Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XV Riigikogu, II istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 25.10.2023, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

14:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Heljo Pikhof, palun!

14:01 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitan kultuurikomisjoni nimel Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga luuakse võimalus rahastada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud kultuuriehitistele veel ühe strateegilise eesmärgiga riikliku tähtsusega kultuuriehitise rajamine. Täpsustatakse, millisel kujul esitatakse Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule teave võimalikest ehitistest enne konkreetse ehitise suhtes otsuse tegemist, ning toetatakse eesti kultuuri säilimisse ja arendamisse oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut. Aitäh!

14:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

14:02 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Kui mingi teemaga on probleem, siis probleemiga tuleb tegeleda konkreetselt ja jõuliselt. Sellest tulenevalt annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse. Samasuguse eelnõu on EKRE üle andnud kahel varasemal korral, aga need ei ole leidnud parlamendi enamuse toetust. Eelnõuga tühistatakse Riigikogu liikme staatuse seaduse § 30 ehk kaotatakse Riigikogu [liikme] kuluhüvitised. 

Riigikogu liikmete suured kuluhüvitised riivavad rahva õiglustunnet, seepärast et nad ei täida oma eesmärki ning on pigem käsitletavad lisatasuna põhipalgale, mida kasutatakse autode ostmiseks või kaheldava kasuteguriga kuludeks. Tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja ‑liisingud tegema põhipalga arvelt, ent Riigikogu liikmed on justkui privilegeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti. 

Mulle helistas eile Lõuna-Eesti ühest väiksest vallast üks bussijuht, kes rääkis loo, kuidas tema sõidab iga tööpäeva hommikul kell 5 oma bussi juurde, igal hommikul kell 5.45 peab ta liinil olema. Ta saab 1200 eurot palka, aga temale keegi ei hüvita seda kulu[, mis tal tekib oma autoga bussi juurde sõites]. Lisaks pannakse peale automaks tema isiklikule autole, millega ta tööle sõidab. Nii et veel kord: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel annan üle eelnõu kuluhüvitiste [maksmise] lõpetamise kohta. Aitäh!

14:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks seaduseelnõu. 

Päevakorra täpsustamine: tänase 6. päevakorrapunkti juures teeb algataja ettekande Riigikogu liige Evelin Poolamets, 11. päevakorrapunkti juures teeb algataja ettekande Riigikogu liige Leo Kunnas ja 18. päevakorrapunkti juures teeb algataja ettekande Riigikogu liige Arvo Aller.


1. 14:04

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist" eelnõu (65 OE) esimene lugemine (Riigikogu koosseisu häälteenamus)

14:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist" eelnõu 65. Enne, kui palun Mart Maastiku kõnetooli eelnõu tutvustama, selgituseks nii palju, et ettekandeks on aega kuni 20 minutit, küsimusi saab esitada kummalegi ettekandjale ühe ja läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Maastiku!

14:05 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Mul on au, et mind on usaldatud Isamaa Erakonna nimel üle andma ettepanekut loobuda – kohe loen ette – plaanist maksustada pakendite ja plasti kasutamist eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket. Selline ettepanek tuleneb Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisliidu programmist aastateks 2023–2027. 

Meie oleme seda meelt, et kuna meie maksud niigi tõusevad ja inimeste elatustase selle tõttu langeb, ei ole mõttekas täiendavaid makse plaanida. See, et pakendid, plast on prügi, mis ilmselgelt tekitab probleeme ka loodusele ja keskkonnale, on selge. Kui me vaatame seda, millised on juba praegu poodides hinnad lähtuvalt maksutõusudest ja mis kõik hakkab veel tulema, siis kõikide nende toiduainete, kaupade, mida pakendatakse, hinnad järelikult ka tõusevad. See kõik käib maksumaksja rahakoti pihta ja ilmselgelt raskendab elu. 

Jah, tänapäeval on pakendamiseks igasuguseid variante, mida tuleb ka innovatiivselt kasutada, samuti leiutada uusi. Aga Isamaa fraktsioon on seisukohal, et praeguses raskes majanduslikus olukorras, milles me oleme, ja tohutute maksutõusude keskkonnas on ikkagi [parem] loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist. Ja teemegi siis sellise ettepaneku. Ei hakka sellel pikemalt peatuma, niigi kõik saavad aru, et elu Eestis ei ole meelakkumine. Aitäh!

14:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! On ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

14:07 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Minu arvates sellise suure teema – pakendijäätmed ja keskkonnavaldkond laiemalt – käsitlemine ülimalt lakoonilises vormis, nagu see otsuse eelnõu on ja nagu teie ettekanne oli, ilmselgelt devalveerib selliste küsimuste käsitlemist. Äkki te ikkagi natuke avate seda laiemalt ja konkretiseerite oma plaani, et mis on täpsemalt need innovaatilised meetmed, mida te mainisite ettekandes ühe lausega, kuidas pakendijäätmete teket vähendada? Rääkige palun nendest natukene detailsemalt. Nii päris ei saa, nagu teie siin seda mõtlete käsitleda.

14:09 Mart Maastik

Aitäh küsimuse eest! Pigem aitäh sellise hinnangu eest, kuigi ma ei saa teiega kuidagi nõustuda, et see selgitus oleks lakooniline olnud. Me oleme siin peaaegu pool aastat rääkinud maksutõusudest. Kahjuks teid ja teie erakonnakaaslasi siin saalis väga tihti pole olnud, et te oleksite saanud seda kõike kuulda. Aga kui te oleksite kuulnud, siis te saaksite aru, et praeguses olukorras, kus maksud tõusevad, teie enda koalitsioon on teinud tohutu maksutõusukobara ettepaneku, see lööb kõik inimeste rahakoti pihta. Siis te saaksite väga hästi aru. 

Ma veel kord kordan, et kui te praegu tõstate käibemaksu 10%, siis see läheb absoluutselt kõik lõpptarbija taskust. See on ju selle tarbija taskust, kes läheb poodi, ostab endale kaupa, mis on pakendatud. Jaa, tänapäeval on olemas ka variant, et igaüks võtab oma koti kaasa. Inimeste teadlikkuse tõstmine on oluline ja seda, ma arvan, võiks teha ja peabki tegema. Kuid ilma pakenditeta paraku siiski veel ei ole võimalik seda lahendada. Tänapäeval on olemas muidugi ka biolagunevad pakendid, mis võiks olla üks tulevikuväljavaade, kuigi ma ei ole väga optimistlik, et see biolagunev kilekott väga palju parem variant on. Eks selle [laguneminegi] võtab päris palju aega. 

Ja peale selle, praegu prügi selekteeritakse ja kogutakse kokku. Ma tulin just eile isa juurest, kes peseb kõik piimapakendid ja muud pakendid ära, paneb korralikult prügikasti. Ma küsisin isa käest, et mis ta arvab, kui palju energiat kulub selle jaoks, kogu selle vee pealt, mida ta tarbib, kui suur vee kogus selle jaoks läheb, et neid pakendeid pesta ja puhastada. Kõige raskem on teatavasti puhastada just piimajääke, need väga raskesti lagunevad. Isa on tegelikult selle eriala mees, aga ta ütles, et nii on ette nähtud. 

Inimesed on juba praegu küllalt teadlikud, nad teevad seda kohusetundlikult, koguvad plastjäätmed kokku. Ma loodan, et ei juhtu enam seda, millest ma vahepeal teada sain, et erinevatesse prügikastidesse, ütleme, kogumispunktidesse pandud jäätmed aeti lõpuks kõik ühte autosse ja pressiti kokku. [Loodan], et seda enam ei ole. See on oluline osa. Aga mida annab plastpakendite täiendav maksustamine? Kas selle võrra me nüüd pakendame vähem? Ei pakenda. Teadlikkust tuleb küll tõsta, sellega olen nõus. 

Nii et ma loodan, et te saite vastuse. Aga kui te tahate veel täpsemalt teada maksude kohta, mis tõusevad, siis kindlasti ma olen nõus rääkima automaksust, käibemaksust, tulumaksust ja kõikide muude [maksude] tõusudest, mis kindlasti ei oleks teie erakonnale väga meeldiv [kuulda].

14:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale ka aja säästliku kasutamise eest! Rohkem küsimusi teile ei ole.

14:12 Mart Maastik

Tänan!

14:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

14:12 Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu 65 oma istungil 12. ja 18. septembril. 12. septembri istungil komisjoni esimees Annely Akkermann tegi seda päevakorrapunkti menetledes ettepaneku, et algataja esindaja tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu algatajate esindajana astus üles Aivar Kokk, kes edastas komisjonile ainult ühe lause: eelnõu eesmärk sisaldub pealkirjas. Nii. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. See ongi komisjoni arutelu kokkuvõte. 

Jürgen Ligi kommentaar on mul veel ka siin olemas. Tema kommentaar oli selle kohta, et obstruktsioone tehakse laisalt ja ei vaevuta juriidilisi tekste vormistama, mis on väga halb tendents. 18. septembril oli meil veel üks hääletus. Küsimus oli selles, et kas komisjoni esimees pani hääletusele ettepaneku, kas eelnõu vajab otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. See ettepanek leidis toetust: 6 poolt ja 3 vastu. 

Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. septembril – see on nüüd nihkunud tänasesse –, selle otsuse ja ettepaneku suhtes oli komisjonil konsensus. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann. Ka selle otsuse suhtes oli komisjonil konsensus. Aga sellel nädalal, 23. oktoobril tegi komisjon uue otsuse, mille kohaselt Annely Akkermanni asendab siinkõneleja. Tänan tähelepanu eest!

14:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! On ka vähemalt üks küsimus. Mart Maastik, palun!

14:15 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Härra Sõerd! Mul on küsimus teie plaani kohta maksustada pakendite ja plasti kasutamist. Te enne küsisite minu käest, ma nüüd küsin [teilt]: milline on teie mõte selle maksustamisega? Te kogute mingi rahasumma kokku, aga mida te selle raha eest teete? Kas kuidagimoodi asendate mingite teiste võimalike pakenditega? Milline on teie plaan? Mille jaoks seda maksu kogutakse?

14:16 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Vaadake, austatud Mart Maastik, see teie küsimus ja need arutelud ja need teemakäsitlused jäävad [mulle pandud rollist välja]. Meil on kohe tulemas läbirääkimiste voor, nii nagu meie kodukorraseadus ette näeb, ja vot seal me arutame seda, seal arutatakse neid teemasid. Minu roll praegu on ülevaate andmine komisjoni arutelust ja seal me seda teemat ei käsitlenud.

14:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Juhin tähelepanu, et eelnõu 65 otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist" eelnõu 65. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 65 on tagasi lükatud.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

14:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Mul tõepoolest on protseduuriline küsimus. Nimelt, minu hinnangul tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest vastav eelnõu leidis praegu Riigikogu koosseisu toetust, suure saali toetust. Tegemist on Riigikogu otsusega. Nagu on kirjas meie kodu- ja töökorra seaduses ja selle seletavas osas, siis Riigikogu otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega. See tähendab, et selle poolt peab hääletama rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu. Vastuvõtmiseks suuremat häälteenamust nõuavad otsused, mida menetletakse erikorras. Antud eelnõu ei vajanud erikorras menetlemist ja ei eelda valitsuselt ka mingisuguse seaduse väljatöötamist. Kui te loete otsuse sisu, siis tegemist on plaaniga täiendavalt mitte kehtestada, mis ei eelda valitsuselt mitte mingisuguse seaduse väljatöötamist. Nii et mulle tundub, et juhataja eksis praegu haamrilöögiga ja hinnangut andes, et see ei leidnud Riigikogu toetust. 13 poolthääle ja ühegi vastuhääleta võttis Riigikogu selle otsuse vastu.

14:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Eelnõu 65 on tagasi lükatud. Ma kordan seda, mida ma ütlesin, ja ma jään selle juurde. Juhin veel kord tähelepanu põhiseaduse §-le 103, mis ütleb: "Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu." Räägitakse selgelt koosseisu häälteenamusest. 

Teine selgitus selle juurde. Kuni aastani 2021 oli Riigikogus üldine ja levinud seisukoht, et kõik otsuse eelnõud eeldasid koosseisu häälteenamust. Möönan, et vahepeal on mõnevõrra liberaalsemalt tõlgendatud seda seisukohta, aga ka tänasel päeval on juhatus asunud seisukohale, et tõepoolest oleks mõistlik ja paslik pöörduda tagasi selle korra juurde, mis oli aastani 2021. 

Ja kolmandaks, me oleme lähtunud siin ikkagi komisjoni ettepanekust. Kui sa panid tähele, siis komisjoni ettekandja viitas sellele, et komisjon hääletas ka seda, kas see eelnõu vajab koosseisu häälteenamust või mitte, ja otsus oli, et [vajab]. Me lähtusime selgelt komisjoni seisukohast ja komisjoni ettepanekust. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

14:22 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Komisjoni ettepanek ei seisa kindlasti kõrgemal ei kodu- ja töökorra seadusest ega ka põhiseadusest. Ja mul on palve: lugege veel kord ette see, mida te lugesite ja mida te valesti tõlgendate. Nimelt, koosseisu häälteenamust vajab see, kui tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja eelnõu. Praegune otsus, Riigikogu otsus ei eelda Vabariigi Valitsuselt ühegi eelnõu [väljatöötamist]. Vastupidi, otsus on, et mitte töötada välja eelnõu plastikumaksu kehtestamiseks. Tõlgendate seda, mida te ette lugesite, täiesti risti vastupidiselt sellele, mis seal kirjas on. Nii et ma veel kord ütlen: Riigikogu praegu minu hinnangul tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest võttis selle otsuse vastu. See ei eeldanud ei koosseisu häälteenamust ega mingit muud suuremat häälteenamust, vaid lihtsalt lihthäälteenamust.

14:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, ma selgitasin, et see eelnõu eeldab koosseisu häälteenamust, ka enne seda, kui ma panin selle eelnõu hääletusele, et Riigikogu liikmed teaksid väga täpselt, mille poolt ja mis tingimustel see [eelnõu] saab otsusena vastu võetud. Nii et see oli kõigile teada, ma selgitasin seda. Ega see dispuut ka enne seda ei oleks minu seisukohta muutnud. Kordan veel kord, hea kolleeg, sina vist oled olnud kauem Riigikogus kui mina: tõesti, aastani 2021 kõik – te olete väga palju rõhutanud tavasid ja nende olulisust ja neist kinni pidamist ja nende järgimist –, eranditult kõik Riigikogu otsuse eelnõud eeldasid koosseisu häälteenamust sellesama põhiseaduse § 103 sõnastuse põhjal, mille ma eelpool ette lugesin. 

Võtan kaks viimast protseduuriküsimust. Rain Epler, palun!

14:24 Rain Epler

Aitäh! Küsimus võib olla mõnes mõttes retooriline, või pigem protest. See teie selgitus, et te selgitasite enne hääletusele panekut, et nüüd on nii. Kas ma loen sellest välja, et see võibki nii hakata käima, et enne mingisugust protseduuri siin Riigikogus Riigikogu juhataja kahe lausega ütleb, et seda me teeme erinevalt näiteks töö- ja kodukorra seadusest, ja siis see ongi piisav põhjendus, et asju nii teha? Ja teine küsimus on ka. Te viitasite, et enne aastat 2021 oli ühtpidi. Mis siis 2021 juhtus ja kes tava muutis? Võib-olla täpsustate selle ka ära.

14:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Alustades viimasest. Minu mäletamist mööda oli juhatus see, kes aastal 2021 seda seisukohta muutis. Ja teine, mis puudutab seda, kas ma olen rikkunud [seadust] või mitte, siis kohe kindlasti ma ei ole rikkunud ei põhiseaduse § 103 ega ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Ja veel kord, ma arvan, et selles kontekstis on tõepoolest väga olulised juhataja – kelle pädevus ja voli on eelnõusid hääletusele panna – selgitused, mis ta enne hääletamist annab. Ma selgitasin väga selgelt ja üheselt, et selle otsuse eelnõu otsusena vastu võtmine eeldab Riigikogu koosseisu häälteenamust. See on väga olulise kaaluga Riigikogu liikmetel oma seisukoha võtmiseks. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:26 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Ma jään oma seisukoha juurde ja avaldan protesti ja kordan veel kord üle, et minu hinnangul Riigikogu võttis praegu poolthäälte enamusega selle otsuse vastu. Juhataja selgitus enne hääletusele panekut või komisjoni arvamus, mis siin on juhatuse poolt lisatud, ei muuda kehtivat seadust ega seisa kõrgemal kehtivast seadusest. Nii et see, kui juhataja vastuolus seadusega annab omapoolse tõlgenduse hääletuse eel, ei muuda vähimalgi määral tegelikult kodu‑ ja töökorra seadust. Ja teine, tavad, mis on vastuolus seadustega, samuti ei kehti. 

Te väga õigesti ütlesite, et siin on aegade jooksul arutatud neid küsimusi, püütud neid tõlgendada. Nii palju, kui mina olen aru saanud, siis viimane tõlgendus ongi see, et kui Riigikogu otsus eeldab eelnõu väljatöötamist, nii nagu on põhiseaduses ka kirjas, siis eeldab see ka koosseisu häälteenamust. Kui sellist nõuet ei ole – ja siin on ilmselgelt ja üheselt väljaloetav, et sellist nõuet ei ole ja see ei eelda mingisuguse eelnõu väljatöötamist –, siis siin ei ole isegi tõlgendamisruumi. Me tihti oleme takerdunud selle taha, et tõlgendatakse väga erinevalt, et kas nüüd on selle otsuse täitmiseks vaja eelnõu välja töötada või mitte. Ühed ütlevad, et on, teised, et mitte. Siin on ilmselge, et see ei eelda ühegi eelnõu [väljatöötamist], vaid eeldab loobuda plaanist ega vaja ühtegi seaduse muutmist. 

Nii et siin on täiesti selge, et kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega on Riigikogu otsus heaks kiidetud ja vastu võetud. Ma avaldan resoluutset protesti, et juhataja vastuolus seadusega ei arvesta seda vastuvõetud Riigikogu otsust ja suure saali tahet.

14:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Igaühel on õigus jääda eriarvamusele, neid arvamusi on väga palju, väga erinevaid siin saalis ja tõepoolest ka tõlgendamisel, ma möönan, et siin on ruumi erinevateks tõlgendusteks selle sõnastuse juures. Selles mõttes olen teiega nõus, aga ma jätan teie protesti rahuldamata. Veel kord kordan, et eelnõu 65 on tagasi lükatud. Ja selgitan veel kord, et olulise kaaluga kõige muu kõrval on tõepoolest see repliik, mida ma enne selle eelnõu hääletusele panemist ütlesin, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. See on väga olulise kaaluga selleks, et Riigikogu liige saaks kujundada oma seisukoha, kas hääletada või mitte hääletada. Me kõik ju teame, mida tähendab hääletusel mitteosalemine, kui see eeldab koosseisu häälteenamust. 

Hea kolleeg Helir, ma ütlesin, et ma rohkem ei võta, aga üks repliik siis veel. Palun!

14:28 Helir-Valdor Seeder

Ma tahtsin teile öelda, et te küll ilusti tuletasite meelde, et see vajab koosseisu häälteenamust, mis minu arvates oli vastuolus kodu- ja töökorra seadusega, aga ka siin te räägite oma tegudega vastu oma sõnadele, sellepärast et need Riigikogu liikmed, kes vahetult enne hääletust, peale signatuuri lõppemist selle teada saavad, ei jõua siia tulla ja oma seisukohta kujundada. Te ütlesite, et see on väga oluline, et Riigikogu liikmed peaksid teadma. Me näeme, et enamus saalist on ju tühi, nii et nendeni see sõnum ei pruukinud jõuda. Kui jõudis, siis nad siia saali ei oleks jõudnud. Nii et see veel kord kinnitab, et sellest teie lausungist või sõnavõtust enne hääletust suurt midagi ei muutu.

14:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, te ilmselgelt alahindate Riigikogu liikmete töökust. Meie nädala päevakorras on väga selgelt selle otsuse eelnõu punkti juures kirjas, et see eeldab koosseisu häälteenamust. (Hääl saalist: "See on komisjoni seisukoht.") Ma ei kahtle küll vähimal … Ei, see ei ole komisjoni seisukoht. Päevakord on juhatuse esitatud ja päevakorra on häälteenamusega suur saal heaks kiitnud. Seda me esmaspäeval tegime. Mina küll ei kahtle vähimalgi määral selles, et kõik, eranditult kõik Riigikogu liikmed on päevakorra otsast lõpuni kenasti läbi lugenud ja näinud seal ka seda, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. Ja teine asi, mis kindlasti on ka oluline: ka Aivar Sõerd komisjoni ettekandjana rääkis juba mõned minutid varem, et komisjoni otsus oli, et selle otsuse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust.  

Head kolleegid, oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


2. 14:30

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest" (66 OE) esimene lugemine

14:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis – ütlen kohe ette ära – eeldab samuti Riigikogu koosseisu häälteenamust: Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest" eelnõu 66 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mart Maastiku!

14:31 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Head lapsevanemad, kes võib-olla vaatavad seda ülekannet! No ütleme nii, et olukord on sitt, aga nagu ütles meie president Lennart Meri, on see tuleviku väetis. Kuigi võib-olla see on natuke selline utreeritult lõbus ütlus. Mina küll ei näe, et midagi lõbusat ja mingit tuleviku väetist saab olla selles, kui meil pidevalt vähendatakse lapsevanemate maksujõudu sellises olukorras, kus meie riik praegu on. Meil ei ole töökäsi, meil ei ole maksumaksjaid. Me isegi ei mõtle, ei tahagi mõelda selle peale, mis saab lähima 10, 20, 30 aasta pärast, kui me ei toeta paljulapselisi peresid. Ja täna oleme jälle seisukohal, et alates teisest lapsest [tuleb] ära võtta maksuvaba tulu, mis tegelikult jättis natukenegi rohkem raha kätte paljulapselistele peredele.

Ma loen ette, mis [tulumaksuseaduse järgi] praegu kehtib, § 231 [lõige 1]: "Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Täiendava maksuvaba tulu summa on 1848 eurot teise lapse kohta ja 3048 eurot alates kolmandast lapsest." See on nüüd siis ära kaotatud, või kaotatakse, soovitakse [kaotada]. Me teame seda, et juba on ära kaotatud abikaasade ühisdeklaratsioon. Peretoetusi, mida eelmine valitsus just tõstis, vähendatakse olulisel määral. Kaotatud on indekseerimine, lasterikaste perede huvihariduse toetus. Ma ei tea, mis on järgmine samm.

Selline tunne on, et meie valitsus, praegune valitsuskoalitsioon on lapsevihkajalik. Ma ei saa aru, milline on meie tulevik, kui meil ei ole lapsi, meil ei ole maksumaksjaid. Ma olen seda tegelikult siin puldis varem ka rääkinud, aga minna seda teed, nagu on läinud Rootsi, kus üritati töökäte puudust [korvata] välistööjõuga – kuhu see on viinud? Rootsi on Euroopa kõige kriminogeensem riik. Iga päev pommid ja mõnda linnaossa ei saa politsei enam sissegi minna. See ei ole meie tulevik. Meie tulevik on see, et me peame mõtlema selle peale, kuidas oleks võimalik iivet tõsta. Me peame saama ise järeltulijaid, juurde Eesti rahvast, kes makse maksab. Aga me järjest raskendame [olukorda]. Meil tuleb lisaks kõigile neile, mis ma siin ette lugesin, veel automaks, mis tegelikult lööb enim just nimelt jälle paljulapselisi peresid, sest nendel on suuremad autod. Ja kui vaadata seda äärmiselt rumalat eelnõu, mis siin varsti on tulemas, et just raskemate ja suuremate autode omanikud hakkavad rohkem maksma, siis see lööb jälle paljulapseliste perede rahakoti pihta.

Jah, kuna pool aastat – jälle ütlen – oleme sel teemal väga palju rääkinud, küll tõesti ainult opositsiooni kõrvadele suure tõenäosusega, sest et koalitsioonist on väga vähe rahvast siin olnud, siis Isamaa teeb ikkagi ettepaneku loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest. Ma loodan, et see ei lähe nüüd [kurtidele] kõrvadele, sest siin saalis ilmselt on ka koalitsiooni esindajate seas lapsevanemaid, kellel on sama mure Eesti tuleviku pärast. Aitäh!

14:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! On mõned küsimused. Andre Hanimägi, palun!

14:35 Andre Hanimägi

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, tõepoolest, eks see on jälle selline märgiline otsus Eesti perede jaoks. Tegelikult mõju eelarvele ei ole selline, et seda peaks kindlasti tegema, et seda süsteemi ei oleks Eesti riigil võimalik ülal pidada. Ikka on küll. Aga kas teil on tuua mingisugune eluline näide või mõni analüüs või äkki mõni pere teile isiklikult või erakonnale on toonud enda näite, mida see tegelikult pere rahakotile tähendab? Ongi, ütleme, selline keskmise palgaga kahe lapsega perekond, eks ole. Kas on ka mingi arvutus teil, et te saaksite siin stenogrammi jaoks öelda, et vot kaotus perekonnale on just selline, lisaks automaksule ja kõigele muule, mida te ka oma ettekandes välja tõite?

14:36 Mart Maastik

Aitäh küsimuse eest! Konkreetset arvutust mul ei ole siin. Küll aga ma olen tõesti palju suhelnud inimestega. On olemas Saaremaa paljulapseliste perede liit, sinna kuuluvad perekonnad, kellel on kuus kuni seitse last. Ja kui me lihtsalt võtamegi näiteks alates teisest lapsest, siis sellesama eelnõu kohaselt on ju tegelikult lihtne välja arvutada seda, et alates teisest lapsest jääb natuke alla 200 euro ühes kuus vähem kätte selle tõttu, kolmandast lapsest üle 300 euro. Ja kui me niimoodi edasi arvutame, siis on selge, et … Samas on nendel suurperedel tegelikult ka huvihariduse vajadus. Ja nüüd, kui me võtame selle eelpool loetletu kokku, et kui huvihariduse toetus ära võetakse ja kui on kuus last peres, siis igaüks võib arvutada, mis see kõik kokku läheb ühele perele maksma. Nii et jah, kahjuks mul ei ole niisugust konkreetset arvutust, aga ma ei pidanud ka vajalikuks seda siia tuua. Ma väga loodan, et ka koalitsioonisaadikud on piisavalt targad ja saavad aru, et sellist rumalust ei saa meie riigis lasta sündida.

14:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tanel Kiik, palun!

14:38 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Tegemist on igati õigustatud, põhjendatud ja mõistliku otsuse eelnõuga. Ma väga loodan, et parlament seda toetab. Mu sisetunne ütlebki, et see saab rohkem poolthääli kui vastuhääli. Küllap ka koalitsioonil endal on südametunnistuse piinad, et ei suuda hääletada selle vastu, sest tegemist on mõistliku ettepanekuga. Aga poolt hääletada ei lubata, kuna koalitsioonis on selline distsipliin ja igaks juhuks on lihtsam saali mitte tulla. See tundub olevat see käitumismuster. 

Aga mu küsimus teile on lihtne. Kõigi nende negatiivsete sündmuste taustal, kui praegune koalitsioon on otsustanud või otsustamas [kehtestada] peretoetuste kärped, automaksu, sellesama täiendava maksuvabastuse kaotamise, kas teie olete kuulnud – mina isiklikult ei ole – mõne positiivse perepoliitilise sammu või meetme kohta, mida praegune koalitsioon oleks kas juba otsustanud või otsustamas?

14:38 Mart Maastik

Aitäh! Ma kuidagi ootasin seda küsimust. Terve teie kena kõne ajal ma mõtlesin selle peale. No ei tule! Kuidagi ei tule meelde. Võib-olla keegi aitab, aga ei tule kahjuks meelde. Aga ma loodan siiski nagu teiegi. Ma ise olen ka täiesti veendunud, et kindlasti tuleb siia toetus täna taha, seda enam, et eelmine punkt võeti vastu häälteenamusega, vist isegi 13 oli poolt ja 0 vastu. Nii et loodetavasti seesama saal … Tundubki, et saali on jäänud need saadikud, kellel on rohkem teadmisi ja rohkem tahet Eesti riigi ja tuleviku peale mõelda. Nii et teen jälle üleskutse: võtame selle samamoodi koos vastu nagu eelmise punkti!

14:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale taas kord aja säästliku kasutamise eest! Rohkem küsimusi teile ei ole. Repliigina: kui te panite tähele, siis eelmist otsuse eelnõu toetas ka koalitsioonisaadik.

14:39 Mart Maastik

Aitäh! See on eriti hea uudis. Näete, jää hakkab juba liikuma.

14:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hakkab tulema, jää hakkab sulama. Aga nüüd palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni poolt Aivar Sõerdi. Palun!

14:40 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu numbriga 66 esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 19. septembri istungil. Antud päevakorrapunkti menetlemiseks pöördus komisjoni esimees Annely Akkermann kõigepealt eelnõu algatajate poole ettepanekuga tutvustada eelnõu eesmärki ja sisu. Eelnõu algatajate esindajaks oli Aivar Kokk, kes ütles ühe lause: eelnõu eesmärk sisaldub pealkirjas. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. Eelnõu vajab otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

Ja komisjon langetas otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 26. septembril – kust ta on sattunud tänasesse päeva –, see otsus oli konsensuslik. Komisjoni teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Annely Akkermann, ka seda ettepanekut toetas komisjon konsensuslikult. Aga vastavalt 23. oktoobri komisjoni otsusele asendab Annely Akkermanni siinkõneleja. Tänan tähelepanu eest!

14:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! On vähemalt üks küsimus. Mart Maastik, palun!

14:42 Mart Maastik

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Mul on sarnane küsimus eelmises punktis küsitule. Milleks te seda raha, mida te soovite kokku hoida laste arvelt, soovite kasutada?

14:42 Aivar Sõerd

Tänan selle küsimuse eest! Meil on kohe tulemas läbirääkimiste voor ja see on see koht, kus neid teemasid käsitletakse. Minu roll praegu on siin, saate aru, mõistate, komisjoni esindajana ettekande tegemine ja komisjoni arutelu kajastamine. Komisjonis me seda teemat ei käsitlenud.

14:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andre Hanimägi, palun! Vabandust! Tanel Kiik, palun!

14:43 Tanel Kiik

Aitäh! Eks me oleme siin lähestikku ja sarnased ka. Aga minu küsimus teile on väga sisuline ja puudutab konkreetset arutelu komisjonis. Kindlasti on tegemist piisavalt tähtsa teemaga, et arutelule kaasata ka mõned perepoliitika valdkonna organisatsiooni esindajad, võib-olla ka sotsiaalkaitseminister, kes valitsuses rahvastikupoliitika eest vastutab, võib-olla ka rahandusminister. Äkki te laiendaksite, milliste sidusrühmade seisukohad te ära kuulasite selle otsuse eelnõu kohta seisukohta kujundades? Kas oli kaasatud ka mõni valitsuse liige? 

Ja teiseks, minu hea kolleeg härra Maastik jäi kahjuks hätta nende positiivsete näidete väljatoomisega, mida praegune koalitsioon on ära teinud rahvastiku- ja perepoliitikas, aga kindlasti oma arutelus komisjonis te käsitlesite neid positiivseid samme, mida valitsus on teinud. Võib-olla tooksite peamised kolm kuni neli ilusamat näidet selle kohta, mida head on koalitsioon Eestimaa peredele teinud?

14:44 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud küsija! Paraku komisjon ei kaalunud võimalust kaasata huvigruppe. Komisjon ei teinud ka ettepanekuid ega pöördunud valitsuse poole. Küll komisjoni esimees pöördus eelnõu algataja esindaja Aivar Koka poole, et ta eelnõu eesmärke ja sisu tutvustaks. Eelnõu algataja esindaja piirdus eelnõu eesmärkide ja sisu tutvustamisel neljasõnalise lausega: "Eelnõu eesmärk sisaldub pealkirjas." Kõik. Sellega komisjoni käsitlus lõppes, sest et komisjonis ei olnud ka komisjoni liikmetel küsimusi.

14:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Nii, kuna ma tegin Tanel Kiigele enne liiga, siis võtan vahele Taneli küsimuse istungi läbiviimise reeglite kohta. Palun!

14:45 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma tean, et Riigikogu juhatus otseselt ei suuna ega korralda Riigikogu komisjonide tööd, küll aga alati [pakub] kontseptsioone ja annab hinnanguid, kui on mingeid murekohti. Praegu, kuulates komisjoni ettekandja selgitusi ja vastuseid minu küsimustele, näiteks konkreetset viidet selle kohta, et selle eelnõu puhul piirduti neljasõnalise tutvustusega ja tegelikult selle eelnõu sisu komisjonis ei avatud, on mul küsimus. Kas teile kui Riigikogu istungi juhatajale on selline komisjoni teemakäsitlus piisav, et üldse tuua siia suurde saali seda otsuse eelnõu, või oleks õige saata see praegu komisjoni tagasi, et mõnevõrra põhjalikumalt sellega tutvutaks, seda arutataks, et oleks võimalik komisjoni ettekandjal tuua näiteid selle kohta, mida arvasid perepoliitikarühmad, mida arvab valitsus? Praegu me teeme ikkagi, võib öelda, piiritletud või napi info põhjal väga olulise otsuse siin saalis.

14:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Me avaksime kindlasti Pandora laeka, kui me hakkaksime hindama, kas komisjon on piisavalt põhjalikult ühte või teist eelnõu käsitlenud. Juhatajana seda mõõta või juhatusel ka neid asju päevakorda panna on äärmiselt keeruline, nii et kindlasti me sellega päri ei ole. Ja eks see, kui see arutelu pole komisjonis olnud piisavalt põhjalik, puudutab meid kõiki. Seal on nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad, nii et ma ei tea neid põhjusi, miks see käsitlus on just sellisemahuline olnud. Aga noh, ma arvan, et tänane päevalause on ju olemas: eelnõu eesmärk sisaldub pealkirjas. Nii et ega selles ei ole midagi valet, päevalause tänasest päevast on kindlasti olemas.

Aga nüüd küsimus ettekandjale. Andre Hanimägi, palun!

14:47 Andre Hanimägi

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen nüüd tegelikult kimbatuses, sest ka minu küsimus puudutas eelkõige arutelu komisjonis. Ma tahtsin jõuda sinna, et kas komisjon arutas ka summat, mis eelarvesse selle muudatusega alles jääb, ja kas arutas majanduslikku mõju peredele ja tegi sealt mingeid järeldusi, et kas see on kõike seda väärt. Aga ma sain nüüd aru, et tegelikult seda vastust vist ei ole ega tule, sest te ei arutanudki sellisel viisil seda eelnõu. Kas ma sain õigesti aru?

14:47 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Jah, komisjoni esimees kohe päevakorrapunkti menetlemise algul pöördus selle otsuse eelnõu algataja poole, et ta tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu piisavalt kõikehõlmavalt, aga komisjoni esindaja piirdus ainult ühe lausega oma selgituses: eelnõu eesmärk sisaldub pealkirjas. Komisjonis on ka teie erakonna, teie fraktsiooni esindajaid, aga ka nendel ei olnud ühtegi küsimust.

14:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg Mart Maastik, nüüd on selline keeruline probleem, et tegelikult tõepoolest otsuse eelnõu arutelu juures on võimalus esitada kaks küsimust, aga kummalegi ettekandjale üks küsimus. Ma saan aru teie kimbatusest, et on nagu kaks küsimust, aga kuna te iseendale ettekandjana ei saanud küsimust esitada, siis te tahaksite kangesti nüüd seda teist küsimust esitada. Ma siiski seda võimalust teile ei anna, kummalegi ettekandjale on üks küsimus. Aga möönan, et teil ei olnud võimalik kahte küsimust esitada, sest iseendale küsimust esitada oleks mõnevõrra kummaline.

Rain Epler, palun!

14:49 Rain Epler

Aitäh hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt märkusena, et selle otsuse eelnõu sisu ju tegelikult kajastubki ja on hästi kokku võetud selle eelnõu pealkirjas. Nii et ma ei saa selleteemalistest etteheidetest aru, et mida seal veel juurde on selgitada. Aga ma küsin selle kohta. Kas teil komisjonis oli arutlusel numbriliste – eurodes – väärtuste mõttes selle eelnõu sisu, mida see otsuse eelnõu puudutab? Te soovite kaotada tulumaksuvabastuse laste pealt. Mis see mõju on kolmelapselisele perekonnale, kus teenivad mõlemad vanemad keskmist palka, ja nii edasi? Võib-olla te loete need numbrid ette, kui palju perede rahakotist selle muudatusega plaanite võtta mingite näidisperekondade näitel?

14:50 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Komisjonis ei olnud numbriliste mõjuanalüüside käsitlust. Eelnõu algataja esindaja seda ei teinud ja ka komisjoni liikmetel ei olnud selle kohta küsimusi.

14:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helir-Valdor Seeder, palun! 

14:50 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kodu- ja töökorra seaduses on tõesti kirjas, et komisjoni ettekandja tutvustab komisjoni arutelu, selles on teil täiesti õigus. Aga kodu- ja töökord ei piira vähimalgi määral võimalust ja õigust komisjoni liikmel avaldada sealt puldist ka isiklikke arvamusi, kui ta suudab eristada isiklikke arvamusi ja rõhutab, et see on tema isiklik seisukoht. Ja meil on selline hea traditsioon, et enamus Riigikogu liikmeid ja komisjoni esindajaid seda võimalust ka kasutavad, mitte kõik. Sellest tulenevalt ma julgustan teid vastama ka nendele küsimustele, mida küsitakse, mis väljuvad komisjoni arutelu piirest. Ja mul on küsimus. Te ütlesite, et eelnõu algataja väga lakooniliselt tutvustas seda eelnõu. Kas teile endale oli arusaadav see ühelauseline, lihtne ja minule küll väga arusaadav pealkiri ja selle otsuse eelnõu eesmärk, või teie ei saanud sellest aru?

14:51 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et te ikka ei ole õige teel, selles mõttes, et komisjoni esindaja roll on väga konkreetne: antakse ülevaade komisjoni arutelust. Kõik need isiklikud hinnangud ja kõikehõlmavad käsitlused ja teemaarendused jäävad järgmisesse rubriiki. Meil on tulemas läbirääkimiste voor ja see on see koht, kus neid teemasid arutada. Aga ma vastan teile: ka minul ei olnud komisjonis otsuse eelnõu algatajale mitte ühtegi küsimust.

14:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma igati nõustun komisjoni ettekandjaga selles käsitluses, et komisjoni ettekandja peaks keskenduma ennekõike ikkagi komisjoni arutelule. Aga loomulikult me ei saa panna kätt ette, kui keegi mõne oma isikliku seisukoha sisse toob. 

Hea kolleeg Jüri Ratas, palun!

14:52 Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Aivar, sa oled kogenud poliithunt või poliitkala. Tavaliselt oled sa päris tugev, selline terav keel, kui on vaja oponeerida opositsiooni pihta, sa poliitikat ja sisu vaieldamatult siin saalis tunned. Ma ütleksin, et üks parimaid tundjaid oled. Ma küsin sinu käest lihtsa küsimuse. Isamaa fraktsioon on esitanud selle Riigikogu otsuse. Ütle palun, kui me toetame seda ettepanekut, et Vabariigi Valitsus loobub plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest, kui see läbi läheb, kas see siis nendele peredele, kus lapsed on, annab kindlust juurde või võtab kindlust ära? Ma mõtlen niisugune "Kindlates kätes Eesti", selle pealkirja all. Kui see valitsuse plaan kukub kokku, kas see annab peredele kindlust juurde, nagu selle eelnõu eesmärk on, või võtab ära?

14:53 Aivar Sõerd

Austatud küsija, aitäh selle küsimuse eest! Selle otsuse eelnõu läbiminekuks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seda ma ütlesin ka oma komisjoni ettekandes. Mis puudutab neid laiemaid hinnanguid ja seda teema käsitlemist, siis ega teie esindaja komisjonis ka ei küsinud ega avanud neid teemasid. Kui te mulle ette heidate, et miks me neid teemasid ei avanud komisjonis, siis teie esindaja, ma vaatan protokollist, oli kenasti kohal ja ta seda ei teinud. Aga me saame seda täna teha: kohe on tulemas läbirääkimiste voor ja siis me avame kõik need teemad.

14:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

14:54 Varro Vooglaid

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleeg, kes komisjoni esindab! Kõigepealt üks kiire väike sõbralik märkus kolleeg Ratasele, kuna küsimuse esitamine läks neli sekundit üle aja: me peaksime ikka kõik pingutama, et püsida ettenähtud ajaraamides, kui me küsimusi formuleerime. 

Aga nüüd, mis puudutab komisjoni, siis ma tahtsin küsida seda. Kas minu mulje, mis tuleneb sellest, et eelnõu esitaja oli väga lakooniline oma ettekandes, ja samal ajal ka see, et komisjoni liikmed ei tundnud praktiliselt mitte mingisugust huvi selle eelnõu vastu, võib olla tingitud asjaolust, et tegelikult ongi Riigikogus selline praktika välja kujunenud, et kui opositsioonisaadikud mingi eelnõu esitavad, siis on ju täiesti kindel, et niikuinii see koalitsiooni toetust ei pälvi, ja selle tõttu igasugused pikemad selgitused ja ka huvi tundmine küsimuste näol koalitsiooni esindavate komisjoni liikmete poolt on põhimõtteliselt mõttetu? Võib see nii olla?

14:55 Aivar Sõerd

Tänan küsimuse eest! Jah, see on teie hinnang asjadele ja las siis nii olla, kui see on teie hinnang. Aga komisjonis oli ka teie esindaja, teie fraktsiooni esindaja oli kohal ja ta ei avanud neid teemasid. Nii et mul ei olegi muud öelda kui seda, et me ei käsitlenud seda komisjoni istungil.

14:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt EKRE fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu.

14:56 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Omalt poolt ütlen küll seda, et kahtlemata toetan mina seda eelnõu Riigikogu liikmena ja usun, et võin rääkida ka kogu meie fraktsiooni nimel, et me kindlasti toetame seda, et sellest laste pealt ette nähtud täiendava maksuvabastuse ärakaotamise plaanist tuleks loobuda.

Mõtlesin esile tuua ühe minu meelest väga printsipiaalse tähtsusega momendi, millest me siin saalis väga tihti ei räägi: printsipiaalsed aspektid. Me räägime tehnilistest aspektidest, detailidest, aga unustame ära baaspõhimõtted, millest lähtuvalt me peaksime seadusruumi Eesti Vabariigis kujundama. Ma arvan, et kellelegi meist ei ole tundmatu põhiseaduse § 12 ja selles sätestatu. Ilmselt enamik oskab isegi peast öelda, millest räägib põhiseaduse § 12. Räägib sellest, et kõik on seaduse ees võrdsed, ja lisaks on esimeses lõigus öeldud, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Pangem nüüd tähele lõppu: "või muude asjaolude tõttu". Tegemist on lahtise kataloogiga. Kedagi ei tohi diskrimineerida, sellepärast et kõik on seaduse ees võrdsed.

Kui me nüüd vaatame seda, mida tulumaksuseadus sätestab, siis me näeme pilti, mis on selle printsiibiga selgelt vastuolus. Ma viskasin pilgu peale §-le 23, igaüks võib seda ise vaadata. Kui me ei võta arvesse seda niinimetatud maksuküüru aspekti, vaid vaatame baassummat, mis seal on nimetatud, siis maksuvaba tulu kõikidele kodanikele Eesti Vabariigis on ette nähtud 7848 eurot aastas. Aga tuleb välja, et mitte kõigile inimestele ei ole ette nähtud võrdset maksuvaba tulu, sellepärast et täiendav maksuvaba tulu näiteks abikaasa pealt pole mitte 7848 eurot, vaid on 2160 eurot. Ehk kui me räägime perekonnast, kus käib tööl ja teenib palka üksnes üks abikaasa, siis tegelikult see perekond kui terviklik majandusüksus saab kasutada ainult ühele abikaasale ette nähtud 7848-eurost tulumaksuvabastust ja teise abikaasa pealt ainult 2160 eurot. Võrdsust ei ole kuskilt näha. Kui mõlemad abikaasad käivad tööl, siis mõlemad saavad kasutada 7848 eurot aastas maksuvaba tulu, aga kui käib ainult üks, siis teine jäetakse suuremas osas sellest maksuvabast tulust ilma. Kuidas on see kooskõlas põhiseaduses sätestatuga, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida? Raske öelda.

Kui me läheme edasi, vaatame, kuidas on pilt perekonna kui tervikliku majandusüksusega laiemas plaanis, siis me näeme, et laste pealt on perekonnale ette nähtud veelgi väiksem tulumaksuvabastus. Esimese lapse pealt pole ette nähtud üldse mitte mingisugust tulumaksuvabastust, teise lapse pealt on ette nähtud 1848 eurot aastas ja alates kolmandast lapsest 3048 eurot aastas. Võrdsusest pole jälle juttugi. Võiks öelda, et laps on inimene nagu kõik teised inimesed, ja igal inimesel – igal kodanikul, kui soovite, aga tegelikult igal inimesel siin kontekstis, sest küsimus ei ole ju kodanikes, vaid kõikides residentides – peaks olema üks ja sama maksuvabastus. 

Ma ütlen, et kui me ausalt, selgelt, keerutamata ja sirgjooneliselt lähtuksime põhiseaduses sätestatust ning käsitleksime perekonda ühtse majandusüksusena, ei lähtuks sellisest individualistlikust käsitlusest, vaid lähtuksime perekondlikust käsitlusest, siis peaks võtma täiesti aritmeetiliselt: nii mitu liiget kui perekonnas on, nii mitmekordselt me korrutame selle 7848 euroga ja saamegi kokku selle maksuvaba summa, mis perekonnale on ette nähtud. See on see, kuidas mina asja käsitleksin, kui me võtaksime põhiseaduses sätestatut tõsiselt. Aga nagu me näeme, siis praegune valitsuskoalitsioon käsitleb asja risti vastupidiselt.

Palun lisaaega kolm minutit.

15:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisaks!

15:00 Varro Vooglaid

Risti vastupidiselt: et see väikegi maksuvaba tulu, mis on ette nähtud abikaasa pealt ja laste pealt, see väikegi täiendav maksuvabastus kaotatakse ka ära. Nii et me ei liigu mitte õiges suunas – mitte meie ei liigu, vaid koalitsioon ei liigu õiges suunas –, vaid risti vastupidi: vales suunas.

See kõik on väga kahetsusväärne, teades, et eelmisel aastal sündis Eestis rekordvähe lapsi, kui vaadata viimast sadat aastat. See on väga tõsine ja sünge fakt. Saja aasta jooksul ei ole Eestis sündinud nii vähe lapsi kui eelmisel aastal. Sel aastal tuleb kõikide märkide kohaselt uus rekord: veel vähem! Kusjuures see kukkumine on väga drastiline.

Lugupeetud kolleegid, kas te vestleksite natuke vaiksemalt? Mul on natuke raske kõneleda. Aitäh!

Teatavasti kaotatakse ära lasterikka pere toetuse suurendamine, mis alles eelmise aasta lõpus vastu võeti. See on juba kaotatud, kuigi veel jõustumata. Automaks lööb valusalt just perekondi, eriti suuremaid perekondi, kellel on vaja suuremat ja raskemat autot. Plaanis on ka kodualuse [maa pealt] maamaksust [vabastamise] kaotamine, mis ilmselt tabab tugevamalt jälle just perekondi ja suuri perekondi, kellel on vaja suuremat elamist, et ära mahtuda. Nii et kokkuvõttes on näha, et perekond ei ole praeguse valitsuskoalitsiooni jaoks midagi olulist, lasterikkus ei ole midagi olulist. Ei astuta samme demograafilise kriisi leevendamiseks või lahendamiseks, vaid astutakse samme, mis süvendavad demograafilist kriisi. Selles suunas liikuda ei tohiks. See ongi kokkuvõtlikult see põhjus, miks ei ole võimalik nõustuda laste ja abikaasa pealt täiendava maksuvabastuse kaotamisega. Aitäh tähelepanu eest!

15:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi, palun!

15:02 Andre Hanimägi

Aitäh, hea juhataja! Head saalisviibijad! Tõepoolest, nii nagu eelkõneleja välja tõi, on pered selle valitsuse ajal kuidagi erilise löögi all, ja see on väga kahetsusväärne. Seda eriti selles kontekstis, kus meil on tõepoolest demograafiline kriis, sajandi väikseim sündimus, aga järjest tulevad sellised otsused, mis lahendusele kuidagi kaasa ei aita. 

Eriti kahetsusväärne on tegelikult see, et rahanduskomisjonis ei tulnud mitte mingisugust sisulist arutelu. Kelle süü see oli, jäägu [vastuseta], aga kahetsusväärne see igal juhul on. Ka minu küsimus tulenes sellest, et me peaksime siin saalis ja komisjonides alati panema need küsimused kaalukausile ja arutama, mida üks või teine otsus, mida me siin vastu võtame, kaasa toob. 

Mul on hea meel öelda, et sotsiaalkomisjonis oleme me tegelikult seda küsimust arutanud ja oleme teada saanud, et selle maksuerisuse kaotamise hinnaks on 36,8 miljonit eurot aastas, kuni 2027. aastani oli vastus. 36,8 miljonit eurot. Loomulikult, riigieelarve mõttes ei ole see nüüd teab mis ülisuur summa, mille puhul võiks öelda, et see ajab meie riigi põhja. Vastupidi, tegelikult on see 36,8 miljonit otseselt Eesti perede rahakotist. Täiesti kõige otsesemas mõttes on see nende rahakotist raha võtmine selle jaoks, et katta eelarves ükskõik mida – mida täpsemalt, ega me ju ei teagi. Ja kui me paneme sinna juurde, tõepoolest, sellise poliitika, kus me ei taha teha ühtegi erandit – kas või seesama automaks, mille puhul on suured pered välja toonud, et just nemad selle tõttu, et on raskem auto, on rohkem istmeid, kaotavad kõige rohkem –, siis ka selliseid erandeid me ei taha teha. 

Ja nüüd me ei taha teha ka erandeid, mis tegelikult aitaksid kasvatada Eestile tublisid tulevikukodanikke, tublisid inimesi, kes saaksid käia huviringides, kes saaksid käia reisil, kes saaksid käia teatris ja kinos, kes oleksid igati haritud, hea haridusega meie tulevased maksumaksjad ja pensionide maksjad. Minu arust on meil tekkinud selline olukord, kus me ei vaata siin peale järgmise [aasta] ja võib-olla eelarvestrateegia aastate väga ettepoole enam [üldse]. 

Meil oli hiljuti siin ["Eesti] 2035" arutelu. Mul on tunne, et demograafia- ja selle küsimuse pärast, kes on need inimesed, kes 2035 ka sellele saalile peaksid pensioni maksma või [riigile] makse maksma, me nagu väga ei muretse, ja see on tegelikult väga vale tee. Ka vaadates kogu seda komplekti ja neid väikeseid märgilisi asju, siin hiljuti oli lasterikaste perede huviringide toetusest juttu, 100 000 eurot, eks ole, millega saavad väga paljud suurpered enda lapsi huviringidesse viia – kõiki neid näiteid kokku pannes Keskerakond samuti leiab, et see on väga vale tee. See on väga lühikene tee tuleviku perspektiivis ja sellepärast me kindlasti seda otsuse eelnõu ka toetame. Aitäh!

15:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Jätkame läbirääkimistega. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

15:07 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Ma tegelikult ei plaaninud siia teist korda tulla, aga komisjoni esineja, härra Sõerd, rääkis nii lakooniliselt, kuigi ta ütles, et mina eelmise punkti puhul väga lakooniliselt rääkisin. Kui ta seda komisjonis toimunut kirjeldas, siis mulle jääb niisugune mulje … Ma olen pool aastat Riigikogu liige olnud ja mul oli siia tulles selline lootus, et siin on inimesed, kes mõtlevad asjadest, et kuidas peaks olema ja mis on vajalik, mis ei ole vajalik. Aga siis selgub, ma ei tea, näiteks tuleb komisjoni ettepanek, et laseme kõik punapead maha, toome niisuguse hästi ekstreemse näite. Ja keegi üldse ei süvenegi. Kui see tuleb koalitsiooni poolt, hääletavad kõik poolt, kui opositsiooni poolt, siis ka ei süvene. Kuidas ei teki komisjonis üldse küsimusi, ka koalitsioonisaadikutel? Isegi kui see on väga lakooniline, öeldakse, et lastetoetused võetakse ära või et peretoetused võetakse ära või võetakse ära seesama tulumaksuvabastus. Teil on omal ka lapsed kodus. Ma ei saa aru sellest, kuidas saab olla siin mingi parteiline distsipliin. Mis elu me siin elame? Täpselt samasugune asi on Saaremaa vallas, ma pean tunnistama. Ma olen seal ka opositsioonis ja istun ja ma näen, et sa võid kätel käia. Inimesed räägivad – ma ei räägi endast –, keegi räägib, toob kõik üksipulgi välja, mõistlik jutt, kõik peaksid aru saama – aga ei, siis on distsipliin, kõik tõstavad kätt. Pärast tulevad ja vabandavad: no ma ei saanud, noh. Nii on. 

Kui kaugele me jõuame selle riigi mängimisega? See on tõsine probleem. Ma ei saa aru, kas tõesti te ei näe seda, et me sureme riigina välja? Meil on olematu sündimus. Kust me võtame töökäsi kümne aasta pärast, härra Sõerd? Mina näiteks täiesti tahaksin teada, kust me võtame töökäsi, kust me võtame neid inimesi, kes maksavad makse. Loomulikult ei jäägi muud üle kui tegelikult seda riigi juhtimistasandit vähendada. Siin tulekski lasta suuremal osal inimestel koju jalutada. Hoiaks küll vähe raha kokku, aga võib-olla mõni laps saaks endale huviharidusringi raha sellest. See ajab tõesti kurjaks ja samas kurvaks. Nagu süda oleks inimestel seest ära kadunud. Selleks, et täita riigikassat, mingisugust olematut riigi … Mis ta on, kuidas te ütlete? Teeme riigi rahakoti korda. Kuidas te korda teete seda? Täna panete maksud kõigile peale, hea küll, inertsist laekuvad tulud. Aga mis kümne aasta pärast on? Meil polegi maksumaksjaid, kes maksaks midagi. Keegi peaks mõtlema natuke tuleviku peale. 

Ma vabandan, et ma siin emotsionaalseks läksin, aga mõte jääb samaks. Raputage ennast kodus ka. Kui te ise aru ei saa, laske oma abikaasal raputada. Võib-olla suruvad teatud koha peale, et natukene mõistus tööle hakkaks. Igatahes, Isamaa on seda meelt, me peame mõtlema laste peale, me ei tohi neid olemasolevaid toetusi vähendada, ka maksuvaba tulu ei tohi vähendada. Aitäh!

15:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja asume eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, juhin tähelepanu, et ka eelnõu 66 otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.  

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest" eelnõu 66. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 66 on tagasi lükatud.  


3. 15:14

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) teine lugemine

15:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu 260 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku!

15:14 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 12. oktoobril. Lihtsalt mälu värskendamiseks: eelnõu puudutab rasedaid töötajaid ehk nendele tööandja vabatahtliku haigushüvitise laiendamist. 

Eelnõu kohta tehti 201 muudatusettepanekut. 12. oktoobril, mil me neid läbi vaatasime, olid arutelu juurde kutsutud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ja tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg. Rahandusministeeriumist oli kutsutud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Kairi Ani. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikuid esindas komisjonis ja nende muudatusettepanekuid tutvustas Henn Põlluaas. 

Nagu ma juba ütlesin, tehti eelnõu kohta kokku 201 muudatusettepanekut. Esimene neist puudutas füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tulumaksuga maksustamist. Kuna eelnõu puudutab ka FIE-sid, kes on rasedad, ja nendele haigushüvitise laiendamist nii nagu ka teistele rasedatele, siis oli vaja muuta ka tulumaksuseadust, sellepärast et nimelt see seadus reguleerib ettevõtluse poolt. Selle muudatuse tõttu oli vaja muuta ka eelnõu pealkirja. Selleks sai "Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seadus". Seda muudatusettepanekut komisjon konsensuslikult toetas. 

Ülejäänud 200 muudatusettepanekut, mis oma sisult suuresti ei erinenud, olid tehtud EKRE fraktsiooni liikmete poolt. Need puudutasid tööandja poolt rasedatele vabatahtlikult makstava haigushüvitise suurust. 200 muudatusettepanekus komakohaga muudeti protsendi suurust. Lihtsalt ilmestamaks, kuidas see välja nägi: üks muudatusettepanek oli, et see protsent võiks olla 30,2, järgmine muudatusettepanek oli, et see protsent võiks olla 30,3 ja nii 200 sammu võrra edasi. Komisjoni liikmetel muidugi tekkis küsimus, miks nii palju neid muudatusettepanekuid oli vaja teha, et kas EKRE fraktsioon ei leidnud oma sees konsensust, et teha üks muudatusettepanek. Nende esindaja selgitas, et nad leidsid, et rahvasaadikutel võiks olla palju valikuvariante, mis see kõige parem on. 

Olles ära kuulanud tutvustused ja selgitused, komisjoni liikmetel rohkem küsimusi ei olnudki, kui lihtsalt tõesti selle hulga kohta ja erinevate protsentide kohta. Komisjon otsustas, et ei toeta EKRE fraktsiooni muudatusettepanekuid. Selle otsuse poolt oli 6 ja vastu 1 saadik.

Seejärel me tegime menetluslikud otsused. Ettepanek oli saata eelnõu täiskogu saali teisele lugemisele 19. oktoobril ja teine lugemine lõpetada. Olude sunnil me arutame seda vajalikku eelnõu alles täna. Pärast seda me arutasime eelnõu kahel korral veel, aga need ei olnud nii sisulised [arutelud], tehti tehnilised otsused. Nimelt, eelnõu kolmandale lugemisele saatmise kohta. Kui teine lugemine eelmine nädal oleks lõppenud, siis meie ettepanek oli kolmandale lugemisele saata juba eelmise nädala neljapäeval, aga seda ei juhtunud, mistõttu sellel esmaspäeval, 26. oktoobril me tegime ettepaneku saata eelnõu täiskogule vastuvõtmiseks 8. novembril. Mõlemal korral komisjoni otsus oli üksmeelne. 

Üks täpsustus, ma eksisin kuupäevaga: 16. oktoobril me tegime ettepaneku, et lõpphääletus viia läbi täna, 25. oktoobril, aga jah, seda täna kahjuks ei juhtu, sest meil on alles teine lugemine. Sellega see arutelu meil komisjonis päädis. Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

15:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi. Rain Epler, palun!

15:20 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab seda. Te ütlesite, et te ei saanud aru, mis võis olla selle põhjus, et ettepanekuid oli palju, et kas see oli eriarvamuste tõttu fraktsioonis või miski muu. Kuna siin on palju arutatud, et ettekanne peaks puudutama komisjoni arutelu, siis ma tahakski nüüd teada saada, kas te avaldasite isiklikku arvamust või sellist sisemist arutelu või selline arutelu komisjonis toimuski.

15:20 Õnne Pillak

Selline arutelu täpselt toimuski. Samasisulisi küsimusi erinevates sõnastustes oli kolm korda. Teie fraktsioonikaaslane Henn Põlluaas kahel juhul ütles, et saadikutel peaks olema rohkem valikuvariante, aga kolmandal juhul möönis, et tegu on obstruktsioonilise sisuga muudatusettepanekutega, mille juur läheb tegelikult kevadesse. Ja siin me nüüd siis oleme.

15:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. 

Head kolleegid! Eelnõu kohta on laekunud 201 muudatusettepanekut, asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud 2–21, mille esitajad on Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 22–41. Nende esitajad on Helle-Moonika Helme ja Mart Helme. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 42–61, mille esitajad on Siim Pohlak ja Ants Frosch. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 62–81, mille esitajad on Kalle Grünthal ja Rain Epler. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 82–101, mille esitajad on Kert Kingo ja Rene Kokk. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 

Muudatusettepanekud nr 102–121, mille esitajad on Leo Kunnas ja Alar Laneman. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu saalis hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 122–141, mille esitajad on Evelin Poolamets ja Anti Poolamets. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu saalis hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 142–161, mille esitajad on Henn Põlluaas ja Jaak Valge. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Ka need ettepanekud ei kuulu saalis hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 162–181, mille esitajad on Martin Helme ja Varro Vooglaid. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ka need ettepanekud ei kuulu saalis hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 182–201, esitajad Siim Pohlak ja Rain Epler. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ka need ettepanekud ei kuulu saalis hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 

Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 260 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 


4. 15:24

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE) teine lugemine

15:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa!

15:25 Marek Reinaas

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Jutuks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225 teine lugemine. 

Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 13. septembril, muudatusettepanekute tähtaeg oli 27. september. Riigikogu liikmed esitasid selleks ajaks kokku 100 muudatusettepanekut ja need kõik puudutasid käibemaksumäära muutmist. 

Eelnõu teist lugemist ettevalmistav arutelu oli rahanduskomisjonis 10. oktoobri istungil. Kohal oli kümme komisjoni liiget, puudus kaks. Võib-olla hiljem on see oluline. Kohal oli ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna analüütik Sirje Pulk. Tuletan meelde, eelnõu eesmärk on kehtestada e-kaubanduses maksupettuste tuvastamiseks makseteenuste pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete andmed makse saajate kohta ja edastada need maksuhaldurile. 

Eelnõu on komisjonis saanud heakskiidu üsnagi üksmeelselt, erilisi vaidlusi ei ole olnud. Võib-olla on oluline, et toimus ka kaasamine esimese lugemise ja teise lugemise vahel. Eelnõu kohta küsiti arvamust Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, mittetulundusühingutelt, Eesti E-kaubanduse Liidult, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Pangaliidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt ja aktsiaseltsilt Eesti Post. Aga eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei nendelt ega ka teistelt huvigruppidelt küsitud tähtajaks ei laekunud. 

Ja lubage tutvustada arutelukäiku komisjonis, mis oli üsna napp. EKRE fraktsiooni liikmetelt laekus täpselt 100 muudatusettepanekut. Kõik need ettepanekud on üksteist välistavad ja sätestavad 100 erinevat käibemaksumäära vahemikus 10–19,9%. Arutelu puhul arutati, et eelnõu 225 reguleerib maksupettustega seotud küsimusi ja näeb ette makseteenuste pakkujatele kohustuse säilitada e-kaubanduses piiriüleste maksete korral andmeid, aga ei puuduta käibemaksu suurust. Arutati ka seda, et EKRE fraktsiooni liikmetelt laekunud ettepanekud iseenesest ei puuduta neid küsimusi, millega eelnõu 225 tegeleb. 

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tegi komisjonile ettepaneku kujundada seisukoht kõikide muudatusettepanekute kohta korraga ja komisjon konsensuslikult nõustus, et see on hea plaan. Viidi läbi hääletus, mille [tulemusena] EKRE fraktsiooni liikmete esitatud kõigi 100 muudatusettepaneku vastu oli 10 liiget, poolt ei olnud keegi ja erapooletu ei olnud keegi. Seega hääletustulemusest lähtuvalt jäid muudatusettepanekud arvestamata ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 järgi täiskogus hääletamisele ei kuulu. 

Komisjon langetas ka järgmised konsensuslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. oktoobril. Täna on 25. oktoober, on olnud otsus teha see päev hiljem. Samuti otsustas komisjon teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine loetakse lõpetatuks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. novembril 2023. aastal. Selline ülevaade eelnõu [menetluse] käigust esimese ja teise lugemise vahel.

15:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! On võimalus küsimusteks. Küsimusi ei ole. Tänan teid! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised.

Head kolleegid! Eelnõu kohta on esitatud 100 muudatusettepanekut. Asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanekud nr 1–10, esitajad Martin Helme ja Henn Põlluaas. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 11–20, esitajad Siim Pohlak ja Rene Kokk. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 21–30, esitajad Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaid. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 31–40, esitajad Ants Frosch ja Kalle Grünthal. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 41–50, esitajad Evelin Poolamets ja Mart Helme. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2.  

Muudatusettepanekud nr 51–60, esitajad Leo Kunnas ja Arvo Aller. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 61–70, esitajad Anti Poolamets ja Rain Epler. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 71–80, esitajad Kert Kingo ja Alar Laneman. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud nr 81–90, esitajad Jaak Valge ja Martin Helme. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu hääletamisele täiskogus vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2.  Muudatusettepanekud nr 91–100, esitajad Siim Pohlak ja Helle-Moonika Helme. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ja ettepanekud ei kuulu täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 

Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 225 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 15:33

Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (19 SE) esimene lugemine

15:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, saame minna 5. päevakorrapunkti juurde. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 19 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa!

15:33 Anti Poolamets

Tänan, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Toon teie ette EKRE fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu tuum on sama [nagu seadusel], mis käsitleb 2023. aasta veebruaris vastu võetud relvaseaduse muudatusi, millega tunnistati kehtetuks Euroopa Liitu või NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikele antud relvaload ja soetamisload, paralleelrelvaload, relvakandmisload, Euroopa tulirelvapassid ning lõpetati uute lubade väljastamine. See seadus jõustus märtsis 2023 ja see muudatus puudutas umbes 1300 inimest.

Milleks me eelnõu esitasime? Meie arvates oleks pidanud samasuguse otsuse tegema ka määratlemata kodakondsusega isikute suhtes samadel põhjustel nagu ka Venemaa kodanike suhtes. Meil on keeruline julgeolekuolukord. Nii Venemaa kodanikke kui ka määratlemata kodakondsusega isikuid võidakse näiteks ära kasutada võõrriigi teenistuste poolt. See loob relvaomanike ja relvakollektsioonide omanike ja ka selliste juriidiliste isikute suhtes täiendavaid riske. Selleks et vabastada meie järelevalveorganid pidevast koormusest jälgida nende isikute tegevust, on kõige lihtsam, konkreetsem ja selgem lõpetada nende [õigus] relvaluba omada. 

Siin taga on ka üldine filosoofia, et kodakondsus on juriidiline side isiku ja riigi vahel ning kodakondsusega seotud õigusi ei ole põhjust kergekäeliselt laiali jagada. Üks kodakondsusega loogiliselt seotud õigus on ka relvakandmisõigus. Relvakandmisõigust peetakse väga oluliseks vabaduse, enesekaitse, julgeoleku, aga ka elatise hankimise vahendiks, mis puudutab jahirelvi. Aga see peaks olema seotud kodanike privileegiga, eriti olukorras, kus me oleme agressiivse, suurt sõda korraldava naaberriigi kõrval. 

See olukord lahendati Venemaa kodanike suhtes, aga me peaksime minema edasi määratlemata kodakondsusega isikute lubade suhtes. Nimelt jäeti neile õigus oma relvaloa kehtivuse lõpuni neid relvi omada. Seda põhjendati asjaoluga, et teha erisus nende suhtes, kes on Venemaa kodanikud, kuna Venemaa kodanikud omavad vähemalt formaalselt teatud lojaalsuskohustusi Venemaa Föderatsiooni suhtes. Ja kuna nad on juriidilise sidemega Venemaa Föderatsiooniga seotud, siis see oli oluline samm, et vältida julgeolekuohtu, kus Venemaa Föderatsioon võiks kuidagi mõjutada neid inimesi, relvaomanikke. 

Määratlemata kodakondsusega isikutele see probleem justkui ei laieneks. Aga EKRE fraktsiooni arvates tuleks kasutada kõiki võimalusi, et riske maandada. Alles hiljuti oli Eesti Ekspressis artikkel, mis viitas ühele kahtlase taustaga persoonile, kellel oli muljet avaldav relvakogu, relvakollektsioon, relvade hulk. Seda lugu lugedes oli üleval tõsine kahtlus, kas ta ei ole just seda tüüpi persoon, kellele mõni Venemaa Föderatsiooni julgeolekuasutus on andnud vastava soovituse või ülesande, et ta koguks relvi ja valmistuks teatud ülesannete täitmiseks. Kindlasti on sellised isikud päriselt ka olemas, kelle kohta me seda veel ei tea. Kunagi võib-olla tulevad need isikud välja. 

Vaatame ka laiemat julgeolekupilti. Soomes oli veel hiljuti teema, et Venemaa Föderatsiooni kodanikud ostsid terveid saari, ostsid krunte lennuväljade ja sõjaväebaaside ligidusse. Väga aktiivne tegevus käis selleks, et luurata Soome sõjaväe järele. Omandati väikseid saari, kuhu tehti isegi helikopteri maandumisplatse. See tegevus käib, see taust on väga-väga halb, julgeolekupoliitiline taust on väga halb. Me näeme kaablite katkemisi, siin on palju küsimärke üleval. 

Muidugi me ei tea ka seda, kuidas on lood Ukraina passiga inimestega. Väga paljud tulevad üle Vene piiri. Ma arvan, et Vene julgeolekuteenistused ei lase üle piiri kedagi, keda nad ei taha lasta. Nende tausta uurimine on väga-väga raske, see käib ka parematele julgeolekuteenistustele üle jõu, kui nii suured inimhulgad liiguvad Eestisse. Väga suur sõjapõgenike hulk tekitab lisaprobleeme. Nii et kui me läheme neid olukordi likvideerima, siis on see väga põhjendatud.

Komisjoni arutelus oli ka juttu sellest, kui palju on neid määratlemata kodakondsusega isikuid, kelle relvaload ikka veel kehtivad. Tookord täpsustati, et nende hulk on vähenenud, ehk pisut üle 600-st on langenud alla 600 relvaloa omanikuni. Sellest järeldati, et osa on asunud ise oma relvi realiseerima. Aga siiski see number on aukartust äratav, 500 ja 600 vahel on see number, mis mõnevõrra kõigub ajas, kuna tõepoolest mõned relvaload muutuvad kehtetuks ajalistel põhjustel. Siiski üle 500 on märkimisväärne hulk, kelle üle julgeolekukontrolli tegemine on keerukas. Sellise hulga inimeste puhul me langetame märkimisväärselt meie õiguskaitseorganite töömahtu nende üle järelevalve tegemisel. 

Ja muidugi ka majanduslik moment: vähenevad riigi kulutused seoses relvalubasid omavate isikute arvu vähenemisega. Viimasel ajal on relvakontrolle tehtud rohkem. Ja mis kõige imelikum: mõningaid konservatiivsete vaadetega inimesi lausa kimbutatakse relvalubade teemal ja küsitakse väga kummalisi küsimusi, kui on vaja relvaluba pikendada. Mõned reaalse elu näited on selle kohta olemas, samal ajal küllaltki rahulikult koalitsioon jätab määratlemata kodakondsusega isikutele relvad veel aastateks kätte. Aitäh! 

15:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! On võimalus küsimusteks. Küsimusi ei ole. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks õiguskomisjoni liikme Mati Raidma.

15:43 Mati Raidma

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas eelnõu käesoleva aasta 25. aprillil. Õiguskomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma selle aasta 26. septembri istungil. Eelnõu algatajaid esindas EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets. Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse‑ ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast ja nõunik Riita Proosa. Eelnõu ise on lühike ja sisaldab relvaseaduse § 91 lõike 40 kehtetuks tunnistamist. Selle ettepaneku taustast ja sisust andis just ammendava ülevaate algatajate esindaja kolleeg Anti Poolamets, ma ei hakka seda kordama. 

Komisjonis toimunud arutelust. Komisjoni liikmete ja ka eelnõu algataja esindaja hinnangul on väga positiivne, et juba vastuvõetud relvaseaduse muudatuse kohaselt lõpevad Venemaa kodanike relvaload 2024. aasta kevadel. Samas kolleeg Anti Poolamets rõhutas fakti, et kodakondsuseta isikutele, kellel on relvaluba, erisuse alles jätmist ei saa pidada õigeks. 

Vabariigi Valitsuse seisukohti vahendanud Marju Aibasti sõnul soovib Vabariigi Valitsus oma seisukohas rõhutada veel kord seda, miks selline otsus, kehtestada kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute vahel selline erisus, omal ajal tehti. Eelkõige oli põhjus ja üks kaalukaim argument just see, et määratlemata kodakondsusega isikutel ei ole otseselt ühegi teise riigi ees lojaalsuskohustust. Riita Proosa informeeris komisjoni, et Politsei‑ ja Piirivalveameti statistika kohaselt oli istungi hetkel veel 544 määratlemata kodakondsusega isikul – täna on see number väiksem – kehtiv relvaluba. Käesoleva aasta veebruaris oli see number 636. See näitab, et inimesed loobuvad juba varakult ja arvestavad sellega. Politsei‑ ja Piirivalveamet annab igale relvaomanikule kolm kuud enne loa kehtivuse lõppemist teada, mis ees ootab, ehk viitab, kellel on õigus pikendada ja kellel on vaja alustada võõrandamisega. 

Siinkõneleja palus komisjonile saata hetkeseisu kajastavat statistilist ülevaadet, mis komisjonile on ametkonna poolt tänaseks ka esitatud. Samuti esitati lisainformatsioonina, et juhul kui isikul on jätkuvalt Venemaa kodakondsus, siis hoolimata vahepeal Eesti kodakondsuse eksami sooritamisest, tunnistatakse tema relvaluba kehtetuks ja ta peab oma relvadest loobuma. Siinkohas rakendatakse julgeolekukaalutlust, mis tähendab, et kui isikul on jätkuvalt lojaalsuskohustus Venemaa ees, siis on ta võimalik julgeolekuoht Eesti Vabariigile. 

Komisjoni menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 26. septembri istungil otsustas õiguskomisjon konsensuslikult esitada arutluse all olev eelnõu esimesele lugemisele ja teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. oktoobri istungi – millest tänaseks on saanud 25. oktoober – päevakorda. Teiseks otsustas komisjon 6 poolt- ja 2 vastuhäälega – poolt Haugas, Odinets, Pakosta, Raidma, Randpere ja Toomast, vastu Kingo ja Vooglaid – teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ning kolmandaks otsustati konsensuslikult määrata siinkõneleja komisjoni ettekandjaks. Tänan!

15:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:49 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Üks vaba ja demokraatliku ühiskonna tunnus on see, et tema kodanikel on relvakandmise õigus. Selle sätestas kindralmajor Andres Larka oma päevakäsuga juba 1919. aastal vabadussõja ajal. Ja nii kehtis see terve nii-öelda esimese vabariigi aja. Loomulikult, okupantide saabudes korjati relvad Eesti rahvalt ära, aga me teame väga hästi, kui olulist rolli omasid meie kodanike kätte jäänud relvad peale teise maailmasõja algust alanud suvesõjas, kui Eesti vastupanuliikumises osalejad suutsid ju peaaegu pool Eestit vabastada Vene okupantidest, enne kui Saksa väed saabusid. See [relvakandmise] õigus taastati peale taasiseseisvumist. Meil kõigil on õigus omada enesekaitseks ja spordi harrastamiseks relva. Aga seda kunagist õigust laiendati ka mittekodanikele täiesti valimatult, teiste riikide kodanikele ja mittekodanikele ehk niinimetatud hallipassimeestele. Tegelikult on see väga-väga sügav julgeolekuoht. 

Ei ole mitte kellelegi saladuseks Venemaa geopoliitilised doktriinid: 1993. aastal välja kuulutatud Karaganovi doktriin, hilisem Dugini doktriin, mis käsitleb kõiki endisi NSV Liidu [vaba]riike enda mõjusfäärina, kelle poliitikasse, kelle siseasjadesse, kelle välispoliitikasse on neil õigus sekkuda. Lisaks kõigele on neil õigus kaitsta ka enda nii-öelda kaasmaalasi. 

Kui meil ministeeriumi ja siseministri meelest mittekodanikud ei [kujuta endast] mingisugust ohtu Eesti julgeolekule, kuna neil erinevalt Vene kodanikest puudub justkui lojaalsuskohustus, siis meie võime ju silmad kinni pigistada ja seda mõelda, aga Venemaa käsitlus on absoluutselt teistsugune. Venemaa kuulutas ennast 1993. aastal NSV Liidu õigusjärglaseks. Sellest tulenevalt ka kõik endised NSV Liidu kodanikud ükskõik millises riigis, ükskõik kus nad elavad, kas postsovetlikes riikides või kuskil mujal, kuulutati samamoodi NSV Liidu kodanikeks, vabandust, Venemaa Föderatsiooni kodanikeks, sõltumata sellest, kas nad on endale Venemaa Föderatsiooni kodakondsust taotlenud või mitte. 

Nii et siin on kaks kardinaalselt erinevat arusaama. Kahtlemata tekitab see meil väga sügava julgeolekuvaakumi, sest olgem ausad, suur osa nendest määratlemata kodakondsusega isikutest tegelikult määratleb ennast just Venemaa Föderatsiooni koosseisu ja selle kodanikuks, see on lihtsalt vormistamata jäänud. Eriti kui me vaatame nende meelsust. Vene kodakondsete seas on ju täiesti varjamatult Putini toetamise protsent kõige suurem, ma mõtlen neid, kes siin elavad. Teiste suhtes me seda ei tea, sest nemad ei ole saanud hääletada Venemaa presidendi valimistel. 

Palun lisaaega.

15:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

15:49 Henn Põlluaas

Aga me teame seda erinevate küsitluste kaudu, mis puudutavad näiteks Ukraina sõda, seda agressiooni, varasemalt ka Gruusiat ja kõike muud. Tegelikult lõviosa toetab just nimelt Venemaad, Putinit, nende agressiivset välispoliitikat, nende sõjapoliitikat. 

Nii et selles suhtes on äärmiselt üllatav see, et tänane valitsus leiab, et sellest ringist, kellelt relvad peaks ära võtma, tuleks välja arvata määratlemata kodakondsusega inimesed. Ma ei oska täpset arvu täna öelda, aga siin varasemalt on kõlanud, et tegelikult sama palju relvaomanikke, kui neid on Vene kodanike ja Valgevene kodanike seas, on ka määratlemata kodakondsusega isikute seas. See arv on sadades ja sadades. Ja kahtlemata ei ole kõigil mitte ainult üks relv, vaid meie relvaseadus on lubanud neil omada ka mitmeid relvi, nii et tegelikult relvade hulk on suur. Inimeste hulk on suur, keda Venemaa on kasutanud enda poliitika läbiajamiseks ja keda ta kindlasti ka tulevikus kasutab, selles ei ole vähimatki kahtlust. 

Kui me vaatame näiteks relvasportlasi – tegelen ka ise IPSC-u laskmisega –, siis nende seas on väga-väga palju vene rahvusest inimesi. Ma ei oska öelda, kas on nad Vene kodanikud või nad on määratlemata kodakondsusega isikud, aga see on märkimisväärselt suur osakaal võrreldes nende osakaaluga meie elanikkonna seas. Kahtlemata on see üks märk, mida tuleb tähele panna. Kahtlemata üks märk, mida tuleb tähele panna, millele on ka kapo varem tähelepanu suunanud, on need kõikvõimalikud paintball'i rühmad ja klubid, kus tegelikult harjutatakse ju sõjaväelist liikumist ja taktikat. Ei ole saladus, et viies kolonn on Eestis olemas, see on suur, ja Venemaa püüab seda aktiviseerida. Jätta osa relvi osale viiendast kolonnist kätte on absoluutselt ja äärmiselt vastutustundetu. See olukord tuleb ära lõpetada. Seetõttu ma tõesti loodan, et Riigikogu toetab seda eelnõu, et võtta relvad mitte ainult Vene kodanikelt ja Valgevene kodanikelt, aga ka määratlemata kodakondsusega isikutelt. Aitäh!

15:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 19 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletust ette valmistama.  

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 19 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ettepaneku poolt oli 49 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


6. 16:01

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (75 SE) esimene lugemine

16:01 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 75 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

16:01 Rain Epler

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kohalike omavalitsuste alarahastamisest ja rahastuse probleemidest on siin peetud palju kõnesid ja arutelusid. Seetõttu, ja tulles vastu paljude kolleegide soovile teha tööd efektiivselt, kutsun teid üles eelnõu toetama. Aitäh!

16:02 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh selle põhjaliku ja tõsise ülevaate eest, ettekande eest! Tundub siiski, et on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

16:02 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie eelnõuga on midagi väga valesti. Asi on selles, et vahepeal on vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi omavalitsused saavad protsendi riiklikust pensionist ja siis on protsent muust tulust. Kui teha sellisel kujul seadusemuudatust, siis tähendab see seda, et see protsent riiklikust pensionist jääks kohalikele omavalitsustele laekumata. Kokkuvõttes, teie eelnõu tulemusena väheneksid kohalike omavalitsuste tulud märkimisväärselt. Miks te tahate omavalitsuste finantsilist seisundit halvendada?

16:03 Rain Epler

Aitäh, hea küsija! Ma vastuseks ütleksin nii palju, et sellel hetkel, kui seaduse muutmise eelnõu üle anti, ei olnud veel juttugi sellest muudatusest, millele te tähelepanu juhtisite. Lihtsalt menetluslikult on asi võtnud aega, et see siia saali jõuaks. Seda esiteks. Teiseks, meie ei ütle oma eelnõus kusagil, et me muudame seda punkti, millega omavalitsustele antakse osa ka sellest rahast, mida te just mainisite. Nii et me saame tõsta nii seda protsenti kui ka jätta jõusse selle tõusu, mille te ise olete läbi viinud. Ja lähebki omavalitsustes veel paremaks!

16:03 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi … On ikka. Aivar Sõerd, palun! Kiiremini-kiiremini küsimused! Palun!

16:03 Aivar Sõerd

Aitäh vastuse eest! Ise te tunnistasite, et siin eelnõus on viga ja probleem. Aga ma küsin veel seda. Nii nagu ma aru saan, on seesama eelnõu siin saalis algatajatepoolsete ettekandjate tõttu mitmel korral läbi kukkunud. Mitu korda see juba läbi kukkunud on, kas kolm korda või neli korda?

16:04 Rain Epler

Aitäh, hea küsija! Minu arust te eksisite oma küsimuse mõlemas pooles. Ei, mina ei tunnistanud, et ma eksin. Teie ütlesite, väitsite, et ma eksin. Seda esiteks. Ja mis puudutab läbikukkumist, siis midagi ei ole läbi kukkunud. Menetluse võimatuse tõttu on eelnõu menetlemine lükkunud lihtsalt päevakorras edasi.

16:04 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, nüüd ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

16:04 Aivar Sõerd

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 75 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Niipalju veel asjasse puutuvat infot, et eelnõu on olnud päevakorras juba pikka aega tulenevalt asjaolust, et algatajapoolsete ettekandjate tõttu on tekkinud varem arutelu võimatus. Nii, aga nüüd me seda menetleme.

Ma teen ülevaate rahanduskomisjoni 19. septembri istungil arutatust. Kõigepealt tegi komisjoni esimees Annely Akkermann arutelu avamisel ettepaneku, et algatajate esindaja tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu algatajate esindaja Martin Helme rääkis esiteks, et eelnõu teema on tuttav. Teiseks rääkis ta, et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Aga ta tõi ka välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on eelnõu algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Nii. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas järgmised otsused. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril käesoleval aastal, kust see on sattunud tänasele kuupäevale. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga 23. oktoobri otsuse järgi asendab Annely Akkermanni siinkõneleja. Ja kolmandaks, komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata ja selle ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu 5. Tänan tähelepanu eest!

16:07 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan ka teid väga sisulise ja põhjaliku ettekande eest! Näete, üks küsimus ikka on. Rain Epler, palun!

16:07 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Sõerd! Teie, ma ütleksin, kahepalgelisus ja silmakirjalikkus paneb imestama. Kui te hommikupoole põiklesite väga printsipiaalselt küsimustele vastates kõrvale, põhjendades, et teie ülesanne on siin komisjoni arutelu ette kanda ja rääkida seda, mida komisjonis tehti, siis nüüd ometigi te alustasite oma ettekannet sellise sissejuhatusega, kus te sarjasite kolleege ja rääkisite menetluse võimatusest ja kõigest sellest ja siis ka ise ütlesite: "Ja nüüd lähen komisjoni arutelu juurde." Millest on tingitud selline meelemuutus võrreldes istungi esimese poolega?

16:08 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ei ole siin mingisugust kahepalgelisust, te olete täielikult eksiteel. Teiseks, teie hinnangud, mille te siin esitasite, silmakirjalikkus, ma ei tea, mis asjad – need on teie hinnangud, te võite neid teha. Aga selline informatsioon, ma arvan, on oluline ja puudutab eelnõu menetlemist. Selle informatsiooni ma andsin edasi ja samuti andsin ma edasi ülevaate komisjoni arutelust. Kõik on väga korrektne. Mõistate?

16:08 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, palun, Henn Põlluaas!

16:09 Henn Põlluaas

Vabandust, kogemata oli läinud!

16:09 Aseesimees Jüri Ratas

Pole hullu! Panso kool läheb siin edasi. Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Niiviisi! Nüüd on võimalus avada läbirääkimised. Ma saan aru, et seda soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Anti Allase. Palun! Võib-olla [soovite] lisaaega ka?

16:09 Anti Allas

Igaks juhuks.

16:09 Aseesimees Jüri Ratas

Muidugi! Kaheksa minutit, palun!

16:09 Anti Allas

Aitäh! Austatud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõu obstruktsioonilisusest hoolimata kasutan võimalust, et selgitada valdkonna tegelikku probleemi. Julgen väita, et kohaliku omavalitsuse ülesanded ja nende täitmiseks vajalike vahendite olemasolu või mitteolemasolu hästi tundva inimesena pean oluliseks selgitada teile Eesti kõikide omavalitsuste tegelikku finantsilist olukorda.

Head kolleegid! Kindlasti te teate, aga ma igal juhul kordan üle, et olukord on erinevates omavalitsustes väga-väga erinev. Minu tänase sõnavõtu üks peamine mõte ongi selgitada, et see probleem, mille ees me tegelikult koos seisame, vajab ükskord ikkagi tahes või tahtmata lahendamist. Kas sellisel kujul, nagu on välja käidud? Pigem mitte. Aga sellest nüüd järgnevas sõnavõtus.

Ettevaatavalt olgu öeldud, et see on tingitud asjaolust, et kõvasti üle poole omavalitsuste vahenditest – ma mõtlen üksikisiku tulumaksust laekuvaid – tuleb kõigile omavalitsustele sama valemi alusel, sama protsendimäära järgi. Paraku on piirkondade palgatasemed, tööealiste ja töövõimeliste elanike hulk kogu elanikkonnas ja muud omavalitsuste sissetulekuid määravad tööturunäitajad väga-väga erinevad. Samas aga on need teenused, mille tarbeks kasutatakse seda tulumaksu, mis omavalitsustele laekub, kõigil omavalitsustel võrreldavad ja nende hinnad on võrreldavad. Kuidagi ei saa ütelda, et Võrumaal on teenuse pakkumine odavam kui Harjumaal, pigem on kallim – see siis näitena. Samuti ei kompenseeri tasandusfond ammu neid finantsvõimaluste erinevusi, mis täna Eesti erinevatel omavalitsustel kahjuks on.

Aga läheks veel detailsemaks. Tõesti soovin [olukorda] tutvustada. Kui tuua välja, kuidas on laekunud Eesti omavalitsustele tulumaks viimase kaheksa kuu jooksul, jaanuarist 2023 kuni augustini 2023, siis tegelikult on näha, et erinevus on märkimisväärne. On omavalitsusi, kus see on kasvanud, ja neid on päris palju. Võib-olla umbes kolmandikus on see kasvanud tosin protsenti või isegi rohkem, kuni 19%. Te saate aru, Eestis on olemas selline omavalitsus, kus on tänavu poole aastaga tulud kasvanud kuni 19%. Need, kellel on see kasv tegelikult väga korralik, jäävad ümber Tartu ja Tallinna linna, eelkõige on need rõngasomavalitsused. Samas on väga palju omavalitsusi, kus ei lähe kaugeltki nii hästi ehk tulumaksuprotsendi kasv on olnud 4 kuni 5–6%. Kahjuks märkan ka seda, et aasta algusest siiani on tulumaksuprotsendi kasv kuude lõikes aina kahanenud. Erinevus on kolm ja enam korda. Kordan veel: kolm ja enam korda!

Kui vaatame veel ühte teist finantsilist näitajat ehk milline on omavalitsuste laenubaas – ja eks seda laenu ole ikkagi võetud valdavalt ainult selle jaoks, et oma ülesandeid täita, kas mõne projekti omaosalust katta või lihtsalt vajalikke investeeringuid teha –, siis kuidagi ei nähtu see, et vaesematel, kaugemate piirkondade omavalitsustel oleks laenuprotsent kogutulust väiksem. Pigem on suurem. Eriti lööb see välja regionaalsete keskuste puhul, kellel on täita väga suured ülesanded kogu piirkondade ees, ja nad on sunnitud investeerima oma infrastruktuuri rohkem.

See kõik kokku näitab, et kui me soovime, et elu kogu Eestis säiliks, siis tulumaksumäära tõstmine kõigile võrdselt kitsastes tingimustes pole õige meede, vaid peaks hoolitsema selle eest, et kõik omavalitsused saaks hoopis hädapärased teenused pakutud. See on nagu näide, et kui pere viiest või neljast lapsest kas kolm või neli saavad kõhu korralikult täis ja sellele, kes viimasena koju jõuab, on pajapõhja lõpuks veidi leent jäänud, siis ei anna ometi ükski vastutustundlik pereema, pereisa nüüd ju veel kord kõigile lastele süüa, vaid ikkagi paneb selle lapse kaussi potipõhja jäänu, et temagi kuidagi söönuks saaks.

Seda kõike kokku võttes, ei mina ega [teised] sotsiaaldemokraadid seda eelnõu toetada ei saa. Me hoolitseme valitsuses selle eest, et kõigil Eestimaa omavalitsustel jätkuks vahendeid kas või elementaarsete teenuste pakkumiseks oma inimestele. Ja kui sellest kõigest on rikkamate piirkondade esindajatel raske aru saada, siis praeguses pingestunud riigikaitselises olukorras on kindlasti arusaadav, kui oluline on, et terve Eesti elaks, mitte ei oleks kokku kolinud paari suurema keskuse ümbrusse Eestis. Aitäh!

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on nii, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 75 esimesel lugemisel tagasi lükata ja alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Soovite kohe minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Jah, aga ma arvan, et tuleb see 120 sekundit praegu ära oodata. Nüüd juba vähem, alla 100 sekundi, ma arvan.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 75 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:18 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 41, vastu 19 ja seekord, väga imelik, erapooletuid ei ole, on eelnõu 75 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 16:18

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (88 SE) esimene lugemine

16:18 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume tempokalt edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 88 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun!

16:19 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Käesoleva eelnõuga soovime muuta tulumaksuseadust. Eelnõu on hämmastavalt sarnane sellele, mille just kandis ette kolleeg Rain Epler, aga mõne protsendipunkti võrra parem. Nimelt, me soovime suurendada kohaliku omavalitsuse üksustele laekuvat tulu, et neile laekuks 12,08% füüsilise isiku maksustatavast tulust. Ettepanek on, et seadus jõustuks 1. jaanuaril 2024. Aitäh!

16:19 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Hea Aivar, tule palun ja aita välja!

16:20 Aivar Sõerd

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 88 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Antud päevakorrapunkti puhul tegi komisjoni esimees Annely Akkermann algatajatele ettepaneku, et nad tutvustaksid eelnõu eesmärki ja sisu. Eelnõu algatajate esindaja Martin Helme seda tegi. Ta rääkis esiteks, et eelnõu teema on tuttav, teiseks, et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Kolmandaks tõi ta välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel ei olnud eelnõu algatajate esindajale mitte ühtegi küsimust. 

Komisjon kujundas seisukohad ja menetlusotsused. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta ja komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril, kust see on sattunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga komisjoni 23. oktoobri otsuse järgi asendab Annely Akkermanni siinkõneleja. Ja kolmandaks oli komisjoni otsus teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 6 ja vastu 5 liiget. Tänan!

16:21 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus, ärge minge veel ära. Henn Põlluaas, palun!

16:21 Henn Põlluaas

Austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Oma eelmises sõnavõtus eelmise eelnõu juures te kangesti hurjutasite EKRE-t selle ettepaneku eest, aga tegelikult soovib ka Eesti Linnade ja [Valdade] Liit ju täiesti selgelt, et üksikisiku tulumaksu määra, mis omavalitsustele läheb, tõstetaks, ja nad on seda soovinud juba pikemat aega. Kas arutati ka seda, miks valitsus ei ole nõus omavalitsustele toeks tulema?

16:22 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, komisjon ei kaalunud ettepanekut kaasata huvigruppe või kohalike omavalitsuste liitu. Sellist ettepanekut ei olnud ja komisjon ei kaasanud neid institutsioone. Mis puudutab Vabariigi Valitsuse seisukohta, siis see laekus rahanduskomisjonile. Ma ei hakka seda tervelt ette lugema, see on kindlasti kättesaadav. Aga Rahandusministeerium esitas valitsuse seisukoha ja oma seisukohas viitavad nad sellele, et vahepeal on tehtud tulumaksuseaduse muudatus. Me võtsime siin Riigikogus ju eelmise aasta lõpus vastu muudatuse, millega residendist füüsilise isiku pensionist laekub kohalikule omavalitsusele 1,88% ja muust maksustatavast tulust 12,06%. Vabariigi Valitsus viitas, et antud eelnõu puhul jääks kohalikele omavalitsustele residendist füüsilise isiku pensionist mõeldud osa laekumata, mille tulemusel kohalike omavalitsuste tulud väheneksid märkimisväärselt. Valitsus ei saanud nõustuda kohalike omavalitsuste finantsseisundi halvenemisega. See oli Vabariigi Valitsuse seisukoht.

16:24 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega võime minna komisjoni ettepaneku juurde, milleks on eelnõu 88 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 88 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:26 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 40, vastu 16, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Eelnõu 88 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


8. 16:27

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (110 SE) esimene lugemine

16:27 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase, Ants Froschi, Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 110 esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Riigikogu liige Henn Põlluaas. Palun!

16:27 Henn Põlluaas

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Mul on au üle anda tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

16:28 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane, hetkel üle anda ei saa. Saab kõige varem homme kell 10. Siis on kõik Riigikogu liikmed oodatud!

16:28 Henn Põlluaas

Vabandust, tutvustan seda eelnõu.

16:28 Aseesimees Jüri Ratas

See on teine tera! Palun!

16:28 Henn Põlluaas

Jah, väga vabandan! Alustan otsast peale. Mul on au tutvustada teile tulumaksuseaduse muutmise [seaduse] eelnõu, millega tõstetakse füüsilise isiku maksustatava tulu protsenti, mis läheb omavalitsustele. Kohe algatuseks ma tahan rõhutada, et sellel ei ole absoluutselt mitte mingisugust puutumust, nagu siin eelkõneleja väitis, sellega, et nüüdsest läheb teatud protsent pensionäride tulumaksust omavalitsusele. See ei puuduta seda absoluutselt. See on täiesti omaette, eraldiseisev, teine eelnõu, mis ei vähenda ega kaota ega suurenda seda pensionäride tulumaksu osa, vaid sarnaselt Eesti Linnade ja Valdade Liidu soovile – nemad esitasid ka järgmise aasta riigieelarve menetlusse selle ettepaneku – tõstab protsendimäära.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on täiesti sama meelt meie omavalitsustega, et seda määra tuleb tõsta, sellepärast et meie omavalitsused, välja arvatud mõni üksik erand, on sõna otseses mõttes äärmiselt keerulises majanduslikus olukorras. Olukorras, kus tohutu inflatsioon ja hinnatõus on teinud kõik nende tegemised-tööd, halduskulud oluliselt suuremaks; olukorras, kus riigi poolt on pandud neile juurde erinevaid ülesandeid ja kohustusi, [toetamata] seda kõike vajalike finantsidega; olukorras, kus euribori tõusu tõttu on kasvanud nende finantskulud, [kallinenud] laenude majandamine. Selles olukorras tuleb tõepoolest suurendada meie omavalitsuste tulubaasi. Kõike, mida oleks vaja, ja milleks kõike seda on vaja, ei jõua selle lühikese aja jooksul välja tuua. Aga kõike seda, mida me kuuleme omavalitsustelt ja nende esindajatelt ja nende liitudelt, tuleb võtta väga tõsiselt. Seetõttu ongi EKRE teinud selle eelnõu ja ettepaneku tõsta see protsent 12,05-le. Aitäh!

16:31 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Ma vaatan – küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, nagu on tavaks saanud, hea rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun! 110 SE.

16:31 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 110 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Antud päevakorrapunktiga seoses palus komisjoni esimees Annely Akkermann algatajate esindajal tutvustada eelnõu eesmärke ja sisu. Algatajate esindaja Martin Helme seda siis tegi ja ta ütles järgmist. Esiteks, eelnõu teema on tuttav. Teiseks, eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Ja kolmandaks tõi ta välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on algatajate soov, et täiskogu arutleks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale küsimusi ei olnud. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril käesoleval aastal, sealt on see lükkunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga vastavalt 23. oktoobri otsusele asendab komisjoni esimeest siinkõneleja. Ja kolmandaks, komisjon tegi otsuse teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu 5 liiget. Tänan tähelepanu eest!

16:33 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 110 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 110 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:36 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 40, vastu 15, erapooletuid ei ole, on eelnõu 110 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kaheksanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


9. 16:36

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (112 SE) esimene lugemine

16:36 Aseesimees Jüri Ratas

Üheksas päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Kert Kingo, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 112 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Varro Vooglaiu. Palun!

16:36 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Minul on au esitleda teile tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Räägin selle eelnõu eesmärgist ja sisust. Eelnõu kohaselt muudetakse tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt laekub maksumaksja elujärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praegu 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga suurendatakse seda protsendimäära. Nagu näete, käib välja pakutud protsendina jutt 12-st. Selle tulemusena ilmselgelt suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks.

Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga- ja majapidamiskulud, eriti energiakulud, samuti on märkimisväärselt kasvanud omavalitsuste intressikulud. Kuna omavalitsusüksuste võimalused ise oma tulubaasi kujundada, näiteks kohalike maksude kaudu, on Eestis minimaalsed, siis tuleb omavalitsuste finantspositsiooni parandamiseks suurendada nende tulusid riigieelarve tulude arvelt.

Eelnõu jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse – natuke vähe aega on jäänud, ei saa eitada –, et oleks võimalik arvestada muudatuste mõju 2024. aasta riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamisel. See on kokkuvõtlikult öeldes kõik. Aitäh teile!

16:38 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun! Teil on tee siia täna juba tuttav.

16:38 Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 112 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Antud päevakorrapunktiga seoses tegi Annely Akkermann – komisjoni esimees on ta meil – ettepaneku, et eelnõu algatajate esindaja tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu algatajate esindaja Martin Helme seda tegigi ja ta rääkis meile järgmist. Esiteks, eelnõu teema on tuttav. Teiseks, eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Ja kolmandaks tõi ta välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril käesoleval aastal, aga sealt on see lükkunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga vastavalt 23. oktoobri otsusele asendab teda siinkõneleja. Ja kolmandaks, komisjon langetas otsuse teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 6 liiget, vastu 5 liiget, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

16:40 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan ka teid! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 112 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 112, mida tutvustas meile ka Aivar Sõerd, esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:43 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastu 15, erapooletuid ei ole, on eelnõu 112 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


10. 16:43

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) esimene lugemine

16:43 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 116 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aga enne seda, kui ma teda palun, lubage lühidalt tutvustada esimese lugemise menetlemise korda. Kõigepealt on algataja ettekanne. Algataja ettekanne [kestab] kuni 20 minutit. Kui see ettekanne ära toimub, siis on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne ja ka see ettekanne [kestab] kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele kokku kuni kaks küsimust. Peale seda on läbirääkimised. Läbirääkimiste voorus saavad esimesel lugemisel tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest esineda üksnes fraktsioonide esindajad. Nad saavad teha seda siin Riigikogu kõnetoolis viis minutit ja saab veel [küsida] lisaaega kolm minutit, aga saavad teha ka kohalt kuni kaks minutit pika sõnavõtu. See ongi lühidalt [eelnõu] tutvustamise kord selle esimesel lugemisel. Kui rohkem niisuguseid protseduurilisi küsimusi ei ole, siis võime sellega pihta hakata.

Protseduuriline küsimus siiski tuli kodu‑ ja töökorra kohta. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

16:45 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja, seda küsimust võimaldamast! Mul on küsimus, et kas nüüd edaspidi võib arvata, et me lähtumegi oma tegevuses kodu- ja töökorra seadusest nii, nagu seal kirjas on, sest teie eelnev sõnavõtt sellele justkui viitas. Kas võib siis arvata, et see laieneb ka meie töö muudele aspektidele, nii nagu need seal raamatus kirjas on?

16:46 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ise arvan, et mõnikord on siuke meelde tuletamine või kordamine tarkuse ema, ja lähtume ikkagi, jah, kõikides meie töö seisudes ja lähtume ka siin kodu- ja töökorra seadusest.

Mul on hea meel paluda nüüd Riigikogu kõnetooli – ärme siin rohkem pikalt venita – eelnõu 116 esimesel lugemisel Riigikogu liige Martin Helme. Palun!

16:46 Martin Helme

Aitäh! Palun vabandust viivituse pärast! Meil oli algselt kokku lepitud, et teine inimene kannab ette, aga tema oli sunnitud minema majast varem ära. Ei ole keeruline eelnõu. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu muudab § 5 lõike 1 punkti 1. Edaspidi on nii, et maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 12,14% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Hea eelnõu. Palun toetada!

16:46 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

16:47 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid!

16:47 Aivar Sõerd

Rahanduskomisjon arutas eelnõu 116 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel rahanduskomisjoni 19. septembri istungil ja päevakorrapunktiga seoses tegi komisjoni esimees algatajatele ettepaneku ja edastas palve, et tutvustataks eelnõu eesmärke ja sisu. Algatajate esindajaks oli eelkõneleja, Martin Helme, ja tema kõneleski ja rääkis meile järgmist. Esiteks, eelnõu teema on tuttav. Teiseks, eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Ja kolmandaks tõi ta välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. Vabariigi Valitsus samuti eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas järgmised otsused. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril käesoleval aastal, sealt on see lükkunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga vastavalt komisjoni 23. oktoobri otsusele on see siinkõneleja. Kolmandaks tegi komisjon otsuse teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

16:48 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan selle põhjaliku ettekande eest! Siiski vähemalt üks küsimus on teile. Tanel Kiik, palun!

16:48 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Eesti rahvatarkus ütleb, et tark ei torma. Me oleme siin tempo väga üles kruvinud. Ma ei ole kindel, kas koalitsioonisaadikud on jõudnud süveneda kõigisse neisse eelnõudesse, mille nad on järjest maha hääletanud. Võib-olla teie avaksite siiski natukene koalitsiooni tunnetust, võib-olla laiemalt ka komisjoni tunnetust, milline võiks olla õiglane ja mõistlik kohalike omavalitsuste tulumaksu määra protsent, mida koalitsioon peab jõukohaseks riigile ja vajalikuks kohalikele omavalitsustele, et me teaksime, millise eelnõu puhul on oodata valitsuse toetust. Praegu on kõiki nagu ühe lauaga löödud, hoolimata sellest, et need on sisult ikkagi selgelt erinevad nii rahalise koormuse vaates kui ka, võib öelda, kasuteguri vaates omavalitsuste poolt vaadatuna. Äkki te natuke avate seda seisukohta.

16:49 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg! Selleks, et neid muljeid ja tundeid avada, on meil järgmine rubriik: läbirääkimiste voor. Seal me saame seda teha. Komisjoni esindajana ma ei saa öelda muud, kui et komisjonis neid tundeid ja muljeid ei avatud. Teie fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu oli ju ka sellel istungil, ega tema ka neid muljeid ja tundeid meile komisjoni istungil ei avanud.

16:50 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 116 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 116 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:53 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Tulemusega poolt 40, vastu 16, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust, mille tulemusena on eelnõu 116 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


11. 16:53

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (127 SE) esimene lugemine

16:53 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ants Froschi, Mart Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 127 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

16:53 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu nii nagu ka rea eelnevate ja järgnevate eesmärgiks on tugevdada kohalike omavalitsuste tulubaasi. See konkreetne eelnõu näeb ette, et maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekuks 12,07% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelkõnelejad on esitanud piisavalt adekvaatseid põhjendusi, ma ei hakka neid kordama. Ma tooksin lihtsalt paar remarki omalt poolt välja. Haldusreformi tulemusena või tagajärjel – kuidas me seda vaatame – on tugevamad omavalitsused, kes olid varasemalt tugevad, jäänud tugevaks või muutunud veel tugevamaks. Aga need, kes olid nõrgad, on muutunud veelgi nõrgemaks. Selles mõttes on siin kolleegide välja toodud mõtted, et tegelikult peaks seda kõike diferentseerima, väärt mõtted. Kui ma ise oleksin olnud selle komisjoni liige või esimees, siis kuidas ma oleksin komisjonis talitanud? Ma oleksin need koondanud, ühendanud kõik üheks eelnõuks ja siis koostöös valitsuse ja kohalike omavalitsustega ehk linnade-valdade liiduga töötanud välja optimaalse protsendi, viinud need diferentseerituse punktid sinna sisse ja saanud kokku ühe toimiva eelnõu. See on minu poolt kõik. Tänan!

16:55 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ärge veel ära minge! Väga põhjalik ettekanne, aga siiski vähemalt kaks küsimust lubage [küsida]. Nii. Aivar Sõerd, palun!

16:55 Aivar Sõerd

Aitäh selle põhjaliku ettekande eest! See oli põhjalikum, kui komisjonis oli. Aga siiski, te olete selle teemaga süvitsi tegelenud. Kas te eelnõu välja töötades ei kaalunud kujundada ümber ka neid ülesandeid, mida kohalikud omavalitsused täidavad? Äkki võiks nendelt midagi riigile anda või riik midagi omavalitsustele panna, et kuidagi siin korda luua, kui te tulumaksumäära juba muudate? Need on nagu seotud. Mis ettepanekud on teil kohalike omavalitsuste ülesannete kohta ja nende ülesannete jagamise kohta riigiga?

16:56 Leo Kunnas

Hea kolleeg Aivar! Sa kindlasti ülehindad mind ja minu pädevust kohalike omavalitsuste küsimuses. Aga mis puudutab ülesandeid, siis loomulikult see on hoopis põhjalikum teema ja on ilmselge, et võimekus neid ülesandeid täita on erinevatel omavalitsustel väga erinev. Me ei saa võrrelda Tallinna linna näiteks suure Võru valla või Setomaa vallaga. Loomulikult on see küsimus, mis vajaks põhjalikku tööd, aga see ei ole niivõrd lihtsalt käsitletav, et ma oleks suuteline ühe või kahe minutiga täpselt kokku võtma, mis on näiteks Tallinna linna ja Setomaa valla erinevused, et mida keegi suudaks teha ja kellele mis ülesandeid võiks panna. Muidugi, kui me tahaksime sedasama füüsilise isiku maksustatava tulu protsendimäära diferentseerida, siis loomulikult peaks see sõltuma nendest ülesannetest. Ühest küljest tekib siin teatud dilemma või paradoks, et tugevatel omavalitsustel, näiteks Tallinnal, kes suudavad hästi palju ülesandeid täita, võib jällegi olla vaja vähem raha. Isegi kui määraksime neidsamu ülesandeid näiteks Setomaa vallale palju vähem, siis oleksid lihtsalt tulenevalt geograafiast, asustustihedusest ja sealsest inimeste hulgast tõenäoliselt hoopiski nemad need, kes vajaksid rohkem rahastust. Aga ma ütlesin, et see küsimus on liiga kompleksne, et ma suudaksin sellele siin väga lühikese aja piires vastata.

16:58 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Põhimõtteliselt on teil aega vastata siin homme kuni kella üheni ja isegi kella kaheni, kui me [istungit] pikendame. Vastamisel tegelikult piirangut ei ole. Läheme küsimustega edasi. Tanel Kiik, palun!

16:58 Tanel Kiik

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma ka kindlasti julgustan teil kui, võib öelda, selle parlamendi ühel objektiivsemal liikmel mitte olema nii tagasihoidlik. Minu parima teadmise kohaselt olete te siin üks väheseid parteituid liikmeid, kes suure tõenäosusega suudab selle võrra olla veel vabam oma seisukohavõttudes ja sõnavõttudes kui suur osa teisi Riigikogu liikmeid. Teil on päris palju häid ideid. Ka see konkreetne mõte, et panna need eelnõud kokku, teha analüüs, arvutada välja õiglane metoodika, ma arvan, on tegelikult päris õige lähenemine, sest näha on, et selline ühekaupa hääletamine on tekitanud koalitsioonis trotsi. Kõik eelnõud hääletatakse maha ilma suurema aruteluta. Nagu härra Sõerd ütles, emotsioonidele ei ole siin saalis ruumi, need tulevad kuskil kunagi hiljem. Nii et ma küsin teilt: kas te olete sellise ettepaneku ka formuleerinud, et rahanduskomisjon või minu poolest ka valitsus võtaks reaalselt koos linnade-valdade liiduga selle töö ette, mida te välja pakkusite?

16:59 Leo Kunnas

Ma ei ole seda varasemalt teinud, ma tegin selle ettepaneku nüüd. Õigemini ma ka ise tulin selle ettepaneku peale – kuna see ei ole minu põhiteema, millega ma tegelen – sellesama ettekande ettevalmistamise käigus. Ma mõtlesin, et mida mul on öelda, millest võiks olla kogu saalile ka praktilist kasu, et mis on see panus kogu selle asja juures. Paraku on meil poliitiline olukord nagu on, konfrontatsioon on tugev. Minu võimuses ei ole seda kuidagi leevendada või lahendada. Aga see ei tähenda seda, et me ei peaks neid lahendusi otsima, sest paljudes valdkondades on need probleemid, mis meie ees on, tõsised ja objektiivsed.

17:00 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli – teada-tuntud juba – rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:00 Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon käsitles eelnõu 127 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel komisjoni 19. septembri istungil. Selle päevakorrapunkti raames andis komisjoni esimees algatajate esindajale edasi palve tutvustada eelnõu eesmärki ja sisu. Algatajate esindaja Martin Helme rääkis meile, et eelnõu teema on tuttav ja et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Ta tõi välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril, sealt on see paraku lükkunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga 23. oktoobril tegi komisjon otsuse, et teda asendab siinkõneleja. Ja kolmandaks, komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 5 ja erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:02 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 127 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 127 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:05 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 40, vastu 19, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust, mille tulemusel on eelnõu 127 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


12. 17:05

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (130 SE) esimene lugemine

17:05 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 130 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

17:05 Martin Helme

Aitäh! No vot, see on nüüd see eelnõu, mida ma oma toas ootasin, et tuleks ette kandma. Need inimesed, kes vaatavad meid videost, ei tea, ei näe seda, et siin saalis on esiteks hästi ebamugavad toolid ja teiseks külm. Oma toas on parem. Nüüd, nagu juba on klassika kõlanud siin, eelnõu sisu on teile kõigile tuttav. Me soovime sellega tõsta praegusega võrreldes maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust [laekuvat osa]. Eelnõu ütleb, et see tulu peaks olema 12,04%. Suurepärane eelnõu. Palun kõigil seda toetada!

17:06 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun! 130 SE.

17:06 Aivar Sõerd

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 130 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Päevakorrapunkti raames tegi Annely Akkermann, komisjoni esimees, ettepaneku, et eelnõu algatajate esindaja või esindajad tutvustaksid eelnõu eesmärke ja sisu. Komisjonis oli meil eelnõu algatajate esindaja Martin Helme ja tema kõneles meile järgmist: eelnõu teema on tuttav ja eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Samuti tõi ta välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Ja samuti on algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel ei olnud eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta mitte ühtegi küsimust. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril, sealt on see lükkunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga komisjon tegi 23. oktoobril otsuse, et teda asendab siinkõneleja. Ja kolmandaks oli komisjoni otsus teha ettepanek lükata eelnõu tagasi. Selle poolt oli 6, vastu 5 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:08 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuidagi on tunne, et seda kõike oleme täna juba näinud. Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 130 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise … Vabandust! Protseduuriline küsimus, Anti Poolamets.

17:08 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Ma ei näe siin miskipärast kolleeg Jürgen Ligi. Nimelt, ta tõstatas sel nädalal teema, et kui inimesed ei jaksa rohkem menetleda, kui nad on väsinud, siis võib-olla ei peaks asju menetlema. Seepärast ma küsingi, et kus ta on ja kas ta üldse jaksab asju menetleda. Teda ei ole täna näha olnud. Ma võin näiteks jõusaali vaatama minna, kui juhataja teeb sellise ettepaneku, ja otsida ta sealt üles.

17:09 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, seda ettepanekut ma ei tee ja vastan teile: nii nagu teile, nii nagu Jürgen Ligile, ka mulle kehtib ju vaba mandaadi põhimõte. Aitäh teile! Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 130 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:11 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastu 20, erapooletuid ei ole, on eelnõu 130 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


13. 17:11

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) esimene lugemine

17:11 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on … Mario Kadastik, protseduuriline küsimus.

17:11 Mario Kadastik

Ma tahtsin lihtsalt faktiliselt korrigeerida, et stenogrammi põhjal ei jääks tunne, nagu Jürgen Ligi oleks kuskil jõusaalis: Jürgen Ligi on rahanduskomisjoni välislähetusel.

17:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 133 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

17:12 Rain Epler

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Minu arust on üks positiivne aspekt sellisel lähenemisel, kus me oleme andnud parlamendi suurele saalile võimaluse valida paljude muudatusettepanekute vahelt lõpuks üks välja ja see menetlusse jätta. Selle esimene positiivne mõju on juba avaldunud. Nii palju kolleege on saalis, väga tore! Mina paadunud optimistina muidugi loodan, et kuna Riigikogu liikmed töötavad istungiks valmistudes alati materjalid läbi ja nad on kursis, et tulemas on ka muudatusettepanekuid, kus omavalitsustele eraldatava raha määr veelgi tõuseb, siis on need senised tagasilükkamised olnud põhiliselt seotud sellega, et [kavatsetakse] toetada selle eelnõu menetlusse jäämist, mis on nendest kõige parem. Nii et kutsun teid üles toetama ka seda eelnõu, mida ma praegu [tutvustan], aga siiski mõnes mõttes rikub see võib-olla puändi ootamise ära. Aga nagunii on materjalid loetud – on tulemas veel paremaid.

17:13 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimus teile. Tanel Kiik, palun!

17:13 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma ei tea, kas te nägite tablood, aga iga hääletusega on kaalukauss liikunud paremuse suunas. Viimati oli 37 : 20, mis juba näitab, et koalitsiooni õhkõrn enamus on veel säilinud, aga õhtu lõpuks ei pruugi seda enam olla. Nüüd te panite oma sõnavõtuga, ma kardan, väga tugeva kahtluse alla enda esitatud eelnõu. Ma arvan, et see ei ole väga hea praktika, kui te ütlete, et see käib kah, aga parem asi on tulemas. Ma kardan, et praegu võib juhtuda niimoodi, et see toetuse protsent, mis just oli kasvamas ja paranemas, võib hakata taas liikuma vales suunas.

Mu küsimus teile on: kas te ise tegelikult ei toeta seda esitatud eelnõu ja seetõttu tegite väga selge vihje, et oodake veel kaks eelnõu edasi, kui tuleb tõesti kõrgem protsendimäär? Ma olen ka tutvunud materjaliga loomulikult, nagu iga kohusetundlik Riigikogu liige teeb. Või te tegelikult toetate juba praegust eelnõu, aga annate nagu avanssi koalitsioonisaadikutele, et praegu nad võivad ka vastu hääletada, pole hullu, peaasi et nad ei tee seda kaks eelnõu hiljem?

17:14 Rain Epler

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, õigustatud küsimus. Ma põhiliselt siiski, jah, püüdsin viidata sellele, et ka koalitsioonisaadikud püsiksid saalis ja ootaksid seda, nagu te nüüd täpsustasite, et kahe eelnõu pärast tuleb veelgi parem eelnõu. Tegelikult, kui tõmmata paralleel spordiga, võtame näiteks jalgpallimängu, siis ega seal ei jõua keegi täisjõuga 90 minutit uhada. Aeg-ajalt treener ütlebki mängijatele, et teeme nüüd kergemalt ja proovime niimoodi, et meile väravaid ei lööda, aga läheme mänguga edasi, et teha lõpus või natuke enne lõppu otsustav spurt. Nii et pigem ma püüdsin saali selles juhendada.

17:15 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Haugas, palun!

17:15 Anti Haugas

Jaa, te ei ole esimene teie fraktsiooni esindaja, kes ei näita välja just väga palju usku oma eelnõusse, et see võiks toetust saada. Ometi olete te neid esitanud suhteliselt palju. Eriti kui on tulemas veel paremaid, millesse teil on endal ka oluliselt rohkem usku, kas ei oleks mõistlik äkki mõned eelnõud tagasi võtta ja tõesti tulla selle ühe kõige parema eelnõuga, millesse teil endal on kõige rohkem usku?

17:16 Rain Epler

Aitäh! Lühike vastus oleks, et ei ole mõistlik. Jällegi, kui minna edasi selle spordi ja jalgpalli paralleeliga, mille ma just tõin, siis on niimoodi, et teinekord lastakse alagrupis väljakule näiteks teine koosseis. Noh, nimetagem siis meie mõnda alternatiivset eelnõu nagu teiseks koosseisuks või üheks võimaluseks koalitsioonilgi arutleda ja otsustada, mida toetada. Aga turniir ise ju seisneb selles, et koalitsioon on toonud terve hulga eelnõusid. Räägime maksutõusudest, räägime peatselt siia saali jõudvast vaenukõneseadusest ja nii edasi, millele tegelikult tuleb vastu seista, ja üks võimalus selleks on obstruktsioon. Ja üks võimalus obstruktsiooni teha on see, et neid eelnõusid on palju. Nii et ma ei saa teie seisukohavõtuga nõustuda.

17:17 Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Te ütlesite, et neid eelnõusid on palju ja need lähevad järjest paremaks. Mul on teile palve, isegi mitte küsimus, et kui see kulminatsiooni hetk saabub, siis andke palun arusaadavalt teada, et me tabaksime selle ära.

17:17 Rain Epler

Teen seda. Aitäh teile!

17:17 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem … Ikkagi on veel üks küsimus, ikkagi tuli veel üks küsimus. Varro Vooglaid, palun!

17:17 Varro Vooglaid

Jaa, ma mõtlesin ka kasutada võimalust. Suur tänu kõigepealt sõna pakkumast! Ehk te oskate selgitada, mis on selle eelnõu juures sellist, mis on pälvinud nii suure koalitsioonisaadikute huvi. Me oleme siin igasuguseid eelnõusid esitanud, minu arvates väga sisukaid, ja väga sageli on nii, et saalis pole nagu mitte kedagi. Aga praegu ma vaatan, et täitsa pool koalitsioonist on vaata et kohal. Oskate te ise öelda, mis võib olla selles eelnõus sellist, mis elevust äratab?

17:18 Rain Epler

Päris ausalt, ega ei oska.

17:18 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

17:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean ka häält tegema, muidu arvatakse, et ma olen koju läinud või kuskile tankima läinud, ma ei tea. Küsimus on selles, et ma just kuulasin siin Reformierakonna [liiget], see oli vist Anti Haugas, kes ütles, et me võiksime midagi tagasi võtta ja edasi võtta. Ilmselgelt on soov koju minna, nagu ma aru saan. Aga minul on küsimus: miks Reformierakond ei soovi teha sisulist arutelu, tõeselt arutada plusse-miinuseid ja nii edasi? Mulle jääb arusaamatuks üldine Reformierakonna retoorika. Teie arvates võiks olla nii, et tööd ei lasta teha. Kas nüüd ei taheta üldse enam tööd teha?

17:19 Rain Epler

Hea küsija! Nüüd on juba teine küsimus järjest, kus ma peaksin hakkama ette kujutama, mida küll keegi teine mõtleb. Ma jätaksin selle hea meelega tegemata.

17:19 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, nüüd ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:19 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 133 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Selle ettepaneku arutamisel tegi komisjoni esimees algatajatele ettepaneku, et nad tutvustaksid eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu algatajate esindaja Martin Helme seda tegigi. Ta kõneles meile järgmist. Kõigepealt seda, et eelnõu teema on tuttav, siis et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Siis ta tõi välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja et algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Kuulates ära selle selgituse, komisjoni liikmetel ühtegi küsimust ei olnud. Tuli ka Vabariigi Valitsuse seisukoht: Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta.

Komisjon tegi otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 26. septembril, sealt on see sattunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga vastavalt 23. oktoobri otsusele määras komisjon asendajaks siinkõneleja. Ja kolmandaks, komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 liiget, vastu 5 ja erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:21 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Suur tänu selle põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole teile. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 133 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 133 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:24 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 40, vastu 21, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Eelnõu 133 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


14. 17:24

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE) esimene lugemine

17:24 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 150 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

17:25 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tuleb istungi juhatajat kiita tempoka päevakava eest ja tubli menetlemise eest. Aga 150 SE esimene lugemine: tahame muuta tulumaksuseadust ja tõsta kohalikule omavalitsusele laekuva [tulumaksu] protsenti 11,98%-ni. Praeguses seaduses on see 11,96% ja suve algul vastu võetud seadus vähendab seda 11,89%-le. Väga hea eelnõu ja palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

17:25 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid suurepärase ettekande eest! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:26 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 150 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel 19. septembri istungil. Annan ülevaate sellel istungil toimunud arutelust. Komisjoni esimees tegi algatajatele ettepaneku, et nad tutvustaksid eelnõu eesmärke ja sisu. Algatajate esindaja oli Martin Helme ja tema kõneles meile järgmist: eelnõu teema on tuttav, eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Ta tõi välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja et algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmed kuulasid seda ettekannet, aga küsimusi ei tekkinud ja komisjoni liikmed ei esitanud algatajate [esindajale] küsimusi. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas otsused. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 26. septembril, sealt on see sattunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata komisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga 23. oktoobril tegi komisjon otsuse, et teda asendab siinkõneleja. Ja kolmandaks tegi komisjon otsuse teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:27 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, ettekandja! Küsimusi ei ole. Soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 150 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 150 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:30 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 40 ja vastu 20, on eelnõu 150 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


15. 17:30

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE) esimene lugemine

17:30 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on üllatuslikult Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 151 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

17:30 Rain Epler

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Ma vaatasin, et kolleeg Kiik pani küsimuse [soovi] üles juba enne, kui oli välja kuulutatud, kes pulti tuleb. Aga siin on nüüd küll mitu olulist asja ja ei oskagi neid kuidagi tähtsuse järjekorda seada, siiski loen need ette. Tõepoolest, see eelnõu tegeleb jällegi sellega, et tõsta seda tulumaksu osa, mis laekub kohalikele omavalitsustele. 

Nüüd need olulised asjaolud. Kolleeg Seedrile ja teistele infoks, et nüüd on see kulminatsioon. See on nüüd see kõige parem. Teiseks, mina täna enam siia kõnetooli ei tule. Ja kolmandaks – võib-olla on see isegi kahest eelnevast punktist mõnevõrra olulisem –, head kolleegid, kui te otsustate tagasilükkamise vastu hääletada ja see eelnõu jääb menetlusse, siis mina luban anda endast parima ja veenda oma kolleege, et nad need eelnõud, mida nad plaanivad siin ette kanda peale seda kulmiinatiivset eelnõu, kui nii võib öelda, tagasi võtaksid. Nii et selles mõttes on siin väga mitmeid aspekte. Kõige tähtsam on loomulikult see, et parandada omavalitsuste rahastust, aga siiski ärgem unustagem, et siin saalis on inimesed. On ka see aspekt, et menetlusse jääks hea eelnõu, mida me saaksime arutada, mida te saaksite muudatusettepanekutega täiendada. Pluss, nüüd väga isiklikuks ja inimlikuks minnes, varem koju saada, ma arvan, kõigile meeldib. Nii et kutsun üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

17:32 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimus. Tanel Kiik, palun!

17:32 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Te avaldasite kuidagi imestust, et ma juba küsida soovin, aga ma tahtsin ka ära markeerida selle olulise sündmuse. Eks see elevus on meis kõigis. Nüüd on jõudnud see kulminatsioon kohale. Teie enda sporditermineid kasutades, nüüd on see koht, kus tuleks tugev spurt teha ja värav ära lüüa. Ma väga loodan, et koalitsioon tuleb teiega siin nõu ja jõuga kaasa, mõttega kaasa ja see eelnõu tõepoolest läbib esimese lugemise, sest kui ma nüüd ei eksi, siis see tõstab ju kõige rohkem ehk 0,2% võrra tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat raha. Nii et te võite seda igaks juhuks äkki veel korra rõhutada, võib-olla mõni saadik ei saanud aru, mida te pidasite silmas [selle all], et see on parim eelnõu. See on eelnõu, mis aitab kõige rohkem omavalitsusi, regionaalpoliitikat. Mu küsimus teile on hästi lihtne: kui nüüd millegipärast teie pingutustest ja minu pingutustest ei aita ja see eelnõu maha hääletatakse, kas te lubate, et te ei jäta jonni ja proovite uuesti?

17:33 Rain Epler

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt aitäh selle küsimuse esimese poole eest! Ma – isegi väike värin läbis hinge – mõtlesin, et äkki märkasite, et ma rohkem kõnetooli ei tule, ja tulete millegi riukalikuga lagedale, aga te tahtsite hoopis toetust avaldada. Tänan selle eest!

Mis puudutab nüüd küsimust eelnõu kohta, siis jah, me teeme siin ettepaneku, et kohalikule omavalitsusele laekuks 12,16% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Mis puudutab nüüd seda, kas me jätame jonni – kui teie sõnakasutust kasutada –, siis loomulikult mitte. Sest võib-olla juhtub nii, et näiteks mõne järgmise eelnõu puhul otsustatakse hääletada tagasilükkamise vastu just nimelt sellel põhjusel, et inimestel sähvatab, et siis saab ju teha muudatusettepaneku ja ikkagi see määr kõrgemaks tõsta teise lugemise käigus. Nii et ei jäta jonni, jah.

17:34 Aseesimees Jüri Ratas

Igor Taro, palun!

17:34 Igor Taro

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Tahtsin kasutada võimalust ja tänada teid eelnevate ettekannete ja vastuste eest. Ja küsimus on selline, et ega te ei kavalda nüüd sellega, et tegu on kulminatsiooniga. [Küsin] sellepärast, et järgmises päevakorrapunktis on ka teie nimi. Te olete esitanud sarnase eelnõu, mis on järgmine päevakorrapunkt, te ei ole küll ettekandja. Aga me oleme nüüd natuke kimbatuses, et kuidas toimida.

17:35 Rain Epler

Aitäh! Ma saan aru, et küsimuse teravik oli suunatud sellele aspektile, mis puudutas minu väidet, et ma täna rohkem siia kõnetooli ei tule. Ei kavalda, ei tule rohkem siia kõnetooli, see on niimoodi kokku lepitud.

17:35 Aseesimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

17:35 Tanel Kiik

Ma tegelikult ei plaaninud teist küsimust küsida, aga härra Taro juhtis tähelepanu õigele aspektile. Tänane päevakord jätkub veel päris mitme punkti ulatuses: on teie eelnõud ja on ka mitmed Isamaa eelnõud. Te ju kunagi ei tea, kas teil võib tekkida soov ja vajadus ikkagi sõna võtta. Võib tekkida selline olukord, kus te näete, et näiteks päevakorrapunkti nr 21 juures sooviksite fraktsiooni nimel sõna võtta, samas olete te juba ette lubanud, et te seda ei tee. Mu küsimus teile on: kas te polnud natuke rutakas seda lubadust välja andes, stenogrammi pannes, et te täna rohkem pulti tule, kui võib-olla järgmiste punktide ettekanded sunnivad teid ikkagi seda poliitilist vaistu teis ja ka rahvalt saadud mandaati realiseerima poliitilise sõnavõtu kaudu fraktsiooni nimel?

17:36 Rain Epler

Aitäh! Teie küsimusest tuli välja oluline täpsustus. Ei olnud rutakas. Ma tegelikult pidasin silmas pulti tulekut seoses nende eelnõudega, mis puudutavad kohalikule omavalitsusele laekuvat tulumaksu osa. Võib-olla, mitte võib-olla, vaid teil on kindlasti õigus, et kui tulevad eelnõud kolleegidelt Isamaast, siis tõepoolest kuulakem ära, mis nad räägivad. Materjalid on loomulikult läbi töötatud. Mõni küsimus justkui on kuklas, aga ettekanne võib seda siiski ühes või teises suunas mõjutada. Siis ehk tõesti [võtan sõna], et mitte petta valijate usaldust ja – te võib-olla ütlesite ebatäpselt, te [mainisite] seda mandaati, mis on valijatelt saadud – ma ütleksin, suurt mandaati.

17:37 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid. Palun mikrofon Varro Vooglaiule!

17:37 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma mõtlesin tegelikult kolleeg Kiige küsimusest tõukudes küsida, et kuidas meil kodukord ja ühtlasi tava ette näeb. Kui keegi parlamendi liikmetest on andnud avaliku lubaduse, et ta päeva jooksul rohkem pulti ei tule, kas see tekitab teistes parlamendi liikmetes õigustatud ootuse, et sellest lubadusest tuleb kinni pidada? Või kui ta nüüd ümber mõtleb ja ikkagi läheb pulti, kas siis on võimalik selle vastu kuidagi protesteerida, või mis siis juhtub? Ma tahaksin lihtsalt teada.

17:37 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! See on hea küsimus, aga parlamendi liige on oma töös ja mandaadis vaba, nii et ei juhtu suurt midagi. Asi läheb edasi, mõned võivad protseduurilisi küsimusi küsida, aga muud midagi ei juhtu. 

Ma ütlen ausalt, et läheme nüüd edasi, ja ma palun Riigikogu kõnetooli [Aivar Sõerdi]. Kui nendes tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõudes on täna üldse midagi väga kindlat olnud, siis üks on see, et alati on nendes punktides käinud siin Riigikogu kõnetoolis rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Palun!

17:38 Aivar Sõerd

Suur-suur tänu kõigepealt! Nii, austatud aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, Riigikogu rahanduskomisjon menetles seda eelnõu oma 19. septembri istungil, valmistasime seda ette esimeseks lugemiseks. Ja tõepoolest oli nii, et komisjoni esimees Annely Akkermann tegi kõigepealt eelnõu algatajate esindajale ettepaneku, et ta tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu. Meil oli eelnõu eesmärke ja sisu tutvustamas Martin Helme. Ta rääkis meile, et eelnõu teema on tuttav, ja siis ta rääkis veel, et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Aga ta tõi välja ka, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja et algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel ei olnud eelnõu algatajate esindajale mitte ühtegi küsimust. Laekus ka Vabariigi Valitsuse arvamus: valitsus ei toeta eelnõu.

Komisjon langetas otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril käesoleval aastal, aga see on meil tänases päevas. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga vastavalt komisjoni 23. oktoobri otsusele asendab komisjoni esimeest siinkõneleja. Ja kolmandaks tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud.

17:40 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 151 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 151 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:42 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 42 ja vastu 20, on eelnõu 151 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


16. 17:43

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) esimene lugemine

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 155 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun! 

Palun, Mario Kadastik, teie protseduuriline küsimus!

17:43 Mario Kadastik

Jaa! Ma tahtsin öelda, et tervist kahjustav heli (Saalis on lärm. Juhataja helistab kella.) on üle 80 detsibelli. Teie haamrilöögid on 84–86. Kas saaks natuke rahulikumalt?

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Ma loodan, et kannatate ära selle heli. Pole see asi nii hull midagi. Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

17:43 Martin Helme

Jaa! Pehmode ja lillekestega ei saa koos töötada. Ei ole nõus! See kolks peab nii kõva olema, et kostab saalist välja.

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kert Kingo, palun!

17:44 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me oleme juba kümmet erineva protsendimääraga eelnõu siin tutvustanud ja tuleb välja, et siiani ei ole ükski nendest sobinud. Tutvustan nüüd järgnevat, teistsuguse protsendimääraga eelnõu. Eelnõu on esitatud 11. mail 2023. aastal ja sellega soovime muuta tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada selle järgmiselt: arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 12,12% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Loodan väga, et lõpuks oleme jõudnud sellise protsendimäärani, mis on vastuvõetav ka koalitsioonierakondadele ehk valitsusele, ja kutsun üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

17:45 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun! 155 SE.

17:45 Aivar Sõerd

Jah. Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 155 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel komisjoni 19. septembri istungil. Kõigepealt tegi komisjoni esimees eelnõu algatajatele ettepaneku tutvustada eelnõu eesmärke ja sisu. Ja tõepoolest, eelnõu algatajate esindaja, kes oli Martin Helme, seda tegigi. Ta kõneles meile järgmist. Kõigepealt, et eelnõu teema on tuttav. Siis ta rääkis, et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Siis ta tõi veel välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate [esindajale] küsimusi ei olnud. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta, selline arvamus meile laekus.

Komisjon tegi otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril, aga see on tänases päevas. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann. See oli konsensuslik [otsus], aga 23. oktoobril tegi komisjon otsuse, et komisjoni esimeest asendab Aivar Sõerd, siinkõneleja ühesõnaga. See oli ka konsensuslik otsus. Kolmandaks tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:47 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimus. Kert Kingo, palun!

17:47 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni esindaja! Meil on siin olnud juba mitmeid protsendimäärasid tutvustamisel ja mitte ükski nendest ei ole siiamaani sobinud. Nagu ma aru saan, komisjonis ei sobinud. Kas oli arutuse all ka mõni protsendimäär, mis oleks sobiv valitsuse ja ka koalitsioonierakonna liikmete jaoks? Tõusvas joones, ma pean silmas.

17:47 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Aga me ei arutanud selles võtmes, milline võiks olla parim määr.

17:47 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Neid [avada] ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 155 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh teile!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 155 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:49 Aseesimees Jüri Ratas

Poolt 36, vastu 20, on eelnõu 155 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 16. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


17. 17:50

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) esimene lugemine

17:50 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Mart Helme ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 181 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

17:50 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka selle eelnõu eesmärgiks on tugevdada kohalike omavalitsuste tulubaasi, antud juhul tõsta elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust [laekuva osa] määra 11,99%‑ni. Tänan! See on kõik.

17:50 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:50 Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu oma 19. septembri istungil. Komisjoni istungil paluti, et eelnõu algataja tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu algatajate esindaja Martin Helme seda tegigi. Ta kõneles meile, et eelnõu teema on tuttav ja pikemat tutvustamist ei vaja. Tõi välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse. Samuti on algatajate soov, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel ei olnud algatajate esindajale küsimusi. Vabariigi Valitsus arvamuses, mis meile laekus, eelnõu ei toeta.

Komisjon langetas otsused. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga vastavalt komisjoni 23. oktoobri otsusele asendab teda Aivar Sõerd. Kolmandaks langetas komisjon otsuse teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt oli 6 liiget, vastu 5 liiget, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:52 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 181 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 181 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:54 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 38, vastu 20, on eelnõu 181 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


18. 17:54

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (194 SE) esimene lugemine

17:54 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 194. Palun Riigikogu kõnetooli esimese lugemise ettekandeks Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

17:55 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See oli 13. mai, kui me esitasime tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu] 194 Riigikogule. Soovime kohalikule omavalitsusele laekuva osa suurendamist 12,11%-le. Praeguses seaduses on see 11,96% ja praegune koalitsioon soovib seda vähendada alates 1. jaanuarist 11,89%-le. Seega palun meie esitatud eelnõu toetada. Aitäh!

17:55 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks ei kellegi muu kui rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:56 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas seda eelnõu oma 19. septembri istungil. Selle eelnõu menetlemisel tegi kõigepealt komisjoni esimees ettepaneku, et algatajad tutvustaksid eelnõu eesmärke ja sisu. Tõepoolest, eelnõu algatajad seda tegidki. Algatajate esindajaks oli Martin Helme, kes rääkis, et eelnõu teema on tuttav, ja siis veel, et eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja. Ta tõi ka välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja et algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel ei olnud algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta, nagu nende arvamuses kirjas oli.

Komisjon langetas otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril, aga see on tänases päevas. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga komisjon tegi 23. oktoobril otsuse, et teda asendab siinkõneleja. Ja kolmandaks langetas komisjon otsuse teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt oli 6 liiget, vastu 5 liiget, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

17:58 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Mul on korraks juhatajana teile küsimus. Te ei öelnud, et kui 23. oktoobril saite selle eelnõu ettekandjaks teie, eelnevalt oli Annely Akkermann, kas siis komisjoni otsus oli konsensuslik.

17:58 Aivar Sõerd

Jaa, sellele ma saan ka vastata, et komisjoni otsus oli konsensuslik.

17:58 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Teile on ka küsimus. Kert Kingo, palun!

17:58 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni esindaja! Äkki te oskate seletada, miks isegi see – ja kõik eelnevad muidugi –, just nimelt see protsendimäär ei sobinud. Miks seda otsustati mitte toetada, mis olid need argumendid, mis arutelu selle üle oli?

17:58 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud küsija! Tegelikult ma tegin põhjaliku kokkuvõtte komisjoni arutelust ja sealt ei nähtunud tõepoolest, et me oleksime teemat selles võtmes käsitlenud. Ka teie fraktsiooni esindajad olid seal kohal ja ka nemad selles võtmes küsimusi ei esitanud.

17:59 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! On veel üks küsimus. Kert Kingo, palun!

17:59 Kert Kingo

Tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma siis täpsustaksin üle. Kas ma saan õigesti aru, et isegi ei vaevutud arutama neid protsendimäärasid, vaid lihtsalt hääletati kõik maha ja otsustati, et isegi ei jätkata selle eelnõu menetlust? Kas ma sain õigesti aru?

17:59 Aivar Sõerd

Jaa, tõepoolest, nii see oli. Meil oli ju kohal lausa [eelnõu] algatajate esindaja ja ta rääkis, et eelnõu teema on tuttav. Siis ta rääkis ka, et eelnõu ei vaja pikemat tutvustamist, ja ta rõhutas seda, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse ja et täiskogu arutaks seda määrade asja. Küsimusi kellelgi ei olnud.

18:00 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Selle põhjaliku kokkuvõtte pealt on just paslik edasi minna läbirääkimiste vooru. Kuidas on huvi? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 194 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

18:02 Esimees Lauri Hussar

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 194 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:02 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


19. 18:03

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (199 SE) esimene lugemine

18:03 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt meie 19. päevakorrapunkt, Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 199. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

18:03 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Mulle tundus, et te lõite seda haamrit [valjusega] alla 80 detsibelli. Usun, et kolleegid on teie tööga rahul. 

Mina annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse, millega soovime maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldada 12,13% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Seadus oleks vastuvõtmise korral ette nähtud jõustuma 1. jaanuaril 2024. 

Nüüd me siin oleme oma maksuseadustega. Mulle tundub, et täna oleme palju rohkem aega kulutanud maksuseaduste üle arutamisele kui enne valimisi. Siis juhtiv valitsuspartei keeldus sellest või eitas igasuguseid maksude tõstmise plaane. Ja minu meelest olete te mitmes mõttes siin pikapäevarühmas. Võiks juba arutama hakata, sest isegi nüüd läheb see üle kivide ja kändude, olukorras, kus majandus libiseb allapoole, kuuendat kvartalit on majanduslangus, töötlev tööstus kukub kolinal, kõik kukub kolinal, mis siis, et te sõidate oma kastiautodega ja räägite, kui ilus saab elu siin olema. Ma parandan, oma kastijalgratastega, ja arvate, et elu saab ilus olema, kui kõigil on kastijalgrattad ja kõik kasvatavad ise kaalikaid. Ma kinnitan härra Perele, et ma olen temast rohepöördes kõvasti ees: mul on kolm väga töökat hobust, kellega mõnega saab künda ka. Nii et võin rohepöörde puhul eeskuju näidata. Te ju tahate meid viia sellisesse mõnusasse 19. sajandi õhkkonda. Aga ma tean, et kõik ei ole selleks valmis ja enamus rohelisi, kes ennast roheliseks nimetavad, ei oma ühtegi peenart, taime ega ka rohelist mõtlemist, vaid ainult kuulutavad sedasama maailmalõpu projekti. 

Tegelikult raha kulub. Keegi nimetas siin istungipäeva kuluks päris suurt summat. Tahaks selle summa ise üle kontrollida, aga see oli ligi 100 000. Siiski, mulle tundub, et kokkuvõttes me oleme plussis. Sellega me hoiame ehk ära või lükkame edasi mõne rumaluse elluviimise. 

On olnud jutte, et kui Belgias ei olnud aastaid valitsust, siis majandus kasvas. See valitsuse vahetus kestis tõesti väga kaua. Poolteist kuni kaks aastat oli see üks kord, kui ei suudetud [valitsust] välja vahetada. Majandus edenes, said ilma valitsuse kindla käeta hakkama ja ühiskonnal oli võimalus iseorganiseerumiseks ilma lõputu ülejuhtimiseta.

Aga kokkuvõttes ma arvan, et mõelge selle arutelu üle, mõelge ka Aivar Sõerdi eeskujule. Ta on täna kõige töökam ettekandja olnud. Aivar Sõerd näiteks oli julge mees, tal jätkus väärikust mitte hääletada põhiseadusvastase abielu moonutamise ettepaneku poolt. Teil soovitan tuletada meelde oma vannet jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale ja mitte hääletada tsensuuriseaduse poolt. Võib-olla siis [on] ka meil vähem vajadust arutada pikapäevarühmas maksude üle. Aitäh!

18:08 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Helir-Valdor Seeder.

18:08 Helir-Valdor Seeder

Austatud juhataja! Mul tõesti on küsimus. Ettekandja ütles, et ta annab üle eelnõu 199, aga meil on päevakorras eelnõu esimene lugemine. Mis meil nüüd toimus, kas eelnõu üleandmine või esimene lugemine?

18:08 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Väga oluline täpsustus: meil toimub siin esimene lugemine. Ja sellele järgnevad kõik protseduurid, mida tuleb siia Riigikogu kõnetooli kirjeldama Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Tee on tuttav, palun Riigikogu kõnetooli.

18:08 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tõepoolest, ma pean tegema ka komisjoni esindajana kõigepealt ühe menetlusliku märkuse. Ma võtsin sealt riiulist selle eelnõu. Ei ole nii, et seda eelnõu antakse täna üle, nagu eelkõneleja kõneles. Tegelikult see eelnõu anti üle 13. mail. Selline menetluslik täpsustus: [eelnõu] on juba üle antud ja seda ka rahanduskomisjon arutas esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. 

Sellel istungil tegi komisjoni esimees Annely Akkermann kõigepealt ettepaneku, et eelnõu algatajate esindaja tutvustaks eelnõu eesmärke ja sisu. Seda eelnõu algatajate esindaja Martin Helme tegigi. Ta rääkis, et eelnõu teema on tuttav ja eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja, ja tõi välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Paraku komisjoni liikmetel ei olnud eelnõu algatajate esindajale küsimusi. Ka Vabariigi Valitsus oli seisukoha kujundanud: Vabariigi Valitsus ei toeta seda eelnõu. 

Komisjon langetaski otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril, sealt on see edasi lükkunud tänasesse päeva. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees Annely Akkermann, aga 23. oktoobril tegi komisjon otsuse, et teda asendab siinkõneleja. Ja kolmandaks langetas komisjon otsuse teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest.

18:11 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt komisjoni esindaja! Eelnõu algatajate [poolne] ettekandja oma sõnavõtus ja eelnõu tutvustuses tunnustas teid nimeliselt. Kuidas te tunnete, kas te olete selle tunnustuse ära teeninud, ja kas sel teemal oli komisjonis arutelu?

18:11 Aivar Sõerd

Ei, sellel teemal ei olnud arutelu. Ja see märkus vist ei haaku ka selle eelnõu sisu ja eesmärkidega.

18:11 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 199 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 199 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:14 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu 17 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


20. 18:14

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine

18:14 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane 20. päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 253. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

18:15 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! No vaadake nüüd, 14 maksueelnõu oleme läbi käinud, ükski pole teile meeldinud. See on täna viimane võimalus teil toetada head maksueelnõu. Edasi tulevad juba teised eelnõud. Ei saa öelda, et me ei ole valikut andnud, ja ei saa ka öelda, et me siin Riigikogu tööd umbe ajame. Me oleme 14 maksueelnõu ja ühe relvaseaduse eelnõu ära menetlenud täiesti normaalses tempos. 

Kui siin enne kõlas süüdistus, et need on juba mitmendat korda meil päevakorda pandud, siis tõepoolest, see vastab tõele. Ühe korra lükkusid edasi, sest me ei jõudnud päevakorda ära menetleda, kaks korda lükkusid edasi selle pärast, et me protesteerisime jämeda ja rämeda kodukorra rikkumise vastu ja marssisime saalist välja. Aga kui me tööd teeme, siis teeme seda hästi. 

Aga tuleme asja juurde. Nii nagu eelmised eelnõud räägib ka see kohalikule omavalitsusele laekuva füüsilise isiku tulumaksu protsendist. Antud eelnõu pakub välja 12,01%. Siin tõepoolest oli üks kõrghetk, mis oli suurema numbriga – 12,4% äkki oli. Aga see on viimane võimalus hea asja poolt hääletada. Palun toetada eelnõu.

18:16 Esimees Lauri Hussar

Aitäh teile! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

18:16 Aivar Sõerd

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tõepoolest, Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 253 esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel oma 19. septembri istungil. Kui me selle asja kallale asusime, siis tegi kõigepealt komisjoni esimees Annely Akkermann algatajatele ettepaneku, et nad tutvustaksid eelnõu eesmärke ja sisu, ja seda eelnõu algatajate esindaja Martin Helme tegigi. Ta kõneles, et eelnõu teema on tuttav ja eelnõu pikemat tutvustamist ei vaja, ja tõi välja, et on oluline, et kohalikke omavalitsusi toetatakse, ja algatajate soov on, et täiskogu otsustaks erinevate määrade üle. Komisjoni liikmetel ei olnud eelnõu [algatajate] esindajale küsimusi eelnõu kohta. Ja laekunud Vabariigi Valitsuse arvamuse [kohaselt nad] eelnõu ei toeta. 

Komisjon langetas järgmised otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. septembril 2023, aga see on edasi liikunud tänasesse päeva. Teiseks langetas komisjon otsuse määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, aga vastavalt 23. oktoobri otsusele asendab teda siinkõneleja. Ja kolmandaks oli komisjoni otsus teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5 ja erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest.

18:18 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on erinevalt komisjonist siin ka küsimusi. Jüri Ratas, palun!

18:18 Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja Aivar! Kõigepealt, ma tahan tänada sind väga tõsise koostöö eest nende teemade arutelul. Täna sa oled siin olnud kindel nagu kalju selles küsimuses. Kui saaks välja anda niisuguse maailmameistritiitli, kes on täna kõige tugevamalt tagasi saatnud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõusid, siis kahtlemata see tiitel kuuluks sulle. 

Aga küsimus tuleb siit. Kas komisjoni varasemates aruteludes või 23. oktoobri komisjoni arutelul oli ka see küsimus laual, et milline nendest 15-st … Sa oled 15 korral täna võidelnud eelnõu tagasilükkamise eest ja 14 korda [oled] olnud võidukas. Vaatame, kuidas seekord läheb. Aga kui sa [peaksid] ütlema isiklikult, siis milline nendest 15-st on parim?

18:19 Aivar Sõerd

Ma tänan ka selle küsimuse eest! Vastu tänu. Aga see tiitel, mida te mulle tahate omistada või omistate – ega ma ei ole seda ära teeninud. Minu roll on hoopis tagasihoidlikum. Ma edastan arutelu, mis meil komisjonis toimus. Ja te küsisite 23. oktoobri arutelu kohta. Ei, me selliseid asju tõepoolest ei arutanud. 

18:20 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kert Kingo, palun!

18:20 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! 15 erinevat maksumuudatuse eelnõu on nüüd arutelul [olnud] ja kõigi puhul on tulnud välja, et arutelu ei toimunud, küsimusi ei esitatud, debatti, mida nii väga tahetakse, ei toimunud, vastuargumente ka ei olnud. Tuleb välja, et valitsuserakondade [liikmed] ehk koalitsioonisaadikud lihtsalt oma enamushäältega lükkasid eelnõu tagasi. Mul tekitas see küll küsimuse, kas siis rahanduskomisjonis töö niimoodi käibki, et ei räägita, ei argumenteerita, ei küsita, lihtsalt täidetakse korraldust.

18:21 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Komisjonis on ju koalitsioon ja opositsioon. Teie fraktsioonist on rahanduskomisjonis kaks liiget ja mõlemad olid kohal. Kolleeg Jüri Ratas küsis ka, kuidas nende määrade arutelu meil oli, aga Keskerakonnast oli ka kaks [liiget kohal]: Jaak Aab ja Kersti Sarapuu. Miks nad ei küsinud midagi, vot, seda on minul raske kommenteerida. Aga eks see oleneb sellest ka, mis on eelnõude kvaliteet ja sisu. Meil on väga palju põhjalikke ja häid arutelusid. Kui seekord niimoodi välja kukkus, siis nii on.

18:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Anti Haugas, palun!

18:22 Anti Haugas

Mul on selline küsimus: kas te arvate, et võib-olla olid ettekanded väga lühikesed ning esitajad ei küsinud ka ise küsimusi ja ei tutvustanud eelnõusid selle pärast, et tegu on obstruktsiooniga? Nagu seda mainis ka Rain Epler, nad esitasid eelnõusid nii palju, kuna tegu on obstruktsiooniga. Mida teie sellest arvate? Kas seetõttu ehk ei suutnud või ei soovinud ettekandjad, eelnõu esitajad oma eelnõu väga tutvustada?

18:22 Aivar Sõerd

Ma peaksin oma arvamust esitama küll läbirääkimiste voorus, aga seda ma ütlen küll, et jah, teie oma mõttekäiguga olete täiesti õigel teel.

18:23 Esimees Lauri Hussar

Enn Eesmaa, palun!

18:23 Enn Eesmaa

Aitäh! Auväärt Aivar! Ka mina tahan kollegiaalselt ja sõbralikult sind tänada. Sinu perioodilised ilmumised tänasel õhtul meenutavad natukene "Lõputut küünlapäeva". (Kahin saalis.) Aga sa alati suudad selles [samas] tekstis tuua sisse ka mingisuguseid väikeseid detaile. Selle eest au sulle. 

Mul on küsimus. Ma usun, et isegi siis, kui te otsustasite, et Aivar Sõerd on täna see mees, kes räägib, mis toimus komisjonis, vaevalt keegi oskas arvata või isegi loota, et sa teed seda sedavõrd hästi. Kas ei olnud kõne all ka seda, et mõne seaduseelnõu puhul oleks esindaja olnud keegi teine? Sa oled pillavalt palju nimetanud juba nimesid, kes selles komisjonis kõik on. Sa teed muidugi fantastilise statistika. Ma usun, et Õhtuleht tõsiselt hämmeldub, kui näeb, kui palju sa oled ühel õhtul sõna võtnud.

18:24 Aivar Sõerd

Jaa. (Hääl saalist.) Aitäh selle küsimuse eest ja teemakäsitluse eest! Ei, ma olin ainukene kandidaat, kui oli vaja määrata asendajat. Tõepoolest, ega rahanduskomisjoni liikmed, kes algselt pidid ettekannet tegema … Komisjoni liikmetel on palju ülesandeid, me peame käima lähetustes või esindama komisjoni mujal. Seda ikka juhtub, et komisjoni esimees on ära, ja siis on vaja leida asendaja. Ma olin valmis selle rolli [enda peale] võtma. Siin ma olen ja me oleme täna päris mitmeid eelnõusid käsitlenud.

18:25 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

18:25 Tanel Kiik

Auväärt Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et kõigil on vist natuke kurb meel, et see arutelude ring hakkab lõppema, ja nüüd püüame siin viimast võtta veel sellest. Ärge siis pange pahaks. 

Aga minu küsimus on hoolimata te ootustest siiski väga sisuline. Te ütlesite õigesti, et siin on nüüd järjest olnud 15 eelnõu, mille puhul võib öelda niimoodi, et saldo on natuke siia-sinna muutunud, poolt- ja vastuhäälte suhe, aga lõpptulemus on olnud järjekindel. Ma julgen arvata, erinevalt võib-olla oma kolleegist julgen isegi oletada, et küllap see saldo ja lõpptulemus saab ka selle eelnõu puhul olema sarnane eelmistega. 

Aga ma küsin teilt nii. Kas see, et neid eelnõusid oli 15, pigem parandas seda arutelu ja võimaldas korduvalt seda teemat arutada või oli see risk, et rahanduskomisjon libiseb neist kõigist üle ilma sisulise debatita? Kas oleks väiksem eelnõude arv taganud kvaliteetsema debati?

18:26 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Meil on selle eelnõu hääletus ju veel ees. Meil tuleb läbirääkimiste voor ja siis on hääletus. Ega keegi ei oska ju ennustada, mis tulemusega see hääletus lõpeb. Ka mina ei oska seda ennustada.

18:26 Esimees Lauri Hussar

Martin Helme, palun! 

18:26 Martin Helme

Aitäh! Ma kuulan siin, et head kolleegid muudkui tänavad Aivar Sõerdi hea esinemise eest ja raske töö eest. Ma mõtlen, no mida! 14 korda luges komisjoni koosoleku protokolli [ette]. Aga kes meid tänab? Me oleme 14 eelnõu teinud, neid puldis kaitsmas käinud, vaeva näinud, komisjonis kaitsnud. Kes meid tänab? Ainult valijad.

18:27 Aivar Sõerd

Küsimust vist ei olnud. Aga te saate üksteist tänada läbirääkimiste voorus. See kohe hakkab, kui ma siit puldist lahkun.

18:27 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun!

18:27 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esindaja! Mina mõtlesin seda, et tõesti, siin on 15 erinevat võimalust pakutud välja tulumaksu langetamiseks. Kõik need langetused … Tegelikult me ei räägi maksude langetamisest, vaid ümberjagamisest antud juhul, eks ole. Igal juhul keskvõim saaks siis vähem sellest tulumaksust ja kohalikud omavalitsused natukene rohkem. Ma mõtlesin küsida selle pinnalt, kas meil opositsioonisaadikutena on üldse mingit perspektiivi pälvida rahanduskomisjoni toetust sellele, et kohalikud omavalitsused võiksid saada natukegi [suurema] osa maksulaekumistest, või on selliste eelnõude esitamine täiesti perspektiivitu, sõltumata sellest, kui väikestest ümberjagamistest me räägime.

18:27 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Ei ole perspektiivitu. Ma ise täna istungil ühe eelnõu menetlemise käigus küsisin väga asjasse puutuva küsimuse – Leo Kunnas vist oli [siis] siin –, et kui te teete ettepaneku kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu määra muutmiseks, siis mis sellega kaasneb. Kas sellega läheb ka omavalitsustelt mingeid funktsioone riigile või vastupidi, riik annab mingeid funktsioone üle? See peaks käima nende arutelude juurde või nende määrade muutmise ettepanekute juurde. Aga eelnõu [algatajate] esindaja teie fraktsioonist, kes seda eelnõu siin kaitses, ütles, et neid … Või tähendab, ta ei öelnud midagi konkreetselt ülesannete jaotuse kohta, vaid möönis ka, et see on pikem ja põhjalikum töö. Tegelikult seda tuleks käsitleda, kui on ettepanek tulumaksu eraldamise määra muutmise kohta, aga seda paraku ei ole tehtud ja seda ei nähtu ka ühegi eelnõu seletuskirjast.

18:29 Esimees Lauri Hussar

Jüri Ratas, palun!

18:29 Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja Aivar! Ma vaatasin, et sa läksid tegelikult natukene liimile, kui hea ametikaaslane härra Haugas küsis. Sa läksid ikka natukene emotsioonide ja tunnetega [kaasa]. Inimlikult arusaadav. Ehk võin ka mina? Ma loodan, et sa ei pahanda minuga. 

Sind on täna palju kiidetud ja ka mina tegin seda, aga ma tahan küsida sihukese kriitilisema küsimuse ka. 14 korral 14-st on tagasi lükatud põhimõtteliselt sama põhimõte, et toetada omavalitsuste tulumaksubaasi tõstmist. Kas sa näed natukene endal ka siin mingit süüd? Võib-olla sa oleks pidanud kuidagi jõulisemalt neid komisjonipoolseid ettekandeid siin meie saalile [tegema], et inimesed oleksid saanud rohkem tunnetust, et see on õige tee, mille peale minna? Kas sa tunnetad natukene, et midagi oleks võinud teha teistmoodi 14 korral?

18:30 Aivar Sõerd

Aitäh sellise küsimuse tõstatamise eest! Kahjuks ma ei saa teile vastata muud kui [seda, et] minu roll on küllaltki formaalne. Ja ega ma ka mingit kiitust ei ole ära teeninud, ma püüan parimal moel komisjoni arutelu edasi anda. See ongi kogu mu tagasihoidlik roll.

18:31 Esimees Lauri Hussar

Tanel Kiik, palun!

18:31 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma tahaks ka kiita teid, aga ma nüüd ei saa, sest – küllap osa saalisviibijaid panid ka tähele – te tegelikult mu eelmisele küsimusele ei vastanud. Annan võimaluse see viga parandada, et teil jääks hea saldo kestma – ikkagi 15 15-st.

Ma küsisin tegelikult seda, et kas see, et neid eelnõusid esitati niivõrd palju, 15 erineva protsendipunkti määraga, tegelikult parandas diskussiooni kvaliteeti, suurendas argumentide hulka ja debatti, mis rahanduskomisjonis peeti, või vastupidi, töötas selle vastu? 

Mõte oli selles, et kuna me näiteks Keskerakonnas ka ju väga toetame kohalike [oma]valitsuste tulubaasi tõstmist, siis kas meil oleks taktikaliselt tark tulla välja näiteks 15 asemel 150 eelnõuga, et veelgi võimsam debatt püsti panna, või pigem tulla välja ühe väga tummise eelnõuga ja loota siis, et rahanduskomisjonis toimub sisuline ja põhjalik arutelu, [mille tulemusena eelnõu] pälvib äkki ka komisjoni ja suure saali toetuse.

18:32 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, määrav ei ole mitte eelnõude kvantiteet, nende suur hulk, vaid kvaliteet ja sisuline ekspertiis.

18:32 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

18:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ka minul on olnud au viibida rahanduskomisjoni istungil, kui menetluses olid EKRE eelnõud. Ja seal ma nägin väga huvitavat fenomeni: eelnõu, mida hakati menetlema, pandi kõigepealt komisjoni esimehe poolt hääletusele, et see eelnõu tagasi lükata, ja alles pärast seda hakati sisuliselt arutama. Öelge mulle palun, kas selline menetlemine komisjoni poolt on õige või vale.

18:33 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud küsija! Te lähete natuke kaugele [teemast], sellepärast et sellel arutelul teid ei olnud. Te räägite muust asjast. Antud eelnõu puhul oli ikka nii, et kõigepealt komisjoni esimees andis sõna eelnõu algatajate esindajale. Algatajate esindaja tegi ettekande ja siis anti võimalus küsimuste esitamiseks, mida ei olnud ei koalitsioonil ega ka opositsioonil. Ja peale seda olid otsusepunktid.

18:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ka lõputu küünlapäev saab ükskord läbi. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 253 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 253 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:37 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 14 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 


21. 18:37

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE) esimene lugemine

18:37 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 63 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi. Palun!

18:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Häälestagem nüüd ennast ümber veidi teisele lainele, sest tegemist on teistsuguse eelnõuga kui varasemad 14 või 15. Ka algataja on teistsugune, kuigi teema puudutab kohalikke omavalitsusi ja natukene ka kohalike omavalitsuste raha. 

Nimelt, Isamaa fraktsioon on algatanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse [eelnõu], 63 SE. Esimene lugemine. [Eelnõu] koosneb ühest paragrahvist: "§ 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 19 sätestatud töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid volikogu järgmise koosseisu poolt valitavale vallavanemale või linnapeale ja kinnitatavatele palgalistele valitsusliikmetele. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 sätestatud töötasu ja hüvitust saab suurendada vaid volikogu järgmise koosseisu poolt valitavale volikogu esimehele ja aseesimehele." 

Ehk lühidalt välja öeldult, meie, algatajate soov on, et sarnaselt Riigikogule hakataks määrama kohaliku omavalitsuse tasemel volikogu ja täitevvõimu juhtide töötasusid või töö tasustamise tingimusi volikogu eelmise koosseisu poolt järgmisele koosseisule. Nimelt ei pea me silmas ainult konkreetset suurust. Seda võib sätestada väga erinevalt ja seda on ka täna kohalikud omavalitsused erinevalt teinud. Mõni on määranud konkreetse suuruse, mõni on määranud teatud kriteeriumid, näiteks sõltuvusse seadnud kas keskmisest palgast, või [määranud] mingisuguse koefitsiendiga indekseerimise. Praktika on erinev, aga meie arvates on mõistlik, et seda teeb eelnev volikogu koosseis järgnevale, seda kahel põhjusel. 

Esiteks, et ei tekiks olukorda, kus pärast valimisi kohalikes omavalitsustes kõige esimene asi on uute juhtide palkade määramine. Meie arvates see ei tõsta ega suurenda kuidagi kohaliku omavalitsuse autoriteeti, kui esimese asjana pärast valimisi hakatakse oma palkasid arutama. Teiseks on läbipaistvam ja arusaadavam nii valijate kui ka tulevaste juhtide jaoks, kui on juba kandideerides teada, milliseks need tingimused ja võimalused kujunevad. See vähendab ka sellist läbipaistmatut veiderdamist, mida mõningatel juhtudel on. Ma jätan siinkohal need omavalitsused nimetamata, aga mitmes omavalitsuses on kandidaadid enne valimisi öelnud, et oh ei. Kui on küsitud kampaania käigus, milliseks võiksid kujuneda omavalitsusjuhtide palgad, nad püüavad sellest küsimusest kõrvale hiilida või ütlevad, et oi ei, nemad ei pea vajalikuks üldse tõsta või muuta. Aga pärast valimisi – ennäe! – seisukohad muutuvad. Olenevalt sellest, millise poliitilise jõu esindaja valimised võidab ja kelle esindaja osutub vastavale ametikohale [valituks], muutuvad ka seisukohad pärast valimisi. Siin on kindlasti tegemist kerget sorti valijate petmisega. Seda oleks võimalik vältida, kui me analoogselt Riigikoguga sätestame seaduses korra, et eelnev volikogu määrab töö tasustamise tingimused. 

Ma tahan juhtida ühele asjaolule tähelepanu. Levib mõttelaad, mis levida minu arvates ei tohiks ja mis ei ole kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Nimelt, komisjoni arutelu käigus [tuli välja] valitsuse esindaja – aga see tuli ka komisjoni liikmete aruteludest välja – mõttelaad, et justkui võiks käsitleda erinevalt omavalitsusjuhte, kes on ühe või teise erakonna liikmed, kes on poliitiliselt aktiivsed ja kes on enne avalikus teenistuses tegutsenud, võib-olla sellessamas kohalikus omavalitsuses olnud, ja neid potentsiaalseid tulevasi omavalitsusjuhte, kes tulevad erasektorist. Minu arvates on see väga ohtlik tendents, kui niisugusel kujul mõeldakse. See on põhiseadusega vastuolus olev mõttelaad. Inimesele töötasu määramisel tuleb ikkagi lähtuda kohaliku omavalitsuse rahalisest seisust ja võimalustest, inimese enda võimekusest, pädevusest, tööülesannetest ja sellest vastutusest, mida see ametikoht kannab, aga mitte sellest, milline on konkreetse kandidaadi päritolu, et kui ta tuleb erasektorist, siis peaks talle määrama kõrgemat palka, aga kui tema ajalugu on avalikus sektoris, siis ta võiks leppida ka madalama palgaga, mis siis, et tema võimekus tööd teha ja panustada on samaväärne või näiteks ka suurem. 

Miks ma seda rõhutan? Tsiteerin protokolli, mida ilmselt ka komisjoni esindaja teeb, aga võib-olla ei tee. Ma ei tea, mida täpselt komisjoni esindaja peab oluliseks siit välja tuua, aga mina algatajana küll tahan välja tuua näiteks valitsuse esindaja seisukoha. Ta ütleb, et mõnel juhul on valla‑ või linnajuhid tippjuhid, mitte poliitilise kuuluvusega isikud. Tuletan meelde, et selline hoiak on põhiseadusvastane. Poliitiline kuuluvus inimesel on täiesti vaba. Poliitilise kuuluvuse alusel ei tohiks küll ühtegi inimest diskrimineerida, sealhulgas ka töötasu määramisel. Ei tohiks olla küll kriteeriumiks see, kas ma olen ühe või teise erakonna liige või ei kuulu üldse erakonda. Nii, "… poliitilise kuuluvusega isikud, ning kui see õigus ära võtta, siis võib nende tasude mitmeks aastaks lukustamine kujuneda ebaproportsionaalseks." Tasude lukustamisest ei ole muidugi algatajad üldse rääkinud. Meie oleme rääkinud, et tuleks määrata kas mingisugused kriteeriumid järgmise koosseisu täitevjuhtidele või ka volikogu esimehele ja aseesimeestele, kes ametisse saavad. Seda, nagu ma ütlesin, võib teha ka paindlikult, viia sõltuvusse keskmisest palgast kohalikus omavalitsuses, lisada ka mingisugune elukalliduse indeks või muu taoline. Mingisugusest külmutamisest või lukustamisest ei ole algatajad kuidagi rääkinud. 

Samamoodi on korranud valitsuse esindaja, et kui tuleb väljastpoolt vallavanem – on mõeldud [inimest], kes ei ole poliitik või tegev kohalikus omavalitsuses –, kes näeb, et on selline piirang, siis võib ta otsustada loobuda sellest ametikohast. Niisugused mõtteavaldused valitsuse esindajalt on põhiseadusvastased, ma rõhutan. Ma väga loodan, et valitsus tegelikult sellist mandaati oma esindajale andnud ei ole, et väljendada niisuguseid mõtteid. Aga niisuguseid mõtteid ometigi valitsuse esindaja väljendas. Ja sarnaselt see arutelu meil seal toimus. Ma tahtsin sellele juhtida tähelepanu, et ärgem mingem sellele valele teele, et me hakkame diskrimineerima volikogu juhte selle järgi, kas neil on üks või teine poliitiline kuuluvus või nad üldse ei kuulu poliitilisse erakonda. 

Nii et palun Riigikogul toetada selle eelnõu menetlemist. Kui on häid ideid – algatajatena näitame üles head tahet diskussiooni käigus häid ettepanekuid arvestada –, siis neid saab arvestada loomulikult ainult juhul, kui see eelnõu jääb menetlusse. 

Ja lõpetuseks, üks märkus veel. Nimelt, valitsuse esindaja ka juhtis tähelepanu, et valitsus ei toeta esitatud eelnõu ja algatust selle tõttu, et see justkui riivab mingil määral kohaliku omavalitsuse autonoomiat. No ei riiva vähimalgi määral. Silmas oli peetud eelarvelist, rahalist autonoomiat. No ei piira! Sellega ei reguleerita kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise põhimõtteid absoluutselt mitte. See vabadus jääb täielikult kohalikule omavalitsusele. Jutt käib konkreetselt teatud juhtide töötasu tingimuste määramisest ja kriteeriumide sätestamisest. Kohaliku omavalitsuse finantsautonoomiat see vähimalgi määral ei piira ega puuduta. Aitäh!

18:47 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

18:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Isiklikult mulle see idee, mille te praegu sealt puldist välja ütlesite, täiesti meeldib. Aga mul [on] kaks murekohta, millele te ka ise viimasena juhtisite tähelepanu. Nimelt, põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. See tähendab tegelikult seda, et palgad või töötasud on ikkagi kohaliku elu küsimus. Ma näen siin praegu kerget põhiseaduslikku riivet. Edasi, teine murekoht on see, et vastupidiselt Riigikogule saab [omavalitsus] raha riigilt. Ma ei pea seda reaalseks, et [eelmine] koosseis määrab ära järgmise palgad, sest me lihtsalt ei tea eelarve seisu. See on kõige suurem probleem praegu.

18:48 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siin oli nagu kaks küsimust. Mis puudutab kohaliku omavalitsuse autonoomiat – te laiendate seda väga laiaks, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustab kohalik omavalitsus. Loomulikult! Selle eelnõuga me kuidagi ei riiva, vaid [oleme] põhiseaduse ja seadusega sätestatud raamides. Kohalikele omavalitsustele pandud ülesanded ja eelarve koostamise põhimõtted sätestatakse ikka seadusega. See pädevus on olemas Riigikogul. Meil kui seadusandlikul kogul on alati õigus seadusi muuta ja täiendada, nii et ei, kohaliku omavalitsuse autonoomiat me kuidagi ei riiva. Ja kui me räägime palkadest, siis ka tänase praktika kohaselt on ju riik palju sügavamale läinud kohaliku omavalitsuse ametnike ja teenistujate palgakriteeriumide määramisega. Meie siin jätame selle täiesti vabaks ja ütleme ainult, et eelnev koosseis oma pädevuse piires täiesti vabalt võib määrata töötasud, ainult et eelnev koosseis järgmisele. Näiteks õpetajate palkade puhul ja paljude muude kohaliku omavalitsuse teenistuses olevate ametnike nii-öelda palgakriteeriume on riik seadusega määranud või lausa seadusest tulenevalt teiste õigusaktidega määranud. Nii et ei, see kindlasti ei ole suurem autonoomiasse sekkumine, kui erinevate näidete puhul riik seda juba teinud on, [näiteks] kohaliku omavalitsuse teenistuses olevate ametnike ja töötajate puhul. 

Mis puudutab eelarvelisi võimalusi, siis vaadake, siin ei ole üldse mingit vastuolu. Mitte ükski seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust oma juhtidele määrama uut töötasu kohe pärast valimisi esimesel istungil. Rahulikult võib jätkata senise palgatasemega ja teha seda koos järgneva aasta eelarve kinnitamisega, kui on teada ka võimalused. See ongi mõistlik. Näiteks minu ettepanek just selline oligi, kui meil oli arutelu Viljandi Linnavolikogus. Ma olen Viljandi Linnavolikogu liige. Pärast valimisi Viljandi Linnavolikogu kogunes [ja tehti otsus] uutele juhtidele mitte määrata uusi töötasusid ja muid hüvesid kohe esimesel istungil, vaid teha seda siis, kui järgneva aasta eelarvega tullakse volikogusse – siis määrata koos teiste ametnike ja linnavalitsuse valitsemisalas töötavate töötajatega linnajuhtide palgad. Siis on teada ka eelarvelised võimalused. Just see oli minu ettepanek ja see on igati sobilik, kuna valimised on oktoobris, novembris koguneb volikogu ja hakkabki kohe järgmise aasta eelarvet arutama. Nii et see ongi mõistlik käitumine ja seda me just taotlemegi.

18:51 Esimees Lauri Hussar

Priit Lomp, palun!

18:51 Priit Lomp

Aitäh! Nagu austatud ettekandja just viitas, siis tõepoolest, valimiste ja eelarve menetluse vahel see periood on niivõrd lühike. Ma ei näe selles mõttes küll väga suurt mõtet Riigikogul hakata vahepealset pooltteist kuud õiguslikult reguleerima. Esimesel istungil volikogu kindlasti ei nimeta ametisse ühtegi vallavanemat ega linnapead ega nimeta valitsuse liikmeid. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on volikogul esimesel istungil hoopis teistsugune roll. 

Mul tekkis seda ettekannet kuulates kaks küsimust. Kas me sellisel juhul, kui me liiga palju hakkame ette kirjutama, ei tekita olukorda, kus me ennast taas kord kirjutame lukku? [Kas] näiteks vähenevate maksulaekumiste tingimustes ei teki õiguslikku vaidlust, kuna saab vähendada neid hüvesid, mida pakutakse? Ja teine teema, kuidas toimiks teie seadus[eelnõu] näiteks omavalitsuste ühinemise tingimustes, mis meil alles mõned aastad tagasi oli?

18:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt üks täpsustus teile: esimesel istungil valitakse reeglina volikogu esimees ja aseesimees. Meie seadusemuudatus näeb ette nii volikogu kui ka täitevvõimu juhtide palkade reguleerimist. Reeglina just nimelt esimesel istungil valitaksegi volikogu esimees. Kahjuks sageli määratakse talle ka kohe uus palk. Seda me peame silmas. Aga nii või naa, ütleme siis nii, et ühe esimese asjana, olgu ta siis esimesel, teisel või kolmandal istungil, kõige esimene teemade ring kohalikes volikogudes pärast valimisi on juhtide uute palkade määramine. Ma siiralt arvan, et see kohalike omavalitsuste autoriteeti inimeste silmis kindlasti ei suurenda, et see niisugusel kujul välja näeb. Minu arvates on see väga halb, mitte hea. Aga võib-olla me oleme eriarvamusel. 

Mis puudutab vähendamist, siis selle puhul ei ole ju ka probleemi. Täpselt samuti saab need asjad ära reguleerida. Võib ette näha nii, nagu on pensionide puhul, et arvestatakse elukalliduse koefitsienti ja selle võrra pensionid kasvavad. Juhul kui majanduslangusest tulenevalt see koefitsient on negatiivne, siis seda ei arvestata. See on üks võimalus. Palgad siiski ei vähene nendel inimestel, juhtidel, kes on määratud. Aga võib ka ette näha ju vähenemise. See autonoomia on kohalikel omavalitsustel olemas, arvestades loomulikult muid seadusi. Oleneb, millistel tingimustel leping on sõlmitud ühe või teise töötajaga, kui on tegemist töölepingulise töötajaga. Reeglina, kui me räägime volikogu juhtidest, vallavanematest ja linnapeadest, on tegemist avalikus teenistuses olevate inimestega. Aga need kriteeriumid on võimalik kõik ilusti ette näha, siin probleemi ei tohiks olla. 

Mis puudutab ühinemist, siis seda antud juhul meie muudatus ei reguleeri ja ette ei näe. Seda me saame menetluse käigus rahulikult täiendavalt sisse viia, kui teil selline ettepanek on. See jääb reguleerituks nii, nagu see praegu on. Ei mitte midagi enamat. Seda momenti seadus praegu ei sätesta, kui peaks toimuma niisugune pretsedent, et valimistevahelisel perioodil kaks omavalitsust ühinevad ja tekib uus olukord. Väga hea tähelepanek ja ettepanek. Kui praegune seadusandlus seda piisavalt ei reguleeri, mida meie muuta siin ei ole soovinud, siis me saame seda menetluse käigus teha.

18:54 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

18:54 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! 

18:54 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli rääkima põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust põhiseaduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

18:54 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja tutvustatud eelnõu arutas põhiseaduskomisjon 18. septembril. Nagu kuulsite, soovib algataja muuta olukorda, mis väidetavalt tekib peale kohalikke valimisi volikogudes, kus esimese asjana hakatakse arutama ja otsustama ametisse asuva koosseisu esimeeste töötasude tõstmist ning ka valitavate linnapeade ja vallavanemate palkade suurendamist. Helir-Valdor Seederi esitatud eelnõu eesmärk väga lühidalt [on see, et] tehtagu seda, aga alles järgmise volikogu koosseisu jaoks ehk neli aastat ette. 

Arutelu komisjonis kujunes üsna pikaks. Oli küsimus, kas algatajal on selle eelnõu kohta ka Eesti Linnade ja Valdade seisukoht, samuti [küsimus], kas selle teema kohta on laiaulatuslikum ja mitte üksnes kogemuslik ülevaade. Helir-Valdor Seeder vastas, et statistilist ülevaadet Isamaa fraktsioonil ei ole. Küll tõid komisjoni liikmed veel mõned praktilised näited oma isiklikest kogemustest. 

Vabariigi Valitsuse seisukohti tutvustas Martin Kulp, kes on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusvaldkonna juht. Tema nimetas ära, et eelnõu juures nähti mõningaid küsitavusi. Üks on omavalitsuse autonoomia, täpsemalt volikogu otsustuspädevuse piiramine. Nagu ta ütles, mõningates küsimustes ongi tegelikult lõpphindajaks valija ja revisjonikomisjon. See on üks oluline aspekt, mida senine kohtupraktika on alati rõhutanud, ja see on ka üks põhjusi, miks valitsus ei saa seda eelnõu toetada.

Niimoodi. Empiirilisi näiteid, kogemuslikke näiteid palga kehtestamise kohta tõid komisjoni liikmed veelgi. Aga valitsuse esindaja Martin Kulp informeeris komisjoni ka sellest, et eelmises Riigikogu koosseisus jäid otsustamata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused ja nendega tullakse varsti uuesti Riigikogusse. Enne seda kuulatakse ära kõik ettepanekud muudatusteks. 

Selle debati arutelu saab kokku võtta ühe komisjoni liikme, Allase sõnadega: "Ei saa toetada eelnõu, mis võtab ära juhtimisvõimekuse ja lisaks ka omavalitsuse autonoomia." Mina valisin selle lause. Otsused tehti järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. septembril, siin oli täielik konsensus; teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, poolt oli 6 ja vastu 4 komisjoni liiget; ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige, siin oli ka konsensus. Suur tänu teile!

18:57 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste avamise soovi samuti ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 63 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 63 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:00 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 5 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


22. 19:00

Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE) esimene lugemine

19:00 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane 22. päevakorrapunkt, mis on Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 67. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi. Palun!

19:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsioon on algatanud ka kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 67, mis on teie ees. Ka see muudatus on lühike, aga väga sisuline ja oluline. Nimelt, § 1: "Kodakondsuse seaduse paragrahvi 21 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks." Paragrahv 2, rakendussäte: "Isikute, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistus on kustunud, Eesti kodakondsuse andmise ja taastamise taotlused, mis on esitatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras." Lühidalt on eelnõu sisu see, et Eesti Vabariigis ei oleks võimalik peale selle seadusemuudatuse jõustumist enam anda kodakondsust isikutele, kes on olnud kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 

Kahjuks peab tunnistama, et täna on Eesti Vabariigis see võimalik, mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka praktikas. Erinevad valitsused on rakendanud küll erinevat praktikat, mis on tekitanud omaette vastuolusid ja segadust, aga enamus Vabariigi Valitsusi, kes on ametis olnud alates 2006. aastast, kui seda seadust muudeti ja see võimalikuks osutus, on andnud erinevatel alustel, erinevale arvule ja erineva praktika alusel kriminaalkorras korduvalt karistatud isikutele, tahtlikke kuritegusid sooritanud isikutele Eesti Vabariigi kodakondsuse. Meie arvates ei ole see kuidagi põhjendatud. 

Mul on olemas ka statistika, kõige värskem, mille me ametis olevalt siseministrilt oleme saanud. Kui tuua arvuliselt välja, head kolleegid – ma püüan seda teha (Lehitseb.) –, siis näiteks alates 2016. aastast on statistika, mille Siseministeerium väljastas, [selline]: Jüri Ratase esimene valitsus andis 14-le varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule kodakondsuse, Jüri Ratase teine valitsus seitsmele, Kaja Kallase esimene valitsus 25-le, Kaja Kallase teine valitsus ei andnud ühelegi, praegu ametis olev valitsus on selle lühikese aja jooksul jõudnud juba anda 28 – võib-olla tänaseks juba rohkemale – inimesele kodakondsuse, keda on korduvalt tahtlike kuritegude eest kriminaalkorras süüdi mõistetud. 

Ma tuletan meelde ajalugu. Kuni 2006. aastani ei olnud Eesti Vabariigis võimalik kodakondsust anda [nendele isikutele]. Aga 2006. aastal ametis olnud valitsus, mis koosnes Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna esindajatest, otsustas seda praktikat muuta ja seadustas selle võimaluse anda nendele isikutele kodakondsus. Ma tahan sellega rõhutada, et minu hinnangul on meie muudatus igati kooskõlas ka põhiseadusega, sest kuni 2006. aastani see [seadus] kehtis sellisel kujul ja keegi ei vaidlustanud seda. Mul ei ole mingit põhjust arvata – olukorras, kus põhiseaduse seda sätet ei ole muudetud –, et praegu meie algatus oleks kuidagi vastuolus põhiseadusega. Seda arutelu käigus tegelikult on küsitud. 

Lisaks sellele, et me põhimõtteliselt ei pea seda õigeks, on kodakondsus ikkagi privileeg. Korduvalt tahtlikke kuritegusid toime pannud isik, kes kriminaalkorras on süüdi mõistetud, ei peaks saama Eesti kodakondsust. See [seaduseelnõu] kuidagi ei piira nende siin elamise õigust või inimõigusi. Need kõik saavad täidetud ja neil on kõik need õigused olemas. Aga privileegina saada Eesti kodakondsust, me arvame, põhjust ei ole, seda enam, et paljudes riikides on kodakondsuse saamine üldse oluliselt keerulisem, kui see on Eesti Vabariigis täna, erineval viisil. 

Ja noh, kui tuua siin mõningaid näiteid ja [tuua välja] praktikat, kuidas kodakondsuse puhul erinevad riigid käituvad, siis mul on niisugune hiljutine praktika tuua Leedu Vabariigist kodakondsuse äravõtmise kohta. Leedu president Gitanas Nausėda teatas – see on sellesuvine uudis –, et on võtnud endiselt iluuisutajalt Margarita Drobiazkolt Leedu kodakondsuse, sest Drobiazko on käinud ja esinenud avalikult Venemaal ja toetanud ka Ukraina-vastast sõda. Tegemist on tiitlitega pärjatud sportlasega, kes on Leedut esindanud mitmetel suurvõistlustel ja teeninud näiteks 2000. aastal nii MM-ilt kui ka EM-ilt jäätantsus pronksmedali. Väga väärikate inimeste puhul on mõned meie naaberriigid leidnud, et võtavad kodakondsuse ära. Aga meie Eesti Vabariigis jagame kodakondsuseid kümnete ja kümnete viisi inimestele, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ma leian, et see ei ole põhjendatud, ja see on teatud ulatuses minu hinnangul isegi julgeolekuküsimus. 

Nii et, head kolleegid, soovime Isamaa fraktsiooniga, et see eelnõu jääks menetlusse. Saame seda menetluse käigus teha kindlasti paremaks, kui teie mõtted ka siia juurde lisame, aga [seda saab teha] ainult siis, kui esimene lugemine lõpetatakse ja te seda toetate. Aitäh!

19:07 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

19:07 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas 19. septembril käesolevat eelnõu. Vabariigi Valitsuse seisukoha võtan kokku järgnevalt. Valitsus tugines eelnõu mittetoetamisel Riigikohtu 2001. aasta seisukohale, et võimaluse puudumine kodakondsuse andmiseks korduvalt kriminaalkorras karistatud isikutele saadab neid kogu elu, arvestamata kuriteo laadi või raskust, ja see on ebaproportsionaalne [võrreldes] soovitud eesmärgiga seetõttu, et kodakondsust taotlevate inimeste kaasused on väga erinevad. Praegune säte võimaldab neid kaasuseid kaaluda ja selle põhjal langetada otsuseid. Hetkest, millal inimese kriminaalkaristus läheb arhiivi, peaks ülejäänud ühiskond temasse suhtuma kui puhtasse lehte. 

Komisjoni arutelu võib temaatiliselt jagada kaheks. Kõigepealt, valitsuse praktika ja selle praktika reglement. Nagu kolleeg Seeder mainis, enne 2006. aastat tõesti selline praktika oli. See muutus selle tõttu, et 2006. aastal vastu võetud eelnõuga anti ligipääs karistusregistri arhiivi, et oleks võimalik kaasusepõhiselt, täpse informatsiooni pealt langetada kaalutlusotsus kodakondsuse kohta. Hetkel on valitsuse praktika, et kergemate kuritegude puhul peab olema karistuse kustumisest möödas kolm aastat ja raskemate puhul viis aastat. Komisjonis toodi välja, et seda praktikat alati ei järgita ja puudub järjepidevus. Valitsus arutas seda praktikat selle aasta mais ja põhimõtted on leitavad Siseministeeriumi kodulehel. Arutati ka selle üle, et kolm pisivargust on kindlasti kergemad kui üks isikuvastane kuritegu, kuid ka ühe kuriteo puhul on valitsusel õigus kodakondsuse andmisest keelduda. 

Teine arutelusuund oli humaanse ühiskonna usk rehabilitatsiooni. Antud sätte taga on päris inimesed ja päris elu ning sellest lähtuvalt on oluline, et kergemate rikkumiste puhul ja rehabilitatsiooni näidanud inimestel peaks olema võimalus saada riigi kodanikeks. Inimesed õpivad enda vigadest, eriti need, kes on kuriteo toime pannud noorena, ning hakkavad seaduskuulekateks kodanikeks. Nendelt inimestelt absoluudina kodanikuks saamise võimaluse äravõtmine ei ole õiglane ega hea. Kodakondsuseta inimeste vastutus riigi ees on väiksem ning rehabilitatsiooni võimalus mittekodanikul sellest tulenevalt ka väiksem. Kahjuks puudub õiguslik alus, et teha statistikat selle kohta, kui palju nendest inimestest, kes kodakondsuse saavad, uusi rikkumisi toime panevad. 

Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata 8 poolthäälega, 2 vastuhäälega ja ühe erapooletuga. Ma tänan.

19:10 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli EKRE fraktsiooni nimel Anti Poolametsa. Palun!

19:10 Anti Poolamets

Tänan juhatajat ja tänan Isamaa fraktsiooni selle eelnõu esitamise eest. Tõepoolest, väga õige lähenemine. Meil on olnud selline põhimõte ja selline filtreerimine on väga mõistlik. Selliste teemadeni on jõudnud isegi nõndanimetatud kunagi turvalised Põhjamaad, kus täna vaeveldakse gängisõdade [käes] no-go-tsoonide tõttu. Riik on paisatud kaosesse. Kunagine rahusadam, riik, mida me tõesti kunagi imetlesime – me ei tunne seda ära. Ja miks ei peaks meie filtreerima, eriti veel raskete kuritegude puhul? Igal juhul on see eelnõu õiges suunas, võib-olla kannatab seda pisut sättida. Aga milleks meile mõrvarid, milleks meile peksjad, milleks meile korduvvargad? Ma ei näe vajadust selliste kodanike järgi. Kasutame võimalust natukenegi õhku puhastada. Ja mis veelgi olulisem – selle preventiivne mõju, et nad ei saa kodakondsust, võib olla märkimisväärne. Teatakse, et selliste rikkumiste tõttu võibki kodakondsusest ilma jääda. 

Siin tõi põhiseaduskomisjoni esindaja välja puhtalt lehelt alustamise ehk karistuse kustumise. Vaadake, mul on üks väga huvitav kaasus selja taga. Nimelt, Rakvere endine linnapea kaebas mind Viru Maakohtusse selle eest, et ma märkisin ära, et ta on korruptsioonis süüdi mõistetud persoon ja meie selliste tegelastega koalitsiooni ei lähe. Märkisin selle ära "Aktuaalsele kaamerale" [antud] intervjuus, sotsiaalmeedias ja mujal. Ja milline mürgel puhkes! Ta ütles, et tema karistus on kustunud, mitte midagi enam rääkida ei tohi. Ja läks vaidluseks.

No nii, esimeses astmes ma kaotasin, sest kohtunik arvas tõepoolest kogu oma piiratuses põhiõiguste teemal, et kustubki ära, enam ei tohi tõest fakti ka rääkida. Et kui Kaitsepolitsei[ameti] peadirektoriks kandideerib tuntud kurjategija, kelle karistus on kustunud, siis me ei tohi sellest rääkida? Vot selline otsus tehti esimeses astmes. Teises astmes, peab ütlema, ringkonnakohus kuidagi taastas Eesti kohtusüsteemi au. Olukord oli selline, nagu nad ütlesid, et inimest ei saa tõeste andmete avalikustamise korral kuidagi solvata. Nüüd on see persoon kippumas Rakveres Keskerakonna [osakonna] juhiks – palju õnne teile kõigile! Aga kogu see protsess läks mulle maksma 10 000 eurot, et tõestada seda, et korruptandi kohta võib öelda korruptant. Õnneks see asi lõppes minu võiduga, nii et teenekas korruptsioonis süüdi mõistetud persoon peab oma kukrut kergendama. Nii palju siis karistuse kustumisest. 

Argument on see, et karistuse kustumine omab tähendust riigiasutuste jaoks, võib-olla kohtute jaoks, kus siis, kui inimene satub uuesti kohtusse, saab seda arvestada …

Palun lisaaega.

19:15 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:15 Anti Poolamets

 … karistuse määramise juures. Aga see, et me ei või enam mitte ühtegi sõna rääkida, milline selle inimese tegelik taust oli, nagu ma tõin elava näite, kui keegi kandideerib kõrgesse riigiasutusse, siis selle esimese astme kohtu otsuse järgi peaksime me kõik vait olema … Ajakirjandus ei võiks suudki avada tuntud kurjategijate puhul, sest karistus on kustunud. Ei kustu see midagi! Fakt jääb faktiks, te ei kustuta ajalugu ära, miski ei alga aastast null. 

Ja tõesti, nagu märgitud, selline nõndanimetatud kustumine omab üksnes üksikutes valdkondades tähendust. Riigiasutuste enda metoodika jaoks võime rääkida, et korruptant on korruptant, ja see ei kao kusagile, ning kurjategija on kurjategija. Ei saa ka kodakondsuse puhul lähtuda sellest, et alustame nüüd, sõbrad, puhtalt lehelt, tappis kellegi ära, küll ta kõlbab, küll ta paraneb. Kodakondsus on privileeg, juriidiline suhe kodaniku ja riigi vahel. Seda ei jagata vasakule ja paremale, kurjategijatele, röövlitele. Niimoodi võivad ju kõikvõimalikud riigireeturid ka pärast karistuse kandmist öelda: "Ma olen paranenud, palun valige mind nüüd Kaitsepolitsei[ameti] peadirektoriks või ükskõik kelleks ja ärge rääkige ühtegi sõna minu endisest karistatusest." Nii see ei lähe. Ilmutame riiklikku väärikust! Tõstame kodakondsuse jälle au sisse! See ei ole vasakule-paremale jagamiseks. Aitäh!

19:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 67 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 67 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:20 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu 5 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  


23. 19:20

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (70 SE) esimene lugemine

19:20 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, tänane 23. päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 70. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Priit Sibula. Palun!

19:20 Priit Sibul

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tõesti, nii nagu esimees ette luges, on [tegemist] erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga. See on üks vana ja habemega lugu. Me teame, et Eestis on väga palju erinevaid väärtusi, nii muinsuskaitse all olevat [vara] kui ka kultuurimälestisi, aga nende käsitlemine ja menetlemine on veidi erinev. See eelnõu aitaks veidi võrdsustada olukorda, mis puudutab vara. 

Üldiselt on muidugi probleem see, me ju kõik teame, et muinsuskaitse all oleva vara – või on veel rangema kaitse all, ka siis, kui ta on eraomandis, siin mõned meie kolleegidest teavad seda paremini – kordategemine või korrastamine on igal juhul ja alati kallim. Ühiskond on pannud nende puhul piirangud, aga millegipärast on otsustatud, et justkui kõik see vahe ja see väärtus, mida me ühiskonnana oluliseks peame, on ainult omaniku vastutada. See ei ole tavapärane. Minu meelest tasub kogu see olukord meil ringi vaadata. Esiteks, kas kõik, mis täna on väärtusena kirja pandud, peab endiselt olema seal või me võiksime osa sellest varast ka väärtuste alt välja võtta, kui me tegelikkuses ei suuda panustada [sellesse]? [Kuidas] see konkreetne tasakaal leida?

Selle konkreetse eelnõu eesmärk on väga lihtne. Nii nagu ma ütlesin, veidikene võrdsustaks olukorda: kui kultuurimälestised saavad erastamisest laekuvast rahast osa, siis need varad ja väärtused, mis on muinsuskaitsealadel … Näiteks Eestis on 12 erinevat omavalitsust, mille vanades ajaloolistes linnasüdametes on muinsuskaitsealad. Kõik aladel olev vara on väärtusena kirjas, aga kahjuks nendest vahenditest [omanik] osa ei saa. See eelnõu aitaks seda olukorda parandada. Muinsuskaitseala piires asuvate ehitiste renoveerimise puhul on samad piirangud ja miljöönõuded, mis ehitismälestiste puhul, kuid muinsuskaitsealadel asuva tagastatud ehitise omanik omandireformi reservfondist eraldatavale toetusele kandideerida ei saa, kui ehitis ei ole tunnistatud kultuurimälestiseks. Eelnõu eesmärk on seda olukorda muuta paremaks, kõrvaldada seesugune ebavõrdsus kohtlemisel, et see olukord oleks võrdne. Tänan tähelepanu eest.

19:23 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu majanduskomisjoni liikme. Vabandust, lausa esimehe, Priit Lomp. Vahepeal on ettekandjat muudetud ehk siis ettekandja on majanduskomisjoni esimees Priit Lomp. Palun!

19:24 Priit Lomp

Aitäh! Pole lugu, austatud Riigikogu esimees, hiline õhtutund. Aga oleme siia 15 kummalise maksuseaduse eelnõu abiga kohale jõudnud. Mul on võimalik olla see viimane takistus kõigi Riigikogu saadikute ja nende kodutee vahel. See on umbes sama keeruline, kui olla ettekandja enne lõunapausi, mida meile siiski ette pole nähtud.

Nagu juba eelkõneleja kõneles, siis oli käesoleva aasta 25. septembril majanduskomisjonis arutlusel Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõu. Eelnõuga soovitakse täiendada erastamisest laekuva raha kasutamise seadust mõttega, et seni kehtinud toetuse andmise [võimalusele] tagastatud ehitismälestistele lisatakse sinna ka muinsuskaitsealal asuvate tagastatud ehitiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks vajalikud tööd. Sisuliselt on tegemist sihtotstarbe laiendamisega.

Omandireformi reservfondi laekub raha üksnes maa erastamise järelmaksetest, kuni 6 miljonit eurot igal aastal. Ja mida aasta edasi, seda väiksemaks see summa jääb, sest erastamistoiminguid jääb lihtsalt riigis palju-palju vähemaks ja neid makseid, mis tulevad viitega, on järjest vähem. Võttes arvesse raha laekumise vähenemist, muutub uute konkureerivate vajaduste rahuldamine tegelikult üha keerulisemaks ja selle tõttu [on ka keerukam] sinna nimistusse ühe uue objektide nimistu panemine. Meil on teada, et Kultuuriministeeriumi andmetel üksnes tänaste ehitismälestiste jaoks jääb raha puudu. Kui me jagame seda vaesust ümber uue sihtgrupi ja vana sihtgrupi vahel, siis tegelikult paremaks ei lähe väga midagi.

Taustaks: kogu erastamisest laekuv raha läheb valitsuse omandireformi reservfondi. Tõepoolest, sinna on kogunenud hulk vahendeid. Meil oli komisjonis arutluse all ka see, milliste tegemiste jaoks sealt fondist on veel raha kasutatud peale konkreetselt omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste [korrashoiuks]. Siis saime osa vastusest, aga täna sain kätte ka terviknimekirja viimaste aastate tegemistest. Nendest miljonitest, mida sealt potist võetakse, on kulunud 1,5 miljonit eurot aadressiandmete korrastamiseks. Meil on kulunud umbes 1,5 miljonit eurot sellise projekti läbiviimiseks: kahaneva rahvastikuga piirkondades probleemsete korterelamute elanike ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud korterelamute lammutamise teema, mis on aktuaalne. Seda on rahastatud sellest meetmest. Eelnõu esitaja soovib seda suppi veel lahjemaks teha. 3,3 miljonit on kulunud riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi elluviimisega seotud kulude katteks. 3 miljonit on kulunud maa korralise hindamise ettevalmistavateks tegevusteks. 3,6 miljonit on kulunud loovutatud varade ülalpidamiskulutusteks viimase viie-kuue aasta jooksul. Ülejäänud summad jäävad alla miljoni. Selles mõttes öelda, et see [raha] on kuskil seismas ja selle eest midagi tarka ei tehta, kindlasti ei saa. Ma usun, et need eelpool nimetatud teemad, alates korterelamutest, lõpetades aadressiandmete korrastamise või maa korralise hindamisega, on tegelikult olulised. Need olid teemad, millest me komisjonis rääkisime.

Komisjonis eelnõu esitaja märkis, et kui raha sealt otsa saab, siis pole lugu, see teema on ammendunud ja ju on kõik korda saanud. Tegelikkuses, kui me võtame taaskord ette minu poolt juba põgusalt ette loetud nimekirja, on hulk asju, mis ei pruugigi kunagi otsa saada, ehk siis neid kohustusi, mida täidetakse selle rahaga, mida soovitakse nüüd ümber jagada. Raha laekumine väheneb, nagu ma ennist ütlesin, ja meil on ühel hetkel keeruline ka praeguseid asju sellesama rahaga toetada. 

Minu roll komisjoni esimehena oli panna see eelnõu komisjonis hääletusele. Me tegime seal kaks menetluslikku ettepanekut. Esmalt, konsensuslik ettepanek, et võtta see täiskogu päevakorda 11. oktoobril käesoleval aastal ehk siis täpselt kahe nädala eest. No täna on 25. Teine [otsus] oli teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu oli 1 komisjoni liige. Komisjon otsustas toimida selliselt ja ülevaade komisjoni tegevusest on antud. Aitäh! 

19:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea majanduskomisjoni esimees! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

19:29 Anti Poolamets

Pean alustama sama väitega nagu eelmise eelnõu puhul: Isamaa on antud juhul õigel teel. Ennekõike [õigel teel] sellega, et osundada probleemile, et meil on vaja täiendavaid ressursse kultuuripärandi hoidmiseks ja muinsuskaitse jaoks. Need on kõik alarahastatud. Kui sellest fondist [saaks] võtta muude vajalike tegevuste kõrval aeg-ajalt osa välja – kasvõi miljon – kultuurimälestiste jaoks, oleks suurepärane. 

Vaatame Eestis ringi. Tallinna muinsuskaitsealal ei ole enam väga vigagi. Aga läheme Valka, lähme Rakverre, isegi Pärnusse ja me näeme iga natukese aja tagant korrastamata hooneid, lagunenud fassaade, katkisi katuseid. Kas see ongi see ülimalt jõukas riik, mis pidi viie rikkama hulka trügima iga kell, või pidime me seal kommunismis juba olema? No ei ole ju! Vaadake, laguneb! Meie väikelinnad lagunevad ikka veel. Võrus käisin mõnda aega tagasi ja pilt oli kurb: uhked vanad majad lagunevad, paar sammu keskväljakult, vaatan, ilusad vanad majad lagunevad. Kas me olemegi viie rikkama riigi hulka trügiv maa? Ei ole ju. 

See, et meil Tallinna vanalinn on üsnagi heas korras, tuleneb sellest, et siin käivad miljonid turistid, kellest Valga, Rakvere või Võru paraku osa ei saa. Iga 100 000 [eurot] võib olla Valgale, Rakverele või Võrule väga väärtuslik. Selle eest tehakse korda mõne ajaloolise maja katus ja hoone on päästetud sel juhul. Maakondadesse tilgub raha, tilgutatakse, ja pilt on halb. Rakvere muinsuskaitseala. Jah, tasapisi ja raskelt minnakse maja maja haaval nagu uue automaksuga [koormatud] auto. Pilt on kehv. Meie toetame iga võimalust muinsuskaitse toetamiseks, vanade hoonete ja meie kultuurivarade päästmiseks ja meie üsna hapude väikelinnade kultuurivarade hoidmiseks. Aitäh!

19:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 70 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, asume tänase viimase hääletuse juurde. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 70 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:36 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei ole. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud. Rahulikku õhtut kõigile!

19:36 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee