Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 9. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 50 Riigikogu liiget, puudub 51.  

Head ametikaaslased, nüüd on suurepärane võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Kõnesoove ei ole, seega saame ilusti tempokalt edasi [minna] teadete juurde. Nimelt, teade on järgmine. Sel nädalavahetusel toimub siin istungisaalis NATO Parlamentaarse Assamblee alalise komitee istung. Seoses sellega palutakse teil pärast täiskogu istungi lõppu oma laudadele panna head soovid, kui teil neid on NATO Parlamentaarse Assamblee liikmetele, ja kui ei ole, siis sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta. 

Alustame tänaste päevakorra[punktide arutelu]. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks" eelnõu 279 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge.

Kuna võib-olla polnud kuulda minu kõnet, siis … Ahah, protseduuriline küsimus. Erkki Keldo, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Ma isegi ei suuda enam järge pidada, kui mitmes kord see on, kui EKRE fraktsiooni või EKRE saadikute algatatud seaduseelnõu kukub välja arutelu võimatuse tõttu. Ma tean, et see saal on seda arutanud, et kodu- ja töökord otseselt ei reguleeri, kui mitu korda võib sellist arutelu võimatust – mulle tundub, täitsa tahtlikult – tekitada. See ei ole enam normaalne, kui kolm-neli korda või vist isegi rohkem [kordi] on mingite eelnõude [menetlemine] arutelu võimatuse tõttu lihtsalt ära jäänud. Kas juhatus on Riigikogu nädala töökava planeerides, tööaega arvestades arutanud, et neid [eelnõusid] saali enam mitte tuua? Ilmselgelt algatajad sisuliselt ju ei soovi neid arutada, kui nad siin suures saalis nii kaua venitavad. Kas juhatus on seda arutanud või plaanib arutada?

Aitäh! Vastused teie küsimustele. Esiteks, ma ka ei oska öelda, mitmes kord see juba on, aga see on ikka päris mitmes kord. Teiseks, kas Riigikogu juhatus on seda arutanud? Jah, on arutanud. Ja kolmandaks, kas plaanime edasi arutada? Ma arvan, et on vajadus seda edasi arutada. Eks meil tuleb seda Riigikogu juhatuses arutada natuke laiemalt, võib-olla on see ühel hetkel ka vanematekogu teema.

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! No ma ütleksin vastuseks Erkki Keldo pretensioonile, et koalitsioonisaadikud võiksid sagedamini siin saalis viibida või kui nad on kabinettides, siis tähelepanelikult kuulata, mida siin saalis teeb opositsioon, konkreetselt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Esmaspäeval päevakorra kinnitamisel oli sellest pikalt juttu. Jutt oli sellest, et juhatus ei ole võtnud ühendust ega selgitanud välja, kas eelnõude esitajad saavad olla sel päeval kohal ja oma eelnõu esitada või mitte. Seni, kuni juhatus ei ole võtnud ühendust ega selgitanud välja, kas on võimalik siin eelnõu esitada ja kaitsta või mitte, juhtuvadki niisugused asjad, midagi ei ole parata. Käige rohkem tööl!

Aitäh! Vastan sellele protseduurilisele küsimusele. Riigikogu juhatus, ma arvan, on alati lähtunud … Kui me räägime eelnõust, mis on näiteks esimesel lugemisel ja mis on algatatud Riigikogu liikmete poolt või fraktsiooni poolt või komisjoni poolt ja kus on ettekandjaks Riigikogu liige, siis ei ole kunagi olnud nii, et on üks ühele läbi räägitud selle Riigikogu liikmega. On eeldatud, et kui komisjon on ettepaneku teinud, antud juhul kultuurikomisjon, siis see [aeg] sobib nii ettekandjale, kelleks antud juhul on [eelnõu] algatajate esindaja, kui ka komisjonile. See on olnud see aluspõhimõte.

Karmen Joller, palun, protseduuriline küsimus!

Minul on ka küsimus. Ma olen olnud korduvalt siin istungitel, muu hulgas ka saalis. Eile ma kuulsin eelkõneleja käest siin saalis küsimust, miks me nii nõmedad oleme. Väga keeruline on vastata sellisele küsimusele. Ma olen siin saalis korduvalt [näinud], kuidas umbes 15–20 EKRE eelnõu on päevakorrast maha võetud ja pandud nii‑öelda järjekorda. Ma saan aru, et selle võrra kogu aeg see päevakord pikeneb ja eelnõude arutelu [venib]. Minul kui noorel Riigikogu liikmel on küsimus: millal järjekord ükskord minuni jõuab? Millal on mul mõttekas hakata eelnõusid esitama? Praegu on mulle jäänud mulje, et kuna EKRE kogu aeg venitab ja venitab, siis reaalselt, kuigi meid kutsutakse üles tööd tegema – me muidugi teeme tööd –, see töö ei jõua kuhugi, kuna keegi kogu aeg venitab.

Aitäh! Ma kõigepealt täpsustan. Ma sain informatsiooni, et kui komisjonis tehti ettepanek, et eelnõu 279 võiks olla 21. märtsi päevakorras, siis sel hetkel see sobis ka Riigikogu liikmele Jaak Valgele. Tõsi, võib-olla on täna hommikul ette tulnud asjaolusid, mida ta toona ei teadnud. Seda ma ei oska öelda. 

Nüüd vastan teile, hea ametikaaslane Karmen Joller, millal teie võiksite algatada seaduseelnõu. Kui teil on tahe olemas, kui te tunnete, et see asi on küps, siis tehke seda. Ärge kindlasti seda tööd homse varna visake. Nii ma oskan teile vastata. 

Protseduuriline küsimus, Anti Haugas, palun!

Võib-olla oleks istungi juhatajal võimalik korra veel selgitada. Kui esitaja on EKRE fraktsioon, nagu praegu oli, siis kas seda [eelnõu] oleks olnud võimalik ette kanda ka Martin Helmel või mõnel muul EKRE saadikul? Ma just nägin, et Martin Helme oli taas kord siin, aga juba hetk hiljem on ta kuhugi kadunud.

Ma nägin siin küll Mart Helmet, aga võib-olla oli ka Martin kuskil, teda mina ei näinud. Aga vastan teie küsimusele. Kui see on fraktsiooni algatatud, siis jah, põhimõtteliselt on võimalik fraktsiooni seest leida ettekandja. 

Aga me peame nüüd tagasi liikuma päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 279. Kuna Riigikogu liiget Jaak Valget ei ole siin saalis, siis on tegemist arutelu võimatusega ja seda päevakorrapunkti me ei ava. 

Head ametikaaslased, istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös! Aitäh!