Auväärt koosoleku juhataja, Riigikogu aseesimees! Auväärt rahvasaadikud! Kas teame mõnda pealinna Euroopas või mujal maailmas, kus ei ole uhket ooperimaja – ooperimaja, mis on vaatamisväärsus, mis on rahvuskultuuri uhkus ja sümbol?
Üks meie ooperiteatri legendaarne juht Neeme Järvi on väsimatult kõikides jutuajamistes küsinud, kuidas on uue ooperimajaga. Eelmisel aastal Pärnus ei küsinud ta enam midagi, nentis vaid: kahju, et tema oma eluajal mingit arengut ei näe.
Meil on palju kuulsaid ooperilauljaid. Nad käivad meil külas, esinevad aeg-ajalt, aga töötavad nad päris ooperimajades. Praeguses draamateatriks ehitatud hoones ei saa Eesti rahvusooper mängida umbes 30% üldlevinud klassikalisest ja kaasaegsest balleti- ja ooperirepertuaarist, sest teoste esitamiseks vajalike artistide hulk ei mahu ära ei lavale ega orkestriauku. Samadel põhjustel ei ole võimalik kutsuda siia esinema nimekaid ooperi- ja balletiteatritruppe või maailmakuulsaid artiste. Saalis on palju vaatajakohti, mis on väga piiratud nähtavuse või puuduliku või moonutatud akustikaga.
Üks teine legendaarne ooperijuht ei väsinud rääkimast, et kui ta kutsub esinema ühe maailma tipptantsija, siis see hüppab kohe kulisside taha. Nii et kas me oleme siis maailma kultuuriprovints, kolgas?
Seadusandja, see tähendab Eesti Vabariigi Riigikogu – meie siin – on viimati väljendanud oma tahet rajada uus ooperiteater 13. septembril 2021 tehtud otsusega "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine", milles rahvusooperi praeguse hoone juurdeehituse rajamine on kinnitatud ühe riiklikult tähtsa kultuuriehitisena. Aga ma tahan rõhutada, et veel mitte kordagi, kui on paika pandud tähtsate kultuuriehitiste prioriteete, pole Rahvusooper Estonia uus ehitus olnud esimese järgu tähtsusega objekt.
3. oktoobril 2023 avaldas Rahvusooper Estonia tulevikukontseptsiooni komisjon oma aruande. Selles väga põhjalikus dokumendis on jõutud üsna üksmeelsele järeldusele, et rahvusooper vajab uut ooperisaali ja see võiks tekkida juurdeehitusena olemasolevale Estonia hoonele. Riigikogus otsustati moodustada toetusgrupp Riigikogu liikmetest, kes toetavad tulevikukontseptsiooni komisjoni esitatud juurdeehituse ettepanekut. Toetusgrupi liikmete nimed on ära toodud seletuskirjas. Rõhutan siinkohal, et toetusgruppi kuuluvad kõikide parlamendierakondade esindajad.
Kas pole siin põhjust meenutada Estonia rajamist 1913. aastal, kui see oli üldrahvalik ettevõtmine? Me teeme ettepaneku kaaluda Rahvusooper Estonia juurdeehituse alustamiseks riiklikku eriplaneeringut. Eriplaneering on võimas tööriist, mistõttu seda kasutatakse harva, seda tehakse siis, kui asi muidu ei liigu ja kui on vaja teha strateegiline otsus.
Küsimus: miks asusid toetusgrupp ja kultuurikomisjon toetama just juurdeehituse varianti, miks mitte uut teatrimaja? Esiteks, aastakümnete jooksul pole mitte keegi välja pakkunud usaldusväärset uue teatri varianti. Ooperiteater on keeruline ja kallis ehitus, pole pakutud sobivat kohta ega initsieeritud mingitki planeerimismenetlust. Teiseks, juurdeehitusel on palju plusse. See on lihtsalt täiendus praegusele Estoniale, see ei ole mingi uue tähendusega ehitis. Juurdeehitus on ka tunduvalt odavam kui uus teater. Juurdeehitus võiks moodustada koos vana Estonia ja draamateatri hoonega tervikliku ja mõjusa teatrikvartali, millest saaks Tallinna kesklinna dominant.
Kohtusin seisukohtade selgitamiseks Tallinna linnapeaga – nüüd küll juba endisega. Tema seisukoht oli, et Tallinna linn on selle projekti vastu, kuna eksisteerivad muinsuskaitselised ja keskkonnakaitselised piirangud, mille on kehtestanud riik, seega ei saa linn nendest piirangutest ilma riigi osavõtuta loobuda.
Tänaseks on Tallinna juhtkond muutunud ning uued juhid on väljendatud paindlikumaid ja avatumaid seisukohti. Nii võib hakkama saada ka ilma riikliku eriplaneeringuta. Siiski, mõned selgitused riikliku eriplaneeringu kasutamise võimalikkuse kohta, mille üle ka komisjoni istungitel on olnud palju vaidlusi, kas seda saab kasutada ja kas seda tohib kasutada.
Planeerimisseadus, mis on vastu võetud 28. jaanuaril 2015, ütleb järgmist: 4. peatükk, §-d 27–54. Paragrahv 27 lõige 1 ütleb, et riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Üldreeglina peab ehitis kuuluma planeerimisseaduse § 27 lõikes 1 ja 2 nimetatud valdkonda: sõjalised objektid, gaasitorud ja muud taolised. Aga § 27 lõikes 3 on öeldud, et Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering § 27 lõikes 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. See tähendab, et selle ehitise vastu on suur riiklik või rahvuslik või rahvusvaheline huvi.
Eelnõu esitajad on veendunud, et planeerimisseaduse sätted lubavad Rahvusooper Estonia juurdeehituse planeerimiseks kasutada riigi eriplaneeringut. Eelnõu koostajad ja eksperdid on leidnud, et planeerimisseadus võimaldab erinevaid tõlgendusi. Otsuse eelnõu ei nõua Vabariigi Valitsuselt riigi eriplaneeringu algatamist igal juhul, vaid ainult vajaduse korral. Kui valitsus leiab, et planeerimisseaduse kehtiv sõnastus on eriplaneeringu algatamisel takistuseks, tuleks algatada planeerimisseaduse muutmine.
Rahvusooper Estonia pakutud juurdeehitus tuleb rajada Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale. Muinsuskaitseseadus võeti vastu 20. veebruaril 2019. See määratleb muinsuskaitseala ja muinsuskaitsealaks tunnistamise ja selle lõpetamise otsustab vastava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus oma korraldusega. Sama korraldusega määratakse muinsuskaitseala kaitsekord.
Praegu kehtib Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus aastast 2003. Tallinnas valmistatakse praegu ette Tallinna vanalinna muinsuskaitseala uut kaitsekorda. Võimalik juurdeehitus hakkaks paiknema praeguse määratluse järgi Tammsaare pargi kinnistul, selle osa on endise Uue turu ala. Vastavalt muinsuskaitsevõimu seisukohale paikneb Uue turu alal mälestis: all‑linna kindlustused 13.–18. sajandist. Seetõttu ei tohiks seal midagi ehitada. Tõsi, inimsilm neid kindlustusi ei näe ega ole ka teada, mis täpselt on 13.–18. sajandist säilinud. Kindel on, et bastion seal kunagi oli ja tõenäoliselt on mainitud mälestise jäänused maa all.
Vanalinna kaitsevööndisse aga on viimasel ajal ehitatud 11 hoonet, millest osa on otse linna kindlustuste peal. Need on ka seletuskirjas üles loetud. Vabaduse plats on kindlustuse peal. Ja praegu on töös reaalkooli juurdeehitus ja linnateatri ehitus. Reaalkooli juurdeehituse toeks öeldakse, et see on kooli kvartalis. Aga miks ei ole rahvusooperi juurdeehitus võimalik teatri kvartalis: Estonia, draamateater ja rahvusooperi juurdeehitus tühja platsi asemele?
Muinsuskaitsevõimu värsked seisukohad on esitatud dokumendis "Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited" 13. novembrist 2023. Rahvusooperi soovile mitte jätkata eelnõu menetlemist, kuna see ei võimalda rahvusooperi juurdeehituse rajamist, on Muinsuskaitseamet vastanud keeldumisega, kusjuures vastuses on üks oluline lõik: kaitsekorra eelnõuga on antud senisest põhimäärusest veidi rohkem vabadust kindlustusvööndis ehitamiseks. See avab põhimõttelise võimaluse ehitada ka Estonia teatrile juurdeehitus, kuid mitte eskiisides näidatud mahus ega Tammsaare pargi arvel.
Siinkohal ma tahan rõhutada, et meie arusaamise kohaselt pole mainitud eskiis, mis on äratanud palju elevust ja ärevust, selle ettepaneku osa. Sellisel kujul selle eskiisi väljakäimine on tekitanud mõningast segadust. Ikkagi juurdeehituse kavand, nii et ta sobiks igale poole, saab kujuneda alles pärast rahvusvahelisi konkursse ja ulatuslikku avalikku arutelu asjaomaste asutuste ja rahvusooperi osavõtul.
On pakutud konkursi jaotamist kaheks osaks. Esiteks, üldine kavand ja alles pärast seda ehitus- ja arhitektuurikonkurss. Nii et kõikidel nendel piltidel see juurdeehituse kast – see ei ole meie ettepanek. See niikuinii tuleb tõsise arhitektuurikonkursiga lahendada nii, et see kõigile meeldiks.
Nüüd on küsimus selles, millised on Tammsaare pargi piirid. Ametlikult mõistetakse Tammsaare pargi all kolme kinnistut: Tammsaare park, Uus Turg ja Pärnu maantee 3 paviljon. Looduskaitseseadus mainib parki kahes kohas, kuid ei täpsusta, mis asi on park. Uue turu ala on siiski pargiks lugeda problemaatiline, nii nagu ka klaaspaviljoni Pärnu maantee 3. Tammsaare pargi kui loodusobjekti määratleb omanik Tallinna linn. Tallinna linn teeb ka otsuseid pargi osadeks jagamisel. Tammsaare park on koos teiste Tallinna parkidega kaitse alla võtnud Vabariigi Valitsus oma korraldusega 2004. aastast. Kaitsealuste parkide valitseja on Keskkonnaamet.
Eelnõu esitajad ei näe, et rahvusooperi juurdeehitus toimuks tegelikult Tammsaare pargi arvel ja et ta oleks Uue turu osas takistuseks rahvusooperi rajamisele. Mitteametlikult olen saanud positiivseid seisukohti ka Keskkonnaametist.
Planeeringu otsus peab paratamatult käsitlema selle otsusega seotud rahvusvahelisi huvisid. Eesti liitus 1995. aastal ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Riigil on kindlasti huvi säilitada Tallinna vanalinna kuulumine UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja see ei saa olla võimatu. Otsuse, mida säilitada ja kuidas säilitada, teeme lõppude lõpuks ikkagi meie ise.
Rahvusooperi tulevikukontseptsiooni komisjon näeb ette ka võimaluse linnamüüri osade eksponeerimiseks. Seda on tehtud mujalgi. Nagu juba eespool öeldud, eriplaneeringu ettepaneku tegemisel ei soovi me algatada diskussiooni juurdeehituse arhitektuurilise lahenduse üle. Me eeldame loomulikult, et arhitektuurilahenduse leidmiseks korraldatakse rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Samas pole kahtlust, et võimalik juurdeehitus mõjutab väga oluliselt linnakeskuse ilmet, linnavaateid, kogu kvartali ilmet.
Lisasin siia ühe omapoolse niisuguse väikese visiooni inimesele, kes tuleb autoga Narva maantee poolt ja pöörab Viru ringilt Pärnu maanteele. Talle avaneb harjunud vaade. Eemal vasakul on vana Estonia draamateatri hoone, mida praegu kasutab rahvusooper, ees eemal on draamateatri hoone, otse ees on tühi koht, lage plats. Mõne aja pärast võiks sinna kerkida kaubanduskeskus, juhul kui sellele platsile ei otsustata ehitada Eesti rahvusooperi uut ooperimaja. Sellisel juhul[, kui otsustatakse,] tekib tühja koha peale harmooniline terviklik ansambel, teatrikvartal, millest saab Tallinna kesklinna sümbol ja uhkus.
Veel kord: me ei räägi kaasa oletatava teatrikvartali arhitektuurilistes lahendustes. See jääb arhitektidele ja linnaruumi kujundajatele. Aga eelnõu algatajad loodavad, et neid kaalukaid, ajaloolisi ja tehnilisi põhjendusi rahvusooperi juurdeehituse rajamiseks toetavad ka Riigikogu liikmed. Loomulikult toetame me kõiki võimalikke lahendusi – koos eriplaneeringuga või ilma selleta.
Lugupeetud rahvasaadikud! Teie ees on otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele põhjendatud ettepanek leida lahendus Rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks, vajaduse korral koos riikliku eriplaneeringu algatamisega. Nii nagu korduvates aruteludes on öeldud, tegelikult on otsitud uue ooperiteatri rajamise varianti juba ei tea, kui kaua – 70 aastat, 100 aastat, vähemalt 50 aastat –, aga lahendust pole leitud. Me peame midagi tegema, et edasi liikuda ja lõppude lõpuks see asi käima panna. Eesti Vabariik on rajanud terve rea silmapaistvaid kultuuriobjekte: kunstimuuseum, raamatukogu ja kõik muud. On viimane aeg lõppude lõpuks liigutada paigast ka ooperiteatri rajamise mõte. Aitäh!
