Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 08.05.2024, 14:00

Toimetamata

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Ja nagu ikka, kõigepealt kohaloleku kontroll.

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks jõudis registreeruda 61 Riigikogu liiget, puudub 40. Nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Mario Kadastik, palun!

14:01 Mario Kadastik

Aitäh, härra eesistuja! Annan üle Riigikogu otsuse tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu kohta, millele on alla kirjutanud 55 Riigikogu liiget. Eelnõu on ise hästi lihtsa tekstiga, et toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Sisuliselt tähendab see seda, et me saame tuumaenergia ja ohutuse seaduseelnõud välja töötada lasta valitsusel, vajadusel ka valdkondlikult puutuvaid õigusakte, ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist toetada ja valdkondlike pädevuste arendamist.

Mida ta ei anna? Ei anna õigust ehitada kohe Eestisse tuumajaama ehk seda ei pea muretsema. Tegemist on kasutuselevõtu protsessi esimese sammuga, mis võimaldab alustada ettevalmistusi järgmiste otsustuskohtadeni viivateks tegevusteks. Selle raames kindlasti tuleb ka energiamajanduse arengukava uuendamise käigus seal uurida selle turule mahtumist, sobivust, vajalikkust, aga ka mitte ainult energeetika osas, tuumal on potentsiaalselt ka teisi kasutusi. Seetõttu annan üle selle Riigikogu liikmete poolt algatatud Riigikogu otsuse, et riik saaks nende uuringutega ja ettevalmistustega edasi minna. Aitäh!

14:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

14:02 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti nimetab ennast õigusriigiks, aga õigusriik saab olla ainult siis, kui käitutakse vastavalt, lähtutakse seadustest, järgitakse seadusi. Ja selle alla kuulub ka õigussüsteemis tegutsev prokuratuur. Aga ometigi me oleme järjest rohkem saanud teada, kuidas prokurörid, kes peaksid seaduse järgi lähtuma ainult seadusest ja jälgima, et uurimisasutused tegutseksid seaduse alusel, ja kes on kohtus riigi esindajad süüdistuse poolt ehk siis ka tegelikult seaduse esindajad, lihtsalt rikuvad seadusi. Juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid juba regulaarselt ja nüüdseks on teada, et ka riigi peaprokurör ise täpselt samamoodi. 

Sellega seoses annan üle arupärimise justiitsminister Madis Timpsonile kümne Riigikogu liikme poolt, milles muu hulgas soovime teada näiteks, mitu menetlust on prokuratuuri järelevalveosakonnas seadusi rikkunud prokuröride osas alustatud, või milliste tegevustega riigi peaprokurör Andres Parmas on täitnud talle seadusega pandud ülesannet ja taganud, et prokuratuur tegutseb, lähtudes seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest, ning et prokurör tegutseb ainult seaduse alusel. Näiteks soovime ka teada, mitu teenistusliku järelevalve menetlust on peaprokurör Andres Parmas oma ametiajal seadust rikkunud prokuröride osas alustanud. Aitäh!

14:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urmas Reinsalu, palun!

14:04 Urmas Reinsalu

Mu kullakesed, kehv on meil olukord praegu riigis. Juhtimist ei ole. Üldiselt on seda kaost riigi rahandus‑ ja majanduspoliitikas muidugi väga muret tekitav vaadata. Esimene lähtekoht nii-öelda peaks olema see, et see valitsus peaks oma ameti maha panema, peaminister peaks oma ameti maha panema. Ma tean, et paljud, ka koalitsioonisaadikud jagavad minu mõttekäiku, kõik ootavad Godot'd, peaministri äraminekut kuhugi Euroopasse. Aga ma ütlen teile, armsad sõbrad, seal bussi tagapingil on mugav küll istuda, aga kui bussis juhti ei ole, siis see läheb Eestile kalliks maksma.  

Nüüd selles olukorras töö tellija materjalist, Isamaa peab tulema valitsusele appi. Loetud minutid tagasi peaminister kõneles siin suureliselt sellest, et valitsus teeb raskeid otsuseid. Aga need otsused on salajased, vähemalt meie, avalikkus, parlament ei ole nendest kuidagi teadlik. Ja meie ettepanek konkreetselt on, kui me vaatame riigi rahalist seisu, vajadust katta riigikaitsekulusid, mitte tegeleda mingisuguse mütoloogilise riigikaitsemaksuga, uute maksude väljanuputamisega, maksude kaskaadiga, vaid tegelikkuses on meil lahendus olemas. Kui on üle jõu käiv tegelikult valimislubadus, siis tuleb see valimislubadus edasi lükata. Ja me esitame parlamendi menetlusse konkreetse seaduseelnõu ja me oleme selles mõttes vastutustundlikud, me ei taha sekkuda selle valitsuse poliitikasse, me ei ütle, et seda täielikult tühistada, vaid ettepanek on Reformierakonna maksuküür lükata 2028. aastani edasi. See on väga konkreetne ettepanek ja see katab ka riigikaitsekulud ja see säästab Eesti sellest tohutust mürglist täiendavate maksudega.  

Ma tean, et siin on olemas vähemasti, minu diagnoosi järgi, pool Reformierakonna fraktsiooni, kes seda ettepanekut toetab. Seda toetab tegelikult Eesti 200, seda toetavad sotsiaaldemokraadid. Ainult Valdo Randpere on veidikene kriitiline, me peame teda veenma. Nii et ärme lase niisugust Reformierakonna diktaati siin praegu kehtestada lihtsalt seetõttu, et …

14:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, Urmas!

14:07 Urmas Reinsalu

… anti inimestele valetavaid valimislubadusi. Võtame ennast kokku parlamendina ja tuleme sellele valitsusele, kehvakesele küll, aga teist meil ei ole, tuleme appi. Aitäh!

14:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu, ühe arupärimise ja ühe seaduseelnõu.  

Ettekandja täpsustamine. Nimelt, tänase kuuenda päevakorrapunkti juures, milleks on rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 teine lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni liige Maris Lauri.  

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra menetlemise juurde.


1. 14:07

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (367 OE) esimene lugemine

14:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Esimene päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 367 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andrei Korobeiniku.

14:08 Andrei Korobeinik

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest läks aega, enne kui me jõudsime selle põneva päevakorrapunkti juurde. Aga võib-olla nüüd on ka koalitsioonil küpsenud arusaam, et olukord, nii nagu ka hea kolleeg Reinsalu mainis, on pehmelt öeldes problemaatiline.  

Meil on riigieelarvest puudu iga aasta umbes miljard. See on väga suur raha. Kujutage ette, see on võrreldav meie riigikaitsekuludega. Sisuliselt võib öelda, et Reformierakonna juhtimisel on Eesti rahva käest, Ukraina inimeste käest ära võetud see raha, mis on kriisi ajal väga vajalik.  

Ja miks oleme me siia olukorda sattunud? Põhjus on Reformierakonna majanduspoliitikas, mis, nagu ka ekspeaminister Andrus Ansip ütles, on pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Reformierakond üritab raha koguda selleks, et jagada see raha rikkamatele inimestele. Pool miljardit aastas järgmisest aastast alates on mõeldud rikastele maksusoodustuse tegemiseks. Samal ajal kavatseb tänane valitsus maksustada tulumaksuga pensione. Kolm pensionäri loovutavad raha selleks, et tõsta ühe Riigikogu liikme palka. Lisaks muidugi ka muud samaväärsed mõtted, nagu automaks, mis lööb kõige valusamalt just maal elavaid inimesi, suurperesid, peretoetust on vähendatud, suhkrumaks on mõeldud selleks, et võtta raha laste käest ja nii edasi. 

Aga on ka palju mõistlikum alternatiiv. Lisaks juba mainitud rikaste soodustuse ärajätmisele on võimalik saada raha, rakendades solidaarsusmaksu pankadele. See tooks riigieelarvesse tänase seisuga umbes pool miljardit iga aasta. Tulevikus see summa ilmselt väheneb, aga tulevikus oleks võimalik teha püsivalt maksuskeemi, mis oleks võinud meid teenida aastakümneid. Lihtsalt praegu, olukorras, kus Ukrainas käib sõda, on mõeldav arutada just solidaarsusmaksu.  

Kõlavad arvamused, et maksustada edukaid ettevõtteid on vale, sellepärast et nad lihtsalt teevad oma tööd hästi. Aga pankade puhul me ei saa rääkida sellest, et nad intresside kogumisega loovad majanduses lisandväärtust. Vastupidi, kui vaadata Eesti olukorda, siis kuna Eestis on pankade kasumi maksustamine kõige madalam, siis kasumid voolavad siit välja. Pankadel on ebasoodne luua töökohti siia, nad parema meelega teevad neid, loovad neid seal, kus on maksud kõrgemad, sellepärast et sedasi nad saavad oma tulu vähendada näiteks Leedus, mis on juba rakendanud pankade kasumi maksu. Ja Leedu puhul me ei saa rääkida sellest, et selle tulemuseks on Leedust lahkunud suured pangad. Ükski pank ei ole Leedust lahkunud. Leedu on Eestiga võrreldes edukam majandus. Eesti on ainuke majandus mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka Euroopas tervikuna, mis see aasta langeb. Nii et Leedust me võiksime pigem võtta eeskuju.  

Ja ma loomulikult kahtlustan, et antud ettepanek toetust ei leia. Aga ma olen täiesti kindel, et järgneva kolme aastaga ei ole võimalik, et valitsus ei arvesta Eesti majanduse reaalse olukorraga. Nagu Andrus Ansip ütles, tõepoolest ei saa tänastes probleemides süüdistada eelkäijaid, nagu näiteks siia saali tulnud Jüri Ratast, kes oli peaminister koroonaajal. Koroonaajal me saime väga hästi hakkama. Ja kui sa oled kolm aastat peaminister, siis sa pead aru saama, et sina oled süüdi.  

Ja Andrus Ansip muidugi oli selles mõttes nagu radikaalsem. Ta ütles, et kui sa hakkama ei saa, siis sa võiksid ära minna. Aga minu ettepanek oleks enne äraminekut teha vajalikud otsused ära. Ja üks see otsus on siin täna teie ees, head kolleegid. See on pangamaksu rakendamine. Nii et ma väga loodan teie suurele toetusele selle otsuse eelnõu puhul. Suur tänu ja olen valmis küsimustele vastama. 

14:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

14:14 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Me kindlasti toetame seda eelnõu. Aga küsimus on selline. Lugupeetud ettekandja, mis te arvate, miks peaminister selle asemel, et tuua Leeduga analoogne eelnõu siia Riigikokku või vähemalt alustada diskussiooni kas ühiskonnas või valitsuses, lihtsalt kutsus enda juurde pankade esindajad ühel hetkel? Need põhimõtteliselt ostsid ennast sellest olukorrast välja, lubades mõned rahad riigile suunata. Aga pangamaksust enam keegi ei räägi. Ja kui me küsime ministri käest siin saalis selle kohta, siis ta ütleb seda, et pangad on ju tegelikult meile juba lubanud, et nemad panustavad rohkem.

14:15 Andrei Korobeinik

Suur tänu, hea kolleeg, selle hea küsimuse eest! Tõepoolest, kui peaminister oleks siiras, siis ta vähemalt oleks andnud indikatsiooni, et ta on valmis aruteluks. Siin täna kõlas näiteks väga hea ettepanek alustada arutelu tuumaelektrijaama üle. See ju ei tähenda seda, et kohe homme hakatakse ehitama, aga selline arutelu avamine on väga mõistlik. Kaja Kallase puhul peab tõdema, et ükski tema lubadus ei ole pidanud. Ta on rikkunud kõiki neid lubadusi, mis ta enne valimisi on andnud, välja arvatud see üks: pankade kasumid on pühad, neid ei tohi puutuda. See on ainuke lubadus, mis on tänaseks täidetud. Selle üle on tegelikult … See on hästi kurb, et kõik maksud on tõusnud, peretoetused on langenud, aga pankade kasumid on alles. Ma ei oska öelda, millest selline valik on tingitud. Aga mina küll tahan, et Eestil oleks peaminister, kelle prioriteedid on natuke mujal.

14:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

14:16 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Hea ettekandja! Tõesti väga oluline eelnõu, mis meil arutlusel on. Tõesti on tekkinud väga kummaline olukord, et valitsus on valmis erinevate maksutõusude, uute maksude kehtestamisega mitmel erineval moel inimesi koorima, aga sellist ühekordset pankade liigkasumi maksu kehtestada ei soovita. Ja kui ma olen selle kohta pärinud peaminister Kaja Kallaselt, on peaminister alati vastanud, et meil kehtib õiguskindluse põhimõte, et pankasid ei tohi niimoodi maksustada. Tunduvad natukene sellised topeltstandardid olevat, et see õiguskindluse põhimõte tundub, et ei kehtigi tavakodanikele. Täpselt samamoodi nagu meil ju põhiseadus ütleb, et riigi erilise hoole all on puuetega inimesed, paljulapselised pered, kuid neile näiteks maksuerisusi ei looda. Kas teie hinnangul on peaministril mingisugune oma põhiseadus, mille järgi on riigi erilise hoole all pangad ning õiguskindluse põhimõte kehtib samuti ainult pankadele?

14:17 Andrei Korobeinik

Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest hea näide peaministri suhtumisest on automaks näiteks. Automaksu puhul valitsus otsustas, et mingeid erisusi näiteks suurperedele ei tehta. Ja puuetega inimesed saavad erisuse siis, kui nende auto on ümber ehitatud, ja kui ta sõidab tavalise autoga, siis maksku täie rauaga. Seal erisusi ei ole, aga pankade puhul kasumit ei tohi absoluutselt isegi ära mainida. 

Ma arvan, et see on … Ma isegi ei saa öelda, et see on Reformierakonna suhtumine, sellepärast et ma näiteks täna lugesin, kuidas Jürgen Ligi täitis europarlamenditesti ja ta avastas, et seal esikümnes oli ainult üks Reformierakonna kandidaat. Andrus Ansip avastas, et Reformierakond ei ole see Reformierakond, kus tema oli peaminister. Ja tõepoolest, ma ei usu, et hea kolleeg Aivar Sõerd … Ta oli ju rahandusminister siis, kui Eesti riik oli sügavas kriisis, ja ta suutis Eesti riigi kriisist välja tuua.

Kas tänane valitsus suudab seda? Kas Mart Võrklaev, kas Kaja Kallas suudavad seda? Loomulikult mitte. Ja miks just pangad? Ma ei tea. See ilmselt on mingisugune Kaja Kallase isiklik valik, miks ta tahab kaitsta just neid, mitte pensionäre, mitte lapsi, just neid Skandinaavia pankasid. Ma ei tea, ma arvan, et see on see küsimus, mida võiks peaministri käest küsida.

14:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

14:19 Varro Vooglaid

Jaa, suur tänu! Kõnealune eelnõu on kahtlemata väga õigesuunaline ja muidugi oleks olnud väga vajalik see juba varem vastu võtta, sellepärast et väga suur osa sellest rahast, sajad miljonid eurod riisutakse ära, ilma et õiglaselt oleks see maksustatud. Aga ma mõtlesin küsida teie käest seda. Kas teil on informatsiooni selle kohta, mis võib olla valitsuserakondade soovimatuse taustaks sellist eelnõu toetada? Kas see võib olla seotud ka asjaoluga, et valitsuserakondade juhtpoliitikutel ja nendega seotud isikutel endal on päris palju pankade aktsiaid ja seetõttu nad ise saavad rahalist kasu sellest, kui pankasid kõrgemalt ei maksustata ja kui nad saavad Eesti ühiskonnast riisuda nii metsikuid kasumeid, nagu nad seda näiteks mullu tegid? Kas teil on sellist informatsiooni ja isegi kui ei ole, kas te peate tõenäoliseks, et see võib olla oluline osa sellest põhjenduste paletist, mis aitab selgitada nende käitumist?

14:20 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Kahjuks minul seda infot ei ole ja valitsuses toimuvad protsessid on tihti ka üsna kinnised. Valitsuse istungitel on protokollid, aga nende omavahelised arutelud ei ole mulle teada. Hea näide, näiteks siin hiljuti oli üks platvormitöö direktiiv, mida Eesti 200 üritas mitte läbi lasta. Ja siis arupärimiste arutelude käigus selguski, et see oli konkreetsete inimeste huvides, see ei olnud terve valitsuse huvi. Miks pankade puhul Kaja Kallas on nende peamine kaitsja, ma ei oska öelda. Aga ma olen täiesti kindel, et Eestile on see ülikahjulik. Veel kord, küsimus ei ole selles, et keegi on teinud ülihead toodet või teenust, mis on väga kasumlik. Pankade kasumid on suured tänu sellele, et euribor on suur. Pangad ei pea selleks tegema mitte kui midagi. Intressid Eestis on suuremad kui Skandinaavias, kuigi Eesti klientide distsipliin on sama hea või isegi parem kui näiteks Rootsi klientide oma. Aga pangad peavad võimalikuks küsida Eesti inimeste käest iga kuu rohkem raha. See olukord on kahtlemata täiesti ebaõiglane ja veel kord: ma ei tea, miks Kaja Kallas otsustas, et pangad on viimased, kelle juurde ta tuleb või õigemini üldse ei tule. 

14:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

14:22 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin Andrus Ansipi nimi käis läbi, aga vähemalt kui Andrus Ansip oli peaminister, siis tal oli rohkem optimismi ja lubas isegi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. See oli optimistlik, kuigi ei täitunud, aga praegusel valitsusel isegi seda optimismi ei ole. Ja vaadates neid otsuseid, mis tehakse – kaugel sellest. Te ise mainisite ära, et ega Kaja Kallase poolt ega tema valitsuse poolt ei ole tegelikult ühtegi head initsiatiivi ellu viidud, pigem vastupidi, ja kõik need lubadused, mis valimiste-eelsel ajal anti, neid ei peetud, vaid pigem ikkagi peteti rahvast.

Rääkides pangamaksust, ega tegelikult sellel pankade jaoks heal ajal ei ole nad ju tegelikult oma mustrit muutnud. Nad ei ole langetanud intressi, kui nad on laene andnud nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele, ehk siis nad ei ole ka omapoolset käiku teinud, et anda panus ühiskonda. Ja nüüd, (Juhataja: "Aitäh!") kui valitsus ei soovi pangamaksu rakendada, mis selle taga ikkagi on?

14:23 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ütleme, pangad on ikkagi üldises konkurentsis natuke enda marginali langetanud, aga tõepoolest, see on kõrgem kui näiteks Soomes või Rootsis. Ühtegi põhjust ma sellele ei tea. Ütleme, kõige suurem probleem selle juures on see, et see kõrgem intress on veel vähemaksustatud, nii et nad saavad ebaproportsionaalselt palju raha just Eesti pensionide käest. Mõelge selle peale, et eelmine aasta läks Eestist välja natuke alla miljardi peamiselt Skandinaaviasse. Iga Eesti elanik maksis mitusada eurot Rootsi pankadele puhtalt selle pärast, et euribor oli kõrge – mitte selle pärast, et pank pakkus talle erakordselt head teenust, vaid lihtsalt nii läks. Mitte iga laenusaaja, vaid iga Eesti elanik keskmiselt, alates lastest kuni vanuriteni, on maksnud keskmiselt pea 1000 eurot. See on mõeldamatu. Ja Eesti valitsus väidab, et seda raha lisamaksudega maksustada ei tohi. Kõike tohib: autosid tohib, limonaadi tohib, peretoetused võib lastelt ära võtta, aga pangad – las nad jäävad.

14:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

14:25 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie arvates, millega on seotud üldse, et valitsus maksustab vaeseid, mitte rikkaid? Võib-olla Reformierakond kardab kaotada oma sponsoreid?

14:25 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma olen küsinud seda rahandusministri käest siin saalis, kas ta saab aru, et seesama rikastele suunatud maksusoodustus suurendab ühiskonnas ebavõrdsust. Ta ütles, et tema saab sellest aru, et see on poliitiline valik. Kui me mõtleme selle peale – meie, hea kolleeg, sinuga oleme ju liberaalid, eks ole –, et meie arvame, et riik peab sekkuma võimalikult vähe, aga ta peab sekkuma siis, kui inimene vajab abi. Kriisi ajal inimene vajab riiki. Kriisi ajal on riigi ülesanne just see, et ta peab aitama neid, kes saavad kriisi ajal kõige rohkem pihta: vanureid, lapsi, suuri peresid. Ja need on needsamad sihtgrupid, kust Reformierakond võtab raha ära. Ehk kriisi ajal riik tuleb ja võtab vaesemate inimeste käest raha ära, selleks et jagada neid mulle või sulle. See on täiesti ebaõiglane. Ma olen rahandusministriga nõus, see on poliitiline valik. Aga mina küll sellist poliitilist valikut toetada ei saa. Ma arvan, et selline poliitiline valik viib Eestit aastateks Euroopa Liidu mudaliigasse ja selle eest võiks peaminister vastutust võtta, mida varem, seda parem. 

14:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

14:26 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Pankade kasum on kiiresti kasvanud, kuna euribori tõusuga on hoogsalt kasvanud ka euriboriga saadud laenudelt teenitav tulu. Euriboriga saadud lepingud moodustavad enamiku Eesti eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest. 

Nüüd numbritest. Eesti Panga info kohaselt Eestis tegutsevad pangad olid eelmise aasta kokkuvõttes väga kasumlikud. Nad teenisid aasta kokkuvõttes 940 miljonit eurot. Aga käesoleval aastal pangad on veidi edukamad. Kui eelmisel aastal samal ajal oli kasum 213 miljonit eurot, siis Eesti krediidiasutuste kasum oli selle aasta esimeses kvartalis juba 444 miljonit eurot. Fakt on see, et viimastel aastatel on pangad teeninud märkimisväärseid kasumeid, samas kui paljud ühiskonnagrupid seisavad silmitsi majanduslike raskustega. Andrei, kas sinu arvates olukord on õiglane?

14:27 Andrei Korobeinik

Muidugi, hea kolleeg, ei ole olukord õiglane ja sellepärast me tulemegi selle initsiatiiviga välja. Ma arvan, et nii suurt kasumit ilmselt väga pikaajaliselt ei ole, järgmisel aastal me võib-olla näeme väiksemat numbrit. Aga ma olen siin varasema küsijaga nõus, et see lahendus oleks võinud tulla juba varem. Leedu võttis selle vastu eelmisel kevadel, jõustus juunis ja Leedu majandus kasvab. Mitte muidugi puhtalt sellepärast, et nad rakendasid pangamaksu, aga suuresti sellepärast, et nad ei läinud vaesemate inimeste kallale. Nagu sa väga õigesti küsid, et pensionäridelt raha äravõtmine ei ole lihtsalt ebaõiglane, ta on ka väga kahjulik majandusele tervikuna. Kui sa võtad raha pensionärilt, annad raha rikkamale inimesele, siis see raha ei jõua nii kiiresti tagasi ringlusse ja see tähendab seda, et eelarve jääb tuludest ilma. Nii et valitsuse otsused suurendavad ühiskonnas ebavõrdsust, aga nad kahjustavad ka Eesti majandust, nii et sisuliselt kaks halba asja korraga. Miks nad seda teevad? Ma ei kujuta ette. Ma arvan, et see on lihtsalt ebakompetentsus, millele juhtis tähelepanu ka ekspeaminister Andrus Ansip. Ja kahjuks meil on selline valitsus, mis ei oska majanduspoliitikat teha.

14:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

14:29 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Jaa, antud eelnõu on kindlasti igati mõistlik ja EKRE on ka samasisulist eelnõu varem teinud. Jääbki täitsa arusaamatuks, et kõiki sektoreid tänane valitsus maksustab, aga pangasektori millegipärast on kuidagi täiesti välja jätnud. Seda enam, et siin täna kõlanud jutt mitmel korral, ja me kõik teame seda, et erakorraline euribori hind on erakorraliselt pankade kasumit väga palju suurendanud. Mitte selles, et keegi pankade vastu oleks, loomulikult pankasid on vaja ja see on üks ettevõtlusvorme, aga olen täiesti seda meelt, et tuleks maksustada tegelikult seda erakorralist tulu. Aga kuidas sulle tundub, siis kui maksu mittetegemise põhjendus oli see, et me ei saa võtta, et me tagame sellega kapitali parema kättesaadavuse ettevõtjale ja nii edasi. Minule teadaolev info ei näita küll seda, et ühiskonnas ettevõtjatele kuidagi kapital oleks selle tulemusena paremini kättesaadav või soodsam. Kuidas sul sellest arusaamine on?

14:30 Andrei Korobeinik

Hea kolleeg! Mul on täpselt samasugune arusaam, et kui pankade kasum oleks maksustatud, meil on tõepoolest sarnane eelnõu EKRE omaga, et meil on natuke mõned detailid nagu teistmoodi seal, meie ettepanek on see, et kui heale, pankade jaoks heale ajale järgnevad halvemad ajad, siis maksu võiks tasaarveldada, mis tähendab seda, et pangad on, nad ei ole nagu selle riski ees, et nad peavad praegu meeletult raha koguma selleks, et kriisi ajal seda kasutada. Ja teiseks, kui meil oleks juba praegu pangamaks, siis see tähendaks seda, et pankadel oleks soodsam teha investeeringuid Eestis, sellepärast et kui sul on suur kasum, sa investeerid selle ära, sul on väiksem kasum, sa maksad selle pealt väiksema maksu. Rootsis või Leedus nad maksavad oluliselt rohkem makse ja sellepärast neil on soodsam investeerida seal, mis tähendab seda, et pangad oleksid juba praegu panustanud Eesti majandusse tunduvalt rohkem, kui nad praegu seda teevad, sellepärast et neil on väga ebasoodne panustada Eesti majandusse tänu sellele, et valitsus neid lihtsalt ei maksusta, erinevalt teistest. 

Ma olen mingis mõttes nõus sellega, et me peame ikkagi lähtuma sellistest üldistest reeglitest. Me ei saa teha midagi, mis väga radikaalselt erineb sellest, mida teevad meie naabrid, aga pankade maksumuse puhul me oleme pigem erandlikud, me neid ei maksusta olukorras, kus teised seda teevad. See tähendab seda, et pangad teevad investeeringuid ja panustavad majanduskasvule teistes riikides, mitte Eestis. Nii et see on ka üks probleem, millele lahenduseks võiks seda praegust ülesannet vastu võtta ja loota, et valitsus seda ka täidab. Nii et loodan jah teie toetusele. 

14:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

14:33 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Hea kolleeg Andrei! Teatavasti on pangandus samasugune eraettevõtlus nagu iga teine, ka automüük näiteks. Ja praegu just on tegemisel automaks. See küll kahjuks või õnneks ei lähe mitte automüüjatele, nii nagu praegusel juhul on loodud üle Euroopa euribori tõus, mis otseselt laekub eraettevõtja taskusse. Minu küsimus on selline: kas sa tead mõnda teist eraettevõtlusvormi, kus siis kas riikliku regulatsiooniga või üleeuroopalise regulatsiooniga kukuks samamoodi õnn õuele ja eraettevõte saaks tohutuid lisakasumeid?

14:34 Andrei Korobeinik

Aitäh! See on hea küsimus ja ma oleks võinud vastata, et see on näiteks kasiinoäri. Aga ei ole, sellepärast et kasiinodes on kasumimarginaal väiksem ja maksud on oluliselt suuremad. Eesti Loto ei ole. Eesti Loto isegi potentsiaalne kasumimarginaal on umbes 50% miinus kulud. See jääb pankadele tunduvalt alla. Nii et kasiinod, loteriid, kõik need valdkonnad on pankadega võrreldes vähem kasumlikud. Seda äri ei ole. Võib-olla mingisugused kuritegevusega seotud valdkonnad, aga ma ei oska neid kasumimarginaale seal hinnata. Nii et igal pool, kus ajalooliselt on kõrgemad kasumimarginaalid, alkoholi müük näiteks, kasiinod ja nii edasi, igal pool seal on riik tulnud ja teinud regulatsioonid, mis seda kasumimarginaali vähendavad. Pankade puhul on paljud riigid läinud ka seda teed, aga mitte Eesti.

14:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aivar Sõerd, palun!

14:35 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ei, siiski neid valdkondi võib näiteks tuua veel, kus erakorraliste olude tõttu võib tekkida soodne majanduskonjunktuur. Näiteks hiljuti, kui ma nüüd õieti mäletan, Venemaa-reise tegevatel bussifirmadel kahekordistusid kasumid. Ja põhjus on ka olemas. Soome-Vene piir on kinni ja Soome kliendid liiguvad Venemaale läbi Eesti ja bussifirmad saavad siit ka erakorralist kasumit. Ma küsingi, kas teil need eelnõud on juba valmis tehtud, mis maksustavad ka teiste valdkondade puhul tekkinud erakorralisi kasumeid.

14:35 Andrei Korobeinik

Suur tänu, hea kolleeg! Õnneks on Reformierakond teinud ennetava löögi ja tühistanud tasuta bussisõitu maakondades, mis omakorda vähendas bussifirmade kasumimarginaali. Nii et see oli selline väga-väga ratsukäik Reformierakonna poolt. Nii et bussifirmade kallale me enam ei läheks. Ma saan aru, et selle valdkonnaga teie saate väga hästi hakkama. Ja samas, kui sa tood veel näiteid, siis ma oskan neid võib olla detailsemalt kommenteerida.

14:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Meeldetuletuseks headele kolleegidele, et selle otsuse eelnõu menetlemise juures on võimalus esitada kokku kaks küsimust, aga kummalegi ettekandjale ühe küsimuse. Ja nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ehk siis rahanduskomisjoni seisukohti ja otsuseid tutvustama hea kolleegi Aivar Sõerdi. Palun!

14:36 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 367 OE oma 18. märtsi istungil. Ja lühidalt annan ülevaate arutelust. Arutelu oli see, et komisjoni esimees küsis, kas Keskerakonna fraktsiooni esindaja soovib eelnõu tutvustada, ja Andrei Korobeinik vastas, et eelnõu võiks toetada, sest tegemist on positiivse eelnõuga. Siis komisjon arutas ka seda arutelu kuupäeva. Algselt oli 2. aprill, aga 2. aprillil oli Andrei vist ka ära välislähetuses ja see kuupäev läks välja. Komisjoni esimees pakkus, et eelnõu esimene lugemine võiks toimuda 9. aprillil. Komisjoni esimees andis teada, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Komisjoni liikmed nõustusid konsensuslikult. 

Sellega arutelu piirdus. Komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. aprillil, aga see on nihkunud tänasesse kuupäeva. Siin ühel korral vist, kui ma õieti mäletan, algataja ei ilmunud välja. Ja see ettepanek võtta päevakorda 9. aprillil oli konsensuslik. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Aivar Sõerd. See oli ka konsensuslik. Tänan tähelepanu eest ja vastan küsimustele.

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

14:38 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Te just tõite Andrei küsimuse juures ühe näite, mis ei olnud tegelikult kohane. Arvestades seda bussiliiklust või ühte ettevõtet, kes on saanud kaks korda rohkem kasumit, seal ei ole ju katusorganisatsiooni poolt või siis regulaatori poolt mingeid suuniseid antud piletihinna kujundamiseks, nii nagu praegu on tegelikult pankade puhul, intressi puhul, kus keskpank on öelnud, mida tuleb teha ja mis on euribori määr. Ja meie kõik, kellel on laenud, maksame ju tegelikult selle kinni. Sellest lähtuvalt ongi ju hea kolleegi Andrei Korobeiniku ettepanek, et me võiksime kehtestada selleks perioodiks solidaarsuspangamaksu, et pangad saaksid solidaarselt panustada praegusel kehval ajal majandusse.

14:39 Aivar Sõerd

Minu küsimus, mis ma siin esitasin, oli väga asjakohane. Ja tegelikult neid valdkondi, neid majandusharusid, kus erakorralistel asjaoludel või mingitel ühekordsetel põhjustel tekib soodne konjunktuur ja sellest tekivad ühekordsed erakorralised kasumid, neid valdkondi on kindlasti rohkem kui ainult see näide.

14:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

14:40 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olite isegi kunagi rahandusminister. Võib-olla te saate mulle seletada praegu, miks pensionide maksustamine on hea, aga pankade maksustamine on halb? 

14:40 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest, aga meil ilmselt siin vist on ka peale komisjoni ettekannet läbirääkimiste voor. Seal saab neid neid teemasid käsitleda, aga komisjonis me ei arutanud seda.

14:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andrei Korobeinik, palun!

14:40 Andrei Korobeinik

Jaa! Hea Aivar! Kahjuks vist fraktsioonid saavad ainult sõna võtta. Võib-olla tahtjaid on rohkem kui üks ja hea kolleeg Aleksandr ei pääse löögile. Ma ei oska öelda, siin juba fraktsiooni esimees tahtis sõna võtta.

Aga ma küsin sinu käest, et Reformierakond on ju Eestit päris pikalt juhtinud, küll väikese sellise vaheajaga, aga siiski. Eelmise kriisi ajal Reformierakonna juhitud valitsus suutis Eesti kriisist päris edukalt välja tuua. Need otsused olid valusad – kahtlemata ka pangamaks oleks valus otsus –, aga nad olid vastu võetud. Nüüd me näeme, et me oleme viimased Euroopa Liidus teist aastat järjest. Mis sa arvad? Sama Reformierakond justkui, mis sa arvad, milles see vahe seisneb, miks praegu Reformierakond hakkama ei saa, aga toona sai hakkama?

14:42 Aivar Sõerd

Jah, hea küsija, aga tõepoolest, peale seda komisjonipoolset ettekannet on läbirääkimiste voor. Siis me saame käsitleda poliitikaid ja ajalugu ja praktikaid laiemalt. Jääks ikkagi praegu komisjoni arutelu juurde, nii nagu kord ette näeb. Käsitleme neid teemasid läbirääkimiste voorus.

14:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tõepoolest, kuna ma näen ka protseduurilise küsimuse soovi, siis ma nõustun igati ettekandjaga, et tõepoolest tema põhiülesanne on tutvustada arutelu komisjonis, mitte uurida ühe või teise erakonna ajalugu, seisukohti, nende muutumist ja nii edasi. Nii et, head kolleegid, jääme selle juurde. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

14:42 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Hea ettekandja! IMF-i prognooside järgi on Eesti Euroopas ainus riik, kus majandus langeb, seejuures on meil üks suurimaid hinnatõuse, lisaks töötus kasvab. Seejuures valitsus paaniliselt otsib, kuidas täita eelarveauku. Samas, maksuküüru kaotamise lubadusega tekitatakse juba iseenesest poole miljoni euro ulatuses kulusid juurde. See raha, mida inimesed võivad sellest nii-öelda maksuküüru kaotamise plaanist võita, siis ülejäänud maksutõusud ja kogu see hinnatõus sööb selle veel rohkem ära. Tundub, et riik enam isegi ei tea, kust veel saaks teenida. Automaks, suhkrumaks, nüüd on veel leitud uus võimalus: rahatrahvide tõus, riigilõivude tõus, parkimistrahvi eest tuleb maksta 80 eurot, ID-kaardi kiirkorras tegemine 250 eurot. Ja tegelikult kõik see tekitab ebavõrdsust, inimesed muutuvad vaesemaks. Kas te ei arva, et kui valitsus oleks loobunud maksuküüru kaotamise plaanidest maksutõusudeks, oleks kehtestanud pangamaksu, oleks majanduslik olukord täna parem ja inimeste käekäik parem?

14:42 Aivar Sõerd

Aitäh! Ei arva. 

14:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

14:43 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite siin, et justkui mingis ärivaldkonnas tekib juhuslikult soodne konjunktuur. Antud juhul panganduses ei teki soodsat konjunktuuri, vaid seal pidevalt teatud aja tagant, euribori tõstes keskpanga poolt, tekib erakorraline kasum. Lisaks sellele mitte ainult ei teki see kasum, vaid siis ka inimesed, kes ei suuda neid intresse maksta, peavad loobuma odavalt oma kinnisvarast, siis ostetakse seda kinnisvara odavalt kokku, ja see on pidevalt selline nagu jätkuv protsess, seda me oleme näinud aastakümnete jooksul pidevalt. Ja minu küsimus on see: mis teie arvates on selles vale, kui seda protsessi juhitaks kuidagi mõistlikumalt, ehk siis mitte ei soodustataks ühte teatud ettevõtlusvaldkonda, vaid seda saaks kuidagi paremini reguleeritud, et sellest oleks kasu ka ühiskonnale?

14:44 Aivar Sõerd

Aitäh! No jah. Tegelikult pangandussektor on üks enam reguleeritud valdkondi üldse. Nii et seda ei saa küll öelda, et pangandus ei oleks reguleeritud. Aga see soodne konjunktuur ja euribori ehk siis keskpank, tähendab, euribori tõus, mis on seotud keskpanga põhiliste rahapoliitika intresside tõusuga, ega see on ikkagi ka omakorda seotud sellega, et inflatsioon läks käest ära ja see on tõhus hoob inflatsiooni alandamiseks ja see ka on toiminud. Ja tegelikult on ainult aja küsimus, kui Euroopa Keskpank rahapoliitika intressimäärasid langetama hakkab. Euroopa Keskpank, siin on turul üsna suur konsensus, et juba sel aastal hakkab see juhtuma, mis tähendab ka seda, et pankadele see soodne periood möödub.

14:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun! 

14:46 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Pangad teenisid iga Eestis töötava inimese kohta 113 eurot puhaskasumit kuus. Kas te maksuameti endise peadirektorina ei näe ühtegi põhjust pangasektorile ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks?

14:46 Aivar Sõerd

See küsimus, ma ütleksin, ei ole asjakohane. Sellest ajast on väga palju aega möödas, kui ma maksuameti peadirektorina töötasin. Aga pankadel järgmisest aastast tõuseb avansiline tulumaks. Ja kui me vaatame selle aasta eelarvetulude laekumisi, siis pankade makstud dividendidelt laekunud tulumaks on kasvanud ja moodustab märkimisväärse osa ettevõtte tulumaksu laekumistest. Ja ettevõtte tulumaks on üks paremini laekuvaid maksutulusid sel aastal. 

14:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Allas, palun!

14:47 Anti Allas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma ei usu ka, et seda komisjonis arutati, aga kui arutati, siis kas ei ole kaalutud maailmas, et osa sellest erakorralisest tulust riikide stabiilsusmehhanismi kanda. Kas seda on viimase 15 aasta jooksul tulnud Euroopas arutelule? Võib-olla teie kui hea spetsialist teate seda.

14:47 Aivar Sõerd

Ei ole küll sellist informatsiooni, et eraldi mingit fondi selliselt hakataks moodustama, aga siiski, asjakohane on märkida seda, et see pankade euribori tõusust tingitud kasumite teenimise kõrgkonjunktuuri hetk hakkab tegelikult mööduma, sellepärast et euribor on languses, mis tähendab, et pankade teenitav intressitulu hakkab langema. Aga samas, pangad on järjest rohkem maksmas intresse oma kogutavatelt hoiustelt, ehk siis see on ju panga kulu. Nii et hoiuste intresside kulu on kasvamas, aga samas pankade teenitav intressitulu on vähenemas. Nii et olukord on muutunud, tegelikult see kasumi teenimise kõrgkonjunktuur on möödumas.

14:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll on aga küsimusi istungi juhatajale istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma kuulan need kõik ära ja siis vastan. Kolm tükki võtan, sellest vast piisab. Andrei Korobeinik, palun!

14:49 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Mul on kaks küsimust korraga, et uuesti nagu mitte vajutada. Esiteks, kas ma mäletan valesti, et küsimus istungi läbiviimise kohta ikkagi kuulub arutelule kohe, mitte siis, kui istungi juhataja avastab, et ta võiks sellele vastata? Ja teine küsimus. Siin hiljuti esines hea kolleeg Jürgen Ligi, kes komisjonipoolse ettekandjana pidas sellise väga maailmavaatelise loengu komisjonis toimunud arutelu kohta. Ta ütles, et oli üks ebaadekvaatne küsimus, ja sellega tema ülevaade komisjonist piirdus, aga ta rääkis kaheksa minutit täis. Rääkis Reformierakonnast, teistest erakondadest. Seda oli tegelikult huvitav kuulata. Miks teie arvates ei saa komisjonipoolne ettekandja seda nagu teha? Istungi juhataja ei ole ju Jürgen Ligit katkestanud. Kas Jürgen Ligi on millegi poolest parem kui Aivar Sõerd? Ma arvan, et Aivar Sõerd oleks sellist maailmavaatelist arutelu väga hästi pidanud ja see oleks antud eelnõu arutelu juurde väga palju uut ja huvitavat infot andnud.

14:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, ma vastan õige pea. Mart Maastik, palun!

14:50 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Ma ei ole küll kunagi kasutanud seda võimalust, et kuritarvitada protseduurilist küsimust ja praegu ka ei tee seda. Aga tegelikult ma juhin tähelepanu sellele, et vastaja, kes meil oli seal just puldis ja te ära lasite sealt, ei vastanud tõesti küsimustele, vaid hakkas selgitama hoopis seda, et mille jaoks kasutatakse euribori. Ja see ei ole küll meile ka mingi uudis, mille jaoks seda kasutatakse, aga minu küsimus oli hoopis teine. Ja kahjuks on ta nüüd sealt läinud, mul ei ole mõtet uuesti seda küsimust esitada. Aga ma juhin tähelepanu, et teie saaksite tegelikult sekkuda sellesse, ja olen ka nõus härra Korobeinikuga, et te lasite ennem vastaja ära ja nüüd hakkame me neid küsimusi esitama, siis ei ole enam sellel mingit mõtet.

14:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kuna lubasin kolm, Anastassia võttis oma küsimuse tagasi, siis ma võtan ka Rain Epleri, vastasel korral ma poleks seda võtnud. Rain Epler, teie küsimus ka ja siis vastan.

14:51 Rain Epler

Oi! Te, ma saan aru, vastate kõigile korraga siis?

14:51 Rain Epler

Ahah! Nojah, võib-olla olete ettenägelik ja tõepoolest need ongi nagu kokkuseotavad, nagu ka kõik muudatusettepanekud on üheksseotavad ja siis mahahääletatavad. Mine tea! Minu küsimus tõesti haakub natuke eelnevate küsimustega, et sel korral teil läks täppi.

Ma tahtsingi sellest käsitlusest aru saada, kas te istungit juhatades kuidagi otsuseid teete lähtuvalt sellest, kas isik, kelle suhtes te otsuseid teete, on teie erakonnakaaslane või koalitsioonikaaslane või on opositsioonist. Ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et korduvalt siin juba varem on juhtunud nii, et komisjonipoolne ettekandja hakkab heietama omi mõtteid hoopis muul teemal ja nii edasi, sellele juhitakse tähelepanu, siis reeglina me saime vastuseks, et ta on vaba seal puldis midagi rääkima. Aga nüüd tuli olukord, kus te justkui ütlesite, et ei peaks esitama küsimusi selle kohta, mis ei puuduta komisjoni arutelu. Natuke raske on orienteeruda, et kuidas me siis siin saalis seda debatti peame. Mida selgemaks reeglid saavad, seda lihtsam ju kõigil on.

14:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, head kolleegid! Kindlasti valmis selgitama ja ma arvan, et selles mõttes on asjakohane taaskord meelde tuletada. Esiteks, kas kohe [annan protseduuriliseks küsimuseks sõna] või mitte, siis ma olen seda tõepoolest kahel põhjusel [teinud, et] miks ma ei ole alati kohe andnud. Esiteks on see, et see segab head debatti. Ma tahan, et enne [oleksid] küsimus ja vastus ära ja seejärel. Teine põhjus on ka see, et tihtipeale tegelikult need protseduurilised küsimused ei ole protseduurilised ja on tegelikult oma sisulise seisukoha väljendused. See on põhjus, miks ma ei ole võtnud neid kohe.

Teiseks, mis puudutab seda, kui ettekandja räägib sellest, millest ei olnud – antud juhul on [tegu] komisjonipoolse ettekandega – komisjonis juttu, siis sellisel juhul on niimoodi, et ta võib, aga ta ei pea rääkima sellest, millest ei olnud komisjonis [juttu]. See on ka Rainile vastus, et tõepoolest, sõltumata sellest, on koalitsiooni või opositsiooni poolt juhtivkomisjonipoolne ettekandja, kui ta muu hulgas, nagu te viitasite, Jürgen Ligi rääkis hoopis millestki muust, maailmavaatest, mida iganes, siis tõepoolest, seda keeldu ei ole. Kuigi jah, nagu ka mina juhtisin tähelepanu, et ikkagi põhiootus on see, et komisjonipoolne ettekandja räägib sellest, millest oli komisjonis juttu.

Nüüd ka Mart Maastikule, et siin on ka kahtepidi. Ühte otsapidi te ütlete, et istungi juhataja ei tohiks mitte mingil juhul sekkuda sellesse, mida komisjonipoolne ettekandja räägib või ka muudel juhtudel. Ma olen püüdnud ikkagi pigem seda joont hoida, et mitte sekkuda, et me ei hakka andma juhatajana – vähemalt mina – hinnanguid, kas ta räägib sellest täpselt, mis oli komisjonis või ei olnud sellest komisjonis, nii et see on tema subjektiivne hinnang. Nii et ma pigem, head kolleegid ja ka Mart Maastik, olen seda meelt, et ma ikkagi istungi juhatajana ei sekku ettekandesse. See on ikkagi iga hea kolleegi, Riigikogu liikme otsustada, mida või kui palju ta puudutab seda, millest oli komisjonis juttu või ei olnud. Aga loomulikult, kui ei vastata küsimustele, mis puudutavad komisjonis arutelu, siis otse loomulikult olen ma valmis sellele tähelepanu juhtima ja sellisel juhul andma täiendavat aega.

Aga head kolleegid! Nüüd oleme jõudnud läbirääkimiste juurde. Palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Lauri Laatsi.

14:54 Lauri Laats

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meid interneti vahendusel! Täna Keskerakond esitas Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta". See on hästi oluline eelnõu, arvestades olukorda nii pangandussektoris kui ka majanduses, ja millisel viisil tegelikult valitsuse poolt soovitakse eelarveauku täita.  

Mis puudutab pankasid, siis siin hea kolleegi Aivar Sõerdi poolt toodi välja üks näide. See näide kõlas sellisel viisil, et kas Keskerakond hakkab veel ettevõtteid, ka teisi ettevõtteid maksustama, kes teenivad võib-olla mõnel aastal rohkem või kahekordselt või isegi enamkordselt kasumit? Ei, ei kavatse. Ja see näide oli selline, et ta tõi välja ühe bussifirma, kelle aastane kasum võrreldes eelnevate aastatega oli kahekordne, kes veab inimesi Venemaale ja tagasi. Siin tuleb lihtsalt selgelt vahet teha, et kas on see hind või siis see kasum, mis praegu pangad teenivad, on regulaatorite poolt antud või mitte, ja mis puudutab panga tulu või kasumit, topeltkasumit, liigkasumit, siis tegelikult see on tänu kesk Euroopa panga otsusele, kus selgelt tõsteti euribori. Mis puudutab seda bussifirmat, siis selle bussifirma piletihinda ei reguleerinud regulaator, kindlasti keegi riigi poolt samuti ei pannud kohustust peale, et nüüd selle bussifirma piletihind peaks maksma mitmeid kordi rohkem. Panga puhul see nii on. Pank teenib tänu keskpanga otsusele kaks korda rohkem kasumit. 

Ja kui me vaatame selle aasta esimest kvartalit, siis kasum oli pankadel kokku 444 miljonit, kaks korda rohkem, kui võtame arvesse eelmise aasta esimest kvartalit. Nüüd on küsimus, et aga kelle arvelt see kõik tuleb? Keskpanga, keskpank, Euroopa Keskpank tegi otsuse ära. Eesti pangad peavad selle alusel tööd tegema. Ja loomulikult, see raha kogutakse kokku meilt, nendelt inimestelt, kellel on laenud pankade ees, on need siis eluasemelaen, on need siis ettevõtted, kes on võtnud oma tootearenduseks, ettevõtte arenduseks laenu.  

Nüüd kui me vaatame, millisel viisil on üles ehitatud see laenuturg, siis see laen tavaliselt koosneb kahest komponendist. Üks komponent on siis marginaal ehk siis baasosa, mida pangad võtavad, ja teine pool on euribor. Nüüd kui vaadata üleüldist sellist turu käitumist ja pankadepoolset käitumist ja selle info alusel, mida on ka mulle ettevõtjad edastanud ja ka eluasemelaenu võtjad, siis ega seda baasosa pangad ei ole langetanud. Jah, Aivar Sõerd tõi välja, et hoiused on küll suurenenud, ehk siis nendel inimestel, kellel veel raha on, hoiavad hoiustel. Jah, nende hoiuste tulu on nagu suurenenud. Aga see ei ole ju välistanud praegu seda, et pangad teenivad kaks korda rohkem kasumit. 

Ja hea kolleeg Andrei Korobeinik, nii nagu ta ka oma ettekandes välja tõi, siis praegusel hetkel pangad peavad olema ühiskonnaga solidaarsed ja selle lisakasumi, mida tegelikult Euroopa Keskpank oma otsusega tõi, peavadki ühiskonda tagasi andma. Ja seetõttu meie ettepanek ongi, et me peaksime kehtestama praegusel hetkel ajutise pangamaksu, et olla solidaarsed ja aidata ühiskonda. Nii et igal juhul on see õige samm ja see on palju õigem samm, mida praegu tegelikult valitsus soovib rakendada. 

Sooviksin kolm minutit juurde. 

14:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks, palun! 

14:59 Lauri Laats

Ja kuidas siis valitsus tahab praeguse probleemi lahendada, mis puudutab majanduslangust või siis eelarveaugu lappimist, mida nad ise on tegelikult tekitanud? Ma lihtsalt tuletan meelde, et kuidas eelarvesse auk tekkis. Me otsime taga seal miljard ja natukene pealegi Eesti riigis. Auk on ju tekkinud selgelt sellest, kui valimiseelse kampaania raames 2022. aastal koostati eelarvet, lubati hästi palju häid asju, lubati palgatõuse, erinevatesse sektoritesse veel raha pumpamist ja eelarve tõsteti, 2023. aasta eelarve, sammuga 2 miljardit tulude poolt, 2 miljardit siis tulude pool. Tuletan meelde, lihtsalt et tavaline selline eelarve koostamise plaan on 1 miljardi tulupoole, 1 miljardi kulupoole sammuga. Ehk siis pumbati sisse õhku 1 miljardi ulatuses. Nüüd seda miljardit otsitakse taga. Lisaks sellele augule tekitab veelgi suurema augu Reformierakonna lubadus, kus kaotati ära maksuküür. See otsus on siin vastu võetud, see hakkab kehtima järgmisest aastast. Pool miljardit, pool miljardit veel sinna. Kõik see võetakse tagasi tegelikult teiste maksudena: käibemaksu tõus, tulumaksu tõus järgmisest aastast, nüüd räägitakse siin magusamaksust, 25 miljonit, ei tea, kas tuleb või ei tule, automaks, juba aasta aega me oleme saalis seda arutanud, komisjonides arutanud, päriselt ei saada aru ka, et kuidas seda automaksu siis üldse nagu üles ehitada. Kui on vastavuses, kui ei ole vastavuses Euroopa õigusaktidega. 

Segadust on päris palju. Ja mikspärast? Lahendused on ju väga lihtsad, me oleme lahendused ka välja pakkunud. Tahate eelarveaugu ära lappida, mida te olete ise tekitanud, palun väga. Tänane lahendus siinsamas: pangamaks. Üks lahendus. Ja teine lahendus: jätke ära maksureform ja pole vaja rohkem inimestel makse tõsta. Võtame sealt, kus seda on võimalik võtta, need on pangad. Ja kõik need muud maksud, mida te olete praegu läbi tarbimismaksude soovinud võtta, need jääks ära, neid pole vaja lihtsalt, need teevad meie inimesed vaesemaks. 

Nii et mina kutsun kõiki häid kolleege toetama meie eelnõu ning anname koos Eesti Vabariigi valitsusele selle ülesande, et nad võtaks käsile pangamaksu, töötaks ta välja ja tooks ta valmis kujul siia saali arutamiseks. Aitäh!

15:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Tarmo Tamm, palun! 

15:02 Tarmo Tamm

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna peame otsustama, kas teha ettepanek Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks. Rahvaesindaja töö on juba kord selline, et saame teha pigem ainult poliitilisi otsuseid. See töö on väga oluline, sest saame ära hoida ebapädevad otsused. Võib vabalt öelda ka, et ebakompetentsuse mitteläbilaskmine Riigikogu saalist on üks oluline osa meie tööst.

Keskerakonna ettepanek pangamaksu kohta on kahjuks populistlik ja lisas ka Eesti majandusele kahjulik. Pangandus on vaieldamatult ettevõtluse osa, väga oluline osa, et mitte öelda majanduse vereringe. Iga riigi kohus on hoida oma pangandus heas seisus. See on üks selge nurgakivi majanduse heaoluks. 

Ajutine solidaarsusmaks oleks halb väga mitmest vaatenurgast. Esiteks looks ebakindluse ettevõtluses: ettevõtteid, kellel on läinud hästi, saab maksustada tagantjärgi. Sarnast arusaama võivad oodata ka telekomiettevõtted, tööstussektor, aga miks mitte ka eraisikud, kes on riigi arvates mingil hetkel justkui ebaõiglaselt liiga suure tulu teeninud. Nad kõik vääriksid tagantjärgi väikest täiendavat maksu – muidugi, kui valitsus peaks niimoodi otsustama. Ebakindluse tekitamine ühiskonnas, nii võiks olla selle ettepaneku nimi. Ettevõtja elu on heitlik, täna oled kasumis, homme võib ees oodata kahju, mida saab katta varem teenitud kasumiga. Kui kasum tagantjärgi pretsedendina ära võtta ja et asi aus oleks, peame riigina olema valmis ka osa ettevõtete ootamatult tekkinud kahjumist kinni maksma. Kas oleme selleks valmis? Kas see on see tee, mida mööda me soovime käia? Kas see on selline riik, kus oodata majanduskasvu ja innovatsiooni?

Ettevõte pingutus on ju, kui tegutsemis… kõrvale jätta, ikkagi töö vili ehk kasum. Kasum on ainukene isetekkeline ressurss, mis võimaldab investeerida ja meie kõigi elukvaliteeti paremaks muuta. Lisaks kuulub suur osa pankadest ka väikeaktsionäridele. Võttes ära osa nende kasumist, anname selge signaali, et investeerida Eestis ei ole mõtet, sest riik ajab oma karvase käe temale sobival ajal ikka sinu taskusse.

Ainus, mida võib pankadele ette heita, on vahest liiga suur ahnus. Liiga aeglaselt kandusid tulud euribori tõusust hoiustajate kontodele. Samas on siingi lahendus olemas: osta pankade aktsiaid. See on parim viis saada osa pankade suurenenud kasumitest. Kui mitte muu raha, siis oma pensionifondi raha eest on see meil kõigil võimalik. 

Ja üks lahendus ka. Kui riik ostaks ära näiteks Swedbanki, siis jääks edaspidi ülemäärane ja ka muu kasum Eestisse ja oleks meie ettevõtetele toeks. Arvestades kõike öeldut, kutsun üles otsuse eelnõu tagasi lükkama. Aitäh! 

15:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! EKRE fraktsiooni nimel, Rain Epler, palun!

15:06 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Täna õnnestus nuppu õigel ajal vajutada, sain võimaluse kõneleda. 

Ma tahaks veidikene oma kõnes debateerida eelkõneleja, kolleeg Tammega. Printsiibis ma olen nõus sellega, et me ei tohiks minna tagantjärele maksustama ettevõtjaid, kes on teinud midagi innovaatilist, kuidagi paremini teinud oma äri võrreldes konkurentidega. Aga antud kaasuse puhul see jutt tegelikult päris relevantne ei ole. Tegelikult meie pankurid ise mingit ekstrapingutust selleks ei teinud, et need kasumid nii hüppeliselt kasvaks. Kogu pingutuse tegid ära keskpangad ja kui päris lõpuni aus olla, siis USA föderaalreserv, kes suurt mängu juhib. Ja meie pangad, ja mitte ainult Eestis, aga ka mujal pangad nautisid lihtsalt seda kasumit, mis tulenevalt kiirest baasintressi tõusust tekkis. Õnneks lõpus sa, Tarmo, ütlesid, et kui midagi pankadele ette heita, siis saab ette heita liigset ahnust. 

Ja tegelikult aasta tagasi esitasime meie oma fraktsiooni poolt eelnõu, mis just täpselt seda küsimust sellisena adresseeris, et pankadel oleks kas võimalus anda piltlikult öeldes ühiskonnale see erakorraliselt ja nende tegevusega mitteseotult tekkinud suur kasum tagasi läbi selle, et tõsta hoiuseintressid piisavalt kiiresti järgi laenuintressidele, või siis valida see tee, et anda see maksuna ühiskonnale tagasi. Ma usun, et üks küll pisike, aga siiski positiivne efekt sellel, et need diskussioonid võimaliku pangamaksu üle tekkisid, oli, ja see oli see, et pangad hakkasid seda hoiuseintressi tõstma. Ma arvan, et kui siin saalis ja ühiskonnas laiemalt poleks seda debatti tekkinudki, ju nad oleks hoidnud seda seda lõhet pikemalt, sest see ju tõi raha, ilma et ise midagi tegema peaks. 

Nii et, hea Tarmo, see pankade PR-kampaania, mis käima läks ja kus räägiti sellest, et justkui kõiki ettevõtjaid tahetaks karistada selle eest, kui nad on innovaatilised või äriliselt kuidagi efektiivsemad, siis ei, seda plaani pole kunagi olnud. Ja pankade – kuidas ma ütlen? – tempokust enda kasumiahnuse ohjeldamisel annaks tegelikult reguleerida küll, kui neile see potentsiaalne maks piitsana ette panna. Siis nad saaksid teha otsuse intresse korrelatsioonis tõsta. Aitäh!

15:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Käesoleva otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Kuna tegemist on ühe lugemise eelnõuga, siis asume lõpphääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 367. Eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 367 on tagasi lükatud.


2. 15:12

Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (403 OE) esimene lugemine

15:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 403 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku.

15:12 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Head kolleegid, suur tänu selle võimaluse eest! Eelmise päevakorrapunkti juures oli selles mõttes hästi meeldiv üllatus, kui hea istungi juhataja vahepeal isegi üritas minu eest kõnesid pidada, siis nüüd ütles ta, et komisjonipoolne ettekandja võib rääkida sellest, mida ta ise õigeks peab. See on eriti tänuväärne, sellepärast et komisjonipoolsel ettekandjal on 20 minutit aega, mitte 8, vaid isegi 20. 

Tõepoolest, no mulle meenus väga hea Jürgen Ligi kõne, mis, ma arvan, võikski minna. ajalukku, kus ta võttis kokku komisjonis toimunud arutelu sellega, et komisjonis kõlas üks ebaadekvaatne küsimus, ja ülejäänud 7 minutit ja 50 sekundit pühendas ta Reformierakonna maailmavaate tutvustamisele. See oli väga huvitav kõne, mulle see isiklikult hästi meeldis ja mul oli selles mõttes kurb, et istungi juhataja, kes toona ei sekkunud, ei andnud Aivar Sõerdile teha sedasama. Sellepärast, et ma arvan, et kõigil oleks huvitav ju aru saada, miks üks või teine erakond ei toeta Eesti majanduse päästmist. 

Siin kõlas ka üsna põnev Eesti 200 poolne ettekanne, kus ettekandja kutsus üles eelnõu tagasi lükata, aga ise paraku nuppu ei leidnud ja oma ettepanekule siis nagu ühtegi nagu tegu sellele ei järgnenud. Eesti 200 esindaja ütles, et samamoodi pankadega võiks maksustada ka muid sektoreid. Ehk siis ta võttis oma majanduspoliitika kokku sellega, sellepärast et tõepoolest, kõik muud sektorid ongi maksustatud praeguse valitsuse poolt, välja arvatud pangad muidugi. Aga vaatamata sellele, ta ikkagi millegipärast arvas, et pankasid maksustama ei pea. Seda oli kurb kuulata, seda oli tõepoolest kurb kuulata, sellepärast et veel kord … 

Ma võtaks lisaaega. 

15:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ei, lisaaega ei saa kahjuks.

15:15 Andrei Korobeinik

Hea kolleeg Jürgen Ligi tuli ka saali, võib-olla saab ikkagi päeva lõpus debatti pidada. Tõepoolest, olukord on päris kriitiline. See konkreetne päevakorrapunkt, millest me kohe hakkame rääkima, seda olukorda hullemaks ei tee, sellepärast et rahanduskomisjon tegi ettepaneku määrata esindajaks rahanduskomisjoni esinaist ja ma loodan, ma loodan, et sellele tuleb saalis toetus. Aga kõik muud põhimõttelised otsused, mida valitsus teeb, ja eriti need otsused, mida valitsus läbi ei lase opositsiooni poolt, teevad meie majandusseisu iga päevaga nõrgemaks. 

Veel kord: Eesti on täna viimasel kohal Euroopas, mitte Euroopa Liidus, majanduskasvu poolest. Ka eelmisel aastal oli Eesti suurima inflatsiooniga ja madalaima majanduskasvuga riik Euroopa Liidus. Ja nüüd seesama Eesti 200 ettekanne kirjeldas, justkui pangamaksu rakendamine laseb meie majanduse põhja. Hea kolleeg, meie majandus on juba põhjas tänu Eesti 200-le, ja sa kahjuks jätsid suurepärase võimaluse kasutamata ja ei toetanud seda eelnõu. Aga lohutuseks ma võin öelda, et neid eelnõusid rahanduskomisjonist tuleb veel ja võib-olla Eesti 200 ikkagi leiab seda majanduslikku kompetentsi ja muutub praeguse valitsuse nii-öelda ajuks, sellepärast et Reformierakond sellega selgelt hakkama ei saa. Reformierakond pole enam selline, nagu ta Andrus Ansipi ajal oli, aga Eesti 200 on uus jõud ja võimalik, et just teie suudate seda terve mõistuse häält sinna lauale tuua. 

Me näeme, et sotsiaaldemokraatide poolt tulevad justkui õiged sõnumid, aga ei tasu ennast petta, tegemist on puhta PR-strateegiaga. Nad ei kavatse teha mitte ühtegi nendest asjadest, millest nad räägivad, nad ei kavatse maksuküüru tühistamist ära jätta. Nad ei hakka automaksu vastu võitlema, nad lihtsalt räägivad. Nad ei tee ühtegi ühtegi liigutust selleks, et Eesti majandust päästa. Võib-olla tõepoolest Eesti 200 on see ainuke lootus, mis selle valitsuse juures meile jäänud on. 

Ja nüüd vahepeal, kuna ma täpselt ei ole kindel, kui pikk see ettekanne võib olla, siis ma räägin teile ka seaduseelnõust 403 OE, mis on ka täpselt nii, nagu ka eelmine otsuse eelnõu, eelnõu on ka otsuse eelnõu, ehk siis toimub hääletus, esimene lugemine. Ja seda eelnõu siis rahanduskomisjon algatas 2. aprillil. Ja see puudutab siis erinevate riikide, siis Põhjamaade Investeerimispanga lepingut. Eesti tegi ettepaneku, tegi ettepaneku siis Eesti esindajaks määrata rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Eelnevalt oli esindajaks mitu aastat järjest hea kolleeg Kokk, aga nüüd teda asendab rahanduskomisjoni esinaine. 

See eelnõu ei tekitanud väga suurt arutelu komisjonis ja komisjon on saatnud seda saali konsensusega. See lugemine on veidi viibinud ja toimub nüüd. Kokkuvõttes arutelu lõpus tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus ja määrata komisjoni esindajaks mind. Ja siin ma olen ja loodan teie toetusele. Usun, et hea kolleeg Annely suudab seda teemat kenasti katta. Ja suur tänu tähelepanu eest ja hea meelega vastan ka teie küsimustele, kui neid tuleb. Aga võib-olla mu ettekanne oli ammendav, ma ei oska öelda.

15:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Küsimusi teile ei ole. Pean oluliseks märkust, et ettekandja eksis rängalt, väites, just nagu istungi juhataja on väitnud, et võite rääkida, mida ise õigeks peate. Täiesti ekslik! Paraku te seda väga magedalt kuritarvitasite oma sõnavõtus. Ma ütleksin veel kord, et minu ootus on see istungi juhatajana alati, et komisjonipoolne ettekandja keskendub sellele, millest räägiti komisjonis. Ent mina istungi juhatajana ei söanda sekkuda, kui ta räägib ka millestki muust, millest oli komisjonis… On ka mõned erandlikud juhtumid, mis sõnumi ma ka sulle saatsin. Aga paraku see on suhteliselt mage käitumine, Andrei, sinu poolt. Aga loomulikult see oli sinu õigus rääkida, ma tõepoolest ei kavatse sarnastel juhtudel sekkuda. 

Head kolleegid, sellele otsusele… Ja teiseks, tegemist ei ole mitte seaduseelnõuga, palun ka selles olla täpne. Paraku te eksite. Tegemist ei ole seaduseelnõuga, pean harima Riigikogu liiget Andrei Korobeinikut. On kas seaduseelnõud või otsuse eelnõud, antud juhul on tegemist otsuse eelnõuga. Sinu sõnakasutus oli "seaduseelnõu 403 OE". Anna andeks, võiks natukene harida ennast! 

Head kolleegid, sellele eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 403… Vabandust! Väga vabandan, väga vabandan! Eksisin! Avan läbirääkimised, head kolleegid. Minu viga, avan läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Seda soovi ei ole, läbirääkimised on lõppenud. Võtan kaks protseduurilist küsimust, Andrei Korobeinik ja Kert Kingo.

15:22 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Esiteks, ma ütlesin, et tegemist on otsuse eelnõuga, ja selgitasin lahti, kuidas see hääletus peab käima. Nii nagu ka eelmine eelnõu siin saalis, tegemist on otsuse eelnõuga. Seda ma ütlesin. Ja lisaks ma juhin teie tähelepanu sellele, et ka enda kõnes ma tõin näiteks hea kolleegi Jürgen Ligi komisjonipoolse ettekande. Tema rääkis komisjonis toimunust oluliselt vähem, kui mina seda tegin praegu, ja ühtegi märkust tema kohta ei tulnud. Mul on sellega seoses küsimus istungi läbiviimise kohta. Kas see suhtumine istungi juhataja poolt sõltub sellest, kas tegemist on tema erakonnakaaslasega või mitte või on kaalul mingid teised faktorid, mis teie suhtumist kujundavad?

15:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kert Kingo, palun!

15:23 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minul tekkis ka küsimus. Ma mäletan, et kui olid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõud siin saalis ja komisjonipoolne ettekandja oli Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere, siis tema rääkis ainult isiklikke seisukohtasid, kõigest muust, aga mitte sellest, mis komisjonis toimus. Ja siis te küll kuulasite rahulikult pealt seda ja vahele ei sekkunud. Kas me nüüd siin saalis, kuidas nüüd see on? Osad tohivad ise oma isiklikke seisukohti väljendada, oma juttu rääkida, ja teiste puhul on see madal. Või kuidas need asjad siin olema peaksid? Kas ei peaks ühtemoodi kõigile olema reeglid?

15:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, head kolleegid! Reeglid on kõigile ühtemoodi. Tõepoolest, kordan veel kord, et minu seisukoht istungi juhatajana on see, et komisjonipoolne ettekandja keskendub ennekõike, peaasjalikult sellele, millest oli komisjonis juttu. Samas, tõepoolest ei ole ja ei pea ma õigeks istungi juhatajana hakata sekkuma üldjuhul, kui tõepoolest komisjonipoolne ettekandja läheb kõrvale ka sellest, millest oli komisjonis juttu. Tihtipeale kõrvale viivad sellest, millest oli komisjonis juttu, ka meie head kolleegid, Riigikogu liikmed ise, küsides küsimusi, mis ei ole seotud selle eelnõuga, selle eelnõu sisuga, selle eelnõu tähendusega. Nii et selles mõttes, veel kord, ma jään rangelt selle juurde.

Antud juhul ma tõlgendasin Andrei käitumist kui pahatahtlikku suhtumist ja seepärast ma, jah, lubasin antud juhul sellise märkuse. Üldjuhul, tõepoolest, ma ei tee vahet sellel, kas on opositsiooni- või koalitsioonipoolne ettekandja. Ja selles, Andrei, ma ei kahtle hetkegi – kuula üle see lindistus –, et sinu sõnakasutus oli: seaduseelnõu 403 OE. Sellist asja olemas ei ole.

Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 403 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 403. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 46 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 403 on otsusena vastu võetud. 


3. 15:28

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) teine lugemine

15:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.

15:28 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Minul on au tutvustada teile, mis on toimunud õiguskomisjonis eelnõu 257 esimese ja teise lugemise vahel. Tutvustan teile eelnõu lõppteksti ja muudatusettepanekuid ja hea meelega vastan ka kõigile teie küsimustele. 

Meeldetuletuseks, et tegemist on tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega. Selle seadusega luuakse tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused, kaitse ulatus, nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja nende ulatus ning tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamise viisid ja kanalid. 

Eelnõu läbis esimese lugemise eelmise aasta 15. oktoobril. Vahepealsel ajal on toimunud väga põhjalik töö selle eelnõu kallal õiguskomisjonis. Komisjon käsitles eelnõu 257 oma viiel istungil: 14. novembril, 19. detsembril, 16. aprillil, 29. aprillil ja 6. mail käesoleval aastal. 

Meil toimus päris ulatuslik huvirühmade kaasamise ring. Oleme pöördunud päris paljude asutuste, organisatsioonide ja institutsioonide poole. Oleme saanud arvukalt ka kirjalikku tagasisidet sellele eelnõule. 14. novembril eelmisel aastal toimus istung, kus me kuulasime ära muu hulgas Eesti Meediaettevõtete Liidu esindajad, Riigikohtu esindajad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, Eesti advokatuuri esindajad ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti esinduse. Kõik need kaasatud huvirühmad tõid välja enda jaoks erinevaid olulisi teemasid, mis nende arvates on seaduses mitte väga põhjalikult kajastatud või suisa puudu või on ülereguleeritud. Me pidasime pika ja väga sisulise diskussiooni, mille eest ma olen väga tänulik nii komisjoni liikmetele kui ka kõikidele huvirühmade esindajatele, kes komisjoni istungil osalised. 

Korruptsioonivaba Eesti on välja toonud oma arvamuses nende arvates ühe väga olulise puudujäägi selles seaduses. See reguleerib üksnes Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamist. Korruptsioonivaba Eesti näeks parema meelega võimalust teavitada ka Eesti-sisese õiguse rikkumise juhtumitest samade kanalite kaudu, nii nagu Euroopa Liidu õiguse puhul. Aga oleme nentinud nii esimesel lugemisel kui ka komisjoni istungil, et see oli teadlik poliitiline valik, et me selle seadusega ei reguleeri kõikvõimalikest rikkumistest teavitamist, vaid ainult Euroopa Liidu õiguse rikkumistest teavitamist. Ehk siis võtame üle vastava Euroopa Liidu direktiivi oluliselt kitsamalt, kui see oleks võimalik. Osa huvirühmasid on seda palunud ja küsinud. 

Samuti Korruptsioonivaba Eesti arvas, et see teavituskanal, kuhu võiks teavitada Euroopa Liidu õiguse rikkumisest, võiks olla kõikidel omavalitsustel, mitte kehtestada seda piirangut, mis praegu seaduses on. Tuletan meelde, et seaduseelnõus on see piirang 10 000 elanikku. Korruptsioonivaba Eesti arvamusel on just väikestes omavalitsustes õiguserikkumised oluline murekoht ja probleem ja sellest teavitamiseks võiksid olla samuti loodud kanalid. Sellest rikkumisest teavitaja võiks ka väiksemates kohalikes omavalitsustes kaitset saada. Komisjon jäi eelnõu teksti juurde ja on rakendanud erandit, mida direktiiv lubab, ehk siis on seadnud piiranguks 10 000 elanikku omavalitsuses. 

Päris mitmed huvirühmad, nii Korruptsioonivaba Eesti kui ka meediaettevõtete liit on välja toonud anonüümsuse temaatika seoses selle eelnõuga. Me taas kord komisjonis nentisime ja rõhutasime, et see oli teadlik valik selle eelnõu koostamisel, et anonüümse teavituse puhul teavitaja kaitse ei rakendu. Selleks, et inimest kaitsta, kui ta on teavitanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest, peame teadma, kellega on tegemist. Anonüümselt teavitajaid ei saa kaitsta. Siin tekib küsimus, et kui see anonüümse teavituse tegija selgub hiljem mingis etapis, kas siis seda kaitset pakkuda. Aga taas kord: need on need valikud, mida seaduseelnõu puhul on teinud eelnõu algataja ehk valitsus ja millega põhimõtteliselt on ka komisjon nõustunud. Anonüümne teavitaja ei ole selle seaduse kaitsealas. 

Nii meediaettevõtete liit kui ka teised on tõstatanud teema, kuidas näiteks sõnumisaladuse puhul või allikakaitse puhul või ka näiteks kohtus nõupidamistoa saladuse puhul, et kui selle raames saadakse teada mingist rikkumisest, kas see seadus laieneb sinna. Tegelikult need on samuti erandid, mis kirjeldavad seaduseelnõus, et antud juhul see seadus ei laiene sinna. Ajakirjandusel on endiselt allikakaitse ja kohtul on endiselt nõupidamistoa kaitse ja nii edasi. Me ikkagi räägime tööalasest rikkumisest. 

Seadus väga põhjalikult toob välja need isikud, kellele kaitse laieneb. Kui oma töö käigus, tööalases situatsioonis oma töökohal saadakse teada mingist rikkumisest, mis on seotud nende tööga – sellisel juhul see teavitamine ja see kaitse ja need kanalid on siin ette nähtud. See kohaldamisala ei ole niivõrd lai, nagu me võib-olla endale ette kujutame seaduse sisusse süvenemata. 

Arutati ka seda, millised survemeetmed on keelatud, kui teavitaja, kes ei olnud anonüümne, aga kellele on tagatud konfidentsiaalsus mingil põhjusel, saab teatavaks näiteks töötaja ja tööandja mingis probleemses kohas ja tööandja üritab kuidagi survestada rikkumisest teavitajat, siis millised on need survemeetmed, mis on keelatud. 

Samuti oli diskussioon komisjonis ja osa huvirühmasid pakkus, et need survemeetmed, millised on keelatud, võiksid olla detailsemalt lahti kirjutatud, nagu need praegu seaduses on. Aga me jällegi tõdesime seda ja eelnõu algataja ka, et sellist detailset kataloogi, millised survemeetmed on keelatud, ei ole võimalik välja tuua. Lihtsalt nendime siin, et survemeetmed on keelatud, et neid inimesi ei tohi survestada. 

Nii. Siis arutasime ka selle üle, et ei olnud väga selge seaduseelnõus, millistel tingimustel on võimalik luua ühised teavituskanalid, et ei pea olema igas asutuses, näiteks kohalikus omavalitsuses oma teavituskanal. Me oleme selgitanud komisjoni istungil ja ka hilisemalt muudatusettepanekuga seda olukorda parandanud ja täpsustanud, millised asutused võivad teha ühiseid kanaleid. Ei pea olema igal pool oma teavituskanal. 

Samamoodi tekkis küsimus pädevatest asutustest, nii-öelda asutusevälistest kanalitest. Kui inimene ei leia abi oma töökohas, kuhu ta saab edasi pöörduda? Osadel huvirühmadel, ka linnade-valdade liidul tekkis küsimus, et kas siis tuleb eraldi hakata mingeid asutusi looma, kes hakkavad menetlema neid asutuseväliseid teavitusi. Oleme nentinud ja selgitanud, et ei pea seda tegema, et need pädevad asutused on meil kõigil olemas. Need on samad asutused, kes selliste rikkumistega peavad igapäevaselt tegelema ja mingit täiendavaid pädevaid asutusi ei ole vajalik luua. See oli meie pikem istung sellel teemal. Ma lühidalt tutvustasin teile seda diskussiooni. 

19. detsembril eelmine aasta me kuulasime ära esitatud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on Riigikogu liikmete seast tulnud 203. Kolm muudatusettepanekut esitas Isamaa fraktsioon ja 200 muudatusettepanekut EKRE fraktsiooni erinevad liikmed. Isamaa fraktsiooni ettepanekuid tutvustas Jaanus Karilaid. Ta selgitas meile, et nende kolme esitatud ettepaneku sisu ja motiiv on selles, et Isamaa fraktsioon ei toeta eelnõu tervikuna. Ettepanekud on esitatud viisil, et nende vastuvõtmise korral muutuks kogu eelnõu mõttetuks ja seda ei saaks ka seadusena välja kuulutada. Sellised olid nende ettepanekud. 

EKRE fraktsiooni liikmete 200 erinevat muudatusettepanekut tutvustasid Kert Kingo ja Varro Vooglaid. Nende põhjendus oli sarnane: EKRE fraktsioon tervikuna ei toeta eelnõu ja sellest eelnõu tervikuna mittetoetamise eesmärgist on lähtunud ka EKRE fraktsiooni esitatud 200 muudatusettepanekut. 

Ja alles 16. aprillil, siis mõne kuu möödudes komisjon tegi ka otsused nende muudatusettepanekute kohta. Samuti komisjon algatas ka enda poolt teatud muudatusettepanekuid ja ka vahepeal Justiitsministeerium on teinud ettepanekuid ja esitanud meile oma mõtteid, kuidas eelnõu ühes või teises kohas saaks paremini paremini lahti kirjutada. Kõiki neid otsuseid me tegime 16. aprillil ja selle tulemusena on sündinud kokku 7 muudatusettepanekud. Kolm Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut on seotud üheks muudatusettepanekus lähtuvalt kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõikest 2, mis lubab sama esitaja muudatusettepanekud, mis on omavahel sisuliselt seotud, siduda üheks muudatusettepanekuks ja seda komisjon ka tegi. 

Muudatusettepanekute tabelis teine muudatusettepanek on komisjoni enda poolt algatatud ja see täpsustab seaduse tekstis läbivalt, et me ei räägi lihtsalt tööalasest rikkumisest ja sellest teavitamisest, vaid rõhutame läbivalt kogu seaduses igal pool, kus võimalik on, et me räägime Euroopa Liidu õiguse rikkumisest ja sellest teavitamisest. Et see oleks kõigile selge ja arusaadav. 

Kolmas muudatusettepanek, mille te tabelis leiate, on samuti komisjoni enda poolt algatatud. See täpsustab seaduse teksti või eelnõu teksti, mis asi see rikkumine on – et see oleks palju, oluliselt selgem ja arusaadavam senisest tekstist. 

Neljas muudatusettepanek täpsustab, kellel peaks olema loodud sisemine teavituskanal, mille kaudu saab Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitada. Meil oli probleem siin riigiasutustega ja riigi institutsioonidega. Me viisime selle sõnastuse vastavalt sellele, kuidas see on reguleeritud avaliku teenistuse seaduses, ja nüüd peaks meie arvates olema oluliselt selgem ja arusaadavam, kellel peaks olema need kanalid loodud. Muudatusettepaneku selgituses on ka kogu see loetelu riigiasutustest, ametiasutustest, kellel on kohustus sisemine kanal luua. 

Viies muudatusettepanek, mille te leiate tabelist, selles on üheks ettepanekuks seotud 200 EKRE fraktsiooni erinevate liikmete muudatusettepanekut, mille puhul ma kõigepealt peaksin toonitama, et need kõik on direktiiviga vastuolus. Nii et ükskõik millise ettepaneku puhul, kui see leiaks toetust, meil tuleks rikkumismenetlus. Need kõik puudutavad sellesama omavalitsuse elanike arvu, kelle puhul on võimalik kehtestada erand, kes ei pea oma sisemist teavituskanalit looma. Ja kõik ka EKRE muudatusettepanekud algavad numbrist 10 001 ja ülespoole, mis on ilmselge direktiivi rikkumine. Isegi kogu tahtmise juures ei ole võimalik nende ettepanekuid toetada. Aga põhimõtteliselt nad on kõik obstruktsioonilised ja seda ei ole ettepanekute esitajad ka varjanud. Nad on seotud sellega, et takistada selle eelnõu vastuvõtmist ja ühtlasi piirata Riigikogu töövõimet. Omavahel on need sisuliselt seotud, alternatiivselt ühe numbri võrra erinevad. Nad oma sisult teenivad sama eesmärki ja seda vastuolu direktiiviga ei ole nende puhul võimalik kõrvaldada.

Komisjon, kasutades oma õigust lahendada sellised probleemid komisjoni istungil ja mitte hakata neid vastuolusid kõrvaldama siin Riigikogu täiskogus, ongi teinud teinud otsuse need kõik ettepanekud siduda üheks. Eelnõu teise lugemise seletuskirjas, mis on teile kättesaadav, on väga põhjalik arutluskäik, kuidas komisjon jõudis selle arusaamani, et need ettepanekud on võimalik üheks siduda. Ma ei hakka siin seda seda kordama. Ja see ei ole ka midagi uut siin Riigikogus. Ka varasemalt on Riigikogu komisjonid sarnaseid otsuseid teinud sarnastes olukordades. Ja tegelikult ka Riigikohtu 14. veebruari käesoleva aasta lahend annab väga selged juhised ja ka õigused komisjonile enesekorralduse põhimõttest lähtuvalt. Ja lähtuvalt sellest, et tagada Riigikogu töövõime, komisjonil on õigus need ettepanekud niiviisi inimesi siduda. 

Samas peab olema tagatud nende esitajatele võimalus oma ettepanekuid põhjendada, selgitada. See kõik oli komisjonis täiesti tagatud. Ka diskussioon nende üle ja ka selle üle, kas need vastavad direktiivile või mitte, oli komisjoni istungil täiesti põhjalik. Need olid igatepidi läbi arutatud ja käsitletud ja komisjon on neid erinevaid alternatiive ka kaalunud. Sidumine üheks eesmärgiks mingil juhul ei kahjusta muudatusettepanekute esitajate õigusi. Samas päris keeruline on aru saada, mis oli esitajate soov, kuna samad esitajad esitasid kümneid-kümneid numbreid, ilmselt ise aru saamata, mis täpselt nende soov on. Igal juhul komisjon on sellise otsuse teinud ja oleme seda väga põhjalikult ka põhjendanud seletuskirjas. 

Kuues muudatusettepanek, mis on tabelis, täpsustab selgemalt, millistel asutustel ja organisatsioonidele, juriidilistel isikutel on õigus luua ühised kanalid. Nagu ma enne juba mainisin, ei pea olema igal asutusel oma personaalne teavituskanal, vaid neid on võimalik teha ühiselt.

Seitsmes muudatusettepanek, mille samuti on algatanud komisjon ise, on seotud seaduse jõustumisega ja seaduse rakendamisega. Me teeme erandi juriidilistele isikutele, kelle töötajaskond on 50–249 inimest. Nendele need kanali loomise nõuded rakenduvad oluliselt hiljem, kui seadus ise jõustub. 

Selline on see minu ülevaade. Loomulikult tahaksin pikemalt rääkida, kuna tegemist on täiesti uue instrumendiga, mis me oleme üle võtmas meie seadusandlusesse. Aga kuna minu aeg on kohe täis saamas ja ma ei taha teie tähelepanu kuritarvitada, siis lõpetan ja hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

15:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

15:47 Urmas Reinsalu

Härra Odinets! Ma ei saanud mitte millestki aru. Hullem segadus kui Kohtla-Järve linna valitsemine praegu, teate, härra Odinets, kogu lugupidamise juures. Te sisulist vastust seaduse rikkumisele, miks te komisjoni nimel olete läinud seaduse rikkumisele, ei andnud. Tuleme konkreetselt, võtame Isamaa muudatusettepanekud, kolm muudatusettepanekut, millest te kõnelesite siin, §-s 102, ja kokku sidumisest. Et kui on oma sisult olemas üks ettepanek, siis võib kokku siduda, sama esitaja poolt, milles teil on õigus. Nüüd, Isamaal oli … Kui me võtame kaks Isamaa ettepanekut, üks ettepanek oli ümber sõnastada seaduse § 1 ja teine ettepanek oli jätta välja teatud seaduse paragrahvid. Ja te olete öelnud, et need on üks ja sama ettepanek. Nüüd on minu küsimus – Toomas Kivimägi istub seal, tahab hääletada ühe ettepaneku poolt, aga teise ettepaneku poolt ei taha hääletada, mis puudutab selle ettepaneku sisu –, kuidas parlamendi liige sellisel juhul peaks käituma, kui on kokku seotud üheks muudatusettepanekuks ühe seaduse paragrahvi ümbersõnastamine ja teine muudatusettepanek, mille kohta te olete öelnud, et see on sisult sama, on konkreetsete paragrahvide väljavõtmine.

15:48 Urmas Reinsalu

Andke palun nõu, kas peaks hääletama poolt või vastu, kui ühele ollakse poolt ja teisele vastu. Konkreetne küsimus.

15:48 Eduard Odinets

Aitäh! Kohtla-Järvel on kõik hästi. Aitäh muret tundmast! Teiseks ei ole komisjon mitte midagi seadusvastast teinud, täiesti seaduse kohaselt käitunud. Ettepanekud, mida on võimalik siduda, ei pea olema identsed. Nad peavad olema omavahel sisuliselt seotud. See tähendab seda, et hääletades ühe muudatusettepaneku poolt, ei saa jätta hääletamata teise muudatusettepaneku poolt. (Saalis räägitakse.) Ei saa, selles mõttes, siis …

15:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun vaikust!

15:49 Eduard Odinets

Palun ärge karjuge saalist, teile antakse sõna vajadusel. Kui saal hääletab ühe muudatusettepaneku poolt ja ei hääleta teise muudatusettepaneku poolt ja ei oska üldse hääletada kolmanda muudatusettepaneku poolt, siis meil tekib olukord, kus seadusesse võivad sisse tulla punktid, mis on omavahel vastuolus. Ja seda ei tohi lubada. Seda ei tohi lubada! (Saalis räägitakse.)

15:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun mitte ettekandjat segada. Palun!

15:49 Eduard Odinets

Kui nad on tehtud ühe esitaja, on ühel eesmärgil ja sisuliselt omavahel seotud, siis see on täiesti tavapärane praktika siin Riigikogus need siduda üheks muudatusettepanekuks. Palun võtke ette seletuskiri ja saate seda lugeda.

15:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Ma tõepoolest liigset arutelu nüüd protseduuriliste küsimuste teemal ei ava. (Urmas Reinsalu räägib koha pealt.) Jah, aga head kolleegid, tõepoolest, neid muudatusettepanekuid saab saata saali ikkagi juhtivkomisjon ja, veel kord, mina istungi juhatajana ega ka juhatus tegelikult ei anna hinnanguid selle kohta. Mis seda üldist repliiki, Urmas, puudutab, siis me oleme väga tihti dilemma ees, kui me teeme ka lõpphääletust. Siis ka tegelikult ühes või teises seaduseelnõus on punkte, mis meile meeldivad, ja on punkte, mis meile ei meeldi, aga me peame ikkagi mingisuguse otsuse tegema ja lõppotsusena. Nii et selles mõttes selline dilemma on meil tihtipeale.

Ma võtan kaks protseduurilist küsimust, head kolleegid, siis tõepoolest rohkem ei võta. Ma ütlesin kaks. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:51 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on ülioluline nii protseduuriline kui sisuline olukord praegu, mis on vaja rääkida. See selgitus, mida praegu õiguskomisjoni esimees puldist andis, see on täiesti vale ja eksitav kodukorra tõlgendus. Kui on tegemist muudatusettepanekutega, mida on esitanud üks esitaja, antud juhul Isamaa fraktsioon, ja mis kas teineteist välistavad või tekitavad nende suure saali poolt heakskiitmisel olukorra, kus tekib vastuolu kahe erineva paragrahvi vahel, siis see ei ole kodu- ja töökorra seaduse vastane, vaid see on täiesti lubatud. Seda võivad sõltumatult teha ka erinevad fraktsioonid või erinevad kandidaadid ja selleks ongi ette nähtud teise lugemise katkestamine, kui selline olukord juhtub. Aga mitte seda ei saa üks komisjon vältida ennetavalt, et vägivaldselt ja vastuolus seadusega siis need muudatused elimineerida ja kokku siduda need erinevad muudatusettepanekud. Võivadki olla vastuolulised muudatusettepanekud erinevatelt Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt. See selgitus on kohutavalt eksitav praegu saadikutele siin, mis anti.

Ma veel kord rõhutan, et need muudatusettepanekud on sellised, mida ei ole võimalik kodu- ja töökorra kohaselt kokku siduda ka sellel eesmärgil, et vältida obstruktsiooni. Meil oli kõigest kolm muudatusettepanekut – see ei takista Riigikogu tööd ega halva Riigikogu töö tegevust niivõrd, et peaks nad ka sellel põhjusel kokku siduma. Ma ei näe ühtegi põhjust. Me arutame seda eelnõu tõsiselt, juhatus ei ole reageerinud ja eelnõu ettekandja annab eksitavaid ja valesid signaale siia Riigikogu saali. See on põhimõtteline küsimus ja mul on küll küsimus juhatajale, et juhataja annaks siin selgitava kommentaari Riigikogu liikmetele praegu. Siit ei saa vaikides mööda minna.

15:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg! Veel kord, minu üldine põhimõtteline selgitus on see, et ei juhatus ega ammugi istungi juhataja ei saa võtta sisulisi seisukohti ega anda hinnanguid selle kohta, kas antud konkreetsel juhul on see õigustatud sidumine või mitte. See eeldaks tõepoolest, et me läheme selle komisjoni tasandile, komisjoni protokolli, komisjoni koosolekule ja seda rolli ja võimalust ei ole.

Jah, tõepoolest, head kolleegid, ka igal sellisel käitumisel on tagajärg. See ei puuduta nüüd kohe kindlasti mitte Isamaad, aga ütleme, et Riigikohtu otsus tõepoolest liberaliseeris olulisel määral tegelikult muudatusettepanekute sidumist, nii et selles mõttes ka see on millegi tagajärg tegelikult, ma rõhutan veel kord. See antud juhul minu poolt ei ole kindlasti etteheide Isamaale, aga te teate ise väga hästi, mis parlamendi selle koosseisu alguses juhtus ja eks need Riigikohtu otsused on tagajärg, mis tähendab tegelikult ka mingeid piiranguid.

Aga hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, teie seisukoht on saanud protokolli kirja ja otse loomulikult komisjonil on võimalus seda seda seisukohta hinnata ja teha oma järeldused. Jah, minu isiklik seisukoht, mida ma ka komisjonis olen edastanud, on see, et ka muudatusettepanekute arv on siiski üsna olulise kaaluga tegelikult, kas ja kuivõrd siduda neid. Ühe näitena ma saan öelda, mis oli ka vanematekogus, kui oli meil siin alles viimane vanematekogu, siis ka mina nägin seda, et pigem me ei anna võimalust vaheaegade võtmiseks muudatusettepanekute hääletamise eel, selmet seome ülemäära palju muudatusettepanekuid kokku. See oli nagu üks ettepanek, mida ma vanematekogus tegin. See tegelikult kõikide opositsioonierakondade poolt toetust ei leidnud, aga tõepoolest, ma olen pigem seda meelt – printsiibis, ma rõhutan –, et pigem rohkem muudatusettepanekuid saali kui, et me seome neid kokku, aga selle teine pool sellest on see, et tõepoolest me ei raiska aega vaheaegade võtmise peale nende muudatusettepanekute hääletamise eel. Siis on võimalus rohkem saalis läbi hääletada.

Urmas Reinsalu, palun!

15:54 Urmas Reinsalu

Lugupeetav istungi juhataja! Ma olen täielikus hämmingus, kogu lugupidamise juures teie isiku, kogenud juristi, eks ole, elukogenud inimese kui ka praegu komisjonipoolse ettekandja puhul. Ma ei saa aru, mis voluntarismi me praegu oleme asunud kujundama, lugupeetav istungi juhataja. See käsitlus, nii-öelda roomikutega demokraatia ehk nagu Venemaa duumas öeldakse, tankid pori ei karda, et praegu on niisugune asi, et nii-öelda kogu kodukorraseaduse te allutate mingisugusele ökonoomikale, palju teil aega on ja midagi võib kokku siduda. Ja te ise ütlete, et see on voluntaristlik, võib siduda või ei pruugi siduda, et see kõik on mingisugune, midagi meelevaldset. See ei ole ju nii. Meil on kodukorraseadus, mida on vabanemisjärgselt täidetud ühe praktikaga ja mis on omandanud nüüd praegu täiesti, transformeerunud vahetuks seadusrikkumiseks. Esmaspäeval oli, meil oli siin väga pikk debatt Riigikogu esimehega, kes ütles, et kõik küsimused, mu kallid Riigikogu liikmed, saavad vastuse puldist, kus õiguskomisjoni esindaja annab selgitused motiividest, miks kokku seoti ja kuidas neid tehti. Ja nüüd tuleb välja, kui ma küsisin komisjoni esindajalt, ja see on väga oluline ka võimalikuks õigusmenetluseks tulevikus ka põhiseaduslikkuse järelevalves, nii väga kui te ka praegu tõlgendate seda veebruarikuist Riigikohtu otsust. Kas ma, härra istungi juhataja, saan õieti aru, et nii-öelda nii istungi juhatajal, juhatusel kui ka õiguskomisjonil on siis käsitlus, et kokku tuleb siduda ettepanekud, mis on esitatud küll sama esitaja poolt, aga mis võivad olla sisult vastuolulised, kui ma õieti saan aru, ma ei taha teile sõnu suhu panna, aga, härra Odinets, et see oli see mõttekäik ja sellisel juhul tuleb kõik muudatusettepanekud, mis on vastuolulised, tuleb kokku siduda, sest vastasel juhul tekib oht juhitavale demokraatiale, et võidakse vastuolulisi sätteid parlamendi enamuse tahtega sisse hääletada. Siis ma tungivalt protestin, sest tegelikult kogu muudatusettepanekute mõte ongi ju erinevate alternatiivide vahel valimine, sellisel juhul ei ole ju muudatusettepanekutel mõtet, siis peaks Vabariigi Valitsus vormistama seadusi. 

Ja nüüd on minu küsimus teile, lugupeetav istungi juhataja, formaaljuriidiline küsimus, mis on väga põhimõtteline, meil ei ole mõtet istungit jätkata, kui me ei ole seda selgeks arutanud. Aristotelese-eelse loogika tõlgendus, millega härra Odinets suvatses välja tulla. Nimelt, Isamaa on esitanud kolm muudatusettepanekut nii-öelda enda heauskse arusaamise järgi, mis on liidetud kokku üheks Brežnevi pakiks. Muudatusettepanek nr 2 näeb ette eelnõu § 1 muutmise ja muudatusettepanek nr 3 näeb ette rea seaduse paragrahvide seaduse tekstist kõrvaldamise. Need ei ole oma sisult vastuoluliselt. Põhimõtteliselt on võimalik, et parlamendi enamus toetab kas muudatusettepanekut 2 või muudatusettepanekut 3 ja sellisel juhul on võimalik täiesti see seadus jõustada, kui parlamendi enamuse tahe sellekohane on. Minu küsimus oli õiguskomisjoni esindajale, millele ma ei saanud selle pika seletuse pinnalt mitte mingisugust vastust: kui parlamendiliige ja kogu muudatusettepanekute puhul peab võimalik olema, et iseseisvaid ettepanekulisi vormeleid on võimalik parlamendiliikmetel, valikuid teha, kui on kokku seotud üheks muudatusettepanekuks seaduse § 1 muutmine ja seaduse teatud paragrahvide väljavõtmine, siis kui parlamendiliige ühte sellest kokkuseotud Brežnevi pakist toetab, elementi, ja teist ei toeta, kuidas sellisel juhul, lugupeetav istungi juhataja, peaks parlamendiliige hääletama, kas muudatusettepaneku poolt või vastu, sest praegu on seotud kokku täiesti erinevad asjad? Te võite küll öelda, et ka seaduses lõpphääletusel, nagu te osutasite, on väga eripalgelisi sätteid, aga vabandust, seadus laotaksegi kokku ja muudatusettepanekulistest klotsidest, vastupidisel juhul ei ole ju, põhiseaduses on sätestatud parlamendiliikmete õigus muudatusettepanekuid esitada, et seadust on võimalik muuta parlamendis. Mu küsimus, parlamendikomisjon ei saa muutuda parlamendiks ja minu küsimus nüüd on teile, lugupeetav istungi juhataja. Kuidas te selle dilemma lahendate Isamaa kolme muudatusettepaneku näol, kuidas peaks parlamendiliige käituma, kui on üheks muudatusettepanekuks kokku seotud kaks sisult täiesti erinevat muudatusettepanekut, mis, ma juhin veel kord tähelepanu, ei ole omavahel vastuolus, tähendab, ega ole omavahel ka sisult seotud, neid võib, rakendada, ühte või teist parlamendi enamuse tahtel võib jõustuda või kui mõlemad lähevad menetlusse, siis ei ole ka iseenesest seadus vastuolus? Konkreetne küsimus teile, lugupeetav istungi juhataja.

15:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Paraku pean jälle kordama, et ma kindlasti ei võta istungi juhatajana ega anna sisulisi hinnanguid ühel või teisel konkreetsel juhul. Kas antud juhul on põhjendatud see liitumine, sidumine või mitte, ma kindlasti seda ei tee ega kavatse teha. Lihtsalt võib-olla sa rääkisid muust näitest, aga ma ei taha jälle liiga palju seda debatti avada. Aga mida ma tolereerin ja mida ma pean igati põhjendatuks, on see näide, kui on üksteist välistavad muudatusettepanekud selles tähenduses, et iga muudatusettepanek on eraldi, ühe sendi kaupa muudetakse mingit määra ja neid on 100 tükki kokku pandud. Ma olen igal juhul seda meelt, et see on ilmselgelt obstruktsioonilise iseloomuga, need muudatusettepanekud, ja seal ma tolereerin täiesti nende sidumist üheks hääletuseks. Kui see leiab enamuse toetust, mingi konkreetne ettepanek, see on läbi läinud, ja kui ei leia, siis järelikult ta ei leia toetust. See on see koht, kus ma möönan ja leian, et see on põhjendatud. 

Ma ei ole sellega öelnud, et teie kaasus, millele teie viitate, on täpselt see, mida mina kirjeldasin, aga lihtsalt toon ühe näite, kus ka mina, ütleme, juhatuse liikmena ennekõike, isegi mitte niivõrd istungi juhatajana, pean seda ja sellisel juhul igal juhul põhjendatuks. Kas antud juhul on nii või mitte? Veel kord, ka ettekandjal, mitte küll protseduuriliste küsimuste raames, ei ole võimalik nagu vastata, aga järgmisele küsimusele vastates on võimalik komisjonipoolsele ettekandjale veel kord püüda rohkem selgitada seda, mis alustel, mis asjaoludel, ja vastata võib-olla ka teie protseduurilise küsimuse läbi oma sisulise vastuse. Aga seda saab siis, kui Mart Maastik küsib oma küsimuse. Nagu ma olen öelnud, ma olen seisukohal, et komisjonipoolne ettekandja peaks keskenduma sellele, millest komisjonis räägiti, aga kindlasti, ühesõnaga, ma ei tee takistusi ja vastan ka otse küsijale. Aga talle otse loomulikult on võimalus ka selles debatis omad märkused ja seisukohad välja öeldud. See võimalus saab komisjonipoolsele ettekandjale olemas. Ma ei teeks Rainile liiga, ma võtan nüüd sinu küsimusega viimase protseduurilise ja siis läheme edasi.

16:01 Rain Epler

Minu küsimus on täitsa teisest vallast ja täitsa protseduuriline. Eelmise päevakorrapunkti käsitlemise ajal te, härra eesistuja, tutvustasite seda printsiipi, millest te lähtute, miks te neid protseduurilisi ei võta – et mitte hakkida debatti. Ja siis, kui eelmine päevakorrapunkt jõudis, tegelikult debatt jõudis lõpuni ja olime hääletusse minemast, siis oli kolleeg Kovalenko-Kõlvartil tegelikult protseduuriline küsimus sees, ja te täiesti ignoreerisite, läksite rahulikult hääletuse juurde. See ei oleks kuidagi debatti hakkinud. Ja nüüd mulle juba hakkas tekkima tunne, et ka mina ei saa küsimust, aga näete, mul läks praegu õnneks. Aga minu küsimus on see, kommentaar ja võib-olla ka küsimus, et minu arust teil jääb mehisusest puudu seda printsiipi jõustades, kui selline raskekahurvägi nagu Seeder ja Reinsalu soovivad debatti hakkida, siis nemad saavad hakkida. Eelmises punktis te tutvustasite printsiipi ja nüüd te kuidagi ise iseenda sõnade vastu ka ju eksite. Jälle raske aru saada, kuidas see loterii siin käib, et millal saad küsida ja millal ei saa.

16:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

See on iga kord istungi juhataja subjektiivne tunnetus. Ma ei ole kindlasti teinud keskfraktsioonile liiga ega tõsta kedagi esile, on nüüd Urmas Reinsalu või Helir-Valdor Seeder. Ma olen väga palju andnud protseduurilisi küsimusi tegelikult ka keskfraktsiooni liikmetele, Anastassiale ka tänase istungi käigus. Nii et need etteheited on täiesti kohatud, kuna on antud … (Saalist öeldakse midagi.) No vot, no näete, me peame hakkama ka seda mõõtma lõpuks. 

Aga veel kord, ma ei lase seda nagu laadaks ära minna ja see põhimõte on, kuna see oli väga põhimõtteline küsimus, väga põhimõtteline vaidlus, on ju, ja ma tean, sellest oli ka esmaspäeval juttu. Veel kord, ma olen öelnud seda, et ma ei hakka andma istungi juhatajana kindlasti sisulisi hinnanguid ühe või teise konkreetse sidumise kohta. Aga need põhimõtted, ma tean, et on arutelu all pikemat aega olnud, sellepärast ma pidasin need kommentaarid võimalikuks. Ma arvan, et Anastassia võib tunnistada, et ma ei ole talle kindlasti liiga teinud. Jah, ma nägin teda ja seekord ma teen nüüd küll liiga, kuna sa tahad midagi jälle küsida. Aga veel kord, ma olen olnud väga liberaalne ka keskfraktsiooni liikmetele tegelikult protseduuriliste küsimuste andmisel. Aga antud juhul mitte, Anastassia.

Aga nüüd, head kolleegid, läheme edasi. Mart maastik, palun, küsimus komisjonipoolsele ettekandjale. Ja siis on komisjonipoolsel ettekandjal võimalik veel kord põhjendada ka, mis alustel neid kolme konkreetset muudatusettepanekut seoti. Palun, Mart Maastik!

16:04 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Mul on hea meel, ma ei ole küll raskekahurväelane ega üldse kahurväelane, olen tavaline sõdur, aga esitan sellise küsimuse, sisulise. Eilses "Valimisstuudios" väitsid kõik debateerijad, et Euroopa Liidu bürokraatiat tuleb vähendada, kaasa arvatud ka koalitsiooni esindajad. Aga praegune antud koputajate seadus pigem loob seda bürokraatiat juurde ja seda enam, et see paneb ka ettevõtjatele lisakoormust. Rääkimata sellest, et seda on väga raske hakata kontrollima, kogu seda süsteemi, mida te ette hakkate siin meile andma. Minu küsimus on selles, et kuidas siis teie nägemus on, kuidas Euroopa bürokraatia vähendamine meil siin Eestis toimub?

16:04 Eduard Odinets

Aitäh! Kui mina õigesti kuulasin eilset debatti Eesti Rahvusringhäälingus, siis pigem räägiti üleeuroopalisest bürokraatiast, mis on Euroopa Liidu institutsioonides. Aga ilmselt räägiti ka sellest, kuidas vähendada Euroopa Liidu õigusaktide ja nende ülevõtmise vajadust. Ma olen nõus, et võib-olla mõnda asja võiks teisiti teha ja võib-olla mõnda bürokraatlikku algatust võiks mitte algatada. 

Aga antud juhul me võtame üle direktiivi, millega liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, olid nõus, et need inimesed, kes oma töökohas näevad Euroopa Liidu õiguse rikkumist, võiksid turvaliselt, konfidentsiaalselt ja survemeetmeid kartmata sellest teada anda ja neile tagatakse kaitse. Selle seaduse eesmärki mina toetan igati, inimesed vajavad kaitset. Kas see või teine või kolmas viis, kuidas seda süsteemi üles ehitada, see jällegi ei ole praegu see diskussiooni koht. Seda me oleksime pidanud tegema siis, kui osalesime selle direktiivi üle läbirääkimistel või oma Eesti-siseseid seisukohti edastasime läbirääkimiste käigus. 

Nüüd me võtame selle üle Euroopa kokku lepitud direktiivi üle ja nagu ma olen korduvalt ka oma ettekandes öelnud, me teeme seda väga minimaalselt. Väga minimaalselt! Me jätame kaitseta neid inimesi, kes teavitavad rikkumisest, mis tuleneb Eesti seadusandlusest, aga see oli selline valik, mida siin tehti. 

Aga nüüd võib-olla tõesti siin eelmine … Tervist! Eelmine istungi juhataja korduvalt kutsus mind üles, et kommenteerida veel kord kolme ettepaneku sidumist. Ma lihtsalt ütlen veel kord, kui ma ei olnud väga selge oma eelmistes vastustes: seadus ütleb selgelt, et muudatusettepanekute loetellu kantakse ühe ettepanekuna muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud. Komisjon hindas seda, just sisulist seotust, ja jõudis järelduseni, et üks muudatusettepanek, teine muudatusettepanek ja kolmas muudatusettepanek on omavahel sisuliselt seotud, teenivad sama eesmärki ja neid ei ole võimalik omavahel lahutada. 

Me ei räägi siin sellest, et me seome erinevate Riigikogu liikmete vastuolulised muudatusettepanekud, et me seome erinevaid alternatiive omavahel ja nii edasi. Siin on väga selge, ja muudatusettepanekute esitaja, komisjonis nende tutvustaja väga selgelt ütles, et kõik need ettepanekud teenivad ühte ja sama eesmärki: et seda seadust ei oleks. Ma tsiteerisin seda siin ka, et ettepanekud on esitatud viisil, et nende vastuvõtmise korral muutuks kogu eelnõu mõttetuks ja seda ei saaks ka seadusena välja kuulutada. 

Ja tegelikult, kui nüüd Riigikogu täiskogu toetab seda ühte muudatusettepanekut, kuhu on seotud kolm muudatusettepanekut, siis seaduse tekst jääks selline. Pealkiri: "Pealekaebamise õhutamise taunimise seadus". Paragrahv 1: "Pealekaebamise õhutamise taunimine". Tekst: Eesti Vabariigis on pealekaebamisele õhutamine taunitav. Punkt, seaduse lõpp. Selles mõttes, et ainult kolme muudatusettepaneku ühe paketina hääletamine aitaks ettepaneku esitajal saavutada oma eesmärki, mida ta taotles selle seadusega: muuta seda mõttetuks ja teha nii, et see ei saaks välja kuulutatud. 

Nii et komisjon minu meelest lähtus, vastupidi, soovist aidata ettepanekute esitajal saavutada nende tegelikku eesmärki, mida nad on ise öelnud ja mis lähtub nende muudatusettepanekutest. Ainult ja ainult. Me ei räägi siin obstruktsioonist, me ei räägi siin Riigikohtu otsusest, me ei räägi siin mitte millestki muust. Me räägime ainult kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõikest 2: kantakse ühe ettepanekuna need ettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud. Ei midagi muud.

16:09 Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, palun!

16:09 Urmas Reinsalu

Aitäh! Lugupeetav ettekandja! Teie käsitlus kahjuks ei päde. Ei päde. Ja te ei vastanud põhimõttelisele küsimusele, mida ma teilt küsisin varem ja mida ma küsisin ka istungi juhatajalt, kes põgenes juhataja toolilt nende küsimuste laviini all. See oli loobumislahing ja valge lipp.  

Nüüd teine küsimus, aga ma küsisin väga konkreetselt, kuidas peab teie hinnangul käituma parlamendiliige – võtke need Isamaa muudatusettepanekud välja, mida te olete üheks kokku klammerdanud –, kes toetab ettepanekut 2 või ettepanekut 1, aga ei toeta ettepanekut 3? Põhimõtteliselt ja ma vaidlen vastu, teie tõlgendusele vastu, on võimalik, et parlament otsustaks või parlamendiliikmetel oleks valik otsustada, muuta seaduse pealkirja, aga säilitada seaduse komisjoni esitatud tekstiline sisu, või muuta § 1 ja säilitada, ei, komisjoni esitatud sisu … või säilitada § 1 ja muuta siis või võtta välja järgnev paragrahvide loend. Need põhimõtteliselt on alternatiivid. Ja minu küsimus on teile: kuidas peaks parlamendiliige (Juhataja helistab kella.) käituma, kui ta toetab ühte elementi, aga ei toeta teist?

16:10 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

16:10 Eduard Odinets

Jaa, nii nagu teie ütlete minule, et minu tõlgendus või komisjoni otsusena väljendatud tõlgendus on väär, samamoodi võin mina teile öelda, et teie tõlgendus on väär, eks ju. Et see on ka minu õigus, eks ju. 

Mina ütlen veel kord, et parlamendiliikmel ei ole võimalik valida ettepaneku 1, 2 või 3 vahel. Parlamendiliikmel siin täiskogu saalis teatud aja pärast, kui keegi paneb selle hääletusele, on võimalik hääletada ainult ühe muudatusettepaneku poolt või vastu või jääda erapooletuks. See on muudatusettepanek nr 1, mis on kantud komisjoni poolt koostatud muudatusettepanekute tabelisse. Muid variante ei ole ja sellepärast teie küsimus ka ei päde, eks ju, kuidas tuleb hääletada ühel või teisel. Meil on ainult üks muudatusettepanek ja see on ühe esitaja poolt esitatud ja omavahel sisuliselt seotud. Komisjoni hinnangul ei ole võimalik neid ettepanekuid üksteisest lahus hääletada ja komisjon on selle otsuse teinud. Me oleme sidunud siin, samamoodi, kui te vaatate muudatusettepanekut nr 2, samamoodi 11 erinevat punkti omavahel seotud, kui te vaatate ettepanekut nr 7, kaks punkti omavahel seotud. Me seome neid muudatusettepanekuid siin iga päev Riigikogu täiskogus, sest need ei ole omavahel üksteisest lahutatavad, nad on omavahel sisuliselt seotud, nad teenivad ühte eesmärki ja nende vastuvõtmisel see eesmärk saab olema saavutatud. Ei midagi muud siin, ei ole mõtet näha siin tonti, kus seda siin ei ole.

16:12 Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, protseduuriline, palun!

16:12 Urmas Reinsalu

Aitäh! Jaa, ma olen teiega nõus. Tähendab, ma küsin nüüd istungi juhatajalt, et kas see käsitlus, lugupeetav istungi juhataja, et komisjoni esindaja proovib põgeneda kaitsekraavi praegu, õiguskomisjoni esitatud muudatusettepaneku taha viitega, et sellega on juba pretsedent loodud, kus on puntras õiguskomisjoni enda poolt menetlemise käigus asju tehtud, on kokku klammerdatud. Et tegelikkuses ma küll möönan, et selle vastu loogikat, mis puudutab terminit, see on vastavalt Euroopa Liidu õigus läbivalt asendatud mõistena, kuid tegelikkuses ilmselgelt siin on põhimõtteliselt 2.3 ja 2.4 puhul minu hinnangul vaieldav, kas need oleks pidanud olema eraldi muudatusettepanekud. Aga see on eraldi küsimus, ma ei tegele komisjoni muudatusettepanekuga.

Lugupeetav istungi juhataja, mul on põhimõtteline küsimus. Väga korrektselt formuleeris selle vastuolu praegu ettekandja. Ettekandja ütles, et vastuolu peitub selles, tema jaoks vastuolu ongi ületatud Makedoonia Aleksandri kombel Gordioni sõlme katki raiumisega. Teil ei olegi erinevaid muudatusettepanekuid, te ei saagi neid hääletada. Ja küsimus ongi ju selles, mille peale see protest on esile kerkinud, et parlamendi liikmetel peaks olema see õigus erinevaid muudatusettepanekuid hääletada. Ja see on väga pretsedenti loov küsimus. 

Tegelikkuses, kui me sellele praegu järgi anname, siis meil on järgmine samm, et meil ongi ainult opositsiooni muudatusettepanek heal juhul ja võimalik, et me jõuame ka selleni, et meil ei tekigi muudatusettepanekuid, mida öeldakse, et tuginetakse Riigikohtu veebruarikuisele otsusele.

Lugupeetav istungi juhataja! Minu küsimus on, et kuidas istungi juhataja leiab, kas on Riigikogu juhatus arutanud, et kas põhimõtteliselt komisjon siis tõepoolest sellel eesmärgil, et tekitada vastuobstruktsiooni parlamendi opositsiooniliikmete õigusele esitada eraldi muudatusettepanekuid, et nagu rekonkistat üles ehitada siin, et see ongi, see võim ongi Riigikohtu otsuste valguses ka Riigikogu juhatuse hinnangu järgi absoluutne? 

Ma juhin tähelepanu, kuidas teie, härra juhataja, käsitlete seda küsimust, kuidas härra Kivimägi põgenes selle vastuse eest. Ta ei soovinud seda mulle anda. Härra Odinets ei vastanudki mulle tegelikult küsimusele. Ja ma küsin teilt, härra istungi juhataja, kuidas peaks käituma parlamendi liige, kes toetab konkreetselt selles formaalselt esimeses muudatusettepanekus elementi 2, aga on elemendi 3 vastu? Või vastupidi. Kuidas, mis on soovitus, kuidas parlamendi liige peaks käituma? Kas ta peaks muudatusettepanekuid toetama või tagasi lükkama? Kolm korda erinevast küljest olen ma proovinud saada vastust. Ei ettekandja ei ole julgenud sellele vastata ega ka eelnev istungi juhataja.

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et kõigepealt, eelnev istungi juhataja ei põgenenud. Meil oli vahetus. Teiseks, muudatusettepanekute kokkusidumine üldiselt minu arvates ei ole mõistlik ja ei ole hea pretsedent. Ja kolmandaks, kuidas tuleb Riigikogu liikmena käituda? Vastavalt oma südametunnistusele. Ja juhatus on arutanud muudatusettepanekute kokkusidumist, see on komisjoni pädevuses. Aga veel kord, ma isiklikult arvan, et minu meelest nende kokkusidumine ei ole hea praktika või pretsedent.

Rain Epler, palun! 

16:16 Rain Epler

Aitäh, istungi juhataja! Härra ettekandja! Te olete siin sooritamas justiitsroima, aga te olete roimarina nii saamatu, et piltlikult öeldes kui oleks detektiiviromaan, kus detektiiv püüaks justiitsroimarit tabada, siis te jääksite kohe vahele, sest oma põhjendustes te keerutate ja teie põhjendused on endale vasturääkivad. Ma aitan teid: järgmine kord öelge lihtsalt, et sisuliselt on seotud, sest kõik ettepanekud on tehtud samale eelnõule, siis selle argumendiga oleks küll väga raske vaielda.

Aga minu küsimus puudutab selle § 102 lõike 2 esimest poolt, mis ütleb, et esitaja peab olema sama. Ma vaatan, et siin on kokku seotud näiteks ettepanekud, millest ühe on esitanud Ants Frosch ja Kert Kingo ja teise Siim Pohlak ja Rain Epler. Kas siis komisjonis jõutigi otsusele, et need kõik ongi üks ja sama esitaja?

16:16 Eduard Odinets

Aitäh! Kert Kingo ja Ants Frosch ei ole üks ja sama esitaja.

16:16 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

16:16 Varro Vooglaid

Suur tänu! No ma pean ütlema omalt poolt, ega need põhjendused, mis te olete toonud muudatusettepanekute kokkusidumiseks, ei kannata kodu- ja töökorra seaduses sätestatu taustal mitte mingisugust kriitikat. Siin võib keerutada ja vassida ükskõik kui palju tahes, tegelikult on täiesti selge, et nende printsiipidega, mis on kodukorraseaduses sätestatud ehk muudatusettepanekud peavad olema kokkusidumiseks esitatud ühe ja sama subjekti poolt ja sisult kokkulangevad, olete te käitunud selgelt vastuoluliselt. Neid printsiipe ei ole järgitud, nii et tegemist on omavoliga. Aga kuna te olete siin nii palju keerutanud ja üritanud seda sirgeks rääkida, siis äkki te selgitate inimestele nagu lihtsama näite pinnalt. Kui teie ette pannakse küsimus sellest, kas te tahate minna bussiga Kohtla-Järvele näiteks või tahate minna autoga ja te peate vastama jah või ei, siis kuidas see võimalik oleks loogiliselt? Ühega neist tahate minna, teisega ei taha minna, aga teile esitatakse see ühe ainsa küsimusena ja vastata saab ainult jah või ei. Kuidas te siis väljendate seda seisukohta, millega te minna tahate?

16:18 Eduard Odinets

Ma väljendangi seda seisukohta, kas bussiga või autoga, kas jah või ei. Antud juhul ei küsita kõigepealt, kas bussiga või autoga, küsitakse, kas sa üldse tahad minna Kohtla-Järvele või kuhu iganes. Ja sellepärast ma ei saa vastata küsimusele, kas bussiga või autoga, sest ma pean kõigepealt vastama küsimusele, kas ma üldse sinna lähen. Sellisel juhul muutuvad ülejäänud küsimused täiesti mõttetuks. Antud juhul, nagu ma juba selgitasin, eks ju, Isamaa kõigepealt ütleb, et see seadus tuleb tühistada. (Hääl saalist.) Kuidas ei ole?

16:18 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, ei ole sellist võimalust, et te siin kahe vahel … Hea ettekandja, te vastake küsimusele, kui olete vastanud, võtame järgmise küsimuse.

16:19 Eduard Odinets

Ma olen tsiteerinud korduvalt komisjonis … (Hääl saalist.) Komisjonis … (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Komisjon lähtub otsuste tegemisel sellest informatsioonist, mis komisjonile on teada. Informatsiooni kannab ette muudatusettepanekute esitaja, tutvustaja. Antud juhul tutvustaja ütles väga selgelt, et nende ettepanekute eesmärk on muuta kogu eelnõu mõttetuks, et seda ei saaks mingil juhul seadusena välja kuulutada. See tähendab, et see eesmärk oleks selles, et mitte keegi mitte kunagi Kohtla-Järvele ei jõuaks. Ja sellepärast ei ole mõtet küsida autoga, trammiga või trolliga, sest ei ole võimalik trolli või trammiga Kohtla-Järvele jõuda. Ja sellepärast kõik need küsimused ongi seotud üheks küsimuseks: kas sa üldse lähed sinna või mitte. Ja selle üle me siin hääletamegi. Kui saal hääletab, et me ei lähe sinna, ma tsiteerisin teile, milliseks see seadus saab, ja sellisel juhul muutubki mõttetuks ja teda ei ole võimalik välja kuulutada. Eesmärk on saavutatud.

16:20 Aseesimees Jüri Ratas

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Helistab kella.) Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:20 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete ka kursis, et mina ei toeta sisuliste muudatusettepanekute kokkusidumist, meil olid sellel teemal istungitel päris tulised vaidlused. Ja te mainisite väga õigesti, et üks muudatusettepanek oli ju ka eelnõu pealkirja muutmine ja tegelikult seda oleks tahtnud küll eraldi hääletada, ma usun, et ka paljud siin saalis oleks tahtnud seda eraldi hääletada, kahjuks sellist võimalust ei ole. Aga huvitav oli ka teie seisukoht, kus te ütlesite, et teil oli soov aidata muudatusettepaneku esitajat, et ta saaks oma eesmärki täita. Minu mäletamist mööda, ma viibisin sellel istungil, muudatusettepaneku esitaja pole kordagi küsinud teie abi selles. Ma usun, et sellist lauset ka protokollis pole. Mis ajast on siis komisjoni esimehed võtnud enda peale selle rolli, et nad nii-öelda aitavad muudatusettepanekute esitajat nende muudatusettepanekute kokkusidumises menetluses ja mingi eesmärgile jõudmisel? See võiks olla ikkagi muudatusettepaneku esitaja enda kaalutlusruum.

16:21 Eduard Odinets

Aitäh! Minu senine arusaam komisjoni töös muudatusettepanekute menetlemisel on selline, et me peame võtma sellest maksimumi, et eelnõu saaks paremaks, õigusselgemaks ja rahuldaks võimalikult palju Riigikogu liikmeid, et nad saaksid selle eelnõu poolt hääletada, kaasa arvatud minu seisukoha kohaselt komisjon, otsustades ettepanekute üle, peab lähtuma sellest põhimõttest, mis võimaldab Riigikogu liikmetel oma mandaati võimalikult suurel määral realiseerida. Et see ongi selleks, miks me neid muudatusettepanekuid ümber sõnastamine, miks me arvestame mõnikord sisuliselt muudatusettepanekuid – see kõik lähtub sellest, et komisjon lähtuvalt oma otsustusõigusest, lähtuvalt oma heast tahtest ja nii edasi peab võimalikult palju antud juhul ka opositsiooni huvidega arvestama. Ja antud juhul kolme ettepaneku sidumine kõige paremal moel just täidab sedasama eesmärki, et juhul kui täiskogu toetab seda, oleks esitaja eesmärk täidetud. Aga ma kordan veel kord, et ei ole siin midagi pahatahtlikku, vaid ainult ja ainult Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest lähtuv käitumisviis komisjonis.

16:22 Aseesimees Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun! 

16:22 Urmas Reinsalu

Lugupeetav istungi juhataja! Siin on pakkunud mingisugust sado- masohhistliku abi teenust istungi, tähendab, ettekandja eelnõule, et Isamaa fraktsioon oleks otsekui, ma saan aru, siis taotlenud neid muudatusettepanekute kokkusidumist. Ma tahan kinnitada, a) et see ei vasta tõele. Teiseks, see on täielik moonutus. Muudatusettepanekute tekstis ei ole mingisugustki, iseküsimus on, mis on poliitiline intentsioon, protestimaks selle pealekaebamisprojekti vastu, mida te siin väga majesteetlikult rakendate, aga tegelik intentsioon on väga konkreetne, seal oli öeldud, et kuskil seaduse teksti, seaduse teksti tühistamist või seaduse tühistamist. Ma juhin tähelepanu, lugupeetav istungi juhataja, siin õiguskomisjoni esimees väga põhimõtteliselt eksib. Seaduseelnõu ei saagi tühistada. Ma päris täpselt ei saagi aru, mida ta mõtleb. Ma küsin nüüd istungi juhatajat, mida mõtleb õiguskomisjoni esimees selle käsitlusega, et Isamaa fraktsioon taotleb seaduseelnõu tühistamist. 

Ja teine küsimus on mul ikkagi selles, et kas on, kui me lükkame selle õiguskomisjoni esimehe, selgub, et karuteene, tagasi, et me ei soovi neid kimpu siduda, kuidas seda oleks võimalik praegu teise lugemise muudatusettepanekute hääletamise eel realiseerida. Kas võtta vaheaeg, anda võimalus härra Odinetsil kutsuda kokku komisjon, selgub, et me ei vaja niisugust kiirabiteenust, ja nad viilutada? Kas see on põhimõtteliselt, ajatehniliselt oleks see teostatav, et me suudaksime need kolm muudatusettepanekut uuesti viia kodukorraseadusega kooskõlla?

16:24 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, mis toimub õiguskomisjoni esimehe peas? Ma ei tea. Aga mis võimalused on põhimõtteliselt komisjonil? Komisjonil on õigus teha ettepanek, kui ta seda soovib, siis teine lugemine katkestada peale muudatusettepanekute läbivaatamist. Muid võimalusi ei ole. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud õiguskomisjoni esimees! Kahetsusväärselt on Riigikogu liikmed pandud olukorda, kus me ei saa küsimusi esitada eelnõu sisu kohta niivõrd, vaid peame selle menetluse kohta esitama, antud juhul siis selle seadusega vastuolus oleva muudatusettepanekute sidumise kohta. Ja nüüd on minu küsimus. Te olete siit puldist öelnud, et kokku võib siduda ja olete sidunud omavahel seotud muudatusettepanekud, mida õiguskomisjon tõlgendab seotuks olevat, ja samal ajal ütlesite ka, et teineteist välistavad muudatusettepanekud, mis tekitavad vastuolu seaduses. Ka seda te olete siin puldis öelnud, et ka need tuleb kokku siduda. Milliseid muudatusettepanekuid üldse on võimalik siis esitada, et neid kokku ei seotaks, kui omavahel seotud muudatusettepanekud – väga loomingulise tõlgendusega, nagu te olete tõlgendanud –ja teineteist välistavad samuti, mis tegelikult on olnud siinne praktika kogu aeg, mida on võimalik, ja sel juhul on katkestatud? Kust on tulnud see uus tõlgendus ja (Juhataja helistab kella.) kuidas peaks nüüd käituma?

16:25 Eduard Odinets

Aitäh! Ma nüüd ilmselt pean vabandama, et võib-olla ma ei väljendanud ennast päris korrektselt, vastates ilmselt ühele esimesele või teisele küsimusele, mis minule esitatud sai. Me räägime sellest, et need kolm muudatusettepanekut on samalt esitajalt ja omavahel sisuliselt seotud. Ja see välistus minu mõistes tähendab seda, et kui me hääletame neid kõiki muudatusettepanekuid eraldi, siis neid ei saa niimoodi hääletada, et üks neist ei segaks teist. See oli see minu mälestuse põhimõte.

Ma üritan seda juba mitu korda selgitada ja ilmselt ei jõua minu sõnum [kohale] või ma ei oska seda normaalselt väljendada. Aga see on samamoodi, nagu me seome omavahel seaduse mingi sätte rakendamise ja seaduse jõustumise – ei saa olla rakendamine enne jõustumist. Samamoodi selle pärast me seome need üheks ettepanekuks. Ja Riigikogu liikmel ei ole võimalust hääletada ühe või teise poolt, ta saab ainult tervikuna selle poolt hääletada. Samamoodi on siin. Ei saa tühistada § 1 ja jätta sisse § 2 kuni 36, kuna eesmärk on nendel sama, et see seadus muutuks mõttetuks. Ma olen siin juba korduvalt tsiteerinud ja ma võin seda veel kord teha. Isamaa fraktsiooni esindaja komisjoni istungil ütles, et ainus motiiv nendel ettepanekutel on selles, et Isamaa fraktsioon ei toeta seadust tervikuna. Seetõttu ettepanekud on esitatud just sellisel viisil, et nende vastuvõtmise korral muutuks kogu eelnõu mõttetuks ja seda ei saaks hiljem seadusena välja kuulutada. Täiendas veel Isamaa fraktsiooni esindaja komisjoni istungil, et Isamaa fraktsiooni ühtne vastasseis sellele eelnõule on totaalne. Sellest lähtubki kolm muudatusettepanekut ja komisjoni soov need omavahel siduda. Seda totaalset vastasseisu ja seaduse mittevastuvõtmist ja nii edasi on võimalik saavutada ainult ühel viisil: sidudes kõik kolm muudatusettepanekut kokku, et see eesmärk saaks täidetud. Aga kas ülejäänud Riigikogu selle seisukohaga on ka nõus või mitte, seda väljendatakse hääletusel ja lõpuks ka kolmandal lugemisel lõpphääletusel. 

16:28 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

16:28 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Mul on teile küsimus. Nagu te äsja kuulsite, juhtivkomisjoni esindaja, õiguskomisjoni esimees ütles, et ta ei suuda ennast normaalselt väljendada ja meile normaalselt selgitada seda olukorda. Ja ma olen temaga nõus. Tegelikult ei olegi võimalik, sest see olukord on täiesti ebanormaalne.

Ja nii see sisuline pool, mida püüab komisjoni esimees meile selgitada, on täiesti ebanormaalne ja loomulikult ka ebaseaduslik. Ja see jutt, et ei ole võimalik neid ükshaaval hääletada – Riigikogu saalis on võimalik neid kolme muudatusettepanekut rahulikult ükshaaval ka maha hääletada ja nad kõik on maha hääletatud, sel juhul, kui Riigikogu enamuse tahe selline on. Ma ei näe vähimatki vajadust, et põhiseaduskomisjon Riigikogu suure saali töö eelnevalt peaks vägivaldselt ära tegema. 

Aga minu küsimus teile on. Kuna selle töönädala alguses Riigikogu esimees lubas, et juhtivkomisjoni esimees annab meile ammendavad selgitused. See on juhtivkomisjoni pädevus selgitada erinevate muudatusettepanekute kokkusidumist. Nüüd on juhtivkomisjoni esimees tunnistanud, et ta ei ole võimeline seda tegema. Me oleme jõudnud sellesse olukorda, et me ei ole saanud ammendavaid vastuseid sellele, et seda eelnõu me menetleme kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Me seda ei tee. Järelikult me oleme olukorras, millest me oleme nädala alguses rääkinud ja rääkisime ka eelmisel nädalal, kui vastavad eelnõud ja vägivaldsed sidumised olid. Et sel juhul ei saa me selle eelnõu menetlust jätkata. 

Juhataja või Riigikogu esimehe ootus ja lootus oli, et juhtivkomisjoni esimees suudab anda ammendavaid vastuseid. Kahjuks peab tõdema, ei ole andnud. Ja siit minu ettepanek lõpetada selle eelnõu menetlemine täna siin suures saalis ja jätkata sellega siis, kui me oleme saanud selged ja ammendavad vastused, et see menetlemine siin on kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Ja mul on palve ja ettepanek Riigikogu juhatusele, et Riigikogu juhatus nüüd, kuuldes juhtivkomisjoni ülestunnistust sellest, et olukord on ebanormaalne, võtate vaheaja, arutate juhatuses seda olukorda ja langetate otsuse, et me selle eelnõu menetlemisega enam sellisel kujul edasi ei läheks.

16:30 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks ma saan sellest olukorrast väga selgelt aru, kui keeruline see on. Nagu ma ütlesin, me oleme juhatuses seda arutanud, et seda, kas muudatusettepanekud seotakse kokku või ei seota kokku, otsustab juhtivkomisjon. Ma isiklikult olen oma tunnetuse öelnud: ma arvan, et see kokkusidumine ei ole hea pretsedent. Eriti veel siis, kui on tõesti muudatusettepanekuid vähe, kolm tükki on kindlasti vähe, need suudab läbi hääletada. See, kas komisjoni esimees on andnud põhjendavaid vastuseid, mida lootis Riigikogu esimees nädala alguses või ei ole, ma arvan, et see on väga subjektiivne. See on väga subjektiivne. Kas võtta vaheaeg hetkel, et seda küsimust arutada? Ma hetkel seda vajadust ei leia. 

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

16:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuulasin teie selgitust, et komisjonil on laialdased õigused. Aga, ütleme, meie kodu- ja töökorra seaduse § 11 lõige 1 ütleb selgelt, et Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd. Seega, ütleme, kuigi komisjonidel on laialdased volitused, peab ikkagi Riigikogu juhatus jälgima, et laialdasi volitusi ei ületata selliselt, et ta väljuks meil kehtiva kodu- ja töökorra seadusest. Ma tuletan teile veel meelde ka seda, et tegemist on konstitutsioonilise seadusega, järjekorranumbriga kaks. Esimene on kodakondsusseadus. Nii et see ei ole lihtsalt niisama siin mingisugune … Ma ei taha praegu teie kohta öelda, aga siin mingisugune ärplemine, et täna tühistame ühe asja ja täna lubame nii palju protseduurilisi küsimusi. Tegemist on konstitutsioonilise seadusega, mis reguleerib seadusandjate tööd selleks, et seadusandjad ei kalduks ja ei kuritarvitaks oma õigusi selle seadusloome menetlemisel. Ma arvan, et siin ma toetan praegu Helir-Valdor Seederi ettepanekut, et siin tuleks praegu võtta ikkagi, katkestada see lugemine ja selgitada välja, kas siis, ütleme … Just juhatuse poolt, kuna teie korraldate seda tööd. Ja et ka komisjon ei oleks ületanud oma volitusi, mis neile on tegelikult antud.

16:33 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastan ka teile, et me saame ju kõik aru, miks mingil hetkel kokku seotakse asju. Seotakse sellepärast, et koalitsioon näeb, et on nii palju muudatusettepanekuid, et need on obstruktsioonilised, on ühetaolised ja ei soovita, et neid vaheaegasid võetakse. Aga hetkel me konkreetselt arutame kolme muudatusettepaneku kokkusidumist. Ma ütlen, tõesti, enda väga tunnetus, et mina ei saa ka aru, miks on vaja kolme muudatusettepanekut kokku siduda. Kas see on juhatuse pädevus? Vastus: ei ole juhatuse pädevus, on juhtivkomisjoni pädevus. Selline positsioon on juhatuse poolt võetud. 

Rain Epler, palun!

16:33 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Odinets! Minu esimesele küsimusele te vastasite, et Ants Frosch ja Kert Kingo ei ole üks ja sama inimene. Selles osas peab teiega nõustuma. Aga te olete siin mitu korda ette lugenud seda § 102 lõiget 2, mis algab sellega, et kokku saab siduda siis, kui täidetud on kaks tingimust. Esimene nendest tingimustest on see, et esitaja on sama. Te olete nüüd sidunud üheks terve hulga ettepanekuid, millel on erinevad esitajad. Millega te seda põhjendate?

16:34 Eduard Odinets

Ma enda arust olen seda korduvalt põhjendanud ja selgitanud. Kui kolleegid siin saalis minust aru ei saa, siis see ei pruugi tähendada, et mina ei ole võimeline neid asju tutvustama või selgitama. Aga ma olen korduvalt öelnud, et Isamaa fraktsiooni ettepanekute sidumine ja EKRE fraktsiooni erinevate liikmete ettepanekute sidumine on toimunud täiesti erinevatel alustel ja erinevatel põhimõtetel. Neid ei ole võimalik omavahel üks ühele kommenteerida.

Ja ka EKRE ettepanekute puhul ma olen selgitanud nii, nagu just hiljuti selgitas ka istungi juhataja, miks ta saab aru: seotakse ilmselgelt obstruktsioonilisi ettepanekuid, mis on direktiiviga vastuolus, mis erinevad üksteisest ainult ühe numbri võrra, mis teenivad ühte ja sama eesmärki ja mis on selles mõttes omavahel totaalselt seotud.

Just sellepärast komisjon otsustas need siduda, et saal saaks hääletada ja saal saaks väljendada oma seisukohta, kas seda – konkreetsel juhul elanike arvu numbrit ühes või teises omavalitsuses – hakatakse muutma või mitte. Kui see ettepanek läheb läbi, siis teine lugemine katkestatakse ja komisjon koguneb uuesti ja hakkab vaatama, milline see elanike arv ühes konkreetses omavalitsuses hakkab olema, millest alates ei pea rakendama neid sisemisi teavituskanaleid.

Aga juba ette on arusaadav, et ükski nendest ettepanekutest, isegi kui eelnõu lugemine katkestatakse, ei ole võimalik eelnõusse sisse viia, sest nad on vastuolus direktiiviga, mille me üle võtame. See on vastuolus seaduse eesmärgiga. Ja seesama meie menetlusse kord meie kodu- ja töökorra seaduses ütleb, et muudatusettepanekud peavad olema esitatud seaduse eesmärgist lähtuvalt. Nad peavad vastama seaduse eesmärgile. Antud juhul ükski nendest 200-st ei vasta seaduse eesmärgile. Me oleme seda arutanud ka komisjonis, et põhimõtteliselt on võimalik need sellel põhjusel üldse läbi vaatamata jätta. Komisjon otsustas need läbi vaadata, komisjon otsustas neid hääletada. Aga lähtuvalt minu tsiteeritud Riigikohtu otsustest, lähtuvalt ka teiste Riigikogu liikmete õigustest – mitte ainult nendest, kes obstruktsiooni korraldavad – komisjon otsustas need omavahel üheks ettepanekuks siduda.

Siin on täiesti erinevad alused. Veel kord ütlen, et seletuskirjas on mitmel leheküljel väga põhjalikud põhjendused ja mina ei soovi siin kuritarvitada kõikide kolleegide aega, et kõik need mitu lehekülge siin teile ette lugeda.

16:37 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun protseduuriline küsimus!

16:37 Rain Epler

Jaa, mul on küsimus selle kohta, et ka eelmine nädal juhtus niimoodi, ja tähelepanuväärsel kombel oli sotside esindaja, siis küll minister puldis, ja ma küsisin küsimuse, enda arvates sellise lihtsa ja konkreetse küsimuse, aga minister hakkas hoopis teisest asjast rääkima. Ja praegu ka ma küsisin, Odinetsilt § 102 lõige 2 esimese poole kohta, mis räägib sellest, et kokku võib siduda siis, kui esitaja on sama, ja ütlesin, et on kokku seotud ettepanekud, kus esitaja ei ole sama, ja Odinets hakkas hoopis millestki muust rääkima. Mul on, hea istungi juhataja. teile küsimus, kas mikrofonid töötavad. Kas mind on kuulda sinna saali etteotsa? Aitäh!

16:38 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, see on protseduuriline küsimus. Teid on väga hästi kuulda. Mart Maastik, palun!

16:38 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud õiguskomisjoni esimees! Te olete ilmselt pädev ja tark inimene, eriti juriidikas. Kas teil seal komisjonis kordagi ei tulnud jutuks või ei tulnud pähe see, et kui te kolm seadusemuudatust kimpu seate, et sellest võib tulla täna siinsamas saalis suur arutelu? Te väitsite, et te tahtsite aega kokku hoida. Täna me oleme siis siin arutanud, me ei ole arutuse juurde jõudnudki praktiliselt, on läinud üle tunni aja. Kas te arutasite seda? Võib-olla oleks ikkagi mõistlikum olnud need kolm muudatusettepanekut ükshaaval ära hääletada, me oleksime ammu võib-olla juba koju läinud.

16:39 Eduard Odinets

Nagu ma olen korduvalt öelnud, et komisjonis olid väga põhjalikud diskussioonid nende muudatusettepanekute üle, kaasa arvatud sidumise üle. Me oleme kaalunud kogu seda argumentatsiooni. Aga jällegi, meie ei saa lähtuda ainult soovist aega kokku hoida, me peame lähtuma väga rangelt kodu‑ ja töökorra seadusest, mis annab meile väga selged juhised. Me oleme seda analüüsinud. Loomulikult oleks väga kergem, eks ju, nagu siin ka korduvalt soovitatud, ka kõik need 200, eks ole, niimoodi poole tunniga läbi hääletada. Ei, seda teed me ei ole näinud, me oleme väga sisuliselt lähenenud nende ettepanekute sisusse, analüüsinud nende eesmärki, nende omavahelist seotust, ja oleme jõudnud seisukohani, et neid ei ole võimalik hääletada ükshaaval, isegi siis, kui me seda oleksime tahtnud, sest komisjon peab lähtuma hoopis teistest põhimõtetest.

16:40 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

16:40 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! See on nüüd jälle selline ikka väga protseduuriline küsimus. Ma hakkasin mõtlema seda, et isegi kui muudatusettepaneku sisu on täiesti arusaamatu, ütleme, et ettepaneku tegija on eksinud, midagi kogemata puterdanud … Odinets ütles, et ükshaaval ei ole võimalik hääletada. Mina jälle mõtlen, et tegelikult sõltumata isegi sisust saab muudatusettepanekuid ükshaaval hääletada. Kas siis on mingi takistus? Kui Odinets arvab, et ei saa ükshaaval ettepanekuid hääletada, siis ei saagi, või tegelikult ikka saab muudatusettepanekuid ükshaaval hääletada?

16:40 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Muudatusettepanekuid me hääletame ühekaupa – esimene, teine, kolmas – ja nii palju, kui neid on. Ehk me ei pane muudatusettepanekuid siin saalis … Me ei saa kuidagi hääletada nii, et me hääletame nüüd viis järgnevat muudatusettepanekut koos. 

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

16:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline palve teile, et kui nüüd küsimuse järjekord jõuab minu kätte ja ma esitan lugupeetud ettekandjale küsimuse, siis kuulake ära minu küsimus ja kuulake ära ka vastus, mida ütleb ettekandja. Ja pärast seda ma esitan protseduurilise küsimuse, juhul kui nüüd see korreleeru selle meie töö- ja kodukorra seadusega, siis on selgelt näha, kas komisjon, kellel on laiaulatuslikud õigused, on tegutsenud legitiimselt või mitte. Mul on selline palve.

16:41 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus: kuulan ära kõigi Riigikogu liikmete küsimusi ja vastuseid, mis siin vastatakse. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:42 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kahjuks ei saa kuidagi teiega nõustuda, et kui need kolm muudatusettepanekut oleksid jäänud eraldi, siis see oleks läinud vastuollu kuidagi meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega, kindlasti midagi vastuolus poleks. 

Aga natukene ka sisu juurde. Kõige suurem probleem antud eelnõuga on ju see, et need valdkonnad, kus siis see kaitse rakendub vilepuhujatele, on väga spetsiifilised: keskkonnakaitsjad, transpordiohutus, finantsturud. Need on kõik Euroopa Liidu valdkonnad, aga näiteks korruptsiooniteemad, siseriiklikud rikkumised, need sinna alla ei lähe. Ja see loetelu ei muutunud vaatamata sellele, et meil käisid erinevad huvirühmad kohal. Lihtsalt te ütlesite täna kõnepuldis, et see on poliitiline otsus, oli algselt poliitiline otsus, milline see loetelu saab olema, ja komisjon jälgis valitsuse suuniseid. Aga see ju tegelikult kinnitab, et pole isegi mõtet huvirühmasid ära kuulata ja esitada muudatusettepanekuid, sest komisjonis olevad saadikud hääletavad täpselt nii, nagu valitsus algselt on soovinud ja eelnõu jääb täpselt sellisel kujul, nagu valitsus selle algselt tõi.

16:43 Eduard Odinets

Aitäh! See, mis puudutab ettepanekute sidumist, meil ongi siin teiega hea küsija, erinev arusaam ja nii mina kui teie olete seda komisjoni istungil vastavalt väljendanud, hääletades sidumise arvestamise või mittearvestamise poolt. 

Ja samuti ei saa mina nõustuda mingil juhul, et huvigruppide kaasamine on mõttetu või ei ole vajalik, et Riigikogu liikmed jälgivad valitsuse suuniseid. Ei, mina rääkisin enda arust sellest, et komisjon nõustus valitsuse poolt tehtud poliitiliste valikutega. Komisjon arutas neid ja meil on ka teise lugemise seletuskirjas väga põhjalik ülevaade, mida arvas üks või teine huvirühm, mida arvas eelnõu algataja esindaja. Komisjon on oma seisukohti väljendanud ja ma arvan, et huvirühmade kaasamine on eelnõude, ükskõik millise eelnõu puhul äärmiselt, ülimalt oluline. Ja kas või seesama näide meie õiguskomisjoni selle esmaspäeva istungist ja eelmise nädala esmaspäeva istungist, kus me menetlesime krediidiinkassode ja krediidiostjate seaduse eelnõu, kus huvigruppide kaasamisest sündis 15 erinevat muudatusettepanekut ja mulle tundus, et komisjon suhtus nendesse väga hästi. Nii et eelnõud ei ole vennad ega õed. Ja kui ühe eelnõu puhul Riigikogu komisjon ei võta arvesse või ei vormista oma muudatusettepanekusse ühe või teise toetusrühm huvirühma ideed ja mõtted, see ei tähenda seda, et see töö on mõttetu. Ei ole. Nagu ka ei ole nii, et ükskõik kes millise ettepanekuga tuleb ja komisjon peab kohe sellega nõus olema. See ongi arutelu, see ongi diskussioon. 

Ja nagu ma enne ütlesin, me oleme väga pikalt, me oleme kuuel istungil seda eelnõu arutanud ja see ei ole olnud mõttetu töö. Ma kutsun üles ka siit puldist kõiki huvirühmasid, kelle poole Riigikogu komisjonid pöörduvad, julgelt oma arvamust avaldama ja tulema ka kohale seda ka kommenteerima ja tutvustama.

16:45 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

16:45 Varro Vooglaid

Suur tänu! Härra Odinets! Te olete rääkinud siin päris palju asju, mis on täiesti mõistusevastased. Alates näiteks sellest, et neid muudatusettepanekuid ei ole võimalik ükshaaval hääletada. Mis jutt see on? Kuidas ei ole võimalik? Täiesti vabalt on võimalik! Sellel ei ole mitte mingisugust faktilist alust. Kuidas ei ole võimalik neid hääletada? Te ei taha neid hääletada ükshaaval ja sellepärast te olete need kokku sidunud. Loomulikult on võimalik siduda. 

Siis te rääkisite, et komisjonis olid väga põhjalikud diskussioonid, jättes mulje, nagu me oleks õudselt sisuliselt arutanud neid küsimusi ja jõudnud mingile parimale võimalikule arusaamisele. Ei, te sõitsite kõigist meie vastuväidetest tuimalt üle, ei võtnud mitte midagi arvesse. Ma küsin teie käest nüüd lihtsalt väga lihtsa küsimuse. Kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõige 2 ütleb, et muudatusettepanekud, mille esitaja on sama, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Teilt on mitu korda küsitud, te ajate mingisugust udu kogu aeg vastu. Kuidas te saate siduda kokku muudatusettepanekud, mille esitaja Siim Pohlak ja Arvo Aller ja teiselt poolt Martin Helme ja Varro Vooglaid? Ei ole ju sama! Näidake meile, millise ajugümnastikaga te seda põhjendate!

16:46 Eduard Odinets

Ma põhjendan seda sellega, millega ma olen siin korduvalt põhjendanud. Ilmselged obstruktsiooni eesmärgil esitatud ettepanekud, mis on oma laadist, mõttest ja eesmärgist tulenevalt omavahel sisuliselt seotud, teenivad ainult ühte eesmärki, on omavahel alternatiivsed – need lähtuvalt Riigikogus kujunenud praktikast ja lähtuvalt Riigikogu lahenditest on võimalik omavahel siduda üheks muudatusettepanekuks. Seda on korduvalt on tehtud ja mida on teinud samamoodi ka õiguskomisjon selle eelnõu puhul. Kindlasti lükkan tagasi, et ei toimunud teie ettepanekute üle arutelu. Toimus küll, aga ei ole võimalik arutada asju, mis on direktiiviga vastuolus, mis on a priori seadusega vastuolus ja mis on ilmselgelt esitatud obstruktsioonilistel eesmärkidel ja mida isegi ei soovita eriti tutvustada. Öeldakse, me oleme selle seaduse vastu, sellepärast esitame teile mitusada muudatusettepanekut. See ei ole see töö, milleks Riigikogu komisjon ja Riigikogu täiskogu on ellu kutsutud. Ja sellepärast me siin arutamegi juba mitmendat tundi mitte sisulisi küsimusi, vaid protseduurilisi. Aitäh!

16:47 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun protseduuriline küsimus!

16:47 Varro Vooglaid

Lugupeetud istungi juhataja! Kas te panite tähele, et mina küsisin selle kohta, kuidas on võimalik teha nii, et siduda kokku erinevate esitajate muudatusettepanekud, kui kodu‑ ja töökorra seadus ütleb, et muudatusettepanekuid saab siduda kokku ainult siis, kui esitaja on sama? Ma küsisin seda. Selle asemel hakatakse mulle rääkima sellest, milline on meie muudatusettepanekute sisuline kvaliteet ja kas need on ikka siirad ja ka need on obstruktsiooni eesmärgil esitatud või mitte. Minu meelest minu küsimus jäi täielikult vastamata. Kas te olete minuga nõus või mitte? Ja kui te olete minuga nõus, siis mis nüüd peale hakata, sest mul on kaks küsimust esitatud ja ma ei saa rohkem küsida seda, ma küsisin konkreetset asja ja räägiti hoopis midagi muud? Oli ju nii?

16:48 Aseesimees Jüri Ratas

Vastus: kui teie ei ole rahul vastaja vastusega kas sisu poolest või mingil muul põhjusel, ega juhatajal selles osas midagi väga teha ei ole tulenevalt meie kodu‑ ja töökorrast. Kalle Grünthal, palun!

16:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! On kaks objektiivset asjaolu, mille üle siin saalis vaielda ei saaks. Kõigepealt on see, et meie siin saalis peame asju menetlema nii, nagu seadus ütleb. Teine asjaolu on see, et meie tegevusi siin reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Ja viitega §-le 102, mida siin ka eelnevalt juba Varro Vooglaid tsiteeris, on sisustatud järgmiselt: muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning on omavahel sisuliselt seotud, võib siduda ühte. Nii et ka selle üle vaidlust ei ole. Nüüd on küsimus. Nimetage see norm siit meie kodu- ja töökorrast, mis lubab teil vastupidiselt toimida, kui on sätestatud § 102 lõikes 2. Ainuke, lihtne küsimus.

16:49 Eduard Odinets

See norm lähtub põhiseadusest, mis kutsub meid kõiki üles selleks, et Riigikogu töö oleks tagatud, et Riigikogu oleks töövõimeline ja oleks tagatud normaalne parlamentaarne debatt.

16:50 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:50 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma kabinetist tööd tehes olen mitu tundi kuulanud seda ja ega vastuseid ei ole tulnud. Rain Epler on küsinud mitmeid kordi, millele tuginedes te olete need erinevad ettepanekud kokku sidunud. Varro Vooglaid küsis väga selgelt ja arusaadavalt minu arust just hetk tagasi jälle, millele põhineb see teie kokkusidumine. Mina küll ei mäleta, et mina või Leo Kunnas oleksime öelnud teile kuidagi, et obstruktsiooni pärast me oleme ettepanekud teinud. Ma suudaksin veel aru saada, kui te oleksite kokku pannud kahe esitaja ettepanekud. Ma veel kuidagi suudaks mõista seda. Aga palun selgitage nüüd kõigile – te olete küll kahtluse alla pannud mitu korda siin arusaamisvõime siin saalis istujatel –, aga palun seletage nüüd uuesti, rahulikult, eesti keeles ära, millele tuginedes te panete kokku Rene Koka, Leo Kunnase ja Alar Lanemani, Evelin Poolametsa muudatusettepanekud olukorras, kusjuures, et nad kindlasti ei ole teile käinud rääkimas seda, et need on kõik obstruktsioonilised ja nii on. Palun rääkige nüüd seaduse punktile tuginedes, millele põhinedes te seda teinud olete.

16:51 Eduard Odinets

Komisjoni istungil kõik need muudatusettepanekuid on tutvustanud esitajate poolt volitatud isikud ja see on protokollis kajastatud. See tutvustus oli väga lühike ja oligi selgitatud, et ainus eesmärk nendel ettepanekutel on takistada eelnõu vastuvõtmist. Ja see ongi nii. Kuna ma olen korduvalt öelnud, et ettepanekud oma laadist, oma mõttest, oma eesmärgist tulenevalt ongi suunatud ainult ühele mõttele ja sellepärast me olemegi need ühemõtteliselt sidunud omavahel. Olen ka korduvalt öelnud, et kui see mõte leiab siin täiskogus toetust, siis selle eelnõu menetlemine katkestatakse ja komisjon hakkab välja selgitama, mis on kõigi nende EKRE komisjoniliikmete reaalne ja tegelik soov, milline see eelnõu peab välja nägema. Aga kuna tegelik soov ei ole eelnõu paremaks teha, ettepanekute soov ei ole eelnõus ühte või teist kohta selgemaks kirjutada, vaid lihtsalt takistada selle eelnõu vastuvõtmist, siis me lähtumegi sellest, et kõik seesugused soovid me seomegi üheks muudatusettepanekuks. Ja seda me tegimegi.

16:52 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

16:52 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Viimase aasta jooksul on olnud nii palju ümberhindamisi senises Riigikogu töös, et mina olen lausa segaduses, mis nüüd on Riigikogu liikme töö ja mis ei ole. Nüüd ütles komisjoni esimees, et sisuliste muudatusettepanekute koostamine ja esitamine ei ole Riigikogu liikme töö. Ma ei teagi nüüd, kui ma nüüd siin saalis istun, kas see on Riigikogu liikme töö. Või mis asi see Riigikogu liikme töö on? Tundub, et enam ei olegi nagu mitte miski Riigikogu liikme töö. Äkki te oskate mulle seletada, mis nüüd siis see töö on ja mis on need tegevused, milles see seisneb? Pärast saan muidu teada, et ma ei ole üldse tööd teinudki siin midagi.

16:53 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen täiesti veendunud, hea ametikaaslane Kert Kingo, et te teate, mis on Riigikogu liikme töö. Väga lühidalt öeldes seista selle eest, et Eesti riigil läheb hästi ja Eesti inimestel läheb hästi, eeskätt seadusandlikus võtmes, aga kindlasti ka laiemalt. 

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

16:53 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Teie kui pikaajalise kogemusega Riigikogu liige äkki oskate aidata. Ma vastust muidugi ei saanud ettekandja käest praegu, et millele tuginedes siis see kokkusidumine oli, seda ei toodud välja, millele tuginetakse. Kuidas teile tundub, kas siis Rene Kokk ja Leo Kunnas on täpselt samad esitajad ikkagi nagu Alar Laneman ja näiteks Evelin Poolamets? Neid näiteid võib siin tuua hulga veel. Kuidas teile tundub, kas selline kokkusidumine ikkagi on teie hinnangul õiguspärane?

16:54 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Mulle tundub, et ei ole samad esitajad need, keda te nimetasite, need on erinevad esitajad. Miks me siin oleme? Me saame ju kõik aru, mille pärast me siin oleme. Oleme siin sellepärast, et on olnud selles koosseisus, kust poolt vaadata, aga väga suur konflikt või kokkupõrge opositsiooni ja koalitsiooni vahel, on olnud mitmed Riigikohtusse kaebed, Riigikohtu lahendused ja oleme jõudnud siis selle hetkeni, kus põhimõtteliselt on öeldud, et Riigikogul on oma töö korraldamiseks enesekorraldus, kuidas asju teha, sealhulgas ka neidsamu muudatusettepanekuid. Tegelikult, mis toimub? Toimub ju see, et ei soovita siduda eelnõusid usaldushääletusega, sest arvatakse, et opositsioon võtab vaheaegasid, ja siis ongi ühelt poolt hinnang, et saab kokku siduda muudatusettepanekuid, teiselt poolt hinnang, et ei saa. Siia me oleme jõudnud. Mis see lahendus oleks? On ainult üks lahendus olnud, vähemalt sellel tagasihoidlikul kogemusel, mis on minul olnud, on olnud vanematekogu. Vanematekogus pole tegelikult seda lahendust suudetud leida. Lühidalt on selle pildi kirjeldus minu meelest.

Aga see, kas neid muudatusettepanekuid seotakse kokku, ei seota kokku, mis selle kohta öeldakse, tõesti, juhatus on seda arutanud ja leidnud, et see on juhtivkomisjoni otsus või pädevus. 

Evelin Poolamets, palun!

16:55 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Hea Riigikogu aseesimees juba natukene vastas mu küsimusele, justkui ette nähes, aga ma ikkagi küsin teilt üle. Kuna praegust vaidlust muudatusettepanekute üle oli võimalik ette näha, siis mis takistas panna kõnealune eelnõu usaldushääletusele?

16:56 Eduard Odinets

Ma arvan, et see küsimus ei ole õigel aadressil. Seda, kas üks või teine eelnõu seotakse usaldusega, ei otsusta ei komisjoni esimees ega komisjon ega fraktsioon siin Riigikogus. See on Vabariigi Valitsuse kollektiivne otsus. Kui Vabariigi Valitsus ei ole teinud otsust see konkreetne eelnõu siduda usaldusega, siis ta ei ole seda teinud. Seda argumentatsiooni te peate küsima valitsuse liikmetelt või valitsuse juhilt.

16:56 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

16:56 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuletan teile meelde, et ma palusin, et te nimetaksite normi, mis annab õiguse kokku siduda erinevad muudatusettepanekud. Ja kuigi § 102 lõige 2 sätestab väga konkreetselt, et kokku saab siduda ainult need ettepanekud, mille esitaja on sama, ma küsisin: nimetage see norm, mis annab teile õigusliku aluse siduda kokku erinevate isikute poolt esitatud muudatusettepanekud. Teie nimetasite mitte normi, vaid nimetasite seaduse, ja selleks on teie arvates põhiseadus. Nüüd ma palun täpsustava küsimusega, kuigi te teate väga hästi, et põhiseadus on üldnorm: nimetage see paragrahv, mis annab teie komisjonile õiguse kokku siduda erinevate muudatusettepanekute esitajad. Paragrahv, mitte seadus!

16:57 Eduard Odinets

Te ju väga hästi saate aru, eks ju, et erinevalt teist ei ole minul siin ei elektroonilisi töövahendeid ega põhiseadust ega kodu- ja töökorra seadust, ja ma ei saa teile otseselt paragrahvi öelda. Aga minu arusaam õigusloomest ja Riigikogu tööst on see, et põhiseadus ja põhiseadusest tulenevad õigused ja kohustused, kaasa arvatud parlamendi töövõime, on üle kõige. Seda mina komisjoni esimehena pean tagama, ma pean tagama seda, et ka seadused vastavad seadustele. 

Antud juhul kõik need 200 muudatusettepanekut – ükski neist ei vasta seadusele. Ja ma ütlesin juba korduvalt, et komisjonil oli õigus need jätta täiesti läbi vaatamata. Ma jällegi ei oska teile paragrahvi öelda, aga see on meie kodu- ja töökorra seaduses ilusti kirjas. Komisjon siiski otsustas, austades Riigikogu liikmete õigust oma ettepanekuid kaitsta, oma ettepanekuid tutvustada, õiguskomisjon otsustas neid menetleda. Ja me tegime seda heast usust ja lugupidamisest opositsioonisaadikute suhtes, mida me ootame ka opositsioonisaadikutelt endilt teiste kolleegide suhtes.

16:59 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

16:59 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et te kuulasite hoolega minu küsimust ja ka lugupeetud ettekandja vastust. Mina küsisin kahel korral normi kohta, milline norm annab õigusliku aluse siduda kokku erinevate isikute muudatusettepanekud. Ja viitasin muidugi ka sellele, et tegelikult meil ju kehtib ikkagi kodu‑ ja töökorra seadus ja mitte ükski institutsioon ei ole praegu sellesse seadusesse muudatusi sisse viinud. Seega, kehtiv õigus on praegu see, mis on meie ees laual. Lugupeetud ettekandja ütles niimoodi, et ta on, põhimõtteliselt et ta on sellises olukorras, kus tema ees ei ole elektroonilisi vahendeid, ei ole võimalik vaadata siis nii-öelda neid Riigikogu seadust ja põhiseadust, eks. Aga tegemist on nii kaaluka ja olulise seaduserikkumisega, mida siin praegu menetletakse, sest see probleem tõusetus juba ka esmaspäeval, nii et ta oleks pidanud tegelikult, kui ta oleks suurema tahtmise juures, oleks pidanud selleks ennast ette valmistama. Aga ma võin öelda ka etteulatuvalt, et ega siin ei olegi midagi ette valmistada, sellepärast et sellist normi, mida komisjon oma töökorralduses tegi, nii põhiseaduse vastaselt kui ka meie kodu‑ ja töökorra seaduse vastaselt, see on ennekuulmatu. Kuidas saab selliseid asju teha? Ma mõistan, et on olemas komisjoni korraldusõigus, suured volitused, aga siin on kõige suurem aga see, et ta ei saa vastuollu minna kehtiva õigusega. Meie ees ka Riigi Teatajas on praegu seesama norm, on ees § 102 lõige 2, et erinevaid isikuid ei saa kokku siduda muudatusettepanekute esitamisel. See on fakt, olenemata sellest, mida siin Riigikohus on võtnud vastu seisukoha või otsuse, see otsus ei ole jõudnud seadusesse. Ja see otsus kajastas hoopis teist probleemi. 

Minu ettepanek on praegu see, see on nüüd teie kaalutlusotsus, et te võiksite ikkagi võtta kokku praegu, ma ei tea, juhatuse või ükskõik kelle. Kehtiv õigus, meie peame seda rakendama selliselt ja komisjon ei oma sellist enesekorralduslikku õigust, et ta saab midagi omatahtsi muuta ja teha, viidates abstraktsetele asjaoludele mõnest teisest, kuskil mõnest muust lahendist. Seda seadust ei ole praegu parandatud, remonditud ega muudetud. Me peame järgima seda seadust, mida me teeme. Nii et mul on palve, et lugupeetud Jüri Ratas, teie, kes te kandideerite ka europarlamenti, te peate olema õiglane ja aus selles suhtes, ka sellesama menetluse suhtes, mis meil siin praegu toimub. Palun võtke juhatuse vaheaeg ja selgitage see asjaolu oma kolleegidele ära, et põhimõtteliselt me ei saa menetleda ebaseaduslikult neid eelnõusid siin Riigikogu saalis.

17:02 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah, tõesti, juhatajal on õigus võtta vaheaeg kuni 30 minutit. Te palusite, ma kaalun seda. Ma kaalusin seda teie protseduurilise küsimuse ajal. Ma hetkel ei võta seda. Rene Kokk, palun!

17:03 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Hea Eduard! Praegu on küll olukord, kus sa tegelikult peaksid tunnistama seda, et te läksite oma arrogantsuses üle piiri. Ma arvan, me praegu siin ei jauraks mitmendat tundi selle üle, kui te tõesti oleks seda tava, mis varasemalt olnud. Okei, kui on tõesti olnud ühed ja samad esitajad, oleksite kokku pannud. Te panite isegi need kolm tükki kokku, mida siin Isamaa pani. Te lihtsalt panite teerulli tööle ja tulite teerulliga julmalt siia. Sinu käest on täna küsitud siin juba vähemalt seitse korda seda: palun ütle see norm, viita sellele, millele tuginedes sa oled pannud kokku täiesti erinevate inimeste poolt esitatud muudatusettepanekud. Sa tegelikult ei ole siiamaani vastanud. Nüüd on aeg tunnistada, et te läksite üle piiri sellega. Palun nimeta see norm ära, millele tuginedes sa paned kokku täiesti erinevate inimeste ettepanekud. Või siis võtke tagasi see ja menetlege seda uuesti, sellepärast et te olete läinud lihtsalt oma arrogantsuses üle piiri praegu.

17:04 Eduard Odinets

Minu vastus sellele küsimusele oleks selline, et nende muudatusettepanekute kandmine muudatuste loetellu ühe ettepanekuna lähtub parlamendi enesekorraldusõigusest, parlamendi töövõime tagamise eesmärgist ning eesmärgipärasuse põhimõttest. Seda tuleb käsitleda kui erandlikku lahendust, mida õigustavad kaalukad põhjused: esitatud ettepanekute sisemine vastuolu direktiiviga, Riigikogu tööaja ratsionaalne ajakasutus ning teiste Riigikogu liikmete õiguste tagamine.

17:04 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:04 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni esindaja! Nüüd me näeme taas seda uut poliitilist kultuuri, kuidas lihtsalt rammitakse asjad läbi ja kuidas määratakse seadusi. Ütlesite, et meie, EKRE esitatud 200 muudatusettepanekut takistasid Riigikogu tööd, ja teie meelevaldselt need sidusite kuidagimoodi ebaloogiliselt kokku. Samas 2020. aasta juunikuus esitasid sotsid 250 korda rohkem muudatusettepanekuid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerimise eelnõule ja need menetleti ära. Mina nüüd ei saa aru, milles need olukorrad erinevad – 50 000 ja 200. Kui need 50 000 olid, siis ei olnud juttu, et ei saa saadikud oma õigusi teostada, see takistab Riigikogu tööd. Palun seletage ära, mille poolest need olukorrad erinevad, rääkimata sellest, et poliitiline kultuur on nüüd alla igasugust arvestust.

17:05 Eduard Odinets

Aitäh! Ma kahjuks ei saa sellele vastata, sest ma ei ole kursis selle olukorraga, mida te siin kirjeldasite ja mis toimus neli aastat tagasi väidetavalt siin Riigikogus. Mina komisjoni esimehena lähtun komisjoni töö korraldamisel hetkel olevast olukorrast ja kujunenud situatsioonist siin parlamendis ega millestki muust.

17:05 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:06 Kert Kingo

Ma tänan võimaluse eest veel küsida. Lugupeetud komisjoni esindaja! See ei ole ju vabandus, et mina ei tea, mina olin puu otsas, kui pauk käis. Ma tõin faktid konkreetselt: 50 000 muudatusettepanekut ja selle aja valitsus, mis oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna osalusel, menetles nad läbi. 50 000! Ja nüüd siis selle valitsuse ajal, kus on 200 muudatusettepanekut, tulevad sellised argumendid, et Riigikogu töö takistamine, saadikud ei saa oma õigusi teostada, see ajab ummikusse – kõik need asjad. Mis on siin valesti, oskate öelda? Mis on siin valesti? Mina arvan, et valitsuserakondade tegevus on täiesti absurdne, see on valesti. Või mis teie arvate?

17:06 Eduard Odinets

Absurdsuse kohta: see on teie isiklik hinnang, mina seda ei jaga. Taas ütlen, et kuna ma ei tea detaile, mismoodi lahendati ja mismoodi menetleti väidetavalt 50 000 muudatusettepanekut, sellepärast ma ei oskagi neid olukordi võrrelda ja ei oska teile kommenteerida, mismoodi toona seda lahendati. Mina ei olnud siis ka Riigikogu liige mitte. Ja ütlen veel kord, et me käitume vastavalt sellele, mis olukord praegu on, mis on välja kujunenud praktika, mis on Riigikohtu lahendid ja terve mõistus.

17:07 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh teile ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli … Küsin korraks: kas kui Eesti 200 fraktsiooni esindaja või kui Riigikogu liige? Eesti 200 fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta, palun! (Liisa-Ly Pakosta palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

17:07 Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Ega see ei ole selline hetk või arutelu siin saalis, mille üle me tõenäoliselt paari aasta pärast, ka 20 aasta pärast kõik väga õnnelikud oleme. 2018. aasta sügisel, kui Riigikogus sedasama direktiivi arutati, olid Eesti seisukohad ette valmistanud austatud koosoleku juhataja juhtimisel Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Ja kui me vaatame neid materjale, siis mitte ükski nendest erakondadest, sealhulgas ka Keskerakond ja Isamaa, ei vastustanud kuidagi seda, et teavitajad vajaksid kaitset, et seda kaitset tuleks kuidagi parandada. Erinevalt Rootsist ei kasutanud me selle direktiivi puhul ka subsidiaarsuse põhimõtte järgimist. 

Tõsi on ka see, et toonases arutelus oli Eesti mures sellepärast, et halduskoormus võiks minna liiga suureks. Eesti soovis ka seda, et teavitaja kaitse kohustus rakenduks üksnes suurtele ettevõtetele või siis jääks üleüldse ainult asutusesiseseks. Ainsa riigina toona Euroopa Liidus oli Eesti ka nendes küsimustes sedavõrd terav, vähemalt nii tuleb välja protokollidest. Ehk kui me oleme Eesti riigi poolt teavitaja kaitset oluliseks pidanud ja kui me oleme Eesti riigina olnud osalised selle direktiivi sünnis, vastustamata seda direktiivi ja pidades seda eesmärki oluliseks, siis tuleb see direktiiv üle võtta. 

Ja mis on täna siiski oluline rõhutada Eesti 200 poolt, on see, et meil on olnud see eelnõu Eesti riigis menetluses alates 2022. aasta algusest. Vaatamata sellele, et Riigikogu seisukohad 2018. aastal olid väga kriitilised direktiivi laia kohaldamisala suhtes, olid väga kriitilised selles osas, et tekiks halduskoormust juurde, ja Eesti oma seisukohtades ka Riigikogu poolt pidas oluliseks seda, et see teavitaja kaitse rakenduks üksnes suurematele ettevõtetele, siis 2022. aasta alguse eelnõu, vastupidi, võttis selle direktiivi täiesti laialt üle. Tegi ettepaneku, et see rakenduks kõikidele, tegi ettepaneku, et see rakenduks kõikides valdkondades, ja ka väiksematele ettevõtetele. Ehk see, kuidas toimus vahepeal muutus kitsast laiaks, on täiesti arusaamatu. Eesti 200 eesmärk oli see, et direktiiv tuleb üle võtta kitsalt ja sellele ka eelkõneleja Odinets viitas, et poliitilise kokkuleppena võetakse see direktiiv üle kitsalt. Ma tänan koalitsioonipartnereid, et tuldi vastu ja direktiiv võetakse kitsalt üle. 

Kõigile nendele, kes muretsevad, et teavitaja kaitset oleks vaja laiemalt. See on omaette küsimus. Direktiivi arutelu Riigikogus rääkis selle võimalikult kitsast rakendamisest. Ei ole demokraatlik, et me direktiivi üle võttes teeme selle järsku laiaks. Kui soovitakse laiemat teavitaja kaitset, siis demokraatlikus riigis tuleb see teha eelnõu väljatöötamiskavatsusena, probleemid välja tuues, ja menetleda nii, nagu meil hea õigusloome tava ja muud asju reguleerivad asjad ette näevad. 

Ehk siis praegu on tõesti tegemist selle direktiivi võimalikult kitsa ülevõtmisega. Aga ka siin tuleb siiski möönda seda, ja mida ma olen ka komisjonis välja toonud, et õigusselguse osas siiski jäävad siin mured sisse, see eelnõu ei ole ideaalne. Ja kindlasti me peame Eesti riigis harjutama seda, kuidas me direktiive kitsalt üle õttes saavutame selle, et see ülevõtmine on ka õigusselge, et inimesed saavad aru, mida me Riigikogu poolt soovime, et inimesed peavad tegema, ei tohi teha, mida vältida, mida kindlasti teha. 

Toon näite. Paragrahv 2 lõige 1 punkt 12 selles eelnõus loeb seaduse sisuliseks kohaldamisalaks järgmise asja. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga. Noh, saite aru, mida teha ei tohi? Mõni võiks arvata, et see on seotud kuidagi ümbrikupalga maksmisega, aga tegelikult ümbrikupalga maksmine selle eelnõuga või sellest teavitamine absoluutselt kaetud ei ole, see selle eelnõu kohaldamisalas ei ole. Nii et kindlasti õigusselguse osas saaks teha asju paremini, aga praegu meil on sellega lihtsalt nii kaua aega läinud, et lähme lõpuni ja katsume järgmistes eelnõudes seda õigusselgust paremaks teha. 

Oluline on siinkohal rõhutada seda, et eelnõuga ei ole kuidagi ette nähtud ega soositud inimeste õiguste kuritarvitamine ehk see, mida kõige rohkem kardetakse, et sellest tuleb üks lausaline pealekaebamise asi. See on kitsas eelnõu, nii kitsas, kui selle direktiivi järgi üldse olla saab. Ja õiguste kuritarvitamine on meil juba tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 piiratud ja seda kuidagi see eelnõu laiemaks ei tee. Nii et kui vaadata senist ka kohtute kogemust, siis ilmselgelt siit mingit kaebuste laviini ette näha ei ole. Aga mida võib ette tulla? Võib-olla mõnel juhul katset saada vilepuhumise raames kohtuvaidlustes endale immuunsust, juhul kui on tegemist muu tööalase vaidlusega, aga ka see ei ole selle eelnõu mõte ega eesmärgipärane kasutamine. 

Nii et kahjuks tuleb tunnistada, et tegemist ei ole ideaalse direktiiviga. Tegemist ei ole ideaalse selle direktiivi ülevõtmisega, aga me teeme seda nii kitsalt kui võimalik. Me teeme seda sellepärast, et me oleme Eesti riigis 2018. aastal ja sealt edasi selle direktiivi eesmärke toetanud. Me ei ole seal subsidiaarsuskontrolli pidanud oluliseks, me ei ole Riigikogu poolt – meie, ma mõtlen, Riigikogu, mitte Eesti 200 –, Riigikogu ei ole pidanud seda selles osas tagasi lükatavaks või vaidlustatavaks ja nüüd tuleb see direktiiv kitsalt üle võtta. Me oleme seda teinud nii kitsalt kui võimalik, nii bürokraatiavabalt kui vähegi võimalik. Aitäh!

17:15 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Henn Põlluaas, kas teie esindajate Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni? Palun teid fraktsiooni esindajana Riigikogu kõnetooli!

17:15 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Me vist mäletame enam-vähem kõik ühte Nõukogude Liidu 1930. aastate suurt kangelast ja iidolit, noort pioneeri Pavlik Morozovit. Teda toodi kõikidele Nõukogude Liidu noortele, aga ka vanadele eeskujuks, mida pidi soovitavalt ja isegi kohustuslikult järgima. Kes oli Pavlik Morozov? See oli 13-aastane vaene poisike, kelle pea oli Nõukogude propagandaga sassi aetud, kellele oli tehtud põhjalik ajupesu ja kes sooritas tõelise kangelasteo. Ja see kangelastegu seisnes selles, et ta läks NKVD-sse ja koputas oma lihase isa peale. See oli üllas tegu. Kõik lapsed pidid seda tegema ja küllap peale Pavliku tegidki seda suurel õhutusel nii mõnedki. Me lihtsalt ei tea kõigest. Aga selle tulemus oli see, et Pavliku ülla teo tagajärjel NKVD võttis tema isa kinni, piinas, mõnitas ja lasi kuuli kuklasse. See on pealekaebamiskultuur à la Nõukogude Liit. 

Ja nüüd me näeme, et Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus püütakse ellu viia täpselt samasugust pealekaebamiskultuuri. Ma südamest loodan, et sellele legaliseeritud ja kaitstud ja soositud pealekaebamisele ei järgne kuklalasku. Aga põhimõtteliselt on see ju sama: see lõhub ühiskonna sidusust, see lõhub usaldust inimeste, ettevõtete ja institutsioonide vahel. Ja sellistel asjadel, sellise orwelliliku düstoopia rakendamisel ei saa mitte iialgi olla normaalseid ega häid tagajärgi.

Nüüd siis Euroopa Liidu survel peame vastu võtma direktiivi, kus inimesed – lihtsad töötajad, firmajuhid, ametnikud, kes iganes – peavad hakkama teineteise ja ettevõtete peale kaebama. Ja nende kaebajate ja koputajate kaitseks luuakse lausa süsteem, mis igal võimalikul moel kaitseb neid. Samas ei ole mitte mingisugust kaitset nendel, keda süüdistatakse ükskõik, kas põhjusega või põhjuseta, täiesti alusetult ja laest võetud asjades. 

See ei ole ju normaalne! Kuidas te sellest aru ei saa!? Me oleme sellel teemal vaielnud juba mitmeid aastaid, kui siinsamas Riigikogus on proovitud läbi suruda seda koputajate seadust küll ühe, küll teise nurga alt. Ja kõik need argumendid on välja toodud, aga ometi leidub meie seas Pavlik Morozoveid ja neid, kes kasvatavad ja loovad selliseid Pavlik Morozoveid ja püüavad seda sisse viia meie ühiskonda. Ja mis kõige küünilisem: rikkudes selle eelnõu läbisurumisel nii meie põhiseadust kui ka meie töö- ja kodukorra seadust.

Lihtsalt mingisuguse suvaõigusega, millel ei ole mitte mingisugust alust ega õigustust, võetakse komisjonis kätte ja seotakse täiesti erinevad muudatusettepanekud, erinevate inimeste muudatusettepanekud lihtsalt kokku. Sest teil on võim, sellepärast et teil on hääled ja te leiate, et teil on õigus teha, mida te soovite, sõita lihtsalt teerulliga kõigist üle. See ei ole normaalne ja sellise asjaga me ei tohi iialgi leppida. Eesti ühiskond peab jääma vabaks ja demokraatlikuks, teist teed meil ei ole. 

Palun lisaaega. 

17:20 Aseesimees Jüri Ratas

Kui palju? Kolm minutit, palun! 

17:20 Henn Põlluaas

Ja kui me siis vaatame, kuhu tuleb luua neid n-ö koputamisstruktuure, siis tegelikult läheb selle alla valdav enamus Eesti ettevõtteid, loomulikult kõik omavalitsused, igasugused riiklikud institutsioonid ja me võiksime ju laiendada seda ka siia Riigikokku, sest meid on rohkem kui 50, mis on lubatud miinimum. Ja hakkamegi koputama teineteise peale, küll põhjust leiaks. Sellepärast et meil iga päev käivad erinevad Euroopa Liidu määrused ja direktiivid siit läbi ja see, kes mõne sättega või terve direktiiviga nõus ei ole, see on ju, kurat, rikkuja, see on vaenlane, rahvavaenlane. Ta tuleb paika panna, tema peale tuleb koputada! Ma ei tea, kuidas me siin Riigikogus selle koputamisvoliniku valimise teeme, kellele neid kaebusi üle antakse. Võib-olla on see automaatselt Riigikogu esimees ja aseesimehed. 

Te saate ju aru, kuhu see meid viib. See on hullumeelsus! Minul ei ole sõnu, kirjeldamaks seda. Ja mitte iialgi ma ei saa aru koalitsioonist, miks te seda teete. Aga pannes konteksti kõik teised sarnased eelnõud, siis ei olegi imestada. Teie eesmärk ongi selline orwellilik düstoopne maailm. Aga meie keeldume sellesse maailma minemast ja selles osalemast. Ja sellepärast teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 teisel lugemisel katkestada. Ma loodan, et normaalsus võidab ikkagi lõppude lõpuks. Aitäh! 

17:22 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. (Kalle Grünthal ütleb midagi.) Vaatame jooksvalt.

17:23 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud külalised siin saalis! Hea Eestimaa rahvas! Mida ma võin öelda tänase eelnõu menetlemise raames? Kõigepealt, viitega põhiseadusele tahan ma märkida seda, et Riigikogu on see institutsioon, kes võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Ja meie tegevus on seotud sellega, et need seadused hakkaksid kehtima ja reguleeriksid meie inimeste, Eesti rahva käitumist erinevates olukordades. Selleks, et neid seadusi täidetaks, on olemas ka karistuslikud regulatsioonid. Ehk siis, kui sa midagi rikud, siis on sul võimalik saada trahvi, aresti või pannakse sind hoopis vabaduskaotuslikku karistust kandma. Need on hoovad, mis tagavad seaduste täitmise. 

Mida me aga täna näeme järjekordselt siin saalis? Sellesama eelnõu menetlemise aeg peaks tegelikult kehtima meil Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Aga ei kehti. Eduard Odinets sotsiaaldemokraatidest tuleb siia komisjoni esimehena ja räägib, kuidas nad tegutsesid komisjonis seadusevastaselt, sidudes kokku erinevate muudatusettepanekute esitajate muudatusettepanekud. Meie seadus, kodu- ja töökorra seadus, sellist võimalust ette ei näe. Paragrahvi 102 lõige 2 ütleb selgelt ära, seda on võimalik teha ainult siis, kui muudatusettepanekute esitaja on sama. 

Siin saalis sai korduvalt küsitud ka selle kohta, mitte ainult minu poolt, vaid erinevate Riigikogu saadikute poolt: mis normist sa lähtud? Sest ka meie siin saalis peame täitma seadust. Vastust ei tulnud. Mingi abstraktne viide minu küsimusele: vastavalt põhiseadusele. Kuna mul oli teine küsimus veel, palusin täpsustada, ütlesin, et ma ei soovinud seadust, ma soovisin paragrahvi ehk normi, mis annab õiguse komisjonile liita erinevate isikute muudatusettepanekud kokku. Ei tulnud vastust.

Mis ma ütlen selle kohta? Häbi on. Lihtsalt on häbi! Me nõuame Eesti rahvalt seaduste täitmist, aga ise rikume siin kõige rohkem seadust. Ütlen oma kõne lõpetuseks ühe Võrumaa mehe lause: siin Riigikogus on 100 sitakotti. Aitäh!

17:27 Aseesimees Jüri Ratas

Palun … Rohkem ei ole neid kõne … On küll. Kas, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, te olete fraktsioonipoolne esindaja? Palun teid Riigikogu kõnetooli. (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaaega! Ja palun säilitame väärikuse siit Riigikogu kõnetoolist. Aitäh!

17:27 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidust on meil Riigikogu menetluses hetkel kolm väga põhjapanevat eelnõu, mida praegune valitsus soovib igal juhul läbi suruda. See on vaenukõne eelnõu, täna arutlusel olev vilepuhuja seadus ja kolmandaks Konkurentsiametile antav võimalus hakata määrama hiigeltrahve.

Ja kui vaadata neid kolme eelnõu kogumis, siis vaatab vastu järgmine pilt. Justkui on soovi normaliseerida solvumis‑ ja pealekaebamiskultuuri. Jääb mulje, et riik aina rohkem liigub meil karistusriigi suunas. 

Vilepuhuja kaitse seadus on selline seadus, millest on alati palju räägitud, aga keegi täpselt ei saa aru, millega tegemist on. Tegelikult see ongi ja saab olema selle seaduse probleem, sest kahjuks seadus sellisel kujul, nagu see on täna meil siia teisele lugemisele jõudnud, see ei hakkagi toimima ja ta ei hakkagi kedagi kaitsma ega loo ühtegi ega mingit lisandväärtust.

Mis siis eelnõu sisu on? Luuakse vihjeliinid ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes, ja kui sinna helistatakse, teavitatakse mingist rikkumisest, siis potentsiaalselt peab see teavitaja saama kaitse. Ehk teavitajat ei tohi selle tõttu, et ta millestki teada andis, kuidagi hiljem survestada. Aga kus siis see probleem tekib? See nimekiri, millised need rikkumised on, mille puhul see vilepuhuja selle kaitse saab, see nimekiri on väga-väga spetsiifiline. Selle alla lähevad sellised teemad nagu keskkonnakaitse, transpordiohutus, finantsturud, kiirguskaitse, tuumaohutus. Need probleemid võivad tõesti olla Euroopa Liidu tasandil suurte ettevõtete puhul. Kuid kas kujutate ette, kui palju meil üldse hakkab olema Eestis selliseid rikkumisi, mille puhul siis hakatakse helistama? Selliseid rikkumisi ei hakka olema. Kõige suurem probleem on selles, et kui hakatakse helistama reaalselt oluliste teemade puhul, mida tegelikult olekski vaja ja millest oleks vaja teada anda, siis tegelikult sellised olukorrad, seadus neid ei reguleeri ja ükski teavitaja kaitset ei saagi. Veelgi enam, sellised teated tuleb tagasi lükata, kui need ei tule sellest Euroopa Liidu õigusest ja sellest seadusest, mis me täna arutame. 

Õiguskomisjoni esimees mainis, et tõesti, meil komisjoni istungil käisid külas Korruptsioonivaba Eesti esindajad ja nad samuti tundsid muret, et kuidas nii, et see eelnõu absoluutselt ei reguleeri neid olukordi, mis näiteks võivad olla seotud korruptsiooniga või mingite muude rikkumistega. Ja täna kahjuks see ongi selline poliitiline otsus, et tehakse lihtsalt copy-paste Euroopa Liidu direktiivist. Seda loetelu ei muudetud, komisjoni poolt ühtegi muudatust selles osas ei algatatud ja eelnõu jäi täpselt samasuguseks, nagu valitsus selle meile tõi.

Ehk siis mis juhtub? Seadus võetakse vastu, järgmisel kolmapäeval on kolmas lugemine. Kõik peavad korraga meil saama Euroopa Liidu õiguse ekspertideks. Töötajatele tuleb läbi viia koolitused, tuleb osata vahet teha, milline rikkumine kuulub nüüd selle teavitaja kaitse seaduse alla. Töötajad peavad teadma, milliseid teavitusi üldse vihjeliinile oodatakse. Mina ei kujuta ette juba seda koormust ja segadust. Me võtame vastu sellise seaduse, me koormame ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi, aga tegelikult suur osa info edastajatest, teavitajatest, nemad mitte mingit kaitset lõpuks ei saa. Mind tegelikult väga huvitaks, kui palju siis hakatakse koolidesse ja lasteaedadesse helistama, et anda teada mõne rahapesu või kiirguskaitse teema kohta. Väga selliseid, ma arvan, kõnesid ei tule. 

Ja meie väikses riigis kahjuks kogu see seadus võib minna selle eesmärgist täiesti mööda. Ehk me võtame midagi vastu, reguleerime, et Euroopa Liidu trahvist pääseda, aga mitte midagi ei lahenda. 

Ma tuletaks meelde, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium koostas uhke pikaajalise plaani, muu hulgas eraldi pikk peatükk on pühendatud sellele, kuidas meie õigusruum peab olema selge, lihtne, ettenähtav ja vastuvõetavad seadused ei tohi olla ettevõtjatele koormavad. Täpselt samamoodi nagu on eraldi peatükk pühendatud sellele, et bürokraatiat ei tohi mitte mingil juhul juurde luua. Aga see eelnõu, mis on menetluses, see läheb korraga nende kõikide põhimõtetega vastuollu. See üks eelnõu. 

Ja muidugi, eraldi probleem on üleüldine õigusloome, mis käsitleb Euroopa Liidust tulenevate õigusaktide ülevõtmisi. Ma juba mainisin vaenukõnet, see vilepuhuja seadus ja need megatrahvid, mida hakkab Konkurentsiamet määrama. Suurim probleem tegelikult, mis täna on, ja seda tegelikult justiitsminister Kalle Laanet, kui ta veel ametis oli, ütles, ministeeriumis täna pole seda ressurssi, kes suudaksid need eelnõud läbi analüüsida, mis Euroopa Liidust tulevad, analüüsida seda, kuidas nad sobituvad meie siseriikliku õigusega ja siis juba selle najalt teha selle otsuse, mis ulatuses, kui palju, mis viisil me midagi üle võtame. Ja see on see, mis meil toimub kõikide nende Euroopa Liidu direktiividega, et need copy-paste'itakse, et saaks tehtud, saaks trahvist lahti, aga see, kuidas nad hakkavad tööle meie õigusruumis, sellist analüüsi tegelikult ei tehta. Ja justiitsminister kahjuks seda ka tunnistas, et seda ressurssi pole.

Ja seda ma olen tihti ka maininud siit kõnepuldist, et tegelikult iga Euroopa Liidust tulnud õigusakt ei saa, aga ka ei peagi sobituma meie õigusruumiga. Meie väikese riigina tegelikult ei saa endale lubada sellist tuima kopeerimist. 

Eraldi teema, millest oli väga pikalt juttu, on muidugi see muudatusettepanekute menetlus, et kuidas see välja nägi. Obstruktsioonilised muudatusettepanekud seoti kokku, no sellega me oleme juba harjunud. Aga see oli väga halb pretsedent, kuidas ühe opositsioonierakonna kolm erinevat sisulist muudatusettepanekut seoti kokku, kusjuures üks muudatusettepanek puudutas eelnõu pealkirja. Ja täna meil ei ole võimalik eelnõu pealkirja eraldi hääletada. Mina sooviks seda hääletada. Ma usun, et paljud saadikud sooviksid eraldi eelnõu pealkirja hääletada ja täna sellist võimalust meil ei ole, sest sellega me hääletame korraga ka kõiki teisi muudatusettepanekuid. 

Nagu ma ütlesin ka õiguskomisjoni esimehele, jääb mulje, et üldse on mingit muudatusettepanekut mõttetu esitada, sest komisjoni esimees ise kinnitas, see oli poliitiline otsus, milline see eelnõu saab olema, see tuli valitsuselt ja komisjon jälgis eelnõu menetluse käigus valitsuse suunist. Ehk siis see tähendab, et koalitsioonisaadikud sõitsid üle opositsiooni arvamusest, hääletasid täpselt nii, nagu öeldi valitsusest, ja eelnõu jäi lõpuks täpselt samasuguseks, nagu see valitsuselt tuli. 

Keskerakonna fraktsioon antud eelnõu ei toeta. Eelnõuga ei looda mitte mingit lisandväärtust, aga koormatakse ettevõtteid, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi. Ja Keskerakonna fraktsioon teeb katkestamise ettepaneku.

17:35 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Helir-Valdor Seeder, soovite? (Helir-Valdor Seeder vastab.) Ei olnud kedagi tahvlil. Kui teda saalis ei ole, ma ei saa teda jõuga tuua. Aga hea küll! Ei sulge läbirääkimisi. Palun siis Isamaa erakonna fraktsiooni esindajana Helir-Valdor Seeder. Ma palun võtta tehniliselt Siim Pohlak maha, et keegi ei saaks valesti aru, et ta on järjekorras.

17:36 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kuidas need arengud on toimunud? Kas saab kaks korda 8 või oli üks kord 16 või …

17:36 Aseesimees Jüri Ratas

Saab. Kui teie soovite fraktsiooni ja enda eest, siis saab kohe 16 minutit.

17:36 Helir-Valdor Seeder

Jaa, aitäh!

17:36 Helir-Valdor Seeder

On soov jah.

17:36 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aga ma vabandan, ma jäin selle pärast ootama, et ma nägin, et Siim Pohlak oli ekraanil üleval ja ootas …

17:36 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, see oli minu viga, ta tõesti ei ole … 

17:36 Helir-Valdor Seeder

Ma ootasin, millal kolleeg kõnelema tuleb, ja pärast seda tulen pulti. Aga kõigepealt, ma olen nõus selle mõttega või kriitilise küsimusega, mille esitas siin kolleeg Liisa Pakosta, kes juhtis tähelepanu, et me oleme seda eelnõu menetlenud juba aastast 2018. Ja see on omaette teema ja probleem, miks Riigikogu saali meeleolud ja Riigikogu saadikute seisukohad, fraktsioonide ja erakondade seisukohad läbi täitevvõimu ja ametkondade kas moonduvad või ei jõua sellisel kujul, nagu neid siin käsitletakse, Euroopa Liidu struktuurideni. 

See on tõsine mõtlemiskoht erinevates valitsuskoalitsioonides ja erinevatel erakondadel ja puudutab meie ministrite tegevust. See puudutab seda, kuidas kujundatakse Euroopa Nõukogu seisukohti, liikmesriike esindatakse. Ja see ei ole esmakordne ja ainus juhtum, kus tegelikult parlamendisaali enamuse arvamus minu hinnangul erineb sellest seisukohast, kuidas esindatakse Eestit Euroopa Liidu institutsioonides. Kahetsusväärselt see ei toimu meil õlitatult ja nii, nagu ta peaks toimuma läbi Euroopa Liidu asjade komisjoni. Ja me teame, mida meie praktika ja seadus ütlevad: kui on valitsuse ja Euroopa Liidu komisjoni seisukohad erinevad, siis tuleb esindada Euroopa Liidu komisjoni seisukohta.

Aga valvsaks peaks tegema praegusi koalitsioonisaadikuid see, et seda eelnõu on menetletud vaatamata sellele, et Eesti esindajad on seda Euroopa institutsioonides toetanud läbi kolme erineva koosseisu – me oleme jõudnud kolmandasse koosseisu –, aga seda direktiivi ei ole heaks kiidetud. Järelikult on kusagil mingisugune probleem, kusagil on mingisugused arutelud, et seda ei ole varasemalt vastu võetud. Nii palju kommentaariks kolleeg Pakosta repliigile siin puldis. 

Nüüd, murelikuks teeb mind küll see, kuidas seda eelnõu on menetletud, ja see on väga põhimõtteline küsimus. Isamaa saadikurühma kolm muudatusettepanekut, mis me esitasime ja mida saab käsitleda täiesti iseseisvate muudatusettepanekutena, mis on sisuliselt erinevad muudatusettepanekud – need on vägivaldselt ja seadusevastaselt kokku seotud. Ja õiguskomisjoni esimehe selgitused on ju olnud siit puldist täiesti vastuolulised. Kord ütles ta, et need seoti kokku seetõttu, et nad olid omavahel seotud. Ja siis põhjendas ta, et need on teineteist välistavad muudatusettepanekud ja seetõttu seoti kokku. Tegelikult ei kumbki anna põhjust nende muudatusettepanekute kokkusidumiseks, need on täiesti sõltumatud, iseseisvad muudatusettepanekud ja neid ei saa ka liigitada sellestsamast Riigikohtu otsusest tulenevalt obstruktiivseteks, sest neid tõepoolest oli ainult kolm. Ja siin, auväärt koalitsioonisaadikud, puudub igasugune ratsionaalne iva neid vägivaldselt kokku siduda ja tekitada seda pinget, mida me täna siin saalis oleme näinud. Siin puudub igasugune ratsionaalne iva! 

Opositsioon peab kuidagi oma õigusi kaitsma. Sellest tingituna ka meie protest ja pahameel. Ja ma ei tea, me võiksime ühiselt arutada ja pöörduda Riigikohtu poole uuesti, et saada selgitust, kas tõepoolest need kolm muudatusettepanekut, mis on olnud sisulised, mis õiguskomisjon on kokku sidunud kodu- ja töökorra seadust eirates, et saada selgust ja vastust, kust läheb see piir, kust algab obstruktsioon. Isegi kolme muudatusettepanekut peab kokku siduma, isegi neid ei saa siin sõltumatult suures saalis hääletada! 

Nüüd see, et tegemist on minimalistliku lähenemisega ja väga kitsa direktiivi vastuvõtmisega. Mina ei ole sellega nõus. Ma olen siin pigem nõus kolleegiga Keskerakonnast, kes ütleb, et seda valdkondade loetelu võib käsitleda ka praeguse seaduse kohaselt väga laialt ja öelda, et need on ainult Euroopa-ülesed teemad, kui me selle seaduse heaks kiidame, mida tulevikus nii ettevõtjate, kohalike omavalitsusasutuste kui riigiasutuste puhul rakendama hakatakse, et see nii ka on. Ei ole! Siin võib anda palju laiema tõlgenduse ja kindlasti tekitab see väga palju erinevaid tõlgendusi ja väga palju segadust. Nii et kvalitatiivselt ei ole see seadus ka valmis vastuvõtmiseks ja see direktiiv sellisel kujul vastuvõtmiseks. 

Ja minu arvates ei ole meil sellega kiiret. Praegu ei koputa meile koheselt rikkumismenetlusi ja trahv, vaid siin on minu arvates ruumi küll Euroopa Liiduga täiendavateks läbirääkimisteks, mis oleks meile sobilikum variant ja mis võiks olla ka Euroopa Liidus vastuvõtmiseks. Ja see, et kunagi 2018. aastal on keegi Eestit esindanud ja mingisugune seisukoht olnud – sellest on väga palju aega mööda läinud ja olukord on paljuski ka selle aja jooksul muutunud ja erinevad tõlgendused muutunud. 

Nüüd, kahetsusväärselt oleme me selle arutelu jooksul pidanud väga palju kulutama energiat protseduurilistele küsimustele ja see sisuline pool on jäänud kõrvale. Aga kuna seda on arutatud ka eelnevas koosseisus ja ka mina olen siin pidanud kõnet sellesama eelnõu puhul eelnevas koosseisus ja sellel sisul kauem peatunud, siis ma ei hakka siin kauem peatuma. Tahan ainult öelda, et see pealekaebamise seadus ja see anonüümne pealekaebamise seadus ei sobi kindlasti kokku meie riigi poliitilise kultuuri parandamisega. See seda eesmärki kindlasti ei täida. See on tegelikult ühiskondliku moraali laastamise seadus. 

Me kõik teame ja tunnetame oma ajaloos neid valusaid hetki, mida on tähendanud selline anonüümne pealekaebamine, milleni see võib viia ühiskondlikku moraali. Eesti ühiskond ei ole küps sellise seaduse vastuvõtmiseks. Ma ei hakka siin hinnanguid andma erinevate lääneriikide valmisoleku kohta seda direktiivi rakendada, küll aga Eesti ühiskond, arvestades meie ajalugu, kindlasti ei ole valmis sellise pealekaebamisseaduse vastuvõtmiseks ja sellise ühiskondliku kultuuri kehtestamiseks. 

Ja kõigest eelnevast tulenevalt on Isamaa fraktsioonil ettepanek selle eelnõu menetlemine katkestada, et me saaksime sellega tegeleda ja võib-olla ühel hetkel saada sellise eelnõu, mis on vastuvõetav ka meie ühiskonnas. Aitäh! 

17:44 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nüüd asume läbi vaatama muudatusettepanekuid, mis on eelnõule 257 laekunud. Esimene muudatusettepanek Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

17:45 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma kohe ei oska reageerida, kuidas seda kokku seotud kobarmuudatusettepanekut peaks hääletama, aga niisugusena, nagu ta vormistatud on ja kasutades neid võimalusi, mis meile koalitsioon armuliselt on andnud, palun ma seda muudatusettepanekut hääletada.

17:45 Aseesimees Jüri Ratas

Selge, alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku number üks, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:47 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 14, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek number kaks on esitatud õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek number kolm on esitatud õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. (Helistab kella.) Muudatusettepaneku number neli on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ma palun saalis vaikust! Aitäh! Muudatusettepanek number viis on esitatud juhtivkomisjoni poolt. (Lehitseb pabereid.) Kelle poolt see siis on esitatud? Ahah, ma vabandan, minu süü oli. Muudatusettepanek number viis on esitatud Ants Froschi, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Mart Helme, Rene Koka, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Martin Helme, Arvo Alleri, Varro Vooglaiu, Siim Pohlaku, Rain Epleri, Henn Põlluaasa ja Jaak Valge poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku number viis juures oleme. Helle-Moonika Helme, palun!

17:49 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Kuna see pult on siin natukene selline kõva ja kange, ma üritasin vajutada …

17:49 Aseesimees Jüri Ratas

Mis selle puldiga viga on? Ei kuulnud!

17:49 Helle-Moonika Helme

No ma vajutasin, aga ei läinud, näed, sisse see "Sõna".

17:49 Aseesimees Jüri Ratas

Hellemalt, hellemalt peate vajutama!

17:49 Helle-Moonika Helme

Aga lõpuks tema sinna ilmus. Aga aitäh sõna andmast ja ma kasutan seda oma sõna siis niimoodi, et ma ütlen, et ma tahan … (Juhataja helistab kella.) Ma soovin, et seda muudatusettepanekut hääletataks ja kui armuline istungi juhataja lubab, siis ma võtaks ka 10 minutit vaheaega enne seda.

17:50 Aseesimees Jüri Ratas

Kas te võtate või ei võta? Selge. Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

18:00 Esimees Lauri Hussar

Austatud Riigikogu, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:00 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt, head kolleegid, muudatusettepanek nr 6. Esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht arvestada täielikult. Rohkem muudatusettepanekuid meil ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 257 teine lugemine lõpetada.

Aga, head kolleegid, istungi juhatajale on laekunud ka kolm avaldust: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt. Kõik need on teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumise teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 teisel lugemisel katkestada. Head kolleegid, me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:05 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 18, vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on eelnõu 257 teine lugemine lõpetatud.


4. 18:05

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teine lugemine

18:05 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Üks hetk, lugupeetud ettekandja. 

Head kolleegid! (Helistab kella.) Saalis on lärm. Palun lubage ettekandjal alustada ettekandega. Hendrik Johannes Terras, palun!

18:05 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist kuuel istungil. Arutelud võib teemade poolest jagada tinglikult kaheks. Esiteks, sanktsioonide riigisisese rakendamise küsimused, ning teiseks, eelnõuga seoses enim tähelepanu ning küsimusi tekitanud … (Heli puudub.)

Esimene komisjoni istung toimus 23. jaanuaril koos sanktsioone rakendavate asutustega nagu Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit ja Välisministeerium. Arutati nimetatud asutuste ettepanekuid ning küsimusi seoses asutuste ülesannetega rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisesel rakendamisel ja kohaldamisel. Selgitati, et rahvusvaheline sanktsioon ei ole karistus ning täpsustati finantssanktsioonina kohaldatava rahastamise keelu olemust. Komisjoni istungil arutatust ja esitatud ettepanekutest tulenevalt otsustas põhiseaduskomisjon 30. aprilli istungil esitada muudatusettepanekud, mis on muudatusettepanekute loetelus number kaks, kolm ja kaheksa. 

Muudatusettepanekus number kaks nähakse ette, et Välisministeerium, kes koordineerib rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist, teavitab lisaks ministeeriumitele ja pädevatele asutustele ka järelevalveasutusi ehk Finantsinspektsiooni rahvusvahelisi sanktsioone puudutavast infost. Muudatusettepanekuga number kolm jäetakse välja kohustus teavitada kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumisest, kahtlusest või ohust Rahapesu Andmebürood, kuna Rahapesu Andmebüroo ei ole kaupade, mille osas on kauba sisse- ja väljaveo piirangud, valdkonnas pädevaks asutuseks ja tal puudub selle osas andmete kasutamise vajadus. Maksu- ja Tolliameti teavitamise kohustus selles osas jääb kehtima. 

Muudatusettepanekuga number kaheksa sätestatakse kuuekuuline üleminekuperiood infotehnoloogilisteks arendustöödeks, et saaks rakendada krediidiasutuste kohustust edastada Eesti väärtpaberite registrile väärtpaberikonto omaja kodakondsuse ja elamisloa andmeid.

18:08 Esimees Lauri Hussar

Vabandust, lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, kui te tahate juttu rääkida, siis rääkige palun saalist väljaspool, aga siin saalis, palun, see saal on ette nähtud kuulamiseks. Kui te räägite liiga kõvasti, siis teised, kes soovivad seda ettekannet kuulata, ei kuule, mida on ettekandjal öelda. Tõepoolest, palun sellisel juhul pidage seda vestlust saalist väljaspool. Aitäh! Lugupeetud ettekandja, jätkake.

18:08 Hendrik Johannes Terras

Aitäh! 20. veebruaril toimus põhiseaduskomisjoni avalik istung, kus arutasime koos Eesti välispoliitika ekspertidega Välisministeeriumist, Välisluureametist ja Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Eesti riigi alalise esindajaga Euroopa Liidu juures välispoliitilisi küsimusi seoses rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varade kasutamisega Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks. Istungil anti välispoliitiline ülevaade Venemaa tegevusest, sanktsioonide mõjudest ning Euroopa Liidus arutatavatest küsimustest. Eksperdid selgitasid, et suures plaanis on praegu kaks olulist valdkonda: karistamatus ning Venemaa külmutatud varade võimalik kasutamine. Viimane neist oli aasta aega tagasi nišiidee. Venemaal on rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus hüvitada kahjud. Kahjud on kolossaalselt suured ja on küsimus, kust need rahalised vahendid leida. Külmutatud varade kasutamine oleks ilmselt tagasipöördumatu samm, sest on vähetõenäoline, et Venemaa kahjud hüvitab. 

Eesti on eestvedaja, leidmaks lahendusi külmutatud varade kasutusele võtmisel. See ongi keeruline küsimus ja õigusloome väljakutse, milles tuleb leida lahendusi ja neid välja pakkuda. Eestil on selles küsimuses õigusloomes teedrajav roll, kuid arvestades regulatsiooni keerukust, ei pruugi reaalselt rakendamisel Eesti olla esimene, sest rakendamine eeldab rahvusvahelisi kokkuleppeid. Eestil on olnud teenäitaja juba mitmes Ukraina sõjaga seotud küsimuses. Ka Euroopa Liidus on Eesti eestvedamisel astutud nüüdseks paljusid selliseid samme, mida varem peeti võimatuks. Näiteks, Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid iseenesest on ka väga erandlikud sammud. 

Eesti ei ole enam üksi külmutatud varade kasutamise küsimuses. Euroopas on progress külmutatud varade kasutamise teemal olnud järkjärguline, kuna see on suur teema. Arutelud käivad Euroopa Liidu ja G7 raames taustatööna. Need arutelud käivad välisriikides riigivarade ümber. Sisulisemalt on selle teemaga tegelenud Kanada ja Suurbritannia. Poliitikud ei soovi võtta oma riigieelarvest vahendeid Venemaa tekitatud kahjude hüvitamiseks. 

Venemaa ambitsioon on rohkem kui Ukraina. Selleks on julgeolekuarhitektuuri ümberkujundamine. Meile küll meeldiks, kui maailmas kehtiks õigus, mitte jõud, kuid Venemaa ei ole õigusriik. Eesti eksistentsiaalne oht on Venemaa. Eesti on Venemaale vaenulik riik nii või naa, olenemata Eesti käitumisest ja sellest eelnõust. Venemaa hinnangul on Eesti valinud, et on Ukraina poolel, relvastab Ukrainat, seega see eelnõu ei muuda pilti. Lääne varad Venemaal ei ole kaitstud. Venemaal tegutsemine on riskiga tegevus ja see ei sõltu sellest eelnõust. Venemaa töötab Eesti suunal hirmutamisega, aga Eesti ei eristu selles mõttes teistest riikidest. 

Sanktsioonid on üks vahend mõjutamaks Venemaa välispoliitikat. Sanktsioonide teema on erakordselt häiriv Venemaale, oligarhidele. Venemaa ettevõtlus on võimueliidi käes, kes on mures külmutatud varade kasutamise osas. Ekspertide hinnangul finantsturgudele olulist mõju ei ole, sest juba varade külmutamine on pretsedent. Euroopa ühtne lahendus ei teki iseenesest, keegi peab seda vedama, ideedega välja tulema. Kui ühes riigis luuakse pretsedent, siis teistel on seejärel keeruline öelda, et seda ei ole võimalik teha. Euroopa Liidus pidi komisjon tegema ettepaneku, mida külmutatud varadega teha saab. Arutelude keskmes on Venemaa keskpanga varadelt teenitavad intressid ja kasumi paigutamine eraldi arvele. Samuti on küsimus, kuidas võtta need tulud kasutusele Ukraina ülesehitamisel. 

5. märtsil toimus kolmas komisjoni istung Riigikohtu, Tallinna Halduskohtu, advokaadibüroo LEXTAL ning Justiits- ja Välisministeeriumi esindajate osavõtul ning fookus oli külmutatud varade kasutuselevõtu riigisisesel menetlusel. Kohtud leidsid, et võimude lahususe põhimõttest ja õigusemõistmise põhiolemusest lähtuvalt peaks rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise otsuse tegemine ja selleks vajalike eelduste kindlakstegemine jääma täidesaatva riigivõimu ülesandeks. Põhjalik kohtulik kontroll saab olla tagatud tavapärases järelkontrollis huvitatud isiku kaebuse alusel. Välisministeerium selgitas ministeeriumi seisukohti eelnõu koostamisel ja nägi võimalust täiendada nii esitatud eelnõu regulatsiooni, kui näha ette Välisministeeriumi poolt läbi vaadatav haldusmenetlus koos kohtuliku järelkontrolliga. 

Advokaadibüroo LEXTAL tegi ettepaneku lisaks avalikule enampakkumisele ette näha võimalusi müüa kahjuhüvitiste ettemaksuna kasutatud vara väljaspool enampakkumist ka täitemenetluse seadustikus sätestatud muul viisil või kohtutäituri kontrolli all. Erinevad võimalused võimaldaks arvestada konkreetse võõrandatava vara spetsiifikat ning muuta menetlus seeläbi kiiremaks ja efektiivsemaks. 

Esitatud ettepanekute ja arutelude tulemusena otsustas põhiseaduskomisjon 30. aprilli istungil esitada muudatusettepaneku number kuus, millega jäetakse välja kohtult loa taotlemise regulatsioon ja asendatakse see Välisministeeriumi läbiviidava haldusmenetlusega ning kohtu järelkontrolliga. Samuti on arvestatud LEXTAL-i ettepanekuga. 

7. märtsil pidas põhiseaduskomisjon teise avaliku istungi, kus osalesid väliseksperdid, kes rääkisid Venemaal külmutatud varade kasutuselevõtu mõjudest Venemaale ning Venemaa oligarhide ja Kremli seostest. Kõik rahvusvahelised eksperdid tunnustasid Eestit tema eestvedamise ja eesliinil olemise eest. Eksperdid leidsid, et loov mõtlemine õiguslike mehhanismide osas on see, mida peaks praegu arendama. Eesti eeskuju näitas, et keerukat mehhanismi saab toimima panna. Väliseksperdid tõdesid, et Eesti ei peaks olema ainsaks eestvedajaks. Siinkohal peaksid kaasa tulema ka teised riigid kollegiaalselt. Ent kui Eesti võtab oma regulatsiooni vastu, siis on suurem tõenäosus, et teised riigid tulevad kiiremini kaasa. Kui varem peeti külmutatud varade kasutamist võimatuks, siis nüüd on ka teised riigid külmutatud varade kasutamise ideega hakanud kaasa tulema. Avalikud sõnavõtud selles küsimuses on nii Suurbritannias kui USA-s. Ei ole õige, et Venemaa otsustab, millal maksab kahjude eest. Venemaale ei tohiks võimaldada kahju hüvitamist edasi lükata. Kõik riigid tohivad kasutusele võtta vastumeetmeid, et karistada ebaseaduslikku agressiooni. Vastumeetmed peavad olema ümberpööratavad ja proportsionaalsed. Vastumeede ehk varade kasutamine Ukrainas oleks õiguspärane ja proportsionaalne. 

Eksperdid kummutaside ohte ja vastuargumente, mida on rahvusvaheliselt tõstatatud, näiteks turgude ebastabiilsus, Euroopa muutumine väliskapitali suhtes ebasoodsaks asukohaks, et varade kasutamine õõnestatakse eurot. Leiti, et tegelikult ei ole neile väidetele pakutud korralikke põhjendusi. USA dollari ja euro ebastabiilseks muutmine võtaks väga kaua aega ja lääs ei peaks autoritaarsete riikide raha hoidma. Eksperdid tõdesid, et ka peale varade külmutamist on turud stabiilsed, ja näiteks ÜRO sanktsioone on kasutatud juba aastakümneid. Venemaa muutuks pigem ebakindlaks meetmete kehtestamisel, sest millistes riikides oleks Venemaal üldse võimalus veel oma vahendeid hoida. 

Venemaal tegutsevatele Eesti ettevõtetele võib olla oht, aga see on juba praegu niikuinii. Eksperdid eelistasid siiski riigi- ja eravarade regulatsioone ning möönsid eravarade kasutamise keerukust. Riigivarad kuuluvad riigile, kelle valitsus algatas sõja. Eravara puhul on vaja tõendada seost agressiooniga. Märgiti, et võimalik on üksikisiku vastutus. Kui varad külmutati, siis juba toimus vara äravõtmine, ja kui see oli lubatav ilma hüvitiseta, siis peaks kehtima seesama ka varade kasutamisel. Kui seda meedet ei kasutata, siis peaksid Eesti ja Euroopa maksumaksjad aitama kahjud hüvitada. Aga miks peaks kahju põhjustanud Venemaal olema rohkem õigusi oma varale kui teiste maailma maksumaksjatel? Küsimus on, millise juriidilise mehhanismiga vastutuse ellu viime. 

12. märtsi põhiseaduskomisjoni istungil osalesid õiguseksperdid, nii Justiits- ja Välisministeeriumi esindajad ning arutasime külmutatud varade kasutamise põhiseaduspärasuse küsimust, eelkõige vastavust omandi põhiõigusele. Istungil selgitati, et põhiseaduse § 32 kontekstis võib teatavatel asjaoludel õiglane hüvitis olla ka null. Teatud isikute tegusid arvestades võiksid olla põhjendatud vara kasutamisel hüvitist mitte maksta. Tõdeti, et eelnõuga loodava mehhanismi puhul esineb omandiõiguse riive, kuid küsimus on, kuidas seda riivet põhiseaduses sätestatud õiguste ja kohustuste vahel balansseerida. Ühelt poolt on omandi põhiõigus, kuid teisalt riigi rahvusvahelisest õigusest tulenevalt kohustused. 

Põhiline, mis suudab põhiõiguste sekkumise aktsepteeritavuse hindamist, on proportsionaalsuse põhimõte, mis ütleb, et tuleb kaaluda kasu, kahju ja eesmärgi tähtsuse ning tekitatava riive ulatust. Samamoodi tuleb kohaldada õiglase ja kohese hüvitise maksmise põhimõtet. Näiteks põhiseaduse mõistes on karistusõiguses ette nähtud konfiskeerimise puhul tegemist omandi nõusolekuta võõrandamisega, kuid kõiki asjaolusid arvestades ei ole õigustatud maksta selles olukorras mingisugust hüvitist. Õiguseksperdid selgitasid, et kuna külmutatud vara ei saa majandustegevuses kasutada, siis sisuliselt selle väärtus langeb ning võib sõja lõpuks muutuda väärtusetuks. Nõudeõiguse väärtpaber oleks seega Eesti poolt täiendav põhiõiguste riive garantii. Õiguspärasus on tagatud mitmekordse kohtuliku kontrolliga, kuivõrd sanktsiooni subjektidel, kelle vara kasutatakse, on juba sanktsiooni nimekirja arvamisel ja vara külmutamisel võimalik seda kohtus vaidlustada. 

Nõustuti kohtute hinnanguga, et halduskohtu eelneva loa taotlemine ei ole võimude lahususe põhimõttega kooskõlas. Selles osas, nagu ma juba enne mainisin, esitas põhiseaduskomisjon muudatusettepaneku number kuus. Lisaks märgiti istungil, et Euroopa Liidus on mitmeid kohtulahendeid, milles on sanktsiooni subjektiks olemine ja varade külmutamine vaidlustatud. Seetõttu rõhutati, et eelnõu seisukohalt oleks kõige olulisem küsimus vara omaniku ja rahvusvahelise õiguserikkumistega seotud tegevuse vahel seose leidmine. Räägiti ka Euroopa Liidus riigivarade ja teenitud intresside kasutamise võimalusest, mis on erinevad eelnõus esitatud eravarade kasutamise võimalusest. 

Viimasele, 30. aprilli istungile olid kutsutud algataja esindaja, Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Arvestades komisjoni istungitel tõstatatud ja arutatud küsimusi ning külmutatud varade kahjuhüvitiste ettemaksuna kasutamise regulatsiooni uudsust, andis Välisministeerium komisjonis ülevaate täiendavatest selgitustest rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õigusaktides lubatud erandite ja sellest tulenevalt nõudeõiguse põhiseaduspärasuse kohta. Välisministeerium rõhutas üle, et eelnõuga ettenähtav meede külmutatud varade kasutamiseks kahjuhüvitise ettemaksuna on seotud rahvusvahelise õigusega ja põhiseaduse kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 

Venemaa agressioon Ukraina vastu rikub kaasaegset rahvusvahelist õigust. Eelkõige rikub see ühte keskset normi, milleks on relvastatud jõu kasutamise keeld, mis on kõigile riikidele kehtiv keeld. Selle keelu rikkumise korral võib vastutust nõuda iga riik, mitte ainult agressiooni otsene ohver. Eelnõuga loodav mehhanism peaks aitama kaasa sõja lõpetamisele, nähes ette vastutuse nendele isikutele, kes on otseselt või kaudselt seotud agressiooni läbiviimisega või on selle riigi valitsusega selliselt seotud, et aitavad agressioonile kaasa. 

Riigi ja isikute vaheliste suhete hindamiseks ei kehtesta rahvusvaheline õigus objektiivseid kriteeriume. Riigi poliitikat viivad ellu isikud ning isikud, kes agressioonile kaasa aitavad, peavad ka vastutama. Eelnõus pakutud mehhanism annab võimaluse rakendada vastutust isikutele, kes on tõendatult seotud rahvusvahelise õiguse rikkumise või selle kaasaaitamisega. Seos Euroopa Liidu õigusega seisneb selles, et vara, mida kasutatakse kahjuhüvitise ettemaksuna, on eelnevalt külmutatud Euroopa Liidu piirava meetme alusel, ning selleks, et seda kasutada, tuleb see esmalt piirava meetme alt vabastada. Selleks näeb Euroopa Liidu õigus ette erandi, mille kohaselt on külmutatud varad võimalik vabastada eeldusel, kui varade suhtes näeb riigisisene õigus ette võimaluse need avalikes huvides võõrandada. Seda erandit saab kasutada ainult siis, kui toimub sundvõõrandamine, ja selle eest nähakse ette hüvitist, mis külmutatakse seni, kuni Euroopa Liidu kehtestatud piirangud varade külmutamise kohta on lõpetatud. Kuna kasutatakse ainult neid varasid, mis on külmutatud, siis nende varade omanikele on juba kehtestatud omandiõiguse piirangud oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Kui need varad Euroopa Liidu erandi alusel vabastatakse ja kui nende varade omanikele makstakse hüvitist, siis seda hüvitist ei saa teha koheselt vara sundvõõrandamisel selle omanikule kättesaadavaks, sest see töötaks vastu põhimõttele, et varad on külmutatud ning nende kasutamine on piiratud. Vastasel juhul annaks see omanikule vabaduse oma raha eest saadud hüvitist kasutada. Kohese hüvitise nõue külmutatud varade sundvõõrandamise puhul ei saa toimida sellisena, et koheselt hüvitisi välja makstakse. Külmutatud varade kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise eelduseks on see, et Eesti riik on sõlminud vastavad kokkulepped kahjustatud riigiga ja on kokku lepitud, kuidas nõudeõigust pärast võimalikult realiseerida. 

30. aprilli istungil tutvustas komisjon ka Nasdaq Eesti filiaali esitatud ettepanekuga täpsustatud sätet, mis näeb ette krediidiasutustele kohustuse edastada Eesti väärtpaberite registrile andmed, mis on neile vajalikud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks. Algses eelnõu sõnastuses ei olnud piisavalt selge, kas võib esitada ka rohkem kui ühe kodakondsuse andmed ning ka elamisloa andmed. Komisjon nõustus ettepanekuga ning otsustas esitada sellekohase muudatusettepaneku number viis. Lisaks otsustas komisjon Välisministeeriumi ettepaneku põhjal esitada muudatusettepaneku number seitse, millega täpsustatakse Rahapesu Andmebüroole esitatavates aruannetes küsitavate andmete üldist koosseisu ja aruande esitamise sagedust. Muudatusettepanek number üks on tehniline, kuivõrd rahvusvaheliste sanktsioonide puhul eristatakse sanktsiooni rakendajad ja kohaldajad. 

30. aprilli istungile olid kutsutud ka kõik muudatusettepanekute esitajad oma ettepanekuid selgitama. EKRE fraktsiooni kuuluvad Riigikogu liikmete grupid esitasid eelnõule kokku 200 muudatusettepanekut. Iga kahene liikmegrupp esitas 20 muudatusettepanekut. Istungil osalesid Ants Frosch ja Jaak Valge, kes olid EKRE fraktsiooni poolt volitatud kõiki muudatusettepanekuid tutvustama. Kõik muudatusettepanekud puudutavad eelnõu sätet, mille kohaselt koostab ja avaldab Rahapesu Andmebüroo vähemalt üks kord aastas koondülevaate finantssanktsioonide rakendamisest Eestis. Iga muudatusettepanekuga suurendatakse koondülevaate koostamise ja avaldamise tihedust alates kolmest korrast kuni 202 korrani aastas. Kõikide muudatusettepanekute selgituseks on märgitud ainult üks lause: koondülevaate esitamise kohustus muudetakse tihedamaks. 

Põhiseaduskomisjon leidis, et kõik need muudatusettepanekud on eesmärgiga takistada eelnõu seadusena vastuvõtmist või venitada menetlust selliselt, et eelnõu vastuvõtmiseks kuluks ebaproportsionaalselt palju aega. Komisjon leidis, et neid muudatusettepanekuid tuleb oma esitamise laadist ühe ja sama sätte üksteist välistaval moel muutmine ja arvust 200 lähtuvalt pidada obstruktsiooni eesmärgil esitatuteks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma viimatistes lahendites selliseid muudatusettepanekuid pidanud ebasiiraks ja selgelt obstruktsioonilisteks. Kolleegiumi hinnangul on sajad alternatiivsed muudatusettepanekud eelnõus nimetatud rahasumma muutmiseks, mis erinevad üksteisest vaid mõne euro võrra, kantud eesmärgist halvata Riigikogu töö ja valitsuse algatatud eelnõude menetlemine. Ka leidis kolleegium, et sellest annavad tunnistust nii vaidlusaluste muudatuste hulk kui ka ebasiiras sisu. Kolleegium pidas 200 muudatusettepanekut, mille sisuks oli sätte muutmine selliselt, et pakuti välja ajavahemikke 6–205 tööpäeva, mille jooksul tuli lugeda juriidilistele isikutele kättetoimetatuks talle e-maksuameti kaudu edastatud dokument, tulenevalt muudatusettepanekute suurest arvust ja üksteise välistavast iseloomust selgelt obstruktsioonile viitavateks. 

Komisjon leidis, et selliseid üksteist välistavaid ebasiiraid muudatusettepanekuid ei ole mõistlik hääletada eraldi ei komisjonis ega täiskogus, kuna see ei aita kaasa eelnõu paremaks muutmisele ega anna midagi juurde parlamentaarsele debatile, vaid see kulutaks komisjoni ja täiskogu aega ning raskendaks ülemääraselt eelnõu seadusena vastuvõtmist. Komisjon leidis, et sellest tulenevalt on põhjendatud siduda need muudatusettepanekud kokku üheks muudatusettepanekuks. Muudatusettepanekute loetelus on need muudatusettepanek number neli. Selle seisukoha on väljendanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 18.04.2024 otsuses, öeldes, et kui obstruktsioon seisneb muudatusettepanekute ohtras esitamises, saanuks juhtivkomisjon seaduseelnõu tavamenetluses ühendada muudatusettepanekud eelnõu teiseks lugemiseks selliselt, et ka täiskogus oleks nende üle hääletatud kogumis. Samas otsuses märgiti, et Riigikohus on leidnud, et parlamendi menetlusreeglitest kõrvalekaldumine ei pruugi obstruktsiooni olukorras olla õigusvastane, kui seda õigustab Riigikogu töövõime tagamise ja obstruktsioonis mitteosalevate Riigikogu liikmete õiguste kaitsmise ülekaalukas eesmärk. Riigikogu liikmed, kes toetavad mõnda üheks kokku seotud muudatusettepanekut, saavad hääletada seotud muudatusettepaneku poolt, ning kui muudatusettepanek saab poolthäälteenamuse, siis see viib eelnõu teise lugemise katkestamiseni. Kui Riigikogu enamus hääletab seotud muudatusettepaneku vastu, annab täiskogu sellega toetuse komisjoni otsusele ja ühtlasi otsustab seotud muudatusettepanekuid in corpore mitte toetada. Eelnõule esitatud 211 välistava muudatusettepaneku üheks liitmine ei kahjusta muudatusettepanekute esitajate õigusi, sest muudatusettepanekute esitajatele anti võimalus kõiki muudatusettepanekuid juhtivkomisjonis tutvustada. Samuti saavad muudatusettepanekute esitajad … 

Palun lisaaega.

18:15 Esimees Lauri Hussar

Palju te soovite lisaaega? 

18:25 Hendrik Johannes Terras

Kaks minutit.

18:25 Esimees Lauri Hussar

Kaks. No ma annan kolm minutit lisaaega, siis mahume raamidesse. Palun!

18:25 Hendrik Johannes Terras

Aitäh! Eelnõule esitatud 211 välistava muudatusettepaneku üheks liitmine ei kahjusta muudatusettepanekute esitajate õigusi, sest muudatusettepanekute esitajatele anti võimalus kõiki muudatusettepanekuid juhtivkomisjonis tutvustada. Samuti saavad muudatusettepanekute esitajad tutvustada arvamust eelnõu teise lugemise käigus küsimusi esitades ja läbirääkimistel sõna võttes. Komisjon toetas nende muudatusettepanekute sidumist üheks muudatusettepanekuks. Komisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata. 

Komisjoni istungil protestisid EKRE fraktsiooni liikmed muudatusettepanekute sidumise vastu, öeldes, et esitatud ettepanekud ei ole ebasiirad, vaid on tehtud siiralt obstruktsiooni eesmärgil, ja obstruktsioon on tehtud parlamentarismi jõustamise eesmärgil selleks, et oleks võimalik koalitsiooni- ja opositsioonisaadikutel omavahel eelnõu paremaks tegemiseks läbi rääkida. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

18:26 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

18:26 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et üha rohkem riike võtab Eestist eeskuju. Palun nimetage mulle kas või üksainus riik Euroopa Liidust, Euroopast, tervest maailmast, kes oleks leidnud ja kinnitanud, et Eestis kasutusele võetud ja välja mõeldud skeem on õiguslikult pädev ja et nemad võtavad selle kasutusele.

18:26 Hendrik Johannes Terras

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kuna me ei ole seda seadust veel vastu võtnud – nagu te teate, siis esimese ja teise lugemise vahel on esitatud mitu muudatusettepanekut täisteksti osas –, siis ei ole otseselt keegi seda veel rakendama hakanud või seda enda riikides looma. Kuid on küsitud, tuntud huvi selle vastu, et juhul, kui see võetakse vastu ja oleks võimalik seda tõlkida näiteks inglise keelde, siis sooviksid mitmed riigid seda näha.

18:27 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

18:27 Anti Allas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kuna põhiseaduskomisjoni esimees andis siin väga hea sisulise ülevaate, siis püüan seda eelnõu selgitada sellisest vaatest, kuidas ta nagu sisuliselt tundub ja kuidas me võiksime sellele läheneda. 

Keeruline aeg vajab keerulisi meetmeid – kuidas teisiti kokku võtta seda eelnõu. Jah, me oleme Euroopas, kuid eriti siin Eestis väga keerulises olukorras, kus meie naaber on juba rohkem kui kaks aastat kõiki sõjapidamise reegleid rikkudes tampinud sodiks oma teist naabrit Ukrainat. Mitte miski ei saa takistuseks. Rünnatakse sihilikult kriitiliselt tähtsat tehnilist taristut, eluhooneid, koole, haiglaid. Me näeme seda ja vaba maailmana peame reageerima, sest muidu võime olla ise järgmised. 

Me anname koos liitlastega ukrainlastele ka juba täna erinevat liiki abi, sealhulgas relvi, et nad saaksid ennast kaitsta. Ja see ei maksa vähe. Teeme seda olukorras, kus majanduses ei ole kõige paremad ajad. Üks kriis teise järel on laastanud majandust. Sealhulgas on tugeva jälje jätnud sõda ja sellele eelnevalt teadlikult Venemaa poolt tekitatud energiakriis. Seda kõike teeme olukorras, kus eelarves haigutab auk ja me peame karmilt kärpima või lisatuluallikaid leidma, et oma riigi hädapäraseid vajadusi katta. 

Selles situatsioonis tundub eetiliselt täiesti põhjendatud tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Seetõttu antaksegi eelnõuga võimalus kasutada Eesti jurisdiktsiooni all oleva rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara, konkreetsel juhul siis Venemaa isikute vara riigi poolt rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud. Siinjuures tuleb rõhutada, et see vara on nii või naa sanktsioneeritud olekus, kus seda pole selle omanikul võimalik kasutada ega käsutada. 

Küsimusele, kas meie peame olema need esimesed, kes sellega algust teevad, saab vaid vastata, et alati peab olema keegi esimene suunanäitaja. Aga kindlasti on vaja, et teised, ja eriti meist suuremad riigid samuti kaasa tuleksid. Meie riigi huvi on üks suuremaid, eksistentsiaalsemaid, et Et selle sõja võidaks Ukraina ja agressori oma maalt välja ajaks. Ka sõjakahjud peavad saama selle tekitaja poolt korvatud. 

Kokkuvõtteks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab põhimõtet, et kes teeb, see peab ka vastutama. Agressorriigil ja toetajatel on võimalik iga kell kõikide seaduste vastane ja igasuguseid humanitaarseid printsiipe eirav tegevus lõpetada ja siis ka oma vara tagasi saada. Loomulikult peab kahjud korvama selle põhjustaja. See ei saa olla mitte keegi teine. Aitäh! 

18:31 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, hea kolleeg! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Kalev Stoicescu.

18:31 Kalev Stoicescu

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Seaduseelnõu 332 SE on nii sise‑ kui välispoliitiliselt oluline. See on Eesti omapoolne panus Venemaa agressiooni peatamiseks, mille suunas pingutab kogu vaba ja demokraatlik maailm. Eesmärk on Venemaa majanduse nõrgestamine, kuni Moskva sõjamasin praktiliselt peatub. Teiste sõnadega, see on rahvusvaheline jõupingutus Venemaa viimiseks sellisesse konditsiooni, mis praktiliselt ei võimalda agressiooni ehk vallutussõda jätkata. 

Põhiseaduskomisjoni esimees tõi kenasti välja nii riigisisesed sanktsioonide rakendamisega seotud küsimused kui regulatsiooni, mis puudutab küll Eesti seadusandlust, kuid omab pigem rahvusvahelist kõla. Ehk siis Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks ettemaksuna. 

Iseenesest sooviksime näha, et läänemaailma, sealhulgas Eesti majanduslik tegevus Venemaa suunal järjest väheneks, kuni jõuab miinimumini. Mida varem see juhtub, muidugi, seda parem. Teisalt kuuleme Eesti ettevõtjatelt, kes tegutsevad jätkuvalt Venemaal, loomulikult mitte sanktsioonirežiimi rikkudes, et palun kehtestage uusi, laiemaid ja tõhusamaid sanktsioone. Tõsi, majandustegevus, mis ei ole keelatud, on lubatud, sealhulgas Venemaaga ja Valgevenega. Seega, meil ja ka liitlastel peab olema poliitilist tahet, et selles suunas edasi liikuda. Eesti on järjepidevalt andnud head eeskuju liitlastele nii Ukraina abistamise kui ka Venemaa vastutusele võtmise osas. 

Oluline küsimus on kehtestatud sanktsioonide riigisisene rakendamine, mis peab olema ühtviisi selge riigil ja ettevõtjatel ning teistel isikutel. See ongi seaduseelnõu 332 SE üks peamisi eesmärke. See on tähtis ka selles mõttes, et ta puudutab mitte ainult juba kehtestatud, vaid ka tulevikus Venemaale kehtestatavaid karistusmeetmeid ja nendest kinnipidamist. Vaevalt et Venemaa muutub lähitulevikus korraga normaalseks riigiks, mida ta pole kunagi olnud, mistõttu sanktsioonide nimekirja pikenemine on ülimalt tõenäoline. 

Mis puudutab Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmist, Välisministeerium konsulteeris põhjalikult kohtute, advokaadibüroode, ekspertide ja teiste asjast huvitatutega, tagamaks, et täitevvõim tegutseb antud kontekstis igati seaduste raames. Algusest peale oli selge, et kui on poliitilist tahet, leidub ka seaduslik viis, kuidas panna Venemaad materiaalselt vastutama enda poolt Ukrainale tekitatud tohutu kahju eest. On ju selge, et Venemaa ei maksa ise vabatahtlikult ühtegi senti oma kuritegude korvamiseks, kuid ta peab ühel või teisel viisil vastutama, ta ei tohi vastutusest pääseda ka sõjakuritegude puhul. 

Eestis külmutatud Venemaa varade suurusjärk jääb kümnetesse miljonitesse eurodesse, mis on mõistagi väike summa, võrreldes kogu Euroopa Liidus külmutatud varadega või isegi nende poolt toodetud intressidega, mida Euroopa Liit on juba otsustanud kasutusele võtta. Kuid Eesti on jällegi jäämurdja ja teerajaja, kes näitab oma liitlastele tahet ja viisi, kuidas selles küsimuses edasi minna. Head kolleegid, palun hääletada eelnõu vastuvõtmise poolt. Aitäh!

18:35 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

18:36 Urmas Reinsalu

Lugupeetud rahvaesindus! Isamaa fraktsioon toetab selle eelnõu venitusteta jõustamist. Nagu kilpkonn on sellega liigutud. Ma ei tea, mis on olnud selle loiu tempo põhjus. Siin küsiti ka eelnevalt ettekandjalt, kas teiste riikide praktikat on – on küll praktikat. Me mõtleme Ameerika kohtute otsuseid Vene oligarhide vara osas. Kui me vaatame ka Kanada kohtuotsuseid Abramovitši vara osas, see oli juba 2022. aastast, sõja esimesest aastast ja see oli tegelikult ka inspiratsioon Eesti valitsusele. Juba eelmise valitsuse ajal sai põhimõtteline õigusskeem ja valitsuse otsus selle eelnõu esitamise kohta vastu võetud 2023. aasta alul ja ma olen korduvalt kutsunud üles valitsust sellega tempokamalt tegelema, saades suurepäraselt aru, et küsimus ei ole eraldivõetuna nendes vahendites, mis on Eesti Vabariigi territooriumil, vaid loomulikult pretsedendi loomises ja ka teatud õigusraami pakkumises teistele Euroopa riikidele selleks, et jõuda ka pädeva rahvusvahelise leppeni selles küsimuses. Sest põhituum ikkagi peitub siin Euroopa Liidu õiguskorras ja peitub siin loomulikult – vaadates Vene riigi vahendeid – ennekõike selles, kuidas Belgia territooriumil või Belgia siseriikliku õiguskorra kaudu oleks võimalik lõviosa nendest vahenditest saada Ukraina toetamiseks agressori juriidilisest staatusest selleks kasutamise ajaks välja.

Nii et me loodame, et see õnnestub venitusteta rakendada ja õnnestub venitusteta ka selles osas Eestil teavitustööd teha selle jõustunud seaduse osas rahvusvaheliselt. On suur tõenäosus, et see läbib ka testimise nende isikute poolt, kelle vahendeid … oligarhide vahendite puhul, mida selle seaduse alusel hakatakse kasutusele võtma. Ka Eesti õiguskorras siin ei ole midagi karta, sest see on vastav pretsedent, mis luuakse kas põhiseaduse järelevalve kaudu, kohtu kaudu või konkreetse rakendamise otsuse kaudu. Siin ei ole midagi haruldast selles.

Seda öeldud, ma kutsun üles valitsust tegelema ka rahvuslike sanktsioonidega, mis puudutab massiivselt Vene äri, mis jätkub. Valitsus ei ole esitanud ametlikke ettepanekuid minu informatsiooni alusel teistele piiririikidele, et siin seda tegevust piirata ja see on kahtlemata kahetsusväärne. Meil 14. sanktsioonipaketti need küsimused jõuavad kindlasti piiratumana, aga seda enam meil lasub oma rahvuslik kohustus oma territooriumil meiega piirnevate riikidega koostööd tehes ikkagi seda massiivset Venemaa äri, mis toimib siin: härra Ossinovski pereliikmed – tervitused siin –, kes on annetanud Eesti 200-le, sotsidele, mida peaminister on üles tõstnud, peaministri enda pereäri on siin seda poliitilises keskkonnas raamistavad. Aga tegelikult on summad muidugi suured ja ulatuvad sadadesse miljonitesse, toetavad Vene sõjamasinat. 90% mangaanimaagist, mida kasutakse praegu Venemaa sõjatööstuses, tuleb praegu Eesti ja Läti sadamate kaudu.

Nii et me oleme küll teinud ettepaneku selle kehtestamiseks sanktsioonina Euroopa Liidu paketti, mis seni ei ole jõustunud, aga ma arvan, et igal juhul on enne seda kasulik ja asjakohane kaaluda ka rahvuslike sanktsioonide kehtestamist. Seda enam, et Läti välisministeerium on selle ettepanekuga juba tükk aega tagasi pöördunud ka Eesti Välisministeeriumi poole, aga Eesti Vabariigi valitsuselt ei ole tulnud selles osas nii-öelda möönvat initsiatiivi.

Nii et majandusküsimustes, rahalistes küsimustes agressorriigi nõrgestamisega me peame tegutsema kõikides perimeetrites. Meil ei ole mingit vabandust ei oma julgeolekus ega ka inimliku moraali perspektiivis. Aitäh!

18:40 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Marko Mihkelsoni. Palun!

18:41 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Reformierakond toetab antud eelnõu teise lugemise lõpetamist ja võimalikult kiiresti, ilma venitusteta ka selle vastuvõtmist kolmandal lugemisel ja seaduseks muutmist. Sest tõepoolest, nii nagu siit puldist on juba korduvalt öeldud, tegemist on väga olulise pretsedendiga mitte ainult meie enda siseriiklikus õigusloomes, vaid vaieldamatult see omab ka sellist rahvusvahelist kaalu. 

Kui me mõtleme sellele, et sõda Ukrainas ja Venemaa käitumine rahvusvahelise õiguse rikkujana, selliste põhiprintsiipide rikkujana ei saanud alguse mitte 2022. aastal, vaid juba 2014. aasta veebruaris, siis, ütleme niiviisi, see meie reaktsioon, meie kui läänemaailmareaktsioon on olnud ikkagi väga ja väga aeglane. Ja seetõttu need meetmed, mis nüüd, eriti viimase paari aasta sees on rakendumas või rakendunud muu hulgas väga paljuski Eesti ja meiega sarnaselt mõtlevate riikide eestvedamisel, on kindlasti olulised sammud selleks, et aidata kaasa ühest küljest Vene agressiooni tagasipööramisele, Vene enda agressiooni võimalikult kulukaks muutmisele ja loomulikult ikkagi tekitada olukord, mida siis käsitleb ka see sanktsiooniseaduse muutmise seaduseelnõu, siis kasutada neid külmutatud varasid kas Ukraina ülesehitamiseks või nagu me kuulsime ka tänastest uudistest, et Belgias on võetud vastu otsus, et varadelt teenitud intresse saab kasutada mitte ainult Ukraina majanduslikuks toetamiseks, vaid ka relvaabiks. See on väga-väga põhimõtteline otsus, mis täna Brüsselist meieni jõudis. 

Ja kui tõesti siin kolleeg Põlluaas ühes küsimuses ettekandjalt küsis, kui palju on antud teemal erinevates teistes meie partner- ja liitlasriikides tähelepanu pööratud või milliseid samme astutud. siis ka mul on olnud oma rahvusvahelistes kontaktides päris mitmeid vestlusi teemal, kus kohas tuntakse väga suurt huvi selle regulatsiooni vastu, mida Eestis on välja töötatud ja mida meie läbi antud seaduseelnõu menetluse ka siseriiklikus õigusloomes rakendame. 

Ma olen veendunud, et riigid, nagu Tšehhi Vabariik näiteks ja mitmed teised, kindlasti võtavad selle meie eeskuju järgida. Kindlasti on erinevates riikides erinevad menetlusprotseduurid, aga ma usun, et kindlasti see samm on üks väga oluline verstapost Venemaa külmutatud varade reaalsel kasutusele võtmisel. Ma tahaks ka veel eraldi tänada neid, kes nii selle eelnõu koostamisel väga palju tööd tegid, aga ka rahvusvaheliselt on teinud tööd, eeskätt Välisministeeriumi asekantslerit Erki Kodarit ja tema meeskonda. See on olnud väga keeruline protsess, aga loodetavasti jõuab see varsti ka väga positiivse tulemuseni siin saalis. Aitäh! 

18:45 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Henn Põlluaasa. Palun!

18:45 Henn Põlluaas

Austatud esimees! Head kolleegid! Venemaa on agressorriik, kes ei austa teiste rahvaste enesemääramisõigust ega rahvusvahelist õigust. Kremli eesmärk on taastada vägivallaga enda kunagised piirid, mis olid samamoodi kehtestatud vägivallaga, ning ta peab selleks ebainimlikku terrorisõda Ukraina vastu. Mitte keegi ei tea, millal ta võib tulla meie ja teiste naabrite kallale. Venemaa tuleb peatada ja võtta talt igasugune soov anastada teisi riike ja rahvaid. Venemaa oligarhid, kes toetavad sõda ning hoiavad oma vara lääne pankades, peavad mõistma, et agressioonile järgneb karistus, sealhulgas finantsiliselt. See on vaieldamatu. Sõja- ja inimsusevastastele kuritegudele ei ole õigustust ega andestust.

Euroopa riigid tegid juba Ukraina sõja alguses Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada välja õiguslik skeem, mis aitaks kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks regulatsiooni, mis sillutab teed külmutatud Vene varade miljarditesse eurodesse ulatuvate intressitulude kasutamiseks Ukraina heaks. USA ja näiteks Belgia on otsustanud need juba kasutusele võtta. Läänes on külmutatud 260 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid, Euroopa Liidus on külmutatud umbes 200 miljardi euro väärtuses, Eestis 35 miljoni euro väärtuses.

Arutuse all on kõikide külmutatud varade konfiskeerimine. Samas ollakse Euroopas mures, et selline käik kahjustab euro usaldusväärsust teiste keskpankade silmis. Eriti kardetakse, et Vene varade konfiskeerimine annab Hiinale ja Saudi Araabiale signaali, et eurodes varade hoidmine pole turvaline. Euroopa Keskpanga sõnul riskiks Euroopa Liidu liikmesriigid euro õiguslike ja majanduslike alustalade õõnestamisega ja keskpank soovitas riikidel mitte võtta antud otsust vastu üksi, vaid tegutseda koos laia rahvusvahelise koalitsiooniga. Eesti millegipärast tegutseb omapäi.

USA Vene varade täieliku konfiskeerimise ettepanekule, mida G7 Euroopa liikmetest toetavad Suurbritannia, Jaapan ja Kanada, on vastu Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Viimased on mures just selle Euroopa Keskpangas välja toodu pärast ja et see võib tekitada ka vastumeetmeid Venemaalt. Eesti valitsus ei karda hunti ja hüppab üksinda dzotile nagu Matrossov.

Eesti on välisminister Tsahkna eestvedamisel leiutanud omapärase skeemi, mis Kaja Kallase sõnul käib lihtsustatult nii. Ukraina dokumenteerib kahjud, mida agressor Venemaa neile tekitab. Meie käes on vara, mis on ära hinnatud, meie anname selle Ukrainale ja hiljem saab Venemaa Ukrainaga tasaarveldada. Ehk teisisõnu, meie võtame Ivanilt raha ära, anname Volodõmõrile ja ütleme Ivanile, et küsigu oma raha tagasi Vladimirilt. See võib olla küll õilis, ma ei vaidle vastu, kuid see on veidi lapsik, sest mitte mingit Venemaa ja Ukraina tasaarveldamist konfiskeeritud raha osas ei tule, sest see, kes raha ära võtab, on ju Eesti.

Oleme Euroopa Liidu riikidest ainuke, kellel selline seadus parlamendis arutelul on. Ainuõige ja vajalik on, et me teeme seda Euroopas ühiselt Euroopa Liidu õiguse tasemel ja raamides. Täna sellist üksmeelt ega lahendust aga ei ole. Isegi meie naabrid Läti, Leedu ja Poola, kes on kõik suured Ukraina toetajad, ei kavatse sellist skeemi kasutada, kuigi Eesti on seda juba pikemat aega laiemalt tutvustanud ja propageerinud. Miks? Sest Eesti valitsuse kava ei ole juriidiliselt pädev. Rahvusvahelise õiguse järgi on omand puutumatu, igal juhul vastutab selle eest äravõtja ehk siis Eesti. Ka meie põhiseaduse järgi on omand puutumatu. Nagu oleme aga korduvalt näinud, siis põhiseadus valetajate valitsust ei sega.

18:50 Esimees Lauri Hussar

Kas soovite lisaaega?

18:50 Henn Põlluaas

Palun lisaaega, jah, kolm minutit.

18:50 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:50 Henn Põlluaas

Nagu öeldud, mitte ükski teine riik ega organisatsioon ei ole Eesti skeemi heaks kiitnud ega seda kasutusele võtnud. Kõik, sealhulgas USA, Euroopa riigid, Euroopa Liit, G7 ja nii edasi, leiavad, et küsimus on märksa keerulisem, kuigi kõik on loomulikult ühel meelel, et Venemaa peab vastutama Ukraina sõjaga tekitatud purustuste eest nii moraalselt kui rahaliselt. Töö pädeva meetme väljatöötamiseks jätkub. Täna seda kahjuks veel ei ole.

Lauri Mälksoo on hoiatanud, et Vene külmutatud varade selline äravõtmise skeem võib Eestile kalliks maksma minna. Ei saa välistada, et inimõiguste kohus leiab, et meil tuleb hoopis neile, kelle vara me ära võtame, hakata kompensatsiooni maksma. Selles mõttes on see meile ja meie maksumaksjale suurte rahaliste tagajärgedega otsus. Mälksoo sõnul peame me ette kujutama, milliseks kujuneb taoline vaidlus näiteks seitsme aasta pärast, millised on Eesti argumendid, kas me võidaksime või kaotaksime selle vaidluse. Tõenäoliselt kaotaksime. Taolise otsuse tegemise vastu on rahvusvahelise tavaõiguse oluline põhimõte, mille nimeks on riigi immuniteet, mis tähendab, et kui riigid hoiavad varasid teistes riikides, siis niisama seda ära võtta ei saa. Sellele järgneksid teise riigi vastumeetmed. Venemaa on selgelt öelnud, et kui neilt hakatakse varasid ära võtma, vastavad nad omapoolsete sammudega. Oleks naiivne arvata, et Eestile sellisest hurraa-aktivismist mingeid tõsisemaid tagajärgi ei tulene. 

Loomulikult me peame selle teemaga tegelema, selles ei ole kahtlustki, ja miks mitte olema initsiatiivgrupis. Aga selge on ka see, et Eesti peab neis asjades koordineerima oma otsuseid ülejäänud riikidega. Üksinda dzotile hüpata ja tekitada olukord, kus me peame enda eelarvest hakkama tagasi maksma konfiskeeritud ja Ukrainale antud Vene varasid, on põhjendamatu. Arvestades erinevaid kompensatsioone ja protsessi kulusid, mida me peaksime maksma, tuleks märksa odavam anda Ukrainale otse lihtsalt 35 miljonit eurot. Seda enam, et valitsus kohustub varsti sõlmitava julgeolekulepinguga niigi Ukrainale maksma lausa 100 miljonit eurot aastas. 

Kokku võttes, Eesti ei saa olla maailma ainuke riik, kes end mõtlematust aktivismist ajendatuna üksinda Kremli tule alla seab. Eesti peab lahendama probleemi koostöös teiste riikidega ja leidma ühiselt pädeva süsteemi, kuidas panna Venemaa vastutama terrorisõjas tekitatud kahjude eest ning kasutada Vene külmutatud varasid Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Leiame, et kõnealuse toore, juriidiliselt ebapädeva ja ebakompetentse skeemiga edasi minna ei saa. Töötame edasi koos teiste riikidega. Seetõttu annan EKRE fraktsiooni nimel üle ettepaneku eelnõu 332 katkestamiseks teisel lugemisel. Aitäh!

18:53 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 332 muudatusettepanekute arv on kaheksa, eelnõule 332 esitatud muudatusettepanekute arv on kaheksa. Muudatusettepanek nr 1, esitaja on põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajad Ants Frosch, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Evelin Poolamets, Mart Helme, Rene Kokk, Leo Kunnas, Alar Laneman, Martin Helme, Arvo Aller, Varro Vooglaid, Siim Pohlak, Rain Epler, Henn Põlluaas, Jaak Valge. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.  

Sellega me oleme eelnõu 332 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 332 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 teisel lugemisel katkestada. Ja, head kolleegid, ma asun hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele EKRE fraktsiooni ettepaneku rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:59 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 7, vastu 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja sellega on eelnõu 332 SE teine lugemine lõpetatud. 


5. 18:59

Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE) teine lugemine

18:59 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE). See on selle eelnõu teine lugemine ja ma palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse. Palun!

18:59 Urmas Kruuse

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid saalis! Maaelukomisjon alustas ja arutas teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 29. aprilli istungil. Tähtajaks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut ei fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt ega teistelt komisjonidelt. Küll aga ministeeriumi ja juhtivkomisjoni koostöös tehti eelnõule üks muudatusettepanek, mis sisuliselt tähendab selle jõustumise tähtaja edasinihutamist ühe kuu võrra, aga tehniliselt kahe paragrahvi täpsustust. Komisjonis oli arutelu ja muudatusettepaneku toetus konsensuslik. Täiendavaid küsimusi eelnõule ei esitatud komisjonis ega ka ministeeriumi esindajate poolt.

Komisjon tegi sellel päeval oma istungil menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu 378 täiskogu päevakorda 8. mail käesoleval aastal. See oli konsensuslik otsus. Teine, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensus. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. mail 2024. aastal. Seegi otsus tehti konsensuslikult. Nii et palun auväärsel kogul selle teise lugemise lõpetamist toetada.

19:01 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Kas see üks ettepanek oli siiras ja oli see seotud ettepanek või ei olnud seatud? 

19:01 Urmas Kruuse

See oli üks siiramaid ettepanekuid, arvestades seda, et presidendil oleks võimalus eelnõu vastavalt seadusele välja kuulutada, ja teades ette, et teatud menetlused Riigikogus võivad ootamatult pikaks venida, komisjon lähtus sellest, et president saaks väärikalt oma tööd teha.

19:01 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Meil on sellele eelnõule esitatud üks muudatusettepanek. Esitaja on maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ehk siis selle ühe ettepaneku läbivaatamisega me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 378 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 


6. 19:03

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) teine lugemine

19:03 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

19:03 Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 SE ehk nõndanimetatud baasseaduse muutmine puudutab põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemist Riigikogu poolt, et kus ta seda teeb. See on meenutuseks, millest on jutt. 

Muudatusettepanekute tähtajaks 26. märtsil Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjon koostas ühe muudatusettepaneku tulenevalt Vabariigi Valitsuse arvamusest eelnõu kohta. Ja selle ettepanekuga täiendatakse eelnõu punkte 1 ja 2, sätestades tingimuse, et rahanduskomisjon arvestab põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahtude heakskiitmisel makromajandusprognoosiga.

Kokku seda eelnõu arutas komisjon kolmel istungil. 4. aprillil selgus, et valitsuse arvamust ei olnud tulnud ja ei saanud seetõttu edasi minna. 18. ja 30. aprillil oli siis arutelu valitsuse seisukoha üle ja 30‑ndal langetati otsused. 

Valitsuse arvamus tuli 11. aprillil ja sisaldas põhimõttelist toetust tingimusel, et edasise menetluse käigus tuleks eelnõusse tulla muudatused, mille järgi tuleb põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahu heakskiitmisel arvestada riigieelarve tasakaalu teiste kulude ja tulude osas ning majandusprognoosi, eelarve mahu suurendamisel näidata katteallikat, lisama reegli, mis võimaldab enne põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahu heakskiitmist Riigikogu rahanduskomisjonis valitsuse ärakuulamist. 

Ja lühidalt ka, mida siis komisjon arutas selle asja juures. Rahanduskomisjon kinnitab põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahud peale suvise majandusprognoosiga tutvumist ja ka me panime ettepanekuna, et see oleks ka seadustatud, selgelt välja toodud, ehk et komisjon viib end kurssi majanduse ja riigi rahanduse olukorraga, sealhulgas ka tulude ja kulude prognoosi ning riigieelarve tasakaalu näitajatega. Põhiseaduse 100. paragrahv sätestab Vabariigi Valitsuse liikmele õiguse osaleda sõnaõigusega Riigikogu komisjonide istungitel, mistõttu ei ole vajadust seadusesse lisada seda nõuet, et valitsus peaks ilmtingimata kohal olema. See õigus on tal alati olemas, kui tal on soov selles arutelus osaleda, ja loogiline on eeldada, et eelarve arutelul võiks valitsuse esindaja, tõenäoliselt siis rahandusminister, osaleda. Samuti sellel hetkel, kui eelarvet veel tegelikult valmis ei ole, kui põhiseaduslike institutsioonide soove rahanduskomisjonis arutatakse, siis ei saa veel ju teha ka muudatusi riigieelarvesse, eelarve seadusesse. Tavapärane kord, mis kehtib eelnõu, riigieelarve menetlusel, et kui tulusid suurendatakse, või kulusid suurendatakse, siis tuleb näidata katteallikad, kindlasti kehtib ka põhiseaduslike institutsioonide puhul edasi ja see on ka seadustatud praeguses … otsuses. 

Konsensuslikud otsused, mis tehti 30. aprillil, olid järgmised. Võtta eelnõu, teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 8. mail, teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. mail. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Aitäh minu poolt!

19:07 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja. Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aab, palun. 

19:08 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea Riigikogu! Antud eelnõu on kindlasti kaua oodatud, märgiline ja väga hea eelnõu. Kindlasti kiidan rahanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esimeest, kes sellise algatusega esinesid ja sellise riigieelarve seaduse muutmise ette võtsid ja algatasid. Sisus puudutab see põhiseaduslike institutsioonide eelarvete menetlemist just riigieelarve koostamise protsessis. Tahan rõhutada, et eelnõu algatamise peamine põhjus on põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamine täitevvõimust, vähemalt suurema sõltumatuse tagamine. 

Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus kui põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuses sõltumatud. See tähendab muu hulgas, et õiguslikult tuleb viia miinimumini valitsuse võimalus survestada põhiseaduslikke institutsioone näiteks ka nende eelarvete kaudu. Kui riigieelarvest ei eraldata piisavalt raha põhiseaduslikele institutsioonidele, võib see viia nende täidetavate ülesannete osalise täitmiseni. Eriti pikantne on olukord sellepärast, et põhiseaduslikud institutsioonid teostavad teatud osas järelevalvet täitevvõimu, sealhulgas Vabariigi Valitsuse üle. 

Aastaid on sellest probleemist räägitud, aga seni pole lahendust leitud. Mäletame veel hästi ka eelmisel suvel puhkenud sõnasõda ja kommentaare ühelt poolt rahandusministri, peaministri ja teiselt poolt presidendi kantselei vahel. Ja tegu oli ju jälle rahaküsimusega. Kahju, et selle käigus kellegi maine ju targemaks ei saanud. Kannatada sai ka presidendi maine, kuigi temast täiesti sõltumatult. 

Algatatud eelnõu eesmärk on leida riigieelarve koostamisel tasakaal põhiseaduslike institutsioonide eelarve lõppotsustusse kaasatuse ja nende eelarve suurema sõltumatuse, Vabariigi Valitsuse rolli ja riigieelarve võimaluste vahel. Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses Riigikogu rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab Vabariigi Valitsus eriarvamuse koos põhjendustega otsustamiseks Riigikogu rahanduskomisjonile. Riigikogu rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena. Selline protseduur ja regulatsioon tagab kindlasti põhiseaduslike institutsioonide suurema sõltumatuse. 

Eks põhiline teema ju selle eelnõu juures oli otsida seda tasakaalu ja nii nagu ka muudatusega sai sisse viidud, selge on see – ma ei tea, kas seda muudatust oleks vaja olnud –, et rahanduskomisjon on alati vastutustundlik ja vaatab ka riigieelarve võimalusi, prognoose ja nii edasi, aga nüüd ta on seekord siin kahe lugemise vahel seaduses täpsustatud. 

Igal juhul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõu menetlemist ja vastuvõtmist siin Riigikogu saalis. Aitäh!

19:11 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Stenogrammi huvides olgu öeldud, et Jaak Aab tõi istungi juhatajale ka volituse võtta sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Tõsi, eelnõude teiste lugemiste puhul on läbirääkimised avatud kõigile, aga oluline on rõhutada, et koos selle volitusega läheb see kirja kui sõnavõtmine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Käesolevale eelnõule on laekunud üks muudatusettepanek, selle on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Sellega me oleme ka muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 391 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


7. 19:13

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE) teine lugemine

19:13 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jaak Aabi. Palun!

19:13 Jaak Aab

Aitäh, austatud esimees! Hea Riigikogu! Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk – tuletan meelde sisu – on vähendada vajadust ühe- ja kahesendiste kasutamiseks, kuna nendesamade pisisentidega makstakse poes harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur. Aastas antakse välja neid keskpanga poolt pea 40 tonni ja ainult 3% jõuab neist käibest tagasi keskpanka. 

Sellepärast on ettepanek alustada sularaha, tähendab, arvete ümardamist. Ja muudatused näevad kaupmeestele ette kohustuslikud ümardamisreeglid üksnes sularahaga arveldamisel, kui ostukorvi maksumus tuleb ümardada üles- või allapoole lähema viie sendini. Samas, elektrooniliste vahenditega, pangakaardiga makstes maksab inimene ikka täpselt sendi pealt selle arve, mis tal kuskil teenuse või kauba eest maksta tuleb. 

Komisjonile ei laekunud eelnõu kohta tagasisidet huvigruppidelt ja turuosalistelt, tähtajaks Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud. Samuti ei teinud eelnõus muudatusi juhtivkomisjon. Rahanduskomisjon käsitles eelnõu käesoleva aasta 30. aprillil, aruteluks küsimusi komisjonis ei tõstatatud. Ja komisjoni konsensuslikud ettepanekud on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda käesoleva aasta 15. mail. Aitäh!

19:15 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sellega läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjon ettepanek on eelnõu 399 teine lugemine lõpetada. Sellega on eelnõu teine lugemine lõpetatud.


8. 19:15

Rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal)

19:15 Esimees Lauri Hussar

Tänane kaheksas päevakorrapunkt, milleks on rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahandusministri Mart Võrklaeva. Ettekande pikkus on kuni 20 minutit. Palun!

19:16 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Kas saab 10 minutit lisaaega, kuna mul oli kaks teemat?

19:16 Esimees Lauri Hussar

Jaa! 10 minutit lisaaega, palun! Ehk kokku 20 pluss 10. Palun!

19:16 Rahandusminister Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Rahandusministeeriumi valitsemisala läinud aasta panust riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel. Eesti eelarvepoliitika on olnud järjepidevalt suunatud jätkusuutlikkusele ja makromajanduse tasakaalustamisele, mis loob pikaajaliseks arenguks sobiva keskkonna. Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud rajalt kõrvale kalduma. Headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve defitsiiti. See oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Lisaks on keskendutud vaid uute kulude tegemisele. 

Meid on tabanud mitmed kriisid ning juba kaks aastat tõrjub Ukraina rahvas oma agressiivse naabri Venemaa rünnakuid. Kombinatsioon kõigest eespool mainitust on viinud Eesti riigi eelarve keerulisse seisu. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel väga olulised. Valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, kuid ilma eelarve puudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb järgnevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu. 

Selle aasta eelarve puudujääk on suurem, kui riigieelarve koostamisel ette nähti, mis on tingitud majanduse kasvule pöördumise viibimisest. "Eesti 2035" strateegias ja tegevuskavas kokku lepitud reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame erinevaid allikaid, nii Euroopa Liidu toetusfonde kui ka maksutulusid, püüdega leida rahastamisallikate vahel parim kombinatsioon ja koosmõju ning tagada seeläbi püstitatud eesmärkide saavutamine. 

Ajal, mil oleme riigieelarvega keerulises seisus ja majandus vajab hädasti turgutamist, tuleb maksimaalselt pingutada, et Euroopa Liidult meile eraldatud raha sihipäraselt ja õigeaegselt kasutusse saaks. Need vahendid on võimalus teha riigile olulisi investeeringuid nii haridusse, teadus- ja arendustegevusse, energeetikasse, rohereformidesse, transporti, sotsiaalkaitsesse ja paljudesse muudesse valdkondadesse. 

Tagasivaatavalt on oluline märkida, et "Eesti 2035" strateegias kaardistatud arenguvajadusi asusime lahendama juba eelmise, seitsmeaastase ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastamisperioodi raames, mis lõppes eelmise aasta detsembris. Kogu 2014–20 perioodi jooksul toetati üle 14 000 projekti elluviimist summas 3,67 miljardit eurot. Oleme perioodi lõpetamisel tõelised eesrindlased, kogu summa on Eestile Euroopa Komisjonilt laekunud. 

Paralleelselt 2014–20. aasta perioodi toetuste rakendamisega algas juba 2018. aastal uue perioodi 2021–2027 ettevalmistamine ja planeerimine koos pikaajalise strateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega. Rahastusperioodil 2021–2027 on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 miljardit eurot. Lisaks ühtekuuluvuspoliitikale panustavad "Eesti 2035" sihtidesse ka teised fondid, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, mis moodustab osa 2020. aastal ellu kutsutud Euroopa Liidu majanduse taastepaketist. Rahastu kogumaht Eestile on 953 miljonit eurot. 

Head kuulajad! Nüüd lähemalt "Eesti 2035" strateegias kokku lepitud vajalike muutuste elluviimisest läbi viie valdkonna. Esmalt rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtud tegevustest. Kui veel aastal 2001 oli vanusegrupis 20–64 Eestis iga 65-aastase või vanema elaniku kohta neli inimest, siis aastal 2023 on see arv 2,9. Suurenenud on üle 65-aastaste arv ning vähenenud inimeste arv eelkõige vanusegrupis 20–34. See seab meile suured väljakutsed pensionisüsteemi uuendamisel. Alates jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu, mis sel aastal on 776 eurot. Maksukoormuse jaotuse uuringust selgus, et vanusegruppidest oli maksuvaba tulu suurendamise mõju vaesusele suurim pensionäridele, kelle seas vähendas muudatus vaesusriski. 

Lisaks lõime võimaluse teise samba maksete suurendamiseks. Alates aasta algusest saab esitada avaldusi, et 2025. aastast tõsta brutopalgast tehtava teise pensionisamba maksemäär 2%-lt 4%-le või 6%-le. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus täiendavalt teise pensionisambasse panustada. Teise samba sissemakse võetakse palgast enne tulumaksu mahaarvamist, seega on investeeringu tegemisel kohe kindel 22% suurune tootlus tagatud. Majanduse ja kliima valdkonnas on üheks eesmärgiks võtta kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Kinnitasime riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi aluseks väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4–5 miljardi euro eest tooteid-teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti SKT-st kuni 18% ja riigieelarvest kolmandiku.

Teine eesmärk on kujundada paindlik ja turvaline majanduskeskkond, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Selle soodustamiseks kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksupaketi kohta. Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne. 

Toetasime suunda e-arvetel põhinevale piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksupettuseid ning omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Toetasime ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate registreerimiskohustust erinevates liikmesriikides, lihtsustades seeläbi ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendades halduskoormust. Kaitsesime 2023. aastal intensiivselt Eesti huve Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes maksualgatustes. Surve on jätkuvalt tugev ja meie jaoks on maksude harmoneerimisel oluline, et väikeste riikide huvidega arvestataks.

Tulumaksuettepanekute puhul on peamiseks mureks suur halduskoormuse kasv nii maksuhalduritele kui -maksjatele, millega kaasneks üksnes vähene maksutulu. Samas on efektiivset maksukogumist tagavad ettepanekud, näiteks platvormiteenuste ja makseteenuste osutajate aruandlus leidnud meie poolt heakskiitu ja oleme neid asunud ka läbi riigisiseste seaduste rakendama. Innovatiivse maksukeskkonna lahendusi pakub ka töös olev reaalajamajanduse projekt, mille eesmärgiks on vähendada ettevõtjate aruandluskoormust riigi ees. Ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks jõustusid 2023. aastal ehitusettevõtjate jaoks muudatused, mis võimaldavad nii tõhusamat maksu- kui tööõiguse järelevalvet. 

Riigikokku on jõudnud mootorsõidukimaksu eelnõu. 2025. aasta algusest jõustuma plaanitud mootorsõidukimaksu peamine eesmärk on aidata kaasa autostumise vähendamisele eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust ja nügida inimesi eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks mõjutab suurt osa ühiskonnast ja vaja oli leida lahendusi, mis toetaks nii keskkonnaeesmärke, tooks riigieelarvesse raha juurde ja oleks igati jõukohane meie inimestele ja ettevõtetele. Mootorsõidukimaksu väljatöötamine on olnud pikk ja laiapindne arutelu kaasatuse ja diskussioonidega ühiskonnas. Me oleme läbi teinud kõik sammud hea seadusloome teerajal, arvestatud on erinevate muudatusettepanekutega. Usun, et veel enne suve Riigikogus vastuvõetav seadus on parim kompromiss ja toimiv lahendus seatud eesmärkide täitmiseks. 

Põgus ülevaade Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Maksu- ja Tolliameti tegemistest. Maksu- ja Tolliamet edastas 2023. aastal prokuratuuri 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga, milles tuvastati riigile kokku üle 4 miljoni suuruse kahju tekitamine, nendest omakorda 89% kohtueelse menetluse käigus. Kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik-õiguslike nõuete tagamiseks arestiti… 2023. aastal jätkus Vene Föderatsiooni kehtestatud sanktsioonide valguses, kuna Venemaa osas võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti, mis kõik sisaldasid täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tollikontrolli mahust ning sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Uuenduskuuri läbisid kõik põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise, ekspordi- ja transiidisüsteemid. Siinkohal tunnustan tublisid ja pühendunud Maksu- ja Tolliameti töötajaid, kes nii tolli ja sanktsioonide järelevalvega ning maksusüsteemi töös hoidmisega tagavad igapäevaselt meie riigi julgeoleku ja maksude efektiivse laekumise, millega oma riiki üleval peame.

Lugupeetud rahvasaadikud! Riigikokku on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi. Oma tegevuse jätkamiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba hiljemalt 2024. aasta lõpuks. 

Euroopa Liidus lepiti kokku 2023. aasta lõpuks pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis. See on tähtis, tagamaks Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada Euroopa Liidu pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes. 

Riigikokku on jõudnud ka krüptovarade uus regulatsioon, mis saab olema rohkem investorite kaitsele suunatud. 2023. aasta alguses avaldas Moneyval 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne vähenemine, ja seda tänu Eesti karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo tõhusale järelevalvetegevusele. See on jällegi oluline investorite kaitsmiseks ja rahapesuriskide maandamiseks. 

Finantspoliitika vallas on lähiaastate väljakutseteks kapitaliturgude arendamine nii Eestis kui Euroopas. Raha on vaja nii rohe-eesmärkide, digitaliseerimise ja innovatsiooni kui kaitseinvesteeringuteks. Seda ei saa teha ainult riigieelarvest ja pangalaenude toel, siin saame teha Euroopa-ülest koostööd. 

Finantsvaldkonna lõpetuseks on mul hea meel kinnitada, et oleme teinud mitmeid otsuseid riigiettevõtete täiendavaks börsile viimiseks ning üsna pea on Eesti inimestel võimalus investeerida riigi võlakirjadesse. 

Head Riigikogu liikmed! Ruumi ja liikuvuse valdkonnas on Rahandusministeerium aastate jooksul samuti oma panuse andnud, vähendamaks riigi hoonefondi ülalpidamise kulusid ja energiatarvet ning aitamaks kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Toetasime CO2 ja moderniseerimisfondi vahenditest riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks 87,6 miljoni euroga. Kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimist toetame kolme aasta jooksul 24 miljoni euroga. Praegustes finantsoludes on eriti tähtis, et iga toetusraha õigeaegselt ja eesmärgipäraselt kasutatud saaks. Raha suundub lõpuks läbi rekonstrueerimise ja ehitustegevuse meie majandusse. Riigi sihiks on majandust igakülgselt toetada ja seejuures on oluline ka selliseid investeeringuid soodustada. 

Uuendasime omaniku ootusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Suurema energiatõhususe ja kokkuhoiu saavutamiseks leppisime kokku Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Rahandusministeeriumi vahel strateegilised tõhustusmõõdikud. 

Riigivalitsemise üks eesmärk on parandada riigi ja kohalike omavalitsusüksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaadata üle vastutuse jaotumine. Aasta jooksul avati kaks uut riigimaja – Valgas ja Pärnus. Valga riigimaja koondab 18 ja Pärnu oma viis asutust, mis pakuvad avalikke teenuseid. Riigimajade rajamise eesmärk on pakkuda kohalikele inimestele ja ettevõtjatele võimalikult laia ringi riigi teenuseid ühest kohast ning teha asutuste koostööd lihtsamaks, samuti saavutada kokkuhoidu erinevate asutuste tööpindadelt. 

Riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamine on üks valitsuse seitsmest prioriteedist. Sellest selgema ülevaate saamiseks on loodud riigieelarve juhtimislaud ja kodanikueelarve, mis annavad eelarve sisust lihtsa ja kiire ülevaate. Uue valitsusena võtsime eesmärgiks panna pidurit aina kasvavale eelarvedefitsiidile ning teha keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud otsused selleks, et jõuliselt võlaorjuse poole liikuvat kurssi muuta. Nii astusime 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve kordategemiseks. Tänu eelmisel suvel otsustatud maksu- ja kokkuhoiuotsustele suutsime riigi rahakoti seisu parandada circa 500 miljonit eurot, mis on ühe aasta kohta märkimisväärne paranemine. 

Lisaks saime teha hädavajalikke täiendavaid kulutusi ehk tõsta Eesti riigikaitsekulusid üle 3% SKP-st, mis tähendab 1,3 miljardi eurot meie riigi kaitsevõimesse. Aastaga on valitsus otsustanud kokkuhoiukohti 840 miljoni euro ulatuses. Üks osa sellest on ministeeriumide esimesed kokkuhoiukohad, mida on nelja aasta peale kokku üle 360 miljoni. Need olid kõige kiiremat kohad, mille arvelt kokku tõmmata. Kärpeid tuleb peagi veel, aga kuna riigieelarve defitsiit on väga suur, siis edasistel otsustel on suurem mõju avalikele teenustele ja eri ühiskonnagruppidele. 

Teine osa juba tehtud kokkuhoiust on 480 miljonit perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine, see on samuti suur raha, mille nelja aasta jooksul kokku hoiame. Riigi eelarvestrateegia koostamisel leppisime kokku, millised saavad olema täiendavad kokkuhoiukohad ja lisarahastuse võimalused ministeeriumide haldusalades 2024–27. aastal. Kiitsime heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärgiks on koosmõjus nulleelarve projektiga kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult ning leida täiendavaid kokkuhoiukohti. 

Head kaasamõtlejad! Rahanduse valdkonna ülevaate lõpetuseks tahan öelda, et liikumine riigieelarvega jätkusuutlikumale rajale mängib riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel väga olulist rolli. Kui me ei kasuta maksumaksja raha vastutustundlikult praegu, pärsib see ka meie pikaajalist arengut ja seatud eesmärkide elluviimist. Vastutustundliku raha kasutamisega käib kaasas ka riigi efektiivsemaks muutmine, mis muu hulgas vähendab bürokraatiat ning toob riiki kodanikele ja ettevõtjatele lähemale. Me oleme väike ja tõhus riik, mis annab meile võimaluse kiireks asjaajamiseks ja maksumaksja raha sihipäraseks kasutamiseks. Ärme jätame sedasama oma tugevusena kasutamata. Aitäh kuulamast! 

Ja nüüd ma liigun edasi. Riigi avaliku teenistuse 2023. aasta arengusuundade ülevaate juurde. Rahandusministeeriumile on seadusega antud oluline ülesanne vastutada avaliku teenistuse arendamise, riigi personalipoliitika kujundamise ja haldusorganisatsiooni arendamise eest. Teen ülevaate avaliku teenistuse ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste olulisematest personalinäitajatest ja suundadest, mis personali juhtimist riigis mõjutavad. 

Selgituseks. Avalik teenistus on oluline avaliku sektori osa. Siin täidetakse riigi tuumikfunktsioone. 2023. aastal oli avalikus teenistuses 28 301 inimest. Avalikus sektoris, kuhu kuuluvad ka haridus- ja tervishoiuasutused, äriühingud, oli circa 137 000 inimest. Teenistujate arvust: avalikus teenistuses ehk ministeeriumides, ametites ning linna- ja vallavalitsustes töötas eelmisel aastal 28 301 inimest, mis teeb kogu avalikust sektorist ligikaudu 20%. Teenustujatest 22 746 töötasid riigiasutustes ja 5555 omavalitsustes. Umbes üks kolmandik on nende hulgas eriteenistujad ehk politsei-, vangla-, päästeametnikud ja tegevväelased. Võrreldes 2022. aastaga on teenistujate arv kasvanud 366 võrra ehk 1,3%. Suurimad kasvud on Sotsiaalkindlustusametis – 84 inimest seoses kriisijuhtimisega ning Ukraina põgenike abistamisega, milleks loodi ajutisi töökohti. Kohtusüsteemi lisandus 23 teenistujat seoses …tegevustega ja kasvas ka vanglapersonal varem täitmata kohtade arvelt: pluss 30. Kasvanud on ka IT-teenistujate arv Riigi Infosüsteemi Ametis: 33 ametikoha võrra. 

Kui üldiselt omavalitsuste teenistujate arv kahaneb, siis Tallinnas ja lähivaldades see kasvab. Näiteks lisandus Tallinna linna 60 teenistujat. Kokku tuli omavalitsustesse 2023. aastal teenistujaid juurde 36. Oleme võtnud suuna hoida riigipersonali mõistliku proportsiooni tööealisest elanikkonnast. Kui lisame riigi- ja omavalitsusasutuste hallatavad asutused, koolid, haiglad, kultuuriasutused, riigi äriühingud ja sihtasutused ning sotsiaalkindlustusfondid, saame valitsussektori, mis moodustab laiemalt avalikust sektorist 90%. Valitsussektori töötajate osakaal oli 2023. aasta andmetel 15,8%. Näitaja on viimase 10 aasta lõikes püsinud stabiilne, hoolimata kriisidest, mil töökoormus kasvas. 

Nüüd lähemalt palgast. Avalik teenistus täidab vajalikke riigi ülesandeid, mistõttu peavad asutustes töötama pühendunud ja kompetentsed inimesed. Selleks et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, et meie riik oleks professionaalsetes kätes, peab palk olema konkurentsivõimeline. Eelmisel aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2377 eurot, sealhulgas riigiasutustes 2450 ja omavalitsustes 1966 eurot. Avalikus teenistuses on rohkem kõrgharitud töötajaid kui erasektoris. Kui kogu Eesti tööhõives on kõrgharituid 43%, siis meil 64. See seletab kohati Eesti keskmisest veidi kõrgemat palganäitu. 

Viimastel aastatel on teenistujate palk kasvanud Eesti keskmisega üldiselt samas tempos. 2023. aastal oli kasvuks 13% ning hea meel on, et palk kasvas enim eriteenistujatel, see tähendab politseis ja päästeteenistujatel, vanglaametnikel ja tegevväelastel. Avaliku teenistuse tippjuhid jäävad palgatasemelt erasektorile alla. 

Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada, vajalikud. Nii nagu vähendasime ministrite ja kõrgemate riigiteenijate palga kasvu, välja arvatud põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikogu, on loomulik ka ülejäänute panus. Praeguses finantsolukorras otsustas valitsus avalikus sektoris palgafondi külmutada. Näeme selle otsuse mõju 2024. aasta esimese kvartali numbritest, kus palgakasv on aeglustunud 4%-le. Voolavus ja värbamine. Tööjõu voolavus väljendab teenistujate tööga rahulolu ja üldist juhtimise kvaliteeti. 2022. aastal rekordini jõudnud koguvoolavuse näitajad vähenesid 2923. aastal, jäädes siiski kõrgemale kui 2018.–21. aastal. Avaliku teenistuse koguvoolavus oli 2023. aastal 14,2 ja vabatahtlik 9,1%. Kõrgemad on näitajad omavalitsustes. 

Koolitus ja eetika. Avalike teenistujate arendamine on praegusel kriitilisel ja muutuste ajal väga oluline ning ei tohiks tähelepanuta jääda. Kriitiliselt olulised koolitusteemad puudutavad muudatuste juhtimist, kriisijuhtimist ja digipädevusi. 2023. aastal oli asutuste koolituskulude suhe tööjõukuludesse kerges tõusutrendis, ulatuses 1%-ni. Rohkem panustatakse koolitusse omavalitsustes, siseturvalisuse asutustes ja kaitseväes, veidi vähem ministeeriumides ja põhiseaduslikes institutsioonides. Kuna käesolevast aastast välisvahendeid meil enam keskseks koolituseks kasutada ei ole, tuleb leida uusi viise koolituste loomiseks ja pakkumiseks. Oleme loomas uusi koolitusi, kasutades enam ära asutuste sisekoolitajaid. 

Eesti avaliku teenistuse mainet ja kuvandit mõjutab ametnike usaldusväärsus, mistõttu tuleb ka edaspidi enam tähelepanu pöörata tippjuhtide eetikaalasele teadlikkusele. 

Tänan kuulamast! 

19:43 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

19:43 Urmas Reinsalu

Aitäh! Härra rahandusminister! Pool tundi retoorikat bürokraatlikus stiilis. Riigis on rahandusalane kriis. Härra rahandusminister, teie vastutate riigi rahanduse eest ja olete ka oma koalitsiooni eesmärgid, ka Maastrichti kriteeriumid käest lasknud. Mu küsimus on kaheosaline. Esiteks: miks teie nõudel hääletas koalitsioon maha Isamaa ettepanekud 2023. aasta negatiivseks eelarveks, mille tulemusena Eesti oleks jäänud 3% võlakoormuse piiridesse? Teiseks: miks koalitsioon hääletas maha nii eile negatiivse eelarve ettepaneku kui ka ettepaneku sügisel 2024. aasta eelarve tegemisel pool protsenti SKP-st vähendada valitsemiskulusid, mille tõttu me oleksime ka praegu kevadprognoosi järgi 3% piiri peal? Tegusid on vaja, härra rahandusminister! Te liigute praegu selg ees ja paraku kriitilisemasse faasi.

19:44 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Erinevalt nendest sõnadest, mis siin kõlasid, me tegutsemegi. Ei tasu ette heita seda, kui minister peab andma ülevaate sellest, millega on Rahandusministeerium ja meie asutused aasta jooksul tegelenud – on tegelenud väga oluliste teemadega. Kui te kuulasite, nimetasin Maksu- ja Tolliametit, kelle tublid töötajad teevad iga päev piiril tööd, tagavad seda, et sanktsioonid oleksid täidetud, et kuritegevus oleks kontrolli all, et meie maksud päriselt laekuksid. Oma kõnes andsin ülevaate ka sellest, mida on tehtud riigi rahanduse olukorra parandamiseks lisaks nendele sõnadele, millest teie rääkisite. 

Eelmisel aastal võttis valitsus kohe, haaras härjal sarvist, ja tegime esimesed maksumuudatused suve alguses. Need olid hädavajalikud selleks, et eelarve nii-öelda nina üles keerata suurde sügavikku liikumisest. Ja samal ajal pidime suurendama ka kaitsekulusid, sest varasematel aastatel kahjuks, kui olid veel head ajad, oli eelarve lastud miinusesse, selle asemel et koguda reserve, puhvreid. Teiseks, kõige keerulisem julgeolekuolukord, kus me pidime suurendama kiirelt ka kaitsekulutusi. 

Ehk valitsus pidi tegelema kahe asjaga: parandama eelarvet ja suurendama kaitsekulutusi. Selleks tegime esmased kiired maksumuudatused, suvel kiired kokkuhoiukohad ja 2024. aasta eelarve positsiooni me parandasime 500 miljoni võrra. See on väga suur summa, varem oli tegeldud ainult kulutamise ja miinuse suurendamisega. Siis juba meie parandasime positsiooni.

Tõsi on ka see, et majandusolukord vahepeal ei ole nii kiiresti taastunud, kui me lootsime. Ja seetõttu me praegustest prognoosidest näeme, et tõesti, 2024. aastal eelarve nominaalne defitsiit on suurem kui 3%. Selleks olen teinud valitsusele ettepaneku koostada negatiivne lisaeelarve, aga seda siis juba konkreetsete meetmete ja tegevustega, sealhulgas ka personali- ja majandamiskulude kokkuhoiuga. 

Ehk valitsus tegeleb selgelt eelarve kordategemisega, nii kokkuhoiumeetmetega kui tulumeetmetega, ja seda reaalsete meetmete ja tegevuste kaupa. Ja siin ei ole ainult tegemist tühjade sõnadega, vaid reaalsete tegudega, mida 2024. aasta eelarve selgelt näitab.

19:46 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg Urmas Reinsalu, Riigikogu liige võib ettekandjale selle formaadi juures esitada ühe suulise küsimuse, ma ei saa, ma ei saa, ma ei saa kahjuks rohkem anda. Sellega, head kolleegid, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan härra ministrit. Ja järgnevalt avan läbirääkimised ning palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! Kolm minutit lisaaega ja täpsustus veel, et kuna see on fraktsioonide esindajatele, siis Isamaa fraktsiooni nimel

19:47 Urmas Reinsalu

Jah, miks mitte. 

Kui olukord ei oleks nii tõsine, siis võiks öelda, et see, mis siin toimub, on naljanumber. A4, mida meile näitab praegu siin rahandusminister, jaotas materjali välja, mida siin härra Riigikogu esimees lubas. Mida rahandusminister raporteerib? Eelmisel aastal, millega oleks pidanud tegelema? Riigi rahanduse olukord! Tema ütleb: kaks uut riigimaja ehitatud, see on tegelikult siis see panus. Tähendab, küsimus selles, et absoluutne võimetus olulist ebaolulisest eristada, ja teiseks, langetada otsuseid.

2023. aastal, majanduslanguse olukorras, oli näha ja teada analüütikutele selgelt, ja seega broneeritud, paraku, defitsiidi Maastrichti määr 3% ei ole täis. Me tegime konkreetse ettepaneku, millele tegelikult härra rahandusminister ei vastanud ka praegu: 2023. aasta eelarvest tuleb teha negatiivne eelarve, 230 miljonit panime lauda. Kui te oleksite selle vastu võtnud, oleks meil jäänud eelmisel aastal eelarve defitsiit alla 3%. Ja kuidas te mulle vastasite isiklikult, härra rahandusminister? Vaatate praegu telefoni. Te vastasite, et aga need kärped tehti juba varem ära, 2023. aastal. Ma ei tea, kes neid kärpeid tegi. Ma küsisin teilt seda 2024. aasta eelarve menetlusel, hoiatasin, mäletate, ma hoiatasin: 2024. aasta eelarvelaekumised ei tule täis. Te ütlesite, et tulevad täis, ei ole küsimust selles, härra Reinsalu, ärge muretsege, ma annan teile oma sõna. Ma ei taha teile sõnu suhu panna, aga enam-vähem sellises enesekindlusfaasis te väljendasite. Me panime ette 0,5% SKT-st vähendada valitsemiskulusid. Hääletati maha see ettepanek. Kui see oleks vastu võetud toona, oleks meil tegelikult ka Rahandusministeeriumi avaldatud kevadise prognoosi alusel olnud alla 3% eelarve defitsiit. 

Nendes ettepanekutes, mida te olete valitsuskoalitsioonile võtnud, et hoiame riigi rahanduse korras, te olete läbi kukkunud nii 2023. aasta näitajas kui ka 2024. aasta näitajas ja 2025. aasta ootab ees katastroof. Ja selle asemel A4 praegu riigi kriitilises rahanduse olukorras. See ei vasta sellele minimaalsele juhtimiskvaliteedile praegu, kogu lugupidamise juures.

Mida ma jaanuarikuus tegin? Saatsin kirja proua peaministrile. Ma andsin teile koopia. Oli väga selge ülesanne: viivitamatult rahandusminister vastavalt kehtivale eelarve baasseadusele peab peatama, kehtestama kululaed 2023. aasta tasemel, et mitte ei kulutataks ministeeriumide poolt, ei võetaks uusi kohustusi peale, et oleks võimalik venitusteta teha negatiivne lisaeelarve. Te olete viis kuud aega mööda lasknud, mitte midagi tehtud. 

Järgmine küsimus on tegelikkuses see, kui te kõnelete praegu sellest, et te nüüd olete asunud, avalik .., minu kõrvaltoas käib kibe eelarve kokkukärpimise töö praegu siin Riigikogu majas. Mis tegelikult oli eile,  juhtus siin Riigikogu saalis? Isamaa pani ette selle eelarve, 2024. aasta seadusemuudatusega me tegime muudatusettepaneku jällegi 200 miljoni euro ulatuses valitsemiskulusid vähendada. Hääletati maha koalitsiooni poolt. Ma tean suurepäraselt, teie korraldusel, teie nii-öelda võimuvertikaali järgi ka koalitsioon, kuigi mitmed inimesed olid valmis kaaluma toetamist, hääletasid maha. 

Võtame kokku tegelikult selle. Hulk aega on mööda lastud. See tegelikult tähendab seda, et nendes eelarve põhiindikaatorites, kui me räägime seda, et "Eesti 2035" eesmärgid, mis peaksid olema jätkusuutlik ühiskond, jätkusuutlik majanduskeskkond, jätkusuutlik rahanduskeskkond, need on totaalselt lati alt läbi joostud. Ja selle eest kannab loomulikult keskset juhtimisvastutust peaminister, kes, ma ütlen, et praegu selles poliitilises ummikseisus, ma arvan, on mõistlik, peaks ameti maha panema, aga loomulikult väiksem, kogu lugupidamise juures teie talenti, ka teie, härra rahandusminister, seda tuleb siin siiralt tunnistada. 

Panin ette 2023. aastal jätnud, vähendanud seda, kehtestanud ülempiiri ületõstetavatele vahenditele eelarves. Ei, lükati tagasi ettepanekuna. Praegu ma olen küsinud, kui palju on Vabariigi Valitsus – kolm tundi tagasi küsisin siinsamas puldis proua peaministri käest, siseriiklikes küsimustes, mis peaks praegu olema üldjulgeolekuküsimuste kõrval tähtsam ülesanne peaministrile, mitte tegeleda oma karjääriambitsioonidega Euroopas, vaid tegeleda rahandus‑ ja majandusolukorraga –, oluline indikaatornäitaja: palju valitsus jättis kulutamata vahendeid 2023. aastal? Ja ma ei saanud, kolm korda küsisin, ma ei saanud peaministrilt seda vastust. Te kirjutate praegu üles, härra rahandusminister, ma loodan, et te tulete ja ministeeriumide lõikes olete teie riigirahanduse eest vastutava inimesena siis oma hilisemas kommentaaris suuteline mulle andma mingisugusegi vastuse. 

Lumi on ära sulanud Eestis. Jumal tänatud. Aga viis kuud pärast seda, kui aasta on lõppenud, peaminister, valitsuse juht ei suuda mulle niisugusele elementaarsele rahandusindikaatorile vastust anda. 

Ja praeguses rahandusolukorras, valitsus on kehvakene meil, avameelselt öeldes, omavahel öeldes, olgu see meievaheline saladus, härra rahandusminister. Aga me kindlasti, Isamaa, te võite alati arvestada Isamaa oskusteabele ja toetusele selleks, et te suudate vähemalt minimaalselt ühiskonnas mõistlikke otsuseid langetada ja hoiduda rumalatest otsustest. Praegu see maksutõusude kaskaad, mida te olete organiseerinud, see ei vasta inimeste toimetuleku ega Eesti majanduse ja ettevõtluse huvidele. 

Ja teate, esimene ülesanne, meil on praegu kevadistungjärk ja meil on aega loetud nädalad on tegelikult langetada otsus, ja see Reformierakonna maksuküür, ma ei taha tungida teie koalitsiooni poliitilistesse paleustesse ja ma ei ütle, et see tühistama peaks, aga lepime kokku, saavutame siin erakondadeülese kokkuleppe, lükkame selle edasi 2028. aastani, ootame, kuni majandus taastub, las siis 2027. aastal rahvas annab sellele mandaadi, kui väga seda vajalik on või mitte, ja lahendame neid rahandusprobleeme selliselt, et me ei tekita hullumeelset maksutõusude kaskaadi, mis eriti valusalt lööb väiksemates sissetulekudetsiilides olevaid inimesi. Te praegu, teie maksukoormuse arhitektina planeerite üle 35%‑list maksukoormust Eestile järgmiseks aastaks. Ja lahendame selle küsimuse nõnda, et meil kuus kuud, kuus kuud enne 2025. aastat, kus maksuküür peaks jõustuma, on meil aega selles küsimuses ühiskonnale tunnistada, et see ei ole jõukohane ambitsioon. See oli eelmiste valimiste kalleim valimislubadus ja seetõttu ei ole võimalik lihtsalt öelda, et me selle nimel destabiliseerime kogu majanduskeskkonda ja inimeste toimetuleku. Te võtate inimestelt selle kaudsete maksude täiendava koorma järgi ju kogu selle raha tagasi, see on lihtsalt puhtakõlaline retoorika. 

Nii et meil on väga palju aega lastud raisku, lihtsalt raisku. Aga see ei ole vabandus ja see ei ole vabandus ka mulle, et ma elan minevikus. Ma ei ela minevikus, meil on tänane päev ja tänasel päeval tuleb otsuseid langetada. Nii et, lugupeetav härra rahandusminister, tulge oma sõnavõtus ja esitage uuesti lühidalt, uuesti see ettekanne, nii nagu kriisi ajal rahandusminister peaks tegema, vastates minu etteheidete põhipostulaatidele. See oleks, ma arvan, asjakohane, me tekitame teatud minimaalse parlamentaarse debati ruumi kriitilises olukorras. Aitäh!

19:55 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Enne kui ma kutsun siia järgmise esineja, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Annely Akkermann, palun!

19:55 Annely Akkermann

Aitäh, hea juhataja! Riigikogu esimees! Ma olen üsna kaua Riigikogus juba olnud, aga ma esimest korda näen, et selliste poliitiliste küsimuste puhul fraktsioonide nimel ettekandjad ei räägi mitte oma fraktsiooni arvamusest antud teemal, vaid üksisõnu põhjavad kolleege ja ministreid. Kas see võiks olla argumentum ad hominem, et kui ei ole rääkida sisust, siis süüdistan üksikisikuid? Kas see on kombekas kõne või see on uus tava või võiks saada meie uueks tavaks siin Riigikogu täiskogus?

19:56 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Te kindlasti teate Riigikogu tavadest rohkem kui mina, aga nii palju, kui mina Riigikogu tavasid olen näinud, siis selliseid teravaid sõnavõtte on olnud ka varem. Mis puudutab konkreetset sõnavõttu, siis see püsis niivõrd-kuivõrd teemas. Riigikogu juhatajana ma ei pidanud vajalikuks sekkuda. Eks siis poliitiline eneseväljendus ongi mõnikord teravam, aga peab jääma lugupidava sõnakasutuse raamesse. Seda ma küll eeldan, et siin saalis võiks viljeleda.

Urmas Reinsalu, ma hea meelega ei annaks teile seda protseduurilist küsimust, sellepärast et protseduur on praegu selline, et ma kutsun siia Riigikogu kõnetooli Madis Kallase, kes soovib sõna võtta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

19:57 Madis Kallas

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minu jaoks esmakordne, et saan siin pöörduda teie kui kolleegide poole, varasemalt ministriametis siin käinud.

Aga ma proovin püsida selle päevakorrapunkti juures, mis meil arutelul praegu on, ehk rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal. Ma ei keskendu niivõrd tänasele Eesti majanduse ega rahanduse seisule, sest sotsiaaldemokraatide seisukoht on siin kõigile teada. On teada see, et kärpida nii palju ei ole võimalik, kui palju oleks vaja võib-olla riigieelarve stabiilsuse saavutamiseks. Ja me näeme, et me peame vaatama veel kord otsa erinevatele maksudele ja just nendele maksudele, milleks on ühiskonna valmisolek nende vastuvõtmiseks. Antud juhul on selleks ainult riigikaitsemaks.

Aga tänase ettekande juurde ja väikese peegelduse juurde meie poolt. Kõigepealt tuleb nõustuda, et välisvahendite kasutamise osas on Eesti olnud tõesti nii Euroopa Liidu tervikvaates kui ka siseriiklikult protsentuaalselt väga hea, ja seda siis nii, ütleme, rahakasutuse hulga koha pealt kui ka tagasinõuete koha pealt. Selles osas meil etteheiteid teha on keeruline ja pigem me peame olema rahul sellega, kuidas seda raha on kasutatud.

Millega on võib-olla suuremad probleemid, on see, kui me vaatame, kuidas ja mismoodi on Euroopa Liidu erinevate toetuste jaotumine regionaalselt jagunenud. Siin on küll pigem murekohti oluliselt rohkem ja ükskõik, milliseid meetmeid me analüüsime, siis näeme, et tegelikult võiks oluliselt suuremas määras minna vahendeid väljaspoole kasvupiirkondi, ennekõike väljaspoole Harju maakonda. Ja võib-olla markantsemad näited on just need, kus me teame, et Harjumaa on saanud erinevatest meetmetest üle 70%, samas on ta vaid üks 15-st Eesti maakonnast.

Kõne all oli ka riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse töö. Kuidas ja mismoodi need asutused saaksid täita neile pandud rolle veel paremini? Sest palju on kriitikat, kindlasti mõnes osas ebaõiglaselt, aga väga paljudes osades siiski õiglast kriitikat. Siinkohal kindlasti peab vaatama sinna sisse, et kuidas ja mismoodi need asutused saaksid pakkuda veel paremat tuge oma koostööpartneritele.

Ja teine suur teema, mis on seotud meie ametkonnaga, kogu selle temaatikaga. Esiteks mainiksin ära ametkondade palkade temaatika. Nagu me teame, siis surve palkade tõstmiseks on olnud suur, eriti viimased aastad ja eriti valdkondades nagu info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. See palgasurve on kindlasti ühtepidi hea, et riigisektoris olevad väärikad inimesed saavad kõrgemat palka. Aga me peame vaatama ka, milline on riigi võimekus. Ja kindlasti ei tohi olla riigisektor siin nii-öelda veduriks ja palgasurve tekitajaks.

Hea võrdlus või hea näide, mis sellestsamast analüüsist välja tuli, oli see, et personali kogu voolavus on 16,4%. Võib-olla veel täpsem number, mida tasuks tõsiselt vaadata, on vabatahtlik voolavus, mis on 10,8%. Me teame, et see on juba läinud üle kriitilise piiri, ja see kindlasti annab selge suunise, et riigisektori töötajad vajavad veel paremaid tingimusi, vajavad kindlasti täiendavaid koolitusi. Kõike seda see analüüs ka meile ühel või teisel moel pakkus. Aga kuidas ja mismoodi me seda voolavust vähemaks saame viia, on meie eesmärk.

Ma palun ka kolm minutit lisaaega.

20:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks, palun!

20:01 Madis Kallas

Teine teema, mis on seotud erinevate koostöövormidega. Mul on hea meel, et mitu suurt protsessi nii Rahandusministeeriumi kui ka teiste ministeeriumidega viidi eelmine aasta lõpuni, näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomine ja ülesehitamisega alustamine, samamoodi Kliimaministeeriumi loomine ja ülesehitamise alustamine. Kindlasti nii-öelda silotornide lõhkumine on üheks prioriteediks, mis aitab Eestis asju paremini inimesteni viia.

Lisaks oli juttu ka konsolideerimisest. Selles vaates on kõige suurem võib-olla hirm meie poolt see, et kaugemates piirkondades üldiselt toimub see optimeerimine ja konsolideerimine ja suletakse ja koondatakse töökohti peamiselt suurematesse linnadesse. Meie soov oleks just siin eriti rõhku panna sellele, et nii IT- kui kaugtööajastul me saaksime rohkem ikkagi tekitada neid võimalusi, et ka ministeeriumides ja riigiasutustes saaksid inimesed töötada oma elukohtades või maakonna riigimajades, mis annaksid selleks hea võimaluse.

Juttu oli ka riigimajadest ehk ühtsete teenuskeskuste rajamisest regioonidesse. Selle koha pealt on ka kindlasti tervitatav, et selle protsessiga minnakse edasi. Aga võib-olla väike murekoht meie jaoks on see, et väga mitmes kohas on riigimajad muutumas pigem kontoripinnaks ja vähem nii-öelda ühe ukse suhtlemise asutuseks riigiga. Ja siin kindlasti peame koostöös erinevate riigiasutustega seda omavahelist sünergiat suurendama.

Siis kohalike omavalitsuste ametiasutuste ja laiemalt ametiasutuste palgaerinevused. Ka siin on murekohaks see, et kaugemate piirkondade kohalike omavalitsuste palgad on väga suures mahajäämuses näiteks Tallinna ja Harjumaa piirkonna kohalike omavalitsuste töötajate palkadest ja see omakorda raskendab nendesse piirkondadesse töötajate ja ametnike leidmist.

Aga meie, sotsiaaldemokraatide võib-olla kõige suurem ettepanek ka tulevikuks just Rahandusministeeriumi sarnaste ettevalmistatud ülevaadete tegemisel on see, et veel rohkem analüüsida ja vaadata just neid regionaalseid suundi, et kuidas ja mismoodi on meil tagatud kogu riigi kohalolek igas Eesti maakonnas, igas Eesti maakonna linnas. Ja selles vaates on kindlasti veel arenguruumi, aga liigume õiges suunas ja oleme kindlasti valmis igatpidi siin toetama nendes teemades. Aitäh kuulamast!

20:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh ettekandjale! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

20:05 Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kahtlematult on pikaajalisi plaane oluline teha ja nende täitmist aeg-ajalt hinnata. Aga kui majas on tulekahju, siis tuleb tulekahju kustutamisega tegeleda, mitte päästa kardinaid või mõelda sellele, milline peaks olema uus diivan. Ja meil on praegu tulekahju ja tulekahju on eelarveseisuga.

Prognoos näitab, et ta paisub keskmiselt viie miljardini järgmistel aastatel. Igal aastal 5% SKP-st – kaks miljardit, vabandust, on see summa umbes. Kahtlematult ei saa kahte miljardit ühe aastaga kärpida, kahtlematult ei saa kahte miljardit ka ühe aastaga maksudega tõsta. Arukas finantsist teeb mõlemat: otsib tulusid ja tõmbab ka kulusid kokku. Veel arukam inimene on see, kes teeb oma sammud võimalikult kiiresti ja ei lükka valesti läinud asjade likvideerimist kuskile kaugesse minevikku.

Meil on räägitud üldisest kärpest kõikidelt võrdselt. Kindlasti on kohti, kus saab niimoodi võtta ja see on hea survestus vaadata üle teatud kulusid, aga sealjuures tuleb kindlasti tähele panna, et sellise sügava kärpega ei võetaks ära sealt, kust enam midagi võtta ei ole. Ja tõsiasi on see, et on kohti, kust on väga raske võtta, mis tähendab seda, et seal tuleb asjad kas ümber korraldada või loobuda.

Lisaks on võib-olla palju tõsisemalt vaja vaadata sellele, kas erinevad kulutused ja tegevused on tegelikult vajalikud. Kas Euroopa Liidu vahendid, mis me oleme kuskilt välja kaubelnud, kas nende vahendite eesmärk on ka täna otstarbekohane? Sest me tuletame meelde, neid küsiti mitmeid aastaid tagasi, kui neid plaane tehti. Võib-olla nüüd enam ei ole otstarbekas. Seda raha ei pea ära kasutama, sellepärast et sellise kasutamisega kaasneb selline halb lugu, et tuleb kaasfinantseerimine, vahel erasektorist, tihtipeale riigisektorist täiendav kulu. See tähendab inimeste ajaraiskamist erinevatel viisidel, see tähendab tegelikult ka kahju keskkonnale, kui me teeme näiteks mingisuguseid ehitusi või raiskame ressursse. Nii et vajadus tuleb kindlasti üle vaadata. Prioritiseerimine tähendab seda, et tuleb vaadata ka seda, mis asjad tuleb teha kiiresti ja kohe ja mida annab edasi lükata. Keerulises ajas on see paratamatult.

Üks suur probleem, mis selle eelarve puudujäägi on tekitanud, on see, et meil on terve hulk kulutusi fikseeritud, seotud mingite näitajatega ja olenevalt näitajast tuleb meil need seotused, indekseerimised kas lõpetada, muuta neid indekseid või seada indeksitest tulenevale kasvule piir. Mis see piir võiks olla? Näiteks nominaalne SKP kasvunumber prognoosis või maksu kasvunumber.

Lisaks kulude kokkuhoiule tuleb kindlasti vaadata ka tulude poolt. Ja kui ma enne ütlesin, et tuleb ära likvideerida kunagi tehtud vead ja seda teha võimalikult kiiresti, siis sellel on oma põhiline loogika. Kunagi tehtud äärmiselt rumal otsus rajada maksuküür tuleb ära likvideerida võimalikult kiiresti. See on vale samm, mis iga aastaga läheb tegelikult likvideerimise mõttes kallimaks. Aga ma saan aru, Isamaal on suur armastus ja raske tunnistada eksimist. Aga eksimuse tunnistamine on märge tugevusest, nii et soovitan tunnistada Isamaal, et see valik, kunagi tehtud, võis tunduda hea, aga nüüd enam mitte.

Aga maksuküüru kaotamisega on kindlasti võimalik muuta maksude struktuuri ja ma siin osutaksin just nimelt mootorsõidukimaksule ja mootorsõidukite kasutamise maksule, kuna sellega teeme me seda, mida meile on väga palju soovitatud ka värskelt OECD, et rohkem vaadata vara maksustamist. Lisaks osutan sellele, et sellel maksuviisil sellisel kujul, nagu ta on praegu planeeritud, on ka oma keskkondlik mõõde. Inimesed on tegelikult sellega nõus.

Kui rääkida riigikaitsemaksust, siis tuleb aru saada, et me maksustaksime selle maksu kehtestamisel kas tulusid, kas tarbimist või vara, mida me siis soovime maksustada. Mina ei ole aru saanud senini nende riigikaitsemaksu eest võitlejatelt, mida nemad soovivad maksustada. Palun öelge see välja, mina ei ole kuulnud. Ja ma ütlen siinjuures, et kahtlematult ei saa sellist maksustamist ka välistada. Võib teha seda võib-olla erinevate maksude kasutamisega kombinatsioonina.

Selleks, et tulekahju kustutada, tuleb reageerida kiiresti ja selle tõttu on meil kindlasti vaja lisaeelarvet juba sel aastal ma pakun, et umbes 200 miljoni euro ulatuses, siis järgmisel aastal oleks lihtsalt kergem ja saaks teha asju, mis vajavad pikemat ettevalmistamist ja tegemist. Selleks, et tulekahju kustutada, on vaja vastutustundlikkust kõigilt.

Kahjuks on niimoodi, et ma kuulen sellest kauneid ja uhkeid sõnu ka siin Riigikogus, eriti meedias, kenitlemist, enesekiitust, aga tegusid on väga raske tulla. Väga halb on kuulata seda, kui kuluminister teatab, et ega tema asi ei ole kulude kärpimiste tegemine või tulude leidmine – tema ülesanne on kulutada. Andke andeks! Iga valitsusliige on valitsuse liige ja vastutab kollektiivselt selle eest, mille eest valitsus vastutab ja valitsus vastutab ka eelarve korrasoleku eest. Ja ka opositsioonil tuleks olla tähelepanelik, siiras, mitte kenitleda ja mitte edvistada. Aitäh tähelepanu eest!

20:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Lõppsõnaks palun läbirääkimistel osaleda rahandusminister Mart Võrklaeval. Palun!

20:13 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed, tänan selle debati eest! Eeskätt reageerin või vastan Isamaa sõnadele. Kahjuks on need sõnad, tegusid selle taga väga näha ei ole. 

"Eesti 2035" näebki ette selle, et meie riik oleks jätkusuutlik ja ajas kestev. See tähendab muu hulgas ka seda, et headel aegadel tuleb koguda puhvreid, selleks et halbadel aegadel toime tulla. Nüüd, Isamaa, olles valitsuses 2016, kui meil olid puhvrid, kui meil olid head ajad, kahjuks need puhvrid kulutati ära, hakati sööma tuleviku arvelt. Kui neid otsuseid ja neid tegusid poleks olnud, oleks meil olnud võimalus, kui puhkes läbi aegade suurim julgeolekukriis, piisavalt raha, et osta nii palju püssirohtu, kui kulub, et vaenlane isegi meie poole ei vaataks. Valitsus pidi aga tegelema eelarveaugu lappimisega ja kaitsekulude suurendamisega. 

Vaadates veel ajas tagasi, 2022. aastal majandus hakkas langema. Isamaa, kes räägib siin suurtest kokkuhoidudest, oli valitsuses. Sügisel panime eelarvet kokku, kulusid pumbati peale, nagu homset ei tuleks. Lõin siin praegu näppude peal kokku, isegi ei uskunud silmi: kuskil 600 miljonit 2023. aastaks uusi kulusid nendelt, kes täna räägivad kärpest ja kokkuhoiust. Meie proovime siin hoida kokku ja leida neid raskeid valikukohti, kuidas riigieelarvet korda teha. 600 miljonit ühel aastal uusi kulusid peale ja uhkelt kuulutatakse praegu siit puldist, et 2023. aasta sügisel hakati rääkima, et võiks midagi kärpida. Ehk ei oleks pidanud 600 miljonit uusi kulusid peale pumpama, kui me näeme, et majandus hakkab langema. Majandusel ei lähe enam hästi, riigieelarve defitsiit läheb alla –3. Majandus langes. Millega tegeles Isamaa minister? Pakkus ettevõtjatele infoekraane, et sellega majandust käima tõmmata. No ei tõmba infoekraanidega majandust käima. 

Lugupeetud eestkõneleja oli välisminister. Välisministeeriumi ametnike arv kasvas nendel aastatel pärmi peal. Kaugel kokkuhoiust ja bürokraatia vähendamisest, ametnike arv kasvas. Nüüd räägime negatiivsest lisaeelarvest. Ei ole mina näinud neid konkreetseid ettepanekuid ja tegusid, mida on võimalik ära teha, peale selle, et on jutt, et tuleks teha. Varasemad teod näitavad vastupidist: osatakse kulusid teha, mitte kokku tõmmata. 

Ja nüüd maksuküürust. Maris juba puudutas seda. Seda on öelnud ka Eesti Pank, et maksuküüru kaotamine aitab meie majandusel taastuda. Maksuküüru kaotamine on läbi ajaloo suurim maksulangetus. Järgmisel aastal tööjõumaksud langevad, inimesed saavad rohkem raha kätte, ettevõtjatel langeb koormus palgatõusudeks. See raha, mis tuleb majandusse, see raha, mis saavad inimesed rohkem kätte, aitab meie majandust taastada. Seda on öelnud Eesti Pank. 

Lihtne näide. Keskmist palka teeniv õpetaja. Järgmisel aastal saab netotuluna 113 eurot kuus rohkem raha kätte. Netotulu – see on see, mis tuleb pangaarvele. See on see, mida ta saab kasutada oma arvete maksmiseks. See on see raha, mis tuleb lõpuks Eesti majandusse. Seega, head kolleegid Isamaast, rohkem tegusid, rohkem tegusid selles suunas, millest te räägite. See on see, et riigieelarvet korda teha, headel aegadel säästa ja mitte võlgu elada. Aitäh!

20:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Head kolleegid, ma üldjuhul pean nagu heaks tooniks seda, et läbirääkimised lõpevad ministri sõnavõtuga. Aga vastusõnavõtt on siiski see, mida vast ei ole kohane eitada. Nii et Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt, palun!

20:17 Urmas Reinsalu

Aitäh, lugupeetav istungi juhataja! Siin oli nüüd niisugune pundar väiteid. Kõigepealt see, mis puudutas siin etteheited siin varasemates valitsustes rahanduse korrashoiule. Ma võin öelda seda, et mul on meeles, lugupeetav rahandusminister, et enne koroonakriisi oli riigi rahanduslik olukord, me meenutasime varasemaid valitsusi, et sisuliselt riigi kõik konsolideeritud reservid võrdusid tegelikult kogu laenuga. Põhimõtteliselt riik oleks võimeline olnud sellise hästi akadeemilise harjutusena, kui kõik reservid kasutusele võtta, maksma oma laenu tagasi. Selline oli see olukord. Ja vaatame praegu seda, palju teie jooksvaks aastaks siin laenu võtate miljardiprojektidega, siis tegelikkuses see on reaalne riigi rahanduse olukord.  

Nüüd teine väide selle kohta, et te heitsite ette, et 2023. aasta eelarves suurendati riigikaitsekulusid üle miljardi euro, et tegelikult tõepoolest eelmises valitsuses langetati otsused üle miljardi euro riigikaitsekuludele ja seda raha kriisiolukorras suunati sinna. Selle otsuse eest ma seisan küll ja ma arvan, et tegelikult ka teie teeksite praegu õieti, ja ma ei heidaks teile ette, kui te ka need Kaitseväe juhataja nõuanded, mida te olete jätnud arvestamata praegu, moona soetamiseks, kui te võtaksite ja teeksite riigikaitse võlakirja. Ma kindlasti seda eksistentsiaalsete ohtude mõttes ei näe mingisuguse probleemina eraldi võetuna.  

Nüüd see, mida te ette heidate, et Välisministeeriumi eelarve kasvas, see, mida ka proua peaminister siin osundas mulle, 2020. aasta eelarve näites. Ma tuletan meelde, et see ametnike töölevõtmine oli ennekõike seotud millega? ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisusega ja Eesti eesistumisega selles. Ja see on asi, mida eriti rahvusvahelises olukorras, diplomaatilisi suhteid kahtluse alla seada on täiesti lühinägelik ja pime.  

Mul on kahju, et te ei andnud vastuseid minu küsimustele, ma oleksin lootnud debatti. Palju siis on kasutamata raha, mis on tegelikult teie perspektiiv rahandusküsimustes …

20:19 Urmas Reinsalu

… mida ma kritiseerisin? Sellele paraku vastust ei tulnud. Aitäh!

20:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 


9. 20:19

Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) esimene lugemine

20:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, nr 9: Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 401 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

20:20 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud liikluskindlustuse seaduse muudatused. Liikluskindlustuse seadust pole olnud ammu vaja muuta. Pärast praegu kehtiva seaduse jõustumist aastal 2015 on see sellises ulatuses alles esimene kord muudatusi teha. Põhjus on lihtne: liikluskindlustuse süsteem on üldiselt toiminud hästi, ja seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt. 

Euroopa Komisjon võttis ette liikluskindlustuse regulatsiooni, praktika ja kohtuotsused ning hindas süsteemi toimimist. Selle pinnalt pakuti välja muudatused ja need kajastuvad ka teie ees olevas eelnõus. Need muudatused on üsna eripalgelised ja väga head ühisnimetajat neile on raske anda. Suures pildis on kandev mõte õnnetustes kannatanute parem kaitse. 

Nüüd aga mõnest muudatusest lähemalt. Esiteks lahendab eelnõu juhu, kui inimene on saanud õnnetuses kannatada, aga kindlustusselts, kes peab hüvitist maksma, on maksejõuetu. Lahendus on, et igas liikmesriigis luuakse fond, kes kannatanule sellisel juhul kahju hüvitab. Fond kogub oma riigis asutatud kindlustusseltsidelt raha ning kui peaks toimuma pankrotijuhtum ja fondist tuleb teha väljamakseid, siis pärast hüvitamisjuhtu esitab ta pankrotipessa või teise riigi fondile tagasinõude. Riigieelarve vahendeid selles skeemis ei kasutata. Eestis saab selleks fondiks Eesti Liikluskindlustuse Fond. 

Teiseks laieneb eelnõuga liikluskindlustus ka mõnele sellisele sõidukile, mida praegu kindlustama ei pea. Direktiivi ja seega ka eelnõu kohaselt peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis, ja kõik sellised sõidukid, mille kiirus ulatub üle 14 kilomeetri tunnis, kui see sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Nende kriteeriumide kaudu on edaspidi liikluskindlustuse all ka näiteks võimsamad elektritõukerattad. Eestis teadupärast tõukerattaid liiklusregistrisse ei kanta ning selle eelnõuga pole plaanis seda ka nõudma hakata. Eesti Liikluskindlustuse Fond töötab praegu välja mugavat elektroonilist tööriista abiks sõiduki omanikele, et veenduda, kas sõiduk kuulub kindlustamisele või ei. 

Kolmandaks tõstetakse eelnõuga kindlustushüvitise maksimaalseid piirmäärasid ehk neid piirmäärasid, mis on kindlustusseltsile hüvitise maksmisel laeks. Asjakahju, näiteks autod, aiad ja maja seinad, tõuseb tänaselt 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole. Isikukahju, ravikulu, matusekulu, ülalpidamine ja nii edasi tõuseb 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Need piirmäärad on üle Euroopa ühesugused. Eestis liiklusõnnetuste kahjud tavaliselt nii suureks ei kujune ja seega ka nende lagedeni reeglina ei jõua. Eestis on keskmine asjakahju circa 2100 eurot ja isikukahju 4200 eurot. Olgu aga märgitud, et ka Eestis võivad liiklusõnnetused olla rahas mõõdetuna siiski väga tõsiste tagajärgedega. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kogukahju on aastast 2018 ja summa ulatus siis 5,6 miljoni euroni. 

Neljandaks lahendatakse eelnõuga olukord, kui inimene vahetab kindlustusseltsi või lausa oma elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kindlustuse ja kahju ajalugu. Inimene saab endale küsida tõendi, mis näitab tema kindlustusajalugu. Selliseid tõendeid antakse ka täna, aga uudne on, et Euroopa Liidus lepiti kokku selleks ühtne vorm. Eestis väljastab neid tõendeid nii praegu kui tulevikus liikluskindlustuse fond. 

Eelnõuga ei muudeta seda, kuidas liikluskindlustuse lepingu sõlmimine üldiselt käib. Selles osas jääb kõik tavapäraseks. Küll aga lisatakse eelnõuga nii kindlustusseltsidele, kindlustuse vahendajatele, aga ka liikluskindlustuse fondile kohustus tuletada sõiduki omanikele aegsasti enne olemasoleva lepingu lõppu meelde, et sõlmida tuleb uus leping, samuti selgitada tagajärgi, kui leping sõlmimata jääb. 

Jõustumisest. Eelnõu on jõustuma plaanitud praegu 1. juulil 2024. aastal ehk käesoleval aastal. Eelnõu menetlemise käigus siin Riigikogus on aga ilmselt veel vaja korra kaaluda, kas mõne muudatuse puhul on vaja anda pikem jõustumistähtaeg. Aitäh!

20:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

20:25 Urmas Reinsalu

Aitäh! Härra rahandusminister! Kõigepealt mu küsimus on, eriti automaksu valguses, et teie hinnangul, kui palju, teil on kindlasti see informatsioon selles valdkonnas tegeleva ministrina, palju on liikluskindlustuse maksed keskmiselt kasvanud eelmisel aastal ja palju nad kasvavad sellel aastal ja kui palju see mõjutab, ka see seadus seda liikluskindlustuse maksete kasvu kokku. Kuna see on seotud auto ülalpidamise kuluga, on see nagu üldiselt oluline inimeste kulude koormust hinnates. 

Ja teine küsimus. Ma siiski paluksin teil, härra rahandusminister, vastata sellele, mida te, mida peaminister mulle ei olnud võimeline vastama: kui palju on 2023. aastal riik, valitsus, jätnud kulutusi tegemata võrreldes planeeritud eelarvega? See on oluline teada, see on indikaatornäitaja.

20:26 Rahandusminister Mart Võrklaev

Austades seda Riigikogu debatti ja siinset nii-öelda korda ja kodukorda, siis saab korraga küsida ühte küsimust, ja see teine küsimus ei ole kuidagi seotud ka antud eelnõuga, ehk et võime rääkida sellest väljaspool saali, aga mina austan siin kodukorda. 

Ja nüüd tulles teie esimese küsimuse juurde, siis keskmine liikluskindlustuse aastamakse on 146 eurot praegu. Kui palju ta nüüd on täpselt tõusnud, võrreldes eelmise aastaga, seda saan teile kirjalikult soovi korral vastata, aga praegune määr või keskmine on selline.

20:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Sellise väikese täpsustuse teen, auväärt rahandusminister, et tõepoolest, kui ei ole seotud antud päevakorraga, siis ei ole tõesti kohustust vastata. Küll aga möönan, et me oleme tolereerinud ühes küsimuses tegelikult mitut küsimust. Seda me oleme tolereerinud. Nii et selles mõttes on edaspidi palve, et kui ühes küsimuses on mitu küsimust ühe minuti sees, siis me oleme aktsepteerinud. Seda tehakse väga tihti. Aga veel kord, kui ei ole antud eelnõuga tegemist, siis sellisel juhul otse loomulikult ei ole kohustust ministril vastata. Lauri Laats, palun!

20:27 Lauri Laats

Hea istungi juhataja! Hea minister! Antud seaduseelnõus oli esialgu planeeritud tegelikult ka tõukerataste kindlustus. Miskipärast on see välja jäetud. See on küsimuse esimene pool. Ja teine pool. Meil ikkagi jääb see olukord, kus sõidukid võivad olla meil 12 kuud kindlustamata, vaatamata sellele, et meil on olemas omanik sõidukile, ja nii edasi. Kas see juhtub seoses sellega, et inimene lihtsalt unustab ära kindlustada oma sõidukit, on see pahatahtlik või heatahtlik – suurt vahet ei ole. Igal juhul, kui vara on olemas, ma arvan, et see peab olema kindlustatud. Antud juhul see seaduseelnõu seda küsimust ära ei lahenda, aga minu andmete kohaselt esialgses seaduseelnõus oli see ettepanek sisse kirjutatud.

20:28 Rahandusminister Mart Võrklaev

Jaa, aitäh! Mis puudutab tõukerattaid, siis nende kindlustus on absoluutselt siin eelnõus sees. Seda ma ka oma ettekandes mainisin. Need parameetrid on niimoodi, et direktiivi ja seega ka antud eelnõu kohaselt peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis, ja kõik sellised sõidukid, mille kiirus ulatub üle 14 kilomeetri tunnis ja kui nad kaaluvad üle 25 kilogrammi. 

Nüüd küsimuse teine pool. Tõsi, algses eelnõus oli sees, et sõiduk peab igal ajahetkel olema kindlustatud, mis on erinev sellest, mis on praegune praktika Eestis. See sai tegelikult väga palju negatiivset tagasisidet, sest kui kindlustus oleks lõppenud, oleks tulnud automaatne kindlustus, inimene poleks saanud endale kindlustusseltsi sellisel juhul valida, see oleks automaatselt rakendunud. Ja tegelikult Eestis on täna praktika, kus, ja seda ka direktiiv tegelikult võimaldab, et 12 kuud võib sul olla sõiduk ilma kindlustuseta. Seda eeldusel loomulikult, et seda ei kasutata. 

Ja me otsustasime, et me jääme selle Eestis oleva praktika seaduses oleva regulatsiooni juurde. Seda selleks, et seda kasutavad tihti just hooajaliselt sõidukeid kasutavad isikud, kes teevadki teatud perioodiks. näiteks suvel sõidukile kindlustuse ja sõidavad ja siis ühel hetkel lõpeb ära, nad teavad, et nad sellega liiklusesse ei lähe. Ja selle 12 kuu piires saavad nad uuesti endale kindlustuse teha. See annab inimestele juurde paindlikkust, see annab juurde võimalust oma kulusid kontrolli all hoida. 

Ja mis siin on oluline: loomulikult kaasneb tänu sellele inimestele suurem vastutus. Kui nüüd inimesel seda liikluskindlustust ei ole, see lõpeb, siis seaduse järgi on kohustus, et eelmine kindlustusselts kahjud katab. Aga kuna kindlustusleping on tegemata, siis on õigus inimeselt need kulud sisse nõuda. Ja seega inimesele tekib suurem koormus. Igal juhul paindlikkusega kaasneb ka vastutus. See paindlikkus jääb, et sa ei pea igal ajahetkel kindlustust omama, aga sellega on ka vastutus, et kui sa lähed liiklusesse, sul kindlustust pole ja sa põhjustajad õnnetuse, siis võib need kulud kindlustusselts sinult tagasi nõuda.

20:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

20:30 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud rahandusminister! Üks oluline teema, mis Eestis vajab paremat reguleerimist – ja ka selle antud seaduse raames –, on just mittevaralise kahju hüvitamine. Meil tihti liiklusõnnetuses vigaseks jäänud inimesed tegelikult jäävad reaalselt kaitseta. Näiteks oli ka lugu, kus 30-aastane naine kahe väikese lapsega jäi halvatuks, ei saanudki mingit hüvitist. Sellele on viidanud ka Riigikohus, näiteks muu hulgas kaks nädalat tagasi oli kohtulahend, kus anti hävitav hinnang liikluskindlustuse seadusele, et mittevaralise kahju hüvitise summad on püsinud muutumatuna ligikaudu 10 aastat. Kohtupraktika on selle aja jooksul arenenud, aga seadus mitte. Neid auke kahjuks antud seaduseelnõu praeguse seisuga ei lahenda. Kas te olete kaalunud seda teemat, arutanud, kuidas võiks eelnõu täiendada selles osas. On teil mingisuguseid mõtteid ja siseinfot?

20:31 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Raskete tagajärgedega õnnetuse korral, inimvigastustega õnnetused näiteks, on kannatanul õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, ja see lähebki selle isikukahjude määra alla. Edaspidi hinnatakse mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt tegelikult tekkinud kahjudele ning tuginedes võlaõigusseaduses sätestatud üldistele kahju hüvitamise reeglitele. Selle seaduse alusel jätkuvalt on see õigus, mittevaraline kahju tuleb hüvitada ja selleks on kõik võimalused seaduse järgi olemas.

20:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teine küsimus, palun!

20:32 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Kui ma loen seda seaduseelnõu, siis minu teada üldse see paragrahv tühistatakse ära ja ma ei näe nagu asemel, mis need hüvitise summad võiksid olla. Seda tegelikult ei ole täpsemalt reguleeritud. Aga ma loen siin, mul on ka ees need erinevad kirjad, mis on Riigikogule juba saadetud antud eelnõu osas. Näiteks on tulnud ka selline ettepanek, et Eesti Liikluskindlustuse Fond võiks avaldada oma kodulehel 20 suurimat mittevaralise kahju hüvitist. Mida see annaks? Ühelt poolt see annaks sellise läbipaistvuse näiteks, mis on siis need võimalikud mittevaralise kahju hüvitised, ja tänu sellele võiks kaduda ära ka advokaadi kasutamise vajadus. Ma saan aru, et oli ka selline arutelu ja vist oli ka eelnõus varem sees ka see, et tegelikult peaks olema ka selline, et kuidas seda mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. Aga see kuidagi läks välja eelnõust. Aga mis te sellest ettepanekust arvate, mida ma just mainisin?

20:33 Rahandusminister Mart Võrklaev

Jaa, see mittevaralise kahju hüvitamine on väga oluline. Ja nüüd seaduses, kui kirjutada ette täpsed piirid, siis tegelikult ei ole iga erineva nii-öelda juhtumi puhul neid võimalik niimoodi mustvalgelt ette planeerida ehk siis need seaksid võib-olla liigsed piirid. Nagu ma ütlesin, võlaõigusseaduse sätete alusel saab seda välja nõuda, aga ka mina olen kursis, et on erinevaid nii-öelda ettepanekuid tulnud ka advokatuuri poolt ja kui teie neid teete, siis ma arvan, Riigikogu menetluses kindlasti tasub kaaluda neid erinevaid võimalusi, kas seda saab kuidagi selgemaks ja paremaks siin seaduses kirjutada, aga teisalt mitte kirjutades ka ette liigseid piire selleks, et lõpuks, kui see kahju on ja see on võib-olla märkimisväärne või vajakski kompenseerimist, et siis seadus seda teistpidi hoopis ei kitsendaks, mis on praegu kehtiva seaduse probleem. Ehk ma arvan, seda debatti kindlasti tasub siin Riigikogus edasi pidada ja koos võimalikke täiendusi, kui see seadust ja lõpuks inimeste õigusi ja hüvitisi paremaks muudab.

20:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

20:35 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen korraks tõukerataste juurde tagasi. Hea kolleeg suunas ka ja sellest lähtuvalt ma sain aru, et tõukerataste puhul on tõesti see kindlustus peal, aga seal on kiiruse küsimus, et kui on kiirem kui 25 kilomeetrit, siis on kindlustuskohustuslik, ja ka see kaalu küsimus. Ja nüüd, rääkides sellest kaalust, nii palju kui sellest seletuskirjast sai välja lugeda, siis kõik need tõukerattad, mis kuuluvad rendifirmale Bolt, jääks kindlustuskohustusest välja. Samas, tõukeratas on tõukeratas, kaalub ta kilo vähem või rohkem, igal juhul ta on liikluses, ta on ohtlik. Kas me seda küsimust ikkagi saame ära reguleerida, et kõikidele tõukeratastele kehtiks see kindlustuskohustus? Ma arvan, et see on mõistlik tegelikkuses.

20:36 Lauri Laats

Mul läks minut üle, jah.

20:36 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Eks neid arutelusid on peetud nii ministeeriumis kui ka Riigikogu komisjonides, et kas kõik tõukerattad peaksid olema kindlustatud või ei pea. Selge on see, et kindlustusega kaasneb täiendav kohustus teha kindlustusleping, seda tasuda, see on ka inimeste jaoks kulu. Teisalt on loomulikult seal teine vaade, et kui juhtub õnnetus, siis on ka kindlustus, kes need kulud katab.

Need numbrid, mis on siin eelnõus, tulenevad otse direktiivist. Seal on tehtud siis ka nende numbrite kas siis väljapakkumisel või direktiivi kirjutamisel teatud analüüsid, ehk see kiirus, mis kiirusest on tagajärjed rängemad, ja millisest sõiduki kaalust on tagajärjed rängemad. Ja sealt on ka tulnud sellised parameetrid. Meie otsus oli, et mitte liigselt piiravaid tingimusi seada Eestis, siis panna need täpselt samad parameetrid ka Eesti seadusesse, mis Euroopa direktiivist tulevad.

Ja eks siis … Milliseid tõukerattaid, kas eraomasid, firma omasid ta puudutab, ma seal erilist või mingit seost siin ei näe. Need on otse direktiivist tulevad numbrid ja sellest oleme lähtunud, et mitte täiendavalt, liigselt seda valdkonda piirata. Aga loomulikult on see kaalumise koht. Riigikogu arutab seda edasi ja saab neid argumente ühelt või teiselt poolt kaaluda.

20:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Lomp, palun!

20:37 Priit Lomp

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina küll ei andnud kolleeg Laatsile mingisugust infot. Ta sai oma täpsustavad küsimused teiselt poolt. Aga ma natuke avan siiski juurde. Ma arvan, et kolleeg Laats natukene oma sõnakasutuses eksis. Meil oli ka majanduskomisjonis arutelu selle üle, et mitte kõik tõukerattad ei peaks saama kindlustatud, aga renditõukerattad küll. Kui vaadata neid õnnetusjuhtumeid, siis tõesti, me selle üle eraldi arvestust ei pea, aga suure tõenäosusega inimene kahjuks seda võõrast vara hoiab kehvemini, kui ta oma isikliku vara hoiab. Ja me teame, missugustes olukordades renditõukerattaid kasutatakse. Selles mõttes selles osas kas sulle, Mart, tundub, et kui me tihtipeale ütleme, et me ei peaks direktiivile vinti peale keerama, siis kas siin võiks olla see koht, kuna sa just kolleeg Anastassiale ja andsid nõu, et seda võiks saalis paremaks teha? Kas sellegipoolest võiks siin natuke direktiivile vinti peale keerata ja öelda, et renditõukerattad läheksid kõik kindlustuse alla?

20:38 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Kolleegidele siin üle pingi võib ikka head nõu anda, eks me nii siin töötame, saame paremad tulemused. Aga valitsuse poolt on tulnud see eelnõu praegu selliste parameetritega, mis on direktiivi kohased ja ma ütlen, et selle üle on arutatud. See ongi kokkuvõttes meie valiku koht. Meie ei pidanud vajalikuks seda kitsendada, aga loomulikult Riigikogu on see koht, kus selle üle debateerida ja lõplikud otsused teha. Ma arvan, et siin edasise menetluse käigus me nendeni jõuame.

20:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolset arutelu ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Mario Kadastik. Palun! 

20:39 Mario Kadastik

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu oma 9. aprilli istungil, kus siis ministeeriumil poolt tutvustati samamoodi, nagu minister täna tutvustas selle eelnõu peamisi mõjukohti. Meil olid mõned punktid, mille üle toimus arutelu. Üks nendest oli seesama, mida ka siin tõstatati, see 12 kuu kohustusliku või vabatahtliku kindlustuse küsimus, kus oli arutelu all, et pigem pannakse rõhku teavitustööle, jättes inimestele valikuvabadus, et oleks inimestel selge, mida see tähendab, kui ei ole autol või mis iganes sõidukil seda kindlustust ja sel hetkel peaks midagi juhtuma. 

Samuti oli aktiivse arutelu all seesama elektritõukerataste küsimus, et kas neid peaks kindlustama, mil moel neid peaks kindlustama, mis formaadis tuvastama seda kindlustuspoliisi, kuidas tuvastada, millised tõukerattad vajavad kindlustust. Need olid sellised põhilised arutelukohad, just selles võtmes, et kas need piirmäärad ja juriidilised kehad ja kasutusotstarbed on vajalikud direktiivist üle võtta otse või peaks olema ikkagi kaalutluskoht. Nagu ka siin viimases arutelus oli, et kas renditõukerattad peaksid olema juhul, kui tõesti võib tekkida olukord, kus erinevate tootjate vahendid täpselt sinna piirmäära juurde satuvad. Ja praegu on valitsus tulnud täpselt direktiivi ülevõtmisega, aga arutelud selle üle kindlasti jätkuvad. 

Poliisi vajaduse osas oli selgitus, et kõik mootorsõidukid, mitte ainult tõukerattad, mis normi ületavad, tuleb kindlustada. Aga neid registrisse ei kanta. Mis tähendab seda, et selleks teevad liikluskindlustusseltsid eraldi vormi, kus küsitakse lihtsalt rohkem detaile. See puudutab ka kõikvõimalikke muid seadmeid, mitte ainult tõukse. Selle kohustuslikkuse tuvastamisega osas oli natukene debatti ja jäi veidi ebaselgeks, et mil moel see täpselt hakkab olema, kuidas politsei või kes iganes saab kontrollida, kas antud tõukeratas vajab või vaja poliisi. See arutelu toimus. 

Lisaks sellele oli arutelu ka just nende teiste seadmete üle ehk murutraktorid ja muud seadmed, kas nendele see rakendub. Üldjuhul oli väide, et need tõenäoliselt ei ületa neid kiiruse piirnorme, mistõttu nad seda ei pruugi vajada. Samamoodi, kui nad ainult kinnisel krundil opereerivad, ei ole neil seda kindlustust vaja, küll aga, kui nad osalevad liikluses, ületavad neid norme, on neil samamoodi seda kindlustust vaja.

Kiire arutelu toimus ka selle fondi üle. Otsus oli, kuna Eestis on olemas meil liikluskindlustusfond, kes seda rolli efektiivselt juba täidab, siis lihtsalt fondi tuleb neid kohustusi juurde. Ja on tulemas ka laiemalt arutelusid selle üle, et kas LKF-i ehk Liikluskindlustuse Fondi auditeerimise ja üldisemate küsimuste osas on vaja midagi täpsustada. Selles osas tulevad hilisemad arutelud. 

Võeti ka vastu menetluslikke otsuseid. Määrati juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik. Konsensuslikult tehti ettepanek võtta see täiskogu päevakorda 30. aprillil. Konsensuslikult tehti ka ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh! 

20:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

 Aitäh! Teile on üks küsimus vähemalt. Vadim Belobrovtsev, palun!

20:43 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui ma lugesin õigesti, siis on selle seaduseelnõu järgi võimalus, hoides kuskil aasta auto või sõiduki, ütleme niimoodi, kindlustamata ja räägitakse sellest, et kui auto näiteks seisab ja ei liikle, siis ei pea see kindlustatud olema, kuna sellega ei peaks midagi juhtuma, see ei liigu. Aga on teada, et on olnud juhtumeid, kus tegelikult ka seisva autoga on juhtunud õnnetusi. Näiteks kui me räägime autodest, mis on elektrimootoriga, siis nad läksid põlema ja põhimõtteliselt nad ikkagi sellist ohtu nagu endast kujutavad. Kas oli komisjonis juttu sellest, et võiks ikkagi sellest loobuda, et aasta ilma kindlustuseta on vastuvõetav, ja ikkagi kindlustus peaks peal olema?

20:44 Mario Kadastik

Aitäh! Ma igaks juhuks täpsustan, et mitte ainult elektrimootoriga autod ei või süttida põlema, ka teised süttivad. (Hääl saalist.) Jaa, näiteks. Aga otseselt komisjonis seda ei arutatud, seda 12 kuu küsimust puudutati kergelt ja peamine arutelu läks nende tõukerataste peale, seetõttu seda ei arutatud detailsemalt. Aga see mure on iseenesest jah välja toodud, et tegelikult isegi liikluses mitte osaledes on oht tekitada muule varale kahju. Ja samamoodi ka see üldine arutelu selle üle toimus, et inimesed ei ole teadlikud väga tihti või kui nad selle ära unustavad, mis on see kaasnev kahju, mida nad peavad hakkama potentsiaalselt nagu tagasinõude korral hüvitama. See debatt, ma usun, et kindlasti jätkub. Meil on saadetud niikuinii välja ka kaasamiskirjad, et saada rohkelt arvamusi sellel teemal. Nagu kolleeg juba viitas, on osad arvamused ka juba laekunud osade ettepanekutega. Neid kindlasti tuleb veel. Selle menetluse käigus me kindlasti arutame seda temaatikat.

20:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 400 lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 22. mai kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


10. 20:45

Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) esimene lugemine

20:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt välisminister Margus Tsahkna.

20:46 Välisminister Margus Tsahkna

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teie ees välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 aruteluga. Valitsus on selle eelnõu algatanud. Taustaks nii palju, et kõigepealt, välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on esiteks välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetluse lihtsustamine ning teiseks andmekogude asutamise normide ja muude volitusnormide korrastamine. 

Ja ma alustangi välislepingutega seoses tehtavatest muudatustest. Alates kehtiva välissuhtlemisseaduse jõustumisest 1. jaanuarist 2007, on välislepingute sõlmimise rahvusvaheline praktika muutunud, mistõttu kehtiv välislepingute sõlmimise kord on vaja kriitiliselt üle vaadata. Praktika näitab, et kohati on kehtiv regulatsioon liiga detailne, aga kohati ebaselge. Ja suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide ettevalmistamist enne Vabariigi Valitsusele esitamist ning välislepingu muudatuste menetlemist.

Seni on kõik välislepingute eelnõudega seonduvad õigusaktid jõudnud Vabariigi Valitsuse istungile Välisministeeriumi kaudu ning Välisministeerium on olnud ministeeriumi ja valitsuse vahel vahendaja. Eelnõus muudetakse menetlust nii, et ministeerium, kelle valitsemisalasse välisleping sisu poolest kuulub ja kes on eelnõu materjalid ette valmistanud, esitab selle ise ka valitsuse istungile. Sarnaselt kaitseb valdkonna eest vastutav minister eelnõu ka  Riigikogus, nagu seni. Eeltingimusena tuleb lepingueelnõu Välisministeeriumiga kooskõlastada ja lepingueelnõu valitsusele esitamiseks tuleb saada Välisministeeriumilt nõusolek. Välisministeerium jääb jätkuvalt välislepingute sõlmimise keskseks koordinaatoriks. 

Teine suurem muudatus on välislepingu muudatuste menetluse lihtsustamine, et see oleks paindlikum ja kiirem ning väheneks nii otsustajate kui ka ametnike töökoormus. Samuti võimaldavad uuendused kiiremat ja õigeaegset avalikkuse teavitamist välislepingute muudatustest. Eesmärk on saavutada lepingu muudatuste õigeaegne menetlemine, et rahvusvaheliste kohustuste Eesti suhtes kehtima hakkamine ja riigisisene menetlus oleksid omavahel korrektses ajalises järjekorras. Lahendusena nähakse eelnõus ette mitmetasandiline lähenemine muudatuste menetlemisele, kus menetlejaks võib-olla nii Riigikogu, valitsus kui ka ministeerium olenevalt muudatuste sisust ja volitusnormidest. 

Teine grupp muudatusi on seotud seaduses nimetatud andmekogude asutamise normide ja muude volitusnormide korrastamisega. Kehtivas seaduses on mitme Välisministeeriumi andmekogu asutamise normiks üldvolitus, mis ei sisalda põhiõiguste riive eesmärki ega ulatust. Täna kehtiv isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et kui isikuandmete töötlemine andmekogus toob kaasa täiendava riive, peab põhiõiguse riive eesmärk ja ulatus olema sätestatud seaduses. Seega viiakse käesoleva eelnõuga lõpule vajalik andmekaitse reform Välisministeeriumi andmekogudes. Eelnõuga korrastatakse kõigi üheksa Välisministeeriumi andmekogu asutamise normi ja ei looda ühtegi uut ega kaotata ära neid andmekogusid. 

Välissuhtlemisseaduses korraldatakse ka muid volitusnorme, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja töökoormust. Näiteks arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimuste ja korra kehtestamine tuuakse valitsuse tasandilt välisministri pädevusse, kuna välissuhtlemisseaduse alusel on välisministri pädevuses arengukoostöö ja humanitaarabipoliitika kujundamine. Või teise näitena volitus välisministrile kehtestada arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruandevormid tunnistatakse kehtetuks, kuna vormide kehtestamine ei ole enam vajalik. 

Olen valmis vastama teie küsimustele ja loodan, et Riigikogu selle seaduseelnõu heaks kiidab.

20:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt minister! Eelnõu nii hästi ette valmistatud, et Riigikogu liikmetel küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli, väliskomisjoni esimees, auväärt hea kolleeg Marko Mihkelson. Palun!

20:50 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väliskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 8. aprilli 2024 toimunud koosolekul. Seal tutvustas välissuhtlemisseaduses tehtavaid muudatusi komisjoni liikmetele välisminister Margus Tsahkna. Samuti olid kutsutud koosolekul osalema ja informatsiooni jagama Välisministeeriumi juriidilise osakonna esimese büroo direktor Kristi Land ja kolmanda büroo jurist Perit Soininen.

Põhiliselt selles esimeses kuulamises väliskomisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas peaasjalikult välislepingutega seonduvad ja nende menetlusega seonduvad muudatused kajastuvad eelnõus ja eeldatavalt eelnõu seaduseks muutumise järel ka praktikas. Meile andis näiteks Kristi Land informatsiooni, selgitas, et igapäevaselt tegeleb Välisministeerium mitmete välislepingutega valitsuse tasandil. Menetlusse ja Riigikokku jõuavad vähesed, sest läbirääkimised ei ole lõppenud. Aga statistikas näiteks eelmisel aastal ratifitseeriti kokku kaheksa välislepingut, samas kiitis valitsus heaks 23 lepingut. Kokkulepe läbi räägitud teksti lõplikkuses saavutati üheksa lepingu üle, millele järgnes riigisisene menetlus ning algasid või jätkusid läbirääkimised 60 lepingu üle. See näitab, et välislepingute ja samaaegselt töös olevate välislepingute maht on päris suur.

Komisjon, kuulanud ära informatsiooni ettepandud eelnõus ettenähtud muudatustest, tegi omapoolsed otsused, menetuslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil 2024 – tõsi, 15. aprilli koosolekul siiski muudeti seoses sellega, et komisjonipoolne ettekandja, kelleks komisjon otsustas nimetada siinkõneleja, oli välislähetuses või oli minemas välislähetusse. See muudatus tehti siis 15. aprilli komisjoni istungil ja määrati arutamise kuupäevaks 8. mai käesoleval aastal. Komisjon tegi ka ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

20:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Tänan. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 385 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


11. 20:54

Turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) esimene lugemine

20:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt õiguskomisjoni liikme Anti Haugase.

20:54 Anti Haugas

Aitäh! 9. aprillil toimunud õiguskomisjoni istungil otsustas õiguskomisjon konsensuslikult algatada turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selgituseks. 1. juulil 2024 jõustuv seadus on olnud üpris pika üleminekuajaga ja selle aja jooksul on tekkinud mõningad tähelepanekud ka kehtima planeeritud seaduse seadusloomesse kaasatud organisatsioonide poolt. On mõistlik need kitsaskohad kõrvaldada enne seaduse jõustuma hakkamist. 

Need kolm põhiprobleemi, mida seaduse muutmine teeb, on: esiteks jäetakse välja kohaldamisalast regulatsioon, mis kohustub vastama samadele turvaettevõtja nõuetele neid ettevõtjaid, kes otsustavad oma vara ise valvata. Kuna valvamine on passiivne tegevus ja selleks ei palgata turvaettevõtteid, siis ei ole mõistlik nõuda nii koolituse läbimist kui kutsekvalifikatsiooni passiivselt oma vara valvamisega tegelevat sisevalvet rakendavatel asutustel. Eesti Turvaettevõtete Liit on sellega päri. 

Teiseks on mõistlik üle vaadata salvestiste säilitamise nõue. Kui varasemalt on see olnud üks kuu, kehtima planeeritud seaduses oli see pikendatud kuuele kuule, aga Eesti Turvaettevõtete Liit leidis ka hiljem pärast teatavaid arvestusi, et see kulu turvaettevõtetele oleks circa 30 miljonit eurot. Ja teisalt ta ei annaks olulist efekti. Seadusemuudatus kohustaks turvaettevõtteid säilitama salvestisi kuu aega. Juhul kui salvestistel peaks olema õigusrikkumine, väärtegu, kuritegu, mis vajaks menetlust, siis sellisel puhul on kohustus säilitada salvestist täpselt kuus kuud. 

Ning kolmas ettepanek on tehniline, mis sätestab uue seadusega nõuded, et kõik turvateenistujad, sealhulgas valvetöötajad, turvatöötajad ja turvajuhid peavad omama vastavat kutset. Aga seaduse seletuskirjas on ka kirjas see, et peab omandama koolituse. Vesteldes Haridus- ja Teadusministeeriumiga, on toodud välja, et võiks ka koolituse läbimise nõue olla seadusesse sisse kirjutatud. 

Kolm sellist muudatust on turvategevuse seaduse muutmise seadusesse ette nähtud. Nagu ka ennist mainisin, seaduseelnõu täiskogu päevakorda võtta oli konsensuslik, ettepanek oli seda teha 2. mail. Ettepanek esimene lugemine lõpetada oli samuti konsensuslik. Esmalt määrati juhtivkomisjoni esindajaks küll Eduard Odinets, aga 22. aprillil otsustas komisjon määrata eelnõu ettekandjaks Anti Haugase. Aitäh!

20:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, nüüd avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 413 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 


12. 20:59

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE) esimene lugemine

20:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Päevakorrapunkt nr 12, Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE) esimene lugemine. Ja juba on jõudmas Riigikogu kõnetooli ettekandeks auväärt kolleeg Helir-Valdor Seeder. Palun!

20:59 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mina tutvustan teile eelnõu 387, mis on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna tegemist on sarnase eelnõu teistkordse lugemisega sellel koosseisul juba – esimene katse meil ebaõnnestus, Riigikogu koosseisu enamus ei toetanud seda algatust –, siis ma väga detailselt sellel eelnõul ei peatu, küll aga lühidalt ja siis ka mõned kommentaarid.

Nimelt see eelnõu puudutab kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikute hääleõigust kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Nimelt on ettepanek, et kohalikel valimistel tulevikus oleks hääleõigus ainult Eesti Vabariigi kodanikel, Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel, nii nagu see tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja on ka täna, ja nendel kolmandate riikide kodanikel, kellega on sõlmitud kahepoolsed riikidevahelised vastavad lepingud. Loomulikult puudutab see kodanikke alates 16. eluaastast, nii nagu see Eesti kehtivas seaduses kirjas on.

Miks me selle eelnõuga siin oleme ja juba teist korda? Aga ikka sellepärast, et valitsuse koalitsioonileppes on kokku lepitud, et valitsus töötab välja õigusliku raamistiku Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse peatamiseks kohalikel valimistel põhiseadust muutmata. Kuni tänaseni ei ole selles valdkonnas mitte midagi toimunud. Vastavat eelnõud parlamendis ei ole ja nagu me teame, ei ole ka valitsus mingisugust vastavat eelnõu heaks kiitnud. On olemas küll Justiitsministeeriumi analüüs, mis ütleb, et koalitsioonilepingus kokkulepitut ei ole võimalik realiseerida, sellist muudatust teha põhiseadust muutmata ei ole võimalik teha. Ja mingisugust teistsugust lahendust ei ole kokku lepitud ja ühtegi teistsugust algatust parlamendis ka olnud ei ole peale Isamaa algatuse, mis on maha hääletatud.

Ometigi on tegemist väga olulise sisepoliitilise ja siseturvalisust ja sisejulgeolekut puudutava eelnõuga. Ja seda sõjaolukorras, kus me kaotame aega. Ka tänases infotunnis sain ma peaministrilt vastuse, et kuna koalitsioonis mingisugust kokkulepet ei ole. Ma saan aru, et kõige tulisemad vastased sellele eelnõule on eelkõige sotsiaaldemokraadid, aga ausalt öelda ei ole ma aru saanud ka päris täpselt Eesti 200-st ega Reformierakonnast, sest hea tahtmise korral oleks võimalik leida siin päris laiapõhjaline konsensus, sest ma saan aru, et ka mitmed opositsioonierakonnad on valmis valmis seda lähenemist toetama.

Miks selline algatus on väga hea ja mõistlik ja ma ütleksin, hädavajalik – hädavajalik – vastu võtta meie siseturvalisuse tagamiseks? Aga selle pärast, et kes on tutvunud ka kapo raportiga – ja sellele on juurdepääs päris laial ringil Riigikogu liikmetel, kes ei ole tutvunud, ma soovitan tutvuda –, suuresti ma julgen öelda, et Isamaa algatatud eelnõu toetub paljuski ka just nimelt nendele kapo riskidele ja püüab neid maandada. Sest väga halb on see, kui see teema on umbmääraselt ühiskonnas pikaajaliselt üleval arutluse objektiks, lõhestab ühiskonda ja on ka juriidiliselt ebakorrektne. Mida siis tähendab peatamine? Millal peatatakse? Kes peatab? Kui kauaks peatab? Kas siis, kui sõda on lõppenud, või siis, kui oletuslikult saavutatakse mingisugune vaherahu? Millal siis peatamine lõpeb? Nendele küsimustele ei ole vastust.

Ja kuna see on suunatud ainult otse Vene ja Valgevene kodanikele, siis see on ka sellesama ühiskonna sidususe seisukohalt väga valus ja ei soodusta absoluutselt ka mitte integratsiooniprotsessi. See lahendus on väga ebaõnnestunud ja ausalt öelda mulle jääb arusaamatuks, kuidas Reformierakonna kogenud poliitikud lasid teha endale sotsiaaldemokraatidel niisuguse karjapoisi koalitsioonilepingu sõlmimisel: kirjutada sisse teema, mida ei ole võimalik sellisel kujul üldse lahendada. Ja ausalt öelda ega ma ei usu, et Reformierakonna kolleegid nii rumalad olid. Ma pigem kahtlustan pahatahtlikku, teadlikku tegevust, et anname signaali ühiskonnale ja avalikkusele, et me tahame seda probleemi lahendada, aga näete, lihtsalt ei ole võimalik juriidiliselt seda niisugusel kujul lahendada. Et hea tahe on, aga võimalik ei ole seda lahendada. Pigem ma usun, et on tegemist sellega ja see veendumus on minus kinnistunud, kui ma olen siin korduvalt infotunnis küsinud ja suhelnud ka koalitsiooni poliitikutega ja heatahtlikult püüdnud kokku võtta ka erinevate fraktsioonide esindajad, et leida ühisosa parlamendis. Aga see vajub lihtsalt ära. See vajub ära vaikusesse ja mingisugust initsiatiivi ei ole.

Tegelikult on see eelnõu selles mõttes hea, et ta räägib kõikidest kolmandatest riikidest ja, nii nagu ma ütlesin, ei ole suunatud ainult Vene ja Valgevene kodanikele, sest me teame ju, et neid riike, kes ei ole demokraatlikud ja neid riike, kes kasutavad kas oma naabrite või teiste riikide suhtes sõjalist jõudu oma huvide realiseerimisel, on palju rohkem kui ainult Venemaa ja Valgevene. Määratleda agressorriikidena ainult Vene ja Valgevene, kusjuures me oleme Riigikogus otsuse vastu võtnud Vene kodanike suhtes. Aga kes siis on tegelikult veel agressorriigid maailmas, kelle suhtes peaks peatama? Meie ettepanek on väga selge ja lihtne: kõik kolmandad riigid, välja arvatud need, kellega me sõlmime kahepoolsed lepingud. Ja kahepoolsed lepingud me sõlmime kõikide nende riikidega, kes on demokraatlikud riigid, kes peavad lugu inimõigustest ja rahvusvahelisest õigusest. Need on vastastikused lepingud, mis peaksid ratifitseerimisele tulema Riigikogu poolt.

Loomulikult võib öelda, et kas ühel või teisel riigil on seda vastastikust tahet. Noh, kui ei ole, siis jääb kehtima praegune olukord paljude riikidega. Nii et midagi katastroofilist sellest ka ei ole. Ja teiseks, selline vastastikune lepingute sõlmimine võimaldab ka Eesti kodanike huvide paremat kaitset, sellepärast et täna ei ole väga paljude demokraatlike riikide kohalike omavalitsuste valimistel meie Eesti kodanikel hääleõigust, aga sellise kahepoolse lepingu sõlmimise järel selline võimalus tekiks. Nii et jah, võib küsida, kas ja kui palju neid on, sellele küsimusele me täna vastata ei oska, aga see annab vähemalt võimaluse selliseks läbirääkimisteks, avatud suhtlemiseks liitlasriikidega ja annab võimaluse ka Eesti kodanike õigusi väljaspool Eesti riiki, kes elavad alaliselt teistes riikides, demokraatlikes meile sõbralikes riikides, omada ka valimisõigust.

Miks on oluline nendelt agressorriigi kodanikelt hääleõiguse äravõtmine ja mitte sellega venitamine? Aga sellepärast, et ei ole absoluutselt Eesti julgeoleku seisukohalt turvaline ja normaalne see, et riik, kes on kuulutanud püha sõja Ukrainale ja kollektiivsele läänele, kuhu kuulume ka meie ehk kuulutanud sõja ka Eestile, et selle riigi kodanikud siin omavad õigust poliitilist võimu formeerida. See on groteskne. See ei ole absoluutselt normaalne olukord.

Enamgi veel, ühel hetkel võib Putin otsustada, et ka väljaspool Venemaad elavad Vene riigi kodanikud on kohustatud mobiliseerimise alla minema, püssi alla minema ja sõdima Ukraina vastu. Needsamad Eestis elavad Vene kodanikud, sel juhul Eestis elavad Vene kodanikud, kes täna kehtivate seaduste järgi Venemaal ei peaks justkui minema mobilisatsiooni alla, aga seda võivad nad teha, ja sel juhul needsamad elanikud, kes püssiga peaksid sõdima Ukrainas, omaksid Eestis kohalike omavalitsuste valimisel ja Tallinna Linnavolikogu valimistel hääleõigust. Kas te kujutate seda ette? See olukord tuleks välistada ja seda olukorda on võimalik väga lihtsalt välistada, kui me oma siseriiklikus õiguses selle ka sätestame.

Nüüd see vaidlus, et kas seda saab teha seadusega või peab selleks muutma põhiseadust. Siin on tõepoolest ekspertidel väga erinevaid arvamusi. Me oleme lugenud, näinud, kuulnud, et erinevatel advokaatidel, juristidel on erinevaid arvamusi. On väljendanud oma arvamusi ka õiguskantsler ja president, kes on väga selgelt öelnud, et nende arvates seadusega seda teha ei saa, et selleks on vaja muuta põhiseadust. Võib-olla. Aga me ei saagi sellele küsimusele vastust, kui me mitte midagi ei tee, kui me ei algata ei seadust ega ei algata ka põhiseaduse muudatust. Antud juhul on tegemist seadusemuudatusega. Kui me oleksime juba esimesel katsel selle seaduse siin kiiresti ära menetlenud, siis me oleks käinud selle etapi juba läbi – nii õiguskantsleriga vaidluse kui ka presidendiga vaidluse ja võimaliku vaidluse ja arutelu Riigikohtus – ja saanud sellele küsimusele vastuse, kas piisab seaduse muutmisest või on vajalik selleks põhiseaduse muudatus. Ja põhiseaduse muutmisega me teame, et kulub rohkem aega kui seaduse muutmisega.

Põhiseaduse muutmise algatamiseks on vaja 21 allkirja Riigikogus minimaalselt. Seda saab teha ainult üks erakond üksinda siin tänases Riigikogu koosseisus ehk peaministripartei Reformierakond. Ükski teine fraktsioon üksinda seda algatada ei saa, nii et Isamaa fraktsioonil üksinda sellise algatamise võimalus puudub. Sellest oli tingitud ka meie initsiatiiv võtta kokku erinevate fraktsioonide esindajad, et need teemad selgeks rääkida, leida see ühisosa. Ja miks ka mitte, kui vaja põhiseadust muuta – ja minu isiklik veendumus on, et kindlam olekski põhiseadust muuta –, siis on ka selle hilisem tagasipööramine või muutmine ükskõik millisel koalitsioonil palju pikemaajalisem ja keerulisem. See annaks suurema kindlustunde ja see oleks ka igati mõistlik lahendus.

On kritiseeritud, et vähem kui aasta enne valimisi ei ole mõistlik ja võib-olla isegi võimalik seaduses selliseid muudatusi teha, et sel juhul järgmistel kohalikel valimistel see muudatus ei jõustuks. Jah, see on ilmselt õige, tuginedes varasemale Riigikohtu praktikale. Aga kui see vaidlus peaks minema Riigikohtusse, siis Riigikohtul on võimalus praegu langetada uus otsus konkreetses olukorras, mis võib varasemast praktikast erineda. Seda esiteks. Seda me ju ei tea. Võib-olla ei pea olema 12 kuud, võib-olla piisab 9 või 10 kuust antud olukorras, kus me oleme, keerulises julgeolekupoliitilises olukorras, kus käib meie piiride lähedal sõda. See võib ka Riigikohtu otsust muuta. Kõik need juhtumid ei ole ühetaolised ja kindlasti kõiki neid erinevaid argumente ja Riigikohus siis kaalub.

Teiseks, kui see tõepoolest ei jõustu järgmiste kohalike valimiste eel, siis ta jõustub nendele järgnevate valimiste eel, mis toimuvad viie aasta pärast. Aga igal juhul see jõustub ja ka siis on see oluline. Ega see ei olegi mõeldud niimoodi üheks korraks valimisteks. See ongi mõeldud, et see jääks alaliselt Eesti riigis kehtima. Nii et igal juhul on mõistlik minna kas seaduse või põhiseaduse muutmise teed isegi siis, kui me täna näeme, et ta järgmiste kohalike valimiste eel ei pruugi jõustuda, vaid jõustub veidi hiljem, sellele järgnevate valimiste eel. Nii et see argument minu arvates ei ole ka mingisugune vastuargument.

Ja nüüd see siseministri üleskutse, et arutame, arutame ja arutame. No arutame siis! Kui me tegelikult tahame arutada, siis me arutame mingisuguseid ettepanekuid ja eelnõusid, mitte lihtsalt teemat kuskil ajakirjanduses või abstraktselt või siis vaikides kusagil kabinettides, aga mitte avalikkuses, mitte parlamendis, mitte ka valitsuskoalitsioonis konkreetseid eelnõusid ja ettepanekuid. Mismoodi see arutelu siis saab käia? Ja nii nagu ma ütlesin, kahetsusväärselt enam kui aasta on mööda läinud. Selle aja jooksul on suudetud vastu võtta mitu paketti maksuseadusi kiirkorras, kooskõlastamata, sihtrühmasid kaasamata, seadusloome häid tavasid eirates ja nii edasi, opositsiooni seaduslikke ettepanekuid ebaseaduslikult kokku sidudes, siin parlamendis seniseid tavasid ja kodu- ja töökorda rikkudes. Kõike seda on suudetud teha, kui on olemas poliitiline tahe. Neid seadusi on vastu võetud, maksutõuse ja uusi makse, aga seda, mis puudutab meie sisejulgeolekut, mis on eksistentsiaalne küsimus Eesti riigi tänase püsimise puhul, siin ei ole poliitilist tahet koalitsioonil kahjuks jätkunud.

Nii et Isamaa fraktsiooni palve ja üleskutse on suhtuda väga heatahtlikult sellesse eelnõusse, otsida seda ühisosa siin selle eelnõu puhul. Me oleme tänulikud põhiseaduskomisjonis langetatud selle otsuse üle, et juhtivkomisjon langetas otsuse esimene lugemine lõpetada. Ma loodan väga, et selle taga ei ole eesmärk, et panna see lihtsalt riiulile ja sellega mitte edasi tegelda, vaid see on olnud siiras tahe esimene lugemine lõpetada ja siis nende aruteludega sisuliselt parlamendis jätkata ja jõuda lõpuks ka mingisuguse tulemuseni kas seaduse vastuvõtmise puhul või põhiseaduse muutmise algatamise kaudu. Nii et loodan, head kolleegid, osavõtlikku arutelu ja palun toetust sellele eelnõule. Aitäh!

21:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun! 

21:15 Jaanus Karilaid

Aitäh istungi juhatajale. Hea ettekandja, võib-olla see lahendus siiski ei ole nii-öelda umbmäärane ja kusagil väga kaugel. Kui ma loen siin aprilli alguse ERR-i uudist, siis juhtiv reformierakondlane väidab, et Reformierakond on antud küsimuses Isamaaga sama meelt. Ja nad on kaasanud oma erakonnasisese ekspertiisi, kuhu kuuluvad Rait Maruste, endine Riigikohtu esimees, ja Meelis Kiili riigikaitsekomisjonist. Eelnõu on valmis. Ja on ajaküsimus, millal see tuleb meie palge ette. See annab lootust, et kui Reformierakond avalikult öelnud, et on Isamaaga sama meelt. Küsimus ainult, millal see jõuab meie kätte see eelnõu. 

21:16 Helir-Valdor Seeder

Jah, see teema tõusetus ka põhiseaduskomisjonis, et kas on mingisugune eelnõu või ei ole. Sellest on meedia vahendusel räägitud ja hea kolleeg Kalle Laanet andis selle kohta ka põhiseaduskomisjonis omapoolse kommentaari, ütles, et Reformierakonnal on välja töötatud mingisugune eelnõu, mina seda näinud ei ole. Aga sellel ei ole koalitsiooni toetust ja seda ei ole ka Vabariigi Valitsus heaks kiitnud. Nii et mingisugust sellist eelnõu, mis oleks valitsuses leidnud põhjalikku arutelu või heakskiitu või millel oleks koalitsiooni heakskiit, seda ei ole. 

Ma lisan veel oma varasemale tutvustusele selle, et ka kodakondsuseta isikutel me ei näe, et oleks valimisõigust tulevikus kohalike omavalitsuste valimisel. Ma tahan seda juurde lisada. Kuigi ma ütlesin, et meie eelnõu näeb ette Eesti riigi kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud, kellel on kahepoolselt sõlmitud lepingud. Jätsin juurde lisamata, et kodakondsuseta isikud ka, ja see on väga oluline. Sellepärast et me teame, et vähemalt mingi osa, ma arvan, päris märkimisväärne osa kodakondsuseta isikutest on selle otsuse langetanud teadlikult, nii-öelda mugavusotsusena jääda kodakondsuseta isikuks, mis on neil pika aja jooksul võimaldanud soodustatud režiimis liikuda ja suhelda Venemaaga ja samal ajal liikuda vabalt Euroopa Liidus. See on olnud väga pragmaatiline otsus.

Ja nüüd, kui me ikkagi selle eelnõu vastu võtame ja seadustame uue olukorra, siis see on ka kindlasti motivatsioon vähemalt nendele kodakondsuseta isikutele, kellel ei ole takistust ka Vene riigi poolt, et neid peaks vabastama Vene kodakondsusest, õppima selgeks eesti keele, kes seda ei oska – muide, väga paljud neist oskavad eesti keelt –, tegema ära kodakondsuseksami, põhiseaduse tundmise eksami ja saama Eesti kodakondsuse, olema teadlikud Eesti kodanikud ja osalema siis teadlikult kohalikel valimistel. See on ka motivatsioonipakett nii keeleõppeks kui sisuliselt Eesti ühiskonda paremaks lõimumiseks. Ka see on väga oluline selle eelnõu puhul. 

21:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

21:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselgelt on valimisõigus selline õigus, mille kaudu saab rahvas kaasa rääkida ühiskonnaelu otsustes ning osaleda võimu teostamises. Te räägite praegu küll siin nii-öelda kolmandate riikide kodanikest, aga ma näen ühte probleemi palju suuremat. Nimelt on see, et 1995. aastal allkirjastas Tiit Vähi Euroopa Liiduga liitumise lepingu ja 2003 toimus hääletus. Räägiti, et ainult rahvas saab vaba liikumise kaupade liikumisega. Vahepeal, 1997 tuli selline muutus, et muudeti põhimõtteliselt Euroopa Liidu aluslepingud, mille kohaselt Euroopa Liidus kehtib ühtne kodakondsus, ehk siis piisab vaid, ütleme, Euroopa Liidu kodanikel, ka näiteks invasioon, 2000 inimest tulevad kuskile kohalikku omavalitsusse ja hakkavad seal valima ja sellega tõrjutakse eestlased kõrvale. Kas te näete ka selles ohtu?

21:20 Helir-Valdor Seeder

Ma ei tea, kas ma õigesti küsimusest aru sain, aga meie eelnõu muidugi seda olukorda ei muuda. See, et Euroopa Liidu kodanikel, Euroopa liikmesriikide kodanikel on Eestis kohalikel valimistel valimisõigus, tuleb Euroopa Liidu õigusest. Küll aga, mis puudutab kolmandate riikide valimisõigust, siis see ei tule Euroopa Liidu õigusest ja see on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda suveräänne otsus. Ja me teame, et väga paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole kolmandate riikide kodanikel sellist hääletusõigust kohalike omavalitsuste valimistel. Need on täiesti demokraatlikud riigid. Ka meie naaberriigid Läti ja Leedu, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, seda loetelu võib jätkata. Nendes riikides ei ole kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääleõigust. Nii et sellise valiku tegemine on täiesti demokraatlik ja meie suveräänne otsus.  

Minu arvates Läti näide on siin väga hea, sest me oleme lätlastega selles mõttes võrreldav, et meil on ka väga suur vene emakeelega nii elanike, Vene kodanike kui ka kodakondsuseta isikute osakaal. Me teame, et Lätis on tegelikult venekeelse elanikkonna nii absoluutarv kui ka osakaal suurem, aga Vene kodanike osakaal ja ka absoluutarv on väiksem kui Eestis. Eestis on Vene kodanikke rohkem kui Lätis. Üheks selle põhjuseks on kindlasti seesama, et Lätis on valimisõigus kohalikel valimistel ainult Läti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel, mis on motiveerinud Lätis elavaid venekeelseid elanikke taotlema pigem Läti kodakondsust ja saama sellega ka valimisõiguse ja paremini integreeruda ühiskonda. Nii et selles mõttes see Läti näide on meil väga hea.  

Siin tuuakse hirmutavaid näiteid, et mis siis, kui nii suur osa inimesi jäetakse kõrvale. Ega ei jäeta. Neile antakse võimalus ja motivatsioon osaleda aktiivselt läbi kodakondsuspoliitika. Ega kodakondsus ei ole privileeg, see on ka kohustus. Noh, täna ma julgeksin öelda, et needsamad kodakondsuseta isikud, eks nad on pandud ka teatud mõttes skisofreenilisse olukorda. See on väga halb, nii et anname neile selle õngekonksu, millega nad saavad ise aidata ennast.

21:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

21:22 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selles, et arvestades neid avaldusi, mida parlament on vastu võtnud, ja neid arutelusid, mida siin on peetud, ehk oleks mõistlik arutada selle üle, et me kolmandad riigid asendaks siin eelnõus agressiooni toetavate riikide kodanikega. Mis sa sellest mõttest arvad?

21:23 Helir-Valdor Seeder

Et ettepanek oleks, et hääleõigust ei oleks agressiooni kas ellu viivate või toetavate riikidega? No see on üks võimalus ja see on kindlasti samm edasi võrreldes praeguse olukorraga. Ma arvan, et … Ei ole küll algatajate nimel seda arutanud, aga algatajad on kindlasti paindlikud. Kui on häid ettepanekuid või kui mingisugune ühisosa tekib, mis ei ole päriselt nii, nagu algatajate eelnõu on, aga on julgeoleku mõttes samm edasi, siis me kindlasti oleme sellega nõus.  

Aga ma näen siiski probleemi selles, et kuidas määratleda neid agressorriike. Kas on ainult Venemaa või isegi on Ukraina? Või need on ka teised riigid, kes täna kas otseselt või kaudselt toetavad Venemaad selles agressioonis, on see Iraan või Hiina? Või kui kaugele me läheme? Ja kas Põhja-Korea, kes küll ei sõdi otseselt Ukrainaga, kas tema peaks ka olema agressorriik, või üldse maailmas need riigid, kus on erinevad sõjakolded, kes ei ole demokraatlikud riigid, kes erinevates kohtades on sõjalistes konfliktides?  

Ma arvan, et selle määratlusega saab olema võib-olla keerulisem. Pigem on lihtsam selline lähenemine, nagu me siin oleme praegu välja pakkunud. Aga nii nagu ma ütlesin, see on arutelu objekt ja kui esimene lugemine lõpetatakse, siis selliseid ettepanekuid on võimalik arutada ja leida, ütleme, võimalikult suurim ühisosa.

21:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

(Saalist öeldakse midagi.) On kellelegi … (Helir-Valdor Seeder: "Minimaalne.")

Jaanus Karilaid, palun!

21:25 Jaanus Karilaid

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja, ole hea, aita mõista siseministri koduerakonna loogikat, kus väidetakse, et me ei saa antud teemaga tegeleda, see kuidagi solvab vene kogukonda ja ei saa ka, ei ole ka võimalust neil siis ka hääli seal kalastada. Samas, väga suure häälteenamusega võeti vastu kohaliku vene õigeusu lahutamine Moskva patriarhaadist. Kuidas siis seal seda ei nähtud? Et antakse tõrjet sellise argumendiga, kuidas sa seda kommenteerid? Aita mõista.

21:25 Helir-Valdor Seeder

Vaat see on väga kummaline ja mina ei suuda ennast sotsiaaldemokraadiks mõista ja mina ei suuda ka kuidagi oma pähe siseministri pead mahutada või vastupidi, kuidagi ei suuda seda teha. Ja tegelikult on olukord ju vastupidi. Siseminister on öelnud: arutame. Ehk hoida seda teemat ühiskonnas üleval, mis loob pingeid. See ettepanek, nii nagu ma ütlesin, et peatame, mida see siis tähendab? Kui me peatame, siis igal juhul jäävad pinged nii-öelda permanentselt ülesse. Ehk siis tekib ka ootus, et millal siis see peatamine lõpetatakse. Aga enne seda on loomulikult vaja küsida, et kes, millal ja kuidas peatab ja mis ajaks peatab selle valimisõiguse. Et minu jaoks on see täiesti arusaamatu. 

See, mis puudutab, et lõhestab, siis vastupidi. Selline sõnastus, nagu on koalitsioonilepingus kokku lepitud, nagu siseminister on koalitsioonilepingule alla kirjutanud, et see tehakse ainult Vene ja Valgevene kodanikele, peatatakse hääleõigus, siis ta ongi suunatud mingitele kindlatele rahvus …, nii-öelda kodakondsetele, mitte rahvustele, kindlatele kodakondsustele. Aga meie eelnõu puudutab kõiki kolmandaid riike võrdselt, mis ei ole suunatud sellele nii-öelda ühele või teisele sihtrühmale, mis kindlasti selle nii-öelda ühiskonna sidususe seisukohalt on tunduvalt neutraalsem ja parem. Nii et mina ei suuda küll siseministri sellist kriitikat mõista ja minu arvates on see täiesti ebaadekvaatne.

21:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

21:27 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab teie hinnang meie lõunanaabritele lätlastele. Kuidas neil on õnnestunud oma otsustuskogudes selliseid asju vältida? Ja üleüldse selliseid Kremli-meelseid ilminguid on nad suutnud palju kiiremini oma riigis kontrolli alla saada või üldse seal ei ole sellist mõjutustegevust sellisel laialdasel skaalal minu hinnangul. Aga küsiksin teie käest ka seda, et mitmes Euroopa riigis te üldse teate, et on kolmandate riikide kodanikel valimisõigus olemas.

21:27 Helir-Valdor Seeder

Mis puudutab Lätit, siis eks me kahe naabrina oleme mitmes osas võrreldavad ja peab tunnustama, et vähemalt poliitilisel tasemel on lätlased küll viimastel aastatel olnud väga tublid, ma julgen öelda. Mis puudutab kodakondsuspoliitikat, mis puudutab ka rändepoliitikat, mis puudutab keelepoliitikat, siis nad on olnud palju järjepidevamad. Ma ei julge kinnitada, et kõik see, mis on Lätis parlamendi tasemel vastu võetud, on ka väga edukalt praktikas suudetud ellu viia ja realiseeritud. Aga poliitilise tahte seisukohalt ja oma õigusruumi kujundamise seisukohalt, julgen öelda küll, on lätlased meile siin pigem eeskujuks. Tihtipeale me tunneme, et me oleme esimesed ja edumeelsemad ja teerajajad ja nii edasi, siis peab tunnistama, et nendes valdkondades on lätlased meile eeskujuks ja julgustan meid ka sama teed käima. 

Mis puudutab nüüd riike, kus on kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääleõigus, siis mul ei ole seda materjali siin juures või siin praegu olemas, aga jah, neid riike on ka Põhjamaade hulgas. Skandinaavia maades näiteks on kolmandate riikide kodanikel valimisõigus. Euroopas leiab erinevaid riike, on neid, kus see hääleõigus on, ja on neid, kus ei ole. 

Aga nagu ma ütlesin, meie olukord praegu on eelkõige võrreldav lätlastega, arvestades suurt Vene kodanike hulka, arvestades suurt kodakondsuseta isikute hulka, mille osas me erineme kindlasti Põhjamaadest. Seetõttu on meil niisuguse otsuse langetamine kindlasti oluliselt põhjendatum ja vajalikum, kui see on näiteks Soomes või Rootsis.

21:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, teine küsimus, palun!

21:29 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Teil on õigus, tõepoolest, Eesti on uussisserändajatest ja immigrantrahvastiku osakaaluga riikidest Euroopa Liidus tõesti esirinnas koos Lätiga. Meil oli juba enne Ukraina sõjapagulaste saabumist 33% immigrantrahvastikku, keda me ei ole suutnud ära lõimida ja integreerida. Läti on meiega selle poolest võrreldav. Põhjamaad, kus see kolmandate riikide kodanike õigus võib ka olla, seal on immigrantrahvastiku osakaal, isegi kui me teame ja näeme neid probleeme Malmös või Rootsis, siis seal on see tunduvalt väiksem, kusagil 10% piires. Neil ei ole sarnaseid probleeme. 

Aga minu küsimus teile puudutab tegelikult nüüd edasisi samme. Kui te näete, et meil ei ole parlamendis konsensust, siis millise mehhanismiga peaks parlament edasi liikuma, et seda vajalikku seadust ühel päeval siiski vastu võtta?

21:30 Helir-Valdor Seeder

Päris konsensust tõenäoliselt me selles parlamendi koosseisus küll ei saavuta. Selleks, et seda seadust muuta, iseenesest piisab 51 häälest. Loomulikult, mida laiapõhjalisem see toetus on, seda parem. Nüüd, põhiseaduse muutmiseks on kaks võimalust: kas kiirkorras, mis eeldab väga suurt konsensust ehk 81 häält selles koosseisus, või läbi kahe koosseisu, kus me saame koosseisu häälteenamusega hakkama lõpuks. Need on need valikud. Teoreetiliselt on ka veel kolmas valik, mis on ka kiirem kui põhiseaduse muutmise kaudu – jah, rahvahääletuse kaudu, ka see võimalus on. See on võimalik realiseerida kiiremini, kui põhiseaduse muutmine, kus on, ütleme siis, minimaalselt seitse kuud, jätan siin arvestamata, ütleme siis, ettevalmistava menetluse selle eelnõu puhul parlamendis, aga alates esimesest lugemisest kuni seaduse jõustumiseni minimaalselt seitse kuud, eks ole, põhiseaduse kiireloomuline muudatus. 

Need on need võimalused. Seaduse muutmine, kõige lihtsam ja kiirem, teine, põhiseaduse muutmine, veidi pikemaajalisem, aga siin on kaks võimalust: kiirkorras või läbi kahe koosseisu. Ja kolmas on rahvahääletus, mis on kiirem kui põhiseaduse muutmine. Need on need võimalused. Aga anname endale aru, et realistlikud on ikka kaks esimest tänases olukorras: kas algatada põhiseaduse muutmine või minna selle seadusemuudatusega edasi.

21:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu teema põhjaliku käsitluse eest! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindajana põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase.

21:32 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat eelnõu 16. jaanuaril 2024. aastal. Arutati selle üle, kas eelnõus sõnastatud muudatuste elluviimiseks on vaja muuta põhiseadust või mitte. Selles jäid komisjoni liikmed eriarvamusele lähtuvalt sellest, et seaduse tõlgendusi on mitmeid.

Kui kolmandate riikide kodanike hääleõigus ära võtta, siis on sellest ka mõjutatud meie liitlased. Euroopa Liidu kodanike hääleõigus tuleb Euroopa Liidu õigusest ja see ei muutu. Arutati võimalust, et hääleõigus on nende riikide kodanikel, kellega Eestil on ratifitseeritud kahepoolne leping. 

Arutati selle üle, kas eelnõu initsiatiiv tuleneb geopoliitilisest julgeolekuolukorrast või on põhiseaduse koostajad eksinud. Kuna olukord on Eestis 33 aastaga palju muutunud, siis peab aru saama põhiseaduse koostajate kontekstist ning muutunud olukorrast. 

Arutati selle üle, et kui homsest Venemaa režiim hakkab laiahaardeliselt värbama mehi teenistusse, siis on Eestis neid inimesi, kes lähevad rindele, kuid samuti omavad hääleõigust kohalikel valimistel.

Komisjon otsustas esimese lugemise lõpetada 5 poolt- ja 1 vastuhäälega. Muudatusettepanekute tähtaeg on vastavalt seadusele kümme tööpäeva. Aitäh!

21:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

21:34 Vadim Belobrovtsev

Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni arvates on tegu eelnõuga, mis on tegelikult vale nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Vormiliselt eelkõige selle pärast, millest ka eelnõu ettekandja rääkis, et on juba nii õiguskantsler kui ka Vabariigi President öelnud, et selline seaduseelnõu, sellise sisuga seaduseelnõu on vastuolus põhiseadusega ja kui selline seaduseelnõu võetakse siis Riigikogus vastu, siis õiguskantsler põhimõtteliselt lubas seda kohtus vaidlustada ja president andis mõista, et tema seda välja ei kuuluta. Vaatamata sellele ikkagi seaduseelnõu on meil praegu siis menetluses, millest võib teha järelduse, et soov on eelkõige poliitiliselt punkte noppida, selle asemel et mõelda selle peale, kas on üldse tarvis tuua Riigikogu menetlusse seaduseelnõusid, mis juba eos on põhiseadusega vastuolus ja erinevad eksperdid, kaasa arvatud õiguskantsler ja ka Vabariigi President, on andnud mõista, et nii see on ja nemad käituvad vastavalt. 

Mis puudutab sisu poole pealt, siis siin juba komisjoni ettekandja mainis seda, et kui me oleme kuulnud, et Isamaa Erakond on hästi palju rääkinud sellest, et tuleb võtta siis valimisõigus kohalikel valimistel Venemaa ja Valgevene kodanikelt siis isu kasvab süües, nagu me teame. Nüüd on ka kodakondsuseta isikud selles nimekirjas, võtame ka neilt selle õiguse ära, kuigi nemad ei ole agressorriigi kodanikud. Nad ei ole ühegi riigi kodanikud. Ja siis ka kolmandate riikide kodanikud ehk põhimõtteliselt kõigi teiste riikide kodanikud, kes elavad Eestis, omavad vastava elamisloa, kaasa arvatud siis ka loomulikult meie liitlasi, et nende kodanikud, kes saavad praegu hääletada kohalikel valimistel Eestis, neilt võetakse see võimalus ära. Hästi-hästi huvitavaks muutub see olukord.

Mis puudutab Venemaa kodanikke ja Valgevene kodanikke, siis üks asi, mis jäi siin kõlama, mis tegelikult riivab, on see, et räägitakse sellest, et loobugu Venemaa kodakondsusest, võtku siis Eesti kodakondsus, sooritagu eksamid ja nii edasi ja nii edasi. On hästi palju selliseid inimesi, kes on Venemaa kodanikud, Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes tegelikult tahaksid seda teha ja proovivad seda teha, aga seda ei ole füüsiliselt võimalik teha, kuna Venemaa praegu ei lase neid oma kodakondsusest priiks. Nad teevad taotlused, saadavad saatkonda, aga sealt ei tule mitte midagi, sest Venemaa põhimõtteliselt peatas seda protseduuri. Ja kogu soovi juures nii-öelda ei ole neil seda võimalust. 

Märtsi alguses oli avaldatud kaheksas integratsioonimonitooring, see on vist kõige põhjalikum uuring, mis uuribki lõimumist, kuidas rahvusvähemused elavad Eestis ja kuidas nad käituvad ja millega nad tegelevad, mis on nende mõtted, soovid ja nii edasi. Ja peab ütlema, et tegelikult enamus Venemaa kodanikke suhtub Eestisse nagu oma koduriiki. Neil on kohalik identiteet olemas, neil on side Eestiga olemas, nad tahavad olla Eesti ühiskonna liikmed ja osa neist tegelikult tahavad olla ka Eesti Vabariigi kodanikud, aga nagu ma ütlesin, et füüsiliselt ei ole võimalik seda praegu teha. Kui me niimoodi kollektiivselt hakkame neid jätma hääletamisõiguseta kohalikel valimistel … 

Palun aega juurde. 

21:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit. 

21:39 Vadim Belobrovtsev

… siis ma arvan, et nende suhtumine võib muutuda. Sest noh, jah, olgem ausad, on ka nende seas neid inimesi, kes arvavad, et Venemaa käitub õigesti Ukrainas. Kahjuks on ka selliseid. Ma arvan, et selliseid on ka Eesti Vabariigi kodanike seas. Aga niimoodi kollektiivselt läheneda kõigile ja põhimõtteliselt võtta midagi ära nagu kõikidelt sellepärast, et nende seas on keegi, kes mõtleb teistmoodi, see on natuke vale. 

Nii et meie arvamus sellest seaduseelnõust on see, et see, nagu ma ütlesin, on nii sisu poole pealt kui ka vormi poole pealt vale. Ma saan aru, et komisjonis oli sellest ka juttu ja komisjoni otsus oli vastav. Aga meie omalt poolt siis teeme ettepaneku ikkagi esimesel lugemisel selle seaduseelnõu tagasi lükata ja natuke mõelda selle peale, et kas me peame menetlema seaduseelnõusid, mille osas me teame juba eos nagu, et need on vastuolus Eesti põhiseadusega. Aitäh!

21:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 387 esimene lugemine lõpetada, aga nagu te kuulsite, laekus äsja Riigikogu juhatusele ettepanek eelnõu 387 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 387 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada. 

21:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega, head kolleegid, on eelnõu 387 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 22. mai kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


13. 21:44

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) esimene lugemine

21:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ja nüüd kauaoodatud kaks järgnevat eelnõu. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 331 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Ants Froschi.

21:44 Ants Frosch

Aitäh! Head kolleegid! Ma luban, et me teeme täna hästi kiiresti, nii et ärge palun saalist ära minge. Härra Terras lubas sama ja kolleeg Kunnas samuti. 

Eks te olete selle eelnõu sisuga tutvunud korra varem siin saalis, kui tema number ei olnud 330 SE. Nimelt täna on ajalooline hetk. Aasta tagasi täpselt esitasid Riigikogu liikmed EKRE fraktsioonist Ants Frosch, Leo Kunnas, Alar Laneman täpselt sama sisuga eelnõu, mis läbis toona suhteliselt tempokalt kõik protseduurid ning oli selleks hetkeks, kui me suvepuhkusele läksime, välja kukkunud menetlusest. Aga sügisel otsustas fraktsioon sellega uuesti tulla, sest me koos Leo ja Alariga pressisime peale. Ja nüüd on ta taas kord siin meie ees.

Ja võib-olla, tähendab, sisusse ma ei lähegi, sest ta sisuks on tegelikult see, et kas julgeolekuasutuste seadusesse kaitsepolitsei ja Välisluureameti kõrvale lisada ka Kaitseväe Luurekeskus või seda mitte teha. Siin on asjad selged. Mina toetan ja esitan seda, et seda on otstarbekas teha. Vabariigi Valitsus on paraku oma 9. novembri istungil maininud, et ta ei toeta seda, ja lisanud, et Kaitseministeerium analüüsib 2024. aastal täiendavalt kaitseväeluure ja vastuluure õiguste ja võimekuste tugevdamise vajadusi ning muude teabe kogumise erisusi Kaitseväe korralduse seaduse raames. Ma ütleksin, et see on üsnagi vastutustundetu. Ta oli vastutustundetu juba sügisel, aga tänaseks päevaks on, ma ei taha vängeid sõnu tarvitada ja öelda, et see on kuritegelik hooletus, tõenäoliselt seda ta ei ole, aga igatahes ei mõista valitsus selle eelnõu tähendust ja tähtsust. 

Küll aga kinnitas Kaitseväe Luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg julgeolekuasutuste komisjoni istungil laias laastus kuu aega tagasi, kui tema käest istungil sai küsitud, kas see seadus ja see seadusemuudatus annaks kaitseväeluurele vajalikud instrumendid, täiendavad instrumendid, mida praeguses kriisis on vaja kasutada, siis kolonel Kiviselg ütles väga selgelt: jah, see seadus on vajalik. 

Me oleme siin ühelt poolt Kaitseministeeriumi ametnike ja teiselt poolt kaitseväelaste endi vaadete erisuse küüsis. Ja ega siin muud üle ei jäägi, kui Riigikogu peab selles küsimuses selgusele jõudma. Mina paluksin küll, et me selle eelnõu menetlemisega läheks edasi, mitte ei saadaks seda kõige liha teed, nagu sellega ükskord on juba juhtunud. Ja kui see siiski juhtub niimoodi, siis ma olen kindel, et koos Leo ja Alariga me tuleme selle seaduseelnõuga uuesti välja. Nii nagu see Vana-Rooma sentents oli, et Kartaago tuleb hävitada, nii on meie sentents see, et Kaitseväe Luurekeskus peab saama samad õigused nagu Kaitsepolitseiamet ja ka Välisluureamet. Aitäh teile!

21:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, tutvustab juhtivkomisjonipoolseid seisukohti põhiseaduskomisjoni esimees, hea kolleeg Hendrik Johannes Terras. Palun!

21:48 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pidin oma sahtlis tuhnima, et seda kausta üles leida. See on olnud seal üle kahe kuu. 

Komisjon arutas käesolevat eelnõu 7. detsembril eelmisel aastal. Arutati seda, kas samasisuline eelnõu on hiljuti komisjonis arutelu all olnud ning et julgeolekuolukord ei ole sellest ajast märkimisväärselt muutunud ning et algatus tuleb poliitikute poolt, mitte eelnõus arutluse all olevate asutuste poolt. Toodi välja, et julgeolekuasutused ja Kaitseväe luurekeskus teevad kehtiva seadusandluse raames head tööd. Pigem oleks vaja analüüsida võimalust ajakohastada elektroonilise side seadus, mida pole muudetud 2008. aastast saati, et arendada luure- ja vastuluuretegevusega seotud tegevusi. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

21:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Leo Kunnas, palun! 

21:49 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Miks see eelnõu on oluline? See on oluline mitmel põhjusel. Kõigepealt, miks siis Kaitseväe Luurekeskus peaks olema võimeline vastuluurega tegelema? Millega see on seotud? Kõigepealt loomulikult on see seotud sõjaaja Kaitseväe suurusega. Ehk siis mida suurem on sõjaaja Kaitsevägi, seda rohkem tööd on vaja teha. Mis on vahepeal toimunud: sõjaaja Kaitsevägi suurenenud 43 700 inimeseni. Meenutagem, et vahepealse "jõukohase" riigikaitse ajal üle 10 aasta tagasi seda vähendati 21 000 inimeseni. On väga suur vahe, kas teha tööd 21 000 inimesega või 42 000 inimesega või 50 000 või 55 000-ga, kuhu me kindlasti lähiaastate jooksul tõenäoliselt välja jõuame. Ehk siis palju on see töömaht, mis tuleb ära teha?

Loomulikult ma ei näe siin mingit konflikti kaitsepolitseiga, sest see võimekus iseenesest, seda ei ole võimalik üles ehitada ilma kaitsepolitsei otsese abi ja toetuseta. Tegelikult nemad ongi need, kes selle võimekuse üles ehitavad ja tegelikult ka seda osaliselt kontrollivad. Rääkigem otse asjast, kuidas see on. Kui on kahtlusi selles, et see võiks kuidagi Kaitsepolitseiameti kontrolli alt välja minna, vastuluuretegevuse teostamine, siis antud juhul Kaitseväes seda võimalust ma siin ei näe. See mure või potentsiaalne probleemikoht on siin tegelikult välistatud. 

Siin tekib küsimus ka selles, et palju me seda taustakontrolloi ja miks me tahame seda teha ja miks see taustakontroll peab minema oluliselt suuremaks ja tihedamaks. See on teisest küljest ka seotud sellega, et kui me tahame, meil kaitseliitlastel on relvad kodus, kui me tahame sinnani jõuda, et kas või mõnedel meie reservväelaste kategooriatel või üksustel, kelle üle siis see Kaitseväe juhataja otsustab või Kaitseväe juhataja esitab õigemini ja kaitseminister otsustab, et kui me tahame seda teha, siis loomulikult me peame palju tihedamalt ja palju põhjalikumalt kontrollima nende inimeste tausta. Ja seda ei saa kõike teha väljastpoolt Kaitseväge. See ei ole ka väga tõhus, et seda teostatakse väljaspool Kaitseväge. 

Ma võin ka öelda, et tõenäoliselt, kui see otsus oleks tehtud varem, kui see oleks praegu jõus, viis aastat tagasi, siis tõenäoliselt Metsavase juhtumit poleks kunagi tekkinud. Sellise taseme luureinformatsiooni leket, mis Kaitseministeeriumis või, tähendab, parandan, Kaitseväes, konkreetsemalt Kaitseväe peastaabis aset leidis, seda tõenäoliselt poleks tekkinud. Loomulikult, arvestades Venemaa nüüd järjest suuremat huvi ja survet just hübriidsete ja ka erinevate luuretegevust vastu meie riigis, meie riigi territooriumil, siis ka see on oluline aspekt, mida me peaks kaaluma. Kui me näeme seda, et Venemaa on hõivatud sõjaga Ukrainas, siis on selge see, et meie vastu kasutatakse hoopis teisi vahendeid. Ja need vahendid on hübriidsed ja nende hulka kuulub ka relvastatud sisekonflikt. 

Ma olen ise veendunud selles, et kui president Putin otsustab, et Eestis tuleb korraldada relvastatud sisekonflikt, ja annab selleks käsu FSB-le, GRU-le ja teistele kolmetähelistele organisatsioonidele, siis nad teostavad selle umbes kuu-kahe jooksul. Loomulikult selleks on vaja relvi ja kust neid relvi kätte saada. Neid saab kätte armeest. Mille kaudu saab kätte? Oma agentuuri infiltreerimise teel sinna juba ajateenistusest saadik. Kõike seda on vaja tõkestada ja väljastpoolt Kaitseväge on seda väga raske teha, kui ka Kaitsepolitseiamet annaks siin oma parima.

Tõesti, see eelnõu ei ole esitatud mitte Kaitsepolitseiameti laitmiseks. Vastupidi, me peame tööd tegema selleks, et kogu süsteemi muuta palju tõhusamaks. Ja see on aja küsimus, millal me lõpuks siia jõuame. Läheb selleks aasta, kaks, kolm … Väga paljude asjadega on nii, et lihtsalt on teatud inerts, et me veel ei taju päris kõiki neid nüansse selles olukorras, kus me praegu oleme. Aga ma lõpetan siin, ei võta lisaaega. Tänan! 

21:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, hea kolleeg! Koos sellega sulgen ka läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 330 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 330 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 0. Eelnõu 330 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


14. 21:57

Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine

21:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ja olemegi jõudnud tänase päeva viimase päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 370 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Kalle Grünthali.

21:58 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Olen ette valmistanud politsei ja piirivalve seaduse muutmise eelnõu, mis käsitleb politseiametniku vannet. Ja võib-olla definitsiooniks siis niipalju, et vanne on kindlaks määratud sõnastusega tõotus, mis on esitatud tunnistajate juuresolekul. 

Ja kui ajalukku minnes natuke, kui loodi Eesti teistkordselt, Eesti Vabariik sündis, siis teades, kui oluline on politseinike ustavus jääda truuks rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, võttis 1991. aastal Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse, kus ta sisustas selle vande järgmiselt. Mina, astudes politsei teenistusse, annan vande jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigile. Need olid põhipunktid, ma ei hakka seda kõike ette lugema. See oli märgilise tähendusega, sellepärast et ükskõik mis võib juhtuda siin Eesti Vabariigis, politseinikud tõotasid rahvale, astudes teenistusse, et nad täidavad ausalt ja kohusetruult ametikohustusi õiguskorra kaitsel ja olla ustav Eesti rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. 

Aga aeg läheb ja ühel hetkel, mingisugusel ajahetkel toimus selline nihe, et see politseinike tõotus olla ustav rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale asendus hoopis teistsuguse vandetõotusega. Selles öeldi niimoodi, et mina, astudes politsei teenistusse, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale. Jäeti välja "vabariik" ja kadunud oli sellest vandest ka "rahvas", kellele tõotati eelnevalt ustav olla. 

Võib-olla tekib küsimus, et võib-olla siin on tegemist sellise semiootilise mänguga. Aga tegelikult on see palju tõsisem ja sisulisem asjaolu. Seetõttu olen ma töötanud välja uue politseiametniku vande, see on teil eelnõus kõik olemas, aga ma peatun neljal printsiibil, mis oleks väga oluline panna tähele ja mis tegelikult kinnitaksid seda, et see eelnõu peaks jõudma ka seaduse muutmise tasandile. Kõigepealt olen täiendanud seda ametivande teksti sõnaga "rahvas". Politseiametnik tõotab ustavaks jääda rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. 

Tekib kindlasti küsimus, et kas põhiseaduslik kord ja rahvas on sünonüümid. Aga ma siiski viitaks sellele, et Eesti kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, ja mis on ka Eesti riigi suveräänsus, on seega siis sellega lõppastmes. Ja põhimõtteliselt on ka rahva kuulutamine kõrgeima riigivõimu kandjaks kooskõlas ka põhiseaduse preambulas väljenduva ideega Eesti rahva enesemääramisõigusest kui Eesti riigi võimu algallikast. Seega, minu hinnangul teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistel või ka rahvahääletusega. Ja seesama rahvas tegelikult sisustab ka põhiseadusliku korra olemust. 

Rahva väljajätmisega, me ju teame, et Riigikogus on võimalik muuta ka põhiseadust. Seega jäetakse rahvas tegelikult sellest otsustusprotsessist välja. Ja teine küsimus on see, et mikspärast siis ikkagi, ütleme näiteks, et mingisugusel ajahetkel toimub siinsamas saalis kiireloomuline põhiseaduse muutmine. See ei ole kooskõlas sellega, mis tegelikult rahvas oleks tahtnud, vaatamata sellele, et nendel saadikutel, meil kõigil on olemas oma mandaat. Ja seda probleemi nägi hästi ette tegelikult 1991. aastal Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastuvõetud seadus Eesti Vabariigi politsei ametivande osas, kus sõna "rahvas" oli ametivande tekstis kirjas. See on oluline niisugune märkus selle asja juures. 

Teiseks olen ma täiendanud, õigemini muutnud seda ametivannet selliselt, et täiendada "põhiseaduslikku korda" sõnadega "Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale". Küsimus on selles, et see on väga oluline muudatus, mis tegelikult tuleneb põhiseaduse §-st 1, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu vabariik. Võtame näiteks kas või meie endi ametivande. Kui meie siia pulti tuleme või tööle tuleme, siis me anname järgmise sisuga vande. Riigikogu liige annab enne oma kohustuse täitmisele astumist järgmise ametivande. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Siin on oluline nüansi vahe. Meie anname vande Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ja Eesti Vabariigile, aga politseinikud annavad ainult vande Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. 

Aga mis siis saab, kui näiteks toimub föderaliseerumine kuskil? Noh, need protsessid Euroopa Liidu raames ju tegelikult käivad. Ja seda Eesti põhiseaduslikku korda muudetakse selliselt, et Eesti on föderaalne. Võib-olla on halb näide, aga ma toon ta välja, paremat pole hetkel võtta. Muudetakse ainult põhiseaduslikku korda, aga politseinik ei pea selle vabariigi eest ja rahva eest võitlema ja seisma nende kaitsel, kuna tema on vandunud truudust ainult Eesti põhiseaduslikule korrale. 

Ja kolmandaks muudatuseks, mida ma pean oluliseks, on see, et asendada selles ametivandes sõna "olla" sõnaga "jääda". Nende sõnade tähendus ja mõte on erinev. Võrdluseks võib tuua jällegi Riigikogu liikme ametivande, mis me sisustame järgmiselt: annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Võib-olla mõni ütleb, et sihuke semiootiline mäng, aga tegelikult sellel kõigel on sügav sisu. 

Ja viimaseks muudatuseks, neljandaks, on see, et lisada sinna "teenides jõudu säästmata oma rahvast ja riiki". Saate aru? See on väga oluline olemus, mis peaks olema kindlasti sees. Me tegelikult nägime ka siin COVID-i perioodi ajal, kus politsei, kes oli seotud ainult põhiseadusliku korra kaitsmisega ja ei olnud vandunud truudust Eesti rahvale, läks ka tegelikult nende meeleavalduste ajal rahvale kallale, tassides neid politsei masinatesse, teostades ebaseaduslikke ja inimväärikust alandavaid läbiotsimisi. Ma ei hakka neid kirjeldama. Aga meil on oluline see, et politseinikud kaitseksid Eesti rahvast ja oleksid truuks temale ja ka Eesti Vabariigile. 

Ja see vande tekst oleks siis, loen selle ka lõpuks ette, järgmine. "Astudes politsei teenistusse, annan mina vande jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi, teenides jõudu säästmata oma rahvast ja riiki." 

Ma arvan, et see on väga oluline eelnõu. See ei ole ainult semiootiline, sellel on olnud väga suur tähendus võimalike edasiste ajalooliste protsesside raames. Nii et ma paluksin kõigil Riigikogu liikmetel toetada seda eelnõu. Tegemist ei ole mingi obstruktsioonilise eelnõuga, see on sisuline. Ja ma palun teie abi selleks. Aitäh!

22:08 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid väga põhjaliku ja sisulise ettekande eest. Küsimusi ei ole teile. Suur tänu teile! Ma tänan. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liige Anti Haugas. Palun!

22:08 Anti Haugas

Aitäh! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu 19. märtsil 2024. Ühtlasi oli kutsutud valitsuse arvamust tutvustama Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee. Kalle Grünthal tegi ülevaate eelnõust. Põgusalt tutvustaksin komisjonis toimunut. Toimus arutelu, avaldati arvamusi, oli nii pooldavaid kui ka kõhklevaid seisukohti. Aga peamiselt jäi kõlama siiski seisukoht, mida jagas ka Vabariigi Valitsus, et me peaksime lähtuma eesmärgist õigusloome mahtu vähendada ja seadusi tuleks muuta ainult siis, kui on olemas konkreetne probleem, mis vajab kiiremas korras lahendamist. Ka tänane ametivanne ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna põhiseaduslikule korrale ustavaks jäämine tähendab ka seda, et jäädakse ustavaks Eesti rahvale, kuna Eestis on ka kõrgeima võimu kandja rahvas. 

Komisjonis tehti ka menetluslikke otsuseid. Esimene otsus oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. aprillil, see oli konsensuslik. Ühtlasi tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu oli 3, ning konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks Anti Haugas. Ja ettepanek oli eelnõu tagasi lükata: 5 poolt, 3 vastu. Aitäh!

22:10 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest. Küsimusi teile samuti ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun! Läbirääkimiste soovi ei ole, neid ei ava ka. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 370 esimesel lugemisel tagasi lükata, ja me peame seda ettepanekut hääletama. Alustame selle hääletamise ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 370 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:13 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 40, vastu 3 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 370 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on meil 14. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. 

Head ametikaaslased, sellega on tänane istung lõppenud. Jõudu teile meie töös. Aitäh! Turvalist koduteed!

22:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee