Aitäh! Kõigepealt saab alustuseks kohe öelda, et see viimane väide on vale. Näiteks Lätis on 13,9% selle aasta esimesel poolaastal ja (Saalist räägitakse.) Poolas 30%. Nii et selles mõttes see ei vasta tõele. Aga vastan arupärimises toodud küsimustele.
[Esimene küsimus:] "Mis kaalutlusel on valitsus loobunud soovist parandada eesti rahva majanduslikku julgeolekut ja piirdub ainult koalitsioonileppes kirjeldatud sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisega?" Esiteks, koalitsioonilepingus loomulikult ei ole kirjas kõike, ja teiseks, seal on kirjas päris palju. Meil on kavas Eesti rahva majanduslikku julgeolekut tugevdada. Majanduslik julgeolek on väga otseses seoses üldise julgeolekuga ehk siis kaitsevalmiduse iseseisvusega. Esiteks kindlustame selleks Eesti kaitsekulud vähemalt 3% SKP‑st. Aastal 2024 ületab kaitse-eelarve esimest korda 3% sisemajanduse kogutoodangust, millele lisandub liitlaste vastuvõtmise kulu. Teiseks korrastame riigirahanduse, mis on aluseks elanikkonna sissetulekute jätkusuutlikuks kasvuks. Kolmandaks, elanikkonna ja leibkondade jõukus kasvab siis, kui Eesti ettevõtlus areneb. Lisandväärtuse kasv loob ühiskonda juurde täiendavat jõukust. Selleks on oluline kiirelt viia läbi reformid, mis aitaksid Eesti ettevõtete konkurentsivõimet tõsta, et nad käimasolevas tööstusrevolutsioonis ellu jääksid. Lisaks oleme sissetulekute kasvuks teinud ära tulumaksureformi, mis 2025. aastast tõstab sissetulekuid enamikul inimestel, kelle palk on väiksem kui 8000 eurot. Samamoodi tõstsime just alampalka.
Teine küsimus: "Millised on valitsuse kavandatud maksukoormuse ootamatu tõusu planeeritavad ja võimalikud tagajärjed kahes valdkonnas: mõju eesti rahva väljarände kui ka sündivuse osas? Kas on tehtud selliseid analüüse[,] ja kui jah[,] palume tutvustada." Tulenevalt Arenguseire Keskuse tellimusel 2018. aastal valminud Praxise uuringust on Eestist väljaränne sel sajandil toimunud eelkõige teistese Euroopa riikidesse, eriti Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eesti maksukoormus protsendina SKP‑st on Euroopa Liidu madalaimaid. Seega on Eestist väljaränne toimunud eelkõige kõrgemalt maksustatud riikidesse. Võtame näiteks Põhjamaad. Näiteks Soomega võrreldes on meie maksukoormuse vahe isegi peale maksude tõstmist kuskil 10%. Soome maksukoormus on 41%, meil on 33% või 34%. Taanis on veel kõrgem.
Sündimust mõjutab töö- ja pereelu ühildamine ja partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes. Kui [varem] võis sündimuse langust seletada sellega, et naised pidid laste saamisel arvestama, kui palju nad jõuavad ja tahavad karjääri nende kõrvalt teha, siis tänapäevastes peredes on rohkem lapsi siis, kui kodused tööd ei ole ainult naiste õlul. [Tähtsad on] turvalised peresuhted, naiste kindlus tuleviku suhtes, majanduse üldine olukord ja kindlus töökoha stabiilsusele. On heameel tõdeda, et tööhõive on [praegu] ajalooliselt kõige kõrgem ehk siis töökohti tuleb kogu aeg juurde. Ja raha mõjutab ka. Raha mõjutab loomulikult. Nagu varasema arupärimise ajal juba sai vastatud, Eesti lastetoetused ja peretoetused on ühed Euroopa kõrgeimad.
[Nüüd] sündimust puudutavad uuringud, mis on tehtud. 2023. aastal avaldati Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR läbi viidud lastega perede leibkonnapildi elukorralduse uuring, mis hõlmas ka küsimusi laste saamise soovide ja takistuste kohta. Sotsiaalministeerium on Statistikaametiga sõlminud lepingu laste saamist puudutava küsimuse kohta, mis lisatakse Statistikaameti läbiviidavasse sotsiaaluuringusse. Ja tulemas on ka Eesti naiste tervise uuring järgmisel aastal.
Kolmas küsimus: "Palun nimetage põhjused[,] miks valitsus ei plaani prioriteetse küsimusena tegeleda elanikkonna sissetulekute kasvuga. Kas hindab valitsus rahva elatustase[t] piisavalt heaks või otsustati seda muudel kaalutlustel? Mis põhjusel näeb valitsus riigirahandust prioriteetsena meie leibkondade rahandusega võrreldes?" Vastupidiselt väidetule suurendab tulumaksureform ehk maksuküüru kordategemine sissetulekuid kõikidel, kelle sissetulek on alla 7987 euro. Sissetulekud suurenevad õpetajatel, õdedel, politseinikel, päästjatel, lasteaiaõpetajatel, keskastme spetsialistidel ja nii edasi. Lisaks kehtestas valitsus 2024. aasta 1. jaanuarist tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks 820 eurot. Kasv on 13,11%. Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude tõusu era‑ ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks vanemahüvitis, täiendavad puhkusetasud ja kõik muu. Nii et alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.
Lisaks tõusis sellel aastal keskmine brutopension 17,6% ning keskmise pensioni netoväärtus suisa 21,5%. Võrdluseks: hinnad on praegu kasvanud 4%. Lastetoetused kasvasid 33,33% ehk [tõusid] 80 eurole. Ja keskmine brutopalk oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Lisaks tõstsime eelmise aasta sügisel toimetulekutoetuse määra 33% ja üksi elava pensionäri toetust 73%.
Neljas küsimus: "Millisel määral plaanib valitsus sissetulekute ebavõrdsust vähendada ja millisel määral toimub see jõukuse vähendamise ja mis määral vaesemate elanikkonnagruppide sissetulekute tõusu abil?" Kaotasime ära astmelise tulumaksu, sest tegemist on karistava tulumaksusüsteemiga, millega kõige enam kaotab keskklass. Selle tulemusena suurenevad ka lastega perede sissetulekud. Valitsus on kriisides appi tulnud järgmiselt. Ma juba eespool ütlesin, et toimetulekutoetust oleme tõstnud 33%, et aidata just enim abi vajavaid inimesi. Lisaks toimus ajaloo kõige kiirem pensionitõus ehk indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul tõusis keskmine brutopension 595 eurolt 700-ni ehk koguni 18%. Ja kuna maksuvaba miinimum keskmise pensioni pealt tõusis ka, siis see tõus oli veelgi kiirem, ehk 20% netopensioni puhul. Üksi elava pensionäri toetus tõusis 200 eurole. Ja nagu juba öeldud, lastetoetused esimese ja teise lapse eest tõusid samamoodi ja peretoetused tõusid märkimisväärselt. Ja sellel aastal tõstsime oluliselt õpetajate, politseinike, päästjate ja sotsiaaltöötajate palkasid.
Aga kõige tähtsam on muidugi see, et sissetulekute tõusu jaoks peab minema majandusel hästi. Selle jaoks me teeme erinevaid samme, et siia meelitada täiendavaid investoreid ja aidata ettevõtlust sellega, et nad maailmas käimasolevas tööstusrevolutsioonis saaksid hakkama ja nende konkurentsivõime ei väheneks.
Viies küsimus: "Milliseid abinõusid plaanib valitsus rakendada sündivuse vähenemise vastu? Või hindab valitsus olukorda rahuldavaks? Mis põhjusel on sündivuse vähenemine Eestis oluliselt suurem võrreldes meiega samas olukorras olevate lähiriikidega?" Sündimuse madal tase on probleem. See on probleem kõikjal Euroopas, mitte ainult Eestis. Nii nagu ma ütlesin, kukkus Soome sündimus viimase 250 aasta madalaimale tasemele. Ja praegusel madalal sündimusel on mitu põhjust. Kõigepealt on sünnitusealisesse põlvkonda jõudnud 90‑ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad. Teine [põhjus] on trend, et esimene laps sünnitatakse järjest vanemas vanuses. Ja üksteisele järgnenud kriisid – COVID, energiasõda, Ukrainas toimuv sõda – on samamoodi inimeste kindlustunnet vähendanud. Seda kinnitab ka statistika, mis näitab, et novembris ja detsembris 2022. aastal langes sündide arv märgatavalt, sest veebruaris ja märtsis 2022. aastal, kui Euroopas oli käsil Venemaa algatatud energiasõda, millele järgnes täiemahuline sõda Ukrainas, langetasid noored pered otsuse, kas saada laps nüüd või lapse saamine edasi lükata.
Valitsus on rahvastikuteemade terviklikuks käsitlemiseks loonud rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni, mida veab sotsiaalkaitseminister. Komisjon koordineerib koos valdkondade ekspertide ja ministeeriumide esindajatega riigi tegevusi rahvastikupoliitika kujundamisel. Nendeks tegevusteks on vajalik õigusloome, rahvastikuprotsesside jälgimine, uuringute tellimine, arengu saavutamiseks meetmete väljatöötamine ja rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja‑ ja ajakohaste andmete väljaselgitamine. Ja selleks, et perede turvalisust ja sissetulekuid suurendada, oleme teinud ka tulumaksureformi.
Lisaks ütlen lõpetuseks seda, et tõepoolest, lähiriikides ja Euroopas tervikuna on sündimus langenud erakordselt madalale tasemele. Lätis [oli kukkumine] esimesel poolaastal 13,9%, saja aasta kõige madalam [sündimustase]. Soome – 1900. aastast kõige madalam. Norras on kukkunud sündimus 8% ajalooliselt kõige madalamale tasemele. Poolas [oli kukkumine] eelmisel aastal 11%, aga selle aasta kuue kuuga 30% – ajalooliselt kõige-kõige madalam sündimus, mis üldse on. Itaalias samamoodi kõige madalam sündimus alates 1861. aastast. Ehk siis see probleem on valdav igal pool Euroopas.
See ei tähenda seda, et me [probleemiga] ei tegele. Vastupidi, me teeme erinevaid asju, näiteks soodustame kodulähedase lasteaia, algkooli ja kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus‑ ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku alusel. Loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi. Perelepitussüsteem. Tegeleme koduvägivalla vastu võitlemisega. Neid [tegureid], mis soodustaks seda, et naised julgeksid lapsi saada, on palju, millega me tegeleme. Aitäh!