Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala esmaspäevase istungiga. Ja, head kolleegid, nii nagu meil tavaks, kõigepealt palun kohaloleku kontroll. 

15:00 Esimees Lauri Hussar

Kohale on registreerunud 77 Riigikogu liiget, puudub 24. 

Head kolleegid, enne kui me saame asuda eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, on meil ette nähtud päevakorra kinnitamine. Kui päevakorra kohta küsimusi ei ole, siis, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde. Helir-Valdor Seeder, ma saan aru, et küsimus päevakorra kohta. (Helir-Valdor Seeder vastab jaatavalt.) Palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! Helir-Valdor Seeder, palun!

15:01 Helir-Valdor Seeder

Austatud juhataja! Mitmes päevakorrapunkt see meil homme on? (Saalis räägitakse.) Jaa, homme on päevakorras esimene päevakorrapunkt eelnõu 374 OE, kuhu on juhatus päevakorra koostamisel informatiivsena lisanud, et Riigikogu koosseisu häälteenamus on nõutav. Ja me oleme siin väga palju vaielnud, kas seda otsustab juhatus või otsustab seda juhtivkomisjon. Juhatus on vastu võtnud korra, et ta nendel puhkudel pöördub Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna poole. Selle eelnõu osas on ka õigus- ja analüüsiosakond andnud oma juriidilise analüüsi ja seisukoha, ja see kõlab kokkuvõtvalt niimoodi: Riigikogu otsuse eelnõu 374 OE ei ole ettepanek põhiseaduse § 103 lõike 2 mõttes, sellise eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks ei näe põhiseadus ette Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja nüüd päevakorra kinnitamisel on mul küsimus, kas see nõuab 51 [häält] või mitte. Ma olen sügavalt veendunud, et ei nõua. Miks Riigikogu juhatus ei lähtu iseenda kehtestatud korrast, kus ta arvestab õigus- ja analüüsiosakonna ettepanekuga?

15:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul on juhatus päevakorraprojekti lisatud info puhul lähtunud komisjonidest saadud informatsioonist. Selles konkreetses küsimuses on komisjon seda arutanud ja nii palju, kui ma saan aru, on toimunud ka hääletus. Vastavalt sellele hääletuse tulemusele 8 : 1 on komisjon leidnud, et see konkreetne otsuse eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust, ja sellest lähtuvalt on ka Riigikogu juhatus selle päevakorda pannud. Me oleme lähtunud väga selgelt komisjonidest saadud informatsioonist. 

Mis puudutab seda, kas juhatus ütleb, et kõik otsuse eelnõud, mis Riigikogu saali jõuavad, nõuaksid justkui 51 häält – ei nõua. Kui komisjonis toimunud arutelu puhul leitakse, et see ei ole vajalik, ka sellist koosseisu häälteenamuse nõuet ei ole. Mulle meenub siin üks konkreetne hääletus, mis puudutas vist poliitilist kultuuri, selle otsuse eelnõu puhul ei olnud Riigikogu koosseisu häälteenamus vajalik. 

Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:04 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Te räägite, et komisjon otsustab. Kui komisjonis protestid, te ütlete, et see otsus ei ole seaduspärane, siis lihtsalt pannakse hääletamisele, jõuga ju hääletab koalitsioon ära. See jutt, et komisjon otsustab, on selline silmanägelik jutt. Koalitsiooni hääled on alati komisjonis tänases seisus enamuses ja vähemus võib rääkida ükskõik mida. Kui komisjoni esimees ütleb, et on nii, siis komisjoni koalitsioon hääletab ka nii ja lähebki. Aga kui meil on õigusosakond ja sealt tuleb vastus, siis peaks ju juhatus ikkagi väga selgelt ka seda vastust analüüsima ja selle analüüsi pealt tegema otsuse.

15:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Komisjoni esindaja tuleb selle otsuse eelnõu puhul Riigikogu kõnetooli ja siis saab esitada ka kõik need küsimused komisjoni esindajale, et miks komisjoni esindaja on just täpselt sellisel või miks komisjon jõudis sellisele seisukohale, et ehk põhjendusi häälteenamuse nõude osas peaks juba täpsemalt küsima juhtivkomisjoni esindajalt. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:06 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt juhataja! Aga see soovitus ei aita meid kuidagi edasi. Komisjoni esimees tuleb meile siia selgitusi andma homme, aga päevakorda me kinnitame täna. Aga tegelikult ei ole see üldse oluline. Ma imestan ja olen hämmingus, kuhu me oma parlamentaarse demokraatiaga oleme jõudnud ja õigusriigiga oleme jõudnud, et üks Riigikogu komisjon hääletab, kas üks või teine põhiseaduse paragrahv kehtib või mitte, ja üks Riigikogu komisjon tõlgendab ühte või teist paragrahvi ja tõlgendab seda veel erinevalt meie õigus- ja analüüsiosakonnast, kes on andnud analüüsi – Riigikogu juhatusele, ma juhin tähelepanu – Riigikogu juhatusele otsustamaks, kas see päevakorda lülitamisel nõuab 51 häält või mitte. See on teie vastutus ja teie otsustuspädevus, mitte komisjoni. Nii et minu ettepanek on siin küll praegu fikseerida suures saalis ära, et see eelnõu ei vaja 51 häält, et ta oleks vastu võetud otsusena, ja selle teadmisega me ka läheme Riigikogu päevakorra hääletamise juurde.

15:07 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma teile juba eelnevalt ütlesin, siis me lähtume selles küsimuses juhtivkomisjonis võetud seisukohas. Riigikogu praktikas on tõepoolest erinevaid lähenemisi olnud. Pikka aega oli kõikidel OE-del 51 hääle nõue, siis otsustati teistmoodi. Tänane juhatus on seisukohal, et komisjonidel on siin väga suur õigus nende otsuste langetamisel. On kindlasti ka päris palju OE-sid, mille puhul ei ole ka määratletud koosseisu häälteenamus. Antud juhul Riigikogu juhatus on lähtunud juhtivkomisjoni seisukohast ja juhtivkomisjoni seisukoht on olnud täna see, et see nõuab koosseisu häälteenamust.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

15:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ütleme niimoodi, et praegu puudub asjas vaidlus selle üle, et Riigikogu õiguskomisjon, või ütleme, õigusanalüüsi komisjon on võtnud vastu otsuse, et see ei vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja seda, seda otsust ei ole mitte keegi praegu vaidlustanud. Asjaolu, et teie toote välja selle põhjenduse, et komisjonil on suur enesemääramisõigus ja nemad võivad kõike otsustada, see seisukoht ei ole kuidagi, õiguslikult ei korreleeru. Küsimus on praegu väga lihtne. Kas te tahate täita Riigikogu juhatuse esimehena praegu kehtivat õigust, millele on andnud pädev institutsioon konkreetse ja korrektse hinnangu, või olete te seisukohal, et ikkagi Riigikogu komisjon võib ka isegi põhiseadust muutma hakata? Mina olen selle viimase variandi vastu. Nii või teisiti, lugupeetud Hussar, te ei saa seda praegu panna sellisel kujul hääletusele, et Riigikogu koosseisu häälteenamus seda teeb, kui juriidiline osakond on andnud selleks pädeva hinnangu. Kui te leiate, et asi on vastupidine, siis tuleb kõik need töötajad lahti lasta ja jätta kõik need juriidilised vaidlused tegelikult ainult siis komisjonide otsustada. Las nemad siis otsustavad, aga niimoodi me ei saa siin saalis tööd teha. Me nõuame Eesti rahvaga seaduste täitmist, aga teie juhtimisel praegu me rikume raudselt seadust. Kuidas see võimalik on?

15:10 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma toon välja, et käesoleva istunginädala päevakorras on neli otsuse eelnõu, millega tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele, ja sellesse päevakorra projekti on lisatud ka info häälteenamuse nõude kohta ja see lähtub komisjonidest saadud informatsioonist. Ma rõhutan, head kolleegid: komisjonidest saadud informatsioonist. Ühel juhul on komisjoni arvamus kujunenud häälteenamuse alusel, kahel juhul tugines  komisjon õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamusele ja ühel juhul jõudis komisjon konsensuslikult seisukohale, et tegu on koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga. Aga antud juhul lõplik instants on nende küsimuste üle otsustamisel ikkagi komisjonil, kes on väga selgelt oma seisukoha selles küsimuses kujundanud. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:11 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Austatud istungi juhataja! Mul on küsimus selle eelnõu kohta. Ma juba korra olen teilt küsinud – seesama eelnõu, millega antakse Konkurentsiametile võimalus määrata hiigeltrahvid. Te minuga ühel istungil nõustusite, et tegelikult see võib olla probleem, et juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon, kes tegelikult ei saa antud eelnõu menetleda, sest seal hakatakse muutma halduskohtute töökorraldust ja täiesti uut süüteo menetlemise vormi hakatakse looma. Ja tegelikult siis, kui eelnõu täna menetleb vale komisjon, on oht selleks, et tulevikus saab antud eelnõu rünnata formaalse põhiseadusvastasusega. Kas te olete juhatuses seda teemat uuesti arutanud ja kas olete jõudnud otsuseni, kas see liigub põhiseadus- või õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni?

15:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Me oleme seda juhatuses arutanud ja oleme küsinud hinnanguid majanduskomisjonist, aga oleme arutanud seda ka nii õigus- kui põhiseaduskomisjoni inimestega. Praeguse seisuga on eelnõu menetlev komisjon majanduskomisjon, aga kohustusega küsida arvamust nii õiguskomisjonist kui ka põhiseaduskomisjonist. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No ma ei saa teie vastustest ikkagi aru. Te olete jäärapäiselt kinni selles, et komisjon otsustab, mismoodi need asjad siin hääletusele tulevad, kas siis Riigikogu koosseisu häälteenamusega või mitte. Küsimus on praegu väga printsiibis väga oluline. Ma arvan, et meie vahel, olenemata sellest, et me oleme erinevate vaadetega, oleme siiski ühte meelt, et siin saalis peab menetlus toimuma seaduse järgi. Nii, see on punkt üks. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond tegi kindlaks, et see eelnõu, mille üle praegu vaidlus käib, ei nõua Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja ma täiesti aktsepteerin seda. Teie seisukoht on aga millegipärast selline, et Riigikogu komisjonil, kes on vastupidisel arvamusel, on sisuliselt õigus põhiseadus tühistada. Öelge, kuidas see võimalik on. Kuidas me menetleme siin asju, kui teie, kes te peate tagama, ütleme, siin kogu selle istungi läbiviimisel juriidiliselt korrektse korra, ise eirate seda ja jätate tähelepanuta kõrvale? 

Ma tuletan teile meelde, et eelmine nädal tõusetus küsimus selle üle, kas mina saan esitada seda eelnõu või mitte. Te ütlesite, et me teeme teile erandi. Mina ütlesin teile selle peale niimoodi, et ma loobun sellest erandist, ma ei vaja mingeid privileege, kuna seadus ütleb, et ma ei saa seda teha. Olge samuti sama printsipiaalne, lugupeetud Lauri Hussar, sest te ei saa ju hakata seadust muutma, ütlen ma niimoodi. Komisjon on kõige suurema otsustusjõuga. Ma juhin tähelepanu, et ka komisjon peab järgima kehtivat õigust, ja kui neil on tekkinud ebakõla või on arusaamatus, siis tuleb tunnistada seda, öelda, jah, te eksisite. Meie juriidiline analüüsi- ja õigusosakond on andnud õige vastuse ja te olete kohustatud praegu, ütleme, kõike seda muutma selliseks, et see eelnõu ei oleks Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

15:14 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! See on küll teie arvamus. Antud juhul juhatus on päevakorraprojekti lisanud info häälteenamuse nõude kohta ja on selles lähtunud komisjonidest saadud informatsioonist. See on see, millele me oleme tuginenud. 

Head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:17 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud. 

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:18 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esimeseks, krüptovaraturu seaduseelnõu. Teiseks, euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Ja neljandaks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust terviseminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:19 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Ja enne kui ma kolleeg Riina Solmani palun siia Riigikogu kõnetooli, Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

15:19 Mart Helme

Aitäh! Ma tahan selgitada, et mina olin see erapooletu hääl päevakorra kinnitamisel. Ma ei ole põhimõtteliselt selle päevakorra vastu, aga ma olen põhimõtteliselt selle vastu, et siia on sisse sokutatud 51 hääle nõudmised, mis ei ole seadusega kooskõlas ja mis on juhatusepoolne omavoli. Oma erapooletu häälega ma protestin selle vastu.

15:19 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Hea kolleeg, ma ei saa seda protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Solmani. Palun!

15:19 Riina Solman

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid saalis! Austatud peaminister ja need inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Isamaa fraktsiooni poolt on üle anda arupärimine härra Lauri Läänemetsale, siseministrile. Arupärimine on seoses Venemaa kodanike hääleõigusega Eesti kohalike omavalitsuste valimisel Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal. 

Ja sisu on järgmine. Lugupeetud Lauri Läänemets! Ametis olev valitsus on koalitsioonilepingus kokku leppinud: töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimisel ilma põhiseadust muutmata. Ometi pole valitsus jõudnud konkreetsete sammudeni, kuigi koalitsioonilepingule kirjutati alla aasta tagasi. Riigikogule pole seni laekunud ühtegi vastavasisulist eelnõud. Ajakirjanduses avaldatud info kohaselt on kokkulepitu elluviimise viibimise üheks põhjuseks asjaolu, et üks parlamendierakond, nimelt Sotsiaaldemokraatlik Erakond, soovib Vene Föderatsiooni kodanike hääleõiguse jätkumist Eesti kohalike omavalitsuste valimisel. Ilmselt on siin ka Keskerakonnal sama öelda. 

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvist 139 ja ülalpool kirjeldatud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Kas teie hinnangul kujutab Venemaa kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimistel Eestile julgeolekuohtu? Kas teie hinnangul on Venemaa kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimisel moraalselt aktsepteeritav, arvestades muu hulgas, et Eesti on vastu Venemaa kodanike osalemisele näiteks rahvusvahelistel võistlustel, on keelanud Venemaa numbrimärgiga autod Eestis ega väljasta Venemaa kodanikele turismiviisasid ja nii edasi? Suur tänu kuulamast!

15:21 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleegi Vadim Belobrovtsevi. Palun!

15:22 Vadim Belobrovtsev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Proua peaminister! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan sisse eelnõu, mille eesmärk on muuta pühade ja tähtpäevade seaduse teist paragrahvi. See tähendaks, et ülestõusmispühade teine püha saaks riigipühaks ja samuti ka puhkepäevaks ehk vabaks päevaks.

Tegelikult Eesti riigipühad kattuvad suuresti teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatud riigipühadega, kui välja arvata taasiseseisvumispäev ja võidupüha, aga üks märkimisväärne erinevus puudutab ülestõusmispühade teist püha, mis on valdavas enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides – tegelikult ka paljudes teistes riikides, kokku on nimekirjas rohkem kui 100 riiki – riigipüha ning puhkepäev, samamoodi nagu ülestõusmispühade esimene püha. Ka meie naabrid Soome, Rootsi, Läti ja kaks teist Balti riiki Läti ja Leedu igal aastal tähistavad ülestõusmispühade teist püha. Erandiks Euroopa Liidus on ainult kolm riiki: Portugal, Malta ja kahjuks ka Eesti.

Meie ettepanek on lisada riigipühade nimekirja ülestõusmispühade teine püha, mis oleks alati esmaspäev, nagu me kõik saame aru, ja oleks vaba päev. Tuletan meelde, et neid riigipühasid meil väga palju ei ole, ja kuna ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha on alati pühapäeval, siis ka need ei saa olla puhkepäevad. Nii et ma arvan, et üks riigipüha, mis on hästi oluline meile ja mida tegelikult igakülgselt toetab ka Eesti Kirikute Nõukogu muide – oleme hiljuti nendega sel teemal suhelnud –, võiks Eesti kalendris ikkagi olla. Aitäh!

15:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg, meelde tuletamast, et täna on tõesti ülestõusmispühade teine püha. Aga, head kolleegid, olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu viis eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 


1. 15:24 Justiitsminister Madis Timpsoni ametivanne

15:24 Esimees Lauri Hussar

Asume tänase päevakorra juurde. Head kolleegid, tänane esimene päevakorrapunkt on justiitsminister Madis Timpsoni ametivanne. Nimelt, Vabariigi Presidendi käesoleva aasta 25. märtsi otsusega nr 376 on Madis Timpson nimetatud justiitsministriks. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Härra justiitsminister, palun!

15:25 Justiitsminister Madis Timpson

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

15:26 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, härra minister, ja palju edu teile teie töös. 


2. 15:26

Arupärimine riigi alustalade lõhkumise kohta (nr 523)

15:26 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt, head kolleegid, tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Andres Metsoja, Urmas Reinsalu, Tõnis Lukase, Varro Vooglaiu, Rain Epleri, Ants Froschi, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase 22. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine riigi alustalade lõhkumise kohta. Ettekandeks ma palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Varro Vooglaiu. Palun!

15:27 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu juba öeldud, on täna ülestõusmispühade teine püha. Seetõttu on kohane panna kõlama nende pühade keskne rõõmusõnum, milleks on see, et Kristus on üles tõusnud, elagu Kristus, kuningas. 

Arupärimine, mida täna tutvustame, sai esitatud juba varsti ligi aasta tagasi, 22. mail 2023. aastal, ja see seondub riigi alustalade lõhkumisega. Kuna arupärimine nende kümne kuu jooksul on paljuski oma aktuaalsuse minetanud, siis ma ei hakka tutvustavat osa ette lugema, vaid nimetan lihtsalt need kolm küsimust, mis said esitatud proua peaministrile. 

Esiteks, miks te varjasite enne Riigikogu valimisi Reformierakonna soovi hävitada traditsioonilise abielu mõiste? Pidades silmas, et abielu on olemuslikult ümber määratletud, ei saa eitada, et selle senine tähendus Eestis kehtivas õiguses on hävitatud. Teiseks, miks te üritate sooneutraalse niinimetatud abielu mõiste eelnõu Riigikogus kiirkorras läbi suruda, kuigi küsitlus näitab, et üle poole Eesti elanikest on selle vastu? Jutt käib tolleaegsest Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbiviidud küsitlusest. Ja kolmandaks, kas te mõistate, et valijad ei ole andnud teile ja teie erakonnale mandaati abielu mõiste muutmiseks, selliselt toimides lõhestate te Eesti ühiskonda? Aitäh!

15:29 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

15:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, meil on muidugi esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia toimib, nii nagu põhiseaduses on ette nähtud, et valitakse inimesi Riigikokku, mitte ei anta mandaati konkreetsetele lubadustele. Muidu oleks kõigil siin väga palju küsimusi, sellepärast et meil on koalitsioonivalitsused ja mitte kunagi ei saa sa 100% viia ellu seda programmi, mille sa valimisprogrammina oled kokku pannud. See on igaühe ideaal, aga selle poole tasub püüelda, püüdleme meiegi ja püüdlete teie oma valijate suunal. 

Nii, esimene küsimus: miks te varjasite enne Riigikogu valimisi Reformierakonna soovi hävitada traditsioonilise abielu mõiste? Vastupidi: me lõime õigusruumi, õigusliku kaitse kõigile peredele, me viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega. Abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad õigused ja kohustused, ilma et see vähendaks kellegi teise õigusi. Sellel seisukohal oli 2023. aasta detsembris 57% Eesti elanikest ja 2023. aasta mais 55% elanikest. Kusjuures noortest, keda abielu mõiste puudutab, kes hakkavad alles abielluma, detsembris 2023 oli sellel toetust 78%. 

Juba enne perekonnaseaduse muudatuste vastuvõtmist, täpsemalt 2019. aastal, asus Riigikohtu üldkogu seisukohale, et põhiseaduse § 26 esimeses lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonna põhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu Eestis. Üldkogu nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi väljendatud seisukohaga, et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Ja sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel. See on Riigikohtu otsus. 

See tähendab, et samuti, nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku perekonna põhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest. 

Teine küsimus. Miks te üritate sooneutraalse abielu mõiste eelnõu Riigikogus kiirkorras läbi suruda, kuigi küsitlus näitab, et üle poole elanikest on selle vastu. Väide, et üle poole elanikest on selle vastu, on vale. Oli vale maikuus, kui see arupärimine on esitatud: 55% Eesti elanikest oli seisukohal, et abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad õigused ja kohustused, ilma et see vähendaks kellegi teise õigusi. Seda väidet ei toetanud vaid 37% elanikest. 

Eesmärk ei olnud seadusemuudatusi kuidagi läbi suruda. Eesmärk oli alati pidada sisulist debatti, aga kahjuks selline soov eeldab ka teise poole sarnast soovi. Eelmisel aastal seda soovi ei olnud. Perekonnaseaduse eelnõu arutelult õiguskomisjonis opositsioon lahkus ja esitas eelnõule 728 muudatusettepanekut. Valitsuse otsus oli siduda eelnõu usaldusega ja see oli sundkäik. 

Kolmas küsimus. Kas te mõistate, et valijad ei ole andnud teile mandaati abielu mõiste muutmiseks ja selliselt toimides te lõhestate ühiskonda? Jällegi, te teate väga hästi, kuidas esindusdemokraatia toimib. Aga nüüd selle teema kohta. Teema oli meedias esindatud, kui toimus perekonnaseaduse muudatuste menetlemine Riigikogus, aga ka siis oli toetus abieluvõrdsusele suurem kui vastumeel. Peale seadusemuudatuse jõustumist ei leia see teema enam märkimisväärset kajastust meedias ega lõhesta ühiskonda kuidagi. Kui rohkem arutelusid tekitavate teemade kaasatus avalikus sotsiaalmeedias on üle 3000 postituse nädalas, siis võrdluseks: abieluvõrdsuse teema kaasatus on kogu 2024. aasta märtsi kohta alla 400. Ehk siis: muidu üle 3000 nädalas, aga praegu, märtsis 2024 kogu märtsi kohta 400. Teemat on kajastatud peamiselt kirikus aset leidvate temaatiliste eriarvamuste tõttu, mida kajastatakse avalikus sotsiaalmeedias väga spetsiifiliselt kirikute endiga seotult. Tavameedia statistika näitab, et käesoleva aasta märtsikuu jooksul on sõna "abieluvõrdsus" mainitud 48 korda, mis moodustab 0,01% kõigist sel ajal ilmunud kajastustest. Aitäh!

15:34 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Proua peaminister, teile on vähemalt üks küsimus. Jaak Valge, palun!

15:34 Jaak Valge

Suur tänu, härra juhataja, usalduse eest! Pöördun teie poole, proua peaminister, järgmise küsimusega. Teatavasti on suhtumine loomulikku perekonda ja homoseksuaalsusesse ajaloo jooksul üsna muutlik olnud. Ütleme, et hilisemast ajast toon näitena kommunistliku poliitika, mil alguses suhtuti homoseksuaalsusesse pigem sallivalt ja perekonda mittesallivalt. Feminist Aleksandra Kollontai leidis, et abielu on kodanlik lõks, mis hääbub 50 aasta jooksul. Aga tuul pöördus ja Nõukogude Liit hakkas tugevdama abielu ja keelas homoseksuaalse käitumise. Saksa kommunistid läksid veel kaugemale, nimelt hakkasid kasutama loosungit "Hävitage homoseksuaalsus, fašism kaob". Päriselt. Nüüd mu küsimus: kui kauaks jääb teie arvates praegune vasakpoolsete homoseksuaalsust mahitav ja perekonda alavääristav hoiak kehtima?

15:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Perekond saab olla erisugune, perekond saab olla ka samasooliste inimeste perekond. Sellised perekonnad eksisteerivad ja, vastupidi, kui nemad saavad abielluda, siis rohkem inimesi saab abielluda, mis on ju positiivne. Nii et kokkuvõttes on rohkem abielusid, rohkem seostatud perekondi.

15:35 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun!

15:35 Varro Vooglaid

Jaa, suur tänu! Siin üks kolleeg ütles niimoodi naljaga pooleks, et teie avaldused perekonnapoliitikaga seonduvalt on natukene nagu Vene propaganda, et neid absurdseid väiteid tuleb nii palju, et neid ei jõua lihtsalt ümber lükata, et massiiv on sedavõrd suur. Seetõttu ma valin siit ühe väite ja küsin selle kohta teie kommentaari. Olete varem seda ka öelnud ja ütlesite täna samuti, et mitte ei lahknetud põhiseadusest, määratledes abielu olemuslikult ümber, vaid vastupidi – see on teie tsitaat – viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega. Viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega. Ja ma mõtlesingi nüüd küsida teie käest, et kas te päriselt ka siis arvate, et 32 aastat oli Eestis kehtivates seadustes sisalduv abielu määratlus üksnes mehe ja naise vahelise liiduna põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus jõustus teatavasti 1992. aastal ja kõik need 32 aastat oli siis põhiseadusvastane olukord, mille teie nüüd siis lõpuks ära parandasite?

15:36 Peaminister Kaja Kallas

Ei ole põhiseadusega vastuolus, vaid ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Kui te loete Riigikohtu lahendit – ja see on Riigikohtu lahend, ma tõesti soovitan teil lugeda seda Riigikohtu lahendit, see on kohtuasja number 5-18-5 21. juunist 2019. aastast –, siis seal on väga ilusti öeldud, et põhiseaduse § 26 esimene lause ja § 27 esimene lõige, see, mis tagab perekonna põhiõigust, kaitseb ka samast soost isikute õigust elada perekonnaelu Eestis, sellepärast et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest ja sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel – Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 27. juunist 2017. aastast, määrus asjas number 3-3-1-19-17, punkt 16. Palun!

15:37 Esimees Lauri Hussar

Martin Helme, palun!

15:37 Martin Helme

Aitäh! Noh, liberaalsete poliitaktivistide tegevus Riigikohtus loomulikult ei ole mingi argument normaalsuse jalge alla trampimiseks. Pigem on see argument nende inimeste väljavahetamiseks Riigikohtus. Aga ma peaksin küll … Jah, ma olen nõus oma hea pinginaabri Varroga, et seda jaburust ja tõele mittevastavust, mis teie jutust välja tuleb, on nii palju, et ei jõua reageerida.

Ma küsiksin selle nurga alt, et kõikides tsivilisatsioonides läbi kõikide aegade on perekond olnud üks ja sama asi. See on üks mees ja üks naine, nende püsiv liit ja sellest liidust sündinud lapsed, keda nad kasvatavad. Ja nüüd on liberaalid otsustanud selle ümber defineerida, pea peale pöörata, kõike lugeda perekonnaks, ja te olete õnnelik, et nüüd tuleb rohkem abielusid. Aga Eestis ja terves Euroopas on tõsine iibekriis, et nendest niigi vähestest abieludest sünnib vähe lapsi. Nendest abieludest, kus on ainult samasoolised, ei sünni ju üldse lapsi. Kuidas lahendab see abielu normaalsuse lõhkumine ja traditsioonilise perekonna lõhkumine Eesti iibekriisi?

15:39 Peaminister Kaja Kallas

See ei puuduta ju absoluutselt seda. Te ütlete: normaalsuse jalge alla trampimine. Need perekonnad on olemas sõltumata sellest, kas on see seadus või ei ole. Need perekonnad on kogu aeg olnud olemas, lihtsalt nüüd on nendel perekondadel täpselt samasugused õigused nagu teistel perekondadel. Ja defineerimine pole ju küsimus. Ausalt öeldes, kas teie heteroseksuaalne abielu on muutunud sellest, et 1. jaanuarist sel aastal saavad homoseksuaalsed pered oma abielu registreerida? Minu abielus ei ole mitte midagi muutunud tänu sellele, mitte midagi. Ma absoluutselt … See, et teised inimesed saavad olla ka õnnelikud – mis mul saab selle vastu olla? Ja kui vaadata iibeteema juurde teie suurt eeskuju Ungarit: Ungaris on iibe langus suurem, kui on Eestis näiteks, kusjuures kõik on äärmiselt traditsiooniline. Kui te vaatate viimaseid numbreid, siis toored andmed –9% sellel aastal, liigaasta mõjusid arvestades –11% on Ungari langus, samas kui Eestis on +0,4% ja liigaasta mõjusid arvestades –1,3. (Saalis räägitakse.) Selle aasta.

15:40 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun!

15:40 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Te olete varasemalt, enne viimaseid valimisi korduvalt rõhutanud ja ka avalikkusele öelnud, et teil ei olnud plaanis abielu definitsiooni muuta, ja väitsite, et see on nagu piisavalt reguleeritud. Miks te valetasite Eesti rahvale?

15:40 Peaminister Kaja Kallas

Ei ole valetanud Eesti rahvale.

15:40 Esimees Lauri Hussar

Mart Helme, palun!

15:40 Mart Helme

Tõe mitterääkimist võib ju nimetada ka mittevaletamiseks, aga see, mida Kert ütles, vastab tõele. 

Ma teen teile märkuse: ei maksa toppida oma nina teise inimese perekonnaasjadesse, selle kohta teilt ei küsitud.

15:41 Peaminister Kaja Kallas

Aga mida te tahate ise teha. (Naerab.)

15:41 Mart Helme

Teilt ei küsitud ka Ungari kohta. Poolt sõnagi ei küsitud Ungari kohta. Jah, teie pereelu kohta ka ei küsitud. Teie käest küsitakse perekonna definitsiooni kohta, iibe kohta. Vastake palun nendele küsimustele, mitte ärge toppige oma nina Martin Helme pereasjadesse, tema laste arvudesse ja muudesse asjadesse. Pole teie asi! Isegi kui te olete peaminister, pole teie asi! 

Aga ma küsin nüüd. Te räägite kogu aeg euroopalikest väärtustest. Kas euroopalikud väärtused ongi nüüd need, mida me näeme? Saksamaal legaliseeriti kanep. Homoabielud on parem nähtus, kui on traditsiooniline heteroabielu. Laste saamine on naistele sünnitusmasinaks muutmine, aga mitte ühiskonna ja perekonna järelkasvu tagamine. Et kas need on need euroopalikud väärtused, mille eest teie sõdite siin, nii et varsti kivi ei jää kivi peale?

15:42 Mart Helme

Ja võib-olla te olete varsti euroopalike väärtuste hulka arvanud ka mitmenaisepidamise või mitmemehepidamise, kuna araabia ja islam tungivad Euroopasse väga võimsalt. 

15:42 Mart Helme

Ma palun teile: vähemalt perekonna mõistes, mis on euroopalikud väärtused?

15:42 Esimees Lauri Hussar

Mart Helme, teie aeg! Ma palun, proua peaminister!

15:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lihtsalt, kas teile endale ei tundu, et ise te tahate ju toppida oma nina teiste asjadesse? Näiteks mind üldse ei huvita, mida teised oma kodus teevad. (Hääl saalist.) Mind absoluutselt ei huvita ja seetõttu need pered, kes on olemas, mind see ei sega, see minu elu ei mõjuta, ja ei peaks ka teie elu mõjutama, et paarid, kes on olemas, saavad oma abielu registreerida. Seetõttu tõesti, ärme topi oma nina teiste pereasjadesse, lepime nii kokku, ei tee seda teie, ei tee seda meie.

15:42 Esimees Lauri Hussar

Priit Sibul, palun!

15:42 Priit Sibul

Austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Mul on küsimus: kas riigil, meil ühiskonnana peaks olema mingid arusaamised, ideaalid ja teemad, mida ühiskonnas idealiseerida? Kui varasemalt minu jaoks üks neist oli perekond, kus olid abielus mees, naine ja lapsed, siis täna seda enam ei ole. Aga kas teie hinnangul üldse peaks ühiskond idealiseerima, tooma esile, tundma kuidagi laiemalt huvi nende teemade vastu, et meie ühiskond saaks jätkuda? Kui teil need on, siis mis teie arvates peaks need olema, millega me tegeleme ühiskonnana, ja väärtustama?

15:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui küsimus on peres, siis loomulikult pere, kus on ema, isa, lapsed, aga on ka teistsuguseid perekondi. Ideaal on muidugi selline, et ema-isa, kes saavad koos lapsed, on koos elu lõpuni ja need bioloogilised lapsed elavad oma bioloogiliste vanemate ja õdede-vendadega koos. Aga see ei ole lihtsalt see reaalsus. See ei tähenda seda, et me ideaali poole ei peaks pürgima. Aga see, et meil on sellised perekonnad olemas, me ei saa ignoreerida, et sellised perekonnad on olemas, ja neil võiksid olla samasugused õigused nagu teistel, isegi kui nad ei vasta ideaalile. Kes meist vastab lõpuks ideaalile?

15:44 Esimees Lauri Hussar

Arvo Aller, palun!

15:44 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, te ütlesite seda, et nüüd on tulnud nagu uuringute kaudu välja pooldajaid rohkem. Aga ma uuriks selle tausta, miks ei korraldatud abielu mõiste ümberdefineerimiseks ja kõikidele samasoolistele abieluks nimetamiseks nende kooselu referendumit, kus oleks olnud… Ma arvan, et see teema oleks praegu laualt maas. Kui rahvas ütleb, et abielu tähendab seda, et võivad kaks samasoolist seda teha ja homod abielluda, või jääme selle peale, et mees ja naine moodustavad abielu. Siis oleks see teema laualt maas. Miks te pelgate referendumi korraldamist?

15:45 Peaminister Kaja Kallas

Vähemuste õigusi ei panda rahvahääletusele. See ei puuduta enamust inimesi ja selliseid asju rahvahääletusele lihtsalt ei panda. Ei puudutata see teie peresid, ei puuduta see minu peret, see puudutab neid inimesi, kes sellistes kooseludes elavad. Seetõttu kõik ülejäänud muidugi vastaks oma idealist lähtuvalt.

15:45 Esimees Lauri Hussar

Kalle Grünthal, palun!

15:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, te kasutasite siin väljendit "euroopalikud väärtused". Minu teada neid on olemas kuus tükki. Palun loetlege need.

15:45 Peaminister Kaja Kallas

Teate, ma ei ole teil siin mingis koolitunnis, kus ma pean teile vastama niimoodi, et te teete mulle nagu mingit testi. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Mis …

15:45 Esimees Lauri Hussar

Anti Poolamets, palun!

15:45 Anti Poolamets

Lugupeetud peaminister, te just eksitasite meid. Väga paljudes riikides on toimunud referendumid sellel teemal, mida te nimetate vähemuste õiguseks. Ju nad siis ei ole demokraatiad teie arvates. Aga mind huvitab see, et kas te olete üldse homoabielude temaatika juurtega kursis. See on ju marksistide leiutis. Küll kommunistid ajasid seda liini kahekümnendatel, hiljem juba ka läänes pesa teinud kommunistid, kes olid Nõukogude Liidu poolt mahitatud, tegelesid lääne ühiskondade õõnestamisega. Vahel päris sümpaatselt tuletate Nõukogude orjust meelde. Aga miks te sedasama marksismi Eesti rahvale kaela määrite, sellest ma aru ei saa. Äkki te põhjendate?

15:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei ole mitte kunagi kommunismi aega idealiseerinud, see tuleb pigem teie ridadest. Samasooliste abielude vastu ei ole mina nii palju huvi tundnud nagu teie, et oleksin endale ajaloo teinud selgeks. Ma ei ole teinud seda, sest mul on teistsugused huvid.

15:47 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui saame asuda läbirääkimiste juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kert Kingo, palun!

15:47 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Siin käis Kaja Kallase suust välja väide, et vähemuse õigusi ei panda rahvahääletusele. Teie siin, istungi juhataja, teil on abi ka kõrval olemas, äkki te oskate mind valgustada, kus see täpselt reguleeritud on, et rahvahääletusele just nimelt selliseid asju ei panda? Kust ma saaksin ennast harida sel teemal? Või siis tõesti tegu on valeväitega?

15:47 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Antud juhul oli tegu peaministri vastusega Riigikogu liikme küsimusele ja sellisena tuleb ka seda seisukohta võtta. Ega Riigikogu esimees ei hakka siin andma kaaludega hinnanguid ei küsimustele ega ka vastustele. Seda meie protseduur tõesti ette ei näe.

Jaak Valge, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

15:48 Jaak Valge

Suur tänu, istungi juhataja! Mul on teile küll üks selline ettepanek – mitte päris küsimus, vaid ettepanek. Kui te selgelt näete, et proua peaminister vastab küsimusest mööda ja ei kavatsegi küsimusele vastata, kas te mingilgi moel saaksite talle siis tähelepanu juhtida, et Riigikogu liikmed väärivad vähemalt nii palju austust, et otse vastata. Ja teiseks, kas te oleksite talle nõus omavahel ütlema sel teemal, et vähemuste õiguste teemal ei korraldata rahvahääletusi, et 14 Euroopa riigis on korraldatud rahvahääletus ühesõnaga niinimetatud homoabielude teemal, sealhulgas näiteks Iirimaal kaks korda, Šveitsis kaks korda ja nii edasi?

15:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Niikaua, kui püsitakse diskussiooni puhul teemas, on istungi juhatajal väga keeruline sekkuda. Kui küsimused või vastused ei puuduta teemat, siis istungi juhataja sekkub.

Aga aitäh, head kolleegid! Järgnevalt ma avan läbirääkimised ja kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja härra Varro Vooglaiu. Palun!

15:49 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu ma oma küsimust esitades ütlesin, on peaministri seisukohti perepoliitika vallas üsna valulik kuulata, sellepärast et praktiliselt iga lausega peaks debateerima. Küll tuleb sealt väiteid, mis on valed, küll tuleb sealt väiteid, mis on tendentslikud, küll tuleb sealt väiteid, mis on pooltõed, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Siingi ma ei jõua seda teha, ei soovigi hakata seda tegema. 

Aga ühe asja tahaks küll ära õiendada. See on seesama väide, millele ma osutasin ka oma küsimust esitades. Nimelt, peaminister ütles arupärimisele vastates, et niinimetatud homoabielu seadustades me viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega. Ja ma küsisin veel üle, et kas ma kuulsin õigesti. Ma tean, ma olen varem ka seda väidet kuulnud, et te siis põhimõtteliselt osutate, et alates 1992. aasta juulikuust, kui põhiseadus jõustus, see oli 3. juulil, on siis Eestis kehtivates seadustes määratletud abielu mõiste olnud vastuolus põhiseadusega. Ja näete, siis lõpuks tuli printsess valgel hobusel, Kaja Kallas koos oma koalitsiooniga, ja lõpuks lõpetas selle põhiseadusvastase olukorra, lõpuks ometi sai abielu määratletud nii, nagu põhiseadus seda nõuab, et omavahel saavad abiellu astuda ka kaks samast soost isikut, kaks meest ja kaks naist.  

Ja siis andis peaminister meile sellise, ütleme, sofistikas kõrgpilotaaži näitava vastuse. Ma kirjutasin selle sõna-sõnalt üles. Ma vaatasin veel istungi salvestust, et ma ei eksiks sõnastusega: mitte ei olnud põhiseadusega vastuolus varem kehtinud abielu määratlus, vaid polnud põhiseadusega kooskõlas. Nii. Kas keegi oskaks mulle selle palun lahti mõtestada, mis olukord selline on? Siis abielu määratlus üksnes mehe ja naise vahelise liiduna ei olnud küll põhiseadusega vastuolus, aga ta polnud ka põhiseadusega kooskõlas. (Naerab.) Minu meelest on see midagi nii humoorikat, mida ma harva olen siin saalis kuulnud.  

Tegelikult on ju kaks võimalust: kas abielu määratlus üksnes mehe ja naise vahelise liiduna oli põhiseadusega kooskõlas või ta ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Ja kui keegi väidab, et me muutsime ära olukorra, mis ei olnud põhiseadusega kooskõlas, selliseks, mis nüüd on põhiseadusega kooskõlas, siis ei ole võimalik järeldada midagi muud kui seda, et varem kehtinud olukord oli põhiseadusega vastuolus.  

Mõelge selle peale, meil on reaalselt peaminister, meil on reaalselt siis ilmselt ka kogu valitsuskoalitsioon – eeldusel, et nad nõustuvad peaministriga –, kes arvabki, et kogu varasema iseseisvuseperioodi ja muidugi ka alati enne seda kehtinud abielu määratlus on olnud põhiseadusevastane.  

See seisukoht on loomulikult mitte midagi vähemat kui lihtsalt naeruväärne, lihtsalt naeruväärne, ei kannata kõige vähematki kriitikat. Ma olen isiklikult rääkinud mitmete inimestega, kes olid Põhiseaduse Assamblee liikmed, kes osalesid põhiseaduse teksti koostamisel ja kes teavad väga hästi, et kui põhiseaduse § 27 kirjutati sisse, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, siis peeti silmas just nimelt mehe ja naise vahelist liitu ja et perekonna kui mehe ja naise vahelise liidu aluseks on abielu kui mehe ja naise vaheline kokkulepe, mida siis ühiskond tunnustab. Mitte ühte, ei leia mitte ühtegi Põhiseaduse Assamblee liiget, mitte ühteainsat Põhiseaduse Assamblee liiget, kes kinnitaks teile, et abielu ja perekonna all peeti silmas midagi muud kui mehe ja naise vahelist liitu. Nii et see on ilmselge, et peaministri jutt on täiesti ebaadekvaatne.  

Mida peaminister veel ütles? Minu osutuse peale hakkas tsiteerima ühte Riigikohtu otsust, mille numbrit ma peast ei oska meenutada, ja osutas sellele, justkui sellest nähtuks, et riigil on kohustus määratleda abielu ümber sellisel viisil, et see hõlmaks ka samast soost isikute omavahelisi liite. Lausvale, ühemõtteline lausvale. Riigikohus ei ole mitte kunagi mitte üheski aspektis mitte ühelgi juhul öelnud, et riigil on põhiseadusest tulenev kohustus muuta ära abielu määratlus selliselt, et omavahel saaks abiellu astuda samast soost isikud. Sellist asja ei ole mitte kunagi toimunud. Tehke mulle faktikontrolli, uurige, puurige, analüüsige, kritiseerige. Sada protsenti kindlalt ei ole sellist asja mitte kunagi toimunud. Nii et peaministri osutus vastupidisele, pidades silmas, et tegemist on ka juristiga peaministri näol, on suure tõenäosusega …

15:54 Esimees Lauri Hussar

Kas soovite lisaaega?

15:54 Varro Vooglaid

… teadlik ja tahtlik vale. Ei, ma ei soovi lisaaega. Aitäh!

15:54 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

15:54 Martin Helme

Aitäh! Ma tahaks muidugi sissejuhatuseks öelda, et see on erakordselt hämmastav, see reformierakondlaste suhe kommunismiga. Nõukogude nomenklatuuri tippkommunisti tütar Kaja Kallas, kes viib ellu selgelt kultuurimarksistlikke põhiideid, suudab süüdistada kõiki teisi selles, et nad ihalevad kuskil hingepõues vasakpoolseid lahendusi. Tegelikult ikkagi reaalsus on teine. 

Ma ei saa aru sellest väitest, et reaalsuses on ju need inimesed, need perekonnad olemas. Esiteks alustame otsast peale, et need ei ole perekonnad. Reaalsuses on igasuguseid inimkooslusi, kes elavad ühe katuse all, kes on ühes leibkonnas, kellel on igasugused huvitavad ühised hobid, ja neid ei nimetata perekonnaks – ei saa nimetada ja ei tohi nimetada. Ei ole perekonnad! Samal ajal reaalsuses on meil veel palju igasuguseid inimkooslusi, kes ei ole abielu mõistega hõivatud. Ei ole ikka veel lubatud Eestis mitme naise pidamine. Kuhu selline sallimatus? Lubamatu diskrimineerimine! Appi-appi, miks te midagi ette ei võta? Ei ole lubatud Eestis, kujutage ette – erinevalt sellest, mida Reformierakonna saadikud tegid abielureferendumile ettepanekuid hulganisti – alaealistega abiellumine. Igasugused asjad on meil siin veel mittelubatud. Nii et selle diskrimineerimisvastase võitluse põld on lai, mida künda.

Valetatakse meile muidugi näkku iga teise lausega või võib-olla isegi iga esimese lausega, kui sel teemal siin peaminister esineb. Esiteks jätab muidugi kõikidele sisulistele küsimustele vastamata. Millegipärast hakkab midagi heietama sellest, mis on või ei ole Ungaris, bluffides või manipuleerides statistikaga hirmsamal kombel. Aga vale on ka see, nagu Riigikohus ütleks, et on põhiseadusega vastuolus olev olukord, et meil ei saa samasoolised inimesed oma kooselu registreerida riigi silmis abieluna. Ei-ei, Riigikohus ei ole seda öelnud. Ja isegi kui Riigikohus on seda öelnud, siis me jõuame asja põhiivani. Asja põhiiva on see, mis siin välja käidi, et vähemuseteemalisi asju ei panda hääletusele. See on ju mingisugune liberaalide välja mõeldud asi. Kus, kes see otsustas, millal? Kes üldse otsustas, missugune vähemus on missugune vähemus? Ausalt öeldes kõige olulisem vähemus maailmas on eesti rahvas. Nii väikest vähemust annab taga ajada üldse mööda maailma, kui on eesti rahvas. Täielik vähemus planeedil Maa, tuleb kaitsta. Ja ainult sedasi on võimalik kaitsta, et me ikka edasi kestame rahvana. See tähendab, et vaja on, et meil oleks lapsi. 

Igas ühiskonnas aegade algusest saadik, enne veel kui õpiti õlut pruulima, oli välja mõeldud, mis on see üksus, kus kõige paremini on lapsi kasvatada võimalik. See on perekond: ema, isa, lapsed. Ja tegelikult veel laiendatud perekond: vanaema-vanaisa, tädid-onud. Igas ühiskonnas, ka kõige jaburamates ühiskondades, orjanduslikes süsteemides, mingisugustes primitiivsetes hõimudes kuskil džunglimetsades perekond on ikka üks ja sama: ema, isa ja nende lapsed. Ilma selleta ühiskond lihtsalt ei jätku, lõpeb otsa. Nii nagu ta kipub minu meelest meil praegu liberaalide juhtimise ajal olema: eesti rahvas lihtsalt on lõpetanud enda taastootmise kindlate käte tingimustes. Ja mida kindlad käed selle peale teevad? Otsustavad veel kandadega peal trampida sellel ainsal üksusel, mis peaks meid tulevikku kandma.

Ei, mitte mingil juhul ei ole nõus ma selle jutuga, et vähemuste õigusi kuidagi ei saa hääletada. See on olemuslikult demokraatiavastane hoiak. Olemuslikult! Me teame, liberaalid ongi uued fašistid, eks ole, nende jaoks demokraatia ongi selline, mida tuleb väänata niimoodi, et kõik otsused, mis neile on vajalikud, on demokraatlikud, ja kõik otsused, mis neile ei meeldi, on mittedemokraatlikud. Aga tegelikult on niimoodi, et 15 Euroopa riigis on tehtud referendumit sellelsamal abielu ümberdefineerimise teemal. 15 riigis! Kõik on siis mittedemokraatlikud meist lääne pool olevad riigid. No võib-olla on, sest ega see, kui ühel hetkel otsustavad kohtud, et me teeme ühiskonna nurgakivi, defineerime ümber ja lammutame pulbriks, siis see on olemuslikult ebademokraatlik. Ega Eestis ei ole ju ka valimistel keegi selleks mandaati küsinud ega saanud, mida teie valitsus on teinud. 

Olemuslikult ebademokraatlik on see, mismoodi meil Eestis lõhuti perekonna, rüvetati ära perekonna mõiste ja riigi seadused muudeti perversseteks. Ja loomulikult tuleb see tagasi pöörata. Kas me teeme seda referendumiga või me teeme seda kuidagi teistmoodi, loomulikult tuleb see tagasi pöörata. Ilma selleta ei ole lootustki, et eesti rahvas edasi kesta saaks. Nii et ma lihtsalt soovitaksin, et teinekord, kui nendel teemadel juttu tuleb, Kaja Kallasel vähem segast peksta ja rohkem küsimustele vastata. See ei ole mingi niimoodi, et me tulime koolikiusuga, küsime küsimusi. Tegelikult olid arusaadavad küsimused, vastused ei olnud arusaadavad. Meil on põhiseaduses kirjas, mis asju ei panda referendumile, ja seal ei ole homoteemat kirjas. Muide ei ole. Aitäh!

16:00 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

16:00 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud, Kaja Kallas! Head kolleegid, ka need, kes on seal ekraanide taga! Ma tahaks ikkagi ka alustada sellestsamast, millest Martin alustas: täiesti selge kompartei liikmete poolt loodud Reformierakond, mis kannab täiesti selgelt kompartei pärispattu ja demokraatliku ühiskonna tasalülitamise instinkte, tuleb näpuga näitama inimeste peale, kellel ei ole midagi kommunismiga ega kommunistliku parteiga pistmist! Mitte midagi, mitte kõige vähematki! Mitte kõige vähematki! Aga see on ka kommunistlik, näpuga näidata ja öelda, et sina oled varas ehkki ise on varastanud terve riigi paljaks, nagu ka praegune valitsus seda teeb. See on esimene asi, et ärge toppige oma punaseid hilpe teistele ümber! Kandke neid ise uhkusega! Te olete need muidugi kollaseks pleegitanud ja arvate, et sellega olete patust pääsenud. Aga ei ole. 

Ja teine asi on muidugi see, et te olete korduvalt väitnud, et te olite väga hea advokaat. Mina ei tea, kui hea advokaat te olite, õnneks ei ole tarvis olnud teie advokaaditeenuseid kasutada. Aga see, kuidas te vastate meile järjekindlalt küsimustele nii infotunnis kui arupärimistel, küll ei jäta muljet, et teie juriidilised teadmised oleksid tasemel või ka teie väitlusoskus oleks tasemel. Ainus, mida te oskate, on küsijat solvata ja rünnata, ka kõige madalamal viisil nagu täna. Noh, kui see on hea advokaadi tunnus, võib-olla. Oleneb ilmselt ka sellest, kuidas keegi advokaadi headust hindab. Need olid kaks märkust, mida ma kindlasti teha tahtsin. 

Ja kolmas on see, et ma esitasin väga selged küsimused või väga selge küsimuse: missugused on teie hinnangul need euroopalikud väärtused, mida tänapäeva Euroopas kultiveeritakse, peetakse universaalseteks ja mis on kas puudulikult esindatud või vajalikud sisse viia ka Eesti ühiskonnas? Vastust ma sellele ei saanud. Ma esitasin ka võib-olla selliseid suunavaid küsimusi, et kas euroopalike väärtuste hulka kuulub ka polügaamia näiteks ettenähtavas tulevikus või kuulub euroopalike väärtuste hulka ka ürgühiskonnale omane promiskuiteet, kus kõik on kõikidega sisuliselt kui mitte abielus, siis vähemalt vahekorras – isad tütardega ja emad poegadega ja õed ja vennad omavahel. See oleks eriti demokraatlik. See oleks ju eriti demokraatlik ja võib-olla tõesti Euroopa selles suunas liigubki. Sõna "liberaalsus" nagu vihjab sellele.  

Vastust ei saanud. Ei saanud vastust ka sellele, et suunav küsimus oli, et näed, Saksamaal legaliseeriti kanep, aga meie politsei – raadiost täna kuulsin uudistest – teatas, et Eesti narkoturgu ja narkotarbimist see ei mõjuta, kuna Saksamaal need kogused on nii väikesed. Ah soo! (Naerab.) See ajab lausa naerma: et kogused on nii väikesed, et ainult sakslastele jätkub. 83 miljonile sakslasele jätkub, aga näed, miljon või natuke peale, võib-olla Eesti elanikele ei jätku. See on naljakoht. See on naljakoht! See näitab, et … No muidugi, täna on 1. aprill, ilmselt politsei esindaja tegi ka head nalja oma meelest. Aga välja kukkus nagu alati. Missugused on euroopalikud väärtused? Tahaks nagu definitsiooni oni saada. Aga definitsiooni ei saa. 

Nii nagu kõrvalepõikena: Kaja Kallas armastab meile siit puldist ikka kogu aeg rääkida, kuidas Ukraina peab sõja võitma. Palun defineerige, mis see sõja võit on! Kas sõja võit on sõja peatamine praeguses olukorras, kus Venemaa ei ole oma eesmärke saavutanud? Kas Ukraina ja tema lääneliitlased võivad väita, et Venemaa kukkus oma agressiooniga läbi ja see on võit? Või on võit ikkagi see, kui minnakse Kertši välja ja võib-olla isegi poole silla peale. Kas see on võit? Ma tahaksin seda definitsiooni saada. Meil aetakse siin niisugust propagandistlikku udu kogu aeg, ja ka selles küsimuses, mida me täna siin käsitlesime.

Konkreetsust, täpsust, arusaadavust, põhjalikkust! Vähem propagandat, rohkem sisulisust! Aitäh!  

16:05 Esimees Lauri Hussar

 Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

16:05 Anti Poolamets

Palun lisaaega.

16:05 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:05 Anti Poolamets

Lugupeetud Eesti rahvas! Austatud saadikud! Hea juhataja! Ma tulin kõnetooli peaministri ütluse peale, et tema ei tea nende teemade juuri, et teie ju olete teemadest huvitatud. Ma siis aitan teid. Esiteks ma pean minema juriidiliste juurte juurde. See ütlus läheb kindlasti Eesti õiguse ajalukku, mida te siin täna tõdesite, et põhiseadus on nüüd kooskõlas lõpuks ometi, et alates 1992. aastast ta seda ei olnud. Loomulikult ei olnud siis ju Eesti põhiseadused ka 1920. aastast 1940. aastani kooskõlas tänase revolutsioonilise situatsiooniga. Siin te suutsite ikkagi mind rabada. Ja ma olen siiamaani hämmingus, kuidas omaaegsed põhiseadused olid nii viletsad, et nad ei küündi teie valitsuse ajal loodud sürrealistliku tõlgenduseni. 

Nüüd ajaloost. Ma küsin: kas on olemas ühiskonna hävitamise programm? Jah, see programm on olemas, anti välja 1848. aastal. See oli üks lühike ja lööv tekst, erakordselt ohtlik: kommunistliku partei manifest. Ja ärge arvake, et selle elluviimine on lõppenud, sest marksism on nähtus, mis on elujõuline. Kui on klassivõitlus mõnevõrra taandunud, siis leitakse uusi viise ühiskonna hävitamiseks, kuigi ka klassivõitlusel on väga ja väga suur roll jätkuvalt. Nii et see tont, mis kõndis mööda Euroopat, kommunismitont, selle tegevuse tagajärjeks oli üle 100 miljoni inimese surm kogu maailmas ja lugematud kannatused. 

Ja kui me vaatame, mida see kommunismitont tegi, siis kommunismitont rahastas tol ajal meie enda vanemate arvelt teisi kommunistlikke liikumisi välismaal. Selle kohta on haruldaselt palju arhiividokumente, uurimusi. Ja ta toetas ühiskonda hävitavaid liikumisi, õõnestusorganisatsioone, mis tihtipeale kandsid ka näiteks Lääne-Euroopa riikides või USA-s nime USA Kommunistlik Partei, Saksamaa Kommunistlik Partei, Itaalia Kommunistlik Partei. Ja paraku küll meie enda vanemate maksurahadest rahastati teiste ühiskondade õõnestamist ja lugematuid kuritegusid. Tõsi küll, vastu meie tahtmist. Seetõttu on meil ka vastutus selle eest, järgmisel põlvkonnal, et meie vanavanemate ja vanemate maksuraha eest toimepandud kuriteod, et nende tagajärgi me peame leevendama. Sellepärast et me peame olema huvitatud ka sellest, mis Põhja-Koreas toimub ja selle riigi ja rahva päästmisest, sest meie vastu tahtmist kaasosalised on neid riike hävitatud. 

Ja jõudes selle temaatika juurde, kes siis oli moodsa ühiskonna lammutamise programmi autor, üks autoreid, see on väga isikustatav: Herbert Marcuse, kommunistlik filosoof, kes märatses Saksamaal juba 1919. aastal noore mehena, relv käes, korraldas kommunistlikku revolutsiooni ehk püüdis inimesi tappa. Aga sellest oli vähe, ta ei jäänud revolutsiooni tulemustega rahul, et ei õnnestunud juba 1919 Saksamaad hävitada, teha seal samasugust revolutsiooni nagu Venemaal. Aga ta võttis õppust: pärast USA-sse emigreerumist, alustas selle ühiskonna õõnestamist. Temalt pärineb vihakõne mõiste, te viite ellu Marcuse kuritegelikku programmi sõnavabaduse piiramisel, vihakõne repressiivne tolerants, nagu tema seda nimetas, et sõnavabadus kehtib ainult teatud maailmavaatele, ülejäänud kuuluvad mahasurumisele, kõrvaldamisele ja likvideerimisele. 

Siin saalis viiakse ellu puhtalt marksistlikku programmi praeguse koalitsiooni poolt ja praeguse peaministri poolt nende kõige tuntumate lääne ühiskonna vabaduste mahasurumisel. Aga selles õõnestusprogrammis Marcuse kirjutatud pamflettides ja õõnestusprogrammides oli loomulikult ka otsimine, teemade otsimine, mis lammutaks lääne ühiskonda, sest ta leidis, et klassivõitlus ei toimi enam. Ja ta oli mõnevõrra kriitiline Nõukogude mudeli suhtes, sest lääne tööline oli jõukas, ostis autosid, elas hästi, ta ei tahtnud mingit marksistlikku revolutsiooni. 

Ta otsis tüli tekitavaid teemasid. Üks tüli tekitav teema oli see, et ta sotsioloogi pilguga, filosoofi pilguga otsis rahulolematut elementi ühiskonnas. Leidis, et oh, mõned immigrandid, näiteks nende abiga on võimalik ühiskonda lõhkuda, pahupidi keerata, neid üles ässitada selle ühiskonna vastu, kuhu nad on tulnud. Siis ta leidis, et ahah, seksuaalvähemused võiksid tüli tekitada, hakkame neid reklaamima, hakkame ühiskonnas lõputut tüli üles keerama. Ta ei olnud edukas alguses, tema edu väljendus alles Vietnami sõja ajal, siis kui USA ühiskonnas paljud mõtlesid, kuidas sõjaväest pääseda ja otsisid alternatiivi ükskõik milles. Ja siis see hetk oli ka USA kommunistidele nagu Marcusele edukas, läksid ülikoolidesse reklaamima oma marksistlikke ideid. Ka ka siis läks väga palju aega, kuni see muutus peavooluks. 

Aga kes ajalugu ei tunne, ma ei tea, viibki ellu Aleksandra Kollontai ideid, kes kahekümnendatel aastatel kuulutas sõja kodanlikule perekonnale. See kurikuulus ühiskonna hävitamise programm aastast 1848, kommunistliku partei manifest, ju kuulutas sõja kodanlikule perekonnale. Tekst oli lausa banaalne, kus ta rääkis, et proletariaadil on kaotada ainult ahelad, kodanlikud sentimentaalsed ütlused lastest ja perekonnast ja nende õrnadest suhetest, keegi ei usu neid, ja see tuleb laiali lüüa. Selline toores tekst tegelikult siis, mille järelmõjude alusel siin Eesti Vabariigi parlamendis on tehtud otsuseid ja tehakse edasi ja viiakse marksistliku psühhopaadi Marcuse programmi ellu, on kahjuks kurvalt siin. Ja paistab, et kolm aastat seda programmi viiakse ellu veel. Ärge tehke seda.

16:13 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua peaminister soovib sõna? Ei soovi. Sellega ma lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise. 


3. 16:14

Arupärimine Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta (nr 530)

16:14 Esimees Lauri Hussar

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andres Metsoja ja Andrei Korobeiniku 7.  juunil eelmisel aastal esitatud arupärimine Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta. Ettekandjana palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andres Metsoja. Palun!

16:14 Andres Metsoja

Aitäh, austatud spiiker! Hea peaminister! Head kolleegid! Tõepoolest, aeg voolab omasoodu ja meie koos ajaga. See arupärimine on ajendatud Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamisest. Ja tõesti nii on, et kui seda arupärimist kokku kirjutasin, siis konsulteerisin nüüd tänaseks juba pensionile läinud Heiki Mägiga, kes on Rail Balticu protsessi juures Pärnumaal olnud aegade algusest nii-öelda maakonna arendajana.

Aga probleem siis lühidalt öeldes tõesti keskendub sellele, et 2018. aastal Jaak Aabi käskkirjaga kehtestati Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramine. 2020. aasta mais tühistas Riigikohus osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramise kohta Lõuna-Pärnumaal, ja eeskätt tulenes see ebapiisavast keskkonnamõju hindamisest. See Riigikohtu otsus on tekitanud mõningast nõutust ka omavalitsusjuhtides ja kõigis asjaosalistes, kes selles protsessis olid kaasas. Sellest johtuvalt 4. juunil 2020. aastal tegid Pärnumaa mandriosa omavalitsusjuhid peaministrile ühisavalduse. Tegelikult selles ühisavalduses ühiselt nenditi seda, et kindlasti saab uuesti keskkonnamõjusid hinnata ja algatada Natura eelmõjude hinnangu, käia see protsess otsast lõpuni läbi. Ka asjaosalised olid suhteliselt veendunud, et sellega ei saavutata mingit oluliselt paremat tulemust, pigem tekib üks lõputu venimise kadalipp ja võib-olla isegi tekitab see kohalikes elanikes täiendavat nõutust ja ka ebaselgust. Ja ega ei ole ju saladus ka see, et raudteetrass on üks tervik.

See vaidlus Eestis on läbi aegade käinud selle üle, kas seda raudteed on tarvis. Pärnumaa elanikud valdavalt on seda meelt, et kiireid ühendusi Euroopaga on vaja. On käinud arutelu selle üle, et kus see trass peaks paiknema. Need arutelud on võtnud väga ideoloogilisi mõõtmeid. Ja toona läks nii, et omavalitsusjuhte ei olnudki väga võimalik kuulata, sest Riigikohus oli oma seisukoha kujundanud. Omavalitsusjuhtidele lubati siis, et me lahendame selle probleemi kiirelt. Tänaseks on pöördumisest, noh, pea neli aastat möödunud ja teadaolevalt lõplikku planeeringulahendust pole ikka veel avalikkuse ette jõudnud.

Kindlasti on nüüd selle aastaga, kui see arupärimine on olnud ootel, protsessid edasi läinud. Siia on kirja saanud kuus küsimust. Kindlasti on oluline teemat käsitleda ja loodame, et peaminister saab tekkinud olukorrast, mis ka kindlasti vahepeal, aasta jooksul on teadupärast muutunud, anda ülevaate. Sest tõepoolest, tegemist on sajandi projektiga ja Harjumaal on ehitused alanud juba varem, sellest aastast käivituvad need ka Raplamaal ja liiguvad edasi Pärnu suunal. Aga üks raudtee ei saa mitte kunagi tervikuks, kui ei ole ehitusõigust selle vahepealses osas. Seepärast arupärijana oleksin väga tänulik, kui te annaksite täiendavaid selgitusi ja selgitaksite sealjuures ka, kuidas me selle projektiga ka säästutingimustes ikkagi jõuame soovitud tulemuseni, et rongid aastal 2028 hakkaksid sellel trassil siiski veerema. Aitäh!

16:18 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, head arupärijad! Vastan siis küsimustele. Esimene küsimus: "Kas osutub vajalikuks ja lähiajal toimub Rail Balticu maakonnaplaneeringu Lõuna-Pärnumaa osas keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu?" See tähendaks, et kõik hakkab jälle otsast peale. Selle KSH ehk siis keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi uuenduste ja täpsustuste avalikustamine toimus vahemikus juuli 2023 kuni august 2023. Avalikud arutelud toimusid kuni 10. augustini Kilingi-Nõmmel, Häädemeestel ja Pärnus. Avalikustamisel ei esitatud vastuväiteid programmi täiendamise-uuendamise osas. Avalikustamisel esitatud tähelepanekute alusel tehti üksnes tehnilist laadi muudatusi, nii et selle programmi kiitis heaks Kliimaministeerium 11. oktoobril 2023. aastal. 

Teine küsimus: "Millal jõuab lõplik planeeringulahendus avalikkuseni ja millal jõutakse planeeringu kehtestamiseni?" Uuendatud maakonnaplaneeringu lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hüvitusmeetmete kava kooskõlastamisega ametiasutustega alustati detsembris 2023. Hetkel käib dokumentide täiendamine kooskõlastusringilt saabunud info alusel. Planeeringulahenduse aruande avalikustab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eeldatavalt 2024. aasta teises kvartalis. Sellele eelnevad avalik väljapanek ja avalikud arutelud, planeeringulisade heakskiitmine ja kehtestamine on kavandatud 2024. aasta teises pooles. 

Kolmas küsimus: "Millal on kavandatud projekteerimishangete ettevalmistamine ja trassi projekteerimine hetkel alles planeeritavas osas?" Riik on arendajana teekonna kiirendamiseks valinud lähenemise, mille kohaselt tegevusi viiakse läbi maksimaalses lubatud ulatuses paralleelselt. Projektlahendus on valmis, et tagada piisava informatsiooni olemasolu planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise koostamisele. Nii palju võimalikke protsesse, mida saab teha paralleelselt, ka tehakse. 

Neljas küsimus: "Millal on plaanis läbi viia ehitushanked? Millal toimub ehitus? Millal on objekti lõplik valmimine?" 2024. aasta teises pooles on kavandatud projekti ehitaja lepingute sõlmimine, mille alusel võiks Pärnumaal ehitus alata juba 2025. aastal. Enne reaalsete ehitustööde algust viiakse läbi KSH ja kompensatsioonimeetmete rakendamine samamoodi. Ehitustegevuste jaoks ette nähtud vahemik on 2025–2030. Oluline on märkida seda, et Lõuna-Pärnumaa trassi planeeritavas osas ehitustegevuse läbiviimine sõltub tugevalt ehituse ajal kehtivatest keskkonnapiirangutest, mille lõplik koosseis ja maht selguvad käimasoleva keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena. Seetõttu on oluline teadvustada, et ehituse ajakava on hetkel indikatiivne ja täpsustub peale eelnimetatud tegevuste läbiviimist. Aga me oleme seda korduvalt valitsuses ka arutanud, et tegelikult ei saaks midagi takistuseks, et kui on midagi, mida me saame kiirendada, siis seda tuleks kiirendada. Ja siin tuleb veel öelda, et me ei ole ju selles projektis üksi, vaid me oleme koos Läti ja Leeduga. 

Viies küsimus: "Kuidas objekti hilisem valmimine haakub kogu Rail Balticu projektiga kui tervikuga ja milline on selle rahvusvaheline mõju?" Rail Balticu väljaehitamine on meie üheks prioriteediks, kajastudes ka valitsuse tegevusprogrammi tegevusena. Kliimaministeeriumi, kliimaministri ülesandeks on 2024. aasta kevadel tuua valitsusse ülevaade ja vajadusel ka ettepanekud Rail Balticu väljaehitamise kohta. Rail Balticu valmimise tähtajaks on vastavalt üleeuroopalise transpordivõrgustiku määrusele ehk niinimetatud TEN-T määrusele 2030. Nimetatud tähtaeg kehtib üleeuroopaliselt kõigile TEN-T põhivõrku kuuluvatele lõikudele-objektidele. Sellest tulenevalt on oluline, et Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa lõigu ehitust ette valmistavad tegevused – see on planeering, mõjude hindamise projekteerimine – liiguksid kiires tempos ja takistusteta. Selleks oleme moodustanud laiapõhjalise Rail Balticu juhtimiskomisjoni, kes muu hulgas arutab Lõuna-Pärnumaa lõiguga seonduvat, et vajalikud tegevused saaks takistusteta edasi liikuda.

Loomulikult kaasnevad demokraatlike protsessidega riskid, mille realiseerumine võib tähtaja saavutamist väärata. Teatav ettenägematus on avaliku taristu rajamisele suunatud tegevustesse sisse programmeeritud. On oluline, et hallatavad riskid oleksid adekvaatselt maandatud. Mittetähtaegsest valmimisest tulenevaid mõjusid ei saa vaadata vaid rahvusvahelises kontekstis. See tähendab seda, et ühe ühenduse mittetähtaegne valmimine tähendab ka seda, et selle kasutusele võtmine hilineb. Ja hilisem kasutusse andmine tähendab seda, et uue ühendusega kaasnevad hüved ehk kiirem ühendus Balti riikide pealinnade ning muu Euroopa vahel, transpordist tulenevate heitmete vähendamine, transpordiohutus ja parem militaarmobiilsus realiseeruvad samuti viivitusega. 

Kuues küsimus: "Kes vastutab kogu selle segaduse eest ja mis juhtub siis, kui tuleb kogu Rail Balticu raha Euroopa Liidule tagasi maksta, kuna Eesti ei saa tervikliku Rail Balticu objektiga õigeaegselt valmis?" Rail Balticu ehituse ettevalmistusteks ja ehitusteks eraldatud vahendite kasutamist auditeeritakse vähemalt korra aastas, muu hulgas välisriikide audiitorite poolt. Praegusel hetkel suured riskid seoses tagasinõuetega puuduvad. Tulevikku vaatavalt TEN-T määruse artikkel 56 sätestab, et kui põhivõrguga seotud tööd alustatakse või see lõpetatakse märkimisväärse viivitusega, võib komisjon paluda asjaomastel liikmesriikidel hilinemist põhjendada. Liikmesriik esitab sellise põhjenduse kolme kuu jooksul ja komisjon konsulteerib saadud vastuse põhjal asjaomaste liikmesriikidega, et lahendada viivitusi põhjustanud probleem. Kliimaministeerium on täiendavate viivituste ilmnemisel valmis koostama eeltoodud põhjendused. 

Rail Balticu valmimine on selgelt seotud teatavate rahastamisriskidega. Kuna Rail Balticu projekteerimine ja ehitamine sõltub vastavalt Balti riikide kokkuleppele suures osas Euroopa Liidu toetusest, siis on oluline, et suudame kiirelt ja eesmärgipäraselt ära kasutada juba praegu rahastamislepete alusel Rail Balticu rajamiseks eraldatud Euroopa Liidu eelarve ja riigieelarve vahendeid. Rail Balticut rahastatakse vastavalt Euroopa ühendamise rahastust ehk CEF-ist koos riikliku oma panusega. CEF-ist rahastust eraldatakse esitatud rahastustaotluste alusel vastavalt sõlmitud rahastuslepingutele. Sellest tulenevalt on oluline, et vahendite tagasimaksmise vältimiseks oleksid kõik igas edukas rahastustaotluses kavandatud tegevused tähtaegselt ellu viidud. Kuigi teatud tingimustel, mis on sätestatud rahastuslepingute üldosades, on võimalik vahendite kasutamise tähtaegu pikendada, on otstarbekas ikkagi need tegevused viia ellu planeeritud ajakavas. Muu hulgas välditakse sellega inflatsioonist tulenevat investeeringu kallinemise riski. 

On aga tõsiasi, et iga konkreetse rahastuslepingu raames eraldatud vahendite kasutamata jätmisel tuleb osa antud rahast rahastajale tagastada. Ja tuleb silmas pidada ka seda, et kõik need kokku lepitud tulemused tuleb saavutada. Kui tulemused saavutatakse vaid osaliselt, kalkuleeritakse tegelik valmidusprotsent iga kokku lepitud tegevuse osas ning halvimal juhul on ka siin võimalik tagasinõue. Nii et meie huvides on tegutseda kiirelt, meie huvides on tegutseda paralleelselt nende protsessidega, nii et Rail Baltic ikkagi ajakavas püsiks. Aitäh!

16:27 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Andres Metsoja, palun!

16:28 Andres Metsoja

Aitäh! Tõepoolest me saame ka ülevaateid siin toetusrühmas ja seal on terve hulk detaile, ei hakka siin teid sellega koormama. Pigem küsin ära ikkagi selle küsimuse, et mis seis on täna meil selle veeremipoolega. Ma loodan, et oskate põgusalt vastata, sest selle üle on räägitud, et kui raudtee valmis saab, peaksid selle peale tulema ka rongid, mis hakkavad sõitma nii kohalike peatuste teenindamise konteksti kui ka liikuma ka Euroopa suunal. Kas me oleme suutnud astuda selle sammu edasi, et naaberriikidega see ühisettevõte moodustada selles osas või hankida turult see teenus või kes tellib need rongid lõpuks? Me teame, et see võtab päris aastaid aega, et see veeremipark üldse tekiks. Selleks on vaja ka teatud investeeringuid riigieelarves ilmselgelt. Mis seis sellega on?

16:28 Peaminister Kaja Kallas

Jaa! Ma küll vabandan, et ma jään teile vastuse võlgu. Ma saan selle küsida järgi, sest mul ei ole neid materjale praegu kaasas, kuidas meil nende rongide hankimisega läheb, ja ma ei tahaks siin eksida. Aga saan vastata kirjalikult selles osas.

16:29 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andres Metsoja. Palun!

16:29 Andres Metsoja

Aitäh! Ma väga tänan, austatud peaminister, et võtsite aega see teema üle käia samm-sammult. Kahtlemata on teil argises tegemises palju suurema tähtsusega probleeme, aga ka sellised väiksed planeeringuküsimused, mis jõuavad Riigikohtuni ja mis korduvalt eeldavad kogukonnaga läbirääkimist, tekitavad inimestes kohapeal segadust. Ja ju selles mõttes me oleme astunud ikkagi suure sammu mingisuguse uue demokraatia suunal, kus tegelikult me jõuame erinevate arenduste faasis sinnamaani, kus kohtulik sekkumine Riigikohtu tasemel on igapäevane ja ju siis tuleb neid protsesse üle vaadata ja teha tulevikus suurema tähelepanuga. Olgugi et kogu see Rail Balticu trassi kavandamine on ju ajendatud ikkagi Euroopa ühest juurpõhimõttest, et kui majandustegevusega on võimalik minna mööda looduskaitsest, siis justkui tulebki seda teha, ei ole võimalik kaaluda alternatiive. Tõepoolest, võimalik on kaaluda alternatiive siis võib-olla seal majandustegevuse osas, kus on inimeste kodud, ta tundub kohati inimestele ebaõiglane, aga ju siis avalikul sektoril, kõigil meil, tuleb see kulu kinni maksta. 

Ja ilmselgelt ka siin, kui planeering siis ühel hetkel on valminud, tuleb ilmselt varem või hiljem ka Eesti riigil astuda suurem samm edasi ja tegelikult endale üheselt öelda, et see maatükk, mida avalike funktsioonide täitmiseks on vaja, sellel on hind, sellel on sageli emotsionaalne hind, mitte ainult turuhind. Ja selleks peaks võib-olla siin seadusandlik koda andma suuremad volitused ka edaspidi, sest see ei ole ju inimese tahte küsimus maatükist loobuda, vaid see on riigi strateegilise huvi väljendamise küsimus. Aga eks me siis üheskoos jõua edasi. 

Tõesti, ma saan aru, et ka selles Rail Balticu projektis, nii nagu igas päevas, sõltuvalt majandussituatsioonist tuleb teha kärpeid ja kindlasti ei saa üks raudteeprojekt olla kuidagi eraldi kuldpuuris seisev. Anvar Salomets Rail Balticu juhina käis meile andmas, toetusrühmale, ülevaadet. Ma saan aru, et see mööndus on, et Rail Baltic hakkab ehitusjärgus ikkagi valmima ühe sõidurajajana, mitte kahena, nagu algul oli kavandatud. Ma saan aru, et seda probleemi, et teda üherajalisena teha, on võimalik ka leevendada, just nimelt selle põhimõtte pealt, et on käivitatud kohalike peatuste projekt, ehk need möödasõidutaskud tekivad ja see tegelikult opereerimisel oluliselt, noh, loob võimalusi ja ka lihtsustab. Aga eks see kohalike peatuste sellele koridorile saamine oli jälle omaette selline väljakutse, sest tihti suurtest keskustest vaadatuna on Eestis väikesed asulad mõttetud, kus ei ela inimesi. Aga see põhimõte, et planeerimise käigus peavad saama ikkagi kõik need kogukonnad võimaluse ja kasu sellest raudteest, mitte et vaadata lihtsalt möödasõitvat rongi, on, ma arvan, õilis ja õige, aga sellisest põhimõttest erinevate suurtaristu rajamiste puhul tulebki lähtuda.

Noh, eks näis, millega lõpevad need kompensatsioonialade temaatikad, sest Lõuna-Pärnumaal tõesti seoses metsise elupaikadega on käivitunud ka rida uusi protsesse, kus on vaja siis võtta elupaiku kaitse alla. See on ka puudutanud, ma saan aru, kaudselt RMK raieid. Iga nii-öelda üks legotükk käivitab terved protsessid ja eks siis tublid ametnikud, asjaosalised, peavad kõige sellega hakkama saama. 

Nii et minu poolt tänud kõigile erinevatele koalitsioonidele, et see Rail Balticu protsess rühib ikkagi edasi. Võib-olla kõiki ideid ei saagi teostada nii, nagu nad algsel kujul on tekkinud. See oma laagerdumise aeg on ja alati jääb. Nii et küllap aasta 2028 annab lõpliku selguse või siis veel mõningase ajavaru, et see raudtee vähemalt esimeses faasis käivituks siseriiklikult, kui rahvusvaheliselt aeg veel selleks küps ei ole. Aitäh!

16:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua peaminister soovib sõna? Ei soovi. Sellega ma lõpetan meie tänase kolmanda arupärimise käsitlemise.


4. 16:34

Arupärimine peretoetuste vähendamise tagajärgede kohta (nr 561)

16:34 Esimees Lauri Hussar

Tänane neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Kert Kingo 19. juunil eelmisel aastal esitatud arupärimine peretoetuste vähendamise tagajärgede kohta. Ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Enne kui alustame, Jaak Valge, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

16:35 Jaak Valge

Jah, aitäh usalduse eest jälle! Mul on tõepoolest selle istungi läbiviimise protseduuri kohta küsimus. Puutub sellesse, et miks see istungi läbiviimine sellelsamal teemal see protseduur ei ole toimunud varem, kui see arupärimine on esitatud eelmise aasta 9. juunil.

16:35 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg, ja aitäh seda meelde tuletamast! Tõepoolest, meil kipub meelest ära minema, kui palju arupärimisi suudeti eelmise aasta esimese poolega esitada Riigikogu menetlusse. Lõppkokkuvõttes see arv oli sadades ja kokku me võtsime vastu, ma tuletaksin teile meelde, 569 arupärimist. Ehk et kui me oleksime need kõik arupärimised lisanud ühe nädala päevakorda, siis me oleks siin istunud ikka nagu väga-väga kaua, et meil ei oleks olnud võimalik Riigikoguna täita kõiki põhiseadusega Riigikogule pandud ülesandeid. See oligi põhjus, miks Riigikogu juhatus otsustas neid arupärimisi panna jõudumööda päevakorda, me ei saanud lähtuda seadusest tulenevatest nõuetest, sellepärast et see oli võimatu. Aga täna me oleme jõudnud olukorda, kus see arupärimiste vall on üsna õhukeseks lihvitud ja ma usun, et kõik, kes on soovinud oma küsimustele vastused saada, need ka kindlasti lähiajal saavad. See ongi see olukord, kuhu me oleme täna välja jõudnud. Ma loodan, et selline konstruktiivsus, et me tõesti suudame neid arupärimisi peagi ka vastavalt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele käsitleda sellisena, et me võtame nad ette 20 istungipäeva jooksul, et me suudame selle olukorra üsna pea taastada. 

Jaak Valge, veel üks küsimus.

16:37 Jaak Valge

Ma kordan uuesti …

16:37 Esimees Lauri Hussar

Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

16:37 Jaak Valge

Ikka-ikka. Mul ei ole nii pikk küsimus, et kui teie vastus oli, aga ma lihtsalt tuletan meelde teile, et ega juba umbes kaks kuud on selline aeg, kus meie, Riigikogu tööpäevad on äärmiselt lühikesed. Keegi ei ole keelanud neid arupärimisi juba varem, siis praegu võtta nad kõik kokku ja järjest päevakorda panna. Miks, mispärast te nagu niimoodi jupikaupa neid tilgutate?

16:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg!

16:38 Jaak Valge

Valitsuse eelnõusid ei paista ju olevat. Miks me ei peaks siis järjest …

16:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Vastan. Riigikogu juhatus võttis juba eelmise aasta kevadistungjärgul vastu üsna selge seisukoha, et me suudame menetleda kuskil kuus kuni kaheksa arupärimist ühes päevas. See on jõukohane Riigikogule menetleda ja see võib venida ka õhtutundidesse. Samal ajal oleme olnud viimasel ajal silmitsi olukorraga, kus Riigikogu liikmed tekitavad püsivalt arutelu võimatust, lahkuvad saalist, kuigi peaks olema nende punkt, mida menetleda, võtavad päevakorrast välja eelnõusid. Ja see raskendab oluliselt Riigikogu juhatuse tööd päevakorra planeerimisel. Täiesti siiralt, head kolleegid, me koostame Riigikogu nädala päevakordi selliselt, et oleks arvestatud koalitsioon, opositsioon, et oleks piisavalt neid eelnõusid, mida menetleda, samamoodi, et saaksid arupärimised vastuse ja nii edasi. Kui tekib selline olukord, et arutelu võimatuse tõttu ei ole võimalik neid eelnõusid menetleda, siis on väga keeruline Riigikogu töögraafikut planeerida. 

Aga ütleme nii, et Riigikogu juhatus on teinud täna oma parima ka selle nädala päevakorra planeerimisel. Ma usun, et meil on nii täna, homme – arvestades, et tegu on ühe väga emotsionaalse teemaga juba esimese päevakorrapunkti puhul –, aga ka kolmapäeval ja neljapäeval piisavalt tööd, mille üle siin Riigikogu saalis aru pidada. Nii et, head kolleegid, ma küll ei nõustu kuidagi selle väitega, et Riigikogu viimaste nädalate päevakorrad oleksid õhukesed olnud. Ei ole. Kahjuks on tekitatud liigselt arutelu võimatust, mistõttu ei saa küll öelda, et oleks siin Riigikogu juhatus jätnud midagi planeerimata.

Arvo Aller, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

16:40 Arvo Aller

Jah, aitäh sõna andmast! Tõepoolest. Ma küll jään eriarvamusele, et Riigikogu juhatus on teinud parimat. Alati saaks paremini. Tõepoolest, nüüd on meie päevakorrapunktid siin eelmise aasta juunikuust sisse. Aga selle arutelu võimatuse osas tasub ära märkida, et paljudel kordadel pole päevakorra planeerimisel arutatud ettekandjatega läbi, et kas ta on parasjagu Eestis, on ta äkki lähetuses ja mitmed korrad on jäänud ka sellepärast, et pole inimest füüsiliselt olnud siin ei saalis ega ka Eestis kohal. Selles suhtes ei tasu siin näpuga näidata, et arutelu võimatus, pigem tasuks vaadata ka Riigikogu juhatuse töö sisse, et kas on tehtud kõik endast olenev, et saada infot, kas ettekandjad on siin kohapeal või mitte.

16:41 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ma ei saa nüüd seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, see oli küll pigem kommentaar. Aga nüüd tõesti, head kolleegid, läheme teemadega edasi, sellepärast et Henn Põlluaas oli juba siin peaaegu Riigikogu kõnetoolis. Aga nüüd te tahate hoopis esitada protseduurilise küsimuse.

16:41 Henn Põlluaas

Aitäh võimaluse andmise eest!

16:41 Esimees Lauri Hussar

Palun, protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas!

16:41 Henn Põlluaas

Aitäh võimaluse eest! Te ütlesite, et rohkem lihtsalt ei jõua esmaspäeval neid arupärimisi läbi vaadata. See ei pea päris paika, meie tänane tööpäev kestab kella 12-ni ja tegelikult jõuaks märksa rohkem. Teine asi on see, et me oleme ju võtnud enamiku nendest arupärimistest tagasi, nii et see arv ei ole sugugi enam nii suur, mis alles on, neid me saaksime ikkagi oluliselt kiiremini menetleda.

16:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma veel kord kordan üle need põhimõtted, millest lähtuvalt on Riigikogu juhatus Riigikogu nädala päevakorra kokku pannud. Siin on väga selgelt välja toodud, et eesmärk on tagada Riigikogu töövõime. Riigikogu töö peab olema korraldatud nii, et Riigikogu saaks täita kõiki oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid. Päevakorra koostamisel lähtume ka sellest, et Vabariigi Valitsusel oleks võimalik oma tööd planeerida. Päevakorras peaksid olema Riigikogu erinevate fraktsioonide algatatud eelnõud, Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõud, kuid ka muud põhiseadusest ja seadustest tulenevad Riigikogu ülesanded. Juhatus on seisukohal, et päevakord peab olema mahus, mille Riigikogu eeldatavalt neljapäevaks suudab ära menetleda. Need on need põhimõtted, millest lähtuvalt me oleme päevakordasid kokku pannud ja me jääme nende põhimõtete juurde. 

Aga nüüd tõesti, Henn Põlluaas, palun teid Riigikogu kõnetooli, et tutvustada Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Kert Kingo esitatud arupärimist peretoetuste vähendamise tagajärgede kohta. Henn Põlluaas, palun!

16:43 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Mul on siin juba nimetatud saadikute poolt arupärimine peaminister Kaja Kallasele peretoetuste vähendamise tagajärgede kohta.  Eesti ühiskond ja rahvas ägab valitsuse maksuterrori all, inimesed vaesuvad ja eriti paljulapselised pered. 2021. aastal oli kahelapselisi peresid absoluutses vaesuses 2,2% ja kolmelapselisi 4,3%. Tänaseks on see arv ilmselt juba vähemalt kaks-kolm korda suurem ja suhteline vaesus, mis on ju tegelikult ka väga drastiline, see on hüppeliselt tõusnud, ja ma kordan, just nimelt suurelapseliste perede seas.  

Majandusliku olukorra halvenemine mõjutab kahtlemata ka sündimust, siin on täiesti selge otsene seos, sest me oleme näinud varem, kuidas toetused on parandanud sündimust, tõstnud seda. Aga Eestis on sündimuskordaja langenud märksa rohkem kui mujal. Selles suhtes ei maksa rääkida, et mujal on samamoodi. Ei ole, absoluutselt ei ole, näiteks meie naabrite juures on sündimuskordaja suurem kui Lätis ja Soomes, kuigi seal ka tõesti langeb, aga Eestis langeb veel rohkem, aga Leedus on sündimus, vastupidi, sel ajal tõusnud. Nii et on, on küll paljugi neid maid, kus olukord ei ole samasugune. 

Teie valitsus kaotas rahvastikuministri, Riigikogu rahvastikukomisjoni. Sotsiaalministri juures on küll mingisugune komisjon, aga need ei ole kordagi koos käinud. Need probleemid valitsust ei huvita, ja vastupidi, sellises olukorras vähendas valitsus suurperede toetusi, mille tagajärjel satuvad raskustesse üha uued ja uued Eesti paljulapselised pered. Ja selline toetuste, juba määratud toetuste enneolematu vähendamine, sellist ei ole peale Eesti taasiseseisvumist nähtud. See on, see on täiesti, no ma ei taha väga hullusti öelda, aga see on päris-päris vaenulik ja hukatuslik meie perede ja laste suhtes. Ja jätkuva hinnatõusu tingimustes ja kasvavate kuludega on suurperedel toimetulek juba praegu keeruline ja toetuste vähendamine lööb meie lasterikkaid peresid väga valusalt, aga see läheb üha hullemaks ja hullemaks selle inflatsiooni ja majanduslanguse, mis on ka Euroopa suurimaid, taustal.  

Põhiseadus sätestab, et valitsuse ja kogu riigi ülesanne on seista Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse kestmise eest. Ühiskonna ja rahvuse kestmise aluseks on perekond ja lapsed, ei midagi muud. Vaid suurelapselised pered tagavad rahvuse jätkusuutlikkuse, aga meil on nende vastu kuulutatud hoopistükkis sõda.  

Ja kannatavad ju lapsed. Kannatavad lapsed, kellel toetuste vähenemise tagajärjel kaovad ära erinevad võimalused tegeleda huviharidusega, saada isegi normaalselt süüa kodus. Üha rohkem on neid lapsi, kes saavad sooja toidu ainult koolis, mitte kodus. Ja selles suhtes on valitsuse tegevus absoluutselt arusaamatu. Justkui olekski eesmärgiks hävitada meie ühiskond, meie rahvas, et lapsi ei sünniks. Siia kõrvale me näeme seda piiramatut massiimmigratsiooni. Ja siis loetakse meile protsente, kuidas rahvaarv kasvab. Aga see ei ole ju eesti rahva arv, vaid sellised tendentsid on täiesti kuritegelikud.  

Ja sellega seoses on meil siin rida küsimusi, mida ma ei hakka ette lugema. Aga mul on peaministrile palve: palun vastake konkreetselt nendele küsimustele. Konkreetsetele küsimustele paluksin konkreetset vastust, mitte mingisugust sellist …

16:48 Henn Põlluaas

… propagandaülistust valetajate valitsusele. Aitäh!

16:48 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaministri Kaja Kallase. Palun!

16:48 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt, seda negatiivsust te suudate küll palju toota, et Eesti rahvas ägab maksuterrori all, ometi on see maksukoormus täpselt sama, mis ta oli 2019. ja 2020. aastal, kui valitsuses oli EKRE. Täiesti sama. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Palun ärge karjuge. No mida ma siis vastan siin, kui te teate kõike?

16:49 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Läbirääkimiste koht ja küsimuste-vastuste koht veel alles tuleb. Peaminister vastab praegu arupärimise kirjalikele küsimustele. Palun, proua peaminister!

16:49 Peaminister Kaja Kallas

Ma vastan küsimustele. Lihtsalt, kui on nii valed väited, siis mina pean ka saama õiguse need valed väited ära korrigeerida. Kõigepealt, kui te ühelt poolt heidate ette maksukoormust ja teiselt poolt võib-olla tuleb teile üllatusena, aga kõiki neid toetusi makstakse maksudest. Valitsusel ei ole mitte mingisugust muud tööriista kui maksumaksjalt saadud raha. Kui tõsta toetusi, siis järelikult tuleb leida ka kusagilt tulusid.

Aga lähen küsimuste juurde: "Kuidas on valitsusel plaanis tegeleda peretoetuste vähendamise tagajärgedega? Kas lasterikkad pered suunatakse sotsiaalabi järjekorda või on kavas võtta vastu mingeid uusi toetusmeetmeid?" Esiteks, ei ole õige väide, et peretoetused on vähenenud. Statistikaamet avaldas eelmisel nädalal valitsussektori kulutuste ülevaate ja seal on välja toodud, et laste- ja peretoetused 2023. aastal kasvasid 22,7%, reaalne ostujõu kasv oli lausa 12%. Seega on peretoetused võrreldes 2022. aasta jaanuariga tõusnud. Esimese lapse toetus on 2024. aastal võrreldes 2022. aastaga 33,3% kõrgem. Kolmelapselise pere toetused kasvavad 33,99%. Võrreldes 2022. ja 2024. aastaga on kolme- kuni kuuelapselise pere toetus kasvanud 190 eurot igakuiselt rohkem: 150 eurot lasterikka peretoetuse tõus ja 40 eurot esimese ja teise lapse toetuse tõus. Seitsme ja enama lapsega pere saab kuus 290 eurot rohkem kui 2022. aastal. Kokku saab kolme lapsega pere kuus 710 eurot ja seitsme lapsega pere saab 1310 eurot. Samuti toetame peresid läbi vanemahüvitise süsteemi ja üksikvanemaid läbi elatisabi, mis tõusis 100 eurolt 200 eurole. Kõik paljulapselised pered ei ole raskustes. Me teame, et raskustes on üksikvanemad, raskustes on lapsed, kes kasvavad vanavanematega. Seetõttu toetan mina igati vajaduspõhiseid toetusi, aga hetkel neid ei ole võimalik saavutada.

Teine küsimus: "Kas ja kui palju lasterikaste perede või nende esindusorganisatsioonidega on peaminister peale valimisi kohtunud, nendega arutanud peretoetuste vähendamise tagajärgi ja mõjusid?" Meil on valitsuses tööjaotus: vastavalt valdkondadele valmistavad ministrid ette muudatusi, muudatuste ettevalmistamisel kohtuvad ka huvigruppidega. Eelnõu koostamise ajal toimus sotsiaalkaitseministri osalusega kohtumine. Viimane ministri kohtumine huvigrupi esindusorganisatsiooniga toimus 5. märtsil 2024. aastal.

Kolmas küsimus: "Kuidas kavatseb valitsus tekkinud olukorras lähtuda põhiseaduse §-st 28, mis ütleb, et lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all?" Lasterikkus on suur väärtus ja riik panustabki enam suurperede toetamisse nende hakkamasaamise tagamiseks. 2023. aastal kulus 490 miljoni eurosest peretoetuste eelarvest circa 57% lasterikastele peredele, kui võtta arvesse laste ja lasterikka pere toetusi. Eesti kulutab lastega perede toetamisele rohkem, kui Euroopa Liidus seda keskmiselt tehakse. Lasterikka pere toetuse kehtestamise ajaga võrreldes on selle toetuse proportsioon keskmise sissetuleku suhtes samas suurusjärgus. Nii on kolme lapsega pere toetus kokku 710 eurot kuus, mis teeb ühe lapse kohta 237 eurot kuus. Seitsme lapsega peres on toetus 1310 eurot kuus, jagatuna on see ühe lapse kohta 187 eurot. Võrdluseks: ühe lapsega pere lapsetoetus on 80 eurot kuus ja kahe lapsega pere kahe lapse toetus on 160 eurot kuus. Ehk siis kolme lapsega perel on 237 eurot kuus, mis näitab, et suurelapselisi peresid toetatakse ka rohkem.

Neljas küsimus: "Kas peaministril on ülevaade või vähemalt ettekujutus mõne Eesti maapiirkondades elava keskmise lasterikka pere ühe kuu eelarvest?" Poliitilisi otsuseid ei tehta üksikisikust lähtuvalt, aga kui võrrelda laste- ja peretoetusi Euroopa Liidus, siis Eestis on need ühed kõrgemad. Võrdluseks on hea välja tuua, et seitsme lapsega pere toetus on viies maakonnas suurem kui selle piirkonna mediaanpalk. Mediaanpalk on määr sellest, millest väiksemat palka teenivad piirkonnas pooled palgasaajad. Pooled palgasaajad, kes käivad tööl, saavad vähem raha kui lapsetoetused. Seitsme lapsega pere toetus on suurem kui antud piirkonna pooltel palgasaajatel järgmistes maakondades: Võru maakonnas, kus mediaanpalk on 1280 eurot, Valga maakonnas, mediaanpalk 1224 eurot, Saare maakonnas, mediaanpalk 1254 eurot, Ida-Viru maakonnas, mediaanpalk 1252 eurot, Põlva maakonnas, mediaanpalk 1304 eurot.

Viies küsimus: "Juhul kui teadmine suurperede keskmistest kuludest-tuludest on, siis milliseid kulusid soovitab peaminister selliste perede vanematel esmajärgus vähendama asuda?" Finantsotsuste tegemine jääb iga pere enda teha. Demokraatlikus ühiskonnas ei hakka riik ütlema, kui palju ja milleks peab raha kulutama. Need valikud tehakse ikka lähtuvalt pere prioriteetidest. Aitäh!

16:54 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Teile on ka mitmeid küsimusi. Martin Helme, palun!

16:54 Martin Helme

Aitäh! No ma pean ütlema, Kaja Kallas, et te olete patoloogiline valetaja. Kui palju kordi peab neid numbreid või arve ümber lükkama, mis te siin jälle ette vuristasite, ja neid võrdlusi tegite? Alustaks sellest, et kui me räägime, et 2023. aastal versus 2022 tõusid lastetoetused, siis jah, tõusid, aga siis 2024. aastal võeti need ära. Tsiteerides Kaja Kallast, tahaks lihtsalt öelda: "Halloo!" Aga noh, meil siin kõnede ajal on aega neid asju ümber lükata.

Ma tahaks tagasi tulla sellesama asja juurde, mis ma küsisin eelmise arupärimise või siin ühe varasema arupärimise juures. Mis see lahendus iibele on? Ma kindlasti tean, et me kuuleme jälle sellest, kuidas peab olema kindlustunne naistel ja peredel ja peab olema jõukus. No jõukust te võtate ära. Aga mis kindlustunnet te toodate väikekoolide sulgemisega, automaksu kehtestamisega, Eesti venestamisega, kliimahüsteeria ja roheterrori kehtestamisega? Mis see teie plaan on, mis see teie positiivne plaan on Eestile, sõjaõhutamisest rääkimata? Mis see positiivne plaan on, et kuidas siis me tuleme sellest iibekriisist välja?

16:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, lastetoetusi ei võetud ära, peretoetusi ei võetud kelleltki ära, vaid vähendati, aga endiselt jäid nad kõrgemaks kui 2022. aastal. Ehk siis neid tõsteti väga palju, vähendasime seda osakaalu, aga endiselt jäid nad kõrgemaks kui 2022. aastal. See vastab tõele. 

Nüüd, mis puudutab väikekoole, siis vastupidi, see, et me oleme väikekoolide rahastamise meetme teinud ümber, on võimaldanud seda, et just väikeseid koole, kodulähedasi kuueklassilisi koole … Tehakse koolivõrgureform, et väikesed lapsed saaksid käia [koolis] kodu lähedal. Aga täpselt samamoodi nagu teie küsite mult kogu aeg samasid asju, siis mina vastan täpselt samasid asju. Selles mõttes oodata täpselt samadele küsimustele teisi vastuseid on teie poolt pisut kummaline. Aga olgu, kui me mängime seda mängu, mängime. 

Mis puudutab sündimust: Statistikaameti sõnul mõjutavad sündimust erinevad kriisid. Meil on olnud koroonakriis, Ukraina sõda, Venemaa energiasõda Euroopas. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusikka on jõudnud 90‑ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad. Nüüd, mis sündimust positiivselt mõjutab? Selle kasuks räägivad need riigid, kus sündimuskordaja on parem kui meil. See on töö- ja pereelu ühildamine. See, et lapsed ei ole ainult naiste mure ja rõõm. Partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes ja turvalised peresuhted. Naiste kindlus tuleviku suhtes, see tähendab, et mehed ei lähe nende kõrvalt ära siis, kui nad on lapsed saanud, ja nad ei pea neid lapsi üksi üles kasvatama. Töökoha stabiilsus, majanduse üldine olukord. Muidugi raha mõjutab, sealhulgas ka toetus, aga on mingi piir, kust raha ei loe enam, ja vastuseks olen ma korduvalt toonud näiteid, kus toetus on tunduvalt madalam, sündimuskordaja on suurem. Ja jällegi siis need asjad, mida me saame teha reaalselt selle jaoks, et lapsi sünniks rohkem, on eelkõige tegeleda naiste heaoluga, sellega, et naised tunneksid ennast kindlalt ja julgeksid lapsi saada.

16:58 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun! 

16:58 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Te alustasite oma sõnavõttu kohe sellise lausega, et maksukoormus  oli sama, mis EKRE valitsuses oleku ajal aastail 2019–2020. Te küll väidate, et te olite väga hea advokaat, te olete ülikoolis käinud, aga ma tõesti ei saa aru, mis hariduse teie olete saanud. 2019–2020 oli käibemaksu protsent 20. Teie valitsuse ajal tõsteti see 22%-le, tulumaks oli 20%, teie valitsuse ajal hakkab 2025. aastast kehtima 22%-ne tulumaks. Pluss veel on kehtestamisel automaks ja suhkrumaks ja ma ei jõua neid makse, mis te olete kõike tõstnud, need aktsiisid ja kõik – ma ei jõua siin ette lugeda, mul saab ajast otsa. Miks te kogu aeg niimoodi valetate rahvale, inimestele, kes siin kuulavad? Kas te oskate mõnikord ka ausalt rääkida, tõtt rääkida, või on seda liiga palju teie käest oodata?

16:59 Peaminister Kaja Kallas

Võib-olla peaks teile tegema analüütikud kursuse, mis maksukoormus on? Aitäh! (Saalist öeldakse midagi.) Maksukoormus oli täpselt sama. Võib-olla te lihtsalt ei mõista, kuidas maksukoormus kujuneb? Lihtsalt, mulle tundub, et mina ei ole see inimene, kes siit teile seda õppetundi hakkab andma. Selles mõttes kutsuge vastavad spetsialistid, kes seletavad, kuidas maksukoormus kujuneb, mida sinna arvestatakse, ja saate võib-olla targemaks. Minu haridus on Tartu Ülikoolist. 

17:00 Esimees Lauri Hussar

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

17:00 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud peaminister! Mul on küsimus suhkrumaksu kohta. Tegelikult me tänaseks saame aru, et see on veel üks lisamaks, mis kahjuks lööb ju eelkõige ka meie lasterikkaid peresid ja ka vaesemaid peresid. Ja tänaseks, ma arvan, kellelgi ei ole enam kahtlust selles, et riik ei muretse ju siinkohal laste tervise pärast, vaid otsib järjekordselt võimalusi, kuidas inimeste taskust lisaraha eelarvesse saada. Sel põhjusel tegelikult täna ka endine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et siin on võimalik vastuolu ka põhiseadusega, sest suhkrumaksuga laste tervist ei paranda. Rääkimata sellest, et see läheb riigile maksma 4,9 miljonit eurot, sellise maksu rakendamine. Kui valitsus tõesti muretseks laste tervise pärast, siis miks te pole tõstnud koolilõunatoetust, mis on siiamaani üks euro, miks on ära võetud koolisporditoetus, miks pole alandatud puu‑ ja köögivilja käibemaksu? Need on need meetmed, mis tegelikult aitavad laste ja noorte tervisele kaasa. Kui on vaja lisavahendeid eelarvesse, miks pole kaalutud näiteks digimaksu …

17:01 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

… Facebooki ja Google'i maksustamist? Miks seda pole kaalutud?

17:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Suhkrustatud jooke ei pea ostma, selles mõttes see on laste ülekaalulisuse üks põhjuseid, on niimoodi ka mujal maailmas. Portugalis selle maksu kehtestamisel saadi laste rasvumine kontrolli alla. Muidugi olid seal teised meetmed ka, liikumine ja kõik muud asjad ka. Aga kõik need ettepanekud, mis teie teete, on ju kuluettepanekud. 

Mis puudutab Facebooki ja suurte digihiidude maksustamist, siis see saab toimuda ainult siis ühtlaselt, kui me teeme seda teistega koos, selle pärast et sellel ei ole sellist mõju siin.

17:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

17:02 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kahju on sellest, et te vastate kogu aeg poolikute faktidega. Teile meeldib väga rääkida sellest, kuidas Eesti on üks suuremate lastetoetustega riik ja nii edasi ja nii edasi. Aga ta ei taha kunagi siia juurde rääkida, et te olete viinud Eesti ühe suurima inflatsiooniga riikide hulka. Ei taha rääkida sellest, mis olukord meil koolides on, mis olukorda olete kohalikud omavalitsused pannud. Maksutõusud, küll automaksud, magusamaksud, käibemaksud ja nii edasi. Te peaksite paluma enda abilistel ikkagi teha teile taustsüsteem selgeks. Kui te räägite mingist asjast, mis teie arvates on Euroopa parim, siis palun laske panna sinna juurde ka selle sama Euroopa riigi, millega te võrdlete, pensionid, palgad ja muud kulud ja nii edasi. Paluge ametnikel teine osa ka ära teha sellest võrrandist, ärge tulge ainult rääkima seda ühte poolt. Ja mul ongi palve teile: palun tehke ära terve arvestus, ärge rääkige sellest, mis teile meeldib rääkida.

17:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aga mul on ka teile palve: te tehke ka selle võrrandi teine pool ära. Ja võrrandi teine pool on see, et kui tahta kõiki teenuseid samal tasemel nagu näiteks Põhjamaades, siis maksukoormus on seal ka kuskil 10 protsendipunkti ja enam rohkem, et mida see maksma läheb. Selles mõttes oleks see ka aus, et kust siis neid pensione ja kõike makstakse. Maksumaksjate taskust tuleb see raha. Valitsusel ei ole mitte mingisugust muud raha, kui maksumaksjalt saadud raha.

17:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, head kolleegid, räägime kordamööda. Nüüd on Henn Põlluaasa kord.

17:03 Henn Põlluaas

Aitäh! Kui kõik on tõesti nii ilus ja lastetoetused muudkui tõusevad, nagu te väidate, kuidas saab olla võimalik, et absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate laste arv on hüppeliselt kasvanud, ja seda just teie valitsemise ajal? Selle asemel, et süüdistada meid valetamises, peaksite ise peeglisse vaatama. Miks te ei räägi sellest, kui palju on inflatsioon ja maksutõusud perede elatustaset langetanud? Miks te ei räägi sellest, kui paljude laste toetusi vähendasite? Ja ärge tulge palun rääkima, et maksukoormus ei ole tõusnud ja on 2019. aasta tasemel. See on järjekordne patoloogiline vale, nagu teie rahandusministergi siin levitab rahvale ja valetab. Aga ma palun konkreetset vastust, kui palju on Eesti perede elatustase, eriti just lastega perede elatustase, langenud teie valitsemise all. Palun rääkige seekord vähemalt tõtt.

17:04 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt, teil on jälle igasuguseid väiteid seal. Meie elanikkonnas on juurde Ukraina sõjapõgenikud, nende toimetulek on tõesti olnud kehvem ja seetõttu abi vajavate inimeste hulk on ka suurenenud. Aga üldiselt hinnad kasvavad vähem kui palgad ja toetused. Hinnatase on viis koma midagi kasvanud, viimane oli kolm koma midagi protsenti, samas kui keskmine palk on kasvanud kümme koma midagi protsenti. Tänasest tõuseb pension üle 10%, 10,6%, eelmisel aastal 17,6%. See on rohkem, kui hinnad kasvavad, ehk siis Eesti inimeste elujärg, ostujõud jälle on paranemas. Ja need on reaalsed, kuivad faktid. Te võite raputada, teile ei meeldi see jutt, aga need on reaalsed, kuivad faktid ja nii on. Selles suhtes võtke Statistikaametist, võtke Eesti Pangast, võtke kust iganes – hinnad kasvavad aeglasemalt, kui kasvavad inimeste sissetulekud.

17:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

17:05 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Automaksu kehtestamisel ei tehta erisusi paljulapseliste peredele ja te olete öelnud, et paljulapselistel peredel on automaksu maksmiseks peretoetused. Kui peretoetusi vähendati, kas siis juba arvestas valitsus peretoetuste sisse automaksu ja kui suures mahus seda tehti?

17:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Peretoetused on endiselt kõrgemad kui 2022. aastal. Seda ma tahan öelda, et vähendati seda kasvu, aga mitte peretoetusi. Peretoetused jäid endiselt kõrgemaks kui siis, kui neid tõstma mindi, 2022. aastal.  

Nüüd ei, seda ei olnud sisse arvestatud, aga siis, kui peretoetusi tõsteti – võtke need stenogrammid, mis siinsamas saalis olid –, oli väga palju see, et põhiline nii-öelda argument suuremateks peretoetusteks on see, et tuleb soetada suurem auto, sest sul on palju lapsi. Ehk siis selle jaoks on vaja suuremaid peretoetusi, et osta suuremat autot. Sama argumenti kaks korda ju ei saaks kasutada. 

17:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

17:07 Mart Helme

Aitäh! Mul lihtsalt on väga raske formuleerida küsimust inimesele, kes tegelikult küsimustele ei vasta või kui vastab, siis vastab küsijasuunaliste süüdistuste ja tihtipeale lausa mõnitustega. Kas te olete ise proovinud elada selle mediaanpalgaga, mida te meile siin ette lugesite küll Saaremaa, küll mingite teiste maakondade osas? Kas te olete proovinud käia 1200-eurose palgaga tööl kusagil maakonnakeskuses või näiteks Haapsalust Tallinnas? Mis te arvate, kuidas selle sissetulekuga on võimalik elada ja väita, et elu on läinud paremaks? Kas te teate, et inimesed, kui neil vähegi võimalik on, töötavad mitme koha peal, et hakkama saada kõigi nende kasvavate ja kasvavate kulutustega? Te räägite, et palk on tõusnud. Jah, aga te ei räägi, palju inflatsioon on tõusnud, palju hinnad on tõusnud. 

17:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! 

17:08 Mart Helme

Sellest te ei räägi ja ütlete meile ülbelt, et tehke ka teine pool rehkendust ära. Ma küsin, räägin … (Kaja Kallas ja juhataja püüavad midagi öelda.) Kas te teeksite eksperimendi ja prooviksite kuu aega elada 1200-eurose palgaga? 

17:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kas teie olete proovinud elada mediaanpalgaga? Aga tulles nüüd selle küsimuse juurde, siis kas teie arvates on õige, et need inimesed, kes selle väikese palgaga käivad tööl, peavad üleval neid inimesi, kes on kodus ja saavad suuremat toetust, mida korjatakse nende inimeste palga pealt, kes käivad tööl, teevad rasket tööd selleks, et oma palka välja teenida? Ja et see toetus on suurem kui nende inimeste palk, kes käivad tööl? Mulle tundub, et see ei ole õiglane, et need inimesed peavad üleval neid inimesi … (Mart Helme räägib midagi saalist.) 

17:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun! 

17:09 Peaminister Kaja Kallas

Ei saa lihtsalt tuua seda näidet selle mediaanpalga kohta. Muidugi see on väike. Muidugi on väike, ma absoluutselt ma ei väida vastupidist, et see on suur. Aga nemad käivad tööl ja maksavad makse selleks, et saaks maksta tegelikult kõiki neid toetusi, mida te tahate, et oleksid suuremad kui inimeste palgad. See raha ei tule kuskilt mujalt kui nende vaeste inimeste taskust, kes seda palka välja teenivad. 

17:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

17:09 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud proua peaminister! Te tõite siin näiteid, et mediaanpalk on väiksem kui suurperedele mõeldud lastetoetused. Teatavasti kasvab just neis suurperedes üle poole Eesti lastest. Mina tahaksin kuulda teilt sellist alternatiivplaani, et kuidas vältida Eesti kui rahvusriigi hääbumist. Eriti te väitsite veel seda, et need inimesed, kes mediaanpalka saavad, käivad tööl, justkui need suurpered tööl ei käi. Aga laste kasvatamine on ka suur töö. Kust tulevad need tulevased maksumaksjad, kui meie riik hääbub?

17:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kogu perepoliitikat me teeme kogumis. Nii nagu ma ütlesin, lapsed sünnivad siis, kui on peredel kindlustunne. Kindlustunne ei ole mitte ainult rahaline, vaid kindlustunne on eelkõige see, et isa jääb pere juurde. Isad saavad öelda siin ka, et näed, mul on viis last, aga kui küsida, mitme naisega need lapsed on, siis see tähendab seda, et võib-olla on saadud need lapsed nelja naisega, mis tähendab seda, et kolm naist on üksi nende lastega, ühed lapsed saavad selle isa. Tegelikult, saate aru, need on need asjad, mis tekitavad naistes ka ebakindlust. Seetõttu ma ütlen, töö- ja pereelu ühildamine, samamoodi koormuse võrdsem jaotamine on see, mis naised soovivad, et oleks. Loomulikult see, et kriisid saaksid läbi. 

Mul on hea meel tõdeda seda, et kui me vaatame praegu selle aasta statistikat – selle aasta, jah, see on lühike, aga ikkagi –, siis praegu näiteks Eestis sündimus on 0,4% plussis. Kui me võtame liigaasta korrigeeritud numbrid, siis see on –1,3% võrreldes eelmise aastaga. Aga näiteks Ungaris, mis on teie suur eeskuju, on toorete andmete järgi –9% sündimuse langus ja liigaasta mõjudega –11%, sellepärast et seal naised ei tunne ennast hästi.

17:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

17:12 Arvo Aller

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Kuidagi imelik on kuulata, arupärimisele vastaja esitab küsimusi samamoodi. Mart Helme küsis, siis vastaja vastas küsimusega. Küsimusele küsimusega vastamine ei näita eriti teadlikkust antud teema osas. 

Aga numbrid seal mediaanpalga osas välja tuues – praegu nagu vastandatakse, et tööl käivad inimesed ja lapsi kasvatavad naised. Tegelikult laste kasvatamine on ju raske töö, seda teab iga lapsevanem omast käest. Selles mõttes ei tasu neid naeruvääristada, et nad saavad toetust laste arvu pealt. Aga ma ikkagi tuleksin selle juurde, et see kindlustunde tagamine ei saa … Te ütlesite, et ainult pere üks pool on selle kindlustunde taga, minu arust on ikka rahaline väärtus ja toetused ka selle taga. Mis on see teie plaan ikkagi kindlustunde tagamiseks?

17:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ikka pean üle käima. Ma ei naeruväärista kuidagi seda, et on inimesed, kes kasvatavad lapsi kodus, aga mida ma tahan rõhutada praegu, kus maksumaksja … Ka teie heidate siin kogu aeg ette, et näed, et me oleme sunnitud makse tõstma. Kõik need toetused tulevad maksumaksja taskust. Kui me tõstame neid toetusi nii kõrgeks, siis maksumaksja peab selle kinni maksma. See raha ei tule seina seest, see raha ei tule välismaa onu taskust, see tuleb meie enda taskust. Ja kui maksumaksja on praegu pahane, siis nendes kohtades, kus tegelikult palk on väiksem kui toetus, tekib see küsimus, et kas see on õiglane. Keegi rügab tööd teha selle jaoks, et keegi teine saaks toetustega kodus olla. See on see põhjus, miks ma seda välja toon. Aga jällegi, kogu kindlustunde tõstmine, olen siin korduvalt-korduvalt vastanud, sellel on erinevad elemendid. Üks on töö- ja pereelu parem ühildamine, teine on koduste kohustuste suurem jagamine, kindlustunne ka perede püsimise suhtes, et isad ei läheks emade kõrvalt ära neid lapsi kasvatamast. Paraku neid näiteid Eestis on väga palju.

17:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

17:14 Jaak Valge

Suur tänu, härra istungi juhataja, selle usalduse eest! Proua peaminister, mul on siis järgmine küsimus. Teile meeldib faktidest rääkida, ma küsin, ma ka tuginen faktidele. Kas teie olete nõus selle faktiga, et idaslaavi kultuuriruumi rahvaste sündimus on märksa madalam kui eestlaste oma? Ja kui te olete nõus sellega, kas siis olete nõus ka selle järeldusega, et idaslaavi kultuuriruumist tuleva massiimmigratsiooni tulemusena sündimus väheneb ja teravdab meie rahvastiku probleeme? Ja kui te ka sellega nõus olete, et siis on mul järgmine loogiline küsimus. Miks siis teie valitsus ajab sellist immigratsioonipoliitikat, mille tulemusena meile toimub massiimmigratsioon? Ja see ei puutu üldse tegelikult Ukraina põgenikesse, see on juba varasemast ajast, puutub nii-öelda tavalisse immigratsiooni.

17:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu meelest faktidega ei ole võimalik ju nõus olla või mitte nõus olla, faktid kas on või ei ole. Aga mul pole võimalik kontrollida, kas need teie esitatud faktid on tõesed, ja seetõttu ma ei saa ka sellele väitele kuidagi reageerida.

17:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

17:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas! Ei ole mitte esimene kord, kui te käite siin arupärimisele vastamas, ja kogu aeg on, teie huultelt tuleb selline lause, et tegelikult on kõik hästi ja kõik asjad on progresseeruvas liikumises. Ka täna ei erine mitte midagi see teie vastamine peretoetuste vähendamise tagajärgedest. Kõik teised on süüdi peale teie. Aga unustate ära ühe väga olulise küsimuse, et teie olete valitsuse juht ja teie teete vastavaid otsuseid. 

Aga minu küsimus kõlab selliselt: kas te siis tahate öelda, et see arupärimine, mis esitati, peretoetuste vähendamise tagajärgedest, kus on probleemid olemas, on esitatud alusetult?

17:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei väida, et kõik on hästi, pole kõik hästi, aga pole ka nii halvasti, nagu teie seda kõike esitate.

17:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Valge, palun!

17:17 Jaak Valge

Aitäh selle kõnevõimaluse eest, lugupeetud juhataja! Ja kui te juba korra nii lahke olite, siis paluksin kolm minutit juurde. Ma vaatan, et …

17:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kui te nii viisakalt küsite, siis ikka. Kolm minutit juurde, palun!

17:17 Jaak Valge

Suur tänu teile! Lugupeetud peaminister! Ma olen sellest sündimusest siin puldis juba ikka üsna palju rääkinud ja tegelikult, kes on soovinud, see on saanud sellest teemast ka ülevaate. Teisalt on ka midagi uut väga raske öelda ja kogu aeg sama juttu justkui ka ei taha rääkida. Aga ma loodan, et selle rääkimise tulemusena on ka teile mõni asi siin selgeks saanud. Mõni teine asi küll, mille juurde ma pärast tulen, kahjuks küll üldse ei ole selgeks saanud. Aga vot see rääkimine, ma ütlen teile, on sisuliselt väga põhjendatud, sellepärast et uskuge, et ma tõesti ei liialda, kui väidan, et Eesti rahvastiku seisund on praegu kõigi aegade kõige kriitilisem. Tõsi, eestlaste arvu kahanemine peale Liivi sõda ja peale põhjasõda oli märksa järsem kui praegu, aga vahe on lihtsalt selles, et toona see oli see sündimus mitmekordselt kõrgem: mitte 1,3 või 1,4 last naise kohta, nagu praegu, vaid 4–7 last naise kohta, mis lubas umbes poole sajandiga selle rahvastikuaugu tagasi teha, kriisieelse seisu taastada.

2023. aastal oli aga see sündide arv kõigi aegade kõige väiksem sellest ajast, mil sünde üleüldse Eestis registreeriti, see tähendab 1919. aastast. See on nagu teada. Aga tahaksin veel öelda, et teades sellist ligikaudset keskmist laste arvu varem ja teades ka rahvaarvu, võin täitsa kindlalt öelda, et see sündide arv on väikseim mitte ainult alates 1919. aastast, vaid alates 19. sajandi keskpaigast, mil Eesti elanike arv oli kolmveerand miljonit, aga lapsi sündis perre kolm kuni viis korda rohkem kui praegu.

Võib-olla siin üks näide veel selle vabadussõjaaja kohta. Vabadussõja ajal ja 1920. aastal sündis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu. Siis see sõda või ka julgeolekuprobleemid iseenesest ei ole põhjuseks, et sündimus langeb – õigemini ei ole see ainus põhjus, sellel on palju põhjusi. Kõige suurem sündide arv Eestis oli 1987. aastal ja me siit saame muide tuletada küll ühe põhjuse, kuidas sündimust kasvatada. Sellest on vähe räägitud, kuna see on ebapopulaarne, ja tegelikult selle nimi on alkoholipoliitika muutmine. Loomulikult mitte niimoodi, nagu siin mõned aastad tagasi selle aktsiiside tõstmisena, mille tulemusena maksud Lätti sõitsid, vaid ikkagi müügipiirangutega. Meie siin Läänemere regioonis oleme üks kahest liberaalse alkoholipoliitikaga riigist. Teine on Läti ja teistes riikides on hoopis karmimad müügipiirangud. Lätis ka kusjuures karmistatakse, arutatakse seda. See puutub siis ka tervelt elatud aastatesse. Nagu ma olen ka varem rääkinud, et mu arvutuste tulemusena saaksime juhul, kui meie tervelt elatud aastad tõuseksid Euroopa Liidu keskmisele tasemele, vähemalt 50 000 uut tööinimest juurde. See on arvutuse tulemus. Võime võtta need numbrid ja vaadata, et see on fakt. Fakt on ka see, et tervelt elatud aastate poolest on Eesti ja Läti Euroopa Liidu kõige viimased. See on fakt.

Nagu jutuks oli, ei saa me oma neid rahvastikupoliitika möödalaskmisi õigustada sellega, et ka mujal on sündimus kahanenud. Jah, tõsi on küll, et keskmisena küll, aga Eestis on kõige rohkem, vähemalt meie naabritest Lätist, Leedust, Poolast, Soomest ja Rootsist kõige rohkem. Ma kõiki riike ei viitsinud üle vaadata. Ja asjad ei ole muutunud. Mina ei tea, mille põhjal te seda räägite. Mina vaatasin Statistikaameti sündimuste tabelist 2023. aasta jaanuari, veebruari ja isegi arvestades juurde liigaasta, nagu ta mitu korda toonitate. Vaat ei tule niimoodi välja, nagu teie ütlete. Eelmise aasta jaanuaris ja veebruaris oli 1671 sündi ja käesoleval aastal 1677 – need numbrid on samad, arvestame liigaasta juurde või ei arvesta.

Ja siis nüüd edasi. Ma ikka tõepoolest ei saanud kuidagi aru, mis numbrist te selle Ungari puhul rääkisite. Mis kõige värskemad numbrit need on? Kas need on 2024, 2023, mingi ühe kuu sündimus või? Vaadake, ega sündimusest ei ole mõtet ühe kuu piires suurt rääkida, põhimõtteliselt on ikkagi mõtet rääkida trendist. Mina vaatasin kõige värskemaid andmeid, ma ei tea, mida ma veel võiksin usaldada, aga Ungari Statistikaametilt, eks ju. Seal nende kõige värskemate andmete järgi tõusis sündimuse summaarkordaja 2023. aastal 1,5-lt 1,52-ni. Jälle võin viite anda, te võite vaadata. Mina ei tea, mis nõuanded teil või mida te üleüldse selle oma väitega silmas peate. Tõsi, Ungaris langes sündide arv, aga see on teine asi kui sündimuse summaarkordaja. Sündide arv sõltub fertiilses eas olevatest naistest, kui palju neid on, ja see oligi seoses sellega, et sünnitusealiste naiste arv vähenes. Ehk teisisõnu oli see seoses sellega, et varasem vasakpoolsete rahvastikupoliitika Ungaris oli ebapädev. Selle tõttu on ka siis praeguseks vähem inimesi.

Nii, edasi. 2022. aastal – need on viimased olemasolevad andmed – oli omal soovil raseduse katkestamisi 3282, mis oli suurem arv kui ka 2021, ja toonitan, et 1996. aastast kuni 2021. aastani see näitaja vähenes kogu aeg. Igal aastal läks vähemaks. 2022, teie valitsuse ajal tõusis. No vot, mina ei tea, miks see nüüd, jah. Abordimäär 100 elussünni kohta tõusis erakordselt kiiresti üleüldse.

Nii, millest veel? Mida võiks teile veel toonitada? Vaadake, üks selline tore asi on nagu demograafia blogi. Sealt tasuks jälgida neid postitusi. Meil on väga head rahvastikuteadlased. Mark Gortfelderi värske postituse järgi on niimoodi, et ühelapselistest naistest 70% ja meestest 72% oleksid soovinud rohkem lapsi ja ainult 1% oleks soovinud vähem lapsi.

Mul on veel kolm minutit?

17:25 Jaak Valge

Oi kurat! Vabandust. Siis ma ainult õiendan selle asja ära ikkagi. See on umbes kolmandat või neljandat korda, see väide, et meie laste- ja peretoetused toetused on kõige suuremad Euroopas. See ei ole õige väide. Vaadake Sotsiaalkindlustusameti kodulehte. Seal on selgelt näha, et nad on keskmised Euroopas, kui te arvestate kõiki toetusi – mitte ainult otseseid, vaid ka kaudseid. Ühesõnaga, ma väga tahaksin teada, mida valitsus kavatseb teha sellest katastroofilisest olukorrast väljatulekuks. Aitäh!

17:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Mart Maastik, palun!

17:25 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma ei planeerinud praegu seda sõnavõttu, aga seoses sellega, et peaminister tõi siin värvikaid näiteid, mul tekkis selline mõte, et ma tahan öelda midagi. Ja kõige tähtsam on see, et arupärimise sisu on peretoetuste vähendamise tagajärjed. Selle sisu ei ole see, et me lahkaksime perede koospüsimise probleeme ja vanematevahelisi suhteid. Jälle siin peaminister pidevalt viitas, et ühel isal on neli naist ja palju lapsi. Tähtis on tegelikult see kindlustunne. Hea Kaja, kindlustunne on tähtis! See, et pered, kes tahavad lapsi saada, et nendel oleks kindlustunne. Esiteks on tähtis see muidugi, et neil oleks rahaline võimalus, et neid lapsi üles kasvatada, neile luua head võimalused hariduse saamiseks ja neid ka vastavatesse trennidesse viia. Aga teine pool on sellest asjast see, et … Ah, nüüd läks mõte lappama. Kuidagi ärritusin väga.

Aga selle kindlustunde loomise saab anda just riik nendele ja nendes peredes kasvab ju üle poole lastest, mida ma juba enne mainisin. Neid suurperesid ei ole sugugi palju, neid on vähem kui 20%. Nüüd öelda seda, et – kuidas te ütlesite? – keegi rügab tööd teha, et teine saaks lastega kodus olla, see on küll väga inetult öeldud, oleme ausad. Mina olen tõesti, mul on lapsi mitmest abielust, tunnistan seda. Ma näen väga … Nii palju, kui ma saan, kõigi oma lastega tegelen, aga ma tõesti ütlen, et mul jääb ka aega vajaka. Teie olite Anu Välba saates, ütlesite, et teil on üks laps ja te tunnete väga palju muret selle üle, et te ei saa temaga suhelda. Ja tõesti ei saa öelda, et naised ei tohi karjääri teha, aga mehed sünnitada ei saa. Ja siia ongi koer maetud, eeskujud on olulised. Kui me räägime seda … Meil oli enne see punkt, et samasoolised võivad lapsi saada ja on ka pered ja võrdsed pered. Tegelikult algab ikka väga palju, kõik eeskujudest. Ei ole minu asi, kes mida voodis teeb, ma olen seda korduvalt öelnud. Aga see on küll tähtis, millise eeskuju me loome oma lastele, et ühiskond säiliks. Ja paraku loodus on nii seadnud, et ema ja isa saavad lapsed. Kas nad saavad nad üksinda üles kasvatatud või mitmekesi? Parem on, kui nad koos kasvataksid üles. Aga rahaline ressurss selleks anda, et võimaldada nendel peredel, kes tahavad lapsi saada – ja reeglina need suurpered on ju tegelikult ema-isa koos –, nendele on see võimalus vaja anda. 

Kõige hullem asja juures on see, et kui me oleme selle juba ükskord andnud ja siis ära võetakse. Ma olen rääkinud mitmete suurperede vanematega ja nende inimestega ka, kaasa arvatud minu vanem poeg, kes planeeris oma abikaasaga, et tahavad kolmandat last. Nad ütlesid, et neid väga häiris see, et nad ei tea, neil ei ole kindlustunnet. Tõesti, kolme lapse puhul ressursse napib. Ja nüüd on inimesi, kes on võtnud endale näiteks ka suurema korteri, on sidunud pangalaenuga, juba arvestanud sellega, et seesama suurperede toetus aitab natukene neid selle koha pealt ka, ja see võeti ära. Selliseid asju ei tohiks riigis lubada, et ühed annavad, teised võtavad. Kindlustunne on kõige olulisem. Nii et eeskujud ja kindlustunne. Aitäh!

17:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Mul on hea meel, et kindlustunnet pidas väga oluliseks nii Mart Maastik kui ka peaminister, nii et selles te olete kindlasti ühel meelel. Aga nüüd Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit või kaks minutit? Kolm minutit juurde.

17:29 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Tugevas õigusriigis peab iga ühiskonnaliige olema kindel, et erinevad õigused, toetused, mis on üks kord antud, ei pöörata kahe kuu, kahe aasta või isegi 20 aasta pärast tagasi. Seetõttu tuleb meil ka põhiseadusest õiguskindluse põhimõte, mis omakorda sisaldab õiguspärase ootuse ning ka usalduse kaitse põhimõtteid. 

Öelge palun mulle, mida peaksid tundma lasterikkad pered, kes enne valimisi said toetuste tõusu ja kui valimised olid läbi, sest paari kuu jooksul need toetused tühistati? Selle asemel kehtestati erinevad maksutõusud, nüüd pannakse veel automaks ja suhkrumaks ka veel otsa. Kahjuks mingeid erisusi automaksu osas lasterikastele peredele, tundub, ette ei nähta. 

Kas te soovite öelda, et sellega mitte kordagi ei ole riivatud õiguskindluse põhimõtteid? Ometigi on meil olemas põhiseaduse paragrahv 28, mida ma olen väga tihti siin tsiteerinud, mis ütleb, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Kui ma olen küsinud peaministri käest, et kui eelarves on meil raha puudu, miks siis selle asemel, et ronida meie kõige nõrgemate ühiskonnaliikmete taskutesse, ei soovita kehtestada pankade liigkasumi maksu? Täna ma pakkusin ka digimaksu. Iga kord ma olen saanud vastuseks: meil on õigusriik, meil on õiguskindluse põhimõte ja pangad vajavad stabiilsust. 

Vabandust, aga kas siis lasterikkad pered ei vaja stabiilsust? Kas neile see õiguskindluse põhimõte ei laiene? Kui te loete põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, siis seal on eraldi välja toodud ka see põhjus, miks see säte kunagi kirja pandi. Ja see põhjus ongi selles, et lasterikkaste perede puhul on vaesusesse langemise risk alati palju suurem erinevate faktorite tõttu. Ja seetõttu ongi riigil eriline kohustus mõelda iga kord läbi iga eelnõu, iga uus algatus, mis võib kuidagi mõjutada lasterikkaid peresid. See on see põhjus, miks ma olen juba mitu korda siit puldist öelnud, et tundubki, et peaministril võib-olla on oma põhiseadus, kus riigi erilise hoole all on pangad, mitte lasterikkad pered. 

Aga ma korra veel räägin eelarve teemast ka. Kõiki otsuseid siiamaani, erinevaid makse ka püütakse iga kord selgitada sellega, et meil on eelarves auk. Aga tuletagem meelde, kes enne viimaseid valimisi meil valitsuses olid, kes oli peaminister! Valitsuses oli Reformierakond koos sotsidega ja nemad olid väga hästi teadlikud sellest, mis olukorras on rahaline seis. Ometigi vaatamata sellele enne valimisi tõsteti toetusi, tõsteti palkasid erinevates sektorites, jagati erinevaid lubadusi. Eelarve olukorrast polnud juttugi, sest valimised oli vaja võita, valimisteks oli vaja hääli. Ja pärast valimisi tekkis äkitselt ootamatu emotsioon, mis püsib siiamaani: oih, eelarves on auk, hakkame makse tõstma! 

Tänaseks on ju tegelikult arusaadav, mis Reformierakonna pikaajaline plaan on. Praegu püütakse samamoodi erinevate maksutõusude abil koguda raha eelarvesse, et siis jälle vahetult enne järgmisi valimisi jagada toetusi, tõsta palkasid, lootes, et inimestel on lühike mälu ja inimesed selle silmakirjalikkuse unustavad ära. Muidugi, ma kardan, et selle plaaniga on natukene halvasti, arvestades seda, kuidas meil majanduskriis süveneb. Ma kardan, et isegi see maksutulu, mida loodab valitsus saada, kahjuks laekuma ei hakka, arvestades seda, kuidas inimeste toimetulek halveneb, ostuvõime väheneb ja-ettevõtted sulgevad oma uksed. 

Aga veel paar sõna ka automaksust. Keskerakonna fraktsioon nimelt tellis õiguslikku analüüsi. Ma olen selle tegelikult juba siin puldis üle andnud koos ühe arupärimisega. See analüüs tõi välja, et automaks on vastuolus põhiseaduse ja ka Euroopa Liidu õigusega. Lisaks sellele, et me tegime üle 300 erineva muudatusettepaneku, me pöördusime ka president Alar Karise poole juba ennetavalt selle palvega, et ta jätaks põhiseadusega vastuolus oleva automaksu välja kuulutamata. Kõige suurem probleem seisneb selles, mida ma ka olen maininud, et see automaks ei näe ette erisusi puuetega inimestele ega lasterikastele peredele – ühesõnaga, vähem kindlustatud peredele. 

Ja nüüd muidugi valitsus tuleb välja järjest uue retoorikaga ja räägib, et nüüd me püüame probleemi lahendada niiviisi, et äkki tulemas on kunagi mõned leevendus- ja toetusmeetmed. Aga kui me räägime näiteks erivajadustega lastest, siis nemad on vajanud toetusi juba eile. Teiseks, ei ole ju mingit kindlustunnet, et sellised reaalsed toetused tulevad. Mul on selle arutelu käigus tekkinud tunnetus, et ei tea, kas lasterikkad pered ikka saavad mingeid erisusi või toetusi. 

Ja üleüldse, kuidas suhtuda sellisesse olukorda, kus riik ühe käega annab ja teise käega võtab? Me ju saame aru, et see loob ebamõistlikult palju bürokraatiat, tekitab lisakulusid riigile. Ja tegelikult see pole kooskõlas, nagu ma juba eelnevalt mainisin, põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Kujutame korra ette, vaatame seda pilti üks kord tervikvaatena. Enne valimisi valitsus tõstab lasterikaste perede toetusi. Pärast valimisi võtab need ära, viib sisse erinevad maksumuudatused, viib sisse automaksu. Ja nüüd siis hakkab mõtlema, et ohtlik moment tekib. Võib-olla lasterikkad pered ei saagi hakkama, peame jälle otsima mingisuguseid erisusi või peame otsima mingisugused toetusmeetmeid. Ja peaminister mainis väga õigesti, et suurema pere puhul on vajalik ka suurem auto. Aga mida peaminister ei maininud, on see, et isegi kui need toetused peaksid tulema, kui suurel perel on need suuremad toetused, siis kahjuks selle tõttu, et neil on suurem auto, nad maksavad ka suuremat automaksu. Ehk siis tegelikult see automaks täna sööb ära need võimalikud toetused – need toetused, mis täna kehtivad, ja need, mida võib-olla kunagi püütakse rakendada. Tegelikult täna kindlustunnet ei ole. 

Ja kui tulla sellesama analüüsi juurde, siis see tõi välja selle, et see olukord, kus riik erinevate maksutõusudega paneb meie kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed veel raskemasse seisu, ja ta ei suuda rakendada toetusmeetmeid – see on see koht, kus eelnõu lähebki põhiseadusega vastuollu. Ja kahjuks ka need topeltstandardid: kui ma küsin, miks siis ei ole kordagi mõeldud erinevate erisuste peale lasterikastele peredele, siis mulle on alati vastatud, et maksupoliitikaga sotsiaalpoliitikat ei tehta. Samas ma näen, et enam pole probleemi maksupoliitikaga teha tervisepoliitikat. Miks siis muidu tullakse suhkrumaksuga ja tehakse nägu, et see on tehtud selle jaoks? See on nagu selle jaoks, kuna muretsetakse laste tervise pärast. Kahjuks see näitab silmakirjalikkust ja seda, et need maksutõusud on tehtud puhtalt eelarveaugu täitmiseks, mitte selleks, et meie inimestel paremini läheks. Aitäh!

17:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

17:38 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Täna on arupärimine esitatud Kaja Kallasele, mikspärast siis peretoetusi on vähendatud ja miks peredest ei hoolita, suurperedest. Vastuseks saame sellised nipsakad ütlemised, vastuküsimused, faktidele valetamine ja nii edasi ja nii edasi. Et mitte paljasõnaline olla, siis ma ütlen, et kes lubas enne valimisi lastetoetusi tõsta, ja tõsteti, oli Kaja Kallas, kes maha võttis lastetoetuse, jälle Kaja Kallas. Ei hakka rohkem valesid välja tooma. 

Kogu küsimus on aga selles, et teatavasti on suurpered, lasterikkad pered tulenevalt põhiseaduse §-st 28 riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Ja väga ilusti annavad selle kohta vastuse ka põhiseaduse kommentaarid, mis räägivad seda, et kõnealune norm lähtub tõsiasjast, et lasterikkus põhjustab üksikisikutele inimväärikuse ning teiste põhiõiguste ja -vabaduste realiseerimisel olulisi takistusi. Esiteks, võivad need sotsiaalsed riskid sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda. Aga kas on midagi praegu teistmoodi? See maksutõusude laviin, mis praegu tuleb, asetab lasterikkad pered erilise probleemi ette. Ei pea olema eriline hiromant, et tuua välja ka põhjus, sellepärast et lasterikkus põhjustab peale laste eest hoolitsemisel suurtele kuludele takistusi ka raha teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu tuleb vanematel pahatihti töötamisest osaliselt või täielikult loobuda. Ja see on see lasterikaste perede vaesusesse langemise riski realiseerumise eriti tõenäoline tegur. 

Mida me kuuleme Kaja Kallase jutust? Ei peagi toetusi saama, see pole õige. Need, kes tööl käivad, peavad rohkem saama. Sama naisterahvas räägib seda, et meil on õigusriik ja põhiseadus, mis meil kehtib, aga see põhiseaduse § 28, mille kohaselt on lasterikkad pered erilise hoole all, näitab, et tegelikult riik nendest ei hooli. Riik, kes peaks seda tegema. Nendele lasterikastele suurperedele langeb veel suurem koormus: aktsiisitõus, tulumaksu tõus, käibemaksu tõus, kütuseaktsiis, automaks, tulevalt planeeritud suhkrumaks ja nii edasi ja nii edasi. Ehk ma imestan, et Kaja Kallas ei kanna särki "Maksutahe". Aga lugupeetud Kaja Kallas, jätke meelde üks asi. Te võite neid makse nii palju teha, kui te tahate, aga üks maks tuleb veel. See on maks, mille ma leidsin interneti avarusest: kättemaks, ja selle teeb rahvas. Aitäh!

17:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Sellega sulgen läbirääkimised. Vaid repliigina lisan, et lastetoetusi kehtestavad, muudavad ikkagi Riigikogu liikmed, Riigikogu. Kaja Kallas pole selle poolt ega vastu saanud hääletada.  

Nii, head kolleegid. Sellega oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja lähme järgmise päeva … (Hääl saalist.) Ei, kahjuks ei olnud ekraanil üleval, sulgesin läbirääkimised. (Hääl saalist.) Kahjuks jäite hiljaks, hea kolleeg. (Hääl saalist.)  Oleme korrektsed.


5. 17:43

Arupärimine palga mittejõudmise kohta õpetajatele (nr 601)

17:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku ja Vadim Belobrovtsevi 8. veebruaril 2024 esitatud arupärimine palga mittejõudmise kohta õpetajatele, arupärimine numbriga 601. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

17:43 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Tõesti, see arupärimine oli ajendatud õpetajate streigist, mis meil toimus jaanuaris. Ja nimelt oli muidugi tol hetkel õpetajatel õigustatud ootus saada palgatõusu, sest seda lubas meile uus koalitsioon ning eraldi sätestas seda ka koalitsioonilepingus. Me ju mäletame, kuidas läks kuid ja kuid erinevaid arutelusid, mitu nädalat streiki, ja tulemuseks 17 eurot palgatõusu õpetajatele. Aga kõigele lisaks see, et valitsuses toimusid erinevad arutelud, otsiti süüdlasi koalitsioonipartnerites, otsiti süüdlasi opositsioonist, leiti ka veel ühed süüdlased. Nendeks olid kohalikud omavalitsused. 

Nimelt, peaminister väitis väga palju erinevates sõnavõttudes, et nii Tallinnas kui teistes kohalikes omavalitsustes ei jõua riigi poolt eraldatav raha tegelikult õpetajate palkadeni. Samuti väitis peaminister, et õpetajatele palga maksmine streigi ajal oli seadusvastane. Üldiselt, kui tullakse selliste väidetega välja, tuleb ka viidata, millistel andmetel need põhinevad, ning vajadusel rakendada vastavaid sanktsioone. Tol momendil midagi sellist tehtud polnud. 

Sellest tulenevalt oligi esitatud minu ja minu kolleegide poolt arupärimine, kus me tahtsimegi täiendavalt saada vastuseid, millistel andmetel sellised väited põhinesid. Palusimegi, et toodaks välja täpsed andmed, millises ajavahemikus, millistes koolides, millistes summades siis ei jõudnud riiklikult eraldatud raha õpetajate palkadeks. Samuti, kui raha tõesti ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, siis riigil on ju alati võimalus see raha tagasi nõuda. Kas seda plaanitakse teha, miks seda pole siiamaani tehtud ja kas peaminister plaanib algatada ka riikliku järelevalve menetluse? Sama küsimus oli ka selle kohta, kus peaminister väitis, et streigi ajal palga maksmine ei olnud seadusega kooskõlas. Ka siin sooviks täpsemat [vastust], milline oli see juriidiline analüüs, millega selline väide tehti, ja mida on kavatsenud siis peaminister teha. Kas kavatsetakse näiteks see raha tagasi nõuda, mida kohalik omavalitsus on maksnud? Ja siin on veel muidugi paar küsimust, aga ma loodan, et peaminister need ka omalt poolt loeb ette ja vastab nendele. Aitäh!

17:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Enne kui palun peaministri, Henn Põlluaas, küsimus istungi juhatajale.

17:46 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te siin väitsite hetk tagasi, et peaministril pole midagi pistmist peretoetuste vähendamisega, et tema allkirja seal all ei ole, et selle võttis vastu Riigikogu. Nojah, kui arvestada, et koalitsioon ongi terve Riigikogu, siis on see osaliselt ehk kõige, aga see algatus ei tulnud mitte siit, vaid tuli ikkagi valitsusest ja peaministri allkirjaga. Nii et täpsuse huvides ma tahaks selle ära korrigeerida.

17:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, hea kolleeg, ma ütlesin üsna täpselt ja mäletan, et seadusi võtab vastu ikkagi parlament ja selles mõttes peretoetusi saab muuta seadustega ja seda tegid Riigikogu liikmed ja seal Kaja Kallas ei saanud hääletada poolt ega vastu. Ja kust see algas, ega me seda väga täpselt, hea kolleeg Henn Põlluaas, ei teagi, kas valitsusest või koalitsiooniläbirääkimistelt või kust iganes. Nii et selles mõttes ka see väide ei pruugi olla täpne. Aga jah, valitsuse eelnõuna loomulikult on seal peaministri allkiri. 

Aga nüüd palun Riigikogu kõnetooli arupärijate küsimustele vastamiseks, auväärt peaminister Kaja Kallas.

17:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, head arupärijad! Vastan küsimustele. Ma ei tea, kas ma neid tsitaate pean ka ette lugema, et siis saaks kõik aru, või need on arupärimises. Lihtsalt see võtab väga palju aega, et siis jääb küsimuse vastuseks vähem aega. 

Aga olgu, loen ette: "Riigikogu infotunnis ütlesite, et riigi eraldatav raha õpetajate palkadeks ei jõua Tallinnas õpetajateni. Teie tsitaat: "Et see, et palk ei jõua õpetajateni, mida meie õpetajatele toetusena maksame, peaks olema meeleavaldus linnavalitsuse ees, et miks see nii on, miks siis Tallinnas ei jõua õpetajateni?" Palun tooge välja täpsed andmed, millises ajavahemikus, millistes koolides ning millises summas ei jõudnud riiklikult eraldatud raha õpetajate palkadeks?" Te olete Keskerakonna pikaaegse Tallinna juhtimisega kursis ja te kindlasti teate, et "Kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus‑ ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" määruse alusel antakse haridustoetust, see tähendab sealhulgas õpetajate palgatoetust kohalikele omavalitsustele. See tähendab, et õpetaja tööjõukulude toetust antakse koolipidajale ehk Tallinna linnale, mitte konkreetsele koolile. Seetõttu haridustoetuse jaotuses puuduvad koolipõhised andmed. Küll on aga andmed koolipidajapõhised ja sealt on näha, et riik eraldab 2024. aastal Tallinna linna õpetajate tööjõukulutoetust kokku 123,3 miljonit eurot. See võimaldaks Tallinna linnal avada 3516 õpetaja ametikohta, kui maksta igale õpetaja ametikohale riigi arvestuslikku keskmist, 2184 eurot, ehk alammäär pluss 20%. Ent Tallinna linn on avanud vaid 3229 ametikohta ehk 8,1% vähem. Kuna Tallinna linn on avanud 287 õpetaja ametikohta vähem, on riiklik toetus, tähendab, ja kui riiklik toetus seda võimaldaks, ehk siis Tallinn on avanud 287 õpetaja ametikohta vähem, kui riiklik toetus seda võimaldaks. Võib eeldada, et õpetajad on Tallinnas ülekoormatud, ja kui õpetajatega kohtuda, siis see on peamine etteheide, ülekoormus on see peamine etteheide. Ülekoormusega töötamine võimaldab omakorda maksta täna avatud õpetajate ametikohtadele keskmist palka 2378 eurot. Lisaks on Statistikaameti andmetest näha, et Tallinna linnas on hariduse ehk alus‑, üld‑, kutse‑ ja huvihariduse osakaal kogukuludes väiksem kui kogu Eestis keskmisena, ning mis kõige kurvem, aastatega on linna panus osakaaluna vähenenud. Kui 2019. aastal oli Tallinnas kogu hariduse osakaal eelarvest 40,3%, samal ajal Eestis keskmisena oli see 48,7%, siis 2022. aastaks oli Tallinnas kogu hariduse osakaal langenud 37,7%‑le, Eestis keskmisena 47,2%. Vahed üle 10%. Statistikas ei ole näha, et Tallinn teeks pingutusi vähendada õpetajate ülekoormust ja suurendada palkasid. Miks see siis niimoodi on? 

Teine küsimus: "Olete sama väitnud ka teiste kohalike omavalitsuste kohta, [näiteks 24.01.24 toimunud Riigitogu infotunnis.] Teie tsitaat: "Kui me vaatame seda tabelit, meie palgatoetus, mida me eraldame kohalikele omavalitsustele vastavalt sellele, palju neil on õpilasi, palju on õpetajaid, aga ometi me näeme reaalsetest laekumistest, et õpetajad saavad vähem. Kuhu see raha läheb?" Palun tooge välja täpsed andmed, millistes kohalikes omavalitsustes see probleem esineb, millises ajavahemikus, millistes koolides ning millises summas ei jõudnud riiklikult eraldatud raha õpetajate palkadeks?" Õpetaja keskmise töötasu seire kohalike omavalitsuste lõikes näitab, et koolipidajate vahel on suured erinevused keskmiste palkade osas, vaatamata sellele, et riigi poolt eraldatav toetus arvestatakse kõigile ühetaoliselt. Mitmed omavalitsused maksavad täna õpetajatele enam kui 120% riigi keskmisest palgast, kuid samal ajal on mitmeid omavalitsusi, kus õpetajate keskmine palk jääb alla riigi keskmisele palgale. Saldoandmike ja Haridus‑ ja Teadusministeeriumi arvutuste kohaselt eraldatud haridustoetust õpetajate palkadeks ei kasutanud ära 2022. aastal 11 omavalitsust: Raasiku vald 99,8%, Vormsi vald 90,9, Rakvere linn 98,7%, Tori vald, Muhu vald, Ruhnu vald, Kambja vald, Luunja vald, Otepää vald, Setomaa vald, Võru vald. 

Kolmas küsimus: "Kui Teie väide vastab tõele ja kohalikud omavalitsused ei kasuta raha sihtotstarbeliselt, siis on riigil võimalus see raha tagasi nõuda. Miks pole seda tehtud?" Kohalikud omavalitsused on oma otsustes autonoomsed, õigus raha sihtotstarbelist kasutamist auditeerida on Riigikontrollil. Ministeeriumidel on õigus teha üldseiret ja esitada küsimusi, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium on ka teinud, näiteks Luunja valla väga madala kasutusprotsendi kohta. Õpetajate tegeliku keskmise palga kujunemisel on oluline koht õpetaja töökoormus. Nii nagu Tallinnas on näha, on Tallinn avanud 8,1% vähem ametikohti, mille tulemusena on õpetajad üle koormatud. Samas, ülekoormusega töötamine võimaldab omakorda maksta täna avatud õpetajate ametikohtadele keskmist palka. Suures pildis koorubki välja kolm suunda. Esiteks optimaalne ehk siis omavalitsused, kus on loodud nii palju õpetajate ametikohti, kui õppekava täitmise arvestus näitab. Selliseid omavalitsusi on 29. Siis on alakoormatud, need on omavalitsused, kus on loodud kolm või enam õpetaja ametikohta rohkem, kui õppekava täitmise arvestus näitab, selliseid omavalitsusi on kokku 35, ja ülekoormatud, need on omavalitsused, kus on kolm või enam õpetaja ametikohta vähem, kui õppekava täitmise arvestus näitab, kokku on selliseid omavalitsusi 15. Kõige markantsem on Tallinna linn, kus me ei räägi mitte kolmest õpetajast, vaid me räägime 287 õpetajast ehk siis on loodud 287 õpetaja ametikohta vähem, kui riiklik arvestus ette näeb. Kõikides kohalikes omavalitsustes ei planeerita õpetajate ametikohti optimaalselt. Üheks võimalikuks lahenduseks on Haridus‑ ja Teadusministeerium kaalunud ka rahastusmudeli muutmist. Aga siiski tuleb arvestada sellega, et kohalikud omavalitsused on oma otsustes autonoomsed. 

Neljas küsimus: "Milliseid samme plaanite ette võtta, et raha mittesihtotstarbelist kasutamist lõpetada? Kas plaanite algatada riikliku järelevalvemenetluse?" Üldhariduskoolide pidajatele eraldatakse õpetaja tööjõukulutoetust läbi tasandus‑ ja toetusfondi. Haridus‑ ja Teadusministeerium teostab järelevalvet õppe‑ ja kasvatustegevuse läbiviimisega seonduvalt. Antud kontrolli, kuidas raha kasutatakse, piirab kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse § 31 lõige 3, kus sisuline kontrolliõigus on antud Riigikontrollile. Juhul kui tuvastatakse, et omavalitsused ei kasuta eraldatud toetust sihtotstarbeliselt, tuleb omavalitsusel taastada õpetaja palgatoetus omavahendite arvelt. 

Viies küsimus. Olete väitnud, et streigi ajal õpetajatele palga maksmine on seadusvastane. Juhul kui juriidiline analüüs näitab, et raha kinnipidamine nendelt omavalitsustelt, kes maksid palka streigi ajal, on võimalik, kas kavatsete seda teha? Mida kavatsete teha siis, kui juriidiline analüüs näitab, et kohalikel omavalitsustel on õigus maksta õpetajatele palka streigi ajal? Seadusest tulenevalt ei ole õigus maksta palka streigi ajal, see on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 25 lõige 1, mis sätestab, et streigi aja eest töötajatele palka ei maksta. Ka riiklik lepitaja tõlgendab seda sätet kui keeldu streigi ajal palka maksta. Niimoodi on seda tõlgendatud ka teistes riikides. Aga väga keeruline on tuvastada, kellele on streigi ajal palka makstud. See eeldaks isikupõhiselt palgaarvestuse analüüsimist, mis ei ole aja ja töömahu tõttu kulutõhus tegevus, aga fakt on see, et seadus keelab palga maksmise. Tallinna linn tahtis mängida head onu, maksis seda palka, kuigi seadus seda keelab.

Kuues küsimus: "Ütlesite [07.02.24 Riigikogus infotunnis], et asjaolu, et Tallinnas palk ei jõua õpetajateni, mida õpetajatele toetusena makstakse, peaks olema aluseks meeleavaldusele linnavalitsuse ees. Kas tegemist on ametliku üleskutsega õpetajatele korraldada meeleavaldus Tallinna linnavalitsuse ees? Kui jah, kas plaanite ka ise meeleavaldusel osaleda ning millal võiks see meeleavaldus toimuda?" Ei, mina ei toeta streike, ei kutsu üles streikima, ei kasuta poliitiliselt õpetajaid ära, nii nagu teie tegite seda meeleavaldusel seal esinedes. Tegemist oli lihtsalt osundusega, kus probleem päriselt asub. See, kes siin on käitunud ebakorrektselt, on Tallinna Linnavalitsus, ja seetõttu kõik peamised murekohad, mis on õpetajate ülekoormuse ja kõige sellega, peaksid õpetajad adresseerima ka Tallinna Linnavalitsuse poole, sest et Tallinna munitsipaalkooliõpetajate tööandja on Tallinna linn, koolipidaja vastutab õpetaja töö‑ ja palgakorralduse eest ja ka selle eest, et see palk õpetajani jõuaks. Aitäh!

17:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt peaminister! Teile on ka mõned küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

17:57 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud peaminister! Tegelikult teie vastustest ju sai aru, et raha mittesihtotstarbelist kasutust polnud. Ja te tõite välja selle, et Tallinnas õpetajate kohti on avatud vähem. Aga see uuesti näitab teie tegemata tööd. Tõesti, õpetajaid polegi. Neid on raske leida ja riik pole suutnud õpetajaid ette valmistada. Te jällegi otsite süüdlasi. Nüüd on Tallinn süüdi ka selles teie sõnade järgi, et õpetajad on üle koormatud. Aga miks nad on üle koormatud? Sest õpetajate kohad ei ole kõik täidetud, õpetajaid on raske leida. Ma ei tea, võib-olla teil ei ole täpseid andmeid. Aga Tallinna õpetaja keskmine töötasu 2023. aastal oli 2418 eurot, mis on 133% Eesti keskmisest. See on väga tore, et te tõite selle probleemi välja, tõite otse välja, et Tallinnas on puudu üle 200 õpetaja. Tore, et riik seda lõpuks teadvustab. Mul ongi küsimus: mida te teete riigi poolt ja enda poolt, et Tallinn ja teised kohalikud omavalitsused saaksid õpetajate kohad täidetud?

17:58 Peaminister Kaja Kallas

Me oleme suurendanud õpetajate koolituse tellimust. Aga siiski, kui vaadata neid omavalitsusi, mis on Tallinna ümber, kes maksavad õpetajatele juurde, neil ei ole õpetajate puudust selliselt nagu Tallinnas. Tallinnas on vähem neid kohti loodud selle jaoks, et te saaksite näidata, et te olete nii-öelda head, kes maksavad õpetajatele aasta lõpus preemiat. See ei ole õige. Ja see on minu meelest häbiväärne, et Tallinna linnas kogu hariduse osakaal eelarves on 37,7%. Ülejäänud Eestis on see keskmiselt 47,2%. Ehk siis Tallinna linn kui kõige rikkam omavalitsus kohtleb oma õpetajaid selliselt.

17:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aleksei Jevgrafov, palun!

17:59 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Tahan rääkida õpetajate ootuste petmisest ja lubaduste mittetäitmisest. Nii jaanuaris kui ka veebruaris ei ole riik kandnud Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele ettenähtud palgalisa, mistõttu pedagoogid on saanud seda ainult märtsi lõpus. Põhjenduseks öeldakse, et Haridus- ja Teadusministeerium peab omavalitsustelt laekunud andmeid kontrollima, kuna haridusasutuste poolt Eesti hariduse infosüsteemi ja taotluste menetlemise infosüsteemi lisatavate andmete sisestamise ja tõlgendamise kvaliteet on väga erinev. Olukorras, kus Ida-Virumaa koolid kannatavad õpetajate puuduse all ja omavalitsused koos koolidirektoritega annavad endast parima, et meelitada uusi õpetajaid, teeb riigipoolne viivitamine lubatud lisatasude väljamaksmisega värbamisprotsessi veelgi keerulisemaks. Palun teie hinnangut antud olukorrale.

18:00 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Peabki kontrollima. Selles mõttes, me maksame ikkagi Ida-Virumaa õpetajatele väga suurt palgatoetust ja seetõttu me tahame olla kindlad, veenduda, et need õpetajad ikkagi eesti keeles õpetama on suutelised. Seetõttu see kontroll võtabki aega – selle jaoks, et ei tehtaks sikku.

18:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

18:00 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma edastan teie mõtted seoses selle streigiga teie koalitsioonipartneritele, kes tegelikult esinesid seal miitingul või streigil ise, kaasa arvatud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esines seal ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja, vähemalt üks, esines seal. Ma ütlengi neile, et peaminister ütles, et teie seal soovisite poliitilist kasu saada. Aga minu küsimus on pigem see. Kui te ütlete kogu aeg, et Riigikontroll peaks uurima, kas oli mingi rikkumine või ei olnud, kui sihtotstarbeliselt raha kasutati või mittesihtotstarbeliselt, siis kas te kavatsete ise näiteks valitsuse esindajana ja juhina Riigikontrolli poole pöörduda? Kui teie arvates rikkumine toimus, siis peaks ju Riigikontroll sellega tegelema?

18:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see oligi minu arvates inetu ja ma ütlesin seda neile ka. Lõigata poliitilist profiiti sellises kohas minu meelest ei olnud õige, aga see on möödas. Te ei pea neile seda ütlema, kuivõrd ma olen seda neile ise juba öelnud. Aga ma mäletan küll ka linnapead seal täiesti õitsemas, ütleme niimoodi. Nüüd, Riigikontroll teeb oma töökavad ise ja loomulikult on nad näinud seda segadust, mis ikkagi nende haridustoetustega on. Ma loodan, et nad võtavad selle ette, aga Riigikontroll on sõltumatu ja peaminister sellist korraldust kuidagi neile anda ei saa.

18:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, hea peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!(Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

18:03 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Tuletaks korra meelde, kuidas üldse kogu see õpetajate palga teema alguse sai. Me mäletame, et septembris, kui õppeaasta alles algas, oli tegelikult juba teada, et õpetajate palgaküsimuse teema eskaleerub. Õpetajatel oli õigustatud ootus seda palgalisa saada, sest see oli lubadus, see on eraldi koalitsioonileppes kirjas, et õpetajate palk tõuseb 120% Eesti keskmisest. 

Mis meil siis pärast toimus? Neli kuud käis meil arutelu ühiskonnas. Peaminister, haridusminister, teiste erakondade esindajad, koalitsioon omavahel, opositsioon, haridustöötajate liit – kõik omavahel arutasid ja arutasid seda teemat. Nelja kuuga ei suudetud leida mitte mingit lahendust ja kõik lõppes ikkagi streigiga. Me mäletame, kuidas jaanuaris oligi õppetöö häiritud, aga kõik ikka jätkus samamoodi. Ühed tegid nägu, et väga usinalt otsivad raha, teised tegid nägu, et raha pole ega tule kuskilt. Opositsioon avaldas kriitikat, aga seejuures väga mugava positsiooni võtsid Reformierakonna koalitsioonipartnerid, sotsid ja Eesti 200. Tekkis lausa selline koalitsioonisisene opositsioon. Ja nende poolt käis selline jutt, et teate, et meie siin hea meelega leiaksime ja annaksime raha, aga näe, peaminister ei lase. See oli väga mugav positsioon. Seda oli huvitav jälgida. Ja muidugi jällegi arutati ja arutati ja lõpuks – mis siis leiti? – leiti 17 eurot palga tõstmiseks. 

Ja muidugi küsimus ei ole täna siin selles, et koalitsioon järjekordselt pettis õpetajaid, ja mitte selles, et pärast kuid kestnud arutelusid õpetajad said 17 eurot palgalisa, aga selles, et poole aasta jooksul oli raisatud ebamääraselt palju avaliku sektori ressurssi. Kaasatud olid pea kõik ministrid, peaminister oli kaasatud, ja kokkuvõttes probleemi ei pika- ega lühiajalises plaanis ei lahendatud. Ja mis kõige huvitavam: õpetajad pole siiamaani seda raha saanud, umbes samamoodi nagu see olukord Ida-Virumaa õpetajatega, kus palk pidevalt hilines kuude kaupa. Ja see oli ka sellel põhjusel, et olid erinevad bürokraatlikud kohustused peale pandud. Ja siis muidugi imestatakse, et kuhu, huvitav, see riigi raha kogu aeg läheb. Aga selline asjaajamisviis viibki kogu ressursi minema igas mõttes, nii ajalise kui rahalise. See on lihtsalt veel üks näide sellest, kuidas valitsus ei ole suuteline lahendama ühtegi probleemi ega väljakutset mitte üheski valdkonnas. Vabandust väga, aga päris hirmus hakkab. Mis meil saab siis, kui meil juhtub mõni reaalne kriis, kui tekib reaalne koht? Kujutage ette, et meil hakkab samasugune palagan pihta. Kõik arutavad midagi, näitavad näpuga üksteise suunas, ja probleemi lahendamise asemel – mida tehakse veel? – otsitakse süüdlasi. 

Mille peale valitsuse energia läks kogu selle aja jooksul? Esiteks muidugi omavaheliste suhete klaarimisele koalitsiooni sees – see on tavapärane –, opositsiooni süüdistamisele – ka tavapärane. Aga tagatipuks leiti üles kohalikud omavalitsused ja hakati veel neid süüdistama. Lausa mindi selliste, vabandust väljenduse eest, räigete süüdistusteni välja, et peaminister koos haridusministriga väitis, siiamaani üritavad väita, et kohalikud omavalitsused ei kasuta raha sihtotstarbeliselt, et palk ei jõua õpetajateni. Aga vaatamata erinevatele arupärimistele, küsimustele, et saada selgust, tegelikult ka täna peaminister ei öelnud välja, mida siis lõpuks tehakse. Kas nõutakse see raha tagasi, kui see oli mittesihtotstarbeliselt kasutatud? Ei saanud seda vastust. 

Peaministrile meeldib alati rääkida õigusriigist. Aga kuidas siis saab olla nii, et võib niimoodi tulla Riigikogu ette, käia meedias, loopida selliseid süüdistusi, aga mingeid edasisi samme selles osas ei tehta, nagu ka streigi osas. Peaminister siiamaani süüdistab kohalikke omavalitsusi selles, et rikuti seadust, et nad maksid palka streigi ajal õpetajatele. Samas, miks siis seda raha kinni ei peetud, miks seda ei plaanita teha? See on ju ka järelikult peaministri hinnangul raha mittesihtotstarbeline kasutamine. 

Ja minu jaoks on üldse arusaamatu, miks siis, kui ma esitan mingi küsimuse, mis puudutab riiklikku teemat – kui ma küsisin, et ongi probleem, et ei olegi õpetajaid, ongi puudu, on kohad täitmata –, mina saan vastuse sellest, mida Tallinna Linnavalitsuses on tehtud valesti, kuidas linnavalitsus on süüdi või kuidas linnapea kuskil õitses. Noh, ma ei tea, mul tekkis lausa selline mõte või idee, et võib-olla peaministril tuli endal tahtmine minna linnavalitsust juhtima. Praegu tegelikult see võimalus täitsa on olemas. Mina ikkagi küsin, esitan küsimuse riikliku teema kohta, mis puudutab kõiki omavalitsusi, mis puudutab tervet riiki. 

Väga kurb on see, et valitsuse energia kahjuks täna kulub mitte lubaduste täitmisele, probleemide lahenduste leidmisele, vaid kulub reaalselt valeväidete esitamisele, alusetute süüdistuste loopimisele, süüdlaste otsimisele. Ja me mäletame, et see too hetk toimus ju nädalast nädalasse. Ja milleks, mida see lõpuks andis? Selle asemel, et kiiresti probleemidele lahendust otsida, kulutati ressurssi kõigele muule. Nagu ma juba mainisin, septembris oli see hetk, kus õpetajad nõudsid palgatõusu. Septembris see oli see hetk, kus oli teada, et probleem eskaleerub. Ja täna on 1. aprill, lubatud 17 eurot, mida valitsus peaks õpetajatele maksma, õpetajad pole siiamaani saanud. 

Tegelikult selle kriisiga me oleme veel sealmaal, et teised ministrid ei saa isegi oma valdkonna teemade rahastamisküsimusi arutada. Minister Riina Sikkut on otse välja öelnud ka siin Riigikogu saalis, et tegelikult tervisevaldkonna rahastamisküsimusi polegi arutatud, kuna vahepeal, terve talv, oli õpetajate kriisi teema laual. Tundub, et ainus, mida praegu saab arutada, on erinevad maksutõusud. See on see, mis jõuab valitsuse lauale. Aga see lihtsalt näitab, kogu see olukord, tänase koalitsiooni, valitsuse taset, seda, millisel tasemel tegelikult juhtimisstiil on. Kahjuks oskust reaalselt juhtida, probleeme, kriise lahendada, näha mitu sammu ette, seda oskust täna koalitsioonil ei ole. Ainus oskus, mida ma juba mainisin, on see, et erinevaid probleeme, väljakutseid suudetakse veel suuremaks kriisiks muuta ja veel leida endale vaenlasi oma riigi sees ja oma partnerite sees. Ja nagu ma juba mainisin, tegelikult hakkab hirmus, et kuidas me hakkama saame, kui meil mõni reaalne kriis tekib. Mõelge korra sellele. Aitäh!

18:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vadim Belobrovtsev, palun!

18:11 Vadim Belobrovtsev

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kui kolleeg Anastassia rääkis praegu sellest konkreetsest seigast, mis puudutas õpetajate streiki ja kõike, mis selle ümber on, ja kõike, mis põhjustas seda, siis ma arvan, et tegelikult see probleem on palju sügavam. Asi ei ole ainult õpetajates ja asi ei olnud ainult selles, et tuli õpetajate streik. Ma arvan, et asi on selles, et meie valitsus on tekitanud olukorra, kus Eesti inimesed enam ei usalda riiki. Ja see on tegelikult hästi suurt muret tekitav tendents.

Kui me tuletame meelde, miks üldse see streik tuli, siis see oli jälle rikutud lubadus. Õpetajatele lubati, et nende palk tõuseb, tõuseb kuskil 8% võrra. Ja siis päeva lõpus, kui valitsus tuli eelarve läbirääkimistelt välja ja haridus- ja teadusminister ütles, et jah, palgatõus tuleb, aga 1,7%, mis kõlas ausalt öeldes mõnitamisena. Siis hakati juba päris lihtsalt rääkima sellest, et tuleb õpetajate streik. Sest valitsus kahjuks suutis oma lubadust murda ja õpetajatele see ei meeldinud. Ja ma saan nendest väga hästi aru. See on hästi keeruline, hästi koormav amet. Nagu me teame, küsitlused seda näitasid juba pärast koroonakriisi, mis oli omaette väljakutse ja katsumus õpetajate jaoks. Aga see uuring näitas, et circa 90% Eesti õpetajatest on kas läbi elanud läbipõlemise või siis on praegu läbipõlemisprotsessis – vabandust väljenduse eest!  

Teisisõnu, meil on ainult 10% kõikidest õpetajatest, kes tunnevad oma tööst rõõmu ja kes hea meelega hommikul lähevad kooli ja õhtupoole tulevad koju tagasi. Üle 60% õpetajatest täie tõsidusega mõtles selle peale, et vahetada ametit ja vahetada üldse seda valdkonda, kus nad oma tööd teevad. Ja see on tegelikult muljet avaldav number, et üle poole õpetajatest tahtis tegelikult õpetajaameti maha panna. Mis jällegi näitab seda, et nad ei ole väga õnnelikud. Meie eesmärk peab olema õnnelik õpilane ja õnnelik õpetaja, siis on meie ühiskonnas olukord hea. Aga seda ei ole kahjuks.  

Ja kui rääkida usaldusest, siis see, ma arvan, inimestel juba aina rohkem väheneb, sest valitsus kogu aeg teeb midagi, mis seda usaldust riigi vastu kärbib. Tuletame meelde: paljulapselised pered. Toetust tõsteti, ja peab ausalt tunnistama, et tõsteti korralikult omal ajal seda toetust, mis oli ka demograafilisest vaatevinklist väga õige otsus. Ja siis aasta pärast võeti 200 eurot kuus maha sellest tõusust. Noh, nagu öeldakse, ei olnud pikka pidu. 

Okei, vaatame siis edasi: pensionärid. Keskmine pension vabastati tulumaksus. Väga tore, väga õige otsus. Jällegi, meil eakad inimesed elavadki päris tagasihoidlikult. Ja siis tuleb uudis, et valitsus hakkab kokku panema eelnõu, mis tegelikult ikkagi maksustab pensioni, maksustab ka keskmist pensioni. Ja ta plaanib seda teha juba 1. jaanuarist 2025, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt kaks aastat on see suurepärane meede kestnud. 

Palun üks minu juurde. 

18:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Üks minut lisa, palun.

18:15 Vadim Belobrovtsev

Ja niimoodi me läheme edasi ja kogu aeg saame aru, et aina tekivad juurde sellised, nimetame neid huvirühmadeks, kelle usaldus riigi vastu aina väheneb, sellepärast et valitsus teeb midagi, mis tegelikult rikub seda usaldust, ja nii see vähenebki. Õpetajad on järgmine näide, kus lubati palgatõusu, palgatõusu sellisel kujul ei tulnud. Õpetajad olid piisavalt julged, korraldasid streigi ja tänu sellele said midagi juurde, kuigi väga paljud tegelikult arvavad, et see on pigem mõnitamine, et 17 eurot tuli kuus juurde, ja see on bruto. Nüüd käivad läbirääkimised ja loodetavasti õnnestub midagi veel saada töökoormuse ja karjäärimudeli kontekstis. Aga kas õnnestub, seda me näeme, sest läbirääkimised kestavad vist suveni. 

Nii et probleem on selles, et valitsus käitub niimoodi, et inimestel aina rohkem kaob usaldus riigi vastu. Ma arvan, et see ei ole vastutusrikas käitumine. Tahaks väga, et meie valitsus oleks selline, et tõstaks usaldust riigi vastu, mitte vastupidi. Aitäh!

18:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu tasakaaluka kõne eest! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Suur tänu, hea peaminister! Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Ja nüüd juhataja vaheaeg viis minutit. Me oleme natukene ennaktempos liikunud. Juhataja vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g 

 


6. 18:22

Arupärimine Vabariigi Valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta (nr 614)

18:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

No nii, head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Nüüd me saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde – suur rõõm on näha häid kolleege saalis ja lugupeetud ministrit –, milleks on Riigikogu liikmete Mart Maastiku ja Riina Solmani 20. veebruaril 2024 esitatud arupärimine Vabariigi Valitsuse sisserände suurendamise plaanide kohta. Arupärimine numbriga 614. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel hea kolleegi, Riigikogu liikme Mart Maastiku!

18:23 Mart Maastik

Suur tänu, Riigikogu liige härra eesistuja! Head saadikud! Härra minister! Meil on arupärimine seoses Vabariigi Valitsuse sisserände suurendamise plaanidega. Tekst on järgmine.

Selle aasta esimesed poolteist kuud on toonud meile uudiseid valitsusliikmete survest sisserände piirarvu suurendamise osas. Eriti jõuliselt on uussisserände suurendamise vajalikkuse teemal sõna võtnud kaks valitsuse ministrit, vastavalt sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tema endine abikaasa, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Mõlemad on väljendanud ideed, et sisseränne on võluvits, mis Eesti probleemid ära lahendab.

Signe Riisalo arvates saab sisserändega lahendada demograafilist kriisi. Ta on väljendanud Riigikogu sotsiaalkomisjonis mõtet, et kontrollitud sisseränne lahendab Eesti madala sündimuse küsimused. Tiit Riisalo on arvanud avalikul valitsuse pressikonverentsil, et sisserände suurendamisega saab majandust elavdada. Samas peaks praegu Tiit Riisalo sisserände piirarvu suurendamisega majanduse elavdamist hoopis mureliku pilguga jälgima, sest jutt ei ole ainult maksumaksjale kulukaks minevast projektist, vaid ka siseturvalisusest.

Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine. Nende ülesannete edukaks täitmiseks tuleb uussisserändajad Eesti ühiskonda integreerida. See tähendab suuremaid investeeringuid lõimumisse, kohanemisprogrammidesse ja keeleõppesse. Eestis toimub teadupärast üleminek eestikeelsele haridusele, mis omakorda nõuab vajalikku keeleõppe lisaressurssi. Omal ajal rahvastikuministrina vastutas Riina Solman Siseministeeriumis kohanemisprogrammide eest ning selgus, et piisava tulemuse saavutamiseks uussisserändajate lõimumisel on raha inimese päriselt abistamiseks ikka liiga vähe. Ka ei ole need eraldatud koolitused seotud ühegi kohustusega ehk osalemine ei olnud neil kursustel kohustuslik.

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja ülalpool kirjeldatud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, kas Siseministeerium on arvestanud, millised kulutused lisanduvad uussisserändega siseturvalisusele? Kui suured eelarvevahendid on planeeritud sisserändajate puhul keele- ja kohanemisõppele, kaasa tulevate pereliikmete sotsiaaltoetustele ning turvalisuse tagamiseks tehtavatele kulutustele? Ja teine küsimus: Tiit Riisalo on lubanud, et arutab siseministriga uussisserände suurendamise plaani. Kas olete Tiit Riisaloga seda teemat arutanud ja kas olete arutanud ka riigile ennekõike lisanduvaid lisakulutusi? Ja kolmas küsimus: kui uussisserändajate kohanemisprogrammid ja keeleõpe pole kohustuslikud, siis kas nende mittejärgimine võib põhjustada suuremat segregatsiooni, kui see juba suuremates linnades on? Kas see võib suurendada probleemi? Kas see võib suurendada probleeme siseturvalisuses ja getostamise riske? Alla on kirjutanud peale minu ka Riina Solman.

18:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, siseminister Lauri Läänemetsa.

18:26 Siseminister Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Head parlamendisaadikud! Siseministrile esitati, edastati arupärimine seoses Vabariigi Valitsuse sisserände suurendamise plaaniga ning esitati kolm küsimust. 

Esimene küsimus: "Kas Siseministeerium on arvestanud, millised kulutused lisanduvad uussisserändega siseturvalisusele? Kui suured eelarvevahendid on planeeritud sisserändajate puhul keele- ja kohanemisõppele, kaasatulevate pereliikmete sotsiaaltoetustele ning turvalisuse tagamiseks tehtavatele kulutustele?" Keele‑ ja kohanemisõppe kulusid planeerib ja arvestab Kultuuriministeerium ning sotsiaaltoetuste planeerimisega tegeleb Sotsiaalministeerium. Siseturvalisusele kaasnevad mõjud sõltuvad siis siia tulevate inimeste päritoluriigist, ja mida suurem erinevus kultuurilises ja maailmavaatelisest taustas, seda suuremad on kulud. Ma mõtlen mitte lihtsalt maailmavaatelist tausta, vaid mida rohkem siis isik võib olla pärit sellest riigist, kus kohas võib olla sellist kultuurilist, maailmavaatelist lähenemist terroritegevustele. Ja ühte numbrit, mida nimetada pearahaks, sisejulgeoleku valdkonnas kahjuks olemas ei ole. Need ei ole kunagi selliselt planeeritud ega ole ka võimalik selliselt planeerida. 

Teine küsimus: "Tiit Riisalo on lubanud, et arutab siseministriga uussisserände suurendamise plaani. Kas olete Tiit Riisaloga seda teemat arutanud ja kas olete arutanud ka riigile ennekõike lisanduvaid lisakulutusi?" Tiit Riisaloga oleme põgusalt neid mõtteid vahetanud, ma olen seda ka varasemalt öelnud, kuid konkreetseid ettepanekuid sisserände suurendamiseks mina ei ole arutanud. Arusaadavalt kaasnevad sisserände suurendamisega kulud ja neid arvestatakse välja juba konkreetsemate ettepanekute käigus. Mina olen selgelt väljendanud, et sisserändekvoodi suurendamist ma ei toeta. Riigi ja ühiskonna üks olulisemaid ülesandeid on tagada tark nii-öelda majanduse toimimine ja sealhulgas ka inimeste liikumine ning seda ei saa teha lihtsalt kvooti suurendades. Kindlasti peame kogu rände puhul tagama töötajatele vajaliku targa tööjõu – tööandjatele, vabandust – ning hoidma seda joont, et Eesti ei veaks eest odavtööjõu Euroopasse toomist. Ja kõige mõistlikum lahendus sisserände osas oleks kolmepoolne ühiskondlik kokkulepe, ehk siis riik, tööandjad ja töötajad. Ja ma pigem räägiks sellest poolest, mis puudutab täna kehtivaid reegleid ja seda olukorda, kus kohas paindlikkust ei ole, kus tänase sellise ühetaolise lähenemisega tuleb näiteks maksta siia tulevale tööjõule rohkem palka, kui siin Eesti inimesed teenivad. Inimeste suhtes ebaõiglane ja ka ettevõtjate suhtes ebaõiglane, et mõnes kohas tuleb liiga vähe palka maksta, kui sektori palkasid vaadata, teises kohas jälle liiga palju. Seda paindlikkust ei ole. Ma olen seda öelnud ka Tiit Riisalole, et minu arvates oleks mõistlik selline ametiühingute, tööandjate ja riigi kolmepoolne otsustusmehhanism paika panna ja siis seda nii-öelda olemasoleva raamistiku raames, mitte muuta seal kvooti.

Ja kolmas küsimus: "Kui uussisserändajate kohanemisprogrammid ja keeleõpe pole kohustuslikud, siis kas nende mittejärgmine võib põhjustada suuremat segregatsiooni, kui see juba suuremates linnades on? Kas see võib suurendada probleeme siseturvalisuses ja getostumise riske?" Kohanemisprogrammi läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Oleme selleks juba muutnud välismaalaste seadust. Alates 2023. aasta suvest peab välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Ja me oleme Siseministeeriumi poolt ka hetkel töösse pannud seadusemuudatuse, mille tulemusena on plaanis lisada ka püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel kaks täiendavat nõuet: läbima peab kohanemisprogrammi ja eesti keelt tuleb osata vähemalt A2-tasemel. Ja lisanduvalt on valitsus andnud ka Kultuuriministeeriumile ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ülesande kaasajastada kohanemisprogramme ning koolikorraldust, et tagada parem lõimumine. Aitäh!

18:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel on teile veel küsimusi. Martin Helme, palun!

18:31 Martin Helme

Aitäh! Väga tore, et te ei toeta seda kvoodi suurendamist. See kvoot küll tänapäeval enam mingit erilist tähtsust päriselule ei oma selles mõttes, et see 1300 kvoodiga ette nähtud immigranti ületatakse päriselus, ma ei tea, suurusjärgus kümnekordselt, sest neid erandeid on nii palju. Ma küsiksin nende erandite kohta. Kas teie arvates on mõni neist eranditest vaja ära kaotada või koomale tõmmata, rangemaks teha? Ja teiseks, ma loen, mõni nädal tagasi Luminori analüütikud tegid kokkuvõtte meie majandusest. SKT on olnud languses kaheksa kvartalit järjest, võrreldes tipuga langenud 5,6%, kuid arvestades siia juurde lisandunud Ukraina sõjapõgenikke, Ukrainast tulnud inimesi kokku suurusjärgus 100 000 või natuke rohkem, te meile täpset numbrit kunagi pole suutnud öelda, on langus olnud ühe inimese kohta isegi suurem ehk 8,1%. Kas te olete nõus, et sisseränne tegelikult teeb Eesti inimesi vaesemaks ja suurendab riigieelarve kulu?

18:32 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab neid erandeid, siis jah, ma olen seda meelt, et minu arvates seda süsteemi peaks muutma, üle vaatama terviklikumalt ja sellepärast ma olen ka selle kolmepoolse loogika välja pakkunud, sest aja jooksul on muudetud välismaalaste seadust mitte tervikuna, vaid sinna on kogu aeg erandeid jupikaupa juurde pandud. Ja tegelikkuses on olukord minu arvates Eesti töötajate suhtes mõnes kohas ebaõiglane ja ettevõtjate suhtes paindumatu. 

Miks kolmepoolsest sellisest otsustusmehhanismist ma räägin? Siis ta ei sõltu enam nii palju valitsusest, vaid on minu arvates oluline näiteks, et laua taga on ametiühingud, kes ütlevad stopp, siia sektorisse meil ei ole vaja enam inimesi juurde, siin on meil tööjõud olemas. Et käiks läbirääkimine päriselt seal nendel teemadel, kuskohas see tööjõu vajadus suurem on. Ja ettevõtjad saavad samamoodi öelda ja lõpuks ongi nii, et selles mõttes oluliselt rohkem läbi kaalutletud lahendused, kui seda ükspuha milline valitsus ükspuha millises koosseisus suudab teha. Ma sellesse usun rohkem. 

Ja mis puudutab seda, kas siia tulnud Ukraina põgenikud Eesti inimesi vaesemaks teevad, ma arvan, et see ei pruugi niimoodi olla, et nad vaesemaks teevad, see on väga suhteline, mis nurga alt vaadata. Kui jälgida ainult seda, et kui mõni inimene on seal, kes vajab toetust või midagi muud, siis jah, see läheb meie maksumaksja rahast. Aga teistmoodi on päris paljud neist põgenikest rakendunud ka praegu töö tegemisse. Ehk nad aitavad seda ühiskondlikku jõukust kasvatada ja teistpidi toovad selle raha maksudena tagasi. Ma ei ole selles mõttes majandusspetsialist, et öelda, mis see numbriliselt või kuidas ta võiks olla, aga mulle esmapilgul tundub, et ta pigem nagu kulurida nii palju ei ole.

18:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

18:34 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te vastasite küsimusele, et eelarve vahendeid sisserändajate puhul keele- ja kohanemise õppele, kaasa tulevate pereliikmete sotsiaaltoetustele ning turvalisuse tagamisele tehtavatele kulutustele eelarves ei ole ette nähtud. Aga me ju teame juba praegu, et kui tellid endale takso või toitu koju, siis keelega ei saa kuidagi hakkama need Bolti ja Wolti töötajad. Kui ei ole ette nähtud, siis millistest vahenditest neid kulutusi hakatakse tegema?

18:35 Siseminister Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Nüüd sõltub sellest, kust kohast see Bolti-Wolti töötaja on pärit. Seal on neid inimesi, vähemalt Eesti enda kodanike seas, kes teevad kõrvaltööna seda. Ma arvan, et ka väga paljud teised, kes keelt ei oska ja sõidavad seda Bolti või Wolti, võivad seda kõrvaltööna teha, neil on ka põhitöö olemas, ja on ka neid inimesi, kes teevad põhitööna.

Aga üldiselt, kui me räägime näiteks siia Eestisse elama tulnud inimestest, kes on kas töötama tulnud või õppima tulnud, siis neil on mingisugune töökoht, peab olema muu olemasolev, muidu nad riigis viibida ei saaks, sest me täna ei anna sellepärast, et sa tahad Bolti või Wolti sõitma tulla ja seal töötama asuda kullerina, Eestis ühtegi elamisluba või õppimisluba. Neil peab olema, nad peavad suutma ära tõestada selle, neil peab olema see ette näidata, kust kohast nende sissetulek tuleb. Tudengite puhul peavad nad seda loomulikult tõestama, et nad saavad siin riigis hakkama. Me ei lähtu sellest, et nad hakkavad töökohta siin otsima, vaid neil peab olema püsiv sissetulek enne. Ja need, kes tulevad tööle, nad tulevadki tööle, see tähendab, et nad peaksid selle sissetuleku saama.

Nüüd, mis puudutab Ukraina sõjapõgenikke, kui neist keegi seda teenust osutab, siis seal mul ei ole sellist täpset ülevaadet, kuidas ja mismoodi. Aga seal võib kindlasti olla seda, et inimesel võib-olla sissetulekut hetkel sellisena nagu ei ole, aga ta teenib vähemalt seda.

Mis puudutab Bolti või Wolti, siis minu ja minu erakonna seisukoht on kogu selle platvormimajanduse osas, et tegelikkuses me peame seda reguleerima selliselt, et kõik inimesed, kes töötavad ükstapuha kuidas, millise töösuhtena, kas läbi oma mingi ettevõtte või juriidilise keha, FIE-na, või lihtsalt seal seda platvormi kasutades, et nad ka panustaksid maksudena, maksu sotsiaalmaksuna, sest lõppkokkuvõttes nad võivad ühel hetkel selle teenuse tarbijad olla. See on minu arvates mitte nii hästi Eestis siiamaani lahendatud küsimus.

18:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

18:37 Jaak Valge

Suur tänu, istungi juhataja, usalduse eest! Lugupeetud minister! Meil on niisugune pikk ja tõsine jutuajamine täna õhtul veel plaanis siin ja ma esitan esialgu ühe pisikese pealiskaudse küsimuse või õigemini kommentaari. Esimene kommentaar on selline. Erinevate palganõuete seadmine sektoripõhiselt, nagu te räägite, see kivistab tööjõu struktuuri ehk pidurdab tööjõu liikumist, vaadake, selle väikese lisandväärtusega sektoritest suurema lisandväärtusega sektoritesse. Ehk siis see pidurdab uuendusi, ärge seda tehke. Aga küsimus on selline. Soome välisministeerium teatas, et ei võta sel suvel vastu marjakorjajaid ehk hooajatööjõudu, kuna on selgunud, et see äri on seotud võõrtööliste ekspluateerimisega. Küsin: mis meil on plaanis selle hooajatööjõuga? Kui ei ole midagi plaanis, siis kas ainult Soomes ekspluateeritakse seda hooajatööjõudu, mitte meil?

18:38 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Aga võib-olla marjakorjajad on hea näide, miks ma olen rääkinud, et ei peaks olema ühe puuga ühtemoodi tehtud seadusesse kirjutatud, mis lõpuks ei oma nii-öelda päriselus tegelikku mõju. Mina väidaks, et kui oleks täna sektori esindajad ja Eesti töötajad laua taga, siis oleks hoopis teistsugune tulemus. Võib-olla lepitaks kokku, et sellise palgaga mitte kedagi siia ei võeta. Ja see palk võib-olla on Eesti inimesele hoopis kaks korda suurem. Selles mõttes ma sellesse usun. Ma saan aru, millele te viitate, et seal võib olla ka negatiivseid mõjusid, ja kindlasti need võivad olla, aga minu arvates võiks mõelda, kuidas neid negatiivseid mõjusid leevendada või ära hoida. Aga see, et töötajate esindaja on sellistes küsimustes laua taga, ma isiklikult pean seda väga oluliseks.

18:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

18:39 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina puudutaks natukene teist külge siin ja keskenduks julgeolekuteemale, mis on seotud immigratsiooniga. Siin mõni aeg tagasi eravestluses ühe julgeolekuasutuse ametnikuga – seda teemat on käsitletud ka avalikult – kerkis küsimus sellest, kas ja millal võiks Eestis toimuda terroriakt. See oli seotud just moslemikogukonna plahvatusliku kasvuga. Ja see vastus oli suhteliselt masendav. See vastus oli see, et küsimus ei ole mitte kas, vaid küsimus on, millal. Ma tean, et viimasel ajal on see teema, see plahvatusliku kasvu teema julgeolekuasutustes taas päevakorral. Kas teid on informeeritud sellest, et meie olukord massimigratsiooni mõttes on keeruline?

18:40 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Mis puudutab terroriohtu Eestis, siis sellist ohuhinnangut hetkel ei ole, mis ütleks, et Eestis valitseb terrorioht. Ma saan tõesti lähtuda mitte üksikisikute hinnangutest või arvamustest, sest iga inimene võib, nad võivad ükstapuha kui suured spetsialistid olla, aga nad võivad oma valdkonda kitsalt näha, vaid laiemast, sellest vaatest, mis on Eesti õiguskaitseorganite vaade. Jah, ma olen lähtunud ja valitsus on lähtunud ka nendest tähelepanekutest, mis Kaitsepolitseiamet on teinud, kus on öelnud, et kui me midagi ette ei võta, siis ühel hetkel võivad need kogukonnad minna suureks, võib ka areneda või tekkida võrgustik, mis on seotud isikutega või piirkondadega, kus terroriorganisatsioonid tegutsevad. Seetõttu meil on ka need välismaalaste seaduse muudatused, mis tegelikkuses oluliselt kitsendavad neid võimalusi siia tulla ja mis annavad ka politseile, kes peab isikuid vaatama, kelle puhul, kes elamisluba või töötamisluba siin Eestis taotlevad, oluliselt rohkem dokumente küsida, aega pikemalt menetluseks.  

Me kavatseme muuta nõudeid neile ettevõtetele, kes saavad üldse siia inimesi kutsuda. Need ettevõtted peavad olema siin tegutsenud, neil peab olema tegevusala. Nad ei saa olla, ühesõnaga, ei saa olla enam nii, et keegi loob mingi ettevõtte ja siis ta hakkab siia töötajaid tooma ja selle ettevõtte peamine eesmärk on töötajad kellelegi vahendada. Ei, kui sa tood välismaalt kellegi, kes on töötaja, siis ta peab sinu juures tööle asuma, tal peab olema reaalne töökoht ja Politsei- ja Piirivalveamet ja ka Kaitsepolitseiamet päris pikka aega on väga põhjalikult tähelepanu pööranud. Ta on paras dilemma, sest ettevõtjad ütlevad, et me teeme seda paljude ettevõtjate arvates väga rangelt. On väga palju ülikoole, kes ütlevad täna, et nende rahvusvahelistumise plaanid satuvad keerulisse olukorda, sest lihtsalt me ei lase teatud piirkondadest teatud taustaga inimesi Eestisse.  

Ma julgeks öelda, et me võtame kaitsepolitsei hinnanguid, ja hinnang on see, et kui midagi ei tehta, siis võib kogukond võib-olla suureks minna ja sealt omakorda probleemid tekkida. Võtame neid tõsiselt. Ka päris palju tegevusi on juba töös, ka seadusemuudatuste osas. 

18:43 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:43 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Minister! Kui kaks aastat tagasi hakkas pärast Vene agressiooni Ukrainast väljaränne ja sellega siis tuli meile ühtlasi Ukraina elanike sisseränne, siis räägiti meile alguses, et meie piir on 10 000 inimest vastu võtta, siis nihutati see number 20 000 inimese peale. Aga nüüdseks on meil kõik, arvestades nii ajutise kaitse saanuid kui rahvusvahelise kaitse saanuid kui neid töötama tulnud ukrainlaste puhul, see number on kuskil ligemale 100 000. Mis see piir siis nüüd lõpuks on, see number, mis me vastu võtame? Ja ärme hakkame siin hekseldama, vaid kõik koos: mis see piirarv on siis, palju me neid siis vastu võtame ja mis see meie võimekus on siis?

18:44 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma mäletan, ma olin ise ka Riigikogu liige sellel ajal, kui nendest numbritest räägiti. Tõesti, need numbrid muutusid kogu aeg ja suuremaks läksid. Aga praegu ei ole pandud paika sellist piiri. Kui me räägime, et meil on täna Ukraina põgenikke umbes, mis ta siis oli, vabandust, palju muid numbreid ka tuleb meelde jätta, aga 2% Eesti elanikkonnast sõjapõgenikke, ma julgen öelda, et kui ta 4%‑ni jõuab, siis minu arvates ühiskonna jaoks läheb ta raskeks ära, sellepärast et sa ei suuda neid majutada ja seal tekivad sellised nii-öelda teatud tüüpi probleemid. Lihtsalt puhtfüüsiliselt nii-öelda ei ole võimalik keelt õpetada inimestele nii palju, võib-olla koolikohti või lasteaiakohti ei jätku. Need ühel hetkel ette tulevad, aga sellist konkreetset piiri pole olemas, sest me oleme ka näinud aja jooksul, et ka paindlikkus on riigil kohanduda ja nii-öelda vastu võtta. Näiteks, mis arvatavasti seda algset hinnangut võis mõjutada, oli see, et kui vaadata, et meil on elukohti praegustel andmetel või majutuskohti, ajutisi või pikemaajalisi, üks number, aga kuna Eesti elanikud võtsid enda juurde elama, toodi üüriturule või pakuti välja põgenikele neid elamispindasid, mida varem üldse saada ei olnud, siis see ühiskonna vastuvõtuvõimekust selles küsimuses muutis paindlikumaks ja suuremaks. Seda inimesed ise, Eesti elanikud seda mõjutasid. Selles mõttes me ei tea, kuidas või kuskohas see võimekuse ammendumine ette võib tulla, aga pigem praegune tendents on see, et meil ukrainlasi Eestis jääb vähemaks, kui et neid tuleb väga palju juurde. 

18:45 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:45 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma teie juttu ei võta küll kuidagi tõsiselt. See vastuvõtuvõimekus ja selle ammendumine või selle piirid – no ausalt öeldes, käige natukene ringi ja vaadake, kuidas kortermajad kerkivad. Kellele need korterid siis lähevad? Kas Eesti rahvaarv kasvab plahvatuslikult iibe tõttu või kuidas meil on? Kas kõik tahavad ise üksinda suures korteris elada? See ei ole tõsiselt võetav jutt. Ja minu küsimus ongi: kas praegune valitsus kavatseb põlistada selle viimaste aastate sisserände või on praeguse valitsuse seisukoht, et need inimesed peavad minema tagasi oma kodumaad üles ehitama pärast sõja lõppu?

18:46 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Valitsuse seisukoht, kuna ajutise kaitse andmine on Euroopa-ülene kokkulepe, otsus, ja meil on olnud sama seisukoht, mis täna Euroopa Liidus, et see ajutine kaitse on antud neile inimestele seniks, kuni see sõjaolukord Ukrainas kestab. Tõsi, aasta aega saab seda veel pikendada, siis suure tõenäosusega pole võimalik seda ajutise kaitse raames Euroopas teha. See tähendab seda, et kui sõda peaks kestma veel ja inimestel ei ole võimalik kuskile tagasi minna, siis Eesti valitsusel ja Euroopa Liidul tervikuna tuleb mõelda, mis siis järgmine samm on. Kas osad inimesed lähevad tagasi või kas inimesed lähevad tagasi või leitakse mingisugune muu viis. 

See seisab ühel hetkel ees. Praegu pigem meie pingutus on sellele suunatud, et sõda Ukrainas lõpeks, ja Ukraina võiduga lõpeks ja neil inimestel oleks võimalik tagasi minna. Me oleme ka teinud kõik selle eeltöö ära, et kui inimesed ei saa Ukrainasse tagasi minna, siis me hea meelega toetame nende tagasiminekut. Kõigis süsteemides ja asutustes on ka ettevalmistus tehtud ja on olemas rahvusvahelised organisatsioonid, kes aitavad koju naasta sõjapõgenikel ja ka nende valmidus aidata on olemas. 

Mis puudutab korterelamuid, siis ma väga kahtlen, et ühtegi uut maja ehitatakse ühelegi ukrainlastele. Aga põhjus, miks nii palju korterelamuid ehitatakse peamiselt siia Tallinna ümbruse piirkonda ja Tartu ümbruse piirkonda, on minu arvates regionaalpoliitika, mida 30 aastat pole piisavalt tehtud. Ma arvan, et see on õigustatud küsimus, et olukorras, kus mõnes maapiirkonnas jäävad mõned mõned toad ja korterid-majad tühjaks, on see kulu juba kunagi ühiskonna poolt tehtud ning miks me peame seda teist korda tegema ja vaatama, kuidas Eesti ühte kohta ära vajub. Vajub suurlinnadesse ja kuldsetesse ringidesse. See on teema, millega me valitsuses tegeleme alates sellest, et vähemalt 40% ettevõtlusele, töökohtade jaoks maapiirkondades või ühesõnaga, ettevõtlusele suunatud eurovahenditest suuname vähemalt 40% maapiirkondadesse, et tekiks töökohti, et inimesed oleks seal, ei peaks neid maju siia kuldsesse ringi nii palju ehitama. Omavalitsuste tulubaaside muutmine, et maapiirkondades ja väikelinnades oleks võimalik edasi toimetada, koole, rahvamaju, lasteaedu lahti hoida, et neid vahendeid oleks. Ja päris palju muid tegevusi sinna juurde. 

18:49 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

18:49 Henn Põlluaas

Aitäh! Teie valitsuse kahe ministri, kahe Riisalo seisukoht, et sisseränne lahendab Eesti madala sündimuse küsimuse, no see on lihtsalt kriminaalne, ma ütleks. Aga immigratsioonikvoodil on 20 erandit, nii et sisuliselt ei ole absoluutselt mitte mingisuguseid piiranguid. Kui meil siin kogu aeg millegipärast räägitakse IT-meestest ja nende puudusest, siis need on ka kvoodiga ju vabastatud täiesti. 

Aga tänane olukord on töötukassa järgi, meil on töötuid 56 000 ja vabu töökohti on 3500. Sisseränne teeks selle asja veel hullemaks, kui seda suurendaksite. Ja kui me arvestame siia juurde umbes 100 000 ukrainlast, kellest väidetavalt 40 000 on leidnud endale mingi töökoha, siis kokku see teeb seda, et üle 100 000 inimese on meil selle 3500 vaba töökoha kohta. (Juhataja helistab kella.) Kas te tõesti arvate …

18:50 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

18:50 Henn Põlluaas

… et veel rohkem siia sisse tuues olukord läheks kuidagi paremaks?

18:50 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh selle küsimuse eest! Vastus on see, et ei, mina ei arva, et me peaksime siin kvoote ja muid numbreid suurendama. See küsimus on ju, nagu te ise tsiteerisite või viitasite … Siseminister ei ole olnud see, kes oleks öelnud, et me peame mingisuguseid rändenumbreid kuidagi suurendama. Ei, ma olen sellel arvamusel, et ei pea, ja ma olen sellel arvamusel, et seal peab olema paindlikkus. Ma olen öelnud, selles süsteemis on võib-olla mõnes sektoris see põhjendatud, mõnes teises sektoris ei pruugi olla. Ma ei tea, mis täpselt matemaatika välja annab.

Ma saan öelda, et see oli vist umbes kümme … Meenutades lihtsalt, et Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas see seisukoht, muideks, on olnud päris pikka aega, hoolimata sellest, et neid debatte on siin erinevaid peetud. Ma mäletan, et see võis olla 15 aastat tagasi, kui oli meil erakonna üks volikogu. Eiki Nestor oli see mees, kes seletas juba toona, ja minul on kindlasti sellest ajast, kui mitte varasemalt see seisukoht olnud, nagu Nestor seletas, et kui me toome tööjõudu sisse sellepärast, et meil endal pole piisavalt tööjõudu, et majandust töös hoida, siis me lükkame kogu aeg seda elanikkonna vananemise probleemi edasi, aga probleem tuleb ikka. Probleem tuleb tulevikus ja sa pead sellega ikka tegelema. Ehk siis elanikkonna vananemise lahendus ei saa olla ainult ränne. See ei lahenda probleemi, probleem lükkub edasi.

Seega see lahendus saab olla, et oma inimesed on targemad, paremate oskustega, suudavad luua rohkem jõukust, me suudame seda majanduslikku auku oma tööga parandada. Loomulikult ka need inimesed, kes tulevad siia töötama – täna tulevad ka ja kogu aeg on tulnud –, seda leevendavad. Aga ma arvan, et ainult majanduslik loogika ei tohiks siin domineerida, meil on ka teised huvid ühiskonna ja rahvana.

18:52 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

18:52 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea arupärimisele vastaja! See on väga õige, et tuleb tegelda sellega, et Eesti oma inimesed saaksid tööd teha, ja mitte tuua tööinimesi väljastpoolt, nii nagu on soovinud kaks valitsuse ministrit praegu. Ja ma loodan, et sotsid seal valitsuses ikkagi selle eest seisavad, et oma inimesed saavad tööd ja rohkemgi. 

Aga nüüd, te mainisite, et ametiühingud peaksid olema samamoodi seal kaasatud, erinevad palgaläbirääkimised arutatud. Kui me inimesi toome sisse, siis ega nemad ju ei tea, mis meie ametiühingud on kokku leppinud siin tööandjatega ja alla millise palga ei lähe meie inimesed tööle. 

Aga ma küsiksin seda, et mida teha nende tööjõuteenuse vahendajatega, kes toovad inimesi kolmandatest riikidest, kuid on registreeritud väljaspool Eestit. Kuidas tagada seda, et tööjõurendifirmad oleksid kontrolli all?

18:53 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Üks nendest lahendustest, mis ma enne ise ka ütlesin, tegelikult on see, et me eeldame, et see ettevõte, kes Eestisse toob töötaja, peab siin tegutsema ja tal peab olema Eestis siis minevik oma majanduslikus tegevuses ja ta ei peaks tooma neid ehk me ei soovi näha seda, et ta toob neid, et kellelegi vahendada neid töötajaid, vaid et ta tooks neid ainult, saaks kutsuda siia töötajaid siis ainult selle eesmärgiga, et tal on vaja seda tööd füüsiliselt, sellelsamal ettevõttel teha. Et see välismaalaste seaduse muudatus praegu on töös. Me loodaks kevadeks jõuda, või kevad on juba käes, peab ütlema, siis loodame niimoodi, et ühel hetkel me jõuame valitsusest selle läbi ja ehk õnnestub ta enne jaanipäeva ikka Riigikokku ka tuua, et sügisel ära menetleda ja hiljemalt järgmisel aastal kõik need augud oleks kinni topitud. 

18:54 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

18:54 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask kirjutas üsna hiljuti, et kvooti ja riiki saabuvate võõrtööjõu hulka võrreldes on piirmäär välismaalt saabuva tööjõu regulaatorina kaotanud oma olulisuse, kuna ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Kaia Vask ütleb, et Eesti sisserändepoliitika on vastuoluline, ja soovitab välismaalt tulevatele töötajatele selgete standardite kehtestamist samade nõuete ja tingimustega, nagu on kohalikel töötajatel. Küsimus: kas te olete tema soovitusi kuulda võtnud ja tegelete sellega?

18:55 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh selle küsimuse eest! Mulle see küsimus väga meeldib, sest ma olen ka ametiühingute juhi ja eelmiste juhtidega ja teiste liikmetega palju neil teemadel rääkinud. 

Ma julgeksin öelda, et mina isiklikult ja vähemalt sotsiaaldemokraadid on sellel seisukohal, et see suund on õige. Kindlasti peab olema võimalus, et teistest riikidest töötajad Eestisse saavad tulla. Aga nagu ma olen siin ka varem öelnud, miks minu arvates see kolmepoolne otsustusmehhanism tuleks käivitada, siis selle põhjus on see, et siis on võimalik öelda, et kui tuuakse siia Eestisse tööjõudu, kes kuidagi kahjustab Eesti töötajaid, näiteks sama asi, mis te ütlesite, et nõuded ei ole piisavad või palganumber on neile maksmiseks hoopis liiga väike, ka neid juhtumeid on meil olnud, või vastupidi, et Eesti inimestele tuleb vähem maksta. Me teame, et seal on kokku lepitud kriteeriumid, kus kohas võõrale töötajale pead rohkem maksma, et teatud juhtudel need pole kuidagimoodi põhjendatud ja on ebaõiglased. Sellepärast ma pean õigeks, et on nii ettevõtjad kui tööandjad selle otsustusprotsessi juures ehk ametiühingud saavad öelda, et siin on need kohad, kus me teeme Eesti inimesele liiga ja tööandjad samas saavad öelda, et vaadake, selles sektoris tegelikult meil ei olegi võib-olla vajadust selle võõrtöö järgi, aga siin sektoris meil on mingisugune probleem, kas me peame liiga palju maksma või hoopis võib olla vabalt tähelepanek see, et makstakse liiga vähe võrreldes siin töötavate inimestega. 

Seda paindlikkust selles süsteemis ei ole ja ta on aastate jooksul jupikaupa kokku lapitud, see välismaalaste seadus. Kui vähegi võimalik, mina seda muudaks. Ma olen põgusalt rääkinud majandusminister Tiit Riisaloga ka sellest. Aga nüüd, kuidas edasi minnakse, natuke sõltub sellest majandusministri algatustest ka lõppkokkuvõttes. Kui immigratsioonipoliitika on Siseministeeriumi haldusalas, siis majanduspoliitika ja kõik töötamisega seotud küsimused on teistmoodi MKM-i haldusalas.

18:58 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

18:58 Varro Vooglaid

Suur tänu! Lugupeetud minister, kas te tunnistate, et idaslaavi kultuuriruumi rahvaste sündimus on märksa madalam kui eestlaste oma? Kui tunnistate, siis kas on loogiline järeldada, et massiimmigratsioon teravdab meie rahvastikuprobleeme, ja kui sedagi tunnistate, miks siis ajab valitsus niisugust, see tähendab mitte rahvastikuprobleeme leevendavat, vaid neid süvendavat immigratsioonipoliitikat?

18:58 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Nüüd palun teil uuesti aidata. See küsimuse algus, ma kuulsin, oli selline, et idaslaavi rahvaste sündivus on väiksem kui eestlaste oma. (Hääl saalist.) Ehk siis see oli nagu näitena, et venelasi sünnib vähem kui Eesti inimesi, ma saan aru. Ja siis, ja kuidas see probleemi suurendab, see teine pool …

18:59 Aseesimees Jüri Ratas

Ei, nii ei ole võimalik, et siin küsimust täpsustatakse.

18:59 Siseminister Lauri Läänemets

Ehk siis, vabandust, kui venelasi … Võib-olla keegi teie kaassaadikutest saab aidata mind järele. Mina sain sellest niimoodi aru, et küsimuse püstitus oli selline, kui sünnib venelasi vähem, näiteks neid siin täna elab Eestis, on ju, teatud hulk, aga Eesti inimesi rohkem, siis mingil hetkel jääb neid venelasi siin järjest vähemaks, siis ta ju Eesti rahvastikku kuidagi nagu ei ohusta, oli ju see üles seatud. Või ma siis ei saanud praegu sellest lõpuküsimuse püstitusest aru. Mina sain sellisena aru, kui neid sünnib vähem jah, siis ta rahvuse mõttes ei ohusta kuidagimoodi.

18:59 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:59 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil tuldi välja väga huvitava ideega, et Eesti tahaks liituda sellise tööotsinguportaaliga nagu Talendijaht, mis tähendab seda, et kolmandatest riikidest olevad isikud võivad selle portaali kaudu leida Euroopa Liidu riikides tööd, kaasa arvatud Eestis. Selle portaali kulu on 400 000. Esialgne hinnang, seal tuleb kindlasti juurde, on 400 000 eurot. Ma tahaksin teada saada seda, et me paiskame selle raha sinna kolmandatest riikidest migrantide sisse tarnimiseks nõndanimetatud talentide osas, aga omal paneme kinni Metsküla kooli, Järvamaal läheks Lehtse, Jäneda kinni, kuna raha ei ole. Kas te peate mõistlikuks sellist talendijahti, kus tuuakse sisse kolmandatest riikidest inimesed?

19:00 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh teile! Ma ei oska seda konkreetselt … Ma tean jah sellest, ma olen kuulnud sellest, aga ma selle sisu nii hästi ei tea. See on majandusministeeriumi haldusalas vist, see küsimus. Kindlasti majandusminister oskaks täpsemalt selgitada. Ma ei oska seda hinnangut anda, kui mõistlik ta on. 

Kui ma mõtlen siia juurde, mis puudutab talente, mulle meenub näiteks Taani, kes tõesti pingutab, ka rahaliselt pingutab selles osas, et näiteks saada omale parimaid õppureid ja ka parimaid töötajaid lõpuks üle Euroopa doktoriõppesse. See tähendab, et inimesed on võimelised hiljem väga tarka tööd tegema ja seda väärtust looma. See on ka talendijaht. Neil on riiklikult selline plaan ja see on ka väga selgelt näha, et nad majanduslikult on väga edukad olnud. Sa ei pea võtma väga palju inimesi võõrtööjõuna vastu mõnikord, vaid võib-olla oluliselt vähem, kui näiteks täna Eestisse tuleb, kui nad suudavad sulle seda tuge pakkuda, mida sul majanduse mõttes vaja on. See võib ka olla.

Aga mis puudutab konkreetselt seda eelnõu, siis mul on raske kommenteerida, sest ma ei tea, ma ei oska praegu öelda, milliseid talente seal Euroopa Liidus mõeldakse ja kas see lõpuks Eestit päriselus sisuliselt mõjutab või ei mõjuta. On meil olnud ka erinevaid eelnõusid või Euroopa Liidu plaane, mida me siin Riigikogus oleme arutanud või komisjonides, kus tundub, nagu saab seda kuidagi Eesti mõttes keegi väga kõvasti ära kasutada, aga päriselu on hoopis vastupidine, et neid praktiseerijaid võib olla väga vähe. Ma kahjuks jään vastuse võlgu.

19:02 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

19:02 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, minu meelest oli vist mikrofon vahepeal katki või ei kostnud ära. Ma küsisin seda ministri käest, kas te peate mõistlikuks seda, et me toome välismaalt niinimetatud talente, aga oma koolid paneme kinni. Oma talente ei taha. Ta rääkis sellest printsiibist, aga ma tahtsin teada, kas ta peab mõistlikuks seda. Ta ei vastanud sellele.

19:03 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile, hea ametikaaslane! Ma loen seda täielikult protseduuriliseks küsimuseks mikrofoni osas. Minule ei ole laekunud hetkel informatsiooni, et mikrofon on katki. 

Aitäh, austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Mart Maastiku.

19:03 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Sadikud! Me oleme tegelikult nagu nõiaringis. Ühest küljest me tahaksime, et meil oleks meie põhiseaduse preambulast tulenev kohustus täita, et meil oleks rahvusriik, säiliks keel, kultuur säiliks. Teisest küljest me räägime kogu aeg sellest, et meie riigil ei ole millegi jaoks raha, meil on tohutu eelarveauk. Kuidagi ei taha meie valitsuskoalitsioon aru saada, meil iibeprobleem – see ei ole valitsuse jaoks prioriteet. On arusaadav, et kui ei ole meil oma lapsi, oma maksumaksjaid, siis me peame neid hakkama sisse tooma, sellepärast et vastasel juhul me ei suuda kõiki neid teenuseid pakkuda, mida me riigina tahame pakkuda. 

See on selline lõpmatu nõiaring. Meil ongi valida tegelikult kaks teed. Üks tee on see, mida meie oleme ette pannud. Me üritame vähemalt midagi ette võtta, et eeskujude või mingitel muudel moodustel teha oma rahvale selgeks, et meid peab rohkem olema: eestlasi peab rohkem olema, et me suudaksime täita omaenda riigina neid kohustusi, et seda riiki ülal pidada. Aga praegu tundub nii, et valitsuse põhiline eesmärk on minna Rootsi teed: et toome aga välistööjõudu sisse, sellega katame ära need maksud, mida nüüd järjest juurde pannakse maksumaksjale, ja siis seda riiki katsume kuidagimoodi edasi vedada. 

Täna oli enne arupärimine peretoetuste teemal. Just need on meetmed, mis võiksid aidata kaasa sellele, et meid oleks rahvusena rohkem. Neid meetmeid ei kasutata, öeldakse, et see on üle jõu käiv meede. Aga immigratsioonipoliitika, mis meil enne Ukraina sõda oli suhteliselt hästi korras sest et 0,1% rahvaarvust oli lubatud kvoot aastas ehk 1300 inimest. See oli selline välja arvutatud arv, mida suudaks Eesti riik välja kannatada, et me välja ei sureks. 

Täna on kogu see poliitika pea peale keeratud. Ühest küljest ma saan aru, meil on Ukraina sõjapõgenikud, aga enam ei ole ka mingit ülevaadet, kui palju neid on ja kui palju riik suudab ka toetada teisi sõdivad riike või ükskõik keda. Puudub selline loogiline lahendus tänases küsimuses ka, et kas siis uues sisserände suurendamise plaani valguses on eelarves näha ka, kust mingeid kulusid võetakse, mis nende inimestega kaasnevad, kes siia tulevad. Kust need kulud kaetakse? Ei ole selliseid kulusid ja ei ole ka näiteks läbi räägitud, ei ole siseminister rääkinud Tiit Riisalo või majandusministriga läbi. Tundub selline nagu peataolek: keegi teeb mingeid otsuseid, aga omavahel läbi ei räägita, isegi valitsuse tasandil ei saada aru, et iga sisse rännanud inimene toob kaasa oma perekonna ja mingid mured. Nendele on enne vaja leida lahendusi.

See, et täna on meil, nagu siin eelpool mainiti, üle 100 000 inimese, kes ei oma tööd. Töökohti aga on rohkem pakkumisel, kui on neid töötajaid võtta. Need on omavahelises seoses niivõrd paigast ära. Ja täna oli huvitav seik. Majanduskomisjonis tuli meil selline Euroopa Liidu… 

Palun lisaaega. 

19:07 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit! 

19:08 Mart Maastik

… direktiiv või arutelu, kus talendireservi hakatakse looma, millest rääkis siin ka Kalle Grünthal. See on huvitav, et luuakse selline reserv, mida hakkab siis, ma ei tea, kes, mingite rahade eest korraldama, kusjuures on teada, et eraettevõtluses on kõik tööjõuportaalid olemas, aga selle jaoks kulub 15 miljonit, et seda luua, ja 8 miljonit aastas, et seda ülal pidada. Eesti riigile läheb see aastas maksma vähemalt 200 000 kuni 300 000 eurot. Kõik see viitab sellele, et tööjõudu ei jätku mitte kusagil, aga kui seda juurde tuua, siis peab seda otsima kolmandatest riikidest. 

Meil ei ole häid lahendusi ja kui ei kuulata tegelikult neid ettepanekuid, mida ka praegune opositsioon teeb, ja üritatakse seda migratsioonipumbaga lahendada, siis me jõuame sinna, kus on praegu Rootsi, kus on getostunud linnaosad. Pommid plahvatavad, paarikümne aastaga on saanud Euroopa turvalisimast riigist kõige õudsem unenägu, mida ei tahaks ükski inimene näha.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et me oleme tegelikult väljasuremiskursil. Ja need kellad peaksid käima kõikide inimeste peades või kusagil taga kuklas käima, et midagi peab ette võtma. Ja see ei saa olla migratsioon. Selleks saab olla ikkagi omaenda riigi kodanike arvu tõstmine ja see saab olla ainult meie endi perede suurenemise abil. Lugupeetud valitsuskoalitsioon, mõelgem rohkem selle peale, kuidas meie omaenda peresid, suurperesid toetada, selmet proovida lahendada migratsiooniga neid probleeme. Aitäh!

19:10 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on antud arupärimisele vastatud.


7. 19:10

Arupärimine massiimmigratsiooni kohta (nr 617)

19:10 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda arupärimise juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Ants Frosch, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme, Evelin Poolamets 5. märtsil 2024. aastal, esitatud arupärimine on massiimmigratsiooni kohta, kannab numbrit 617 ja arupärimisele vastab siseminister Lauri Läänemets. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Martin Helme, et antud arupärimist tutvustada. 617, jaa, Anti. Oleme 617 juures. Järgmine on 619.

19:10 Martin Helme

Aitäh! Ja sissejuhatuseks. Aastatel 2017–2021 kõikus sisseränne Eestisse vahemikus 8600 inimest kuni 12 000 inimest, rändesaldo siis vahemikus 4200–6800, see on siis pluss, mis inimesed juurde meile on tulnud. Seejuures alates 2018. aastast suurem osa sisserännanutest on nii-öelda kolmandatest riikidest ehk Venemaa, Valgevene ja Ukraina, aga samuti Aasia ja Aafrika riigid. Nendega on siis rändesaldo samuti suures plussis. 2018. aastal oli 3600 inimest, 2021. aastal 5600 inimest. Ja rändesaldo on aastatel 2017–2021 olnud samas suurusjärgus, kui oli Eesti NSV-s kaheksakümnendatel aastatel või seda isegi ületanud. Ja need on andmed, mille me võtame kõik kas Statistikaametist või Eesti erinevatest andmebaasidest. Rändesaldo, ja seda nimetasime me kaheksakümnendatel massiimmigratsiooniks. Ja selline põlisrahvast lämmatav sisseränne oli üheks põhjuseks, miks me üldse iseseisvuse taastamist nõudsime. Immigratsioonimahud on, selles osas ületab Eesti nii Soomet, Lätit kui Leedut ja 2012. aastast 2021. aastani oli immigratsioon Eestisse suhtarvudes kordades suurem kui teistesse Balti riikidesse, aga 2022. aastal paisus veelgi ja Eesti elanikkonnast 2,2% kasvas. Leedu sama näitaja oli 1%, Soomes 0,7, Lätis 0,4. Ja Eestisse toimunud massiimmigratsiooni tulemusena on Eestis elavate välissündinute osakaal igal aastal ajavahemikus 2017–2022 suurenenud, Lätis näiteks aga vähenenud. Välissündinute osakaal Eestis on 15,9%, mis oli veel kümmekond aastat tagasi Lätiga võrdne, aga 2022. aastal oli Lätis vastav näitaja juba 11,9% ja sellega me oleme Lätist palju suurem number. Leedus on see number üldse 6 ja Soomes 8%. Lisaks on Eestis kümneid tuhandeid lühiajalisi töötajaid neistsamadest kolmandatest riikidest. 2022. aastal rändas Eestisse kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikuid ja kõiki Ukraina kodanikke arvestamata 8800 isikut. Kokku registreeris Statistikaamet ilma Eesti Vabariigi kodanike tagasirändeta 42 200 sisserändu ja 4100 ehk 10 korda vähem väljarändu. Ja migratsioonisaldo oli seega 38 000. Sisserännanutest suurem osa ehk 33 200 olid Ukraina kodakondsusega. 2023. aasta migratsiooniandmed ei ole veel Statistikaametist kättesaadavad, aga Kaja Kallas ütles 17. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil, et Eesti elanikkond on suurenenud Ukraina põgenike arvelt 6%, mis tähendaks 79 000 inimest. 

Ja seoses sellega on meil terve hulk küsimusi ministrile. Aga aja kokkuhoiu huvides ma jätan need praegu lugemata, küllap minister loeb. Aitäh!

19:14 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa, et antud arupärimisele, mis kannab numbrit 617, vastata. Palun!

19:14 Siseminister Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Head parlamendiliikmed! Siseministrile esitati arupärimine massiimmigratsiooni kohta. Esitati kuus küsimust. 

Esimene küsimus. Kas Siseministeeriumil või PPA-l on andmed, mis kinnitavad, et Eesti rahvastik on suurenenud Ukraina põgenike arvel 6%  ehk 79 000 isiku võrra? Millele peaministri selline arvestus tugineb? Ajutise kaitse elamisloa taotlusi on seisuga 24.03.2024 seisuga Eestile esitanud kokku 51 883 isikut. Ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotlusi on esitatud 48 045. Kehtiv tähtajaline elamisluba on ajutise kaitse alusel 24. märtsi seisuga 33 637 isikul. Ajutisest kaitsest on loobunud 6825 isikut. Topeltkaitse mitmest riigist saanud isikuid on tuvastatud 1765 ja rahvusvahelist kaitset on alates sõja algusest, täiemahulisest sõja algusest lisaks taotlenud 6758 Ukraina kodanikku. Välismaalaste seaduse alusel on hetkel kehtiv tähtajaline elamisluba 11 405 Ukraina kodanikul. Ehk siis kokku on erinevatel alustel Eestis käesoleval ajal ligi 65 000 Ukraina kodanikku. Märgin, et vastavad numbrid on ajas muutuvad, sest Ukrainaga on meil tegelikult täiendavalt ka viisavaba liikumine ehk ajutiselt võivad ukrainlased Eestisse ka viisavabalt tulla. Seega suurem osa Ukraina kodanikest on siia tulnud nii-öelda sunniviisiliselt ehk siis sõja tagajärjel ning on põgenenud nende kodumaal toimuva sõja eest. See ei olnud ilmselt kellegi esimene valik. Ja meie kohustus minu arvates on igakülgselt toetada Ukrainat selles, et nad Vene Föderatsiooni algatatud sõja võidaksid. See on loomulik, et pakume neile siin elamisvõimalust ja turvatunnet. See tagab ka Ukraina võitlejatele meelekindluse, et nende lähedased, sõbrad ja tuttavad on hoitud ja nemad saavad rindel sõdida. 

Teine küsimus. Märkisite 21. veebruaril Riigikogus, et sisserändega ei ole võimalik lahendada demograafilisi probleeme. "Siis see probleem lihtsalt nii-öelda võimendub ja tuleb tulevikus ehk puhtalt sisseränne kuidagimoodi demograafilist probleemi lahendada ei aita." Kas te peate olukorda, kus sisseränne on (Eesti Vabariigi kodanikke ja määratlemata kodakondsusega inimesi ning Ukraina põgenikke arvestamata) aastas 9000–12 000 jätkusuutlikuks või tulevikuprobleeme võimendavaks? Kas teie arvates peaks sisserännet piirama? Sisseränne ongi meil Eestis piiratud. Erinevad piirangud on välismaalaste seaduses ning siia on ettepanekuid teinud kõik parlamendis esindatud erakonnad. Ja selgitan, et välismaalaste seaduse alusel omab kehtivat tähtajalist elamisluba 40 226 kolmanda riigi kodanikku, mis moodustab 3% kogu Eesti elanikkonnast. Hoolimata väljastatud elamislubadest ei soovi kõik välismaalased oma elu pikalt Eestiga siduda, sest neil on sarnaselt meie inimestega avatud kogu Euroopa tööturg. Sisserändega tulevikus võimalike kaasnevate probleemide maandamiseks tuleb rohkem panustada siia tulnud inimeste kohanemisele. Seega, kui inimene juba Eestisse jõuab, siis tuleb teda tõhusalt ka meie väärtuste ja keeleruumiga siduda. Selgitan uuesti, et sisseränne ei saa meie demograafilise olukorra lahendus olla. Ta võib mingites sektorites olukorda leevendada, aga see ei saa olla võluvits, mis Eesti päästab, nii nagu ma tookord ütlesin ja nii nagu ma seda ka täna siin olen öelnud Euroopa näitel, kus võõrtööjõuga on proovitud elanikkonna vananemise probleeme lahendada, see ei ole andnud tulemust, vaid on probleeme edasi lükanud ja uusi probleeme ka riikides põhjustanud. Peame nii riigis kui erasektoris mõtlema targemalt, kuidas sellises olukorras edukalt toime tulla. Sisserände alused peavad olema selged ning tagama, et siia tulevad inimesed, keda ise ka siia soovime. Ja muuseas, lähiajal tulen, lähikuudel tulen Riigikogu ette ka välismaalaste seaduse muudatustega, et vähendada rändest tulenevaid võimalikke riske. Näiteks ei soovi me siin tõesti näha getostumist või ei tahaks näha riigi suhtes ebasõbralikke usulisi kogukondi, kes võivad tegeleda millegagi, mis puutub kokku terrorismi ja terrorivõrgustikega. Kindlasti on aga demograafilist olukorda parandavad poliitikad näiteks mõjusad pigem tegevused, mis suurendavad perede turvatunnet näiteks tööturul. Kui emad tunnevad ennast turvalisemalt, siis ka neil on turvalisem peret luua ja ka lapsi sünnib Eestisse rohkem. Ehk majandusmudel meil tegelikult ja kõik reeglistik peaks olema sellised, mis seda toetaks. Ja kõige parem vahend demograafilise probleemi lahendamiseks on lõppkokkuvõttes minu arvates ebavõrdsuse vähendamine. Nagu ma ütlesin, võrdsed võimalused naistele-meestele, paremad palgad, hoitav ja arenev regionaalne turvatunne, paremad transpordiühendused, kättesaadav arstiabi, isegi astmeline tulumaks ning toimiv hoolekanne aitaks sellele kaasa. 

Kolmas küsimus. Kas peate usutavaks, et olukorras, kus meile igal aastal rändab sisse 9000–12 000 inimest, lisaks tulevad lühiajalised töötajad ning renditöötajad, suudetakse nende tausta kontrollida? Need inimesed on lõviosas täiskasvanud ning kui eeldada, et kokku on neid 15 000 (pigem allapoole arvestades), siis tähendaks see, et igal tööpäeval tuleks teha taustakontrolli umbes 60 inimesele. Kui arvestada juurde Ukraina põgenikud, siis see arv mitmekordistub. Kas peate usutavaks, et taustakontroll saab olla piisavalt põhjalik? Iga viisa ja elamisloa taotleja läbib põhjaliku kontrolli. Tulemaks toime suurenenud taotluste hulgaga, mis oli tingitud Ukraina sõjast, värvati ajutiselt juurde täiendavaid töötajaid. 2023. aastal esitati 5073 tähtajalise elamisloa taotlust ja anti välja 4261 tähtajalist elamisluba. Lisaks registreeriti 7061 lühiajalist töötamist ja anti välja 8874 lühiajalist viisat ehk C-viisat ja 6785 pikaajalist viisat ehk D-viisat. 

Neljas küsimus. 21. jaanuaril Riigikogus ei osanud te öelda, mis on massiline sisseränne. Tuletame teile meelde, et 1990. aastatel kehtestasime sisserändekvoodi 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Praegu tähendaks see 1300 isikut aastas, mille me (ilma Ukraina põgenikke arvestamata) peaaegu kümnekordselt ületame. Kas see on massiimmigratsioon? Sisserände piirarvu kehtestamisel kehtestati ka palju erandeid, kes ei kuulu sisserände piirarvu alla, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud, pereränne ja nii edasi. Sisserände piirarvu kehtestamisel arvestati läbi erandite täiendavate sisserändajate saabumisega ja seda on peetud Eesti rahvastiku jaoks aktsepteeritavaks hulgaks, keda on võimalik toetavate tegevustega lõimida. Meenutan, et see kõik on varasematel aastatel ellu viidud enne seda, kui Lauri Läänemets siseministri ametisse asus. Seda arutelu, mis on meile vastuvõetav hulk, tegelikult peame siin Riigikogus pidevalt. See on ka õige, et nii olulist küsimust pidevalt käsitleme. Ja selgitan. Massilise sisserändega on tegemist juhul, kui kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ebaproportsionaalselt suurel hulgal ootamatu saabumine põhjustab olukorra, kus riigil ei ole võimalik nende välismaalaste taotlusi nõuetekohaselt menetleda ja see võib mõjutada varjupaiga- ja rändesüsteemi toimimist mitte ainult selles liikmesriigis, vaid kogu liidus. Sellist olukorda meil tekkinud hetkel ei ole. Tuletan uuesti meelde, et kogu Euroopa Liidus on ühiselt kokku lepitud, et ukrainlaste jaoks on kehtestatud erimehhanism, mida nimetatakse ajutiseks kaitseks. Selle menetlusega on tublid politsei- ja piirivalveametnikud väga hästi toime tulnud. Teie päringus esitatud võrdlus 1980-ndatega ei ole minu arvates päris asjakohane. Toona oli eesmärk ju venestamine ja meie kultuuri hävitamine. Tänases olukorras oleme ise riigina võtnud suuna ja väga mõistliku suuna, et Vene Föderatsiooni agressiooni lõpetamisele aitame igakülgselt kaasa. Ja muuseas, osaks sellest on Ukraina kodanike aitamine ning võimaldamine siin elada seniks, kuni see sõda kestab. Ja uuesti, see on ühine eesmärk kogu Euroopa Liidus. 

Viies küsimus. Eelmise aasta alguses väitsite, et olite saavutanud Soomega kokkuleppe, et sinna läheb kuni 100 Ukraina põgenikku nädalas. See osutus blufiks, kuna seda võimalust praktiliselt üldse ei kasutatud. Miks seda ei tehtud, ehkki Soome on Eestist märksa rikkam riik, kus brutopalk on Eestist ligikaudu kaks korda suurem? Kas see kokkulepe kehtib veel? Soomlastega sõlmitud kokkulepe on jõus ning piloodina on Eestist Soome suunatud kaheksa Ukraina põgenikku. Soomega sõlmiti kokkulepe juhuks, kui Eestisse saabuvate põgenike hulk ületab meie vastuvõtuvõimekuse. Õnneks kõige raskemad stsenaariumid ei realiseerunud ning näiteks ei vaja riigi poolt ajutist majutust mitte keegi. Sellises olukorras ei ole põgenike Soome suunamine vajalik ning kokkulepet saab hakata rakendama siis, kui olukord muutub ja meie vastuvõtuvõime hakkab ammenduma, aga Soome jätkuvalt on selleks valmis. Kui keegi Ukraina põgenikest soovib Soome minna, siis neil ka täna on selleks võimalus jätkuvalt olemas. 

Kuues küsimus. Miks ei registreeri Politsei- ja Piirivalveamet Ukrainast tulnud põgenike rahvust, ehkki see on Ukraina passis kirjas? Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluses kogutakse muude andmete hulgas ka taotlejate rahvuse andmed. Rahvus ei ole seotud kodakondsusega. Rahvuse märgib inimene enesemääratluse järgi. Igal inimesel on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, kellega ta tunneb ennast kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat. Seetõttu on tegemist vabatahtliku andmeväljaga. Kui inimene on rahvuse märkinud, siis salvestatakse andmed riiklikus rahvusvahelise kaitse andmise registris. Märgin, et Ukraina passis on märgitud kodakondsus, nii nagu Eesti passiski. Eesti passi saab Eesti kodanik, samuti saab Ukraina passi Ukraina kodanik. Eraldi antakse erandina välismaalase pass, kui tegemist on teise riigi kodanikuga. Aitäh teile!

19:27 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Mart Helme, palun!

19:27 Mart Helme

Aitäh! Siin te väga toredalt on ametnikud teile kokku miksinud igasuguseid numbreid ja termineid, rahvusvaheline kaitse ja mis kaitsed nad meil siin kõik on. Need ei klapi ju omavahel, kõik need asjad. Ja keerutate selle üle, mis on massiimmigratsioon. Massiimmigratsioon on see, kui riiki tuleb nii palju võõraid, et see oma rahvast lämmatab, see oma rahva rahvamajanduse tühjaks lüpsab ja sisuliselt muudab riigi juhtimise praktiliselt juhitamatuks. Seda me näeme juhtumas ja see on alles algus. Minu küsimus ongi, miks teie isiklikult ja valitsus, mida te esindate, vihkab Eesti rahvast sedavõrd, et tahab Eesti rahva lämmatada sellesama massiimmigratsiooniga. Miks te vihkate meid?

19:28 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma tahaks loota, et meie teiega ikka armastame ja austame Eesti inimesi, mitte ei vihka. Mina ei vihka. Ei, seda, sellist tunnet minu sees pole kunagi olnud, ma ei vihka isegi teid, nii et te võite väga rahulik olla. Austan kõiki Eesti inimesi, ükstapuha, kes nad on, millised on nende vaated või soovid. Ja ei ole valitsusel massiimmigratsiooniplaani, nagu te väidate, sellist plaani ei ole. 

Ma tean, et meil on erinevad vaated teiega selle koha pealt, et teie arvates on probleem see, et me aitame Ukrainat läbi selle, et nende põgenikud saavad Eestis peavarju ja seda ajutist kaitset. Minu arvates see ei ole probleem. Ja ma jätkuvalt ütlen ja meenutan, seda saab erinevates kontekstides kasutada, aga Ukraina siseminister, eelmine siseminister, kes seal ühes kopteriõnnetuses suri, ütles tegelikult minu arvates väga olulise asja. Nad nägid, kui sõda algas, see kehtib elanikkonnakaitse puhul täpselt samamoodi, miks me peame sinna panustama, et mida ukrainlased nägid sõja alguses. Rindele minemise asemel ja päästetöödele või politseitööle minemise asemel Ukraina kodanikud kõige esimese asjana läksid oma peret aitama ja nad ei olnud sellel tööpostil, kus nad oleksid pidanud olema. Ja ta ütles, head Eesti inimesed, et siit on nagu kaks asja, õppige sellest, et ükspuha, milline sõda tuleb, või kui sõda tuleb, siis ainult relvad ei ole need, millesse peab panustama, vaid inimesed saavad, mehed, naised saavad rindel sõdida ainult siis, kui nad teavad, et kodused on hästi hoitud. Ja teine asi, et aitäh, et meie inimesi hoiate siin selle sõja ajal, pakkudes neile peavarju, see tähendab seda, et meie mehed saavad rindel olla ja nad ei pea muretsema, mis saab nende lastest ja naistest. Ja need olid, lugupeetud, praegu ma kuulsin, et "Oi, jumal!" tuli sealt, aga need olid Ukraina siseministri sõnad. (Hääl saalist.) Need olid Ukraina siseministri sõnad. (Juhataja helistab kella.) Ehk siis selles mõttes, et seda on nad öelnud ja mina saan seda ainult edasi rääkida, mis  toona oli. (Hääl saalist.) 

19:30 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun vaikust saalis!

19:30 Siseminister Lauri Läänemets

Ja selles, minu arvates nendes sõnades ei olnud midagi nagu halba, vaid ikka tõsi, pigem ikka tõsi, lugupeetavad.

Ja mina jätkuvalt ei vihka ühtegi Eesti inimest, aga ma selle koha pealt võin teiega ühte meelt olla, et kindlasti on Eestis väga palju neid inimesi, kes vajavad tuge ja kes vajavad tähelepanu ja kelleni riik täna ei ole veel jõudnud, on ju. Ja ma arvan, ma olen seda ka siin puldis varasemalt öelnud, et vahepeal neis küsimustes (Hääl saalist.), vahepeal neis küsimustes võivad sotsiaaldemokraatidel olla EKRE-ga sarnased seisukohad, mis puudutavad inimeste toimetulekut. Jah, nii on, on ju. Niipalju kui inimeste toimetulekut, (Hääl saalist.) inimeste hakkamasaamist on võimalik mõjutada positiivses suunas, siis seda me sotsiaaldemokraatidena valitsuses teeme. Aga me peame ka andma aru, et Eesti inimesed on väga palju parempoolseid erakondi valinud ja te teate ise ka, et parempoolne maailmavaade alati ei pruugi nii-öelda selle vasakpoolsega ühte jalga käia, vaid ütleb, et inimene peab ise hakkama saama. Mina sellega nõus ei ole alati.

19:31 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:31 Martin Helme

Jaa! Peab ütlema muidugi, et teil on silmapaistvalt teistsugune taktika valitud Riigikogu suhtes, kui on näiteks Kaja Kallasel, kes üldse midagi ei vasta või kui vastab, siis haugub. Te lihtsalt uinutate meid siin mingisuguse lakkamatu jutuga, küll rääkisite astmelisest tulumaksust ja ma ei tea millest kõigest veel sisserändepiirangute juures. Ma ei saanud aru, kust te kokku arvutasite selle 65 000, olles ise lugenud meile hoopis teised numbrid. Ükskõik missuguse liitmis-lahutamistehtega ma 65 000 kokku ei saanud.

Aga mul on täpsustus ikkagi. Ühes vastuses te ütlesite, et see on täiesti loomulik, et Eesti võtab vastu kõik inimesed, kes siia tulevad Ukrainast, et see on loomulik. Ja siis me räägime sellest numbrist, et Eestisse tuleb aastas 12 000 väljaspool seda sõjaimmigratsiooni, selle sõjaimmigratsiooniga koos tuleb kümneid tuhandeid, võib-olla sadu tuhandeid rohkem. Meile vastate, et aga immigratsioon ongi Eestisse piiratud. Kuidas ta siis piiratud on, kui meile tuleb rohkem kui Karl Vaino ajal? Või kuidas või missuguseid või kus see piir on, kust maalt peaks hakkama piirama?

19:33 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! See ongi meie erinev nägemus. Teie ütlete, et ka sõjapõgenikud tuleb arvestada immigrantide hulka, ja teie eeldus on see, et nad peaks siia igavesti jääma. Minu eeldus see ei ole. (Hääl saalist.) Minu eeldus see ei ole.

19:33 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! (Saalis räägitakse.) Meil ei ole nii võimalik istungit pidada. Te teate, et on küsimuste voor, siis öeldakse küsimused, ja siis on vastuste voor. Aga kui vahele me segame, siis ei saa ju arupärimistele vastata. (Mart Helme räägib saalis.) Hea Mart, palun rahune! Aitäh sulle! (Mart Helme räägib edasi.)

Jaak Valge, protseduuriline küsimus.

19:33 Jaak Valge

Suur tänu, härra istungi juhataja! Kui me vaatame Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, siis on seal kenasti kirjas, et istungi juhataja peaks saalis korda hoidma. Aga vaadake, parlamentarismi üks väga tavaline tunnus on see, et ka vahelehüüdeid lubatakse selle korra hoidmise käigus. Ja kui ma nüüd teile ajalugu tutvustan, siis näiteks Eesti demokraatia ajal kuni 1933. aastani te võite isegi stenogrammist lugeda vahelehüüete sisu. Pärast, autokraatia ajal, te võite lugeda ainult, et vahelehüüe oli. Minu küsimus on teile, et miks te ei luba vahelehüüdeid, mis tegelikult teeksid seda diskussiooni või debatti natukenegi sisulisemaks. Sellepärast et, vaadake, see ettekandja räägib täiesti maast ja ilmast, mingitest muudest asjadest ja kui me tahame täpsustada, siis te ei luba. Miks te ei luba neid vahelehüüdeid?

19:34 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kindlasti teiega, hea ametikaaslane Jaak Valge, ajaloos ei hakka vaidlema. Aga miks ei luba? Sellepärast et meie kodu- ja töökord, meie praktika, vähemalt viimastel aastatel tõesti sellist vahelehüüdmist, vahelekarjumist ei ole kuidagi siin saalis tolereeritud või lubatud. See segab istungit, segab seda … (Saalis räägitakse.) See segab seda, kes vastab, ja segab neid, kes soovivad kuulata. Nii ongi!

Nüüd Evelin Poolamets, palun! (Saalis räägitakse.) Me ei ole Suurbritannia parlament, me oleme Eesti Vabariigi parlament. Evelin Poolamets, palun!

19:35 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Lätis on käivitatud protsess, mille käigus saadetakse välja Venemaa kodanikke, kes ei ole täitnud Läti sisserändeseaduse karmistatud nõudeid ehk ei räägi läti keelt, A2-tasemel. Kuidas suhtute Lätis rakendatud meetodisse ja kas Eesti peaks võtma Lätist eeskuju?

19:35 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Kui nüüd küsida, kas siin elavad inimesed peaksid eesti keelt oskama, siis jah, minu arvates siis peaks kõik Eestis elavad inimesed eesti keelt oskama. Ja me peaks omalt poolt tegema kõik võimaliku, et kes ei oska, see saaks eesti keele selgeks ja oleks tegelikult ka eestimeelsusest puudutatud. Mis puudutab Lätit, siis neil on põhjus selles, et neil ei olnud varem nõuet, et need isikud peaksid siis teatud keelenõudeid täitma. Neil seda nõuet ei olnud. Meil see nõue on varasemalt olemas olnud. See on ka põhjus, miks me samamoodi pole toimetanud nagu lätlased.

19:36 Aseesimees Jüri Ratas

 Ants Frosch, palun!

19:36 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui 2015. aasta augustis toonane Saksamaa kantsler Merkel kutsus üles massiimmigratsioonile Euroopasse ja tõesti miljonid läksidki liikvele, siis kui me võrdleme neid suhtarve Eesti tänase olukorraga, siis toona Euroopas või ka Saksamaal ei tekkinud tegelikult ju massimigratsiooni, vaid see on Eestis praegu. Minu küsimus on, et te räägite siin kogu aeg Ukrainast ja Ukraina põgenike eriseisundist. Aga kui me mõtleme selle peale, et meil enamus nendest inimestest, kes siia on tulnud üldse läbi selle viimaste aastate, ongi Ukraina põgenikud, siis kas te ei ole mõelnud selle peale, et ülejäänud immigratsioonile kuulutada välja moratoorium ja see totaalselt peatada?

19:37 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Tõesti, ma mäletan neid aegu, kui Merkel kutsus põgenikke Euroopasse. See oli minu arvates ka hästi huvitav, et konservatiivid selliste avaldustega esinevad. Ja ma saan aru, et jätkuvalt on väga palju maailmas konservatiivseid erakondi ja poliitilisi jõude, kes kas siis ei püüa selliste küsimustega tegeleda või omavad jätkuvalt selliseid tähelepanekuid. See tõesti on väga-väga imelik lähenemine olnud. Minu arvates see ei olnud õige. Minu arvates see ei olnudki õige, eriti vaadates, kui palju praegu Euroopasse tuleb Aafrikast või Lähis-Idast põgenikke, ebaseaduslikke põgenikke.

Nüüd küsimus sellest, et kas ülejäänud rännet vähendada. Ma arvan, et me võime seda üle vaadata, aga nii-öelda lihtsalt puusalt öelda, et vähendada, pigem mitte, sest minu eeldus siiamaani on see, et me pingutame, et ukrainlased sõja võidaksid ja need Ukraina sõjapõgenikud, kellele on ajutine kaitse antud, läheksid siit tagasi Ukrainasse elama. Siis me teeme endale liiga. Pigem peaks olema meie pingutus ja tõesti võin kinnitada, et Eesti Vabariigi Valitsuse pingutus on see, et me igal neljapäeval julgeolekukabinetis väga põhjalikult arutame, kuidas ülejäänud maailma, mitte ainult Euroopa riike, vaid ka ülejäänud maailma riike, kes mõtlevad meiega samamoodi ja näevad või võiks näha Vene Föderatsioonis julgeolekuohtu, siis kuidas neid nügida rohkem sinnapoole, et Ukrainas see meile oluline julgeolekueesmärk saavutatakse. Nii et meie tegutseme selles suunas, et Ukraina põgenikud saaksid sinna tagasi minna.

19:39 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:39 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minister! Te ütlesite enne, et Ukraina elanike sisserände toetamine, kusjuures sisse rändavad ka tuhanded mobilisatsiooniealised mehed, et see toetamine aitab Ukrainal võita. Palun seletage nüüd mulle ära, kuidas aitab see Ukrainal võita, kui meie võimaldame mobilisatsiooniealistel meestel siia varju tulla selle asemel, et nad saaksid oma riigi kaitsel olla ja riigi eest võidelda? Kuidas see aitab neid võita?

19:40 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Loogika on ju selles, et ukrainlased peavad ütlema, et neil on neid mehi vaja, nad kutsuma siit ära rindele. Me oleme seda debatti siin saalis pidanud, me peame seda kindlasti veel täna. Me oleme küsinud Ukraina presidendilt seda, kas ta soovib, kas Ukraina riik soovib – ma olen küsinud seda siseministrilt –, et need mehed siin Ukrainasse läheks või mitte. Praegu keegi pole öelnud seda. Minu arvates me ei tohi panna üles sellist oletust, et kui me võtame inimesed, saadame nad Ukrainasse kõik tagasi, et siis me teeme head. Me ei pruugi teha. Selles mõttes, et kui Ukraina peab saama mingi lisakoormuse tänu meie tegevusele, siis ilmselgelt kuskil jääb tähelepanu väheks, ja tähelepanu võib jääda rindele väheks. Eks siis see seos on väga ühene ja loogiline olemas.  

Ja teine asi, et ärme unusta, et siia tulnud ukrainlastel on mobilisatsioonist vabastus rohkematel põhjustel kui Eestis. Kui sul on puudega inimene, keda sa pead hooldama, või sul on väikelapsed, sa oled nende isa näiteks, siis Ukraina ei oota neid mehi, nende seaduse järgi nad ei oota neid mehi rindele. Küll aga, nii nagu president Zelenskõi siinsamas Riigikogu puldis ütles, Ukraina ootab, et nad panustaksid. Aga me saame lähtuda ja Vabariigi Valitsus lähtub sellest, mis on antud küsimuses Ukraina soov, Ukraina ametlik soov. Ja seni, kuni seda soovi pole olnud, seni me ei hakka ise asju välja mõtlema, pigem me võime tekitada Ukrainale sellega probleeme.

19:41 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

19:41 Kert Kingo

Tänan! Mul on tõesti protseduuriline. Minuni kostub sihuke monotoonne, üldine jutt, ja mul on väga raske eristada, mis seal räägitakse. Kuna teie istute seal ministri lähedal, kas teie kuulsite, mis siis aitab Ukrainal võita sellisel juhul, kui me võtame mobilisatsiooniealised mehed siia Eestisse, et kuidas see aitab Ukrainat? Kas teie kuulsite seal lähedal istudes? Mina siia saali ei kuulnud.

19:42 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Kui te küsite, kas ma kuulsin hääle mõttes, häälevaljuse mõttes, siis jah, kuulsin. Arvo Aller, palun!

19:42 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Teie vastustest jäi selline mulje, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei ole valmis Ukrainat aitama. Selle ma lükkaks kohe ümber. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond aitab Ukrainat, aga me oleme valmis ka oma rahva nimel mõtlema. Me ei ole valmis seda, et me oma rahva käest ära võtame raha. Mulle jäi kõrvu selline ütlemine, et kuuendale punktile vastates te ütlesite, et rahvus on vabatahtlik ja selle välja täitmine on nagu selline vabatahtlik. Täna ma olen ühest rahvusest, homme võin olla teisest rahvusest. Kui ma olen passi saanud, siis ma olen selle riigi kodanik ja võin ükskõik mis rahvusest ennast tunda. Kas see ei tundu silmakirjalik? Võiks ikkagi passist andmed võtta, mis on teise riigi poolt aktsepteeritud.

19:43 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Võib olla inimesi, kes omavad Eesti passi näiteks, aga rahvuselt on venelased, nii et selles mõttes Eesti passi, kodakondsuse järgi ja passi järgi seda teada ei saa. Nagu ma ütlesin, see on ikka inimese enda määratleda, mis rahvusest ta on. Ja ma arvan, et me kindlasti leiame ajaloost ka neid näiteid, kus kohas inimestele omistatakse rahvust, mida nad ise arvavad, et neil ei ole. Nii et seda võib ka riik teha. See võib olla ka mõnes mõttes hoopis vastupidine või vägivaldne. Selles mõttes me lähtume sellest loogikast, et inimene ütleb, mis rahvusest ta ikkagi on. Ja kui küsimuse jätkuküsimusega siia tulla ja see oleks selline, et kuidas me siis selle julgeolekupoolega tegeleme, et rahvust on vaja teada selle jaoks, julgeoleku mõttes. Selle jaoks on Politsei- ja Piirivalveametil ja Kaitsepolitseiametil teised meetmed, kaasa arvatud see, et me oleme nii palju kui võimalik kaasanud ka Ukraina piirivalvet ja nende andmeid, andmebaase ja informatsiooni. Ja loomulikult väga põhjalik kontroll piiri peal.

19:44 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

19:44 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuna meil eelnevalt tekkis siin väike arusaamatus seonduvalt minu poolt esitatud küsimusega, siis ma mõtlesin, et ma kordan seda küsimust ja teen seda hästi rahulikult, aeglaselt, konkreetselt, et te jõuate kindlasti enda jaoks ka üles märkida, milles küsimus siis seisneb. Esiteks, kas te tunnistate, et idaslaavi kultuuriruumi rahvaste sündimus on märksa madalam kui eestlaste oma? Kui tunnistate, siis kas on loogiline järeldada, et massiimmigratsioon idaslaavi kultuuriruumiga riikidest, mille hulka kuulub ka Ukraina, teravdab meie, see tähendab Eesti rahvastikuprobleeme, ja kui sedagi tunnistate, miks siis ajab valitsus niisugust, see tähendab mitte rahvastikuprobleeme leevendavat, vaid neid süvendavat immigratsioonipoliitikat?

19:45 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh teile! Ma oletan, et ma sain teie küsimusest aru, aga minu arvates ma sellest loogikast ikka, millele te tahate ju viidata, ma nagu aru ei saa, et mille pärast ta peaks, te peaks oma väite siia juurde ütlema, siis ma võib-olla mõistaks teid paremini, et mille pärast peaks siis see olukord nii-öelda seda pinget looma. Ma seda ei mõista ja sellepärast ma vastan, et minu arvates ta neid pingeid ei loo, kui inimesi, kui idaslaavi kultuuriruumi inimesed saavad vähem järglasi kui eestlased, et siis minu arvates see pingeid ei peaks looma.

19:46 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud minister! Ennist te ütlesite, ma panin kirja, et sisseränne ei saa olla lahendus ja ei ole demograafiliste probleemide ja muude asjade lahendus, kuid samas natukese aja pärast väitsite, et sisserändajad kõik tuleb Eestiga siduda ja integreerida. Nii et tegelikult see on absoluutselt vastuoluline jutt. Tegelikult te näete selles lahendust, et kui nad siia peaks kõik jätma.  

Küsin aga muud. Eestis on proportsionaalselt Ukraina põgenikke märksa rohkem kui teistes riikides. Meil oli siin juttu ka just Soomest, eks, sinna on läinud ainult kaheksa inimest siit Eestist. Miks te arvate, miks see nii on? Äkki on põhjus selles, et näiteks Soomes on toetused väiksemad kui Eestis, või äkki on põhjus selles, et näiteks Poola ja Rumeenia ei maksa neile enam toetusi? Me saime seda teada just eelmisel esmaspäeval, olles spiikriga Varssavis. (Juhataja helistab kella.) Ja peaminister Kallas just rääkis, kui kalliks läheb ukrainlaste toetamine meile, meie riigile.

19:47 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud küsija!

19:47 Henn Põlluaas

Äkki võtaks teistest riikidest eeskuju ja samamoodi loobuks sellest.

19:47 Aseesimees Jüri Ratas

Teie aeg! Head ametikaaslased, 60 sekundit! Kui sissejuhatus on 57 sekundit ja veel pool, siis 2 ja pool sekundit on küsimuse lõpuni – lihtsalt väike informatsioon. Palun, austatud minister, vastata.

19:47 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh selle küsimuse eest! Esimene pool küsimusest puudutas seda, et sisserändajad, kes tulevad Eestisse elama kuskilt, peaks siia võimalikult hästi lõimuma. Jah, sellepärast et kindlasti keegi alati tuleb siia elama. Isegi kui kümme inimest tuleb, siis nad ikka peaks väga hästi lõimuma minu arvates. See peaks olema pingutus, aga see ei tähenda seda, et ta oleks vastuolus selle mõttega, et immigratsiooniga lahendatakse elanikkonna vananemise probleemi. Immigratsiooniga ei saa elanikkonna vananemise probleemi lõplikult lahendada, sa saad ainult seda probleemi edasi lükata. Ehk need asjad mõlemad saavad koos eksisteerida, need ei ole vastuolus. 

Aga mis puudutab küsimuse teist poolt, siis Tšehhi, Läti, Leedu, Poola on riigid, kus kohas on rahvastikust umbes sama palju protsentuaalselt Ukraina sõjapõgenikke või rohkem kui Eestis. Neid riike on. Ja siis on rida riike, mis sinna lähedale [jõuavad], aga mitte päris tõesti nii palju kui Eestis. Pigem on, ma arvan, küsimus selles, et üks on, mis kogukond oli siin eelnevalt – kindlasti avaldab mõju. Ukraina kogukond oli Eestis eelnevalt olemas, olid inimesed, kes said aidata tutvuste kaudu, suguluse kaudu neid inimesi, kes siia põgenikena tulid. Ja teine, kui te vaatate neid riike, tõesti Soomet siin selliste numbritega ei ole, aga need riigid on kõik Vene piiri ääres. Ja me teame, et osadel inimestel oli võimalik põgenikuna lahkuda Ukrainast ainult kahjuks läbi Venemaa, ehk siis ka see on avaldanud mõju. Saksamaal ja mõnes teises riigis seda võimalust ei olnud. Aga meil ei ole eraldi Ukraina sõjapõgenikele toetusi mõeldud, neid koheldakse siin samamoodi nagu kõiki teisi alaliselt Eestis elavaid inimesi või Eesti kodanikke. Ja ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Soomes oleks need sarnased toetused väiksemad, vastupidi, Soomes on need toetused pigem suuremad. Need põhjused on teistes asjades.

19:50 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mingi aeg tagasi siin saalis esines Volodõmõr Zelenskõi, kes ütles, et talle ei meeldi see, et siin redutavad mobilisatsiooniealised mehed. Kaja Kallas ütles selle peale, et ei, me ei saada kedagi välja ja nii edasi. Aga nüüd Macron andis ju teada, tähendab, et ta tahab kuskil moodustada 4000-mehelise armee, kellest 3000 on prantsuse ja poola rahvusest ja 1000 meest on Baltimaadest, ja saata see Ukrainasse. Minu küsimus on praegu selles, et mikspärast siis Eesti mehed peavad minema seda teed, mida ma hetk tagasi kirjeldasin, aga Ukraina omad, kes peaksid võitlema oma kodumaa eest, seisavad, istuvad siin.

19:51 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Kui mina oleks Eesti Vabariigi kodanik, siis isegi, kui ma oleks pidanud mingil põhjusel sõjast lahkuma oma koduriigist, siis ma sellesse riiki tagasi läheks kindlasti rindele, kindlasti rindele sõdima. Vabandust, hääl läheb lihtsalt ära. Mul natukene on õrnuke ta praegu. Mina isiklikult teeks seda, et läheks rindele, on ju, sellepärast ma Kaitseliidus olen. Ma eeldaks seda kõigilt teistelt ka, vahet ei ole, kas nad on Eesti kodanikud või Ukraina kodanikud, oma koduriigi suhtes. Aga inimesed on erinevad, põhjused on erinevad, ma ei oska seda öelda. 

Zelenskõi, olgem täpsed, ei öelnud, et redutavad, selliseid sõnu muidugi ei kasutanud. Ma arvan, te isegi täpselt ei mõelnudki sõna-sõnalt, aga ta sõnum oli see, et ta tahab, et kõik panustaks Ukraina võitlusesse. Seal sõnumis see teine pool oli see, et nad võivad ka läbi maksude panustada. Ta ütles välja, kui palju läheb ühiskonnale maksma ühe rindel sõdiva isiku ülalpidamine. See oli Zelenskõi sõnum, et seda panust ootaks, ja minu arvates oleks väga mõistlik, et kõik panustaksid. Kindlasti on neid Ukraina sõjapõgenikke siin Eestis, kes panustavad, neid on arvestatav hulk. Nad aitavad neid inimesi, kes on Ukrainas, kellel on töö või kellel on kodu hävinud, nad aitavad hakkama saada, nad saadavad sinna raha. 

Mis puudutab Macroni, Prantsusmaa president Macroni plaani, siis teate, võib-olla ma pole lugenud kõiki asju, minul puudub info sellest, et oodatakse Balti riike mõnda pataljoni või armeesse liituma ja Ukrainasse lahingutesse minema. Ma sellest seda pole kuulnud. Mina seda ka kommenteerida seetõttu ei saa, mul selline teadmine puudub. Pigem ma olen aru saanud, et see on selline, president Macroni mõte on pigem nihutada neid piire, et kui seni on vaidlus käinud selle üle, et kas ikka kõiki relvi Ukrainale anda, näiteks rakette, millel on väga kauge lennuulatus, siis kui sa ütled, et nihutad selle piiri sinna, et kas viime Euroopa sõdurid Ukraina sõtta või mitte, siis tundub see raketiandmine juba normaalne, ehk sellega muudetakse natukene mõtlemist. See võis olla minu teada üks Macroni tagamõtetest, aga armee loomisest, Euroopa armee loomisest ma teadlik ei ole.

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus.

19:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline küsimus. Tegelikult ju ministrid tulevad siia vastama, eks ju. Ja nad peaksid oma pädevuse piires olema väga-väga kursis. Ma toon ühe näite ajaloost. Praegu käis siin Kalle Laanet ja ma juhtisin tähelepanu, et Malis on Prigožini mehed sees, sest seal omavahel nii rahvusvahelised kui ka Eesti omad põrkusid ootamatult kokku. Tema ütles, et kust pärineb see informatsioon, tema seda ei tea. Praegu me näeme täpselt samasugust situatsiooni. Mina viitan sellele, mis on Macroni plaan: kaasata 4000 meest – 3000 Poolast ja Prantsusmaalt, 1000 Baltimaadest. Tema ütleb selle kohta, et tema ei tea sellest midagi. Kuidas on võimalik, et minister tuleb siia küsimustele vastama ja ta tunnistab, et ta ei tea sellest probleemist, mida, lihtne Riigikogu liige teab?

19:54 Aseesimees Jüri Ratas

See ei ole kindlasti praegu protseduuriline küsimus. Seda, mida minister teab, seda ta vastas ja seda, mida ta ei tea, ta ütles samuti. Leo Kunnas, palun!

19:55 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Käisime täna riigikaitsekomisjoniga kaitsepolitseis. Ja kaitsepolitsei peadirektor rääkis meile statistikat moslemi kogukonna suurenemise kohta. 10 aastat tagasi oli umbes 1500 inimest, praegu on umbes 10 000 inimest. Suured arvud. Kaitsepolitseiameti tegevuse raskuskese praegu loomulikult on Venemaa õõnestustegevuse tõrjumisel, kaasa arvatud siis ka Venemaa tegevusel meie venekeelse elanikkonna meelsuse muutmisel. Ta väljendas muret, et moslemi kogukonna kasvuga tekib neil n-ö teine rinne islamiäärmusluse, radikaalse islami tõrjumise suhtes. Neil ei ole võimekust korraga kahel rindel hakkama saada. Kuidas on teie vaade sellele probleemile?

19:56 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Täpselt nii, sama tähelepaneku on Kaitsepolitseiamet ka valitsusele teinud ja see on ka põhjus, miks me muudame päris mitmes teemas välismaalaste seadust, et võimaldada Politsei- ja Piirivalveametil teha põhjalikumad tööd enne, et kaitsepolitseil ei oleks hiljem vaja tegeleda probleemidega, või siis juba panna teatud suuremad piirid peale. Ma ei ütleks, et lihtsalt moslemi kogukond, ma ütleksin, et on kogukond, mille seas võib terroristlik võrgustik arenema hakata või mis võib tuge pakkuda. Midagi pole teha, maailma kõik näited Euroopast, kas me võtame Prantsusmaa või, ma ei tea, isegi Rootsit võib ju võtta – me kõik näeme, et see on juhtunud aja jooksul, kui see kogukond on suureks läinud. Nii et me võtame äärmiselt tõsiselt seda kaitsepolitsei tähelepanekut ja me püüame nende välismaalaste seaduse muudatustega vältida või ennetada probleeme, et see kogukond selliselt ei areneks, mis hiljem toob kaasa ka probleemid meil. Valitsus on seda teadvustanud ja valitsus on juba põhimõttelised otsused teinud. Praegu neid seaduseelnõusid valmistatakse ette.

19:57 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.

19:57 Jaak Valge

Tänan, lugupeetud istungi juhataja, selle austava kutse eest. Ja ma siis, et mitte vahepeal aega raisata, küsiksin igaks juhuks kohe kolm minutit juurde.

19:58 Jaak Valge

Lugupeetud kolleegid, mul on siin hea teile kõnelda. Ja, härra minister, ma pean tõesti üles tunnistama, et teie siseministrina pahandate oma täiesti tühjade vastustega mind veel rohkem kui peaminister. Ja vaadake, kui te tuleksite minu juurde eksamile ülikooli, ja niimoodi vastaksite küsimustele, siis ma ütlen ausalt, et ma umbes viie minuti pärast sellise häma puhul saadaksin teid minema, kuna see on siis austuse puudumine õppejõu vastu. Ma ei tea küll, kus koolis teie olete käinud, aga selles saalis tähendab selliste, niimoodi küsimustele vastamine austuse puudust rahvaesindajate vastu. Ja rääkimata sellest, et te räägite äärmiselt ebapädevat juttu ja mul läheks selleks ilmselt paarkümmend minutit aega, et teie kõiki neid eksimusi, ma ei taha öelda, et valet, aga eksimusi ümber lükata, ja ma tõesti kardan, et juhataja mulle seda aega ei anna. 

Nii et lähen edasi oma jutuga. Tegelikult on see immigratsioon meile ju isegi suurem oht kui sündimuse langus, sest see immigratsioon on aktuaalne oht. Ja isegi kui jätame need Ukraina põgenikud arvestusest välja – te kogu aeg apelleerite Ukraina põgenikele, tegelikult oli meil massiimmigratsioon ka ilma Ukraina põgeniketa –, et kui me jätame need välja ja oletame, et Ukraina põgenikest läheb kaks kolmandikku tagasi, siis on immigratsioon märksa suurem kui 1980. aastatel. Ja ei ole mitte mingit vahet, kas need inimesed suunati siia toona venestamise eesmärgil, muide, ei suunatud venestamise eesmärgil, ajaloolased on kindlaks teinud, et nad tulid siia tööle, täpipealt nagu praegu nad tulevad tööle, mitte mingit vahet ei ole, kas nad tulevad venestamise eesmärgil või mitte venestamise eesmärgil, kui nad on venelased või idaslaavlased, siis nad venestuvad nagunii. 

Nii et mina ei tea, kas teie, härra siseminister, ikka praegu saate oma vastutusest üleüldse aru. Kui tuleviku demograafid hakkavad meie rahvastiku pöördepunkte analüüsima, siis nad leiavad, et esimene pöördepunkt, kui meie proportsioon muutus, oli kusagil, ütleme, et vahetult peale Stalini aja saabumist, siis 1945–1947. Ja vahepeal oli ka kõrge immigratsioon ja järgmine pöördepunkt oli siis tegelikult teie valitsuse ajal või sel ajal, kui teie, sotsiaaldemokraadid on valitsuses, Kaja Kallase valitsuse ajal. Kas teile meeldiks see, kui need tuleviku ajaloolased siis fikseerivad ära, et vot see oli sel ajal, kui siseministriks oli Lauri Läänemets, et see oli see aeg, kus sisseränne on ligikaudu 1% aastas, 10 korda rohkem kui meie omaaegne migratsioonikvoot, migratsioonisaldo on 0,3%, toonitan, Ukraina põgenikke arvestamata. Proportsionaalselt on see olnud viimastel aastatel meie naaberriikidega võrreldes kaks korda suurem. See on, ütleme, Soomest on umbes kaks korda suurem proportsionaalselt ja kolm korda suurem kui Läti, kolm korda suurem kui Läti. Ma ei räägi Ukraina põgenikest, ärge minge nende selja taha peitu jälle. Nii et meil on üks Euroopa suurimaid välispäritolu rahvastiku osakaalusid nii ehk nii. Ja kui me siia veel võtame juurde, siis te saate aru, mis meil siis peaks toimuma. Teil puudub igati vastutustunne, kui te sellest aru ei saa. Meil on nagunii erakordselt keeruline lõimumisprobleem. 

Ja ei ole ka niimoodi, et ilma välistööjõuta hakkama ei saa. Slovakkia sündimus ei erine oluliselt Eestist ja elatustase on märksa kõrgem, aga immigrante võetakse vastu umbes 10 korda vähem kui Eestisse näiteks või immigratsioon Taiwanisse, mis on palju rikkam riik ja kus sündimus on palju madalam kui Eestis, sinna praktiliselt immigratsiooni ei toimu üldse, sellepärast et nad on uuendanud oma majandust, läinud innovatsiooniteele ja neil on kõrge lisandväärtusega töökohad, kus saavad ka targad ja ka eakamad inimesed tööd. Nii et ma tõesti ei tea, kas te oma seda vastutust praegu üleüldse adute.

See massiimmigratsioon hakkas hoogu võtma 2017 ja meie valitsus kahjuks ei jõudnud seda kinni panna. Aga viimastel aastatel on see siis järsult suurenenud, just teie valitsuse sisserändereeglite lõdvenemise ajal. Valitsusjuht, ma saan aru, seisab eelkõige odavtööjõudu kasutavate ettevõtjate eest. Aga kas teie sotsiaaldemokraadina adute seda, et massiline odavtööjõu sisseränne rõhub elatustaset alla just neil, kelle eest teie ehk sotsiaaldemokraadid peaksite seisma, ehk siis kõige odavama ja keskmise sissetulekuga töövõtjatel ja ka muide välispäritolu põliselanikel, kelle eest samamoodi te väidate ennast seisvat, nemad jäävad just kriisi ajal esimestena töötuks. 

Ja väidan ka uuesti seda, et sektoripõhiselt erinevate palkade määramine, mida te kaalute, see kivistab meie tööjõu struktuuri ja siis pidurdab seda liikumist just kõrgema lisandväärtusega nende sektorite poole. 

Nii. Edasi on väga hull asi see, et meil ei ole andmeid, me ei tea oma täpseid immigratsioonimahtusid. Need arvestatakse ligikaudselt registri andmete järgi. Hoopiski ei tea me seda, kui palju on Ukrainast inimesi tulnud, kes nad on, kus nad on, mida nad kavatsevad. Teie vastused olid häma, palun vabandage. Nii on. 

Nii. Ja edasi ma pean taas ja taas korrutama, et immigratsioon ei ole mitte rahvastikukriisi lahendus, vaid kriisi teravdav probleem. Varro Vooglaid küsis teie käest kaks korda ja teie loogika peaks siis täielikult lonkama, kui te sellest küsimusest aru ei saa. Küsimus oli ju selles, kui idaslaavi kultuuriruumist pärit immigrantide sündimus on märksa madalam, kui on meie, eestlaste sündimus, et siis see teravdab rahvastikuprobleeme tulevikus. Te ju saate aru sellest, loogiline. Nii, edasi. Aasiast ja Aafrikast tulnud immigrantide tööhõive on madal, seda te teate ju kas või Rootsi järgi. 

Kas tõesti teie valitsuse arvates siis lahendusi ei ole? Ma ütlen teile siis ette, et lahendus on lapsetoetused, mis sündimust kasvatavad, edasi, tervelt elatud aastate pikendamine, toonitan, et me oleme tervelt elatud aastate poolest Euroopa Liidus eelviimasel kohal ja see tervelt elatud aastad annaks meile juurde kusagil üle 50 000 uue töötaja justkui. Nii. Ja edasi, töö tootlikkuse suurendamine. Kui me suurendaksime oma töö tootlikkust Euroopa Liidu keskmisele tasemele, siis me saaksime kusagil 150 000 uut töötajat juurde justkui, eks ju. Aga me ei saa seda sellepärast, et massiimmigratsioon segab seda. Aitäh!

20:05 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme, kes on arupärijate esindaja. Palun!

20:05 Mart Helme

Suur tänu pulti lubamise eest, pulti kutsumise eest! Ma esimest korda näen, et lugupeetud Lauri Läänemetsal õnnestus Jaak Valge viia erutusseisundisse. Jaak on alati väga reserveeritud ja viisakas ja akadeemiline. Midagi te tegite, lugupeetud minister, siin ikka seda seesugust, mis sellise akadeemilise persooni üles ärritus. Ja mis siin salatseda, te tegite seda oma absoluutselt ebaadekvaatsete vastustega. Tehke märkus oma alluvatele, et ärgu pangu kokku üksteisele vastukäivaid numbreid. Ärgu pangu kokku üksteisele vastukäivaid fakte. Ja kui nad on need kokku pannud, siis vaadake kriitilise pilguga üle ja ärge tulge neid maha lugema lihtsalt siia. Ja kui te loete neid siin, siis soovitan teatrikoolist läbi käia. Diktsioon jätab teil tohutult soovida. Väga halvasti hääldate välja kõike seda, mida te paberilt maha loete. Võtan endale õiguse ka selle märkuse tegemiseks. 

Mis siis on ikkagi probleem? Probleem on selles, et meid on tabanud 21. sajandil nagu déjà-vu'na   massiline sisseränne slaavi aladelt, aga mitte ainult slaavi aladelt, vaid ka Aafrikast, Lõuna-Aasiast, Lähis-Idast, teistestki maailma piirkondades, tõsi küll, väiksemate numbritega. Ja see on väikesele eesti rahvale nii majanduslikult, keeleliselt kui kultuuriliselt üle jõu käiv koorem. Ja siis te tulete mingite magusamaksudega siia sõna otseses mõttes tola mängima. Laostate eesti rahva täielikult nendesamade rahvusvahelise kaitse saajate toetuste maksmisega ja nii edasi. Ja siis tulete mingi magusamaksuga! Riigieelarve on halvas seisus! Lihtsalt, ma ei tea, lasteaiatase! 

Edasi: 20. sajandil tabas Eestit samuti mass-sisseränne sealtsamast slaavi aladelt. Aga siis tegi seda okupatsioonirežiim. Nüüd teeb seda Eesti Vabariigi oma valitsus ja vaatab veel nendele, kes julgevad öelda, et kuulge, mis te teete, tulge mõistusele, see on kumuleeruv protsess, see ei peatu ju, see toidab iseennast. Nad toovad oma perekondi, nad toovad oma sugulasi. Facebooki vahendusel läheb Ukrainasse, Venemaale, kuhu iganes info, et tulge Eestisse, siin saab vene keelega hakkama, siin pakutakse tööd, siin saab rahvusvahelise kaitse. Tulge siia! Tulge-tulge-tulge-tulge! Kõik on oodatud! See on ju iseennast toitev, see on nagu lumepall, mis veereb, mille te olete veerema lükanud. 

Ja siis te räägite meile kogu aeg, et on Ukraina sõda ja need on vaesed inimesed, kes põgenevad sõja eest. Ei ole nii! Kui meie valitsus oli, siis me võitlesime ju ka sellesama slaavi riikidest tuleva sisserände vastu. Siis oli oi missugune kisa, kuidas toidujulgeolek satub ohtu! Ei ole ukrainlasest lüpsjat ja maasikakorjajat ja toidujulgeolek satub ohtu. Aga eesti rahva olemasolu satub praegu ohtu, saate aru või?! Ei saa? Kõik need tühjad istmed siin – mitte midagi te aru ei saa. Hävitate oma rahvast teadlikult, tahtlikult, mingite fatamorgaanade kattevarjus. Lihtsalt ei mõista. Lihtsalt ei mõista!

Tuleme tagasi veel ka ühe teise teema juurde: see on normaalsus siin saalis. Mingit normaalsust, nagu eesistuja püüab siin luua illusiooni sellest, ei ole pärast kõiki neid reetmisi, pärast kõiki neid põhiseaduse ja teiste seaduste … 

Palun lisaaega.

20:10 Aseesimees Jüri Ratas

Palun-palun!

20:10 Mart Helme

… rikkumist, töö- ja kodukorra rikkumist võimalik siin ette kujutada. Seda ei ole lihtsalt siin! Ja oodata, et kui Riigikogu juhatus ja valitsus ja koalitsioon on kõik jalge alla tallanud, siis opositsioon peab istuma nagu tallekesed ja ei tohi kuidagigi protestida, on ülim naiivsus. Seda ei juhtu! Seda ei juhtu! See juhtub mingites järgmistes Riigikogudes, kui normaalsus taastub, aga selles Riigikogus normaalsus ei taastu. 

Ja tulles uuesti ja lõplikult tagasi selle teema juurde, mida me praegu käsitleme siin arupärimisena, vaadake, lugupeetud Lauri Läänemets, praegu te kukutasite Tallinnas võimult Keskerakonna ja teie valitsuses avaldasite ise endale umbusaldust. Palju õnne selle puhul! No see on pretsedenditu: iseendale umbusaldust avaldada! Ja kilkate, kuidas Tallinn vabanes vene võimust. Aga te töötate ju selle nimel palehigis koos oma koalitsioonikaaslastega, et Eesti riigis tervikuna tekiks see olukord, kus ühel päeval on riigis vene võim. Te töötate selle nimel, sellesama massiimmigratsiooni soosimisega, õigustamisega! 

No absoluutselt kriitikat ei kannata see teema, et nad tulevad siia ja me tegeleme sellega, et lõimida nad oma kultuuri- ja keeleruumi. Me ei ole suutnud 32 aastaga seda Nõukogude pärandit lõimida eesti keele- ja kultuuriruumi. Ja nüüd need sajad tuhanded inimesed, kes on juba tulnud ja tulevad, me lõimime nagu nipsu lastes eesti keele- ja kultuuriruumi? Jookske peaga vastu seina, äkki läheb mõistus selgemaks? See ei ole ju võimalik. See ei ole ju võimalik! Kas te ise ka aru saate, mida te hävitate? Mitte ainult Eesti riiki ja rahvast, lõppkokkuvõttes hävitate ka enda võimu. Saage sellest aru! Aga ega te ei saa. Ega te ei saa! See põmmpäisus on ikka nii uskumatu. See ideoloogiline põmmpäisus on nii uskumatu! 

Mis ma teile ikka ütlen? Tulete järgmistele arupärimistele vastama, eks te ajate täpselt samasugust juttu siin, mida teile jällegi need ametnikud on kokku kirjutanud. Ja ma mäletan, muide, kui mina olin minister, kuidas kargasid püsti siin ja karjusid: "Me tahame teada, mida te ise arvate! Me ei taha teada, mida ametnikud on teile kokku kirjutanud!" Me tahaksime ka teada, mida Lauri Läänemets isiklikult eestlasena, kodanikuna, Eesti riigi patrioodina arvab, mitte seda, mida ametnikud talle on kokku kirjutanud. Aitäh!

20:13 Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud.


8. 20:13

Arupärimine Ukrainast pärit mobilisatsiooniealiste meeste kohta Eestis (nr 619)

20:13 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, see on kaheksas. See on esitatud Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Ants Froschi, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme, Evelin Poolametsa, Rain Epleri, Henn Põlluaasa ja Rene Koka poolt 6. märtsil 2024. aastal. Esitatud arupärimine on Ukrainast pärit mobilisatsiooniealiste meeste kohta Eestis, kannab numbrit 619. Arupärimisele vastab siseminister Lauri Läänemets. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Anti Poolametsa, et antud arupärimist tutvustada. Palun!

20:14 Anti Poolamets

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Head saadikud! Arupärimine käsitleb veel ühte fatamorgaanat, nagu eelkõneleja ütles, ehk Ukraina aitamist praeguse koalitsiooni moel ehk siin Eestis üle 10 000 Ukraina mobilisatsiooniealise mehe hoidmist, majutamist, et mitte öelda poputamist. 10 752 mehest võiks saada terve diviisi, aga kui me oleme realistlikud ja nendest kõik ei kvalifitseeru kindlasti oma kodumaad aitama, siis ühe brigaadi küll. Paraku see, mida me näeme, et me poputame, kallame neid suhkruga üle ja motiveerime ka teisi seda võimalust kasutama, desertööre, väejooksikuid seda võimalust kasutama selle erakordse kaitse andmise abil, see on karuteene Ukrainale.

Meil on teile kuus küsimust. Toon välja mõned. Miks Eesti ei küsi PPA ajutise ja rahvusvahelise kaitse andmisel erinevalt Lätist ja Leedust Ukraina mobilisatsiooniealistelt meestelt tõendit väekohustusest vabastamise kohta? Missugune on teie prognoos, kui suur osa Ukraina põgenikke kavatseb peale sõda kodumaale naasta?

Koputan teie südametunnistusele. Ukrainal on praegu meeste kriis, võitlejate kriis. Kasutage võimalust rääkida Henn Põlluaasa või teiste väliskomisjoni liikmetega, kes hiljuti käisid kohtumas Ukraina komandöridega, rindemeestega, kes ütlesid, et nende üksused on halastamatult alamehitatud. Me ei tohi seda lubada, me ei tohi teistele halba eeskuju näidata. Teie koalitsiooniliikmetele ja teile endile meeldib ühtelugu tuua näiteid, kuidas Eesti peab Ukraina aitamisel eeskuju näitama. Aga näitame siis! Koolitame siin brigaadi jagu mehi kolme-nelja kuuga, anname neile algõppe, relvaõppe, valmistame nad ette, teeme infovahetuse Ukrainaga ja nad saavad endale terve brigaadi mehi. Vaat see on abi. Loodan teilt sisukaid vastuseid. Aitäh!

20:17 Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa, et anda vastus arupärimisele nr 619. Palun!

20:17 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Ma siis proovin natukene elavamalt, aga ma tean, et täna on 1. aprill ja soovid minu teatrikoolis käimise kohta. Tõesti, ma pean ütlema, et vastupidiselt teile ma teatrikoolis ei ole käinud. Teie esinemine siin oli väga värvikas ja ma püüan, aga ma ei võta seda kõike üle, muidu te minu puhul heidaksite mulle ette seda, mida te endale lubada saate. Vot.

Aga lugupeetavad, arupärimine, lähme küsimuste juurde. Ma pean teile ütlema, et võib küll proovida, aga kui küsimused on pikad, on vastused ka pikad. Sellepärast et me tõesti oleme proovinud siin meeskonnaga sisuliselt neile küsimustele vastata, siis ta lõpuks tundubki päris tuim ettelugemine. Aga on võimalik küsida oluliselt lühemaid küsimusi, siis on ka neile võimalik oluliselt lühemalt vastata. Teistpidi te jälle ei saaks informatsiooni, kui minister vastaks paari lausega. Selles mõttes ärge palun seda ette heitke, ma püüan heaga – heaga! – siin puldis teile vastu tulla ja kaasa mõelda neile probleemidele, sest lõppkokkuvõttes minu arvates ka mitmed probleemitõstatused on olulised. 

Esimene küsimus: "Olete korduvalt märkinud ja kinnitasite 21. veebruaril ka siin Riigikogus, et mobilisatsiooniealisi Ukraina mehi on Eestis ligemale 7000. Tegelikult on neid eelmise aasta lõpu seisuga 10 752, lisaks niinimetatud Ukraina päritolu lühiajalised töötajad ning renditöötajad ning need, kes pole oma siinviibimist registreerinud, seega kaks või rohkemgi korda rohkem kui 7000. Kas olete avalikkust teadlikult vähendatud arvudega desinformeerinud või ei ole teadlik tegelikust olukorrast?" Lugupeetavad, ma olen rääkinud meestest, kes on lahkunud Ukrainast peale täiemahulise sõja algust 24.02.2022. Nendel meestel tekib õigus saada Eestilt ajutist kaitset ning neid on kokku circa 7000, kes lõpuks mobilisatsioonikohustuslikud võiksid olla. Ukrainlasi viibib muudel alustel Eestis loomulikult veel, sellest me oleme juba siin täna rääkinud, nendest numbritest, viisavabalt tähtajalise pikaajalise elamisloa alusel. Hetkel on päringutes keskendutud ainult neile, kes on peale 24.02.2022 lahkunud Ukrainast.

Teine küsimus: "Olete korduvalt märkinud ja kinnitasite 21. veebruaril ka siin Riigikogus, et suudate mobilisatsiooniealised Ukrainast tulnud mehed vajadusel kohe üles leida, sest teate, kus nad elavad. Kas see on võimalik, isegi juhul, kui neid oleks ainult 7000, oludes, kui Eesti ei registreeri üle lõunapiiri liikujaid? Ning veel enam, kuidas see saab olla võimalik, kui Teie teadmise kohaselt on neid kaks või rohkem korda vähem, kui asub Eestis tegelikult?" Vastus. Kõigi Ukraina kodanike osas, kes viibivad Eestis rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse või elamisloa alusel, on olemas vajalikud kontaktandmed: nii elukoht, e-post kui ka sidevahendite numbrid. Lõunapiiril piiriületusi ei fikseerita, samuti Tallinna Sadamas ning Schengeni sisselendudel Tallinna Lennujaamas. Kuna Ukraina kodanikel on Euroopa Liidus vaba liikumise õigus, sealhulgas on ajutise kaitse saajatel õigus kodumaal Ukrainas käia, siis ei saa öelda, et kui palju täpselt ukrainlasi konkreetsel ajahetkel Eestis viibib. Küll aga on vajaduse korral võimalik võtta nendega ühendust, kasutades sidevahendeid, ja ma olen seda ka varasemalt öelnud, et meie ka kontrollime aastas korra ja püüame tuvastada neid, kes tõesti päriselt ei viibi Eestis ja on siit lahkunud, kui nad pole ise teada andnud. 

Kolmas küsimus: "Ajutise kaitse saanute Ukraina põgenike hulgas on Ukraina mobilisatsiooniealisi mehi 19%, rahvusvahelise kaitse saanute hulgas aga 73%. Millega Te seletate selle proportsiooni erinevust? Miks Ukraina mobilisatsiooniealised mehed taotlevad erinevalt teistest Ukraina põgenikest ja kodanikest just viimast, mis annab pikemaajalise ja suurema kaitse?" Vastus. Ajutise kaitse, pagulase staatuse ja täiendava kaitse staatuse sisuks on tähtajaline elamisluba. Täiendava kaitse ja ajutise kaitse vajaduse alusel antava tähtajalise elamisloa kehtivuse aeg on üks aasta. Kõigi kolme taotluse puhul on sotsiaalsed garantiid elamisloa saajale samad ja staatuse lõikes erikohtlemist ei ole. Ajutise kaitse saamise õigus tekib nendel inimestel, sealhulgas mobilisatsiooniealistel meestel, kes elasid enne täiemahulise sõja algust Ukraina territooriumil. Need, kes on Eestis taotlenud rahvusvahelist kaitset, ei viibinud sõja alguses Ukrainas ning neil ei ole hetkel võimalik minna tagasi oma kodumaale. Ajutise kaitse menetlus on oluliselt lihtsam ja kiirem ja ukrainlaste poolt eelistatud. Ajutise kaitse menetluses tuleb tuvastada, kas inimene kuulub Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusega määratud isikute ringi – ehk need isikud, kes Ukrainas viibisid enne selle täiemahulise sõja algust ja kellele tuleb ajutine kaitse kanda. Rahvusvahelise kaitse saamine on pikem ja keerulisem protsess, mille käigus tuleb tõdeda, et kaitse taotlejatel ei ole võimalik sõja tõttu minna tagasi oma kodumaale. Sellel juhul on ka elamisloa pikendamise taotluse protsess pikem ning tuleb kontrollida, kas kõik asjaolud, mis kaitse andmise tingisid, on samad. Ajutise kaitse puhul on aga elamisloa pikendamise aluseks Euroopa Liidu Nõukogu otsus direktiivi rakendamise pikendamise kohta. 

Neljas küsimus: "Põhjendasite 21. veebruaril Riigikogus, miks Eestis ei küsita Ukrainast tulnud mobilisatsiooniealistelt meestelt tõendit mobilisatsioonist vabastamise kohta asjaoluga, et need mehed ise ei tea, kas nad on mobilisatsioonikohuslased või mitte. Kas Teile on teadmata, et mobilisatsioonikohuslastel on keelatud Ukrainast lahkuda ning neile väekohuslastele, kellel on lubatud Ukrainast lahkuda, antakse vastav tõend, et neil lubataks Ukraina piiri ületada? Kui Te olete sellest teadlik, miks Te siis desinformeerisite Riigikogu liikmeid?" Vastus. Ajutise ja ka rahvusvahelise kaitse taotlemisel ei oma võimalik ega tegelik mobilisatsioonikohustus tähtsust, sest see ei ole kaitse andmise keeldumise alus. Ajutine kaitse tuleb anda kõigile, kes Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuses määratud inimeste gruppi kuuluvad. Nimetatud rakendusakti alusel ei ole erandite tegemine võimalik, selle alusel. Ja märgin ka ära, et PPA menetluse käigus kogub kõik asjakohased andmed, sealhulgas info sõjalise ettevalmistuse kohta. 

Ja viies küsimus: "Miks ei küsi PPA ajutise ja rahvusvahelise kaitse andmisel erinevalt Lätist ja Leedust Ukraina mobilisatsiooniealistelt meestelt tõendit väekohustusest vabastamise kohta?" Ja vastus. Taotlejad on kohustatud andma Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel suulisi ja kirjalikke seletusi, esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid ning kõik tema valduses olevad dokumendid või tõendid, mis omavad elamisloa või elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel tähtsust. Muu hulgas küsitakse andmeid taotleja kriminaalkorras karistamise ja vabadusekaotusega karistamise kohta ning andmeid selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi kohustuslikus ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses, osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit või töötab või on töötanud riiklikes või mitteriiklikes relvastatud organisatsioonides või üksustes. Andmed mobilisatsioonikutse saamise kohta kuuluvad nimetatud andmete hulka. 

Kuues küsimus: "Missugune on Teie prognoos, kui suur osa Ukraina põgenikke kavatseb peale sõda kodumaale naasta? Kas Teie ministeerium või mõni teine riigiasutus on korraldanud vastavaid uuringuid?" Ja vastus sellele viimasele küsimusele. Meile teadaolevalt on Sotsiaalministeerium tegelenud selliste uuringutega ning need on leitavad nende kodulehelt. 2023. aastal läbiviidud uuringu järgi soovib enamik Ukraina sõjapõgenikest ehk 63% olla hiljemalt kolme aasta pärast tagasi kodumaal. Eestis näevad ennast kolme aasta pärast 25% sõjapõgenikest. Euroopa varjupaigaagentuur, OECD ja Graduse uuringute ettevõte on 8. märtsil 2024 avaldanud uuringu, milles muu hulgas analüüsitakse ka põgenike tulevikuplaane. Uuring täismahus on kättesaadav Euroopa varjupaigaagentuuri veebilehel. Tänan!

20:28 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Teile on ka küsimusi. Ants Frosch, palun!

20:28 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! On heaks tavaks, et kriisideks, eriti julgeolekukriisideks planeeritakse halvima stsenaariumi järgi, valmistutakse kõige kehvemaks versiooniks. Me oleme täna rääkinud nii massiimmigratsioonist kui ka Ukraina põgenikest. On selge, et teatud inimgruppide arvukus on selgeks markeriks mingisuguse kriisi arengus. Kus on see Eesti punane joon, see marker, ütleme siis mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste arv Eestis, mille puhul te hindaksite, et tegemist on massiimmigratsiooniga ja sellest tulenevate julgeolekuohtudega? Kas see on siis 20 000 ehk kaks korda rohkem kui praegu, 30 000, 40 000, 50 000? Kui suur see arv on?

20:29 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, me ei ole sellist arvu määratlenud vastavalt sellele, et kas isikud võiks olla mobilisatsioonikohuslased või mitte, ja mul isiklikku hinnangut siin hetkel ka ei ole.

20:29 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

20:29 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Selle viienda küsimuse puhul, nagu ka eelmise arupärimise kuuenda puhul te ütlesite, et see on vabatahtlik. Pikendamiseks küsitakse kõiki vajalikke dokumente, mis on siinolija valduses, kuid me ei küsi seda, kas nad on mobilisatsioonikohuslased. Minu küsimus on ajendatud sellest, et miks me ei tee seda dokumenti kohustuslikuks, et siin elamisluba saades peab tal olema tõend, et ta ei ole mobilisatsioonikohuslane.

20:30 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Sellepärast et sellist tõendit minu teada, ma võin eksida, ei väljastata, et sa ei ole mobilisatsioonikohuslane. Pigem öeldakse, kes on mobilisatsioonikohuslane, eriti nendele isikutele, kes on tulnud ida poolt selle sõja käigus läbi Venemaa, jõudmata Ukrainasse välja. Aga vastab tõele, et me küsime, kas isik on saanud mobilisatsioonikutse. Aga me ei küsi seda, kas ta arvab, et ta on mobilisatsioonikohuslane, sellepärast et kõik isikud ei pruugi seda teada. Lihtsalt ei pruugi seda teada või võivad eksida üht- või teistpidi, mõlemat pidi on võimalik eksida selles mõttes. Lõppkokkuvõttes, jätkuvalt, Ukraina riik pole soovinud ka seda, et me võtaks midagi nende isikutega ette, kes võivad olla teoreetiliselt mobilisatsioonikohuslased.

20:31 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

20:31 Martin Helme

Aitäh! Huvitav küll, et peaaegu kõik teised riigid, aga eriti Ukrainaga piirnevad riigid, on leidnud viisi, kuidas kontrollida seda, kas inimesed on väeteenistusest kõrvale hiilivad Ukrainas või mitte, ja ei lase oma riiki sisse neid, kes peaksid olema Ukrainas sõdimas, mis tekitab mõned küsimused. Miks siis Eesti valitsus nii kangekaelselt keeldub aitamast tegelikult Ukrainat? Kõik need jutud sellest, et pole nõutud ja Ukraina valitsus ise ei taha ja meil ei ole võimalik ja sellist paberit ei ole, see on kõik ju, selle kohta ütleb ilusti vanasõna, et kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse. Teilt ainult vabandused tulevadki. See on üks küsimus, kuidas teised saavad ja meie ei saa. Vastus tegelikult on ju ilmne, et ei taha.

Ja nüüd on teine küsimus ja see on tegelikult palju-palju olulisem küsimus. Kui meil Eestis on terve hulk inimesi, kes võiksid minna Ukraina eest sõdima, meie valitsuse seisukoht on see, et seal kaitstakse ka Eesti vabadust, siis miks me neid sinna ei saada, aga avalikult arutleme selle üle, et saata oma Eesti sõdureid, oma Eesti poisse sinna sõdima, nii-öelda Ukraina eest sõdima? Kus see loogika on?

20:32 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh nende kahe küsimuse eest! Vastupidiselt, me aitame Ukrainat, aitame väga palju, aitame relvastusega, aitame poliitilise toetusega lääneriikide osas, aitame luureinfoga, aitame nende kodanikel toime tulla, kes on põgenikud Eestis. Ja me reeglina teeme seda, mida Ukraina riik ja Ukraina rahvas meilt ametlikult palunud on, et sellist abi. Seda abi, mida nad meilt palunud ei ole, me neile peale suruma ei lähe.  

Ja issand jummal, ma nüüd unustasin selle teise küsimuse kahjuks … (Hääl saalist.) Oma inimesi, täpselt niimoodi. Minu teada pole Eestis keegi otsust teinud, et ükski Eesti kaitseväelane või kaitseliitlane peaks minema Ukrainasse sõdima. Mina isiklikult pole ka Eesti valitsuses üheltki valitsuse liikmelt sellist ettepanekut kuulnud. Vähemalt mulle pole seda öeldud sellisena. Nii et mul seda infot ei ole, et me midagi sellist plaaniks või teeks.

20:33 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

20:33 Jaak Valge

Suur tänu, kõrgesti austatud eesistuja! Härra minister! Ega meil siin midagi sisulist mõtete vahetamisest ju nii ehk nii midagi välja ei tule, kui te ikkagi nii mööda vastate. Ühe repliigi ütlen, et Ukraina ju väljastab tõendi, millega isik saab üle piiri, ja mina ei saa aru, miks te seda ei küsi, aga see selleks.

Küsimus selline, et Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna andmetel on käesoleval aastal 2023 kuni 24. märtsini Eestisse Vene piiri kaudu sisenenud 416 Ukraina kodanikku ja neist on 37% need mobilisatsiooniealised mehed ja teiste piiripunktide kaudu veel 1719 ja nende hulgas 40% mobilisatsiooniealisi mehi, ehk siis rahvastiku struktuuri mõttes selgelt ülehinnatud need mobilisatsiooniealised mehed. Miks neid just viimasel ajal eriti just Venemaalt tulnute hulgas on nii palju, ebaloomulikult palju? Kas see teile imelik ei tundu? Kes need Ukraina mehed on, kes praegu kogu aeg Venemaalt tulevad?

20:34 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Te mitu korda olete tänase õhtu jooksul erinevate arupärimiste juures öelnud, et te pole rahul sellega, et ma ei vasta teile nii, nagu te soovite. Teate, mina püüan vastata nii hästi, kui ma oskan, aga ma kindlasti ei pruugi alati olla samal meelestatusel nagu teie ja nii-öelda teie loogikate järgi – ja ma ei peagi seda olema. Seda meie demokraatlikus süsteemis ei eeldata, et kõik siin saalis ühtemoodi mõtleks ja ühtemoodi vastaks. Nii et ma ei hakka, vabandust, ma ei hakka teile meelepäraselt arvatavasti vastama ja teile kindlasti jääbki see pretensioon nagu alati. Te võite rahulik olla, et te ei pea seda pretensiooni uuesti esitama. Seda ei juhtugi. Jaa, seda ei juhtugi. Mina olen vastanud siin, teile lihtsalt need vastused ei sobi. Teil on oma agenda, te soovite siit midagi kätte saada, sellest pärast propagandat teha, öelda, näete, nii, naa või kolmandat moodi. Vabandust, võib-olla ma ei tea täpselt, mis teie agenda on, ja sellega kaasa ei tule ja ma ei hakkagi sellega tulema. Ärge heituge, ärge heituge. Jah.

Aga küsimuse juurde minnes, ma ei ole nende viimaste numbritega selliselt kursis või nende isikutega üldse, et kui te küsisite, kes need mehed on või mis nad sellised on.

20:35 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Ma korra katkestan. Hea ametikaaslane Jaak Valge! Me ei saa selle diskussiooniga edasi minna. Te segate vahele. Kogu aeg segate vahele. Ärge palun tehke seda. Jaa, aga ma palun, ärge tehke seda. Las vastaja vastab ja kuulajad kuulavad. See ei aita midagi, mis te seal kohapeal teete. Palun, minister, jätkake!

20:36 Siseminister Lauri Läänemets

Ma enda arvates olin poole peal vastusega.

Aga nüüd täpselt nende isikutega on niimoodi, et üks on see, kui paljud neid on üle piiri tulnud, teine küsimus on see, kui paljud on Eestisse jäänud. Paljud lähevad siit ka otse kuskile mujale Euroopasse või ka Ukrainasse edasi. See on ka väga oluline. Väga hea, kui te olete arvestanud, kui te ütlete, et ainult neid arvestasite, kes on Eestisse jäänud. Selge. Ma ei oska öelda seda põhjust, miks see protsent selline on, aga seda ma võin öelda, et piiri peal kontrollitakse. Kontrollitakse kõiki, kes tulevad üle idapiiri, isegi kui nad on Ukraina sõjapõgenikud või väidetavalt on – ja saadetakse tagasi ja ei lasta kõiki sisse. Ja on olemas erinevaid pagulasorganisatsioone, kes on Siseministeeriumi peale, PPA peale pahased, et miks me ei lase kõiki inimesi sisse – ja me ei lase. Kui nad ei suuda ära tõestada, et nad on need isikud, kes peaks siia Euroopa poole saama, et nad on sõjapõgenikud, siis ei lasta neid siiapoole sisse. Ehk siis miks? Ma ei oska sellele küsimusele vastata. See on selline oletuse tegemine. Võib-olla ühel hetkel me oskame, aga täna seda informatsiooni ei ole.

20:37 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

20:37 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete öelnud, et mobilisatsiooniealised Ukraina mehed, makstes Eestis makse, panustavad Ukraina kaitsevõimesse. Kas te oskate hinnata, kui suur on see panus rahaliselt ja kuidas on rakendatud meetmeid, et nende selline panus jõuaks Ukrainasse?

20:37 Siseminister Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Ei, vastus on see, et ei, ma ei oska seda hinnata. See oli minu selline tunnetus. Aga see loogika selline on, et kui sa lõpuks panustad sellesse, et esiteks kodustele on võimalik raha saata, siin tööl käies maksad sa maksud ja saad koju saata inimestele nii-öelda toetust, ja teiseks hoolitsed selle eest, et naised-lapsed, lapsed lihtsalt saavad siin Eestis hakkama, on ju, teenid neile elatist, siis sa tegelikult kaudselt panustad. Rohkem ma kahjuks täpsemalt öelda ei oska.

20:38 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

20:38 Mart Helme

Aitäh! Ma lugesin hiljuti ühte uudist, kuidas Ukrainas peeti kinni mobiliseerijate poolt üks auto, kus oli mobiliseerimise alla kuuluv mees, kes selle asemel, et mobilisatsiooniga rindele minna, lasi ennast sealsamas autos maha, et mitte minna rindele, protestiks kogu selle mobiliseerimise vastu. Vähemalt nii on selle uudise tõlgendus. Minu küsimus on. Nii teie kui Kaja Kallas kui siin mitmed teised on väitnud, et Ukraina ei ole meilt palunud, et me need kutseealised või rindele minekuks sobivad mehed neile välja annaksime. Aga kui nad paluvad, mis te siis teete? Kas teil on ülevaade? Kas teil on võimekus need inimesed kokku koguda, Ukrainaga kokku leppida, missuguste bussidega või mis transpordiga nad sinna lähevad? Mis te siis teete, kui Ukraina palub?

20:39 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Kui Ukraina palub, siis me saame tegutseda. Me teame jah, kus kohas need isikud elavad. Me teame, kes nad siin Eestis on, ja kui vaja, Eesti leiab nad üles. Kui Ukraina sellise palve peaks esitama, siis valitsus seda arutab ja vastavalt siis otsustab ja tegutseb.

20:39 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

20:39 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Algatuseks ma ütlengi teile suunatult, et minu meelest protesti väljendamine selle vastu, kui vastates ignoreeritakse sisuliselt küsimust, ei ole kuidagi ebakohane ja seda ei pea ka niimoodi käsitlema. See peaks olema normaalne osa parlamentaarsest diskussioonist. Seepeale ei peaks iga kord märkust tegema. 

Aga nüüd küsimus teile, härra minister. Kas ma kuulsin õigesti, et teie sõnul Ukraina ei väljastagi mobilisatsiooniealistele Ukraina meestele dokumenti selle kohta, et neil on luba riigist lahkuda? Ma nagu kuulsin sellist asja. Kas ma kuulsin õigesti või kuulsin valesti? Kui ma kuulsin õigesti, siis kust te sellist asja võtate? Tõsiasi on see, et mitmed teised riigid kontrollivad just nimelt seda, kas ajutist kaitset taotlevatel mobilisatsiooniealistel Ukraina kodanikest meestel on vastav dokument esitada või ei ole. Mis dokumendi kontrollimisest seal siis jutt käib?

20:40 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh teile! Nii nagu me oleme rääkinud, enamus Ukraina põgenikest, kes praegu tulevad, tulevad ida poolt üle idapiiri. Ja tõesti Ukraina Venemaal ei väljasta selliseid tõendeid. 

20:40 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

20:40 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea Lauri, mäletad, kui me tuttavaks saime, see oli kunagi 15 aastat või rohkemgi tagasi, Kaitseliidu allohvitseride kursusel ja kuidas me metsas müttasime ja maailma parandasime ja sa olid Rahvaliidu liige muuseas ja tubli eesti mees, tead sa, patrioot. Aga vahepeal sai sinust sots ja nüüd ma täiesti sügavalt imestan, et kui Mart küsis, et kas te saate aru, kuhu te selle massiimmigratsiooniga, millisesse hävingusse te saadate, siis sa raputasid pead ja paistab, et sul on täiesti ükskõik sellest, et meil on 11 000 Ukraina desertööri. Vastasid, et kui Ukraina küsib, et noh, eks me siis vaatame, mis teeme. Ütle mulle, mis suga on juhtunud.

20:41 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Hea Henn Põlluaas, tõesti vastab tõele, oleme sinuga erinevatel Kaitseliidu sündmustel kohtunud, metsas patrullis olnud, vaadanud hommikul, kuidas päike tõuseb, linnud laulavad, rääkinud Eesti poliitikast, Eesti tulevikust, jah, me oleme seda teinud. Ja mina ütlen, et mina olen Eesti patrioot edasi, täpselt nii, nagu oled seda sina, nii nagu, ma arvan, enamus inimesi selles parlamendisaalis on Eesti patrioodid. Ja mõnikord on niimoodi, et Eesti patrioot saab olla natuke ühtemoodi ja natuke teistmoodi. Ja mõnikord on neid asju, kus kohas ma ei taha nõus olla ja mul tekib ka küsimus, et kas keegi siin, ma ei tea, mõni ka EKRE saadikutest midagi teeb, ütleb, siis mul on küsimus, et kas see ikka on väga patriootlik tegu on. Ja ma saan aru, et minu põhjal võib ka selliseid küsimusi olla. Ja ei olegi ette nähtud, et me kõik mõtleksime ühtemoodi. Kui me mõtleks ühtemoodi ja käituks ühtemoodi, siis me oleks arvatavasti ka samas poliitilises erakonnas ja võib-olla see ei oleks enam demokraatlik riik ja demokraatlik süsteem. 

See, et ma pean oluliseks osaks seda, et Ukraina sõjapõgenikele Eesti peavarju annab, seni kuni lahingud Ukrainas käivad, see ei tähenda seda, et ma kuidagi tegutsen Eesti vastu. Vastupidi, mina sellega näen, et me aitame ja toetame ukrainlasi. Olles Ukraina valitsuse liikmetega suhelnud, neil on täpselt sama arvamus, mul ei ole ühtegi nagu põhjust arvata teistmoodi. Seda, et nende põgenike seas on neid, kes võib-olla ei käitu selliselt, nii nagu meie eeldame või ootame, isegi mina, jah, seda on, alati on paljude inimeste seas, ikka mingisugune protsent selliseid isikuid leidub, alati on leidunud, vahet ei ole, mis on maailmakord olnud, mis on nii-öelda ajastu olnud, alati neid on. Aga põhimõtteliselt üldjoontes, me räägime siis täna ikka põhimõtetest, siis see on Ukraina aitamine, see on toetamine ja lõpuks Eesti julgeoleku eest seismine. Ma arvan, et ma võiks väga pikalt hakata seletama, mida me kõike Siseministeeriumis teeme ja mida me ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonnana teeme. 

See on hästi huvitav eeldus, et kui sa oled ühes erakonnas, siis sa saad olla Eesti patrioot, aga kui sa oled Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas, ei saa olla. (Hääl saalist.) Ma toon, ma toon teile ühe näite teie küsimuse peale. Vaadake, minu arvates Mart Helme on nagu hea siin õpetaja olnud meile kõigile. On sotsidele ette heidetud, mulle ka öeldud, et mis te siin ajate mingisugust punast või Venemaa asja. Vaadake, kui ma kuulan näiteks Mart Helme sõnavõtte ja neid termineid, mida ta kasutab, siis neid ma olen kuulnud ainult Nõukogude Liidu ajal tehtud propagandafilmides ja lugenud mõnest võib-olla raamatust, neid on kasutatud seal. Mina Eesti kodanikuna, üles kasvanud Eesti Vabariigis, natukene enne Eesti iseseisvuse taastamist sündinud, nagu noore poisina ma midagi mäletan, et Vene aeg oli, pole mitte kuskil mujal neid kuulnud, on ju. Ja kui ma hakkan nüüd mõtlema, et kes võib-olla rohkem nendes ajastutes ja nendes loogikates elab, siis mina ei tunne seda, et mina seda oleks. Minu arvates ei näita nagu patriotismi see, mis erakonda sa kuulud. 

Ärme unusta, et sotsiaaldemokraadid on selle riigi ülesehitamise juures, iseseisvuse väljakuulutamise juures olnud, on ju, (Hääl saalist.) on väga palju, väga palju teinud, mille järgi, ja väga palju paika pannud, on ju, mille järgi tänane õigusruum nagu üles ehitatud on, mis on nii-öelda need printsiibid, on ju, ja tegelikult ma arvan, et ka EKRE peab väga oluliseks. Kunagi olid sotsiaaldemokraadid need, kes ütlesid, et jah, mõisamaa tuleb jagada Eesti talupoegadele. See oli ju põhjus, me kõik teame seda, Jaak Valge võib kinnitada, mis motiveeris paljusid inimesi vabadussõtta minema. Sotsiaaldemokraatide lubadused, jah, tänu millele Eesti vabaks jäi. Selles mõttes, ma arvan, patriootlikke tegevusi, hea Henn, on olnud sotsiaaldemokraatidel minevikus, on sellel ajal olnud, kui sotsiaaldemokraadid eksiilis seda riiki nii-öelda, seda valitsust püüdsid hoida oma parima äranägemise järgi, iseseisvuse taastamisel, on ju. 

Ja mina olen seda öelnud, muideks, ma ei tea, kuidas on sinuga, aga ma olen endale korduvalt seda küsimust esitanud, et kui kunagi peaks tulema see olukord, kus ma olen parlamendi või valitsuse liige, pigem olen mõelnud tollel ajal, kui ma parlamendi liige olin, et tuleb see olukord, kus sinul ja minul kaitseliitlasena tuleks minna, aga seadus ütleb, et kutset ei saadeta, sest sa oled parlamendi liige, ma olen mõelnud väga palju sellest, et ma peaksin sellel korral erandi tegema ja selle parlamendi liikme töö jätma ja oma nende meestega, kes mul Kaitseliidus kompaniis olid või rühmas olid, kui ma seal tegutsesin, ja minema. See on see, mille järgi süda kutsub. Kui see ei ole patriootlik tegevus, kui see ei ole patriootlik lähenemine, võib-olla on midagi muud, aga ma ise tunnen, et ma ikka tihti Eestile elan ja Eesti nimel elan. Me ei pea alati, jätkuvalt, ühtemoodi mõtlema, et olla Eesti patrioodid. Ma arvan, et Henn, täpselt nii nagu minul, võib ka sinul olla, et kui on vabariigi aastapäev, mõni teine sündmus, lauldakse eestimaiseid laule, peetakse kõnesid, sa tunned uhkust, sa tunned rõõmu selle riigi üle ja sa tunned, et sa elad väga toredate inimestega siin koos.

20:47 Aseesimees Jüri Ratas

Minu kogemus ütleb, et nüüd varsti tuleb kaks pikemat kõne. Võib-olla oleks õige võtta Anti Poolametsa küsimus ja siis kuulata need kõned ära. Aga teeme nii, nagu järjekord ette näeb. Protseduuriline küsimus, Jaak Valge, palun! Mitte ajalooline tagasivaade.

20:47 Jaak Valge

Kõrgesti austatud istungi juhataja! Tervitage muidugi Riigikogu esimeest. Aga mul on selline küsimus, et ma ise ja nii mitmedki minu fraktsioonikaaslased on Riigikogu esimehelt tihtipeale küsinud, juhul kui vastaja on läinud lappama või rappa oma vastustega, et miks siis Riigikogu esimees ei peata teda ega juhi rabast välja õigele teele. Ja sel juhul on Riigikogu esimees, keda ma loodan, te tervitate, vastanud kuidagi niimoodi, et niikaua kuni vastaja püsib teemas, ei ole temal põhjust vastajat katkestada. Ja ma küsin teie käest: kas teil on mõnevõrra erinev praktika või kuidas teie seda defineerite, millal te katkestate? Te näete, et austatud minister on väga paljudes eelnevates vastustes juba täiesti küsimusest mööda rääkinud pikka juttu. Ja viimasest vastusest ma ei saanud üldse aru, mis teemal ta täpselt rääkis. Missugune on teie praktika on, millal teie vastaja katkestate ja juhite tähelepanu, et peaks küsimusele vastama? 

20:49 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Endine Riigikogu esimees rääkis siin noorusaegadest nii endal kui ministril ja mina ei tea, kas need noorusajad olid neil koos rabas või lookleval metsateel või kus iganes. Ja siis rääkis sotsiaaldemokraatlikust maailmavaatest ja muust maailmavaatest. Minister siis vastas sellele küsimusele. Aga tervitamise osas olen ma alati vihjanud, kui küsija ütleb valesti istungi juhataja kohta, et olla terav ja anda ka sellist mõttevärskust ja selgust Riigikogu liikmele, et seda tervitust võin edastada. Antud juhul teie ei eksinud ja seda tervitust ma ei edasta. Saate ise tervitada Riigikogu esimees, kui soovite. 

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

20:49 Mart Helme

Aitäh! Ma tahan ka, ma ei tea, kuivõrd see nüüd protseduuriliselt täpselt haakub, aga siiski juhtida tähelepanu, et kui vastaja teeb mingeid vihjeid Riigikogu saalis ja kuna minu nime mainiti, siis ma arvan, et selles mõttes see repliik on asjakohane, Riigikogu saalis viibiva isiku just nagu Eesti patriootilisuses kahtlemise suhtes ja vihjab just nagu mingisugusele Nõukogude nostalgiale ja sellele, et see Riigikogu saadik ei ole nagu omalt poolt panust andnud Eesti Vabariigi iseseisvumisse ja selle iseseisvuse püsimisse, siis ma arvan, et sellel saadikul on õigus ja kohustus reageerida. 

Lugupeetud minister, kui teie poisikesena Eesti Vabariigi iseseisvumise eest võitlesite, siis mina täismehena Välisministeeriumi ametnikuna olin selle delegatsiooni liige, mille töö tulemusena Vene väed lahkusid Eestist. Ma arvan, et see on suurem lahinguline saavutus kui see, mida teie metsas allohvitseride kursusel olete teinud. Vene väed lahkusid, mina olin Moskvas. Assisteerisin president Lennart Meri, kui ta allkirjad andis Vene vägede lahkumise lepingutele. Andsin Lennart Merile isiklikult nõu, käisin korduvalt Kadriorus talle aru andmas läbirääkimiste seisust. Minu mingisugust nõukogudemeelsust, siin mingeid vihjeid selles suhtes teha on mulle isiklikult absoluutselt solvav ja vastuvõetamatu. Ja ma palun, et te tulevikus enam niisugust viga ei teeks.

20:51 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ühelt poolt loomulikult te ütlesite oma sissejuhatuses õigesti, et ega see ei ole küll protseduuriline, aga ühe sisulise aspektiga ma olen vägagi nõus, mis te ütlesite välja: selle Vene-kaardiga vehkimist üle huulte on siin liiga palju ja reeglina asjata. Sellega ma olen küll päri. Anti Poolamets, palun!

20:52 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Aga ennekõike peab olema faktitäpne. Te hakkate kohe rapsima, kuna on näha, et te ei tunne ajalugu. Te seisate siin vastu ühe Eesti parima ajaloolase ja veel mitme väga hea ajalootundjaga. Tõsi, te ei saagi seda võrdlust tuua, sest te räägite oma poisikesepõlvest, aga me räägime Karl Vaino aegsest massiimmigratsioonist, mis on numbriliselt võrreldav sellega, mis toimub praegu. Seetõttu on väga kohatu öelda, kui keegi räägib Nõukogude ajast, sest ta teab sellest ja ta näeb déjà-vu'd paraku, mida te siin praegu olete ette võtnud. Pealegi peale Eesti patrioodi te olete ka araabia patrioot, võib-olla isegi Vene patrioot, sest ta ei taha Vene kodanikelt valimisõigust ära võtta – sotsialistid propageerivad mitme identiteedi ideed. Ja vaadake, üle 10 000 mehe …

20:53 Aseesimees Jüri Ratas

Palun küsimus!

20:53 Anti Poolamets

… nendel ei pruugi olla lojaalsust Eestile ega Ukrainale, sest nad ei võitle Ukrainas oma maa eest. (Juhataja helistab kella.) Kas nad on lojaalsed Ukrainale ja Eestile?

20:53 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

20:53 Siseminister Lauri Läänemets

Jah, aitäh, lugupeetud küsija! Ma siis pean ikka alustama natukene sealt, kus teie küsimuse enamus aega kulus, Karl Vaino aegadele. Teate, mina, kui nüüd täpne olla, ei rääkinud sellest, et mina Eestis taastasin iseseisvust poisikesena. Seda ma ei ole öelnud, et mina seda tegin. Mina olin poisikene siis. Ja seda, kui Mart Helme sellel ajal neid tegusid tegi, mida ta nimetas, mina pole kahtluse alla seadnud. Ma tõin lihtsalt võrdluse, et teie poolt on neid etteheiteid, kaasa arvatud Mart Helme poolt mulle etteheiteid tulnud, et ma justkui tegelen mingi Vene asja ajamisega. Aga ma millegipärast vaatan, et see leksikon selles sõnavaras on hoopis kellelgi teisel palju parem kui mul. See ei tähenda seda, et ma midagi tahan eitada, mida keegi varasemalt teinud on. Ei, seda ma ei ole öelnud. Mina seda ei proovi teha, mina ajalugu ümber ei kavatse kirjutada. Ajalugu on nagu ta on.

Ma jätkuvalt ütlen, nii nagu ma enne vastasin, ka Karl Vaino ajal oli tõesti erinevus selles, et see massiimmigratsioon, mis puudutas toona Eestit, oli eesmärgiga tasalülitada eestlasi ka. Praegu valitsusel Ukraina sõjapõgenikke abistades ei ole seda eesmärki. Kinnitan teile: ei ole seda eesmärki. Vastupidine eesmärk on: Eestit hoida. Ei ole ka seda eesmärki ülejäänud immigratsioonipoliitikas.

Ma pole neid kõnesid pidanud siin, lõpu poole on võimalik mul pärast sõnavõtte teha – no mis ma siin ikka. Mu vastuseid ei pea meeldima, ei pea sobima. Ma olen seda öelnud. Aga need väited, et valitsusel on mingisugune tohutu immigratsioonipoliitika, et siin plaan üle ujutada Eesti välisimmigrantidega, seda ei ole. Ja eriti ei ole seda sotsiaaldemokraatidel, sest ma julgen öelda, et minu arvates ma olen pehmelt öeldes mõõdukat joont valitsuses hoidnud ja öelnud, et kvooti ei suurenda ja muid asju me ei peaks tegema. Kuidagi veidi vägivaldne, ütleme niimoodi, on selliseid silte külge kleepida. Selles mõttes mitte. Mina ei arva, et alati see, kui sa rindel ei ole, tähendab seda, et sa ei ole patriootlik. Need seosed ei pruugi üksühele olla. Maailm ja elu on väga keeruline mõnikord ja mõnikord on ausaid põhjuseid, mõnikord on selliseid põhjuseid, mille üle uhkust ei saa tunda – neid on kõigi rahvaste seas. Üldistama ma siin ei hakkaks.

20:56 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Henn Põlluaasa. Palun! Vabandust, ma korraks vabandan! Ega ma täpselt ei tea, kumb on arupärijate esindaja: Anti Poolamets või Henn Põlluaas. Anti Poolamets, teie tutvustasite arupärimist? Henn Põlluaas, jah? Selge, nii et teil on täiesti luba olemas, nii et tulge palun.

20:56 Henn Põlluaas

Ausalt öeldes on täiesti šokeeriv Eesti Vabariigi Riigikogus kuulata siseministri õigustusi sellele, et meil on üle 11 000 Ukraina desertööri, kelle koht on oma kodumaal, kelle ülesanne on kaitsta oma riigi vabadust, territoriaalset puutumatust, oma inimesi vägistamiste, tapmiste, mõrvade, kannatuste eest. Ja siis räägib siseminister meil siin, et oi, küll on palju erinevaid põhjusi, miks need inimesed siin võivad olla, las nad olla, maailm on kirju. On tõesti kirju, aga siin ei ole kahtemoodi valikuid olemas. Kas sa oled oma riigi patrioot ja sa seisad selle eest, sa võitled selle eest, või sa ei ole ja sa oled nahavedaja, tõmbad saba jalge vahele ja jooksed minema?  

Ja mul on tunne, et täpselt samasugust suhtumist kannab meie valitsus, sellepärast et me teame kõik, millises olukorras me täna oleme. Meil on riigi aknad ja uksed kõik lahti ja valla löödud, et ainult immigrandid üle terve maailma sisse saaksid tulla. Meil immigratsioonikvoot ei tähenda mitte midagi, sest sellele on tehtud üle 20 erandi. Ja siis räägivad valitsuse ministrid, et on vaja veelgi suurendada, veelgi suurendada olukorras, kus meil tuleb tõepoolest massiliselt immigrante sisse rohkem, kui tuli Nõukogude okupatsiooni ajal, ja see on normaalne. Lisaks veel Ukraina sõjapõgenikud, kellest lõviosa ei ole mingid sõjapõgenikud, vaid seal on ka Venemaal töötanud ukraina võõrtöölised, kes seal raha saamiseks tegid tööd. Aga tulles Eestisse, ei pea tööd tegema, küll aga saab toetusi, mis ei olevatki toetused, nagu minister ütles, vaid nad olevat võrdsed meie kodanikega. Aga meie kodanikud ei saa toetusi. Minu meelest ka sotsiaaltoetus on toetus, samal ajal kui terve rida riike ei maksa nendele mitte mingisuguseid sotsiaaltoetusi ega toetusi või kuidas neid nimetada. Ja nii peaks ka Eesti tegema. Aga ei, meie kutsume nad siia, me võtame kõik vastu, me oleme rõõmsad. Ja samal ajal siis põhjendame seda sellega, et Ukraina ei ole nõudnud neid tagasi. Ukraina on korduvalt öelnud, et nad vajavad neid mehi. President on öelnud, et nad peaks koju tagasi tooma.  

Käisin eelmisel nädalal rindel Bahmuti ja Avdijivka all ja väejuhid, brigaadiülemad ütlesid, et meestest on tuline puudus, kõik nende üksused on alamehitatud. Ja siis meie siseminister, meie valitsus ütleb, okei, las nad olla siin, küllap neil on omad põhjused. Ja siis püüab meil peaminister, vabandust, siseminister selgeks teha, et ega patriotism ei saagi olla ühesugune sotsil ja EKRE-l ja Isamaal ja reformil, et patriotism võib olla erinev. No ma ei saa aru. Kui sa lased oma riigi võõrsisserändajatel üle ujutada, üle ujutada oma kultuuri kõigega, nii et eesti rahvas hääbub ja hävineb ja võtta ära veel peretoetused ja mis iganes, painutada rahvas maksuterrori alla, siis mina küll ei saa aru, kus siin mingisugustki patriotismi näha võib. Vastupidi, see on kuritegu eesti rahva vastu. See on kuritegu meie põhiseaduse vastu, mis ütleb, et kõrgeim eesmärk Eesti riigil, kaasa arvatud valitsusel, on hoida ja säilitada ja kaitsta Eesti riiki, eesti kultuuri ja iseseisvust. Ja siis sotsid lammutavad seda nii kuis jaksavad ja siis ütlevad, et see on patriotism.  

No kulla Lauri, ei ole see patriotism! Vastupidi, see on sabotaaž, see on mingisuguste, ma ei tea, kelle kurjade kavatsuste elluviimine. Eesti riiki ega Eesti rahvast nii ei säili. Mingisugune riik võib-olla tõesti, mingi uus slaavi riik, aga see ei ole enam Eesti riik, see ei ole enam eesti rahvas.  

Ma palun kolm minutit lisaaega.

21:01 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

21:01 Henn Põlluaas

Aga meie ülesanne on seista just eesti rahva eest, mitte millegi muu eest, mitte kellegi teise eest, vaid just nimelt eesti rahva eest. Kui sellest aru ei saada, siis mina ei oska küll selgitada seda teistmoodi. Kui me lammutame oma perekondi, lammutame oma väärtusi, lammutame abielu mõistet, mida iganes, kõike lammutame ja lammutame, siis kuidas saab rääkida patriotismist, Eesti riigi eest seismisest? 

Siis see hämamine nende desertööridega, et kas nad on alalise kaitse saanud või on nad rahvusvahelise kaitse saanud või on nad lihtsalt siia tulnud ja kas neilt küsitakse mingeid pabereid. No tehkem siis ise Ukrainale ettepaneku. Teeme ise, et me mobiliseerime need mehed nende mobilisatsiooniseaduse alusel, anname neile kas või mingi varustuse, kui vaja, väljaõppe, kui vaja, ja saadame Ukrainasse. Kas te arvate, et Ukraina oleks selle vastu? Ma usun, et kahel käel võetakse see see abi vastu, sest seal on tõesti igat meest vaja. Ja kui leitakse, et kui need mehed ei taha minna, siis ka see olevat patriotism, nagu me siin leidsime, ja oma isamaa ja kodumaa armastamine, siis tõtt-öelda mind teeb see sõnatuks. Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Patriotism ja isamaa-armastus saab olla ainult ühesugune. See, et kõigi nende tegude taustal tõmmatakse vabariigi aastapäeval sinimustvalge lipp üles ja ja süüakse kiluvõileiba – no see on ju tore, aga see on ainult teesklus, sellel ei ole taga mitte mingisugust sisu. Aga patriotism ja isamaa-armastus peab tulema südamest ja siit seest välja kasvama ja selleks peab olema valmis. Nii nagu Kaitseliidu moto on: Eesti eest surmani. Aga nende tegudega, mida me näeme tänase valitsuse poolt, siis jah, surmani küll, aga Eesti Vabariigi ja eesti rahva surmani. Meie sellega ei nõustu mitte iialgi. Aitäh!

21:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Anti Poolametsa. Palun! 

21:04 Anti Poolamets

Täna on meil terve fraktsioon siin arupärijate esindaja. Aga arutelu läks väga olulistele teemadele. Henn meenutas seda, kuidas ta siseministriga õppustel käis. Ka mina olen Hennuga päevi ja päevi öises metsas õppustel olnud. Esimene reaktsioon, mis peaks tulema siseministrilt, on see, et kõik meie mehed peavad ju minema. Ja me põlgame oma desertööre, kui see nii ei juhtu. Ja mitte ainult ei põlga, vaid igasse jaama, sadamasse lähevad valvepostid ja nad ei saa põgeneda, siis kui teised võitlevad elu eest. 

Nüüd te tulete rahumeeli, möödaminnes rääkima meile seda, et üle 10 000 mehe võib seda vabalt teha ja talle lastakse peale suhkrupuudrit Eesti maksumaksja poolt, et tal oleks elu mõnus. Teate, kui piinlik on mul kuulata "Teateid tegelikkusest", kui keegi ütleb: "Ma elan Annelinnas, minu alumises korteris käib üks pidev pummelung. Kolm kuni neli täisjõus Ukraina meest joovad lakkamatult, löövad aega surnuks. Aga mille eest? Meie maksumaksja raha eest! Desertöörid, mobilisatsioonist kõrvalehoidjad! Kas üks mees, kes on metsas käinud ja ise oma sõdurisaabast kulutanud, kas tal ei hakka süda verd jooksma? Minul küll hakkab. 

Ma ei tea, kuhu see vaim on kadunud ja milline on eeskuju meie noortele meestele, keda me surume kaitseväkke, kes kaheksa või 11 kuud teenivad palehigis ja teavad, et nad on reservis, teavad, et nad peavad välja tulema, teavad, et sõjaväepolitsei otsib need loiumad mehed üles, teavad, et nad peavad minema? Ja nende jaoks "Eesti eest surmani" ei ole mingisugune tühi jutt, vaid see on sõdurivanne. Ja siin me näeme ligi 10 000 meest, kes seda vannet ei täida, kellest kindlasti paljud on ajateenistuse läbinud, kellel on väga väärtuslikud sõjaväelised elukutsed. Te ei tea nendest mitte midagi. Võib-olla Ukraina vajab oma suurtükispetsialiste, lennueksperte, kes siin redutavad, logistikaeksperte. 

Siinsamas kõnetoolis oli mees, kellel oli seljas kampsun, mille peale oli kirjutatud "Kaitsetahe". Ukraina president. Kas te mäletate, mida ta ütles? "Me tahame oma inimesi tagasi! Iga mees, kes on rindel või tagalas, teenib Ukraina võitu." Ka need mehed, kes siin napsu võtavad ja Annelinna korteris aega surnuks löövad, võiksid olla kas või tagalas, kui me neid välja ei õpeta, töötada logistika peal, vedada moona.  

Henn Põlluaas käis Eesti vabatahtlikega põletavates punktides, kohtus komandöridega. Olen minagi komandöridega kohtunud. Neil on meeste puudus lakkamatu, ka nendest, kes toitu veavad, nendest, kes vett veavad, nendest, kes tagalas aitavad. Ei, meil on 10 000 soojamüüri peal vedelejat! Mäletate Loll-Ivani muinasjuttu? Lõsutas ahju peal ja ütles, et kõik teised on laisad ja lollid, aga Loll-Ivan on tark. Vaat selle Loll-Ivani muinasjutu peal olete siin 10 000 meest hoiule võtnud ja varsti tuleb teine 10 000, sest nad on väga halb eeskuju. 

1918. aastal alustasime me 2000 mehega, vabatahtlikuga. Mobilisatsioon õnnestus, me suutsime lõpuks välja panna 75 000 ja üks viimane Vabadussõja veteran, kellega ma rääkisin, kes elus oli, ütles, et ta läks Läti piiri valvama paljajalu, 17-aastasena, aga ta läks ikkagi. Aga nüüd puuderdatakse suhkruga üle tugevad elujõus mehed, keda te iga päev võite tänaval ja poes näha. Milline eeskuju Eesti kaitsetahtele? Mida me peaksime siis särgile kirjutama? 

21:09 Esimees Lauri Hussar

Kas soovite lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega. 

21:09 Anti Poolamets

Ma ei tea, mis selle taga on. Mis on selle taga, et te soojendate desertööre. Ukrainal on puudus mitte üksnes relvadest ja laskemoonast, vaid karjuvalt inimestest. Ma tuletan meelde, et teie erakond on saanud raha mehelt, kes pesi Putini lemmikoligarhi Usmanovi raha ligi miljardi ulatuses. Tema poeg istub siinsamas, temast võib saada lähiajal Tallinna linnapea. Kas ma pean oma kahtlusi väljendama, kust see vaim tuleb, et te olete valmis desertööre soojendama? Jah, mul on kahtlused, ja ta ei liiguta ka midagi. Kas te 10 minutit rääkisite sellel teemal oma erakonna juhatuses? Me oleme mitu korda küsinud. Ah, ei ole midagi, mis see rahapesu ikka ära ei ole! Rahapesu raha teenimine on tore. 

Üks mees teenis krüptoärimeeste raha, Vene krüptoärimeeste raha – istub teie erakonnas. Mis sest ikka! USA-s võib-olla pannakse nad 30 aastaks vangitorni. Mis seal ikka! Te olete nagu Šveitsi juust. Te olete auklikud nende annetustega, nende Vene annetustega. See tekitab põhjendatud kahtlusi. Jah, sotsiaaldemokraatidel on olnud helgemaid hetki. Ajaloolasena ma võin seda kinnitada. Maaseadus oli vajalik seadus. Ka sotsiaaldemokraadid osalesid vabadussõjas. Aga olge nende tasemel, ärge mängige kõike maha nagu mõned, kes nimetavad Eesti rahvusriiki ebainimlikuks düstoopiaks. 

Ma olen ise kuulnud omaenda küla mehelt, omaenda naabrilt, kes kohtus ühe Ukraina põgenikuga ja küsis, kuidas seal Ukrainas on, mis teie sellest arvate. Mida ta talle kostis? "Ma tulin eest ära, selleks et Putin saaks tappa võimalikult palju ukrainlasi." Kas see ongi julgeolek, mida te olete maale toonud? Kas see ongi see läbivalgustamine? Ma arvan, et neid mehi, kes nii arvavad, on Eestisse tulnud tuhandeid. Nad on ideaalselt värvatavad Vene eriteenistuste poolt. See läbivalgustus ei ole ammendav, see ei saagi olla. Üle Vene piiri tullakse ja on tuldud tuhandete kaupa. Ja sealt on tulnud keda tahes. Nii et võtke teemat tõsiselt! Te olete siseminister, te vastutate kaitsepolitsei töö eest, te vastutate politsei töö eest. Tehke midagi! Aitäh!

21:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Jah, palun, Riigikogu kõnetoolist.

21:12 Siseminister Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Arupärijad ja viimaste kõnede pidajad! Teate, see on huvitav arutelu siin, et kes on kõige suurem patrioot siin, kes on või kes on üldse Eesti patrioot. Täpselt samamoodi võiks ju hakata rääkima sellest, et kui need inimesed, kes ütlevad, et – mis see oli? – 27-aastane naine on ühiskondlikult kahjulik element, on ju, kas see oli patriootlik tegu öelda Eesti naisele niimoodi ja kuidas paljud Eesti naised tundsid. Vabandust, paljud Eesti naised tundsid ennast väga puudutatuna. Aga ma ei hakka neid näiteid rohkem tooma. Mis me selles minevikus sorime, mu eesmärk ei ole … Ma lihtsalt tahtsin öelda, et mu eesmärk ei ole sobrada sõnavõttudes, lõppkokkuvõttes teod näitavad. 

Minu arvates, kui te, härra Poolamets ja kõik teised, sama innukalt räägiksite siin ja võitleksite siin ja avalikkuses räägiksite sellest, kuidas tuleb Vene agressorriik peatada Ukrainas, meie piiride taga, kui sama innukalt, kui te räägite sellest, kui halvad on Ukraina sõjapõgenikud, need mehed, kes siin on – mis need sõnad olid? –, desertöörid ja kõik muud, ma arvan, et sellest oleks palju rohkem kasu, rohkem Eestile ja rohkem neile ukrainlastele. Jah, on igasuguseid inimesi. Alati igas rahvuses on neid, kes lähevad rindele, neid, kes ei lähe rindele. Neid, kellel on põhjus, ja neid, kellel tegelikult ei ole põhjust, hoiavad kõrvale. Mõnikord tasub küsida, miks. Mõnikord on isiklik tragöödia, on kurb, on ju, aga elu on karm. Mina isiklikult arvan, et nii palju kui võimalik, peaksid minema. Aga ma ei arva, et me peaksime kuidagi tegema midagi sellist, mida Ukraina riik ei taha. Et me ütleme, et see on abistamine, aga tegelikkuses ei ole.

Ja minu arvates … Tähendab, mina ei taha öelda seda, et mina olen suurem Eesti patrioot kui teie. Ja minu arvates see on üldse vale lähenemine, vale loogika. Ma arvan, et teie seas on kindlasti väga palju Eesti patrioote, omamoodi. Ma ei ole sellega kindlasti nõus alati, aga teie seas kindlasti on Eesti patrioote. Ja teie ei pea olema nõus sellega, kuidas mina Eestit näen. Ja võib-olla ongi tore, et me alati ei nõustu siin, aga see ei tähenda seda, et mina arvaks, et te olete vähem eestimeelsemad.

Jah, võib-olla on see õige vaade, et keegi ühe või teise tegevusega võib Eestile liiga teha. Jah, teie vaade, ma võin sellele vastu vaielda, aga ma ei saa vaidlustada teie seisukohta, et teile tundub, et keegi täna valitsuses teeb mingi nurga alt Eestile liiga. Aga minu vaade on see, et te teete teistmoodi Eestile liiga ja ukrainlastele liiga, kes on sõjas, kelle kallal vägivallatseb Venemaa nii kuis jaksab. Ja ei ole kaastunnet, ei ole mõistmist, vaid te ütlete, mina kuulen seda teie käest, et justkui ukrainlased … Mulle tundub nii, et te ütlete, sest ma kuulen peamiselt seda, et te siunate ukrainlasi, mitte venelasi. Huvitav, miks see nii on. Miks ma kuulen kogu aeg, kuidas ukrainlased on pahad, EKRE liikmete suust, aga ei kuule seda, kuidas Venemaa agressorriigiga tuleks tegutseda? (Saalis räägitakse.) Jah, mul võib olla halb kõrvakuulmine, aga pigem võib tulla ka see sellest, et te keskendute teatud asjadele rohkem, teistele asjadele vähem. Võib-olla see on südametunnistus, patriotismi tunnistus, patriotismi küsimus. 

Ja teate, härra Poolamets, mina arvan täna ühte, kui peaks Eestiga juhtuma see, mis Ukrainas, ja teie arvate täpselt ka ühte oma peas. Aga teate, kui päris olukord kätte jõuab, siis mõnikord on elu näidanud läbi ajaloo seda, et see, mida mõni meist arvas, osutub hoopis teistsuguseks ja mõne meie käitumine osutub teistsuguseks. Ma ei tuleks siia hooplema sellega, et kes on desertöör ja kes on kõvem Eesti patrioot, sest ühel päeval võib ajalugu näidata – ja on näidanud elus –, et need, kes kõige kõvemat kisa teevad, võivad olla kõige esimesed, kes leiavad paadi ja sõidavad kuhugi. Selles mõttes mina austan seda, et teile ei meeldi minu ja võib-olla selle valitsuse tegevus. (Saalis räägitakse.) Ja ma austan seda, et teil on erinev vaade, aga ma ei ole sellega alati lõpuni nõus. Aitäh!

21:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Sellega ma sulgen läbirääkimised. Enne, kui me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde ja lõpetame selle päevakorrapunkti ära, Mart Helme, käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

21:17 Mart Helme

Jaa, aitäh, härra eesistuja! Ma juhin tähelepanu, et kogu selle temaatika käsitlemise juures ei ole küsijate poolt olnud ühtegi Venemaa suhtes kiitvat, soosivat, heakskiitvat repliiki. See on ministri täielik väljamõeldis. Küsimus on selles, miks praegune valitsus ei taha aidata Ukrainat sellega, millega Ukrainat saab aidata, see on nimelt meeste saatmisega siit Ukrainasse Venemaaga võitlema ehk rindele. Ja kui minister kogu selle aja jooksul ei saanud aru, mis on selle arupärimise eesmärk – aidata Ukrainat – ja hakkab süüdistama arupärijaid Venemaa soosimises, siis midagi on tema mõtteviisis absoluutselt vigane.

21:18 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aga ei saa lugeda seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks. Head kolleegid! Sellega ma loen meie tänase kaheksanda päevakorrapunkti käsitletuks.


9. 21:18

Arupärimine PPA poolse võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega (nr 620)

21:18 Esimees Lauri Hussar

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 7. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine PPA poolse võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega. Ettekandjana palun siia Riigikogu kõnetooli arupärija Varro Vooglaiu. Palun!

21:19 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Tõtt-öelda ma esimese asjana tahan avaldada tänu Riigikogu juhatusele, sellepärast et see arupärimine on üks esimesi minu parlamendis oleku aja jooksul, mis jõuab siia saali põhiseaduses sätestatud tähtaja raames ehk 20 istungipäeva jooksul, nagu põhiseaduse § 74 lõige 2 seda ette näeb. Märkimisväärne saavutus. Aitäh!

Aga nüüd siis arupärimise juurde. 12. jaanuaril tegi Harju Maakohus teatavaks oma otsuse, millega tühistati Politsei‑ ja Piirivalveameti poolt Jaak Valge ja Andres Aule suhtes langetatud süüdimõistev väärteootsus, kuna kohtu hinnangul polnud nimetatud isikud reaalselt ühegi väärteo koosseisule vastavat tegu toime pannud. Nüüdseks on see otsus jõustunud. 

Mäletatavasti paigaldasid Aule ja Valge möödunud aasta juulis Tallinna vanalinnas kirjanike majale Juhan Smuuli bareljeefi juurde Eesti NSV lipu, et juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et 1949. aastal tõendatult küüditamises osalenud ning korduvalt stalinistlikke vaateid väljendanud Juhan Smuulile pühendatud mälestusmärki eksponeeritakse jätkuvalt Eesti Vabariigi avalikus ruumis, pealinnas, mis on täiesti kohatu. 

Kuid selle asemel, et küüditaja mälestusmärk oleks maha võetud, algatas PPA lipuaktsiooni tõttu Aule ja Valge suhtes väärteomenetluse ning menetleja Kristel Proos otsustas määrata mõlemale mehele trahvi, kuna nad olevat toime pannud avaliku korra rikkumise. Tegelikult oli algusest peale vähegi ausatele inimestele täiesti selge, et mingit väärtegu Aule ja Valge toime ei pannud. Selge on ka see, et PPA ilmselgelt otsis võimalust süüdimõistva otsuse langetamiseks, sest algselt tugineti eriti absurdsel moel karistusseadustiku §‑le 1511, mille kohaselt on keelatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisi. Kuna selline etteheide oli naeruväärne, sest lipuaktsiooniga risti vastupidiselt protesteeriti kommunistide, inimsusevastaste kuritegude toimepanemises osalenud isikute jätkuva avaliku ülistamise vastu, asus PPA hiljem toetuma karistusseadustiku §‑le 262, heites Aulele ja Valgele ette avaliku korra rikkumist. 

PPA sõnul seisnes väidetav avaliku korra rikkumine selles, et Eesti NSV lipu avalik eksponeerimine Tallinna vanalinnas on kohatu ja võib inimesi häirida. See süüdistus ei ole ka vähem naeruväärne kui esialgne süüdistus, sest inimeste karistamine meeleavaldamise eest lihtsalt seetõttu, et PPA hinnangul on meeleavaldamise viis sobimatu ehk ja ehk ka kedagi häiriv, on absoluutselt kohatu. See on kohatu. 

Kolumnist Veiko Vihuri on selle kohta kirjutanud ja ma tsiteerin: "PPA käitumisest jääb vägisi mulje, et konservatiivsete poliitikute vastu otsitud ettekäändel väärteomenetluse algatamine ja alusetu trahvimine kuulub nüüd politiseerunud politsei käekirja juurde. Mida sellega saavutada püütakse? Vastus on väga lihtne: menetlus ja protsess on juba iseenesest karistus." Tsitaadi lõpp. 

Kahjuks ei ole tegu üksikjuhtumiga, sest PPA tegutsemises meeleavaldamise õigusvastaseks mahasurumiseks on ilmnenud juba muster. Kuna põhiseaduse §‑ga 45 tagatud sõnavabadus ja §‑ga 47 tagatud meeleavaldamise vabadus on demokraatliku ühiskonnakorralduse seisukohast fundamentaalse tähtsusega vabadused, tuleb jõustruktuuride poolt nende rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. 

Sellega seoses on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, kuidas on võimalik, et PPA algatab kodanike suhtes, kes kasutavad oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ikka ja jälle väärteomenetlusi, ilma et selleks oleks reaalselt õiguslik alus? Teiseks, kes ja kuidas selle eest PPA-s vastutab, kui kohtus leiab kinnitust, et PPA poolt rahumeelselt meelt avaldanud inimeste trahvimine oli õigusvastane, nagu see Aule ja Valge kaasuses on toimunud? Kas ametnike suhtes, kes algatasid õigusvastaselt väärteomenetluse, algatatakse distsiplinaarmenetlus, nagu seadus seda nõuab? Kolmandaks, mida kavatsete ette võtta selleks, et tulevikus enam ei esineks selliseid PPA‑poolseid võimu kuritarvitusi ning et kõik Eesti Vabariigi kodanikud saaksid kasutada oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ilma et peaks kartma PPA‑poolset õigusvastast tagakiusamist? Ning neljandaks, kas te ei leia, et siseministrina peaksite ise võtma vastutuse ja tagasi astuma, kui PPA ei suuda tegutseda viisil, mis austaks kodanike põhiseaduslikku õigust riigivõimu sekkumiseta meelt avaldada? Aitäh!

21:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

21:24 Siseminister Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud arupärimise esitajad ja parlamendiliikmed! Siseministrile edastati arupärimine seoses Politsei- ja Piirivalveameti võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega. Esitati neli küsimust. 

Esimene küsimus. Kuidas on võimalik, et PPA algatab kodanike suhtes, kes kasutavad oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ikka ja jälle väärteomenetlusi, ilma et selleks oleks reaalselt õiguslik alus? Selgitan, et Politsei- ja Piirivalveamet ei sekku põhjendamatult isikute põhiseadusega tagatud väljendus- ja kunstivabadusse. Jaak Valge ja Andres Aule kaasusest veidike lähemalt. Avaliku korra rikkumiseks peeti seda, et kaks meest varahommikul majaomanikelt luba küsimata ja kedagi teavitamata otsustasid heisata Eesti NSV lipu. Seda 22. juunil, mil ajalooliselt Eesti eest esitati avaldus vastuvõtmiseks NSV Liitu astumiseks. Kui politseini jõudis informatsioon, et avalikus ruumis eksponeeritakse Eesti NSV lippu, ei olnud teada, kes selle pani ja mis oli selle teo eesmärk. Asjaolu, et lippu eksponeeritud protesti- või kunstikaalutlustel, selgus hiljem menetluse käigus. Seega ei vasta tõele väide, et väärteomenetluse alustamiseks puudus õiguslik alus. Väärteomenetluse eesmärgiks ongi õigusrikkumise kvalifitseerimine, teo toimepanija väljaselgitamine ja kui asjakohane, siis karistuse määramine. Seadusandja ei ole koostanud ammendavat loetelu selle kohta, missuguse propaganda sümboolika, vaenu või vägivalla õhutamist toetava sümboolika kasutamine või eksponeerimine on lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb sisustada niinimetatud keskmise mõistliku inimese seisukohast. Seejuures võetakse arvesse nelja järgnevat pidepunkti. Esiteks, sümboli enese tähendust ehk siinpuhul ENSV lipp seostub okupatsioonivõimuga. Teiseks, sümboli eksponeerimise aeg, näiteks teatud tähendusega kuupäev, mida 22.07.23 ehk teo toimepanemise päev oli, seda ka toimepanijate teadmiste kohaselt päev, mil Eesti nii-öelda esitas avalduse vastuvõtmiseks NSV Liitu astumiseks. Kolmandaks, sümboli eksponeerimise koht, näiteks etendus, lavastus või poliitiline demonstratsioon. Selles lipu kaasuses olid aga kaks meest varahommikul majaomanikelt luba küsimata ja kedagi teavitamata ajalooliselt negatiivsel kuupäeval ENSV lippu heiskamas. Neljandaks, sümboli eksponeerimise viis, näiteks svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti. Antud juhul heiskasid kaks meest teadmata asjaoludel nimetatud kuupäeval ENSV lipu pealinna südames. Arvestades eelnevat, selgitan, kas tegu võis vastata süüteole. Teo vastavuseks süüteo koosseisu üle, see tähendab, millegi vaenu sümboliks lugemiseks piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta maailmasündmustest keskmiselt informeeritud kõrvalvaatajal. Näiteks Z-tähe ja Georgi lindi puhul on üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu. Ka Riigikohus on näiteks leidnud, et selliseks karistusseadustiku koosseisule vastavaks teoks on näiteks Vene Föderatsiooni dessantvägede aastapäeval tehtud postitus Facebookis, milles õnnitletakse määratlemata isikute ringi tähtpäeva puhul koos pildiga, millel kujutatud dessantväelasi demonstreerimas käsivõitluse võtteid ja Venemaa Föderatsiooni dessantväelaste sümboliks olevat lippu deviisiga – ütlen selle eesti keeles – "Mitte keegi peale meie". Arvestades, et karistusseadustiku täiendamine oli suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ja soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvaheliste õiguste rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks, ei saa pidada politsei otsust väärteomenetlust alustada põhjendamatuks. Asjaolu, et Eesti NSV lipp sümboliseerib nõukogudeaegset okupatsiooni, sõltuvust okupatsioonivõimust ja kollaboratsiooni okupatsioonivõimuga, on leidnud ka Jaak Valge ja Andres Aule. See nähtub Harju Maakohtu 12.01.24 otsuse materjalidest. 

Teine küsimus. Kes ja kuidas selle eest PPA-s vastutab, kui kohtus leiab kinnitust, et PPA poolt rahumeelselt meelt avaldanud inimeste trahvimine oli õigusvastane, nagu see Aule ja Valge kaasuses on toimunud? Kas ametnike suhtes, kes algatasid õigusvastaselt väärteomenetluse, algatatakse distsiplinaarmenetlus? Rikkumiste eest vastutab alati nende toimepanija. Antud juhul oleks vastutajaks ametnik. Ent seda olukorras, kui tegemist oleks olnud õigusvastaselt väärteomenetluse algatamisega, seda aga tuvastatud ei ole. Vastab tõele, et kohtuväline menetleja ehk politsei oleks võinud seadusest tulenevalt väärteomenetluse lõpetada, kui menetluse käigus selgus, et tegu oli ajendatud kunstilisest meeleavaldusest. Politsei jättis selle õiguse kasutamata, sest teo toimepanijad ei saanud kogu menetluse kestel aru asjaolust, et nende tegevus võib kedagi häirida. Menetluse jätkamiseks oli menetlejal väärteomenetluse seadustiku kohaselt õigus. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ehk siis tähtis on teo toimepanemise fakt, mitte eesmärk, miks seda tehti. Ja oluline on esile tuua ka fakt, et häiring esines. Kohus ei pidanud seda häiringut niivõrd intensiivseks, et teo toimepanijaid karistada. Kokkuvõttes oli menetluse algatamiseks põhjus olemas ning on väga hea, et vastav kaasus kohtu poolt hinnangu sai. Selliselt on kõikidele osapooltele selge, mil määral karistusseadustikku lisatud sätet tulevaselt rakendada ning kust jooksevad süüteo toimepanemise piirid. 

Kolmas küsimus. Mida kavatsete ette võtta selleks, et tulevikus enam ei esineks selliseid PPA poolseid võimu kuritarvitusi ning et kõik Eesti Vabariigi kodanikud saaksid kasutada oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ilma et peaks kartma PPA poolset õigusvastast tagakiusamist? Võimu kuritarvitust PPA poolt ei ole tuvastatud, samuti ei ole piiratud kellegi põhiseaduslikku õigust meelt avaldada. Põhiseaduslike õiguste teostajatel tuleb enesele teadvustada, et olenevalt õiguste realiseerimise viisist, võib ja peabki õiguskaitseasutustel tekkima kahtlusi, mida ohu väljaselgitamise eesmärgil asutakse kõrvaldama. Kui arupärimise esemeks oleva teo oleks toime pannud näiteks Venemaa Föderatsiooni kodanik samal viisil ja politsei ei oleks sekkunud ja asunud asjaolusid välja selgitama, ei aktsepteeritaks seda tõenäoliselt ei ühiskonna ega arupärimise esitajate poolt. 

Ja neljas küsimus. Kas te ei leia, et siseministrina peaksite ise võtma vastutuse ja tagasi astuma, kui PPA ei suuda tegutseda viisil, mis austaks kodanike põhiseaduslikku õigust riigivõimu sekkumiseta meelt avaldada? Eelnevalt selgitasin, kuidas vastavalt Eesti riigi seadusandlusele politsei tegutses. Ma ei näe põhjust, et EKRE liikme ENSV lipuga Tallinna linnas jalutamine peaks olema kuidagi siseministri tagasiastumise põhjuseks. Pigem peaksid sellega tegelenud inimesed hoopis jõudma sisekaemuseni, et selline käitumine ei ole tegelikkuses ju päris normaalne. Aitäh!

21:33 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, härra minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Martin Helme, palun!

21:33 Martin Helme

Aitäh! No tegelikult ei ole päris normaalne see jutt, mis just praegu tuli. See on täiesti pöörane. Esiteks tuim eitus. Just nimelt kohus ütles, et politsei käitus ebaseaduslikult, tühistas selle trahvi. Eraldi teema on muidugi see, et Kristel Proos, kes selle trahvi määras, on üks sihukene sari seadusevastaste trahvide määraja. Ta on teinud trahvi inimesele selle eest, et see kutsus 2021. aastal meelt avaldama koroonapiirangute ajal, nagu teame. Ta on teinud trahvi Varro Vooglaiule selle eest, et väidetavalt Sander Punamäe tegi kaebuse, Sander Punamäe ise seda eitab. Ta on teinud trahvi alaealisele tüdrukule, kes bussis maski ei kandnud. Ta on teinud trahvi Aulele ja Valgele. Kõik trahvid on kohtus tühistatud. Kuidas sihuke inimene teil seal politseis töötab? Kas ta saab otse mingitelt mehikestelt, ülemustelt käsu, et nüüd neid inimesi kiusata taga, või ta lihtsalt laamendab, nagu tahab ja keegi piiri ei pane? Kas ta on saanud mõne distsiplinaaruurimise? On temaga sisekontroll tegelenud? Kuidas ta saab seal töötada?

21:34 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Nii täpselt ma ei tea selle isiku kohta. Te pole täpselt küsinud selle isiku kohta ka minult. Aga kindlasti tuleb vaadata mitte ainult neid asju, mis te välja tõite, vaid kogu tema tööd. Jah, võib olla alati politseitöös ja muideks ka prokuratuuri töös ilmneb selliseid olukordi, kuskohas hiljem kohus ütleb, et nii nagu menetlust alustati, nii seda lõpetada ei saa ja kohus hindab asjaolusid teistmoodi. See niimoodi on ja seal ongi väga keeruline piir ja ma möönan, et see ongi päris keeruline politsei jaoks ka. Sa ei saagi lõpuni ilma menetlust alustamata, mõnikord sa ei tea ka nagu lõpptulemust. Menetlus on ka üks neid viise, kuidas seda teada saada. Aga seda, et me kuidagi politsei ära hirmutame ja nad üldse midagi tulevikus ei tee, seda me ka ei tohi lasta juhtuda. Aga ma teie küsimuse edastan politseijuhile ka ja küsin tema käest sama asja.

21:35 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun!

21:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Härra minister! Te rääkisite siin pikalt keelatud sümbolitest ja svastikast ja jumal teab millest ja justkui Valge oleks punalipuga mööda Tallinna ringi jalutanud. No see on ju jamps. Ja politsei ei algatanud menetlust mitte sellepärast, nagu te väitsite, et lipp oleks olnud keelatud sümbol, vaid menetlust alustati sellepärast, et kirjanike liidu esimees, kes küüditajast kirjanik Smuuli kaitseb, kaebas, justkui see oleks teda häirinud. Samas see esimees ise seda lippu üldse ei näinudki. Ja see on selge, miks see lipp heisati, ja selge, et kohus lükkas ümber kõik need politsei väited. Tõepoolest, mind paneb imestama ka. Jaak Valge eelmine päev kirjutas Postimehes sellest kavatsusest, mis teha on, ja kui pandi pilt ülesse lehte mingi tänavakaamera pealt, siis kõik tundsid ära, et see on Riigikogu esimees, ja teie väitsite siin, et politsei ei saanud arugi, tead, kellega tegemist on. Vabandust, mitte Riigikogu esimees, vaid Riigikogu liige Jaak Valge. Ehk kunagi on ka Riigikogu liige, see on see… Jälle …, okei. Aga ühesõnaga, tegelikult see on olnud politsei poolt niivõrd mannetu tegutsemine, et kuidas te saate siseministrina seda kaitsta?

21:37 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma selgitasin teile asjaolusid, et kuidas mina seda ministrina näen või nii-öelda, et ma seda ei vaadanud kindlasti üksinda. Kõiki detaile, mis seda kaasust puudutavad, ma ei tea, mida keegi tundis või kuidas keegi reageeris, ma seal kohapeal ei olnud, ei oska öelda, aga ma oma selgituse praegu siin juba andsin.

21:37 Esimees Lauri Hussar

Anti Poolamets, palun!

21:37 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Mina ei tea, kuidas need asjad teil käivad, ajalooga olid teil segased lood. Te ei suuda isegi Nõukogude perioodiga, mis peaks olema koolides üsna tiheda õppekavaga, võrrelda praegust olukorda. Räägite, et teie olete Eesti Vabariigis sündinud, aga võiks midagi mäletada, mis oli 10–20 aastat enne, kas või õpiku vahendusel. Ja nüüd on küsimus selles, et kuidas nüüd jällegi juriidiliselt sedapidi sai, et need, kes nõuavad ja osundavad, et küüditajate, Eesti rahva füüsiliste hävitajate monumendid on seintel vaatamata vastuvõetud seadustele, te lihtsalt irvitate nende üle. Te irvitate mehe üle, kes on Eesti Riigikogu ajaloo kirjutanud, kommunistide kuritegusid paljastanud, räägite, et ta jalutab lipuga ringi. Millal te valitsusega võtate küüditajate monumendid maha? Selles on ju küsimus. Kas te olete seda arutanud?

21:38 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Väga paljusid monumente oleme maha võtnud, teisaldanud, isiklikult olen tegelenud sellega ka. Näiteks kuulus tank Narvas, pluss veel seitse mälestist Nõukogude Liidu perioodist, mis said täpselt samal päeval samal ajahetkel eemaldatud. Jah, oleme tegelenud ja kindlasti tegeldakse edaspidi ka. 

Ma ütlen siiralt, et protesti märgiks mul käsi ei tõuse Eesti NSV lipuga Tallinna kesklinnas ringi liikuma. Kui te küsite lihtsalt minu arvamust, mitte juriidiliselt või midagi sellist, siis minu arvates, noh, ma ei taha seda lippu kätte võtta ja sellega vehkida. Ja mis puudutab nii-öelda kogu selle protsessi juriidilist poolt, siis ma teile kirjeldasin seda siin oma vastuses, mul midagi lisada ei ole.

21:39 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun! 

21:39 Varro Vooglaid

Jaa, suur tänu! Ma pean ausalt ütlema, et ma ei saa aru, mida te õigustate siin PPA käitumist. Kohtus on selgelt leidnud kinnitust, et PPA käitus ebaseaduslikult. Millest me räägime?! See on fakt, see ei ole arvamus. Kohus tühistas trahviotsuse sellepärast, et trahviotsus oli õigusvastane. Fakt! 

Nii. Alustame sellest, et ei ole vaja õigustada PPA käitumist, pigem peaks ütlema, et nad peavad vabandust paluma ja püüdma oma käitumist parandada. Aga see, mida teie selle õigustamise käigus siin rääkisite, et alles menetluse käigus selgus, et lipu kasutati meeleavalduse raames – no see võis selguda, ma praegu täpselt ei mäleta faktilisi asjaolusid, see võis selguda menetluse käigus tõesti pärast seda, kui menetlus oli algatatud. Aga fakt on see, et see oli ammu ühemõtteliselt selge, enne kui väärteo otsus langetati, enne kui trahviotsus langetati. Sellest hoolimata tehti trahviotsus täies teadmises, et lippu kasutati meeleavalduse raames, mitte selleks, et õigustada midagi, mingisuguseid kommunistlike kuritegusid või muud sellist. Nii et minul on ausalt öeldes seda imelik kuulata. Te põhimõtteliselt valetate, et see selgus alles hiljem, et see oli meeleavaldus. Ei selgunud! Teati, et oli meeleavalduse käigus, ometi tehti trahviotsus. See on ju väär käitumine.

21:41 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Mina kirjeldasin PPA tegevust, nii nagu see PPA poolt paistis. Ja Siseministeeriumi poolt ka me saame lähtuda PPA-st ja see oli see informatsioon, mida te küsisite ja tahtsite teada. Ma seda kirjeldasin. Nüüd, vastab ju tõele, et seda meeleavaldust ei olnud seal registreeritud ja omanikuga kokku lepitud. Selle toimepanemise hetkel politsei ei teadnud, et tegemist on meeleavaldusega. Ma arvan, et kui meie teiega kõnniksime Tallinna vanalinnas ja näeksime, et keegi toimetab, ma ei tea, võib-olla mõne teise lipuga, võib-olla Venemaa Föderatsiooni või ma ei tea, mingi Nõukogude Liidu lipuga, siis samamoodi meil tekiks kahtlusi ja väga palju küsimusi. Meile ei tunduks see tegevus normaalne. Me kindlasti reageeriksime teiega sellele ja ma arvan, et meie esimene küsimus ei oleks seal: "Vabandust, härrad, kas tegemist on performance'iga?" Ma arvan, et me ei küsiks seda esimesena. Aga ülejäänud asjaolusid ma selgitasin oma vastuses.

21:42 Esimees Lauri Hussar

Martin Helme, palun!

21:42 Mart Helme

Aitäh! No meenutades Lauri Läänemetsa kangelaslikku võitlust Narva tanki eest ja seda, kuidas ta rääkis narvalastele, kuidas ta narvalasi kaitses EKRE ja Isamaa löömameeste eest, muidugi täiesti asetuvad asjad ju oma loogilisse kohta. Nüüd kaitses ta küüditajat mingisuguste, ma ei oska öelda, EKRE natsionaalfašistide eest – ma ei tahtnud öelda sotsialistide eest, sest te olete ise sotsialist. Te ju ometi oleksite pidanud teadma ja ka politsei, missugune diskussioon eelnes selle bareljeefi kohta, selle bareljeefi ümber Kirjanike Liidus ja avalikkuses ja ajakirjanduses, et küüditaja bareljeef on vaja maha võtta. See asetab juba iseenesest selle lipu sellisesse paika, et politsei peab olema jumala juhm, kui ta ei saa aru, et see on protestiaktsioon, aga mitte mingisugune nõukogudeihalus. Minul on küll kuri kahtlus – ja te muidugi lükkate selle kahtluse ümber, aga ma ei usu teid –, et teie omalt poolt kiitsite igati heaks võimaluse EKRE-le ära panna ja igati vaatasite hea pilguga ja soosiva sõnaga selle peale, et politsei oma võimu kuritarvitamise teele asus.

21:43 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, härra Helme! Minu tegevusse ei kuulu see, et kas saab ministrina, eriti veel läbi oma allasutuste, mille eest ma poliitiliselt vastutan, kellelegi või mõnele erakonnale ära panna. See võib olla teie nii-öelda arsenalis tuntud-teada tegevus – mina selle peale ei tuleks ja mina selliste asjadega ei tegele. Ei anna minister politseile ja kaitsepolitseile käske, keda uurida või keda mitte või mida nendes asjades uurida. Ma pean tagama selle, et need asutused oma tööd teeks. Ja kui on põhjust arvata, et keegi mingit seadust on rikkunud, siis ka vastavaid menetlusi pean läbi viima või algatama. Ja seda ma teengi.

Ei saa eeldada seda, et kui meedias toimus diskussioon selle – ma ei teagi, mis ta oli, mälestusmärk või tahvel – üle, et siis kindlasti igaüks, kes Eesti NSV lipuga hommikul Eestis seal ümbruses on, proovib edasi seda tähelepanu juhtida. Ei. Selliste diskussioonide peale võib vabalt juhtuda, et keegi provotseerib, et keegi teadlikult, tahtlikult midagi teeb. See teie eeldus ei olnud ju … Noh, see on lihtsalt teie vaates, see eeldus. Te tahate esitada sellisena, aga ei saa eeldada. Ma arvan, et täiesti normaalne on eeldada ka, et tegemist oli provokatsiooniga, sellele siis reageeriti. Minu arvates ma ütlesin, et väga hea, et kohus sellele on hinnangu andnud ja andnud ka võimaluse aru saada, kuidas tulevikus politsei oma tööd tegema peab ja oma tegevust tõlgendama peab. See tegelikult niimoodi on.

21:45 Esimees Lauri Hussar

Jaak Valge, palun!

21:45 Jaak Valge

Aitäh, kõrgesti austatud juhataja! Härra minister! Head kolleegid! Minister, te muidugi eksisite rea, väga paljude faktidega, aga see selleks. Kõigepealt ma tahan öelda Varro Vooglaidile, et ma olen selle arupärimise eest tänulik, ehkki ma muidugi tean, tema tegi selle mitte minu pärast, vaid ikkagi sellepärast, näitena, kuidas PPA tegutseb. Aga ikkagi ma pean natukene piinlikkuse alla suruma, sest on tegemist, noh, isikliku teemaga, ja küsin ühe küsimuse. Nimelt paigutas üks mees, kellega minul tegelikult seost ei ole, eelmisel aastal kaks korda protestiks Eesti NSV lipu Pätsi monumendi juurde Estonia ees, aga menetlust ei alustatud. Miks pidas PPA lippu küüditaja bareljeefi juures häirivaks ja alustas menetlust, aga Eesti Vabariigi presidendi ehtimist Eesti NSV lipuga ei pidanud PPA häirivaks, sest minu teada pole menetlust alustatud?

21:46 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ma kahjuks ei oska sellele vastata, sest ma pole üldse kursis selle sündmusega, tema toimepanemisega seotud asjaoludega. Ma ei tea sellest midagi.

21:46 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun!

21:46 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea minister! Ütlesite sellise lause ühe politseiametniku, kelle rikkumistest räägiti, tema kohta, et tuleb vaadata mitte ainult rikkumisi, vaid kogu tööd. No see jutt on täiesti uskumatu. Politseile on meie riigis antud ikka laiad volitused ja suur võim. Ja ainuüksi seetõttu peab olema väga-väga range iga rikkumise suhtes, et ei kaasneks selle ametiga mingit võimu kuritarvitamist, seda ei hakkaks kuritarvitama, mis ei ole ka haruldane. Ja minu küsimus ongi sellest innustatuna, kuulates teie juttu, mis oli lausa müstika kategooriast, see eelnev jutt, et mida teie ministrina olete teinud selleks, et kontrollida võimalikku võimu kuritarvitamist politsei poolt ja et vajadusel, siis kui on see tuvastatud, ka vastutus kaasneks sellega, et Eesti käituks natukenegi õigusriigi moodi.

21:47 Siseminister Lauri Läänemets

Jaa, aitäh! Teie nimetasite selle politseiametniku varasemaid tegevusi, tõesti, millele võib-olla väidetavalt, kuna ma ei tea neid kõiki, ei ole nendega kursis, et kohus on hinnangu andnud ja võib-olla pole kõigiga nõustunud, et te nimetasite rikkumiseks seda, et selle isiku rikkumisi. Ma selle koha pealt ei oska öelda, kas need olid rikkumised või mitte, sellepärast et ma kuulen seda teie käest siit. See on kõik teie väljaöeldu praegu. Aga jaa, kui on põhjust olnud, siis olen mõned menetlused PPA suhtes algatanud ka, et vaadata siis, millega PPA tegelenud on. Jah, ma olen seda teinud, kui selleks põhjus on olnud.

21:48 Esimees Lauri Hussar

Leo Kunnas, palun!

21:48 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Aga mida siis selle Juhan Smuuli bareljeefiga teha, kui on selgunud, et ta tõendatult osales küüditamises? See, et ta oli stalinist, oli teada ka varasemalt. Samamoodi, mida siis teha tema tänavaga, tema sillaga? Kes peaks siis kõige sellega tegelema?

21:49 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! See on hea küsimus, aga kuna ma ei ole ekspert ja pole ka oma arvamust sellel teemal kujundanud, siis ma ei oska sellele vastata, mida sellega teha. Aga näiteks Tallinna Linnavolikogu liikmetel on võimalik teha vastavaid ettepanekuid, kui neil on mõtteid, mida siis selle bareljeefiga või sildade ja tänavate nimedega teha. Seda kõike saab otsustada. Ja miks ma pole selle küsimusega tegelenud? Sellepärast, et ma leian, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei pea kõigi Eesti detailidega tegelema. Selleks on kohalik omavalitsus ja seal. ma hindan, minu arvates Tallinna Linnavolikogus on ka piisavalt pädevaid inimesi, isegi minust pädevamaid inimesi mõnikord nendes küsimustes

21:49 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, härra siseminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli arupärija Varro Vooglaiu. Palun!

21:50 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ministri antud vastuseid ei saa vähimalgi määral pidada rahuldavaks. Nagu me kuulsime, minister kas ei saa probleemi tõsidusest aru või lihtsalt ei võta probleemi tõsiselt. See, kui politsei sekkub ebaseaduslikult meeleavaldamisse, on demokraatliku ühiskonnakorralduse, vaba ja demokraatliku ühiskonnakorralduse ideaali vaatepunktist äärmiselt tõsine probleem, millesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Autoritaarsete riikides inimesed ei julge meelt avaldada, sest kunagi ei tea, millal õiguskaitseorganid neile peale lendavad kas füüsilise vägivallaga või justiitsvägivallaga, hakates neid allutama erinevatele menetlustele. Vabas ühiskonnas on äärmiselt oluline, et inimesed saavad tulla tänavale ja rahumeelselt avaldada meelt kindlas teadmises, et sellega ei kaasne nendele selliseid repressioone. Paraku Eestis nähtub juba täiesti reaalne muster, et politsei järjest uuesti ja uuesti teeb trahviotsuseid meelt avaldavatele inimestele, mis hiljem kohtus tühistatakse, sellepärast et need on kohtus kinnitust leidnuna osutunud õigusvastaseks. Näiteid võib tuua väga palju. Koroona ajal nägime seda korduvalt, aitasime SAPTK õiguskeskusega mitmeid inimesi, kellele tehti trahviotsus, pöörduda kohtusse, ja üksteise järel trahviotsused tühistati. Sellepärast et PPA lihtsalt kuritarvitas talle antud õigust algatada menetlusi ja teha trahviotsuseid. 

Ja siin me näeme sama asja. Nagu ma oma küsimust esitades ütlesin, ma ei saa aru, miks te õigustate PPA käitumist justkui kõik oleks hästi, pole põhjust mingeid etteheiteid teha. No kuidas ei ole, kui on leidnud kohtus kinnitust, et trahv oli ebaseaduslik? Ebaseaduslik trahviotsus. Kas see ei ole probleem? PPA sekkub inimeste põhiseaduslikku õigusse avaldada meelt, mõistab nad süüdi väärteos, olgugi et nad ei ole tegelikult mitte midagi muud teinud, kui kasutanud oma demokraatlikku õigust avaldada meelt. See on ebanormaalne, see on ebanormaalne. Teie ütlesite meie küsimustele vastates, et loodetavasti viis see kohtumenetluse sisekaemuseni, et selline käitumine, selline meeleavaldamine ei ole päris normaalne. Ei, vastupidi, meeleavaldamine on vägagi normaalne, inimesed peaksid rohkemgi Eesti Vabariigis meelt avaldama. Ebanormaalne on see, kui õigusvastaselt politsei meeleavaldamisõigust maha surub, see on ebanormaalne. 

Ma ütlen veel kord, see ei ole mingi üksikjuhtum. Mis juhtus hiljuti Tartus, kui Palestiina toetuseks taheti korraldada meeleavaldust? Tartus politsei keeldus loa andmisest, olgugi, et selleks neil ei ole seadusest tulenevat õigust. Millisele argumendile tuginedes keelduti? Öeldi, ei ole välistatud, et meeleavaldusele võivad tulla inimesed loosungitega, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja sellepärast me ei anna teile luba meelt avaldada. Kehtiv õigus ei näe sihukest asja ette, et politsei võiks sellist asja teha. Te isegi tunnistasite üks kord, kui me rääkisime sellest, et ega see ikka päris kooskõlas õigusliku regulatsiooniga ei olnud. Ja ma ütlen, üks juhtum tuleb teise järel, aga mingeid korrektiive PPA-s, mis ütleks, et kuulge, mehed, lõpetage ära ja me teeme nüüd nii, et edaspidi, kui ei ole ilmselge, et tegemist on õigusrikkumisega, siis ei hakka ei menetlusi algatama ega kedagi süüdi mõistma. Ei ole ju selliseid samme ette võetud. Ja see ongi see, millele me teid üles kutsume ministrina: lööge kord majja ja öelge, et meeleavaldamise õigus on oluline põhiseaduslik õigus, ärge näppige seda ilma mõjuva põhjuseta. 

Kui me vaatame seda konkreetset juhtumit, siis oli ju täiesti ilmselge hiljemalt menetluse ajal, et seda ENSV lippu kasutati meeleavalduse kontekstis selle vastu protesteerimiseks, et jätkuvalt Tallinna vanalinnas ülistatakse suure bareljeefiga eesti rahva suhtes inimsusevastaseid kuritegusid toime pandud isikut. Kõik teadsid seda. Teie teadsite, kogu PPA teadis, PPA juhtkond teadis, kõik menetlejad teadsid, sellepärast et need inimesed, menetlusalused isikud olid neile seda juba öelnud neid ütlusi andes. Kõik teadsid ja ometi teevad trahviotsuse ära täiesti teadlikult ja tahtlikult, õigusvastaselt. Ja tulete teie ministrina siia parlamenti ja teete sellise näo, et ei, ega midagi erilist pole juhtunud ja võib-olla ongi hea, et saadi selgust, ega kunagi ette ei tea, millega üks või teine menetlus lõpeb. Muidugi teame! Kui tehakse ilmselgelt õigusvastane otsus, siis on ette teada, et see trahviotsus kohtus tühistatakse. 

21:54 Esimees Lauri Hussar

Kas soovite lisaaega?

21:54 Varro Vooglaid

Jaa, palun andke mulle lisaaega.

21:54 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

21:54 Varro Vooglaid

See on rohkem kui piisav, aitäh! 

Kokkuvõtlikult öeldes, me ju keegi ei tahaks, et me jõuame tagasi sellisesse nõukogudeaegsesse olukorda, kus paned omale sinimustvalge suusamütsi pähe, minnes metsa alla suusatama, ja järgmisel hetkel leiad ennast miilitsajaoskonnast ja pead selgitama, miks sul selline müts oli ja kas need värvid on need päris kohased värvid ja teate, need värvid võivad häirida päris paljusid teisi inimesi. Kas ikkagi kohane on sellise mütsiga käia? Ja olles veel kõik need selgitused ära andnud, lõpuks saad ikka veel trahviotsuse ka kaela, et eks ta ikka tegelikult selline avaliku korra rikkumine oli, selliseid natsionalistlikke ja fašistlikke tundeid siin üles kütta. Ei tahaks, mitte ei tahaks, et see muster Eesti Vabariigis laieneb. 

Ja ma ütlen veel lisaks seda, et ma olin ise ka kohtuistungil, kui menetleti küsimust sellest, kas PPA langetatud trahviotsus oli õiguspärane või mitte. Oma kõrvaga kuulsin, kuidas politseiuurija, politseiametnik Sergei Dõmša näiteks üritab kohtule innukalt selgitada, et need isikud, kellele väärteo otsus tehti, kes väärteo eest süüdi mõisteti PPA poolt, kasutasid keelatud sümbolit. Kasutasid keelatud sümbolit! Ma läksin istungijärgselt selle inimese juurde, küsisin, et kuulge, mida te räägite. Te põhimõtteliselt kohtus selleks, et õigustada omaenda õigusvastast otsust, räägite otsest valet kohtunikule. Te tahate, et see väärteo otsus jääks jõusse, et seda ei tühistataks, ja selleks, et oma õigust taga ajada, räägite otsest valet. Eesti Vabariigis ei ole ENSV lipp keelatud sümbol. Mitte ühtegi seadust ei ole, mis ütleks, et see on keelatud sümbol. Tõsi, karistusseadustikus on sätestatud, et seda ei tohi kasutada, või selliseid sümboleid, kusjuures seda sümbolit pole konkreetselt mainitud. Aga ühtegi sellist sümbolit ei tohi kasutada, et õigustada inimsusevastaseid kuritegusid, genotsiidi, okupatsiooni ja muud sellist. Aga antud juhul seda tehtud ei olnud. Sümbol ise ilmselgelt ei ole keelatud. Lihtsalt selline olukord, mida sa oma silmaga tunnistad, kus politseiametnikud teadlikult ja tahtlikult lihtsalt omaenda väärkäitumise õigustamiseks kohtus räägivad valet, on midagi niisugust, mis peaks kutsuma esile distsiplinaarmenetluse. 

Kolleeg Martin Helme juba osutas, seesama menetleja Kristel Proos. Üks õigusvastane väärtegu teise järel ja mitte midagi ei juhtu. See paneb tahes-tahtmata mõtlema, et on mingisugune poliitiline kate siin taga. Et jaa, inimesele ongi antud mingi garantii, et sa võid teha seda räpast tööd, tee väärteo otsus, mis on õigusvastane, sinuga ei juhtu mitte midagi. Mingi garantii peab olema. Kui mina oleksin politseimenetleja, siis ma mõtleksin selle peale, et ma ei saa teha ju järjest õigusvastaseid otsuseid, mind lüüakse minema, mind pannakse ennast vastutama. Aga kui inimene teeb ikka ja jälle, uuesti õigusvastaseid väärteo otsuseid ja mitte midagi ei juhtu, siis peab paratamatult küsima, millega meil siin reaalselt tegu on. Aitäh!

21:58 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgmisena palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

21:58 Martin Helme

Aitäh! No räägime siis Kristel Proosist, kes on teinud järjest ja järjest selgelt poliitilise maiguga otsuseid. Küll trahvinud koroonareeglite vastaseid eriti rängalt selle eest, et kutsuti üles [kasutama] oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada. Siis teinud otsuseid alaealistele, kellel ei olnud maskikohustust, maski mittekandmise eest. Siis on teinud Varro Vooglaiu suhtes valekaebuse peale trahviotsuse, siis on teinud Aule ja Valge peale. Täpselt õigustatud küsimus, et on tal poliitiline katus või ei ole poliitilist katust. Ilma poliitilise katuseta selline sariseaduseväänaja ja ebaseaduslike trahviotsuste tegija ju tegelikult ei saa tegutseda. Kuskil peab see poliitiline katus olema. Tegemist on inimesega, kes süstemaatiliselt rikub seadust politseinikuna ja rikub inimeste põhiõigusi. Ja minister tuleb siia ja hakkab mingit mundriau kaitsma.

Minister peaks olema ikka inimeste poolel. Minister peaks seisma selle eest, et mingid jupijumalad kuskil jõuametkondades ei saa laamendada seadust rikkudes, aga näe, hakkab veel õigustama, mingit täitsa segast juttu siin ajama, midagi svastikast, mis ei puutu üldse asjasse. Täiesti arusaamatu. Kuhu me libiseme? Meil on võimul … Muster ju: iga kord, kui punased on võimul, on oht libiseda kas võõrvõimu alla või totalitarismi alla. Oli teie erakonnakaaslane nii-öelda sotsiaaldemokraat August Rei, kes aitas Pätsil ja Laidoneril riigipööret teha 1934. aastal. Olid sotsiaaldemokraadid, kes 1940. aastal rõõmsalt läksid koos Ždanoviga meile töörahva paradiisi siia tooma. Ja nüüd on meil siin sotsid, jõuametkondade juhiks on sotsiaaldemokraat ja libiseme mustrisse, mis on äravahetamiseni sarnane sellega, mida me näeme Venemaal või Valgevenes või Venezuelas, kus jõuametid hoolitsevad selle eest, et eriarvamus saab alati ikkagi seaduse täie rauaga ja ikka riigivõimu jõudu saab maitsta. Kui ei saa aru, siis tehakse selgeks. 

Minister ütleb, et ei, tema küll ei sekku, kui politsei midagi teeb, et tema ei sekku. Aga vabandust, vastupidi, peab sekkuma. See on palga sees, Lauri! See on palga sees sekkuda, kui sinu allasutus, jõuamet kuritarvitab võimu. Sinu ülesanne on seista selle eest, et jõuametid ei kuritarvitaks võimu ja ei rikuks inimeste põhiõigusi ja ei karistaks inimesi seadusevastaselt. Kui see muutub süsteemseks, ja me näeme, et see on muutunud süsteemseks, siis tuleb keegi lahti lasta, kas politseiameti peadirektor või tema laseb lahti mõne alluva endal või kui kumbagi ei juhtu, siis tegelikult tuleks minister lahti lasta. 

Nii ei saa, see ei ole normaalne riik, see ei ole õigusriik. Sellel on ju eellood ka, need ei ole Lauri Läänemetsa ajal juhtunud lood, aga tuletame meelde, kuidas Jaan Hattole sadas helikopteri ja koertega eriüksus selga sellepärast, et ta Kaldalut kuskil, ma ei tea, sauna katuse all väidetavalt varjas. Ja tuletame meelde, kuidas meil kuritarvitati, ikka jõhkralt kuritarvitati, jõudu kasutati koroonarežiimi kehtestamise ajal. See punaste instinkt kohe käsi kabuuri poole libistada, kui keegi ei ole nõus nendega, me näeme seda jälle. Ja see ei ole naljakas. See on hirmuäratav. Ja tulla rääkima, et ei, mina ei tea, mida teie mõtlesite, kui teie võimul olite, kuidas jõudu ja võimu kuritarvitada. Mitte kordagi ei olnud selliseid asju, kui Mart Helme oli siseminister, mitte ühtegi sellist lugu ei oleks … Mis sa arvad, et sotsid ei oleks teinud kisa taevani või, kui oleks kuskil võimu niimoodi kuritarvitatud? Ei olnud selliseid asju, aga näe, punased tulid võimule – on sellised asjad. Nii ei saa jätkuda, nendele inimestele tuleb sulg sappa panna. Muidu me peame ühel hetkel hakkama ministrile otsima uut tööd. Aitäh!

22:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sellega ma sulgen läbirääkimised ja lõpetame ka tänase üheksanda päevakorrapunkti käsitlemise. Ning, head kolleegid, sellega on meie tänased päevakorrapunktid ammendatud. Aga see ei ole veel kõik. Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis.


10. 22:03 Vaba mikrofon

22:03 Esimees Lauri Hussar

Nii, kõnesoove ei ole. Seega, head kolleegid, me vaba mikrofoni ei ava. Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme hommikul kell 10. Rahulikku õhtut!

22:04 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee