14:58 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Lauri Hussar
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid! Nii nagu meil tavaks, kõigepealt teeme palun kohaloleku kontrolli.
15:00 Kohaloleku kontroll
15:00 Esimees Lauri Hussar
Kohalolijaks on registreerunud 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Head kolleegid, enne kui me saame asuda eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, on meil ette nähtud päevakorra kinnitamine. Kui päevakorra kohta küsimusi ei ole, siis, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde.
Helir-Valdor Seeder, ma saan aru, et on küsimus päevakorra kohta. (Helir-Valdor Seeder vastab jaatavalt.) Palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! Helir-Valdor Seeder, palun!
15:01 Helir-Valdor Seeder
Austatud juhataja! Mitmes päevakorrapunkt see meil homme on? (Hääl saalist: "Mis päev meil täna on?" Juhataja naerab.) Aa, homse päevakorra esimene päevakorrapunkt on eelnõu 374 [esimene lugemine], mille juurde on juhatus päevakorra koostamisel informatsioonina lisanud, et on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Me oleme siin väga palju vaielnud, kas seda otsustab juhatus või seda otsustab juhtivkomisjon. Juhatus on vastu võtnud korra, et ta nendel puhkudel pöördub Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonna poole. Selle eelnõu kohta on õigus‑ ja analüüsiosakond [teinud] oma juriidilise analüüsi ja [esitanud] seisukoha, mis kõlab kokkuvõtvalt niimoodi, et Riigikogu otsuse eelnõu 374 OE ei ole ettepanek põhiseaduse § 103 lõike 2 mõttes ja sellise eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks ei näe põhiseadus ette Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nüüd, päevakorra kinnitamisel on mul küsimus, kas see nõuab 51 [häält] või mitte. Ma olen sügavalt veendunud, et ei nõua. Miks Riigikogu juhatus ei lähtu iseenda kehtestatud korrast, kus ta on arvestanud õigus‑ ja analüüsiosakonna ettepanekut?
15:03 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Antud juhul on juhatus päevakorra projekti lisatud info puhul lähtunud komisjonidelt saadud informatsioonist. Seda konkreetset küsimust on komisjon arutanud ja niipalju, kui ma aru olen saanud, on toimunud ka hääletus. Vastavalt hääletuse tulemusele 8 : 1 on komisjon leidnud, et see konkreetne otsuse eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust, ja sellest lähtuvalt on Riigikogu juhatus nii ka päevakorda kirja pannud. Me oleme väga selgelt lähtunud komisjonidelt saadud informatsioonist.
Mis puudutab seda, kas juhatus ütleb, et kõik otsuse eelnõud, mis Riigikogu saali jõuavad, nõuaksid justkui 51 häält, siis nad ei nõua seda. Kui komisjonis toimunud arutelul leitakse, et see ei ole vajalik, siis ka sellist koosseisu häälteenamuse nõuet ei ole. Mulle meenub üks konkreetne hääletus, mis puudutas vist poliitilist kultuuri. Selle otsuse eelnõu puhul ei olnud Riigikogu koosseisu häälteenamus vajalik.
Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:04 Aivar Kokk
Aitäh, austatud juhataja! Te räägite, et komisjon otsustab. Kui komisjonis protestid ja ütled, et see otsus ei ole seaduspärane, siis lihtsalt pannakse see hääletamisele ja jõuga ju hääletab koalitsioon selle ära. See jutt, et komisjon otsustab, on selline silma[kirjalik] jutt. Tänase seisuga on koalitsiooni hääled komisjonis alati enamuses. Vähemus võib rääkida ükskõik mida, aga kui komisjoni esimees ütleb, et on nii, siis komisjonis koalitsioon ka nii hääletab ja nii see lähebki. Aga kui meil on õigusosakond ja sealt tuleb vastus, siis peaks ju juhatus ikkagi väga selgelt ka seda vastust analüüsima ja selle analüüsi pealt otsuse tegema.
15:05 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Komisjoni esindaja tuleb selle otsuse eelnõu [arutelul] ka siia Riigikogu kõnetooli. Siis saab esitada komisjoni esindajale kõik need küsimused selle kohta, miks komisjon jõudis sellisele seisukohale. Ehk häälteenamuse nõude põhjendusi peaks juba täpsemalt küsima juhtivkomisjoni esindajalt.
Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:06 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, auväärt juhataja! Aga see soovitus ei aita meid kuidagi edasi. Komisjoni [esindaja] tuleb meile siia selgitusi andma homme, aga päevakorra me kinnitame täna. Kuid tegelikult ei ole see üldse oluline. Ma imestan ja olen hämmingus, kuhu me oma parlamentaarse demokraatiaga ja õigusriigiga oleme jõudnud, kui üks Riigikogu komisjon hääletab, kas üks või teine põhiseaduse paragrahv kehtib või mitte, ja üks Riigikogu komisjon tõlgendab ühte või teist paragrahvi ja tõlgendab seda veel erinevalt meie õigus‑ ja analüüsiosakonnast, kes on esitanud analüüsi Riigikogu juhatusele – ma juhin tähelepanu: Riigikogu juhatusele –, et see otsustaks [eelnõu] päevakorda lülitamisel, kas see nõuab 51 häält või mitte. See on teie vastutus ja teie otsustuspädevus, mitte komisjoni oma. Nii et minu ettepanek on küll praegu fikseerida suures saalis ära, et see eelnõu ei vaja 51 häält, selleks et ta oleks vastu võetud otsusena, ja selle teadmisega me siis läheme ka Riigikogu päevakorra hääletamise juurde.
15:07 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma teile juba eelnevalt ütlesin, me lähtume selles küsimuses juhtivkomisjonis võetud seisukohast. Riigikogu praktikas on tõepoolest olnud erinevaid lähenemisi. Pikka aega oli kõikidel OE‑del 51 hääle nõue, siis otsustati teistmoodi. Tänane juhatus on seisukohal, et komisjonidel on väga suur õigus nende otsuste langetamisel. On kindlasti päris palju OE‑sid, mille puhul ei ole määratud koosseisu häälteenamuse [nõuet]. Antud juhul on Riigikogu juhatus lähtunud juhtivkomisjoni seisukohast. Juhtivkomisjoni seisukoht on olnud see, et see [eelnõu] nõuab koosseisu häälteenamust.
Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:08 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ütleme niimoodi, et praegu puudub asjas vaidlus selle üle, et Riigikogu õigusanalüüsi komisjon on võtnud vastu otsuse, et see [eelnõu] ei vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seda otsust ei ole mitte keegi praegu vaidlustanud. Teie toote välja põhjenduse, et komisjonil on suur enesemääramisõigus ja nemad võivad kõike otsustada. See seisukoht kuidagi õiguslikult ei korreleeru.
Küsimus on väga lihtne. Kas te tahate Riigikogu juhatuse esimehena täita praegu kehtivat õigust, millele on pädev institutsioon andnud konkreetse ja korrektse hinnangu, või te olete seisukohal, et Riigikogu komisjon võib ikkagi ka isegi põhiseadust muutma hakata? Mina olen selle viimase variandi vastu. Nii või teisiti, lugupeetud Hussar, te ei saa seda praegu panna hääletusele sellisel kujul, et see Riigikogu koosseisu häälteenamust [nõuaks], kui juriidiline osakond on andnud sellele pädeva hinnangu. Kui te leiate, et asi on vastupidine, siis tuleb kõik need töötajad seal lahti lasta ja jätta kõik need juriidilised vaidlused ainult komisjonide otsustada. Las nemad siis otsustavad, aga niimoodi ei saa me siin saalis tööd teha. Meie Eesti rahvaga nõuame seaduste täitmist, aga teie juhtimisel me praegu raudselt seadust rikume. Kuidas see võimalik on?
15:10 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! Ma toon välja, et käesoleva istunginädala päevakorras on neli otsuse eelnõu, millega tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele. Sellesse päevakorra projekti on lisatud ka info häälteenamuse nõude kohta ja see lähtub komisjonidelt saadud informatsioonist. Ma rõhutan, head kolleegid, et komisjonidelt saadud informatsioonist. Ühel juhul on komisjoni arvamus kujunenud häälteenamuse alusel, kahel juhul tugines komisjon õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamusele ja ühel juhul jõudis komisjon konsensuslikult seisukohale, et tegu on koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga. Antud juhul on lõplik instants nende küsimuste üle otsustamisel ikkagi komisjon, kes on väga selgelt oma seisukoha selles küsimuses kujundanud.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:11 Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Austatud istungi juhataja! Mul on küsimus [ühe] eelnõu kohta. Ma juba korra olen teilt küsinud selle eelnõu kohta, millega antakse Konkurentsiametile võimalus määrata hiigeltrahve. Te ühel istungil minuga nõustusite, et see võib olla probleem, kui juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon, kes tegelikult ei saa antud eelnõu menetleda, sest seal hakatakse muutma halduskohtute töökorraldust ja hakatakse looma täiesti uut süüteo menetlemise vormi. Tegelikult, kui eelnõu menetleb vale komisjon, siis on oht, et tulevikus saab antud eelnõu rünnata formaalse põhiseadusvastasusega. Kas te olete juhatuses seda teemat uuesti arutanud ja kas olete jõudnud otsuseni, kas see [eelnõu] liigub põhiseadus‑ või õiguskomisjoni? Kumb on juhtivkomisjon?
15:12 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Me oleme seda juhatuses arutanud. Oleme küsinud hinnanguid majanduskomisjonist, aga oleme arutanud seda ka õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni inimestega. Praeguse seisuga on eelnõu menetlev komisjon majanduskomisjon, aga on kohustus küsida arvamust nii õiguskomisjonist kui ka põhiseaduskomisjonist.
Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.
15:12 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No ma ei saa teie vastustest ikkagi aru. Te olete jäärapäiselt kinni selles, et komisjon otsustab, mismoodi need asjad siin hääletusele tulevad, kas [on vaja] Riigikogu koosseisu häälteenamust või mitte. Küsimus on praegu printsiibis väga oluline. Ma arvan, et meie, olenemata sellest, et me oleme erinevate vaadetega, oleme siiski ühte meelt, et siin saalis peab menetlus toimuma seaduse järgi. Nii, see on punkt üks.
Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakond tegi kindlaks, et see eelnõu, mille üle praegu vaidlus käib, ei nõua Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ma täiesti aktsepteerin seda. Teie seisukoht on aga millegipärast selline, et Riigikogu komisjonil, kes on vastupidisel arvamusel, on sisuliselt õigus põhiseadus tühistada. Öelge, kuidas see võimalik on. Kuidas me menetleme siin asju, kui teie, kes te peate tagama, ütleme, kogu istungi läbiviimisel juriidiliselt korrektse korra, ise eirate seda ja jätate selle kõrvale?
Ma tuletan teile meelde, et eelmine nädal tõusetus küsimus, kas mina saan esitada seda eelnõu või mitte. Te ütlesite, et te teete mulle erandi. Mina ütlesin teile selle peale niimoodi, et ma loobun sellest erandist, ma ei vaja mingeid privileege, kuna seadus ütleb, et ma ei saa seda teha. Olge sama printsipiaalne, lugupeetud Lauri Hussar, sest te ei saa ju hakata seadust muutma niimoodi, et komisjon on kõige suurema otsustusjõuga. Ma juhin tähelepanu, et ka komisjon peab järgima kehtivat õigust, ja kui on tekkinud ebakõla või on arusaamatus, siis tuleb seda tunnistada ja öelda, et jah, me eksisime. Meie analüüsi‑ ja õigusosakond on andnud õige vastuse ja te olete kohustatud praegu, ütleme, kõike muutma selliseks, et sel eelnõul ei oleks Riigikogu koosseisu häälteenamuse [nõuet].
15:14 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg! See on küll teie arvamus. Antud juhul on juhatus päevakorra projekti lisanud info häälteenamuse nõude kohta ja on seda tehes lähtunud komisjonidelt saadud informatsioonist. See on see, millele me oleme tuginenud.
Head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:17 Hääletustulemused
15:17 Esimees Lauri Hussar
Poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.
Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!
15:18 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, krüptovaraturu seaduse eelnõu. Teiseks, euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Neljandaks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust terviseminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!
15:19 Esimees Lauri Hussar
Suur tänu! Enne kui ma palun kolleeg Riina Solmani siia Riigikogu kõnetooli, on Mart Helmel küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!
15:19 Mart Helme
Aitäh! Ma tahan selgitada, et mina olin see erapooletu hääl päevakorra kinnitamisel. Ma ei ole põhimõtteliselt selle päevakorra vastu, aga ma olen põhimõtteliselt selle vastu, et siia on sisse sokutatud 51 hääle nõuded, mis ei ole seadusega kooskõlas ja mis on juhatuse omavoli. Oma erapooletu häälega ma protestisin selle vastu.
15:19 Esimees Lauri Hussar
Aitäh! Hea kolleeg, ma ei saa seda protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Solmani. Palun!
15:19 Riina Solman
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid saalis! Austatud peaminister ja need inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Isamaa fraktsiooni poolt on üle anda arupärimine härra Lauri Läänemetsale, siseministrile. Arupärimine on Venemaa kodanike hääleõiguse kohta Eesti kohalike omavalitsuste [volikogude] valimisel Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal.
Sisu on järgmine. Lugupeetud Lauri Läänemets! Ametis olev valitsus on koalitsioonilepingus kokku leppinud: "Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimisel ilma põhiseadust muutmata." Ometi pole valitsus jõudnud konkreetsete sammudeni, kuigi koalitsioonilepingule kirjutati alla juba aasta tagasi. Riigikogule pole seni laekunud ühtegi vastavasisulist eelnõu. Ajakirjanduses avaldatud info kohaselt on kokkulepitu elluviimise viibimise üheks põhjuseks asjaolu, et üks parlamendierakond, nimelt Sotsiaaldemokraatlik Erakond, soovib Vene föderatsiooni kodanike hääleõiguse jätkumist Eesti kohalike omavalitsuste [volikogude] valimisel. Ilmselt saab siin ka Keskerakonna kohta sama öelda.
Lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 139 ja eelpool kirjeldatud asjaoludest, on meil järgmised küsimused. Kas [siseministri] hinnangul kujutab Venemaa kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste [volikogude] valimistel Eestile julgeolekuohtu? Kas [siseministri] hinnangul on Venemaa kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste [volikogude] valimisel moraalselt aktsepteeritav, arvestades muu hulgas, et Eesti on vastu Venemaa kodanike osalemisele näiteks rahvusvahelistel võistlustel, on keelanud Venemaa numbrimärgiga autod Eestis ega väljasta Venemaa kodanikele turismiviisasid ja nii edasi? Suur tänu kuulamast!
15:21 Esimees Lauri Hussar
Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!
15:22 Vadim Belobrovtsev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Proua peaminister! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle eelnõu, mille eesmärk on muuta pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 nii, et ülestõusmispühade teine püha saaks riigipühaks ja samuti puhkepäevaks ehk vabaks päevaks.
Tegelikult kattuvad Eesti riigipühad suuresti teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud riigipühadega, kui välja arvata taasiseseisvumispäev ja võidupüha, aga üks märkimisväärne erinevus puudutab ülestõusmispühade teist püha, mis on valdavas osas Euroopa Liidu liikmesriikides – tegelikult ka paljudes teistes riikides, kokku on nimekirjas rohkem kui 100 riiki – riigipüha ning puhkepäev, samamoodi nagu ülestõusmispühade esimene püha. Ka meie naabrid Soome ja Rootsi ning kaks teist Balti riiki, Läti ja Leedu, tähistavad igal aastal ülestõusmispühade teist püha [riigipühana]. Erandiks Euroopa Liidus on ainult kolm riiki: Portugal, Malta ja kahjuks ka Eesti.
Meie ettepanek on lisada riigipühade nimekirja ülestõusmispühade teine püha, mis oleks alati esmaspäeval, nagu me kõik aru saame, ja oleks vaba päev. Tuletan meelde, et riigipühasid meil väga palju ei ole, ja kuna ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha on alati pühapäeval, siis need ei saa olla puhkepäevad. Nii et ma arvan, et see riigipüha – [see päev] on meile hästi oluline ja [selle riigipühaks saamist] igakülgselt toetab muide ka Eesti Kirikute Nõukogu, kellega me hiljuti sel teemal suhtlesime – võiks Eesti kalendris ikkagi olla. Aitäh!
15:24 Esimees Lauri Hussar
Aitäh, hea kolleeg, meelde tuletamast, et täna on tõesti ülestõusmispühade teine püha! Head kolleegid, olen võtnud Riigikogu juhatuse nimel vastu viis eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.