulevikku, kus materjale kasutatakse uuesti. Üks väga hea näide on sellest, kuidas Ida-Virumaal needsamad ahermäed, mida ju kõik, kes ekskursioonidel või kuskil mujal on käinud, on vaadanud, peetakse probleemiks. Täna on juba mitte ainult Ragn-Sells, vaid on liitunud ka teine ettevõte, kes tunnevad huvi, otsivad võimalust seal mineraale kätte saada ja maailmaturule viia. 

Ja tegemist on ka ettevõtlusele väga olulise kindluse andmisega, sest ma siin nüüd viitan üsna vabas tekstis ja enda tõlgenduses ka Riigikohtu erinevatele otsustele viimasest ajast. Riigikohus on öelnud printsiibina, et kõigile tuleb põhiseaduses kohustus loodust hoida. Igaühel on selline kohustus. Ta ütles ka või on öelnud, näiteks õlitehase kaasuse juures viidanud sellele, et Eestil peaks olema selge sektoriaalne eesmärgistatud plaan, kuidas tulevikus mis tahes objekt, käitis sellesse plaani mahub. See on üsna loogiline, et kui mõõdupuu on väiksem jalajälg, siis me peame teadma, et see, millesse me investeerime, millesse ettevõtted investeerivad, aga ka võib-olla riigi panusega investeeritakse või riigi toetusega või lubamisega investeeritakse, on tulevikus võimeline. 

Laiemalt, ma arvan, et see ei ole ainult usuküsimus, ka finantssektor, kes väga hoolega arvutab ja loeb raha, ettevõtlus samamoodi ja miks mitte kõik need inimesed, kes, ma arvan, enamus Eesti inimesi, valdav osa, kes hoolib puhtast loodusest, saavad aru, et majanduse ja looduse koos tulevik saab ikkagi olla kestlikus majandamises. See tähendab seda, et me ei raiska materjale, me hoiame, me hoiame loodust, meie tööstused on järjest kõrgema lisandväärtusega ja energia on puhas. See on tegelikult see, kuhu me kliimakindla majandusega püüame liikuda. 

Energeetika on selle kliimakindla majanduse suur osa, selle üks nurgakivi, kui soovite – suhteliselt kulunud väljend, aga seda ta tegelikult on. Riigina ja valitsuse poolt ja ka siin parlamendi debattides me oleme tutvustanud seda, et meil on kaunis ambitsioonikad plaanid puhta ja soodsama energia hankimisel. Lihtsamalt öeldes, fossiilne energia, põlevkivienergia, mida meil ju on, mis tagab endiselt varustuskindlust reservidena, ei pääse enam nendel hetkedel, kui hinnad on soodsamad või turgudel on rohkem taastuvenergiat, turule. Ja turule pääseb järjest rohkem puhast energiat, mis on hinnalt taas soodsam kui fossiilne. Ja selle baas samamoodi on võime anda lisaks kodumajapidamistele soodsamat hinda, ka ettevõtjatele ekspordibaas. Sest tooteid, mis on toodetud puhta energiaga, on võimalik ka eksportida Skandinaaviasse, Euroopasse, need annavad meile kõrgema lisandväärtuse erinevate tootmiste juures võrdlusena nendest, millel on portfellis fossiilid. 

Kindlasti eesmärkide hulgas on ka taastuvenergia arendamise puhul tagada juhitavad võimsused. See on üsna loogiline, sest ükski tool ei seisa ühel jalal, võib-olla välja arvatud klaveritool. Aga meie siin räägime veidi teistsugusest. Igale energeetikavaldkonnal, nagu juhitamatul on oma roll, ka juhitaval on oma roll. Ja juhitavat energiat samamoodi tuleb tagada ja arendada, et meil oleks tulevikus taastuv juures rohkem kui 1000 megavatti juhitavaid võimsusi. Samamoodi tuleb investeerida võrkudesse, võrkudesse laiemalt, et oleks võimalik erinevates kohtades tarbida ja toota sedasama puhast energiat, et need võrguühendused oleksid olemas. Võrgureformi oleme läbi viimas, et oleks võimalik neid võrkusid ette valmistada. Samamoodi jaotusvõrkudes, et võrgud oleksid ilmastikukindlamad, et tarbimine oleks paigas. 

Kindlasti on salvestus oluline teema samamoodi taastuva energia kõrvale, see võimaldab juhtida energia tootmist, sedasama tarbimist nii lokaalsel tasemel kui ka süsteemina laiemalt. Ja palju muud, mis siia juurde tuleb. Lisaks, suured ühendused ja desünkroniseerimine. Kindlasti Eesti riigi kliimavaldkond väga palju on seotud julgeoleku- ja majandusvaldkonnaga. Ka siin energeetikas on energeetika toimimine on väga tugevalt julgeolekuga seotud, väga tugevalt on seotud sellega, et me saame ise hakkama, meie majapidamised toimivad. 

Järgmise aasta veebruaris me desünkroniseerime ehk ühendame ennast lahti Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerimine ehk ühendama ennast Mandri-Euroopa sagedusalaga. Ja see kindlasti on oluline ettevõtmine kõikidele Balti riikidele. Loodame selle läbi viia nii, et ei teki ebastabiilsust, ei teki muresid. Aga nagu Eesti on teadnud alati, meie naaber Venemaa ei ole ratsionaalne partner, nii et seetõttu tuleb siingi olla kõigeks valmis. Ja valmisolek on olemas. 

Lisaks tulevad ühendused Soome, täiendavalt Läti ja nii edasi. Eesmärk loomulikult hinna mõttes on Euroopa Liidu keskmisest odavam hind, nagu ta juba täna on. 

Nüüd, siia vahele ma panin mõned slaidid, millele ma võib-olla nii pikalt ajapuudusel pigem ei peatu või aja lühiduse mõttes ei peatu. Need on eeskätt Riigikogu liikmetele ja kes iganes tahab vaadata, jälgida seda, hiljem kasutada, eks me uuendame ka Kliimaministeeriumi energeetikute poolt, see annab ülevaate, kus me täna oleme. 2023. aastal sisuliselt kasvatasime 30% oma tuuleenergiat, päikesepaneele. Võimsuselt oleme elaniku kohta Euroopa Liidus kuuendal kohal. Meie energeetikasüsteem on saanud päris kõrgeid hinnanguid. Me oleme edenenud väga kenasti. Nii et energeetika, mis on kliimakindla majanduse seadusest ja kliimapoliitikast väga oluline osa, selles me edendame päris suure hooga.

Taastuvelektri arendamisest on siin samamoodi ajateljele pandud kenasti, et keda huvitab, saab täpsemalt vaadata. Siis võib-olla on see veidi väike, silmakontrolli moodi. Aga materjalid on ilmselt kõigile kättesaadavad elektrooniliselt süsteemis ja trükituna. See kirjeldab, millisel ajal millised võimsused peaksid võrku liituma, millal toimuvad erinevad hanked ja kuidas need ajas omavahel suhestuvad ja võimsustes.

Elektrivõrgu arendamine – täpselt samamoodi, siin parlamendina oleme ju mitu korda tipud diskuteerinud. Majanduskomisjonis oli majanduskomisjoni esimees, kui me fantoomliitumiste välistamisega tegelesime eelmises koosseisus, sellegi saime koos tehtud. Ja see, ma arvan, on toonud päris suure hulga vabasid võimsusi ja toob veel. Lisaks teeme võrgu liitumistasud ümber, just sellepärast, et saaks võrke ette valmistada rohkem, et ei oleks selliseid anomaaliad, nagu vahepeal on olnud, kus … Ütleme, siin on ka küsitud, et mõni koolimaja või keegi tahab liituda ja saab väga suure ülisuure arve, siis arvestuse aluseks on võimalik ülekoormus kuskil. Sedagi oleme varem arutanud, et see tuleks teha ja see tuleb selle võrguarendusega. Ja laiemalt on siin samamoodi välisühenduste kirjeldust. 

Nüüd loodushoiu juurde. Loodushoiu juures on meil põhimõte laiemalt, see on keskkonna ja kliimavaldkonna laiem põhimõte, et saastaja maksab rohkem. Kliimaseadusega, kliimakindla majanduse seadusega me astume samme ja seame eesmärgid muu hulgas ka näiteks turba kaevandamisele, mille panus iseenesest majandusse on üsna vähene võrreldes selle kahjuga, mida ta heitmega teeb. Ja siin on samme selleks võimalik astuda palju. Üks on viis, kuidas turba kaevandamist Eestis toimetatakse, milline on tulevik, kuidas neid hakatakse taastama. 

See loetelu on kõik olemas, arutatud, kliimaseadus või kliimakindla majanduse seadus, mis on laialt arutatud seaduseelnõu ise. Ja kindlasti on see ka küsimus, et Eesti majanduspoliitika, tööstuspoliitika ja ka looduspoliitika peaks olema ikkagi selline, et me seame endale lati kõrgemale. Meie jaoks ei ole piisav maa sisse augu kaevamine, puu maharaiumine või turbakaevandus siin, vaid eesmärk peab olema ikkagi maksimaalselt kõrge lisandväärtuse loomine siin, teadus- ja arendustegevus siin. See annab meie inimestele järgmise liiga, võimaluse, annab majanduses võimaluse jõuda järgmisse liigasse ja luua uut lisandväärtust. 

Looduskaitses on suur eesmärk, see kindlasti on samaväärne ka metsandusele, et Eesti territooriumist oleks selge, palju on looduskaitse all. Me oleme sõnastanud sellesama, mida Euroopa Liidu kohustusena või soovitud eesmärgina on printsiibiks seatud, et Eestist 30% on kaitse all. See tähendab seda, et elurikkus on kaitstud. Kõigile on ka selge, et kui tulevikus midagi muud soovitakse kaitse alla võtta, see määr on täis, siis mujal tuleb ümber vaadata neid kaitsereeglid ja see on tegelikult nii põrand kui ka lagi sellest.

Nüüd edasi metsandusse. Ma arvan, et metsanduse puhul kehtivad needsamad printsiibid, mida juba mainitud looduse juures ja ka majanduse juures. Eesmärk peab olema siiski maksimaalselt kõrge toorme väärindamine. See tähendab tegelikult ka võib-olla lihtsamalt öeldes seda, kuidas RMK on käitunud. RMK-l varem ei ole olnud omanike ootusi, nüüd nad on saanud omaniku ootused, nad on teinud endale arengukava, millest nad lähtuvad, ja RMK meeskond, pere toimetab päris hoolega. Ja siin mõned päevad tagasi tuli ka uudis, kuidas vähem väärtuslikule puidule on konkureerimas viis erinevat ettevõtet. See näitab tegelikult suhtumise muutumist. Kui varem me aktsepteerisime, et meie jaoks on piisav, et vähemväärtuslik puit on odavam kraam, me müüme seda lihtsamalt, siis nüüd, ja sinna me oleme jõudnud, on võimalik ka sellele kõrgem konkurents. Ja üldiselt see on ka kliimapoliitika, kliimavaldkonna, ütleme, selline läbiv joon. Energeetikas on huvi kõrgema väärtuse vastu, puhtama väärtuse vastu, sellesse investeerimise vastu, samamoodi ka metsanduses teistes valdkondades. Ja selles suunas me ka liigume. 

Maavarad. Maavarade teema on kindlasti üks aktuaalne teema. Täna on käimas Eesti geoloogiateenistuse poolt uuringud Lääne-Virumaal ja seal uuringute tulemus tuleb 2025. aasta lõpuks. See tähendab seda, et umbes 2026. aastal on võimalik otsustajatel, poliitikutel ja kohalikul kogukonnal hinnata, mis nende varade kvaliteet on, täpsemalt mida ja üldse kas nende varadega on võimalik tulevikus ühiskondlikku väärtust, mitte kellelegi üksikule kasu, vaid Eesti riigile-rahvale ja kohapeal kasu luua. 

Mida meie teeme? Meie teeme laiema kontsessioonimehhanismi just lähtuvalt sellest printsiibist, et kus iganes Eestis keegi elab kaevanduse lähedal, peab kaevandamist taluma, olgu see siis ehitusmaavarad või midagi muud, tal tekib ka huvi, tal tekib võimalus saada kasu. Analoogia võiks olla kohane siin tuuliku talumistasuga või kohaliku kasu instrumendiga, mille me siinsamas parlamendis oleme ära menetlenud. Olin tollal ise siin samamoodi. Ja selle mõte on ju see, et kui tuleb uus tuulikupark, siis nii omavalitsusel kui ka inimestel on võimalik kuue kuu alampalga ehk maksimumülempiir kuni pea 5000 euro eest saada huvitatud sellest, et nad elavad selle tuulikupargi kõrval. 

Samasugused printsiibid, üldjoontes analoogiana, mitte täpselt üks ühele, võiksid olla ka kaevanduste puhul. Nii on selge, mis on kohalik kasu mis tahes kaevandamise puhul. See ei pea olema fosforiit ega haruldased muldmetallid. See võib olla mis tahes muu materjal. Siis tekib nii ettevõtjatel kui ka kohalikel kogukondadel oma arusaamine sellest materjalist.

Ja 2026. aastal, kui meil on teadlastega ja geoloogide poolt ära kirjeldatud, mis on meie maapõue kvaliteet, siis saame otsustada valitsuses, parlamendis ja kohalikul tasandil debatti pidades – sest ma arvan, et see peab olema avalik ja kõikide osapoolte kaasatud debatt –, kas seda materjali on põhjust edasi uurida, kas meil selle materjaliga on midagi teha ja mis saab edasi. See kindlasti on kõigepealt teadmiste küsimus. Analoogia tuumadebatiga – meil on vaja kõigepealt teadmisi ja seejärel on võimalik ka sisulist debatti pidada, mitte teadmatuse baasilt. Teadmised tulevad teadlastelt ja geoloogidelt, seejärel 2026. aastal on võimalik omavalitsustes ja kogukondades, valitsuses ja eeskätt siin saalis, parlamendis seda debatti edasi pidada. 

Taristu. Taristu on üks viis, kuidas me oleme ühenduses maailmaga, määratleme oma kuuluvust, sätime oma huve. See kindlasti on väga oluline. Oleme püüdnud valitsuses … Ja mitte ainult püüdnud, vaid poliitiline selline hoiak on üsna selge, et Rail Balticu ja paljude teiste suurte taristuobjektide tegevused, toimetamised tuleb ajas tuua nii palju ettepoole, kui on võimalik. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, rahaliselt on täna kindlasti odavam seda teha kui tulevikus. Teiseks, kui majanduses on jahedamad ajad ja ka taristu ehitajatel on keerulisem, on see täpselt see aeg, kus neid objekte teha. Ja kolmandaks, mida kiiremini need ühendused valmis saavad, seda kiiremini me teostame sellesama juba mitu korda räägitud Lennart Meri unistuse, näiteks Rail Balticu puhul, et me saaksime rongiga Euroopasse. Samamoodi on käimas raudtee elektrifitseerimine, loodetavasti lähiaastatel tulevad ka uued rongid, need on juba tegelikult teel, ja loodetavasti hakkab neid rohkem ja kiiremini siin sõitma. 

Üks valdkond, mille kohta ma olen ka varem siin öelnud arupärimistele vastates, on teede valdkond. See tahaks kindlasti rahastamist juurde saada. Rahastamise poolelt on positiivseid uudiseid militaarse mobiilsuse programmist, aga riigieelarve üldine olukord pigem on selline, mis ei tõota just suuri lubadusi teehoiuvaldkonnale. Aga minu soovitus siia igal juhul oleks rohkem investeerida. Lennuühenduste poole pealt, mis on ka majanduse ja Eesti inimeste liikumise mõttes väga olulised, panustame me lennujaama. Tallinna Lennujaama, lähiaastatel saavad nad 14,5 miljonit eurot just erinevate investeeringute tegemiseks, see tähendab seda, et aasta nad hoidsid tasusid paigal, ja see tõstab nende konkurentsivõimet erinevate ühenduste pidamisel. Ma arvan, et kvaliteetsed ühendused võimalikult palju annavad Eesti majandusele, Eesti inimestele ja Eesti riigile tervikuna just selle, et meil on võimalik jõuda erinevates tegevustes selleni, milleni me tahame, olgu see siis poliitika, diplomaatia, kuuluvus, majanduse areng või ka näiteks keskkonnaeesmärgid. 

Renoveerimine kindlasti väärib mainimist, see on üks suuremaid lähituleviku valdkondi. Vaadates tulevikku, täna on aastal 2024, kui me vaatame 2035 või 2040, siis aastaks 2030 me saame selle rahastusega, mis meil praegu on produtseeritud ja kõik, sel aastal on 160 miljonit eelarves, aga aastaks 2030 on meil umbes 1,1 miljardit, koos omafinantseeringuga 2–2,5 miljardit võiks see summa olla, sellega saame ära renoveerida 14 000 hoonest, mida on vaja renoveerida umbes 2000– 2500 hoonet. Nii et see tähendab seda, et meil on päris pikk tee veel minna. See on oluline selline teekond mitmel põhjusel. Esiteks ta tõstab kodu, mis on emotsionaalselt väga kõrge väärtusega vara, tõstab selle varalist maksumust, varalist hinda. Teiseks, ta annab ühiskonnale tervikuna võimaluse juhtida energiatarbimist paremini. Kolmandaks, ta annab tööstustele ja ehitusele võimaluse keerulisel ajal või vähem keerulisel ajal teha erinevaid töid, omandada oskusi, mida ei ole. Nii et laiemalt on tegemist hästi praktilise tegevusega, kus inimese isiklik kasu ehk see, mida ta maksab kõige eest pikemas plaanis, ja kliimapoliitika ehk energia kasutus, hoonete kasutus ja majanduse käekäik käivad koos. See kahtlemata on väga oluline ettevõtmine ja järgmised 10, 15 või 20 aastat sellega tegeleme. Ei maksa arvata, et sellega saabub lõpp, et maju enam pole vaja renoveerida. Küll sellel ajal tulevad uued eesmärgid, uued tehnoloogiad.

Jäätmetest kaks sõna. Jäätmereform on käivitunud. Selle mõte on eristada väärtuslikud materjalid ja suunata ringlusse. Selle baasilt kindlasti eraettevõtjad teevad investeeringuid, näiteks seesama plastik, millega meil tulevikus on muresid, selle ümbertöötlemisse Eesti ettevõte VKG kaalub investeerimist, et sisuliselt pool Eesti plastikust ümber töödelda tulevaseks tooraineks. See annab kindlasti uue majandusharu täiesti. Jäätmetest saab ressurss, see on väga oluline printsiip. Ja ütleme nii, et kindlasti ei ole ainult plastik see üks jääde, vaid neid materjale on küll ja veel, millele otsitakse lahendusi, olgu see tekstiil või mis iganes muud. 

Selles valdkonnas on samamoodi palju avalikku rahastust. Järgnevate aastate jooksul üle 100 miljoni läheb sinna, sellest kolmandik kohalikele omavalitsustele. Ja eesmärk on, et saaksime hulga materjali jälle uuesti kasutusse, et mitte seda ära visata. 

Merendusest ja veemajandusest paar lauset. Siin on käimas erinevaid suuremad tegevused. Üks on kindlasti Ukraina aitamine, selle üritame panna kokku ja meie merendusinimesed, merendussektor üritavad panna kokku sellist klastrit või komplekti erinevatest oskustest ja riikidest aidata Ukrainal üles ehitada sõja ajal ja sõja järel oma merendust. Lisaks, merenduse veemajanduse valdkonnas on merendusel ka tulevikusadamad. Täna planeerivad Tallinna Sadam, ka erasadamad planeerivad merenduses tuuleparkide ehitamist, nende hooldamist. Aga on tulemas ka võimalus tulevikus hakata laevu ümber ehitama, sest laevade ümberehitamine on väga suur äri, sellesse on võimalik Eesti sadamatel jõudumööda Eesti merendus- ja ehitusettevõtetel või metalliettevõtetel siseneda. Ja loodetavasti siis selles samamoodi Eesti hakkab toimetama.

Veemajanduses on, nagu mainisin, vaja veereform läbi viia, just sellepärast, et meil on väga palju erinevaid vee-ettevõtte tunnustega ettevõtteid, et tagada puhas vesi mõistliku hinnaga. Ja sellega toimetame. Kindlasti julgeoleku ja sellise keskkonna kokkupuute valdkonnast, millele, nagu enne mainitud, on üsna tavaline, väärib mainimist ka merehundi projekt. Selle mõte on digitaalselt sisuliselt monitoorida, kes merel teeb mida, mis on taristujulgeolek, mis on merejulgeolek, mis on merekeskkonnaseisund. See kindlasti annab ka sellise alljoone sellele, milles Eesti on tugev. Mitte ainult rohereform, mitte ainult rohekava, vaid ka tegelikult digitaalsus, need kahekesi koos on ikkagi selline topeltpööre. See annab võimaluse jälle Eestit digitaalsel maailmal ja majandusmaailmal koos toimetada. 

Ja siia lõppu ma panin teile ühe pildi. See on 20. aprillist. Nagu te näete, maailmas mõnes kohas on kuumem, mõnes jahedam, aga üldiselt ükskõik kui palju siin saalis erinevad ilmavaated vaielda soovivad, siis kahjuks kliimamuutused on reaalsed, tuleb tegeleda nii põhjustega kui ka kliimakindlusega ehk nendega toimetulemisega. Soovin selleks meile jõudu ja luban, et sellega on tööd väga palju tulevikus. Aitäh!

15:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ja teile on tulemas ka kohe küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

15:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh, jah! Küsimus tuli nüüd nii kiiresti. Aga põhimõtteliselt … Sest ma ei näinud, mitmes ma järjekorras olen, seda seal ees ei olnud. Paluks, et ma saaks natukene lisaaega ka, kohe-kohe-kohe küsin, ei saanud valmistuda. Minul on selline küsimus, et te rääkisite siin ka metsandusest ja tegelikult metsa inimesed, eriti erametsaomanikud on väga mures, et Euroopa Liidu keskkonnapoliitika piirab üha enam liikmesriikide otsustusõigust metsandusküsimustes, ehkki Euroopa Liidu asutamisleping ei määra metsandust Euroopa Liidu kompetentsi kuuluvaks valdkonnaks, ja roheleppe raames on sündinud hulgaliselt õigusakte, mis piiravad liikmesriikide metsakasutust. Ja Eesti erametsaomanikud on väga mures, sest nende eraomandit hakatakse piirama viisil, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kuidas saab edaspidi tagatud, et Brüsselist tulevad õigusaktid ei piiraks põhjendamatult Eesti erametsaomanike õigusi ja võimalusi oma metsa majandada?

15:46 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma ütleksin niimoodi, et erinevad keskkonnaeesmärgid kõigepealt on läbivad olnud mis tahes valitsuste juures. Ma arvan, et näiteks needsamad Euroopa Liidu eesmärgid, mis me sektoriaalselt seadsime, kui ma nüüd ei eksi, võeti vastu valitsuse ajal või lepiti Euroopas kokku valitsuse ajal, kuhu kuulus ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk lühidalt öeldes EKRE. Ja erametsaomanike puhul ma ütleksin seda, et loomulikult ühiskond peab olema solidaarne. Nende sellised soovid, mida nad on meile edastanud, ja loomulikult see debatt on laiem, me seda debatti peame, soovid, on esiteks õiglased ja kiired kompensatsioonide maksmine ehk see tähendab seda, et kas siis riigieelarvest makstakse rohkem nende piirangute eest või ÜPP‑st läheb sinna rohkem raha. Ja mina isiklikult arvan, et loomulikult, kui on piirangud, tulebki neid kompenseerida jõukohaselt. Kui meil on eelarves selleks võimalusi, me seda kindlasti kaalume.

Teine punkt on olnud looduskaitse alla võetava maa puhul maadevahetuse taastamine. Ma tean, et 29. [mail] on siin tulemas ka meeleavaldus maadevahetuse toetuseks. Minu isiklik arvamus on, et maadevahetus tänases olukorras, kus me arutame samaaegselt riigis ametnike vähendamist, mis tahes töötajate vähendamist, tähendaks ilmselt meile ikkagi sellist koormust, millega me ilmselt toime ei tuleks. Lisaks ei tähendaks see tõenäoliselt ühiskondlikult mitte ainult töötajate palkamist Kliimaministeeriumi või Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas, vaid ilmselt ka õiguskaitse valdkonnas, nagu eelmisest korrast oli näha, mis maadevahetus kaasa tõi. Sellisel kujul, jah, koalitsioonis ma ei ole täna näinud seda maadevahetuse või sellist maadevahetuse initsiatiivi ega advokaate sellele. Lisaks on erametsaliidul veel hulk küsimusi, aga ma julgen öelda, et suures enamuses nendes, muu hulgas ka näiteks seesama 30% looduskaitse all ehk siis looduskaitse ja majandatava metsa vahekord või maa vahekord paika saada, täpselt ära sisustada, et muu hulgas ka näiteks kiiresti kasvavate istandike tegemine, mida otse öeldes võib-olla nii palju polegi kliimapoliitikas vaja kui just tööstusele tooraineks vajalikud. Nendes asjades, ma arvan, me oleme pigem ühel poolel. Ainuke asi, milles me oleme eri arvamusel, on tõenäoliselt maadevahetuse taastamine. Seda esiteks. Ja teiseks, kompensatsioonide puhul me ei ole eri arvamusel, lihtsalt takistuseks on maksumaksja võimekus nende kompensatsioonide maksmisel.

15:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tiit Maran, palun!

15:49 Tiit Maran

Aitäh, austatud esimees! Austatud kliimaminister! Mul on detailküsimus. Ma olen aru saanud niimoodi, et taastuvenergia tootmisel me plaanime toota rohkem, kui me tegelikult iseenda jaoks vajame. Ilmselt oskate öelda, kui palju. Küsimus on: kas on kuidagi välja arvestatud, kui palju see ületootmine toob juurde meile keskkonnamõju? Siin ma ei pea loomulikult silmas CO2.

15:50 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Täna on need projektsioonid erinevad, nagu me oleme siin Riigikogu ees korduvalt rääkinud, keskkonnakomisjonis ja majanduskomisjonis ka. Eesti tarbimine energias on umbes 8,3–8,5 teravatt-tundi aastas. Konservatiivsem prognoos ütleb lähiaastateks, aastaks 2030, et see on 10–11 teravatt-tundi aastas. MKM, kelle prognoosist me lähtume, ja EISA, kelle prognoosist me lähtume, ütleb, et see kasv on suurem. Taavi Madiberk, kes teeb suuri investeeringuid, mille üle Eesti võib uhke olla, Prantsusmaal, igal pool mujal maailmas, ütleb, et tulevikus tuleks valmistuda veel suuremaks energiakasutuse kasvuks. Kõik sõltub. See 100% sõltub ju sellest, milline on meie majanduse käekäik. Kui see majandus toimetab kiiremini, kasvab kiiremini, tulevad siia uued ettevõtted, nagu seesama Pärnusse huviline on Power2X näiteks, kes tahaks kasutada vähem väärtuslikku toorainet ja puhast energiat, lausa ütleb, et selle tulemise eesmärgiks on puhas energia, siis see 100% on üsna kõrgel. Kui majandus ei kasva, ma arvan, et ettevõtjad ei tee ka sellises mahus investeeringuid nendesse uutesse tuuleparkidesse või mis tahes energialiikidesse. Selles võtmes ma julgen arvata, et küllap see energia 100% käib üsna kenasti, üldisemalt öeldes, selle majanduse üldise kasvuga koos. Ja isegi kui seal on ülejääki, siis kindlasti see tähendab võimalust pääseda regionaalsele turule, müüa seda energiat või teha sellest energiast midagi muud. Energiat on võimalik muundada vesinikuks, milleks iganes, kõik need võimalused on olemas. Kui vaadata Euroopa tulevikukaarti, siis siin on väga suured ettekujutused, kuidas Euroopas ja Põhjamaades hakatakse laiemalt vesinikuga tegelema, kuidas tulevad ühendused, kuidas Saksamaa tegelikult sellega oma tööstust kasutab või kütab. Nii et ma ütleksin küll, et see on selles mõttes libisev eesmärk veidi, aga alternatiivne jalajälg on üsna selge, et kui me seda ei täida, siis meil ei ole millegi baasilt kasvada ja fossiilsete kütustega ei ole võimalik seda kasvu saavutada.

15:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mario Kadastik, palun!

15:52 Mario Kadastik

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Tahtsin küsida, et seal oli välja toodud sihtmärkidest ka see, et meil on vaja päris aktiivselt tõsta salvestusmahtu. Just hiljuti kuulsin väga huvitavast kontseptsioonist, mis on Soomes, selleks et hästi palju salvestust erakätesse läheks, mis ka hajutab seda rohkem. Seal on tehtud selline õigusruum, et kui sa lased endale koju paigaldada akusalvesti ja lased seda turule pakkuda ja turul, reguleerimisturul, igal pool sellega opereerida agregaatoril, siis kogu sinu tarbimine vabastatakse võrgutasust. See on sihuke huvitav kontseptsioon, mis võiks anda väga suure eelise, et tahta endale sellist salvestust paigaldada. Siis võib-olla ei peaks tegelikult riiklikult väga palju seda sponsoreerima või subsideerima. Kuidas sihuke mõte tundub?

15:53 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! See on kindlasti nagu üks viis, eks ju, me peaksime seda siis võib-olla energeetikas ja majandusvaldkonnas arutama. Salvestuse soodustamine, vähemalt Eesti mudel, mida me oleme täna ette kujutanud – ja veel kord, ma ei ole nii uhke, et arvata, et meie ettekujutus on parim või et kõik teadmised on ammendavad, iga päev areneme –, et on võimalus ka kauplemisperioodi ajaühiku vastu sellele turule pääseda, see on üks asi. Teiseks, kindlasti on küsimus, kas makstakse võrgutasu salvestamise eest, võrku müüdava energia eest – see kindlasti on teema, seda kindlasti arutame.

Aga ettekujutus, et minna väga suures ulatuses ütleme nii, et kõik panevad ideaalis salvesti ja vabastame kogu liikluse võrgus tasust, siis minu küsimus on, kes selle võrgu kinni maksab. Seal tegelikult tuleb sõnastada, sest võrgutasu, võrgu ülalhoidmise kulu on siiski ka kellegagi kanda. Me ühiskonnas ju arutame praegu – ja mitte ainult praegu, seda arutasime ka eelmises koosseisus, mäletan majanduskomisjonist –, kuidas kui me teeme tööstustele soodustusi, ütleme, et nende võrgutasu on väiksem või mis tahes makstav tasu on väiksem, siis see tähendab seda, et me tarbijatena kanname veidi rohkem seda. Siis me peame ka ausad olema selles, et see muudab ka hindu kuskil. Selle Soome näite ja selle mudeli kindlasti vaatame läbi. Ma arvan, et seal on komponente, mis mis puudutavad ka meie plaane ja kindlasti kõnetavad neid plaane.

15:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

15:54 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et Kliimaministeerium toob praegu välja "Eesti 2035" strateegiast ja Kliimaministeeriumi all põllumajandust ei ole, ma saan aru. Ja nüüd, kui loen siin loodushoid, kliimakindlus, looduskaitse suur eesmärk, mis on: hästi kaitstud on 30% Eestist. Kuna põllumajandus ja põllumaa ei ole selle all, siis ma saan aru sellest, et siin on tegemist metsandusega, metsamaaga, see 30%. Minu küsimus on selles, kui meil juba praegu on 20% kaitse all Eestimaa metsadest tahame viia 30% peale, ka see 30% on kajastatud ka "Eesti 2035" strateegias eesmärgina või on see tulnud nüüd niinimetatud kliimaseaduse ettevalmistamise käigus.

15:55 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Siin on nüüd … Päris mitu asja oli omavahel kuidagi kokku põimitud. Nii palju kui ma suudan sellest lahti harutada: esiteks, põllumajandus tõepoolest pole Kliimaministeeriumi valdkond. See on õige. Selleks on regionaal-, põllumajandusminister või tema ametkond, kes sellega tegeleb. Meie tegeleme põllumajanduse poolest eeskätt just sellega, mis puudutab võib-olla neid eesmärke. Kliimakindla majanduse seadustes on ka põllumajanduseesmärgid kirjas, mis puudutavad põllumajanduse heidet, maakasutust. Ja ma julgen küll öelda, ma ei arva, et see tingimata hea uudis oleks, võib-olla kellelegi on hea uudis, aga vähemalt praeguse tempoga, arvestades toidujulgeolekut, erinevaid tehnoloogiaid, põllumajanduses me neid sektoriaalseid eesmärke ei saavuta, mida me oleme seadnud sihiks. Põllumajanduses me liigume aeglasema tempoga.

15:56 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andres Metsoja, palun! 

15:56 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Tänan nende sõnumite eest. Aga tulles selle esimese küsimuse juurde, kus oli tõesti teemaks maade vahetamine, siis te vastasite, et bürokraatia ei võimalda sellega tegeleda. Aga ometi me ju teame, needsamad omanikud ilmselt kohe küsivad, et nendesamade Natura alade kontekstis riik leidis küll võimaluse mitukümmend ametnikku tööle võtta, et hinnata mõjusid, et omanik saaks oma maad majandada. Selleks nagu ressurss leiti, aga selleks, kui on vaja kaaluda tõepoolest vahetusvõimalusi … See vahetuse mõte on ka tegelikult tulnud KAHOS-est, mis ütleb ikkagi tegelikult oma käsitluses asendamist, et on võimalik asendada üks maatükk teisega, kui sinna pannakse peale sellised piirangud, et selle majandamine sellisel kujul enam ei ole võimalik. Strateegilises võtmes tegelikult see on ülioluline küsimus. Et edasi minna, on vaja võtta vastuolusid maha. Äkki veel kommenteerite seda valdkonda?

15:57 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Nojah, ma arvan, et ega seda võib ju arutada ühte- või teistpidi. Ajaloolises mõttes, ma arvan, maadevahetus Eestis on saanud muidugi niikaua, ma arvan, kui vähemalt minu põlvkond siin poliitikas toimetab ja võib-olla ka järgmine põlvkond, saanud teatava märgi külge sellest, mis on toimunud, sest see maadevahetus ei olnud mitte Mati ja Maali maadevahetus, vaid osutus ikkagi osavamate inimeste toimetamiseks mitte just nende eesmärkide huvides, milleks ta algselt võis olla loodud, nagu küsija kirjeldab tegelikult, et hüvitada seda piirangut, vähendada seda vastuolu selle piirangu ja piirangu talumisel. Ühiskonnas on vahepeal kokku lepitud selles, et me püüame maksta esiteks talumistasusid või neidsamu tasusid, hüvitisi selle talumise eest. Ja siin, nagu ma ütlesin, mina olen päri, et tõepoolest, kui tuleb midagi taluda, siis tuleb selle eest ka maksta. Ainukene probleem siin on ja me hea meelega seda küsisime juurde, ainuke probleem on siin eelarve võimed või ÜPP-st saadav raha selle jaoks tegelikult. Seda esiteks. Siin ei ole vastuolu. Ja ütleme nii, et mis puudutab maade ja piirangute ja rangemate piirangute hüvitamist, siis kui varem tõepoolest see oli võib-olla mõneti aktuaalsem, et keegi ei tahtnud müüa, sest see pakutav hind oli väike, siis me oleme tõstnud seda kordades. Tegelikult eelmisel aastal osteti umbes vist viie miljoni eest maid ehk mis on sisuliselt rohkem juba kui viimase nelja-viie aasta jooksul enne. Sel aastal on see juba 10 miljonit, tõenäoliselt tõuseb. Siin arvestatakse ka metsa hind nendes maades sisse ja nii edasi. Nii et me oleme püüdnud vähemalt omalt poolt selle regulatsiooni baasil, mida me saame teha, pakkuda ühiskonnale võimalust nende talumiste või nende piirangute puhul ka saada selle eest õiglane hüvitis. See on tegelikult selle regulatsiooni baasil, mida me täna teha oleme saanud. Ja see jutt, et kuhugi on ametnikke juurde võetud, täna kahjuks on suunis neid vähendada, nii et see on see plaan.

15:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

15:59 Henn Põlluaas

Aitäh! Härra minister, teie jutt on väga vastuoluline, et erametsamaid ei saa vahetada, aga Rail Balticu puhul seda ju ometigi tehakse. Aga küsin muud. Sattusin üks päev kuulama Kuku raadiot, kus üks teie osakonnajuhataja, keegi naisterahvas, nime ma ei mäleta, aga polegi ehk oluline, rääkis sellest, kuidas nüüd tuleb hakata üle ujutama kuivendatud maid põllumeestel, ja küsimusele, mida vaesed põllumehed ette peavad võtma ja kust nad elatist saavad, siis tal oli suurepärane ettepanek: hakaku kasvatama hundinuiasid, saavad biomassi. Ja minu küsimus on teile, hea minister: miks te selliste hullumeelsete kliimafanaatikutega enda ministeeriumi mehitate?

16:00 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Kuna ma ei tea, kellest jutt käib, ega ei ole näinud seda teksti, kellele viidatakse, ja veidi kahtlen, et meil töötab hullumeelseid, siis rohkem ma väga vastata ei oskagi.

16:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Allas, palun!

16:00 Anti Allas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Meie majanduse, Eesti majanduse üks probleeme on see, et kui energia hinnad olid väga kõrged, siis meie ei suutnud toetada energiamahukaid ettevõtteid, kes tihtipeale meie ressurssi ümber töötlevad ja seda väärindavad. Kuidas te suhtute sellesse mõttesse, et äkki peaks kas või pisut sellest taastuvenergia tasust või CO‑kvoodist nagu motiveerimiseks tagasi investeerima nendesse ettevõtetesse läbi mingi projektivooru või taotluse, et pisutki seda ettevõtluskeskkonda paremana näidata, seni kuni meil see odavam elekter kohale jõuab päriselt?

16:01 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Esiteks see odav elekter muidugi, olgu öeldud, on juba praktikas kohale jõudmas. Sellest saab teha dramaatilise pealkirja "Öösiti tuleb osta kallist energiat" ja saab teha ka pealkirjad, nagu tegi Postimees, et "Keskmine elektri hind läheb alla". Iga väljaanne valib ise, millest ta teada annab. Ilmselt see, kes teeb hinnad, öösiti tuleb osta kallist energiat, hästi dramaatiliselt, muretseb äärmiselt energiakasutuse pärast ja tahab kõigile inimestele teada anda, et nad peaksid vähem kasutama. Muud ma ei saa oletada, sest muidu vaevalt et nad on kliimapoliitika ja puhta energia vastu. Aga jah, tõepoolest, selles kliimakindlas majanduses on ka seesama plaan olemas, mida te kirjeldate, et 30% riigi CO2 müügist saadavatest vahenditest suunatakse erasektori investeeringuteks tehnoloogiasse ja energia investeeringutesse ja 25% riigihangetest sisaldavad aastaks 2030 ühe hindamiskriteeriumina CO2 heidet. Neid samme juba astutakse ja see on plaan.

16:02 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:02 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ma täpsustan korra seda hästi kaitse all oleva maaosa suurust, see 30%, millest siin juttu on olnud. Kuidas sellega on, kas meil Eesti maismaa territooriumist on plaan 30% võtta hästi kaitse alla või on seal lisaks veel ka mereala? Ma saan aru, et Euroopa Liidus käib jutt sellest, et tegelikult tahetakse liikmesriigiüleselt, liikmesriikide üleselt võtta kaitse alla 30% nii maismaast kui ka merealadest ja seda mitte liikmesriigipõhiselt, vaid üle liikmesriikide, mis, tundub mulle, tekitab umbes samasuguse äri, nagu CO2-kvoodiga käib. Aga oskad sa öelda, kuidas see Eestis plaanitud on, kas see on ainult maismaast räägime selle 30% puhul või on seal mereala sees või on merealal veel mingisugune teine protsent, mida kaitse alla võtta?

16:03 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Tänane debatt siin on käinud ju selle maismaa teemal, sest me oleme rääkinud metsandusest ja maakasutusest. Sisuliselt on täna ju erinevate, ma nüüd ütlen, see on võib-olla suhteliselt vabalt öeldud, aga ma ütleksin nii, et meil umbes 28% juba on erinevate piirangutega kaetud, see tähendab umbes 2% piirangute lisandumist. See on ka avalikult teada fakt ja seda on ka kirjeldatud. Maismaast, Eesti territooriumist 30%, siis see ei ole muutuv eesmärk. Mere puhul seda debatti, ma saan aru, peetakse kuskil, aga meil täna selle kohta mingeid otsuseid ega teateid ei ole.

16:04 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Maasik, palun!

16:04 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Saaremaale on planeeritud – Kliimaministeerium tegeleb sellega – meretuulepark. Selle jaoks, et seda energiat sealt kuhugile saaks viia, on planeerimisel uus Eesti-Läti ühendus. Ja seda kavatsetakse läbi viia siis läbi terve Saaremaa ja Muhumaa ja selle jaoks tuleb maha raiuda, vähemalt 80 meetri laiune turvatsoon teha, et seda elektriliini sinna vedada. Kas te olete kursis, kui palju mitu tuhat hektarit metsa tuleb selle jaoks maha raiuda? Ja kui palju jääb CO2 sidumata tänu sellele?

16:05 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Selle planeeringu endaga tegeleb siiski Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Saarlane Madis Kallas tõi selle ka valitsusse ja ma olen kindel, et me saame teile täpsema info saata. Ma ei usu, et keegi kujutab ette, nagu ajakirjanduses kirjutati pealkirjana, et Hiiumaa jagu metsa tuleb selleks raiuda, et see oleks kuidagi adekvaatne plaan.

16:05 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole teile. Aitäh! Nüüd on võimalus avada läbirääkimised, sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad, samuti on oodatud Vabariigi Valitsuse liikmel, kui ta soovib sõna võtta, ja õiguskantsleril. Soove on, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Tiit Marani. Palun!

16:06 Tiit Maran

Aitäh, auväärt aseesimees! Auväärt kliimaminister! Auväärt rahvasaadikud! Oli väga huvitav kuulamine, minule teist korda juba selle ülevaate saamine, ja on näha väga palju huvitavaid arenguid ja vajalikke arenguid selles osas, kuidas meie ühiskond saaks toimida keskkonnasäästlikult. Aga vaatamata sellele seda ettekannet kuulates ja vaadates neid slaide tekkisid mul mõningad küsitavused, mida ma tahaksin eelnevalt või selle praeguse jutu jooksul teiega jagada. 

Aga enne seda loeksin ette põhiseaduse kaks punkti. "Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult." – paragrahv 5. Ja paragrahv 53: "Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud." Ja siis lisaks veel säästva arengu seadus, mis esmaselt vastuvõetud 1995. aastal ja viimane redaktsioon on aastast 2017, kolmas paragrahv "Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused", teine punkt ütleb: "Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust." Ja [kolmas] punkt ütleb: "[Loodus]keskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded." Ja siin ei määratleta, milline majandustegevus, see tähendab igasugune majandustegevus. Las see jääb saatma meid selles osas, mida ma järgnevalt proovin rääkida. 

Võtan needsamad teemad aluseks, mida käsitledes auväärt kliimaminister, ja tulen esimesena kliimakindla majanduse seaduse juurde. Ma pean tunnistama, et seaduse taoline nimetus nagu kliimakindla majanduse seadus, mis ootamatult välja ilmus, oli mulle suur üllatus, sest varasemalt räägiti ikkagi kliimaseadusest, mis oma haardelt on märkimisväärselt laiem, mis tähendab tegelikult, et praegune eesmärgi püstitus on läinud palju kitsamaks. Sisuliselt tähendab see ühe uuetüübilise majanduse arengu jõulist läbisurumist, mis on vajalik, ja vanatüübilise majanduse taandarenemist, mis on ka vajalik. Aga kuskilt siit jääb välja inimene, kohalik kogukond, nende toimetulemine. Siin, mulle tundub, on olemas isegi teatav vastuolu säästva arengu seadusega, kus igasugune tegevus peab olema keskkonda säästev. Ja paratamatult tekib mul siin ka teatud selline kiuslik küsimus – ma loodan, et sisuliselt vale –, et kui me ei räägi enam kliimaseadusest, aga räägime kliimakindla majanduse seadusest, siis millisest ministeeriumist me räägime. Kas me räägime Kliimaministeeriumist laiemas mõistes või kliimakindla majanduse ministeeriumist? Kui viimane on õige, siis kuhu sinna jääb see keskkonna alalhoiu aspekt, mis peaks majanduse arengut tasakaalustama, nii et meie keskkond säilib? Ma arvan, et see on oluline küsimus. 

Nüüd, kui ma tulen energeetika juurde, siis see punkt minu arvates on äärmiselt hästi läbi kaalutud, mõeldud, ainukene küsimus, mis mulle jääb: kui palju me saame energeetikat arendada, arvestades, kui aastas kasvab 2% energeetika? Siis ta kahekordistub 35 aastaga ja paratamatult ühel hetkel tekib meil ka taastuvenergia puhul väga tugev vastuolu meie keskkonna võimekusega. 

Edasi loodushoiu ja kliimakindluse juurde. Ma pean tunnistama, et mõningad punktid tundusid mulle seal üsna loosunglikud. Näiteks, loodusrikkus on hoitud, kahjustatud elupaikade ja kehvas seisus liikide seisund paraneb, looduskaitse rahastus on kasvanud – kui palju, ei tea –, elurikkuse strateegia ja looduse taastamise kava punktidena. Aga tuleks põhiliselt selle juurde, selle 30% juurde, mis on hästi kaitstud. Mis tähendab hästi kaitstud? Seda saab nii mitmet moodi ... 

Palun aega juurde. 

16:10 Aseesimees Jüri Ratas

Kui palju soovite?

16:10 Tiit Maran

Kolm minutit.

16:10 Tiit Maran

Seda saab väga mitut moodi täiendada ja sisustada, nii et jääb lahtiseks, mis selle all mõeldakse. Eriti kui sinna juurde plaanitakse tuua kalda- ja rannakaitsevöönd, mis oma olemuselt on äärmiselt pehme kaitserežiimiga. Ja teine küsimus on 70%. Mis on see 70%? Kas seal ei ole üldse mingisugust piirangut või on seal mingid piirangud olemas? Sest tegelikult säästlikult peaksime me ju igal pool toimima ka loodushoiu mõttes. Tekib küsimusi. 

Metsanduse poole pealt ma leidsin ääretult palju positiivset, aga seal oli üks punkt, mis tegi mind murelikuks. Nimelt, kiirekasvuliste puiduistandike regulatsioon. Kui palju me neid plaanime teha? Mis nad endast kujutavad? Sest peab arvestama, et kui meil on istandused, sisuliselt tähendavad need rohekõrbeid, kus ei ole elurikkusele üldse kohta. Ja ma arvan, et mitte päris asjakohatu ei ole võrdlus õlipalmiistandustega troopikas. Mida see tegelikult tähendab? Mis määral, kui me sealt võtame ära elurikkuse täieliku meie keskkonna, siis kuidas me seda kompenseerime? 

Maavarad. Ka samamoodi. Mul jäi silma siin selline teatud ettevalmistamine fosforiidivarude kaevandamiseks, mida on teatavasti tarvis ju meil eelkõige industriaalse põllumajanduse arendamisel. Aga iroonia on selles, et üle poole fosforiväetistest tegelikult jookseb meil merre mööda jõgesid. Ja tänu sellele, et me neid väetisi paneme, väheneb CO2 sidumisvõime põllumajandusmaastikul. Aga mis veelgi enam, meie madalad merekeskkonnad, mis on väga head CO2 sidujad, paremad kui mets tegelikult, just tänu sellele, et nad on halvas olukorras, seda tegelikult ei tee. Nii et sellisel viisil me tegelikult ei aitaks kaasa sellise taastava põllumajanduse arengule, vaid millelegi muule.

Räägiksin korra veel merendusest ja veemajandusest. Seal on selline punkt nagu strateegia põudade vastu ja valmisolek üleujutusteks. Kui selle all mõeldakse maaparanduse põhimõtete ümbermõtestamist, siis on see ülimalt oluline. Aga kuskil mul on jäänud puudu siin see, mis puudutab Läänemere kehva veekvaliteedi parandamist. Ja need põhjused ei ole mitte meres, aga maismaal: seesama kuivendus, seesama väetiste praegune viis, kuidas me neid paneme. Kuidas sellega need asjad lahendada? See küsimus on minule lahti jäänud. 

Nii et lõppkokkuvõtteks, kui me vaatame neid tegevusi, siis on seal ääretult palju positiivselt head ja vajalikku, aga mulle tundub, et kuskil jääb suurem pilt nagu varjule. Ja kindlasti on siin puudu inimene ja kogukond oma keskkonna osana. Aitäh!

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma väga tänan teid! Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hanah Lahe. Palun! (Hanah Lahe palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

16:13 Hanah Lahe

Austatud istungi juhataja! Hea kliimaminister! Head kuulajad! Räägiksin lühidalt nii Eesti kliimapoliitika sihtidest kui ka valmivast kliimaseadusest. Ootus valmivale kliimaseadusele on ju see, et leitaks tasakaal keskkonnahoiu, kliimamuutuste pidurdamise ja majanduse edukuse vahel. Me peame leidma võimaluse rakendada rohereformid majanduse konkurentsivõime kasvatamise vankri ette. See on ka muideks Euroopa Liidu roheleppe üks alustest.

Väga oluline on siinkohal mainida just majanduse osas ka ringmajandust, sest see on võimalus, kuidas kujundada majandus ümber selliselt, et majanduskasv ei sõltuks enam esmase toorme kasutamisest. Nagu mainis ka kliimaminister: jäätmed ei ole prügi, vaid ressurss. Kliimaseadusest tulenevad muutused tähendavad meie riigile ka suuremat julgeolekut, on see siis infrastruktuuride, energeetika või põllumajanduse mõistes, sest kliimamuutustega mitte tegelemine toob kaasa palju majanduskahju. Väga oluline on ka märkida, et kliimaseadus toob kaasa õigusselguse. Esiteks määratleme seaduses kliimaneutraalsuse eesmärgi, aga lisaks sellele ka sektoritele konkreetsed kohustused emissioonide vähendamiseks, mis annavad suuna ettevõtjatele edasiseks toimetamiseks. Saastamise vähendamine, uutele tehnoloogiatele üleminek ja selged reeglid omakorda tagavad Eestis puhta ja hoitud looduse ning võimaluse ka elurikkust suurendada ja taastada.

Fossiilkütustele toetumine energeetikas tähendab julgeolekuriski ning ei ole ka pikas plaanis jätkusuutlik. Seega ei ole realistlik ega mõistlik vastandada omavahel julgeolekupoliitikat ja kliimapoliitikat, kuna need on omavahel väga tihedalt seotud. Kliimaseadus sätestabki fossiilkütustest järkjärguliseks loobumiseks etapid. Üleminek taastuvenergiale loob ruumi ka uute tööstuste arenguks. Puhas ja soodsama hinnaga energia vähendab ka emissioone ja tõstab majanduse konkurentsi ja ekspordivõimet. Kõige selle tulemusena tagame parema elukeskkonna ja toimetuleku inimestele. Kliimapoliitika on väga praktilise mõjuga. Eesti rohereformide näitel paranevad näiteks ühistranspordivõimalused, linnaruum saab paremini planeeritud ja uuenevad tehnoloogiad ning tehnoloogiad saastavad edaspidi ka vähem.

Kui juba rääkida praktikast, tuleb rääkida ka rahast. Roheenergia tootmise kiirendamiseks ja soodustamiseks suurendame soodsa hinnaga puhta energia pakkumist ja selleks eesmärgiks on plaanis kokku investeerida kusagil 155 miljonit eurot. Ringmajandusele üleminekuks ja loodusressursside väärindamiseks investeeritakse kusagil 111 miljonit eurot. Elamute renoveerimiseks ja energiasäästlike küttesüsteemide kasutuselevõttu investeeritakse 160 miljonit eurot. Raudtee elektrifitseerimise jätkamiseks suurendame selle rahastust 54 miljoni euro [võrra]. Neid arve on siin mul ka kõnes väga palju veel kirjas. Ma arvan, et ma kõiki neid üle ei käi. Ka minister mainis mõningaid investeeringuid.

Aga ma tahaksin lõpetuseks öelda seda, et eile olin koos ühel debatil koos EKRE esindajaga ja kuulsin sellist uut varianti nende kliimapoliitikaalases retoorikas, nimelt et tänased kliimamuutused ei ole seotud mitte inimtegevusega, vaid hoopis kosmilise kiirguse või millegi niisugusega. Samas üleeilsel debatil väitis üks teine EKRE esindaja, et kliimamuutuste põhjus on hoopis vulkaanide tegevus. Mida ma tahan öelda? Kindlasti on kõik valitsuserakonnad valmis nii EKRE-le kui ka teistele erakondadele kliimamuutuste päris põhjusi selgitama ja sellest lähtuvalt ka leidma koostöökohti, sest ma olen kindel, et kliima- ja keskkonnapoliitikas on võimalik kõikidel erakondadel leida ühisosa. Kui küsida kliimamuutusi eitavatelt poliitikutelt kolm küsimust – esiteks, kas teid huvitab puhas loodus; teiseks, kas teid huvitab hea elukeskkond; ja kolmandaks, kas teid huvitab tulevaste põlvede elukvaliteet –, vastavad nad jah. Mul on hea uudis, et nii kliimapoliitika laiemalt kui ka Eestis tehtavad rohereformid ja eeldatavalt järgmisel aastal jõustuv kliimaseadus nende varem mainitud küsimustega tegelebki. Aitäh!

16:17 Aseesimees Jüri Ratas

Tänan. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Igor Taro. Palun! Teised fraktsiooniesindajad siis saate ennast valmis panna ja minister saab kaaluda, kas soovib tulla või ei soovi. Palun! (Igor Taro: "Teeks lühidalt, kolm minutit.") Teete lühidalt? Ahah! Kui alla viie minuti, siis seda minule ei pea ütlema.

16:18 Igor Taro

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Minister! Eesti 200 toetab alati pikka plaani, mis oleks jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik. Selles mõttes soovin kindlasti tunnustada Kliimaministeeriumi nende pingutuste eest, mis nad on teinud kliimaseaduse ehk kliimakindla majanduse seaduse kokkupanekul. 

Erinevalt siin mõnest kolleegist avaldaks ministeeriumi semiootikutele kiitust, et nad seda seaduse nime kohendasid, kuna just nimelt inimeste toimetulek ja majanduslik olukord on olnud viimasel ajal väga suures fookuses ja olnud väga suureks mureks terves ühiskonnas. Ja seetõttu on mõistlik võib-olla ka teatud selliste märgiliste nimetustega anda sõnum ühiskonnale, mida see raamseadus hakkab reguleerima, mille nimel on see loodud. See on tegelikkuses loodud selleks, et anda meie inimestele, meie ettevõtetele kindlust tuleviku suhtes ja kindlust ka selles suhtes, et pikas plaanis Eesti ja Euroopa Liit peaksid globaalses konkurentsivõitluses tulema välja tugevamana kui enne. 

Siin võib kliima mõjude ja keskkonnaprobleemide kohta erinevaid arvamusi olla, aga paraku kõik märgid näitavad, et lähikümnenditel peavad nende väljakutsetega tegelema kõik maailma riigid kõikides maailma jagudes. Seda on juba täna kohati näha väga teravalt. See tähendab, et kui meie oleme nende riikide seas, kes innovaatilist tehnoloogiat kasutusele võtavad ja seda eest veavad, siis meie tulevik globaalses konkurentsivõimes saab olema helgem ja me saame olema nende ühiskondade seas, kes oma heaolu kiiremini ja rohkem kasvatavad. 

Kõik see on väga tihedas seoses ka selle Eesti 200 "Eesti 2035" strateegia osaga, mis puudutab majandust, majanduse kasvu. Me oleme ka Riigikogus varasematel aruteludel ju korduvalt kuulnud ja tõdenud seda, et ilma energia tootmise suurendamiseta, ilma energia tootmiseta ei ole võimalik inimeste heaolu suurendada. Nii et selles mõttes on kõik need sammud, mis me oleme ette võtnud taastuvenergeetika osas, on toetanud seda majanduslikku ambitsiooni kasvatada Eesti majandust aastaks 2035 kahekordseks. Ilma selleta ei oleks see lihtsalt võimalik. 

Teine asi on see, et kõik kindlasti mäletavad, millist jõhkrat ja üle mõistuse hinda on Eesti pered maksnud elektrienergia eest eelnevatel aastatel. Ka selle ärahoidmine on võimalik ainult läbi selle, et me tegeleme taastuvenergeetika võimsuste juurde loomisega. Taastuvenergeetika on kõige kiirem viis elektrienergia tootmist käesoleval kümnendil suurendada ja sealt edasi me peame mõtlema veel pikemale plaanile. Ja selleks on ka siin keskkonnakomisjoni eestvõttel olnud tuumadebatt Riigikogu suures saalis ja see debatt jätkub meil kindlasti nii keskkonnakomisjoni kui majanduskomisjoni koosseisudes. 

Palun, kolm minutit juurde! 

16:22 Igor Taro

Meil on juba menetluses tuumaenergia raamistiku otsuse eelnõu, et just nimelt selle eelnõu menetluse käigus toimuvad meil arutelud nii energiaturu kui ka looduskaitse-, keskkonnaküsimuste osas. 

Aga järgmine valdkond, mille osas siin debatti täna peeti ja mille osas küsiti ja mis on väga selgelt kliimastrateegiaga seotud, on metsandus. Kõik, kes vähegi metsandusest hoolivad ja Eesti metsanduse tulevikust ja metsaomanike heast käekäigust, peaksid küll olema keskkonnasõbraliku majanduse osas väga positiivselt meelestatud, kuna metsanduses toimuvad muutused võimaldavadki meil liikuda suurema lisandväärtuse poole, mis tähendabki suuremat tulu metsaomanikele. Just nimelt kliimaeesmärkide täitmine on see, mis sunnib meid tegelema rohkem puidukeemiaga, tegelema rohkem biomajandusega, uute tootmisviisidega, mis on tehnoloogiliselt keerulisemad, mis annavad kindlasti selle tooraine eest rohkem tulu, jätavad rohkem tulu meie majandusse. 

Ja veel üks oluline teema on see, mis puudutab renoveerimist. Tegelikkuses, kui keegi küsib, miks on vaja nii- öelda roheüleminekuga tegeleda, et kuidas see meie ettevõtteid mõjutab, siis siin on ju konkreetsed näited. Aprillikuus avatud eramajade renoveerimise meede toob Eesti majandusse 28 miljonit eurot ja mitte mingisugustele suurtele ettevõtetele, vaid väikestele, kohalikele ehitusfirmadele, kes saavad võimaluse renoveerida eramuid energiatõhusamaks üle Eesti. Need on ehitajate palgad, need on projekteerijate palgad, see on teenuste suurendamine maapiirkondades ja nii edasi. Sinna lisandub sel aastal, kui ma ei eksi, siis üle 100 miljoni korteriühistute renoveerimismeetmesse. Juba on otsustatud üle 300 miljoni toetusraha renoveerimise valdkonnas. Ja kokku lähikümnendil on see suurusjärk ilmselt seal kusagil miljardi kanti, mis Eesti majandusse, Eesti ettevõtete toetuseks tegelikult tuleb ja milles tehakse ka teadusarendust, selles valdkonnas, et leida neid uusi ja innovaatilisi lahendusi. 

Kindlasti ei saaks ära unustada transporti. Seesama Rail Baltic, mis tagab meile paremad ühendused, mis tagab transpordi elektrifitseerimise, maanteetranspordi tiheduse vähendamise, mis aitab meil liikuda kombineerituma ja keskkonnasäästlikuma transpordi poole, on äärmiselt vajalik investeering. Ja kindlasti kõik need suunad, millega tegeldakse Euroopa tasandil, nii lennuliiklusega kui meretranspordiga. Selles mõttes on see strateegia edumeelne ja tagab meile pikas plaanis palju parema konkurentsivõime. Nii et Eesti 200 on positiivselt meelestatud. Aitäh!

16:26 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun teid. (Arvo Aller palub lisaaega.) Panen kolm juurde, siis on kokku kaheksa minutit. Palun!

16:26 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No me räägime siin praegu "Eesti 2035" arengustrateegiast ja Kliimaministeeriumi all olevatest tegevustest. Ja ega me siit eriti teada ei saanud, mis sest strateegiast sealt hakkab tulema. Toodi meile ilusad numbrid ja põhirõhk läks uue nimetusega kliimakindla majanduse seaduse tutvustamisele. Kui ma ministrilt küsisin, et kust tuleb siin loodushoiu ja kliimakindluse all see 30%, põhimõtteliselt ma sain aru, et see on metsamaa. "Eesti 2035" arengustrateegias ma neid numbreid ei leidnud, et seal oleks 30% üles pandud. Spekuleeritakse mingite numbritega 28%, et 2 paneme juurde, see on ainult 2%. Selle 28% sees pidid olema ka kaldakaitsevööndid, samas rohevõrgustikualasid seal sees ei ole. Teadmata on see, kuidas seda hakatakse arvestama, on ta riigisiseselt, üleeuroopaliselt või kuidas iganes. See on kõik selgusetu.

Metsanduse all on ilus punkt, et töötame looduskaitsepiirangute hüvitamise ajakohastamisega, ehk kui me räägime siin kaitsealustest metsadest, mida on 467 000 hektarit, ja ministri lahendusele, et võtame selle ÜPP‑st. Ehk see ÜPP lahtiseletatult on ühise põllumajanduspoliitika rahastamine. Ja kui me räägime põllumajanduspoliitikast, siis see on üldse regionaalministri haldusalas. Ja juba praegu läheb suur osa Natura kaitsealuste metsade toetusest tuleb ÜPP‑st. Nii et loomulikult on kõige parem ajada käsi teise ministeeriumi rahakotti. Nii et kaitsealuste metsade juurdevõtmisega tähendab seda, et jälle eraomandi kallale minnakse. Aga mets võetakse kaitse alla eraomanikult, kui ta on majandanud seda korrapäraselt, on aasta pikkuselt ja isegi aastasadu on metsa hoitud ja nüüd tuleb, otsustab üks ministeerium, et seda metsa on vaja võtta kaitse alla ja omaniku käest ära ilma lahendusi pakkumata – väites seda, et maadevahetus on hästi bürokraatlik, omal ajal saanud sellise teistmoodi varjundi juurde, ja kartes seda, et võivad tekkida pahatahtlikud vahetused. Aga omanikule tuleb vastu tulla ja leida kas või see osaline lahendus.

Maavaradest. See ploki osa, jääb mul vägisi mulje, et valmistatakse ette fosforiidi kaevandamiseks, ja siin on ka ilusti välja toodud, et keskkonnasäästlik ja maksimaalse lisandväärtusega kaevandamine, mitte kaevandamise ettevalmistamine või uuringud. Juba on kindlas kõneviisis kaevandamine. Nii et kõik need läbirääkimised nende uuringute tegemise ajal on selline näitemäng, nii et sisuliselt minnakse juba kaevandama Eestile oluliselt maavara.

Taristu osas on raudtee, lennuliiklus, rongid, elektrifitseerimine. Siin valitseva partei kliimaentusiast ütles, et varsti hakkame kõik linnades jalgsi käima ja jalgrattaga sõitma, et see on ka üks rohe-eesmärke. Ja sellest on ka tuleviku automaks tehtud, et kõik jala käiksid. Aga siin pole teedeehitusest mitte sõnagi. On ainult 2030 TEN‑T põhivõrgu liiklusohutuse keskkonnanõuded. Uute teede rajamist ei ole, on ta Via Baltica, on ta Tallinna–Narva suund, ehk teede ehitusest on null ja sellega liiklusohutus võib halveneda ning teedeehitus peaks olema üks olulisi asju.

Järgmisena vaatame siin 2035 aasta planeeringutes renoveerimine. Ma olen juba mitu korda ka siit puldist öelnud, et kuna siin ma saan aru, on tegemist kortermajade ja elamute rekonstrueerimisega, siis ma hakkasin, kuna nad on ehitusseadustiku tegevuse alused ja ehitusloa alused tegevused, siis ma ehitusseadustikku vaatasin, et mida ta annab vasteks sõnale "renoveerimine". Ehitusseadustikus sellist sõna nagu renoveerimine ei ole olemas. Minu jaoks on arusaamatu, mis asi on renoveerimine, ja kui me räägime siin rekonstrueerimisest, siis see rekonstrueerimine tähendab ehitusloa taotlemist, ehitusprojekte, kõik on ilusad summad, kuid samas korterelamutele, vähemalt Ida-Virumaal, on selge, et see on üle jõu käiv, selle mis iganes, 60–70%‑lise toetusega. Aga ärme unusta seda, et käibemaks ei ole toetusabikõlbulik. Ehk kui sa võtad ilma käibemaksuta summa, sellele saad toetuse, siis käibemaksuosa tuleb igal korteriühistul ja igal väikeelamu omanikul leida omavahenditest, mis kogu renoveerimise juures, rekonstrueerimise juures toob lisakulu 22% automaatselt, ilma et sa selle peale oleksidki mõelnud.

No jäätmereform. Jälle ilusad loosungid. Praeguse võib-olla kolme kasti asemel tuleb viis kasti panna välja. Enne sõitis kolm autot, nüüd sõidab viis autot, autod väiksemaks ei lähe. Me näitame siin, et oleme hästi rohelised, sorteerime, ja samas paneme autod käima nõndanimetatud tihedama sagedusega ja saab sellega ka öelda, et see on täiesti näilik tegevus.

Üldiselt see kavandatav kliimakindla majanduse seadus toob väga palju piiranguid. Ja nagu öeldakse, siin ka eelnevates sõnavõttudes, et rohereform või rohepööre on võimalus, aga me ei tohi seda võimalust kasutada. Nii kui me seda võimalust kasutame, nii ta on meil kohustus, ta on automaatselt kohustus ja see kohustus tuleb meile kõigile.

Merendusalal on eesmärk … Aa, kaitsealadest veel, et siin oli juttu, et merealadel kaitsealuseid ei tehta, kuid merenduses ja veemajanduses on ikkagi eesmärk kaitsealasid laiendada. Vesikonna veealad lähevad samuti kaitse alla ja samas on teadmata, mis tingimustel, kas ta nüüd lähevad sinna tuulikute ümber või tuulikute lähedale, seda me ei tea.

No kokku võttes võib öelda, et kliimaministri kohustuslik ülevaade arengustrateegia eesmärkidest 2035 sai käsitletud. Samas ühtegi sellist otsest rahvale rõõmusõnumit ei ole, et kuhupoole me liigume. Ja lähtuvalt sellest ei oskagi midagi öelda. Ütleme, et linnuke on kirjas ja töö on tehtud. Aitäh!

16:33 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu.

Palun.

16:34 Urmas Reinsalu

Oi-oi, oi-oi, oi-oi, oi-oi! Kuulasin seda härra Michali ettekannet. Ja minu küsimus on: kõikide nende piirangute, täiendavate koormiste, täiendavate uute maksude keskkonnas kes kaitseb Eesti koduomanikke, kes kaitseb Eesti metsaomanike maaomanikke, kes kaitseb Eesti ettevõtjaid? Isamaa kaitseb praeguses olukorras. Reformierakond on selgelt läinud välja vasakpoolsele täiendavate piirangute ja maksude poliitikale, mida hellitlevalt võiks selle ettekande loogikas nimetada selle seaduse pealkirjaga "Kliimasotsialism". Kogu lugupidamise juures, härra Michal. Ma tean, et see kriitika on teile valus, kuid ma püüan mõningates elementides osundada objektiivsetele vajakajäämistele. 

See ettekande teemade ring, mida puudutati, oli väga avar. Kuid kui me hakkame võtma temaatilisi slaide ja vaatama seda, millised on orwellilikud pealkirjad nendes slaidides, siis sisusse süvenedes me näeme ainult ühte asja: täiendavat hinnatõusud, täiendavad koormised. Kõigepealt, võtame veereformi, mida hellitavalt nii nimetatakse, et hoida ära vee hinna tõus. See ei vasta ju tõele, see orwellilik formuleering. Tegelikkuses me teame, et Kliimaministeerium on ette valmistamas seda reformi, mis toob kaasa vee hinna tõusu, mida on ka avalikkusele teada antud.

Jäätmed. Jäätmereformi puhul, kui me võtame selle jäätmeseaduse muudatuse, mis on esitatud parlamendile menetlemiseks, siis see toob kaasa tarbijatele uusi koormisi kümnete miljonite eurode ulatuses aastas. Küsimus, mis puudutab nüüd teemade ringi, mis on seotud kliimaseadusega, siis see käsitlus sektoriaalsetest piirangutest ja ettekujutus, et see toob kaasa majanduse võimestamist, on täiesti äraspidine. Majandust võimestab vabadus, tehnoloogianeutraalsus, võimalus liikuda turu loogikas. Aga te olete asunud täpselt äraspidisele dünaamikale, nii nagu on näha kliimaseaduse menetlemisest, nendest töörühmadest ja tegelikkuses ka sellest võrdlemisi eufemiseeritud kliimaseaduse esialgsest visioonist, mida te olete avalikkusele tutvustanud. Ja õigusega murelikud ettevõtlusorganisatsioonid, tarbijate organisatsioonid küsivad, et miks selline ebakindlus. 

Põhiküsimus, härra Michal, mul oleks väga hea meel, ma annaksin teile ühe võimaluse ja ma loodan, et te kasutate seda. Tulge pärast mind siia parlamendi pulti ja öelge, kui palju maksab see kliimaseadus ja kes selle kinni maksab. Hämmastusega ma loen seda, et alles pärast seaduse väljatöötamist – liigutakse niipidi, et nii-öelda vanker kavatsetakse panna hobuse ette – tuleb tegelikult sisuline mõjuanalüüs. Me liigume pimeduses. Ja ma arvan, et see ei ole mõistlik lähenemisnurk. Nii et mul on palve, härra Michal, et te tuleksite ja annaksite Riigikogu puldist selge valitsusepoolse visiooni. Palju maksab Eesti ühiskonnale see kliimaseaduse jõustamine kogumis? Teiseks, palju maksab see jäätmereform, palju maksab see veereform? 

Ja lõpetuseks, teate, hämmastav on lugeda seda slaidi, mis puudutab mingeid veksleid taristu valdkonnas. Kui me võtame lahti selle, mis on sõna, väga kaunis, ja me võtame lahti teo, siis tegelikkuses me näeme sisuliselt likvideeritud teetaristu investeeringut käesoleva aasta eelarves. 

Nii et valitsuse majandus- ja rahanduspoliitika on kehv. See on reaalsus. Ja võib-olla sellesse härra Michal tegelikult oma valitsemisalas õigupoolest palju sekkuda ei saa. Ma tahan õigust anda selles loogikas. Kuid praegu, kui ma vaatan sellesse sektorisse, mis kuulub teie pädevusalasse, siis me liigume vastupidiselt. Ma loen siin lehekülgede kaupa ... 

16:39 Aseesimees Jüri Ratas

Soovite lisaaega? 

16:39 Urmas Reinsalu

Võtaksin kolm minutit.

16:39 Aseesimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit. 

16:39 Urmas Reinsalu

Ma näen tegelikkuses lehekülgede kaupa elemente nendes poliitikasuundades, mis on teie pädevusalas, mille eesmärk on uued hinnatõusud, uued koormised ja uued täiendavad regulatsioonid. Ma arvan, et see ei ole nii-öelda lähtenurgana, kui me kõneleme nii pikas perspektiivis nagu Eesti 2035, asjakohane perspektiiv. Ma usun majandusvabadusse, ma usun sellesse, et meil peab olema turuloogikas kõige ökonoomsem lahendustee leitud. 

Siit ma jõuan tegelikkuses energeetika juurde, selle keskse teemaderingi juurde, kuidas energiajulgeoleku, meie varustuskindluse, aga mis on oluline ka, et meie inimeste toimetuleku ja majanduse toimetuleku huvides meil oleks konkurentsivõimeline elektri hind. Paraku tuleb tunnistada, et tervikkäsitlust ei ole senini valitsus olnud võimeline pakkuma. Olemas on üksikud, ühte energiatootmissektorit eelistavad otsused, mis läheb maksma – Kliimaministeerium ju ise ei häbene seda teatada – selles mahus, et me kõneleme siin miljardkategooriates, ja toob tarbijatele võimalikku täiendavat doteerivad koormust. 

Härra Michal! Ma ei taha olla liiga kriitiline. Ma näen, et te ettekandega olete töötanud palju põhjalikumalt kui tegelikult rahandusminister, kes kõneles 2035. aasta visioonis sellest, et kaks riigimaja on ehitatud, sellel ajal, kui meil valitseb totaalne korralagedus, eks ole, rahandusvaldkonnas. Siin on ju näha mitmeid huvitavaid mõtteid ja ma tahan siin ka teid tunnustada selle visiooni eest. Riia-Tartu rong võiks 2035. aasta perspektiivis olla käivitatud. Lennuühenduste tagamine. Nendes sektorites, ma arvan, ei ole see visioon sugugi mitte õbluke. See ei ole sugugi mitte õbluke! Aga ideoloogiline paatus on kahjuks vales suunas sellele, mida eeldaksid praeguses kriitilises ebastabiilses olukorras meie majanduse ja meie inimeste toimetuleku huvid. Ärge looge ebakindlust, looge kindlustunnet! See on Isamaa meeskonna üks ja lühike, kuid sõbralik soovitus siit ametis olevale kliimaministrile. Aitäh!

16:42 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

16:42 Kliimaminister Kristen Michal

Härra Reinsalu unustas oma mingi kirjavahetuse siia maha, ma annan selle teile. Saate härra Reinsalule edastada. Härra Reinsalu kaotas mingi paberi ära.

Nii! Mõned märkused. Mul on kahju Urmas Reinsalust veidi, sest mina mäletan ajast, kui ta oli suuteline lugema kaugemale pealkirjadest, aga ilmselt ajaga on see talent veidi tuhmunud. Nimetada neid pealkirju orwellilikeks on ka üsna triviaalne ja kulunud väljend, kindlasti suudaks paremat. Kui see ei tule, küsige teiste käest nõu, aitame. Tehnoloogianeutraalsus energeetikas – noh, ma Isamaa poliitikat tean. Olen korra isegi eksinud selle sõnastamisel: ütlesin, et Auvere kaks – selgus, et see oli kaks Auveret. Eesti tõepoolest, Eesti rahvas vajaks seda karistust, mille nimi oleks kaks Auveret veel. See on see Isamaa poliitika, mida tahetakse pakkuda.

Energeetika terviklik käsitlus oli siin väga hästi välja joonistatud. Seda me oleme korduvalt debateerinud. Veelgi enam, kõik need ettevõtted, mis Eestisse tahavad investeerima tulla, küsivad nende investeeringute tegemise puhul: kas teil on piisavalt puhast energiat. See on see, mida tegelikult vajab majandus, ettevõtlus ja Eesti järgmisse liigasse jõudmiseks.

Nii et minu soovitus küll oleks ka Isamaa ühendada lahti sellest EKRE light komplektist. Ma arvan, et Isamaa suudab paremat ehk ka majanduse mõttes ja majandus tänapäeval vaatab ikkagi kestlikuma majanduse ja loodusressursside poole. Veelgi enam, ma olen üllatunud, et konservatiivne maailmavaade, mida justkui Isamaa väidab, et ta esindab, ja EKRE-gi justkui väidab sama, käitub Eesti puhta looduse ressurssidega, justkui see oleks midagi kommipaberitaolist, mida visata maha. Seda tulebki väärindada, sellest tulebki rohkem saada, see liiga peabki olema kõrgem, kus me oleme oma asjadega. Nii et seetõttu ma teinekord soovitan see ettekanne tervikuna ära kuulata, mitte ainult pealkirjadega tegeleda.

Nüüd peegeldades teisi ettekanded või siin teisi sõnavõtte, härra Aller ütles kokkuvõttes ära, mida ta tegelikult ütlema tuli, ja see oli: polegi midagi öelda. Ainuke asi, millele ta selle "polegi mitte midagi öelda" käigus ei saanud hästi pihta: jutt 30%-st käib Eesti territooriumist. Hea meelega seda talle täpsustame juhuks, kui ta ei saanud sellele pihta. Teistele – Igor Tarole, kes ütles, et tegemist on pika plaaniga ja kes tegeleb tuumadebatiga, keskkonnakomisjon koos majanduskomisjoniga – ma tahan öelda aitäh, Hanah Lahele samamoodi investeeringute ja Tiit Maranile ka heade sõnade eest. Ja me kindlasti pingutame selle nimel, et kliimapoliitika, majandus koos, kaasa arvatud ka julgeoleku, Eesti looduse hoidmisega, annaks Eesti inimestele parima võimaliku tuleviku. Aitäh!

16:45 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vasturepliik Urmas Reinsalu, palun!

16:45 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kahjuks on see olukord praegu sümptomaatiline. Mu palve oli kliimaministrile ju tegelikult tulla pulti konkreetses küsimuses, see tähendab seda, et anda vastused selle kohta, palju tema kirjeldatud visioonid maksavad. Ja millegipärast on asunud see valitsus kartma reaalseid numbreid, ta opereerib juba mingisuguses muus kategoorias, mitte rahalises kategoorias. Palju maksab jäätmereform tarbijatele, kui palju maksab see veereform tarbijatele? Ja palju maksab seesama kliimaseadus sellises visioonis, mis on välja töötatud, palju on selle kogumaksumus, kuidas see koormus jaotub? Nendes küsimustes … See ei ole küsimus mitte ökoloogiast, see on küsimus selles, et me oleme võimelised langetama juhtimisotsuseid sellisena, et nad ei ole, nagu ma ütlesin, ei asetata vanker hobuse ette. See on minimaalne hoolsus, kogu lugupidamise juures, mida valitsus peaks nende erinevate teemade käsitlemisel ilmutama. See ei puuduta kriitikat sugugi mitte, härra Michal, teie valdkonna osas, vaid see on ennekõike seotud riigi rahandus- ja majanduspoliitikaga opereerimise suunas. Isamaa seisab kindlasti puhta looduse, aga ka Eesti rahvuslike huvide, meie majanduse konkurentsivõime ja meie inimeste toimetuleku eest. Neid asju ei ole võimalik, nagu teie sooviksite, vastandada omavahel. Peab valitsema teatud nii-öelda … Normaalses ühiskonnas peab valitsema teatav harmoonia ja selle poole me pürgime. Aitäh!

16:47 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma tänan kliimaministrit ja ministeeriumi selle "Eesti 2035" ettekande eest, ma tänan Riigikogu liikmeid siin debatis osalemise eest, küsimuste eest. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta, sellega on kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. 


7. 16:47

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE) teine lugemine

16:47 Aseesimees Jüri Ratas

Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 308 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

16:47 Mario Kadastik

Aitäh! Tegemist on meil 308 SE ehk taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu teise lugemisega. Esimesel lugemisel käis see eelnõu juba 2023. aasta 13. detsembril. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 29. detsember, esitati 238 muudatusettepanekut Riigikogu liikmete poolt, peamiselt EKRE fraktsioonist. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest ka väga paljusid huvirühmi, kellest eelnõu kohta avaldasid arvamust Utilitas Wind, Maa-amet, Sunly, Evecon, Enefit Green ja Ignitis Renewables. Lisaks küsis komisjon arvamust ka keskkonnakomisjonilt, kes avaldas toetust antud eelnõu edasisele menetlusele ja vastuvõtmisele. Ja oma seisukohad esitas antud eelnõule ka koos ettepaneku ja arvamustega Kliimaministeerium, kes ka kommenteeris laekunud arvamusi ja tõi sisse ka täiendavaid muudatusi, et sätteid täpsustada. 

Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette antud eelnõu komisjoni istungil menetlemist 29. ja 30. aprillil, kus olid ka eelnõu algataja esindajad. Nüüd, komisjoni istungil 9. mail oli kohal muudatusettepanekute esindajate esindajad Rain Epler ja Jaak Valge, kes tutvustasid EKRE fraktsiooni liikmete esitatud ettepanekuid. Seejuures Jaak Valge andis teada, et kuna komisjoni liikmed on tõenäoliselt väga põhjalikult muudatusettepanekutega tutvunud, siis neid üksikult kommenteerima ei soovitud hakata. Ta kommenteeris ka, et tegemist on siiralt obstruktsiooniliste ettepanekutega, mis ei ole tehtud mitte obstruktsiooni enda pärast, vaid selleks, et koalitsioonisaadikud ja valitsuskoalitsioon asuksid läbirääkimistele. 

Kliimaministeeriumi esindajad selgitasid ja andsid algataja esindajatele seisukohad kõikide muudatusettepanekute kohta. Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste sõnul olid nad kõik need muudatusettepanekud läbi töötanud. Mõned EKRE liikmete ettepanekud olid üksteist välistavad ja vasturääkivad, väga paljudel ettepanekutel puudusid pikemad seletused. Kliimaministeeriumi hinnangul on nende poolt eelnõuga tehtud muudatused vajalikud, et viia eelnõu eesmärk ellu. Mõned muudatusettepanekud puudutasid teisi sätteid nendes õigusaktides, näiteks ehitamist, ehitise mõistet või energiatõhusust. Neid ettepanekuid on võimalik uuesti esitada siis, kui tuleb vastav pakett menetlusse. Ja ka komisjoni arutelu käigus tegi Rain Epler ettepaneku, et see võiks olla ette arvesse võetud, mis lubati edestada. 

Kliimaministeerium tutvustas seejärel ka endapoolseid ettepanekuid, mis kajastuvad antud muudatusettepanekutes majanduskomisjoni muudatusettepanekutena. Nendest räägin täpsemalt siis, kui jõuame muudatusettepanekute juurde. 

Tutvustati ka huvigruppidelt laekunud ettepanekuid ja Kliimaministeeriumi seisukohti nende osas, kaasa arvatud, milliste muudatusettepanekutega nõustuti, ei nõustutud või nõustuti osaliselt. Komisjoni nõunik selgitas ka ühe Varro Vooglaiu muudatusettepaneku loetelust väljajätmist seoses sellega, et ettepanekus olid tehtud stiililised muudatused, kuid neid ei olnud viidud selle ettepaneku teksti sisse. Ehk eelnõu tekst ja ettepaneku tekst langesid identselt kokku. Aga tegemist oli ka vaid ühe sõna asendusega ehk see ei mõjutanud sisuliselt teisi tekste. 

Küsimuste-vastuste arutelu osas oli küsimus kompleksloa kohta ja küsimus just keskkonnamõjude hindamisest loobumise osas. Selgitus oli, et ei, eesmärk on ikkagi vähendada bürokraatilisi samme, mitte keskkonnamõjude hindamist. Selle hindamise kvaliteet ja sisu jääb samaks. Rohkem on küsimus selles, et meil toimuvad protsessid paralleelselt ja ühe loa raames, see tähendab et see vähendab ka kohtuvaidluste arvu. 

Oli ka täpsustus selles osas, et kuna üks ettepanek huvigrupilt sisaldas ka fantoomliitumiste temaatikat, siis see antud eelnõuga ei haaku, seda on võimalik uuesti arutada siis, kui see vastav punkt tuleb milleski arutelusse. Aga see on teema, mis alles eelmises koosseisus sai loodud. 

Siis seletas Priit Lomp muudatusettepanekute sidumiste põhimõtteid. Ta tõi välja, et seotakse üheks muudatusettepanekuks kokku sama esitaja sisuliselt seotud muudatusettepanekud. Samuti seotakse kokku samasisulised muudatusettepanekud ka siis, kui need on esitatud erinevate ettepaneku tegijate poolt, kuid sisu on omavahelises seoses tulenevalt eesmärgist. Samuti seotakse kokku sama esitaja sama seadusesätet muutvad üksteist välistavad muudatusettepanekud, pidades neid ebasiiraks. Kasutatakse võimalust siduda kokku erinevate esitajate identseid muudatusettepanekuid, mis on sisuliselt täpselt samad. Jaak Valge avaldas sellele protesti, mis on ka protokollitud. 

Oli ka küsimus Rain Epleri poolt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõige 2 esimese poole kehtivuse kohta, mis puudutas sama isiku versus erinevate isikute sisulise ettepaneku kohta, millele Priit Lomp vastas, et suures koguses ebasiiraste ettepanekute esitamine ei ole Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas, Riigikogus on vaja teha ka muud tööd peale obstruktsiooni ja komisjoni esimehena on ta esitanud muudatusettepanekute sidumisettepaneku vastavalt kirjeldatud põhimõtetele. 

Seejärel liiguti muudatusettepanekute hääletamise juurde. Ja on tehtud need järgnevalt. Loetlen muudatusettepanekud, mis on komisjoni poolt aktsepteeritud, kõigepealt. Muudatusettepanek number 2, mis on majanduskomisjoni ettepanek, tagamaks meretuuleparkide hoonestuslubade kehtestatavate erisuste õigusselgus – on arvestada täielikult, hääletus oli konsensuslik. Muudatusettepanek number 20, mis on Varro Vooglaiu esitatud muudatusettepanek – arvestada täielikult, mis võeti vastu konsensusega. Ehk siis ei saa väita, et opositsioon ei saa esitada muudatusettepanekuid, mida koalitsioon vastu ei võtaks. Muudatusettepanek number 37, majanduskomisjoni ettepanek sõnastuse keeleliseks ning tehniliseks korrastamiseks, mis oli arvestada täielikult, konsensusega. Muudatusettepanek number 46, majanduskomisjoni ettepanek õigusselguse tagamiseks – arvestada täielikult, konsensusega. Muudatusettepanek number 57, mis on Arvo Alleri ettepanek tähtaja muutmiseks – arvestada sisuliselt, sest muudatusettepanek number 58 on majanduskomisjoni samasisuline ettepanek kohandatud sõnastusega ja põhjalikuma selgitusega, mida arvestati täielikult ja hääletus oli konsensuslik. 

Muudatusettepanek number 64 oli majanduskomisjoni ettepanek kiireloomulise muudatuse tegemiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse seoses Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega – arvestada täielikult, hääletati konsensuslikult või läks konsensusega. Muudatusettepanek number 66, majanduskomisjoni ettepanek seoses eelnõu menetlustempoga tähtaegade muutmiseks ja õigusselguse loomiseks – arvestada täielikult, konsensusega. Number 67, majanduskomisjoni ettepanek kavandatava ehitise mõju hindamiseks keskkonnamõju hindamise aruandes – arvestada täielikult, konsensusega. Ja muudatusettepanek number 77, majanduskomisjoni ettepanek keskkonnamõjude hindamise programmi ning aruandega seotud tähtaegade muutmiseks ning isikuteringi täpsustamiseks – arvestada täielikult ja konsensusega. 

Ülejäänud muudatusettepanekud, mis on numbrid 1, 3–19, 21–36, 38–45, 47–56, 59–63, 65, 68–76 ning 78–79, mis on EKRE fraktsiooni erinevate liikmete ettepanekud – jätta arvestamata. Muudatusettepanekute poolt oli 2 ja vastu 5 komisjoni liiget. 

Võeti vastu ka menetluslikud ettepanekud. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail ehk täna. See oli konsensuslik. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, oli konsensuslik. Ja juhul, kui täiskogus ei leia mõni juhtivkomisjoni poolt muudatusettepanekute kohta tehtud otsus toetust, teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Ka see oli konsensuslik. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. mail ja viia läbi lõpphääletus. Ka see oli konsensuslik. Aitäh!

16:56 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Oo! Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

16:56 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Tõesti on nõnda, et see energeetika teema laiemalt on kütnud kirgi ja teistpidi on see väga olulisel kohal, kuidas oma riigi konkurentsivõimet tagada, kuidas inimesed saaks teha siin tööd ja ettevõtted kasvatada oma jõukust. See on ülimalt oluline. Ja põhimõte, et bürokraatiat vähendada menetlustes, ei ole kindlasti kellelegi vastumeelne. 

Aga ma tahaksin siinkohal tuua välja ühe probleemi, kus ma jään vägagi mõtlikuks, ja see ilmestab tegelikkuses seda reaalset maailma ja võib-olla seda eelnõu sisuga kaetud visiooni. Seal vahel on mõningane dissonants, ma pean ütlema. Ma toon ühe Pärnumaa näite, mis on seotud aastast 2013 kehtestatud nelja maakonna tuuleplaneeringuga. Ja tõesti, nii oli, et ta kehtestati aasta lõpus. Sellest planeeringust on olulisel kohal see, et Tootsi tuulepargist esimese tuugeni generaator on tänaseks üles pandud. Utilitase Saarde tuulepark on samuti valminud. 

Aga teine väga mastaapne ala võrrelduna Tootsiga asub samuti Põhja-Pärnumaa vallas ja see on seotud Lavassaare turbatootmisalaga ehk ammendunud turbakaevandusmaaga. Ja väga selgelt lepiti kogukonnas kokku, et sinna peaks tulema taastuvenergia tootmisala, nii nagu Tootsi tuleb hübriidpark. Tänaseks on nõnda: keskkonnakomisjonis hea komisjoni esimehe Igor Taro kaasamisega saime kokku erinevate osapooltega, on selgunud selline asjaolu, et samale alale, mis on arenguks kokku lepitud, on teise käega riik andnud euroraha selleks, et taastada soo. Selleks, et taastada rabas soo ja mitte seda 1200 hektarit taastuvenergia kasutuseks kasutusele võtta.

Ja oh imet, me oleme teinud Kliimaministeeriumi, see pidi olema see ministeerium, kes tegelikult tagab tasakaalu erinevate huvide vahel. Need inimesed, kes tegelevad keskkonnakaitsega, ütlevad, et see on väga ideaalne ala selleks, et just nimelt meie looduslikku mitmekesisust parandada. Aga energeetikaosakond ütleb, et mitte mingil juhul seda ala ei tohiks energiakasutusest või sellest arenguperspektiivist välja viia. Ja kõik erinevad asutused on andnud oma allkirja selleks, et sellel alal tuleks arendada taastuvenergiat, sellega edasi liikuda. 

Ma tahakski küsida, et kui need asjad on täna nii, siis mis rohelisest koridorist bürokraatia vähendamisest me räägime. Nendel aladel, milles me oleme kokku leppinud, andnud planeeringuga juhtfunktsiooni, andnud tegelikult ka nõude uurida edasi – kusjuures tuuleuuring on tehtud, linnustiku-uuringu aluseks, et sinna võiks teha soode taastamise programmi, võeti hoopis see, et üleriigiline ornitoloogiauuring tehti, mis näitas, et üle Eesti ei saa kuskil taastuvenergiaga midagi teha. See teeb tegelikult täiesti nõutuks. 

Ja veelgi enam, kohalik omavalitsus samal ajal oma territooriumil, kuna Pärnu on perspektiivne või Pärnu maakond on perspektiivne taastuvenergia tootmisala, otsib planeeringulahendusega uusi alasid. Ja ma ei kujuta ette, millega siis põhjendada kohalikele elanikele, et uusi alasid on vaja, olgugi, et kokku lepitud ala 1200 hektari ulatuses on olemas. Ja ma olen enam kui veendunud …

Ma paluksin lisaaega kolm minutit. 

17:01 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit! 

17:01 Andres Metsoja

Ma olen enam kui veendunud selles, et kui vaadata Riigikohtu lahendeid, siis kaks funktsiooni, looduse kaitsmine ja tööstus, nagu hästi kokku ei sobi. Meil on Wendre olemas Pärnus, sulepatjade tehast meile sinna Lavassaarde ei ole vaja, et me ujutame ala üle ja siis paneme tuugenid püsti, et justkui saaks mitu asja korraga teha. Lihtsalt need ei sobi kokku. Ja ma arvan, et kui vaadata seda piirkonda, vaadata laiemalt looduslikku käsitlust, siis üleval on Matsalu kaitseala, sealsamas kõrval on Audru polder, all on Soomaa kaitseala, nii et ümberringi on kaitsealad, ja siis sellele ärakaevatud sooalale hakkama taastama sood, olgugi et siinsamas Riigikogu menetluses on meil eelnõu, mis ütleb, et taastuvenergeetika on kõrgendatud avaliku huvi objekt. Ehk ta peaks kõik teised majandusharud enda alla hõlmama. Ja seal, kus me majanduslikult oleme sekkunud, maapinda sonkinud, teise käega ütleme, et ei, ärme sellega edasi läheme. 

Ja kummastavam on isegi asjaolu veel selles, et kui küsida planeerijatelt, kuidas saab nii olla, et te rahulikult vaatate pealt, et planeeringuga on öeldud – see kusjuures tehti veel Norra EMP regionaalse arengu finantsmehhanismiga, selle kulu oli toona üle miljoni euro, neli aastat tehti tööd – ja nüüd me ütleme, et ei, no mis sest, et seal on selline juhtfunktsioon, tegelikult soo taastamine on ka päris hea asi. Need argumendid kõlavad ju umbes niimoodi, et planeerime ära Rail Balticu trassikoridori, planeerime ära Via Baltica ja siis ühel hetkel ütleme, et aga seal saab teisi funktsioone ka teha, kuna ei ole pikalt arendatud, aastast 2013 on ju hulga aega mööda läinud, ei ole nagu arendajat olnud, teeme selle planeeringualale midagi muud.

Ja kogu asja võtab ehk ilusti kokku see, et see Harku-Lihula-Sindi 330 kilovolti liin jookseb ka sealtsamast lähedalt mööda. Mul ei ole midagi meretuuleparkide vastu, kui keskkond annab võimaluse neid teha, aga me peaksime igal juhul püüdma ära ammendada kõik enda maismaa potentsiaalsed alad, võimalused. Ja rääkida sellest, et teeme siis mingisuguse liini kuskile Saaremaa taha ja meretuulepargi sinna, kuhu me tegelikult broneerime sellised alad risti-rästi kuidagi ära või me ei suuda olla oma otsustes järjepidevad, siis kuidagi väga keeruline on ühiskonnale seda selgitada. 

Planeering peaks andma selguse, looma perspektiivi ja pakkuma ühiskonnale lahenduse. See ongi kogu selle bürokraatia läbimise eesmärk. Aga kui see tulemus on selline, et täna ei saa enam keegi aru, mida tehti või miks tehti, siis kuidagi uskuda, et selle lihtsustamine ja kiirendamine mõne kuu võrra annaks mingisugust leevendust või tarkust juurde, kahjuks ei tundu kuidagi usutav. Aitäh!

17:04 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

17:04 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean väga nõustuma Andrese poolt räägituga ja see antud eelnõu jätab mulle mulje, et tegemist on eelnõuga, mida võib kokku võtta, et eesmärk pühitseb abinõu. Ka mina ei ole selle vastu, et taastuvenergiat rohkem turule tuuakse, kuid nagu siin eelnõus on öeldud, et eelnõuga luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba, koondades seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee ja riigiasutusega. Ja seda kõike on selle jaoks vaja, et need keskkonnamõjude hindamised toimuks kiiremini.

Saaremaale planeeritav, Saaremaa lähipiirkonda planeeritav meretuulepark, mida praegu soovitakse teha 10 kilomeetri kaugusele merre, on just üks ehe näide sellest, kuidas ei ole hästi läbi mõeldud see teema. Praegu on väga palju vastuolulisi andmeid. Liiga lähedale tehakse seda rannikule. Seal on väga palju reostust. Probleeme on hulga, kuid eelkõige, nagu just praegu kolleeg siin rääkis, et kui meil on olemas võimalus teha maismaale viis korda odavamaid tuuleparke ja seda ei kasutata, vaid tahetakse hoopis sedasama maad sooks muuta, siis põhimõtteliselt minul on küll ettepanek, et teeme kaks ühes, teeme kõigepealt sinna Lavassaarde tuulepargi, siis muudame ta sooks ja niimoodi on unistused meretuulepargi näol põhimõtteliselt täitunud. Aga see tuleb kõik viis korda odavam.

Kui nüüd rääkida veel Saaremaast, siis ühest küljest me võime ju planeerida mida iganes, selle meretuulepargi, kuid selle jaoks, et seda elektrit kuhugi sealt edasi viia – ja ilmselgelt seda Eestile ei ole vaja, sest Eestil tuleb selleks hetkeks, kui need meretuulepargid peaksid valmima, juba piisavalt taastuvenergiat –, siis selle jaoks on vaja luua sinna ligipääs, ehk kust see elekter peaks edasi minema. Nüüd on planeerimisel elektrivõrk Eestist Lätisse läbi Saaremaa ja see tähendab 330-kilovoldise uue elektriliini ehitust, mille kaitsetsoon on iseenesest 80 kuni 100 meetrit lai. See hõlmab 80 000 kinnistut. Ja kui te kujutate ette, et Saaremaalt viia läbi ja üle Muhu ka see uus trass kuni Sõrveni, siis kui palju metsa peab selle jaoks langetama, ma ei tea, mitu tuhat hektarit sedasama metsa, mis peaks siduma CO2. Ja nüüd räägitakse, et see on ääretult keskkonnasõbralik.

Ja kolmandaks on see, et see kõik on ääretult kallis. Ja see raha ei tule ju kuskilt mujalt selle ehituseks kui meie enda maksumaksjate taskust. Öeldakse, siin on kliimaminister väitnud, et justkui elektri hind läheks, ma ei tea, 0,2 senti odavamaks kilovatilt. Aga kui palju tuleb juurde siis taastuvenergia tasusid? Mida juba praegu on öeldud, et 20 aasta peale on see kolm miljardit, see tähendab 200 miljonit aastas. Selle maksavad kinni kõik tarbijad. Lisaks siis see elektrivõrgu juurde ehitamine, see on ka kaks miljardit. Ja see läheb meil liinitasudest. Me võidame teoreetiliselt 0,2 senti, aga kui palju sente, mitmed kümned sendid või 20 senti, 0,2 jah, aga mitmed kümned sendid võivad minna, mis on juba ette planeeritud, et hakkavad meie taskust minema. Nii et ühest küljest me tahame nagu, mõtleme …

Ma paluksin lisaaega.

17:09 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

17:09 Mart Maastik

Mõtleme selle peale, et justkui kliimat päästame siin ja üldse kliimast on saanud selline nagu mantra meil, muudeti ju isegi keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiks, mis läks maksma – ma olen seda juba öelnud – kaks miljonit. Kaks miljonit selle nimel, et vahetada nime. Seda enam, et keegi täpselt ju aru ei saa, kumb siis mida sisaldab, kas kliima on keskkonna osa või vastupidi. Ja selle müstilise kliima eest võitlemise tähe all unustatakse ära keskkond. Saaremaa meretuuleparki üritatakse rajada piirkonda, kus on parimad kalapüügi ja kala kudemispiirkonnad.

Kui nüüd tuumajaamadest siin räägiti, siis tuumajaamade puhul on see, et kui planeeritakse neid ja kui hakkab investor seda tegema, siis on juba ette sisse kirjutatud, et kui tuumajaam on oma aja ära elanud, siis selle likvideerimistasu on juba ka sisse arvestatud. Meretuuleparkide puhul seda ei ole. Meretuuleparkide eluiga on umbes 30 aastat hinnanguliselt. Ja siis 30 aasta pärast, mis siis juhtub? Siis on mingisugused vundamendid seal 500 kuni 1000 vundamenti meres. Kes neid likvideerib, keegi ei tea. Ma ei hakka siin pikemalt rääkima ja peatuma sellel, kust tekib erosioon, ja ka needsamad labad, mis on plastist ehitatud, kui palju sealt mikroplasti igal aastal merre lendub tänu just nimelt kliimatingimustele.

Seega püüaks nagu mõelda asjad korralikult läbi, et meil ei ole mõtet lahmida, öelda, et me võitleme kliima eest, unustades keskkonna. Seega ärme teeme midagi üle ülekäte, liiga kiiresti, nagu siin soovitakse. Ja kui tahetakse kiiremini teha, mis iseenesest tõesti on õige, nagu Andres ütles, et bürokraatiat tuleb vähendada, siis teeme, kõiki asju võiks kiiremini teha, ega see ei tähenda, et ametnikud oma tööd ei võiks kiiremini teha. Aga kui tehakse üle otsa midagi, jäetakse uurimata ja hiljem selgub, et see on väga kahjulik, siis see on korvamatu. Aitäh!

17:11 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Igor Taro. Palun! Head ametikaaslased, kes ka saalis on, tuletan meelde kodu- ja töökorra seaduse: meil on teine lugemine, nii et sõna võivad võtta siin kõik. Olete lahkesti oodatud.

17:12 Igor Taro

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti 200 seisab Eesti inimeste heaolu eest mitte ainult sõnades, vaid ka päriselt tegudes. Antud eelnõu puudutab Eesti rahva heaolu täiesti otseselt, kuna see mõjutab lähiaastate elektrienergia hinda, see mõjutab kõikide perede eelarveid. Ei ole mõtet siin silmakirjalikult küsida, kui palju maksab keskkonnahoidlikule majandusele üleminek ja samal ajal jätta kõrvale see teadmine, kui palju maksab teatud energeetikaalaste otsuste mittetegemine. Vaatasin selle numbri välja, kuna siin eelmises päevakorrapunktis see küsimus väga reljeefselt kõlas. Kogu see jantimine Auvere põlevkivi pruuni energeetikaga läks aastal 2022 Eesti tarbijatele maksma 850 miljonit eurot, mis maksti elektri eest üle – ligi miljard. Siin kõlab kriitika, et kolm miljardit lisakulu võib olla 20 aasta peale, aga üks miljard maksid Eesti pered ühe aastaga elektri eest rohkem – mitte kokku elektri eest, vaid rohkem – võrreldes 2021. aastaga ja ka sellele võrdlusaastale eelneval aastal oli elektrienergia soodsam, mis tähendab, et seal on see ülekulu olnud veel sadu miljoneid. Lisaks kogu keskkonnamõju, keskkonnamõjude leevendamine, nende jõgede puhastamine, mis on läinud kümneid miljoneid eurosid maksma kogu selle põlevkivienergeetikaga seoses, on lihtsalt suurepäraseks ilmestuseks, mida selline käpardlik põlevkiviideoloogia on endaga kaasa toonud.

Nii et tõepoolest, Eesti 200 on olnud seda meelt, et me peame vaatama tulevikku, me peame tegelema pika plaaniga, sellega, kuidas muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks, seda saab muuta ka läbi elektrienergia hinna. Seesama miljard ülemaksmist ei olnud mitte ainus kahjulik mõju tegemata jäänud energiaotsustele, vaid kes mäletab, toona mõni ettevõte pani oma tegevuse sootuks seisma, sellepärast et elektrienergia oli liiga kallis.

Mismoodi me seda siis lahendame? Praegune koalitsioon on teinud väga selge otsuse ja on pannud oma koalitsioonilepingusse, et taastuvenergia arendus määratakse ülekaalukaks avalikuks huviks. Siin kolleegid on seda ka enne maininud, mida see siis tähendab. Vot käesolev eelnõu täpselt seda tähendabki, et me tegeleme käesoleval kümnendil ülekaaluka avaliku huvina taastuvenergia eelisarendamisega ja tõstame selle esile igasugustest muudest küsimustest.

Loomulikult me peame sinna ka mingisuguse piiri vahele tõmbama. Me ei saa öelda, et me tegeleme aegade lõpuni ainult taastuvenergia piiramatu arendamisega ja jätame kogu keskkonnakaitse ja looduskaitse kõrvale. Tõepoolest, mingisugune piir tuleb siin tõmmata. Seesama, millest Andres Metsoja siin rääkis, et need suured maa-alad, tuhanded hektarid, seal tuleb teha pidevalt selliseid keskkonnaalaseid ja looduskaitselisi kompromisse, et kusagil on soo, kusagil tuleb tuulepark. Mingis osas me peame tegema neid kompromisse ja tegema valiku tuuleparkide kasuks, aga kusagil peame ka seda tunnistama, et võib-olla lähikümnenditel, 15–20 aasta pärast on teised energialiigid, mis ei nõua nii jõhkraid looduskaitselisi kompromisse, nagu on tuhandetel hektaritel laiutavad tuule- ja päikesepargid. Nii et seetõttu on iseenesest ka keskkonnakomisjoni poolt olnud suhtumine sellele eelnõule toetav, et see aitab lähikümnendi jooksul meil seda energiapõudu vähendada, see aitab vähendada Eesti inimeste, Eesti perede kulusid, see vähendab nende maksukoormust sisuliselt. Ja seetõttu kutsun üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

17:17 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun! 

17:17 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean alguses kohe ümber lükkama ühe väite. Siin öeldi, et põlevkivielekter oli see, mis kalliks tegi. Meil noored Riigikogu kolleegid ei tea tegelikult, mis on toimunud viimasel kümnendil Eesti Vabariigis, tuleenergeetikas, üleüldiselt. 

Peame tunnistama, et kõik see jama algas sellest, et 2011. aastast ei ole ühtegi tuuleparki rajatud kümme aastat, kuna üks minister, õigemini mitte üks minister, vaid ühe ministeeriumi asekantsler tegi kõik selleks, et seda ei saa, ja järgmine etapp oli siis, kui 2016. või 2017. aastast kaks riigiettevõtet kaklesid Tootsi tuulepargi koha pealt. Midagi ei olnud kakelda. Aga Elering tolleaegne juht ei tahtnud kuidagi lubada seda, et Eesti Energia Tootsi tuulepargi rajajaks. Ja sealt tuli kaklemine, kuni jõudis selleni, et kaks tuuleparki oleks pidanud ka toetusmeetmesse jääma, aga Elering otsustas, et ei, Tootsi tuulepark sinna alla ei lähe, sest see oli Eesti Energia oma. Kaks riigiettevõtted käisid kohut kolm aastat. 

Ja kui me räägime elektri hinnast, siis millegipärast 2021 elektrit toodeti ikkagi põlevkivist, enamus Eestis kasutada elektrit, ja hind oli odavam. Hind tõusis pärast seda, kui kolmas kõrgepingeliin tehti Läti ja Eesti vahele. Sellest hetkest hakkas see jama peale, et Soome odav elekter jooksis Eestist läbi Lätti ja Leetu, kus elektrit toodeti gaasiga, kus gaasi hind oli seal lakke läinud, ja tänu sellele. Seal on miljon, nii et palun mitte siin kuulajaid eksitada, see ei olnud sugugi seotud põlevkivielektriga, vaid oli meie ühendustega. 

Kui poleks meil olnud tarka peaministrit, kes istub praegu mul selja taga, siis oleks põlevkkiviahjud pandud kinni juba tänaseks. Ja kahel viimasel aastal ei oleks meil elektrit üldse olnud, me oleksime istunud pimedas. Kui keegi arvab, et tuulepargi ja päiksepargiga on võimalik Eesti tööstust ülal pidada ja kodudesse talvel elektrit ja sooja saada, siis ma tahaksin seda süsteemi näha. Ilma juhitava elektrita seda võimalust ei ole. 

Kui rääkida, kas tuuleparkide rajamist toetada, siis loomulikult, kõiki elektritootmisvõimalusi on mõistlik, kui ettevõtjad neid soovivad, arendada. Aga me võiks kokku leppida, et lõpptarbija ei peaks kinni maksma kogu selle tegevuse läbi võrgutasude. Me võime öelda, et näed, tuulikust elekter tuleb ääretult odavalt, kuna riik maksis sinna kaks miljardit võrkude väljaehitamiseks, ainult et võrgutasud kasvavad 50%-st 80% peale. See unustatakse alati siin välja ütlemata jätta. 

Lepiks kokku, et sama keskkonnakomisjon võiks võtta enda ülesandeks kõikvõimalikud elektri tootmise variandid lauale tuua, läbi arutada, mis tegelikult lõpptarbijale kõige odavam oleks. Nii kaua, kui ei ole meil juhitavad elektrit, ei ole võimalik kuidagi seda Auveret kinni panna. Millegipärast ei taheta tänaseni ühtegi liigutust teha selleks, et meil on viis põlevkivikatelt, mida tahetakse kinni panna, et need viia üle pelleti peale, mis oleks roheline küte. Pelletit toodetakse Eestis poolteist korda rohkem, kui Eesti elektritootmiseks oleks vaja. Samas viiakse seesama pellet välja Euroopa eri riikidesse, kus vanades kivisöeelektrijaamades kasutatakse pelletit, et näidata, et see on roheline elekter. Selle maksumus on suurusjärgus 80 miljonit. Ülejäänud variandid on tänasel hetkel kümnetes kordades kallimad. 

Räägime ühendustest meretuuleparkide puhul. Kuigi ma pean tunnistama, et ma toetan tuuleparke – et keegi valesti aru ei saaks. Aga siin tuleks ka mõelda, et vajadus, mis on Eestis vajadus, et me toodaks elektrienergiat eelkõige nii palju, investeeriks sinna, kui palju meil Eesti ise tarbib. Ja kui me toodame rohkem, siis peab see investor ise välja tulema sellega, mitte see, et maksumaksja raha eest ehitatakse võrgud välja ja elekter läheb Eestist välja. Praegusel hetkel, kui sa kõiki arvutusi vaatad, räägib see gaasiturbiinidest …

Palun kolm minutit [lisaks].

17:22 Aivar Kokk

… gaasiturbiinides 1100 megavatt-tund. Täna on põlevkivi 1000 megavatt-tundi põlevkivikatelde Auverega koos see kohustus. Gaasiturbiinide hind tuleb 180 eurot megavati eest. Meil on täna keskmine hind 100 eurot. Börsil täna on päeval veel odavam, eile oli ta jälle kolm korda kallim. Räägime sellest, räägime tõsise näoga, et see on meie lahendus. Võib-olla on mingisugune kogus lahendust see, et 300-megavatine gaasiturbiin, mis on Elering käes, anname selle Eesti Energia kätte. Meil on tublid põllumehed ja energeetikainimesed, kes toodavad biogaasi. Paneme biogaasiga sellega tööle tippkoormuste ajal ja ongi roheline energia. Aga me sellist arutelu ei taha teha. 

Ühelt poolt tuleb rongiga sisse, ehitame tuumajaama. Kas keegi on analüüsinud, mida ja kui suurt? Juba räägitakse ka suurusjärgust 1000 megavatti, gaasiturbiin 1100 megavatti, tuulepargid kordades veel rohkem, iga maatuulepargi juurde peaks rajama kindlasti päikesepargi, et võrgukoormust vähendada sama elektritootmise juures, sest elu on näidanud, et siis, kui päike paistab, ei ole tuult, ja kui tuul on tugev, siis pole päikest. Need analüüsid on kõik tegemata. Võiks neid analüüse teha ja otsuseid teha. Me räägime, et riik on nagu miljardites miinuses, aga samas me lubame järgnevateks aastateks rohepöördesse panna mitmeid miljardeid eurosid. Kust see raha tuleb? Pikast plaanist? Uskuge mind, seda pikka plaani kahjuks tänasel valitsusel ei ole. Aitäh!

17:24 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun! 

17:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid ja kõik, kes meid selle teema arutamisel siin läbi ekraanide jälgivad! Vaat, siin me siis nüüd oleme. Mingi seltskond on jõuga ellu viimas oma sõgedaid ideoloogiaid ja selle nimel üle sõitma siis kõigest, mis siiani olnud meile kõigile oluline nii sõnas kui teos. Need on loodus, keskkond, ökosüsteemid, kohalikud kogukonnad, inimesed, kohalikud omavalitsused. Kõik selle nimel, et oma jõhkralt loodust saastavaid, reostavaid, õõvastavaid, kohutavalt kalleid ja lõppkokkuvõttes ka kohutavalt kallist elektrienergiat tootvaid monstrumid meie rannikualadele ja merre paigutada. 

Just tuli uudis, kuidas rändlindudest järjest vähem ja vähem jõuab elusana sihtkohta. Mõni ime, kui nende teel üle Euroopa lennates on suured hakklihamasinad elektrituulikute näol, mis on üles seotud just rändlindude lennuteele! Ja see on saanud juhtuda ilmselgelt just nimelt selle pärast, et roheideoloogide ja tuulikuärimeeste lobi ja hoolimatus on viinud igal pool selleni, et nende ärimudeli ja hiigelkasumite nimel sihilikult ei tehta enam kusagil keskkonnamõjude analüüse ega spetsialistide ega kohalike kogukondade kaasamisi. Ja selle tulemus on, et maismaal võetakse maha metsad, hävitatakse loomade ja lindude väljakujunenud elupaigad, välja kujunenud ökosüsteemid ja kõik selle nimel, et püstitada tohutuid, suuri loodusressurssi raiskavaid tuulikuid sinna asemele. 

Ja mille nimel? Ikka kõik vaid sõgeda ideoloogia, kellegi ülisuure äri edendamise nimel. Ja seda kõike looritatakse muidugi juttudega paremast keskkonnast, puhtamast energiast, ilusamast tulevikust, kliima päästmisest, helgemast homsest ja millest kõigest veel. Aga vastu vaatab inetu äri, inimeste, loomade, lindude ja pisimategi ökosüsteemide elusosade õigustest ülesõitmine. Kahetsusväärselt on ka riigid ja riigijuhid ühinenud selle sõgeda ja jätkusuutmatu majandusideoloogiaga ja tegelikult rikuvad kõiki endale võetud kohustusi oma riigi kodanike, eluslooduse ja keskkonna hoidmisel. 

Tulles tagasi Eestisse, see meretuuleparkide rajamine, mille praegune valitsus on seadnud prioriteediks, on samasugune sõge jooks silmad pärani kinni. Jooks üle meie inimeste arvamuse, vajaduste ja murede. Jõhker jooks üle looduse ja keskkonna. See on hoolimatu ja ühe väikese kliki suurte ärihuvide nimel meie elukeskkonna ohverdamine altarile, mida valelikult ja ideoloogiliselt nimetatakse kliima päästmiseks. Ja lisaks ei jää see toodetud elekter üldse Eestisse, vaid see läheb siit minema. Kaja Kallas, elektrimolekulid lähevad siit minema, aga saaste, see jääb meile. 

Ja vabandust, kuidas päästab kliimat see, et nende tuulikute tootmiseks kasutatakse tohutult loodusressurssi, uputatakse merre miljoneid tonne betooni ja kusagil maailma nurgas toodetakse hiigelmõõtmetes fiiberplastist tuulikulabasid, mida siis transporditakse öösiti kümnete saateautode saatel ühekaupa läbi magavate linnade ja asulate? Nendest pärastisest utiliseerimisest ma parem ei räägigi. 

Ja kuidas aitab see midagi päästa või säästa, et meie merealad antakse ära välismaistele suure haardega konsortsiumitele, kes sinna siis hakkavad merepõhja sisse raiuma mitme teletorni kõrgusi hiigelmonstrumeid. Kusjuures ei ole sugugi vähetähtis, et kogu see ala piiratakse hiljem julgeolekule viidates ehk et meie inimestel, kaluritel ja kõigil, kes tegelevad ettevõtlusega, mille tulu tuleb merest, neil ei ole enam õigust siseneda meretuulepargialale. 

Need on väga põhimõttelised argumendid, aga ometigi sõidab see valitsus, kelle juht muuseas on varasemalt olnud tuuleenergiaettevõtete lobi vedamas, on saanud sellest isiklikku kasu, see valitsus, kes esimesena lõi kohutavalt raiskava ja mõttetu Kliimaministeeriumi, kes nüüd mitte ainult ei survesta meid tuuleparkide osas, vaid sisustab kõiki seadusi täieliku … 

Ma võtaks lisaaega. 

17:28 Aseesimees Jüri Ratas

Olete kindel?  

17:29 Helle-Moonika Helme

Ja … Muidugi olen. 

17:29 Aseesimees Jüri Ratas

Ja kui palju?  

17:29 Helle-Moonika Helme

No kolm minutit. 

17:29 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit! 

17:29 Helle-Moonika Helme

… sisustab kõiki seadusi täieliku uhhuu ja mõttetustega, mis teevad meie inimeste elu kas raskeks või võimatuks, see valitsus, kes sunnib oma taastuvenergia hiigelprojektidega, mis nõuavad valmimiseks sadu miljardeid, Eesti rahvast nii energia kui ka üleüldisesse vaesusesse. Ometi sõidab see valitsus häbematult ja küüniliselt üle kõigest, kes juba on oma hääle kuuldavale toonud kogu selle hulluse vastu, mis ilusate sõnade varjus tegelikult hävitab meie keskkonda, meie loodusressurssi ja meie elukeskkonda. 

Ja kui olete näinud neid südantlõhestavaid videoid, kus rändlinnud lendavad parvede kaupa meretuulikutesse ja maanduvad verise sulepuruna merre või kus merikotkad, kaitsealused linnud, saavad vihisevatelt labadelt vigastavaid õhulööke, nemad ei saa enda eest kõneleda. Ka looduskaitsjad on vait, räägib ainult rumalus, ahnus ja suur raha. See on kõik nii vale, see on kõik väga-väga kurb. Ja sellepärast teen ma vähimat, mida ma teha saan. Ma teen ettepaneku EKRE fraktsiooni nimel see eelnõu teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

17:30 Aseesimees Jüri Ratas

Ma annan selle tagasi teile. See on ilma allkirjata. Te andsite topelt mulle. Koopiat ei vaja.

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me oleme eelnõu 308 juures. Sellele eelnõule on laekunud ka mõned muudatusettepanekud ja ma palun teie toetust ja koostööd, et alustame nende muudatusettepanekute läbivaatamisega. Muudatusettepanek number üks. Siin all on neid palju ja see on esitatud Martin Helme, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Rain Epleri, Rene Koka, Kert Kingo, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Evelin Poolametsa, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Varro Vooglaiu poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek number kaks, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kolm, esitatud Evelin Poolametsa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek number neli on esitanud Siim Pohlaku poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek number viis on esitatud Rain Epleri poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek number viis. Helle-Moonika Helme, palun!

17:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma paluksin seda ettepanekut kindlasti hääletada ja enne võtan 10 minutit vaheaega.

17:32 Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

17:42 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mis on esitatud Rain Epleri poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

17:42 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 7, vastu 50 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek number kuus on esitatud Siim Pohlaku ja Jaak Valge poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

17:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kuniks see võimalus eksisteerib veel, siis ma paluksin seda võimalust, et me saame seda hääletada ja 10 minutit enne hääletamist vaheaega ka.

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

17:53 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku number kuus, mis on esitatud Siim Pohlaku ja ka Jaak Valge poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

17:53 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 6, vastu 50, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek number seitse on esitatud Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Siim Pohlaku ja Varro Vooglaiu poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

17:54 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Paneks selle muudatusettepaneku hääletusele ja võtaks enne ka 10 minutit vaheaega.

17:54 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

18:04 Esimees Lauri Hussar

Austatud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:05 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 5, vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 8, esitaja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja enne seda võtan 10 minutit vaheaega. 

18:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

 

18:15 Esimees Lauri Hussar

Lugupeetud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Ja järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:16 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 9, esitanud on selle Leo Kunnas, Siim Pohlak ja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Toomas Uibo, palun!

18:16 Toomas Uibo

Aitäh! Võtaksin Eesti 200 fraktsiooni nimel vaheaja, meil on vaja seda arutada. Aga meile piisab ühest minutist.

18:16 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

18:16 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma ei tea, mis puhul Toomas Uibo võtab vaheaja, ta küll vist hääletada ei tahtnud, aga mina lihtsalt ei tahtnud vaheaega üldse võtta. Mina tahtsin lihtsalt hääletust paluda.

18:17 Esimees Lauri Hussar

Selge. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anti Haugas, palun!

18:17 Anti Haugas

Jaa, mul tekkis küsimus, et kuna mulle komisjoni liige ennist kinnitas ja nägin ka protokollist, et EKRE fraktsiooni saadikud on öelnud, et need muudatusettepanekud on siiralt obstruktsioonilised, siis äkki võiks kaaluda, et mingil hetkel vaheaja võtmine lõpetada, nagu me oleme ühel korral juba teinud. Minu ettepanek.

18:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Juhatus tegutseb praegu lootuses, et me suudame selle eelnõu kiiresti läbi menetleda. Ja kuna Toomas Uibo on teinud ettepaneku üheminutiliseks vaheajaks … Helle-Moonika Helme, hästi! Võtan kaks protseduurilist küsimust. Helle-Moonika Helme, palun!

18:17 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas Anti Haugase ettepanek oli nüüd demokraatlik või oli selles natukene selliseid totalitaristlikke elemente. Palun …

18:17 Esimees Lauri Hussar

Antud juhul see küsimus ei puudutanud veel istungi läbiviimise protseduuri. Mart Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

18:18 Mart Helme

Jaa, kas ma saaksin teha ettepaneku, et Reformierakond üldse saalist eemaldada, kuna tegemist on kuritegeliku organisatsiooniga? 

18:18 Esimees Lauri Hussar

Ma ei saa kuidagi lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Üks minut vaheaega Eesti 200 fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

 

18:19 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Austatud Riigikogu, Eesti 200 fraktsiooni palutud minutiline vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:20 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 10, esitanud Riigikogu liikmed Evelin Poolamets ja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:20 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid. Järgnevalt … Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:21 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 11, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:21 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletuse juurde? Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku number 11, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:22 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 52, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 12, esitaja Rain Epler ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Koalitsiooni meelekindlus teeb neile muidugi au, aga et seda veel kord testida, ma paneks selle muudatusettepaneku siiski hääletusele.

18:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 12. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Juhtivkomisjoni seisukoht sellega seoses on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:23 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 13, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:23 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 13, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 

18:24 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 14, esitajad Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

18:24 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 14, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht! 

18:25 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 15, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

18:25 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata.

18:26 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 16, esitaja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletust. 

18:26 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:27 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 17, esitajad Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:27 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:27 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:28 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Head kolleegid, muudatusettepanek nr 18, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:28 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda väga head muudatusettepanekut siiski hääletada.

18:28 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:29 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek nr 19, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! 

18:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja enne seda ma võtaks 10 minutit vaheaega. Aitäh! 

18:29 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palvel 10 minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

18:39 Esimees Lauri Hussar

Austatud Riigikogu EKRE fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Ja head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 

18:40 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 5, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 20, esitaja on Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:40 Esimees Lauri Hussar

Priit Lomp, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

18:40 Priit Lomp

Mulle lihtsalt andis märku kolleeg, kes komisjoni poolt selle juhtiv menetleja oli, ja arvab, et äkki Riigikogu esimees luges sealt valesti. Äkki Mario Kadastik vaatab sellele korra otsa, et kas see 20 ikkagi… Me ühte Varro ettepanekut komisjonis toetasime ja me tegime ajalugu muuseas, selles koosseisus esimest korda. Et äkki vaatate korra järgi, kas see on õige, mis te ette lugesite?

18:41 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Mario Kadastik ka, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

18:41 Mario Kadastik

See oligi see. Muudatusettepanek number 20 peaks olema minu mäletamist mööda [see, mida] komisjon toetas seda täielikult. Ehk komisjon toetab seda ettepanekut.

18:41 Esimees Lauri Hussar

Komisjon toetab seda ettepanekut täielikult. Jah, minu kätte jõudis ka parandatud tabel – aitäh kõigepealt selle märkamise eest –, kus juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada Varro Vooglaiu ettepanek täielikult. Nüüd ma küsin, Helle-Moonika Helme, kas te soovite seda hääletada?

18:41 Helle-Moonika Helme

Ei, sellisel juhul, kui te nii ütlete, siis seekord me seda ei hääletaks.

18:41 Esimees Lauri Hussar

Selge, me ei hääleta 20. muudatusettepanekut. Me läheme edasi muudatusettepaneku number 21 juurde ja selle esitaja on Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:41 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kuna siin selle muudatusettepaneku juures ei tehtud ajalugu ja komisjon ei arvestanud muudatusettepanekut, siis ma siiski soovin, et seda muudatusettepanekut siin hääletame.

18:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 21, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:42 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 8, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 22, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:43 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 22, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:43 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 23, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kuna siin selgituses on kirjas, et Riigikogu liikmed, kes toetavad mõnda üheks kokku seotud muudatusettepanekutest, saavad hääletada seotud muudatusettepaneku poolt, siis sellisel juhul ma palun seda muudatusettepanekut panna hääletusele.

18:44 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 23, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:44 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 24, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:45 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku number 24. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:45 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 25, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:45 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 25, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:46 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 26, esitaja Jaak Valge ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:46 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:46 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:47 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 27, esitajad Alar Laneman, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:47 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:47 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:48 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 28, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:48 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:49 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 29, esitajad Kert Kingo ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:49 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Me edenema hea tempoga, nii et ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

18:49 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:50 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 30, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

18:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja võtan enne ka 10 minutit vaheaega.

18:50 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

 

19:00 Esimees Lauri Hussar

Lugupeetud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku number 30, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:01 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 31, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:01 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime hääletuse juurde asuda? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 31, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:01 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 32, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletust.

19:02 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 32, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:02 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 33, esitaja Jaak Valge ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:03 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 33, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:03 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 34, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:03 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 34, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:04 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 35, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:04 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Kuna perspektiiv on tore, vastuhääli jääb järjest vähemaks, siis ma paluksin ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:04 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 35, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:05 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40 ning 1 Riigikogu liige on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 36, esitajad Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin ka selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:05 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:06 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 37, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helle-Monika Helme, palun!

19:06 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja, veel kord, sõna andmast! Ma panen selle muudatusettepaneku hääletusele.

19:06 Esimees Lauri Hussar

Te soovite selle ettepaneku hääletust. Selge. Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 37. Juhtivkomisjoni seisukoht arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:07 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 46, vastu 2 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 38, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:07 Esimees Lauri Hussar

Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 38. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:08 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 39, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:08 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:08 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 39. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:08 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 40, esitajad Mart Helme, Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:09 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja et ma saaksin seda koos Mart Helmega natukene siin ka veel arutada, siis ma võtan kümme minutit vaheaega.

19:09 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

 

19:19 Esimees Lauri Hussar

Lugupeetud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:20 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 39, erapooletuid on 1, ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 41, esitaja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:20 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 41, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:20 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 42, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:21 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 42, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:21 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 43, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:22 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 43, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:22 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 44, esitanud on selle Leo Kunnas ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:23 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 44, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:23 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 45, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:23 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 45, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:24 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 46, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

19:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:24 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, juhtivkomisjoni seisukoht arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:25 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 43, vastu 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 

Järgnevalt, head kolleegid, muudatusettepanek nr 47, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:25 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 47, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:26 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 48, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:26 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 48, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:27 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 49, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:27 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletust.

19:27 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 49, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:27 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 50, esitaja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:28 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:28 Esimees Lauri Hussar

Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 50, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:28 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek number 51, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:28 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:29 Esimees Lauri Hussar

Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:29 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 52, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut nr 52 hääletada.

19:29 Esimees Lauri Hussar

Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 52, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:30 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 53, esitajad Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku panna hääletusele. 

19:30 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 53, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:30 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 54, esitaja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:31 Esimees Lauri Hussar

Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 54, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:31 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 55, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma tean, et ma ei ole üldse originaalne, aga ma ikkagi soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:32 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 55. Palun võtta seisukoht ja hääletada. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht.

19:32 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 56, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:33 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:33 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 56, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:33 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 57, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Järgnevalt muudatusettepanek number 58, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

19:34 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

19:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Te panete sellisel juhul ka Arvo Alleri seisukoha hääletusele. Hästi. Ei soovi? Soovite? Soovite, selge. 58 läheb hääletusele. Kas me tohime alustada hääletusega? Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku number 58 ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:35 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 59, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:35 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Kuna üks Arvo Alleri ettepanek leidis nii suure toetuse, siis ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:35 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 59, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:35 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 60, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:36 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Rain Epler teeb alati väga häid ettepanekuid, seetõttu ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

19:36 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 60, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:36 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 61, esitajad Jaak Valge, Varro Vooglaid, Martin Helme, Rain Epler, Siim Pohlak, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid, ma paluksin seda muudatusettepanekut siiski hääletada.

19:37 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 61, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:37 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 42, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 62, esitaja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin seda muudatusettepanekut panna hääletusele.

19:38 Esimees Lauri Hussar

Kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 62, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:38 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek number 63, esitaja Anti Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

19:38 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 63, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:39 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 64, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

19:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kuna minu arvates ikkagi Euroopa Liidu direktiive ei tohiks nii kiireloomuliselt üle võtta, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:40 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 64, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:40 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega poolt 43, vastu 5, leidis ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 65, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hoolimata sellest, et komisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata, ma soovin selle ettepaneku hääletamist.

19:40 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 65, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:41 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 43, ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 66, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 67, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek number 68, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:41 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

19:42 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 68, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:42 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 41, ei leidnud ettepanek toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek number 69, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:42 Helle-Moonika Helme

Jaa aitäh! Kuna siin on selgituses, et Leo Kunnase muudatusettepanekuid saab pidada ebasiiraks, ehk mina ei ole ausamat inimeste elus näinud kui Leo Kunnas, mistõttu ma soovin, et seda muudatusettepanekut hääletatakse ja antakse sellele hinnang.

19:43 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 69, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

19:43 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt, head kolleegid, muudatusettepanek number 70, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Et head kolleegid saaksid vahepeal hinge tõmmata, ma võtan ka 10 minutit vaheaega.

19:44 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

 

19:54 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 70, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:54 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 5, vastu 39, erapooletuid on 2. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek nr 71, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:55 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 71, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:55 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 5, vastu 41 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 72, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moenika Helme, palun!

19:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:56 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 72, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:56 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 40, ei leidnud ettepanek toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 73, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:56 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 73, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:57 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu on 41 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 74, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut panna hääletusele.

19:57 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 74, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:58 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 42 ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 75, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:58 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:58 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 75, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:59 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 76, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:59 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Tsiteerime klassikuid: "Edeneme mõnusas tempos." Ja ma palun selle muudatusettepaneku panna hääletusele.

19:59 Esimees Lauri Hussar

Ma olen teiega nõus, edeneme tõesti hea tempoga. Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 76, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:00 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 6 poolt, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 77, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

20:00 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hääletame läbi.

20:00 Esimees Lauri Hussar

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 77, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:01 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 47 poolt, vastu 1, leidis ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek number 78, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

20:01 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:01 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime hääletuse juurde asuda? Panen hääletusele muudatusettepaneku number 78, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:01 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Head kolleegid, oleme jõudnud viimase muudatusettepaneku juurde. See on muudatusettepanek number 79, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

20:02 Helle-Moonika Helme

Sellest hoolimata, et ettepanek on jätta arvestamata, teen mina ettepaneku, et seda saalis hääletada.

20:02 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 79, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:02 Esimees Lauri Hussar

Tulemusega 7 poolt, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust.  

Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud üle vaadanud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 308 teine lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud ka ettepanek. Ehk siis istungi juhatajale on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendamine) eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas, head kolleegid, me võime asuda hääletuse juurde? Sellisel juhul, austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:04 Esimees Lauri Hussar

Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu 43, ettepanek ei leidnud toetust. Seega on eelnõu 308 teine lugemine lõpetatud. 


8. 20:04

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) teine lugemine

20:04 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 teine lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Erkki Keldo. Palun!

20:05 Erkki Keldo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nii, 350 SE on tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle ettevalmistamine teiseks lugemiseks komisjonis. Eelnõuga veel lisaks tutvustuseks kiiresti nii palju, et seaduse muutmisega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli‑ kui postiteenuse osutajate jaoks ja samas tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist. Eelnõu 350 esimene lugemine toimus selle aasta 17. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. jaanuariks kella 17.15-ks laekus eelnõule Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE fraktsiooni erinevatelt liikmetelt kokku 200 muudatusettepanekut. Komisjon omalt poolt teavitas eelnõu menetluses kõiki olulisi huvirühmi ja organisatsioone ja omalt poolt ka Andmekaitse Inspektsioon vastas, et neil puuduvad märkused ja tähelepanekud esitatud eelnõule. Ja oma seisukohad eelnõule esitas ettepanekutele ka majanduskomisjonile algataja esindaja Rahandusministeerium. Kõigi eelnõule esitatud arvamustega võite te ise tutvuda.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 9. mai istungil, millel osales eelnõu algataja esindaja. Samal istungil kuulas komisjon ära muudatusettepanekute esitajate esindajate Rain Epleri ja Jaak Valge muudatusettepanekute tutvustused ja selgitused. Komisjon ettepanekuid ise eelnõu muutmiseks ei teinud. Muudatusettepanekute loetellu on kantud 50 Riigikogu liikmetele esitatud muudatusettepanekut. Eelnõu tekst läbis keelekorrektuuri kahe lugemise vahel. Ja niipalju veel võib-olla muudatusettepanekutest, nagu öeldud sai, neid sai tehtud 200 tükki. Neid EKRE fraktsioon esitas paaridena. Martin Helme ja Arvo Aller esitasid neli esimest muudatusettepanekut, mis jätavad järjest eelnõust välja igaüks ühe punkti, ja kokku muutuks nende muudatusettepanekute tõttu eelnõu sisutühjaks, ilma ühegi muudatuseta. Ja ülejäänud 196 ettepanekut on kehtiva tolliseaduse erinevate paragrahvide kehtetuks tunnistamine.

Ehk siis lühikokkuvõttes kõik 200 muudatusettepanekut on ilma sisulise selgituse põhjuseta. Majanduskomisjoni istungil, kus ettepanekuid tutvustati, komisjon sisulisi selgitusi ei saanud. Küll kinnitati komisjoni istungil ettepanekute esitajate esindaja poolt, et tegemist on obstruktsiooniliste muudatusettepanekutega ehk samasugustega, millega juba Riigikogu siin on mitmeid-mitmeid tunde sisutühjalt tegelenud.

Nüüd minnes, ma ei hakka neid ükshaaval ette tutvustama, nagu ma lugesin, siis ka veel nii palju, et juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 15. mail ja teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et juhul kui täiskogus ei leia mõni juhtivkomisjoni poolt muudatusettepanekute kohta tehtud otsus toetust, teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. mail ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid komisjonis konsensuslikud. Aitäh!

20:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Ka läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Käesolevale eelnõule on komisjoni poolt esitatud saali järgnevad muudatusettepanekud. Hakkame neid ükshaaval läbi vaatama. 

Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! 

20:08 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma soovin seda muudatusettepanekut panna hääletusele.

20:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud toetust.  Muudatusettepanek nr 2, mille on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

20:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja võtan ka 10 minutit vaheaega enne hääletamist.

20:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

20:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Poolt 2, vastu 34, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 3. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 4. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 6. Selle on esitanud Martin Helme, Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 7. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 8. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 9. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 10. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 11. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 12. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 13. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 14, esitajad Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 15, esitajad Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 16, esitajad Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, samuti Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek 17, esitajad Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 18 esitajad, Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 19, esitajad Siim Pohlak ja Rain Epler, Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 20, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 21, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek 22, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 23, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, samuti Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 24, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 25, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 26, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 27, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 28, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 29, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 30, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 31, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 32, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 33, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 34, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 35, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 36, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 37, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 38, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 39, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 40, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 41, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek number 42, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek 43, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 44, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 45, esitajad Jaak Valge, Varro Vooglaid, Martin Helme, Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 46, esitajad Martin Helme ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 47, esitajad Martin Helme ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 48, esitajad Martin Helme, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 49, esitajad Helle-Moonika Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ja muudatusettepanek nr 50, esitajad Helle-Monika Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 

Sellega, head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 350 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega ka selle päevakorrapunkti menetlemine. 


9. 20:30

Liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) esimene lugemine

20:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme jõudnud järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Kristen Michali.

20:31 Kliimaminister Kristen Michal

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees liiklusseaduse ja politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimese lugemisega. Selle eelnõu peamine eesmärk on tõsta vähem kaitstud liiklejate turvalisust ja luua selgemad ja konkreetsemad reeglid kergliikurite kasutamisele. Eelnõu sisaldab reegleid, mille alusel saavad omavalitsused õiguse kehtestada nõuded eelkõige kergliikurite, aga ka pisimopeedide, jalgrataste rendile või üürile andmisele. See tähendab õigust kehtestada tehniliste nõuete kaudu eeltoodud sõidukitele parkimise piiranguid ning luua nii-öelda kaitstud alad või ka kellaajad, kus või millal sõidukite sõidukiirus peab olema piiratud.

Valdav osa õnnetustest on seni toimunud just laenukergliikuritega ja nädalavahetuseti ning õhtustel aegadel, kui paratamatult toimub suurem riskikäitumine. Kergliikurite puhul muudetakse täpsemaks parkimisreegleid. Edaspidi tuleb kergliikur parkida paralleelselt asjaomase kergliiklustee äärega ja takistuste puudumisel mitte kaugemale kui 0,2 meetrit. Samuti on jätkuvalt nõue hoida 1,5 meetrit läbipääsuala ehk kõnnitee äärest kergliikurit parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Siseministeeriumi ja politsei ettepanekul kehtestatakse liiklusohutuse tagamiseks kergliikuri juhile, jalgratturile ja pisimopeedi juhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal hinnata oma seisundit. Loomulikult sõitma minnes tasub teha seda kaine peaga.

Mootorsõidukitega seonduvalt määratleb eelnõu reeglid, et eelolevast ratturist, kergliikuri juhist ja pisimopeedi juhist tuleb mööduda vähemalt 1,5 meetri kauguselt.

Ka on oluliseks muudatuseks põhimõtte, et kohaselt peatumist lubava liiklusmärgita ei tohi kõnniteel enam auto peatuda. Kõnnitee jääb jalakäijatele ja sõidukid püsivad sõiduteel. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kaubalaadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maavaldaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimisrikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuded, nõuete rikkumisega seotud maksimaalset trahvimäärad: üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ja kirjalikus hoiatusmenetluses ning lühimenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, niinimetatud enamohtlik koosseis, tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvimäär 40 eurolt 80 eurole ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 80 eurot.

Muudest muudatustest ka paar lauset. Eelnõuga tehakse tehniline muudatus, millega ühendatakse kiiruskaamerate andmekogu politsei andmekoguga, et tagada andmekogu turvanõuded, tehniline võimekus, riigi kulude kokkuhoid. Hetkel juba liiguvad andmed transpordiameti andmekogust X-tee vahendusel Politsei andmekogusse, kuid see on praeguste andmemahtude juures osutunud takistuseks. Lahenduseks on andmete edastamise vahekihi kaotamine. Kiiruskaamerate andmekogu üleviimisega politsei andmekogusse ei muudeta tänaseid automaatse liiklusjärelevalve läbiviimise põhimõtteid, kogutavaid andmeid või kogutud andmete kasutuspõhimõtet. Tänan kuulamast ja vastan küsimustele!

20:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ettekanne oli nii põhjalik, et teile küsimusi ei ole. Aitäh! Juhtivkomisjonipoolseid seisukohti ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Mario Kadastik. Palun!

20:35 Mario Kadastik

Aitäh, hea eesistuja! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil, kõigepealt 9. mail, kus tehti kaks menetluslikku otsust, üks oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik, mis oli konsensuslik, ning teine oli, et võtta päevakorda 15. mail, mis oli samuti konsensuslik.

Teisel korral arutas ta seda 13. mail, kus kliimaminister tutvustas eelnõu. Arutelu all oli rakendamise kuupäev ehk siis praegu on pandud kõikidele sätetele 1. jaanuar 2025. Siis oli arutelu, et kas need külgvahenõuded võiksid rakenduda juba varem ehk esimesel võimalusel, selleks et anda juba siin suveperioodil õiget indikatsiooni. Oli paar küsimust ka muu liiklusseaduse kohta, just ühistranspordirea kasutamise kohta ja oli küsimus ka selle X-tee kohta, et kas sinna lähevad alla ka need keskmise kiiruse kaamerad, aga need, selgus, ei ole antud eelnõuga seotud, et selles osas tulevad eraldi liiklusseaduse mingisugusel hilisemal hetkel. Ka selle 1,5 meetri külgvahe osas oli arutelu, et kas selline täpne määratlus, kuidas seda hiljem rakendama hakatakse, et kas keegi hakkab joonlauaga sõitma kõrval. Siis oli pigem arutelu, et kui varasemalt oli öeldud, et tuleb hoida pikivahet, siis nüüd on see määratletud mingi orienteeruva suurusega, mis tähendab, et enamasti ikkagi, kui tehakse ohtlik, siis tehakse see väga lähedalt.

Kokku tehti veel otsused, et esimene lugemine lõpetada, mis oli konsensuslik, ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks lühem tähtaeg ehk viis tööpäeva, mis oli ka konsensuslik. Aitäh!

20:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, need on fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 429 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Aitäh ministrile! Edu järgmistes tänastes ülesastumises.


10. 20:37

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu (421 SE) esimene lugemine

20:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on kümnes: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu 421 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo. Palun!

20:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tulen teie ette sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega ja põhimõtteliselt puudutab see muudatus erihoolekandeteenust ja erihoolekandeteenuse sees päeva- ja nädalahoiuteenust. See on teenus, mida tegelikult on sihtgrupile juba varasemalt pakutud, kuid mille osas regulatsioon seaduses puudub. Seetõttu oleme siin eelnõuga, mis reguleerib päeva- ja nädalahoiuteenuse, on mõeldud ta mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega inimesele, kellel on suur hooldusvajadus või ka järelevalve vajadus. Räägime me tegelikult omastehooldajate koorma vähendamisest ja sellest, et pereliikmed, kes on tööealised, pääseksid aktiivselt tööturule. Erihoolekandeteenuse korraldaja ja rahastaja on küll riik, aga erihoolekande puhul on reguleeritud ka kohaliku omavalitsuse ja ka kliendi enda vastutus, peaasjalikult kliendi vastutus seotud toitlustamisega ja kohaliku omavalitsuse vastutus seotud ka ruumidega. Ka seda eelnõus täpsustatakse. 

Aga nüüd teenusest endast. Teenust on võimalik saada vähemalt kümme päeva kuus, aga mitte rohkem kui 23 ööpäeva kuus. Millest sellised piirangud? Meil on täna selle teenuse osutamine nii-öelda piloodina olnud ja inimesed tegelikult hõivavad teenuskoha, vaatamata sellele, et meil on väga pikad järjekorrad erihoolekandeteenusele, aga kasutavad seda teenust võib-olla ainult mõnel päeval kuus. See tähendab seda, et meil on tühjad kohad, mis küll võib olla väga mugav teistele klientidele, et on vähe inimesi ja saavad rohkem tähelepanu, mugav ka teenuse osutajale, aga vältimaks inimeste järjekorras hoidmist ja maksimaalselt ära kasutades neid füüsilisi teenuskohti, mis meil on, oleme me siis selle kümnepäevase miinimumpiiri ette pannud. Ja teistpidi ka 23-päevase piiri, mis tähendab seda, et me eeldame, et päeva- ja nädalahoius olevad inimesed lähevad kas nädalavahetuseks vähemalt koju, riigipühadeks või siis ka sõltuvalt perekonna vajadusest ja võimalusest on nad ainult päevahoius. Kui oleks täis kuu lubatud päevade arvuna teenusel viibida, siis me võiksime seda nimetada ööpäevaringseks üldhooldusteenuseks ja see on meil tegelikult ju ka olemas. 

Nüüd, teenusel peavad olema ka nõuded ja need nõuded on tõepoolest tervisekaitsenõuded, sarnased nagu erihoolekandes seni on olnud. Eraldi me oleme pidanud vajalikuks välja tuua, et igal kliendil peab olema isiklik voodikoht, kui inimene ööbib teenuseosutaja juures. Me oleme suurendanud ka tegevusjuhendajate arvu. Praegu see uus nõue on kuue inimese kohta üks tegevusjuhendaja, varasemalt on see olnud üks tegevusjuhendaja kümne kliendi kohta. 

Maksimaalne omaosalus teenuse eest kehtestatakse riigieelarvega ja see on seotud toidu ja majutusega, kusjuures inimesel, kellel sissetulekud puuduvad või need on ebapiisavad, võtab riik Sotsiaalkindlustusameti näol ka maksekohustust osaliselt üle. 

Nüüd, muudame ka § 89 sotsiaalhoolekande seaduses, mis puudutab igapäevaelu toetamise teenuse ruumikulude katmise muudatust, ja täpsustame, et kohalik omavalitsus saab seda ise reguleerida. 

Nüüd eraldiseisev ja hästi oluline muudatus on rahvastikuregistri seaduse muudatus. Meil nimelt on tekkinud selline olukord, kus varasemalt olid suured erihoolekandeasutused. Näitena võib tuua Sõmeru Saaremaal, kus oli mitusada klienti ja nende klientide puhul ka kohalik omavalitsus on üldjuhul eestkostjaks. Tänaseks on Sõmeru kinni pandud, inimesed on üle Eesti reorganiseeritud, väikestesse teenusüksustesse viidud ja Saaremaale on jäänud eestkostja roll. Eestkostja roll inimeste üle, kes tegelikult ei ole seal omavalitsuses sündinud, nad on sinna teenusele mingisuguses eluetapis sattunud ja tänaseks on nad viidud teenusele näiteks Võrru, näiteks Ida-Virumaale. Ja selleks, et inimestele pakkuda kohaliku omavalitsuse poolset eestkostet, anname seadusega võimaluse nende inimeste elukohaks registreerida rahvastikuregistris tegeliku viibimiskoha ja seeläbi läheb ka eestkostja roll sinna, kus inimene tegelikult elab. Puudutab see maksimaalselt 445 inimest üle Eesti. Kas kõikidel juhtudel seda registreerimise võimalust rakendatakse, on juba omavalitsuste enda otsustada. 

Selle eelnõuga koos me muudame veel käibemaksuseadust, see on seotud uue teenuse loomisega. Kuivõrd meil on maksusoodustused sotsiaalteenustele, siis on vaja lisada ka teenuse nimi maksuseadustesse. Ja muudame ka rahvatervise seadust, samamoodi lisame sinna teenuse nimetuse loetellu. Aga ka riigilõivuseadust, sest teenuse jaoks on tarvis tegevusluba ja tegevusloa väljastamisel võetakse ka riigilõivu. Nii et ka sinna on tarvis seda täiendust. 

Selle eelnõu rakendamine on planeeritud 1. jaanuarisse 2025. aastal. Miks ma selle eelnõuga siin teie juures olen praegu ja mitte sügisel? Just nimelt nende tegevuslubade tõttu, mis on vaja teenuseosutajatel taodelda, enne kui nad saavad 1. jaanuarist ametlikult ja korrektselt teenust osutama hakata. Ainukene säte või muudatus selles eelnõus, mis jõustub üldises korras, on rahvastikuregistri seaduse muudatus, mis puudutab elukoha ümberregistreerimist nendel inimestel, kes varasemalt on erihoolekandeteenusel olnud suures asutuses, ja siis seda leevendust saab omavalitsustele pakkuda kohe. Ka valmis küsimustele vastama.

20:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Pipi-Liis Siemann, palun!

20:45 Pipi-Liis Siemann

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kindlasti on tegu väga asjakohaste muudatustega ja teevad need väga palju paremaks ja kergemaks paljude inimeste elu. Mul on täpsustav küsimus sellesama üldhooldusteenusel tegeliku viibimiskoha juures. Kas see on siis sedasi, et eestkosteasutus annab oma ülesanded üle teisele omavalitsusele? Kas see juhtub siis selle endise eestkosteasutuse initsiatiivil? On seal vajalik kokkuleppe ja kas siis nii-öelda viibimiskohaks oleval omavalitsusel on võimalus sellest keelduda? Milline see protsess täpsemalt oleks?

20:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Igaks juhuks kordan üle, et me ei räägi üldhooldusest, vaid räägime erihoolekandest, mis on mõeldud psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele. Üldhoolekanne on veel eraldi ja seda me täna siin ei puuduta. Tänane kehtiv olukord seaduses on täpselt selline, nagu te kirjeldasite. Ehk kohalikud omavalitsused sisuliselt teevad ja huvitatud osapool – ja võib üks või teine olla huvitatud, neid olukordi on mõlemasuunalisi – ettepaneku teisele omavalitsusele, lepitakse kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, aga soov on väga jõuline, siis me teame ju, et neid vaidlusi on lahendatud ka kohtus. 

Nüüd uue seadusega me tegelikult loome selle olukorra, kus elukoht registreeritakse rahvastikuregistris ja tulenevalt sellest automaatselt siis ka need kohustused, mis on seotud inimesega, kes elab selles kohalikus omavalitsuses, lähevad teisele omavalitsusele. Tõsi, kui on need olukorrad, kus inimesel on eestkoste määratud kohtumäärusega, siis need kohtumäärused tegelikult tuleb ka korrigeerida. Aga paljudel juhtudel, eriti nende klientide puhul, kes on pikaajaliselt olnud teenusel, ei pruugi olla mitte kohtumääruse eestkoste määramiseks, vaid on seadusest tulenevalt see kohustuse täitmine olnud kohalikul omavalitsusel.

20:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Haugas, palun!

20:47 Anti Haugas

Aitäh! Mulle väga meeldib, kui teenust arendatakse, täpsustatakse, aga küsimus natukene tulevikku vaadates, et kas on planeeritud või mõeldud ka mingitele meetmetele, et sellist nädala‑ ja päevahoiuteenust oleks võimalik taristu mõistes arendada, tingimusi parendada. Kas on midagi planeeritud ja kui, siis millal need võiksid tulla?

20:48 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Erihoolekandes asutuste reorganiseerimine oli eelmisest Euroopa sotsiaalvahendite perioodist, mis lõppes üsna edukalt ja peaaegu kõik need asutused, mis olid riigi omanduses ehk Aktsiaselts Hoolekandeteenused, said tegelikult reorganiseeritud. Ka sellest perioodist on täiendavad ressursid Euroopa vahendeid olemas. Seda toetuse andmise tingimuste dokumenti praegu kirjutatakse. Ja taas kord on võimalik saada toetust uute teenuskohtade loomiseks, aga seda selle arvelt, et suured institutsioonid, mis on ebakohastes vanades ja ka kulukates hoonetes, siis sealt välja kolivad.

20:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Madis Kallas, palun!

20:48 Madis Kallas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te mainisite Saaremaa vallas asuvat Sõmera erihoolekandeasutust, mis reorganiseeriti. Ja ma julgen ka väita, et see protsess läks üldiselt väga hästi. Kas teil on veel näiteid, kuidas on teistes sarnastes asutustes reorganiseerimised käinud? Ma tean, et neid asutusi Eestis väga palju ei olnud, aga lisaks Sõmerale vist paar tükki veel. Kuidas seal sarnased ümberkorraldused on läinud ja kas need eestkostele ülevõtmised on kõik õnnestunud?

20:49 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

See-eestkoste ülevõtmine ongi problemaatiline. Samamoodi nagu Saaremaa on tegelikult vallana välja toonud keerukust, et see nii-öelda siht kohalik omavalitsus, kuhu inimene Saaremaalt või mõnest teisest omavalitsusest on jõudnud, ei ole olnud alati kuigi avatud inimest vastu võtma ja ka eestkostja ülesandeid täitma. Aga kui me räägime sellest üleminemisest suurtest asutustest väikestesse teenusüksustesse, mis on kogukonnapõhised, isegi siis, kui nad on ööpäevaringsed teenused, kuigi meil on ju ka toetatud elamine, kogukonnas elamine, see teenuste palett on päris lai, mida me pakume erihoolekandes. Nüüd siis ka päeva- ja nädalahoid sinna lisaks, aga ka kaitstud töötamine ja nii edasi. Siis see protsess on läinud hästi. Samal ajal kui me läheme üksikisiku tasandile, siis alati on võimalik välja tuua ka neid näiteid, kus klient, kes on harjunud suuremas kontrollitud kogukonnas elama, omanud seal ka suhteid, tegelikult võib-olla selles kogukonnas elamise kontekstis on jäänud natuke isolatsiooni suhtluse mõttes. Aga selle kõigega teenuse osutajad ja sotsiaaltöötajad tegelevad, et pakkuda igale kliendile maksimaalselt iseseisvat toimetulekut ja sinna kõrvale siis ka mõtestatud ja asjakohast tegevust igapäevaselt. Mõned kliendid suudavad õppida, mõned kliendid suudavad tööl käia, igaüks oma võimete kohaselt. Nii et selle kõigega tegeldakse.

20:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Allas, palun!

20:51 Anti Allas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kõigepealt siiras tänu sellise mõistliku seaduseelnõu siia saali toomise eest. Tahtsin küsida seda, et ikkagi siis klient ise täpsustab või avalduse alusel kirjutab sisse või kuidas see reaalselt hakkab toimuma. Igal juhul minu koduomavalitsuses täpselt see küsimus on, et tegelikult nad võiksid elada seal, kus vastav asutus asub.

20:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Me räägime klientidest, kellel on mõõdukas, raske, sügav intellektipuue või psüühikahäire ja enamasti või vähemasti suurel osal neist on määratud eestkostja. Seal on eeskätt eestkostja roll seista selle inimese huvide eest, et ta saaks parima kohtlemise ja parima ka eestkoste, mida kahtlemata on võimalik tema lähedalt paremini teostada, kui kaugelt, teisest Eestimaa otsast.

Aga kindlasti on seal ka kohaliku omavalitsuse huvi, kelle rahvastikuregistrist ta praegu on. Kui ta näeb, et on ebamõistlik selle inimese abistamine ja toetamine viisil, kus tegelik elukoht ja siis ka eestkoste ja sissekirjutus ei ole kattuvad.

Nii et seal on mitmed osapooled, kes on kohustatud reageerima ja ma siiski sügavalt usun, et kohalikud omavalitsused, kes korraldavad hoolekannet inimestele, kes nende territooriumil elavad, teavad täpselt, näevad need kohad ära ja see 445 inimest, keda see üldse puudutab, saavad ükshaaval läbi kaalutud, et mis on ühele või teisele inimesele kõige mõistlikum.

20:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Maris Lauri, palun!

20:52 Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma sain teie ettekandest niimoodi aru, et tekib vajadus täiendavate töötajate järgi, nende … No mitte hooldajad, aga just tegevustöötajad ja nii edasi. Samas olen ma aru saanud, et neid töötajaid leida on hästi keeruline. Kuidas te oskate seda vastuolu niimoodi selgitada? Või olen ma valesti aru saanud?

20:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Sotsiaalvaldkonnas on hooldajate ja tegevusjuhendajate leidmine keeruline, eeskätt seetõttu, et seal on palgad olnud väga madalad. Eelmise nädala uudiste pinnalt võib öelda, et sotsiaalvaldkond, tervisevaldkond sealjuures, on edenenud päris hästi. Räägin ja keskendun hoolekandevaldkonnale, seal on palgad proportsionaalselt kõige kiiremini kasvanud ja ka töökohti on sinna juurde loodud. Muidugi tuleb rõhutada, et see kasv on olnud väga madalalt. Tegelikult brutotasud nendel inimestel on alla 1000 euro siiski, kui me töötasudest räägime. Aga kordan veel, et seda teenust tegelikult täna juba piloodi korras on osutatud ja need inimesed on tegelikult ka olemas, kes teenust pakuvad. 

Üldse ei eita seda, et see on pidev protsess erihoolekandes leida tegevusjuhendajaid, voolavus on väga kõrge, sest töö on ekstreemselt keeruline. Ma arvan, et vähesed meist omavad kannatlikkust, empaatiat ja ka kompetentse, et psüühikahäirega või intellektipuudega inimestega igapäevaselt tegeleda ja nendele toeks olla. See protsess töötajate otsimisel on pidev, samamoodi on koolitus pidev. Ja seda koolitust me oleme püüdnud ka internetipõhiseks viia, selleks et inimene, kes on tööle asunud teatud aja jooksul, ka koolituse distantsilt läbida saaks.

20:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Haugas, palun! 

20:54 Anti Haugas

Jaa, mul tekkis küsimus nende planeeritavate meetmete kohta. Kas ka sellised kohaliku omavalitsuse haldusalas olevad asutused, kes pakuvad teenuseid intellektipuudega inimestele, võiksid olla meetmetel abikõlbulikud, et näiteks ruume kohandada või parendada?

20:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Aga mul on vara sellele küsimusele kindlalt vastata, sest seda meedet praegu alles kirjeldatakse. Siis ta läheb kooskõlastamisele teiste partnerite, osapoolte juurde ja seda on võimalik täiendada. Aga püüan hoida Riigikogu kursis. Ja ma saan aru, et teil on erihuvi, siis teeme seda koostööd väljaspool seda ruumi.

20:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urve Tiidus, palun!

20:55 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Sellel eelnõul on üsna põhjalik kooskõlastustabel. Kas te võite anda hinnangu või on teil süda rahul, et need ettepanekud on kõik arvesse võetud, või jääb midagi kripeldama?

20:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kripeldama jääb alati, sellepärast et iga eelnõu on kompromiss erinevate osapoolte, kellel kõigil on ka natukene oma huvinurk, ettepanekutest. Ma pean tunnistama, et Eesti Puuetega Inimeste Kojale see 10 päeva miinimumpiir teenusel olemiseks ei meeldinud ja ei meeldi ta tegelikult ka mulle, sest teenused võiksid olla paindlikud. Aga me peame arvestama oma riigi rahaliste võimalustega ja me teame, et erihoolekandes on klientidel päris pikad järjekorrad, et teenusele pääseda, ja kui teenuskohta hoiab kinni klient, kes kasutab seda väga minimaalses mahus, siis tegelikult see inimene, kes peab päriselt tööl käima ja ei saa oma täisealiseks saanud last teenusele paigutada, on väga-väga hädas. Nii et need kompromissid on alati natuke valusad kellegi jaoks ja alati jääb ka süda natukene kripeldama, aga ma arvan, et valikud, mida tuleb langetada, peaksid kõige paremini kaitsma seda üldist huvi ja see üldine huvi on hoolduskoormuse vähendamine neile, kes seda väga vajavad töölkäimise tõttu.

20:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helmen Kütt, palun!

20:57 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Sama põhjalikult, nii nagu te praegu siin Riigikogus esitasite eelnõu ja küsimustele vastasite, tegite seda ka sotsiaalkomisjonis ja osaliselt te sellele minu küsimusele juba eelmise küsimuse vastamisel vastasite, et kui suur see järjekord hetkel on, mis ühikutes see võiks olla. Sest tõesti erihoolekandele on pikad järjekorrad, inimesed ootavad sinna ja see on mõistlik, et teatud piir tuleb panna lihtsalt sellepärast, et mitte teiste õiglustunnet riivata, kes ootavad väga seda teenust.

20:57 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, selles mõttes mul on keeruline sellele küsimusele seetõttu vastata, et nagu ma enne kirjeldasin, seal on mitmed teenused – ööpäevaringne, kogukonnas elamine, toetatud elamine, nüüd, eks ole, päeva‑, nädalahoid. Need teenused on erinevad ja need kliendid on ka erinevad, kes erinevaid teenuseid vajavad. Me oleme korrastanud seda järjekorra baasi, mis tegelikult oli ka asutusepõhine ehk klient või tema lähedane sai ka konkreetsesse asutusse inimese järjekorda panna ja pandi väga mitmesse asutusse lihtsalt selles lootuses, et äkki kuskil saab kiiremini teenusele. Me oleme teinud järjekorra tsentraalseks ja oleme tegelikult terve hulga, nii-öelda numbriliselt terve hulga inimesi sealt maha saanud. Järjekorrad sõltuvalt ka sellest, mida klient on valmis vastu võtma ja kas ta tegelikult üldse teenusele soovib minna. Kõige ekstreemsem juhtum, mida mina tean, on kaheksa aastat, mis ei tähenda seda, et talle poleks pakutud vahepeal, aga tal ei ole sellel hetkel kas see koht sobinud või ei ole siis ta sellel hetkel olnud valmis teenusele minema, no liigub järjekorras tahapoole. Aga ei ole üldse välistatud paariaastane ootamine ja kui te panete ennast selle pere olukorda, näiteks, kus laps saab täisealiseks, lastele mõeldud teenuseid ta enam ei saa, vanemad tahavad jätkata tööl käimist, aga see järelevalve igapäevane on hädavajalik. See ooteaeg ei tohiks nii pikk olla, aga ta võib olla tõesti isegi paar aastat. Kahjuks.

20:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseid seisukohti, arutelu ja otsuseid tutvustab sotsiaalkomisjoni liige Andre Hanimägi.

20:59 Andre Hanimägi

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu 6. mai istungil. Osalesid komisjoni liikmed Arvo Aller, Andre Hanimägi, Karmen Joller, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Riina Solman ja Aleksandr Tšaplõgin. Eelnõu tutvustasid ja küsimustele vastasid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna juhataja juht Leila Lahtvee.

Minister andis, nagu öeldud, oma põhjaliku ülevaate ka komisjoni liikmetele, pärast mida olid ka komisjoni liikmetel mõningad küsimused. Näiteks Helmen Kütt tõdes, et on mõistlik vähendada hooldatavate arvu kuuele inimesele, aga nii nagu siin ka saalis kõlas, küsiti, et kas ei ole karta töötajate puudust ja kuidas see suudetakse ikkagi ära katta, ning samuti, milline saab olema nende töötajate palk. Minister Signe Riisalo vastas, et täiendav ressurss ehk 15% lisaraha andis võimaluse korrigeerida teenuse hinnakomponente, sealhulgas ka palgakomponenti. Aga ta tõdes, et töötajate voolavus ja puudus on loomulikult pidevalt päris suur. Aga lisaks palga korrigeerimisele tehakse ka töökorralduslikke muudatusi ja näiteks järjekordade süsteem tsentraliseeritakse, et vältida korraga mitme erineva asutuse järjekorras olemist.

Andre Hanimägi soovis teada, kuivõrd selline teenus on kättesaadav piirkonniti üle Eesti, mille peale minister vastas, et ka Sotsiaalkindlustusameti roll on võtta üle rahastuskohustus, aga teenuskohti ise ei looda. Ta tõdes ka seda, et paljudes piirkondades on tekkinud vajadus nii-öelda alt üles ehk teenust vajavad inimesed on olemas, samuti on teenuseosutajad olemas, kes on püüdnud neid inimesi ja peresid aidata, aga nüüd selle eelnõuga seda teenust reguleeritakse ja teenuse kättesaadavust parandatakse. Ta tõdes ka seda paraku, et teenuse kättesaadavus üle Eesti muidugi ei ole piisav, kuna erihoolekande teenuse kättesaadavus üleüldiselt ei ole lihtsalt tervikuna piisav, aga selle nimel teeb riik jõupingutusi, erinevaid tegevussuundi piloteeritakse ja sealhulgas ka, nii nagu siin enne kõlas, kogukonnapõhist teenust. Umbes kolmandikus omavalitsustes on seda katsetatud ja on rahule jäädud.

Helmen Kütt tõi välja ka erivajadustega inimeste lapsehoiuteenuse. Ta tõdes, et tegelikult on oluline lahendada probleem ka lapsehoiuealiste osas. Nimelt lapsehoiuteenus on alarahastatud ja KOV-id ütlevad, et neil sellist ressurssi eraldada ei ole võimalik. Minister kommenteeris, et eelmisel esmaspäeval allkirjastasid terviseminister, teadus- ja haridusminister ja sotsiaalkaitseminister erivajadustega laste teekaardi, kuidas teenuseid paremini integreerida. Uue alusharidusseadusega kuuluvad sügava puudega lapsed SOM-i haldusalasse. Ettevalmistamisel on ka väljatöötamiskavatsus, mis puudutab ilma kohtumääruseta keerulisemate klientide teenusele toomist.

Siinkõneleja küsis ka teenuse osutamise perioodi kohta ehk siis kas selle 10–23 päeva osas on mingid tingimused või saab inimene ise otsustada, kuidas selle teenuse kasutamine ja milline see periood saab olema. Sellele vastas ametnik Leila Lahtvee, et teenus on mõeldud tõepoolest vajaduspõhise teenusena sõltuvalt vanema tööl käimisest või muust eemaloleku vajadusest ja neid päevi saab võtta esmaspäevast reedeni, kuid vajadusel ka vajaduspõhisena. Praegu on teenusel umbes 20 inimest, kes kasutavad teenust vaid kolm päeva kuus, aga neid inimesi saab toetada erihoolekande teiste meetmetega, olgu see siis igapäevaelu toetamise teenus või KOV-i tugiisiku ja isikliku abistaja teenus.

Seejärel tehti menetluslikud otsused. Neid oli päris mitu tükki ja kindlasti on mõistlik need ette lugeda. Ma võin ka kinnitada, et need tehti kõik konsensuslikult. Nimelt otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail see eelnõu ehk siis täna. Selle poolt, nagu ma juba ennist ütlesin, olid kõik. Lisaks määrati juhtivkomisjoni esindajaks Andre Hanimägi, kes olen mina. Kolmanda punktina tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja ka siin oli sotsiaalkomisjonil üksmeel. Otsustati ka muudatusettepanekute tähtaeg, mis Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on 10 tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

21:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Kuna minuni jõudis info, et Tanel Kiigel on mingi väga pakiline protseduuriline küsimus, siis ma ühe erandi luban siinkohal. Kas see menetluse tempo on liiga kiire või? Palun, Tanel Kiik!

21:06 Tanel Kiik

… esimees, mul on tegelikult selline tõsine mure tekkinud, vaadates seda saalis toimuvat. Mina vaatasin meie päevakorda, meil on siin tulemas 12. punkt, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud eelnõu 404. Aga ma olen tähelepaneliku inimesena märganud, et juba päris mitu punkti pole mitte ühtegi Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadikut siin saalis. Ma tahtsingi küsida teilt, et kas teile kui Riigikogu juhatajale on tulnud mingi info, et on plaan nendel sellest tänasest päevakorrapunktist kuidagimoodi taganeda, jääb see käsitlemata või nad tegid sellise vahepealse pikaajalise kandva pausi, tähistamaks Tallinna päeva või tegemaks muid olulisi üritusi. On nad siis naasmas 12. punkti aruteluks? See läheneb väga suure mühina ja kiire tempoga. Aga ma väga loodan, et me ei pea jätma seda punkti arutamata, sellepärast et tekib arutelu võimatus. Äkki kommenteerite seda poolt?

21:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Mul on esmalt hea meel, et sa muretsed oma endiste kolleegide pärast. See on väga-väga-väga sümpaatne. Teiseks, ma olen korduvalt siin juhatajana öelnud, et töö tegemine ei eelda üksnes ja ei käi ainult siin saalis, on võimalik ka tegelikult oma kabinetis istungit jälgida. Nii et ma väga usun ja loodan, et nad pingsalt kõik koos jälgivad seda täiskogu istungit ja kui me jõuame selle punktini, siis on ka nemad saalis. Nii et minule ei ole laekunud infot ei ühe- ega teistsugust. 

Aga näete, see protseduuriline küsimus aitas kohe maha võtta kaks küsimust. Nii et suur aitäh, lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole! 

21:07 Andre Hanimägi

Aitäh! 

21:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on … Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 421 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. mai kell 17.15. 


11. 21:08

Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) esimene lugemine

21:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Oleme sellega 10. päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

21:08 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rõõm on siin teie ees olla. 

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on parandada finantsasutuste digitaalset turvalisust, sealhulgas küberkaitset. Finantssektor langeb küberrünnete sihtmärgiks kolm korda tõenäolisemalt kui mõni muu sektor. Kuna finantsteenuste toimimisel on tehnoloogial võtmeroll, peavad finantsasutused olema suutelised ennetama küberrünnetest ja süsteemide riketest tulenevaid olukordi, mis võivad viia ärikatkestuste, finantskaotuste või andmeleketeni ning ka mainekahjuni. Samas, intsidentide esinemise korral on finantsasutustel olemas plaanid nendele reageerimiseks. Eelnõu põhineb Euroopa Liidu määrusel ja direktiivil ning uued digitaalse turvalisuse nõuded mõjutavad teatud eranditega kogu finantssektorit, näiteks pankasid, kindlustusseltse, makseasutusi, fondivalitsejaid ja tulevikus krüptovarateenuse osutajaid. 

Finantsasutused peavad kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimise raamistiku, mis koosneb kuuest meetmest. Esiteks peavad finantsasutused kaardistama, milliseid süsteeme, seadmeid ja teabevara tuleb kaitsta. Teiseks meetmeks on nende süsteemide, seadmete ja teabevara kaitsmine ja ohtude ennetamine. Kolmandaks peaksid finantsasutused olema suutelised otsekohe kohe avastama nii küberründeid kui ka muid tõrkeid. Neljandaks, kui finantsasutus on tuvastanud probleemi, siis tuleb sellele viivitamata reageerida, haavatavad kohad kindlaks teha ja käivitada meetmed, et kahju ei suureneks. Viiendaks meetmeks on õppimine ja arenemine. Kuna küberintsidentide ennetamisel on oluline roll finantsasutuste personali küberhügieenile, tuleb ette näha personali turvateadlikkuse programmid ja koolitused. Viimaseks meetmeks on suhtlemine. Kriisikommunikatsioonikavas tuleks ette näha sammud, kuidas selgitada toimunud intsidente ja ärikatkestusi nii ettevõttesiseselt juhtkonnale ja personalile kui ka avalikkusele, sealhulgas klientidele ja äripartneritele. Uued digitaalse turvalisuse reeglid jõustuvad järgmise aasta 17. jaanuaril ning kindlustussummade muudatused käesoleva aasta 9. oktoobril. Aitäh!

21:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt minister! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseid seisukohti ja otsuseid palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme hea kolleegi Maris Lauri.

21:11 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 422 oma 6. mai istungil. Rahandusminister tutvustas eelnõu komisjoni liikmetele, ma seda ei korda, te just seda värskelt kuulsite. Järgnes väga lühikene arutelu, kuidas selle eelnõu sisu hästi lühidalt kokku võtta, ja leiti, et see on finantssektori tegevuskerksuse tõhustamiseks asjaomase Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine. Samuti täpsustati seda, et kaasamine toimub nii nagu tavaliselt, et kõik asjaosalised, kes on avaldanud selle eelnõu valmimise käigus oma seisukohti, kutsutakse kindlasti ka Riigikogu komisjoni oma arvamusi välja tooma ja ka seda, kas probleemid nende jaoks on lahendatud. 

Nüüd otsused. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Esimene otsus oli võtta eelnõu päevakorda 15. mail sel aastal, teine otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri. Ja samuti ka see, et vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Minu poolt kõik. Aitäh!

21:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna seda soovi ei ole, siis siinkohal ka sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 422 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. mai kell 17.15. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud järgmise ja tänase päeva viimase päevakorrapunktini, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404. Selle ettekandjaks peaks olema Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev, aga hetkel mina teda ei näe. Me oleme olnud ka liberaalne selles, et kui on mõni teine fraktsiooni liige, oleme võimaldanud … Aga ei ole ka kedagi teist keskfraktsiooni liikmetest. See tähendab seda, et Tanel Kiigel oli oluliselt täpsem informatsioon kui istungi juhatajal. Tõepoolest, tegemist on arutelu võimatusega, nii et selle päevakorrapunkti arutamist me avada ei saa. 

Sellega, head kolleegid, oleme tänase päeva lõpetanud. Riigikogu täiskogu istung on lõppenud. Suur aitäh teile kõigile panustamast ja kaunist õhtut teile!

21:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee