Aitäh! Teie kõnes oli küll nii palju kibedust, et ma tunnen teile kaasa. Elu on ilus ja inimesed on tegelikult toredad.
Valitsuses me teeme samme selle jaoks, et mitte olla lühiajaliselt populaarsed, vaid selleks, et Eesti riik toimiks ka edaspidi ja et Eesti inimestel ja Eesti majandusel läheks pikas perspektiivis hästi. Jah, me teeme otsuseid, mis on ebapopulaarsed lühiajalises perspektiivis. Mitte kellelegi ei meeldi maksutõusud, mulle ka ei meeldi, ausalt ei meeldi. Aga kui me mööname, et probleem on olemas ja et me oleme erakordselt keerulises julgeolekuolukorras – mulle tundub, et kõik siin on seda meelt, et me oleme 30 aasta kõige keerulisemas julgeolekuolukorras –, siis me peame vastama küsimusele, kas me sellega midagi teeme. Kui me otsustame, et me sellega midagi teeme – jah, me investeerime oma kaitsevõimesse, me tugevdame oma suhteid liitlastega selle jaoks, et meie agressiivne naaber meile kallale ei tuleks –, siis see kahjuks ei ole tasuta lõuna meie liitlaste poolt kaetud laua ääres, vaid see raha, millega me neid investeeringuid teeme, peab tulema Eesti maksumaksja taskust.
Teine asi: kõik need asjad, mida te ütlesite – vastupidi, Eestis on väga paljud näitajad läinud paremaks, kas või näiteks innovatsioon. Me oleme globaalses innovatsiooni[pingereas] tõusnud kõrgemale kohale, 16. kohale. See on väga oluline selleks, et meie majandus oleks innovaatiline ja me teeksime selle struktuurse muutuse majanduses läbi, et meil oleks rohkem lisandväärtust, et inimestel oleks kõrgemad palgad. Selle pealt me saaksime maksta ka kõrgemaid toetusi neile, kes seda vajavad.
Me teeme väga palju pingutusi, meil on valitsuses väga ambitsioonikas plaan. Ja hea meel on selle üle, et meil on selline üksmeel, et me peame neid samme tegema. Aga jah, ma loodan, et me [saame] need valitsuse otsuste viljad ka ära näha. Meil on ka valik teha populaarseid otsuseid: jagada kõigile raha ja öelda, et meie ei ole need, kes seda arvet peavad maksma, nii nagu varasemalt on tehtud. Need, kes on siin maksumaksja raha laiali jaganud, istuvad täna tagapingis ja näägutavad kogu aeg. Meie peame tegema ebapopulaarseid otsuseid, et tegelikult nende arveid maksta. Ma loodan, et pikas perspektiivis Eesti inimesed saavad aru, et need on vajalikud sammud selleks, et Eesti kestaks ja et meil oleks ka tulevikus head teenused, mida me riigina pakume, et me saaksime [tagada], et Eesti igas paigas oleks võimalikult hea elada.