Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.  

Nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Annely Akkermann, palun!

10:01 Annely Akkermann

Austatud juhataja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Lubage mul endale soovida viljakat eelarveaega, sisutihedaid ja edasiviivaid arutelusid ning rahanduskomisjoni nimel üle anda Riigikogu otsuse eelnõu Toomas Tamsare Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikmeks nimetamiseks. Eelnõu menetlemisel esindab rahanduskomisjoni edaspidi Jaak Aab. See on minu poolt kõik.

10:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rohkem soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu. Enne, kui saame minna päevakorra juurde, on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Igor Taro, palun!

10:02 Igor Taro

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on küsimus selle nädala päevakorra menetluse kohta. Eile jättis Isamaa esimees Urmas Reinsalu mulje, et nad on fraktsiooniga tagasi võtnud mõned arupärimised. Kas te saaksite täpsustada, kas need arupärimised on päriselt menetlusest tagasi võetud või on need [vaid] selle nädala kavast välja võetud ja me peame nende menetlusega edasi minema ja Isamaa esimees on avalikkust lihtsalt eksitanud?

10:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Minu mäletamist mööda võeti Isamaa tehtud arupärimised päevakorrast välja, mis tähendab, et need on jätkuvalt menetluses. Minu mäletamist mööda võeti tagasi kolm-neli-viis EKRE esitatud arupärimist, ehk need on langenud menetlusest välja. Lisan repliigina, et see ei olnud väga konstruktiivne. Me olime kavandanud juhatusena ikkagi pika tööpäeva. Ja teadupärast kõigile peaks olema teada, kuidas me päevakorda kokku paneme. Edaspidiseks oleks ikkagi palve: kui on soov arupärimisi tagasi võtta või kui ei ole soovi neid menetleda, siis anda sellest teada hiljemalt neljapäeva keskpäevaks, sest neljapäeval kell pool neli paneb juhatus päevakorra kokku ja me [saame] sellega arvestada. 

Rain Epler, palun!

10:03 Rain Epler

Aitäh! Ma tahtsin selle viimase mõtte kohta küsida. Me oleme siin rääkinud sellest, et saadikud on vabad oma mandaadis ja tegevuses. Kas siit kostus nüüd mingi pahameel? Kui on päevad pikaks läinud, on olnud pahameel, ja nüüd, kui läks päev lühemalt, on jälle mingisugust sihukest torinat kuulda. Milles asi?

10:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, tõepoolest, te üsna sageli heidate ette seda, et me ei menetle piisavas tempos. Antud juhul jäi meil terve rida tunde kasutamata selleks, et seda arupärimiste virna vähendada. Nii et kordan veel kord, et see on minu ettepanek ja palve. Loomulikult ei saa ma kellelegi keelata ka vahetult enne istungit mõnda arupärimist [päevakorrast] välja võtta, aga selleks, et me suudaksime neid rohkem menetleda, on palve, et seda tehakse varem. Võtame veel kolm protseduurilist küsimust. Henn Põlluaas, palun!

10:04 Henn Põlluaas

Aitäh! Alustuseks [pöördun] austatud eesistuja poole vastupalvega, et Riigikogu juhatus võtaks menetlusse opositsiooni esitatud otsuse eelnõud, mida siin on pikalt torpedeeritud ja sahtlis hoitud. Näiteks väliskomisjon saatis juhatusele juba oktoobri alguses palve panna 9. oktoobri päevakorda Kaliningradi Königsbergiks tagasinimetamise teema, aga seda [eelnõu], nii nagu paljusid teisigi eelnõusid, ei ole siiamaani [päevakorda pandud]. Miks?

10:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg! Nende eelnõude menetlusse võtmise tempo sõltub sellest, millise tempoga me suudame menetleda neid eelnõusid, mis on näiteks selle nädala päevakorras. Toon veel kord näite. Kui 2023. [aasta] riigieelarve seaduse muutmise [seaduse] eelnõu [menetlemisel] võetakse vaheaegu iga muudatusettepaneku hääletamise eel, siis loomulikult on tempo väga aeglane ja meil läheb tõepoolest oluliselt kauem aega, et nende [eelnõudeni] jõuda. Nii et mul on siiras palve, tõepoolest, ja veel kord [rõhutan], et see ei olnud otseselt etteheide, vaid palve: kui ikkagi ei soovita näiteks arupärimisi esmaspäeval menetleda, siis anda sellest teada varem. Veel kord, neljapäeval [kell] pool neli vaatab juhatus päevakorra üle ja saadab selle laiali. Palve on, et selleks ajaks antaks teada. Loomulikult ma ei saa keelata kellelgi seda teha ka hiljem, aga palve [on selline]. Siis me suudame rohkem tööd teha. 

Mart Maastik, palun!

10:05 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Minu teada on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses kirjas, et arupärijaga tuleb [arupärimise] päevakorda panemine enne kokku leppida. Kui seda ei ole tehtud, siis ongi väga raske, sest reeglina me saame seda teada alles nädalavahetusel. Kui päevakorras on 15 punkti ja sa oled 11., siis on ebareaalne, et sa tead, mis kellaajal sinu kord tuleb. Ja ööistungite korral on meil väga raske planeerida oma muud elu ja olu.

10:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Hea kolleeg, kui arupärimisi on normaalsel hulgal, siis tõepoolest on tava olnud see, et lepitakse arupärijatega kokku, millal [arupärimise] menetlemine täiskogu istungil toimub. Ma söandan arvata, et ka [enne] arupärimiste selle nädala päevakorda panemist lepiti arupärijatega kokku. Ma ei saa seda absoluutselt kinnitada, aga kui vaja, saame Urvo Klopetsi käest üle küsida. Kui seda tehtud ei ole, siis tõepoolest on teil argumente selleks rohkem. Aga ka teil oleks olnud võimalik juba peale seda, kui päevakord neljapäeval või reedel välja saadeti, teada anda, et teil ei ole võimalik osa võtta selle arupärimise menetlemisest. 

Helle-Moonika Helme, palun!

10:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et te ei ole nii napisõnaline, nagu oli eile Riigikogu esimees Lauri Hussar. Kui me küsisime protseduurilisi küsimusi, siis ta lihtsalt ei vastanud, [vaid] ütles, et see küsimus ei ole seotud istungi läbiviimise korraga. Ma küsin siis teie käest. Meil oli siin eile selline debatt, kus kõigepealt Erkki Keldo protesteeris – ma saan aru, et ta vist protesteeris, igatahes võttis ta sõna selle kohta –, et Urmas Reinsalu ja Isamaa võtsid oma arupärimised tagasi. [Kuna] Urmas Reinsalu istus saalis, siis [Erkki Keldo] küsis, miks ei taheta tööd teha. Nemad tahaksid siin hirmsasti tööd teha. Kuna meil tõepoolest jäi päev lühikeseks, siis tegin mina ettepaneku, et päevakorda võiks võtta juba ammu kultuurikomisjonis seisva eelnõu 231[, mille kohta on] menetlusotsused tehtud ja [mis on] täiskogule esitatud. See on Vabariigi Valitsuse [algatatud] eelnõu. Vabariigi Valitsuse eelnõud võiksid ikkagi laua peal olla, mitte komisjonis seista. [Tegin ettepaneku] võtta see päevakorda, [kuna] ettekandja Liina Kersna, hea kolleeg, oli ka saalis. Siis jälle Erkki Keldo väitis, et nemad on sellele vastu, nemad ikka ei taha tööd teha. Kuna täna te olete selline, kuidas ma ütlen, koostööaltim, siis äkki te annaksite oma hinnangu, kas Reformierakond tahab tööd teha või ei taha tööd teha?

10:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Alustan lõpust, sellele [viimasele küsimusele] on küll hea vastata: Reformierakond tahab tööd teha. Ja teine [vastus on] – nüüd räägin endast –, et jutukusel on ka oma hind. See, kui ma pikemalt selgitan ja põhjendan, nagu te näete, toodab ka uusi küsimusi istungi läbiviimise reeglite kohta. Nii et ma loodan, et te ei kuritarvita seda. Ja selle päevakorra me kinnitasime täiskogus eile ära, nii et meil võimalust seda täna avada ei ole.

Head kolleegid! Nüüd kaks viimast [küsimust] ja rohkem ma tõepoolest ei võta protseduurilisi küsimusi. Kert Kingo, palun!

10:09 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te siin enne manitseval toonil ütlesite, et neljapäeval peaks teatama, kui soovime [päevakorrast midagi] tagasi võtta. Aga teie pikaaegse Riigikogu liikmena teate, et fraktsioonide koosolekud on esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Kas teie manitsevast toonist peab nüüd hakkama järeldama, et edaspidi ei tohigi esmaspäeval fraktsiooni koosolekul otsuseid vastu võtta [ega] neid üldse pidada? [Kas] see muudatus tuleb juhatuselt [järgmiseks], [juhatuselt], kes nagunii on [Riigikogu] kodu‑ ja töökorra seaduse täiesti prügikasti visanud? Kas me peame sihukest asja ka veel hakkama ootama?

10:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Te saate ise ka aru, et see küsimus oleks võinud olla olemata. Kellelgi sellist plaani ei ole. Urmas Reinsalu, palun!

10:09 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõepoolest, formaalselt minuga keegi ei võtnud eraldi ühendust, et seda aega kokku leppida. Aga ma sain aru teie osundusest [soovile], et meil oleks töö ladusalt korraldatud. Ja ega Igor Taro ju tegelikult valet asja ei küsinud. Küsimus on selles, miks ma pidasin mõistlikuks anda vastajatele aega vastuste sisu üle järele mõelda. Vaadake, meil on praegu selline olukord. Minu küsimused puudutasid seda poliitikat, mida viiakse ellu valelikul moel ja mis tegelikult ei vastanud ühiskonna arusaamale [poliitikast] enne valimisi. Ja ma juba näen, et nii Eesti 200 kui ka sotsiaaldemokraadid – tõsi küll, üksnes retooriliste poosidega – on hakanud sellest juba mingil moel taanduma. Ma usun, et ka Reformierakonnas – küllap Toomas minu sõnu kinnitab – on hakanud toimuma teatud sisemine dünaamika. Nii et ma ei karda mitte oma küsimuste kvaliteeti, vaid ma tahan loota sellele, et tulevikus, õige pea, saabub aeg, kui vastajad ka distantseeruvad sellest poliitikast, mida nad on olnud sunnitud siin viimastel kuudel ellu viima. 

Nii et see oli minu sisuline selgitus Igor Tarole, [kes] muretses [selle pärast], kus need huvitavad arupärimised õhus on. Nad ootavad oma aega, sest ajastatus on kõige olulisem.

10:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! See ei olnud protseduuriline küsimus, küll aga selge poliitiline avaldus. Aitäh, Urmas! 

Head kolleegid, läheme tänase päevakorraga edasi. Kõigepealt teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti‑Austraalia parlamendirühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja Peeter Tali. 


1. 10:11

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

10:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Tänase istungi päevakorras on kolm punkti, mis on kõik usaldusküsimusega seotud. Kuna usaldusküsimusega seotud eelnõude menetlemisest täiskogus on maalitud teadlikult väga must pilt, täiesti eksitav ja valelik, pean oluliseks tutvustada usaldusküsimusega seotud eelnõude menetlemise korda. Esmalt on Vabariigi Valitsuse esindaja ettekanne kuni 20 minutit. See on erinev tavapärasest teisest lugemisest. Kui tavapärase teise lugemise korral teeb ettekande komisjoni esindaja, siis antud juhul teeb seda Vabariigi Valitsuse esindaja, minister. Teiseks, iga Riigikogu liige saab esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Taas kord, täpselt samamoodi nagu tavapärasel teisel lugemisel ei [ole ka nüüd] ühtegi piirangut, ühtegi ahistamist. Seejärel saavad sõna võtta kõik, eranditult kõik Riigikogu liikmed. Taas kord, täpselt samamoodi nagu tavapärasel teisel lugemisel. Lisaks sellele saavad sõna võtta ka komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Taas kord, täpselt samamoodi nagu tavapärasel teisel lugemisel, ei ühtegi erinevust. Ja loomulikult on võimalus võtta sõna ka Vabariigi Valitsuse esindajal. Tavapärasest teisest lugemisest, lisaks sellele, et ettekandja on Vabariigi Valitsuse esindaja, on erinev ka see, et muudatusettepanekuid hääletusele ei panda ja kohe viiakse läbi ka selle eelnõu lõpphääletus. Selle lõpphääletuse puhul on vajalik poolthäälteenamus. 

Nii, nüüd on ilmselt küsimusi selle selgituse kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:13 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on tõesti selle selgituse kohta küsimus. Kõigepealt, juhataja peaks olema objektiivne, mitte rõhutama seda, kuivõrd vähe erineb usaldushääletusega eelnõu menetlemine tavamenetlusest. Kõige olulisemas osas ta just erinebki: muudatusettepanekuid ei ole võimalik üldse sisuliselt arutada. Me teame, et ka nende [eelnõude], antud juhul seitsme, usaldusega seotud eelnõu puhul ei ole komisjonides toimunud ka väga sisulist arutelu, samuti pole komisjonides hääletatud neid muudatusettepanekuid, mille Riigikogu liikmed või fraktsioonid eelnevalt tegid. Ja nüüd, arutelu nende muudatusettepanekute üle, mille valitsus on mõnele eelnõule lisanud, ei ole pärast seda, kui valitsus on need sellisel kujul või veidi muudetud kujul heaks kiitnud, ka toimunud ja suures saalis me neid ka hääletada ei saa. Teise lugemise kõige suurem erisus ja mõte [võrreldes] esimese ja kolmanda lugemisega ongi just [seotud] muudatusettepanekutega. Nii et, hea kolleeg, see on väga sisuline ja kõige põhimõttelisem muudatus üldse.

Aga minu küsimus on: kas siis, kui eelnõu on seotud usaldushääletusega, on võimalik ka teist lugemist katkestada? Meil võib ju juhtuda saalis niimoodi, et Vabariigi Valitsus menetluse käigus leiab, et eelnõu on vaja veel muuta ja [sellele] täiendavalt muudatusettepanekuid teha. Kas on võimalik ka katkestada?

10:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg! Kõigepealt [sellest], mis puudutab muudatusettepanekuid. Me ei aruta muudatusettepanekuid ka tavapärasel täiskogu istungil. Ma tutvustasin[, milline on] selle eelnõu menetlemise kord täiskogu istungil, mitte komisjonides. Nii et seda arutelu ei ole toimunud ka muudatusettepanekute hääletamise ajal. Loomulikult on võimalik sõnavõttudes oma muudatusettepanekuid tutvustada ja selgitada ning põhjendada, miks need on tehtud, ja nii edasi. Teiseks, minu informatsiooni kohaselt on enamikus komisjonides ikkagi jõutud menetleda neid muudatusettepanekuid, neid on hääletatud, on võetud seisukohad. Aga samas ei pruugi olla [menetletud] kõiki, sellepärast et juhtivkomisjoni volitused lõpevad sellest hetkest, kui Vabariigi Valitsus on teinud otsuse siduda [eelnõu] usaldusküsimusega. Kui komisjon selleks hetkeks ei ole sinnamaale jõudnud, siis otse loomulikult tegeleb sellega Vabariigi Valitsus. Kogu muudatusettepanekute loetelu on selle [eelnõu] juures ja Vabariigi Valitsusel on täpselt samamoodi võimalus need muudatusettepanekud läbi vaadata. Nii et siin mingit erinevust ei ole. Ja kolmas repliik oli … (Hääl saalist.) Ma söandan väita … Ma palun kolleegil kontrollida, aga ma arvan, et ka selle eelnõu teise lugemise katkestamine on võimalik. Aga me kontrollime seda ja anname sellest kohe teada.

Andrei Korobeinik, palun!

10:15 Andrei Korobeinik

Suur tänu, hea istungi juhataja! Alguses ikkagi [teen] märkuse, et komisjoni töö [moodustab] suure osa Riigikogu tööst, ja [kui me ei tea, mida komisjon teeb], siis me jääme nendest aruteludest ilma ega saagi teada, mis seal komisjonis oli. Näiteks antud eelnõu puhul ei ole ma [vastutava] komisjoni liige ja see [arutelu] jääbki minu jaoks saladuseks. Aga nüüd küsimus. Te väitsite, et tegelikult on tegemist üsna positiivse nähtusega, [sest] arutelud toimuvad, eelnõu arutatakse. Aga samas, ma mäletan, et avaistungil ütles Eesti Vabariigi president, et tegelikult midagi väga positiivset selles ei ole. Ja nüüd teie väide oli, et see on selline valelik informatsioon. Keda uskuda, austatud istungi juhataja, kas teid või Eesti Vabariigi presidenti?

10:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Ma soovitan uskuda mõlemaid. Ma ei näe ka selles erilist antagonismi, sellepärast et usaldusküsimusega sidumine on põhiseadusest tulenev võimalus. Ja ma söandan väita vastupidi: esitada 2700 muudatusettepanekut obstruktsiooni eesmärgil – see ei ole põhiseaduspärane. Helle-Moonika Helme, palun!

10:17 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Eile tuli parlamendi liikmetele Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt üks kiri, mille sisu oli korra tagamine parlamendi istungil. [Kirjas] antakse meile ülevaade sellest, milliste vahenditega, sealhulgas sanktsioonide abil, tagatakse kord Läti, Hispaania, Saksamaa ja Suurbritannia parlamentide istungitel. Noh, ma ei tea, mulle jäi natuke arusaamatuks, miks praegu oli vaja selline kiri saata. See on umbes nagu … Mingisuguseid ettekirjutusi, suuniseid ega juhiseid seal ei olnud, aga see oli [sõnastatud] umbes nii, nagu saadetakse ajalehes, ma ei tea, hobuse pea või kala ja arva siis ise, missugune ähvardus seal paberis sisaldub. Kuidas sellesse kirja ja nendesse võrdlustesse suhtuda? Suurbritannia parlamendis istub näiteks spiiker lokilise parukaga ka. Kui me peaksime hakkama kusagilt neid eeskujusid üle võtma, siis miks ainult sanktsioonide puhul. Võtaks siis muus osas ka. Äkki te avaksite meile natukene seda tausta, miks selline kiri tuli ja mis selle kirja eesmärk on.

10:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg! Ma pole kuidagi [sellega] seotud ega ole ka teadlik selle töö tellimisest õigus- ja analüüsiosakonnast. Aga ma ei näe väga suurt sisulist probleemi. Minu hinnangul võib-olla paaril-kolmel korral siin saalis selle istungjärgu ajal on kord natukene käest ära läinud, aga see ei ole selline probleem, mille pärast me hetkel ja tänase päevani peaksime liigselt muretsema. Puudub tõepoolest … Mina sain sellest [kirjast] teada alles eile, kui ma nägin seda oma arvutiekraanil, nii et minu seotus [puudub], ma polnud sellest teadlik vähimalgi määral. Ma arvan, et selle [kirja] pärast ei pea liigselt muretsema. Ei ole küll plaanis midagi kardinaalselt muutma hakata. Me oleme saanud enam-vähem hakkama. On tuliseid vaidlusi olnud, aga oleme suutnud need ära klaarida. 

Ja viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Õnne Pillak, palun!

10:19 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lihtsalt pidin valeväiteid ümber lükkama, sellepärast ka käe tõstsin. Siin väideti, et sotsiaalkomisjon ei ole nende eelnõude puhul (Hääl saalist.) muudatusettepanekuid läbi hääletanud. (Juhataja helistab kella ja ütleb: "Helir!") Sotsiaalkomisjon on kõik need muudatusettepanekud läbi arutanud, [nende kohta] oma seisukoha kujundanud ja [need ettepanekud] ka läbi hääletanud. Mis puudutab sisulist arutelu, siis kahel korral on neid eelnõusid komisjonis arutatud ja kõikide fraktsioonide esindajad on [aruteludes] osalenud. Pluss, meil on väga sisukad protokollid, mis on kõigile saadikutele avalikult kättesaadavad. [Väide], et neid eelnõusid ei ole sisuliselt arutatud või muudatusettepanekuid läbi vaadatud ega hääletatud, ei vasta tõele.

10:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tänan väga selle olulise täpsustava informatsiooni eest! Ehk siis minu väide pidas paika. Kuna nüüd mainiti Helir-Valdorit, siis ma olen sunnitud (Hääl saalist.) võtma veel kaks protseduurilist. Andrei Korobeinik ja siis Helir-Valdor Seeder ja siis tõepoolest on lõpp, head kolleegid. Palun, Andrei Korobeinik!

10:20 Andrei Korobeinik

Aitäh! Tõepoolest, kolleegi ei ole mainitud, aga seisukohad küll. Keegi ei ole väitnud, et komisjonis arutelu ei toimunud. Mitte keegi ei ole [seda] väitnud, ei mina ega hea kolleeg Seeder. Väideti, et seda arutelu siin ei tutvustata. Ja nüüd väita, et protokoll asendab seda tutvustamist saalis, on ikkagi väga-väga vale. Kui tõepoolest piisaks protokollist, siis meil ka tavapärase menetluse formaadis komisjoni ettekandja siin ei seisaks. Nii et tegemist on ikkagi debati piiramisega. Ma juhin teie tähelepanu, et see on väga-väga oluline [erinevus] tavapärase menetluse ja valitsuse usaldusega seotud menetluse vahel.

10:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, ma jään viisakalt eriarvamusele. Veel kord, kui debatt pole võimalik või debatt pole sisukas, siis tuleks vaadata peeglisse neil, kes debatti veavad. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Debatti või teise sõnaga väitlust peavad ikka kaks osapoolt, nii et mõlemad peavad siis peeglisse vaatama. Aga mina küll ei ole väitnud, et sotsiaalkomisjonis ei ole [eelnõusid] arutatud. Ma ei ole isegi sotsiaalkomisjoni nimetanud siin. Mina väitsin, et erinevates komisjonides ei ole neid põhjalikult arutatud ja enamikus komisjonides ei ole ka hääletatud neid muudatusettepanekuid. Te sujuvalt ütlesite, et neid on menetletud. Mina ei ole öelnud, et neid ei ole menetletud. Komisjonides on ära märgitud, et nii ja nii palju muudatusettepanekuid ühe või teise eelnõu kohta on tehtud, ja komisjonid on menetlenud neid erinevalt. Ja osas komisjonides – julgen öelda, et enamikus – ei toimunud ka mingisugust hääletust. Ma juhtisin ka tähelepanu [sellele, et] pärast [seda], kui valitsus on langetanud otsuse siduda [eelnõu] usaldusega, on tal ju õigus arvestada mõnede muudatusettepanekutega või mitte arvestada, teha ise muudatusettepanekuid. Ja pärast seda, kui eelmisel neljapäeval valitsus selle otsuse langetas, pole ka komisjonides tutvustatud seda protseduurikat ja käike. [Seda pole tehtud] enamikus komisjonides, julgen ma arvata, selline informatsioon mul on. Aga ma ei väida, et kõigis [komisjonides]. Võib-olla mõni üksik komisjon siiski esmaspäeval sellega tegeles, aga enamik ei tegelenud. See on minu väide. Ja vastab tõele ka kolleeg Korobeiniku jutt, et tõenäoliselt me ei saa teada ega ülevaadet nendest muudatus[ettepanekutest], mis olid varem esitatud. [Mitte neist], mida valitsus tegi, [vaid] nendesamade sadade muudatusettepanekute kohta, millest tavapäraselt annab ülevaate komisjoni esineja. Aga mul on ikkagi küsimus: kas nüüd on võimalik teada saada teise lugemise katkestamise kohta? Kodukorras väga üheselt ja selgelt ei ole see välja öeldud.

10:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg! Esiteks, ma arvan, et see mure, et ei saa ülevaadet, on sul asjata. Ma usun, et minister ikkagi oma ettekandes tutvustab kohe kindlasti neid ettepanekuid, mida valitsus on täiendavalt teinud esimese lugemise teksti. Ma selles ei kahtle vähimalgi määral. Aga selles, kas jõutakse läbi käia kõik 2700 muudatusettepanekut, ma sügavalt kahtlen, sest selleks jääb 20 minutist väheks. 

Teiseks, oluliselt laiem oli sinu tõlgendus selle kohta, et komisjonid pole arutanud ega menetlenud. Mina söandan väita, et enamik komisjone on jõudnud [seda teha]. [Põhjus], miks nad ei ole peale [usaldusküsimusega sidumist] seda teinud, ma väidan, [on], et peale seda komisjonid ei saagi enam tegelikult menetleda neid, sellepärast et juhtivkomisjoni ülesanded on läinud üle Vabariigi Valitsusele. Nii et komisjonil peale seda ei olegi enam ruumi millegi üle arutleda. Nii et ma väidan, et seda ruumi ja seda kohta isegi ei ole. Informatiivses mõttes võib seda loomulikult teha, aga seadusandlikus mõttes kindlasti mitte. 

Ja nüüd kindlasti kõige olulisem. Enne aga teen olulise täpsustuse: kuna on tegemist erimenetlusega, siis ei ole võimalik teha katkestamise ettepanekut ega katkestada selle eelnõu teist lugemist. Muidu oleks, saate aru, ka valitsusel väga lihtne, sest kui ta tunneb, et asi hakkab käest ära minema, siis ta tuleb teile appi. Kui asi hakkab käest ära minema [seetõttu], et ei ole piisavalt hääli, siis ta katkestab ja opositsiooni võimalus valitsust selle kaudu umbusaldada langeb ära. Nii et veel kord: sõnum on ühene, selge, selle lugemise katkestamise ettepanekuid teha ei saa. Selles mõttes on see tõlgendatav kolmanda lugemisega, kus ju ka tegelikult enam mingit katkestamist teha ei saa, kuna eelnõu ju tegelikult võetakse vastu. Veel kord: katkestamise ettepanekuid teha ei saa ei Vabariigi Valitsus eelnõu algatajana ega ka fraktsioonid. 

Ja nüüd viimane [küsimus], Helir-Valdor Seeder, ja siis läheme istungi juurde. Palun!

10:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mina ei taha praegu vaielda teie intellektuaalse tuletisega kodukorra kohta, aga mul on [küsimus]: millisele paragrahvile te toetute? Kus on [Riigikogu] kodu- ja töökorra seaduses kirjas, et me ei saa teist lugemist katkestada ?

10:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lepime kokku niimoodi, et me läheme [praegu] selle eelnõu menetlemise juurde. Ma palun kantseleil seda täpsustada, enne kui me jõuame hääletuste juurde või enne kui me jõuame läbirääkimiste juurde. Enne kui me jõuame läbirääkimiste juurde, me anname väga selge selgituse ja põhjenduse. Ma isegi ei välista, [et] väga konkreetset paragrahvi selle kohta ei ole. Aga veel kord: [lähtudes] sellest loogikast, [et] menetlus lõpeb ikkagi hääletusega, kas selle eelnõu vastuvõtmisega või [tagasilükkamisega, siis] nii nagu tavapärasel kolmandal lugemisel katkestamise ettepanekut teha ei saa, ma söandan arvata, et seda ei saa [teha ka nüüd]. Aga me vaatame ja täpsustame veel kord. Enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, me anname selle kohta selgitusi, informatsiooni. 

Aitäh teile, head kolleegid! Aga nüüd saame minna selle päevakorra juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295 (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

10:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mis on teisel lugemisel, nagu te teate, seotud valitsuse palvel usaldushääletusega. Siin oli diskussioon [selle üle], et sisukaid muudatusi ei ole võimalik arutada. [Selle eelnõu kohta tehtud] 54 muudatusest 50 muudatust tegid Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed ja mul on päris hea meel ka neid muudatusettepanekuid teile tutvustada. Alates muudatusettepanekust nr 4 kõlavad muudatusettepanekud järgmiselt: "Käesoleva seaduse §‑s 140 nimetatud sotsiaaltoetust on õigus saada isikul, kes on asunud Eestisse elama enne 2024. aasta [2]. jaanuari." Ülejäänud 50 muudatusettepanekut, täpselt samasuguses sõnastuses, välja arvatud kuupäev, on identsed [selle ettepanekuga]. Kogu minu lugupidamise juures [teie vastu], ma arvan, et oleks teie aja raiskamine neid muudatusettepanekuid siin arutada. Küll aga on sotsiaalkomisjon teinud komisjonis põhjaliku arutelu ja peale [eelnõu] esimest lugemist Riigikogus ka kaks istungit. Erinevatele puudutatud sihtrühmadele saadeti välja kirjad ja [anti] võimalus arvamust avaldada. Seda võimalust kasutasid mitmed osapooled, teiste hulgas Eesti Linnade ja Valdade Liit ja pensionäride ühenduste liit. Lisaks tegi muudatusettepanekud sotsiaalkomisjonile muudatusettepanekute tähtajaks Sotsiaalministeerium.

Nüüd nendest muudatusettepanekutest täpsemalt. Esimene muudatusettepanek, millega arvestati – ja ma rõhutan, et valitsuse esitatud eelnõus on arvestatud kõikide sotsiaalkomisjonilt positiivse toetuse saanud muudatusettepanekutega –, puudutab eelnõu pealkirja ehk on tehnilist laadi. Pealkirjast jäeti välja viide eelnõu sisule, piirduti vaid [sõnadega] sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.

Muudatusettepanek nr 2 on seotud erihoolekandeteenusega. Muudetakse toetatud töötamise teenuse aluseid. See muudatus on vajalik seetõttu, et me väljume nii-öelda katseperioodist või pilootperioodist käesoleva aasta lõpus ning erivajadusega inimesed, kes pikaajalist kaitstud tööd on saanud seni pilootprojekti raames, hakkavad seda edaspidi saama toetatud töö teenuse raamistikus juba riigiteenusena.

Ettepanek nr 3 on otseselt seotud sotsiaalkomisjonis tõusetunud teemade ringiga, mis puudutab kojukande tegemist inimestele, kes on seda taotlenud ja kellel on selleks õigus. Üldjuhul me räägime liikumis[takistusest], aga võivad olla ka muud põhjused. Sotsiaalkomisjon otsustas selle sätte või regulatsiooni osa eelnõust välja jätta ja täpselt sellisel kujul on see eelnõu teile esitatud.

Nüüd täpsemalt ka nendest muudatustest, mis puudutavad rehabilitatsiooniteenust. Muus osas on eelnõu jäänud samasuguseks, nagu ta oli esimesel lugemisel ja nagu komisjon oma otsused teinud on. Aga kõigepealt muudatusest, millega me kohandame sõnastust sotsiaalhoolekande [seaduses]. [Muudatuse eesmärk on], et toetatud töötamise teenust saaks osutada mitte ainult juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik, ja kohalik omavalitsus, vaid edaspidi ka valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Selle [muudatuse] sisulisest põhjendusest ja vajadusest. Vahepealsel ajal on toimunud muudatus seoses Eesti ühe suurima kutserehabilitatsiooni keskusega, mis on loodud spetsiaalselt puuetega inimestele ja mis on olnud loomisest alates Sotsiaalministeeriumi valitsemisala hallatav asutus. Muudatus on see, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus viidi üle ja toimetab käesoleva õppeaasta algusest Haridus‑ ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena. Ja kui seni oli sellel asutusel võimalik saada oma eelarvest, mida kujundas Sotsiaalministeerium, rahastust ka erihoolekandeteenusteks, sealhulgas toetatud töötamise teenuseks, siis edaspidi saab [sellest asutusest] Sotsiaalkindlustusameti lepingupartner, nagu kõik teised toetatud töötamise teenust pakkuvad asutused. Neid asutusi on kokku 86.

Järgmine muudatus on seotud sellega, et me loome ligipääsu kõikidele nendele inimestele, kellel on töötukassa poolt piiratud töövõimet, olgu see siis osaline või täielik, ja lubame nad toetatud töötamise teenusele. Võib-olla natukene detailsem, aga siiski oluline muudatus on ka see, et toetatud töötamise teenuse osutajate juures võivad töötada ka erivajadustega inimesed, kellel on osaline töövõime, ja nendega on võimalik ka töölepingut sõlmida.

Veel on vaja [rääkida] Sotsiaalministeeriumi poolt muudatusettepanekute tähtajaks esitatud muudatusest. [Muudatuse sisu] on Haridus- ja Teadusministeeriumilt Maarjamaa Hariduskolleegiumi ülevõtmine Sotsiaalministeeriumi poolt. See on olnud sellesama protsessi, Astangu haridusministeeriumile üleandmise teine pool, sest me soovime korrastada riigi hallatavate asutuste paiknemist tulenevalt nende tegelikust ja sisulisest tegevusest. Astangu on kutserehabilitatsiooniasutus ehk pakub kutseõpet erivajadustega inimestele ja Maarjamaa Hariduskolleegium osutab kinnise lasteasutuse teenust, mis on sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud sotsiaalteenus. Asutuse üleandmine oli planeeritud varem[, aga] kahjuks sellega erinevatel praktilistel põhjustel õigeaegselt hakkama ei saadud ja seetõttu on vaja ka [eelnõu] jõustumise aeg edasi lükata 2025. aasta 1. juulini. Kõik ülejäänud seaduse punktid jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal ning § [1] punktid 1–7 ja 12 ning § 3 jõustuvad üldises korras. Ma rõhutan, et selle eelnõu muudatused on eeskätt seotud erihoolekande klientidele toetatud töötamise teenusele juurdepääsu tagamisega ja muudatus, mis sotsiaalkomisjonis toetust leidis, on seotud kojukande muudatuse ärajätmisega. Ehk siis need inimesed, kellel on [liikumine takistatud] ja [kes] soovivad ja [kellel on] mõne riigitoetuse või pensioni kojukannet vaja saada – nende inimeste suhtes oleme otsustanud, õigemini, teie Riigikogu sotsiaalkomisjonis olete otsustanud kasulikumalt. Ma olen valmis küsimustele vastama.

10:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister, väga selge ja põhjaliku ülevaate eest! Evelin Poolamets, palun!

10:35 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Loen siit, et 295 SE seotakse usaldusküsimusega, kuna eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seadusega. Kas seda võib tõlgendada nii, et kõik, mis on seotud 2024. aasta riigieelarvega, ongi seotud usaldusküsimusega? Kas see, kui miski on seotud eelarvega, tähendab, et seda võib ka kohe usaldusküsimusega siduda?

10:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Tõsiasi on see, et Riigikogus riigieelarve vastuvõtmise eeldus, [selleks, et] üldse saaks riigieelarvet vastu võtta, on, et Riigikogu enne seda ka riigieelarvega seotud eelnõud vastu võtab. Loomulikult need eelnõud, mis on riigieelarvega seotud, määratlevad oma tööprotsessis Rahandusministeerium ja valitsus. Aga kui me räägime mõne makse vähenemisest, suurenemisest, aluste muutmisest, siis sellisel juhul on tõepoolest tegemist 2024. aasta riigieelarvega seotud eelnõuga, mille vastuvõtmine on eelduseks riigieelarve seaduse vastuvõtmisele. Seega ei ole valitsusel teist võimalust, kui menetleda ära need eelnõud, mis on riigieelarvega seotud, ja siis tulla Riigikogus riigieelarve seaduse menetluse juurde suures saalis.

10:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun! 

10:37 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mind huvitab see, et kui lõpetatakse välismaalt tagasi pöördujale toetuse maksmine, siis kui palju sellega summa summarum raha kokku hoitakse. Kui palju riik kokku hoiab siis seda raha?

10:37 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Riik hoiab sellega kokku umbes 100 000 eurot. Nii nagu [eelnõu] esimesel lugemisel ja ka sotsiaalkomisjonis sai räägitud: eeskätt me hoiame kokku tulevaste kulutuste arvel. Et meil ei oleks tarvis [infosüsteemist] SKAIS1 [infosüsteemi] SKAIS2 üle viia 38 inimesele teenust ja teha selleks IT‑arendus, mille hinda me ei ole kalkuleerinud, aga mille suurusjärk on umbes miljon [eurot].

10:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

10:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te lugesite siin ette mõned EKRE muudatusettepanekud ja justkui panite pahaks, et muudatusettepanekuid on tehtud. Vaadake, ükskõik milline on nende sisu, see õigus parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel on, ja alati on fraktsioonil vaba valik panna need muudatusettepanekud suures saalis hääletusele või mitte panna. Seda on EKRE fraktsioon ka teinud. Nii et menetlus on tegelikkuses läinud täpselt nii kiiresti, kui kiiresti Riigikogu eesistuja on suutnud neid muudatusettepanekuid ette lugeda. Nii et muudatusettepanekute arv või sisu ei saa küll olla põhjendus, miks valitsus peaks rikkuma parlamentarismi ja õõnestada demokraatiat, lihtsalt arvates, et me kasutame oma legitiimset võimalust hääletada või siis mitte [hääletada] kuidagi selliselt, mis valitsusele ei meeldi. Kas keegi Vabariigi Valitsuses on mõtetelugeja või selgeltnägija või lihtsalt arvas, et seekord läheb nii? Ja kuidas saab olla selline meelevaldne arvamine aluseks parlamentaarse demokraatia rikkumisele …

10:39 Helle-Moonika Helme

… massilise usaldushääletuse kaudu?

10:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma tulen uuesti tagasi alguse juurde. Riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni esinaine Õnne Pillak on ka siin varem selgitanud, mismoodi on kõnealust eelnõu menetletud sotsiaalkomisjonis, mismoodi on kaasatud erinevaid puudutatud osapooli. See tähendab seda, et selle konkreetse eelnõu puhul, millest me täna räägime, on tehtud korrektne kaasamine, septembri lõpust saadik on sotsiaalkomisjonil olnud selleks aega ja võimalust. Mul on väga hea meel, et ka EKRE fraktsioonil oli võimalus oma muudatusettepanekud esitada. Hinnanguid ma ei andnud, küll aga julgen öelda, veel kord, et kõiki muudatusettepanekuid ei ole mitte kunagi suures saalis sisuliselt arutatud. Selleks on komisjon, kus on igal fraktsioonil oma liikmed ja esindajad, kelle kaudu seda on võimalik arutada. 

Usaldusega sidumine on valitsuse kollegiaalne otsus. Ja arvestades, et muudatusettepanekuid kogumis on enam kui 2500, siis tuginedes Toomas Kivimäe arvamusele, võib kesta selle [eelnõu] menetlemine Riigikogus kuid. Mina seda arvamust tõesti välja mõelda ei saa. Seda, kui palju 2700 muudatusettepaneku menetlemine Riigikogus aega võtab, saab öelda ikkagi Riigikogu.

10:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vastab tõele, hea kolleeg. Ma rehkendasin välja: kui võtta iga muudatusettepaneku hääletamise eel 10 minutit vaheaega, [siis kestaks menetlus] 540 tundi ehk kuus kuud. Leo Kunnas, palun!

10:40 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ka minu küsimus ei puuduta otseselt eelnõu sisu või teksti. See puudutab üldist juhtimisolukorda, kuna see eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse usaldamisega, nii nagu veel seitse eelnõu. Sama protsess oli meil ka kevadel-suvel, kui [usaldusega] seoti kokku seitse eelnõu. Loomulikult obstruktsioon ei ole asi iseeneses, vaid ta on reaktsioon teatud juhtimisotsustele. Ja seda analüüsi, kuidas me siia oleme jõudnud, kuhu me oleme jõudnud, saaks pigem teha kaheksa minuti jooksul, mitte ühe minuti jooksul. Aga siin me hetkel oleme. Mu küsimus on: hea minister, mida teie [arvate], kuidas lahendada see vastasseis, mis praegu on jõudnud sellisesse punkti? Head lahendust on raske leida.

10:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma kardan, et mina ei ole küll see inimene, kes saaks 101 parlamendiliikmele soovitada, kuidas käituda või mida teha. Loomulikult saan mina valitsuskabineti liikmena teha oma tööd nii hästi, kui ma oskan, ja sotsiaalvaldkonnas olen ma seda püüdnud teha. Teie viitasite reaktsioonile, [sellele], et obstruktsioon on millegi tulemus. Ilmselt me räägime ahelreaktsioonist, sest ka usaldushääletus on millegi tulemus.

10:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rene Kokk, palun!

10:42 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Sellest eelnõu seletuskirjast me võime vaadata, et osa pensionäre ei saa enam pensioni koju tellida. Kui Sotsiaalkindlustusamet maksab [pensionärile] mõnd hüvitist kontole, siis koju tal enam seda võimalik tellida ei ole. Kui palju neid pensionäre on, kes ei saa pärast selle seaduse kehtima [hakkamist] enam pensioni koju tellida? Kas te olete arutanud huvigruppidega, mismoodi seda probleemi lahendada? Kindlasti on ka päris palju mõistlikke ja adekvaatseid ettepanekuid ja mõtteid[, kuidas seda probleemi lahendada], ja [põhjusi], miks seda raha koju [tellida] on vaja. [Kuidas] lahendada nende inimeste [olukorda], kellel tegelikult on vaja seda sularaha, pensioni, koju [tellida]?

10:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma olen väga tänulik sotsiaalkomisjonile, kes teeb oma tööd tähelepanelikult ja kaasab ka huvirühmasid. Tõepoolest, nii linnade ja valdade liit kui ka pensionäride ühenduste liit täheldasid, et võib halveneda mõnede inimeste olukord, kus on põhjendatud samaaegselt nii kojukanne kui ka mõne teise toetuse puhul pangaarvele laekumine. Komisjoni muudatuse tulemusena ei ole eelnõus, mida me täna menetleme, enam seda sätet, mis kuidagigi piiraks kojukannet.

10:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun! 

10:43 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tuleks korra kõigepealt selle usaldusküsimuse juurde. Te küll ütlesite, et see on ahelreaktsioon, aga minu meelest tasuks ikkagi vaadata selle probleemi põhjust. Suures pildis on tegemist valitsusega ja koalitsioonilepinguga, kus kirjapandu on tehtud rahva mandaadi vastaselt, rahvale lubatu vastaselt. Ehk siis tegelikult ei lubanud Reformierakond maksutõuse, ei rääkinud sõnagi maksude tõstmisest ega peretoetuste kaotamisest, mida teie ministrina siin hiljuti alles esitasite. Peretoetuste ja suurte perede toetuste vähendamine – selleks kõigeks teil puudub rahva mandaat. On täiesti loogiline, et opositsioon kasutab obstruktsiooni, et ära hoida sellised Eesti inimeste jaoks täiesti vastuvõetamatud otsused, mida te soovite läbi viia. Ma arvan, et siin ei tohiks küll kuidagi viltu vaadata opositsioonile. Me kasutame ainukest võimalust või relva, et ära hoida otsuseid, milleks ei ole Eesti inimestelt tegelikult mandaati saadud – maksutõusud ja kogu see eelarve, mis tegelikult kahjustab Eesti majandust ja ka halvendab inimeste toimetulekut.

10:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Riigi rahanduse kordategemine oli Reformierakonna valimislubadus ja samamoodi lastega perede võimalikult võrdne kohtlemine. Sellest lähtuvalt on koostöös koalitsioonipartneritega kokku pandud nii koalitsioonilepe kui ka Vabariigi Valitsuse tööplaan. Juhindudes sellest, iga valitsuse liige teeb oma igapäevast tööd.

10:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

10:45 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Me kõik teame, et majanduskriis kogub jõudu ja mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes lääneriikides ja mujal maailmas. Ja me teame ka seda, et selle kriisi ajal on alati üks selline reeglipärasus, et kõige esimesena satuvad löögi alla välispäritolu isikud, eriti hilisimmigrandid – küllap te olete [sellega] nõus, te teate seda –, ja seda nii meil kui ka mujal. Me ei tea – õigemini mitte keegi ei tea –, [kui] palju Eesti inimesi tegelikult välismaal elab, aga arvestame, et umbes 20% eestlastest, see tähendab, et 100 000 – 200 000 inimest. Nüüd, juulikuus sai seda tagasipöörduja toetust 36 isikut. Kui majanduskriis süveneb …

10:46 Jaak Valge

… siis oleks loogiline arvata, et juhul kui muudatusi ei tule, oleks taotlejaid rohkem. Ma küsin: kui palju on teie mõjuanalüüsi järgi neid, kes [toetusest] ilma jääb?

10:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma pean selgitama, et tegemist on sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva toetuse liigiga, mida makstakse inimestele vanaduspensioni ajal ja siis ka rahvapensioni määras. Tegemist on pigem vaesust leevendava meetmega. Nende inimeste juurdetulekut ei ole planeeritud, sellepärast et meil puuduvad sellised inimesed, kellel edaspidi tekiks alus [seda toetust saada]. Küll aga kõikidel inimestel, kes on tagasi pöördunud ja siin viibivad ja jõuavad vanaduspensioniikka, on õigus saada seda rahvapensioni ka juhul, kui nad saavad pensioni mõnest teisest riigist. Nii et selles mõttes, rahalises mõttes, ei halvene mitte kellegi olukord. 

10:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

10:47 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Te kas eksite või valetate [teemal], mis puudutab toetatud töökohti ja nende teemade põhjalikku arutelu ja kaasamist Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Ma palun teha vastavad korrektsioonid oma käitumises ja suhtumises, sest puudutatud osapooli ega huvirühmi sellesse küsimusse kaasatud ei ole. Sotsiaalkomisjonis käisid Sotsiaalministeeriumi esindajad ette kandmas teie plaanidest, samamoodi käis puuetega inimeste koda, aga osapooli, keda see toetatud töökoha ärajäämine – rõhutan, ärajäämine! – puudutab, kaasatud ei ole. Olen ise teinud ettepaneku avalikul istungil seda arutada, huvirühmi kaasata. Sellega on venitatud, et te jõuaksite täna siia saali parlamentaarset arutelu tasalülitama. Küsimus on: kas vastab tõele, et tegelikult oli võimalik Euroopa Sotsiaalfondist või mõnest …

10:48 Riina Solman

… teisest Euroopa fondist see raha leida, et kõik erivajadusega inimesed, kes on harjunud tööl käima, oleksid saanud õigeaegse ja õige käitumise korral oma tööd jätkata?

10:48 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Vastus on ei. Kui Euroopa sotsiaalfondide või Euroopa rahastusperiood lõpeb, siis lõpevad ka need tegevused, mis on sellega seotud. Euroopa rahastuse üks põhimõtteid on see, et järgmisesse perioodi täpselt samasuguseid tegevusi üle ei viida. Just seepärast oli vajalik riigieelarve läbirääkimiste käigus erihoolekandeteenuse rahastamine 6,3 miljoni [euro] võrra, mis on 15% teenuse hinnast ning mis annab mulle võimaluse sellist seadusemuudatust teha ja rahastada täiendavalt 170 töötamise toetamise teenuskohta. 

10:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

10:49 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen siin muudatusi ja eelnõu ja tuleb välja, et eelnõu eesmärk on luua riigi rahaliste ressursside säästlikuma kasutamise võimalused tagasipöörduja toetuse uute määramiste lõpetamise kaudu. Tõepoolest, kui me raha ei maksa, siis me säästame eelarvet. Ja samas, selle tagasipöörduja toetuse maksmise lõpetamise tagajärjel puudub vajadus arendada uut infosüsteemi SKAIS2 ning langeb ära vajadus edaspidi arendatud süsteemi ülal pidada ning muuta. Minu küsimus on: mis aastal see SKAIS2 tööle hakkas ja kui palju meil neid ebamõistlikke infosüsteeme üldse veel on?

10:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma pean teid parandama. Te väitsite, et kui me jätame toetuse maksmata, siis me hoiame raha kokku. Seda kokkuhoidu ei ole võimalik teha. Me maksame nendele inimestele, nendelesamadele inimestele, ja ka tulevikus inimestele, kes on sarnases olukorras – tagasipöördujad ja vanaduspensioniikka jõudnud –, toetust, kuid me maksame seda rahvapensioni nime all. Ehk keegi ei jää abist ja toetusest ilma. 

Mis puudutab [infosüsteemi] SKAIS2, siis täpset aastanumbrit ei ütle, aga viimasel viiel aastal on tehtud jõupingutusi, et [infosüsteem] SKAIS1 kinni panna ja viia kõik riigiteenused üle [infosüsteemi] SKAIS2. See on olnud väga raske protsess ja ma väga-väga loodan, et vähemalt pensioniga seotud muudatused – see puudutab nüüd seda tagasipöörduja toetuse muudatust, sest need inimesed hakkavad tulevikus saama rahvapensioni – on järgmise aasta lõpuks tehtud. Protsess IT‑lahendustes ei ole kunagi lõplik, sest tehnoloogia liigub eest ära. Ja ma pean teile ütlema, et ka need otsused, mida valitsus toob parlamenti, parlament ise algatab, aga mis siin majas otsustatakse, toovad kaasa vajaduse igal aastal uusi IT‑lahendusi välja töötada. Ehk see on pidev protsess, millega tegeldakse.

10:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun! 

10:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh selgituste eest mu eelmisele küsimusele vastates ja ka eesistujale selgituse eest, miks me oleme siia olukorda jõudnud! Nimelt on Toomas Kivimägi teinud arvutused, kui pikalt võib minna menetlusega, kui järgiksime seadust, ja andnud oma sisendi Vabariigi Valitsusele, mistõttu Vabariigi Valitsus on otsustanud hulga eelnõusid panna usaldushääletusele. Aga tegelikkuses, isegi kui kogu menetlusprotsess võtaks aega kuus kuud, see võimalus on meile põhiseadusega antud ja tõepoolest, sellele järgneksid märtsis erakorralised valimised, mis olekski lahendus praegusele punnseisule. Äkki toote põhiseadusest näite, mis ütleb, et Vabariigi Valitsusel on õigus või suisa kohustus hoida ära erakorralisi valimisi, kasutades selleks sisuliselt ebaseaduslikke, demokraatiat õõnestavaid massilisi usaldushääletusi. Ma tuletan meelde, et erakorralised valimised on põhiseaduses ette nähtud täiesti legaalne võimalus.

10:52 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Nii Vabariigi Valitsusel kui ka Riigikogul on kohustus hoida Eesti elu toimimas ja Vabariigi Valitsusel on kindlasti kohustus esitada Riigikogule eelarve selleks, et me saaksime ka järgmisel aastal oma elanikele pakkuda avalikke teenuseid ja toetusi ning korraldada riigielu. 

10:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

10:53 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et valitsuse eesmärk on korras rahandus – või kuidas te seda täpselt väljendasite – ja et see [eesmärk] on ka koalitsioonileppes. No andke andeks, see ei saa olla mitte eesmärk, see saab olla ainult vahend. Eesmärk peab olema see, et Eesti inimeste heaolu kasvaks, et meie majandus edeneks, et Eesti riigil ja kõigil meil siin läheks hästi. See saab olla ainukene eesmärk, mitte see, et teie olete oma eelarve saanud tasakaalu. Ja kui me vaatame nüüd seda seletuskirja, siis noh, absoluutselt igasugused mõjuanalüüsid puuduvad, igasugused põhjendused puuduvad, miks mingisugust asja tehakse. Kas te ei leia …

10:54 Henn Põlluaas

… et tegelikult te töötate vastu Eesti inimeste heaolu tagamisele?

10:54 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma korrigeerin: ma ütlesin, et Reformierakonna valimisprogrammis [lubati] riigi rahandus korda [teha]. Mis puudutab mõjuanalüüse, siis piisav mõjuanalüüs, mida nendeks muudatusteks on tarvis, on siin [seletuskirjas] ka toodud. Ma kordan üle. Me räägime sellest, et meil on 38 inimest, kes saavad tagasipöörduja toetust, ja nad saavad toetust ka edaspidi[, aga] teise riigipoolse toe[tuse] nime all, milleks on rahvapension. Millist täiendavat mõjuanalüüsi on vaja, kui inimesed saavad jätkuvalt abi ja tuge samas vääringus, mis muu hulgas on igal aastal indekseeritav ja kasvav? 

Teine muudatus, mis puudutab ühe pangakonto kasutamist, on täiesti elementaarne. Me kõik suhtleme riigiga, me oleme andnud riigile oma kontaktandmed. Täpselt samamoodi on mõistlik riigil eeldada, et inimene suhtleb ühe pangakonto kaudu segaduste vältimiseks ja bürokraatia lihtsustamiseks. Absoluutselt iga kuu otsib Sotsiaalkindlustusamet taga mõnda inimest, kelle pangakonto number on muutunud. 

Erivajadustega inimestele toetatud töötamise teenuse pakkumise puhul me räägime natuke üle 600‑st teenusel olevast inimesest, kellele me saame lisada veel 170 inimest. Me hakkame teenust rohkem rahastama suurema teenusesaajate arvu järgi, aga ka teenuse hinda on võimalik tõsta tänu riigieelarve muutustele. Sellised positiivsed muutused. Ma küll ei kujuta ette, et oleks tarvis veel täiendavat mõjuanalüüsi [lisaks sellele], mis siin juba esitatud on.

10:56 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

10:56 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu jätkuküsimus tõukub teie vastusest. Loomulikult, teil on õigus, kui te möönate, et konflikt on alati kahe osapoole vahel: üks osapool astub sammu, teine teeb vastusammu ja see aina eskaleerub ja eskaleerub. Antud juhul küll esimene samm tuli Vabariigi Valitsuselt, kõik järgnevad sammud on olnud lihtsalt edasine eskalatsioon. Aga ma küsiks, kas teil valitsuse liikmena on mingit arusaama või pilti, kui palju eelnõusid te põhimõtteliselt olete teoreetiliselt valmis usaldusega siduma – 20, 50, 100? Kui kaua see [olukord] võiks ajaliselt kesta, kas kolm kuud, kuus kuud, aasta, neli aastat? Kuidas te seda olukorda hindate? Selle lahendus peaks ju tõukuma olukorra hinnangust, [sellest], kus me oleme ja kuidas see kõik võiks edasi minna.

10:57 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, aitäh! Kõigepealt see kommentaar. Ärge pange mind sellisesse olukorda, ärge provotseerige mind selleks, et ma peaksin [hakkama] kaitsma ja tulema sellesse diskussiooni: aga kes tegi enne? Ma arvan, et me oleme kõik täiskasvanud inimesed ja mõistlik on lähtuda [sellest, mis on] meie inimestele kõige parem. Vaatame nendele riigieelarvega seotud eelnõudele otsa ja küsime ausalt ka iseenda käest, kas need on tõesti Eesti inimestele kahjulikud. Me räägime sotsiaalhoolekande muutmisest – kas see on kahjulik? Riina Sikkut tuleb järgmiste eelnõudega ja räägib inimestele terviseteenuste paremast pakkumisest. Kas neis eelnõudes tõesti ei ole midagi, mis aitab inimesi?

10:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

10:57 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt ma kasutan võimalust vastata teie küsimusele. Võib-olla oli see mõeldud retoorilisena, aga siiski. Lugupeetud minister. Vaadake ausalt nendele eelnõudele otsa ja öelge, kas need pole Eesti inimestele kasulikud. Jah, vaatame riigieelarvele ausalt otsa ja ütleme, et need pole Eesti inimestele kasulikud. Ja sellepärast me nendele vastu olemegi, sellepärast et eelarve ise ju lähtub juba kõikidest nendest maksutõusudest, mida te olete läbi surunud ... 

Kas ma saan aega juurde? Ma ei saa rääkida, sest teie kolleeg segab mind.

10:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah. Hea kolleeg Jürgen Ligi, palun vaikust!

10:58 Varro Vooglaid

Ma palun uuesti. Ma palun lisaaega.

10:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaa, te saate aega 30 sekundit juurde. Hakake palun rääkima. Ma [panen aja käima].

10:58 Varro Vooglaid

Ma ei tea, kui palju mul aega on. 

10:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

[Teil on aega] 45 sekundit. Hea kolleeg Jürgen Ligi! Palun! Märkused siis, kui olete saalist väljas. Palun mikrofon Varro Vooglaiule, üks minut aega küsimuse esitamiseks. Palun uuesti mikrofon Varro Vooglaiule.

10:59 Varro Vooglaid

Suur tänu! No tõtt-öelda oleks tegelikult väga tänuväärne, härra Kivimägi, kui te Jürgen Ligiga sel teemal natuke lähemalt räägiksite, sest ta pidevalt segab küsimuste ajal kõva häälega valjult rääkides ja niimoodi ei ole võimalik normaalselt küsimust sõnastada. 

Aga tuleme nüüd tagasi sinna, kuhu me enne pooleli jäime. Tõepoolest, oleme vastu sellepärast, et vaatame nendele eelnõudele, eriti riigieelarvele, ausalt otsa ja need tõesti ei meeldi. Aga minu küsimus seondub sellega, mida te mainisite oma ettekandes. [Te ütlesite], et osaliselt on see seadusemuudatus tingitud eesmärgist hoida ära kuni miljoni euro ulatuses andmebaasi töid. Ma olen ka varem pannud tähele, et kui siin on räägitud mingisugustest seadusemuudatustest, siis kolossaalsed numbrid pidevalt kerkivad esile igasuguste andmebaasi töödega seonduvalt. Kas te saaksite selgitada, kes neid andmebaasi töid teeb, millistel alustel nende eest makstakse ja kuidas see protsess üldse käib, et me nii kolossaalsete numbriteni jõuame? Miljon eurot sellise muudatuse eest, mis tundub üsna pisike.

11:00 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Seda miljonit ma ei maininud mitte ettekandes, vaid mainisin vastuses. Sotsiaalkindlustusamet on teenuse omanik, tema teeb selle teenusega seonduvalt teenusedisaini osa. Ja TEHIK, mis on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT-maja, teeb juba omakorda IT‑spetsiifilised kirjeldused ja töö tellimused ning korraldab hanked. Enamasti programmeerivad eraettevõtjad. 

11:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

11:00 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Ma leidsin selle koha nüüd üles. Jah, tõesti on lõpuks arvestatud neid pensionäride liidu ning linnade ja valdade liidu ettepanekuid sellesama probleemi puhul, mille ma enne tõstatasin. Ma nüüd ei leia üles, kas sellel seaduseelnõul VTK oli või ei olnud, aga ausalt öeldes on pehmelt öeldes kummaline, et see probleem ei tulnud välja juba siis, kui ministeerium seda eelnõu ette valmistas. Hea muidugi, et see nüüdki välja tuli. 

Aga te jätsite enne vastamata Leo Kunnase küsimusele. [Kas] teie kui valitsusliige [oskate öelda], kui palju seaduseelnõusid on valitsus valmis usaldusega siduma või kui [kaua] ta on valmis [seda tegema]? [Kas] neid [eelnõusid] on kümneid, sadu või [kas] te olete üldse [teinud] arvestuse aastate lõikes kogu selle koosseisu lõpuni? 

11:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma ei saa rääkida siin kogu valitsuse eest, kui valitsuses ei ole selliseid otsuseid tehtud, ja ei ole tehtud selliseid otsuseid. Seega ma saan rääkida iseenda eest ja sellest meeleolust, mis valitsuses on. Ehk võimalikult vähe, on vastus. 

11:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

11:01 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus lähtub kojukande regulatsiooni muutmisest. Esiteks, kes hindab, et elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav ja millistele kriteeriumidele see raskesti kättesaadavus peaks vastama? Teiseks, küsimus selle kohta, et kojukanne jätkub avalduse alusel. Minu lähenemine oleks teistpidine: kojukande kehtiva korra muutmine võiks olla siiski selle avalduse alusel, mille esitab isik, kes soovib seda kojukande korda muuta. Tõesti, nendel ääremaal elavatel vanainimestel ei ole lihtne oma pensioniraha kätte saada.

11:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Seda seadusemuudatust ei ole, kui te tähelepanelikult jälgisite. Kehtima jääb [sama] olukord, mis on praegu. Seda ei muudeta.

11:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun! 

11:02 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te siin ühes vastuses ütlesite, et valitsusel on kohustus hoida Eesti elu toimimas. Praegusel juhul on küll kahjuks läinud vastupidi. Reformierakonnast on saanud Eesti elu normaalse toimimise suurim pidur. Ja kui te väidate vastupidist, siis mulle tundub, et te olete kahjuks lihtsalt võõrdumas reaalsest elust. Eesti inimesed vaesuvad. Värsked uuringud eelmisel nädalal tulid välja ja [näitasid], et paljulapseliste perede vaesusrisk on kasvanud, absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on suurenenud. Teie selle valdkonna ministrina, vastupidi, peaksite väga muret tundma selle pärast, mis teie koduerakonna valitsemise ajal Eestis toimumas on. Kui praegused trendid jätkuvad, on tõenäoliselt ühel päeval, kui Reformierakonna valitsus lõpetab, Eestis vaeste hulk viimase 25 aasta suurim. Kas te selle pärast ka muret tunnete?

11:03 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, loomulikult. Ma arvan, et on ebaõiglane heita mulle ette võõrdumist. Ma olen 1993. aastast teinud sotsiaaltööd. Olen autojuhi ja ökonomisti tütar, ei ole sündinud hõbelusikas suus. Ma olen väga kursis sellega, kuidas inimestel läheb. Tõsi, absoluutse vaesuse puhul on eelmise aastaga võrreldes näitajad 2,5 korda suuremad. Kuid mida me näeme? 35% üksi elavatest pensionäridest on absoluutses vaesuses, 10% 18–24‑aastastest noortest, samamoodi üksi elavad, ja 10% üksikvanematest – need on kõige keerulisemad sihtgrupid. Loomulikult on lasterikastel peredel ka väga keeruline, meil kõigil on tegelikult keeruline selles olukorras, kus eeskätt just teadmatus tuleviku ees tekitab raskusi, aga ka igapäevased sissetulekud ei kata enam ära neid kulutusi, mis inflatsioon on tekitanud. Teisalt, septembrikuus inflatsioon oli 4–5%, aga palgad olid tõusnud 10–12% Eestis tervikuna. Kõik ei ole ka kõige mustemates värvides.

11:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

11:05 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Hetkel säilib endiselt, vähemalt seletuskirja kohaselt, pensioni kojukanne, küll aga piiratakse seda isikutel, kellel on pangakonto olemas. Äkki räägime [ühe] asja ka lahti. See pensioni kojukanne on ju mingi tasu eest, vähemalt minule teadaolevalt. Äkki te ütlete välja, mis see tasu on [selle eest], et pensionär saaks enda pensioni isiklikult enda kätte. Kui palju see maksab?

11:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Need inimesed, kellel on liikumispiirang ja kellel ei ole võimalik selle piirangu tõttu võib-olla liiga kaugel asuva pangaautomaadi juurde minna, selle eest tasuma ei pea. Aga inimesed, [kellel ei ole] liikumispiirangut, tasuvad selle eest. Mina ei oska öelda, milliseid [tasusid] eraettevõtja, kellega on kojukandeleping tehtud, inimeste käest võtab.

11:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, küsimus, palun!

11:06 Riina Solman

Aitäh, hea eesistuja! Ma ei tea, kas te näete, et mul on ka protseduuriline küsimus …

11:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, ma näen.

11:06 Riina Solman

… juba pikemat aega sisse lülitatud täitsa asjakohaseks küsimuseks. Aga mu küsimus ministrile puudutab järgmist. Kui Sotsiaalministeeriumi ametnikud tutvustasid meile sotsiaalkomisjonis toetatud töökohtade rahastuse kadu, muu hulgas tänati ministrit nagu nõukaajal, et minister on nii suur ja üllas, et ta suutis 170 töökohale siiski selle raha leida – seda oli tõesti naljakas pealt vaadata –, siis räägiti meile ka, et Sotsiaalministeerium on ära võtnud 40 000 eurot erivajaduste ja puuetega inimeste õigusnõustamise toetust. Selle tõi esile puuetega inimeste koda, mitte Sotsiaalministeerium. 40 000 eurot võeti ära kõige haavatavamatele tasuta õigusabi andmisest – omastehooldajad sageli ei jõua ka palka teenida –, see on häbiväärne. Samas on Sotsiaalministeeriumile varasemalt antud 400 000 eurot ühendasutuse moodustamiseks – seda ei ole juhtunud. Kas te ei leidnud sisemiste ressursside, kas või selle ühendasutuse raha arvel kõige haavatavamate õigusnõustamise toetuseks raha?

11:07 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma väga palun siis mitte alavääristada 170 inimest, kes hakkavad saama toetatud töötamise teenust. (Hääl saalist.)

11:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun vaikust!

11:07 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Senisest 25% rohkem inimesi [hakkab seda teenust saama]. Ja ma arvan, et see ei ole mitte vähe. (Hääl saalist.)

11:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun vaikust saalis!

11:07 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Seda rahastust, mis puudutab puuetega inimeste kojaga [sõlmitud] lepingut, mille abil nad toetasid inimesi nii töövõime kui ka puude taotluste tegemisel, otsuste mõistmisel, oli tööminister neile Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest pakkunud. Nii nagu ma enne kirjeldasin, see periood sai läbi ja me oleme arutanud puuetega inimeste kojaga ning andnud lubaduse, et me Sotsiaalkindlustusametis ja töötukassas püüame inimkeelseid selgitavaid lisasid otsustele juurde panna, et inimesed ei vajaks täiendavat nõustamist. 

11:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Alar Laneman, palun!

11:08 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleneb teie vastusest minu heale kolleegile Leo Kunnasele. Oma vastuses te väljendasite mõtet, et minu kolleeg seadis teid mingis mõttes ebakorrektsesse olukorda. Sellest ka minu küsimus. Esiteks, ükski eelnõu rohkemal või vähemal määral, ükski siin ruumis vastu võetud eelnõu ei ole ilma mõjuta teistesse valdkondadesse. Ja selle üldine pilt muidugi väljendub rahva üldises olukorras. Eelnõud on samas õigusruumis. Ja teine põhjus, miks teie käest küsida Vabariigi Valitsuse plaanide kohta, on see, et te olete valitsuse liige. Nii et küsimus on, kellelt siis veel küsida, kui mitte teilt.

11:09 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma selles mõttes küll parandaks, et ma üritasin väljendada pigem ebamugavust. Ma küll ebakorrektseks Leo Kunnase küsimust ei pea, aga mina tundsin ebamugavust, see on tõsi. Ja ma kordan veel kord, et valitsuse nimel ma saan rääkida otsustest, mida on valitsuskabinetis arutatud või istungil otsustatud. Ja ma saan peegeldada hoiakuid, mis vestlustest on läbi käinud. Kui me räägime usaldushääletusega sidumisest, siis hoiak on selline, et seda tuleks vältida igal võimalusel, tuleks püüda teha koostööd komisjonide tasandil Riigikogus ja tuua eelnõusid usaldushääletusele nii vähe kui võimalik.

11:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

11:09 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin jätkuks oma eelnevale küsimusele. Ma tean, et justiitsvaldkonnas tegeleb erinevate IT-lahenduste väljatöötamise ja ajakohastamise haldamisega RIK ehk riiklik infosüsteemide keskus. Kas sotsiaalvaldkonnas on ka olemas mingisugune sarnane riiklik asutus? Vabandage minu ignorantsust, kui see on iseenesestmõistetav ja ma peaksin seda teadma. Kui on, siis miks tellitakse neid arendustöid eraettevõtetelt? Ja teiseks, kui ei ole, siis miks ei ole? Ja sellega seonduvalt ma mõtlesin küsida veel seda, et kui te Sotsiaalministeeriumi valdkonnas otsisite kulude kokkuhoiukohti, kas siis see [kokkuhoiukoht] ei võiks olla see, et tekitada ikkagi endale riiklikult piisav kompetents, et nende andmebaasi arendustöödega ise hakkama saada, et ei peaks pidevalt neid väljastpoolt sisse ostma.

11:10 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on IT-maja. Mitmel ministeeriumil see on. Meie IT-maja TEHIK on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Aga ka riigi infosüsteemide keskus [osaleb] paljudel juhtudel just nimelt selle hankimise kaudu IT-lahenduste ostmisel. Riigi infosüsteemide keskusel on üleriigiliselt mitmeid muid ülesandeid, mis puudutab infoturvet ja ka IT-töökohtade loomist. Ehk füüsilised töökohad nendele riigiasutustele, kellel IT-majasid ei ole. Need tegevused mõnevõrra erinevad. 

Ja ma olen täiesti nõus sellega, et tuleb vaadata kõikide allasutuste sisse, sealhulgas TEHIK ja minu valitsemisalas ja vastutusel ka Sotsiaalkindlustusamet. Ja ma kinnitan, et Sotsiaalkindlustusametil reorganiseerimise protsess on juba käivitunud, seda pilti kaardistatakse ja me püüame minna optimaalsemaks. Aga ka siin on mõned asjad, mis aitavad meil optimeerida ja kokku hoida inimressurssi – [need] on ametnikud, loomulikult. 

11:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

11:12 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Te ütlesite kolleeg Kunnasele, et [ta teid] kaitsesse ei paneks ja et te tunnete ennast ebamugavalt. Aga oma ettekandes te, ma ütleksin, viskasite kinda, te andsite seal hinnangu meie muudatusettepanekutele. Ja me ei ole teinud saladust sellest, et tegemist on obstruktsiooniga, ja eks neid muudatusettepanekuid olegi palju. Omal ajal te ise olete pannud ette, et rahvahääletusel võiks küsida, kas Eestis tuleks keelata naistel pükste kandmine või kas abielu mõiste Eestis peaks sisult langema kokku abielu mõiste ja sisuga Kongo Vabariigis. Ja teie kolleege oli veel, kes ikka palju piinlikumaid küsimusi soovisid rahvahääletusele panna. Hiljem te ütlesite, et see oli nali, see oli obstruktsioon. Kas me siis saaksime meie muudatusettepanekud ilma nende lisakommentaarideta ka saali, kui me ütleks kusagil avalikult välja, et osa [neist] oli nali ja osa oli obstruktsioon, hakkame aga hääletama?

11:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Need muudatusettepanekud jäid toona komisjoni ja ei jõudnud saali. Täpselt samamoodi on praegu siin selle eelnõu puhul tehtud EKRE 50 muudatusettepanekuga, mida arutati komisjonis ja mis ei jõudnud saali. 

11:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

11:13 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Selles eelnõus nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Ka kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega. Tagasipöörduja toetuse määramise lõpetamine jõustub 2029. aasta 1. aprillil. Nüüd minu küsimused. Kas te olete nõus, et usaldushääletust kasutatakse parlamentaarses riigis väga suurte erandite korral? Järgmine: mis põhjusel – sel juhul, kui te olete nõus sellega, et antud eelnõu valitsuse usaldusega seoti – see selliste suurte erandite hulka kuulub? Ja kolmas: kas ma võin teha järelduse, et kui juba see …

11:14 Jaak Valge

… eelnõu usaldusega seoti, siis edaspidi seotakse usaldusega kõik eelnõud?

11:14 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ei või teha seda järeldust ehk kolmanda küsimuse vastus on ei. [Selle kohta,] miks see eelnõu [usaldusega] seoti, ma täna juba andsin selgituse. Rahandusministeerium aitab määratleda need eelnõud, mis vähegi on seotud riigieelarvega. Kõnealuses eelnõus need seosed on olemas. Selliste eelnõude menetlemise puhul näeb kord ette, et Riigikogu peab vastu võtma [riigieelarvega] seotud eelnõud enne kui riigieelarve. See on see põhjus, miks see eelnõu täna siin usaldushääletuse eelnõude paketis on.

11:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

11:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üldiselt tehakse umbusaldus kahel põhjusel. Esiteks võimaldab usaldusküsimus ebaselges poliitilises olukorras selgust saada. Ja teiseks on see, et usaldusküsimusega seotud eelnõu menetletakse Riigikogus palju kiiremini ja see on valutum ka teie jaoks sellepärast, et on keelatud igasugused muudatusettepanekud. Sisuliselt tähendab see seda, et usaldusküsimusega sidumine võimaldab eelnõusid läbi suruda ning takistada parlamentaarset arutelu. Ja see ei pruugi olla legitiimne, kuivõrd see kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi. Ja nüüd on riigiõiguse spetsialist Taavi Annus juba ammu asunud seisukohale, et taolise abinõu legitiimsus on põhiseaduse seisukohalt kaheldav. Kuidas kommenteerite tuntud kohtuniku ja riigiõiguse spetsialisti arvamust?

11:16 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Ma ei ole õigusekspert ja mul puudub pädevus seda kommenteerida. Sellest, et muudatusettepanekud on keelatud: vastupidi, muudatusettepanekud on vägagi lubatud. Muudatusettepanekud, mis komisjonile laekusid ja mida komisjon otsustas toetada, on ka eelnõus, mille valitsus uuesti Riigikokku saatis. Nii et ma arvan, et konstruktiivne koostöö komisjonides tagab selle, et need eelnõud päriselt, muu hulgas ka usaldushääletusele jõudnud eelnõud, on just sellised, nagu kaasatavad sihtgrupid on soovinud ja vajavad.

11:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun! 

11:17 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle eelnõuga seoses räägime nii kulude optimeerimisest kui ka kokkuhoiust. Samas ei nähtu, kuidas on välistatud sotsiaaltoetuste [maksmine] sõjapõgenikule, kes on pöördunud tagasi kodumaale, aga ei ole sellest teada andnud ei kohalikule omavalitsusele ega kuhugi mujale.

11:17 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see ei ole selle seaduse teemade ring. Kolmandatest riikidest siia saabunud inimesed – nende hulka kuuluvad ka Ukraina sõjapõgenikud – ei ole tagasipöörduja toetuse saajad ega saa ka kunagi vanaduspensionieas selle toetuse saajaks. Küll aga, kui siia saabub inimene, kes on erihoolekande vajadusega ja kellel on vaja toetatud töötamise teenust, siis teoreetiliselt eksisteerib võimalus, et seda teenust ta saab. Ei ole võimalik teenust saada siis, kui [inimene] füüsiliselt Eestis ei ole. Me jälgime – ja see läheb sellest eelnõust välja – väga tähelepanelikult Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja ka muide töötukassa kaudu, sest töötuna arvel olemine tähendab ka kontakti hoidmist töötukassaga, et need inimesed, kes tegelikult siin ei ole, saaksid registrist maha. Peaasjalikult tegeleb sellega Siseministeeriumi valitsemisala ja loomulikult minu valitsemisalast ja kohalikest omavalitsustest vajalik informatsioon välja läheb, olgu see siis toimetuleku toetuse kontekstis, olgu see haridusasutusse lapse mitteilmumise kontekstis. Seda kõike tehakse.

11:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Alar Laneman, palun!

11:18 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Küsiks natuke tehnilisemat laadi asju. Siin § 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses ja selles sõnastuses on nii: "[…] käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd […]. Siin see sõna "võib" – arvestades, kellega on tegemist, kas ei oleks olnud loogilisem eesmärgist tulenevalt kirjeldada tingimusi, millal võib, millal peab ja nii edasi? Antud hetkel jääb õhku võimalus, et see punkt ei hakka tööle. Kriteeriume ei ole määratletud.

11:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Vaadake, töötamisega on see lugu, et seal on alati kaks osapoolt. Peab olema ka sooviavaldus. Kui inimene pöördub, siis loomulikult on ka kohustus. Nüüd, see, kas proaktiivne pakkumine on obligatoorne, on omaette küsimus. Psüühilise erivajadusega või vaimupuudega inimesed on erihoolekande teenuse kliendid juba teiste teenuste kaudu ning teenuseosutajad on kohustatud stabiilselt hindama kliendi võimekust, vajadusi ja loomulikult ka soove. Ja nii planeeritakse ühiselt konkreetse inimese igapäevategevused, sealhulgas võimalik töötamine. Nende inimeste puhul, kelle võimekus töötada on madalam, on teenuseosutajal kohustus tegevusjuhendaja kaudu pakkuda ka igapäevaselt mõtestatud tegevust sotsiaalses keskkonnas.

11:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun! 

11:20 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Ma tulen oma teise küsimusega selle infosüsteemi juurde. [Infosüsteemi] SKAIS arendus on olnud üks pikk ja piinarikas protsess. Ja nagu ma teie vastusest aru sain, siis hetkel veel lõppu ei paista. Ma olen kokku puutunud selliste situatsioonidega erasektoris ja tegelikult on osutunud, et teinekord on nii pikkade ja viltu vedavate projektide puhul ühel hetkel vaja kellelgi teha julge otsus ja asjale joon alla tõmmata, see ära lõpetada ja hakata otsast peale, kui nii võib öelda. Ja ministeeriumis kindlasti on selleks vaja niinimetatud poliitilist juhtimist. Tegu võib olla sellega, et partner on eksinud, tegu võib olla sellega, et ministeeriumipoolsed tellijad ei ole oma tööd hästi teinud või et tehnoloogia on [vahepeal] arenenud ja parem oleks kuidagi teisiti. Kas teil on arutlusel olnud see, et paneks selle [süsteemi] kinni, kirjutaks raha korstnasse, hakkaks otsast peale?

11:21 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Meil on pigem olnud arutluse all see, kuidas seda protsessi teha võimalikult säästlikult. Ja ega siis IT‑lahendused ei ole asi iseeneses, nad on seotud ju tegelikult selle sisulise vajadusega, mis seal on taga ehk erinevad teenused või toetused, mida me inimestele pakume ja mida me nendes IT‑keskkondades siis ka menetleme. Me soovime jõuda selleni, et inimestel oleks endal ligipääs, et nad saaks ka taotlusi esitada nendesamade IT‑lahenduste kaudu. Aga praegu me oleme läbi käimas päris suurt protsessi, et hinnata, millised teenused on üleüldse sellisel kujul vajalikud ja kas neid annab optimeerida, selleks, et kogu seda survet väiksemaks teha IT‑süsteemile, aga ka ametkonnale tervikuna. Ja üks osa sellest on seesama tagasipöörduja toetus, mis selles eelnõus on, mis on ennaktempos jõudnud Riigikokku. Ülejäänud asjadega me soovime Riigikokku jõuda aasta pärast.

11:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

11:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See, et te seote selle [eelnõu] usaldusküsimusega, on ilmne näide, et te tahate Eesti parlamenti tasalülitada. Põhjus selles, et usaldushääletusega [seotud] eelnõude vastuvõtmine läheb valitsuse jaoks niivõrd lihtsaks. Ja see tähendab, et kui koosseisu enamus ei ole mingile eelnõule vastu, siis eelnõu läheb läbi. Sisuliselt tekib olukord, kus eelnõusid hakkab tegema valitsus ja arvestades, et enamus parlamendis ei ole teie vastu, saab need asjad selliselt nagunii läbi suruda. Ma mäletan, kui Illar Hallaste kunagi oma kõnes nimetas seda parlamendi näppude väänamiseks. Miks te tahate parlamenti välja lülitada sellise näppude väänamise abil?

11:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma tänan! Nii nagu täna juba jutuks on olnud: konfliktiolukorras on vähemalt kaks osapoolt. Täna on olnud jutuks ka ahelreaktsioon. Ma tõesti ei taha minna sellele tasemele, et hakata näitama üksteisele näpuga, kes alustas. Ma arvan, et kui me soovime päriselt väljuda olukorrast, mida nimetatakse obstruktsiooniks, ja valitsuse usaldushääletusega siia toodud eelnõude menetlemisest, siis [peavad] mõlemad pooled [tegema] head koostööd.

11:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaid väike täpsustus küsijale: selle eelnõu puhul ei ole vajalik mitte koosseisu häälteenamus, vaid poolthäälte enamus. Arvo Aller, palun!

11:24 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Räägime sellest parlamendi heast tavast ja eelnõude menetlemisest. Te väitsite, et 2700 muudatusettepanekut … Noh, antud eelnõule tehti 50 muudatusettepanekut ja komisjonist käisid need läbi ja otsustati need saata suurde saali. Nii nagu te ka ütlesite, teie naljaeelnõud, mis te omal ajal tegite, suurde saali ei tulnud – ja jumal tänatud, et neid ei tulnud siia. Aga ma küsin seda. IT‑lahendused on ikkagi üks suur peavalu, kuigi Eesti on tiigrihüppe riik ja meil on väga suured interneti‑ ja IT‑alased teadmised. Kas neid IT‑arendusi kuskile ühte kohta viia ja neid keskselt juhtida ja optimeerida oleks võimalik või iga ministeerium teeb seda oma haldusalas ise?

11:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Tegelikult viimasel paarikümnel aastal on ju proovitud erinevaid viise, et leida see kõige optimaalsem. Ja meil on ju tegelikult ka neid IT‑süsteeme, mis on väga hästi käivitunud, aga nende puhul on samuti vaja teha pidevaid arendusi juurde. Olgu see siis Maksu‑ ja Tolliameti andmebaas või ka rahvastikuregister, mis, tõsi, juba vajab ka muudatusi. Nüüd see, et me igal hetkel peame ja olemegi kohustatud vaatama, mida paremaks teha, vastab tõele. Ja nagu ma olen juba täna öelnud, Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas me tõepoolest neid andmebaase üle vaatame, aga eeskätt just nimelt teenuste kontekstis, sest andmebaas ei ole asi iseeneses, vaid need teenused selle taustal ja hüved, mida inimesed saavad, on see, mille pärast meil andmebaase vaja on.

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

11:26 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus teile seoses muudatusettepanekuga nr 54 ja seletuskirjas toodud selgitusega. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse üleantava kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine tuleb lükata ühe aasta võrra edasi. Seda põhjusel, et ettevalmistus on võtnud kauem aega ja praeguses ajaraamis ei ole võimalik teenuse korraldamist üle anda. Ja minu küsimus on: kas te selgitaksite, milles on [probleem]? Kas need põhjused on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas või on need Sotsiaalministeeriumi haldusalas või on probleem koostöös?

11:27 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Pealtnäha lihtsad asjad võivad sagedasti detailis olla oluliselt keerukamad. Meil on väga hea koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja personaalselt minul ka väga hea koostöö lugupeetud haridus- ja teadusministriga, kes on erilist tähelepanu pööranud muu hulgas erivajadustega lastele. Ja kinnise lasteasutuse teenus on just nimelt erivajadustega lastele suunatud teenus, mida osutatakse kohtumääruse alusel. Sõltumata sellest, millisel kuupäeval see asutus ühe ministeeriumi valitsemisalast teise liigub, on garanteeritud, et lapsed kinnise lasteasutuse teenust seal saavad ja ka haridust Maarjamaa Hariduskolleegiumis saavad. Protsess tõesti on osutunud keerulisemaks ja ma ei nimetaks siin kellegi süüd, vaid teeme nii hästi kui võimalik, aga natukene hiljem. 

11:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

11:28 Henn Põlluaas

Aitäh! Lõviosa meie ühiskonnast, nii inimesed kui ka ettevõtjad, on vastu valitsuse kavandatud maksutõusudele ja muule Eestit kahjustavale tegevusele. Lõviosa inimestest nõuab peaministri tagasiastumist ja enamus sooviks ka erakorralisi valimisi. Siiamaani on valitsus põhjendanud seda ebapiisava ja ebaõnnestunud kommunikatsiooniga, aga peaminister tuli eile välja väga üllatusliku uue variandiga, öeldes, et valitsuse ülesanne ei olegi mingisugust kommunikatsiooni teha, vaid valitsus peab rahvast harima. Kas te olete nõus peaminister Kallase seisukohaga, et rahvas on rumal ja loll …

11:29 Henn Põlluaas

… ja kogu probleem ongi ainult selles, et ei saada aru, kui head need teie maksutõusud on?

11:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Nii nagu ma ei soovi anda hinnanguid EKRE fraktsiooni 50 muudatusettepanekule, täpselt samamoodi ma ei soovi anda hinnanguid teiste inimeste väljaütlemistele. Kui te räägite harimisest ja kommunikatsioonist, siis ma olen isiklikult absoluutselt seda meelt, et need mõlemad on äärmiselt vajalikud. Üks täiendab teist.

11:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister, sisukate ja täpsete vastuste eest! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Riina Solman, palun!

11:30 Riina Solman

Suur aitäh teile, lugupeetud eesistuja! Siin vahepeal, Varro Vooglaid tundis muret, et Jürgen Ligi teda segas – ta tõesti valjuhäälselt segas teda ja pomises, samal ajal kui ta käis siit sotsiaalkaitseministri juurest mööda ja andis talle kollase paberilehekese mingisuguse tekstiga. Nüüd ma küsingi: kas selline ettekandja ja küsitlejate segamine Jürgen Ligi poolt ja sõna viimine siia pulti on kuidagi kodukorraga kooskõlas? Ja kas ka meie saame teada, mis sotsiaalministrile teadmiseks anti?

11:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma usun, et me kõik saime sellest teada, et kodukord seda üheselt ei reguleeri. Nagu te olete ise rõhutanud, Riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja ka liikumises vaba. Me ei ole siin mingeid piiranguid kehtestanud. Nii et selles mõttes see oli küll väga tavapärane, aga me kindlasti ei saa seda eitada ja ma ei näe selles mingit suurt probleemi. 

Rene Kokk, palun!

11:31 Rene Kokk

Aitäh! No seda oli muidugi huvitav kuulata, et te ei näe probleemi. Ma arvan, et varsti hakkab käima rohkem inimesi oma mõtteid ettekandjale andmas kollaste paberitega. Aga ma tahtsin küsida selle kohta tegelikult. Palun rääkige uuesti lahti, mis põhjusel te ikkagi ei võta protseduurilist küsimust siis, kui see üles tuleb. Ma saaksin aru, kui oleks olnud 10, 15, 20, 30 küsimust. Aga see ausalt öeldes näeb väga inetu välja teie poolt. Üks küsimus on väga pikalt üleval, Riina Solman pani selle ammu-ammu üles ja te lihtsalt ei reageeri sellele. Ausalt öeldes väga arrogantne suhtumine. Ma saaks mingis olukorras sellest veel aru, aga praegu ei oleks saanud seda kuidagi istungi pidurdamisena tõlgendada. Palun rääkige see oma põhimõte lahti, millest te lähtute, et te niimoodi käitute.

11:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Põhjus on lihtne: selleks, et ikkagi hoida debatti, et me saaks selle debatiga edasi minna, küsimus küsimuse järel, vastus vastuse järel. Kui tuleb protseduuriline, siis me läheme hoopis teisele teemale ja läheme sellest [algsest teemast] kõrvale. Lihtsalt selle debati pärast. Ja veel kord, kui ma näen, et me oleme ilmselgelt midagi rikkunud või korda muutnud või midagi sarnast, siis otse loomulikult ma olen valmis võtma protseduurilisi küsimusi. Aga kui meil on sisuline debatt ja ma kohe tunnetan, et on ilmselgelt soov tegelikult vastusõnavõttu pidada, siis ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks. 

Võtan kolm viimast protseduurilist küsimust ja siis läheme istungiga edasi läbirääkimiste juurde. 

Rain Epler, palun!

11:32 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Iseenesest nõustun teie käsitlusega, et debatti on hea pidada, kui püsida samas teemas, ja sellepärast mu küsimus lähtubki sellest, mida kolleeg Riina küsis. Ka mina pidasin seda pisut kummaliseks, et sellel ajal, kui minister vastab – vähe sellest, et meie siin tähelepanelikult kuulame, ka kaamera [filmib] ministrit –, ilmub ühel hetkel Jürgen Ligi, kes läheb ministrile kollast sedelit viima. See selleks, Jürgen Ligi personaalküsimust ei ole mõtet arutada. Aga mina küsiksin hoopis niimoodi. Kui mul näiteks oleks veel üks küsimus, aga need kaks [küsimust] said otsa, siis kas ma võiksin kollase sedeliga jalutada ministri juurest läbi ja ulatada talle selle küsimuse ja öelda, et võib-olla ta saab minu küsimuse vastuse siduda mõne teise küsimuse [vastusega], et ma saaksin veel targemaks ja veel paremini informeerituks. See on üks [küsimus]. Ja teine on, et kas need piirid, [mis panevad paika selle,] kes võib [ettekandja juurde] jalutada, lähevad erakonna liini pidi, koalitsiooni liini pidi või on kõigil 101 liikmel võimalik ettekandja juurest sedeliga just sellel hetkel läbi jalutada, kui selleks parajasti tuju tuleb.

11:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Korrigeerin mõnevõrra oma seisukohta: ma ei pea seda heaks tavaks. Ants Frosch, palun!

11:34 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Ikka sellestsamast teemast, nendest kollastest sedelitest. Me oleme näinud siin saalis ka mitte väikest sedelit, vaid lausa suurt. Ja me oleme ka näinud, mis seal kirjas oli. Minu küsimus on see … Härra Peeter Talile, kes mind siin üritab ka natukene segada ... (Peeter Tali: "Aidata.") Aidata. See küsimus oli ju Riigikogu esimehe suunamine Eesti 200 toonase fraktsioonijuhi Marek Reinaasa poolt. Aga probleem on selles, et see protseduur, kollaste sedelitega istungi mõjutamine, ei ole mitte mingil moel ette nähtud. Meie oleme siin ikkagi avalikus debatis ja siia rakendada selliseid suunavaid ja jõulisi suunavaid meetodeid nagu kollased sedelid on täiesti kohatu. Mis on teie seisukoht?

11:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Täpselt sama vastus, mida Rain Eplerile ütlesin. Korrigeerisin oma seisukohta ja ütlesin, et ma ei pea seda heaks tavaks. Ja viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Varro Vooglaid, palun!

11:35 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma muidugi eeldan, et kui te ei pea seda heaks tavaks, siis te teete ka oma fraktsioonikaaslasele märkuse selle kohta, et ta edaspidi hoiduks sellisest käitumisest. Aga mina mõtlesin küsida küsimuse, tõukudes kolleeg Rene Koka tõstatatust. Te ütlesite, et te ei võta protseduurilist küsimust debati huvides. Aga kui on näiteks selline olukord, et ma ei kuule, mida puldist räägitakse, sellepärast et saalis on lärm, mingid inimesed, näiteks Jürgen Ligi või keegi teine jälle räägib kõva häälega, nagu ta hästi tihti teeb, ja ma ei kuule, siis debati huvides oleks ju see, kui protseduurilise [küsimuse ajal] öelda, et vabandage, ja äkki paluda kõvemaks keerata kõlarites heli, või siis öelda inimestele, et nad ei räägiks samal ajal. Aga möödub võib-olla pool tundi või 45 minutit, enne kui mul avaneb võimalus oma küsimust tõstatada. Kas ikkagi mingites olukordades oleks vajalik ka operatiivselt saada võimalus protseduuriline küsimus küsida? Ja kui oleks, siis kuidas seda küsimust esitada, kui tegemist on tõesti rangelt küsimusega istungi läbiviimise korra ja istungil osalemise võimaluste kohta?

11:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Seda, kas saalis on lärm või mitte, siiski suudab natukene ka istungi juhataja hinnata. Aga seda, mis puudutab kuuldavust, tõepoolest minul ei ole võimalik hinnata, kuivõrd kuuldavus on teie laual. Selleks puhuks tõepoolest me oleme kasutanud ka käeviibet. Ma olen ka saali jälginud. Vahel Rain Epler on mitu korda andnud käemärkidega märku, et ei ole väga hästi kuulda, ilma et me peaksime istungit katkestama. Ma olen andnud kolleegile edasi palve uurida või keerata [heli] peale. Nii et seda vormi olen püüdnud kasutada. Tõepoolest, see on absoluutselt igati asjakohane. Kui ikkagi tehnilisel põhjusel ei saa istungit jälgida sel moel, nagu see on elementaarne, normaalne, nagu me oleme kokku leppinud, siis igal juhul on õigus igal hetkel sekkuda. 

Nii, head kolleegid, ma lubasin anda ka selgituse selle kohta, kas usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemisel on võimalik teha ettepanek selle lugemine katkestada. Vastus on see, et usaldusküsimusega sidumise arutelul on erimenetlus, mida reguleerib kodukorra 16. peatüki 2. jagu ning tavamenetluse reeglid sellele ei kohaldu. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 16. peatüki 2. jao §‑s 137, mis reguleerib enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu, on sätestatud järgmine menetluskord: Vabariigi Valitsuse esindaja ettekanne, küsimused Vabariigi Valitsuse esindajale, läbirääkimised, lõpphääletus. Eelnõu katkestamist siin ette nähtud ei ole. Ja veel: kodukorra § 95 lõike 4 kohaselt ei saa valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu tagasi võtta. Ka see on erinev tavapärasest ehk tal ei ole võimalust usaldusküsimusega seotud eelnõust nii-öelda pääseda. Seega ei peaks saama ka teist lugemist katkestada, sest selle tulemusena võiks juhtuda, et eelnõu ei jõuaks enam üldse uuesti täiskogusse. Te saate aru, et selle katkestamise ettepaneku saab teha ka näiteks koalitsiooni fraktsioon. Nagu ma ka enne viitasin, tekiks sellisel juhul valitsusel võimalus põgeneda sellest hääletusest, mis äkki kukub läbi. Sellist võimalust ette nähtud ega ette antud ei ole. See on igati loogiline ja arusaadav. Vastasel korral, veel kord, nagu ma päris alguses ütlesin, kui valitsus näeb, et hääled ei ole koos, siis teeb ta ettepaneku see lugemine katkestada ja ta pääseb sellest hääletusest, mis muidu võiks äkki päädida valitsuse tagasiastumisega. 

Ja viimane repliik selle kohta, viide ka kolmandale lugemisele. Kolmandate lugemiste puhul ju tegelikult katkestamise ettepanekut võimalik teha ei ole. Nii et ka siin on analoog. Jah, on küll tegemist teise lugemisega, aga see teine lugemine päädib eelnõu vastuvõtmisega või tagasilükkamisega, sõltuvalt hääletuse tulemusest. Sisuliselt on teine ja kolmas lugemine koos. 

Nii, head kolleegid! Avan läbirääkimised ja palun esmalt Riigikogu kõnetooli Rain Epleri.

11:39 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Palun lisaaega kolm minutit.

11:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

11:39 Rain Epler

Me oleme nüüd mõnes mõttes ringiga jälle kevadesse tagasi jõudnud. Terve trobikond usaldusega seotud eelnõusid on ootamas. Sel laupäeval ütles Kaja Kallas Reformierakonna üldkogul peetud kõnes: "Eesti probleemid said alguse 2016. aastal, kui Reformierakond saadeti varumeeste pingile jalga puhkama ja riigi rahakotile pääses ligi Jüri Ratase esimene valitsus." Ma ei üllatunud kuigivõrd, et peaminister lasi taas häbenematult välja paista sel nii tavaliseks saanud arrogantsil ja arvamusel, et Reformierakonna käes on tõemonopol. Mulle meenus sellega seoses üks kunagi loetud mõte, et kui seltskonnas on inimene, kes pidevalt rõhutab, et ta on kõige targem, siis õige pea koosnebki kogu seltskond sellest ühest inimesest. Reformierakonna reitingu liikumine näitab, et ses mõttes on päris tugev tõetera sees.

Proua peaminister on sageli hiilanud väljaütlemistega, mis pehmelt öeldes panevad kulmu kortsutama. Meenutagem [tema] hiljutist mõtteavaldust, et õpetajad peaksid hoiatusstreigi ajal automaksu reklaamima. Tema hilisem vabandus ei rääkinud sellest, et ta oleks mõistnud, kui kohatu ja ebaviisakas oli selle avalduse sisu. Ta rääkis hoopis sellest, et ta oli frustreerunud olukorras, kus ükski ühiskonnagrupp valitsuse tegevust ei toeta, ning seetõttu ütles välja, mida tegelikult mõtles. Ja ma olen üsna veendunud, et ka see laupäevane väljaütlemine tähendas seda, et peaministri arvates ainult Reformierakond peakski riigi rahakoti juures olema. Peaminister näeb riigi rahandust läbi prisma, et riigi rahakott ongi Reformierakonna rahakott. Ja eile õhtust saadik hakkas see Reformierakonna rahakott, kui nii võib öelda, mind painama. Ma mõtlesin, et ma kasutan võimalust pakkuda nii selles saalis viibijatele kui ka Eesti inimestele mõtisklemiseks mõned mõistepaarid, mõned retoorilised küsimused, kui soovite. 10 miljonit dollarit ja Reformierakonna rahakott. VEB Fond ja Reformierakonna rahakott. Autorollo ja Reformierakonna rahakott. Kilekotid ja Reformierakonna rahakott. Valge kampsun ja Reformierakonna rahakott. Kiirtestide hange ja Reformierakonna rahakott. Hoolekandereform ja Reformierakonna rahakott. Ennaktempos läbiviidav rohepööre ja Reformierakonna rahakott. Stark Logistics ja Reformierakonna rahakott. Maksuküür ja Reformierakonna rahakott. Jürgen Ligi selg ja Reformierakonna rahakott. Automaks ja Reformierakonna rahakott. Peretoetuste vähenemine ja Reformierakonna rahakott. Eesti 200 ja Reformierakonna rahakott. Valitsuse usaldamine ja Reformierakonna rahakott. Siin on pikk rivi mõistepaare. Ma arvan, et igaühel tasuks enne hääletuste juurde minemist nende üle mõtiskleda. Minul kujuneb neist mõtisklustest küll päris nukker retrospektiivne vaade.

Ja siin on päris palju püütud avalikkusele jätta muljet, et obstruktsioonis oleks justkui midagi halba. Aga ma siiski tuletaksin meelde, et see ei ole mingi kitsa ringi huvidest lähtuv obstruktsioon, vaid enamik Eesti inimestest ja ettevõtjatest ei ole nõus nende plaanidega, mida valitsus tahab ellu viia. Tahab ellu viia ilma huvigruppe kaasamata, tahab ellu viia nii, et debatt Riigikogus on tapetud. Eks see lähtub jälle sellest doktriinist, mis ütleb, et tõemonopol on meie käes. Kui me vaatame tänast ja homsetki päevakorda, siis [näeme, et] neid usaldusega seotud eelnõusid on järjekorras terve rodu. Riigikogu esimees juhtis juba kevadel tähelepanu sellele, et pikad istungid võivad inimeste tervisele ohtlikud olla. Ma arvan, ka selline liialt pikk pinges olek, ärevus, kui nii võib öelda, selle üle, et ei tea, kas usaldushääletus ikkagi kinnitab usaldust või läheb vastupidi, võib inimeste tervisele ja närvikavale ohtlik olla.

Ja sellepärast ma kutsun üles siin saalis olijaid, ka neid, kes on tänases koalitsioonis, tegema julget otsust, et saata praegune valitsus varumeeste pingile. See annaks võimaluse uuteks läbirääkimisteks, uuteks kokkulepeteks, mis võiksid lähtuda sellest, mis tegelikult Eesti riigile hea on. Probleem ei ole mitte selles, et Reformierakond 2016. aastal varumeeste pingile saadeti, vaid tegelikult on probleem selles, et Reformierakond on liiga harva seal varumeeste pingil istunud. Nii et, head kolleegid, mina kutsun teid üles, kui me ühel hetkel hääletuseni jõuame, valitsust mitte usaldama. Ja uskuge mind, see avab küll ukse nendeks aruteludeks, mis võimaldavad teha häid otsuseid, neid otsuseid, mis lähtuvad Eesti riigi ja Eesti inimeste huvidest. Aitäh!

11:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kahjuks eelnõu sisuga puutumust eelnevas ettekandes ei olnud, aga tõepoolest usaldus viimane oli. Nii et on palve siiski rohkem keskenduda eelnõu sisule, kui me tahame sisukat debatti. Leo Kunnas, palun! (Leo Kunnas küsib lisaaega.) No vaatame, kas vaja on.

11:46 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Minu sõnavõtt tõukub nendest küsimustest, mis mul teile olid, ja meie omavahelisest dialoogist. Ja ma püüan ka ise analüüsida seda olukorda ja liikuda ka mingi vastuse suunas. Loomulikult, iga erakonna ja ka iga inimese, iga Riigikogu liikme hinnang praegusele olukorrale võib kindlasti väga kardinaalselt erineda. Seepärast meil võib olla raske leida kokkupuutepunkti. 

Ma püüan analüüsida kõigepealt seda, mis siis kevadel ja suvel aset leidis, miks me oleme siia välja jõudnud, kus me oleme. Ma määratleks seda nii, et kunagi varem Eesti ajaloos ei ole ükski valitsus saavutanud niivõrd lühikese ajaga niivõrd suurt võitu. Ehk siis see valitsus, mis oli seadnud oma põhieesmärgid, nii maailmavaatelised kui ka rahanduslikud, sisuliselt saavutas [võidu] kiirmeetodil kolme kuuga. Kahtlemata, sellise tulemuse nimi on võit. Aga võite võib olla mitmesuguseid. Ajaloost on meile hästi teada selline termin nagu Pyrrhose võit. Makedoonia kuningas Pyrrhos mainis mõningate võitude kohta, mis ta saavutas, et veel paar sellist võitu ja ta on kadunud. 

Loomulikult, konfliktis on alati kaks osapoolt või rohkem. Siin meid on kuus erakonda. Meil on vähemalt kuus osapoolt selles konfliktis ja igaühe vaade sellele konfliktile on erinev. Aga siiski, me peaks analüüsima seda, mis täpselt aset leidis, sest see on oluline, nii nagu sõjaajaloos analüüsitakse, millest mingi konflikt või sõda pihta hakkas. Vaatame näiteks teist maailmasõda. On ju selge, et mitte Poola ei tunginud Saksamaale kallale, vaid Saksamaa tungis Poolale kallale. Ehk siis, kes on agressor ja kes on ohver?

Nüüd, selle konflikti algus läheb ikkagi varakevadesse, kui Vabariigi Valitsus tuli välja [plaaniga] vähendada suurperede toetusi, milles viis erakonda, kes olid eelmises koosseisus, olid saavutanud konsensuse. Seda võib lugeda selle konflikti algusmomendiks. Obstruktsioon oli lihtsalt reaktsioon sellele, see oli seaduslike vahenditega siin tehtav obstruktsioon. Tuletan meelde, et opositsioon ei ole kordagi siin Riigikogus oma obstruktsiooni tehes seadust rikkunud. Kõik, mis on tehtud, on tehtud töö- ja kodukorra ja ammugi põhiseaduse piires. Kunagi ei ole mindud sellest välja või kõrvale. 

Nüüd, siit edasi, kuidas see konflikt eskaleerus. Loomulikult, abieluküsimus. Võib-olla koalitsioon käsitleb seda teemat lõpetatuna, aga loomulikult see ei ole nii. See on üks kahest tuumikväärtusest, ütleks niiviisi, tänu millele EKRE üldse tekkis, mille ümber [EKRE] koondus ja tänu millele valijad – need, kes nägid abielu traditsioonilisena – sinna taha tulid. Ehk see on põhimõtteline väärtusküsimus. Ja loomulikult, kui tekib konflikt mingite väga põhimõtteliste väärtusküsimuste puhul, siis ka osapooled on valmis rakendama maksimaalseid jõupingutusi selles konfliktis. Seda on ka antud juhul [tehtud]. Ehk siis see probleem ei ole minevikku vajunud. 

Ja EKRE pakkus siin välja absoluutselt demokraatliku, kõigile vastuvõetava ja auväärse lahenduse: panna see küsimus rahvahääletusele. Las rahvas otsustab. See osapool, kes kaotab, saab siis leppida kaotusega. Aga see [lahendus] ei olnud vastuvõetav ja konflikt eskaleerus edasi. Ja siis oligi küsimus, et kui juhtida, siis peaks suutma olukorda hinnata ja tulevikku prognoosida [ja ette näha,] mida mingi samm kaasa toob. Ja praegu me olemegi täpselt siin, et [saada vastused] nendele küsimustele. Kui palju eelnõusid on Vabariigi Valitsusel veel vaja [usaldusega] siduda, on neid nüüd seitse, pluss ilmselt veel kuus või seitse, siis veel ja veel ja veel tuleb neid, 20, 30, 100? [Kas] see [olukord] kestab kolm kuud, kuus kuud, aasta, neli aastat? Kellelgi ei ole siin vastust. Ka seesama teine konflikti osapool ehk antud juhul Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on pandud olukorda, kus tal ei ole võimalik taganeda, sest muidu me oleksime absoluutselt kasutud, petaks oma valijate usaldust ja meie eksistentsil kui sellisel, ütleks niiviisi, puuduks igasugune õigustus ja mõte, kuna üks nendest tuumikväärtustest, mille ümber see erakond üldse tekkis, lakkaks olemast. Loomulikult ei ole midagi sellist võimalik Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal teha. Ja seepärast see konflikt ongi selline pikk ja põhimõtteline, mitte möödaminev nähtus. 

Ja mul ei ole teile välja pakkuda mingit head lahendust. Ilmselt selle konflikti lahendamine on väljunud meie võimaluste piirest ehk ei Riigikogu juhatus ega vanematekogu ei suuda enam mingit konstruktiivset lahendust leida. Tõenäoliselt meil tuleb pöörduda härra presidendi poole, ehk suudab tema vahendada või modereerida siin mingit lahendust, et see vastasseis saaks lõppeda. Mul tegelikult ei ole häid vastuseid nendelesamadele küsimustele, mille ma proua ministrile esitasin. Ma püüan analüüsida olukorda just konflikti ühe osapoole vaatest – [seda,] kus me oleme ja mis muudab seisu raskeks ja ületamatuks ka meie jaoks. Aitäh!

11:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Head kolleegid, pean vajalikuks meelde tuletada, et me menetleme praegu Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega. Meil ei ole tegemist peaministrile umbusalduse avaldamise küsimusega. Mul on jätkuvalt palve ikkagi jääda selle eelnõu sisu juurde. Paraku ka eelnevas ettekandes puutumus eelnõu sisuga puudus. Kuna ma lubasin märkusi, siis Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. 

11:55 Andrei Korobeinik

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kas ma sain siis valesti aru, et kui see eelnõu usaldushääletusega toetust ei leia, siis peaminister ei astu tagasi? Kas siis tõepoolest ei ole see hääletus seotud valitsusele umbusalduse või usalduse avaldamisega?

11:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, aga see ei ole peaministrile umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu, vaid see on usaldusküsimusega seotud eelnõu. Jah, kui see [eelnõu] toetust ei leia, siis tõepoolest peaminister astub tagasi. Nii, head kolleegid! Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun!

11:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja kõik, kes meid ka interneti kaudu jälgivad! Me oleme tegelikult siin väga olulises kohas arvestades nii meie parlamentarismi kui ka meie demokraatia olukorda. Sellest on täna juba väga palju räägitud ja ma arvan, et me räägime sellest veel nii sel nädalal kui ka ülejärgmisel nädalal, kui lõpeb meie istungivaba nädal ja me arutame edasi neid seaduseelnõusid, mis kõik on teadaolevalt seotud Vabariigi Valitsuse poolt usaldushääletustega. Seetõttu on väga oluline, et kõik inimesed, kes Riigikogus toimuvat praegu jälgivad, saaksid aru, millest siin tegelikkuses jutt on või mis on tegelikkuses kaalul. 

Ja tõepoolest, me praegu arutame eelnõu 295, mis on sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, ja see on teisel lugemisel. Kuigi minister üritas siin pidevalt viia juttu sellele, et see on väga hea eelnõu ja see teeb inimeste jaoks mingeid asju paremaks ja seetõttu tuleks seda kindlasti toetada, siis siin seletuskirjas on väga selgelt öeldud, et eelnõu eesmärk on luua riigi rahaliste ressursside säästlikuma kasutamise võimalused. Ja siin on küll tagasipöörduja toetusest räägitud, aga üldiselt ka teiste eelnõude [eesmärk on] uute toetuste määramiste lõpetamine. Väga selgelt on välja öeldud, et see, kes on nende eelnõude menetlemise käigus ikkagi subjektina välja jäetud, on Eesti inimene, kelle jaoks tegelikkuses ei lähe midagi paremaks. Selle eelnõu eesmärk on kokkuhoid inimeste arvel, et riigi rahandus oleks korras. See seadus on seotud uue riigieelarve eesmärkidega, millest esimene on suured maksutõusud kõikidele Eesti inimestele ning teine on kokkuhoid eelkõige Eesti inimeste ja avalike teenuste arvel.

Me teame, et Reformierakonna ja praeguse valitsuse eesmärk on eelkõige koguda erinevate uute maksude, lõivude, aktsiiside, maksutõusude kaudu raha. Minister Võrklaev ütles, et see raha läheks igale poole. Ja me oleme juba siin saalis erinevate eelnõude arutamise käigus näinud, et see raha, mida Eesti inimeste käest kokku kogutakse – ja ka selle eelnõu kontekstis tahetakse kokku hoida –, riigi ressurss, läheb näiteks teiste riikide laenude maksmiseks ja nende tagamiseks või siis näiteks Kliimaministeeriumi töö käivitamiseks. Me teame, et selleks palgati juurde kümneid ja kümneid ametnikke, kellele lubati ministeeriumis head palka. Seesama Kliimaministeerium on sel aastal kulutanud juba ainuüksi üheksa kuu jooksul ära komandeeringutele 468 000 eurot. 

Kõigi nende seaduste kontekstis, mis on järgmise aasta riigieelarvega seotud ja mida valitsus tahab usaldushääletusega siduda ja niimoodi vastu võtta, on üks eesmärk: kokkuhoid, kokkuhoid ja veel kord kokkuhoid, sest riigi rahandus peab olema korras. Aga kui me teisest küljest vaatame, siis sellist tõelist riiklikku kokkuhoidmist me ei näe mitte kusagil.

Samuti oli siin juttu seekordsete muudatusettepanekute sisust. Minister alustas oma ettekannet sellega, et hurjutas meie erakonda nende muudatusettepanekute sisu pärast. Ma kordan veel kord üle selle, mida ma ka oma küsimuses ministrile ütlesin. Riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel on õigus teha muudatusettepanekuid ükskõik mis põhjusel ükskõik mis sisus. Ja kui need muudatusettepanekud tulevad siia suurde saali – kui komisjon nad saadab suurde saali –, on meil samamoodi õigus, vabadus, vastutustunne neid muudatusettepanekuid mitte hääletada, kui me [peame] seda asjakohaseks. See menetlusprotsess ei pruugi minna selliselt, nagu Vabariigi Valitsus on oletuslikult arvanud. Eelmine eesistuja, Toomas Kivimägi – praeguseks on istungi juhataja vahetunud –, on teinud arvutused ja öelnud, et usaldushääletus tuleb korraldada seetõttu, et muidu me menetleme neid muudatusettepanekuid kuni kuus kuud. 

See kõik on oletuslik ja sellisele oletuslikule põhjendusele on üles ehitatud kogu see usaldushääletustega sidumine. Minu meelest ei ole see õige. 

Ja kui me räägime muudatusettepanekutest, siis hea kolleeg Rain Epler siin juba luges ette mõningad muudatusettepanekud, mida Reformierakond ise tegi, kui nad olid opositsioonis ja tegid omast meelest kõva obstruktsiooni. Meie muudatusettepanekud on nende kõrval lihtsalt puhas formaalsus, aga nemad tõepoolest tegid ettepanekuid, kus oli sees abiellumise võimaluse lubamine alla 14‑aastastega, NATO‑st väljaastumine, Vene föderatsiooniga ühinemine, rubla kasutuselevõtt. Neid muudatusettepanekuid võrreldes pole isegi mitte kahtlust, millise erakonna obstruktsioon kujutab endast näiteks ohtu ka riiklikule julgeolekule. Reformierakond ütles tookord, et see kõik oli nali, aga ma olen täiesti kindel, et näiteks Kremlist jälgiti seda nalja väga tähelepanelikult ja tehti sellest ka omad järeldused. 

Aga tulles tagasi usaldushääletusega sidumise juurde. Läbi on käinud ka väide, et riigieelarve peab saama vastu võetud enne aastavahetust või vähemalt enne 2024. aasta märtsi, sest muidu tulevad erakorralised valimised. Mina ei saa aru, miks peab. Mina näiteks arvan, et Eesti rahvas toetab pigem erakorralisi valimisi, toetus sellele tõuseb kogu aeg. Eesti rahvas kindlasti ei toeta valitsuse maksutõuse, mis kõik sisalduvad selles riigieelarves. Olgu siis öeldud, et meie teeme obstruktsiooni mitte nalja pärast, vaid selleks, et seista Eesti rahva toimetuleku ja …

12:04 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

12:04 Helle-Moonika Helme

… hakkamasaamise eest ja maksutõusude vastu. Aitäh!

12:04 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun teid!

12:04 Jaak Valge

Ma tänan selle lahke kutse eest, lugupeetud istungi juhataja! Ma palun kolm minutit lisaaega.

12:05 Aseesimees Jüri Ratas

Ma tänan selle lahke palumise eest. Lisaaeg kolm minutit, palun!

12:05 Jaak Valge

Täis tänutunnet. Ütlen algatuseks, et lugupeetud eelmine istungi juhataja Toomas Kivimägi rääkis püüdlemisest sisuka debati poole. Mina arvan – ja ma olen nõus ka sellest pikemalt rääkima mõni teine kord –, et neid sarimonolooge ei ole mitte mingit põhjust debatiks pidada. Debatil on tulemused, [selle tulemuseks on] mingid muutused, teate, eelnõude korrigeerimised või midagi taolist. Praegusel juhul Riigikogu kõnedel tulemusi ei ole. [Tulemused] puuduvad. Kõik on ette ära otsustatud. 

See on probleem ja loomulikult mitte selle istungi probleem, vaid hoopis laiem probleem. Parlamendi ja parlamentarismi allakäik Eestis algas juba palju varem ja praeguseks on parlamendist järele jäänud ainult fassaad. Noh, ma loodan, et mul kunagi tulevikus tekib võimalus sellest ka pikemalt ja põhjalikumalt rääkida. Aga ma tõesti soovitan, et kui vähegi huvi on, võtke saja aasta tagused Riigikogu protokollid ja lugege neid. Te veendute, et siis oli parlamendi töö sisuline. Praegu ta seda ei ole. 

Aga ma tulen nüüd selle eelnõu juurde. Selle eelnõuga lõpetatakse tagasipöörduja toetuse määramine ja maksmine välisriigist Eestisse elama tulnud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ja tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele – ma ei tea, miks just registreeritud, aga noh, tont temaga –, lastele ja vanematele, kui nad on Eestisse elama asunud peale 2024. aasta 1. jaanuari. Viidatud isikutele makstakse kehtiva seaduse kohaselt tagasipöörduja toetust, kui nad on vanaduspensioniealised ja nende sissetulek on alla rahvapensioni määra. Tuletan meelde, et see on 336 eurot ja 39 senti. See tagasipöörduja toetust saavate isikute ring on väike. Ja ütlen etteruttavalt, et see on halb eelnõu. Esiteks muidugi sellepärast, et paljudele Eesti inimestele lõpetatakse tagasipöörduja toetuse maksmine. Ja see on märgiline. Mis sest, kui isegi makstakse muul moel. Oluline on märk. Praegu on neid tagasipöörduja toetuse saajaid 36. 

Ja kui nüüd suurusjärkudest rääkida, siis võime lihtsalt huvi pärast mõned arvutused teha. Meil on praegu Ukrainast tulnud 18–60‑aastasi mehi, kel on ajutine ja rahvusvaheline kaitse, Eestis oktoobri lõpu seisuga praeguseks kokku 10 700. Ja need 18–60‑aastased mehed, kellel on üldreeglina keelatud Ukrainast lahkuda, ei ole loomulikult kõik desertöörid, osa käib ka Eestis niivõrd tasuval tööl, et neil mingeid toetusi ei ole vaja. Mina arvan, et mitte keegi ei tea siin Eestis seda, kui paljudele mis toetusi makstakse. Aga oletagem, et [toetusi saavad] pooled [neist]. No siis jääks järgi umbes 5000 Ukraina desertööri, kellele maksame mingeidki toetusi ja hoopis suuremas mahus kui see 336 eurot ja 39 senti. Ja kui me nüüd selle protsentuaalse arvutuse ka teeme, siis [näeme, et] see võtab kindlasti üle 100 korra rohkem raha kui nendele 36‑le Eesti inimesele [toetuse maksmine]. 

Ega ma ei saa siin muidugi pretendeerida mingisugusele täpsusele, nagu te loomulikult mõistate. Kui selliseid desertööre on 2500, siis võtab nendele toetuste maksmine üle 50 korra rohkem raha kui praegu nendele 36‑le Eesti inimesele [toetuse maksmine]. Lisaks kahjustame sellega Ukraina kaitsevõimet ja seda erinevalt meie naabritest. Leedu ja Läti siiski kontrollivad, kas nendel inimestel on õigust Ukrainast lahkuda. 

Nii. Nii ehk naa, nagu ma enne juba märkisin oma küsimuses lugupeetud ministrile, tegelikult meist mitte keegi ei tea, kui palju Eesti inimesi välismaal elab. Näiteks Haridus‑ ja Teadusministeerium pakub, et [neid on] 20% ehk umbes 100 000 – 200 000 inimest. Ja meile on räägitud, et pärast eelmist kriisi, mil välja rändas mitukümmend tuhat Eesti kodakondset, on toimunud rändepööre, eestlasi ja Eesti Vabariigi kodanikke tuleb rohkem sisse, kui välja läheb. Aga see ei pruugi paika pidada, sest meil on väga viletsad rändeandmed. Ja isegi nende andmete järgi oli aastatel 2016 ja 2019 meie, Eesti Vabariigi kodakondsete rändesaldo miinuses. See tähendab, et meie kodanikke rändas rohkem välja, kui tuli sisse. Ja 2021. aastal oli rändesaldo nullis, eelmisel aastal plussis.

Nii, küsin uuesti, missuguse sõnumi saadame neile eestlastele, kes elavad ja töötavad välismaal ja kaaluvad tagasitulekut. Valitsus saadab sõnumi, et me ei vaja neid. Tegelikult praegu oleks vaja saata just vastupidine sõnum: vaja oleks tagasipöördumistoetust tõsta ning laiendada see erinevatele vanusegruppidele ja sotsiaalsetele gruppidele. Meil on selleks võimalusi küll, kas või nendesamade Ukraina desertööride arvel. Ja me isegi peame seda tegema, sest me tegelikult vajame oma Eesti inimesi. 

Põhiseaduse sissejuhatuse kohaselt on Eesti riigi eesmärk eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Põhimõtteliselt lõpetaksingi nii, et mõtleme vähemalt selle peale, missuguse signaali me välismaal elavatele eestlastele anname. Kas sellise signaali, et me nende tagasipöördumist ei tahagi? Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

12:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kert Kingo, palun! (Kert Kingo palub lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

12:13 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head istungi jälgijad! Me oleme näinud Reformierakonna juhitava valitsuse käekirja. See on hoolimatu, see on empaatiavõimetu, see on kalk, kalkuleeriv. Omasid pekstakse, võõraid aidatakse, rõhutakse kõige nõrgemaid, koormatakse neid kõikvõimalike maksudega, kooritakse nii, kuis jõutakse, ja kullatakse rikkaid. See on see kindel käekiri, mis on nende tegevusest selle kolme valitsuse jooksul läbi jooksnud. 

Aga eelnõust. Eelnõus on punkt, millega lõpetatakse välismaalt tagasipöördujale toetuse maksmine. Ja sellega hoitakse riigieelarves kokku circa 100 000 eurot. 100 000 eurot, samal ajal kui kümneid miljoneid jagatakse maailma erinevatele riikidele või nende riikide liikmetele laiali. Kümneid miljoneid! Ja nüüd 100 000 euro pärast luuakse olukord, kus võetakse mõnes teises riigis elavalt eestlaselt igasugune motivatsioon oma sünnimaale, kodumaale tagasi pöörduda. Ja ma saan aru küll, et siin on tegemist selle perioodiga, kui inimene ei ole veel pensioniikka jõudnud, ja see vahe on, aga Eesti riigi otsene ülesanne peaks olema igati ja kõigiti luua selline olukord, et iga eestlane tuleks oma kodumaale tagasi, varem või hiljem, et see oleks soositud ja see oleks toetatud. Muud eesmärki ei saa olla. Meie oma eestlased peaksid koju tagasi tulema. Meil on väliseestlasi mitmetes kohtades, aga viimasel ajal on kõige rohkem neid siirdunud ju Soome. Tuletan meelde, et see on toimunud ka siis, kui oli reformierakondlik valitsus. See muudatus puudutab just nimelt neid inimesi, kes sooviksid võib-olla oma elu lõpu poole oma koduriiki, kodumaale naasta, ja [neile] oli see pisukenegi toetus abiks. Aga seda nüüd enam ei saa, sest kõik teised on tähtsamad, kõik teised riigid, kõikide teiste riikide inimesed on tähtsamad ja sinna me puistame neid kümneid miljoneid vabalt. 

Teine asjaolu, mida siin eelnõuga nüüd muudetakse, on see, et hüvitiseandjal on õigus kõik hüvitised maksta hüvitisesaaja ühele arvelduskontole. Sisuliselt on tegemist näiteks pensionäri pangakontode optimeerimisega ehk siis koondamisega ühele kontole. No [teades], et see on Reformierakonna valitsus, ma väga imestan, siiralt imestan, et eelnõus ei ole toodud ka panka, [kus see] [arveldus]konto tohib [olla]. See oleks väga reformierakondlik: kindel pank, kuhu kantakse neid toetusi. Aga seda veel ei ole, ju siis on neil arenguruumi. Samal ajal on selline asi vaba riigi põhimõtete vastane, sellepärast et igaühel peab olema õigus ise valida, millises pangas ta kontot omab, millist pangakontot ta milleks kasutab. Esiteks, pangad tõstavad ja regulaarselt muudavad oma teenuste hindasid, ja selle tõttu tõenäoliselt kõik inimgrupid, välja arvatud rikkad, tõenäoliselt pidevalt [valivad], milline pank on neil aktiivne, milline mitte. Kaardihooldustasud suurenevad. Ja seetõttu ongi inimestel mitmes pangas konto. 

Teiseks, me teame rahva seas väljendit "kirsturaha korjamine". Vaatamata olematule pensionisummale ja olematule toetusele ikka suur osa eakatest inimestest näpistab kõhu kõrvalt ja igasuguste olmehüvede kõrvalt raha, et panna see kõrvale [ja korjata nii] kirsturaha. Ja seda hoitakse tihti ühel eraldi kontol ja seda ei puututa. Teine konto on aktiivses kasutuses ja sellel on igapäeva tarbeks raha. Nüüd riik otsustas, et talle see ei sobi. Tema leiab, et inimene peab oma rahaga teistmoodi majandama.

See eelnõu puudutab ka kojukannet, pensioni kojukannet. Siin on öeldud, et Sotsiaalkindlustusamet ei hakka enam korraldama hüvitiste, näiteks pensionite kojukannet posti teel. Ja samamoodi on toodud välja, et kojukande võimalus täiesti ära ei kao, [näiteks] pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensionit kojukandega. Kõigepealt see asjaolu, et [inimesed] pannakse fakti ette: peategi käima, sõltumata asukohast, sisuliselt, võtma kõik oma raha välja. Samas on jäetud eelnõus täpselt määratlemata, mida peetakse silmas selle all, et pangateenus on raskesti kättesaadav, millised on konkreetsed kriteeriumid, mis hetkest loetakse pangateenus raskesti kättesaadavaks ja mis hetkest ta on kergemini kättesaadav. Ja see sõltub ikkagi väga [sellest], kelle vaatevinklist selle üle otsustatakse ja kelle vaatevinklist lähtutakse. 

Me teame, et maapiirkondades on auto esmatarbekaup, ja kui nüüd leitakse näiteks – ma ei tea ju, mis nende peas on, kes on seda eelnõu teinud –, et pangakonto või pangateenus ei ole raskesti kättesaadav [juhul, kui] autoga on lähedale minna – 7 kilomeetrit või 10 kilomeetrit –, siis me oleme järgmise probleemi ees. Seesama valitsus teeb ju meile automaksu. Selleks, et [jõuda] nüüd pangateenuseni, on sellel eakal pensionäril vaja autot, sest ma tuletan meelde – linnainimesed tõenäoliselt ei tea ja mulle tundub, et valitsuse inimesed ongi need linnainimesed –, et maapiirkondades elavad inimesed sellistes kohtades, kus näiteks bussipeatusenigi [viib] 5‑kilomeetrine kruusatee. Me ei räägi üldse mingitest keskustest, mingitest kauplustest, pangateenustest. Ja hädavajalik on saada autoga liikuma. Mul jääbki nüüd küsimus, et mis see raskesti kättesaadav pangateenus siis on. Kui inimesel on auto, siis see [pangateenus] nagu ei ole raskesti kättesaadav, ja kui tal autot ei ole, siis ta elab sel juhul linnas, kus on tõesti iga nurga peal pangaautomaat. Ja siis ongi selle valitsuse lahendus maksustada ka auto, sest siis on kindlasti ka autoga inimesele see pangateenus raskesti kättesaadav. 

Ühesõnaga, minu hinnangul see eelnõu ei ole just eriti hästi õnnestunud, ütleksin, et see on halb eelnõu, sest see teeb kõikide olukorda halvemaks. Ja siin on hakanud sisuliselt riik ise otsustama, kes kuidas oma rahaga majandab, kellel on õigus koju tulla ja kellel ei ole õigus oma kodumaale naasta. See ongi meie tänase valitsuse käekiri. Ja samas ei üllata see absoluutselt, sest me oleme juba harjunud selle hoolimatuse, ükskõiksuse ja empaatiavõimetusega. Aitäh!

12:21 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

12:21 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head saadikud siin saalis ja monitoride taga ja kõik, kes meid kuulavad ja vaatavad läbi muude meediumite! Kõigepealt peab ju tegema selgeks selle, miks me täna seda eelnõu siin nii tugevalt pildis hoiame – see põhjus on ju selgelt obstruktsioon, EKRE ei ole seda eitanud. Ja võib selgelt öelda, et EKRE kurnab meie võimuliitu selleks, et võimuliit ei kurnaks sind, hea eestimaalane. Seda oleme me selgelt välja öelnud ja seda me ka ei häbene. Sellepärast et peaminister enne valimisi sulaselgelt valetas koos oma erakonnakaaslastega Eesti rahvale, sest need lubadused, mis anti, pärast valimisi paika ei pidanud. See on sulaselge valetamine Eesti rahvale. Ja meie eesmärk on viia asi niikaugele, et Eesti saaks erakorralised valimised ja selle kaudu saaks rahvas vaadata üle oma varasemalt tehtud otsuse. Ma kipun arvama, et see on hoopis teistsugune, kui oli hiljuti toimunud valimistel, sellepärast et lähteandmed, mille pealt inimesed otsust tegid, olid valed.

Ja see on väga-väga halb tendents, sest ka peaminister on tunnistanud, et ta ei saanud tõtt rääkida, sellepärast et siis poleks teda valitud. Sellest tulenevalt võib tekkida niisugune lugu, et tulevikus lubavad erakonnad mida iganes. Võib-olla elektriautohuvilisele lubavad elektriautot pärast valimisvõitu, kellelegi lubavad võib-olla koerakutsika, kellelegi talvekartuli. Ja siis tekibki olukord, kus pärast valitsuse kokkupanemist hakatakse riiki juhtima usaldushäälte najal. Ja siinkohal on mul küll palve, selge palve Eesti Vabariigi presidendile: mitte toetada sellist riigi juhtimise viisi ja mentaliteeti. See ei tohi nii minna, see ei ole see, mida põhiseadus on sätestanud ja ette näinud. President ei tohiks seda mitte mingil juhul legitiimseks teha.

Aga nüüd, räägime sellest eelnõust. Väga kurb on see, et me anname potentsiaalsetele välismaalt [Eestisse] tagasipöördujatele selge sõnumi, et tegelikult Eesti riik teid siia tagasi ei oota. Sellepärast, et mismoodi teisiti saaks seda sõnumit mõtestada. Summa, mida riik potentsiaalsele tagasitulevale inimesele maksab, on suurusjärgus 330–340 eurot inimese kohta. Ja teadaolevalt on siin eelnõus välja toodud, et neid inimesi, kes praegu seda saavad, on 36. Ma julgen küll arvata, et see kahju, mida me teeme riigile, andes signaali, et me ei oota tagasi oma inimesi välismaalt, on korvamatu võrreldes selle tühise summaga riigieelarve võtmes, mida kokku hoitakse. Ja seda kindlasti teha ei tohiks.

Nüüd eelnõu ühest punktist, mis on täna juba ka välja toodud: ettepanek lõpetada raha [kojukanded] nendele inimestele, kellel on pangakonto ja kes said varasemalt sularaha kojukande[teenuse] kaudu koju tellida.

Palun lisaaega kolm minutit.

12:25 Aseesimees Jüri Ratas

Palun! Teil on lisaaeg kolm minutit.

12:25 Rene Kokk

Aitäh! Siis kuulsime siin ministri käest, et tänu sotsiaalkomisjoni aruteludele [otsustati] siiski see punkt siit eelnõust välja võtta, et pensionärid ikkagi saaksid oma raha jätkuvalt ka koju tellida. Tõtt-öelda paneb imestama, kuidas Sotsiaalministeeriumist üldse eelnõu sedasi välja tuli, et selline punkt seal sees oli. See tuli hiljem välja võtta – muidugi parem hilja kui mitte kunagi. Ja hea, et see sai siin ära muudetud. Aga kui me võtame lihtsalt elementaarse võime asjadest aru saada, [aru saada sellest,] kuidas inimesed tegelikult elavad, siis ausalt öeldes ei oleks pidanud sihukest ettepanekut üldse siin eelnõus sees olemagi. Aga hea, et see nüüd siit siiski välja võetud sai.

Järgmine piirang selles [eelnõus]. Inimene, kes on andnud üles mitu pangakonto numbrit, kuhu riik talle erinevaid sotsiaaltoetusi kannab, [peaks] nüüd riigi arvates [piirduma] ainult ühe kontoga. No ausalt öeldes ei saa aru, mis selle piirangu sügav mõte on. Kindlasti on inimesel [mitmeid] põhjusi, miks ta on erinevad kontod andnud. Võib-olla kellelgi läheb [ühelt kontolt] eluasemelaen maha ja nii edasi, teist kontot kasutabki ainult igapäeva[eluks], poes [maksmiseks]. [Kontodel] on erinevad limiidid selleks, et kurikaelad, netikelmid, keda on järjest rohkem, inimeste raha ära ei võtaks. Ma arvan, et inimestel on olemas täiesti adekvaatsed põhjendused, miks neil on kaks või kolm pangakontot. Ja nüüd selle eelnõuga tahetakse võtta ära see õigus ja riik lihtsalt ütleb, et [toetused] kantakse ühele kontole. Ma ei pea seda õigeks. Kui inimene on andnud mingi konto ühe või teise sotsiaaltoetuse saamiseks, peaks [ta seda] minu hinnangul kindlasti [saama] samamoodi [teha] ka tulevikus ja seda ei tohiks piirata.

Küll aga ma näen vähe tahet tegeleda nendesamade palju pildis olnud küsimustega, näiteks kas või puuetega inimeste puude tõestamise küsimusega. Me arutame siin täna selle eelnõu raames selliseid teemasid, mis tegelikult ei peaks isegi olema siin arutelul. Aga siiamaani kuuleme väga palju neist probleemkohtadest, kuidas puuetega inimesed peavad tõestama oma puude jätkuvat olemasolu. No selle menetlemine on ilmselt natukene paremaks läinud aastate jooksul, aga siiski ei olda rahul menetluskäiguga. Inimene, kellel on raske puue – tal ei ole mõnda kehaosa või on mõni muu põhjus – ja kes saab nagunii väga sümboolset toetust riigilt, peab käima tõestamas, et tema puue, millest tal mitte kuidagi ei ole võimalik ajas vabaneda, ei ole kuidagi paremaks läinud. Ja ühel hetkel öeldakse talle, et nüüd on seis selline, et te olete oma puudega piisavalt hästi kohanenud ja riik ei näe enam ka põhjust teid toetada.

Aga kokkuvõtteks tahan öelda, et see eelnõu, mida siin vastu võtta, ei ole heas korras ja me ei peaks üldse arutama seda eelnõu siin täna usaldusküsimusega vastuvõetava eelnõuna. Aitäh!

12:29 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. Palun!

12:29 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ees ootav usaldushääletus on väga oluline. See ei ole [mitte ainult] hääletus eelnõu või valitsuse vastu, vaid ka hääletus meie põhiväärtuste ja tuleviku eest. Keskerakonna nimel väljendan selgelt seisukohta: me ei toeta seda eelnõu, nagu ka teisi usaldushääletusega seotud eelnõusid, mis meid varsti ees ootavad. Te võite küsida, miks. Sest me ei usalda praegust valitsust. 

Põhjus pole selles, et me oleme opositsioonis. Tänane valitsus, mida juhib Reformierakond, on toonud kaasa Eesti majanduse ja demokraatia nõrgenemise. Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi väitis, et usaldushääletus on täiesti demokraatlik protsess. Kindlasti on selline võimalus põhiseadusega lubatud, kuid meid ootab ees järjekordne usaldushääletuste arvu rekord: üle kümne usaldushääletuse, head kolleegid. Alles kaks kuud tagasi juhtis Eesti Vabariigi president Alar Karis tähelepanu sellele, et eelnõude sidumine usaldushääletusega Riigikogus õõnestab parlamentaarset debatti. Ma täielikult nõustun presidendiga. Meie parlamentaarne demokraatia on jõudnud madalseisu.

Ja nüüd majandusest. Meie majandus on langenud juba praegu kaks aastat järjest, mis on eriti murettekitav arvestades, et enamiku Euroopa Liidu riikide [majandus] on samal ajal kasvanud. Globaliseerunud maailmas on mingis mõttes ime[, et riigi majandus] langeb [ajal], kui naaber[riikide majandus] kasvab. Selline on Eesti majandusime tagurpidi. Meie ebaõnnestumise põhjus on lihtne. Valitsus ei toetanud energiakriisi ajal kohalikku ettevõtlust. Tulemuseks on kohalike ettevõtete toodangu hinnatõus, eksporditurgude ja seejärel kohaliku turu kaotus, mis viis tehaste sulgemise ja töötuse kasvuni. 

Kuidas peaks kompetentne valitsus reageerima sellisele hävingule? Päästeplaan käivituks, kaasataks eksperdid, tehtaks järeldused. Selle asemel võtab aga Reformierakond pool miljardit eurot riigieelarvest, et jagada seda rikkamatele, sealhulgas Riigikogu liikmetele, ministritele ja tippametnikele. 

Me ei usalda seda valitsust. Kuid koalitsioonis on ka positiivseid märke. Eesti 200 eelmine juht ja Riigikogu esimees Lauri Hussar on näidanud vastutustunnet, ta keskendus ühele ametikohale, tunnistades, et Riigikogus pole asjad korras. Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets avaldas siin saalis toetust astmelisele tulumaksule ja nimetas seda ajalooliseks paratamatuseks. See on mõistlik suund. Lootust on! 

Head rahvasaadikud! Meid ootab ees üle kümne usaldushääletuse. Kui isegi üks neist lõpeb valitsuse umbusaldamisega, viib see uue, mõistlikuma koalitsioonileppe koostamiseni. See annaks võimaluse lõpetada Eesti majanduslangus ja majanduse hävitamine, taastada parlamentaarne demokraatia ja luua optimistlikum tulevik. Meie vastutus on mõelda tuleviku peale ja tegutseda selle nimel. Aitäh!

12:33 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Head ametikaaslased! Kuna juhataja peab istungit korraldama, siis ma ütlen ausalt, et on olnud päris palju sõnavõtte läbirääkimiste voorus. Ja me oleme hääletuse eel. Nii et alustame hääletust. On tulnud ka vastav kiri. Aga see hääletus on seotud istungi pikendamisega. See on seotud istungi pikendamisega … Ei saagi kirja lõpuni lugeda, kui juba, Helle‑Moonika Helme, teil on sõnavõtu soov sees. Palun!

12:33 Helle-Moonika Helme

Jaa. Ma ei tea, kas ma võin selle palve nüüd ära esitada. Enne, kui me läheme hääletamise juurde, ma paluksin kümme minutit vaheaega. Aga kui see kuidagi protseduuriliselt ei ole praegu õigeaegne, siis võib-olla te loeksite oma kirja lõpuni ja siis ma paluks uuesti sõna. Otsustage nüüd ära, kas te võtate mu palve praegu vastu või saan ma selle esitada veel kord, aga natuke hiljem.

12:34 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kirja sisu on tõesti see, et Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku 21. novembri 2023. aasta istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14‑ni. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil on ettepanek võtta vaheaeg kümme minutit. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

12:44 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Ma korraks ütlen, et kui me läksime vaheajale, siis oli süsteemides rike, nii et sellega tuleb arvestada. See võib-olla tähendab seda, ma saan aru, et need vaheaegade pikkused on tablool olnud erinevad. Sellega seoses on võib-olla [tekkinud olukord], et vaheaeg pole olnud õige. Aga Helir-Valdor Seeder, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

12:44 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul ongi protseduuriline küsimus just nimelt …

12:44 Aseesimees Jüri Ratas

See ongi alati nii olnud, kui te seda küsite.

12:44 Helir-Valdor Seeder

… jah, selle tehnilise probleemi kohta. Valdo Randpere palvel ma küsin. 

12:44 Aseesimees Jüri Ratas

Muide, ma pean ütlema ... Jah, palun! 

12:44 Helir-Valdor Seeder

Meil siin oma ekraanidel on kaks minutit erinevust võrreldes selle ajaga, mis teil seal on. Ja kui te ütlesite, et süsteemis oli ka rike, siis kuidas me saame kindlad olla, et hääletustulemuste puhul süsteem ei eksi? See elektrooniline hääletamine on olnud nagunii siin kogu aeg kahtluse all. Olete te kindlad, et meil nüüd kõik need süsteemid on korras ja me võime julgelt minna hääletamise juurde?

12:45 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Pean … Teiega on muidugi raske vaielda kodu- ja töökorra seaduse üle, sest te tunnete seda täpselt. Aga ma püüan meenutada, kas põhimõtteliselt on sellist võimalust, et ametikaaslane põrgatab kellegi [teise] kaudu selle protseduurilise küsimuse. Te ütlesite, et Valdo Randperel oli palve, et te küsiksite. Põhimõtteliselt, ma arvan, see kollane raamat ja [Riigikogu] kodu- ja töökorra seadus sellist võimalust ette ei näe. Aga inimlikult see on arusaadav. Ma arvan, et nüüd on need süsteemid korras ja vähemalt on lootus, et see hääletus läheb õigesti. Selles mõttes õigesti, et süsteem ei ole vigane. 

Rain Epler, palun protseduuriline küsimus!

12:45 Rain Epler

Aitäh, Jüri! Sellestsamast tegelikult edasi mõeldes, mida Helir siin rääkis, et kui me saali tulime, siis ju süsteemid ei olnud sünkroonis omavahel. Üks aeg jooksis [teie] tablool ja teine meie tablool. Ma ka loodan, et süsteemid on korras, koos sinuga. Aga võib-olla ei saaks nii kergekäeliselt sellele küsimusele läheneda. (Sumin saalis.) Võib-olla on mõistlik võtta näiteks 15 minutit juhataja vaheaega, et tehnikud saaksid rahulikult ära kontrollida, kas süsteemid on korras. Ja siis me saame tööga selles mõttes edasi minna, ilma et sihuke värin oleks hinges, et äkki ikkagi ei ole need süsteemid korras.

12:46 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma tõsiselt kaalun teie ettepanekut see vaheaeg võtta, 15 minutit. Aga hetkel ma ei võta seda vaheaega 15 minutit. (Sumin saalis.) 

Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on järgmine. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku 21. novembri 2023. aasta istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:47 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, poolt 53, vastu 28. Ma loodan, et ma nüüd oma koolile ei tee häbi. Võttes aluseks Nõmme gümnaasiumi matemaatika, see ettepanek ei leidnud toetust. 

Palun Riigikogu kõnetooli, Riina Solman.

12:47 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees, selle kellahelina eest, sest saalis on tõesti siiamaani veel lärmi.

12:47 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma korra vabandan. Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ettekandjat. Palun!

12:48 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu saadikud, külalised rõdudel ja inimesed, kes te jälgite ja tunnete Riigikogus toimuva vastu huvi! Käesolevaga siis minu ettekanne, mis puudutab tänast usaldushääletusega seotud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ettekannet. Ja usun, et meie (Juhataja helistab kella.) jälgijatele siin saalis ei ole vaja öelda, millist seadust ma kohe tsiteerin, aga see olgu meeldetuletuseks täna juhtivale koalitsioonijõule, Reformierakonnale eelkõige ja tema sotsiaalkaitseministrile. See on põhiseadus ja see on ülim seadus, millest ka teie peaksite oma töös lähtuma. Me oleme seal kõik öelnud järgmiselt: "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel [---], mis on rajatud vabadusele … 

12:49 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma korra vabandan, aga eesotsas minuga ja natukene ka teie, me mõlemad segame praegu istungit. Ma palun teil olla tasa siin saalis ja ma palun endal olla tasa saalis. Ärme segame praegu, hea Riina, istungit. 

12:49 Riina Solman

Olen nõus. Laseme rahuneda. 

12:49 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun jätkake!

12:49 Riina Solman

Meie riik on rajatud "vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade." Seega, põhiseadus ütleb meile ette, et peame kõikumatus usus ja vankumatus tahtes edendama ühiskondlikku elu ja silmas pidama üldist kasu, mitte Reformierakonna kitsast tahtmist või nägemust või ainuüksi koalitsioonierakondade tahtmist. 

Täna me kuulsime, kuidas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo põhjendas, et tema esitatud eelnõud on ilmtingimata tarvis siduda usaldushääletusega. Usaldushääletust kasutatakse Eesti riigis väga suurt kaalu omavate eelnõude puhul, mis on üldjuhul erandlikud. Kuivõrd Rahandusministeerium olla tema sõnul aidanud määratleda need eelnõud, mis täna on usaldushääletusega seotud, siis mina siiski julgen kahelda, kõnealusel juhul usaldushääletusega sidumise vajaduses. Kui haavatavatelt sihtgruppidelt võetakse kummaliste üldiste põhjenduste saatel ära marginaalne rahasumma, siis tekib kahtlus, et seda tehakse pigem avaliku arutelu vältimiseks ning meeleheitel sihtgruppide allasurumiseks, et nende mured ei jõuaks siin suures saalis arutlusele enne, kui usaldushääletuse rull on nende vajadused, üldiseks kasuks mõeldud vajadused marginaalse rahasummaga ära võtnud. (Juhataja helistab kella.)

12:51 Riina Solman

Ei tea, kas ma saan lisaaega ka selle rahunemise …

12:51 Aseesimees Jüri Ratas

Muidugi saate lisaaega. 

12:51 Riina Solman

Selge, selge. Aitäh! Tänaste eelnõude sidumine usaldusega takistab minu hinnangul parlamentaarset arutelu, pärsib opositsiooni võimalusi sõna võtta, aga ennekõike tasalülitab nende huvigruppide õigused, keda need eelnõud valusalt puudutavad. Nende eelnõudega kaotatakse ära tagasipöördujate toetus. 400‑st toetatud töökohast, mida on riik seni pakkunud erivajadusega inimestele, sealhulgas psüühikahäiretega inimestele, kellele toetatud töökoht on sageli ainuke lootuskiir toimetulekul ja ühiskonnaga suhtlemisel, on alles jäänud vaid 170 toetatud töökohta. Lisaks on puudega inimeste ning erivajadustega inimeste õigusnõustamiselt ära võetud 40 000 eurot tasuta õigusnõustamise teenust. Nad ei saa oma õiguste eest seista. 

Sotsiaalkaitseminister kas eksitas või teadlikult valetas täna siit puldist selle kohta, mis puudutab toetatud töökohtade rahastuse vähendamisega seotud huvigruppide ärakuulamist. Sotsiaalministeeriumi ametnikud, kes eelnõu tegid ja seda eelnõu ka sotsiaalkomisjonis ette kandsid, ei ole antud juhul huvigrupp, ei ole ka Sotsiaalkindlustusamet, kes andis kõrvalhinnangu. Nii et palun veel kord teha korrektsioonid sellises käitumises, mis puudutas väidet, justkui oleks puudutatud inimesi küsimuse arutellu kaasatud. Puudutatud osapooli sinna kaasatud ei ole. Muudatusettepanekuid me oleme selle eelnõu kohta teinud ja sotsiaalkomisjonis …

Palun lisaaega.

12:52 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Lisaaega kolm minutit pluss see korralekutsumise aeg, nii et kokku neli minutit lisaaega. Palun!

12:52 Riina Solman

Aitäh! Ma märkisin, et me kuulasime ära valdkonna muudatusega seotud ametnikud, kes ühtlasi avaldasid tänu ministrile, kes 400 toetatud töökoha asemel leidis läbi suurte raskuste toetust 170 toetatud töökoha jaoks. Seda tänumeelt avaldati kombel, justkui elaksime Nõukogude ajal, kui tuli parteibossile tänu tuua selle eest, et suvatseti natuke rahva peale mõelda oma utoopilise kommunismi ehitamise kõrval, kuigi oli hoopis midagi olulist tegemata jäetud või maha magatud. [Rohkem kui] pool huvigrupist on jäetud tervisele olulise teenuseta. 

Toetatud töökohtade kohta veel. Me panime opositsiooniga ette avalikku arutelu sotsiaalkomisjonis, kuid seda ei ole sotsiaalkomisjon saanud korraldusega veel korraldama asuda, sest, näete, siin saalis tuleb see eelnõu siduda hoopis enne usaldushääletusega. Jaa, sotsiaalkomisjoni juht lubas meile, et kuulame üle huvigrupid. Kahjuks paistab see välja sarnase käitumisena, mis toimus kevadise sõnamurdliku käitumise puhul, kui lasterikaste perede petitsiooni ärakuulamine toimus nende palutust alles mitu kuud hiljem. Alles pärast suurperede raha äravõtmise otsust … Ja ma tuletan meelde, sõna võeti toetustelt tagasi kevadel samuti usaldushääletusega üle rullides ja huvigrupp, keda see puudutas, kuulati üle alles augustis. 

Tekib küsimus, kellele on sellist tagantjärele ülekuulamise komejanti ja tsirkust vaja. Huvigruppe kuulati ära pärast raha äravõtmist. Sellele järgnes veel kord raha äravõtmine, nagu juhtus lasterikaste [peredega], kellelt võeti sügisel ära veel 101 000 eurot huviringitoetust, mida maksti rohkem kui 15 aastat kõigi erakondade nõusolekul. See mõjus huvigrupile lausa mõnitamisena. 

Samas seisis tänast usaldushääletust soovinud sotsiaalkaitseminister kevadel meie ees ja rääkis õigluse jaluleseadmisest, vajaduspõhisest sihitud lähenemisest laste toetamisel. Kuid sellest huviringitoetusest, mille ta ära võttis, ei olnud vajaduspõhisemat ja sihitumat meedet. Aga veelgi hullem, kõik see komejant on lisabürokraatia tekitamine, inimeste asjata solgutamine, ametnike raha ja ajakulu tarvitamine, samas kui te juhterakonnana olete palju jutustanud just raha kokkuhoiu vajadusest, aga toimetate vastupidi. Hoiate kokku kõige nõrgemate arvel, võtate ära marginaalseid summasid puuetega ja erivajadustega inimestelt, lastega perede huviringidelt, et näpuotsaga tagasi anda, ennast justkui võltssulgedega ehtides, rääkides eriliste laste probleemide toetamisest, aga tehes seda piskuna, mis neid vaid näpuotsaga aitab. Peidate end eriliste laste selja taha justkui viigilehe taha, rääkides endast kui suurest heategijast, samal ajal haavatavatele sihtgruppidele raskusi valmistades. See tegelikult on häbiväärne. 

Usaldushääletus Reformierakonna juhtimisel tähendab parlamentaarsest arutelust kõrvalehiilimist ja oma tahte jõuga pealesurumist. See on inimestest mittehoolimine, üksikisiku traagikast möödavaatamine ja läbipaistmatusse, kohati naljakasse mürkrohelisse protsessi ressursside suunamine inimeste hädade leevendamise asemel. 

Minu hinnangul ei ole sotsiaalkaitseminister soovinudki otsida ühisosa ega proovinudki läbi rääkida. Eesti põhiseadus ei näe ette sellist massilist usaldushääletuse korraldamist. See ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Parlamentaarse arutelu vältimine ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Sotsiaalselt haavatavate sihtgruppide närutamine ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Ettevõtjate närutamine ja nende alandamine kahe-kolmepäevase kooskõlastustähtajaga on oma plaanide pealesurumine ja ka see ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga, [eesmärgiga] edendada oma riiki. Maksude tõstmine läbi usaldushääletuse, ilma igasuguse mõjuanalüüsita tänases geopoliitilises turbulentsis tundub aga lausa ohtliku mängurlusena. 

Maksuküüru lubadus on seotud Reformierakonna kõige kallima valimislubadusega. Igal aastal võetakse pärast riigieelarve seadusega parlamentaarsest arutelust üle rullides tavainimeste taskust ära 400 miljonit eurot. Enne 5. märtsi te, koalitsioonierakonnad, sellistest asjadest, mida nüüd teete, ei rääkinud. Räägite, et tahate korras riiki, aga tegelikult lööte kogu riigi uppi. (Juhataja helistab kella.) Kõige hullem on, et kõigi toimetulek halveneb Eesti riigis. Selle valitsuse tegude suurimad ohvrid on aga lastega pered, ennekõike maapiirkondades elavad paljulapselised pered, kelle toimetulekut ja korraldust te halvendate. 

12:57 Aseesimees Jüri Ratas

Teie aeg, hea ettekandja! Aitäh! Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

12:57 Rain Epler

Aitäh, Jüri! Ma vaatasin, et siin jäi enne õhku üks küsimus, kui härra Kivimägi istungit juhatas. Ma mõtlesin, et sina oled palju suurema kogemusega. Niikuinii Arvo ei jõua oma kõnet täies mahus pidada ja võib-olla me saame selle küsimuse läbi arutada, enne kui see istung ära lõpeb. Küsimus oli selles. Kui Signe Riisalo oli puldis, siis kõndis vahepeal [puldi juurde] Jürgen Ligi, asetas sinna sedeli ja jalutas minema. Ja siis me isegi küsisime härra Kivimägi käest, kuidas sellesse suhtuda ja kas see on lubatud käitumine. Ta väljendas seisukohta, et see ei ole lubatud käitumine. Täpsemalt ta küll ütles, et see ei ole hea tava. Siis olin mina puldis ja jällegi minu kõne ajal saabus Ligi ja pani puldile sedeli. Ja Kivimägi talle mingit märkust loomulikult ei teinud. Võib-olla erakonnasisene hierarhia ei lubanud või tont teab, mis see põhjus oli. Milline on sinu seisukoht sellise kõneleja kõne ajal jalutamise ja sedeli asetamise kohta?

12:58 Aseesimees Jüri Ratas

Üldiselt seisukoht on see, et kõnelejat ei segata. Samas, kui ma seda teie juttu kuulasin praegu, ütlen ausalt, et tuleb meelde selline nostalgiline pilt. Kirjade saatmine ei ole üldse halb asi. [Hea,] et inimesed viitsivad kirju kirjutada, et kõik ei ole ainult sotsiaalmeedias. 

Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Arvo Aller. Palun! Te juba arvasite, et te ei saa kõnet pidada. Aga saate. Kas soovite lisaaega?

12:59 Arvo Aller

Jah, sooviks lisaaega.

12:59 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

12:59 Arvo Aller

Aitäh! Kaheksa minutit kokku. Tõepoolest …

12:59 Aseesimees Jüri Ratas

Viis pluss kolm on kaheksa. Nii et kokku kaheksa minutit.

12:59 Arvo Aller

Nõus. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head saalisolijad! Praegune 295 SE, mis on seotud usaldusega valitsuse vastu, usaldushääletusega, näitab täiesti selgelt seda, et käesolev koalitsioon püüab piire murda. Seda tehti kevadel, kui seoti [eelnõusid] usaldushääletustega, ja seda tehakse ka praegu. See tähendab seda, et ollakse mures meie Riigikogu praeguse töö pärast. Praegune opositsioon tõepoolest tahab tööd teha.

13:00 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma korra vabandan teie ees. Ma näen saalis sellist huvitavat küsimust, et kell on 13.00, istung peaks lõppema, aga näete, meie hea ametikaaslane Arvo Aller on Riigikogu kõnetoolis ja peab kõnet. Mind on õpetatud ja ma arvan, et see on kodu- ja töökorra mõte: protseduur tehakse alati lõpuni ja siis on istung lõppenud. Ja see on alati nii olnud. Arvo Aller, palun!

13:00 Arvo Aller

Aitäh! [Istungit] me pikendatud ei saanud kella kaheni, aga jätkame siin, kus pooleli jäime. Antud eelnõule tegi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 50 [muudatus]ettepanekut. Tõepoolest, me ütlesime ka seda, et see 50 on tehtud obstruktsiooni [eesmärgil], ja nii nagu kolleeg Rene Kokk väljendas: kurnamiseks. Me kurname iseennast, me peame vastu pidama, ja [seda] sellepärast, et Eesti rahvas ei peaks tulevikus kannatama neid üüratuid maksutõuse. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi riigieelarve seadusega seotud seadustele kokku suurusjärgus 2700 muudatusettepanekut, kuid ärme jätame mainimata, et aastaid tagasi tegi Reformierakond rahvahääletuseks suurusjärgus 10 000 ettepanekut. Ja siis nad väitsid, et need on naljaettepanekud. Ma ei hakka siin tsiteerima, mis ettepanekuid tookord tehti, mis hääletusele viia. Tõepoolest, too hetk võis see tunduda naljana, kuid asja sisusse vaadates on need päris karmid ülesastumised. 

Nüüd, mis puutub tänasesse menetlusse. Minister esinedes siin sai informatsiooni kollaste lehtede kaudu, samamoodi sai informatsiooni Rain Epler kollase lehe kaudu. Ma ootan huviga, kas mulle ka mingit informatsiooni tuuakse kollase lehe peal. Aga tõepoolest, selline hea kirjavahetus on alati teretulnud ja võib-olla üks tulevikudialoogi osa, kus me saame kirja teel oma mõtteid [avaldada]. 

Eelnõu kohta on EKRE teinud palju ettepanekuid, kuid vaadates siin mõnda sisuliselt. Valitsuse poolt tulnud ettepanek, kus § 95 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast tööd. See tähendab seda – see sõna "võib" on eesti keeles selline hästi laialivalguv –, et selle sõnastusega jäetakse tööandjatele väga laialdased võimalused seda teistmoodi ära kasutada. 

Nüüd, selle viie seaduse muudatuse puhul on eriti pensionärid ja pensionäride ühendused, ühenduse liit saatnud kirju kojukande võimaluse ärakadumise kohta. Samas väidetakse seletuskirjas, et kojukande võimalus ära ei kao. Näiteks pensionärile, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, jääb kojukande võimalus alles. Kättesaadavuse lahtikirjutamine. Mida see [kättesaadavus] peaks tähendama? Kas see tähendab seda, et kui minu naabrimehel on auto, siis pangateenus on kättesaadav? Kas pensionärile, kes on heas tervislikus seisundis ja suudab jalgrattaga sõita, on jalgrattaga pangaautomaadi juurde sõitmise korral [teenus] kättesaadav? See jääb järjekordselt kellegi SKA ametniku otsustada, kui kättesaadav või kui mittekättesaadav on pangateenus. 

Edasi minnes, mitte tagasi, vaid just edasi minnes, seletuskirja kohaselt peab riigieelarve jõustuma eelarveaasta alguses. Tõepoolest, põhiseaduse § 118 ütleb seda. Samas, kui eelarve hakkab kehtima hiljem või saab seda hiljem jõustada, siis see toob järgmised tegevused. Need [tegevused], kuidas käituda siis, kui eelarve ei saa valmis või ei [hakka kehtima] eelarveaasta [algusest], on põhiseaduses välja toodud.

Nüüd, usaldusküsimusega sidumine on selle asja kõige suurem küsimärk. Jah, tõepoolest see võimaldab viia ellu valitsuse poliitikat, samas seda poliitikat ei ole või selle poliitika elluviimiseks ei ole valimistel saadud mandaati. Valimistel ei räägitud midagi maksude tõusust ega uute maksude kehtestamisest. Samas, eelnõu eesmärk pidi olema rahaliste ressursside säästlik kasutamine, kus me infosüsteeme arendame ja arendame erinevate rahaliste võimalustega. Nagu oleme ka varasemalt öelnud, Eesti riigis ei ole raha ära lõppenud. Täna oli just uudis, et Eesti riik toetab Keeniat 2,4 miljoni [euroga], et e-teenuseid üles ehitada. Sellest on Eesti riigi raha muidugi 300 000 [eurot], 2,1 miljonit [eurot] pidi olema välisrahastust. Nii et meil Eesti riigis on raha ja võimalusi päris palju. Praeguse valitsuse eesmärk, ma näen, ei ole seda rahastust kasutada Eesti riigi hüvanguks, vaid me võtame oma riigi raha ja lisaks välisraha ja suuname Keenia riiki, et e-teenuseid üles ehitada.

Tagasipöörduja toetuse kohta minister vastas, et see viiakse tavalise rahvapensioni alla. [Selleks] ei pea seda [eelnõu] siduma usaldushääletusega. Seda eelnõu oleks võinud täiesti tavaolukorras menetleda. Kuna [see eelnõu] on seotud usaldushääletusega, hääletab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond selle eelnõu vastu. Aitäh!

13:07 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud, istungi aeg on täis. Ja Henn Põlluaas, palun, protseduuriline!

13:07 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et tänane istung lõppes tegelikult seitse minutit [hiljem]. Meil on Riigikogu töö‑ ja kodukorra [seaduses] selgelt ja üheselt sätestatud, et teisipäevane istung kestab kella üheni, kui seda ei pikendata. Riigikogu lükkas tagasi pikendamise ettepaneku, nii et see, et meil istung läks pikemaks, on täiesti pretsedenditu. Me mõlemad oleme olnud teiega Riigikogu esimehed ja hea tava on alati olnud see, et kui ettekandja ei jõua enam oma ettekannet lõpetada, siis lõpetatakse istung ära või siis palutakse tal katkestada oma ettekanne ja jätkata seda järgmisel istungil. See, et me siin üle aja läheme, on otseses vastuolus meie ettenähtud normidega. Üks moment veel …

13:08 Aseesimees Jüri Ratas

No ikka, palun!

13:08 Henn Põlluaas

… kuigi istung oli juba seaduse järgi läbi, tuli hetk tagasi siia saali üks Reformierakonna saadik ja registreeris ennast kohalolijaks kaarti välja võttes ja sisse pannes, aga tegelikult seaduse järgi on meil istung juba lõppenud. Kas ta nüüd registreeritakse seadusevastaselt kohalolijaks?

13:08 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei jaga teiega seda arvamust seaduse mõttes. Ka mina mäletan seda õppetundi, mis olen mina siin saanud alates 2007. aastast, ja see on väga konkreetne: iga protseduur tehakse lõpuni. Põhimõtteliselt, kui on ettekanne 20 minutit ja siia pulti tullakse ka üks sekund enne seda, kui kell kuulutab istungi lõppu, siis tehakse see ettekanne ära. Ma arvan, et see on olnud selle seaduse mõte. Kui keegi ennast registreeris peale 13.00 – see oli teie teine küsimus –, siis istung kestis sel hetkel, istung kestab ka hetkel, muide. Ja nüüd on istung lõppenud. Aitäh!

13:09 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee