Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Ja nagu ikka kohaloleku kontroll, palun! 

10:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Martin Helme, palun!

10:01 Martin Helme

Aitäh! On veel üks žanr, mida siin saab üle anda, ja see on umbusalduse avaldamise [nõue]. Annan üle 22 Riigikogu saadiku allkirjastatud umbusalduse avaldamise [nõude] haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Tegelikult oleks ammu olnud aeg. Tegemist on katastroofitsooniga meil niigi katastroofiks olevas valitsuses. 

Põhjuseid on rohkem kui küll. Kõige viimane katastroof oli see, kui gümnaasiumieksamite tegijad ei saanud infosüsteemi tõrke tõttu ennast registreerida ja mõni päev hiljem ei saanud see süsteem ka hakkama 9. klassi eksamite, e-katseeksamitega. Ja loomulikult oli ministeeriumi reaktsioon mitte näha vastutust endal, vaid hakata süüdlasi otsima kusagilt mujalt ja [probleem] kinni mätsida. 

Aga see ei ole ju ainus, millega haridusminister on silma paistnud. Täielikuks äparduseks tuleb lugeda ka Kristina Kallase tegevus õpetajate streigi eel ja ajal. Tuleb ka eraldi ära märkida, et seegi pisut mõnitav palgalisa, mis aasta alguses kokku lepiti, ei ole tänase päevani ju jõudnud õpetajateni. 

Tohutu probleem, mis meie ees seisab – eestikeelsele õppele üleminek. Noh, ei ole mitte kuskilt otsast näha, et tänane haridusminister või haridusministeerium saaks selle üleminekuga hakkama, ilma et kannataksid õpetajad, õpilased ja kogu meie haridussüsteem. 

Etteheiteid, mis meil tekstis on – tekst on päris pikk –, on tegelikult veel terve hulk. Nii et meie ei saa küll öelda, et seda ministrit on võimalik ametis hoida või usaldada. Aitäh!

10:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Nii palju repliigina, head kolleegid, et Martin Helmel on igati õigus. Umbusalduse avaldamise nõue kvalifitseerub igati eelnõude ja arupärimiste üleandmise formaadi alla. Järgnevalt Vadim Belobrovtsev, palun!

10:03 Vadim Belobrovtsev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhimõtteliselt ühinen ma eelöelduga. Eesti Keskerakonna fraktsioon arvab, et kahjuks ei ole haridus‑ ja teadusminister viimase aasta jooksul oma tööga piisavalt hakkama saanud, probleeme on päris palju. Üleminek eestikeelsele õppele, ma arvan, tekitab septembris veel päris palju probleeme. 

Kahjuks, selle asemel, et tulla välja mingisuguse plaaniga, mida septembris võiksid omavalitsused, koolid ja lasteaiad teha, kui olukord läheb keeruliseks, me kuuleme ainult seda, et see on omavalitsuste ehk koolide ja lasteaedade pidajate probleem ning koolide ja lasteaedade juhtide, direktorite probleem. Põhimõtteliselt, kui näiteks ei ole piisavalt õpetajaid klassi või rühma ette panna, siis on selles süüdi kas kooli või lasteaia juht või omavalitsus ehk kooli või lasteaia pidaja. See ei ole väga konstruktiivne lähenemine. Tegelikult on kuulda, et paljud koolide ja lasteaedade juhid on praegu hämmingus, mida nad siis tegema peavad, et täita kõiki nõudeid. 

Sellest lähtuvalt on meil Kaja Kallasele arupärimine, kus me küsimegi põhimõtteliselt ühe küsimuse: miks on Kristina Kallas jätkuvalt teie valitsuse haridus‑ ja teadusminister? Kas teie arvates on Kristina Kallas piisavalt pädev oma ülesannete täitmisel? Aitäh!

10:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe umbusalduse avaldamise nõude ja ühe arupärimise. Neid menetletakse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.


1. 10:06

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine

10:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiitsministri Madis Timpsoni.

10:06 Justiitsminister Madis Timpson

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma olen teie ees, et tutvustada üht eelnõu, millega muudetakse karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust. See tõstetakse kahekordseks ehk 4 eurolt 8 eurole. 

Karistusega väljendatakse riigi hukkamõistu teatud tegudele. Riigil on nii seadusega karistusmäära kehtestamisel kui ka selle alusel konkreetsele isikule karistuse mõistmisel kohustus järgida õiguskorra kaitsmise huve. Karistus, sealhulgas isikule väärteo eest määratav rahatrahv, peab olema niisuguse määraga, et sellel oleks nii eri- kui ka üldpreventiivne mõju ehk teisisõnu peab see muutma nii süüdlase enda kui ka kogu ühiskonna hoiakut. Seega tuleb meil ka rahalise mõjuga karistusmäärasid, mida ju rahaline karistus ja rahatrahv kahtlemata on, aeg-ajalt ikka üle vaadata, et need elukalliduse tõusu ja muude selliste tegurite tõttu ei devalveeruks ja oleks endiselt tõsiselt võetavad ning mis kõige tähtsam, süüdlasele mõjuvad.

Tasub meenutada, et trahviühikute süsteem kehtib Eestis alates 1. oktoobrist 2001. Algselt vastas ühele trahviühikule 60 krooni. Eurole ülemineku järel oli seega üks trahviühik 4 eurot. 1. jaanuaril 2001. aastal kehtestati tunnipalga alammääraks 9 krooni ja 40 senti ning kuupalga alammääraks täistööajaga töötamise korral 1600 krooni. Samas, käesoleva aasta 1. jaanuarist on meil tunnitasu alammäär 4,86 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Et tagada üldist õigusrahu, ei ole praktikas peetud vajalikuks trahviühikut liiga sagedasti tõsta, nagu seda on tehtud töötasu alammäära puhul. Aga neid numbreid, mida ma just teile siin esitasin, omavahel kõrvutades, on võimalik ju selgelt aru saada, kui palju on meil aastatega trahviühik kehtiva tunni- ja kuutöötasu alammäära suhtes nii-öelda odavamaks muutunud. 

Ei ole ju mingi saladus, et väärtegude toimepanijad tekitavad riigile kulutusi, sest nende tegude menetlemine maksab raha. Loomulikult tuleb see raha riigieelarvest, kõikide maksumaksjate taskust. Seega rikkumise menetlemise hinda nii-öelda tasutakse maksudega. [Maksudega] finantseeritakse politsei tööd, kuid seda ressurssi võiks kasutada just rikkumiste ennetamiseks, turvalisuse tagamiseks ja reageerimiseks nendele juhtumitele, kus on ohus eelkõige inimese elu. 

Väärteomenetluse tööaeg sõltub [menetluse] keerukuse astmest ja võib varieeruda mõnest minutist mitme päevani olenevalt menetlusliigist. Politseipatrullil võib näiteks kiirmenetlusega minna 20–45 minutit, kuid üldmenetlusega kindlasti juba tunni ringis. Selleks, et menetlemise kulusid kataksid rikkujad, on mõistlik võtta raha nendelt, kes tegelikult seadust rikuvad. 

Natukene ka numbritest. Eelmisel aastal registreeriti kokku veidi üle 95 000 väärteo. Patrullüksused alustasid 80 200 väärteomenetlust ja menetlusüksused alustasid 14 848 väärteomenetlust. Siseministeeriumi andmetel oli politseipatrulli alustatud väärteo[menetluste] kogumaksumus eelmisel aastal 1,8 miljonit eurot ja vähekene peale ning menetlejate läbiviidud väärteo[menetluste] maksumus 1,7 miljonit eurot ja natukene peale. 

Muutmaks rahatrahvi suuruse arvestamine senisest paindlikumaks, kaob eelnõuga ära piir, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk 12 eurot, nagu seni on olnud. Seega saab eelnõu kohaselt väärteo toimepanemise eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk 8 eurot. Eelnõu kergitab väärteotrahvi maksimaalse summa senise 1200 euro asemel 2400 euroni. 

Minu arvates on väga oluline, et samas luuakse alaealiste rikkujate jaoks erand. Nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut. 

Rahatrahvi suurendamisega kaasnevad muudatused kajastuvad ka väärteomenetluses. Seetõttu on eelnõus ette nähtud väärteomenetluse seadustiku ja teiste seaduste muudatused, mis reguleerivad hoiatus- või mõjutustrahvi määrasid. Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise 5 euro asemel 7 eurot. Selle muudatuse tõttu tõuseb ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahvi määr 300 eurolt 420 euroni. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole. Seaduses sätestatakse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist osa kaupa, samuti pikeneb tasumise tähtaeg. Ühistranspordis piletita sõidu puhul saab edaspidi kohaldada mõjutustrahvi 40 eurot praegu kehtiva 20 euro asemel. 

Siiski tuleb trahviühikut suurendades arvestada sellega, et karistuse määramisel on kohtuvälisele menetlejale ja kohtule antud üsna suur kaalutlusruum. Näiteks, kui trahvimäär konkreetse väärteo eest on kuni 100 trahviühikut, siis ei tähenda trahviühiku kahekordseks tõstmine automaatselt seda, et praegu mõistetav 80-eurone trahv on pärast trahviühiku suurendamist kindlasti 160 eurot. Ehk siis seda saab arutada kohtus. 

Kui nüüd küsida, kui palju annaks selline kavandatav trahviühiku tõus tulu riigieelarvele, siis ma vastan, et Politsei- ja Piirivalveameti arvestuste kohaselt võiks võimalik kasv olla aastas 10,4 miljonit eurot. Lisaks trahviühiku suuruse muutmisele võeti lisatulu arvestamise aluseks ka see, et see regulatsioon muudab käitumist ehk rikkumiste arv väheneb 10%. Samuti rahaliste nõuete asendamise arv mitterahaliste nõuetega [kasvab] 3% ja ebatõenäoliste nõuete arv kasvab prognoosis 15%. Need on Siseministeeriumi andmed, Justiitsministeerium lihtsalt küsis Siseministeeriumilt need välja. 

Samuti on oluline märkida, et trahvimäärade muutmisel on kindlasti ennetuslik mõju, mis peaks edaspidi aitama osa väärtegusid lihtsamalt ära hoida ja nende koguarvu vähendada. Loomulikult, ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi õigusrikkujate käitumist oluliselt parandada, aga teataval määral see niimoodi kindlasti [toimib]. 

Mis veel? Täna arutlusel oleva trahviühiku suurendamise eelnõu väljatöötamisel arvestasime muu hulgas riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027, mis näeb ette trahvide kahekordistamise. 

Lõpetuseks selgitan, et käesoleva eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti ka võimalust seada väärteo eest määratavate trahvide suurus sõltuvusse väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate arvust ning leiti, et see küsimus vajab põhjalikumat hindamist. Seletuskirjas on põhjalikult toodud erinevaid näiteid, kuidas see loogika ja mõte liikus. Nimelt, tegeliku sissetuleku põhisele rahatrahvi arvutamise süsteemile üleminek ei pruugi anda tulemust, vaid pigem võib see oluliselt raskendada keskmist sissetulekut teenivate ja ausalt [tulusid] deklareerivate isikute olukorda võrreldes nendega, kes ei pruugi nii korralikud olla. 

Kui Riigikogu valitsuse esitatud eelnõu toetab, siis on plaanitud see jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Seega karistusi, mis põhinevad suuremal trahviühikul, milleks on senise 4 euro asemel 8 eurot, saab hakata määrama sellest ajast alates. Ja ongi minu poolt kõik. Aitäh!

10:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Küsimustevooru avab Jaanus Karilaid. Palun!

10:16 Jaanus Karilaid

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Just Justiitsministeerium peaks olema meie õigusloome kvaliteedi peavalvur. Kui me vaatame Riigikantselei kodulehekülge, näeme, mida tähendab mõjude hindamise protsess – väga pikk ja põhjalik seletus on antud. Kui me läheme Justiitsministeeriumi kodulehele, näeme, et on olemas mõjude määratlemise kontrollküsimustik – pea 30 lehekülge, väga põhjalik. Tekib küsimus, miks te ei ole teinud sellele eelnõule mõjuanalüüsi. Mis selle tingis? Ma kuulasin, kui palju te soovite 2025. aastal saada raha riigieelarvesse, rääkisite vist 10 miljonist. Samas ma loen [seletuskirja], mille leheküljel 26 on järgmine tsitaat: "Tegemist on siiski hinnanguga ehk lõplik summa võib kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks." Lipa-lapa. 

10:17 Jaanus Karilaid

Sellest tingituna ma küsingi, miks te ei teinud sellele eelnõule analüüsi.

10:17 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Ma hakkan lõpust pihta. Igasugused prognoosid ongi hinnangud. Päris keeruline on euro pealt arvestada, kui palju [seadust] rikutakse. Vähemalt demokraatlikus riigis on see päris-päris raske. Ja eks see olegi olemasoleva olukorra parim teadmine. 10,4 miljonit oli see arv, mida Siseministeerium prognoosis. 

Mõjuhinnanguga on niimoodi, et jah, vastab tõele, nii nagu ma ütlesin ka õiguskomisjonis, et meil mingisugust põhjapanevat analüüsi, kuidas trahvide tõstmine vähendab seadusevastast käitumist, ei ole. Meil ei ole ka taolist analüüsi, et kui neid trahve vähendada, mis siis juhtub. Me oleme tegelikult lähtunud eelkõige politseiameti peadirektori mitmel korral väljakäidud seisukohast ja ka PPA-s teiste inimeste poolt väljakäidud seisukohast, et trahvimäärade tõstmine aitaks kaasa õiguskuulekamale käitumisele. 

10:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

 Vadim Belobrovtsev, palun!

10:18 Vadim Belobrovtsev

Lugupeetud minister! Me kõik saame aru, et kui keegi ütleb, et nüüd hakati järsku trahve tõstma, siis vastus on väga lihtne: "Ärge rikkuge määrusi, ärge rikkuge seadust ja nii edasi, siis ei pea keegi trahvi maksma." No see on iseenesest loogiline. Aga me kõik saame aru, et vahetevahel võib määrust rikkuda iseenesest ja kogemata. Ja küsimus ongi, et kas olukorras, kus valitsus on viimasel ajal tõstnud makse ja on rakendamas uusi makse – näiteks automaks, suhkrumaks ja nii edasi, aktsiisid teatavasti tõusevad 1. maist –, on veel trahvimäärade tõstmine kohane. Võib-olla võiks natuke oodata sellega ja kehtestada need mõni aasta hiljem?

10:19 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Kui mu mälu mind ei peta, siis oli ka 2015. aastal plaan trahve tõsta. Siis see Riigikogus kolmandal lugemisel kukkus välja või midagi seal oli, vastu see ei võetud. Ma ise arvan, et aeg-ajalt trahvimäärade ülevaatamine ei ole üldse halb. Kui me vaatame, mis ajast meil olemasolevad [määrad] on kehtinud, siis ei pea olema väga suur tark, et aru saada, et selle ajaga on elu kallimaks läinud. Lihtsalt [toon] näite. Me praegu tõstame [trahviühiku] 4 pealt 8 peale, aga omal ajal, 2001. aastal pandi see alampalga alusel. Kui me praegu võtaksime aluseks alampalga, siis võiks see olla mitte 8, vaid 27. Ma arvan, et [eelnõuga ettenähtud trahviühik] ei ole liiga palju. Loomulikult ei taha keegi trahve maksta. Ma olen isegi kunagi, 2008. aastal maksnud ühe trahvi kiiruse ületamise eest ja see ei olnud meeldiv.

10:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:20 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud justiitsminister! Nüüd hakkab meil olema parkimistrahv 80 eurot ja hoiatustrahv 160 eurot. Tegelikult, kui kehtestatakse uusi trahvimäärasid, võiks ikkagi sellele eelneda mõni analüüs, kuidas see võib mõjutada inimeste käitumist ja kas see võib näiteks parandada liikluskultuuri. Aga õiguskomisjoni istungil te ise ka tunnistasite, et ainus analüüs, mis tehti, oli see, kui palju see võiks raha riigieelarvesse tuua. Te ka rääkisite, mis see hinnanguline summa võib olla. Tegelikult on kurb, et valitsuskoalitsioon isegi ei püüa enam jätta muljet, et siin mõeldakse millegi muu peale kui eelarve positsiooni parandamisele. Ja tegelikult praeguse eelnõu sõnastusest, kui seda lugeda, jääb selline mulje, et riik on hoopiski huvitatud sellest, et inimesed rikuksid seadust, et inimesed kihutaksid tänaval ja pargiksid valesti, sest siis laekub rohkem raha eelarvesse.

10:21 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Noh, ma hakkan jälle tagant pihta. Loomulikult ei ole riik huvitatud sellest, et meil õigusrikkumisi toime pandaks. Ma kõigepealt klatiks selle ära. Aga muus osas jääb mu vastus samaks, mida ma teie kolleegile Karilaidile vastasin. Loomulikult, analüüse võib teha, alati on hea, kui need on olemas – andmepõhisus. Aga seekord me ei hakanud seda liiga põhjalikult tegema, kuna politseilt on tulnud signaale juba mõnda aega, et peaks [trahviühikut] tõstma. See aitaks nende hinnangul. 

10:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

10:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete esimest korda puldis ja minu hinnangul tulete te kohe seaduserikkumisega siin eelnõu menetlema. Teatavasti on Vabariigi Valitsus välja töötanud hea õigusloome eeskirja, mille kohaselt peab olema eelnõul ka väljatöötamiskavatsus. Selle eelnõu kohta on Eesti Advokatuur ja Viru Maakohus andnud väga kriitilise hinnangu, et sellises mahus trahvide tõstmine ei ole õiguspärane. Nüüd on mu küsimus [järgmine]. Ma tean, et te ütlete, et on võimalik teha seda [tulenevalt] kiireloomulisusest, aga nimetage nüüd palun [põhjus], miks ei tegeldud selle eelnõu väljatöötamiskavatsusega varem, kui ei olnud veel neid probleeme.

10:23 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Kõigepealt ma klatin ühe asja ära: ma ei ole siin esimest korda. Jah. Aga miks seda varem ei tehtud? Hea küsimus. Ega ma väga hästi vastata ei oska. Alati saab paremini. Ma päris kindel ei ole, et ma nüüd seadust rikun. Pigem jään siin teiega eriarvamusele.

10:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

10:23 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Praegu on olukord selline, et vaesed ja rikkad maksavad ühesuguseid trahve ja rikaste jaoks pole see üldse karistus. Kas teil on kunagi pähe tulnud siduda trahvi suurus inimese sissetulekuga?

10:23 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Eelnõu seletuskirjas on sellest päris pikalt räägitud, kuidas seda asja võiks sissetulekust sõltuvalt teha. Mina selle peale liiga pikalt mõelnud ei ole, ütlen ausalt. Üldiselt ma kujutan ette, et see tooks kaasa selle, et korralikud maksumaksjad maksavad kindlasti proportsionaalselt rohkem kui need, kes oma tulusid nii korralikult ei deklareeri kui näiteks teie või mina.

10:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun … Varro Vooglaid.

10:24 Varro Vooglaid

Suur tänu teile! Mul on teile kaks küsimust. Esimene küsimus seondub sellega, mida te olete siin korduvalt öelnud, et jaa, mõjuanalüüsi võib teha. Kas te jääte selle seisukoha juurde? Minu teada on kohustus mõjuanalüüs teha. Milline on ikkagi teie seisukoht justiitsministrina, kas seaduseelnõu seletuskiri peab sisaldama mõjuanalüüsi või see üksnes võib seda sisaldada? See on väga põhimõtteline küsimus. 

Ja teine küsimus on see, mida ma küsisin teie käest ka õiguskomisjonis, kui te seal käisite. Te ütlete, et selle eelnõu väljatöötamise taustaks on peamiselt vajadus, et trahvidest kogutud summa kataks menetluskulusid. Ma küsisin teie käest toona, kui suured on olnud näiteks liiklustrahvide menetlemise kulud, kui palju on nendest trahvidest [tulu] saadud ja mis see vahe on. Seda informatsiooni teil toona ei olnud. Lubasite selle saata, kuid minu teada pole saatnud. Ehk saate meile siis praegu öelda, kui suured on olnud liiklustrahvide menetlemise kulud ja kui [suur] on olnud tulu, mis neist on saadud.

10:25 Justiitsminister Madis Timpson

Jaa, nagu ma ütlesin teile õiguskomisjonis, sisendi eelnõule arvude kohta saame Siseministeeriumilt ja nende käest me ka küsisime. Peale selle, mis on seletuskirjas leheküljel 21, kus on [välja toodud] määratud trahvid erinevates menetlustes ja kus on see … Ma ei hakka seda ette lugema, ise olete selle läbi lugenud. Palusime Siseministeeriumil saata ka infot [teie küsitu] kohta. Saadud info on järgmine. Registreeriti üle 95 000 väärteo. Patrullüksused alustasid 80 200 väärteomenetlust, menetlusüksused alustasid 14 800. Hinnad on järgmised. Patrull[üksuste alustatud] väärteo[menetluste] arv on 80 200, keskmine aeg 50 minutit. Patrulli tunnihind on 46 eurot ehk väärteo maksumus 23 eurot. Patrulli maksumus kokku on 1,8 miljonit. Menetleja [alustatud] väärteo[menetluste] arv on 14 800, keskmine väärteomenetlusele kuluv aeg 6,7 tundi ja menetleja tunnihind 18 eurot. Menetleja [algatatud] väärteo[menetluse] maksumuse hind on 119 eurot ning kõik kokku 1,7 miljonit eurot. Nii palju kui mina sain aru, ega neil iga erineva väärteo kohta sihukest arvestust ei peeta. Ma küsin üle nende käest ja kui peetakse, eks ma siis vastan. Justiitsministeerium tellis ka ühe uuringu kaupluste varguste kohta. See uuring [saab] nüüd varsti avalikuks. Sealt tuleb välja niimoodi, et kaupluse varguse puhul ühe väärteo kiirmenetlus on 92 eurot ja üldmenetlus 160 eurot ümmarguselt. Need on need arvud, mille ma ise ministeeriumist sain. 

10:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

10:27 Aleksei Jevgrafov

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõik selles saalis saavad aru, et antud eelnõu oli ette valmistatud enne teie ametisse nimetamist ja nüüd te olete pantvangis. Küsin teie isiklikku arvamust. Antud eelnõuga luuakse väärteomenetlusse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist ositi. Kas seda tehakse selleks, et tagada inimestele võimalus hakkama saada uute suurte trahvimääradega?

10:28 Justiitsminister Madis Timpson

Ahah, aitäh! Ei, see on antud sellepärast, et … Jaa, vastab tõele, et see eelnõu oli tegelikult juba enne minu ametisse nimetamist valmis. Aga see on sellepärast tehtud, et inimestel oleks … Kõigepealt, muidugi ei pea [seadust] rikkuma. Ma ikka ütlen, et kui te olete selle eelnõu vastu, siis ärge rikkuge seadust. Aga juhul kui see asi on juhtunud ja on rasked ajad momendil, siis [saab] ositi tasuda. Ma arvan, et see on pigem vastutulek kui inimestest ülesõitmine.

10:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

10:28 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Me eile korruptsioonivastases erikomisjonis rääkisime spordimanipulatsioonidest ja Justiitsministeeriumi ametnik ütles, et selle puhul on Keskkriminaalpolitsei öelnud, et ei ole nagu head paragrahvi. Te ütlesite, et [praeguse eelnõu] puhul on politsei öelnud, et tuleb trahve tõsta. Aga [komisjonis] tuli välja, et kõigepealt peab Kultuuriministeerium väljatöötamiskavatsuse tegema ja selle pealt saab Justiitsministeerium väljatöötamiskavatsuse teha, ja enne järgmise aasta 1. juunit ei juhtu mitte midagi. Trahvide puhul mingit sellist probleemi ei ole – siin polnud isegi mõjuanalüüsi vaja. Kuidas see valik teil käib, et millistel puhkudel on mõjuanalüüsita võimalik asju Justiitsministeeriumis läbi [suruda] ja mille puhul on vaja nii mõjuanalüüsi kui ka väljatöötamiskavatsust?

10:29 Justiitsminister Madis Timpson

Jaa, seda reguleerib HÕNTE ehk hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Seal on kõik need nõuded kirjas. Mul kahjuks see peas ei ole ja ei ole seda ka kaasas. Aga mul ei ole põhjust arvata, et me siin seadust rikume, nii nagu ma teie kolleegile Grünthalile juba ütlesin.

10:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

10:30 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Tõepoolest võib ju nii olla, et formaaljuriidiliselt teil on õigus, et otseselt seadust ei rikuta. Aga eks ühiskonna toimimises on oluline, et ka tavadest kinni peetakse. Seda head õigusloome tava taas silmas ei peeta, nii nagu paljude muudegi eelnõude puhul viimase aasta jooksul on olnud. Võib-olla te kommenteerite seda, kuidas peaks sellesse tavasse suhtuma valitsuskoalitsioon ja [kuidas peaks sellesse suhtuma] üldse seadusloomes tulevikus. Aga konkreetsem küsimus on see. Kolleeg Vooglaid [ütles], et mõjuanalüüs puudub, ja küsis, kuidas te justiitsministrina suhtute sellesse, et mõjuanalüüs puudub. Kas seadustel siis ikkagi peaks olema mõjuanalüüs või ei peaks olema mõjuanalüüs?

10:31 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Jaa, tegelikult see mõjuanalüüs võiks olla reegel, sellega ma olen põhimõtteliselt nõus.

10:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

10:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulasin teie vastust Varro Vooglaiule menetluskulude kohta. Te lugesite numbrid ette. Aga küsimus on selles, et nii menetleja kui ka patrullpolitseinik saavad oma töötasu kätte, isegi kui nad ühtegi liigutust ei tee menetluse mõttes. Nad ei ole isemajandamise peal. Seega menetluskulu ja teie selgitus selles asjas ei ole korrektsed. 

Lähen nüüd oma küsimuse juurde. Te ütlesite seda, et te ei tea, miks väljatöötamiskavatsust varem ei tehtud ja seda ei alustatud. Vaadake, lugupeetud minister, see ei loe, et teie ei tea, te alles tulite. Kui te tulete siia, siis te peate täie rauaga panema ja vaatama, kas kõik eelnev on õigesti tehtud või mitte. Ja ikkagi küsin veel, kas te kavatsete selle eelnõuga edasi minna või peate õigeks seda, et väljatöötamiskavatsus on olemas.

10:32 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Vastan, et kavatsen edasi minna.

10:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lauri Laats, palun!

10:32 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et te olete pigem piitsa kui prääniku usku ehk siis arvate, et kui me praegusel hetkel tõstame trahve … Ja loomulikult, see ju tuleb jällegi inimeste taskust. Summad on ka välja käidud, kuigi need on erinevad, kuna analüüsi tegelikult ei ole tehtud. Kas teie siis tõesti arvate, et raha muudab olukorda ja kui trahve tõstetakse, siis autojuhtide käitumine muutub ja nad hakkavad rohkem liiklusreeglitest kinni pidama?

10:33 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Ma ei ole kindlasti piitsainimene, ma olen pigem mõistuspärase lähenemise pooldaja. Ja kui see küsimus oli see, kas ma arvan, et see muudab liiklust paremaks ja, ütleme, neid rikkumisi vähemaks, siis minul ei ole mingit alust kahelda politseiameti ja selle peadirektori hinnangutes, et see aitab kaasa.

10:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

10:33 Varro Vooglaid

Suur tänu! No esiteks väike tähelepanek: piitsaga saab ka mõistuspäraselt ümber käia. Üks ei välista teist. Aga ma ikkagi tuleksin tagasi nende küsimuste juurde, mida ma teile eelnevalt esitasin. Mulle tundub, et ma ei saanud vastust kummalegi. Esiteks, te ikkagi jätkuvalt ütlete, et mõjuanalüüs võiks reeglina eelnõude kohta olla. Kas ma saan valesti aru, et Vabariigi Valitsuse määrus HÕNTE, hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ütleb, et mõjuanalüüs peab sisalduma kõikide eelnõude seletuskirjades? Ma ei küsinud seda ju suvaliselt inimeselt, ma küsin justiitsministrilt, kas on õige, et mõjuanalüüs peab sisalduma Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud nõuete kohaselt iga eelnõu seletuskirjas. Ja kui see on tõsi, siis miks seda käesoleva eelnõu seletuskirjas ei sisaldu? Ja teine küsimus oli, millele tuginedes saame meie Riigikogu liikmetena veenduda selles, et vastab tõele, et näiteks liiklustrahvide menetlemise kulud on suuremad kui neist trahvidest laekuvad summad. Siiani ma ei ole sellele vastust kuulnud.

10:34 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Ma hakkan siis jälle tagant pihta. Need on numbrid, mis ma Siseministeeriumist sain. Meie ise neid numbreid ju kokku ei pane. Ja rahatrahvide keskmised summad on ka seletuskirjas välja toodud. Selles mõttes ma midagi siia juurde ei oska lisada. Selle HÕNTE kohta kordan sedasama, et loomulikult peaks olema mõjuhinnang, mõjuanalüüs, või võiks olla reeglina. (Varro Vooglaid saalist: "Kas peaks või võiks?") Peaks. (Varro Vooglaid saalist: "Peaks? Aitäh!")

10:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

10:35 Priit Sibul

Aitäh! Kui peab, siis miks siin ei ole seda. Äkki saate sellele ka vastata sellesama vastuse sees, et ei peaks enam hõikama? Aga mul on küsimus. Kui seda eelnõu vaadata, siis mis on trahvide tõstmise kõige olulisem ja peamine eesmärk teie meelest, kui lühidalt öelda. Kas see, kuhu me õiguslikult liigume, et me järjest rohkem karistuste ja trahvide puhul räägime ka menetluskuludest … Ma tunnistan, et maksumaksjatel on sellest üsna keeruline aru saada. Kui avalikku sektorit peetakse üleval maksudest, siis trahvide puhul me järjest enam – erinevate trahvide, mitte ainult selle eelnõu puhul – räägime sellest, et need peavad katma menetluskulusid. Aga lihtsal maksumaksjal on keeruline aru saada, et kui me peame nii või teisiti avalikku sektorit ja trahvijaid maksumaksja kulul üleval, siis miks me peame õiguses rääkima ka nendega seotud kuludest.

10:36 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Loomulikult, maksumaksja ei pruugi alati aru saada, kuidas seda raha kasutatakse, aga ma arvan, et maksumaksja saab sellest küll aru, et iga menetlus maksab. Ja ma arvan, et maksumaksja saab ka sellest aru, et üle 20 aasta pole asjad muutunud, aga hinnad on tõusnud, palgad on tõusnud, kõik asjad on tõusnud. Selles mõttes ma ei usu, et siin on midagi sellist, millest keskmine maksumaksja aru ei saaks.

10:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

10:37 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Päris huvitav on see, et kuigi seesama HÕNTE, hea õigusloome normitehnika eeskiri ütleb, et peab, siis teie vaheldumisi oma vastuses pehmendate seda, kas võiks või peaks. Aga te olete uus mees, kas teil on mingit sellist värsket ideed ka peast läbi käinud – nagu te praegu näete siin esimest eelnõu tutvustades, on see HÕNTE päris tülikas –, et äkki [võtate] praegu selle eelnõu tagasi ja tulete sellisega, et see HÕNTE laualt maha võtta? Noh, selles mõttes on siin eeskuju ju näiteks Riigikogu juhatuselt võtta. Nemad on vabastanud ennast seaduseahelatest, nemad toimetavad selle järgi, kuidas neil … Ütleme, hommikul joovad kohvi ja arutavad, kuidas täna teeme, ja siis nii teevad. Kas teil selliseid mõtteid ei ole tulnud, et teeks seda asja lihtsamaks enda jaoks? Ja teine küsimus: kas see "võiks" teie sõnumis on tulevikku vaatav, et kui teie enam võimul ei ole, siis see muutub sõnaks "peab", aga seni, kui teie olete [ametis], on "võiks"?

10:38 Justiitsminister Madis Timpson

Ma ei oskagi nüüd väga hästi siin lühidalt teile vastata. Ma ütlen, et tagasi ma ei lähe. Riigikogu juhatuse kohta oma hinnangut ma ei anna, ma ei ole sellega nii hästi kursis. Aga mul ei ole ka alust kahelda, et nad oleks teinud midagi seadusevastast. HÕNTE-t ma tühistada ei kavatse. Ja kui niimoodi minna veel edasi, siis ka põhiseadust ma ei kavatse seadustega kooskõlla viima hakata.

10:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:38 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud justiitsminister! Selle eelnõuga tõstetakse ka trahvi ühistranspordis piletita sõidu eest. Kui varem oli see trahv 20 eurot, siis nüüd tõstetakse see kahekordseks ja see saab olema 40 eurot. Aga tegelikult väärib erilist tähelepanu see arutelu, mis leidis aset enne otsuse tegemist. See on seletuskirjas välja toodud. Alguses nimelt arutleti, et võib-olla ei hakka seda trahviühikut tõstma ja ei hakka inimesi karistama, aga siis tekkis kartus, et piletita sõidu eest trahv võib osutuda madalamaks kui kuupileti [hind]. Siis otsustati igaks juhuks see kahekordne trahvitõus ikkagi ära teha. Aga siin on ju läbinähtav Reformierakonna pragmaatiline suhtumine. Kõigepealt kaotati tasuta ühistransport ära ja nüüd hakatakse inimesi karistama selle eest, et neil see võimalus kunagi tasuta ühistranspordiga sõita oli, ja rahatrahv tehti kahekordselt suuremaks.

10:39 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! No ma siin Reformierakonda ei süüdistaks, et [tasuta] ühistransport on ära kaotatud sellisel kujul. Aga seda meelt ma olen küll, et kellel on vaja, peaks saama soodsalt sõita. Minusugune inimene võib-olla ei peaks ilma rahata [sõitma]. [Minu] sissetulekud on täiesti normaalsed, võib-olla jõuan selle pileti ka osta. Aga muus osas ma arvan, et seletuskiri oli ammendav, miks see trahv 40 eurot on. Üldiselt ei soovita piletita sõita. Ma pole seda kunagi teinud, soovitan ka teil mitte teha.

10:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

10:40 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Täna on teil ikkagi olnud raske ja krobeline algus. See seondub just nende küsimustega, mis puudutavad mõjuanalüüsi. Eks meil sel aastal ole tehtud päris palju eelnõusid ja iga eelnõu puhul oleme pidanud välja mõtlema, kas on mõju Euroopa Liidu õigusele, milline on majanduslik mõju, rahaline mõju. Ja nüüd tuleb minister ja ütleb, et oih, ma olen selle ära unustanud, ja vastab Varro Vooglaiu küsimusele, kas võiks või peaks olema mõjuanalüüs, et vist ikka peaks. Me ei saa ju niimoodi edasi minna, kui te näitate meile eeskuju, et te ei ole päris kindel nendes asjades. Ehk ikkagi võtate hoo maha, teete mingi mõjuanalüüsi ja tulete tagasi? Võib-olla juba nädala pärast saate vastuse kätte. Kas see ettepanek sobiks teile?

10:41 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Ma arvan, et ma aega maha ei võta ja nädala pärast tagasi ei tule. 

10:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

10:41 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Nagu näha, ega ministri vahetusega mingit uut lähenemist asjadele ei tule. Jätkub sama teerull, mis toimus aasta tagasi, kui toodi seaduseelnõud Riigikokku ilma mõjuanalüüsideta ja põhjendusega, et see on riigieelarvega [seotud]. Ja siin on ka seletuskirjas sees, et riigil on kohustus nii tulud kui ka kulud, mis konkreetse eelarve[aasta] jooksul tekivad, eelarvesse võtta. Aga ma küsin, mis juhtub siis, kui rikkumine pannakse toime vana trahvimäära [ajal], aga otsus tuleb uuel aastal. Kumma aasta eelarvesse see siis läheb? Kas see läheb möödunud aasta eelarvesse, kui rikkumine toimus, või [selle aasta eelarvesse], kui otsus tehti ja olid juba suuremad trahvimäärad? Äkki tekib siis menetlejatel huvi [menetlust] venitada, et saaks kõrgemaid trahve?

10:42 Justiitsminister Madis Timpson

No ma kõigepealt ütlen, et kui te panete rikkumise toime 31. detsembril sellel aastal, siis te saate karistada ikkagi neljaeurose trahviühiku alusel ja menetlemine toimub järgneval aastal. Ma arvan, et loogiline on, et see läheb siis järgmise aasta eelarvesse.

10:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

10:43 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuna antud eelnõul mõjuanalüüs puudub, siis kuidas said määratud need trahvisummad? Millele toetudes? Äkki need on liiga väiksed või liiga [suured]? Kas seda tehti sisetunde põhjal või kuidas jõuti nende trahvisummadeni?

10:43 Justiitsminister Madis Timpson

Aitäh! Nagu ma oma kõnes või küsimustele vastamisel ütlesin, kui me võtame aluseks [trahviühiku], mis oli aastal 2001, kui see tehti, siis võiks see olla mitte 8, vaid 27 koma midagi. See tundus natukene paljuvõitu. Ka 2015. aastal taheti tõsta neid trahve, aga siis langes [eelnõu menetlusest] välja. See kahekordne tõstmine oli tegelikult minimaalne, mis liikluseksperdid ja -spetsialistid arvasid, et oleks optimaalne.

10:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll aga, Rain Epler, kas te soovite esitada vabanduse Riigikogu juhatuse aadressil tehtud faktiväite pärast? Aga sõna, mikrofon teile, palun!

10:44 Rain Epler

Ma küll ei mäleta, et ma oleks öelnud midagi, mille eest ma nüüd vabandama peaks. Aga minister [ütles], et ta ei oskagi mulle lühidalt vastata. Ma mõtlesin, et teinekord istungi juhatajad mainivad üht-teist puldis olijatele, küsivad, kas äkki on vett vaja, väikest pausi, ja julgustavad neid. Minu teada on niimoodi, et meil on siin, eks ole, minut küsimuseks ja kaks tükki saame me küsida. Erinevalt olulisema mõjuga kodu- ja töökorra reeglitest, mida te tihti mitte millekski ei pea, seda reeglit järgite te üsna printsipiaalselt. Aga teisipidi, aeg ministril vastamiseks ei ole ju piiratud. Ma lihtsalt tahtsin teile mainida – minu küsimus läks juba mööda, aga kui nüüd järgmine küsija tuleb –, et te julgustaksite ministrit, et ta võib ka pikalt vastata ja põhjalikult meile rääkida, kuidas ta teemasse suhtub.

10:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Seekord on teil igati õigus, nii et arvestan sellega. Avan läbirääkimised. Vabandust! Vabandust! Jaa, esimene lugemine. Väga vabandan! Otse loomulikult tuleb õiguskomisjoni ehk juhtivkomisjoni seisukohti tutvustama meile õiguskomisjoni liige hea kolleeg Vilja Toomast.

10:45 Vilja Toomast

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas käsitletavat Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, mille pealkiri on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu numbriga 415, esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 16. aprilli istungil. Ka sellel istungil tegi ettekande justiitsminister Madis Timpson ja küsimustele aitas vastata Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep. Ministriga olid kaasas veel ministri nõunikud Kristiina Viks ja Väino Linde. 

Ministri ettekannet ma siin üle kordama ei hakka. Ma pean ka kohe ütlema, et need küsimused, mis esitati komisjonis, on siin tegelikult juba läbi käinud. Näiteks, Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas täpselt samasuguse küsimuse, miks puuduvad mõjuanalüüsid, nagu Jaanus Karilaid, kes küll ei viibinud komisjoni istungil, aga esitas selle [küsimuse] siin tänasel täiskogu istungil. Ja ministri vastused olid umbes samad. Minister kinnitas, et tõepoolest, mõjuanalüüsi pole tehtud. 

Kas seda oleks vaja olnud teha? Kui te vaatate selle seaduseelnõu arvamuste kooskõlastamise tabelit, siis seal on ka Justiitsministeerium viidanud sellele, et võib-olla neid mõjuanalüüse pole mõtet teha ja seda seadust [on vaja] menetleda kiireloomulisena selle tõttu, et trahviühiku suuruse aluseks on seesama loogika, mis 2001. aastal, kui võeti aluseks 60 krooni, mis hiljem euro kehtestamisega muutus neljaks [euroks]. Võrreldes praeguse keskmise palgaga ei ole [trahviühiku] 8 eurole tõusmine väga suur tõus. Nagu minister ka mainis, oleks tegelikult neid andmeid võrreldes võinud see tõusta ka 27 euroni. Ja kui me võtame selle loogika [aluseks], siis kõik need muud tõusud ei ole ka nii suured, kui me neid võrdleme keskmise palgaga. 

Kert Kingo põhiprobleem oli see, et liiklus[seaduse] rikkujad on põhimõtteliselt ühed ja samad ning isegi siis, kui me trahvisid tõstame, need, kes ei maksa [praegu], ei maksa ka edaspidi. Ja tema küsis ka, mis põhjusel tõsteti neid trahve kahekordselt. Nagu ma ütlesin, oli loogika see, et mitte kohe tõsta 27 euroni. Muidu oleks see tõus olnud märksa suurem. 

Mis siis veel? Täna oli ka siin pikalt juttu sellest, et tegelikult need trahvid peaksid ära katma menetluskulud. Kolleeg Anti Haugas tõi näiteks, et Võru maakonnas kulutatakse aastas politsei töötunni vaates liiklusjärelevalvele umbes 300 000 – 400 000 eurot. Siit tekibki küsimus, kes selle kinni peaks maksma, kas need, kes rikuvad [seadust], või siis inimesed, kes tegelikult seadusi ei riku. 

Mati Raidma küsis veel üle, et kui alaealiste puhul jääb trahvimäär sisuliselt samaks ehk uute reeglite järgi kehtestatavat trahvimäära vähendatakse, see jagatakse kahega, siis kas see kehtib ka noorte inimeste puhul ehk kuni 18-[aastastele]. Ja ministri vastus oli, et jah, tõepoolest see nii on.

Siis oli ka juttu sellest. Varro Vooglaid küsis, kas Justiitsministeerium nõustub printsiibis sellega, et trahvide tõstmine ei tohiks olla vahend riigieelarve puudujäägi vähendamiseks. Selle peale minister vastas, et ega see iseenesest ju midagi koledat ega halba ei ole ja pole üldse halb tegevus eelarvesse vahendid leida. Ka tema nentis, et ennekõike peaks õigusrikkumiste menetluste kulud kinni maksma just rikkujad. Samas küsis Varro Vooglaid nagu ka täna, kui suured on menetluskulud. Ja pidime samamoodi tõdema, et kahjuks ei ole seni saanud rohkem andmeid Politsei- ja Piirivalveametist ega ka Siseministeeriumist, kui on selles seletuskirjas. 

Valdo Randperele üldiselt meeldis, et trahviühik tõuseb. Küll aga hakkas ta kahtlema selles – ja see talle sugugi ei meeldinud –, et võib-olla pärast nende trahviühikute tõstmist tekib politseil mingi ind, et veel kord linna vahel neid kiirusi hakata rohkem mõõtma. Ja kas ei võiks seda kuidagi inimlikumalt teha? Minister tõdes, et ega talle ka ei meeldi need põõsas passivad politseinikud, aga tegelikult me hakkame järjest rohkem üle minema automaatsetele kiiruskaameratele, mis on efektiivsem [viis] ka trahvide ja karistuste menetlemise seisukohalt. 

Nii, siis oli seesama arutelu trahvi suuruse üle – trahvi suurus sõltuvalt sissetulekust. Aga nagu minister juba seletas, ei ole seda hetkel kavandatud. Üks põhjus on see, et see nõuab lisavahendeid selleks, et teha IT-tehnoloogilisi lahendusi. Ja kuigi kuritegude puhul seda kasutatakse, pole väärtegude puhul see mõistlik. Või õigemini seda ei ole veel nii põhjalikult arutletud. 

Ja veel paar sõna sellest analüüsist. Me räägime küll ainult, õigemini komisjonis ja ka täna siin räägiti ainult numbrilisest mõjust, kui palju me trahve kogume. Ja vastus võiks olla selline, et tõepoolest on analüüs ja ka prognoos suhteliselt volatiilsed, sellepärast et me ei tea, kui palju trahvide tõstmine tegelikult õigusrikkumisi vähendab. Selle tõttu ei ole see üks ühele, isegi kui me võtame aluseks selle põhimõtte, et trahve ei suurendata ainult raha kogumise [eesmärgil], vaid trahvide suurendamine justkui sunnib ka õiguskuulekusele või paneb sellele lootuse.

Ja enam-vähem selline see meie arutelu oligi. Nüüd lõpuks veel otsused. Esiteks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. aprilliks käesoleval aastal. Poolt oli kuus komisjoni liiget: Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere ja Vilja Toomast; vastu kolm: Kert Kingo, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Varro Vooglaid. Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt olid täpselt samad kuus inimest ja vastu täpselt samad kolm inimest. Ja kolmas ettepanek oli määrata komisjoni ettekandjaks Vilja Toomast. Ja see ongi minu poolt kõik. 

10:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Arvo Aller, palun!

10:54 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ise sinna komisjoni ei kuulu. Võib-olla tundus teile, et need küsimused hakkavad korduma, teie jaoks on see asi selge ja [mõtlesite, et] siin saalis tundub see nii igav, miks te küsite neid asju. Aga ikkagi seesama teema – väljatöötamiskavatsus ja kooskõlastustabel. Te viitasite ka, et kooskõlastustabelis on need asjad välja toodud. Aga siin on välja toodud see, et [arvamus] on teadmiseks võetud. Ainult ühte asja on arvestatud, enamus asju on mittearvestatud. Isegi Viru Maakohus on selgitusena välja toonud, et on mõistlik eeldada, et mida kõrgem on trahvisumma ja mõju isiku rahalisele olukorrale, seda kõrgem on huvi trahvi määramisele vastu vaielda või paluda kergemat karistust, ehk kohtute töökoormus suureneb. Kas oli juttu ka sellest, et kohtute töökoormust vähendada ning võib-olla mõistlikult ja paindlikult läheneda trahvimääradele?

10:55 Vilja Toomast

Aitäh! Kõigepealt sellele esimesele kommentaarile selgituseks: ma ei pidanud silmas seda, et küsimused kordusid. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma ei hakka kogu protokolli teile ette lugema, sest need vastused kõlasid siin juba ministri poolt ära ja ei ole mõtet korrata.

Aga mis puudutab nüüd Viru Maakohtu ettepanekut, nad lõpuks ju siiski tõdevad, et see tõepoolest võib niimoodi olla. Samas neil ei olnud ka midagi öelda selle kohta, kui suur on mõju näiteks asenduskaristusel ja teistel [karistus]liikidel näiteks kasvõi korduvalt alkoholijoobes autot juhtinute puhul. Kui kasutada sõltuvusest vabanemise meetodeid ja nii edasi, siis kui suur tegelikult oleks nende mõju? Ega see Viru Maakohtu arvamus, kui te seda täht-tähelt loete, ei olnud ka otseselt [selline], et see tõepoolest niimoodi on, et kohtuprotsesside [arv suureneb]. See on täpselt nii eelduslik, nagu on eelduslikud kõik need meie numbrid. 

Aga veel kord mõjuanalüüside kohta. Kui te loete seletuskirja, siis seal ei ole küll … Ma ütlesin, et ei ole rahalisi … Te küsite rahanumbrite kohta. Aga tegelikult on välja toodud sihtgrupid. Mingi mõjuanalüüs on siin tehtud. Keda see puudutab, kui palju ning kui palju võiks olla neid inimesi, keda see üldse võiks puudutada seniste andmete põhjal – see siiski on olemas siin seletuskirjas.

10:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel Jaanus Karilaid, palun!

10:58 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Antud eelnõu on tehtud ehku peale, et ehk läheb nii, aga võib-olla ka täpselt nii ei lähe. Ja piisab ainult sellest, kui me paneme siia – eelnõu tuum on see –, et tõstame arvu 20-lt 40-le, 40-lt 80-le, 80-lt 160-le ja nii edasi. Samas, kui me vaatame Riigikantselei kodulehelt, mida tähendab mõju hindamise protsess, siis on sinna väga kaunid laused kirja pandud: "[…] mille abil kogutakse tõendusmaterjali planeeritavate poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi ning kasutuselolevate poliitikavahendite tulemuslikkust või mõju." Ehk milline ikkagi on selle seaduse rakendamise korral mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele. 

Ja läheme Justiitsministeeriumi kodulehele. Kindlasti on palju tööd tehtud, palju vaeva nähtud, eksperte kaasatud, võib-olla isegi sadu tunde on pandud [sellesse], milline võiks olla mõjude määratlemise kontrollküsimustik. No ma vaatan siin praegu silmaga, et [see on] julgelt üle 25 lehekülje, väga põhjalik, mitmetahuline. Miks me seda eelnõu ikkagi välja töötame, mis on eesmärgid, kas me tahame inimeste käitumist mõjutada, kas me tahame vähendada liiklussurmasid või propageerida õiguskuulekat käitumist rohkem ühiskonnas? Või tegelikult … Teeme lahti [seletuskirja] leheküljelt 1 ja sisukokkuvõte esimene lause on: "Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb riigi eelarvestrateegia 2024–2027 rakendamisest,1 mis näeb ette trahvide kahekordse tõstmise." Ma arvan, et oleks iseenesest palju ausam, kui poliitikud ütleksid välja, et jah, tegelik eesmärk [on see, et] me tahame riigikassat täita. 

Hakka või arvama … Väga harva on juhtunud seda, et ma olen kiitnud mõnda reformierakondlast. Ma eile lugesin üheksa-aastase peaministri kogemusega Andrus Ansipi väljaütlemist, et tänaste segaduste ja ebakõlade eest vastutab üheselt tänane valitsus. Ma vaatan seda eelnõu. Võib tunduda küll mõnele kui igapäevane töörutiin, et see eelnõu midagi ei näita, aga näitab küll. Näitab töökultuuri või selle puudumist. Justiitsministeerium, kes tegelikult on meie õigusloome kvaliteedi valvur, suhtub nii üleolevalt nendesse kriteeriumidesse, mis ühiselt on seatud ja millele peab vastama üks korralik seaduseelnõu. Ja vaatame lehekülge 26. Justiitsminister ütleb meile, et jah, politseiameti peadirektor on öelnud, et me tahame riigikassasse saada circa 10 miljonit. Nagu ma ka oma küsimuses tõin välja, võib lõplik summa kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks. Ja tuleb välja, et tegelik hinnanguline prognoos on 8,4 miljonit. 

Nii et mõistlik ja ka ausam ühiskonna suhtes oleks välja öelda, et selle 400 miljoni tõttu, mis viiakse välja Reformierakonna maksuküüru lihvimisega, igalt poolt võetakse natukene. Igalt poolt natukene. Siit 10 miljonit, sealt 15 miljonit, mõeldakse makse välja. Praegu veel ideekonkurss kestab sel teemal. Vahepeal öeldakse automaksu kohta, et see on tegelikult julgeolekumaks, siis ei, tegelikult see on kliimaeesmärkidega seotud maks. Tänane valitsus on visioonitu ja on näha, et ka nende eelnõude väljatöötamise kvaliteet ei kannata kriitikat. Sellest tulenevalt teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 esimesel lugemisel tagasi lükata.

11:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

11:02 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eks väga palju sellest, mida on oluline kõnealuse eelnõuga seonduvalt märkida, on juba kõlanud nii küsimuste voorus kui ka kolleeg Jaanus Karilaidi kõnes. Aga markeerime siis kiiresti ära peamised probleemid või vähemalt valiku neist. 

Esiteks ei ole tõepoolest veenev, et trahvimäärasid on vaja kahekordistada lihtsalt selleks, et katta ära trahvide menetlemisega seonduvad kulud. Fakt on see, et seletuskirjas ei ole toodud esile informatsiooni, millest veenvalt nähtuks, et trahvide menetlemise kulud on sedavõrd suured, et olemasolevad trahvid ei kata neid kulusid ära. Nii õiguskomisjoni istungil kui ka täna siin saalis sai küsitud härra ministrilt konkreetset informatsiooni, millest nähtuks, et näiteks liiklustrahvidest laekuv summa on oluliselt väiksem kui liiklustrahvide menetlemiseks kuluv summa. Minu meelest me ei kuulnud seda. Minister luges küll meile ette mingisuguse suure hulga numbreid, mis on Siseministeeriumist tulnud, aga ma ei tea, ma pean pärast stenogrammi vaatama, kas sealt õnnestub kokku panna pilt, millest nähtuks, et tõepoolest on menetlemiseks kuluv summa palju suurem kui trahvidest laekuv summa. Aga mina oma parima arusaamise kohaselt siiamaani ei ole näinud ei seletuskirjast ega ka [kuulnud] ministri selgitustest, et see päriselt nii oleks. Nii et praegusel hetkel on see minu jaoks hüpotees, mitte fakt. 

Miks ma arvan, et tegemist on järjekordselt väikese püüdlusega natukenegi kompenseerida riigieelarve meeletut defitsiiti? Lihtsalt sellepärast, et me näeme, et see asetub ju üldisesse mustrisse. Me oleme näinud viimased aasta aega, et üritatakse kraapida kokku, kust aga saab. Me mäletame väga hästi, kuidas enne valimisi [ütles] Kaja Kallas, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Pärast valimisi ütles, et muidugi tõusevad, me ei rääkinud sellest enne valimisi selle tõttu, et see oleks olnud ebapopulaarne ja siis me poleks saanud ju võimupositsioonile. Ja pärast valimisi on teatavasti juba tõstetud põhimõtteliselt kõiki makse. Sotsiaalmaksu vist veel ei ole tõstetud, aga küll selleni ka järg jõuab. On tõstetud kõiki aktsiise, on asutud kehtestama ka uusi makse, kõiki lõivusid on tõstetud ja nüüd tõstetakse ka trahve. Ja loomulikult selleks, et asi kõlaks populaarsemana, räägitakse mingisugust narratiivi, justkui see kõik oleks vajalik, et katta ära menetluskulud. Aga nagu juba öeldud, reaalseid fakte, millest nähtuks, et see päriselt nii on, mina vähemalt näinud ei ole, ei komisjonis ega ka täna siin saalis. 

Nüüd veel üks huvitav moment, mille peale võiksime mõelda, on see, et pidevalt investeeritakse miljoneid ja isegi kümneid miljoneid eurosid igasugustesse IT-lahendustesse, mille ootuspärane tulemus peaks olema see, et kõikvõimalikud menetluskulud langevad. Milleks siis neid investeeringuid teha IT-lahendustesse, kui me ei saavuta tegelikult seda, et menetluste peale enam ei kulu nii palju raha, ei kulu nii palju töötunde, ei kulu nii palju inimeste aega ja energiat? Nii et mulle tundub, et me peaksime pigem olema olukorras, kus menetlemiseks [kuluvad] summad muudkui kahanevad, mitte ei kasva. Ja siin on selline laiem küsimus, mis ei seondu muidugi ainult selle eelnõuga: miks me siis matame miljoneid ja kümneid miljoneid IT-lahendustesse, kui me ei näe, et selline tulemus, mida ma kirjeldasin, reaalselt saabuks? 

Nüüd veel üks tähelepanek mõjuanalüüsi kohta, millest sai räägitud juba küsimusi esitades ja millel peatus ka kolleeg Jaanus Karilaid. Mul on hea meel, et minister lõpuks tunnistas, ma ei mäleta, pärast nelja või viit küsimust, et tõesti, Vabariigi Valitsuse määruse HÕNTE, hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt mõjuanalüüs eelnõu seletuskirjas mitte ei võiks sisalduda või peaks sisalduma, vaid sõna otseses mõttes ja konkreetselt peab sisalduma. Vabariigi Valitsus on ise kehtestanud sellise standardi, et see peab sisalduma igas eelnõu seletuskirjas. See on [kirjas] hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 40 [lõike 1] punktis 6, et seaduse mõju peatükk peab olema seletuskirjas sees. 

Nii et mul on teile, härra minister … Tõstke korraks oma pilk telefonilt siiapoole. Sõbralik soovitus. Kui mina oleksin minister teie asemel, siis ma kutsuksin kantsleri enda juurde ja ütleksin ministeeriumis väga konkreetselt … 

Palun lisaaega mõned minutid, kõike ära ei kuluta.

11:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:07 Varro Vooglaid

Ütleksin: "Teate, nüüd on selline lugu, et mina olen uus minister siin majas ja mul on teile konkreetne palve. Palun ärge tooge mulle enam allkirjastamiseks mitte ühtegi eelnõu ega seletuskirja, milles ei sisaldu mõjuanalüüs." Ja ongi küsimus lahendatud. Kõik. "Ma ei hakka teiega enam mitte midagi arutama, ma ei hakka mitte midagi selgitama. Kui toote sellise seletuskirja mulle lauale, läheb kohe tagasi ja saate veel noomituse ka. Eks, on selge? On. Hästi! Nüüd on see küsimus lahendatud, tegeleme järgmiste asjadega."

Kaua me selle asjaga siin jamame? Kaua me sellega jändame? Iga kord tuleb minister siia ja ütleb, et jah, vist ikka peaks sisalduma, ma ei tea, miks ei ole. Kogu aeg räägitakse, aasta aega [kuuleme] sedasama juttu. Justiitsministri puhul on see muidugi eriti lubamatu, sellepärast et teie ministrina peaksite valitsuses [hoolt kandma selle eest], et ka ühestki teisest ministeeriumist ei tuleks eelnõusid, mis ei sisalda mõjuanalüüsi. Teil on seda ka väga lihtne saavutada, öeldes oma kolleegidele valitsuses: "Mina justiitsministrina lihtsalt ei anna kooskõlastust. Kui nüüd ei hakata tõsiselt võtma seda asja, siis mina kooskõlastust ei anna ja eelnõu sellisena ka parlamenti ei jõua." Nii et tegelikult on täielikult teie käes hoovad selle küsimuse lahendamiseks nii oma majas kui ka kogu valitsuses. Siiras palve, tehke seda! Aitäh! 

Vabandust-vabandust! Peaaegu oleks unustanud. Kõigi nende probleemide tõttu annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh! 

11:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

11:09 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud justiitsminister! Head kolleegid! Ma kasutan seda kõneaega ja ka oma vaba mandaadi õigust selleks, et rääkida korraga nii trahvide kui ka riigilõivude tõusust, mis meil järgmise päevakorrapunktina kohe menetluses on. Need teemad on omavahel väga seotud. 

Parkimistrahv 80 eurot, hoiatustrahv 160 eurot, passi kiirkorras tegemine 250 eurot – need on need uued trahvi‑ ja riigilõivumäärad, mida valitsus soovib kehtestada. Jah, te kuulsite õigesti! Kui varem pidime parkimistrahvi eest maksma 40 eurot, siis nüüd saab see olema 80 eurot. Kui passi kiirkorras tegemine oli 45 eurot, siis nüüd seda tasu tõstetakse lausa viis korda ja selle eest tuleb maksta 250 eurot.

Aga räägime otsekoheselt, tegelikult on uute trahvide ja riigilõivude näol tegemist uue maksuga – see on Reformierakonna ja tema partnerite küünilisuse ja ebakompetentsuse maks. Trahvidega hakatakse nüüd inimesi karistama valitsuse saamatu majanduspoliitika pärast. Kui te ütlete, et ma võib-olla pingutan üle oma selliste väljenditega, siis valitsus ise tunnistab seda. Kui lugeda seletuskirja, siis seal tuuakse lausa eraldi välja, et nii trahvide kui ka riigilõivude tõstmine on osa suurest paketist, millega soovitakse eelarveauku täita. [Loen] seletuskirjast, et strateegia sisaldab mitut tulumeedet – tulumeedet! –, et parandada eelarve positsiooni, näiteks kehtestatakse mootorsõidukimaks, magustatud jookide maks ja riigikaitsemaks ning tõstetakse keskkonnatasusid, trahve ja riigilõivusid. See on kõik üks osa strateegiast.

Nagu näete, ei ürita valitsuskoalitsioon isegi enam varjata, et kõik see on vajalik vaid eelarve täitmiseks. Justiitsminister õiguskomisjoni istungil ütles tegelikult otse välja, et analüüsi tehtud ei ole, muu hulgas isegi ei analüüsitud seda, kas trahvide suurenemine võib kuidagi mõjutada inimeste käitumist, parandada liikluskultuuri või miskit muud. Ainus analüüs, mis tehti, on see, kui palju trahvid riigieelarvesse raha toovad. Tõsi, üks asi, mida mainiti selles analüüsis, on see, et inimestel võivad tekkida tasumisega raskused ja oodatav tulu – natuke imelik on kasutada sõna "tulu", aga see on see, mida seletuskirjas kasutatakse – võib olla väiksem. Ehk siis tegelikult saab valitsus aru, et inimesed on juba majanduslikes raskustes – trahve tõstetakse ebaproportsionaalselt palju – ja suure tõenäosusega inimesed ei suudagi neid lõpuks üldse kinni maksta.

Noh, üldiselt, kui soovitakse muuta trahvimäärasid, peaks sellele eelnema mingi analüüs, kuidas see võib inimeste käitumist mõjutada paremuse poole, kuidas see võib inimeste toimetulekut mõjutada. Kui praegust eelnõu sõnastust lugeda, siis mulle jääb hoopiski mulje, et riik on huvitatud sellest, et inimesed rikuksid seadust, inimesed kihutaksid tänaval, inimesed pargiksid valesti, et seeläbi eelarvesse rohkem raha laekuks. See on ju osa strateegiast. Trahvid peavad siiski distsiplineerima, mitte inimesi vaesusesse lükkama.

Ja veel üks aspekt, mida ma enne oma ühes küsimuses mainisin: valitsuskoalitsioon otsustas kaotada tasuta ühistranspordi maaliinidel ning tuli nüüd välja uue koormisega, tõsta trahve ühistranspordis piletita sõidu eest. Kui varem see trahv oli 20 eurot, siis nüüd ka seda tõstetakse kahekordselt ja trahv saab olema 40 eurot. Erilist tähelepanu väärib see arutelu, mis toimus enne selle otsuse tegemist. Nimelt, alguses arutleti, et võib-olla seda trahviühikut tõstma ei peaks, [ja küsiti,] miks me tõstame piletita sõidu eest trahvi. Siis kuidagi arutelu käigus jõuti selleni, et oih, aga piletita sõidu eest trahv võib osutuda madalamaks kui kuupileti [maksumus]. Siis otsustati ikka igaks juhuks see kahekordne trahvitõus ära teha. Siin on ka läbinähtav see Reformierakonna pragmaatiline suhtumine. Kõigepealt kaotame tasuta ühistranspordi ära, teeme selle tasuliseks ja siis hakkame inimesi karistama selle eest, et neil oli kunagi võimalus sõita tasuta ühistranspordiga. Hakkame selle pealt raha teenima.

Kui vahepeal tundus, et enam küünilisemaks minna ei saa, siis valitsus on otsustanud, et ta hakkab teenima ka oluliste teenuste arvel, nagu passide ja ID‑kaartide väljastamine või elamislubade pikendamine. Passi kiirkorras tegemise eest, nagu ma juba mainisin, tuleb maksta viis korda rohkem, 45 euro asemel 250 eurot. Üldiselt, kui inimesed taotlevad dokumente kiirkorras, on selleks oluline põhjus. Ja kujutage ette, kui te olete selles olukorras. Mina olen olnud sellises olukorras, kus ma pidin kiirkorras taotlema korraga nii ID‑kaarti kui ka passi. Nüüd tuleb selle eest korraga maksta 500 eurot.

Kahjuks tõstetakse isegi neid riigilõive, mis on seotud puudega inimeste, laste või ka eakate toimingutega. Valitsus on vist unustanud, et isikutunnistuse taotlemine pole mingi mugavusteenus. See ei ole viis raha teenimiseks. Kodanikul on kohustus [dokument teha], aga riigil [on kohustus] seda teenust mõistliku hinnaga tagada. 

Samal ajal kui riik räägib optimeerimisest ja digitaliseerimisest, toimub meil hoopiski midagi vastupidist. Kui protsessid peaksid muutuma odavamaks, tekib meil hoopis ametnikke juurde. Teenuste hinnad on äkitselt tõusnud lausa viiekordselt. Siit tekib küsimus, miks me üldse sellest räägime, et inimestele on see kallim. Näiteks passi või ID-kaardi taotluse saab ju esitada digitaalselt süsteemis. Oleme isegi vastu võtnud seaduse, mille kohaselt saab abieluavalduse digitaalselt sisse anda. Ometi muutub see kõik inimestele ainult kallimaks.

Ja oluline aspekt: seadusest tuleneb nõue, et riik ei tohi luua riigilõivudega täiendavat tuluallikat. Aga täna ma kahtlen selles, et riik on sellest põhimõttest lähtunud. Valitsus ja ministeerium on tegelikult ise täna juba ennast sisse rääkinud. Nad ise on seletuskirjas eraldi välja toonud, et nii trahvide kui ka riigilõivude tõstmine on osa sellest, et eelarvesse uus tuluallikas leida. Aga inimesi ei tohi karistada. Ja määrata rahatrahve valitsuse läbimõtlemata majandus‑ ja rahanduspoliitika pärast – seda trahvi peaks maksma hoopiski valitsus, arvestades neid otsuseid ja seda, millisesse majanduslikku seisu on nad meie riigi viinud. Ja seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon tagasilükkamise ettepaneku nii trahvide suurendamise eelnõu kui ka riigilõivude suurendamise eelnõu kohta. Aitäh!

11:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lugupeetud Helle-Moonika Helme! EKRE fraktsiooni nimel on sõna võetud. Teil on mingi muu palve? Head kolleegid, siinkohal sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 415 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt. Ettepanek on üks ja sama: eelnõu 415 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me peame seda ettepanekut hääletama. Enne kui me asume selle ettepaneku hääletamise juurde, Helle-Moonika Helme, palun!

11:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh, eesistuja! Enne kui me asume selle ettepaneku hääletamise juurde, ma võtan meie fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega. 

11:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

11:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 415 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 415 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. mai kell 17.15. 

Head kolleegid, palun veel hetkeks tähelepanu. Nimelt on juhatajale laekunud ka ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Arvestades seda, et te olete kõik siin parasjagu saalis, oleks mul ettepanek ka seda ettepanekut hääletada. Asume selle ettepaneku hääletamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.)

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänast istungit on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni.


2. 11:33

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) esimene lugemine

11:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 417 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Lauri Läänemetsa. (Helistab kella.)

11:33 Siseminister Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendi liikmed! Vabariigi Valitsus on teile edastanud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivu määrad, isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivu määrad, rahvastiku toimingute riigilõivu määrad ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivu määrad vastavusse tegelike kuludega. 

Riigilõivumäära kehtestamisel ongi üldpõhimõte, et riigilõiv kehtestatakse sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. Kavandatavate muudatuste aluseks on võetud kulupõhimõte. Samuti on arvestatud asjaoluga, kui suurt hüve vastavast toimingust saadakse, ning arvestatud ka maksejõulisuse põhimõtet. Märgin, et Siseministeeriumi valdkonna riigilõivud on püsinud muutumatuna aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid. 

Järgnevalt toon esile eelnõuga kaasnevad olulisemad muudatused. Esiteks tõstetakse isikut tõendava dokumendi menetluse ja välismaalase staatuse menetluse riigilõivusid. Need on näiteks ID-kaardi või passi väljaandmine ja elamisloa taotluse või ka lühiajalise töötamise registreerimise läbivaatamine. Üldiselt lähtume siin põhimõttest, et e-teenindust kasutades [maksab] isik soodsamat lõivu. Iseteeninduskeskkond suunab taotlejad mugavamate ja menetlejale vähem töömahukate dokumentide taotlemise ning väljastamise võimaluste juurde. Lastele ning vanemaealistele ja puuetega inimestele sätestatakse ID-kaardi läbivaatamiseks soodusmäär 20 eurot. Ning juhul kui riigilõivu tasumine peaks mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut, on võimalus taotleda vabastust riigilõivu tasumisest. Oluline on esile tõsta, et kui siiani kehtisid näiteks ID-kaartide puhul soodushinnad alaealistele kuni 15-aastaseks saamiseni, siis tulevaselt on soodustus kõikidele alaealistele kuni 18. eluaastani. 

Teiseks viiakse eelnõuga Politsei- ja Piirivalveametis ning välisesindustes kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Sellised toimingud on kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluse läbivaatamised. Siin on tulevaselt loogika, et välisesinduses on sellised toimingud Eesti lõivudest 30 euro võrra kallimad, sest välismaal ongi need toimingud kulukamad. 

Kolmandaks muudetakse relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivu määrasid. Praegused riigilõivumäärad ei kata Politsei- ja Piirivalveameti lubade väljastamise ja järelevalvetoimingute tegemisel kaasnevaid kulusid ega Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kulusid, mis on näiteks vajalikud teenistus- ja tsiviilrelvade registri ülalpidamiseks ja ajakohasena hoidmiseks, ning vajavad seetõttu korrigeerimist. Siinjuures toonitan siiski, et võrreldes kulupõhiste hindadega oleme kehtestamas soodsamad hinnad. Eesmärk on tagada, et Eestis oleks jätkuvalt võimalus tegeleda näiteks laskespordiga ja see ei muutuks kättesaadavaks ainult jõukamatele ühiskonnaliikmetele. Samuti oleme relvaloaga [seotud toimingute] lõivude puhul teinud teatud mööndusi, et Eestis oleks jätkuvalt võimalik laialdaselt tegeleda jahindusega ning seeläbi panustada keskkonnakorraldusse. 

Neljandaks muudame nimeseaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivu määri, sest need ei ole praegu vastavuses riigi kuludega. Paljud rahvastiku toimingute riigilõivu määrad on kehtinud muutumatuna juba alates 2016. aastast. Eelnimetatud seadustes on sellised toimingud nagu abielukande tegemine, abielulahutuse kande tegemine, nime muutmine, tõendi väljastamine ja rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine. Siin täidavad riigi eest ülesandeid ka omavalitsused. Toimingute hüvitiste määrad on alates 2016. aastast tõusnud 66%. Seega on vaja tagada, et omavalitsuste tehtavad kulud oleksid samuti kaetud riigilõivudega. Lisaks antakse konsulaarametnikule õigus väljastada perekonnasündmuste korduvat tõendit, abieluvõimetõendit ja rahvastikuregistri väljavõtet koos mitmekeelse standardvormiga. See muudatus lihtsustab ja kiirendab konsulaarteenuste osutamist välisriigis.

Nüüd ka eelnõu eelarvelisest mõjust. Seaduse rakendamisega kaasneb riigilõivudest saadava tulu kasv. Eelnõus nimetatud toimingute riigilõivu tuluna on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse prognoositud 2025. aastaks 14,09 miljonit eurot. Kui eelnõu võetakse vastu, siis kasvab prognoositud tulu 25,11 miljoni euroni ehk tulu laekub ligikaudu 11 miljoni võrra rohkem. Seaduse rakendamine eeldab omakorda infotehnoloogilisi arendusi Siseministeeriumi valitsemisala hallatavates infosüsteemides. Arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Eelnõu on plaanitud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Aitäh!

11:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

11:39 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu valijad ei saa aru, miks riigilõivud tõusevad. Kas riik on hakanud kodanikele paremaid teenuseid pakkuma või on valitsus lõpuks tunnistanud, et inflatsioon on meie riigis liiga kõrge? Inimeste sissetulek pole peaaegu tõusnud. Mille alusel teie valitsus oma kodanikke röövib?

11:40 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Sellega ma olen nõus, et Eestis on kindlasti neid inimesi, kelle sissetulek ei ole piisav, et normaalselt ära elada. See on küsimus, millega tuleb ka tegeleda. See on näiteks põhjus, miks meil on kokkulepe alampalga jõuliseks tõstmiseks. See ei mõjuta ainult alampalga saajaid, vaid mõjutab ka neid inimesi, kes teenivad kuni keskmist palka. See on Eesti Panga hinnang kõigele sellele. 

Mis puudutab lõivude tõstmise vajadust, siis nagu ma ütlesin, näeb seadus ette, et riigilõiv peab katma tehtava kulu. See on seni olnud Eesti Vabariigis valitsenud põhimõte. Minu teada on selle põhimõtte järgi siiani tegutsenud kõik parlamendierakonnad, sealhulgas Keskerakond. Lihtsalt küsimus on olnud selles, miks pole vahepeal kõiki vajalikke lõive julgetud kaasajastada. See on üks küsimus. 

Ja teine asi, nagu ma ka oma sissejuhatuses ütlesin, [on see, et] riigilõive ei tõsteta nii palju, kui nende tegelik kulu on. Näiteks isikut tõendav dokument, isikutunnistus ehk ID-kaart – täna tuleb maksta ID-kaardi eest 30 eurot, tegelik kulu on 59 eurot, [määr] tõuseb 45 euro peale. Ei ole sajaprotsendiline tõus, vaid on arvestatud sellega, et inimestel võib olla raske seda soetada. Nii nagu ma eespool ütlesin, [võib ka] soodustingimustel isikutunnistuse või elamisloakaardi saada, mis puudutab pensionäre ja lapsi. Kehtiv seadus on selline, et kuni 15-aastaseni saab [dokumenti taotleda] soodustingimustel. Tulevikus saab [seda soodustingimustel] kuni 18. eluaastani. Ehk siin me pigem teeme osale ühiskonnaliikmetele isikut tõendava dokumendi saamise hoopis odavamaks.

11:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaanus Karilaid, palun!

11:42 Jaanus Karilaid

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Seaduse täitmisest muidugi väga ei maksa rääkida, sest eelmine ettekandja tõestas siin meile väga ilmekalt, et mõjuanalüüs on ainult paberil, ja 415 SE-ga minnakse jõuga edasi ilma seadust täitmata. Aga kui ma vaatan siin neid numbreid, mida on uljalt tõstetud – mõni 60‑lt 145‑le, mõni 900‑lt 1600‑le –, ja vaatan inimeste tegelikku ostujõudu ja majanduse seisu, siis kas nende arvude kohta on tõesti tehtud korralikud arvutused, et see lisatulu, mis tuleb, 9–10 miljonit, tegelikult oma eesmärki täidab? Nagu ma aru saan, ka abielu sõlmimine läheb kallimaks. Võib-olla saate tuua välja detailsemalt, kui palju kallimaks see läheb?

11:43 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh selle küsimuse eest! Õige küsimus! Riigilõivude kohandamine käis protsessina niimoodi. Need, kes menetlustega tegelevad, pidid hindama oma toiminguid, ehk peamiselt Politsei‑ ja Piirivalveamet. Seejärel hindas Siseministeerium Politsei‑ ja Piirivalveameti analüüsid üle. Selle tegevuse käigus me vähendasime osa kulusid, mõne asja saime täiesti nulli. Näiteks, relvaga liikumise puhul Euroopas kaob riigilõiv täiesti ära, läheb nulli, sest selle tõendi väljastamisel kulusid eriti ei ole. Ehk Siseministeerium teostas esmasele analüüsile järgneva analüüsi. Ja sinna juurde on lisatud kolmas osa, selline, ütleme niimoodi, poliitiline nägemus. Näiteks abiellumine. Abiellumise riigilõiv täna on 30 eurot ja see tõuseb 70 euro peale. Selle tegelik kulu on 94 eurot. Ehk siis me ei tõsta – see on poliitiline otsus või poliitiline ettepanek parlamendile – abielukulu selliseks, nagu see päriselt riigile on. [See on] sõnum ja tahe, et inimesed rohkem abielluks ja et abielluda oleks kergem ja lihtsam. Ehk siis abi ja tugi perepoliitikale on selle asja mõte.

Ja neid näiteid saab veel tuua. Ma arvan, et relvadega kaasnevad riigilõivud on hea näide. Praegu on relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 30 eurot. See tõuseb 100 eurole. Nüüd, prognoos või hinnang oli siin, et see peaks olema 197 eurot. Ettepanek on 97 euro võrra vähem seda tõsta, kui tegelikult on hinnatud kulu, sellepärast et kui me arvestame, et ühel inimesel võib olla mitu relva, ta võib kolida – jahimehed, ma arvan, on hea näide –, siis muutuks olukord täiesti absurdseks ja lihtsalt ei saakski jahindusega tegeleda, sellepärast et see läheks ebamõistlikult kalliks. Jahimehed on üks sihtrühm, kellega me seda arutasime. Me proovisime tabada ära seda võimalikku kriitilist piiri, kust üle [minna] enam ei ole võimalik ja kust see hakkab oluliselt takistama jahindusega tegelemist. Ehk siis me oleme siin proovinud arvestada ka mõistlikkuse ja toimetuleku osa ning võib-olla riigi poliitiliste sõnumite osa ühiskonnale.

11:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

11:46 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Kolleeg Belobrovtsev on ootamatult lahkunud. Kõigepealt [ütlen] ministrile, et te siin rääkisite inimeste toimetulekust ja raskustest. Te ju koorite inimesi nii, et silm ka ei pilgu. Pole ime, et neil toimetulekuga raskusi on. Siin just käis ka teine minister rääkimas kulupõhiselt trahvide tõstmisest, nüüd räägite teie kulupõhistest lõivudest. Ma hakkasin mõtlema, kas teil oligi selline plaan – avalik sektor teatavasti veab meil palgatõusu –, et tõstate ametnike palkasid ning siis tulete siia ja ütlete, et nüüd on kulud kasvanud, tõstame lõive. Kas teil ongi plaan selline lõppematu ring käima lüüa ja iga aasta sellega jätkata või see lihtsalt kukkus niimoodi rumalasti välja, et tormate palgatõusuga eest ära ja siis on väidetavalt kulud suured ja muudkui tõstate jälle lõive?

11:47 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh teile! Kõigepealt, küsimus ei ole tavaliselt ainult selles, mis on maksubaas või kui palju inimesed maksma peavad, vaid mina ütleksin nii, et kõige esimesena tuleb vaadata, millised on inimeste sissetulekud. See on number üks, millega tegelema peab. Ma toon selle jätkuvalt välja, et me oleme alampalga tõstmise eest palju seisnud selle pärast, et see mõjutab väga paljude, eriti keskmist ja madalamat palka saavate inimeste elujärge ja toimetulekut. Jaa, see tõuseb ja tõuseb näiteks oluliselt rohkem kui sellel aastal keskmine palk. Kui keskmise palga tõusu protsent on prognoosi järgi 6%, siis alampalk tõusis 13%. Loodetavasti tõuseb järgmisel ja ülejärgmisel aastal samamoodi. Ehk siis me inimeste sissetuleku poolega tegeleme täpselt samamoodi. Lõpuks ei ole võimalik [inimestel] ju ära elada! Selline majanduspoliitika ja rahanduspoliitika, mille puhul inimene ei saa iseendaga hakkama, hoolimata sellest, et ta käib hommikust õhtuni tööl, ei ole mõistlik, sest siis [tuleb] hakata talle toetust maksma. Me saame aru, et selline raha ringikeerutamine lihtsalt ei ole väärikas ega rahanduslikult ja majanduslikult mõistlik. 

Nüüd, mis puudutab töötajate palkasid, siis mina olen seisukohal, et õpetajatel peaks olema normaalne palk, nii nagu me oleme eesmärgiks seadnud. Politseinikel peaks olema normaalne palk ja päästjatel peaks olema normaalne palk. Minu arvates on selles mõtteviisis viga sees – ma olen alati püüdnud seda selgitada –, et kui riigi rahanduses on rasked ajad, siis me ütleme, et avalikus sektoris palkasid ei tõsta. See on ebaõiglane ainult nende inimeste suhtes, kes töötavad avalikus sektoris. Erasektoris palgad tõusevad, aga avalikus sektoris palgad ei tõuse. Ja ainuke põhjus, miks [inimese] palk ei tõuse, on see, et ta on avalikus sektoris. Õiglasem on teha seda niimoodi, et avalikus sektoris tõuseb palk täpselt samamoodi nagu erasektoris ja siis ühiselt, ma ei tea, maksumuudatuste kaudu panustavad kõik inimesed nii avalikus kui ka erasektoris rohkem, et riik saaks toimida. Selline koormus jaotub kõigile inimestele võrdsemalt ja õiglasemalt. Ma saan aru, mis teie küsimuse loogika oli – võib-olla ma sain valesti aru –, aga vastupidiselt toimetades tekib probleem, et me millegipärast eelistame ainult neid inimesi, kes töötavad erasektoris. Sellega ma kindlasti nõus ei ole.

11:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, viipasite käega. Kas on mingi tehniline probleem?

11:49 Rain Epler

Äkki mikrofon ei tööta või ei ole kuulda? Ma küsisin selle kohta, kas kulud kasvavad selle pärast, et avalik sektor on vedanud palgatõusu ja nüüd on kulud suured. Tõstetakse lõive ja hakkab mingi ring käima. Aga minister rääkis mulle alampalgast ja sotside programmist. 

11:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siis te kuulsite väga täpselt ju. 

11:50 Rain Epler

Ma ise ennast kuulen, aga ma ei ole kindel, kas mikrofon töötas. Kas küsimus läks läbi? Ma sellepärast igaks juhuks …

11:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aga te ju ise tunnistate, et te kuulsite ministrit rääkimas.

11:50 Rain Epler

Ministrit ma kuulen, aga kas minu jutt jõuab saali ka ministrini?

11:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaa, väga hästi jõuab. 

11:50 Rain Epler

Selge. 

11:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kui juba jõuab minuni, siis jõuab ka ministrini, sest ma istun kaugemal. Alar Laneman, palun!

11:50 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle tundub, et see, millega te alustasite, et tegemist on kulupõhise protsessiga ja tegemist on hüvedega, ei ole väga veenev. Tegemist on ikkagi riigi toimimiseks vajalike protsesside täitmisega. Ma ei arva kuidagi, et kulud on sõltuvad sellest, kui palju toiminguid üks ametnik päevas teeb, 50 või 20. Tema palk on eelarvestatud, samuti elektrikulud ja kõik muud. See ei ole päris veenev, kahjuks. Ja mulle tundub, et ka see hüvede mõiste loob natuke ebaausat keskkonda, et neid rahasid küsida. PPA ei ole ju massaažisalong, et inimene läheb sinna hüvesid saama. Ta läheb riigi kehtestatud nõudeid täitma. Äkki saate seletada, mismoodi on ikkagi need kulud otseselt seotud lõivudega?

11:51 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma ei oska kirjeldada täpset metoodikat, sest sellega minister ei tegele, selle jaoks on ministeerium ja PPA. Üldtunnustatud, arvatavasti, metoodikad, kuidas riigis arvestatakse kulusid, mis erinevatele toimingutele lähevad, ei ole ainult Siseministeeriumi valitsemisala küsimus. On oma metoodikad, mille järgi hinnatakse tekkivat kulu. Selle on, nagu ma ütlesin, Siseministeerium üle kontrollinud ja sealt need summad on tulnud. Ja nii nagu ma ütlesin, oleme teatud kohtades arvestanud inimlikku poolt, et kõigile ei pruugi olla päris kulud, mis need toimingud võtavad, jõukohased ja selle pärast neid ei tõsteta nii palju. Näiteks abiellumise ja relvaga seotud toimingud, mille puhul tuleb riigilõivu tasuda. 

Nüüd üldisemalt teie küsimusele vastates on ka võimalus see, et riik ei tõsta riigilõive. Ka see on võimalus ja põhimõtteline otsus. Aga lõppkokkuvõttes tekib kulu ikka. Ehk siis see kulu tuleb tasuda, kui mitte riigilõivuga, siis mõne muu maksutõusu abil. Kuskilt ju peab inimene palka saama ja kuskilt on vaja talle palka maksta, see palgafond peab tekkima. See on selline elementaarne loogika. Kulu on ikka ja kulu on vaja katta. Siiamaani on kehtinud Eesti Vabariigis see põhimõte, et lõivudega tasutakse kulu, mis minu toimingu või tegevuse jaoks tehakse. Kui on soov seda põhimõtet muuta, siis [tuleb] diskuteerida ja arutada. Ma arvan, et see ei ole ainult riigilõivu küsimus, vaid see on üldise maksukeskkonna küsimus. Aga see läheb minu arvates, siin võiks isegi öelda, sellisesse sotsialismi, mida mina ette ei kujuta. Võib-olla Nõukogude Liidus oli nii, et riik määras hinnad, riik kattis kõik kulud ja inimesed maksid makse või trükiti raha juurde. Ma ei tea, kas see päris õige tee oleks. 

11:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

11:53 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Noh, siin ei ole ainult riigilõivuseaduse muutmine, siin on mitu erinevat seadust. Ja tõepoolest, ma ei taha kuulda jälle, et te hakkate rääkima alampalga tõstmisest. Räägime konkreetsest seadusest. Ja nende hüvede … Riigilõiv on ju puhtalt tasu riigi kehtestatud dokumentide ja tõendite eest. Aga ma loen seletuskirjast, et siin antakse ka võimalus Eesti välisesinduses väljastada mitmekeelseid standardvorme. Oskate te natuke lahti seletada, mis standardvormidest on jutt ja miks need mitmekeelsed on? Äkki on teil mõned näited tuua, mis sellega kaasnevad välisesindustes?

11:54 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Näiteks, kui sa lähed elama teise riiki ja tahad võtta kaasa abikaasa, aga abikaasa saab tulla sinna koos sinuga elama ainult sellisel juhul, kui sa tõestad, et ta on sinu abikaasa. Ehk on vaja vastavat dokumenti, mis on selle riigi keeles, ja on vaja selle riigi valitsusele või asutustele tõendada, et tema on sinu abikaasa ja te olete seaduslikult abielus. Eestis on põhimõtteliselt sama loogika. Kui me tahame siia tulnud välismaalase puhul teada tema seoseid ja tema varasemaid tegevusi, siis me samamoodi küsime dokumente nii töörände kui ka teiste selliste tegevuste kohta.

11:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Stenogrammi jaoks [ütlen], et ekraanil on küll Vadim Belobrovtsevi nimi, sooviga küsida, aga kuna teda saalis ei ole, siis seda võimalust ta kahjuks kasutada ei saa.

Aga nüüd, head kolleegid, läheme juhtivkomisjoni ettekande, tema seisukohtade ja otsuste juurde. Selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi Mati Raidma õiguskomisjonist.

11:55 Mati Raidma

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 16. aprillil. Arutelu juurde olid kutsutud siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Kaspar Lepper, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg. 

Niisiis, selle eelnõuga muudetakse viit seadust. Kordan üle ministri poolt juba siin öeldud nende muudatustega seotud põhimõtte. Riigilõivu loogika seisneb selles, et riigilõiv peab katma ära tehtavate toimingute kulu. Eelnõu eesmärk on viia kodakondsuse, välismaalaste elamislubade, isikut tõendavate dokumentide ja relvade ning perekonnaseisuga seotud toimingute riigilõivu määrad vastavusse kuludega. 

Toimus päris sisukas arutelu. Oli palju küsimusi ja vastuseid. Võib-olla toon siin osa neist välja. Liisa-Ly Pakosta küsis Kaitseliidu relvalubade teemal ja Henry Timberg vastas, et Kaitseliidu relvaluba ei ole sama mis tsiviilrelvaluba ning Kaitseliidu liikmetele [kehtivad] oma regulatsioonid. Ehk siis käesoleva seadusega tehtud muudatused riigilõivudes ei puuduta üldse Kaitseliidu liikmete relvalubade uuendamist. 

Liisa-Ly Pakosta uuris veel sünnitunnistuste riigilõivu tõusmise kohta. Enel Pungas selgitas, et sünnitunnistuse nimetus on nüüd sünnitõend. See väljastatakse alati. Sünni registreerimise hetkel on inimesel valik, kas ta soovib tõendit paberil või elektrooniliselt. Toiming on sel hetkel tasuta, küll on tasuline korduvtõend. Liisa-Ly küsis ka, et kui lapsevanem sünnihetkel otsustab digitaalse tõendi kasuks, aga hiljem soovib sünnitõendit ka paberil, siis kas ta peab selle väljastamise eest juba maksma. Vastus oli jaatav. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart uuris kiirkorras isikutunnistuse väljaandmise lõivu suure tõusu, 45 eurolt 250 euroni, kohta. Kaspar Lepper selgitas, et kiirmenetlus on riigi pakutav hüve ning kehtiva seaduse alusel saab dokumendi kiirkorras kätte viie tööpäeva jooksul. Käesoleva seaduseelnõu [jõustudes] saab dokumendi kiirkorras kätte kahe tööpäeva jooksul, kuid hüve maksustatakse tõesti kõrgemalt. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis ka soodustingimustel lõivustatud toimingute ja [soodus]määrade kohta. Kaspar Lepper vastas, et kui muidu lähtutakse kulupõhimõttest, siis eelnimetatud soodusgruppide puhul on näiteks isikutunnistuse taotlemine 50% soodsam. 

Siinkõneleja uuris, kas oli ka põhjalikum arutelu selle üle, ega see liiga järsk tõus ei ole. Minister vastas, et on toimunud põhjalik arutelu kõigi riigilõivumäärade üle. Näiteks tõi ta välja relvaloaga seonduvad riigilõivud, mille puhul tõuseb üks lõiv 15 euro pealt 120 euroni. Selle puhul on PPA hinnanud omahinnaks 195 eurot, mis on märkimisväärselt kõrgem. Ehk siis tegelikult on need hinnad läbi kaalutud ja nii mitmegi lõivu puhul püütud mitte saavutada maksimumi. 

Ja menetluslikud otsused: kõigepealt teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. aprillil – 6 poolt, 3 vastu –, teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – 6 poolt, 3 vastu – ja [kolmandaks] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mati Raidma – konsensus. Aitäh!

12:00 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Läheme küsimuste juurde. Andrei Korobeinik, palun!

12:00 Andrei Korobeinik

Suur tänu, istungi juhataja! Ma ei ole komisjoni liige, mille tõttu küsiks riigilõivu kohta passi kiirvormistamisel. Kas oli juttu komisjonis, et see hind 250 eurot tundub ikkagi päris ebaadekvaatne? Kas selle adekvaatsuse üle toimus arutelu ja kuhu te jõudsite selle aruteluga?

12:01 Mati Raidma

Suur tänu! Ma sisustasin teie küsimuse just kaks minutit tagasi, aga te jõudsite natukene hiljem saali. Tõepoolest, teie kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart selle küsimuse püstitas. Sellele vastas Kaspar Lepper ja ta selgitas, et kiirmenetlus on riigi pakutav hüve. Selle eelnõuga lisaks muutub kättesaamise aeg, mis hetkel on viis tööpäeva. Tulevikus, kui eelnõu saab seaduseks, kahaneb see kahele tööpäevale. See on [kokkuvõttes] põhjus, miks ka maksustatakse kõrgemalt. Selline arutelu komisjonis oli.

12:02 Aseesimees Jüri Ratas

Vadim Belobrovtsev, palun!

12:02 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Mul tekkis siin küsimus. Minister mainis, et on olemas soodustused, mis on mõeldud pensionäridele ja puudega inimestele, ent samal ajal me näeme, et ka neid lõive tõstetakse. Kuidas siis päriselt see asi on? Kas tõepoolest on mingisugused soodustused teatud elanikkonnarühmadele ja kui on, siis kas neid tõstetakse või need jäävad samale tasemele, mis siiamaani on olnud?

12:02 Mati Raidma

Suur tänu küsimuse eest! Ka selle küsimuse ma sisustasin nüüd vist juba seitse minutit tagasi. Komisjoni aruteludes puudutas seda teemat teie kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kes ilmselt on hetkel Tallinna volikogus hõivatud. Vastus oli [järgmine]. Kaspar Lepper – igaks juhuks täpsustan, teid ei olnud saalis, tegemist on Siseministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna nõunikuga – kommenteeris, et kui muidu lähtutakse lõivude puhul kulupõhimõttest, siis eelnimetatud soodusgruppide puhul on soodustused olemas ja näiteks isikutunnistuse taotlemine on 50% [odavam].

12:03 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja teie vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan. Aitäh! Avan nüüd läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Jaanus Karilaidi. Vastav volikiri on olemas Isamaa fraktsiooni aseesimehelt Priit Sibulalt, et eelnõu 417 läbirääkimistel esineda sõnavõtuga. Palun!

12:04 Jaanus Karilaid

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Kui üldse tänases olustikus midagi head öelda, siis igal juhul tuleb Läänemetsa, siseministrit, tunnustada selle eest, et võrreldes eelmise eelnõuga on see palju tummisem ja palju rohkem on vaeva nähtud teatud arvude põhjendamise ja seletamisega. Kuigi ka siseministri enda ettekandest tuli tegelikult välja, et lõpuks on see ikkagi poliitiline valik. Ja see on poliitiline valik, nagu ma aru saan, olukorras, kus meie majandus langeb teist aastat ning inimeste ostujõud ja ebakindlus on väga suur. Ning ikkagi tulevad sotsiaaldemokraadid appi Reformierakonnale ja lasevad jällegi pähe istuda. 

See 400-miljoniline maksuküür – Reformierakond nüüd siin seda lihvib ja sellega nad teevad nii-öelda suurt kingitust rahvale. Aga teiselt poolt võtavad nad mitu korda rohkem tagasi. Seitse miljonit siit, üheksa miljonit sealt, üks miljon siit. Eelmist eelnõu [arutades] me saime teada, et väga täpselt ei teata, aga noh, pannakse siis poole võrra igale poole juurde, ehk midagi ikka kukub. Selles eelnõus on vähemalt välja öeldud, et 14,9 miljoni asemel soovitakse saada 25 koma miljonit ehk [juurde] kuskil 9 miljonit. Ja eks midagi sellest 400-miljonilisest [august], mis [tekib] Reformierakonna dikteerimisel maksuküüru [kaotamisega], saab jällegi ära täidetud. 

Nüüd minnakse ka inimsuhete kallale. Nii abielu sõlmimine kui ka lahutamine läheb kallimaks. Leitakse, et näed, enne oli 30 eurot, nüüd tegelikult [peaks olema] 94, keegi arvutas kuskil, aga me oleme nii suuremeelsed, me paneme 70. Paneme 70, kujutate ette! Ja selle asemel, et mõelda, kuidas meie inimeste majanduslikku kindlust [suurendada], kuidas töökohti luua, kuidas palku kõrgemaks kergitada, aetakse riigi pikk käsi inimeste taskusse. Iga eelnõuga, millega siia ette tullakse, jälle võetakse midagi. Ja ma ei näe ühtegi eelnõu, millega soovitaks tulla majandust stimuleerima. Mitte ühtegi sellist eelnõu ei ole! Kõik on selleks, et kas tõsta trahvimäärasid, tõsta väärtegude [trahve], või tõsta riigilõive. Nii et selle asemel, et leida hapnikukraane, kuidas ühiskonda hapnikku juurde saada, pannakse iga kruviga hoopis hapnikku kinni. 

Nii et ka selle positiivse jutu juures, mis ma rääkisin sotsiaaldemokraatidest, et see eelnõu on nagu parem, pean ma ikkagi tunnistama, et te täna imiteerite sotsiaaldemokraatiat. Te lasete Reformierakonnal kõike teha. Lasete kõike teha! Teile ei lähe korda see, mis meie majanduses toimub, mis inimeste ostujõuga toimub. Lihtsalt ei lähe korda. Aga pressiteateid teete uhkelt. Väga uhked pressiteated! Neid on kohati hea lugeda. 

Nii et antud eelnõu juures me näeme, kust me neid … Võtame siit järjest ette. Mõni arv asendatakse: 20 35-ga, 65 100-ga, 900 asemel 1650. Noh, kiitus tõesti selle eest, et siin on kümme lehekülge rohkem kirjeldusi sellest, miks on seda kõike vaja teha. Aga riigireform [või küsimus,] kuidas teha meie ametkonda efektiivsemaks – ei, nendega ei tegeleta. Tänases olukorras võiks ka tegelikult kõik need lõivud külmutada ja öelda, et see on meie poliitiline valik tänases olustikus, kus inimestel on raske, ja me ei võta nende käest rohkem. Kahjuks seda valikut tänane valitsus ei tee. Ja sellest tulenevalt teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata.

12:08 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Siim Pohlaku. Palun!

12:08 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahva teenrid! Eesti valitsus lüpsab täna Eesti rahvast nagu oma lehma. Maksutõusud, aktsiisitõusud ja nüüd siis riigilõivude tõstmine. Aga kuhu see raha siis kaob, mida riik meie kõigi käest ära võtab maksutõusude ja aktsiisitõusudega? Rahandusminister ütleb, et see raha läheb igale poole. Aga mina küsiksin küll, kas ikka peavad praeguses olukorras miljonid minema ministeeriumide ümbernimetamiseks, ametnike palgatõusuks, kliima‑ ja rohehulluse toetamiseks, erinevate ideoloogiliste MTÜ-de rahastamiseks ja maksuastme kaotamiseks. Valitsus loodab oma üha paisuvate kulude katmiseks korjata raha Eesti inimeste taskust, aga sellest ei piisa ja praegu jääb mulje, et loodetakse meid viie Euroopa rikkaima riigi sekka maksustada.

Reaalsus on aga vastupidine. Eestist on Reformierakonna juhtimisel saanud Euroopa majanduste võrdluses must auk, kõige suurema majanduslangusega riik. Kodumaised väikeettevõtjad pankrotistuvad, valitsus korjab raha pensionäridelt ja lastega peredelt. Samal ajal on aga välismaine suurkapital puutumatu ning rahvusvahelised suurkorporatsioonid viivad Eestist maksuvabalt välja sadu miljoneid eurosid. Aga sellega ei soovi mitte keegi tegeleda. Öeldakse, et ehk Euroopa Liit tegeleb. Hoolimata kriitilisest majandusolukorrast aetakse edasi pimedat kliimapoliitikat, mis ajab pankrotti kodumaist ettevõtlust. Ja nagu tänastest uudistest lugeda sai, saab kliimapaanikaga kaasaminemise hind juba 2027. aastal olema riigieelarves suurusjärgus 300 miljonit eurot ja nii tõenäoliselt igal aastal edaspidi.

Kust kohast see raha võetakse? Kust kohast tuleb selliste kulude juures raha riigikaitse tugevdamiseks? Mitte mingisugust plaani ei ole. Valitsus tegeleb asendustegevustega. Päris probleemide lahendamise asemel loodetakse mõned miljonid lisaraha saada nüüd siis riigilõivude tõstmisest. Ehk siis niigi maksu‑ ja hinnatõusudega koormatud Eesti inimeste taskust võetakse veel ja veel ja veel. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa sellise poliitikaga nõustuda ja teeb ettepaneku riigilõivude tõstmine ära jätta ja seoses sellega eelnõu 417 tagasi lükata. Annan üle fraktsiooni ettepaneku ka paberil.

12:11 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõne… Vabandust! Sõnavõtt kohalt. Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vadim Belobrovtsev, palun!

12:11 Vadim Belobrovtsev

Enne kui me [hakkame] hääletama, paluks kümneminutilist vaheaega fraktsiooni nimel.

12:11 Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Tuleme selle mõtte juurde tagasi hetke pärast. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. 

Niiviisi. Nüüd on seis järgmine. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 417 esimene lugemine lõpetada. Juhataja lauale on tulnud päris palju kirju. Lühidalt öeldes, kes on kirjad saatnud? Eesti Keskerakonna fraktsioon, Lauri Laats, siis on saatnud Martin Helme EKRE fraktsioonist ja on saatnud Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Sisu on kõigil sarnane: eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame neid kolme ettepanekut hääletama. Ma alustan ettepaneku hääletamise … Vadim Belobrovtsev, palun!

12:12 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Nüüd siis teen ettepaneku Keskerakonna fraktsiooni nimel võtta kümneminutiline vaheaeg.

12:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

12:22 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku … Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

12:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on praegu kolm sellist eelnõu, mis palutakse tagasi lükata. Millisest normist tuleneb see, et kõiki kolme tehakse korraga? Tegelikult peaks ikka iga avaldust eraldi hääletama.

12:23 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Muidugi teiega punktuaalselt vaielda on alati keeruline, aga ma kuulsin, et te ütlesite, et meil on kolm eelnõu. Ei, meil on üks eelnõu, aga kolm ettepanekut. Ja ettepanekud on tegelikult kõik sisuliselt sarnased. Võib öelda, et kujunduslikult on küljendatud erinevalt, erinevad logod on siin peal, aga sisu on kõigil üks. Millest see tuleneb? Tuleneb Riigikogu töö praktikast.  

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud, mis on sisult sarnased. Ettepanek on järgmine: eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:24 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemus on poolt 17, vastu 50 ja erapooletuid ei ole. Järelikult ettepanek toetust ei leidnud. Eelnõu 417 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. mai kell 17.15. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on läbi. 


3. 12:24

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) esimene lugemine

12:24 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

12:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees eelnõuga, mis on tulumaksuseaduse muutmise seadus ja puudutab vanaduspensioniealiste tulumaksu temaatikat. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeerium ja eelnõu seletuskirja on täiendanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakond.

Eelnõu iseenesest on lühike, sellega fikseeritakse alates 2025. aastast vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu, mis saab olema aastas eelnõu vastuvõtmise korral 9312 eurot. See omakorda tähendab, et igal kuul on tulumaksuvaba vanaduspensioniealistel 776 eurot.

Kuigi vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu kohaselt enam koos keskmise vanaduspensioniga, tuleb siiski ära märkida, et vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu jääb kõrgemaks tööealiste maksuvaba tulu määrast, mis on järgmise aasta algusest fikseeritud 700 eurole kuus. Ja selline muudatus on Riigikogu poolt juba vastu võetud.

Ühtlasi ma tahan veel kord üle kinnitada, et pensionide suurust ei kavandata vähendada selle eelnõuga, mis [puudutab] iga-aastast indekseerimist. Indekseerimine jääb selliseks, nagu ta on seni olnud. Lihtsalt meenutuseks, et käesoleval aastal keskmine vanaduspension tõusis 10,6%, 700 eurolt 774 eurole. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi kasvab keskmine vanaduspension 2025. aastal 819 euroni ja tulumaksuvaba määraga peaks 2025. aastal prognoositavalt pensionilt tasuma tulumaksu 9,5 eurot kuus.

Nüüd, vaadates tööealiste inimeste tulumaksu, me saame öelda, et vanaduspensioniealiste tulumaks jääb sellest madalamaks. Et aru saada, kui suurt hulka inimesi see muudatus puudutab, [tuleb märkida, et] selle mõju ulatus on kahtlemata lai, sest circa pooled, 52% vanaduspensioniealistest inimestest saavad suuremat kui keskmist pensioni. Ja vastavalt 48% ehk 149 432 inimest saavad väiksemat kui keskmist pensioni. Nende puhul siis tekib ka tulumaksuvaba määra ülejääk. Ja juhul, kui nad täiendavalt töötavad, siis saavad nad kasutada seda oma töise tulu maksuvabastusena.

Võib-olla on oluline veel ära markeerida, et Eesti pensionärid on väga töökad. 2023. aasta andmete kohaselt töötab meie pensionäridest vanuses 65–74 aastat 28%, mis tähendab seda, et potentsiaalselt saavad nemad ka kasutada tulumaksuvabastust täiendavalt oma töise sissetuleku pealt.

Oluline on ära markeerida ka selle eelnõu loogiline põhjendus, sest kui 2018 tehti tulumaksumuudatusi, siis tekitas see olukorra, kus tööl käivad pensionärid pidid maksma rohkem tulumaksu. Ja tööl käimine, mida tehakse sagedasti vanaduspensionieas osalise tööajaga, ei olnud enam inimestele nii kasulik. Siis, kui 2021. aastal võeti vastu seadus, millega keskmine vanaduspension vabastati tulumaksust, aitas see eeskätt just seda sihtgruppi. Eelmise aasta kevadel või suve hakul vastu võetud niinimetatud maksuküüru eelnõu ühtlustab taas tulumaksumäärad ja seetõttu ei ole enam põhjendatud nende vanaduspensioniealiste inimeste täiendav kaitse, kes tööl käisid ja seetõttu ka rohkem maksu pidid riigile maksma.

Nii et rõhutan üle: 2025. aasta algusest ja sealt edasi järgnevatel aastatel on tulumaksuvaba määr vanaduspensioniealistele 776 eurot kuus ning ülejäänud elanikkonnale, tööealistele 700 eurot kuus. Olen valmis vastama küsimustele.

12:30 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on tõesti küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

12:30 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te keeldute pankade kasumi erimaksu kehtestamisest, kuid samal ajal soovite maksustada pensioni. Kas teil häbi ei ole?

12:30 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ei, mul ei ole piinlik.

12:30 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

12:30 Martin Helme

Tegelikult muidugi ei ole, sest millal liberaal või sotsialist üldse on häbi tundnud? Ma lihtsalt lasen ühe väikese klipi teile ja siis küsin sellele kommentaari. (Lõik Reformierakonna valimisreklaamist: "Aga mida see meile, pensionäridele tähendab? Teie, pensionäride jaoks tähendab see … Oot, ma tulen selgitan ise. Nelja aastaga 400 eurot pensionitõusu ...")

12:31 Aseesimees Jüri Ratas

Hea Riigikogu liige Martin Helme! Niisugused helitehnilised lahendused ei ole meie Riigikogu töö juures kombeks. Aga palun, teil on aega küsimus esitada järgmise 27 sekundi jooksul. Palun!

12:31 Martin Helme

Meil on siin kombeid nii palju muudetud viimase aasta jooksul, uusi kombeid tehtud nii palju, et laske mul ka mõni teha.

Nüüd, valetasite valimiste eel, et keskmine pension on tulumaksuvaba, kirjutasite selle rõõmsalt sisse ka koalitsioonilepingusse, nüüd tulete meie ette siin ja ütlete, et teil ei ole häbi. Aga ma küsin, et mis see teie järgmine lubadus on, mida te murda kavatsete.

12:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Viimase nelja aastaga on keskmine vanaduspension tõusnud 552 eurolt 774 eurole. Nagu öeldud, üle 10%, [täpsemalt] 10,6% oli pensionitõus käesoleval aastal, koos erakorralise pensionitõusuga eelmisel aastal enam kui 17%. Järgmisel aastal on keskmine vanaduspension prognoositud Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt 819 eurole ja 2028. aastaks 933 eurole. Ehk pensionid tõusevad, ja tõusevad kiiremini, kui on inflatsioon. Nii et vanaduspensioniealiste suhteline vaesus näitab meil statistiliselt paranemise märke. See ei tähenda absoluutselt seda, et meil ei oleks probleeme pensionide suurustega, aga eeskätt on meil murekohaks rahvapensioni saajad, sest rahvapension tõepoolest on liiga madal. Ülejäänud pensionäride kohta rõhutan ma, et kõikidel tööealistel inimestel ja noortel alates oma tööelu esimestest sammudest on tark ja mõistlik tegeleda pensioni kogumisega lisaks esimesele sambale kas teises või kolmandas sambas, ja sellega, et inimesed oleksid teadlikud juba tööelu alguses, tegeleme me koos Rahandusministeeriumiga aktiivselt.

12:33 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

12:33 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Tegemist on jälle eelnõuga – nagu siin ka eelnev küsija viitas –, kus väga selgelt murtakse lubadusi, mis anti valimiste eel, ja veel enam, ka seda lubadust, mis koalitsioonilepingusse kirja sai. Mul on kolm last, kolm poega. Ma nendele kogu aeg räägin, et mõtle, mida sa lubad, aga kui lubad, siis täida seda lubadust. Ja nad isegi panevad tähele, mis toimub siin praeguse valitsusega. Kui see õpetajate streik oli, siis vanem poeg küsiski, et koolis õpetajad arutasid, et enne valimisi lubati ühte ja nüüd seda lubadust on murtud, ja see oli põhiline vastumeelsuse põhjus. Aga mu küsimus on nüüd – ja palun ärge rääkige sellest pensionitõusust, seda te olete mitu korda rääkinud, proovige küsimusele vastata –, et mis ma lastele ütlema peaks. Kuidas siis elus õige on, kas peaks lubadusi pidama või need ongi rohkem selleks, et inimesi eksitada?

12:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! See on selline laste kasvatamise küsimus, aga seda võib vaadata ka filosoofilise küsimusena. Minu seisukoht on, et lubadusi tuleb pidada, aga tuleb ka silmas pidada keskkonna muutust meie ümber, olla paindlik, säilenõtke, selleks et vajalikke muudatusi õigel ajal teha. Vastasel juhul võib tulevik veel tumedam olla.

12:34 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

12:34 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Noh, eelmisel kevadel käima tõmmatud teerull [liigub] samamoodi edasi. Järjekordselt ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, ehkki siin on öeldud, et [muudatus] tuleneb riigi eelarvestrateegiast, mis tähendab, et oleks olnud võimalik aasta jooksul teha väljatöötamiskavatsus ja teha ka mõjuanalüüs. Ja nüüd siis tullakse meie juurde [ja öeldakse], et see on kiireloomuline ja sellest lähtuvalt me ei saagi seda teha. Aga ma küsin selliselt, et pensionäridel on [maksuvaba tulu] 776 eurot ja töötaval inimesel on 700. Kui pensionär töötab, siis millise maksuvaba summaga ta peab arvestama? Kas nagu töötajal, kellel on 700 eurot, või temale hakkab kehtima see 776 eurot?

12:35 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste puhul on maksuvaba tulu 776 eurot, sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte.

12:36 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, teie küsimus mikrofoni, palun!

12:36 Martin Helme

Aitäh! Tegelikult võiks proovida veel siin mõnda heli lasta, sest see ei ole kuidagi keelatud, aga ma tahaks ikka … Ma saan aru, proua minister, et te vastate meile siin napisõnaliselt, sest no kellele siis ikka meeldib olla see tankist, kes peab tulema, vaatama silma valijatele ja Riigikogu saadikutele ja ütlema, et jälle oleme teid petnud, jälle oleme valetanud, jälle rikume lubadusi, ja seda kõike ärge pange tähele, sest nüüd ma loen ette teile statistikat, mis on kõik manipulatsioon. Ei ole pensionid tõusnud kiiremini kui inflatsioon – see on vale, see on meile näkku valetamine! Seda on võimalik väita ainult juhul, kui te valite väga spetsiifilise ajaperioodi, kus nii-öelda eelnev inflatsioon on ilusti välja faasitud ja praegune inflatsioon on pandud eelneva inflatsiooni tõttu [toimunud] pensionitõusuga kõrvuti. Aga ma ikkagi ei saanud vastust küsimusele, mille kohta te meile järgmisena tulete lubadusi murdma.

12:37 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! 30 iseseisvusaastaga on pension kasvanud umbes 26 korda: 30 eurolt 10 sendilt 1994. aastal 776 eurole tänavu. Samal ajal on tarbijahinnaindeks kasvanud 5,42 korda. Seega keskmise pensioni ostujõudu on kasvatanud see aeg 4,73 korda. Keskmine pension tõuseb sellel aastal või tõusis sel aastal 10,6%, hinnatase 2024. aastal on prognoositud tõusma 4%. Nii et ka siin on vahe. Teie järgmisele küsimusele mul vastus puudub hetkel.

12:37 Aseesimees Jüri Ratas

Andrei Korobeinik, palun!

12:37 Andrei Korobeinik

Suur tänu selle võimaluse eest! Üks probleem on jah see, et lubadusi on murtud, aga teine küsimus on ju selles, kuhu see raha läheb täpsemalt. Põhimõtteliselt 1. jaanuarist on plaanis tekitada maksusoodustus rikkamatele inimestele. Ja lühidalt öeldes kolme pensionäri tulumaks läheb ühe Riigikogu liikme palga tõusuks. Kas peate sellist lähenemist kriisi ajal õigeks, et kolm pensionäri kusagilt Eestimaa avarustest maksavad ka teie kui ministri palgatõusu kinni? Me räägime summadest umbes 400 eurot aastas ja umbes 150 eurot aastas, mida need kolm pensionäri panustavad teie palgatõusuks.

12:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, pensionid makstakse välja sotsiaalmaksust laekunud rahaga ja seda ressurssi ei ole võimalik kasutada mujal kui ikkagi pensionide väljamaksmisel. Me teame, et meie ühiskond vananeb ja et meil on tegelikult mure, kuidas tulla toime järjest kasvava vanaduspensioniealiste inimeste [arvuga]. Sotsiaalkindlustusameti prognooside kohaselt kasvab vanaduspensioniikka jõudvate inimeste arv 2026. aastal 317 326 inimeseni ja 2027. aastal juba ligi 323 000 inimeseni, mis tähendab seda, et tegelikult paari aastaga 20 000 inimese võrra. Ja see kõik nõuab ressurssi ehk pensionifondi raha, mida siis ka välja maksta.

12:40 Aseesimees Jüri Ratas

Andrei Korobeinik, teil on istungi läbiviimise kohta protseduuriline küsimus. Palun!

12:40 Andrei Korobeinik

Just! Hea istungi juhataja, teil on hästi palju kogemusi. Kas te võite mulle nõu anda, et kui minister ei vasta minu küsimusele, siis mis minu kui Riigikogu liikme võimalused on seda vastust ikkagi kätte saada? Ma küsisin ühte, aga vastus tuli hoopis mingisuguse teise asja kohta.

12:40 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Loomulikult teie kogemustega ma ennast ei võrdle. Aga tagasihoidlikult siis, teie võimalused on järgnevad: küsida seda ministrilt väljaspool Riigikogu saali, küsida uuesti – kuna tegemist on esimese lugemisega, saab teise küsimuse küsida –, te võite teha kirjaliku küsimuse, arupärimise. Need on need tööriistad, mis on meile kodu‑ ja töökorra seadusega antud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

12:40 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuskil aasta tagasi moodustati uus valitsus – Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond –, mis alustas põhimõtteliselt sellest, et läks paljulapseliste perede toetuse kallale. Paljulapselised pered kaotasid selle tõttu 200 eurot kuus ja kahjuks paljuski kaotasid ka usalduse Eesti riigi vastu, nad on sellest päris palju rääkinud. Enne valimisi loomulikult ei [räägitud] sellest sõnagi, et niimoodi läheb. Enne valimisi ja ka pärast valimisi oli juttu sellest, et keskmine pension jääb tulumaksuvabaks. Nüüd lähete ka selle kallale. Kuidas teie arvates peavad pensionärid sellesse suhtuma, kui esiteks te lubasite, et seda ei tule, aga nüüd teete seda?

12:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma olen päris palju kohtunud erinevate pensionäride ühenduste ja klubidega Eesti eri piirkondades ja olen kirjeldanud neile neid väljakutseid, mis on meie riigi ees. Ma ei hakka neid siin kordama, sest seda te kuulete tõenäoliselt iga eelnõu ja ka infotunni küsimuste juures. Nad on olnud väga mõistvad ja arusaavad, kuni sinnamaani välja, et on tehtud ka ettepanek ajutiselt indekseerimine peatada. Seda ma tõepoolest mõistlikuks ei pea. Aga loomulikult, laiemalt vaadates ei ole see mugav positsioon siin teie ja Eesti inimeste ja pensionäride ees olla. Küll aga on mul hea meel selle üle, et me suudame säilitada, vaatamata keerulisele olukorrale, vanaduspensioniealistele kõrgema maksuvaba tulu määra, kui see on tööealistel.

12:42 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

12:42 Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud minister! Vaadake, selle riigi rikkuse – niivõrd, kuivõrd seda rikkust meil siin on – on loonud minuealiste põlvkond. Mina alustasin töömeheteed juba 14‑aastaselt ja võin öelda, et olen üles kasvatanud kuus last ja olen loonud selle riigi rikkust ja välja teeninud endale ka vanaduspensioni. Ja see on kogu minuealiste põlvkonna privileeg. Aga teie võtate praegu ilma igasuguse moraalse õigustuseta meilt selle privileegi ära. Te sisuliselt nullite ära selle, et te elate selle põlvkonna loodud rikkuse peal. Kas te ei arva, et see on absoluutselt moraalitu ja ealiselt diskrimineeriv ja lihtsalt julm ning kohatu?

12:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma tänan küsimuse eest, aga see väide ju ei pea paika, sest pensioni ega ka pensionide indekseerimist keegi ära ei võta. Õigustatud ootus on seeläbi täidetud. Ainukene muudatus, mis tehakse, on tõepoolest see, et senisest kõrgem, mis enne 2021. aasta seadusemuudatust oli, senisest kõrgem tulumaksuvabastuse määr vanaduspensioniealistele jääb ja ta jääb ka kõrgemaks kui tööealistel.

12:44 Aseesimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

12:44 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima üks osa teie vastusest. Te vastasite, et lubadusi tuleb täita, aga kui tingimused muutuvad … Ma ei ole sellega nõus, sest lubadus tuleb täita alati, on ainult kaks teed: kas sa saad vabaks sellest lubadusest või nutad ja täidad. Sest vaadake, lubaduse tähtsus on kaheplaaniline: esiteks sisuline, mis on alus mingiteks otsusteks, ja teiseks, lubadus kui instrument, mis liidab inimesi ja ühiskonda – abielu, kõik muu, äritehingud. Kas teile ei tundu, et see on suur risk, kui me hakkame kultiveerima sellist suhtumist ja lõpuks elame ühiskonnas, kus lubadus ei kehti, lubadust ei olegi olemas?

12:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Nii nagu ma ütlesin, ma päris siiralt arvan, et lubadustest kinnipidamine on oluline. Enda lastele olen ma seda täpselt samamoodi õpetanud. Aga selle medali teine külg on see, et elu meie ümber muutub ja muutub sagedasti viisil, mida me ei oska prognoosida. Ja tõepoolest, viimaste aastate sündmustel, mis algasid COVID‑iga ja lõppesid – kahjuks ei ole veel lõppenud – Ukraina sõjaga, on oma mõjud. Need mõjud on olnud nii energiahindadele kui ka majandusele tervikuna, ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja ka laiemalt. Mistõttu ma arvan, et on teistpidi vastutustundetu ... Kaalul on kaks asja: kas pidada oma sõna või tegelikult – see jutt, mida teile ei meeldi kuulda – jätta võlad laste kanda. Ja siin ma arvan, et ma pigem tahaksin käituda viisil, mis säästab tulevasi põlvesid, ja olla kokkuhoidlikum täna, selleks et meie lastel oleks homme parem.

12:46 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

12:46 Jaak Valge

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete mitmel korral rääkinud sellest, kuidas see pension ikka tõusnud on. Sellega ongi raske vaielda. Märkisite ka seda, kui palju on keskmine pension tõusnud viimase viie aasta jooksul. Kahjuks mulle need arvud päris täpselt meelde ei jäänud ja praegu stenogramm veel valmis pole. Aga igatahes vaatasin tarbijahinnaindeksi kalkulaatorist järgi. Selgub, et viie aasta jooksul on tarbijahinnaindeks tõusnud 44%, seega nendes absoluutarvudes võib see tõus näida kõrge, aga inflatsiooni arvestades pole see kaugeltki niimoodi, võib-olla on isegi miinusega. Nii et mul on teile ettepanek, et kui te sellest pensionitõusust räägite, siis arvestage ikka reaalhindades, võtke see tarbijahinnaindeksi kalkulaator juurde.

12:47 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma kordan üle, kuna stenogramm pole veel valmis, et viimase nelja aastaga on keskmine vanaduspension tõusnud 552 eurolt 774 eurole. Ehk [tõus] on olnud märkimisväärne. Ja käesoleval aastal, kui pension tõusis 10,6%, on hinnatase prognoositud 4%‑lisele tõusule.

12:47 Aseesimees Jüri Ratas

Andrei Korobeinik, palun!

12:47 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Ma kasutan teie soovitust. Ma lugesin eile Andrus Ansipi intervjuud. Hästi huvitav lugemine oli. Ta ütles, et praegune valitsus võiks vastutuse võtta ja tagasi astuda. Kuna teie olete siin, hea minister, siis ilmselt teie olete teisel arvamusel. Aga ma tsiteerin teist reformierakondlast, Maris Laurit nimelt, kes kirjutab, et praeguste pensionäride riiklike pensionide maksmiseks ei piisa praegugi kogutavast sotsiaalmaksust ja seetõttu kaasatakse teisi maksutuluallikaid. Teie väitsite, et pensione saab maksta ainult sotsiaalmaksust. See väide on vale. Tegelikult see on päris ammu juba teistmoodi, raha võetakse mujalt. Ma küsin uuesti. Kas te peate õigeks, et kriisi ajal võetakse raha pensionäridelt ja jagatakse ministritele ja Riigikogu liikmetele? Kolm pensionäri, üks Riigikogu liige. Mis on teie isiklik arvamus?

12:48 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma vastasin küll vastupidi, et sotsiaalmaksuga kogutud raha on võimalik maksta välja vaid pensionideks ehk pensionifondis oleva raha kallale ei minda, et teha muid kulutusi. Sotsiaalmaksuga kogutud raha saab lisaks tervisele ka 13% ulatuses maksta välja ainult pensionideks. Nüüd, lisaraha kohta, mida sinna pannakse ja on pikka aega pandud, saan ma vastata järgmiselt. Valitsus tegi selle aasta eelarvet koostades muudatuse ja valitsusliikmete palgad ei tõuse sellises tempos nagu Riigikogu liikmete palgad. Riigikogu liikmetel oleks olnud võimalus ka see muudatus teha, aga seda muudatust ei tehtud. Kutsun üles seda tegema.

12:49 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

12:49 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Täna … (Hääled saalis.) Vabandust! (Juhataja helistab kella.)

12:49 Aseesimees Jüri Ratas

Mul on palve, et me austame küsijat, austame [vastajat] ja neid, kes soovivad kuulata. Saalis käib diskussioon, mis hetkel siia ei sobi kuidagi. Küsimuse esitamise õigus, Rain Epler, palun!

12:49 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Täna jälle, nii nagu viimase aasta jooksul sageli on peaminister teinud ja teised ministrid, te kasutate täiesti suvalisi võrdlusbaase oma seisukohtade põhjendamiseks, räägite siin näiteks 30 aasta arengutest. Räägitakse Riigikogu liikmete palkadest, räägitakse, et lastetoetused tegelikult tõusevad, sest on valitud sobiv võrdlusaasta. Vaadakem veel fakte ajaloost. Näiteks suurema osa ajast inimkonna ajaloos surid pooled vastsündinud enne 15‑aastaseks saamist. 1950. aastaks oli see langenud veerandile ja 2020. aastaks 4%‑le. Või näiteks, et 1900. aastal sündinud inimese oodatav keskmine eluiga oli 32 aastat. 2021. aastaks oli see jõudnud 71‑le. Kui me vaatame ajajoont 1820 kuni 2017, siis teisendatuna 2011. aasta dollaritesse pidi 92,6% inimestest 1820. aastal saama hakkama alla viie dollariga päevas, aga 2017. aastal kõigest 2%. Mu küsimus on, et kuidas selline info asjasse puutub.

12:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Teie esitatud info minu meelest ka pensionide süsteemi praegu siin Eestis väga ei puutu.

12:51 Aseesimees Jüri Ratas

Vadim Belobrovtsev, palun!

12:51 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Ausalt öeldes on hea kuulata, et indekseerimine jääb alles, vähemalt nii palju, kui te seda lubasite. Aga minu küsimus on selline. Vaatamata sellele, et lubati, et keskmine pension jääbki tulumaksuvabaks, seda ikka tahetakse maksustada. Aga ma tuletan meelde, et enne valimisi oli Reformierakonna lubadus, et keskmine pension [tõuseb] nelja aastaga vähemalt 1000 euroni. Sotside lubadus oli vähemalt 1200 eurot. Minu küsimus on see, et kas te jätkuvalt lubate Reformierakonna ministrina, et aastaks 2027 on keskmine pension vähemalt 1000 eurot. Sotside eest ma ei palu teil vastutada.

12:52 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Praeguste kevadprognooside kohaselt tõuseb 2027. aastaks keskmine vanaduspension 896 eurole. Teadupärast kõige rohkem sõltub pensioni indekseerimine ehk seeläbi ka pensionitõus makstud sotsiaalmaksust. See omakorda sõltub sellest, kas inimestel on töökohti ja millised on inimeste sissetulekud. Ma ei ole majandusekspert ja ma ei saa praegu anda lubadusi, kas indekseerimisega majandusprognoosi paranemise ja töökohtade loomise korral – kusjuures töökohti on juurde tulnud oluliselt – see võimalikuks osutub. Küll aga on alati võimalik täiendavate muudatustega, mida varasemalt on tehtud ja mida tehti ka eelmise aasta alguses 20 euro võrra, teha täiendavaid muudatusi. Kas selliste otsuste juurde on võimalik tulla, on mul praegu raske öelda, teadmata tulevast majandusprognoosi.

12:53 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun! 

12:53 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te kahjuks, jah, tegutsete erakordselt jõhkralt. Teie eestvedamisel võeti suurperedelt ära toetusraha, nüüd lähete pensionäride kallale. Mida te nendele pensionäridele ütleksite? Ma tean, ajalehtedest on käinud läbi neid lugusid, kus inimesed praegu ei tule enam oma kommunaalkuludega, elektriarvetega toime, möödunud talvel oli nii, pensionärid müüvad oma kortereid, maamaju. Mida te ütleksite neile, kuidas te neile otsa vaatate? Mida te soovitate sellistele inimestele, kes juba praegu ei tule ots otsaga kokku? Mida te soovitate neile ministrina?

12:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Sotsiaalkaitseministrina, kelle portfellis on peaasjalikult ka vaesusega seotud teemad, [ütlen, et] neil inimestel, kes ei tule oma pere eelarvega ots otsaga välja, soovitan ma taotleda toimetulekutoetust. See annab esimesele pereliikmele 200 eurot, igale lapsele – igale lapsele! – 240, teisele täiskasvanule ja igale järgmisele 160 eurot raha peale seda, kui eluasemega seotud kulud on makstud. On päris palju ka neid perekondi, kellel puuduvad oskused pere eelarvega toime tulla. Nende inimeste jaoks on igas omavalitsuses kättesaadav ka võlanõustamisteenus, mis aitab suhelda muu hulgas võlanõudjate ja pankadega.

12:54 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

12:54 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Ma tahan lihtsalt täpsustada, ma päriselt ühte asja ei kuulnud, kui te mainisite, et sellesse eelnõusse suhtuti mõistvalt ja isegi oldi valmis arutama indekseerimise peatamise üle. Kas te rääkisite pensionäride organisatsioonidest? Või kes siis olid sellise mõttega nõus ja toetust avaldasid?

12:54 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Tegemist oli grupi pensionäridega, kellega ma sellel teemal vestlesin, aga see ei olnud ainuke grupp. Selline ettepanek tekkis ühes grupis. Võib-olla ma ütlen üle ka selle, et kõnealuse eelnõu puhul on tõepoolest läbi käidud ka ettenähtud kooskõlastamise etapp ja selles kooskõlastamises on osalenud meil täna olemasolevad vanaduspensioniealiste ühendused.

12:55 Aseesimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

12:55 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tänan vastuse eest minu eelmisele küsimusele, aga ma ei ole päriselt nõus selle hoiakuga, see tundus natuke liiga muretu. See on õige, et me ei pea oma probleeme, mis meil hetkel siin majanduses ja üldiselt on, oma järeltulevatele põlvkondadele pärandama. Aga tegelikult seda me teeme, kui me pärandame neile sellise hoiaku valitsuse, riigi poolt antud lubaduste suhtes, et kui tingimused muutuvad, siis me võime neid [lubadusi] muuta. Ja me unustame ära, et esiteks see lubadus, nagu ma ütlesin, on liim, ja teiseks, neid tingimusi ju osaliselt disainite teie, näiteks majanduskeskkonna tingimusi maksude ja kõige muuga, nad ei muutu meist sõltumatult. Kas on õige see tunne, et te ei taju valitsusega nende murtud lubaduste tähtsust?

12:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma tänan küsimuse eest. Ma ei ole üldse muretu, ma olen äärmiselt murelik selle olukorra pärast, mis meil tervikuna on. Ja tervikuna ma pean silmas julgeolekuolukorda, vajadust selleks valmistuda, tervikuna ma pean silmas majandusolukorda. See, mida mina saan sotsiaalkaitseministrina teha, on eeskätt püüda inimeste majanduslikku toimetulekut toetada ja ennetada vaesusesse langemist. Ja seda ma tõepoolest püüan teha nii hästi, kui ma suudan. Te võite ette heita valitsuse otsuseid, mis siin Riigikogus on juba ka koalitsiooni toel heaks kiidetud, puudutagu see lasterikaste perede temaatikat või ka tänast [teemat], tulumaksuvaba määra vanaduspensioniealistele. Uskuge, ühtegi sellist otsust või ettepanekut ei tooda sellesse saali kergekäeliselt ega kerge südamega. Aga need on valikud, mida meil on tulnud teha. Ja ma väga loodan, et kui mitte täna kogu Eesti elanikkond, siis tulevikus järgmised põlved saavad sellest aru.

12:57 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

12:57 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Te enne rääkisite siin, et on tehtud ettepanekuid ajutiselt kas või pensionide indekseerimine peatada, ja põhjendasite, miks te seda inimestele lubatud vanaduspensioni tulumaksuvabastust teha ei taha. Selles mõttes ei ole see päris adekvaatne põhjendus või seletus, et alati me leiame Eestis kindlasti ka pensionäre, kes saavad endaga väga hästi hakkama, ilmselt on miljonäre ja neid, kes üldse ei vaja pensioni. Selge on ju see, et selliste inimeste järgi meil ei ole võimalik sotsiaalpoliitikat kujundada. Küll aga ma küsin teie käest, kas te olete oma vastutusalas teinud ära auditi kõikvõimalike MTÜ‑de rahastamise osas, mis otstarbel, kuhu, kellele ja milleks raha antakse, et vaadata üle, kas see on vajalik ja kas ei peaks äkki tõmbama kokku teatud kohtade pealt hoopis sealt.

12:58 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Jah, mul on tervikülevaade kõikidest minu valitsemisalas rahastatud mittetulundusühingutest ja nende tegevusest. Nende tegevuse ja raha kasutamise üle peetakse ka väga konkreetset järelevalvet. Ja ainukene viis, kuidas minu valitsemisalas on üldse võimalik mittetulundusühingutel riigieelarvelisi vahendeid saada, on endise loogikaga hasartmängumaksu nõukogu vahendid. Tänaseks on see ümber kujundatud strateegilise partnerluse raamistikuks ja selleks on ranged reeglid, kuidas neid ressursse taotleda, samamoodi ranged reeglid, kuidas anda aru ja mismoodi tehakse järelevalvet.

12:59 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:59 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eestis on üks selline riigi sihtasutus nagu ESTDEV, kes on jaotanud Eesti maksumaksja raha möödunud aastal laiali mööda maailma 101 miljonit. Sellel aastal on tegemisel ja võib-olla osa juba tehtud: Moldova hariduse digipöördeks 518 000, ajakirjandusstipendiumiks 106 403 eurot, Gruusiasse 400 000 maaelu arendamiseks, Ukrainasse Eesti perekodule 550 000, Olena Zelenska [Fondile] 376 000 perekodu ehitamiseks. Nimekiri on alles alguses. Kas teil natukene piinlik ka on, et te tulete järjekordse maksukirvega siia peale?

13:00 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! See küsimus oleks rohkem välisministrile, kelle valitsemisalasse ESTDEV kuulub, aga see on ühe endast lugupidava riigi maine küsimus, kas ta aitab ja toetab neid riike, kus ollakse madalamal arengutasemel. Eesti on need valikud teinud ja Eesti on otsustanud Ukraina ülesehitamist toetada. Minu valitsemisala puudutab peremajade ehitamine, mis on alles planeerimisjärgus, ja ma usun, et need sõja tõttu Ukrainas vanemateta jäänud lapsed väärivad, et me kaks peremaja neile ehitaksime ja koos sellega annaksime teadmise, mismoodi lastesõbralikku keskkonda institutsioonis luua.

13:01 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

13:01 Mart Helme

Nojaa, selle vastuse peale võib muidugi öelda, et oma rahvas lõigaku nööriga leiba, peaasi et me jagame laiali ikkagi nendele, kes meie arvates on veel viletsamad. Nad ei ole viletsamad! Ja muidugi, tulles tagasi selle küsimuse juurde, mis Siim Pohlak esitas, oli teie vastuses puudu ainult üks repliik veel: ja kui üldse hakkama ei saa, mingu tänavale kerjama. Sest see on see poliitika, mida te ajate. Aga mul on teile ettepanek, selline mõttemäng. Kujutage ette, et te ei ole ühel päeval enam kõrgepalgaline, te ei ole enam privilegeeritud inimene, te olete vaene, haige, vana, teil ei ole lapsi ega lapselapsi, kes teie eest hoolt kannavad, aitavad teid, teil on raske haigus, mis nõuab väga kallite rohtude väljaostmist regulaarselt, ja siis on teil valitsus, kes viib ellu sellist poliitikat, nagu teie valitsus praegu viib. Missugune oleks teie suhtumine siis sellesse valitsusse?

13:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Olles sotsiaaltööharidusega ja sotsiaaltööd teinud alates 1993. aastast, suudan ma olla empaatiline ja seda ette kujutada. Just sellepärast olen ma teinud jõupingutusi, et meil oleks hooldereform, et meil oleks kättesaadavad toetavad koduteenused, et inimesed saaksid vajalikku abi ja tuge. Ja just sellepärast oleme me teinud, küll eelmise valitsusega 20‑eurolise erakorralise pensionitõusu, mille tulemusena 17% juures eelmisel aastal ka pensionitõus oli.

13:03 Aseesimees Jüri Ratas

Ants Frosch, palun!

13:03 Ants Frosch

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mul on üks selline konkreetne teema, mis tõukub siin nädala jooksul ka kohalikus meedias liikunud väikesest legendist. Tõenäoliselt vastab see tõele. Nimelt, Lõunaleht – see on Võrus ilmuv ajaleht – kirjutas, et peaminister on kinnitanud, et Võrus on kurjad inimesed. Piirkondlik ebavõrdsus ja ka selle konkreetse seaduseelnõu mõju saab olema just eriti Eesti äärealadel ja vaesemates piirkondades valusam. Minu küsimus on selline: kas hüpoteetiline olukord, kus te satute Võrru, võib päädida sellega, et te olete sunnitud tõdema, et Võrus on kurjad pensionärid?

13:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Võrus ma väga hiljuti ei ole käinud, Valgas käisin üsna hiljuti ja seal olid väga meeldivad inimesed. Kohtusin nii vanaduspensioniealistega kui ka kohaliku puuetega inimeste koja poolt kokku lepitud kohtumisel erivajadusega inimestega. Vestlus oli kahepoolne ja sümpaatne. Ja ma arvan, et kõik ministrid võivad julgesti ükskõik kus Eestimaal käia, inimestega suhelda, see annab kasulikku teavet selle kohta, kuidas inimesed erinevates Eestimaa piirkondades elavad. 

Aga rääkides Eesti erinevatest piirkondadest, siis selle ministri toolilt, kus ma täna olen, vaadatuna on täiesti selge, et meil on piirkondlikud erinevused. Need kajastuvad tööhõives, puuetega inimeste arvus, eriti vanaduspensioniealiste puuetega inimeste arvus, ja tegelikult ka vaesusnäitajates. Aga teisalt tuleb siia kõrvale tuua tõsiasi, et elu on hästi mitmetahuline ja kompleksne. Ainuüksi sotsiaaltoetuste ja teenuste kaudu elujärge üles viia ei ole võimalik. Teatud piirkondades on juhtunud see, et meie toetused kogumis on nii palju heldeks muutunud, võrreldes väga vähese töötamise võimalustega piirkondadega, kus ka palgad on madalad, et inimesed teevad juba neid valikuid, et töötamise asemel võtta vastu erinevaid riigi ja kohaliku omavalitsuse toetusi. Ja see on muidugi hästi halb trend. Mis tahes toetusskeemid peavad olema töötamist motiveerivad.

13:06 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

13:06 Jaak Valge

Suur tänu, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ärge palun mind nüüd kiuslikuks pidage. Ja suur tänu, et need numbrid üle kordasite! Neli aastat tagasi oli keskmine pension 552 ja nüüd on 774 eurot. Mina sain nüüd need arvutused ära teha ja selgub, et tarbijahinnaindeks on kasvanud nelja aasta jooksul 41%, pension minu arvutuste järgi 40%, seega, keskmine reaalpension on isegi pisut langenud. Ja seega on keskmise pensioni kasvust rääkimine ikkagi eksitav. Kordan üle oma soovituse, et kui te pensionide või ükspuha milliste toetuste ja palkade muutusest räägite ükspuha missuguses ajapiiris, siis laske ikka palun oma nõunikel inflatsioon ka arvesse võtta.

13:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh soovituse eest!

13:07 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

13:07 Kalle Grünthal

Aitäh! Meeldetuletuseks teile niipalju, et ma küsisin selle raha jaotamise kohta mööda maailma laiali ja siis te ütlesite, et tulebki aidata neid, kes on kehvas olukorras. Aga äkki oleks aeg ikkagi mõelda ka meie inimeste peale? Lugupeetud ettekandja! Miks on praegu oluline, et me anname pool miljonit, üle poole miljoni ära Moldova hariduse digipöördele? Kuidas see teeb meie elanike elu paremaks? Või siis, ütleme, Gruusia maaelu arenguks 400 000. Ma ei hakka seda pudi-padi siin ette lugema, sest enne läheb issanda päike looja, kui ma sellega lõpule jõuan, kuni see nimekiri läbi saab. Öelge, kas teil natukenegi on südametunnistust, et võiks midagi ka Eesti inimesele teha pärast seda, kui nad on kõiki teisi toetanud. Öelge! Olete sotsiaalinimene, vastake ausalt! 

13:08 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Võib-olla seda on raske märgata, sest negatiivset on õhus palju, aga me oleme Eesti inimeste jaoks teinud päris palju viimastel aastatel. Mina olen olnud sellel ministripositsioonil kolm aastat. Selle aja jooksul ma kõige suuremaks võiduks pean sedasama hooldereformi, mis 50%‑l hooldekodu elanikest võimaldab oma pensioni eest väärikalt vanaduspõlves teenust saada. Ülejäänud puhkudel on varasema ligi 1000-eurose arve asemel tarvis juurde maksta 20–100 eurot. Me oleme päris palju teenuseid arendanud lastega peredele. Mitte ainult toetuste numbrites ei ole vaja mõõta seda, mida me inimestele pakkuda suudame, vaid ka keskkonna kujundamises, olgu see siis perelepitus või olgu see puuetega laste teenuste ümberkorraldamine või kogunisti harvikhaigustega lastele 5 miljoni euro eraldamine, et nad saaksid ravi enne, kui puue välja kujuneb. Uskuge, neid asju on, mida on tehtud ja tehakse jätkuvalt. Aga mis puudutab ESTDEV‑i hallatavaid ressursse ja nende kasutust, siis minu soe soovitus on, et välisminister saab teile anda täpseid selgitusi.

13:10 Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

13:10 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Äkki räägiks nüüd ausalt ära, mis see järgmine asi on, mis te peredelt või pensionäridelt ära võtate. Minu arvates terve aasta te olete ainult sellega tegelenud. Minu arvates on teil väga raske amet, ma küll ei tahaks teie nahas olla. Kevadel alustasite sellest, et selgitasite, kui oluline on võtta suurperedelt toetus ära, nüüd te istute siin ees, räägite, kui oluline on pensionäridelt järgmisel aastal 17 miljonit ära võtta ja 2028 juba üle 70 miljoni euro pensionäride taskust. Rääkimata sellest, et Statistikaameti [andmete] tulemusena te saate veel üksi elavate pensionäride hulka vähendada ja tänu sellele mõnda muud maksu teha. Kui kaugele võib minna selle valitsusega, et kõige nõrgemaid, peresid ja pensionäre veel lüpsta?

13:11 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Sellega ma olen nõus, et vanaduspensioniealised, kellel ka tervislikel põhjustel ei ole enam võimalik töötada, on hästi nõrgas positsioonis ühiskonnas laiemalt. Samamoodi on lapsed nõrgas positsioonis. Ma küll ei tahaks uskuda ega mõelda viisil, et lastega pered on nõrgas positsioonis, sest tegemist on eeskätt noorte või keskealiste [inimestega], elujõulistega, kes kujundavad oma elu ise, otsustavad ise, kui palju lapsi nad saavad, ja püüavad neid lapsi vastavalt oma tõekspidamistele kasvatada. Ja jätkuvalt, Eestis on päris kõrged lasterikka pere toetused ja täiesti mõistlikus suuruses lastetoetused. Olen kogu aeg pidanud oluliseks seda, et meil oleks teenused ja keskkond, mis toetavad lapse kasvatamist, ja sellega me samm-sammult ka tegeleme.

Nüüd, mis puudutab järgmisi samme, siis olen juba valitsuse kaudu Riigikogusse saatnud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse, mis puudutab erihoolekandeteenuse korralduse parandamist ja teenuse kättesaadavuse suurendamist. Sellel on omakorda suur seos üldhooldusega, et võtta koormat vähemaks kohalikelt omavalitsustelt. Ja valitsuses ootab heakskiitu Riigikogu poole tulekuks veel lastekaitseseaduse eelnõu, millega me soovime tagada abivajava lapse parema märkamise ja asendushooldusel olevate, oma vanemate kasvatusest ilma jäänud laste perede tugiteenuste parema pakkumise.

13:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun! 

13:13 Aivar Kokk

Aitäh! Aitäh vastuse eest! Aga me ikka räägime sel teemal, et miks tänane valitsus on võtnud eesmärgi kõige nõrgemalt grupilt viimast ära võtta. Teie arvasite, et lastetoetused olid suured, ja võtsite sealt 200 eurot maha. See on teie nägemus. Minu arvates kolme ja enamat last kasvatavale perele on iga euro väga oluline ja kui nendega suhelda, siis nad ütlevad, et väga raske olukord on. Me räägime pensionäridest – minna nüüd pensionäride kallale ja võtta ära see pisikene toetus, mida eelmises koosseisus kõik toetasid … Koalitsioonilepingus on kirjas väga selgelt, et keskmise pensioni tulumaksuvabastus jääb. Te tulete nüüd siia laua ette ja ütlete, et see on väga hea, ja mõne päeva pärast tuleme siin automaksu juurde, [mille puhul] me veel kord peredele ja pensionäridele tõmbame mütsi pähe. Mis te arvate, kui palju jõuab Eesti kodanik maksta makse? 

13:14 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Te ei olnud varasemalt saalis, aga ma loodan, et te oma toas saite kuulata. Ma ei ole öelnud, et see on väga hea, ma ütlesin, et ma olen murelik. Ja kui siin on täna ette heidetud, et me läheme murdma koalitsioonileppes olevat lubadust, siis ma olen selgitanud seda, et sõnapidamine on hästi oluline, aga sama oluline on kiiresti muutuvas keskkonnas olla paindlik. Selleks, et me nendelsamadel lastel, kelle pärast me kõik ühiselt muretseme, tulevikku natukene lihtsamaks teeksime ega elaks täna üle jõu, et lapsed saaksid tulevastes majandusoludes paremini toime tulla, ilma meie võlgade maksmise koormata. 

13:14 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

13:15 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Peab ütlema, et rahanduskomisjonis ei olnud eriti teravat debatti sel teemal. Kui protokolli vaatate, siis [näete, et] oli üks väheadekvaatne küsimus ja selle peale kulus aeg ära. Aga protseduurilised otsused olid meil, mis on oluline: esimene lugemine lõpetada, 2 häält oli vastu ja 6 poolt. Ja muu vahest korrata või nimetada ei väärigi.

Aga seda enam on mul aega mainida ära siin mõningad ebatäpsused, mis on kõlanud, rahanduskomisjoni vaates. Kõigepealt ministrile: ei, Riigikogu liikme palk ei ole lihtsalt vähendatav, vaid õnneks põhiseaduses kaitstud. Õnneks sellepärast, et ta ei muutuks sellise populistliku manipuleerimise ja alapakkumise teemaks. Samas, et ministrid oma palku piiravad, on üsna korduv praktika. Ise olen teinud neli aastat järjest sellise ettepaneku, et valitsuse indekseerimisele määratud palk külmutataks. Ehk iseenda palka valitsus saab kärpida ja kasvu kärpimine on selle kõrval köki-möki, võiks öelda. Nelja aastaga jõuab inimene väga palju maksta kokkuhoiu omast taskust. Sedapidi.

Nüüd, esimesed küsimused olid lubaduste katte puudumise kohta. Rahanduskomisjoni vaates on katteta lubadus selline, kus on ette nähtud kulu, aga ei öelda, kust raha tuleb. Ja siin on kindlasti suurmeister küsija ise, Martin Helme. Valimislubadusi tänapäevase mandunud poliitilise kultuuri juures tegelikult ei peaks päris katteta lubadusteks tituleerima, sest kõik teavad, et koalitsioonivalitsustes ei ole ühegi partei programm valdavas osas realiseeritav. Ja enamgi veel, enam ei kalkuleerida seda üldmaksumust korralikult.

Mina olen küll seisnud selle eest, et meie erakonna oma oleks kõige madalam, kõige odavam programm, ja see on õnnestunud. Aga üldjoontes ju pakute te kõik üle. Ja pole kellelgi siin õigust teisele näpuga näidata, et lubadused on katteta. Küll aga tullakse välja eelnõude ja ettepanekutega, mida tehakse suveräänselt Riigikogu ajal. Vaat see on tõesti probleem. Ja tõesti, ma ei ole näinud lahkemat lubajat kui Martin Helme, kes pakub alati, et kaotame maksud, siis saame rikkaks.

Pensionide koha pealt, ei jõudnud seda numbrit üle kalkuleerida, aga tuleb ikkagi tunnistada, et reaalpensionid on viimase poolteise aastaga kasvanud ligi viiendiku võrra, võib-olla kuuendiku. See on väga tõhus kasv. Öelda, et siin on mingisugune tohutu vaesumine toimunud, et pensionärid on hakanud oma vara müüma selleks, et ellu jääda – see on liialdus. Pensionärid ei ela hästi, aga ei ole ka viimase aja häda nende puhul nii suur.

Ja kui siin öeldakse, et võetakse viimane pensionäridelt selle tõttu, et külmutatakse maksuvaba miinimum, siis see on muidugi lihtsalt pettus ja silmamoondus. Üks viimastest küsijatest seda väitis. Ajaloo huvides tuleks öelda, millal üldse pensionäride täiendav tulumaksuvabastus tekkis. See oli aastal 2002. Minu erakonna käes oli tol korral rahandusministri portfell. Ja see joon, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba, kirjutati eelarvestrateegiasse Taavi Rõivase valitsuse ajal, aga seaduse järgi tõusis siis pensionäridele kehtinud täiendav maksuvaba tulu aasta-aastalt, nii et hoiti tegelikult seda keskmist pensioni maksuvabana üsna hoolega. Näiteks 2013 oli täiendav pensionäride maksuvabastus 192 eurot, aasta hiljem 210, siis 220, siis 225 ja 236. Aga kuhu see kadus? Küsijad ise kaotasid ära.

Kõik siin räägivad maksuküürust, aga maksuküüru üks hind oli see, et pensionäride – selle tegid siis Reinsalu ja Jüri Ratas, tuleb meenutada – täiendav tulumaksuvabastus kaotati ja maksuküüru kulu kõige suuremad kandjad olid pensionärid, eriti töötavad pensionärid, sest nendele ei jäänud maksuvaba miinimumi üldse või jäi väga vähe, lisaks sellele, et võeti ära täiendav maksuvaba miinimum. Ja üsna kiiresti kasvas ju keskmine pension üle selle puusliku staatuse saanud 500 euro. Nii et pange tähele, aastatel 2018 kuni 2022, kuus aastat järjest pensionäridel täiendavat tulumaksuvabastust üldse ei olnud.

Ma ei taha kiita oma erakonda, aga põhimõtteliselt ma pean siiski faktid ära nimetama. 2022. aastal, kui vahetus valitsus, siis keskmise pensioni tulumaksuvabastus taastati, see kehtis aastal 2023 ja kehtib sel aastal. Ja siis ta külmutati, ei võeta uuesti ära, nagu võttis selle enne seda valitsenud koalitsioon, kes meid, tähendab seda praegust valitsuskoalitsiooni siin süüdistab. Olgem faktides ikkagi ausad.

Ja mida see tähendas? Pensionärid hakkasid maksma pensioni pealt tulumaksu üsna kiiresti ja maksid seda aastatel 2020, 2021 ja 2022. Nii et ei ole midagi väga uut siin taeva all. Et ei jääks muljet, et ma siin räägin mingisugust oma juttu, kõigepealt, need olid faktid, numbrid. Mina ei ole kunagi pidanud keskmise pensioni maksuvabastust jätkusuutlikuks sammuks, aga tore, et siiski on suudetud sellest kinni hoida. Küll peame me ikkagi tunnistama, et rahanduse olukord on praeguseks jälle katastroofiline ja me kahjuks ei saa kõiki häid lubadusi enam, ammugi enam praegu, säilitada. Nii et see on üsna tagasihoidlik samm – külmutada –, kui eelmised valitsused olid ära võtnud ja hakanud pensione otseselt maksustama üsna kiiresti. Aitäh!

13:23 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, üks hetk! Ma ei tea, kas teile on küsimusi või ei ole, kõigepealt on protseduuriline küsimus. Andrei Korobeinik, palun!

13:23 Andrei Korobeinik

Jaa, suur tänu, hea istungi juhataja! No ma saan aru, et Jürgen ei ole lugenud väga head Andrus Ansipi intervjuud, kus Andrus ütles, et kui sa kolm aastat võimul oled – Jüri Ratast ei tasu mainida –, siis võiks tunnistada, et ei oska tööd teha, ja minema jalutada. Aga mul on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma saan aru, et Jürgen esindab siin rahanduskomisjoni. Ta rääkis 8,5 minutit, iseenesest see on ka üllatav, sest minu arust kaheksa minutit on ikkagi piirang. Aga võib-olla istungi juhatajale tundus, et tegemist on väga hea ettekandega. Aga mulle tundus, et tegemist ei olnud väga hea ettekandega. Rahanduskomisjoni [istungi] sisust Jürgen midagi ei rääkinud. Ta tutvustas Reformierakonna programmi, rääkis statistikast, millest rahanduskomisjoni istungil juttu ei olnud. Ja see oli selline, ütleme, jutt, mis rahanduskomisjoni istungiga üldse seotud ei ole. Mul on küsimus istungi juhatajale. Kas me saame ikkagi ülevaadet sellest, mis rahanduskomisjonis toimus? Lisaks sellele põnevale sissevaatele Jürgen Ligi mõttemaailma.

13:25 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Tõsi on see, et komisjoni ettekandja annab ülevaate sellest, mis toimus komisjonis. Kui ta sinna juurde paneb mingit oma tunnetust natukene, siis see on iga ettekandja oma soov, kui süvitsi sellega minnakse. Kogenud – minust kogenum – Riigikogu liige Jürgen Ligi teab seda hästi, kas see piir oli ületatud praegu või mitte. Hea ettekandja, ma tänan teid!

13:25 Jürgen Ligi

 Aitäh, härra juhataja!

13:25 Aseesimees Jüri Ratas

Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rain Epleri. Teile ei ole küsimusi, ettekandja. Aitäh teile!

13:25 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Siin veel lastakse kurjasid Võru inimesi kõnelema. Kõigepealt, ministri …

13:25 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma pean sellesse repliiki küll sekkuma juhatajana. Võru inimesed ei ole kurjad, nad on head armsad inimesed, nagu kõigi teiste maakondade elanikud. Nii et palun, minge edasi ja ärge tundke ennast halvasti!

13:26 Rain Epler

Jaa. Tegemist oligi minu püüdega olla irooniline. Ja ma olen teiega selles, hea juhataja, igati nõus, et Võrus on väga toredad, armsad ja head inimesed.

Aga nüüd asja juurde. Ministrilt, tuleb tunnustada, ma sain ühe ausa vastuse, aga nõudis veidike pusimist, et see kätte saada. Kui ma viitasin sellele, et minister räägib asjasse mittepuutuvat juttu, ja illustreerisin seda omalt poolt asjasse mittepuutuvate faktidega, ütles minister: "Teie poolt esitatu ka ei puutu asjasse." Vaat selle ka-ga ta võttis omaks, et ka tema poolt esitatu ei puutu asjasse. See oli tore moment.

Kiire vaade lähiajalukku. Ilmselt paljud mäletavad, kuidas Kaja Kallas enne valimisi rääkis, et Reformierakonnal on plaan, ja rääkis sellest, kuidas üks osa sellest plaanist on see, et keskmine pension saab olema tulumaksuvaba. Olid videod ja plakatid naeratavate vanainimestega. Peale valimisi sõlmisid Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 koalitsioonilepingu, kuhu see asi sisse pandi. Peatükis "Sotsiaalpoliitika" ja selle alapeatükis "Sotsiaalne kaitse" öeldakse väga selge eestikeelse lihtlausega: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba."

No selle kauni võltspildi maalimisest on nüüd möödas veidi üle aasta ja järjekordne lubadus saab murtud. Valitsus on toonud siia eelnõu, millega loodetakse kokku hoida 25 miljonit eurot. Ja nagu selle valitsuse puhul tavaks on saanud, sirutatakse käsi ikka nende tasku, kelle majanduslik olukord on niigi keskmisest kesisem. Juba on kaotatud tulumaksuvabastus laste arvelt, vähendatud lastetoetusi. Lisandumas on automaks. Need otsused raskendavad enim lastega perede majanduslikku olukorda. Nüüd siis võetakse ette pensionärid.

Aga tänapäeva punased ongi sellised. Loosungid räägivad vaeste ja väetite aitamisest, aga tegutsema asudes kooritakse ühiskonna vaesematelt seitse nahka ja saadud raha suunatakse omadele. Olgu läbi kõrgepalgaliste töökohtade loomise avalikus sektoris, MTÜ-de rahastamise või läbi rohe‑, kliima‑ ja muude utoopiliste ideoloogiliste projektide rahastamise. Paradoksaalne on selle kõrval jutt riigi rahanduse kordategemisest, kui riigi rahaline seis on ajaloo halvim ja kõige tempokamalt on see halvenenud just Kaja Kallase juhtimisel.

Hea koalitsioon! Me aitame teil vältida oma järjekordse lubaduse murdmist ja teeme EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kutsun teid üles seda ettepanekut toetama. Kui te siiski arvate, et valitsus peaks jätkama oma lubaduste murdmist, riigi pankrotti ajamist ja ühiskonna nõrgemate liikmete elu raskemaks muutmist, siis te ei sobi riiki juhtima. Saatke koalitsioonileping paberihunti ja astuge üheskoos tagasi. Aitäh!

13:29 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

13:29 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toeta valitsuse ettepanekut pensionide maksustamise kohta. Selleks on mitu põhjust. Kõige olulisem põhjus on see, et pensioni ei tohiks juba põhimõtteliselt maksustada. Pension on riigi võlg inimese ees viimase poolt oma tööelu jooksul tasutud maksude eest. Samuti kujutab pensionide maksustamise ettepanek endast valitsuse järjekordset katset võtta raha kõige vähem kaitstud elanikkonnarühmadelt. Seda on valitsus praeguseks juba teinud käibemaksu, elektrienergia, mootorikütuse ja gaasiaktsiisi määrade tõstmisega. Sama eesmärki teenib kavandatav automaks.

Keskerakonna fraktsioon usub, et selline maksupoliitika ei ole õiglane ja suurendab rahva vaesumist. See on ohtlik riigile, kus veerand elanikkonnast elab juba praegu vaesuses. Alternatiivina valitsuse poliitikale oleme pakkunud välja oma maksulahendused. Ennekõike tuleb kehtestada solidaarsusmaks pankade kasumitele. Lisaks sellele tuleb võtta kasutusele astmeline tulumaks. Mõlemad lahendused on suunatud sellele, et võimaldada õiglasemalt jaotada rahvuslikku rikkust. See on väga oluline, sest Eestis on lõhe rikaste ja vaeste vahel üks Euroopa suurimaid ja samal ajal muutub rahvas üha vaesemaks. Aitäh!

13:31 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun!

13:31 Aivar Kokk

Hea juhataja! Kolleegid! Austatud minister! Ma saan alustada tänast kõnet lihtsalt: valitsuskoalitsioon läheb pensionäridele antud lubadust murdma. Hetkel on esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega kaotatakse ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Ainuüksi esimese aastaga võetakse selle sammuga pensionäride taskust 17 miljonit eurot. Valitsusliidu koalitsioonileppe sotsiaalpoliitika peatükist leiab tänaseni punkti, mis lubab hoida keskmise pensioni Eestis tulumaksuvabana.

Tänane eelnõu on järjekordne näide valitsuse valelikust poliitikast. Seejuures ei piirduta eesmärgiga saada pensionäride taskust tuleval aastal 17 miljonit eurot, sest seaduse seletuskirja kohaselt kaotavad eakad 2028. aastal juba 76 miljonit. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit rõhutab seadusemuudatust kommenteerides, et 2022. aastal olid Eesti pensionärid Euroopa Liidu vaeseimad ja seetõttu on koalitsiooni plaan moraalitu. Kuid valitsusparteisid see sõnum ei kõiguta.

Kaks kõige haavatavamat ühiskonnagruppi Eestis on pered ja pensionärid. Valitsus läks mullu oma kõige esimesel töönädalal halvendama perede kindlustunnet ja seda kiusu on läbivalt oma otsustega jätkatud. Nüüd minnakse ka pensionäride kallale. Tänane seaduseelnõu on alles jäämäe üks tippudest. Me oleme eelmisel aastal kogenud, kui palju makse Eesti kodanikele on lajatatud peale sellest aastast ja seadustatud juba maksudega, mis on järgmisel aastal. Aga meil on Riigikogu saalis juba esimese lugemise läbinud ka automaks, mis otseselt mõjutab nii pensionäre kui ka peresid.

Räägime automaksust. Aasta tagasi tuli koalitsioon kokku. Me teame, et valimiskampaanias mitte ükski erakond ei rääkinud automaksust. Siis räägiti automaksust 120, 130, 140, 150 miljonit. Siis jõudis automaksu seaduse eelnõu Riigikokku ja sealt saame lugeda: 230 miljonit. Mõned päevad tagasi saime teada, et Euroopa Liit on nii halb, et Eesti peab automaksu tegema üle 300 miljoni. Ma hakkan mõtlema, et kuidas meil siis on. Räägitakse, kui tore on järgmisest aastast kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, millega meie, Riigikogu liikmed, tõesti saame tulumaksuvabastuse, mida me täna ei saa. Sellega kaotab riik ühelt poolt 500 miljonit eurot, teiselt poolt öeldakse, et rikkamad saavad 500 miljonit juurde vaesemate arvelt. Ja nende vaesemate arvelt, pensionäride käest võetakse siis [2028]. aastaks juba üle 70 miljoni tagataskust ära. Sihuke tunne, nagu oleks neil sukasääres meeletult raha. Ma saan aru, et neil pensionäridel, kes Riigikogus on, on natuke lihtsam, pensioni kõrvale saadakse ka Riigikogu liikme palk. Aga need inimesed, kes on ainult pensionil, neile on iga euro väga oluline.

Siin saalis komisjoni ettekandja korra mainis, et mingil hetkel tehti sihuke asi, et tulumaksuvabastust pensionäridel ei olnud. Samas ta rääkis, et pensioni tulumaksuvabastus oli 235 eurot, aga Isamaa eestvedamisel selles koalitsioonis tehti 500 eurot tulumaksuvabaks kõikidele, nii töötajatele kui ka pensionäridele. See oli väga suur tõus sel hetkel. Sel ajal, kui minu selja taga olev juhataja oli peaminister, me tegime otsuse, et teeme madalapalgalistele tulumaksusoodustuse, mis tänaseni kehtib. Milleks on nüüd vaja vabastada kõrgepalgalised tulumaksust ja selle nimel pensionäridel kaotada keskmise pensioni pealt tulumaksuvabastus?

See on uskumatu, milline on tänane koalitsioon! Ma saan aru, ka minister häbenes seda eelnõu ette kandes. Kui on koalitsioonileping, siis tuleks lahti võtta ja kustutada see rida, kus on väga selgelt kirjutatud, ja millele te olete alla kirjutanud, et keskmine pension jääb tulumaksuvabaks. Kuidas saab olla täna eelnõu siin? See on üks pisikene koht. Nüüd hoitakse automaksu …

Kolm minutit palun. 

13:36 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, lisaaeg kolm minutit!

13:36 Aivar Kokk

Praegu hoitakse automaksu eelnõu rahanduskomisjonis, et jumala pärast siia saali ei tulda, sest europarlamendi valimised on [tulemas]. Veel üks maks, üle 300 miljoni. Räägitakse kaitsekulude maksust. Ühel hetkel peaks nagu mõistus koju tulema. Ei ole võimalik ühtegi riiki maksude kaudu rikkaks teha. Kas me tõesti soovime seda näha, et pensionärid ei saa hakkama, suurpered ei saa hakkama, lastega pered ei saa hakkama? Mis on selle valitsuse tegelik soov?

Seoses sellega, et see on niivõrd halb seaduseelnõu, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

13:37 Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aga meile on tulnud kolm ettepanekut, keskfraktsiooni ettepanek eelnõu 416 kohta, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanek eelnõu 416 kohta ja Isamaa ettepanek samuti eelnõu 416 kohta. Ettepanekute sisu on üks: lükata see eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Lauri Laats, palun! Palun mikrofon Lauri Laatsile. Palun mikrofon Lauri Laatsile!

13:38 Lauri Laats

Nüüd on. Aitäh, hea istungi juhataja! Enne hääletust Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviks vaheaega kümme minutit.

13:38 Aseesimees Jüri Ratas

Palun mikrofon Martin Helmele.

13:38 Martin Helme

Aitäh! Mul on sama palve. Aga mul on ikkagi seesama küsimus, mis enne oli Kalle Grünthalil. Kuna kolm fraktsiooni on teinud hääletuse ettepaneku ja kaks tükki küsivad kümneminutilist vaheaega, äkki me saame 20 minutit vaheaega?

13:38 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhataja on siiski konservatiivne ja lähtub sellest praktikast, mis siin Riigikogu saalis on olnud. Kui on ühesugused ettepanekud, üks hääletus, vaheaegasid summeerida ei saa, juhataja valib selle vaheaja, mis on palutud kõige pikema vaheajana. Kuna need on võrdväärsed, kümme minutit võrdub kümne minutiga, seega on vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

13:48 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on järgmine: eelnõu 416 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

13:49 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 20, vastu 46 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Seega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. mai kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


4. 13:49

Magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) esimene lugemine

13:49 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, see on Vabariigi Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu 418 esimene lugemine. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus. (Helistab kella.) Palun!

13:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma õigesti mäletan, Riigikogu suur saal hääletas selles üle, et tänane istung kestab kella 14‑ni. Praegusel hetkel on kell 13.50. Nagu lugupeetud spiiker ütles, kohe peaks tulema pulti ettekandjana terviseminister Riina Sikkut ja [tutvustama] Vabariigi Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu, 418 SE, esimene lugemine. Ja nüüd me oleme tegelikult, lugupeetud Jüri Ratas, sellises olukorras, et tegemist on äärmiselt tähtsa, olulise sisulise küsimusega, mida me praegu hakkame siin arutama. Aga minu jaoks on natuke ebamäärane see, et meil on selle istungi lõpuni jäänud ainult üheksa minutit aega. Kas ei oleks mõistlik, et me lükkaksime selle alguse ikkagi järgmisesse istungipäeva edasi, kui see tuleb. Muidu asjad lähevad kaduma lihtsalt ja see on ebamugav ministrile ja ebamugav ka, ütleme, menetluses osalejatele. See on nagu üks asi. Kuigi jah, suur saal on otsustanud, aga teil on võimalus võtta mingisugune juhatuse vaheaeg. Ma teeksin selle ettepaneku.

13:51 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, spiikrit tervitame, Lauri Hussar istub saalis. See on esiteks. Teiseks, juhatus ei saa vaheaega võtta, vaheaja saab võtta juhataja. Ja teil on õigus, et loomulikult, kui siin oleks paar minutit lõpuni … Põhimõtteliselt meie kord näeb ette seda, et see protseduur, mis on avatud, [tuleb lõpuni viia], seda [katkestada] ei saa. Piltlikult öeldes, kui minister tuleb siia ka 59. minutil ja peab kõne kuni 20 minutit, siis seda [pooleli jätta] ei saa, sest kõne on üks protseduur. Aga ma arvan, et siis seda ei oleks mõistlik avada. Nüüd, kuna kella kaheni on aega kaheksa minutit, siis ma arvan, et selle kõne ma siiski avan. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks terviseminister Riina Sikkuti. Palun!

13:52 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Haiguste ennetamine on odavam kui ravi ja tervishoid vajab lisaraha, aga peame samal ajal pidevalt astuma samme ja suuremaid samme, et haigusi ennetada. Tervena elatud eluaastad on suures osas pikalt seisnud 2009. aasta tasemel ja vaadates üldist olukorda, oleme tugevalt alla Euroopa Liidu keskmise. Tarku otsuseid tehes on meil võimalik tervena elatud eluaastaid juurde võita. Uuringud näitavad, et üha enam Eesti õpilasi on liigse kehakaaluga. Ligi kolmandik noori on ülekaalulised. Probleemi süvenemist ilmestavad Eesti 11‑, 13‑ ja 15‑aastaste kooliõpilaste tervisekäitumise 2002. aasta uuringu andmed, mille järgi viimase 20 aasta jooksul on ülekaaluliste õpilaste osakaal kolmekordistunud. 2002. aastal oli neid 7%, 2022. aastal juba 20% ja sageli jääb lapseea ülekaal püsima. Enamik rasvunud lastest on ka täiskasvanueas rasvunud. Sama uuringu kohaselt tarbib karastusjooke 91% lastest, sealjuures 34% lastest tarbib karastusjooke mitu korda nädalas.

Tasakaalustamata toitumine on peamine ülemäärase kehakaalu tekkimise ja säilimise põhjus, mis omakorda on paljude haiguste riskiteguriks ning seotud mitmete terviseprobleemidega: vaimse tervise probleemid, luu‑ ja lihaskonna probleemid, südame‑ ja veresoonkonnahaigused, teist tüüpi diabeet, samuti mitmed vähid. Rahvusvahelised eksperdid on hinnanud, et peaaegu 40% enneaegsetest surmadest Eestis on seotud muudetava riskikäitumisega. Sellest 18% on just tasakaalustamata toitumisega seotud. Toitumist mõjutavad elukeskkond ja valikud, mis meil on. Meil on teada, et Eestis tarbitakse liiga palju toidupüramiidi ülemisse osasse kuuluvaid tooteid ja liiga vähe köögivilju, tarbitakse liiga palju suhkruid, soola ja küllastumata rasvhappeid.

Seega meil on vaja luua [sobiv] elukeskkond just lastele, nii nagu ma oma valdkonna aastakõnes "Eesti 2035" eesmärke tutvustades palusin: loome lastele elukeskkonna, mis soodustab tervislike valikute tegemist. Ja magusate jookide hinna tõus aitab üheskoos teiste tegevustega just laste tervist hoida. Kõik me joome sisse vähem suhkrut ja see on kõigi meie tervisele hea. Muidugi tuleb ka liikumist populariseerida, kõrge soola‑, suhkru‑ ja rasvasisaldusega tooteid vähendada, nende turundust piirata ja kergelt mõistetav pakendimärgistus luua.

Need on vajalikud tegevused, aga neist ei piisa. Siin ja praegu räägime magusa joogi maksust. See ei lahenda kõiki neid terviseprobleeme, mis meil on, aga see on üks viis, kuidas lapsi kui hinnatundlikku gruppi suunata tervislikumate valikute juurde. Ja eesmärk on muidugi kaitsta rahva tervist, vähendada magusates jookides suhkrukogust ja magusainete kasutamist, et toetada elanikkonna tasakaalustatud toitumist.

Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank on öelnud, et rahvatervise vaatest on magusate jookide maksustamine prioriteetne meede, mida tuleks kasutada võitluses ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkuslike haiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon ja paljud teised organisatsioonid nentinud, et magusate jookide maksustamine on põhjendatud rahvatervise eesmärkides. Miks? Sest magusad joogid ei sisalda olulises koguses vajalikke toitained, nad ei ole vajalik osa toidulauast ega tasakaalustatud toitumise osa. Nende joomine ei tekita täiskõhutunnet ja suhkur imendub organismi kiiresti. Inimese organism, ka lapse organism, ei vaja tegelikult magustatud jooke. Sellised suhkruga magustatud joogid annavad arvestatava koguse energiat, kuid ei sisalda vitamiine, mineraale ega kiudaineid. Kuna täiskõhutunnet ei teki, on meil keeruline teadvustada nendest saadavat energiat ja väga kerge on üleliigselt seda energiat sisse juua. See sillutabki teed tervisemurede tekkimisele.

Lisaks sellele on teadusuuringud leidnud, et vedelal kujul suhkrute tarbimine on tervisele eriti kahjulik, kuna maks omastab vedelal kujul tarbitud suhkruid kiiremini kui tahkel kujul. See omakorda muudab meie keha metabolismi, mõjutades seeläbi insuliini, kolesterooli ja metaboliite, tõstab vererõhku ja soodustab põletikke. Ja sellest tulenebki teist tüüpi diabeedi, südame‑ ja veresoonkonnahaiguste risk.

Metaanalüüside süstemaatilised ülevaated kinnitavad, et hästi disainitud eluliselt mittevajalike toitude ja jookide maksustamine, sealhulgas magusate jookide maksustamine, toob kaasa soovitud positiivsed käitumismuutused. Me ei soovi tänaste hinnatõusude juures muuta kallimaks põhitoiduaineid, nagu leib, jogurt. Uus maks peab olema hästi sihitud ja selle maksmine välditav, ja täpselt niimoodi meie magusa joogi maks on disainitud. Eelnõu kohaselt on magusa joogi maks astmeline, maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Maksu alla lähevad joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi, kuid alla kaheksa grammi 100 milliliitri joogi kohta. Nende jookide puhul kohaldatakse maksumäära 15 senti ühe liitri joogi kohta. Joogid, mille suhkrusisaldus on kaheksa ja enam grammi 100 milliliitri kohta, saavad maksumäära 45 senti ühe liitri joogi kohta. Ehk lihtsustatult öeldes: rohkem suhkrut sisaldavad tooted on maksustatud kõrgemalt. Lisaks maksustatakse kolmeastmeliselt esimesest grammist alates jooke, millele on lisatud magusainet või nii magusainet kui suhkrut. Me ei soovi roosuhkru või naturaalse suhkru asendamist kunstlike magusainetega.

Valitud maksumeede on ettevõtjate jaoks motiveeriv, kuivõrd võimaldab joogis suhkrusisalduse vähendamise kaudu saavutada joogi maksustamise madalama maksumääraga või joogi mittemaksustamise. Seega, maksu maksmist on võimalik vältida tarbijal mitte soetades limonaadi, aga oma toodete jaoks on võimalik saavutada madal maksumäär või minna maksuvaba toote kategooriasse ka tootjal, kui ta muudab retsepte. Maksu maksmist on võimalik vältida. Tootjatel on võimalik vähendada tavapärast suhkrusisaldust 10 grammi 100 milliliitri kohta kahe grammi võrra 7,9‑ni ja jõuda tegelikult 15‑sendise maksumäära peale ehk kolm korda vähendada oma maksumäära, kui suhkrusisaldus väheneb oluliselt väiksema sammuga. Aga samal ajal ma soovin kiita ettevõtjaid, kes on juba suhkrusisaldust oma jookides vähendanud ning liikunud või astumas samme selles suunas, et muuta tooted vähem magusaks. Retseptimuudatuste kaudu on võimalik nii suhkru, soola kui ka küllastunud rasvhapete kaudu meie kõigi tervist parandada.

Nüüd nendest toodetest, mida me ei maksusta. Maksust on vabastatud köögivilja‑, puuvilja‑ ja marjamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut või magusainet. Samuti on vabastatud piim ja piimatooted, kuivõrd need on oluline osa täisväärtuslikust ja toitainete sisalduse poolest tasakaalustatud toidulauast ning võivad sisaldada ka mõningaid toitaineid, näiteks kaltsiumi, aga ka valku. Maksust on vabastatud ka taimsed joogid, ravimid ja magusad joogid, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks, samuti toidulisandid toiduseaduse tähenduses ning alkohol alkoholiseaduse tähenduses. Ja näiteid on eelnõus veel.

Tulenevalt sellest, et eelnõu eesmärk on tervist kaitsta ja suunata inimesi väiksema suhkrutarbimise poole, on magusa joogi maks tõenduspõhine lähenemisviis rahva tervise kaitseks. Tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonid on toetanud magusa joogi maksu rakendamist ka Eestis, nende seas arstide liit, õdede liit, hambaarstide liit, tervisedenduse ühing, lastearstide selts ja perearstide selts. Tõsi, mitmed neist leiavad, et tegelikult võiks veelgi jõulisemalt rahva tervise kaitseks välja astuda, see puudutab maksumäära või maksubaasi laiendamist. Mõistagi on tervishoiutöötajate seisukoht põhjendatud. Praegu näiteks Euroopas on magusa joogi maks rakendatud Belgias, Horvaatias, Soomes, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Lätis, Maltal, Hollandis, Portugalis.

Nii. Ühe korra on magusa joogi maksu Eestis menetletud, aga see jäeti välja kuulutamata, sest algses eelnõus oli rahvusvahelise reisi ajal kaasamüük maksuvaba. Täna loetavas eelnõus sellist erisust ei ole. Algses eelnõus või selles seitsme aasta taguses eelnõus oli ka jaemüüjal kohustus jälgida, kas tarnija on joogi pealt maksu maksnud, ning kui selgus, et mitte, siis tuli jaemüüjal endal deklareerida ja maksta. President pidas seda korda praktikas võimatuks. Ja sellist korda enam ette nähtud ei ole. Maksukohuslane on tootja ja maaletooja. Palun teil esitatud eelnõu esitatud kujul toetada. Aitäh!

14:01 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Head ametikaaslased, ma korra selgitan. See mõte on jah see, et Riigikogu istungil alati, kui mingi protseduur algab, siis tegelikult enne, kui istung saab läbi, peab see protseduur lõppema. Antud juhul oli see protseduur terviseministri kõne, mis nüüd sai läbi. Meil on hetkel [registreerunud] esimene küsija Aivar Kokk, siis on siin läbirääkimiste soovi [avaldanud] Eero Merilind. Aga tänane istung on lõppenud ja jätkame juba mitte homme, vaid neljapäeval. Aitäh! Istung on lõppenud.

14:02 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee