Tere hommikust, head kolleegid! Tutvustan teile (Juhataja helistab kella.) Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks" eelnõu.
Eelnõu iseenesest on lihtne. Ma loen teile selle siin ette. "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel Riigikogu otsustab: 1. Moodustada Riigikogu uurimiskomisjon […] järgmises koosseisus: […]" Ja meie ettepanek on, et selles koosseisus [oleks] kõikidest fraktsioonidest üks esindaja, see tähendab pariteetsetel alustel, nii nagu siin varem uurimiskomisjonidega tavaks on olnud.
"2. Komisjoni ülesanne on: 2.1. uurida ajakirjanduses esitatud väiteid mõttekoja SALK tegevuse kohta Riigikogu valimiste mõjutamisel; 2.2. [tuvastada], kas mõttekoja SALK ning erakondade vaheline koostöö on kooskõlas põhiseaduse, seaduste ning demokraatlike põhimõtetega; 2.3. [tuvastada], kas ja millised erakonnad on vastu võtnud mõttekoja SALK poolt teenuseid ning kas see on oluliselt mõjutanud valimistulemusi; 2.4. vajadusel seaduste muudatusettepanekute tegemine, et vältida tulevikus valimiste mõjutamist erakondade väliste organisatsioonide poolt, mis võib kujutada endast ohtu demokraatiale ja Eesti julgeolekule.
3. Komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2024. aasta 1. juuniks, mille järel tema volitused lõpevad."
Tahan kohe lisada, et see komisjon ei ole mõeldud asendamaks uurimisorganeid, ei prokuratuuri ega kapot. See komisjon ei ole mõeldud ka asendamaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni, kes minu teada osaliselt ja kitsamalt tegeleb teemaga, mis puudutab ebaseaduslikku rahastamist – võimalikku ebaseaduslikku rahastamist, ütleme nii. Ammugi ei ole [komisjon] mõeldud kohtute asendamiseks. Ja loomulikult, me oleme avatud menetluse käigus komisjoni ülesannete loetelusse lisama ka täiendavaid ülesandeid, kui Riigikogu liikmetel on häid mõtteid ja nad soovivad seda täiendada.
Aga nüüd lühikene sisuline kommentaar selle eelnõu vajaduse kohta, püüdmaks teid veenda selle eelnõu poolt hääletama. Nimelt, selle aasta kevadel pärast valimisi käsitleti meedias väga palju SALK-i teemat erinevate nurkade alt. Kõige rohkem leidis [teema] kajastamist 31. mail käesoleval aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklis, kus kirjeldati päris üksikasjalikult, kuidas erinevad erakonnad SALK-iga koostööd tegid.
Üldistatult, mis sellest välja tuli? Tuli välja see, et SALK on justkui omaette erakond või isegi enam kui erakond, erakondadeülene erakond, niinimetatud katuserakond, kes on asunud erakondade asemel poliitikat tegema. See, et ühiskonnas on erinevad huvirühmad ja sihtrühmad, kes oma huve väljendavad ja selle kaudu ka loomulikult räägivad kaasa poliitika kujundamises, on iseenesest normaalne, aga see peab toimuma seaduse raames ja rahastamine peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Aga ilmselgelt saab ajakirjanduses avaldatud info põhjal öelda, et SALK-i tegevus koos nende erakondadega, kes koostööd tegid, väljus seadusega kehtestatud raamidest, ilmselgelt.
Kas see kõik, mida ajakirjanduses väideti, vastab tõele, on omaette küsimus. Eks selles selguse saamine ja sellest järelduste tegemine seadusandja poolt, et seadust täpsustada ja vajadusel muuta, et tulevikus selliseid seaduseauke ja selliseid võimalusi ei tekiks ning selliseid tõlgendamise võimalusi ei tekiks, ongi tegelikult selle komisjoni eesmärk. Nii et [see komisjon ei ole] mitte õiguslikus mõttes meie uurimisorganite ja kohtute asendamiseks, vaid just nimelt seadusandjale sisendi saamiseks, et taolisi väiteid ja seekaudu ka ühiskonnas usaldamatuse tekitamist valimistulemuste vastu vältida. Usaldus valimistulemuste vastu on demokraatliku riigi üks kõige põhilisemaid aluseid. Kui seda ei ole, siis ei saa olla usaldust ka valimiste järgselt moodustatud võimu vastu – need on ju omavahel seotud –, ja seda me keegi siin ilmselt ei soovi.
Selle kurikuulsa artikli pealkiri on "Võitsime!". Seal kirjeldati, et liberaalne ühendus SALK seadis juba alustades eesmärgiks valimiste mõjutamise, ja kirjeldati põhjalikult mõttekoja SALK töötamist liberaalsete erakondade heaks enne Riigikogu valimisi ning nende poliitika rahastamise koordineerimist. Tagamaks, et valimised on vabad, seaduslikud ning vastavuses demokraatlike põhimõtetega, on vajalik uurida artiklis toodud väidete tõepärasust ja valimiste mõjutamisega seotud asjaolusid.
Näiteks räägivad Eesti 200 kampaaniaga seotud inimesed [järgmist]. "Salk andis kõik meile vajalikud andmed," räägib Kõiv. "Ta räägib kirglikult, kuidas nad palusid kogu kampaania vältel Salga käest uusi ja uusi mudeleid." "Salga andmed aitasid meil väga selgelt paika panna piirkondlikud sõnumid ja sihtida täpselt ka sihtrühmasid," ütleb erakonna esimees Lauri Hussar. "Seda kõike me kommunikatsioonis kasutasime, sest Salga tööriist toimis."
Samuti on artiklis tsiteeritud sotsiaaldemokraatidega seotud inimesi. "Poole aasta jooksul oli Salk toonud sotsidele umbes 200 000 eurot […]" ""Sest nad olid kogu kompoti kõige nõrgem lüli," lausub Jüristo kiretult. "Nad tuli surmatsoonist välja tassida." Selle nimel tehti sotsidele kampaaniat. Edastati neile andmeid. Uuringutesse pandi nende palutud küsimusi." Samuti räägib artiklis Reformierakonna esindaja, et tänu SALK-i tegevusele säästeti aega ja raha.
Ma tuletan meelde, head kolleegid, et seaduse järgi on meil keelatud juriidiliste isikute annetused erakondadele. Seda saavad teha ainult füüsilised isikud. Ja loomulikult, sellisel kujul, kui avalikult tunnistatakse, et SALK, kes on juriidiline isik, tõi raha ühele või teisele erakonnale või koordineeris rahastamist, nii nagu ka hiljem on kommentaarides olnud, kes on seda ajakirjanduse kaudu jälginud, on see kindlasti vastuolus Eestis kehtivate seadustega. Kindlasti vastuolus! Seaduse mõte on see, et nii ülekande tehnilises mõttes kui ka sisulises mõttes on annetajaks ainult füüsiline isik, kes langetab oma otsuse ja rahastab erakondasid. See, kui üks juriidiline isik võtab eesmärgiks raha koguda, koordineerida, suunata [raha] ühe või teise erakonna tegevusse ja rahastamist korraldada niisugusel kujul, on sügavalt vastuolus seaduse mõttega. Nii et ma arvan, et see on üks koht, kus seadusandja peab tegema tõsise järelduse. Kui selline variant osutub jokiks, siis võivad igasugused MTÜ-d ja muud organisatsioonid tulevikus täpselt samuti hakata erakondade rahastamist korraldama, mis ei ole seaduse mõte. Nii et ma arvan, et meil on põhjust väga tõsiselt selle üle mõelda.
Noh, võib ju siin nüüd [öelda], et aga Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegeleb selle küsimusega. Tegeleb küll, aga täiesti teise nurga alt: kas on osutatud tasuta teenuseid ja kas nüüd need erakonnad, kes said mingisuguseid andmeid või teenuseid kas tasuta või alla turuhinna, peaksid selle eest maksma? See on kogu probleemide ringist ainult üks aspekt, millega Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon tegeleb. Aga seda, et sisuliselt üks organisatsioon, kes ei ole erakond ja ei allu erakonnaseadusele ei oma tegevuses, rahastamises ega oma aruandluses ega allu kontrollile, on asunud parteide asemele poliitikat tegema, meie seadus ei luba. Ja sellega Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei tegele. See on hoopis laiem lähenemine probleemile.
Nüüd, loomulikult, kui vastab tõele see, mida ma rääkisin, need kahtlused või oletused või kõhklused, siis see on tõsine oht demokraatiale ja meie põhiseaduslikule korrale. Sel juhul ei toimi meil Eestis parlamentaarne demokraatia, mis [tavaliselt] toimib erakondade kaudu ning erakondade ausa konkurentsi ja võistluse kaudu. Samas ei vasta see ka nõuetele selles mõttes, et need [organisatsioonid] ei allu erakonnaseadusele ja neile kehtivad hoopis teised reeglid. Loomulikult, sellisel juhul on küsitav, milline on usk ja usaldus valimistulemuste vastu, mis on samuti demokraatlikus ühiskonnas väga oluline.
Nüüd saan ma väga hästi aru, tagantjärele. Mäletate valimiseelset aega – ma ei pea silmas mitte ainult kampaaniat, vaid seda valitsuskoalitsiooni, kes enne valimisi meil Eestis võimul oli: Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond –, kui tuliselt süüdistati Isamaad, et me ei soovi muuta seadust, kui seadusemuudatus meie hinnangul on rohkem vormiline. See puudutas erakondade tegevust. Justkui [taheti] Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile anda täiendavad pädevused, et inimesi kutsuda komisjoni ja nii edasi ning et neil oleks kohustus seal käia aru andmas. Meie lisasime, et meie arvates tuleks sätestada ka erakondade kriminaliseerimise võimalus ehk siis see, et kriminaalkorras karistatud erakondade puhul tuleb seaduse nõudeid karmistada.
Ei ole normaalne, et kui füüsilist isikut, üksikisikut kriminaalkorras karistatakse, siis tal sisuliselt aktiivne poliitiline tegevus keelatakse ära ja ta ei saa kuuluda enam Riigikogusse, aga kui sooritatakse kollektiivselt kuritegu, mis väärib kriminaalkorras karistamist, siis võib seda teha ja võib rahulikult poliitikat edasi teha. Nii et meil on loodud seadusega olukord, et ärgem üksi seadust rikkugem, tehkem seda kollektiivselt. See ei ole mõistlik ja normaalne olukord, see vajab Eesti seadustes muutmist. See oli üks meie ettepanek, et kui me läheme juba seadust täiendama, siis teeme selle muudatuse ka. Ja teine [ettepanek] puudutas just nimelt sidusorganisatsioonide määratlemist.
Ma ei taha ja õige ei ole ka siin keskenduda ainult SALK-ile. Õige on see, et on ka ilmselt teisi analoogseid organisatsioone, kui otsida. Väga paljudel erakondadel on MTÜ-dega erinevad suhted, nii et see probleem on laiem. Seaduses olekski vaja määratleda sidusorganisatsioonide mõte ja tähendus. Ega ainult SALK-iga koostööd ei tehtud. Võib-olla sellist piiripealset koostööd teevad ka teised erakonnad teiste MTÜ-dega.
See sidusorganisatsioonide teema tuleks täpsemalt seaduses lahti kirjutada. Me tegime selle ettepaneku ja siis kadus igasugune initsiatiiv ja kiirus, eelkõige sotsiaaldemokraatidel, selle eelnõuga edasi minna. Ja ennäe, mis nüüd pärast valimisi on juhtunud – Isamaa ei ole enam koalitsioonis. See eelnõu ei ole ka enam aktuaalne, nüüd ei ole enam vaja. Kuni valimisteni takistas Isamaa selle eelnõu esitamist, nagu me kuulsime meie heade kolleegide suust, kuid pärast valimisi ei ole mitte midagi juhtunud. Nii et ma teen järelduse, et põhjused on mujal.
Ja kui me nüüd näeme, kuidas tehti koostööd ja kui valusalt oleks puudutanud see eelnõu taolist koostööd, siis ma saan aru küll, miks [meie ettepanekuid] ei toetatud. Nii et, head sõbrad, nüüd on valimised läbi, ei ole vaja rusikatega pärast kaklust vehkida. Nüüd on meil mõistlik teha järeldusi järgmiste valimiste jaoks ja seada seadusandluse regulatsioonid korda, et taolist olukorda enam ei korduks või et vähemalt selline võimalus oleks ülimalt-ülimalt väike.
Ja lõpetuseks, ma ütlen, et on ju igati normaalne – sellest me saame kõik aru –, et kui me tahame äri teha, siis me peame seda tegema kooskõlas seadustega ja peame [tulusid] deklareerima. Peame kas siis ennast registreerima FIE-na, OÜ-na või äriühinguna. Ei ole nii, et tahan äri teha, aga seadusi ei arvesta, ei registreeri ennast FIE-na või ei moodusta äriühingut, vaid lihtsalt teen äri ja selle kaudu saan eelise. Minu arvates on poliitilisel konkurentsiväljakul täpselt samamoodi: kui tahan teha poliitikat, siis järgin seadusi, moodustan erakonna, tulen ausasse konkurentsi, aga mitte ei otsi võimalusi, kuidas erakonnaväliselt erakondlikku poliitikat ajada. See ei ole aus olukord.
Nii et, head kolleegid, minu üleskutse teile on: toetage seda eelnõu. Kui teil on häid mõtteid või kui see ei ole piisavalt hea, siis ärgem lükakem seda tagasi, vaid menetlegem ja tehkem paremaks – see on konstruktiivne lähenemine. Aitäh!