Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu II istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on registreerunud 83 Riigikogu liiget, puudub 18. 

Head kolleegid, asume nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Head kolleegid, teatavaks tehtud päevakorraga seoses on mul edasi öelda mõned muudatused. Nimelt, Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Mart Maastik, Aivar Kokk ja Andres Metsoja paluvad arvata selle töönädala päevakorrast välja nende poolt justiitsministrile ja rahandusministrile esitatud arupärimised nr 80, 86, 249, 282, 359 ja 364, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi kuuenda, kaheksanda, üheksanda, kümnenda, 11. ja 12. päevakorrapunktina. Arupärijad on tagasi võtnud arupärimised nr 135, 233, 143 ja 236, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi teise, kolmanda, neljanda ja 15. päevakorrapunktina.

Nii, Rene Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud esimees! Kuna me praegu päevakorrast räägime, siis igaks juhuks küsin üle. Maaelukomisjon oma 13. novembri istungil otsustas saata eelnõu 284 esimesele lugemisele, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See pidi tulema saali 21. novembril. Ma ei näe seda praegu päevakorras. Mis põhjusel see päevakorras ei ole?

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu juhatus on päevakorda kokku pannes lähtunud järgmistest eesmärkidest: tagada Riigikogu töövõime ja tagada see, et Riigikogu töö oleks korraldatud nii, et Riigikogu saaks täita kõiki oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid. Päevakorra koostamisel oleme lähtunud sellest, et ka Vabariigi Valitsusel oleks võimalik oma tööd planeerida. Päevakorras peaksid olema Riigikogu erinevate fraktsioonide algatatud eelnõud, Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõud ning ka muud põhiseadusest ja seadustest tulenevad Riigikogu ülesanded. Juhatus on seisukohal, et päevakord peaks olema mahus, mille Riigikogu suudaks eeldatavasti neljapäevaks ära menetleda. 

Riigikogu juhatus on seda päevakorda koostades lähtunud eeltoodud põhimõtetest. Päevakorras on neli EKRE [fraktsiooni] liikmete ning kaks Isamaa fraktsiooni liikmete algatatud eelnõu. Lisaks on päevakorras üks EKRE fraktsiooni liikme algatatud eelnõu, mida ei olnud võimalik arutada möödunud istunginädalal. See kandus käesolevasse töönädalasse. Lisaks kandusid päevakorda üle Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõud. 

Erkki Keldo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsingi selle kohta, et sain aru, mitmed arupärimised võeti välja. Samas ma näen, et üks arupärija, Urmas Reinsalu on siin. Minu teada on ministrid olemas. Riigikogu juhatus planeerib nädala töökava nii, et esmaspäev läheb arupärimiste peale ja pärast on eelnõud, et oleks sihuke tubli tugev töönädal. Aga nüüd mitte millegi tõttu on [mingid punktid] lihtsalt välja võetud. Kas te teate, mis see põhjus on, miks ei soovita neid arupärimisi arutada? Töökava on ju ette nähtud nii, et me saaksime igal päeval mõistlikult tööd teha.

Aitäh! Riigikogu juhatusele on Urmas Reinsalu teada andnud, et tema ei saa osaleda arupärimise arutelul. Kuna tema arutelu ei ole esimene, siis on võimalik, et arupärijal on probleeme olla kohal arupärimise hetkel, ja seetõttu on ta teatanud oma soovist välja arvata arupärimine tänase istungi päevakorrast.

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kas te palun loetleksite päevakorrapunktide järgi, millised punktid tänasest päevakorrast välja jäävad?

Nii. Tänasest päevakorrast jäävad välja … Kõigepealt, ma loen ette need punktid, mille arupärijad on tagasi võtnud. Tagasi on võetud päevakorrapunktid kaks, kolm, neli ja 15. Tänasest päevakorrast jäävad välja punktid kuus, kaheksa, üheksa, kümme, 11 ja 12, mis on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Mart Maastiku, Aivar Koka ja Andres Metsoja palvel välja arvatud. 

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Siin oli küsimus eelnõude kohta, mida ei ole pandud Riigikogu täis[kogu] päevakorda, kuigi seadus seda tegelikult ette näeb. Te ütlesite – oli erinevaid põhjendusi, see oli üks põhjendustest –, et ka Vabariigi Valitsuse eelnõud peavad mahtuma päevakorda. Jäi selline mulje, et keegi justkui paneks oma eelnõusid päevakorda või tahaks panna, aga Vabariigi Valitsuse eelnõud siis ei mahu. Aga ma vaatan, et kultuurikomisjoni päevakorras on olnud 231 SE, Vabariigi Valitsuse poolt juba 12.06 algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui Vabariigi Valitsuse eelnõud peaksid olema prioriteet, nagu te kogu aeg väidate, siis miks see [eelnõu] istub meil komisjonis? See peaks ammu olema meie päevakorda pandud. Miks seda ei ole pandud?

Aitäh! Ma veel kord rõhutan, juhatus lähtub sellest, et Riigikogu peab saama täita kõiki talle põhiseadusega pandud ülesandeid. Sellest lähtuvalt oleme me koostanud nii varasemate nädalate päevakorra kui ka selle nädala päevakorra. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, auväärt juhataja! Kõigepealt õnnitlused teile, et te olete nüüd ahelatest vaba ja saate täielikult pühenduda Riigikogu juhatamisele.

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus, aga aitäh teile! Palun protseduuriline küsimus!

Mul on ikka protseduuriline küsimus ka. Kas juhatusele on teada, mis kaalutlustel on Vabariigi Valitsus otsustanud seitse eelnõu usaldusega siduda? Mis on see argumentatsioon? Kas te võiksite suurt saali sellest teavitada?

Antud juhul me oleme lähtunud Vabariigi Valitsuse taotlusest. See taotlus on tõesti seotud sellega, et need eelnõud seotakse usaldushääletusega, ning taotluses on kirjas, et need palutakse panna päevakorda esimestena. Kui te vaatate meie kodu- ja töökorra seaduse § 137 lõiget 3, siis need eelnõud võetakse teiseks lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast usaldusküsimusega sidumist. See on otseselt protseduuriline vastus. Vabariigi Valitsuse esindaja tuleb nende eelnõude puhul siia teie küsimustele vastama. Siis te saate kõiki neid küsimusi küsida Vabariigi Valitsuse esindaja käest. 

Nii, Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Austatud parlamendi esimees! Teie olete parlamendi kui institutsiooni juht ja teie vastus Helir-Valdor Seederile oli väga formalistlik: te saate küsida ja nõnda edasi. Kahtlemata see, et ridamisi ka mitte eelarvega seotud eelnõusid on seotud valitsuse usaldusega, on märk põhimõttelisest poliitilisest kriisist siin parlamendis. See ei ole loomulik põhiseaduses ettenähtud asjade menetlemise tee. Me, parlamendierakondade esimehed, kohtusime teie kabinetis. Ma arvan, et see oli septembrikuu keskpaigas või teises pooles. Siis te ise sedastasite koosoleku kokkukutsujana, et on põhjust koguneda ka hiljem, et arutada poliitilisest ummikseisust ja vastasseisust väljatulemist opositsiooni- ja koalitsioonierakondadega. Nüüd on selline olukord, kus koalitsioonilt ei ole mitte ühtegi signaali tulnud dialoogist ega ka sellest, kuidas valitsus kui põhiseaduslik institutsioon põhjendab valimatut [eelnõude] usaldusega sidumist. Te vastasite tegelikult formaalselt, et me küsiks valitsuse esindaja käest. Aga ma küsin teie kui parlamendi esindaja, parlamendi esimehe käest: kas teile on teada, mis on see põhjus, miks koalitsioon, olgu parlamendifraktsioonide, vanematekogu või parlamendis esindatud erakondade esimeeste tasemel, ei ole tegelikult dialoogi pidanud? Ja teiseks, mis on praktiline põhjus, miks on valitsus otsustanud need eelnõud usaldusega siduda niisugusel eskalaatorimeetodil?

Aitäh, hea kolleeg! Selles taotluses ei ole tõesti põhjendust kirjas. Aga kui te hindate seda, mil moel on Riigikogu viimased pool aastat tööd teinud, siis tõenäoliselt on seal päris mitu vastust. Sealhulgas ka üle-eelmise nädala praktika. Siis me suure osa nädalast veetsime siin vaheaegu võttes ja seejärel üksikuid muudatusettepanekuid hääletades. See võib olla minu tõlgenduse järgi see põhjus. Aga nagu ma ütlesin, see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. 

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Te olete mitu korda korranud, et teatud ümbertõstmised või päevakorda mittepanemised on seotud sellega, et Riigikogu peab saama oma tööd teha. Me tulime täna oma fraktsiooniga Riigikogule päris palju vastu ja võtsime päris palju arupärimisi päevakorrast välja. Päev jäi suhteliselt lühikeseks. Mina teen ettepaneku lisada tänase päeva päevakorda – kultuurikomisjonis on menetlusotsused tehtud ja [see on] täiskogule esitatud – seesama Vabariigi Valitsuse eelnõu, mida ma eelnevalt mainisin. Ettekandja, hea kolleeg Liina Kersna on ka meil siin olemas. Äkki võtaks selle täna päevakorda ja menetleks ära?

Aitäh! Ma saan aru, et Erkki Keldol on sõnasoov selle konkreetse ettepanekuga seoses. Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel [ütlen, et] meie ei ole nõus päevakorda täiendama.

Aitäh! Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Mina mõtlesin küsida teilt hinnangut sellise [asja] kohta. Mitmel korral, kui me, opositsioon, oleme pöördunud Riigikohtu poole seonduvalt asjaoluga, et meie hinnangul on meie seadusest tulenevaid õigusi rikutud, on Riigikogu juhatus asunud seisukohale, et meie oleme kuritarvitanud meile kodu- ja töökorra seadusega antud õigusi esitada arupärimisi ja eelnõusid. Mõtlesin nüüd teilt küsida hinnangut. Kui valitsus kavatseb ühe istungjärgu jooksul – võib-olla isegi ühel samal nädalal – siduda kolm-neli-viis eelnõu usaldusega, siis kas see ei ole neile seadusega antud õiguse kuritarvitamine? Mina saan asjast aru nii, et kui üks usaldusega [seotud eelnõu võetakse vastu], siis saab selgeks, et valitsusel on jätkuvalt parlamendi enamuse usaldus. Kui nüüd samal päeval – nagu siin juba homme on plaanis, eks ole – on kolm [eelnõu] usaldusega seotud, siis kas see ei ole kuritarvitamine, sest juba esimese eelnõu puhul on ju selge, et parlamendi usaldus on jätkuvalt olemas? Miks siis kohe teist ja kolmandat korda uuesti sama mehhanismi kasutada?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. Aga vastus teie küsimusele on väga selge seisukoht, et kui on mingi probleem, siis see lahendatakse põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Jah, mina ei hakka siin praegu küll selle kohta mingit hinnangut andma, seda enam, et see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Kalle Grünthal, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kodu- ja töökorra seaduse § 137 sätestab, et eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist. Mind huvitaks praegu see, millisel kuupäeval see eelnõu seoti usaldusküsimusega ja millal see menetlusse võeti.

Aitäh, hea kolleeg! 16. novembril andis valitsus sellest teada ja juhatus kinnitas käesoleva nädala päevakorra projekti samuti 16. novembril. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, auväärt juhataja! Minu küsimus on tõepoolest protseduuriline. [Eelnõu] sidumine Vabariigi Valitususe usaldusega on väga erandlik juhtum, seda tulenevalt põhiseadusest ja senisest parlamentaarsest praktikast läbi erinevate koosseisude. Tõsi, üks erand on olnud: praeguse valitsuse [ajal], kevadistungjärgul, kui neid seoti hulgi. [Siis] ka president juhtis tähelepanu, et see ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Täna me oleme samas olukorras, kus päevakorda on lülitatud seitse usaldusega seotud eelnõu. Nii nagu te ütlesite, Vabariigi Valitsus ei ole argumenteerinud ega põhjendanud, miks. Ja ma saan aru, et juhatus ei ole ka huvi tundnud, miks. Juhatus ei oska põhjendada. Sellest ma teen järelduse, et juhatus on väga formalistlikult suhtunud sellesse. Aga vaadake, lugupeetud juhataja, meie siin saalis peame võtma sisulisest põhjendusest tuleneva seisukoha. Me peame hakkama päevakorda hääletama ehk [otsustama,] kas me toetame usaldusega seotud eelnõude päevakorda võtmist või mitte. See ei ole formalistlik lähenemine, see on sisuline, mis eeldab mingisugust argumentatsiooni ja põhjendatust. Aga seda ei ole. 

Ja kui ma vaatan – teie repliigis, mille te ütlesite, te viitasite võimalikule obstruktsioonile –, siis näiteks eelnõu 295 kohta on esitatud, kui ma õigesti mäletan, umbes 50 muudatusettepanekut. Me hääletasime 2023. aasta [eelarve] teisel lugemisel läbi ligi 90 muudatusettepanekut. Ma ei leia, et [nüüd] oleks suurem obstruktsioon. Eelnõud 297 ja 299, mis on kolmapäevases päevakorras, ei ole seotud eelarvega, see on valitsuse esitatud eelnõude seletuskirjades kirjas. Loen siit, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ja eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Mulle jääb ääretult arusaamatuks, miks on Vabariigi Valitsus toonud ikkagi need eelnõud siia kiirkorras menetlemiseks ja need usaldusega sidunud. Kas teil kui Riigikogu esimehel ja juhatuse liikmel on võimalik põhjendada, enne kui me hakkame päevakorda hääletama, et me saaks sisuliselt aru, miks need siin on ja mis seisukoha me [peaksime] võtma? 

Aitäh, hea kolleeg! Ma teen ühe väga olulise täpsustuse. Nimelt, käesoleva aasta riigieelarve muutmise puhul me hääletasime läbi 61 muudatusettepanekut. Teisi muudatusettepanekuid me ei hääletanud. Te enam-vähem kujutate ette, mida tähendab muudatusettepanekute läbi hääletamine, kui enne [hääletust] võetakse kümneminutiline vaheaeg. Aga antud juhul on Riigikogu juhatus väga selgelt lähtunud meie kodu- ja töökorra [seaduse] §‑st 137, mis ütleb, et eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda Vabariigi Valitsuse määratud ajal, kuid mitte varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist. Nii on, head kolleegid. Riigikogu juhatusel ei olnud selles küsimuses kaalutlusõigust. 

Jaak Valge, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Suur tänu, härra juhataja! Ma kõigepealt ühinen härra Seederi õnnitlustega, aga märgin ära ka seda, et kui te nüüd saate põhjalikumalt keskenduda parlamendi tööle, siis võiks eeldada ka perfektsemat analüüsi. Mina vaatasin Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, kus väidetakse, et usaldushääletuse võimaluse kasutamisega liialdamine on taunitav ja see tähendab parlamentaarse demokraatia põhimõtte rikkumist. Aga nüüd, olukorras, kus meil lõviosa [eelnõusid] või peaaegu kõik eelnõud on seotud valitsuse usaldusega, teie peaksite olema parlamendi ja parlamentarismi eestkõneleja. Kas teie nõustute sellega, et praeguseks on parlamentarism Eestis lakanud olemast ja Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord enam ei kehti?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Andre Hanimägi, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, hea esimees! Mul on küsimus sellesama kava kohta. Keskerakond soovib teha neljapäeval väga olulist arutelu, mis puudutab kogu riiki: energia arutelu. Minu küsimus on seoses nädalakavaga. Kui ma siin kuulan kolleege ja vaatan neid usaldushääletusi, siis mulle tundub, et siin võib minna pikalt. Mis siis juhtub, kui neljapäeval [peaks] olema OTRK, aga meil [lükkub] päevakava üle [neljapäeva]? Kuidas see protseduur ette näeb, mis siis sellega saab?

Aitäh, hea kolleeg! Me loodame, et me saame neljapäeval seda väga olulist, riiklikult tähtsat küsimust arutada. Juhul kui meie töönädal kujuneb selliseks, et me ei jõua selle päevakorrapunktini, siis olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu järgmisesse töönädalasse edasi ei kandu.

Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Siit käis läbi ka väide, et põhjus, miks on nii palju seaduseelnõusid pandud usaldushääletusele, on see, et nende eelnõude kohta on tehtud palju muudatusettepanekuid. Eeldusena on välja käidud ka mõte, et see hakkab võtma aega ja nii edasi. Hea kolleeg Helir-Valdor Seeder juba tõi ühe näite, et meil oli siin üks eelnõu, mille kohta oli 89 muudatusettepanekut, aga ometigi me ei pannud kõiki muudatusettepanekuid hääletusele. Miks siis keegi arvab, teie arvate või Vabariigi Valitsus arvab, et mingi eelnõu puhul, mille kohta on 50 muudatusettepanekut, tulevad kõik [ettepanekud] hääletusele ja sellepärast peab seda siduma usaldushääletusega? Kas te olete selgeltnägija või keegi teine on selgeltnägija või mõtete lugeja? Kuidas selline seisukoht on kujundatud? Mis on selle alus?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei lähe selle spekulatsiooniga kaasa. Seda ei saa lugeda ka küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. 

Varro Vooglaid, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Minul on küll hästi rangelt protseduuriline küsimus. Kui te teatasite oma tagasiastumisest Erakonna Eesti 200 juhi koha pealt, siis te ütlesite, et te kavatsete pühenduda Riigikogu kordategemisele. Ma mõtlesin küsida teie käest seda, kas me [peaks] kartma, et selle püüdluse osana võetakse meilt ära veel mingisuguseid opositsioonile ettenähtud õigusi, protseduurilises mõttes just nimelt. Varem on läinud siin natuke lappama arupärimiste esitamise ja neile vastuste saamise õigus, siis on läinud lappama eelnõude esitamise õigus ja õigus sellele, et neid ka menetletaks. Eelmisel nädalal komisjonides ilmnes, et komisjonid ei taha enam eelnõusid saata isegi esimesele lugemisele. Mitte ainult juhatus ei taha neid [päevakorda panna], vaid ka komisjonid ei taha saata [neid saali] seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu ma mõtlesingi etteruttavalt küsida, et kui teil on mingisuguseid plaane Riigikogu kordategemise raames, mis tähendab, et veel meie õigusi läheb kaotsi, siis oleks jube tänuväärne, kui te selgitaksite seda.

Aitäh, hea kolleeg Varro Vooglaid! Ei saa lugeda seda küsimust [küsimuseks] istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kindlasti me jätkame arutelu selle üle, kuidas Riigikogu tööd võiks paremini korraldada ja kas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus vajab muutmist, aga see kindlasti ei ole tänase istungi ja selle nädala päevakorra kinnitamisega seotud küsimus. 

Nii, head sõbrad, kaks protseduurilist küsimust on veel. Ma võtan need ära ja siis asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind huvitaks praegu see, kes on need usaldusküsimusega eelnõud allkirjastanud. Tahaks kohe täpselt teada.

Aitäh, hea kolleeg! Nendel on peaminister Kaja Kallase allkiri. Rain Epler, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul ongi [küsimus] protseduuri kohta. Te siin paari kolleegi küsimusele või isegi rohkematele küsimustele vastasite, et need ei ole seotud istungi läbiviimise protseduuriga. Kas teie tõlgendate rangelt seda lauset nii, et täna ja praegu saab küsida ainult konkreetselt tänase, esmaspäevase istungi läbiviimise protseduuri kohta või võib siiski protseduuriline küsimus puudutada protseduurikat ka üldisemas mõttes? Jälle oleks hea teada saada teie lähenemist. Siis [saaks] ise juba filtreerida, mida tohib küsida ja mida ei tohi.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna me oleme praegu päevakorra kinnitamise juures, siis me lähtume eeldusest, et [küsimus] puudutab meie selle nädala päevakorra kinnitamist, aga kindlasti ka tänast päevakorda ja päevakorra muudatusi. Need on need teemad, millest ma olen siin ka piisavalt palju rääkinud. Aitäh! Head kolleegid, me asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Arupärijad Urmas Reinsalu, Mart Maastik, Aivar Kokk ja Andres Metsoja paluvad päevakorrast välja arvata tänase istungi kuuendaks, kaheksandaks, üheksandaks, kümnendaks, 11. ja 12. päevakorrapunktiks kavandatud arupärimised nr 282, 86, 80, 249, 359 ja 364. Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi teiseks, kolmandaks, neljandaks ja 15. päevakorrapunktiks kavandatud arupärimised nr 135, 233, 143 ja 236. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

(Urmas Reinsalu kohapealt: "Palun katkestada!") Head kolleegid, ma katkestan hääletuse. Hea kolleeg Urmas Reinsalu, palun põhjendage oma katkestusettepanekut.

Jaa. Minu seisukoht on [järgmine]. Opositsiooni esindajad on võtnud tänasest päevast tagasi väga selge signaalina rea algatusi. Minu meelest lasub parlamendi esimehel ühemõtteliselt vastutus, et viimasel hetkel, enne kui me [rakendame] sellist praktikat, mis ei ole põhiseaduse vaimuga kooskõlas, võtta juhataja vaheaeg ja teha viimane katse, et dialoogi ehitada poliitilises ummikseisus …

Härra … Hea kolleeg! 

… kus me oleme opositsiooni ja koalitsiooni … 

Hea kolleeg! See ei olnud … (Räägitakse läbisegi.) See ei olnud piisav põhjendus hääletuse katkestamiseks. 

See on väga piisav ettepanek, sest me loome pretsedendi …

See ei olnud piisav põhjendus (Räägivad läbisegi.) hääletuse katkestamiseks. 

… mis ei vasta kindlasti parlamentaarse riigi toimimise huvidele. Ja see on kõige kaalukam …

Aitäh! Aitäh! See ei olnud piisav põhjendus hääletuse katkestamiseks. 

Head kolleegid, ma lugesin teile ette muudatused. Kuna mõned Riigikogu liikmed liikusid saalist välja, siis ma [teen] saalikutsungi järgnevaks kaheks minutiks. 

Head kolleegid, arupärijad Urmas Reinsalu, Mart Maastik, Aivar Kokk ja Andres Metsoja paluvad päevakorrast välja arvata tänase istungi kuuendaks, kaheksandaks, üheksandaks, kümnendaks, 11. ja 12. päevakorrapunktiks kavandatud arupärimised nr 282, 86, 80, 249, 359 ja 364. Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi teiseks, kolmandaks, neljandaks ja 15. päevakorrapunktiks kavandatud arupärimised nr 135, 233, 143 ja 236. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja. Head kolleegid, koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Järgnevalt, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kliimaminister. Mõlemad eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Priit Sibula 11. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta (nr 151). Palun ettekandjana kõnetooli Riigikogu liikme Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head ministrid Kalle Laanet ja Heidy Purga! Tõesti, minul oli küsimusi 11. mail ja ma arvan, et [need on] ajaga ainult asjakohasemaks ja paremaks läinud. Kuigi siin küsimustes ei olnud konkreetseid detaile, mul oleks väga hea meel, kui ministril oleks võimalik vastata neile selles kontekstis, millest ma kohe räägin.  

Arupärimine on seotud sellega, et teadupärast korraldas praegune valitsus valitsusasutuste tööd ümber. Kui varem tegeles keskkonnakaitsega Keskkonnaministeerium ja majandushuvidega majandusministeerium, siis nüüd juhtub mõnikord Kliimaministeeriumis nii, et need [erinevad] huvid on ühes ministeeriumis, ja arutelu, mis varasemalt ministeeriumide vahel oli, nüüd meile, avalikkusele enam ei paista. Ka riigisekretär on öelnud, et polegi tarvis kõikide selliste dokumentide avaldamist. Minu meelest on tegemist ohtliku tendentsiga, sest Eesti inimestel on õigus saada informatsiooni seaduste väljatöötamise protsessi kohta.  

Ja nüüd ma tahaksingi esile tuua kultuuriministri kaks oma valdkonda puudutavat ettepanekut, [mille ta] tegi automaksu väljatöötamise käigus. Kuigi see seadus iseenesest on kohutav ja kõige mõistlikum oleks sellega üldse mitte tegeleda.. Üks puudutas võistlusautosid, et nende puhul ei peaks automaksu kehtestatama, ja teine uunikume. Kui inimestele räägitakse justkui keskkonnakoormusest, siis korra aastas garaažist välja aetava vana auto puhul jääb igale adekvaatsele inimesele arusaamatuks, missugust keskkonnamõju see garaažis seisev vana uunikum peaks endas kandma. Selles mõttes on ministri ettepanekud väga mõistlikud ja tervitatavad. Aga võistlusautode kohta me saime juba rahandusministrilt teada, et kultuuriministri seisukohta selles küsimuses ei arvestata. Teise puhul lubati mõelda. Äkki minister teab, kas see mõtlemine on jäänud vaikselt kabinettidesse või on võimalik sellest kusagilt ka lugeda? 

Teine teema, mis mind vaevab ja millest ma aru ei saa, [on see,] kuidas seda õigust kujundatakse, kui me võtame ette kultuurkapitali seaduse ja investeerimisobjektid. Kõigepealt, parlament menetles [eelnõu]. Siis tuli sinna üks hetk juurde filmilinnak, mis on väga mõistlik. Me lähtusime sellest, et loogiline on, et neid investeeringuid realiseeritakse parlamendis kokku pandud tabeli järgi, et esimene saab kõige varem finantseeritud, teine järgmisena ja nii edasi. Siis juristid vaidlesid ja tekkis arusaam, et äkki peabki nii tegema. Kuivõrd mõned objektid [said] varem valmis kui teised, siis jõuti arusaamiseni, et võiks seda seadust muuta ja muuta selliselt, et neid [objekte], mis on valmis [ehitamiseks], rahastatakse varem.  

Vahepeal sai kultuuriminister rahandusministrilt kirja, mis oli kaetud AK-[templiga], kus rahandusminister tegi ettepaneku, et kultuuriminister võiks rahvusraamatukogu finantseerimise kultuurkapitalist kuidagimoodi ära korraldada. Mingil täiesti arusaamatul põhjusel oli tegemist ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumendiga. Hiljem erinevate meediapäringute peale selgus, et mingit põhjust sellist dokumenti [teha] ametkondlikuks kasutamiseks ei olnud. Ja nüüd ma olen aru saanud, et kultuuriminister leiab need vahendid kusagilt mujalt, sealt need ei tule. Nüüd on ringlemas eelnõu, mis, nagu ma saan aru, ei ole veel koalitsiooni osapoolte vahel kokku lepitud. [Eelnõu kohaselt] võiks rahvusringhäälingu telemaja [kultuurkapitalist] finantseerida. 

[Oleks hea,] kui oleks võimalik aru saada, kuidas see protsess toimub, ja oleks võimalik maksumaksjal selgelt aru saada, kuidas avalikke vahendeid kasutatakse ja kuidas neid objekte juurde tuleb. Sellega seonduvalt või nende piltlike näidetega [seoses] oli kaks küsimust. Milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusprotsessi piisav läbipaistvus? Ja kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks tegemisega? Ma loodan, et on võimalik neid näiteid, mida ma siin tõin ja mida kirjalikus arupärimises ei ole, ministril kuidagi kommenteerida. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli kultuuriminister Heidy Purga. Palun!

Tere, head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu liige Priit Sibul! Vastan hea meelega teie poolt maikuus esitatud arupärimisele ja kindlasti peatun ka neil lisaküsimustel, mis on tõusetunud viimasel ajal. Kuigi ma ütlen, et väga täpset informatsiooni saate te siit Riigikogust igapäevaselt oma kolleegide käest, kes teie selja taga istuvad, mõned pingid [tagapool]. Aga annan hea meelega ülevaate nii automaksust kui ka kultuurkapitali seadusest. Kõigepealt siis küsimused, mis maikuus minuni jõudsid.

Esimene küsimus: "Milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus?" Vastan, et eeldan ja ootan ministeeriumilt maksimaalset läbipaistvust ja ulatuslikku kaasamist. Igaühel peab olema võimalik olulist teavet lihtsalt teada ja ka kätte saada, olgu selleks siis ministeeriumi veebileht, ühised arutelud või vastused konkreetsetele küsimustele. Nagu me teame, põhiseaduse §‑s 14 sisalduv hea halduse põhimõte kohustab riiki leidma igale olukorrale kõige inimsõbralikum ja kasutajamugavam lahendus. Just nii meie ministeerium ka teeb.

Teine küsimus: "Kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega?" Esimese eeldusena on seadusloome kõik protsessid läbipaistvad. Igaüks peab saama vastuse oma küsimusele ning võimaluse esitada oma arvamus või ettepanek. Protsessi läbipaistvus on selle oluline eeldus. Võin julgelt kinnitada, et Kultuuriministeeriumi menetlusprotsessid on olnud vähemalt minu ametiaja jooksul läbipaistvad, ja seda mitte üksnes seadusloomes. Kui selgub, et on vaja ministeeriumi tööprotsesse muuta ja parandada, siis seda saan ma ministrina teha.

Ma annan teile väikese ülevaate seadusloomest, mis meie ministeeriumi puudutab. Õigusloome maht Kultuuriministeeriumis aastal 2022 ja 2023 – toon teile lihtsalt sellise piltliku võrdluse. 2022. aastal oli meil kolm seaduseelnõu, 14 ministri määruse eelnõu, kümme Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ning üks väljatöötamiskavatsus. Käesoleva aasta novembri seis on selline: 2 seaduseelnõu, 22 ministri määruse eelnõu ja üheksa Vabariigi Valitsuse korraldatud eelnõu ning kolm väljatöötamiskavatsust.

Nüüd automaksust. Jah, tõepoolest, meie ministeeriumist läks teele ettepanek, mis puudutas võidusõiduautosid. [Ettepanekule] tuli meedia vahendusel mulle vastus, et seda ettepanekut ei rahuldata, aga debati või sisulise aruteluni ma ei ole veel rahandusministriga jõudnud selles küsimuses. Teine teema puudutab uunikume. Siin on kultuuripärandiline ja kultuuriline taust väga oluline. Ma loodan just selles punktis rahandusministriga mingis osas kokkuleppele jõuda, et seda erandit kindlasti arvesse võetaks. See puudutab ka muuseume, muide, ja muuseumides hoiul olevaid sõidukeid, mis ei peaks selle maksu alla ehk minema. Aga lõplikku vastust ma siin öelda ei saa. Loodan rahandusministri mõistmisele ja arusaamisele.

Nüüd, teine teie esitatud täpsustav küsimus kultuurkapitali seaduse muutmise kohta. Kultuurkapitali seaduse muutmine on kultuurikomisjonis juba arutelude ringi läbinud. Selle on algatanud kultuurikomisjon ja seaduse lahtivõtmisel on olnud kaks peamist suunda. Tegelikult kolm. Esimene on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste vabade ressursside kasutamine, mis ei laiene kirja pandud ja seadusega kokku lepitud viiele objektile. Me näeme seda, et ressursse jääb seal üle, ning kaalume võimalusi, kuidas neid ressursse oleks otstarbekas veel täna kasutada, ilma et see seaks ohtu mõne objekti valmimise.

Täpsustan objekte, mida on nimekirjas viis. Kolm neist on juba lepingusse asunud kultuurkapitaliga. Need on Rakvere, Tartu südalinna kultuurikvartal ja … Narva ei ole. (Naerab.) Mu mälu nüüd veab mind korraks alt, aga ma kindlasti tulen selle nimekirja … Aa, filmilinnak. Filmilinnakuga on läbirääkimised lepingu viimases faasis. Estonia on ka veel puudu. Tegelikult on poolte [objektide puhul] lepingud [sõlmitud] ja kahe puhul nõuab otsuste tegemine ja protsess natukene rohkem aega. Kuid isegi, kui arvestada neid ressursse, mis olid kultuurikomisjonis arutlusel, nii Rahvusooperi Estonia juurdeehituse maksumus kui ka Narva kultuurikvartali maksumus, näeme me, et ressursse jääb kultuuriehitiste puhul nii palju vakantseks, et neid oleks heaperemehelik kasutada mõne poolelioleva või siis lubatud objekti edasiarendamiseks või ehitamiseks.

Teine osa seadusemuudatusest puudutab loovisikuid ja neile sotsiaalsete garantiide võimaldamist väikese seadusemuudatusega. Teadupärast tõusevad tuleva aasta 1. jaanuarist hasartmängumaks ning tubaka‑ ja alkoholiaktsiis, mis võimaldavad kultuurkapitalile oluliselt suuremaid laekumisi, mis oleksid vajadusel katteks sihtkapitalide poolt otsustatud loovisikutele sotsiaalsete garantiide tasumisel. 

Kuidas selle seadusega need objektid – kui nüüd ehitiste juurde tagasi minna – jõuavad kultuurikomisjoni? Seadusemuudatuse sisu ütleb, et selle ettepanekuga, milline see objekt on, tuleb kultuuriminister kultuurikomisjoni, kes kiidab või ei kiida selle ettepaneku heaks. Kui kiidab heaks, siis [minnakse] heakskiidetud ettepanekuga kultuurkapitali suure nõukogu ette, kes kiidab või ei kiida selle heaks. Nii see otsus sünnib. Sellel on ühesõnaga mitmekordne filter. Kõigepealt teadmine Kultuuriministeeriumist, kellel on kõige parem ülevaade valdkonnas toimuvast, vahel on Riigikogu kultuurikomisjoni näol ja siis kultuurkapitali nõukogu.

Aitäh! Proua minister, teile on ka mitmeid küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kultuuriminister! Väga tore, et te uunikumide puhul tahtsite teha maksuvabastust, kuigi ma olen samal seisukohal, et üldse pole automaksu vaja. Loen kodulehelt uunikum.ee, et neilt leiab laia valiku hobiautosid, pulmaautosid, väikebusse külaliste transpordiks, näiteks pulmakülalistele või tüdrukuteõhtule, ja lihtsalt erilisi autosid kõiksugu erinevateks sündmusteks. Küsimus on selline, et mida peetakse uunikumiks. Kas see on nii nagu vahepeal, ma tean, kui olid erilised numbrid vanadel autodel, mis asuvad kusagil muuseumis, peidetud kuskil hoones, või on uunikum ka see, millega sõita saab?

Ma tänan selle täpsustava küsimuse eest. Hetkel jään teile täpse seaduses tõlgendatud sisulise vastuse selle termini kohta võlgu. Saan saata teile [vastuse] kirjalikult tagantjärgi. Praegu võin siin puldis lihtsalt eksida.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te soovitasite rääkida minu selja taga olevate inimestega, kes jagavad seda valdkonda. Minu selja taga istub ainult Mart Maastik ja temaga ma suhtlen üsna regulaarselt. Ma ei ole kindel, et ta neid spetsiifilisi asjaolusid teab. Enne oli seal ka Signe Kivi, kes tõenäoliselt sellest valdkonnast võib veidi rohkem teada. Ma tänan teid selle tõesti sisulise vastuse eest. Kui te nüüd veel rahvusraamatukogule täiendava raha ka leiate, siis ma saan kõigile oma küsimustele [vastused] ja seda on palju rohkem, kui siin kirjas oli.

Te kuidagi kindlas kõneviisis räägite sellest, et see, kas uus objekt saab olema või ei saa, sõltub kultuurikomisjonist ja kultuurkapitali nõukogust, ning sellest, kas see on rahvusringhäälingu telemaja või ei ole. Aga küsimus on ikkagi see, kust see veendumus tekib, et Narva ja Estonia [objektid] tehtud saavad, sest ma saan aru, et nende ümber on väga palju segadust.

Aitäh küsimuste eest! Alustan tagantpoolt. Narva Kultuurikvartal Kreenholm ja Rahvusooper Estonia on Riigikogus kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja. Ei ole mul teadmist ega muud informatsiooni, et neid võidaks sealt kellegi mahitusel või millegi tõttu välja arvata. Need protsessid on pooleli.

Mis puudutab Rahvusooperit Estonia, siis selle juht Ott Maaten on pöördunud kultuurkapitali poole, et alustada uuringuid ehitamistingimuste väljaselgitamiseks, pluss arhitektuurikonkursi väljakuulutamiseks mõne aja pärast. Mõned protsessid lihtsalt võtavad natuke rohkem aega. See ei tähenda seda, et [objektid] üldse tulemata jääksid. Minul ei ole teadmist, et need tulemata jääksid, küll aga, jah, need võivad mõnevõrra venida. Rahvusooperiga Estonia on mõningasi edusamme minu info kohaselt küll juba tehtud ja selle üle on ülihea meel.

Mis puudutab rahvusraamatukogu, siis ma ütleksin, et rahandusministri ettepanek oli võib-olla pisut liiga tarmukas sellel ajahetkel, kui me meedia vahendusel saime [sellest teada]. Aga ma saan aru Rahandusministeeriumi ametnike ja ennekõike rahandusministri murest, et [tuleb] leida lahendus pooleliolevatele kultuuriobjektidele. Selles ettepanekus ei olnud kindlasti teragi mingit halba kavatsust kultuurkapitali vahenditega edasi tegelemiseks, vaid tõesti siiras ettepanek. Rahvusraamatukogule me leiame edasi ehitamiseks rahalised ressursid mujalt, mitte kultuurkapitalist, praeguse teadmise kohaselt.

Aitäh! Tõnis Lukas, palun!

Austatud minister! Arupärimine on seadusloome kohta, katsun sellele lainele ka jääda. Te saite eelarveprotsessis rahandusministrilt isegi kiita, et te keskendute ja valitsus koos teiega keskendub nendele valdkondadele ja toetatakse neid tegevusi, mis eraraha kaasavad või raha sisse toovad, ja te ei küsinud rahandusministrilt nii palju otse eelarveartiklitele toetust. Ma küsin, kas see lähenemine on üldisem ja kuidas see seadusloomet puudutab. Siin on olnud meil arutelu all, kas anda maksusoodustusi eraannetustele, ka kultuurkapitalile, aga üldse igasugustele fondidele, kas eraannetused kultuurile vabastada maksudest või teha neile maksusoodustusi. Kas see seadusloome on praegu töös, kas te sellega tegelete?

Suur tänu küsimuse eest, härra Lukas! Tõepoolest, koalitsiooni kokkuleppes on eraraha kaasamise punkt sees. Me oleme alustanud arutelusid koalitsioonipartneritega siin Riigikogus, moodustades töörühma, kus me püüame sisulisi ettepanekuid ja lahendusi välja töötada. Kas need on ainult eelarvemõjulised või võivad olla ka unikaalsed … Näiteks ma võin tuua väga positiivse näite kultuurivaldkonnast: eraraha kaasamine pillifondi. See ei ole nõudnud maksuerisusi ja on ülimalt hästi käivitunud ja väga heas hoos. Nii et vastus küsimusele: jah, me töötame selle kallal, kuid me oleme alles alguses.

Aitäh! Hea kolleeg Tõnis Lukas, Riigikogu liige saab arupärimise puhul esitada ühe suulise küsimuse. Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli tagasi arupärija Priit Sibula. Palun! 

Aitäh, austatud esimees! Teen väga lühidalt. Esmalt, minister, tänan hea soovituse eest suhelda inimestega, kes on kompetentsed. Kindlasti saan muist vastuseid [nende käest]. Ja mul on sama soovitus ministrile, et suhelda [ministritega] omavahel ka. Te vähemalt kahel korral viitasite, et te saite rahandusministri vastusest teada meedia vahendusel. See puudutas rahvusraamatukogu. [Te viitasite, et] ta oli tarmukas, kui ta soovitas rahvusraamatukogu finantseerida kulka kaudu. Ja teiseks saite ka automaksu kohta vastuse rahandusministrilt meedia vahendusel. Tundub, et seda suhtlust võiks igal tasandil olla veidi rohkem.

Ma tahan teile soovida jõudu. Te ütlesite, et kahe objekti kohta on leping [valmis], filmilinnakuga on viimane läbirääkimine, Rahvusooper Estonia puhul olete te näinud edasiliikumist. Ma loodan, et ka Narva kultuurilinnakule siiski mingi lahendus lähiajal leitakse. Selleks teile palju edu! Tahtsin veel kord öelda teile, hea kultuuriminister, suur tänu heade ja sisuliste vastuste eest! Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tõnis Lukase. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma ei saanud teist küsimust küsida ja ma kasutan kõnetooli oma küsimuse edastamiseks. Aga kõigepealt kommenteerin seda, mida Mart Maastiku selja taga istuvad Riigikogu liikmed saaksid meile ka kommenteerida, mõnevõrra. Ma ei ole kindlasti nii informeeritud kui nemad, aga ma võin öelda, et kultuurikomisjon on kultuurkapitali seaduse muudatusi arutanud kahes osas. Üks osa puudutab investeeringuid, millest kõne oli, aga teine osa sotsiaalseid garantiisid. Siin oli üks kaasamisüritus, kuhu olid ilmselt kutsutud – ma ei tea, kas kõik olid just kohal, aga tuba oli rahvast täis – loomeliitude esindajad. Ja seal tulid mõned näpunäited ka kultuurikomisjonile, mida arvestada selles seadusloomes ja mida täpsustada. Kõige aktiivsem oli kirjanike liit, kes hiljem saatis ka muudatusettepaneku. Nii et küllap selle materjaliga praegu tegeldakse. Kultuurikomisjoni juhtkond ei ole täisvarianti veel komisjoni toonud, aga küllap kultuurkapitali seaduse muutmise seadus liigub. Paistab, et üldplaanis on üksmeel olemas, kui detailid välja jätta. 

Aga küsida ma tahan seda. Te ütlesite, et eraraha kaasamiseks on koalitsioonileppes märk maha pandud, asi liigub, ja et Riigikogus on tehtud töörühm selleks. Siin eelmise aktsiooni puhul – kultuurkapitali seadust me muutsime – see töörühm teie jaoks oli kultuurikomisjon, eks ju. Kultuurikomisjon võttis ette, algatab nüüd selle eelnõu. Me oleme töötanud sulnis [üksmeeles] siin. Teiega koostöö töörühmaks on kujunenud kultuurikomisjon kultuurkapitali seaduse puhul. Aga missugune töörühm on see, millele te viitasite? Mis töörühm on moodustatud Riigikogus selleks, et eraraha kaasamist arutada, milliseid maksumuudatuste ettepanekuid teha ja muud laadi [probleeme arutada]? Kas ma saaksin ka sellesse töörühma kuuluda? Ma hea meelega osaleksin selles töörühmas. Kust võib leida selle töörühma kontaktisikud ja kuidas ma sinna pääseks? See on küsimus. Te ei saa praegu vastata, aga lihtsalt olen huvitatud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja ühtlasi … Vabandust! Üks küsimus. Proua minister, kas te soovite sõna? Jah, siis palun tagasi Riigikogu kõnetooli kultuuriminister Heidy Purga.

Tänan kõiki häid kolleege heade sõnade eest! Need annavad edasi tegutsemiseks kindlasti palju jõudu. Aitäh, Priit Sibul! Aitäh, härra Lukas! Härra Lukasele ma võin öelda, et kahtlemata, selle väikese rakukese liikmeks te olete oodatud saama, rakukese, mida ma nimetasin töörühmaks. Aga ilma Riigikogu kultuurikomisjonita ei saa siin majas mingisuguseid paika- ja põhjapanevaid töörühma otsuseid siiski arvesse võtta, nii et Riigikogu kultuurikomisjon on kindlasti kõige olulisem protsessiosa, kus hea seadusloome saab sündida. Aitäh!

Aitäh! Nüüd ma tõepoolest sulgen läbirääkimised ja lõpetame esimese päevakorrapunkti menetlemise. 

Teine päevakorrapunkt on tagasi võetud, kolmas päevakorrapunkt on tagasi võetud ja neljas päevakorrapunkt on tagasi võetud. 

Me jõuame viienda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikme Riina Solmani 13. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine käibemaksu tõstmise kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Riina Solmani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister Kalle Laanet! Austatud saalis viibijad ja need, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Oleme tõepoolest maikuu seisuga fraktsiooni poolt ja minu nimel saatnud justiitsminister Kalle Laanetile arupärimise seoses käibemaksu tõstmisega. Nimelt, Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 on fikseeritud: "Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." Samas on valitsusliit oma tööd alustades koostanud valitsuskokkuleppe, kus nad ütlevad, et tõstavad käibemaksu 2 protsendipunkti 2024. aastal. Me juba kuulsime kevadel selle tõttu erinevaid vaidlusi ja loomulikult ka opositsiooni vastuseisu taolisele käitumisele. Kui enne valimisi öeldakse: "Maksud ei tõuse. Punkt. Lugege mu huultelt," ja seejärel, nädala pärast hakatakse valmistama ette kõiki maksutõuse, sealhulgas käibemaksutõusu, siis see tegelikult seab ettevõtjad halba olukorda, halvendab nende konkurentsivõimet ja nii edasi. 

Ma olengi pärinud 12. mail käesoleval aastal justiitsministrilt aru, küsides, miks te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda. Ja konkreetsemalt küsin seda, kuidas mõjutab käibemaksutõus tema enda valitsemisala ja eelarvet. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Kalle Laaneti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea arupärija! Head Riigikogu liikmed! Ka minul on – tõesti, ma pean täpsustama – arupärimine 12. maist, mitte 13. maist. Mina proovin siis 12. mai arupärimisele vastata. Siin oli kaks küsimust. Esimene: "Miks Te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda?" Ja teine küsimus oli, proua Solman siin ka täpsustas suuliselt: "Kuidas mõjutab käibemaksu tõus Teie valitsemisala?" Siin on kirjas "Kuid […]", aga ma saan aru, mida te mõtlete.

Esimesele küsimusele vastates võin öelda – ma ei ole küll rahandusminister –, et käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarvesse tulu saamiseks. Kõige olulisem on aru saada, millises julgeolekukeskkonnas me tänasel päeval asume. Kindlasti on käibemaksu tõstmisel 2 protsendipunkti üks oluline eesmärk: selle kaudu tõsta ka riigikaitsekulutusi, mis 2024. aastal jõuavad suurusjärku 1,3 miljardit eurot. Me ju teame, et olukord Ukrainas ei ole kuskiltpoolt muutunud, julgeolekuolukord meie piiride taga samamoodi. Meil siin on täpselt samasugune oht, et Venemaa võib ühel hetkel rünnata Eestit. See ei ole kuhugi kadunud. Nii et sellest tulenevalt on kindlasti meie kohustus koos kõigi maksumaksjatega suurendada meie riigikaitse võimekust. 

Teine, kindlasti oluline pool on loomulikult see, et kuna riigieelarve on tasakaalust väljas, siis vastava muudatuse üks eesmärke on ka tasakaalu poole liikumine riigi tulude suurendamise kaudu. Kolmas lisaeesmärk võiks olla käibemaksuerisuste vähendamine, et muuta maksusüsteem efektiivsemaks ja kohelda maksumaksjaid võrdsemalt.

Teine küsimus on, kuidas mõjutab käibemaksutõus Justiitsministeeriumi valitsemisala. Rahandusministeeriumi hinnangul lisavad ettevõtjad loomulikult käibemaksumäära tõusu kogu ulatuses lõpphinda, nii et kui käibemaksumäära tõstetakse 22%-le, toob see kaasa kaupade ja teenuste kallinemise kusagil 1,67%. See mõjutab ühtviisi kõikide kaupade ja teenuste lõpptarbijaid, sealhulgas riigiasutusi ja ka Justiitsministeeriumi. Kui palju see täpselt mõjutab Justiitsministeeriumi eelarvet, seda numbrit mul kahjuks teile hetkel öelda ei ole.

Aitäh, lugupeetud minister! Ja arupärijal on teile küsimus. Palun, Riina Solman!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud justiitsminister! Te vastutate täna justiitsministrina Eestis seadusloome eest. Väga paljud eelnõud on valitsuskoalitsiooni enda omad. Te teate, et ettevõtlusorganisatsioonid on avaldanud avalikku muret ja ka nurinat on kostunud teisest ja kolmandastki kohast, et kooskõlastamisringile saadetud seaduseelnõud on tihti ilma piisavate põhjendusteta ning mõjuanalüüsideta. Tihti on tagasiside andmiseks ainult paar päeva aega. Minu küsimus ongi nüüd arupärimist puudutavalt, kuidas te kavatsete tagada, et seadusloome ei ole vaid koalitsioonierakondade enda huvide läbisurumine, vaid arvestaks siiski ettevõtjate tegelike vajadustega ja ennekõike nende huvidega. Neil jääb ju tagasisidestamiseks teinekord ainult paar päeva aega.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen absoluutselt päri, et põhiline maksutulu tuleb ikkagi ettevõtlusest ja ettevõtjatega kindlasti peab arvestama, sest nemad on need, kes tõesti seda rikkust loovad meie riigis. Eks see piisav aeg muudatuste etteteatamiseks ettevõtjatele sõltub väga paljudest asjaoludest. Sõltub ju sellest, nagu ma ka eelnevalt välja tõin, milline on üldse olukord riigis. Kas see [muudatus] on suunatud võitluseks erinevate ohtudega, kas on tegemist majanduslanguse olukorraga, kas on tegemist teatud obstruktsiooniga Riigikogus – kõik need elemendid ju mõjutavad rahulikku õigusloomeprotsessi. Ma olen teiega selles mõttes nõus, et kindlasti peab olema ettevõtjatel piisavalt aega, et oma seisukohti avaldada, ja loomulikult on mõistlik ettevõtjate mõistlike ettepanekutega ka arvestada.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Aitäh! 

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärija Riina Solmani. Palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Lugupeetud saalis viibijad! Armsad rõdu peal viibijad, rõõm on teid siin näha, et jälgite meie tööd ja peate seda oluliseks! Tõesti on ka minul kurb meel, et me saame maikuus – tõesti 12. mail, nagu te ütlesite – esitatud arupärimist alles täna arutada, kui otsused on kõik juba langetatud. Samas, ma siiski kasutan võimalust üle rõhutada, et valitsus, kes tõstab makse – antud juhul on käibemaksust jutt –, halvendab sellega oluliselt Eesti inimeste toimetulekut ning halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda. Samas ütles inimestele vahetult enne valimisi Reformierakonna valitsusjuht: "Maksud ei tõuse. Punkt. Lugege mu huultelt," ja järgmisel hetkel hakkavad kõik maksud tõusma. 

Juba märkisin ka oma küsimuses, et ettevõtlusorganisatsioonid on justiitsministri poole pöördunud murega, et nendele kooskõlastamiseks saadetud eelnõud on tihti esitatud piisavate põhjendusteta ning ilma mõjuanalüüsideta. See on tegelikult olnud meie tänase valitsuse käekiri läbi kõigi nende kuude, kui nad ametis [on olnud]. Ka seadusemuudatuste puhul me kogeme sarnast lohakust. Näiteks käibemaksutõusu puhul räägivad justiitsministri koalitsioonikaaslased jätkuvalt 1,7%-lisest mõjust hindadele, aga jätavad arvestamata ja välja ütlemata maksutõusu mõju kogu tarneahelale, mis tõstab hinnatõusu mitmekordselt. 

Me olemegi jõudnud olukorda, kus valitsuskoalitsioon ministritega kehtestab oma Riigikogu saadikutele korralduse hääletada seaduseelnõude poolt, mille tegelikku mõju nad ei hooma, sest mõjuanalüüsi ei ole. Lisaks puudulikule mõju analüüsimisele ei kaasata sisuliselt seadusloomesse ka huvigruppe. Mida see aitab, kui informatsiooni antakse paar päeva ette? Nad ei jõua isegi koguneda. On kurioosum, kui huvigrupp sai tagasiside võimalusest teada meediast. Mida see annab, kui nende ekspertteadmistega tegelikult ei arvestata ega neid kuulda ei võeta? 

Me ei kuule tegelikult sellise käitumise kohta ka meie justiitsministrilt konkreetseid lahendusi, et Riigikogu ei võtaks valitsuse teerullitaktika tõttu vastu selliseid seadusi, mille mõju ja tagajärjed on meile teadmata. Ma muuhulgas märgin ära, sest kordamine on tarkuse ema, et meedias on rahandusminister Mart Võrklaev rääkinud mitmel korral, et uued maksutõusud on peagi soolas, ainult nendest on veel vara rääkida, sest nendes lepitakse alles kokku. Kordame siinkohal veel üle, mida Riigikogu saalist on inimestele varem öeldud: maksud ei pidavat tõusma. Aga tõusevad ju küll ja mitte vähe. See raskendab nii tavainimeste kui ka ettevõtjate olukorda. 

Miks siis ikkagi käibemaksuga niimoodi mängida, kui see halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda? Me oleme saanud abstraktseid vastuseid, aga olukorra analüüs tuleb meil endil teha. Mõned mõtted sellest. Käibemaksutõus suurendab meie ettevõtjate toodete ja teenuste lõpphinda, kuna see käibemaksuprotsent lisatakse toote või teenuse hinnale. See vähendab aga tavainimeste ostujõudu ja mõjutab nõudlust negatiivselt. Iseenesest me oleme ju kõik mõistlikuma tarbimise pooldajad, aga kui kaupu ja teenuseid ostetakse vähem, tähendab see ettevõtjatele väiksemat sissetulekut ja kahanemise spiraali. Täna me juba teame, et näiteks toidukaupade puhul ei eelistata enam kohalikku, eestimaist kaupa, vaid hinnatundlikkuse tõttu [eelistatakse] imporditud toitu. Käibemaksutõus suurendab tavainimeste kulutusi, eriti kui hinnatõus mõjutab laiemalt nende seniseid harjumusi. Me ei saa ju [sinna midagi] parata. 

Aga me pole kuulnud, mida see tähendab regionaalpoliitiliselt. Keerulisse [olukorda] seab see maapiirkondade inimesed, lastega pered, ja maapiirkondade ettevõtjad. Esialgu otsivad inimesed võimalusi ja odavamaid lahendusi, aga üldjuhul jäetakse ära teatud teenused, harjumuspärane toit ja muud taolised varem sisseharjunud käitumismustrid. 

Palun veel kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Millist mõju avaldab see kokkuvõttes maapiirkonna elanikele ja ettevõtjatele, regionaalpoliitikale laiemalt, ettevõtlusele maapiirkondades, kus niigi on inimesi vähem ja ostetakse vähem? See tähendab seda, et teatud asjad jäetakse elus lihtsalt ära ja ettevõtlus maapiirkondades kuhtub veelgi. 

Ettevõtjate olukorda käibemaksutõus otse loomulikult halvendab. See tähendab neile kulude suurenemist, eriti kui ettevõtjal ei õnnestu oma hinnatõusu kanda edasi ostjatele. See vähendab ettevõtete kasumlikkust ja konkurentsivõimet [ja tähendab] kokkutõmbamisi, kinnipanekuid ja pankrotte. Muidugi on oluline märkida, et käibemaksutõus ei pruugi kõiki ettevõtjaid ühtmoodi negatiivselt mõjutada. Eks see sõltub tegevusalast ja toodetest-teenustest ning võimest kohaneda muutuvate tingimustega. Aga me ju oleme kuulnud, et valitsuse poolt ei tule meetmeid, mis leevendaksid käibemaksutõusu mõju, näiteks teatud kaupade ja teenuste maksustamise määra vähendamist. Me oleme kuulnud, et plaanis on järgmised maksutõusud. Pole ju keeruline arvata, et kui inimestel läheb raskemaks, siis ka ettevõtluskeskkonna käekäik halveneb oluliselt. 

Kevadel, kui vastavad seadused parlamendis usaldus[hääletusega] läbi suruti, koputas president valitsuse südametunnistusele ja ütles, et ta ei kavatse sellist käitumist edaspidi aktsepteerida. Aga seepeale on meie valitsus otsustanud siduda kõik eelnõud usaldusküsimusega veel enne, kui Riigikogu komisjonid on sisulisi muudatusettepanekuid üldse arutada saanud ning menetluslikke otsuseid langetanud. Sisuliselt välditakse sellega parlamentaarset arutelu. Pidev eelnõude usaldusküsimusega sidumine õõnestab Eesti inimeste usku demokraatlikku protsessi. Lahendust sellele tuleb otsida kõigi poliitiliste jõudude ühisel pingutusel ja pideval aru pärimisel. Nii et hoiame silma peal. 

Taoline käitumine on loomulikult ühiskonnas põhjustanud ka õigustatud pahameelt ja solvumist. Isamaa kohtus oktoobrikuus ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega ja [neilt] kostus korduvalt, et ettevõtjad tunnevad, kuidas nende arvamusel pole valitsuse jaoks mingit väärtust, seda küsitakse ainult moe pärast ja [linnukese] kirja saamiseks. Tegelikud otsused on juba ammu tehtud ning kommentaare arvesse ei võeta. Seega, armas justiitsminister, viige ka valitsusele sõnum, et me ootame sellise käitumispraktika muutust ja ettevõtlusorganisatsioonidega ja ettevõtjate huvidega enamat arvestamist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie viienda päevakorrapunkti menetlemise. 

Kuues päevakorrapunkt on päevakorrast välja arvatud. 

Jõuame seitsmenda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Mart Helme, Kalle Grünthali ja Evelin Poolametsa 13. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine sooneutraalsuse kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Selle arupärimise [esitasime] pisut enne nõndanimetatud abieluvõrdsuse läbisurumist. Sellega seoses oli meil juba varakult küsimusi, et mis juhtuma hakkab. [Parafraseerin] arupärimise teksti. Abieluvõrdsuse läbisurumisel on väga suured ja kõikehõlmavad tagajärjed kõikidele eluvaldkondadele. See juurutatav sooneutraalsuse põhimõte muudab paljusid arusaamu, kaasa arvatud teie haldusalas. Sooneutraalsus üldisemalt ju tähendab seda, et sugudevahelist eristamist tuleks vältida ja minimeerida, aga see tekitab vastuseisu ja probleeme, kuna traditsiooniliselt on sugudevaheline eristamine olnud osa Eesti kultuurilisest ja sotsiaalsest struktuurist. Sooneutraalsus võib kahjustada traditsioonilisi perekonnaväärtusi, mis on oluline osa ühiskonna toimimisest.

Sooviksime vastavalt töö- ja kodukorra seadusele küsida järgmist. [Esiteks,] kuidas te suhtute sooneutraalsuse mõistesse ja sellest tulenevasse poliitikasse? Kas sooneutraalsus sobib kokku meie põhiseaduse ja seni kehtinud konservatiivsete väärtustega, ennekõike perekonnaseaduse ja põhiseaduse mõttes? Teiseks, millised on sooneutraalsuse printsiibi rakendamise praktilised võimalikud tagajärjed teie juhitud ministeeriumis? Kolmandaks, kas on tehtud analüüsi, millist mõju hakkab avaldama sooneutraalsus ja homoabielude seadustamine teie haldusalas? Alla on kirjutanud Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Mart Helme, Kalle Grünthal ja Evelin Poolamets. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli tagasi justiitsminister Kalle Laaneti. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Kuna arupärijate esindaja härra Poolamets just luges küsimused ette, siis ma lähen kohe vastamise juurde. 

Teatavasti ei ole eesti keeles erinevalt paljudest teistest keeltest grammatilist sugu ehk eesti keel on sooneutraalne. Kui me vaatame [definitsiooni], siis sooneutraalne keel on üldmõiste, mis tähistab mitteseksistlikku, kaasavat ja sooliselt õiglast keelekasutust. Sooneutraalse keele kasutamise eesmärk on vältida sõnavalikut, mida võib tõlgendada eelarvamusliku, diskrimineeriva või alandavana ja mis annab kaudselt mõista, et üks bioloogiline või sotsiaalne sugu on norm. Soo[neutraalse], õiglase ja kaasava keele kasutamine aitab vähendada soolisi stereotüüpe, edendada sotsiaalseid muutusi ja saavutada soolist võrdõiguslikkust. Me saame näitena tuua, et sooneutraalne keel ongi selline, et ei ole nais- ega meessoost juhataja, [vaid lihtsalt näiteks] spiiker või juht. Nii et seetõttu ei ole meil ka vaja tegelda vaidlustega, kas inimese kohta asesõna kasutamisel tuleks lähtuda objektiivsest bioloogilisest reaalsusest, inimese enda tunnetusest või millestki kolmandast. Kui me räägime sooneutraalsusest keele ja kultuuri aluspõhimõttena, siis suhtun ma sellesse loomulikult hästi. Selle poole pealt ei ole midagi öelda. 

Teine küsimus oli: "Millised on sooneutraalsuse printsiibi rakendamise praktilised võimalikud tagajärjed Teie juhitud ministeeriumis?" Mina ei ole küll tunnetanud, et Justiitsministeeriumis oleksid sellise praktika tagajärjed negatiivsed, vaid pigem [on need] positiivsed. Ja kas on tehtud analüüse? Eraldi analüüsi selle kohta tehtud ei ole, kuid senine kogemus lubab eeldada, et edaspidi avaldab sooneutraalne eesti keel eelkõige Justiitsministeeriumi haldusalas positiivset mõju. Sellest [tulenevalt] on minu tunnetus küll, et ma siin probleemi ei näe. Tõesti, vähemalt siiamaani pole [probleeme] ka olnud. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Arupärija Anti Poolamets kõigepealt, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te teisele küsimusele vastates olite mõnevõrra krüptiline. Ütlesite, et mõju on pigem positiivne, te ei ole midagi negatiivset täheldanud. Aga rääkige siis positiivsest mõjust, mida te silmas pidasite. Milles see seisneb? Mis kasu ministeeriumi haldusalas sellest saadud on?

Jah, me ei ole pidanud tegema valikuid inimeste soost tulenevalt, vaid me oleme valinud oma personali, oma juhte nende professionaalsusest, teadmistest ja kogemustest tulenevalt. Selles mõttes ma ei näe küll selle seaduse vastuvõtmise järgselt midagi negatiivset, nagu ma ka väitsin.

Aitäh! Järgnevalt Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Sattus mulle kätte selline dokument nagu arestimaja sisekorraeeskiri, mis on jõustatud [24.] oktoobril 2011, mille alus on vangistusseadus. Sealt leidsin ma koha, kus on juttu sellest, et arestimajja vastuvõetava isiku kontrolli teostab samast soost ametnik. Rohkem arestimajade puhul sugude eristamist [eeskirjas] läbi ei jookse, küll aga vangistusseaduse §-s 12 on muidugi see kirjas, et mehi ja naisi tuleb hoida eraldi. Minu küsimus on, kas on Eestis näha mingit tulevikutrendi, et ka vangimajad ja arestimajad muutuvad sooneutraalseks.

Aitäh! Kes sinna kaugesse tulevikku oskab ette vaadata, aga siiamaani selliseid arutelusid ei ole veel toimunud.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tegelikult mul oligi seesama küsimus. Tähendab, teie vastasite teisele küsimusele, et kõik läheb hästi ja kuidas me nüüd … Antsu küsimusele vastates te ütlesite, et kes nii kaugele ette näeb. Te ütlesite, et ühtegi halba näidet ei ole seaduse vastuvõtmise järgselt olnud. Aga ma küsiksin seda, millised olid seaduse vastuvõtmise eelsed halvad näited, et me selle seaduse pidime vastu võtma ja sellise seaduse vajadus tekkis üldse.

Aitäh! Justiitsministeeriumis ei olnud ka seaduse eel mingeid negatiivseid ilminguid näha ja seadusi võtab vastu Riigikogu, mitte Justiitsministeeriumi ametnikud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kui kooseluseadus 2014. aastal parlamendis vastu võeti nibin-nabin, 38 : 40, siis teadaolevalt andis USA välisministeerium mõned tunnid pärast kooseluseaduse vastuvõtmist nõusoleku, et Eesti saab endale osta Javelinid. Kokkusattumus või mitte, ei tea. Ega praegu ka väga ei mõista, miks teie osalusega valitsusel sellega nii hirmus kiire oli. Eestis seda väga ju ei soovitud, ilmselgelt tuli surve rohkem välismaalt. Kaja Kallas raporteeris mõni hetk peale seaduse vastuvõtmist kogu progressiivsele maailmale, et nüüd on see asi tehtud. Kas sellega seoses tehti mingisuguseid, ütleme, kardinataguseid diile ka seekord nii nagu aastal 2014?

Aitäh, hea küsija! Ma ei tea, kas 2014 tehti mingeid diile, ja ma ei tea, et ka nüüd oleks tehtud mingeid diile. Minu teada mitte.

Aitäh! Hea kolleeg Anti Poolamets, arupärimiste puhul saab Riigikogu liige arupärimise adressaadile esitada ainult ühe küsimuse. Küll aga saate osaleda läbirääkimistel, mis algavad pärast seda, kui küsimused adressaadile on esitatud. Järgnevalt annan sõna küsimuseks kolleeg Varro Vooglaiule. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud justiitsminister! Ma olen aru saanud, et valitsuskoalitsioon, mille esindaja teiegi olete, on seda meelt, et ka Eestis peaks lähtuma sellest eeldusest, et inimesed peaksid saama juriidiliselt oma sugu vahetada sooneutraalsuse ideoloogiast lähtuvalt. Mehed, kes on bioloogiliselt mehed, võiksid taotleda riigilt, et neid edaspidi käsitletaks naisena, ja ülejäänud ühiskond selle tõttu peaks ka nendesse suhtuma kui naistesse. Sellest tulenevalt ma mõtlesingi küsida teie käest, et kui näiteks mina sooviksin, et mind hakataks käsitlema naisena, siis kas teie oleksite edaspidi valmis minusse suhtuma kui naisesse. Kui jah, siis ma küsin lisaks seda, et kui ma sooviksin, et mind edaspidi käsitletaks 220 sentimeetrit pika naissoost hiinlase või asiaadina, siis kas te oleksite sellisel juhul nõus minusse ka niisugusel viisil suhtuma.

Aitäh! Väga keeruline küsimus. (Naerab.) Eks see, kuidas keegi kellessegi suhtub või kui üks inimene, kes arvab, et ta on üks või teine, üritab ennast sellena ka reklaamida, kuidas siis teised inimesed temasse suhtuvad … Ma ei tea, see on minu arvates kahe inimese või selle inimese ja ühiskonna vaheline suhe. Ma ei oska sellele küsimusele vastata, on aus vastus.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! No see seadus hakkab meil kehtima mõne aja pärast. Peab tunnistama, et minu maailmavaatega see asi kokku küll ei lähe. Aga kas on ka teada teil juba, milliseid ettevalmistusi meie ministeeriumide ühishoones tehakse sooneutraalsuse rakendamiseks kõigile, kes arvavad, et nad on üks või teine. Milliseid kulusid see toob kaasa meie riigiametitele? Kindlasti on seda arutatud selle eelnõu väljatöötamise käigus, sest ilma lisakulutusi tegemata pole seda kindlasti võimalik vastu võtta ja rakendada. 

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et ma ei ole seaduseelnõu ja seletuskirja selliselt läbi lugenud, et kas siin on välja toodud, et see toob kaasa lisakulusid. Ma pean tunnistama, et ma ei ole küll mitte ühegi sellise arutelu juures olnud, kus oleks öeldud, et superministeeriumis, kus on täna kuus ministeeriumit, kuue ministeeriumi ametnikud, hakkaksid toimuma mingid ümberehitused. Pean tunnistama, et eile õhtul ma käisin ministeeriumi jõusaalis, enne seda riietusruumis, [mille ukse peal] oli märk, et see on meeste oma. Mina riietusin igal juhul seal lahti ja panin teised riided pärast selga. Nii et ma ei oska öelda, minu teada ei ole küll praegu midagi sellist planeeritud.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie valdkonnas on ka vanglad. Kui on vanglas näiteks meessoost sarivägistaja, kes kannab karistust, ja tema otsustab ühel hetkel, et määratleb ennast naisena, ja nõuab, et teda viiakse Harku vanglasse naiste juurde üle, siis kuidas te sellist olukorda hakkate lahendama, ilma et saaksite näiteks süüdistuse diskrimineerimises?

Aitäh! Küll targad ametnikud välja mõtlevad, kuidas seda olukorda lahendada. Küll nad mõtlevad. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teate, ma armastan tihtipeale oma kõnesid salvestada ja mul on olemas üks väga huvitav salvestis [sellest, kuidas] mu sõber helistab loomaarstile. Põhjus on järgmine. Nimelt on ta oma koera ära kastreerinud ehk siis munad maha võtnud. Probleem on [järgmine]. Ta ütleb: "Lugupeetud arst, ma tahaksin oma koera passi [kirja] panna, et ta on emane koer." Pärast pikka vaikust ütleb loomaarst: "Kahjuks ei ole see võimalik, sest ta on isane [koer] ikkagi, vaatamata sellele, et tal on munad maha võetud." Ja jäigi see toiming tegemata. Minu küsimus on teile see. Öelge palun, lugupeetud minister, kuidas loomade puhul ei ole võimalik sugu muuta, isegi kui mune ei ole, aga inimeste puhul on see võimalik.

Aitäh selle küsimuse püstitamise eest! Ma arvan, et see on küsimus seaduse loojatele.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Minu küsimus johtub murest kõikide inimeste pärast, kes ei toeta ja ei kiida heaks sooneutraalsuse ideoloogiat ja homoabielu, et neid võidakse hakata represseerima. Kui kevadel siin Riigikogus võeti vastu homoabieluseadus, siis opositsioon – mitte küll terve – avaldas sellele väga teravat vastuseisu. Põhiseaduskomisjoni esimees, sots, härra Odinets tuli sinnasamma pult, kus teie seisate, ja teatas, et oodake alles, kui sügisel võtame vastu vihakõne [seaduse] – või õigemini, kuidas seda nüüd kutsutakse peenemalt: vaenukõne seadus –, siis te kõik alles saate ja siis te kõik alles näete. See oli tegelikult ju selge ähvardus ja kindlasti ei olnud see suunatud mitte ainult meie üksikute isikute suunas, vaid kõikide suunas, kes seda heaks ei kiida.

Teie aeg!  

Kas meil on karta tulevikus ka selles küsimuses repressioone?

Mina julgen küll arvata, et meil selliseid repressioone ei tule tulevikus ja neid ei kasutata.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud justiitsminister! Äkki te oskate kommenteerida oma valitsuskaaslase Signe Riisalo ettevõtmisi Sotsiaalministeeriumis? Kevadel, kui teie valitsuskoalitsioon võttis esimese asjana lasterikastelt peredelt raha ära, andis ta intervjuu Postimehele, Meelis Oidsalule. Ma nüüd täpselt ei oska tsiteerida, mis see sõnastus oli, aga mõte oli [tal selline, et] nüüd järgmise sammuna hakkame tegelema soolise identiteedi määratlustega, või midagi taolist. (Hääl saalist.) Enesemääramisega, jah, soolise enesemääramisega. Mida teie koalitsioonikaaslane võis selle all silmas pidada? Kas te oskate kommenteerida, kas mingisugused tegevused on juba käivitunud?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tõesti ei oska öelda, mida Signe Riisalo võis [mõelda] selle kommentaariga.

Aitäh, lugupeetud justiitsminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Aitäh teile! 

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärija Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud minister! Ma saan aru teie raskest olukorrast. Ma näen teis sellist mehelikku politseinikku, kes tahaks pätte püüda ja midagi asjalikku teha. Aga miskipärast on seltsimees või seltsinaine – kuidas soovite, sest sõna on vaba – Ossinovski ja seltsimees või seltsinaine Tsahkna teid pannud olukorda, kus teile on lihtsalt ämber pähe tõmmatud. Midagi voolab [ämbrist] teie õlgadelt alla ja te peate kuidagi põhjendama ja vabandama seda ämbrit, mida teile on pähe tõmmatud. 

Eks see ämber ole meile kõigile pähe tõmmatud. Kuidas seda öelda laulusõnadega? Minu meelest Propelleril oli üks tore laul. Aa, jah, see oli üks laulusalm, mida Volkonski ütles: ma hulluse ja hämu piiril võngun. Hulluse ja hämu piiril võngun – umbes selline olukord on kogu teie sooneutraalsuse, homoabielude ja xx‑sugudega ankeetidega, mis ära muudeti, kus oli vanem 1 ja vanem 2. Hulluse ja hämu piiril võnkumine. 

Tegelikult, vaata, selline asi peaks inimesed sundima poliitikasse minema või siis [poliitikast] ära minema. See on nii hullumeelne, millega tegeldakse, et mõned ütlevad: "Mulle aitab! Ma lähen, teen uue partei, sest need ei ole enam normaalsed inimesed, kes selle teemaga tegelevad. See ei ole minu Eesti, see on mingisugune pähe tõmmatud solgiämber." Võib-olla mõni teine otsustab: "Ma lähen ära, ma ei suuda enam sellise hullumeelsusega tegeleda." Ehk siis olete halvas olukorras. Meie kõik oleme hullumeelses olukorras. See tuleb uksest ja aknast sisse. 

Üks tugev signaal oli teie poolt läbisurutud põhiseadusvastane homoabielude sätestamine. See näitab, et põhiseadus ei maksa teile senti ka mitte enam. Senti ka ei maksa, härra justiitsminister! Te tõlgendate seda, nagu pähe tuleb. Mitte ükski põhiseaduse isa ei tõlgendanud seda nii nagu teie praegu. Aga ikka karjääri nimel kõigeks valmis, mis siis, et teie partei toetus varsti kukub nagu kivi põrandast läbi. Kutsuge üles, hakake vastu! Reformierakondlased ka, hakake vastu! Rääkige turumajandusest! Kunagi te ju rääkisite. Mis sooneutraalsusest te sonite, mis kliimamaailmalõpust te sonite? See ei ole ju see partei, millest te vähemalt kunagi ise rääkisite. Sellel ei ole mingit seost sellega. Nagu silmaklapid peas, peaasi, et võimul olla, ükskõik kui hullu juttu rääkida, ükskõik mis vasakäärmuslastelt üle võtta. Siin ei ole mingit seost teie erakonnaga. 

Varsti jookseb teie enda seltskond laiali, kui te ei tegele sellega, mida te nimetate liberaalseks väärtuseks. Vanasti tähendas see hoopis midagi muud. Meie praegu kaitseme liberaalseid väärtusi, meie kaitseme sõnavabadust, meie kaitseme turumajandust. Meie oleme käsu- ja keelumajanduse vastu ja meie oleme lihtsalt vasakäärmusluse vastu, [mille tõttu] meile spordivõistlustele sokutatakse mingeid habemega naisatleete. 

Ma ei tea, kas te olete juba uuesti selle vanem 1 ja vanem 2 ankeedi oma haldusalas kehtestanud. Siseministeeriumi haldusalas kehtestati, Riina Solman tõmbas sellele 2019 kähku kriipsu peale. Aga see häbi tuleb ju ikka meile uksest ja aknast sisse. Kui meil on minister Riisalo, siis ta teeb selle ikkagi ära. Tema järgmises ankeedis on arvatavasti kümme sugu juba kirjas. Soomes on see kõik ju juhtunud. 

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Soomes on see kõik juba juhtunud. Sanna Marini valitsuse ajal tegeleti isegi sellise julgeolekut väga tugevalt toetava projektiga nagu sooneutraalsed liiklusmärgid. Sinna taheti ka energiat panna. 

Jah, ma nägin Brüsselis ka, kui me käisime Euroopa Komisjonis, et nad olid oma vaimse kõrgpilotaaži ära teinud: tualeti uksele oli joonistatud mingi sooneutraalne vingerdis. Vaat, see on see julgeolek, eks ole, miljon mürsku! Ei, nad joonistasid sooneutraalse tualetimärgistuse. See on julgeolek, mida Euroopa Liit ehitab. Miljon mürsku. Tõesti, appi tahaks karjuda, aga kellele appi karjuda? Ma loodan, et see appikarje leiab vastukaja vähemalt Ida‑Euroopa riikides, võib-olla veel Poolas, Ungaris, Rumeenias, Horvaatias – seal, kus paistab, et poliitikutele ei ole psühhiaatrit appi vaja. 

Ehk olukord on sant ja ma ei välista, et tegelikult teie valitsuse ajal – võib-olla mitte teie ministeeriumis – tiibrünnakuga tehakse need sooneutraalsed ankeedid, spordivõistlused ja veel mõned muud asjad ära. Ja kogu selle jama võtab kokku Liisa Pakosta kuldne ütlus Eesti Televisioonis: "Isa on mees ja ema on mees." See on kuldne tsitaat, mis iseloomustab praeguse valitsuse vaimset võimekust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemise.

Kaheksas päevakorrapunkt on välja arvatud, täpselt samamoodi on ka üheksas, kümnes, 11. ja 12. päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja arvatud. 

Jõuame 13. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi 13. mail esitatud arupärimine tulumaksu kohta, aga Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov on teada andnud, et ta ei saa sellel arutelul osaleda. Seega on meil tekkinud arutelu võimatus. Täpselt samamoodi on arutelu võimatus tekkinud ka 14. päevakorrapunkti puhul, mis on samuti Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi arupärimine, 13. mail esitatud arupärimine käibemaksutõusu kohta. 

Meie 15. päevakorrapunkt, arupärimine nr 236 on tagasi võetud. Tänane päevakord on ammendunud.

Nüüd, head Riigikogu liikmed, on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.