Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Alustame 2024. aasta riigieelarve seaduse [eelnõu] teist lugemist, mis on seotud usaldusküsimusega. Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine on seotud usaldusküsimusega seetõttu, et laekunud muudatusettepanekute kattuv sisu, nende ebaproportsionaalselt suur hulk ning vähene põhjendatus kannab parlamentaarse obstruktsiooni tunnuseid.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembril laekus 745 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon jättis arvestamata. Küll aga oleme alati soovinud pidada riigieelarve üle sisulist debatti ja nii mõnegi opositsiooni ettepanekuga oleme 2024. aasta riigieelarves juba arvestanud. Erandiks on EKRE, kelle muudatusettepanekud ei ole sisulised, vaid mõeldud Riigikogu töö takistamiseks.
Näiteks soovis Isamaa kiirendada idapiiri väljaehitamist, tõhustada elanikkonnakaitset ja parandada kriisideks valmisolekut. Keskerakond tegi ettepaneku anda kohalikele omavalitsustele lisaraha hooldereformi elluviimiseks ja tõsta erakorraliselt pensione. Kõige eelmainitu vajalikkust mõistavad nii koalitsioon kui ka opositsioon ja nende tegevuste jaoks on järgmise aasta eelarves täiendavad vahendid olemas.
Aga nüüd lähemalt 2024. aasta eelarvest. Juba aastaid on Eesti riigi eelarve sügava puudujäägiga. Olukord muutus kehvaks enne kriise. Headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve struktuursesse defitsiiti. See oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Siis aga tabasid meid alates 2020. aastast mitmed kriisid, koroonakriisiga kukkusime veelgi sügavamasse puudujääki, rääkimata energiakriisist ja Venemaa sõjast Ukrainas. Mõistagi vajasid kõik need olukorrad kiiret reageerimist ja täiendavaid suuri kulutusi. Samal ajal oli pausil Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamine, mis võimaldas lisaks kriisiga seotud kuludele võtta vastu täiendavaid püsikulusid ilma neile katteallikat otsimata. Aastaid tehti populaarseid ja riigile kohati üle jõu käivaid otsuseid. Neli aastat pausi eelarvedistsipliini nõuetes võimaldas ebapopulaarsed otsused pikalt edasi lükata. See on piisavalt pikk aeg, et ühiskonnas tekiks ootus, et see kõik saab selliselt jätkuda.
Kevadel tööd alustanud valitsus mõistis, et nii jätkata ei saa. Võtsime eesmärgiks [vajutada] pidurit aina kasvavale eelarvedefitsiidile ning teha keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud otsused selleks, et jõuliselt võlaorjuse poole liikuvat kurssi muuta. Jah, meil oli ka valik samamoodi jätkata ning tõsist probleemi eirata, aga kohusetundliku ja Eesti tulevikust hooliva valitsusena me seda ei teinud. Võtsime sihiks teha riigi rahandus korda ning astuda vajalikke samme selleks, et viia tulud ja kulud tasakaalu. Nii astusimegi 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve tasakaalu poole liikumise suunas. Kõik suuremad maksu‑ ja kokkuhoiuotsused arutasime avalikult läbi ja võtsime etteaimatavalt vastu suve alguses. Seega suuri üllatusi järgmise aasta eelarves ei tule. Ühiskonnale jäi pool aastat, et muudatustega harjuda ja arvestada.
Ainsa maksuna tõuseb käibemaks 20%‑lt 22%‑le. See toob järgmisel aastal riigi tuludesse juurde 235 miljonit eurot. Alates järgmisest aastast ehk järgneval kolmel aastal kerkivad nii hasartmängumaks kui ka alkoholi‑ ja tubakaaktsiis igal aastal 5%. Kokkuhoiuotsusena muutsime perehüvitised riigile jõukohasemaks, millega hoiame järgmisel aastal kokku 86 miljonit eurot. Tänu eelmainitule jääb 2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk 2023. aastaga võrreldes samale tasemele – 1,2% SKP‑st – ning nominaalne defitsiit on miinus 2,9% SKP‑st. Kevadel, ilma uue valitsuse eelarvepoliitiliste otsusteta olid need numbrid vastavalt 2,6% ja 4,2% SKP‑st. Seega, 2024. aasta eelarvega suudame riigi rahakoti seisu parandada circa 500 miljoni euro võrra, mis on ühe aasta kohta märkimisväärne paranemine. Lisaks saame teha hädavajalikke täiendavaid kulutusi, mis on eeskätt seotud sõjalise ja laiapindse riigikaitsega, millest peatselt täpsemalt räägin.
Head kuulajad! Riigirahanduse korrastamine ei saa mõistagi jääda ainult maksumaksjate õlule. Ka riik peab kulude kontrolli alla saamiseks vaeva nägema. Täiendava panuse kokkuhoiu ja lisatulude leidmiseks järgmise aasta eelarves andsid kõik ministeeriumid, kus pöörati kiire pilk valitsemisalade sisse, selgitamaks välja süsteemi ja teenuste korrastamiseks vajalikud tegevused. Kogu valitsussektori panus toob riigirahandusse järgmisel aastal üle 40 miljoni euro kokkuhoidu ja juurde üle 13 miljoni euro lisaraha. Kõik meetmed võimaldavad kulutõhusamat tegutsemist, mis on riigirahanduse olukorra parandamise teekonnal oluline panus.
Üheks kokkuhoiumeetmeks on ametnike palkade külmutamine, välja arvatud õpetajatel ja meditsiinitöötajatel. Järgmisel neljal aastal ei eraldata avaliku sektori palgafondi lisaraha. See aga ei tähenda, et süsteemis töötavate inimeste palk jääb pikaks ajaks samale tasemele. See on üks meede, mis võiks motiveerida valdkonnajuhte oma tegevusi mõistlikumalt optimeerima, tänu millele võib leida võimalusi palga kasvuks.
Alates järgmisest aastast muudame ka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust, mille kohaselt saab osa kõrgemate riigiteenijate ettenähtud palgatõus olema nelja aasta vältel poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks. Vastav muudatus sai juba mõned head tunnid tagasi ära otsustatud.
Veelgi laiapõhjalisemad ja suuremad muudatused selguvad nulleelarve ja eelarve revisjoni käigus, mille viime läbi koos ministeeriumide ja asutustega järk-järgult nelja aasta jooksul. Selle esimestest tulemustest ja mõjust saame rääkida juba 2025. aasta eelarve arutelude ajal.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! 2024. aasta riigieelarve on kindlustunde ja julgeoleku eelarve. Nii järgmise aasta riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookuses on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui ka laiapindne –, majanduskasv koos rohereformide ja riigirahanduse jätkusuutlikkusega, eestikeelsele haridusele üleminek, küberturbevõimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine. 2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarvepuudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja turgutada majandust. On oluline, et investeeriksime nendesse valdkondadesse, mis on meie riigile kriitilise tähtsusega: julgeolekusse, haridusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse läbi energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse.
Kuna Eesti julgeolekuolukord on Ukrainas toimuva Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu endiselt taasiseseisvusaja kõige keerulisem, siis alustan kaitsekuludest. Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3% piiri SKP‑st ehk on 3,2%. See tähendab, et järgmisel aastal panustame riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit eurot. Sellega suurendame tempokalt nii Eesti iseseisvat kaitsevõimet kui ka meie valmidust koos meie NATO-liitlastega Eestit kaitsta. See on Venemaa agressioonisõja tõttu kujunenud julgeolekuolukorras hädavajalik. Julgeolekugarantii annab meile ka Ukraina toetamine, mida teeme nii suurte rahvusvaheliste fondide kaudu, Euroopa Liidu eelarve ja ka otse riigieelarve kaudu. Ukrainat toetades panustame ka meie majanduse kasvamisse, sest iga euro, mille paneme ülesehituses osalemiseks, tuleb perspektiivis Eesti majandusse mitmekordselt tagasi ning on investeering demokraatiasse ning Euroopa ja kogu maailma majanduse tegevusse.
Ukraina kogemus ja viimaste aastate kriisid on näidanud, et lisaks sõjalisele kaitsele on vaja investeerida püsivalt meie sisejulgeolekusse ja elanikkonnakaitsesse. Nii saame kindluse, et oleme rahuaja kriisideks ja võimalikuks sõjaliseks konfliktiks hästi valmistunud. Järgmise aasta eelarves ja ka edaspidi eraldame Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks lisaraha keskmiselt 9 miljonit eurot aastas. See raha suurendab oluliselt abipolitseinike värbamise ja arendamise võimalusi ning tagab esmakordselt elanikkonnakaitse valdkonnale olulise püsirahastuse. Inimeste turvatunde säilitamiseks ja siseturvalisuse tagamiseks kindlustatakse püsirahastuse kasv politseinike väljaõppe mahtude suurendamiseks ja ka uue ühiselamukompleksi ehitamiseks. Täiendavad vahendid suunatakse Politsei- ja Piirivalveametis aasta-aastalt süveneva personalipuuduse vähendamiseks.
Siseturvalisuse tõhustamisel on muu hulgas oluline, et Eesti kui digiriigi IT baastaristu oleks korras ja küberturvalisuse tase kõrge. Selle tagamiseks investeerime 2024. aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.
Niisamuti on meie eesmärk tark rahvas, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis annab oma panuse majanduskasvuks. Selleks peame tagama õpetajatele ja õppejõududele väärika palga ning arendus‑ ja teadustegevuse ja innovatsiooni rahastuse. Järgmise aasta eelarves eraldasime õpetajate palga tõusuks ligi 24 miljonit eurot. Koos diferentseerimisfondi kasvuga suureneb õpetajate arvestuslik keskmine palk 4,3% võrra.
Valitsuse üks prioriteete on eestikeelsele haridusele üleminek ja selle tegevuskavasse planeeritu elluviimine jätkub uuel aastal täies mahus. Eelarve suureneb 27 miljoni euro võrra ning 2024. aastal on üleminekuks ette nähtud 71,9 miljonit eurot, sealhulgas välisvahendeid 3 miljonit eurot.
Uue aasta eelarvega võtsime sotsiaalvaldkonnas selge suuna vajaduspõhisele toetamisele. Tegime lausalise lasterikaste perede toetamise riigile jõukohasemaks, kuid ka pärast seda on summad ühed suuremad Euroopas. Pöörame suuremat tähelepanu harvikhaigustega laste ravile ning eraldame taotlusvooru kaudu heategevusfondidele aastas 5 miljonit eurot.
Lahendame ebaõiglase olukorra, kus eelneval aastal lapsega kodus viibinud vanematele maksti haigus‑ ja hooldushüvitisi töötasu alammääralt. Järgmisel aastal makstakse hüvitist kas lapsevanema enda sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle vanemapuhkuse ajal makstud vanemahüvitise põhjal, võttes aluseks inimese jaoks kasulikuma.
Senisest enam toetame ka suurema abivajadusega lapsi ja peresid. Ühe vanemaga perede majandusliku toimetuleku suurendamiseks tõstame alates 2024. aastast elatisabi 100‑lt 200 eurole. Erivajadusega laste toetamiseks suurendame järgmisest aastast rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust ning alustame kasuperede tugiteenuse pakkumist riigieelarvest, et leida ja toetada peresid, kes on valmis kasvatama vanemliku hooleta jäänud lapsi. Nende muudatuste elluviimiseks investeerime 2024. aastal 12 miljonit eurot.
Kultuurivaldkonnas tegime keerulisest eelarveseisust hoolimata täiendavaid pingutusi, et Eesti trumpide – kultuuri ja spordi – kaudu tuua Eestisse investeeringuid ning teha Eestit suuremaks. Seetõttu suurendasime Film Estonia tagasimakseprogrammi mahtu 2 miljoni euro võrra ning toetame Eestis toimuvaid rahvusvahelisi suurvõistlusi täiendavalt 3 miljoni euroga aastas. Need meetmed aitavad riigikassasse tuua täiendavat maksutulu ning loomulikult turgutada majandust.
Selleks, et majandus mahuks looduse piiridesse, on fookusesse seatud keskkonnasõbralik majanduskasv. Selleks loome võimalusi taskukohase taastuvenergia tootmiseks. Soodsa hinnaga puhta energia pakkumiseks investeerime järgneval neljal aastal umbes 155 miljonit eurot. Muu hulgas investeerime keskkonnasõbralikku ühistransporti ja jalgrattateede arendamisse, jätkame raudtee elektrifitseerimist ja suurendame elektrifitseerimise rahastust 54 miljoni euro võrra.
Olulise summa investeeringutest, ligi 300 miljonit eurot, suuname ehitiste, sealhulgas korter‑ ja väikeelamute, kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimisse ja energiatõhusamaks muutmisesse. See on oluline nii ettevõtetele, kes praeguses keerulises majandusolukorras saavad tööd, kui ka inimestele, kes saavad küttearvetelt raha kokku hoida.
Suureks abiks nii rohereformide elluviimisel kui ka digipöördel on Euroopast meile eraldatud toetusmiljardid. Tuleval aastal suuname majandusse investeeringute toetustena riigieelarvest 1,9 miljardit eurot ja kogu valitsussektorist koguni 2,4 miljardit. Ühe käega raskel ajal riigi rahakotti korda tehes ja teise käega targalt meile antud Euroopa Liidu miljardeid investeerides peame saavutama olukorra, kus ei pea ainult sendisaagimisega tegelema. Kui püsikulud ja tulud on tasakaalus ning targalt ja vajaduspõhiselt sihitud, saame nutikalt meie tuleviku tarvis ka laenuraha eest investeeringuid teha ja seeläbi majanduskeskkonda kasvatada.
Head kaasamõtlejad! Riigieelarve ja seletuskirja materjalid on läbipaistvamad kui kunagi varem. Lisaks sellele, et kuhugi ei ole kadunud asutuste eelarvete vaated tööjõukuludele, majandamiskuludele ja investeeringutele, on meil näha ka see, kuhu raha sisuliselt läheb ja mis eesmärke täidab. Lisaks oleme teinud riigieelarve arusaadavamaks kodanikueelarve ja riigieelarve juhtimislaua kaudu. Need tööriistad aitavad sõltuvalt huvist paremini mõista maksumaksja raha kasutamist ja kergemini otsitava info üles leida.
Populistlik loosung, et majanduse käimatõmbamiseks tuleb rohkem laenata, ei ole meie praegust eelarveseisu vaadates sugugi vastutustundlik. Hiljutine riigireitingu langetamine on tingitud riigirahanduse olukorrast ning süvenevast struktuursest probleemist, et kulutame püsikuludele oluliselt rohkem, kui tuludena ehk maksudena kokku kogume, ja rahastame püsikulusid laenuraha arvelt. Kuigi meie reitingu väljavaade on endiselt stabiilne ning võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jääb Eesti võlakoormus jätkuvalt üheks väiksemaks, tuleb riigireitingu langusesse suhtuda tõsiselt. See hoiatab, et kui me oma rahandusliku seisu parandamiseks midagi ette ei võta, seisame mõne aja pärast silmitsi tõsiste tagajärgedega: laenamine muutub üha kallimaks nii riigile kui ka meie ettevõtjatele ehk maksumaksja peab tasuma üha suurenevate intresside eest.
Rahvusvaheline Valuutafond ütleb oma fiskaalmonitori aruandes, et valitsused üle maailma peavad vähendama eelarvekulusid ning tõstma maksutulusid. Rangem rahanduspoliitika ja eelarve puudujäägi vähendamine aitaks ohjeldada inflatsiooni ja seeläbi vähendada keskpankade vajadust tõsta intressimäärasid. Seega me ei saa enda kanda võtta rohkem, kui kanda suudame. Kui me ei teeks riigi rahandust korda praegu, oleks tulevikus seda teha veelgi keerulisem, see tähendaks veelgi suuremaid maksutõuse ja veelgi valusamaid kärpeid, et suuta oma riiki ülal pidada ning kõiki kohustusi täita.
Usun, et oleme 2024. aasta eelarvega õigel teel. Meie visioon Eestist aastal 2024 ja sealt edasi on ühest küljest realistlik, tunnistades hetkel aktuaalseid väljakutseid, kuid teisest küljest ka optimistlik, uskudes meie rahva vastupidavusse ja innovatsioonivõimesse. Jätkame kindlal sammul eelarve kordategemise suunas. Tänan kõiki, kes 2024. aasta eelarve koostamisse oma panuse andsid. Aitäh! Palun seda eelarvet toetada. (Hääl saalist: "Hurraa!")