Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Selleks, et oleks arusaadav, miks antud eelnõu on vajalik, toon algatuseks mõned faktilised näited. Juuni 2020, Harju Maakohus, kohtunik taandas kriminaalasja menetlusest kaks prokuröri. Kohtuniku hinnangul käitusid riiklikud süüdistajad lubamatult, erapoolikult ja kaitseõigust riivavalt. Oktoober 2021, Harju Maakohus taandas kriminaalasja menetlusest juhtiva riigiprokuröri, kuna ta rikkus kahtlustatava kaitseõigust ja survestas teda, vassis kohtule ning rikkus kahtlustatava omandiõigust. Kohus märkis, et juhtiv riigiprokurör käitus ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt, ja nende hinnangul oli taunitav ka see, et prokurör oma viga ei tunnistanud, seda üritati ilustada ja kinni mätsida. Mai 2022, Tartu Ringkonnakohus tunnistas prokuratuuri jälitustoiminguloa õigusvastaseks. Kohus leidis, et ükski prokuratuuri põhjendustest ei olnud piisav selleks, et jaatada jälitustoiminguks loa andmise vältimatut vajadust. September 2022, Tallinna Ringkonnakohus leidis, et juhtiv riigiprokurör läks lubamatu tõendi osas liiale, survestades kangekaelselt kohtunikku nõustuma lubamatu tõendi kasutamisega. Kohus märkis, et on raske mõista, miks riik sellisel viisil enda kodanike vastu süüdistusi konstrueerib. Veebruar 2023, Tartu Maakohus tuvastas, et [süüdistav] pool, kelleks olid prokuratuur ning Maksu‑ ja Tolliameti uurimisosakond, kustutas ühe tõendi ära, võeti ära salvestis, anti tagasi tühi ketas ja öeldi, et pole olnud. Pärast ilmnes, et oli ikka. Prokuratuur ei olnud nõus salvestise taastamisega. Kohus andis lõpuks loa ja süüdistatav taastas salvestise, mis oli oluline tõend tema süütuse tõendamisel. Mai 2023, Harju Maakohus taandas tunnistajat hirmutanud prokuröri. Kohus tuvastas, et prokurör viis läbi ebaseadusliku ülekuulamise ehk survestas kaitse tunnistajat telefoni teel.
Eelnõu 105 kohta esitatud arvamuses märgib Justiitsministeerium, et kohus, prokuratuur ja kõik teised riigiasutused peavad olema sõltumatud, professionaalsed ja ausad ning lähtuma oma tegevuses seadusest. Prokuratuuriseaduse järgi on prokuratuur ja prokurörid oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja tegutsevad ainult seaduse alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt [tegutseb] kriminaalmenetluses prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
Minu eelnevalt väljatoodud faktilistest näidetest nähtub aga, et prokurörid ei tegutse seaduse alusel ega allu seadusele, vaid vastupidi, rikuvad seadusi ja kohati panevad koguni toime karistusseadustikus sätestatud tegusid. Õnneks ei käi see kõikide prokuröride kohta. Aga need rikkujad, osa riigiprokuröre juba regulaarselt, ongi tõrvatilk meepotis, mis rikub meie riigi õigussüsteemi usaldusväärsust.
Kõikide nende prokuröride seaduserikkumistele ei ole järgnenud mitte mingisugust vastutust. Seda seetõttu, et prokuratuuri ei kontrolli põhimõtteliselt mitte keegi. Kehtiva seaduse järgi kontrollivad nad ennast ise ehk teostavad ise enda üle järelevalvet. Loomulikult ei ole nad huvitatud enda inimeste [tegude] menetlemisest ega enda toimepandud rikkumiste tuvastamisest.
Toon faktilise näite Riigiprokuratuuri järelevalveosakonna tööst ja seisukohast. Juunis 2022 asus Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses seisukohale, et riigiprokurörid esitasid kriminaalmenetluses valeandmeid, võltsisid menetlusdokumente, kasutasid võltsitud menetlusdokumente, takistasid teadlikult menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist ja lõid kunstlikult tõendeid ehk moonutasid kriminaalasjas tegelikke asjaolusid. Riigikohtu seisukohtadele tuginev riigiprokuröride kohta koostatud kuriteokaebus saadeti Riigiprokuratuuri järelevalveosakonnale ja [sealt] saabus vastus, kus oli märgitud järgmist. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldasi andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mis tahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu.
Seega teatas Riigiprokuratuuri järelevalveosakond, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikel puudub pädevus ja Riigikohtu kohtunikud on isikud, kes ainult arvavad, et kuritegu on toime pandud. Veel leidis Riigiprokuratuuri järelevalveosakond, et Riigikohtu otsuses toodud kohtunike seisukohad on pelgalt subjektiivsed hinnangud. Niimoodi teeb järelevalveosakond oma tööd. See ütleb ju palju. Eriti naeruväärne on järelevalveosakonna vastuses toodud lause, et kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Samal ajal konstrueerib prokuratuur ise erinevaid seadusi jultunult rikkudes, üha uusi ja uusi alusetuid menetlusi, mille alusetus saab aastatepikkustes kohtumenetlustes ainult kinnitust.
On tuntud üheksaeurose juukselõikuse menetlus, mis kestab juba kümnendat aastat. Seni on kohus mõistnud prokuratuuri süüdistatud õigeks, aga prokuratuur vaidleb kohtus edasi. Praeguseks on sellele menetlusele kulunud maksumaksja raha 1,5 miljonit. Suure meediapauguga alustatud kohtuniku, advokaadi, pankrotihalduri menetluses, mis on kestnud üle nelja aasta, leidis kohus, et prokuratuuri poolt süüdistatud pole süüdi, aga prokuratuur kaebab edasi. Maksumaksja raha las põleb! Seniseks on sellele kaasusele kulunud circa 1,2 miljonit maksumaksja raha. Porto Franco juhtumis, mille kohtumenetlus on juba läbi, mõistis kohus prokuratuuri poolt süüdistatud isikud õigeks. Prokuratuur muidugi kaebas jälle edasi, sest nemad raha ei loe. Sellele riigipöörde esile kutsunud suurejoonelisele menetlusele kulunud maksumaksja raha summa pole teada.
Kui soovisin teada, kui palju on prokuratuuril kulunud riigi raha eelnimetatud ebaseaduslikele, prokuratuuri järelevalveosakonna juhi sõnu kasutades lubamatutel alustel alustatud menetlustele, siis seda summat mulle lihtsalt ei avaldatud. Öeldi, et ei tohi avaldada. Riigi ehk maksumaksja raha kasutamine on saladus, saate aru! Ja prokuratuur jätkuvalt rikub seadusi ja raiskab vastutustundetult kümneid miljoneid riigi raha ajal, mil väidetavalt on riigil raha puudu, peab erinevaid makse tõstma ning uusi veel juurdegi mõtlema. Mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest.
Ja nüüd jõuamegi antud eelnõu vajalikkuse juurde. Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tõhustada kontrolli prokuratuuri tegevuse üle, sest senised seaduses toodud järelevalve teostamise ja distsiplinaarmenetluse algatamise võimalused on liialt piiratud ega taga kontrolli prokuratuuri tegevuse üle. Olgu selgituseks öeldud, et järelevalvemenetluse ehk distsiplinaarmenetluse alustamine ja kõigi asjaolude tuvastamine on vajalikud sammud kriminaalmenetluse alustamisel. Märkis ju Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda juhtiv riigiprokurörgi oma kirjas, et kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Seega on järelevalvemenetluse ehk distsiplinaarmenetluse alustamine oluline, et teha kindlaks, kas alus kriminaalmenetluseks on või mitte.
Eeltoodud näidetest on näha, et kohtud on tuvastanud prokuröride rikkumisi, mis on puudutanud jälitustegevuse seaduslikkust, menetlusnormide täitmist ja tõendite kogumist lubamatul viisil. Samas ei võimalda kehtiv seadus Justiitsministeeriumil teostada teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle jälitustegevuse planeerimises, kohtueelses kriminaalmenetluses ja kohtus riikliku süüdistuse esitamisel. Just nendes valdkondades on ilmnenud peamised prokuratuuri rikkumised. Lisaks, kuigi prokuratuuri kui riikliku süüdistaja seaduslikule käitumisele on kohtus kõrgendatud ootus, annab kehtiv seadus praegu võimaluse esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ainult huvitatud isikule, mis on vastuolus üldise kodanikukohustusega teatada talle teatavaks saanud kuriteost. Selline regulatsioon piirab võimalusi ilmsiks tulnud prokuratuuri rikkumistele reageerida, arvestades, et prokuratuurisisene järelevalve reaalsuses ei toimi.
Eelnõu eesmärk on, et Justiitsministeerium teeks vastavad muudatused, et teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta. Eelnõu näeb ette jätta ära kitsendus ning sõnastada paragrahv konkreetselt nii, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Sellega antakse õigus teostada järelevalvet nii jälitustegevuse planeerimise, kohtueelse kriminaalmenetluse kui ka kohtus riikliku süüdistuse esindamise üle. Lisaks on muudatusena ette nähtud, et distsiplinaarmenetluse algataja ehk selle taotluse esitaja ei ole määratletud kui huvitatud isik, vaid distsiplinaarmenetluse algatamiseks lihtsalt esitatakse taotlus ja selgitused, ehk igaühel on võimalus rikkumisest teavitada. Niimoodi on võimalik prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse üle teostatavat järelevalvet tõhustada ning ühtlasi aitab see ka kohtunikke, kellele on selline prokuröride tegevus väga palju meelehärmi tekitanud.
Nimetatud muudatused annaksid mingigi võimaluse ohjata prokuratuuri seaduserikkumisi ja panna kuritegelikult käituvad prokurörid oma rikkumiste eest vastutama. Need muudatused aitaksid tõsta õigussüsteemi usaldusväärsust ja kvaliteeti. Kui me tahame olla läänelik õigusriik, siis prokuratuuri kuritegevus tuleb lõpetada. Sellest peaksid olema huvitatud kõik, kaasa arvatud valitsuserakonnad, kes nii väga armastavad rääkida Eestist kui õigusriigist. Aitäh!