Tere hommikust! Tere hommikust! (Hüüab kõvemini. Saalist hõigatakse vastu.) Väga meeldiv. Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Me alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 8. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Mul on [edastada] informatsiooni teile, head ametikaaslased. Nimelt on seis selline, et kohal on 65 Riigikogu liiget ja puudub 36. 

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu.

Lugupeetav parlament! Praegusel ajal käivad okupeeritud Ukraina aladel Venemaa presidendivalimised. Homme algavad Venemaa presidendivalimised Venemaa territooriumil, Eesti territooriumil viiakse neid presidendivalimisi läbi pühapäeval. (Juhataja helistab kella.) See, et Euroopa riigid seda võimaldavad, on äärmiselt kahetsusväärne. Ka see, et Eesti Vabariik ei ole kuidagi plaaninud tõkestada spetsiaalselt Ivangorodi loodud valimispunktides valimistel osalemist.

Kuid laiemas kontekstis on oluline, nii nagu Eesti Vabariik kujundas seisukoha, et ta ei tunnista Lukašenka režiimi, valimiste järel president Lukašenka mandaati, kujundada sama positsioon ka Venemaa presidendivalimiste puhul. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on võtnud vastu sellekohase üleskutse rahvusvahelisele üldsusele. See tugineb reaalsetel argumentidel, muu hulgas ka hinnangul Venemaa konstitutsiooni 2020. aasta muudatuste kohta, mis olid Venemaa enda konstitutsiooniga vastuolus selle tõttu, et vabasid valimisi Venemaal ei ole reaalsuses võimalik läbi viia, ning selle tõttu, et Putin on praegu sõjakuritegude eest tagaotsitav.

Isamaa teeb valitsusele ettepaneku – ja see on tõesti valitsuse positsiooni kujundamiseks –, et lisaks sellele, et valitsus ütleb, et ta ei tunnista valimiste demokraatlikkust, annab ka selge hinnangu, et ta ei tunnista Vladimir Putini mandaati ja tema presidentuuri legitiimsena. Sellele on Ukraina esindajad üles kutsunud ning meie ettepanek on, et valitsus selle otsuse kujundamise järel ka teisi riike kutsuks üles samale poliitilisele suhtumisele. See omab suurt tähtsust Vladimir Putini (Juhataja helistab kella.) legitiimsuse survestamisel, aga ka suurt tähtsust tulevases kohtumenetluses Putini üle, mis loodetavasti aset leiab. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise. 

Nüüd teadete juurde. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis eesti kirjanduse toetusrühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja Mart Helme. Ootame aktiivset osavõttu.

Läheme tänase istungi juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu 349 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus 14. veebruaril käesoleval aastal ja esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 28. veebruariks ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut, samuti ei esitanud arvamusi ükski huvigrupp. Küll aga on Siseministeerium teinud põhiseaduskomisjonile ettepaneku täiendada eelnõu kahe direktiivist tuleneva punktiga. 

Ja tutvustangi seda ettepanekut. Ettepanek on tuletatud Euroopa Liidu direktiivist. Eelnõust on välja jäänud kahe sätte muudatused, mis puudutavad tööandja vahetamisel töötukassa loa küsimise õigust. Kui sinise kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis sinise kaardi alusel alla 12 kuu – varasemas direktiivis oli see alla kahe aasta –, siis on liikmesriigil õigus tööandja vahetamiseks küsida selleks töötukassa luba. Kui sinise kaardi valdaja on töötanud vähemalt 12 kuud ja soovib tööandjat vahetada, siis töötukassa loa nõuet ei ole. See tähendab, et ei küsita, kas seda ametikohta on võimalik täita Euroopa Liidu või Eesti [kodanikuga] või Eestis elava välismaalasega. Komisjon tegi ettepaneku selline muudatusettepanek esitada ja arvestada seda täielikult. Seda toetas komisjon konsensuslikult. 

Lisaks arutati selle üle, kas on jätkuvalt oluline meelitada Eestisse kolmandate riikide tööjõudu. Selgituseks, et antud hetkel on kehtivaid siniseid kaarte Eestis 82 tükki, kehtivaid elamislubasid on 10 000. Mõju rändele on hinnanguliselt väike, kuid surve tuleb ettevõtjatelt, [kes soovivad,] et välistööjõudu oleks lihtsam sisse tuua. 

Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu mitte ühtegi, erapooletuid 1. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. 

Head ametikaaslased, palun nüüd teie abi, alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 349 kohta on laekunud üks muudatusettepanek. See on põhiseaduskomisjonilt ja peale tõsist arutelu on põhiseaduskomisjoni seisukoht arvestada seda täielikult. Oleme ka muudatusettepanekud saanud läbi vaadata. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 349 teine lugemine lõpetada. Teisi seisukohti ei ole, seega on teine lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. 

Liigume teise päevakorrapunkti juurde: eelnõu 292 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge, keda saalis ei ole. Järelikult on tegemist arutelu võimatusega. 

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde: eelnõu 324 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Valge, keda saalis ei ole. Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest on tegemist arutelu võimatusega, seega seda punkti me ei ava.

Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid teie panuse ja töö eest. Soovin teile jõudu meie töös!