Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll! 

Kohalolijaks on registreerunud 78 Riigikogu liiget, puudub 23.  

Asume päevakorra kinnitamise juurde. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud üks muudatus: Helle-Moonika Helme ja Alar Laneman on tagasi võtnud regionaalminister Madis Kallasele esitatud arupärimise maksupaketi terviklike mõjude kohta, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kuuendaks päevakorrapunktiks.  

Meil on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud härra Riigikogu esimees! Möödunud töönädalal päevakorra kinnitamise ajal – see oli töönädala alul, ülemöödunud esmaspäeval – küsisin ma teilt, härra Riigikogu esimees, kas teie parlamendi, rahvaesinduse juhina olete teinud mingeid katseid – või peate seda mõistlikuks? –, et vältida sellist praktikat, mis muudab usaldusküsimusega seotud eelnõude menetlemise nüüd juba parlamendi tavaprotseduuriks, mis kindlasti ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Ja siis te mulle tegelikkuses ei vastanud. Te võtsite selle teadmiseks ja ütlesite, et te ei ole eraldi huvi tundnud või midagi muud taolist. Ma kordan oma küsimust. Ma arvan, et see poliitilise vastasseisu lahendamine põhiseaduse vaimu vastase praktikaga ei ole asjakohane. Poliitilises ummikseisus peaksime me otsima lahendust poliitiliste läbirääkimiste teel. Mul on väga kahju, et seda on süstemaatiliselt välditud. Üks teie kabinetis toimunud alla tunniajane kohtumine ei ole kindlasti selleks piisav, ei ajaline ega ka sisuline panus kõigi asjaosaliste poolt. Minu küsimus on, härra Riigikogu esimees: milline on teie käsitlus? Kas poliitilisi läbirääkimisi oleks asjakohane pidada? Milline on teie enda panus sellesse rahvaesinduse juhina?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen korduvalt näidanud üles initsiatiivi nii Riigikogu vanematekogu kokkukutsumisel kui ka erakondade esimeeste kokkukutsumisel. Lisaks olen ma korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et liigne obstruktsioon paraku ei saa sellisena jätkuda. Kui te olete lugenud kõiki neid eelnõusid, mis on pandud usaldusküsimusega hääletusele, siis nende eelnõude seletuskirjades on ju väga selgelt lisatud konkreetne põhjus, miks need eelnõud on pandud usaldushääletusele. Vabariigi Valitsus on põhjendanud eelnõude usaldusküsimusega sidumist eelnõude seletuskirjades, kus on märgitud, et opositsiooni kasutusele võetud obstruktsiooni taktika takistab eelnõude menetlemist. Selgitatakse, et eelnõud on seotud 2024. aasta riigieelarve menetlusega, need mõjutavad riigieelarve laekumisi ja riigieelarve alusel kasutab valitsus riigile laekuvat raha poliitika elluviimiseks. Nendes seletuskirjades tuuakse välja ka see, et kui 2024. aasta riigieelarvet ei võeta vastu 2024. aasta alguseks, siis võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta kulutustest. Väga selged põhjendused on kirjas. 

Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Kõigepealt, ma igati nõustun eelkõneleja, härra Reinsalu välja toodud murekohtadega. Kahtlemata ka minu jaoks ja keskfraktsiooni jaoks on see probleem, kui Riigikogu tavaks muutub pelgalt usaldushääletusega [seotud eelnõude] menetlemine. See tähendab seda, et Riigikogu liikmetel ei ole võimalik eraldiseisvaid muudatusettepanekuid arutada ega hääletada ja ei ole ka võimalik tavapärast, normaalset debatti pidada, sest koalitsioon hääletab mustvalgelt valitsuse poolt ja opositsioon mustvalgelt valitsuse vastu sõltumata eelnõu sisust. Nii et tegelikult see on väga tõsine probleem. Millegipärast püüab praegune koalitsioon seda pisendada, naeruvääristada ja kuidagi EKRE mureks teha – ei, see on kogu parlamendi mure.

Mu küsimus on hästi lihtne ja konkreetne. Täna on päevakorras tavapäraselt arupärimistele vastamine ja mõned üksikud on sinna ka jõudnud. Aga kui näiteks pooled Riigikogu liikmed otsustaksid täna pidada kõne emma-kumma usaldusega seotud eelnõu kohta, siis me ei jõuaks mitte ühegi arupärimiseni. Kas see on adekvaatne päevakorra planeerimine, et arupärimistele [vastamise] asemel me hakkame hoopis valitsuse usaldushääletusega juba esmaspäeval pihta?

Aitäh, hea kolleeg! Sellepärast meil ongi tänase istungi päevakorras vähem arupärimisi, kui meil on olnud varasematel nädalatel, et pärast seda, kui meil on eelmisest nädalast üle tulnud eelnõud menetletud, me jõuaksime veel käsitleda ka arupärimisi.

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt ma ütlen omalt poolt ka ära selle, et alates sellest hetkest, kui te teatasite, et te astute erakonna esimehe kohalt tagasi ja pühendute Riigikogu kordategemisele, mina Riigikogu lihtliikmena pole küll tähele pannud mitte ühtegi sammu, vähemalt mitte ühtegi sellist sammu, milles oleks võimalik osaleda või millesse oleks võimalik panustada. Hea meelega tervitaks tõesti selliseid nähtavaid samme selles suunas liikumiseks teie initsiatiivina. 

Aga ma tahtsin küsida teie käest tõesti täiesti rangelt protseduurilise küsimuse. Eelmisel nädalal õiguskomisjonis ilmnes selline olukord, et mitmed EKRE fraktsiooni algatatud eelnõud oleks pidanud saama saadetud suurde saali esimesele lugemisele, sellepärast et vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 97 lõikele 2 peab eelnõu esimene lugemine toimuma Riigikogu täiskogus seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest. Ja sai [juhitud] ka komisjoni juhi tähelepanu sellele, et tegelikult see aeg on möödunud. See, kas juhatus paneb nad päevakorda või mitte, on üks küsimus, mille üle me oleme vaielnud juba ka Riigikohtus, aga see, et komisjon ei saada neid isegi juhatusele – see on nüüd samm edasi. Kas see on teie arvates kooskõlas meie kodu- ja töökorra seaduse ja parlamentaarsete tavadega? Kui ei ole, siis ma küsin ka teilt, mida teie või juhatus laiemalt kavatseb ette võtta selleks, et tagada komisjonide töötamine kooskõlas meie kodukorraseadusega.

Aitäh! See ei ole nüüd küll protseduuriline küsimus, aga vastan. Kui kellelgi on küsimusi seoses komisjoni tööga, siis peab nende lahendamist alustama komisjonis. Kui see tulemust ei anna, siis järgmine võimalus on pöörduda Riigikogu juhatuse poole, kellel on probleemi arutamiseks ja lahendamiseks võimalus kokku kutsuda Riigikogu vanematekogu. 

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kõigepealt ma küsin: kas te kinnitaksite või ütleksite mulle, kas juhataja, Riigikogu esimees, on erapooletu institutsioon, kes ei esinda koalitsiooni, vaid esindab kogu parlamenti? Kas see on nii? Kui see on nii, siis küsin ka, et milliseid pingutusi te olete teinud selleks, et oleks kaitstud ka opositsiooni õigused. Mis protseduure te olete ette võtnud, et parandada seda poliitilist kultuuri, kus valitsuskoalitsioon üldjuhul sõidab alati opositsioonist tuimalt üle? Kas te olete mingeid pingutusi ette võtnud? Ja kas te olete Riigikogu esimees kui erapooletu isik või olete siiski koalitsiooni esindaja? Kuidas te oma rolli ise kirjeldaksite?

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu esimehe ülesanded on kirjeldatud nii põhiseaduses kui ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses. Ma võin teile kinnitada, et me oleme Riigikogu juhatuses teinud väga suuri pingutusi selleks – vaatamata opositsiooni rakendatud obstruktsioonile, mis on suuresti halvanud Riigikogu töö –, et opositsioonil oleks võimalus olla ära kuulatud. Me oleme nii teie eelnõusid kui ka teie arupärimisi, ma usun, käsitlenud täiesti proportsionaalselt. Ja kindlasti opositsioonisaadikute õigused nii sõna võtmise kui ka sõna saamise osas on täielikult kaitstud. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Küsimus on selles, et vajakajäämised puudutavad ühiskonna võimalust olla ära kuulatud nende otsuste kaudu, mida me siin langetame või oleme asumas langetama. Kogu austuse juures, härra Riigikogu esimees, te tegelikult ei vastanud mu küsimusele. Minu küsimus oli, et kuidas teie käsitlete võimalust poliitilisest vastasseisust üle saada ja panustada poliitilistesse läbirääkimistesse. [Vastamise] asemel te lugesite mulle ette valitsuse algatatud eelnõude seletuskirja mingeid aspekte. Te viitasite sellele, et te suhtute sellesse väga tõsiselt, nii-öelda arutelu formaati ja kaasamisformaati parlamendijõudude vahel, ja viitasite ka parlamendi vanematekogule. Ja mu täpsustus ongi: selles vastasseisus, mis on uuele tasemele jõudnud seoses selle kaskaadi usaldushääletustega valitsuse poolt, millal viimati parlamendi vanematekogu kogunes ja mis küsimust seal arutati? Värskendage parlamendiliikmete mälu!

Aitäh! Hea kolleeg, see ei ole küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta. Aga vastan: viimati kogunes Riigikogu vanematekogu septembri keskel ja siis me arutasime täpselt samamoodi seda obstruktsiooni, mis siin Riigikogu saalis on pikka aega toimunud. Kahjuks me lahendust ei leidnud. Kindlasti koguneb Riigikogu vanematekogu ka lähiajal, seda enam, et meil on ka mitmeid parlamendi töökorralduslikke küsimusi, mida me peame üheskoos arutama. 

Tanel Kiik, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Austatud Riigikogu esimees! Tegelikult mu küsimuse sisu, kui te tähelepanelikult kuulasite – ma eeldan, et te seda tegite –, oli see, et nende usaldushääletuste arupärimiste ette toppimisega saavutatakse olukord, kus parlament arupärimisteni võib, aga ei pruugi jõuda, sest teatavasti on igal saadikul õigus pidada kõnet kaheksa minutit ja meil on siin 100 saadikut. Kahe eelnõu puhul see tähendab kuskil suurusjärgus 1600 minutit, peaaegu 30 tundi. Tõenäoliselt nii palju aega ei kulu, aga ikkagi on see minu hinnangul ebamõistlik päevakorra planeerimine ja opositsiooni arupärimiste võimaluse piiramine. See oli mu küsimuse sisu, mitte see, et te panete vähem arupärimisi, siis jõuab need ära menetleda. Vähem eelnõusid peaks olema tänases päevakorras. Küsimus on väga konkreetne, väga lihtne. Mitmel päeval käesoleval nädalal on plaanis Riigikogu istung, pidades silmas ka võimalust kutsuda kokku täiendavaid istungeid ja muid selliseid mehhanisme, mis on parlamendil olemas?

Aitäh! Minul ja kõigil teil on laudadel Riigikogu töönädala päevakord. Mina usun, et see on täiesti jõukohane päevakord, mille me oleme selleks nädalaks kokku pannud. Ma kindlasti loodan, et arutelud tulevad sisulised ja kellelgi ei ole plaanis põhjendamatult aega viita. Ma loodan, et me jõuame selle töönädala jooksul kõik need päevakorrapunktid ära menetleda. 

Nii, head kolleegid, ma võtan veel kolm viimast protseduurilist küsimust. Kalle Grünthal, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tõsi on see, et obstruktsioon on praegu halvanud Riigikogu töö. 6. novembril teatasite teie erakonna juhatuse koosolekul, et te astute esimehe kohalt tagasi ja kavatsete pühenduda Riigikogu juhtimisele, et lõpetada see olukord ja teha Riigikogu korda, et parlament saaks täita kõiki põhiseaduses sätestatud ülesandeid. Nüüd on sellest olukorrast, kus te teatasite, et te kavatsete Riigikogu remontima hakata, parlamenti remontima hakata, möödas ligi kuu aega. Öelge palun, lugupeetud Lauri Hussar, konkreetselt ja täpselt: milliseid samme [te olete astunud] ja mida te olete teinud selleks, et Riigikogu saaks teie sõnul korda tehtud?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kert Kingo, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Ma tänan! Ma jätkan sama koha pealt. Te enne ütlesite väga selgelt, et teie Riigikogu juhatusega olete teinud suuri pingutusi, et Riigikogu tööd saada, ütleme, patiseisust välja. Äkki ütlete, millised need konkreetsed pingutused on olnud. Mina olen ka siin Riigikogus ning ei ole märgata olnud mitte mingeid tulemusi ega ole kuulda olnud mitte mingit sõnumit ei komisjonide töös, ei istungitel, mitte kuskil – mitte midagi ei ole kuulda ega näha olnud. Ja teine küsimus. Iga asja kohta te ütlete, et see ei ole protseduuriline küsimus. Palun öelge täpselt, millised küsimused konkreetselt kvalifitseeruvad protseduuriliste küsimuste alla ja millised mitte.

Aitäh, Kert Kingo! Teie laual on või vähemalt teile on sellel aastal antud uus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne. Seal on väga selgelt kirjas, mis on protseduuriline küsimus. Lugege see läbi ja te saate väga konkreetse vastuse. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ma olen seda raamatut lugenud ühtepidi ja teistpidi …

Seal on vastus ka.

… ja küsin nüüd protseduurilise küsimuse päevakorra kohta. Ma sissejuhatuseks küsin: Lauri Hussar, kas teil häbi ka on? Nädalast nädalasse pannakse meile lauale päevakord, kus eelmisel töönädalal käsitlemata jäänud päevakorrapunktid ei ole esmaspäeval, ei ole teisipäeval, vaid on kolmapäeval kõige lõpus. Ja juhuslikult on need alati opositsioonierakondade fraktsioonide esitatud eelnõud. Nüüd meil on päevakord, mida ei ole sugugi mitte sama printsiibi järgi tehtud, vaid näe, koalitsiooni prioriteetsed eelnõud on pandud, nii nagu meie kodukord muide ette näeb, tõepoolest, järgmisel nädalal esimestena. Kuidas saab nii olla, et kui on opositsioonierakondade esitatud eelnõud jäänud eelmisel nädalal pooleli või menetlemata, siis neid ei panda esimestena, nagu kodukord ette näeb, aga näe, valitsuse omad pannakse? Häbi ka on või?

Aitäh! Hea kolleeg, Riigikogu juhatus on lähtunud Vabariigi Valitsuse taotlusest siduda need eelnõud usaldushääletusega ning panna need päevakorda esimesena. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 137 lõike 3 kohaselt võetakse eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast usaldusküsimusega sidumist. Hea kolleeg, see on olnud pikka aega tava ja sellest tavast me oleme kinni pidanud. 

Head kolleegid, kuna Tõnis Möldril on käsi veel püsti, siis ma annan Tõnis Möldrile sõna. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Minul on selline küsimus. Ma kirjutasin teile 6. novembril sooviavalduse ja ma ootan jätkuvalt sellele avaldusele vastust, et saaks ka siin parlamendi suures saalis sisulist arutelu pidada. Millal Riigikogu juhatus minu avaldust arutab? Millal ma võiksin sellele kuu aega tagasi esitatud avaldusele vastuse saada?

Aitäh! Jälle ei ole tegu protseduurilise küsimusega, aga vastan teile, hea kolleeg, et juhatus tegeleb teie taotlusega palehigis. Võite seda oma endiselt fraktsioonikaaslaselt üle küsida. 

Head kolleegid, nagu ma ütlesin, teatavaks tehtud päevakorras on toimunud üks muudatus. Helle-Moonika Helme ja Alar Laneman on tagasi võtnud regionaalminister Madis Kallasele esitatud arupärimise maksupaketi terviklike mõjude kohta, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kuuendaks päevakorrapunktiks. Enne, kui me asume hääletuse ettevalmistamise juurde, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul ei ole protseduurilist küsimust, mul on ettepanek päevakorra kohta. Aga enne ma kommenteerin teie vastust, mis on hästi vastuoluline, te räägite iseendale vastu. Te ütlete, et vastavalt valitsuse taotlusele on terve rida eelnõusid seotud usaldusega ja need tuleb panna päevakorda esimesena. Nii on ka valitsus taotlenud. Ja siis te panete Riigikogu saadikute ette [päevakorra], mis on vastuolus teie öelduga: kaks usaldusega seotud päevakorrapunkti on tõesti täna esimesena, vahepeal on arupärimistele vastamised ja siis tulevad jälle usaldushääletusega seotud eelnõud. Nii et ei ole kõik esimeseks pandud, nagu te väitsite.

Hea kolleeg, te teate väga hästi, miks eelmise nädala eelnõud üle tulid.

Lubage, ma lõpetan! Mul on ettepanek päevakorra kohta: tõsta tänase päevakorra esimene ja teine punkt, mis on enne arupärimisi, arupärimiste järele üheksandaks ja kümnendaks päevakorrapunktiks. Tõsi, üks arupärimine kukub vahelt ära, nii et siis kaheksandaks ja üheksandaks, et me saaksime alustada tavapäraselt arupärimistega ja seejärel tuleks eelnõud. Mul on selline ettepanek päevakorra kohta.

Aitäh, hea kolleeg! Ma lihtsalt tuletan teile meelde, et need, mis on esimesena, on eelmisest nädalast üle tulnud eelnõud. Te teate seda väga hästi. Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Tõesti on niimoodi, et eelmisel nädalal jäi pooleli ühe seadus[eelnõu menetlemine], mille puhul läheb esimesena pulti minister. Oleks imelik, kui vahepeal oleksid arupärimised ja minister peaks veel ootama meie järele. Sellest tulenevalt Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus nädala päevakorda muutma.

Aitäh! Head kolleegid, asume hääletuse ettevalmistamise juurde, aga enne, Martin Helme, palun!

Teil oleks imelik, meil mitte. Aga ma palun kümme minutit vaheaega enne päevakorra kinnitamise hääletust.

Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Head kolleegid, asume töönädala päevakorra kinnitamise juurde. Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi kuuendaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimise nr 297. Seega jääb see punkt päevakorrast välja. 

Head kolleegid, koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Järgnevalt, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Teiseks, tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Mõlemad eelnõud on edastatud elektrooniliselt.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde. Jätkame eelmisel istunginädalal pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 296 teist lugemist. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikmete küsimustele vastama kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Asume küsimuste juurde. Kolleeg Varro Vooglaid, palun!

Vabandust! Ma vist ei jõudnud piisavalt kiiresti oma küsimusest loobuda, te juba jõudsite välja kuulutada.

Jaa, palun! Varro Vooglaid, palun! Mikrofon on teie.

Ma tahtsin öelda, et ma ei jõudnud piisavalt kiiresti [loobuda]. Ma avastasin, et mu nimi on esimesena ekraanil, aga ma ei ole jõudnud ennast uuesti [küsimise] lainele viia. Ma tegelikult loobusin küsimusest, aga enne te juba jõudsite …

Selge! Hea kolleeg, arvestan sellega ja luban teil uuesti küsida, saate valmistuda. Kuna Martin Helme on ennast küsijaks valmis pannud, siis Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on muidugi kahju, et ma ei olnud istungil siis, kui ettekanne oli, aga eks ma olen teemaga kursis. Mu põhiküsimus on ikkagi see. Meile müüakse seda eelnõu jutuga, et nüüd me tuleme ettevõtjatele appi. Kuna siin ei ole regulatsiooni, mis selle maa hindamisega kaasas käivat hinnatõusu kuidagi pidurdaks, siis luuakse see mehhanism. Aga see mehhanism on oluliselt kahjulikum, kui on ülejäänud maa hindamisega, maamaksuga seotud lagede kehtestamine. Miks ei kehtestatud siin samamoodi neidsamu treppe ja neidsamu lagesid, nagu on näiteks eraisikutel maamaksu maksmise puhul, vaid tehti palju järsem tõus?

Aitäh, hea küsija! Ma meenutan, kuna vahepeal on veidi aega mööda läinud, et selle eelnõu sisu on selle riigimaa, mis on kaevandamiseks antud, kasutada andmise tasude, maksustamishindade üleminekuperioodi loomine. Tulenevalt veebruaris 2022 vastu võetud maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatustest hakkavad 1. jaanuaril 2024 kehtima 2022. aastal korralisel maa hindamisel saadud senisest kõrgemad maa maksustamishinnad. Need omakorda määravad riigimaa kasutustasu kaevandamisel. Ja tulenevalt eelnevalt vastu võetud ja jaanuaris 2024 jõustuvast maapõueseadusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastatasu määr 3% maa maksustamishinnast. 

Nüüd selle küsimuse juurde. Selleks, et maamaksu muutusest tulenev kasutustasude tõus ei oleks ülemäära koormav, kehtestame kaheksa-aastase üleminekuperioodi kuni detsembrini 2031. Siin on olemas ka põrand ja lagi, mille kohta te küsisite. Lae hind on viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu hektari kohta, arvutatuna 2023. aasta 1. detsembri seisuga kehtivate riigile kuuluvate kinnisasjade kaevandamiseks kasutada andmise lepingute alusel.

Lisaks, kui te ütlete, et on kuidagi erakordne see üleminekutempo, siis ma toon võrdluse. Kui põllumajandusmaade puhul mindi üle – ja seal on hinnaga tegelikult juba ammu üle mindud – turupõhisele renditasule, siis rakendati samuti leevendusvõtteid hüppelise kasutustasu tõusu vältimiseks. Selleks rakendati kolmeaastast üleminekuperioodi: aastatasu esimesel aastal oli 33%, teisel aastal 66% ja alates kolmandast aastast 100% turupõhisest kasutustasust. Kaevandusalade puhul pakutav üleminek on põllumajandustootjatega võrreldes leebem ja pikaajalisem. Meenutan, et perioodi pikkus on kaheksa aastat.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Selle eelnõu puhul ettevõtjad ja ettevõtjate esindajad on teinud ettepaneku teha veel analüüse, enne kui see [eelnõu seadusena rakendub]. Seletuskirjas on öeldud, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb 2025. aasta 1. jaanuariks analüüsi, mille järel vaadatakse, kas on vaja asjasse puutuvaid õigusakte muuta. Kuidas see välja näeb? Kas seda vaadatakse jooksvalt, kohe, kui see rakendub? Ja kas on vaja oodata, kui ilmneb mingisuguseid kitsaskohti enne seda, kui see analüüs peaks valmis saama? Kas ei peaks kohe reageerima, juhul kui on näha, et need ettevõtjate ettepanekud olid õiged ja oleks vaja sekkuda varem kui alles 2025. aasta jaanuaris?

Aitäh! Kui teadmistepõhiseid muudatusi on vaja teha varem, siis kindlasti saab neid ju nii täitevvõimu kui ka seadusandja algatusel teha. Tõepoolest, nagu erinevate eelarveseaduste puhul me oleme siin korduvalt omavahel debateerinud, on see tempo kiirem, kui me tahaksime. Aga antud eelnõu on maksu üleminekul siiski leevendus. Kui see oleks juhtunud sellisel viisil, et me seda eelnõu ei oleks teinud, ei oleks esitanud või ei võtaks vastu, siis oleks üleminek oluliselt järsem. Nii et jah, sellest analüüsist tulenevalt tehakse muudatused. Kui see analüüs soovitab muudatusi, kui on varem vaja teha muudatusi, siis kindlasti oleme valmis selleks. Ja näiteks hinnalae ja ‑põranda määratlused on siia tulnud dialoogi käigus ettevõtjatega. Loomulikult, kui tempo oleks rahulikum, saaks seda dialoogi ilmselt rohkem pidada.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Minu küsimus on natuke laiem. Te olete pikalt tegelnud ka majandusküsimustega. Kahtlemata käesoleva eelnõu menetlemisel te ei vaata seda ainult keskkonna vaatevinklist, vaid ka majanduse ja ettevõtjate seisukohalt. Eesti riik on olnud peaaegu kaks aastat majanduslanguses, inimesed on muutunud üha vaesemaks, nende ostujõud on madalam kui enne kriisi. Kas te ei leia, et selliste täiendavate tasude tõusuga valitsus veel enam süvendab majanduslangust, raskendab meie ettevõtjate toimetulekut ja [majandus]keskkonda? Lõpuks maksavad selle kinni tarbijad, kõik lihtsad inimesed. Selle eelnõu puhul samamoodi: see tõusunurk, mida see ette näeb, ma saan aru, et see lävend on pandud sinna 50% peale, kuigi väidetavalt lepiti ettevõtlussektoriga algselt kokku 10%-line aastane tõusumäär. Miks sellest lubadusest on taganetud? Miks niivõrd kiiresti soovitakse neid tasusid tõsta olukorras, kus Eesti majandus niigi langeb?

Aitäh! Majandus teadupärast armastab ka fakte. Fakt on ikkagi see, et need kasutustasud tõusevad [tulenevalt] 2022. aastal vastuvõetud maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatustest. Kui me seda seadust, mille valitsus on esitanud, siin praegu vastu ei võta, siis see tõus [tuleb] palju järsem. Seetõttu teie küsimusepüstitus ei ole lõpuni õige. See eelnõu loomulikult leevendab hinnatõusu survet nii tööstustele kui ka tarbijatele.

Teine pool, seesama debatt, kas see peaks olema 10% või 50% aastas. Me oleme seda siin erinevates foorumites, nii täiskogus kui ka komisjonis, pidanud. Veel kord püüan selgitada. Üleminek peab olema järkjärguline ja see on parim viis minna üle sellisel viisil, et lõpus tõus ei ole liiga järsk, mis viiks ettevõtted ikkagi raskustesse. See on sammsammuline üleminek. Teine alternatiiv on see, et me ei tee midagi, tõus on järsk. Kolmas alternatiiv on see, et me tõstame väiksema sammuga ja lõpus ikkagi on väga järsk tõus. Nii et tegelikult see tekitab probleeme igal juhul.

Kui te liidate selle majandusliku argumendi, hinnaargumendi keskkonna argumendiga, kliima poolega, siis lõppkokkuvõttes see, et Eesti maavarad on mõistliku hinnaga kasutuses, noh, ma arvan, peaks igale Eestit hindavale inimesele oluline olema. Igale loodust ja kliimat hindavale inimesele oluline. Kui ma tõin analoogia põllumajandusega, siis – ma arvan – see on hea näide sellest, kui põllumajandusmaadel mindi üle turupõhisele renditasule. Seal mindi 33%-le, siis 66%-le ja 100%-le. Siin on tempo kaheksa aasta vältel palju aeglasem. Seetõttu ma arvan, et see on piiratud aja, piiratud debati tingimustes parim võimalik otsus, mida me saame teha, et leevendada nii tööstustele kui ka tarbijatele tulevat survet.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma siin rahvaesindajana koban natukene pimeduses, palun selgitage mulle. Seda, et eelnõu menetletakse kiireloomulisena, on seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et 2024. aasta jaanuaris hakkavad kehtima uued maa maksustamishinnad. Ometi muudeti maamaksuseadust juba 2022. aasta märtsis – see on ju poolteist aastat tagasi, eks ole –, millest tulenevalt oleks olnud aega seda eelnõu ette valmistada alates sellest ajast, ja siis seda ei peaks [praegu] menetlema kiireloomulisena. Aga ometi kusagil toimus takerdumine. Küsin: miks takerdus selle eelnõu ettevalmistamine? Ja mis juhtuks siis, kui seda eelnõu praegu kiireloomulisena vastu ei võetaks, aga tehtaks seda näiteks kuu või paari pärast, ja kehtestataks tagasiulatuvalt?

Aitäh! Ma ütleksin niimoodi, et seda, mis juhtuks siis, kui me seda eelnõu praegu vastu ei võta, ma olen juba veidi püüdnud kirjeldada: tõus tuleks järsem. Sellisena see kindlasti mõistlik ei ole. [Selle kohta,] miks seda vahepealsel ajal ära tehtud ei ole ja miks on jäänud ta siia kiireloomulisena lõpusirgele, puuduvad mul täpsed teadmised. Üldiselt saaks neid asju ilmselt menetleda siin ka mitte usaldusega seotuna täiesti rahulikus tempos, kui, ütleme nii, dialoog opositsiooni ja koalitsiooni vahel ei väljenduks lugematus arvus muudatusettepanekutes. Sellisel juhul oleks kindlasti seadusandlik protsess minu isiklikul hinnangul sügavam ja sisulisem kui sellisel viisil debatt.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Rail Baltic ja maavarad on nagu sukk ja saabas. Kas teil on infot, kui palju veel selle eelnõu vastuvõtmisel võib Rail Baltic kallimaks minna nende täiendavate tasude tõttu? Kas on mingit sellist hinnangut ka tehtud? Ma tean, et kogu Rail Balticu projekt on kosmiliselt kallinemas. Kohati jääb mulje, et ka eestvedajad ise täpselt ei tea, kui kalliks see meile läheb. Kas nende maavarade kontekstis on seda analüüsitud? Kas see seadus ka mõjutab kuidagi seda kallinemist?

Aitäh! Sellist spetsiifilist analüüsi, kuidas see seadus või üleminekuperiood tasumäärade tõusu leevendamiseks mõjutab Rail Balticu kallinemist või odavnemist, tehtud ei ole. See, et taristuobjektid, ehitused laienevad, maanteed, Rail Baltic, kõik muu ajas kallineb, on kahjuks paratamatu. Samavõrra jälle ehk areneb ka tehnoloogia, millega neid ehitada. Aga nagu me ilmselt siin kõik ühiselt aru saame, Eestil on vaja kvaliteetseid ja kiireid ühendusi Euroopasse. Kui vaadata ja küsida endalt, kas Eesti peaks olema rongiga ühendatud ida poole või Euroopasse, siis ma arvan, et me jõuame ühiselt järeldusele, et ikka Euroopasse. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seda, mida teie nimetate tasude leevendamiseks, ehk nagu ma loen siit seletuskirjast, et järkjärguline üleminekuperiood väldib ettevõtete võimalikku pankrotistumist ja ehitusmaavarade puhul hindade hüppelist kasvamist, siin väga selgesõnaliselt väidetakse. Kas eelnevalt tehti ka mõjuanalüüs, kuidas neid ettevõtteid, kes kaevandamisega tegelevad, hindade tõus üldse mõjutab? Kas on mõjuanalüüsile tuginedes selliseid kindlaid väiteid siia seletuskirja pandud?

Aitäh! Jah, mõju analüüsiti niipalju, kui on siin kirjeldatud. Ja teiseks tuli ettevõtjatelt tagasiside, mille tõttu eelnõus tehti ka muudatusi, mis puudutavad just ettevõtjate majanduslikku hakkamasaamist ja pankrottide vältimise soovi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! No ma lehitsesin eelnõu kohta esitatud arvamust, mille on saatnud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Eesti Turbaliit. Nemad osutavad sellele, ütlevad nii, et kokkuvõtlikult on nende ettepanek viia eelnõus sisalduvate sätete osas läbi täiendav ja terviklik mõjuanalüüs, kuna hetkel on see ka seletuskirja koostajate endi sõnul jäetud läbi viimata. Nad osutavad ka sellele, et kuna nende hinnangul see eelnõu rikub õiguspärase ootuse põhimõtet, siis nemad pöörduvad selle vastuvõtmise korral kindlasti õiguskantsleri poole ja paluvad pöörduda Riigikohtu poole, et tuvastada selle kooskõla põhiseadusega. Kas te olete ministeeriumis tõsiselt hinnanud ka seda võimalust, et püüdes seda kiireloomulisena [vastu võtta], päädib asi hoopis pika kohtuvaidlusega, mis tegelikult võtab veel palju rohkem aega, kui oleks võtnud siis, kui seda oleks teinud niimoodi mõistlikus tempos?

Aitäh! Veel kord: mulle on teadmata, miks seda ei ole vahepealsel perioodil ära tehtud. Kliimaministeeriumi on olnud nüüd umbes 150 päeva, selle jooksul me oleme saanud selle valdkonnaga tegeleda. Püüame siin leida lahendust. Nagu öeldud, 1. jaanuaril 2024 hakkavad kehtima 2022. aastal korralisel maa hindamisel saadud senisest kõrgemad maksustamishinnad. Antud eelnõu on leevendus nendes raamides, mida me selles ajavälbas suudame teha. Tuleb ka täiendav analüüs, mis ei välista ühtegi vahepealsel ajal tehtavat teadmistepõhist muudatust, nagu ma teie kolleegile juba varem vastates ütlesin. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, ärme nüüd rumalat juttu ka siin aja, eks ole. Kas me oleme raudteega ühendatud ida või Euroopa suunas – Kaja Kallas lasi raudteesuuna idasse kinni panna, et Stark Logisticsil oleks võimalik ilma konkurentsita ida suunas vurada. Minu arust sel teemal võiksid reformierakondlased kasutada võimalust vait olla. 

Aga ma tulen tagasi oma küsimuse juurde, mis ma enne küsisin, sest ma ei saanud vastust sellele. Põllumaade rent ei ole võrreldav maa maksustamise hinna arvutamise mehhanismiga, mis meil on olemas. See trepp või see üleminek on tehtud 10% kaupa. Minu küsimus oli, miks ei võetud seda analoogi siin seaduses eeskujuks, vaid mindi teist teed mööda. Praegune seadus on palju järsema trepiga või palju järsema sammuga. Kas põhjus võis olla selles, et see kõrgem ja järsem trepp toob riigile lihtsalt palju rohkem raha sisse?

Aitäh! Ütleme, et vaimukustes me ilmselt siin ei pea konkureerima, minu südant see liigselt ei soojenda. Püüame eelnõu raamides püsida. Kui nüüd viidata teie pakutud ideele, et ärme võta seda eelnõu vastu, ärme tee seda leevendustreppi, siis ma olen korduvalt kirjeldanud, kuhu see viib – tõusvad tasud on oluliselt järsemad. Nüüd on küsimus, milline see leevendustrepp tuleb. Praegusel hetkel on see välja pakutud sellisel viisil, et kaheksa-aastase üleminekuperioodiga jõutakse selleni, milleni vastavalt maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatustele peaks jõutama. Nii et tegelikult me anname selle seadusega kaheksa-aastase üleminekuperioodi. Põllumajandusvaldkonnas turupõhise rendi puhul, mida ma kirjeldasin, oli periood lühem: kolm aastat.

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Siin ma vaatan jah, et kaevandamiseks antava maa-ala eest võetava tasu osas on arvestatud päris olulise summaga riigieelarvesse. Ja võrdlused põllumeestega on igati asjakohased, sellepärast et neid on siin kooritud juba mitu aastat ja mitmeid kordi, nii et nüüd minnakse järgmiste ettevõtjate juurde. Aga ma küsiksin seda. Kui palju neid kaevandamiseks antud maa-alasid on riigiettevõtetele ja kui palju on neid eraettevõtetele? Ja kas riigiettevõtetele antud maa-alad on täpselt samamoodi maksustatud ja tasu võtmine on samamoodi, kui on eraettevõtetel?

Aitäh! Kõigepealt sellest teie küsimuse püstitusest või tonaalsusest. Taas kord ei ole minu hinnangul tegemist koorimisega. Kui me peame Eestimaad oluliseks väärtuseks, Eesti maapõues olevaid ressursse oluliseks väärtuseks ja seda, kuidas meie maapõues olevaid ressursse kasutatakse, eeldame, et kasutatakse vastavalt sellele, mis nad väärt on, et Eestit ei anta peenraha eest ära, siis oleks rumalus nimetada seda koorimiseks, kui me küsime selle eest ka vastavat tasu. Nii et seetõttu ma ei ole teie küsimuse püstitusega nõus. 

Teiseks, kõik need lepingud võime täpselt vaadata üle, ma saan kirjalikult lisada hiljem, kuidas see jaguneb. Kõik need on riigimaadel ja kõiki maksjaid koheldakse võrdselt.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus jälle protsessi kohta. Teatavasti on teinekord protsess tähtsam kui tulemus. Nimelt, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu esindajad väljendavad selles kooskõlastusringis ühist seisukohta, et maapõueseaduse eelnõu järgne 50%-line iga-aastane maksimaalne maa kasutada andmise tasu aastamäära tõus tuleks asendada hoopis 10%-ga, mis nende väitel on ministeeriumi ja erialaliitude vahel kokku lepitud. Küsin: millal see kokkulepe sõlmiti, et aastane tõus on 10%? Kes kokkuleppe sõlmimisel osalesid? Ja miks seda kokkulepet ei täideta?

Aitäh! Ei oska kommenteerida, mina seda kokkulepet teinud ei ole. Mina olen siin esitamas seda eelnõu, mis on, ja seda leevendusmehhanismi, mis on. Ükskõik kui palju me seda palli siin edasi-tagasi ei veeretaks omavahel, tegemist on siiski leevenduseelnõuga. Küsimus on, millise tempoga üle minnakse ja kas kaheksa aasta järel jõutakse selle aastase tasumäärani 3% maa maksustamishinnast järsku või astmeliselt. Meie ettepanek on jõuda sinna samm-sammult, et maa saaks ka õiglase hinna – riigimaa, mida kasutatakse mingiteks tegevusteks. Teine ettekujutus oleks minna aeglasemalt ja lõpus oleks tõus järsem. Küsimus on, kuidas sinna kaheksa aasta järel jõutakse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Muudatusega kaasneb töökoormuse kasv, kui riik kinnisasjade kasutamiseks andjana hakkab vormistama kasutamislepingute muudatusi ja vaatab üleminekuperioodi vältel igal aastal kasutamise tasud üle. Kas on tehtud arvutused, mida see halduskoormuse kasv riigile rahaliselt maksma läheb?

Täiendavat analüüsi mul selle kohta kohe esitada ei ole. Võin teile kirjalikult anda hinnangu, mis see ajaliselt ja töötundides tähendab. Täiendavat lisaraha me selleks küsinud ei ole.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu [esimees]! Hea minister! Kas ma sain õigesti aru, et need kasutamise tasud on ainult riigiettevõtetest … ? (Saalis räägitakse.) [Teeme] pausi?

(Helistab kella.) Hea kolleeg rõdul, palun vaiksemalt! Arvo Aller, palun!

Aitäh! Kõik need kasutamistasud lähevad riigiettevõtete kaudu? Ma sain aru nii, et maavarad kuuluvad rahvale ehk riigile. Minu küsimus on, et kui palju on sellest eraettevõtjate käes ja kui palju neid kasutavad riigiettevõtted. See on minu lühike küsimus.

Aitäh! See on riigimaa jah, mida enamuses kasutavad eraettevõtjad. Nii tuleks sellest aru saada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Evelin Poolamets juba nagu küsis pooleldi, aga ma ikka küsin üle: kas ma saan [õigesti] aru, et mõjude analüüs on üldse tegemata sellele?

Aitäh, hea küsija! Eelnõu tegemise käigus on hinnatud võimalikku kasutustasu tõusu ettevõtlusele. Ettevõtjatega on suheldud, eelnõu on vastavalt sellele ka muudetud ja tagasisidestatud. Mõjuanalüüs on siin ära kirjeldatud ja vastavalt sellele on siia pandud ka sisse näiteks põranda‑ ja laehinnad.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid saalis, rõdudel, ekraanide taga! Käesolevas [eelnõus], maapõueseaduse muutmise seaduse [eelnõus] ja selle seletuskirjas tuuakse meile selgitusena välja, et see on ettevõtete hinnatõusu leevendamiseks. See võib tunduda väga ideaalne, samas oleks võinud sellega tegeleda juba aasta tagasi, kui oli teada, et kaevandamiseks kasutada antava maa-ala tasu tõuseb osal ettevõtjatel kuni kolm korda, mis tulevikku vaadates on muidugi väga suur hinnatõus. Miks ei ole seda varasemalt tehtud ja miks ei ole parlamendi menetlus sellest õiglaselt üle käinud? Minister vastas, et Kliimaministeerium on töötanud 150 päeva ja teemasid on nii palju. Minu mäletamist mööda oli meil enne Keskkonnaministeerium, kelle all oli Maa-amet, kes tegeles maamaksude asjadega. Ka Keskkonnaministeerium tegeles maapõueseadusega, kui kliimaminister selle välja tõi. 

Muidugi on kahju, et see asi on seotud usaldushääletusega. Vaadates seda eelnõu [seletuskirja], siis siin on [põhjusena], miks eelnõu on seotud usaldusküsimusega, välja toodud see, et opositsiooni poolt on võetud kasutusele obstruktsioonitaktika. Ma arvan seda, et kui see eelnõu oleks tulnud varasemalt, oleks tulnud eelmisel aastal, siis mingit obstruktsiooni ei oleks tehtud, kõik asjad oleks õigesti läbi arutatud. Põhjendusena veel, et obstruktsiooni kasutatakse parlamendi ja valitsuse vahel ummikseisu tegemiseks ning selle lahendus ongi usaldushääletus, et valitsus saaks oma poliitikat ellu viia ning et elluviimine oleks vältimatu. Aga minu mäletamist mööda pole valimistel keegi saanud mandaati maksude tõstmiseks. Sellise pildi taha ennast peita, et teeme rahanduse korda, ei ole ka õige. 

Nüüd on veel siin selliseid huvitavaid asju. Kas tõepoolest kasutustasudest makstavate summadega luuakse eeldused juba [kasutusest] välja jäänud kaevandusalade kiiremaks sulgemiseks ja keskkonnatingimuste taastamiseks? Selles suhtes oleks raha kasutamine seal muidugi õigustatud, samas on rahandusminister öelnud, et raha on igale poole vaja. Ma siiralt kahtlen, kas need maade kasutustasude tõstmised lähevad üldise eesmärgi täitmiseks ehk niinimetatud kliimaeesmärkide täitmiseks. 

Ja muidugi see, et 1. jaanuariks 2025 ehk järgmise aasta jooksul tehakse Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostöös analüüs. See on muidugi teretulnud, aga kahjuks seda tehakse tagantjärele. Eelnevate mõjuanalüüsidega pingutatud eriti ei ole, on pandud lihtsalt fakti ette, et selline muudatus tuleb. Muidugi oli see muudatus kõikidele pooltele teada peale uut maa korralist hindamist, kuna maa kasutamistasud on seotud maa maksustamishinnaga ja sealt olid need [tõusud] tulemas. 

Nii et selles mõttes on see minu arvates kiirustatud eelnõu. Selles mõttes, et see aasta seda kiirustades [vastu võtta]. Selle [eelnõu] oleks võinud teha eelmine valitsus või üle-eelmine valitsus Keskkonnaministeeriumi ajal. Sellest tulenevalt me ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Kahjuks on saadikuid maru vähe siin saalis. Loodetavasti oma tubades kuulavad ja vaatavad. Nojaa, selle eelnõu üldise menetluspraktika kohta peab jälle kahjuks tunnistama seda, et ei võeta arvesse selle sektori esindajate – antud juhul Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, [Eesti] Turbaliit ja [Eesti] Keskkonnaühenduste Koda – ettepanekuid. [Ettepanekuid], mille on teinud sektori esindajad, kes selles sektoris igapäevaselt toimetavad. 

Üks ettepanekutest oli loomulikult see, et enne oleks vaja teha analüüsid selle sektori kohta: mida see [kiiremas] tempos riigimaa kasutada andmise tasude määra tõstmine tegelikult sektorile toob, kui palju ta paneb ettevõtjad löögi alla ning kui paljud võivad sattuda raskesse olukorda ja üldse oma tegevuse lõpetada pärast seda. Selle asemel me loeme siit, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab tegema analüüsi 2025. aasta 1. jaanuariks. Jah, noh, talupojamõistus ütleb ka seda, et enne kui me midagi muutma hakkame, siis me ikkagi teeme analüüsid ära ja teeme asja endale selgeks. Eks eesti rahval ole neid rahvatarkusi palju selle kohta öelda. 

Teine [ettepanek], mille sektor tegi, [oli see,] et tasumäära tõus ei ületaks 10% ja oleks samasugune, nagu on põllumajandusmaa maksustamise lagi. Ausalt öeldes ei saa küll aru sellest sõnumist, et kuidagi on nagu ettevõtjatele vastu tuldud ja et hiljem on see aste väiksem. Kui ettevõtjad ise on selle analüüsi enda jaoks ära teinud ja ütlevad ka, et tegelikult peaks minema analoogselt põllumaa ja metsamaa maksustamisele 10%-lise maksimaalse laega, siis ma arvan, et oleks olnud täitsa mõistlik neid ikkagi kuulata ja sektorile vastu tulla. Aga põhjus on ju selgelt see, et raha on vaja kiiremini kätte saada. Nii lihtne ongi, miks siin vastu ei tuldud.

Suures pildis on see tendents ikkagi väga halb. Me näeme seda, mida teeb meil majandus praegu tervikuna ja kui raske on ettevõtjate olukord. Me teame viimase kahe aasta inflatsiooni seisu. Me teame neid maksutõuse, mis on tulemas. Kahjuks on see jälle üks analoogne eelnõu, mis võtab ettevõtjatelt kiiremas tempos kui tegelikult võiks selle kasutustasu määra kaudu raha ära.

Sellest tulenevalt me ei saa seda eelnõu toetada. Me tegelikult teame ju ka seda, et kõiksugused keskkonnatasud on tõusmas sadu ja sadu protsente. Ma arvan, et keegi väga selle printsiibi vastu, et saastaja maksab, ei vaidle, aga see peab olema mõistlik. Mõistlik ja vastuvõetav ühiskonnale tervikuna. Praegusel juhul on küll nii, et kui kõik need eri maksutõusud kokku panna, siis see maksuralli on ikka täitsa ulmeline. Ja kahjuks me eriti ei kuula ka eri sektorite ettevõtjaid, kes on neid murekohti välja toonud ja valitsuse lauale pannud. Väga ei taheta kuulda. Kahjuks on see üsna läbiv praeguse valitsuse käekiri, et ei taheta sektorite esindajaid kuulata. Ühesõnaga, seda eelnõu ei ole võimalik toetada ja hääletan selle vastu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Head internetis jälgijad! 1. jaanuaril 2024 jõustuva maapõueseaduse muudatusega on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär 3% maa maksustamise hinnast. Enim suurenevad tasud eurodes [järgmistel katastriüksustel]: Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas asuval katastriüksusel 300 815 euro võrra, samas külas asuval katastriüksusel 188 034 euro võrra ja Tallinnas Nõmme linnaosas asuval katastriüksusel 99 000 euro võrra. Näeme järjekordselt seadust, mis tegeleb nii-öelda tulekahju kustutamisega. 

Meil on vastu võetud seadus, mis hakkab kehtima 1. jaanuaril 2024, ja me oleme olukorras, et kui me praegu [arutlusel olevat] seadust usaldushääletusel vastu ei võta, siis maksustatakse meie ettevõtjad surnuks. Selles keskkonnatasude seaduse eelnõus aga puuduvad igasugused mõjuhinnangud tasude tõstmise kohta. Me isegi ei tea seda, kui kalliks läheb riigile nende tasude arvutamine ja halduskulud. See on eriti oluline praegusel hetkel, kui me teame, millises olukorras on meie tööstus, millises olukorras on meie majandus. Me oleme majanduslangusega viimasel kohal, me oleme väga kehvas seisus. Aga selle asemel, et majandust turgutada, me keerame vinti peale. 

Statistikaameti septembri alguse info kohaselt tööstustoodangu maht on languses, eksport on vähenemas. Sellel aastal on töötukassa saanud üle 60 koondamisteate, kadunud on 2000 töökohta. Lõviosa koondatud töökohtadest on töötlevas tööstuses.

Ei saa asuda seisukohale, et keskkonnakaitsest lähtuv eesmärk oleks juba iseenesest sedavõrd kaalukas, et teised põhiseaduslikud õigused peaks selle ees alati taganema. Keskkonnatasude tõstmisel tuleb ühele kaalukausile panna riigi fiskaalhuvid ja keskkonnakaitse eesmärk ning teisele ettevõtete põhiseaduslikud õigused. Kahetsusväärselt ei ole eelnõu seletuskirja kohaselt sellist kaalumist tehtud. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milliseid alternatiive kaaluti ja miks valiti just sellised tasumäärad. 

Kavandatavatel regulatsioonidel on väga selge ja oluline mõju uutele ettevõtetele ja investeeringutele. Kaevandamiseks kasutada antud riigimaa kasutamise tasu puhul oleks kõige otstarbekam ja õiglasem kasutada analoogiat maamaksu tõusuga, mille piirmäär on fikseeritud 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkava maamaksuseaduse § 8¹ lõikes 1. Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10% suurem eelmise maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10%. Antud analoogia kasutamise [poolt] räägib ka see, et maamaksu puhul ei tehtaks vahet era- ega juriidiliste isikute vahel ning see piirmäär annaks võimaluse … 

Palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

… mõistlikes piirides ja ajas kompenseerida kulude kasvu mõju maksu maksjale. Lisaks kõigele on usaldushääletusele minev regulatsioon oluliselt erinev varasemast kokkuleppest. Ka on see esitatud moel, millega rikutakse ministeeriumi asjaajamise korda, kaasamise head tava ja haldusmenetluse seadust.

Kavandatud muudatusel võib olla teatud positiivne mõju majandusele, kuna sellega rakendatakse uutest maamaksuhindadest tulenevat riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasude järsku tõusu nii, et nähakse ette kaheksa-aastane üleminekuperiood. Samas olulist majandusmõju siiski ei nähta. Kavandatud muudatusel puudub oluline mõju, öeldakse järgmises lauses. Kuigi muudatustega kaasneb töökoormus, kui riik kinnisasjade kasutamiseks andjana hakkab vormistama kasutamislepingute muudatusi ja vaatab üleminekuperioodi vältel igal aastal kasutamise tasud üle. 

Eesti vajab otsuseid, mis pööraksid ekspordi ja majanduse kasvurajale. Senised eelised, nagu odav toore, odav tööjõud ning asukoht Vene ja lääne vahel eksporti enam ei toeta. Eesti vajab arutelu selle üle, millised on meie tulevased konkurentsieelised ja kuidas viia ellu poliitikat, mis aitaks tööstusel neid eeliseid kasutada. Ettevõtjad peavad teadma, millised on mängureeglid ja millist ettevõtlust on mõistlik Eestis edaspidi arendada. Kuigi majanduslangus saab varem või hiljem läbi, võib taastumine osutuda raskemaks, kui me arvasime, kui me oma konkurentsivõimet ei tugevda. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Suur tänu, austatud spiiker! Austatud minister! Head saadikud! Tõepoolest, see eelnõu [tekitas] väga elava arutelu ka keskkonnakomisjonis. Kahjuks seda ettekannet täna meil siin ei ole, aga tegelikult peaks, sest kõik kaasatud osapooled, olgu siis Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit või Eesti Turbaliit, kõik sektori esindajad ütlesid ühest suust, et riik peaks jääma algse kokkuleppe juurde ehk kaevandustasud peaksid tõusma 10% aastas kaheksa aasta jooksul. Ja see kokkulepe, mida riik on presenteerinud justkui kompromissina, et kõik on nõus asendama selle 50%‑ga, ei ole sektorile tegelikult vastuvõetav ega ka jõukohane. Kõik mõjud on jäänud hindamata ja tegelikult ka pikem perspektiiv täiendavate varude kasutusele võtmise kontekstis valmib alles mõne aasta pärast.  

Diskussioon oli väga lai ja sektori esindajad tõstsid meie ette mitmeid aspekte. Kahtlemata üks väga oluline, mis puudutab Eestit tervikuna, aga võib-olla mõjub rohkem jälle hajaasustusele ja maapiirkondadele, on see, et meil on maade kontekstis eri hinnatsoonid, millest tegelikult kujuneb ka kaevandustasu hind. Ilmselgelt seal, kus maa on oma hinnatsoonilt kallim ehk linnade piirkonnad, ei ole vast ka kaevandajatel nii suurt huvi kaevandada, vaid ikkagi otsitakse kaugemaid piirkondi ehk surve tagamaale läheb alati selliste otsustega suuremaks. Ja ega neid kompensatsioonimeetmeid üleliia palju tegelikult olemas ei ole.  

Teiseks peab riik alati ju lähtuma läheduse printsiibist ehk säästlikkusest. Suurte taristuobjektide rajamine, olgu see maantee-ehitus, olgu see trassikoridor Rail Balticu kontekstis, ilmselgelt vajab teatud logistikakaugust, et hind kujuneks mõistlikuks.   

Ja kolmandaks mainiti ära ringlusse võtmine. Meie põlevkivitööstuse üks oluline osa on see, et maa peale tuuakse aherainekillustik, mida erinevate uuringute tulemusena on nimetatud ehitusmaterjaliks, seda on võimalik ehitusmaterjalina kasutusele võtta. Tõepoolest, keskkonnakomisjonis on korduvalt rõhutatud, et riik peaks lausa sundima ettevõtteid teatud kohtades, kus on võimalik, seda maa peale toodud aherainekillustikku ehitusmaterjalina kasutama. Aga jällegi on seal lahendamata veokauguse probleem, et kuidas ja mil viisil see ehitusmaterjal jõuab Ida-Virumaalt tegelikult sinna, kus seda ehitusmaterjalina oleks võimalik kasutada. Sageli ei saa takistuseks mitte see, et seda ei saaks mööda maanteed vedada – mõnel juhul ka ei saa –, aga näiteks raudtee puhul on kasutustariifid, mis ilmselgelt eeldaks sekkumist, et see materjal oleks konkurentsivõimeline. 

Ja turbaliidu poole pealt … 

Ma palun lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Turbaliit muidugi vaatas seda isegi komplekssemalt, sest nende sektor on praegu panganduse silmis seoses rohepöördega maalitud punaseks ja seal kapitali kaasamine on vägagi keerukas. Nad ise viivad läbi uuringuid, et tõestada ära, et tegelikult see mõttemaailm kogu turba kontekstis, et seda aetakse ahju ja selle tõttu tekib atmosfääri CO₂, [on väär]. Valdav osa turbast, mida kaevandatakse, töödeldakse ümber kasvusubstraatideks, mis tegelikult koos taime ümber oleva mullapalliga, olgu see metsataim või mingi muu, läheb ju tegelikult pinnasesse tagasi ja see salvestatakse pinnases. Aga see teadusahel on seal võib-olla natuke lünklik, eriti Euroopa vaates. Siin nad teevad ise suurepärast tööd ja võib-olla see annab suurema selguse. 

Aga nende väljatoodud problemaatika kaevetasude ümber päädis teise olulise tasu [väljatoomisega], mida koalitsioon soovib kehtestada, nimelt raadamistasu. Nad tõid välja sellise väikese vastuolu. Selle maa puhul, mis nad kasutusele võtavad, nad ju maksavad ära raadamistasu riigile, ehk nad võtavad metsa maha, [teevad] selle kaevandusmaaks, aga hiljem nad peavad sellesama kaevandusala taastama. Nad ütlevad, et makstes kaevetasu, võttes taastamiskohustuse ja makstes ära raadamistasu, saavad nad tegelikult ebamõistlikult palju pihta. See [tekitab] jällegi selle sektori konkurentsivõimesse olulise lünga.  

Nii et paljude, kui mitte öelda, et pea kõigi nende seisukohtadega, mida ettevõtjad välja tõid, ei jää mul muud üle kui nõustuda ja öelda, et tegelikult on valitsus teinud halba tööd selles mõttes, et oleks pidanud ilmselt veelgi enam sektori esindajatega läbi rääkima. Aga vastus tegelikult ju kõlas nõnda, et kui te meie pakkumist selle 50%‑lise sammuga tõusu kohta eelnevast aastast vastu ei võta, siis paraku jääb see, mis on, ehk tuleb kõige hullem, sest tegelikult mingit leevendust ei tehta, kuna see 10%‑line kokkulepe on laualt pühitud. Seepeale ettevõtjad tegid kompromisspakkumise, et neile oleks jõukohane ja vastuvõetav 20%‑line tõus. Aga ka seda kuulda ei võetud. 

Kõikides nendes põhjendustes selle ümber, miks on vaja seda tõusu, kõlab ikkagi see, et kaevandused kiiremini ammendataks, et rekultiveerimine tuleks peale, et kaevandused ei jääks asjatult seisma. Noh, eks seal on oma tõetera sees, aga sageli kaevandused ammenduvad täpselt nii, nagu turul on nõudlust ja selle järgi see elu käib. Kui nüüd ehitusmaterjalide hind oluliselt kallineb, siis ka sellel on kaasnev mõju mitte ainult tulupoolele riigieelarves, vaid ka kulupoolele. Sellepärast Isamaa fraktsioon ei saa seda eelnõu kahjuks kuidagi toetada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head vähesed rahva teenrid saalis! Usaldushääletusele panek annab õiguse rääkida selle eelnõu juures ka sellest, miks valitsust ei peaks usaldushääletusel toetama. See eelnõu puudutab maavarasid ja maavarad on otseselt seotud Rail Balticuga. Rail Baltic omakorda on üks põhjustest, miks ei peaks tänast valitsust usaldama. 

Esiteks, Rail Baltic käib Eestile rahaliselt täiesti üle jõu. Täna räägitakse, et meie riigieelarve on miinuses, aga millegipärast vaikitakse maha asjaolu, et Rail Baltic on läinud mitte miljoneid, vaid miljardeid kallimaks meie naabrite juures Lätis ja kindlasti juhtub see ka Eestis. Aga nendest numbritest ei soovi mitte keegi rääkida. Endiselt oleks täiesti võimalik ehitada Rail Baltic valmis üle Tartu ja Valga. Räägitakse ju tegelikult Tartu ja Valga kaudu Riia rongi käimapanekust viimasel ajal üha rohkem. See võimalus on endiselt täiesti olemas ja me kindlasti kannaksime väiksemaid kahjusid kui selle projektiga praegu edasi minnes ja hilisemas faasis mõistes, et see käib meile ikkagi üle jõu.

Lisaks on Rail Balticu ehitamine, nagu ma ütlesin, otseselt seotud maavaradega, mis tähendab, et Eestis eelkõige trassi lähimas ümbruses avatakse kümneid ja kümneid uusi karjääre, mis halvendab meie inimeste elukvaliteeti, ammendab meie maavarasid. On selge, et me korraga ei suuda ehitada Tallinna–Tartu maanteed edasi neljarealiseks, Tallinna–Pärnu maanteed neljarealiseks ja samal ajal ka Rail Balticu trassi. See on tervele mõistusele selge, et see ei ole võimalik. 

Lisaks räägitakse probleemidest projekteerimisega, millest avalikkuses pole suuremat kuulda olnud. Rail Balticu trassi Eestis projekteerib ettevõte, mis on pärit ühelt oluliselt teistsuguse kliima ja loodusega maalt kui Eesti. Sellest tulenevalt on minu andmetel tehtud projektis mitmeid väga märkimisväärseid möödalaske. Arvestamata on jäetud soode ja rabadega, millest trass läbi läheb, seepärast et projekteerijad ei ole selliste pinnavormidega varem kokku puutunud. Lisaks ei ole arvestatud sellega, et Eestis nõuab suurehitiste projekteerimine oluliselt täpsemat joonist. Skeeme on tehtud üldisemalt nagu lõunapoolsetes riikides, kus ehitajatel on vabam voli otsustada, kuidas mingi küsimus lahendatakse. Kui see info paika peab, et tegelikult on selliste elementaarsete asjadega projekteerimisel mööda pandud, siis ma olen veendunud, et Rail Balticu projekt jääb meile lõpuks kurvaks õppetunniks, mille monumentideks on kinni naelutatud akendega jaamahooned, mida nüüd ehitama hakatakse, ja viaduktid, mis viivad eikuhugi. 

Ma loodan, et EKRE arupärimine Rail Balticu teemal jõuab ka õige pea siia suurde saali, et Riigikogu juhatus ei pane seda kalevi alla, seepärast et on palju uut ja olulist infot, millest on vaja rääkida, mille kohta on vaja küsida. Mina küll ütlen selle usaldushääletuse kontekstis, et valitsust, kes ei suuda arvestada reaalset olukorda Eesti maavaradega, ei suuda arvestada finantsloogikaga Rail Balticu ehitamisel ja ammugi mitte rahva arvamusega, ei saa usaldada. Palun hääletame selle eelnõu usaldushääletusel valitsuse usaldamise vastu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Tanel Kiige. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea minister! Tegelikult on päris kurb, mis siin saalis toimub. Praegune koalitsioon on tulnud järjest 13 erineva usalduseelnõuga, mille kõigi ühine nimetaja on selge: tuleb tõsta kõikvõimalikke makse, tasusid, selleks et saaks 2024. aasta eelarve vastu võetud. Ja mis selles eelarves on? Selles eelarves, nagu me teame, on siseturvalisuse palkade külmutamine ja õpetajatele naeruväärne paar-kolm protsenti palgatõusu. Selles eelarves on peretoetuste kärpimine, mis juba kevadel koalitsiooni häältega samuti usaldushääletusega läbi suruti. Selles eelarves on käibemaksu tõus 22 protsendipunktile, mida tuletavad meile juba meelde teenusepakkujad, kes kirju saadavad, et olge valmis, arved kasvavad. 

Öeldakse, et eesmärk pühitseb abinõu. Aga mis eesmärk on? Eesmärk on muuta Eestimaa inimesed, Eestimaa ettevõtjad vaesemaks, kui nad täna on, olukorras, kus majandus on kahanenud juba peaaegu kaks aastat järjest. Olukorras, kus Eesti rahvaarv on langemas, kus Eesti sündide arv on sajandi madalaim. Koalitsioonipoliitika tundub olevat [selline, et] olemasolevaid negatiivseid protsesse veelgi võimendada, muuta inimesi vaesemaks, võtta peredelt täiendavalt kindlustunnet peretoetuste kärpimise kaudu – nüüd arutatakse vanemahüvitiste [kärpimist] –, tõsta kõikvõimalikke tasusid, riigilõive, maksemäärasid ja makse. 

Jah, ma tean, et tänane eelnõu justkui muudab olukorra kehtiva olukorraga võrreldes paremaks. Ehk me mitte ei tõsta, ma ei tea, 200% kaevandamistasusid, vaid tõstame kõigest 50% aastas. Tegelikult kokkulepe ettevõtjatega, sektoriga varem oli, et tõusunurk võiks olla 10%. Vastava ettepaneku esitas ka Riigikogu Keskerakonna fraktsioon. Lugesin, mida arvab sellest valitsus: jätta arvestamata. Kas seal oli mingi põhjendus, kas seal oli mingi selgitus, kas seal oli mingisugune analüüs selle taga? Ei olnud. Kõik ettepanekud, mida opositsioon teeb sõltumata erakonnast, jäetakse arvestamata, ja kõik, mis tuleb valitsuskoalitsioonilt, valitsuselt, on nagu puhas kuld. Ja siis valitsus imestab, et küsitluste järgi rahvas millegipärast ei toeta. 

Kaks kolmandikku arvab, et peaminister peaks lahkuma ametist. Me oleme algatanud allkirjade kogumise, üle 20 000 inimese on juba [portaalis] rahvaalgatus.ee samamoodi seda seisukohta väljendanud. Kõikvõimalikud küsitlused, Emorid, Norstatid, turu-uuringud näitavad üheselt, et ka koalitsioonierakondade toetus on kivina kukkunud. Eesotsas Reformierakonnal ja just nimelt seetõttu. See poliitika, mida tehakse, need otsused, mida tehakse, muudavad Eesti inimesed vaesemaks, Eesti ettevõtjad vaesemaks, süvendavad majanduslangust, süvendavad rahvastikukriisi ega paku ühtegi lahendust. 

Sellest hoolimata tulevad koalitsiooni ministrid ühekaupa siia: "Usaldage valitsust, me teame, mis me teeme!" Kahjuks ei paista kuskilt seda teadmist, ei paista mingit plaani, ei paista mingit selgust, ei lühikest ega pikka plaani. Ei inimkeskset ega ettevõtjasõbralikku plaani. Ainuke loogika on see, et saaks oma eelnõud parlamendis läbi suruda, kõikvõimalikud maksutõusud ja peretoetuste kärped ära kinnitada, et saaks jõulupuhkusele minna. Aga Eesti inimesed peavad kuidagimoodi need jõulud ka üle elama, uue aasta üle elama, selle valitsuse üle elama. Ja siin mingit tuge või leevendust ei pakuta. 

Küsite, kuidas Keskerakonna fraktsioon selle eelnõu hääletusel toimib, või järgnevatel. Loomulikult meie umbusaldame praegust valitsust, me umbusaldame peaminister Kaja Kallast, umbusaldame maksutõuse, erinevaid tasude tõuse, riigilõivude tõuse, kõiki neid. Võiks öelda, et väga vales suunas liikuvaid ettepanekuid, mida koalitsioon on siia toonud. Olukorras, kus on kriis, kus majandus langeb, kus rahvaarv langeb, peaksime otsima kohti, kuidas inimeste ja ettevõtjate elu teha lihtsamaks, soodsamaks. Aga me liigume vastupidises suunas. See on uskumatu! Sellesama erakonna juhtimisel, kellele meeldib öelda, et tema on ettevõtlussõbralik, majandussõbralik, madalate maksude erakond. Ma ei tea, mis teil seal valitsuses toimub. Tundub, et rollid on täielikult pöördunud. Ja see on tõsi, et ka rahvas ei saa sellest aru. Rahvas ei toeta seda. Rahvas mäletab enne valimisi lubatud madalaid makse, kõrgemaid pensione, peretoetusi. Rahvas tahab teist poliitikat, rahvas väärib teist poliitikat. Keskerakonna fraktsioon umbusaldab valitsust ja kutsub parlamenti üles sama tegema. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Jah, palun, härra minister!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Mõned detailitäpsustused. Ma siiski julgen meenutada, et tegemist on leevenduseelnõuga. Kui me seda eelnõu vastu ei võta, siis tõusevad tasumäärad hüppeliselt, seda esiteks. Teiseks, vahepeal uurisime Maa-ametist Evelin Poolametsa küsimuse peale, kas on lisanduvaid halduskulusid. Maa-amet kinnitas, et nad saavad olemasolevate jõududega hakkama, nii et seegi on oluline teadmine, et saaksite selle eelnõu poolt hääletada. Ja kolmandaks, Tanel Kiik sidus sellesama maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga ka sündimuse. See jäägu siduja südametunnistusele. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid ei hääletata. Aga enne, kui me asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Härra minister siin küll ütles, et see on leevenduseelnõu, aga meie väga selgelt näeme, et see on hinnatõusueelnõu. Sellest tulenevalt ja kõikidest muudest asjadest tulenevalt, Riigikogu kodu‑ ja töökorrast tulenevalt ma võtaksin enne hääletust 10 minutit vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Asume hääletuse juurde. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei ole. Eelnõu 296 on seadusena vastu võetud.

Järgnevalt meie tänane teine päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu 302. Head kolleegid! Nii nagu eelnev [eelnõu], on ka see eelnõu usaldusküsimusega seotud. See on selle eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! See eelnõu on liiklusseaduse (Juhataja helistab kella.) ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ehkki teisel lugemisel …

Vabandust, härra minister! Head kolleegid, palun saalis vaiksemalt, et me saaksime kuulata härra ministri ettekannet! Palun, härra minister!

Aitäh! Ehkki teisel lugemisel ei pea liigselt meenutama esimesel lugemisel ehk eelnõu tutvustamisel öeldut, ma siiski veidi meenutan eelnõu [sisu], et ka küsijatel oleks lihtsam eelnõu kohta küsida. See puudutab veoautode teekasutustasu. Samuti viiakse liiklusseadus vastavusse direktiivi sätetega bussijuhtide vanust ja väljaõpet puudutavas osas, et leevendada kutseliste bussijuhtide puudust. 

Nüüd eelnõu enda suunast ja sisust. Globaalsest kasvuhoonegaaside heitest circa veerand ehk 23% pärineb transpordist. Siia hulka kuuluvad fossiilkütustel põhineva isikliku autoga sõidud, kaubavedu ning lennu- ja laevaliiklus. Maanteetransport moodustab umbkaudu 70% kasvuhoonegaaside heitest, samal ajal lennuliiklus ja laevaliiklus kumbki circa 10%. Ja mida see eelnõu teeb: veokite teekasutustasude määr hakkab sõltuma senisest enam sellest, kui keskkonnasäästlik sõiduk on. Muutuvad ka trahviühikud isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väiksemas määras. 

Muutub ka bussijuhtide vanust kehtestav raamistik. Eelnõu kohaselt langetatakse bussijuhtide vanuse alammäära 21 aastani, eeldusel, et [juhil] on läbitud pikk ametikoolitus, mis on 280 tundi. See viib seaduse vastavusse direktiivi 2022/2561 nõuetega, leevendab kutseliste bussijuhtide puudust ja tagab bussiliinide toimepidevuse.

Nüüd enne teist lugemist toimunust. Eelnõu muutmiseks pärast esimest lugemist laekus EKRE fraktsioonilt ja selle liikmetelt kokku 209 muudatusettepanekut. Ettepanekutega 1–8 ja 209 ei saa nõustuda, sest ettepanekud ei toeta eelnõu eesmärki vähendada Eestis sõitvate veoautode CO₂ heitkoguseid ega suurenda teekasutustasu laekumist circa 12 miljoni euro võrra aastas, seda alates 2024. aastast. Muu hulgas väheneksid ettepanekute kohaselt teekasutustasu laekumised just välisvedajatelt. Ettepanekuga 209 ei saa arvestada seetõttu, et eelnõu on seotud direktiiviga, mida ma enne juba mainisin ja mille ülevõtmise tähtaeg on 25. märtsil 2024. Sisult obstruktsioonilised muudatusettepanekud 9–208 näevad ette eelnõus sisalduvate trahvimäärade alandamist ühe euro kaupa. [Nendega] ei ole võimalik nõustuda, kuna need on samuti vastuolus eelnõu eesmärgiga vältida teekasutustasu maksmata jätmist. Senised madalad trahvimäärad ei ole taganud piisavat maksukuulekust. Trahvimäärad põhinevad karistusseadustiku sätetel ning need on välja töötatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 

Eelnõu kohta esitasid arvamuse [Eesti] Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Taristuehituse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Majanduskomisjoni istungil kuulati ära kaasatud isikute pöördumistes tõstatatud probleemid. Vahetult eelnõuga seotud mured olid kaubandus-tööstuskoja, logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni ning rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni esindajatel. Nende ettepanekute üle toimus pikem arutelu. Komisjon otsustas ühe komisjoni liikme ettepanekul kaaluda võimalust vähendada EURO VI ja vähem saastavate veoautode teekasutustasu päevamäära 5 euro võrra. Ettepaneku algataja võttis majanduskomisjoni istungi järgselt oma ettepaneku e-kirja teel tagasi. 

Ja siis võib-olla lihtsalt ülevaatena: vaatamata sellele, et teekasutustasu kogulaekumisest maksavad Eesti vedajad 68% ja välisvedajad 32%, siis ühe päeva piletit soetavad välisvedajad kokku 65% ulatuses ja Eesti vedajate päevapiletite osakaal moodustab umbes 35%. 

Teekasutustasude suurendamise mõju Eesti ettevõtetele [on selline]. Kui suurematel ettevõtetel oli teemaksude ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6%, väiksematel 0,8–1,6%, siis uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel ja uuema autopargiga ettevõtetel 0,1% võrra ehk vahemikku 0,5–0,7% müügitulust. Väiksematel kasvab see umbes 0,2% [võrra] ehk kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Nii et selline see eelnõu on ja see vahepeal toimus. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on tõepoolest päris palju küsimusi. Kõigepealt Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Tahtmata kuidagimoodi ka seda eelnõu siduda rahvastikukriisiga, jään loomulikult seisukohale, et majanduses ja ettevõtluses toimuv ning rahvastikuprotsessid on omavahel seotud. Ma usun, et seda hinnangut te jagate. 

Mu küsimus tegelikult on sisulisem ja puudutab konkreetselt seda eelnõu. Nagu te ütlesite õigesti, 209 muudatusettepanekut on selle kohta laekunud. Kas teie kliimaministrina püüdsite või mõni teie ministeeriumi esindaja püüdis nende muudatusettepanekute esitajatega maha istuda, arutada ja menetleda, et jõuaks mingile kokkuleppele, et äkki teha mõned muudatused selles eelnõus, ka tulenevalt huvirühmade tagasisidest? Äkki on võimalik selle eelnõuga edasi liikuda ilma usaldushääletuse läbiviimiseta, mida me siin parlamendisaalis [praegu] teeme? Kas te tegite enda poolt sellise positiivse katse, positiivse proovi debatti pidada, neid muudatusettepanekuid arutada ja mingisugust kompromissi leida või te olite veendunud algusest lõpuni, et valitsuse seisukoht on ainuõige seisukoht?

Aitäh! Ma olen öelnud ka varem, et mina ei ole nii uhke, et arvan, et meie seisukoht kuidagi ainuke ja õige oleks. Kui laekuvad argumendid seda seisukohta näitavad kuidagi ekslikuna või on kellelgi parem idee, siis me kindlasti hea meelega kasutame seda. Seda esiteks. Teiseks, ma pean teid veidi jälle kurvastama: liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu tõepoolest ei tegele sündide vähesuse küsimusega, millega te tahtsite ka maapõueküsimuste juures tegeleda. See ei ole veel see eelnõu, võib-olla jõuame ühel hetkel ka selle eelnõuni. 

Mis puudutab neid parandusettepanekuid, siis oleme siiski ausad, need ettepanekud, 209 tükki, olid ikkagi eeskätt esitatud selleks, et obstruktsiooni läbi viia, ühe euro kaupa minna ühest kohast teise ja tegelikult muuta [kogu] eesmärki. Selle eelnõu eesmärk on vähendada CO₂-jalajälge. Need [parandusettepanekud] ei olnud tegelikult suunatud sellele, et pidada dialoogi. 

Veelgi enam, see eelnõu, nagu me ka esimesel lugemisel suutsime tuvastada avalikest allikatest, leiab ettevõtluskeskkonna poole pealt positiivset tagasisidet. Ka see sektor ütleb, et puhtama autotranspordi poole liikumine on mõistlik. Ja kuna koormus lühemaajaliste piletite puhul on just välisvedajatel suurem, siis välisvedajatele on see surve ka edaspidi suurem, et tasuda Eestis teekasutustasu ja sõita puhta transpordiga. Nii et see on igati mõistlik eelnõu, ma loodan, et ka ettevõtluskeskkonna ja looduse ühisest vaatest.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen, et enamik selle eelnõuga planeeritud teemaksutõuse on planeeritud jõustuma juba 1. jaanuaril 2024 ehk siis vähem kui kuu aja pärast. See on muidugi praeguse valitsuse käekirjaks kujunenudki, et teeme kõik asjad üleöö ära. Ma ei näe samamoodi siin seletuskirjas mõjuanalüüsi. Tahangi teada, miks on nii kiire sellega. Miks ei ole üleminekuaega, et kohaneda selliste väga suurte maksutõusudega? Miks sellega nii kiire on?

Aitäh! No ma ei saa nõustuda sellega, et mõju ei ole analüüsitud. Tegelikult on isegi üsna põhjalik ülevaade sellest, keda ja kui palju see mõjutab protsentuaalselt. [Eelnõu] esimesel lugemisel – see on tegelikult esimese lugemise otstarve – ma neid numbreid välja tõin. [Pean silmas] mõju nii saaste koha pealt kui ka päevapiletite ja autode arvu koha pealt heitklassiti. Nii et tegelikult see analüüs on olemas. Ja ma julgen öelda, et see on pigem turu poolt oodatud asjade käik, et arvestataks investeeringuid puhtamasse transporti. Väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. Turult on isegi tulnud tagasisidet, mida siin eelnõus ei ole, et võib-olla seda madalamat ja saastavamat otsa peaks veel intensiivsemalt kokku tõmbama. Nii et ma arvan, et te päris õigel teel seda hoiakut võttes ei ole.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! Ma tegelikult tahtsin küsida selle eelnõuga seonduvalt, aga ma jätan selle teiseks küsimuseks. Ma lähtun teie kõikidest vastustest, mida te olete jõudnud anda. Ka oma sissejuhatuses [rääkisite] muudkui CO₂-heide ja CO₂-heide. Kas te teate, kui palju CO₂-heidet tekitasid need lennukid, millega te seal glamuursel kliimakonverentsil käisite, ja kogu hotellipakett, toit ja meelelahutus? Kas piinlik ei ole siin rääkida mingisugusest CO₂-heitest, ja ma ei tea, mingisuguste asjade kokkuhoiust ja seda eelnõu siin esitleda, mis lööb järjekordselt kirve selga meie autovedajatele ning [mõjutab] autovedusid ja selle kaudu loomulikult meie inimeste toimetulekut ja ettevõtlust, sest kõik need hinnad [võtavad raha] meie inimeste taskutest? Piinlik ei ole vä?

Aitäh! "Vä" ei ole üldse hea küsimise viis, seda esiteks. Teiseks, konteksti veidi COP28 ehk kliimakonverentsi kohta, kuhu ma veel ei ole jõudnud, aga püüan [jõuda]. Seal käib 70 000 külastajat. Dubai lennujaamast, kui te kujutate ette, käib aastas läbi 66 miljonit [inimest], päevas 180 000. Pange nüüd sinna konteksti ühe konverentsi 70 000 külastajat ja te mõistate, kui väike see [arv] tegelikult on.  

(Saalis räägitakse.) Kas … Aitäh!

[Kolmandaks], seda konkreetset eelnõu on oodanud ka Eesti ettevõtjad, et investeeringud keskkonnasäästlikumasse transporti, nagu ma kirjeldasin, oleks konkurentsieelis. Turg selles suunas liigub. Selle eelnõuga me pigem anname signaali, et selliseid investeeringuid on tark teha ja nendel välisvedajatel, kes kasutavad meie taristut, on mõistlik selle eest maksta ja mitte maksmata jätta.

Aitäh! Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on teile küsimus seoses autojuhtide puudusega teatud sektoris ja vanusepiiride vähendamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 1. jao "Õigus‑ ja teovõime" §-s [8] sätestatakse, et täielik teovõime algab 18. eluaastast. Kui me vaatame neid numbreid veel, siis samamoodi saab parlamenti valida täisealine, 18‑aastane. KOV‑valimiste puhul viidi see 16 aasta peale, koalitsioon soovib ka Riigikogu valimiste puhul viia [vanuse] 16 aasta peale. Kas [bussijuhtide vanuse alammäära] 21 aasta peale toomine ei ole mitte ühtepidi ebajärjekindel? Ja teistpidi on siin ju täiesti selge vastuolu tsiviilseadustikus [määratud teo]võimega. Tõenäoliselt ei ole selles seaduses tehniline sidumine vanusega korrektne.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole päris kindel, et ma tabasin kohe ära, millist vastuolu te mõtlete. Aga ma võin üldiselt kinnitada, et bussijuhtide vanuse alammäära langetatakse 21 aastani. Selle eeldus, veel kord, on [see, et on] läbitud pikk ametikoolitus, 280 tundi, et ei tekiks kuidagi ettekujutust, et sinna rooli asub keegi, kellel ei ole vastavaid oskusi. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mis puudutab bussijuhtide vanuse alandamist 21 aastani, siis see on õige mõte. Tegelikult on bussijuhtide puudus, seda me näeme ka Tallinnas, kui me räägime Tallinna linnatranspordist. Aga loen ühe lõigu eelnõu seletuskirjast: "Eelnõuga muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid direktiivis kehtestatud maksimummäärade piires, mille eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem "saastaja maksab" printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtja konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut." Kust selline teadmine tuleb, et see ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut? Üleüldist suurt analüüsi ju ei ole. Me ju ei räägi ainult nendest ettevõtetest, kes selles valdkonnas toimetavad, vaid me räägime ka teistest ettevõtetest, kes seda teenust tarbivad.

No aitäh! See analüüs on tõepoolest olemas. Ma arvan, et see on eelnõu seletuskirjaski [olemas]. Mul ei ole eelnõu ennast siin puldis kahjuks kaasas, aga ma võin lihtsalt öelda, et teekasutustasu suurendamise mõju Eesti ettevõtetele – täpselt nii on kirja pandud – on ligikaudselt hinnatud. Kui suurematel ettevõtetel oli teemaksu ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6% ja väiksematel 0,8–1,6%, siis uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel ja uuema autopargiga ettevõtetel 0,1% [võrra] ehk vahemikku 0,5–0,7% müügitulust ja väiksematel kasvab see umbes 0,2% [võrra] ehk kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Ma usun, et see on kindlasti jõukohane.

Kolleeg Jaak Valge, palun!

Suur tänu, kolleeg, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina olen ikkagi harjunud põhjalikult ja võrdleva analüüsi teel kõiki eelnõusid käsitlema. Siin seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid direktiivis kehtestatud maksimummäärade piires, [viisil,] mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut. Nii. Ma saan aru, et direktiiv annab teatavad piirid ja eelnõuga kehtestatakse siis maksimummäär. Aga mis alusel saab öelda, et sellega ei halvendata ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet? Ja küsime edasi: missugused määrad on kehtestatud Soomes ja Lätis? See on väga oluline, eks ole, selles mõttes, et me peame olema konkurentsivõimelised.

Aitäh! Soome ja Läti määrad saan ma teile lasta kirjalikult saata. 

Teie küsimuse esimene osa oli täpselt [sama] nagu Lauri Laatsi küsimus. Kui te tõesti tahate, siis ma loen need numbrid uuesti ette, kui te ei taha, siis hoian aega kokku. Tahate, loen ette? Ikka loen. Selge, kohe loen ette. Analüüs ütleb, et teekasutustasu suurendamise mõju Eesti ettevõtetele on alljärgnev. Kui suurematel ettevõtetel oli teemaksude ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6% ja väiksematel 0,8–1,6%, siis uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel ja uuema autopargiga ettevõtetel 0,1% [võrra] ehk vahemikku 0,5–0,7% müügitulust. Väiksematel kasvab umbes 0,2% [võrra] ehk kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Leiame, et sellega saab hakkama küll.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Iseenesest ma ei ole selle vastu, et juhtide vanusepiirangut allapoole tuuakse, eeldusel, et see kontroll on piisavalt tõhus, et nad ka hakkama saavad nende sõidukitega, mida nad juhivad. Küll aga ma arvan, et see väga palju ei leevenda [bussijuhtide puudust]. Soovikski teada, kui palju see leevendab meie olukorda. Kui meil tegelikult oleks turul juhte, siis ilmselt oleks neid ka natuke vanemas eas kui 21. Ja halb on see, kui riik omalt poolt, omavalitsus näiteks, Tartu-Riia rongiliini avamise puhul annab signaali, et vahepeal teeme selliseid huvitavaid hüppeid. Tegelikult on lõpuks ikkagi probleem selles, ma ütlen, et bussijuhtide palk on liiga madal. Palk, palk ja veel kord palk on see, mis tegelikult tagaks sektorisse rohkem huvilisi ja juhte. Aga kui me anname Tartu-Riia rongi suguseid signaale, mille jätkusuutlikkusse tegelikult me ise ka ei usu, siis bussifirmad ei ole jätkusuutlikud sedasi äri ajama.

Aitäh! Saan vastata, et selle eelnõu raames teeme täpselt seda, mida te heaks kiidate, ehk bussijuhtide vanuse piirmäär alaneb. Kõik muu, mis puudutab Tartu ühendust maailmaga, on täiesti eraldi teema.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas bussijuhtide vanuse alammäära allapoole toomise puhul on tehtud ka mingi mõjuanalüüs, millele tuginetakse nende muudatuste puhul?

Aitäh! Nagu teie kolleeg Lauri Laats kirjeldas, selle järgi on janunenud mõned omavalitsused juba pikemat aega, ma arvan, ja kirjutanud ka erinevate valitsuste ajal sellekohaseid kirju. Lisaks, seesama bussijuhtide vanuse alammäära alandamine ja eeldusena läbitud pikk ametikoolitus viib seaduse vastavusse direktiivi 2022/2561 nõuetega. Nii et sellest tulenevalt me selle muudatuse teeme.

Priit Lomp, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Sa suhtusid nendesse muudatusettepanekutesse väga lugupidavalt. Mina nägin majanduskomisjonis 200 muudatusettepanekut, mis tegelikult olid rõhuvas vastuolus turuosaliste soovidega. Aga ma kasutan oma võimalust küsida – vabandan juba ette – eelnõusse mitte puutuv [küsimus]. Me arutasime komisjonis sama eelnõu juures, kuidas EURO VI [veokite tasu] vähendamata jätmisel siiski Eesti vedajaid mingil viisil paremini toetada. Jõudsime üheskoos Vabariigi Valitsuse määruseni, mis kehtestab nendele samadele vedajatele välislähetuste päevarahade määrad. Seal on erisus, et kolmandast nädalast kukub välislähetuste päevaraha määr 50 euro pealt 32 euro peale. Kas saad öelda oma isikliku seisukoha? Sa oled protokolli lugenud. Kas sellega võiks edasi tegelda, et seeläbi päriselt vedajatele appi tulla?

Aitäh, hea komisjoni esimees, ka nende muudatusettepanekute selgitamise eest! See on kindlasti komisjoni positsioonilt ka hilisemale protokolli lugejale väga abiks. Päevaraha on eraldi teema. Selle valdkonna laiem debatt võiks valitsuse ja komisjonide vahel käia küll. Selle vastu ma kuidagi ei ole. Aga see ei ole antud eelnõu [teema], nagu komisjoni esimees ka märkis.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Nagu me näeme, on [eelnõu] ikkagi kiirustades [siia] toodud. Eelnõu on algatanud Vabariigi Valitsus 27. septembril [ilma] mõju[analüüsita]. Loen seda muudatust siin ja ma ei tea … Leheküljel 2 ülevalt esimene lõik on, et täiendatakse järgmises sõnastuses, heitgaasiklassi EURO 0, EURO I ja nii edasi loetelu, parlamendi ja nõukogu määrus ja siis taga on [kirjas]: lisas 0 sätestatud heitgaasiklassile. Kas ma olen mingi vale dokumendi saanud või? Ma ei leia kuskilt seda lisa 0. Oskate äkki selgitada?

Mul ei ole kahjuks eelnõu ees. Ma võin hiljem vaadata, ja kui vaja, kirjalikult informeerida teid. Sõltub, mida te küsite.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma vist eelnõu esimese lugemise ajal, kui ma õigesti mäletan, küsisin teie käest selle kohta, miks ei ole eelnõu seletuskirjas sisulist mõjuanalüüsi seonduvalt bussijuhtidelt nõutava vanuse alampiiri langetamisega. Bussijuhi amet on ju tegelikult väga vastutusrikas. Vaadake, millised teed praegu on, eks ole. Ise ka maanteel sõites mõtlen, et see on päris ohtlik tegevus. Aga kui me räägime bussijuhi tööst, siis [bussis] võib olla 40–50 inimest sees, klassiekskursioonid, väikesed lapsed. Sellega kaasneb väga suur vastutus. Mind oleks huvitanud [seda] siit eelnõu seletuskirjast lugeda. Me kõik saame aru, et sellel alampiiril, 24 siiani, eks ole, on ikkagi oma selged põhjused, ja ka kogemuse piiril – kui palju aastaid peab juhtimisõigus olema olnud. Kuidas see mõjub liikluse turvalisusele? Kas te ei leia, et selline asi peaks eelnõu seletuskirjas sees olema?

Aitäh! No nagu me esimese lugemise käigus omavahelises debatis [nentisime] – või vähemalt, milleni mina jõudsin, mis ei tähenda, et teie oleksite selles veendunud –, tegemist on ikkagi mitte niisama rooli lubamisega, vaid D-kategooria juhtimisõigusega 21-aastasele, kui ta on läbinud selle mainitud 280-tunnise juhtimiskoolituse. Kehtiva seaduse kohaselt on nii, et isikule võib anda D-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse, kui ta on vähemalt 24-aastane, ning C-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse võib isikule anda, kui ta on 21-aastane. Üldisele korrale on kehtestatud ka erandid, mille eesmärk on võimaldada kutselise autojuhina töötamise eesmärgil juhtimisõiguse omandamist ka nooremal kui 21- või 24-aastasel.

Noh, ma ütleksin, et pigem ei ole ikkagi tegemist kergel käel lubamisega, sest 280 tundi koolitust on väga põhjalik. Ja veel kord, pigem on probleem selles, et bussiettevõtjad ei leia endale enam piisavalt bussijuhte. Ma eeldan ka, et need inimesed, kes rooli lähevad, omavad piisavat väljaõpet ja liiklevad ohutult. Aga veel kord, nagu on kunagi öelnud kriminoloogiaprofessor – ma ei hakka teda siin tsiteerima, võib-olla ma teen talle ülekohut, aga kui me temaga arutasime sellel teemal, siis ta ütles seda –, kõige suurem riskirühm on alati mehed [vanuses] 18–45. Kui nemad eemaldada igasugusest tegevusest ja liiklusest, on kohe palju ohutum. Kahjuks elu selline on.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister! Te ei olegi seal COP‑il, kliimakonverentsil, veel käinud. No selle eelnõu [valguses] on väga silmakirjalik sinna minna ka, nii et ärge minge. Tuletan teile meelde, et lennunduse heitkogused on kasvanud praeguseks peaaegu 200% alates 1990. aastast. See on ainus transpordisektor, kus heitkogused on suurenenud. Autovedudest ei ole siin nagu mingit juttu. Europarlamendi lehel võite välja arvutada, kui palju CO₂ teie lend väljutab, kui te sinna COP 28-le lähete. Nii et ärge minge, muidu ei ole teil mingit õigust autovedajate suunas pead väristada selle CO₂-heite pärast. 

Aga ma küsin [järgmist]. Siin eelnõu seletuskirjas on [kirjas], et eelnõu eesmärk on suurendada teekasutustasu laekumist kavandatud ulatuses. Kui suur see kavandatud raha laekumine on ja kas Kaja Kallase välja lubatud globaalsesse rohefondi 1,1 miljonit dollarit või miljon eurot läheb? No raha läheb igale poole, nagu Võrklaev ütles, aga kas läheb ka sellest rahast, mis autovedajatelt kokku kogutakse?

Esiteks aitäh, hea küsija! Mulle meeldib, et teie süda valutab CO₂‑heite pärast. Ma loodan, et see valutab iga valdkonna pärast samamoodi. See eelnõu loomulikult aitab sellele valutamisele kaasa, sellepärast et väiksem keskkonnajalajälg selle eelnõu kohaselt on konkurentsieelis, eriti Eesti vedajatele. Ja arvestades, et lühemaajalisi pileteid ostavad rohkem välisvedajad, siis [mõjutab] maksukoormuse tõus rohkem tegelikult välisvedajaid. Meie vedajatele muudab see koos trahvimääradega, mis motiveerivad teekasutustasu maksma, konkurentsipositsiooni kindlasti paremaks.

Riigieelarves [olev] raha, olen juba varem öelnud, ei lähe igale poole. See läheb näiteks riigikaitsesse, nagu me oleme tuvastanud, haridusse, sotsiaalkaitsesse, ja nagu me aeg-ajalt ka [kuuleme], riigikogulaste kuluhüvitistesse.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma väga loodan tõesti, et lasete mulle saata need Läti ja Soome teekasutustasu määrad. Aga mul on nüüd teine küsimus. Selles eelnõus on pakutud, et teekasutustasu maksmise reeglite rikkumise eest määratakse trahv tervelt 50 eurot. 50 [eurot]. Eesti Autoettevõtete Liit on teinud ettepaneku tõsta ette nähtud teekasutustasu maksmise rikkumise puhul trahvimäärasid koguni kümme korda. Teie arvate, et see peaks olema 50 ja Eesti Autoettevõtete Liit arvab, et 500. Tunnistagem, et 50 eurot ongi üsna sümboolne trahv. Kui teie valitsus jätkab sama inflatsioonipoliitikat, siis paneb inflatsioon sellegi täiesti nahka. Kas te ei leia, et [selleks, et] see trahv ei oleks päris sümboolne … 

Aeg!

… peaks see olema mõnelgi määral rohkem kui 50 eurot?

Aitäh! Jah, see vastab küll tõele. Ühest [küljest] te muidugi kogu aeg materdate tasude tõuse, mis kallutavad keskkonnasõbralikuma transpordi eelistamise suunas, ja teisest küljest kurdate, et trahvid on madalad. Aga vastab tõele, et valdkond on teinud ettepaneku trahve rohkem tõsta. Ma lihtsalt toon mõned näited välja, et see väide kõlama ei jääks. Ma loodan, et need on kuskil seletuskirjas. Kui ei ole, siis need saab ka lisada. 

Näiteks veoautot juhtima lubamine teekasutustasu tasumata – füüsilise isiku puhul kehtiv trahvimäär on 50. Eelnõuga kavandatud trahvimäär on 200. Ja need on ühikud. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Veoautot juhtima lubamine teekasutustasu tasumata juriidilise isiku puhul on 1800. Eelnõuga kavandatud on 5000. Ja nii edasi. Nii et tegelikult need trahvimäärad muidugi muutuvad mõjusamaks. Aga see on tõsi jah, et sektor oleks läinud isegi veel mõjusamaks.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi selle vanuse küsimuse juurde, mida me enne üritasime lahata. Nimelt, kui parlamenti saab valida praegu veel 18-aastaselt – ma saan aru, et koalitsioonil on eesmärk ka see viia 16 aasta peale, nii nagu tehti kohalike omavalitsuste puhul 2015. aastal – ja kui me võtame juurde sellesama tsiviilseadustiku üldosa seaduse, mis annab täieliku teovõime alates 18. eluaastast, siis põhimõtteliselt saaks ka juhtimisõiguse, täieliku juhtimisõiguse, 18. eluaastast alates. Ma väidan, et sidumine vanusega tegelikult ju diskrimineerib 18.–21. aasta vanuse vahele jäävaid juhte. Põhimõtteliselt on ju võrdõiguslikkust rikutud.

Aeg!  

Aga küsimus on siiski selles, miks te ei ole järjekindel. 

Aitäh, aeg, Ants!

Kui on vaja, siis te [langetate] 16 aastani, kui vaja, jätate 21 peale.

Jah, ma nüüd saan teie väitest, mitte siis küsimusest paremini aru. Ma ütleksin nii, et see on pigem teie väide. Ma kahtlustan, et teil ei ole sellele väitele isegi fraktsiooni sees toetust, sest näiteks kolleeg Varro Vooglaid leiab, et isegi 21 aastani vanusemäära alandamine on kaheldav tegevus peale selle 280-tunnise koolituse läbimist. Nii et alustage seda debatti oma fraktsiooni sees. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Fraktsioonide peetavad debatid jäävad fraktsioonidesse. Praegu me küsime selle eelnõu kohta, mis meile on tulnud. Aga minu küsimus on [järgmine]. Põllumajandus-kaubanduskoda tegi ka ettepanekuid ja minu mäletamist mööda ma küsisin ka esimesel lugemisel nende kohta. Siin on selgitatud, et need olid vaid vormiliselt eelnõuga seotud. Seal [ettepanekutes] oli minu arust sisse toodud [mõiste] põllumajandusveok, nendele erisuste tegemine ja maksumäärade võimalikud erisused. Miks need ikkagi välja jäid ja on nüüd sujuvalt suunatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, et neid eraldi hakata käsitlema?

Aitäh! Kui ma mäletan [õigesti], siis esimesel lugemisel me omavahel seda debatti pidasime ja tookord ma ka vastasin. Täiendavat informatsiooni mulle laekunud ei ole. Põllumajandussõidukit eraldi seaduses praegu välja ei ole toodud. Mitte otstarbepõhiselt, vaid mahu-, võimsuse- ja heitklassipõhiselt on need sõidukid siin [toodud].

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Esiteks, repliigi korras sellele vastuseks, mis te ütlesite: küsimus ei ole tingimata selles, et mina ei poolda üht või teist muudatust, vaid küsimus on selles, et mõju tuleks ikka seletuskirjas lahti kirjutada. See oli tegelikult minu eelmise küsimuse tuumosa. Sellele te eriti palju oma vastuses tähelepanu ei pööranud. Te avaldasite isiklikku arvamust, et 280‑tunnine koolitus on teie hinnangul piisav selleks, et tagada juhtimisoskused. Aga minu küsimuse tuum oli ikkagi see, et kas see ei ole küsimus, mida peaks põhimõtteliselt seletuskirjas lahti kirjutama, milline on selle asja mõju.

Aga mõjuga seonduvalt ma küsiksin siis ka teise küsimuse. Ma lappasin seda seletuskirja ja praegu ei õnnestunud leida, kui suur võiks olla nende kavandatavate muudatuste mõju kaupade ja teenuste hindadele. Teatavasti, kui ettevõtetele suuremaid koormisi panna maksude näol või muude tasude näol, siis see enamasti kajastub tarbijate jaoks lõpphindades.

Aitäh! Ma tegelikult seda rahalist mõju juba kirjeldasin. Kirjeldan siis veel kord. Teekasutustasu suurendamise mõju Eesti ettevõtetele on alljärgnev. Suurematel ettevõtetel oli teemaksude ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6%, väiksematel 0,8–1,6%. Uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel ja uuema autopargiga ettevõtetel 0,1% [võrra] ehk vahemikku 0,5–0,7% müügitulust, väiksematel kasvab umbes 0,2% [võrra] ehk kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Nagu kuulsite, ettevõtetel kasvab see 0,1–0,2% [võrra] müügitulust. See on see mõju.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen siit seaduseelnõust, et kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge ning heiteta veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised. Ehk siit küsimus: kui palju liigub Eesti teedel heiteta veoautosid täismassiga üle 12 000 kilogrammi? Millist probleemi me lahendame või kuulub see muudatus ulmevaldkonda?

Aitäh! Mul on tegelikult küll teatav ülevaade siin, kui palju meil [veoautosid] erinevatesse heitklassidesse kuulub, aga ma lasen selle teile kirjalikult täiendavalt saata.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Kui te Eestis täiesti totaalselt kõik ümber teete autodest vaat et toidu ja elektrini, siis te peate ka sõna otseses mõttes kõrvadeni olema nende asjade sees ja uurima telgesid ka, kui vaja. Te lähete detailidesse, te manageerite meie elu ju detailideni. Aga mina tahaksin üldisemat pilti, ehk te oskate selles osas aidata. Jaak Valge siin [rääkis] Läti ja Soome võrdlusandmetest. Aga me konkureerime kogu Euroopa turul, isegi Rumeenia võib meile kaupa vedada. Me oleme siin ju avatud turul. Kuidas me lõpuks sinna nende riikide hulka jääme? Piisab, et üks riik jätab [otsuse] vastu võtmata, ja neil on kohe konkurentsieelis. Mida siis teha, kui mõned jätavad samale tasemele [tasud] viimata?

Aitäh! Nojah, mulle tundub, et te vist ei hooma suuremat pilti. Just lühemaajalisi pileteid ostavad eeskätt välisvedajad, kellele seetõttu langeb suurem koormus Eesti teetaristu kasutamise eest. Ja samal ajal suunates seda madalama heite suunas me motiveerime tegelikult turgu võrdsemalt käituma. See konkurentsiolukord saab olema Eesti ettevõtjatele parem: kes tahab siit läbi sõita, sõidab kas säästlikuma sõidukiga või maksab rohkem. Selles suunas me liigume ja ma arvan, et see on eeskätt Eesti ettevõtjate, Eesti vedajate huvides, mitte kellegi teise huvides. Seetõttu ma arvan, et te vaatate seda veidi viltuse pilguga.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Te just oma vastuses puudutasite välistranspordifirmasid. Mismoodi on tagatud see, et me siiski saame nendelt need maksud kätte? Piiril meil ju mingisugust kontrolli ei ole, maanteedel on see ka praktiliselt olematu või pisteline. Kuidas on tagatud see, et me tõepoolest nendelt välisvedajatelt saame deklareeritud maksud kätte? Mõnes riigis, kui politsei peatab vedaja, kellel ei ole luba võetud, siis ta ei tohi enne edasi sõita, kui [raha] on ära makstud. Mismoodi on see sätestatud ja reguleeritud meil?

Aitäh! Teoreetiliselt on võimalik isegi, jah, teie viidatud suunas [liikuda], et muuta see oluliselt automaatsemaks, eriti digitaalses riigis. On võimalik isegi näiteks kaameraga tuvastada, kas see tasu on tasutud, kui keegi sõidab. Eestis kontrollib seda politsei. Teekasutustasu tasumise võimalused on kõigile vedajatele, kes seda tasuda tahavad, kättesaadavad. Aga et see 50 või 15 aasta pärast võiks olla oluliselt digitaalsem ja kuidagi automaatselt kontrollitav – ma ei ole kuidagi selle vastu. Eks vaatame, kui me sinnani jõuame.

Henn Põlluaas, teine küsimus, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister! Ma saan siis aru, et meil puudub igasugune kontrollimehhanism selle üle, kas välisvedajad üleüldse meil seda maksu maksavad. Te räägite mingisugusest tulevikust ja digilahendustest, aga maks kehtib täna, te tõstate seda oluliselt ja kontrollimeetmeid pole. Me küsisime mõju kohta. Teie eelnõu seletuskirjas on kirjas, et mingit märkimisväärset mõju ei ole. Te tõite välja, et [see mõju on] 0,1–0,2% ettevõtete käibest. Aga mind huvitaks see, kui palju see summaliselt tähendab riigile. Kui palju konkreetselt see eeldatavalt raha sisse toob ja kui palju me tegelikult võime eeldada kaupade ja teenuste [hinna] tõusu?

Nii, teekasutustasu suurendamise mõju Eesti ettevõtetele. Kui suurematel ettevõtetel oli teemaksude ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6% ja väiksematel 0,8–1,6%, siis uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel ja uuema autopargiga ettevõtetel 0,1% [võrra] ehk vahemikku 0,5–0,7% müügitulust ja väiksematel kasvab umbes 0,2% [võrra], kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Ehk 0,1–0,2% ettevõtete müügitulust on see mõju.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud eesistuja! See oli vist vähemalt kolmas või neljas küsimus, kus küsiti konkreetse tulu kohta riigile ja mõju kohta eelarvele ja minister lihtsalt tuimalt kordas, et see on 0,1–0,2%, absoluutselt ignoreerides küsimusi. Kas te peate normaalseks seda, et minister tuleb siia ja ilmselgelt ei tea seda, mida talt küsitakse, ja vastab suvaliselt hoopis muu asja kohta? Ma küsisin sedasama asja lausa kahes küsimuses järgemööda ja ma ikka vastust ei saanud.

Aitäh, hea kolleeg! Kui küsimused korduvad, siis korduvad ka vastused. Möönan samas, et minister tõepoolest oma ettekandes rõhutas, kui palju see avaldab mõju veoettevõtetele. Panin tähele, et mitmed kolleegid küsisid kauba lõpphinna kohta. Seda tuleb jagada veel võib-olla 10 või 20-ga, mis see mõju kauba lõpphinnale on. Möönan, et minister vastas sellele [küsimusele], milline mõju on konkreetsetele vedajatele, aga tõepoolest, küsimus oli laiem ja konkreetsem. 

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Tänane liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse [eelnõu] koosneb põhimõtteliselt kahest punktist. Esimene osa on see, et soovitakse vähendada autojuhtide ja bussijuhtide vanuse määra, mis iseenesest on ka millegi tagajärg. Kuigi härra minister irooniliselt [küsis], kas see seadus on kuidagi seotud sündimuse vähenemisega, siis ma arvan, et on küll ja täitsa otseses mõttes. Kui me tõstame makse kogu aeg ja teeme oma majandusele suure karuteene, viime selle põhja, siis kaovad viimasedki tööjõulised inimesed siit Eestist. Selle tagajärg ongi see, et meil ei ole ei autovedajaid, autojuhte ega bussijuhte. Me oleme tegelikult sunnitud selliseid seadusi vastu võtma, mis iseenesest, ma arvan, nii nagu ütles ka Varro Vooglaid, võivad olla väga ohtlikud. 

Siin on kirjas, et § 104 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Erandkorras võib anda vähemalt 18‑aastasele isikule, kellel on vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 280‑tunnise kursuse või kes juba omab autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on täiendava kategooria pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 70‑tunnise kursuse: 1) C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse; [---]" Üsna huvitav. Inimene, kes saab 18, alles saab teha B‑kategooria [luba]. Järelikult ta läheb, teeb B-kategooria [loa]. Tal ei ole üldse mitte mingisugust kogemust, autojuhtimise kogemust, ta peaks tegelikult sõitma ju vahtralehega, aga ta võib kohe hakata veoautoga sõitma ja ka autorongiga sõitma. Sama lugu on bussijuhtidega, kelle puhul on [vanusepiirang] 21, 23 ja 24 aastat. See tõesti võib seada ohtu meie liikluses nii jalakäijad kui ka teised liiklejad, kaasa arvatud bussis sõitjad. See on otsene tagajärg just sellele, mida me praegu siin kogu aeg teeme.  

Teine pool [eelnõust] on teetasumäärade tõstmine. Majanduskomisjonis oli see asi ka arutelul. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon esitas oma arvamuse ka selle asja kohta. Ja nad kirjutavadki siin, et just nimelt EURO VI kategooria veokitele, mis on praegu kõige puhtamad, vähim saastavad mootorsõidukid üldse, mis on Eestis saadaval – kui me räägime siin elektriveoautodest, no ma ei tea, kas Eestis üldse on mõnda, võib-olla üks või kaks on –, tõstetakse päevatasu 80% ehk 12 eurolt 22-le. 

Keegi küsis, kuidas on naabermaades. Naabermaades just nimelt on 12 eurot, isegi Lätis, Leedus ja Soomes. Kusjuures, minu teada Soome, Rootsi ja Norra on ühinenud ja kõigist neist riikidest saab läbi sõita ühe päevaloaga, mis on ainult 12 eurot. 

Isegi kui me väga tahame puhtama autoveo poole liikuda, siis meil puudub selle jaoks vastav taristu. Isegi kui me ostaksime elektriveoautosid, mis maksavad umbes poolteist korda rohkem kui tavalised sisepõlemismootoriga veoautod, siis ei ole meil vastavat taristut, et neid laadida. Me teeme samme nagu seitsmepeni… 

Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… seitsmepenikoormasaabastega, omamata tegelikult selleks vajalikke [tingimusi]. Tegemist on ju lihtsalt järjekordse maksutõusuga. 

Ja kõige hullem on see, et see seotakse jälle usaldushääletusega. Ma vaatasin, et meie põhiseaduse § 97 lõikes 6 on kirjas, et kui kellelegi suhtes [on algatatud] umbusaldus[avaldus], siis kolme kuu jooksul ei tohi seda sellesama inimese suhtes [teha]. Küll aga me võime [valitsuse] usaldamise hääletust teha iga paari tunni tagant. Võib-olla peaks viima seadusesse sisse, et kui juba üks kord on usaldust küsitud, siis kuu või kahe jooksul ei saa uuesti küsida. 

Mulle meenub selline film nagu "Noor pensionär". Mäletate, üks abielupaar kogu aeg lahutas, siis jälle abiellus, siis jälle lahutas ja lõpuks [nad] läksid [jälle] perekonnaseisuametniku juurde ja see ütles, et teil ei ole mõtet enam tulla, elage parem vabaabielu. Samamoodi mõtlen ma, et meie valitsus võiks lõpuks aru saada, et elage seda vabaabielu edasi, ärge tulge kogu aeg meie, Riigikogu ette küsima jälle, kas te ikka meid usaldate. Ei saa usaldust küsida mitu korda päevas. Me juba täna usaldasime – või kes usaldas, kes ei usaldanud. Katsuks lahendada neid probleeme, mis meil riigis on, ikkagi läbi arutades ja tehes vajalikke otsuseid. 

Isamaa fraktsioon ei saa seda eelnõu mitmel põhjusel toetada. Esiteks, see eelnõu ei ole hästi läbi mõeldud, ja teiseks, see on seotud usaldushääletusega. Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle eelnõu kohta võib väga palju öelda ja pigem ikka negatiivset. Meie ette on juba toodud ja on veel tulemas eelnõud, mis on seotud usaldushääletusega. Ka see eelnõu on seotud usaldushääletusega. Mis selle eelnõuga soovitakse teha? Väga lihtne: võtta ettevõtjatelt veel rohkem raha. 

Ma loen ühe lõigu sellest seaduseelnõust. See on järgnev: "Eelnõuga muudetakse seadusega kehtestatud veoauto teekasutustasu määrasid direktiivis kehtestatud maksimummäärade piires, mille eesmärgiks on veoautode energiatõhususe parandamine ning negatiivse keskkonnamõju vähendamine, rakendades rohkem "saastaja maksab" printsiipi viisil, mis ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut."

Mida see siis tähendab? Iseenesest on ju ilus tekst. Kas on alust arvata, et see seaduseelnõu ei halvenda ebamõistlikult ettevõtjate konkurentsivõimet ja elanike toimetulekut? Ei ole! See eelnõu kindlasti halvendab nii ettevõtjate kui ka elanike toimetulekut. Ja miks ma seda väidan? Kui ma vaatan nendele numbritele peale, siis tegelikult ettevõtjaid, kes tegutsevad transpordivaldkonnas, soovitakse maksustada lisaks olemasolevate maksudele 10–54% enam ehk 10–54% on nende maksutõus. 

Nüüd, kui me vaatame, millised olid valikud ministeeriumis ja valitsuses, siis analüüsiti kolme võimalust. Esimene võimalus oli maksustada lisaks 6 miljoni [väärtuses], teine võimalus 12 miljoni [väärtuses]. Kolmas [võimalus] – see oli maksimummäär – oli lisaks maksustada 45 miljoni [väärtuses] ettevõtjaid, kes tegutsevad transpordivaldkonnas. Valiti kesktee. 

Kas seda saab seostada rohepöördega, nii nagu ka siin eelnõus on välja toodud, et sõidukid peavad olema vähem saastavad? Kindlasti mitte! See on eelnõu, mis täidab riigikassat, ja sellisel viisil see peaks ka kirjutatud olema. Eelarvesse vajatakse augu lappimiseks raha ja see raha tuleb ettevõtjatelt. Aga miks meil üldse auk eelarvesse on tekkinud? Loomulikult me jõuame sinnani, et me räägime maksuküüru kaotamisest, mida koalitsioon on teinud, ja nüüd püütakse erinevate võimalustega seda auku lappida. 

Kui me vaatame seda eelnõu, siis selgub, kui palju tahetakse lisaks raha võtta Eesti ettevõtjatelt. See summa on umbes 6–7 miljonit. Kui ma majanduskomisjonis küsisin, mis see proportsioon on – meil on ju välisettevõtted, kes osutavad teenust, ja Eesti ettevõtted, kes osutavad teenust –, siis öeldi, et proportsioon on kuskil 32 : 68. Ehk 68% sellest lisatulust maksab kinni meie ettevõtja. See on meie ettevõtjate raha. 

Ma soovin lisaaega ka. 

Kolm minutit lisaks. 

Nüüd ma toon teile hästi lihtsa näite, kuidas see maksutõus ei puuduta ainult transpordisektoris tegutsevaid ettevõtteid. Me külastasime hiljuti Räpinas ühte ettevõtet, kes tegeleb paberi ümbertöötlemisega. Tegemist on Aktsiaseltsiga Räpina Paberivabrik. Uhke tunne oli seal olla. Saime infot, millega ettevõte tegeleb. Vanast paberist tehakse uut asja – see on tegelikult roheline [mõtte]viis. Tegelikult see ongi õige rohepööre: võetakse vanapaber ja tehakse uus toode. Ja selle toote eksport on suunatud Skandinaaviasse. Ta on kõige suurem taaskasutatud paberist toodetavate toodete eksportija Skandinaavias. Kõige suurem. Ma küsisin, kuidas teiste turgudega on, näiteks Saksamaa ja Lõuna-Euroopa. Sealt tuli vastus, et teate, meile tuleb sealt hästi palju hinnapäringuid. Me oleme konkurentsivõimelised hindadega, mis puudutavad seda toodet, aga me ei saa sinna transportida, kui see transpordimõõde tuleb juurde, sest siis ei ole [hind] enam konkurentsivõimeline. 

See läheb väga hästi praegu kokku selle eelnõuga, millega veelgi suurendatakse transpordikulusid. Kui võetakse transpordisektorist maksu lisaks, siis ju lõpptarbija maksab selle kinni, ka Aktsiaselts Räpina Paberivabrik. Ja kui me räägime, et peaksime soodustama eksporti ja leidma uusi turge, siis kahjuks see nii ei ole. See eelnõu tegelikult tapab seda. Transport on väga oluline, kui me räägime logistikast ja kaupade veost. Me saame siin toota konkurentsivõimelist kaupa, aga kui me ei saa seda transportida, siis ei ole sellest väga suurt kasu. 

Nii et mul on kahju, et just selliste eelnõudega pärsitakse meie majanduse arengut ja nende ettevõtete arengut, kellel on päris suur perspektiiv. See oli ainult üks näide, mille ma tõin. Täpselt samamoodi me oleme saanud signaale erinevatelt ettevõtetelt, kes on orienteerunud ekspordile: see eelnõu paneb [tegevusele] pidurid peale. Seda ei tohi teha. 

Ja kui lugupeetud minister tõi siin arvud välja, et väidetavalt on ka mingi analüüs tehtud, siis laiemat pilti meil ju tegelikult ei ole. Võib-olla see mõjutab transpordisektorit, nii nagu protsentuaalselt oli välja toodud, null koma millegagi protsenti, aga üleüldisele majandusele ja eriti nendele ettevõtetele, kes on orienteerunud ekspordile, see mõjub juba nii palju, et nad jäävad klientidest ilma. Ja need on väga suured kaotused, väga suured kaotused. 

Nii et mina kutsun üles, kindlasti ka ministrit, vaatama seda asja palju laiemalt. Me praegu räägime ühest eelnõust, aga kokkuvõttes on meil 13 eelnõu, mis on usaldushääletusega seotud, ja enamus nendest räägib ikkagi maksutõusudest. Kui kõik need ritta panna, siis tegelikult tõuseb maksukoormus nii ettevõtjatele kui ka meie elanikele märgatavalt ja loomulikult see pärsib meie ettevõtjate arengut. 

Nii et mitte mingil juhul ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada ja loomulikult me ei usalda ka peaministrit. Siinkohal ma kasutan võimalust ja kutsun Eestimaa inimesi appi: minge palun kodulehele rahvaalgatus.ee ja hääletage peaminister maha! Aitäh!

Aitäh! Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head need vähesed, kes saalis viibivad! Nagu tavaks on juba kujunenud, koalitsioonisaadikuid saalis üldse ei viibi. Kuigi nad räägivad, et tahaks hirmsasti tööd teha, ei ole näha, et nad tahaks tööd teha. 

No see valitsus tuleb oma eelnõudega siia ja [ütleb] ilusaid moonutatud lauseid. Eelmist eelnõu, millega kaevandamistasusid väga tõhusalt tõsteti, nimetati leevenduseelnõuks. Siis on nimetatud mingit maksuküüru, mida tegelikkuses ei ole, ja kuidas selle [kaotamise tulemusel] jääb väidetavalt raha kõigile rohkem kätte. Puhas vale. Noh, nagu peaminister ees, nii terve valitsus järel: lihtsalt vale vale järel. 

Küsisin siin enne küsimuste voorus, kas selle eelnõu kohta on tehtud ka mõjuanalüüs, kuidas transporditeenust pakkuvatele ettevõtetele, transpordiga tegelevatele ettevõtetele need maksutõusud mõjuvad. Minister rääkis ainult mingitest kliimamõjudest. Aga ma küsisin ettevõtluse kohta, sest see valitsus on jäänud silma eelkõige sellega, et maksustab inimesed üle, halvendab väga oluliselt nende hakkamasaamist, hävitab väga tõhusalt meie ettevõtluse igat valdkonda sellega, et muudkui maksustab ja maksustab. Hävitab Eesti majandust ja hävitab kogu Eesti riiki. 

Teedemaksude ja hindade tõusmine mõjutavad ju transpordiettevõtteid väga tugevalt, sest lisaks sellele on kütusehinnad valitsuse tõstetud aktsiiside tõttu tõusnud ja tuleb automaks. Kõik need avaldavad oma mõju. See on üks järjekordne maksutõus. Ega muud käekirja ei olegi, ainult maksutõusud. 

Siin seletuskirja tekstis on toodud, et eelnõu eesmärk on vähendada Eestis sõitvate autode CO₂ heitkoguseid. Ja jälle maksutõusudega! Kõigile tavalistele inimestele ja ettevõtjatele pannakse mingid kohustused peale, samal ajal kui valitsusrahvas peab vajalikuks käia Dubais COP28 suurel konverentsil. Ainuüksi sellele paviljonile läks 260 000 ja siis oli 50-liikmeline delegatsioon, kelle lennukulud kõik maksti kinni. Selle kohta, et lennukitega sinna sõidetakse, ütlevad ministrid kõik, et see on väike mõju. 

Aga nüüd äkki on [Eesti] mõju justkui niivõrd suur. Pisikene Eesti peab maailma kliimaprobleemid [lahendama]. Naeruväärne! Te ise ka usute seda, mida te räägite? See väike täpikene, Eesti, lahendab kogu maailma kliimaprobleemid ja need probleemid ka, mida meil ei ole. See on täiesti absurdne jutt. 

Ja tagatipuks see, et nüüd on nii kiire. Jälle tuttav käekiri, üleminekuaega ei anta. Täna on 4. detsember. 1. jaanuar 2024 hakkab kehtima see [seadus]. See ongi uus poliitkultuur, mida meile siia suure hurraaga tooma tuldi. Ei ole üleminekuaega, ei ole korralikku eelnõu menetlust, mõjuanalüüsi, mitte midagi. Aetakse igasuguseid valejutte, à la leevenduseelnõu ja ma ei tea mis iganes kliimaeesmärgid. No lihtsalt valetatakse nii, et silm ka ei pilgu. 

Muidugi ma ei saa üldse aru, kuhu sellega nii kiire on. Siin seletuskirjas on märgitud, et kuna ühe direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 25. märts 2024, siis aega on. Meil on väga palju direktiive, mida pole üldse veel vastu võetud, kuigi tähtaeg on läbi. Aga vot, sellega on nii kiire. Sellepärast on nüüd vaja seda kohe usaldusküsimusega hakata siduma, sest teistmoodi ei oskagi see koalitsioon ju ühtegi eelnõu menetleda. Nad ei oskagi! Nagu näha, nad ei oska [teistmoodi] ega ole harjunud siin saalis tööd tegema. Ja nad ei oska debatti läbi viia, kuigi nad ainult räägivad siin, et me debateerime, me räägime. Nemad [kasutavad] jõumeetodit, suruvad [eelnõusid] läbi usaldushääletusega. 

Seda eelnõu ei saa toetada põhimõtteliselt, sest niimoodi neid asju ei tehta. Niimoodi ei tehta! Meil on olemas Riigikogu kodu- ja töökord, millest peaks lähtuma ja mis tänaseks, paistab, on prügikasti visatud. Üleüldse, see on valesid sisaldav tekst siin. Aitäh!

Aitäh! Pean oluliseks [teha] väikse repliigi, et märkus selle kohta, et koalitsioonisaadikuid saalis ei ole, ei vasta tõele. Selle märkuse tegemise hetkel oli suhe 1 : 2, nii et see märkus … (Räägitakse kohapealt.) Neid on oluliselt rohkem. Tol hetkel oli kolm, praegusel hetkel on neli. See suhe ongi 1 : 2, nii et see märkus ei olnud kohane. Evelin Poolamets, palun! (Räägitakse kohapealt.) Ei, keegi ei jooksnud kohale. Märkuse tegemise hetkel ma lugesin ära, et saalis oli kolm koalitsiooni liiget. (Räägitakse kohapealt.) Ma ei usu, et opositsiooni on üle tulnud inimesi. Jah, palun, Evelin Poolamets!

Ma vaatasin, et te ei ole lõpetanud veel.

Jah, vabandust!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Meil on usaldushääletusega seotud eelnõu, mis peab justkui hakkama kliima ja CO₂-ga võitlema. Kui me tõesti peame CO₂ ääretult kahjulikuks, vaatamata sellele, et kaugel Dubais oli naftašeikide juures tore kliimakonverents, vaatamata sellele, et sinna sõitmine eralennukitega on väga kahjulik keskkonnale, ja arvestades, et kogu transpordi[sektor] annab umbes veerandi inimkonna kasvuhoonegaaside emissioonist, olles niiviisi kõige saastavam sektor, siis on mõtleva inimese jaoks olukord üpriski skisofreeniline. 

Kõik valitsused räägivad vajadusest vähendada CO₂ emissiooni, samas võetakse pidevalt ette kampaaniaid kruiisi- ja konverentsituristide ligi meelitamiseks. Riiklikult antakse eksporditoetust. Virumaa piim sõidab iga päev Leetu piimakombinaati ja samas veetakse Poolast siia jogurtit. Loomulikult ei erine piimatooted mitte millegi poolest oluliselt ja samuti ei erine ka tootmistingimused ja kulud, kuid ikkagi on võimalik kuskilt leida pisike hinnaerinevus ja niimoodi lasta mõtlematult vastu taevast meretäis autokütust.

Ehk lühidalt kokku võttes, praeguse aja ühiskonna suur transpordivajadus ei tulene loomulikest põhjustest, vaid suuremalt osalt valedest poliitilistest otsustest, mida tehakse üldiselt lähtuvalt poliitikutele raha andjate soovidest. Siinkohal ei saa jätta mainimata ka Kaja Kallase otsust keelata riigiettevõttel Operail Vene-suunalised veod. Samas kasvatas see otsus tema abikaasa osalusega Stark Logisticsi tulusid. Need tulud olid niivõrd ahvatlevad, et ka meie peaminister pidi [laenama] või tal tekkis vajadus laenata oma abikaasale sadu tuhandeid eurosid.

Küsisin ministrilt seadusemuudatuse kohta, mis puudutas heiteta veoautosid. Kujutage ette, heiteta veoautod! Ma ei tea, võib-olla keegi on näinud heiteta veoautot, millel on haagis ja mille täismass on üle 12 000 kilogrammi. Vaatame, milline siis elektriauto peaks olema. Siiani ei ole ühtegi sellist veel olnud, aga näete, juba teeme seadusi.

Teeme mõned lihtsad arvutused, kuidas meil see elektriauto siis sünnib või on see elektriauto ikkagi ulmevaldkond. Näiteks tavalise pikamaareka paagid mahutavad 1800 liitrit diislikütust. Lihtne arvutus näitab, et selle energeetiline väärtus on umbes 17 megavatt-tundi, diiselmootori kasutegur on umbes 40%, seega kasulikku energiat saame sellest 7 megavatt-tundi. Parim 100-kilovatt-tunnine liitiumaku kaalub umbes 830 kilo.

Üks minut lisaaega.

Üks minut lisaks, palun!

Seega saame, et diisli asendamiseks [oleks vaja] 58 tonni akusid. Kui me tahame diiselreka asendada samaväärse elektrirekaga, siis see elektrireka hakkab vähemalt 58 tonni kaaluma. Samas on veoauto lubatud täismass 25 tonni. Minu meelest on siin probleem. Aga näed, seadus on juba olemas – ju ei ole probleeme! Ja ma ei hakka rääkima siinkohal vesiniku energiatihedusest. Ehk siis jätkame ulmevaldkonnas. Ma ei toeta ulmet ja ma ei toeta selle seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Taas kord räägime usaldusküsimusega seotud eelnõust ehk siis sellest, miks tänast valitsust ei peaks usaldama. 

Maksutõusud, nagu ka see eelnõu ei üllata Reformierakonna puhul enam kedagi. Lähiaastatel on ligemale 20 maksutõusu ja uut maksu. Vägisi jääb mulje, et Eesti inimesed on Reformierakonna jaoks lihtsalt üks statistiline ühik, kellelt eelarve täitmiseks raha välja pigistada. Selle asemel, et keskenduda Eesti ettevõtlusele ja regiooni parimate tingimuste loomisele ja selle kaudu ka majandusele uue hoo andmisele, eelistatakse maksutõuse, nagu on ka see teekasutustasude tõus. Mitte ükski riik ei ole suutnud ennast veel rikkaks maksustada ja ma olen täiesti kindel, et seda ei suuda ka Reformierakond. 

Aga kui räägime autovedudest, siis tänane valitsus ei ole siiani mõistnud, et igasuguse autoveonduse eelduseks on hea ja turvaline maantee. Vastasel juhul ei panustataks suuri summasid Rail Balticusse, vaid Eestis oleksid kiirkorras valmimas korralikud neljarealised teed Tartu ja Ikla suunas. Turvaliselt Tallinnast Tartusse mööda neljarealist teed, turvaliselt Tallinnast Iklasse mööda neljarealist teed – see ei ole prioriteet. Selle asemel projekteeritakse ja ehitatakse Rail Balticut, kuigi tegelikult oleks, vastupidi, vaja kiirkorras edasi liikuda neljarealiste maanteedega. See on reaalne tänane probleem, mis vajaks tegelemist. 

Autorongid ja nendest möödasõidud on ohtlikud. Eesti riik on võtnud ka näiteks Euroopa Liidu ees kohustuse Tallinna-Pärnu maantee oluliselt turvalisemaks ehitamiseks, aga samme ei ole näha. Selle kohustuse täitmisel paluks mitte eraldada kaherealist teed piirdeaiaga, nagu on Tallinna-Rapla maanteel ja mitmes kohas mujal ka tehtud, vaid ehitada ikkagi välja korralik 2 + 2 maantee. Poolas on kiirtempos valmis ehitatud kogu riiki kattev kiirteedevõrgustik ja Leedu lõunaosas enne Poola piiri käivad samamoodi hoogsalt neljarealise maantee ehitustööd. 

Läbi Eesti, Läti ja Leedu korraliku neljarealise Via Baltica maantee ühine kiirkorras väljaehitamine oleks oluliselt perspektiivikam projekt kui raudtee rajamine, mida nagunii ei tule. Autoga liikumisel on inimestel oluliselt suurem [vabadus], mida rongiga ei ole. Ükskõik, kas rääkida kaubavedudest või turismist, ise saab valida sihtkoha, ei ole ümberistumisi ja jäävad ära mitmed muud ebameeldivused. Ka Eesti turismile tooks neljarealine Via Baltica kindlasti oluliselt rohkem kasu ning soodustaks turistide ühtlasemat liikumist üle Eesti kui Tallinnas ja Pärnus peatuvad kiirrongid, mida veel niipea ei tule.  

Valitsust, kes eelarve täitmiseks ei leia paremat plaani kui massilised maksutõusud ja ei suuda leida viisi, kuidas jätta Eesti ettevõtjad kõrvale teekasutustasude kergitamisest, ei saa usaldada. Lisaks on valitsus silmakirjalik. Seltskond, kes lendas kokku Dubai kliimakonverentsile tuhandete kaupa lennukitega, eralennukitega, ei ole usutav selles küsimuses. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon hääletab sellel hääletusel valitsuse usaldamise vastu ja kutsun üles ka teisi fraktsioone meie eeskuju järgima. Aitäh!  

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seda on hea näha, et te kannatlikult olete siin kohapeal ja kuulate ettekandjate ettepanekuid ja arvamusi. Aga muidugi on kurb see, et kõik need muudatused ja ettepanekud, mis on valitsusest tulnud, on seotud usaldushääletusega. Kahjuks tähendab usaldusega [sidumine] seda, et tänast valitsust ei saa usaldada, ja seda väga lihtsal põhjusel: kuna valimistel saadud mandaat ei tähenda seda, et me hakkame nüüd kõiki teekasutustasusid ja maksusid tõstma. Rahva vaeseks maksustamine ei ole kunagi toonud head ja sotsiaaltoetuste suurendamisega me ei paranda inimeste elujärge. Pigem [tuleb] lasta ettevõtjatel ja inimestel ise hakkama saada. Riik tuleb korrigeerima siis, kui see on hädavajalik. 

Aga nüüd selle liiklusseaduse [muudatuse] juurde tulles, millega alandatakse vanusemäära, see on tõesti teretulnud. Bussijuhtide põud on Eestis väga suur, rekajuhtide [põud] täpselt samamoodi. Vajadus nende töö tegemiseks, vajadus nende rooli taha saamiseks on väga suur. Selle jaoks vanusepiiri allatoomine on mõistlik. 

Muidugi mõistlik ei ole see, et see hea idee on seotud usaldushääletusega. Selle hea idee nullib ära see, et valitsus püüab leida selle kaudu usaldust, et me saaksime niiviisi edasi minna. No ja see näitab praeguse valitsuskoalitsiooni tegelikku palet. Kui kevadel võeti usaldushääletusel vastu kuus seaduseelnõu, siis praegu on lisatud veel kuus ja rohkemgi. Sellega on ületatud kõik rekordid 2023. aastal [võrreldes] kõikide eelnevate aastate peale kokku tehtud usaldushääletuste arvuga. 

Ja nagu ikka on seletuskirjas selgitused, miks seotakse usaldusega, proosalised: valitsus tahab seda laekuvat raha kasutada oma poliitika elluviimiseks, eelnõu on seotud 2024. aasta eelarvega. Kuskil ei ole öeldud, et see eelnõu on seotud tulumaksuseaduse muudatusega, mis on tegelik põhjus praegusteks maksutõusudeks. See on puhtalt Reformierakonna otsus, et tulumaksuseaduse muudatuse [jaoks] rahvalt lisaraha küsida. 

No see eelnõu praegusel juhul ikkagi näitab seda, et ettevõtjate maksustamine saab uue hoo sisse. Siin on põhjendus, et EKRE ettepanekud ei täida Eestis eesmärki CO₂ heitkoguseid vähendada 2,41 kilotonnini aastas ning ettepanekud ei suurenda teekasutustasu laekumist eelarvesse, mida on planeeritud 12 miljonit. Tuletan meelde, et tulumaksuseaduse muudatus läheb maksma meil aastate lõikes suurusjärgus 700–900 miljonit eurot. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa kindlasti sellega nõustuda, et maksud rahvale peale tulevad – ettevõtluse kaudu see kõik väljendub lõpuks lõpphindades. Praegu on põhitähelepanu suunatud käibemaksule, mis tõuseb 10%, ja siis arvestatakse lõpphinna numbrid täiesti marginaalsetena, aga enne lõplikku käibemaksu suurenemist suurenevad kõik allpool sisse[nõutavad] ja suurendatavad maksud. Kahjuks ei ole meie ettepanekuid siin arvestatud ja seepärast ei saa [eelnõuga] ka nõustuda. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole, küll aga on kõnesoov ministril. Palun, Kristen Michal!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed nii koalitsioonist kui ka opositsioonist! Ma mõne märkuse siiski teen. 

See eelnõu loodetavasti parandab Eesti ettevõtjate konkurentsipositsiooni võrreldes välisvedajatega, eeskätt just selle tõttu, et lühiajalisemaid ja seeläbi ajaühiku kohta kallimaid pileteid ostavad just välisvedajad. 

Mõjust ka paar lauset. Siin on igasuguseid numbreid kõlanud ja veidi puudus, et oleks jälle räägitud seosest sündimusega. Ma kordan jälle üle nagu katkine grammofon, et suurematel ettevõtetel oli teemaksude ja müügitulu suhe suurusjärgus 0,4–0,6% ja väiksematel 0,8–1,6%. Uute tasumääradega tõuseb see suhtarv suurematel ja uuema autopargiga ettevõtetel 0,1% [võrra] ehk vahemikku 0,5–0,7% müügitulust, väiksematel kasvab see umbes 0,2% [võrra] ehk kokku tuleb 0,9–1,9% müügitulust. Kuidas ettevõtted kannavad selle oma hinnastuspoliitikasse edasi, on iga ettevõtja valik, seda ei hakka meie siin oletama. Üldine tasumäärade maht toodi välja esimesel lugemisel ja [on toodud välja] ka eelnõu seletuskirjas. Seda kindlasti ei ole vaja üle käia. 

Mis mind isiklikult hämmastas, ütlen ausalt, [on see,] et EKRE saadikute arvates justkui ei ole olemas heiteta [veo]autosid. Siiski on Eestiski juba mõned registreeritud, võin öelda. Ja oma teisel tööpäeval või siis esimesel täistööpäeval läksin, möönan, propellerlennukiga – saan aru, et te muretsete selle heitejalajälje pärast – Rootsi, kus käisin muu hulgas Volvo rajal. Hiljem võin näidata teile pilti või videot, kui kunagi kutsute fraktsiooni, kus ma sõitsin selle teie arvates mitteolemasoleva heiteta veoautoga. Suur ja sõidab!

Mario Kadastik, kolleeg koalitsioonist seal nurgas, kes on istunud kogu selle aja kohal, kuulanud sõnavõtte, temagi vaatas välja, kuidas USA‑s – ettevõtte nime, kes siin teeb endale vist kampaaniat parajasti, ei pea mainima – 36‑tonnised veoautod sõidavad 400 miili kiirusega 65 miili ja päevas 300 miili nii et ludiseb. Põhiline probleem on juhtide, mitte enam autode puudus. 

Nii et ma soovitan mõelda sellest nii, et väiksem keskkonnajalajälg on igal juhul konkurentsieelis. Eesti ettevõtjad selles valdkonnas seda tajuvad ja selles suunas see eelnõu on ka [koostatud]. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Aga nüüd on küsimus istungi juhatajale, Evelin Poolamets, palun!

Minister tekitas minus oma viimase sõnavõtuga segadust. Ta rääkis Rootsist ja USA-st. Mul tekkis küsimus, kas see seadus, mida me siin menetleme, on ikka Eesti seadus või mille kohta see seadus käib. 

Aitäh! See on ikkagi meie enda seadus. 

Nii, head kolleegid, tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid ei hääletata. Asume lõpphääletust ette valmistama. Aga Helle-Moonika Helmel on midagi südamel, midagi uut. Palun, Helle-Moonika Helme!

Aitäh! Mul on tõepoolest [midagi] südamel. Kõigepealt tahaks öelda, et tore, et minister pidas vajalikuks lennata lennukiga Rootsi, et seal tutvuda Volvo elektriautoga. Aga ma kuulen, et saalist väljasolevad koalitsioonisaadikud hakkavad juba kogunema, ja ma annaksin neile võimaluse kümme minutit järele mõelda, kas nad ikka tahavad usaldada sellist valitsust, kes, kuidas ma ütlen …

Aitäh, hea kolleeg, ei pea liiga põhjalikult … 

Jah, lubage mul palun oma jutt ära lõpetada, küll ma jõuan selleni ka.

… peab vajalikuks silmakirjalikult CO₂‑heidet toota kliimakonverentsile sõites ja samal ajal lükata maksudena ja teekasutustasudena selga koormise meie ettevõtjatele. Seetõttu las nad mõtlevad järele. Ma võtan kümme minutit vaheaega enne hääletust.

See on EKRE fraktsiooni nimel? Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, palun vaikust! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu 302. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt … Head kolleegid, palun vaikust! Elevus on nii suur, nii oluline seadus. Ettepaneku poolt on 51 liiget, vastu 33, erapooletuid 0. Eelnõu 302 on seadusena vastu võetud. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 13. mail 2023 esitatud arupärimine regionaalpoliitika kohta (nr 294). Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Lugupeetud kolleegid! Tõesti, arupärimine sai esitatud 13. mail.

Väga vabandan, ettekandja! Head kolleegid, me oleme arupärimise juures. Kui on debatt eelmise punkti üle, siis saame seda väljaspool saali teha, aga kuulakem nüüd ettekandjat. Aitäh! Palun, Anastassia!

Aitäh, istungi juhataja! Tõesti, arupärimine regionaalpoliitika kohta esitati 13. mail, aga see on siiamaani aktuaalne. Nimelt, see puudutab tulumaksuseaduse muutmist, millega muudeti ka kohalike omavalitsuste tulubaasi süsteemi. Ja nimelt, valitsus too hetk tõi mitu korda välja, et selle eelnõu eesmärk on linnade ja valdade tulubaasi tasakaalustada ja seeläbi vähendada üleriigilist regionaalset ebavõrdsust. Kuid kahjuks, kui natukene lähemalt vaadata, siis selle asemel, et kogu tulubaasi laiendada ja aidata kohalikke omavalitsusi, tegeleb valitsus hoopis ümberjagamispoliitikaga ehk suurematelt omavalitsustelt võetakse raha ja see antakse väiksematele omavalitsustele. 

Seejuures me teame, kui jõuliselt riik tõstab makse, mis mõjutavad meie kohalikke omavalitsusi negatiivselt. Näiteks kas või ainuüksi käibemaksutõus viib [välja], ma arvan, väga suuri [summasid]. Linnade-valdade liit on öelnud, et need ulatuvad miljonitesse eurodesse. Tulenevalt sellestsamast eelnõust, mis on tänaseks kahjuks juba vastu võetud, esitasin regionaalministrile järgnevad küsimused. 

Esiteks, mis puudutas eelnõu, on see, et linnade ja valdade liidule anti too hetk kooskõlastamiseks vaid kaks tööpäeva aega. Kuidas üldse sellist menetluslikku tähtaega saab pidada mõistlikuks, sest kooskõlastada oli vaja 79 liikmega, see tähendab 15 linna ja 64 valda? Teiseks on oluline moment see, et riigil on plaanis mitu suurt maksumuudatust. Tänaseks on need juba, nagu me teame, vastu võetud ja nendesamade maksutõusudega suurendatakse riigieelarvet tegelikult ju omavalitsuste arvel. Miks siis pole omavalitsustel omakorda otsustatud selle tõttu tulubaasi suurendada? 

Too hetk oli ka väga suureks debatikohaks majutusasutuste käibemaksuerandi kaotamine. Me teame, et täna see maksutõus ei ole nii suur, kui algselt [plaaniti], aga siiski, see on siiamaani aktuaalne. Nimelt, see küsimus puudutas majutusasutuste käibemaksuerandit ja ka seda, kuidas see võib meil lüüa turismisektorit ja seeläbi ka kohalikke omavalitsusi, eriti väiksemaid. Kohalikud ärid hakkavad ju selle tõttu välja surema ja see omakorda mõjutab kohalikku kogukonda, eriti kohalikku tööhõivet. 

Too hetk, ma mäletan väga selgelt, suhtus ka regionaalminister väga skeptiliselt selle maksuerisuse kaotamisse ning ütles, et vajadusel tuleb arutada regionaalvaates ka võimalikke leevendusmeetmeid. Ja too moment oligi selline küsimus, kuivõrd ratsionaalne on selline valitsuse poliitika, et ühelt poolt seatakse ohtu üks valdkond ja siis hakatakse teiselt poolt otsima sellele leevendusmeetmeid. 

Ja üks oluline moment on see, et too hetk käis läbi see, et kui kohalikud omavalitsused tahavad kuidagi läbi lüüa või et neil oleks lihtsam, siis nad võiksid kehtestada oma maksu, näiteks turismimaksu või siis mingi muu maksu. Ja mitmed küsimused puudutasidki just sedasama teemat, kuidas kohalikud omavalitsused saavad üldse mingit täiendavat maksu kehtestada, kui me teame, et valitsus juba tõstab käibemaksu, tulumaksu ja erinevaid muid makse. Kuidas siis hakkab kohalik omavalitsus veel lisamakse [kehtestama]? 

Ma loodan, et me saame täna nendele küsimustele ministrilt vastused ja meil avaneb täiendav diskussioon regionaalpoliitilistel teemadel. Aitäh!

Suur tänu, Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli arupärija küsimustele vastamiseks regionaalminister Madis Kallase!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärimise esitaja! Head Riigikogu liikmed! Kõik, mis puudutab regionaalpoliitikat ja regionaalset ebavõrdsust, on mulle üks südamelähedasemaid teemasid, millega ma olen alati hea meelega valmis teie ette tulema. Nii nagu ka arupärimise esitaja ütles, loodetavasti tekib hea diskussioon ja need teemad, mis meil üle Eesti praegu [arutelul] on, saavutavad ka laiema kõlapinna.

Kõigepealt taustaks: tõesti, küsimused olid esitatud juba maikuus ja tänaseks on sellest möödas kuus kuud. Esiteks peame vaatama tänast situatsiooni. Riigieelarve väga kehva olukorra tõttu ei ole võimalik ei 2023. aastal täiendavalt ega ka 2024. aasta riigieelarve üldiste tulude arvel erinevate toetusfondide ega ka tasandusfondi mahtu kohalike omavalitsuste jaoks tõsta, mis võiks nõrgema tulubaasiga KOV-ide finantsolukorda leevendada. 

Kui nüüd minna selle juurde, miks need otsused tehti kevadel niivõrd lühikese etteteatamisajaga, siis nagu me teame, peavad maksumuudatused olema üldjuhul kuus kuud ette ära otsustatud teie, Riigikogu poolt. Kuna kohalikel omavalitsustel oli vaja kokku panna nii nelja aasta eelarvestrateegia ja sügisest hakata arutama kõiki muudatusi, mis on seotud konkreetse eelarveaastaga, siis tavapärasele kooskõlastusringile me eelnõu tõesti sellel aastal viia ei jõudnud. Nii nagu ma kevadel ütlesin, ma [leian, et] see ei ole hea praktika ja seda me ei taha tulevikus teha, vähemalt mitte kohalike omavalitsuste rahastuse koha pealt. 

Aga mis selle tingis, oli see, et meil oli vaja teha otsus siis ja kohe. Me teame, milline on väga paljude Eesti kohalike omavalitsuste finantsseis. Me teame, millises seisus nad olid aasta alguses. Tegelikult mitmed nendest on ka praegu võitlemas väljakutsega, et saada oma 2024. aasta eelarve kuidagi kokku. Juunikuus suurendasime Riigikogus vastuvõetud tulumaksumuudatuse raames kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumisi riiklikelt pensionidelt 16,3 miljoni euro [võrra] ja vähendasime muudelt tuludelt tulumaksu omakorda 24,7 miljoni euro [võrra]. Suunasime 8,3 miljonit eurot tasandusfondi, mis üksüheselt toetab – [seda arvutatakse] mitme valemi abil – finantsiliselt keerulisemas seisus olevaid kohalikke omavalitsusi. Need muudatused aitavad üheselt kaasa sellele, et vähem tulukatel omavalitsustel oleks võimalik kõiki teenuseid pakkuda ning kõigi nende väljakutsetega nagu kõrged intressid ja teised suurenevad kulud ka järgnevatel aastatel toime tulla.

Riigi kulude kasv on suuremas osas seotud üldiste hüvedega ja on suunatud näiteks inimeste turvalisusele ja ei ole otseselt seotud inimese elukohaga. Siinkohal ma pean mainima ka seda, et aastaks 2024 on plaanitud kaitse-eelarve 3% piiri ületamine. Ka see on oluline kulu, mida otseselt ei saa võib-olla kohalike omavalitsuste toetuseks nimetada, aga see on kindlasti oluline panus järgmisel aastal riigikaitsesse. 

Pikalt on räägitud maksude kehtestamise ja rakendamise küsimustest kohalikes omavalitsustes. Täna me võime öelda, et tahame lähiajal tulla Riigikokku, et avada debatt kohalike maksude teemal. See on enamikes Euroopa riikides midagi iseenesestmõistetavat ja me kõik, kes me külastame Brüsselit või Luksemburgi, puutume sellega päris sagedasti kokku hotellis oma hotelliarveid makstes. Seal on kohe [arvele] juurde arvestatud turismimaks. Need teemad kindlasti tulevad lauale. 

Aga kõige suurem probleem on jätkuvalt see, mis puudutab regionaalset ebavõrdsust Eestis. Meil on Eestis väga suured käärid Tallinna ja Tallinna lähiümbruses olevate kohalike omavalitsuste, Tartu ja Tartu lähiümbruses olevate kohalike omavalitsuste [ja teiste omavalitsuste] finantsvõimekuse vahel. Millest see on tulnud? Viimase 15 aasta jooksul on üle 100 000 inimese liikunud Kesk-Eestist ja Eesti äärealadelt just nendesse piirkondadesse, mis on toonud kaasa selle, et just nendes piirkondades on ka füüsilise isiku tulumaksu [laekumine] oluliselt kiiremini kasvanud ja on loodud rohkem töökohti, kui seda on tehtud teistes piirkondades, kus nii hästi ei ole läinud. 

Lisaks me oleme võtnud eesmärgi, et Euroopa Liidu ettevõtluse toetusvahenditest suunaksime vähemalt 40% tulevikus kasvukeskustest ehk Harjumaa piirkonnast ja Tartu maakonnast väljapoole, et seeläbi aidata üldise elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna arendamisele kaasa. Tõesti oleks hea, kui me saaksime kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi toetada, sõltumata nende tänasest finantsvõimekusest, toetada võrdsetel alustel, ilma et me peaksime olemasolevaid vahendeid ümber jagama, kuid kahjuks peab ütlema, et selleks riigi rahaline seis praegu meile võimalusi ei loo. 

Oleme ette valmistamas uut eelnõu just sellest lähtuvalt, et täiendav nii-öelda tulumaksu ümberjagamine füüsilise isiku ja ka pensioni tulumaksuarvestuse pealt saaks toimuma, et nii aidata neid Eesti piirkondi – suurusjärgus 50 Eesti kohalikku omavalitsust 79-st –, kellel on äärmiselt keeruline seis, et nemad ka suudaksid pakkuda vastavaid teenuseid, tegelda ettevõtluse arendamisega ja anda nende piirkondade inimestele kindlustunnet, et seal piirkonnas on ka tulevikus avatud kool, lasteaed ja seal piirkonnas viiakse ellu kõiki neid projekte, milleks on vaja riigil omaosalust. 

See ongi suures pildis minu ülevaade regionaalpoliitika väljakutsetest. Jah, tõesti vabandan – arupärimine [esitati] juba kuus kuud tagasi –, kui midagi jäi täpsustamata või jätsin vastamata. Loodetavasti saan jätkuküsimustega neid puudutada. Aitäh!

Aitäh, hea minister! Selles, et me menetleme arupärimist kuus kuud hiljem, ei ole küll minister süüdi, vaid Riigikogu ise kamba peale kokku on sellise olukorra loonud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Peab ju tunnistama ja ma arvan, et te olete sellega nõus, et selle valitsuse regionaalpoliitika on läbi kukkunud. Teate, ühes portaalis, rahvaalgatus.ee, on tegelikult võimalus rahval oma hinnang anda. Nimelt, rahvaalgatus.ee kodulehel on petitsioon, kus rahvas saab öelda, et Kaja Kallas peab tagasi astuma. Mul on sellest lähtuvalt teile küsimus, kas teie olete juba rahvaalgatus.ee kodulehel käinud ja oma hääle andnud.

Aitäh! Ei ole seal käinud ja ei ole häält andnud. Ei ole ka plaaninud sinna minna.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud minister! Regionaalpoliitika ja kogu see temaatika on ühtaegu kohalik, ennekõike puudutab Eestit, kuid samas ka kogu Euroopa Liitu. Sa korra juba mainisid Brüsselit, Euroopa Liitu ja neid seoseid. Mind huvitab kõige rohkem see, kuidas on praegu Eesti esindatud, ja kuidas sulle tundub, millised on plaanid ja kas on midagi saavutatud viimasel ajal regioonide komitees, mis on Euroopa Liidu juures. Seal on alati olnud Eesti esindajad, pealegi väga paljudest fraktsioonidest. See, et praegu ei ole kõige paremad ajad meil, on ju selge. Ehk saab sealt abi.

Aitäh! Minu hinnangul on Eesti seal jätkuvalt hästi esindatud, nii nagu ka küsija viitas. Osalesin Euroopa Nõukogu suuremal raportikaitsmisel, [mis on] iga viie aasta tagant ja kus Eesti esindajad erinevatest kohalikest omavalitsustest – Rakvere linn, Viimsi vald ja mitmed teised – kohal olid. Mulle tundub küll, et Eesti hääl on seal kuulda, Eesti mured on laua peal, ja tegelikult mõistetakse, et Eesti Brüsseli vaates on ikkagi pigem ääreala ja need väljakutsed, mis meil on, jäävad Kesk-Euroopas sageli võõraks.

Kahjuks peab tunnistama, et see, et elu koondub pealinnade ümber ja mingid piirkonnad saavad nautida suuremat ettevõtluskasvu ja tulumaksu[laekumise] kasvu, on [küll] üleeuroopaline tendents, aga niivõrd suuri erinevusi, kui on Eestis Harjumaa ja Eesti ülejäänud piirkonna vahel, on Euroopas vähe. See näitab, et meil on veel võimalik mingeid samme astuda, et ka teised piirkonnad saaksid samasuguseid teenuseid pakkuda nagu Tallinn, Harjumaa ja Tartu. Siin meil kindlasti on, mille poole püüelda.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Mina tegelikult olen juba rahvaalgatus.ee keskkonnas ära käinud ja oma allkirja andnud, nagu siin kolleeg Lauri Laats [soovitas]. Soovitan loomulikult kõigil sama teha. Aga minu küsimus on selline. Kas te juba olete saanud mõnelt teenusepakkujalt sellise jõulukirja, et alates 1. jaanuarist peavad käibemaksu suurendamise tõttu inimesed teenuste eest rohkem maksma, olgu nendeks mobiilioperaatorid, sideoperaatorid [või teised]? Ma arvan, et [väiksemates] regioonides on see probleem palju tõsisem kui suuremates linnades ja nende naabervaldades.

Aitäh! Ma ise küll ei ole saanud ühtegi konkreetset kirja, mis sellele viitaks, et 1. jaanuarist mingi teenuse tarbimine läheb kallimaks, aga ma arvan, et ma sain küsimuse mõttest aru. Kindlasti on see suur väljakutse kõigi Eesti kohalike omavalitsuste jaoks ja kindlasti see mõjutab kõigi Eesti kohalike omavalitsuste erinevate teenuste hindasid. See on paratamatu, et see meid mõjutab. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab natuke laiemalt kohalikke omavalitsusi ja regionaalpoliitikat. Kuidas teie regionaalministrina suhtute valitsuse järjepidevasse poliitikasse, et lükatakse riigi kohustusi omavalitsuste kanda? Me näeme seda Tallinna puhul Tallinna Haigla näitel, me näeme seda hooldusreformi läbiviimisel, et antakse küll raha juurde, aga mitte piisavalt ja puudujäägi peab katma omavalitsus. Samamoodi me näeme seda õpetajate palga tõusu küsimuses, kus väga selgelt püütakse kuidagi omavalitsusi muuta, ma ei tea, palgaläbirääkimiste osapooleks või muul viisil [kaasata]. Riik, valitsus annab mingi lubaduse, paneb selle ka oma koalitsioonileppesse ja pärast seda täites eeldab, et omavalitsused justkui leiavad lisaraha ning toovad õpetajatele selle vajaliku ja oodatud palgatõusu. Kas see poliitika on mõistlik ja aus kohalike omavalitsuste suhtes või tegelikkuses peaks riik Vabariigi Valitsuse näol oma teenuste eest ja oma lubaduste eest ise vastutama ja mitte püüdma Suure Peetri ja Väikese Peetri mentaliteediga lükata neid omavalitsuste kraesse?

Aitäh! Kindlasti ma ei pea ühtegi sellist riigi käiku õigeks. Ka siis, kui ma ise kohaliku omavalitsuse juht [olin], oli see vastumeelt, kui riik otsustas, mis teenust või ülesannet tulevikus peaks kohalik omavalitsus täitma, aga andis selleks siis üldjuhul mittepiisavalt vahendeid. Ei saa öelda, et üldse ei oleks antud, tavaliselt need on ikkagi käinud käsikäes, aga väga sageli oli olukord, kus tõesti see teenuse pakkumine või ülesande täitmine oli mõnevõrra kulukam, kui riigi poolt esialgu oli planeeritud. 

Aga ma julgeks öelda, et see on üks minu kui regionaalministri ülesandeid kõigile sellistele asjadele tähelepanu juhtida. Ja tegelikult täna väga aktuaalsete õpetajate palgaläbirääkimiste valguses olen ma korduvalt ja korduvalt toonitanud ühte teemat: me ei tohi nendes läbirääkimistes unustada ka teisi õpetajaid, lasteaiaõpetajaid ja huvikoolide õpetajad. Nende palgad sõltuvad sisuliselt üks ühele kohaliku omavalitsuse võimekusest. Kui riik on näiteks lasteaiaõpetaja palgatoetuse andmise sidunud teatud protsendiga õpetajate palgast, siis loomulikult on minu kohustus igal sammul meelde tuletada, et õpetajate palgad peaksid tõusma, aga samamoodi peaksid tõusma lasteaiaõpetajate ja huvikoolide õpetajate palgad. See roll on tänases valitsuses minul ja ma proovin seda võimalikult hästi täita, et ei juhtuks olukordi, kus ülesanne antakse, aga piisavaid vahendeid ei anta.  

Ja kui nüüd puudutada konkreetselt hoolekandereformi, siis mina ütlen ka, et idee on igal juhul õige, et inimene peab saama hooldekodus olla, sõltumata sellest, kui suur on tema pension või missugune on tema varaline seis. Aga see, kuidas ja mismoodi me leiame selleks täiendavaid vahendeid … Kui kohalikud omavalitsused ei tule tänaste vahenditega toime, siis me peame tunnistama, et meil on siin väljakutse ja me peame selle mure ära lahendama. Mul on hea meel, et iga nädal on meil Sotsiaalministeeriumi esindajate, Rahandusministeeriumi esindajate ning Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi esindajatega kohtumised, kus me tegelikult otsime neid lahendusi. Me ei eita, et meil on seal probleem. Me peame selle ära lahendama. Inimene ega kohalik omavalitsus ei tohi jääda kannatajaks. 

Kersti Sarapuu, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Olete olnud tunnustatud omavalitsusjuht ja kindlasti olete te kursis, et praegu tehakse 2024. aasta eelarveid. Kõikidel omavalitsustel, nagu te ka oma vastustes ütlesite, on tõesti väga raske. Sellesama ümberjagamise puhul olen ma toonud ikka Järva valla näidet: nad saavad ümberjagamise käigus 60 000 [eurot], aga nende käibemaks on 140 000 eurot. Paide linn ei saa sellest ümberjagamisest praktiliselt midagi ja eks on nii ka teiste omavalitsustega.  

Aga minu küsimus puudutab seda, et väga palju on üle väärtuste läinud näiteks investeeringute summad. Kas te olete valitsuses arutanud selle üle, kuidas omavalitsusi aidata investeeringutega? Nagu te mäletate, koroonaajal suunati Jüri Ratase valitsuses väga palju raha just nimelt selleks, et ettevõtetel oleks tööd …

Aeg!

… ja tuleks ka lisatulusid tulumaksu näol.

Aitäh! Alustan küsimuse teisest poolest: [millised on] praegu kohalike omavalitsuste, just nende kohalike omavalitsuste, kes jäävad rahvastiku kasvu piirkondadest välja, mille hulka kuuluvad ka teie nimetatud kaks piirkonda, peamised investeerimisvõimalused? Neid me tahame ennekõike toetada täiendavate Euroopa struktuurifondi vahendite suunamisega. Aga tuleb ka sellega arvestada, et sageli nendel kohalikel omavalitsustel ei ole omaosaluse katmiseks võimalusi. Seetõttu on siin vaja leida kompleksne lahendus. Meie oleme valmis, nii nagu ma ütlesin, ka teises ja kolmandas etapis tulumaksu muudatustega neid täiendavaid vahendeid andma. 

Mis puudutab tulumaksu ümberjagamist, siis jah, tõesti, 33% sellest läks Ida-Virumaale. Tänane mudel näitab, et Ida-Virumaa väljakutsed on tegelikult suuremad kui mingites teistes piirkondades. Ja see, et Narva linn või Kohtla-Järve saavad sisuliselt 700 000 – 800 000 [eurot] aastas püsituludeks juurde – kindlasti on sellel oluliselt suurem mõju kui teie toodud 60 000 euro näide. See näitab, et seda mudelit tuleb edasi disainida, ja tuleb vaadata, kas saab sinna mingeid täiendavaid komponente juurde panna, et me räägiksime ka Järva maakonna kohalike omavalitsuste puhul sadadest tuhandetest eurodest. See juba mõjutaks eelarve suundumust positiivsema tulemuse poole. Aga jah, Euroopa Liidu struktuurifondi vahendid on investeeringute osa ning teine etapp ja kolmas etapp tulumaksu ümberstruktureerimine.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkan seda küsimust, mille mu kolleeg Kersti Sarapuu küsis. Mulle on jäänud arusaamatuks, millist süstemaatilist probleemi tulubaasi ümberjagamisega lahendatakse. Kas teil on tänaseks olemas analüüs ja näited, kui suur osa kohalikest omavalitsustest saab tänu sellele teha lisainvesteeringuid ja osaleda Euroopa rahastuse taotlemises? Kui suur osa kohalikest omavalitsustest saaks näiteks tõsta koolitöötajate palkasid ja ka lasteaiatöötajate palkasid, kui seda peab tegema? Praegu, ma kuulsin, investeeringuteks võimalusi tegelikult ei ole. Samuti ei ole võimalik saada eurorahastust, sest kohalikel omavalitsustel pole piisavat summat, et tasuda omaosalust. See tegelikult tähendab, et see süsteem ei toimi. Me saame aru, et kriisid ja kõik maksutõusud viivad kohalikest omavalitsustest jälle välja selle summa, mis te tegelikult teisest taskust [neile] jagate. Mis on see probleem …

Aeg!

… ja millised on lahendused?

Aitäh! Nii nagu ma nimetasin, Eestis on ikkagi kümneid kohalikke omavalitsusi, kes tegelikult on saanud tulumaksusüsteemi muutmisest päris arvestataval osal kasu. Just sellest lähtuvalt ma kahtlustan, et ilma selleta oleks Eestis päris mitu kohalikku omavalitsust, kellel oleks järgmise aasta eelarve kokkusaamine ülimalt keeruline. Kui me oleme näinud ära esimeste kohalike omavalitsuste 2024. aasta eelarved, siis me teeme kindlasti analüüsi selles vaates, et kui näiteks linnal X ei oleks 900 000 eurot olnud võimalik järgmise aasta eelarves ette näha, kuidas ta oleks saanud mingeid oma investeeringuid [teha] või ka püsikulusid katta. Selles vaates see [analüüs] kindlasti tuleb. 

Mis puudutab seda, miks me seda tegime, siis sellel on tegelikult väga lihtne põhjus: seni ehk hetkel kehtivas tulumaksuseaduses on selgelt öeldud, et lisaks erinevatele toetusfondidele sõltub kohaliku omavalitsuse rahastus üksikisiku tulumaksust ja tasandusfondist. Üksikisiku tulumaks on 100% sõltuv sellest, kui palju on mingis piirkonnas tööealisi elanikke, milline on piirkonna keskmine palgatase ja kui palju nendest inimestest on tööhõivega hõlmatud. Sellest lähtuvalt, kui me seda mudelit edasi kasutaksime – ja me teame, et üha rohkem inimesi liigub üle Eesti Harjumaale või Tartusse ja Tartu ümber –, siis paratamatult see tendents süveneb. Piirkondades keskmine vanus tõuseb, lisaks pensionäride arv pidevalt kasvab. Selle tõttu me peame maksusüsteemi ära muutma, vastasel korral ei ole võimalik juba täna, rääkimata siis homme või ülehomme, neid kohalikke omavalitsusi kuidagi hallata ega nendel oma igapäevaste teenustega hakkama saada. See on reaalsus, selline on meil praegu üle Eesti rahvastiku paiknemine, just vanuselist struktuuri arvestades. Nii kurb, kui see ka ei ole, selline on tänane reaalne Eesti seis.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! No ma ei hakka pikalt ajalugu meelde tuletama, aga eriti raske hakkas omavalitsustel ikkagi viimasel kahel aastal, kuna täiendavat rahastust neile ei leitud ehk ei peetud prioriteediks kohalikke omavalitsusi aidata. Kriise tuli üksteise otsa, nagu me teame: energiakandjate hinna tõus, selle järgi üldine hinnatõus, investeeringute kallinemine, laenuintresside tõus, õpetajate palga tõus, mis on ilus asi, aga nii nagu te ise ka ütlesite, lasteaiaõpetajate ja huvikoolide õpetajate palkasid pidi tõstma omavalitsus ja selleks raha ei antud. See on tekitanud päris suure augu. Ma saan aru, et teil ei ole palju tööriistu. Nüüd te olete otsustanud seda tulu ümber jagada nii, et võtate veidi vähem vaestelt [ja annate] rohkem vaestele seda raha. Vaesust ümber jagades aga midagi juurde ei tule.

Aga minu küsimus puudutab majanduse elavdamist. Kas on võimalik välja mõelda mingi muu finantsinstrument, et toetada just Euroopa Liidu raha kasutuselevõttu, sest see on praktiliselt ainuke investeeringuraha … 

Aeg!

… mida on võimalik kasutada?

Aitäh! Kindlasti on võimalik neid lahendusi vaadata. Ma arvan, [et sellega haakub] ka Riigikogu liikme Enn Eesmaa küsitud küsimus, mis puudutas Euroopas meie esindatust ja kuidas me sealt neid praktikaid vaatame. Eks me kogu aeg monitoorime, kuidas me saaksime neid vahendeid paremini kasutusele võtta, missuguseid täiendavaid toetusmeetmeid me võiksime veel disainida, milliseid leevendusmeetmeid nendesamade meetmete kasutuselevõtul võiks välja pakkuda. Tegelikult hea näide selles mõttes, et saab ka asju muuta, on õiglase ülemineku fond Ida-Virumaal, [mille jaoks] me oleme tegelikult päris palju praeguseks hetkeks meetmeid ümber disaininud, et need sobiksid paremini piirkonda, et need sobiksid paremini võimalikele investoritele ja et need sobiksid paremini nendele kohalikele omavalitsustele, kes seal piirkonnas on. Just nende sisendite põhjal me oleme [meetmed] ümber teinud.

Aga sellega võib nõustuda, et tõesti, kõigil kohalikel omavalitsustel on suured väljakutsed. Ma jään juba teist korda siin kõnepuldis sellel teemal rääkides endale kindlaks, et Eestis on väljakutsed kõigil kohalikel omavalitsustel, keda meil on 79, aga nendest kusagil 20-l on oluliselt keerulisem seis kui võib-olla 20-l paremas seisus oleval kohalikul omavalitsusel. Nii see on ja ma ei häbene seda öelda, et tõesti on väga suur regionaalne ebavõrdsus. See, et mingid piirkonnad arenevad kiiremini, rahvastik kasvab seal kiiremini ja töökohti luuakse kiiremini, on tänane Eesti reaalsus.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ei ole saladus, et minu lemmikkoht Eestis on Ida-Virumaa. Täna on regionaalpoliitika tugevdamise eesmärgil ametisse nimetatud valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga. Peaminister mitu korda väitis, et tema ainuke tööülesanne on just üleminekufondi raha kasutamine. Sel laupäeval võtsin mina osa telesaatest, kus osalesin koos Jaanusega. Ta rääkis seal sellest, et tema ülesannete ring on palju laiem. Palun vastake, kellel on [õigus], kas peaministril või eriesindajal. Esindajal, vabandust, mitte eri[esindajal]!

Aitäh! Hetkel on valitsuses kokku lepitud, et valitsuse esindaja ehk piirkondliku esindaja roll Ida-Virumaal on õiglase ülemineku fondi, siseriiklike toetuste ja teiste Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite parema kasutuselevõtu toetamine nii ettevõtete vaates, kohalike omavalitsuste vaates kui ka riigi vaates. See on hetkel tema ainus ülesanne. Samas on ta Ida-Virumaa kodanik, ta on igapäevaselt asjade sees. See, et ta mingitel teemadel soovib kaasa rääkida või mingitel teemadel soovib piirkonda toetada, on ainult tervitatav. Aga kui me võtame ametijuhendi, siis [näeme, et] me oleme pannud talle ühe ülesande, just sellest lähtuvalt, et need sajad miljonid, mis võiksid minna Ida-Virumaa piirkonna edendamiseks, igal juhul ka sinna jõuaksid ja võimalikult kiiresti. Sellest tulenevalt me oleme [seadnud] prioriteedid. Võib-olla juba nelja kuu pärast või kuue kuu pärast me muudame tema prioriteedid ümber, kui me näeme, et õiglase ülemineku ja teiste struktuurifondide vahendite rahad on hakanud liikuma. Praegu ta toetab ainult selles vaates.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana arupärija ise, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega). Kolm minutit lisaks, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud regionaalminister! Austatud kolleegid! Alustame sellest, et praeguse valitsuse regionaalpoliitika pole kahjuks üldse läbi mõeldud, [ehk on see isegi] läbi kukkunud. Kui me vaatame viimase aasta suurt ja kiiret hinnatõusu, laenuintresside kasvu ja erinevaid palgatõuse, mis olid enne valimisi sisse viidud, siis need on viinud omavalitsuste eelarvetest kümneid miljoneid eurosid. Linnade-valdade liit on lausa arvutanud, et see suurusjärk võib olla umbes 150 miljonit. Uued maksutõusud, mis meil nüüd uuest aastast hakkavad kehtima, teevad meie omavalitsused kahjuks veel vaesemaks. 

Me teame, et erinevate kriiside tulemusel on kõik linnad pidanud oma kulusid optimeerima, isegi asutusi sulgema, et lihtsalt kuidagi toime tulla. Selle asemel, et kasvatada omavalitsuste tulubaasi, aidata kõiki omavalitsusi, hakkab valitsus hoopis tegelema ümberjagamispoliitikaga. Ehk siis võetakse raha suurematelt omavalitsustelt ja antakse see väiksematele. Ütleme ausalt, täna pole mitte mingit garantiid, et seesama ümberjagamispoliitika tegelikult neid väiksemaid omavalitsusi aitab. Linnade-valdade liit on välja öelnud, et puudub igasugune mõjuanalüüs. Kahjuks see ongi tänane praktika. Millal me oleme näinud mõjuanalüüsi ükskõik mis maksutõusu puhul või muu olulise muudatuse puhul? Lihtsalt seda tervikpilti ega analüüsi pole. 

Kahjuks see, et riik tõstab samal ajal maksukoormust kõikidel kohalikel omavalitsustel, sööb tegelikult kokkuvõttes ära ka selle lisaraha, mida praegu tahetakse väiksematele linnadele, väiksematele omavalitsustele anda ja ära jagada nii-öelda suurte omavalitsuste arvel. Ehk mis toimub? Ühelt poolt riik tahab raha juurde anda väiksematele linnadele, ütleb, et näete, siin me toetame teid, ja samal ajal teiselt poolt võtavad nad selle kõik maksutõusudega ära. Ja nad võtavad seda ära topelt, väikesed linnad maksavad veel peale. Ärme unusta ka erinevaid muid reforme, hooldereformi ja erinevaid palgatõuse, mis on olnud. 

See, et suured linnad peavad selle kinni maksma, kas või Tallinn, on tegelikult mingil määral vastutustundetu, arvestades, kui palju on Tallinn pidanud enda peale võtma riigi kohustusi, olgu selleks Tallinna Haigla, olgu selleks Kopli päästekomando säilitamine, õpetajatele appi tulemine, näiteks klassijuhataja tasu tõstmine, mida Tallinn soovib uuest aastast sisse viia, lasteaiaõpetajate tasu tõstmine, pensionäride toetamine. Seal, kus on riik oma töö jätnud tegemata, on Tallinn tulnud appi ja saab nüüd kahjuks selle eest ka karistada. 

Ja nüüd tuleb välja, et seda ümberjagamispoliitikat tahetakse veelgi laiendada ja valmistatakse lausa uut eelnõu ja uut süsteemi. Aga kahjuks on see, millega valitsus tegeleb regionaalpoliitilisel tasemel, tegelikult asendustegevus, sest ühtegi süstemaatilist probleemi sellega ei lahendata. Tegelikult tuleks analüüsida – analüüs täna puudub –, milline näiteks on kohalike omavalitsuste reaalne võimekus järgmisel aastal üldse investeerida. Selliseid analüüse pole ja puudub üldpilt olukorrast. 

Ütleme ausalt, olukord on selline, et kogu maksupoliitika uue koormuse tõttu, sealhulgas hooldereform, ei jää kohalikele omavalitsustele uuel aastal mitte mingit võimalust ega ressurssi arenemiseks. Näiteks kui enne valimisi tõstis valitsus õpetajate palka, siis kohalikel omavalitsustel ei olnud võimalik tulla järgi ja viia samale tasemele lasteaiaõpetajate palk – ja see on tavaliselt kohaliku omavalitsuse ülesanne –, sest riik ei tulnud appi. Paljud ei leidnudki selleks võimalusi ja oli tõesti päris palju pahameelt, seejuures lasteaiaõpetajad tundsid, et neid diskrimineeritakse.

Ja kõik see – palgatõusu tagamine, hooldereform, käibemaksu tõus, euribori tõus – viib kahjuks selleni, et paljudel kohalikel omavalitsustel pole enam uuest aastast võimalusi investeerida, pole võimalust võtta täiendavalt laenu ja tegelikult pole ka võimalust taotleda Euroopa rahastust, sest neil lihtsalt pole ressurssi omafinantseeringuks. Seda tõi tegelikult täna ka regionaalminister oma vastustes välja. Sealhulgas me võime olla sellises olukorras, kus linnades pole isegi võimalust katta iga-aastaseid püsikulusid. 

Aga me teame, et omavalitsuste, ka väikeste omavalitsuste käekäik on otseses seoses terve riigi arenguga. Kui meie omavalitsused jäävad aina nõrgemasse positsiooni, ja kahjuks riik seda teeb, siis pole vaja imestada, et inimesed järjest väikestest kohtadest ära kolivad, eriti noored. Ja lahendus pole see, et me võtame raha suurtelt linnadelt, paneme täiendavalt maksukoormust – see ei ole lahendus – või otsime veel uut süsteemi, kuidas seda vaesust ümber jagada. 

Tegelikult on päris kahju, et riik lisaks sellele, et ta teeb inimesed vaeseks, soovib teha vaeseks ka meie kohalikud omavalitsused. Täna võib päris selgelt välja öelda, et kogu see maksu- ja regionaalpoliitika koosmõjus pole läbimõeldud ja on juba eos läbi kukkunud. Seetõttu on Keskerakond algatanud rahvaalgatuse kampaania Kaja Kallase tagasiastumiseks. Tänaseks on seal juba üle 20 000 allkirja. On aega veel pea kaks nädalat seda allkirjastada. Ma loodan, et kõik, kes arvavad, et praegune Reformierakonna poliitika viib meie riigi kraavi, kes pole selle valitsusega rahul ja kes arvavad, et on vaja koheselt midagi ette võtta, lähevad rahvaalgatus.ee lehele ja annavad ka oma allkirja ja toetushääle. Aitäh!

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Lähme järgmise, neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Martin Helme 11. mail 2023 esitatud arupärimine numbriga 127 toidusõltumatuse tagamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Varro Vooglaiu.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid, keda üleliia palju küll siin ei ole! Kannan ette põhiosa sellest arupärimisest, mis sai esitatud juba päris pikka aega tagasi, 10. mail. Tõtt-öelda ei ole sellest hullu, sellepärast et probleem on põhimõttelist laadi ja ei ole kuue või seitsme kuuga kuskile kadunud. 

"Teatavasti on toidusõltumatus väga oluline osa riigi iseseisvuse ja sõltumatuse eeldustest, olles oluline õige mitmel põhjusel. 

Esiteks tagab toidusõltumatus riigi kodanikele turvalise ja tervisliku toidu. Toidusõltumatus välistab olukorrad, kus riik peab sõltuma toiduainete impordist, mis võib kaasa tuua probleeme seonduvalt toidu ohutuse ja kvaliteediga. Samuti kahandab see riigi haavatavust toiduainete tarnete häirete korral. 

Teiseks, kui riik suudab toota suurema osa oma toidust kohapeal, aitab see luua stabiilsemat majandust. Toiduainete tootmine, töötlemine ja jaekaubandus annavad tööd paljudele inimestele ning aitavad kaasa majanduskasvule. Sõltumatus vähendab ka välisriikide mõju toiduainete hindadele ja võimalikele eksportpiirangutele, mis võivad kahjustada riigi majandust. 

Kolmandaks, kui riik suudab toota suurema osa oma toidust kohapeal (või kui riigis suudetakse toota suurem osa toidust kohapeal – V. V.), vähendab see põllumajanduslike toodete transporti ning seeläbi ka sellega seotud keskkonnamõju. Samuti võib kohalik toidutootmine soodustada säästlikumaid põllumajanduspraktikaid ja ökoloogiliselt vastutustundlikumat toidutootmist.

Lisaks eelnevale on toidusõltumatus praeguses keerulises julgeolekuolukorras oluline ka selleks, et suurendada riigi turvalisust ja valmisolekut erinevateks kriisideks, nagu näiteks loodusõnnetused, poliitilised pinged või koguni sõda. 

2021. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon teatise, milles visandati hädaolukorrakava, et tagada Euroopas toiduga kindlustatus kriiside ajal. Lisaks on Euroopa Liidus võetud suund nii mahetootmise kui ka lühikeste tarneahelate senisest suuremaks toetamiseks. Euroopa Liidu talust taldrikule strateegia näeb ette, et rakendada tuleks maksusoodustusi, mis toetaks üleminekut kestlikule toidusüsteemile."

Ja sellega seonduvalt esitasime härra ministrile kolm küsimust, mida ma ei hakka siin ette lugema. Oleksin tänulik, kui te enne küsimustele vastamist need ise ette loeksite kompaktsuse huvides. Suur tänu!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli regionaalminister Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärimise esitaja! Head Riigikogu liikmed! Nagu arupärija soovis, ma loen enne [vastamist] küsimuse ette, et oleks ülevaatlikum, millele ma vastan. Kogu selle laia temaatika puhul on kindlasti tegu väga olulise teemaga. Nii nagu regionaalse ebavõrdsuse teema puhul on mul hea meel, et ka sellel [teemal], mis puudutab toidujulgeolekut, Eestimaa toidutootmist, kogu seda temaatikat, on Riigikogus huvi ja soovi arutleda. 

Esimene küsimus: "Kuidas on planeeritud järgida erinevate roheleppe strateegiate täitmist läbi kohalike, väikeste toidutootjate ja ‑töötlejate maksusoodustuste rakendamise või muul viisil nende toetamise, vältimaks üha laienevat pankrottide ja sulgemiste lainet, eriti maaettevõtluses?" Esmalt, ma soovin täpsustada strateegiat "Talust taldrikule". Komisjon esitas strateegia "Talust taldrikule" 2020. aasta mais Euroopa rohelise kokkuleppe ühe põhimeetmena. Strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ning muuta Euroopa Liidu praegune toidusüsteem kestlikumaks. Samas on see vaid, ütleme, raam sellel asjal. Võib-olla veel olulisem on tuua välja alaeesmärgid: tagada piisav, taskukohane ja täisväärtuslik toit kõigi võimaluste piires, vähendada poole võrra pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning anti[mikroobikumide] müüki, suurendada mahepõllumajanduses kasutatava maa pindala, edendada toidu kestlikumat tarbimist ja tervislikumat toitumist, vähendada toidukadu ja toidu raiskamist, võidelda toidupettuste vastu tarneahelas ja parandada loomade heaolu. Ma lugesin selle ette selle pärast, et Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest on näiteks põllumajandusele, toiduainetööstusele, maaelule ja kalandusele ainuüksi 2023. aastal [suunatud] 395 miljonit eurot. Vabandan, 391 miljonit eurot! Needsamad tegevused on väga palju ka sellest meetmest ajendatud ja selle meetme raames väga paljusid tegevusi tehakse. 

Teiseks, mis puudutab toidutootjate ja ‑töötlejate maksusoodustuste rakendamist, siis oleme seda analüüsinud ja hetkel oleme seisukohal, et maksusoodustuste asemel on võimalikult täpselt sihitud ja eesmärgistatud toetused parema tulemusega. Sarnast põhimõtet on rakendanud ka eelmised põllumajandus‑ või maaeluministrid. Pidev kontakt sektoriga ja pidev dialoog sektoriga on ka meil juba sel aastal toonud mitmeid konkreetseid lahendusi ja me oleme sektorile erinevaid toetusmeetmeid võimaldanud. Mis puudutab nüüd seda, et [meetmetega] vältida üha suurenevat pankrottide ja sulgemiste lainet, siis ma arvan, et needsamad tegevused, mida ministeerium Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditega kui ka teiste meetmetega [võimaldab], on tegelikult tekitanud olukorra, kus õnneks aasta alguses pigem suuremas mahus nähtud sulgemiste ja pankrottide laine on hetkel mõnevõrra leebem. Pidev ülevaade Maksu‑ ja Tolliametilt on näidanud, et hetkel saadakse veel hakkama, mis ei tähenda, et me pidevalt ei peaks [olukorda] jälgima. Kui tekib kusagil oht või surve või [mõjutavad] mingisugused muud välised tegurid, mille puhul riik peaks sekkuma, siis me kindlasti oleme valmis seda ka tegema. 

Ja omalt poolt võin kiita sektori esindajaid, nii sektori katusorganisatsioone kui ka kõiki teisi, kes ühel või teisel moel nende valdkondadega tegelevad. Tegelikult nad on äärmiselt tihedas kontaktis meiega. Ellu on kutsutud pidevad koostööformaadid, et just selliseid teie [mainitud] asju ennetada ja vajadusel viia sisse konkreetsed toetusmeetmed. Viimane oli Euroopa Liidu kolmas kriisipakett, 3,4 miljonit, mis oli disainitud just nende sektorite jaoks, kus me nägime kõige suuremat puudujääki või ohtu. Kui jäi midagi vastamata ja on [vaja] täpsustada, siis ma saan vastata [küsimustevoorus]. 

Teine küsimus: "Kas ja milliseid käibemaksu‑ või muid maksusoodustusi on sarnaselt paljudele Euroopa Liidu riikidele planeeritud rakendada, et toetada Eesti toidutootjaid ja ‑töötlejaid praeguses kriisiolukorras, et tagada riigi strateegilistes huvides nende tegevuse jätkumine?" Käibemaksul on riigieelarves kindlasti väga oluline osa. Käibemaksumäära langetamise arutelu kerkib aeg-ajalt päevakorda ja seda erinevate toidukaupade ja tootegruppide või kõigi toidukaupade vaates. Aga hetkel oleme ka siin erinevatele analüüsidele tuginedes leidnud, et sellisel kujul see loodetud eesmärki võib-olla ei täida. Lisaks nõuaks see riigieelarves täiendava [raha] leidmist käibemaksu langetamise tõttu vähem laekuva tulu katmiseks. Meil on ka näiteid lähiriikidest, mida me põhjalikult ja täpselt oleme analüüsinud, kuidas on mõjunud erinevad käibemaksu langetamise otsused nende riikide toiduainete hindadele. Näiteks Lätis, mida me võib-olla kõige rohkem vaatame, on puuviljade ja köögiviljade hinnad mõningatel puhkudel isegi kõrgemad kui Eestis, kuigi seal on käibemaks nendele tootegruppidele oluliselt soodsam kui Eestis. Otsime parimaid lahendusi ja pidevalt monitoorime Iirimaa, Soome, Läti ja teiste riikide näiteid, kuidas ja mismoodi seda võiks teha.

[Kolmas küsimus:] "Väidetavalt on Leedus majutusasutuste ja toidukaupade käibemaksu alandamisega seonduvalt tõusnud maksulaekumine ning vähenenud varimajandus. Milliseid analüüse on tehtud Eestis, et võrrelda maksutõusudega kaasneva varimajanduse osakaalu võimalikku kasvu ja maksulangetusega potentsiaalselt saavutatavat maksutulu ja varimajanduse vähenemist?" Meil on hetkel aluseks küll juba mitu aastat tagasi Rahandusministeeriumi tellitud uuring toidukaupade hinna kohta jaekaubanduskettides ja nende e-poodides. Lähtepunktiks oli just Lätis kehtiv ajutine meede, mille raames on teatud värsketele köögi‑, juur‑ ja puuviljadele ning marjadele kehtestatud vähendatud käibemaksumäär. Uuringu eesmärk oli viia läbi hinnavaatlus Eestis, Lätis ja Leedus, hindamaks nimetatud meetme mõju toidukaupade [hinnale]. Meie kokkuvõte analüüside [põhjal] on hetkel see, et on raske üheselt öelda, kuidas ja kui suurel määral on see mõjutanud hindasid, kuna tagasiside analüüside näol on olnud vastuoluline. Analüüsid näitavad ka seda, et osa hüpoteese, et hinnad on läinud odavamaks, kehtivad vaid Lätis ja neid ei saa otse üle kanda Eesti või Leedu turule, kuna mõjutavaid tegureid on teiste sisendite näol niivõrd palju. Ja osa analüüside põhjal saab öelda ka seda, et Lätis kehtestatud vähendatud käibemaksumäär ei ole muutnud antud tootegrupi hindu tarbija jaoks soodsamaks. Näitena oli toodud seal, et Lätis kehtestatud vähendatud käibemaksumäärast mõjutatud tootegrupi keskmine toote hind on hoopis [Eesti] ja Leedu [omast] kõrgem. Mitmes teises tootegrupis on hinnad pigem samad mis Eestis, kuigi käibemaksumäär on erinev. Seetõttu sellist ühtset ja selget tagasisidet, mis annaks kindluse, et käibemaksumäära langetamine otseselt kajastub lõpptarbijahinnas, meil ei ole. Aga see ei tähenda, et ministeerium seda pidevalt ei monitooriks ja ei otsiks võimalikke lahendusi Eestis nii tarbija kui ka tootja vaates erinevate lahenduste leidmiseks. 

Selline ülevaade siis praegu, mis puudutab toidujulgeolekut, toidusõltumatust ja kogu seda temaatikat. Lõpetuseks, ma lihtsalt tahan üle korrata seda, mida tegelikult juba arupärimise esitaja ütles. Eestile on ülioluline see, et meil oleks kodumaine toidutootmine, et meil oleks piisavalt põllumajandust ja et me tagaksime võimalikult paljudes tootegruppides eestimaise toidu sajaprotsendilise kaetavuse meie rahvastiku jaoks. Need on need asjad, millega me pidevalt tegeleme, eriti täna, kui vaadata, missugune on globaalne olukord ja milline mõju sellel võib olla Eesti toidutootmisele ja põllumajandusele. Suures pildis, jah, see on meie jaoks prioriteet, toidujulgeolek ja eestimaine toit. Kuidas ja mismoodi erinevate sekkumistega võiks seda toetada – see on küsimus, millega nii mina [tegelen] kui ka kõik eelmised ministrid on tegelenud. Aitäh! 

Aitäh, härra minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma olen ka nende Läti arvude ja numbritega [põhjalikult] tutvunud. Ma ei eeldagi, et te ise otsisite need numbrid kuskilt välja, aga võib-olla tasuks natuke allikaid kontrollida. Ma olen Läti allikatega tutvunud päris põhjalikult, kuna ma tunnen selle teema vastu huvi. EKRE on ka esitanud vastava eelnõu, et langetada kodumaise toidu käibemaksu. Lätlaste numbrid räägivad hoopis, et hinnad langesid 11,7% peale selle maksusoodustuse tekitamist, maksuerisuse tekitamist. Kohalike köögiviljade ja puuviljade tarbimine suurenes 14%. Selline mõju oli ja Läti on otsustanud pikendada soodusmäära: ei tooda muude maksumuudatuste juures käibemaksu tavamäära juurde, vaid jääb 12%. Nii et nad näevad sellel mõju. Millest võib tingitud olla selline erinevus numbrites? Peaminister Kaja Kallas oli paar nädalat tagasi infotunnis ja tal olid ka töötuse kohta hoopis teised numbrid kui need, mis Statistikaameti lehel olid. 

Teie aeg! 

Kas võib olla nii, et valitsus on kuidagi halvas infoväljas?

Me kindlasti pidevalt monitoorime seda. On ju ka üleeuroopaline toidukorvi võrdluste analüüs meile kättesaadav. Me näeme, et Eesti toiduhinnad on mõnevõrra tõusnud. Kui me olime aastaid tagasi vist 20. kohal Euroopas, siis [nüüdseks] me oleme negatiivses võtmes liikunud toiduainete koha pealt kallima riigi poole. Aga jah, võib-olla on need andmed, mida on analüüsitud, paari aasta tagused. Nii-öelda üksikühiku hinna [põhjal] me saame ju ka täna infot, mis on hinnad Lätis ja Eestis. Ma palun veel kord [andmed] üle vaadata ja võib-olla saame vajadusel tellida täiendava analüüsi just selle kohta, milline on mõju nüüd, aasta 2023 lõpus. 

Aga veel kord, väga palju on mõjutavaid ja muutuvaid tegureid. Pluss meil on see info, et väga palju mõjutavad turgu ka välismaised ketid, kellel on sisuliselt väga sarnane tootesortiment ja kes laienevad üle Balti riikide ja sellega hoiavad hinnataset Balti riikides päris sarnasena. Ma ei nimeta siin toidujaekettide nimesid, aga need on Eestis praegu väga jõuliselt [kanda] kinnitamas. Nad laiendavad oma haaret Balti riikides ja loovad niimoodi mõnevõrra ühtsemat toidu hinda Balti riikides. Aga ma palun kindlasti üle täpsustada teie küsimuses [väljatoodu].

Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tulen Läti juurde tagasi. Ma olen samamoodi teisel arvamusel selles, et [käibemaksu langetamine] aitas päris jõuliselt ja edukalt turule ka väiksemaid tootjaid. Võib-olla ei olnudki hinnatase [oluline], aga käibemaksuerisus tõi turule väiksemad tootjad ja selle kaudu sai riik rohkem käibemaksu kogutud võrreldes meie mindud teega, et me kõigel ühe puuga tõstame. Aga te mainisite oma vastuses erakorralist toetust 3,5 miljonit, mille taotlemine 6. detsembril hakkab. Ma vaatasin kiirelt üle, et sealt on osa valdkondi välja jäänud. Ma küsiksin seda, mille alusel valiti välja need toetatavad valdkonnad ja miks on välja jäänud nii teravili, kartul kui ka köögivili.

Aitäh! Koostöös sektori esindajatega valiti välja valdkonnad, kus me nägime, et on kõige suurem kriis. Lisaks vaadati ka seda, nii nagu küsimuses oli, kui paljud ettevõtted on pankrotti minemas või [mitmel] on sulgemisoht. Jälgisime seda, et kui mõnel ettevõttel oli see aasta väga keeruline ja nad peavad oma tegevust kokku tõmbama või selle sootuks kinni panema, siis kui keeruline oleks seda tootmist hiljem jätkata. Ka see oli üks argument, miks just loomadega seotud ettevõtlusvormid [saavad] toetatud. Me teame, et kui näiteks väikese piimakarjaga [ettevõte] või lambakasvatajad [lõpetavad tegevuse], siis on seda taastada ülikeeruline. Sellest lähtuvalt oli see valik. Viljaga on nii, et kui üks aasta on põua-aasta või keerulisem aasta, siis loodetavasti [saab tegevust] ikkagi taastada. Vähemalt sektori esindajad ise ütlesid, et seda on taastada lihtsam kui karja, et järgmine aasta [saab] uuesti vilja maha panna ja võib-olla [nad saavad kriisist] kiiremini välja tulla. Need olid need argumendid, mis meile anti. Tõesti, antud meede on tehtud ainult koostöös sektoriga. Ma ei mäleta, kui palju oli neid koosolekuid, kus me arutasime, kellele seda kahjuks suhteliselt vähest raha võiks jagada, et sellel oleks võimalikult suur mõju. See oli ka sektori [mõte], et kõiki me aidata ei saa – õnneks on põllumajandussektor Eestis ikkagi väga suur –, pigem proovime sihtida täpsemalt ja hoida mingeidki gruppe elus selle raske perioodi vältel. Sealt need valikud tekkisid.

Aitäh! Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mainisite Eesti mahepõllundusettevõtteid. On selge, et tervisliku ja kohaliku toidu üks oluline osa on mahedalt toodetud toit. Paraku on viimaste kuude ajakirjandusväljaannetest võimalik leida kirjeldusi, kuidas Eesti mahetootjad järjest sulgevad [oma tootmisi] või siis profileerivad oma mahetootmise ümber tavaliseks tootmiseks. Kas on mingit eraldi sihitud meedet ka mahetootjatele pakkuda?

Aitäh! Mahetootjatele on meil mitmeid-mitmeid meetmeid. Kui nüüd konkreetselt rääkida kriisi vaates, siis nad saavad samamoodi osaleda nendes teistes meetmepakettides. Mahe[tootmine] kvalifitseerub ka sinna alla. Aga mille üle ma tahaks olla õnnelik, [on näiteks] see täiendav pool miljonit eurot, mille me saime mahekoolitoidu jaoks järgmiseks aastaks planeeritule juurde. See on väike summa põllumajanduse suures vaates ja meie koolide arvu juures, aga selles suunas, ma arvan, me peaksime liikuma, et ennekõike eestimaine mahetoit oleks rohkematele inimestele, sealhulgas rohkematele lastele, kättesaadav. See on selline konkreetne näide. 

Teiseks ka see, et see aasta me lubasime tulenevalt väga suurest põuast teatud tingimustel tavasööda kasutamist mahesektoris. Ka mahesektoriga on meil äärmiselt tihe koostöö ja pidevalt arutame, kuidas me saaksime riigi poolt neid igatpidi toetada ja aidata, et sektor areneks ja tervislik, kestlikult toodetud toit oleks Eesti inimestel üha rohkem laua peal.

Järgnevalt Anti Poolamets, palun! 

Austatud minister! Tervislikkus on suurepärane eesmärk, aga ellujäämine ka. Mulle tundub, et asi läheb näljamängude peale, sellepärast et ma hiljuti kuulsin Prantsuse Senati Euroopa [Liidu] asjade komisjoni juhi Jean Rapini sõnavõttu, kus ta ütles, et rohepöörde tulemusel väheneb toiduainete tootmine kuni 20%. Ja need on juba näljamängud. Me ei saa Euroopas varsti ise söönuks. Me jätame ka need aafriklased nälga, kes on sõltunud meie toidust. Asi on tõsine ja seotud ellujäämisega. Mina küsin väga praktilise [küsimuse]. Eestit nimetati kunagi irooniliselt kartulivabariigiks. Tänu vägevale kartulitoodangule saime me alati hakkama. Praegu on isevarustatus ainult 61%. Kas nii lihtsa toiduainega isevarustatuse taset ei saaks me tõsta mõne meetodiga?

Aitäh! Kindlasti olen ma nõus, et isevarustatuse [kõrge] tase kõigis toiduainegruppides on Eesti jaoks oluline. See, et meil on mõnes see tugevalt alla 100%, on kindlasti asi, millega tuleb tegelda. Me oleme ka sektori esindajatega arutlenud, mis on need võimalikud sammud, kuidas me saaksime kartuli all oleva põllumaa osakaalu suurendada, et seeläbi ka kartulitoodangut suurendada. Hetkel on põllumajandussektor selles vaates vaba ja teeb otsuse kas teravilja või mingi muu saaduse kasuks. Nii see on läinud. Kui [tase] kukuks nüüd allapoole mingit kriitilist piiri – ma arvan, et see piir võib-olla on 50% –, siis see paneks riigi [olukorda, kus peaks] teatud meetmetega konkreetselt sundima, et meil oleks kartulitoodang suurem. Ent ma arvan, et [tase] 60% ümber on praegu piisavalt kõrge, et otseselt sekkuda pole vaja. See, et me läbirääkimisi peame ja arutleme, on teine teema. Selline on põllumajandussektori ettevõtete praegune valik olnud. Õnneks on põllumajandusmaa osakaal ja selle tarvitamine riigis püsinud stabiilsena. Seda me küll jälgime. Põllumajandusmaad me ei saa täis ehitada. Me ei saa panna seda kuidagi teiste sektorite hüvanguks tööle, vaid see peab olema põllumajandusmaa.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina vaataks seda toidusõltumatuse teemat pisut laiemaltki. Eks toidusõltumatus tähendab ka energiavarustuskindlust põllumajandusettevõtja tasemel. Paljudel põllumajandusettevõtetel, nagu teada, on juba olemas elektrigeneraatorid, mingid varusüsteemid või päikesepargid, aga kaugeltki mitte kõikidel. Ja kui ikkagi elekter päevaks ära läheb, siis läheb suur osa piimast paraku kanalisatsiooni. Saarlasena te teate seda probleemi Saaremaal ju maru hästi. Ja küsin nüüd, kas ministeerium on selle teemaga tegelenud, ja kui on, siis kuidas ja mida oleks veel vaja [teha], et meil oleks põllumajanduses energiavarustuskindlus täielikult tagatud.

Aitäh! Jah, ka 2023. aasta lõpus me peame kahjuks ütlema, et erinevad elektrikatkestused on Eestis lume tulekuga või suuremate tormidega igapäevased. See on tekitanud olukorra, kus tegelikult kõik suuremad ja ka väiksemad põllumajandusettevõtted on endale, nii nagu te mainisite, generaatorid soetanud. Nad tunnetavad vastutust, et kuna nendel on tegu ikkagi elusloomadega, siis elekter – olgu see ventilatsioon, olgu see mingite seadmete töö – peab olema tagatud igal hetkel. Loomadele ei saa öelda, et elekter tuleb tagasi 24 tunni pärast või midagi sellist.

Siinkohal tuleb nii eelmistele ministritele kui ka teistele ministeeriumidele öelda suur tänu. Tegelikult on selle teemaga jõuliselt tegeldud mitmeid aastaid. On ära kaardistatud need ettevõtted, kellel peaks [energiavarustuskindlus] olema. Kui nendel mingil põhjusel seda ei ole, siis on arutatud, kuidas saaks riik seda täiendavalt toetada. Tänane kaardistus näitab, et õnneks on Eestis sellega hästi. Aga viimased elektrikatkestused näitavad, et ikkagi on meil üksikuid piirkondi, kus elekter [on] tihti ära käinud, ja seal on vaja see veel kord üle vaadata. Nende juhtumitega me tegeleme. 

Aga ma arvan, et nii-öelda päästikuks on kahjuks olnud see, et elektrikatkestusi on olnud palju. Väga palju arendas näiteks Saaremaal energia[varustus]kindlust see eelmisel aastal [juhtunud] üheksapäevane elektrikatkestus. Mõnes piirkonnas oli üheksa päeva, mõnes piirkonnas viis päeva. Väga paljud ettevõtted [lõid] pärast seda endale kõik vastavad võimekused. Loodetavasti neid vaja ei lähe, aga vähemalt võimekus on olemas.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma mäletan, et ma kunagi kuulsin sellist küsimust, miks oli taluühiskonnas range meeste ja naiste vaheline tööjaotus, ja vastus oli see, et see tulenes nende ühisest soovist mitte nälga surra. Mulle meenus see lugu, kui te ütlesite, et Euroopa Liidu strateegia "Talust taldrikule" lähtub peamiselt CO₂-neutraalsuse eesmärgist, kuigi minu arvates peaks see lähtuma pigem ellujäämise eesmärgist. Eks see natuke näitab, kuidas me oleme oma prioriteetidega triivima läinud.

Aga ma mõtlesin teie käest küsida seda. Minu käes on dokument, mis kannab nime "Toidu varustuskindluse strateegia 2023+". See on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt 2023. aastal välja antud. Siin on kolmandal leheküljel toidu varustuskindluse neljast sambast rääkides toodud välja [esiteks] riiklik isevarustatus, [teiseks] toimepidev tootmistööstus ning toimepidevad jaekaubandusettevõtted, kolmandaks toimiv väliskaubandus ja neljandaks varud. Oskate te mulle selgitada, miks ei ole selles mudelis talumajapidamisi, mis on traditsiooniliselt olnud peamine varustuskindluse alussammas?

Aitäh! Esimese kiire vastusena ei oska kohe öelda, miks see ei ole kolmandal leheküljel loetelus sees. Aga ma võin kinnitada seda, et nii Päästeamet Siseministeeriumi all kui ka kohalikud omavalitsused on väga täpselt ära kaardistanud, kui suured varud on just meie taludel ja kui kaua saavad talupidajad ise hakkama oma varudega, olgu need siis sissetehtud moosid või kartuli- ja lihavaru. See on kõik kaardistatud ja on ka kaudselt sisse arvestatud isevarustatuse tagamisse kriiside ajal.

Aga milles on pigem probleem ja millele antud dokument ennekõike keskendub, on tegelikult meie suurlinnad, meie tiheasustusega alad. Maainimeste ja maapiirkondade pärast, võin ka enda näitel öelda, me tegelikult väga ei peaks muretsema. Tõesti, talumehed, talunaised, maainimesed on harjunud [varuma] ja on oluliselt paremini [kriisiks] valmis. Mäletan ühte koolitust, kus olid laua ääres maainimesed, [kellel on] oma põllumaad ja oma keldrid, ja kui küsiti, kui kaua te saate oma toiduga hakkama, siis kõlas vastus, et kuus kuud ei ole mingi probleem saada hakkama ainult oma sisemiste ressurssidega. Aga suurte linnade puhul me räägime tegelikult loetud päevadest. See dokument keskendubki pigem just nendele piirkondadele, kus meil on suur mure, ja sinna väiksed talud kahjuks oma toodangu mahu poolest ega ka ajalise vaate poolest ei jõua.

Aitäh! Kolleeg Ants Frosch, arupärimise formaat kahjuks ei näe ette meil kahte küsimust, nii et me peame edasi minema. (Hääl saalist.) Jaa, see võimalus on teil olemas. Aga järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Taimed vajavad kasvamiseks teatavasti väetisi, mida on kolm peamist liiki: lämmastik‑, kaalium‑ ja fosforväetised. Küsimus puudutab kaaliumväetisega varustamist seoses Venemaa-Ukraina sõja ja meie pikaajalise konfliktiga Venemaa ja tema liitlastega, kelle hulka kuulub ka Valgevene, kust on tulnud siiani peamine osa kaaliumväetisest. Kuidas meil kaaliumväetisega varustamise seisukord on Venemaa‑Ukraina sõja kontekstis, selle vastasseisu kontekstis?

Aitäh! Nii nagu me teame, enamiku asju, mis [tulid] meile Vene turult, ka põllumajandusega seotud [asju], oleme me suutnud suhteliselt hästi asendada. Ma jään nüüd võlgu vastuse konkreetselt kaaliumväetiste kohta, ent me saame seda täpsustada. Aga laiemalt väetiste puhul ma võin küll kinnitada, et tegelikult on turul tühi koht täidetud. Väetistega meil hetkel Eestis sellist probleemi ei ole, et põllumajandussektoril oleksid selle tõttu suured tagasilöögid või väljakutsed. Aga eks see on kindlasti mõjutanud mõnevõrra hinda, mingitel perioodidel oluliselt rohkem. Õnneks on praegu hinnad mingil määral tagasi tõmmanud. Aga suures pildis on asendused leitud. Suured korporatsioonid, kes ei ole Venemaaga seotud, on oma tarneahelad ümber vaadanud ja on leidnud uued riigid, kus samuti neid väetisi toodetakse. Nii see on ja praegu on sektorilt tulnud pigem sõnum, et nüüd, kui väetiste hinnad on alla läinud, on olukord stabiilne.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Te oma vastustes arupärimise küsimustele mainisite, et kavas on vähendada väetiste kasutamist – ma täpselt ei mäleta – ja ilmselt ka taimekaitsevahendeid. Aga meie põllumehed kasutavad neid niigi kordades vähem ja pestitsiide ligi 20 korda vähem kui näiteks Hollandis. Kui [kasutamist] vähendada, siis me kasutame neid niivõrd vähe, et see täiesti otseselt juba mõjutab meie saagikust, vähendab seda. Ja me teame, et mahepõllundus ju tegelikult toodab ja pakub märksa väiksemat saaki. Kas te ei leia, et selline vähendamine just nimelt vähendab meie toidujulgeolekut, kui me peaksime, vastupidi, kasutama rohkem väetisi, et saaki suurendada?

Aitäh! Homme on mul au viibida mullakonverentsil Tartus maaülikoolis, kus just nendest teemadest räägitakse: mismoodi ja kuidas me peaksime oma ühe suurima varandusega, mis on Eesti muld, ümber käima. Tegelikult ei ole isegi küsimus niivõrd selles, kas me võiksime väetisi rohkem kasutada või meid piiratakse selles. Ka põllumajandussektori tootjad ise ütlevad, et väetist saab panna oluliselt vähem, kui me teame, kuhu seda panna, ja kui me teame, mida panna. See on see, mida tegelikult Eestis, ma julgen väita, Euroopa tipptasemel tehakse. Põllumajandussektori [ettevõtetes] ringi käies ja põlde [vaadates] on paljud põllumehed mulle öelnud, et iga väetise kilo, mis läheb põllule, on põllumehele kulu. Nad on leidnud väga palju erinevaid viise, kuidas üha täpsemalt väetada, ja seda kõigist nüanssidest lähtuvalt. Ka ühe põllu peal on võimalik mingisse tsooni panna väetist oluliselt vähem kui mingisse teise tsooni. See ongi nii-öelda täppisväetamine, mida Eestis üha rohkem tehakse. Sellega tegelikult väetisekogused iseeneslikult vähenevad. Eesmärk on põllumehel alati üks: saada võimalikult suur saak, nii et põllumaa oleks ka järgmisel aastal hea saagikusega. Seetõttu [ei ole sellega probleeme olnud]. Vähemalt ma ei ole kuulnud, et oleks sellega olnud suuri probleeme. Pigem ollakse saagiga rahul ja leitakse uusi lahendusi, kuidas peaks vähem eurosid panema väetisse ja täpsemalt oma põlde väetada.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ma ei ava. Lõpetame selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Mart Helme, Evelin Poolametsa, Rene Koka, Arvo Alleri, Rain Epleri, Kalle Grünthali ja Kert Kingo 13. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine kormoranide kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea minister! Sellele arupärimisele vastamine on [täna] nagu rusikas silmaauku. Täna oli maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistung, kus olid kalandusteemad ja puudutati ka kormorane ja hülgeid. Nagu ma oleksin teadnud juba maikuus, 12. mail, et vastamine täna tuleb. Väga asjakohane! Ei saa öelda, et see oleks obstruktsiooniline arupärimine, vaid väga praktiline, väga oluline. 

Ning eeljutuna [järgnev]. Eestis on kormoranide populatsioon väga suur probleem. Seda populatsiooni peaks hakkama vähendama. Selleks on erinevad võtted. See vajadus tuleneb sellest, et on teada, et nad on ju kalade röövloomad. Kala on nende toiduallikas ja kormoranid suudavad päeva jooksul ära süüa päris palju kala. Ja [nende] asurkonna kasv võib märkimisväärselt kahjustada kohalikke kalavarusid ja põhjustada olulist majanduslikku kahju kalatööstusele ja kalandussektorile. 

Kormoranide tõrje meetodid hõlmavad erinevaid lähenemisviise, näiteks lindude hirmutamist heli, valguse või muu meetodiga, pesade hävitamist, lindude munade steriliseerimist või lindude füüsilist eemaldamist. Kormoranide tõrje eesmärk on piirata nende arvukust ja vältida kalavaru kahanemist ja selle kahjustamist. Kormoranide tõrje meetmete rakendamine on seega oluline kalavarude kaitsmiseks ja taastamiseks. See võib aidata säilitada tasakaalu ökosüsteemis ja tagada, et kalavarud oleksid kättesaadavad nii inimestele kui ka loomadele, kes neid toiduks vajavad. 

Ja me oleme sõnastanud viis küsimust. Kui minister vastab, siis võib need ette lugeda. Aga meie küsimus on ikkagi, kas hakatakse sellega tegelema, ja kui hakatakse, siis millal saab see teoks. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi regionaalminister Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärimise esitaja! Head Riigikogu liikmed! Nii nagu juba arupärimise esitaja ütles, tõesti on harukordne kokkusattumus, sest just täna hommikul sai päris laias ringis arutatud meie kalavarude teemat. Seal oli üks teema lisaks hüljeste populatsiooni kasvule ka kormoranide liiga suur populatsioon. Seetõttu on ajakohane vastata, mis on riigi vaade sellele teemale ja mida on tehtud.

Kõigepealt esimene küsimus: "Miks te ei pea kormoranide arvukuse reguleerimist vajalikuks, arvestades nende potentsiaalset mõju kohalikele kalavarudele?" Kindlasti ma ei soovi nõustuda selle väitega – ma ei tea, kas peeti mind kui ministrit silmas –, et ma ei pea reguleerimist vajalikuks. Mina väidan, et me tegelikult peame [seda vajalikuks]. Nagu täna lugupeetud arupärimise esitaja kuulis, tegelikult ka bioloogid ja teadlased ütlevad, et meil on kolm suurt gruppi, kes Läänemere kalavarusid mõjutavad lisaks vee puhtusele ja kõigile sellistele aspektidele. [Need kolm gruppi] konkreetselt on kalurkond, hülged ja kormoranid. Nii nende sõnum kui ka tegelikult ministeeriumi sõnum [on see], et me oleme neid lahendusi juba mitu aastat kaalunud ning otsinud ja tegelikult eelmine aasta me tegime otsuse, et me lubame uuesti kormoranide munade õlitamist. Eks me siis vaatame, kuidas see mõjub, kas me suudame kormoranide arvukust kuidagi selle abil ohjata. Esimene tagasiside, mida on võimalik ka meediast lugeda, [on see,] et see on ennast õigustanud. Praegu me teeme veel täiendavat kormoranide ohjamise kava, mis on Keskkonnaametis koostamisel, ja me [kaalume] täiendavaid meetmeid, kuidas ja mismoodi selle teemaga tegeleda. Ehk vastus on, et me kindlasti tunnistame, et sellega on meil probleem, kormoranide arvukus on väga suur, ja nende [arvu] reguleerimine on kindlasti asjakohane teema.

"Kuidas kavatsete kaitsta kalavarusid ja kalandussektorit, kui ei soovi tegelda kormoranide tõrjega?" Mõnevõrra oma esimeses [vastuses] ka vastasin sellele. Kindlasti me soovime tegeleda [sellega]. Me oleme kalavarude puhul lisaks [teinud otsuse], mis ka täna koosolekul välja tuli: eelmisel aastal andsime loa, et võib nii-öelda nuhtlusisendeid ehk hülgeid küttida. Loodetavasti see annab tulemuse. Mitte et see oleks meil või kaluritel kindel eesmärk. Aga me teame, et on öeldud, et Läänemeres võiks olla suurusjärgus 10 000 hüljest ja see oleks piisav, et tagada elujõuline populatsioon ja [et populatsioon] oleks tasakaalus kõigi teiste liikidega, ent hetkel on erinevatel andmetel Läänemeres 40 000 – 60 000  hüljest. See näitab ilmekalt, et populatsioon on juba liiga suur ja see mõjutab kõiki teisi liike, ennekõike kalavaru, arvestades, kui palju üks hüljes päevas kala [sööb].

"Kas olete uurinud alternatiivseid meetodeid kormoranide mõju piiramiseks kalavarudele, kui te ei soovi rakendada traditsioonilisi tõrjemeetodeid?" Siin saan öelda, et kui Keskkonnaamet on saanud valmis kormoranide tõrje kava, siis seal on kõiki variante kaalutud ning analüüsitud erinevaid Euroopa praktikaid ja ka kaugemaid praktikaid. Eesmärk on üks: võimalikult vähe loodusele viga tehes piirata nende populatsiooni jätkuvat kasvu. See on eesmärk ja eks me vaatame, millised parimad ja efektiivseimad moodused seal välja on pakutud.

"Kuidas kavatsete lahendada majanduslikud probleemid, mis võivad tekkida kormoranide kasvava arvukuse tõttu, kui te ei soovi nendega tegeleda?" Me oleme korduvalt juba öelnud, et tegelikult kõik need struktuurifondide vahendid, mis lähevad kalandussektori toetamiseks … Mitu meedet on ka otseselt ajendatud sellest, et kalavaru olukord Läänemeres on oluliselt kehvem, kui see oli kümmekond või 20 aastat tagasi. Need ongi need meetmed. Erinevaid struktuurifondi vahendeid me sinna sektorisse oleme suunanud. Kalurkond ise saab erinevaid variante kaaluda, mida ja kuidas nad peaksid tegema, et kalurite auväärne amet oleks ka tulevikus Eestis esindatud. Loodetavasti me ajutise kalavarude vähenemise ületame ja ühel hetkel on meil uuesti Eestis arvestataval hulgal eri liiki kalu, mida meie kalurid saaksid püüda.

"Kas olete rääkinud kohalike kalandusettevõtjatega ja kuulnud nende muresid kormoranide mõju kohta kalavarudele?" Oleme rääkinud. Tegelikult ka tänane koosolek oli minu arust väga hea ja ülevaatlik läbilõige Eesti kalandussektorist. Esindatud olid ennekõike rannakalandusega seotud piirkonnad, olid ka teadlased ja ministeeriumi esindajad. Tegelikult selliseid arutelusid sektoriga, ma nõustun, võiks olla veel tihedamalt, ja kindlasti me soovime neid tulevikus tihedamalt teha. Just sellest lähtuvalt, et meil on uus struktuur – varasemalt kaks kalandusosakonda asusid eri ministeeriumides, nüüd nad asuvad ühes ministeeriumis –, võib olla ka lihtsam korraldada neid arutelusid ja võib-olla saavad need olema veel tulemuslikumad, kui varasematel aastatel on olnud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Nagu te ütlesite, on Keskkonnaametis koostamisel kormoranide tõrje kava või pigem ohjamise kava. Aga Keskkonnaamet ju kuulub Kliimaministeeriumi alla ja kalad kuuluvad Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi alla. Nüüd hakkab jälle see igipõline kemplus, kes siis rahastab seda lõpuks. Kui Keskkonnaamet seda teeb, et see rahastus … Kui Kliimaministeerium läheb valitsusse raha küsima selle ohjamiseks, kas siis regionaalminister on toeks, et see rahastus saada ja sellel tõrjumisel või ohjamisel oleks ka tulemusi?

Aitäh! Esiteks, meie soov on – ma arvan, et see oli ka eelmiste valitsuste soov –, et neid halva kõlaga silotorne oleks meil Eestis vähem. Ja minu meelest see, et erinevad riigiasutused on erinevate ministeeriumide teenistuses, on igati tervitatav. Kuigi jah, kogu kalandus, nii majanduspool kui ka kalavarude pool, on Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis, siis näiteks kalajärelevalve on jätkuvalt Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumi hallatavas asutuses. Kui see plaan tuleb ja me oleme selle saanud üle vaadata ja me näeme, et seal on selgelt mõju avaldavad meetmed olemas, siis kindlasti ennekõike meetmete rakendamine või tõrjekavade rakendamine on meie, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne. Mingeid vaidlusi selle koha pealt tekkida, ma arvan, ei saa, kuna meie kohustus ongi need vahendid leida ja meetmed välja pakkuda.

Anti Poolamets, palun!

Austatud minister, tänan vastuste eest! Mul on pidevalt kõhe tunne, et teil läheb kõik aia taha. Ma pean seda rohepööret silmas. See teie vaade on lihtsalt vale. Just loen, et Euroopa on [praegu] üle 13 aasta kõige rohkem lumega kaetud, 60% Euroopast on lume all. Hirm tuleb peale, siin majas on ka külm. Ja vaadake, varblastekampaania läks näiteks Puna-Hiinas täitsa aia taha. Vaat, teil on ka see asi tasakaalust väljas. Kõik rannakalurite suurorganisatsioonid ütlevad, et olukord on nii sant, et meil pole varsti enam midagi püüda. Nad räägivad väga dramaatilises toonis sellest. Aga ma tahaksin enese harimiseks natuke täpsemalt teada, kas on hinnangut, mitu tonni need kormoranid ja hülged nahka panevad kalurite eest. Kui suured need kaotused täpselt on?

Aitäh! Üheselt on muidugi väga keeruline öelda. Juba number 40 000 – 60 000 on päris suur. Öeldakse, et üks täiskasvanud hüljes sööb päevas ära julgelt üle paarikümne kilo kala. Nüüd on vaja arvutada, mis need kogused on. Need on väga hirmuäratavad kogused, mis võiksid olla. Nii see paraku on. Aga lõpuks, me ei tea, missugust mõju nad, teistpidi, positiivselt avaldavad. Võib-olla nad [kaitsevad] mingite võõrliikide eest, kes siia Läänemerre on tulnud. Me teame näiteks mudila massilist pealetungi. Võib-olla nende arvukus oleks oluliselt suurem, kui [hülgeid] ei oleks. Kõik need uuringud pidevalt käivad ja kaardistused käivad. Aga kindlasti on need kogused väga suured nii kormoranide kui ka hüljeste puhul ja seda ei teadlased ega ükski teine osapool ei ole kahtluse alla seadnud. Need on ikkagi sajad tonnid.

Järgnevalt Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Me saime teie suu läbi teada, kui palju on hülgeid, kes kalavarude kallal liiga palju käivad. Lihtsalt [küsin] selle saali jaoks siin, mis ei ole küll väga tihedalt asustatud, kui palju on meil hinnanguliselt Eesti vetes kormorane – ausalt öeldes ma kasutan seda juhust praegu, et ennast harida – ja kui palju meil on Eestis ka kutselisi kalureid?

Aitäh! Kutselisi kalureid on 1400. Kormoranide arvu kohta jään ma praegu vastuse võlgu. Meil täpset isendite arvu ei ole üle-eestiliselt kokku loetud. Aga mida me võime öelda, [on see, et] ainuüksi kaks aastat tagasi loendati mitmel laiul linde ja näiteks ühel laiul oli 3020 paari linde, teisel laiul 2000. Me räägime ikkagi kümnetest-kümnetest tuhandetest kormoranidest, kui rääkida konkreetselt neist numbritest, mis mul praegu kiiresti siin võtta on. Aga ma leian paari aasta tagustest andmetest, et siis oli 67 000 [siin] pesitsevat kormorani. Ja koos noorte lindudega oli siin mõne aasta taguste andmete [järgi] 120 000 isendit. See on number, mis ma praegu saan öelda paari aasta taguste andmete põhjal.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Hea minister! Maailmas on kormoranide levila tõesti väga suur ja eks nad on viimaste aastakümnete jooksul ka siia meile levinud selle laienemise käigus. Pätsi ajal ei teatud kormoranidest Eestis suurt mitte midagi. Tegelikult ka Brežnevi ajal oli niimoodi, et võib-olla mõned üksikud kormoranid Eestis olid. Nüüd aga, nagu te ütlesite, on neid isendeid – see on siis aasta lõikes, ma saan aru – hinnanguliselt juba 100 000 ringis. Küsin, kas meil on ka selliseid prognoose, et kui me ei piira kormoranide levilat, siis kui suureks see võiks Eestis kasvada ja keda välja süüa. Ja loogiline küsimus edasi: kui suur see optimaalne populatsioon võiks olla, kas selline nagu praegu või ta peaks olema kindlasti väiksem?

Aitäh! Sellel teemal, kuigi täna hommikul tõesti valdkonna eksperdid just seda teemat arutasid, otseselt arutelu ei käinud. Kui hüljeste kohta need numbrid öeldi selgelt välja, siis kormoranide kohta selgeid numbreid ei öeldud. Aga mida ma võin küll nende arutelude põhjal öelda, on see, et populatsioon on hetkel liiga suur. Nüüd on küsimus, kas neid peaks olema Eestis poole vähem või 20% vähem. Seda on keeruline öelda, aga nende populatsioon on liiga suur. Ma ei hakka spekuleerima, mis see suurusjärk võiks olla. Nii konkreetset numbrit ei ole ei ornitoloogidelt ega teistelt teadlastelt, kes selle valdkonnaga tegelevad, minu kõrvu vähemalt praegu veel jõudnud.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No selge, et nende arvukus kasvab kogu aeg plahvatuslikult ja lisaks meie omadele rändavad ju siit läbi need, kes Soome lähevad. Ka seal tekitavad nad väga suurt kahju. Ma olen ise hobikalamees, sõbraga käime [kalal] ja alailma käivad kormoranid võrke tühjaks tegemas ja hülged neid lõhkumas ning kalu söömas. Pahatihti tuleb tühjade kätega ära tulla. Aga kui me vaatame, kuidas probleemi lahendatakse, siis me näeme hoopis seda, et lahendatakse probleemi meie kalurite kaudu. Küll siin on hobikalameestel tõstetud kalapüügitasu. Nüüd kavatsetakse veel professionaalidele igasugused tohutud piirangud peale panna: endast teatamine kalale minekul ja sealt tulekul ja mis iganes. 

Teie aeg! 

Kas teile ei tundu, et [alustate lahendamist] justkui valest otsast? Kalameeste piiramise asemel peaks kormorane ja hülgeid piirama, aga valest otsast [alustades] piiratakse tegelikult inimesi.

Aitäh! Nagu ma ka enne ütlesin, on nii-öelda kolm osapoolt. Ühega on meil loomulikult kõige lihtsam dialoogi astuda – need on kalurid. Nendega on seda tehtud, räägitud ja arutletud, missugused lahendused on. Täna on reaalselt laua peal see, nii nagu ma enne tõin näite, et on lubatud nuhtlusisendite jaht, mis ei olnud varasemalt hüljeste puhul lubatud. Samamoodi on uuesti lubatud kormoranide munade õlitamine. See on võitlus nende kahe teise osapoolega, kelle arvukus on läinud liiga suureks. Ma ei oska [tuua] varasemate aastate näiteid, võib-olla tõesti tegelesime me konkreetselt rohkem kaluritega ehk selle ühe kolmandikuga piirangute välja pakkumisel. Aga praegu ma julgen küll väita, et kõiki kolme [puudutavad teemad] on meil laua peal. Me vaatame, kuidas ja mismoodi me erinevaid piiranguid või otsuseid tehes suudame [olukorda] mõjutada. 

Samas, ma arvan, et mingil määral on need õiged otsused, et me mingisuguseid täiendavaid meetmeid peame just kalurite puhul tegema, sellepärast et on kalureid, kes käivad ausalt kalal, aga meil on Eestis ikkagi pidevalt Keskkonnaameti poolt avastatud ka neid, kes teevad seda ebaausalt. Nemad on need, kes rikuvad seda pilti. Kui meil ülevaade puudub – see puudutab just elektrooniliste andmete esitamist –, siis see kindlasti annab oma mõju. Ma tõin ka hommikul näite, et kui veel 1980-ndatel – võib-olla keegi on käinud Eesti saarte peal vähipüügil, mis oli tegelikult väga oluline kultuuri osa – keegi ei püüdnud kunagi väikseid vähke välja, keegi ei teinud midagi sellist, et see populatsioon satuks ohtu, siis ühel hetkel kahjuks hävitasid röövpüüdjad selle ja täna me tegeleme väga suurte piirangutega selles valdkonnas, mis ei ole otseselt kalandus, aga on sellega kaudselt seotud. Seetõttu ma arvan, et me peame kõigi kolmega tegelema. Mul on hea meel, et meil on kormoranide ja hüljeste kohta nüüd konkreetsed näited olemas, mida me oleme [teinud] nende populatsiooni piiramiseks. Varasemalt läks võib-olla tõesti liiga palju [aega] kalurite ja nende piirangute peale.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun! 

Lugupeetud juhataja, suur tänu! Austatud minister! Tänan asjalike vastuste eest, aga kõigepealt pean siiski teid aitama. Teil on vist väga kiire aeg. Küsimusele vastates te [ei teadnud] väga lihtsat numbrit. Keskkonnaameti hinnangul on Eestis 33 000 kormoranipaari ja seda öeldi just sel aastal. Nii et numbrid tuleb endale selgeks teha. Kalurite hinnangul on see populatsioon tegelikult palju-palju suurem – loendamine on alati umbmäärane – ja muidugi ka see [kogus], kui palju nad kalu [söövad]. 

Kui me vaatame laiemat pilti, siis jõuan siiasamasse enda väite juurde tagasi, et teie kliimaideoloogia ei vasta teaduslikule andmestikule. Vaadake, see, et kusagil on palju teadlasi, kes väidavad üht, ei tähenda, et üksainukene teadlane ei ole võimeline neid pikali lükkama. See ongi teaduse eripära: tuleb üks tark teadlane ja paiskab põrmu 10 000. Sellised ongi teadusrevolutsioonid, kus maksab tõde, mitte enamuse arvamus või poliitiline surve. 

Ma praegu ei hakka pikalt kliimateemal peatuma, aga kõik need teooriad inimeste poolt [tekitatud] süsiniku ja kliima soojenemise [seose] kohta on ammu ümber lükatud. See on poliitiline propaganda, mis meil on järele jäänud, ja väga paljude kliimateadlaste hüpnoos ka muidugi, et oma erialale raha välja võidelda. Kuidas siis teisiti? Ja ausaid kliimateadlasi tõrjutakse. Paraku olemegi sellises seisus, kus kogu seda riigi ümberkujundamist, mida te praegu jõuga teete, või seda elu ümberkujundamist tehakse ebateaduse alusel. 

Aga läheme konkreetselt kormoranide juurde. Kui kõik kalandusorganisatsioonid karjuvad appi, siis tuleb nendele tähelepanu pöörata ja mitte alati võtta positsiooni, et igal kormoranil on õigus. Kalandusorganisatsioonid ütlesid, et Eesti kalavarud on alles näitamas õrnu märke taastumisest, mille aluseks on olulised piirangud kalandusele ja ka tugev keskkonnakaitseline töö. Seda väidavad õigupoolest keskkonnakaitsjad. Aga kui me läheme kalandusorganisatsioonide juurde, nagu Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Virumaa Rannakalurite Ühing, Liivi Lahe Kalanduskogu, Hiiukala ja Harju Kalandusühing, siis kõik leiavad, et kormorane tuleks vähendada. Ja organisatsioonid ootavad nii valitsuse kui ka Riigikogu tööd, et päästa mereäärset loodust ja Eesti kalavarusid. Nad tõid isegi näiteid Nida kohta, kus kormoranid on hävitanud loodust, sest nende väljaheited on nii kanged, et kogu metsapiirkond on Nida poolsaarelt kadunud.

Selline on tegelik olukord. Ja minu küsimus on, keda me kaitseme. Võtame huntide populatsiooni. Praegu on nii, et aastas murravad nad 600–700 lammast. Ja nüüd see kasvab, murtakse 1000 [lammast] aastas. Oi, hunte tuleb kaitsta üha rohkem! Meil ei ole ju hundipopulatsiooni kadumist. Vähkide teemal tõite te hea näite, et kui on päriselt risk, et liik hävib, siis muidugi me paneme keelud peale. Aga praegu on selgelt asi paigast ära. Häviv liik on Eesti rannakalur hoopis, kellel ei ole toidust. Ja see ohustab ka meie toidujulgeolekut.

Kas soovite lisaaega? 

Palun, jah, kolm minutit! 

Kolm minutit lisaaega. 

See ohustab meie toidujulgeolekut, nagu me just eelmises küsimuses käsitlesime. Praegusel kriisiajal tasub läbi mõelda ka see, kuidas ennast varustada omaenda kalameeste toodetega. Nii et täiesti julgeolekuline küsimus on võtta see kormoranide teema ette. 

Tasakaal on paigast ära. Me taastame soid. Tammsaare keerab hauas teise külje selle peale! Meil ei ole vaja minna jääajajärgsesse seisundisse tagasi, kui Eesti oligi soodega kaetud. Meil on piisavalt soid. Meil ei ole vaja hakata Brüsseli käsul soid taastama. Nemad õpetavad soomlastele ja eestlastele, mida tegema peab!  

Nemad õpetavad soomlastele, mitu hunti küttida! Meie oleme siin huntidega koos elanud, nemad ei tea huntidest enam mitte midagi. See on võimu delegeerimine kellelegi, kes meie huntidest ei tea mitte midagi ja kellel pole õrna aimugi sellistest kiskjatest. Mitut hunti on need Brüsseli või Belgia elanikud näinud? Mitut hunti on näinud Hollandi elanikud, kes kehtestavad meile huntide arvukuse reeglid? Meie ise teame, kuidas nendega toime tulla. See on jällegi see, et meil täiesti puudub intellektuaalne suveräänsus, kui Hollandi targad õpetavad meile huntide küttimist. 

See on nõukogulik, et Kesk-Aasia spetsialistid tulevad siia mingisuguse Läänemere kalapüügiga tegelema või siis meie läheme neile puuvillakasvatust õpetama. Ei ole ju normaalne see nõukogulik, see brüsselliitlik süsteem, kus üks mõõt kehtib kõigile. Ei ole normaalne! Nii et hundi näitest kormoranide ja niisamuti hüljesteni – meil on asjad paigast ära. Ja kõige rohkem kannatab praeguses seisus Eesti rannakalur, kellel on väga vähe järelkasvu, sest sissetulek on kehv. Kaitseme siis seda ohustatud rannakaluri liiki! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase viienda päevakorrapunkti käsitlemise. 

Tänane kuues päevakorrapunkt, arupärimine nr 297 on tagasi võetud. 

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali ja Henn Põlluaasa 13. mail esitatud arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta. Aga vaatan siin saalis ringi ja ei näe arupärijaid ega arupärijate esindajat. Seega on meil tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me ei saa avada. 

Järgnevalt kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete … 

Vabandust, mikrofon oli väljas. Ehk siis meil on tekkinud arutelu võimatus päevakorra seitsmenda punkti juures, milleks on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali ja Henn Põlluaasa esitatud arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta. Me seitsmendat päevakorrapunkti ei ava. 

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Evelin Poolametsa ja Varro Vooglaiu 13. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine käibemaksu tõusu kohta. Ja vaatan saalis ringi, täpselt samuti ei ole arupärijaid ega arupärijate esindajat kohal. Seega on meil tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me samuti ei ava.  

Tänased päevakorrapunktid on ammendunud. Ma tänan ka härra ministrit, kes kannatlikult ootas. Need kaks viimast arupärimist jäävad täna ära.

Head kolleegid, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole. 

Head kolleegid, tänane Riigikogu istung on lõppenud.