Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohale registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33. Nüüd, head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel üle anda tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega § 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1⁷ järgmises sõnastuses. Välislähetuses viibivate rahvusvaheliste vedude autojuhile makstakse päevaraha kuni 75 eurot päevas kogu välislähetuse aja kohta. See on sellel põhjusel, et rahvusvahelistel autovedudel kehtestati liikuvpaketi kohaselt vastavalt direktiivide ja määrusega sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektorist reguleerivad erinormid ja neid nõudeid ei ole võimalik ignoreerida. Need on liikmesriikidele kohustuslikud. Seega tuleb ka Eestis kehtivate päevarahade osas kehtestada autojuhtide osas vastav erisus. Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu.

Läheme tänase päevakorrapunkti juurde. Päevakorra punktiks nr 1 on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks" eelnõu 135 OE. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Aivar Kokk.

Üks hetk, hea kolleeg Aivar, võtan ühe protseduurilise küsimuse. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas ma magasin maha, kohaloleku kontrolli täna ei tehtagi või? Tehti või? 

Jaa, te magasite maha küll midagi, jah.

Siis ma magasin maha.

Nii. aga veel kord vabandan, hea kolleeg Aivar Kokk. Nüüd on teie kord. Väga vabandan, et eksitasin teid, aga … Jah. Ole hea!

Aitäh, Toomas! Head kolleegid! Me teame, et selle aasta kevadel on siin Riigikogus tänase koalitsiooni poolt vastu võetud mitmed seadused, mis tõstavad järgnevatel aastatel erinevaid makse. Ja selliseid maksude tõuse on plaanitud veel nii riigieelarve vastuvõtmisega kui ka järgmisel aastal siia saali tuua ja neid vastu võtta. Ja sel ajal, kui me teame, et energiahinnad on tõusnud juba viimased kaks aastat drastiliselt ja võrreldes kahe aasta tagusega on energiahinnad üle kahe poole korra kõrgemad ka täna. Kuigi võib teistpidi öelda, et näete, energiahinnad on langenud. Tõesti, gaasi hind oli vahepeal 285 eurot megavatt-tund ja nüüd on ta langenud 75 euro peale, aga unustatakse tihti ära, et kaks aastat tagasi oli see 30 eurot. Sama on meil elektriga. Ja kuna meil on sisendhinnad nii palju tõusnud, samas tulumaksu laekumine 2025. aastaks peaks ju paranema, kuna tulumaksumäär suureneb 10%, siis me ei näe nagu võimalust, et omavalitsused võiksid veel makse tõsta.  

Me ei taha küll mitte kuidagi sekkuda omavalitsuste autonoomiasse. Omavalitsusel on õigus määrata enda territooriumil erinevaid otsuseid teha ja kõike muud, aga tänases situatsioonis anda neile õigus oma nägemuse järgi makse tekitada ja makse tõsta, siis ma tuletan meelde, et 13 aastat tagasi umbes oli seesama koht, kus Tallinna linn tahtis erinevaid paadimakse ja kõike muud teha. Selle kohta on luuletusi tehtud ja laule tehtud. Tol hetkel jäeti ära, sest oli kriisiaeg ja selliseid makse ei saanud teha. Täna on täpselt sama olukord, kuna riik on oma maksude tõstmise juba ära teinud ja plaanib veel sadades ja sadades miljonites makse juurde teha, mis 2025. aasta tulemusel igale töötavale inimesele tõstab maksumäära üle 2000 euro, siis anda veel võimalus omavalitsusele makse tõsta, tekitab olukorra, kus maal elavad inimesed enam ei suuda maal elada. Tegelikult on see ka väga oluline meie kaitseküsimustes, sest riik peab olema kaetud inimestega igal pool. Ja kõige rohkem tekitab meile kindlasti muret see, et kui eelmise koalitsiooni ajal lepiti kokku maamaksuteema, siis lepiti kokku ka see, et maamaks saab tõusta iga aasta 10% kaupa, mitte rohkem. Ja selle see mõte, mis on koalitsioonilepingus kirjas, et võib-olla anname selle võimaluse ka vabaks ja ühe aastaga maamaksu tõsta kas või 20, 30 või 40% korraga selle uue määra poole tekitab olukorra, kus põllumehed ei suuda sisendhindade tõttu enam oma kaupa müüa. Või kui suudavad, siis poodides Eestis toodetud kaup läheb niivõrd kalliks, et meie inimesed seda ei suuda osta. Me näeme täna juba kaubandusvõrgus seda, et Eesti kauba müük on vähenenud ja mujalt toodud odav toiduaine, me ei tea, kuidas seda on toodetud, nende müük on kasvanud. Aga see tähendab seda, et Eesti majandus on langustrendis ja nagu me teame, et tänaseks juba üle kuue kvartali on majandus miinuses. 

Ja seoses sellega ongi Isamaa Erakonna poolne ettepanek, et hetkel mitte valitsusel mõelda sellistele teemadele, et anda võimalus omavalitsustele uusi makse määrata, sest ühegi maksuga ühtegi riiki ega omavalitsust pole rikkaks tehtud. Hetkel me näeme, et maksude tõus ja energiahindade sisendhind on teinud selle, et Eesti majandus on väga viletsas olukorras. Aitäh!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile on mõned küsimused. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selleks, et mõista natuke paremini teie positsiooni, ma mõtlesin küsida sellise selgitava laiema taustavaba küsimuse. Kas te printsiibis toetaksite kohalikke makse, kui Eestis maksukoormus juba ei oleks nii kõrge? Ja nüüd teoreetilise aruteluna. Kui me näiteks vähendaksime riiklikku maksukoormust ulatuslikult näiteks kolmandiku võrra või poole võrra ja sellega seonduvalt annaksime kohalikele omavalitsustele nende autonoomiat toetades võimaluse otsustada ise, milliseid makse kehtestada ja milliseid mitte, nii et Eestis tegelikult erinevate omavalitsuste lõikes võiks tekkida üsna erinev maksukliima ja selle tõttu ka inimesed saaksid valida ja ka ettevõtted, kus nad tahavad tegutseda, kuhu nad tahavad kolida, kus nad tahavad elada ja kuhu nad tahavad oma makse suunata. Kas see printsiibis võiks olla midagi sellist, mida teie fraktsioon toetaks? Või te olete põhimõtteliselt selle vastu, et võiks olla kohalikul tasandil võimalik kehtestada makse või tõsta makse või ka langetada makse?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Nii nagu ma oma kõnes ka mainisin, et me austame kohalike omavalitsuste autonoomiat ja me toetame ka omavalitsuste maksusüsteeme ja maksude kehtestamise õigust, aga sel juhul, kui riigis on nii lahendatud, et mitte riigi poolt ei tõsteta kohustusi omavalitsustele ja siis öeldakse omavalitsusele, et leidke ise raha, kuidas need kohustused täidetakse. Ja teiselt poolt, kui me näeme praegu, et püstloodis tekib maksuküür ehk maksude tõus, siis on väga halb veel anda ka võimalus omavalitsustele veel seda maksutõusu teravamaks teha ja meie inimestele koormust tõsta. 

Meie erakond on olnud seisukohal, et kodukulud peaks olema minimaalsed ja sellepärast on ka Isamaa Erakonna eestvedamisel juba üle 10 aasta Eestis kodualune maa maksust vabastatud. Ja kui täna antakse võimalus, et omavalitsused võiksid selle maksustada ja hakata inimeste käest küsima seda raha, siis kindlasti selle vastu me oleme. Aga nii nagu Ameerika Ühendriikides maakonnas kõik maksud laekuvad sinna, ka tulumaks laekub sinna ja sealt läheb keskaparaati. Kui selline süsteem Eestis toimiks, ei olekski probleemi. 

Täna on probleem see, et eelmine koalitsioon leppis kokku, et kohalikele omavalitsustele tulubaas suureneb. Kevadel see tulubaas hoopis vähenes ja nüüd püütakse ümber mängida seda, et alla 20 rikkamale omavalitsusele raha jagatakse, ülejäänud 50+ omavalitsust, kes saab 30 000, kes saab 50 000, kes saab natuke rohkem.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Aivar! Väga õige, ega maksude tõstmine loomulikult ei aita kuidagimoodi kaasa omavalitsuste tulubaasi tõstmisele, seda enam, et kui riik tõstab näiteks käibemaksu 2%, tähendab 10% võrra, siis omavalitsused ei ole käibemaksukohuslased ja nende jaoks läheb elu aina raskemaks. Aga milline on sinu nägemus, mida me peaksime ette võtma, et omavalitsuste tulubaasi saaks tõsta?

Aitäh! No väga lihtne: üksikisiku tulumaksust laekuvast summast, nii nagu me eelmises koalitsioonis kokku leppisime, oleks pidanud järgmine aasta laekumine olema üle 12%. Täna jääb alla selle. Kui see tõus toimiks nii, nagu tol hetkel kokku lepiti, ei oleks võib-olla ka muresid, et Tartu linn peaks kohtusse minema Eesti riigiga, näiteks hooldereformi pärast. Siis oli arvestatud selle tulubaasi tõusu sisse ka näiteks selline asi kui hooldereform. Meil on oluline see, et kui me omavalitsustele paneme kohustusi, siis peab omavalitsustel olema ka kohustuste katmiseks kuskil kate. Kui riik paneb selle kohustuse, siis riik peab ka nägema katet. Teine pool on nii, nagu eelkõneleja küsis, et kas omavalitsustel võiks olla rohkem autonoomiat. Mina olen ka selle poolt, et autonoomiat peaks olema omavalitsustel rohkem, aga sel juhul peab olema maksusüsteem hoopis teistsugune, kui täna Eestis on.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Mina olen ka suur omavalitsuste autonoomia toetaja, sealhulgas finantsautonoomia toetaja. Aga kui me Eestis täna niimoodi lihtsustatult püüame kohalike omavalitsuste oma kehtestatud maksudega tasakaalustada kuidagi seda regionaalset erinevust, siis me saavutame tõenäoliselt vastupidise tulemuse. Mis sa seal Mõisakülas ikka maksustad või keda sa maksustad – kaugel turgudest, transpordisõlmedest, logistikast ja nii edasi. Nende kohalike maksudega sa kuidagi ei suuna ka ettevõtlust sinna. Kas ei oleks mõistlikum, et selle finantsautonoomia loob seaduse alusel ikkagi riik tulubaasina omavalitsustele? Ja siis muidugi omavalitsustele jääb lisaks teatud tegevusi suunates maksupoliitika kaudu ka kohalikku elu korraldada. Aga Eesti oludes luua kohalike maksudega piisav tulubaas kohalikele omavalitsustele, see tundub mulle utoopia. Kuidas sulle tundub?

Aitäh! Ma olen, Helir, sinuga nõus, et tänase maksusüsteemi juures peab looma riik need võimalused. Kahjuks Eestis on omavalitsused väga erinevad. Kui me vaatame Tallinnat ja Tallinna kuldset ringi, siis siin on üks mure: kuidas koole ja lasteaedu juurde ehitada? Ka eile oli meil omavalitsuspäeva kokkuvõtte ja deklaratsiooni üleandmine Riigikogule ja valitsusele. Sealsamas arutelus oli väga lihtne: kuldse ringi omavalitsusjuhid ütlesid, et ega Võrust ei tule meile inimesed, meil tullakse Tallinnast. Aga Tallinnasse on nad enne tulnud Võrust. Nad Tallinnas viis-kümme aastat elanud ja siis nad ühel hetkel soovivad oma kodu, päris oma kodu, ja siis nad on läinud rõngasvaldadesse linna ümber. Loomulikult, siin tulubaas on hea, sest töökohad ja noored inimesed on kolinud pealinna poole, aga maapiirkondades tulubaasi ei ole, seal on väga paljudes omavalitsustes eakate protsent suurem kui tööl käivate inimeste protsent. Täna on selge, et riik saab läbi oma maksusüsteemi toetada omavalitsusi nii kaua, kui seda süsteemi ei ole pea peale pööratud ehk teistpidi arvestatud, et on võimalik sätestada kohalikele omavalitsustele kaudu liiguks raha riigile, et kõigepealt jõuab ta näiteks maakonda ja maakonnast siis kantakse riigieelarvesse. 

Ütlen veel kord, rõhutan, et on riike, kus sellised süsteemid toimivad väga hästi, aga Eestis, ma kardan, tänase väiksuse juures see ei ole mõistlik. Aga samas finantsautonoomia igal omavalitsusel peab olema. Ja esimene võimalus finantsautonoomia ja omavalitsustele andmisel on see, et see raha, mis omavalitsustele täna riigi poolt antakse, ei peaks olema sildistatud, vaid omavalitsus peaks ise suutma otsustada, kuidas tema täidab riigi antud ülesanded. Aga samas peab olema nende ülesannete täitmiseks ka finantspool lahendatud riigieelarvest. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Väga õige, nagu te märkisite, et riik arvab, et omavalitsus peab kõik probleemid lahendama ja paljud maksud tõstetakse ilma mõjuanalüüsideta. Siis kuidas te hindate, mis muutub või millise signaali annab see maksumuudatus, et riiklikust pensionist eraldatava tulumaksu määra tõstetakse, samal ajal vähendatakse üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu protsenti?

Ma pean küll vabandama, et kui on võimalik, et uuesti anda mikrofon küsijale, et selle viimased kaks lauset uuesti ütelda.

Jaa, palun taas mikrofon Evelin Poolametsale.

Aitäh! Ma kordan. Kuidas te hindate, mida toob kaasa see, et riiklikust pensionist eraldatavat maksumäära nüüd tõstetakse, protsenti, ja samal ajal üksikisiku tulult arvestatud tulumaksuprotsenti vähendatakse?

Sa nüüd midagi küsid …

Nii. Ma kordan. 

Ei, aitab küll. Selles mõttes midagi, sa küsid nüüd kuidagi valesti. Meil on pensioniga ju väga lihtne. Meil on täna kehtiv seadus on nii, et keskmine, Eestis keskmine pension on tulumaksuvaba ja edasi ülejäänud ületavast summast tuleb maksta täna 20% ja aastast 2025 on see tõusnud 22% peale ehk 10% tõuseb ja üksikisiku tulumaksuvabastus on 700 eurot aastas. Ma võin eksida, aga 25 ikka, 2025, eks, ja praegu on see 20%. (Evelin Poolamets selgitab kohalt.)

Head kolleegid, me ei saa sellist debatti päris pidada. Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te õigesti viitasite sellele ühele praegu akuutsele probleemile, kus on üritatud ühte probleemi lahendama minna riigi abiga. See on see hooldusreform, eks ju. Ja on antud siis, noh, sellel aastal anti teise poolaasta peale 40 miljonit, järgmine aasta pandi tulubaasi kogu aasta peale 56 miljonit. Need numbrid kuidagi ei klapi juba ja on mõistetavad omavalitsuste arvestused, kust nad näevad, et nad peavad proportsionaalselt panema palju rohkem üldhoolele juurde, kui nad seda varem on teinud, ja riik seda piisavalt ei kata. Kui te ütlete, et tulubaasi on vaja suurendada, siis kas te oskate öelda, mis nüüd juba olemasolevad kohustused ja võib-olla ka lisanduvad kohustused – mis on see maht niisugune vähemalt orienteeruvalt, mida siis peaks üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi kaudu rohkem omavalitsustele eraldama riigi poolt?

Aitäh! Alustame sellest, et eelmise koalitsiooni ajal see arvutus tehti. Loomulikult, kui sa küsid praegu kõigepealt hooldusreformi teemal, et selle aasta eelarves oli pea 50 miljonit ja järgmise aasta eelarves on läbi tulubaasi – peaks olema – üle 50 miljoni, aga ma ausalt öeldes natuke kahtlen selles, kuna üksikisiku tulumaksu protsent on väiksem, kui eelmine koalitsioon pressi pani, siis oli see number üle 12%, aga täna on alla 12% see. Tegelikkuses minu arvates on … Mulle meeldib, et meie rahanduskomisjoni esimees on mitmel korral rääkinud nulleelarvest ja minu arvates ka kohalikele omavalitsustele on see üks koht, ka riigil tuleks üks hetk võtta aeg maha ja teha selgeks, milliseid teenuseid pakutakse nende maksude eest nii omavalitsuste poolt kui ka riigi tasandil.  

Me nagu pidevalt pakume uusi-uusi teenuseid, aga tegelikult tulubaasi sellele ei järgne ja nii on ka omavalitsustel. Sellesama hooldereformi puhul on kaks probleemi. Üks probleem on see, et kui selle aasta jaanuarist omavalitsuste käest küsiti, kui palju teil on neid inimesi, kes hooldekodudes on, siis enamus omavalitsusi luges kokku need inimesed, kelle eest nemad maksavad. Aga nad ei lisanud nende nimekirjade juurde neid inimesi, kelle eest olid maksnud nende lapsed või abikaasa või keegi kolmas. Siis kui jõudis kätte juulikuu, siis loomulikult need inimesed, kes olid aastaid ise oma taskust maksnud, läksid ju kõik omavalitsusse ja soovisid, et omavalitsus selle eest maksab.  

Selge, et hooldusreformi maksumus on kordades suurem, kui seda kuskil eelarves on planeeritud või arvestatud, aga samas tuleb ka arvestada seda, et täna kohalikud omavalitsused ju suures osas inimestele seda maksidki oma eelarvest ja juurde tulid need inimesed, kelle eest täna maksid vanemad. Kui seda seadust täpselt lugeda, siis tuleb ka ausalt ja selgelt öelda, et mille eest on riik öelnud, et omavalitsus peab kinni maksma, millised summad jäävad omavalitsuse kanda. Aga see oluline küsimus, Jaak, mis sa küsisid – see number saab selgeks alles siis, kui meil on väga selgelt paika pandud, millised kohustused millisel määral tuleb omavalitsustel täita. Ja kui see on paigas, siis on seal taga ka number. Aitäh!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas, Aivar, sulle ei tundu, et me oleme nagu püramiidskeemis, et tõstame makse, anname kohalikele omavalitsustele võimaluse makse tõsta, inimestel läheb järjest keerulisemaks, eks, absoluutses vaesuses inimesi on järjest rohkem, anname uuesti kohalikele valitsusele võimaluse kehtestada makse ja veel suurem hulk inimesi langeb keerulisse seisu ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi? Sa oled pikalt rääkinud hooldusreformist, eks ju. Nüüd mõni aeg tagasi Kliimaministeerium rääkis, et hakkab tegema uut tohutut reformi jäätmemajanduse kontekstis. Seal ei saa millestki muust aru kui ainult sellest, et tõenäoliselt on hirm Euroopa trahvide ees ja tahetakse delegeerida taas kohalikele omavalitsustele ülesandeid, mis nendest vähemalt prügi ringlusse võtmisel ei aita mitte miski. Haldusreformi puhul me nägime, et inimestele lubati pensioni eest hooldekodukohta, tegelikkuses kasvas paljude jaoks tasu nii inimestele kui ka kohalikele omavalitsustele. Mis sellest olukorrast saab?

Aitäh hea küsimuse eest, Priit! Tegelikult ju küsimus algas kõik sellest, mida ma olen siin kõnepuldis korduvalt meelde tuletanud, see on energiahindade tõus. Ja kahjuks riigiettevõtte Eleringi otsused, mis viimase kolme-nelja aasta jooksul tehtud on, olid need, mis väga palju mõjutasite Eestis hindu. Ühelt poolt räägitakse ühendustest, aga ühenduste juures ei räägitud, mis see maksab. Jah, Eleringi kasum on kasvanud viimaste aastatega meeletult, kuna odavat elektrit Soomest ostes ja Lätti müües ja Eestisse, tänu sellele ka Eestis hinda tõstes teeniti sadu miljoneid. Ja gaasiterminal, haalamiskai, mis küll ministri lause järgi kuskil ajakirjanduses oli, et peaks nagu laevu vastu võtma, aga samas, kui sa küsid firmade käes, kes seda teenust pakuvad, siis nad ütlevad, et seda haalamiskai vastuvõtuvõimekust, käppa ja kõike ikka veel päris paigas ei ole ja seda ei saa teha. 

Need hinnad tekitasid selle, et Eesti majanduses kadus 1,7 miljardit eurot gaasi ja elektri hinna tõusust. See mõjutas kõiki: nii tavakodanikke, pensionäre kui ka ettevõtteid. Ja siis tuli järgmine otsus eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, et likvideerime ka Eestis raudteetranspordi, müüme maha vagunid, vedurid. Ja kui me täna vaatame, mis selle tulemus on? Kui Soomes vagunid maha müüdi, siis järgmine päev Soome firma aktsia tõusis üle 30%. Ehk vagunid müüdi maha tavaettevõtjana arvutades vähemalt 40% odavamalt. Ehk Eesti riik kaotas sel hetkel nende vagunite müügiga suurusjärgus 200 miljonit. Kui me vaatame täna, et Kasahstanis, kus neid vagunid enne renditi, oli aasta tagasi vaguni rendihind päevast 14 eurot. Täna on 40 eurot. Ehk 2500 vagunit, mis maha müüdi, oleks teeninud Eesti riigile kolm korda rohkem kasumit kui aasta tagasi. Kui need numbrid kokku panna, siis need on rohkem kui kaks miljardit. Ja me nüüd läbi igasuguste maksude ja otsuste püüame teatud inimeste, ametnike valede otsuste tõttu tekkinud miinust katta. 

Lõpetuseks, ma loodan, et kui Reformierakonnal on suurkogu nädalavahetusel, siis nad saavad aru, et lineaarne maksutõus ehk madalapalgaliste maksutõusu ärakaotamise ja kõrgepalgalistele maksutõusu tekitamise võiks ära jätta ja sellega hoida ka kokku veel iga aasta pea pool miljardit. See oleks see, mis annaks võimaluse uuesti tekitada investoritele usku siia investeerida, majandus uuesti tõusule pöörata. Ja siis ma arvan, et me ei peaks muretsema, et me peaksime makse tõstma, vaid läbi majanduse elavdamise laekuvad riigieelarvesse paremini maksud. Ja kui riigieelarvesse laekuvad paremini maksud, siis laekuvad paremini ka maksud kohalikele omavalitsustele, sest üksikisiku tulumaksust ja maamaksust laekuv raha on ju omavalitsuste tulubaas.

Hea kolleeg Mart Maastik, siin on kaks küsimust kokku, aga kummalegi ettekandjale üks küsimus, nii et te olete ühe küsimuse küsinud. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Te olete jõudnud teemaga väga laiaks minna, mis iseenesest on tervitatav, selline parlamentaarne debatt. Aga ma püüan natuke tulla tagasi selle otsuse eelnõu temaatika juurde, mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja nende toimetulekut. Ma ütlen ausalt, et teie ettepanek on selline kahekihiline või kahetahuline. Ühest küljest Keskerakond kindlasti toetab omavalitsuste tulubaasi tugevdamist, nendele suurema otsustusõiguse ja ka rahalise ressursi suunamist. Aga teisalt me arvame, et omavalitsustel peaks olema see pädevus ikkagi teatud makse kehtestada. On see näiteks turismimaks, mida väga palju Euroopas on, Eestis sisuliselt ei ole. Ehk selles valguses selle eelnõu puhul võib öelda, et on veel keeruline ühte- või teistpidi hääletada. Aga et te teeksite meile lihtsamaks, ma küsin sellise laiema pildi küsimuse. Mis on teie seisukoht, kas Eestis võiks olla näiteks kohalikel omavalitsustel jaotatud inimese tulumaksu makse erinevate elukohtade vahel? Kui näiteks inimesel on suvekodu pluss püsielamine näiteks Tallinnas, et ta saaks jaotada mõlemasse omavalitsusse, et seeläbi toetada erinevate kohalike kogukondade arengut.

Aitäh! Tanel, see on väga hea küsimus ja selline konksuga küsimus. Tean, et näiteks ka meie erakonnas sel teemal ei ole päris ühesugune arvamus. Kui sa minu käest küsid, mu isiklikku arvamust, siis mul on lihtne vastata: mina seda ei toeta. Ja väga lihtsal põhjusel. Peale seda maapiirkondades üldse lõpeb tegevus ära. Ütleme, rõngasvaldades või ütleme, Raplamaalt sõidab väga suur osa siia Tallinnasse tööle ja koju läheb ta tagasi Raplamaale. Kõik teenused ta kasutab seal Raplamaal, siin ta käib lihtsalt palka saamas ja riideid ostmas. Aga soojamajandus, kanalisatsioon, vesi või õhtuti lapsega väljas mängimas käia soovib ta oma Raplamaal.  

Tegelikult me viime siis kohalikel omavalitsustel väljaspool kuldset ringi veelgi elu viletsamaks. See on minu isiklik arvamus. Ma pean tunnistama, et meil on erakonnas erinevaid arusaamasid selles ja ei ole täna küll konkreetselt kokku lepitud, et mis on see erakonna lõplik ühesugune seisukoht. Tundub, et rohkem on neid, kes arvavad, et ei peaks kahe tooli peal istuma, aga on neid, kes arvavad teistpidi. Aus on niimoodi sulle vastata.  

Aga tänasel hetkel nii nagu ma ennegi olen, oma kõnes ütlesin ja küsimustele vastasin, et meie erakond toetab ka autonoomset omavalitsust ja ka õigust kehtestada makse, aga olukorras, kus ei ole riik meeletult makse tõstnud. Tänases situatsioonis, kus on maksukoormus juba niivõrd kõrgele tõusnud, veel anda võimalust mingit maksu tõsta, nii nagu sa mainisid turismimaksu. Samas me teame, et käibemaks turismisektoris tõuseb, ja kui sinna veel panna üks maks otsa, siis tekib küsimus, et mis me siin saalis tegime, võitlesime turismimaksu vastu, käibemaksu tõstmise vastu ja siis järgmisel päeval anname õiguse omavalitsusel tõsta see vahe. Siis me oleme ise kahepalgelised.  

Loomulikult, ühel hetkel tuleb see süsteem võtta, et vaadata, mis kulutused omavalitsustele me oleme määranud ja mis on nende tulubaas. Sellest me räägime juba aastaid, et seda niinimetatud nulleelarvet ei ole kordagi tehtud omavalitsuste jaoks. Võib-olla ühel hetkel nii, nagu riik teeb kolmes ministeeriumis, on aeg ka omavalitsustes seda teha.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin sult, et milline peaks ikkagi see maksupoliitiline paindlikkus olema. Ja loomulikult, üks asi, et riik ei saa lasta oma probleeme omavalitsustel lahendada, koguge ise neid erinevaid-erinevaid makse. Aga samas, kas on ikka aus, kui mingi maksude kehtestamise vabadus mingi nomenklatuuri järgi on omavalitsustel seni olnud ja riik võtab, mitte ei stimuleeri neid lihtsalt uusi makse tegema, vaid võtab neilt ära õiguse ja kehtestab ise selle vastava maksu? Näiteks automaksu puhul, klassikaline kohalik maks olnud, meie puhul on see ka niimoodi olnud ja nüüd riik võtab ja teeb selle ise. Kas see on aus käitumine?

Väga hea küsimus, Tõnis, filosoofiliselt ja majanduslikult ja poliitiliselt. Ja väga keeruline sellele küsimusele vastata. Et nii nagu me oleme mitmel korral siin maininud, et me oleme ju erakonnana alati öelnud seda, et me toetame omavalitsuste autonoomiat mitte ainult majanduslikult, vaid ka finantsiliselt ja poliitiliselt. Ja ka erakonnana me ei ole sekkunud tavaliselt kohaliku omavalitsuse poliitikasse ülevalt allapoole, vaid altpoolt on ise tehtud otsuseid oma piirkonnas ja lahendused. Ja loomulikult, kui täna riik ei oleks sellist maksukoormust meile peale pannud ja mida plaanitakse veel nii järgmisest kui ülejärgmisest aastast tekitada, siis oleks ju lihtne, et omavalitsused saavad mõelda, aga oma maksudes on, sa mainisid automaksu, aga võib ka olla selliseid asju, et kui piirkond soovib ühiselt mingit asja ära teha, et kolmeks või neljaks aastaks tekitatakse koolimajamaks või lasteaiamaks või natuke kõrgem, et see valmis saab, siis oleks loomulik, et omavalitsustel see võimalus võiks tekkida, kui kogukond nii on otsustanud. Aga tänases situatsioonis, kus me näeme, et iga töötava inimese kohta tõuseb 2025. aastast maksukoormus aastas üle 2000 euro, me ei näe võimalust, et omavalitsustele annaks veel võimaluse. Mis on meil kõige suurem hirm, et maamaks võiks tõusta mitte 10% protsenti, vaid tunduvalt rohkem.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Head küsimused said otsa või sai limiit täis. Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesolevat eelnõu arutas rahanduskomisjon esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 19. septembril. Tegin päevakorrapunkti menetlemiseks ettepaneku algataja esindajale tutvustada eelnõu eesmärki ja sisu. Komisjonis Aivar Kokk jäi napisõnaliseks, aga mul on hea meel, et siin ta praegu selgitas põhjalikult selle eelnõu mõtet. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud ja tehti järgmised menetluslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda juba septembri lõpus – aga me ju teame, et meil on eelnõudel päris pikk järjekord – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Ja peab veel lisama, et eelnõu vajab otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! On küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja!  Hea kolleeg! Praegu on hariduses kriis, hariduse, ütleme, rahastamise kriis just. Meile minister seda, haridusminister seda just alles hiljuti ütles. Ja õpetajad soovivad suuremat palka. Kohalike omavalitsuste õlgadel on aga huvihariduse õpetajate palkade maksmine, mis iseenesest tähendab seda, et kui riigi õpetajate palka, riigi tasustatud õpetajate palkasid tõstetakse, peab ka omavalitsus seda tegema. Ja kui nüüd tulubaasi ei tõsteta ja te tõstate kogu aeg makse kobarate viisi, et siis mille arvelt peaks toimuma siis huvihariduse õpetajate palkade tõstmine omavalitsustes?

Suur tänu küsimuse eest! See puudutab tõesti kohalike omavalitsuste tulubaasi. Ma vaatasin viimaseid eelarve laekumise numbreid ja ka järgmiseks aastaks kavandatud eelarvet. Järgmiseks aastaks kavandatud eelarves on selline rida, mida saab Rahandusministeeriumi lehelt hästi mugavalt jälgida, et edasiantavad maksud kasvavad 360 miljonit ja nende hulgas on siis ka kohalikele omavalitsustele see osa, mis füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele edasi kantakse. Ja selle aasta üheksa kuu seisuga on palgafond, millest brutotulumaks kinni peetakse, kasvanud 11,6%, mis tähendab, et umbes 10, 11, 12% kohalike omavalitsuste tulud kasvavad lähtuvalt sellest, et nende elanike palgatulud on kasvanud ja see ei ole sugugi väike number.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et see vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Just eile hommikul härra Helir-Valdor Seeder tõendas meil siin väga veenvalt põhiseaduse ja meie enda töö- ja kodukorra seaduse järgi, et tegelikult vajab see riigikogu otsuse eelnõu mitte koosseisu, vaid kohalolijate lihthäälteenamust. Millele tuginedes seal komisjonis siis sellisele otsusele tuldi? Aitäh!

Jah, komisjon arutas seda ja komisjon on saanud ka suunise 2022. aasta 15. veebruaril, et selliste otsuse eelnõude puhul võiks küsida õigus- ja analüüsiosakonna arvamust. Õigus- ja analüüsiosakonna arvamus komisjonile oli, et see konkreetne eelnõu nõuab koosseisu häälteenamust. Ma ise mõtlen ka ja ma arvan, et samamoodi leidsid teised komisjoni liikmed, et kuna selle ettepaneku sisu on leida alternatiivseid võimalusi omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks, siis neid teisi või alternatiivseid võimalusi saab ikkagi leida seaduse alusel. Nii et see otsuse eelnõu kindlasti vajab mingisugust seadusemuudatust kohalike omavalitsuste jaoks, et nad saaksid alternatiivseid tulusid leida.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis oli juttu ka, kui palju on neid kohalikke omavalitsusi, kes on rakendanud täna juba seaduses olemasolevaid võimalusi kohalike maksude kasutamiseks ja millisel kujul ja kus nad rakendavad? Sest minu poliitiline ajalooline mälu, mulle meenub ainult sealtsamast minu sünnilinnast Valgast, kui omal ajal Valgat juhtis selline jõuline tandem nagu linnapea Meelis Atonen ja abilinnapea Kalev Lillo, kes tahtsid koera‑ ja kassimaksu kehtestada. Ma mäletan, et kohalikus lehes olid pildid, kus ühel kiisul oli ühe mehe nägu ja kutsul teise mehe nägu. Aga mis sellest sai, ma enam ei mäleta. Aga äkki teil komisjonis oli juttu, milliseid kohalikke makse erinevates omavalitsustes on olnud?

Komisjonis sellest juttu ei olnud. Kohalikud omavalitsused, ma tean, on üsna sellised tagasihoidlikud kohalike maksude kehtestamisega. Nad katsuvad hakkama saada siis üksikisiku tulumaksust neile eraldatud osaga ja samuti riigi toetustega, toetusfondi ja tasandusfondiga. Aga küll on mitmed omavalitsused varmad ja nüüd ka kohtu kaudu nõudmas riigieelarvest täiendavaid sissetulekuid.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas teil rahanduskomisjonis oli juttu ka sellest, kuidas koalitsioon on kokku leppinud … Ma tsiteerin: "Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu suurendamiseks." See on väljavõte teie koalitsioonilepingust. Ehk et kas selle punkti täitmisest oli ka juttu, et kuidas konkreetne Isamaa otsuse eelnõu aitab või ei aita selles suunas liikuda, et omavalitsuste tulubaasi suurendada ning samuti sedasama otsustusõigust laiendada, millele on viidatud ja mille, ma ütleksin, olulisus on tegelikult veel suurem, võib öelda, kui enne valimisi tulenevalt asjaolust, et omavalitsuste õlul on hooldusreformi elluviimine, ülemineku ärategemine eestikeelsele haridusele ja tegelikult on üldse riigis väga keeruline majanduslik olukord. Ehk vajadus oma tegevuste jaoks neid kulusid ja lisatulusid leida on ju märkimisväärselt kasvanud.

Jah, suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, te lugesite lõigu koalitsioonilepingust ette. Üks eelnõu selles suunas on kevadel juba ka vastu võetud ehk muudatused siis tasandusfondis. Ja et kuidas teisiti ümber jagada füüsilise isiku osa tulumaksust? Aga konkreetne eelnõu on väga üldsõnaline, nii et selle järgi ei oskaks küll öelda, missugused need teised alternatiivsed võimalused võiksid olla. Seetõttu pikemat arutelu komisjonis ei toimunud, küll aga koalitsioon tegeleb sellega, ma arvan, iganädalaselt.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhin veel kord tähelepanu, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Asume lõpphääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks" eelnõu (135 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 11, vastu 0, erapooletuid 0, ent vaatamata sellele eelnõu 135 ei leidnud toetust.  

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima" eelnõu (138 OE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Riina Solman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad, kolleegid, rõdul, kus meid kuulatakse, kes interneti vahendusel meid kuulavad! Me oleme palju rääkinud perehüvitistest sellel kevadel, lastega peredest, nende toimetulekust muutunud kriiside ja sellega seotud asjaoludest, et peredel, lastega peredel, eriti üksikvanematel läheb tänu sellele raskeks. Nende toimetulek on sattunud löögi alla ja tänane valitsuse käitumine, võttes ära kevadel perehüvitised, tõstes makse, me oleme tõusvate maksude maa, me kuuleme, rahandusminister on rääkinud telekanalitele, et uued maksud on plaanis, läheb olukord veelgi ja veelgi keerulisemaks. 

Ja seetõttu nüüd selle perehüvitiste muudatusega me soovime tegelikult tagasi pöörata seni tehtud valitsuse otsused ja anda peredele lastega need õigused tagasi, mida nad väärivad. Seega, minu soov ja palve on, et seda seaduseelnõu Riigikogu liikmed toetaksid, mida Isamaa on perehüvitiste puhul ette pannud, ette näinud. Me oleme selles saalis korduvalt ja korduvalt selle teema juurde tagasi tulnud ja leidnud väga paljude kolleegidega, et see käitumine, mida valitsus on ainuisikuliselt otsustanud, ei ole mandaati selleks küsinud, aga nii-öelda võttis eelarveaukude lappimiseks lastega peredelt raha ära. Ja me ei tea täpselt, kuhu see läheb, et nad on öelnud küll, et läheb harvikhaigustele, läheb õpiraskustega lastele, aga me näeme, et need on pisikesed, väikesed tükid sellest vaid, äravõetud sadadest miljonitest 5 miljonit harvikhaigusteks, 3 miljonit õpiraskustega laste toetamiseks. Aga midagi muud me lastega perede toetuseks näinud ei ole. Veel me nägime sügisel, ja see oli hiljuti, kui juba maksutõusude otsused olid tehtud, mindi veel kärpima lasterikaste perede huviringitoetust 100 000 eurot. No see oli küll nii marginaalne summa ja sellest mingisugust eelarve tasakaalu juurde ega õiglust juurde ei tekkinud. See oli täiendav hoop lastega peredele. See 100 000 eurot oli väga vajaduspõhine ja sihitud meede. See puudutas neid peresid, kus kasvab neli ja enam last, ja seda huviringitoetust maksti ainult koolilastele, mitte isegi lasteaialastele, sealt ei jagunud. Sellised sammud meie perede kindlustunde haavamisel, kui me teame, et me oleme sajandi madalaima sündimuse juures, on igati just õiglustunnet haavavad. Ja mõeldes selle peale, et lasterikkad pered tegelikult, neid on 14% ja nad kasvatavad üles ligi pooled Eesti lastest, ehk 14% meie inimestest, peredest, teeb ära selle töö, mis puudutab järelkasvu, poolte laste ulatuses, nende kohustused on suuremad, nendel ongi kulud suuremad ja Eesti riik peaks igati soodustama ja tahtma oma inimeste turvatunnet tõsta, mitte seda veel kord oma otsustega haavama, kui me näeme, et need äravõetud summad on ka tegelikult ju nüüd siin lõpufaasis olnud marginaalsed ja pigem märgilised. Ja kuhu täpselt need eelarveaugutasandused on mõeldud, seda meile tegelikult ei räägita, eelarve menetlus on piisavalt läbipaistmatu selle jaoks. Ja seetõttu minu ettepanek on, et me täna siin saalis võtame otsuse vastu, taastame need perehüvitised. Ja palun teie toetust eelnõule 138 OE. Aitäh!

Suur tänu ettekande eest! Teile on küsimusi. Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Pean tunnistama, et kogu see laste- ja perepoliitika on Eesti riigis hästi kurb, tegelikult ka. Me oleme teinud mitmeid otsuseid parlamendis, näiteks enne valimisi, et suurendada nii ühe ja teise lapse toetust kui ka lasterikka pere toetust, ja pärast valimisi siis tänane valitsus otsustas lasterikka pere toetusest 200 eurot maha tõmmata. See on esimene kord Eesti ajaloos, kus peretoetusi kärbitakse olukorras, kus Eesti riik on jõukam kui kunagi varem, ja olukorras, kus Eesti riik on sügavamas rahvastikukriisis kui kunagi varem. Ja täna hommikul ma just vaatasin, tuli uudis, et oktoobrikuus sündis 980 last. See on tore, 980 armsat tüdrukut ja poissi juures, aga tegelikult me teame, et vaja oleks 30, 40, isegi võib-olla 50% rohkem. Kui me tahaksime tegelikult, et sündide arv ületaks taas surmade arvu, siis me räägime seal kuskil ligi 50%-lisest tõusust. Mis arvate, millised võiksid olla need riigi meetmed, et sellist tõusu saavutada, et sealt kuskilt umbes 1000 sünni pealt kuus jõuda 1300, 1500 sünnini, et tagada loomulik iive, positiivne loomulik iive?

Aitäh, austatud Tanel Kiik, selle väga hea küsimuse eest! No tegelikult me oleme kuulnud siit nii peaministrit kui koalitsioonipoliitikuid rääkimas, et raha ei pane sünnitama, raha ei pane sünnitamata, ärge rääkige rahast, ja naised pole sünnitusmasinad. Me ei ole kunagi seda väitnud, et raha paneb sünnitama ja naised oleksid sünnitusmasinad. See on väga solvav ja haavav üldse retoorikat nii madalale sagedusele viia. Mida on proovinud … Näiteks Jüri Ratase teine valitsus, kus me teiega koos olime, kus oli ka rahvastikuminister, ja me töötasime välja enne seda üle-eelmises Riigikogu koosseisus rahvastikupoliitika põhialused ja siis selles Jüri Ratase teises valitsuses me töötasime välja ka sündimuse pikaajalise arengukava ehk meetmete kompleksi, mis toetaksid peredel, kes soovivad lapsi saada, laste saamist. 

Täna me näeme, et kolme ja enamat last kasvatavaid peresid on 14%. Ja kui me oleme teinud uuringuid ja küsinud perede käest, mitu last nad saada sooviksid, siis enamikul juhtudel öeldakse, et kolm on täiesti ideaalne arv, mida saada soovitakse. Aga alates kolmandast tekivad majanduslikud raskused ehk perel on tegelikult vaja tuge ja võib-olla alati mitte kõigis asjades ka majanduslikku tuge, aga need takistused on kõrvaldatavad. See on näiteks haigus- ja hooldushüvitis, kui me nägime, et alles, see oli ka meie sündimuse pikaajalises kavas, et kui ema jääb lapsega haiguslehele või hoolduslehele, siis ta sai varasemalt miinimumi pealt arvestatud hüvitist. Nüüd oleme me selle suutnud viia selleni, et ema hakkab saama siis keskmise palga pealt hüvitist. 

Need on kõik sellised väiksed riigi poolt antavad signaalid, millega me saame sündimust toetada ja perede turvatunnet tõsta, sest tõepoolest osa inimesi teostabki ennast läbi pereelu, läbi laste kasvatamise. Sellised inimesed on olemas, neid ei tohi naeruvääristada, neid ei tohi pidada sünnitusmasinaks, neid ei tohi sildistada. Ja samamoodi üks väga oluline tahk, mis oli meie pikaajalist sündimust puudutavas arengukavas, mida me omal ajal Jüri Ratase teise valitsuse ajal koostasime, puudutas vanemluse toetamist ja vanemluse väärtustamist. Me nägime, et Sotsiaalministeerium, kelle haldusalas on nüüd tagasi kukkunud pere- ja rahvastikupoliitika, tegelikult tegeles väga palju õiguspoliitikaga. Õiguspoliitikaga, sealjuures ka vähemustele antavate õiguste poliitikaga, mis tegelikult väga paljudes Euroopa Liidu riikides kuulub Justiitsministeeriumi pädevusse. Ja samal ajal, eks ole, just peredele ja lastele suunatud õiguslike aluste väljatöötamisega tegeleti miinimumini, viies ühele ametikohale kohaste ülesannete sättimisega.

Kui mina võtsin rahvastikuministrina perepoliitika üle, oli mulle Sotsiaalministeeriumist pakkuda abiks kõigepealt poolteist ametikohta. Me võitlesime selle suuremaks. Kui te nüüd mõtlete, et võrdsuspoliitika, mis on väga-väga oluline asi meie riigis, seal töötas üheksa ametnikku ja samal ajal perepoliitikaga tegeles 1,5 ametnikku. See oli see võrdlusmomendi koht. Ma toonitan, et meil oli ka võrdõiguslikkuse büroo seitsme ametnikuga toona olemas. Nüüd pärast seda Jüri Ratase teist valitsust on perepoliitikute arv tõesti kasvanud. Sotsiaalministeeriumis on need endised rahvastikuministri töötajad jäänud ametisse ja rõhku pannakse perepoliitikale veidi enam, aga siiski mitte piisavalt. Ja kuna need rahvastikupoliitika põhialused on juba üle-eelmises koosseisus välja töötatud, kuna ka see sündimuse pikaajaline arengukava ja see meetmestik on kokku pandud, mis tegelikult annab inimestele kindlustunnet, et Eesti riik väärtustab vanemaid, laste saamist, laste üleskasvatamist, siis selle poliitikaga tuleks jätkata. Aga nüüd need signaalid, mida tegi uus koalitsioon või tänane koalitsioon, võttes kevadel ära sõnamurdlikult neile lubatud toetuse 200 eurot, võttes sügisel ära huvihariduse toetuse 100 000 eurot, mis oli täiesti marginaalne summa ja täiendav alandav hoop lasterikastele peredele, kes seda väga-väga vajasid. See oli lihtsalt alatu ja inetu ja ütleksin isegi, et kättemaksuhimuline. Ja ma kindlasti palun siinkohal kogu saali toetust sellele, et me pöörame selle ülekohtu, mis nendele peredele põhjustati, tagasi.

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh teile selle ettekande eest! Ma küsiksin võib-olla tehniliselt. Teie eelnõu näeb ette valitsusele teha indekseerimine lastetoetustele. Kuidas see indekseerimine teie nägemuses on, kas see on sarnaselt pensionide indekseerimisega? Ja mis oleks selle tegelikult kõige suurem pluss teie arvates? Kui me need lastetoetused indekseeriksime, siis mida see ühiskonnale annaks?

Aitäh, lugupeetud Andre Hanimägi! See annaks kindlustunde tagasi. Nüüd, kõik need kolm kriisi, KOV-idi kriis, energiakriis, mis oli ka tegelikult valitsuste juhtimisvigadest alguses põhjustatud, hiljem, eks ole, agressiivselt rünnatud Ukraina meie idanaabri poolt, on täiendavad sellised riskifaktorid, mis inimestel võtavad kindlustunnet ära. Kui laps siia ilma sünnitada, kuidas siis edasi? Kui riik ütleb, et meie indekseerime lapsetoetused – me näeme, et pensionide puhul see töötab kenasti, sest inimene saab kindel olla, et elukalliduse tõusuga tema sissetulek on indekseeritud, ta kindlasti saab selle elukalliduse tõusu võrra siis pisut suurema pensioni –, siis see annab ka lastega peredele signaali, et riik väärtustab nende tööd. 

Ma rõhutan siinkohal veel üle, et ka mina elan nendele inimestele kaasa, kes on juba välja teenitud pensionil. Aga kui me nüüd mõtleme, et lapsi kasvatav pere kasvatab meile järeltulevat põlve ehk Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks teeb tööpäevale lisaks kodus õhtul teise tööpäeva, maksab makse, millest me tegelikult maksame ka meie juba pensioni välja teeninud inimestele pensione, ehk me võtame temalt mitu nahka. Ja see lastetoetuste indekseerimine annaks täiendava lisagarantii ja signaali inimestele: jah, teie lapsed on Eesti Vabariigis oodatud; jah, te saate oma riigi peale loota; jah, teie riik soovib, et te saaksite lapsi ja te kasvatate lapsi. 

Nüüd ma toon ühe väikese mälukillu. Kui me kevadisel kevadel sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga sotsiaalkomisjonis vaidlesime selle üle, millised peavad olema sündimust parandavad meetmed, kui me teame, et me oleme kivina kukkuvas sündimuse langustrendis. Tema ütles, et selleks on hoopis kontrollitud sisseränne – mitte meie oma laste kasvatamine, vaid inimeste siia importimine. Kui see ei ole riigile sotsiaalne kulutus, alguses inimeste integreerimisel, keele õpetamisel, siis juba järgnevad järgnevad põlved, me vaatame teisi Euroopa riike, kus on sisserännanuid oluliselt vähem kui Eestis. Eestis, ma rõhutan, oli juba enne Ukraina ründamist 33% sisserännanuid. Ja need riigid, kus on praegu probleemid, Põhjala näiteks, võtame Rootsi, seal on alla 10% sisserännanud inimesi ja nendel on probleemid sisserännanutega. Täna seda juba tunnistatakse. 

Meil ütleb sotsiaalkaitseminister täna üsna avalikult, et probleemi ei lahenda mitte oma laste saamine, vaid sisserändajate toomine. See ei ole adekvaatne olukorra lahendus ja sellega ei saa kuidagi nõustuda. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui laiemalt vaadata seda selles kontekstis, kuidas Reformierakond lihtsalt tõmbas jämeda kriipsu peale pärast valimisi lastetoetustele, siis jutt on ju õigustatud ootusest, mis on õigusriigi printsiip. Ehk väga suures erakondade koostöös võeti vastu lastetoetuste tõstmine. Aga ei, kriips tõmmati peale. Nüüd, mis puudutab indekseerimist, siis see on omakorda seotud ju õigustatud ootusega, et tegelikult see summa jääks samaks, eriti kõrge inflatsiooni tingimustes, sest 20%‑lise inflatsiooni tingimustes see lihtsalt sulab käest ära ju. Ehk kuidas teie kommenteerite seda õigustatud ootust, et Reformierakond lubas ju maad ja ilmad kokku, andis ka allkirja koos teiste erakondadega ja siis vilistas sellele? Mida siis sellises olukorras õigusriigi kohta saab öelda?

No see on minu hinnang, ma vastan teile väga otsekoheselt. Mina arvan, et tänase koalitsiooni juhterakond on käitunud sõnamurdlikult, ennekõike sõnamurdlikult, alguses lubades, inimesed planeerisid, nad teadsid, millega arvestada. Ka ma käisin kohtumas lasterikaste perede liidu erinevate organisatsioonidega, kus sõna otseses mõttes pered palusid, anusid, palun peatage valitsuse käitumine, meil on seda raha väga vaja, eriti maapiirkondade inimestel, kes ju peavad arvestama sellega, et ühistransport või ka liiklusvahendid ei ole nendele nii kättesaadavad kui linnaelanikele. Ja igati sooviti anda mõista, et palun tehke midagi, et seda toetust, mis on meile lubatud, ära ei võetaks, me oleme sellega arvestanud. Paljud pered jäid ka lapseootele just teades, et riik ootab panust Eesti riigi jätkusuutlikkusse. Iseenesest see lubamine ja siis sõnamurdmine oli kõige valusam hoop. Aga loomulikult, kui me tuleme ajas tagasi ja mõtleme selle peale, et siin saalis andsid enamus inimestest, saadikutest, allkirja peretoetuste tõusule, laste sündimuse toetamise tõusule anti allkirjad, siis minu küsimus on ka, et kas selliste vahenditega juhitaksegi riiki. Need on ju võimuliialdused. Võimu nimel lubame täna ja homme juba mõtleme ümber. See ei ole hea riigijuhtimise tava. Aga kui teie rääkisite õigustatud ootustest, jah, inimestele lubati, see seadustati ja järgmisel hetkel murti sõna ja võeti toetus ära. See on väga inetu praktika. See ei ole riigimehelik käitumine.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea Riina! Kui ma mõtlen selle debati peale, mida perehüvitiste nii tõstmise kui eriti äravõtmise juures praegune koalitsioon tegi, siis ma ei ole veendunud, et sellest probleemist lõpuni koalitsioonis aru on saadud. Räägitakse justkui, et meil on nagu see meede või seda kirjeldatakse sotsiaalpoliitika meetmena. Kuidas sul on tunne, kas inimesed on aru saanud, et tegelikkuses on see Eesti riigi kestmise ja sündivuse, iibepoliitika meede, meie ellujäämise ja allesjäämise küsimus, mitte ühe või teise pere heaolu küsimus ainult?

Aitäh, hea fraktsioonikaaslane Priit Sibul! Mul on jäänud tunne, et Reformierakond ei vastuta põhiseaduse preambulis öeldu eest ega ole seda enda jaoks läbi mõtestanud. Jääb mulje, et tegemist on erinevate ideoloogiliste väärtuste käsitlemisega nende poolt, kus nad ei näe, et meie oma Eesti rahvas peaks tagama oma jätkusuutlikkuse oma laste saamise ja üleskasvatamise näol, vaid nendele sobibki, nii nagu sotsiaalkaitseminister sotsiaalkomisjonis mulle tunnistas küsimuse peale, mis on tema lahendus, et lahendus on kontrollitud sisseränne. Aga vabandage väga, see ei ole kooskõlas põhiseaduse preambuli vaimuga, kus me oleme lubanud kindlas usus ja vankumatus tahtes seista Eesti riigi, eesti keele ja eesti rahvuse säilimise ja püsimajäämise eest. Seega see on mõttekoht, kui me mõtleme ka sellele ajale, kui kaks koosseisu tagasi siinsamas saalis võeti, prooviti vastu võtta rahvastikupoliitika põhialuseid, neid koos rahvastikuteadlaste ja demograafidega. Koostati, räägiti läbi, ma rõhutan, teadlastega koos tehti seda, et anda suund eesti rahva püsimajäämisele. Ka siis oli Reformierakonna liikmest selle töögrupi liige, kes ei tulnud kaasa lõpliku hääletusega ja ei toetanud seda. Selles mõttes on tõesti Reformierakond ajalooliselt näinud mingisugust teist visiooni, aga see visioon ei ole vastavuses Eesti põhiseaduse preambulis öelduga. 

Ja mul on väga kurb sellepärast, et me siinsamas Riigikogu saalis ei jõua kokkuleppele elementaarses, et eesti rahvas vastutab ise oma jätkusuutlikkuse eest. Kui me jõuame siin julgeolekuprobleemini, selleni, et kes läheb, relv käes, ühel päeval, kui näiteks meid oht ähvardab, Eesti riiki, keelt ja kultuuri kaitsma, siis kas teine rahvus, teist keelt kõnelev rahvus alati seda teeb? Me ei saa selle peale kindlad olla. Me oleme siiski näinud ära teistes ühiskondades, et teise kultuuri kandjad võivad osutuda nii sisejulgeoleku- kui ka pärast välisjulgeolekuprobleemiks.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Riigieelarves on ette nähtud muljet avaldavad summad, mis ühel või teisel moel edendava LGBT strateegiaid ja õigusi. Lisaks on olemas ka rida sihtkapitale, toon näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, mis jagab LGBT õiguste edendamiseks 3 miljonit eurot, siis võrdõiguslikkust edendavate asutuste võimekuse edendamise ja strateegiate väljatöötamiseks 4 miljonit eurot. Kas teile on teada, kas Eestis on olemas ka sarnaseid sihtkapitale, mis edendaksid näiteks peretoetusi või pereõigusi ja suurperede õigusi edendavaid strateegiaid?

Aitäh teile, lugupeetud Evelin Poolamets! Me oleme ju koos teiega juba mõned aastad tagasi, Jüri Ratase teise valitsuse ajal loonud Eesti Pere Sihtkapitali, mis seisis tegelikult pereuuringute, demograafiliste uuringute ja aluspõhimõtete väljatöötamise eest, aga paraku sellele asutusele ka Reformierakond väga julmalt on tõmmanud pidurit ja tõmmanud tikust tuld suurteks skandaalideks. Asjaolud, mis võib-olla ei olekski väärinud nii suurt hukkamõistu, vaid olid inimlikud eksimused, mille eest ka vabandati, mida ka tunnistati. 

Perepoliitikaga tegelemine ei ole olnud meie juhterakonna soov ja tahe. Ja nii ka aastal 2021, kui Jüri Ratase teine valitsus kukkus, kus oli rahvastikuminister selleks ametis, pakiti kokku ka see portfell ja pandi lihtsalt sotsiaalkaitseministri taskusse, kes siis kahe järgmise aasta jooksul kutsus kokku täpselt kolm rahvastikupoliitikateemalist valitsuskomisjoni, kus ei käsitletud kordagi demograafiat ega sündimusküsimusi ega meie madalat iivet ega probleeme, mis on seotud Eesti eest seismisega. Kahetsusväärne on see, et me tegeleme tõepoolest Sotsiaalministeeriumis kõige muuga, õiguspoliitikaga, aga mitte perepoliitika vundamendi tugevdamisega või selle uueks ehitamisega, milleks on kõik võimalused: teave, teadlased kahes ülikoolis on olemas, rahvastikuteadlased on olemas. Ja need on riigi signaalid. Seal suunatakse tähelepanu pigem mujale, tegeldakse asjadega, mis on kellegi jaoks olulised. Ega sellega peab ka tegelema, aga Eesti riigi jätkusuutlikkusele pööratakse ka minu hinnangul liiga vähe tähelepanu, aga samas tunnustan neid perepoliitikuid, kes Sotsiaalministeeriumis on, kes seda tööd siiski eest veavad ja hinges hoiavad. 

Aga mida ma küll ütleksin siis võib-olla nüüd, kui te küsite, kas midagi saaks veel teistmoodi teha, siis tõepoolest on võimalik teha ka kampaaniaid perepoliitika toetuseks. Ei ole ainult võimalik teha ühe või teise või kolmanda haavatava sihtgrupi toetuseks, alati on tarvis kõiki aidata, kõiki toetada, aga selle olulises vundamendiosas, et Eesti rahvas koosneb tegelikult peredest, emast, isast ja lastest, vot sellele tähelepanu tõmbamine on olnud puudulik ja pigem kõiksugu moevooludega kaasajooksmine on olnud esiplaanil.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Riina! Meid on valitud siia Riigikokku ilmselt selleks, et me tegeleksime õigusloomega, mis peaks tagama riigi ausa ja targa juhtimise. Tark juhtimine on see, ma arvan, kui me mõtleme pikemalt ette kui üks samm. Selle jaoks on indekseerimine ka loodud. Arvestades, et inflatsioon sööb muidu sissetulekud ära, siis on indekseeritud pension ja paraku ka meie palgad, riigikogulaste palgad, samas millegipärast ei taheta seda teha lastetoetuste puhul. Need jäävad ajale varsti jälle jalgu, jälle me tuleme siia tagasi ja hakkame arutama neid asju. Kas sulle ei tundu, et osa meie seast, Riigikogu liikmetest, lihtsalt ei saa ka aru sellest, milleks mingeid asju tehakse? Just nimelt, seda indekseerimist lastetoetuste puhul on täpselt samamoodi vaja, et lapsed saaksid mõistlikult toetust ja et ei jääks ajale jalgu see toetuse summa.

Aitäh, hea fraktsioonikaaslane Mart Maastik! Mulle tundub, et täpselt nii ongi, et osad inimesed ei suuda ennast asetada tavainimese kingadesse, ja seda just juhterakonna hulgas. Neid on kõige rohkem saalis. Ja see suhtumine, et pered ja lapsed ei vaja toetamist riigi poolt, ei vääri, et see on iga perekonna enda asi, see tõepoolest kõlab sellest ideoloogiast läbi. Aga nii see ei ole. 

Võib ju olla niimoodi tõesti, et ühte erakonda, juhterakonda ongi kogunenud selline hulk inimesi, kes saavad eluga nii hästi hakkama, et nad ei kujutagi ette, mis on teistmoodi hakkama saamine, mis on äärealadel elamine, mis on äärealal suurperega toimetamine, näiteks kui sul on kolm ja enam last, näiteks kui sul on 10 last, kuidas sa siis üldse logistiliselt liikuda saad. Sul on vaja bussi, et oma perega üldse liikuda. Sul on vaja võib-olla lisasõidukit, et lapsi viia huviringidesse. Nüüd, kui me oleme näinud, et käibemaks tõuseb, tulumaks, kõik maksud tõusevad, aktsiisid on tõusnud, me näeme, et kütuse hinnad, eks ole, ilmselt elukalliduse tõusuga tõusevad veelgi, leib, kõik toiduained on läinud kallimaks. Võib-olla ei saagi enam lapsi huviringi viia. Sul jääbki ainult elementaarne toit ja riided, mida sa saad oma perele lubada, aga sinna juurde mitte mingisuguseid huviringe, perega kooskäimisi, kusagil väljaskäimist. See on reaalsus ja see on äärealadel elavate perede igapäeva toimetulek. Ma ütleksin küll, et vähe on empaatiat, vähe on empaatiat juhterakonnal inimeste jaoks, kelle keskmine sissetulek ei ole isegi mitte Eesti keskmine sissetulek, vaid alla selle. Kindlasti on see nii. Ja just seepärast, et siin saalis ei pruugi seda arusaama olla, peamegi meie teised seisma selle eest, et lastetoetused saaksid indekseeritud, et nad oleksid kogu aeg kaasajaga vastavuses, mitte nii, et alates COVID-kriisist on üks kriis järgnenud teisele ja elukallidus on kordades tõusnud ja me ei tee sellest nägemagi või aru saamagi, et kusagil kellelgi, kes vastutab tegelikult Eesti jätkusuutlikkuse eest, kus kasvavad Eesti elu tulevased edasiviijad, on raske, on raske. Tegelikult see arusaam tavainimese hakkamasaamisest peaks olema iga rahvasaadiku südameasi ja pärisosa, sest ta on tulnud siia siiski kogu rahvast esindama, mitte ainult võib-olla oma valijat ja jõukamat või eliiti kuuluvat valijat.

Annely Akkermann, palun! 

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Te väga jõuliselt võtate sõna, et Isamaa ja Reformierakond ja lasterikkus. Kas te teadsite või panite tähele, et sellel ajal, kui Isamaa oli valitsuses 1990-ndatel, oli Eestis sündimus rekordrekordmadal, 12 000 last ja sündimuskordaja 1,3. 2000-ndatel, kui kehtestati Reformierakonna valitsuse ajal emapalk, hakkas sündimus aastas kasvama tuhande kaupa, 13 000, 14 000, 15 000, 2008. aastal 16 000. Ja kas te teate, et Eesti on üks paremaid kohti maailmas laste kasvatamiseks? Sotsiaaltoetustest on just lastega seotud sotsiaaltoetused maailma tipus. Kas te olete sellega kursis? Te nagu põhjate eelmiste valitsuste ja eelmiste aegade tehtud tööd maapõhja, kuigi toetused on üsna kõrged ja tulemused on üsna head.

Aitäh teile, lugupeetud rahvasaadik Annely Akkermann! See on teie hinnang mulle. Mina räägin teile faktidest, oma tööst siin Riigikogu liikmena, mida ma näen ja kuulen. 

Kas ma mäletan neid aegu? Mäletan küll. Mäletan aega, kui teie olite Isamaa liige, järelikult te teate neid fakte sama hästi kui mina ja teate, et Isamaa programmis on 30 viimast aastat olnud suurperede toetamise küsimus lahti kirjutatud programmilisena. Ma tean seda. Endise rahvastikuministrina tean ma statistikat. Aga ma tean ka kurba statistikat. Elevandiluutornis elajatele, kes võib-olla koonduvad siia suurlinna ja peavad ennast Eesti eliidiks, ei lähe korda, mis toimub äärealadel, ja nad on viimastel aastatel järjest võtnud vastu otsuseid, mis halvendavad lastega perede toimetulekut ja olukorda. 

Ja nüüd te räägite, et meil on ühed maailma parimad toetused ja need on just Reformierakonna toel ellu viidud. Mitte ainult Reformierakonna, vaid ka Isamaa. Kui me läheme nüüd juurteni, kust tuli emapalga idee? Minu andmetel on see tulnud siiski Isamaast ja Reformierakond suures tarkuses ja kavaluses tegi selle lihtsalt ära koos Isamaaga. Nii et see on tegelikult Isamaa juur jälle. Aga kui me räägime sellest, et meil on maailmas ühed parimad toetused, siis ma tuletan teile, proua Akkermann, meelde seda, et me oleme väike rahvas. Me oleme õrn rahvusriik. Ja kui teie sotsiaalkaitseminister räägib, et meie lahendus sündimuse parandamiseks on kontrollitud sisseränne, siis lubage mul temaga ja teiega mitte nõustuda, kui te täna nii arvate ja kui te oma isamaalistest juurikas te olete nii reformierakondlasest kasvanud, et teile ei lähe see enam korda, mis te kunagi ise mõelnud ja viljelenud olete.

Rohkem küsimusi ei ole, avan läbirääkimised. Andre … Vabandust, vabandust taas kord. Jälle torman. Palun Riigikogu … Aitäh, Riina Solman! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks, sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud liikmed! Hea ettekandja! Minu ülesandeks on täna teid tutvustada aruteluga, mis toimus selle eelnõu osas sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalkomisjon arutas Isamaa fraktsiooni ettepanekut 12. septembril sellel aastal. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid istungil Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Kadri Raid ja analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur.

Sotsiaalkomisjonis oli tõsine arutelu selle eelnõu ettepaneku üle ja kuna samal istungil oli ka mitmeid sarnase sisuga ettepanekuid, siis siin ei saa väga hästi eristada. Osa probleeme arutati juba eelnevate eelnõude käigus ära, nii et kogu komisjoni see istung oli peretoetustele pühendatud. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas sellel koosolekul, et arvestades riigieelarve hetkeolukorda, ei ole kahjuks võimalik suurendada püsikulusid lastetoetuste tõstmiseks indekseerimise näol. Samas mainis ta, et lapsed ja pered vajavad lisaks rahalisele toele ka teenuseid, raha suunatakse teenustesse, hooldus- ja haigushüvitistesse, laste ravi rahastamisse ja turvalisse elukeskkonda. 

Sotsiaalkomisjoni mitmed liikmed, mitte ainult opositsioonist, vaid ka koalitsioonist on teadlikud ja on mures praeguse kehva demograafilise olukorra pärast. Ja ka Sotsiaalministeeriumi esindaja Alis Tammur kommenteeris, et rahvastikuanalüütikuna leiab ta, et toetustel on suur mõju sündimusele, aga see mõju ei ole nii üks ühele, et iga euro lisamine koheselt sündimust suurendab. Ja ka teised komisjoni liikmed nentisid, et praeguse kehva demograafilist olukorda mõjutavad mitmed faktorid, mitte ainult pelgalt peretoetused. Ja siin on juba eelnevalt juttu olnud varasemast madalamast sündimusest 20 kuni 30 aastat tagasi ja ka koroonaviiruse pandeemia kahtlemata mõjutas nii sündimust kui suremust. 

Ja komisjoni esimees juhtis komisjoni tähelepanu, et Sotsiaalministeerium koostab suuremat analüüsi perepoliitika toetusmeetmete kohta ja see peaks valmis saama 2025. aastaks. Ja sellel koosolekul komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus, siin on küll 20. septembril 2023, aga täna ei ole 20. september, nagu kõik teavad, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees esineja. Ma tänan teid kuulamast!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! On küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Irja! Reformierakond jagab tihtipeale enne valimisi kondoome ja ilmselt tema leiab lahenduse sellega, kuidas iivet tõsta. Aga teie kui uus värske jõud, Eesti 200, tulite valitsusse praegu. Millega te tegelete? Võtate ära peretoetusi, lastetoetusi, võtate ära indekseerimisi. Milline on teie pikk plaan? Kuidas Eesti peaks sellest samast demograafilisest raskest olukorrast, mida te just äsja ka siin kinnitasite, välja tulema? Kuidas me oleksime jätkusuutlikud ka edaspidi, arvestades, et meie sündimuskordaja on praegu 1,41?

Aitäh, Mart! Te teate väga hästi, et ma esindan siin seda sotsiaalkomisjonis arutatut. Minu ülesandeks on ette kanda see, mis seal parasjagu arutlusel oli. Ma antud juhul ei esinda Eesti 200, ei kommenteeri ka tema seisukohti, aga hea meelega olen nõus seda teinekord tegema, meil kindlasti on plaan. Kondoome, ma arvan, Reformierakond jagas selleks, et vältida seksuaalsel teel levivate haiguste levikut. Ma usun, et see oli see mõte, aga ma ei tea täpselt.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Igati korrektne vastus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi kõrvu see, et te tõite välja komisjonis ühe argumendina, et toetuste indekseerimine tõstab püsikulusid. Aga tegelikult on ju indekseerimise mõte selles, et ta käib kaasas tuludega, koos palkadega, koos hindadega. Seetõttu on meil ka pensionid ju indekseeritud. Põhimõtteliselt, kui inflatsiooniga koos kasvavad ka tulud. Kas oli veel mõni argument, miks ei peaks peretoetusi indekseerima?

Aitäh küsimuse eest! Selle seisukoha esitas Sotsiaalministeeriumi esindaja Kadri Raid ja mina kandsin selle teile ette. Ma ei mäleta ega lugenud ka protokollist välja, et keegi oleks Kadri Raidi käest küsinud niisugust küsimust, nagu teie praegu siin küsite. Minu parema mäletamise järgi komisjonis seda niisuguses võtmes ei arutatud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, hea kolleeg sotsiaalkomisjonist Irja Lutsar! Olen väga tänulik teile ka sotsiaalkomisjoni töö eest, alati selline heatahtlik ja konstruktiivne saadik, kellega seda asja arutada. Aga palun kommenteerige natuke ka seda poolt, millised need hääletustulemused olid. Me ju tegelikult küllaltki kirglikult arutasime seal ja me tegelikult ei olnud ju üldsegi üksmeelel. Äkki toote ka need põhierisused välja?

Aitäh! Minu arust need kaks ettepanekut, mida komisjon tegi, et tulla suurde saali ja määrata ettekandjaks mind, need olid konsensuslikud otsused. Seda ma ka oma ettekandes ütlesin ja see niimoodi on ka protokollis kirjas. Nagu sa, Riina, mäletad, sellel istungil oli palju sarnaseid perepoliitikat puudutavaid eelnõusid ja selle tõttu ma ise olin ka nagu segaduses, et mida me soovitasime, aga niimoodi oli jah protokolli järgi.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli esmalt Andre Hanimägi.

Lugupeetud juhataja! Head saadikud! Keskerakond toetab seda algatust. Ja kui me vaatame, kuhu selle algatuse juured ulatuvad, loomulikult võib öelda, et see on alati olnud Eesti väga suur probleem, väga suur murekoht, kuidas Eestis sünniks rohkem lapsi. Ma arvan, et see on meile kõigile üks kõige olulisemaid missioone siin saalis: tagada see, et Eesti riik püsiks ja Eestis oleks palju Eesti lapsi, kes siis tulevikus on loomulikult maksumaksjad ja need, kes seda riiki üleval peavad, kui meid ei ole. 

Nüüd, küsimus lähemas perspektiivis on ju see, mis toimus kevadel. Veel enne valimisi oli tänases koalitsioonis kaks kolmandikku neid, kes ütlesid, et lastetoetused peavad olema vähemalt 150 eurot. Keskerakond oli siin isegi tagasihoidlikum. Kui on süüdistatud alati, et opositsioon näeb kusagil rahamägesid, siis meie ütlesime, et iga laps peaks olema vähemalt 100 eurot. Ometi on täna koalitsioonis need kaks erakonda, kes ütlesid, et 150 eurot peaks olema, pluss indekseerimine. See oli valimislubadustes kirjas. Need inimesed, kes läksid valima selle aasta märtsis, valisid nende lubaduste toel tänase Riigikogu koosseisu ja tänase valitsuse.

Mis juhtus pärast valimisi? Pärast valimisi oli olukord tavapärasest veelgi hullem. Sest võib öelda, et valimised ongi selline pudrumägede kokku lubamine ja ega kõike ei saagi teostada. Ja see on, ma arvan, Eesti inimestele juba enam-vähem pea et selline arusaam: noh, okei, kõike valimisplatvormist kindlasti ei teostata. Aga sellist olukorda, kus tehakse lausa vastupidi, üldjuhul ei ole olnud. No ei olegi olnud, eriti sellises küsimuses. Selle asemel, et peretoetusi tõsta, seda hoopis langetati. Muudeti otsust, mis tehti mõned kuud tagasi, mõned kuud enne valimisi. 

Siit me jõuamegi ka tänase otsuse eelnõuni. Loomulikult ei ole raha, nii nagu ka siin mainiti, üksüheses seoses sündimusega. Aga kindlasti on väga tugev seos kindlustundega. Aga Eesti perede kindlustunne sai sellel kevadel tohutu löögi. Sellepärast et valitsus, keda nad äsja olid toetanud, tegi otsuse, mis võttis neilt hoopis raha ära. See tähendab, et tulevikus võiks küsida, kas ma saan ikka olla kindel, et see lapsetoetus, mis on praegu 800 eurot, ikka on järgmisel aastal nii. Kas see on ka ülejärgmisel aastal nii? Olukorras, kus me ei tea ju, mis seis on majanduses, me ei tea, mis seis on välispoliitiliselt julgeolekus. 

Ja kogu see kahtlustunne loomulikult mõjutab ka pereplaneerimist. Me oleme siin rääkinud selles saalis väga palju ka majandusest ja ettevõtlusest. Ja ma tõmbaksin selle samasuguse paralleeli. Ettevõtjad ütlevad samuti ju: sõbrad, ainuke, mida me isegi tahaksime – me ei taha mingeid suuri toetusi ega hüvitisi, me tahaksime stabiilsust, me tahaksime kindlustunnet, me tahaksime aru saada, mis järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal või viie aastaga juhtuma hakkab, et me saaksime planeerida. Ja pereplaneerimine on täpselt samamoodi. Inimesed täna on eriliselt just vaatamas seda, kas ma suudan oma lapsele pakkuda head haridust ... 

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

… head huviharidust ja kõike seda, mida ta väärib. Aga kui me vaatame tänast majanduse seisu ja inflatsiooni ja hindasid poodides, siis tekivad päris suured küsimused, kas ma ikka julgen. Kas ma ikka julgen perelisa teha? Kas ma ikka julgen oma peret kasvatada olukorras, kus minu töökoht on võib-olla küsimärgi all, hinnad tõusevad, ja mis kõige kurvem, ka riik ise ei anna mulle mitte mingisugust kindlustunnet? 

Ja selle koha pealt on indekseerimine kahe plussiga. Esiteks olekski positiivne see, et me annaksime peredele selle kindlustunde, et lastetoetused kasvavad, sõltuvalt hinnatõusust, neid indekseeritakse nii nagu pensione ning ei ole seda kartust, et ühel hetkel tuleb riik ja ütleb: "Aga teate, sõbrad, te peaksite ikkagi vähemaga hakkama saama." Nii nagu juhtus kevadel, see ei ole utoopia. 

Teine suur pluss on, ma arvan, poliitilisele kultuurile. Sest see, mis juhtus tegelikult kevadel, oli riigile ja sellele saalile häbiplekk, piinlik. Sellepärast, et Eesti pered jäid kahe tule vahele. Esimeseks jäid nad selle tule vahele sellepärast, et justkui said väga suured toetused. Oh, näed, suurpered saavad nii palju raha! See oli esimene selline tuli, mis nende peale langes. Teine oli seesama, kui tehti otsus ümber ja võeti raha ära. Tegelikult olid lapsed ja pered siin saalis ja ühiskonnas poliitilise kempluse mitte vahend, vaid need, kes jälle tule vahele jäid. 

Ma arvan, et peaksid olema mingisugused küsimused, mis ei ole poliitilised – selles mõttes, et need ei sõltu sellest, kas sa oled vasakpoolne, parempoolne või tsentrist, vaid me peaksime kõik koos mõtlema, kuidas neid küsimusi lahendada. Ma arvan, et demograafia on kindlasti üks nendest, kus ei sõltu absoluutselt vaade, kas sa oled ühele või teisele poole kaldu, vaid me peaksime kõik [olema seda meelt] – ja ma usun, et me kõik seda niimoodi mõtlemegi –, et Eesti laste arv peab kasvama. Ja kõik need otsused, mis sellele veidigi kaasa aitavad, on head otsused. Ja sellepärast me seda ka toetame. Suur aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Järgnevalt Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kaasamõtlejad, kellel süda valutab Eesti laste olukorra pärast! Ma alustan siiski sellest, et tõepoolest on ka teisi väärtusi, mis panevad perekonnad lapsi saama, ja vastupidi, on olemas propagandistlikud ideed, mis hirmutavad inimesi laste saamisest eemale. Ja siin oleme dramaatilistes olukorras. Reformierakond, kes tõepoolest on oma helgematel hetkedel olnud emapalga poolt, on pannud leivad ühte kappi vasakäärmuslastega. Ja sellel on tagajärjed, sellel on tagajärjed riigieelarves. Seda raha ei ole ega tule, kõik kannatavad: õpetajad, pensionärid, lapsed. Kõik kannatavad sõgeda majanduspoliitika pärast, sest te teete Greta Thunbergi kogu Eestile. Lõpetage ära! 

Sellel propagandal on tagajärjed, eriti noorte mentaliteedile. Tsiteerin Ekspressi artiklit 2023. aasta maist. Ja ma olen ise selliseid argumente kuulnud kooliõpetajana. No miks siis Liisa lapsi ei taha? Esimene põhjus on raha. On vaja vabadust, rahalist vabadust. Teine põhjus on kapitalismi viha. Ei tahaks tuua siia ilmale ühte inimest juurde, kes peab sellesama jama sees surmani töötama. Punamusta kapitalismi vastast raevu köetakse siin Eestis ka üles. Kolmandaks, kliima. Mitte ükski kliimaraport ei anna inimkonnale lootust. Isegi kui Eestis on praegu okei, me ei upu kohe ära ja joogivesi otsa ei saa, siis tegelikult on see ka meie probleem, et Bangladesh upub. 

Nii et selline maailmalõpu propaganda, mida Jevgeni Ossinovski ja tema vasakäärmuslik erakond siin lõputult promob, hirmutab inimesi laste saamise eest. Sektantlik maailmalõpu paanika külvamine, eriti hull on rohepöörde paanika. Reaalne mõju noorte mentaliteedile ja nüüd näitavad seda ka uuringud, et teatud vanusegrupid tahavadki vähem lapsi saada. Kuigi reeglina tahavad Eesti pered palju rohkem lapsi saada, kui nad tegelikult saavad. 

Nüüd siis indekseerimise juurde. Vaatame inflatsiooni. 2022. aasta mais võrdles Statistikaamet hindu 2021 omadega. Torugaas oli kallinenud 217%, elekter 146%, bensiin 40%. Ja veel praegu, septembris räägime sellest, et toiduained kallinevad 9%. See 25%-line inflatsioon on nüüd õnneks läbi, aga see löök on peredel saadud. Nende raha on ära sulanud, nende toetused, mida ei indekseerita, on kokku kuivanud. See on suurtele peredele, ka kahe lapsega peredele, ka ühe lapsega peredele suur löök. 

Nii et kui tahetakse riigivõimu autoriteeti tõsta, siis ei indekseerita ainult riigikogulaste palkasid ja ministrite palkasid ja kõrgemate riigiametnike palkasid, vaid alustame lastetoetuste indekseerimisest. Kelle eest me siin majas siis võitleme? Kas iseenda eest või Eesti inimeste eest? Ja pahatihti tundub, et paljud võitlevad iseenda eest, oma kohakese eest nagu peaminister, kes on kõikides punktides läbi kukkunud, kõikide valedega vahele jäänud, idavedudega vahele jäänud. Ta võitleb iseenda poliitilise tuleviku eest, aga lammutab oma parteid ja laseb allavett Eesti laste heaolu. 

Rõhutan, õigustatud ootus on väga oluline õigusprintsiip. See omamoodi liigutav kõikide erakondade solidaarsus sellel hetkel, kui me kirjutasime alla lasterikaste perede toetusele, see oli väga liigutav hetk, vaatamata kõikidele vaidlustele selles osas, nii nagu ka riigikaitse teemal, oleme me olnud ühtsed. Aga selle ühtsuse lõhkus Reformierakond ära. Ta ei taha ja ta ei taha põhimõtteliselt lasterikkaid peresid toetada, ta ei taha indekseerida, aga küll on vaja mingit küüru ära kaotada. 

Hea kolleeg, aeg on täis. Kas on soovi saada lisaaega?

Palun lisaaega.

Kolm minutit, arvestades sellega, mis on juba kulunud.

Nii et meil on hädavajalik olla süsteemselt mõtlev. Mitte ainult riigikogulaste, mitte ainult ministrite palgad ei pea olema indekseeritud, vaid ennekõike lastetoetused. Ja mitte ainult solidaarsuse ja õigluse mõttes, vaid ka äärmiselt pakilise probleemi tõttu. Meil on sajandi madalaim sündivus. Kui meil on kuskil probleem, siis siin on probleem, mitte mingid Bangladeshi üleujutused. Ookeanide pind ei ole millimeetrit ka tõusnud, see on lihtsalt paanika külvamine. Aga Eestis on sellel tagajärjed: eesti noored ei taha lapsi saada.  

Nii et väga suur vastutus on igal sõnal. Nii nagu ka Siim Kallasel, kes siitsamast puldist ütles, olin täiesti sõnatu pärast selle kuulmist. Kuidas ta ütleski? See on talibanlik suhtumine, et eesti naine on nagu vasikas, nagu Talibani perekond, kes peab igal aastal ilmale tooma ühe vasika. Vaat see võtab kokku tegelikult Reformierakonna mõtlemisviisi perekondade suhtes. Ja kui enam muu ei aita, siis toome sisse ükskõik kust kohast, Kongost, Bangladeshist või mujalt. Aga vaat, kui Eesti lapsed saavad raha, vaat siis tõmbame pidurit, peaasi et küürudest lahti saaks. Aitäh!

Aitäh! Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad ja need, kes meid jälgivad rõdudelt, aga ka interneti vahendusel! Mina tulen ikka veel selle teema juurde tagasi, et meil on täna harukordne võimalus taastada indekseerimine lastetoetustele. Me juba oleme siin saalis korduvalt kuulnud, hea kolleeg Andre Hanimägi ka meenutas, et valitsusliidu kolmest erakonnast kaks, erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, lubasid oma valimisprogrammides lastetoetuste indekseerimist. Erakond Eesti 200 valimisprogrammis on fikseeritud: "Väärtustame iga last. Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhised peretoetused kõikidele peredele." Hea Eesti 200, kes sa kuulad mind praegu sidevahendite kaudu, kuna ma saalis sind ei näe. Tule aita teoks teha see oma programmiline lubadus. Täna on võimalus siin saalis hääletada eelnõu poolt ja taastada peredele lubatu ehk siis toetuste indekseerimine, et lastel peredega oleks turvaline kasvada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammis on fikseeritud: "Tõstame lapsetoetuse 150 euroni alates esimesest lapsest. Iga laps on võrdselt oluline, indekseerime lapsetoetuse tõusu. Nii tõuseb lapsetoetus edaspidi iga aasta automaatselt." Hea Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige, kui sa kuuled mind sidevahendite kaudu, tule peagi saali ja aita oma programmiline lubadus ellu viia. Ära kohku koalitsiooni juhterakonna, Reformierakonna lastega perede vastalisusest, sest nagu me teame, ega siis ainult lasterikaste perede olukorda ei halvendatud. Meil võeti ära huvihariduse toetus, meil võeti ära tulumaksuvabastus alates teisest lapsest, abielude tuludeklaratsiooni võimalused, kõigi lastega perede olukorda halvendati.  

Selle praeguse koalitsiooni poliitika, kui sa seda tagasi ei pööra, hea sotsiaaldemokraat ja hea Eesti 200-lane, siis see tähendab seda, et te halvendate lastega perede olukorda järsult. Meie Isamaas ja ma usun, et ka siin inimesed, kes meid kuulavad Keskerakonna fraktsioonist, EKRE fraktsioonist, me selle lähenemisega nõustuda ei saa. Ja me teeme veel kord Vabariigi Valitsusele ettepaneku seda eelnõu toetada ja see eelnõu, mille me juba algatanud oleme: hakkame taas lapsetoetusi indekseerima. Sest tõusvate maksude valitsus halvendab täna inimeste toimetulekut ja käekäiku ja lastega perede olukord seatakse ohtu, nende turvatunne langeb.

Aga mida ma veel sooviksin öelda? Siin hea kolleeg Annely Akkermann Reformierakonnast meenutas aega, kunas kehtestati meil esimest korda vanemahüvitis. Iseseisvuse taastamisest möödunud ajaga on aga sündimus drastiliselt vähenenud. Ka siis, nagu Annely Akkermann viitas, nägi ilmavalgust vähem lapsi ja midagi tuli ette võtta. Kuigi vanemahüvitise idee vastased tulid, tulevad täna välja tuttavate ja kõlavate argumentidega, et lapsi saadakse ainult selleks, et ei peaks tööl käima ja nii edasi, siis kuulake, mida ütles Siim Kallas, keda siin eelnevalt tsiteeriti Talebani meenutamas ja sünnitusmasinaid meenutamas, mida ta ütles 8. oktoobril 2003: "On ebainimlik ja totalitarismile omane, et meie oponendid tahavad naised jagada kahte kasti. Need, kes toetuste toel sünnitavad, ja töömesilased, kes neid oma teenistuse kaudu teenindavad. Iga tõsine eelnõu sünnib kokkuleppedemokraatia tulemusena. Nii ka vanemahüvitise eelnõu. See on samm lasteta maailma tragöödia vältimise suunas."  

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Nii on Siim Kallas öelnud, et lasteta maailm on tragöödia, omal ajal, kui sündimus oli madalseisus. Ta on väärtustanud sündimust ja toetanud vanemahüvitise kehtestamist, mis, nagu me teame, ei olnud ka nende enda erakonna idee, aga viidi küll tänuväärselt nendega koos ellu. Ja Reformierakond on kodulehel ka uhkeldanud sellesama meetmega: "Vanemahüvitis andis kindlustunnet, et riik suudab rahvastiku vähenemise protsessi sekkuda." Nii on Reformierakond öelnud ja vahepealsed 20 aastat on meie demograafiat märgatavalt muutnud, kuid Signe Riisalo aetav demograafiaküsimus on muutunud. Tema ütleb sotsiaalkomisjonis, et madala sündimuse lahendab ära hoopiski kontrollitud sisseränne. Sellega meie nõustuda ei saa.

Ja koalitsioonierakonnad, te lubasite oma programmides toetused ühtlustada, nii nagu oli Isamaa ettepanek: igale lapsele võrdselt 100 eurot. Te ei täitnud oma lubadusi. Teeme nüüd siis selle ära. See on teie võimalus näidata, et te hoolite tegelikult Eesti peredest. Lapsetoetuse indekseerimine aitab lapsevanematel paremini toime tulla lastega seotud kulude kandmisega praeguse kiire elukalliduse kasvu tingimustes. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks kasvanud 2019. aasta algusega võrreldes ligi 40%. Ja vaatamata lapsetoetuste summa suurenemisele on 2023. aastal ostujõud elukalliduse tõusu tõttu juba praegu väiksem, kui see oli 2019. aastal. Hinnakasv ei ole lõppenud, see jätkub ning toetuse samaks jäädes langeksid pered vaesuslõksu, paljud pered, mitte kõik jõukamad pered, kes hakkama saavad, neid see võib-olla ei puuduta. Aga meie teiega peaksime toetama kõiki peresid, kus kasvavad lapsed, ja andma neile võimaluse ilusamaks tulevikuks, kui see praegu nende tagasi pööratud otsuste tõttu juhtumas on.

Head koalitsiooni- ja opositsioonierakonnad, kutsun teid toetama eelnõu 138. Aitäh!

Suur tänu! Tanel Kiik, palun! Aa. Vabandust, kuna saavad läbirääkimistel osaleda üksnes fraktsioonide esindajad, kahjuks selline jah, kuna te olite kirjas, ma nägin, aga teadmata põhjusel te lahkusite saalist vahepeal, nii et Andre võttis selle au endale. 

Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhin veel kord tähelepanu, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 138 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima" eelnõu (138 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 138 OE ei leidnud toetust. Sellega oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on … Aga üks hetk. Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma sain aru, et see on kompensatsiooniks selle eest, et ei saanud läbirääkimistel osaleda. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Eks ma raske südamega olen leppinud sellega, et Riigikogu sõnavõtud on piiratud, ja püüan selle teadmisega elada. 

Aga küsimus teile on hästi lihtne. Viimane eelnõu sai nüüd 27 poolthäält ja 0 vastuhäält. Teatavasti selleks, et ta oleks nagu ametlikult läbi läinud, oleks vaja 51. Aga moraalselt andis ju Riigikogu saal väga selgelt oma hinnangu sellele. Ehk Riigikogu liikmed domineerivas enamuses hääletusel osalenutest, võib lausa öelda, sajaprotsendiliselt toetavad lapsetoetuste indekseerimist. Kas tegelikult Riigikogu poolt on võimalik saata kas teie allkirjaga näiteks kiri Vabariigi Valitsusele, sotsiaalkaitseministrile, et tuua ära, et kui Riigikogu arutas üle tunni aja tõsiselt seda otsuse eelnõu, mis on sisuline otsuse eelnõu, ja tegelikult parlamendiliikmed selgelt toetasid, et valitsusel oleks moraalselt õige ja korrektne hakata tegutsema, isegi siis, kui juriidiliselt seda kohustust ei tule? Kas te olete nõus sellise kirja saatma või muul viisil selle info edastama valitsuse liikmetele?

Aitäh, hea kolleeg! Kahjuks ei saa teie ettepanekuga arvestada, sellepärast et Riigikogus on jätkuvalt 101 liiget. Nii et 27 väljendasid oma toetust, aga mul puudub ettekujutus, mida arvavad 74 Riigikogu liiget, ja neid on oluliselt rohkem. (Hääl saalist.) Ja viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma puudutaks praegu põhiseaduse § 73, mida eile Isamaa saadik Helir-Valdor Seeder mainis. Nimelt sätestab see seda, et Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Ma tahaksin väita seda, et praegune saal hääletas ju poolthäälte enamusega ära. Siin peaks olema praegu selline moment, et see otsuse eelnõu tuleks mitte tagasi lükata, vaid vastu võtta.

Aitäh, hea kolleeg! Kahjuks olete te maha maganud ka eilse debati selle istungi alguses. On ka põhiseaduse § 103, mis ütleb, et Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Ja antud juhul ei ole küll vähimatki kahtlust selles, et soov on olnud algatada eelnõu. 

Head kolleegid, läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele elektri üldteenuse klientide universaalteenuse hinnalt börsipõhisele hinnastamisele viimiseks" eelnõu (244 OE) esimene lugemine. Taas on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamust selle otsuse vastuvõtmiseks. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Lauri Laats!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Ma olen teie ees hästi olulise küsimusega ja tegelikult see küsimus puudutab 200 000 elektritarbijat. Me kõik mäletame 2022. aastat, millal elektrihinnad olid kõrged. Siis Vabariigi Valitsus võttis otsuse vastu ja kujundas seisukoha ja pakkus leevendust inimestele universaalteenuse näol. Kuigi tõesti, universaalteenuse hind kujunes lõpus päris kalliks, lausa 19,24 senti kilovati eest, aga see oli siiski suur leevendus, vaadates seda olukorda, mis kolm kuud kestis. Ja tegelikult see hind pakkuski leevendust ainult kolmel kuul ja peale seda hakkasid ka hinnad langema.

Ja vaadates praegu börsil toimuvat ja ka viimase 12 kuu hindu, arvestades praegust kehtivat universaalteenuse hinda, mis on 19,24 senti, ja börsihinda, mis on kuu lõigetes küll erinev, aga siiski see on 2,5 korda soodsam. Ehk siis meie ettepanek ongi Vabariigi Valitsusele, et Vabariigi Valitsus töötaks välja meetme, mehhanismi, kuidas kõik inimesed ehk elektritarbijad, keda on 200 000, viia üle universaalteenuselt börsipaketile. Selleks on vaja muuta seadusi. Loomulikult kogu selle protsessi raames oleks vaja läbi viia ka analüüs, kas selline meede, universaalteenuse hinna kujundamine, see oli kooskõlas kõikide seadustega ja võimalustega. Ja loomulikult tuleb ka välja kujundada mehhanism, mis töötaks ka vastupidisel viisil, ehk siis, kui börsihinnad peaksid minema kõrgemaks kui universaalteenus, siis inimesed saaks ehk elektritarbijaid saaks ka automaatselt üle viia soodsamale paketile. 

Ja vaadates praegust olukorda, siis paneb imestama, et Vabariigi Valitsus küll suudab tõsta erinevaid makse väga kiiresti, aga kui pakkuda leevendust elektritarbijatele, siis seda oskust neil ei ole. Juba üle 10 kuu kestab olukord, kus 200 000 elektritarbijat maksavad 2,5 korda rohkem elektri eest, kui nad võiksid maksta. Ja kui ma toon näite siia, mis see siis reaalselt ka rahas tähendab, siis ka Eesti Energia on omalt poolt välja toonud need tarbijad, on ka välja toonud nende tarbijate keskmise kulu, milleks on 224 kilovatti tunnis kuutarbimine, ja nende arvutuste kohaselt, kui võtta aluseks universaalteenuse tariif 19,24 senti, siis nemad kulutavad iga kuu keskmiselt 44 eurot. Kui nüüd tuua praegu kehtivaid börsihindu, võtta siis 12 kuu keskmise, siis needsamad 200 000 elektritarbijat maksaks sama koguse eest, mis on 224 kilovatti tunnis, see on see keskmine tarbimine, 20 eurot. Ehk siis võrdluseks: 44 eurot versus 20 eurot. 

Küsimus, mis kerkis ka majanduskomisjonis, kes need kõik need inimesed on ja miks nad siiamaani ei ole läinud soodsamatele pakettidele. No eks tuleb siis minna tagasi selle perioodi, kus kehtestati universaalteenus ja kuidas kehtestati. Kõik me mäletame, et meile saadeti kirjad Eesti Energia poolt või siis mõnelt teiselt ettevõttelt, kus anti teada, et on kehtestatud universaalteenuse hind ja kõik, kes ei soovi selle universaalteenusega liituda, siis andke palun teada. Ja väga paljud seda tegid. Aga väga paljud ka andsid teada, et nad soovivad, ja kui isegi teada ei andnud, siis igal juhul viidi üle universaalteenusele. Ja miskipärast seda nii-öelda tagurpidi protsessi ei ole võimalik rakendada, kuna antud olukorras vastavad seadusepügalad puuduvad. Nüüd siis, kui see kõik toimus nii automaatselt, siis me peame tegema sellest järelduse, et need väga paljuski need inimesed, kes selle kirja said ja keda viidi siis automaatselt üle universaalteenusele, on väga suur tõenäosus, et nad seda kirja ei ole näinudki ega lugenudki. Kellest ma räägin? Ma ikkagi räägin tõenäoliselt vanematest inimestest, kellel võib-olla ei ole arvutioskust või ei ole isegi elektronposti. Ma räägin inimestest tõenäoliselt, kes elavad võib-olla maapiirkondades ja samuti ei ole oskust kasutada arvutit või siis jällegi ei ole elektronposti. Ehk see elanikkond, kes on haavatavam. Ja praegu haavatavam elanikkond maksabki tegelikult 2,5 korda rohkem elektri eest ja see ei ole normaalne. 

Et jõudes tagasi selle juurde, et Eesti Vabariigil oli küll võimalus hästi kiiresti võtta otsuseid vastu, mis puudutavad maksutõuse, see tehti ju usaldushääletusega, väga kiiresti toodi saali, koalitsioonisaadikud kinnitasid ära, otsused olid tehtud. Me ei suuda ära lahendada tegelikult riigi jaoks mitte kõige suuremat probleemi, olemuselt on ta küll suur probleem, aga just tehnilise poole pealt. Ja selleks on kulunud rohkem kui 10 kuud ja ma ei näe ka siin praegu, et Vabariigi Valitsus oleks kiirendanud seda protsessi ja kahjuks praegu see nii on. Ehk siis Keskerakond kindlasti soovib kiiremas korras üle viia peaaegu 200 000 elektritarbijat odavamale tariifile. Seda peaks tegema Eesti Vabariigi Valitsus väga kiiresti. Ja see ongi eelnõu sisu. Nii et palun toetada. Aitäh teile!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Küsimus on natuke laiem. See konkreetne otsuse eelnõu on igati positiivne, seda loomulikult toetan, olles ka fraktsiooni liige, kes selle algatas. Aga kuidas te hindate tegelikult tervikuna praeguse valitsuse sellist energeetikapoliitikat? Kas te näete, et siin on nagu selge arusaam, selge siht, selged eesmärgid, selged investeeringud, rahastusmudelid, või meenutab see pigem sellist, nagu me nägime just, perepoliitika arutelu, kus enne valimisi tõstame toetusi, pärast valimisi langetame neid, räägime, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, ja võtame inimestelt ja lastelt raha ära. Või ka hariduspoliitika, kus lubame 120% keskmisest palgast õpetajate alammääraks, tegelikkuses seda ei tee ja veel mõnitame neid õpetajaid, kes julgevad streikima minna. Kuidas energeetikapoliitika sellesse pilti sobitub? On ta pigem nagu haridus- ja rahvastikupoliitika või on siin valitsusel mingi selge plaan, siht või visioon?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus! Tegelikult peab tõdema, et suuremat pilti Eesti Vabariigi Valitsusel ees ei ole ikkagi. Ja mis suunad täpselt võtta selleks, et tagada varustuskindluse tarbijale? Ega ka ei ole. Arutelude käigus, on need siis eelarve erikomisjonis, majanduskomisjonis, on ka Kliimaministeerium poolt tõdetud, et suurem plaan tuleb alles 2025. aastal. Samas me teame väga hästi, et ega meil aega oodata ei ole ja me peame tegema praegu otsused. Ja see loomulikult puudutab suuresti rohepööret, mis suuna me võtame, kas me hakkame rohkem arendama siis maismaatuulikuid, meretuulikuid, päikesepaneelid on kindlasti üks teemakoht. 

Minu arust kõige suurem küsimus, mis on siiani lahendamata, üldse ei ole ka häid vastuseid, kuidas kogu seda elektrit salvestada. See tehnoloogia on praegu lapsekingades. Tegelikult järgmine väga-väga suur küsimus on juhitavad võimsused ja mis on see tooraine, millest me saame juhitavaid võimsusi. Selge on see, et me ainult roheenergiast siin kogu energiasüsteemis ei piisa ja igal juhul tuleb veel leida kahele olulisele küsimusele lahendusi: kuidas salvestada ja kuidas tagada juhitavaid võimsusi. Nii et kui lühidalt öelda, siis see poliitika on täiesti puudulik.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, see on väga hea otsuse eelnõu ja minu arust vajab see väga tugevat toetamist, sest elu ongi tõesti näidanud ka seda, et väga paljud on kas mitteteadmisest või või ka siis otsustamatusest jätnud endid sinna universaalteenusele. Aga elu on ka näidanud seda, et see börsihind on läbi aasta kõige soodsam olnud, nii et selle kasutamist võin julgelt soovitada. Aga minu küsimus on selles, et kas universaalteenuse hind on liiga kõrge ja kas seda on ka näha, et seda võidakse ka alandada?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus. Noh, vaadake, tuletame nüüd meelde seda perioodi: 2022 oktoobrikuu oli see, kus võeti otsused lõplikult vastu ja üleminek oli võimalik ja kujundati ka universaalteenuse hinnad. Ja loomulikult see oli tunduvalt kõrgem, kui oli nii-öelda elanike lootus ja ootus. Ja kui vaadata nendele tolleaegsetele börsitariifidele, kui me võtame kokku nii öö- kui ka päevase tariifi, siis hinnad olid seal kuskil 24–25 juures. Ehk siis leevendus tuli oma 5 või 6 sendi jagu kilovati kohta.

Noh, võibki öelda, et väga suurt leevendust ei olnud, aga seal lisaks sellele universaalteenusele oli ka üleüldine toetus ja see loomulikult natuke ikkagi leibkondi abistas. Nii et igal juhul praegune olukord, arvestades ka majanduse olukorda, kui me vaatame üleüldiselt, meie energia tarbimine on tegelikult üks kolmandik ju vähenenud. Ja mis see tähendab ja mille arvelt see on vähenenud? See on eelkõige loomulikult vähenenud tööstuse arvelt. Ja kui me näeme seda, et meil elektri tarbimine tööstuse arvelt on vähenenud, see tähendab seda, et tööstus on allakäigul ehk siis see on seesama, mis väljendub ka majanduse olukorras ehk siis majandus on ju tegelikult väga halvas olukorras.

Ma kindlasti rõõmustaks ja ma arvan, et ka teie siin, head kolleegid, kui järsku hakkaks meil elektri tarbimist rohkem olema. See tähendab ka seda, et tööstused lähevad uuesti käima ja see annab ju ka päris hea tõuke ka majandusele, aga paraku on nii, et me juba kuuendat kvartalit jälgime, kuidas elektri tarbimine langeb ja kuidas ka majanduse näitajad langevad. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! No me mäletame seda situatsiooni, jaa, eelmine aasta, kus siis Kaja Kallase eelmine valitsus, mis äsja-äsja oli kogunenud, lubas tohutut elektriturureformi. Välja tuldi parasjagu kobarkäkiga ehk seesama universaalteenus, muud varianti ei olnud. Isegi tookord meie toetasime seda kiiret sisseviimist, et võtta riskid maha. Aga peale seda mis juhtus? Kaja Kallas hoiatas, et kohe kustuvad üldse lambid ära. Siis kogu see retoorika valitsuse poolt oli selline, mis tegelikult inimesed pani kartma täielikult oma tulevikku. Sellepärast väga paljud muidugi universaalteenusega ühinesid. Aga kas te oskate hinnata, kui palju siis selle aasta jooksul inimesed võrreldes börsihinnaga kokku on maksnud rohkem, ka väikeettevõtjad, mõned kohalike omavalitsuste asutused, kes ühinesid, ja miks seda kevadel juba ära ei kaotatud?

Aitäh, hea küsija! Need arvud on täitsa olemas. Tegelikult, kui me liidame ja teeme väikesed arvutused nende tariifide osas ja tarbijate osas ja võtame ka keskmised tarbimised, mis on välja ilusti toodud, siis 200 000 elektritarbijat, kes on praegu universaalteenusel, maksavad kuus 8 miljonit 800, noh jämedalt. Ja kui needsamad tarbijad oleks börsipaketis, siis keskmiselt nad maksaks alla 4 miljoni. Ja kui me räägime kogu sellest perioodist, mis on 10 kuud, siis üle makstud tarbijate poolt on oma 40 miljonit. See 40 miljonit on see koht, kus on võetud tegelikult jällegi meie tarbijate taskust. Ja ma kordan üle, et ma arvan, et tõenäosus, et need 200 000 elektritarbijat, kes on praegu siiani universaalteenusel, need ei ole kõige jõukamad inimesed. Tõenäoliselt, nii nagu ma ütlesingi, et need on inimesed võib-olla maalt, need on eakamad inimesed, kellel ei ole arvutioskust, et kogu selle protsessi läbi teha. Eks ikkagi võeti seda raha jällegi kõige nõrgematelt ja see teebki selle probleemi veelgi suuremaks. Ja seetõttu me olemegi siin ja Keskerakond on ka selle ettepaneku teinud, et anda valitsusele see ülesanne, et võimalikult kiiresti need 200 000 tarbijat, peaaegu 200 000 tarbijat viidaks üle börsitariifile.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Need numbrid, mis te ütlesite, et on nii-öelda ülemakstud, on päris suured. Aga ma püüan ka elus alati vaadata positiivset poolt, mitte ainult seda negatiivset poolt. Ja ma küsiksin niimoodi, et kui te olete ka Eesti Energiaga arutanud, et võib-olla see raha vähemalt läheb õigesse kohta: kas see läheb meie energiajulgeoleku tagamiseks või pannakse rohkem liine või tehakse mingeid muid häid asju või läheb see eelarve tasakaalu jaoks? Kuhu see hea suur summa tegelikult läheb ja kuhu see teie arvates peaks minema?

Jaa, kui me võtame ka seda perioodi, kui … eelmise aasta perioodi, kus hinnad olid tunduvalt kõrgemad, ja me tegelikult nägime elektrimüüjate aastaaruandeid, siis kõige suurema, loomulikult, kasumiga oli Eesti Energia. Kui ma nüüd ei eksi, seal olid ikkagi need kasumid 100 miljonist ja kõrgemadki. Ja loomulikult ka see 40 miljonit valdavalt ikkagi, mis on nüüd ülemakstud, on Eesti Energiaga läinud. Ja kui me nüüd räägime ka nii-öelda käibemaksust, mis on ju samuti … Nii-öelda mida rohkem sa ju tegelikult maksad teenuse eest, seda rohkem maksad ka käibemaksu. Noh, siis rusikareegli alusel 40 miljonit, 20% käibemaksu, eks see 20% nüüd kukub ka riigile.

Nüüd, kui me räägime, kas on sealt midagi tehtud selleks, et tagada parem varustuskindlus elektri osas. No eks ma arvan, et need sügistormituuled, mis meil olid siin, näitasid ka, kas on või ei ole. Kui ikkagi saared on elektrist ära, kui Kagu-Eesti tarbijatele samuti ei ole elekter tagatud, ka Harjumaal olid ju päris suured katkestused – see ongi vastus. Ma arvan, et need ei ole läinud elektrivarustuse tagamiseks, need rahad.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas te hindaksite valitsusepoolset kommunikatsiooni selles küsimuses? Me mäletame, et siis, kui see universaalteenus oli sisse viidud ja inimestele esimest korda pakutud, siis sellest räägiti päris palju, inimesed olid teadlikud, et selline võimalus on olemas ja on võimalik seda kasutada, mis on tingimused ja nii edasi ja nii edasi. Kui ühel hetkel ei olnud enam sellist suurt vajadust selle universaalteenuse järgi, siis kuidagi see kommunikatsioon minu meelest üldse haihtus ära. Inimesed enam ei olnud teadlikud sellest, et tegelikult võib sellest loobuda ja see nende jaoks on isegi kasulikum, kui seda ka edaspidi kasutada. Kuidas te hindate seda kommunikatsiooni valitsuse poolt?

Aitäh! Ma arvan, et mis puudutab selle universaalteenuse rakendamise kommunikatsiooni, siis see oli hästi tehtud ja tegelikult ka protsess oli hästi läbi viidud. Ta oli selles võtmes, et sulle pakuti teenust ja sel hetkel ta oli ka nii-öelda hea kaup, kui nii saab öelda, et ta oli elekter soodsama tariifiga ja sa ei pidanud tarbijana veel täitma hunnikut pabereid. Iseenesest see oli hästi läbi viidud protsess. Aga nüüd seda tagurpidi võetavat protsessi ei saadud rakendada, kuna vastavas seaduses puuduvad punktid, mis võimaldaks seda teha. See ongi see koht, mida me Vabariigi Valitsusele ülesande osas ka soovime anda ehk viia sisse elektriseadusesse vastavad punktid. 

Nüüd, kui tõesti me vaatame seda perioodi, mis puudutab seda aastat ja eriti kevadet, siis alati võib öelda, et see protsess oleks võinud olla tunduvalt ladusam. Aga ma väga suuri probleeme ka seal ei näinud, sellepärast et kui tuletada meelde, siis ega erinevad kanalid seda kajastasid üpriski hästi ja minu arust see põhisignaal hakkas tulema juba ettevõtete poolt, kes seda teenust vahetasid. Aga minu arust, jällegi jõudes tagasi, kõige suurem probleem on eelkõige nendes samades tarbijates, kellel tõenäoliselt suuremalt jaolt info puudub, kuidas seda teenust tagasi pöörata. Ja sellest lähtuvalt võib tõesti ju ka eeldada või siis järeldada, et kommunikatsioon oleks võinud parem olla.

Enn Eesmaa, palun! 

Suur aitäh! Tänan sind, hea kolleeg, selge sõnavõtu ja asjatundlike vastuste eest meie küsimustele. Meil on praegu käsil esimene lugemine. Mõistlik ettepanek, juhul kui see lõpuks saab mitte eelnõuks, vaid otsuseks. Kas olete ka arutanud oma komisjonis ja mida sa ise arvad? Tõenäoliselt see olukord, mis praegu Eestis on, ei ole täielikult ainulaadne. Millistest eeskujudest tasuks eeskuju võtta näiteks teistest riikidest?

Aitäh! Me oleme tõesti seda küsimust arutanud meie majanduskomisjonis ja peab ka tõdema, et mis puudutab just nimelt universaalteenust ja selle rakendamist või tagasipööramist, me väga häid näiteid väljaspool meie riiki me ei leidnud ja ei ole ka käsitlenud.

Aga mis on ka komisjonis läbi käinud, kui me seda küsimust arutasime, siis meil oli ka Kliimaministeeriumi esindaja, ja mina ütlen, et Kliimaministeeriumi esindaja oli samuti meie arvamusega suuresti nõus, et see pööre tuleb kiiresti ära teha, tähendab, vähemalt ära teha ja tõesti, et praegune olukord tuleks lõpetada. Mis kindlasti on veel hästi vajalik, on see, et kui  tekibki selline olukord, aga ma usun, et lähiajal sellist olukorda ikka ei teki, et börsihinnad lähevadki nii-öelda ülespoole, siis oleks ka tarbijatel võimalus kiiresti ja automaatselt ka üle minna nii-öelda soodsamale tariifile. Aga mis oli ka Kliimaministeeriumi esindaja selline sõnum aja‑ sellise graafiku kohta, et millal nemad valitsuse poolt või ministeeriumi poolt näeksid, millal see oleks võimalik siis üleminek, siis kostus selline tähtaeg nagu järgmine aasta märts-aprill. See ei ole kindlasti vastuvõetav. Veel kord, jõudes tagasi Vabariigi Valitsuse osade otsuste kohta, mis on väga kiiresti vastu võetud, jällegi maksutõusudes, tegelikult on ju võimalik, me saame aru. Ja nüüd siis nii‑öelda abimeetmena tarbijaid aidata, siis see ei ole nii kiiresti võimalik ehk siis võtab tunduvalt rohkem aega. Ma arvan, et hea, ütleme, juhtimise korral võiks need küsimused olla juba lahendatud ja siis ei oleks ka mind siin puldis.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Harva on meil põhjust sel aastal siia saali tulla ja kuulata, mis räägitakse. Tulin vaatama, mis päevakorras on. Tavaliselt me ei kuula ennast ja peame siin monoloogi, või õieti teie, opositsioon, aga nüüd ma vaatan, et täiesti mõistlik mõte on iseenesest. Selle universaalteenuse kuulutasime meie küll surnult sündinud vasikaks kohe alguses. See oli raske kompromiss valitsuses. Nüüd ma tahaks aru saada, kuidas need jõujooned on. Vaevalt opositsiooni eelnõule me taha tuleme. Valitsus peab neid asju enne analüüsima ja ise algatama. Aga kuidas teil opositsioonis on, kas teil on üksmeel selles, et universaalteenus saata ajalukku?

Aitäh, hea küsija! Eks hääletus ju näitab, me oleme alles esimese lugemise juures, siis on ju selge, kas on üksmeelt või ei ole. Aga ma arvan, et ka Reformierakond ja koalitsioon võiks ikkagi liituda selle hea algatusega ja samuti siis nii-öelda positiivselt arvata.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Palun!

Aitäh! Majanduskomisjon on seda otsuse eelnõu arutanud kahel komisjoni istungil, kõigepealt 9. oktoobril, kus määrati ära juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja konsensuslikult, ja pikemalt 6. novembril, kuhu oli lisaks komisjoni liikmetele kutsutud ka Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets. 

Eelkõneleja tegi ülevaate sellest otsuse eelnõust ehk siis ära kaotada või üle viia tagasi kliendid börsipaketile. Ning kliimaministeeriumi esindaja seletas, et tegelikult on selline eelnõu juba praktiliselt välja töötatud ja täpselt samamoodi viiaksegi siis inimesed üle universaalteenuselt börsihinnale, kui viimase kahe kuu keskmine hind on olnud madalam börsipaketil võrreldes universaalteenusega. Seega põhimõtteliselt on see juba lahendatud või on lahendamisel olev probleem.

Lauri Laats tundis huvi ka selle ajaraami kohta, mis hetkel on see eelnõu plaanis. Vastus oli, et seda tahetakse tuua Vabariigi Valitsusse esimesel võimalusel. Algne plaan oli seda teha juba, kui ma õigesti mäletan, eelmisel nädalal. Ja jõustumise arutelu osas oli see, et 1. jaanuariks tõesti efektiivselt seda vist ei ole võimalik teha, aga eesmärk on seda teha nii pea kui võimalik. Lihtsalt realistlik hinnang oli sinna märtsi ajaskaalasse.

Oli ka huvi, et mis on need spetsiifilised tegevused. Tegevuseks on see, et need 200 000 või vähem klienti, kes on endiselt universaalteenusel ja kelle viimase kahe kuu hind oleks olnud madalam, keskmine hind, kui nad oleksid olnud börsipaketil, saavad teavituse. Kui nad teavitusele ei vasta eitavalt, siis viiakse nad üle börsipaketile. Ehk analoogne protsess universaalteenusele minekuga vastassuunas.

Oli ka küsimus reageerimistähtaja osas. Universaalteenusele üleminekul oli see kaks nädalat, selles planeeritavas eelnõus on neli nädalat, selle üle toimus mõningane arutelu. Leiti, et kaks nädalat võib-olla oleks olnud liiga kiire, jäetakse neli nädalat inimestele reageerimisvõimalus. Seda on arutatud ka elektrimüüjatega. 

Toimus ka arutelu Mart Maastiku poolt sel teemal, et kas oleks mõistlik planeerida teist sorti pakett, mingisugune sihuke komplekspakett, mis võtaks börsihinda või universaalteenust sõltuvalt, kumb on madalam. Ministeerium vastas, et nende nägemus ei ole, et riik peaks päris kõike inimeste eest ära otsustama, et sellised paketid on turul juba olemas, inimesed saavad selle peale ise liikuda ja ei peaks riigina seda tegema. Nüüd, oli ka küsimus, et kas peaks üldse kehtestama piirhinda, aga selle üle mingit suuremat arutelu ei toimunud. 

Teemaga liikumise kiiruse üle oli arutelu, et võiks teha seda kiiremini, ja oli ka arutelu selle üle, et üldse kriisiolukordades, kas riik peaks või ei peaks seda niimoodi reguleerima edasi-tagasi, et pidevalt toimuks muutus. Tegelikult on börsil täna turul niivõrd palju pakette, et seda ei ole otseselt vaja võib-olla riigi poolt reguleerida. Oli ka arutelu selle üle, et paljud võib-olla ei ole sellepärast ise paketti vahetanud, just nagu eelkõneleja välja tõi, et neil lihtsalt ei ole seda digivõimekust või nad ei saa neid kirju kuidagiviisi loetud ja vastatud, selle taha jääb asi, mistõttu on mõistlik ikkagi vähemalt ühe korra teha see tagasi liikumine poolsunniviisiliselt. Aga et ei ole ka täna takistus tegelikult saata elektrimüüjatel sellist infokirja. Takistuseks on lihtsalt see, et selles infokirjas ei saa olla jõuga üleviimist, kui kirjale ei vastata. Andres Sutt näiteks tõi välja, et Eesti Energia on juba teinud sellise teavituskirja augustikuus kõigile oma universaalteenuse klientidele. 

Just. Siis oli arutelu selle üle, et kas on tehtud piisavalt teavitus- ja selgitustööd universaalteenuse hinna ja börsihinna vahe osas. Ministeeriumi esindaja vastas, et nad on teinud mitmeid artikleid, intervjuusid ja teavitust ja on näha, et on toimunud langus. Universaalteenuselt on inimesed püsivalt järjest ära liikunud, et ka see kevadine 200 000, selle üle oli arutelu, on tänaseks vähenenud kuhugile suurusjärku 170 000. Peale komisjoni istungi lõppu tegelikult me leidsime veel uuema allika, et see oli veel langenud. See trend on pidevalt olnud olemas. 

Ja oli korraks ka arutelu selle üle, et mis võiks olla nüüd vastutus juhul, kui me viime üle inimesed börsipaketile ja börsihind läheb kõrgeks, inimesed ei reageerinud, kas peaks olema mingit vastutust. Aga siin ministeeriumi esindaja arvas, et tegelikult on pikalt olnud börsihind madalam ja inimestel on endal alati võimalus tagasi pöörduda börsihinnale. Toimus ka arutelu selle üle, et kuna üldteenuse loomisel ja siin üleviimisel tehti seda, tähendab, universaalteenuse loomisel, sinna üleviimisel tehti ka muudatus üldteenuses, et mis siis see eelnõu toob kaasa üldteenusele. Ja vastus oli, et seal liigutakse tagasi varasema skeemi juurde, mis ongi börsihind pluss marginaal, mille defineerib Konkurentsiamet. 

Toimus ka täpsustus, kas antud eelnõu vastuvõtmiseks on 51 hääle nõue, ja Lauri Laats kinnitas, et jah, sellel on 51 hääle nõue. Just. Selle tulemusena tehti kaks otsust. Üks oli see, et võtta antud eelnõu täiskogu päevakorda tänasel päeval, 14. novembril konsensuslikult, ja teha ettepanek eelnõu lõpphääletus läbi viia, mis oli samuti konsensuslik.

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandjana! No kusagil sai üks ingel täna tiivad, sest härra Ligi vist isegi kiitis natuke seda eelnõu.

Aga minu küsimus on seotud sellega, mis te alguses ütlesite, et tegelikult seesama mõte on juba ka töös ja peaks tulema. Aga minu küsimus on teile see: miks see kõik on nii kaua aega võtnud? Nii nagu ka härra Laats välja tõi, tegelikult on inimesed ju juba pikka aega üle maksnud. Kas see idee siis sündis nüüd alles seoses Keskerakonna algatusega või kui kaua seda mõtet on keerutatud? Ja miks see on nii kaua aega võtnud?

Seda konkreetselt, miks see alles nüüd oli, meil komisjoni menetluse käigus otseselt ei küsitud, mistõttu ma ei oska öelda, mis oleks olnud ministeeriumi esindaja vastus sellele. Eks seda on jälgitud, tõenäoliselt ka seda pikemaajalist trendi, mis see universaalteenus teeb, mis on … mis see börsihind teeb, aga see on minu spekulatsioon. On võtnud tõenäoliselt aega, et võtta vastu see otsus ja selle järel eelnõu ettevalmistamine. Aga seda peate küsima täpsemalt juba Kliimaministeeriumist.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Küsin teilt sama küsimuse mis oma kolleegilt Lauri Laatsilt, mis puudutab valitsuse energeetikapoliitikat. Ma saan aru, et te eeskätt räägite siin komisjonis arutatust, aga selles valdkonnas olete ju ilmselgelt pädev ja kindlasti omate ka väga head infot, võib-olla mida jagada Riigikogu kolleegidega. Kuidas teie hindate praeguse valitsuse sellist terviklikku energiapoliitikat, kas on välja valitud mingid selged suunad, mis puudutab konkreetselt siin kas näiteks energiatootmise viise või ka energiavarustuskindlust, sealhulgas salvestusvõimalusi, millest on palju räägitud, sellist pikemat vaadet kuni tarbija jaoks olulise, ütleme, kindlasti ka elektrivõrkude ja selle püsivuseni välja, näiteks tormikahjustuste ajal, ja loomulikult ka hinnapoliitika? Ehk tegelikult see on väga kompleksne. Üks asi on, et elektrit oleks, teine asi, et ta ka kohale jõuaks, ja kolmas asi, et ta mõistliku hinnaga oleks kättesaadav. Võib-olla toote välja sellised peamised edusammud, mida valitsus on teinud.

Jah, minu roll siin on siiski rohkem komisjonipoolse ettekandjana. Aga ma saan sellele küsimusele ka mõningad komisjoni arutelud, mis küll ei ole selle konkreetse punkti juures olnud. Meil on tõepoolest käinud komisjonis ka Elektrilevi esindajad ja teised rääkimas sellest, mis on nende konkreetsed plaanid kas või nendesamade varustuskindluse tagamiseks, rohkem kaableid viia maa alla, et vähendada õhukaablite osa. Et seda on kõike arutatud. Ka valitsuse üldise energeetikaplaani osas on toodud väga selged eesmärgid taastuvenergeetika poole pealt, salvestusvõimsuste poole pealt on ja ka varustuskindluse ja süsteemi reguleerimise koha pealt. Eks me täpsemalt kuuleme tõenäoliselt ka homses Konkurentsiameti raportis ja sellele järgnevas arutelus sellest. Ma siin majanduskomisjoni esindajana ei hakkaks rohkem spekuleerima.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! No siit kõlas täna päris huvitavaid ütlusi. Jürgen Ligi siin, kes ka vahetevahel saalis käib, isegi Andre Hanimägi nimetas, et nüüd sai tiivad. Ma ei tea, kas tema sai tiivad või sai erakond tiivad sellest, et ta arvas, et universaalteenus oli surnult sündinud vasikas. 

Ma mäletan, et kui veel aasta tagasi olid Reformierakonna, sotsiaalerakonna ja Isamaa erakondadevahelised koalitsiooniläbirääkimised, siis tõesti me arutasime teemat, et kuidas saaks leevendada elektrienergiakriisist tekkinud probleemi ja kuidas me saaksime tagada konkurentsivõime meie ettevõtetele ja et meie inimesed saaksid hakkama kodudes, et nad suudaksid neid absurdseid elektriarveid maksta. Jah, tõesti, Reformierakonna poolt ei tulnud sealt suurt üldse midagi, esialgu ei tahetud üldse millestki rääkida, hiljem nad arvasid, et lihtsam variant oleks see, et kellel on probleem, see hakkab kirjutama palvekirjasid ja siis mingi komisjon hakkab neid palvekirju üle vaatama ja selline tohutu bürokraatiaaparaat pidi aitama seda lahendada, seda probleemi. 

Isamaa ettepanek oli teha universaalteenus. Sotsid kiirelt venitasid sellele oma nime mingi, sotsiaalelekter või midagi taolist. Aga idee oli iseenesest õige. Kuna meil on olemas elektrimonopol tegelikult Eesti Energia näol ja meil on olemas põlevkivi, millest saab energiat toota. Ja riigil on võimekus tegelikult oma otsustega muuta elektri hinda. Need sisendid, mis elektri hinna teevad, tegelikult on ju riigi tööriistad. Me ei pea ju põlevkivilt võtma ka maavaramaksu sel hetkel, kui tõesti on riigil häda käes. Meil on igasuguseid muid instrumente. Peale selle tegelikult me ju nägime väga hästi, et see kunstlikult üles aetud elektri hind börsil, hiljem isegi mõned inimesed minu teada on vangi pandud selle pärast, kes seal börsil selle hinna üles kruttisid, et see hind oli nii absurdselt kõrge. Meil olid tegelikult tööriistad olemas, Eesti riigil. Pikkade läbirääkimiste käigus õnnestus lõpuks saada universaalteenus. Minu arvates see hind oli ikka liiga kõrge. Selle põhihinna üleskruttija on ju tegelikult seesama müütiline CO₂ kvoot, mida tegelikult saab samamoodi jälle vajadusel ju kokku leppida ja Eesti riigi rahakotti laekub seesama CO₂ kvoodi maksust laekuv raha. See oligi ettepanek, et selle kvoodi arvelt või sellega kompenseerides viia universaalteenuse hind odavamaks. 

Tänane idee, et viia need pensionärid või inimesed, kes on unustanud või ei ole julgenud, viia börsipaketile oma hindasid tagasi universaalteenuselt, kuna see börsihind on praegu palju odavam. Iseenesest ei ole paha. Aga ma arvan, et me jälle ei mõtle tuleviku peale. Kui juhtub, et talvel tuleb jälle analoogne situatsioon, mis siis saab? Kas me hakkame jälle mõtlema uut universaalteenuse varianti välja või mingit kolmandat-neljandat varianti? Ikkagi peaks olema pikaajaline vaade ja selles mõttes universaalteenus kui selline iseenesest võiks jääda. Peakski jääma, aga seesama pakett, mis praegu ainult ühesuunaline on, võiks olla kahesuunaline. Ehk siis riik võiks tagada selle variandi, et kui kriisimomentidel on vajadus, siis on olemas universaalteenus, mille hind on lagi, hinnalagi on elektrile loodud. Ja kui oled börsihinnal ja kui tekib selline kriisimoment ja kunstlikult üles aetakse elektri hind, siis on ka tagurpidi, et sa lähed automaatselt üle universaalteenusele. 

Ma paluksin lisaaega.

Palun, kolm minutit!

Aitäh! Selle küll naersid mu noored kolleegid välja majanduskomisjonis, väites, et täna on juba olemas paketid, et seda saavad energiat müüvad ettevõtted kõik juba teha. Ma siiski väidan, et nad ei saa teha. Ainukene, kes saab reguleerida elektri hinda, on riik, sest et riigil on need hoovad ja seda ei saa ükski teine pakkuja teha. Ja ega me ei tee neid hoobasid selleks, et kellelegi justkui väga meeldiks sekkuda turumajandusse. Aga see on vajalik sellepärast, et kui naabrid toetavad ja meie seda ei tee, siis meie ettevõtjad on ebavõrdses olukorras. 

Sellepärast on minu ettepanek selline, et kindlasti on see Keskerakonna esitatud eelnõu hea, kuid vajaks läbimõtlemist, natukene parandamist. Katsume mõelda ikkagi riigimehelikult, et mis saab siis, kui peaks jälle tulema sama situatsioon. Sama ma ikkagi ootaksin ka Jürgen Ligilt, et ta peale selle, et talle meeldib selliseid, kuidas öelda, huvitavaid fraase välja hüüda, nagu surnud vasikas, võib-olla äkki mõtleks, kuidas sünnitaks mõne hea idee ka peale selle. Tehke ka Reformierakonna poolt mõni samm selleks, et aidata rasketel hetkedel inimesi ja ettevõtjaid. Suur tänu!

Aitäh! Head ametikaaslased, meile on tulnud ka väike kiri, me peame enne kui, härra Jürgen Ligi, ma teid palun siia kõnetooli seda kirja arutama. Nimelt, Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku 14. novembri 2023. aasta istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Ja alustame selle hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 52, vastu 10, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.  

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma vabandan kõigi ees, kes on nördinud, et ma jätan muljet, nagu me teeksime siin tõsist tööd mitu kuud ja see ei oleks lihtsalt näitemäng. Asi ongi selles, et siin selles reeglis on erandid ja siin on tegemist ühe erandiga. Ma oma küsimuses seda juba väljendasin. Satub selle jama ja pahna sisse ka asju, mida tegelikult peaks arutama, sealhulgas teema universaalteenusest. 

Ei saa salata, me olime kriitilised sellele algusest peale, ja on väga meeldiv näha, et Keskerakond tegelikult mõtleb samas suunas. See on tegelikult tarbijate petmine. Ja on hämmastav, tegelikult vist enam viimasel ajal mitte, et sellistest Eesti ühiskonna aluspõhimõtetest nii kaugele irdub Erakond Isamaa.

Siin on kaks asja. Mart Maastik väga kenasti seda ju tegelikult markeeris, et tema on see, kes aitab inimesi. Tema on see, kes, ebameeldiv küll, aga sekkub turgu, et ta tegelikult ei taha, aga ta tahab ise otsuseid teha, tuleb lihtsalt otsused teha ja ise siis sekkuda. Ja tema on see suur heategija. Eesti riiki meie küll ehitasime teistpidi. Me ehitasime sellel põhimõttel, et majandus oma olemuselt on vaba ja sekkutakse sinna juhtudel, kus see tõesti, ja meetodil, kus see tõesti on mõistlik.

Energia tootmine paraku on kauba tootmine ja selle hinnatõusu probleem ja inimeste toimetulekuraskuste probleem on ikkagi kauba vähesus olnud. Kaubavähesus tingib hinnatõusu ja seda hinnatõusu ei saa ohjeldada dotatsioonidega, kunstliku hinnakujundusega, odava hinna kaudu, sest sedakaudu saab rohkem toetust see, kes rohkem jaksab osta. See on nii elementaarne. Ja kahju, et Mart Maastik ei ole absoluutselt isegi oma erakonna ajalugu uurinud ega mõttekäiku. 

Teine asi on see, et riik ei ole primaarne kodanike aitaja, vaid primaarselt on ta kodanike koostöö korraldaja. Ja kodanike koostöö hulka kuulub ka nende abistamine, kes tegelikult abi vajavad. Antud juhul abistatakse tagurpidi: kes vähem vajab, see rohkem saab. Seda küll tingimusel, et universaalteenus üldse odavamat hinda pakub. Praeguseks on olukord küll selline, mis oli väga prognoositav, et turg reageerib adekvaatselt, pakkumine suureneb ja inimesed muutuvad säästlikumaks ja me saame sellest hinnatõusust üle. See hinnatõusu järsk tõus oli ju sõja tõttu. Ümberkorraldamine võttis aega, aga kokkuvõttes tagab meile turg odavamat hinda kui see käkk, mida Isamaa markeerib universaalteenusena. 

Ma väga tahaks, et me arutaksime teemat edasi. Sümboolselt ma toetan seda eelnõu. Aga ma ei saa tagada koalitsiooni toetust. Nii et aitäh, Keskerakond, te olite seekord Isamaast suuremad, palju suuremad. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et viia läbi eelnõu 244 lõpphääletus, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased! Niipalju veel enne hääletust informatsiooniks, et eelnõu 244 vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele eelnõu 244 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 20, vastu ja erapooletuid ei ole, ei leidnud otsuse eelnõu 244 toetust ja langeb menetlusest välja. Sellega on kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 342 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, kultuurikomisjoni liige Tanel Tein. Palun!

Hea eesistuja! Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 7. novembri istungil esitada Riigikogu otsuse eelnõu Riigikogu liikme Andre Hanimägi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks nimetamiseks. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu (Juhataja helistab kella.) tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat. 

Riigikogu liikme Andre Hanimägi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks nimetamise põhjus on rahvusringhäälingu nõukogu senise liikme Tõnis Möldri Keskerakonna fraktsioonist lahkumine, mille Riigikogu juhatus on registreerinud 26. septembril 2023. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi 30. oktoobril 2023 ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks fraktsiooni liige Andre Hanimägi. Andre Hanimägi omalt poolt esitas nõukogusse nimetamiseks kirjaliku nõusoleku 30. oktoobril käesoleval aastal ning kinnituse, et puuduvad seaduslikud takistused tema nimetamiseks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. 

Komisjon teeb ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ka ei soovita. Protseduuriline küsimus, Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Värske liikmena, kuna tegemist on … (Hääl saalist.) Ei, värske Riigikogu liikmena, täpsustan. Kuna tegemist on küsimusega, kus on minu nimi sees, et kuidas see juriidiliselt ja eetiliselt tavapäraselt siin on olnud? Kas ma saan hääletada või pigem ei saa hääletada või kas ma peaksin hääletama või ei peaks hääletama? Kuidas teie seisukoht, lugupeetud juhataja, siin on, et see oleks nii-öelda hea tavaga kooskõlas ja loomulikult ka juriidiliselt korrektne?

Lähtuge palun vaba mandaadi põhimõttest, mida on teile kõrgeim võim andnud. Nii. Ja juhtivkomisjon palub viia läbi lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 342 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella ja kopsib vastu lauda.)

Tulemusega poolt 58, vastu ja erapooletuid ei ole, on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (342 OE) otsusena vastu võetud. Sellega on neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.  

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (343 OE) esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjoni esindajana tutvustan Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu. Komisjon arutas eelnõu esitamist ja esimesele lugemisele saatmist 8. novembri istungil.

Ja taust on selline, et Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan ja see koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Eesti Panga seaduse § 12 lõike 3 kohaselt võib Riigikogu fraktsioon esindaja Eesti Panga Nõukogust tagasi kutsuda, kui fraktsiooni esindaja lahkub fraktsioonist, ja nimetada fraktsiooni uue esindaja.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teavitas komisjoni, et Eesti Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on teinud kirjaliku ettepaneku kutsuda tagasi Eesti Panga Nõukogust Jaanus Karilaid ja nimetada uueks liikmeks Ester Karuse, kuna Jaanus Karilaid ei ole enam Keskerakonna fraktsiooni liige. Ja otsused, mida komisjon langetas: esitada eelnõu Riigikogu menetlusse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. novembril 2023, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ja juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu tutvustamisel määrati siinkõneleja.

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole teile. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et viia läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.  

Head ametikaaslased, väike informatsioon ka enne hääletust: hääletus on salajane. Panen hääletusele eelnõu 343. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 52, vastu ei ole ja 2 erapooletut, on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 343 otsusena vastu võetud. Sellega on viienda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde hea tempoga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 341 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks regionaalminister Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Oleme valitsusega teie ette toonud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatustel on kolm peamist eesmärki. Esiteks, luua nõuandeteenuse osutamiseks toetuse andmise tingimuste erisused. Teiseks, luua põllumajandusandmete varamu andmestik ja reguleerida selles hoitavate andmete haldamist. Ja kolmandaks, luua õiguslik alus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava toetuste vähendamisega seonduva täpsustamiseks. 

Kõigepealt nõuandeteenuse osutamisega seotud muudatustest. Strateegiakava sekkumise "Nõuandetoetus" rakendamine hakkab toimuma kaheastmelise taotlemise teel Maaelu Teadmuskeskuse ja PRIA koostöös. Esmalt hinnatakse esitatud taotluse põhjal isiku ja kavandatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele. Seejärel esitatakse pärast nõuandeteenuse osutamist toetuse maksmiseks maksetaotlus, mille põhjal tehakse kindlaks nõuande osutamise rahastamiskõlblikkus. Eelnõu muudatuse eesmärgiks on anda toetuse menetluse esimese etapi läbiviimine Maaelu Teadmuskeskusele. Teiseks on oluline ka mainida seda, et eelnõu on jaotatud kaheastmelise taotlemise võimaldamise vormi, mis vähendab halduskoormust. Maksetaotluse menetlemine ja toetuse maksmine jääb PRIA kui makseasutuse kanda ja Maaelu Teadmuskeskus saab keskenduda vormi asemel sisule. Ja siinkohal ma pean oluliseks ka märkida seda, et muudatustega ei ole plaanitud nõuandeteenuse kättesaadavust kuidagi vähendada ega piirata, kes seda soovivad kasutada. Liikmesriikidel on kohustus luua põllumajandustootjatele ja teistele ühtse põllumajanduspoliitika raames toetuste saajatele nõuandeteenuse pakkumise süsteem. See kohustus on siis kõigile riikidele. Eestis on nõuandesüsteem loodud. Praegu toimub nõuandesüsteemi ümberpaigutamine ühtsesse põllumajandust toetavasse innovatsioonisüsteemi. Ehk teisisõnu, täna toimub nõuandesüsteemi laiendamine ja kohandamine muudatustega, et suudaksime tulevikus pakkuda sektorile majanduse ja teaduse arenguga koos toimivat nõuandeteenuse osutamist. Ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 meetmete rakendamisel on kriitilisim seis nõuandeteenuse osutamine, sest praegu kehtiv nõuandeteenuse osutamise leping lõpeb selle aasta lõpus ehk 31 detsember 2023. Arvestades uue perioodi nõuandeteenuse osutamise tähtaega, milleks on 1. jaanuar 24. aastal, on antud eelnõu kiire menetlemine ja seaduse vastuvõtmine meile väga oluline. 

Teise punktina selgitaks natuke lahti põllumajandusandmete varamu temaatikat. Varamu osas selgitan, et uus andmestik luuakse peamiselt veeseaduse alusel peetava põlluraamatu andmete ühtseks ja keskseks elektrooniliseks haldamiseks. Samuti luuakse võimalused põllumajandustoetuste registri, PRIA e-teenuste keskkonna ja eraõigusliku andmekogu vaheliseks andmete vahetuseks. Pilootprojektina kavandatavat põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustust rakendatakse 2024. aastast kohustusena keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele. Põllumajandusandmete varamus hakatakse hoidma ka põllumajandusloomade terviseandmeid. Põllumajandusandmete varamu andmed on lisaks eelnimetatule vajalikud põllumajanduspoliitika kujundamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööde läbiviimiseks. 

Ja viimaseks muudatuseks on õigusliku aluse loomine strateegiakava toetuste vähendamise tingimuste täpsustamiseks. Võrreldes eelmise programmiperioodiga on Euroopa Liidu õigus toetuste vähendamisega seotud puhul väga üldine. Seetõttu võib tekkida vajadus kehtestada siseriikliku määrusega toetuste nõuete rikkumisel vähendamise ühtsed ja selgemad alused. 

Kokkuvõtvalt saab öelda, et muudatused võimaldavad Euroopa Liidu ühtset põllumajanduspoliitikat, Eesti strateegiakava veel tulemuslikumalt rakendada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan … Aa, ei, teile on ka küsimusi, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on selline. Siin vabas ja demokraatlikus läänes tihti räägitakse, et isegi kui andmeid kogutakse, siis kindlasti sellist asja nagu Hiina teeb, et on selline sotsiaalkrediidisüsteem, kus hakatakse, noh, inimesi või ettevõtteid hindama ja selle alusel siis kas nende tegevust piirama või midagi muud taolist, kindlasti ei tehta. Aga nüüd, kui ma vaatan seda eelnõu, siis ütleme, et põllumeeste osas nüüd me tahaks liikuda sinna suunas, et kõik andmed teha peaaegu reaalajas jälgitavaks ja siis selle jälgimise alusel on ka mingite tagajärgede rakendamine, ütleme, riikliku institutsiooni poolt. Kuidas te seda vastuolu põhjendate? Ja võib-olla selgitate, äkki mu hirm on hoopis asjatu?

Aitäh! Kõigi nende murekohtade peale on mõeldud. Esiteks, andmed peavad olema kättesaadavad ainult nendele osapooltele, kellel on õigus selleks. Ja see seadusemuudatus mitte kunagi mitte kuidagi ei sea ohtu põllumeeste või teiste kolmandate osapoolte andmete kasutamist ebaõigetel alustel. Siis ma saan küll vaid kinnitada, et kõigile nendele nüanssidele on mõeldud nii IT‑lahenduste koha pealt kui ka andmete kasutamise koha pealt. Jah, see on praegu kõik.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Lähtuvalt Rain Epleri küsimusest, ma jätkan seal. Kui me vaatame seda muudatuse eesmärki, siis siin on välja öeldud, et selle eesmärk on välistada ÜPP abinõus osalemisega seotud dokumentide muutmine või tagasivõtmine eesmärgiga vältida toetuse vähendamist. See tähendab, et juba eos ollakse ministeeriumi või riigi poolt nagu kindlad, et tootjad hakkavad oma dokumente muutma või tagasi võtma. Minu küsimus on ka sellega seonduvalt. Põlluraamatukohustus on veeseaduses olemas. Mis andmeid siis me lisaks võtame? Ja teine asi, kui me räägime eraõiguslike põlluraamatute kasutamisest, siis andmete liikumine on ühepoolne. Kas on võimalik ka teine liikumine, et erapõlluraamatu kasutajad saavad ka teistpidi andmeid kätte?

Aitäh! Nii täpselt, jah, jään praegu vastuse võlgu, et kuidas oleks see nii-öelda teistpidi andmete kasutamine ja kas seda on sellisel kujul võimalik teha. Selle me saame kirjalikult vastata Riigikogu liikmele. Esimene pool on samamoodi, et me oleme öelnud nende teemade peale, need on läbi käinud ühte- või teistpidi ka selle seaduse ettevalmistamisel. Mida me saame praegu võib-olla rahustamiseks öelda, on see, et meil on üleminekuperiood, kus me saame veel neid asju täpsustada, võimalikud ohud välja tuua, et ei tekiks teie poolt kirjeldatud muresid seoses sellega, mida ettevõtjad võiksid täiendavalt teha, kui ma sain küsimusest õigesti aru.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle seaduse sihtrühmaks on eelkõige toetuste taotlejad, kes peavad toetuse saamiseks neid nõudeid täitma, kui me seda seaduseks teeme. Minu küsimus on järgmine. Te ise Saaremaalt pärit mehena ja tundes hästi kaugemate regioonide eluolu, see eeldab siiski ka teatud interneti- ja digitaalset võimekust kõikidel nendel põllumajandusega tegelevatel inimestel. Kas see aitab kaasa või võib kujuneda takistuseks, et info liiguks, sest ma saan aru, et andmebaas on digitaalne kõik?

Aitäh! Selles osas, jah, mingeid täiendavaid kitsendusi või nõudeid ei tule. Ka seni on kõik need käinud elektrooniliselt ja need, kellele me seda teeme, ehk põllupidajad, põllumajandussektor on sellega arvestanud. Siinkohal igasugune toetus nii Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt kui ka PRIA poolt on jätkuvalt tagatud igas Eestimaa piirkonnas. Seetõttu julgustame kõiki ühendust võtma, kui peaksid tekkima mingid küsimused. Aga see on ka varasemalt olnud elektrooniliselt korraldatud ja seal ei tohiks olla ühelegi nii-öelda regionaalsuse aspektile täiendavat mõju juurde antud. Jah, sellega on arvestatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Mina olen natuke kriitiline selle eelnõu suhtes ja minu arust seda veel huvigruppidega oleks pidanud arutama enne, kui ta siia saali jõudis. Seda ma väljendasin ka komisjonis. Aga kas te oskate öelda, millal me näeme ka komisjoni liikmetena ehk maaelukomisjonis seda määrust, mismoodi ministeerium plaanib hakata konsulentide ametialast pädevust hindama või seda selgeks tegema? Mina neid vastuseid komisjonis päris lõpuni ei saanud, ma pean tunnistama. Minu teada ei ole seda määrust ka veel tulnud. Oleks kas või määrus tulnud või selle määruse kavand tulnud ette, et me komisjoni liikmetena saaks seda nagu näha. Täna ma olen väga skeptiline. See on ainult üks punktidest. Aga mis seis selle konsulentide pädevuse hindamisega olema saab või mis seis seal täna on?

Aitäh! Me oleme täna veel seda arutanud hommikul enne siia Riigikogu suurde saali tulekut, et millal ja kuidas me saaksime teile, komisjoni liikmetele ja teistele Riigikogu liikmetele, kellel on huvi. Me saame määruse edastada hiljemalt järgmise nädala alguses, et teiseks lugemiseks oleks võimalik see üle vaadata, teha ettepanekuid. Siis peaks olema lihtsam ka Riigikogu liikmetel otsustada. Ma kaalusin täna selle siia kaasavõtmist ja teile esitamist, aga ma arvan, et see ei oleks olnud õige. Ilma tutvumata te ei oleks saanud küsimusi ikka. Pigem anname teile aja ja saate täiendada seda, teha ettepanekuid, küsimusi küsida ja meie oleme vajadusel valmis igati küsimustele vastama.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Ma ei pidanudki silmas, et andmed kuskile lekiksid, vaid ma pidasingi silmas sellist PRIA suure venna rolli kasvu. Ja PRIA ju hakkab nende andmete alusel … Seal küll räägitakse seletuskirjas, et teadustööks ja kõigeks muuks, milleks muidugi andmeid on vaja, aga üks suur aspekt on ka see, et PRIA hakkab mingeid otsuseid tegema selle alusel. Kas see on vajalik ja põhjendatud? 

Ja teine küsimus lähtub kolleeg Alleri küsimusest. Seal püütakse välistada seda, et andmeid saab muuta, aga me ju teame, et inimesed on ekslikud, kogemata sisestatakse valed andmed, mingi viga tuleb sisse. Kas siis nende korrigeerimiseks tuleb mingi selline mahukam bürokraatlik protsess, kuskilt tuleb taotleda õigust muuta, põhjendada, miks muuta, ja nii edasi? Või on see mingi ajaliselt reguleeritud? Äkki räägite selle natuke lahti?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab andmete kasutamist teadustööks või millekski muuks, milleks on seaduslik alus olemas, siis praegu me näeme, et PRIA-l on tegelikult väga suures koguses ja hulgal andmeid, mida saaks Eesti regionaalpoliitika või põllumajanduspoliitika arendamiseks kasutada. Ja kuidas me neid sisuliselt sadu tuhandeid ühikuid andmeid saaksime kasutada nii, et me räägiksime väiksemast regionaalsest ebavõrdsusest ja põllumajanduse suuremast arengust – see on see suur eesmärk, kuidas me saame PRIA andmeid kasutada paremini.  

See, mis puudutab teiselt poolt, et kuidas käib nende andmete parendamine või täpsustamine, kui on juhtunud eksitus. Selles kohas on ka meil see soov vähendada bürokraatiat. Me saame siin koostöös taotlejaga seda lihtsamini teha. PRIA-s on olemas vastav kompetents, vastavad inimesed, kes saavad aidata. Oluline on siin omavaheline suhtlus. Kutsungi üles, veel kord, et kõik need, kes seda teenust vajavad, kõik need, kes erinevat nõustumist vajavad, vahetumalt suhtleksid PRIA-ga ja MET-iga, et kõigile nendele küsimustele oleks lahendus. Aga eesmärk on jah, et bürokraatiat ei tuleks juurde ja oleks igale igale probleemile konkreetne lahendus just nii-öelda kliendi vaatevinklist. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Lähtuvalt Rene Koka küsimusest, ma olen mures konsulentide pärast. Nüüd see uus määrus ja praegune seadus ja need annavad võimaluse METK‑il määrata, valida välja asjakohaste teadmiste ja kogemustega nõustajad, mis tähendab seda, et konsulentide eelneva sisuliselt 20 aasta töö kutsestandardi ja kutsekvalifikatsiooni saamiseks tuleb visata prügikasti, sest METK valib välja, mis näitab seda, et tegelikult sul ei pea olema kvalifikatsiooni, sul ei pea olema teadmisi. Kui sa osutud valituks, siis on sul võimalik anda nõuannet põllumeestele, kes selle võrra võivad ka nõndanimetatud käsi kullas olla või siis võivad ka hävida. Minu küsimus on see, kas kutsestandardi ja konsulentidele kutse andmine jääb edasi või saab igaüks tulla nõustajaks.

Aitäh! Kutsestandardi järgi kutsetunnistusega konsulentide roll jääb jätkuvalt, et neid antud muudatus selles vaates kuidagi ei mõjuta. Pigem on see, et me näeme, et erinevat nõu soovivaid, erineva nõuvajadusega valdkondi tuleb pigem pidevalt juurde ja sinna on vajadus leida täiendavaid eksperte-nõuandjaid, kelleks võiksid olla õppejõud, keda, me tunnistame, on lihtsam võib-olla hinnata või öelda nende pädevuse kohta, et kas nende nõu on sellisel kujul aktsepteeritav, et me selle eest ka saame nii-öelda tasu maksta. Ja teine või kolmas grupp, kes tulevad juurde või kellega on nagu võib-olla selle hindamisega natukene täpsust vaja veel paika panna, on ettevõtluskogemusega hindajad. Selles osas me sooviksime anda selle otsustusõiguse METK‑ile, et nemad kõigile nähtaval kujul, kõigile arusaadavas vormis kirjeldavad lahti, mis kujul ja mismoodi nad ettevõtluskogemusega nõustajat siis tulevikus hindavad, et kõik saaksid aru, et selline ettevõtluskogemus annab piisava teadmise, piisava kogemuse, et sa oled aktsepteeritav nõustajana. Jah, et kolm gruppi, kutsetunnistusega või viimase 12 kuu jooksul siis kutsetunnistuse nii-öelda tähtaja ületanud konsulendid jäävad kõik edasi, kes seda soovivad, loomulikult, õppejõud ja ettevõtluskogemusega siis nõustajad. See on see alus praegu, mismoodi sellega võiks edasi minna.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Palun nimetage need punktid, mis muutuvad selle praeguse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmisega siis paremaks, paremaks põllumehele ja paremaks nõuandeteenistuse valdkonnale. Tooge need punktid palun välja. Meid vaatab päris suur hulk selle valdkonna inimesi, et oleks siis ministri sõna. Saab mõne aja pärast vaadata, kas need lubadused, mida me siin täna arutame, mis peaks paremaks muutuma, kas tegelikult ka seda olid või rakendusid äkki need hirmud, mida tegelikult sektori poolt välja tuuakse.

Aitäh! Ma esmalt tookski välja võib-olla kõige suurema kasuteguri, mis puudutab sektorit: just see, et me avardame nõuandeteenuseid ehk nõustamine läheb laiemaks. Nõustamine saab toimuma siis ka nendes valdkondades, milles seni võib-olla nõustamist nii palju ei ole rakendatud, näiteks sotsiaaltugi, töötervishoid, tööohutus, kohalike energeetikaprojektide nõustamised, mis ei olnud võib-olla seni konsultantide igapäevaste tegevuste või nõustamisteenuste hulgas. See loetelu võib olla veel pikem ja selleks ongi meil soov laiendada siis nõustajate ringi, kes saaksid anda soovijatele just sellist nõu, mida nad vajavad, ja seda ka meie hinnangul tippkompetentsi määras. Me oleme ära hinnanud, et tõesti see nõu, mis nad saavad, on õige, ja see nõu, mida nad siis hiljem saavad rakendada põllumajanduse hüvanguks, toob ka nendele kasu. Võib-olla see on see, mis ma tahaks, et jääks kõlama siin. Et me ei taha kuidagi piirata nõuandeteenust, me ei taha kuidagi kitsendada neid valikuid, ei taha kuidagi halvendada põllumajandusnõustamise olukorda, vaid vastupidi, me tahame seda laiendada ja anda veel paremat nõu lisaks juba tänastele väga headele konsultantidele veel täiendavate ekspertide kaasamisega.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Kas ministeerium on valmis, kui tähtajaliselt rakendame seda uut toetussüsteemi, kui selle seaduse vastu võtame?

Ministeerium on valmis, aga ennekõike on valmis ka METK ja PRIA, kes on mitmeid ja mitmeid kordi sellel teemal juba erinevaid istumisi ja proovipäevi teinud, et näha ära, kas kusagil võiks olla mingisugused ohukohad. Need kõik on tänase nende tagasiside põhjal nii-öelda laualt maas ja nad on kinnitanud, et nad on kõigiks muudatusteks valmis.

Ahti Haugas. Vabandust, Anti Haugas!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! On väga palju eelkõige väikeseid põllumehi, kelle töövahendiks on jätkuvalt paber ja pastakas. Kas te näete, et põllumajandusandmete varamu loomine ja nii-öelda poolkohustuslikus korras e-teenuste kasutusele võtmine võiks muuta ka väikepõllumehed või nügida neid heas mõttes rohkem kasutama digiteenuseid ja seeläbi tootlikkuses kasvama?

Aitäh! Loomulikult, kõik need variandid, mis on praegu võimalik teha siis elektroonilisel teel, olgu see ka andmetele ligipääs, andmete kasutamine, see, millele ka Riigikogu liige Urve Tiidus vihjas, on tegelikult see, mis on juba tänasel hetkel sisuliselt kõigi põllumeeste laua peal, ja see võiks olla üha rohkem ja rohkem tulevikus, sest seda saab teha väga hästi ka erinevate konsulentide juures, seda saab teha suuremates gruppides, seda saab teha meie seotud asutuste juures. Minu hinnangul küll, et mida suurem on põllumehe IT-kompetents, seda avaramad on tal võimalused ka ükskõik milliste teenuste rakendamisel ja arendamisel. Ma arvan küll, et see võiks olla üks nii-öelda lisanügimine, et suunata nad just sinna, kus võiks olla suurem kasu nendele ka tulevikus.

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse. Palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Hea minister! Tõepoolest, seda teemat käsitleti maaelukomisjoni istungil 7. novembril teisipäevasel päeval. Arutelu oli sama tihe nagu siin saalis praegu ja minister koos kolleegidega ministeeriumist andis ülevaate sellest. Teemad, mis üles kerkisid sellel istungil, olid enam-vähem samad. Üks teema oli konsulentide teema, mis puudutab nende pädevust, nende võimalikku tulevast tööturgu, nende töö kvaliteeti või vastupidi, teiselt poolelt kvaliteeti, mida siis töötegijad ehk ettevõtjad ise võiksid sellest saada. Ja nii nagu minister ütles, komisjon soovib ka ülevaadet sellest võimalikust määrusest, selleks et olla ühtepidi selle arutelu juures. 

Teine on see, et me kõik mõistame, me saame aru, et selle seaduse muudatust on vaja ka lähtuvalt sellest uuest rahastusperioodist ja ka uutest vaadetest, kus ühelt poolt nõuandeteenus liigub METK-i ehk Maaelu Teadmuskeskusesse. Teiselt poolt me peame arvestama sellega, et uues perioodis on keskkonna hüvanguks tehtavate toetuste ja tegevuste selline osakaal kogu süsteemis ühelt poolt kasvanud. Tegelikult sellisest vastavusest on liigutud rohkem tulemuspõhiseks. Tulemuspõhisus tähendab seda, et me peame monitoorima erinevaid andmeid, karakteristikuid selleks, et mõista ja saada aru, kas me liigume õiges suunas ja kas need tegevused, mis on toetatud, omavad mingit mõju. 

Aga komisjon tegi selgelt ka otsused, mida ma auväärsele kogule tahan ette lugeda. Esimene ettepanek oli see, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda. Siin oli 5 poolthäält ja 1 vastu, erapooletuid ei olnud. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi poolt 5, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Nüüd soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Lugupeetud saalis olijad, kolleegid! Nüüd selle Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega me loome aluse kolleegi mainitud nõndanimetatud suure venna jälgimiseks ja selleks me loome Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde varamu, kuhu põllumehed on kohustatud oma andmeid sisestama. 

Esimeseks pääsukeseks või linnukeseks seal on nõndanimetatud e-põlluraamat. Seletuskiri räägib ilusti, et seda peavad täitma pilootprojekti raames keskkonnasõbraliku majandamise taotlejad, keda on suurusjärgus 2500–3000. Kuid kui me juba selle linnukese oleme lendu lasknud, siis taotlejaid on meil 16 000 ja isegi rohkem. See tähendab seda, et kui see esimene proov on tehtud, siis 2024 on see KSM-i taotlejatele kohustuslik e-põlluraamatu pidamine e-PRIA-s, küll pilootprojekti raames, aga ta on kohustuslik. Ja kui nüüd see esimene samm ära tehakse, siis ma arvan, et järgmine aasta oleme olukorras, kus me juba hakkame nõudma kõikidelt põllumajandustootjatelt, et nad sisestaksid oma andmeid e-PRIA-sse läbi e-põlluraamatu. Ja siin kolleegi mure väikepõllumajandustootjate pärast tekibki sellest, et nemad jäävad selles osas üldiselt hätta. 

Ja põlluraamatuga on veel see, et see kohustus on veeseaduse põhiselt juba varasematest aegadest ja põlluraamatu täitmine on kohustuslik kõikidel põllumajandustootjatel, kes taotlevad pindalatoetusi. Tähendab, seal peavad olema kajastatud põllul tehtavad tööd kõikides nendes oma võlude ja vaevadega. Aga siin on nagu minu jaoks nagu põhjendusena on eriti see, et siis põllumehed saavad oma andmete alusel näiteks väetamis-, lupjamis-, küll koristusaja soovitusi, ma mõtlen seda, et varamu kaudu ei hakka küll ükski põllumees omale külvamist tegema, vaid pigem ikkagi vaadatakse külviaega kevadel, kui selleks on kõige optimaalsem aeg. Taimekaitse töid tehakse siis, kui selleks on vajadus. Väetatakse vastavalt taimede kasvufaasile. Sellest lähtuvalt ma leian, et see asi tundub puhtalt kontrolli mõttes.

Ja mis on eriti huvitav, see lämmastiku bilanss, mis on nüüd juurde tulnud, kus rakendatakse lämmastiku põllule andmist ja nõndanimetatud äraviimist, samas ei arvestata seal bilansi koostamisel teisi olulisi mineraalväetised ja mineraalväetiste osasid. Nii et see tekitab jälle palju küsimusi. 

Nõuanne. Nõuanne on üks selline igipõline ja igavene teema, mis veeretatakse ühe ministri laualt teisele ja võib-olla ministrile, et põllumajanduse konsulendid, need on kutsega, kutsetunnistusega nõustajad. Te ütlesite konsultandid või kuidagi selliselt. Juba esimesest Eesti Vabariigi ajast on konsulendid olnud ja meie Eesti praegusel ajal on konsulendid, need on kutsetunnistusega nõustajad. See näitab seda, et nad on pidanud oma kutse saamiseks läbi käima kutsekvalifikatsiooninõuded ja tõendama enda pädevust vastaval erialal. Praeguse muudatusega tekib nii, et juhul kui sa, piltlikult öeldes. METK-iga saad hästi läbi, siis ta võib valida sind teatud nimekirja, kus sa teadmata seda, kas seal on ka pädevusvaldkonnad kirja pandud või on seal lihtsalt nimi ja temale saab rakendada toetatavat nõuannet. 

Huvitav on veel see, et kui praeguse …

Paluks lisaaega.

Jaa, paragrahvis 69 lõige 2 on teile antud kolm minutit lisaaega. Palun!

Tänan! See on väga hea idee ja ma arvan, et siiamaani on nõuandeteenust osutatud väga kvaliteetselt ja asjakohaselt, aga nüüd tekib selle konsulendinduse ja nõustamise juures see, et kui praegusel juhul oli toetuse taotleja Maaelu Edendamise Sihtasutus, siis uuel perioodil on toetuse taotleja konsulent ise. Ehk siis see inimene, kes on saanud sinna nimekirja. PRIA mõistes tähendab see seda, et PRIA-l oli üks klient, kes oli Maaelu Edendamise Sihtasutus, ja PRIA tegeles temaga, ühe kliendiga. 

Nüüd võtame näitlikult, et on 100 konsulenti või nõustajat – vabandust! – uue sõnastuse järgi, siis ongi 100 klienti PRIA-l, keda PRIA peab hakkama kontrollima, et see nõuandetoetus on läinud määruse kohaselt õigetele kohtadele. Nii et väita, et sellega väheneb bürokraatia ja haldusmenetluse võimekus suureneb, sellega ma nõus olla ei saa. See toob PRIA-le töökoormust juurde, ehkki nad praegugi on juba väga üle koormatud. Nii et selles suhtes jään ministriga eriarvamusele. 

Nüüd, sellesama PRIA puhul praegu käivad ju need kaugseired ja nõndanimetatud kohapealsed kontrollid, peavad põllumehed ise tegema pilti. Ma näen praktikas seda, et selle e-põlluraamatu rakendamisega tekivad samad situatsioonid, kus tootjatele tulevad automaatkirjad, et taotlus ei ühti põlluga looduses. Kui kiri tuleb augusti keskel, kui juba taliraps on ära korjatud, siis see pilt ei saagi ühtida sellega, mis on taotluse peal, kuna taliraps on juba ära koristatud ja sinna on mõni muu talivili või vahekultuur juba külvatud. 

Siis sellest lähtuvalt, et seda asja natuke parandada ja viia seda seadust veel asjakohasemaks ja paremaks, teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond [ettepaneku] seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove – vaatan üle saali – ei näe, vaatan veel korraks. Vaatan ministrile otsa, ei midagi. Selge, kõnesoove ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on olnud antud juhul väga selgesõnaline. Ta on öelnud, et eelnõu 341 esimene lugemine lõpetada. Samas on tulnud kiri Riigikogu juhatajale, mille on teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, ja selle ettepanek on järgmine: eelnõu 341 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 341 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 11, vastu 52 ja 1 on erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. november kell 17.15. Sellega on eelnõu 341 esimene lugemine lõpetatud ja veel on üks uudis, sellega on tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös! Aitäh!