Aitäh! C1 nõue on õpetajal, kes õpetab eesti keeles, alati olnud, see on olnud aastast 2011. Seda nõuet ei ole mitte keegi muutnud. Ehk ei saa öelda, et kaks aastat tagasi järsku muudeti keelenõuet. See nõue on alati olemas olnud. Muutunud on see, et vajadus eesti keeles õpetavate õpetajate järele märkimisväärselt kasvab, sest 1. septembrist on vaja esimestes ja neljandates klassides õpetada vaid eesti keeles. [Õpetajal] on olnud kaks aastat – kaks aastat! – aega, et viia oma keeleoskuse tase B2 pealt C1 peale. See on täiesti piisav aeg selleks, et viia keeleoskus B2 pealt C1‑tasemele. Selleks on riik ka keelekursuseid pakkunud. Riik on omalt poolt selle panuse andnud, et õpetajatel oleks võimalik osaleda koolitustel, eesti keele koolitustel. Me oleme selleks eraldanud kokkuleppel töötukassaga ka töötukassa koolitusraha. Töötukassa koolitustel käib väga palju õpetajaid, kes teevad ära C1‑taseme eksami, nagu me näeme.
Ehk riigi konkreetne sõnum on, et enam ei ole keelenõuete täitmist kuhugi edasi lükata. See sõnum on viinud selleni, et õpetajad käivad [koolitustel], õpivad [eesti keelt] ja sooritavad ka C1‑tasemel keeleeksameid. Senimaani oli see sõnum, et jah, keelenõuded on olemas, aga neid täitma ei pea. Kahjuks on seda sõnumit tihti [kasutanud] just need koolipidajad, kelle juures need õpetajad on töötanud. See sõnum on kahju toonud nii Eesti haridussüsteemile, nendele õpilastele, kes nende õpetajate [käe all] õpivad, kui ka nendele õpetajatele endile. Kui meil on vaja süüdlasi otsida, siis me peaksime poliitikutena kõik endale otsa vaatama, sest me oleme kogu aeg õpetajatele, lastele ja lastevanematele andnud valesid signaale. Seadus on alati kehtinud, aga me ei ole kunagi ise seaduse kehtimist tegelikult nõudnud ega ole seda seadust rakendanud. See on olnud probleem.
Nüüd me oleme astunud selle sammu, et me võtame vastutuse ja enam ei lase seadust rikkuda. Lastel on õigus saada kvaliteetset haridust, saada selline haridus, mis võimaldab neil pärast põhikooli lõpetamist edasi õppida, ja me peame selle [tagama]. See on meie kohustus. Seda kohustust, ma loodan, me nüüd täidame.
Meil ei ole ju vaidlust, ma loodan, et meil ei ole vaidlust ka Keskerakonna ja Tallinna linnaga selle üle, kas reformi eesmärk on õige. Meil on vaidlus, ma olen aru saanud, selle üle, milliste sammudega ja kuidas me selle eesmärgini jõuame. See on vaidluse koht. Tõenäoliselt me jäämegi vaidlema. Aga ärme vaidle selle üle, kas lapsel on õigus saada võrdväärselt [teistega] head haridust, sõltumata sellest, milline on tema kodune keel. Selle üle, ma arvan, me enam vaidlust ei pea. Aga sellega, et need sammud, mis on vajalikud selle eesmärgini jõudmiseks, on tulnud liiga vara ja liiga järsku, et ei olnud aega ette valmistada, ma ei ole nõus, sest mingis mõttes on üleminekuperiood kestnud 30 aastat, mingis osas on üleminekuperiood kestnud aastast 2011.