Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Ma tänan teid võimaluse eest tutvustada Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärke ja tegevusi, mis on esitatud meie kolmes arengukavas. Ja need kolm arengukava on meil "Kultuur 2021–2030", teiseks, "Sidus Eesti 2021– 2030" ja "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030". Need kõik panustavad "Eesti 2035" strateegia kõigi sihtide saavutamisse.
Eesti tugeva kultuurielu ja elujõulise kultuuriruumi teevad meie inimesed. Võime olla õnnelikud selle üle, et ka pärast rasket koroonakriisi on Eesti elanikud ühed aktiivsemad kultuuris osalejad Euroopas. Meie siht, et kultuurielus osaleks vähemalt 80% elanikest, on realistlik, kui meenutame kas või möödunud 2023. aasta kultuuri tippsündmust, noorte laulu‑ ja tantsupidu "Püha on maa". On suur rõõm, et vaatamata ekstreemsele ilmale peeti pidu uhkelt lõpuni. Laulu‑ ja tantsupeost võttis osa rohkem kui 30 000 lauljat, tantsijat ja pillimängijat ning pidu külastas ligi 90 000 inimest. Rõõm kordaläinud peost oli tõesti lõputu, nagu kõlas ka viimane laul kaare all. See on väga tähtis, sest kultuur loob ühiskonnas küünarnukitunnet ning võimendab meie väikese riigi globaalset nähtavust. See omakorda jätab väga positiivse jälje Eesti majandusse.
Tajume igapäevaselt kõik, et just kultuur annab mõtte ka riigikaitsele. Sõda Ukrainas on meie argipäeva toonud paratamatult kriisiplaanide koostamise ja ka vastavad õppused. Samas muudavad kultuur ja sport meid kriiside ees iseenesest vastupidavamaks. Kultuuril ja spordil on võime elavdada majandust. Just sellepärast on oluline, et kultuur ja sport said tänavuses riigieelarves raha juurde sellistele tegevustele, mis toovad riigikassasse lisa või mille mõju tunneb esimesena loovisik.
Head kuulajad! Vaatamata kõigele rõõmustavale püsib meie suurim murekoht endisena. Ja see on kultuuri kättesaadavus ja Eesti regionaalsed erinevused. Riigi kohalolu tajumine on samuti julgeolekuküsimus ja kultuurivaldkonnal on võimalus aidata neid vajakajäämisi tasandada. Mõelgem hetkeks rahvaraamatukogude võrgustikule. Neid on meil üle 500. Raamatukogu muutub üha enam kogukonnakeskuseks ja laiemalt avalike teenuste pakkujaks. Omavalitsustele toeks olev raamatukogude kiirendi mahuga pool miljonit eurot, millele omavalitsused lisavad sama palju, annab selleks arenguhüppeks ka võimaluse. Öeldut ei tohiks mõista nii, et raamatud marginaliseeruvad. Raamatud ei kao raamatukogudest mitte kunagi ja mitte kuhugi. Seepärast on väga tähtis, et enim loetud kirjanikud saaksid laenutatud raamatute eest ka väärikalt hüvitist. Autorihüvitusfondi mahu suurendamisega miljoni euro võrra jõuab õiglasem tasu otse loovisikuteni.
Ka Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmänguseaduse muutmine on tubli samm edasi, sest see laiendab võimalusi saada loometöö eest sotsiaalsed garantiid. Lisaks on see muudatus oluline, sest riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valmimise süsteem muutub senisest paindlikumaks.
Kuidas levib lugu Eestist, lugu meist? Olen päris veendunud, et tehnoloogiline areng ei saa asendada päris inimesi, päris lugusid. Eesti film on meie oma lugude rääkimiseks suurepärane meedium. Läinud aasta oli Eesti filmile erakordne. UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud Vana-Võromaa suitsusaunas räägitud lood ja laulud on rullunud üle maailma. Võrokeelne laul kõlab nii kinolevis kui ka prestiižsetel festivalidel ja auhinnatseremooniatel. Palju õnne tegijatele selle eest ja jaksu edaspidiseks!
Filmitööstus elavdab majandust, õigem oleks öelda, ongi selle orgaaniline osa. Film Estonia 2022. aasta analüüsi kohaselt loodi aasta varem, aastal 2021, tänu tagasimaksefondile tervelt 189 töökohta. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Meie kinosaalid on rahvast tulvil ning kuni on lugude vestjaid, tehakse ja tahetakse neid lugusid ikka veel teha ja kuulda ning ka näha.
Kuid see, mis on täna, võib homme olla juba teisiti. Kultuuris osalemist ja selle järelkasvu tuleb kasvatada siin ja praegu iga päev. Kultuuriranitsa algatus on ainuüksi sel õppeaastal toonud kultuuri juurde 138 000 põhikooliõpilast. Üks liigutavam tagasiside programmile tuli eelmisel aastal Ida-Virumaalt, kus õpetaja tunnistas, et ta sai esimest korda üle 20 aasta viia riigi toetuse abil oma õpilased teatrisse. Me mõistame, et keskmiselt 11 eurot õpilase kohta aastas on selgelt liiga vähe, mistõttu vajab kultuuriranits tingimata mingil hetkel ka lisarahastust. Seda kinnitavad üle poole osalenud koolidest. Lisaks aitab kultuuriranitsa algatusse panustatud eelarve loomesektorisse raha tagasi tuua, seda noorte, meie järelkasvu kaudu. Arvestades kultuuris tekkivat väärtust on see nagu liitintressiga investeering. Praegune järjekindel panus lubab meil loota kultuuri üha suuremale tasakaalustavale mõjule ühiskonnas ka aastate pärast.
Riigieelarve pingeline olukord ei võimalda aga toetada meie rahvuskultuuri ja sporti määral, et pikemas plaanis oleks tagatud Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime. Vähenenud on ka kohalike omavalitsuste võime panustada kultuuri ja sporti. Näiteks langes 2022. aastal spordi osakaal kohalike omavalitsuste eelarvetes keskmiselt 3,3%‑ni.
Eraraha kaasamine kultuuri‑ ja spordivaldkonna edendamiseks liigub küll rahulikus, kuid kindlas tempos tõusujoones, kuid samas on eraraha kaasamise potentsiaal siiski kordades suurem kui praegune tegelik pilt. Ettevõtete võimalikust annetuste mahust tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas olevatele organisatsioonidele jõudis kultuuri‑ ja spordiasutusteni aastal 2022 vaid umbes 0,5%. Oleme koos partneritega töötamas välja ettepanekuid, kuidas seda olukorda muuta.
Head kuulajad! Kultuur loob jagatud tähendusi kõigi vahel, kes me siin Eestis elame. Suur roll selles on ka meedial. Eesti rahvusvahelistub, siia tullakse tööle, õppima, perekonda looma ja paraku kurvematel põhjustel, nagu kestev vallutussõda Ukrainas. Erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täiendav toetamine kokku 3 miljoni euroga, et tuua vene ja inglise keele kõnelejad ühisesse kommunikatsiooniruumi, aitab tagada ühtset inforuumi ja koostöömeeleolu kõigi vahel, kes me Eestis viibime. Eesti integratsiooni monitooringu tulemustele tuginedes teame, et venekeelsete elanike, Eestis elavate venekeelsete elanike meediatarbimise valikud on tõesti muutunud. Vähenenud on Venemaa kanalite usaldusväärsus ja suurenenud Eesti meedia roll.
Niisamuti on oluline kultuuri kättesaadavus mis tahes platvormidel. Kultuuripärandi digitegevuskava aastani 2029 võimaldab Eesti kultuuripärandi muuta kõigile huvilistele kas või globaalselt digitaalsena kättesaadavaks ja kasutatavaks. 2023. aasta lõpuks oleme suutnud digitaalsena kättesaadavaks teha 42% kultuuripärandist. Uus põlvkond peab loomulikuks, et kogu info on kättesaadav ning vaid mõne kliki kaugusel. Ja kui ei ole, siis otsitakse midagi muud, mis on kergemini leitav. Nii on üha suurem oht sattuda infosohu ja kaotada järjepidevus oma rahvuskultuuriga.
Pinevas julgeolekuolukorras ei ole sugugi ülearune mõelda kultuuripärandi turvalise säilimise peale, sest Ukrainas toimuv on meile kõigile traagiline õppetund. Me aitame Ukrainat oma võimaluste piires nii kaua, kui vaja. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ning koostööpartnerite ESTDEV‑i ja Eesti Arhitektide Liiduga viisime läbi Žõtomõri oblasti perekodude arhitektuurikonkursi. Oleme panustanud rahaliselt Ukrainaga seotud kultuurikoostöösse. Peame oluliseks just digivaldkonna ja kultuuri seostamise kogemusi jagada oma Ukraina kolleegidele ning nende huvi selle vastu on suur.
Lugupeetud rahvasaadikud! "Eesti 2035" siht on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus. Seepärast oleme veelgi suuremasse fookusesse võtnud loomemajanduse edendamise. Möödunud aasta novembriks olid välja töötatud Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi loomemajanduse arendamise meetme kõik tingimused ja esimene taotlusvoor loomeettevõtjate tugiteenuste pakkumiseks avanes juba suvel.
Majanduskeskkond, eriti loomesektor, on väga dünaamiline ja sellepärast ei asenda miski pidevat silmast silma suhtlust. Me korraldasime sel talvel valdkondlike arutelude seeria, et ühiselt leida täiendavaid mooduseid kultuuri ja loovuse majandusliku mõju suurendamiseks ning Eesti rahvusvahelise nähtavuse kasvatamiseks. Kaasa lõi üle 180 sektori esindaja kõikidest valdkondadest, muusikast mängutööstuseni. Majandusliku mõju kasvatamise tegevused on ministeeriumis juba käivitatud, aga targalt, mis tähendab, et me ei loo juurde uusi struktuure, vaid kasutame maksimaalselt ära juba olemasolevaid meetmeid minimaalse bürokraatiaga.
Igivana dilemma, kas inimene või taristu, on jäänud kõigi nende mõttevahetuste keskel püsima. Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega kaasnevad meile olulised kohustused, mida peame läbivalt arvestama oma taristu korraldamisel, aga ka poliitikameetmeteks, tagamaks meie muinsuskaitselist kultuuripärandit. Seepärast on paslik esile tõsta ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise ning etendusasutuste energiasäästlike valguslahenduste toetamise meetmed. Kolme järgneva aasta jooksul toetama avaliku funktsiooniga ehitismälestisi kokku 24 miljoni euroga. Teatrite energiasäästlike valguslahenduste meetme maht on 9 miljonit eurot. Seda kõike ikka selleks, et suurem ressurss jääks vahetult elamuste loomise ja loovisiku heaks, mitte ei kuluks maailmaruumi kütmiseks.
Eesti humanitaarteaduste ja eriti kultuurivaldkonna teadusuuringute olukord on viimasel 10 aastal olnud muret tekitav. Et olukorda leevendada just vähe‑ ja alauuritud teemavaldkondades ja soodustada teadlaste järelkasvu, oleme viimastel aastatel eraldi rahastanud kultuuri teadus‑ ja arendustegevusi loovuurimise toetamise kaudu ning käivitanud Eesti kultuuri teadus‑ ja arendusprogrammi kogumahuga 6,4 miljonit eurot aastani 2026.
Head Riigikogu liikmed! Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur. Sidusa ühiskonna tunnus on sotsiaalne kaasatus. Läinud aastal mõjutas Eesti ühiskonna sidusust Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ning ettevalmistused üleminekuks eestikeelsele haridusele. Äsjase uue lõimumismonitooringu tulemused näitavad, et pikas vaates oleme lõimumises teinud märkimisväärseid edusamme. Kõige olulisem eduka lõimumise kriteerium nii eestlastele kui ka venekeelsete vaatajate ja vastajate jaoks on vägivaldsete rahvuskonfliktide vältimine, mida peavad väga oluliseks võrdselt üle 80% kõigist püsielanikest. Üha selgemalt on näha muster, et mida integreerunum on inimene, seda parem on tema majanduslik toimetulek ja tööturupositsioon. Majanduse areng on teine oluline väärtuskriteerium kõigile Eestis elavatele inimestele. Muust rahvusest inimeste eesti keele oskus on kasvanud aeglaselt, kuid järjepidevalt. Nende osakaal, kes enda hinnangul ei oska eesti keelt üldse, on langenud 4%‑ni. Muret teeb, et üle poole 15–29-aastastest noortest hindab oma keeleoskust keskmiseks või nõrgaks. Samas soovib üle 80% venekeelsetest vanematest, et nende lapsed omandaksid eesti keele oskuse juba maast madalast, ning oodatakse, et üleminek eestikeelsele haridusele aitab noortel tõhusalt sulanduda eestikeelsesse kultuuriruumi ja avalikku ellu.
Sõda Ukrainas on mõjutanud ka rahvastiku koosseisu sõjapõgenike migratsiooni tõttu. See on omakorda olulise tähtsusega meie inimeste integratsioonikäsitluses. Inimsuhted on kohati kindlasti teravnenud, kuid teisalt on sõda Euroopas loonud ka solidaarsust. Aastatel 2022–2023 on Eestis ajutist kaitset taotlenud ligi 51 000 inimest. Ajutise kaitse pikendamist taotles 35 000 inimest. Palun seega teilt, head rahvasaadikud, alati oma avalikes sõnavõttudes lähtuda tegelikest arvandmetest, et mitte asjatult külvata ühiskonnas hirmu ja segadust. Meie inimeste toetus sõjapõgenike abistamisele on kõrge ka nende seas, kes üldiselt Eesti riigi toetust sõdivale Ukrainale väga positiivselt ei hinda.
Selleks, et kuni 19‑aastastel Ukraina sõjapõgenikel ei kaoks side oma keele ja kultuuriruumiga, on kahe taotlusvooru kaudu välja jagatud 200 000 eurot. Selle eest on Integratsiooni Sihtasutus ehk INSA toetanud ukraina keele ja kultuuri õpet, kultuurisündmusi ning kirjanduse väljaandmist. Oleme kaasanud omavalitsusi, kes on oluline lüli sõjapõgenike toetamisel.
Riikliku kohanemisprogrammi töömaht suurenes suure hulga ajutise kaitse saajate tõttu lausa poole võrra. Kohanemisprogrammi pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise elamisloaga viibivatele välismaalastele ehk nii-öelda tavarände alusel siia saabunud uussisserändajatele, samuti rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse saajatele. Hõlbustamaks uussisserändajate kohanemist Eestis, valmis uus infoteenus "Eestis kohanemine", mis koondab endasse kogu vajamineva info olemasolevatest teenustest. Õnneks püsib huvi eesti keele omandamise vastu endiselt kõrge.
Pingeline olukord maailmas muudab lõimumispoliitikas eriti oluliseks turvalisus‑ ja julgeolekuaspekti arvestamine. Venekeelse vähemuse lõimumise hindamisel tuleb peale keeleoskuse veelgi rohkem tähelepanu pöörata mentaliteedile ning kaitsetahtele. Seda kõike aitavad saavutada muu hulgas kultuuri‑ ja spordisündmused, mis toovad inimesi eesti kultuuriruumi juurde. Selleks eraldati eelmisel aastal üle miljoni euro ning toetusi said kõiksugused ettevõtmised nii Ida-Virumaal kui ka üle-eestiliselt.
Lugupeetud kuulajad! 2023. aasta oli liikumisaasta, mis tõstis tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsuse vajaduse. Igal kuul oli fookuses erisugune liikumisviis või ‑võimalus, millel kõigil oli üks eesmärk: hakkame ometi ennast liigutama. Kui liikumisest saab meie igapäevaelu osa, saame olla ka rahvana kestlikud. Majanduslik kasu tuleb mängu ka siin, kuna tervemad ja õnnelikumad inimesed viibivad kauem tööturul. Kes tahakski jõude kodus istuda, kui keha ja vaim on valmis tegema meelepärast ja jõukohast tööd? Vaid 1% kõrgem hõivemäär vanusegrupis 65+ eluaastat tooks riigile üle 7 miljoni euro tulumaksu aastas, 3% kõrgem aga lausa 21 miljonit. See kõik aitab vähendada tervishoiukulusid ning taas hoida kõrgel meie kultuurist osasaamist ja soovi ise pikema aja jooksul elamusi luua, näiteks kaasa lüües rahvatantsuringis või harrastusteatris.
Liikumisaasta sõnum levis jõudsalt, kuna selle toimumisest olid teadlikud 44% inimestest. On huvitav paradoks, et suur osa rahvast ei pane kuidagiviisi kahtluse alla vajadust liikuda. Eesti spordiregistri andmetel tõusis spordiharrastajate arv mullu rekordilise 225 000‑ni. Peaaegu kolmveerand harrastajaskonna kasvu määrast tuli täiskasvanute arvelt ja vaid veerand olid noored.
Meie lapsed ei kipu väljaspool trenne kuigivõrd liikuma. Seega jääb liikumisharrastuse soodustamine meie prioriteediks ka nüüd, kui liikumisaasta on teatepulga üle andnud kultuuririkkuse aastale. Võtmesõna on koostöö nii kogukondade, omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Sellest tulenevalt leppisid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus‑ ja Teadusministeerium koos allasutustega kokku liikumisharrastuse tegevuskava ja selles tegevuskavas aastani 2026, mille tulemustest saame rääkida juba edaspidi. Kvaliteetsete tasuta liikumisvõimaluste tagamiseks jätkasime regionaalsete tervisespordikeskuste programmi elluviimist.
