Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu täiendavat istungit, mille olen kokku kutsunud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 ning Riigikogu juhatuse käesoleva aasta 5. detsembri istungi otsuse alusel ja juhatuse ettevalmistatud päevakorraga. 

Head kolleegid, kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Palun, kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks on end registreerinud 86 Riigikogu liiget, puudub 15. 

Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada. Kinnitamisele tulev päevakord on teie laudadele jagatud. Head kolleegid, kas saame asuda hääletamise ettevalmistamise juurde?

Nii, head kolleegid, asume hääletamise juurde. Aga enne Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on päevakorra kohta ettepanek. Et tänane täiendav istung saaks sujuda ladusalt, ei tekiks mingisuguseid venitusi ja vastasseise, on mul ettepanek esimene päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja jätta.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa seda ettepanekut arvestada, sest täiendava istungi päevakorda me muuta ei saa. See on juhatuse poolt kinnitatud ja välja saadetud.

Head kolleegid, asume hääletuse juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu … Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, mul on täitsa protseduuriline küsimus. Teie olete kogenud Riigikogu esimees ja kindlasti olete hinnanud, milline võiks olla tänase päevakorra arutelu kestus. Seda küsivad päris paljud inimesed, sealhulgas Riigikogu ametnikud. Mis teie parim prognoos on, mis kellani me täna siin toimetame?

Head kolleegid, ma eelnevalt andsin piisavalt võimalusi käsi tõsta ja küsida. Aga vastan, et jah, meil on, ma usun, täiesti sõidetav päevakord, kui nii öelda. Ma usun, et me suudame selle tänase päeva raames kindlasti ära menetleda, juhul kui me ei ole silmitsi väga pikkade ja rohkearvuliste kõnedega. Väga mitmed eelnõud on olulised, selleks et Eesti Kaitsevägi saaks järgmiseks aastaks pikendada oma missioone, mis kindlasti on äärmiselt oluline samm.

Head kolleegid, oleksite võinud käed tõsta varem. Me oleme asunud hääletamise juurde ja nüüd te tulete oma protseduuriliste küsimustega. Ma palun, ma andsin teile piisavalt võimalust reageerida. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kui räpakalt kiirustada, siis võivad tulla ebakvaliteetsed otsused. See puudutab meie menetluses olevat täiendava istungi esimest päevakorrapunkti, 2024. aasta riigieelarvet. Valitsus, ma ei saanudki täpselt aru, tegi esmaspäeval mitteistungi, mis puudutas õpetajate palga võimalikku täiendavat tõusu, mis õpetajate, haridustöötajate vaates ei ole piisav, kuid mille kohta avalikkusele anti teada, et see nähakse eelarves ette. Nüüd on selgunud, peaminister viitas, et sotsid olid vastu. Keegi on öelnud, et Gerrit Mäesalu tühistas istungi, ei lubanud valitsuse istungit teha. Niisugune on avalik informatsioon selle kohta. Kuid sellesse asjasse, ma saan aru, on segatud ka Riigikogu juhatus. Toomas Kivimägi ütles, et Eestis olevad juhatuse liikmed olid teinud nõupidamise, kus nad leidsid, et nad ei soovi lülitada usaldus[küsimusega] seotud 2024. aasta riigieelarvesse valitsuse täiendusettepanekut õpetajate täiendavate palgavahendite kohta. Minu küsimus, härra Riigikogu esimees, selle kohta on see, miks siis Riigikogu juhatuse liikmed, Eestis olevad juhatuse liikmed, seda ei võimaldanud. Isamaa nimel võin ma kinnitada, et me oleksime kindlasti olnud nõus ka sellega, kui oleks olnud lühem dokumentide saali esitamise aeg, aga [eelnõus] oleks olnud ka õpetajate palga tõusu raha. Praegu me teeme niisugust eelarvet, mille kohta, ma saan aru, eile valitsuse liikmed ise möönsid, et me hakkame seda lappima.

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

Ma arvan, et see ei ole kohane riigi asjaajamise viis. Ma palun teilt selgitust selle Eestis olnud juhatuse liikmete koosoleku kohta.

Aitäh! Toomas Kivimägi andis teile väga pika ja põhjaliku vastuse sellel teemal. Tõepoolest, me kaalusime neid variante, aga leidsime, et täna ei ole võimalik seda eelnõu enam muuta, sellepärast et menetlusdokumentide väljasaatmise tähtaeg oli hilisem. Seda [menetlust] ei saa ka katkestada, sest see [eelnõu] on seotud valitsuse usaldamisega. Need on väga kaalukad põhjused, mille pärast see eelnõu on täna lõpphääletusel just sellisel moel. Nii nagu ka Vabariigi Valitsuse liikmed, sealhulgas haridusminister ja peaminister, on kinnitanud, see olukord lahendatakse väga kiiresti ja korrektselt ning õpetajad kindlasti saavad ettenähtud palgatõusu, mille jaoks Eesti Vabariigi haridusminister leidis [raha] haridusministeeriumi realt.

Nüüd viimane protseduuriline küsimus ja siis me kahjuks peame uuesti andma saalikutsungi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te ütlesite sellise lause, kui siin mõned käed [tõsteti] üles, et olen teile andnud juba piisavalt aega, et protseduurilisi küsimusi esitada. Mina ütlen selle peale niimoodi, et teate, mulle ei meeldi teie selline toon. Meie ei ole siin mingid pillimehed ja teie pole mingi orkestrijuht. 

Aitäh! Aitäh, Kalle Grünthal! 

Las ma räägin lõpuni!

Head kolleegid! (Helistab kella.) Las Kalle Grünthal räägib lõpuni. Jaa, Kalle Grünthal, palun!

Asi on selles, et sellist normi ei ole meie kodukorras olemas. Ma soovitan teil minna Jüri Ratase juurde järeleaitamistundi, et mismoodi protseduurilised küsimused [käivad].

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te nägite, siis ma enne päevakorra kinnitamist veel korduvalt tekitasin pausi ja ootasin neid protseduurilisi küsimusi. Aga nagu öeldud, et katsume kõik kinni pidada sellest, milline on see meie töönorm siin olnud. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Kahjuks me oleme nii palju rääkinud, et me peame uuesti kasutama saalikutsungit. Urmas Reinsalu, ma ei võta kahjuks seda protseduurilist küsimust, sest me asume hääletamise juurde.

Head kolleegid, ma saan aru, et Helir-Valdor Seedril on protest. Palun mikrofon Helir-Valdor Seedrile. Palun!

Austatud juhataja! Ilmselt te ei ole oma lühikese [ameti]aja jooksul [jõudnud] veel ennast väga hästi kurssi viia kodu‑ ja töökorra seadusega. Te vastasite mulle, et täiendaval istungil ei ole võimalik päevakorrast punkte välja jätta või neid muuta. See ei vasta tõele. Te ajate ilmselt erakorralise ja täiendava istungi segi. Ma loen teile ette sellestsamast kollasest raamatust, millele te olete korduvalt viidanud ja mille te olete Riigikogu liikmetele laiali saatnud: "Täiendava istungi päevakorra peab Riigikogu istungi alguses kinnitama […]. Riigikogul on võimalik jätta küsimusi päevakorrast välja või muuta nende arutamise järjekorda […]. Päevakorda võib täiendada, arvestades RKKTS § 54 lõikes 3 ja §‑s 56 sätestatut." 

Nii et minu ettepanek jätta täna esimene punkt päevakorrast välja oli täiesti asjakohane ja kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega, lugupeetud kolleeg!

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg! Ma rahuldan teie protesti ja võtan teie ettepaneku arvesse. Aga nüüd ma näen, et Erkki Keldol on käsi püsti. Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus päevakorda muutma ega midagi sealt välja võtma.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun, viimane protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te märkisite õigesti, et usaldus[küsimusega] seotud eelnõu menetlemist ei saa katkestada. Tõepoolest, selles olukorras me oleme, me seisame iseendaga ja parlamendi kodukorraga silmitsi. Millised on käitumuslikud võimalused meil nii-öelda mõistlikult käituda? See oligi asi, mille kohta me tegime ettepaneku ka eile hommikul. Oleks võinud olla nii ja see on praegu ka Helir Seedri ettepanek, et võtame selle eelnõu [päevakorrast] välja, seda eelnõu tuleks täiendada valitsuse poolt muudatusettepanekuga ja võtta see vastu sel kombel, nagu valitsus on metoodika valinud. Teie enamushääled küllap peavad ja peaksid eeldatavasti ka järgmisel nädalal. Selle küsimuse saaks lahendada nõnda, et me ei hakka rabistades tegema nii-öelda eelarvest mustandit, mille kohta mööndakse, et sisuline küsimus on jäänud sealt välja. Mis te sellest ettepanekust arvate?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te kuulsite, siis ettepanek kõlas, aga Erkki Keldo ütles, et ta ei ole päevakorra muutmisega nõus. Nii et ma ei saa seda kahjuks praegu arvesse võtta. 

Aga, head kolleegid, kas me võime asuda hääletamise juurde? (Hääled saalist.) Järgnevalt panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 8. detsembri täiendava istungi päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid on 1. Päevakord on kinnitatud. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole. 

Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, jätkame esimese päevakorrapunkti raames korralisel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud (Helistab kella.) 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teist lugemist. Eelnõu arutelu jäi pooleli läbirääkimiste etapis. Palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõuga seoses on väga palju erinevaid arvamusi. Mina omalt poolt tooks välja ühe sellise rea, kuna see puudutab mind kui Lääne-Virumaa ringkonna esindajat isiklikult. 

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite tegevuse "Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele" eelarvest suunatakse 2 014 000 eurot Kliimaministeeriumi projektile "Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring". Küsisin täpsustust kliimaministrilt, kas see projekt ja rahastus on seotud ka valitsuse koalitsioonilepinguga, kus on öeldud, et toetatakse Eesti ja Euroopa Liidu jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimise jätkamist ning otsitakse võimalust keskkonda hoides luua Eesti rahvale seeläbi uut jõukust. Vastus oli muidugi selline – vabandust, rahandusminister vastas mulle sel hetkel –, et Kliimaministeeriumil on järelikult põhjust uurida maavarasid ja et meil on tark teada, kus meil millised maavarad on ja selline tavapärane regulaarne tegevus on vastavuses nende ministeeriumi tegevusega.

Kui me siin aasta alguses saime lugeda nende maavarade uuringute kohta, siis me saime teada, et Ida-Virumaal on uuringud pandud pausile. Järelikult on pandud suur rõhk Lääne-Virumaal olevate maavarade uurimisele. 

Tallinna Tehnikaülikooli maavarade ja rakendus[geoloogia] osakonna juhataja Rutt Hints ütleb, et rohepöördest on kujunemas konkurentsitult kõige suurema nõudluse kasvu allikas lähitulevikus, sest taastuv[energeetika] infrastruktuur on väga ressursiintensiivne ja eriliselt on ta metalliintensiivne ning lisaks tavalistele metallidele tahab see pööre neid metalle, mida me veel 20 aastat tagasi üldse ei kasutanud. 

Kas teile ei jäänud kõrvu: ressursiintensiivne, metalliintensiivne? Kus on siin see keskkonnakaitse, kus on see rohepöörde üllas eesmärk, et tarbime vähem, kasutame vähem? 

Teadlane ütleb, et me peaksime kaaluma seda, mida uute toormete vajadus meile annab. "On väga oluline, et me oleme fosforiidiuuringutega taas alustanud. Me teame, et meil on Eestis olemas fosforiit, mis sisaldab teatud määral haruldasi muldmetalle. Meil on olemas mustades kiltades vanaadium – ka selline akutehnoloogiate metall. See on perspektiiv," ütleb teadlane. Teadlase sõnul on Eesti fosforiit küll muldmetallide suhtes madala kvaliteediga ressurss. Mis temas aga on head, on see, et kui me vaatame haruldaste muldmetallide proportsiooni, mida me fosforiidis näeme, siis seal on suhteliselt heas proportsioonis just need metallid, mida on vaja püsimagnetite tootmiseks.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Teadlane märkis, et tulevikus hakkavad Euroopa maavarasid tegelikult kaevandama sotsiaalteadlased, ilma nendeta ei ole võimalik ühtegi ressurssi turule tuua. Kuulsite õigesti: sotsiaalteadlased hakkavad kaevandama. Ka meie Kliimaministeeriumis on ju vähem teadlasi ja rohkem nii-öelda sotsiaalteadlasi. 

Juba eelmine aasta telliti Euroopa Liidu rahaga uuring kohalike omavalitsuste rolli kohta rohepöörde elluviimisel. Uuringut finantseerisid Euroopa Liidu sotsiaalfondist rahastatud ühtekuuluvusfondid. Selle üks suuremaid järeldusi oli see, et suuremates KOV-üksustes võiks tööl olla täiskohaga rohepöörde koordinaator, kes tegutseb eelistatuna arenguküsimustega tegelevas osakonnas või kantseleis. Kas pole huvitav? Rohepöörde koordinaator – kõlab nagu rohepartorg. Leitakse, et kohaliku rohepöörde laiapõhjaliseks juhtimiseks on lisaks otstarbekas luua kohalik rohepöörde koordinatsioonikoda, millesse on kaasatud lisaks valitsusliikmele ja rohepöörde koordinaatorile ka teisi ametnikke. 

Rohepööre on ääretult intensiivne ja ääretult ressursimahukas, aga meie räägime siin keskkonnakaitsest. 25. veebruaril 1987 sai Eesti avalikkus ETV eetrist teada, et Nõukogude Liidu fosforikaevanduskoondisel on peagi plaanis Virumaal kopp maasse lüüa. See päädis Eesti NSV Ministrite Nõukogu keeldumisega kiita heaks üleliidulise mineraalväetisetööstuse ministeeriumi kava Toolse ja Kabala kaevanduse rajamiseks. Toimus fosforiidisõda, millel oli väga oluline roll Eesti taasiseseisvumisel. 

Selle eelnõuga me näeme, et lisaks sellele, et maksustatakse surnuks meie ettevõtjad, tehakse vaeseks meie maksumaksjad, püütakse nüüd Eesti tühjaks teha ka maavaradest, millega muidugi kaasneb suur keskkonnakahju. Ei saa seda eelnõu heaks kiita. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kõik, kes te siin saalis olete, ja need, kes vaatavad seda [istungit] kuskilt mujalt! Keskerakonna fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada. Ma tahaksin öelda, et kahjuks ei saa toetada, aga ausalt öeldes kahju ei ole, sest olgem ausad, see eelarve on nõrk. Kuna riigieelarve on üks tähtsaimatest dokumentidest, mida valitsus üldse toodab, ja finantsilises mõttes on see kõige tähtsam dokument, siis ei tohiks see nii nõrk olla.  

Nagu paljud tähele panid, me ei ühinenud obstruktsiooniga, ei leidnud, et see omaks suurt mõtet. Aga see absoluutselt ei tähenda, nagu me kuidagimoodi toetaksime seda eelnõu ja järgmise aasta eelarvet. Vähe sellest, et see on nõrk, see on meie meelest Eesti riigi, Eesti rahva vastu lihtsalt vaenulik dokument.  

Kuna sellest, miks see nõrk on, on minu kolleegid siin juba, võib öelda, mitu päeva järjest rääkinud, siis ma ei hakka seda kõike kordama. Mul ei jätku selleks ka aega. Aga neid punkte, mis rõhutavad, et see on nagu rahvavaenulik eelarve, ma tahaks mainida.  

Esiteks, loomulikult käibemaksu tõus. Tänu sellele tõusevad hinnad põhimõtteliselt kõikidel teenustel ja kaupadel, kaasa arvatud esmatarbekaupadel. Seda hakkavad kõige rohkem nii-öelda oma naha peal tundma kõige vähem kindlustatud Eesti elanikud. Politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgad külmutatakse, räägitakse, et neljaks aastaks, noh, ootame ära, vaatame, aga järgmiseks aastaks külmutatakse kindlasti. Mina arvan, et praegustes oludes ei ole see üldse õige samm.  

Õpetajate palgad – ausalt öeldes on see olnud nii piinlik saaga viimastel nädalatel, et isegi need inimesed, kes otseselt ei ole haridusvaldkonnaga kuidagi seotud, tundsid piinlikkust. Praegu me oleme silmitsi õpetajate üleriigilise streigiga, mis tuleb arvatavasti järgmise nädala alguses. See näitab seda, et valitsus kahjuks ei ole saanud oma missiooniga hakkama.  

Ka eakad inimesed sellest eelarvest endale midagi suurt ja ilusat ei leia. Ma mäletan, kuidas enne valimisi, märtsikuus, kõigi erakondade, kaasa arvatud loomulikult koalitsioonierakondade poliitikud käisid eakate inimestega rääkimas ja neid moosimas nende poolt hääletama. Olid väga ilusad loosungid ja lubadused: 1000 eurot keskmine pension, 1200 eurot keskmine pension. Noh, praegu on see 700, järgmisel aastal jääb põhimõtteliselt samaks, välja arvatud indekseerimise [tõttu tulev tõus], mis tuleb niikuinii. Ma küsisin ka rahandusministri käest, kas eakatel inimestel on, mille üle järgmisel aastal rõõmu tunda. Ega väga palju ei ole. 

Peretoetused. Me kõik mäletame, et 1. jaanuarist vähendatakse 200 euro võrra kuus või 2400 euro võrra aastas paljulapseliste perede toetust, mis on väga konkreetselt lihtsalt vaenulik samm nende perede suhtes. Ülejäänud peretoetused jäävad samaks, ei tõuse, mis praegustes oludes minu meelest ei ole ka väga õige.  

No ja siis on ka väiksemad asjad, mis vaatamata sellele, et nad on väikesed, on ikkagi sümboolsed. Nimetame kas või seda, et pannakse kinni Eesti esindused Ameerika Ühendriikides. Samuti suletakse Kopli päästekomando Põhja-Tallinnas. Tundub, et väike ja lokaalne asi, aga tegelikult hästi sümboolne, sest näitab, kas valitsus hoolitseb oma inimeste eest ja nende turvalisuse eest. 

Võrdluseks: praegu toimub Tallinna Linnavolikogus järgmise aasta eelarve projekti menetlemine. Kui vaatame seda dokumenti, siis me näeme hoopis teistsugust pilti. Linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et majanduslanguse tingimustes tuleb inimesi toetada. Ma arvan, et just see peaks olema ka riigi tasandil see põhimõte, mis peaks olema eelarve, ma ei tea, nagu aluseks. 

Palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Investeeringud Tallinnas järgmisel aastal kasvavad 20% võrra. Sotsiaaltoetuste maht kasvab 10% võrra. Rääkides eakatest: pensionilisa, mis on praegu 175 eurot, kasvab 200 euroni. Üritatakse aidata erinevaid majandussektoreid, näiteks puit[majade] ehitust ja nii edasi. See ei ole otseselt munitsipaalfunktsioon nii-öelda, aga omavalitsus tegeleb sellega, kuna näeb, et riik seda ei tee. Ma ühinen Tallinna linnapea küsimusega, mida ta ühes intervjuus mainis, et kuidas siis Tallinn suudab ja riik mitte. 

Ma arvan, et probleem ei ole riigis, kuna riik ei ole milleski süüdi. Probleem on lihtsalt selles, et riigi tasandil on meil võimul kolmeparteiline kamp, kes ei ole võimeline kokku panema eelarvet, mis oleks selline, et rahvas võiks öelda: "Jah, see on selline eelarve, mida me tahtsime, me näeme, kuidas see meile kasulik on." Praegu see [eelarve] ei ole kasulik, praegu see on [inimeste vastu] vaenulik, nagu ma ütlesin. Ausalt öeldes ma nüüd lihtsalt kordan seda, mida ma ütlesin kolmapäeval peaministrile infotunni raames: kui valitsuserakonnad ei saa oma tööga hakkama, siis äkki oleks aeg valitsusvastutus teistele anda. 

Viimane asjaolu, miks Keskerakonna fraktsioon seda [eelarve eelnõu] kindlasti toetada ei saa, on see, et nagu te kõik teate, on see seotud usaldushääletusega. Me räägime usaldusest Vabariigi Valitsuse vastu. Praegu kahjuks meie seda valitsust ei usalda ja ausalt öeldes, mida edasi, seda rohkem me teda ei usalda. Me tegime 30 sisulist ettepanekut fraktsiooni nimel. Siin ei ole obstruktsioonist ega venitamisest ega millestki muust sellisest juttu, need on väga konkreetsed, sisulised asjad. Aga kuna eelnõu on seotud usaldushääletusega, siis me ei saa neid muudatusettepanekuid isegi siin saalis tutvustada, rääkimata sellest, et pidada nende üle diskussiooni. 

Nii et meie arvates ei see dokument ise ega ka see stiil, kuidas siin Riigikogus hääletatakse, absoluutselt ei sobi. Nii et meie seda eelarve projekti toetada mitte kuidagi ei saa. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vastu Kaja Kallase valitsusele. Me oleme vastu Kaja Kallase valitsemisele. Me oleme vastu eelarvele, mis toob massilised maksutõusud, majanduse allakäigu, ettevõtete pankrotid, tööpuuduse kasvu ja maksulaekumiste vähenemise. Me oleme vastu eelarvele, mis vastupidi Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva valedest nõretavale retoorikale suurendab defitsiiti ja suurendab võlga. 

Meie erakonna eesmärk oli eelarveprotsessi kaudu kutsuda esile uued valimised. Meie plaan oli välja loetud Eesti põhiseadusest ja teistest seadustest, see oli selgelt seadustele tuginev demokraatlik plaan. Tunnistan, olime pisut liiga naiivsed. Kui seadust oleks täidetud, siis ei oleks jõudnud riigieelarve sellise tempoga Riigikogu ette ega ka mitte Kadriorgu ning see plaan oleks rakendunud. Paraku, nii nagu oli ka abielureferendumi puhul, liberaalne eliit on pigem valmis rikkuma kõiki kirjutatud ja kirjutamata reegleid, peaasi, et kõrgeim võim ehk rahvas ei saaks poliitikas sõnaõigust. 

Kui keegi arvab, et eelarve vastuvõtmine siin saalis lõpetab vastasseisu Riigikogus, siis ta eksib. Ükski tuumprobleemidest, mis on tekitanud põhimõttelise laupkokkupõrke Eesti poliitikas, pole ju lahenenud. Ja kuni pole, senikaua ei lähe ka paremaks. Aitäh! 

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun! 

Palun igaks juhuks kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kuna see eelarve on seotud Vabariigi Valitsuse usaldamisega, siis ei ole mul võimalik seda toetada. 

Aga toon välja selle eelarve ühe positiivse aspekti, mida mainisin juba küsimuste esitamise käigus. See positiivne aspekt on kaitsekulutused. Ehk kaitsekulutused järgmisel aastal tõusevad 3,2%‑ni meie sisemajanduse koguproduktist. Käesoleval aastal on need 2,85%, nende majandusprognooside järgi, mis olid käesoleva aasta eelarve koostamise ajal. Paraku see protsent ilmselt veel tõuseb käesoleval aastal, sest majandus on languses ja SKT on vähenemas. 

Aga mu küsimus on, et kui me sel aastal suutsime tõsta kaitsekulud 2,85%‑ni või isegi 2,9%‑ni SKT‑st ilma kõigi nende toetuste vähendamiste ja maksutõusudeta, siis kuidas me oleme järsku nii raskes seisus, et me ei suuda 0,3% sealt edasi tõsta, ilma et me peaksime nii drastilisi meetmeid maksunduses ja toetuste kärpimises rakendama. Tegelikkus on siiski see, et niinimetatud maksuküüru kaotamiseks – see lähiaastatel tuleb – vajalik summa on hoopis suurem kui kaitsekulutuste tõusuks vajalik summa, seda on hinnatud umbes 400 miljonile eurole. 

Mis puudutab veel kaitsekulutusi ja RES‑i natuke pikemat vaadet, siis on ju selge, et praeguses julgeolekuolukorras me tegelikult ei saa ka sellele 3,2%‑le pidama jääda. Kui kevadel hakatakse uut RES‑i koostama, siis mis on need põhilised küsimused, millega on vaja edasi minna? Ma ütlen need siit puldist juba praegu välja. 

Number üks on suurtükiväe tugevdamine. See puudutab ka nende relvasüsteemide asendamist, mis me andsime oma de facto liitlasele Ukrainale vahepeal ära. Meil on vaja diviisi suurtükiväe rügementi. Tegelikult peaksime selle protsessiga ehk planeerimise ja hankimise protsessiga juba järgmisel aastal peale hakkama, nii et me saaksime ülejärgmisel ja järgnevatel aastatel edasi minna. 

Siis muidugi laskemoonavarude täiendamine. Eraldi tooksin ma välja lisaks laskemoonale kõigi pioneerivahendite täiendamise vajaduse. See puudutab erinevat tüüpi miine, lõhkeainet, pluss muid pioneerivahendeid, näiteks süütenöörid, detoneerivad nöörid, detonaatorid ja nii edasi. Kui meil on laskemoona vähe, siis me oleme sõja korral tõsistes raskustes, aga kui meil on pioneerivahendeid vähe, siis me kaotame sõja. Ka siin me oleme oma de facto liitlast Ukrainat toetanud, aga me peame neid varusid asendama. 

Neljas aspekt on mehitamata lennuvahendite ehk droonide kiire areng, mis Ukraina sõja praeguses etapis aset on leidnud. Ka sinna tuleb meil panustada. Ehk sõjalises riigikaitses me ei saa paraku piirduda järgnevatel aastatel selle 3,2% tasemega, kuhu me oleme välja jõudnud.

Aga nagu ma ütlesin, ma tahan siit puldist veel kord selles aspektis valitsust tunnustada. 

Kus muidugi seis on halb, on laiapindse riigikaitse mittesõjaline osa. Ma hea ministri käest küsisin, kui palju selleks raha on ja kuidas sellega on. Jah, Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis on selleks nüüd 14 miljonit. Aga me ju näeme, et see ei ole isegi eelarve põhiosas sees ja 14 miljonit on väga väike summa. Siin on vaja loomulikult fikseerida üldse kõigepealt ministeeriumide riigikaitseülesanded seaduses ehk sellessamas uues kriise, valmisolekut ja riigikaitset puudutavas seaduses, sest kui midagi seaduses kirjas ei ole, siis seda ei täideta. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis on [kirjas], et seesama laiapindse riigikaitse mittesõjaline osa, kaasa arvatud elanikkonnakaitse, võiks saada umbes 0,5% SKT‑st. Sama on soovinud ka meie lugupeetud oponendid sotsiaaldemokraadid. Nii et meil tegelikult on ka selles olemas mingi konsensuslik alge, mida me ei ole suutnud veel paraku mingitesse dokumentidesse fikseerida ega siia eelarvesse panna. Aga ütlen kohe, et laiapindse riigikaitsega on eelarves halb lugu. Sellega on halb lugu ka RES‑is, sest see 80 miljonit, mis on ette nähtud neljaks aastaks, on ka väga vähe. Me oleme sellest 0,5%‑st ikkagi väga kaugel. Me peaksime selle vea parandama. 

Ja muidugi – ma püüan kogu sellele probleemipuntrale tõepäraselt läheneda –, kui me tõstame kaitsekulusid veel, nii et üle 3,2% läheb sõjalisele kaitsele, ja tõstame kulutused laiapindse riigikaitse mittesõjalisele osale 0,5% lähedale SKT‑st, siis see tervikuna tähendaks praeguses pikaajalises vastasseisus Venemaa ja tema liitlase Valgevenega seda, et tõenäoliselt meil tuleks kuni 2050. aastani oletuslikult laenata nii palju, et me läheme miinusesse umbes 50% või 60%-ga SKT‑st, kui me peaksime aastas umbes 1,5% laenama. See ei ole väga meeldiv perspektiiv, aga ma arvan, et on mõistlik rääkida nii, nagu asi on. 

Meil seisab natuke pikemas perspektiivis ees kaks võimalust: kas me oleme riigina alles ja meil on mõnevõrra rohkem võlgu või me püüame iga hinna eest saavutada eelarvetasakaalu või liikuda sinnapoole ja jääme ohustatuks, kuna meie sõjaline riigikaitse ja laiapindne riigikaitse ei ole piisavalt tugevad. Siin ei ole meil valikut hea või halva otsuse vahel. Siin on sisuliselt valik halva ja väga halva otsuse vahel, mis meil lähiaastatel tuleb teha. Ma püüan lihtsalt teadvustada juba praegu ja siin, mis võimalused meil üldse on selle sügava vastasseisu tingimustes, mis meil meie totalitaarsete naaberriikidega on. See on kõik. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Hea Eesti rahvas! Suurem osa 2024. aasta eelarvega tehtavatest kuludest ja riigi prognoositavatest tuludest on sellised, et see [eelarve] võetaks vastu ükskõik millise Eesti valitsuse otsuste järgi. Need [tulud ja kulud] on kehtivate seaduste alusel paika pandud. Kuid Isamaa põhiosundus puudutab poliitikavalikuid, mida ametis olev valitsus on eelarve eelnõus teinud, ja meie veendumuse järgi need poliitikavalikud ei vasta Eesti ühiskonna vajadustele, Eesti inimeste, Eesti ettevõtjate ootustele. Seetõttu me esitasime alternatiivse eelarve eelnõu. Mul on kahju, et ühestki aspektist seda sisuliselt käsitlemata lükkas valitsus meie eelarve eelnõu, alternatiivse eelarve eelnõu tagasi. 

Mida Isamaa oma alternatiivse eelarve eelnõuga ette pani? Esiteks, vähendada keskvalitsuse bürokraatiat. See dekoratiivne keskvalitsuse kulude vähendamine, mis on ette pandud 2024. aastal, ei ole kindlasti piisav. Meie taotlus oli viia see [vähendus] läbi 2023. aasta eelarve muutmise seadusega ja teha nii ka 2024. aasta eelarvega. Isamaa kogu alternatiivse eelarve ettepanek, ma rõhutan, oleks parandanud ka riigi rahalist olukorda ja riigieelarve positsiooni. Teiseks, me panime ette rea konkreetseid poliitikaküsimusi, mida valitsus ei adresseerinud sisuliselt ja mis, me näeme, on ühiskonna jaoks muutunud akuutseks.  

Esimene küsimus puudutab meie õpetajate kindlustunnet. Me olime kõik uhked meie Eesti õpetajate, Eesti koolide, Eesti laste üle, kui tulid järjekordsed uudised PISA testi kohta, et meie lapsed, meie koolid on maailma absoluutses tipus. Haridustöötajad on teinud kompromissettepaneku ja Isamaa ettepanek oli, et mõistlik ja ühiskonnale stressi mittetekitav oleks see kompromissettepanek vastu võtta. Mul on kahju, et valitsus on sellele haridustöötajatega nii räpakal ja üleoleval moel kommunikeerides selja pööranud.  

Teiseks, me panime ette selge osunduse, mis puudutab rahvusliku julgeoleku ja sisejulgeoleku konkreetsete objektide täiendavat rahastamist. Kindlasti tunnustan ma valitsust selle eest, et meie riigi julgeolekustrateegias ettenähtud riigikaitse üldise tasandi eesmärk on järgmise aasta eelarves täidetud. Kuid praktilised küsimused, mis puudutavad idapiiri väljaehitamist ning ka elanikkonnakaitsesse investeerimist, on jäänud järgmise aasta eelarve eelnõus adresseerimata. Siseministeeriumi enda eksperdid sellel nädalal kinnitasid, et selleks, et idapiir täielikult aastaks 2027 välja ehitada, on vaja täiendavalt 55 miljonit eurot. Samamoodi on valitsus jätnud täies mahus arvestamata, nii nagu ta lükkas tagasi Politsei‑ ja Piirivalveameti taotluse idapiiri väljaehitamiseks 70 miljoni euro ulatuses, selle elanikkonnakaitse ja varjestamisvõimekuse loomise ettepaneku. 

Lisaks nägi meie ettepanek ette rea juhtimissuuniseid valitsusele, mis puudutavad meie majanduse kindlustunde täiendavat toetamist. Jutt ei käi eraldivõetuna mingitest toetustest, millest valitsus kõneleb nii, otsekui ettevõtjad neid nõuaksid. Ettevõtjate sõnum on üks ja selge: ärge tehke rumalusi, ärge tekitage maksutõusude kaudu täiendavat ebastabiilsust meie majanduskeskkonnas lisaks sellele, et väliskeskkonna indikaatorid on väga haprad ja nõrgad. Me panime ette selle juhtimisülesande, et valitsus annaks oma kriitilise käsitluse, revideeriks jõustatud maksuotsuseid, vaataks need üle ja loobuks tulevastest maksuotsustest. Me panime ette ka ülesandepüstituse, et valitsus esitaks selge nägemuse, mis puudutab bürokraatia vähendamist ettevõtluse jaoks 2024. aasta ülesandena. Panime ette, et valitsus looks selge kava ja annaks jooksvat tagasisidet rahvaesindusele, kuidas ta rakendab kiiremini Euroopa Liidu vahendeid, selleks et muu hulgas tekitada sisenõudlust meie majanduse huvides, et väljuda majanduslangusest. Lisaks äärmiselt oluline teemadering: me panime oma alternatiivse eelarvega valitsuse ette ülesande esitada Riigikogule tegevuskava elektrienergia varustuskindluse tagamiseks. See ülesannete rida on vältimatu, need on tuumküsimused, et leida vastus ühiskonna jaoks, majanduskeskkonna jaoks, riigi jaoks strateegiliste probleemide lahendamisel. Kahju, et valitsus ei pidanud ühtegi neist arvestamist väärivaks.  

Lisaks, nii nagu valitsuse poliitikavalikud mitte ei tugevda, vaid habrastavad kindlustunnet, on kahetsusväärne see, et valitsuse poliitikavalikud habrastavad ka Eesti perede kindlustunnet. Isamaa paneb ette pöörata täies mahus tagasi peretoetuste kärpimine. Nii nagu demograafid on öelnud, perede olemasoleva sotsiaalse turvavõrgu lõhkumine on peredele üks täiendavat ebakindlust ka pere kujundamisel [tekitavaid] asjaolusid. Meie sõnum on üks ja selge: valitsus ei oma selleks mandaati ja on vastutustundetu, kui ta seda turvavõrku lõhub. 

Meie sõnum siit saalist on üks: valitsuse poliitika ei vasta Eesti ühiskonna ootustele. See valitsus ei vääri, et Isamaa toetaks tema ametis püsimist selle eelarve eelnõu abil. Seda esiteks.  

Teiseks, meie sõnum on, et alternatiivne poliitika on võimalik, ja see on lootuse sõnum, mida ma siit kõnetoolist tahan öelda Eesti inimestele. Meil ei ole täna Eesti inimestele lubada mitte midagi muud kui lootust. Lootus ja lubadus, et tuleb aeg, kui selle valitsuse aeg saab läbi.

Isamaa seisukoht on üks: me pöörame tagasi perede kindlustunnet lõhkuvad meetmed ja taastame [selle kindlustunde]. Kui Isamaa on valitsuserakond, siis me vaatame kriitiliselt üle need maksutõusud, mida valitsus on jõustanud või kavandab jõustada. See valitsus planeerib aastaks 2027 inimese kohta üle 2000 euro täiendavaid makse. See ei ole mõistlik poliitika. Isamaa ei toeta sellist poliitikat, kuid me teeme seda naeratades ja me teeme seda selge sõnumiga. 

Teie aeg!

Alternatiivne poliitika Eestis selle valitsuse [poliitika] kõrval on võimalik. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kahjuks ükskõik mis statistika näitab, et inimeste toimetulek halveneb ja majandus on languses. Kahjuks ka viimased PISA testi tulemused tegelikult näitasid, et oleme ka siin langustrendis, oleme langenud neljandaks. 

Mul on küsimus selle eelarve kohta: kus on need investeeringud, mis majandust elavdavad, kus on need toetused, mis päästavad inimesi vaesusest, kus on lubatud palgatõus, kus on need vahendid, mis motiveerivad meie õpetajaid? Kahjuks mitte midagi sellist selles riigieelarves ei ole. Sellel eelarvel puudub tegelikult üldse sisu ja ka vaade tulevikku. On ju teada, et raskemas majanduslikus olukorras peab riik tulema inimestele appi, tulema appi kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele, ta peab investeerima, aitama investeeringutega, et me veel sügavamasse majanduskriisi ei langeks. Meil on aga täiesti vastupidi: uuest aastast tõusevad maksud, inimesi, ettevõtjaid kooritakse veel rohkem ja siis lõpuks lihtsalt jäetakse nad üksi. 

Aga ma tegelikult tulin siia, et veel eraldi rääkida Reformierakonna silmakirjalikkusest õpetajate palga tõusu teemal. Valitsus andis sõna, valitsus võttis sõna. Õpetajatele lubati palgatõusu, hiljem öeldi, et seda ei tule. Tegelikult on väga õige Reemo Voltri väide, et valitsuse erinevaid sõnumeid ei saa enam usaldada. 

Mida teeb Reformierakond? Riigi tasandil nad õpetajatel palka tõsta ei suuda, vahendeid selleks ei leia. Siis tulevad nad Tallinna Linnavolikokku ja teevad rea muudatusettepanekuid Tallinna linna eelarve kohta. Siis lähevad ja annavad intervjuusid selle kohta, et näete, kuidas Tallinn ei tule õpetajatele appi, meie tegime muudatusettepanekuid, aga kõik need hääletati maha. Siis jääb veel õigust ülegi. Mul on küsimus, kus see loogika on. Riigis, eks ole, Reformierakond seda teha ei suuda, õpetajatele väärilist palgatõusu tagada ei soovi ning siis nad tulevad, ja hakkavad selles süüdistama kohalikke omavalitsusi. 

Ma tuletaks meelde, et Tallinn on iga aasta tulnud appi lasteaiaõpetajatele ja huvikooliõpetajatele. Uuest aastast tõuseb näiteks klassijuhatajatasu. Kahjuks kõikidel kohalikel omavalitsustel selliseid võimalusi pole ja neile ei tule ka riik appi. 

Veel üks huvitav aspekt: peaministri suhtumine tuli välja ka näiteks Kopli päästekomando teemal. Kui Tallinn ütles, et jah, me oleme valmis appi tulema ja võtma need kohustused enda kanda, siis mida ütles Kaja Kallas? "Aga väga hea, tegelikult see oligi algusest peale Tallinna ülesanne." 

Mul on küsimus, et mis siis järgmiseks. Millised uued kohustused jäävad kohalike omavalitsuste kanda? Me teame juba täna, et paljudel väiksematel linnadel on raske, ja selles eelarves ei ole mitte midagi sellist, mis aitaks neid väikseid linnu. 

Mis on siis üldse riigi ülesanne? Kus on need riigi investeeringud, mida teeb riik reaalselt järgmine aasta inimeste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste heaks, [mida ta teeb] peale maksutõusude? Kahjuks mitte midagi, mitte midagi selles eelarves pole. See on lihtsalt tühi. Kahjuks saab seda eelarvet iseloomustada vaid ühe sõnaga: vaesus. See on vaesuse eelarve. 

Kuna see kõik, mis toimub, on nii absurdne ja kurb, on Keskerakond algatanud rahvaalgatus.ee lehel kampaania Kaja Kallase tagasiastumiseks. Sinna on kogunenud juba üle 24 000 allkirja. Ma kutsun üles Eesti rahvast, ka kõiki siinviibijaid ja kuulajaid: andke palun ka oma allkiri. Sellega te avaldate umbusaldust Kaja Kallasele. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laatsi. Palun! Lauri Laats Riigikogu kõnetooli, palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teate, riigieelarve on väga oluline dokument. Vaadates seda, et meil on peataoleku valitsus, siis [võib öelda, et] ka see dokument, mida praegu nimetatakse 2024. aasta riigieelarveks, on peataoleku dokument. Ei ole eesmärke, ei ole vaadet. Mina küll ei saa aru, mis probleeme tahetakse selle dokumendiga lahendada. Minu arust ei ole siin isegi probleemipüstitust. Keda me tahame aidata, kuhu me suundume ja mis on siis see võluvits, mis päästab Eesti majanduse? Ka nendele küsimustele oleks pidanud sellest dokumendist tegelikult ju vastuse leidma. 

Me teame, et kasvab nende inimeste arv, kes elavad suhtelises vaesuses. Neid on lausa 303 000. Me peame kurvastusega tõdema, et ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on tõusuteel ja tegelikult mitte ainult tõusuteel, vaid on tõusnud meeletult palju, lausa 2,5 korda. Meil on Eestis praegu 48 000 inimest, kes elavad absoluutses vaesuses, kel tegelikult võib-olla ei ole, või mitte võib-olla, aga tegelikult ei olegi iga päev midagi lauale panna. 48 000 inimest! Need on meie Eesti inimesed. Selles dokumendis, järgmise aasta riigieelarve dokumendis ei ole sõnagi sellest, kuidas neid inimesi aidata. Mitte sõnagi! Ja mis eesmärkidest me siin räägime? 

2017. aastal võttis Keskerakond vastu otsuse, mille tagajärjel käivitati tasuta maakondlik ühistransport. Peale seda otsust reisijate arv tõusis. Tegelikult, vaadates statistikat, on ka sel aastal, 2023. aastal, samuti näha maakondliku ühistranspordi kasutajate arvu tõusu. 2024 seda võimalust inimestel rohkem ei ole ja ei tule. See on see, mida valitsus tahab praegu ju saavutada. Kui täna – tõenäoliselt see juhtub – koalitsioonierakondade saadikud, Reformierakond, Eesti 200, sotsid, hääletusel võtavad vastu riigieelarve, siis nad ütlevadki, et jah, me ei soovi, et inimesed saaks leevendust, et inimesed saaks ka edaspidi tasuta maakondliku ühistranspordiga liigelda. 

Käibemaks ja tarbimismaksud. Vaatame üleüldist maksukoormust: meie maksukoormus on üle 33%, mis on tegelikult väiksem kui Euroopa keskmine, 41%. See on tõsi. Aga tarbimismaksud moodustavad meie maksutuludest 42% ja Euroopa keskmine on 28%. Siin ongi see koht, kus tuleb mängu ebavõrdsus, ja siin ongi see koht, kus me räägime, et meil tõuseb absoluutses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste arv. Tarbimismaksudega me vaesestame, teeme veelgi vaesemaks meie inimesi. Käibemaksu tõus on üks ju näide selle kohta, tarbimismaks. Ma saan aru, et valitsusel on seda kõige lihtsam nii-öelda … 

Ja sooviksin kolm minutit juurde. Aitäh! 

… kõige lihtsam hallata. Aga tänu käibemaksu tõusule jäävad vaesed vaesemaks ja absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kindlasti veel tõuseb. See järgmise aasta riigieelarve ongi vaesust külvav dokument. Vaesust külvav dokument! 

Vaatame nüüd koalitsiooni. Võib-olla kõige suurem lootus oli sotsiaaldemokraatidel. Vaadates nende programmi ja maailmavaadet, mina küll ei oleks oodanud, et sotsiaaldemokraadid on nõus sellist dokumenti vastu võtma. Priit noogutab. Priit noogutab ja ütleb: "Jah, Lauri." Priit Lomp tuli ka meil saali. Priit ka, ma arvan, ei oleks nõus selle dokumendi vastuvõtmisega, aga parteidistsipliin on parteidistsipliin. Kahju. 

Vaatame üldiselt veel, mida siis see eelarve meile veel toob. Näiteks PPA palgafondi külmutamise. Oli lubatud, et päästeametnikud ja politseinikud saavad palka juurde. Ei saa, ei saa. Lisaks sellele pannakse veel Põhja-Tallinna päästekomando kinni. Oli lubatud, et õpetajad saavad rohkem palka. Ei saa. Ma kutsungi üles õpetajaid tulema ja meelt avaldama, nii nagu plaanis on. Kui me tahame [tugevat] majandust, kui me tahame tervet ühiskonda, siis meil peab olema hea haridus. Hea hariduse tagavad head õpetajad, head õpetajad vajavad motiveerivat palka. Hetkel seda võimalust valitsus ja koalitsioon ei paku. Nii et igal juhul, õpetajad, ma kutsun teid üles: seiske enda eest, seiske Eesti eest. Kui meil on tugev haridus, siis meil on tugev majandus ja loomulikult on meil siis ka tugev eelarve ja [küllaldased] eelarvelaekumised ehk maksulaekumised.

Tervishoid. Meil on suur puudus arstidest, perearstidest. Te ei kujuta ette, kui ma olin veel tööpostil Mustamäel, kui palju mul käis inimesi ukse taga, peaaegu iga päev, küsimas, aga miks ei ole ikkagi meie linnaosas perearsti, kes suudaks meie inimesi teenindada, miks nad peavad käima kuskil mujal, kui nad üldse saavad käia kuskil mujal. Ka see probleem ei ole lahendatud. Tegelikult ei ole mitte ühtegi probleemi selle eelarvega lahendatud. 

Kutsun veel lõpetuseks üles Eestimaa inimesi külastama [lehte] rahvaalgatus.ee, kus te saate oma meelt väljendada ning liituda petitsiooniga "Kaja Kallas peab tagasi astuma!". Olge meiega, toetage Eestimaad, Eestimaa rahvast ja toetage petitsiooni, millega te selgelt ütlete, et ei, meile aitab, Kaja, astu tagasi.

Loomulikult Keskerakond seda eelarvet vastu ei saa võtta. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kuna Priit Lomp leidis selles kõnes äramainimist põhjusel, et kas ta noogutas või pigem hoopiski raputas eitavalt pead, siis ma arvan, et on täiesti põhjendatud Priit Lombile vasturepliigiks sõna anda. Priit Lomp, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tõepoolest, ma kuulsin kolleegide käest, et mind nimeliselt mainiti ja pandi mulle süüks mõningaid liigutusi. Ma vabandan, aga ma kõiges selles osalemist, kus inimesed kordavad oma mõtteid, ei pea tõepoolest väga praktiliseks ajakasutuseks. Seetõttu ma olin hommikust alates kuulanud Eesti Panga seminari sel teemal, kuidas taastada Eesti majanduse konkurentsivõime, mis, mulle tundub, on oluliselt mõistlikum kui kuulata korduvaid mõtteid. Kuna Lauri Laats on minu komisjoni aseesimees ja ma nägin, et ta on puldis, ma siis, kui tulin saali – küll kõrvaklappidega, vabandan –, noogutasin viisakalt tema poole, sest ta vaatas mulle otsa. Et protokolli ei jääks ekslikku muljet, nagu ma kuidagipidi oleksin kinnitanud tema sõnu, ütlen, et vastupidi, kui oleks võimalik, siis ma raputaksin pead, aga kahjuks on see võimalus mööda läinud. Aitäh!

Aitäh! See on väga oluline täpsustus: te ei noogutanud. Nii, aga enne kui me läheme Andrei Korobeiniku [kõne] juurde, Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Küsimus tekkiski selle riigieelarve seaduse menetlemise protseduuri kohta. Ma loen, et president Alar Karis jättis välja kuulutamata Riigikogus 22. novembril vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, mis pole kooskõlas põhiseadusega, kuna see võeti parlamendis vastu menetlusreegleid rikkudes. Selle eelnõu ja ka mõne muu eelnõu puhul on koalitsioon väga tugevasti rõhutanud, et need on seotud eelarvega, kuigi me oleme siin juhtinud tähelepanu, et võib-olla mõni on olnud kunstlikult seotud, aga kuna see rõhutus koalitsiooni poolt on olnud ja kuna me teame, et eelarvega seotud eelnõud peavad olema vastu võetud enne eelarvet, siis minu protseduuriline küsimus on: kas me saame jätkata riigieelarve menetlust, kui nüüd on selge, et üks nendest eelarvega seotud seadustest ei ole praegu selles staatuses, kus saaks öelda, et ta on vastu võetud?

Aitäh, hea kolleeg! See konkreetne eelnõu, mille president Riigikogusse tagasi saatis, läheb kõigepealt põhiseaduskomisjoni arutelule, siis läheb valdkonnakomisjoni ja siis tuleb siia saali tagasi. Aga meil ei ole mitte ühtegi põhjust mitte jätkata järgmise aasta riigieelarve arutelu siin Riigikogus. Nii et see arutelu jätkub. 

Urmas Reinsalu, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud härra Riigikogu esimees! Tõepoolest, Vabariigi Presidendi otsus täna hommikul on asetanud 2024. aasta eelarve menetlemise hoopis teise õiguslikku perspektiivi. See ei puuduta mitte välja kuulutamata jäetud seadust, vaid eeldatavasti teie ettepanekul lähiminutitel hääletamisele minevat 2024. aasta eelarvet.

Milline on kontekst? Vastavalt meie protseduurile peavad eelnevalt olema vastu võetud kõik eelnõud, mis on seotud riigieelarvega. See on tervemõistuslik loogika, et kõigepealt öeldakse A ja siis öeldakse B. Nüüd oleme me olukorras, kus üks immanentselt selle eelarvega seotud eelnõu on jäänud välja kuulutamata, sõltumata sellest, kas presidendi järeldus või diagnoos sellele õiguslikult, hiljem ka hüpoteetiliselt Riigikohtu vaidluses, on prevaleeriv või mitte. See asetab selle 2024. aasta eelarve hoopis teise olukorda. Protseduuri puhul on korrektne pürgida siiski minimaalselt seda põhiseaduses ja meie tööprotseduurides ettenähtud käitumisjoonist järgima. 

Minu ettepanek teile, härra Riigikogu esimees – ka see teie vastus muutub osaks tulevasest poleemikast, mis puudutab õiguslikult laitmatut eelarve menetlemist –, on võtta vaheaeg, kutsuda kokku parlamendi vanematekogu enne 2024. aasta eelarve [hääletust] ja arutada nii-öelda erinevaid käsitlusi, kuulates ära ka juristide seisukohad. Milline on teie käsitlus? Kas te leiate, et me peaksime selles asjas saavutama selguse?

Aitäh, hea kolleeg! Arvestades seda, et president ütles, et see ei ole [eelarvega] seonduv eelnõu sellisel kujul ja sellises mahus, et ta peaks olema koos kõigi teiste riigieelarvet puudutavate eelnõudega vastu võetud, siis mina isiklikult ei näe probleemi selles, et me jätkame järgmise aasta riigieelarve menetlemise arutelu ja vastuvõtmist. Nagu öeldud, see eelnõu tuleb Riigikogusse tagasi põhiseaduskomisjoni ja valdkonnakomisjoni kaudu ning jõuab siia saali. Siis me saame otsustada.

Põhjus, miks see konkreetne eelnõu oli seotud usaldushääletusega, on teile teada. Selle kohta oli esitatud ligi 200 muudatusettepanekut, mis tähendab seda, et koos kümneminutiliste vaheaegadega oleks olnud üsna tõenäoline, et seda oleks Riigikogu saalis menetletud vähemalt 40 tundi. 

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina küll mäletan, et ka selle eelnõu juures korduvalt korrati, et see on ikkagi seotud riigieelarvega ja sellepärast ongi ta pandud usaldus[hääletusele], et ta on seotud riigieelarvega. Nii et see väide, mida te ütlesite, vist ei pea päris paika. 

Aga ma küsin teilt hoopis teise teema kohta. Te ei olnud küll kolmapäeval sel ajal puldis juhatamas, aga meil oli siin tõsine vaidlus ka selle üle, et rahandusminister [tutvustas] puldis eelnõu, mis puudutas tema töötasu, ja vastas ka küsimustele. Üldjuhul [on olnud nii,] vanemad olijad on rääkinud, et Riigikogu praktika on olnud, et sellised eelnõud ikkagi esitatakse rahanduskomisjoni poolt ja [neid tutvustab] rahanduskomisjoni esindaja, tema kõneleb sel teemal, mitte isik, keda muudatus isiklikult puudutab. Siin on ilmselge huvide konflikt, kui rahandusminister vastab parlamendi küsimustele omaenda palka puudutava eelnõu raames ja esitleb seda. Kas teile on tulnud õigus‑ ja analüüsiosakonnalt mingi signaal, et see kõik oli ikkagi korrektne? Tol ööl õiguslikku vastust ei antud, väideti ainult, et ministril on volitus, ministril on volitus. Aga tegelikult on siin ilmselge huvide konflikt, kui inimene esitleb kõrgemate riigiteenistujate palka [käsitlevat] seadust, mis muudab ka tema enda palka. Ilmselge huvide konflikt. Kas selle kohta on teile mingit täiendavat analüüsi tulnud?

Aitäh! Mul ei ole selle kohta praegu täiendavat analüüsi, aga see ei ole ka küsimus praeguse istungi läbiviimise reeglite kohta. 

Andrei Korobeinik, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma siiski juhin tähelepanu, et maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu on seotud järgmise aasta riigieelarvega. Seda kinnitati ju ka siin ministeeriumi ettekandes ja mul ei ole alust valitsuse esindajat selles küsimuses mitte usaldada. Nüüd ma olen selles mõttes mures, et kuna see seadus selgelt … Ega ma teid ei sega, austatud istungi juhataja, praegu?

Aitäh, hea kolleeg!

Mille eest te mind praegu tänate? Ma tahtsin küsida teie käest, esitada küsimust, aga ma ei saa seda teha, sest te vestlete samal ajal teise inimesega. 

Nii, palun, küsige! 

Suur tänu! Me näeme ju väga selgelt, et see konkreetne seaduseelnõu ei jõustu enne, kui jõustub riigieelarve seadus, juhul kui president otsustab selle välja kuulutada. See tähendab seda, et riigieelarve seadus on puhtalt matemaatiliselt ebakorrektne. Sellisel juhul võib ju tekkida olukord, kus riigieelarve seaduse vastuvõtmine venib. Me ei jõua seda enne 1. märtsi vastu võtta ja tulevad erakorralised valimised, mida mitte keegi ju ei taha. Kas te tõepoolest ei pea õigeks, et praegu tasuks selles küsimuses konsulteerida valitsusega – tegemist on antud juhul ju nende eelnõuga, nad võtsid parlamendi rolli üle –, et kas nad ikka tahavad selle menetlusega sellises tempos edasi liikuda? See on minu küsimus teile, austatud istungi juhataja.

Aitäh! Vabariigi Valitsus ei ole kuidagi indikeerinud, et nad ei sooviks selle eelnõuga edasi liikuda, ehk see eelnõu on jätkuvalt Riigikogu menetluses ja meil käib selle eelnõu teine lugemine, mis jätkub läbirääkimiste faasis. 

Võtan veel kaks protseduurilist küsimust. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja, härra esimees! Ma jätkan oma eelmist küsimust just selle nurga alt, et kui ühe teise eelnõuga hoiti riigieelarves kokku umbes sama suurusjärk, see oli 15 000, siis me Kristen Michali tähelepanu mitu korda juhtisime [järgmisele]. Opositsiooni on siin süüdistatud, et me ei ole konstruktiivsed, aga me tegelikult olime täitsa konstruktiivsed ja mitme eelnõu puhul juhtisime tähelepanu, et selliste väikeste summade puhul öelda, et on seotud eelarvega, ei ole korrektne. Minister Michal ütles meile selle peale, et kui me soovime naeruvääristada sümbolväärtusega samme, millega riigi kulusid kokku hoitakse, siis see jäägu meie südametunnistusele, aga tegelikult on [see eelnõu] eelarvega [seotud]. Ma nüüd loen selle konkreetse maamaksuseaduse seletuskirja, mis toodi teisele lugemisele ja kus põhjendatakse usaldus[küsimusega] sidumist. Siin on lihtlause, et eelnõu on seotud ka 2024. aasta riigieelarvega. Minu arust ei ole päris korrektne pugeda selle taha, et president arvab, et on või ei ole. Me oleme olukorras, kus enne eelarvet peaks olema vastu võetud kõik eelarvega seotud eelnõud ja üks nendest on presidendi poolt tagasi saadetud. Minu küsimus on, kas me saame jätkata riigieelarve menetlust, kas me saame minna siin hääletuseni välja.

Aitäh, hea kolleeg! Lähtudes sellest, kuidas põhjendas oma otsust Eesti Vabariigi president ja mida näeb ette protseduur, ei näe ma praegu põhjust, miks me ei saaks edasi minna selle konkreetse eelnõu aruteluga, sest kõik on ette valmistatud selleks, et me saaksime järgmise aasta eelarve läbirääkimistega edasi liikuda. 

Head kolleegid, ma lubasin võtta viimase protseduurilise küsimuse, aga Helir … Siin on Martin Helme ka veel. Okei, Helir-Valdor Seeder ja Martin Helme. Helir-Valdor Seeder kõigepealt, protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Andkem endale ühiselt aru, kui vastutusrikast otsust me praegu langetame. President on hetkel jätnud ühe eelnõu välja kuulutamata. Ma põgusalt püüdsin praegu tutvuda ka stenogrammiga, vaadates läbirääkimiste käiku ja seda, millised ministrid on erinevaid eelnõusid parlamendile tutvustanud. On olnud kaks argumenti, miks neid eelnõusid on usaldus[küsimusega] seotud, seda nii valitsuse esindajatel kui ka – ma stenogrammist vaatasin – Riigikogu juhatajatel erinevatel aegadel. Ma konkreetselt teie nime ei suutnud siit leida, aga küllap me saame seda veel ühiselt vaadata. Ma mälu järgi ütlen, et ka teie olete nende kahe argumendiga põhjendanud, miks need eelnõud on usaldus[küsimusega] seotud ja miks me arutame neid praegu siin parlamendis niimoodi kiirkorras ja erakorraliselt.

Üks [argument] oli, et need on seotud obstruktsiooniga, nende tavapärane menetlemine kestaks seetõttu ebamõistlikult kaua ja selleks ei ole valitsuskoalitsiooni arvates piisavalt aega. Teine [argument] on olnud, et kõik need eelnõud on seotud 2024. aasta riigieelarvega. Need kaks argumenti on kõlanud ka istungi juhatajate poolt. 

Nüüd me teame, et täna hommikul jättis president ühe eelnõu, mis väidetavalt on seotud järgmise aasta riigieelarvega, välja kuulutamata. Me paneme väga raskesse seisu nii presidendi kui ka Eesti riigi, kui me saadame praegu kiirkorras ka sellesama järgmise aasta eelarve seaduse sellisel kujul presidendile, olles võtnud ta siin vastutustundetult vastu. Me peame olema kindlad, et see on põhiseadusega kooskõlas. Minu hinnangul see nii ei ole. Nii et ma kutsun teid üles tõesti võtma vaheaega ja leidma konsensust, et me ei satuks palju keerulisemasse seisu. 

Teine argument, millele president on [tähelepanu] juhtinud – seda siin praegu tõstatatud ei ole, aga president on [tähelepanu] juhtinud –, on see, et obstruktsioonis aktiivselt mitte osalenud Riigikogu liikmete ja fraktsioonide õigusi on põhiseadusvastaselt ahistatud ja rikutud. See on ka väga oluline märkus, mille president on välja toonud, ja eeldab, et me arutame seda [teemat] siin praegu laiemalt. President on öelnud, et selle eelnõu puhul on meie põhiseaduslikke õigusi rikutud. Kui me selle kobara kokku seome, siis oleks täiesti vastutustundetu see eelarve praegu kiirkorras vastu võtta. Nii et minu üleskutse ja palve teile on, et käitume riigimehelikult, võtame vaheaja, kutsume kokku vanematekogu ja püüame leida selles olukorras lahenduse.

Hea kolleeg! Põhiseadus räägib seaduste vastuvõtmisest Riigikogus, mitte nende jõustumisest. Antud juhul meil käibki arutelu järgmise aasta eelarve vastuvõtmise üle. Jätkuvalt olen ma seisukohal, et mitte miski ei takista meid selle aruteluga edasi minemast. Seda põhjusel, et Riigikogu võtab vastu seadusi ja see meie protsess praegu ei puuduta ju selle [seaduse] jõustumist. Nii et selles mõttes me saame rahulikult minna järgmise aasta eelarve menetlusega edasi. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, tegelikult tõesti istungi läbiviimise kohta. Me oleme praegu suhteliselt kõva puntra ees. Riigikogu võib arutada seda teemat ka vanematekogus või lihtsalt juhatuses. Minu meelest oleks väga mõistlik võtta praegu vähemalt juhatuse vaheaeg, aga tegelikult oleks veel mõistlikum vanematekogu kokku [kutsuda]. Riigieelarve seadus ütleb väga selgelt – ma proovisin siin kiiruga seda paragrahvi üles leida, ma olen seda lugenud, aga ma ei leia seda praegu –, et riigieelarvet ei saa vastu võtta, kui riigieelarve kulusid muutev eelnõu ei ole varem vastu võetud. Me oleme olukorras, kus eelnõu, mis sõnaselgelt on seotud riigieelarvega ja mis väga selgelt muudab riigieelarve kulude või tulude osa, on presidendi poolt tagasi lükatud. Ja meie siin menetleme riigieelarvet, [paneme selle] lõpphääletusele. Me tekitame väga keerulise olukorra, kui me selle praegu vastu võtame. 

Muidugi, mis mul sellest, minul on hea meel, kui riigieelarve jääb välja kuulutamata ja tullakse siia esimesele lugemisele tagasi või avatakse [menetlus] uuesti või tehakse uus arutelu. Ükskõik, mida selle protsessi kohta otsustatakse. Aga me praegu ju väga selgelt võtame riski, et ka tänase hääletuse järel ikkagi ei kuulutata riigieelarvet välja. Ma olen peaaegu kindel, et see asi lõpeb Riigikohtus. Ma ei ole nõus selle väitega, mis just kõlas, härra Hussar, teie suust, et sellest piisab, kui Riigikogu hääletab riigieelarve vastuvõtmise poolt, et siis ongi riigieelarve vastu võetud. Niimoodi Eestis seadused kehtima ei hakka. See, et meie siin Riigikogus teisel lugemisel usaldus[küsimusega] seotult selle riigieelarve vastu võtame, ei tähenda, et see on vastu võetud. Selline tõlgendus on täiesti voluntaristlik. Minu meelest tuleks väike paus võtta ja mõelda, mis need valikud on, mida iganes koalitsioon otsustab siis edasi teha. Aga niimoodi käigu pealt lihtsalt tuima panna, ma ütleks, on väga ebamõistlik teie enda vaatepunktist.

Okei, aitäh, Martin Helme! Ma võtan juhataja vaheaja 15 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma pidasin aru nii Riigikogu [Kantselei] õigus‑ ja analüüsiosakonnaga kui ka Riigikogu rahanduskomisjoni inimestega. Tegu on üsna pretsedenditu olukorraga, kuid ometigi on ka Riigikogu praktikas olnud piisavalt olukordi, mis aitavad meie tänast olukorda lahendada ja teha seda viisil, et me saame oma arutelu jätkata. Ehk siis, head kolleegid, me ei saa eelnõu [menetlust] katkestada ja seda [eelnõu] ei saa Vabariigi Valitsus ka tagasi võtta. Oluline on kindlasti rõhutada ka seda, et Vabariigi Presidendi otsus ühe eelnõu kohta ei ole lõplik. Seda seadust saab Riigikogus uuesti arutada ja vajaduse korral ka uuesti vastu võtta. Ehk siis me jätkame järgmise aasta eelarve arutelu. 

Võtan need kolm protseduurilist küsimust ja siis me jätkame arutelu. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav Riigikogu esimees! Ma loodan, et te olete teadlik vastutusest, mis teil parlamendi juhina praeguses keerukas olukorras on.  

Minu esimene küsimus puudutab seda, et teil oli minu andmetel presidendiga möödunud nädalal või ülemöödunud nädalal kohtumine. Kas sellest vastasseisust, usaldusküsimusega seotusest ja võimalikust protseduuri rikkumisest parlamendi menetluses oli teil juttu ka presidendiga, on mu esimene küsimus.  

Teine küsimus. Te ütlesite, et selles asjas on olemas piisav praktika. Mina oma 20 aasta pikkusest parlamendiliikme karjäärist ei mäleta sellist praktikat, et eelarve oleks võetud vastu usaldus[hääletusel] ja seadus oleks jäänud välja kuulutamata enne eelarve vastuvõtmist. Mul oleks hea meel, kui te sellele praktikale osundaksite. Võimalik, et varasemalt, 1990. aastatel selline asi aset leidis.  

Te viitasite, et te olete nõu pidanud. Äkki te täpsustate, kellega te tegelikult nõu pidasite? Te ütlesite, et rahanduskomisjoni inimestega ja nõnda. Kes need inimesed konkreetselt on? Siis me saaksime aru. Mis teid takistas vanematekogu kokku [kutsumast], et saada teada ka fraktsioonide esindajate vaateid? See on minu teine küsimus, kolmas küsimus õigemini. Neljas küsimus on selles loogikas, et te ütlesite, et presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse võib ka uuesti vastu võtta. Enesestmõistetavalt, see võimalus on parlamendil olemas …

Aitäh!

… aga me ei saa sellega ju spekuleerida. Samamoodi me võiksime jätta praegu eelarve menetlemata ja öelda, et võib-olla keegi kunagi teeb seda. Ma paluksin lihtsalt praegu teavet selle kohta, et saaksin edasises arutelus kujundada oma seisukohta.

Aitäh! Ma tuginen ka Riigikogu [Kantselei] õigus‑ ja analüüsiosakonna 5. aprilli 2021. aasta analüüsile, kus on väga selgelt öeldud, et õigusaktides ei ole konkreetset reeglit riigieelarve ja sellega seotud tulude-kulude suurust või liigendust muutvate teiste seaduste vastuvõtmise järjekorra kohta. Ehk see järjekord ei ole oluline. See seadus on vastu võetud enne eelarvet. See, et ta jäi välja kuulutamata, ei mõjuta eelarvet. Seda nõuet ei ole ka seaduses kirjas, see on olnud Riigikogu praktika. Aga antud juhul, nagu ma ütlesin, presidendi otsus ei ole lõplik ja seda seadust saab Riigikogu uuesti arutada ja vajaduse korral selle ka uuesti vastu võtta. 

Lubasin võtta veel kaks protseduurilist küsimust. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma korra lihtsalt täpsustan veel tänase istungi formaati. Kas me viibime praegu erakorralisel istungil või viibime Riigikogu täiendaval istungil …

Täiendaval istungil.

… väljaspool seda kodu- ja töökorras sätestatud töö ajagraafikut. Kummal me oleme praegu?

Me viibime Riigikogu täiendaval istungil.

Aitäh!

Kalle Grünthal, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt tahaks märkida, et ma ei pea õigeks, et te piirdute siin praegu, ütleme, ainult kolme protestija küsimusele vastamisega. Olukord on pretsedenditu, nii et te peaksite praegu kõik protseduurilised küsimused ära kuulama ja neile vastama. 

Aga tulen nüüd oma küsimuse juurde. Mul on praegu selline kaalutlus ja usun, et mõne osa üle meil vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole selles, et president jättis välja kuulutamata maamaksuseaduse. Vaidlust ei ole meil selle üle, et see maamaksuseadus seoti usaldushääletusega, kuna ta on seotud riigieelarvega. Nii, järelikult, kuidas me saame menetleda riigieelarve seadust sellisel juhul, kui maamaksuseadus on oluline komponent seal tulude osas? Selle üle järelikult pole ka vaidlust, sest vastasel juhul on riigieelarve, mida me praegu menetleme, puudulik, mis tähendab omakorda seda, et kõigepealt tuleb lahendada ära ikkagi see maamaksuseaduse [probleem] ja viia riigieelarve kooskõlla faktiliste asjaoludega, mis tähendab omakorda, et me ei saa asjaga enne edasi minna. Lihtsalt juriidiliselt on niimoodi. 

Teie viide praegu oli õigus‑ ja analüüsiosakonna [analüüsile], mis puudutab aastat 2021, kui, ütleme, selliseid momente ei olnud. Kaja Kallas on läinud valitsusega välja riskile, et ta seob kõik asjad usaldushääletusega. Aga kui see risk lendab talle endale sisuliselt näkku seetõttu, et maamaksuseadus on tagasi lükatud, siis me ei saa ju riigieelarvet praegu menetleda. Maamaksuseadus tuleb enne ära menetleda ja alles siis saab riigieelarve juurde minna. Vähemalt juriidiliselt on see asi nii.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma eelnevalt juba ütlesin, presidendi otsus ei ole lõplik ja seda seadust saab Riigikogu uuesti arutada ja vajaduse korral uuesti vastu võtta. See, et seadus on vastu võetud enne eelarvet, ja see, et ta jäi välja kuulutamata, ei mõjuta eelarvet. Seda nõuet ei ole ka seaduses kirjas. 

Seetõttu, head kolleegid, ma jätkan praegu läbirääkimiste läbiviimist. Palun Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu selle võimaluse eest, hea istungi juhataja! Tahtsin protseduurilist küsimust esitada, aga ei saanud. Selle eest ma paraku teid tänada ei saa. 

Enne mind kõneles Lauri Laats, kes ütles väga palju olulist. Aga hästi hämmastav oli sotsiaaldemokraatide reaktsioon tema kõnele. Austatud kolleeg Priit Lomp ütles, et tema toetab seda eelarvet sisuliselt kahe käega. Ma tuletan meelde, et sotsiaaldemokraadid lubasid erakorralist pensionitõusu, lubasid tõsta [keskmise] pensioni 1200 euroni. See on poole aastaga Priidul meelest ära läinud, on lihtsalt mälust kustunud. Reformierakond lubas pensionäridele 1000 eurot. Kui palju nad saavad? Mitte midagi ei saa. Küll aga kasvavad tulevikus tippametnike palgad tänu Reformierakonna läbisurutud maksureformile. Selleks raha leidmiseks kasvab käibemaks, tõusevad riigilõivud ja nii edasi ja nii edasi. Selle valitsuse [juhtimisel, kus on ka] sotsiaaldemokraadid – ma juhin tähelepanu, sotsiaaldemokraadid –, kasvab Eestis vaesus, kasvab ebavõrdsus. 

Härra Jürgen, ega ma teid ei sega praegu? (Juhataja helistab kella.) Jaa, ma ootan, kuni sa lõpetad, siis ma saan ...

Andrei Korobeinik, jätkake palun!

Aga kas meil on siin mitu kõnet korraga või kuidas see käib?

Jaa, palun jätkake oma kõnet.

Ma sellepärast [ütlen], kuna ma kardan, et Jürgen jääb minu mõtetest praegu ilma. (Hääl saalist.) Ma arvan ka, et peaks ikkagi kolleegidele võimaluse andma.

Head kolleegid Jürgen Ligi ja Urmas Reinsalu, kui te tahate vestlust pidada, palun pidage seda saalist väljaspool, et Andrei Korobeinik saaks oma kõnet jätkata. Andrei Korobeinik, palun! (Hääled saalis.)

Palun, Andrei Korobeinik!

Jaa, suur tänu! Nüüd tõepoolest õpetajatest. Reformierakonna valimisprogrammis oli [kirjas] nende palga kasv. Tulemuseks on aga hädised protsendid, mis jäävad põhimõtteliselt alla nii inflatsioonile, keskmise palga kasvule kui ka näiteks, ma ei tea, Riigikogu liikme palga kasvule. See näitabki prioriteete. Ja Priit Lomp hääletas kahe käega, kahe käega hääletas ta selle eelarve poolt! Sotsiaaldemokraatidelt ma sellist asja küll ausalt öeldes ei oodanud. Reformierakonnalt võib-olla küll, aga mitte nendelt. 

Kuna seda võimalust kahjuks ei avanenud ja ma ei saanud küsida protseduurilist küsimust, siis ma juhin nüüd tähelepanu presidendi arvamusele.

President muu hulgas räägib sellest, et obstruktsioonis ei osalenud sugugi kõik opositsioonis olevad parlamendifraktsioonid, aga ka need, kes obstruktsioonis ei osalenud, ei saanud ühtegi enda ettepanekut siin saalis isegi arutada. 

Keskerakond on riigieelarve kohta esitanud 30 muudatusettepanekut. 30 ettepanekut – see on obstruktsioonist väga kaugel. Tegemist oli väga oluliste ettepanekutega, mis muu hulgas kiirendaksid Eesti majandus[kasvu]. Ma juhin tähelepanu sellele, et Kaja Kallase juhtimisel Eesti majandus langeb juba teist aastat. Meie ettepanekud olid suunatud sellele, et päästa Eesti majandust. Tegemist oli ettepanekutega näiteks taristuobjektide ehitamise, Via Baltica, Haapsalu raudtee kohta, Tallinna keskhaigla ja paljude muude teemade kohta. 

Ma olen kolmandat koosseisu Riigikogus ja tean, et sellised vastasseisud opositsiooni ja koalitsiooni vahel ei ole sugugi haruldased. Aga varem peeti alati dialoogi, leiti kompromiss ja ...

Ma paluks kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu! Aga nüüd me ei ole saanud isegi tagasisidet nende muudatusettepanekute kohta. Need lihtsalt visati usaldushääletuse tõttu prügikasti. 

Sellises olukorras ma küll nõustun presidendiga, et tegemist ei ole sugugi põhiseaduspärasuse menetlusega, küsimus ei ole selles 25 000‑s, mille eelarvemõju ei ole ka null, eks ole, aga küsimus on selles, et me lülitame suurema osa parlamendist välja ja päeva lõpus me lülitame terve parlamendi välja, sest valitsus lihtsalt võtab riigi juhtimise üle. Meil jääb üle ainult nuppu vajutada ja kõnet pidada ning sellest kõnest eelnõu sisu absoluutselt ei sõltu. Kui me tõepoolest ka arvame, et veel kolm ja pool aastat me jätkame sellise parlamendiga, siis mina olen ikka päris skeptiline, kas Eesti ühiskond aktsepteerib meie sellist lähenemist.

Nii et ma kutsun üles seda eelarvet mitte toetama, eriti sotsiaaldemokraate, kelle käed võib-olla ei tõuse ikkagi nii entusiastlikult, nagu siin varem juhtus, ja neile tuleb meelde, mis oli nende valimisprogrammis: õpetajate, pensionäride, Eesti ühiskonna heaolu kasv. See kõik võib selle nupuvajutusega kustuda. Nii et, head kolleegid, palun seda eelarvet mitte toetada, palun Kaja Kallase juhitud valitsust mitte toetada. Siis saame uuel aastal alustada nullist, ehitada võimsat Eesti riiki ja suunata Eesti majanduse kasvule. Suur tänu teile!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, ma saan aru, et on soov esineda Isamaa fraktsiooni nimel. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Ma palun kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kahjuks ei saa ma keskenduda niivõrd selle eelarve-eelnõu sisule, millest on väga palju räägitud ja mille kohta me oleme ka kõik, vähemalt opositsioonisaadikud, oma arvamuse siin suures saalis välja öelnud, koalitsioonisaadikud on seda teinud ilmselt rohkem komisjonides ja kuluaarides, mitte siin suures saalis. Aga me oleme ennast siin parlamendis praegu nurka mänginud eelkõige seetõttu, et see eelnõu on seotud usaldus[küsimusega]. Selle eest me hoiatasime, hoiatasime korduvalt. Loomulikult, see on olnud ka üks peamisi põhjusi, miks see konkreetne eelnõu, aga ka kõik eelnevad eelnõud, mis väidetavalt on seotud järgmise aasta eelarvega, on leidnud opositsiooni nii ühest hukkamõistu. Isegi need mõned eelnõud, mille sisu kohta on opositsioonisaadikud siin suures saalis väljendanud arvamust, et me võiksime neid toetada, ja kus võiks tekkida ühisosa praeguses vastasseisus, mis oleks andnud positiivse platvormi, isegi need eelnõud seoti kahetsusväärselt usaldus[küsimusega]. See [ahendab] seda kokkuleppevõimalust väga palju.  

Tahan öelda ainult lühikommentaari selle eelarveprotsessi kohta ja siis ma pean kahetsusväärselt tulema päevakajaliste teemade juurde. Mul oleks õigus neid küll protseduuriliste küsimuste kaudu lahendada ja vanematekogu liikmena vanematekogus arutada, aga seda võimalust praegune Riigikogu esimees meile tõenäoliselt ei anna.  

Tahan lihtsalt juhtida tähelepanu, et see ei ole Kaja Kallase isiklik eelarve-eelnõu ega ka Reformierakonna kui ühe partei eelarve. See on koalitsioonierakondade ühine eelarve. See jant, mida koalitsioonierakonnad praegu omavahel [etendavad], on naeruväärne ja ääretult kahetsusväärne. Eesti 200 ja sotsid, kuigi nad on juba eelarve-eelnõu poolt hääletanud ja saatnud selle parlamenti, mängivad kuu aega, isegi peaaegu kaks kuud hiljem nagu mingisugust mängu, et nad ei ole rahul ühe või teise valitsemisala eelarvega. Siis tõmmatakse kuskilt nagu jänes kõrvupidi välja: "Meie leidsime nüüd oma valitsemisalas veel 8 miljonit, mis siis, et isegi Vabariigi Valitsuse erakorraline istung on juba lõppenud. Nüüd me leidsime 8 miljonit, varem ei leidnud, mitme kuu jooksul, suvel ka ei leidnud eelarve [koostamise] puhul, kuigi me teame õpetajate nõudmisi, teame oma lubadusi, teame streigiähvardusi." See on mäng. Ja siis me ütleme, et rongid on läinud. Ääretult kahetsusväärne mäng. Ma tahan öelda, et see on ikkagi kolme erakonna ühine vastutus ja niisuguseid mänge ei ole mõtet mängida, vaid pigem tuleks omavahel kabinettides ja läbirääkimiste käigus eelnevalt kokku leppida.  

Aga nüüd selle päevakajalise teema juurde, et president ei ole välja kuulutanud ühte eelnõu, valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma tahan juhtida tähelepanu, et küsimus ei ole ainult selles, kas ja kuivõrd on see seotud järgmise aasta eelarvega, mida ta ju valitsuse esindaja väitel on. Vaatasin ka stenogrammist, et mitmed Riigikogu istungi juhatajad on väitnud, et ühelt poolt on obstruktsioon sundinud siduma seda usaldus[küsimusega], ja teine [argument on olnud], et need [eelnõud] on seotud järgmise aasta riigieelarvega ja tuleb vastu võtta. Nii et me oleme olukorras, kus tulenevalt seadusest ja põhiseadusest me ei saa järgmise aasta riigieelarve seadust enne vastu võtta, kui ka sellega seotud eelnõud on vastu võetud.  

Aga ma juhin tähelepanu täiendavale sättele, mida president on [nimetanud]. Nimelt, obstruktsioonis aktiivselt mitte osalenud saadikute ja fraktsioonide põhiseaduslikke õigusi on ahistatud ja piiratud. Mitte kõik saadikud ja fraktsioonid ei ole obstruktsiooni rakendanud ja siin oleks tulnud otsida koostöövaimu. Selle eelnõu vastuvõtmine või mittevastuvõtmine, pean silmas seda maamaksuseaduse eelnõu, ei takista valitsuse üldise poliitika elluviimist. Nii et see on tõsine täiendav argument selle poolt, et praegu oleks hädavajalik võtta kokku vanematekogu ning otsida ühisosa ja lahendusi. 

Mina olen juba lahenduse pakkunud. Austatud Riigikogu esimees ja istungi juhataja! Ma tegin ettepaneku tänasest päevakorrast see [punkt] välja arvata. See oleks andnud meile väga hea võimaluse presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust arutada enne, kui me tuleme uuesti järgmise aasta eelarve eelnõu arutelu juurde. See oleks andnud meile täiesti seadusliku, legaalse võimaluse arutada parlamendis presidendi poolt välja kuulutamata jäetud eelnõu. Me oleks saanud seda arutada ning parlament kas oleks teinud seal muudatusi või [pannud] selle muutmata kujul arutelule ja võtnud vastu. Me oleks saanud seda arutada normaalses, täiesti normaalses olukorras, kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega. Te jätsite selle õlekõrre kasutamata, see oli teie isiklik vastutus tänase päevakorra eest.  

Ka veel praegu on võimalik olukorda lahendada. Vastab tõele see, mida te ütlesite ja mida teile ametnikud on sosistanud, aga ma vaatan, et meie õigus‑ ja analüüsiosakond ja ametnikud, kellega te konsulteerite, ning kaaspoliitikud koalitsioonist näevad kahetsusväärselt ainult medali ühte külge. Tõepoolest, me ei saa katkestada seda lugemist ja Vabariigi Valitsus ei saa seda [eelnõu] tagasi võtta. Küll aga me saame muuta oma töö ajagraafikut. On võimalik, et ühte või teist eelnõu ei arutata lõpuni. Me saame langetada otsuse, et me lõpetame tänase istungi. Me saame seda teha, me ei katkesta ühegi eelnõu lugemist, keegi ei võta midagi tagasi, aga me võime lõpetada tänase istungi mingil kindlal kellaajal. Kodukord seda ei keela. Siis me saame võib-olla praegu paljudele ootamatult tulnud otsused ja selle olukorra, kuhu me oleme sattunud, ühiselt läbi arutada ja minna kas homme või järgmisel nädalal edasi täiendava istungiga. Eesti riigi järgmise aasta eelarvet saab Riigikogu arutada ka järgmisel nädalal ja ülejärgmisel nädalal. Meil ei ole sellist surutist, et me peaksime täna selle [eelarve] kiirkorras vastu võtma.  

Nii et ma pakun teile veel ühe lahenduse: lõpetame tänase istungi, võtame aja maha, arutame vanematekogus, teeme selgeks õiguslikud aspektid, teeme selgeks selle poliitilise sisu välja kuulutamata jäetud [seaduse] puhul ja tuleme nende küsimuste arutelu juurde tagasi. See oleks minu arvates kompromiss koalitsiooni‑ ja opositsioonisaadikute vahel ning see ei ole vastuolus ei põhiseadusega ega kodu- ja töökorra seadusega. See ei ole vastuolus ka Riigikohtu otsusega, kus öeldi, et olulisem on parlamendi enesekorraldus, et me saaksime riigis asju lahendada nii, et oleks võimalik valitseda põhiseaduse vaimus. Nii et lähtume põhiseaduse vaimust. Ma pakun teile veel ühe õlekõrre olukorra lahendamiseks, ja seda täiesti legaalselt. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt, ma saan aru, seekord siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel tuleb Riigikogu kõnetooli rääkima Martin Helme. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes ei olnud mul plaanis täna kaks korda sõna võtta. Ma pidasin eelarve teemal kõne ära ja arvasin, et rohkem pole vaja. Aga nüüd me oleme minu meelest täiesti uues olukorras. 

Ma kõigepealt tahan muidugi nuriseda selle üle, et meil on üleval terve hulk protseduurilisi küsimusi ja minu meelest oleks praeguses olukorras täiesti põhjendatud need siin ette võtta ja läbi arutada. Ilmselgelt ei tegele me siin mingisuguse ajaviitmisega, vaid me üritame aru saada, missugune on see edasine protseduuriline tee seisus, kus riigieelarvega seotud eelnõu on jäetud välja kuulutamata.

Siin me nüüd siis oleme. Valitsus sidus eelnõu usaldus[küsimusega]. See tähendab seda, et võimalus Riigikogus eelnõu muuta on ära võetud ja katkestada seda [lugemist] enam ei saa. Ainus võimalus on kas poolt või vastu hääletada. Vastu loomulikult ei taheta hääletada, sest sellisel juhul valitsus kukuks. Valitsus ja valitsuskoalitsioon on iseennast täiesti nurka värvinud. Aga see maamaksuseaduse eelnõu on eelarvega seotud, must valgel on see kirjas eelnõus endas. Seadus ütleb, et kui [eelnõu] muudab eelarve tulusid või kulusid, siis peab see seadus olema [enne] vastu võetud. Noh, ongi punnseis. 

Kuidas on siis võimalik välja kuulutada riigieelarvet, kui täna siin ikkagi koalitsioon on valinud, ütleme, rullimise tee? Mul ei ole erilist optimismi. Selle Riigikogu koosseisu algusest saadik [olen] näinud, et kui tekib mingisugunegi olukord, kus koalitsioonil on valikukoht, siis koalitsioon valib alati vägivalla. See on nende instinkt lihtsalt üle rullida ja tuima panna ja jõudu kasutada ja seadust rikkuda. 

Ma ei kujuta ette, mis siis president teeb, kui see eelnõu siit tema lauale jõuab. Loogiline, ma ei tea, õigusriigipärane oleks, et ta ei teeks sellega mitte midagi enne, kui Riigikogu on siia tagasi tulnud maamaksuseadust menetlenud. 

Riigikogu seisab siis omaette valiku ees, kas uuesti arutada niimoodi, et seaduse [menetlus] avatakse, siis on meil vaja läbida kolm lugemist, või Riigikogu võtab vastu otsuse seda seadust mitte muuta ja muutmata kujul tagasi presidendile saata. Mul ei ole erilist kahtlust, missuguse valiku koalitsioon langetab. Koalitsioon langetab valiku saata seadus muutmata kujul presidendile tagasi. Siis on omakorda jälle president valiku ees, kas ta kuulutab seaduse välja või saadab Riigikohtusse. Kui ta saadab seaduse Riigikohtusse, siis ta peab ootama eelarve väljakuulutamisega, kuni Riigikohtust lahend tuleb. 

Kui me seaduse järgi käituksime, kui me käituksime demokraatlike protseduuride järgi, siis see oleks see seis, milles Riigikogu praegu on. Mina ei tea, võib-olla on veel mõni seadus, mille president jätab välja kuulutamata, [nende hulgas,] mis on kõik siin hunnikus seotud eelarvega. 

Tuletan meelde, et meie fraktsioon ütles mitu korda, et ärge siduge nihukesi triviaalseid seadusi eelarvega. Noh, te üritate meile jälle kontrabandi [sokutada] siin. Tuletan meelde Kristen Michali selliseid eksalteeritud hüüatusi, et 15 000 euro suuruse mõjuga eelnõusid ei tohi naeruvääristada, et need on eelarvemõjuga asjad ja neid tuleb käsitleda eelarvega seotult. Noh, okei, maamaksuseaduse mõju oli veel suurem minu meelest. Nii et ise tegite jälle. Ise tegite! Mina ei tea, mis edasi saab, aga ma loodan, et ükskõik mismoodi edasi liigutakse, see toimub meil ikkagi seaduste järgi. Aitäh!

Suur tänu! Kas Tanel Kiik esineb keskfraktsiooni nimel? Tanel Kiik, keskfraktsiooni nimel, palun! (Hääl saalist.) Ma pean ju küsima. 

Palun ka kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Võib öelda nii, et oleme jõudnud nüüd selle väga palju vildakaid otsuseid langetanud valitsuskoalitsiooni kõige jaburama momendini. Ehk me arutame riigieelarvet, mille puhul on valitsus korduvalt kinnitanud, et enne seda on vaja vastu võtta erinevad seadusemuudatused ja alles siis saab riigieelarve heaks kiita. Kõik need seaduseelnõud pidid olema selle eelarvega vältimatus seoses, hädavajalikud ja möödapääsmatud. Ega neid muidu poleks usaldushääletusega [seotud,] ühte pakki pandud ja järjest siia parlamendisaali saadetud. 

Nüüd, kui Vabariigi President kasutab enda põhiseadusest tulenevat õigust hinnata, kas konkreetsed seadused on või ei ole põhiseadusega kooskõlas ja kas on käitutud korrektselt, ning on jätnud ühe konkreetse seaduseelnõu välja kuulutamata, teatab valitsuskoalitsioon, et ah, sellest pole midagi, lähme edasi, toimetame edasi, menetleme edasi, võtame selle eelarve vastu, küll pärast vaatame. Ausalt öeldes, endal ei ole kummaline või? Kogu see jutt, mida räägiti enne, mida räägiti viimased nädalad, kuidas see on ainuke viis neid eelnõusid vastu võtta, ainuke viis seda eelarvet vastu võtta, on ju kokku kukkunud. Nüüd äkki selgub, et tegelikult pole üldse vahet, mis järjekorras menetletakse, kas üldse võetakse eelnõud vastu, sest eelarve [menetlus] läheb igal juhul edasi. See on nagu rong, mis läheb allamäge, sõltumata sellest, mis ümberringi toimub. 

Ma arvan, et praeguses olukorras oleks valitsusel ainuõige lahendus võtta poliitiline vastutus ja lõpetada ära, võib öelda, ühiskonna piinad. Riigikogu saab anda siin oma kaaluka panuse, [teha] kaaluka otsuse, jättes selle 2024. aasta eelarve vastu võtmata, teades, et see tähendab ka praeguse valitsuse lõppu, ning panna kokku uue, toimiva valitsuse. [Siis saab] alustada puhtalt lehelt või vähemalt proovida saavutada mingisugust ühiskondlikku kompromissi maksutõusude teemal, peretoetuste teemal, erinevate palgaootuste küsimuses, mitte sundides õpetajaid streikima ja paralleelselt automaksu koguma või kuidas see soovitus kõlaski. Kui koalitsioon lihtsalt tuimalt hääletab selle eelarve poolt ja võtab selle vastu, siis seda õiguslikku segadust ei jõua keegi pärast ära klaarida. Kas pärast seda saadab valitsus igaks juhuks presidendile kirja, et palun jätke ka riigieelarve välja kuulutamata, siis me jõuame vahepeal enne seda maamaksuseaduse muudatused läbi suruda, et nad õiges järjekorras jõustuksid? Või kuidas see peaks välja nägema? Mina küll ei oska seda [öelda]. 

Kuulasin auväärt Riigikogu esimehe selgitusi, et ta vahepeal pidas siin nõu ja selline tarkade konsiilium kogunes ja leidis, et pole midagi. Ma küsisin ühelt tuttavalt Riigikogu juhatuse liikmelt, kas Riigikogu juhatus kogunes. Olles ka ise fraktsiooni esimees, võin teile kinnitada, et ei, fraktsiooni esimehi ehk vanematekogu ka kokku ei ole kutsutud. Mu selja taga on teine Riigikogu juhatuse liige, võib-olla temal oli au osaleda sellel nõupidamisel. Aga sellises olukorras, kus me sisuliselt loome pretsedenti, ei pea praegused Riigikogu juhid vajalikuks korrektsel viisil kokku kutsuda isegi ametlikku Riigikogu juhatust või vanematekogu, et korragi nagu üle käia ja arutada, mida me teeme ja mis need variandid on. See on küll päris kummaline. Ausalt öeldes ei ole siin isegi küsimus koalitsioonis ja opositsioonis, see on ju õiguslik segadus, mis tekib ja mida tuleb hakata klaarima. Me praegu mõnes mõttes võtame kõik omale vastutuse, kes poolt, kes vastu hääletades, aga hiljem peame ühiselt kuidagimoodi edasi toimetama. 

Selle Riigikogu koosseisu jooksul on niigi kõikvõimalikke norme, tavasid, ka väljakujunenud tavasid, nii kirjapandud kui ka kirjapanemata reegleid muudetud. Koalitsioon on neid peamiselt muutnud. Aga loomulikult võib mitmel puhul ütelda, et olukord oli selline, polnud valikut ja oli vaja edasi liikuda. Ka Riigikohus on andnud oma heakskiidu, ma seda ei vaidlusta. Aga natuke liiga palju on seda ühe aasta kohta. Me muudame ära Riigikogu istungite juhtimise stiili, me muudame ära kõikvõimalike arupärimiste ja eelnõude menetlemise tähtaegadest [kinnipidamise] korra, ilma seadusi muutmata, ja nüüd me muudame ära ka selle loogika, millest on rääkinud iga koalitsioon, et riigieelarvega seotud eelnõud tuleb [enne riigieelarvet] vastu võtta. Aga nüüd see enam jälle ei kehti. Niimoodi poole pealt, poole menetluse pealt otsustame, et see jutt, mis me seni rääkisime, et on vältimatult vajalik, enam ei päde. 

Seadus on jäetud välja kuulutamata. See konkreetne eelarve eelnõu on vigane mitmes mõttes. Ta on vigane ka poliitilises mõttes, aga see on eraldi maailmavaateline vaidlus, kuid seal pole sees ka õpetajate palga tõusu, mis on koalitsioonis justkui kokku lepitud. Nüüd selgub, et seal on arvestatud ka erinevate seaduste jõustumisega, mis tegelikult ei jõustu. 

Ärge unustage, et presidendi poole saadeti või saadetakse teele kokku 13 seaduseelnõu, kui eelarve ka heakskiidu leiab. Neli tükki on välja kuulutatud, üks on jäänud välja kuulutamata. Me isegi ei tea, mitu nendest ülejäänud seaduseelnõudest leiab veel Vabariigi Presidendi heakskiidu. Hiljem, tulevikus jõuab vaidlus võib-olla ka Riigikohtusse. Aga me liigume edasi ja me ei pea isegi vajalikuks Riigikogu juhatuse kogunemist, vanematekogu kogunemist. Me oleme lihtsalt nii, ma ei teagi, targad või me oleme sundseisus, sundviskes, kuhu me iseennast oleme pannud. Ma räägin meie-vormis, aga pigem on see valitsuskoalitsiooni pool, kes on seda teinud. 

Minu üleskutse on küll, et vähim, mis me saaksime teha, on see, et Riigikogu istungi juhataja võtab vaheaja, kutsub korrektselt kokku kas Riigikogu juhatuse, või veel parem, vanematekogu, et arutada läbi, mis on võimalik sündmuste ahel, mis järgneb nii sellele otsusele kui ka võimalikele teistele presidendi otsustele, ja vaadata, äkki on [võimalik] mingi poliitiline kompromiss. 

Eesti keeles on ütlus, et parem hilja kui mitte kunagi. Loomulikult, arutelude aeg oli varem, siis seda vajadust ei nähtud, siis vaadati, et on 61 häält, pole midagi, kõik, mis tuleb, on kuld, koalitsioon lööb templi peale ja opositsioon ärgu kobisegu või ärgu näägutagu või mis see sõna oli, mida peaminister kasutas. 

Ma arvan, et siin ei ole üldsegi küsimus selles, kes on koalitsioonis ja kes opositsioonis. Kui me tahame, et Riigikogu tõsiseltvõetavus natukenegi säiliks, siis ma küll palun Riigikogu keskfraktsiooni poolt, et Riigikogu juhatus koguneks, või veel parem, vanematekogu koguneks. Võtame aja maha, räägime need asjad selgeks ja tuleme siis tagasi mõnevõrragi targemana, kui me praegu oleme, olles nagu mingisuguse rongi peal, kust justkui maha ei saa, aga keegi päris hästi ei tea, kuhu see rong välja jõuab. Aitäh!

Alar Laneman, palun! (Hääled saalis.) Kui on mingi protest, siis ma loomulikult [annan sõna]. Jah. Ma ei saa nüüd aru, kolm kätt on. Äkki lepite kokku, kes selle ... (Hääled saalis.) Rahu, rahu, rahu! Rahu! Ei, kõik on väga selge, minu jaoks ei ole midagi keerukat. Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Ma sellepärast tõstsingi käe, ma kuidagi arvestasin, et kuna seal oli terve nimekiri juba enne teie vahetust, siis kui ma paneksin [ennast kirja] sinna lõppu, ma võib-olla [sõna] ei saa, aga mul on täiesti protseduuriline küsimus. Täna oli niimoodi, et kaks asja toimus. Kui oli täitsa istungi algus, siis Vilja Savisaar-Toomast küsis minu käest, kas ma täna ka kõne pean, ja ütles, et ta sellepärast tuligi täna siia. Teine on see, et olukord on päris märkimisväärselt muutunud. Kas on mingi võimalus, et ma saan kõnet pidada, või seda võimalust praeguses formaadis ei ole?

Kui te olete kõnelenud, siis te ei saa seda [rohkem teha]. Kui fraktsiooni kõne on pidamata, siis see võimalus on. Ma seda hetkel ei tea, kas fraktsiooni nimel on kõne peetud. Aga kui te olete oma kõne ära pidanud, siis [rohkem] ei saa. 

Siim Pohlak. Palun mikrofon Siim Pohlakule!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on protest. Üks paber jõudis juba enne kella ühte teie abiliste kätte. Kell tiksub halastamatult. Paluks seda vahepeal äkki hääletada, et saaks istungi lühendamise osas asja selgeks. Kuna olukord on niigi segane ja keeruline, siis võib-olla otsustab ka koalitsioon ikkagi istungi praegu pooleli jätta.

Hea kolleeg, minu jaoks ei ole olukord vähimalgi määral segane. Me hääletame seda ettepanekut enne seda, kui me jõuame lõpphääletuse juurde. 

Martin Helme, palun!

Vabandust! Mul on kaks teemat. Esimene puudutab istungi aja muutmist. Istungi aja muutmise ettepanek meie fraktsioonilt on kell 13.20. Kui nüüd tuleb hääletus ja mõni teine fraktsioon või kas või meie enda fraktsioon tahab kümme minutit vaheaega võtta, siis me läheme lõhki. Me juba oleme lõhki. Ma ei saa aru, mis siin venitada on. 

Teiseks, ma ei saa aru, miks ei ole praeguses olukorras kogunenud Riigikogu juhatus. Tegelikult on see väga sisuline juriidiline probleem, mis Riigikogu ees praegu on. Minu arust oleks täiesti põhjendatud Riigikogu juhatuse kogunemine.

Head kolleegid, ma ei ava seda sisulist debatti, aga ütlen kaks väga lihtsat ja selget sõnumit. Punkt üks, usaldusküsimusega seotud eelnõu [menetlust] ei saa katkestada ja [eelnõu ei saa] tagasi võtta, mistõttu, isegi kui me seda tahaks, ei ole meil mitte ühtegi muud võimalust kui menetleda see päevakorrapunkt lõpuni. (Hääled saalis.) Kõik. 

Võtan viimase [protseduurilise küsimuse], Siim Pohlak, ja siis läheme edasi läbirääkimistega.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mu protest on endiselt lahendamata. Protesti sisu on see, et tõenäoliselt tekib olukord, kus meie ettepanek istung 13.20 lõpetada ei jõua hääletusele õigeaegselt. See protest oleks teil, hoolimata sellest eelnevast jutust, mis puudutab usaldusküsimust, ikkagi võimalik praegu ära lahendada. Teeme selle hääletuse ära ja asi on ühel pool. Nagunii tuleb see ära teha, varem või hiljem, aga kui see juhtub peale 13.20, siis tegelikult jääb ju minu protest lahendamata.

Okei, olen valmis kompromissiks. Me kuulame ära Alar Lanemani sõnavõtu ja seejärel siis hääletame ettepanekut. Mul on palve vormistada see taotlus natukene ümber. Kuna selleks hetkeks on 13.20 tõesti möödas, siis võib-olla teete uue kirja või parandame [kellaaja] sellesama [paberi] peal ära. Nii et, Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On vaieldamatult väga suur au anda sellisel kriitilisel momendil oma panus. Ma tunnistan ausalt, et mul seda kavatsust ei olnud. Rahandus ei ole minu kõige tugevam külg, kuid selle juures, kuidas me oleme riigieelarvet menetlenud, torkab ilmselgelt silma rida asju, mis ulatuvad kaugemale ja sügavamale rahandusest kui valdkonnast. 

Kõigepealt selline pöördumine kõigi kolleegide poole, eriti koalitsiooni kuuluvate poole, või tähelepanu juhtimine. Teil võib olla tunne, et hääletamine toimub nii-öelda meeskonnana ja grupi koosseisus. Kuid see on siiski nimeline. Ajaloo annaalidesse läheb kirja, millised otsused on just teie nimega seotud, kuidas te olete hääletanud. Te kõik teate sama hästi kui mina, et vastutus on alati personaalne, ta on alati olemas. Ta ei pruugi alati realiseeruda, kuid ta on alati olemas. Seda, milliseid otsuseid te täna teete, ma arvan, on nii Eesti inimeste kui ka teie kolleegide kohus teile alati meelde tuletada, kus iganes te kokku puutute, debattides, väitlustes ja nii edasi. Seepärast kutsun üles mõtlema selle vastutuse peale. 

Teiseks, hetk on pingeline ja sellepärast on sobiv rääkida sellest, kuidas see pinge on sündinud. Siin on mitmeid juba kõneks olnud asju, alates sellest, mida on ka teledebattides väidetud, et üks pool ei tunnista valimisvõitu. Kulla kolleegid, me ju kõik teame, mis asi on võit ja mis asi on kaotus. Sohiga saavutatud parem tulemus ei ole võit. See ei ole võit. Sohi all pean ma silmas seda, et me kõik ju teame, mismoodi valimised on üles ehitatud. Kui pärast valimisi tehakse seda, milleks valija käest mandaati ei ole küsitud, head kolleegid, siis need ei olnud ausad valimised. Jutt ei ole niivõrd protseduurikast, tehnoloogiast, vaid sellest, mis on valimiste mõte. 

Kui keegi arvab nii – mul on olnud huvitavaid vestlusi inimestega –, see teine konstruktsioon on selline, et peale valimisi on meil võim, on meil mandaat, siis ei, ka see on vale. Võim on endiselt rahva käes ja mandaat on teil ainult selles ulatuses, mida te lubasite teha. Selle kohta ju rahvas ütles, et te võite teha. Nii et rääkida võidust ei ole asjakohane, ma ütleksin, et see on isegi rumal. Me teame, mis on võit, mis on kaotus. 

Miks on vaja siduda ka tehnilisi eelarvega seotud eelnõusid usaldus[küsimusega]? Esiteks, me näeme küsitluste tulemusel, mida arvab rahvas usaldusest valitsuse suhtes. Teiseks, kui tegemist on sisulise ja hea eelnõuga, siis selle sidumine valitsuse usaldamisega on ju eelnõu pantvangi võtmine. Rahvasaadikuid sunnitakse eelnõu toetades – ma kordan, et oli mitmeid [eelnõusid], mis olid eelarvega seotud ja mis olid sisulised – toetama ka valitsuse poliitikat. No see ei ole ju mõistlik, teades, milline pinge siin üleval on. Nii et ollakse omast võttest selili. Ja siin me täna oleme. 

Eelnõude juures torkas silma veel paar, ma ütleksin, mitte väga heast menetlusest ja mitte väga sügavast suhtumisest kõnelevat asjaolu. 

Võtaksin kolm minutit veel.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Reeglina puudub mõjuanalüüs. Kui nüüd eelnõuga muudetakse neid ja neid asju, siis mis on selle tagajärjed? Mis on selle mõju ja mis on selle tagajärjed? Me kõik teame, et alati on ka kaasnev efekt. See on tüüpviga eelnõude juures. Kui me küsimuste ja vastuste ajal üritasime saada selgitusi, siis kahjuks neid selgitusi alati ei tulnud. 

Koomiline, et just rahaküsimuste arutelul [väidetakse], nüüd tsiteerin: "Muudatuse eesmärk on ressursside kokkuhoidmine." Äärmiselt ebaprofessionaalne lähenemine. Muudatuse eesmärk saab olla ainult kõnealuse funktsiooni parem täitmine. Kui seda tehakse ökonoomselt, on see hea, aga mõnikord võib olla vaja sinna isegi rohkem ressursse panna. Asju muudetakse ju selleks, et teha neid paremaks ja ressursside teema saab olla kaasnev mõju. Kui riik on otsustanud, et ta tegeleb mingi küsimusega ja selleks on eraldatud vahendid, siis on äärmiselt koomiline, kui keegi hakkab ütlema, et ma ei hooli sellest, kas see funktsioon on paremini täidetud või mitte, aga ma hakkan nüüd raha kokku hoidma. Kui vahendid on eraldatud, siis sellega tuleb tegelda. Kuigi raha, ma saan aru, on alati oluline. 

Huvitav diskussioon oli meil selle üle, kas ja kuidas siin debati ajal kõnelejad on oma kõne sisus vabad. Ma täiesti respekteerin, et töö peab olema sihipärane, ta peab toimuma heas õhkkonnas ja olema sisuline. Aga kõneleja on oma sõnavõtus vaba, selle sisus vaba. Isegi, kui me ütleme, et on tungiv palve, siis see tungiv palve puudutab ju ikkagi seda ettekande sisu. Õnneks see asi lahenes hästi, aga ma arvan, et tulevikus me peaksime korrektsuse mõttes nendest asjadest hoiduma. 

Viimase punktina tahaksin öelda, et siin on korduvalt räägitud, kuidas kõik otsivad kompromissi. Ma kutsuksin üles, et iga kord, kui keegi kompromissi otsimisest räägib, ta alati ka nimetaks, mis on see tema esimene samm, siis on ka see sisuline külg kompromissi otsimise juures olemas. Soovin kõigile edu ja loodetavasti jõuame tarkade otsusteni. Aitäh!

Suur tänu, head kolleegid! Sulgen läbirääkimised, kuna rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, minu lauale on saabunud EKRE fraktsiooni ettepanek lühendada tänast istungit kuni kella 13.30‑ni. Peame seda muudatusettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise juurde. Siim Pohlak, palun! 

Lugupeetud juhataja! Mul on EKRE fraktsiooni poolt palve, natuke ebatavaline palve: vastavalt töö‑ ja kodukorra seadusele palun enne hääletust teostada kohaloleku kontrolli. Me oleme täiendaval istungil. Pärast kohaloleku kontrolli palun ka kümme minutit vaheaega. 

Erkki Keldo, palun! 

Jaa, kuna meil kevadest alates on olnud vaidlus selle üle, et täiendaval istungil saab kohaloleku kontrolli küsida ainult enne hääletust, siis enne kohaloleku kontrolli palun kümme minutit vaheaega. 

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Eesti Reformierakonna võetud vaheaeg on lõppenud ja jätkame täiskogu istungit. Täiendaval istungil on õigus nõuda kohaloleku kontrolli enne hääletust ja kuna EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku istungi lühendamiseks, siis on igati asjakohane viia läbi kohaloleku kontroll, mis oli EKRE fraktsiooni soov. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohal on 69 Riigikogu liiget, puudub 32. Istung on otsustusvõimeline.  

Head kolleegid! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lühendada tänast istungit kuni kella 13.30‑ni. Kuna see kellaaeg on möödunud, on siis, kui see [ettepanek] leiab toetust, selle hääletuse järel istung lõppenud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Istungi lühendamise poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Head kolleegid! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 137 lõike 6 kohaselt muudatusettepanekuid ei hääletata. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt viia läbi kohaloleku kontrolli ja võtan kümneminutilise vaheaja.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. EKRE fraktsioon on palunud kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohal on 69 Riigikogu liiget, puudub 32. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 306. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis.)

Katkestan hääletuse. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! See riigijuhtimise kvaliteet on lausa katastroofiline.

Hea kolleeg, see ei ole küll põhjus praegu sõna võtta.

Ma ei pea silmas üldsegi mitte ainult Riigikogu, vaid ka täitevvõimu. 

Aga minu protest ja ühtlasi protseduuriline küsimus on teile see. Te informeerisite parlamenti, et parlamendil ei ole täna mitte mingisugust muud võimalust kui see eelnõu lõpuni menetleda. Vastab tõele, et meil ei ole võimalik eelnõu lugemist katkestada ja ei ole ka võimalust, et algataja võtaks selle eelnõu tagasi. Küll aga kõige lihtsam võimalus oli meil praegu see, et leida ühisosa, ja selles kujunenud olukorras, mis meie kõigi jaoks oli ootamatu, kus president ei kuulutanud välja ühte eelnõu, mis on eeldatavasti seotud järgmise aasta riigieelarve seadusega, oli võimalus mitte anda 51 häält kohaloleku [kontrolli ajal]. See oleks olnud täiesti seaduslik võimalus, tänane istung oleks lõppenud ja avanud meile tee ja võimaluse kutsuda kokku juhatus, vanematekogu, kutsuda järgmisel nädalal uuesti kokku täiendav istung, mille päevakorda me oleksime saanud enne riigieelarve eelnõu panna ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud eelnõu, oleksime saanud täiesti legaalselt seda arutada ja lahendada seda olukorda kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas. 

Teine ettepanek on meil veel. Ma palun teil arvestada, te olete juhataja, et see jääb teie vastutusele. Meil on võimalus tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest ka istung lõpetada, muuta oma töö ajagraafikut ja päevakorda. Meie kodu‑ ja töökorra seadus ja kommenteeritud väljaanne ütlevad, et Riigikogul on võimalik jätta küsimusi päevakorrast välja või muuta nende arutamise järjekorda, päevakorda võib täiendada, üldjuhul lõpeb täiendav istung päevakorra ammendumisel, samas on võimalik, et kõigi päevakorras olevate küsimuste arutelu ei jõuta lõpetada. Nii et see võimalus on täiesti olemas ja me saame uuesti kutsuda kokku täiendava istungi. Selleks on nähtud ette lausa eraldi võimalus, on öeldud, et samuti võib täiendava istungi päevakorda võtta küsimusi, mille arutamise eelduseks on mingi kindla asjaolu saabumine. Kindla asjaolu saabumine on see, et täna hommikul ei kuulutanud president välja ühte eelnõu, mis on seotud eelarvega. Nii et kui mitte ka öelda, et meil on ammendamatult võimalusi, siis meil on mitmeid võimalusi täiesti kodu‑ ja töökorraga kooskõlas olevalt see punnseis lahendada. Teie informatsioon oli suurele saalile, et meil ei ole mitte mingit muud võimalust kui lihtsalt täna kiirkorras ära hääletada, kusjuures, juhin tähelepanu, ka üks juhatuse liige, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on teinud juhatusele ettepaneku erakorraliselt koguneda. 

Mul on palve: arvestage palun neid argumente, et me ei oleks jälle olukorras, kus president on väga keerulises seisus ja saadab riigieelarve seaduse eelnõu siia tagasi. Need võtmed on praegu teie käes. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Minule teadaolevalt on Riigikogu esimees kokku kutsunud juhatuse koosoleku, esiteks, ja teiseks, teie soovitavad eesmärgid, mida ma ei jaga, on saavutatavad ka siis, kui te hääletate selle eelnõu vastu.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 306. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Eelnõu 306 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks" eelnõu 336 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. (Hääled saalis.)

Lugupeetud minister, ma vabandan! Kalle Grünthal … Võtame siis järjekorras: Andrei Korobeinik, Tanel Kiik ja Kalle Grünthal. Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma ei kujuta ette, kuidas hea kolleeg Helir-Valdor minust ette jõudis selles kõnelejate järjekorras, kas süüdi on Isamaa kerkinud reiting või midagi muud, aga minu küsimus on olnud siin [kirjas] juba päris mitu tundi. Ma olen sügavalt nördinud, et siin selline ebavõrdne kohtlemine on. 

Minu küsimus on vanematekogu kohta. Sinu hea kolleeg Jüri Ratas on teinud ettepaneku sellest olukorrast väärikalt väljuda, kokku kutsuda vanematekogu, arutada ja nii edasi. Aga see ettepanek, ma saan aru, on tagasi lükatud. Nüüd on eelarve vastu võetud, pall on presidendi käes. Kahjuks sinust ja Jürist enam midagi ei sõltu, mis on kahetsusväärne. Millal see vanematekogu siis kokku tuleb?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma informeerisin, minule teadaolevalt on Riigikogu esimees kokku kutsunud juhatuse koosoleku, ja kui ma ei eksi, siis [tuleb see kokku] täna viis minutit peale istungi lõppu. Ma arvan, et vanematekogu kokkukutsumine on [seal] üks päevakorraküsimusi, ma arvan, ma ei saa seda kinnitada, Riigikogu esimees [koostab] selle päevakorra. Ma olen päris veendunud, et kolleeg Jüri Ratas tõstatab selle küsimuse vanematekogus, nii et sealt tuleb vastus. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ausalt öeldes see, mis te siin koalitsiooniga kollektiivselt korraldate, on parimal juhul tragikoomiline, et mitte öelda lugupidamatu parlamendiliikmete suhtes ja erinevate ettepanekute suhtes, mis on tehtud. Kui Riigikogu juhatuse liige Jüri Ratas pakkus välja Riigikogu juhatuse või vanematekogu kogunemise, siis ta tegi seda samadel kaalutlustel, nagu mitmed Riigikogu liikmed enne teda, et arutada 2024. aasta riigieelarve eelnõu edasist menetlemist. Aga te surusite selle menetlusotsuse koalitsiooni häältega jõuliselt läbi ja nüüd ma saan aru, et Riigikogu juhatus koguneb pärast istungit. Mis ta siis teeb, pöörab istungi tagasi või? Nagu te teate, sellist võimalust ei ole. See on paras farss ausalt öeldes. Kui tehakse ettepanek koguneda, mõtteid vahetada, et aru saada, mis need käigud on, mis see juriidiline hinnang on, aga seda lihtsalt eiratakse, ignoreeritakse, siis see on parimal juhul lugupidamatu, et mitte öelda nahaalne Riigikogu juhtimise viis.

Aitäh, hea kolleeg! Ma lihtsalt ainult vasturepliigina [ütlen], et me peame austama ka teiste Riigikogu liikmete aega. Võtame juhatuse liikmed siit välja, [ülejäänud] 98 [Riigikogu liiget] on tulnud siia kohale täiendavale istungile, jätnud oma muud tegemised tegemata, aga juhatus hakkab arutama ja arutab tund, kaks, kolm, kuigi meil on laiali saadetud päevakord, mille järgi me peaksime toimetama. Minu hinnangul on see tõepoolest torm veeklaasis, mis on tekkinud. Nimetaks seda Pyrrhose võiduks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei kiida teie tegevust selle otsuse vastuvõtmisel, või ütleme, [istungi] juhtimisel absoluutselt mitte. Aga ükski inimene pole lõpuni halb. Ma pean teid kiitma eilse tegevuse eest, kui ma juhtisin tähelepanu sellele, et riigieelarve menetlemisel ei olnud toodud siia muudatusettepanekuid. Te lahendasite selle asja väga positiivselt ära ja selle eest suur au teile. Need isikud said riigieelarve menetluses olevad muudatusettepanekud [kätte]. Tõsi, sealt leiti isegi vigu. 

Nüüd ma olen sunnitud täpselt sama palvega teie poole pöörduma, sest ma eeldan, et teie eilne otsus korreleerub ka tänase tegevusega. Nimelt on [Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses] § 62 "Dokumentide kättesaadavaks tegemise aeg" ja [seaduse kommentaaride] punktis 7 on kirjas [dokumentide kättesaadavaks tegemise] asjaolud. Menetlusdokumentide hulgas on ka sellele investeerimispangale antav riigigarantii ja riigieelarve seaduse alusel peaks nende hulgas olema ka leping. Nüüd on selline olukord, et see leping on EMS‑is olemas, aga ma juhin tähelepanu meie kollase raamatu punktile 7, kus on seda olukorda kirjeldatud. Senises praktikas on dokumendid tehtud ettenähtud tähtajaks kättesaadavaks Riigikogu eelnõude menetlemise süsteemi ja Riigikogu veebilehe vahendusel ning istungi toimumise ajaks trükitakse mõned koopiad ja need on kättesaadavad istungisaali tagaseina ääres asuvatel riiulitel. 

Nüüd me oleme kahjuks olukorras, kus kõik see muu on absoluutselt olemas, aga selle lepingu trükitud varianti praegusel hetkel siin tagaseina ääres ei ole. Mul on väga tõsine palve, juhindudes teie eilsest tegevusest probleemi lahendamisel, paluks ikkagi mõned lepingu trükitud koopiad siia riiulile tuua. Summa on ikkagi väga suur ja tahaks neid [lepinguid] nii-öelda näpu vahel hoida. See on Riigikogu praktika.

Aitäh! Mul on palve kantseleile kiirkorras kolm-neli-viis lepingu eksemplari trükkida. 

Maris Lauri, palun!

Tegemist on dokumentidega, mis pole mõeldud avalikuks kasutamiseks, ja olukorras, kus need dokumendid võivad minna siit saalist jalutama, ma leian, et see ei ole kohane. Riigikogu liikmetel on dokumentidele ligipääs olemas, kui nad seda soovivad.

Aitäh! Nüüd rahandusminister, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitatud eelnõuga anname Euroopa Investeerimispanga EU4U fondile riigigarantii 10 miljoni euro ulatuses Ukraina ülesehitamise toetamiseks. Fondis osalevad Euroopa Liidu riigid, Euroopa Komisjon ja teised huvitatud partnerid. Fond toetab Ukraina kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, koolide, haiglate, energeetika, joogivee‑ ja kanalisatsioonisüsteemide, transpordi, digitaalse ja küberturvalisusega seotud võimekuse taastamist ja suurendamist ning samuti erasektorit. 

Ukraina ise on hinnanud, et kõige rohkem on Euroopa Investeerimispanga fondi abi vaja, taastamaks ettevõtteid ja töökohti ning infrastruktuuri. Ukraina tugev toetamine on üks Eesti ja Euroopa Liidu peamisi prioriteete. Tehes seda ühiselt koos teiste riikidega, vähendame Ukraina enda halduskoormust erinevate doonoritega suhtlemisel ning saame kasutada Euroopa Investeerimispanga finantskompetentsi. Koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega saab meie panus mõjukamaks, see võimendub. Euroopa Investeerimispank saab toetada suuremaid projekte, mis on hädavajalik, vaadates Vene agressiooni põhjustatud pidevaid purustusi Ukrainas. 

Euroopa Investeerimispank on Euroopa Liidu liikmesriikide pank, mis ei saa vastavalt põhikirjale väljaspool oma liikmesriike kõrge riskiga laenutegevust ellu viia ilma täiendavate garantiideta. Pank on Ukrainaga koostööd teinud juba 15 aastat ning rahastanud Ukraina projekte 7 miljardi euro ulatuses. Sõja algusest on pank aidanud Ukrainal 1,7 miljardi euro ulatuses parandada või taastada kriitilise tähtsusega infrastruktuuri. Rahastuse ootel on projekte 2 miljardi euro väärtuses. Ukraina vajadusi ainuüksi 2023. aastal on hinnatud vähemalt 14 miljardi euro suuruseks. EIB abistab laenudega Ukrainat, püüdes sealset majandus‑ ja finantsolukorda stabiliseerida. 

Head Riigikogu liikmed! Eestile toob otsusega nõustumine kaasa vajaduse olla valmis katma lepingute alusel kulusid maksimaalselt 10 miljoni euro ulatuses kuni aastani 2065. Garantii andmisega kaasnevad nii halduskulud, mida Eestil tuleb tasuda garantii haldajale, kui ka võimalikud likviidsusmeetmete kasutamisega kaasnevad intressikulud. Kuid kõik kulud on arvestatud maksimaalse garantiisumma sisse. Juhul, kui Ukraina jääb hätta laenude tagasimaksmisega, kaasnevad garantiinõuetega seotud kulud. Ukraina on siiski ka sõjaolukorras oma väliskohustusi järjekindlalt täitnud. Ukraina ees avanev Euroopa Liidu liikmesuse perspektiiv, isegi kui [liikmesuseni läheb] aastaid, lisab täiendavat kindlust, et Ukraina suudab oma laenukohustusi teenindada. 

Garantii andmine Euroopa Investeerimispangale on rakenduslikult tõhus lahendus, sest Eesti ei pea tegema otsemakseid ega koostama lepinguid Ukrainaga ja tagatise sissenõudmine toimuks vaid siis, kui Ukraina jätab maksukohustuse täitmata ning ühine eraldisfond on ammendunud. Garantii andmine toetuse asemel võimaldab meil hajutada kulusid tulevikku, olles samal ajal solidaarne teiste riikidega Ukraina toetamisel ja toetades Ukrainat kohe praegu ehk ajal, mil seda toetust on kõige rohkem vaja. 

Austatud Riigikogu liikmed, palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! Küsimused. Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on niisugune lihtne, täiesti lihtne küsimus. See on nüüd kolmas eelnõu, mille valitsus toob sellel sügisel Riigikokku, kus suurusjärgus 10 miljonit antakse Ukrainale, kas näiteks intresside kustutamisega või laenu andmisega, ka arengupangas osaluse suurendamine oli sellega seotud, praktiliselt 30 miljonit. Samal ajal istub valitsus nädalate kaupa ja ei leia 8 miljonit Eesti õpetajatele. Kas teie meelest on see normaalne prioriseerimine?

Aitäh! Esiteks räägime me praegu riigigarantii andmisest. Nii nagu ma ka oma kõnes ütlesin, ma usun, et vähemalt enamus siin saalis loodab, et Ukraina selle sõja võidab, täidab oma kohustused ja see garantii ei realiseeru. Aga et Ukraina saaks selle sõja võita, et inimesed saaksid endale seal elamisväärseid tingimusi luua, et Ukraina majandus saaks nendes keerulistes oludes hakkama ja sõjapurustused likvideeritud, on vaja seda abi praegu anda. 

Riigieelarves, mille me vastu võtsime, oleme me samuti õpetajate palkadeks raha leidnud. Eelarves oli [selleks] ligi 24 miljonit, lisaks tuleb haridusministeeriumist 8 miljonit juurde. Ehk me peame tegelema mitme asjaga: nii õpetajate palgaga, millega me tegelemegi, kui ka Ukraina toetamisega, sest seda on vaja Ukrainale ja seda on vaja Eestile.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma just eile enda mäletamist mööda kirjutasin kusagile üles teie tsitaadi, kui te minu mingisugusele küsimusele vastates ütlesite üsna otse, et me ei saa kulutada ikkagi rohkem, kui meil raha on. Kui raha ei ole, siis seda kulutada ei saa. Aga ometi me nüüd näeme sellist olukorda, kus meil ei ole raha isegi omaenda rahva ees seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sellest hoolimata leitakse raha teiste riikide kohustuste garanteerimiseks. Mina sellist lähenemist põhimõtteliselt õigeks pidada ei saa. 

Küsimus, millega ma teie poole pöördun, seisneb selles. Kus saab näha mingisugust riskianalüüsi, mille te olete teinud, kust nähtuks, kui tõenäoline on, et see garantii muutub sissenõutavaks ja me peamegi välja maksma selle raha, mis praegu ju ikkagi saab garantiina vormistatud? Mina sellist riskianalüüsi näinud ei ole, teie selgitustes seda ka kuulnud ei ole. See kõik on pigem selline hinnanguline, et me kõik loodame, et Ukraina võidab selle sõja. No üks asi on lootus, teine asi on see, mis realistlik on või mis ei ole.

Aitäh! Mina küll usun, et Ukraina võidab selle sõja ja et me peame selle nimel pingutama, erinevalt teist, kes selle praegu kahtluse alla seadis, mis minu jaoks on üllatav. Mõjud ongi seletuskirjas sel määral kirjeldatud, et kui need kohustused suudetakse täita selle ühise fondi abil, siis mingeid kohustusi riigile ei kaasne. Kui seda teha ei suudeta, siis need kohustused võivad tekkida. Me keegi ei tea lõpuni, kuidas see läheb. Küll on iga meie panus samm selles suunas, et Ukraina saaks selle sõja võita, ja siis ka garantiide väljanõudmine ei realiseeru. Ehk iga meie enda samm, iga meie tehtud otsus Ukraina toetamiseks seda võimalust suurendab.

Austatud minister, head kolleegid, ma võtan vahele Kalle Grünthali protseduurilise küsimuse, võib-olla on see dokumendiga seotud. Palun, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaat ma kiitsin eelmises protestis teid selle eest ...

Ma loodan, et te ei võta seda tagasi.

Kuidas?

(Naerab.) Ma loodan, et te ei võta seda kiitust tagasi.

Vaat, te olete õigel teel, jah, mul on praegu see kiituse tagasivõtmise moment tulnud huultele küll, sest see viitab kuidagi sellele, et ühel päeval te järgite istungi läbiviimisel meie kodu‑ ja töökorda, tänasel päeval te aga seda ei ole järginud. Te ütlesite, et te ei anna neid dokumente. Ma sain aru, et mulle personaalselt need dokumendid vähemalt tuuakse. Jah, see on õige. Ma palusin ka, ütleme, neid Martin Helmele, sest tema ka tundis huvi, ja nüüd on küsimus Varro Vooglaius, sest tema küsis, kus on see garantii, et me ei pea seda asja välja maksma. Tegelikult see lepingu projekt, mis kaasneb selle garantiikirjaga, on ikkagi väga oluline. Mul oleks väga tõsine palve, et te käituksite täpselt samamoodi, nii nagu te tegite eile, kui ütlesite, et kes tahavad, need ajavad käed püsti ja need saavad selle. Sellisel juhul ma kiidaks teid jälle edasi, muidu ma olen sunnitud oma kiituse tagasi võtma.

Aitäh, hea kolleeg! Mina juhatajana ei taha küll teha ühtegi takistust ühegi dokumendi kättesaamiseks, välja arvatud siis, kui seadus seda ei luba või ei võimalda. Ma saan aru, et see juhtum on praegu piiri peal. See on vist AK‑märkega dokument, kui ma õigesti aru saan, aga ma saan aru, et teie sooviga on arvestatud, Martini omaga ka. Martin ja Varro on pinginaabrid, äkki saavad kahe peale hakkama. Võib-olla on kellelgi veel soovi, nii et mul on siiski kantseleile palve siia kolm projekti [teksti] tuua: üks Kalle Grünthalile, teine Martin Helmele ja üks igaks juhuks siia lauda, selleks kui kellelgi veel soov tekib.

Palun, härra minister, jätkake!

Aitäh! Nüüd on küsimused mulle vist.

Oo jaa. Siim Pohlak, küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te kindlasti uurisite selle välja, enne kui te selle otsusega Riigikogusse tulite, kui palju Eesti riigil tegelikult erinevaid garantiisid, käendusi ja muid selliseid kaudseid kohustusi on. Mis see number on? Ma arvan, niimoodi miljoni täpsusega oleks ka sobiv. Aga mis see number on? Kui korraga – lihtsalt hüpoteetiliselt – meil kõik need asjad realiseeruksid, kui palju me siis peaksime raha välja maksma? Ukraina puhul te ütlesite, et see on 10 miljonit pluss intressid ja mingid kaasnevad halduskulud, mis selle pika perioodi puhul suurendavad summa tõenäoliselt 11 või 12 miljonini. Aga mis on kogu summa? Kas te oskate ka öelda, kui palju meil Ukrainaga seotud garantiisid praegu veel lisaks on? Aga mind huvitab eelkõige see üldnumber, kui palju Eesti riigil garantiisid ja käendusi hetkel on. Me võtame siia 10 miljonit juurde, aga kui suur see kogusumma on?

Aitäh! See küsimus ei ole otseselt selle eelnõuga seotud. Mul seda numbrit siin kaasas ei ole, küll saan ma teile lubada, et me saadame ülevaate, mis kõiki muid garantiisid puudutab. Igaks juhuks täpsustan, et see 10 miljonit ongi see lõplik garantii, mis sisaldab muid võimalikke kulusid. Võib-olla oli enne mu jutust see natukene halvasti aru saada, aga see sisaldab seda.

Aitäh! Kuna järgmist küsijat saalis ei ole, siis Helle-Moonika Helme, palun! (Hääled saalis.) Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Siin käib praegu debatt, kas kulutada eelkõige Ukrainale või kulutada eelkõige Eestile, ajal, kui rahandusminister ise on kõigile Eestis öelnud, et meil raha ei ole. Aga tegelikkuses, teie sõnavõttu siin kuulates – loomulikult me peame Ukrainat aitama –, [tahaks öelda, et] aga äkki võtaks raha sealt, kus raha on. Ajal, kui rahvale on tutvustatud maksutõusuplaane, käib riigiasutuste vahel võistlus, kes suudab kõige rohkem raha kulutada asjadele, mille praktilist kasu Eesti riigi jaoks pole mingil ratsionaalsel viisil võimalik mõõta. Ma räägin konkreetselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest, kus ainuüksi personali‑ ja tegevuskuludeks läheb 56 miljonit eurot ja sihtfinantseerimiseks 47 miljonit eurot. Kui me nüüd Ukrainat aitame, kas on võimalik, et me ei võta seda [raha] Eesti maksumaksja taskust otse maksudena ära, vaid võtame sealt? Need on ju meeletud rahad, mida lihtsalt niisama ära kulutatakse. Võtame sealt …

Aeg, hea kolleeg!

… ja paneme sinna reale, millega aitame Ukrainat. On see võimalik?

Aitäh! Ma igaks juhuks täpsustan, et need 10 miljonit me anname garantiina, mingit raha me praegu ära ei anna. Aga pean tunnistama – me harva oleme ühel nõul, aga praegu me oleme küll ühel nõul –, et jah, ka mina olen väga seda meelt, et tuleks riigikorraldust, riigivalitsemist tõhusamaks muuta. Just mõni hetk tagasi vastu võetud 2024. aasta eelarves olid mitmed sellised muudatused juba sees. Kolm ministeeriumit: MKM, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium viivad läbi nulleelarveprojekti, nende alla kuulub ka teie nimetatud asutus. Kindlasti pean ma õigeks, et 2024. aastal 2025. aasta eelarvet tehes me kõikide nende asutuste kulud ja eelarved üle vaatame ja kokkuhoiukohti otsime.

Head kolleegid, tasakaalu mõttes – aga see on ka viimane protseduuriline enne küsimuste-vastuste vooru lõppu, selle järel olen kindlasti valmis neid veel võtma –, Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Täpselt protseduuriga seotud küsimus. Minister vastas, et tal ei ole seda [täpset] arvu öelda, kui palju me garantiisid [andnud oleme]. Kas on mingi protseduur, kuidas me saaksime ikkagi selle garantiide [täpse] arvu enne hääletust teada? Ma usun, te olete minuga nõus, et selle arvu teadmine oleks Riigikogu liikmetele oluline indikaator. Kui meil on näiteks praegu garantiisid 2 miljoni eest ja me võtame 10 miljonit otsa, siis see on väga märgiline sündmus, aga kui meil on garantiisid juba 500 miljoni eest ja me paneme 10 juurde, siis see võib-olla pole nii suur number. Kas kuskilt oleks võimalik see teada saada? Ma usun, kuna saadikud on oma otsustes vabad, siis võib-olla ka mõni Eesti 200 või Reformierakonna saadik seda numbrit kuuldes otsustab, et võib-olla ikka ei tasuks seda garantiid anda. See on ju oluline info.

Absoluutselt nõustun teiega. Aga tegemist on esimese lugemisega, nii et ma arvan, et teiseks lugemiseks, kui me jõuame lõpphääletuse juurde, on kindlasti see number ka teada, kindlasti varemgi juba. Nii et igati kohane küsimus. 

Kuna järgmist küsijat taas ei ole – ma nime ei hakka nimetama –, siis Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loen seletuskirjast, et selle garantii[makse] mitteõigeaegse tegemise eest on viivis, milleks on 2%, mida arvestatakse iga päeva eest. Siin on veel kirjas mingisugune €STR, mida ma välja ei loe, mis lisandub sellele 2%‑le. Ma ei tea, mis see tähendab. Aga väike arvutus: see on 200 000 eurot päevas, 1 miljon viie päevaga, 6 miljonit ühes kuus, 72 miljonit aastas. Kuidas on võimalik nõus olla selliste röövellike protsentidega, mis on ju kordades ja kordades suuremad kui see garantii ise? See on täiesti ebaproportsionaalne …

Aeg!

… kui mitte ütelda, et lausa liigkasuvõtmine.

Aitäh, hea kolleeg!

Kuidas teie saate ja kuidas valitsus saab olla nõus selliste tingimustega?

Aitäh! See puudutab neid lepingu tingimusi. €STR on euroga seotud intressimäär, mida kasutatakse, 2%‑line riskimarginaal. See ei puuduta seda meie garantii andmist. Minu teada on see ikkagi seotud mitteõigeaegse makse tegemisega garantii või laenude väljamaksmisel, see on minu arusaam. Ei, meie 10 miljonit see ei mõjuta.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Selle eelnõu juurde kuulub ka seesamune lepingu projekt. Vaat selles lepingu projektis on leheküljel 3 punktis 1 kirjas ka ettemakse, nagu on määratletud lisas 2. Lisa 2 mina siit ei leidnud. Ma tahaksin teada, millises ulatuses ja kui suures summas see ettemakse toimub.

Aitäh! Kui me sõlmime garantiilepingu, siis ei ole meil mingit ettemaksu. Ehk kui ühel hetkel need riskid realiseeruvad, siis me peame oma garantii ulatuses oma kohustusi katma. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Meie garantii kestab aastani 2066, see on päris pikk aeg. Mina küll ei saa aru, millel põhineb teie kindlus või veendumus, et selle aja sees ei juhtu Ukraina rahandusega midagi sellist, mis sunnib meid seda garantiid välja maksma. Ma mäletan, et kui me oleme siin Ukrainale antud laenudest rääkinud, siis ka on kõik olnud väga veendunud, et kõik läheb hästi, aga pärast on välja tulnud, et me oleme nende intresside maksmise hoopiski iseenda kanda võtnud. See oli ka üks eelnõu, mis meil siit läbi käis. Kas me usume, et 2066. aastani on Ukraina rahandusega kõik hästi või? 

Aitäh! Jah, see on pikk aeg, mille jooksul Ukraina oma kohustusi [täidab], sellest fondist [saadud laenu] tagasi maksab. Eesti panus, see 10 miljonit garantiina, on võrdlemisi väike, kogu selle fondi maht on oluliselt suurem. Loomulikult võtab see maksete tegemine neil aega. Küll usun ma sellesse, et kui meil õnnestub Ukrainat toetada ja Ukraina sõja võidab, siis ju ta ikka oma laenud ise tagasi maksab, eriti need, mis on seotud sõja ja sõjakahjudega.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult viivised mõjutavad meid, see ei olnud teil mingisugune jutt. Aga selle fondi halduskulud on 2,94%, 294 000 eurot aastas, fondi tegevusega seotud kulud, auditeerimiskulud on 15 000 eurot aastas. Kokku siis 310 000 eurot. Lisaks võib veel küsida 1% tagasinõudmise ja ümberstruktureerimise kuludeks. 1% on 100 000 eurot. Kui me need summad kokku lööme ja korrutame 42 aastaga, kui see garantii kehtib, siis see tähendab, et me peame lisaks sellele 10 miljonile, mida me oleme nõus maksma, sellele fondile maksma 17 220 000 eurot. Kas te peate seda tõesti normaalseks või?

Aitäh! Ei, me ei pea seda maksma. See on kogu selle fondi halduskulu ja meie anname 10 miljoni euro suuruse garantii. Lisaks sellele ei maksa me neid kulusid.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nüüd on mul siin see leping, ma olen seda kiirkorras vaadanud. Siin on väga huvitav klausel punktis 14. Meie oleme panustaja, ma arvan, et siin me eriti viltu ei pane. Siin on kirjas, et seda raha haldab pank. Siis on siin kirjas järgmine asi, et panustaja kohustub ehk meie kohustume esimesel nõudmisel kahju hüvitama ja kaitsma panka, kui pank kannab kahjumit pärast garantii aluseks olnud sündmusi või pangal tekib mis tahes muud liiki kahju. See nõue või vastus seoses fondi mitterahalise osalise sektsiooniga, mida ei ole võimalik muul viisil panustajalt sisse nõuda – rääkige see lahti, palun! Millisel juhul on pangal õigus nõuda raha panustajalt ehk siis meilt?

Aitäh! Sellisel juhul, kui riskid peaks realiseeruma ehk laenusaaja ei kata ise oma kulusid ja tuleb rakendada seda garantiid. Siis ongi meil see kohustus. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te enne hakkasite mind kuidagi natuke hurjutama, et teile on see küll nagu halb üllatus, et mina siin ei looda seda või teist või kolmandat. Ma tahtsin esiteks osutada sellele, et minu meelest on sellistes küsimustes lihtsalt täiesti kohatu opereerida sellise kategooriaga nagu lootus. Kui me räägime ikkagi riigile rahaliste kohustuste võtmisest, siis siin peab olema mingi ratsionaalne analüüs, ratsionaalne riskianalüüs, millised on need tõenäosused. Ma usun, et kui keegi tuleb teilt küsima käendust mingisugusele laenule, siis samamoodi nagu iga normaalne inimene te ei [rahuldu] lihtsalt sellise seisukohaga, et no ma loodan, et kõik läheb hästi. Te ikkagi vaatate, milline on tõenäosus, et te reaalselt peategi hakkama seda summat välja maksma, mida te käendate. Sellepärast ma küsin teilt veel kord: kas te põhimõtteliselt peaksite õigeks seda, et kui me võtame riigile käendusi 10 miljoni euro ulatuses või suuremates summades, siis selle taustaks on reaalne ratsionaalne riskianalüüs, millest nähtub see, kui tõenäoline on, et riskid realiseeruvad?

Aitäh! Jah, kohustusi võttes tuleb alati riske hinnata. Aga me ju kõik saame aru, et praegune riskihinnang on see, et kui Ukraina sõja võidab, siis pigem makstakse [laen] tagasi, kui ei võida, siis suure tõenäosusega ei maksta. Ehk me peaksime riskihinnangus hindama tõenäosust, kes selle sõja võidab. Loomulikult, meie panustame sellesse, et selle võidab Ukraina. Aga kui teha selleks riskianalüüs ja ütelda, kumb see [võitja] on, siis see ilmselt, ka üht‑ või teistpidi tehes, ei päde, sest me ei tea, kuidas see lõpuks läheb.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Eesti riik on garanteerinud igasuguseid laene, me garanteerisime ka Kreeka laene. Siis läks Eesti rahva raha selleks Eesti Panga kaudu. Aga nüüd on Eesti Pank otsustanud, et kuigi me saaksime sealt intressina raha tagasi, me ei võta seda raha. Millegipärast me ei taha seda raha. Seekord see garantii käib Eesti valitsuse kaudu. Aga kas on võimalus, et kunagi tulevikus valitsus saab samuti otsustada, et vaat, me ei tahagi seda raha tagasi nende intresside näol, eeldades, ma ei tea, et 60 aasta pärast on Ukraina sellises seisukorras, et ta saab hakata midagi tagasi maksma? Aga kas on võimalus, et me siis ka lihtsalt suuremeelselt ütleme, et me ei tahagi seda raha tagasi?

Ma igaks juhuks ütlen veel, et me ei anna praegu mingit raha, me anname lihtsalt garantii, me ei anna kuskile mingit raha. Me anname garantii, et juhul kui Ukraina oma laene ei tagasi ei maksa, siis meie peame neid sellises mahus tagama.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll on kaks küsimust istungi juhatajale. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te juba lasite ministri ära ja ega ta ei saagi vastata. Tegelikult rahandusministrina ta peaks ju teadma, et ka garantii on riigieelarve mõistes ju riigile kohustus. Selles mõttes see jutt, kõik, mis ta siin rääkis, oli tegelikult üks abrakadabra, millega ta lihtsalt põhjendas rahvale, et see ei ole nagu raha, ei ole reaalne raha. Aga riigieelarve mõistes on see kohustus ja riigieelarve menetlemisel me peame nüüd ja ka tulevikus kogu aeg seda ju kohustusena arvestama. Selles mõttes oleks äkki võinud – ma arvan, te noogutasite, kui ma küsisin, ja et te saate nagu aru, kuidas asjad tegelikult on – ministrile märkuse teha selle kohta.

Hea kolleeg, mina ei saa anda sisulisi hinnanguid ettekannete kohta, olgu ettekandja minister või Riigikogu liige. Aga teile saan öelda, et jah, ma nõustun sellega, et see on kohustus. Muude hinnangutega ma ei nõustu. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, täiesti protseduuriga seotud küsimus jälle. Töö‑ ja kodukorra kollane raamat on mul käes ja küsin kvoorumi kohta. Riigikogu on täiendaval istungil otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole [koosseisust]. Kui nüüd järgmistel hääletustel see häälte arv langeb, hääletusel osalejate arv langeb alla 51, kas see automaatselt tähendab, et istung jääb katki?

See on päris hea küsimus. Ütleme, iseenesest, kui vähem kui 51 pooldab ühte või teist eelnõu, siis otse loomulikult [istung] ei jää katki. Hääletamise ajal ei ole tegelikult nõutud 51, ma söandan seda väita. Kui kohaloleku kontrolli ajal ei ole 51, siis sellisel [juhul on nii]. Isegi kui hääletab 30 inimest, see ei tähenda seda, et istung oleks katkenud. 

Kaks viimast on Henn Põlluaas ja siis Kalle Grünthal. Rohkem mitte. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kahjuks pidin ka eelmisel istungil teilt küsima ministri käitumise kohta. Nüüd on täpselt samamoodi. Kui mina loen ette eelnõu seletuskirjast, mille on valitsus meile koostanud ja siia saatnud, konkreetseid numbreid, fondi halduskulusid ja auditeerimiskulusid ja intresse, mida me peaks maksma, kui me õigeaegselt seda 10 miljonit välja ei maksa, siis minister ütleb, et ei, see kõik ei puuduta meid. No kuidas ei puuduta, kui see on siin must valgel kirjas? Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et minister tuleb siia ja kas ei ole kursis asjadega või siis keeldub selgitust andmast. Mil kombel ja miks ja kuidas see meid ei puuduta, kui lepingus on niimoodi kirjas? Minu meelest on see parlamendi solvamine, kui minister tuleb siia ja jätab selgitused lihtsalt täielikult tegemata.

Aitäh, hea kolleeg! Taas kord: ma ei saa anda hinnanguid ühe või teise, olgu see minister või Riigikogu liige, sisulistele seisukohtadele. Lihtsalt mu oma arusaam on küll see, et ta otse loomulikult möönis, et mingitel juhtudel on see risk ka meile. Nii et selles mõttes ei olnud nii, et see meile midagi ei tähenda. Ta mainis ka sõja võidu kontekstis seda, eks ju, kas see [garantii] realiseerub või mitte. 

Viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Minu küsimus korreleerub tegelikult Siim Pohlaku küsimusega, millal Riigikogu on selles küsimuses otsustusvõimeline. Te ütlesite vist, et päris hea küsimus. Aga ma jõudsin vahepeal lahti võtta meie kodu‑ ja töökorra. Selle § 76 ütleb, et ei ole [vaja] Riigikogu enamust, vaid on niimoodi, et Riigikogu täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust ehk ütleme, et 51. Just, jah. 

Täpselt. 

Mida ma tahan öelda, on see, et järgnevate punktide menetlemisel me ilmselt tahame kogu aeg võtta kümneminutilisi vaheaegu ja …

(Naerab.) See ei ole uudis, hea kolleeg.

Ahh?

See ei ole meile uudis. See ei ole uudis. Aitäh! Olete asjast õigesti aru saanud iseenesest.  

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Vabandust, väga vabandan! Ma juba kolmandat korda unustan ära kaasettekande, seda läbi oma juhatamise ajaloo, mis on küll väga lühike, nii et seda suurem viga. Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun, juhtivkomisjoni ettekanne!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon on nimetatud otsuse eelnõu arutanud oma istungil kolm korda. Esimest korda oli arutelu 6. novembril. Minister tegi ülevaate eelnõust, sellel ma pikemalt ei peatu, see on ka siin tehtud. Üks küsimus oli, kas 10 miljoni suuruse garantii sees on halduskulud ja intressikulud, ja vastus oli, et jah, nagu ka siin vastuses küsimusele kuulsime. 

6. novembril langetas komisjon järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. novembril, see otsus võeti vastu konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensuslikult, ja tehti ettepanek lugemine lõpetada, selle poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu oli 2 EKRE esindajat. 

Komisjon kogunes ka 4. detsembril, tulenevalt sellest, et eelnõu arutelu oli täiskogus toimumata ja algselt kavandatud muudatusettepanekute tähtaeg, mis oli 29. novembril, oli mööda saanud. Komisjoni esimees osutas sellele, et eelnõu jõustamisega on kiire, sest [garantii andmine] aitab kaasa Ukraina makromajandusliku stabiilsuse tagamisele, need teemad on prioriteetsed ja Ukraina olukorrast sõltub ka Eesti julgeolek. Selle tõttu tehti ettepanek määrata uus muudatusettepanekute tähtaeg, kui eelnõu istungile jõuab. See oli konsensuslikult tehtud otsus, muudatusettepanekute tähtajaks määrati reede, 8. detsember kell 15. Ehk eelnõu oleks pidanud [tollaste teadmiste] kohaselt olema päevakorras kolmapäeval. Aga nagu me teame, arutelu juurde me jõudsime alles täna. Eile peale täiskogu istungit kogunes komisjon erakorraliselt ja otsustas, et muudatusettepanekute tähtaeg on esmaspäev, 11. detsember kell 10. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu oli 1 – Martin Helme. 

Arutelu tekkis selle üle, kas muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla pikem kui tavapärane kümme tööpäeva. Sai taas osutatud sellele, et eelnõu kiire menetlus on oluline, et Eesti saaks koos teiste riikidega osaleda Euroopa Investeerimispanga moodustatavas Ukraina abistamise fondis. Selle käivitamise tähtaeg on kiiresti lähenenud ja kui Eesti liitumine jääb hiljemaks, siis muutub meil keerulisemaks selle töös osaleda. Seetõttu tuleks siiski teha kõik selleks, et Eesti ühineks võimalikult kiiresti. 

Diskussiooni ajal väitis Martin Helme, et temal on siin põhimõtteline erimeelsus. Asendusliikmena osalenud Urve Tiidus osutas sellele, et kiire finantsabi andmise eesmärk on ju see, et hoida Ukraina riik sõja ajal toimivana, taastada kriitiline infrastruktuur ja tagada avalikud teenused kohalikele elanikele. Kui Ukraina riik ja riigi teenused toimivad, siis see aitab jääda Ukraina elanikel kodumaale, nad ei pea emigreeruma, mis vähendab migratsioonisurvet ja ka migratsiooniga seotud kulutusi nendes riikides, sealhulgas Eestis, kuhu põgenikud on liikunud. 

Aga nagu öeldud, komisjon on need otsused teinud. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Martin Helme EKRE fraktsiooni nimel. Palun!

Aitäh! Jah, on jah põhimõtteline erimeelsus. Me oleme sel sügisel siin saalis menetlenud kolme eelnõu, mis enam-vähem kõik on olnud suurusjärgus 10 miljonit, mõni oli ka 9 miljonit, ja kõik on tähendanud ühel või teisel moel raha [andmist] Ukrainale. Samal ajal istub valitsus õhtutundidel istungitel ega leia 8 miljonit, et õpetajate streiki ära hoida, ei leita raha, et toetada lastega peresid, ei leita raha, et lükata teid lahti. Nüüd tahetakse vähendada veel kuude [arvu, mille jooksul] lastega peredele emapalka [makstakse]. 

Mitte millekski meil mitte kunagi raha ei ole, mitte millekski: ei ole omavalitsustele raha, ei ole lastega peredele raha, ei ole õpetajatele raha. Aga näe, sellel sügisel oleme leidnud 30 miljonit eurot rahast, mida meil ei ole, nagu meile räägib kogu aeg rahandusminister: raha ei ole, raha ei ole. Kui raha ei ole, siis ei saa ju raha anda. Peaminister räägib sama juttu. 

Eraldi tahaks muidugi veel vaielda selle jutu vastu, millega meile seda kõike müüakse. Oleme andnud laenu Kreekale, pidime sealt pealt teenima. Noh, aga siis otsustasime, et tegelikult ei teeni, et me kingime need intressitulud lihtsalt ära. Oleme andnud laenu ka Ukrainale, pidime sealt pealt ka intressitulu teenima, aga siis otsustasime, et me ei tahagi seda intressitulu, me jätame selle välja võtmata. Meile räägitakse, et ärge muretsege, me saame selle raha tagasi ja teenime sealt võib-olla isegi tulu, aga see ei ole pärast kunagi päriselt nii läinud. 

Eraldi tahaks küsida selle kohta, mida minister siin korduvalt ütles, et kui Ukraina võidab, siis ta maksab selle raha tagasi. No võib-olla võidab, võib-olla ei võida. Loomulikult me kõik soovime, et Ukraina võidaks sõja, loomulikult me kõik soovime, et ta saaks oma territooriumid tagasi. Kõik me teame, kui tähtis see on. Aga lootus ei ole, nagu ka Varro Vooglaid ütles, mingisugune plaan. Praegune seis on seal palju keerulisem, kui meie meedia või meie poliitikud tahaks tunnistada. Ja see "kui" on väga suur küsimärk, eks ju. 

Aga isegi kui Ukraina võidab sõja, siis pole meil ju mingit kindlust, et ta on võimeline midagigi oma võlgadest tagasi maksma. See riik on ju täiesti purustatud, see on maatasa pommitatud, energiasüsteemid ja taristu on maatasa pommitatud, 10 miljonit inimest on ära läinud, pool miljonit inimest on ära tapetud. 2066. aastani me peame uskuma, et ta on võimeline oma laenukohustusi ja igasuguseid muid finantskohustusi täitma. No ei usu ju. See ei ole tegelikult usuküsimus, see on riskide hindamise küsimus. Neid riske ei ole adekvaatselt hinnatud. Meie leiame, täiesti selgelt leiame, et kõigepealt tuleb hoolitseda omade eest, ja kui jääb raha ja võimalusi üle, siis hoolitseme võõraste eest. 

Omade eest tänane valitsus ei hoolitse, Eesti inimeste eest tänane valitsus ei hoolitse. Virutab aga uue kirvega, iga päev virutab mingi uue kirve selga: maksutõusud ja mingid kärped. Aga näe, iga mõne kuu tagant leiab 10 miljonit tagataskust, et võõrastele anda. Me ei ole põhimõtteliselt nõus selle lähenemisega, selle tõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaks asja. Esiteks on üpris kummaline, kui endine rahandusminister ei tee vahet otsestel kuludel, [mida tehakse] riigieelarvest, ja garantiidel. Garantiid on teatavasti finantskohustused, mis ei ole otseselt kulud. Garantiiks minev summa ei ole see, mida oleks võimalik kasutada jooksvateks kuludeks. Nii et esiteks paistab siit välja sügav ebakompetentsus. 

Teiseks. Meil on Eestis olnud alati konsensus selles, et me seisame [Ukraina] eest, või vähemalt on tundunud, et on konsensus. Reaalsus on muidugi alati teine olnud, alati on olnud neid, kes on olnud Ukraina vastu. Me teame, miks me oleme Ukraina poolt ja miks me teda toetame: toetades Ukrainat, toetame me tegelikult ka Eestit, me toetame euroopalikkust, me toetame enda püsimajäämist. 

Idanaabrid, kelle propagandiste armastavad tsiteerida nii mitmedki EKRE liikmed, ütlevad, et meie oleme järgmised. Selle tõttu on valus kuulda siin Riigikogu saalis, kui kaheldakse selles, et Ukraina on võimeline võitma. Jah, selle võidu nimel tuleb väga palju pingutada, tuleb pingutada ka meil. Üks pingutus on ka see eelnõu, otsuse eelnõu. Ka need teised eelnõud, mis seisavad EKRE sõgeda obstruktsiooni taga, oleksid pisikesed sammud, mis aitaksid Ukrainal võita. 

Me ei võta endale väga suuri kohustusi, aga kui me [loobume sellest], siis me [valime] endale hävitava saatuse. Aga eks see ole igaühe valik. Mina loodan, et siin Riigikogu saalis on nii palju riigimehi, et me selle eelnõu ja ka teised, mis [praegu] seisavad, võtame vastu. Tõesti, kui on neid, kes arvavad, et seda ei ole vaja, siis ausalt öeldes on mul tunne, et nendega ei ole siis ka midagi rääkida. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma ei plaaninud siia pulti tulla, aga kuna siin on kõlanud väga palju minu hinnangul ohtlikke küsimusi ja võrdlusi, siis ma mõned asjad Keskerakonna fraktsiooni poolt ikkagi ütlen. 

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on kindlasti seisukohal, et Eesti peab jätkama Ukraina toetamist, seda nii majanduslikus vaates, sõjalises vaates, diplomaatilises vaates kui ka erinevate laenugarantiide andmisel. Nii et seda konkreetset otsuse eelnõu Keskerakonna fraktsioon kahtlemata toetab. 

Küll aga me oleme loomulikult seda meelt, et me peaksime oluliselt aktiivsemalt hoidma ja toetama ka Eestimaa elanikke. Aga ma ütleksin, et neid kahte asja omavahel vastandama hakata või öelda kuidagi niimoodi, et üks tuleb teise arvelt, on väga ohtlik. See ei ole õige. Ehk see, et riigieelarvega koalitsioon minu hinnangul ei toeta piisavalt Eestimaa elu, Eestimaa inimesi, ei tähenda kuidagimoodi, et me peaksime nägema selles tonti, nagu see toimuks seetõttu, et Eesti Ukrainat toetab. Nii see ei ole. Pigem võiks öelda, et mõlemad vajavad täiendavat tuge. 

Keskerakonna osalusega valitsus toetas juba enne sõja algust nii relvaabi andmist Ukrainale kui toetas ka diplomaatilises võtmes Ukrainat jõuliselt. Me tegime seda koalitsioonis, loomulikult teeme seda ka opositsioonis olles. Täpselt nii nagu Keskerakonna juhitud ja tema osalusega valitsused on toetanud Eestimaa elanikke nii erakorraliste pensionitõusude, maksupoliitika kui ka näiteks tervishoiu lisarahastusega, siis sama suunda ja sama seisukohta toetame ka opositsioonis olles. Meie poliitika on järjepidev ja seisukoht on küll väga ühene, et mõlemad on meie riiklikes huvides, elulistes huvides: nii see, et Ukraina võidaks sõja Venemaa vastu ja Eesti igakülgne tugi Ukrainale jätkuks, kui ka see, et mis tahes koalitsioon, mis on Eesti riigis võimul, saaks aru, et Eestimaa elanike toetamine rahvastiku‑ ja majanduskriisi ajal on täpselt samamoodi vältimatult vajalik.

Nii et me toetame mõlemas suunas, toetame siis, kui valitsus tuleb ettepanekuga aidata Ukrainat, ja tuleme kindlasti appi siis, kui valitsus tuleb ettepanekuga tõsta erakorraliselt pensione ja suunata lisaraha tervishoidu või toetada kohalikke omavalitsusi. Nii et jääme neid eelnõusid ootama ja seniks oleme konstruktiivselt kriitilised nii nagu seni. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Helle-Moonika Helme, vastusõnavõtt, palun!

Jaa, aitäh! Ma eeldan, et mul on õigus vastusõnavõtuks, sest üle-eelmine kõneleja Maris Lauri mainis EKRE liikmeid. Ta väitis, et EKRE liikmed [esitavad] propagandapunkte, öeldes, et Ukraina on raskustes. No kui lugeda meediat, [siis on näha,] et ka meie sõjanduseksperdid ja isegi selgeltnägijatest Tarod ja Kalmused on pidanud tunnistama, et Ukraina sõda on sellises faasis, kus mingid asjad, mille kohta alguses arvati, et nad on iseenesestmõistetavad, ei pruugi seda olla, ja samuti ei pruugi võit olla iseenesestmõistetavus. 

Aga meie ei tahaks sellist kunstlikku vastuolu siin üldse ehitada. Me lihtsalt üritame selgeks teha, et valitsusel, kes ei saa hakkama oma inimeste heaolu tagamisega ja majanduse edendamisega, puudub igasugune moraalne õigus maksumaksjate raha ilma mööda laiali jagada, eriti nüüd, kui üks kriis teise otsa meid siin Eestis räsib. 

Ma tahaksin ikkagi meelde tuletada, et me oleme Ukrainat aidanud rohkem kui keegi teine. Meil saab praegu peavarju üle 100 000 inimese, kellega me jagame samu ressursse, ja me oleme riigina juba nii-nii palju teinud. See on see, millele me kogu aeg üritame siin tähelepanu juhtida, mitte see, mida eelkõneleja nii-öelda propagandistlikult väitis, üritades siin jälle malakat viibutada. Aitäh!

Aitäh! EKRE nimel on küll vastusõnavõtt tehtud, aga võtan viimase vastusõnavõtu. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina tundsin ka ennast ära nendes eelnevates repliikides, muu hulgas kolleeg Kiige repliigis või sõnavõtus. Kuidas siis ikkagi nii, et see raha, mis eraldatakse Ukrainale kas otsese toetuse või garantii näol, mis väga suure tõenäosusega muutub varsti ka sissenõutavaks, ei tule raha arvelt, mida saaks kasutada meie omaenda inimeste heaolu tagamiseks? Lõppude lõpuks on riigieelarve üks tervik, seal on üks summa, mida saab kasutada üheks, teiseks või kolmandaks. Loomulikult on need alternatiivsed valikud. Kui kulutad raha ära ühe peale, siis sa ei saa seda raha kulutada teise peale. Nii lihtne see asi ongi. 

Mis puudutab opereerimist lootusega, siis me mäletame väga hästi, kuidas näiteks Venemaa suhtes sanktsioone kehtestades räägiti väga suure lootusega, et see purustab Venemaa majanduse, kukutab selle kokku ja kõik ja nii edasi. Me oleme näinud, et selliseid asju pole juhtunud. See lootus on olnud alusetu. Samamoodi räägiti suvel suure lootusega Ukraina vastupealetungist, et me loodame, et nüüd saavutatakse suurt edu. Pole mitte midagi saavutatud. Sellepärast, kui ma rahandusministri käest küsides mainin seda, et lootus ei ole kohane kategooria, millega opereerida, vaid tarvis oleks analüüsi, siis ma arvan, et see ei ole kohatu tähelepanek, vaid vastupidi, nii tulekski tegutseda. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 336 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 336 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Enne kui me hakkame hääletama, paluks EKRE fraktsiooni nimel teha kohaloleku kontrolli. 

Saalikutsung. Vabandust, Erkki Keldo, palun! 

Jaa, toimub hääletamine, suht järsku paluti teha kohaloleku kontrolli, siis kuna inimesed on äkki maja peal laiali, palun kolm minutit vaheaega. 

Vaheaeg kolm minutit. 

V a h e a e g

Eesti Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. EKRE fraktsiooni palvel teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

Kohal on rohkem, aga registreerus 66 Riigikogu liiget, puudub 35. Täiendav istung on otsustusvõimeline. 

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks" eelnõu 336 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 5 Riigikogu liiget, vastu 68, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 336 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. detsember kell kümme. 

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 310 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali.

Lugupeetud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Eelnõu kohaselt pikendatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 110 kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve kuni järgmise aasta 31. detsembrini. Valitsus esitas selle eelnõu 9. oktoobril ja eelnõu esimene lugemine toimus siin 7. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon lisas eelnõu teksti ühe normitehnilise täpsustuse, viite Riigi Teatajale.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas 16. oktoobri istungil konsensuslikult, et kui esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 6. detsembriks. Sellise massiivse juntimise tõttu oleme aga selle eelnõuga siin alles täna. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 4. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning meie kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes viia läbi eelnõu lõpphääletus. Tänan väga! Palun toetada seda eelnõu võimalikult laiapindselt ja konsensuslikult.

Aitäh! Üks hetk. Küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 310 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Tsiteerides peaministrit: see võib tulla teile üllatusena, aga ma võtan kümme minutit vaheaega. 

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 310. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 66 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Meeldiv konsensus. Eelnõu 310 on otsusena vastu võetud. 

Nüüd annan juhatamise üle kolleeg Jüri Ratasele.

Head ametikaaslased, liigume edasi. Järgmine on neljas päevakorrapunkt. Enne seda protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Mul on kahju, et istungi juhataja just vahetus. Ma oleksin tahtnud tegelikult pöörduda härra Kivimägi poole, kes ütles, et meeldiv on näha konsensust. Kas ma saan millestki valesti aru? Konsensuslik otsus on siis, kui ei toimu hääletust, aga kui toimub ikkagi hääletus, siis on selle otsuse poolt täpselt need, kes selle poolt hääletasid. Või saan ma valesti aru?

Aitäh! Te ütlesite oma küsimuse alguses väga õigesti, et juhataja vahetus. Ma ei hakka teise juhataja sõnu siin interpreteerima. Tuleb tema käest küsida. Jah, Varro Vooglaid, palun!

Aga mul on siis selline abstraktne küsimus, üldsegi mitte praeguse olukorraga seotud. Kas konsensuslik otsus on siis, kui otsus langetatakse ilma hääletuseta, või loetakse ikkagi konsensuslikuks otsuseks seda, kui toimub hääletus, millest võtab osa üksnes osa saadikuid, teised mitte? Kuidas see konsensus ikkagi Riigikogu täiskogu istungitel otsuste langetamisega seonduvalt on defineeritud?

Ma arvan, punkt üks, et hetkel, ma arvan, juhataja mõtles seda, et keegi ei olnud vastu. Ma arvan, et konsensuse mõte on muidugi see, et hääletust ei toimu ja kõik on poolt. Ma arvan ka, et see oli see tõlgendus. Kui te küsite detailselt konsensuse mõtet, siis see on see, et hääletust ei toimu ja keegi ei nõua hääletust. Aga ma arvan, et juhataja mõtles [konsensuse all] seda, et kõik olid poolt, keegi vastu ei olnud. Ju see oli see tähendus.

Nii, nüüd me oleme neljanda päevakorrapunkti juures. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel [rahuvalve]operatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 311 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutluse all oleva eelnõu alusel pikendatakse 2024. aasta lõpuni kuni kolme Eesti sõjalisest vaatlejast kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 4. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Riigikaitsekomisjon otsustas 4. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Edasi on niiviisi, et juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 311 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Võib-olla hääletuse ettevalmistamine võtab natuke aega, mistõttu ma võtan enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Selge. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud ja panen hääletusele eelnõu 311. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 67, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 311 otsusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 312 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ametikaaslased! Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis kuni järgmise aasta 31. detsembrini ning vähendatakse Kaitseväe isikkoosseisu sellel missioonil kuni kolme kaitseväelaseni. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 4. detsembri istungil (Juhataja helistab kella.) ja kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Muudatusettepanekuid ei olnud, eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon otsustas 16. oktoobri istungil konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 6. detsembriks. Paraku oleme massiivse obstruktsiooni tõttu siin, kus me oleme, täna, 8. detsembril. Riigikaitsekomisjon otsustas 4. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek ka eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Palun toetada seda eelnõu võimalikult laiapindselt. Tänan!

Aitäh! Teile on küsimus Jürgen Ligilt. Palun!

Aitäh! See küsimus ei ole päris komisjonile, aga äkki leiate võimaluse kommenteerida. Teie enda erakonna liikmed loovad kogu aeg sõnumit, nagu Riigikogu töötaks ja kõik toimiks. Teie sõnavõtud õnneks seda ei kinnita. Kas te ütleksite välja komisjoni seisukoha, kas see on normaalne olukord, et meil kõik selliselt lohiseb, kogu aeg võetakse vaheaegu ja isegi sellise teema puhul tegelikult otsitakse vastasseisu?  

Ei ole normaalne.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni palve on, et teisel lugemisel viia läbi lõpphääletus. Nii et asume, Moonika Helme, koos teiega selle lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Palun, Helle-Moonika Helme!

Aitäh! Siin mõningad, tõepoolest, koalitsioonipoliitikud on tulnud minu juurde ja öelnud, et mis sa siin neid vaheaegu võtad, me tahame ära koju minna. Aga vaadake, kuna riigieelarve, mis nüüd sai vastu võetud, võib tekitada seda, et paljudel Eesti inimestel võib-olla ei olegi enam kodu (Naer saalis. Juhataja helistab kella.) peale neid maksutõuse ja nende rahade äravõtmist, siis et saaks natukene tegeleda sel teemal teatava sisekaemusega, ma siiski võtaksin praegu kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele eelnõu 312. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 68, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 312 otsusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 313 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Meelis Kiili. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 9. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 8. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. novembril kell 10.05 ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi, (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) mistõttu sisuliselt on tegemist eelnõu esimese lugemise tekstiga.

Hea ettekandja, ma vabandan! See laiendatud Riigikogu juhatus seal, kas saaks korraks vaiksemalt? Palun vabandust! Jürgen, kuhu ma pidin minema? Jürgen, sa saatsid mind praegu kuskile. Ma ei tea, sa ütlesid midagi. Aga ma palun saalis vaiksemalt olla. Kas tohib paluda? Jürgen, kas tohib paluda saalis vaiksemalt olla? (Hääl saalis.) Meelis Kiili, palun!

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 4. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. UNIFIL‑i näol on tegemist rahuvalveoperatsiooniga, mis loodi ÜRO resolutsioonidega 425 ja 426 1978. aastal. ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades, nii et täiesti õigustatud eelnõu.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 16. oktoobri istungil konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 6. detsembriks. Riigikaitsekomisjon otsustas 4. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes viia läbi eelnõu lõpphääletus. Tänan!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni palve on viia täna läbi ka eelnõu lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kuna eelmise päevakorrapunkti ajal minu repliik, mis eelnes vaheaja võtmisele, et peale riigieelarve vastuvõtmist ei pruugi paljudel Eesti inimestel varsti üldse enam ollagi kodu, kuhu minna, põhjustas koalitsioonisaadikute hulgas palju nalja ja naeru, siis selleks, et nad saaksid oma empaatilise sisekaemusega edasi tegeleda, ma võtan ka nüüd kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. 

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele eelnõu 313. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 69, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 313 otsusena vastu võetud. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Lähme seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 314 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ka selle eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 9. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 8. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembril kella 10.05‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu tekstis ei teinud ka juhtivkomisjon keelelisi täpsustusi.

Eelnõu kohta käivad riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused on järgmised. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 4. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 4. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes viia läbi eelnõu lõpphääletus. 

Soovin omalt poolt lisada, et NATO kollektiivkaitse on Eesti Vabariigi jaoks äraütlemata selgelt väga oluline ja isegi eksistentsiaalselt oluline, mistõttu ma tänan teid juba ette konsensusliku toetuse eest. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni palve on, et viiksime täna läbi ka lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kuna ettekandja ütles, et NATO kollektiivkaitse on ülimalt oluline, aga osa saadikuid jooksis siit ruttu minema, siis et vaadata, kas nad on koju läinud või ikka hoolivad NATO kollektiivkaitsest, ma paluksin kohaloleku kontrolli.

Erkki Keldo, palun!

Jaa, ma tahtsin küsida, õigemini on see vist protseduuriline küsimus. Alles enne hääletust saab paluda kohaloleku kontrolli tegemist, aga seda vist ei tehtud. Ma võtan igaks juhuks enne kohaloleku kontrolli viis minutit vaheaega ja siis palun hääletust.

Niipalju selle protseduurilise küsimuse kohta, Erkki Keldo, et kohaloleku kontroll toimub vahetult enne hääletust. Selles mõttes oli Helle-Moonika Helme väga kiire, teie mitte nii kiire, aga ma ei ole veel hääletusprotseduuri jõudnud isegi avada. Aga teie soov on ju kohustuseks, te olete fraktsiooni esimees. Kui viis minutit vaheaega, siis tuleb viis minutit vaheaega võtta. 

Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Pigem protseduuriline vastus. Meil on siin täna niimoodi olnud, et kohaloleku kontrolli ja vaheaja protseduur loetakse ühiseks [protseduuriks] ja sellepärast küsitakse vaheaegu korraga. Lihtsalt selgituseks teile, te olete uus Riigikogu juhataja tänasel istungil. Selline on olnud see rutiin.

Ma ei oskagi teile ausalt öeldes vastata. Erkki Keldo, mis küsimus teil veel on?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kui ma sain valesti aru ja hääletusega ei oldud veel alustatud, siis ma võtan oma ettepaneku tagasi ja vabandan. Mulle tundus lihtsalt, et te alustasite hääletusprotseduuri ja sellest tulenevalt Helle-Moonika Helme soovis kohaloleku kontrolli, mina soovisin siis ka viis minutit vaheaega. Aga kui te hääletusprotseduuri ei olnud alustanud, siis ma võtan oma ettepaneku tagasi.

Aitäh! Alustasin küll, hääletusprotseduuri ma alustasin. Ma ütlesin, et me läheme hääletuse juurde, mis tähendab seda, et sellele järgneb saalikutsung kaks minutit. Alustasin küll, aga ma ei olnud alustanud veel kaheminutilist saalikutsungit. Nii et teil on veel natuke mõtlemisaega, kas te võtate selle vaheaja[soovi] tagasi või ei võta, hetkel on see soov kehtiv ja laua peal.

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Mina lähtusin sellest, et te ütlesite, et läheme nüüd hääletuse juurde, seda kella[helinat] veel ei tulnud. See on kogu aeg niimoodi olnud. Siis te olete mulle sõna andnud ja ma olen küsinud kas vaheaega või kohaloleku kontrolli. Nii nagu kolleeg Jürgen Ligi ütles – ma ei tea, kas see vastab tõele, te ei vastanud talle –, et kohaloleku kontrolli ja vaheaega küsitakse korraga. Mina küsisin ainult kohaloleku kontrolli, ma ei plaaninud vaheaega võtta. Kumb siis on? Kumb siis nüüd läbi läheb, kas see kohaloleku kontroll ja Erkki Keldo nõutud vaheaeg ka või ikkagi ainult minu [soovitud] kohaloleku kontroll?

Proovime võtta viilude kaupa. Teie tõstsite käe ja soovisite kohaloleku kontrolli. Kõigepealt ütlesin mina, et lähme nüüd hääletuse juurde. Siis oli sõna teil. Te soovisite kohaloleku kontrolli. Seejärel oleks pidanud alustama saalikutsungit, mis kestab 120 sekundit, kui juhataja ei küsi [saalilt], kas [võib teha] kiiremini. Siis tõstis Erkki Keldo käe ja soovis viis minutit [vaheaega]. Nüüd peaks tulema viis minutit vaheaega. Teie [palutud] kohaloleku kontroll oleks toimunud, kui seda vaheaega poleks olnud, vahetult enne hääletust ja peale saalikutsungit. 

Nii et vaheaeg, mida härra Keldo palus, viis minutit. 

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Viime läbi kohaloleku kontrolli, mida on soovinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36. 

Panen lõpphääletusele eelnõu 314. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 67, vastu 1, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 314 otsusena vastu võetud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 315 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja Jüri Ratas! Head kolleegid! Ühendekspeditsioonivägi on Ühendkuningriigi algatatud ja juhitav riikide tahtekoalitsioon. Eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut jätkata panustamist ühendekspeditsiooniväe valmidusse samamoodi nagu käesoleval aastal kuni 24 kaitseväelasega. Riigikaitsekomisjon kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja tegi Riigikogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Küsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esindaja! Ma mõtlesin küsida teie käest seda. Esimesel lugemisel tõstatus korduvalt küsimus, kas selline lahendus on ikkagi kooskõlas põhiseaduse §‑ga 128, mille kohaselt otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Riigikogu. Nüüd tekib olukord, kus meil ei ole õrna aimugi, millises kontekstis, millal, kellega koos ja kelle vastu Eesti Kaitseväge pärast selle eelnõu vastuvõtmist kasutama hakatakse, [selleks on vaja] üksnes kaitseministri nõusolekut. Kas te vahepeal arutasite seda põhiseaduslikku probleemi, kas siin on vastuolu põhiseadusega või ei ole või kas peaks mingeid eksperte veel kaasama, et seda paremini hinnata? Või see küsimus enam tähelepanu ei pälvinud?

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikaitsekomisjon ei näinud vastuolu põhiseadusega.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Mida ei soovita, seda ei soovita, neid ei ava. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tegelikult mul ei olnud üldse plaanis praegu vaheaega võtta, sest kõik teised siin, just koalitsioonisaadikud, on soovinud koju minna. Aga kuna eelmise päevakorrapunkti juures selgus, et Reformierakond siiski ise tahab vaheaegu võtta ja ju neil on mingi sisekaemuslik tagamõte, siis ma tulen neile appi ja võtan ise ka praegu kümme minutit vaheaega.

Kas teie võtate vaheaega või võtab seda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon? Palun mikrofon Helle-Moonika Helmele.

Aitäh selle täpsustuse eest! Tõepoolest, [Eesti] Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel võtan selle vaheaja.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele eelnõu 315. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 66, vastu 1, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 315 otsusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 316 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma ütleksin seoses eelnõudega 314 ja 315, et mul on siiralt kahju, et otsus ei olnud konsensuslik. Eks see ole igaühe südametunnistuse ja poliitiliste veendumuste küsimus. Poolt hääletanud ilmselt soovivad, et Pika Hermanni tornis lehviks ikkagi sinimustvalge lipp. 

Vabariigi Valitsus esitas kõnealuse eelnõu käesoleva aasta 9. oktoobril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 8. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembril kella 10.05‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi, mistõttu sisuliselt on tegemist eelnõu esimese lugemise tekstiga. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 4. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 16. oktoobri istungil konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 6. detsembriks. Aga siin me oleme nüüd, 8. detsembril. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 4. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes viia läbi eelnõu lõpphääletus. Tänan!

Aitäh! Tulenevalt sellest eelnõust ja võib-olla ka teie ettekandest tundub, et küsimusi ikkagi on. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Jah, ega ei ootaks, et küsimusi tekib, aga kuna te tegite selge vihje, siis peaksite ka ütlema, milles riigikaitsekomisjoni vaidlus seisnes. Kus see erimeelsus oli?

Mis vaidlus? Vabandust, ma … (Hääl saalist.) Mina viitasin eelmisele ja üle-eelmisele eelnõule, mida siin suures saalis hääletati, [kui hääletustulemused] ei olnud konsensuslikud. (Hääl saalist.) Just.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et sihuke hurjutav märkus, mida ma ei pea hea tooniga kooskõlas olevaks, oli suunatud mulle. Ma ütlen selgituseks lihtsalt niipalju, et tõepoolest, mina hääletasin sellele eelnõule vastu. Aga sellel ei ole midagi pistmist sellega, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Loodetavasti lehvib seal ikka sinimustvalge lipp. Aga see on seotud tõsiasjaga, et meie oma ametivandes ütlesime nõnda: "Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale." Minu hinnangul on see otsus selgelt põhiseadusega vastuolus, sellepärast et põhiseaduse § 128 kohaselt otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Riigikogu, ja kui me anname siin valitsusele blankovolituse neid otsuseid langetada, siis see on täiesti ühemõtteliselt, ilmselgelt ja lepitamatult põhiseadusega vastuolus ja mina seda toetada ei saa – truudusest põhiseadusele.

Soovite vastata sellele? Ei soovi?

Ma ei oska öelda, kas …

Mina ka ei oska öelda.

… see kaalutlus puudutab ka ühendekspeditsiooniväge, aga noh … (Hääl saalist.)

Vabandust, rahu saalis! Hea ettekandja, teil on võimalus vastata. Kui ei soovi, siis ei soovi.

Ei soovi.

Selge. Kas on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan teid, aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on palunud viia läbi eelnõu 316 lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma tänan Varro Vooglaidu oma seisukohtade selgitamise eest. Ma ei oleks vaheaega võtnud, aga ma tõepoolest soovin, et lugupeetud ettekandja mõtleks nüüd kümme minutit järele, kas on viisakas teha siin selliseid inetuid torkeid, täiesti asjasse puutumatuid, sest komisjonis tõenäoliselt neid küsimusi ei arutatud. Ma võtan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 316. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 67, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 316 otsusena vastu võetud. Ka üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 317 teine lugemine. Suur rõõm ja au on tervitada Riigikogu kõnetoolis riigikaitsekomisjoni liiget Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, väga austatud istungi juhataja Jüri Ratas! Head kolleegid! Eelnõu eesmärk on [võimaldada, et] vajaduse korral [oleks võimalik] esmakordne panustamine kuni 100 Eesti kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult, et Riigikogule tehakse ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Teile on ka küsimus, vähemalt üks. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esindaja! Ma küsin nüüd teie käest seda. Kas ma saan õigesti aru, et kui Riigikogu selle otsuse vastu võtab, siis sellele toetudes on põhimõtteliselt võimalik viia näiteks USA juhitava operatsiooni raames Eesti Ukrainas sõtta Venemaaga ja seda siis juba vaid valitsuse otsusega, see tähendab, ilma et Riigikogul oleks sõnaõigust? Toonitan, et ma ei räägi mitte asjade sellise käigu teostumise tõenäosusest, vaid selle põhimõttelisest võimalikkusest. Kui see nii on, siis minu hinnangul on see selgelt vastuolus põhiseaduse §‑ga 128, mille kohaselt Riigikogu peab otsustama Eesti kaitseväe kasutamise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Aga kas ma saan õigesti aru, et see põhimõtteliselt on tõesti nii?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! See tegelikult ei ole nii. Kui Riigikogu annab [eelnõule] toetuse, siis tõesti 100 Eesti sõdurit, kaitseväelast, on valmisolekus. Otsustusprotsess käib nii, et riigikaitseseadus sätestab, et Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada esmakordset osalemist rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, aga võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta. Ehk riigikaitsekomisjon nagu ka kõik teised alatised komisjonid Eesti Riigikogus on selline koht, kus on igast fraktsioonist esindaja olemas. Seal need arutelud ka Riigikogu tasemel käivad. Kui tõesti peaks järgmise kalendriaasta jooksul tekkima selline olukord, et me peaksime kuhugi [operatsioonile] minema, siis [tuleb meeles pidada, et] riigikaitsekomisjon teeb otsuseid, põhinedes ikkagi alati luureinfole, faktidele ja Eesti riigikaitse huvidele. Ehk Riigikogu on igas mõttes selle võimaliku otsuse juures, kui [selline olukord] peaks järgmise kalendriaasta jooksul tekkima.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma täpsustan oma küsimust. Te osutasite sellele, et valitsus langetab selle otsuse, aga küsib ka riigikaitsekomisjoni arvamust. Kuid see on ju siis tõepoolest ainult arvamus. Mingisugust võimalust ise enam otsust langetada Riigikogul ei täiskogu ega ka komisjoni tasandil ei ole. Sellest saan ma ju ometi õigesti aru, on nii?

Aitäh, Varro, selle küsimuse eest! Ma arvan, et ükskõik, milline valitsus Eesti Vabariigis on, ta võtab kõikide Riigikogu alatiste komisjonide arvamust väga tõsiselt ja sellega ka arvestab.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni palve on, et viia läbi eelnõu 317 lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 317. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 66, vastu 1, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 317 otsusena vastu võetud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 318 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali. Palun!

Austatav istungi juhataja! Head ametikaaslased! Selle Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni peamine eesmärk on ÜRO relvaembargo rakendamine Liibüa suhtes ning illegaalse naftaekspordi tõkestamine Liibüast, Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõpe ning inimkaubanduse tõkestamine. 

Riigikaitsekomisjon otsustas 16. oktoobri istungil konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine siin saalis lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 6. detsembril. Kahjuks massiivse obstruktsiooni tõttu – ja obstruktsiooni tõttu isegi riigikaitseküsimustes – ei ole see õnnestunud ja me oleme siin alles täna, 8. detsembril.

Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud ega tehtud ka mingisuguseid parandusi eelnõu seletuskirja. Riigikogu riigikaitsekomisjon otsustas määrata eelnõu teiseks lugemiseks uue ettekandja. 4. detsembril otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult, et Riigikogu täiskogule tehakse ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ma loodan sellele eelnõule võimalikult laiapindset toetust, et me saaksime täita oma liitlaskohustusi Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Tänan!

Hea ettekandja, aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg Peeter Tali! Ma saan aru, et kui me selle [eelnõu] siin praegu nagu ära hääletame, siis tegelikult ei ole ju absoluutselt mitte mingeid probleeme meie liitlaskohustuste täitmisel. Lihtsalt jäi nagu kõrvu see, et massiivse obstruktsiooni tulemusena me oleme alles praegu siin. Ega me ei ole ju millekski hiljaks jäänud, kui praegu see asi ära hääletatud saab? Milleks see kommentaar, oli see nagu asjakohane?

Jaa, see kommentaar oli väga asjakohane, sest see, mis juhtus nende eelnõudega esimesel lugemisel, ei olnud minu maitse jaoks aktsepteeritav, kui üks erakond tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja ise ei hääletanud oma ettepaneku poolt. Ma ei saa seda mitte kuidagi aktsepteerida. Ma ei pea õigeks Eesti riigi julgeolekuhuvide eiramist ja riigikaitseteemaga seotud eelnõude kasutamist peenrahana poliitilisel mängulaual. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa kohe sugugi nõus olla sellega, et see debatt, mida me tookord esimestel lugemistel missioonide üle pidasime, oleks olnud kuidagi, ma ei tea, jäi isegi mulje, justkui nagu riigivastane või ma ei tea mis. Minu meelest me saime väga paljud asjad selgeks räägitud. Nagu te nägite, eks ole, me olime andnud jah need ettepanekud sisse, et tagasi lükata, aga pärast seda debatti, eks ole, me hääletasime nende [eelnõude] poolt. Tegelikult, kui rääkida millestki, mis on enneolematu ja pärasttulematu, siis räägime parem sellest, mida koalitsioon teeb praegu kõikide nende eelnõudega, mis usaldushääletusega siin Riigikogus lihtsalt jõuga läbi surutakse. Jällegi, te olete komisjoni ettekandja ja sellised kommentaarid … Ma arvan, et neid teemasid komisjonis ei arutatud.

Tänan, hea ametikaaslane! Riigikogu liige on oma sõnas vaba ja te ei saa öelda mulle, mida ma siit puldist räägin või ei räägi. Seda esiteks. Küsimuste ja vastuste kohta ei ütle ma mitte midagi. Küsimused olid nagu olid, rumalaid küsimusi ei ole, on ainult rumalad vastused. Ma arvan, et esimestel lugemistel said küsimuste ja vastuste abil avalikkus ja paljud Riigikogu liikmed asjast palju parema pildi. Aga see, mida te tegite hääletamisel, ei ole aktsepteeritav.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Te olete kindlasti suur liberaal, kui te ütlete, et te ei aktsepteeri seda, mis oli esimesel lugemisel. Aga ka sellel [teisel] lugemisel võetakse ju peaaegu kõigi Eesti julgeolekukoostöö eelnõude puhul vaheaegu ja hääletatakse mitmel juhul ka vastu. Kas te seda teisel lugemisel toimuvat peate normaalseks ja julgeolekupoliitilise konsensuse osaks?

Töö‑ ja kodukorra seadus näeb ette võimaluse võtta vaheaegu. See on täitsa normaalne, kuna see on seadusega lubatud, vastu hääletamine jääb igaühe südametunnistusele. Aga see, kui seaduseelnõu kohta tehakse tagasivõtmise ettepanek, mille ainus eesmärk on obstruktsioon ja aja kulutamine, ei ole minu maitse jaoks aktsepteeritav. Liberaal ma olen, see on tõsi.

Hea ettekandja, ma tänan! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni palve on, et viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 318. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 67, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 318 otsusena vastu võetud. 

Head ametikaaslased, 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, tänane istung, mis oli täiendav istung, on lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös. Turvalist koduteed teile! Aitäh!