Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Rahandusministeeriumi valitsemisala läinud aasta panust riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisesse. Eesti eelarvepoliitika on olnud järjepidevalt suunatud jätkusuutlikkusele ja makromajanduse tasakaalustamisele, mis loob pikaajaliseks arenguks sobiva keskkonna. Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud rajalt kõrvale kalduma. Headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve defitsiiti. See oleks olnud [hea] aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Lisaks on keskendutud vaid uute kulutuste tegemisele.
Meid on tabanud mitmed kriisid ning juba kaks aastat tõrjub Ukraina rahvas oma agressiivse naabri Venemaa rünnakuid. Kombinatsioon kõigest mainitust on viinud Eesti riigieelarve keerulisse seisu. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel väga oluline. Valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, kuid ilma eelarve puudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb järgnevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu.
Selle aasta eelarve puudujääk on suurem, kui riigieelarve koostamisel ette nähti, mis on tingitud majanduse kasvule pöördumise viibimisest. "Eesti 2035" strateegias ja tegevuskavas kokku lepitud reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame erinevaid allikaid, nii Euroopa Liidu toetusfonde kui ka maksutulusid, püüdes leida rahastamisallikate parimat kombinatsiooni ja koosmõju, et tagada seeläbi püstitatud eesmärkide saavutamine.
Ajal, mil riigieelarve on keerulises seisus ja majandus vajab hädasti turgutamist, tuleb maksimaalselt pingutada, et Euroopa Liidult meile eraldatud raha sihipäraselt ja õigeaegselt kasutatud saaks. Need vahendid võimaldavad teha riigile olulisi investeeringuid haridusse, teadus‑ ja arendustegevusse, energeetikasse, rohereformidesse, transporti, sotsiaalkaitsesse ja paljudesse muudesse valdkondadesse.
Tagasivaatavalt on oluline märkida, et "Eesti 2035" strateegias kaardistatud arenguvajadusi asusime lahendama juba ühtekuuluvuspoliitika fondide eelmise seitsmeaastase rahastamisperioodi raames, mis lõppes eelmise aasta detsembris. Kogu 2014.–2020. aasta perioodi jooksul toetati üle 14 000 projekti elluviimist summaga 3,67 miljardit eurot. Olime perioodi lõpetamisel tõelised eesrindlased: kogu summa on Eestile Euroopa Komisjonilt laekunud.
Paralleelselt 2014.–2020. aasta perioodi toetuste rakendamisega algas juba 2018. aastal uue perioodi 2021–2027 ettevalmistamine ja planeerimine koos pikaajalise strateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega. Rahastusperioodil 2021–2027 on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste maht kokku 3,369 miljardit eurot. Lisaks ühtekuuluvuspoliitikale panustavad "Eesti 2035" sihtidesse ka teised fondid, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, mis moodustab osa 2020. aastal ellu kutsutud Euroopa Liidu majanduse taastepaketist. Rahastuse kogumaht Eestile on 953 miljonit eurot.
Head kuulajad! Nüüd lähemalt "Eesti 2035" strateegias kokku lepitud vajalike muudatuste elluviimisest viies valdkonnas. Esmalt rahva kestlikkuse, sotsiaalkaitse ja tervisevaldkonnas tehtud tegevustest. Veel aastal 2001 oli vanusegrupis 20–64 Eestis iga 65-aastase või vanema elaniku kohta 4 [tööealist] inimest, kuid aastal 2023 oli see arv 2,9. Suurenenud on üle 65-aastaste arv ning inimeste arv on vähenenud eelkõige vanusegrupis 20–34. See seab meile suured väljakutsed pensionisüsteemi uuendamisel. Alates jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu, mis sel aastal on 776 eurot. Maksukoormuse jaotuse uuringust selgus, et maksuvaba tulu suurendamise mõju vaesusele oli [kõigist] vanusegruppidest suurim pensionäridele, kelle seas vähendas muudatus vaesusriski.
Lisaks lõime võimaluse suurendada teise samba makseid. Alates aasta algusest saab esitada avaldusi, et tõsta 2025. aastast brutopalgast tehtava teise pensionisamba makse määr 2%‑lt 4%‑le või 6%‑le. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus teise pensionisambasse täiendavalt panustada. Teise samba sissemakse võetakse palgast enne tulumaksu mahaarvamist, seega on investeeringu tegemisel kohe kindel 22% suurune tootlus tagatud.
Majandus- ja kliimavaldkonnas on üheks eesmärgiks võtta kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Kinnitasime riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi väärtuspõhiste riigihangete korraldamise aluseks. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 asutust. Nii tellib avalik sektor aastas tooteid‑teenuseid ja ehitustöid 4–5 miljardi euro eest, mis moodustab Eesti SKT‑st kuni 18% ja riigieelarvest kolmandiku.
Teine eesmärk on kujundada paindlik ja turvaline majanduskeskkond, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Selle soodustamiseks kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksupaketi kohta. Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne.
Toetasime e-arvetel põhineva piiriüleste tehingute aruandluskohustuse [loomist], mis vähendab käibemaksupettuseid ning omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Toetasime ettepanekut vähendada ettevõtjate registreerimiskohustust erinevates liikmesriikides, mis lihtsustab ettevõtjate piiriülest tegevust ja vähendab halduskoormust. Kaitsesime 2023. aastal intensiivselt Eesti huve Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes maksualgatustes. Surve on jätkuvalt tugev ja meie jaoks on oluline, et maksude harmoneerimisel arvestataks väikeste riikide huvidega.
Tulumaksuettepanekute puhul on peamine mure halduskoormuse suur kasv nii maksuhalduritele kui ka ‑maksjatele, millega kaasneks üksnes vähene maksutulu. Samas on efektiivset maksukogumist tagavad ettepanekud, näiteks platvormiteenuste ja makseteenuste osutajate aruandlus, leidnud meie heakskiidu ja me oleme asunud neid ka riigisiseste seadustega rakendama. Innovatiivse maksukeskkonna lahendusi pakub ka töös olev reaalajamajanduse projekt, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate aruandluskoormust riigi ees. Ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks jõustusid 2023. aastal ehitusettevõtjatele muudatused, mis võimaldavad nii maksu- kui ka tööõiguse tõhusamat järelevalvet.
Riigikokku on jõudnud mootorsõidukimaksu eelnõu. 2025. aasta algusest jõustuma plaanitud mootorsõidukimaksu peamine eesmärk on aidata kaasa autostumise vähendamisele eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust ja nügida inimesi eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks mõjutab suurt osa ühiskonnast ja vaja oli leida lahendused, mis toetavad keskkonnaeesmärke, toovad riigieelarvesse raha juurde ning on igati jõukohased meie inimestele ja ettevõtetele. Mootorsõidukimaksu väljatöötamiseks on olnud pikk ja laiapindne arutelu ning ühiskonda on kaasatud. Me oleme teinud kõik sammud hea seadusloome teerajal ja arvestanud erinevate muudatusettepanekutega. Usun, et veel enne suve Riigikogus vastuvõetav seadus on parim kompromiss ja toimiv lahendus seatud eesmärkide täitmiseks.
Põgus ülevaade Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Maksu‑ ja Tolliameti tegemistest. Maksu‑ ja Tolliamet edastas 2023. aastal prokuratuurile 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga. Neis tuvastati kokku üle 4 miljoni suuruse kahju tekitamine riigile, sellest 89% arestiti kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik‑õiguslike nõuete [rahuldamiseks]. 2023. aastal jätkusid Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonid ja võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti Venemaa vastu. Need kõik sisaldavad täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tollikontrolli mahust. Sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Uuenduskuuri läbisid kõik põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise, ekspordi- ja transiidisüsteemid. Siinkohal tunnustan tublisid ja pühendunud Maksu‑ ja Tolliameti töötajaid, kes tolli ja sanktsioonide järelevalvega ning maksusüsteemi töös hoidmisega tagavad igapäevaselt meie riigi julgeoleku ja maksude efektiivse laekumise. [Maksutuluga] peame me oma riiki üleval.
Lugupeetud rahvasaadikud! Riigikokku on jõudnud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi. Tegevuse jätkamiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba hiljemalt 2024. aasta lõpuks.
Euroopa Liidus lepiti 2023. aasta lõpuks kokku pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis. See on tähtis, et tagada Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada Euroopa Liidu pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes.
Riigikokku on jõudnud ka krüptovarade uus regulatsioon, mis on suunatud rohkem investorite kaitsele. 2023. aasta alguses avaldas Moneyval 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne vähenemine tänu Eesti karmimatele seadustele ja Rahapesu Andmebüroo tõhusale järelevalvetegevusele. See on jällegi oluline investorite kaitsmiseks ja rahapesuriskide maandamiseks.
Finantspoliitika vallas on lähiaastatel väljakutse kapitaliturgude arendamine nii Eestis kui ka Euroopas. Raha on vaja nii rohe-eesmärkide, digitaliseerimise ja innovatsiooni kui ka kaitseinvesteeringuteks. Neid ei saa teha ainult riigieelarvest ja pangalaenude toel, saame teha ka Euroopa-ülest koostööd.
Finantsvaldkonna [ülevaate] lõpetuseks on mul hea meel kinnitada, et oleme teinud mitmeid otsuseid riigiettevõtete täiendavaks börsile viimiseks ning üsna pea on Eesti inimestel võimalus investeerida riigi võlakirjadesse.
Head Riigikogu liikmed! Ruumi- ja liikuvuse valdkonnas on Rahandusministeerium aastate jooksul samuti oma panuse andnud, et vähendada riigi hoonefondi ülalpidamise kulusid ja energiatarvet ning aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Toetasime CO2- ja moderniseerimisfondi vahenditega, 87,6 miljoni euroga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimist energiatõhusamaks. Kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimist toetame kolme aasta jooksul 24 miljoni euroga. Praegustes finantsoludes on eriti tähtis, et kogu toetusraha saaks õigeaegselt ja eesmärgipäraselt kasutatud. Raha suundub rekonstrueerimise ja ehitustegevuse kaudu lõpuks meie majandusse. Riigi siht on majandust igakülgselt toetada ja seejuures on oluline selliseid investeeringuid soodustada.
Uuendasime omaniku ootusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Suurema energiatõhususe ja kokkuhoiu saavutamiseks leppisid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Rahandusministeerium kokku strateegilised tõhustusmõõdikud.
Üks riigivalitsemise eesmärk on parandada riigi ja kohalike omavalitsuste üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaadata üle vastutuse jaotumine. Aasta jooksul avati kaks uut riigimaja – Valgas ja Pärnus. Valga riigimaja koondab 18 ja Pärnu oma 5 asutust, mis pakuvad avalikke teenuseid. Riigimajade rajamise eesmärk on pakkuda kohalikele inimestele ja ettevõtjatele võimalikult laia ringi riigi teenuseid ühes kohas ning teha asutuste koostööd lihtsamaks, samuti saavutada erinevate asutuste tööpindade [ühendamise abil] kokkuhoid.
Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine on üks valitsuse seitsmest prioriteedist. Sellest selgema [arusaama] saamiseks on loodud riigieelarve juhtimislaud ja kodanikueelarve, mis annavad eelarve sisust lihtsa ja kiire ülevaate. Uue valitsusena võtsime eesmärgiks panna pidurit aina kasvavale eelarve defitsiidile ning teha keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud otsused selleks, et jõuliselt võlaorjuse poole liikumise kurssi muuta. Nii astusime 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve kordategemiseks. Tänu eelmisel suvel [langetatud] maksu‑ ja kokkuhoiuotsustele suutsime riigi rahakoti seisu parandada circa 500 miljoni euro võrra, mis on ühe aasta kohta märkimisväärne paranemine.
Lisaks saime teha hädavajalikke täiendavaid kulutusi ehk tõsta Eesti riigikaitsekulud üle 3% SKP‑st, mis tähendab 1,3 miljardit eurot meie riigi kaitsevõimesse. Aastaga on valitsus otsustanud 840 miljonit eurot kokkuhoidu. Üks osa sellest on ministeeriumide esimesed kokkuhoiukohad – nelja aasta peale [hoitakse] kokku üle 360 miljoni. Need on kohad, mille arvelt saab kõige kiiremini kokku tõmmata. Aga kärpeid tuleb peagi veel. Kuna riigieelarve defitsiit on väga suur, siis on edasistel otsustel suurem mõju avalikele teenustele ja eri ühiskonnagruppidele.
Teine osa juba tehtud kokkuhoiust, 480 miljonit on [tänu] perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemisele. See on samuti suur raha, mille nelja aasta jooksul kokku hoiame. Riigi eelarvestrateegia koostamisel leppisime kokku, millised on täiendavad kokkuhoiukohad ja lisarahastuse võimalused ministeeriumide haldusalas 2024.–2027. aastal. Kiitsime heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärk on koosmõjus nulleelarve projektiga kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult ning leida täiendavaid kokkuhoiukohti.
Head kaasamõtlejad! Rahanduse valdkonna ülevaate lõpetuseks tahan öelda, et riigieelarvega jätkusuutlikumale rajale liikumine mängib riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel väga olulist rolli. Kui me ei kasuta praegu maksumaksja raha vastutustundlikult, pärsib see ka meie pikaajalist arengut ja seatud eesmärkide elluviimist. Raha vastutustundliku kasutamisega käib kaasas riigi efektiivsemaks muutmine, mis muu hulgas vähendab bürokraatiat ning toob riiki kodanikele ja ettevõtjatele lähemale. Me oleme väike ja tõhus riik, mis annab meile võimaluse kiireks asjaajamiseks ja maksumaksja raha sihipäraseks kasutamiseks. Ärme jätame sedasama oma tugevusena kasutamata. Aitäh kuulamast!
Nüüd ma liigun edasi riigi avaliku teenistuse 2023. aasta arengusuundade ülevaate juurde. Rahandusministeeriumile on seadusega antud oluline ülesanne vastutada avaliku teenistuse arendamise, riigi personalipoliitika kujundamise ja haldusorganisatsiooni arendamise eest. Teen ülevaate avaliku teenistuse ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste olulisematest personalinäitajatest ja suundadest, mis personali juhtimist riigis mõjutavad.
Selgituseks. Avalik teenistus on oluline avaliku sektori osa, kus täidetakse riigi tuumikfunktsioone. 2023. aastal oli avalikus teenistuses 28 301 inimest. Avalikus sektoris, kuhu kuuluvad ka haridus- ja tervishoiuasutused ning äriühingud, oli circa 137 000 inimest. Teenistujate arvust. Avalikus teenistuses ehk ministeeriumides, ametites ning linna- ja vallavalitsustes töötas eelmisel aastal 28 301 inimest, mis teeb kogu avalikust sektorist ligikaudu 20%. Teenistujatest 22 746 töötasid riigiasutustes ja 5555 omavalitsustes. Umbes üks kolmandik neist on eriteenistujad ehk politsei-, vangla-, päästeametnikud ja tegevväelased. Võrreldes 2022. aastaga on teenistujate arv kasvanud 366 võrra ehk 1,3%. Suurim kasv on olnud Sotsiaalkindlustusametis: 84 inimest [lisandus] seoses kriisijuhtimisega ning Ukraina põgenike abistamisega, milleks loodi ajutisi töökohti. Kohtusüsteemi lisandus seoses jälitustegevustega 23 teenistujat ja vanglapersonal kasvas varem täitmata kohtade arvelt 30 [inimese võrra]. Kasvanud on ka IT-teenistujate arv Riigi Infosüsteemi Ametis – 33 ametikoha võrra.
Üldiselt omavalitsuste teenistujate arv kahaneb, aga Tallinnas ja selle lähivaldades kasvab. Näiteks lisandus Tallinna linna 60 teenistujat. Kokku tuli omavalitsustesse 2023. aastal teenistujaid juurde 36. Oleme võtnud suuna hoida riigipersonali mõistlikku proportsiooni tööealisest elanikkonnast. Kui lisame siia riigi- ja omavalitsusasutuste hallatavad asutused, koolid, haiglad, kultuuriasutused, riigi äriühingud ja sihtasutused ning sotsiaalkindlustusfondid, saame valitsussektori, mis moodustab laiemast avalikust sektorist 90%. Valitsussektori töötajate osakaal oli 2023. aasta andmetel 15,8%. See näitaja on püsinud viimase kümne aasta jooksul stabiilne hoolimata kriisidest, mil töökoormus kasvas.
Nüüd lähemalt palgast. Avalik teenistus täidab vajalikke riigi ülesandeid, mistõttu peavad asutustes töötama pühendunud ja kompetentsed inimesed. Selleks et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, et meie riik oleks professionaalsetes kätes, peab palk olema konkurentsivõimeline. Eelmisel aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2377 eurot, sealhulgas riigiasutustes 2450 ja omavalitsustes 1966 eurot. Avalikus teenistuses on rohkem kõrgharitud töötajaid kui erasektoris. Kogu Eesti tööhõives on kõrgharituid 43%, aga meil on 64%. See seletab kohati Eesti keskmisest veidi kõrgemat palganäitu.
Viimastel aastatel on teenistujate palk kasvanud Eesti keskmise [palgaga] üldiselt samas tempos. 2023. aastal oli kasv 13% ning on hea meel, et palk kasvas enim eriteenistujatel, see tähendab politseis ja päästeteenistujatel, vanglaametnikel ja tegevväelastel. Avaliku teenistuse tippjuhtide palgatase jääb erasektorile alla.
Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt vajalikud igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada. Nii nagu vähendasime ministrite ja kõrgemate riigiteenijate palga kasvu, välja arvatud põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikogus, on loomulik ka ülejäänute panus. Praeguses finantsolukorras otsustas valitsus avalikus sektoris palgafondi külmutada. Me näeme selle otsuse mõju 2024. aasta esimese kvartali numbritest, mille järgi palgakasvu [tempo] on aeglustunud [ja langenud] 4%‑ni.
Voolavus ja värbamine. Tööjõu voolavus väljendab teenistujate rahulolu tööga ja üldist juhtimise kvaliteeti. 2022. aasta rekordilised koguvoolavuse näitajad 2023. aastal langesid, jäädes siiski kõrgemale kui 2018.–2021. aastal. Avaliku teenistuse koguvoolavus oli 2023. aastal 14,2% ja vabatahtlik [voolavus] 9,1%. Kõrgemad näitajad on omavalitsustes.
Koolitus ja eetika. Avalike teenistujate arendamine on praegusel kriitilisel muutuste ajal väga oluline ega tohiks tähelepanuta jääda. Kriitiliselt olulised koolitusteemad puudutavad muudatuste juhtimist, kriisijuhtimist ja digipädevusi. 2023. aastal oli asutuste koolituskulude suhe tööjõukuludesse kerges tõusutrendis ja ulatus 1%‑ni. Rohkem panustatakse koolitusse omavalitsustes, siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes, veidi vähem ministeeriumides ja põhiseaduslikes institutsioonides. Kuna käesolevast aastast meil välisvahendeid keskseks koolituseks enam kasutada ei ole, tuleb leida uusi viise koolituste loomiseks ja pakkumiseks. Oleme loomas uusi koolitusi, kasutades enam ära asutuste sisekoolitajaid.
Eesti avaliku teenistuse mainet ja kuvandit mõjutab ametnike usaldusväärsus, mistõttu tuleb ka edaspidi pöörata enam tähelepanu tippjuhtide eetikateadlikkusele.
Tänan kuulamast!
