Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 7. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks on registreerunud 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Järgnevalt, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud järgmised muudatused. Riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Ants Frosch on tagasi võtnud rahandusministrile esitatud arupärimise nr 531, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi 5. päevakorrapunktiks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on tagasi võtnud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 320, mille arutelu oli kavandatud kolmapäevase istungi 9. päevakorrapunktiks. Ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 12. ja 14. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 289 esimene lugemine ja Riigikogu otsuse "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" eelnõu 324 esimene lugemine. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja. Head kolleegid, kas me võime asuda päevakorra kinnitamise juurde?

Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi 5. päevakorrapunktiks kavandatud arupärimise nr 531. Eelnõu algataja on tagasi võtnud eelnõu 320, mille arutelu oli kavandatud kolmapäevase istungi 9. päevakorrapunktiks. Eelnõu algataja on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 12. ja 14. päevakorrapunkt, milleks on eelnõu 289 ja 324 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 7. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Nüüd, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Ja teiseks, infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja infotehnoloogiaminister. Mõlemad seaduseelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu, proua Tõnisson! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Mul on suur rõõm anda üle põhiseaduslike institutsioonide suuremat eelarveautonoomiat loov riigieelarve seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. See algatati täna rahanduskomisjonis ja see algatati konsensuslikult. Vajadus selle eelnõu või seadusemuudatuse järele on olnud kõne all juba vähemalt kümme aastat. Ma loodan, et sellise konsensusega, nagu toimus täna algatamine rahanduskomisjonis, läbib see eelnõu sujuvalt ka ülejäänud menetlusetapid.

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjoni nimel annan täna vastavalt meie komisjoni tänasele konsensuslikule otsusele üle elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab meid komisjoni liige Raimond Kaljulaid. Elektroonilise side seaduse muutmise eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemistel, suurõppustel ja lisaõppekogunemistel. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu seaduse regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset. Looduskaitseseaduse muutmise eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõus sätestatakse, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemiste läbiviimiseks. Nende muudatuste vajadus on kiireloomuline seoses Kevadtormiga. Ei ole mõtet teha etteheiteid, miks see [eelnõu] pole varem meile jõudnud. Nüüd on lihtsalt vaja need küsimused kiiremas korras lahendada, need on puhtalt tehnilised küsimused. Tänan!

Suur tänu, hea kolleeg! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, järgnevalt läheme edasi tänase päevakorra juurde. Meil on täna päris mitu arupärimist.

Kõige esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksei Jevgrafovi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi 22. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine pankade liigkasumi ajutise maksustamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh selle võimaluse eest! Ma olen ka kirjaliku küsimuse esitanud ja saanud vastuse. Meil on olukord, kus majandus langeb juba üle kahe aasta, on sügav majanduslangus, mis on tegelikult erakordne sündmus. Kunagi pole me olnud nii kehvas seisus teiste Euroopa riikidega [võrreldes]. Minu küsimus puudutas pangamaksu. Kui härra Tšaplõgin küsis, kuidas on nende erakorraliste laekumistega, siis proua Kallas vastas, et erakordselt …

Kas mul on kaks minutit või üks?

Praegu on viis minutit. Palun!

Ah mul on viis minutit. See on suurepärane uudis.

… tuleb pool miljardit lisaks. Kirjalikule küsimusele oli vastus see, et mitte lisaks, vaid kokku tuleb pool miljardit kolme aastaga. Minu küsimus puudutas seda, miks mitte kehtestada pangamaksu olukorras, kus pankade kasumid on miljard eurot aastas, selle asemel, et võtta raha vaesemate käest automaksu ja käibemaksu tõusuga. Hea peaminister vastas sellele mitu korda niimoodi, et tagantjärele maksu võtta ei tohi. Ma juhin tähelepanu, et meie seaduseelnõus, otsuse eelnõus ei olnud juttu sellest, et me tahame võtta raha tagantjärele, vaid seal oli puhtalt maksumäär. Kui käituda nii, nagu tegi Leedu, siis võiks see maks kehtima hakata kohe, kui Riigikogu võtab selle valitsuse pakutud eelnõu vastu.

Mul on seoses pangamaksuga mitu küsimust. Esiteks: kuidas on tegelik olukord nende lisalaekumistega? Kuidas on plaan selle maksuga käituda siis, kui saab läbi kolmeaastane periood, kui pangad justkui lubasid võtta rohkem dividende välja? Ma loodan täna konstruktiivset arutelu sel teemal. Aitäh!

Aitäh, Andrei Korobeinik! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Tere päevast! Palun!

Tere päevast! Kõigepealt, head arupärijad, ütleksin, et tulge välja konkreetse eelnõuga, tehke konkreetne eelnõu, täitsa huviga vaataksin, kuidas te selle olukorra lahendaksite. Praegu on jube lihtne: ah, teeme selle ülesandeks valitsusele. Loomulikult, ega pankasid ei salli keegi – see on opositsioonis nii populaarne madal vili, mida noppida.

Teiseks tahaks ära korrigeerida täpse tsitaadi, mida ma ütlesin 7. veebruaril. Ütlesin nii: tänu sellele kokkuleppele saame me pankadelt alates eelmisest aastast, aastatel 2023–2025, kui pankadel on suured kasumid euribori tõusust tulenevalt, lisatulu circa 520 miljonit. See on tulu eelarvesse, see tuleb pankadelt meie eelarvesse. Me oleme õigusriik ja tagantjärele neid asju jah kehtestada ei saa. Nüüd jah, ma olen kasutanud sõna "kokkulepe", aga tegelikult on see ühine arusaam – me tõesti seda kuskil ei fikseerinud –, kuidas pangad solidaarselt riigieelarvesse panustavad.

Nüüd teine küsimus: "Milline on seni olnud kokkuleppe mõju riigieelarve tuludele? Kas oodatud täiendavad 80 miljonit 2024. aastal ja 42 miljonit eurot 2025. aastal on reaalselt laekumas?" Kõigepealt, kogu majanduskeskkond on pidevas muutuses. Tänasel päeval näitavad kolme kuu euribori futuurid olulist langust, jõudes 2025. aastaks 2% juurde, mis on tegelikult kodulaenu omanikele väga hea uudis, sest laenuintress langeb. Samas, pankade kasumid alates 2025. aastast tõenäoliselt oluliselt langevad. Kasumimaksed on väga tihedalt seotud pankade kasumitega, aga sellele vaatamata me ootame, et pangad panustavad solidaarselt enam riigieelarvesse.

2023. aastal laekus avansilist tulumaksu 118,9 miljonit eurot. Võrdluseks, 2022. aastal laekus 50 miljonit. 50 ja 118 miljonit. Sellele 118,9 miljonile lisandus veel käesoleva aasta jaanuaris laekunud 6 miljonit eurot. Seega saab öelda, et krediidiasutused on 2023. aastal oma solidaarsust ühiskonnaga suurendanud. 2024. aasta avansilise tulumaksu prognoos on 135 miljonit eurot. Lisaks on riigi eelarvestrateegias lepitud kokku täiendavas jaotatud kasumi pealt laekuvas tulumaksus ja seda loodetakse koguda [tänavu] 84 miljonit eurot ja 2025. aastal 41,5 miljonit eurot. Kas need prognoositud summad ka laekuvad, saab täpselt [öelda] siis, kui selle aasta teine pool on [käes]. Avansilise makse tasumise tähtpäev on iga kvartali kolmanda kuu kümnes kuupäev, [makse tehakse] eelmise kvartali kasumite arvel. Seega, 2024. aasta esimese kvartali kasumi avansilise makse laekumist on võimalik hinnata 10. juunil 2024. aastal.

Kolmas küsimus: "Millised on valitsuse plaanid seoses pankade maksustamisega pärast kokkuleppe kehtivusaja lõppemist? Kas on kavas sarnaseid kokkuleppeid sõlmida ka teiste sektoritega?" Panku on meil piiratud arv ja me jõudsime nendega ühisele arusaamale, et tulenevalt intressimäärade hüppelisest tõusust ja pankade kasumite suurenemisest panustavad nad riigieelarvesse rohkem, kui nad esialgu plaanisid. Just sellepärast, et me tagantjärele mingit maksu kehtestada ei saa.

Eestis kehtib haruldane ettevõtete tulumaksuga maksustamise kord, kus kasumi maksustamine on tõstetud selle saamise hetkelt jaotamise hetkele, ja see on väärtus, mis on toonud meile edu ja mida me peame kindlasti kaitsma. Tagasiulatuvat maksustamist ma ei toeta, sest see läheb õiguskindluse põhimõttega vastuollu ja tegelikult annab kõikidele sektoritele sõnumi, et niipea, kui teil hakkab hästi minema, tuleb riik ja võtab teilt selle [kasumi] ära. Siis, kui pankadel läks halvasti, kui oli finantskriis, meie pangad mingit väljaostmist ega toetamist riigilt ei vajanud, nad aitasid ise ettevõtlust, hoidsid majandust toimimas. Ja ka intressid on olnud kogu aeg null – muidugi see meeldib kõigile meile, kes me laene võtame, aga pangad sellelt midagi ei teeninud. Nüüd, kui nad teenivad, me läheme justkui tagasi.

Ma saan aru, et [pangamaksu mõte] on superpopulaarne, ma näen, kuidas kogu opositsioon [sellega kaasa] tuleb, eks ole. Loomulikult, see on nii madalal rippuv vili, sest keegi ei salli pankasid, aga mõelge ka suurele pildile, mida see majandusele kaasa toob.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb nimelt, et õiguskindluse põhimõte on mitmetahuline, sisaldades õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Tagantjärele peale kasumite tekkimist erinevate sektorite maksustamine mõjutab kogu ärikeskkonda negatiivselt ja annab kõigile ettevõtjatele, nii siseriiklikele kui ka välisinvestoritele, vale signaali. Ma väga soovitan vaadata, mis Leedus selle tagajärjel on juhtunud.

Mina soovin, et ärikeskkond oleks stabiilne ja etteaimatav ning säiliks maailmas ainulaadne ettevõtete kasumite maksustamise reegel, mis on olnud meie konkurentsieelis. Me lähtume oma tegevuses kehtivatest seadustest, sealhulgas maksukorralduse seadusest, mis ütleb, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. See põhimõte on kokku lepitud eelmise finantskriisi ajal, kui tehti kiiresti maksumuudatusi. Aitäh!

Suur tänu, proua peaminister! Teile on päris palju küsimusi. Kõigepealt Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite sellest, et ainult tavainimesed ei armasta panku. Noh, üks põhjus on näiteks see, et Eestis on eurotsooni kõige kallimad laenud. Aga mul on teine küsimus. Kas ma saan õigesti teie maksupoliitikast aru – maksustame vaeseid, mitte rikkaid?

Aitäh! Ei saa. See on vastus teie küsimusele. 

Aga kommenteerin ka seda, et laenud on kallid. Eesti Pank on tulnud välja väga hea analüüsiga, kuidas pangandussektoris konkurentsiolukorda parandada just selle jaoks, et laenudega saaks erinevate pankade vahel liikuda. Ja ma tean, et Rahandusministeerium võtab seda väga tõsiselt, et [teha] neid muudatusi, mis laenude võtmise [tingimusi leevendaks]. Aga euribori koha pealt on Eesti inimesed olnud väga liikuva intressi usku. See on väga pikalt toonud meile kasu just sellel põhjusel, et euribor on olnud null. Nüüd, kui euribor tõusis, said aga kodulaenu omanikud ja ettevõtjad sellega kohe esimesena pihta.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te kõnelesite selles sõnavõtus, mille te küsimustele vastates tegite, ja olete ka varasemalt seda teemat puudutades kõnelenud nagu pankade advokaat. Ma pigem ootaksin ikkagi, et peaminister seisab eelkõige Eesti inimestega ühel poolel ja vaatab, kuidas oleks võimalik maksuküsimusi lahendada selliselt, et Eesti inimesed ja Eesti väikeettevõtjad kannataksid võimalikult vähe. Ma küsin teie maksupoliitika põhialuste kohta: kas seal mingisugune õiglustunne ka on? Me näeme, et meil on ühel pool Eesti inimesed, Eesti väikeettevõtjad, kes on suures hädas, ja teisel pool pangad, mis tegelikult teenivad praegu väga suurt kasumit. Teie valite ikkagi maksukoormuse suunamise just nimelt Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele, kes on niigi raskustes. Miks ja mis kaalutlustel te sellise valiku teete? Palun selgitage seda natuke.

Esiteks, pankade maksukoormus on kõrgem kui tavalise ettevõtja maksukoormus. Pankadel on ainsana avansilise tulumaksu kohustus ja erinevalt kõikidest teistest ettevõtetest, kes on ettevõtte tulumaksust vabastatud, ei ole pangad ettevõtte tulumaksust vabastatud. Nii et pangad on kõrgemalt maksustatud kui kõik teised.

Teiseks, maksukoormus on endiselt, ka peale nende maksumuudatuste tegemist … Me oleme sunnitud neid tegema selle jaoks, et katta täiendavaid kulutusi, mida me peame tegema seoses julgeolekuolukorraga oma riigi kaitse [tagamiseks]. Neid kulutusi on aastas ligi 400 miljonit eurot rohkem. Paraku ei tule see kuskilt mujalt kui meie maksumaksjate taskust. Riigil ei ole mitte mingisugust muud raha kui maksumaksja raha, täpselt niimoodi on. Me oleme üritanud maksumuudatusi tehes teha võimalikult väikseid muudatusi, et nendel oleks ükshaaval inimestele väike mõju, aga kogumis need annaks riigieelarvesse tulu, mida meil on vaja selle jaoks, et teha riigikaitsekulutusi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Teie valitsusel on jätkuvalt jõuline soov automaksuga edasi liikuda. Automaksu sisseviimisel on meil tegemist kolmekordse maksustamisega. Me teame, et sellest aastast on tõusnud käibemaks, mis tähendab, et niigi on läinud kallimaks kõik sõidukid, varuosad ja teenused. Teiseks tõuseb meil väga järsult kütuseaktsiis, ka seda maksavad kõik sõidukiomanikud. Ja kolmandaks on eraldiseisev automaks. Kuidas on niimoodi, et on täiesti normaalne maksustada kolmel erineval moel vähekindlustatud isikut, kellel on kas või üks väike mootorsõiduk, aga on täiesti vastuvõetamatu maksustada ühekordselt pankade liigkasumit? Kuidas on niimoodi – te kommenteerisite põhiseaduse [kommenteeritud] väljaannet ja õiguskindluse teemat –, et õiguskindlus ei pea olema tagatud tavainimestele, aga peab kindlasti olema tagatud pankadele?

Osav demagoogia muidugi! Te olete ise õppinud juurat minu teada. Te teate väga hästi, et õiguskindluse põhimõte [kehtib], me ei lähe kellelegi, Eesti inimestele tagantjärele mingit maksu kehtestama. Maksud on tulevikku suunatud, sellepärast et meil on maksukorralduse seaduses paragrahv, mis ütleb, et vähemalt kuus kuud ette tuleb maksumuudatused [vastu võtta].

Väga osavalt seote need asjad demagoogiliselt kokku. Samas, ma veel kord juhin tähelepanu, et te ise räägite, et teedesse tuleb rohkem raha panna, õpetajate palkadesse tuleb rohkem raha panna, igale poole tuleb rohkem raha panna, aga makse koguda ei tohi, midagi kärpida ei tohi ja laenu ka ei tohi võtta. Selles mõttes ei tule see valem kokku. See valem lihtsalt ei tule kokku. Kui mõtlevad inimesed seda kuulavad, [siis nad mõistavad seda]. Käige siis [lahendus] välja. Tõesti, pangad on meil kõrgemalt maksustatud ja pangad panustavad riigieelarvesse 520 miljonit eurot. See on rohkem, kui me saame käibemaksu tõusust, see on rohkem, kui me saame ka automaksust.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud proua peaminister! Te väitsite, et pankade intressid on aeg-ajalt nullis. See ei vasta tõele. Tegelikult on süsteem ikkagi üles ehitatud niimoodi, et on pangalaenu intress pluss euribor. Just nimelt euriborist käibki jutt. Te küsisite, kuidas me konkreetselt lahendaksime olukorra, kus pangad saavad erakordseid kasumeid seoses euribori tõusuga. Mul on üks ettepanek. Me ei pea pankasid maksustama, küll aga mitte neid ka üle kuldama. Euriborist tingitud erakorraline kasum võiks minna Eesti Pangale, kust saaks siis rahastada nii riigikaitsekulusid kui ka igasuguseid muid kulusid ja ka õpetajatele 10 miljonit eurot võtta. Mis te arvate sellest mõttest?

Ma ei öelnudki, et laenud on tasuta. Ma rääkisin euriborist. See on olnud väga madal ja selle tõttu ei ole [pankadel] sellist teenimisvõimalust olnud. Nüüd, see lahendus tundub lihtne, aga see lihtsalt ei tööta.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Te soovitasite oma vastuses vaadata, mis juhtus Leedus. Ma täpsustaks üle: mis täpsemalt teile seal muret tekitas? Kolmanda kvartali eest on Leedu pangad maksnud üle 100 miljoni euro lisatulu. See on just nimelt lisatulu, mitte selles mõttes lisatulu, nagu teie ütlete, [mitte] kogutulu, vaid just nimelt lisaks. Ja ükski pank ei ole Leedust lahkunud vahepeal. Millegipärast nad arvavad, et see on täiesti sobiv majanduskeskkond nende jaoks. Mis ohte te täpsemalt nägite Leedus?

Aitäh! Pangad on kapitalituru teenusepakkujad ja see tähendab seda, et investeeringud, mis tulevad riiki, on seotud ka sellega, kuidas pangad käituvad. Ma soovitan teil vaadata, kas see on läinud Leedus paremaks või halvemaks. Soovitan vaadata ka Itaaliat. Itaalia, kes tuli ka pangamaksu mõttega välja, loobus sellest efekti pärast, mis sellel majandusele oli.

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Korduvalt on siin juttu olnud, et ei saa ju maksustada tagasiulatuvalt, ja ma arvan, et selle üle ei olegi erilist vaidlust. Aga meie esitasime eelnõu minu mäletamist mööda maikuus, et teha Leedu eeskujul pankadele ajutine solidaarsusmaks. See oli selgelt esitatud rohkem kui pool aastat enne ja selle oleks jõudnud ka vastu võtta pool aastat enne, kui aasta lõppes. Teie erakond oli, ka teie isiklikult olite selle vastu.

Minu küsimus teile on see. Samaaegselt tõite te parlamenti ja surusite läbi tulumaksuseaduse muutmise seaduse, millega muu hulgas kaotatakse ära täiendav tulumaksuvabastus laste eest. Selle hinnaks kujuneb circa 170 miljonit eurot, lastega peredelt võetakse selle tõttu ära 170 miljonit eurot. Kas te saaksite meile palun selgitada oma maailmapilti ja seda, kuidas teie arvates on põhjendatum praeguses olukorras võtta ära 170 miljonit lastega peredelt kui 150 miljonit pankadelt, kes [teenisid] 940 miljonit eurot kasumit?

Aitäh! Kõigepealt, veel kord: pangad panustavad riigieelarvesse täiendavalt tuludega. Teiseks, pankade solidaarsusmaks oleks vaid ajutine meede ja me leidsime selle võimaluse, et pangad panustavad vabatahtlikult riigieelarvesse, näidates solidaarsust ühiskonnaga. Jällegi rõhutan, et krediidiasutused juba maksavad avansilist tulumaksu, mida teistel ei ole, ning 2025. aastast kaotab kehtivuse krediidiasutuste tulumaksu avansiline määr 14% ja nad hakkavad maksma 18% ehk see tõuseb 4%. Seda tuleb maksta igal juhul, sõltumata sellest, kas kasumit jaotatakse või ei jaotata. Seda teistel ettevõtlussektoritel ei ole. Lisaks rakendub 2025. aastast kasumi arvelt välja makstud dividendidele ja muudele kasumieraldistele ühetaoline 22%‑line tulumaksumäär. Ja siis on seesama täiendav jaotatud kasumi tulumaks: 2023. aastal 6 miljonit, 2024. aastal 84 miljonit ja 2025. aastal 41,5 miljonit. See kõik tuleb veel lisaks sellele, mida pangad juba niikuinii maksavad. Nii et kokku [saame pankadelt] 530 või 520 miljonit eurot.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Te oma ettekandes küsimustele vastates mitu korda mainisite, et pangad ei meeldi kellelegi. Mina ikkagi nii pessimistlik ei oleks, mõnele inimesele ikka meeldivad ka.

Aga ma jätkan sealt, kus hea kolleeg lõpetas. Tõesti, praeguseks on ju nii, et needsamad maksuerisused, mille te ära kaotate, tekitavad inimestele kahju 170 miljonit eurot. Te olete järjest tõstnud erinevaid makse. Kõige rohkem lööb loomulikult kõige vaesemate inimeste perekondi just käibemaksu tõus, eriti kui arvestada, et suurem osa nende sissetulekust läheb ju toiduainetele. Ja nii edasi ja nii edasi. Samas, vaatame seda pangamaksu. Te ütlete küll, et solidaarselt nad panustavad, aga need ei ole võrreldavad summad, arvestades seda, et 2022. aastal oli pankade tulu poole väiksem kui 2023. aastal ehk protsentuaalselt nad kindlasti ei panusta nii palju, kui nad saavad rohkem tulu. Kuidas te sellesse suhtute?

Jaa, meil ongi erakordselt keerulised ajad. Paraku me peame tegema ühte, teist ja kolmandat. Me peame ühelt poolt kärpima kulutusi, mida me riigina teeme, sest need käivad meile üle jõu. Teiselt poolt me peame leidma täiendavaid tulusid ja need ei tule kuskilt mujalt kui maksumaksja taskust. [Peame tõstma makse], et teha riigikaitsesse neid investeeringuid, mida me peame tegema, ja et meil oleksid tulud ja kulud tasakaalus. Vastasel juhul me maksame pankadele laenuintressina lihtsalt kolossaalseid summasid. Võrdlusena, ma olen seda [näidet] mitu korda toonud: 2027. aastaks oleks ainuüksi intress, mida me pankadele maksaks, suurem kui kogu Kultuuriministeeriumi eelarve ehk kogu spordi, kultuuri, teatrite, kõige selle eelarve. Selline seis lihtsalt on. Ja loomulikult, need ei ole populaarsed otsused, need on rasked otsused. Aga kas on võimalik neid otsuseid mitte teha? Ma arvan, et Eesti jätkusuutlikkuse mõttes ei oleks see vastutustundlik.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan teie vastuseid kolleegide küsimustele, mis on asjalikud. Te laveerite neist kogu aeg kõrvale, ülbitsete, noomite ja nii edasi. Selle kõige taustal meenus mulle teie kõne, mille te ERM‑is pidasite. Suurepärane kõne, aga täielik plagiaat, mille te olite kopeerinud üks ühele koomilisest fantaasiafilmist "Barbie". See on siis teie tase, te ei suuda isegi oma kõnet välja mõelda. Teie koht ei ole praegu ju üldse valitsuse juhina siin olla, sest te hävitate Eestit, ja mul ei ole teile mitte ühtegi küsimust. Aga mul on küsimus Eesti rahvale: kui kaua te kannatate veel seda Liivakasti-Barbiet meid juhtimas ja Eestit hävitamas?

Kõik tüdrukud seal rõdude peal, see on see, kuidas naisi siin Riigikogus koheldakse. Ma loodan, et teil on parem – siis, kui teie olete kunagi siin minu asemel.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Tõepoolest, te kannate auga välja valetajate valitsuse peaministri [tiitli]. Ma tuletan teile meelde, et me räägime siin pankade erakorralisest kasumist, mille maksustamine ei puuduta mitte üks gramm nende tavapärast, normaalset äritegevust. Te väitsite, et pangad on solidaarsed ja maksavad makse – no ma ei tea, mida teised ettevõtted siis teevad –, ja väitsite, et pangad maksavad rohkem kui teised. Minu teada on meil tulumaksuseadus ühine ja protsent ja norm ka kõigil ühine, mitte keegi ei maksa rohkem, kui on ette nähtud. Kui te seda väidate, siis palun tooge protsentuaalselt välja, kuidas on meil seaduses öeldud, kui palju pangad maksavad ja kui palju teised peavad maksma.

Aitäh! Kui ma advokaadina töötasin, siis meil oli selline ütlus, et pilk seaduseraamatusse kergendab õiguse leidmist. Ma soovitan teil vaadata tulumaksuseadusesse ja te veendute ise, et krediidiasutustel on avansiline tulumaks, mida teistel ei ole. Avansiline tulumaks tõuseb 18%‑le. Teised ettevõtted jaotamata kasumi pealt tulumaksu ei maksa, pangad maksavad. See on seaduses täitsa kirjas ja selle leiab sealt üles.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Esiteks ma tahaks öelda midagi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti kaitseks. Teie etteheide oli, et me tahame kõike, tahame teid, tahame õpetajatele [suuremaid] palkasid ja nii edasi ja nii edasi, aga maksustada mitte midagi ei tohi. Vastupidi, me oleme ju öelnud, et just pangamaks oleks hea meede, mida kehtestada. Ja te siin rääkisite, et kõik [teie] otsused on ebapopulaarsed, olgu selleks käibemaksu tõus või tulumaksu tõus ja nii edasi. Vahelduseks võiks siis teha ühe populaarse otsuse. Ma arvan, et pangamaks ehk pankade liigkasumi ajutine maksustamine oleks kindlasti populaarne meede. Ainsad, kes võib-olla ei oleks sellega nõus, on pangad ise.

Aga minu küsimus on see. Tagantjärele keegi loomulikult ei hakka makse kehtestama, aga miks te ei ole tulnud automaksu asemel või koos automaksuga pangamaksuga siia saali? Ma arvan, et obstruktsiooni selles küsimuses kindlasti poleks ja kõik oleksid selle poolt.

Aitäh! Jah, valitsemine ja otsuste tegemine paraku ei ole populaarsusvõistlus. Kui see oleks populaarsusvõistlus, siis juhtuks täpselt see, mis juhtus neli aastat tagasi, kui [raha] kõigile lubati ja kõigile jagati. See tuleb maksumaksja taskust ja selle peab keegi kokkuvõttes kinni maksma. See pidu saab ühel hetkel läbi. Maksustamisel on ka konkreetselt majanduse toimimisele mõju. Seda on hinnanud ju ka Eesti Pank. Ja noh, võtke täpselt seesama Itaalia näide. Miks nad sellest ideest loobusid? Sellepärast, et sellel on majandusele pikaajaliselt väga oluline mõju. Nii et jah, paraku see ei ole populaarsusvõistlus. Muidugi tahaks teha populaarseid otsuseid, aga valitsus peab tegema õigeid otsuseid.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Te olete siin rääkinud sellest, et intressid on vahepeal madalad olnud, ja sellest, kui tublid pangad on. Noh, tegelikult, kui me võrdleme sellega, mis toimub Rootsis nii pangateenuste kättesaadavuse kui ka näiteks teenustasude ja intressitasemetega, siis Eesti selles pildis väga hästi välja ei paista. Needsamad pangad, kes tegutsevad nii Rootsis kui ka Eestis, ütleme, kurnavad siin kliente rohkem. Meie eelnõu siht oli just see erakordne kasum. Keegi ei plaaninud minna tagantjärele kellegi edukust maksustama. Tegelikult pangad teenisid erakordselt tänu keskpanga tegevusele ja ma julgen küll öelda, et ise selleks lillegi liigutamata. Tõepoolest, ma olen teiega nõus, et see oleks ühekordne ja lühiajaline [maks], aga ajad ongi ju erakordselt rasked. Te ise käite meile iga nädal rõhutamas, kui raske on ja et tuleb pingutada. Miks te ikkagi otsustasite tunniajase vestluse peale loobuda sellest ideest?

Mina ei ole seda ideed mitte kunagi toetanud just sellel põhjusel, et sellel on pikaajalised mõjud. Just ka see sõnum, mille me saadame õiguskindluse [kohta] kõikidele ärisektoritele: siis, kui teil läheb halvasti, riik ei hooli, aga kui te hakkate rohkem teenima, siis riik tuleb ja võtab teilt selle [kasumi] ära. Noh, see lihtsalt peletab siit eemale igasugust ettevõtlust, kui riik selliselt käitub. Riik käitub sõnamurdlikult sel juhul. Vaatame seda kõverat, millal need erakordsed kasumid on: need on aastatel 2023 ja 2024 ning 2025 läheb see juba alla. Ja nende [aastate puhul] meil ongi ühine arusaam, kuidas pangad saavad rohkem panustada. 

Ma toon veel välja, et muidugi tundub lihtne minna, nagu siin kolleeg soovitas, populaarset [teed] ja [madalat] vilja noppima, aga see ei tähenda, et see [maks] lõpuks ka jõustub ja sellega ei minda kohtusse. Aga tähtis on see, et me saame riigieelarvesse tulud, mida meil on vaja selle jaoks, et teha kõiki neid olulisi asju. Pangad panustavad rohkem kui teised ettevõtted.

Aitäh! Hea kolleeg Mart Maastik, iga Riigikogu liige võib esitada arupärimiste puhul ühe suulise küsimuse. Ma ei saa kahjuks teie küsimust võtta. Küll aga saan anda järgnevalt küsimise võimaluse Arvo Allerile. Palun, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Me ikkagi räägime kasumist, mis on tekkinud seoses euribori tõusuga. Nagu kolleeg Rain Epler ütles, pangad on töötanud siiamaani väga efektiivselt ja väljastanud laene päris positiivselt. Te ikkagi ei vastanud Varro Vooglaiu küsimusele, kus ta tõi välja selle, miks valitsus on võtnud pered käsile ja võtab nendelt ära 170 miljonit, aga pankadelt 150 miljonit eurot [ei võta uue maksuga,] mille eelnõu esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2023. aasta maikuus. Juba siis oli näha, et seda on võimalik kasutada Eesti riigi hüvanguks. Ajad ongi rasked, nagu te olete ka ise mitmel korral öelnud. Ma ikkagi küsin: miks valitsus on võtnud [raha] peredelt ja ei ole võtnud pankadelt?

Aitäh! Kõigepealt, seda peretoetuste vaidlust me oleme siin kõvasti pidanud. Me ju kõik teame, et peretoetused on Eestis tunduvalt-tunduvalt suuremad kui kõikides teistes riikides. Lihtsalt olukord on selline, et me oleme keerulises ajas ja seetõttu käivad sellised kulutused maksumaksjale üle jõu. Me näeme praegu väga selgelt, et maksumaksja ütleb, et ta ei taha rohkem maksta. Ometi ei ole meie kulud ja tulud tasakaalus ja me peame igal aastal investeerima riigikaitsesse 400 miljonit eurot rohkem [kui seni]. See tähendabki valusaid otsuseid. See tähendab seda, et me oleme sunnitud kärpima juba olemasolevaid toetusi. See tähendab seda, et me oleme sunnitud makse tõstma. See tähendab ka seda, et me oleme tegelikult endiselt sunnitud võtma laenu, mis on riigile kallis.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui ma avan läbirääkimised, on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Rain Epler, palun!

Reeglite kohta võib-olla mitte, aga protseduuri kohta küll. Tahtsin lihtsalt kontrollida, kas siin saalis kostab hästi igale poole. Nii Varro Vooglaid kui ka Arvo Aller rääkisid ju tulumaksu[vabastuse] kaotamisest, mis on seotud lastega. Kas ka teie saite niimoodi aru? Peaminister hakkas rääkima lastetoetustest. Igaks juhuks: kas siin saalis akustika ikka töötab? Kuidas teie kuulsite?

Uskuge mind, Rain Epler, saalis akustika töötab. Nii, head kolleegid, nüüd ma avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andrei Korobeiniku. Palun!

Head kolleegid, allesjäänud kolleegid! Suur tänu selle võimaluse eest! Siin kõlas päris mitu põnevat väidet. Hea peaminister soovitas vaadata, kuidas Leedus olukord on. Ma vaatasin, et Leedu võttis sarnase seaduse vastu eelmise aasta mais ja eelmise aasta juulis avaldati Balti riikide välisinvestorite kindlustunde uuring. Eesti puhul ootab 58% välisinvestoritest olukorra halvenemist või samaks jäämist. Leedu on ainus Balti riik, mille suhtes investorite meelestatus on üldiselt positiivne. Nimelt ootab 72% vastanutest investeeringute poolest Leedu atraktiivsuse paranemist järgmise kolme aasta jooksul. Võib-olla sellepärast, et seal ei ole Reformierakond valitsuses, aga võib-olla sellepärast, et seal võeti pankade kasumimaks vastu. Ei oska öelda.

Mina olen teinud isiklikult päris mitu seaduseelnõu ja mõni neist on isegi seaduseks saanud. Antud juhul on opositsioonist ausalt öeldes päris mõttetu teha eelnõu, mille valitsus võib tagasi lükata, aga selline ülesande püstituse formaat annab vähemalt võimaluse debatiks. Ma olen sada protsenti kindel, et varem või hiljem panga kasumite maks Eestisse tuleb. Ja ma usun, et praegune protsess kiirendab selle hetke saabumist.

Nüüd, Leedust oleme rääkinud, [vaatame] Itaalia näidet. Hea peaminister, Itaalia võttis selle maksu vastu oktoobris. Väide, et Itaalia loobus pangamaksu kehtestamisest, on vale. See ei vasta tõele. Ja mitte midagi hullu ei ole seal vahepeal juhtunud. Kus on midagi juhtunud, on Eesti, mis lõpetas aasta 3%‑lise miinusega. See on suurem kui Itaalia langus, Itaalia lõpetas sisuliselt nullis. Nii et ka see väide paraku tõele ei vasta.

Ei vasta tõele ka see, et keegi oleks pakkunud kehtestada maks tagantjärele. Leedu on teinud pangamaksu nii, et nad võtsid seaduse vastu aprillis ja juunist hakkas pangamaks kehtima. Tõepoolest, kolmanda kvartali eest on nad kogunud 100 pluss miljonit eurot lisatulu. Ja see on lisatulu. Väita, et Eesti riik kogub kolme aastaga 500 miljonit lisatulu, on jällegi vale, sellepärast et tegemist ei ole lisatuluga, tegemist on lihtsalt tuluga.

Nüüd, lisaks, hea kolleeg Lauri Laats esitas väga õige küsimuse: kuidas on suurenenud pankade solidaarne panus protsentuaalselt? Hea peaminister ei ole sellele küsimusele vastanud ja ta ei ole sellele vastanud sellepärast, et pankade panus ei ole suurenenud, vaid on vähenenud protsentuaalselt. Nii palju siis pangandussektori solidaarsusest. Pangad on maksnud protsentuaalselt vähem dividende, kui nad tegid seda aastal 2023 või 2022. See on uskumatu, aga tõsi.

Nüüd, tuua väljamõeldud näiteid teistest riikidest on eriti küüniline olukorras, kus näiteks Läti on teinud hotellide käibemaksu tõusu ja loobunud sellest, sellepärast et see oli tõepoolest majandusele problemaatiline. Eesti ei taha Läti näitest õppida, aga väljamõeldud Itaalia näitest küll. See on tegelikult päris kurb näide selle kohta, kuidas tehakse Eestis poliitikat: tuuakse väljamõeldud näiteid ja reaalsetest muredest naaberriikides õppust võtta ei taheta.

Aga ega ma ei taha siin pikalt rääkida. Ma loodan, et pangamaks tuleb, ja ma loodan, et hea peaminister ikkagi loobub sellest pangandussektori advokaadi rollist ja mõtleb Eesti rahva saatuse peale. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Tuletan lihtsalt meelde, et [läbirääkimiste] ajal te saate veel kolm lisaminutit küsida, aga siis, kui te tutvustate arupärimist, on limiteeritud [aeg] viis minutit ja siis lisaaega ei ole võimalik küsida. See oli minupoolne väike täpsustus. Aga aitäh teile! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head saalis viibijad! See on niisugune huvitav seis, kus ühes ettevõtlussektoris, ainult panganduses on selline variant, et on loodud üks instrument, mida ettevõte ise ei juhi, vaid juhib keegi teine. Euribor on loodud minu arusaamist mööda tegelikult selle jaoks, et inflatsiooni ohjeldada. See on üks tööriistadest, mis on loodud. Aga kasu, mis tekib selle pealt – selle pealt, et kunstlikult tõstetakse mingisugune euribori protsent kõrgemaks –, läheb eraettevõtjale.

Ma kujutan ette, et kui näiteks tõsta praegu ajakirjanduse käibemaks 9% pealt 22% peale, siis nad kindlasti "hüppaks rõõmust lakke", aga kui öelda neile, et nad saavad selle käibemaksu endale, siis neil ei oleks ju mingit probleemi. Nende jaoks midagi ei muutuks. Küll aga muutub [euribori tõttu] panga jaoks väga palju, sest reaalselt on pank pannud enda intressi lepingusse kirja, näiteks 2% või 3% pluss euribor. Aga euriboriga ei peaks nemad üldse arvestama. Ja kui euribor tuleb, on see neile muidugi nagu jumala õnnistus. Kellel selle vastu midagi saaks olla? Me võiksime panna samamoodi näiteks turismile üleeuroopaliselt turismimaksu, kõik oleks kohustatud maksma näiteks hotellis 100 eurot rohkem ööpäevas ja kogu see raha läheks turismiettevõtjale. Ei ole ju teist sellist võimalust.

Räägime sellest, et pangad on mingis suhtes solidaarsemad, et nad justkui maksavad avansiliselt oma maksud ära. Ütleme, kui minule laekuks erakorraliselt miljoneid või miljard arvele, siis ma võiksin ka maksta oma tulumaksu ära enne aasta lõppu, ei oleks üldse mingi probleem. Ega nemad ju ei kaota midagi, ega nad sellepärast makse ju rohkem ei maksa. Nad maksavad varem, aga ei maksa rohkem. Ei ole mõtet hämada, et makstakse midagi rohkem.

Nii et kui üldse mõelda midagi [teha], siis ei peaks minu arvates eraldi maksustama pankasid, küll aga peaks mõtlema selle peale, et selle erakorralise tulu jaoks, mis tekib euribori näol – ma juba ütlesin seda proua peaministrile ka –, võiks mõelda välja süsteemi, et see ei läheks pankadele. See ei halvendaks nende, ütleme, ärimudelit mitte kuidagi, nad ei peakski arvestama sellega. Oleks ideaalne, kui see laekuks näiteks Eesti Pangale. Eesti Pank või ka Eesti riik, kes on Eesti Panga omanik, saaks seda kasutada vajalikeks kulutusteks. Nii oleks kõik hundid söönud ja lambad terved, ei oleks mingisugust pankade lisamaksustamist, aga ei oleks ka erakorralist tulu, mida nad ei peakski tegelikult saama. 

See lahendaks ära paljud mured: ei peaks hakkama kokku hoidma lastega perede arvelt ja tegema mingisuguseid muid rumalusi, nagu automaks. Me kõik teame, kellele see tegelikult kõige rohkem mõjub, mitte igatahes nendele pankuritele, kes lisatulu teenivad. Püüdke valitsuses mõelda mõistlikult, nii et meil oleks kõigil hea siin elada ja me ei peaks neid Rootsi omanikest pankureid nuumama. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma tahtsin oma sõnavõtus markeerida ära selle diskussiooni juures ühe väga informatiivse asjaolu, mis räägib palju rohkemast kui lihtsalt pangamaksust ja sellega seonduvatest küsimustest. Juhtisin sellele tähelepanu ka oma küsimust esitades, aga ma arvan, et see väärib veel eraldi natukene pikemalt esiletoomist. 

Mäletatavasti möödunud aasta kevadel, mälu järgi oli see maikuus, esitasime me Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga eelnõu Leedu eeskujul ajutise pangamaksu kehtestamiseks sellisel viisil, et väljapakutud lahenduse kohaselt oleksid pangad maksnud solidaarsusmaksu tulenevalt asjaolust, et euribor on olnud väga kõrge. Selle tõttu on ühiskonnast nii kodanikelt kui ka ettevõtetelt riisutud kokku meeletu kasum: circa 150 miljonit eurot rohkem. Nagu me teame, aasta lõpuks pankade kasum kujuneski ligi miljardi euro suuruseks, see oli 940 miljonit eurot. Ehk siis 940 miljonist, mis kasumit saadi, oleks makstud 150 miljonit ära solidaarsusmaksuna. Rõhutan: sellest erakorralisest tulust, mis on saadud ilma igasuguse nende tulemusliku tööta. See ei ole kasum, mis on tekkinud selle tõttu, et nad on ise teinud tohutult pingutusi, mingi innovatsiooni või mõelnud välja mingisuguse uue lahenduse, mis oleks toonud [tulu], vaid see raha tuli neile kätte lihtsalt selle tõttu, et Euroopa Keskpank tõstis euribori.

Valitsuskoalitsioon oli täiesti ühemõtteliselt ja selgelt selle vastu: "Mitte mingil juhul ei saa me seda plaani toetada." Samal ajal andis valitsus ise Riigikogu menetlusse tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega teatavasti tõsteti tulumaks 20%‑lt 22%‑le. Mäletate, eelmise kriisi ajal tõsteti see 18%-lt 20%-le ja öeldi, et see 20% on ajutine. Tuli välja, et oligi ajutine, sest nüüd tõstetakse [tulumaks] juba veelgi kõrgemale, selle asemel et viia tagasi sinna, kus see enne oli.

Ühe seadusemuudatusega kaotati selle eelnõuga ära ka täiendav tulumaksuvabastus laste eest. Noh, usaldusega seotuna rammiti see siit Riigikogust läbi nagu paljud teised eelnõud. Aga millest ei ole tahetud rääkida, on see, mis on laste eest täiendava tulumaksuvabastuse kaotamise rahaline väärtus. Selle rahaline väärtus on prognooside kohaselt umbes 170 miljonit eurot. Ehk lastega peredelt otsustas valitsus võtta ära 170 miljonit eurot. Nüüd pange see kõrvuti asjaoluga, et pankadelt, mis – veel kord olgu öeldud – riisusid eelmisel aastal 940 miljonit eurot kasumit, keelduti kategooriliselt võtmast täiendava maksuga ära 150 miljonit.

Minu meelest on see selline infokild, mis räägib meile väga palju selle kohta, mis on selle valitsuse prioriteedid ja kelle huvide eest Eesti ühiskonnas tegelikult seistakse. Tuletan meelde, et kui valitsus astus ametisse, siis nad andsid vande, kus muu hulgas ütlesid: tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. 

Kõik see toimub olukorras, kus Eestis on teatavasti 100 aasta kõige väiksem sündide arv. Mitmed aastad järjest on tulnud uued negatiivsed rekordid, sel aastal tuleb ilmselt uus negatiivne rekord. Ja ma kordan: selle asemel, et maksustada täiendavalt pankasid 150 miljoni euroga olukorras, kus nad on teeninud miljard eurot kasumit ja plahvatuslikult mitmekordistanud oma kasumi tänu euribori tõstmisele, ütleb valitsus: "Ei, ei, ei, meie arvates tuleks see raha võtta ära hoopis lastega peredelt."

Minu meelest ei ole võimalik teha mitte mingisugust muud järeldust, kui see, et valitsus ei tegutse reaalselt oma ametivande kohaselt, ei pühenda reaalselt oma jõudu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele, vaid lähtub eesmärgist teenida sootuks teiste huvigruppide huve ja heaolu. Antud juhul me näeme, kuidas seistakse mitte selle eest, et kaitsta oma rahvast pankadepoolse riisumise eest, vaid kaitstakse panku selle eest, et keegi ei saaks takistada neil rahva riisumist. Sellisest valitsusest tuleb Eesti rahval vabaneda niipea kui võimalik. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Hea peaminister! Ausalt öeldes on nii palju öelda. See valitsus viljeleb väga vastutustundetut maksupoliitikat. Ja miks see niimoodi on? Me oleme viimastel kuudel näinud, kuidas tõstetakse käibemaksu, kuidas tõstetakse tulumaksu ja aktsiise, ning nüüd on meil menetluses uus automaks. Kui me vaatame, kuidas juba kolleeg Varro Vooglaiu mainitud paljulapseliste perede toetust vähendati 200 euro võrra kuus ja kuidas kaotatakse maksusoodustused lastega peredele, siis lihtsalt tekib tunne, et selles, et meie majandusel läheb nii, nagu läheb, ehk juba kolmandat aastat on [majandus]langus, on süüdi rahvas, lihtsad Eesti inimesed. Siis nagu tulebki neid maksustada võimalikult palju ja siis vaatame edasi. Tegelikult me näeme, et inimestel tekib aina rohkem raskusi, näiteks kommunaalarvete maksmisega, me näeme, kuidas ettevõtjad panevad oma ettevõtete uksed kinni. Ma ausalt öeldes ei ole kuulnud, et mõni pank oleks siin uksed kinni pannud viimasel ajal. Ei, need on ikkagi väiksemad ja keskmised ettevõtted. Automaatselt tähendab see ka töötuse tõusu. Seda me oleme ka juba näinud, et Statistikaameti andmete järgi on tegelikult töötus meil tõusmas.

Ma arvan, et kui valitsus oleks just nimelt kõikide nende maksumeetmete puhul vastutustundlik, siis ei oleks koalitsioon tulnud siia kõikide nende juba minu mainitud eelnõudega, eelkõige mitte automaksu eelnõuga, vaid just pangamaksu eelnõuga. Keegi ju ei räägi sellest, et peaks kedagi või midagi tagantjärele maksustama, vaid me räägime sellest, et näiteks automaks hakkab koalitsiooni idee järgi kehtima 1. jaanuarist 2025 ja kui praegu oleks siin menetluses selle asemel või isegi selle kõrval pangamaks, siis hakkaks see kehtima täpselt samast päevast, 1. jaanuarist 2025. Pool aastat oleks ette teavitatud. Tegelikult oleks siis, ma arvan, riigi ehk valitsuse maksupoliitika palju vastutustundlikum: ei maksustataks inimesi ning väike- ja keskmisi ettevõtteid, vaid ikkagi pankasid, nende liigkasumit. Siis oleks see palju vastutustundlikum.

Peaminister ütles mulle vastates, et see ei ole populaarsusvõistlus ehk keegi ei [mõtle] selle peale, kas üks või teine otsus on populaarne, vaid tuleb teha õigeid otsuseid ja õigeid eelnõusid siia saali tuua. Ma olen sellega nõus, aga praeguseks on kahjuks ebapopulaarsete otsuste ja eelnõude ülekaal läinud liiga suureks, nii et vahelduseks võiks ikkagi midagi populaarsemat ka siia saali tuua. Ja ma arvan, et pangamaks oleks kindlasti palju populaarsem nii siin saalis kui ka kogu riigis. Kui valitsus oleks selle siia toonud kas automaksu asemel või selle kõrval, siis oleks, ma arvan, opositsioon – keskfraktsioon kindlasti, aga ma arvan, et ka kaks teist opositsioonifraktsiooni – olnud kindlasti selle poolt. Ja ma arvan, et väga palju muudatusettepanekuid poleks tulnud, nii et kindlasti oleksime jõudnud selle vastuvõtmiseni enne jaanipäeva ja 1. jaanuarist 2025 oleks see juba kehtima hakanud. Ma arvan, et kui pankade liigkasum on peaaegu 1 miljard, siis see oleks toonud riigikassasse kindlasti palju rohkem raha kui näiteks seesama ebaõiglane automaks. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Head kolleegid! EKRE andis mais sisse eelnõu, niinimetatud pangamaksu eelnõu, mis sarnaselt Leeduga oleks pankade erakorralist kasumit maksustanud. Tegelikult oli eelnõu isegi mõnevõrra paindlikum, see oleks andnud pankadele valikuvõimaluse, kas keskpanga intressitõusust tekkinud erakorralist kasumit jagada ühiskonnale tagasi selliselt, et mitte ainult tõsta kiirkorras laenuintresse, vaid tõsta ka hoiuste intresse, või maksta erakorraliselt kasumilt maksu. Ja seal oli kindlasti ette nähtud – jällegi sarnaselt Leeduga –, et võrdlusaastatega võrreldav kasum oleks jäänud puutumata ja ka kõike seda ületavat erakorralist osa ei oleks pankadelt ära võetud, vaid ainult osa sellest oleks riigikassasse võetud. 

Ühel hetkel, kui ka üks täna koalitsioonis olevatest erakondadest näitas välja positiivset suhtumist sellesse mõttesse, said pankurid aru, et olukord võib nende jaoks ebamugavaks muutuda. Me kõik mäletame seda visuaali, väga paljud inimesed on mulle öelnud, et seda oli tõepoolest kole ja piinlik vaadata, kui pankurid ühel päeval peaministrile külla läksid ja umbes tunnike või natuke vähem [aega] hiljem lehvivate pintsakuhõlmade ja naeratavate nägudega sealt tagasi tulid ja teatasid, et peaminister sai kõigest kiiresti aru ja mingeid makse ega muid nügimisi selles suunas, et erakorraliselt tekkinud tulu ühiskonnaga jagada, ei ole vaja. Tõepoolest, peaminister õppis väga kiiresti ja efektiivselt.

Tänagi me kuulsime juttu sellest, kuidas oleks küll hirmus edukaid ettevõtteid niimoodi ootamatult maksustada. See oleks tõepoolest hirmus, kui keegi on teinud erakorralise pingutuse, teinud innovatsiooni või loonud midagi. Aga siin ei olnud sellega tegemist, pangad ise ei pidanud tegelikult lillegi liigutama, baasintressid hakkasid tõusma. Nagu Eesti kütuseäris tihti juhtub, kui maailmaturul nafta hind tõuseb, siis postil tõuseb hind kohe, aga kui langeb, siis on ladu täis ja võtab aega, enne kui ka postil [hind] langeb. Nii oli ka pankadega. Laenuintress tõusis kiiresti, hoiuste intress ei kippunud tõusma. Neist numbritest on siin juba räägitud, kui palju pangad lisakasumit teenisid.

No ja siis veel peaministri jutt sellest, et pangad panustavadki rohkem. Tegelikult pankurid leppisid kokku, et nad maksavad ära veidi suuremas määras tulumaksu, sest see võimaldas neil seda teha madalama tulumaksumääraga. Nii et see on osalt peaministri enda demagoogia ja osalt puhtalt pankade PR-osakondades toodetud jutumullide edastamine.

Tõepoolest, tegu oleks olnud ajutise, mõnes mõttes ühekordse või lühiajalise meetmega, aga kui me vaatame täna Eesti majanduse seisu ja vaatame geopoliitilist olukorda, siis [näeme, et] olud ongi rasked. Tegelikult oleks ka ühekordsed meetmed, mis toovad märkimisväärset tulu riigikassasse, igati vajalikud ja õigustatud, aga selle asemel – nagu täna siin mitu korda on öeldud – minnakse lastega perede rahakoti kallale. Ja automaksuga minnakse kindlasti nende inimeste rahakoti kallale, kes elavad suurtest keskustest kaugel. Ettevõtjad räägivad juba pikka aega, et lisaks maksutõusudele ning ka tasude ja lõivude tõusudele kägistatakse ettevõtlust regulatsioonidega. Nii et ausalt öeldes on äärmiselt raske aru saada, miks valitsus pangamaksu ideega kaasa ei tulnud, aga veel laiemalt sellest, mis nende plaan Eestile üldse on. Midagi positiivset täna ei paista. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahvateenrid! Hea peaminister! Mulle tundus küll siin ettekande ajal, et ma kuulan pankade advokaati, mitte Eesti Vabariigi peaministrit. Kitsarinnaline suhtumine, pankade maksustamise halvustamine – väga-väga kummaline oli seda kuulata. Opositsioon on pakkunud välja väga konstruktiivse lahenduse, kuidas viia maksukoormus vähemalt osaliselt ära Eesti inimeste ja väikeettevõtete pealt suurkapitali peale. Peaminister kiitis küsimustele vastates Eesti ettevõtete tulumaksu süsteemi, kuid mina ütlen, et see tulumaksusüsteem võis anda meile eelise või edu 1990‑ndatel, kui meil oli päriselt palju omavahel võistlevaid väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, aga tänapäeval toimib see suurettevõtetele ja suurkapitalile konkurentsieelisena, sest kasumi arvelt ostetakse üles väiksemaid konkurente ja monopoliseeritakse turgu. Nii et tegelikult tasuks sellele küsimusele ka väga tõsiselt pilk peale heita ja vaadata, kas see, mis on toonud meid siia, viib meid ka edasi. Mina näen, et see tegelikult, vastupidi, toob Eestis kaasa väikeettevõtluse hääbumise.

Reformierakonna valitsus ilmselgelt ei esinda Eesti inimeste huve – seda on siin mitu korda öeldud –, vaid on selgelt pankade ja suurkapitali poolel. Meie rahvuslik kapital, paljud väikeettevõtjad, on valitsuse aetava poliitika tagajärjel, olgu selleks rumal energiapoliitika või lühinägelik maksupoliitika, sattunud tõsistesse raskustesse. Igapäevaselt tuleb teateid sulgemistest ja koondamistest. Aga see ei ole valitsuse jaoks oluline. Eesti inimestele tehakse uusi maksutõuse, aga samal ajal hoitakse pangad ja suurkapital puutumatuna.

Küsimuste voorus oli juttu ka populaarsusest. Peaminister ütles, et populaarsus pole üldse oluline ja see pole üldse tähtis, et otsustamine ongi ebapopulaarne. Toimivates demokraatiates jälgib valitsus üldiselt ikkagi ka avalikku arvamust ega [tegutse] täiesti vastu rahva tahet. Eestis ei huvita avalik arvamus mitte kedagi. Peaministrit ei huvita ka see, et isegi tema enda erakonna toetajatele ei meeldi tegelikult see maksupoliitika ja majanduspoliitika, mida Reformierakond ajab – täiesti ükskõik. Ja kui valitsus ei tegutse Eesti rahva huvides, ei tegutse isegi enda valijate huvides, siis [tekib] küsimus – täna on see mitu korda kõlanud –, kelle huvides valitsus tegelikult tegutseb. Veel kord: olen väga pettunud peaministri esituses ja loodan, et pankade maksustamise küsimus saab õiglase lahenduse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua peaminister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Andrei Korobeiniku 6. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine elukalliduse tõusu kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Me sooviks saada vastused kõige olulisematele küsimustele või vähemalt ühele olulisele küsimusele. Elu on Eestis läinud kalliks, väga kalliks. Me tunneme seda iga päev, kui me läheme poodi või tarbime ükskõik mis teenust. Eelkõige lööb see neid inimesi, kellel on väiksem või keskmine sissetulek. Kõik need tegevused, need otsused, mis võeti eelmine aasta vastu siinsamas Riigikogus valitsuse ettepanekul, on mõjutanud elukallidust ja elukalliduse tõusu. 

Räägime näiteks käibemaksu tõusust: siinsamas puldis peaminister lubas, et kui käibemaks tõuseb 20%‑lt 22% peale, siis see muudab hindu ainult 1,6%. 1,6%! Seda ei kinnitanud mitte ainult peaminister, vaid ka rahandusminister. Mis jaanuarikuus juhtus? Selgus, et elukalliduse [tõus] oli 5%. Veebruaris oli 4,4%. 1,6% on jäänud minevikku. See on ka üks küsimus, mille [vastust] ma proua peaministrilt teada sooviks: kas keegi on pannud lihtsalt analüüsiga mööda või on asjaolud muutunud või on äkki keegi selles süüdi, et [tõus] ei olnud 1,6%, vaid oli rohkem ehk 5% ja veebruarikuus 4,4%?

Kui me räägime üleüldiselt hinnatõusust, siis me ju teame ka seda, et me oleme jällegi esikohal selles küsimus. Meil on olnud kõige suurem elukalliduse tõus. Ja kui vaadata tuleviku poole, siis juba 1. maist tõusevad jällegi maksud. Näiteks kütuseaktsiis tõuseb 7%, maagaasiaktsiis 20% ja elektriaktsiis 45%. Loomulikult suurendab see tarbijahinnaindeksit, teist [võimalust] lihtsalt ei ole. Kui riik tõstab makse ja kehtestab uusi makse, siis lähevad igal juhul hinnad üles ja me kõik maksame selle kinni. Küsimus on selles, et kogu selle hinnatõusu tõttu tõuseb ka nende inimeste arv, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. Ka nende arv tõuseb. Ja selle peale ei ole riik ju üldse mõelnud. Nii et nendele küsimustele sooviks arupärimisel vastust saada. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kaja Kallase. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan küsimustele. 

Esimene küsimus: "Vastavalt Statistikaameti andmetele kasvas tarbijahinnaindeks 2023. aastal 9,2%. Kas selline hinnatõus oli ootuspärane ja kas valitsus on saavutanud seatud eesmärgid?" Valitsus ei sea eesmärke, mis on seotud tarbijahinnaindeksi tõusuga. Väikeses avatud majanduses nagu Eesti on kahjuks hinnamuutused võrreldes suuremate Euroopa riikidega oluliselt volatiilsemad. Valitsuse kõige tõhusam tööriist inflatsiooni ohjeldamiseks on eelarvepoliitika kujundamine ja seetõttu oleme teinud ka kulusid kokku hoidvaid otsuseid, mis siin on küll kõva kriitikat saanud. Keskpankade tööriist on rahapoliitika kujundamine, kuid nad on oma otsustes iseseisvad ega sõltu valitsustest. Mõlema meetme eesmärk on vähendada vaba raha hulka, mis omakorda vähendab nõudlust ja toob seeläbi kaasa hinnalanguse. Kui vaadata numbreid, siis [näeme, et] 2023. aasta suvise majandusprognoosiga võrreldes kujunes tegelik hinnatõus mõnevõrra aeglasemaks, ja see on positiivne näitaja.

Teine küsimus: "Kuidas mõjutab selline hinnatõus üldist elatustaset Eestis?" Hindasid maailmaturul ja ka Eestis mõjutasid globaalsed tarnehäired, COVID‑i kriisi järsk lõppemine, energiakriis ja Ukraina sõda, mis koosmõjus tõid kaasa väga kiire inflatsiooni nii Eestis, lähinaabritel kui ka Euroopas laiemalt. Suuremal määral tõusid möödunud aastal Eestis toiduainete hinnad, see toimus sarnases ulatuses ka lähinaabritel. Samas võib positiivsena tuua välja energiahindade stabiliseerumise ja mõningase languse, näiteks 2023. aastal odavnes võrreldes 2022. aastaga mootorikütus 7,9%, gaasi lõpphind 41,5% ja elektri keskmine börsihind koguni 52,92%. Vaatamata nõrgale majanduskeskkonnale püsis palgakasv 2023. aastal tugevana, kolmandas kvartalis kasvas keskmine kuupalk 10,4%. Lihtsalt meenutuseks: samal ajal kasvas hinnatase umbes 5%. See tähendab seda, et umbes 5% ostujõud reaalselt kasvas. Keskmine vanaduspension kasvas 2023. aastal 17,6% ja 2024. aasta aprillis kasvab veel 10,6% ehk [tõuseb] 700 eurolt 774 euroni. Ja jälle võrdluseks: hinnatase tõuseb umbes 4%. Seega jõuab pensioni ostujõud alates 1. aprillist ajalooliselt kõige kõrgemale tasemele. Keskmine pension on 30 aastaga kasvanud ligi 26 korda: 30,1 eurolt 1994. aastal kuni 774 euroni sel aastal. Jällegi võrdluseks: hinnatase ehk tarbijahinnaindeks on sama ajaga kasvanud 5,42 korda. Ehk siis keskmine pension on kasvanud 26 korda ja keskmine tarbijahinnaindeks on kasvanud 5,42 korda. Järelikult on keskmise pensioni ostujõud kasvanud 30 aasta jooksul 4,73 korda.

Kolmas küsimus: "Kuidas eelmise aasta hinnatõusud mõjutavad suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu? Kas prognoosite selle arvu kasvu või vastupidi?" Hetkel on teada 2022. aasta andmed suhtelise ja absoluutse vaesuse kohta. 2022. aastal suhtelise vaesuse määr võrreldes 2021. aastaga oluliselt ei muutunud, sealhulgas langes suhtelise vaesuse määr 22,5%‑lt 22,3%‑le. Suhteline vaesus näitab sissetulekute jaotust ühiskonnas ning see näitaja ei ole hinnatõusuga otseselt seotud. Kuna 2023. aastal toimus oluline peretoetuste tõus ning ka pensionid kerkisid aprillis 17,6% ehk üldisest palgatõusust kiiremini, võib arvata, et suhtelise vaesuse määr eelmisel aastal kahanes. Absoluutse vaesuse määr kerkis 2022. aastal 3,5%‑ni ja see tähendab, et suurenes absoluutses vaesuses elavate inimeste arv. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestatav kuusissetulek oli väiksem kui 303 eurot. Vaesuses elavate inimeste arv suurenes väga palju Ukraina sõjapõgenike tõttu, kes ei suutnud kohe endale tööd hankida ja kelle sissetulekud sõltusid seega toetustest.

Selleks, et leevendada hüppelisi hinnatõuse ühiskonna nõrgematele liikmetele, tõusis miinimumpalk 2023. aastal 10,9% ja 2024. aastal 13%. Tõstsime maksuvaba miinimumi 31% ehk 500 eurolt 654 euroni ja see tõuseb veelgi. Pensionid, nagu ma ütlesin, kasvasid 2023. aastal 17,6% ja selle aasta aprillis tõusevad veel 10,6%. Oleme suurendanud üksi elava eaka toetust 200 euroni ehk 74% võrreldes 2022. aastaga. Toimetulekupiiri tõstsime 2022. aasta sügisel 33%. Võrreldes 2022. aasta jaanuariga on kasvanud peretoetused: lasterikka pere toetus on kolme kuni kuue lapsega peredele võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning seitsme ja enama lapsega peredele 250 euro võrra suurem. Alates 1. jaanuarist suurenes elatisabi 100 eurolt 200 euroni kuus. Vajaduspõhine õppetoetus 2023. aastal kahekordistus. Eelnevalt oli toetuse suurus püsinud samal tasemel aastast 2014. Ja nii 2023. kui ka 2024. aastal võib absoluutne vaesus jälle väheneda lihtsalt sellel põhjusel, et hinnatõus jääb nüüd keskmiste sissetulekute kasvule alla. Aga need andmed avaldatakse alles novembris.

Neljas küsimus: "Milliseid samme on valitsus astunud maksupoliitikas, et vähendada absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu?" Vaesuse vähendamiseks on maksupoliitika üldiselt väheefektiivne, lihtsalt sellepärast, et vaesemad inimesed tulumaksu ju sisuliselt üldse ei maksa. Sotsiaalpoliitikat saab kõige tõhusamalt ellu viia sotsiaalsüsteemi ehk kulutuste poole kaudu. Põhimõte on, et maksudena kogutud raha, millest kõige väiksema sissetulekuga detsiilid maksavad väga väikese osa, suunatakse riigieelarve kaudu sotsiaaltoetustesse ning tasuta ja sümboolse tasuga avalikesse teenustesse. Statistika näitab, et Eestis on vaesuses elavate inimeste arvust kõige suurem osakaal pensionäridel. Eelnimetatud pensionitõusud adresseerivad seega vaesuse määra kõige otsesemal ja tõhusamal moel. Oleme kiitnud heaks ka heaolu arengukava 2030. aastaks, mis seab sihiks nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise.

Viies küsimus: "Kas kaalute käibemaksumäära langetamist toiduainetele […]?" Ei kaalu, sotsiaalpoliitikat ei tehta maksude kogumata jätmisega, vaid kogutud maksudega. Ja teiste riikide kogemused näitavad, et toiduainete ja teiste kaupade maksumäära langetamise loodetud mõju võib jääda tagasihoidlikuks sel põhjusel, et osa maksumäära langetusest läheb kaupmeestele kasumiks. Ka 2023. aasta andmed kinnitavad, et ettevõtjad ei [langetanud] lõpphindasid täies mahus energiakulude ja teiste sisendhindade languse võrra, mis avaldus omakorda kaupmeeste suurenenud kasumlikkuses.

Kuues küsimus: "Riigikogu täiskogu istungitel [ütlesite] mitmel korral, et käibemaksu tõus mõjutab hindu vaid 1,66%. Miks eksitasite selles küsimuses Riigikogu liikmeid […]?" Käibemaksu määra 2-protsendipunktilise tõusu maksimaalne mõju hindadele on 1,67%. See, et ettevõtjad tõstavad neid rohkem, süüdistades valitsust, on ausalt öeldes täiesti eraldi teema. Ükskõik millisel ajal, ka maksumäära muutumise ajal, on muid muudatusi kaupade hulgihindades ja muudes kaubanduse sisendhindades: palk, energia, sesoonsed tegurid, nagu kampaaniate algused ja lõpud. Nendes tingimustes ei tarvitse lõplik hinnatõus võrduda maksupoliitiliste muutuste mõjuga. Rahandusministeerium arvestas inflatsiooni prognoosis, et käibemaksu määra tõus kandub kogu ulatuses hindadesse ning selle mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 1,4%‑ni, kuid arvestas taustamõjuks, et mõju on 1,66%-st väiksem, kuna mitte kõik kaubad ja teenused ei ole 20%-lise käibemaksumääraga ning nende maksumäär ei muutunud.

Nüüd, jaanuari andmed kinnitavad, et valdavalt lisati käibemaksu määra tõus kogu ulatuses hindadesse, tarbijahinnad tõusid kuuga 1,4%. Sellest tulenevalt oli ka inflatsiooni kiirenemine ootuspärane. Aga kui vaadata statistikat detailsemalt, siis [näeme, et] oodatust kiirem oli toiduainete hinna tõus ja nende hindu tõstsid ettevõtjad käibemaksu määra [tõusust] rohkem. Selle [põhjust] peavad kõik küsima, ka meie tarbijatena. Õnneks on tehtud päris palju analüüse, millistes poodides on ainult täpselt käibemaksu tõusu võrra [hindu] tõstetud, millistes rohkem. Ma arvan, et ka meie tarbijatena peame andma sellele oma hinnangu selle kaudu, kus me ostame.

Seitsmes küsimus: "Alates 1. maist tõusevad kütuseaktsiis […], maagaasiaktsiis […] ja elektriaktsiis […]. Millist mõju avaldavad need maksutõusud kallidusele? […]" 1. maist lõpevad tõepoolest EKREIKE koalitsiooni ajal kehtestatud ajutised maksumäärad, mis kehtestati koroonakriisi tõttu. Tänaseks on see tervisekriis möödunud ja asemele on tulnud julgeolekukriis Venemaa sõja tõttu Ukrainas. Julgeolekukriisis, selleks et tagada Eesti Vabariigi julgeolek, on oluline kasvatada riigi kaitsevõimekust. Seetõttu on võrreldes 2020. aastaga oluliselt suurendatud riigikaitsekulutusi ja riik vajab selleks kõiki rahastusallikaid. 1. maist jõustuva diislikütuse, maagaasi- ja elektriaktsiisi mõju tarbijahinnaindeksile ulatub Rahandusministeeriumi hinnangul 0,08%‑ni. Diislikütuse hind tõuseb seetõttu 1,9%, maagaasi hind 1% ja elektri [hind] 0,3%. Ja tuletan lihtsalt meelde alguses öeldu, et 2023. aastal odavnes võrreldes 2022. aastaga mootorikütus 7,9%, gaasi lõpphind 41,5% ja elektri keskmine börsihind koguni 52,92%. Nii et [aktsiisitõusu] mõju on tõepoolest palju väiksem kui see, kui palju hinnad on langenud. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka mitmeid küsimusi, proua peaminister. Esimesena saab küsimise võimaluse Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kui meil oli pangamaksu kehtestamise arutelu eelmises punktis, siis te ütlesite, et valitsus ei saa saata pankadele sellist signaali, et kui neil läheb halvasti, siis me ei hooli, kui läheb hästi, siis võtame raha ära. Aga millise sõnumi te saadate vähekindlustatud inimestele, keda on tegelikult hinnatõus kõige valusamalt löönud? Te ütlete, teie sõnum neile on järgmine: kui teil läheb halvasti, siis me ei hooli, ja lisaks me võtame [teilt] veel rohkem raha ära.

Lisaks, eelmise punkti arutelus te ütlesite, et põhiseadusest tulenev õiguskindluse põhimõte käib pankade kohta, aga ei käi tavaisikute kohta. Ma tuletan meelde, et tegelikult jaguneb õiguskindluse printsiip veel alaprintsiipideks, millest üks on õiguspärase ootuse põhimõte, usalduskaitse. Inimeste õiguspärane ootus on see, et valitsus ei tee otsuseid, mis on kahjulikud inimestele või teevad nende toimetuleku veel raskemaks. Millal te lõpuks hakkate tegema otsuseid, mis on reaalselt inimeste huvides ja parandavad inimeste kindlustunnet?

Mul on teile hea uudis. Me tegelikult teemegi otsuseid täpselt sellest lähtuvalt. Me teeme neid otsuseid sellepärast, et Eesti kestaks, me teeme neid otsuseid sellepärast, et Eestisse ei tuleks sõda, ja me teeme neid otsuseid sellepärast, et Eesti inimeste heaolu kasvaks.

Ja mul on [teine] hea uudis ka. Võib-olla te ei olnud siin saalis, kui ma juba nimetasin, mida kõike me teeme just vähekindlustatud peredele. Esiteks, miinimumpalk tõuseb 2024. aastal 13%, 2023. aastal tõusis juba 10,9%. Maksuvaba miinimumi tõstsime 31% ja see tõuseb veelgi. Pensionid kasvasid aastaga 17,6%, sellel aastal kasvavad veel 10,6%. Need on inimesed, kes on kõige rohkem vaesusriskis. Oleme suurendanud üksi elava eaka toetust 200 euroni, 74% suurendasime. Toimetulekupiiri tõstsime ja toimetulekutoetust 33%. Need on kõige haavatavamad inimesed. Võrreldes 2022. aasta jaanuariga on ka peretoetused oluliselt kasvanud. Kolme kuni kuue lapsega perede toetus on võrreldes 2022. aastaga 150 eurot suurem ja seitsme või enama lapsega perede toetus 250 euro võrra suurem. Lisaks, elatisabi suurenes 100 eurolt 200 eurole ja vajaduspõhine õppetoetus kahekordistus 2023. aasta sügisel.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus esmatarbekaupade, eelkõige toidukaupade maksustamise kohta. Teatavasti maksustab juba enamik Euroopa riikidest toidukaupu väiksemate määradega võrreldes näiteks luksuskaupadega. Mis riiki me ka ei võtaks – olgu selleks Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti või Leedu, rääkimata Poolast, kes raskematel aegadel on üldse viinud selle maksumäära nullini –, nemad arvavad, et leib ja piim ei pea olema maksustatud samamoodi nagu luksuskaubad. Kas Eesti ei peaks sama asja tegema? On väidetud, et see ei ole näidanud efektiivsust nendes riikides. Ma arvan, et talupojaloogika ütleb, et kui need riigid ei ole neid meetmeid kaotanud, siis järelikult on need efektiivsed, muidu need oleks juba ammu kaotatud.

Jaa, vaadake, sellega on lihtsalt nii, et kui see kaotatakse, siis ettevõtja kirjutab selle kohe kõik ju hinnale otsa. Mul kahjuks ei ole kõiki neid materjale praegu kaasas. Eelmises koosseisus me vaidlesime väga palju toiduainete käibemaksu teemal. Tuleb ilusti välja, et neis kohtades, kus on toiduainetel alandatud käibemaks, ei ole toiduained sugugi odavamad. Selles mõttes ei ole paraku üksühest korrelatsiooni, et see jõuab inimesteni. 

Maksupoliitika kaudu ei tehta sotsiaalpoliitikat. Neid inimesi, kellel on tõeliselt raske, me aitame teiste meetmetega, mitte konkreetselt maksualanduste kaudu. Tõesti, näited nendest riikidest, kus on madalam maksumäär, ei tähenda seda, et see jõuab inimesteni. Ma mäletan, et see oli vist Lätis, et nii palju, kui nad alandasid toiduainete käibemaksu, see paraku hindades ei peegeldunud.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Täienduseks eelmisele küsimusele võib öelda, et teised on loomulikult kõik lollid. Need riigid, kes kasutavad madalamat käibemaksu teatud asjadele, toiduainetele, ravimitele ja nii edasi, on muidugi rumalad, sest nemad ei saa aru, et ettevõtja keevitab selle niikuinii hinnale otsa. Aga näe, Kaja Kallas teab, et see on niimoodi, ja sellepärast ei ole mõtet käibemaksu alandada. No ei ole niimoodi, ei ole niimoodi, et kõik peale Kaja Kallase on lollid. 

Ma ütleksin muidugi teie ettekande ja vastuste peale niimoodi, et omal ajal oleksite te Nõukogude parteikomiteesse lihtsalt ideaalselt tööle sobinud. Seal me ka kuulsime kogu aeg, kuidas kõik ületasid plaane ennetähtaegselt ja oi kui paljude protsentidega, ainult et elu läks kogu aeg halvemaks. Ja praegu on meil Eestis täpselt samamoodi: teid kuulates [näib, nagu] kõik läheb kogu aeg paremaks, ainult et inimeste reaalne elu läheb kogu aeg halvemaks. Ma ei tea, kust see vastuolu tuleb, ja seepärast on mul väga lihtne küsimus: kas te ise ka usute seda juttu, mida te meile räägite? Inimesed igatahes kindlasti ei usu.

Aitäh! Nii nagu president ütles oma kõnes, me räägime tegelikult liiga palju negatiivsest ja toome seda kõike kaasa. Ta kutsus üles rohkemale positiivsusele. Ma annan teile argumente, kuidas te saate rääkida headest asjadest. Esiteks, palgad kasvavad – kõige olulisem. Palgakasv oli 10,4% umbes 4,5%‑lise inflatsiooni tingimustes. See tähendab, et inimeste reaalne ostujõud kasvab. 30 aastaga on keskmine brutopalk tõusnud 111 eurolt 1948 eurole ehk 17,5 korda. Tuletan veel kord meelde: hinnad tõusid selle ajaga 5,42 korda. Pensionidest olen korduvalt siin rääkinud, [need on] tõusnud 30 aastaga 26 korda, samas kui hinnad on sama ajaga tõusnud 5,42 korda – inimestel läheb paremini. Tööturu näitajad on pigem positiivsed. Muideks, see on väga huvitav: tööealine elanikkond on märgatavalt kasvanud ja hõive on suurenenud oluliselt rohkem kui tööpuudus. Põhiline hõive kasvataja on olnud erasektor. Erasektor on loonud läbi ajaloo 300–4000 töökohta aastas, aga viimasel ajal on uute töökohtade loomine olnud kordades kiirem. Ja kõige olulisem: viimase aastaga on erasektor loonud 12 000 uut töökohta. See on väga oluline, sest tööealisi elanikke on meil tulnud juurde 25 600.

Reisijate arv on kasvanud. Nii Tallinna Sadamas kui ka Tallinna Lennujaamas on reisijate arv kasvanud. Sel aastal on Tallinnast väljuvatel lendudel istekohti rohkem kui 2019. aastal ja sellele eelnenud ajal. Ka raudteel on rohkem sõitjaid. Piimatööstuse poolt Eesti põllumeestelt kokku ostetud piima [kogus] tõusis 7,4% ja jõudis lähiajaloo rekordtasemele, nii et põllumeestel peaks ka minema paremini. Kaubaveoühikute mahud kasvavad ja Eesti vabal meedial läheb hästi. Kui vaatate meediagruppide aastaaruandeid, [siis näete, et] näiteks Ekspress Grupi 2023. aasta 12 kuu müügitulu kasvas 14% võrdluses eelmise aastaga, 73,1 miljoni euroni ja EBITDA 15%. Töötleva tööstuse mahu indeks on pööranud üles, see trend on pööranud üles. See tähendab, et võrreldes novembriga toodeti tööstuses 5,3% rohkem ja töötlevas tööstuses 5,9% rohkem toodangut. Gaasi hind on 22,5% madalam kui aasta alguses ja 2,8 korda – 2,8 korda! – madalam kui Soomes. Te ju räägite näiteks konkurentsivõimest. Siis, majandususalduse indeks on viimase viie kuu kõrgeim ja kasvab. Ja euribor on tulnud oma tipust alla ning kõik prognoosid näitavad, et see läheb ka edaspidi alla.

Nii et ma soovitaks teil lähtuda ... Aa, veel, SKT maht, inflatsioon maha arvatud: SKT maht on olnud Eesti ajaloo suurim just viimasel kolmel aastal ehk meie sisemajanduse kogutoodang on kasvanud. Viimasel kolmel aastal on see olnud suurem ja inflatsioon on sellest maha võetud. Ma vaatan veel, energeetikas on hindade langus, nagu ma ütlesin. Ma soovitan küll teil ka kuulata presidenti, kes soovitas rääkida rohkem positiivsetest asjadest, mitte kogu aeg ühte häda kraaksuda.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Enne kui ma küsimuse juurde lähen, ma ütleksin nii palju, et minul oleks küll hea meel, kui raha läheks pigem Eesti ettevõtete kasumisse kui teie juhitava valitsuse kätte. Aga nüüd ma tulen selle jutu juurde, mille te ette lugesite. Mul on ausalt öeldes täielik kognitiivne dissonants. Kui ma loen lehtedest uudiseid ning räägin inimeste ja ettevõtjatega, siis on sihuke nukker meeleolu. Ega uudistest midagi head vastu ei vaata. Nüüd kuulen siin, et kõik läheb aina paremaks. Aidake mind! Kas siis need meediagrupid, kellel majanduslikult hästi läheb, valetavad nii hirmsasti ja ajavad inimestel tuju pahaks? Või te ikkagi näete, et on natuke raske aeg ja võib-olla oleks saanud mõne otsuse teistmoodi teha? Või on kõik täiesti helge, hea ja läheb tõusujoones? Mul tõesti tekkis nagu vastuolu: see, mida ma räägin inimestega ja loen lehest, versus see, mida teie siin meile rääkisite.

Aitäh! Ma ei väida, et kõik on hästi. Ma ei ole öelnud, et meil ei ole keerulised ajad. Ma räägin, et on keerulised ajad. Aga negatiivsed uudised loomulikult müüvad rohkem. Kui kaotatakse 30 töökohta, on suured pealkirjad, kui luuakse 300 töökohta, siis seda pealkirja ei ole. See negatiivne foon tegelikult toidab iseennast, see on nõiaring. Mina kohtun ka paljude inimestega, kes ütlevad: mul ei lähe halvasti, aga mulle tundub, et kõigil teistel läheb halvasti, ja seetõttu ma tõmban ka kokku, kuna äkki mul hakkab ka halvemini minema. Kui kõik nii teevad, siis me võimendame ise majanduslangust. Seetõttu ka president ütles oma kõnes, et rääkige ka positiivsetest asjadest. Ja neid positiivseid asju on. Võrreldes eelmise majanduskriisiga on rohkem elemente, mis on positiivsed. Pilt ei ole nii must, nagu teie seda maalite. Loomulikult ei ole see roosiline, ega ma ju ei ütle, [et on].

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh! Päris huvitavad vastused olid. Selline tunne on, et need vastused kirjutas ChatGPT. Aga tõesti oli positiivne ja meeleolukas. Ma väga ei tahaks uskuda, et ettevõtjad lasevad ennast sellest, et inimesed siin-seal või meedias kirjutavad, et neil läheb halvasti, niivõrd mõjutada, et tõesti seetõttu kaob julgus investeerida. Ettevõtjad on väga pragmaatilised inimesed, nad ikka vaatavad arvusid, vaatavad olukorda ja vastavalt sellele tehakse investeerimisotsused. Nii et selles mõttes ei saa päris seda väita, et ärge hädaldage, sest tegelikult niimoodi võtategi raha ringlusest välja.

Aga ma tulen selle 5%‑lise [elu]kalliduse [tõusu] juurde tagasi. Te väitsite, et see oli ootuspärane, samas väitis teie valitsuse rahandusminister erikomisjonis küll, et see on suur üllatus, ja süüdistas jällegi ettevõtjaid ehk kaubandusettevõtteid, kes hindu kergitasid, seetõttu olevatki see …

Teie aeg!

… suur inflatsioon olnud.

Aitäh! Seda ma ütlesin oma vastuses ka, et ettevõtjad on tõstnud hindu rohkem, kui käibemaksu tõus ette nägi. Seda ma ju ütlesin, et sellest tulenevalt on toiduainete hinnad tõusnud rohkem, kui oleks saanud panna käibemaksu tõusu süüks. Ja nii ongi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Mina ikkagi siin mõtlen ja kuulan ja mina ka ei saa aru, mis maailmas teie küll elate. See on tore, et teil on häid uudiseid. Lugesite ette siin kõik need toetuste tõusud, kellele [mida antakse], aga paraku nullivad kõik teie üle välja [tehtavad] maksutõusud teie heateod ära. Pensionärid sõidavad ju teatavasti ka autoga. Või äkki ei tohiks? Ma ei saagi nagu aru. Te ütlesite, et sotsiaalpoliitikat ei tehta maksupoliitika kaudu, aga maksupoliitika paraku mõjutab neid, kes on sotsiaalpoliitika subjektid. Teie tegevuses on piltlikult öeldes aina rohkem üks samm edasi ja kaks sammu tagasi. Mina ka aru ei saa, kuidas headest asjadest rääkimine, positiivne mõtlemine aitab inimestel arveid maksta ja elukallidusega toime tulla. Mitte aru ei saa. Ja te ütlesite, et küll on paha, et näed, üks uudis on, et kaotati 30 töökohta ära, aga sellest ei kirjutata, et 300 loodi. Tõepoolest, avalikus sektoris Kliimaministeeriumis loodi 800 uut töökohta. Mina ainult ei saa aru, mida see meie majandusele annab. Kas te tõesti ei suuda mõista neid põhjuse ja tagajärge seoseid, mis meie majanduslangust põhjustavad?

Aitäh! Ma olen õppinud ka majandust, nii et ärge minu pärast muretsege. Aga ma rääkisin erasektori töökohtadest. Ma rääkisin seda, et erasektor lõi eelmisel aastal juurde 12 000 töökohta. Ja see, et töökohad ei ole ohus, on hea uudis kõikidele inimestele. Meil on tööpuudus muidugi kasvanud, sest meil on majanduslangus, aga see ei ole kasvanud nii palju, kui me arvasime, et see kasvab.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, kas te olete võimeline – ma rõhutan veel kord seda sõna –, kas te olete võimeline kirjeldama vaesuses elava perekonna elu, nimetades ka selle [olukorra] tekkepõhjuse?

Kas … Selles mõttes, pered on väga erinevad. Mida … Ma ei saa aru, mida te soovite praegu. (Kalle Grünthal räägib saalist.)

Palun täpsustage oma küsimust. Palun mikrofon tagasi Kalle Grünthalile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Kaja Kallas, ma küsin teist korda: kas te olete võimeline kirjeldama Eestis vaesuses elava perekonna elu, nimetades samal ajal selle tekkepõhjuse, kolme minuti jooksul?

Kuulge, perekondade põhjused, miks nad on vaesuses, on väga erinevad. Vaatame, kes on kõige suuremas vaesusriskis: need on pensionärid. Ma võin öelda, et me oleme oluliselt tõstnud pensione, 17,6% eelmisel aastal, 10,6% tõusevad need sel aastal. Teine suur vaesusriskis olev grupp on üksikvanemad. Nende jaoks oleme me tõstnud lastetoetusi, aga ka elatisabi. Loomulikult, me teeme kõik selleks, et meil vaesus väheneks, inimestel oleks tööd ja leiba ning nad ei peaks kitsikuses elama. Õnneks on vaesuse määr Eestis siiski suhteliselt madal, me oleme üsna võrdne ühiskond. Aga perede põhjused, miks nad vaesusse langevad, on väga erinevad. Ei saa tuua ühtegi konkreetset mudelit, miks see ühel või teisel puhul nii on. 

Aitäh! Evelin Poolamets, palun! (Kalle Grünthal saalist: "Mul on protseduuriline küsimus.") Ma võtan need küsimused ära, siis ma võtan protseduurilised. (Kalle Grünthal räägib edasi.) Kalle Grünthal!

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nädal tagasi avaldas Euroopa Komisjon 2024. aasta talvise majandusprognoosi, milles langetas Eesti SKP oodatava kasvu 0,6%‑le. Leedu majanduskasvuks prognoositakse 2,1% ja Läti majandus peaks kasvama 1,7%. Me asume küll ühes ja samas regioonis, aga millegipärast läheb meie naabritel paremini kui meil. Lätil läheb peaaegu kolm korda paremini, kui tal on kasv 1,7% ja meil ainult 0,6%. Mis selle põhjus võib olla? Kas me ei oska riiki juhtida või kuidas teie seda prognoosi hindate?

No kui riik juhiks majandust … See oli muidugi täiesti teine riik, kus riik üritas majandust juhtida. Selles riigis me enam küll olla ei taha. On erinevad põhjused, miks meie majanduslangus on suurem. Üks peamisi põhjuseid on see, et meie majandus on palju rohkem seotud Põhjamaade majandusega kui Lätil ja Leedul ning Põhjamaadel ei lähe praegu hästi. See on olnud põhiline põhjus. 

Teiseks on ka erinevad energialahendused, mis on olnud ja mis hakkavad tegelikult nüüd rohkem mõju avaldama. Küll me näeme, et need asjad jällegi ühtlustuvad. Nende asjade puhul, mis on riigi käes, ma enne juba rääkisin, mida riik saab teha. Teine asi on see, kas statistikas neid asju lõpuni ühtemoodi arvestatakse, aga see on juba pikem jutt, mida võivad rääkida analüütikud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Oma 22. veebruari kõnes, mille te Tartus pidasite, rääkisite te järgmist: "Meie elu siin Läänemere-äärsel maalapil ei ole kunagi olnud lihtne, aga samas pole ta ka kunagi olnud parem, kui on praegu. Järgmine aasta saab olema veel parem ja nii edasi ja nii edasi. See ongi elu mõte. Lennart Meri võttis selle oleviku- ja tulevikunägemuse 1997. aastal kokku väga lihtsalt ja väga ausalt: "Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis."" Ma tahtsin nüüd küsida teie käest, et äkki te mõtestaksite meile lahti, mida te öelda tahtsite. Ühelt poolt te ütlesite, et meie elu on parem kui kunagi varem ja nii edasi ja nii edasi, järgmisel aastal veel parem, aga teiselt poolt ütlesite, et olukord on sitt. Kas ta on siis hea või on ta sitt? Kuidas sellega on?

Võrdleme neid numbreid, mida ma olen toonud selle kohta, kuidas me oleme 30 aastaga arenenud. Keskmine palk on kasvanud 17,5 korda, keskmine pension on kasvanud 26 korda, aga hinnad on kasvanud 5,42 korda. (Saalist räägitakse.) Siin on muidugi arvestatud kõike, ostujõudu. Ma räägingi, et inflatsioon – vabandust, härra Vooglaid – on hindade tõus. Hinnad on 5,42 korda kasvanud olukorras, kus keskmine palk on kasvanud 17,5 korda ja keskmine pension 26 korda. Ehk näitajate [järgi] me elame paremini kui näiteks veel kolm aastat tagasi.

Aga olukord on loomulikult keeruline, sest Euroopas käib täiemahuline sõda, mis mõjutab meid otseselt. Meil on majanduslangus, mis ei ole praegu veel kõige hullem, vaadates kõiki neid näitajaid, aga meil on keeruline. Meil on keeruline olukorras, kus me oleme kulutusi teinud rohkem, kui meil on tulusid, ning kus vajadus riigikaitsekulutuste järele on märkimisväärselt kasvanud. See on erakordselt keeruline olukord, aga see on parem, kui on olnud varem, kui sõda mitte arvestada. Majanduslikult on see olnud parem, kui sõda mitte arvestada. Ka SKT kasv on olnud kõigi aegade suurim viimasel kolmel aastal. See kõik näitab, et inimeste heaolu on kasvanud.

Martin Helme, palun! 

Aitäh! Seda juttu [kuulates], et meil on palgad kasvanud 17 millegagi korda ja pensionid ka, tuleb mul meelde Nõukogude propaganda, mis rääkis aastal 1986, kuidas enne Nõukogude suurt sotsialistlikku revolutsiooni aastal 1913 toodeti nii ja nii vähe traktoreid ja vaadake, kuidas nüüd, peaaegu sajand hiljem on kordades suurem traktoritootmine. Noh, see on sama jabur statistika. Aga fakt on see, et sellest hetkest alates, kui Kaja Kallas peaministriks sai, kuni eelmise aasta viimase kvartalini, mille kohta on statistika juba kättesaadav, on Eestis olnud kumulatiivne inflatsioon 37,5%. Üheski teises Euroopa riigis ei ole nii kõrget inflatsiooni olnud. Palgatõusud ja pensionitõusud on sellele selgelt alla jäänud sellel perioodil.

Nüüd, kas riik saab juhtida või ei saa juhtida majandust? Räägite, et Põhjamaades ja Saksamaal ka majandus langeb. Aga mitte nii palju! Ja inflatsioon ei ole ka nii suur. Nii et järelikult on need olnud ikkagi Kaja Kallase kuldsed käekesed, mis on meie majanduse nii põhja tüürinud. Riik saab ikka majandust juhtida, kui tahab, saab selle põhja lasta, kui tahab. Aga kas te oskate majanduse ka kasvama panna?

Aitäh! No kui see kõik on minu süü, siis oli 8%‑line majanduskasv olukorras, kus Leedus oli see 3,6%, Lätis 4,2% ja Soomes-Rootsis veelgi madalam, järelikult ka minu teene. Vaadake, mina ei loe seda oma teeneks, sellepärast et valitsus ei juhi selliselt majandust. Aga ma palun tõesti, et kui te kirjutate kogu selle süü minu [arvele], siis kirjutage minu [arvele] ka majanduskasv, kui majandus kasvama hakkab.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Kas ma tõesti sain õigesti aru teie vastusest Martin Helmele, et valitsuse maksupoliitilised otsused ei mõjuta majandust mitte kuidagi, et maksude tõstmine ka ei mõjuta mitte kuidagi sisetarbimist? Kas te tõepoolest väidate, et maksumuudatused ei mõjuta majanduskeskkonda? Palun vastake sellele küsimusele. Teiseks, te rääkisite, et me elame paremini kui kolm aastat tagasi, aga samal ajal, kui vaadata statistikat, mille pangad on välja käinud, on eestimaalaste ostujõud kukkunud 2018. aasta [tasemele], ka tööstustoodang on Eestis kukkunud 2018. aasta tasemele. Siin nüüd miski ei klapi. Kas valetavad Eesti Pank ja Statistikaamet või valetate teie? Palun klaarige need kaks asja ära.

Jaa. Kõigepealt, maksud on eelarvepoliitika. Loomulikult need mõjutavad kogu üldist pilti ja seetõttu me olemegi hoidnud maksukoormust madalal. Maksukoormus on meil endiselt Euroopas tagantpoolt viies. Ehk siis ka pärast neid kulutusi, mida me peame tegema riigikaitsele … Ja ma tean, et see ei ole teie jaoks nagu üldse mingi teema, aga küsige oma fraktsiooni liikmelt Leo Kunnaselt, kas meil on vaja teha neid kulutusi praegu. Ta kinnitab teile, et on vaja ja on vaja teha rohkem. Seetõttu on meil vaja ka rohkem tulusid saada, just selle jaoks, et tagada majanduskeskkonna stabiilsus, et sõda siia ei jõuaks. See on kõige olulisem ka majanduse toimimise seisukohast.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud vastaja! No nüüd ma küll vaidlen sellele väga palju vastu, et EKRE ei ole kaitsekulutustega nõus. Tegelikult on EKRE kogu aeg 3%‑liste riigikaitsekulutuste eest seisnud ja ka pingutusi teinud selle nimel, et neid tekiks. Nii et selles suhtes te panete küll mööda, et konservatiivid ei taha riigikaitset tugevdada. Tõepoolest, meil on hoopis teised lahendused, kust seda raha võtta, mitte inimesi vaeseks maksustades. Teie jutt oli, et kümme aastat tagasi oli elu palju halvem ja nüüd läheb meil kuidagi veel paremaks. Ma ikkagi tuleks selle Kalle Grünthali küsimuse juurde tagasi: kuidas te kirjeldaksite vaest perekonda ja kust on see asi alguse saanud?

No mina räägin faktidest. Kui te vaatate numbritele otsa, siis see on ju tõsi. Kas te tõesti väidate, et teie elasite 30 aastat tagasi paremini, kui te elate täna? Ma arvan … Ütlete "jah"? Te elasite 30 aastat tagasi paremini, kui te elate täna? No vot, see on väga huvitav. See on tõesti väga huvitav. Ju siis teie ei lähe üldiselt selle alla. Mina mäletan küll, et sissetulekud olid ikka kordades väiksemad, need olid kroonides ja hoopis teised numbrid, kui on praegu. Aga ju siis teil oli teistmoodi.

Jällegi, vaesuse põhjused on erinevad. Täpselt nagu ma ei oska kirjeldada seda, kui jõukas teie olite ja kuidas teie jõukus välja näeb, ei oska ma ka eraldi võttes kirjeldada ühegi puudust kannatava pere olukorda ja seda, miks nad sinna on jõudnud. Põhjused on väga erinevad. Selle kohta on tehtud erinevaid uuringuid, raporteid ja analüüse, mida te kõik saate lugeda.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kas te ise ka saate aru, kui jabur teie jutt on? Küsisite siin, kas me elame paremini kui 30 aastat tagasi. Võib-olla küsiks, kas me elame paremini kui 100 aastat tagasi. See on samasugune nonsenss, nagu teie rahandusministri jutt, et tõstame makse ja siis maksukoormus langeb. Teie väide, justkui EKRE ei saaks aru ega tahaks kaitsekulutusi tõsta, on absoluutne vale, sest me oleme algusest peale, nii kaua kui me Riigikogus oleme olnud, nõudnud kaitsekulutuste tõstmist ja see on [takerdunud] just nimelt teie erakonna ja sotside ja teiste taha. Ja nüüd, teie väide, et see praegune maksutõus, mis majanduse põhja ajab, [toob tulu] kaitse-eelarvesse ja on hirmus vajalik, on järjekordne vale, sellepärast et selle maksutõusu [tulu] läheb teie maksuküüru ja erinevate hulluste [rahastamiseks], ma ei tea, Kliimaministeeriumi maja ehitamiseks ja muudeks asjadeks.

Teie aeg!

Kuidas te ei saa isegi elementaarsetest asjadest aru?

Aitäh! Kui te olete olnud kogu aeg riigikaitsekulutuste tõstmise poolt, siis miks te ei ole neid tõstnud? Meie ei ole teiega koos valitsuses olnud, nii et te ei saa meid selles süüdistada. Kui teie olite valitsuses, siis meie olime opositsioonis, istusime nagu Mikid ja … (Saalist räägitakse.) Teate, proua Helme. (Mart Helme saalist: "Aga miks te valetate?" Juhataja helistab kella.) Ei noh, miks te röögite? Ei, ma vastan …

Head kolleegid, las proua peaminister vastab. Meil tulevad veel läbirääkimised, me saame läbi rääkida ja arutada. (Mart Helme räägib saalist.) Mart Helme, palun! Head kolleegid! Mart Helme, palun, las proua peaminister lõpetab vastamise ja siis me avame läbirääkimised ja kõik saavad [sõna võtta]. Palun, proua peaminister!

Meil on jah see emotsionaalselt üles köetud meesterahvas.

Proua peaminister, ma palun!

Ma vastan veel kord. Riigikaitsekulutuste [tõstmisega] on sõnades justkui kõik nõus, aga see [raha] ei tule kuskilt seina seest ega välismaa onu taskust. [Raha] nendeks kulutusteks tuleb maksumaksjate taskust ja niimoodi on. Täpselt samamoodi tulevad maksumaksjate taskust õpetajate palgad ja teede ehituseks minev raha. Kõikideks kulutusteks, mida me riigina teeme, tuleb [raha] maksumaksjate taskust. Ja veel kord, kui me vaatame maksukoormust, mis on suhtena SKT‑sse, seoses teenuste ja kõigega, mida riik vastu pakub, siis [me näeme, et] maksukoormus jääb samasse vahemikku, nagu see oli siis, kui teie olite valitsuses. See jääb täpselt samasse vahemikku ka pärast maksutõusude tegemist olukorras, kus me oleme hoopis teises julgeolekuseisus, kui me olime siis, kui siinsamas ei käinud meie naabri algatatud sõda.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid! Mul on tõesti palve – see puudutab debati mõlemaid osapooli –, et jääme üksteise suhtes lugupidavaks ja viisakaks.

Aga enne kui ma saan avada läbirääkimised, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaadake, Lauri Hussar, te olete juba päris pikka aega selle kõrge tooli peal istunud, on ju, ja minu meelest teil peaksid olema selged ka need nupud siin pultide peal. Kui saadik vajutab käemärgi peale, siis see tähendab, et tal on protseduuriline küsimus, millele meie kodukorra järgi peab istungi juhataja koheselt reageerima. Teie ütlesite, et küsige pärast, aga minu protseduuriküsimus seondus sellega, et Kaja Kallas ei vastanud mu küsimusele. Kui ma küsisin, et kirjeldage palun, kuidas näeb välja vaese perekonna elu Eestis, siis vastust ei tulnud. Esialgu ta ei osanud üldse [midagi öelda], hing jäi kinni ja ei suutnud vastata, pärast siis hakkas midagi tulema. Me ei saa teda enam kasutada, kuna te olete ta puldist ära lasknud.

Ma tahan, lugupeetud Lauri Hussar, teile öelda sellist asja: see nupp on selle jaoks ja reeglid on selle jaoks, et te reageeriksite sellele kohe, mitte ei teeks seda hilinemisega. Ma ei lõpetanud veel. Ma tahangi öelda teile, et palun järgige [reegleid]. Kui te nõuate meie käest reeglite [järgimist], et me peame nii ja naa käituma, siis käituge ise ka vastavalt. Aga ühes asjas on Kaja Kallasel õigus: Euroopas on täiemahuline sõda. Ja Kaja Kallas peab praegu Eesti rahva vastu täiemahulist majandussõda.

Aitäh, hea kolleeg Kalle Grünthal! Antud juhul ma siiski lähtusin sellest, et Kaja Kallas püsis oma vastustes teema juures. Kui ta ei võta omaks kõiki teie küsimuses olevaid kujundeid, siis ei ole midagi teha, tema õigus on selliselt vastata. Mina andsin teile muuseas veel küsimuse täpsustamiseks võimaluse ja te kasutasite seda. Ma ei sekku sellisel juhul, kui küsimus püsib teemas, ja antud juhul püsisid nii küsimus kui ka vastus teemas ja mul ei olnud küll põhjust kuidagi sekkuda.

Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud esimees! Ma paluksin teil juhtida peaministri tähelepanu sellele, et kui ta ei tea mõnda vastust või ei mäleta, siis on alati võimalus seda öelda ning tulla selle juurde tagasi ja täpsustada, aga mitte hakata valetama. Peaminister [küsis]: miks teie – EKRE siis – ei tõstnud kaitsekulutusi, kui te olite valitsuses? Aga me tõstsimegi! Me tõstsime suurel määral, nii et see kasv oli nelja aasta jooksul täiesti märkimisväärne. Ja kui Reformierakond tuli võimule, siis esimese asjana võeti sealt 100 miljonit eurot kohe kõmdi maha. Mind väga riivab, kui peaminister tuleb siia saali ja lihtsalt valetab Riigikogu liikmetele.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. 

Head kolleegid, me oleme jõudnud läbirääkimiste juurde ja ma palun kõigepealt läbirääkimiste avaesinejaks siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ega need vastused, mis me täna saime, ei kannata kriitikat. Ma nägin hästi palju ka oma kolleegide näoilmest, et nad olid hämmingus. Ühest küljest räägitakse, et meil läheb kõik hästi ja paremini ei saagi minna, aga teisest küljest on ikka väga keeruline olukord. Päris aru ei saa, mis ikkagi toimub.

Teate, neljas küsimus kõlas sellisel viisil: milliseid samme on valitsus astunud maksupoliitikas, et vähendada absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu? Lugupeetud peaminister vastas: ega maksupoliitikaga ei saagi seda asja reguleerida, sellepärast et vaesed inimesed ei maksa tulumaksu. See on päris uus teadmine, et vaesed inimesed ei maksa tulumaksu. Kui me jätame selle vastuse kõrvale, siis ma tahaks rääkida pigem tarbimismaksudest, sest igal juhul kõik inimesed maksavad makse. See, et meil on olemas inimesed, kes on tõesti viidud selle piirini, et nende tulud on niivõrd väiksed, et nad ei maksa tulumaksu, on üks pool. Ja see on valitsuse tegemata töö. Aga Riigikogu on tõstnud käibemaksu ja ka teisi tarbimismakse ja just see viibki inimestelt rohkem raha ära. Need on tarbimismaksud. See on väga suur osa. Nendelt inimestelt, kes teenivad keskmist või madalat palka, võtavad just nimelt tarbimismaksud tulupoole ära.

Siis oli üks vastus, mis kõlas sellisel viisil: sotsiaalpoliitikat ei tehta maksude langetamise, vaid maksude kogumisega. 2003. aastal võitis valimised Keskerakond. Valitsuse moodustasid Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Nende koalitsiooni lubadus oli, et nemad langetavad tulumaksu, ja 2005. aastast see ka juhtus. Siinkohal tahaks küll korrata veel üle, et need otsused, mis tehti juba 2003. aastal Reformierakonna poolt või osalusel, ei olnud sotsiaalpoliitikat edasi viivad otsused. Seda teekonda jätkas ka järgmine peaminister Taavi Rõivas. Ma tuletan meelde, et plaan oli tegelikult ju langetada tulumaksu 26%‑lt 15% peale. Ja teate, kui 2003. aastal käisid koalitsioonikõnelused, siis Siim Kallas ütles selle kohta, et tulumaksu ei langetata 2004. aastal, vaid 2005. aastast, järgmist: järgmisel aastal – ehk 2004 – tulumaksu langetamise edasilükkamisega riigieelarvesse laekuvad lisasummad suunatakse lastele, peredele, haridusele, kultuurile ja omavalitsuste tegevuseks. Alates 2005. aastast me nägime, kuidas tulumaksu langetamine hakkas pihta. Tegelikult panigi õhukese riigi alustala [paika] ju Reformierakond, kui ta hakkas tulumaksu langetama ja samal ajal tõstma tarbimismakse. See loomulikult süvendas vaesust, absoluutset ja suhtelist vaesust, ja loomulikult on meil inimesi, kes tõesti ei suuda tulumaksu maksta, sellepärast et nende tulud on niivõrd väiksed. Ja see on väga-väga suur probleem.

Nii et ma ei saanud kahjuks oma arupärimise seitsmele küsimusele mitte ühtegi konkreetset vastust. Siinkohal peaks peaminister võib-olla vaatama ka oma nõunike poole, kes neid vastuseid koostavad. Need ei olnud ajakohased, ei olnud väga asjalikud. Asjadest tuleb praegu rääkida ausalt, nii nagu nad on. Ja tegelikult tuleb püüda koos lahendusi leida. Siin saalis on kõlanud erinevaid ettepanekuid. Ma arvan, et ettepanek, mis puudutab pangamaksu, on õige, [nagu ka] see ettepanek, mis räägib, et me ei tohiks praegu maksuküüru ära kaotada. Need on õiged lahendused ja ma arvan, et valitsus võiks neid kuulda võtta. Nii et jõudu meile ja jõudu tööle! Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kolleegid! Head arupärijad, aitäh nende arupärimiste esitamise eest! Need on väga sisukad ja tähtsad teemad, mille on praegu siia saali toonud Keskerakond. Nagu me näeme, sisulist tööd, mille puuduse üle koalitsioon kogu aeg kurdab, teevadki siin kaks opositsioonierakonda: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Keskerakond. Sisulise töö poole pealt on muidugi opositsioon siin tegelikult üksi, sest sisulisele poolele valitsuselt tagasisidet ju praktiliselt ei ole. On, nagu ikka Kaja Kallase puhul, süüdistused ja osundused: aga miks teie ei teinud, aga miks teie ja teie tegite ja teie olite? Teate, Kaja Kallas? Vaadake, me olime valitsuses kaks aastat – kaks aastat! – ja nüüd te süüdistate, et meie ei koristanud teie eelmiste läbude sodi ära ja et me ei koristanud kahe aasta jooksul ära ka teie praeguse läbu sodi. Vaat ei õnnestunud, no kuidagi ei õnnestunud. Ei ole Heraklesed, et Augeiase tallid oleks õnnestunud kohe puhtaks teha. Vaat ei ole Heraklesed, oleme tavalised inimesed.

Aga nüüd nende teemade juurde, mis siin tõstatusid. Kõigepealt ma vastan Kalle Grünthalile, missugune näeb välja ühe vaese inimese elu. Vaese inimese elu näeb välja nii, et umbes nädal enne pensi- või palgapäeva on tal raha otsas. Tal on raha otsas ja ta kuidagimoodi venitab nädalakese mingite varudega, mingisuguste leivajääkidega ja muude niisuguste [toitudega välja]. Noh, kui raha veel oli, ostis kaerahelbeid, sööb siis nädal aega kaerahelbeid ja kuiva leiba ja muud taolist. Sellepärast et ta on pannud oma pensionist või väikesest palgast raha kõrvale, et maksta ära oma kommunaalkulud ja muud kulud, mis tal vältimatult on ja mida see valitsus kogu aeg tõstab. Kogu aeg tõstab ja siis räägib, et oi-oi-oi, kui palju me oleme töökohti loonud. Laupäeval kohtusin maal naabrimehega, kes ütles, et tema õde lasti lahti ja asemele võeti ukrainlane, kellele makstakse palgast, mida tema õde sai, natuke üle poole. Vaat niimoodi on töökohtade loomisega teil ka.

Aga tulen vaese inimese juurde tagasi. Vaene inimene saab riided kaltsukast. Vaene inimene [saab] toiduabi. Vaene inimene elab selle mööbli peal, mille ta ostis nooremana Nõukogude perioodil, kui see oli talle veel kättesaadav, või mille ta on pärinud oma vanematelt. Selline on vaese inimese elu. Vaene inimene ei sõida luksusmaasturiga, nagu teie ette kujutate. Teie kujutate ette. Te kogu aeg inkrimineerite meile, mida meie ette kujutame. Ma inkrimineerin nüüd teile, mida teie ette kujutate: et vaesed inimesed sõidavad luksusmaasturitega, laristavad tohutult raha restoranides ja käivad soojamaareisidel. Ei käi. Ei larista. Ei sõida luksusmaasturitega. Vaese inimese elu on trööstitu sendisaagimine ja selliseid inimesi on Eestis sadu tuhandeid. Vaadake, mida te olete teinud, Reformierakond, 30 aasta jooksul, millest 66% ajast olete te olnud valitsuses koos teise Eestit hävitanud erakonnaga Isamaa. [Isamaa] on samuti 66% ajast valitsuses olnud, enamasti koos teiega.

Maa on välja surnud. Maa on välja surnud! Nüüd suretame edasi, paneme koolid kinni. Ah et te loote töökohti või? Missuguseid töökohti te loote maapiirkondades, kus meiereid lähevad kinni ja põllumajandustootjad lõpetavad [töö]? Vaatasin huvi pärast [müügikuulutusi], sest ma tahaks mingit väikest traktorikest endale osta.

Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Kui palju on tulnud uusi traktoreid müüki! Aga millest see räägib? See räägib ju sellest, et inimesed lõpetavad oma põllumajandustootmisi, põllumajandusettevõtlust – ja seda olete teie teinud. Seda olete teie teinud! Saeveskid lähevad kinni, kõik läheb kinni! Maa sureb välja. Inimesed ütlevad: meil ei ole Eestis enam midagi teha, me peame siit ära minema. Kas see ongi teie eesmärk või? Toome asemele ukrainlased, vahetamegi rahva välja. Ja siis te tulete meile mingit statistilist ulmelugu siia ette lugema. Ei ole mingit statistilist ulmelugu.

Kusjuures mul on kuri kahtlus, et teie rõõmustate selle üle, et Ukrainas käib sõda. Te rõõmustate selle üle, et Venemaa ründas Ukrainat, sest nüüd te saate suruda kõik sõja kaela, kogu oma saamatuse, rumaluse, oma küünilisuse, kõik oma isiklikud ambitsioonid – küll NATO-sse, küll, ma ei tea, Euroopa liberaale juhtima, küll veel kuskile. Teie isiklikud ambitsioonid: oi, ma lendan kõrgel; küll on tore, et on sõda. See on ikka uskumatu küünilisus, uskumatu küünilisus. Eriti küüniline on see, et teie saamatuse eest surevad ukrainlased. Teie saamatuse õigustuseks justnagu surevadki ukrainlased rinnetel. Siis te räägite, et kõik võimalused on laual, et ka meie sõdurid võivad Ukrainasse sõdima minna, ja hoiate siin umbes kümmet tuhandet kutsealust: ei-ei, Ukraina pole meilt küsinud, Ukraina pole meilt küsinud, et me nad välja annaksime, et nemad rindele läheksid, aga Eesti poisid saadame. See variant on laual, kõik variandid on: mõtleme kastist välja ja lööme Eesti rahva kasti. Maksudega, sõjaga, kõigega – lööme Eesti rahva kasti. Ega siis pole midagi imestada, et 80% inimestest ütleb, et Kaja Kallas, astu tagasi, mine minema, jäta meid ellu ja jäta meid rahule. Täna siin nendele arupärimistele vastates te tõestasite veel kord, et te ei tule riigi juhtimisega toime. Mitte kopika eest ka ei tule toime. Ja see on katastroofitee. Nii kaua, kui teie jätkate, läheb kõik ainult halvemaks. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Lugupeetud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Täna mõni hetk tagasi oli siin puldis peaminister Kaja Kallas. Mida tähendab sõna "peaminister"? See ei tähenda mitte ainult seda, et ta on kõige otsustaja ja annab käskusid, vaid minu loogika ütleb, et ta on ka üks kõige targematest inimestest valitsuses. Kuulasin tema juttu elukallidusest ja see ajas lihtsalt – vabandust väljenduse eest! – iiveldama. Saadikud küsivad konkreetseid küsimusi, [vastuseks] aetakse mingisugust ümmargust juttu, räägitakse protsentidest ja numbritest.

Okei, jõudis kätte minu kord küsida. Küsisin: kas te oskate, Kaja Kallas, või olete võimeline kirjeldama vaese Eesti inimese perekonnaelu? Mis toimus? Ma oleksin nagu midagi hullu öelnud, nagu kunagi ammu sai öeldud: "Kust sa, lilleke, siia said?" Siis pöörati ringi ja vaadati, mis toimub. Aga ma ei küsinud, kust sa, lilleke, siia said. Ma küsisin hoopis seda, milline näeb välja vaese Eesti inimese perekonnaelu. Ja ma ei saanudki vastust, sest Kaja Kallas ei olnud võimeline sellele lihtsale küsimusele vastama.

Mingi hetk tagasi tuli pulti Mart Helme. Tuli ja rääkis ära, milline näeb välja vaese inimese elu, mitte kolme minuti piirides, vaid pikemalt, viis-kuus minutit. See näitabki inimeste haridustaseme vahet, harituse taset. Ega haridus üksi midagi ei anna, loeb ka haritus. Kui minul oleks praegu võimalus valida peaministrit, siis selle jutu peale ma ütleks: Mart on ainukene isik, kes on võimeline töötama peaministrina, selles ametis, sest Kaja Kallas ei tea, kuidas vaesed inimesed tegelikult elavad. Ma ei hakka seda üle kordama, mida Mart rääkis, see oli absoluutselt õige. Kes tahab, kuulab järele.

Mul on piinlik, et meil on selline peaminister. Aga ma ei tahaks ühes asjas Mardiga nõus olla. See on see, kui ta väitis, et Kaja Kallas on saamatu. Ma olen absoluutselt veendunud, et Kaja Kallas teab, külmalt teab, mida ta tegelikult teeb. Ja tal on õigus, et Euroopa on täiemahulises sõjas. Tema, Kaja Kallas, on selle armee juht, kes hävitab Eesti rahva toimetulekuvõimet. See on see sõda, kus Kaja Kallas praegu toimetab, hävitades Eesti rahvast. Vähe sellest, oli tema ju ka see, kes kilkas kohe, et me peame Eesti sõdurid saatma Ukrainasse appi. Osa sellest plaanist on, et need, kes ise ära ei lähe, hävitatakse. Hea Eesti rahvas, kaua te olete veel nõus sellise peaministri tegevusega? Kui madalale me peame laskuma selle tõttu, mida see inimene [teeb] meiega? Eesti väärib paremat juhti. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised ja me oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Suur tänu, auväärt peaminister!

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa 13. mail 2023 esitatud arupärimine automaksu kehtestamise kohta, [arupärimine] nr 304. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Evelin Poolamets!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev! Lugupeetud minister, te olete öelnud, et mootorsõidukimaksu eesmärk on autostumise vähendamine ja keskkonnasäästlikuma sõiduki eelistamine. Olete rõhutanud, et riik, ka kohalikud omavalitsused, [peaksid] ise eeskuju näitama. Omavalitsusjuhtidele olete öelnud, et nad võiksid üle vaadata oma autopargi suuruse ja eelistada keskkonnasäästlikumaid sõidukeid. Praeguses majanduskriisis vähendab iga uue maksu kehtestamine ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. See ei aita kuidagi majanduslangusest välja tulla, vaid töötab sellele eesmärgile vastu. Küsimus on seegi, kuidas mõjutaks uus maks inimeste toimetulekut ning millised mõjud oleksid sellel leibkondadele, eriti maapiirkondade elanikele, kelle jaoks on sõiduauto kasutamine liikumisvabaduse oluline osa. 

Seega palun vastata [järgmistele] küsimustele. Miks te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja majanduskeskkonda? Kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele? Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine teie valitsemisala ja milliseid muudatusi olete planeerinud, arvestades seda, et automaksu peab kinni maksma maksumaksja? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan esitatud küsimustele järjekorras.

Vastus esimesele küsimusele. Mootorsõidukimaks on meil tõesti kokku lepitud ja eelnõu on Riigikogule esitatud. Ei saa väita, et planeeritav maks olukorda halvendab, kuid mõju on sellel kindlasti. Keskkonnamaks, mis mõju ei avalda, ei oleks maksu eesmärgiga kooskõlas. Kui oleme prioriteetideks seadnud autostumise pidurdamise, säästliku liikuvuse suurendamise ja keskkonnasõbralikumate sõiduvahendite soosimise, siis peab maks vastavalt toimima ehk aitama kaasa muutuste tekkimisele ühiskonnas. Vastasel juhul saaks maks vastupidist kriitikat, et see ei täida seatud keskkonnaeesmärke ja on vaid riigi rahakoti täiteks. Tõsi, mootorsõidukimaksul on ka oluline rahaline mõju riigieelarvele. Riigieelarve on suures defitsiidis. Selleks et katta erinevaid avalikke kulutusi, investeeringuid ühistransporti ja teedesse ja nii edasi, on meil riigieelarvesse raha vaja. 

Mootorsõidukimaksu peamine eesmärk keskkonna vaates on vähendada transpordi mõju keskkonnale – eeskätt autostumise vähendamine linnades – ja suurendada säästlikku liikumist. Prognoosime, et seaduse kehtestamise mõjul hakkab sõidukite arvu suurenemise tempo vähenema ja kokkuvõttes väheneb Eesti autopark 1–3%. Uue sõiduki soetamisel on registreerimistasu disainitud soosima väiksema CO₂‑näitajaga sõidukite kasuks otsustamist. Nendel tarbijatel, kes vahetavad oma sõiduki väiksema kütusekulu ja vastavalt ka väiksema süsinikuheitega sõiduki vastu, kulu kütusele väheneb. Ehk tegelikult on mõju kasutajale positiivne. 

Aastamaks on disainitud sõiduki laiemat keskkonnamõju arvesse võttes. Soosime olemasolevate sõidukite lõpuni kasutamist, eraisikutel väheneb maksukohustus vastavalt sõiduki vanusele. Vanemate sõidukite madalam maks arvestab inimeste maksevõimelisust. Aastamaks soosib romude probleemi vähendamist ehk romude utiliseerimist. Maks on lihtne, laia baasiga ja väheste eranditega, et vältida manipuleeritavust. Tasu ja maksuhaldus on liiklusregistri andmete põhine ning [tasu] on maksjal mugav maksta. 

Nüüd teine küsimus: kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja ettevõtetele? Jällegi alustan positiivsest. Mootorsõidukimaksu eesmärk on piirata autostumist, et ümbritsev keskkond oleks puhtam ja meil kõigil oleks siin parem elada. Selle saavutame siis, kui [kasutame säästvamaid] sõidukeid ja nügime [kasutajaid] keskkonda säästvama liikuvuse suunas, olgu selleks ühistranspordiga, keskkonnasõbralikumate autodega või jalgsi või rattaga liikumine. Eesti autopark on Euroopa saastavaim. Automaks on Euroopa Liidus keskkonnamaks, vahend, millega vähendada [CO₂] heitmete [kogust]. 

Mootorsõidukimaks aitab meil katta ka suures puudujäägis oleva eelarve kulusid – sellest juba rääkisin. Samuti saame lahti romude probleemist: iga kolmas registris olev auto on peatatud kandega ehk sisuliselt seisab ja reostab keskkonda otseselt või visuaalselt. Mootorsõidukimaksu debatt on juba toonud kaasa selle, et kasutusest välja langenud autosid on hakatud viima jäätmekäitlusettevõtetesse. 

Aga jah, oleme ka analüüsinud negatiivseid mõjusid ja need on kirjas mootorsõidukimaksu [seaduse eelnõu] seletuskirjas. Sõiduautode omamine muutub kallimaks, kuid see sõltub tugevalt sellest, millist autot peetakse. Üldiselt suureneb auto omamise kulu 5–15% ja see aitabki autostumise vähendamisele ja säästvamate autode kasutuselevõtule kaasa. Maks avaldab mõju vähekindlustatud leibkondade toimetulekule, sest suurendab väljaminekuid. Jälle tasub rõhutada, et inimestel on võimalus oma maksukoormust teatud piirides mõjutada, kui nad valivad sõiduki, mille eest [peab vähem] maksu [maksma] ja mis on seeläbi ka kütusekulu poolest säästlikum. Samas arvestab maksu disain leibkondade toimetulekuga: vanematel sõidukitel, mis üldreeglina on odavamad ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad, on ka oluliselt väiksem maksumäär. Kõige suurem negatiivne mõju võib olla puuetega inimestele, kelle jaoks on sõidukid kui abivahendid, millega ringi liikuda. Puuetega inimeste absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määr on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga märkimisväärselt kõrgem. Mõju maandamiseks on Sotsiaalministeerium koos erivajadustega inimestega välja töötanud vajaduspõhised tugimeetmed, mida rakendatakse 2025. aasta algusest ja mis katavad puuetega inimeste liikumisvajadused laiapõhjalisemalt. Selleks et seda täiendavat tuge saada, ei pea autot [omama], vaid võib ka kasutada eritransporti, liikuda taksoga või muul moel. Need toetuse määrad tõusevad märkimisväärselt, sõltuvalt inimese puudest umbes 250–600 eurot aastas. Mootorsõidukimaksu mediaan on 120 eurot. See [toetus] katab igal juhul ära mootorsõiduki võimaliku aastamaksu või siis aitab oluliselt kaasa nende [inimeste] liikuvusele, kes üldse autot ei kasuta.

Ja kolmas küsimus: kuidas mõjutab automaksu kehtestamine teie valitsemisala? [Eeldan], et peate silmas aastamaksu kulu. Praeguse eelnõu järgi peaks Rahandusministeerium oma autopargi eest maksma aastas ligikaudu 5000 eurot, Maksu- ja Tolliamet 10 000 eurot. Statistikaametil ametisõidukeid ei ole. Kõik ministeeriumid, sealhulgas Rahandusministeerium, on saanud ülesande 2024. aastal oma transpordikulusid vähendada. Nad peavad samamoodi oma autopargi üle vaatama ja kulusid koomale tõmbama. Kui teie küsimus oli, et kas see [maks toob] maksumaksjale kaasa täiendava kulu, siis [vastus on]: ei. Selles valdkonnas on kulusid hoopis kokku tõmmatud ja [seda tehakse] juba 2024. aastal. Mootorsõidukimaks tuleb 2025. aastal.

Suur tänu, härra minister! On küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et selle maksu tagajärjel peaks Eesti autopark vähenema 1–2%. Aga miks peaks Eesti autopark vähenema 1–2%? Kes seda ütleb ja kes on need, kes peavad oma autodest loobuma, ja miks? Minu meelest põhiseadus ütleb, et eraomand on püha ja selle kallale ei minda. Ja üleüldse 76% Eesti inimestest ei toeta automaksu kehtestamist. Põhiseaduse § 56 ütleb, et kõrgeima võimu kandjaks Eestis on rahvas. Kas te ei arva, et kui kõrgeim võim ei toeta automaksu, siis äkki on see teie automaks üldse põhiseadusevastane?

Aitäh! Ei, mootorsõidukimaksu eelnõu ei ole põhiseadusevastane. See on Riigikogu menetluses, Riigikogu saab otsustada, kas ta kiidab selle heaks või mitte. Mootorsõidukimaksu tulemusel peaks Eesti autopark vähenema 1–3%. Meie nägemusel mõjutab see eeskätt linnapiirkonda, sest ka see probleem [on peamiselt] linnapiirkonnas, sellepärast et seal on palju autosid. Meie õhk on selle võrra saastatum ja see mõjub meie tervisele. Ma arvan, et meie kõigi huvides on see, et meie õhk oleks puhtam ja tervis korras. Ja kokkuvõttes, mida rohkem on linnas autosid, seda suuremad on ka ummikud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Seda te olete ennegi väitnud, et peatatud kandega autode registrist [maha]kandmiseks on vaja teha automaks. Mina küll ei leia, et autod, mis on registris peatatud kandega, kuidagi saastaksid Eestis õhku ja kliimat. Sellel [eesmärgil] automaksu tegemine ei ole mitte kuidagi otstarbekas, selleks tuleks välja mõelda mingi muu tegevus. 

Automaksu puhul [räägitakse] linnapiirkonnast, aga maapiirkond on ka väga oluline. Kuna maapiirkonnas võivad kauplused, teenused, laste huvi[tegevused asuda kaugel], näiteks kolme kuni viie kilomeetri raadiuses, siis soovitus bussiga sõita ei päde. Sellisel [juhul] on auto ikkagi esmatarbe[asi], millega lapsi kooli viia või teenuse [kasutamiseks selle osutamise kohta sõita]. Aga ma küsin nii: miks ei kaalutud automaksu asemel näiteks pangamaksu tegemist?

Aitäh! Kõigepealt, selle üle, kas sõita auto või bussiga, otsustab inimene ise. Mina ei ütle, millega peab inimene liikuma. Ilmselt ei ütle seda ka Riigikogu, kui ta selle seaduse vastu võtab. 

[Järgmisena] sellest, kas mootorsõidukimaks on vajalik selleks, et romude probleemiga tegeleda. Romud on reaalne probleem keskkonnas ja seda ei ole mina üksi välja mõelnud. Võin rääkida loo. Paar nädalat tagasi reedel, tööpäev hakkas lõppema, helistas mulle üks härra Valgast – mu mobiilinumber on teatavasti avalikult kättesaadav – ja ütles, et väga õige, et see mootorsõidukimaks tehakse, see [tulebki] ära teha. [Helistaja lisas], et ta on korteriühistu esimees, ja [ütles, et] ta on ka [teiste meestega] rääkinud, et kortermaja parkla on täis kasutamata autosid, mis võtavad ära teiste parkimiskohad. Sellised [autod], mõnel ka õliloik all, on seal seisnud aastaid. Neid on halb vaadata ja need võtavad ruumi. Sama [rääkis] ta ka maapiirkonna kohta, näiteks ühes taluhoovis kuuri taga seisab mitu autot reas. Ostetakse auto, millega natuke aega sõidetakse, siis see läheb katki ja jäetakse sinna seisma. Aga need ei pea seal looduses seisma ja keskkonda ohustama. Ja see ei ole minu välja mõeldud lugu, reaalselt härra helistas Valgast ja rääkis mulle sellise loo. Seda [romude] probleemi ei ole mina välja mõelnud, vaid see on päriselt probleem. Ma arvan, et sarnaseid näiteid leiab iga korteriühistu parklast ja ka maapiirkonnast.

Ja nüüd pangamaksust. Üllatus-üllatus, eelmine aasta enne suve te kõik siinsamas saalis, kui ma siin puldis olin, võitlesite maksumuudatuste vastu, aga lõpuks usaldushääletusega need ära otsustati. Mida me tegime? Pankade avansiline tulumaks tõuseb järgmise aasta alguses 14%‑lt 18%‑le. Teatavasti on pangad meil võrreldes teiste ettevõtetega erilised selles mõttes, et neil kehtib kvartaalne tulumaks kasumilt. Praegu on see 14%, 2025. aastal tõuseb see 18%‑le, ehk me tõstsime pankade avansilist tulumaksu ja samal ajal tõstsime ka dividendidele [rakenduva] tulumaksu [määra 20%‑lt 22%‑le]. Kõik need [muudatused] jõustuvad 2025. aasta alguses.

Just vaatasin värskeid numbreid: eelmisel aastal pankadelt laekunud avansiline tulumaks oli 119 miljonit eurot, aasta varem 51 miljonit eurot. Avansiline tulumaks on ka tänu pankade tõusnud kasumile oluliselt rohkem riigieelarvesse vahendeid toonud. Prognoosi järgi laekub sellel aastal üle 120 miljoni euro, sellele lisandub pankade poolt lubatud täiendav dividendilt makstav tulumaks. Ehk et sel aastal peaks pankadelt laekuma üle 200 miljoni euro avansiliselt tulumaksult ja täiendavalt dividendimaksetelt tulumaksu. Ma arvan, et see on märkimisväärne summa riigieelarves. Valitsus tõesti on nende muudatustega teie ettepanekutest juba ette jõudnud.

Ma ei taha seda muuta reegliks, aga võtan protseduurilise küsimuse. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul tekkis ministrit kuulates küsimus. Ühtpidi eks me oleme siin vaielnud selle üle, kui palju ja kas üldse saab sisusse süüvida, aga [minister] kuidagi alustas niimoodi, et vastas kolleegi küsimusele ja siis lükkas mingisuguse pangamaksuplaadi peale. Võib-olla siiski on ka valitsuse esindajatele paslik teatav korrigeeriv [märkus] teemas püsimise kohta teha, kui asi päris rappa hakkab minema.

See ei olnud protseduuriline küsimus ja oli täiesti kohatu küsimus. Palun jälgige oma kolleegi küsimust. Küsiti, miks ei kaalutud alternatiivina pangamaksu, nii et ministri seletus oli täiesti asjakohane. Palun jälgime seda, mida üks küsib ja teine vastab. Ja tõepoolest, ma ei võta rohkem protseduurilisi küsimusi vahele. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, kiire repliik teie hinnangu kohta. See [väide], et inimene ise valib, kas kasutada autot või ühistransporti, on täiesti kohatu. Paljud inimesed elavad kohtades – ma ei räägi teiega, härra juhataja, ma räägin ministriga –, kus ei olegi ligipääsu ühistranspordile. Sellisel [juhul] ei olegi mitte midagi valida, rääkimata sellest, miks üldse peaks valima. Kui inimene tahab autot kasutada, siis ta kasutab autot. See on väga palju inimese enda valiku küsimus. 

Aga nüüd minu küsimus. Ma olen mitmelt poolt kuulnud ekspertide hinnangut, et selline lahendus, kus registreerimistasu tuleb maksta siis, kui auto esmakordselt Eestis registreeritakse, aga mitte siis, kui osta juba Eestis registris olev auto, oleks Euroopa ühisturu reeglitega vastuolus. Kui on tõsi, et see on ühisturu reeglitega vastuolus, siis mis on teie välja mõeldud lahendus? Kas [lahendus on] see, et registreerimistasu tuleb maksta iga kord, ka siis, kui auto ostetakse Eestist, või te plaanite loobuda sellest registreerimistasust?

Aitäh! Peab tunnistama, et me ei ole teiega tihti ühel nõul, aga praegu oli see koht, kus me oleme. Seda ma ütlesingi, et inimene ise valib, kas ta sõidab autoga või bussiga. (Saalist räägitakse.) Tema ise valibki, kas ta sõidab autoga. Te ütlesite, et inimene on oma valikutes vaba, ja sellega ma nõustun. Keegi ei sunni teda tingimata bussi valima või autot valima, ta teeb ise oma valikud, ja inimesel ongi vabad valikud. 

Nüüd sellest, mis puudutab registreerimistasu. Jah, ka seaduse väljatöötamiskavatsuses oli sees, et registreerimistasu rakendub Eestis registreeritavatele autodele, [autodele], mis siia tuuakse. Ühtsete turureeglite kohaselt peaks maksuseaduse jõustumise järgselt mootorsõidukimaks rakenduma Eestis esmakordse – mitte igakordse – omaniku vahetuse korral. Kui Eestis mootorsõidukimaksu jõustumise järgselt auto omanik esimest korda vahetub, siis tuleb registreerimistasu tasuda just selleks, et ühtse turu vaates oleks sõidukid ja nende hind ja nende müüjad võrdselt koheldud. Eestis esmaregistreerimisel rakendatav tasu sai tagasiside põhjal seadusest välja võetud. Praegu on tõesti selles kohas erisus ja seda just selles vaates, milline oli väljatöötamiskavatsuse tagasiside. Me arvestasime nende ettepanekutega. Ja tõsi, seal on see risk, et me ei saa kohelda erinevalt neid autosid, mis registreeritakse, ja neid autosid, mis on Eestis olemas. Ma arvan, et siin on arutelu- ja vaidlusruumi. Meie soov on, et inimesed võtaks kasutusele säästlikumad ja uuemad sõidukid, aga kui me rakendame esmaregistreerimise tasu nendele autodele, mis juba Eestis on, siis me tegelikult seame raskendavaid tingimusi nendele, kes soovivad oma vanast autost loobuda. Kui sellele tuleb maks peale, siis auto väärtus väheneb ja tegelikult muutub uue auto omamine vähem kättesaadavaks. Ehk et minu hinnangul tasub meil seda debatti Euroopa Komisjoniga pidada. Sellel erisusel on selge keskkonnavaateline aspekt ja inimestel on võimalus teha oma valikuid säästvama liikumise suunas. Ma arvan, et me saame selle üle arutada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Kas te [saaksite] anda vabas vormis mingisuguse nõuande perekonnale, kes elab maapiirkonnas ja kellel ongi kahte autot vaja selle pärast, et laste logistikat korraldada? Kui [peres] on kolm või rohkem last, siis peab see auto olema ka võrdlemisi suur ja sellisel juhul tegelikult neil ei ole väga valikut. Milliseid korrektiive te soovitate neil oma elus teha või kuidas nad peaksid teie nägemuse järgi käituma?

Teine küsimus tekkis mul teie vastust kuulates. Siin [küsiti], et kuidas valida bussi siis, kui bussi ei käigi. Te jäite endale kindlaks [ja vastasite], et ikka võib seda bussi valida. Kas valitsusele tekitatakse siis mingi telefoninumber, kuhu saab helistada, kui on [soov], et [helistaja] juures ka buss liiguks? See, kuidas bussi valida siis, kui bussi ei käi, jäi mulle ausalt öeldes natuke hämaraks.

Aitäh! Ei, ma ei ole öelnud, et kui bussi ei käi, siis peab bussi valima. Minu vastus oli, et kui inimene soovib sõita bussiga ja buss seal on, siis ta sõidab bussiga, kui ta soovib [sõita autoga], siis ta sõidab autoga. Eeldus ei pea olema see, et peab tingimata autost loobuma ja sõitma igal juhul bussiga. Ma ei ole seda kordagi öelnud. See on sõnum, mida te [oma] kolleegidega üritate mulle suhu panna, aga ma ei ole seda öelnud. Inimene ongi oma valikutes vaba ja liigub täpselt nii[, kuidas ta soovib], ja sellega, millega ta soovib. Ja täpselt sama kehtib sellesama näiteks toodud pere kohta. Pere teeb oma otsused lähtuvalt oma vajadustest ja oma tõekspidamistest ja ei ole mina see, kes ütleb, kuidas keegi elama peab. Ei soovi seda, ei plaani seda, ei kirjuta mina seda ette.

Buss ei saa olla valikus, kui bussi ei käi. Martin Helme, palun!

Ausõna, ma imestan: kas nii rumalat juttu rääkida on valus? Ma ütlen ausalt, et kuulata on küll valus. Ei ole võimalik valida asju, mida ei ole pakkumises, eks. Ei ole võimalik neid asju valida. Rääkimata sellest, et te ütlete, et te kellelegi midagi ette ei ütle, aga siis lihtsalt teete ühe valiku 1000 või 2000 euro võrra kallimaks ja ütlete, et valige nii, nagu ise tahate, vabalt. Valus on kuulata nii rumalat juttu. 

Aga sama rumal oli muidugi see Valga inimese jutt. Kui vaatame avaliku arvamuse küsitlusi, [siis näeme, et] umbes 80% inimestest on vastu. Kas räägite meile ka neist ülejäänud kaheksast või üheksast inimesest, kes teile helistavad ja teie peale karjuvad, et automaksu ei tuleks, või te võtsitegi vastu ainult selle üheainsa [inimese kõne], kes seda [maksu] pooldab? Aga ma küsin nüüd eraldi. Küsimus on see. Eesti õhk on Euroopa kõige puhtam, Tallinn, Tartu ja Narva mahuvad kõige puhtama õhuga linnade hulka Euroopas. Mille vastu te võitlete?

Aitäh! Veel kord: ma ei ole öelnud, et kus bussi ei käi, seal peab bussi valima. Saage aru, ma räägin suhteliselt lihtsate sõnadega ja lihtlausetega. Ma ei ole seda öelnud. Te võtate endale midagi pähe ja siis korrutate. Ma proovin veel kord: seal, kus bussi ei käi, seal inimene ei saa bussi valida, ja keegi ei käsi sõita inimesel bussiga, kui ta tahab sõita autoga. See on inimese vaba tahe. See aastamaks ei tee autot 1000 või 2000 eurot kallimaks. Ka see on vale väide. See ei vasta tõele. 

Nüüd, Valga inimene tõesti helistas mulle. Ei, mulle ei tehta sadu kõnesid selle kohta, et automaks on halb. See oli tõesti positiivne kõne. Tõesti, [inimesed] ei helista mulle sadade kaupa. Loodan, et ei [hakka] ka. 

Ja siis puhas õhk. See, et meil on puhas õhk, on väga hea. Meie eesmärk ongi ka edaspidi õhku puhtana hoida. Ma arvan, et see on asi, mille üle rõõmu tunda, ja see on see, kuidas me tagame nii endale kui ka oma lastele hea tervise.

Ma võtan viimase protseduurilise küsimuse küsimuste ja vastuste voorus, peale seda otse loomulikult jälle. Aga jääme ikkagi teema juurde, siin kipub debatiks minema, vähemalt ühe kolleegi küsimus seda oli. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! No riskin sellega, et võib-olla mu küsimus ei ole lõpuni protseduuriline, aga ma ei tea seda enne, kui ma ei küsi. Teie olete kogenud, oskate öelda. Minister ütles, et talle ei ole helistanud ükski inimene, kes oleks protesteerinud automaksu vastu, talle tulevad kõned ainult nendelt, kes seda toetavad. Kas on võimalik tema telefoninumbrit küsida, me edastaks … Meil on tohutult palju inimesi, kes tahaksid temaga murest rääkida, aga minul jällegi seda numbrit ei ole. Kas seda on võimalik kuidagi saada? Ma ei tea, mul ei ole küsimust ka enam, et küsida. Kuidas seda küsimust lahendada?

Aitäh! Minister ütles, et tema telefoninumber on avalik. See jäi mul kõrvu pidama. Ja kui te tahate ühte negatiivset vastust automaksu kohta, siis soovitan helistada Mart Võrklaevale – siis ta ei saa enam öelda, et talle pole helistanud need, kes on selle vastu. 

Nii, aga nüüd läheme edasi. Ja repliigiks – [võib-olla] härra minister tundis, et ma tegin talle märkuse – tegelikult rääkis ta üldisest põhimõttest, et on valida kas auto või buss. See on loomulikult inimese vaba valik. Minister pole kordagi öelnud, et buss on valikus ka siis, kui bussi ei käi. Nii et olgu see klaaritud. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle registreerimistasuga tekib ebavõrdne olukord. Näiteks, kui osta uus auto Saksamaalt, saab selle [seal] või kuskil naaberriigis ilma registreerimistasuta arvele võtta. Kuidas hoitakse ära olukord, kus uusi ja kalleid autosid hakatakse hoopis väljaspool Eestit registreerima ja ostma? See seab muidugi ka meie automüüjad ebavõrdsesse olukorda. Kuidas sellist olukorda ära hoida?

Aitäh! Selleks on tegelikult juba praegu reeglid olemas. Kui osta välismaalt auto, tuua see Eestisse ja ostja püsiv elukoht on Eestis, siis minu meelest tuleb see viie päeva jooksul registrisse võtta. Võib-olla ma eksin päevade arvuga – seaduses on see kirjas. Kui siin viibitakse ajutiselt, siis on see pool aastat või aasta – detailides võib mälu alt vedada. Tegelikult on selleks reeglid olemas. 

Ja nüüd mootorsõidukimaksu vaates. Meil on plaan põhjalikumalt analüüsida ja vaadata üle võõraste numbritega sõitmine Eestis. Sarnaselt aastamaksule, mille [üks eesmärkidest] on heitmete vähendamine, peaks [mingisugune] omaosalus [kehtima] ka võõra numbriga [autodele], millega siin ringi sõidetakse. Vahest kehtestada võõraste numbrite puhul teekasutustasu, aga seda siis ainult võõraste numbritega ehk välismaa numbritega autodele, mitte [Eesti] autodele. Eesti autodele on mootorsõidukimaks. Need, kes tulevad võõra numbriga, välismaa numbriga [autoga] üle Eesti piiri, maksaksid teekasutustasu. Aga seda antud mootorsõidukimaksu [seaduse] eelnõus ei ole, sellega me veel tegeleme edasi ja ühel hetkel ilmselt tuleme oma ettepanekutega. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite täna korduvalt umbes nii, nagu mina tahaksin [ennast] väljendada: "Ei ütle mina, millega peab inimene liikuma, ja keegi ei saa sundida inimest neid valikuid tegema, need on inimese vabad otsustused." Kõlab nagu muusika minu kõrvadele! Aga ometi on nii teie erakond kui ka olete teie ise ministrina lakkamatult rõhutanud, et teie eesmärk on inimeste käitumist mõjutada, ja selleks on ka vastavad reeglid, mis [määravad], kui kallis peab olema suurema auto registritasu, ja nii edasi ja nii edasi. Teie jutus on väga märgatav vastuolu. Kuidas [mõista] seda, kui te [kord] ütlete, et kõik on vabad, aga ülejäänud aja räägite, et te mõjutate ja mõjutate ja mõjutate, et tähtis on inimesi nügida?

Aitäh! Inimesed ongi oma valikutes vabad, kuid kuna suurematel, raskematel, võimsamatel autodel on suurem keskkonnamõju, siis jah, meie eesmärk on see, et autod oleksid säästlikumad, meie keskkond oleks puhtam. Selles vaates saavadki inimesed teha ise oma valikuid, [otsustada], mis on neile kõige vajalikum, mis iganes põhjustel nad selle valiku teevad. Vähem tähtis ei ole ka see, et sellesama säästlikuma väiksema auto muud kulud on ka väiksemad. Kui mootorsõidukimaks moodustab 5–15% autokuludest, siis kõik ülejäänu on see kulu, mida inimene juba praegu auto puhul igal juhul kannab. Kui valida säästlikum auto, siis on auto kulude kalkulatsioon [selline, et] maks on väiksem, üldkulud on väiksemad, kütusekulu on väiksem. Tegelikult hoiab inimene seeläbi hoopis raha kokku. Aga jällegi, see on inimese vaba valik ja igaühe enda otsustada.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No teie [kasutatud sõnapaar] "vaba valik" kõlab nagu mingi NKVD‑lase ütlus, et vali, kas me laseme maha sinu või sinu lapse või naise või kas sa võtad mürki, pood ennast üles või laseme su maha – vali, valikuvabadus. Aga see selleks. 

Mulle ka muuseas helistavad inimesed, kes ütlevad, et automaks on hea, väga hea, aga juhul, kui seda maksavad ainult [selle] toetajad ehk siis need, kes seda tahavad. 80% inimestest ei taha. Aga ma tahtsin küsida seda. See registreerimismaks ja automaks on ju ainult tilk meres. Käibemaks tõusis, kohe tõuseb kütuseaktsiis. Teie valitsuse ministrid räägivad, kuidas kehtestatakse veel maanteemaksud ja ummikumaksud ja ma ei tea, mis maksud. Kuna te olete teinud kõikvõimalikke analüüse, siis peaks valitsusel ju olema selge arusaam, kui …

Aitäh! 

… suureks see koormus siis läheb ühele keskmisele autoomanikule.

Aitäh! Miks ma ei imesta, et kui teie rääkima hakkate, siis tulevad jälle [jutuks] NKVD, erinevad piinamismoodused ja nii edasi. Meie midagi sihukest ei tee, aga tundub, et EKRE‑l on see kogu aeg nii meelel kui ka keelel. Ei ole ühtegi üllatust siin puldis seistes, alati sama jutt. 

Nüüd sellest, milliseid maksumuudatusi me teinud oleme. Enne juba ka natukene avasin [seda teemat], aga räägin neist, mis tehtud on: eelmine aasta enne suve otsustasime käibemaksumuudatused ja tulumaksureformi, mis kaotab maksuküüru – järgmise aasta algusest saab 2000–2100 eurot teeniv inimene iga kuu 113 eurot netona rohkem raha kätte, aastas teeb see üle 1200 euro –, ja tõesti ka aktsiisimuudatused. Need maksumuudatused ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine on aidanud meil katta ära kaitsekulud. Ma arvan, et kaitsekulude [tõstmine] 3%‑le [SKP‑st] on ülioluline. See otsus oli vaja ära teha, aga sinna vastu on meil vaja ka tulusid ja sel põhjusel me neid [maksumuudatusi] teinud oleme.

Hea kolleeg, ka mina juhatajana möönan, et viide NKVD‑le ei olnud ei kohane ega asjakohane. Valime neid võrdlusi, head kolleegid! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Tõesti, võib-olla see võrdlus ei olnud kohane, aga samas ma arvan, et minister võiks ka vältida võib-olla natukene ebaviisakaid väljendeid minu kolleegide suhtes. 

Jätkan sealt, kus kolleeg lõpetas. Tõesti, te ju hakkate autoomanikelt makse koguma erineval moel: läbi käibemaksu tõusu, aktsiisitõusu ja ka läbi automaksu. Küsimus on selles, mida valitsus selle eest vastu pakub. Me näeme, et teede remonti, teede taristusse investeeritakse kaks korda vähem. Aga neile inimestele, kes võib-olla tõesti lõpuks soovivad [kasutada] ühistransporti – see on ju ka teie soov, et inimesed valiksid keskkonnasõbralikke vahendeid –, on teil ka kingitus. Nimelt kaotas teie valitsus sellest aastast tasuta ühistranspordi maaliinidel. Mul on küsimus: kas te kordagi olete püüdnud erinevaid otsuseid vaadata koosmõjus? Kuidas te kavatsete kõigi nende muudatustega tõsta just maapiirkondades [elavate] inimeste mobiilsust?

Aitäh! Enda teada ei ole ma ebaviisakaid väljendeid kasutanud. Seda [esiteks]. Teiseks, jah, riigil ongi vaja teha erinevaid investeeringuid. Sel aastal suuname ühistransporti üle 40 miljoni euro. Samuti tõstsime nii selle aasta teedeinvesteeringuid kui ka järgnevatel aastatel [tehtavaid investeeringuid], kuhu juba arvestasime ka võimaliku mootorsõidukimaksust laekuva tulu. Kui see seaduseks saab, siis see tulu tuleb. 

Kui vaatame meie riigieelarve olukorda, siis [näeme, et] kahjuks ei ole sel hetkel, kui poliitikud on lubanud suuri toetusi ja hüvesid, küsitud, kust see raha tuleb. Ja nüüd on see aeg kätte jõudnud, kui tuleb nendele kuludele leida vastaspool. Kahjuks me ei saa täna pidada siin seda debatti, et me muudame maksu ja siis saame selle eest midagi teha. Me oleme võtnud rea kohustusi peale, teinud erinevaid toetusi ja kõike muud, ilma et me oleks leidnud sinna vastu tulud. Ja nüüd, kui me ütleme, et meil on vaja tulusid, siis küsitakse, mida selle eest saab. Minu üleskutse on, et kui lubatakse suuri asju, siis tuleks palju tähelepanelikumalt küsida, kust see raha tuleb, sest lõpuks tuleb see raha ikkagi maksumaksja käest. Ja siis [saab] juba küsida, kas toetuse tõstmine oli tark [otsus] või oleks pidanud selle [raha] suunama teedeehitusse. 

Loomulikult see mure valitsusel on. Valitsuse soov on riigieelarve defitsiiti vähendada, et me saaksime päriselt teha riigi ja oma elanike jaoks olulisi asju ja et me päriselt neid ka siis teeksime. Ja nagu ma ütlesin, et oleme juba suunanud rohkem raha ühistransporti, oleme suunanud ja soovime suunata veel rohkem teedesse. Kahjuks ei ole tasuta ühistransport ju tasuta. Selle kulu maksavad kinni maksumaksjad ja see on ka üks põhjus, miks me peame maksutõuse ja maksumuudatusi tegema. Kui miski on tasuta, siis tegelikult tuleb see raha maksumaksja taskust – mitte ainult sellelt, kes tingimata bussiga sõidab, vaid ka sellelt, kes seda võib-olla isegi ei kasuta.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Eelnõu kohaselt oleks automaksust vabastatud operatiivsõidukid. Aga teatavasti kõik Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti sõidukid ei ole operatiivsõidukid. Kaitseväel on laialdane veoautopark, mis ka kindlasti sinna alla ei lähe, pluss oma sõidukid on ka Kaitseliidul. Kas ei oleks olnud mõistlik vabastada automaksust kõik Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu käsutuses olevad sõidukid?

Aitäh! Väga hea küsimus! Mul on teile hea vastus. Kaitseväe sõidukid minu teada – [ilmselt] te teate minust paremini – ei ole liiklusregistris, tavaregistris, ja need kõik on maksust vabastatud. Kaitseväe sõidukitele, mis ei ole liiklusregistris, mootorsõidukimaksu ei [kehtestata]. Te mainisite ka veoautosid. Veoautodel ka ei ole mootorsõidukimaksu, see kehtib ikkagi nendele, mis on kuni 3,5 tonni. Samamoodi ei ole mootorsõidukimaksu nendel Kaitseväe sõidukitel, mis ei ole tavaregistris – ma täpselt ei tea, millised [sõidukid] on ja millised ei ole. Tõesti, operatiivsõidukid – politsei‑ ja pääste[autod] – on maksust vabastatud. See valik ja need otsused on tehtud kokkuleppel Siseministeeriumiga.

Härra Leo Kunnas, on üks küsimus siin selles [arupärimises]. Rohkem, härra minister, teile küsimusi ei ole. Ongi kena selle hea tooniga lõpetada. Aga küsimus istungi juhatajale, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Sellest võrdlusest – võib-olla see oligi väga tabav, kuna minister sellest nii ärritus. Aga istungi juhatajale on mul selline küsimus: kas minister ikkagi ei peaks vastama küsimusele? Ma küsisin, milliseks lõpptulemusena ühele tavalisele, keskmisele autoomanikule seoses kõikide muude maksutõusudega – käibemaks, aktsiisimaks, maanteemaks, ummikumaks ja nii edasi – [maksukoormus] kujuneb, aga seda teemat minister [oma vastuses] absoluutselt ei puudutanudki. Ega ma asjata seda ei küsinud. Ma usun, et mitte ainult meie siin saalis, vaid ka valdav osa meie inimestest tahaks teada, mis neid ees ootab.

Aitäh, hea kolleeg! Minu seisukoht on ühene ja muutumatu. Ma eeldan, et küsimused on asjakohased ja vastates vastatakse küsimustele. Iga konkreetse vastuse puhul on kindlasti erinev subjektiivne hinnang, kui palju, kui täpselt [vastaja] vastas või mitte. Aga veel kord: minu ootus on, et küsijate [küsimused] oleksid teemakohased ja ministrite vastused seonduksid küsimustega. See on minu põhimõtteline ootus. 

Ma arvan, et seda valemit, kuidas teie ootuse järgi kõik need erinevad [maksud] kokku võtta, ei ole vist veel keegi päris täpselt välja töötanud, nii et sellele ei saa niimoodi vastata. Ma ei ole üllatunud, et minister sellele [küsimusele] ei vastanud. Kui oleks [küsitud] ainult mootorsõidukimaksu mõju kohta, siis oleks olnud lihtsam [vastata], aga kui võtta kõik need erinevad maksud ja [analüüsida], keda need [mõjutavad olenevalt sellest], kes tarbib rohkem, kes vähem – ma arvan, et ei ole ühtegi sellist numbrit või protsenti, mille võiks või saaks välja öelda. Iga inimese puhul on see erinev, sõltuvalt tema tarbimisest, sissetulekutest ja nii edasi.

Aga nii, head kolleegid! Avan läbirääkimised. Kuna arupärijate esindajad [sõna] ei soovi, siis kõigepealt Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ei pea pikka kõnet, aga markeerin ära ühe momendi, mis siin eelnevalt veidikene elevust tekitas sedavõrd, et isegi istungi juhataja pidas vajalikuks selgitada, kuidas neid asju täpsemalt mõista. 

Asi on selles, et härra minister eelnevalt ütles, et tema väga respekteerib inimeste valikuvabadust otsustada ise selle üle, kas nad soovivad näiteks tööle või kooli või poodi sõita auto või bussiga. Aga me juhtisime tähelepanu sellele, et sellisel valikuvabaduse austamisel ei ole erilist sisulist tähendust. Me räägime inimestest, kes elavad piirkonnas, kus ei olegi võimalik liikuda ei tööle, kooli, poodi ega kusagile mujale bussiga, sellepärast et sealt lihtsalt ühistransport ei käi. Ei käi seal buss, tramm, troll, rong, marsa ega mingisugune muu ühistranspordi ühik. See ei ole tegelikult üldse naljakoht – siin [see debatt] natuke taandus vastastikku teravuste ütlemisele või sellele, kes kuidagi vaimukamalt raamistab selle asja –, sellepärast et see osutab põhimõttelisele puudusele selles teie retoorikas, millega te seda automaksu seaduseelnõu pidevalt põhjendate. Üks eesmärkidest on see, et nügida inimesi loobuma autode kasutamisest ja pigem otsustama ühistranspordi kasuks. Aga probleem ongi ju selles, et kui me räägime inimestest, kes elavad piirkonnas, kus ühistranspordi kasutamise võimalust lihtsalt ei ole, siis kogu see retoorika muutub ju sisutühjaks. Kogu alus kukub ära ja jääb järele küsimus: aga miks siis selliseid inimesi karistada valiku eest kasutada autot, kui tegelikult valik taandubki sellele, et ei olegi mitte midagi muud valida? Võib ju väga kenasti öelda, et inimesed võivad ise otsustada, kas nad tahavad süüa kanaliha või veiseliha või lambaliha või lihtsalt kartuleid, aga kui laual ongi ainult kartulid, siis kogu see jutt veiselihast, kanalihast ja lambalihast on lihtsalt täiesti mõistusevastane. 

Nii et probleem, millele me püüdsime osutada, oleme pidevalt püüdnud osutada ja osutame ka edaspidi, on see, et kui te kehtestate selle maksu – meie arvates nagunii ei tohiks seda üldse kehtestada, Eestis on niigi liiga palju makse ja inimesed peavad riigile erinevate maksude kaudu kaugelt liiga palju raha loovutama –, siis vähemalt olge loogiliselt järjepidevad ja ausameelsed. Ärge rääkige sellest, et te selle maksu kaudu nügite või suunate inimesi autodest loobuma, kui inimesed elavad sellist elu, sellistes tingimustes, kus neil ei olegi reaalselt mitte mingisugust valikut. Neil on lihtsalt valik: kas elada selles kohas, kus nad elavad, kus nende perekond on pikka-pikka aega elanud ja iseseisvalt hakkama saanud, ning kasutada autot või loobuda selles kohas elamisest, sest ilma autota seal elada ei ole võimalik. Tegutsegem loogiliselt ja järjepidevalt. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Sulgen läbirääkimised ja oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa 24. mail 2023 esitatud arupärimine kodualuse maa maksustamise kohta, arupärimine nr 527. Palun Riigikogu kõnetooli, arupärijate nimel, hea kolleeg Anti Poolamets!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Meie arupärimine käsitleb kodualuse maa maksustamist. Kodualuse maa mittemaksustamine on olnud üks väga positiivne areng, mida me oleme saanud enne praegust olukorda juba kümnendi jagu nautida. Ja see oli õige samm. Aga nüüd on selle hiiglasliku maksupaketiga, mis katab väga palju eluvaldkondi, mindud ka kodualuse maa maksustamise juurde. Nimelt, oluline on see, kas kodualuse maa puhul on ikka tegu õiglase maksuga, kui inimene tunnetab, et ta ei ole reaalselt oma kodu omanik, kui ta igal aastal peab oma omandiõiguse tagamiseks regulaarselt riigile raha maksma. See meenutab tahes-tahtmata pigem rendi- kui omandisuhet. Paljud inimesed tunnevad, et see olukord ei soosi kodu omamist, vaid pigem lausa suunab mõningaid inimesi väärtuslikust koduomandist loobuma. Ma toon näite olukorrast Nõmmel, kus ma näen, et vaatamata kinnisvara kõrgetele hindadele on ikkagi üsnagi kehvas olukorras maju, millel on suur krunt. Ilmselgelt on näha, et seal elavad pensionärid, kes on võib-olla vanaisalt päritud krunti ikkagi kenasti korras hoidnud niivõrd, kuivõrd rahakott on võimaldanud. Aga kui äkki saavad 70–80‑aastased pensionärid väärtusliku krundi eest üle 1000‑eurose maamaksu, siis tuleb mõte, et kas nad üldse saavad seda maja enam pidada. Selliste näidete varal võime tõesti kahtluse alla panna olukorra, et nad on [ka edaspidi] omanikud. See [maks] ei kinnista omandisuhet, vaid võib nii mõnegi kolmandat-neljandat põlvkonda väärikat eraomandit – eraomandit, mis elas üle Nõukogude võimu kiusu eraomaniku suhtes – hoidnud inimesed majanduslikel põhjustel oma varast, oma 100 aastat hoitud kodust, loobuma panna.

Meil on teile kolm küsimust. Kas teie hinnangul on võimalik astuda samme selleks, et hoiduda kodualuse maa maksustamisest? Mida tuleks teie hinnangul teha selleks, et vältida sellise olukorra kujunemist, kus kodualuse maa maksustamise korral ei asetuks keegi olukorda, kus oma kodu säilitamine muutub raskeks, kuna ei suudeta maamaksu tasuda? Kas te peate võimalikuks kehtestada kodualuse maa maksustamise ülemmäära, millest rohkem ei tohi maksu nõuda? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastaksin kõigile nendele küsimustele koos. Vara, sealhulgas kinnisvara, Eestis ka maa maksustamine on üldiselt rahvusvaheline tava. Kinnisvaramaks (maamaks) on üldjuhul kohalik, mitte riiklik maks. Meil ongi maamaks, mis on üldiselt kohalik [maks]. Eestis on maamaks maamaksuseaduse kohaselt küll riiklik maks, kuid see laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse ehk on sisuliselt kohalik maks. Maamaksutulu kokku on circa 59 miljonit eurot aastas. Maksukulu seoses kodualuse maa maksuvabastusega oli eelmisel aastal circa 20 miljonit eurot. See on justkui praegu kehtiva kodualuse maa maksuvabastuse hind. Teie küsimustest võib järeldada, nagu oleks kodualuse maa maksuvabastus kuskile kadunud – ei, see praegu on, keegi ei ole seda ära võtnud, ja omavalitsus otsustab maamaksumäärade üle. Ja kuigi maamaks on kohaliku omavalitsuse eelarve mõttes universaaltulu, siis praktikas kasutatakse seda raha teede ja tänavate ehitamiseks, remondiks, üldiseks korrashoiuks, sealhulgas lume lükkamiseks.

See, et omavalitsustel on raha juurde vaja, et teid remontida, teid korras hoida, lund lükata, on olnud korduvalt meil siin saalis jutuks, minu meelest ka teie poolt. Ma olen selle kõigega nõus, aga ka kohalikele omavalitsustele ei tule raha kuskilt mujalt kui maksutulust. Maamaks oma olemuselt ongi omavalitsusel üks selline vahend, mille abil raha saada, et inimestele, oma elanikele, neid teenuseid võimalikult hästi pakkuda. Kohalik omavalitsus otsustab maamaksu üle. Riik küll kogub [maksu] kokku, aga annab selle omavalitsusele ja omavalitsus korraldab selle raha eest kohalikku elu. Kõik raha läheb kohalikule omavalitsusele ja see peab otseselt minema kohalike inimeste hüvanguks.

Igaks juhuks kordan üle, et kehtiva seaduse kohaselt on maamaks maksustamishinnast lähtuv maks. Maksustamishind on omakorda seotud maa väärtusega. Kinnisvara väärtus korreleerub oluliselt inimeste maksevõimega. Maamaksumäärad on sõltuvalt maa sihtotstarbest erinevad, kuid üldine maksimaalne määr on 1% maa maksustamishinnast. Üldine määr on 1% ja elamumaale rakenduv [määr] on 0,5% maksustamishinnast. Maamaksumäärad kehtestab maamaksuseaduses sätestatud piirmääradest lähtuvalt kohalik omavalitsus ja kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus lisaks seaduses sätestatud kodualuse maa maksusoodustusele – tiheasustusalal 1500 ruutmeetri [ulatuses] ja hajaasustusalal kahe hektari [ulatuses] – anda täiendavaid soodustusi riikliku pensioni saajatele ja represseeritutele. Lisaks on KOV‑il õigus toetada ajutiselt majanduslikesse raskustesse sattunud elanikku muude volikogu kehtestatud sotsiaalset tüüpi toetustega.

Tõsi on ka see, et regionaalminister on ette valmistamas maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste otsustusvõimalusi maamaksu määramisel, et [nad saaksid] kohalikku elu korraldada, pakkuda paremaid avalikke teenuseid. Kavandatakse ka kodualuse maa maksuvabastuse regulatsiooni muutmist, mis annab KOV‑idele võimaluse, mitte kohustuse, koduomanikke maamaksust vabastada. Kohalikud omavalitsused saavad vastavalt oma elanike vajadustele määrata, kui suur on kodualuse maa maksuvabastus. Jällegi, minu meelest on ka teie fraktsioonist korduvalt tulnud ettepanekuid, et omavalitsuste otsustusõigus peaks olema laiem, ja see on see, mida regionaalminister praegu ette valmistab. Ta kindlasti oskab neid detaile minust paremini kommenteerida. Aga olen ikkagi küsimusteks ja neile vastamiseks valmis.

Aitäh! On küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt annaks siira soovituse mitte üritada sealt puldist kirjeldada meie erakonna poliitilisi seisukohti. See ei kuku nagunii välja, ja kui kukub, siis kukub valetamisena välja. 

Aga läheks nüüd konkreetsemaks. Selle pudrutamise peale, mis siin praegu käis, võiks keskmine Eesti inimene [öelda], et ta ei saanud absoluutselt aru, ja küsida, kas kodualuse maa maksuvabastus, mis meil praegu on, jätkub 2025. aastal või on ikkagi niimoodi, et 2025. aastast kodualuse maa maksuvabastuse reegel kaob, ja te arutate seda, et äkki anda omavalitsusele võimalus see ise kehtestada.

Aitäh! Ei proovigi teie poliitilisi seisukohti selgitada ega neist rääkida – seda te teete ikka ise. Lihtsalt peegeldasin seda, mida olen teie käest varem kuulnud. 

Kodualuse maa maksuvabastus on, kehtib praegu. Küsimustest jäi selline mulje, justkui see oleks kadunud ja valitsus oleks selle ära võtnud. Ei, kodualuse maa maksuvabastus 2024. aastal on. Kas 2025. aastal midagi muutub? Ma ütlesin: sellega tegeleb regionaalminister, kes valmistab neid muudatusi ette. Nende muudatuste sisu minule teadaolevalt on see, et kohalikule omavalitsusele antakse laiem otsustusruum ehk et [ta saab] rohkem vabadust otsustada, kas kodualuse maa maksuvabastus kehtestada või mitte ja [kui kehtestada, siis] kellele ja mis tingimustel, või kas kodualusel maal maamaksu rakendada. Ehk et see võimalus peaks minema kohalikule omavalitsusele. Aga veel kord: regionaalminister tegeleb selle eelnõuga ja see eelnõu ei saa kuidagi muud moodi seaduseks enne, kui on siin saalis läbinud arutelu ja heakskiitmise. Kindlasti saab neid detaile siin saalis põhjalikumalt arutada regionaalministri eestvedamisel.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Olen palju mõelnud selle peale, et kunagi oli Reformierakond ikkagi suhteliselt mõistlik erakond. Seisti ju näiteks moraalsete põhiväärtuste eest, abielu eest, perekonna eest, minu meelest Ansip sai EELK-lt medali pereväärtuste eest seismise eest. Seisti ju põhimõtteliselt liberaalsete põhimõtete eest, võimalikult palju austust oli vabaduse vastu, ja seisti ka selle eest, et võimalikult palju austust oleks eraomandi puutumatuse vastu. Teie järjepidev positsioon on olnud see, et te olete olnud vastu varamaksudele. Kas te oskate öelda, mis nüüd juhtunud on ja kuidas see juhtunud on? Ühelt poolt te tulete ja räägite meile sellest automaksust: [tuleb] hakata nügima inimesi loobuma eraomandist autode näol. Nüüd järgmiseks räägite juba poolehoidvalt kodude maksustamisest, mis ka ju tegelikult nügib inimesi omandama väiksemaid kodusid ja loobuma suurematest. Kas on veel mingit lootust, et te pöördute tagasi [kunagiste] positsioonide juurde, või on see muutus pöördumatu?

Aitäh! Reformierakond on ka praegu mõistlik. Reformierakond seisab perede eest – on seda teinud [varem, teeb] ka praegu ja edaspidi –, seisab ka liberaalse maailmavaate ja vabaduste eest. Ka abieluvõrdsus, mis meie eestvedamisel sai otsustatud, on liberaalne väärtus ja vabaduste eest seismine. 

Nüüd varamaksud. Maamaks on meil kehtinud, ma julgen arvata, aastakümneid. Kodualuse maa maksuvabastus – kui see peaks seaduseks saama, siis antakse kohalikule omavalitsusele otsustusõigus – on ka vabadus: vabadus omavalitsusel otsustada oma piirides oma tulubaasi üle, oma kohustuste üle. Ehk annamegi vabadust juurde. Ja kui see peaks seaduseks saama, siis hakkabki seda, kas kodualune maa on maksuvaba või mitte, otsustama kohalik omavalitsus. Kui [maa] läheb maksu alla, [siis otsustab kohalik omavalitsus,] mida ja milliseid teenuseid selle eest pakutakse: kas lükatakse lund, ehitatakse teid ja nii edasi – see on kohaliku omavalitsuse küsimus. Kohaliku omavalitsuse volikogu saab seda siis arutada. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Teie jutust jääb mulje, justkui midagi veel õudselt arutatakse. Loen ette, mis te ise olete öelnud ERR‑ile: "Ehkki koalitsiooni esialgne plaan nägi ette kodualuse maa maksuvabastuse ja maamaksu tõusu piiri kaotamist juba 2024. aastast, siis rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul juhtub see praeguse tempo kohaselt siiski hiljem. [---] Valitsus liigub ministri sõnul sellises tempos, et kodualuse maa maksuvabastus ja maamaksu tõusu piir kaovad 2025. aastast." Olete üsna selgelt välja öelnud, et järgmine aasta tõesti maamaksu tõusu piir tõuseb ja kaob ära kodualuse maa maksuvabastus. Paluksin ilma pikema keerutamiseta öelda, kas on nii või ei ole.

Aitäh! Kena, et minu sõnu kommenteerite, aga ei ole minul seda tahtmist ega ka võimalust öelda, millised on Eesti Vabariigis seadused, seda teeb Riigikogu. Selle üle, milliseks kujuneb maamaksuseadus, otsustab Riigikogu. Minu tsitaadi järgi, ERR‑is avaldatud sõnade järgi ei saa kuidagi öelda, et maamaksuseadus oleks muudetud. Seda teeb ikkagi Riigikogu. Sellega tuleb siia, kui tuleb, regionaalminister ja siis Riigikogu selle üle otsustab. Ja ma olen juba mitu korda öelnud, et jah, ilmselt tuleb arutlusele see, et anda omavalitsustele võimalus kodualuse maa maksu üle otsustada, ehk et nemad otsustavad, kas on vabastus või mitte. 

Teiseks, maamaksu ülemmäära piiri puhul on olnud jällegi mitmete omavalitsuste soov, et seda ülempiiri ei oleks, sest koos eelmiste maamaksuseaduse muudatustega ja maa korralise hindamisega juhtus mitmetes omavalitsustes nii, et maamaks mitte ei tõusnud, vaid osa maade puhul oluliselt langes. Omavalitsused kaotasid tulusid ja seepärast oli ohus see, kuidas oma investeeringuid või kulusid katta. Selleks, et seda auku katta, sai ka nüüd, 2024. aastal omavalitsustele Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud suurusjärgus miljon eurot. Ehk et tegelikult oli neid omavalitsusi, kus maamaks ei tõusnudki, omavalitsuste tulud hoopis langesid. Aga ilmselt te nõustute, et ka see ei ole mõistlik olukord, kus omavalitsused ei saa pakkuda teenuseid, mida on planeerinud. Riik läks siin korra appi. Aga see on see, mida omavalitsused on soovinud, ehk jällegi me kuulame ja arvestame ka omavalitsuste soovidega.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Proua peaminister siin kutsus üles rääkima ka positiivsetest asjadest. Tõepoolest, päike käib kõrgemalt, linnud siristavad, lumi sulab – kevad on kätte jõudmas. Aga selle kevadega kaasneb see, et varsti jõuab kätte juunikuu. Selle maksuvabastuse puhul te küll olete pareerinud, et regionaalminister juhib seda, see tuleb Riigikokku ja Riigikogu peab otsustama, aga eks valitsuse laua taga ka ikka arutatakse nende erinevate vastutusvaldkondade üle. Kas teie hinnangul see maamaksust vabastamise kaotamise temaatika tuleb juba kevadistungjärgul siia Riigikokku? See on esimene küsimus. Teine küsimus on see: kuidas te ise rahandusega juba päris palju tegelenuna suhtute sellesse, et andagi veel suuremal määral maksuraha otse omavalitsustele? Näiteks, et füüsilise isiku tulumaks laekukski omavalitsustele ja teatud ülesanded liiguksid nendele ja nad saaksid ise majandada selle rahaga.

Aitäh! Ka mul on selle üle hea meel, et jätkuvalt on väljas valge. Täna vist päris valges ei saa lõpetada, aga päike käib kõrgemalt. Ma arvan, et on, mille üle rõõmu tunda. Minu meelest eile isegi linnud juba laulsid. 

Aga nüüd sellest, kas maamaksuseaduse muudatused tulevad Riigikokku lähiajal. Kui neid muudatusi tahta teha, ja mina tean, et mitmed omavalitsused neid ootavad just seetõttu, et nad on viimaste muudatuste valguses raha kaotanud, siis need peaksid jõudma siia õige pea. Tegelikult nad võiksid siin juba olla, et neid saaks rahulikult arutada. Omavalitsused peavad tegema oma maksuotsused ära 1. juuliks. Ma arvan, et need [muudatused] jõuavad siia, et omavalitsused saaksid selgust ja oma otsused ära teha ja oma eelarvetes arvestada uute maksumääradega.

Kas [anda] omavalitsustele rohkem maksuraha? Ma ei teagi, kui palju teadvustatakse, et tegelikult kohalik omavalitsus saab tulumaksust oma osa – 11,98% on see vist praegu – selle järgi, kui palju inimesed tulusid deklareerivad. Arvesse ei lähe maksuvabastused – 654 eurot sel aastal, järgmine aasta 700 eurot kuus –, need jäävad kõik riigi kanda. Reaalne olukord on see, et suurusjärgus 1000–1100 eurot teeniva inimese tulumaksust riik ei saagi midagi – see kõik läheb omavalitsusele. Riigi tuludesse ei tule midagi. Kogu see tulumaks, mis selles suurusjärgus teeniv inimene maksab – teatavasti on see mitmetes maakondades keskmine palk –, liigubki kõik omavalitsusele. Ehk et suur osa üksikisiku tulumaksust läheb juba praegu omavalitsustele ja riik sealt oma osa, millega pakkuda riigis teenuseid, ei saa.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma küsin täiesti otse. Natuke aega tagasi pidime lugema huultelt, et maksud ei tõuse, ja nüüd me näeme, et maksud on tõusnud ja automaks tuleb. Ma küsin otse: kas kinnisvaramaks ka tuleb? Vaadake, teil on siin iga asja, kõikide selliste sundmaksude, koormuste puhul väga vastuvaidlematu põhjendus, et te teete seda selleks, et aidata inimestel oma kulutusi paremini juhtida. Kuidas siis on nüüd niimoodi juhtunud, et ennast liberaalseks ja demokraatlikuks nimetav jõud üritab sunniviisiliselt suunata inimesi oma kulutusi paremini juhtima? Seda teevad ikka tegelikult totalitaarse [režiimiga] ühiskonnad, kes seejuures muidugi ka jutustavad demokraatiast. Mina väga selgelt näen, et me oleme Reformierakonna juhtimisel ka sinnapoole teel.

Aitäh! Ei, me ei ole totalitaarse valitsemise poole teel, kaugel sellest. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et omavalitsustele makstakse tulumaksust teatud protsent. Aga seda ju vähendati lähtuvalt maksumuudatusest. Samas suurendati pensionäride pealt makstavat osa. Nii et nulliring või mis iganes see matemaatiline tulemus on. Aga regionaalminister tegeleb vaesuse ümberjagamisega: ühelt võetakse ära, teistele [antakse] juurde. Kodualuse maa maksustamise kohta ma ikkagi küsiksin seda. Ma sain aru, et selle [maksu]lae ärakaotamine on omavalitsuste soov. Kas see siis tähendab seda, et kodualune maa saab maksustatud täies ulatuses, mis on seadusega maksimaalselt ette nähtud?

Aitäh! Nüüd [esitati] mingid väited, mis päris tõele ei vasta. Tõesti, omavalitsused said juba sellel aastal pensionitulude järgi täiendavat tulu, see tõusis 1,8%‑lt 2,5%‑le ja see aitab eeskätt neid omavalitsusi, kus on rohkem pensionäre ja vähem tööealisi. Ehk ka pensioni tuludelt saavad omavalitsused rohkem tulumaksu ja saavad selle eest pakkuda rohkem avalikke teenuseid. Ma arvan, et see on oluline võit – aga mitte kaotus või äravõtmine või kuidas te seda nimetasite – just nendele omavalitsustele, kus on vähem tööealisi. 

Ja nüüd [vastus küsimusele], kuidas täpselt kujunevad maamaksuseaduse muudatused. Kui regionaalminister selle eelnõuga välja tuleb, siis saame nende kohta täpsemalt teada. Ma olen ju [varem] ja ka tänasel arutelul öelnud, et ilmselt saavad omavalitsused õiguse otsustada, kas kodualuse maa maksu rakendada või mitte. Sellega, mis juhtub selle piiriga, [kuhu maani] kohalik omavalitsus tohib aastas maamaksu tõsta, tegeleb regionaalminister. Ma ei oska lõpuni kommenteerida, kas sinna jääb mingi piir või mitte. Omavalitsuste arvamused, soovid ja mõtted on erinevad, eks tema kogub need kokku ja esitab parima või kõige mõistlikuma lahenduse.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No Reformierakond on siin korduvalt maha hõiganud, kuidas nemad seisavad vabaduse ja perede eest. Mulle jääb tõesti segaseks – äkki oskate selgust tuua –, kuidas lisaks nendele automaksudele ja laste puhul tulumaksu[soodustuse kaotamisele] ja kõikide teiste maksutõusude kõrval aitab kodualuse maa maksustamine perede eest seista. Mille eest see siis seisab ja kuidas see peresid aitab?

Aitäh! Ma ei tea, kas te kuulasite eelnevat debatti või mitte, aga kodualuse maa maksu üle otsustamine, nii nagu muude maamaksu protsentide üle otsustamine, saab olema kohaliku omavalitsuse kätes. Seda ei otsusta valitsus, seda otsustab kohalik omavalitsus, sest tema teab kõige paremini kohalikke olusid ja [oskab] hinnata oma eelarvelisi vajadusi ja seda, milliste teenuste järele on vajadus. Kui see muudatus tuleb, siis hakkab otsustama kohalik omavalitsus.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun esmalt Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa.

Tänan, juhataja! Tänan, minister, vastuste eest! Küll aga olid need vastused sellised, mis rääkisid justkui millestki muust, tahtsid sihtida tehnilisi teemasid, lükkasid vastutust omavalitsustele. Aga ometi, jutt on ju olulisest muudatusest, selle kõige kõigema, kodualuse maa maksustamisest nii maal kui ka linnas. 

Ei ole öelnud, et maamaks on üdini vale – seda mitte. Me räägime kodualuse maa maksustamisest – sellest, mis puudutab inimesi kõige rohkem. Me peame mõtlema ka maksu eesmärgile. Kodu ei ole pelgalt kinnisasi, vaid sellel on laiem ühiskondlik väärtus. Statistika näitab, et oma kodu omamine on ka majanduslikult kõige efektiivsem eluviis. Rääkigu need 15 minuti linna ja autodeta ühiskonna apologeedid mida tahes. Need, kes ütlevad, et mitte midagi omades ollakse õnnelik, rääkigu, rääkigu. Niimoodi rääkis ka Suur Peeter, kes [ütles] Väikesele Peetrile, et tema märss tuleb kohe tühjaks süüa. Nii et kui Klaus Schwab räägib, et see Väikese Peetri märss tuleb tühjaks süüa, siis tuleks olla küll väga ettevaatlik. 

Eesti on koduomanike ühiskond, kus üle 90% inimestest elab enda või perekonna valduses oleval [maatükil]. See oli 1990-ndatel õige suund, me tekitasime omanike ühiskonna. Ja nüüd räägib Reformierakond hoopis vastupidist juttu, et autode puhul tuleb nügida, väga kõvasti nügida. See aga läheb väga tugevalt vastuollu nende järgmises lauses öelduga, et nemad ju ei määra, kuidas inimesed peaksid oma sõidukeid valima. Mis siis veel määrab, kui mitte see, kui normaalse auto eest 9000‑eurost registreerimismaksu [peab] maksma? Mis siis veel määrab? Nii mõnelgi tuleb kusagilt üles otsida üks vana auto, et kuidagimoodi liikuma saada. 

Minister leidis, et tuleks rõõmu tunda päikese kõrgemalt käimise üle. Tõsi, iga eestlane naudib kevade tulekut. Kui nüüd vaadata meie töö aspektist, siis ainult päikesetõusu imetlemisest ei piisa. Nimelt, sellise majanduslanguse puhul, millest meile värskelt on teada antud, ei saa ainult päikesest ja lilledest rääkida, rääkigu härra Võrklaev või Kaja Kallas mida tahes, [kasvõi] positiivsuse leidmisest. Lillelõhna nuusutamisest enam ei piisa. Nimelt, olukorras, kus meil on majanduslangus, kus meil on olnud ränk energiahindade tõus, kus meil on olnud Euroopa kõrgeim inflatsioon, on just selliste baasvajaduste kallale minemine ohtlik. See ähvardab tõsiselt inimeste turvatunnet. Kogu vastutuse omavalitsuste peale lükkamine on vale. Arvestage, et löögi all on ju põlisasumid. Nõmme näite ma tõin. On tehtud arvestusi, kui palju [peaks hakkama] maksma [maamaksu] Nõmmel [asuva] 1496-ruutmeetrise elamukrundi eest: krundi maamaks, aastamaks 1056 eurot. Kui paljud pensionärid jaksavad seda maksta? Olukord on kehvakene.

Ma tuletan meelde veel seda, et Euroopa Liidu nõudel hakatakse ju peale suruma kõikvõimalikke sundrenoveerimisi, mis tekitab omanikele üüratuid kulusid niigi pingelistes eelarvetes. Sellise olukorraga paneme nii mõnegi inimese oma varast loobuma. Jälle käib nügimine Klaus Schwabi ideaalühiskonna poole. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Viies päevakorrapunkt langes meil päevakorrast välja, sest arupärimine võeti tagasi. 

Lähme kuuenda punkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Andrei Korobeiniku 14. veebruaril 2024 esitatud arupärimine mootorsõidukimaksu mõju kohta, arupärimine nr 610. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud rahandusminister! Tõesti, see arupärimine esitati päris hiljuti, samal päeval, kui siin suures saalis oli automaksu eelnõu esimene lugemine. Kahjuks on automaksu puhul tegemist mitmekordse maksustamisega. Me teame, et tõusis käibemaks ja selle [tõttu] tõusid automaatselt ka autode, varuosade ja teenuste hinnad. Hoogsalt tõuseb ka kütuseaktsiis, mida samuti hakkavad maksma kõik sõidukiomanikud. Kusjuures need, kelle sõiduk on saastavam, maksavad aktsiisi rohkem. Ja kolmandaks, mootorsõidukimaks ise. Seega need, kellel on sõiduk – ükskõik milline –, maksavad maksu kolmel erineval moel. Vaatamata sellele, et põhjalikku mõjuanalüüsi erinevate sektorite vaates tegelikult ei ole suudetud teha, on tänaseks teada, et automaks lööb valusalt just eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi, maapiirkondi ja sealset ettevõtlust. Ja muidugi saab see väga raske olema lasterikaste perede rahakotile. 

Aga on veel üks oluline valdkond, mida on päris vähe puudutatud: sport, nimelt auto- ja motosport. Jah, ma olen isiklikult selle teemaga olnud seotud, seetõttu ma tean, kui paljud on viimastel aastatel pidanud loobuma ning mis on juhtunud auto- ja motospordiga just hinnatõusu, samuti kütuseaktsiisi valguses. Kogu auto- ja motospordi infrastruktuuri on sportlased, erinevad entusiastid ise ehitanud. Riigiabi on olnud kahjuks minimaalne. 

Arvestades kõiki neid erinevaid maksumuudatusi, mida on nüüd järjest vastu võetud, olemegi koostanud arupärimise rahandusministrile ja soovime vastuseid sellistele küsimustele. Kas on läbi viidud analüüse, kuidas võib mootorsõidukimaks mõjutada auto- ja motosporti Eestis? Kas ministeerium on kohtunud erinevate alaliitudega ning kaalunud kompromisslahendusi? Kas on ka hinnatud seda, milline võiks olla hinnanguline protsendiline hinnatõus nendel spordialadel pärast käibemaksu kehtestamist, aktsiisitõusu ja ka mootorsõidukimaksu kehtestamist koosmõjus? Kas on plaanis rakendada erinevaid toetusmeetmeid auto- ja motospordi arendamiseks, et leevendada maksustamise negatiivset mõju nendele spordialadele? Ja veel selline küsimus: millised on valitsuse sammud, kui juhtub selline olukord, et auto- ja motospordialad hakkavadki erinevate maksude tulemusel vaikselt Eestis välja surema? Ma loodan, et rahandusministrilt saab nendele küsimustele vastuseid ja et sel teemal saab pidada huvitavat debatti. Aitäh!

Aitäh! Palun kolleegide arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan küsimustele järjekorras. 

Kas ministeeriumid on läbi viinud analüüse, mis hindavad mootorsõidukimaksu mõju auto- ja motospordile Eestis? Räägin Rahandusministeeriumi eest: eraldi suure mõjuanalüüsi läbiviimist spordialaga seotud sõidukite puhul ei ole vajalikuks peetud ja seda põhjusel, et võistlussõiduk on sõiduk nagu iga teinegi, mille parameetrid ning kasutussagedus varieeruvad. Selleks et vastust laiendada, [lisan], et ei näe põhjust neid tingimata eristada, sest esiteks on neil selge keskkonnamõju: need kulutavad kütust ja kuluvaid osasid oluliselt rohkem kui näiteks eaka inimese sõiduk, millega käiakse korra nädalas poes. Teiseks, kui võrdleme suurusjärke – palk või pension versus võistlusautoga kaasnevad kulud –, siis [näeme, et] need on väga erinevad. Võistlusspordiga kaasnevad kõrged osalustasud, kindlustused, kulukas tehniline pool ja muu taoline. Maksu osakaal kõikides muudes sõidukiga seotud kuludes on siiski väga väike. Kolmandaks, liiklusregistri järgi on võistlussõiduautosid 600 tükki, neist pooled on peatatud kandega. Kaubikute kategoorias on 40 sõidukit ja mootorrataste kategoorias – neil on juba ise[enesest] väga madal maksumäär, arvestatud on nende sõidukite väiksemat kasutust – on seitse sõidukit. Üks valdkonna esindaja on märgukirjas märkinud, et enamik võistlussõidukeid ei ole liiklusregistris registreeritud, seega maks neile niikuinii ei kohaldu. Ehk siis nende võistlussõidukite eest, mis ei ole registris, mootorsõidukimaksu maksta ei tule. Väidetavalt on neid palju ja mõju on suur, aga andmed näitavad, et registris neid ei ole. Järelikult ka maksu neil ei ole ja seega on mõjutatud isikute grupp pigem väike.

Kas ministeeriumid on kohtunud vastavate alaliitudega ning kaalunud kompromisslahendusi? Kultuuriministeerium ja üks [ala]liit on esitanud ettepaneku võistlussõidukid maksust vabastada. Muidugi on sellest ka mujal juttu olnud. Meile teadaolevalt on Kultuuriministeerium võistlusspordiliitudega kohtunud, selle pinnalt tegid nad ka oma ettepaneku. Aga siiski, arvestades juba eespool vastatut, me ei näe põhjust eraldi maksuvabastuse tegemiseks. 

Milline võib olla hinnanguline protsendiline hinnatõus eespool nimetatud spordialadel pärast käibemaksu kehtestamist, aktsiisitõusu ja mootorsõidukimaksu kehtestamist koosmõjus? Mootorsõidukimaksu mediaan on 120 eurot auto kohta aastas ja see moodustab tavaauto ülalpidamiskuludest ühes aastas umbes 5–15%. Võistlussõiduki puhul on see protsent palju väiksem, aga seda, kui väike [on see protsent] iga [konkreetse] sõiduki puhul, ei ole võimalik täpselt hinnata tulenevalt kulude varieeruvusest selles valdkonnas. Käibemaksu tõusu mõju kaupadele ja teenustele on hinnatud 1,67%-le. Mootorkütuseaktsiis tõuseb 1. maist – vaid diisel, mitte bensiin –, seega on aktsiisi mõju pigem väike. 

Kas on plaanis rakendada erimeetmeid või toetusi auto- ja motospordi arendamiseks, et leevendada maksustamise negatiivset mõju nendele spordialadele? Kuna meie hinnangul ei kuulu võistlusspordi sihtgrupp kõige haavatavamate hulka ja mõjud tunduvad suhteliselt väiksed, siis leevendusmeetmeid plaanis ei ole. 

Millised on teie sammud, kui auto- ja motospordialad hakkavad nii mootorsõidukimaksu kui ka teiste maksutõusude mõjul Eestis välja surema? Ei saa kuidagi nõustuda, et mootorsõidukimaks põhjustab auto- ja motospordiala väljasuremise. Selle alaga tegelejad on valmis oluliselt kõrgemateks sõiduki ülalpidamiskuludeks. Aga mootorsõidukimaksu makstakse ikkagi võrdselt teiste tavasõidukitega.

Aitäh! On küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Huvitav, ma olen peaaegu kindel, et pangad on ka valmis oluliselt rohkem maksma, aga sealt ei taha võtta, see on korduvalt selgeks saanud. Ma ei saa midagi teha, ikka ja jälle jääb kõrvu – ka eelmise arupärimise ajal – selline nõretavalt omandivastane ja jõukusevastane hoiak ja toon, et ahaa, neil on raha, sealt võtame, polegi vaja, ostke väiksem, käige jala. See on tegelikult ikkagi kõige ehedam kommunism. Me loomulikult kõik mõistame, et teie erakonnas on see geneetiliselt sees, ja kommunismi juurde käib inimvihkamine. 

Aga mul on päriselt ka küsimus. Mida te kostate nendele inimestele, kes vanu autosid kollektsioneerivad ja on kogunud endale võib-olla kümneid vanu autosid, ja kui need on juriidilise isiku nimel – mitte eraisiku nimel, vaid juriidilise isiku nimel –, siis need lähevad kõik täie rauaga maksu alla. Lugesime nädalavahetusel näiteks ühest Ford T‑st. Kas nendel on ka liiga palju raha või?

Aitäh! Ei, mina ei hinda, kas kellelgi on palju või vähe raha. [Ma] ei ole seda teinud. Küll aga [on näha, et] EKRE teatud plaat tuleb nende tiivast ikka ja jälle, täna juba mitmes kord: "kommunism" – see igatsus on suur. Aga ei, meil ei ole kommunismi, ei ole inimvihkamist. Ma ei tea, kuidas teil on, te räägite sellest palju. Samuti ei ole [ma] öelnud, et ostke väiksem ja käige jala. Veel kord: igaüks otsustab ise, millega ja kuidas ta liigub. Ja ei ole mingit probleemi meil omandiga: vaba maa, igaüks omab seda, mida soovib.

Nüüd, vanad sõidukid ja Ford T. See Ford T on hea näide. Ma alustaksin sellest, et [sõiduki] vanus toob mootorsõidukimaksu allapoole, ehk kõikide autode puhul, mis on üle 20 aasta vanad ja eraisiku omandis, on mootorsõidukimaks 50 eurot aastas. 50 eurot aastas! Kui seesama Ford T on eraisiku omandis, [on mootorsõidukimaks] 50 eurot aastas. Mina sain aru, et seesama Ford T – lugesin ka neid uudiseid – kuulub LaitseRallyParkile. Vaatasin nende kodulehte ja [nägin, et] neil on seal kenasti olemas, ma ei tea, kas muuseum või mis see õige sõna on. Igal juhul saab seal seda Ford T‑d ja teisi kenasid vanu autosid piletiraha eest vaadata. Mootorsõidukimaksu raames töötab Kultuuriministeerium koos valdkonna inimestega välja meetme mootorsõidukimaksu kompenseerimiseks nendele asutustele, kes neid vanu, ilusaid, väärtuslikke sõidukeid avalikkusele eksponeerivad. Ehk sellesama Ford T puhul, mis on seal LaitseRallyParkis ja inimestele vaatamiseks kättesaadav ja avatud, teeb Kultuuriministeerium meetme, nii et selle [sõiduki] maks ei ole 50 eurot ega 1000 eurot, vaid peaks olema tagastatav riigi poolt, ehk et kokkuvõttes maksu ei ole.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Tegelikult see, mis toonil ja kuidas te vastasite, näitab, et teil on tegelikult täiesti ükskõik meie ajaloolistest spordialadest. Tegelikult on see päris piinlik. Ausalt, ma ei tahaks, et sportlased, kes nende aladega tegelevad, teie vastuseid kuuleksid. Mina tean, kuidas meie tippsportlased, kes osalevad EM‑ ja MM‑võistlustel, tänu kellele Eesti lipp lehvib kõrgel ja sajad tuhanded pealtvaatajad kuulevad Eesti hümni, käivad paralleelselt täiskohaga tööl. Paljud lapsevanemad käivad mitmel töökohal, et lapse unistusi täita, et ta saaks sõita. Ja see teie seisukoht, et nad niikuinii saavad hästi hakkama, äkki nad võiksid üldse veel rohkemgi maksta, kuna nad kulutavadki rohkem ... Nad maksavadki rohkem, maksavad aktsiise rohkem, neil on muid kulusid rohkem. Mina olen omalt poolt teinud ka muudatusettepanekud ja mul …

Aitäh!

… on küsimus: kas neid muudatusettepanekuid, mis puudutavad just motosporti, arvestatakse?

Aitäh! Minu toonis ei olnud kuskil mingit ükskõiksust ega midagi [muud sellist]. Nüüd te panite mulle sõnu suhu. Pean väga spordist lugu, pean lugu ka motospordist. Minu meelest nii noored kui ka täiskasvanud, kes tegelevad hobidega, olgu see jalgpall või motosport, teevadki väga tänuväärset tööd. Loomulikult, me kõik elame kaasa meie sportlaste suurtele saavutustele. Olen ka teie motospordisaavutustele kaasa elanud, pean tunnistama. Väga tunnustan spordiga, sealhulgas motospordiga tegelemist – kellele mis täpselt meeldib.  

Sellest, mis puudutab teie muudatusettepanekut. Valitsus on esitanud eelnõu Riigikogule menetlemiseks. Seda arutab edasi rahanduskomisjon. Rahanduskomisjon arutab kõikide Riigikogu liikmete ettepanekuid. See, mis sellest täpselt saab, selgub rahanduskomisjonis ja siinsamas Riigikogu suures saalis. Võiks öelda, et valitsus on oma töö teinud ja mina olen selle eelnõu valitsuse poolt Riigikogule esitanud ja esimesel lugemisel selle siin saalis kaitsnud ja teiega koos debatti pidanud.

Ka mina juhatajana kinnitan, et ministri vastused, Anastassia, sinu küsimustele olid tasakaalukad ja võib-olla isegi liiga otsekohesed, aga selle võrra ausamad. Kui vastused ei meeldi, ma möönan seda, siis võib olla ka eriarvamusi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt, väga hea, et te tegite ministrile märkuse liigse aususe eest. Selliseid märkuseid ei ole kunagi [liiga] palju. Aga tegelikult ma tahtsin küsida hoopis teise asja kohta. Miks te tahate maksustada motorollereid ja mootorrattaid, kui te teiselt poolt tahate suunata inimesi kasutama väiksema CO₂‑heitmega sõidukeid, mis tekitavad vähem ummikuid ja nii edasi? See on ebamõistlik. Tegelikult võiks ju need just nimelt vabaks jätta ja öelda, et kasutage suvisel ajal näiteks mootorratast, ei pea autoga sõitma linna. 

Aga ma jäin hoopis mõtlema siin kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimuse ja teie vastuse üle. Miks te tahate diskrimineerida motosportlasi? Kui juba sportlaste spordivahendite maksustamiseks läheb, siis tegelikult miks mitte [maksustada] ka suusad suusatajatel, teibad teivashüppajatel, tossud jooksjatel, reketid tennisistidel, paadid purjetajatel ja nii edasi. Tegelikult tasub nüüd fantaasia mõnuga lendama lasta ja öelda, et põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei diskrimineerita. Ja kui nii, siis nii. Mis te sellest ettepanekust arvate?

Aitäh! Kui EKRE tõesti tegi mootorsõidukimaksu kohta sellised muudatusettepanekud – [ettepaneku] maksustada sportlasi, maksustada reketeid, suuski, tosse ja nii edasi –, siis ma muidugi hea meelega nimetaks neid obstruktsiooniliseks, nii nagu te seda teete, ja ei tahaks nendega arvestada, sest ma arvan, et me ei peaks neid asju eraldi maksustama. 

Rain Epler, palun!

Istungi juhataja! Härra minister! Täna hommikul võtsin uudised lahti, vaatasin, et Läänemets räägib, et nad koos Reformierakonnaga teevad astmelist tulumaksu. Lõuna ajal lugesin [Reformierakonna] fraktsiooni juhi Keldo [sõnu], ka isiklikult kohtusin [temaga], ja ta ütles, et Läänemets jälle valetab, nemad ei tee mingit astmelist tulumaksu. Aga täna, kui ma kuulasin peaministri retoorikat, et hoidku jumal selle eest, et ettevõtjad kasumit saavad … Ja ma pean ütlema, et vaadake [oma sõnavõtte] videost. Ma teinekord vaatan iseenda asju ka, siis oskan korrigeerida. Teie partei peasekretär ka ütles, et peaks väikse sisekaemusega tegelema. Tegelikult te kolleegile vastates viitasite sellele, et motosportlastel on raha küll, et nad võiks maksta. Ma küsiks nii: kas te siis teete koos sotsidega astmelist tulumaksu või ei tee?

Aitäh! Ei, me ei tee astmelist tulumaksu, me kaotame astmelise tulumaksu. See on jälle üks koht, kus me ju EKRE-ga oleme ühte meelt. EKRE oli ka suur maksuküüru tegemise vastane, nüüd on tekkinud armastus selle maksuküüru vastu. Aga ma saan ka teile lohutuseks ja rõõmuks öelda, et maksuküür kaob, järelikult maksuastmed tuhandete kaupa kaovad ehk et astmeline tulumaks kaob. Ja ei, astmelist tulumaksu me ei tee ja ettevõtete tulumaksu me ka ei tee.

Head kolleegid, mul on palve – rõhutan, ainult palve – jääda ennekõike selle arupärimise juurde. Teema on ikkagi auto‑ ja motosport ja mootorsõidukimaksu mõju sellele. Veel kord: mina ei saa teie küsimusi piirata, aga lihtsalt palve teile. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb teie antud vastustest, et mitte kellelgi ei piirata autodega sõitmist, mitte kellelgi ei takistata motospordiga tegelemist. Siis võiks ju ka öelda, et mis siis, et elekter maksab 4000 eurot megavatt[‑tunnist], see ei takista mitte kellelgi selle tarbimist, on ju. See on minu meelest äärmiselt küüniline ja üleolev Eesti inimeste suhtes. Ühest küljest muudate mingite asjade omamise niivõrd kalliks, et inimesed peavad neist loobuma hakkama, ja samal ajal ütlete kalanäoga, et keegi ei takista kellelgi millegi omamist, keegi ei piira midagi. Kuskohas siin see loogika on? Te räägite iseendale vastu. Vaadake täna õhtul videost üle, mis vastuseid te siin annate. See ei ole ju kuskilt otsast mõistlik ega Eesti inimestega mitte mingilgi moel arvestav, kui te ütlete, et tarbige, ja kui maksta ei jõua, siis ärge tarbige. Äärmiselt üleolev ja küüniline suhtumine.

Aitäh! Juhataja küll viitas, et elekter pole antud eelnõu teema, aga [siiski vastan]. Praegune valitsus teeb suuri pingutusi, et meil oleks rohkem taastuvat elektrit. Kristen Michal teeb tänuväärset tööd ja on tulnud välja algatusega, et meil oleks rohkem tuuleparke. See toob elektri hinna tugevalt alla. Ma usun, et me ei pea rääkima 4000‑eurosest elektri hinnast. Selle nimel teeb valitsus iga päev tööd.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et igaüks ise otsustab, kuidas tema liigub. Väga armas! Aga teie jällegi otsustate, kui palju selle eest maksma [peab]. Vaadake, seal see vahe ongi. 

Räägime kommunistidest. Kas Siim Kallas oli kommunist? Oli. Kas Randpere oli kommunist? Oli. Kas see valikuline-sunniviisiline vabaduste käsitlus, mida teie siin viljelete, oli omane kommunistidele? Oli. 

Aga tulen automaksu juurde tagasi. Viimased Ühiskonnauuringute Instituudi tehtud küsitlused [näitasid], et 76% Eesti inimestest ei taha teie poolt peale surutud sundvalikuid. Ja samas, nendesamade küsitluste järgi toetavad automaksu ainult Reformierakonna valijad ja ainult Reformierakonna toetajad ja neist tervelt 62% tahab automaksu. Mina teen teile ettepaneku. Äkki mõtlete selle üle. Selles [ettepanekus] on ka teie koalitsioonipartneri Eesti 200 idee personaalsest riigist, saate seda ära kasutada. [Ettepanek on järgmine:] automaksu hakkaksidki maksma ainult need, kes seda toetavad …

Aitäh!

… ehk siis äriregistri andmetel Reformierakonna nimekirjas olevad liikmed.

Aitäh! Tänan selle ettepaneku eest! Teie kommunismilembust ja -armastust ma muidugi kuidagi omaks võtta ei suuda ega soovi, aga eks meil ongi erinevad sümpaatiad. Aga selle ettepaneku eest ma tänan teid.

Härra minister, antud juhul ma siiski teen märkuse. See küsimus ei olnud küll väga sisukas, oli pigem provokatiivne, aga teie viide kommunismile ei olnud asjakohane. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister, tõepoolest paistab, et kommunismiteema on teile väga südamelähedane. Kui ma maamaksust [rääkides] tsiteerisin teid, siis nüüd tsiteerin Rein Veidemanni, kes ütles: "Ma ei saa lahti võrdlusest, et Reformierakond on meie uus Nõukogude Liidu kommunistlik partei ja keskkomitee fenomen seal toimib." Aga see selleks, ma ei taha selle üle vaielda. 

Küsin hoopis praktilist asja. Meedias on tulnud välja, et on palju inimesi, kes on oma auto juba aastate eest maha müünud, kuid ostja ei ole seda enda nimele vormistanud ja auto on endiselt registris vana omaniku nimel, aga paraku ei saa tema seda registrist maha võtta. Ja nüüd peab inimene hakkama maksma automaksu auto eest, mis ei ole tema oma, mis on maha müüdud, mis ei ole tema käes ja mille omanik ta enam ei ole. Kuidas te kavatsete selliste inimeste mure lahendada? Ma olen meedia kaudu [teada] saanud, et see hulk on väga suur.

Aitäh! Teie entusiasmi ja rõõmuhõigete kohta [ütlen]: mis meelel, see keelel. 

Aga nüüd sellest, mis puudutab küsimust. Neid sõidukeid, mis on registris, aga mida ei kasutata, mis on peatatud kandega, on üle 200 000 ja paljud neist ongi romud. Romude [probleemist], sellest, et need seisavad kortermaja parklas, metsa all, talu hoovis, põllu peal, me oleme ka varem rääkinud. [Oleme rääkinud] potentsiaalsest keskkonnakahjust: õli tilgub, visuaalne reostus, need häirivad kortermaja parklas, võtavad põhjendamatult ruumi. Selle probleemiga me mootorsõidukimaksu loomisel muu hulgas tegeleme ja kokkuostjad, jäätmekäitlejad on juba öelnud, et kogu selle debati valguses on romusid hakatud ära tooma. 

Ja tõesti on teatud hulk inimesi, kelle nimele on jäänud auto, mis on kas võõrandatud, kadunud või hävinud. Nende kohta töötab Kliimaministeerium välja seaduseraamistiku, juhendi, kuidas saab inimene registrist kustutada auto, mida tal reaalselt enam ei ole. Selleks tuleb mootorsõidukimaksu üleminekuaeg, ehk et ükski inimene ei pea maksma auto eest, mida tal päriselt enam ei ole. Jah, ta peab registris oma andmed korda tegema, need saavadki korda. Seal tulevad vastavad regulatsioonid. Aga see pingutus saab olema mõistlik ja kindlasti mitte liialt kurnav. Kliimaministeerium tuleb sellega välja. Aga kindlasti on meie soov luua lahendusi ja pakkuda välja, et kui [inimesel] seda autot, [mis registris tema nimel on], ikkagi ei ole, siis ta saab oma andmed korda teha. Asja eest, mida ei ole, kindlasti maksma ei pea.

Härra Põlluaas, mina tahaks küll härra Veidemanniga vaielda, aga selle tooli peal istudes puudub mul selleks voli. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulan [teie juttu] ja mõtlen [ning tahan] teie silmaringi laiendamiseks [lisada], et põllu peal ei ole alati romud. Need autod on viidud sinna, et kevadel hanesid peletada ja sügisel viljasaaki saada. Need ei ole alati romud ja need ei ole ka alati registrist maha võetud. 

Tulen mootorite ja spordi [teema] juurde. Sport on oluline ja me kõik fänname seda, sõltub, mis spordiala kellelegi [meeldib], aga siin me motospordile ja autospordile erisust ei tee. Küsimus on: kas omandile on plaanis kehtestada veel mingeid muid makse? Veemotosport on ka spordi[ala] ja seal [kasutatakse] ka mootor[sõidukeid]. Kas vee peal liikuvad sõidukid ja laevad lähevad ka kunagi maksu alla?

Aitäh! Jällegi, kui EKRE fraktsioon või teie olete teinud mootorsõidukimaksu kohta muudatusettepaneku, et maksustada laevu või spordivahendeid, siis eks rahanduskomisjon arutab neid ettepanekuid ja teeb oma otsused. Praegu mootorsõidukimaksu eelnõus täiendavalt laevade või ketside või suuskade maksustamist sees ei ole.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et igaüks ise valib, kuidas ta liigub. Ja me saame ju aru, et kui suureneb alternatiivsete liikumisvahendite kasutamine, siis nõuavad need ka lisakulutusi taristutele. Oleme ju kõik kogenud, kuidas elektritõuksid ummistavad kõnniteid, ja nüüd on nähtavasti vaja rohkem parklaid ka tõukeratastele ja jalgratastele. Ja seda enam, et kui nüüd Reformierakond soovib viia kogu Eesti [ajas] 50 aastat tagasi, siis mul tekib küsimus, kas Riigikogu juurde tekib ka lasipuu, sest ma hea meelega käiksin hobusega tööl, kui mul oleks kuhugi teda kinnitada.

Aitäh! Kas Riigikogu juurde tekib lasipuu või mitte? Eks saate selle ettepaneku Riigikogu juhatusele teha ja juhatus saab seda kaaluda. Minul ministrina ei ole siin väga palju kaasarääkimise ruumi ega võimalust. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma loen uudistest, et viimasel ajal on hüppeliselt kasvanud diiselautode, võimsate diiselautode, linnamaasturite müük. Üks põhjendus, miks seda automaksu vaja on, on ju seotud sellega, et päästa planeeti ja keskkonda ja nii edasi. Kas te ei arva, et see on saavutanud vastupidise efekti sellega seoses, et inimesed soetavad endale juba praegu järgmisel aastal kehtima hakkava maksu vältimiseks võimsaid diiselmootoriga autosid? Ja mis seal salata, ma olen ise ka seda kaalunud. Mis see teie arvamus on, äkki olete endale jalga tulistanud?

Aitäh! See uudis, kus kommenteeris üks liisinguettevõtte juht, oli muidugi pikem. Te peate ise ka ära otsustama, mida valitsus õigesti või valesti teeb. Teie väide on olnud, et mootorsõidukimaks on hästi kõrge. Kui inimesed tõesti ostavad endale suuremaid ja võimsamaid autosid, siis võiks tekkida küsimus, kas aastamaks ikkagi on kõrge. Inimesed teavad, et 2025. aastal tuleb mootorsõidukimaks ja suuremad, raskemad ja saastavamad [sõidukid] on kõrgemalt maksustatud ja väiksemad, säästlikumad on vähem maksustatud, aga sellegipoolest ostavad endale võimsamaid autosid. Kas aastamaks on siis kõrge või madal? Ka mina seda uudist lugedes mõtlesin, et võib-olla inimesed ei taju, et see [maks] kõrge on, ja võib-olla on see neile vastuvõetav, kuna nad selliseid otsuseid teevad. Ega me ei tea, mis täpselt nende otsuste taga on. Aga veel kord: iga inimene on oma otsustes vaba. 

Nüüd, te olete ette heitnud ka seda, et valitsus teeb maksutõusu ja vot nüüd siis tarbimine langeb, majandusele on see kõik kahjulik ja nii edasi. Noh, nüüd, kui autode müük on tõusnud, on tarbimine järelikult hoopis kasvanud. Kas see siis on hea või halb? Ühelt poolt te ütlete, et tarbimine võiks suurem olla, teisalt siis, kui tarbimine on suurem, te ütlete, et see, et inimesed on hakanud autosid ostma, on halb. Ma ei tea, kummal pool te olete, te justkui räägite nüüd minu juttu, et inimesed peaksid vähem autosid ostma või bussiga sõitma. Te peate ära otsustama, kummal pool te olete. Nendest numbritest ja sõnumitest võib erinevaid järeldusi teha. Aga ma arvan, et kokkuvõttes jõuame ikkagi sinnani, et iga inimene teebki oma otsuse oma vajadustest lähtuvalt. Ja ilmselt nii on nad neid ka teinud. 

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Täna on siin olnud kommunismist juttu. Mina soovitan [teil] pöörduda oma erakonna vanemate kolleegide poole. Neil on isiklik kogemus, ka istungi juhatajal kompartei liikmena, kui eraomandivaenulik oli Nõukogude ühiskond. Seal ei olnud kogu aeg lausvägivald, vaid just nimelt nügimine – nügimine! Nügimine võimalikult Lasnamäe tüüpi elukohtade poole, nügimine siit ja nügimine sealt, sest eraomand oli kogu aeg tüliks. Ühe magistritöö pealkiri on "Nügimine kui võimu ja valitsemise tehnoloogia". Ja te räägite kogu aeg nügimisest. Jõuan ikkagi siia tänaste vastuoludeni välja. Nügimine kui võimu ja valitsuse teooria: te ikkagi surute inimest väiksemate autode poole, surute vähemate autode poole, surute väiksemate kodude poole. Kuidas te oma nügimisarusaama tõlgendate?

Aitäh! Teie sissejuhatuse kohta ma ütleks niimoodi, et mis keelel, see meelel. Tundub, et te ei saa sellest ihalusest üle. Aga nüüd nügimisest. Ma enda teada ei ole seda sõna täna kordagi kasutanud, aga teie olete seda palju kasutanud. Ma jään enda [sõnade] juurde: meil on vaba maa. Ma loodan, et see maa jääb vabaks ja inimeste otsustusõigus jääb vabaks. Ehk et igaüks ise otsustab, kus ta elab, millega ta sõidab, on see suur või väike, säästlik või mitte – need on inimeste vabad valikud vabal maal.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kuna meil toimub kohe istungi juhataja vahetus, siis küsin, kas Helle-Moonika Helme tahab tänada istungi juhatajat või on tal mulle midagi teravamat öelda. Palun!

Ma ei tea, Kert Kingo vist jõudis enne oma küsimuse [esitamise soovist märku anda].

Tegelikult ei jõudnud, aga ükskõik, võtame selle juurde. Ma [kuulan] selle [küsimuse] ära, siis annan juhatamise üle.

Just. Ma tahaks protokolli huvides ära märkida, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond selliseid muudatusettepanekuid, mida minister Võrklaev siin arvas heaks meile pähe määrida, automaksuseaduse eelnõu kohta teinud ei ole. Aga ma ikkagi tuletan meelde, et eks ta ise teab, millised absurdumid olid Reformierakonna muudatusettepanekud, mida tehti päriselt: näiteks [ettepanek] astuda Vene föderatsiooni koosseisu ja NATO-st välja. Selline see elu on.

Aitäh! Minister ei väitnud kordagi, et te olete need muudatusettepanekud esitanud, ta kasutas [sõna] "kui", teie tõstsite lavale need ettepanekud. Ma annan istungi juhatamise üle kolleeg Jüri Ratasele, kes juba väga kibeleb siia tulema. Nii et aitäh, head kolleegid!

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, ma tahaksin ka protokolli huvides ära märkida, et minister ilmselt ei ole kompetentne meie küsimustele vastama. Minu küsimus oli seotud sellega, et inimesed on hakanud ostma suure mootorimahuga võimsaid maastureid, diiselmootoriga maastureid, [mitte seepärast, et] nad püüavad vältida aastamaksu, [vaid seepärast, et nad püüavad vältida] registreerimismaksu, mis võimsate autode puhul ulatub tuhandetesse ja tuhandetesse eurodesse. Ja selleks, et seda mitte maksta aastal 2025, kui auto registrisse läheb, ostetakse neid autosid praegu. Ja [minu] küsimus, millele ma aga vastust ei saanud, oli: kas minister ei arva, et selle eelnõuga on valitsus endale jalga tulistanud? Nii et see oli kogu see sisu, aga tema selle asemel hakkas mulle inkrimineerima mingit poolte valikut ja otsustage ära ja te ise ka ei tea – need ei ole vastused. See ei ole see dialoog ega diskussioon, millele koalitsioon kogu aeg siin saalis üles kutsub. See ei ole see. Vastuste mitteandmine ja küsijatele mingite jumala võõraste sõnade suhu panemine – see ei ole vastus, see ei ole diskussioon ja see ei näita ministri kompetentsust.

Aitäh! Sellist vormi, et nende protseduuriliste küsimuste raames me saaksime [midagi] öelda repliigi korras või stenogrammi huvides, meil ei ole.

Nii. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli … Kert Kingo, mis teil on? Palun mikrofon Kert Kingole.

Jaa, mul oli küsimus, aga ma vaatasin valesti. [Arvasin], et Helle-Moonika Helme hakkab küsima, ja ma rahulikult sisestasin oma küsimusetaotluse, aga tal oli protseduuriline, nagu välja tuli.

Tal oli protseduuriline, tal oli käsi püsti. Ma nägin ka, et oli protseduuriline. Aga vastajat enam pole. See voor on juba läbi. 

Nii et ma avasin läbirääkimised ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks arupärijate esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud rahandusminister! Täna on automaksu osas olnud juba päris mitu arupärimist ja arutelu. Soovin ühes kõnes tuua korraga erinevad vaatenurgad sellele teemale. 

Esiteks, muidugi praegu tulla valitsusel välja automaksuga on kõikidest võimalikest aegadest kõige ebasobivam. Meie majanduslikud prognoosid on negatiivsed, inimeste ostuvõime halveneb ja see kõik süveneb veelgi. Samal ajal kui teised riigid sellistes olukordades otsivad leevendusvõimalusi, soovib meie valitsus inimesi veelgi karistada. Ebaõiglane on seejuures see, et kõige valusamalt lööb see just meie kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, neid, kellel on juba praegu raske: paljulapselised pered, vähekindlustatud isikud, pensionärid, eriti üksi elavad pensionärid, maal elavad inimesed, kelle jaoks on auto võib-olla ainus [vahend, millega] tööle [minna], lapsi kooli viia või üldse liigelda. 

Ei räägita sellest, et sõiduautode omanikelt juba kogutakse makse erinevat moodi. Olen mitu korda öelnud, et automaksu näol on tegemist kolmekordse maksustamisega. Sellel aastal tõusis käibemaks, kõik on läinud kallimaks: sõidukite hinnad, varuosad, teenused. Sel aastal toimub ka väga järsk kütuseaktsiisi tõus ja seda maksavad samuti kõik sõidukiomanikud. Kusjuures need, kelle auto on saastavam ja tarbib rohkem kütust, maksavad ju rohkem peale. Ehk siis tegelikult meil juba on CO₂‑komponendi reguleerimine olemas. On arusaamatu, mille jaoks on vaja veel eraldi välja mõelda midagi, mida üheski teises liikmesriigis pole. Ja kolmandaks soovitakse teha see eraldiseisev automaks. Ehk siis kolmel erineval moel soovitakse koorida inimest, kellel on mõni sõiduk, ükskõik, mis sõiduk see on. Samal ajal keeldutakse kehtestamast ühekordset maksu pankade liigkasumile. Tegelikult koorub siit mingil määral praeguse valitsuse ideoloogiline vaade. [Valitsust] ei huvita need, kellel on raske – need inimesed peavadki rohkem pingutama. Aga neid, kellel läheb hästi, nad parem ei puutu – nemad tegelikult ei peagi panustama. 

Mida valitsus vastu pakub, kui ta on kõik need maksud kokku kogunud? Teedeehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Võimalik, et see ongi valitsuse plaan: automaksu tulemusel on meil on kaks korda vähem autosid, seetõttu investeeritakse teede taristusse kaks korda vähem. Olgu. Aga milline on järgmine alternatiiv? Millist alternatiivi valitsus sellele pakub? Alternatiiv on see, et maapiirkondades muutub ühistransport tasuliseks. Maapiirkonnas on niigi raske liigelda, aga valitsus teeb selle veelgi keerulisemaks. See on lihtsalt üks näide sellest, kuidas võetakse vastu erinevaid otsuseid, aga mitte kordagi ei vaadata kaks sammu ette, ei nähta tervikpilti ega hinnata erinevaid mõjusid. 

Niimoodi toimub väga erinevate valdkondade puhul. Üheks selliseks valdkonnaks on muidugi ka auto- ja motosport, mis on meie ühed ajaloolisemad [spordi]alad Eestis. Ma usun, et kõik mäletavad Kalevi suursõitu, paljud [inimesed] on üles kasvanud koos filmiga "Vallatud kurvid". Olgem ausad, motospordis pole enam sellist hiilgeaega, nagu kunagi oli. Samas on õnneks meie autospordis väga suured läbimurded. 

Rahandusminister ütles väga huvitavalt: aga motosportlastel läheb niigi hästi, muidu nad selle alaga ei tegeleks, ja nad võiksid veel rohkem peale maksta. Aga nad maksavadki juba rohkem. Mina olen selle alaga väga palju kokku puutunud. [Olen kokku puutunud] väga paljude sportlastega, tippsportlastega, kes teenivad häid poodiumikohti EM‑võistlustel, tänu kellele Eesti lipp lehvib kõrgel, tänu kellele kõlab hümn sadadele tuhandetele või isegi rohkematele pealtvaatajatele. Ja need sportlased, meie tipud, tihtipeale käivad paralleelselt täiskohaga tööl. Lapsevanemad panustavad oma viimsegi sendi, rabelevad mitmel töökohal, et täita oma lapse unistust, et laps saaks oma lemmikspordialaga tegeleda. 

Räägime Eesti auto- ja motospordi infrastruktuurist. Enamiku sellest on ehitanud sportlased, erinevad spordientusiastid ise. Kahjuks nii see on, riigi panus on olnud minimaalne. Me teame, et Eesti sport on niigi alarahastatud, motosport veelgi rohkem. Ja nüüd on riik otsustanud, et tegelikult võiks ka teenida meie sportlaste arvel. Ma võin öelda, et suure hinnatõusu valguses on väga paljud sportlased pidanud loobuma, olgu hobispordist või tippspordist. Ka need sportlased, kes on võistelnud rahvusvahelistel võistlustel tipptasemel, väga kõrgel tasemel, ei saa enam teha täishooaegasid. Kahjuks võivad aktsiisitõusud, sellest aastast tulnud käibemaksu tõus ja mootorsõidukimaks koosmõjus seda veelgi rohkem mõjutada. 

See on lihtsalt vaade ühele või paarile valdkonnale, aga neid valdkondi on veel. Kahjuks on mootorsõidukimaksu mõju erinevatele sektoritele ja valdkondadele niivõrd suur, et isegi ministeerium pole olnud võimeline erinevate valdkondade kohta adekvaatset analüüsi tegema. Ja kahjuks näeme, kuidas erinevates mõjusfäärides hakkavadki valdkonnad ära kukkuma: ettevõtlus, sport, inimeste toimetulek ja lõpuks majandus. 

Õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et kokkuleppedemokraatias tuleb püüda leida suurtele muudatustele võimalikult lai toetus, nõnda, et ei teki väga teravaid vastasseise ega üldrahvalikku vimma oma riigi vastu. Aga mida näitab viimane küsitlus automaksu kohta? Küsitlus näitab, et automaksu ei poolda kolmveerand Eesti inimestest. Kolmveerand! Valitsus kahjuks ei kuule seda, ei näe seda ja liigub eelnõu menetlusega kiirkorras edasi. 

Seetõttu on Keskerakond esitanud automaksu eelnõu kohta üle 300 sisulise muudatusettepaneku, et takistada selle edasist menetlust. Me näeme, et praeguses olukorras kõige õiglasem, lihtsam, aga ka tervislikum lahendus meie ühiskonna vaates oleks see, et valitsus võtaks selle eelnõu tagasi ja kehtestaks selle asemel maksu hoopis pankade liigkasumile. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Kõigepealt ma kordan ühte oma küsimust. Ma ikkagi täiesti siiralt küsin ministrilt, et kas nii rumalat juttu on valus suust välja ajada, sest nii rumalat juttu kuulata on küll valus. Miks me tulime muudkui kommunismijutuga? No mitte selle pärast, et meil on keelel see, mis meelel – ma ei tea, kuidas saab nii rumala lausega korduvalt lagedale tulla –, vaid selle pärast, et see poliitika, mida Reformierakond ajab päevast päeva, seadusest seadusesse, otsusest otsusesse, on padupunane kommunistlik poliitika, mis vihkab eraomandit, vihkab jõukuse loomist, vihkab jõukuse omamist ja üleüldiselt vihkab ka rahvust, Eesti rahvust. Sest et Eesti on rahvusriik ja seda te lammutate praegu kangi ja leegiheitjaga. Kirve, kangi ja leegiheitjaga! Nii et muidugi me kahtlustame, et te olete tegelikult jätkuvalt edasi kommunistid, nii nagu suur osa teie asutajatest on. Ja siis hakata kuidagi heietama, et see on meile kallis teema – ei, me kogu aeg süüdistame teid selles!

Nii. Nüüd selle automaksuteema kohta. Täpselt samamoodi lihtsalt ei suuda pähe ära mahtuda, mis sota-pota seal on. Meie küsisime teilt, miks te maksustate ühe spordiliigi varustust eriti jõhkralt. [Küsisime,] kas teil on plaan hakata maksustama ka kepikõnniks vajalikke keppe ja teivashüppeks vajalikke teibaid ja kõiki muid asju. Äkki hakkate varsti maksustama ka mingeid basseine? Sest ühest otsast olete alustanud juba. Teie muster, teie tegevus viitab sellele, et teile meeldib maksustada sporditegemiseks vajalikku varustust. [Aga vastuseks] tuleb mingi täiesti segane jutt sellest, kuidas noh, võib-olla te tõesti tahate. No ei, ei taha, ei ole tahtnud, me ei taha seda automaksu. Üldse ei taha! Ühelegi asjale ei taha! Lihtsalt püüaks kuidagigi olla [sirgelt ühel] rajal, mitte [liikuda] nagu joodik ühest kraavist teise. Aga noh, vist on palju nõutud.

Tuleme sellesama automaksuasja juurde. Kordan veel kord üle: seda automaksu ei tohiks meil Eestis teha, ei tohigi teha. Me võitleme selle vastu [igal] võimalusel. Kui te tõepoolest selle kehtestate, siis me igal juhul tühistame, nii nagu me tühistame kooseluseaduse ja abielu perverteerimise. Nii et meil on terve rida asju, mida me kavatseme tühistada. Mul on meeles sihukene, ma ei tea, kas helge mälestus või mitte, aga kui ma omal ajal olin siin puldis rahandusministrina, siis ma hakkasin heietama siin midagi töömees Urmasest, kellele ma maksin peost pihku raha mingi lihtsa töö eest, mis ta kodus tegi, ja selle peale reformikad tõmbasid kohutava undamise käima sellest, kuidas minister propageerib maksude vältimist ja mingisugust maksudest kõrvalehiilimist. Kui ma kuulasin LaitseRallyParki kohta antud vastust, et kui praegu on need autod juriidilise isiku arvel, siis võib ju need eraisiku arvele panna ja siis maksta mitme tuhande asemel või mitmesaja asemel ainult 50 eurot, siis ma hakkasin mõtlema, et kas ma sain nüüd [õigesti] aru, et kui reformierakondlasi natuke pitsitada, siis nad hakkavad soovitama maksude optimeerimist ehk maksudest kõrvalehiilimist. Aga kui te annate siit puldist hüva nõu kõigile, kuidas sellest maksust kõrvale hiilida, siis mis on selle automaksu mõte? Äkki jätaks üldse ära? Oleks palju mõistlikum. Aga mõistlikkust sellelt valitsuselt oodata – täiesti lootusetu.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mõned asjad võtaks siiski kokku. Eelkõneleja sõnad saab kokku võtta nii, et mis meelel, see keelel või mis keelel, see meelel. Ei lähe üle see entusiasm neil.

Nüüd vastus Martinile. Ei, kepikõndi Reformierakond maksustada ei plaani ja rahandusminister ei pakkunud ka ühtegi maksust kõrvalehiilimise mõtet. Mootorsõidukimaks on üles ehitatud järgmiselt. Kuna kõik inimesed ei saa endale kohe osta uut säästlikku sõiduvahendit, võib-olla seetõttu, et nende sissetulekud on väiksemad, ja võib eeldada, et nad sõidavadki soodsama vanema sõidukiga, siis tõesti mootorsõidukimaks nende vanemate autode puhul [on väiksem]. [Vanemate autode] alla kuuluvad ka needsamad uunikumid või seesama Ford T. Kui [selline sõiduk] on eraisiku omandis, siis on see maks 50 eurot, ja võiks öelda, et see on osaliselt selline sotsiaalne maks. Juriidilisel isikul ei ole sotsiaalset mõõdet, sest et juriidiline isik ilmselt tegeleb kas ettevõtlusega või majandustegevusega. Ja seepärast ma tõingi näite LaitseRallyParki kohta, kuna seal eksponeeritakse selliseid autosid avalikult. Valitsus arvab, et sellesama kultuuriväärtuse, nende ilusate sõidukite eksponeerijatele, kes tegelevad sellega, et sellised [sõidukid] oleksid avalikkusele kättesaadavad, erand tuleb. Kultuuriministeerium töötab välja meetmed, et juriidilisele isikule, kes [selliseid sõidukeid] eksponeerib, see maks tagastada.

Ja nüüd, see Anastassia [väide] ja ka teised väited, kuidas me ühe spordiala sisuliselt lõpetame mootorsõidukimaksuga, absoluutselt tõele ei vasta. Sulle, ma tean, on südamelähedane motosport, mootorrattaga sõitmine. Kõige võimsama mootorratta, kõige võimsama tsikli, mille mootori võimsus on üle 1500 kuupsentimeetri, aastamaks on 90 eurot. Aastamaks 90 eurot! See teeb 7.50 eurot kuus. Ehk et see on panus, mis tuleb sellise mahu ja selliste sõidukite puhul täiendavalt riigieelarvesse maksta. Mina küll usun, et see summa, 90 eurot aastas, mitte kuidagi seda spordiala negatiivselt ei mõjuta, veel vähem [on põhjust] rääkida sellest, et me kuidagi selle spordiala välja suretame. Ei, kindlasti mitte, me elame ka motospordile kaasa. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Esiteks, mina ei käsitlenud mitte ainult motosporti, vaid mootorisporti tervikuna: nii autosporti kui ka teisi mootorispordialasid. Ja probleem ei ole ju ainult automaksus, vaid ma tõin välja, et probleem on selles, et meil on mitu erinevat väga suurt maksutõusu, mis koosmõjus võivad mõjuda nii spordile, aga ka tavainimestele, kes omavad sõidukit. Meil on käibemaksu tõus, meil on aktsiisitõus ja nüüd ka mootorsõidukimaks. Ja [sel põhjusel] on minuga kontakteerunud erinevad alaliidud, erinevad spordiorganisatsioonid, ‑klubid, sportlased, kes reaalselt tunnevad muret oma tuleviku pärast spordis.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud. 

Liigume edasi seitsmenda arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Alar Lanemani, Rain Epleri, Arvo Alleri, Varro Vooglaiu ja Jaak Valge 15. mail 2023. aastal esitatud arupärimine soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamise kohta era- ja pereelus, [arupärimine] nr 268. Arupärimisele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme, et antud arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud head kolleegid, kes on siin saalis! Tõepoolest, 12. mail 2023. aastal me andsime sisse sellise arupärimise, mille pealkirja lugupeetud eesistuja just praegu ette luges. Ja tõepoolest, siin on kirjas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna‑ ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 

On selge, et praegune valitsus riigi näol sekkub inimeste eraellu mitmel erineval moel, erinevate seadustega ja ka näiteks siin täna pikalt jutuks olnud automaksuga. See on põhimõtteline inimeste eraellu sekkumine. Inimesi sunnitakse omaenda ja pere kulutusi, nagu nad ise ütlevad, tulevikus paremini juhtima, aga tegelikkuses minnakse väga selgelt kallale inimeste vabadusele ise otsustada, kuidas oma elu ja oma pereelu korraldada. 

Enne seda arupärimist ei olnud veel kurikuulsat abielu väärastamise seadust vastu võetud. See loob käesolevale arupärimisele mõnevõrra teistsuguse fooni. Kuuldavasti käib, lugupeetud minister, teie juhitud ministeeriumis praegu töö ka niinimetatud transseadusega, mis sood sootuks ära kaotab ja soolise võrdõiguslikkuse temaatika omamoodi täiesti tühiseks muudab. Õnneks ei ole seda veel meile Riigikokku tutvustamiseks toodud. Loodame, et seda ei juhtu ka. Aga ikkagi, mis soolisest võrdõiguslikkusest me sellisel juhul räägime, kui sugusid enam ei ole, kõik on suhteline, või kui seda võrdsust peab jaguma terve tähestiku ulatuses. 

Nii et jah, kuigi me praegu elame sellisel kummalisel ja veidral ajal, palume siiski ministril lahkelt vastata selles arupärimises esitatud küsimustele, kuna tema vastutusvaldkonnas on peaministri korralduse alusel ka soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamine era- ning pereelus. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et vastata arupärimisele nr 268. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kokku siis kuus küsimust. 

Alustan esimesest. Millisel põhiseaduse §‑s 26 toodud alusel, kas tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse, kuriteo tõkestamise või kurjategija tabamise eesmärgil kavatsete hakata kodanike era- ja pereellu sekkuma ja seal soolist võrdsust ja võrdset kohtlemist edendama? Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine – see puudutab meie põhiseaduse § 12, mis räägib diskrimineerimise keelust – ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus soolise kuuluvuse alusel diskrimineerimise keelu era- ja avalikus sektoris; riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise. Seadust kohaldatakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades, välja arvatud registrisse kantud usuühendustes usu tunnistamisele ja viljelemisele või vaimulikuna töötamisele või perekonna‑ või eraelu suhetes. 

Teine küsimus. Kuna kehtivad soolise võrdõiguslikkuse normid sellist tegevust ette ei näe, kas kavatsete hakata muutma soolise võrdõiguslikkuse seadust ja kas olete selles osas küsinud ka naisorganisatsioonide arvamust? Eelmisest vastusest tuli välja, et seadus perekonna‑ ja eraelu suhteid ei reguleeri, aga jah, me oleme ette valmistamas võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seadust ja me oleme küsinud naisorganisatsioonide arvamust. Esimene kaasamisring ja kaasamisüritus tehti juba 2023. aasta juunikuus ja seal osalesid Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti naiste ühendus. Kõiki olulisi partnereid kaasatakse loomulikult ka eelnõude kooskõlastamise ajal. 

Kolmas küsimus. Mitut sugu teie edendamistegevus hõlmab? Kas kavatsete hakata edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, nagu seda käsitletakse kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduses, või hakkate edendama soolist mitmekesisust ja loobute binaarsest soosüsteemist? Ei ole kavatsust sekkuda nendesse küsimustesse ega teha neis muudatusi. Seda, milline saab õigusruum olema tulevikus, otsustab Riigikogu. Käesolev valitsus ega mina neid küsimusi Riigikokku ei too. 

Kas teie hinnangul peaks säilima ametlikus keelekasutuses soopõhised mõisted "ema", "isa", "õde", "vend" ja nii edasi või tuleks need asendada sooneutraalsete mõistetega? Arusaadavalt ei ole seda teemat valitsuses arutatud, aga ma saan peegeldada siin iseenda seisukohta, et mitte jääda vastuseta. Meil valitsuses [ei ole sellist inimest] ja ma ka ei tea kedagi, kes plaaniks neid mõisteid ja nende kasutamist muutma ja keelama hakata. 

Viies küsimus. Kuidas tuleks teie hinnangul tagada peredes edaspidi kõigi erinevatesse vähemustesse kuuluvate inimeste võrdne kohtlemine ja vältida diskrimineerimist, see tähendab, kuidas kohelda pereelus võrdselt rinnalapsi, vanureid, erinevaid puuetega inimesi? Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus neid pereelu küsimusi ei reguleeri ja seda ma juba esimesele küsimusele vastates [ütlesin]. Küll aga ma võin öelda, et juba sündinud laste, sealhulgas rinnalaste ja kuni 18‑aastaste laste õigusi reguleerib täpsemalt lapse õiguste konventsioon, ÜRO dokument, ja meil Eestis kehtib täiendavalt ka lastekaitseseadus. Aga lastega seotud õigusi on käsitletud veel paljudes teistes erinevates seadustes, kaasa arvatud haridusseadustes. Puuetega inimeste õigusi käsitleb detailselt ÜRO puuetega inimeste [õiguste] konventsioon ja ka siseriiklikult on meil mitmeid puuetega inimeste õigusi spetsiifiliselt käsitlevaid seadusi, muu hulgas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja veel mitmed seadused.

Ja kuues küsimus. Kas era- ja pereelus tekkivaid võrdsusteemalisi vaidlusi peaks teie hinnangul edaspidi lahendama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik? Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus ei reguleeri pereelu küsimusi, need ei ole voliniku pädevuses. 

Olen valmis vastama küsimustele.

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma hakkan sõnasabast kinni. Ühele küsimusele vastates te ütlesite, et keegi ei kavatse kaotada soopõhiseid mõisteid "ema" ja "isa". Ma juhin teie tähelepanu, et siinkohal te vist valetasite, sellepärast et mõisted "ema" ja "isa" on juba kaotatud dokumentides, kus kasutatakse mõistete "ema" ja "isa" asemel [sõnu] "isik üks" ja "isik kaks" või "vanem üks" ja "vanem kaks". See on juba tehtud. Ma ei tea, mis ajalises sabas te jooksete siin oma vastustega, see [muudatus] on tegelikult juba tehtud. Te ütlete, et te ei kavatse kaotada – ei saagi kaotada asja, mis on juba tehtud. 

Teisele küsimusele vastates te ütlesite, et hakkate soolise võrdõiguslikkuse seadust muutma. Kas see soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine, millest te rääkisite, tähendabki kaudselt ka selle transseaduse lauale toomist meile siia, sest te olete isiklikult öelnud nii mõneski intervjuus, et see plaan teil järgmisena on?

Aitäh küsimuse eest! Sellest, mis puudutab mõistete kasutamist või kasutamata jätmist. Te teate väga hästi, et kõnealused mõisted "ema" ja "isa" on muudetud vaid nendel juhtudel, kui tegemist on samast soost vanematega, ja seda vaid dokumentides, mis ei ole seadused, vaid neist alamad dokumendid. Ja täpsustan: ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduses ei räägita emast ja isast, vaid räägitakse vanematest.

Varro Vooglaid, palun!

Mul jäi vastamata teine pool küsimusest. 

Vabandust! Palun, minister!

Vabandust, tõmbasin liiga pikalt hinge. Teine küsimus oli transsooliste kohta ja selle kohta, kas on kavas muuta seadusi. Ma olen korduvalt nii seal kõnepuldis (näitab valitsuse looži poole, viidates infotunnile) kui ka siin öelnud, et seda seadust see valitsus Riigikokku ei too. Ja kui ma olen väljendanud oma seisukohta, siis on olnud see minu seisukoht. Ma olen veendunud, et nende teemadega peab ühiskonnas jätkuvalt edasi tegelema. See, kuhu nendega jõutakse, on ilmselt järgmiste ministrite ja [järgmise] Riigikogu koosseisu küsimus.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Mõnda aega tagasi – ma ei mäleta, millal see täpselt oli – sarnasel teemal siin arutades sai teie käest küsitud, kas te olete seda meelt, et kui näiteks meesterahvas vahetab sugu, hakkab naiseks riigi silmis, saab endale ka õigusliku identiteedi naisena, siis tal peaks olema täielik õigus kõigiga võrdsetel alustel osaleda naiste spordivõistlustel. Te väljendasite seisukohta, et jah, nii see peaks olema. Te olete nüüd vahepeal saanud järele mõelda. Kas te olete jätkuvalt selle täiesti mõistusevastase seisukoha juures või olete ehk jõudnud arusaamisele, et nii see ikkagi olema ei peaks, kuna naiste väärikusega, naiste huvidega, naiste võrdsete õigustega ei ole kooskõlas see, et sisuliselt füüsiliselt, anatoomiliselt meesterahvad peaksid saama osaleda naiste võistlustel ja tulenevalt tugevamast füüsisest, geneetiliselt siis, võtma ära kõik kõrgemad autasud seal?

Ma mäletan küll, kuidas ma toona sellele küsimusele vastasin. Toona ma ütlesin, et ma ei ole selle valdkonna ekspert ega saa anda sisulisi hinnanguid. Aga [võimalusi on rohkem]: mitte ainult mehe soovahetus naiseks, vaid ka vastupidi, naise soovahetus meheks. Nii et mõlemad variandid on võimalikud. Vastan teie küsimusele küsimusega: kas oleks lubatud ja lubatav, kui naine, kes on teinud läbi soomuudatuse, läheb meestega võistlema? Aga veel kord: minu pädevus ei ole sellele küsimusele vastata ja neid küsimusi me tegelikult siin praegu ju ei lahenda. Samuti ei ole me siia Riigikokku tulemas mitte ühegi uue seadusega, mis kuidagi sootemaatikat muudaks.

Mart Helme, palun!

Minule on arusaamatu, mis asi see sooline võrdõiguslikkus üldse on. Mina olen kasvanud ajal, kui poistest kasvatati mehi ja tüdrukutest kasvatati naisi. Naised olid muide väga uhked selle üle, et nad on naised. Võin tuua näite. Pärnus oli selline osa rannast, mida nimetati naiste paradiisiks. Seal naised päevitasid ihualasti, ilma igasuguste trikoodeta. Leidus selliseid perversseid mehi, kes käisid neid seal piilumas ja aeg-ajalt jalutasid provokatiivselt sinna naiste paradiisi. Naised loopisid sellisel juhul neid mehi senikaua muda ja liivaga, kuni need mehed sealt lahkusid. Vaat see oli sooline võrdõiguslikkus! Aga see, mida teie teete, on perverssus: perverssuse legaliseerimine ja pervertide muutmine ühiskonna privilegeeritud osaks. Nimetame asju õigete nimedega. Ja miks te arvate, et selle läbi muutub ühiskond vaimselt tasakaalukamaks ja tervemaks? Näeme, mis toimub praegu koolides ja noortega. Ma väidan, et see on täpselt vastupidi.

Hea küsija, teie aeg!

Kas te ei ole samale järeldusele jõudnud?

Jaa, aitäh! Ega ma küsimusest lõpuni aru ei saanud, aga selge on see, et me lähtume erinevast väärtusruumist. Kui mina esindan seda osa maailmast, kes leiab, et inimesed on võrdsed, sõltumata nende soost, selleks et ennast realiseerida kas tööalaselt, haridusvaldkonnas või lapsevanema rollis, siis teie pigem seisate selle eest, et traditsioonilised soorollid oleksid muutumatud. Ega me üksteist ümber ei räägi ja ma ei anna praegu ka hinnanguid sellele, kas üks või teine lähenemisviis on õige või vale. Lihtsalt me oleme erinevat meelt ja vaevalt me üksteist ümber räägime.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te räägite siin täiesti veendunult soovahetuse võimalikkusest. Minu küsimus teile on: kuivõrd eetiliseks te peate seda, et soovahetuse käigus toimub steriliseerimine ehk siis sugu muutnud inimene ei saa hiljem füüsiliselt lapsi?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole soovahetusest rääkinud, kuigi sellesuunalisi küsimusi oli. [Ma ei ole sellest rääkinud], sest, esiteks, soovahetus ei ole minu pädevusalas, see on terviseministri pädevusalas. [Teiseks], see, mis puudutab steriliseerimist, täpselt samamoodi ei ole minu pädevusalas. Mul puudub kompetents ja ma ei ole selleks ette valmistunud, sest et see [teema] ei olnud ka küsimustes, nii et ma jätan siinkohal vastamata.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mul on hea kuulda, et te ütlesite, et inimesed on võrdsed, sõltumata soost. Ma ikkagi eeldan, et te räägite normaalsetest sugudest. Aga meil on kolmapäeval päevakorras EKRE esitatud eelnõu, millega keelatakse avalikus ruumis nikaabi ja burka kasutamine. See on islamist, äärmusislamist tulenev naiste diskrimineerimise vahend, mida ei koraan ega islami usk ette ei näe. Seda kasutatakse tõesti ainult sellistes äärmusislamistlikes riikides ja äärmusislamistlikes perekondades sunnitakse naisi ennast maailma eest varjama. Noh, see ei ole ka seal normaalne, minu meelest ammugi siis veel meie kultuuriruumis. See meie eelnõu on täiesti selgelt naiste kaitseks, naiste diskrimineerimise vastu. Kuidas teie sellesse suhtute?

Aitäh! Ma saan tõesti rääkida ainult sellest, mida mina sellest arvan, sest arusaadavalt me valitsuses seda sellisel kujul arutanud ei ole. Kõige selle suhtes, mis puudutab erinevaid usutunnistusi, kehtib meil põhiseadusest tulenev diskrimineerimise keeld. Inimene on vaba valima usku ja igapäevaselt usureeglite järgi käituma. Omaette küsimus on tõepoolest see, kuidas sobitub meie ühiskonda selline väliselt või visuaalselt äärmuslik lähenemisviis, mis antud näite puhul tähendab riietumist ja minu hinnangul spetsiifiliselt märgistab ja alavääristab naisi. Ehk mina isiklikult seda õigeks ei pea. Ma ei oska öelda, kas kogu avalikus ruumis peaks keeld olema, aga ma usun, et vähemasti haridusasutuste puhul on vaja tõsiselt kaaluda, kas sellised äärmuslikud soopõhised lähenemised ja eristamised on kohased või mitte. 

Anti Poolamets, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eelneva küsimuse jätkuks võiks öelda, et Prantsusmaa ja mitmed teised riigid on väga rangelt naiste kaitseks osundanud, et selliselt näo katmine ei ole nende riigis lubatud, ja me peaksime ka ometigi sinna liikuma. Kuidagi te ikka satute valele poole ehk nende äärmuslaste kaitsele, kes tegelikult naisi nurka suruvad. 

Aga ma küsin veel võrdsuse temaatika kohta, kuna me oleme päris täpseid küsimusi küsinud soomõistete kohta. Soome uus liiklusseadus tõi 2020. aastal [kasutusele] sooneutraalsed liiklusmärgid ja sellele kulus kõvasti raha. Näiteks kui ülekäigurada [tähistava] märgi peal oli [kujutatud] reipal sammul kõndivat meest, siis see [tuli asendada] sooneutraalse [kujutisega]. Kuidas suhtute? Kas sooviksite seda ka parandada Soome kombel?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt [vastus] teie kommentaarile, mille te [tegite minu] eelmise vastuse kohta: ma tõesti palun, ärge pange [mulle] sõnu suhu. See, mida ma ütlesin, oli minu isiklik arvamus selle kohta, mis võiks olla. Ma tõepoolest ei ole siin positsioonis, et valitsuse nimel selgeid positsioone võtta küsimustes, mida [valitsuses] ei ole arutatud. 

Nüüd sellest, mis puudutab Soome liiklusmärke. Tõepoolest, liiklusohutusega ma tegelenud ei ole, ka semiootikaga mitte. Mul puudub arusaam sellest, missugused märgid võiksid paremini töötada, sest liiklusmärkide ainukene mõte on liiklusohutus. Ma loodan väga, et kaalutakse läbi eeskätt need psühholoogilised nüansid, kuidas [liiklusmärkidele] reageeritakse just ohutuse kontekstis.

Martin Helme, palun! 

Aitäh! Ma pean [teid] kurvastama, aga liikluse reguleerimine ei ole liiklusmärkide ainus eesmärk. Neid on tehtud vikerkaarevärviliseks ja sooneutraalseks ja mis kõik veel. Olen ise Londonis näinud täiesti pööraseid liiklusmärke, millel mingit liikluse reguleerimise eesmärki ei ole. 

Enne ütlesite, et te ei ole selle valdkonna ekspert, et [hinnata seda], kas mehed, kes on hakanud ennast naiseks nimetama, võivad naistega koos sporti teha ja medaleid võita. Ma arvan, et te ei ole ühegi ala väga suur ekspert vast, aga kõige hullem on see, et kõik need eksperdid, kes meid on siin õpetanud viimastel aastatel küll koroona teemal, küll sõja teemal, on ju meie elu täiesti tuksi keeranud. Lihtsalt põhimõtteliselt tahaks aru saada, kas selle jaoks, et välja öelda nii ilmselgeid asju, peab tõesti olema ekspert? Või kust sellist ekspertiisi üldse hankida? Selleks, et öelda, ei, see ei ole normaalne, kui mehejurakad tõmbavad endale seeliku selga, lähevad naiste ujumisvõistlusele ja võtavad sealt kõik medalid ära, ei ole ju ometi ekspertiisi vaja.

Aitäh küsimuse eest! Ma saan aru, et te soovite minult saada vastust, aga ma ei lähe provokatsiooniga kaasa (Saalis räägitakse.) ja ma ei vasta sellele küsimusele selle pärast, et see ei ole minu pädevuses. Terviseminister tegeleb soovahetuse küsimustega ja mul ei ole mitte mingisugust teadmist, et me teeksime täiendavaid muudatusi. Seega puudub ka põhjus siinkohal minul valitsuse nimel täiendavalt seisukohta võtta.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tahaksin veidi saada teie mõttemaailmast aru ja toon nüüd elulise näite. (Juhataja helistab kella.) Kui teismeline poiss identifitseerib ennast tüdrukuna ja otsustab pärast võimlemise tundi minna tüdrukute duširuumi ennast pesema, siis kas teie hinnangul käitub ta õigesti, sest kõik on ju võrdsed, või ta ikkagi rikub kellegi õigusi või privaatsust?

Aitäh! Teile meeldib selliseid ekstreemseid olukordi kirjeldada ja nende kohta korduvalt ja korduvalt siin Riigikogu saalis küsida, aga minu meelest on võrdse kohtlemise volinik selle kohta väga kenasti öelnud. Ise on ta pärit Haapsalust, avalikus intervjuus ta seda küsimust puudutas. Haapsalu spaa ujula – avalik ujula – on väga hästi korraldatud, ja neid kohti on veel, kus riietusruum on kõigile üks, aga selleks, et minna ujumisriideid tavariiete või [tavariideid ujumisriiete] vastu vahetama, on spetsiaalsed ühele inimesele mõeldud riietuskabiinid. Väga hästi lahendatud [olukord] ja ei olegi mitte mingisugust küsimust. See, kuidas koolid oma elu korraldavad, on koolide enda [otsustada]. Ja ega see päris nii [lihtne] ka ei ole, et deklareerid, et oled sugu vahetanud, [ja siis kohe ongi soovahetus tehtud]. Soovahetus on pikk protsess ja selle protsessi tulemusena (Juhataja helistab kella.) identifitseerimine ei tee inimesest sugu vahetanud isikut ega anna isikule ka mitte mingisuguseid teistsuguseid õigusi kehtiva seaduse järgi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Mu küsimus võib-olla kandub natukene selle arupärimise sisust kõrvale, küll aga tuleneb see ühest teie vastusest. Te olete tulnud siia ministrina arupärimisele vastama ja te ütlesite niimoodi: "Ma saan aru, et te ootate mult vastust, aga ma ei lähe provokatsiooniga kaasa." See lõi mind natuke pahviks. Kas praegusel valitsusel ongi selline lähenemine, et arupärimisel ei maksagi saadikutel vastuseid oodata? Või mis te täpselt mõtlesite selle all?

Aitäh! Ma juhindun nendest küsimustest ja nendest alaküsimustest, mis mulle on esitatud. Ma arvan, et seesama suuliselt arupärimisele vastamise formaat on just nimelt selleks ette nähtud, et kui Riigikogu liige või liikmed soovivad midagi detailselt teada, siis nad detailselt ka küsivad ja minister saab detailselt ette valmistuda. Nendele küsimustele, mida [arupärimises] küsiti, ma olin vastused ette valmistanud, aga kui me läheme sealt oluliselt laiemaks – sest huvitavat temaatikat kindlasti siin ümber on veel ja veel, mida te sooviksite teada –, siis selleks ma ei ole täna ette valmistunud. Ja ma olen korduvalt öelnud, et kõik soovahetusega seonduv on terviseministri portfellis.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu meelest seitsmes ehk viimane küsimus oli see, kas võrdõigusvolinik hakkab pereasjadesse [sekkuma]. Tõepoolest, see ei ole muidugi asjakohane, et [ta] hakkaks siin neid asju tegema, aga minu arust eelmise aasta lõpus oli uudis, et see volinik sai preemiat selle eest, et ta tegeles kliimaseadusega. Ja just selle kliimaseaduse kontekstis [küsin]: kas võrdõiguslikkuse voliniku pädevus on tuua ka kliimapöördesse mingi võrdõiguslikkus?

Aitäh küsimuse eest! Ilmselt on siin Riigikogus ka teised ministrid kirjeldanud, et see, mis puudutab kliima soojenemist, kõiki rohepoliitikaid, on kõiki eluvaldkondi läbiv. Ja tõepoolest toimus rahvusvaheline konverents ja see ei olnud ainukene tunnustust vääriv täiendav tegevus, mille eest ma allkirjastasin [otsuse] võrdse kohtlemise volinikule lisatasu [maksta].

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui kaugele te ikkagi selle sooneutraalsusega minna tahate? Sooneutraalsed WC-d juba tekivad, ka sooneutraalsed duširuumid. Kuhu te sellega välja tahate jõuda? Sooneutraalsed spordivõistlused? Veel kord: te küll ütlete, et te ei ole selleks küsimuseks valmistunud, ja nii edasi, aga te peate ju arvestama, et kõikidel tegevustel on tagajärg. Kui te olete suuna sooneutraalsuse poole võtnud, siis peaks teil kõik kaasnevad tagajärjed, olgu need siis spordivõistlustega või nendesamade duširuumidega seonduvad, olema läbi mõeldud ja läbi arutatud. Äkki ikkagi natuke valgustate seda asja?

Aitäh! Ma kordan: sooneutraalsust, enamat, kui see praegu seadustes on, see valitsus reguleerima ei lähe. Seega on need küsimused asjakohatud. Ei mina ega valitsus, ega ka eksperdid, [sealhulgas] tervisevaldkonna eksperdid, spordivaldkonna eksperdid, ei ole minule teadaolevalt seda süvitsi analüüsinud. Ja ei ole teinud seda sellepärast, et kavatsus midagi muuta puudub.

Kert Kingo, palun! Protseduuriline küsimus.

Ma tänan võimaluse eest! Ma tahaksin nüüd täpsustada, et kas võib olla tegemist järjekordse valega, sest seesama valitsus ütles enne valimisi, et abielu definitsiooni nemad muutma ei hakka, ja nüüd siin minister ütleb, et soovõrdsuse teemaga nemad edasi ei lähe. Kas siin võib olla tegemist mingi järjekordse valega? Äkki fikseeriksime selle ära? Või mis seisukoha ma peaks võtma?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Austatud minister, ma tänan teid, teile rohkem küsimusi ei ole! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Varro Vooglaiu.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ei tulnud siia pulti praegu mitte niivõrd arupärijate esindajana, kuivõrd lihtsalt Riigikogu liikmena. Ma ei tee pikalt, tahtsin lihtsalt peatuda ühel aspektil, täpsemalt ühel remargil, mille minister lausus. Nimelt ta ütles, et temal ei ole küll huvi anda siin mingisuguseid hinnanguid, milline mõtteviis on õige ja milline on vale. Minul küll on. Täitsa kohe olen valmis andma selle hinnangu, et üks mõtteviis on õige ja teine on vale: meie oma on õige, teie oma on vale. Väga lihtne! Kui inimesed ei saa aru nii lihtsatest asjadest, et näiteks inimene ei saa oma sugu muuta, siis on tema mõtteviis väärastunud, sellepärast et teaduslik tõsiasi, objektiivne fakt on see, et ükski inimene ei saa muuta oma sugu. See, kes on sündinud mehena, jääb elu lõpuni meheks, kes on sündinud naisena, jääb elu lõpuni naiseks. Ta võib endale kujutada ette ükskõik mida, ta võib lasta ennast mutileerida, ümber lõigata ja nii edasi – see ei muuda seda, kes ta on inimesena kromosoomilisel tasandil. See on fakt, see on teaduslik fakt, kõik muu on lihtsalt ettekujutus, väljamõeldis, ulm, mingisugune illusioon, miraaž. Muidugi, igaühel on vabadus võtta enda maailmavaateks see, et ta elab ulmades, ta elab miraažides, ta elab mingites reaalsusest irdunud ettekujutustes, aga siis küll ei maksa väita, et tema maailmapilt ei ole kuidagi halvem kui nende inimeste maailmapilt, kes tahavad elada tões, tahavad elada kontaktis reaalsusega, vastavuses sellega, kuidas asjad tõeliselt on.

Kogu see jutt soo vahetamisest ja soo muutmisest ei ole ju mitte kuidagi vähem irratsionaalne kui näiteks jutt sellest, et ma hakkan liiki vahetama, et ma kujutan ette, et ma olen koer, teen auh-auh ja kraabin käpaga ust ja kujutan ette, et ma olen koer ja hakkan nõudma, et te peate mind tunnustama koerana. Täpselt samamoodi ma võin näiteks ette kujutada, et ma olen 2.20 pikk. Vaadake mind – kas ma olen 2.20 pikk? Aga nõuan: "Ei! Kes olete teie ütlema, et ma ei või identifitseerida ennast 2.20 pikkuse inimesena? Noh! Ärge tulge siin oma vihkamist ja sallimatust mulle välja valama, eks ole! See on minu identiteet, teie peate seda aktsepteerima ja riik peab seda aktsepteerima." Või näiteks ma identifitseerin ennast 15‑aastase poisina. Mis me nüüd siis teeme? Või näiteks [mind] kutsutakse sõjaväkke, öeldakse: "Palun tulge oma kaitseväekohustust täitma!" [Aga mina vastan:] "Ohoh, vabandust, ma olen 65 ja 65‑aastased enam ei ole kohustatud kaitseväkke minema." [Selle peale omakorda vastatakse:] "Vabandust, te ju ei ole 65‑aastane!" [Mina küsin:] "Mis tähendab, et ei ole? Ma identifitseerin ennast 65‑aastasena." Täpselt samamoodi nagu need naised, kes identifitseerivad ennast mehena, ei ole mehed, võin mina identifitseerida ennast 20‑aastasena, 65‑aastasena. Kuidas see vähem irratsionaalne on? Te vangutate pead, aga tulge pulti ja seletage meile, kuidas see on vähem või rohkem irratsionaalne.

Inimene on see, kes ta on. Faktiliselt. Objektiivselt. Ja see, et ta kujutab ette, et ta on midagi muud, ei tee temast midagi muud. See on nii elementaarne asi, et sellest arusaamiseks ei pea olema ekspert ja sellisele küsimusele vastamiseks ei pea ennast kuidagi eriliselt nõunike abiga ette valmistama. See on lihtsalt elementaarne, terve mõistus. Ja kui teie maailmavaade on irdunud tervest mõistusest, siis on täiesti kohane öelda: jah, teie mõtteviis on vale! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud. 

Liigume edasi kaheksanda arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine niinimetatud abieluvõrdsuse tagamise ja laste loomulike õiguste kohta, [arupärimine] nr 324. Arupärimisele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ma palun Riigikogu kõnetooli, arupärijate esindaja Varro Vooglaid, et antud arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Ja lugupeetud Eestimaa avalikkus, kellele ma seda arupärimist tutvustama hakkan! "Nagu me teame, on valitsuskoalitsioon seadnud eesmärgiks abielu mõiste radikaalse ümbermääratlemise," kirjutasime seda arupärimist esitades maikuus. Nüüdseks ongi see abielu väärastamine ära tehtud, hõlmates siis abielu mõistega ka homoseksuaalsed suhted. Sisuliselt tähendab see abielu seni tuntud tähenduse hävitamist. Toona kirjutasime, et muu hulgas soovitakse anda homoseksuaalsetele paaridele ka võõraste laste lapsendamise õigus, ja seda ongi tehtud. Seejuures on esitanud valitsuskoalitsioon abielu mõiste ümbermääratlemise püüdlust pidevalt abieluvõrdsuse retoorikat kasutades, kujundades seeläbi ühiskondlikku hoiakut, nagu siiani ei oleks Eesti Vabariigis kunagi olnud inimestele tagatud võrdset õigust abielluda. Väide, et kõigil on olnud võrdne õigus abielluda, ent küsimus on lihtsalt selles, mida abielu tähendab, lükatakse arutellu astumata tagasi.

Samas paistab, et valitsuskoalitsioon ei ole oma lähenemises loogiliselt järjepidev, mis on ka põhjus selle arupärimise esitamiseks. Nimelt jääb arusaamatuks, miks valitsuskoalitsiooni esindajad küll räägivad alatasa abieluvõrdsuse tagamise soovist, ent samas ei ole pandud vastavasisulise eelnõuga ette võrdset õigust abiellu astuda ka sugulastele, näiteks ema ja poeg või miks mitte ka isa ja poeg, või rohkem kui kahele inimesele. Ehk ikkagi säilitatakse grupid, kellele nii-öelda võrdseid õigusi ei tagata. On ju nii? Ühelt poolt räägitakse, et abieluvõrdsus peab tähendama seda, et kõik peavad saama astuda abiellu nii, nagu nemad abielu defineerivad. Teiselt poolt piiratakse ikkagi ära see, millena riik ise abielu aktsepteerib. Näiteks, lisaks toodud näidetele ei saa ju omavahel abiellu astuda ka kolm või rohkem inimest.

Ja selle loogilise vastuoluga seonduvalt olemegi esitanud kolm küsimust. Esiteks, millisele ratsionaalsele kriteeriumile valitsuskoalitsioon oma arusaamises abieluvõrdsusest toetub, kui see on nii valikuline, et püüab abielu mõistega hõlmata vaid homoseksuaalsed suhted, mitte aga näiteks sugulaste ja rohkem kui kahe inimese vahelised suhted? Teiseks, kas valitsuskoalitsioon on nüüd või tulevikus valmis kaaluma abiellumise õiguse tagamist ka kolmest ja enamast inimesest koosnevatele inimkooslustele ning sugulastele, et reaalselt saaks tagatud kõigi võrdne õigus abielluda tähenduses, nagu valitsuskoalitsioon seda mõistab? Või kui ei, siis miks mitte? Kolmandaks, kas tunnistate, et kõigil lastel on loomulik õigus emale ja isale ning et riigivõimul on kohustus seda õigust austada ja kaitsta ning selle kohustuse osana ka kohustus hoiduda niisugustest seadusandlikest sammudest, mis nimetatud loomulikku õigust ei austa? Annan sõnajärje üle austatud ministrile. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 324. Palun!

Austatud istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Kõigepealt võib-olla üldisemalt ja siis küsimuste juurde. Nüüd, abiellumise õiguse on defineerinud riik ja seda seadusandja poolt muutnud üsna hiljuti, eelmise aasta suve hakul siin Riigikogus. Ja see näeb ette abiellumise võimaluse kahe täisealise inimese vahel ega näe ette muid võimalusi. 

Esimene küsimus: millisele ratsionaalsele kriteeriumile valitsuskoalitsioon oma arusaamises abielu võrdsusest toetub, kui see on nii valikuline, et püüab abielu mõistega hõlmata vaid homoseksuaalseid suhteid, mitte aga näiteks sugulaste ja rohkem kui kahe inimese vahelisi suhteid? Ma olen varasemalt korduvalt öelnud: abieluvõrdsuse eelnõu ei reguleeri mitmikabielu. Seda soovi ei ole valitsusel ega valitsuskoalitsioonil kunagi olnud. Kui me otsime vale ja tõe piiri, siis tõepoolest, need erinevad võimalikud vormid, mida te siin nimetasite, ei lähe kokku ka minu moraaliga, küll aga ütleb kehtiv seadus, et kindlasti ei tohi omavahel abielus olla ei poolõed, poolvennad, vennad ega õed, ka sellisel juhul, kui õe-venna või poolõe-venna suhe on tekkinud lapsendamise kaudu, sest nad on kasvanud ühes perekonnas, rollis, [et nad on] ühe pere lapsed. Seetõttu ei ole poolõdedel, poolvendadel, vendadel ega õdedel võimalik [oma]vahel abielluda ega ka kooselulepingut sõlmida. Selle muutmist ei ole arutatud ega ka plaanita arutada. 

Kas valitsuskoalitsioon on nüüd või tulevikus valmis kaaluma abiellumise õiguse tagamist ka kolmest ja enamast inimesest koosnevatele inimkooslustele ning sugulastele, et reaalselt saaks tagatud kõigi võrdne õigus abielluda tähenduses, nagu valitsuskoalitsioon seda mõistab? Kui ei, siis miks? Tulen tagasi alguse juurde. Valitsuskoalitsioon soovis abieluvõrdsust tähenduses, et abielluda saavad täisealised inimesed nende erisustega, mis ka perekonnaseaduses on toodud. See puudutab erinevaid sugulusi, eeskätt õdede ja vendade, poolõdede, poolvendade, pere lapsendatud laste temaatikat. Valitsuskoalitsioon ei ole arutanud ega plaani arutada mitmikabielude teemat. Olen seda siin ka [varem] öelnud ja kordan veel: pean väga oluliseks sotsiaalseid rolle ja neid rolle, mis on inimestel perekonnas. Kui kaks last, sõltumata soost, kasvavad ühe perekonna lastena, olgu see kärgpere, olgu nad lapsendatud lapsed, samast soost lapsed, eri soost paari lapsed, kes kasvavad ühes perekonnas, siis seadusandja võiks jätkata seda joont, mis on kehtivas õiguses, ka tulevikus – kuigi me ei ole seda valitsuses arutanud – ja öelda selgesõnaliselt, et selliste sotsiaalsete suhete korral, nagu on kasvamine õe ja vennana, kahe õena või kahe vennana, ei ole kohane omavahel abielluda ega ka kooselulepingut sõlmida. 

Kas tunnistate, et kõigil lastel on loomulik õigus emale ja isale ning et riigivõimul on kohustus seda õigust austada ja kaitsta ning selle kohustuse osana ka kohustus hoiduda niisugustest seaduslikest sammudest, mis nimetatud loomulikku õigust ei austa? Eelmise küsimuse või päevakorrapunkti juures ma juba vastasin, et nii meie põhiseadus kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioon räägib vanematest. Ja tõepoolest, ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 7 ütleb, et lapsel on õigus võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud, ja artikkel 9 piirab ära selle, et last ei tohi vastu vanemate tahet perekonnast või vanematest eraldada ja et see on võimalik ainult [juhul, kui see toimub] lapse huvides. [See on vajalik] selliste riskitegurite ilmnemisel – vägivald, hooletusse jätmine –, mis lapse füüsilist tervist kahjustavad. Me soovime, et lapsed oleksid tugevad, terved ja õnnelikud, kaitstud igas perekonnavormis, olgu see traditsiooniline pere, [olgu nad] samast soost paaride lapsed, üksikvanemate lapsed või [lapsed, kes kasvavad] mõnes muus [perekonna]vormis. Meie kohustus on luua selline õigusruum, mis seda toetab. Ja selleks, et [sõnu] "või mõni muu vorm" ei hakataks sisustama väljaspool minu enda tahet, ütlen kohe ära, et enamasti on tegemist kärgperede vormidega, mis võivad olla väga erinevad. Õigusruumi [kontekstis], praegu kehtivas õiguses üsna mitmes seaduses, muu hulgas ka perekonnaseaduses, me tõepoolest ei räägi ei emast ega isast, vaid vanematest.

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Sellele arupärimisele on vastatud. Aitäh! Head ametikaaslased, nüüd on võimalik kõigil, kes seda soovivad, peale haamrilööki registreeruda vabasse mikrofoni.

Palun Riigikogu kõnetooli, Igor Taro!

Hää istungi vedosnik, kolleegi' ja hää kullõja'! Mul om täämba üts tähtsa teema hingel, mia puudutas mi maaelo ja kultuuri. Õgal istungivabal nädalil käü ma umah kandih inemistega kohtumah ja tii tuud külamaatukogudõh. Kuläraamatukogo' omgi nigu mi maaelo viimädse vahiposti, a njoo vahiposti' on nakanu murõnõma. 

Olukõrd om õks peris hull. Om pallo säänsit kotussit, koh raamadukogo om vallalõ õnnõ kats päiva nädalih. Ja ma kõnõlõ‑i väigokõsõst külast, a suurõst alõvist, mia oll inne haldusrehvormi vallakeskus. Näütusõs Haanja. A sääntsit kotussit on pall'o inäp. Parhilladsõs vallakeskuseh Rõugõn om raamatukogo vallalõ õnnõ kolm päiva nädalih – tuu om õnnõ puul normaalsõst tüükoormusõst.

Albert Einstein om ülnü, õt tark inemine piat tiidmä õnnõ ütte asja. Ja tuu om – koh asus kõgõ lähkob raamadukogo. Jah, meil om täämpä üsapuutri ja väigokõsõ pihuvihu' karmanih, kost saa tiidmisi. A njoo asjakõsõ asõnda‑i tuud, õt inemise saa umavaihõl kokko ja asju arota'. Raamadukogo maanurgan omgi tuu ainumas kotus, koh täämbätsel pääval om inemisil võimalik lämmih tarõh kinkägagi väläpuul uma kodo kõnõlda ja maailma asju arota'. 

Katõ päävaga nädalih olõ‑i inämp maainemisel võimalik ka vahtsõmbat aolehte lukõ, kui täl hindal olõ‑õi rahha tuud kodo telli'. A tuu om probleemi õnnõ üts tahk.

Tõnõ om tuu, kui pallo raamatit saa üts raamatukogo telli'. Näütusõs sääl, koh varõmp tull raamatukoko 30 vai 40 vahtsõt raamatit õgal kuul, lubas täämbä riiklik rahastus osta õnnõ viis vai säidse. Ja vald panõ‑i inämp rahha mano tuuperast, õt vallal olõ‑i inämp raamatukogo hoidjalõ võimalik eski täüspalka massa.

Ma kai üte raamatukogo eelarvõt tõõsõn vallan. Näil om kogo perioodika tellmisõst 600 eurot aastaga pääle, a õnnõ üts maakonnaleht mass 220 eurot. Raamatukogo kõgõ suurõmb eelärverida on mis? Mis tõ arvatõ? Küte ja elektri. 2800 eurot. Ja ürituisi saa raamatukogo tetä õnnõ saja euro iist. Mitte õga kuu saja iist, vaid kogo aastaga joosul.

Kas sääne saagi olõma mi tulõvigu Eesti tarkusõ ja kultuuri varamu? Eestin trükitas maailmas kõgõ inämp raamatit, a eski mi raamadukogo saa‑i näid inämp osta ja anda kõigilõ tasuta lukõ. Raamatukogo om jo taaskasutus ja kõgõ säästlikump kirändüse tarvitamisõ viis. Raamatukogo' saa-i imämp võtta vasta Eesti kiränikke. Ja ta saa‑i inämbüsel päevil võtta lihtsalt inemisi vasta.

Taa om probleem, minkäga piami tegelemä. Piami tegelma sjooga umavalitsusi rahastusmudõli võtmeh ja ka vahtsõ raamatukogo sääduse võtmõh, minkä kotsilõ olõ‑s ütelgi raamadukogo tüütajal Tarto liinast kuni lõunapiirini midagi hääd ütelda. Mi piami uma põhisääduslikke väärtuisi kaitsma. Ma tennä ärakullõmise iist!

Aitäh! Rohkem kõnesoove vabas mikrofonis ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud ja tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!