Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere kaunist päeva, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohale registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36. 

Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:01 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Head kolleegid! Annan üle Keskerakonna ja EKRE fraktsiooni nimel umbusaldusavalduse majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes on madalseisus. Eesti on olnud kolmandat aastat järjest majanduslanguses ning kukkumine on olnud Euroopa Liidu sügavaim. IMF-i prognooside järgi on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus ei kasva. Majandusminister Riisalo on teinud suursuguse presentatsiooni Eesti majanduskasvuplaanide kohta, kuid ei ole teinud ühtegi sammu, mis seda majanduskasvu plaani toetaks. Kõlavad ainult loosungid. Ebaõnnestunud majanduspoliitika peegeldub ka riigieelarve seisus. 

Nüüd plaanib valitsus sadade miljonite ulatuses kärpeid ning samal ajal ka uusi makse, kuid nende tegevusel puudub igasugune mõjude analüüs. Toimub vaid poliitiline reageerimine üksikutele olukordadele. (Juhataja helistab kella.) Samas tekib kahtlus, et ministril ja ministeeriumil on olemas huvi tegutseda konkreetsete ettevõtete kasuks, kes on ühtlasi Eesti 200 sponsorid. Näiteks ministri poolt lubatud personaalse riigi arendamise asemel, mis säästaks raha, päästaks elusid ja tõstaks Eesti digiriigi mainet, on toimunud vaid pika plaani koostamine ja sedagi koostöös Eesti 200 sponsoriga. Hiljuti tõusid avalikkuse ette ka kahtlused Euroopa Liidu direktiivi teadlikust torpedeerimisest, sellega torpedeeriti platvormitöötajatele sotsiaalsete garantiide laiendamist ja paremate töötingimuste tagamist. Tänaseks on teada, et nende otsuste taga oli Bolti lobitöö, kuhu oli segatud nii minister, majandusministeeriumi ametnikud kui ka Eesti 200 poliitikud. Otsuste tegemiste läbipaistmatus ja nende otsuste seos Eesti 200 sponsoritega …

10:03 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

… nagu seda on muu hulgas Bolt, heidavad negatiivset varju kogu valdkonna juhtimise aususele. (Juhataja annab uuesti märku, et aeg on täis.) Pärast kõiki eelnimetatud probleeme ja kahtlusi me ei näe, kuidas minister saaks oma ametis jätkata. Aitäh!

10:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

10:03 Ants Frosch

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minul on ka teema, mis puudutab härra Riisalot. Nimelt on arupärimine. Ma arvan, et see ei ole juhus, et see on nüüd langenud sellesse aega, lihtsalt elu sätib asju nii, et kui teemad üles kerkivad, siis neid tuleb ka lahendada. Arupärimine on väga konkreetne, see on seotud riigi toetuse tagastamisega osaühingu Otepää Üürimajad poolt. Nimelt on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus algatanud juba aasta tagasi menetluse KredExi meetme "Elamufondi arendamise [investeeringu]toetus kohalikele omavalitsustele" raames osaühingu Otepää Üürimajad antud toetuse 879 670 eurot tagasinõudmiseks seoses ilmsiks tulnud rikkumistega.

Ja seoses ülaltooduga on järgmised küsimused. Millal jõutakse menetluses otsuseni? Teiseks, kas asjaolu, et tegu on Eesti mastaabis ainulaadse juhtumiga, nagu KredEx on väitnud, võib viidata Otepää vallavõimude ja Otepää Üürimajade poolsele kavakindlale tegevusele riigipoolse toetuse kasutamiseks nii-öelda protsendita laenuna kaasatud eraettevõtte Pro Kinnisvara OÜ huvides? Ning kolmandaks, kuidas hinnata Otepää Vallavalitsuse tegevust kõnealuse objekti Otepääl Kopli tänav 2a asuva elamu koormamisel hüpoteekidega?Aitäh!

10:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jüri Ratas, palun, protseduuriline küsimus! Kas midagi läks valesti?

10:05 Jüri Ratas

Ei, ma palun teie abi. Te olete väga kogenud Riigikogu juhatuse liige, austatud aseesimees. Ma olen päris suures segaduses. Kui ma sain õigesti aru, siis anti umbusaldusavaldus minister Tiit Riisalole üle EKRE ja Keskerakonna poolt. Ja siis EKRE poolt anti üle arupärimine Tiit Riisalole, kui ma saan õigesti aru. Aga need minu arvates on nagu teineteisele vastukäivad. Kas nüüd võib öelda, et nad välistavad teineteist ja mõlemad langevad ära. Kui minister on umbusaldatud, kuidas ta saab siis arupärimisele vastama tulla? See on nagu, et üks jalg ei tea, mida teine teeb. Mis nüüd juhtub? Aidake palun.

10:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Ei ole väga hullu. Ükskõik kummas järjekorras neid ei menetleta, kui ka umbusaldust avaldatakse, mille tõenäosus on minu hinnangul väga väike, ka sellisel juhul on see arupärimine jõus, tuleb järgmine minister ja vastab sellele, mis ministeeriumis on toimunud. Nii et seda probleemi ei ole. Aga me katsume kuidagi seda järjekorda sättida, nii et see oleks arusaadav ja vastuvõetav kõigile.  

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe umbusalduse avaldamise nõude ja ühe arupärimise. Saame minna tänase päevakorra juurde. 


1. 10:07

Riigikogu otsuse "Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (424 OE) esimene lugemine

10:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Esimene päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 424 esimene lugemine. Kuna see ei ole päris igapäevane toiming, siis ma tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on Riigikohtu liikme kandidaadi ettekanne kuni viis minutit. Kummalegi ettekandjale saab esitada ühe küsimuse ja seejärel avame läbirääkimised ja läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Head kolleegid, palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

10:07 Pipi-Liis Siemann

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon menetles käesolevat eelnõu esmaspäeval, 6. mail. Meil olid komisjoni kutsutud … Ei kuule? Vabandust! (Sätib mikrofoni.) Loodan, et nüüd kuulete. Aitäh! Meil olid kutsutud komisjoni istungile Riigikohtu esimees Villu Kõve, kes osales läbi internetikanali, ja Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask. 

Komisjonis oli meil esmalt Oliver Kasel võimalus ennast lühidalt tutvustada. Ta viitas ka sellele, et on mõne nädala eest Riigikogu liikmetega erinevatest fraktsioonidest kohtunud ja küsimustele vastanud. Loomulikult on ta valmis ka täna, juhul kui see istungil ette tuleb, küsimustele vastama. Ta andis lühida ülevaate enda varasemast taustast ning selgitas oma kogemusi ja pädevusi. Kindlasti oli huvitav teada saada, et tema kõige põhjalikum selline spetsiifilisem valdkond on valimisõigus. Ta on olnud Vabariigi Valimiskomisjonis pea neli aastat ja pikka aega Eestit esindanud Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjonis. 

Villu Kõve sõnas, et riigikohtunik meil halduskolleegiumist läheb pensionile ja sellega praegu, kui meie toetame Oliver Kase tulekut, saaks läbi nii-öelda põlvkonnavahetus. Riigikohtu liikme leidmiseks korraldati avalik konkurss, oli neli väga tugevat kandidaati ja väga domineeriv enamus on toetanud Oliver Kaske. Villu Kõve palus Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetada. 

Küsimusi komisjoni liikmed Oliver Kasele väga palju ei esitanud. Jaak Valge küsimused tõukusid just nimelt Oliver Kase kogemustest Veneetsia komisjonis ja puudutasid Veneetsia komisjoni tööd. Ja komisjoni liikmetel rohkem küsimusi polnud. 

Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus täna, see otsus oli konsensuslik, nagu oli ka esindaja määramine siia ettekandjaks, ning tehti ettepanek võimaldada vastavalt töö- ja kodukorrale Oliver Kasel esinenud täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Aitäh!

10:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Näib, et küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Riigikohtu liikme kandidaadi Oliver Kase. Palun!

10:10 Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan väga selle võimalusest siin teie ees seista ja teile lühikese ettekandega esineda, teie küsimustele vastata. Mul oli meeldiv võimalus, nii nagu põhiseaduskomisjoni esindaja juba märkis, paljudega teist kohtuda fraktsioonides lisaks põhiseaduskomisjonile ja seeläbi avanes mul võimalus päris mitmetel teemadel teiega arutleda. 

Halduskohtu ülesannetest ja rollist kõigepealt. Viimasel ajal on halduskohtusse pöördumiste arv päris märgatavalt kasvanud. Ilmselt on selle taga inimeste suurem teadlikkus nende õigustest ja sellest, millised on nende suhted riigiga, kohalike omavalitsustega. Halduskohtu roll õigusriigis on väga oluline. See aitab ühtaegu kontrollida täidesaatva riigivõimu otsuseid ja tegevust igal üksikul juhtumil, nende täidesaatva riigivõimu organite vigu kõrvaldada, nõudes, et üksikisikud oleksid juba haldusorganite ees hoolikalt ära kuulatud. Tõhusa kohtumenetluse olemasolu aga aitab juba iseenesest tagada seda, et täidesaatev võim jälgib tähelepanelikult üksikisikute õigusi. Alati halduskohtusse pöördumine sellepärast ei ole vajalik, kui on teada, et halduskohtud efektiivselt toimivad. 

Oluline on tagada haldusasjade kiire menetlus kohtutes. Pikaleveniva kohtumenetlusega kaasneb oht, et suured investeeringud, riigi jaoks olulised projektid võivad jääda kas venima või üldse liikuda üle piiri kuhugi mujale, kus selline õigusriigi toimimine paremini välja kukub. Mõistan, et riigi võimalused kohtumenetlust rahastada on väga piiratud. Ja on ka kohtunike ees juba mõnda aega see valik, kui pikalt ja põhjalikult, kui üksikasjadesse ühe või teise kaebuse lahendamisel minna, samal ajal eesmärgiga tagada kõikide kohtuasjade kiire lahendamine. Neil inimestel, kelle õigusi riik või kohalikud omavalitsused oma otsustega puudutavad, peab olema võimalik saada kiire, tõhus kaitse kõigis asjades. 

Halb valik on seetõttu oht, et investeeringud jäävad Eestisse tulemata, kohtumenetlus venib, inimeste õiguste kaitse muutub näiliseks. Või see teine valik, et kohtud lahendavad kaebusi üle jala inimeste tegelikesse probleemidesse süvenemata. Seepärast tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas kohtusse pöördumisi juba eos ära hoida. Eelkõige saab siin aidata kaasa meie kõigi kolme riigivõimu haru hea koostöö selle nimel, et menetlus täidesaatvas riigivõimus oleks juba piisavalt põhjalik, inimesed tunneksid ennast ära kuulatuna ja kohtusse pöördumise vajadus piirduks eelkõige selliste mahukamate, keerulisemate asjadega, kus võib-olla tõde võib olla mitmepalgelisem. 

Praegu on mõnda liiki kohtuasjades ette nähtud selline tavapärasest kiirem menetlus. See puudutab eelkõige hankevaidlusi ja varjupaigaasju juba tulenevalt Euroopa Liidu õigusest. Tasub kaaluda, kuidas ära hoida seda, et ülejäänud asjad selle pärast jääks pikalt venima. Varjupaigavaidluste arv on aasta-aastalt järjest kasvanud ja see kindlasti haarab suure tüki sellest kohtute töökoormusest ja ülesannetest, eelkõige ka just ressursside mõttes endale. Vähem kohtuastmeid või vähem õigusemõistmise astmeid näiteks hankeasjades või ka vangide kaebuste lahendamisel, kus meil on kohustuslik kohtueelne menetlus olemas, võiks olla need mõeldavad lahenduskohad. Aitäh sellega!

10:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Jah, et millegipärast ahistatakse Riigikogu liikme kandidaati, et ainult viis minutit on. Minu hinnangul võiks see olla oluliselt pikem, aga õnneks küsimustele vastamise voorus ei ole vastamisel piirangut, nii et seal te saate kogu ülejäänud jutu kenasti ära rääkida, mis teil plaanis oli. Kalle Grünthal, palun!

10:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikohtu kandidaat! Te ütlesite, et te käisite mitmel pool rääkimas. Minule see õnn igatahes ei naeratanud ja ma pean küsimuse küsima siin. Ilmselt kohtunikuna te teate, kui oluline on tegelikult kohtuistungi protokoll, kus kajastub tegelikult kogu selle menetluse käik, poolte ütlused ja nii edasi ja nii edasi, ja selle protokolli taustal tehakse otsus. Kuna te olete olnud ka valimiskomisjoni juht põhimõtteliselt, siis valimiskomisjoni otsuse peale, millele ma esitasin kaebuse Riigikohtusse, oli protokoll väga lühikene. Seal oli niimoodi: Kalle Grünthal andis oma ütlused, valimisteenistus andis oma ütlused – ja oligi kõik. Mida nad rääkisid, seda ei ole. Tahaksin küsida, et miks oli selline erisus selles osas, kuigi haldusmenetluse seadustiku järgi võiks seda ikkagi teha. Ja kas te kavatsete ka seda sellist valimiskomisjoni praktikat rakendada ka Riigikohtus?

10:17 Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on oluline protokollida kõik olulised väited, kui need ei ole üheski muus dokumendis juba enne kajastatud või hiljem kajastatud. Mis puudutab valimiskaebuste lahendamist, siis valimiskaebuse esitamise lühike tähtaeg toob kaasa selle, et kõik need väited peaksid olema juba selles kaebuses endas kirjas. Ja Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul saavad pooled eelkõige sõna selle jaoks, et üle rõhutada seda, mis kirjas on, mitte tuua välja uusi asjaolusid. Ja sellepärast olen ma, nii nagu kohtumenetluse seadused ette näevad ka kohtutes, Vabariigi Valimiskomisjonis proovinud rakendada seda praktikat, et protokoll kajastaks neid väiteid, mis on esitatud kuidagi teistmoodi, kus kaebaja mõnest oma väitest on loobunud. Loomulikult, kui on rohkem ressursse, rohkem võimalusi protokollimise jaoks, siis saaks neid protokolle ka pikemalt kirjutada. Kohtumenetluses on meil ette nähtud võimalus kohtuistungeid helisalvestada. Need salvestised on protokolli osad. Ehk tasub sellise lahenduse kaalumist ka tulevikus valimisseaduse võimaliku muutmise puhul.

10:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

10:18 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Nagu te teate, siis mullu juunis siinsamas saalis hääletati selle poolt, et muuta ära Eesti Vabariigi seadustes sisalduv abielu määratlus. Kui tulevikus peaks poliitilised jõuvahekorrad muutuma, põhimõtteliselt, ja võetakse vastu seadus, millega taastatakse abielu tähendus mehe ja naise vahelise liiduna, aga sellega seonduvalt algatatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja teie põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kohtukolleegiumi liikmena peaksite võtma seisukoha, siis kas teie hinnangul on parlamendil õigus selliseks seadusemuudatuseks või te ütleksite, et see on põhiseadusega vastuolus, kuna juba antud õigusi ei saa kelleltki ära võtta või midagi muud sellist?

10:19 Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask

Aitäh selle väga huvitava olulise küsimuse eest! Ma arvan, et demokraatlikus riigis on seadusandjal suur otsustusruum ja kohtu võimalus sellesse sekkuda saab piirduda tõesti ainult põhiseadusvastaste juhtumitega. Öelda seda, et kui kellelegi on mingisugune õigus antud, siis ei tohi seda enam kunagi piirata, ei lähe kokku elu tegelikkusega ja ma kardan, et see ei tõlgenda päris täpselt neid riigiõiguse põhimõtteid, mis kehtivad üsna samasuguse sõnastusega õigusriigi põhimõttest välja loetuna paljudes erinevates riikides. Julgeolekuohu muutudes näeme me suuremat vajadust piirata üksikisikute õigusi. Ka koroonakriisi ajal piirati üksikisikute õigusi rohkem kui enne seda või täna. Selles mõttes üksikisikute õiguste piiramise vahekord ühiskonna muutumise taustal, avalike huvide muutumise taustal kindlasti ei tähenda seda, et juba antud õigusi mitte kunagi rohkem piirata ei tohi. Seadusandjal on ka abielu määratlemisel lai otsustus- ja kaalutlusruum. Nii nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on öelnud, on konventsiooniosalistel võimalik abielu määratleda ka teisiti. Samal ajal tuleb siiski tagada ja kaitsta ka nende nende perekondade õigusi või kooselupartnerite õigusi, kus on valitud samast soost elukaaslane. 

10:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

10:21 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikohtu [liikme] kandidaat! Te olete olnud aastaid Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Valimiste järgselt on komisjoni saadetud palju kaebusi, aga senini on jäänud see komisjon, valimiskomisjon silma eelkõige sellega, et sisusse ei süveneta, kaebuse sisusse, vaid hakatakse ettekäändeid otsima, et kaebusi mitte rahuldada. Näiteks, kas sellel inimesel oli õigus allkirjastada ja kas erakonnal on õigus kedagi esindada. Mul on olnud võimalus ka ise seda arutelu näha, kuidas ei tahetudki sisusse minna. Ja sellega seoses ma soovikski teada. Kas teie mäletate kas või ühte juhtumit, et valimisteenistus on valimisjärgselt mõne kaebuse ka rahuldanud? See on väga oluline sellest vaatevinklist, et kui te lähete kohtunikuks, annab natuke teie kohta informatsiooni. Kas te oskate öelda, kas on vähemalt üks või mitu kaebust valimiskomisjon valimisjärgsete kaebuste kohta üldse langetanud, rahuldanud selle lahenduse?

10:22 Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask

Aitäh! Nii, hoobilt ühtegi konkreetset kaasust meelde ei tule, aga ma mäletan, et Riigikogu valimiste järel, kui ma õigesti mäletan, siis kaks kaebust umbes 25-st me rahuldasime või vähemalt rahuldasime osaliselt. Selles mõttes neid asju on. See kontroll on tõhus. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on ju ka mitte ainult tagantjärgi neid valimiskaebusi lahendada, vaid juba eos neid probleeme ära hoida. Kindlasti me oleme püüdnud Vabariigi Valimiskomisjonis ära hoida seda olukorda, kus pärast tuleks neid kaebusi rahuldama hakata. Kui ma õigesti mäletan, siis see rahuldatud kaebus puudutas valimiste vaatlemise õigust jaoskonnakomisjonides. Selles mõttes ei saa öelda, et me ainult oleksime otsinud võimalusi, kuidas kaebusi rahuldamata jätta. Formaalsed nõuded on seadusandja ette näinud. On teie, austatud Riigikogu liikmed, valik, kas lubada kaebuste esitamist laiemalt, pikema tähtaja jooksul, tähtaja ennistamise võimalust või midagi muud sellist.

10:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:24 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Austatud tulevane riigikohtunik! Ma loodan ... Te mainisite, et halduskohtus on oluliselt tõusnud koormus. Meil on Riigikogus praegu menetluses mitmed eelnõud, mis annavad halduskohtutele uued ülesanded. Näiteks homme on meil kolmandal lugemisel eelnõu, millega Venemaa külmutatud varasid hakatakse kasutama Ukraina ülesehituseks, seal antakse halduskohtule uued ülesanded. Samuti on haldustrahvide eelnõu, kus Konkurentsiamet saaks läbi halduskohtu hakata määrama hiiglaslikke trahve. Kas te näete, et sellega võib oluliselt kasvada halduskohtute koormus veelgi? Ja kas ka halduskohtunikud peavad hakkama ka ümber õppima, sest mõned ülesanded on sellised, millega nad tegelikult pole varem tegelenud? Või näete te veel mingisuguseid probleeme antud eelnõu raames?

10:25 Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask

Aitäh selle küsimuse eest! Tagantpoolt pihta hakates, halduskohtunikud peavad õppima kogu aeg ümber. Selles mõttes, et õiguskord kogu aeg muutub, peab hoidma ennast kursis muutuva praktikaga ning Euroopa Liidu õiguse arenguga lisaks sellele, mis siit saalist seaduste ja seadusemuudatustena välja tuleb. Õppimisruum ja õppimisvajadus kindlasti on kogu aeg olemas. 

Mis puudutab neid eelnevaid loataotlusi või järelkontrolli, siis esimese sellise loamenetluse kohta, mis eelneb haldusorgani otsustele, saab laias laastus öelda, et igatahes võiks täidesaatev riigivõim vastutada oma otsuste eest ise. Kui on võimalik inimeste õigusi tõhusalt kaitsta hilisema kohtusse pöördumisega, siis võiks see võimalus olla esimene valik, sest sellisel juhul on ka paindlikumalt aega inimesel enda seisukohti välja tuua, neid esitada võrreldes selle loamenetlusega, kus selle kohtumenetluse algatajaks on täidesaatva riigivõimu organ. 

Mis puudutab nüüd seda konkreetset konkurentsiõiguse valdkonda või ka nende varade kasutamist sellises konfiskeerimise sarnases menetluses, siis loomulikult saan sellest aru, et nendel puhkudel isikute õiguste riive on väga intensiivne ja see vajadus olulisi põhiõigusi kaitsta juba eos, enne kui nende piiramine aset leiab, on oluline. Aga kindlasti tuleb sel juhul leida tasakaalustatud lahendus ressursside jaotamisel. Need mõlemad teemad, mõlemad valdkonnad, mille te, hea küsija, välja tõite, võivad päris oluliselt kohtute töökoormust mõjutada.

10:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt Riigikohtu liikme kandidaat! Rohkem teile küsimusi ei ole. 

10:27 Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask

Aitäh! 

10:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Kuna seda soovi ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saanud eelnõule muudatusettepanekuid esitada ja seetõttu saame asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, tuletan teile meelde, et hääletus on salajane, mis tähendab, et teie monitoril ei ole kuvatud teie valik. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 424. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 1. Eelnõu 424 on otsusena vastu võetud. 

Ja head kolleegid, üks teada ka, mis istungi alguses ei olnud, aga kuna see on nii oluline, siis ma arvan, et te ei pahanda, et ma võtan selle vahepeal. Nimelt, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Hiiumaa toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on Reili Rand. Nii et palun siis, kellel on soovi, sellega arvestada.


2. 10:31

Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) esimene lugemine

10:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Nüüd, head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõu 419 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt haridus- ja teadusministri Kristina Kallase.

10:31 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Lugupeetud istungi juhataja ja Riigikogu liikmed! Tutvustan teile alusharidusseaduse eelnõu, mille eesmärk on seada sisse alusharidussüsteem, mis tagab eelkooliealistele lastele õiguse omandada kvaliteetset alusharidust lastehoius ja lasteaias. Eelnõu lähtub laste ja perede vajadustest ning toetab ka töö ja pereelu ühildamist. Eelnõuga esitatakse uus alusharidusseaduse terviktekst, mis asendab 1999. aastal vastuvõetud koolieelse lasteasutuse seaduse. 

Eestis on 563 koolieelset lasteasutust. Munitsipaallasteasutusi on 504 ja eralasteaedasid on 59. Kokku omandab alusharidust Eestis 67 281 last. Lisaks tegutseb Eestis 451 lapsehoiuteenuse osutajat. Nende hulka on arvestatud ka need, kes osutavad teenust lapse kodus või enda eluruumides, samuti vastavas vanuses raske ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutajad ning lastehoiud. Lastehoius käib 6343 pooleteise kuni seitsmeaastast last, kellest enamus ehk 5710 on kuni kolmeaastased. Koolieelsetes lasteasutustes töötab meil 7866 õpetajat ja direktoreid on 538. See on olukorra kirjeldus. 

Toon välja olulisemad muudatused, mida oleme eelnõus ajakohastanud ja täpsustanud, võrreldes praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega. Praegu Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad lastehoiud liiguvad Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ja saavad haridussüsteemi osaks. See on ka kõige suurem muutus, mis antud eelnõuga võrreldes tänase seadusega toimub. Eelnõuga defineeritakse lastehoiu kui haridusasutuse mõiste. Ehk siis lastehoid erinevalt tänasest definitsioonist on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus, kus toetatakse laste üldoskuste arengut. Lastehoius luuakse kuni kolmeaastasele lapsele eeldus alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse puhul toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse omandamiseks koolis. Kuid raske ja sügava puudega lapse hoiuteenus jääb jätkuvalt Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ning seda reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. 2022. aasta andmetel kasutasid sellist lapsehoiuteenust 115 pooleteise- kuni seitsmeaastast raske ja sügava puudega last. Lastehoid koostab laste üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava järgi lastehoiu õppekava. Lastehoiu pidajatele sätestatakse üleminekuaeg uute nõuetega vastavusse viimiseks kuni 31. augustini 2026. 

Eelnõuga muudetakse ka alushariduse definitsiooni haridusseaduses. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Ja alushariduse omandamist võimaldavad tulevikus uue seaduse järgi haridusasutused, milleks on lastehoid ja lasteaed. Alushariduse kättesaadavuse tagamiseks on KOV-i ülesanne võimaldada vanema soovil kõigile 1,5–3-aastastele lastele, kelle elukoht on selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, võimalus omandada alusharidust lastehoius ja 3–7-aastastele lastele võimalus omandada alusharidust lasteaias. Kohalik omavalitsus peab vanematele kättesaadavaks tegema info kõikide nende lastehoidude ja lasteaedade kohta, milles ta oma ülesannet täidab. Ja vanem on lapsele lastehoiu või lasteaiakoha valimisel vaba. Vanem peab esitama lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele kohataotluse, märkides selles, millisesse lastehoidu või lasteaeda ja millisest ajast laps kohta vajab. Kohalik omavalitsus peab koha andmisel arvestama vanema taotluses esitatud eelistusi. Kui eelistustes ei ole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta pere elukohale lähimas lastehoius või lasteaias. 

Eelnõu toetab ka kohalike omavalitsuste ja erasektori vahelist koostööd lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel. Ja see muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel pakkuda kohta ka eralastehoius või eralasteaias, vähendades uute kohtade juurdeehitamise vajadust. Kohalik omavalitsus peab tagama lastehoiu- ja lasteaiakoha enda territooriumil. Kohalik omavalitsus võib tagada lastehoiu- ja lasteaiakoha lisaks enda territooriumile ka teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, kui kohalikud omavalitsused on selles halduslepinguga kokku leppinud ja see on eeldus selleks. Sellisel juhul lepivad nad omavahel kokku ka rahastuses. 

Seaduses oluliselt muutub ka tugiteenuste osutamine erivajadustega lastele alushariduses. Lasteaias hakatakse rakendama üldist tõhustatud ja erituge, nagu seda rakendatakse koolis. Eesmärk on tagada ka tugiteenuste parem korraldatus ning iga lapse arengu toetamine ühetaolisema tugiteenuste osutamise korraga haridusvaldkonnaüleselt. Ehk siis lasteaias viiakse tugiteenuste nõuded sarnaseks täna koolis olevate tugiteenuste nõuetega. Lastehoius ehk 1,5–3-aastaste laste puhul rakendatakse üldist tuge. Üldise toe raames tagatakse lapsele vajadusel logopeedi, eripedagoogi või muu tugispetsialisti teenus. See on ka praegu kehtivas seaduses samamoodi. Tugispetsialisti teenuse osutamise aluseks saab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikes 3 sätestatud teenuse kirjeldus ja ka selle rakendamise kord. 

Kehtiva seaduse diagnoosipõhiste nimetustega erirühmad, nagu keha-, liit- ja meelepuudega laste rühmad, tasandus- ja arendusrühmad ning pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmad, asendatakse eelnõus tõhustatud ja erituge saavate laste rühmadega, millel ei ole eri nimetust. Lapse heaolu ja arengu toetamiseks võib eelnõu kohaselt lasteaias moodustada väiksemaid rühmasid, näiteks tõhustatud tuge saavate laste rühma kuni 12 lapsega või erituge saavate laste rühma kuni 6 lapsega. Ja soovitused selleks teeb kooliväline nõustamismeeskond. 

Õppekeel. Eestikeelsele õppele üleminek on juba toimumas ja lasteaiad lähevad üle eestikeelsele õppele 1. septembrist 2024 ehk juba enne alusharidusseaduse eelnõu seadusena jõustumist. Alusharidusseaduse eelnõu esitab tänase seadusega võrreldes muudatused, mis tehti eestikeelsele õppele ülemineku seadusega ka käesolevas seaduses eelnõu terviktekstis neid sisuliselt muutmata. Ehk lasteasutuste õppekeel on eesti keel. Kohalik omavalitsus ei saa oma ülesande täitmisel võimaldada kohta eralasteaias, mille õppe- ja kasvatuskeel ei ole eesti keel. Ehk siis, kui kohalik omavalitsus osutab lasteaiateenust või alushariduse teenust eralasteaia või eralastehoiu kaudu, siis see saab olla ainult üksnes eesti keeles. Eralasteaias määrab õppekeele eralasteaiapidaja. Eralasteaias, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tuleb tagada eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel. Erinevalt eralasteaiast peab eralastehoius toimuma õppe- ja kasvatustegevus aga eesti keeles. 

Töötajate kvalifikatsiooni ja koosseisu osas toimuvad muudatused. Lasteaiapersonali miinimumkoosseisu määrus muutub eelnõuga kehtetuks. Sellega muutub õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate töölevõtmine ja koormuste määramine paindlikumaks. Ehk lasteaial on suurem autonoomsus otsustada, milliseid ametikohti ta loob ja missuguse koormusega ta töötajaid tööle võtab. Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad lasteaias on direktor, õppejuht, õpetaja – sealhulgas on eraldi välja toodud muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja –, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lastehoius peavad töötama kutsega lapsehoidjad, kes on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad. 

Direktori kvalifikatsiooninõudeid tõstetakse. Edaspidi on nõutud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Abiõpetajatele kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded, mis on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeid tõstetakse. Edaspidi on nõutud vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse IV tase ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Praegu töötavatele abiõpetajatele, direktoritele ja lapsehoidjatele ei kohaldata kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele nõue, kuni 2028. aasta 31. augustini. Õppejuhi ja õpetaja kvalifikatsiooninõuded ei muutu. 

Rühma piirarve ja suhtarve töötajate kohta võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta ning kohalikul omavalitsusel säilib võimalus erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille kohta on arvamust avaldanud hoolekogu, tõsta rühmas laste arvu. 

Lastehoiu ja lasteaia asutamine ja järelevalve. Kohalik omavalitsus ei pea enam taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt lastehoiu ja lasteaia pidamiseks tegevusluba. Eraettevõtja majandustegevus on aga loakohustuslik ja tuleb taotleda tegevusluba. Järelevalvet teostab nii munitsipaal- kui eralastehoidude ja -lasteaedade üle jätkuvalt Haridus- ja Teadusministeerium. 

Alusharidusseaduse eelnõu rahalised mõjud. Eelnõuga ei muudeta alushariduse rahastamise süsteemi. Alushariduse kättesaadavuse tagamine on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse seadusejärgne ülesanne, mille täitmiseks on kohalikul omavalitsusel nii tulubaasi laekuvaid vahendeid kui ka sihtotstarbeliselt eraldatavaid riigieelarvevahendeid. Kohalike omavalitsuste seniseid ülesandeid on eelnõus täpsustatud ning uusi avalikke ülesandeid ei ole juurde tulnud. Täna eraldab riik kohalikele omavalitsustele 16 miljonit eurot aastas lasteaiaõpetajate palgatoetuseks. Samuti eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetust õpetajate täiendkoolituseks. Lisaks on seaduseelnõu rakendamisega vajalik hariduse infosüsteemi tehnilise arendamise kulud seoses eelnõu rakendamisega, mis kaetakse haridusministeeriumi eelarvest, ja nende arendustegevusega seotud kulude maht on suurusjärgus 250 000 eurot. 

Vabariigi Valitsuse nimel teen ettepaneku toetada seaduseelnõu vastuvõtmist ning selle jõustumist 1. jaanuaril 2025. aastal.

10:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teile! Teile on ka rida küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

10:43 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Kas selle seadusemuudatusega muutub ka midagi selles, mis puudutab lastevanemate taotlusi saada koht kohalikus omavalitsuses. Pean siin silmas seda, et paljudel juhtudel omavalitsustel on kasutusel printsiip, kus juba laste sündides või suhteliselt varases eas pannakse laps järjekorda, selleks et olla kindel, et kui see tähtaeg kätte tuleb, saada lapsele koht, ja teiseks võib-olla ka see, et see aitab paremini kohalikul omavalitsusel planeerida. Kas siin seaduses on ka mingeid muudatusi või ei ole?

10:44 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Muudatused on seotud ainult sellega, kui kiiresti tuleb kohataotlus lahendada. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kohataotlus lahendada mõistliku aja jooksul ja tegelikult pikaajalise kohtupraktika kohaselt on Eestis öeldud, et see mõistlik aeg on kaks kuud, mis on piisav aeg lapse lasteaeda vastuvõtmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks. See ei ole siiski kohtade planeerimise aeg, see on taotluse rahuldamise aeg, et kui lapsevanem esitab taotluse, siis kahe kuu jooksul tuleb see lasteaiakoha taotlus rahuldada. Kohalikul omavalitsusel on võimalik lastehoidu ja lasteaeda vastuvõtu korras täpsemalt reguleerida, millal lapsevanemad saavad hakata kohataotlusi esitama.

10:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urve Tiidus, palun!

10:45 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See seadus on nüüd selline seadus, mis valmistab lapsi ette üldhariduse saamiseks alates esimesest klassist. Me teame, et maailmas ja ka siin Euroopas on riike, kus on tehtud see lausa kohustuslikuks teatud vanusest. Kas te seletaksite, kuivõrd see seadus on kohustuslik? Või ta jätab siiski vanemale valiku?

10:45 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Siiski, Eestis on alushariduses osalemine, lapse alushariduses osalemine vabatahtlik, see on vanema otsuse alusel. Aga statistika näitab meil seda, et viie-kuueaastased lapsed 94% ulatuses osalevad alushariduses. Eesmärk on siiski seda protsenti tõsta, sellepärast et ka Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud või õigemini on seatud sihiks see, et see protsent oleks 95% või 96% juures. Aga Eesti laias laastus täidab seda protsenti, meie valdav enamus lapsi, vähemalt koolieelikuid, osaleb alushariduses. Ja alusharidus on laialdaselt kättesaadav, see on taskukohane inimestele, nii et hetkel seal me küll probleemi ei näe.

10:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

10:46 Vadim Belobrovtsev

Aitäh, lugupeetud minister! Ma jätkan Urmas Kruuse teemaga. Kahe kuuga leida lasteaiakoht on iseenesest võimalik, aga kui me räägime näiteks Tallinna linnas, kus on kohtade nappus juba aastaid olnud ja lähitulevikus, ma arvan, see jätkub, siis reegel on praegu selline, et pannakse laps järjekorda kolme lasteaeda põhimõtteliselt juba siis, kui laps sünnib. Ja siis vanemal on võimalus panna teda just sinna, kuhu vanem ise tahab. Kui minna üle süsteemile, kus kahe kuuga peab omavalitsus leidma koha mõnes lasteaias, siis omavalitsus arvatavasti selle leiab, aga see on kuskil täiesti teises linnaosas, kuna linn on üks teeninduspiirkond nii-öelda. Kas selline süsteem on parem võrreldes sellega, mis on siiamaani olnud, või mitte?

10:47 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Uus seaduseelnõu tegelikult lähtub lapsevanema eelistustest ehk siis, et enam ei määratleta ära nii-öelda teeninduspiirkonda ehk kohalik omavalitsus ei saa pakkuda lasteaia- või lastehoiukohta teises linna otsas. Lapsevanem esitab eelistuse, konkreetse eelistuse konkreetsete lasteaedade, lastehoidude suhtes, oma eelistused ja nendest eelistustest peab kohalik omavalitsus lähtuma. Kohalik omavalitsus saab öelda, millise aja jooksul tuleb taotlus esitada. Põhimõtteliselt sündide järgi on võimalik kohe näha, milline on sündide prognoos selleks, et lasteaiakohti ja lastehoiukohti prognoosida. Aga kohalikul omavalitsusel on õigus öelda, et mitte varem kui kolm kuud enne lapse 1,5-aastaseks saamisest tuleb esitada taotlus konkreetse lasteaia- või lastehoiuteenuse kohta. Ehk siis enam ei saa olla selline olukord, kus lapsevanem peab tõepoolest, teeninduspiirkonnana käsitletakse tervet Tallinna linna ja lapsevanem peab teise linna otsa vedama oma last. Ikkagi nendesse lasteaedadesse ja lastehoidudesse, kuhu lapsevanem on oma eelistuse esitanud. Kohalikul omavalitsusel kohtade puudumise puhul on võimalik kaasata ka eralastehoidu ja eralasteaeda teenuse osutamiseks. Seadus teeb selle oluliselt paindlikumaks, kui see seni on olnud.

10:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tõnis Lukas, palun!

10:48 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Meie laulu‑ ja tantsupeo traditsioon põhineb niisugusel katkematul püramiidil, sellisel põhimõttel, et lapsed puutuvad kokku juba maast madalast õigesti laulmisega, pillimänguga. Ja üks selle komponente on olnud, et senises lasteaedade miinimumkoosseisus on olnud ka muusikaõpetaja sees. Kas ma saan õigesti aru, et uues seaduses enam miinimumkoosseise lasteaedadele ei anta ja ka õppekavas ei ole täpsemat juhist, millise ettevalmistusega peab olema see inimene, see õpetaja, kes lastele mänge korraldab ja nendega laulab? Ma väidan, et see muusikaline haridus, et lapsed ei puutuks kokku nii-öelda vale muusikalise keelega ja ka edaspidi armastaksid muusikat, on väga oluline.

10:50 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, see on tõesti väga oluline ja alushariduse õppekava seab ju väga selgelt muusikaliste oskuste loetelu ette, mida laps peab omandama. Alushariduse seadus miinimumkoosseisu koormust arvestuses enam ei esita, küll aga esitab selle, et muusikaõpetaja peab olema lasteaias tööl. Õpetajale seatakse ka vastavad õpetaja eriala tingimused, mis on seaduses sõnastatud, nii et selles mõttes me selle uue seadusega seda traditsiooni siiski ei katkesta, et lasteaias töötab muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja, kes täidab õppekavas seatud eesmärke.

10:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tanel Kiik, palun!

10:50 Tanel Kiik

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud haridus- ja teadusminister! Tegemist on päris ambitsioonika eelnõuga, päris laiade mõjudega ettepanekutega. Mind huvitab eeskätt see osa, mis puudutab erirühmasid ja kõikvõimalikku hariduslike erivajadustega või ka tervislike erivajadustega laste saatust ja staatust. Kui palju nende muudatuste kavandamisel on nõu peetud ja arutatud ka tervisevaldkonna esindajatega, sotsiaalvaldkonna esindajatega? Teatavasti need lapsed, kes käivad erinevates erirühmades, võivad tihti olla paralleelselt teenuse saajad sotsiaalvaldkonnas läbi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, tervisevaldkonnas läbi kas perearsti suunamise, teraapiafondi või muude lahenduste ja ühtlasi haridusvaldkonnas, on ta siis Rajaleidja otsuse alusel või kohapeal eripedagoogilist/logopeedilist tuge saades. Kas need muudatused on läbi mõeldud ratsionaalselt, et ei tekiks olukorda, kus just nimelt kõige rohkem tähelepanu vajavad lapsed võivad sellest tähelepanust ilma jääda?

10:51 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Kogu see seaduseelnõu on väga pikalt läbinud Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad kooskõlastused ja läbirääkimised ka tervishoiu valdkonna ja sotsiaalhoolekande valdkonna inimestega. Uus seadus ei defineeri erituge, selle sisu või tervisega seotud teenuste sisu. Uus seadus reguleerib seda, milline on lasteaias korraldatud töö. Kui seni on eraldi rühmad nimetatud erinevalt erivajadustest tulenevalt, on lihtsalt erinevad rühma nimetused, siis täna enam erinevaid rühma nimetusi ei ole. Aga eritugi ja tõhustatud tugi on see, mis on seaduses ära nimetatud, ja see eritugi või tõhustatud tugi, mis on Rajaleidja otsusega lapsele määratud, selle peab lasteaed või lastehoid lapsele tagama.

10:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

10:52 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Et kõigil oleks kõik selge, sest meil ka jälgivad paljud tavainimesed seda istungit, siis äkki oskate tuua välja, mille poolest erineb üldjoontes lastehoid munitsipaallasteaiast ja eralasteaiast. Mis need üldjooned on, mille poolest see lastehoid erineb nendest?

10:52 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Lastehoid on 1,5–3-aastaste laste alushariduse asutus, kus 1,5–3-aastased lapsed saavad selles mõttes alusharidust alushariduse õppekava alusel. Lastehoius töötab lapsehoidja, kellel on vähemalt keskharidus ja neljanda taseme kutse. Lasteaed on kolmandast eluaastast kuni seitsmenda eluaastani õppeasutus, kus toimub samamoodi õpe õppekava alusel, aga kus töötavad siis õpetajad, kellel on bakalaureusekraad ja vastavad pedagoogilised pädevused.

10:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:53 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud minister! Lugedes seda seaduseelnõu, siis tõusevad mitmed kvalifikatsiooninõuded. Tegelikult on arusaadav, et lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded saavad olema mitte lihtsalt kõrgharidus, vaid magistrikraad. Aga ma vaatan, et kvalifikatsiooninõuded tõstetakse ka lapsehoidjatele. Senine kesk‑ ja kutsehariduslik nõue siis tõstetakse vähemalt kutse neljandale tasemele, samuti tõstetakse ka lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõudeid. Arvestades seda, et meil on suur puudus lapsehoidjate järele, samuti abiõpetajate järele on nappus, kas võib tekkida oht, et lasteaed isegi ei leiagi neid vastavaid spetsialiste või kust neid üldse otsida?

10:54 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! No ei ole meil täna siiski nii suurt puudust ei abiõpetajatest ega ka lapsehoidjatest. Suur osa lapsehoidjatest, kes täna lastehoidudes töötavad, omavad seda kutset, omavad keskharidust. Abiõpetajate puhul kõige suuremaks muutuseks on tõenäoliselt keelenõuete kehtestamine, mis väga tugevasti puudutab eestikeelsele õppele üle minevaid lastehoiurühmasid aastast 2026, kui ka abiõpetajad peavad oskama B2-tasemel eesti keelt. Muud nõuded on laias laastus täna valdavas osas juba rakendunud. Direktorite puhul ka, meil on ligi 80% direktoreid lasteaedades, kellel on juba magistrikraad. Direktorite magistrikraadi nõue rakendub aastast 2028 ehk selle kraadi omandamiseks on aega ka nendel 20% direktoritest, kes täna ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Ja täiendavalt oli küll tõesti kohalikel … Eesti Linnade ja Valdade Liit soovis, et ka õppealajuhatajatele rakenduks magistrikraadi nõue, aga praegu seaduses seda ette nähtud ei ole, seal kvalifikatsioon ei muutu, seal me ei tõsta kvalifikatsiooninõudeid.

10:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urmas Kruuse, palun!

10:55 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes ka mainisite, et eelkooliealisest haridusest saavad osa üle 90% lastest. Ja osad eksperdid on siin viimastel nädalatel avalikus meedias arutlenud selle üle, et üks positiivne mõju PISA testide tulemusel on olnud just lasteaias. On tekitanud justkui küsimust, kas põhikoolis seda jätku sellisel määral nagu ei ole, viidates sellisele väga laiali, mitmekülgsele haridusele enne kooliiga. Kas te olete sellega nõus või kust sellised arvamused võivad tulla? Ja teine, see, et kas ma saan õigesti aru, et kohalik omavalitsus võib ühes lasteaiahoones ja ühes konkreetses lasteaias teha siis ühest, ütleme, 1,5–3 aastani siis lastehoiu, aga ei keela teha nõndanimetatud lasteaia nõuetele vastavat siis laste hariduse andmist jätkuvalt, nii nagu see täna on olnud. Ehk me saame lastehoiu kaudu küll teatud leevendavaid tingimusi justkui, aga see ei keela otseselt või keelab?

10:56 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Ma alustan sellest viimasest. Lasteaed saab toimida lasteaiana, milles on lastehoiurühmad, nii nagu täna on lastehoius lastesõimerühmad. See on see erinevus, eks ole. Lasteaed võib samamoodi edasi toimida, nagu ta täna toimib, selles mõttes suuri muutusi ei tule. 

Mis puudutab alushariduses osalemist ja alushariduse mõju meie PISA testide tulemustele, eks see on ikkagi kombinatsioon tugevast alusharidusest ja sellest, et meie kohalikud omavalitsused on täna tõesti väga tugevad ja väga võimelised väga head alusharidust tagama. See on nende vastutusala ja tegelikult suudavad nad seda väga hästi teha. Täpselt samamoodi ma sooviksin, et me saaksime ka põhihariduse osas väga suure selguse, et kelle vastutada on põhihariduse osa. Täna on see segadus majas. Põhihariduse ja gümnaasiumi osas segatud vastutus tekitab väga palju segadust, nii et ka seal tuleks alushariduse näitel neid reforme teha ja see vastutus väga selgelt paika panna. 

Uuringute põhjal, Tallinna Ülikooli haridusteadlaste poolt tehtud uuringute põhjal on tehtud neid järeldusi, et alusharidus, nii laialdase alushariduses osalemise mõju on meie PISA testidele, kuna lapsed omandavad üldoskused lasteaias päris suures ulatuses. Alushariduse õppekava on meil väga hea, toimib väga hästi, õpetajate kvalifikatsiooninõuded on kõrged meil alushariduses. Ja tänu sellele kombinatsioonina lapsed, kes alustavad kooliteed seitsmeaastaselt, tegelikult suudavad päris hästi. Kooli algus on neil päris hea võrreldes väga paljude teiste riikide olukordadega, kus alushariduses õpetajate kvalifikatsiooninõuded on madalamad ja osalemisprotsent alushariduses on madalam.

10:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

10:58 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma nüüd vaatan, et siia on sisse toodud selline väljend nagu "elukoha lähedus", mis on kahe punktiga: lapse elukohale lähim ja kuhu jõuab jalgsi 30 minutiga. Iseenesest väga mõistlik. Aga seletuskirjas on selline huvitav lähenemine, et kui pere on teadlikult valinud elamise keskusest kaugel – ehk järjekordselt maapiirkonnas inimene elab –, ja nüüd maapiirkonna inimesed on pandud sellise valiku ette, et see on nende teadlik valik ja nendele need need 30 minutit jalgsi käia ja elukoha lähedus ei kehti. Ma küsin selliselt: mismoodi tagatakse siis maapiirkonna lastele lasteaiakoht? Kuidas kohalik omavalitsus peab seda tagama ning lapse lasteaiasaamine oleks selle elukoha lähedusest kaetud?

10:59 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Siin ilmselt te mõistate ka ise, et tegemist on erandjuhtudega, kus on üksikud pered, kes elavad nii kaugel, et 30 minuti jalutuskäigu kaugusel ei olegi mitte ühtegi lasteaeda ega lastehoidu võimalik tagada. Me ei räägi siin massiliselt sellest, vaid me räägime sellest, et meil ei ole 30 minuti kaugusel lihtsalt füüsiliselt ühtegi lasteaeda ega lastehoidu olemas. Tegelikult seaduse peamine prioriteet on see, et lastehoiu- ja lasteaiakoha valikul võetakse arvesse lapsevanema eelistust. Lapsevanem võib esitada eelistusi ka kaugemale kui 30 minuti jalutuskäigu kaugusele oma kodukohast. Lapsevanem võib eelistada lasteaeda, mis on tema töökoha lähedal või mis on tema vanaema lähedal. Ehk lapsevanema eelistus on see, millest tegelikult peab lasteaiakoha ja lastehoiukoha määramisel lähtuma. Ja kui siis tõesti äärmuslikel juhtudel sellest eelistustest lähtuvalt ei ole võimalik lasteaia kohta tagada, siis peab lähtuma elukoha läheduse põhimõttest ja siis veel omakorda sellest lähtuvalt on väga-väga erandlikud juhtumid, kui tõepoolest on vaja vaadata seda kilometraaži ja seda, kus päriselt füüsiliselt see kodu lasteaiast asub.

11:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

11:00 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Jätkame sama teemaga, millest me alustasime. Jah, on teada, et kui me räägime Tallinnast, siis väga paljud inimesed tahavad panna oma last mitte sinna lasteaeda, mis asub kuskil nagu maja vahetus läheduses, vaid kesklinna ja kesklinna lasteaiad on sellepärast ülerahvastatud. Kuidas siis peab Tallinn kohaliku omavalitsusena seda olukorda lahendama, kui kesklinnas neid kohti ei ole? Ma arvan, et eralasteaiad kesklinnas on samamoodi sajaprotsendiliselt lastega täidetud. Ja kas nad peavad siis ehitama uusi lasteaedu? Esiteks loomulikult tekib küsimus, kuhu, aga siis tekib ka küsimus, et mis raha eest. Kas riik on valmis sel juhul ka appi tulema ja investeerima kohalike omavalitsuste lasteaedadesse?

11:01 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Sel juhul rakendub elukohajärgsuse põhimõte, seaduses sätestatud elukohajärgsuse põhimõte, kui lapsevanemale tema eelistuste järgi ei ole võimalik tagada lasteaiakohta.

11:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

11:02 Aleksei Jevgrafov

Istungi juhataja! Lugupeetud minister! Antud eelnõu § 47 lõike 5 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallasteaia ja -lastehoiu toidukulu päevamaksumuse. Enne toidukulu päevamaksumuse kehtestamist kuulatakse ära hoolekogu arvamus. Kas te näete ohtu, et siin võiks olla kitsaskoht ja lasteaiad saavad võimaluse konkureerida omavahel laste pärast, pakkudes odavamat toitu võrreldes teistega?

11:02 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

See laste toidu maksumus kehtestatakse ju kõigile munitsipaallastehoidude lastele ühesugusena. Munitsipaallasteaia sees konkurentsi tõenäoliselt saab tekitada sel juhul ainult kohalik omavalitsus ise, kui ta sellise eriregulatsiooni kehtestab, et tema enda lasteaedades on erinev toidu hinna määr. Lõpuks kinnitab ju ikkagi kohalik omavalitsus selle, milline on tema lasteaedades toidu hinna määr.

11:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urve Tiidus, palun!

11:03 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! No me teame, et lapsed on väga head keeleõppijad. On kuldne reegel, räägitakse, et üks inimene üks keel. Võib mitu keelt korraga ära õppida. Kui on üleminek eesti keelele, mis on ju väga hea, tekib kahtlemata reaalses elus olukordi, kus on võib-olla selles keelekasutuses vaja tuge lasteaedades, et seda kõne parandada ja nii edasi. Kas selle peale on ka mõeldud ja kas see seadus kuidagi aitab seda tagada?

11:03 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! 1. septembrist 2024 toimivad kõik lasteaiarühmad eestikeelsetena, mis tähendab seda, et see keelekasutus ja keeleõpe, mis nendes lasteaiarühmades eri vanuses lastel toimub, peab olema loomulikult neile eakohane ja õpetajad ja abiõpetajad, kes nende lastega töötavad, peavad ka oskama eakohast keeleõppe metoodikat ja olema teadlikud, mismoodi lapse kõne areng toimub ja millist tuge laps erinevas vanuses tegelikult oma kõnearengule vajab. Tekib olukord, kus on vaja tõenäoliselt väga paljudele lastele ka logopeedilist tuge, logopeedilist tuge nii emakeele arendamisel kui ka tegelikult eesti keele arendamisel. Ja ka seal on eritähelepanu vaja nendel üleminekurühmades, kus lapsed tulevad lasteaeda mittevallates eesti keelt, nende kõne arengut hoolega jälgida. Tõenäoliselt see tähelepanu, logopeediline tähelepanu ülemineku lasteaia rühmadele peaks olema kindlasti suurem kui teistele rühmadele.

11:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tõnis Lukas, palun!

11:04 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kohalikud omavalitsused saavad teenust tellida lasteaedadest, lastehoidudest sellisel juhul, kui seal on eestikeelne õpe ja kasvatustöö tagatud. Kohalikul omavalitsusel ei pruugi olla vajadust tellida seda kõigilt oma territooriumil olevatelr lasteaedadelt ja lastehoidudelt. Need võivad olla kas metoodiliselt või mingil muul põhjusel loodud sellised asutused. Ja kui nad on era… Ma kuulsin teie sõnavõtust sellist fragmenti, et eralastehoius peab olema eestikeelne õppe- ja kasvatustöö, eralasteaias ei pea olema eestikeelset õppe- ja kasvatustööd. Lasteaed on vanematele lastele ja kooliks ettevalmistamist hõlmab ka. Kuidas te seda erinevust seletate? Seal võiks olla ju loogiline, et seal peaks olema.

11:06 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Jah, see tuleneb põhiseaduse õppeasutuse definitsioonist, et vähemusrahvuste õppeasutuse õppekeele valib õppeasutuse omanik. Ja see on eralasteaedade puhul, jah.

11:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Heljo Pikhof, palun!

11:06 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma kommenteerin ühte kirja, mis on saabunud kultuurikomisjonile, õigemini ootan teilt vastust. Kui § 40 "Lapse arengu toetamine lastehoius" lõikes 2 on kenasti sõnastatud, et lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt üks kord aastas eripedagoog või logopeed, välja arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, ja lasteaias vaid vajadusel, siis arvan mina logopeedina, eripedagoogina, et varajane märkamine ja hindamine, sealhulgas erivajaduse väljaselgitamine, on niivõrd olulised, et nii lastehoius kui ka lasteaias peab vähemalt üks kord õppeaastas hindama lapsi eripedagoog, logopeed. Ja siinkohal ei tohiks olla sõnastust "välja arvatud". Lasteaiaõpetajal ei ole vastavaid pädevusi, et eripedagoogiliselt, logopeediliselt hinnata ja soovitada seejärel vajalikku tuge, abi. Palun kommenteerige.

11:07 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Eks see on arutelu koht. Praeguse eelduse kohaselt on lasteaiaõpetajal siiski piisavalt pädevust, et märgata erivajadust ja suunata laps vajadusel tugispetsialisti juurde jätkuvale hindamisele. Lapsehoidjal neid eripädevusi siiski ei ole ja selle tõttu on lapsehoius logopeedi kontroll ka sinna sisse kirjutatud. Aga ütlen, et see on arutelu koht. Iseenesest selle logopeedi kaasamine tõenäoliselt paneb varast märkamist rohkem, see on tõhusam, aga eks see on ka lisakulu. Nii et siin on vaja tegelikult sel juhul ka lasteaiapidajatega seda diskussiooni uuesti algatada. Praegu on see eeldus, et lasteaiaõpetaja, kellel on bakalaureusekraad, siiski märkab erivajadust ja on selleks ka vastava koolituse saanud.

11:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

11:08 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud minister! Ma loen, et antud eelnõu järgi on laste piirarv lasteaiarühmas 20. Samas, selles rühmas, kus on erivajadusega laps, on laste piirarv väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks HEV laps täidab kolm kohta. Mul on küsimus, et mis saab siis, kui peaksid olema rühmad täis. Kuhu siis see erivajadusega laps läheb? Ja lisaks siin tuuakse välja, et lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, tegemist on täiesti uue töökohaga. Kas neid spetsialiste on kuskilt võtta?

11:08 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Määrab tugiteenuste koordineerija ei ole mitte uus töökoht, vaid uus tööülesanne. Ehk siis seda saab määrata ka lasteaiaõpetajale või mõnele muule töötajale, kellel on vastav pädevus olemas lasteaias. Täpselt samasugune süsteem, nagu tegelikult täna lasteaias kehtib, erituge ja tõhustatud tuge tulevikus vajavad lapsed peavad töötama sellises rühmas, kus nad saavad seda erituge ja tõhustatud tuge ja nende rühmade komplekteerimisel lasteaed peab sellega lihtsalt arvestama – üldist laste arvu ja erituge ja tõhustatud tuge vajavate laste arvu. Täna on see oluliselt vähem paindlikum, sellepärast et ta peab ka ühe lapse puhul, kellele on näiteks mingi liitpuue määratud, selle eraldi rühma moodustama. Siin antud olukorras on see komplekteerimine oluliselt paindlikum ehk siis see laps saab olla ka tavarühmas, aga sel juhul peab tavarühmas olema laste arv väiksem. Ehk tegelikult seadus muudab olukorra oluliselt paindlikumaks ja toetab seda kaasavat haridust ehk siis erivajadusega ja tõhustatud toe vajadusega laps ei pea ilmtingimata erirühmas olema, saab olla ka tavarühmas, aga sel juhul on tavarühmas laste arv väiksem.

11:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Margit Sutrop, palun!

11:10 Margit Sutrop

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind huvitab selle seaduseelnõu rahaline mõju ja kas KOV-idel on see raha olemas, et ka lastehoidude suurem kohtade võimaldamine oleks võimalik. Eelmisel nädalal tutvustas akadeemik Jaak Aaviksoo meile oma rahaanalüüsi tulemusi. Ja selgus tõesti üsna üllatavalt, et alushariduse kogukulud hariduskuludest on 20%, seda on tuntavalt üle Euroopa Liidu keskmise, mis tegelikult näitab, et me tõesti palju panustame alusharidusse. Ja need arvud: 2022 oli see 460 miljonit eurot KOV-idelt ja riigi toetus ainult 32 miljonit ja inimesed ise, kuigi see lasteaiamaks on kõrge, tegelikult on see ainult 42 miljonit. See tähendab, suurim vastutus on KOV-idel. Ja minu küsimus on: kas see paneb KOV-idele veel suurema rahalise koormuse ja on see üldse võimalik neil seda kanda?

11:11 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Ei ole meile eeldust, et kohalikele omavalitsustele rahaline koormis sellega kasvab. Sellepärast, et tegelikult lihtsustatakse just nimelt seaduses lastehoidude mõistet ja seda, millist teenust kohalik omavalitsus peab osutama. Ehk ühtlustatakse ära see teenuse osutamise süsteem ja samal ajal tähendab ka kohalike omavalitsuste jaoks see seda, et oluliselt paindlikumaks muutuv süsteem lastehoiu tasandil ja ka lasteaiarühmade komplekteerimise tasandil oluliselt paindlikumaks muutuv süsteem tõenäoliselt peab pigem tooma leevendust. Enam ei ole, eks ole, koosseisude koormusi ära määratud, enam ei ole öeldud, et peab ilmtingimata olema erivajadustega laste erirühmad, et saab rakendada ka kaasava hariduse põhimõtet ja komplekteerida rühmi oluliselt paindlikumalt. Jah, tõesti tõuseb koormus tugiteenuste osutamisel. Ehk siis erivajaduste puhul, eritoe ja tõhustatud toe puhul kohaliku omavalitsuse kohustus tugiteenust tagada suureneb, aga samal ajal ei pea see tugiteenuse osutamine toimuma füüsiliselt lasteaias tööl oleva inimesega, vaid võib olla tugiteenuste keskuses, eks ole, spetsialistid, keda kohalik omavalitsus tagab, et nad lasteaias seda tugiteenust osutaksid. 

Ehk meie näeme küll seda, et olemasoleva uue seadusega kohalikel omavalitsustel tänu sellele paindlikkusele ja samal ajal süsteemi suuremale selgusele rahaliste vahendite kulu ei kasva, vaid pigem nagu stabiliseerub. Praegu on olnud läbi aastate väga karm alushariduse kulude kasv kohalikele omavalitsustele, see on ilmselge, aga meil on ka demograafiline olukord oluliselt muutunud, siin lähiperspektiivis me seda kulude kasvu ka demograafilisest olukorrast tulenevalt tegelikult ei näe.

11:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

11:13 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 31. augustil 2021 olete te öelnud, et Eesti riigi ülesanne ei peaks olema eestluse tagamine ning nende identiteedi ning keele toetamine. Kas antud eelnõu toetab teie väidet või on vastuolus teie tõekspidamisega?

11:13 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Ma küll eelmisel nädalal juba korduvalt sellele küsimusele vastasin, aga vastan siis, hea küll, vastan veel üks kord. Alushariduse seadus sätestab väga selgelt eesti keele ja eesti kultuuri tutvustamise alused kõikidele lastele, kes Eestis alusharidust omandavad, kaasa arvatud eralasteaedades, mis on vähemusrahvuste eralasteaiad. Nii et Eesti riigi kohustus on kõigile tagada eesti keele ja kultuuri omandamine, sellesse integreerumine, aga see ei ole ainuke kohustus, mis Eesti riigil on. Eesti riigil on kohustus ka inimeste heaolu tagamine, Eesti julgeoleku tagamine ja väga paljud muud kohustused.

11:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Annely Akkermann, palun!

11:14 Annely Akkermann

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kas tulevikus kohalikud omavalitsused saavad palgatoetusest maksta palka ka lastehoiu õpetajatele? Ma sain aru, et selline uus määratlus ilmub alushariduse korraldusse.

11:14 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Lastehoius ei ole õpetajad, lastehoius on lastehoidjad. See määrus, mis täna lasteaiaõpetajate toetust toetab, see on ikkagi seotud ainult õpetajatega. Ehk siis neil peab olema õpetajakutse, see on bakalaureusekraad.

11:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

11:14 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! No nüüd läheb asi segaseks. Praegused sõimerühma õpetajad siis tulevikus palgatoetust ei saa. Aga ma vaatan, kuna muutuvad mitmed määrused, lasteaia ja lastehoiu õpi‑ ja kasvukeskkonna nõuded ja loen neid nõudeid ja ma olen segaduses. Üldised nõuded hoonele, ruumile, kui on ahiküte, siis ei tohi kolde suu olla rühmaruumis. Järgmine ütleb nõuded ohutusele, et põrandapind peab olema konarusteta ja temperatuuriga vähemalt 20 kraadi – põrandal. Ja siis, kui ma loen veel sisekliimale, siis ruumi temperatuur peab olema 20 kraadi. Kujutage nüüd ette, et põrand on 20 kraadi. Et õhus oleks 20 kraadi, sest soe läheb üles, siis mis see põrandapind siis peab olema? Kuidas see mõõtmine käib, kas kõik peavad olema põrandaküttega ja kuidas see hakkab tehniliselt välja nägema?

11:15 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Jaa, aitäh selle küsimuse eest! Ei ole mina kursis, et me neid nõudeid muudaksime võrreldes sellega, mis täna juba kehtivad. Nendes nõuetes on sätestatud siiski minimaalne nii õhutemperatuur kui ka põranda temperatuur ja tõepoolest, küttekolle ei tohiks olla rühmaruumis, selleks et laps tegelikult sellele küttekoldele ligi ei pääseks.

11:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

11:16 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tahtsin küsida, kas on teada, palju on praegu lastehoidusid, mis ei vasta sätestatud tingimustele, ja kuidas on plaanis teostada kontrolli, kui see seadus jõustub, et kõik õpetajad ja lapsehoidjad vastavad kriteeriumidele.

11:16 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Eestis on täna 451 lapsehoiuteenuse osutajat, aga nende hulgas on päris palju neid, kes on lihtsalt lapsehoidjad, ehk neil on üks kuni kaks last kodus, eks ole, oma ruumides, mida nad osutavad. Meil on, kuni kolmeaastastest lastest käib lastehoidudes 5710 ja näiteks seitsmeaastaseid lapsi on lapsehoius kõigest 34. Kui palju nendest 451 lapsehoiuteenuse osutajast täna nõuetele ei vasta? Ma kahjuks ei tea. Aga nende nõuete muutustega on järgmine ajagraafik. Lapsehoiuasutused peavad rakendama õppekava aastast 2026 ehk neil on kaks aastat aega välja töötada lastehoiuasutuste õppekava. Lastehoius töötavad lapsehoidjad, kellel ka tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid, peavad neid täitma aastaks 2028.

11:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

11:17 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma päris ei saanud aru, miks te haridusministrina ei tea, mis olukord lastehoidu pakkuvatel asutustel on ja kui palju nendest siis vastavad nõuetele või mitte. Aga mis puudutab neid uusi nõudeid, nad on päris ranged. Ma päris ei saa aru, miks nii rangeid nõudeid peaks nagu praegu esitama. Näiteks võtame kasvõi, et töötaja peab olema kvalifitseeritud, iga viie lapse kohta peaks olema üks õpetaja, kui on kuus last, siis tegelikult juba kaks õpetajat. Miks sellised ranged nõuded just lastehoiuteenusele soovitakse rakendada?

11:18 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Tegelikult on needsamad nõuded, mis täna toimivad lastesõimes, ehk neid nõudeid ei ole muudetud, lihtsalt lastehoiud muutuvad tänases mõttes tulevikus meie mõttes lastesõimedeks ehk siis kõik, ka munitsipaallasteaedades olevad lastesõimerühmad muutuvad lastehoidudeks. Nii et tänastele lastehoidudele nõuded suurenevad, tänastele lastesõimedele tegelikult nõuded langevad, selleks et integreerida need kaks süsteemi ühtseks tervikuks.

11:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

11:19 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Ma tulen selle töötasu teema juurde. Täna teatavasti, eks ole, on lasteaiaõpetajate töötasu seotud õpetaja töötasuga ja seal on kohalike omavalitsuste kohal selline kirves, et kui nad ei täida seda miinimumnõuet, siis nad riigilt lisarahastust ei saa. Aga nad siiski võivad teha otsuse, et nad ei täida. Selles mõttes teatav risk on nendele lasteaiaõpetajatele. Nüüd veel need sõimeõpetajad võetakse sellest sidumisest lahti. Mis te ise arvate, millise sõnumi see saadab lasteaiaõpetajatele, kas neid väärtustatakse riigi poolt sama võrdväärselt nagu ülejäänud õpetajaid või mitte? Kas te ministrina ei peaks olema siin rääkimas sellest, et me peaksime neid võrdväärselt väärtustama kooliõpetajatega, sest laste haridustee sealt lasteaiast ja lastehoiust pihta hakkab? Kuidas te seda kommenteerite? Mis te ise arvate, mis sõnumi see saadab lasteaiaõpetajatele?

11:19 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Ma siiralt loodan, et ükski lasteaiaõpetaja, kes täna töötab sõimerühmas, jääb edasi tööle õpetajana. Lastehoius ei ole mingit vasturääkivust sellele, et seal ei peaks töötama õpetaja. Seal võib töötada lapsehoidja, aga kindlasti võib seal töötada õpetaja. Ja kui ta töötab õpetajana, siis tal säilib see seos õpetaja palgaga.

11:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Heljo Pikhof, palun!

11:20 Heljo Pikhof

Suur tänu! Nagu eelnevalt juttu oli ja nagu me teame ka seadusest, siis sellel aastal minnakse ka lasteaedades üle, lastehoidudes siis eestikeelsele hariduse omandamisele. Kuidasmoodi sellega on? Ma olen lugenud, teie ministeeriumi inimesed on kirjutanud, et igas rühmas oleks vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga töötav õpetaja. Kui nüüd kõik personal ei ole valmis eesti keeles suhtlema lastega, et kuidas see täpsemini on?

11:21 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh küsimuse eest! Lasteaiarühmas, kus toimub õpe eesti keeles, peab olema vähemalt üks õpetaja, kellel on C1 ehk siis eesti keel kõrgtasemel omandatud. Väga rangelt oleme soovitanud, et ka abiõpetajad, kes selles rühmas töötavad, valdavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel, tänases seaduses seda reguleeritud ei ole. Uues seaduses, selles seaduses reguleeritakse ära ka abiõpetajate kvalifikatsiooninõuded, selleks et tõepoolest reguleerida ära see, et kui üks inimene valdab eesti keelt C1 tasemel, siis millised on keelenõuded teistele, personalile, kes rühmas töötavad. Tänases seaduses neid regulatsioone ei ole, mille tõttu tõepoolest võib juhtuda olukord, kus on üks C1 tasemel oskav õpetaja, teised rühmas töötav personal ei valda eesti keelt, aga meie oleme ka kohalikele omavalitsustele öelnud, et siiski peaks seal rühmas olema vähemalt B2 tasemel olevad abiõpetajad, aga uues seaduses me loodame selle siiski regulatsioonina kehtestada ka.

11:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

11:22 Rain Epler

Aitäh! Proua minister! Teine küsimus tuleb teisest vallast. Teatavasti Lääne ühiskondades on selline depressiooni ja ärevuse levik on epideemiline ja räägitakse, et selle probleemiga tuleb tegeleda. Aga kas see põhjus ei või olla selles, et lapsi ja noori püütakse üles kasvatada nagu vati sees, aga siis ühel päeval paratamatult sa kohtud päris eluga? Olgu need ülikoolide turvaruumid, kuhu saab nutma minna, kui keegi lavalt ütles midagi, mis sinu teadmistega kokku ei läinud, ja nii edasi. Aga nüüd, see kolle ei tohi olla seal ruumis, kus on lapsed. Mina elan ahiküttega majas ja mul on kolle lastega samas ruumis. Ja ma pean teile tunnistama, et on juhtunud niimoodi, et kuigi sa püüad piirata ja räägid, et ära puutu seda kuuma ahjuust – õudselt palju aega läheb selle peale –, aga ükskord poeg puutus, saigi kõrvetada, õnnetu lugu. Aga teate, pärast seda enam piirdeid vaja ei olnud. Kas see nagu laste sellise riskiteadlikkuse kasvatamine ja näiteks konkreetselt tule osas – tuli on inimkonnale väga kasulik aga tema kasutamisega seonduvad riskid –, kas seda saab niimoodi õpetada, et raamatus ütled, et see on kuum, aga kordagi ei näita? Nagu filosoofiliselt, kuidas te sellele lähenemisele vaatate?

11:23 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Aitäh! Mina arvan, et inimene on võimeline õppima ka ka puhtalt pildi järgi, selleks ei pea oma näppu lõkkesse pistma, et aru saada, et tegemist on kuuma lõkkega. Küll ta oma elus need katsetused ka mujal kätte saab. Avaliku teenusena osutatavas haridusasutuses peavad olema kõik turvanõuded tagatud, et laps ei saa füüsiliselt kahjustada siis, kui ta on nii-öelda riigi poolt pakutava teenuse hoolde all. See ei ole kindlasti mõeldav, et me teame, et meil on küttekolle, see on potentsiaalselt ohtlik lapsele ja põletushaavad on reaalselt võimalikud, aga me ei tee midagi selleks, et teda hoida nende põletushaavade eest. Ma arvan, et me kõik nõustume siin saalis. Me peame tegema kõik endast oleneva selleks, et laps ei saaks põletada, ei saaks põletada ei kodus ega tegelikult eriti kindlasti mitte ka lasteaias, kui ta on täiskasvanute hoole all.

11:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Margit Sutrop, palun!

11:24 Margit Sutrop

Aitäh, lugupeetud minister! Ma küsiks veel ühe küsimuse selle kohta, et praegu õiguskantsleri soovitusel teeme me ettepaneku, et lastehoid muuta ka õppeasutuseks, aga samas te ütlesite ka seda, et selles õppeasutuses siis, mis on lastehoid, võib töötada õpetaja, aga ei pea töötama. Lisaks tegelikult seesama lastehoid võib tegutseda ka 3–7-aastaste laste puhul. Kas siin on tegelikult ka mingi, ütleme, probleem, et õppekava on olemas, aga õpetajat tegelikult ei pruugi üldse olla, isegi kuni 3–7-aastaste laste puhul?

11:24 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Jaa, ei pruugi olla, tõesti. Selles mõttes, et lapsehoius ei pea olema õpetaja, võib olla, aga ei pea olema. Kohalik omavalitsus lasteaiateenuse asemel lapsehoiuteenust kolmandast eluaastast alates siiski pakkuda ei saa, ta peab pakkuma lasteaiateenust. Lapsevanemal jääb õigus ise valida lapsehoiuteenus, kui ta seda ise soovib. Aga sel juhul ei ole tegemist, eks ole, nii-öelda avalikult siin reguleeritud teenusega. See on siis erateenus, mida lapsevanem ise saab valida. Ma lihtsalt isiklikust elust tean, ka minu lapsed käisid kuni seitsmenda aastani lapsehoius. Aga see oli mu enda valik.

11:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja seisukohti tutvustab kultuurikomisjoni liige, hea kolleeg Margit Sutrop. Palun!

11:25 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Mul on hea meel tutvustada teile kultuurikomisjonis toimunud arutelu, mis oli kahel erineval kuupäeval. Kõige esimesena 30. aprillil ja siis 7. mail. 

30. aprillil oli päris põhjalik arutelu. Osalesid komisjoni liikmed Vadim Belobrovtsev, Siim Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Kadri Tali, Irja Lutsar Kadri Tali asendusliikmena, Tanel Tein, Liisa-Ly Pakosta Tanel Teini asendusliikmena, Anti Poolamets Helle-Moonika Helme asendusliikmena ja siinkõneleja Margit Sutrop. Kutsutud oli haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets, õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Möller ja Helle-Moonika Helme kutsel ka alushariduse pedagoog Eeva Holm. Ja selle arutelu peamine fookus oli selles, et kõigepealt aru saada, mis on selle eelnõu sisu, mismoodi toimub ühtlustamine lapsehoiuteenuse ja lasteaiateenuse vahel ja kuidas lapsehoiuteenuse puhul tõstetakse lastehoiule esitatavaid nõudeid. Sellest minister siin juba põhjalikult rääkis, aga võib-olla, kuna asi on segane, korra veel rõhutaks. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht ütles, et selle muudatusega loodetakse lahendada viimastel aastatel tekkinud lasteaiakohtade põud, ebavõrdne kohtlemine nii kvaliteedi kui ka näiteks tulumaksu tagastuse osas. Ja et lasteaiakohtade pakkumise kohustus kohalikele omavalitsustele jääb samaks, juurde on lisatud kahekuuline menetlusaeg, mis on tekitanud palju tagasisidet, aga tegemist on vaid menetlusajaga, mitte lasteaiakohtade planeerimise tööriistaga. See oli ka üks asju, mis tekitas natuke diskussiooni. Ennekõike peab uue seaduseelnõu järgi lähtuma kohalik omavalitsus lapsevanema soovist. Lisaks on lahti kirjutatud, mis saab siis, kui ei ole võimalik arvestada vanema poolt eelistatud kohti. Ja samamoodi on lahti kirjutatud ka tuge vajavate laste osa. Lasteaiadirektoril peab olema magistrikraad, lapsehoidjal peab olema vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse IV tase. Abiõpetajal peab olema vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutse IV tase või pedagoogilised kompetentsid. 

Diskussiooni kohta. Anti Poolamets sõnas, et toimub üleminek eestikeelsele haridusele, ja see oli üks arutelu fookusi. Poolamets küsis, kas Eesti lastele jääb alles omakeelne kasvukeskkond või satuvad nad vene lasteaedadesse, kus neile kohaldub eelnõus toodud multikultuurne õpe. Haridusminister Kristina Kallas selgitas, et kõik lasteaiad, munitsipaallasteaiad, lastehoiud ning eralastehoiud juba toimetavad vastuvõetud muudatuste järgi või peavad toimetama eesti keeles. See tähendab, et kõik lastega töötavad täiskasvanud teevad seda eesti keeles. Kui rühmas on ka venekeelseid lapsi, siis nende omavahelist suhtluskeelt keelata või piirata ei saa ja see on seaduses ühemõtteliselt kirjas. Kristel Möller lisas, et keeleosa tegelikult ei ole alusharidusseaduse eelnõu teema, vaid see on juba vastu võetud seadusena. 

Külaline Eeva Holm sõnas, et ta peab lasteaednikuna hakkama rakendama alusharidusseadust ja tema sõnul on võimatu … on otseselt vastuolus Eesti põhiseadusega ja tekitab rakendamisel laiaulatusliku kultuurikatkestuse. Ja rääkis just sellest üleminekust eestikeelsele haridusele, et õpetajal on ka kohustus hoida rühmas erinevast rahvusest laste emakeeli ja kultuure. Kuidas siis saab, kui Tallinna lasteaedades võib olla ühes rühmas kuni kaheksa erinevast rahvusest last? Seega on tegemist multikultuurse rühmaga ja integratsiooniga, mis on väikese lapse puhul keelatud tema meelest. Kristel Mölleri sõnul kirjeldatud säte, et õpetaja peab toetama lapse kodukeelt, oli eelnõus enne kooskõlastusringi ja sai kõige rohkem tagasisidet, see on aga eelnõust välja võetud. See tähendab lasteaiaõpetajal ei ole kohustust lapse kodukeelt toetada, lasteaiaõpetaja toimetab ja tegeleb lapsega tegevuste kaudu eesti keeles. 

Margit Sutrop viitas eelnõu punktile, mille kohaselt saab kohalik omavalitsus määrata, millal vanem saab enne lapse pooleteiseaastaseks saamist kohataotluse esitada, ja taotluse lahendamiseks on omavalitsusele ette nähtud kahekuuline menetlusaeg. Milline on sõnum kohalikele omavalitsustele, kui lasteaiakohti ei jätku? Kristel Möller vastas, et eelnõu sätestab sõnaselgelt just koostöö erasektoriga, mida seni ei ole reguleeritud. Kaks kuud menetlustähtaega on see kohtade planeerimise tähtaeg, mitte kohataotluse avalduse lahendamine. Ja Kristina Kallas selgitas, et täna on olukord veel hullem, kuna erasektorist praegu ei saa teenust osta, sest erasektori teenus ei ole kvaliteedilt samaväärne lasteaia ja lastehoiu teenusega, eelnõu aga võimaldab erasektori teenuse sama standardiga sisse tuua. Kohalikule omavalitsusele ei ole põhimõtteliselt vahet, kas ta pakub lastehoiu teenust ise või ostab selle. Eelnõu muudab olukorra kohaliku omavalitsuse jaoks paindlikumaks, kuna erasektor on võimeline reageerima kiiresti. 

Margit Sutrop küsis, kas HTM-i hinnangul on eelnõu osas probleeme, mida huvigrupid ei toeta. Minister vastas, et kooskõlastusringilt tulles oli eelnõu kõige teravam arutelu just selle kahekuulise menetlustähtaja teema. KOV-id tunnevad, et neile on jäetud kitsas otsustamisperiood. Lisaks peavad nad hakkama arvestama vanemate eelistusi. Seni sai kohalik omavalitsus teha otsuse kodulähedases teeninduspiirkonnas. Näiteks Tallinna linn ongi üks teeninduspiirkond ja Kalamajas elavale vanemale sai lasteaiakoha pakkuda ka Lasnamäel ning seadus oligi täidetud. Edaspidi esitab vanem oma eelistused ning kohalik omavalitsus peab pakkuma koha lähtuvalt vanema eelistustest. Seadus on seetõttu vanema õiguste poole rohkem kaldu. 

Eelnõus toodu on tekitanud kohalikes omavalitsustes ka ministri sõnul ärevust, kas nad suudavad lasteaiakohti planeerida. Aga tema nägemuses sunnib see vähemalt omavalitsusi erasektoriga palju suuremat koostööd tegema. Võib-olla võib probleeme olla mõnes väikeses omavalitsuses, kus ei ole erasektorit, kes tuleks koheselt pakkuma oma teenust, samal ajal aga kasvavad seal uusarendused ja lasteaiakohtade puudus võib olla väga suur. Ministri sõnul on sellisel juhul lahenduseks konteiner- ja moodullasteaiad. Samamoodi on eelnõus ministri sõnul toodud välja ka võimalus, et näiteks Tartu külje all olev väike vald saab vanema soovi korral osta lasteaiakoha just Tartu linnast. See tähendab, lasteaiakohta võib pakkuda ka väljaspool omavalitsuse territooriumit. Olukord muutub omavalitsuste jaoks paindlikumaks, aga ka keerulisemaks. Täna saab omavalitsus öelda, et omavalitsuse territooriumil ei ole kohti, järjekord on pikk ning vanem ise peab otsima lapse jaoks alternatiivseid lahendusi. Eelnõu paneb alternatiivsete lahenduste otsimise kohustuse omavalitsusele, mis tekitas ka eelnõu kooskõlastamise ajal pinget kohalikele omavalitsustele.

Küsimus Margit Sutropilt oli ka, kas on plaan teha abiõpetajate keelenõuete rakendamisel erandeid mingis Eesti piirkonnas. Minister Kristina Kallas vastas, et abiõpetajate keelenõuded ei ole seaduses, vaid on sätestatud keelenõuete määruses. See määrus on valitsuses vastuvõtmisel. Abiõpetajatele sätestatud B2 keelenõue on rakendustähtajaga 1. september 2026. Neil on kaks aastat aega, et vastata B2-taseme keelenõudele. Kui abiõpetajatele sätestada keelenõuded, siis tuleb neile seaduses anda aega keelenõuete täitmiseks. 

Küsimus oli ka selles, et mis saab nendest õpetajatest, kes keelenõudeid ei täida, kui nemad liiguvad abiõpetajaks. Minister ütles, et kohustus jääb ikkagi omada C1 keeleoskusega õpetajat lasteaias. Kui tänane õpetaja liigub abiõpetajaks, siis peab tema asemele tulema eesti keeles töötav õpetaja. 

Liisa-Ly Pakosta sõnas, et on endiselt mures, et seaduses ei ole raha, mida omavalitsus maksab lapsevanemale, kui omavalitsus ei täida nõuet. Ta ütles, et Eesti erineb selle poolest teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, et puudub konkreetne mehhanism, mis sunniks omavalitsust tagama lasteaiakoha. Selle taga on väga suur hulk, selle taga on kinni väga suur hulk soolist võrdõiguslikkust kuni pangalaenu võtmise võimaluseni. Pakosta sõnul tasuks kaaluda selle sätte paremaks tegemist. Eelnõus toodud sõnastus on leebem kui kehtiv sõnastus. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt, § 10 lõige 1, on omavalitsus kohustatud koheselt andma vanemale lasteaiakoha. Praegu tekib tal juurde täiendav kahe kuu pikkune menetlusaeg. Pakosta selgitas, et kontrollis üle sätted, mis puudutavad eelnimetatud niinimetatud multikultuursust, ja ütleb, et tegelikult õppekava ütleb väga selgelt, et õppekavas mõistetakse õppe- ja kasvatustegevust kui tervikut. Arvesse tuleb võtta muu hulgas ka lapse kultuurilist tausta ja selle eripärasid. Ilma kultuurilist tausta arvesse võtmata ei saagi selles vanuses lastega õppetööd teha. See tähendab tegelikult, et seda kodukeelt tuleb ikkagi arvestada. Aga samas kinnitas Liisa Pakosta, et see uus õppekava on palju eestimeelsem, ja rõhutas, et alushariduse riikliku õppekava § 18 lõige 1 punkt 2 ütleb, et iga lasteaed peab looma kõikidele lastele võimaluse eesti kultuuriga tutvumiseks. Lisaks, laps peab saama tutvuda oma emakeele ja teiste keelte ja kultuuridega. Uue õppekava kohaselt peab iga laps suutma lasteaia lõpetamisel kasutada igapäevasuhtluses eesti keelt ning sellest aru saada. See on peamine muutus. 

Anti Poolamets sõnas, et ei nõustu eelkõnelejaga. Kahjuks pannakse eesti lapsed mitmetes Eesti piirkondades kasvataja rolli ning nad kaotavad osaliselt oma keelekeskkonna. Ja Poolamets juhtis tähelepanu, et üks asi on õppekeel, teine asi on lapse emakeel. Kristina Kallase sõnul ei ole olnud seadust, mis muudaks lasteaiarühmad keele põhjal. Kunagi ei ole olnud eestlaste ja venelaste rühmasid, ei ole midagi katki, kui lapsele õpetab eesti keelt rühmakaaslane. Kristel Möller täiendas, et eelnõu ei reguleeri midagi uut ning eestikeelsele haridusele üleminek juba toimub. Ta täpsustas veel kord seda kahekuulise tähtaja küsimust, et tegelikult koolieelse lasteasutuse seaduse järgi ei pea koheselt lasteaiakohta tagama, sätestatud on vaid, et peab tagama haldusmenetluse. Seadus ütleb, et see on mõistlik aeg. Kohtud on lasteaiakoha andmise puhul sisustanud mõistlikuks ajaks kaks kuud. Seega on eelnõus sätestatud, et taotlus tuleb lahendada kahe kuu jooksul. 

Kristina Kallas andis aimu, et õiguskantsleri soovitusel on eelnõu sisus vaja teha muutus ja seda muutust järgmisel koosolekul, 7. mail käsitleti siis täpsemalt. Sellel koosolekul osalesid komisjoni liikmetena Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein. Puudusid Siim Kallas, Signe Kivi ja Tõnis Lukas. Arutati seda, et õiguskantsleri ettepanekul soovitakse teha muudatus eelnõu sisus lastehoiu mõiste osas. Selle asemel, et lastehoid oleks haridusasutus, nimetatakse lastehoid õppeasutuseks, sest see oleks kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lõigetega 2 ja 4 nimetatud mõistega "õppeasutus". Vastasel juhul tekib selline probleem, et on kitsendus: kui lastehoid on haridusasutus, siis ei ole vähemusrahvustel, kelleks on soomlased ja rootslased, õigus asutada oma emakeelset lastehoidu, aga see peaks olema võimalik. Komisjon oli sellega nõus. 

Pikhof tegi komisjoni esimehena ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Otsustati see konsensusega, samamoodi ka esimese lugemise lõpetamine konsensusega ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja samuti konsensusega. Aitäh teile!

11:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

11:39 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Austatud minister! Koolieelsete lasteasutustega seonduvat on ikka aeg-ajalt reguleeritud, aga tõepoolest, niisugust süstemaatilist ja suurt pakettmuudatust ei ole tükk aega olnud. Millega siis veel Eesti haridussüsteemis nii hoolega tegeleda kui mitte kõige õrnema osaga meie järelkasvust lasteaedades ja lastesõimedes, ka lastehoidudes olevate lastega. Siia juurde olgu ikkagi lisatud, et ka selle seadusega ei kohustata perekondadel kõiki lapsi nendesse asutustesse panema, vaid koduse kasvatuse võimalus Eestis ikkagi jääb. 

Sellele seaduseelnõule on mitu kaasnevat muud dokumenti, tegelikult väga oluline ja huvitav õppekava. Jällegi, õppekava on arenenud meil niisuguses kaasajastamise rütmis juba mõnda aega. Ja murrang toimuski 15 aastat tagasi, kui õppekavasse tulid liigendatud igasugused olulised arendavad tegevused. Ja ka õppekava tasemel nähti ette, et lasteaed ei ole mitte ainult niisugune laste hoidmise ja kokkusaamise koht, vaid tal on metoodiliselt arendavad kohustused. Toodi sisse rollimängude tähtsus lapse arengus ja nii edasi ja nii edasi. Kõik see suund jätkub praeguses paketis samamoodi. 

Võib-olla rõhutaksin siin üle, mille küsimuses juba esile tõin, et meie lasteaed on meie inimeste arengufaasis väga rõhutatud etapp. Me oleme kultuuriliselt harjunud, et see on oluline. Ja meie lasteaiandus on arenenud mahust kodule alternatiiviks suuremal määral kui paljudes muudes ühiskondades. Alustades sellest, et terve päev on toitlustamine, lisaks magamise võimalused, kõik niisugused asjad, arendavad tegevused. On riike-rahvaid, kus nii mahuline lastega tegelemine väljaspool kodu ei ole seadusega reguleeritud ja ühiskonna poolt võimaldatud. Me jätkame seda teed, see on väga hea. 

Samas on see ka lapse arengus niisuguses ühiskondlikus plaanis väga oluline. Meie laulupidude ja tantsupidude traditsioon väga palju rajaneb sellel, et professionaalid, muusikaõpetajad tegelevad lastega juba maast madalast, ja sellega peab jätkama. Nüüd, vahepeal oli virvendus õhus, et kuna miinimumkoosseisud on ära kaotatud, siis ei ole ka … Siin eelmises variandis, eelmise Riigikogu ajal – nüüd juba üle-eelmise Riigikogu ajal – arutati seda, et peaks miinimumkoosseisud nii ära võtma, et ei ole nimetatud mitte ühtegi professionaalsust. Aga jah, õnneks muusikaõpetaja praegu säilib, selle kohustus. Peab vaatama, et kõik seda ka täidaksid. 

Mis puudutab õppekavandust üldises plaanis, siin ühes küsimuses juba esile toodi, kuidas muu kodukeelega lapsi käsitletakse, see on kõik väga kaasaegne ja eesrindlik, et ka nende kultuuritraditsioonide tutvustamine peab lasteaias neile toimuma. 

Palun lisaaega kolm minutit.

11:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.  

11:43 Tõnis Lukas

Samas ei ole niisugust klauslit, et Eesti lastele peaks nii-öelda olema eraldi nende kultuuriliste traditsioonidega tutvumine. Võtame siis niimoodi, et see on piisavalt juba üldsätetes rõhutatud, sest Eesti traditsioonid peaks olema lasteaias peamised. Aga ma toon selle erisuse siiski välja, et ühtedel on ka oma klausel siin juures. Loodame, et Eesti laste puhul tähelepanu ka nendele säilib, et asi ei piirdu ainult eesti kultuuri tutvustamisega, nii nagu siin sättes on. 

Nüüd, mis puudutab arenguid, mis Eesti ühiskonnas lasteaedade ja lasteasutustega seoses on olnud, siis siin on kaks päris olulist vaja ära nimetada. Üks siin oli üle 20 aasta tagasi kõva diskussioon ja kaasa arvatud tollane Reformierakond oli oma liidrite tasemel seda meelt, et lasteaiad, saati siis lastehoiud ei ole haridusasutused, vaid on ikkagi nii-öelda sotsiaalne abi. Nüüd me näeme, et see murrang on lõplikult toimunud. Ka lastehoiud on seaduse järgi ühendatud haridussüsteemiga. See näitab, et ideoloogiliselt on parteid võimelised ka arenema. Teine asi on, et siin nimetatud uuringutes, kuhu kaob haridusraha, on räägitud väga palju, et see läheb haridus läheb koolieelsesse lasteasutusesse ja alusharidusse ebaproportsionaalselt Eesti ühiskonnas. Siin on kindlasti vaja arvestada, et väga paljud omavalitsused on pingutanud metsikult, et luua head keskkonda, on ehitanud lasteaedu ja osas küllaltki lootusetus võitluses väiksed vallad teevad tõesti suurepäraseid keskkondi, aga ikka inimesed kaovad ära ja lasteaiad on pooltühjad. Aga seda ei saa neile ette heita, sest nad teevad ise seda regionaalpoliitikat. 

Siin säte, et saab tellida, et ei pea ise ehitama omavalitsus, vaid saab tellida ka erasektorilt, on ju tegelikult nii-öelda kuldse ringi omavalitsuste suur huvi, et nad ei peaks neid teenuseid ise omalt poolt pakkuma ja looma nii kiiresti, kui nad suudavad ära meelitada muust Eestist elanikkonda. Ja sellega tuleb jälgida, et ei kaasne see, et eralasteaialt omavalitsuse poolt teenuse tellimisel ei läheks see hind nüüd ülemäära kõrgeks lastevanemate jaoks, sest teenus iseenesest on komplektis, see peaks olema lapsevanema jaoks võrdne, kui ta tellib seda munitsipaallasteaiast, aga et muud kaasnevad kulud, kui asja tellitakse üha rohkem eralasteaedadest, ma mõtlen Tallinna ümbruse valdadest, ei tõstaks tegelikult lastevanematele kulusid metsikult.

Ja lõpetuseks, üleminekul eestikeelsele õppele tõepoolest ei ole päris õige öelda, et eesti lapsed, kui rühmadesse on tulnud palju rohkem muukeelseid lapsi, peaks olema ise need õpetajad. Ikkagi süsteem ja õpetajad peaksid suutma muukeelsetele lastele eesti lasteaias eesti keele selgeks õpetada. Kogu koormust ei saa panna perekondadele ja lastele. Aitäh!

11:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

11:47 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Austatud minister! On hea meel, et lõpuks ometi on jõudnud Riigikogu suurde saali kauaoodatud alushariduse seaduse eelnõu. Muudatusi ja täiendusi on siin üksjagu. Lastehoid on muudetud haridussüsteemi osaks, täpsustatud on lasteaiakoha taotlemise tingimusi, võetud eesmärgiks, et igas rühmas oleks vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga töötav õpetaja, muudetud on tugiteenuste osutamise korraldust, tõstetud lasteaia direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooni nõuet ja kehtestatud esmakordselt kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele. Samuti soovitakse eelnõuga kaotada lasteaia järjekorrad. Omavalitsustel tuleb vanemate soove arvestades tagada kõigile pooleteise‑ kuni kolmeaastastele lastele koht lastehoius ja kolme‑ kuni seitsmeaastastele lastele koht lasteaias. Kui vanema eelistatud asutustes pole vabu kohti, tuleb pakkuda kohta kodulähedasse lastehoidu või ‑aeda. Ja seda kõik selleks, et seada sisse alusharidussüsteem, mis tagab kooliealisele lapsele õiguse haridusele, lähtub laste ja perede vajadustest ning võimaldab kõigile lastele, kelle vanemad on selleks soovi avaldanud, kvaliteetse alushariduse omandamise toetamist lastehoius ja lasteaias.

Eelnõuga luuakse terviklik alushariduse süsteem, kus lastehoidude ja seniste lastesõimede nõuded ühtlustatakse. Muudatuse tulemusena tagatakse alushariduse valdkonnas ühtne kvaliteet. Ka lastehoiul lasub kohustus sarnaselt praeguste lastesõimedega koostada alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava.

Head ametikaaslased! Teada on, et inimese vaimse arengu kõige tormilisem aeg on esimesed kuus eluaastat. Selles vanuses laps keeb uudishimust ja tegutsemislustist, ta tahab ise kõike järele proovida. Ta peab saama läbi mängida enda jaoks uued teadmised, liigutused, tundmused, ainult nõnda suudab ta neid mõtestada ja varem kogetutega seostada. Vähe sellest, kasvatusteadlased kinnitavad koguni, et koolieelne aeg on mänguiga ja esimesed kolm klassi on õppima õppimise aeg. Niisiis ja hoolimata õppekavadest peab lasteaiaõpetaja olema kogu aeg valvel, et muuta õppimine lapse jaoks põnevaks. Ta muudkui nuputab uusi mänge ja mänguvahendeid ja mitu aastat lastega jutti tegeledes teab ta, kes lastest vajab vahel omaetteolekut, kes avanemiseks väiksemat seltskonda, mis on ühele või teisele jõukohane, kuidas kedagi stimuleerida ja tunnustada. Ja siis veel need lõputud küsimused, mida samuti ei saa kõrvust mööda lasta. Sest mida rohkem küsimusi jääb väikesest peale vastuseta, seda loium on laps tulevikus uusi teadmisi nõutama ja seda lünka ei anna pärastpoole kuidagi täita.

Ja minu küsimus on, kui paljud meist suudaksid sellisele pingele vastu panna. Lasteaiaõpetaja tööd saab hästi teha ainult lapsi südamest armastav inimene. Sestap on sotsiaaldemokraadid järjepidevalt pingutanud selle nimel, et lasteaiaõpetaja palk jõuaks järele kooliõpetaja töötasule. Riik on omavalitsustele andnud aastas 15 miljonit eurot, sel aastal 16 miljonit, et lasteaiaõpetaja palgamiinimum oleks 90% kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset alampalka. Ka edaspidi tuleb seda tasakaalu hoida ja riigi osalus peaks siin järk-järgult kasvama. Aitab ju lasteaiaõpetajate väärtustamine kaasa sellele, et Eesti lapsed oleksid terved ja targad. Lasteaed on kodu kõrval koht, kus luuakse eeldused selleks …

Kolm minutit, palun.

11:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:52 Heljo Pikhof

… et lapsed saavad koolis hästi hakkama ja jõuavad ka elus edasi. Ja sugugi vähetähtis ei ole seegi, et põnnid saavad lasteaias kõhu täis tasakaalustatud ja tervislikku toitu. Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et kogu haridussüsteem on otsast otsani üks tervik ning peab olema ühtviisi kättesaadav igale lapsele ja noorele. Hea ja kättesaadav haridus on üks Eesti edu pante. Algab aga haridustee alusharidusest, mis loob vundamendi inimlapse õpi‑ ja sotsiaalsetele oskustele. Hea haridus lasteaias, lastehoius aitab tasandada ka ühiskondlikku ebavõrdsust. Aitäh!

11:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, palun!

11:53 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud minister! Ma ei kavatsenud alguses rääkida, aga kuna jäeti selline Tõnis Lukase poolt mulje, nagu ei oleks Reformierakond piisavalt aru saanud alushariduse tähendusest, siis tahaksin omalt poolt siiski rõhutada seda, et oleme väga kõvasti arenenud ja nüüd aru saanud. Tahaks öelda, et see arusaam kindlasti on väga paljude Reformierakonna liikmete peades olnud pidevalt. Olen ise tegelenud lasteaedade toetamisega väärtuskasvatuse teemal alates 2008. aastast. Ja üheks asjaks, mida me Tõnis Lukase ministri ajal tegelikult ju alustasime, oli just nimelt väärtusprogramm lasteaedadele ja koolidele. Praegu on kahjuks see programm ilmselt lõppemas kaks aastat enne seda tähtaega. 

Aga tahaksin rõhutada seda, et selle üheks keskseks ideeks oli tegelikult see, et lasteaedadel on võimalus tegeleda süsteemselt väärtuskasvatusega. Ja on ilmne, et seda süsteemset väärtuskasvatust, mis paneb terveks eluks aluse, saab teha ainult kvalifitseeritud õpetaja. Selleks on tal vaja vastavaid pädevusi. Tõesti, nii nagu Tõnis Lukas ka oma ettekandes ütles, kindlasti jagan seda mõtet, et Eesti on selle poolest haruldane, et meil on väga kvalifitseeritud õpetajad. Ja ka minister rõhutas seda, et meil tegelikult ju ka lasteaiajuhatajatelt nõutakse magistrikraadi ja see ei ole sugugi nii väga paljudes Euroopa riikides. Hiljuti esinesin Armeenia televisioonis just nimelt tutvustamaks meie väärtuskasvatuse niisuguseid erakordseid tulemusi ja mul oli võimalus Armeenia kolleegidele avaldada ka sellist arvamust, et ma tegelikult arvan, et meie PISA niisuguse edu üks võtmeid on just nimelt tegelikult selline väga üldine ja heal tasemel alusharidus. 

Ma arvan, et seda me oleme alahinnanud, millise vundamendi tegelikult lasteaed täna paneb ja on tõesti rõõm, et see uus seaduseelnõu sellega jätkab. Meil on see niisugune aeg, mida alushariduses veedetakse, viis päeva nädalas kuni 12 tundi, tõesti toitlustamine, voodites magamine, aga ka just nimelt see haridusstandard, kõrgharidusega rühmaõpetajad, spordi- ja muusikaõpetus koos kvalifitseeritud õpetajatega. See tegelikult on selline vundament, mis võimaldab ka isegi hariduskulusid kokku hoida, sest näiteks Norra kolleegid on öelnud, et kõik see, mis me panustame alusharidusse tegelikult on kokkuhoid hilisema vangla-, politsei- ja tervishoiukuludega. Sest me teatud niisugused riskikäitumised suudavad kasvatajad ja tugispetsialistid tuvastada, suudavad nendega kiiremini tegelda, annab erinevatest kodudest tulnud lastele võrdsema niisuguse arengualuse, mida pärast koolis saavad õpetajad ainult rõõmsamini täiendada, nii et selles mõttes seda kõike head me peame hoidma. 

Ja see, kui ma enne oma sõnavõtus ütlesin, et Jaak Aaviksoo välja toodud analüüs näitab, et me oleme tohutult palju rohkem keskmisest Euroopa riigist panustanud alusharidusse, see suur summa, mis meie paneme, tegelikult võib-olla me võidame kusagil mujal tagasi. Ma arvan, et see on õige tee ja me peaksime jätkama. Ja tahaksin siin ka Reformierakonna poolt tunnustada meie kohalikke omavalitsusi, kes tõepoolest teevad väga suuri pingutusi selleks, et lastel see hariduse- ja arengukeskkond tegelikult oleks olemas. Ma arvan, et see on väga suur asi. 

Ja muidugi jagame me seda KOV-ide muret, oleme ka korduvalt KOV-ide esindajatega kohtunud, et kuidas näiteks sealsamas juba mainitud kuldse ringi lasteaedades kiiresti siis ka neid niisuguseid alushariduses olemise kohti tegelikult saab võimaldada, see ei ole nii kerge. 

Palun lisaaega.

11:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:57 Margit Sutrop

Aga sellegipoolest ma arvan, et see on nendele piirkondadele mõistetav, et kui nad tõmbavad endale ligi just noori peresid, siis tegelikult need niisugused lastehoiu- ja lasteaiakohad tuleb ka tagada. Ja tõesti, lootus on, et erasektor tuleb siin kaasa ja me saame selle ka koos lahendatud. 

Nii et kokkuvõttes Reformierakond toetab seda seaduseelnõu, toetab seda, et ühtlustataks seda standardit just nimelt ka õppekavade mõttes, et ka lastehoidudes oleks õppekava. Ja loodame, et tegelikult sinna rändab ikkagi ka hulk päris kvalifitseeritud õpetajaid ja need inimesed, kes annavad seal meie lastele parimat mitte ainult teadmisi ja oskusi, vaid ka just nimelt väärtushoiakuid, õpetavad eesti keelt ja teostavad eestikeelsele haridusele üleminekut. Seda me ühiselt kõik koos teha saame, sest see on kindla peale meie tuleviku vundament, millesse me väga usume. 

Ja kui nüüd vaadata neid hariduse kulusid, siis tegelikult kaaluda võiks ka riigi paremate finantside olemasolul tõepoolest selle perekonnakohustuse vähendamist, sest tegelikult selgub, et see ei ole üldsegi nii suur raha. Vanemate panus praegu 42 miljonit eurot. Kui riigi majanduslik seis paraneb, siis kindlasti ühel hetkel on võimalik ka perekondi rohkem aidata alushariduskulude tasumisel. Võiks muidugi mõelda seda nii, nagu on muudes maades, et see tegelikult oleks rohkem sõltuv palgast, sellepärast et mõningates maades on täiesti seesama lasteaiamaks tegelikult seotud palgaga. Võib-olla kõigile ei ole mõtet seda raha lennukilt külvata, aga anda neile võimalus. Oma lapsi toetada mitmekülgse hariduse andmisel on väga oluline investeering, mis kindlasti toob pärast tagasi. 

Nii et toetame seda seaduseelnõu Reformierakonna poolt ja oleme väga seda meelt, et just nimelt alushariduses laotakse vundament, millele hiljem kõik inimese muu areng toetub. Aitäh teile!

12:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Ja läbirääkimiste vooru lõpetab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Palun!

12:00 Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Soovisin läbirääkimiste osas täpsustada paari teemat, mis Tõnis Lukas tõstatas, mis minu ettekandes jäid tõesti kajastamata. Mis puudutab lastevanemate osalustasu lasteaia kohatasu puhul, siis alushariduse seaduse § 47 lõige 3 ütleb üsna selgelt, et osalustasu lastehoius ja lasteaias ühe lapse kohta ei või ületada 20% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Ja see kehtib ka sel juhul, kui omavalitsus tellib selle teenuse eralasteaiast. Lapsevanema panus peab jääma selle 20% piiridesse. Nii et see …

Mis puudutab eesti keele ja kultuuri õpet, alushariduse õppekava, siis alushariduse õppekava § 5, mis on peatüki all "Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja üldised põhimõtted" § 5 all lõige 7 ütleb üsna ühemõtteliselt, et lasteaias peab tutvustama eesti kultuuritraditsioone – ja see kehtib absoluutselt kõikidele rühmadele – ning arvestatakse ka teiste kultuuride eripäraga. Eesti kultuuritraditsioone peab tutvustama. Samamoodi väärtustatakse mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgatakse ja toetatakse last erinevates keelekasutusolukordades. See on oluline selleks, et kui on mitmekeelne laps, siis vastavalt peab ka tema nii-öelda keelekasutuse oskusi arendama. 

Paragrahv 9 õppekavas, lasteaia õppekavas ütleb, et lastehoius ja lasteaias või selle rühmas toetatakse laste, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele omandamist lõimitud õppe- ja kasvatustegevuse ning vajadusel eraldi keeletegevuste kaudu. Nii et ka eesti keele õppe toetamine on väga selgelt kirjas. Täpselt samamoodi on kirjas eesti kultuuritraditsioonide tutvustamine kõikidele lastele ühtemoodi ja muukeelsete laste, kellel on ka mitu keelt, selle arvestamine, et see laps räägib enamas kui ühes keeles, mille tõttu ka tema keeleline areng on teistsugune võrreldes ükskeelsete lastega, ja seda peab lasteaias või lastehoius märkama. Aitäh!

12:02 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, me täname, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kõnesoove ka rohkem ei ole. Ja läbirääkimistel ei saagi küsida, täpselt nii. Siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 419 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. mai kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


3. 12:03

Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine

12:03 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimene lugemine, ja mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liige Tõnis Lukas. Palun!

12:03 Tõnis Lukas

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Keeleseadus on Eesti üks fundamentaalsemaid seadusi ja põhiline on selles öeldud, põhiline on öeldud ka meie põhiseaduses. Iseenesest alandav, et tuleb aeg-ajalt panna kinni seaduseauke, kuna nii meie iseseisvuse ja iseolemise jaoks põhimõttelises seaduses otsivad ikkagi auke ja regulatsioonidest möödahiilimise võimalusi nii ettevõtjad, paljude muude asutuste esindajad kui ka igapäevases käitumises suur osa eestlastest endist. 

Aga ütleme siis nii, et seadusandlust peabki aeg-ajalt värskendama. Keeleseaduse puhul on siiski, ma tahan öelda, mitmete muudatuste tegemise vajadus olemuslik. 2022. aastal valitsuses haridus- ja teadusministrina esitasin ma keeleseaduse muutmise vajaduse tööplaani, me võtsime selle tööplaani. Ja selle tööplaani alusel Haridus- ja Teadusministeerium esitas seaduse. Ja tõepoolest oli ka siis küsimus, kas seda seadust saab esitada kiirendatud korras, ilma vastavale väljatöötamiskavatsusele aega kulutamata. Aga argumentatsioon, miks seda teha, oli, et tegelikult on Keeleametist, ministeeriumist ja mitmetest muudest ringkondadest tulnud ju aastaid juba seisukohti ja ettepanekuid, kuidas keeleseadust peaks värskendama. 

Teiseks, olukord on Eestis viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tööjõuturule on tulnud – sellega seoses, et Eesti on sisserändemaa – hulgaliselt inimesi, kes puutuvad Eestiga kokku alles esimest korda ja kelle keeleline ettevalmistus puudub või on nadi, aga nad on asunud tegevusse paljudes sektorites, kus meie keeleoskust, eesti keele oskust eeldame. Sellega seoses on tegemist murrangulise ajaga ja me ei saa päris mitmete nende muudatustega enam oodata, sest see oleks hukatuslik. Nimelt harjutaks seadusest möödahiilimise võimalustega ära. Ma isegi ütleksin, et massilise seadusest möödahiilimise võimalustega harjutaks ära. Teiseks tekib mingitel päris suurtel rahvahulkadel ettekujutus õigustatud ootusest – kui me püüame eesti keelt taas kehtestada, tema rolli avalikus ruumis tõesti taas jõustada, on olnud õigustatud ootus, et kuidas me oleme siin aastaid saanud ja nüüd äkki tulete oma eesti keele [nõude]ga. Selle tõttu on praegu muutunud olukorras tõepoolest vaja hästi kiiresti tegutseda. 

Ja tõesti, Haridus- ja Teadusministeerium selle eelnõu esitas, aga ka enne valimisi oli näha, et meie valitsuspartnerid, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, otsisid põhjendusi, miks seda seadust mitte kiireloomulisena menetlusse võtta. Enne ja eriti pärast on selgunud, et selle taga võib olla ka Bolti firma, kes on süstemaatiliselt võtnud tööle eesti keelt mitte valdavaid töötajaid ja isegi illegaalselt siia Eestisse saabunud inimesi. Surve võib olla see, mis pani nii sotsiaaldemokraate kui ka Reformierakonda mitte vastava seadusemuudatusega kiirustama. Sest SALK-i vahendusel on Bolt valimiste eel olnud kolme praeguse valitsuserakonna rahastaja. 

Miks ma ütlen nii otse, et me peame leidma need põhjused? Sest peab ju teadma, kus on põhjus sellele viirusele, mis võib ähvardada tegelikult Eesti ühiskonna väga olulise muutusega, kus eesti keele rolli enam avalikus ruumis ei annagi taastada. Selle Riigikogu koosseisu alguses eelmisel aastal Isamaa esitas vastava eelnõu uuesti, peaaegu muutmata kujul, nendesamade põhimõtetega. Ma ütlen veel kord: see eelnõu on välja töötatud Keeleameti ja paljude ekspertide ja ka keelenõukogu heakskiidul. Valitsuskoalitsioon ei tahtnud seda menetlusse võtta ja hääletas selle välja menetlusest väitega, et Haridus- ja Teadusministeerium teeb uue ja parema eelnõu. 

Nüüd on sellest tollase eelnõu esitamisest aasta möödas. Me ei näe ei neid analüüse ega isegi selle nii-öelda uue eelnõu väljatöötamiskavatsuse dokumente. Aga nagu ma ütlesin, on murranguline aeg ja asjadega on tegelikult kiire. Selle tõttu esitasime Isamaaga vastavad punktid muudatustena, seaduseelnõuna, uuesti. 

Oli diskussioon ka kultuurikomisjonis. Ja mis me teada saime? Nende punktide puhul, mida Keeleamet toetab, et need on vajalik igal juhul vastu võtta, me võime täpsustada, võime analüüsida võime terviktekste lisaks veel, aga nende, vastavate punktidega on kiire. Selle taustal saime me teada, et kogu protsess eelnõuni ja võib-olla vastuvõtmiseni Haridus- ja Teadusministeeriumi praegusel hinnangul kestab vähemalt 2025. aasta lõpuni. See tähendab ekspertidega koos vastavate Eesti elule oluliste muudatuste esitamisest kolme aastat. See on kaotatud aeg. See on väga suur risk. Ma kutsun ikkagi üles mõtlema täiesti ratsionaalselt, kui need punktid on eesti keele ja Eesti põhiseaduse ja Eesti rahva huvides, siis neid praegusi muudatusi, mis Isamaa on esitanud, toetada. See ei tähenda et muu tööga ei peaks jätkama. Aga uputada niisugune oluline protsess ikkagi uutesse analüüsidesse ja igasugustesse kavatsustesse on kuritegelik eesti keele ja põhiseaduse mõtte suhtes. 

Ma loen ette mõned nendest muudatustest, mis me esitame. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue kehtib ka riigi enamusosalusega äriühingule riigiasutuse sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Avalik-õiguslikule ülikoolile asjaajamises võib võõrkeelsete õppekavade korral kasutada mõlemale poolele sobivat keelt. 

Aga mis selles punktis siis imelikku on? Siin on omavalitsusse sisse toodud, on avalik-õiguslikud asutused sisse toodud lisaks riigiasutustele, kus eesti keel peaks domineerima. Miks olla sellele punktile vastu? Mis siin valesti öeldud on? Muidugi, kui mõelda riigi rahvana, kui mitte häbeneda alaväärsusest oma väikest keelt maailma keelte peres. Kui me mõtleme riigi riigirahvana, on see täiesti loomulik punkt. Või: riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimi ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. Miks meil peavad olema avalikus sektoris asutused, kus näiteks domeeninime ütlemisele ja edasiandmisele, kui seda ei tehta kirjapildis, vaid näiteks telefoni teel ja nii edasi, peab markeerima erinevust kirjapildi või häälduse vahel. See tekitab ju segadust, see on mõttetu. Riik peab näitama siin eeskuju. See on riigi rahvale täiesti omane punkt. Miks olla sellise asja vastu? 

Käesoleva seaduse paragrahv 10 lõikes 1 nimetatud asutusel, millest ma juba nimetasin, valla- ja linnavolikogul, valla- ja linnavalitsusel, avalik-õiguslikel, nii ametlikel kui ka töötajatel on õigus välissuhtlemises kasutada ka muid keeli. Nii et kes naeruvääristasid meie eelmisi ettepanekuid, kui me ütlesime, et ülikoolides peaks olema asjaajamiskeel eesti keel, ja tõid, et kuidas, ülikoolid on rahvusvahelises suhtluses – loomulikult, ega seda spetsiifikat keegi ei kuidagi ei taanda ega tasanda, see muidugi säilib. 

Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Eestikeelne tekst peab olema kliendile selgelt nähtav ja paikneva tegevuskoha sissepääsu juures ja muus kliendile nähtavas kohas. Kuulge! Täna Tartu Postimees puudutas ühte teist teemat, aga oli näha, kuidas menüüd on esitatud ainult ingliskeelsena Tartu Raekoja platsil. 

Te ei kujuta ette – või me, kes me oleme harjunud mõtlema, et põhiseadus kehtib siin riigis või ka keeleseadus –, ei kujuta ette seda, et Keeleametil on hulgaliselt kaebusi ja praktikat, kus meie oma ettevõtjad peidavad eestikeelse tekstiosa, selgitava osa, millega see ettevõte tegeleb. Peidavad, kasutades seda, et see on klausel, et peab olema välisukse juures. Nad peidavad selle ukse lähedale nurkadesse, alumise riiuli alla, et sissetulija, kui ta seda hakkab otsima, peaks kummardama ja vaatama, ei tea kust. Soov mööda hiilida sellest ja, jällegi, mingist kompleksist või ma ei tea, mis asjast lähtudes peita ära eestikeelset informatsiooni – see kahjuks on tavapärane. Ja selleks on siin säte näitab, et see peab olema nähtav lihtsal viisil võrdväärselt muu tekstiga. See ei tähenda, et suurte välisfirmade nimesid peab dubleerima täpselt samal määral seal kõrval. See ei tähenda seda. See tähendabki, et informatsioon tegevusaladest peab olema arusaadav. 

Avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne, eestikeelse audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kusjuures võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20% audioreklaami esitamise kogumahust. See ei ole muidugi probleem kõikjal, ei ole Võrus, Kilingi-Nõmmes, paljudes kohtades veel. Aga on Tallinnas ja on ka Ida-Virumaal piirkondi, kus tegelikult on, kui lühemat aega poes viibida, mulje, et enamus teksti on muudes keeltes. Hea küll, neid kampaaniaid on, see ei ole ainult vene keel, on ka inglise keel. Aga see proportsioon peaks olema ikkagi vastavalt keelekasutusele Eestis. Dubleerida on võimalik reklaame ka teistesse keeltesse, aga olgu see mitte valdav. 

On mitmeid punkte veel, millest ma välja tooksin ehk olulised, mis puudutavad teenindust. Ja siin ma rõhutan Haridus- ja Teadusministeeriumi inimeste kimbatust, kui nad pidid valitsuse valvsa pilgu all kultuurikomisjonis põhjendama, miks valitsus meie eelnõu ei toeta. Kuna selle eelnõu, nagu ma ette lugesin, sätted on täiesti normaalsed ühe riigi rahva jaoks. See tuleb sellest, et tegelikult on olemas viimaseid uuringuid, kaasa arvatud selline, mis ütleb, et Eestis on 80 000 töötajat tööturul – see moodustab ju 10% ja rohkemgi –, kes ei oska eesti keelt peaaegu üldse või ütleme, ei oska üldse. Nendest 20 000 on töökohtadel, kus on seadusega nõutud keeleoskus. Me ei räägi praegu tasemest, me räägime üleüldse. Ja sellele 80 000 inimesele lisaks on veel kümneid tuhandeid, kelle keeleoskus on põdur ja ei vasta vastavatele kvalifikatsioonidele. Nii et see probleem on massiline, see on nähtav. 

Ja kui tulla teeninduse juurde, siis tõepoolest meie hinnangul peaks seadus, ühistranspordiseadus fikseerima ära nõuded taksojuhtidele. Seadusest on need kahjuks välja võetud, on valitsuse määruse tasemel, aga seaduses neid 2016. aastast ei ole. Ja see peaks laienema ka platvormitöö osana sõitvatele taksojuhtidele, sest kui me tellime näiteks Bolti takso, siis meie meelest istub seal inimene, kes on taksojuht, aga tuleb välja, et seaduse tõlgenduse järgi praegu on ta infoühiskonna teenindaja või infoühiskonna töötaja, talle ei laiene keeleoskuse nõue. 

On palju kaebusi, aga Keeleamet ei saa neile jälile, sest inimesel ei ole alati meeles nimi, teenindaja nimi, autonumber, täpsemalt spetsiifiliselt, et seda minna ekstra jälitama. Aga Keeleametil õigust neid kontrollida süstemaatiliselt ei ole. See õigus tuleks anda. Pikk lugu on veel teenindajakaartidega. Taksojuhi teenindajakaardi saamisel ei ole seaduses keelenõuet. Ja kui näiteks Tallinn küll küsib kuuldavasti keelenõuet, aga minnakse Maardusse, registreeritakse seal see teenindajakaart ära ja saadakse sõita. Nii et meil liigub sfääris hulk teenindajaid, kellele me polegi üldse keelenõuet pannud. Kuigi meil on kohustus põhiseaduslikult ja seadustest tulenevad, et Eestis peab igal pool saama eestikeelset teenindust. Me laseme seda süstemaatiliselt rikkuda ja nüüd ütleme, et meil on vaja analüüsida ja teha igasuguseid dokumente ja oodata veel kaks aastat, kui me oleme juba aastaid kaotanud. 

Muidugi puudutab see eelnõu ka platvormitööd, mille puhul on siin olnud käsitlus, et jällegi, platvormitöö ei ole tavaline teenindamine, kuna seal ei puututa inimesega kokku. Aga platvormitöö, nagu ma juba taksojuhtide puhul kirjeldasin, ka kullerite puhul, on tegelikult töö inimestega ja võib-olla vajadust ka keelt osata, sest kui see vajadus tekib, suhelda, siis on juba hilja hakata seda hetkel omandama. Ja tegelikult Keeleametisse on tulnud ka hulgaliselt kaebusi. See olukord, kus kulleriga ei leita ühist keelt ja toodu ei jõua adressaadini väga kergesti ja tekitab probleeme sellele inimesele, kes ootab seaduse järgi eestikeelset teenindamist või üleüldse viisakat teenindamist, on lubamatu. 

Meie ei pea siin suud sekki mööda seadma või vaatama, et ahah, tuleb käituda ise kuidagi niimoodi nagu teised või meie head külalised või viimasel ajal hakanud kaasmaalased sooviksid, et neil oleks võimalikult kerge. Muidugi, me oleme alati olnud külalislahked. Aga me peame riigi rahvana keerama oma mõtlemise sinna suunda, et ka teised saaksid aru, et me käitume endast lugupidava rahvana ja et siin kehtib eesti keel ja et nende asi on õppida seda eesti keelt. Hea küll, keele õppimise võimalused, aga kuulge, maailm on täis inimesi, kes ise pingutavad selleks, et keelt õppida, mitte ei ütle: "Riik, pange mulle keel suhu." 

Nii et Isamaa on esitanud seaduseelnõu, mida me võiks nimetada enesekindluse ja rahvusliku enesekindluse seaduseelnõuks. Ja on täiesti selge, et me oleme kokku leppinud pidada põhiseaduse järgi sellist riiki, kus eesti keel domineerib. Ja seda me peame ka näitama ja igasugused kõrvalehiilijate seaduseaugud kinni panema. Nii et palun toetage seda seadusalgatust.

12:23 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Ma saan aru, et te lisaaega ka ei soovi praegu, saite ettekande ilusti peetud. Läheme küsimuste juurde. Evelin Poolamets, palun!

12:24 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Üsna levinud on olukord, et kui lühiajaline tööluba saab läbi, siis kõik need inimesed ei lahku Eestist, vaid hakkavad tööle äpipõhiselt kas taksojuhina või toidukullerina. Kuidas hindate, kas antud olukord, kus keeleoskust ei nõuta, aitab kaasa ka illegaalide riiki jäämisele?

12:24 Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Muidugi aitab. Ja aitab meie kuulsusele kaasa, et siia võib rahulikult tulla ja koguneda, et siin on omakeelsed keskkonnad ja siin eesti keelt pole vaja õppida, saad hakkama kas vene keeles või inglise keeles. Ja see omakorda toodab sellist suhtumist, et ei võetagi tõsiselt. Me suhtume ukrainlastesse suure lugupidamisega, et nad võitlevad vaba maailma eest, ja see on õige. Ja ukrainlaste suhtumine ongi tegelikult viimase aja grupiviisiliste Eestisse kolijate hulgas ikkagi suhteliselt eesrindlik, väga paljud õpivad hoolega, nad saavad aru, nad austavad meie rahvast. Muidugi on seal ka soovi siia tulla ekstra ka venekeelsetest, Ukraina venekeelsetest piirkondadest. Kuulsus levib, et siin on olemas need kogukonnad, kellega saab vabalt liituda. Aga ma ei näe sellist aukartust meie või, ütleme, austust meie kommete suhtes väga paljudel juhtudel, ka akadeemilises maailmas, kus on loomulikult neid, kes soovivad, aga on neid, kes väljendavadki nõutust, et miks niisuguse väikese rahva keelt on vaja omandada, isegi kui siia on jäädud väga pikaks ajaks. Nii et kahjuks pean vastama jah. See, kui reeglid ei kehti, tegelikult suurendab ka illegaalse seltskonna huvi siia tulla ja nagu me oleme ka uudistest näinud ja erinevatest menetlustest, on illegaalid saanud ka tööd, mis tööandjatele kindlasti Eestis au ei tee.

12:26 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

12:26 Martin Helme

No kindlasti toetame seda eelnõu. Eesti keele positsioon pole olnud tükk aega nii halvas seisus kui praegu ja iga samm, mis selle olukorra parandamiseks ette võetakse, on kiiduväärne ja toetamist väärt. Ma muidugi pean ütlema, et mõnikümmend või isegi mõnisada punaprofessorit, kolmandajärgulist punaprofessorit hobusevaraste koolides meie rahvusriiki kummuli ei aja, küll aga ajab massiimmigratsioon slaavi riikidest. Ma küll ei ole päris sama meelt, et nad kõik tulevad siia ja rõõmsalt tahavad eesti keelt selgeks õppida, austusest Eesti riigi vastu, vaid pigem ma näen siin lõksu või ohtu, et kui me tõepoolest neile kõigile eesti keele selgeks õpetame, siis nad ei lähe siit ära ja me põlistame nad siia ja muutume vähemusrahvuseks omaenda kodumaal. Ja sellega seoses mul ongi küsimus. Kusagil peab olema, me võime selle üle vaielda, aga vähemalt ma loodan, et me suudame kokku leppida, et kusagil on olemas kriitiline piir, kustmaalt alates igasugune lõimimine, integreerimine, assimileerimine muutub võimatuks, kui pealevoolav mass selle piiri ületab. Kus sinu hinnangul see piir siis on, kas me oleme selle ületanud juba, ei ole veel, ja mis ta on?

12:27 Tõnis Lukas

Seda ma hindan tänasel päeval. Kui enamus selle seaduseelnõu praegu maha hääletab, siis on see piir juba ületatud. Mentaalselt me oleme juba alla andnud ja muu on kõik juba aja küsimus. Nii et jah, teatud määral teatud massist alates ja teatud kiirusest alates … Miks ma ütlen, et praegu see aeg tiksub tegelikult tundide ja päevadega, ja valitsus võtab kolm aastat aega mõtelda, sellises olukorras, kus maailm muutub. Aga Eesti on praegu sisserände, me võime panna sinna plussmärke, miinusmärke, aga ikkagi sellise kollektiivse, massilise sisserände surve all ja me ei suuda praegu integreerida. Eriti mitte sellise loiu ja allaheitliku käitumisega, nagu praegu ilmneb paljudel juhtudel. Ja vaat seda allaheitlikkust me tahamegi murda. Nii et kui Riigikogu toetab sellega edasi minemist ja ei ütle, et me teeme VTK-sid ja kavatsusi, dokumente, toodame veel analüüse, ja võib-olla mõne aasta pärast paneme mõned augud kinni, kusjuures siis hakkavad tähtajad veel tiksuma. Ega ta siis kahe aasta pärast, kui seadus olema saab … Ja mis seal kõik sees hakkab olema? Võib-olla osa meie punkte ei olegi seal sees. Ega siis see seadus ei hakka kohe kehtima, siis on veel vaja mitu aastat oodata mingite punktide pärast. Nii et me kaotame aastaid. Ja ma väidan, et siis me enam sellest soost välja ei tule. Muidugi me võitleme ja Eesti eest võideldakse, aga mingi osa on juba alla andnud. Ja vaat sellest allaandlikkusest tuleks loobuda, sellepärast ma nimetan seda eelnõu enesekindluse eelnõuks.

12:29 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

12:29 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõnis, sa oled pikalt keele- ja haridusvaldkonnaga seotud, aga mu esimene küsimus on üldisem kui see eelnõu. Ma mäletan, see oli 10 aastat tagasi, kui ma Tartus professor Rein Taageperaga rääkisin ja ta kirjeldas olukorda, kus kaks noort ema tänaval kõndides rääkisid, et just kõnelema hakanud laps, nii tore, et kasutab seal ingliskeelseid sõnu oma teksti vahel. Ja professor Taagepera tegi sellest ühe suhteliselt masendava järelduse, et kui okupatsiooni elasime üle, siis kas vabadus äkki käib üle jõu, seda samas kontekstis, kus me suhtume väga avatud meelega väga paljudesse nendesse probleemidesse, mida sa sissejuhatavalt kirjeldasid ja mida kolleegide küsimustes kajastasid. Ehk nüüd lisaks sellele kasvanud vene keelsele on ka inglis……. Mis see põhiline probleem sinu meelest on, miks me siia olukorda oleme jõudnud?

12:30 Tõnis Lukas

Ma arvan, et põhiline probleem on see, et me ei ole tegelikult küpsenud veel päris riigirahvaks, meil seda kogemust ei ole nii palju ja me anname pisiasjades alla, aru saamata, et me oma põhiseaduses oleme need fundamentaalselt kokku leppinud. Me ei saa teha siin erandeid, kui me oleme milleski väga olulises kokku leppinud. Me anname nagu teiste õigustele eelise enda õiguste ees. Ja kui mõelda sellele, mis meie iseolemist ähvardab, jah, neid detaile on väga palju ja ma ei hakka kõiki neid enda arvamusi siin ette lugema, sest võib-olla kogemuste ja eaga tuleb see pessimism ja puha. Ma katsun ikkagi rahulikult vaadata. Aga loomulikult, ka see seadus, mida me siin eelnevalt käsitlesime, alusharidusseadus, mitte ainult seadus ennast, kõike ei saa teha seadusega, inimesed elavad oma elu ka väljaspool seadusi või seaduse kõrval. Aga see, kuidas lasteaedades, lastehoidudes õppekava järgi, millega lapsed kokku puutuvad, kuidas neid arendatakse kultuuriliselt, traditsiooniliselt, keeleliselt, kas nad puutuvad kokku mingi nii-öelda meie kultuurile omase lugemisharjumusega, kõigi niisuguste asjadega, kas nende keel on eesti keel enam üldse, kui nad omavahel suhtlevad ja saavad selle hoopis videomängudest või kuskilt. Sellega peab kõigega tegelema, see ohustab ka. Aga öelda, et kuni me, näe, vaata, eestlased ise oma keelt õigesti ja laseme käest ära, siis ei ole meil õigust kuidagi nõuda teistelt suurtelt rahvastelt. See ei ole õige, neid asju tuleb paralleelselt ajada. Muidugi meie noorust peab eesti keelele võitma järjest ja järjest-järjest juurde. Aga samas kindlasti paralleelselt peab kõigile siia tulijatele olema selge, et siin asjad käivad eesti keeles.

12:32 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Head ametikaaslased, aga eeskätt ettekandja, ma korra vabandan teie ees. Ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest, ma pean väikese hääletuse siin läbi viima. Saate oma kohale minna. Just see, et me ei peaks kiirustama, et saaksime võtta asja sisuliselt ja piisavalt aega.

Head ametikaaslased, on tulnud ettepanek. Ettepaneku sisu on järgmine: pikendada 14. mai 2024. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Ettepaneku on teinud Eesti Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Liina Kersna. Nii et alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased! Nimelt ametikaaslane Liina Kersna on meid palunud nüüd siia, kus ta on teinud ettepaneku, et pikendada 14. mai 2024. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:35 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 45, vastu 12 ja 1 erapooletu, leidis ettepanek toetust. Palun Riigikogu kõnetooli tagasi Tõnis Lukase. Aitäh teile, et te olite nõus selle väikese vahehääletusega! Ja läheme edasi küsimuste juurde. (Helistab kella.)  Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust. Aitäh! Jaak Valge, palun!

12:36 Jaak Valge

Suur tänu, austatud aseesimees!

12:36 Aseesimees Jüri Ratas

Vabandust, Jaak Valge! Head ametikaaslased, saalis on lärm. Ma palun austame neid, kes soovivad küsida ja kes soovivad vastata. Jah, soovite, hea ettekandja, midagi tuua? Tooge, tooge rahulikult. Kus me siin kiirustame? Jaak Valge, te saate 60 sekundit tagasi, nii et ükski sajandik ei lähe maha teie küsimusest. Jaak Valge, palun!

12:36 Jaak Valge

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Täna avaldas Statistikaamet andmed välisrände kohta. Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodakondsete sisse- ja väljaränne on enam-vähem tasakaalus, aga niinimetatud kolmandate riikide kodakondsusega isikutest sai Eesti püsielanikeks umbes 18 000, neist Ukraina kodanikke oli 13 000, ja lahkus Eestist umbes 4000. Nagu meie fraktsiooni esimees ütles, loomulikult me toetame seda eelnõu, see on hea eelnõu, aga oludes, kus isegi Ukraina põgenikke arvestamata tuleb meile igal aastal kolmandatest riikidest sisse 2,5 korda rohkem inimesi kui täiskasvanutest teeb eesti keele tasemeeksami, kas siis poleks õige esmaselt lõpetada massiimmigratsioon.

12:37 Tõnis Lukas

Jah, kahtlemata, massiimmigratsiooni tingimused tuleb läbi lõigata. On mitmesuguseid põhjendusi, Eesti riigil on teatud spetsialiste vaja, meil on need erandid kõik olemas, aga selle kõrval on tekkinud siia juurde, just nimelt ka ukrainlaste kõrvalt, veel, mida me ei kontrolli. Sest sisserände kontrollimine kui niisugune, suusoojaks öeldult siin paar valitsuse liiget on seda ka nimetanud, see ei ole tegelikult võimalik. Saab registreerida sisserände, aga kontrollida, mis mõju see ühiskonnale nii esimeses-teises põlvkonnas reaalselt tuleb, saab ikkagi ainult kogemuste pealt ja nende pealt, mida me näeme ka teistes ühiskondades, ja nende kogemustega, mis meie oma rahval on. Nii et jah, praegu tööjõu juurdevool, millega kaasneb ka perekondade siiatulek, on meile üle jõu käiv. Eriti siis, kui me ei võta midagi ette, kui me ei kehtesta ennast, ei kehtesta oma reegleid. Kui me oma reegleid ei kehtesta, siis meil on igal juhul juba asi kontrolli alt väljas. Reeglite kehtestamine, et nad ise aitavad meid, et nad saavad aru, nad valmistavad ette, nad õpivad, nad püüavad, saavad aru, et siin kehtib Eesti seadus ja ei tule oma usuga võõrasse kirikusse. Sellisel juhul meil on, aga see tähendab, et meie suhtes peab olema austus. Me ise ei tohi lasta oma masti maha.

12:39 Aseesimees Jüri Ratas

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

12:39 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Hea ettekandja! Teie eelnõus, ma vaatan, on eraldi välja toodud, et eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kusjuures seal võõrkeelse audioreklaami avaldamise osakaal ei tohi ületada 20% kogumahust. Ja lihtsalt oli huvitav teada, kuidas see protsent on tuletatud, kas on mingi loogika. Ja ma vaatan, et seletuskirjas on selle kohta eraldi kirjas: võõrkeelse audioreklaami avaldamise osakaal on tuletatud proportsionaalselt eesti keelt mitteoskavate isikute osakaalust. No see on tegelikult päris huvitav loogika tase. Kas ma saan õigesti aru, et selle loogika järgi 20% elanikest on väärt saada 20% kogu infost?

12:40 Tõnis Lukas

Jah, see osakaal tuli kuhugi fikseerida ja 20% on hinnanguliselt neid, kellel on vaja võib-olla eesti keele tuge, kes kas ei oska või ei oska hästi, see on selline, ütleme, isegi viisakas. Ütlen ausalt, me oleme väga viisakad. On maid, kus on fikseeritud ja kogu lugu, on ühes keeles, ei hakata siin nalja tegema. Ja praegu on tõepoolest ettekujutus, et see kõik avalikus ruumis, me peame lihtsalt paitama inimeste enesetunnet ja kõrvu, et nad kuuleksid oma keelt ja tunneksid ennast siin koduselt. Ei, seda ei ole tegelikult vaja. Infot on vaja edasi anda. Ja kui inimesed saavad informatsiooni oma arusaadavas keeles, see peaks olema siiski ka eesti keel, et lihtsamat reklaami teksti aru saada, siis tuleb anda seda eesti keeles. Mitte igaks juhuks mõelda, et igaüks saaks oma kodukeeles. Nii ei saa seda riiki ülal pidada.

12:41 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

12:41 Priit Sibul

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Meil on viidatud probleemist, kus, eks ju, elanikkond väheneb, igas ametis sisuliselt juba töökäte puudus. Ja siis räägitakse tohutust innovatsioonist ja ennekõike kirjeldatakse innovatsioonina jalgrattasõtkumist või autoroolikeeramist või nii nagu teie nimetasite, et me ei nimeta enam teatud ametikandjat mitte taksojuhtideks, vaid infoühiskonna teavitajateks või teenindajateks. Mu küsimus on, kas selle eelnõu tulemusena need, kes alguses on saabunud siia võib-olla üliõpilastena, siis saanud aru, et see käib üle jõu ja siirduvad tööjõuturule, kus täna kontroll on olematu või väga väike, et põhimõtteliselt igaüks, kes jalgratta või autoga sõita oskab, saab tööle, kas selle tulemusena on keeleameti inspektoritel võimalus neid ametipidajaid hakata kontrollima?

12:42 Tõnis Lukas

Kui nõuded ei ole, siis kontrollida ei saa ja platvormi töötajatele, kulleritele tegelikult mitte mingisuguseid nõudeid ei ole. Taksojuhtidele on nõuded poolikud. Kaebuse olemasolul saab keeleamet minna, aga keeleamet ei saa minna järjekorras, lihtsalt võtta neid ette ja hakata kontrollima, et tulge kõik siin keeleteste tegema. Nii et selle seaduse mõjul igal juhul saame me teenindussfääri keeleoskuse kontrolli alla ja saame teenindussfääris eesti keele uuesti kehtima panna. Vahepeal on hakanud, ütleme ausalt, mitmes teenindussfääris täiesti käest ära minema. Ja ma rõhutan, et platvormitöö ei ole mitte ainult taksojuhtimine ja kulleriteenus, vaid on ka sotsiaalteenindus, Ühesõnaga, on mitmeid niisuguseid asju, mida käsitletakse, inimene tellitakse platvormi kaudu näiteks vanainimesele koju. Aga et ta, no ma ei tea, teeb massaaži või teeb mingeid lihtsamaid asju. Tegelikult keeleline suhtlemine on vajalik. Nii et platvormi töömahu suurenemine tulevikus on ilmselt möödapääsmatu, kuna see on ettevõtluse üks vorme ja tõenäoliselt platvormitööga puutume varsti kokku kõigi valdkondadega üleüldse kaubanduses, igal pool. Ja kui me seda ära ei reguleeri, ütleme, et sinna meie keelenõudeid üldse ei ulatu, kuna meil on mõni huviline platvormiteenuseid pakkuv firma, kes ka poliitikast on väga huvitatud, siis sellisel juhul eesti keel kaob lihtsalt avalikust käibest. Ja kogu lugu. Nii et tuleb ennast kehtestada ja siis me saame asjad kontrolli alla.

12:44 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Maastik, palun!

12:44 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Tõnis! Ma olen sinuga täiesti päri, et 700 aastat orjapõlve on meile jätnud sellise taaga, et me ei oska olla, ei tahagi, ei suuda olla peremehed omal maal. Eile oli siin sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, ta väitis, puges häält hääleõiguse äravõtmise koha pealt selle taha, et kapol on justkui mingid nõudmised selle jaoks ja et see on oht Eesti julgeolekule. Samas, kultuurikomisjon ei toetanud meie algatatud eelnõu. Mis ohtu nemad näevad? Kas seal on ka mingisugused kaitsepolitsei soovitused? Mis ohte seal nähakse?

12:45 Tõnis Lukas

Jah, väga hea küsimus. Kultuurikomisjoni enamus ilmselt lähtus valitsuse seisukohast, et tuleb võtta aega ja tuleb asju veel analüüsida, teha kompleksselt ja korralikult. Nagu ma ütlesin, praegusel murrangulisel ajal need ettepanekud, mis me teeme, on ju ka professionaalide poolt esitatud, läbi mõeldud. Need on kõik loomulikud ühe riigi jaoks. Ma lugesin teile need ette. 

Kes neid kardab? Ma ei tea, mina ei oska niimoodi mõelda, võib-olla kardetakse pahameelt, et keegi peab ebaviisakaks, kui me liiga … Me oleme ju harjunud ise minema võõrkeeltele üle, siis kui keegi ei saa meie keelest aru, ka omal maal, ka teenindajaga. Neid kaebusi taksodes ja neid olukordi on kordades rohkem, kui reaalselt tuleb lõpuks kaebusi. Inimesed saavad hakkama, muidugi me saame hakkama, ka võõrkeeltes teistega suheldes, aga sellisel juhul lihtsalt see riik enam varsti siin ei kehti meie antud põhiseaduse alusel. 

Kui mõelda, mida kapo on öelnud, siis tegelikult on kapo aastaraamatus seda fenomeni korduvalt käsitletud. See tähendab, et muukeelse inforuumi tekkimine selle kõige taustal on ju teadmine, et kes ei õpi keelt ära professionaalseks elukutse vajadusteks, ei oska seda, see ei oska ka avalikus ruumis ja inforuumis ja kultuuriruumis tegelikult käituda, olla. Ja meil on siin võõrkultuuri ruumi, mis pakub ennast vägisi. 

Nii et kapo seda, et eesti keeleoskamatus lõikab ära suure osa siinsest muukeelsest elanikkonnast meie inforuumist ja tekivad sellised suletud süsteemid, kus Venemaal näiteks, aga ka teistel – teame, et ka on islamiohu eest nüüd hoiatatud – on lihtne kultiveerida oma tõdesid, mis ei ole Eesti riigi ja kultuuri suhtes sugugi sõbralikud. Kaasa arvatud kapo tõi vastu – nüüd viimasel ajal ei ole, aga ta tõi välja, et kui oli veel 15 aastat tagasi diskussioon eestikeelsele gümnaasiumiharidusele ülemineku üle –, et siin olid jõulised organisatsioonid, mis said oma vahendeid ja tegelikult ka ideid ning peegeldasid seda kõike tagasi, said Venemaalt ja töötasid koos Venemaa võimudega tegelikult. Ja on olnud ka kohtuasju – ma olen käinud ka ise tunnistamas –, kus on välja toodud, et jah, muudest riikidest on juhitud ka eestikeelse hariduse vastast kampaaniat. Nii et kapo on … Ja need ongi keelelised erisused, kultuurilised erisused, kui me tahame, et need säiliks, säilivad ka vastuolud siinses ühiskonnas, mida toodetakse ja inspireeritakse väljastpoolt meie piire. Nii et see on siin julgeoleku küsimus.

12:48 Aseesimees Jüri Ratas

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

12:49 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Hea ettekandja! Eelnõus on välja toodud ka nõue, mille kohaselt peavad riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimed olema äratuntavalt eestikeelsed. Seletuskirjas on ka oluline täpsustus, et äratuntavalt eestikeelne tähendab ennekõike seda, et see ei ole võõrkeelne. Ma mäletan, kui te olite valitsuses ja selle eelnõuga välja tulite, siis tookord juba ministeerium tegelikult oma arvamuses tõi välja, et antud nõue pole väga mõistlik, sest mitmed riigiasutused, kohalikud omavalitsused teevad koostööd erinevate riikidega. On olemas ka näiteks spetsiaalsed lehed, mis on lihtsalt turistidele suunatud või erinevate ürituste reklaamimiseks ja seal ongi, kasutatakse ingliskeelset teksti. Ja selle eelnõu alusel tuleb sellised lehed kinni panna. Näiteks Päästeametil on leht rescue.ee. Tuleb välja, et ka seda tuleb muuta või kinni panna. Kas te arvate, et see on mõistlik?

12:49 Tõnis Lukas

Aitäh! Rescue ehk Päästeamet on hakanud ise ennast muutma. Ja seda kasutatakse paljudel juhtudel, et on domeeniaadressid erinevad, üks on välissuhtluseks, teine on omamaaliselt kasutatav. On ka asutuste siseselt erinevaid domeeninimesid kasutatud, kui asutuses on erinevaid valdkondi. Ma ei pea keelsust silmas, keelsus on ikka eestikeelsus. Aga põhimõtteliselt maritime security näiteks. Maritime security, sa ütled inimestele, kirjutage sellele aadressil. Kõik ei ole kohustatud selle kirjapildi ja häälduse võrdlemisel kirjutama õigesti ja saatma õigel aadressil seda. Me võime öelda küll, et see on üldkeeleliselt arusaadavad asjad, aga tegelikult, kui me näitame, kui meil on mingi eesmärk, siis me peame riigina eeskuju näitama. Ja alavääristada meie seadusealgatust, on püütud loomulikult. Kaasa arvatud see, kui meil olid avalik-õiguslikud isikud, siis öeldi: oi, nüüd ülikoolid peavad oma partnerülikoolidega ainult eesti keeles suhtlema, vaat kui naeruväärne. Aga seda ma juba puudutasin ka. Muidugi, välissuhtlus on eraldi asi. Loomulikult ei ole ei ole tarvis suhelda eesti keeles, vaid suurepärane on see, et me suhtleme niivõrd laialt ja mitmetes keeltes väljapoole, ja see on igati stimuleeritav. Need asutused, mida te siin ühte nimetasite, teist nimetasin mina, millel veel on võõrkeelne nimi, on valmis või, ütleme, näevad ise võimalust siiski suhelda dubleerivalt, väljaspoole ühtviisi ja sissepoole teistviisi, on kõigile arusaadav. See praegu tehnoloogilises arengus ei ole mingi probleem.

12:52 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Maastik, palun!

12:52 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Tõnis! Siin komisjoni seisukohast ma juba küsisin, aga kuidas valitsus suhtub sellesse eelnõusse?

12:52 Tõnis Lukas

Valitsus suhtuski niimoodi, nagu komisjon suhtus. Valitsus saatis kirja, haridus‑ ja teadusminister, et nemad teevad kaunikesema ja … Ainult et see kaunike, nagu ma juba kõnelesin, kogu protsessis me kaotame kolm aastat, praegu veel kaks aastat, aasta oleme juba kaotanud. Ja aeg areneb ja eesti keele roll tegelikult taandub mitmetest olulistest ühiskondlikest ja avalikest sektoritest. Mina näen siin platvormifirmade huvi, mis on teada, sest nad on tegelikult selles huvis olnud avalikud. Aga kui me avame võimaluse kujundada meie seadusandlust ja põhiseaduse mõtet mõne firma huvidest lähtudes, siis me loome pretsedente ja kõigil firmadel on võimalus mitte oma töötajatelt nõuda. Ja sellisel juhul lähebki avalik ruum muukeelseks. Nii et siin on kindlasti ka ettevõtjate survet, soovi kena olla, mitte teha justkui vigu, aga ma näen, et see seaduse algatus, mis siin kahe aasta pärast tuleb, on palju ümmargusem ja üldisem ja tegelikult ei aita meid enam eesti keelt taastada mitmes sektoris, kus see on välja surutud. Nii et viivitus, mida valitsus soovitab, ei ole tegelikult Eesti ühiskonna huvides.

12:53 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

12:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult tänase olukorra ja kahtlemata ka meie põhiseaduse valguses on täiesti hädavajalik selle seaduse vastuvõtmine. Aga kuidas te iseloomustaksite valitsuse ja tänase koalitsiooni seisukohta, kes absoluutselt on avanud kõik aknad massiimmigratsioonile, ei ole nõus keeleoskuse sätestamisega kohaliku omavalitsuse volikogude kandidaatidele ja nii edasi ja nii edasi, hoiab tööl Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantslerit ja tervet osakonda, kelle ülesanne on Eestis elavate vähemusrahvaste arenguks vajalike tingimuste loomine, ja nii edasi ja nii edasi, et kuidas tegelikult see reaalsus ja meie tulevik ja tänased valitsuse sammud ja tendentsid, kuidas nad põrkuvad või kokku sobivad?

12:54 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:54 Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Kui me oma reegleid ei kehtesta, siis käib see massiimmigratsioon meil praegu üle jõu. Täiesti selgelt. Ainuke võimalus seda kultuurilises mõttes kontrolli all hoida ja julgeolekulises mõttes ka, et inimesed meie inforuumi tõmmata, on nõuda neilt eesti keele oskust. Ja siia pikemaks tulevad inimesed peaksid meie katust ikkagi nii palju austama, et nad on valmis tegema seda nii, nagu nad teevad mujale minnes. Ma ei räägi ainult Prantsusmaast, Saksamaast ja Suurbritanniast. Ka teistes riikides, ka väiksemates riikides on elementaarne: kui minnakse sinna, siis on seal nende keel ja kultuur. Kui meie laseme siia tulla inimestel, kellele me selgitame, et olge rahulikud, ajage vaikselt oma keeltes asju edasi, et me ei pahandagi ja me pigem muudame ennast ja oma reegleid, siis on juba rong ära sõitnud, siis ei ole midagi teha. Nii et meie eelnõu on suunatud Eesti põhiseaduse ja Eesti seaduste rakendamisele ja nende nii-öelda aukude kinnipanemisele, mida kasutades tuuakse sisse erinevate ettekäänetega inimesi, kellele ei selgitata siinseid reegleid, ja see on kurjast.

12:56 Aseesimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:56 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti keel ei ole väga kerge keel, isegi siin saalis kõlavad sellised eesti keele vead, mida me ei pane tähelegi, peame justkui iseenesestmõistetavaks. Ma toon ühe lihtsa näite, see on sõna "seaduseelnõu". Kui seda käänatakse, öeldakse osastavas käändes, siis seal ei ole D-tähte lõpus. See on üks keeleajalooline erand, käändub samamoodi nagu "ema". Ma väga meelsasti kuulaksin, et öeldakse: "Me arutame eelnõu", "Otsustasime eelnõu mitte toetada" ja nii edasi. 

Aga mitte sellepärast ma ei küsi. Ma küsin seda: kui me tahame, et inimesed oskavad hästi eesti keelt, siis kuidas te hindate, kas eesti keele õppimise võimalused on hästi kättesaadavad ja kas me tegutseme piisavalt selle nimel, et eesti keel on ilus, selle oskamine on eelis ja selle oskamine on tore asi?

12:57 Tõnis Lukas

Kunagi ei ole seda piisavalt. See keeleoskus tuleb lugemusest, suhtlemisest ja kõigest sellest, alates sellest, kas me lastega kodus piisavalt – ma räägin meie-vormis, rahva erinevad esindajad – suhtleme ja kõik see on. Aga ütleme siis nii, et seda kõike annab parandada ja see kõik siin elus toimub ühekorraga ja paralleelselt. Meie peame eesti keelt austama, katsuma seda edasi viia. Ja selle üks niisugune lakmus on praegu ikkagi see, mis toimub diskussioonina õigekeelsussõnaraamatu ümber. Nende teie nimetatud keelendite puhul on variandid juba paljudel juhtudel võimalikud. Ja eks me kirjutamegi võib-olla vabamalt kui veel mõni aeg tagasi. 

Aga tähtis on see, et me põhikoena seda keelt ikkagi ilusasti ja õigesti räägiksime ja kasutaksime. See on eeskujuks ka meie järeltulevatele põlvedele ja ka nendele sisserändajatele, kes on meie keele õppimisest huvitatud või kellel see kohustus on. 

Aga kui kõnelda meie võimest keelt õpetada, siis siin on kaks poolt. Me räägime väga palju sellest, et kas meie suudame õpetada teistele seda keelt. Ja sellest lähtuvalt tuleb ka kriitikat uussisserändajatelt mõnigi kord – ja mitte ainult uussisserändajatelt, vaid ka pikalt siin olijatelt –, et riik pole meile piisavalt seda keelt õpetanud, näete. Samas on keele õppimine ikkagi austuse ja kuuluvuse küsimus. Siin on kaks poolt: võimalus õppida tuleb anda, materjalid peavad olema, korralikud kursused peavad olema, aga see on ka suhtumise asi, kas teine pool või see tulija tahab seda keelt omandada. Ja kui ta tahab, siis on see palju kergem.

12:59 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja teie vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks, kultuurikomisjoni liige Signe Kivi. Palun!

12:59 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head vaatajad! Tutvustan teile komisjoni nimel Riigikogu kultuurikomisjoni protokolli ja neid küsimusi-vastuseid, mida me seal kuulsime. Koosolek toimus 29. aprillil. Juhatas kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof. Võtsid osa komisjoni liikmed Vadim Belobrovtsev, Siim Kallas, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali, Tanel Tein. Kutsutud olid Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik, õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Margit Kiin ja Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk. Ja päevakorras oli tänagi siin saalis Tõnis Lukase poolt tutvustatud eelnõu ja selle ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. 

Ma sisu tõesti pikemalt ei hakka tutvustama, kuivõrd Tõnis Lukas tegi seda väga põhjalikult. Aga ta ütles ka seda, et ehkki Isamaa fraktsioon on esitanud varem samasisulisi eelnõusid, siis teeb ta seda uuesti sellepärast, et probleemid ei ole ju lahenenud ja juba on ka teada, et Haridus- ja Teadusministeerium on öelnud, et keeleseaduse muutmine vajab põhjalikumat analüüsi. Ja 2023. aastal on algatatud keeleseaduse väljatöötamiskavatsus ehk VTK. 

Ja võtangi kokku, et tegelikult komisjoni edasine arutelu puudutaski selle kummalise nimega VTK väljatöötamist ja tegelikult eelnõuga venitamist, murest eesti keele vähenemise üle teenindussektoris ja avalikus ruumis, eesti ja teiste võõrkeelte õppimist, et mitte riigina provintsistuda. Ja samuti soovisid komisjoni liikmed teada võrdlusi ja parimaid näiteid teiste väikeriikide kohta. Küsimusi oli nii Islandi kui Iirimaa kohta. Ja uuriti, kas platvormi töötajatele, teenindajatele saaks juba täna anda signaali riigi poolt, et tuleks hakata tegelema keeleõppega, ning arendama ja käivitama tehnoloogilisi lahendusi keeleõppeks. Me saime ministeeriumilt tagasisidet, et ettevõtted sellega tegelevad. 

Siinkõneleja Signe Kivi tõi välja, et tõepoolest, juba Riigikogu eelmises koosseisus oli kultuurikomisjoni menetluses keeleseaduse muutmise eelnõusid. Ja võib-olla on huvitav teada, et XIV ehk eelmises koosseisus oli neid neli ja XV ehk tänases viis erinevat keeleseaduse muutmisega tegelevat eelnõu. Ja ka kõigi nende teiste puhul oli ministeeriumi seisukoht, et tegemist on siiski laiema teemaga, mida tuleb analüüsida. 

Ma tundsin huvi, et kas siis, kui minister Lukas oli haridus- ja teadusminister, kas ka siis ministeerium tegeles keeleküsimustega ja keeleseaduse võimaliku muutmisega, ja me saime vastuse, et nii see oli ja Tõnis täna pikalt sellele teemale vastas. 

Komisjoni esimees Heljo Pikhof küsis, miks vajab üldse eelnõu põhjalikumat analüüsi ning väljatöötamiskavatsuse koostamist ja kas siis väljatöötamiskavatsuses on teemat paremini lahendatud kui Isamaa poolt algatatud eelnõus. Kätlin Kõverik selgitas, et tegelikult on VTK tekst sisuliselt valmis, käimas on ministeeriumisisene kooskõlastusring ja tõepoolest, nende vaatest on VTK-s paremini lahendatud palju küsimusi kui esitatud eelnõus ning loodetavasti materjal liigub ministeeriumist õige pea välja. 

Ta lisas ka, et peab tunnustama ettevõtjaid, kes võtavad täna juba ise rohkem vastutust ning käivitamisel on erinevates ettevõtetes nende sisesed keeleõppeprogrammid. Nii, aga muus osas on tõepoolest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelnõus tooduga suuresti nõus. Ja et kõik need teemad tulevad ka väljatöötamiskavatsusse ja seda tutvustatakse siis nii Riigikogus kui ka paljude teiste asjasse pühenduvate isikute ja organisatsioonidega. 

Aga tegelikult kuulsime ka seda, Kätlin Kõverik ministeeriumi esindajana tunnistas, et avalikus ruumis tervikpilt on täna nukker ja et statistika andmetel märtsist 2024 on tõepoolest ainuüksi tööhõives umbes 80 000 eesti keelt mitteoskavat inimest. Siin tuleb välja arvata siis sõjaväeteenistus. See mitteoskajate arv oli juba enne ukrainlaste saabumist suur. Ohumärgid on tegelikult tõesti üleval, aga me peame tunnistama, et ukrainlaste kogukond on küll seda olukorda võimendanud, kuid nad on võrreldes kõigi teiste rahvusgruppidega küllalt tublid riigikeele õppijad. Aga see probleem on kõigis valdkondades alates juhtimisest kuni spetsialistideni välja. Ja hinnanguliselt on 20 000 inimest sektorites, kus tegelikult on kehtestatud keelenõude oskused, aga inimesed ei suhtle eesti keeles. Ja sellest oli ka Tõnis Lukase ettekandes juttu. 

Me möönsime oma diskussioonides ja aruteludes, et mitte ainult riik, vaid iga riiki saabunud inimene peab hakkama vastutama oma keeleõppe eest. Ja tõesti oluline on mitte pakkuda paralleelühiskonda, mida me seni oleme näiteks hariduses teinud. Aga ka paljudes teistes valdkondades me ju pakume infot tõlgituna, mitte et seda ei tohiks üldse teha, aga see võiks olla väheses mahus. Ja keeleõppes võiks äkki jõuda ühiskondliku kokkuleppeni, et see tõesti on ka iga inimese enda vastutada. 

Mina tõin välja, et mulle tõesti tundub, vabandust, et ma sellel peatun, mulle tundub, et Eesti ühiskond tervikuna peab olema nõudlikum. Me alustame ise, ma toon ennast praegu siin näiteks, mitte kedagi teist. Ma alustan ise teises keeles rääkimist, kui minu poole pöördutakse vene keeles, sest nooruspõlvest siiani tulnud, ütleme, isegi taak on olnud selline, et ma olen muidu ebaviisakas. Me täna näeme, et see ei ole ammu enam ebaviisakus, kui me räägime siin eesti keeles ka siis, kui võib-olla meie vastas olev inimene seda nii hästi ei oska. Aga me aitame siis teda. 

Nii, Margit Sutrop soovis teada, kui palju on arvuliselt neid inimesi, kes vajavad hädasti keeleõpet, ja mis on täna Eestis reaalne koolitusvõimekus. Neid numbreid me oleme hästi palju erinevaid kuulnud. Aga võib-olla oluline on see, et õpetada suudetakse Eestis täna lausa üle 10 000 inimese. Aga toon siin ikkagi ka selle, millest oli juttu eelnevalt, et õppida võib ka ise. 

Ja Siim Kallas tõi meie diskussiooni natukene teise vaate ja tegelikult kõigi keelte oskus, paljude keelte oskus on kultuuriline väärtus. Ja nii see tõesti on. Aga Eesti keelt peab kasutama ja seda võiks saada kasutada igal pool. Näiteks Margit Sutrop pidas oluliseks, et kui me läheme taksosse ja taksojuht ütleb meile tere, siis see on juba päris hea algus, aga seda väga tihti me ei kohta. 

Rääkisime tõesti ka võimalusest, et Eesti provintsistub, kui me keskendume ainult eesti keelele, mis on muidugi prioriteet ja kõige põhilisem, et me peame oluliseks pidama võõrkeelte õpetamist Eestis, sest see on haritud inimese ning Euroopas olemise loomulik osa. 

Sõna sai ka Ilmar Tomusk, kes sõnas, et ta on olnud ja kelle amet on olnud algse eelnõu koostamise juures. Ja ta ütles, et ükski põhjus, miks seda eelnõud välja hakati – eelnõu, vabandust! – hakati välja töötama, need põhjused ei ole kadunud ja tegelikult on keeleameti seisukohalt vaadates tegemist hea eelnõuga. 

Aga kuulsime siis veel kord Margit Kiini poolt põhimõtet, et Vabariigi Valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada. Ja kordan üle, et töötatakse välja praegu väljatöötamiskavatsust, mis on lõpusirgel. Eelnõu, põhjaliku eelnõu valmimine on planeeritud 2025. aasta lõppu. 

Seejärel tegi komisjoni esimees ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. mail, eelnõu tagasi lükata ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi. Esimene ettepanek võeti vastu konsensusega, ehkki 9. maist on saanud 14. mai. Teine: teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 5 liiget, Vadim Belobrovtsev, Siim Kallas, Heljo Pikhof, Kadri Tali, Tanel Tein. Vastu 2 liiget, Tõnis Lukas ja Signe Kivi. Erapooletuks jäi Margit Sutrop. Ja kolmandaks oli ettepanek määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi ja see võeti vastu konsensusega. Suur tänu tähelepaneku eest!

13:11 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile ettekande eest! Teile on ka küsimusi, läheme nende juurde. Evelin Poolamets, palun!

13:12 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite väga üksikasjalikult välja erinevad sõnavõtud komisjonist, mis kõik toetasid eesti keelt ja leidsid, et ongi vaja suuremaid keelenõudeid. Aga ikkagi komisjon lükkas selle, tegi ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Mis see põhjus on, kas ainult see, et on tulemas, väljatöötamisel on keeleseadus, või jäi ikkagi komisjonis ka mingi muu põhjus kõlama?

13:12 Signe Kivi

Aitäh! Ei oska vastata teiste komisjoni liikmete eest, aga küllap oli kõige suuremaks argumendiks tõesti see, et väljatöötamiskavatsus haarab endasse tegelikult ka laiemalt valdkondi kui see konkreetne eelnõu. Ja mida mina pean oluliseks, et toodi välja – ja mul ei ole põhjust seda mitte uskuda, aga elame-näeme –, et siis uus seaduseelnõu, mis loodetavasti meie ette tuleb, et seal on suurem roll pööratud järelevalvele. Ma pean seda väga oluliseks.

13:13 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Evelin Poolametsa. Palun!

13:13 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti keel vajab pidevat hoolt ja kaitset. Eesti Vabariik on eesti keele ainus kodu. Põhiseaduse preambul paneb eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise ning arengu eest seismise riigile kui ka kõikidele kodanikele. Põhiseaduse § 6 sätte kohaselt on Eesti ainus riigikeel eesti keel ning seega on eesti keel erilise kaitse all. Eesti keel olgu avalikus kasutuses üldkohustuslik. Kuna Eestis igal pool avalikus ruumis eesti keelega hakkama ei saa, valitseb meie riigis seadusetu olukord. Eesti Vabariigi seadused peavad olema kõikjal Eestis täidetud täies mahus, mitte valikuliselt. Kui keeleseaduse rakendamisel on ressursse juurde vaja, siis tuleb see ressurss leida. 

On väga palju valdkondi, kus eesti keele roll on hakanud vähenema. Ohust annavad märku näiteks teenindusega seotud kaebused Keeleametile. Eriti palju on kaebusi taksode kohta või audioreklaamide vahekord mõnes suures kaubanduskeskuses vene keele kasuks. Kohati on seal eesti keele osakaal alla 30%. Omavalitsused saadavad kakskeelseid teateid ja nii edasi ja nii edasi. 

Kuni 2016. aastani pidi inimene taksoteenuse pakkumiseks rääkima eesti keelt vähemalt B1-tasemel, praegu ei nõua ühistranspordiseadus ühegi keele oskust. Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul tuleb ette olukordi, kus taksojuht ei oska eesti, inglise ega vene keelt ega tunne isegi ladina tähti. See tekitab olukordi, et teenuse pakkumisel on palju segadust. Inimesed võivad ära eksida, satuvad valedesse kohtadesse. Taksojuht ei suuda anda mitte mingisuguseid selgitusi üheski meie piirkonnas kasutatavas keeles. 

2022. aastal tuli Kesk-Aasia kodanikelt 6000 lühiajalise tööloa taotlust, millest kaks kolmandikku rahuldati. Eelmisel aastal tabas Eesti politsei Eestist ligi 1000 illegaali, mis tähendab seda, et kui lühiajaline tööluba saab läbi, siis kõik need inimesed ei lahku Eestist, vaid hakkavad tööle äpipõhiselt kas taksojuhiks või toidukulleriks. Kui keegi neilt keeleoskust ei nõua, siis me aitame kaasa illegaalsele immigratsioonile ja toidame seda halli tsooni ja suurendame julgeolekuriski. Viimane aeg on taastada ühistranspordiseaduses taksojuhtide eesti keele oskuse nõue. Teenust saaks hakata pakkuma alles siis, kui nõue on täidetud. Eesti keele oskuse nõue peab kehtima ka platvormitöötajatele. 

Keel elab, kui seda kasutatakse, ja kui seda saab kasutada, siis seda ka õpitakse. Ei ole võimalik ühelegi Eestis elavale inimesele selgitada eesti keele vajalikkust, kui tegelik elu käib teises keeles. Kui eesti keel avalikus ruumis on reegel, siis võtavad normina seda ka kõik teised ja see on motivatsioon keele õppimiseks. Need on meie enda valikud, kas tahame eesti keelt kehtestada ja rahvusriigina püsima jääda või lepime sellega, et meile jäävad meie pastlad ja kannel. EKRE toetab seda eelnõu.

13:18 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Head ametikaaslased, me olemegi läbirääkimiste juures ja nagu te teate, esimesel lugemisel saavad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Aga liigume siis edasi. Ja kuna järgmist sõnavõtjat ei ole ja ei ole ka Isamaa fraktsioonist teisi soovijaid, ma saan aru, jah? On. Selge. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja. Tõnis Lukas, palun!

13:18 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Oli kuulda, et sooviti komisjonis rohkem, et rõhk läheks järelevalvele, ühesõnaga, et see kompleksne eelnõu, mida valitsus ette valmistab – või tegelikult eelnõu ju valitsus ette ei valmista, valmistab ette alles seda suurepärast VTK-d, väljatöötamiskavatsust –, seal peaks olema palju muidki punkte võrreldes selle eelnõuga, mis meie oleme esitanud. 

Kuna ma ütlesin, et siin on vaja mõned seaduseaugud kinni panna nende jaoks, kes nendest kõrvale hiilivad, siis nende punktidega on siin igal juhul kiire. Aga ma ütlen selle järelevalve kohta veel, et tegelikult Keeleameti toetab seda eelnõu. Keeleamet ongi järelevalveorganisatsioon. Selle eelnõu kehtestamisel on neil lihtsam töötada, kaasa arvatud taksojuhtide keeleoskust kontrollida, mida neil praegu on ümber nurga võimalik palju raskemini teha. Nii et ka see eelnõu suurendab võimalusi teha sujuvalt järelevalvet ja kutsuda korrale nii neid töötajaid kui ka tööandjaid, kes eesti keelt ei austa. 

Me oleme siin saalis palju rääkinud, kaasa arvatud eelmise eelnõu üleandmise ajal, mis alusharidust puudutas, üleminekust täielikule eestikeelsele õppele. Praegu me räägime eesti keele rollist avalikus ruumis. Need on kaks väga seotud punkti, need on sama mündi kaks külge. Olgu siis see ka ära öeldud, miks Isamaa täielikule eestikeelsele õppele ülemineku initsiaator oli üle-eelmisel aastal, ja meie kava järgi ka see täielik eestikeelsele õppele üleminek seadusesse fikseeriti. Selle mõte on olnud anda võimalus siinse ühiskonna liikmetele saada elus hakkama, sest selleks on vaja eesti keelt. Kui eesti keelt avalikus ruumis enam paljudes kohtades ei nõuta … Kontrastina võib ütelda, et on lausa töökohti, kus nõutakse avalikus sektoris – ka Tallinna linnas, vähemalt seni on see nii olnud – vene keele oskust. Hea küll, eesti keele oskus on seal juures, aga kui mõelda riigikeele erinevat staatust, siis see on normaalne. Aga see, et me oleme justkui nõudlikud, et me peame unustama ära, et eesti keel on siin ruumis peamine, et me peame lausa kohustuslikus korras eeldama inimestelt ka töökonkurssidel teiste keelte oskust ja eesti keelele nii palju rõhku ei pane, on ju tegelikult kurjast. 

Kui me anname signaali, et eesti keeleta saab siin ühiskonnas hakkama, siis see ei ole kurjast ja halb mitte ainult sisserännanute motiveerimiseks, et nad eesti keelt oskaksid – nemad saavad aru, et ei ole eesti keel oluline –, vaid see on ka haridussüsteemis korra ja motivatsiooni hoidmiseks tegelikult väga negatiivse mõjuga. Sest ka noored küsivad sellisel juhul: "Miks me peame seda keelt õppima, kui see on perspektiivitu, tulevikuta keel sellessamas riigis, kus ta nominaalselt on põhiseaduslik keel?" Me teeme sellega, kui me ka avalikus sektoris eesti keele nõuded kehtestame tõsiselt, nii nagu Isamaa eelnõu ette näeb, ka haridussüsteemile head. Teeme palju lihtsamaks, õpetajate töö, palju paremaks vanemate suhtumise, perekondade suhtumine sellesse keelde ja ka õpilaste endi suhtumise õpitavasse eesti keelde.

Sest ma ütlen veel kord: üks keel elab nii kaua, kui teda kasutatakse. Kui me ise lõikame ära eesti keele kasutamise võimalusi nii tarbijatena kui ka tema kasutamist erinevates sektorites, siis me samm-sammult viime eesti keelt lihtsalt köögikeeleks, või ütleme, kultuurkeele staatusest loobumise teele. Seda me ei tohi teha. Julgeoleku küsimus siia juurde. Me ei tohi luua muukeelseid slumme, eesti keel olgu avalikus ruumis alati domineeriv. 

13:24 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata, ja me peame seda hääletama, nii et alustame hääletamise ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:26 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 39, vastu 15, erapooletuid ei ole, on eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Sellega on kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Liigume edasi, aga neljandat päevakorrapunkti ei ole, seega on tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös.

13:27 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee