Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast ka kõik Riigikogu külalised siin istungisaali rõdudel ja kõik, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 15. mai infotundi. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Lauri Hussar

Kohale on registreerunud 13 Riigikogu liiget, puudub 88. Tänases infotunnis on meil 11 küsimust. Infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Küsija saab võimaluse üheks lisaküsimuseks ning lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada veel ka omapoolse lisaküsimuse. Head kolleegid, kuna meil on 11 küsimust, asume tempokalt asja juurde.


1. 12:01 2023 riigieelarve täitmine

12:01 Esimees Lauri Hussar

Meie esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on 2023. aasta riigieelarve täitmine. Urmas Reinsalu, palun!

12:01 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Riigi rahanduslikus olukorras valitseb suur segadus. Valitsus ei suutnud täita eelarve eesmärki 2023. aastal. Praeguse seisuga, kevadprognoosi järgi kukutakse läbi 2024. aasta eelarve eesmärgiga, ja veel mustem stsenaarium on 2025. aasta eelarvega. Ma küsisin teilt möödunud nädalal selle kohta, kui palju on riigieelarvest 2023. aastal tegelikkuses ära kulutatud ja kui palju rahalisi vahendeid on 2023. aastast järgi jäänud. Ja omakorda sellest kogu rahast kui palju kavatsevad ministeeriumid üle tõsta 2024. aastasse? Te vastasite, et need numbrid on teil olemas, kuid te – mu küsimus ei olnud konkreetselt selle kohta – te ei saa mulle seda informatsiooni anda, aga te olete sellest täielikult informeeritud. Küsisin sama ka rahandusministrilt. Rahandusminister samuti vaikimisega keeldus seda informatsiooni andmast. Ja minu küsimus, proua peaminister, on teile ühemõtteline. 2023. aasta riigieelarve on ühes summas seadusandja poolt fikseeritud. Kui palju neid kulutusi – meil on juba maikuu keskpaik ja ma eeldan, et see informatsioon täielikult on olemas –, kui palju eelarves planeeritud kulutustest siis riigieelarvesse kulutati tegelikkuses 2023. aastal ära ja kui palju vahendeid ministeeriumid sellest rahast, mis järgi jäi – see nii-öelda jääk – kavatsevad tõsta 2024. aastasse üle? Paluksin konkreetselt numbritega seadusandjat informeerida. Aitäh!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! 2023. aasta riigieelarveliste asutuste kogukulu mahuks oli 16,28 miljardit eurot, mis teeb esialgse eelarve täitmiseks 95%. 2023. aastal kasvas kogukulu eelmise aastaga võrreldes 2,2 miljardi euro võrra ehk 15,4%. Veidi üle poole, täpsemalt 1,195 miljardit eurot, moodustab aastasest kulukasvust kodumaiste toetuste kasv peamiselt sotsiaaltegevustoetuste tõttu: sotsiaaltoetused 780 miljonit eurot, tegevustoetused 415 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest suurenesid peretoetused, pensionid keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse indekseerimise mõjul, ehk aastaga on kasvanud vanaduspensionid 320 miljoni, paljulapselise pere toetus 111 miljoni, lapsetoetus 64 miljoni euro võrra. Ja tegevustoetuste kasv tuleneb enamjaolt KOV-idele, kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud toetusfondi vahendite suurenemisest, mis kasvas muu hulgas hooldusreformi kulude katmise eesmärgil. Märkimisväärselt on suurenenud, ehk 404 miljoni euro võrra on suurenenud 2023. aastal ka kodumaistest vahenditest tööjõu- ja majandamiskulude ja investeeringute finantseerimine. Ja kui me räägime nendest ülekantavatest vahenditest, siis vastavalt riigieelarve seadusele saab üle kanda järgmistel tingimustel vahendeid juhuks, kui kasutamise tähtaega pikendatakse aasta võrra, või siis üldjuhul neid arvestuslikke vahendeid üle ei kanta, kulud saab kanda üle kuni kolme protsendi ulatuses riigieelarves liigendatud kulumahust ja investeeringud kantakse üle kogumahus, ja finantseerimistehinguid üle ei kanta. Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt, välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse saab ka kanda üle kogu kogumahus. Võib-olla, jah, saan teile edasi vastata. Ülekantavad vahendid ei ole planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi, need jäägid suurendavad 2024. aastal kasutada olevat eelarvet ehk eelarvelimiit raamatupidamislikult ülekantavate vahendite arvelt suureneb. Aga saame seda debatti edasi pidada. Aitäh!

12:06 Esimees Lauri Hussar

Saame tõepoolest. Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

12:06 Urmas Reinsalu

Proua peaminister, mul on võimalus teid õnnitleda. See oli suurepäraseim mittevastus, mida ma tegelikkuses siin parlamendisaalis mitme aasta jooksul olen kuulnud. See teeb teile au. Mittevastamine valitsuse poliitika osas iseloomustab teie valitsust. Kuid minu küsimus ei olnud mitte, kui palju tõusid seal mingid sotsiaaltoetused 2023. aastal. Minu küsimus oli, palun konkreetsemalt uuesti, nii nagu ma küsisin: kui suur oli 2023. aasta eelarve ja kui palju raha 2023. aasta eelarvest kulutati 2023. aastal ära riigi poolt? Ja siit moodustub üks number, mida ma loodan, te loetud minuti pärast mulle vastate. Ja siis on mu küsimus järgmiselt: kui palju sellest rahast kavatsevad ministeeriumid 2024. aastasse üle tõsta? Nii et see on konkreetne küsimus. Ma ei saa aru, mis põhjusel seda numbrit mulle keeldutakse ütlemast. Ma küsin konkreetses rahalises mahus, et saada aru – see on vajalik juhtimisotsusteks, vajalik teie valitsusele juhtimisotsusteks –, kas meil üldse on ülevaade mai keskel praegu, mis meie rahanduses toimub. Ehk küsimus, kordan konkreetselt: kui suur oli 2023. aasta eelarve numbris ja kui palju sellest eelarvest kulutati 2023. aastal riigieelarve täitmisena ära? Kui palju raha jäi järgi ja kui palju sellest rahast on ministeeriumid esitanud taotlused 2024. aastasse täiendavaks kasutamiseks? Aitäh!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võib-olla vastan uuesti täpselt sellesama lausega, millega ma vastasin enne, ehk siis 2023. aasta riigieelarveliste asutuste kogukulu mahuks 16,28 miljardit eurot, mis teeb esialgse eelarve täitmiseks 95%. Koos ülekantavate vahenditega on eelarve täitmine 87,4%. See on see, mis meil on teada, ja see on see teadmine, millega me töötame ka järgmise aasta eelarvet tehes. Miks ma seletan seda, võib-olla teie küll teate, aga meil on ka inimesed, kes seda ülekannet kuulavad. Mis need, miks jääb nii-öelda raha üle, mida ei kasutata, mis on need ülekantavad vahendid? Esiteks, 15. maiks peavad valitsusasutused ülekantavate vahendite käskkirja ettepanekud Rahandusministeeriumiga kooskõlastama ja 31. maiks peavad nad need käskkirjad allkirjastama ja avalikustama oma kodulehel. Ja need ülekandmise põhjused on väga erinevad. Näiteks investeeringute, hangete edasilükkumine, hangete luhtumine, edasilükkunud soetuste jäägid, mis kasutatakse samadeks tegevusteks järgmisel aastal, mingite tegevuste ärajäämine või planeeritud mahust vähem kasutamine, antavate toetuste puhul sihtgruppi või nõudlust või taotlejaid oli vähem, hangete või teenuste hinnad kujunesid planeeritust soodsamaks, mis on ju positiivne, ei olnud võimekust tegevusi, teenuseid planeeritud mahus ellu viia. Näiteks kui on olnud ühekordsed eelarvevahendid, mida ei jõutud ühe aastaga ellu viia, siis need kantakse ka üle. Osades valdkondades on pikemad ajalised lepingud, kui me räägime näiteks teadusrahastusest, mitmeaastased projektid, mis kantakse tekkepõhiselt, kuluks sellel aastal, kui projekt lõpeb, ja eraldatud sihtotstarbelised toetused, mille tekkepõhine kasutamine on osaliselt edasi lükkunud järgmisesse aastasse, mis tähendab, et toetusi ei saa kulusse kanda seni, kuni pole toetuse saajalt tegevusaruannet laekunud. Loomulikult, kui me paneme kokku hetkel järgmise aasta eelarvet, siis me kõiki neid ülekantavaid vahendeid vaatame väga terava silmaga just sellel põhjusel, et kui see raha jääb üle ja teistes kohtades on puudu, siis me peaksime saama neid vahendeid kasutada nende asjade tarbeks, mida riigil on vaja teha, ehk siis selle asemel me ei pea tegema mingeid karme kokkuhoiu, või saame teha kokkuhoiu meetmeid vähem, kui me saame kasutada neid ülekantavaid vahendeid. Aga nii nagu öeldud, 15. maiks peavad valitsusasutused esitama Rahandusministeeriumile need ettepanekud, need kooskõlastama, ja 31. maiks on need asjad ka avalikud, nii nagu ma aru saan.

12:11 Esimees Lauri Hussar

Aitäh!

Ja, Vadim Belobrovtsev, lisaküsimus, palun!

12:11 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! 

Lugupeetud peaminister, kui kolleeg Urmas Reinsalu küsis siin selle aasta eelarve kohta, siis mina küsiks järgmise aasta eelarve kohta, aga need kaks teemat on omavahel tihedalt seotud niikuinii. 

Kui te mäletate võib-olla, siis meil siin saalis oli teiega selline vestlus teemal pensionid, keskmine pension, keskmise pensioni tulumaksust vabastamine. Ja siis, vaatamata sellele, et põhimõtteliselt koalitsioon lubas, et keskmist pensioni ei maksustata, siis tuli välja, et ikkagi see on plaan. Siis te väitsite, et see ei sega teist Reformierakonna valimiseelset lubadust, et keskmine pension on aastaks 2027 vähemalt 1000 eurot, et prognoosid nagu näitavad seda.

Nüüd eile me saime meediast lugeda, et valitsus mõtleb selle peale, et pensioni indekseerimist külmutada, mis, ma arvan, oleks äärmiselt murettekitav uudis kõikidele meie pensionäridele. 

Minu küsimus siis on: esiteks, kas tõepoolest valitsus mõtleb selle peale, et külmutada pensionide indekseerimist, ja, teiseks, kas sel juhul ikkagi jääb püsima see lubadus, et aastaks 2027 keskmine pension on vähemalt 1000 eurot, nagu Reformierakond enne valimisi seda lubas ja teie teine koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubas, et see on lausa 1200 eurot. Aitäh!

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hea näide sellest, et isegi Riigikogu liige ei loe tegelikult pealkirjast kaugemale, vaid jookseb juba pealkirja järgi. Kui te vaatate seda artiklit, siis loomulikult sealt tuleb välja, et mingit sellist plaani pensionide indekseerimist külmutada valitsusel ei ole. Ja võib-olla kui te teete praegu lahti uudistekanalid, siis on ka rahandusministri vastavasisuline postitus selle kohta, et see ei vasta tõele. Me ei lähe pensioneid vähendama, me ei lähe pensionide indekseerimist ära lõpetama.

Aga selge on see, et meil on Sotsiaalministeerium praegu riigieelarve revisjoniprotsessis. See tähendab seda, et vaadatakse üle kõik teenused, kõik toetused, mida Sotsiaalministeeriumi haldusalas makstakse, millistel tingimustel need on, millised on need alused, mis ühes või teises kohas siis on võimalik teha. See tähendab seda, et tehakse kaardistus kogu eelarve suhtes, aga poliitilised valikud jäävad ikkagi lõpuks valitsusele. 

Ja 2025. aasta eelarvet koos riigieelarvestrateegiaga me paneme kokku augustis. Jah, tõsi on see, et me teeme igakuiselt koosolekuid, et samm sammu haaval neid suuri tükke lahendada, sest see ülesanne, mis meie ees on, on päris keeruline, et me saaksime augustis selle protsessiga võimalikult lihtsalt siis ühele poole. Ja loomulikult tuleb riigieelarve siis Riigikokku, kus Riigikogu, sealhulgas ka teie saate seda menetleda, saate oma seisukohta väljendada, muudatusettepanekuid esitada, et see riigieelarve kajastaks nii riigieelarve seisu kui neid väljakutseid, mis meil praegu ühiskonna sees on. Ja siin ma pean eelkõige silmas seda keerulist julgeolekuolukorda, kus me oleme, keerulist rahalist olukorda, kus me riigieelarvena oleme, ja loomulikult ka seda keerulist majandusolukorda, kus me riigina oleme. 

Nii et ma tõesti loodan, et opositsioon ka siin konstruktiivselt mõtleb kaasa, mitte ei ole kõikidele asjadele vastu ja ei püüa lihtsalt võtta populistlikke punkte, vaid saab aru, et see on kriis, mille ees me kõik koos seisame, kogu Eesti riik, ja see on kriis, millele me peame lahendusi otsima kõik koos. Aitäh!

12:16 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid! Kuna meil on 11 küsimust ja kui me hakkame siin liigselt arutama istungi protseduuri üle ja seda kasutatakse vastusõnavõttudeks, siis sellisel juhul ma praegu neid protseduurilisi küsimusi ei võta. Selleks et ka 10. ja 11. küsija saaksid oma tänase küsimuse küsida või vähemalt tekiks neil see võimalus, sellepärast me liigume edasi. Lõpetame esimese küsimuse käsitlemise.


2. 12:16 ETO

12:16 Esimees Lauri Hussar

Liigume tänase teise küsimuseni, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on suurte tähtedega ETO. Ma saan aru, et tegu on siis taaskasutusorganisatsiooniga? Ei ole? Ei ole. Selge! Ühesõnaga, Lauri Laats, palun!

12:16 Lauri Laats

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister, tegemist on ETO-ga, aga tegemist on elutähtsat teenust osutavate ettevõtetega ja selle kohta on mul ka küsimus. Ja küsimus on jällegi ajendatud uudisest, mis ilmus ühes meediaväljaandes. Lugesin täiesti läbi, ei piirdunud ainult pealkirjaga, aga sellest lähtuvalt siis ka küsimus. Valitsus saatis Riigikogu poole hädaolukorra seaduse muudatuse ja kavandatud muudatusega lisandus praegusele sätestatud 14 teenusele 7 elutähtsat teenust. Muude seas olid ka toiduga varustamise ettevõtted seal sees. Ja nii nagu sai loetud, siis eelkõige see puudutas kolme ettevõtet, kes tegelevad toiduga varustamisega. Need on Maag Food, Valio ja Tartu Mill. Mure seisneb selles, et nemad väidavad, et need kohustused, mis puudutavad ETO-ks olemist, tulevad nende investeeringute ehk ettevõttesiseste investeeringute arvelt, mitte riigi poolt. Ja loomulikult see paneb neid ettevõtteid mitte kõige paremasse olukorda konkurentsi vaatest, lisakohustused, lisainvesteeringud. Kas see vastab tõele või ikkagi riik, määrates need ettevõtted ETO-ks, ulatab ka oma abikäe ja investeerib ka sellesse, et need ettevõtted oleksid endiselt konkurentsivõimelised?

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, hädaolukorra seadus on riigikaitsekomisjonis juba sel neljapäeval. Ma isiklikult kaitsen seda hädaolukorra seadust seal ja tulen siia Riigikogu suure saali ette seda neljandal juunil kaitsma, seda esimest lugemist. Eestis on elutähtsa teenuse regulatsioon olnud juba mõnda aega. Tegemist on ühe direktiivi ülevõtmisega, aga meie ei pea väga palju muutma, sest see regulatsioon on olemas, see toimib hästi ja tagab meile valmisoleku enneolematuteks katkestusteks. Mis mulle teeb natuke nalja selle asja juures on see, et 2021. aastal olen ma käinud siin Riigikogus sellepärast, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas siis Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse, et hädaolukorra seaduses tuleks elutähtsa teenusena sätestada ka toidu tootmine, toiduohutuse tagamine. Ja siin just nende argument, et toidu tootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab vahetult inimese elu ja tervist. Toiduainetööstuse esindaja Sirje Potissepp on öelnud, et võiks alustada sellest, et toidutööstus oleks elutähtsa teenuse osutajate, kaitstud tarbijate nimekirjas. Minu vastus 24. oktoobril 2022. aastal. Miks ei ole valitsus arvanud toidutööstused elutähtsa teenuse osutajate nimekirja? Sellega on nii, et ma kohtusin ka toiduainetööstuse esindajatega, kes tõid välja, et nad peaksid olema selles nimekirjas. Nagu ikka, on saatan peidus detailides. Esiteks, elutähtsa teenuse osutajate nimekirjas olemine ei ole sugugi lihtne, vaid see toob kaasa ka kohustusi. Need, kes seal nimekirjas on, tegelikult kõik ei taha seal nimekirjas olla, see toob kaasa täiendavad kulud ja rohkem bürokraatiat. Teiseks, ei ole võimalik määrata elutähtsa teenuse osutajaks kogu sektorit. Näiteks panganduses on valitud vaid teatud pangad, kes seda elutähtsat teenust osutavad ja nii peaks see olema ka toiduainetööstuses. Aga see võib tekitada ebavõrdset olukorda just väikeste tootjate jaoks, sest kui me räägime puhtalt elutähtsast teenusest ja toiduainete tootmisest, siis ilmselt suured läheksid sinna alla, väikesed ei läheks. Selle küsimusega tegeldakse ja valmistatakse ette uut eelnõu. Oluline on rõhutada selle eelnõu puhul, et eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ja seeläbi elanike elu ja tervis, ühiskonna toimimine, riigi toimimine erinevates kriisides tervikuna. Toiduainetööstuse puhul puudutab see kolme ettevõtet. Jah, praegusele 14 teenusele tuleb juurde täiendavalt veel 6 teenust, vastan edasi järgmises…

12:21 Esimees Lauri Hussar

Ja see võimalus on olemas, sest Lauri Laats saab täpsustava küsimuse. Palun!

12:21 Lauri Laats

Aitäh! Ega keegi ei vaidlegi, et toiduga varustamise ettevõtted peaksid – ja see on hästi oluline –, et nad peaksidki olema elutähtsat teenust osutavate ettevõtete nimistus. Kui on meil keerulised olukorrad, peaksid tulema, siis igal juhul riik peab selle eest ka hoolitsema, et meil oleks toiduvarud olemas. See on kõik arusaadav. Küsimus on lihtsalt selles täiendavas investeeringus, täiendavatest kohustustest. Kas riik omalt poolt ei peaks need kohustused enda kanda võtma ja need varud küll ettevõtetes hoidma, selle valmisolekut samuti? Aga see oleks riigi huvidest lähtuvalt igal juhul, see on meie inimeste ja riigi huvidest lähtuvalt. Ja nüüd siis kolm ettevõtet, kes on sinna nimekirja sattunud, nad lihtsalt ju läbi selle tegevuse muutuvad vähem konkurentsikõlbulikuks. Siin on ka majandusminister, ma arvan, et tema on ka praegu mures. Ma näen tema näoilmest, et ta on mures, samamoodi mõtleb, et võiks ikkagi neid ettevõtteid aidata.

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teile peab alati meelde tuletama, et valitsuse raha, igasugune toetuste raha tuleb maksumaksja taskust. Ja igasuguse maksumaksjalt täiendava panuse küsimise vastu olete te siin väga häälekalt, nagu te olete häälekalt ka vastu igasuguste kokkuhoiukohtade tegemise suhtes. 

Aga ma tulen selle juurde, et see on ka ettevõtjate huvides, et nende teenus toimiks. Et see põhiline etteheide on praegu olnud see, et miks peab toidusektor täitma küberturvalisuse nõudeid, need on ebaproportsionaalsed. See, et siin on tegelikult need küberturvalisuse nõuded, millest käib jutt, see on saartalituse nõue, ehk siis ettevõttel peavad olema alternatiivsed lahendused olukorraks, kus tema IT-süsteemid on välisriigis ning puudub neile juurdepääs, näiteks süsteemid küberrünnakute või füüsiliste rünnakute tõttu ei tööta. Me oleme praegu riigina, ka ettevõtetena, kogu aeg küberrünnakute all. Ma võin teile näidata tabeleid, meil need rünnakud kuus on suuremad, kui varasemalt olid kogu aasta peale. Nüüd kui elutähtsa teenuse osutaja hoiab oma süsteeme välisriigis, siis peab neil olema varuplaan, kui välisriigis asuvate süsteemidega on side katkenud. See ei tähenda seda, et juba hetkel tuleb kõik süsteemid Eestisse tuua, vaid see tähendab seda, et peab olema nii-öelda plaan B juhuks, kui ühendus ei tööta. Eelnõuga on antud viieaastane üleminekuaeg ja Riigi Infosüsteemi Amet toetab toidusektorit igati küberturvalisuse nõuete täitmisel. 

Ja nagu ma ütlesin, on kolm suuremat ettevõtet. Ka nende huvides on see, et nende süsteemid toimiksid. Me teame, et küberkurjategijad ründavad praegu nii ettevõtjaid kui riigiasutusi ja ettevõtjad väga tihti ei ole teinud investeeringuid oma küberturvalisuse jaoks. Aga kõik on tänapäeval seotud. Kõik on tänapäeval seotud infosüsteemidega ja see on ettevõtja enda huvides, et tema teenus toimiks ja ta saab oma teenust edasi osutada ja tema IT-süsteemidel oleks varuplaan. See ei ole mingi täiendav kulu, see on kulu selleks, et ettevõtja saaks oma teenust osutada. Seepärast, et infosüsteemid on selle teenuse osutamise olulised osad.

12:25 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Lisaküsimus, Urmas Reinsalu, palun!

12:25 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetav peaminister! Ma küsisin teilt konkreetse küsimuse, et saada vastust. Ma olen korduvalt seda küsinud nii täna kui eelmisel nädalal. Kui palju raha eurodes jäi Eesti Vabariigil kasutamata 2023. aasta eelarvest? Te täna vastasite mulle, et 2023. aasta eelarve maht oli 16,2 miljardit eurot, seadusandja poolt vastuvõetud eelarve näeb küll ette 16,8 miljardit eurot. No see selleks, okei.

Ma palun teilt uuesti vastust: palju eurosid jäi 2023. aasta eelarvest kasutamata 2023. aastal? Te kõnelete mulle protsentsuhetest, aga ma arvan, et minimaalne hoolsuskohustus juhtimises praegu on see, et kui me kõneleme keerulisest olukorrast riigi rahanduses, on meil selgus riigi raha juhtimise koha pealt.

Mul on vägagi suur mure tekkinud, et kas teil ei ole informatsiooni riigi rahalise seisu kohta või te mingitel motiividel, mis mulle jäävad sellisel juhul arusaamatuks, soovite seda mitte avaldada. Meil on juba maikuu keskpaik. Ma kordan oma küsimust: kui palju – eurodes – jäi Eesti Vabariigil 2023. aasta eelarvest, mille kogumaht oli seadusandja poolt kinnitatuna 16,8 miljardit eurot, kasutamata? Kui suur on see summa eurodes, proua peaminister? Ma palun teid vastust. Ma andsin teile võimaluse, nädal aega, me leppisime nii kokku korrektselt, oli nii eelmisel nädalal, et te valmistate ennast ette ja te annate selle rahalise vastuse. Kahe küsimuse järel ma paraku seda vastust ei ole saanud. Ja ma näen, härra spiiker noogutab minu jutu peale. Palun, proua peaminister! Sõna on peaministril.

12:27 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Urmas Reinsalu! Kuna nüüd küsimus ei puuduta elutähtsa teenuse osutamist, siis proua peaminister saab valida, kas vastata või mitte. Aga proua peaminister, kui te soovite vastata, siis palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Jaa! No te olete haritud inimene, oskate protsendist võtta välja: kui ma ütlen teile kogusumma ja ütlen protsendi, palju on ära kasutatud, oskate arvutada sealt ka siis järelikult selle, mida pole ära kasutatud. Vastan veel kord: 15. maiks peavad kõik ministeeriumid oma ülekantavad summad esitama Rahandusministeeriumile ja see kõik saab avalikuks.

12:28 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Sellega ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.


3. 12:28 Olukord riigis

12:28 Esimees Lauri Hussar

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:28 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma küsin peaminister Kaja Kallase käest. On tehtud uus rahvastikuprognoos, mis eile avaldati ja mis ütleb, et praeguse trendi jätkumisel on sajandi lõpus eestlasi alla poole riigi elanikkonnast. Tuletame siinkohal meelde põhiseadust, mis räägib väga selgelt, milleks on loodud Eesti riik – see on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks üle aegade. 

Aga vaatame statistikat. Eesti Euroopa Liidu riikide kodakondsete sisse- ja väljaränne on enam-vähem tasakaalus: sisse tuli 8700, lahkus umbes 8600, aga niinimetatud kolmandate riikide kodakondsusega isikutest sai Eesti püsielanikeks umbes 18 000 ja neist Ukraina kodanikke 13 000, lahkus Eestist 4000, Ukraina kodakondseid 1600, millest selgub, et immigratsioon on jätkuvalt meie rahvusriigile kõige suurem oht. Ja sellega ei tegele mitte keegi, vähemalt mitte keegi neist, kellele läbi ebausaldusväärsete e-valimiste on antud võimalus kujundada riiklikke poliitikaid. 

Rahvastikuteadlased on juba väga mures, sest nemad näevad arve, analüüsivad neid ja teevad ainuvõimaliku järelduse, et eesti keelt emakeelena rääkijate arv langeb peagi alla 50% rahvastikust. Eesti keele õpetamine ei tee immigrantidest eestlasi, ei tee isegi lojaalseid kodanikke. Kui vaatame muu maailma näitel, kus rootsikeelsed immigrandid tapavad ja põletavad ja märatsevad Rootsis, ingliskeelsed immigrandid mässavad Inglismaal, prantsuskeelsed Prantsusmaal ja saksa keele ära õppinud immigrandid loovad vaikselt oma moslemiriiki Saksamaale. Ka meie Kaitsepolitsei sõnul on saamas see kohe probleemiks ka Eestile. Fakt on, et eelmisel aastal sündis 10 949 inimest, suri 16 000 ja riigi rahvaarv kasvab jõudsalt sisserände teel, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega, mis ütleb, et Eesti on ja peab jääma rahvusriigiks. 

Kui vaatame selle valguses teie kolme valitsuse tegevusi, mis on sisserände soodustamisel ja negatiivsete rahvastikutrendide jõustamisel olnud vägagi järjekindel, siis tuleb ikkagi küsida, et kas Kaja Kallas ja kõik tema valitsuse liikmed on oma tegevuses ikka järginud põhiseaduses sätestatut või siiski on täiesti ilmselgelt tegemist põhiseadusliku korra vastase tegevusega ehk põhiseadusliku korra jämeda rikkumisega.

12:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, viimastel aastatel on hea uudis see, et tagasi, sisserändajad on peamiselt olnud eestlased, kes tulevad tagasi. Jah, viimasel paaril aastal on olnud Ukraina sõjapõgenikud, kes tulevad, aga üldiselt see on ikkagi just hea näide, et eestlased tulevad mujalt maailmast tagasi. Ma ütlen ka alati noortele, et kui võimalik, käige ära, nähke muud maailma ja tulge tagasi Eestisse, siis näete, mis siin on paremini. 

Nüüd, kui me räägime sündimusest üldse, siis üks väga hea artikkel oli Ene-Margit Tiidu poolt, kus ta kirjutab, ütleb, et sündimuse kasvu parim eeldus on rahulik lapsesõbralik keskkond ja positiivne, heatujuline õhustik. Kindlasti ei aita sündimuse tõusule kaasa hääbumise ähvardus, perepoliitika sage muutmine, hüvede andmine-võtmine. Rohkem kui rahalist toetust on peredele enamasti tarvis riigipoolseid teenuseid, head kodulähedast kooli ja lasteaeda, huvikoole, ringe, abi erivajaduste puhul. Seda kõike praegune valitsus teeb. 

Me oleme muutnud koolide rahastusmudelit selliselt, et kohalikud omavalitsused hoiaksid lahti just kuni kuueklassilisi koole ehk et väikesed lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. Me oleme teinud erinevaid teenuseid peredele, et lapsi oleks parem kasvatada. Hea uudis on ka see, et jätkuvalt sünnib Eestisse kõige enam just Eesti kodanike lapsi ehk 86%, Ukraina kodakondsusega oli 5 ja Venemaa kodakondsusega 3%. 

Nüüd, mis puudutab eesti keelt, siis esiteks, minu valitsus on teinud väga olulise otsuse, mis on eestikeelsele haridusele ülemineku otsus, et kõik Eesti lapsed õpiksid Eestis eesti keeles. Jah, seda otsust ei ole väga pikalt tehtud, aga nüüd on see otsus tehtud. On tehtud ka tegevuskavad. Me oleme eraldanud sinna täiendavalt raha, et see kõik saaks toimima.

Ja veel kord, mida ütleb Ene-Margit Tiit veel oma arvamusloos – ta ütleb seda, et rahvus, mida kaitseb iseseisev riiklik korraldus ja mis kasutab oma kõrgel tasemel arenenud keelt, ei sure välja demograafilistel põhjustel. Seda pole maailmas viimaste sajandite jooksul mitte kunagi juhtunud. Rahvus võib hääbuda identiteedikaotuse tagajärjel, kui selle rahvuse esindajad soovivad pigem kuuluda mõnda teise rahvusesse ja ei väärtusta oma rahvust, aga Eestis on see vastupidi – eestlane olla on uhke ja hää. Ja eesti keele suhtes on ka oluline teada, et eesti keelt Eestis mitteoskavate inimeste osakaal on kukkunud 20%-lt 4%-le.

12:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:33 Helle-Moonika Helme

Aitäh! No teatavasti eestlasi ikka on tulnud tagasi vähem, me räägime ikkagi massiimmigratsioonist selles kontekstis, mida ma just küsisin.

Ja mis puudutab rahulikku keskkonda, mida pered ootavad, siis te ei tee ju piisavalt, hoolimata sellest, mida siin just ette lugesite. Näiteks lasteaia kohatasu on kõige kõrgem just igal pool, kus Reformierakond omavalitsusi juhib.

Aga lähme majanduse juurde. Viimastel päevadel on meedia ummistunud pealkirjadest, mis räägivad majanduse kokkutõmbumisest, ettevõtete pankrotistumisest, eriti väikeettevõtete. Aga ka suured teatavad järjest enam koondamistest või sulgemistest. Töötuse protsent tüürib igapäevaselt ülespoole, inimesed saadavad ka juba rahvasaadikutele ahastavaid kirju tulevaste maksude ja maksutõusude osas. Aga teie räägite rõõmsalt, kuidas elu on kuidagi parem kui kunagi varem, vähemalt selles maailmas, kus teie elate, ja rahval on raha küll; et lennujaama statistika näitab, et inimesed reisivad massiliselt välismaa vahet. 

Eks muidugi ma saan aru, et ka lihtinimene säästab, et korrakski sellest masendusest pääseda, mida teie valitsus on riigis korraldanud. Aga teie ju seda ei mõista. Teie pere on saanud Venemaaga äri tegemisest korraliku kapitaliakumulatsiooni ja teie pere pensionärid abi ei vaja. 

Aga riigieelarve miljard ja rohkem, millest siin on palju räägitud, ja on räägitud ka palju keerulisest riigieelarve seisust – see muuseas ei ole tekkinud sellest, et eestlased elavad kuidagi üle jõu ja nüüd tuleb see trall kõrgete maksudega ära lõpetada, vaid tegelikult on see puudujääk enam-vähem sama suurusjärk, mis on meie riigieelarvelistest vahenditest viisil või teisel ära antud Ukraina ja teiste riikide abistamiseks. Ja nüüd ei ole vaja hakata kriiskama: "Aga teie, aga teie!", vaid oleks aus siinsamas kogu rahvale öelda, et, ei, Eesti rahvas ei ole süüdi selles, et riigieelarve on halvas seisus, et majandus kukub kivina, et maksud tõusevad raketina, vaid raha on läinud riigist välja, läheb edaspidigi ja Eesti hakkabki Ukraina riigieelarvelisi vahendeid täitma, kuigi Ukraina majanduskasv on siiani täiesti korralik sõjast hoolimata. Ja ainukesena Euroopa riikidest miinusmärgiga majanduskasvuga Eesti aitab jätkuvalt meist suurema majanduskasvuga riike. Ja jälle, kuna just ütlesite, et igasugune (Juhataja: "Teie aeg!") valitsuse raha tuleb maksumaksja taskust, siis oleks aus maksumaksjale öelda, kuhu valitsus tema raha laiali jagab. Aitäh!

12:36 Esimees Lauri Hussar

Aitäh!

Proua peaminister, palun!

12:36 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, no kriiskamises teiega küll keegi ei suuda võistelda. 

Aga kõik teemad. Kõigepealt, kas te olete kuulnud midagi sellisest asjast nagu võrdlusbaas? Te ütlete, et Ukraina majandus on kasvanud. Selles mõttes võrdlusbaas on see, kui me ütleme, et näiteks paar aastat tagasi Eesti majanduskasv oli teine Euroopas, ehk siis Iirimaa oli ainult meist suurem, meie majanduskasv oli siis 8,9 protsenti, Iirimaal minu mälu järgi üheksa protsenti, meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel, Rootsil kõikus see kahe protsenti ja nelja protsendi vahel. See tähendab seda, et meie majanduskasv oli suurem, järelikult sellega võrreldes ka kõik numbrid ju on selle kasvuga võrreldes. Ja Ukraina on täpselt selline samasugune näide, et kui nende majandus kukkus ikkagi kolossaalselt, siis see, kui see sealt pealt tõuseb, siis muidugi see on see võrdlusbaas. 

Nüüd, meil on töötuse info ja töötus on see, et töötuse numbrid langevad. Meil on eelmisel aastal kõigi aegade rekordid hõivatuses, ehk siis 700 000 hõivatu juures on tulnud juurde 13 000 töökohta ja nendest 12 000 töökohta on loodud erasektori poolt. 

Ja nüüd kõige kõrgema hõivatuse taseme juurest siis ka töötuse näitajad on viimastel kuudel hakanud alanema ja see on hea. Näiteks kuuendast aprillist kuuenda maini vähenes töötus, see on siis registreeritud tööpuudus, 53 768-lt inimeselt 51 526-ni. Ehk siis, töötus vähenes 2242 inimese võrra – 2242 inimest leidsid endale uue töö, kes enne olid töötud.

Nüüd, jah, tõsi on see, et kui on meedias, kui toimub koondamine, siis on suured pealkirjad, et näed, et inimesi koondatakse, ja see on alati traagiline nendele inimestele, kes kaotavad töö. Ometi, kui samal ajal luuakse juurde, ma ei tea, sadu uusi töökohti, siis sellest pealkirju ei ole. Aga õnneks meil on registrid, meil on andmebaasid, kus see kõik on näha. 

Ja positiivseid asju, et hakkab minema paremini, on tegelikult neid näitajaid on veel. Näiteks kuue kuu euribor on langenud, ehk siis laenuintressid. Turud ootavad ka täiendavat langust. Aprilli inflatsioon oli viimase 35 kuu madalam ja tarbijahinnaindeksi (Juhataja: "Teie aeg!") kasv on juba stabiilselt alla viie protsendi viimased üheksa kuud. Aitäh!

12:39 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Läheme tempokalt edasi! Lisaküsimus, Arvo Aller, palun!

12:39 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma ei tea, mis päeva memo te loete seal, aga ma võtsin tänahommikuse ERR-i lahti, kuhu on kell 8.13 uudis tulnud, et töötuse määr kasvas 7,8%-le. Kui te rääkisite mingist numbrist 53 000, siis nimetatud artikkel ütleb, et esimeses kvartalis oli töötuse määrarv 58 900 inimest ehk 19 800 inimest rohkem kui 2023. aasta esimeses kvartalis ja 4100 inimest rohkem kui 2023. aasta kõige kõrgema töötusega kolmandas kvartalis. Mis numbreid te võtate, kahe päeva, kolme päeva osa siit, seda ma ei oska öelda, aga vaadake see uudis igaks juhuks üle. Suurim töötuse määr on tööstuses ja ehituses.

Te ütlesite, et te teete kõik selleks, et koolid ja kohalikud omavalitsused saaksid väikseid koole ülal pidada, samas rahandusminister ütles, et läheb kohalike omavalitsuste eelarvete juurde ja hakkab sealt kärpima. Samamoodi ERR-i artiklis on kirjas, et 27 miljonit suurusjärgus võetakse linnadelt-valdadelt ära, ja teie ütlete, et me andsime raha juurde, et koole lahti hoida. Aga ma küsiksin selliselt, et milline on teie sõnum olukorras praegu kohalikele omavalitsustele, kuidas hakkama saada, kui töötuse osakaal suureneb pidevalt ja kohalikelt omavalitsustelt võetakse lisaks raha ka veel ära suurusjärgus 27 miljonit.

12:41 Peaminister Kaja Kallas

Jaa! Kõigepealt sellest uudisest, et jällegi kõik saaks aru. Töötust, hõivet ja muud mõõdetakse mitmel erineval moel. Eestis on kõige tuntumad töötukassa ja Statistikaameti näitajaid. Esimesed on registripõhiselt, seega täpsed ja avaldatud sisuliselt reaalajas ehk siis ühepäevase viiteajaga, teised ehk siis Statistikaameti näitajaid on küsitlusepõhised ja ilmuvad paarikuise hilinemisega. Mõlemal on omad plussid ja miinused, aga seda me praegu ei hakka rääkima. Kõik andmed näitavad mõõdukat hõive langust viimase aasta jooksul lihtsalt põhjusel, et oleme jõudnud nii kõrgele tasemele, kus me mitte kunagi pole varem olnud. Me oleme Euroopa Liidu kolmas kõige kõrgema hõivemääraga riik peale Hollandi ja Rootsi, ehk siis sealt enam kasvada on väga ebatõenäoline, sest et meil inimesed käivad tööl.

Kõik näitavad tööpuuduse kasvu tõepoolest mulluse esimese ja neljanda kvartaliga võrreldes, samal ajal on ikkagi selle uudisega tegemist vana uudisega ehk tahavaatepeeglisse vaatamisega, kuna esimene kvartal sisuliselt näitab veebruari keskpaiga ehk kolme kuu tagust seisu. Sellest ajast on asjad liikunud hoopis paremas suunas. Registreeritud tööpuudus on kolme kuuga langenud 8%-lt 7,3%-ni, mis on väga kiire vähenemise tempo.

Veel kord: registripõhised andmed on päevase [viiteajaga], mis on adekvaatne, mitte tahavaatepeeglisse vaadates – mida saab ka kasutada, aga ma teadsin, et te kavatsete seda uudist täpselt jällegi hästi negatiivses valguses näidata. Asjad ei ole absoluutselt nii hullud. See on kooskõlas mitmete arengutega, mis viitavad sellele, et majanduslangus on lõppenud ja pöördepunkt on saabunud paremuse suunas.

Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis kõigepealt koolide rahastusmudel: me muutsime koolide rahastusmudelit selleks, et see soosiks väikeste koolide kodu lähedal lahti hoidmist. Ja teiseks kohalike omavalitsuste rahastamine: vaadake, valitsussektori võlakoormus koosneb ka kohalike omavalitsuste võlakoormusest ja see on nagu tervikpilt. Riigil on väga raske, ma saan aru, kohalikel omavalitsustel on ka raske, aga kohalikud omavalitsused on igal aastal viimastel aastatel saanud üle 100 miljoni euro pidevalt juurde. Riigil ei ole seda raha mitte kuskilt mujalt võtta, kui maksumaksja käest küsida ja maksumaksja, ka teie olete, eks ole, igasuguste maksude suurendamise vastu. Meil ei ole mingit välismaa onu, kes meile raha annab. Meil ei tule raha, ei tule seina seest. Valitsusel on ainult see raha, mida maksumaksjad talle annavad.

12:44 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.


4. 12:44 Meetmed majanduse elavdamiseks

12:44 Esimees Lauri Hussar

Meie tänane neljas küsimus on majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on meetmed majanduse elavdamiseks. Aivar Kokk, palun!

12:44 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Loen ka ERR-i. Riigikogu liikmed Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Jürgen Ligi Reformierakonnast kritiseerivad teravalt teid, majandusminister Tiit Riisalo, et teie teadmisel tegi sõiduplatvorm Bolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suunal lobitööd, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile. Kiik kirjutas sotsiaalmeedias, et endise töövaldkonna ministri ja Riigikogu liikmena jättis kogu platvormitöö direktiivi puudutav segadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis talle väga kummalise mulje. "Eestil puudus sisuline põhjus ja ka õiguslik alus platvormitöö direktiivi puhul saavutatud kompromisslahenduse vastuvõtmist pidurdada, aga paraku Eesti 200 poliitikute eestvedamisel seda mitu kuud tehti," lausus Kiik. Ta märkis, et väga omapärane on selles punktis arutelu takistamine ka Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus ametliku otsuseni ei jõutudki. "Rõhutasin 8. märtsil toimunud komisjoni istungil, et Eesti ei tohi lähtuda õigusloomes üksikute eraettevõtete ärihuvidest ning Euroopa Liidu nõukogu otsuse blokeerimine on juba muutunud piinlikuks." Samas ütleb Jürgen Ligi, et Riisalo ei saa probleemidest aru. "Piinlik kuulamine. Jälle," kirjutab Vikerraadiost Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särava intervjuud kuulanud Riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) sotsiaalmeedias. "Teist korda aasta jooksul saab kõrge riigiametnik etteheite erahuvidest ja teist korda vastab ta komnoore õpitud uhkuse ja reipusega, et tema asi ongi seista erahuvide eest. Esimesel korral võtsin tema ministril Tiit Riisalol nööbist ja soovitasin alluvale õpetada, et tolle töö mõte on siiski avalike huvide esindamine, aga ta ei paistnud mõhkugi aru saavat, ei osanud kosta midagi ega ole ilmselt ka midagi ette võtnud." (Juhataja: Teie aeg!) Miks te toetate ühte ettevõtet? Kui tõukerattal peab käibemaksu maksma, siis ühel ettevõtjal, kellel varem Reformierakond toetas, et tulumaksu ei pea maksma, (Juhataja: Teie aeg!) siis nüüd teie toetate, et ei pea käibemaksu maksma? Aitäh!

12:46 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Härra minister, palun!

12:46 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Jaa, ega ma, pean tunnistama, väga täpselt küsimusest aru ei saanud, aga üritan siis vastata, et äkki see lahendab selle või annab piisava selgituse. Esiteks, see ülesande püstitus, või esiteks kommentaariks härra Kiige ja härra Ligi arvamusavaldustele – meil on vaba maa ja inimesed loomulikult võivad arvata, mida nad tahavad. Mina jään nendes küsimustes eriarvamusele. Aga nüüd pisut detailsemalt. Milles on asja tuum? Asja tuum ei ole selles, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Vabariigi Valitsus tervikuna oleks seisnud ühe või teise ettevõtte huvide eest. See, mida me arutasime, oli tegelikult Euroopa Liidu kontekstis platvormitöö direktiivi vastuvõtmine või kehtestamine. Ja see protsess on väldanud tegelikult väga pikka aega. See direktiiv sai avalikuks 2022. aasta lõpus, ja siis terve 2023. aasta ja 2024. aastast pool aastat seda menetleti. Miks sellega nii kaua läks, oli seda sellepärast, et tegemist on üsna keerulise ja areneva valdkonnaga. Platvormitöö kindlasti on laiem mõiste kui Bolt. Meil seostatakse ennekõike selle tõttu, et tegemist on ühe suure rahvusvahelise edulooga, mis on pärit Eestist, ja selletõttu on meil loomulikult ka rohkem teadmisi selle kohta, kuidas platvormi töö võiks toimida. Meil on ka teisi platvormitöö ettevõtjaid. Aga kogu selle arutelu käigus suhtlesid nii ametnikud – kelle hulka ei kuulunud Sandra Särav, sest see ei ole tema ülesanne – kui ka meie diplomaadid kui ka mina isiklikult mitte ainult ühe ettevõttega, vaid paljudega, ja nende esindusorganisatsioonidega ka. Milles oli selle vaidluse tuum? Oli see, et siin tegelikult põrkusid kaks maailmavaadet. Üks maailmavaade, mis on pigem selline alalhoidlik ja, võib öelda, selles kontekstis konservatiivne, mida valdavalt küll esindasid sotsiaaldemokraadid, ütles, et kõik need inimesed, kes on enesehõivatud, kes soovivad järjest rohkem iseendale tööd anda, et need tegelikult võiksid siis mitte olla enesehõivatud, vaid töölepingu alusel töötajad. Ja teine vaade, mis ütleb, et tööturg on muutumas järjest paindlikumaks ja paindlikumaks, on tekkimas uusi töövorme, ja selleks, et need töövormid saaksid areneda selles muutuvas maailmas, siis meil ei ole mõtet seda üle reguleerida. Ja selle pooleteise aasta jooksul käiski vaidlus sellel teemal, kuhu tõmmata see tasakaalupunkt. Ja sel teemal me arutasimegi nii Eesti sees kui ka kui ka oma kolleegidega Euroopa Liidust.

12:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

12:49 Aivar Kokk

Aitäh! Te oleks võinud öelda ikkagi, et Eesti oli ainukene, kes selle direktiivi vastu oli. Räägime natukene sellest platvormiteenusest. Ettevõtlust tuleks võrdselt kohelda, eriti kui te olete ettevõtluse minister, majandusminister. Ma mäletan väga hästi, kuidas siin saalis ja majanduskomisjonis tol hetkel kaks Reformierakonna liiget ja ministeeriumi üks ametnik käisid ja proovisid taksonduse seadust ehk ühistranspordiseadust teha nii, et platvormiteenuse pakkujad ei pea ühtegi senti maksma. Viimasel sekundil tehtigi sinna üks väike parandus, mis tundus, et ei olegi midagi olulist, aga sellesama paranduse järel see ametnik läks ise sinna platvormiteenuse firmasse tööle. Ja siiamaani ehk eelmise aastani ei maksnud taksonduses läbi platvormiteenuse pakkujad mitte ühtegi senti makse, kui nad ei tahtnud neid maksta, sest info Maksu- ja Tolliametini ei jõudnud. 

Eelmisel aastal see hakkas siis kehtima, et nad peavad tulumaksu ka maksma. Aga me näeme … Me ei saanud täna Maksu- ja Tolliametist veel teada, kui palju neid firmasid siis tegelikult registreeritud on ja kui palju viimase kümne aasta jooksul makse on maksmata jäänud. Aga nüüd te tahate teha jälle ühele väikesele seltskonnale, kes on juba kümme aastat saanud niimoodi töötada, et enamus makse ei ole pidanud maksma selle teenuse pealt, käibemaksuteenuse võidu pealt.

Samas, seesama firma pakub näiteks tõukerataste teenust. Kui ma selle võtan ja oma kaardiga maksan, siis selle peal on käibemaks. Miks te eelistate sama valdkonna tegevuses ühte või kahte ettevõtet võrreldes kõigi …? Ühed peavad käibemaksu maksma, teised ei pea. Ja te olete ainukene täna Euroopa Liidus, kes seda blokeerib, mitte rohkem neid ei ole. Kas on seal erakonna huvid või kellegi teise huvid? See lobitöö on ju nähtav, et ühelt poolt (Juhataja: "Teie aeg.") võeti ministeeriumisse tööle, nüüd võeti sealt teile ministeeriumisse tööle. Ja sama daam, kaks korda on juba … (Juhataja: "Teie aeg, Aivar Kokk.")

12:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Härra minister, palun!

12:51 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Ma nüüd täpsustaks, et minu tegutsemisvaldkondades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis me tegelesime platvormitöö küsimustega ja tegeleme ka edaspidi, sest see on töövaldkonda puudutav küsimus. Maksustamisküsimustega tegeleb Eestis Rahandusministeerium, nii et ma soovitaks selle osa sellest küsimusest pöörata Rahandusministeeriumi poole.

Mis ma ütleks veel täienduseks teie väidetele, mis on lihtsalt ebaõiged, ja ma ei tea, kust te need võtate, et Eesti oli ainukene riik, kes platvormitöö direktiivis oli, ütleme kokkuvõtlikult, avatuma lähenemise poolt – see ei vasta tõele. Algusest peale on selle vastu olnud nii Prantsusmaa, nii Saksamaa kui Kreeka. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Lugupeetud Aivar Kokk, kus, millisel hääletusel, mille vastu? Ma ei saa teie küsimusest aru. Millele te viitate? Eesti ei ole mitte kunagi mitte üheski hääletuses, mis puudutab platvormitööd, olnud selle vastu üksi. Isegi kui Eesti oleks selle vastu üksi, siis ei oleks sellel mitte mingisuguseid tagajärgi.

12:53 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

12:53 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Saan aru, hästi emotsionaalne teema see Boldi osa, seda enam, et omanikud on toetanud erakonda, kes praegu juhib seda ministeeriumi ja asekantsler on töötanud seal, nii et huvide konflikti osas tasub siin olla ettevaatlik. Asekantsler ju vahendas ka Eesti seisukohti ministeeriumi sees, nii et need võisid täiesti nii kujuneda. Praegune asekantsler on olnud ka suur eestvedaja kolmandatest riikidest lisatööjõu sissetoomiseks, seda enam, et Eestis on ju töötuse määr 7,8 protsenti, mida küll peaminister ütles, et vaatame tahavaatepeeglisse. See ette vaatamine, et laseme kolmandate riikide töölised siia juurde, ei ole ka eriti asjakohane. Aga ma küsiksin meetmetest, et mis on majanduse elavdamiseks tehtud, et võib-olla siis te suudate natuke rohkem rääkida kui ainult seda, et ei oska, ei saa küsimusest aru. Ma küsin õiglase ülemineku fondi kohta Ida-Virumaal. Millised seisud seal on ja kas on tehtud veel peale neid eelmise aasta muudatusi mitte küll lõdvendusi, aga asjakohaseid lähenemisi, et taotlejate ring laieneks nii suurprojektide osas, keskmiste, väikeprojektide osas, et saaks selle raha lõpuks kasutusse võtta. Selle tähtaeg on ju 31. detsember 2026, et see raha saaks otstarbekalt kasutatud ja et sellest rahast oleks kasu nii Eesti majandusele kui ka Ida-Virumaa majandusele.

12:54 Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo

Aitäh konkreetse ja selge küsimuse eest. Õiglase ülemineku fond on tõepoolest olnud sellise erilise tähelepanu all just selle tõttu, võrreldes muude Euroopa Liidu vahenditega, et teadupoolest on selle rakendamise periood meil kõige lühem. Ja on hea meel tõdeda, et need jõupingutused, mis on tehtud selles vallas, on kandnud vilja. Me suhteliselt värskelt vaatasime selle üle valitsuses. On koostatud detailne ülevaade sellest, milline see senimaani hüpoteetiline, aga ka realistlik rakenduskava võiks olla. Ja võib öelda, et selliseks muretsemiseks, nagu selle aasta alguses, kindlasti põhjust ei ole. Oleme kokku leppinud selle, et veel kord, enne suvepuhkusele minekut, mitte valitsuse, aga ka laiemalt suvepuhkuste perioodi, võtame selle pildi värskelt ette ja on lihtsalt välja öeldes valmistatud ette ka plaan B. Et kui me näeme, et vahepealsel ajal need menetlused ei ole liikunud sellise tempoga, ennekõike suurinvesteeringute poole peal, siis on meil välja vaadatud ja hinnatud sellised mõistlikud projektid, mida on võimalik kiiresti realiseerida. Ja milles seal siis see asja tuum on, on ennekõike selles, et õiglase ülemineku fond on ennekõike planeeritud toetama ettevõtteid, ja selliseid kõrge lisandväärtusega ettevõtteid, kes pakuksid alternatiivi nendele inimestele töökohtadena, kes seal ühel või teisel kujul võivad tööst ilma jääda lähematel aastatel. Endiselt on see prioriteet, aga kui selgub, et kõiki neid vahendeid ei õnnestu selleks kasutada, nii suurettevõtete kui väikeettevõtete puhul, siis on mõned projektid varus, mis võimestaksid Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda laiemalt, et tulevikus oleks sinna lihtsam investeeringuid kaasata. Näiteks vastava energeetikataristu ettevalmistamine kohtadele, kuhu on tulevikus võimalik tööstusparke rajada ja muud taolist. Nii et jälgitakse pidevalt toimuvat ja julgen kinnitada, et pigem on väljavaade positiivne. Kus on probleeme, mis ei ole otseselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meede, aga mida me koos jälgime ja millel on kindlasti mõju ka majandusele, on korterelamute renoveerimise meede, mida te tõstatasite ja olen värskelt lugenud selleteemalisi ülevaateid ka. Jah, see on keeruline. Kuna puudub nendel korteriühistutel kogemus selle realiseerimisel ja eesmärk on teha tervikrenoveerimisi, siis see on ikkagi hulk selgitustööd. On minu arusaamist mööda piisav hulk inimesi sellega toimetamas. Nii EASi ja KredExi ühendasutuses kui ka kohalikud inimesed, kes nõustavad ja viivad läbi infopäevi.

12:58 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, härra minister! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 Bürokraatia

12:58 Esimees Lauri Hussar

Tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on bürokraatia. Aleksei Jevgrafov, palun!

12:58 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, Riigikogu esimees!

Austatud peaminister! Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et tema poolt on koostatud kokkuhoiuplaan, et parandada riigirahanduse seisu, ja see sisaldab keerulisi kokkuhoiukohti. Sotsiaaldemokraatide juht ja siseminister Lauri Läänemets arvab, et kõige olulisem asi on see, et koondamisi ei tuleks, kuid Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi peab koondamisi vältimatuks ja suisa hädavajalikuks. Eesti Rahvusringhääling kinnitab, et Reformierakonna hinnangul ootavad ees koondamised.

Austatud peaminister, millal ja keda plaanitakse koondada, kas ministeeriumide ametnikke või politseinikke, päästjaid ja õpetajaid? Aitäh!

12:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on arutelu all kokkuhoiueesmärgid ministeeriumidele. See tähendab seda, et hoida kokku tegevuskulude ja tööjõukulude arvelt. 

Nüüd, kuidas seda iga ministeeriumi allasutus teeb, on nende enda asi. Ma lihtsalt toon teile sellise näite, et kui oli viimane finantskriis, siis mina olin erasektoris ja meil oli ka samamoodi keeruline – kliendid kadusid ära, käive kadus ära, tegelikult raha ei olnud, aga inimesed olid palgal. Kutsusime kokku töötajad ja ütlesime, et selline keeruline seis, et kaks valikut, kuna raha ei ole, siis kaks valikut: kas me koondame nii palju inimesi või me vähendame kõikidel inimestel nii palju palka. Ja kollektiiv otsustas, et ei taha, et kedagi lahti lastaks, kõik olid nõus võtma palgakärpe. See tähendab seda, miks ma sellest räägin, on see, et igaüks saab ise otsustada nüüd, kuidas ta sellele ülesandele läheneb. 

Meil on avalikus sektoris tööl kuskil 130 000 inimest. Nendest kõige suurema osa, või kes saavad riigilt palka, 42 protsenti, on õpetajad. Õpetajate palgad, teatavasti meil on olnud suured vaidlused, et õpetajate palgad on viimasel ajal tõusnud, õpetajaid on kindlasti juurde vaja, on vaja teha ka koolivõrgu reformi, et oleks võimalik neid õpetajaid paremini leida.

Siis teine kõige suurem tükk valitsuse või valitsussektoris palgasaajatest on tervishoiutöötajad, ehk siis arstid, õed ja sotsiaaltöötajad – 24 protsenti on nemad. Jällegi, ma arvan, et te olete minuga nõus, arste-õdesid on vaja, on vaja rohkem, samamoodi sotsiaaltöötajaid kindlasti on vaja. 

Nüüd, kolmas suur kategooria on päästeametnikud, politseinikud – üheksa protsenti. Jällegi, neid võiks olla rohkem ja see on keeruline. 

Siis on kaitse ja tegelikult kogusummas meil tuleb välja, et nii-öelda ministeeriumites töötab meil kuskil 2000 midagi, 2800 inimest. See ei ole see koht, kus see kokkuhoid tegelikult on. 

Aga veel kord – iga asutus saab ise loomulikult otsustada, kuidas ta oma tegutsemis- ja majandamiskulusid vähendab, milliseid otsuseid ta oma asutuses teeb. Kas need on lihtsad? Kindlasti ei ole. Alati, kui raha on puudu, peab olema innovaatiline ja mõtlema kaasa, kuidas seda ülesannet lahendada, aga kui raha ei ole, siis tuleb leida lahendused, et kuidas seda raha paremini kasutada.

13:02 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg! Aitäh! Nii, Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

13:02 Aleksei Jevgrafov

Aitäh! Austatud peaminister! Rõõm kuulda, et tuleb leida lahendusi. Kaks aastat tagasi Lauri Läänemets rääkis, et me oleme riigiga loonud olukorra, kus meie jaoks üliolulised inimesed, politseinikud, päästjad ja õpetajad, kes tagavad kõigi turvalisuse, ei saa oma turvalisust garanteerida. See on mõnes mõttes riigile häbiasi. Ja mina olen sellega täiesti nõus ja arvan, et valitsuse kohustus on tegeleda antud probleemiga, et leida lahendusi, et politseinike, päästjate ja õpetajate palgad oluliselt tõuseksid. Paraku ei pea Lauri Läänemets ka järgmisel aastal politseinike ja päästjate palgafondi tõusu reaalseks. Õpetajatel aga tõsteti palga alammäära vaid 17 euro võrra, bruto. Võib-olla valitsus kaalub võimalust vähendada ministeeriumide juhtide ja ametnike arvu, et seeläbi tõsta politseinike, päästjate, tervisesektori töötajate ja õpetajate palku. Kui mitte, siis mis lahendusi, just lahendusi, pakute?

13:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siseminister tõesti on käinud ja hirmutab selle sisejulgeolekujutuga. Ometi tegelikkuses – ma mäletan, ma vastasin ka teie küsimustele siin Kopli päästekomando sulgemisest –, mis oli 800 000 minu mäletamist mööda see kulu, mida justkui ei olnud, mis justkui hoiti kokku, aga samas oma eelarvest ta leidis 900 000 õpetajate palkadeks. Selles mõttes mingi raha siis ikkagi kuskil on, see on prioriteetide küsimus, et siseminister otsustas selle raha mitte sisejulgeolekule kulutada, vaid õpetajate palkadeks. Aga mida see näide välja toob, on see, et valitsusel ei ole mingit raha, mida me kuskil varjame, vaid see raha on kõik ju teenusteks ja palkadeks ja investeeringuteks ära nähtud. Ehk kui me teeme midagi selle rahaga, siis me ei tee samal ajal midagi muud. Ehk siis me peame selgelt ütlema, kui me seal näiteks kokkuhoidu ei tee, siis kus me selle raha võtame. 

Nüüd veel kord kordan üle selle, et ega valitsusel ei ole mingit muud raha, kui maksumaksjalt saadav raha. See on see, mida me teenusteks ja palkadeks, investeeringuteks saame kasutada. Ja need vaidlused ka siinsamas Riigikogu saalis selles, et meil on vaja maksumaksjalt suuremat panust, et neid teenuseid osutada. Ühelt poolt on väga lihtne ja populistlik öelda, et oh, vähendage ametnikke. Ja justkui kuskil on mingid pahad ametnikud, kes istuvad. Aga ma ütlen, et ministeeriumides, kui see number on kuskil 2800, siis nende ametnike vähendamisega ei suurenda sa kellegi teise palka ja see ei aita tegelikult seda struktuurset probleemi lahendada. Mis meil on, on see, et me peame oma riiki üleval odavamalt kui teised Euroopa riigid, meil kulub riigi ülalpidamisele keskmiselt 3,7 miljardit vähem kui teistel Euroopa riikidel. Meil on maksukoormus, mis on madal, Euroopa võrdluses oleme me tagantpoolt viiendad oma maksukoormusega ja samal ajal on meil väga õhuke avalik sektor, ehk siis meie kulud on juba lihvitud niivõrd väikeseks, palju madalama koormusega, kui seda on teistes riikides. 

Nii et see on keeruline ülesanne. Iga ministeerium peab ise leidma, kuidas ta seda ülesannet lahendab. Ja nii nagu ütles üks ettevõtja, et üldiselt, kui on palju raha, siis sa ei ole väga innovaatiline, justkui kõike saad teha, aga kui on vähe raha, siis see sunnib sind olema tegelikult palju leidlikum.

13:06 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

13:06 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te räägite siin meie õhukesest avalikust sektorist, aga vaadake, mis näitab statistika. Statistika järgi on Eestis iga 52 maksumaksja kohta üks ametnik. Näiteks Saksamaal teenindab üks ametnik 163 inimest. See tähendab, et meil on elaniku kohta kolm korda rohkem ametnikke kui Saksamaal. Kas saab öelda, et Saksa riik on kolm korda kehvemini juhitud kui Eesti, või on probleem selles, et meie ametnikud töötavad kolm korda vähem efektiivselt kui nende Saksa kolleegid?

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Ma ei tea, mis numbritele te hetkel viitate, aga see ei ole lihtsalt tõsi. Kui vaadata neid numbreid, mis näitavad, kui efektiivne on Eesti riik ja kui vähese ametnike arvuga tehakse ära sama töö, mida tehakse teistes Euroopa riikides, siis ma ütlen, et keskmiselt 3,7 miljardit odavam on Eesti riiki pidada. Ka Eesti ametnikke üldiselt on palju vähem. Mille pärast? Sellepärast, et meil on digiteenused. See on väga mugav ja Eesti inimestele meeldib neid digitaalseid teenuseid kasutada. See annab võimaluse tegelikult kasutada uusi tehnoloogiaid, ka tehisintellekti näiteks, mida me kasutame juba näiteks töötute ja uute töökohtade nii-öelda kokkuviimiseks ja erinevates kohtades avalike teenuste pakkumisele, kus ei olegi enam inimesi vaja, vaid seda saab teha arvuti. Seal loomulikult on võimalik kokku hoida.

Ma ei tea, kust te selle info võtate, aga mul on väga raske uskuda, et see vastab tõele, arvestades ka seda ja olles kokku puutunud nii Saksa aparaadiga kui Eesti aparaadiga, võtame kas või peaministri meeskonna, mis on kordades-kordades väiksem. Muidugi me oleme riigina ka kordades-kordades väiksem. 

Mis puudutab Eesti tööturu või töötajate tootlikkust, siis selge on see, et sellega meil on vaja tööd teha. Me oleme praegu Euroopa keskmisest madalama tööjõutootlusega. Meil võiks olla, meie eesmärgiks on seatud 110% Euroopa keskmisest. See tootlus tõuseb, aga siin on küsimus eelkõige erasektori innovatsioonis ja ka tehnoloogiate kasutuselevõtus. Hea meel on tõdeda seda, et majanduskriisi on meie ettevõtjad tegelikult kasutanud ära selleks, et teha selliseid struktuurseid muutusi ka oma ettevõttes selleks, et pakkuda innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, suurema lisandväärtusega tooteid-teenuseid ja teha seda paremat tehnoloogiat kasutades. 

Eesti positiivne külg on see, et me oleme väikesed ja paindlikud ja me suudame sellistele keerulistele olukordadele reageerida kiiresti. Me oleme seda ka teinud, on seda teinud meie erasektor, ettevõtlus, ja on seda ka teinud riik.

13:09 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetame sellega tänase viienda küsimuse käsitlemise.


6. 13:09 Eesti riik ja eesti inimesed

13:09 Esimees Lauri Hussar

Tänase kuuenda küsimuse teema on Eesti riik ja eesti inimesed, küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja küsimus on suunatud peaminister Kaja Kallasele. Kert Kingo, palun!

13:10 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas! Te juhite juba kolmandat valitsust. Kõigi nende ajal olete te üha rääkinud riigieelarve tasakaalust ja riigi rahanduse kordategemisest. Te tõstate makse ja loote uusi makse, ikka selleks et väidetavalt riigieelarve korda saada. Tõstate juba olemasolevaid makse kordades, osasid lausa kümnetes tuhandetes kordades. Selle tulemusena lõpetavad Eesti ettevõtted tegevusi, tõmbavad oma tegevust koomale või kolivad ära teise riiki, viivad oma tegevuse üle sinna, kus väärtustatakse ettevõtlust ja saadakse selle olulisusest aru. Te olete viinud riigi konkurentsivõime allapoole, kui see iial on olnud, ja olete hävitanud elujõulise ettevõtluskeskkonna. Olete Eesti riigi eelarve viinud rohkem kui miljardi euro suurusesse miinusesse. Seda kõike olete te suutnud kolme aastaga. Te olete kolme aastaga hävitanud Eesti majanduse. Oleme oma majandusega kukkunud Euroopa põhja, mudaliigasse. Suurema majanduslangusega riiki kui Eesti Euroopas enam pole. Ometigi väidate, et teete riigi rahandust korda.

Ja kõige selle ajal, kui olete Eesti kuristikku vedanud, käite kangelasena mööda ilma kõiksugu sisutuid tiitleid ja aukirju vastu võtmas. Väidate, et olete Eesti nähtavaks teinud – tõesti, nähtavaks suurima majanduslangusega riigina Euroopas. Kas teie nägemus korras riigirahandusest ongi selline: ilma ettevõtluseta, vaene ja konkurentsivõimetu Eesti riik?

13:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, jälle väga palju valefakte. Millist maksu me oleme tõstnud tuhandetes kordades? See on muidugi täielik vale. Tuhandetes kordades oleme tõstnud? Selge, selge.

Nii! Aga kui vaadata Eesti majanduse käekäiku, siis loomulikult meil on olnud erinevad kriisid ja tõesti minu peaministriaeg on sattunud nendele kriisidele. On olnud peaministreid, kelle ametisoleku ajal ei ole olnud ühtegi kriisi ja neil on tõesti vedanud. Minul nii hästi ei ole läinud.

Kõigepealt oli tervisekriis, mis ei ole kuidagi minu põhjustatud ega Eesti valitsuse põhjustatud. See oli ülemaailmne tervisekriis. Sellest me tulime tegelikult välja paremini kui enamus riike, kui vaadata ka seda, et majanduskasv peale seda oli 8%. See oli sellepärast, et me ei pannud Eesti ühiskonda kinni, meie majandust me ei pannud kinni, samal ajal kui teistes riikides näiteks suleti tehaseid, inimesed ei saanud tööl käia. See kõik oli meie, Eesti ettevõtjate võimalus. See tähendab seda, et see võrdlusbaas oli ka väga kõrge.

Teine suur kriis, mis meid tabas, oli energiakriis. Jällegi, see ei ole ka mitte kuidagi seotud minu või valitsuse tegevusega, see on pigem seotud varasemate valitsuste tegematajätmistega, sellepärast et meil ei olnud piisavalt energiaallikaid. Aga jällegi, hea uudis on see, et energiahinnad on oluliselt alla tulnud sellest kohast, kus nad energiakriisi ajal olid. Võtame näiteks: elektri börsihind on jõudnud umbes kolme aasta tagusele tasemele, bensiin ja diisel on odavamad, kui nad olid kaks aastat tagasi, ja gaasi börsihind on jõudnud umbes 2021. aasta ehk 2,7 aasta tagusele tasemele.

Kolmas suur kriis oli Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu. Jällegi, ei ole Eesti valitsus olnud siin kuidagi tegev ega ka mitte Eesti peaminister. See on olnud Putin, kes läks Ukrainale kallale. Jah, meie ainuõige käitumine siin on olnud Ukrainat toetada, sest Ukraina võitleb sellesama riigiga, kes on ka meie suhtes agressiivseid plaane väljendanud. Kui teil on mure, et me toetame Ukrainat, et justkui oma inimestele ei jää, siis see 0,25% SKT-st, mis me oleme Ukrainale lubanud – vaadake, 99,75% jääb ikkagi endiselt Eesti inimestele. Me sellest kuidagi vaesemaks ei muutu.

Nii et selles mõttes mul on küll suur au, et te peate mind nii kõikvõimsaks, et ma need ülemaailmsed kriisid olen esile kutsunud, aga ma ütlen teile siin, et see ei ole nii, mina neid kriise esile kutsunud ei ole.

13:14 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun!

13:14 Kert Kingo

Tänan veel kord! Loomulikult vastust ei saa, aga see selleks. Kaja Kallas, veel kord tulen teie sõnade juurde, millega te väidate, et teete riigi rahandust korda. Selle valeliku sõnakõlksu nimel mõtlete te välja üha uusi ja uusi makse ka üksikisikutele. Te maksustate kõike, mis on vähegi võimalik. Selle tegevusega maksustate meie oma inimesed vaeseks, halvendate nende elujärge kriitilisest piirist allapoole ja tekitate järjest juurde neid, kellel on igapäevaeluga raske või võimatu toime tulla. Te olete teinud kõik, et sulgeda maakoole, külapoode ja kohalike raamatukogusid. Olete teinud arstiabi kättesaamatuks ning külade ja asulate vahelise liikumise võimatuks, sest ühistransport lihtsalt ei liigu igal pool. Nüüd tegutsete selle nimel, et inimesed loobuksid oma ainukestest ühendustest keskustega, autodest. Te maksustate rasvaselt ka need. Olete maapiirkondades hävitamas viimaseidki tsivilisatsioonile viitavaid teenuseid. Te hävitate elu maal, Eesti külad ja Eesti talud, te teete seda edukalt. Samal ajal jagate te laia kaarega sadasid ja sadasid miljoneid riigi raha, meie kõigi raha, mida te olete meie inimeste heaolu arvelt kogunud, mööda ilma laiali. Te teete seda selleks, et teistele paremat elu tagada. Meie oma inimesed teid ei huvita, kuigi peate ennast Eesti peaministriks. Rahvas on juba ammu aru saanud, et tegelikkuses te vihkate Eestit ja vihkate meie oma inimesi. Seda näitab ka teie olematu toetusprotsent. Te ei ole seisnud ega seisa oma riigi ega oma inimeste eest. Te teenite võõraid ja pingutate nende nimel. Kuna te ükskord Eesti ja Eesti inimeste lõhkumise lõpetate või ongi teie eesmärgiks Eesti lõplikult hävitada?

13:16 Peaminister Kaja Kallas

Väga huvitav kõne teil. Kõigepealt, kohalikud omavalitsused otsustavad kohalike raamatukogude, rahvamajade ülalpidamise. Seda ei otsusta valitsus mitte kuidagi. Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kohalikele omavalitsustele andnud juurde igal aastal üle 100 miljoni euro toetusteks, et nad saaksid igasuguseid teenuseid osutada. Ka hariduselu korraldamine on kohaliku omavalitsuse otsus. Mida meie omalt poolt saame teha, on see, et see rahastusmudel arvestataks seda, ja seda me oleme teinud, et väikesed koolid, kuueklassilised koolid, kodulähedased koolid saaksid püsida. Hea meel on tõdeda seda, et see rahastusmudel on tõepoolest tööle läinud, et tõesti, on kohalikke omavalitsusi ja koole, neid väikeseid koole tuleb juurde, selle jaoks, et lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. Kuigi see on kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga meie oleme tõesti teinud sellise rahastussüsteemi. Teiseks, me oleme kokku leppinud valitsuse tasandil kohaliku omavalitsuse tulubaasi muutmise selliselt, et neid regionaalseid ebavõrdsusi tasandada, ehk siis Eestis oleks võimalik kohalikke teenuseid osutada igal pool üle Eesti, et oleks võimalik inimestel elada igal pool üle Eesti. Ja tõesti, mina sõidan iga nädal mööda Eestimaad ringi ja käin erinevates Eestimaa paikades ja just alles jälle tõdesin, et kui korras on Eesti külad, kui korras on Eesti linnad, kui kena Eestimaa on, kui kenasti inimesed tegelikult oma toimetustega toime tulevad. Valitsuse tasandil me tegeleme eelkõige sellega, et siia ei tuleks sõda. Ja tõesti, kui te vaatate kaadreid, mis toimub Ukrainas, siis ausalt öeldes, kui niimoodi pommitatakse, siis kõik muud teemad justkui selle kõrval ei ole olulised. Me töötame selle nimel ja selle nimel me aitame Ukrainat, et nad saaksid kaitsta oma riiki, selleks, et Venemaa ei läheks selle sõjaga kuskile kaugemale, et see sõda ei jõuaks siia. Me tegeleme sellega, et Venemaa võetaks vastutusele nende kuritegude eest, mis nad on toime pannud Ukrainas, selleks, et selliseid asju enam kunagi ei juhtuks. Uskuge mind, kui meil on praegu rahuaeg, päike paistab väljas, siis tõesti võib tunduda, et selliseid investeeringuid riigikaitsesse ei pea tegema, me saame seda raha kulutada millekski muuks. Aga siis, kui see sõda siia jõuab, siis see, et me ei ole teinud neid kulutusi, maksab väga-väga rängasti kätte. Sellel hetkel loomulikult ei pruugi olla enam see valitsus, aga sellisel juhul oleme meie teinud kõik selleks, et olla valmis oma riigi kaitsmiseks.

13:20 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, lisaküsimus, palun!

13:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vaadake, hea peaminister, te ütlete siin meile iga kord vastates, kui juhime mingile probleemile tähelepanu, et meil on vanad andmed, aga ise tsiteerite rahvastikuprobleemidest ja demograafiast rääkides kogu aeg ainult mingit vana Ene-Margit Tiidu artiklit. Üks inimene võib ju evida arvamust, et eesti keelt ja kultuuri ei ohusta mitte miski kuni viimase elus oleva eestlaseni, aga peaministril on ikka kohustus süveneda ja Eesti põhiseaduses sätestatu peaks olema teile igapäevaseks majakaks, tegevuse eesmärgiks ja kohustuseks. 

Ma ikkagi juhin teie tähelepanu sellele, et uus rahvastikuprognoos räägib väga selgelt, et me oleme massiimmigratsiooni tõttu jäämas vähemuseks oma kodumaal. Teistel kõigil on kusagil olemas oma riik, oma maalapike, aga meil, eestlastel seda ei ole kusagil mujal. See on siin ja selle säilimise eest peavad hea seisma kõik institutsioonid, kaasa arvatud teie. 

Teil ei ole väidetavalt vedanud, et peate just praegu võimul olema. Aga kus on kirjas, kus on kirjas, et just teie peate seda riiki juhtima? Astuge kõrvale. Mida te virisete kogu aeg ja süüdistate kõiges kõiki ja kõike, et asjad on halvasti ja teie ei saa hakkama. Ja mis puutub sellesse, et Eesti hädades on süüdi Putin, siis kas meie oleme siin Venemaa kõrval ainukesed või? Kõigil teistel läheb kordades paremini hoolimata kõikidest kriisidest, ka sõjast hoolimata, mis on tabanud meid ju täiesti ühtemoodi. Äkki ikka vaataks peeglisse või siis lihtsalt vabastaks oma peaministritooli kellelegi teisele, kes saab paremini hakkama?

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, Eesti põhiseadus on Eesti valitsuse põhiline dokument, mille alusel me tegutseme. Selle alusel oleme me andnud vande siin Riigikogu ees. Ka Riigikogu liikmed peaksid põhiseadust teadma. Nimelt, mina tsiteeriksin teid ennast vastu, et mida te virisete, tehke umbusaldus. Kui teile ei meeldi peaminister, siis teil on võimalik peaministrist saada lahti vastavalt põhiseaduses sätestatud korrale. See tähendab seda, et te veenate ära oma kolleegid, et nad annaksid allkirjad umbusaldusavaldusele, siis te veenate ära kolleegid, et nad hääletaksid selle umbusaldusavalduse poolt, ja siis te saategi minust lahti. See on põhiseaduspärane. Lähtuge põhiseadusest, proua Helme, Riigikogu töös.

See massiimmigratsioon, millest te räägite, sellega te olete hirmutanud juba enne eelmisi valimisi. Minu meelest isegi enne 2019. aasta valimisi te hirmutasite sellega, et kohe tuleb massiimmigratsioon, kõik eestlased kaovad ära sellepärast, et massiimmigratsioon tuleb. Seda ei ole juhtunud ja ei juhtu ka praegu. Kui me vaatame rahvastiku tulemusi, siis esiteks meil on eestlasi ja eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi rohkem kui kedagi teist. (Hääled saalis.) Meil on tegelikult … Ma ei saa. 

13:22 Esimees Lauri Hussar

Jaa, katsume kuidagi selle küsimuse ära menetleda. Palun, proua peaminister!

13:23 Peaminister Kaja Kallas

Jah, prouad tahavad ise rohkem rääkida.

13:23 Esimees Lauri Hussar

Jaa, aga palun, teil on aega veel poolteist minutit.

13:23 Peaminister Kaja Kallas

Kui on nagu, selles mõttes … Jah, jah, jah …

Jaa, ühesõnaga, Eesti inimesed, Eesti rahvastik on elujõuline. Loomulikult, meil on kriisid, täpselt nii, nagu Euroopas. Igal pool on sündivus langenud. Seda kriiside toimel alati juhtub. Aga Eesti on teinud selle jaoks ja me teeme ka omavalitsuses väga palju selle jaoks, et pered tunneksid ennast siin hästi, et meil oleks teenuseid pakkuda, et nad saaksid oma lapsi üles kasvatada ja neid ümbritseks sõbralik keskkond.

Ja tõesti, Eesti on ilus paik. Kui ma teid kuulan, teid kahte, siis alati mul tekib sihuke tunne, et te elate täiesti mingis teises riigis. Minu Eesti, mida ma näen, kui ma käin mööda Eestit ringi, siis see Eesti on ilus – inimesed on sõbralikud, inimesed on toredad, inimesed on ettevõtlikud, ettevõtted on üliinnovaatilised. Aga teie Eestit kuulates – see on üks õudne mudaauk. Aitäh!

13:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.


7. 13:24 Maakataster

13:24 Esimees Lauri Hussar

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on maakataster. Mart Maastik, palun!

13:24 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma pean tegema teile komplimendi, et te olete nii kenasti Saaremaa keele ära õppinud ja kõik, kõik on kena Eestis, ja kena keik. See on tore. Aga küsimus on selline, et märtsi alguses teatati maamõõduga tegelevatele ettevõtjatele, et järgneva kuu jooksul ei saa maamõõdutehinguid katastris teha, kuna Maa-amet teeb olemasoleva infosüsteemi uuele rakendusele üleminekut. 8. aprillil pidi taastuma tavapärane töö. Paraku midagi sellist ei juhtunud. Ja kui maamõõdubürood võtsid ühendust Maa-ametiga, siis sealt ignoreeriti, ei vastatud e-kirjadele ega võetud vastu telefonikõnesid. Inimestele, kes olid maamõõdu töid tellinud, vastati, et võtku ühendust maamõõdubürooga, vihjates, et probleem on justkui nende taga. Kuni tänaseni ei ole süsteem korralikult tööle hakanud, projektid ja planeeringud seisavad, uusi töid alustada ei saa. Väljastada ei saa ka maamõõdutingimusi piirimärgi taastamiseks ja piiride kindlakstegemiseks ja katastriüksuste üle mõõdistamiseks. Peatunud on detailplaneeringute elluviimine, kuna ka need nõuavad maakorralduslikke toiminguid. Samas kui riik on viidud sügavasse majanduslangusesse, lõigatakse ära tegevused, mis peaksid majanduslanguse tingimustes mingitki leevendust pakkuma ja aitama meid majanduslangusest välja. Kes vastutab sellise segaduse eest ja millal see süsteem korralikult tööle hakkab?

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, maakataster võttis kasutusele uue menetluskeskkonna minu.kataster.ee, mis võimaldab maaomanikul katastri e-keskkonnas alustada maatoiminguid ning hoida ennast kursis toimingute käiguga, kinnisasju jagada ja nende omavahelisi piire muuta või üksteisega piirnevaid kinnisasju liita. Ja ettevalmistused katastri üleminekuks uuele punktipõhisele kontseptsioonile said alguse pärast 2018. aasta 1. juulit, mil jõustusid maakatastri seadused. Senise andmebaasi väljavahetamise tingis infosüsteemi kaasajastamine ja uuele katastrikontseptsioonile ülemineku vajadus, koondades katastriga seotud e-teenused ühtseks ja turvaliseks süsteemiks. Tõesti vastab tõele, et uuele keskkonna üleminek tõi kaasa kasutajatele mõningad ebamugavused. Katastriandmete üleviimisel ühest andmebaasist teise sai minu.katastris maatoimingud alustada tehnilistel põhjustel nädala võrra hiljem ehk siis alates 15. aprillist. Kataster moodustab 5,6 miljoni kehtiva piiripunkti ja selle andmestikuga riigi põhiregistri ja niivõrd mahuka andmebaasi loomine ning sellele teenuste ülesehitamine tõi endaga kaasa paratamatult tehnilisi tõrkeid. Menetlustoiminguid on e-keskkonnas võimalik läbi viia, aga teatud juhtudel võib esineda veateateid. Maa-amet koostöös Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusega tegeleb tõrgete parandamisega operatiivselt. Kahjuks on nii, et kõiki neid asju ei õnnestunud ette näha testimise käigus, kuna testimise etapis ei ole infosüsteem veel ühendatud toimivate väliste teenustega. Pöördumistele vastab Maa-ameti esimesel võimalusel ja maamõõtjatele jagatakse informatsiooni ka maamõõtjate meililisti kaudu. Nii et kui vaadata seda statistikat, siis 14. mai seisuga on uues süsteemis pooleli 1541 toimingut, mille hulgas on nii uusi kui ka vanast infosüsteemist üle toodud toiminguid, ja katastris on moodustatud ja kandega muudetud 262 maaüksust. Nii et seda teeb, nii nagu ma aru saan, Maa-amet. Maa-amet selle tegevuse eest ka vastutab. Aitäh!

13:28 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

13:28 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Rahvatarkus ütleb, et vanasse kaevu enne ei sülitata, kui uus valmis on. Paraku siiski üle kahe kuu see uus süsteem ei ole korralikult töötanud ja maamõõdubürood on ilma jäänud kahe kuu jooksul tulust ja on oht, et nende osas rakendatakse leppetrahve. Maamõõtjad pole saanud sisuliselt kahe kuu jooksul palka, sest pole saanud klientide tellimusi täita. Ettevõtjatele ja omavalitsustele on tekkimas samuti reaalsed kulud, kuna kokkulepitud tähtajad saavad täis ja võivad rakenduda kas leppetrahvid või protsessiga tuleb uuesti alustada ja kaotatakse ajas. Kas ministeerium oleks valmis kaks kuud tasuta tööd tegema? Kas riik on valmis need kahjud kinni maksma, kui need esitatakse?

13:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaadake, see on alati see dilemma, mis meil riigis on: kas parandada olemasolevaid süsteeme, mis on väga vanad tihti, ja ehitada kogu aeg sinna peale, nagu nokitseda kogu aeg seda, ja tegelikult sa ei saa pakkuda digiteenuste sellist kättesaadavust, mis tänapäeval oleks normaalne, või siis ehitada täiesti uus süsteem, mis tähendab seda, et sa pead need vanad asjad tõstma uude süsteemi. Ja see on alati riskantne. See on alati riskantne! Minu andmete kohaselt oli see hilinemine nädal aega. Nädal aega ehk nädala võrra hiljem, alates 15. aprillist 8. aprilli asemel sai neid toiminguid teha. Kui süsteem on maas – ja nüüd ma räägin nagu jurist – ja sa ei saa teha mingeid toiminguid, siis tõenäoliselt on see kõikides lepingutes ka ette nähtud kui vääramatu jõud, mis ei sõltu sellest teenuseosutajast. Ja ma usun, et kõik, kes toimetavad, saavad seda ka selliselt käsitleda, et see ei oleks lepingu rikkumine, sellepärast et see ei sõltu ju nendest maamõõtjatest või teenuseosutajatest, kui süsteem ei toimi piisavalt kiiresti. Nii et ma loodan siin küll mõistmisele. Ja Regionaalministeerium ütleb, et tänaseks on kõik need vead eemaldatud ja süsteem toimib. Kindlasti ma vabandan riigi nimel nende maamõõtjate ja teenuseosutajate ees, kes selle tõttu, selle nädalase hilinemise tõttu kannatasid, aga ma loodan, et positiivse poole pealt läheb see teenus lihtsalt paremaks kõikidele maaomanikele, kes saavad olla kogu aeg kursis sellega, mis toimub nende maatükil. Ja tegelikult, ma usun, et ka maamõõtjate ja teiste teenusepakkujate töö läheb selle võrra lihtsamaks, kui see andmestik töötab. Me alati räägime sellest üks kord andmete esitamisest. Kui ettevõtjatega kohtud, siis alati on need etteheited, et teil juba on need andmed, et miks ma pean uuesti need andmed esitama. Need on kõik väga õiged tähelepanekud ja selliseid asju aitavadki lahendada uued infosüsteemid, mis võtavad seda andmestikku ka teistest registritest selleks, et me ei peaks uuesti küsima ettevõtjatelt ja ettevõtjad saavad keskenduda pigem oma tööle ja kasutada neid tööriistu, mis on mugavamad.

13:32 Esimees Lauri Hussar

Evelin Poolamets, lisaküsimus palun!

13:32 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma nüüd täpsustan üle: kas te väidate, et hetkel töötab maakataster laitmatult, mingeid tõrkeid enam ei ole, kõik on kõrvaldatud, kõik süsteemi tõrked on tänaseks kõrvaldatud?

13:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen siin infotunnis teie küsimustele vastamas. Ma ei ole praegu maakatastris. Ma ei kasuta seda tööriista igapäevaselt oma tööks. Mina saan tugineda sellele, mida Regionaalministeerium mulle väidab. Ma isiklikult ei kontrolli kõiki neid asju üle. Seega jah, Regionaalministeerium väidab, et tänaseks on need probleemid kõrvaldatud. Seda ma saan teile öelda sellele infole tuginedes, aga ei, ma ei ole seda ise kontrollinud, ise testinud, ise seda maakatastrit kasutanud.

13:33 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.


8. 13:33 Valitsuse otsused

13:33 Esimees Lauri Hussar

Liigume jätkuvalt tempokalt edasi. Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

13:33 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud peaminister! Täna on usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes madalseisus. Eesti on olnud kolmandat aastat järjest majanduslanguses ning kukkumine on olnud Euroopa Liidu sügavaim. Eesti eksport langes möödunud aastal viiendiku võrra ja kahjuks see tendents pole ka veel peatunud. IMF-i prognooside järgi on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus ei kasva. See-eest kasvavad hinnad. Näiteks majandusminister Riisalo on teinud ju väga suursuguse presentatsiooni Eesti majanduskasvuplaanide kohta, kuid tänaseks ei ole tehtud mitte ühtegi sammu, mis seda majanduskasvuplaani ka toetaksid. Kõlavad ainult loosungid.

Samamoodi koosmõjus väga kiire hinnatõusuga kaotame oluliselt riigi konkurentsivõimes. Majanduskeskkond on ettevõtjate jaoks muutunud negatiivseks ja prognoosimatuks. 

Ja kahjuks süvendab valitsuse selline hektiline tegevus olukorda veelgi ning tänane ebaõnnestunud majanduspoliitika peegeldub ju ka riigieelarve seisus. Nüüd valitsus plaanib sadade miljonite ulatuses kärpeid ning samal ajal ka uusi makse, kuid nende tegevusel ju puudub mõjude analüüs. Jääb mulje, et riigi majanduspoliitika ei põhinegi majandusteaduslikul lähenemisel. Selle asemel toimub selline poliitiline reageerimine üksikutele olukordadele. Ja täna tuli ka uudis, et ka töötuse määr on kasvanud – töötute arv on juba pea 59 000. 

Öelge palun, milliseid konkreetseid samme valitsus kavatseb astuda, et majandus kiires korras järje peale saada? Sest majandustõusud ja kärped kindlasti need õiged sammud ei ole. Aitäh!

13:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sellest küsimusest tuleb välja hästi, et te ei ole saalis siis, kui ma vastan teistele küsimustele. Te küsite täpselt samasid asju.  

Aga see, mis … Kõigepealt võib-olla uuesti siis see, mis ma vastasin juba varasemalt selle kohta, mis see töötuse, Statistikaameti töötuse numbrid. Esiteks tuleb eristada eraldi hõive määra ja töötust. Töötust ja hõivet mõõdetakse mitmel erineval moel. Eestis on kõige tuntumad Töötukassa ja Statistikaameti näitajaid. Töötukassa andmed on registripõhised, ehk siis, täpsed ja avaldatud sisuliselt sama päeva seisuga, või eelmise päeva viiteajaga. Teised ehk Statistikaameti näitajaid on küsitlusepõhised ja ilmuvad paarikuise hilinemisega.  

Nii. Kõik andmed näitavad mõõdukat hõive langust viimase aasta jooksul. Lihtsalt põhjus selles, et me olime jõudnud kõigi aegade kõrgeimale hõive tasemele. Sellest me oleme siin juba varasemalt rääkinud. Euroopa kolmas, kõige kõrgem hõive, ehk siis, Hollandis ja Rootsis on veel rohkem inimesi elanikkonnas tööl kui meil, aga selge on see, et kui see võrdlusbaas on nii kõrge, siis on sealt võimalik või ei ole sealt võimalik väga palju tõusta. Kõik … Kui me vaatame Statistikaameti näitajaid, siis need uudised on tahavaatepeegli uudised, ehk siis, esimene kvartal näitab sisuliselt veebruari keskpaiga, ehk siis kolme kuu tagust seisu sellest ajast saadik, kui on asjad liikunud hoopis paremas suunas. Registreeritud tööpuudus – nüüd see on see tööpuudus, millest me räägime registripõhise seisuga, ehk siis eelmise päeva seisuga – registreeritud tööpuudus on kolme kuuga langenud kaheksalt protsendilt 7,3 protsendini, mis on väga kiire vähenemise tempo. Ja see on kooskõlas paljude mitmete, paljude arengutega, mis viitavad majanduslanguse lõppemisele ja isegi pöördepunktile paremuse suunas.  

Nüüd, riik ei juhi majandust. See oli NSV Liit, kus arvati, ja kommunism, kus arvati, et riik juhib majandust. Meil on turumajandus. See tähendab seda, et riik saab luua vastavad tingimused selleks, et majandus saaks kasvada. Ja selleks on oluline hea majanduskeskkond. Kui me vaatame näiteks konjunktuuriinstituudi aprillikuu baromeetreid, siis need näitavad, et tarbija kindlustunne on viimase 12 kuu kõige kõrgem näitaja, ehituse kindlustunne viimase kümne kuu kõrgeim näitaja, teeninduse kindlustunne kaheksa kuu kõrgeim ja kaubanduse kindlustunne viimase viie kuu kõrgeim. Ehk siis, tegelikult majanduse kindlustunne ka sektorites (Juhataja: "Teie aeg!") on suurenev.

13:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

13:38 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Austatud minister! Ma kuulasin tähelepanelikult täna kõiki teie vastuseid ja seal kahjuks ei olnud ühtegi vastust selle kohta, milliseid konkreetseid samme on valitsus astub, et majandus kiires korras järje peale saada. Seda vastust ei tulnud ka praegu, te ainult tsiteerisite statistikat ja põhimõtteliselt kinnitasite, et riik ei tee midagi majanduse parandamiseks. Siis on eriti imelik, et mille jaoks oli majandusministril vaja teha seda suursugust presentatsiooni.

Aga veel, seoses eelarveseisuga te olete mitu korda välja toonud, et on tulemas rasked otsused. See on muidugi ühelt poolt huvitav, et kas siis kõik need otsused, mis siiamaani tehtud olid – erinevad maksutõusud, automaksu sisseviimine, pensionäride maksustamine –, kas need siis polnud piisavalt rasked otsused. Natukene hakkab hirm, et mis need reaalsed keerulised sammud hakkavad olema.

Aga ikka ja jälle tõstatub küsimus, mida ma olen mitu korda küsinud, et miks jätkuvalt ei soovita loobuda maksuküüru kaotamise plaanist, sest ma saan juba aru, et ka koalitsioonis pole siinkohal üksmeelt, et kõik ei toeta seda. Te olete alati selle kohta öelnud, et sellest eelkõige võidavad päästjad, õpetajad, arstid, aga täna on juba arstide, õpetajate, päästjate ja politseinike esindajad välja öelnud, et maksuküüru kaotamine nende olukorda kuidagi ei paranda. Nemad sooviksid 10%-list palgatõusu, aga täna me teame, et seda ei tule, vaatamata valitsuse lubadustele. Näiteks Päästeameti peadirektor tõdes, tema ütles sellist asja: "Oma meeskonnakaaslastega rääkides ma kahjuks ei kuulnud seda, et see maksuküüru kaotamine nende sissetulekut ja palga seisu kuidagi leevendaks." Sedasama on öelnud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, sama on kinnitanud ka arstide liidu juhataja.

Siin ongi see paradoks, et ühelt poolt soovite kaotada maksuküüru, aga teiselt poolt, kuna see tekitab nii suurt lisakulu riigieelarves, panete te täiendavalt makse, teete täiendavad keerulised otsused, mille tõttu tegelikult see tulu, mis maksuküürult võib inimesele tulla – tema kõikide nende teiste hinnatõusude ja maksutõusude valguses selle raha kokkuvõttes kaotab.

13:40 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Proua minister, palun!

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kui te väidate valefakte, siis ma pean neid ümber lükkama. Ma saan aru, et te soovite kõike hästi negatiivselt spinnida või kõlama jätta, aga ma pean teid korrigeerima. Selles mõttes lihtsalt tundus, et te ei ole kuulanud neid vastuseid. Igal juhul saalis teid ei olnud.

Mis puudutab majandust, siis mida me saame teha? Me vaatame ka näiteks seda, mida me just tegime: suure otsuse kaitsefondi käimalükkamiseks, et kõrvaldada takistusi sellel teel, et ettevõtjatel on tegelikult huvi luua töökohti kaitsetööstuses, aga seal on väga suur kapitalile ligipääsu probleem, sellepärast et fondid on suletud kaitsesse või kaitsetööstusesse investeeringuteks ja on olnud suletud ka tegelikult igasuguste Euroopa Investeerimispanga ja muude selliste suurte institutsioonide rahakraanid. Selle jaoks me selle kaitsefondi lõime, et tegelikult panna seemneraha sinna, et kaitsetööstus saaks areneda. See toob ka täiendavalt uusi töökohti.

Nüüd see küsimus selle maksuküüru kohta. Maksuküüru tagasitoomine tähendaks maksude tõstmist, mille vastu teie olete ju kogu aeg olnud. Nii IMF kui OECD on soovitanud, et meil on kõrgelt maksustatud töötamine, aga meil ei ole olnud varamakse ja et see maksukoormus liiguks rohkem töötamise maksustamiselt varade maksustamise poole. Seda me ju tegelikult selle tulumaksureformiga ka teeme. Põhimõtteliselt inimestele jääb rohkem raha kätte. Loomulikult, kui täna seda küsida, siis inimesed ei mõista, et neile seda raha just rohkem kätte jääb. Üks inimene rääkis mulle, kuidas praegu on igasugune laatade aeg ja on valimised ja Reformierakonnal on selline nagu kalkulaator või selline nagu parkimiskell, et sa saad panna sinna oma palga ja kui palju sa võidad maksuküüruga, ja tema ütles, kuidas inimesed olid väga üllatunud, kui palju neile jääb tegelikult raha kätte.

Ehk siis, mida ootavad ka õpetajad, politseinikud, sotsiaaltöötajad, on see, et neile jääks rohkem raha kätte – mitte see palganumber, mis sul on paberil, vaid see raha, mis sul reaalselt tuleb kontole. See on see, mis maksuküüru kaotamisega juhtub: inimestele tuleb reaalselt rohkem raha kontole, isegi kuni 100 eurot kuus rohkem. Teiseks on hinnanud seda siis ka, et see tuleb kõik majandusse tagasi. Ja kolmandaks, see võtab maha ettevõtjate maksukoormust, mis on seotud palkade tõusuga.

13:43 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus palun!

13:43 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! CV Keskuses on üleval 700 töökulutust õpetajatele. See näitab tegelikku pilti meie õppeasutuste õpetajate puudusest. Pärast esimest augustit, mil jõustuvad uued keelenõuded, ähvardab vabade ametikohtade arv kasvada veel mitmesaja võrra. Kas valitsusel on plaan, mida sellises olukorras teha?

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt, me oleme ju ka eesti keele õpet suurendanud. Minu jaoks see on kuidagi nii valus kuulata. Need on inimesed, kes on õpetajad Eestis ja nad ei oska Eestis eesti keelt. See on see, mida Eesti riik neilt palub, et te olete elanud siin aastaid, kümneid aastaid ja te ei ole õppinud ära eesti keelt. Needsamad inimesed, kes lähevad tööle näiteks Soome, seal nad õpivad soome keele kiiresti ära, aga Eestis millegipärast seda lugupidamist Eesti suhtes ei ole. Hea meel on tõdeda, mul ei ole kahjuks neid numbreid praegu siin kaasas, aga hea meel on tõdeda seda, et me näeme, et neid õpetajaid, kes teevad ära eesti keele eksameid, iga kuu tuleb neid õpetajaid juurde. Kui nad need eesti keele eksamid ära teevad, siis saavad nad ju ka oma töökohal kenasti jätkata. Eestikeelsele haridusele üleminek on oluline reform Eesti jaoks. Me alustame esimesest ja neljandast klassist ja alusharidusest. Selle jaoks on rohkem raha eraldatud, et seda tuge koolidele pakkuda. Hea meel on tõdeda seda, et eestikeelsele haridusele üleminekut toetavad ka valdav osa muukeelsetest vanematest, kes soovivad, et nende lapsed käivad eestikeelsetes koolides ja õpivad ära eesti keele. Ja miks? Sellepärast, et osates Eestis eesti keelt, on võimalik ka paremaid töökohti saada, paremat palka saada ja seeläbi ka oma elustandardit tõsta. Ma arvan, et see on hästi oluline just selle jaoks, et väikene keel, väikene kultuur peab võitlema pidevalt oma ellujäämise nimel ja selle nimel, et seda keelt oskaksid ja räägiksid rohkem inimesi. Hea meel on tõdeda seda, et Eestis eesti keelt mitteoskavate inimeste osakaal on kukkunud 20 protsendilt neljale protsendile, aga sellega tuleb edasi endiselt tööd teha ja seetõttu me lähemegi eestikeelsele haridusele koolides üle järkjärguliselt, et see üleminek oleks sujuv. Kindlasti tuleb ka keerulisi kohti ja haridusministeerium on pidevas suhtluses koolidega, et millist abi nad vajavad, millist tuge nad vajavad selleks, et see üleminek saaks olla sujuv ja lõpuks me ei peaks enam rääkima sellest, et meil on Eestis õpetajad, kes eesti keelt ei oska.

13:47 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetan meie tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ma võtaksin kõige lõpus need protseduurilised küsimused, et siis me jõuame veel käsitleda siin järgnevaid küsimusi.


9. 13:47 Eesti osalemine Ukraina sõjas

13:47 Esimees Lauri Hussar

Tänane üheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on Eesti osalemine Ukraina sõjas. Varro Vooglaid, palun!

13:47 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister ja teised ministrid! Te vastasite kuuendale küsimusele vastates, ma tsiteerin: "Valitsusena töötame ennekõike selle nimel, et siia ei tuleks sõda." Ja minu küsimus, nagu ka varasemalt sarnasel teemal esitatud küsimused, on kantud sellest, kuidas öelda, kartusest, reaalsust kartusest, et see poliitiline programm, mida te ellu viite, võib päädida risti vastupidise tagajärjega, ehk mitte sellega, et sõda siia ei tule, Eesti sõtta ei jõua Venemaaga, vaid vastupidi, jõuamegi sõtta Venemaaga. Ja ma pean tunnistama, et ükski mure ei ole suurem. Meil on põhjendatud mure massilise immigratsiooni pärast, meil on põhjendatud mure sündimuse pärast, meil on põhjendatud mure majandusega seonduvates küsimustes, aga minul vähemalt isiklikult suuremat muret praegusel hetkel Eesti poliitikast rääkides ei ole. Eelnevates infotundides ma olen küsinud teie käest, et kas on juba saadetud Eesti Kaitseväe tegevteenistujaid Ukrainasse. Ma olen küsinud seda ka härra kaitseministrilt. Olen saanud selliseid suhteliselt põiklevaid vastuseid, olgem ausad. Aga fakt on see, et tegelikult ju juba on. Ma tean seda usaldusväärsetest allikatest, et ka Eesti kaitseväe eriüksuslased juba on pikka aega Ukrainas tegemas väljaõpet Ukraina armeele, ja see on fakt. Lükake ümber, kui ma eksin. Riigikogult samas ei ole selleks mandaati küsitud ega saadud. Need kaitseväelaste saatmised sinna on vormistatud kõik lähetustena. See on eraldi küsimus, kas see on korrektne või mitte. Aga mõne päeva eest presidendi kaitsenõunik Madis Roll sai vahendatud ühes ingliskeelses portaalis, kus ta ütles, et valitsus tõsiselt kaalub järgmisi samme selles osas – kuigi, ma ütlen, jutt käib ju sammudest, mis tegelikult juba on tehtud –, et saata Eesti Kaitseväe tegevväelased teostama väljaõpet Ukrainasse. Seetõttu küsingi teie käest, et kas nüüd on siis mingisugune uus tase selles küsimuses saavutatud, et päriselt kaalute selliseid samme, ja kui kaalute, kas selleks küsite ka Riigikogult mandaati? Aitäh!

13:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, presidendi kaitsenõunik võiks rääkida sellest, mida president teeb. Las valitsuse esindajad räägivad sellest, mida valitsus teeb ja mida ta kaalub ja mida ta ei kaalu. See on esiteks. Mul ei ole sellele mitte midagi juurde lisada, mida ma olen teile varasemalt vastanud. Küll aga ausalt öeldes ma veel kord olen ka teile öelnud, et et saada neid igasuguseid kinnitusi, neid kinnitusi on vaja just Venemaale, et mida me teeme, mida me ei tee. Ja eelmisel nädalal, 4. mail oli Ekspressis väga põhjalik analüüs selle kohta, et teie isiklikult olete levitanud Kremli strateegilisi narratiive nii enne kui pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Ma tsiteerin praegu seda artiklit: "Kremli sõjakuriteod, tsiviilelanike pommitamine, laste küüditamine ei ole Vooglaiu käitumist pidurdanud, pigem vastupidi." Soovite näiteid? Siin on neid paarkümmend, ja tõesti, see on päris õõvastav seda kõike lugeda. Need väited, kui siit läbilõige, siis te olete kogu aeg mures Venemaa pärast, et ei tea, et meie justkui oleme ohuks Venemaale. Ma ütlen teile ausalt: ei ole plaanis Eesti riigil ega minu teada ka Läti riigil ega Leedu riigil ega Poolal kuulutada sõda Venemaale. Meie ei ohusta Venemaad mitte kuidagi. Mitte kuidagi. Meie tegeleme enda kaitsmisega sellepärast, et Venemaa on oma naabritele järjepanu kallale läinud. 2007. aastal Gruusia, 2008. aastal Ukraina, 2014. aastal veelgi Krimmi annekteerimine ja sealt edasi juba täiemahuline sõda. Ja nad on ohuks oma naabritele. Meie oleme kaitsealliansis. NATO on kaitseallianss selle jaoks, et see sõda siia ei jõuaks. Me teeme ise investeeringuid sinna, et oma kaitsesse panustada. Meil käib praegu ka Kevadtormi õppus koos liitlastega, et olla valmis kaitsma. Ja nii nagu ütleb sõjateooria, on see, et ei ole mõtet oodata seda, et sinu vastane selliseid käike ei tee, vaid sa pead valmistuma selleks juhuks, kui ta teeb. Sa oled valmis reageerima, ja seda me kõik teeme. Sellepärast me aitame Ukrainat, et nad võitlevad täpselt sellesama vaenlasega, kes ka meil on, täpselt sellesama ohuga, kes ka meil on. Ja Venemaa ei ole oma imperialistlikke, kolonialistlikke plaane mitte kuidagi varjanud. Aitäh!

13:52 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja Varro Vooglaid, täpsustav küsimus!

13:52 Varro Vooglaid

Ma ei tahaks hakata teiega siin polemiseerima selle üle, et kas ma levitan Kremli strateegilisi narratiive või mitte. Me teame ju väga hästi seda propagandistlikku raamistikku, mis on juba ammu kehtestatud, muu hulgas Stratkomi ja massimeedia kaudu, et kui sa ei laula täpselt sellest lauluraamatust, mis on ette antud, siis sa levitadki Kremli strateegilisi narratiive.

Ei, ma küsin kriitilisi küsimusi, mis on väga olulised. Antud juhulgi, kui teie ütlete mulle, et nende küsimuste esitamine, mida ma siin praegu küsin, on üksnes Venemaa huvides, siis teie ise ju loote sellist muljet, nagu ma levitaks mingeid Kremli strateegilisi narratiive. Tegelikult on see vägagi põhjendatud küsimus Riigikogu liikmena sellepärast, et põhiseaduse kohaselt Riigikogu otsustab Eesti Kaitseväe kasutamise teistes riikides. Praegusel hetkel teie valitsus on saatnud Eesti Kaitseväe eriüksuslased Ukrainasse ilma Riigikogult selleks mandaati küsimata ja saamata. Te olete mööda läinud meist. Siin ei ole küsimus Venemaa huvides, siin on küsimus Riigikogu huvide eest seismises ennekõike, ja samuti Eesti rahva huvide eest seismises, sellepärast et kõige lihtsam viis viia Eesti sõtta Venemaaga on saata Eesti kaitseväelased Ukrainasse, kõigepealt tagalasse mingisugust väljaõpet tegema, sealt sammukene juba edasi, siis veel edasi ja lõpuks osalema juba ühes või teises rollis lahingutegevuses. Siis olemegi sõjas Venemaaga. Siis olemegi selle olukorra saavutanud, mis oleks katastroof minu parima arusaamise kohaselt Eesti rahva ja Eesti riigi jaoks. Kui te tembeldate selle Kremli narratiivide esitamiseks, siis see on väga kahetsusväärne, ja minu meelest ei ole see isegi ausameelne, aga see on muidugi teie valik. 

Nüüd ma küsin teie käest veel kord: kas valitsus on jõudnud mingisugusele uuele tasemele vastavalt sellele, mida Madis Roll, kes muidugi ei ole mingi suvaline presidendi julgeolekunõunik, vaid Eesti luuretöötaja? Kindlasti ei pillanud ta seda suvaliselt kuidagi välja, vaid teie poolt ilmselt koordineeritud ja läbimõeldud infooperatsiooni raames kehtestas selle jutupunkti, et te saaksite nüüd hakata seda kommenteerima ja laiendama. Kas on mingisugused täiendavad arutelud selles osas pandud käima ja kas Ukraina pool on nüüdseks ka küsinud seda, et saata Eesti kaitseväelased Ukrainasse (Juhataja: "Teie aeg.") väljaõpet tegema või muid rolle täitma?

13:54 Esimees Lauri Hussar

Palun, proua peaminister!

13:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kaitseväe kasutamine loomulikult on Riigikogu otsus ja selle jaoks on vaja Riigikogu mandaati. Seda ma olen teile varasemalt ka vastanud, täpselt niimoodi see käib. Teiseks, Ukraina ei ole meilt palunud kaitseväge. Ta on palunud õhukaitset, ta on palunud laskemoona, ta on palunud erinevaid asju, mida me oleme ka andnud. Ta on palunud poliitilist tuge. 

Ma tahaksin siiski väga vaielda selle väitega, et te ütlete, et kõige lihtsam viis viia Eesti sõtta on see, et saata oma inimesed Ukrainasse. Andke andeks, aga kas ukrainlased saatsid oma inimesed kuhugi? Kas te tahate öelda, et Venemaal on vaja mingit ettekäänet kellelegi kallale minekuks? Et Ukraina tegi midagi, millega ta õigustas seda, et Venemaa tuli talle kallale? See väide on ju absurdne. Täpselt samamoodi on absurdne see, et meie aitame praegu Ukrainat, ja te väidate, et sellega me viime sõtta. Kui Venemaa tahab minna kellelegi kallale, siis ta läheb. Tal ei ole vaja selleks mitte mingisugust ettekäänet. Ei olnud vaja Gruusias, ei olnud vaja Ukrainas, ei olnud vaja ka enne II maailmasõda, kui me võtame ajaloo väga pikalt. Neil ei ole olnud vaja ettekäänet, nad lihtsalt lähevad, sest nad soovivad oma impeeriumit laiendada, nad soovivad oma kolonialistlikke ambitsioone teostada sellega, et ka siin näiteks nemad olid peremehed ja see oli hea aeg nende arvates. 

See on täielik rumalus rääkida sellist juttu, justkui meie tegudest sõltuks see, kas Venemaa tuleb meile kallale või ei tule. See sõltuks siis, kui me kuulutaksime Venemaale sõja ja läheksime tagasi võtma maid, mida Venemaa on meilt vallutanud. Siis oleks tõesti see, et me kutsume selle sõja siia, aga me ei tee ju midagi sellist. Kõik meie sammud on seotud meie enda kaitsevõime tugevdamisega. Kõik meie sammud on seotud meie kaitse tugevdamisega selleks, et see sõda siia kunagi ei jõuaks, et olla valmis selle jaoks, et kui Venemaa peaks sellise käigu meie suunas tegema, siis me oleme valmis reageerima nii, et me oleme valmis kaitsma oma territooriumit esimesest sentimeetrist, esimesest hetkest, kui nad meile kallale tulevad.

13:57 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, proua peaminister! Rohkem küsimusi me täna võtta ei jõua. Aitäh kõikidele valitsuse liikmetele ja ka kõikidele Riigikogu liikmetele, kes infotunnist väga aktiivselt osa võtsid! Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee