Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, auväärt Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Nagu ikka, alustame kohaloleku kontrolliga. Kohaloleku kontroll. 

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohale registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31.  

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Evelin Poolamets, palun!

10:01 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise kliimaminister Kristen Michalile soode taastamise kohta. (Juhataja helistab kella.)

10:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, istung käib juba, istung käib juba!

10:01 Evelin Poolamets

Aastaks 2050 plaanib Eesti taastada vähemalt 25 000 hektarit kuivendatud soid. Tööde maksumust ei ole ametnike väitel kokku arvutatud, kuid koos Euroopa Liiduga on paarikümne aastaga soode taastamise peale juba kulutatud üle 40 miljoni euro. Suurimad sood, kus kuivenduskraave on suletud ja soodeks tagasipööramiseks on tehtud: näiteks Kikepera ja Tolkuse Pärnumaal, Sirtsi Virumaal, Rubina Valgamaal. Praegu on tööd käimas muu hulgas Ess-soos Võrumaal ja Nigula rabas Pärnumaal ning Visja madalsoos Raplamaal. Tänavu plaanitakse alustada töid Puhatu soostikus Ida-Virumaal. Soode taastamiseks on RMK kasutanud peamiselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi raha. Looduskaitsesse suunatavatest Euroopa Liidu struktuuritoetustest on aastatel 2014–2020 kasutatud circa 4,8 miljonit eurot. Sellega seoses on järgnevad küsimused. Euroopa Nõukogu jättis Euroopa Liidu looduse taastamise määruse kinnitamata. Kliimaministeeriumi teatel püüab Eesti sõltumata määruse tagasilükkamisest neid eesmärke siiski täita. Milliste vahenditega on plaanis soode taastamist jätkata? Ja veel viis küsimust antud teemal. Aitäh!

10:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andrei Korobeinik, palun!

10:03 Andrei Korobeinik

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on suur au anda üle rahanduskomisjoni nimel eelnõu Eesti esindaja nimetamiseks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse. Eelmised kaks perioodi on sellel ametil teeninud hea kolleeg Aivar Kokk, alustuseks rahanduskomisjoni esimehena ja siis minu ettepanekul ka rahanduskomisjoni aseesimehena. Aga kõik head asjad varem või hiljem saavad lõpu. Nii sai ka Aivari ametiaeg lõpu teeb rahanduskomisjon ettepaneku nimetada Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks kaheks aastaks rahanduskomisjoni esinaise Annely Akkermanni. Ja ma loodan teie toetusele antud eelnõule. Aitäh!

10:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

10:04 Vadim Belobrovtsev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eile saime teada, et nüüd on juba enam-vähem selge, kuidas näeb välja valitsuse plaan tulla välja järjekordse uue maksuga ehk suhkrumaksuga, limonaadimaksuga, kuidas iganes seda nimetatakse. Terviseminister eile ütles, et ta ei tea, miks selle nimi on limonaadimaks, äkki rahvasuu lihtsalt leiab selle olevat suupärasema, aga siis ise kasutas sama väljendit mitu korda. Nii et saame aru, et lisaks sellele, et valitsus tõstab olemasolevate maksude määrasid, sellest ei piisa, tuleb kehtestada ka uusi makse. Hiljuti oli meil siin saalis automaksu eelnõu, nüüd on siia jõudmas suhkrumaksu eelnõu. Kahjuks on selle suhkrumaksu juures kõige murettekitavam see, et valitsus kasutab hästi küüniliselt sellist retoorikat: seda ei tehta mitte selleks, et lappida eelarveauke, vaid seda on vaja laste ja noorte tervise parandamiseks. Noh, kui koalitsioon päriselt hooliks laste ja noorte tervisest, siis ta teeks täiesti teisi asju. 

Meie siis otsustasime, et Keskerakond aitab valitsust, kui valitsus ise ei saa sellega hakkama, ja teeme ettepaneku, kuidas seda olukorda parandada. Minu eelnõu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus, mille idee on tõsta koolilõuna riigipoolne toetus 1 eurolt koolipäevas ühe õpilase kohta 2 euroni, see aitab lastel tervislikumalt koolis süüa. Aitäh!

10:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:07 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu minu hea erakonnakaaslane ütles, valitsus on tulnud välja järjekordse maksuga, milleks on suhkrumaks. Ja vähe sellest, et selle maksu tegemine ja rakendamine läheb riigile maksma 4,9 miljonit eurot. Lisaks sellele kasutatakse seda ära, et küüniliselt rääkida, et hoolitakse laste tervisest, kui tegelikult jällegi meie kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed peavad selle maksu oma taskust kinni maksma. Kui koalitsioon reaalselt hooliks laste tervisest, siis oleksid tehtud reaalsed sammud, mis laste tervist parandaksid. Oleks tõstetud koolilõuna toetust, minu hea erakonnakaaslane esitas sellise eelnõu, oleks näiteks alandatud kohalike juur- ja puuviljade käibemaksu, oleks jätkatud koolispordi toetamise programmi, oleks tagatud tasuta huviringid lastele. Aga ma praegu ei näe, ükski selline plaan oleks valitsusel olemas või et lähiajal millegi sellisega välja tullakse. 

Seetõttu Keskerakonna fraktsioon on otsustanud tulla välja ise oma toetusmeetmete paketiga, mis reaalselt on suunatud laste tervise parandamisele. Ja mina omalt poolt annangi üle otsuse eelnõu, et Vabariigi Valitsus taastaks noorte koolispordi toetuse. Nagu me teame, Kultuuriministeerium kahjuks sellest aastast otsustas võtta ära raha sellistelt organisatsioonidelt nagu Eesti Koolispordi Liit kokku pool miljonit eurot. Kahjuks see on viinud sinnamaani, et koolisport kui selline võib täiesti ära kaduda. 

Ma loodan, et meie üleantavad eelnõud ikkagi panevad valitsust mõtlema ja me reaalselt koos teeme ära midagi meie laste tervise heaks. Aitäh! 

10:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

10:09 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsus on otsustanud välja tulla järjekordse maksuga, suhkrumaksuga. Lugupeetud valitsus! Aitab juba rahva taskusse ronimast, vaid tehke reaalselt midagi inimeste heaks. Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu, mis näeb ette kohalike puu‑ ja köögiviljade käibemaksu alandamise 5%‑le. Loodan teie toetust. Aitäh!

10:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

10:10 Aleksei Jevgrafov

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tuleb tõdeda, et valitsus võiks paremini hoolitseda rahva tervise eest. Aga valitsus ainult ajab käed inimeste taskutesse. Jah, kõigi opositsiooni ettepanekute peale peaminister alati vastab, et raha pole. Aga vabandust, kuulake meid ka! Me oleme juba mitu kuud rääkinud sellest, et raha leidmiseks saate viia sisse pangamaksu, loobuda maksuküüru kaotamise plaanist või siis kehtestada mingi maksu, näiteks maksu Facebookile Google'ile. Siit tulenevalt annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks". Aastatel 2018–2021 oli huvitegevuse toetuse summa 14 250 000 eurot, kuid alates aastast 2022 kärbiti huvitegevuse toetust 4 miljoni võrra, kuni 10 250 000 euroni, mida peame valeks otsuseks. Kõik hinnad on oluliselt tõusnud ja kohalikud omavalitsused ei suuda katta huvitegevuste vajadusi täismahus. Seetõttu teeme ma ettepaneku taastada huvitegevuse toetus endisel määral ehk suurendada kuni 14 250 000 euroni aastas. Aitäh!

10:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andrei Korobeinik, palun!

10:11 Andrei Korobeinik

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui mu eelmine eelnõu oli selline üsna kurb, et selle järgi siis hea kolleeg Aivar Kokk lõpetab oma ametiaja Põhjamaade pankade nõukogus, siis nüüd ma tulen oluliselt positiivsema initsiatiiviga välja. Ma teen ettepaneku Vabariigi Valitsusele rakendada digiteenuste maksu, mis hinnanguliselt tooks juba esimesel aastal riigieelarvesse umbes 7 miljonit eurot. 

Mis asi on 7 miljonit? See on näiteks 7 miljonit koolilõunat, mille hind Vabariigi Valitsuse poolt siis on jäetud samale tasemele juba tubli mitu aastat. Viimati tõstis koolilõuna hinda Keskerakonna valitsus ja see oli ikkagi aastaid tagasi. Ja nüüd selle asemel, et tegelikult mõelda laste tervise peale, tuleb valitsus järjekordse maksuga, suhkrumaksuga, mis valitsuse arvates toob riigieelarvesse veidi üle 10 miljoni, aga tegelikult viib sealt ära 5 miljonit. Ja valitsus räägib sellest, et peab optimeerima riigiaparaadi olukorras, kus ta ise tegelikult teeb kõik selleks, et meil oleks rohkem ametnikke, et riik läheks paksemaks. Ja see ongi kogu valitsuse plaan. Keskerakond on teinud täna siin mitu ettepanekut, mis pakuvad suhkrumaksule tegelikku alternatiivi: koolilõuna hinna tõstmine, koolispordi toetamine. Ja minu poolt siis ka katteallikas nendele headele ettepanekutele. 

Nii et ma väga loodan, hea istungi juhataja, et nüüd lõpuks ometi te teete rahva heaks midagi mõistlikku, mitte lihtsalt ei võta raha näiteks pensionäridelt, ei ahista siin koolilapsi 1-eurose lõunahinnaga …

10:14 Andrei Korobeinik

… ja ma väga loodan sisulisele koostööle. Aitäh!

10:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise, üks, kaks, kolm, neli, viis otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu. Saame minna tänase päevakorra juurde.


1. 10:14

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu" eelnõu (374 OE) esimene lugemine

10:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Esimene päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi mootorsõidukimaksu eelnõu" eelnõu numbriga 374 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Aivar Koka, aga enne võtan ühe protseduurilise küsimuse Kalle Grünthalilt. Palun!

10:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eile oli siin seoses selle eelnõuga "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu" väga tõsine diskussioon selle üle, kas selle lõpptulemuse osas on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust või mitte. Lauri Hussar ütles, et kuna komisjon otsustas niimoodi, siis see asi on niimoodi. Aga samas on Isamaa saanud jälle Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnast informatsiooni selle kohta, et nimetatud eelnõu vastuvõtmiseks ei ole vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ja see diskussioon käis päris tugevasti. 

Mina lähtun praegu sellest seisukohast, et kui kehtiv õigus ütleb, et selleks ei ole vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis ei ole komisjonil vaatamata sellele, et tal on otsustusõigus väga paljudes küsimustes, õigust seda seisukohta muuta. Ta ei saa minna seadusega vastuollu. Ehk siis ma juhin tähelepanu praegu sellele, et selle menetlus praegu, kus esimese lugemise lõppemisel on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, peaks lähtuma ikkagi Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna seisukohast, mitte aga komisjoni seisukohast. 

Ma lihtsalt ütlen antud probleemi juures seda, et te olete ka juuraga kokku puutunud päris tugevasti ja ma usun, et te toetate praegu minu seisukohta, et me ei saa menetleda seadusevastaselt eelnõu sellisel kujul, nagu ta praegu päevakorras kirjas on. Põhimõtteliselt ma tahaksin teie seisukohta teada saada selles osas, et kas me saame siis rikkuda seadust, sellepärast et komisjon niimoodi otsustab. Ma leian, et see ei ole õige. Või mis on teie seisukoht?

10:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Esmalt, ma ei jää siis selle piiresse, et me leppisime kokku selles, et need vaidlused me peame päevakorda arutades ja päevakorda läbi hääletades ehk siis esmaspäeval. Ja see vaidlus on peetud. Nii et selles mõttes ma ei peaks siia enam rohkem mitte midagi lisama. See on kinnitatud, Riigikogu liikmetele teada. 

Lisan enda poolt täiendavalt ka sisulise poole pealt, et tõepoolest, Riigikogu juhatus ei ole andnud komisjonidele selget ja ühest suunist, et kõik OE-d peavad olema 51 häälega vähemalt, nii nagu oli see aastani 2022. Riigikogu juhatus ei ole sellist suunist andnud komisjonidele. Seetõttu ma olen päris kindel ja veendunud selles, et varem või hiljem tuleb saali otsuse eelnõusid, mis ei eelda 51 häält nende vastuvõtmiseks. See on esimene põhimõtteline seisukoht. 

Teine: ma tõepoolest hindan väga kõrgelt Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna seisukohti. Aga samas sina, Kalle, hea kolleegina tead, et samamoodi ka näiteks kohtus isegi ekspertarvamus on lihtsalt üks arvamus kohtu jaoks. Kas kohus seda arvestab või mitte, see on kohtu otsustada. Võib seda arvestada, ei pruugi seda arvestada. Ja antud juhul tegelikult komisjon ei ole seda arvestanud ja on jäänud teisele seisukohale. Ega me seda lõplikku tõde selliste piiripealsete eelnõude puhul ei saagi eeldada, et üks või teine või kolmas isik ütleb. Vahepeal see tõde on kuskil vahepeal. Ja ilmselt komisjon, kes on ikkagi hulk Riigikogu liikmeid, on leidnud, et see eeldab koosseisu häälteenamust. Tõepoolest, formaalsetel põhjustel ei ole mul vähimatki alust tegelikult seda otsust vaidlustada. See nii on. 

Aga ütlen veel kord, et me oleme võtnud sellise paindlikuma joone. Kui ikkagi ilmselgelt ei ole 51 hääle nõude vajadust ehk otsuse eelnõu ei too kaasa endaga ühe või teise seaduse muutmist, siis sellisel juhul ikkagi see 51 hääle nõue ei pea olema. Nii et me näeme tulevikus kindlasti otsuse eelnõusid, mille vastuvõtmiseks ei ole vaja 51 häält. 

Ja võtan ka Helir-Valdor Seederi küsimuse ja seejärel läheme päevakorra sisulise arutelu juurde. Palun!

10:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma ei taha ka siin pikka diskussiooni algatada, sellepärast et see on lootusetu ettevõtmine. Selles küsimuses sünnib meil jälle nii-öelda jutumärkides kompromiss, et teie võit ja meie õigus, et koalitsioon hääletab häältega ära ja opositsioon jääb vähemusse, kuigi meie pool on tõepoolest õigus, ma olen veendunud. Ja siin ei ole küsimus parlamendi enesekorraldusõiguses ega kas komisjoni arvamust kuulatakse või õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamust, tegelikult see tuleb lausa põhiseadusest. Ja ma olen üheselt kindel, et kuna see eelnõu ei nõua valitsuselt mingisuguse seaduseelnõu väljatöötamist, siis see ei nõua ka 51 häält parlamendis, ükskõik kust nurgast me seda ei vaata. 

Aga ma tahtsin lihtsalt öelda kommentaariks juurde. Te ütlesite, et me oleme kokku leppinud, et me vaidleme need küsimused päevakorra kinnitamise juures ära. Esiteks ei ole me seda kokku leppinud, vaid te olete selle ühepoolselt jõuga kehtestanud. Aga teiseks see ei ole ka sellel nädalal niimoodi olnud, sellepärast et kui te eile ka saalis olite, siis istungi juhataja, Riigikogu esimees, ütles, et te saate oma küsimustele vastused siis, kui komisjoni esindaja tuleb eelnõu tutvustama. Ma sellele juhtisin ka tähelepanu, et päevakorda kinnitasime eile, aga komisjon tuleb, komisjoni esindaja tuleb oma seisukohti kaitsma, selgitama alles täna. Nii et eile me ei rääkinud midagi lõpuni ega vaielnud midagi ära, vaid juhataja delegeeris selle just tänasele päevale ja nii me sellega tegelemegi. Tegelikult väga inetu lugu.

10:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Selles mõttes siiski ma olen seda meelt, et jah, kui sa ütlesid, et te olete niimoodi üheselt otsustanud, siiski juhatus on see, kes paneb kokku päevakorra projekti. Ma vist nädal-paar tagasi tegelikult siin ka selgitasin, et kui me päevakorda hääletame, siis mida me selle hääletuse juures kinnitame. Kinnitame neid eelnõusid-otsuseid, mis on päevakorrapunktid, sisu poole pealt, kinnitame järjekorda, kinnitame, mis päeval üks või teine arutelu on, ja seal muu hulgas kinnitame ka selle, kas on koosseisu häälteenamus või mitte. Et meil istunginädala alguses on juba kõikidel Riigikogu liikmetel teada, milline eelnõu millist häälteenamust nagu eeldab. Mida ma ütlesin, mis on informatiivne, siis see puudutab ettekandjaid. Kuna me seda oleme väga loovalt tegelikult vahetanud, olnud väga paindlikud siin, kui ei saa olla üks konkreetne inimene ettekandjaks, siis see ei ole nagu siduv, ja siin nii-öelda istungi juhataja on seda teinud. 

Mis puudutab Riigikogu esimehe ettepanekuid ja seisukohti, siis ma oletan, et ta pidas silmas seda, et komisjoni esindaja saab selgitada oma ettekande juures, mis argumentidele nad tuginesid, kui nad jõudsid seisukohale, et see on 51 hääle eelnõu vähemalt. See on see, mida ilmselt Riigikogu juhataja silmas pidas ja seda me saame, aga ilmselt ta ei pidanud silmas seda, et temal või minul on õigus nii-öelda muuta seda komisjoni otsust. Kui me oleksime muutnud, siis me oleks saanud seda teha eile täiskogu päevakorda kinnitades.

Aga nüüd, head kolleegid, saame minna selle päevakorra arutelu juurde. Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi mootorsõidukimaksu eelnõu" eelnõu (374 OE) esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Aivar Koka.

10:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Vaatamata sellele, et Eesti majandus on tänaseks juba kaks aastat olnud majanduslanguses ja on üks Euroopa Liidu suuremate langusega, soovib Vabariigi Valitsus jätkuvalt tõsta makse ja kehtestada uusi makse. Tuletan meelde, et sellest aastast vähenesid perede toetused, tõusis käibemaks, ühistransport muutus tasuliseks. Uuest aastast plaanitakse pensionäridele tulumaksu tõusu ehk keskmise tulumaksuga enam ei vabastata, vaid jääb selle aasta tulumaksuks. Homme arutame õpetajate palka ja sealt näeme, et Statistikaamet on apsu teinud. Me kinnitame eelarves keskmise pensioninumbri, mis oleks pidanud olema seal 727 ja natuke peale, nüüd räägime 710-st. Ehk selle aasta oktoobrist jäävad paljud üksi elavad pensionärid toetusest ilma, sellega püütakse õpetajate palgatõusu kompenseerida. Need kõik asjad on toonud selleni, et mootorsõidukimaksu eelnõu, millega soovitakse kehtestada automaks Eesti elanikele ja ettevõtetele, halvendades inimeste majanduslikku kindlustust ja ettevõtete konkurentsivõimet. 

Automaksu kehtestamise plaani näol on tegemist suurejoonelise valijate petmisega, kuna ükski valitsuskoalitsiooni erakond ei lubanud enne valimisi sellise maksu kehtestamist. Reformierakond lubas enne valimisi oma programmis: "Hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik. Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama." 

Eesti 200 kinnitas enne valimisi, et automaksu ei kehtestata. "Me ei karista autoomanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused," oli Eesti 200 hüüdlause. Nüüd aga on uut poliitikat ja pikka plaani lubanud erakond hakanud oma sõnu süües inimesi ja ettevõtteid just automaksuga karistama. 

Isamaa on olnud automaksu vastu ja leiab, et selle kehtestamise plaanist tuleb kiiresti loobuda. Eriti valusalt mõjub automaks lastega peredele ja maapiirkondade elanikele. Kahetsusväärselt pole Vabariigi Valitsus pidanud isegi vajalikuks analüüsida automaksu mõjusid lastega peredele. Just maapiirkondades, kus ühistranspordivõrk on hõre või puudub sootuks, on auto sageli ainus võimalus laste kooli ja huviringidesse viimiseks. Hakata sellises olukorras auto omamist maksustama on äärmiselt rumal ja ebaõiglane. Ka ettevõtete maksukoormuse kasvamine automaksuga on vale otsus. Olukorras, kus majandus langeb juba pikka aega ja tööpuudus suureneb, peaks Vabariigi Valitsus rakendama meetmeid majanduse kasvule pööramiseks, mitte karistama ettevõtjaid uue maksudega. Mootorsõidukimaksu seadus võib olla vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusnormidega. 

Kui tihti räägitakse, et riigieelarves on raha puudu siis see on üks suur vale. Mõni päev enne Riigikogu valimisi eelmise aasta märtsis tolleaegne rahandusminister ja tänane rahanduskomisjoni esimees Riigikogus ütles väga selgelt: riigi rahandus on korras. Ja olles ka ise tol ajal rahanduskomisjoni esimees, ma kinnitan: jah, eelarve oli tehtud täie mõistuse juures ja arvestatud oli ka kuludega. 

Kui 2020. aastal COVID- ajal tuli meil kiirelt teha lisaeelarve, kui Eesti Pank ja kõik analüütikud ütlesid, et Eesti majandus kohe kukub kokku ja mitmeid aastaid on majandus languses, siis me suutsime tolleaegse koalitsiooniga kahel ööl tehtud otsustega tekitada majandusolukorra, kus järgnevad kaks aastat oli Eesti majandus Euroopas kõige paremini tõusvas joones olnud. 

Siis tuli valitsuse vahetus. Kahe aastaga suudeti teha sellised otsused, et viimased kaks aastat on majandus olnud ainult langustrendis. Tihti küsitakse, kuidas, kas siis valitsus saab selliseid asju teha. Ma olen siinsamas kõnepuldist toonud need mõningad üksikud näited, milliste otsuste tegemine mõjutas väga otseselt Eesti majandust, ettevõtete ja inimeste hakkamasaamist. Energiahindade tõus ei olnud otseselt seotud sõjaga Ukrainas, sest elektri hind tõusis neli kuud varem. See on seoses kolmanda kõrgepingeliini avamisega Läti ja Eesti vahel, sest siis Soomest tulev odav elekter või Põhjamaadest läbi Eesti jõudis Lätti ja Leetu, kus elektrit toodetakse täna gaasi peal, seal oli hind kõrgem ja tänu sellele hind tõusis. Ja võidu said võrguettevõtted Elering ja Soome, kes jagasid selle tulu kahe peale ära. 

Täpselt sama olukord oli gaasi hinnaga. Kui oli võimalus, et eraettevõtjad loovad LNG-kai ja rendivad 10 aastaks laeva, kus gaasi hind oleks kordades odavam olnud, kui ta oli eelnevatel aastatel, siis Eesti Vabariigi valitsus, tolleaegne, tegi kõik selleks, et takistada seda olukorda, rääkida, et soomlastega on parem. Kuigi me teame, et Soomes on täna valminud LNG-terminal sellises kohas, mis tegelikult nõuab jääklassi laeva. Ja me teame, et maailmas LNG-laevu, jääklassi laevu praktiliselt ei ole. Gaasi hind tõusis 34 eurolt 285 eurole. Seega, kahe otsusega biidi Eesti ettevõtjate ja inimeste taskust ära 1,7 miljardit eurot. Seda auku me püüame siin täita. 

Oleks sellega siis lõppenud. Ei! Siis äkki tuli arusaamine, et Eesti vagunid sõidavad läbi Venemaa Kasahstani. Siis tuli kiirotsus 2500 vagunit maha müüa. Kui rääkida vagunite kiirmüügi hinnast ja sellest, et täna saaks iga vaguni eest rendihinda 40 eurot päevas, teeb see päevas 100 000 eurot. Ehk me kaotasime ühe kiirotsusega 200 miljonit eurot. Ehk suurusjärgus kaks miljardit eurot on [läinud] täna juhtiva peaministri ja eelnevate valitsuste otsusega. 

Ja siis juhtub nii, et tuleb uus koalitsioon kokku ja otsustab, et väga oluline on kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus 700 euro ulatuses. Ehk me võime siin saalis vaielda, me saame selle teada järgmine aasta, tegelikult, kui palju see eelarvest raha välja viib. Aga see suurusjärk läheneb poolele miljardile aastas, iga aasta see kasvab, sest inimeste palganumbrid, loodame, ka tõusevad. Vähemalt siin saalis me saame ju öelda, et 1. aprillist see tõusis. Ja kui me need numbrid kokku liidame, siis loomulikult, keegi on teinud otsuseid, aga see inimene ei vastuta selle eest, et sellised otsused tehtud on, vaid lihtsalt laotatakse hommikust õhtuni erinevaid makse inimeste kraesse. 

Kui me vaatame sedasama mootorsõidukimaksu, mis rahvasuus on automaks, siis see lööb ju kõige rohkem maapiirkonna inimesi. Meile meeldib iga päev rääkida julgeolekust. Kas tõesti julgeolek on see, nagu me kuulsime enne vaba nädalat siin saalis planeeringu seaduse arutelu juures, kuidas ta on see 30 minuti linn, kus jala saab ühest linna servast teise 30 minutiga. Siis tuleb ehitada kõrghooned. Ma ei tea, oli tõesti vahepeal Tallinnas üks linnapea, kes ütles, et kõik inimesed võiks Tallinnasse kolida. Kas julgeolek oleks see, et ülejäänud Eestis elanikke ei oleks? Või julgeolek on see, et Eesti inimesed saavad elada igal pool, ka piirialadel? See on minu arvates julgeolek. Kuidas noor pere, kellel on mitu last, saaks hakkama ilma autota, ükskõik millises maapiirkonnas? 

Ma tulen igal hommikul siia Riigikokku tööle Prantsuse Lütseumi kooli juurest. Uskuge mind, seal on autode järjekord, emad-isad veavad lapsi kooli, Tallinna linnas, kus on tasuta ühistransport. Kuidas lapsed saavad kooli ja lasteaeda, huvikoolidesse ja trennidesse maapiirkondades? Kas tõesti on nii, et nagu rahandusminister soovitas ühes teledebatis – ma võin aastaarvuga eksida, aga vist oli nii – 1993. aasta Audi maha müüa ja selle eest osta elektriauto. Ma soovitan rahandusministril minna korra autopoodi ja vaadata, mis hind elektriautodel on. Ja kui palju saab eelmise sajandi Audi eest. 

Kas tõesti usutakse, et suurperedel, maal elavatel inimestel on sukasäärde kogutud nii palju raha, et nad võiks ühe auto teise auto vastu vahetada? Aga nad ei pääse ka siis ju automaksust ega ka sellest, et auto ostmisel tuleb lisamaks. 

Mu käest on küsitud, et kas täna ei ole siis autod maksustatud. Tegelikult ju on. Kui me ostame auto, maksame selle eest käibemaksu. Kui me sõidame autoga ja nii nagu meeldib öelda paljudel, et te reostate loodust, siis ma ju maksan täpselt nii palju, kui ma sõidan, ostetakse kütust, maksan sellest nii aktsiisi kui ka käibemaksu. Ja nüüd soovitakse uuesti trahvida. See, et inimene soovib elada ja võimaldada oma lastele normaalset elu, ise käia tööl, elada mitte töö kõrval, sest kõik ei saa elada naabermajas töökohaga. Ja siis me püüame leida sadu miljoneid. Alustame kevadel sellest, et automaks, mootorsõidukimaks võiks olla 130 miljonit, ja jõuame selleni, et see võiks olla 230 miljonit, kui see eelnõu jõuab siia Riigikogu saali.

On siiralt kurb, kui me räägime ka rahanduskomisjonis toimunud arutelust, et lihtsalt teerulliga sõidetakse üle ja öeldakse, et see on 51 hääle ... Sa võid protestida. Ma loodan, et see protest jõudis ka lõpuks protokolli. Siis õigus- ja analüüsiosakond teeb analüüsi, ütleb, et see ei vaja 51 häält. Riigikogu juhatus ütleb, et see ülesanne on antud komisjonile, komisjonis on loogiline, et kui koalitsioonis on enamus hääli, siis lihtsalt teerull toimib. Ma pean küll tunnistama, et ma ei ole kunagi aru saanud, miks seda kaklust vaja oli. Oleks võinud ju rahulikult häälteenamusega olla, kuna koalitsioonis on hääli tunduvalt rohkem kui opositsioonis. Kas ainult sellepärast, et koalitsioon kardab, et äkki kõik koalitsioonipoliitikud ei ole nõus automaksu poolt hääletama? See saab olla ainukene põhjendus, miks jõuga ja seadusi rikkudes on sellele eelnõule juurde kirjutatud, et see vajab Riigikogus otsuse vastuvõtmisel 51 häält. 

Vahest mõtled, et kuidas on ikkagi võimalik see, et soovitakse lihtsalt ühel hetkel makse tõsta ja põhjendust ei ole. Järgmine aasta tõuseb ka tulumaks. Vaatame praegu erinevaid analüüse, olgu see Eesti Panga oma või kellegi teise, ja mitte kusagilt me ei näe, et Eesti majandus oleks tõusuteel. Peaaegu igal päeval me kuuleme ettevõtjatest, kes tänases majandussituatsioonis sulgevad uksi. Kõige suurem raskus, kui vaatan põllumajanduse koha pealt, on mahepõllumajandus. Sest mahetootmine on sihukene tootmine, kus kulud on suured, aga tulud tunduvalt väiksemad. Loomulikult, ka mahetoit on kallim kui tavahind. Aga täna on selge, et ka toidupoodides on käibed langenud juba mitmendat kuud järjest. Ja inimesed vaatavad väga selgelt hinnasilte ja otsivad odavamat kaupa. Kui siin küsitakse, kas eelistate eestimaist, kui sa vaatad munade puhul, mis number on seal peal, kas ta on vabapidamisel või mitte, siis selle Postimehe küsitluse juures on väga selgelt, et enamus inimesi vaatab hinda, mitte ei vaata, mis number seal on. 

Meile on oluline, et inimesed oleksid terved. Peale liikumise on tervise juures oluline toit. Kui me maksustame inimesed erinevate võimalike maksudega nii kõrgelt, et nad peavad toidupoes hakkama valima, mida nad on võimelised ostma, kas see on tervislik toit või mitte, või vaatad ainult hinda, siis ühel hetkel ühe maksutõusuga võib järgneda väga suur probleemide hulk. Ühelt poolt tervise poole pealt, teiselt poolt see, et inimesed peavad autodest loobuma, sest seadusesse on kirja pandud isegi see, et üks on see, et liiklusregistris registreeritud mootorsõidukid, aga maksuobjekt on ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõidukid. Ei ole ka seda võimalust, et mingil perioodil võib-olla inimesel ei ole seda autot vaja ja ta loobub mingiks ajaks selle autoga sõitmisest, et vähendada automaksu kulu, kui see peaks tekkima, või optimeerime oma kulutusi. Seda võimalust ei ole. 

Ja muidugi kõige olulisem on see, et tänasel hetkel ka koalitsioon on aru saanud, et see võib olla vastuolus Euroopa Liidu õigusnormidega, rääkimata sellest, et Eesti Vabariigi põhiseadusega. See, mis toimub täna rahanduskomisjonis, arutelud, on see, et algul lubatakse oma eelnõusid kaitsta ja sel teemal ka arutleda. Aga esmaspäeval öeldi, et täna on igaühel, kui soovite esitada oma 20 parandusettepanekut, viis minutit, ja kui aega üle jääb, siis saab ka küsimusi esitada. Ja sellega on selle seaduseelnõu arutelu lõppenud. 

Mul on siiralt kurb, et tänane koalitsioon on jõudnud selleni, et ta valetas enne valimisi otse näkku oma valijatele. Ja nüüd naudivad oma häältesaagiga siinsamas saalis teerullimeetodit, sõites kõigist üle ja kehtestades makse, mis iga päevaga rohkem ja rohkem viivad Eesti inimesed vaesusesse ja ettevõtted lähemale pankrotile. Majandus saab tõusta siis, kui selleks antakse hoovad. Ei ole ühtegi riiki maailmas, kes on ennast rikkaks saanud maksude tõusuga. Rasketel hetkedel on loomulik, et makse langetatakse, nii nagu tehti 2020. aastal, mitte ei tõsteta. Me näeme, mis juhtub peale 1. maid, kui ka kütuseaktsiisid tõusevad, mis transpordisektoris, mis sisendhindades toidupoodides. Ja kui me tahame me veel lisada järgmisest aastast mootorsõidukimaksu, siis ma kardan, et meie majandus on veelgi suuremas languses ja meie inimesed veelgi suuremas vaesuses. Aitäh!

10:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

10:43 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Pakute loobuda automaksust, olen teiega täiesti nõus. Aga mis alternatiive te pakute? Keskerakond näiteks soovib kehtestada pangamaksu. Aga teie?

10:43 Aivar Kokk

Ma veel kord ütlen, et tegelikkuses Eesti majanduses ei ole vaja täna ühtegi maksu tõsta. Tuleks loobuda lihtsalt kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusest ja sellega oleks kõik mured lahendatud. Kui te küsite pangamaksust, siis Eesti Vabariigis on ainult ühel ettevõtlusvormil, see on pangandussektor, kus on täna tegelikult ju avansiline tulumaks. Mitte ühelgi teisel ettevõtlussektoril seda ei ole. Tänasel hetkel on see 14% ja järgmisest aastast on see 18%, mis peavad nemad oma tulult maksma ära avansiliselt. Ja kui nad maksavad dividendid välja, siis nad maksavad selle vahe, mis on 22% ja 18% vahel. 

Nii et pangandussektorit on lihtne maksustada, kui me räägime Rootsi pankadest. Aga kui me räägime täna Eesti pankadest ja kui me neid tahaksime veel lisamaksustada … Mina ei ole seda meelt, et me peaks kasvatama Rootsi pankasid, ma olen seda meelt, et me peame hoidma oma Eesti kapitalil olevaid pankasid. Vaatame LHV-d, kes on omakapitalilt suurim pank, või Coop Pank või Holm Bank või Bigbank, kui sinna panna lisamaks, siis ma arvan, et nad ei ole suutelised enam laene väljastama Eesti ettevõtetele, inimestele. Panga jaoks on lihtne, siis inimesed lähevad ju Rootsi pankadesse ja Swed ja SEB teenivad kasumit selle pealt ja Eesti pangad jäävad kasumist ilma, aga Eesti jääb ka oma kapitalil olevast pangandusest ilma. Ja tegelikult, kui konkurentsi pangandusturul ei ole, siis laenuprotsent ka kasvab kindlasti.

10:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kersti Sarapuu, palun!

10:45 Kersti Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuidas sina tõlgendad antud seaduseelnõu kontekstis, et tegemist on keskkonna säästlikumaks muutmise maksuga, nagu väidab rahandusminister? Aitäh!

10:45 Aivar Kokk

Nii nagu aasta tagasi see koalitsioon kokku tuli valetamisega ja võimule sai valetamisega, on see eelnõu üks suur vale. Keskkonnamaksust ei ole siin suurt juttu midagi. Siin on eelarve täitmine 230 miljoni euro ulatuses ja keegi ei tea, kas see täitumine tuleb või mitte. Siin hakati rääkima sellest, et seisvad autod viiakse ära. No kui kuskil üks auto mul õue peal seisab ja numbrimärk on küljes – ma ei tea, kuidas ta keskkonda saastab. Kui ta roostetab, siis võib-olla tõesti, aga kuidagi teistmoodi. Me räägime siin tonnidest, kaalust, kõigest muust. Ja kui me räägime elektriautodest, siis keegi ei ole ju siin analüüsinud, kui palju tegelikult elektriauto tootmine keskkonda saastab. Kui palju me täna peame kaevandama selleks, et väga häid akusid saada, et elektriautod sõidaksid natuke rohkem kilomeetreid ilma laadimiseta kui täna? Siin oleks võinud selgelt ja ausalt öelda, et see eelnõu on järjekordne maksukoormus Eesti ettevõtjatele ja Eesti inimestele, mitte keskkonnasõbralikkuse maks. Aitäh!

10:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:46 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Siin koalitsioonisaadikud, eelkõige sotsiaaldemokraadid, nimeliselt rääkides Läänemets ja Ossinovski ja teised, heidavad Isamaale ette, et me lubame järjest enam hüvesid, aga ei toeta maksutõuse ja uusi maksude kehtestamist, katet ei ole. Milline siis on see alternatiiv? Kas praegune koalitsioon, ja eelkõige pean silmas jällegi sotse, kes viivad praeguses koalitsioonis ellu täiesti oma ideoloogiale vastupidist maksupoliitikat, alates kaudsete maksude tõstmisest, tarbimismaksudest ja nii edasi, ja maksuküüru kaotamine, mis läheb sadu miljoneid maksma iseenesest ja on vastuolus sotside ideoloogiaga, rääkimata kulude kokkuhoiust, igasugu mudijad käivad meil välisministriga kaasas ja nii edasi, et võib-olla sa kirjeldad, et on olemas siiski ka alternatiivsed valikud.

10:47 Aivar Kokk

Jaa, aitäh! Austame sellest, et maksumaksjaid on Eesti Vabariigis suurusjärgus 630 000, nendest 150 000 on meiesugused valgekraed. Nüüd hakatakse kohe rääkima, et õpetajad, pääste omad. Tegelikult sellest 150 000‑st on 30 000 suurusjärguga, kes sõna otseses mõttes on valgekraed, mitte ei ole päästekomandodes, politseis, piirivalves, hariduses. Mulle meeldib üks endine haridus‑ ja kultuuriminister, kes on väga selgelt öelnud, et tegelikult igas ministeeriumis on võimalik, ilma et väga suurt muret teha, 25% töötajaid vähendada. Kui me võtame sellest 30 000-st 25% ja arvestame nendele keskmise palga ja üldkulud, siis praktiliselt on võimalik iga aasta kokku hoida ligi 300 miljonit eurot. See on lihtne asi, see on lihtsalt tahtmise asi. 

Me teame siin Statistikaametit, kus on 400 töötajat kusagil. No kui Statistikaamet muudab, riigieelarve vastuvõtmisel on üks keskmine pension ja täna, homme lauale tulev eelnõu siin õpetajate palga juures näitab, et keskmine pension on hoopis 17 eurot väiksem, aga eelarve on ju riigis vastu võetud. 

Või me räägime meie riigieelarvest. Me detsembris võtsime vastu selle aasta riigieelarve. Ja homme alustame menetlemist esimesel lugemisel riigieelarve muudatusega. Ja seal on riigieelarves read, mida detsembris vastu võetud riigieelarves ei olnud. 

Toome Siseministeeriumi näite. Me ei näinud riigieelarve vastuvõtmisel ühtegi rida, et oleks Siseministeerium plaaninud kolida ja kolimise jaoks oleks eelarves raha olnud. Homme näete, et lisaeelarves on võimalik kokku hoida Siseministeeriumis kolimisrahadega. Samas, hetkel pandi Kopli päästekomando kinni, et raha ei olnud. Kumb siis ikkagi tegelikkus on, kui palju on peidetud ministeeriumi ridade vahele numbreid?

Siin Riigikogu saalis nii mõnedki poliitikud on rusikaga peksnud vastu rinda, et vaadake, me tegime ära, Riigikogu liikmetel ei ole katuseraha. Vaatame nüüd ministeeriumide eelarvetesse sisse. Kui keegi nüüd viitsiks teha analüüsi, millistele oma erakonna omavalitsustele või MTÜ-dele toetusraha see aasta läheb ja millises numbri suuruses, siis me ei räägi sellest 4–5 miljonist, mida jaotasid siin eelnevatel aastatel Riigikogu liikmed, vaid me räägime kümnetest miljonitest. 

Tegelikkuses on alati olemas kokkuleppeid või võimalusi ja kokkuhoiukohti, kui neid tahetakse teha. Aga kui ei soovita, siis on ju lihtne, protestitakse natukene, mis siis ikka juhtub, siin on ju protestitud ja siis on laiali aetud ja siis on igasuguseid muid vaidlusi tekkinud ja tulem on ikka see, et teerull teeb oma töö ikka ära.

10:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd ongi hea kolleegi Jevgeni Ossinovski kord, kes tutvustab juhtivkomisjonipoolset seisukohta ja arutelu. Aga ma arvan, kolleegid andsid talle võimaluse rääkida ka natukene laiemalt. Palun, hea kolleeg!

10:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan rahanduskomisjonis toimunud arutelu selle eelnõu teemal. Arutelu toimus 18. märtsil. Eelnõule tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Ja tuleb tunnistada, et erilist positiivset emotsiooni see eelnõu komisjonis ei tekitanud. 

Kui sisust rääkida, siis oli tõepoolest arutelu selle üle, et kui Vabariigi Valitsus on andnud Riigikogule mingi eelnõu üle, siis on parlamendi seadusandlik põhitöö selle eelnõu suhtes kujundada seisukoht, kas seda toetada, toetada teda muudetud kujul või lükata tagasi. Kasutada selles kontekstis žanrit "ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" on kummaline, arvestades seda, et käesoleval hetkel see eelnõu juba meie menetluses on ja parlamendil on kõik menetluslikud õigused olemas, et selle eelnõu suhtes seisukohta väljendada. Muu hulgas väljendada seda seisukohta viisil, nagu algatajad on soovinud. Selline õigus on olemas. Sellele juhtisime tähelepanu nii mina, Annely Akkermann kui ka Jürgen Ligi. 

Siis oli arutelu ka sellest loomulikult, kas tegemist on koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga või mitte. Ja mina väljendasin seal seisukohta, et tegelikult on juhatuse eelmises koosseisus tekitatud praktika, kus iga konkreetse eelnõu puhul langetatakse otsus, millisel viisil seda konkreetset ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele menetletaks. See on halb praktika ja mina arvan, et juhatus, kallis istungi juhataja, võiks selle praktika üle vaadata. 

Esiteks, lähtudes sellest üldprintsiibist, et loomulikult formaaljuriidilist õigusjõudu ettepanekul Vabariigi Valitsusele ei ole, isegi kui parlament ükskõik mis enamusega seda otsustab, et see on ettepanek valitsusele. Aga me oleme siiani lähtunud sellest arusaamast, et kui parlament oma koosseisu enamusega parlamentaarses riigis mingi ettepaneku teeb, siis see on valitsusele kohustuslik. Nüüd, kui me sellest koosseisu häälteenamuse nõudest loobume, siis tegelikult me jõuame sinna, et teoreetiliselt on võimalik, et ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb üks parlamendisaadik, kes hääletas poolt, ja kui keegi teine hääletusel ei osale, siis on ettepanek valitsusele tehtud. Aga oleks suhteliselt jabur arvata, et sellisel puhul on parlament väljendanud tahet, et valitsus peaks midagi tegema. See on sisuline pool. 

Praktiline pool on see korralagedus ausalt öeldes, mis kõikides komisjonides toimub. Ühtepidi meie õigus- ja analüüsiosakond peab hakkama tegema mingit analüüsi ja kaalutlusotsust, kas konkreetne ettepanek siis on nii põhimõttelise tähtsusega või mitte, et see eeldaks koosseisu häälteenamust. See on meeletu lisatöö olukorras, kus enamik neid ettepanekuid, olgem ausad, on opositsioonilise tähelepanu saamise eesmärgil esitatud. See on täiesti legitiimne formaat, opositsioon tahabki oma ideedele tähelepanu saada, muu hulgas ka siin saalis erinevaid ettepanekuid tutvustades. Aga selleks ei ole vaja, et meie tublid teenistujad kulutaksid oma asjaliku aega sellele, et teha mingeid analüüse, kas see on põhimõttelise tähtsusega ettepanek või põhimõttetu tähendusega ettepanek. 

Ja teine pool sellest korralagedusest seisneb selles, et kui selles analüüsiosakonnas ei teki seda arvamust või see arvamus on nii ja naa, siis komisjoni enamus hakkab oma hääletusel otsustama, kas tegemist on põhimõttelise otsusega või mitte. Minu meelest selle jama võiks ära lõpetada ja minna tagasi rahulikult vana praktika juurde, kus kõigile oli teada, et ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele on seda tüüpi instrument, mis läbiminemiseks eeldab koosseisu häälteenamust. Sellega oleks see küsimus lahendatud. 

Miks ma sellest palju räägin, sest see oli tegelikult komisjoni arutelu põhiteema. Sellest lähtudes ja ka Jürgen Ligi palus eraldi, et komisjonipoolne ettekandja seda arutelu käiku suurele saalile tutvustaks. Seda ma olen nüüd siis teinud. 

Sellesama teema ümber komisjonis esitati ka proteste, kuna komisjon hääletas ja otsustas, et see on koosseisu häälteenamusega. Neid proteste ei arvestatud. Aga sellised asjaolud seal toimusid. 

Ja siis otsustati tõepoolest see koosseisu häälteenamuse küsimus häältega 8 poolt: Jaak Aab, Annely Akkermann, Maris Lauri, Jevgeni Ossinovski, Marek Reinaas, Aivar Sõerd, Jürgen Ligi ja Toomas Uibo. Vastu oli Aivar Kokk ja erapooletuid ei olnud. Siis tehti ettepanek võtta see 2. aprilli päevakorda, see oli konsensuslik otsus. Ja teine konsensuslik otsus oli see, et määrata mind juhtivkomisjoni esindajaks. Aivar Kokk veel palus protokollida, et komisjoni esimehe sekretariaadi käitumine on seadusevastane, millega Annely Akkermann ei nõustunud. Aga protokolli on see kantud. Aitäh!

10:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

10:58 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen ikkagi selle koosseisu häälteenamuse ja poolthäälteenamuse juurde. Põhimõtteliselt on nüüd niimoodi, et õigus- ja analüüsiosakond, Riigikogu oma, andis väga konkreetse vastuse, et see ei nõua Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja ma vaatasin nüüd möödaminnes üle ka praeguse põhiseaduse §-s 104 sätestatu, mille kohaselt on loetelu: on 17 positsiooni, millisel puhul on nõutav koosseisu häälteenamus. Aga noh, ütleme, see arutelu, mis siin käis saalis ka juhatusega, ei viinud kuskile, see asi jooksis ikka nii, nagu ta läks praegu. Ma sooviksin teada, milline on teiepoolne komisjoni õiguslik alus selle kohta, et see nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust.

10:59 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma oma seisukohti selles küsimuses selgitasin. Ei ole vaidlust selles osas, kui juristide keelt kasutada, et seaduseelnõude väljatöötamisülesande andmise puhul koosseisu häälteenamus on nõutav. Ja küsimus on selles, millisel viisil tõlgendada ülejäänud, seaduseelnõu väljatöötamist mittenõudvate eelnõude puhul seda hääletamise nõuet. Ja siin ongi seisukohad erinevad. Tõepoolest, õigus- ja analüüsiosakond tõlgendab sellest vaatest, millest ma rääkisin, seda küsimust. Aga see minu hinnangul ei tähenda seda, et ei oleks võimalik neid otsuseid langetada ka muudest alustest lähtuvalt. 

Nii et mina võin enda eest rääkida. Mina toetasin seda, et see on koosseisu häälteenamusega eelnõu, sellepärast et ma arvan, et kõik ettepaneku tegemised Vabariigi Valitsusele peaksid olema koosseisu häälteenamusega selleks, et sellel instrumendil peale poliitilise tähelepanu saamise oleks ka mingisugune reaalne tähendus. Reaalne tähendus tekib sellisel juhul, kui koosseisu häälteenamusega tõepoolest parlament otsustab teha valitsusele ettepaneku, siis see on parlamentaarses riigis valitsusele kohustuslik. See peaks olema selle asja mõte. Näiteks, kui me võtame sellesama konkreetse eelnõu: kui koosseisu häälteenamusega parlament otsustab teha ettepaneku võtta see eelnõu tagasi, mul on raske ette kujutada, et valitsus keelduks seda tegemast. Siis me tõlgendame seda, see ei ole seaduse nõue, kui rääkida, millises seaduse punktis, vaid see ongi parlamentaarse riigi fundamentaalprintsiip. Siis valitsus peaks sellest lähtuvalt oma ülesandeid tegema.

11:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

11:01 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletage mulle palun, miks pankade liigkasumi maks on halb, aga automaks on hea.

11:01 Jevgeni Ossinovski

Seda komisjonis ei arutatud kahjuks. Me arutasime selle eelnõu erinevaid detaile ja isegi peab tunnistama, et mootorsõidukimaksust kõneldi vähe.

11:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli Rene Koka.

11:02 Rene Kokk

Paluks lisaaega ka kolm minutit.

11:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:02 Rene Kokk

Tänan, austatud aseesimees! Head saadikud siin saalis, keda on kahjuks vähe, ja need, kes on tubades ekraanide taga! Ja kõik, kes meid vaatavad interneti vahendusel! Algatuseks ütlen kohe ära, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kindlasti ei toeta mootorsõidukimaksu, on selgelt ja üheselt selle vastu. 

Vaatame tänast olukorda. Selgelt on näha, kuidas kõik see viimaste aastate inflatsioon on mõjutanud väga negatiivselt meie ühiskonda tervikuna, nii ettevõtlust kui inimeste hakkamasaamist. Kõik kallinevad, kaasa arvatud ka autod, inimeste elamiskulud, kulud üleüldse igapäevastele tegevustele tervikuna. Ja selles olukorras on praegune valitsus tõstnud meil erinevaid makse, käibemaksu 20%‑lt 22-le, järgmine aasta tõstetakse tulumaksu 22%‑le 20-lt, räägime suhkrumaksust, räägime niinimetatud sellest automaksust, mis siis eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaks. 

Ja oleme selle raames kuulnud igasuguseid erinevaid huvitavad väljaütlemisi siis valitsusliikmete poolt. Peamiselt on olnud see rahandusminister, kes on meile andnud erinevaid huvitavaid põhjendusi, miks seda maksu vaja teha on, räägib siin meile keskkonnamaksust. Siin on täna kõlanud, et see kindlasti ei vasta tõele, et keskkonnamaks on see, mille pärast seda automaksu ja tehakse. Ega inimesed ei ole rumalad. Rääkige ausalt, tegemist on selgelt riigieelarve täitmisega. 

Ja olen mõnda aega mõelnud, et kas nad tõesti ei saa aru sellest, kuuldes neid seisukohti, et vaheta oma 1992. aasta Audi välja samasuguse säästlikuma ja uuema auto vastu, või jutt sellest, kuidas olete auto jõudnud osta, siis jõuate ka maksu maksta. Aga mõned nädalad tagasi oli maaelukomisjonis ka arutelu. Neid arutelusid on palju olnud erinevates komisjonides, nii avalikke kui kinniseid. Ja seal oli üks Rahandusministeeriumi ametnik, kes teatas, et selle automaksu arutamise käigus ei ole tulnud välja suurt vahet siis transpordikorralduse osas linnas või maal, mis oli mulle ikka väga suureks üllatuseks. Siis ma saingi aru, et tegelikult need inimesed, kes selle peale mõtlevad, tegelikult ei saa aru, mida nad teevad, milline on elukeskkond linnas ja milline on elukeskkond maapiirkonnas. Ja mind üsna ärritas see selline väide, et ei ole täheldatud olulist vahet, kas inimene elab linnas või maal. Kui ma küsisin, kas tõsimeeli väidate seda, et nii bussiliikluse, ühistranspordi kättesaadavus või siis taksode tellimise võimalus või auto rentimise võimalus või siis sõidujagamise teenus või kas või tõukeratta rentimise võimalus on tõesti samaväärne mõnes väikses Eesti asulas või külakohas ja Tallinna, Tartu või Pärnu linnas, siis ega ma sealt adekvaatset vastust ei saanud, küll aga sain aru, et need inimesed tegelikult ei saagi aru, millest me räägime nende automaksuga tulenevate probleemide raames ja mis see murekoht tegelikult on. 

Rääkimata sellest, et suurele kaasamisüritusele siin Riigikogu konverentsisaalis oli unustatud või jäetud kutsumata suurpered. Suurperede esindajad ei olnud kohal, mille peale rahanduskomisjoni esimees laiutas käsi, ütles, et no ei tea, äkki jäi teise listi või kuskile, unustasime kutsuda ühe väga olulise grupi, lihtsalt unustasime ära. Aga arvestades seda, et praeguse koalitsiooni kõige esimene eelnõu, mis siia saali toodi, kui tänased valitsejad valitsema hakkasid, oli suurperetoetuse vähendamine, siis ma arvan, et tegemist ei olnud mitte kuidagi juhusega, vaid see näitab suhtumist Eesti peredesse tervikuna. 

Aga olen ka varem välja toonud neid kohti, mis siis nagu reaalselt mõjutavad näiteks ka riigi ja riigi poolt tellitavate, nimetame siis kas või teenuseks. Näiteks jahimehed. Me tahame riigi poolt, et jahimehed täidaksid teatavat rolli meie ulukipopulatsiooni ohjamisel näiteks. Aga nüüd paneme ka nendele peale läbi selle automaksu täiendava koormise. Kes jahimehed on – jahimehi on Eestis palju –, teavad ju väga hästi seda, et see auto ei ole lihtsalt lõbu pärast, millega käiakse jahil. See on selle jaoks, et täita neid ülesandeid, mis jahimeestele pandud on. Või põllumehed. Põllumehed ei osta omale maastureid sellepärast, et lihtsalt tore on, et meeldib suur ja ilus auto, vaid sellel on reaalne vajadus. Või väikeettevõtjad, ehitajad, kes vajavad suuremat autot selleks, et oma igapäevatööd teha, vedada erinevaid koormaid ja lihtsalt hakkama saada igapäevaselt. Aga see ei huvita, sellepärast et needsamad ametnikud eesotsas ministriga, nad tegelikult ei saa aru sellest, mis tegelikult toimub ja mismoodi inimesed tegelikult igapäevaselt oma leiba teenivad. See on väga kurb. 

Aga Isamaale tahaksin ka südamele panna, et kuna te Tallinna koalitsiooniläbirääkimistel nagunii olete juba avamas ka riiklikke suuri teemasid, siis palun pange ka automaksu ärajätmine lauale. Ma arvan, et see on väga oluline punkt. Selle peaksite kindlasti avama seal läbirääkimistel. 

Siin on täna palju räägitud ka sellest eelnõu või selle praeguse eelnõu, mis me nagu konkreetselt arutame, selle menetlemisest. Ja ausalt öeldes ikka on piinlik küll, et need eelnõude hääleenamus, kas ta on 51 hääle või lihthäälteenamus, seda täna Riigikogus määratakse lihtsalt nii, nagu koalitsioonile sobib. Ka minu hinnangul on tegemist tegelikult praegu täiesti valesti menetlemisega, see eelnõu ei vajaks, konkreetne eelnõu, mida me praegu arutame, ei vajaks tegelikult 51 saadiku häält selle heakskiitmiseks. Aga nii on, et tavad ja praktikad on läinud siin juba ammu kõige kaduva teed ja otsused võetakse vastu nii, nagu parasjagu kellelegi sobib ja meeldib. 

Aga nii nagu ka alustasin, lõpetan sellega, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta mootorsõidukimaksu eelnõu ehk niinimetatud automaksu ja on kindlasti selle vastu. Ma loodan, et ka saadikud, olenemata erakonnast, mõtlevad veel kord ka sisuliselt läbi ja kohtuvad oma valijatega ja teevad ka selle otsuse, et mitte toetada seda Eesti ühiskonnale ja  inimestele halba eelnõu. Aitäh!

11:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kolm minutit lisaks. 

11:10 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Keskerakond ei toeta automaksu ning on seisukohal, et praegu on valitsusel viimane hetk, kõige viimane hetk see eelnõu tagasi võtta. Sest varsti me oleme tegelikult päris piinlikus olukorras, kus tuleb Euroopa Komisjonilt vastus kinnitusega, et see eelnõu on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Ja seda sea ka on. Keskerakonna fraktsioon tellis õigusliku analüüsi ja see analüüs tõi välja, et vähe sellest, et automaks on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, on see veel lisaks vastuolus ka põhiseadusega.

Tegelikult tulenevalt sellest, et meil on vastuolu Euroopa Liidu õigusega, me oleme varsti sellises olukorras, kus riigi vastu hakataksegi esitama kahju hüvitamise nõudeid ja riik on sunnitud need kõik tasuma. Lisaks sellele hakkab ta tasuma intressi, mis saab olema 21,9% aastas.

Võib-olla kõige markantsem siinkohal on see, et ministeerium oli väga hästi teadlik sellest, et see eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ja vaatamata sellele aasta otsa ikkagi töötati selle eelnõuga ja lõppude lõpuks toodi see ka Riigikokku. Ja nüüd siis vaadatakse, öeldakse: oi, ootame Euroopa Komisjonilt vastust. Aga me juba teame, mis vastus tuleb. Nii et praegu on täiesti viimane hetk see eelnõu tagasi võtta. 

Nüüd, teine moment: vastuolu põhiseadusega. Juba mitu korda on mainitud, et põhiseadus ütleb väga konkreetselt: lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi erilise kaitse all – põhiseaduse § 28. Mootorsõidukimaksu eelnõu ei näe ette erisusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele ega vähem kindlustatud peredele. Valitsus neid erisusi teha ei soovi. Selle asemel, et teha maksuvabastus, teha see erisus, ütleb valitsus, et puuetega inimesed peaksid nüüd hakkama kõik oma autosid ümber ehitama. Siis nad võib-olla selle maksuvabastuse saavad. Või siis räägitakse, nüüd on uus retoorika, teoreetilistest potentsiaalsetest leevendusmeetmetest-toetustest, mis võib-olla kunbagi hakkavad rakenduma. 

Vähe sellest! Kui me räägime erivajadustega inimestest, HEV lastest, siis nad vajavad juba täna, juba eile vajasid täiendavaid toetusmeetmeid ,sõltumata automaksust. Ja teiseks, meil täna ei ole mitte mingit kindlust, et need toetused kunagi reaalselt tulevad ja et need katavad kõik lisakulud, mis automaksuga kaasnevad. 

Ja võib-olla kõige kurvem on see, et lasterikaste ja vähem kindlustatud perede puhul neid toetusi ei ole isegi arutatud. See on olemas eraldi protokollis, neid toetusi ei tule. Ja eile tegelikult seda kinnitas ka peaminister meie arupärimistele vastates. Ja üleüldse, kuidas me saame rääkida sellest olukorras, näiteks mis meil puuetega inimestega tehakse. Riik ühe käega võtab, teise käega annab. Vähe sellest, et see loob ebamõistlikult palju bürokraatiat. See tekitab iga kord lisakulusid riigile, selle asemel, et teha kohe see erisus. Ja see on põhjus, miks õiguskantsler on ka väga kriitiline selle sätte osas. 

Ehk siis täna riik paneb meie kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed palju raskemasse seisu, tekib palju suurem vaesusse langemise risk lasterikastel peredel, puuetega inimestel, vähem kindlustatud isikutel. Ja seejuures see, et riik ei ole suuteline tegema maksuvabastusi, ei ole suuteline rakendama mingeid muid meetmeid, toetusmeetmeid, see ongi see põhiõiguse riive. Ja see on olukord, mis näitab, et automaksu eelnõu on põhiseadusega vastuolus. 

Millegipärast jäetakse tihti rääkimata ka seda, et me ju kõik juba tasume automaksu ühel või teisel moel. Me tasume seda läbi suurenenud käibemaksu, me tasume seda läbi aktsiisi. Need aktsiisid suurenevad veelgi mitmekordselt. Ja mida valitsus meile vastu pakub? Kas valitsus arendab näiteks teedetaristut? Ei, meil vähenevad investeeringud kahekordselt teede parandamisse ja ehitamisse. 

Olgu, võib-olla see ongi valitsuse idee, et meil automaksu tulemusel inimesed enam autosid ei kasuta ja seepärast ei olegi enam vaja teedesse investeerida. Okei! Aga mis siis on alternatiiv, mida valitsus pakub? Alternatiiviks on see, et valitsus kaotas tasuta ühistranspordi maapiirkondades. Nii et isegi kui oleks soov võtta ja proovida keskkonnasäästlikumaed lahendeid maapiirkondades, siis riik teeb selle nii raskeks kui võimalik. Ma hakkasin isegi mõtlema, et võib-olla riigil ongi selline soov. Valitsusel on soov, et inimesed maapiirkondadest minema koliksid. Selline tunne on, et praegu tehakse kõik selleks, et maapiirkondades oleks elamine võimalikult keeruline. 

Aga veel mõned valdkonnad, kus me saame rääkida põhiõiguste riivest. Motosportlased, kollektsionäärid, muuseumide omanikud – kõik ju teavad, et auto-motosport on meil ühed ajaloolisemad alad Eestis. Ma arvan, kõik mäletavad Kalevi suursõitu, kõik on näinud filmi "Vallatud kurvid". Jah, muidugi, täna motosport ei ela enam sellised hiilgeaegu, nagu see oli varem. Väga paljud sportlased on pidanud viimaste hinnatõusude valguses ka spordialast loobuma. Ja vähe sellest, et meil Eesti sport, motosport eriti, on niigi alarahastatud. Nüüd on valitsus otsustanud, et võiks sportlaste arvelt ka hakata teenima. Rahandusminister üks kord, kui ta esines, ütles, et motosportlastel läheb niigi hästi. Võib-olla nad peaksid üldse hakkama peale maksma. Aga mina olen näinud, kuidas meie tippsportlased elavad. Nad käivad täiskohaga tööl, aga nad sõidavad EM- ja MM-võistlustele ja saavad poodiumikohti. Me kuulame Eesti hümni ja näeme Eesti lippu lehvimas. Paljude laste vanemad käivad mitmel kohal tööl, et kindlustada lapsele võimalus tegeleda oma lemmikspordialaga.

Siin nii paljudele meeldib rääkida, eriti Reformierakonnale, et on hästi oluline säilitada eesti rahvust ja kultuuri. Aga auto-motosport on väga suur osa sellest olnud rohkem kui 100 aastat, see on meie ajaloo osa. Millegipärast siin me sellele tähelepanu pöörata ei taha. 

Ja kui me räägime sellistest vabadustest nagu õigus vabale eneseteostusele, õigus valida tegevusala, elukutse, siis tegelikult kõik need maksutõusud, erinevad valitsuse otsused panevad piirangud nendele õigustele ja vabadustele. Kogu seda teemat tuleb vaadelda palju laiemalt.

Nagu ma juba mainisin, täna on viimane hetk, kus valitsus peaks selle eelnõu tagasi võtma. Ja kui ta seda ei tee, siis Keskerakond on juba eos teinud pöördumise president Alar Karise poole palvega jätta põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev mootorsõidukimaks välja kuulutamata, kui Riigikogu peaks selle eelnõuga edasi liikuma. Aitäh!

11:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Andres Metsoja, palun!

11:18 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa ütleb selge ei automaksule. Seda me oleme öelnud korduvalt, ütleme ka täna siit välja ja 5.–7. aprillini üle-eestiliselt protesteerime selgelt selle vastu erinevates Eesti kohtades, üle Eesti, ja kogume just nimelt jätkuvalt allkirju. Oleme täpselt samamoodi nagu Keskerakond öelnud selgelt välja, et pöördume ka Eesti Vabariigi presidendi poole, et selliselt see seaduseelnõu seaduseks ei saaks. 

Miks? Esiteks sellepärast, et me väga selgelt oleme erakond, kes peab oluliseks toetada inimeste elulaadi, seda elukohavalikut, seda tööde tegemist, mida on pere valinud, toimetulekut. Ja kõik see on seotud liikumisega, vaieldamatult üha rohkem liikumisega. Rääkida sellest veenvalt – kui me ühtegi kilomeetrit kruusateed ei suuda perspektiivis teehoiukava alusel viia mustkatte alla –, et sõitke väiksemate autodega ja olge kuidagi keskkonnasäästlikumad, on väga kahepalgeline. Lihtsalt ei ole võimalik siit puldist sellist juttu usutavalt rääkida. Me teame, et talvel sajab lund, väga sageli hajaasustusega piirkondades pered peavad hommikul varakult kodust välja saama ja õhtul koju tagasi. Võib juhtuda, et lumesahk tegelikult selle aja jooksul ei ole kordagi käinud, sellepärast et see tee ei ole lihtsalt selles prioriteetsusastmes, mis tiheasustusalal. Samal ajal öelda, et kuulge, makske nüüd selle eest veel rohkem, et te õhtul koju saaksite või et hommikul last lasteaeda, kooli [viia] või ise tööle jõuaksite, kuidagi rääkimata õigustundest, on lihtsalt vastutustundetu.

Ja kogu see jutt sellest, et aga mujal maailmas ju automaks justkui nagu on ja mis sellest hullu – ilmselt hullu ei olegi, aga me näeme, et Eesti riigis korraldame me asju ikka ju selles teadmises ja arusaamas, millised meie, Eesti erinevad piirkonnad on, kuidas tegelikult kohalike omavalitsuste käekäik läheb, milline on nende tulubaas, et elanike eluolu paremaks muuta, kas või kohalike teede osas. Lihtsalt hetkel ei ole mõtet sellest teemast rääkida, neid kokkulangevusi negatiivses mõttes on liiga palju. Ja see, mida ju ajast aega on makstud, on kütuseaktsiis. Aga tõepoolest, see ei paista ka näitavat seda märki, et see raha ikkagi lõpuks teede investeeringuteks läheb, või siis on seda igal juhul väga-väga-väga palju puudu. 

No transport – see on alati selline Eesti Nokia, alates Tallinnast kuni kuni Uugametsani välja. Ikka ja jälle armastatakse rääkida sellest, kuidas meie liikuvus ja kõik liikuvusega seotud mured saavad lahendatud ühistranspordi näol. Iga koalitsioon tuleb ja võidukalt räägib võimalikest lahendustest: küll sellest, et tekib nõudetransport, küll sellest, et liine tuleb juurde. Aga jällegi me saame ju kõik väga selgelt aru, et ühel hetkel ilmselt Eestis tuleb teha valik ja öelda, et meil on ühistranspordivabad alad, kus ei ole mõtet neid bussipeatusi hooldada, sellepärast et see üks buss, mis päevas käib, ei lahenda tegelikult mitte kellegi vajadusi. Ja jällegi rääkida seda, et autod hajaasustusega piirkonnas on võimalik vahetada ühistranspordi vastu välja, ühiskonnakorralduslikus mõttes ei ole ju reaalsus. See võib olla mingisugune helesinine unistus. 

Ja kui vaadata otsa meie haridusliku korralduse poolele, siis just nimelt kogu huvihariduse, maapiirkondade koolivõrgu temaatika paneb veel omakorda pitseri. Kuidas need lapsed siis ikkagi kooli ja koju jõuavad, kui peres vähemalt kahte autot ei ole? Üks neist peaks olema kastiga ja suur, sellepärast et muidu lihtsalt peab laps veetma öö kuskil kuuse all. Nii et ei automaksule, see ei ole aeg ja koht Eesti õigusruumis. Rääkida sellest teemast võib, aga teha mitte mingil juhul mitte. Nii et meie võitleme selle vastu, ja võidukalt. Aitäh!

11:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Käesoleva otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Ja see on eelnõu, mille kohta peame viima läbi täna ka lõpphääletuse. Asume seda ette valmistama.  

Head kolleegid, juhin veel kord tähelepanu, et käesoleva eelnõu saamiseks otsuseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi mootorsõidukimaksu eelnõu" eelnõu (374 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 28 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu ei leidnud piisavat toetust. Eelnõu 374 on tagasi lükatud. 


2. 11:27

Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE) esimene lugemine

11:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli, auväärt regionaalminister Madis Kallas!

11:27 Regionaalminister Madis Kallas

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees toiduseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Toiduseaduse muutmise eesmärk on tagada parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga kehtestatakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa kohustus ning tehakse vajalikud muudatused Euroopa Liidu ametliku kontrolli määruse paremaks rakendamiseks seoses laborite ja loomse toidu saasteainete riikliku järelevalvega. Lisaks sätestatakse juriidilisest isikust toidukäitleja seaduslikule esindajale selgesõnaline kohustus korraldada toiduseadusest juriidilisele isikule tulenevate kohustuste täitmist, et see oleks kõigile osapooltele üheselt ja selgemini arusaadav. 

Eelnõuga kavandatu kohaselt on meil plaanis siis järgmised punktid. Kehtestatakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa kohustus koos vajalike menetlusnõuetega. Nimetatud loa taotlemisel ja taotluse menetlemisel on senini kohaldatud haldusmenetluse seaduses sätestatud ajakohaseid menetlusnõudeid, mis on aga liiga üldised. Direktiivist tuleneva loakohustuse parema ülevõtmise ja rakendamise huvides kehtestatakse toiduseaduses täpsemad normid toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loa andmise, taotlemise ja selle lahendamise menetluse kohta. Loakohustuse näol on tegemist piiranguga majandustegevuse vabadusele ja põhiseadusest tulenevalt tohib sellist piirangut kehtestada üksnes seaduse tasandil. 

Tunnistatakse kehtetuks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnorm, kuna puudub riigisisene vajadus nimetatud korra kehtestamiseks. Kogu toidutarneahelas kehtib ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud Euroopa Liidu otsekohalduv õigusraamistik. 

Lisaks sätestatakse juriidilisest isikust toidukäitleja seaduslikule esindajale selgesõnaline kohustus korraldada toiduseadusest juriidilisele isikule tulenevate kohustuste täitmine. 

Lisaks täpsustatakse volitatud laborina tegutsemise volituste andmist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaliseks olevas kolmandas riigis. 

Ja viimase muudatusena täpsustatakse riikliku referentlaboratooriumi tegutsemise alust. Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud tegevusvaldkonna alusel. 

Lühidalt ka mõjudest. Täpsemate normide kehtestamine ei mõjuta käitlejaid, kes Eestis kasutavad nimetatud töötlemisviisi, see tähendab, ei kaasne lisategevusi ega ‑kohustusi. Kavandatav muudatus mõjutab neid võimalikke toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega alustavaid ettevõtjaid, kes peavad taotlema uue korra kohaselt luba, kuid hinnanguliselt ei too muudatus kaasa täiendavat suurt ajakulu ega ka tööjõukulu loa taotlejale. 

Seaduse jõustumine on kavandatud 1. juuniks käesolevaks aastaks, 2024. aastaks. Nimetatud jõustumisaeg on vajalik eelnõus kavandatud rakendussätte jaoks, mille kohaselt loetakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus täidetuks sellise ettevõtja puhul, kes on kasutanud toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisviisi Põllumajandus‑ ja Toiduameti loal enne 1. juunit aastal 2024. Minu poolt kõik. Aitäh!

11:31 Aivar Kokk

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Evelin Poolamets, palun!

11:31 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuna seda ülekannet vaatavad kindlasti paljud toidu tarbijad, siis kas te võiksite lühidalt nii mulle kui ka toidu tarbijatele ära seletada, mida toob kaasa toidu töötlemine ioniseeriva kiirgusega? Milleks see vajalik on?

11:31 Regionaalminister Madis Kallas

Aitäh! Lihtsustatult öeldes, miks toitu ioniseeriva kiirgusega töödeldakse, on see, et vähendada toidus nii-öelda halbade bakterite ja mikroorganismide arvu ja pikendada toidu säilivusaega.

11:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

11:32 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõukuvalt pinginaabri küsimuses: jah, te ütlesite, milleks seda tehakse, aga kas on Eesti turul juba toiduaineid, mis on töödeldud ioniseeriva kiirgusega? Mõned näiteks öelda. Me teame, mis on suitsutatud toiduained, mis on vinnutatud, mis on kuivatatud. Millised on Eesti turul olevad toiduained, mis on töödeldud ioniseerivalt?

11:32 Regionaalminister Madis Kallas

Vaatan kohe täpsemalt. Aitäh küsimuse eest! Eestis tegeleb toidu ioniseerimisega üks ettevõte. Tegu ei ole tõesti väga laialt levinud toidu töötlemise viisiga. Kokku siis me saame öelda, et Euroopa Liidus on see kogus 6100 tonni igal aastal, mis vastavalt töödeldakse. Eestis töödeldi aastas keskmiselt 40–43 tonni toiduaineid. Peamiselt on seotud nad … Ma vaatan kohe, mis on sellised konkreetsed näited. Võib-olla kõige levinumad on maitsetaimed, mis Eestis töödeldakse. Need on ennekõike kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid ja taimse päritoluga maitseained. Eestis ei ole lubatud loomseid produkte ioniseerivalt töödelda.

11:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aivar Kokk, palun!

11:34 Aivar Kokk

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et meil on probiootilised ja patogeensed bakterid ehk head ja halvad. Aga ühed hävitatakse. Ma loodan, et head bakterid jäävad ikka alles sellega. Aga ma küsiksin hoopis teise küsimuse. Kui palju see nüüd ametnikke juurde toob ja kui palju see ettevõtjatele kulutusi juurde toob? Meil on jälle üks tore asi siin, räägime, kuidas kõiki kontrolle tegema hakkame ja millised kohustused paneme juriidilistele isikutele. Mis see tegelikku kulu tekitab ja mis selles kulus tulemused on? Kui halvad bakterid hävitatakse ja head bakterid alles jäävad, siis pole asi väga hull, aga kui mõlemad bakterid ära hävitatakse, siis on asi hull, sest me ei tea, mis asemele tuleb. Tavaliselt võivad patogeensed bakterite hakata suuremal hulgal levima või lausa vohama. Ega see asi ei ole päris nii lihtne.

11:35 Regionaalminister Madis Kallas

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, tõesti, Eestis tegeleb sellega hetkel ainult üks ettevõte. Meie arvutuste kohaselt täiendavaid ametnikke ei nõua ei Põllumajandus- ja Toiduametilt ega ka ministeeriumilt, vaid tegu on õigusselguse selguse täiendava loomisega. Pigem võiks see olla ettevõtjatele ja ka riigile protsessi lihtsustav seadusemuudatus.

11:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun! 

11:35 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui ma nüüd õigesti kuulsin, siis te ütlesite, et see ei puuduta loomset toitu, vaid maitseaineid. Samas ma loen seletuskirjast, et kavandatav muudatus loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnormi kehtetuks tunnistamine. Jääb nagu mulje, et ikkagi puudutab see ka loomset toitu. Ja on küsimus, et kas tarbija saab pakendilt näiteks teada, et seda toitu on töödeldud ioniseeriva kiirgusega.

11:36 Regionaalminister Madis Kallas

Aitäh! Alustades küsimuse teisest poolest: jah, pakendi peal peab olema vastav märgistus, kui sellisel kujul on seda toodet töödeldud. Mis puutub loomseid toite, siis Eestis ega Euroopa Liidus, välja arvatud nendes riikides, kus oma siseriiklike regulatsioonidega on lubatud loomseid tooteid immuniseerida, need ei mõjuta Eestit. Jah, sellel ei ole mõju Eesti puhul loomsete toodete ioniseerimisele.

11:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

11:37 Mart Maastik

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas vastavate erialaliitude või toiduainete käitlejate või tootjatega on ka võetud ühendust ja kas nende arvamust on kuulatud, ja kui on, siis mis nende arvamus on?

11:37 Regionaalminister Madis Kallas

Aitäh! Jah, on suheldud. Pean veel kord kordama, et tõesti hetkel ei ole sellist toidu töötlemise viisi käsitlevaid ettevõtteid Eestis rohkem kui üks. Mida vähem on kaasatud osapooli, seda lihtsam on seda ka meil teha. Antud juhul on nendega räägitud ja kui keegi peaks turule juurde tulema, mida ei ole küll viimase kümne aasta jooksul toimunud, siis kindlasti saame ka nendega. Aga kõigi vajalike osapooltega on räägitud ja kõik on nõus, et sellist õigusselgust ja lihtsustamist tuleks soodustada.

11:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun! 

11:37 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Siin on ka laborite volitusnormide täpsustamine. Saan ma siit õigesti aru selliselt, et Eestis tegutsevad laborid saavad ka hakata seda ioniseerimist määrama, või on see laborite volitusnormi täpsustamine seotud millegi teisema asjaga, et on siin liikmesriigi labor ja referentslaboritest ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kolmandate riikide laboritest, et mis see laborite muudatus, referents kujutab endast?

11:38 Regionaalminister Madis Kallas

Aitäh! Antud juhul ta on kaudselt ka seotud ioniseeriva kiirguse töötlemisega, aga pigem on labori muudatus toiduseadusest lähtuvalt selles, et ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise käigus võetud proov analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud ametlikes laborites. Ja sellisel puhul oleme me selle protsessi teinud lihtsamaks, et mismoodi ja kuidas saaks Põllumajandus‑ ja Toiduamet paindlikumalt leida ja soovitada sobilikke laboreid ja ametlikke kontrolle läbi viia ka teistes riikides, kus seda võib-olla nii täpselt ei ole reguleeritud. Ehk lihtsustatult öeldes me võtame riigile kohustusi, ennekõike Põllumajandus‑ ja Toiduametile, et nemad aitaksid vajalikke ettevõtjaid ka erinevates teistes riikides siis volitusnormile vastavate laboritega koostööd teha. Ma ei tea, kui oli arusaadav, aga jah, et kuidas me saame tagada Euroopa Liidu siseselt ja meiega majandussuhetes olevates kolmandates riikides tagada just kõigile volitusnormidele vastavate laborite koostöö.

11:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aivar Kokk, palun!

11:40 Aivar Kokk

Aitäh! Iga vastusega läheb asi segasemaks, peab tunnistama. Mille jaoks seda seadust ikka nüüd vaja on? See, et patoloogilisi baktereid hävitatakse ja liha roiskuma ei hakkaks, oleks väga selge. Nüüd selgub, et liha jaoks seda ei kasutata, on ainult kuivmaitsetaimede jaoks. Ma küll ei tea, mis bakterid seal taimede peal sellisena on, mis roiskuma läheb, kui nad kuivatatud on. Mis asi see ioniseerimine siis lõpuks on? On see kuidagi tervisele kahjulik, et seda peab kontrollima? Ja miks seda lihatööstuses ei tohi kasutada, või tohib kasutada? Kuidas see asi siis ikka tegelikult on?

11:40 Regionaalminister Madis Kallas

Aitäh! Veel kord: eelnõuga kehtestatakse toidu ioniseeriva kiirguse töötlemise loakohustus, võttes sellega täpsemalt üle Euroopa Liidu direktiivi, ja tehakse vajalikud muudatused Euroopa Liidu ametlikus kontrollis. Mis puudutab ioniseerimisega ümberkäimist või ioniseerimist, siis jah, seal kehtivad väga täpsed reeglid, kuidas seda on lubatud teha, et see ei oleks inimesele ohtlik, et ta ei oleks keskkonnale ohtlik. Seetõttu on oluline, et see oleks väga täpselt ja üheselt reglementeeritud, ja võib-olla sellel põhjusel on ka neid ettevõtteid suhteliselt vähe, kes selle protseduuriga tegelevad. 

Mis puudutab Euroopa Liidu ülest direktiivi, mis ütleb, et ainult taimsed … Ütlen korra uuesti selle täpse … Mis puudutab, jah, taimsete toitainete ioniseerimist, see on Euroopa Liidu ülene. Need riigid, kellel oli endal varasemalt juba luba ka loomseid saadusi ioniseerida, nendel jäi see alles ja seni ta kehtib, kuni Euroopa Liidust ei ole tulnud teistsugust direktiivi, määrust, mille vastavalt komisjon ja parlament on vastu võtnud. Hetkel on nendel lubatud oma siseriiklike reglementidega hoida ka loomsete toitainete ioniseerimist.

11:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolseid seisukohti ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama auväärt maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

11:42 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Maaelukomisjon arutas antud eelnõu 11. märtsi istungil. Nii nagu minister juba ülevaate andis, ühelt poolt on tegemist väga selgelt hetkel selliste tehniliste muudatustega. Üks oluline muudatus puudutab seda, et viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas võetakse üle direktiiv, mis puudutab toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemist. 

Teine oluline aspekt, mida tasub tähele panna, on seotud sellega, mis puudutab täpsustusi, volitatud laborina tegutsemise võimalusi ja volituste andmist sellisena, et ka Euroopa partnerriikides ja ka väljaspool Euroopa Liitu oleks selge regulatsioon, kuidas saab siis neid referentlaboreid ehk partnerlaboreid tegelikult leida. Ja seal on oluline mitte ainult ettevõtjapoolne vaade, vaid ka meie Eesti referentlabori vaade. See tähendab seda, et on teatud proove, mida ei tasu Eestis teha, ja seda süsteemi üleval hoida. Selleks on mõistlik kasutada neid välismaiseid partnereid. 

Kui me toome näite, et aastas on võib-olla vaja 10 või 12 või paarkümmend proovi, siis selleks, et kogu süsteemi üleval hoida, läheks see maksumaksjale väga kalliks. See tegelikult tähendab seda, et selleks, et neid partnerlaboreid leida, antakse tegelikult Eesti referentlaborile võimalus, et nad ise algatavad selle nõndanimetatud kindlakstegemise ehk vastupidiselt, kui me tahame saada ainult 10 proovi, siis need meie võimalikud partnerlaborid ei ole valmis ennast kooskõlla viima nõutud regulatsioonidega ja võimalustega. See meiepoolne huvi sõna otseses mõttes ühelt poolt maksumaksja raha säästa. Ja üldiselt ütles minister komisjonis seda, et avaliku sektori töökoormus jääb samaks. 

Eelnõu on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juunil ja me väga loodame, et parlament saab sellega hakkama. Siis ei ole meil vaja teha esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekut tähtaja jõustumise osas. Aga loomulikult tuli meil komisjonis teha ka menetlusotsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. aprillil käesoleval aastal – see oli konsensusega –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Urmas Kruuse – ka konsensus –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

11:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtkomisjoni ettepanek on eelnõu 378 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 16. aprill kell 17.15. Sellega on ka käesolev istung lõppenud.

11:46 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee