Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 4. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks on registreerunud 48 Riigikogu liiget, puudub 53.

Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Aga enne, kui ma hakkan võtma vastu eelnõusid ja arupärimisi, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jah, ma oleksin võinud muidugi …

Head kolleegid, palun vaiksemalt! (Helistab kella.) Ma ei kuule Henn Põlluaasa küsimust. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma oleksin võinud muidugi ka natuke hiljem, peale neid üleantavaid dokumente oma nupule vajutada. Aga aitäh, et sõna andsite! Meil on täna esimene päevakorrapunkt eelnõu 222, Riigikogu otsuse eelnõu, ja siin on jälle kirjas, et selle vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Esmaspäeval me vaidlesime ühe teise sarnase otsuse eelnõu üle ja te ütlesite, et te võtate juhatuses arutelule selle teema, kas on vaja lihthäälteenamust või koosseisu häälteenamust. Ma ei pannud toona kahjuks tähele, et tänase otsuse eelnõu puhul on samuti [nõutav] koosseisu häälteenamus. 

Tegelikult see on täpselt samamoodi nii meie töö- ja kodukorra seaduse vastane kui ka põhiseadusvastane. Meie enda, Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond ütleb niimoodi, nagu ka mina eelmine kord ütlesin, et Riigikogu koosseisu häälteenamus on nõutav üksnes selliste Riigikogu otsuste puhul, millega Riigikogu pöördub Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Riigikogu otsuste muude kui eelnõu algatamise ettepanekutega Vabariigi Valitsuse poole pöördumine Riigikogu koosseisu häälteenamust ei eelda. Sellised Riigikogu otsused võib vastu võtta poolthäälteenamusega. 

Meil on siin laual tegelikult jälle komisjonist mingisuguse põhiseadus- ning meie kodu- ja töökorra seaduse vastase nõudega siia saali saadetud eelnõu. Me ei saa sellisel kombel seda menetleda.

Aitäh, hea kolleeg! Komisjon on lähtunud õigus- ja analüüsiosakonna vastavast analüüsist, mis ütleb, et see konkreetne otsuse eelnõu [eeldab] seaduse muutmist, toiduseaduse muutmist, mistõttu nõuab see ka 51 häält. Sellest lähtuvalt on komisjon selle otsuse eelnõu [niimoodi] saali saatnud. Henn Põlluaas, teine küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Julgen vastu vaielda. See ei nõua mitte seaduse muutmist, vaid nõuab pelgalt määrust – ministri määrust –, nii et tegelikult see on väga sügav vaidluse koht. Aga ma tahaksin küsida, millistest kaalutlustest lähtudes on Riigikogu juhatus selle eelnõu, mis teie väitel ja komisjoni väitel nõuab koosseisu häälteenamust, pannud neljapäevasele päevale, teades tegelikult väga hästi, et neljapäeval ei ole mitte iialgi siin sellist arvu saadikuid, et oleks üleüldse võimalik koosseisu häälteenamust saavutada. Kas see on mingisugune tahtlik tegevus?

Ei. Henn Põlluaas, aitäh!

Miks nii?

Aitäh, Henn Põlluaas! Ma toon veel muuseas õigus- ja analüüsiosakonna analüüsist välja, et eelnõus 222 tehtud ettepanek tähendaks sekkumist ettevõtlusvabadusse ja see eeldab sellise nõude kehtestamist seadusega või seaduse alusel. Kehtivas toiduseaduses sellist kohustust ega alust sellise kohustuse kehtestamiseks ei ole, mis tähendab, et ettepaneku elluviimiseks oleks vajalik vastava seaduseelnõu väljatöötamine.

Mis puudutab selle eelnõu lisamist päevakorda, siis Riigikogu juhatus koostab nädala päevakorra nii, et oleks tasakaal koalitsiooni ja opositsiooni vahel, ka eelnõude esitamise poolest. Antud juhul oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni eelnõusid kõige rohkem. Kahjuks eile ei saanud me arutelu võimatuse tõttu menetleda mitmeid eelnõusid, mida me oleksime kindlasti tahtnud menetleda, mis tähendab seda, et need lükkuvad järgmisesse nädalasse ja see tõstab kindlasti ka menetluskoormust järgmisel nädalal. Need ongi need kaalutlused, millest lähtuvalt me lisame kõik konkreetsed punktid nädala päevakorda.

Head kolleegid, rohkem küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta ei ole. Järgnevalt võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Kõige esimesena palun täna siia Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Mul on hea meel anda üle arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Nimelt, peaminister on viimastel nädalatel päris mitu korda väitnud, et Tallinna linn, aga ka teised kohalikud omavalitsused ei kasuta riigi eraldatud raha sihtotstarbeliselt, justkui raha ei jõua tegelikult õpetajate palkadesse. Eile oli infotund, kus oli arutluse all väga oluline küsimus. Nimelt, teema oli riigiteede olukord ja teehoiukava. Millegipärast otsustas peaminister selle raames öelda, et tegelikult peaks Tallinna Linnavalitsuse ees olema meeleavaldus hoopis õpetajate palkade teemal. "Kuidas siis nii, et riigi eraldatud raha palkadesse ei jõua?" Ma ei tea, kuidas need kaks teemat on omavahel seotud, aga sellest tulenevalt otsustasin teha omalt poolt arupärimise ja esitada järgnevad küsimused.

Palun tuua välja täpsed andmed, millises ajavahemikus, millistes koolides ja millises summas ei ole riiklikult eraldatud raha jõudnud Tallinnas õpetajate palkadesse, sama palun teha ka kõikide teiste kohalike omavalitsuste puhul. Milliseid omavalitsusi see puudutab, millise summa ulatuses ja mis koole? Kui see väide tõesti vastab tõele ja kohalikud omavalitsused ei kasuta raha sihtotstarbeliselt, siis on riigil alati võimalus see tagasi nõuda. Miks pole seda siiamaani tehtud? Milliseid samme plaanib riik ette võtta, et raha mittesihtotstarbeline kasutamine lõpetada? Kas on plaanis algatada riikliku järelevalve menetlus? 

Veel üks oluline aspekt. Peaminister on väitnud, et streigi ajal õpetajatele palga maksmine on seadusvastane ning ta on uurinud võimalusi, kas on võimalik see raha kohalikult omavalitsuselt kinni pidada. Kui juriidiline analüüs seda näitab ja lubab, kas riigil on siis plaanis seda teha? Millised on sammud, mida peaminister plaanib edasi teha? Siin on ka mõned muud küsimused. Ma loodan, et peaminister saab peatselt nendele küsimustele vastata, kuna [teema] on päris pakiline. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud saadikud siin saalis ja sidevahendite juures! Samal päeval õpetajate streigi algusega andis Vabariigi Valitsuse rahandusminister Mart Võrklaev Riigikogule üle mootorsõidukimaksu kehtestamise eelnõu, justkui lootes, et õpetajate streigi [varjus] see tähelepanu ei pälvi. Aga tänaseks on peaminister Kaja Kallas ka meedia vahendusel juba öelnud, et automaksu oleks võinud ära jätta.

Tänases Maalehes Lemmi Kannu loos peredest, kes elavad Lääne-Nigula vallas, tunnistavad nii Rahandusministeerium kui ka teised riigiametnikud, et automaks on maainimeste suhtes ebaõiglane. Seal on juttu perest, kes elab Läänemaal. Neil on kaks väikest last, varsti sünnib kolmas, ja töökoht kümne kilomeetri kaugusel. Seal ei ole ühistransporti. Sellega seoses on inimestel vaja varsti osta perebuss, aga mootorsõidukimaks toob selle [hinnale] umbes 4000 eurot aastas juurde ja seda raha neil ei ole. See probleem puudutab lastega peresid ning puuetega inimesi, kuid eriti lasterikkaid peresid, kes saatsid eelmisel nädalal Riigikogule veel ühe väga südantlõhestava kirja ja palusid Riigikogul seda maksu mitte kehtestada. Nad ütlesid, et riik ei ole selle seaduseelnõu koostamisel nendega [kui ühe] sihtgrupiga üldse konsulteerinud ega nende hinnanguid ja arvamusi arvesse võtnud.

Seetõttu ma annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele seoses automaksu negatiivsete mõjudega lastega peredele ja küsin, miks ei ole riik [nende arvamust] arvesse võtnud. Ma palun tal see rumal seadus[eelnõu] tagasi [võtta]. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Dorohi Ukrainski narode ehk hea Ukraina rahvas! Täna seisame siin taas kõik koos. Annan üle 80 Riigikogu liikme avalduse eelnõu. See avaldus on Venemaa poolt küüditatud laste Ukrainasse tagasitoomise eesmärgil kokku pandud. Selles avalduses me lähtume rahvusvahelise õiguse kõige ilmselgematest normidest, mida Venemaa jõhkralt rikub. Selle Riigikogu avaldusega oleme me kõik ilmselgelt süütute Ukraina laste ja perede poolel ja laste kaitsel. Selle avaldusega me ütleme, et mitte mingil juhul ei tohi lapsi röövida ega küüditada, laste identiteeti ei tohi vägivaldselt muuta Venemaale sobivaks ja Venemaa sõjakurjategijad peavad jäägitu järjekindlusega saama õiglase karistuse.

Aitäh! Nii, head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise ja müügi kohta" eelnõu 222. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Meil on täna siin laual Riigikogu otsuse eelnõu 222, millega Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada kolme kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise [kord].

See on muutunud aktuaalseks teemaks seetõttu, et üha rohkem kuuleme me sellest, kuidas me kõik peaksime oma toidulauda rikastama kõikvõimalike putukate, sitikate ja satikatega, sest see olevat äärmiselt tervislik, äärmiselt progressiivne ja päästvat loodust ja nii edasi ja nii edasi. Eelmise aasta 23. jaanuaril võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse [toakilgi] osaliselt rasvatustatud pulbri uuendtoiduna turule viimise loa kohta. See tähendab, et Euroopa Liidus on neli putukat, mida võib eri vormides inimestele toiduks pakkuda ning [millest võib toitu] toota ja seda müüa. Kui varem oli lubatud toakilk, siis nüüd on ka tera-hallitusmardikas, jahumardikas ja rändtirtsu vastsed. Terve hulk taotlusi muude sarnaste [putukate kohta] on veel kaalumisel, nii et ma ei oska öelda, milliseks see nimekiri muutuda võib. Aga kes on kuskil Aasia maades käinud, [see teab, et] seal süüakse küll igasuguseid ämblikke ja skorpione ja jumal teab mis sitikaid veel. Nii et tõenäoliselt see nimekiri veel täieneb.

Eestis võib turustada Eestis, teistes Euroopa Liidu riikides ja ka kolmandates riikides kasvatatud terveid putukaid ning toodetud putukajahu, -graanuleid ja erinevaid tooteid, milles on putukaid ja putukajahu sisaldavad lisandid sees. Neid võib kasutada leiva-, saia-, kondiitritoodetes, pastades ja nii edasi ja nii edasi – nii, kuidas kellegi kondiitrifantaasiad ja kokandusfantaasiad vähegi lubavad.

Eestis ja Euroopa kultuuriruumis laiemalt puudub igasugune vastav traditsioon ja komme ning valdavas osas inimestes tekitab putukate söömine täiesti selgelt sügavat vastumeelsust ja vastikust. Seda ei peeta eetiliselt vastuvõetavaks. Eestis on see olnud läbi aegade mõeldamatu. Loomulikult on inimesi, kes kuskil reisil olles huvi pärast neid maitsevad ja kes on hea meelega nõus neid ka siin sööma, kui neid pakutakse mingisugusel kujul. Aga pange tähele: see eelnõu ei keela – ei keela! – Eestis erinevaid putuka- ja putukaid sisaldavaid toite, vaid see puudutab nende erimärgistamist. Palun väga, las inimesed, kes tahavad, söövad. See on nende eralõbu, seda me keelama ei hakka. See olekski täiesti üle võlli. Selle eelnõu eesmärk on see, et inimesed, kes ei taha putukaid sisaldavaid toite – kringleid, pirukaid, pastasid, mida iganes – süüa, saaksid sellest ära ütelda.

Tänane, 2011. aasta euroliidu määrusega sätestatud toiduainete märgistamise kord, mis on ka Eestis seadustatud, nõuab küll kõikidel toiduainetel täpselt koostise äratoomist, aga me teame, et sellega on väga suured probleemid. Need sildid on sedavõrd pisikesed – normid on kehtestatud nii –, et isegi korraliku nägemisega inimesed ei pruugi suuta välja lugeda, mis sinna kirjutatud on. Ja kui seal kuskil ridade vahel on mingisugune sitikas või satikas kirjas, siis see võib jääda kahe silma vahele.

Meie eelnõu nõuab [putukatoidule] erimärgistuse panemist. Kõik see, mis on toiduseaduses sätestatud, ja toiduainete sisalduse [märkimine] jäävad samaks. Seda me ei puutu, sest putukad lähevad ka selle [sildi] peale, kui toiduained neid sisaldavad. See eelnõu nõuab, et pandaks mingisugune kleeps, kust inimesed näeksid kohe selgelt, et toiduaine sisaldab putukaid. Soovitav on ka see, et need toiduained oleksid nende tuvastamise lihtsustamiseks eraldi riiulil, mitte läbisegi kõikide muude asjadega, vaid nähtavalt kokku paigutatud.

Itaalias ja Ungaris on sellised nõuded. Ungaris peavad putukavalke sisaldavad toidud kandma märgistust "Hoiatus! Toiduaine sisaldab putukavalke". Selge kleeps on pakendil peal. Seal peavad ka olema need [tooted] eraldi, mitte läbisegi muu kaubaga. Itaalias on inimeste ägeda vastuseisu tõttu keelatud traditsioonilistes toitudes – pitsades ja pastades – putukalisandite kasutamine. Ja alles hiljuti lugesin lehest, et ka mitmes muus riigis on võetud vastavad reeglid kasutusele. Siin eelnõu [seletuskirjas] ei ole just kõige viimaseid andmeid teiste riikide kohta, sellepärast et see konkreetne eelnõu esitati eelmise aasta maikuus. Selle ajaga on üht-teist veel muutunud.

Miks on see oluline, et putukavalke sisaldavad toiduained oleksid selgelt eristatavad muudest, meie mõistes tavapärastest ja normaalsetest toiduainetest? Lisaks sellele, et paljudes inimestes tekitavad need vastikust, on [teinegi] lihtne vastus. Putukatest valmistatud või putukalisandeid sisaldava toidu tarbimine võib tuua kaasa tõsiseid terviseriske. Nimelt võivad toiduna [tarbitud] putukad põhjustada allergilisi reaktsioone ja seda eriti inimestel, kes on allergilised koorikloomade, tolmulestade ja teiste putukate suhtes. Nii et kui me hoolime oma kaasinimeste tervisest, siis on ka see üks põhjus, miks peaks selgelt ära märgistama kõik toidud, mis sisaldavad neid või mis koosnevadki ainult putukatest, [näiteks] mingid röstitud ritsikad või mis iganes, mida mõned inimesed eelistavad süüa. Nagu ma mainisin, just nimelt see tänane kord, kuidas toiduainete sisaldus on pakenditele märgitud, ei võimalda inimestel eristada putukavalke sisaldavaid ja tavalisi toite.

Siin on väidetud, justkui nõuaks see eelnõu vastava seaduseelnõu väljatöötamist, kuna see rikub ettevõtlusvabadust ja [eeldab] seetõttu toiduseaduse muutmist. See on täiesti absurdne väide, sellepärast et see eelnõu ei muuda seda korda, mis on ette nähtud toiduainete märgistamiseks – see jääb kõik samaks. See nõuab pakenditele lihtsalt ühe lisakleepsu [panemist] ja see ei [eelda] valitsuselt mitte mingisugust seaduseelnõu tegemist, sellepärast et toiduainete märgistamine toimub toiduseaduse § 38 punkti [4] järgi ministri määrusega. Nii et tegelikult see, et see eelnõu saadeti siia saali märkega, et seda peab vastuvõtmiseks toetama Riigikogu koosseisu enamus, on täiesti selge põhiseaduse ning meie kodu- ja töökorra seaduse rikkumine. See selleks, see on menetluslik külg.

Tegelikult ma tõepoolest loodan, et kõik saadikud suhtuvad sellesse eelnõusse positiivselt. Ma tuletan veel kord meelde, et sellega ei keelata putukatoite ära. Kes tahab, see krõbistagu edasi, ei mingit probleemi. [Eesmärk on] lihtsalt see, et inimestel, kes ei soovi neid [süüa], oleks võimalus selgelt näha, et ahah, selles toiduaines on need sees, teises mitte, ja et oleks võimalus neid eksikombel mitte tarbida. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sul on väga huvitav teematõstatus. Minu küsimus on: kas sul on teadmist või kogemust, et Eesti ettevõtjad kasutavad putukaid oma tootmises, ja kas sa oled näinud, et meie kaubanduslettidel oleksid vastavad tooted müügil?

Jaa, mul on andmeid, et meil on isegi olemas putukate-sitikate kasvatajaid ja nad on organiseerunud ja ilmselt neil on ka mingisugune klientuur, kes sellest on huvitatud. Aga kuna see asi ei ole ikkagi massiliseks muutunud, siis ma eeldan, et see ainult kinnitab minu seisukohta, et valdav enamus Eesti inimesi ei soovi putukaid, putukavalku ja neid lisandeid süüa, sest see on neile tülgastav ja vastik. Tegelikult ma ei oska täpselt öelda, kas need on meil kaubanduses laiemalt müügil. Ma ei ole käinud ekstra poelettide vahel neid silte uurimas, aga kuna Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon lubavad [putukaid toidus] kasutada, siis noh, ma ei oska öelda … 

Tõenäoliselt on mingisugune sitikas või satikas odavam kui kala või kana või liha. Kahtlemata võib nii mõnelgi tootjal tekkida kiusatus seda kuskile toitu lisada ja selle abil, ma ei tea, mingisuguseid uusi maitseid luua või lihtsalt massi kasvatada. Nii et sõltumata sellest, kas neid on täna meil müügil olevates toiduainetes ja toodetes või mitte, ma arvan, et selline märgistamine on igal juhul vajalik.

Martin Helme, palun! 

Aitäh! Võin siit kõrvalt kinnitada, et juba on Eesti poodides lettidel toidukaupa, mille sisse on pandud putukajahu. See ei ole mingisugune tuleviku hirm, vaid see on juba olemas. Aga ma astuks mõned sammud kaugemale või tagasi. Peaks ikkagi rääkima, mis toimub. Me räägime tehniliselt märgistamisest ja sellest, kellele [putukatoit] meeldib, kellele ei meeldi, aga seal taga on väga suur ja väga kaalukas ideoloogiline programm. Selle ideoloogilise programmi [eesmärk] on kõigepealt loomulikult muuta ebanormaalsus normaalsuseks. See käib käsikäes homovärgiga ja kõige muu sellisega. Kõik, mis on ebanormaalne, tuleb kuulutada normaalsuseks. Aga teisest küljest on see ideoloogiline programm avaliku võimu poolt inimeste, ütleme siis, tavapäraste valikute piiramiseks – jälle ideoloogilistel põhjustel. "Teie ei või süüa loomaliha, te ei või süüa sealiha, te ei või süüa kanamuna. Siin on teile sitikad, sööge neid!" Kas sa seda ideoloogilist programmi avaks meile, palun?

Jah, aitäh! Eks sa oma küsimuses üsna suuresti [juba] avasid seda. Me näeme tõepoolest – nagu mitmed muud asjad Euroopa Liidus on pööratud ideoloogiliseks –, et just nimelt ideoloogiast lähtuvalt surutakse inimestele peale kõikvõimalikke erinevaid asju. Osa on vähem, teised rohkem ebaloomulikud, mõned loomulikud [satuvad] ka kogemata sekka. Putukate ja putukavalkude propageerimine on täiesti otseselt seotud sellega, et on ju kuulutatud, et normaalne liha ja [lihaloomade] kasvatamine on kõik saatanast. Krõbistage tooreid porgandeid või sööge sitikaid, normaalsetest toitumistavadest tuleb loobuda.

Ma arvan, et see on aja küsimus, kuni lõpuks leitakse, et ka porgandil on valus, kui teda hammustatakse, porgandil on hing, ja ka seda ei tohi enam süüa. Üleüldse, me ju teame, et meie äärmusvasak-roheliberaalid on lisaks kõigele muule, oma rohepöörasusele väitnud ka seda, et laste sünnitamine on looduse reostamine. Ega sellistel ideoloogilistel hullustel lõppu ei ole ja lõpuks me jõuame ikkagi selleni, nagu Stalin kunagi ütles – täna öeldakse seda lihtsalt veidike teiste sõnadega –, et pole inimest, pole probleemi. Ja emake loodus on päästetud!

Nii et see on tõepoolest üks osa sellisest ideoloogiast, mis tähendab põllumajanduse hävitamist, inimeste normaalsete traditsioonide, kommete ja toitumistavade hävitamist ja nii edasi ja nii edasi. Aga mina olen selle eelnõu puhul püüdnud apelleerida just nimelt tervele mõistusele ja sellele, et inimestel säiliks valik, kas nad söövad putukavalke või mitte, et [ei oleks nii, et] seda kõike söödetakse neile salaja sisse.

Aitäh! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Tõenäoliselt me neid ideoloogilisi trende ei suuda murda ei märgistamise ega erimärgistamise teel. Aga mu küsimus on pigem selle kohta, kas teile on teada – ja ma ei pane pahaks, kui ei ole, aga ma mõtlesin, et kui te seda eelnõu välja töötasite, [siis äkki saite teada] –, et kas neis riikides või kohtades, kus on konkreetselt nendele toodetele [putukate] sisaldus ja asjad märgitud, on pärast [märgistama hakkamist] putukalisandeid sisaldavate toiduainete tarbimine kasvanud või kahanenud. Kas see koolkond saab aru, et oh, siin on [putukad sees], ja hakkab täiendavalt õgima? Või tundub ikkagi enamikule inimestele see veider ja need on inimeste teadmata toidu sees ning nad söövad neid enese teadmata?

Jah, kui inimesed söövad [neid tooteid] enese teadmata, siis on väga raske mõõta, kas nende tarbimine on kasvanud selle tõttu, et inimesed soovivad [neid süüa] või mitte. Ilmselt seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea. Minu teada ei ole nendes riikides – näiteks [Ungaris], kus peab olema märgistus "Hoiatus! Toiduaine sisaldab putukavalke" – küll see tarbimine sugugi kasvanud, pigem vastupidi. Itaalia kohta on raske ütelda, sellepärast et inimeste ägeda vastuseisu tõttu keelati pitsades, pastades ja [teistes] sellistes traditsioonilistes toitudes [putukalisandite] kasutamine ära. Nii et jälle on raske öelda, kui palju see silt oleks aidanud. 

Aga mina arvan kindlasti, et kui meil Eestis need [tooted] müügil on, siis peaks igal juhul selle erimärgistuse tegema. Omalt poolt võin öelda, et nii palju, kui mul on olnud sellel teemal inimestega kokkupuuteid, on kõik leidnud, et see oleks ääretult vajalik, sest nemad igal juhul hoiduksid sellistest toitudest. See ei ole mitte mingisugune ettevõtlusvabaduse küsimus, vaid see on inimeste vaba valiku austamise [küsimus].

Tiit Maran, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea sõnavõtja! Ma tänan teid selle huvitava ja põneva teemapüstituse eest. Ma sain aru nii, et teil on tegelikult kaks põhjust, miks te arvate, et putukavalgujahu peaks olema eraldi käsitletud. Üks on see, et see on meile kultuuriliselt võõras, ja teine, et see on tervisele kahjulik. 

Siit siis küsimus. Mil määral te näete, et putukajahu on kultuuriliselt võõram kui näiteks sojaoa kasutamine, palmiõli kasutamine või oliiviõli kasutamine? Ehk siis lühidalt: kas te näete, et kuskil on konkreetne kultuuriline piir, mida meie eesti kultuuris võiksime süüa ja mida me ei võiks süüa? Kuigi, nagu te ütlesite, see on igaühe vaba otsustus.

Ja teine pool on kahjulikkus. Te ütlesite, et see on kahjulik, tekitab allergilisi reaktsioone. Kas teil on konkreetseid andmeid, et see on märkimisväärselt kahjulikum kui näiteks säilitusainete kasutamine toitudes?

Aitäh! Väga hea küsimus, aga kahjuks ma pean tõdema, et ka väga demagoogiline küsimus. Kas ma paneks kuskile piiri, mida võib [süüa] ja mida mitte? Vastupidi, ma olen just kogu aeg rääkinud, et igal inimesel on vaba valik, kas ta sööb sitikaid-satikaid, kas ta sööb hobuseliha, kas ta sööb koera ja rotti. See on iga inimese vaba valik. Me ei tüki kellelegi mitte midagi ette kirjutama.

Aga täiesti selge on see, et selliste asjade söömine ei ole Eestis mingisugune traditsioon ega komme ja need on meile äärmiselt võõrad. Selles pole kahtlustki ja selle üle siin vaielda [pole mõtet]. Noh, ma ei tea, võtke kas või mõni Eesti kokaraamat kätte, [vaadake] Eesti traditsioonilisi toite ja te ei leia sealt kuskilt mingisugust toakilgišnitslit ega rändtirtsukotletti või ‑suppi või mida iganes. Küll aga leiate need kõik võib-olla mõne Aasia riigi kokaraamatust.

Ja mis puutub sellesse, kas toidulisandid on kahjulikumad kui kitiin, mis mõnele inimesele allergilisi reaktsioone tekitab ja mida putukavalk sisaldab, siis selle eelnõu eesmärk ei ole sugugi [teha] mingisugust listi, nimekirja ega edetabelit selle kohta, mis aine on kahjulikum ja mis ei ole [kahjulik]. Sellise teema ja vaidluse esilekutsumisel siin ei näe ma suurt sisu ega ammugi praktilist mõtet. Põhiteema on see, et kes soovib, see söögu, ja et neil, kes ei soovi, oleks võimalik mitte süüa.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma võtan nüüd kohe sõnasabast kinni, [täpsemalt] viimase küsimuse vastusest, et kes soovib, see sööb, ja kes ei soovi, ei söö. Meil on palju inimesi, kellel on erinevad allergiad, ja allergilised reaktsioonid võivad olla eluohtlikud. Samamoodi on tõenäoliselt, nagu juba sai nimetatud, mingid ained, mida putuktoidud sisaldavad – kitiin, võib-olla veel midagi – [ja mis võivad põhjustada allergilist reaktsiooni]. Seda kummastavam on see, et pakendile ei ole märgitud, et toode sisaldab mingit sellist asja. Kuidas suhtuda sellesse, et näiteks inimene, kellel tekib ülitugev allergiline reaktsioon mingi putukas [sisalduva] aine suhtes, ei saagi teada, mida see toit sisaldab? Tegelikult pannakse teadlikult tema elu ohtu. Olen ma õigel teel selle teemaga?

Jah, absoluutselt! Kui inimene on sitikate-satikate suhtes allergiline ja ta sööb mingisugust toitu, mingit toodet, mis sisaldab neid, siis loomulikult võivad tagajärjed olla väga-väga drastilised. Eks see sõltub inimese allergia tasemest. Aga seda ohtu ma päris ei näe, et see väga lihtsalt võiks juhtuda, sest meie toiduseadus, vastavad ministri määrused ja ka Euroopa Liidu 2011. aasta määrus sätestavad ja nõuavad, et väikesel kleepsul peab olema kogu toiduaine koostis välja toodud. Ja kui seda tõepoolest ei ole, siis on see selle seaduse täiesti selge rikkumine. Kui see toob inimesele kaasa väga tõsiseid terviseriske või tagajärgi, siis, ma kujutan ette, võib see olla täiesti kriminaalne, [näiteks] kui see tekitab mingeid tõsiseid tüsistusi või jumal teab mida. Mõni allergia viib isegi surmani.

Aga küsimus ongi just nimelt selles, et meie reeglid sätestavad sellele toidu koostise kleepsule niivõrd väikesed mõõdud, niivõrd väikese teksti nõude, et isegi tavalisel, normaalse nägemisega inimesel on kohati äärmiselt raske sealt midagi välja lugeda. Ja alati ei ole inimestel poes luupi kaasas, et seda näha. Just nimelt selle jaoks, et see oleks selgelt eristatav, selgelt näha kohe esimesel pilgul, ilma et peaks hakkama etikette ja toidu [koostisosi] ükshaaval läbi uurima, see meie eelnõu ongi.

Ma võin tuua ühe näite. See ei puuduta küll putukat, aga ühte teist minu jaoks vastumeelset asja. Olin ühe konkreetse kartulisalati tarbija mitmeid aastaid, võiks öelda, ja mulle väga maitses see, kuni ma ükskord juhuslikult vaatasin selle salati [koostisosi]. Enda tohutuks hämmastuseks leidsin ma sealt – kuidas see on, kondistatud või konditustatud? – konditustatud kanalihamassi. Me ju teame, mis see on: kanarümbalt võetakse liha ümbert ära ja kondid lähevad mingisugusesse masinasse, mis teeb sellest pasta. Millegipärast leiti, et siukest ollust on vaja lisada tavalisele kartulisalatile, mida poes müüakse. Ma poleks elu sees selle peale tulnud! Loomulikult lõpetasin ma päevapealt selle söömise ära. Täpselt samamoodi võib keegi tulla ideele, et lisame kartulisalatile mingisugust sitika-, satika-, putuka- ja mutukavalku, ja inimesed ei tule selle pealegi, et hakata sellist asja kartulisalati seest otsima. Riskid on alati olemas. Parem, kui meil on võimalik neid vältida.

Aitäh! Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teil on sellised, kuidas öelda, väga mõtlema panevad seisukohad. Mul on küsimus selle kohta, miks teie erakonna liikmed levitavad sotsiaalmeedias väärinfot meie kolleegi Karmen Jolleri kohta, väites, et tema soovitab inimestel süüa putukaid. Ühe kohtulahingu te olete juba kaotanud EKRE‑ga. Kas te ei karda, et tuleb uus kohtukutse?

Aitäh! Ma ei tea üldse, millest te räägite. EKRE‑l on üle 10 000 liikme, kes võivad ükskõik mida rääkida. Teie erakonna liikmed ajavad ka täiesti vastutustundetut ja, ma ütleks, ülirumalat jura ja jora ja väljamõeldisi EKRE kohta. Ma ei tea, kas EKRE on üldse Jolleriga kohut käinud. Minu meelest EKRE-l ei ole siin … Ma ei tea, mul ei ole aimugi ja see ei puutu pealekauba üldse selle eelnõu [teemasse].

Aitäh! Hea kolleeg Martin Helme, meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 68 lõige 3 näeb ette, et meie praeguse protseduuri käigus saab iga Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Kui [kõnetooli] tuleb maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, siis saate talle küsimuse esitada. Aga järgnevalt Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea Henn! Algatuseks ma tahan tänada muidugi Eesti põllumehi, kes teevad väga head tööd ja tagavad, et meie inimeste toidulaual oleks iga päev väga hea ja kvaliteetne toit.

Aga minu küsimus on ajendatud sellest, et siin saalis on praegu olnud mõned päris huvitavad seisukohad, kus nagu aetakse segi, millest me üldse räägime. Küsimus on ju selles, et me räägime putuktoidu paremast märgistamisest ja poes eraldamisest või eristamisest muust kaubast. Siin mõned küsimused on hoopis teise suunda läinud. Mul hakkab kahjuks tekkima tundmus, et kaugel ei pruugi olla aeg, millal me hakkame arutama siin seda, et nende söömine tehakse meile kohustuseks. Mis sa arvad, millal me jõuame sinnamaani, et me peame hakkama arutama siin eelnõu, millega putukate söömine muudetakse Eestis kohustuseks?

Aitäh küsimuse eest! Me oleme ju paljude asjade puhul näinud, et tullakse välja mingisuguste ideedega, igasuguste hullude ideedega, ja siis ühel päeval saavadki need reaalsuseks ja ühel heal päeval saab see kõik kohustuseks. Nii et ega ma ei imesta, kuivõrd aktiivselt need … Ma ei oskagi öelda, kuidas neid ringkondi täpsemalt nimetada, kes sellise ideoloogia taga on – on nad mingisugused rohepöörased või ökohullud või ökofašistid – ja kes leiavad, et nendel on õigus inimestele dikteerida, mida inimesed võivad teha või öelda, kuidas käituda, mida süüa ja endale selga panna.

Me ju näeme, kuidas aastasadu vanu majandusharusid on välja söödud lihtsalt sellepärast, et kellelegi tunduvad need tänapäeval kuidagi vastuvõtmatud. Ja me näeme, et täna on surve sinnapoole, et loomakasvatusest, linnukasvatusest, kalakasvatusest ja ka [kalade] püüdmisest tuleks loobuda ja üle minna ikkagi sellisele uuele ja progressiivsele toitlustusprogrammile. See kõlab nii, nagu oli okupatsiooni ajal, kui Gorbatšov kuulutas välja toitlustusprogrammi, aga siis vist ei sunnitud meid küll mingisuguseid kummalisi asju sööma. Kuigi ma mäletan, et Õismäe ABC toidupoodi minnes oli lihalett, noh, ma ei tea, kuus-seitse meetrit pikk ja see oli täidetud ainult seanahatükkidega. See oli ka ausalt öeldes väga kummastav, sest vähemalt meie peres ei olnud küll kommet seanahka süüa. Nojah, eks sõja ja nälja ajal seda kindlasti tehti.

Nii et jaa, ma arvan, et me peaksime kõikides asjades jääma ikkagi terve mõistuse juurde ja mitte laskma ennast eksitada mingisugustest väga ekstreemsetest, hulludest arusaamadest. Ja mis kõige olulisem: me ei tohi selliseid asju – ma ei räägi mitte ainult putukate ja putukavalgu söömisest, vaid ka kõikidest muudest [asjadest] – lasta endale peale suruda, vaid inimestele tuleb alati jätta valikuvabadus.

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma arvan, et te mitte ei peaks terve mõistuse juurde jääma, vaid sinna kuidagi jõudma. See vandenõuteooriate levitamine on ikka surmani piinlik, kaasa arvatud see tänane eelnõu. Mis puutub kohtuasja, siis EKRE‑lt nõuti ju detsembris Moonika Helmega solidaarselt välja valuraha Karmen Jollerile ja erakonna aseesimehena te kindlasti teate seda.

Mu küsimus on see. Toidu märgistamine on elementaarne vajadus ja sellega kindlasti Euroopa [Liit] tegeleb. Peaks olema märgistatud nii loomad, taimed, putukad, molluskid kui ka kõik [muu] ja ma arvan, et üldiselt on sellega hästi. Aga öelge, kuidas te kujutate ette putukate märgistamist. See on ikka tohutu hulk isendeid, keda te tahate rõngastama hakata. Kuidas seda päriselt reguleerida? Eelnõu pealkirjas on niimoodi kirjas.

Jah, noh, mõnikord ma ütleks mõnele inimesele otse välja, et kuule, anna andeks, sa oled lihtsalt loll ja ajad lolli juttu. Täna ma seda ei ütle. Jätan ütlemata ka selle, kelle kohta ma seda mõtleks. Aga ma ei saa üldse aru, mis puutub Joller siia. Kui vaadata, mida Joller on EKRE kohta ja EKRE liikmete kohta öelnud, siis eks sealgi leidub igasuguseid asju. 

Ja nimetada seda eelnõu mingisuguseks jaburaks vandenõuteooriaks – noh, andke andeks, jälle tahaks öelda sedasama, mida ma oma vastuse alguses ütlesin. Kohe kibelen välja ütlema, aga viisaka inimesena jätan ma selle ütlemata. Minu meelest läheb vandenõuteooriate alla pigem see, kui keeldutakse inimestele andma valikut, kas osta seda toitu, mis sisaldab putukaid ja putukavalku, või mitte, ja lollitatakse nad ära sellega, et see [teave] on kuskil väga tillukeses kirjas. Kusjuures kirja suurus, see, kui väike see peab olema, on ju ette nähtud. See on inimeste lollitamine ja pigem [on see] vandenõuteooria – või isegi mitte teooria, vaid juba praktika, ütleme niimoodi.

Aga mina ei oska nüüd öelda. Kui Jürgen Ligi ei saa selle eelnõu pealkirjast aru, mis on putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamine, siis andke andeks, eks igaüks tegutseb vastavalt oma kompetentsi tasemele. Ma ei ole poole sõnagagi rääkinud, et me peaksime hakkama igale kilgile ja rohutirtsule ja – kes nad siin on – tera‑hallitusmardikale ja jahumardikale ja nende vastsetele kleepsu peale panema. Kui austatud kolleegil selline hea mõte on, siis ta võib selle ka ametlikult välja käia ja tulla siia vastava eelnõuga. Eks me siis vaatame, kui tõsiselt võetav see on. Mina räägin, nii nagu siin ka kirjas on, toitude ja toodete erimärgistamisest ja sellest räägib ka see eelnõu, mitte mingisugusest utoopilisest umbluust.

Valdo Randpere, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Põhimõtteliselt võiks ju lühidalt küsida, mis putukas sind hammustanud on, Henn. Sellesama eelnõu pealkiri ju ütleb "putukate erimärgistus". Te ise olete kirjutanud selle siia eelnõusse, midagi pole parata.

Aga küsimus on see. Miks ma üldse saali tulin? Ma kuulasin oma toas ja oli väga põnev, kuni sa järsku jõudsid selle vandenõu osani [ja ütlesid], et on olemas mingi vastik liberalistlik globaalne liikumine, kes tahab ära keelata erinevad riietusesemed. Siis mulle tuli meelde, et eile oli mul saalis komisjoni ettekandjana ette nähtud selgitada ühte eelnõu, mida sina oled ise käinud tutvustamas õiguskomisjonis ning mis puudutab nikaabi ja burka ärakeelamist. Ja siis ma mõtlesin, et huvitav, miks Henn läks nüüd pulti ja hakkas iseennast rooskama ja kiruma, et on olemas sellised jõud, kes tahavad riietusesemeid ära keelata. Ma tulingi küsima sinu käest, et mis on, Henn. Eile sind ei olnud siin, sa ei saanud [eelnõu] ette kanda. Kedagi EKRE‑st ei olnud siin, põgenesite ära.

Teie aeg!

Eelnõu jäi päevakorrast välja, aga räägi, mis see tagamõte oli.

Aitäh! Valdo, sina oled nagu alati väga-väga lendleva fantaasiavooga ja hea jutujärjega. Ma tõesti ei mäleta, et ma oleksin täna siin oma jutus poole sõnagagi maininud riietusesemete ärakeelamist. Seda peab vaatama stenogrammist järele, võib-olla tõesti niisugune lapsus linguae oli. Aga sinu küsimus ei puuduta absoluutselt tänast eelnõu, ma võiks jätta sellele vastamata, aga sellele vaatamata ma ikka vastan. 

Tõepoolest, nikaab ja burka, mida äärmusislamistid erinevates riikides, islamiriikides – sõltuvalt sellest, kui äärmuslikud jõud seal võimul on – sunnivad naisi kandma, on ju täiesti selged naiste rõhumise vahendid. Islami usk ega koraan ei nõua mitte kusagil, et naised peaksid olema kaetud, et nad saaksid ainult mingisuguse silmapilu kaudu maailma näha. See on täiesti selgelt välja mõeldud naiste ahistamiseks, et alistada nad meestele, et nad oleksid kodus, et nad ei suhtleks mitte kellegagi. Loomulikult tuleb olla selliste diskrimineerivate ja ahistavate asjade vastu. Ma imestan, et Reformierakond räägib küll kogu aeg naiste õigustest ja sallivusest ja millest iganes, aga araabia riikides ja ka Euroopa riikides laseb suurima rõõmuga äärmusislamistidel oma naisi taga kiusata ja represseerida. See on täiesti hämmastav ja näitab ikkagi selgelt Reformierakonna kahepalgelisust.

Rohkem ma ei räägi, sest tänane teema on ikkagi see eelnõu. Ma loen sulle veel kord ette – tundub, et ka sinul on raskusi arusaamisega –, mis siin on öeldud. Eelnõu pealkiri: "Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise ja müügi kohta". (Saalist kommenteeritakse.) "Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete …" Ma ei tea, poisid, minge kooli! See on võib-olla neljanda klassi tase, kuhu te küündite praegu, kui te ei saa elementaarsestki asjast aru.

Aitäh! Head kolleegid, ma tuletan meelde, et katsume teema juurde jääda. Me arutame otsuse "Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise ja müügi kohta" eelnõu. Arvo Aller, palun! (Saalis on jutusumin.) Kannatust! Arvo Aller.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Putukad erutavad vist päris paljusid siin. (Juhataja naerab.) Sind pole võib-olla keegi hammustanud, aga võib-olla Reformierakonda on putukad juba rohkem [häirinud], kas on nad kuskil lahti pääsenud või on neid suurem hulk.

Aga tulen sellesama eelnõu juurde. Olen ma ikka õigesti aru saanud, et me räägime putukatoitude erimärgistamisest, et tarbijale oleks arusaadav, millist toiduainet tarbida? Olen ma sellest õigesti aru saanud? Mitte me ei räägi mingitest kohtuasjadest, mitte mingist putukate märgistamisest, mitte mingist, ma ei tea, soovitusest, vaid lihtsalt märgistamisest, et tarbijale oleks arusaadav, mida müüakse.

Absoluutselt, nii see on jah, tõepoolest. Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska tõesti öelda, kas viga on minus, et ma ei ole suutnud piisavalt selgitada seda, või on küsimus hoopis selles, et meie hulgas on siin mõned selgelt pahatahtlikud küsijad ja inimesed. Tegelikult on asi väga lihtne: et tarbija saaks selge arusaama, milline toit või toode sisaldab putukaid ja putukavalku – kusjuures see võib olla nii pulbri, graanulite kui ka igasugusel muul [kujul] –, et tarbijal oleks võimalik valida. Nii lihtne see ongi, siin ei ole mitte midagi keerulist. Ma saan muidugi aru, et sitikad ja satikad ja putukad ja mutukad ajavad inimesed elevile. Aga iseenesest on see väga lihtne teema ja väga lihtne eelnõu, mis tegelikult eeldab ainult vastava ministri määrust, et lisada nendele toodetele ja toiduainetele üks kleeps peale, ja muud mitte midagi.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Jürgen Ligi, palun!

Jah, härra juhataja, mul on protseduuri kohta [küsimus]. Ettekandja püüdis korduvalt väita, nagu küsijad ei oleks koolis käinud või oleksid lollid ja rumalad. Ta jättis selle küll ütlemata, aga põhimõtteliselt said ju kõik aru, et seda ta püüdis vastuse pähe meile öelda. Minu arust on juhataja kohus sellisel puhul sekkuda ja praegu selleks põhjust on. Eelnõu pealkiri räägib üheselt toitude ja putukate, teises järjekorras, putukate ja toitude erimärgistamisest. Rumal pealkiri, rumalad vandenõuteooriad, rumal jutt. Ja nüüd selle asemel, et vastata kriitikale, hakkab ta ründama küsijaid. Kas ei oleks siiski juhataja kohus teha lihtsalt kerge märkus, et ärme lähe isiklikuks? See eelnõu on ju rumalalt sõnastatud ja rumalalt põhjendatud. Eelkõige peab vastaja siiski põhjendama, miks ta nii totrat sõnastust siin ette loeb ja selle kirja pani.

Aitäh! Istungi juhataja on seda meelt, et arutelu võiks meil siin saalis tõesti olla lugupidav ja üksteist arvestav. See on seisukoht, millega ma olen nõus.

Valdo Randpere, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Küsimus haakub selgelt ka teie kui endise tippajakirjaniku kogemusega eesti keele vallast. Kuidas teie tõlgendate selle eelnõu pealkirja? Mina ütleksin eesti keele tundjana – ja mul oleks häbi midagi muud moodi öeldes, mu eesti keele õpetajagi pööraks ennast hauas ringi –, et see on selgelt sõnastatud: putukate ja toiduainete erimärgistamine. Putukate erimärgistamine – tavaline lihtlause. Kas teie saate kuidagi teistmoodi sellest aru?

Aitäh! Riigikogu juhatus ja Riigikogu esimees ei sekku eelnõude koostamisse ega eelnõude pealkirjastamisse ning seda selgitavad ikkagi alati eelnõu esitajad ise. Riigikogu istungi juhatajana ei ole mul sünnis anda hinnanguid nendele pealkirjadele. Seetõttu ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks.

Arvo Aller, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõepoolest [on küsimus] reeglite kohta ja võib-olla ka sisu kohta. Mida teie Riigikogu esimehena arvate praegu? Ühe küsija küsimus oli kohtuasjade kohta. Kas see on seotud nimetatud eelnõuga ja kas oleks olnud mõistlik sekkuda too hetk, kuna see ei puutu üldse asjasse?

Antud juhul istungi juhataja väljendas väga selgelt oma seisukohta, et me arutame eelnõu 222. Istungi juhataja mainis seda.

Head kolleegid, me läheme selle päevakorrapunkti aruteluga edasi. Järgnevalt ma palun siia Riigikogu kõnetooli maaelukomisjonis toimunud arutelu tutvustama maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Head külalised rõdul! Peab tunnistama, et meil komisjonis arutelu nii elavaks ei läinud, nagu saalis läks. Tuleb tunnistada ka seda, et see oli veidikene ootamatu.

Komisjoni esimehena ma ütleksin paar remarki seoses sellega, millised väited on siit saalist kõlanud, enne kui ma jõuan otsuste juurde. Ma püüan teha hästi lühidalt.

See, millest me räägime selle eelnõu kontekstis ja millele on olnud tahe viidata, on tegelikult seotud Euroopa Liidus 1997. aastal kehtestatud määrusega, mis puudutab uuendtoitu. Uuendtoit, nii nagu ka muu toidutootmine, on Euroopa Liidus, kaasa arvatud Eesti Vabariigis, väga selgelt reguleeritud. Võib-olla sellest arutelust jäi mulje, et putukad on ainukene uuendtoit või toit, mida me peaksime selles mõttes käsitlema. Võib-olla tuleb arutelus osalejatele üllatusena, et seal on ka erinevad mikroorganismid ja seened, mis iganes. See, miks me peame seda käsitlema, sõltub ka [uuendtoidu tootmise] tehnoloogilisest protsessist.

Ma tahaksin üle rõhutada ühe olulise asja, mis puudutab Euroopa Liidu toiduohutust. Kogu see toit, mis meil kauplustesse müügile jõuab, on selgelt reglementeeritud ja kontrollitud selles mõttes, et see peab olema valmistatud vastavalt nõuetele ja on ohutu. Ehk ohutuse koha pealt ei ole mõistlik seda arutelu väga [pidada], sest see allub teatud regulatsioonile. Regulatsiooni eesmärk on ju tegelikult informeerida inimesi näiteks allergeenidest. See on see, millele ka ettekandja arutelus viitas. Tuleb tähele panna, et konkreetselt putukajahule või millele iganes, mida me uuendtoiduna käsitleme, kehtivad ka teatud märgistuse regulatsioonid, mis puudutavad allergeene. Täpselt samamoodi nagu näiteks piima- või munatoodetele, millele me [allergeene] märgime. Viide allergeenidele peaks olema ja tavaliselt ongi sellesama koostisosa juures – see on seaduses ette nähtud –, see peab olema seal vahetus läheduses. Nii et selles mõttes läks arutelu üsna huvitavaks.

Ja kolmas oluline asi on see, millele ettekandja viitas, et tegemist oleks justkui mingi lihtsa muudatusega, mis ei vaja seadusemuudatust. Nende andmete alusel, mida meile on ministeeriumist antud – me räägime juriidilisest, seadusandlikust baasist –, on selge viide sellele, et sellist muutust ehk sellist otsust selle eelnõuga teha ei ole võimalik, sellepärast et puudub seaduslik alus. Seda on väga konkreetselt öeldud ja selle tõttu ei ole minu arvates väga õige viidata siin, et meil on vaja teha üks väike käeliigutus. 

Kõik need muud emotsioonid, kas meile see maitseb või meeldib, ei ole sellel juhul olulised. Rääkides puhtalt turunduslikust [küljest] tarbimisest: kuna Eestis on sellist tüüpi toitude tarbimine väga-väga-väga minimaalne, peaaegu olematu võrreldes kogu muu tarbimisega, siis need, kes selliseid toiduaineid või [putukaid] sisaldavaid toite müüvad, pigem just viitavad sellele eriliselt, selleks et tarbija, kes soovib seda kasutada mingil teadlikul põhjusel, ükskõik mis see põhjus on, leiaks paremini selle toote üles.

Kogu seda arutelu kokku võttes, viidates komisjoni arutelule, tegime me komisjonis otsuse, et tõepoolest, see eelnõu tuleb võtta päevakorda 17. oktoobril 2023. aastal. See otsus oli konsensuslik. Seda me teame, et eelnõud ei jõua sellise kiirusega siia, kuna siia jõudmise teed on üsna umbes. Konsensuslik otsus oli ka see, et määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Nii et tegemist on selgelt Riigikogu otsuse eelnõuga ja selle vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Enne käis siin jutust läbi, et Aasias süüakse mingeid putukaid traditsiooni tõttu. Sugugi mitte kõiki, vaid mingeid väga konkreetseid putukaid, mille [söömine] on seal traditsiooniks olnud. Ja sellel on põhjus ka: seal on olnud läbi ajaloo ülerahvastatus. Kas sellest oli komisjonis juttu, kust on nüüd järsku Euroopasse tulnud see tohutu putukasöömise ja putukate toitudesse toppimise paanika või entusiasm või kuidas iganes me seda kirjeldame? Eluaeg oleme söönud muna, piima, liha ja juurviljasid ja järsku on putukad [sinna hulka] tekkinud. Kust see paanika on tulnud? Kes selle välja mõtles? Kes seda tagant tõukab? Ma tean, et Bill Gatesil on Kanadas tohutu suured farmid, mis putukaid toodavad. Okei, võib-olla tema reklaamib seda. Aga miks Euroopa Komisjon seda tagant tõukab?

Komisjonis otseselt seda arutelu ei olnud. Aga nii nagu meie toiduks on olnud jänesekapsas, mida me aeg-ajalt sööme, puudutab see toidulaua rikastamist. Ja miks Euroopa Liit seda reguleerib? Reguleerib selle tõttu, et on olemas teatud nõudlus. Selle kõige alus – ja kõige olulisem alus – on see, et kui seda tüüpi uuendtoitu lubatakse turule, siis see peab olema kontrollitud ja inimese tervisele ohutu. Mis puudutab allergeene, siis nende märgistus ja nõuded on ka seadustes ja määrustes reguleeritud.

Tõsi on see, et nii Eestis kui ka Euroopas tuntakse natuke muret selle pärast, kuidas toidu peal oleks rohkem viiteid selle toidu tervislikkusele. Tervislikkus on kindlasti üks teema, mida tulevikus üritatakse märgistuse abil lahendada. Sinna on kaasatud erinevaid disainereid ja [teisi] inimesi, selleks et tarbijat paremini informeerida ja [aidata] teha tervislikumaid valikuid. Aga ma pean tunnistama, et see on väga keeruline. 

[Ettekandja] viitas mõnele riigile, kus justkui olla see väga hästi reguleeritud, aga see ei vasta päriselt tõele. Ungari näide ei ole tegelikult päris see, mida siin kirjeldati. Mõnes riigis oli küsimus nõndanimetatud paigutuse regulatsioonis. Ungari ei ole Euroopa Liitu teavitanud sellest, et nad on seda reguleerinud. Ja Itaalias tegelikult käib alles tõsine arutelu selle üle. Nii et selles mõttes seda me oleme näinud. Me peame endale tunnistama – kui me vaatame maailmakööki, mille üks osa on ka Eesti köök –, et teatud toidukultuuride segunemine on ju tervikuna meid rikastanud. Valik jääb inimesele igal juhul. Kõige olulisem on toiduohutus.

Aitäh! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Tänan informatsiooni eest, mida te oma ettekande alguses sellest küsimusest laiemalt rääkides [andsite]. Aga tegelikult seda [teemat] komisjonis sellisena – ma olin ise ka kohal – eriti ei käsitletud. Ma tahaks välja tuua selle, et komisjonis, kui ma käisin tutvustamas seda eelnõu, tegelikult mingisuguseid vastuväiteid sellele ei olnud. Pigem leiti, et tõepoolest oleks see erimärgistus vajalik. 

Aga nüüd ma tahaks küsida selle teie väite kohta, et see nõuab seadusemuudatust. Toiduseaduse § 38 punkt 4 ütleb täiesti selgelt, et toidualase teabe esitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selles suhtes ma väga imestan selle seisukoha üle, et see ei ole nii.

Jah, toidu märgistamine on Euroopa-üleselt reguleeritud valdkond ja selles valdkonnas ei ole võimalik kehtestada Riigikogu otsuse eelnõus viidatud riigisiseseid nõudeid. Sellega tuleb arvestada ja see on see juriidiline alus. Sellele, et märgistust tervikuna üritatakse paremaks teha, ma juba viitasin. Aga konkreetse eelnõu puhul me räägime sellest, et ei ole seaduslikku alust selliseid muudatusi teha. Ja nagu ma enne viitasin, mis puudutab allergeene, siis see kõik on seaduses reguleeritud, kuidas peab neist teavitama, kaasa arvatud meil väga traditsiooniliseks saanud muna- ja piimatoodete puhul.

Aitäh! Hea kolleeg Henn Põlluaas, vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 68 lõikele 3 saab iga Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seega ma ei saa kahjuks teie teist küsimust võtta, küll on teil võimalik … (Henn Põlluaas räägib saalis.) Kuidas? (Henn Põlluaas: "Ma endale ei saanud ju esitada küsimust.") Kahjuks küll, hea tähelepanek, aga teil on võimalik läbirääkimistest osa võtta.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ikkagi tuleksin selle märgistuse juurde tagasi just nimelt allergikute vaatevinklist. Jah, ma saan aru, et on mingid nõuded ja [allergeenid] peavad olema pisikeses-pisikeses kirjas kuskil välja toodud. Aga kas meie prioriteet ei peaks eelkõige olema see, et inimeste jaoks, kellel on tugevad allergiad, mis võivad päädida mingi atakiga ja olla väga ohtlikud tervisele, teha võimalikult nähtavaks selliste ainete sisaldus? Näiteks panna juurde erimärgistus, et oleks kohe näha, et vot see sisaldab seda [ainet], et inimene ei peaks hakkama pisikesest e‑ainete nimekirjast otsima seda märget. Me peaksime minu arvates eelkõige lähtuma ikkagi inimese tervisest ja tema turvalisusest.

Jah, ma mõistan teie küsimust ja soovi inimeste tähelepanu sellele juhtida. Nii nagu ma oma eelnevas vastuses viitasin, putukaid sisaldava toidu koostisosade märgistuse vahetus läheduses peab olema märge, et tegemist võib olla allergilisi reaktsioone põhjustava tootega. Aga minu arvates see, mida te praegu küsisite või mida te mõtlesite, ei puuduta ainult putukaid, vaid see peaks sel juhul puudutama erinevaid toiduaineid, mis [sisaldavad] allergeene. Siis peaks olema selleks ka mingi põhialus ja teadmine, miks me tahame seda sellisel kombel muuta. Kas meil on mingi, ma ei tea, epideemiline [olukord], et inimesed tarbivad mingeid toiduaineid ja saavad järjest allergilisi reaktsioone või mida iganes? Minu arvates ei peaks sel juhul see mõte, mille te praegu välja käisite, käsitlema ainult putukaid, vaid peaks olema laiem.

Aga nagu ma viitasin, tõsi, on seaduslik regulatsioon. See, mismoodi ettevõtjad oma toitu ja toiduaineid märgistavad, on selgelt reguleeritud ja standardiseeritud just lähtuvalt sellest, et inimesed saaksid teavet selle kohta, mida nad võivad tarbida ja mida mitte. Me ju teame ka seda, et teatud allergiad võivad ilmneda elu erinevatel etappidel, ja kui inimene on selle diagnoosi saanud, siis ta kindlasti jälgib [toidu koostisosi] veel tähelepanelikumalt, kui ta lihtsalt tavatarbijana seda ühel hetkel võis teha.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kõnelema Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu [üks] eelkõneleja rääkis, ei uskunud tema, et see tekitab siin saalis sellist elevust. Ausalt öeldes ei uskunud ma ise ka, et putukatoidu märgistamise eelnõu tekitab sellist poleemikat.

Aga [arutame] 24. mail 2023 esitatud eelnõu putukatoitude erimärgistamise kohta. Henn Põlluaas tõi välja toiduseaduse paragrahvi, mille järgi on võimalik paigutada erimärgistus ja see ära näidata ministri määrusega. Tõepoolest võiks sealtkaudu [seda teha] ja see ei nõua Vabariigi Valitsuselt eriti suurt pingutust, vaid vastava valdkonna minister saab sellega suurepäraselt hakkama.

Toidu käitlemise alused on sätestatud toiduseaduses ja selle § 12 ütleb selgelt, et turuleviidav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud [nõuetele]. Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab toidu märgistamisel lisaks välja tuua hoiatuse, et putukad võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, mis võivad tekitada inimestele tervisehäireid. Põllumajandus- ja Toiduamet on 2021. aastal [koostanud] putukate käitlemise juhendi, mis on 25 lehekülge pikk. Seal on kõik seaduses välja toodud punktid, kuid seal on ka soovitused putukatoitude erimärgistuse ja viidete kohta, mis soovitatavalt võiks seal märgistuse peal olla: putukaliigi täpne ladinakeelne nimetus; viide, et putukad on kasvanud tehistingimustes; ja hoiatus, et need võivad põhjustada tarbijatele allergilisi reaktsioone.

Seda kõike kokku võttes on see soovitus. Nagu me teame, soovitus ei ole kohustus ja soovituse [eiramist] ei saa karistada. Kui ettevõtja jätab [tootele] märgistuse peale panemata, siis ei juhtu mitte midagi, ja sellest lähtuvalt on ettevõtjate poolt kõik korras.

Kuidas see märgistus siis [reguleeritud] on? On teatud suurus ette antud kirjale, mis pakendi peale tuleb [panna]. Paraku on inimeste lugemisvõime ja lugemiskaugus erinevad ning alati ei ole luupi kõrval. Tooteinfo on ehk nii väikeses kirjas, et väga raske on seda lugeda. Samamoodi nagu Henn Põlluaasal oli kogemus, et ühte teatud toodet tarbides oli ta kindel, et see sisaldab teatud aineid, kuid ükskord etiketti lugedes tekkis nägevteadmine, et see sisaldab hoopis teisi toiduaineid. Sellisel juhul on see asi väga arusaamatu.

Aga nagu ka kõneldi ja räägiti, ega Eesti ühiskonnas ei ole putukate söömine ja nendest toodetud toiduainete kasutamine väga levinud. Siis peaks olema tarbija suhtes aus ja need peaksid olema eraldatud uuendtoidu mõiste järgi või kuidas iganes. Praegusel juhul on ju veganitoit kõrvale pandud ja taimetoit on eraldi lettides. Nüüd võiks teha juurde riiuli, kuhu oleks võimalik panna näiteks putukatest tehtud toiduained. Need võiks olla ka täiesti eraldi [kohas] või eraldi näidatud.

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nüüd Euroopa kogemustest. ERR‑i [portaalis] oli uudis, et 2023. aasta novembris keelustas Itaalia parlament laboris liha kasvatamise ja putukajahu kasutamise toiduainetööstuses. Selle eesmärk oli kaitsta just riigi loomakasvatajaid ja kulinaarseid traditsioone. Eesti pitsatraditsioon ei ole teab mis suur, samas ma ei kujuta ette, et rukkileib hakkaks sisaldama tulevikus putukajahu. Siis ongi nii, et rukkileivas on üks osa rukist ja kümme osa sitikaid. Või kuidas me seda nimetame? Jääme ikkagi rukkileiva juurde, mis on rukkijahust tehtud leib.

Nüüd sellest, et Riigikogu Kantselei andis selle otsuse eelnõu kohta hinnangu, mille kohaselt nimetatud erimärgistus ja [putukatoitude] eristamine müügikohtades tähendab sekkumist ettevõtluskeskkonda. No toidu erimärgistamise [nõue] kindlasti ei ole see, millega sekkutakse ettevõtlusvabadusse, vaid see tagab tarbijale valikute [tegemisel] selge arusaama ja ta on kindel, et putukatest tehtud toit on eraldi. Siis saab igaüks ise otsustada, kas ta on valmis seda tarbima või mitte.

Selle eelnõuga me toome ikkagi välja – seda näitas ka see elevus saalis –, et on vaja uuendtoitude seadusandliku raamistiku täiendamist. Selle eelnõuga me anname valitsusele kolm kuud aega, et teha vastavad muudatused ja täiendused pakendi märgistuse ja erimärgistuse [korras]. Ma soovitan saadikutel kindlasti seda eelnõu kaaluda ja toetada, sest see tagab ohutu toidu tarbimise Eesti inimestele. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Seega, head kolleegid, asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise ja müügi kohta" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 7 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Eelnõu 222 on tagasi lükatud.

Järgnevalt, head kolleegid, tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks" eelnõu 261. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Varro Vooglaiu. Head kolleegid, mulle tundub, et ettekandja ei viibi Riigikogu saalis, mistõttu on meil jällegi tekkinud kahetsusväärselt arutelu võimatus ja me ei saa seda päevakorrapunkti avada.

Meie tänane istung ja ka Riigikogu täiskogu töönädal on lõppenud. Ilusat päeva jätku!