Aitäh! Lugupeetud arupärijad! Vastan arupärimisele. Kõigepealt tahan öelda, et sündimus on miinusmärgiga – näete, kõik need punased riigid maailmas (Näitab tabelit.) – üle maailma igal pool, välja arvatud Euroopas Portugalis ja maailmas veel Usbekistanis, Tais, Malaisias, Filipiinidel ja Mauritiusel, seal on plussmärgiga. Igal pool mujal on selle tabeli järgi miinusmärgiga. Aa, Iraagis on ka plussmärgiga. Lihtsalt, et konteksti luua.
"Millisena näeb praegust demograafilist olukorda Eesti Vabariigi valitsus? Kas Eestimaa rahvas peab muretsema oma kestmise pärast või on kõik korras ja riik ei pea tekkinud olukorda sekkuma?" Sündide vähenemisega kohanemine on väljakutse kõigi Euroopa riikide jaoks. Eesti ei ole siinkohal erandlik, ka mitte maailmas. Rahvastikus toimuvad muutused väga aeglaselt ja muutuste mõju on seetõttu tuntav mitme põlvkonna jooksul. Üldiselt on varasemast teada, et ebakindlatel aegadel lükkavad inimesed laste saamist edasi. Olukorras, kus üks kriis pole veel lõppenud ja uus juba koputab uksele, on peredel kindlasti ebakindel periood. Kriisid, mis meil on olnud: koroona oma karmide piirangutega algas märtsis 2020, Ukraina sõda algas veebruaris 2022, inflatsioon hakkas sügisel 2021 tasapisi tõusma ja jõudis haripunkti 2022. aasta suvel. Valitsus tegutseb selle nimel, et vähendada kriiside mõju ning taastada inimeste turvatunnet ja stabiilsust ühiskonnas. Varasema statistika järgi saab eeldada, et kui kriis taandub, kasvab ka sündimus, sest mõned sünnid on ebastabiilsel ajal edasi lükatud.
Kuna demograafilised probleemid on komplekssed ja nende lahendamine võtab aega ja nõuab pikaajalist lähenemist, on valitsus moodustanud rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni. Komisjoni ülesanne on koordineerida riigi tegevusi rahvastikupoliitika kujundamisel järgmistes küsimustes: rahvastikupoliitika eesmärkide seadmine ja saavutamine; järjepideva ajakohase rahvastikupoliitika kujundamine; osaliste koostöö; rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike õigusloomeprotsesside jälgimine; uuringute tellimine; rahvastikuprotsesside paiknemist mõjutavate õigusaktide, tegevusprogrammide ja arengukavade tegevuste täitmise ülevaatamine, et jälgida nende kooskõla rahvastikupoliitika eesmärkidega; rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja- ja ajakohase andmevajaduse väljaselgitamine ning rahvastikustatistika vajaduse edastamine andmete kogujatele ja töötlejatele. Seda komisjoni juhib sotsiaalkaitseminister ja täpsemat ülevaadet selle komisjoni tööst saab temalt küsida.
Teine küsimus: "Kas valitsus peab vajalikuks praegust demograafilist olukorda muutma hakata? Kui jah, siis mida kavatseb valitsuskoalitsioon selles suunas teha?" Rahvastikuvaates on oluline luua lisaks sündimusele ja lastega perede toetamisele paindlikkus tööturupoliitikas, et võimalikult suur osa rahvastikust oleks tööga hõivatud ja [vähese paindlikkuse] tõttu ei lükataks sünnitamist edasi. Vanemaealise elanikkonna hulgas on hõivatute osatähtsus aasta-aastalt kasvanud. Rahvastiku tervikvaates kompenseerib sündide arvu languse mingi aja jooksul inimeste pikem eluiga, sealhulgas ollakse tööturul kauem efektiivne, kuid pikemas perspektiivis hakkavad rahvaarv ja tööealine elanikkond ikkagi vähenema. Seetõttu ongi väga oluline, et tänane töötav põlvkond muretseks oma vanaduspõlve pärast ja koguks ka sääste.
Mis on need konkreetsed tegevused, milles me oleme koalitsioonileppes kokku leppinud? Nimelt [tehakse] peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüs, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust. Me muutsime lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale haigus- ja hoolduspäevade hüvitamise korda. See on nüüd vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Sellega me tagame väikelaste vanematele suurema kindlustunde, kui nad on haige lapsega kodus. Perepoliitikas jätkatakse meetmeid, mis võimaldavad lapsevanemal töö- ja pereelu paremini ühildada, sealhulgas soosides kodutööde ja perega seotud kohustuste võrdsemat jagamist. Panustame regionaalpoliitikasse, soodustades maapiirkondade arengut nii, et need muutuks peredele ligitõmbavamaks elukohaks, eesmärk on vähendada piirkondlikku mahajäämust. Lisaks [teeme] alushariduse seaduse, et parandada alushariduse paremat kättesaadavust just väikestele lastele. Kõikide kriiside vaates on tegelikult oluline ka see, et me seisame Eesti julgeoleku eest selleks, et see sõda siia kunagi ei jõuaks. Me soodustame kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Hariduslike erivajadustega laste õppekorralduse tugiteenuse põhimõtted vaatame üle. Üksikvanematele [luuakse] terviklik toetuspakett, sest nemad on kõige suuremas vaesusriskis. Elatisabi tõstsime 200 euroni kuus ja tagame vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemel õiglasema toetuse. Suuname lisaraha ka erivajadustega laste rehabilitatsiooni- ja tugiteenustesse.
Meil on kavatsus jätkata varasemalt käima lükatud tegevusi. Nendest suur osa toetab lastega peresid, võimaldab suurema hulga inimeste kaasamist tööturul ning parandab vaimse ja füüsilise tervisega seotud teenuste kättesaadavust. Jätkuvad ka need tegevused, mis on juba vastu võetud strateegiates ja arengukavades. Laste ja perede programmi eesmärk on, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks, laste kasvatamiseks ning et Eesti lapsed oleksid õnnelikud ja kasvaksid hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Nii nagu ma juba ütlesin, loodi ka rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mis konkreetselt nende teemadega tegeleb.
Kolmas küsimus: "Kas valitsust rahuldab olukord, kui Eesti demograafiline saldo on positiivne (veel) ainult tänu migratsioonile ehk sisserändajate arvule? Kas valitsuse jaoks ei ole vahet, kuidas kasvab rahvaarv – kas sündide arvu või sisserändajate arvu suurenemise tulemusena?" Esimesele on vastus, et ei rahulda, teisele on, et on vahe. Aga hea küll, vastan pikemalt. Suur sisseränne viimastel aastatel on tingitud peamiselt Ukraina sõjapõgenikele ajutise elukoha pakkumise vajadusest. Enamik neist plaanib olukorra muutudes naasta kodumaale. Üldiselt me jätkame kontrollitud rändepoliitikat. Me lähtume välismaalaste seaduses kinnitatud põhimõttest, et aastane Eestisse sisserändavate välismaalaste arv ei tohi ületada 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Oluline on tagada Eesti rahva jätkusuutlik tulevik. Kui rahvaarv kasvab ainult tänu migratsioonile, võib see teatavas mõttes aidata leevendada vananeva rahvastiku probleeme, aga see ei ole jätkusuutlik pikaajaline lahendus.
Positiivne rändesaldo näitab üldiselt seda, et Eesti on oma piirkonnas Euroopas laiemalt tunnustatud sihtkoht. Ja olulise osa sisserändajatest moodustavad igal aastal tagasirändajad ning nendega koos liigub ka nende pere ehk eestlased tulevad tagasi. Ideaalseks peetakse tasakaalustatud rahvastiku kasvu, sealhulgas stabiilset sündide arvu. Sündide arvu stabiilsus on oluline mitmel põhjusel, sealhulgas uue põlvkonna ja tööjõu tagamiseks ning vananeva rahvastiku probleemide tasakaalustamiseks. Samuti on stabiilne sündide arv seotud kultuurilise ja sotsiaalse heaolu ning identiteedi säilimisega pikaajalises perspektiivis.
Neljas küsimus: "Kas teie arvates viimased Vabariigi Valitsuse poolt tehtud sammud […] aitavad kaasa perede kindlustunde ja sündimuse arvu suurenemisele?" Jah, need on tehtud selleks, et sõda siia ei tuleks, et see kriis kuidagi ei areneks ja me suudaksime riiki ülal pidada ja teenuseid pakkuda. Seega jah, kui me suudame need kriisid ületada, siis need [sammud] suurendavad perede kindlustunnet, ja nagu on näidanud varasemad kriisid, pärast seda ka sündimus suureneb.
Me lähtume põhiseaduses kirjutatust, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Seepärast peab valitsus oluliseks, et jätkuvalt kehtib lasterikka pere toetus. Peretoetused on diferentseeritud, kolm kuni kuus last ning seitse ja enam last. Võrreldes 2022. aasta ja 2024. aasta peretoetusi, on need kasvanud nii, et kolme- kuni kuuelapseline pere saab iga kuu 190 eurot rohkem, kui ta sai 2022. aastal. Seitsme ja enama lapsega pere saab kuus kuni 290 eurot rohkem kui 2022. aastal. Kui võrrelda laste- ja peretoetusi Euroopa Liidus, siis on Eestis need ühed kõrgeimad, näiteks kolme lapsega pere saab kuus 710 eurot ja seitsme lapsega pere saab 1310 eurot. Samuti toetame peresid vanemahüvitise süsteemi kaudu ning üksikvanemaid elatisabiga, mis tõusis 100 eurolt 200‑le. Seda, et lasterikkad pered on valitsuse eritähelepanu all, tõestab ka teadmine, et 40% peretoetustest saab 14% peredest. Aga kahjuks tuleb nentida, et ainult suured toetused ei taga sündide arvu suurenemist. Seos jagatava raha hulga ja sündide arvu vahel ei ole lineaarne. Selleks, et toetada sündimust, on vaja hoida ühiskonnas stabiilsust ja turvalisust.
Viies küsimus: "Oma vastuses […] Riigikogu infotunnis ütlesite, et "laste eest hoolitseda on vanemate kohus, see ei ole riigi kohustus ja lapsi ei kasvata riik, vaid vanemad". Kas see on ametlik valitsuse hoiak […]? Kas selline hoiak aitab Teie arvates perspektiivis kaasa suuremale sündimuse arvule?" Esiteks, see on põhiseaduses täpselt nii kirjas, §‑s 27 on kirjas, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Ei ole nii, et riigil on kohustus laste eest hoolitseda ja neid kasvatada, vaid see on vanemate kohustus. Riik ei saa lapsi armastada, kallistada, seda saavad teha ainult vanemad. Laste olemasolu peres [nõuab] palju enamat, kui on rahaliselt võimalik mõõta. Riik saab toetada ja täiendada vanemate pingutusi, pakkudes riiklikke toetusi ning muid meetmeid laste heaolu tagamiseks. Nagu ma eespool juba ütlesin, selleks on lasterikaste perede toetus, lastetoetused, väikeste kodulähedaste maakoolide toetamine, aga ka omariikluse säilitamine julgeoleku rahastamise abil.
Kuues küsimus: "[…] loetlesite meetmeid, mis Teie arvates võiksid sündimust parandada […]. Kas need meetmed on teie arvates päriselt efektiivsed ja kas nendest piisab, et tagada peredele kindlustunne ja parandada demograafilist olukorda Eestis?" Kõige tähtsam on see, et sõda siia ei tuleks ja me saaksime tegelikult selle julgeolekukriisi lahendada. See on peamine, mis inimestes ebakindlust tekitab. Riik peab looma meetmeid, mis aitavad peredel ootamatusega toime tulla ja tagavad neile kindlustunde. Üksikud meetmed pole piisavad, seega tuleb neid rakendada terviklikult, et parandada perede kindlustunnet ja seeläbi ka demograafilist olukorda. Nii et turvalisema riigi loomine, kus inimesed tunnevad end hoituna, aitab suurendada perede kindlustunnet ka laste saamiseks. Aitäh!