Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 6. töönädala esmaspäevast istungit. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll, palun!

15:00 Esimees Lauri Hussar

Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.  

Asume päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Vastavalt … Nii. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:01 Varro Vooglaid

Jaa, suur tänu, lugupeetud istungi …

15:01 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, palun vaiksemalt! Ma ei kuule Varro Vooglaiu küsimust. Palun, Varro!

15:01 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Minul on küsimus [järgmise] kohta. 8. mail esitasin ma eelnõu Riigikogu menetlusse, mis puudutab karistusseadustiku muudatusi. Jutt käib eelnõust 76. Õiguskomisjoni istungil otsustati juba õige pikka aega tagasi – ma ütlen teile, millal, see oli 26. septembril –, et see eelnõu peaks tulema suurde saali esimesele lugemisele õiguskomisjoni ettepaneku kohaselt 10. oktoobril. Kuna täna on juba 23. oktoober, kaks nädalat on üle läinud, siis ma mõtlesin küsida, kas mul on lootust, et see eelnõu millalgi jõuab siia suurde saali.

15:02 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma tutvustan teile veel kord neid põhimõtteid, millest lähtuvalt Riigikogu juhatus on päevakorra projekti koostanud. Päevakorda kokku pannes on juhatus lähtunud järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest, et tagada Riigikogu töövõime. Riigikogu töö peab olema korraldatud nii, et Riigikogu saaks täita kõiki oma põhiseadusest tulenevaid ülesandeid. Päevakorra koostamisel oleme lähtunud sellest, et ka Vabariigi Valitsusel oleks võimalik oma tööd planeerida. Päevakorras on Riigikogu fraktsioonide algatatud eelnõud, Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõud ja muud põhiseadusest ja seadustest tulenevad Riigikogu ülesanded. Juhatus on seisukohal, et päevakord peaks olema mahus, mille Riigikogu eeldatavasti suudab neljapäevaks ära menetleda. Eelmisel nädalal me ei jõudnud päevakorda ära menetleda ja sellest tulenevalt on ka valdav osa selle nädala eelnõudest üle kantud eelmisest nädalast.

Ja kas teil on lootust? Vastus on, et teil on lootust. Aga nagu te ise ka hästi teate, siis obstruktsioonist tingituna on Riigikogu töö praegu häiritud ja sellest lähtuvalt on Riigikogu juhatus kokku pannud päevakorra, mis oleks koostatud mahus, mille Riigikogu eeldatavasti neljapäevaks suudaks ära menetleda. Aga kui me siin lähemate nädalate jooksul need eelnõud, mis on püsivalt liikunud ühest nädalast teise ja mis kas arutelu võimatuse või päevakorra mitteläbimenetlemise tõttu on edasi lükkunud, [ära menetleme] ja selle probleemi saame lahendatud, siis kindlasti on ka lootust, et me jõuame teie eelnõuni, mis siis lisatakse järgmiste nädalate päevakorda.

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

15:04 Varro Vooglaid

Jaa, suur tänu teile vastuse eest! Aga ma täpsustaksin küsimust. Kui seadus ütleb, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 97, et eelnõu peaks jõudma seitsme töönädala jooksul esimesele lugemisele, ja ta ei jõua, siis kas on võimalik eelnõu esitajal saada mingisugune indikatsioon selle kohta, millises ajalises raamistikus on lootust, et see eelnõu jõuab esimesele lugemisele? Muidu jääb nagu täitsa lahtiseks see küsimus ja ei teagi, millal [menetletakse], kas talvel, kevadel, järgmisel sügisel. Noh, ei tea.

15:04 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Jätkuvalt on saalis niivõrd suur sumin, et ma ei kuule Varro Vooglaiu küsimust. Palun võimaldame kolleegil küsida nii, et me kõik teda kuuleksime. 

Lugupeetud Varro Vooglaid! Riigikogu juhatus lähtub põhiseaduse §-st 65, mis loeb üles 16 erinevat Riigikogule pandud ülesannet. Riigikogu juhatus on kõikidest nendest ülesannetest lähtuvalt kokku pannud päevakorra ja see on muuseas kokku pandud mahus, mille Riigikogu eeldatavasti suudab neljapäevaks ära menetleda. See on üks väga selge põhimõte, millest lähtuvalt me oleme selle päevakorra kokku pannud. 

Ma olen täiesti veendunud, et ka teie eelnõu jõuab lähiajal Riigikogu menetlusse, seda juhul, kui me tõesti selle nädala päevakorra jõuame ära menetleda. Kui sellest nädalast lähevad jälle eelnõud üle järgmisesse nädalasse, siis meil ei ole võimalik panna kokku meile jõukohast päevakorda. Nii see lihtsalt on.

Jürgen Ligi, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:05 Jürgen Ligi

Aitäh! Seda vastust me oleme umbes tuhat korda kuulnud, aga nüüd on uus asjaolu. Needsamad küsijad, kes seda iga kord küsivad, väsivad selleks hetkeks ära, kui nende eelnõud päevakorda tulevad. Kas ei võiks olla [nii], et nende eelnõusid ei panda [päevakorda], et neid mitte kurnata, ja et me ei pane enam päevakorda nende eelnõusid, kes ei jaksa siin istuda?

15:06 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Sellist kaalutlusõigust meil täna ei ole. Aga jah, praegu on meie jaoks oluline see, et need eelnõud, mida me ei jõua menetleda, kanduvad üle järgmisesse nädalasse, ja selle nädala päevakorras on eelnõud, mis on üle kandunud eelmisest nädalast. Me alustame eelnõuga 300, mis on täpselt samamoodi üle kandunud eelmisest nädalast, sest see arutelu jäi meil eelmisel nädalal pooleli. 

Anti Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:06 Anti Poolamets

Ma lihtsalt ei saa jätta vastamata Jürgen Ligile. Kui nüüd tuuakse uue alusena väsimus sisse, siis lähevad asjad päris lappama. Mõned inimesed magavad siin Riigikogus lihtsalt õndsa und alkoholiuimas. Kas siis jätame teie eelnõud menetlemata, kuna mõned liikmed on end täis joonud ja ei jaksa enam püsti seista?

15:07 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Anti Poolamets! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, seda põhjusel, et ma vastasin Jürgen Ligi küsimusele. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

15:07 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Et veel rohkem selgust saada selles küsimuses, ma mõtlesin siiski täpsuse huvides küsida, kas praeguses olukorras, kus seadusest tulenevaid tähtaegu Riigikogu juhatus enam ei järgi, olete te võtnud [kasutusele] uue töömeetodi, et üldse mingeid tähtaegu ei rakendata, või olete enda jaoks kehtestanud mingisugused olukorrast tulenevad ajutised tähtajad, millest te üritate siiski lähtuda, à la mitte seitsme nädala jooksul, vaid 14 nädala jooksul, või midagi muud sellist. Või on praegu lihtsalt selline olukord, et tähtaegu ei olegi?

15:07 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma olen need põhimõtted, millest lähtuvalt me oleme selle päevakorra koostanud, teile juba väga põhjalikult teatavaks teinud. Riigikogu juhatus on jätkuvalt seda meelt, et Riigikogu peab täitma kõiki talle põhiseadusega pandud ülesandeid, ja sellest lähtuvalt me oleme päevakorra koostanud. Sealhulgas, muuseas, on selle nädala päevakorras neljapäeval meil ees olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Selle ettepaneku on teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.

Aga asume nüüd päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Head kolleegid, asume päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Vastavalt arupärijate ja ministri vahelisele kokkuleppele lükkub edasi arupärimisele nr 36 vastamine, mis oli kavandatud tänase istungi kolmandaks päevakorrapunktiks. Seega jääb see päevakorrapunkt selle nädala päevakorrast välja. 

Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu II istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:11 Esimees Lauri Hussar

Päevakorra kinnitamise poolt on 64 ja vastu 14 Riigikogu liiget. Päevakord on kinnitatud.

Järgnevalt, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kui eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole, siis ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:12 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teiseks, Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Ja kolmandaks, Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks" eelnõu. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik kolm eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:13 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.


1. 15:13

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimese lugemise jätkamine

15:13 Esimees Lauri Hussar

Head Riigikogu liikmed! Me jätkame eelmise istunginädala neljapäevasel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 esimest lugemist. Eelnõu arutelu jäi pooleli sealmaal, kus minister vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Palun küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun! Asume küsimuste juurde ja kõigepealt Andre Hanimägi, palun! Andre Hanimägi küsimus jääb küsimata, sest Andre Hanimägi on oma kohalt lahkunud. Järgnevalt Aleksandr Tšaplõgin, palun!

15:14 Aleksandr Tšaplõgin

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jälle midagi tõuseb. Kas valitsus üldse saab aru, et iga maksu või riigitasu tõus pidurdab majanduskasvu veel rohkem?

15:14 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! See printsiip, et saastamise ja Eestimaa ressursside kasutamise eest tuleb tasu maksta, on kehtinud kogu Eesti Vabariigi vältel. Tasud peavad olema kaasaegsed. Paljud nendest tasudest on aja jooksul seisma jäänud, tõstmata jäetud. Neid püütakse tõsta just sellest printsiibist lähtuvalt, et mis on ohtlikum saaste, mis mõjutab rohkem, [selle tasu] tõuseb rohkem. Ja kui ma vaatan, siis selle eelnõu sisuks olevate keskkonnatasude suurus on muutumatuna püsinud aastast 2015, mõnel juhul 2009. ja isegi 2006. aastast. Nii et nii või teisiti tuleb neid tasusid kaasajastada. Ma loodan, et see on arusaadav.

15:15 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Jüri Ratas, palun!

15:15 Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Mitu päeva on vahet olnud. Neljapäeval olite siin auväärse Riigikogu kõnetoolis. Reedel, laupäeval ja pühapäeval olete kindlasti saanud – teades teid aktiivse poliitikuna – vestelda paljude inimestega, huvigruppidega, ja mis kõige olulisem – ise mõtiskleda. Ma küsin just sellise küsimuse eelnõu 300 juures. Kui nüüd võtta need kolm päeva, mil te olete [mõtisklenud], siis kas saaks veel midagi paremaks teha? Neljapäev võrreldes esmaspäevaga, 23. oktoobriga. Võib-olla kuskil veel hinda tõsta või makse tõsta? [See] on tavapärane: oli automaks 115 [miljonit], siis tuli 200 miljonit või veel rohkem. Kas ka mingeid selliseid üllatusi võiks olla?

15:16 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Härra minister, enne kui te vastate, palun natukene [liigutada] mikrofonide ülemisi otsi ülespoole, et me kuuleksime teid paremini. Praegu osa sellest esimesest vastusest oli halvasti kuulda. Ma usun, et nüüd on kindlasti paremini kuulda. Aga palun, härra minister!

15:16 Kliimaminister Kristen Michal

Ma loodan, et nüüd on kenasti kuulda.

15:16 Esimees Lauri Hussar

Nüüd on väga hästi kuulda. Aitäh!

15:16 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Kogu selle aja, mida ma ei veetnud siin saalis teiega, kasutasin ma ära kaheks asjaks: tööks ja puhkamiseks. Tööd tegin ma teel Riiga. Riias tegelesime Rail Balticuga. Juurdlesime selle üle, kuidas saaks vajalik ühendus Euroopa südamesse kiiremini valmis, ja arutasime, kuidas põhitrassi ehitusega edasi jõuda. Ja tõepoolest, põhitrassi ehitusega [seoses] on Eestil häid uudiseid: 215 kilomeetrist juba 50 kilomeetrit läheb lähiaastal ehitusse. See kindlasti on väga hea uudis. Arutasime ka Eesti-poolset huvi, mis puudutab Tartu-Riia rongiühendust ning Leedu initsiatiivi, ühendust Vilniusest Riiga ja sealt juba Tartusse ja Tallinnasse, et teist trassi pidi rongiühendust pidada. Ja vahepealse aja, tunnistan, pidasin lapse sünnipäeva, ei arutanud huvirühmadega rohkem. Täna olen jälle siin.

15:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Andres Metsoja, palun! 

15:17 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on teie pärast hea meel, et teil oli nii tegus nädalavahetus, mis lõppes sünnipäevaga. Lapsele palju õnne ka tagantjärgi! Aga tulles tänase päevakorra juurde, siis ma küsiks metsateema kohta natukene. Tuleb meil taas üks täiendav kaudne maks metsateatise eest. Meil on Eesti riigi ajaloost ette näidata need juhused, kus omanik taotleb metsateatist, aga riik ütleb, et me vahepeal keelasime ära majandustegevuse sinu metsas, sellepärast et see on Natura alal, ja Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse. Tasu on makstud, vaeva on nähtud ja menetletud ka, aga seda tegevust ellu viia ei saa. Sama võib juhtuda tegelikult looduskaitse[alade] menetlusega, et võetakse kaitse alla ja metsateatis tühistatakse. Kas sellisel juhul makstakse tulevikus see tasu omanikule tagasi?

15:18 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! See eelnõu puudutab, kirjeldan taas kord ära, saastetasumäärade ajakohastamist teatud jäätmete ehk põlevkivijäätmete puhul ning ohtlike jäätmete puhul vee- ja välisõhuvaldkondades, põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära ning kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid. Uue tasuliigina tuleb raadamisõiguse tasu ja tehakse sellega seotud muudatused metsaseaduses. 

Mis puudutab metsateatist, siis metsateatise debatti me oleme pidanud siin ja ka keskkonnakomisjonis, mille liige te olete. Metsateatis tuleb vist juba homme keskkonnakomisjonis arutelule ja seal saab seda debatti jätkata.

15:19 Esimees Lauri Hussar

Arvo Aller, palun! 

15:19 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! See raadamistasu on uue tasu kehtestamine jälle. Aga siin on üks huvitav asi: ajakulu vähendamiseks ja menetluse lihtsustamiseks kaalutakse metsaregistris IT-arenduste tegemist. Kui alles kaalutakse, kas siis on ka mingi rahalist [poolt] arvestav mõju[hinnang] tehtud? Kuna see puudutab 104 000 erametsaomanikku, siis milline on see rahaline kulu? Ja kui suureks muutub Keskkonnaameti kontroll ja nende ressursivajadus?

15:20 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! No arendusi, ütleme nii, on metsandusega seoses meil tõepoolest päris hulga plaanis. See puudutab kogu metsavaldkonna digiteerimist. Sedagi näiteks oleme RMK omaniku ootustes kirjeldanud. RMK arengukava praegu, millega te juba olete tutvunud või tutvute, on avalikkusele arutamiseks. See puudutab tegevuste digiteerimist, seadmete jälgitavust ning kõikide tegevuste jälgitavust, mis metsas on. Pikemas plaanis me tahaks jõuda sinnani või vähemalt oleme arutanud [seda], et oleks sarnane kontseptsioon nagu lõunanaabritel, ehk kui metsateatis on võetud, siis pärast antakse ka kenasti teada, mis seal metsas toimub. Nii et erinevad digitaalsed arengu[suunad] on metsanduspoliitika osa. Täpseid numbreid iga projekti kohta võin teile hiljem kirjalikult saata. Jah, ma arvan, et see on mõistlik. 

Andres Metsojale lisan lihtsalt niipalju, et ta vist ajas eelnõud sassi. 298 oli see eelnõu, ma vaatasin numbri järgi, kus oli metsateatis. Nii et olgu see siis ka öeldud.

15:21 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Jaak Aab, palun! 

15:21 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kui võtta nüüd selle eelnõu sisu kokku, siis see on järjekordne rida igasuguseid lõivusid, koormisi, makse ja tasusid. Kliimaministeerium on muidugi eriti usin olnud ja on leidnud kõigis oma valdkondades kohti, kus vastavaid tasusid tõsta. Ma lugesin ka ettevõtjate arvamusi selle kohta. Esiteks, väga vähe aega jäeti neile üldse arvamuse avaldamiseks. Nad heidavad ette, et põhjalikku analüüsi pole tehtud, kuidas see koormus, ka fiskaalne koormus jaguneb ettevõtjate ja sektorite vahel. Nii palju on räägitud sellest kliimaseadusest, kus [asjad] selgemalt peaks paika pandama – see on ideaal, mille poole tuleks pürgida, [kus on] erinevad koormised, erinevad tasud, see, milliseid ettevõtjaid rohkem koormatakse, millised tehnoloogiad on puhtamad ja paremad. Miks ei võiks põhjalikku analüüsi teha ja siis tulla kliimaseadusega uuesti nende teemade juurde tagasi?

15:22 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, sellega, et tempo on kiire, saan ma nõustuda. Ma olen seda ka varasemates vastustes öelnud. Loomulikult oleks parem, kui see üleminek või tasude tõus oleks igal aastal mõistlik olnud. Aga täna me oleme olukorras, kus mitmed aastad on sammud astumata jäänud ja nüüd me peame tagantjärgi paljusid asju korrigeerima. Selle juurpõhjus – me võime jääda eriarvamusele, kui te lubate – on siiski eelnevate [valitsuste], päris mitu valitsust tagasi, tegevus [ja otsus] headel aegadel mitte reserve koguda, vaid tegelikult kulutada raha jooksvalt rohkem, kui peaks. Selle tulemusena peame me nüüd tänaseks võimendunud eelarveauku lappima, selle asemel, et oleks reservid, millest seda teha. See on üks pool. 

Teine pool on saastamine ja see muutunud majandusmudeli pilt, mis tähendab seda, et eesmärk peab olema leida selle väiksema keskkonnajalajälje juures konkurentsieelis. See tähendab seda, et kui me Eestimaa ressursse anname kellelegi kasutada, siis selle eest küsitakse ka tasu. Ma ei hakka ajas tagasi minema, aga ma olen kirjeldanud, kuidas näiteks põlevkivisektor on väga suur veekasutaja ja kuidas sealt tuleb suur osa Eesti heitmest. Energeetika[sektorist tuli] näiteks 2021. aastal üle poole Eesti heitmest. 

Nii et jah, me ikkagi lähtume neist printsiipidest. Eelarve määrab tempo, aga printsiip oma olemuselt on Eestis siiski vana: saastamise eest tuleb maksta, ressursside kasutamise eest tuleb maksta ja see kindlasti ei ole väike summa. On arusaadav, et see alati ei meeldi, aga me püüame seda teha sellisel viisil, et me jõuame puhtama Eesti poole ning ka tööstused ja ettevõtmised leiavad tee sinna.

15:24 Esimees Lauri Hussar

Aivar Kokk, palun!

15:24 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et kõrgepalgaliste tulumaksu[vabastusest tuleneva] poole miljardi katmiseks on vaja makse pidevalt tõsta, aga põlevkivi hinna tõstmine mõjutab otseselt ka elektri hinda. Kui keegi täna arvab, et põlevkivielektrit me järgnevatel aastatel ei kasuta, siis ta kindlasti eksib, sest meil ei ole alternatiivi. Päikest või tuult iga ajahetk ei ole. Ma siin arvutasin, et 2 senti ilma käibemaksu 10%-lise tõusuta on juba otsas, aga kui paneme käibemaksutõusu ka veel juurde ja kõik muud sisendkulud, siis see on iga kilovati [pealt] kohe lisakulu. Kas te arutasite seda ka, et täna on Eesti majanduse ja inimeste hakkamasaamise jaoks energiahinnad ju väga olulised ja elektri hind üks nendest?

15:25 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Muidugi väga õige suund olemuselt, mis sest, et valedel alustel. Soodne energia on kindlasti väga oluline kõigile eraisikutele, eramajapidamistele. Ja ka tööstustele, mistahes ettevõtmistele, teenuste osutamisel on see väga oluline sisend. Selles me jääme vist veidi eri [arvamusele], millest see peaks koosnema. Tegelikult on ikkagi nii, et täna on puhas energia konkurentsieelis ehk väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. Mistahes eksporditurul jälgitakse, millest see toode koosneb, milline on selle keskkonna[jala]jälg. Ettekujutus, et kuidagi mahuks fossiil[energia turule] positiivsena – seda kindlasti mitte. Fossiilenergia, nagu ütlevad teile isegi Eesti energeetikud, pääseb turule ikkagi sellel hetkel, kui hind on väga volatiilne ehk kõigub [ja liigub] ülespoole. Kui hind on väga kõrge, siis pääsevad põlevkivi ja gaas turule.

Nii et meie eesmärk energeetikas on loomulikult liikuda selle poole, et hind oleks madalam keskmisest, et oleks puhtam ja soodsam energia nii eraisikutele kui ka tööstustele ja, ütleme nii, seeläbi pääseks võimalikult vähe fossiil[energiat] turule. Selles eelnõus endas või seletuskirjas on üht-teist mõjust kirjeldatud, näiteks CO2 hinda ja seda, kui on maagaasi või vedelkütust kasutatud, mitte ainult põlevkivi. Toon näite maagaasi kohta, mida Tallinnas kasutatakse 30% ulatuses. Kui CO2 hind siin tõuseb, siis Tallinna soojahinna juures, mis on umbes – see on ligikaudne arvestus – 80 eurot megavatt-tunni kohta, on see hinnatõus umbes 1 euro 60 senti. Või Haapsalus, kus kasutatakse vedelkütust 30% ulatuses, on [hind] 78 eurot – no 79 eurot – megavatt-tunni kohta ehk [tõus on] umbes 3 eurot. See on olemas ka andmestikus.

15:27 Esimees Lauri Hussar

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:27 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Seaduseelnõu kohaselt aitavad kallimad saastetasud kaasa rohepöörde elluviimisele, näiteks motiveerides ettevõtteid kasutama uuemaid tehnoloogiaid ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks. Minu küsimus seisneb selles, miks riik ise ei soovi panustada sellesse, et need uuemad tehnoloogiad näiteks CO2 püüdmiseks oleksid kättesaadavad ja võimalikud ettevõtjate jaoks. Praegu me justkui paneme kogu koormuse, sealhulgas materiaalse [koormuse], ainult ettevõtjate peale ja riik lihtsalt seisab ja vaatab, kas nad saavad sellega hakkama või mitte.

15:28 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! No ma ütleks siiski nii, et Eesti riik korjab maksuraha kokku muu hulgas näiteks teadus- ja arendustegevuse, ülikoolide toetuseks. Me kasutame ka välisvahendeid selleks. Kindlasti teadus- ja arendustegevuses, ka energeetikaga liituvas arendustegevuses käsitletakse süsinikuheite püüdmist. Täna kogu maailmas käib töö sellega. Ma võin jälle viidata sellele, et olen kohtunud maailma suurima energiakompanii esindajatega, kes ütlevad, et tänaseks siiski ei ole leitud sellist mehhanismi, mis oleks tasuv. Teame, et neid katsetatakse eri riikides, ka Põhjamaades. Täna nad ikkagi ei ole jõudnud selle tasuvuseni, et oleks võimalik neid koos toodetega turule tuua. 

Ettekujutus, et Eesti riik süsiniku püüdmiseks teaduse või arenduse toetamisega ainult tegeleks ja suudaks selle probleemi lahendada, võib-olla [saab tõeks], aga ma siiski endale nii suurelist ettekujutust ei looks. Teisest küljest, meie eesmärk ei pea olema [see, et] jätkata küllaltki heitmerohke tegevusega, vaid [peame] ikkagi liikuma puhtama ja vähem saastavama ja selle võrra soodsama energia suunas. See peab olema see suund, kuhu me panustame.

15:29 Esimees Lauri Hussar

Aleksei Jevgrafov, palun! 

15:30 Aleksei Jevgrafov

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse [eelnõu] näeb ette saastetasumäärade suurendamist, sealhulgas muudetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Seoses sellega on küsimus, kas valitsusel on plaanis suurendada Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste tulubaasi saadud keskkonnatasude arvel.

15:30 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Sedasama debatti pidasime ka vist neljapäeval teie kolleegidega siinsamas saalis. Ida-Virumaale läheb erinevat rahastust meie valdkonnast. Näiteks õiglase ülemineku fondistki [läheb] 20 miljonit Narvas uue koostootmisjaama rajamiseks ja meie valdkonnast näiteks renoveerimiseks, mille puhul omaosalusmäär on Ida-Virumaal väiksem, kui see on mujal Eestis. Ja nii edasi. Nii et eks jõudumööda seda raha eelarvest ja välisvahenditest läheb. Sellist sidumist üldiselt keskkonnatasude puhul ei ole, et see oleks seotud kas siis meie eelarvega – et see läheks Kliimaministeeriumi eelarvesse – või piirkondliku eelarvega. Üldiselt. On eraldi üksikud alaliigid. Näiteks raadamisõiguse tasu puhul võin öelda, et see on seotud sihtotstarbega ja läheb looduse taastamisse.

15:31 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Jaak Aab, palun!

15:31 Jaak Aab

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mul oli samas suunas küsimus. Praegune [seadus], millega kavandatakse keskkonnatasude astmelist tõusu, tegelikult jätab kohalike omavalitsuste määrad tõstmata. Minu teada see on praegu vist 8 senti lend- ja koldetuha tonni eest, mis omavalitsus saab. Aga juttu pole siiamaani olnud ei koksist ega poolkoksist, mis ka ladustatakse. Ütleme, teatud õigustatud ootus on, et kui see keskkond, kus seda ladustatakse ja selle eest tasusid võetakse, on konkreetse omavalitsuse territooriumil, siis … Omavalitsus ju ka praegu saab sealt mingi osa. Aga pidevalt on olnud see kriitika, et miks siis omavalitsuste osa kuidagi tõsta ei saa, kui te nüüd tõstate [keskkonnatasusid]. Jah, me teame küll neid investeeringuid, mis teiste allikate kaudu lähevad [omavalitsusele], aga see oleks ikkagi otsene [rahastus]: seal, kus saasteaineid ladustatakse, kohalik kogukond või omavalitsus selle eest raha saab.

15:32 Kliimaminister Kristen Michal

Jah, no nii palju ma oskan lisada, et need mainitud nii-öelda valdkonnad ja rubriigid juba on, pluss siis raadamistasu, mis läheb sihtotstarbeliselt. Mis KOV-e puudutab, siis ma saan aru, et 2024. aastal KOV-ide osa räägitakse läbi. Aga see sõltub eelarveprotsessist ja seal on osalisi palju. Nii et selle tulemust ma hetkel ennustama ei hakka.

15:32 Esimees Lauri Hussar

Aivar Kokk, palun!

15:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Ma pean ütlema, et me oleme sinuga natukene erinevatel arusaamadel. Kui sa arvad, et nüüd me müüme kaupa sellega, et kõik on roheline, siis ma soovitan toidupoodides käia ja vaadata, mida inimesed ostavad. Nad ostavad hinna [järgi]. Kui me aga räägime tööstusest, siis erinevad riigid ostavad kaupa sisse ikkagi hinna [põhjal], eelkõige [seda], millel on odavam hind. 

Ja kui me räägime CO2-st, siis eelmise nädala uudis on see, et Saksamaa pani oma kivisöeelektrijaama tööle. Nii et see lootus, et me põlevkivielektrijaamas järgmisel kümnel aastal elektrit ei tooda, on muidugi tore unistus, aga täna ei ole Eestis ühtegi lahendust, kuidas pidevalt elektrit saada, peale põlevkivi. Nende kaablitega, mida siin on ehitatud, me näeme, mis juhtub. Soome poolt on kaabli võimekus väike ja Läti poole ehitame, Eestis elektri hind on kõrgem. 

15:34 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg, aeg! 

15:34 Aivar Kokk

Ma soovitaks korra mõelda, kas põlevkivi hinda elektri tootmisel on ikka mõttekas täna tõsta.

15:34 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Siin oli mitu nüanssi. Esiteks seda, et hind mõjutab tarbija käitumist eraisikute ja ettevõtjate puhul, ma väitsin ka enne oma vastuses. Loomulikult mõjutab. Taastuv energia on küll juhitamatu, aga kui seda on palju ja see lööb keskmiselt hinna alla, siis see on kindlasti soovitav. Lisaks ekspordi puhul, kui sa vaatad Skandinaavia maid, on ikkagi keskkonnajalajälje suurus kindlasti eksporditava toote osa. Samamoodi finantssektor tihtipeale, kaasa arvatud Eesti ettevõtted ja Eesti pangad, vaatavad, milliseid projekte nad rahastavad ja millistel tingimustel nad rahastavad, ka keskkonnajalajälje [järgi]. Projekti kestlikkus on väga oluline argument. Seetõttu on puhtam ja soodsam energia igal juhul Eesti majanduse järgmisele tasemele viimise ning suurema lisandväärtuse ja konkurentsivõime tõstmise möödapääsmatu osa.

Ühenduste rajamine loomulikult! Juba ainuüksi desünkroniseerimise pärast on meil Lätiga vaja ühendusi ning tulevikus ka Soomega ühenduste laiendamist. Kõike seda on muidugi vaja. Aga energeetikas, nagu teame ja nagu hea küsija kindlasti teab, on erinevad jalad sellel toolil. Ühel see ei püsi, nagu ma olen öelnud. Taastuv, puhas ja soodsam on juhitamatu ning see tähendab seda, et peab olema ka juhitavaid. See on põlevkivi 2027. aastani omaniku ootuste [põhjal]. 2025. aastal teeb Elering võimsuse oksjoni ning siis on näha, mis see tulevikus saab olema. Tuumadebatti hakkame pidama ilmselt järgmisel aastal. Nii et energeetika on mitmetahuline süsteem, mis koosneb erinevatest nüanssidest, muu hulgas ka salvestusest, hajutatusest ja kõigest muust. Nii et jah.

15:36 Esimees Lauri Hussar

Aleksei Jevgrafov, palun!

15:36 Aleksei Jevgrafov

Austatud minister! 8. mail, vastates minu kirjalikule küsimusele keskkonnatasude tõusu kohta, teie kirjutasite, et Kliimaministeerium teeb käesoleva aasta teises pooles analüüsi keskkonnatasude võimalike muudatuste ja nende mõju kohta. Kas saan õigesti aru, et selles eelnõus, mida me praegu näeme, kajastatakse just neid järeldusi, mis on tehtud analüüsi põhjal?

15:36 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et te saate õigesti aru. Osa on selles eelnõus, osa on teistes eelnõudes. Neid eelnõusid, nagu te juba märkasite, oli siin umbes viis tükki, see on [vist] neljas neist. Nii et jah, see printsiip, nagu kirjeldatud, on ikkagi saastamise maksustamine. Ohtlikumad ained ja raskem saastamine maksab rohkem, suurem ressursikasutus maksab rohkem, väiksema ohuga väiksem saaste maksab vähem. See tõusunurk on siin ära kirjeldatud tõepoolest. Ma arvan, et [selles eelnõus] on osa nendest järeldustest, osa tuleb ka teistes eelnõudes. Viimane eelnõu, mis tuleb ilmselt teisipäeval või kolmapäeval, tegelikult käsitleb bürokraatia vähendamist ja riigi tegevuste koomaletõmbamist, et kuluks vähem ja me saaksime kokku hoida. Kui seda eelnõu näiteks vaadata, siis põlevkivijäätmetetasu määr tõuseb iga-aastaselt 12%, veesaastetasu määrad tõusevad iga-aastaselt keskmiselt 10% ning välisõhusaastetasu määrad tõusevad iga-aastaselt keskmiselt 12%. CO2-tasust, mis on alla teatud mahu, ettevõtetele ma rääkisin ja kõik muud asjad siia otsa.

15:38 Esimees Lauri Hussar

Andres Metsoja, palun!

15:38 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Jah, tõepoolest, ma vabandan! Ma küsisin keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu kontekstis riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu] kohta küsimuse, aga sellega muudetakse tegelikult metsaseadust, mis puudutab metsateatist laiemalt, lihtsalt menetlused on erinevad. 

Aga minu info teile: homme me keskkonnakomisjonis küll ei aruta metsateatise ja metsaseadusega seonduvat. Meil on maapõueseadus. Teil on valeinfo. Kui te sellele osundasite, siis parandan selle ära. 

Aga ma pigem küsiksin nii. Tõepoolest, inimtegevus tekitab häiringut. Kõige suurem probleem, millest on pikalt räägitud, on see, et meil ei ole ühisveevärki ja kanalisatsiooni enam võimalik korda teha – omavalitsustel pole raha ning riigil ja Euroopal pole toetusi. Kuidas me sellest saastamiseloost üle saame, kui me ei investeeri sinna valdkonda? Lokaalsed kogumismahutid on amortiseerunud.

15:39 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! No see oli väga kena vabandus teie poolt. Mina vabandan siis [omalt poolt]: mina ei olnud informeeritud, mis täpselt on homme keskkonnakomisjoni päevakorras. Nii et seis on 1 : 1, ma ütleksin. Ja võin ka vastata, et kui raadamist ei ole läbi viidud, siis saab selle [raha] tagasi küsida. Olgu see ka öeldud. 

Kohtusin vee-ettevõtjatega siin kuu või paar tagasi, täpselt enam ei mäleta, päevad lähevad kiiresti. Nende endi kirjeldusel põhiline pudelikael või vähemalt üks põhilisi pudelikaelu on kapitaliarvestuse alused, mis on Konkurentsiameti pädevuses. [Nende] poole on ka pöördutud. Tean, et teisteski valdkondades on samu küsimusi. Ehk seesama küsimus, et Eestis on – jälle mälu järgi – 79 erinevat vee-ettevõtet, kellel oleks tulevikus tõenäoliselt loogiline omavahel koonduda, kui me tahame nende võimekust tõsta. Aga see koondumine saab olla selle baasil, et ettevõtjad teevad investeeringuid, kui neil oleks võimalik saada kapitalile adekvaatset tasuvust. Nii et see on kindlasti üks nüanss. 

Ülejäänud nüansid on erinevates reeglites ja otsustes. Kindlasti me saame kasutada ka välisvahendeid selleks, et veevaldkonnale kaasa aidata. Me oleme erinevaid rahastusmeetmeid [võtnud] kasvõi looduslike lahenduste kasutamiseks. Meil on tulevikus võimalus ka keskkonnaprogrammi raha selleks kasutada.

15:40 Esimees Lauri Hussar

Mart Maastik, palun!

15:40 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Härra minister! Puhtam energia on ilmselgelt eelistatud, kuid ilma juhitava energiata ei ole me lihtsalt konkurentsivõimelised, eriti arvestades seda, et teised riigid – ka Saksamaa, nagu kolleeg juba ütles – põletavad sütt, mis veelgi rohkem emiteerib CO2. Meil just hiljuti oli siin seis, kus energiahinnad hüppasid lakke selle tõttu ja me seal börsil pidime ostma tunduvalt kallimat energiat, ja seesama CO2-raha, mille maksis kinni kodanik, tegelikult laekus ju riigile. Ehk riik sai kasu. Aga kui me nüüd tõstame põlevkivi hinda, siis kas me ei sae jälle oksa, millel me ise istume? Me tekitame samasuguse situatsiooni, kus võib-olla järgmisel või ülejärgmisel talvel meil on energia lihtsalt nii kallis, et lõpuks peame pillid kotti panema ja võib-olla mujale kolima.

15:41 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et ei pea pille kotti panema ja mujale kolima. Saime hakkama Venemaa korraldatud energiamanipulatsiooni tingimustes. See energiaturu manipulatsioon ju käis samal ajal, kui Venemaa eskaleeris oma agressiooni Ukrainas. See mõjus tegelikult Euroopa riikidele ja Eestile päris raskelt. Aga julgeks öelda, et Euroopa tervikuna ja Eesti tervikuna on lähenevateks talvedeks paremini valmis. Erinevad varud on soetatud, on loodud kriisiplaane, kõik need riskid on läbi töötatud. Ma julgeksin öelda, et me oleme paremini valmis. Loomulikult ei saa välistada Venemaa mis tahes pahatahtlikku käitumist mis tahes turu, objekti, taristu või millegi muu vastu. Mina neilt midagi mõistlikku ei ootaks. Kui neil on võimalik Euroopale või meile kahju teha, küll nad püüavad seda. Meie ülesanne on saada hakkama ja meil on selleks liitlasi ja erinevaid ühendusi.

15:42 Esimees Lauri Hussar

Siim Pohlak, palun!

15:42 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Jah, palju ilusat juttu sellest, kuidas me rohelisema ja helgema tuleviku poole liigume, aga Eesti inimene küsiks ikkagi, kuidas see praktiliselt teda mõjutab, kuidas see tema elektriarvet järgmisel või ülejärgmisel aastal mõjutab. Ja kui te räägite siin elektrituru manipulatsioonidest, siis praegusel juhul põlevkivielektrit kallimaks tehes me ju mingis mõttes hoopis kahandame enda vastupanuvõimet elektrituru manipulatsioonidele. Nii et kas te oskate täpselt öelda, kui palju kallimaks läheb elekter Eesti inimeste jaoks, või on mingeid arvutusi tehtud, arvestades ka seda, mis hetkel saavad need põlevkivijaamad turul sekkuda? Kindlasti peab siin mingi negatiivne mõju elektrihinnale olema Eesti jaoks. Kas te oskate selle suuruse täpselt öelda?

15:43 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Minu meelest on veider suhtumine, et kindlasti peab olema negatiivne mõju. Ida-Virumaal on uuringute järgi inimeste, sealhulgas laste, eluiga lühem selle pärast, et seal saastatakse, seal on nii palju saasteainet. See on negatiivne mõju. Me maksustame saastamist rohkem ja ütleme, et tegelikult energia peab olema puhtam. Taastuvenergiabuum on käimas. Ma arvan, et ka EKRE valijad panevad enda majale päikesepaneeli – muuseas, nad ei võõrista seda –, ja ilmselt kasutavad tuuleenergiat, mis on soodsam. Nii et tervikuna, kui öeldakse, et saastamine on kallim ning majandus ja energeetika peavad liikuma puhtamas suunas, siis selle kogumõju on tõenäoliselt meie elukvaliteedile positiivne, isegi kui hind on ajuti kallim mingisuguse tossavama tootmise jaoks. Nii et ma ei ole teiega nõus, et igal juhul peab alati olema negatiivne mõju.

15:44 Esimees Lauri Hussar

Mart Maastik, palun! 

15:44 Mart Maastik

Aitäh! Härra minister, ma ei saa hästi aru. Juhitavat energiat on vaja ja muud varianti meil hetkel paraku pole, kui põlevkivi põletada, sest muud variandid võtavad aega, et neid välja töötada. Ma ei saa aru, kuidas põlevkivi hinna tõus teeb meid kuidagi rohelisemaks, seda enam, et põlevkivi hinna tõusust laekub raha tegelikult meie oma riigile, aga elanikkonnal tuleb ikkagi see kinni maksta. Ega me selle võrra siis vähem ei põleta – või põletame? –, et juhitavat energiat saada?

15:45 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Seal kindlasti on erinevaid nüansse. Kui miski on kallim, siis tõenäoliselt pääseb ta raskemini turule, nagu me oleme juba tuvastanud omavahelise debati käigus. See on [punkt] üks. Punkt kaks: kui põlevkivi royalty-süsteem võtab ülemisest otsast rohkem ära, see tähendab seda, et maailmaturul on raske kütteõli hind kõrgem, ettevõtted maksavad kasumist rohkem maksumaksjale ära, siis ka sellest ei kaota ilmselt ei tootmised ega Eesti maksumaksja, vaid panus riigieelarvesse on lihtsalt suurem.

15:46 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Hea kolleeg Siim Pohlak! Kahjuks ma ei saa teile kolmandat küsimust anda, sest meil on ette nähtud selle päevakorrapunkti juures kokku kuni kaks küsimust. Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt ma palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelust rääkima ettekandja, keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro. Palun!

15:46 Igor Taro

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistav komisjoni arutelu toimus 10. oktoobril. Lisaks ministrile olid eelnõu kohta selgitusi jagamas elurikkuse ja keskkonnakaitse valdkonna asekantsler Antti Tooming, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas, [sama osakonna] nõunik Aivi Aolaid-Aas ja metsaosakonna nõunik Maret Parv. 

Teen kokkuvõtte küsimustest ja teemadest, mis keskkonnakomisjonis käsitlemist leidsid. Nii mõnelegi komisjoni liikmele sarnaselt oli jäänud keskkonnaorganisatsioonidele silma, et eelnõus pakutav saastetasumäärade kasv pole võrreldav eelnõu põhjendusena seletuskirjas välja toodud tarbijahinnaindeksi kasvuga ehk määrade tõusud on oluliselt tagasihoidlikumad. Muu hulgas oli juttu põlevkivituha ja poolkoksi ladestusmääradest ning vajadusest tõsta nende jäätmete taaskasutust. Ministeeriumi esindajate sõnul pole näiteks põlevkivi ja poolkoksi ladestustasusid soovitud olulisel määral tõsta, kuna see avaldaks ministeeriumi hinnangul ettevõttele mahu tõttu liialt suurt mõju. Samuti ei näinud ministeeriumi esindajad, et tasude suurendamine aitaks hetkel kasvatada jäätmete taaskasutust. Oli ka juttu tuhajäätmete taaskasutuse võimalusest, näiteks prügila rajamisel vahekihtidena. Ministri sõnul on tegemisel tavajäätmeid puudutav jäätmereform ning lähiajal peaks ministeerium esialgsete kavadega välja tulema. 

Kõne all oli ka pärandniitude taastamise teema ja nimelt selle tegevuse väljajätmine raadamistasuga maksustatavate raadamiste hulgast. Kõlas nii [küsimus], kas antud maksuerisus oleks otstarbekas, kuna ka looduskaitsel on oma hind, kui ka [küsimus], kas pärandniitude taastamine oleks iseenesest otstarbekas tegevus. Ministeeriumi esindaja kinnitusel leidis looduskaitse osakond, et pärandniitude taastamine on looduslikus vaates oluline tegevus, mida soovitakse erisusega soodustada, ning seetõttu ongi eelnõus realiseerunud ettepanek see raadamistasust vabastada. 

Kerkis üles küsimus ka saastetasude vahendite kasutamise kohta. Ministri sõnul on antud eelnõu kontekstis kõige selgemalt korjatava tasu kasutus seotud raadamise puhul, mille vahendid suunatakse taasmetsastamise tegevustesse, nagu minister just eelnevalt siit puldist ka seletas. Üldiselt tõdes minister, et tegu on kontseptuaalse küsimusega, mis kerkib alati riigieelarve koostamisel, ja eelarves on vähe punkte, mille rahastamine on omavahel seotud. Siiski sai komisjonis üle rõhutatud põhiseaduse § 53, mis sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu‑ ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Selle paragrahvi valguses tulekski üldjoontes käsitleda vastava eelnõuga korjatavate saastetasude otstarvet. Juttu oli ka jadaõnge kasutamisest väikejärvedel, mis kahjustab noori angerjaid, ja ka metsateatiste maksumusest, kuid need teemad käesolevat eelnõu ei puuduta. 

Nii ministeeriumi kui ka komisjoni liikmed nentisid, et eelnõu on valminud mõnevõrra kiireloomuliselt ja seetõttu on mõningad teemad jäänud pealiskaudselt käsitletuks. Huvigrupid on toonud murena välja liialt lühikese kooskõlastusaja. Saan omalt poolt kinnitada, et keskkonnakomisjon püüab seda lünka täita ja annab kõigile huvigruppidele taas võimaluse eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks nädala jooksul, misjärel kutsume kõik arvamuse avaldajad komisjoni istungile. Kaasamiskirjad on juba välja saadetud. Muude menetlusotsuste hulgas tegi komisjon ettepaneku käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetada ning jääda vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele kümnepäevase muudatusettepanekute tähtaja juurde. Aitäh!

15:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaak Aabi. Palun!

15:51 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Jah, tegelikult ikka samal [teemal] jätkub see arutelu, nii nagu ta eelmisel nädalal siin saalis algas: erinevad riigilõivud, erinevad tasud. Mulle tundub, et Kliimaministeerium on olnud eriti usin. Ma tean, et rahandusminister kutsus üles leidma niinimetatud täiendavaid omatulusid kõigil ministeeriumidel. Eks siis on pingutatud ka Kliimaministeeriumis. 

Lugesin ettevõtjate ja ettevõtlussektori tagasisidet selle eelnõu kohta, millega tõstetakse keskkonnatasusid ja tuuakse juurde raadamistasu, mis puudutab metsasid. Ettevõtjad on öelnud, et nende analüüs põhjenduste kohta näitab, et rida-[realt] kordub see, et tegemist on eelkõige fiskaaleesmärkide täitmisele suunatud muudatusega ehk siis riigieelarve täitmisele suunatud eelnõuga. Ei ole võimalik leida seost kõigi keskkonnaeesmärkidega. Selge on see, et tasude tõstmine teatud valdkondades vähendab kas siis põlevkivi kasutust või mingite teiste ressursside kasutust, aga kuidas see mõjub vastava sektori ettevõtjatele ja kuidas see mõjub lõpuks tarbijani jõudvale lõpphinnale, olgu see elekter või midagi muud, seda analüüsi siin tegelikult ei ole. 

Ettevõtjad tõid tagasisides välja, et eelnõul puudub mõjuanalüüs ning vastav uuring, mis põhjendaks [eelnõus] olevate ühendite või ühendigruppide keskkonnatasusid just nende konkreetsete summade võrra suurendamist. On tehtud Exceli tabel ja pandud kasvavas joones sinna kirja. Põlevkivi kaevandamise tasu puhul, kui ma nüüd õigesti kokku lõin ja suurendasin iga-aastaseid protsente, siis me saame sellise koguprotsendi, et praeguse seisuga tõstetakse neid tasusid kuskil kolm korda nelja aasta jooksul. Sellist tempot ei ole ükski ettevõtja siiamaani ette näinud. 

Räägitakse seda, et tasude muutmist tuleks menetleda hea õigusloome tavadele vastavalt koos reaalse, mitte formaalse osapoolte kaasamisega. Nüüd saadeti kiri välja ja küsiti arvamust. Samal ajal, kuna riigieelarvega oli kiire, ka vastavate tasudega oli kiire, siis mindi nendega kohe valitsusse ja tuldi Riigikokku. Ega palju keegi oma arvamust avaldada ei saanud. Muidugi need ettevõtjad ja sektorid ei toeta sellisel kujul seda eelnõu. 

On lisatud ka põhjendustesse, et saastetasude muutmise eesmärk on printsiibi, et saastaja maksab, senisest tõhusam rakendamine, et seeläbi vähendada saasteainete paiskamist, heit- ja saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Aga seda taaskasutust tegelikult eriti ei näe. Paljud põlevkivifirmad on ka varem rääkinud põlevkivituha kasutamisest erinevatel eesmärkidel, põhiliselt tee-ehituses. Võib-olla see kuskil ka lõpuks leiab rakendust, vaatame võib-olla Rail Balticu poole või kuskile mujale. Aga riigi huvi ettevõtja vaates on olnud suhteliselt leige ja ega seda ka praegu tunda ei ole. Selle asemel, et nendele ainetele määrata tasusid juurde, võiks ju mõelda selle peale, kuidas saaks neid aineid või materjale taaskasutada. Aga selle vastu nagu erilist huvi pole olnud. 

Ja muidugi üks etteheide, mis kõlas linnade ja valdade liidult, on see, et keskkonnatasusid küll tõstetakse, aga ainult seda osa, mis laekub riigieelarvesse. Omavalitsustele ehk siis nii-öelda põlevkivivaldadele ja kaevandusvaldadele, kus tegelikult kaevandamisest ja põlevkivi töötlemisest kahju tekib, suuremat määra ei [kehtestata]. See määr jääb selliseks, nagu ta praegu on, ja tegelikult nominaalselt isegi väheneb, sest kaevandatakse vähem. See võib olla ju hea, aga need omavalitsused, kes on tegelikult arvestanud oma eelarves nende tuludega, on päris hädas. Ja igati loogiline oleks olnud, et kui neid tasusid suurendatakse, siis üritatakse omavalitsustele ka suurem osa anda. No me kuulsime, et minister lubas, et omavalitsuste tulumudeli puhul, millega hirmsasti toimetatakse, jõutakse järgmine aasta ka nende tasude juurde. Aga loodan siis ministrilt …

15:56 Esimees Lauri Hussar

Kas soovite lisaaega? 

15:56 Jaak Aab

… ka vastutulekut selle teema käsitlemisel, kui räägitakse omavalitsustele laekuva osa suurusest. Lõpuks ka Kliimaministeerium annab oma arvamuse. Ja kokkuvõtteks, Keskerakonna fraktsiooni poolt teen ettepaneku antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata nendel põhjustel, mida ma siin kirjeldasin. Aitäh! 

15:56 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja. Palun!

15:56 Andres Metsoja

Aitäh, austatud spiiker! Tõepoolest on meil ettepanek Isamaa fraktsiooni poolt Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 esimesel lugemisel tagasi lükata. Eks need põhjused osalt on samad, mida härra Jaak Aab siin juba mainis. Ei hakka neid üle kordama. Aga selge on ju ühiskonna toimimises see, et kui me lähtume printsiibist, et saastaja maksab, siis me peaks tegelikult andma ka selle õnge, kuidas halduskoormust mõistlikult vähendada, ja pakkuma ühiskonnale välja lahendusi A, B ja C, et seda saastet tõepoolest vähem tekiks. Kui me räägime printsiibist, et saastaja maksab, siis tegelikult see ei ole justkui ettevõtjate naha hoidmine, vaid see väga selgelt eskaleerub tarbija, kõikide maksumaksjate, nende inimeste ja ettevõtete jaoks, kes selles ahelas toimetavad, ja see omab otsest mõju rahakotile.

See tegelikult tähendab varjatud maksutõusu ja hindade kallinemist. Ja lõpuks tekib küsimus, ega me kuskilt maalt vinti üle ei keera. Enne tervikpildi ja lahenduste pakkumist tegeleme me juba rohepöördega selles võtmes, et inimesed heituvad ja hakkavad seda kartma. Seda on ju toodud tegelikult kogu selle rohetemaatika ühe suure probleemina välja: see toob kaasa lõputu hinnatõusu ja see ei ole meile jõukohane. Ma arvan, et sellel on väga sügav mõte, sest kui ühiskonnas on tekkinud heitumus mingist teemast, siis sellest üle saada ka siin parlamendisaalis on määratult keeruline. 

Tõepoolest, nõnda see ju on, et kui me räägime jäätmete kontekstis välisõhust, veest, jäätmekäitlusest, siis on pikka aega olnud laual temaatika, et me põletame jäätmeid, aga tuhka ladestame prügilas ehitusmaterjalina justkui vahekihtide ehitamiseks, sellepärast et me oleme Euroopast saanud selle erisuse. Noh, küsimus on, et äkki ikkagi see, kes saab toasooja, maksab kinni ka loodusele tekitatud kahju, sest eesmärk peaks ju olema jäätmeid võtta ringlusesse, mitte ära põletada.

Me oleme pikalt rääkinud sellest, et seoses põlevkivi maa seest välja kaevamisega tuleb sealt vahelt välja aherainekillustik. Ma saan aru, et tänaseks on tegelikult olukord selline, et kõik see, mis maa seest välja kaevatakse, läheb kasutusse, on see siis tuuleparkide või päikeseparkide kontekstis, aga täiteks see läheb. Aga see, mis on varem välja kaevatud, seisab ikkagi jätkuvalt mäes ja tuleb alles kasutusele võtta. Nii et kindlasti kõik ettevõtjad ka mõtlevad selles suunas, et seda tekkivat kahju oleks minimaalselt. Aga me ei saa unustada ära oma minevikku, kust me tuleme, ja see taak on meil seljas üsna suur. Ja see tuleb tõepoolest tänagi kinni maksta nendel põlvkondadel, kes tööl käivad ja maksumaksjatena raha teenivad. 

Teisest küljest tekitab küsimuse ka kogu saastetasude temaatika. Kui me ühelt poolt ütleme näiteks oma energiatootmissektorile – mis valdavalt on täna põlevkivienergia –, et vabandust, me uusi kaevelubasid välja ei anna, sellepärast et neid on justkui piisavalt, ja teisest küljest sanktsioneerime täiendavalt saastetasudega ning räägime siin veenvalt, et teeme teadusasutuste, riigi ja ettevõtjate vahel koostööd, et saada sihuke heurekamoment sellest sektorist kätte, et teadus ja innovatsioon areneks, et põlevkivitööstust oleks võimalik Eestis ka teisiti arendada, siis minu meelest me ajame seda kaevu, millest me täna joome, väga usinalt kinni või saastame seda. Nii et see on poliitikutele tõsine mõtlemiskoht. Just seetõttu teeme ettepaneku, et keskkonnaprobleemide lahendamine peab olema koostöömoment, mitte sund. Sundi tuleb rakendada siis, kui on olemas vahendid, aga vahendid selleks tuleks kõigepealt pakkuda. Aitäh!

16:02 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Eesti 200 fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme. Palun! (Tarmo Tamm küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

16:02 Tarmo Tamm

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutame siin täna eelnõu, millega maksustatakse metsamaa raadamine ning tõstetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära ja kalapüügiõiguse tasusid. On kõlanud seisukohad, et tasud tõusevad liiga vähe. Samas ei tohiks suurenevad tasud halvendada meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. 

Aga mitte sellele ei tahtnud ma täna keskenduda. Nagu teate, on metsamaa raadamine olnud seni väljaspool maksustamist. Olen ikka olnud seda meelt, et raadamise eest peab maksma. Keskkonna koormamine inimese poolt on paratamatu ning samamoodi on riigi kohustus tasude kaudu seda maksustada. Loodusrikkus on ühine ning riik peab selle kasutamist reguleerima ja tasude kaudu ka koormama. Omaniku kohus on looduse elurikkuse kaitse, kuid samas on omaniku kohus olla ka heaperemehelik ning mitte lasta raisku seda rikkust, mis tal on. Looduse kaitse peab liikuma aina enam omaniku- ja eesmärgipõhiseks. 

Ka siin Riigikogu saalis on räägitud palju rohe-eesmärkidest ja LULUCF-i eesmärkidest. Inimtekkelise kliimamuutuse peamine süüdlane on siiski fossiilsete kütuste jätkuv põletamine, mistõttu on ühest küljest meie eesmärk vähendada CO2 heidet, teisalt on meie võimuses ka süsinikku siduda ja hapnikku loodusesse tagasi anda. 

Kuidas seda teha? Lahendus on olemas. Eesti suurim taastuv loodusvara on puit, mis kasvab metsas. Puit on peamine kergesti kasutusele võetav bioloogilist päritolu taastuv tooraine. Vaatame metsamajandust aastani 2100. Kui oleme leppinud kokku, et puit, mis on küps, et minna uuele elule ja pikaajalistesse toodetesse, asendab fossiilseid toormeid ja väärib majandamist, siis peaksime seda ka tegema. Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli koostöös teostatud LULUCF-i [sektori] sidumisvõimekuse analüüsis küpsusraie stsenaariumi puhul perioodil 2021–2030 on raiete aastane mõistlik maht 19,3 miljonit kuupmeetrit puitu aastas. 

Selline raiemahu kasv muidugi ehmatab paljusid. Metsa juurdekasv Eestis on umbes 16 miljonit tihumeetrit. Lisaks on Eesti metsades palju üleküpsenud puitu, kuna oleme vähemalt paarkümmend aastat raiunud tublisti alla aastase juurdekasvu. Kui me vaatame pikka plaani aastani 2100, siis on metsade noorendamisele kaasa aitav raiemaht 19,3 miljonit tihumeetrit järgmisel kümnel aastal kasulik süsiniku sidumise mõttes. Ühtlasi muutub meie majandusmetsade puidutagavara kvaliteetsemaks ja kliimamuutustele vastupidavamaks. 

Kuivast puidust pea pool on süsinik ja see ladestub puitu ainult siis, kui puu kasvab. Puu saab kasvada ainult siis, kui on ruumi, ja ruumi on ainult siis, kui vana, juba küps mets maha võtta ja erinevatesse toodetesse suunata. Kui me täna võtame küpsed metsad majandusse, siis saame istutada uued puud, mis hakkavad jälle süsinikku siduma. Vana mets on heal juhul vaid süsiniku ladu, mis ei seo uut süsinikku. Metsa pidevalt majandades saame edaspidi [muuta] metsad tervemaks ja puidu kvaliteedi paremaks. Kõik tänased ilusad ja väärtuslikud metsad on sündinud aastakümnete pikkuse töö abil. 

Uute metsade istutamisel saame arvestada ka saabuvate kliimamuutustega. Kõdunevad ja kuivavad metsad on ohtlikud nii metsatulekahjude kui ka tormides murduvate puude mõttes. Looduslik mitmekesisus on kõige suurem ikka lagendiku või raielangi ning paksu metsa piiril. Seal on nii varju vaenlaste eest kui ka päikest ja rohkelt toitu. 

Õigustatult võib küsida, kas suures mahus metsa majandamine on loodusele halb ja ohtlik. Eestis on kaitse all üle 30% metsamaast, Soomes alla 10% ja sedagi suuresti Põhja-Soomes, kus suurt majandamist ei toimu. Kaitstava metsa osakaal on Eestis sisuliselt Euroopa suurim. Kui me sellistes tingimustes ei suuda oma loodust piisavalt kaitsta, siis see ei saa olla kvantiteedi küsimus. 

Miks rääkida sellest? Miks on see oluline? Sellepärast et täna teenib umbes 60 000 inimest otseselt ja kaudselt oma igapäevase tulu väljaspool linnu just metsast. Hetkel liigume kahjuks vastupidises suunas. Näiteks AS Toftan saetööstus oli hiljuti sunnitud koondama 25 hea palgaga töötajat just toorme puudumise tõttu. Võrus jääb tööst ilma 25 hästi koolitatud inimest. Puit kõduneb metsas. See on vaid üks näide. Töötus tekitab masendust ja pettumust oma riigis, kes ei kaitse inimesi. Töötu abiraha ei ole mingi lahendus. Kui see on ühiskonna teadlik otsus, mille tagajärgi me mõistame, siis peaksime vähemalt selgelt sõnastama, miks me seda teeme. 

Oluline on mõista, et loodusega tuleb mõistlikult koos elada ja toimetada, seda nii maavarade kaevandamisel, metsade majandamisel kui ka kalapüügis. Inimene ja loodus on alati koos eksisteerinud. Ka praegu soojeneva kliima tingimustes üha karmistuvaid keskkonnanõudeid rakendades on võimalik väga edukalt toimetada nii, et loodusel on hea ja inimesed saavad oma elu elatud ning neil on jätkuvalt leib laual. Kutsun üles kõiki eelnõu toetama. Aitäh!

16:08 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

16:08 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse [muutmise seaduse] eelnõu seletuskirjas toodud analüüs põhjenduste kohta näitab selgelt, et tegemist on eelkõige fiskaaleesmärkide täitmisele suunatud muudatustega. Keskkonnatasude seaduse eelnõu puhul ei ole võimalik leida seost keskkonnaeesmärkidega. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega järgitud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja. Viidatud on eelnõu kiireloomulisusele. Samas on õiguskantsler korduvalt selgitanud, et kiireloomuliseks saab pidada olukorda, kus ei ole nähtud ette vajadust seaduse muutmiseks, näiteks looduskatastroofid või pandeemia. Riigieelarvet ei saa küll pidada looduskatastroofiks ega pandeemiaks. 

Keskkonnatasusid ei tohiks kehtestada või suurendada üksnes fiskaalpoliitilisest vajadusest lähtudes, sest sellega võetakse ettevõtetelt motivatsioon keskkonnainvesteeringute tegemiseks ja enda majandustegevuse keskkonnamõju vähendamiseks. Tasumäärad peavad olema seotud tekkiva keskkonnamõju tõendatud suurusega ning tasudest kokku kogutavad summad peavad olema suunatud keskkonnakahjude leevendamisse. 

Saasteainete vähendamist saavutatakse eelkõige uute tehnoloogiate rakendamise abil, mis võib nõuda mõnede spetsiifiliste saasteainete puhul täiesti uue tehase ehitamist. Keskkonnatasu kui fiskaalmeede sisuliselt ei motiveeri, vaid vastupidi, vähendab investeerimisvõimekust. Paljud kliimaeesmärkide saavutamist toetavad uued tehnoloogiad on veel arendamisjärgus ega ole tööstuses veel praktiliselt rakendatavad. 

Seletuskirjas toodud eesmärgid on vastuolulised ja deklaratiivsed, näiteks et kõrgemad saastetasumäärad aitavad kaasa rohepöörde läbiviimisele. Eesti ühiskonnas on läbi arutamata, mis on rohepööre, mis ajaks see saavutada ning mida selleks ja kelle poolt teha. Euroopa Liidus on mõistetud rohepööret kui uut majanduse kasvustrateegiat. Me tahame arvata, et ka Eestis võetaks analoogne lähenemine, kui üleminek uuele majandusele toimub konkurentsivõimet ja majanduskasvu arvestavalt. 

Keskkonnatasude seaduse eelnõus aga puuduvad igasugused mõjuhinnangud tasude tõstmise mõjust Eesti majandusele ning eelkõige tööstusele. See on eriti oluline praegu, kui Statistikaameti septembri alguse info kohaselt tööstustoodangu maht on languses ja eksport vähenemas. Sellel aastal on töötukassa saanud üle 60 koondamisteate ning kadunud on 2000 töökohta. Lõviosa koondatud töökohtadest on töötlevast tööstusest. 

Ei saa asuda seisukohale, et keskkonnakaitsest lähtuv eesmärk oleks juba iseenesest sedavõrd kaalukas, et teised põhiseaduslikud õigused peaks selle ees alati taganema. Keskkonnatasude tõstmisel tuleb ühele kaalukausile panna riigi fiskaalhuvid ja keskkonnakaitse eesmärk ning teisele ettevõtete põhiseaduslikud õigused. 

Kolm minutit lisaaega.

16:13 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:13 Evelin Poolamets

Kahetsusväärselt ei ole eelnõu seletuskirjas sellist kaalumist tehtud. Seetõttu ei selgu eelnõu seletuskirjast, milliseid alternatiive kaaluti ja miks valiti just sellised tasumäärad. Kavandatavatel regulatsioonidel on väga selge ja oluline mõju uutele ettevõtetele ja investeeringutele. Näiteks turbasektoris ületab raadamistasu minimaalne määr praeguse hinnataseme juures oluliselt nii tootmisala ettevalmistamiseks kui ka korrastamiseks tehtavaid kulutusi. 

Eelnõu kehtestab keskkonnatasude ettenähtavuse vaid 3,5 aastaks. Nii lühike periood ei ole piisav jätkusuutlike investeeringute tegemiseks, vähendamaks ettevõtete majandustegevuse keskkonnamõju, mis ministeeriumi poolt on väidetavalt peamine tasude tõstmise eesmärk. Kuna jätkusuutlikke investeeringuid selle eelnõu [taustal] kavandada pole võimalik, siis tõenäoliselt eelistavad ettevõtted täiendavatest keskkonnainvesteeringutest loobuda ja valmistuda enda käitise enneaegseks sulgemiseks. Seega on ministeeriumi ettepanek kontraproduktiivne selle eesmärgi suhtes, sest see tõenäoliselt ei too kaasa jätkusuutlikku keskkonnaheidete vähendamist ega ka pikaajalist tulu riigieelarvele. Pigem pärsib see reaalselt Eesti võimalikku majanduskasvu. 

Kokkuvõttes leiame, et keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu täidab riigieelarve tulude kasvamise eesmärki ning teeb seda ettevõtete konkurentsilanguse hinnaga. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse [eelnõu] esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh! 

16:15 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 300 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek nii Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt kui ka Eesti Keskerakonna fraktsioonilt keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid! Me asume hääletamise juurde. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:18 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu on 48 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Eelnõu 300 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. november kell 17.15.


2. 16:19

Arupärimine Nursipalu harjutusväljaku kohta (nr 34)

16:19 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Ester Karuse, Jaanus Karilaidi ja Jaak Aabi 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine Nursipalu harjutusväljaku kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Ester Karuse. Palun!

16:19 Ester Karuse

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Tõepoolest, 8. mail sai esitatud arupärimine Nursipalu harjutusväljaku, täpsemalt selle laiendamise ja rajamise kohta. [Arupärimine] oli suunatud peaministrile. Põhiküsimuseks oli kevadel, miks ja kuidas on juba käimas erinevad protsessid, näiteks maa hindamine, metsaraied või teedeehitus, kuigi valitsuse otsust harjutusväljaku laiendamise kohta ei olnud. Oma arupärimises märkisin, et Võrumaa inimesed on mures seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaaniga, ja täna ma ütlen, et nad on endiselt mures. Jah, aega on mööda läinud ja mõned küsimused on saanud lahenduse, kuid mõned küsimused on hoopistükkis juurde tekkinud. Mõned küsimused on endiselt inimeste hingel ja mõnel küsimusel tuleb lihtsalt minna lasta. Oli nagu oli, teod on tehtud ja mis seal enam küsida takkajärgi.

Märgin ära, et kevadise info kohaselt pidi harjutusväljaku planeeritava laienduse tõttu oma kodust loobuma 21 majaomanikku, kuid laiendus ise puudutab tuhandeid Võrumaal elavaid inimesi. Mitte kunagi varem ei ole pidanud nii palju inimesi riikliku arenduse tõttu oma kodust lahkuma. Lähtuvalt eeltoodust esitasin peaministrile järgnevad küsimused. Esiteks, millistel õiguslikel alustel käib hetkel hindamistoimingute tegemine Nursipalu kinnistutel? Teiseks, mis põhjustel on jäetud Eesti Linnade ja Valdade Liit harjutusväljaku laiendamise eelnõu kooskõlastusringist välja? Kolmandaks, kuidas plaanib teie juhitud valitsus edaspidi kaasata kohalikke elanikke ja omavalitsusi seoses harjutusväljaku laiendamisega? Ja neljandaks, kuidas ja mis ajal kavatseb valitsus hinnata mõju kohalikele omavalitsustele ja keskkonnale seoses harjutusväljaku laiendamisega? Nendele küsimustele loodan saada vastused. Aitäh!

16:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

16:22 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu juhataja! Head arupärijad! Kõigepealt, kuigi see arupärimine on esitatud mais, siis ajastus on selles mõttes eriti huvitavalt kokku langenud, et me tegime neljapäeval harjutusväljakuga seoses otsuseid. Nii et eriti ajakohane arupärimine. Kõigepealt vastan esitatud küsimustele. 

"Millisel õiguslikul alusel käib hetkel hindamistoimingute tegemine Nursipalu kinnistutel?" See oli mais ning neid põllu- ja metsamaade kinnistute hindamisi tegi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ainult maaomanikega kokkuleppel. Nende, kes ei olnud nõus, [kinnistul hindamist] ei tehtud. Aga kinnistud omandatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ning kinnistuid ja hooneid hindab sõltumatu kõrgema taseme hindaja, kes kaasab ehitusvaldkonna eksperdi. Omandamise eest makstakse hüvitusväärtus, pluss KAHOS-est ehk kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevad tasud. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on ka tellinud Nursipalu alal paiknevate metsade inventeerimise, mille tulemusena selguvad andmed edasiseks hindamistegevuseks.  

Kuidas see siis käib? Tunnustatud metsakorraldaja koostab takseerkirjeldused ja RKIK korraldab KAHOS-es ja kinnisasja erakorralise hindamise korras toodud alustel hindamise. Lähtutud on keskkonnaseadustiku üldosa seadusest, mille järgi võib võõral maatükil eelduslikult viibida, kui omanik ei ole seda piiranud või vastavalt tähistanud. Aga võetakse arvesse ka seda, kui inimene on öelnud, et ei soovi, et RKIK kinnistule läheks. Kui metsaomanik ei soovi pärast seda, kui metsainventeerija on juba metsas käinud, läbirääkimisi pidada, siis arvestatakse sellega ja hindamisakti ei koostata.

Teine küsimus: "Mis põhjusel on jäetud Eesti Linnade ja Valdade Liit harjutusväljaku laiendamise eelnõu kooskõlastusringist välja?" Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitati Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu 29. augustil 2023. aastal. Linnade ja valdade liit ei esitanud eelnõu kohta ühtegi märkust.

Kolmas küsimus: "Kuidas plaanib Teie juhitud valitsus edaspidi kaasata kohalikke elanikke ja omavalitsusi seoses harjutusväljaku laiendamisega?" Kohalike elanike ja omavalitsustega jätkatakse kohtumisi, et kaardistada murekohti ja otsida leevendusi, et harjutusväljakuga kaasnev negatiivne mõju oleks minimaalne ja võimaldaks teha elukeskkonda parandavaid tegevusi. Harjutusvälja laiendamiseks andis niinimetatud riigikaitselise erandiga Vabariigi Valitsus 19. oktoobril ehk eelmisel neljapäeval korralduse ja korralduse andmiseks on läbi viidud haldusmenetlus. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ka eelnõude infosüsteemi kaudu. See oli enne seda, kui see vastu võeti. Kindlasti kohtumised kohalike elanike ja omavalitsustega jätkuvad. Aa, ja mis me veel neljapäeval otsustasime, on hüvitamise kord kohalikele omavalitsustele. Sellest on kohalikele omavalitsustele juba teada antud.  

Nii, neljas küsimus: "Kuidas ja mis ajal kavatseb valitsus hinnata mõju kohalikele omavalitsustele ja keskkonnale seoses harjutusväljaku laiendamisega?" Mõjude hindamisel keskkonnale laiemalt lähtutakse õigusaktides sätestatud nõuetest. Edasiste mõjude hindamise vajalikkuse ulatus on välja selgitatud Natura eelhindamise ja keskkonnaülevaate koostamise käigus. Selle keskkonnaülevaate tulemustest lähtuvalt on enne tegevuste elluviimist vajalikud järgnevad uuringud: kõigepealt militaarmüra ja vibratsiooni uuring, eeldatav valmimisaeg on 2023. aasta neljas kvartal; must-toonekure inventuur, 2023. aasta neljas kvartal; kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure inventuur 2024. aasta teise kvartali lõpuks; kanakulli inventuur; potentsiaalsete metsisemängude inventuur; arheoloogilise uuringu esimene etapp ühes looduslike pühapaikade uuringuga Nursipalu harjutusväljaku laienduse ala ulatuses ja uuring harjutusvälja laiendamise mõju kohta kinnisvara hindadele. Ja eelmise neljapäeva otsusega algatati ka Natura asjakohane mõju hindamine. 

Need mõjuhinnangud tehakse kõik avalikult kättesaadavaks. Pärast mõjuhinnangute selgumist määratakse keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduva mõju leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sealhulgas Natura võrgustiku alade kaitseks. Seda tehakse eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega. Võimalikud mõjud kohalikele omavalitsustele on kahesuunalised ja seotud ühelt poolt väljapoole harjutusvälja ulatuva häiringuga, teiselt poolt mõju kompenseerivate meetmetega. Mõju hindamise asjakohane ulatus selgub koostöös kohalike omavalitsustega edasiste tegevuste käigus. Kuna võimalikud meetmed sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks asuvad väljaspool harjutusvälja, saab mõjusid hinnata ja meetmeid kavandada paralleelselt muude tegevustega ja vajadusel ka harjutusvälja kasutamise ajal ümber vaadata. Aitäh!

16:28 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, proua peaminister! Teile on ka mitmeid küsimusi ning ma esimesena annan sõna heale kolleegile Enn Eesmaale. Palun!

16:28 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud peaminister, suur tänu seniste vastuste eest! Rahaga on paljusid probleeme võimalik leevendada. Kõiki [häiringuid] kaotada on raske. Huvi pakkus kahtlemata selle projektiga seotud kohalikele omavalitsustele 10 miljoni eraldamine. Mina sain aru, et Võrumaa sai kokku vist peaaegu kuus, aga seal olid veel teisedki. Kas teile on ka ette kantud, kuidas seda raha kavatsetakse kasutada? Need rahasummad kohaliku omavalitsuse jaoks on küllaltki olulised.

16:29 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Tõepoolest, need summad on küllaltki olulised. Kohalik omavalitsus on muidugi autonoomne seda raha kasutama, kuid see on mõeldud just erinevate häiringute, mis kohalikel elanikel on, leevendamise jaoks. Nii et jah, kohalikud omavalitsused saavad suuremat ja püsivat häiringutasu ja lisaks häiringutasule makstakse ühekordset investeeringutoetust Võru [vallale], Antsla vallale, Rõuge vallale ja Võru linnale, mis teatavasti on väljaspool seda harjutusala. Nii et seda kõike saab, aga põhimõtteliselt saavad kohalikud omavalitsused selle raha kasutuse üle ise otsustada. Ma loodan, et see läheb ikkagi selleks, milleks ta mõeldud on. 

16:30 Esimees Lauri Hussar

Ester Karuse, palun!

16:30 Ester Karuse

Aitäh! Kõigepealt ma tänan nende vastuste eest. Nagu ma oma sõnavõtus ka enne ütlesin, on Võrumaa inimesed endiselt mures. See on täiesti loomulik. Kahjuks see ei ole selline mure, mille korral riik paneb pakkumise lauale ja ongi asi ants. Minu kevadine info oli see, et [laiendus] puudutab 21 majaomanikku. Võib-olla on teil nüüd juba konkreetsem statistika olemas, need arvud, et mitut majaomanikku see laiendus konkreetselt puudutab ja kui palju lisandub ka maaomanikke juurde. Kas on juba teada, mitme inimesega on riik tänaseks kokkuleppele jõudnud, konkreetselt kokkuleppele, ja kui palju asju on veel nii-öelda õhus? 

16:31 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Tõepoolest, selle harjutusvälja [laiendus]ala piiri me oleme korrigeerinud. Selle tulemusena jääb tänase seisuga varasema 217 eraomandis oleva maaüksuse asemel 215 maaüksust, millest 22 on hoonestatud. Nende maaomanikega, kes on avaldanud soovi protsessiga oodata, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus läbirääkimised peatanud. 

Nüüd, maade omandamise hetkeseis. Kokkuleppele on jõutud 20 maaüksuse omandamises, mis on selle harjutus[välja] laiendusalas, ja nende maaüksuste koguväärtus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot. Ülejäänud kinnistute puhul on hindamised tehtud või töös või siis on nende omandamisega seotud tegevused ajutiselt peatatud, kui maaomanikud on pidanud vajalikuks või avaldanud soovi selle protsessiga oodata. See on praegune seis.

16:32 Esimees Lauri Hussar

 Kalle Grünthal, palun!

16:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nursipalu harjutusvälja kohta produtseeritakse kogu aeg sellist informatsiooni, et meil on vaja harjutada, me ei mahu ära sinna ja nii edasi. Aga teatavasti on olemas ka üks dokument. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kaitseminister Tsahkna sõlmis selle ja pärast Riigikogu kinnitas. Sisuliselt on Ameerikaga [sõlmitud] leping, et Eestisse tehakse sõjaväebaasid, kus kehtib eriolukord ja kus sealviibijatel on eriõigused. Täpsustatud on ka igasuguse posti ja kõikide saadetiste saatmise kord. Miks te ei räägi otse välja seda, et Nursipalu harjutusväljakule rajatakse tegelikult ka Ameerika sõjaväebaas?

16:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kaitseminister on Hanno Pevkur. Teiseks, ei, seda harjutusväljakut on vaja meile endale 2. jalaväebrigaadi jaoks, seda on vaja Kaitseliidule ja loomulikult on seda vaja ka liitlastele harjutamiseks. Aga ei, mingit Ameerika sõjaväebaasi sinna küll ei rajata.

16:33 Esimees Lauri Hussar

Anti Allas, palun!

16:33 Anti Allas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus seostub sellega, et Võrumaa omavalitsused on teinud ettepaneku Nursipalu-teemalise probleemkomisjoni moodustamiseks, kuna harjutusvälja rajamise kohta on tõesti väga palju küsimusi üleval, millest nii-öelda tavainimesel on võimatu aru saada. Need hirmud on üleval, see vastab tõele. Kas selle komisjoni [loomist] on jõudnud juba valitsus kaaluda? Mis on see seisukoht?

16:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, me ei ole mingit erikomisjoni [loomist] kaalunud. Kui kohalikel omavalitsustel on soov selline komisjon moodustada, et oleks mingi koht, kus neid teemasid arutada [nii, et] kõik on laua ümber, siis ma arvan, et seda saab kindlasti teha. Selle jaoks ei ole vaja valitsuse otsust, aga valitsus või Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus saab seal kindlasti olla [kaasatud]. Seda suhtlust pidevalt tehakse. Ja kuna neljapäeval me arutasime ja ka küsisime, et kui palju neid … See etteheide on ju olnud, et ei suhelda. Meile kinnitatakse, et suheldakse. Aga ma usun, et kui kohalikud omavalitsused näitavad üles initsiatiivi teha selline grupp, kus on kõik omavalitsused [kaasatud], seda kuidagi formaliseerida, siis kindlasti riik sellele kuidagi vastu ei ole.

16:35 Esimees Lauri Hussar

Tanel Kiik, palun!

16:35 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Oleme ausad, see Nursipalu harjutusala laiendamine on tekitanud päris palju pingeid ja pahameelt ühiskonnas, eriti kohapeal. Loomulikult on ka põhjuseid ja argumente selle kasuks. Ma ei arva, et valitsuskoalitsioon teeb seda pelgalt kohalike elanike kiusamiseks või kuidagimoodi kelleltki kodu äravõtmiseks. Aga ma küsin teilt nii. Teie valitsus kui seda protsessi juhtiv organ, kuidas te hindate – te küll peaministrina, mitte kaitseministrina, siin meie ees –, kas selles protsessis oleks saanud riik teha midagi paremini, rohkem läbi rääkida, rohkem hüvitist pakkuda? Mis on need õppetunnid Eesti riigi jaoks, et sarnaste protsesside puhul – ma kahjuks arvan, et varem või hiljem [midagi sellist] meil taas tuleb ette võtta – võib-olla teha midagi teisiti? Mida te täna teeksite selle tarkuse juures teisiti? Mis on teie sõnum Nursipalu elanikele, harjutusala lähedal elavatele inimestele, kes siiamaani on selle harjutusala rajamise vastu?

16:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ega me ei teeks seda, kui me ei peaks tegema. [Aga me teeme] just sellepärast, et julgeolekuolukord on erakordselt keeruline. Ma kindlasti soovitan teil lugeda ohuhinnangut, mis on tehtud avalikuks – nii palju, kui seda on võimalik avalikuks teha. Ohuhinnangus on öeldud, et Eesti jaoks on regionaalselt ja globaalselt tegemist halvima julgeolekuolukorraga aastakümnete jooksul. Siin on ka viited sellele, et tegelikult loogiline liikumistrajektoor või ründevektor võib tulla ülevalt poolt, kus meil on 1. jalaväebrigaad, või altpoolt, just teiselt poolt Peipsi järve, Pihkvast. Seetõttu on harjutusvälja arendamine just seal piirkonnas vajalik. 

Lisaks ka see, et lihtsalt võimalikult vähe inimesi riivata. Ma saan sellest absoluutselt aru, see ongi väga keeruline nendele inimestele, keda see otseselt puudutab. See on neile äärmiselt traagiline ja seda me püüame leevendada kompensatsioonimeetmetega. Nagu ma ütlesin, paljudega on juba kokkuleppele jõutud, et nad saavad võrdväärse elamise soetada väljaspool seda harjutusala. 

Alati saab öelda, et suhelda võiks rohkem. Minu arvates me alustasime just sellega, et enne kui me otsuseid tegime, me suhtlesime inimestega. Kuna sellel hetkel ei olnud vastuseid kõikidele küsimustele – ja kõikidele küsimustele endiselt vastuseid ei ole, sest osa uuringuid veel tehakse –, siis inimestel oli justkui tunne, et me ei vasta [küsimustele]. Aga me ei saanud siis veel vastata. Kas oleks olnud lihtsam, kui me oleksime teinud kabinetivaikuses otsuse ära ja siis öelnud, et nii on, ja oleks olnud võimelised vastama kõikidele küsimustele? Siis oleks teistpidi saanud jälle etteheite, et te pole absoluutselt kaasanud ega kuulanud. 

Kui te vaatate kogu harjutusväljaku rajamise protsessi, siis tegelikult see harjutusala piir on muutunud tänu sellele, et on inimestega suheldud [ja arutatud,] kuidas võimalikult vähe häiringuid põhjustada. Võtame kasvõi sellesama, et seal on see pühapaik, Jummallätte pühapaik. Selline ettepanek on esitatud, et seda säilitada, ja tõesti sellega arvestatakse ning planeeritakse tegevused niimoodi, et pühapaika ei mõjutataks. Ja nii edasi. Tegelikult on selle käigus tulnud välja palju asju. Aga loomulikult suhelda saab alati paremini.

16:39 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

16:39 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Võtan kolleeg Kiige sõnasabast kinni. Ta mainis, et varem või hiljem tuleb ilmselt jälle hakata selliseid protsesse läbi viima ühes või teises seoses. Sellega seonduvalt küsingi esiteks seda, kas teile on teada mingisugustki informatsiooni selle kohta, et see praegune laiendus siiski ei jää seal – sellest harjutusalast rääkides – viimaseks, et tegelikult on tegemist ikkagi etapilise laienemisega ja sellele laienemisele ettenähtavas tulevikus võib järgneda ka järgmine laienemine. 

Selle küsimusega seonduvalt oleks kena, kui te vastaksite ka küsimusele sellest, et … Siin on eriti tähtis see, eks ole, et kui on plaanis tulevane laienemine, siis sellest oleks kena inimestele teada anda. Praegu võib-olla inimesed ehitavad väljaspool praegust laiendust omale uusi kodusid, renoveerivad [neid], investeerivad ja pärast tuleb välja, et tegelikult nad peavad sellest kõigest loobuma. Kui selline asi on ette teada, siis seda tuleks öelda. 

Ja teine pool küsimusest on see, kuidas te tulete vastu nendele inimestele, kelle kodu ei jää laienduse territooriumile, aga keda see õudselt mõjutab siiski.

16:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ei ole teada, et tuleks järgmine laienemine. Praegu on ikkagi arvestatud nende piiridega ja nende võimetega, mis meil on ja mida me saame kasutada, ning harjutada selle harjutusväljaku [piires]. 

Ja need, kes jäävad sellest harjutusalast välja – ma lugesin ette need kohalikud omavalitsused –, saavad tegelikult kompensatsiooni selle jaoks, et neid häiringumõjusid leevendada. Ehk siis Võru vald, Antsla vald, Rõuge vald ja Võru linn, kes tegelikult on harjutusväljakust väljaspool, saavad lisaks toetusi, mida nad peaksid inimestele ka jagama. 

Ja on veel üks meede: investeeringutoetus majapidamistele. Selle sisu on majapidamise heli‑ ja vibratsioonihäiringu leevendamine ja täpsemad rakendamise tingimused on alles väljatöötamisel. Aga jah, [see on] põhimõtteliselt loomistasu, mida saavad kohalikud omavalitsused kogukonna elukvaliteedi parandamiseks. Lisaks häiringuhüvitis kohalikele omavalitsustele, mis sätestab püsivad maksmise alused, ja veel investeeringutoetus majapidamistele.

16:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Jaak Aab, palun! 

16:42 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Sellest protsessist on olnud palju juttu siin ja avalikkuses ka. Mulje jäi selline, et mindi kohale ja öeldi, et siia tuleb, ja küsiti arvamust, et kui palju te selle eest siis tahate. See protsess algas veidi valest otsast pihta. Nüüd siis tuleb välja, et võib-olla piire natukene muudeti, jah, vist isegi mahtu tehti vähemaks. Minu küsimus on, miks te ei kaalunud … See oli teada vist, selle harjutusväljaku enam-vähem suurus ja vajadus, eelmisel suvel. Jah, eriplaneeringu protsess on väga pikk ja vaevaline. Lõpuks tehti niisugune kiirem protsess, kui [objekt] on vajalik riigikaitse-eesmärkidel, julgeolekupoliitilistel eesmärkidel. Kui oleks teinud alguses selle seadusemuudatuse ja algatanud kiiresti planeeringu – seal on kõik etapid korralikult kirjas –, siis võib-olla see oleks mõjunud avalikkusele ja nendele inimestele ka kuidagi paremini või seaduspärasemalt, õiguspärasemalt.

16:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Alati saab väita, et alustati valest otsast. [Kui] oleks teinud teistpidi, nagu ma ütlesin, oleks täpselt samamoodi saanud ette heita. Alustati sealt, kuhu üldse on võimalik rajada nii, et kõige vähem mõjutataks inimesi. Kinnistud, kus inimesed reaalselt elavad – eelkõige lähtuti sellest ja [sellest], et tegelikult on juba harjutusväljak ja selle piire tuleb laiendada. Vaadates neid mahte, siis tegelikult need kokkuvõttes ei ole nii suured. 

Mis puudutab eriplaneeringut, siis meil ei ole lihtsalt nii palju aega. See on see [põhjus]. Kui te seda ohuhinnangut, mis on avalik, loete, siis te mõistate, et meil ei ole nii palju aega. Ega planeering iseenesest ei aita valmistuda kaitseks. Seda [saavutab] ikkagi sõjaliste harjutustega, et testida kaitsevõimet. 

Ja teate, mis ma ütlen teile. Need, kes on vastu, on igal juhul vastu, ükskõik kui korrektselt me seda asja lõpuni teeme. Kui see puudutab inimeste kodusid, siis see on igal juhul raske nendele inimestele, keda see puudutab. Ei [saavuta] mitte kuidagi mitte ühegi meetmega seda, et nad hea meelega nõustuksid. Ongi keeruline olukord, nagu ma olen siin korduvalt vastanud. Lätlased saavad laiendada oma harjutusväljakut, sest neil ei ela seal inimesi. Meil on tegelikult positiivne see, et meil elavad igal pool inimesed, meil ei ole regioonid tühjaks jooksnud. Aga see tähendab ka seda, et harjutusväljaku laiendamine paratamatult puudutab inimesi otseselt.

16:45 Esimees Lauri Hussar

Rain Epler, palun!

16:45 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Kui nüüd mõelda tagasi selle protsessi peale, mis algas vähemalt avalikkusega suhtlemise mõttes möödunud sügisel, siis näiteks mina ei saa küll nõus olla sellega, mis te just ütlesite, et alustati sealt, et kuhu üldse saab teha. Vähemasti meie kandi inimestele jäi mulje, et kõigepealt tuldi rääkima, et tuleb sinna, ja kui rahvas protestis, siis ilmus selline väga lihtne, ja vähemalt jäi mulje, et kiiresti valmistatud justkui analüüs, mis selle kohta oli tehtud. Ja ka täna ma pean ütlema, et kuigi ma elan seal väga lähedal, siis ega mul ka päris täpselt selge ei ole, mis see häiring olema saab ning kui tihti, kui palju ja kui kõva. Kas te tunnistate ka selle protsessi puhul, nagu te maksutõusude puhul ütlesite, et ei saanud rääkida nii, nagu asjad on, sest valimised olid ees ja see oleks valimistulemust negatiivselt mõjutanud?

16:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen sellest harjutusväljakust rääkinud kogu aeg täpselt samamoodi, käies Võrus ja Valgas inimestega kohtumas, täpselt samamoodi olen kogu aeg sellest rääkinud. 

Teile aga ma soovitan tutvuda harjutusväljaku kasutustingimustega, kust te saate väga paljudele küsimustele vastused. Nimelt, kõikidel tööpäevadel on lubatud teha laskeharjutusi, kasutada harjutusmoona ning heita käsigranaati hommikul kaheksast õhtul kaheksani. Laupäeval [võib] kella kuueni õhtul. Lõhke- ja demineerimistöid on lubatud teha tööpäevadel kuni kella seitsmeni õhtul. Pühapäeviti on mürarikka tegevuse tegemine keelatud, välja arvatud juhul, kui kohalik omavalitsus annab selleks loa. 1. maist kuni 31. augustini on keelatud kõrge müraga tegevused. Erandid [tuleb kokku leppida] kohaliku omavalitsusega. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, näiteks tuule kiirus teatud suunast, välditakse võimalusel eluhoonete lähedal õppealadel miinipildujate kasutamist. Keelatud on müra, valgusefektide, suitsu tekitavate vahendite kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 meetrit, eluhoonetele lähemal kui 800 meetrit. Seda harjutusala kasutuskorda on minu meelest vist 14 lehekülge. Sealt te saate oma küsimustele vastused.

16:48 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Hea kolleeg Varro Vooglaid! Meie arupärimiste menetlemise kord näeb ette, et iga Riigikogu liige saab esitada ühe küsimuse. Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Henn Põlluaas siiski viimasel hetkel. Hästi, Henn Põlluaas, palun!

16:48 Henn Põlluaas

Aitäh! Seoses liitlaste siinolekuga on juttu olnud, et Aegviidu või Jägala – või kuidas seda täpselt kutsutakse – polügoon on ka kitsaks jäänud, eriti kui me rasketehnikast räägime ja nendest harjutustest. Kui Nursipalu laiendus tuleb, kas see tagab kõik meie vajadused ja garanteerib [kaitsevõimekuse] või oleme millaski lähitulevikus või aastate pärast jälle sama küsimuse ees?

16:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, ka keskpolügoon on laskeharjutustega koormatud. See tõesti vastab tõele. Aga praegu mingeid täiendavaid plaane ei ole.

16:49 Esimees Lauri Hussar

Priit Sibul, palun!

16:49 Priit Sibul

Aitäh, istungi juhataja! Peaminister! Mul on küsimus selle ühekordse 10 miljoni euro [suuruse] toetuse kohta. Kuidas see loogika või arusaam kujunes nõnda, et Antsla ja Rõuge [saavad] 2 miljonit ja Võru linn ja vald 3 miljonit? Millest see tuleneb? Mingi hetk on olnud mure ka selle tulevikumudeli pärast, kuivõrd näiteks Rõugesse, kus territoorium võetakse selle harjutusväljaku alla, enam inimesi juurde tulla ei saa, aga toetama hakatakse rohkem neid kohti, kus inimesed elavad. Sinna ju ei ole võimalik kolida, kui esiteks on see müra palju lähemal ja teiseks ka osa sellest territooriumist võetakse ära.

16:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ausalt öeldes ei oska teile vastata, millise loogika järgi need numbrid on täpselt kujunenud. Ma tean, et seal kohalike omavalitsustega läbirääkimisi peeti, aga mina isiklikult neid läbirääkimisi ei pidanud, seetõttu ma jään teile vastuse võlgu. Aga veel kord ütlen, et üks on häiringuhüvitis ja teine on loomis[tasu], mida saavad need kohalikud omavalitsused. Ja lisaks kolmas on investeeringutoetus majapidamistele. Aga täpse nii-öelda valemi kohta ma jään teile hetkel vastuse võlgu.

16:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rain Epler, palun!

16:51 Rain Epler

Jaa, [küsimus on] otseselt istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kui kolleeg Põlluaas pani küsimuse sisse, siis teie kommentaarist võis [jääda] mulje, justkui oleks ta peaaegu hiljaks jäänud. Te kuidagi ütlesite, et viimasel hetkel. Selles valguses, kui sama loogikat jätkata, siis mulle tundub, et kolleeg Sibul pani oma küsimuse sisse, ületades igasuguseid piire. Kuna seda kollast raamatut on ka teie poolt siin üsna loominguliselt käsitletud, kas on oodata, et edaspidi peaks mingi aeg enne viimase küsimuse lõppemist enda küsimuse sisse panema, või on siiski lootust, et niikaua, kui protsess käib, saab rahulikult küsimusi esitada?

16:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid! Me ju eeldame, et kõik, kes soovivad oma küsimusi esitada, registreerivad end õigeaegselt. Kui proua peaminister oleks siit kõnetoolist lahkunud, siis oleks tõenäoliselt olnud kohatu teda tagasi kutsuda. Seetõttu selline õigeaegne reageerimine ja registreerimine küsimuseks on kindlasti põhjendatud. Aga kõik küsimused said vastused ja järgnevalt ma avan läbirääkimised. Head kolleegid, ma läbirääkimiste soove ei näe. Läbirääkimisi ei ava. Meie teise päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud. 


3. 16:52

Arupärimine perede toimetuleku kohta (nr 57)

16:52 Esimees Lauri Hussar

Meie kolmas päevakorrapunkt, arupärimisele nr 36 vastamine, lükkub edasi. Meie neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Aabi ja Aleksei Jevgrafovi 8. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine perede toimetuleku kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

16:52 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, antud arupärimine oli esitatud 8. mail, aga see ei ole siiamaani kaotanud oma aktuaalsust. Tahan rääkida perede toimetulekust ja küsida [selle kohta]. 

Peab tunnistama, et noored pered on meie riigi edasiviijad. Viimased aastad on meid tabanud nii mitmed kriisid, et selles valguses on olnud kõigil raske toime tulla. Näiteks Jüri Ratase valitsuse ajal toetati kriisides nii eraisikuid kui ka ettevõtteid, et inimesed ei kaotaks oma tööd. Tänane valitsuskoalitsioon kahjuks ei ole perede toimetulekule sugugi kaasa aidanud. 

Siinkohal ma räägin suurperede toetuste vähendamisest, mis varsti-varsti tabab suuri peresid, alates uuest aastast. Elukalliduse tõusu süvendab käibemaksutõus, seejärel plaanitakse kehtestada automaks ja ära kaotada tasuta ühistransport. Samal ajal soovitatakse noortele peredele kolida maale. Mulle tundub, et see ei ole üldse jätkusuutlik, seda enam, et meil on tõepoolest praegu sündimus [selle] sajandi rekordmadalal tasemel. Minu jaoks on natukene – võib öelda, isegi väga – arusaamatu, miks vähendatakse peretoetusi.

Probleem süveneb siis, kui peres kasvavad puudega lapsed. Kui tegemist on tervete lastega, siis neid on võimalik panna lasteaeda või kooli. Ka [nendega on] vahel keeruline, kui nad jäävad haigeks. Aga kui tegemist on puudega lastega, siis olukord muutub veelgi keerulisemaks, sellepärast et kahjuks tugiisikusüsteem meil ei ole eriti hästi arenenud ja peale seda, kui riigis lõppesid eurorahad, on kogu see koormus pandud kohalike omavalitsuste õlgadele ja nad ei saa sellega päris [hästi] hakkama. Niipalju kui ma tean, siis eriti need pered kogevad kõige suuremaid raskusi just toimetulekuga seoses. 

Mul on tõepoolest mitu küsimust. Esiteks, mida te soovitate nendele peredele, kes on juba teinud lähtuvalt kehtivatest peretoetustest oma pere eelarve ja arvestanud, et oleks õige hetk oma elamistingimusi parandada? Millised on tänase valitsuskoalitsiooni positiivsed panused sellesse, et pered jätkaksid kasvamist ning noored sooviksid oma perekonda luua? Ja kui võimalik, sooviks ka teie arvamust tugiisikuteenuse kohta. Kas riigil on plaanis kasvõi suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et nemad saaksid osutada seda teenust selles koguses, mis inimestele on vajalik? Ma tänan.

16:57 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

16:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Head arupärijad! Vastan küsimustele. 

"Mida Te soovitate nendele peredele, kes on teinud lähtuvalt uutest, täna kehtivatest peretoetustest oma pere-eelarve ja arvestanud, et just praegu on näiteks hetk oma elutingimusi parandada?" Riigi poolt anda signaal, et laste- või peretoetustega on mõistlik oma elutingimusi parandada, ei ole just kõige õigem, sellepärast et elamistingimuste parandamiseks on riik kehtestanud teised meetmed. Näiteks KredExist on võimalik taotleda eluasemelaenu käendust neil, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendusega on võimalik osta korter, elumaja, krunt või suvila. Krundi ostu eesmärk peab sellisel juhul olema elamu ehitamine ning suvila puhul suvila ümberehitus aastaringseks elamiseks. KredExi käendust kasutades on võimalik laenu saada 10%-lise omafinantseeringuga, lasterikka pere sihtrühma kuulumise korral on omafinantseering alates 5%. Omades vähemalt 10% ulatuses omafinantseeringut, puudub vajadus kasutada lisatagatist. 

Samuti pakume riigi poolt väikeelamute rekonstrueerimise toetust. Selle abil saab oma elamut rekonstrueerida. Toetuse eesmärk ja saavutatav tulemus on väikeelamute energiatõhusus ja parem sisekliima, energiakulude vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine, paranenud energiatõhususega eluruumid ja primaarenergia aastase tarbimise sääst. Samuti toetab riik korterelamute renoveerimist. See laen on suunatud neile ühistutele, kes on [taotlenud] pangast renoveerimislaenu ja nad on saanud taotlusele eitava vastuse või pakkumise, mille tingimused on ebamõistlikud. Selle laenu abil on võimalik rahastada renoveerimistöid ja kombineerida laenu KredExi pakutava rekonstrueerimistoetusega, et anda korterelamule tervislikult uus hingamine. Selliseid meetmeid on veel ning nendega on võimalik tutvuda KredExi ja EAS-i ühisasutuse koduleheküljel. 

Teine küsimus: "Kuidas saab olla kindel selles, et tänaseks värskelt vastu võetud seadused ei lähe kohe uue koalitsiooni tulekul muutmisele?" Esiteks, see koalitsioon on ametis neli aastat ja koalitsioonil on õigus viia ellu poliitikat, milles koalitsioon on kokku leppinud. Kavandatav regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega, arvestades muudatuste eesmärki, muudatustega seotud avalikku huvi, isikutele kavandatud kohanemisaega, mistõttu muudatustega saavutatav legitiimne kasu kaalub üles riivest tingitud kahju. See on mais ette valmistatud eelnõu, mis tänaseks on saanud seaduseks, mille president on välja kuulutanud ja milles mingit põhiseaduse riivet ei nähtud. 

Kolmas küsimus: "Millised on tänase valitsuskoalitsiooni positiivsed panused sellesse, et pered jätkaksid kasvamist ning noored sooviksid oma perekonda luua?" Kõigepealt peab rõhutama seda, et kogu maailmas on näiteid, et puudub kindel seos toetuste suuruse ja pere kasvu vahel. Uuringud näitavad, et pere kasvu mõjutavad teised tegurid, näiteks töö ja pereelu ühildamine ning partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes. Selleks me vaatame üle meetmed, et vähendada soolist palgalõhet. Oluline on parandada võimalusi töö ja pereelu ühildamiseks paindliku töökorralduse soodustamise, vanemapuhkusesüsteemi ja lastehoiu võimaluste pakkumise abil. Väikelastega emade ja isade tööhõive lõhe on jätkuvalt väga kõrge. 2023. aasta teise kvartali seisuga oli alla 3-aastaste lastega 25–49-aastastest naistest tööhõives 65,4%, sama vanade lastega meeste tööhõive määr oli 93,7%. Seega on oluline panustada võrdsema hoolduskoormuse jaotusesse. 

Pere kasvule aitavad kaasa turvalised peresuhted. Selleks võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise. Samuti peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist, perelepitust, tõenduspõhiste vägivallaennetuse programmide rakendamist. 

Pered kasvavad, kui suurendada naiste kindlust tuleviku suhtes. Riik saab seda kindlust pakkuda elatisabitoetuste tõstmise või harvikhaiguste [ravi] rahastamise abil. Kui me räägime Statistikaameti andmetest, siis nendest leibkondadest, mis koosnesid ühest täiskasvanust ja lapsest või lastest, olid 33,1% suhtelises vaesuses. Üksikvanemaga leibkondi oli 2022. aastal 19 400 ja need on kõikidest lastega leibkondadest 12,5%. Seega tõstsime elatisabi 100 eurolt 200-le, et toetada just neid peresid, kus üks vanem enda last või lapsi mingil põhjusel ei toeta. See annab naistele suurema kindluse, et mis iganes juhtub, nad saavad hakkama. Ja mis puudutab harvikhaigusi, siis 2024.–2027. aastatel eraldame 5 miljonit eurot harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi jätkamise toetamiseks. 

Väga oluline on olnud ka nendele vanematele, kes tulevad lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, et nad saaksid haigus- ja hoolduspäevade hüvitist vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. See muudatus puudutab 11 000 lapsevanemat, kellest 89% on emad. See muudatus on hetkel Riigikogus ja seotud riigieelarvega. 

Samuti on määrava tähtsusega majanduse üldine olukord ja töökoha stabiilsus. Selleks korrastame ka riigieelarvet, et vähendada eelarve puudujääki. Samuti majanduse jaoks viime läbi erinevaid rohereforme, et muuta Eesti majandust tugevamaks. Lisaks, mis on toonud kaasa ebakindlust igal pool maailmas, on üldine julgeolekuolukord. Seetõttu seisame Eesti julgeoleku eest ning tõstame riigikaitsekulud neljaks aastaks 3% tasemele SKP-st. 

Lisaks on olulised teenused. Näiteks me soodustame kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja kuni teise kooliastmega koolide pidamist ehk siis muudame kuni kuueklassiliste koolide rahastust. Mis puudutab hariduslike erivajadustega lapsi, siis vaatame üle nende õpikorralduse, tugiteenuste põhimõtted ja otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist. Nendele peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tagame tugiteenuse riikliku rahastuse. Lisaraha läheb ka erivajadustega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse. 

Nagu ma esimeses vastuses juba ütlesin, me oleme ka noorte perede jaoks välja töötanud eluaseme kättesaadavuse meetmeid. Panustame ka regionaalpoliitikasse rohkem, et soodustada maapiirkondade arengut, muutes need peredele atraktiivseks elukohaks. Kõik need meetmed on suunatud sündimust toetava keskkonna loomisele ja noorte perede heaolu parandamisele. Aitäh!

17:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt peaminister! On ka mõned küsimused. Tanel Kiik, palun!

17:05 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma arvan, et paljuski see jutt, mis te räägite, ei ole otseselt vale. Loomulikult on riigi meetmed, toetamaks lapsi ja peresid, laiemad kui pelgalt peretoetused. On erinevad teenused, on erinevad sihtrühmad, kes vajavad erinevat tuge, tihti ka erilist tähelepanu ja hoolt, kui me räägime erivajadustega lastest või ka harvikhaigustega lastest ja nende vanematest. 

Aga fakt on see, et teie juhitavad valitsused kõigepealt tõstsid lasterikka pere toetust ja siis mõned kuud hiljem seda langetasid. See on fakt, mida ei ole teil võimalik ümber lükata ühegi sõnavõtuga. Näiteks teadusarenduse või kõrghariduse leppe puhul peeti väga halvaks tooniks lubadustest taganemist, kuidas on võimalik nüüd hakata äkki seda protsenti vähendama. Seda teha ei tohi ja valitsus [teadusrahastuse puhul seda] ka ei teinud, mis, ma arvan, on õige. Millegipärast perede puhul, lasterikaste perede puhul, kehtisid teised standardid. Küsimus teile on lihtne. Kas te olete valmis vabandama nende perede ees, kelle peretoetusi teie valitsus vähendas?

17:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie valitsus tõstis peretoetusi. Kõigepealt käesoleva aasta alguses suurendati lapsetoetust esimese ja teise lapse puhul 60 eurolt 80 eurole ning üksikvanema lapse toetus on 80 eurot. Lisaks tegelikult kahekordistati lasterikka pere toetuse suuruseid: kolme kuni kuue lapse ja seitsme või enama lapse puhul on need toetused endiselt erakordselt suured, ka 2024. aastal: [kolme kuni kuue lapse puhul] 450 eurot ning seitsme ja rohkema lapsega pere puhul 650 eurot.  

Kui me vaatame kogu seda temaatikat, mis meil hetkel on seoses sellega, et me peame leidma täiendavaid sissetulekuallikaid riigile, siis me oleme sunnitud tõstma makse. Kui me vaatame viimast kuut, seitset aastat või isegi vist kaheksat aastat, siis makse ei ole tõstetud, aga samal ajal on märkimisväärselt tõusnud toetused. Näiteks, lastetoetus oli 2015. aastal 20 eurot, tänaseks on 80 eurot. Või võtame sellesama suurperede, lasterikka pere toetuse, seda tegelikult ei olnud veel viis aastat tagasi olemaski. Need on kõik toetused, mis on [tõusnud või] tulnud juurde. See on see, kuhu riigi raha läheb, mille tõttu me oleme sunnitud leidma täiendavaid sissetulekuallikaid ja tõstma makse, et seda kõike kinni maksta. 

Ma usun, et see praegune [olukord] annab kõigile valijatele selle teadmise, et kui keegi suure suuga lubab igasuguste toetuste tõstmist, siis valija küsib ka nõudlikult: "Aga kust see raha tuleb?" Meie läksime valimistele vastu, öeldes seda … Me olime ainukesed siin Riigikogus, olles teiega koos valitsuses, kes olid sellele vastu. Ma ise olen vastanud valitsuse pressikonverentsil, et lastetoetuste tõstmine või peretoetuste tõstmine nii palju toob kaasa selle, et me oleme sunnitud käibemaksu tõstma nii palju. Me ütlesime ka enne valimisi seda – see on meie programmis kõik sees –, et me muudame peretoetused õiglasemaks, sest need käivad meile üle jõu. Ja tõesti, need käivad üle jõu, need on heldemad kui enamikus Euroopa riikides. Ja sündimus, veel kord, ei ole kuidagi seotud selle rahaga, mida laste eest makstakse.

17:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andre Hanimägi, palun!

17:09 Andre Hanimägi

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! No vaadates valimiskampaaniat ja tänast hetke, siis võib öelda, et valija vist ei ole olnud ikkagi piisavalt nõudlik. See reaalsus on natuke teine. 

Aga minu küsimus. Seal [loetelus], mis te ette lugesite, on kindlasti väga palju õigeid asju. Kahjuks on ka hästi palju väikseid märgilisi asju, mis ausalt öeldes panevad kulmu kergitama, olgu see siis tulumaksusoodustus laste pealt või [midagi muud]. Lasterikkad pered täna on mures, et 100 000 eurot huvitegevuse toetust võetakse neilt ära. Ka automaksu puhul ütlevad suurpered ja on ka piisavalt lugusid olnud sellest, et kui on kaks või kolm lisaistet, siis on ju auto kohe raskem ja automaks suurem. Ehk siis minu küsimus on see, kas oleks mõistlik – mida teie arvate? – teha ikkagi mingisugused erandid, mis ei ole meeletult kallid, näiteks automaksu puhul arvestadagi suurperedega ja teha sellised väiksed, aga märgilised sammud nende suunas.

17:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen väga seda meelt, et me peame toetama neid, kes abi vajavad. Kõik ei vaja seda toetust. Tänaseks peaks olema kõigile selge, ka teile peaks olema selge see, et raha ei tule kuskilt seina seest ega välismaa onu käest. See tuleb maksumaksja taskust. Seetõttu peab toetama riik neid, kellel tõesti on raske, aga neid, kes saavad hakkama, riik oma maksumaksja rahaga toetama ei pea. Kui me anname toetust neile, kes saavad ise hakkama, saame me selle rahaga vähem aidata neid, kes päriselt abi vajavad. 

Ja ma tahan ära korrigeerida, et 100 000, millest te räägite, on katuseraha, ühe erakonna katuseraha. Jah, meie valitsus lõpetab katuserahade jagamise, sest see on ebaõiglane. Rahale, mida riik jagab, peavad olema võrdsed võimalused ligi pääseda kõikidel mittetulundusühingutel võrdsetel alustel. Seetõttu oleme seda süsteemi muutnud läbipaistvamaks.

17:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:12 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Repliigina ma tahtsin lihtsalt ära märkida, et tõepoolest, kui need pered, kes saavad peretoetusi, lähevad panka laenu küsima, siis kindlasti pank arvestab neid toetusi. Täiesti mõistlik on see, et inimesed arvestavad peretoetustega, kui soovivad pangast kodulaenu võtta. Aga ma tahtsin ikkagi küsida tugiisikuteenuse kohta, mis lõpetati riigi poolt, kuna lõppesid eurorahad. Ega ei ole plaanis ümber vaadata seda süsteemi ja suunata see raha võib-olla mitte täiel määral omavalitsustele, et nad saaksid paremini osutada sellist teenust?

17:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma pean abi paluma sotsiaalkaitseministrilt, sellepärast et ma nii detailselt ei ole tugiteenuse osutamisega kursis. Ma küsin temalt ja palun tal teile kirjalikult vastata.

17:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Aab, palun!

17:13 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Alati räägitakse selles võtmes, kuidas peresid aidata saab, et jah, üks asi on universaaltoetused, millest meil siin täna on juttu olnud, ja teine on teenused. Eks need teenused, mis puudutavad huviharidust, vaba aja veetmise võimalusi, aga ka tugiteenuseid, või see teema, mida me oleme ka valitsuses varem arutanud, et ühest uksest saaks laps või lapsevanem abi, tõenäoliselt nõuavad omavalitsuselt rohkem ressursse. Huvihariduse raha vähendati paar aastat tagasi, seda ei ole tagasi tõstetud. Sellega riik toetas omavalitsusi. Omavalitsused panevad suurema osa muidugi. Kas ei võiks vaadata [üle] teenused lastega perede võtmes? Tegelikult linnade-valdade liiduga käib läbirääkimisprotsess, et erinevad valdkonnad saaksid kokku leppida [erinevatel teemadel], olgu see siis kultuuriranits, huvihariduse raha või teenused, mis puudutavad tervist või HEV-lapsi.

17:14 Peaminister Kaja Kallas

Selles osas ma olen teiega nõus, et tõesti see, mida pered küsivad väga tihti, on just teenuste kättesaadavus: lasteaiakoht, lastehoiuteenused, muud teenused, mis pere elu muudavad lihtsamaks. Tugiteenuse kohta ma palun, et Sotsiaalministeerium vastaks eraldi, kuna see on niivõrd spetsiifiline. Aga mis puudutab hariduslike erivajadustega laste tugiteenuste põhimõtteid, siis sellega tegeleb HTM. 

Ma olen nõus ka sellega, mis te ütlete, et me peaksime vaatama seda tervikut üldiselt. Kuna me lähme eelarve revisjoni protsessi – esimesena lähevad Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja MKM –, ja me vaatame toetusi [ja mõtleme,] kuidas me suudame neid muuta ikkagi rohkem vajaduspõhiseks, siis saab ka kõik need teenused uuesti üle vaadata. Ma usun, et nad suhtlevad kindlasti ka kohalike omavalitsustega, et kuidas kõike paremini korraldada. Aga jah, siiamaani ma usun, et just kaugemates paikades näiteks huvihariduse korraldamisel on tuge rohkem vaja kui siin Tallinna linnas, kus kõik on käe-jala juures, ka peredele. Jah, tervikpilti peame vaatama.

17:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun! 

17:16 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mõtlesin küsida teie käest automaksuga seonduvalt seda, kas te seda maksuplaani välja mõeldes, paika pannes, kehtestades olete reaalselt kaalunud ka seda, et plaani peaks kohendama tulenevalt põhiseaduse § 28 lõikes 4 sätestatust, mille kohaselt lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Reaalsus on ju see, et lasterikka pere jaoks ei ole auto omamine põhimõtteliselt üldse valik, millest saaks loobuda, eriti kui elatakse maal, eks. Ühistransporti ei ole ja ilma autota hakkama saada pole võimalik. Sageli pole võimalik isegi ilma kahe autota hakkama saada, ma mõtlen enda peale. Kui ma tulen [ainsa] autoga linna, siis meil ei oleks võimalik maal elada, sest abikaasa ei saa lihtsalt lastele rongi peale vastu minna ja nad ära tuua ning me peaksime siis linna tagasi kolima. Nii pole võimalik elada. Olete te mõelnud selle peale, et kui on perekond, kes ei saa kaaluda väikese ja kerge auto [soetamist], siis neid ei peaks selle eest karistama selle maksuga?

17:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, automaksuarutelu käib, ja kui vist järgmisel nädalal see nii-öelda tagasisideperiood saab läbi, siis Rahandusministeerium kogub selle tagasiside kokku. On igasugust tagasisidet ja igasuguseid ettepanekuid tulnud. See on väga positiivne, et tegelikult arutatakse ja kaalutakse, kuidas neid asju muuta õiglasemaks. Kindlasti ma soovitan ka teil sinna oma panus [anda]. Ma praegu ei vasta teile, seepärast et see [maks] ei ole lukus. See tõesti ei ole lukus, aruteluringid käivad ja siis Rahandusministeerium teeb sellest mingi kontsentraadi. On juba tulnud välja asju, mis on võib-olla ebaloogilised ja lähevad muutmisele. 

Aga miks see automaks [lükkub] edasi ehk ei jõustu mitte 2024. aastal, vaid 2025. aastal, on selle pärast, et samal ajal on käimas liikuvusreform. Regionaalministeerium paneb liikuvusreformi kokku ja [minister] peaks tulema sellega, kui ma õigesti mäletan, veebruaris valitsusse. Selle mõte on just see, et kõik ühistranspordi osad omavahel ühendada, et inimesed saaksid ka reaalselt kasutada ühistransporti. Näiteks teie lapsed, kes tulevad rongiga, saavad rongi pealt minna bussi peale, mis viib neid koju. [Eesmärk on, et] ei oleks autostumist või auto kasutamist nii palju vaja. Need asjad peaksid minema käsikäes, et saaks ühe piletiga ühest kohast [teise], kogu see transpordiahel. Regionaalministeerium on saanud selle jaoks juurde töötajaid, kes puhtalt tegelevad sellega, et lahendada seda probleemi ja et sundautokasutamist vähendada.

17:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tõnis Lukas, palun!

17:19 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Lihtsalt üks huvitav asi. Ütlesite, et lastetoetuse tõus on sundinud teid tõstma ka käibemaksu. Täna avaldas kaitseminister Pevkur ühe artikli, kus ta nimetas käibemaksutõusu hoopis sõjamaksuks. Kummal on õigus?

17:19 Peaminister Kaja Kallas

Ei, ma ei öelnud seda. Ma lihtsalt tõin näitena selle, et kui see lastetoetuste või peretoetuste tõus oli, siis ma vastasin valitsuse pressikonverentsil küsimusele [niimoodi], et kas te saate aru, mida see endaga kaasa toob. Ja tol hetkel, mulle tundub, inimesed ei mõistnud, et nii suured summad peavad kuskilt tulema. Need tulevad maksumaksja taskust, mitte kusagilt mujalt. Ma ei mäleta, et oleksid rahvamassid protesteerinud selle vastu, sest teist poolt sellest võrrandist inimesed ei tahtnud sel hetkel kuulda. Ma ei ole öelnud, et [käibemaksutõus] on läinud [lastetoetuse tõusu], vaid ma olen öelnud seda, et me tegelikult olime sunnitud neid toetusi vähendama, sellepärast et see on väga suur [summa], mis nõuab täiendavat maksuraha.

17:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun! 

17:20 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teie valitsus tõstab [makse] ja kehtestab uusi makse, kokkuvõttes on 16 maksumuudatust tulemas, kõik suunaga ülespoole. Lisaks olete te peredelt, suurtelt peredelt, võtnud vähemaks peretoetust. Kas te selle küsimuse ja kõikide nende protsesside juures olete ka mõelnud seda, kuidas tegelikult pered selle kaasneva hinnatõusuga hakkama saavad? Kas te olete enda jaoks mõelnud välja, ma ei tea, kolm nippi, kuidas suurpered toime tulevad peale neid hinnatõuse ja maksumuudatusi? Kas oskate anda mingisuguseid praktilisi näpunäiteid või olete vähemalt enda jaoks ühe sellise suurpere elu silmade eest läbi lasknud? Mida nad teie arvates tegema hakkavad, et kasvanud kuludega ja vähenenud toetustega toime tulla?

17:21 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, tulumaksumuudatused ju tegelikult jätavad rohkem raha kätte kõikidele inimestele, kes teenivad vähem kui 8000 eurot kuus. See on reaalselt maksulangetus, mitte maksutõus, see tulumaksuküüru kaotamine. Aga me vaatame seda suurt pilti. On hea meel, et reaalne ostujõud on jälle tõusmas, kui me vaatame seda, kui palju on tõusnud palgad, kui palju on vähenenud inflatsioon. Ja kui me paneme sinna juurde veel 2025. aastal jõustuvad maksumuudatused, siis reaalne ostujõud inimestel käib ikkagi üle ja suureneb. Kui ma mäletan õigesti, see oli vist isegi 10% sellel aastal. Sellist ostujõukasvu ei ole viimastel aastatel olnud. 

Ma saan aru, et maalitakse hästi negatiivset pilti, aga see pilt ei ole sugugi nii negatiivne. Ma vastasin siin ka varem, et viimase kaheksa aasta jooksul ei ole ükski maks tõusnud, aga samal ajal on tõusnud märkimisväärselt toetused, pensionid ja palgad. See kõik on tegelikult kasvatanud survet riigieelarvele, mida me ka praegu lahendama peame. Ega ka mina ei taha neid makse tõsta. Ausalt, ei taha. Ma ei ole mingi enesepiitsutaja. Lihtsalt ei jää mitte midagi muud üle, kui öeldakse, et kokku hoida või kärpida toetusi ei ole võimalik, ei saa, ei olda nõus. Aga kuskilt peab see raha tulema ja see raha ei tule kuskilt mujalt kui maksumaksja taskust.

17:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tõenäoliselt arupärijate esindajana Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:23 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Jaa, tõepoolest sooviks paar lauset öelda, tuginedes sellele, mida oleme kõik kuulnud. Esiteks, ma tahaks ära märkida, et ma arvan, et keegi meist ei kuulnud enne Riigikogu valimisi valimiskampaania ajal, et Reformierakond kavatseb kuidagi vähendada suurperede toetusi. Ma arvan, et seda on väga oluline mainida, sellepärast et tegelikult tõeline kindlustunne peredes sünnib siis, kui inimesed teavad, mis neid [ees] ootab. Aga see, et peale valimisi ja koalitsiooni loomist hakati makse tõstma ja peretoetusi vähendama, ei teeninud kuidagi püstitatud eesmärki, et suurendada perede kindlustunnet.

Ma arvan, et kõiki neid probleeme, mis on seotud perede toimetulekuga, on vaja kompleksselt vaadata ja analüüsida. Ühelt poolt ma olen nõus, et ainult suured, kopsakad peretoetused ei sunni inimesi lapsi sünnitama. On vajalikud ka teised faktorid, nagu normaalsed suhted peres, hea majanduskeskkond, turvaline riik ja muud asjad. Aga [teiselt poolt] ma arvan, et praeguses olukorras, kus valitseb majanduskriis, määravad need peretoetused ikkagi päris palju. Vaatamata sellele, et tõepoolest on olemas KredExi võimalused, tõusid viimastel aastatel eluasemete hinnad nii järsku, et kahjuks mitte kõik pered ei saa endale lubada [seda, et] osta suurem ja mugavam korter või maja. 

Aga loodetavasti töötame üheskoos edasi. Minu lootus seisneb selles, et koalitsioon võtab arvesse ka opositsiooni ettepanekuid, sellepärast et kõiki neid ei tehtud ainult obstruktsiooni eesmärgiga. Paljud nendest tõepoolest aitaksid kaasa majanduse arengule ja perede heaolu parandamisele. Ma tänan.

17:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Suur aitäh, peaminister! Kohtume loodetavasti juba homme.


4. 17:26

Arupärimine valeliku poliitika kohta (nr 148)

17:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Tõnis Lukase 11. mail 2023 esitatud arupärimine valeliku poliitika kohta, arupärimine numbriga 148. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Tõnis Lukase.

17:27 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Sel aastal on tõepoolest välja kujunenud selline suurepärane žanr: arupärimistele vastamine poole aasta pärast või pool aastat hiljem. Eks me peame sellega siin kõik kuidagi harjuma.

Arupärimine on esitatud 11. mail ja see oli pisut aega peale uue koalitsiooni moodustamist, kui oli erinevate maksutõusude ja üldse igasuguste plaanidega välja tuldud. Loomulikult oli minu ja minu fraktsioonikaaslaste eesmärgiks panna koalitsiooni mõtlema, kas kogu seda maksukaskaadi on vaja, seda enam, et tegemist oli ju valeliku poliitikaga. Peaminister ise vastas ajakirjanike küsimustele, ütles, miks maksutõusudest ei räägitud enne, ja seda võib üle kanda ka igasugustele muudele asjadele, näiteks peretoetuste vähendamisele ja nii edasi. Enne valimisi ei räägitud sellepärast, et see ei oleks ju valimistulemustele hästi mõjunud. Praegu me oleme sellega juba harjunud, selle tundega, et kui valedega saadi võimule, siis mis seal ikka. Alguses, kui inimesed ahastasid, oli juttu võib-olla mõnest maksutõusust. Nüüd on kokku teada juba 24 maksu, lõivu ja muu koormise tõusu lähiaastatel. Pilt kujuneb, jah, niisuguseks, et kaua sa seda hunti hüüad, küla jookseb juba laiali. See ei ole enam uudis, et tegemist on valeliku poliitikaga.

Nüüd küsin käibemaksu kohta. Tõepoolest, kuna pool aastat on [mööda] läinud, võiksime me seda asja natukene nüansseeritumalt käsitleda, mitte ainult selle ühe küsimusena, mille me nii-öelda retoorilisemas laadis siin esitasime ja mille ma oma jutu lõpus üle kordan. See käibemaksu [tõus] on ju tegelikult vaesemate maksustamine. Proportsionaalselt läheb vaesematel leibkondadel, väiksema sissetulekuga inimestel tarbimisse käigult rohkem raha ja käibemaks ju seda tegevust maksustab. Nii et võib öelda jaa, et jõukamad ostavad kallimaid asju ja maksavad võib-olla mõne asja pealt käibemaksu rohkem, aga proportsioone [vaadates selgub, et] sissetuleku poolest lööb seegi maks – nagu mitmel muul puhul selle valitsuse poliitikas on – pigem ikkagi niigi vaesemaid elanikkonnagruppe. Ja see on sellise inflatsiooni olukorras tõepoolest inimestele lisakoormus. Miks seda tehakse? Miks tehakse vaeseks inimesi, kes niikuinii on vaesed? See on meie üldisem küsimus. Sest on selge, et nüüd, kui lisaks kogu sellele maksupoliitikale, tähendab, tegelikult paljuski initsieerituna maksupoliitikast hakkab ka tööpuudus suurenema, siis on vaesemad pered raskes olukorras.

Kas käibemaksu kogumine ikkagi läheb nii hästi, kui peaks, ütleme, kui see peaks lahendama eelarveprobleeme, nagu teie eesmärk on? Kas tegelikult see maks kogutakse kokku? Kuidas käibemaksu kokkukogumise tendentsid sellel aastal juba on? Ega te ometi ei näe seda, et käibemaksu hakkab selle tõttu, et koormus on raskemaks tehtud, hoopis vähem laekuma, kuna rahvas vaesub ja ostab vähem? Ja lõpuks: mis asi see käibemaks siis on? Peaminister ütles, et käibemaks on see, mille kohta ta hoiatas ette, et kui lastetoetusi tõstetakse, tuleb tõsta ka käibemaksu. Täna minister Pevkur nimetas seda hoopis sõjamaksuks. Nii et miks läheb valitsus niigi kõrge inflatsiooni olukorras käibemaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust tõstma? Aitäh!

17:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Juhatuse liikmena olen sunnitud ütlema väikese kommentaari selle märkuse kohta, just nagu pool aastat hiljem [vastamine] on saanud uueks žanriks. See on tingitud lihtsalt sellest, et kevadistungjärgul esitati 28 korda rohkem arupärimisi kui eelmises Riigikogu koosseisus istungjärgu kohta. On ilmselge, et neid ei ole võimalik menetleda, ja sellest ei ole lähtutud ka tähtaega kehtestades. Nii et see on paraku paratamatus. Riigikogu juhatus on teinud korduvalt ettepaneku nii-öelda obstruktsiooni korras esitatud arupärimised tagasi võtta, paraku seda tehtud ei ole, mistõttu me saame neid arutada esitamise järjekorras.

Palun arupärija küsimusele vastamiseks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva.

17:33 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Arupärimise küsimus on, et miks läheb valitsus nii kõrge inflatsiooni olukorras käibemaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust tõstma. Nüüd siin ettekandes tegelikult lisandus veel küsimusi, mis otseselt arupärimisega seotud ei ole või mida vähemalt ei ole arupärimises. Seotud võivad need olla, aga arupärimises neid ei ole. Vastan, et tegelikult enam ei saa rääkida kõrgest inflatsioonist. Inflatsioon on olnud juba kuid languses, aeglustunud, ja olnud viimastel kuudel euroala keskmisest madalam. Me näeme ka seda, et palga ostujõud pöördub veel sel aastal, tegelikult on juba pöördunud kasvule ehk ületab inflatsiooni. Inimeste ostujõud taastub ja tõuseb.

Nüüd mõned väited selle kohta, mis siin sissejuhatuses oli, et miks me inimesi justkui vaeseks maksustame. Ei, me ei maksusta vaeseks. Selgitan ka, miks olid olulised need käibemaksu muudatused, mille me enne suve otsustasime ja mis 2024. aasta algusest jõustuvad. Meie riigieelarve on suures defitsiidis. Aastaid on kohustusi peale võetud, aga maksukoormus on olnud tegelikult langustrendis. Kevadel me nägimegi, et nii jätkata ei saa, ja tegime need otsused 2024. aasta ja järgnevate aastate vaates.

Siin oli küsimus nii-öelda riigikaitsemaksu kohta. Jah, nii nagu me ütlesime, käibemaksu muudatused, aktsiisimuudatused, tulumaksu muudatused ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine katavad meie täiendavaid riigikaitsekulusid, mida me oleme sunnitud tõstma 3%‑le tulenevalt julgeolekuolukorrast. Täpselt seda näitas ka suvine majandusprognoos, kus olid need muudatused juba sees. Samuti oli seal sees kaitsekulude [tõus] 3%‑le. Majandusprognoos jäi põhimõtteliselt samale tasemele, kuigi majanduskeskkond oli jahenenud. Me oleme võtnud endale kaitsekulusid 1% SKP‑st juurde ja see raha ei tule riigieelarvesse kuskilt mujalt kui maksudest. 

Me oleme sunnitud neid [muudatusi] tegema. Käibemaks on üks selline laiapõhjaline maks, kuhu kõik inimesed vastavalt oma tarbimisele panustavad. Tegelikult panustavad sinna rikkamad rohkem kui väiksema sissetulekuga inimesed, sest rikkamad ka tarbivad rohkem ja kokkuvõttes maksavad käibemaksu rohkem. Aitäh!

17:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, austatud rahandusminister! On küsimused. Siim Pohlak, palun! 

17:36 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mõni nädal või kuu tagasi oli parlamendis eelnõu ja hääletati opositsiooni poolt esitatud poliitilise kultuuri parandamise [ettepaneku] üle. Reformierakonna ja Eesti 200 saadikutest vähemalt osa entusiastlikult toetas seda. Ma arvan, et see läheb selle valeliku poliitikaga hästi kokku. Kas on mingeid samme koalitsioonis ja valitsuses ka juba astutud, et seda eelnõu, mis koalitsiooni häälte abiga vastu võeti, ellu viima hakata, et poliitilist kultuuri parandada?

17:36 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma julgen öelda, et valitsuse poliitiline kultuur on väga hea, aga alati saame me seda paremaks teha ja loomulikult ka teeme.

17:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tõnis Lukas, palun! 

17:37 Tõnis Lukas

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olite väga optimistlik, et inimeste ostujõud tõuseb. Kuidas mõjub inimeste ostujõule üldiselt tööpuuduse tõus? See on ka paraku hakanud tõusma. Mul on niisugune tunne, et selline positiivne pilt, mis mõne näitaja puhul on selle aasta lõpus hakanud kujunema, muutub tühiseks, kui need maksutõusud tegelikult juba rakenduvad. Praegu need ju rakendunud ei ole. Kas te ei arva, et teie optimism on praegu tööpuuduse tõusu ja tulevase maksukoormuse tõusu tingimustes ülearune?

17:38 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma alustan sealt lõpust. Tegelikult Isamaa võiks kokku leppida. Minu meelest ka selle arupärimise sissejuhatuses oli [väide], et maksutõusud teevad juba täna kõiki vaeseks, ja seda me oleme ka enne kuulnud. Tegelikult ükski maksutõus tänaseks veel rakendunud ei ole. Seda te nüüd ütlesite ka ise, aga muidu Isamaa retoorikas ma kuulen pidevalt, et kõik need pöörased maksutõusud, mis on olnud, on kõik juba vaeseks teinud ja on meie majanduslanguses ka süüdi. Ei ole ükski maksutõus rakendunud.

Nüüd, majandusprognoos näitab seda ja reaalne elu on see, et jah, meil on täna majanduses keerulised olud. Need ei ole tingitud ainult Eestist ehk see pilt on palju laiem. Me oleme väike ja avatud majandus, sõltume palju oma naabritest. Rootsis-Soomes on majandusolukord kohati veel keerulisem kui meil, ehitussektoris on väga keerulised ajad ja sellest me ka sõltume. Majandusprognoos näitab nüüd, et olukord võiks tõesti paremaks minna, ja seda kinnitavad ka numbrid: inflatsioon on alla tulnud, inimeste palgad [liiguvad] tõusvas joones. Tööpuudus on mõnevõrra kasvanud, aga tegelikult on ka see suhteliselt väikeses kasvus võrreldes varasemate tõsiste majanduskriisidega, mis meil on olnud. Kuna inflatsioon on alla tulemas, siis jah, käibemaksu muudatused hindasid loomulikult mõnevõrra mõjutavad, arvame, et hinnanguliselt 1,4%, mis langeva inflatsiooni korral tegelikult mingit olulist mõju, me näeme, hindadele ei avalda.

17:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

17:39 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus, õigemini vastuses rääkisite sellest, kuidas jõukamad inimesed maksavad käibemaksu rohkem, kuna nad tarbivad rohkem. See on ju õige. Ainuke asi on selles, et madalamate sissetulekutega inimestel pole valikuvõimalusi. Nad peavad ära maksma oma [arved] ja sellega, mis järgi jääb, peavad hakkama kaupluses valima, milleks neil üldse võimalus on. See maksutõus on nende puhul palju kriitilisem ja keerulisem ja halvab nende igapäevaelu selgelt rohkem. Aga minu küsimus on teemal, mis puudutab käibemaksu. Kui te tulite esialgu käibemaksu [tõusu] ideega välja, siis [kavatsesite] selle ka majutusasutuste teenustel tõsta 9%-lt 22%-le. Hiljem arutelude käigus jõudsite uue maksumäära, 13%-ni. Kui palju seda maksu hakkab laekuma ja kas see on mõistlik määr, kuhu te jõudsite?

17:41 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Tõsi ta on, et majutus[asutuste] käibemaks tõuseb muudatustega 13%-le, aga seda 2025. aastast. Mis on maksu täpne mõju, seda numbrit mul hetkel siin kaasas ei ole, seda küsimust ei ole ka arupärimises. Oleks see küsimuses, oleks mul see number ka võtta. Aga kindlasti on sellel positiivne mõju eelarvele. Kuna turismil on läinud tegelikult viimase aasta jooksul erinevalt paljudest muudest sektoritest päris hästi, siis võib eeldada, et 2025. aastaks – kui see samas joones jätkub – on mõju seda positiivsem ka maksulaekumistele.

17:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärija enda. Tõnis Lukas, palun!

17:42 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister, hea Riigikogu liige ja väga austatud stenogramm! Jah, muidugi võib tuua igasuguseid optimistlikke näiteid praeguse aasta näitajatest, kuid pärast kõigi maksutõusude rakendumist inimeste ostujõud ei parane, vaid ostujõud võib olla languses. Vähemalt avalik sektor püüab palkade allasurumisega saavutada seda, et üldine palgatõus ei kompenseeriks elukalliduse tõusu täiel määral. Tööpuudus tõuseb, see on ka praegu küllaltki selge.

Ega ma ei saanudki väga hästi aru, mis asi see käibemaks meil siis on. Lõpuks selgus, et käibemaks ei ole üks ega teine, ei see sõjamaks, mis Hanno Pevkur täna ütles, ega see, mis peaminister ütles, et käibemaksu tuli tõsta sellepärast, et see on lastetoetuse tõusuga seotud. Äkki see on siis tulumaksuküüru kaotamise maks? Ka see on ju asi, mille vajadusest praeguses keerulises olukorras peale Reformierakonna keegi eriti aru ei saa. Selle kompenseerimiseks eelarves, sellest tekkiva eelarveaugu täitmiseks neid maksutõuse ju tehakse. Nii et paneme käibemaksule siis veel ühe ilusa nime: maksuküüru kaotamise maks.

Kuna minister oli hämmingus, et Isamaa räägib, et maksutõus teeb vaesemad veel vaesemaks, et see oleks nagu olevikus, et see on juba sündinud asi või sünnib praegu, siis ma võin valgustada, et eesti keeles on olevik ja tulevik koos. Kui Isamaa ütleb, et maksutõus teeb vaesemad veel vaesemaks, siis see ei tähenda, et me räägime ainult olevikust, vaid me räägime niimoodi ka tulevikust. Ja kui need maksud rakenduvad, kõik maksutõusud, siis see nii ka on. Järelikult on nii üldine ettevõtluskliima kui ka inimeste hakkamasaamine väga tugeva löögi all. Selle tõttu on Isamaa seni olnud nende maksutõusude kumuleerumise vastu, kui need kõik ühel ajal, sisuliselt paari aastaga inimestele selga laotakse. Aitäh!

17:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Kui enne lubasin väikese märkuse arupärijate aadressil, siis nüüd ütlen ka kaitseks ühe repliigi: iga arupärimist tuleb vaadata selles ajas, millal see esitati. Aga loomulikult, kui see on aegunud, siis sellisel juhul on võimalus see tagasi võtta.


5. 17:45

Arupärimine valeliku poliitika kohta (nr 225)

17:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise, kuuenda päevakorrapunkti juurde. Taas Riigikogu liikme Tõnis Lukase 11. mail 2023 esitatud täpselt sama peakirjaga arupärimine – valeliku poliitika kohta –, aga number on teine, 225. Loodame, et ka sisu on teine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tõnis Lukase.

17:45 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Lugupeetud Riigikogu liige lisaks juhatajale ja mulle! Väga austatud stenogramm! Tõepoolest, arupärimised on praegu opositsiooni võimalus arutleda mingitel teemadel, tuua esile argumente, laiendada pisut teemat. Ega neid võimalusi ju väga palju tegelikult ei olegi, kui niimoodi rahulikult mõtelda. Selles asjas on opositsiooni võimalused suhteliselt piiratud ja selline otsevestlus ministriga on igati teretulnud.

Jah, esitasime küll Isamaa fraktsiooni nimel mitmeid arupärimisi, millel on sarnane pealkiri, aga erinev sisu. Seda sisu ma teile siin ette kanda julgengi, aga jällegi natukene laiendatult, natukene nüansseeritumalt, kuna ligi pool aastat on mööda läinud ja lihtsalt on tarvis mõned värvid juurde panna.

Nüüd, konkreetselt tulumaksust me juba pisut rääkisime. Tulumaksuküürust on räägitud, küllalt palju ka sellest, et inimeste palgavaesust võib suurendada tulumaksu suurenemine. Tulumaks suureneb küll erinevalt käibemaksust – käibemaks järgmisel aastal, tulumaks ülejärgmisel aastal –, aga praegu keskendun juriidilise isiku tulumaksu [tõusule]. Ka seda tahtsime me opositsioonis ära hoida, sest tegelikult igasuguste maksude kumuleerumine tähendab, et see võib tuua ühiskonnas ja ettevõtluses ja seega maksude laekumises lõppkokkuvõttes hoopis teistsuguseid tagajärgi, kui valitsus oma eelarveaukude täitmise taotlustes arvab.

Ettevõtted on vägagi seotud oma töötajate hakkama saamisega, klientide hakkama saamisega. Ja selge on see, et kui on mitmesuguseid maksutõuse ja majanduskliima jahtub, siis satuvad ettevõtted raskesse seisu. Mida tehakse? Antud juhul meil on eesrindlik maksusüsteem. Juriidiliste isikute tulu, kui see pannakse ettevõtte kasvamisse ja investeeritakse siin kohapeal, on maksuvaba. Aga järgmisel aastal, kui kõik teavad, et tulumaks tõuseb ülejärgmisest aastast, tõenäoliselt suureneb dividendide väljavõtmine, sest selle pealt makstakse järgmisel aastal veel vähem maksu, kui makstakse ülejärgmisel aastal. See omakorda tähendab seda, et Eesti majandusse pandavad summad vähenevad ja suures osas ettevõtetes viiakse tulu riigist välja.

Nüüd, eraldi kingituse kavatseb riik teha pankadele, kellega on kokku lepitud, et nad võtavad oma dividendid või osa kasumit dividendidena välja järgmisel aastal, et saada järgmisel aastal eelarvesse hõlpu. Aga see summa, mis on prognoositud, 34 miljonit, on küll hulga väiksem, kui propagandaväljaannetes räägiti. Ja ka siin on küsimus, miks initsieeritakse pankade puhul dividendide väljavõtmine ja tulumaksu maksmine väiksema protsendi pealt, et nad maksaksid 2025. aastal vähem maksu. Lõppkokkuvõttes võib kujuneda olukord, kus maksutõusudest planeeritud summasid ei suudeta tegelikult eelarvesse koguda, laekub vähem, kui on planeeritud. See siis tuleb jälle millegi muu arvelt katta.

Nii et niisugused on küsimused. Aga üldiselt on küsimus, miks kõigi maksude tõstmisega üheaegselt tõstetakse ettevõtete maksukoormuse tõusu osana ka juriidilise isiku tulumaksu. Aitäh!

17:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, hea kolleeg! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks rahandusminister Mart Võrklaeva.

17:51 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jällegi, arupärimises on konkreetne küsimus: miks läheb valitsus olukorras, kus majandus on alles taastumas koroona- ja energiakriisist ning jätkuvalt languses, juriidilise isiku tulumaksu tõstmisega ettevõtete maksukoormust tõstma? Tänu Eestis kehtivale tulumaksusüsteemile maksavad ettevõtted tulumaksu alles kasumi jaotamisel. Tulu, mis jääb ettevõttesse, näiteks reservi, ei ole maksustatud. Usume, et Eesti on erinevatest kriisidest tulnud välja oluliselt kiiremini, kui prognoositud, just tänu sellele, et ettevõtete jaotamata kasumit ei ole maksustatud. Ettevõtted on saanud selle arvelt teha vajalikke kulutusi, investeeringuid ja just kriisi ajal on olnud neil see puhver. Jah, valitsus tõstab – õigemini Riigikogu on need otsused teinud – 2025. aastast ettevõtete tulumaksu 22%-le, aga seda jätkuvalt ainult siis, kui ettevõtete kasum välja võetakse. See on ettevõtja või ettevõtte vaba voli otsustada, kas ta seda teeb või mitte. Kui ettevõtted otsustavad kasumi ettevõttesse jätta, selle investeerida, hoida halbadeks päevadeks või teha midagi muud, siis nende maksukoormus ei tõuse.

Nüüd, mis puudutab pankasid või ettevõtjaid, kes otsustavad järgmisel aastal kasumi välja võtta. Jah, tulenevalt riigi keerulisest rahanduslikust olukorrast ja sellest, et pangad on intressidega rohkem kasumit teeninud, tõsi, nad on öelnud, et järgmisel aastal nad võtavad ka kasumit välja, ja sellest laekub täiendavat raha riigieelarvesse. See omakorda läheb riigieelarve kaudu majandusse või ettevõtete väljamaksete näol teistpidi Eesti riigi majandusse, kui omanikud või nende aktsionärid ehk ka omanikud seda kasutavad. Jällegi, natukene on küsitav, et Isamaa ühelt poolt ütleb, et riik on halb, ei suuna raha majandusse, teiselt poolt, kui seda tehakse või riigile rohkem makse tuleb, siis on see järjekordselt halb.

Nüüd, kas me suudame oma maksulaekumise prognoose täita? Jah, suudame. Kindlasti need maksumuudatused sellise mõjuga pole, et me neid täita ei suudaks. Veel kord, miks me neid maksumuudatusi teeme: põhjus on see, et riigi rahandus on keerulises olukorras, meil oli vaja tõsta kaitsekulutusi. See küsimus on siin läbi käinud, käis ka nüüd, et mis see käibemaks siis täpselt on, ka eelmises kõnes käis veel läbi. Me oleme teinud maksumuudatused ja need, mis on otsustatud, on suvises majandusprognoosis juba arvesse võetud. Lisaks on 3% kaitsekulusid. Nii nagu ma ütlesin, need maksumuudatused ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine on katnud ära meie kaitsekulude tõusu ja tegelikult eelarvet veel natukene parandanud olukorras, kus suveprognoosi järgi oli majandusprognoos natukene kehvem. Need summad lähevad meie riigikaitsekulude katmiseks, mis on paratamatus. 2027. aastal on lisaks 1% SKP-st kaitsekulusid, mida meil oli vaja tõsta. Üle 400 miljoni, tegelikult 500 miljonit kokku on see, mille me 2027. aastal kaitsekulude tõusu paneme. Seal on ka liitlaste vastuvõtu kulud.

Neid summasid tahaksime me loomulikult kasutada millekski muuks: Eesti majanduse, ma ei tea, õpetajate palga, eestikeelse hariduse, kõige selle jaoks. Aga meie julgeolekuolukord on selline, kus me näeme, et minimaalselt 3% peaksid kaitsekulud olema. See raha peab kuskilt tulema ja üksainukene koht, kust riigieelarvesse sisuliselt raha tuleb, on ikkagi maksud. Maksupakett ongi selle võrra laiem, et läbi käibemaksu panustavad eeskätt meie inimesed, on ettevõtete tulumaks, aktsiisid. Siin oli juttu maksuküürust. Tõesti, selle küüraka maksusüsteemi me kaotame 2025. aastast, samal ajal tõstame ka tulumaksu, kuid maksuküüru kaotus on piisavalt suure mõjuga ja jätab inimestele rohkem raha kätte. Tööjõumaksud langevad, inimesed saavad rohkem raha. Jällegi oli küsimus, et keerulisel ajal on inimestel täiendavaid vahendeid vaja. Vastus ongi, et maksuküür kaob, inimesed saavad rohkem raha. Õpetaja saab kuus üle 100 euro rohkem raha kätte, teda ei karistata maksuküüruga. Kunagi oli Isamaa suur idee, et vahemikus 1200–2100 eurot teenivaid inimesi täiendava maksuküüruga karistada, see [maksumäär] on täna 34,5%. Tõesti, need inimesed seda täiendavat maksuküüru ei vääri. Inimene saagu oma töö eest väärikat palka. 2027. aastal tõuseb siis üldine tulumaksuvabastus 700 eurole. Aitäh!

17:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, härra minister! On ka küsimusi. Tõnis Lukas, palun!

17:57 Tõnis Lukas

Jaa, härra minister, eks me teeme siin vastastikku komplimente. Isamaa suur idee oli maksuküüru tegemine – see ajab naerma. Noore mehena te võib-olla mõne aasta taguseid diskussioone, kelle suur idee see oli ja kes lihtsalt kaasa läks, ei peagi mäletama. Aga oli diskussioon pankade ajutisest maksustamisest, mitmed riigid tegid selle ära. Loomulikult oli pankadel sobiv pakkuda sellist kokkulepet, et nad annavad vabatahtlikult osa või viivad osa dividendidena välja ja maksavad kiiresti osa maksu ära. Aga ainult 34 miljonit – see oli küll üllatav – on järgmisel aastal seda planeeritud. Minu küsimus on selle kohta, et te ütlesite, et muidu viiakse [raha] majandusest välja, aga nüüd jääb see Eesti majandusse sellega, et dividendi eest tuleb maksta Eesti riigieelarvesse. Ega te ometi ei võrdsusta eelarvet ja majandust? Majandus on vist palju laiem.

17:58 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei võrdsusta. Ma ei saanud päris täpselt aru sellest küsimusest. Minu väide oli see, et kui need dividendid nüüd Eestis välja makstakse, siis saab riigieelarve maksulaekumist, ning need aktsionärid ja omanikud, kes selle raha Eestis välja maksavad, kasutavad seda erinevateks tegevusteks. Teisest küljest, kui nad kulutusi teevad, siis tuleb see majandusse. Pankade puhul see lisamaksutulu, mis täiendavast dividendi väljamaksmisest tuleb, on järgmisel aastal 80 miljonit. Ma ei tea, kust see 30 miljoni [väide] tuleb. See on mingi vale arusaam või informatsioon. Ja tõesti, maksuküür on minu teada küll Isamaa algatus. Tänan komplimendi eest, et noor mees, aga Partsu munade reklaami ma mäletan ja selle tulemusena maksuküür tuli. Seda meile tol ajal lubati.

17:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 


6. 17:59

Arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta (nr 188)

17:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Priit Sibula 11. mail 2023 esitatud arupärimine seadusloome läbipaistvuse kohta, arupärimine numbriga 188. Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Priit Sibula.

18:00 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetavad kolleegid! Hea minister! Tõesti, selline arupärimine sai esitatud ja on täna veel asja- ja ajakohasemgi kui siis, kui see sai üle antud. Nii et mõnikord asjad lähevad ajas ainult paremaks. Aga meenutan, mis vahepeal on juhtunud. Tulumaksu kohta on valitsus teinud ettepaneku ja koalitsiooni toetusel on see saanud heakskiidu, et tulumaks tõuseb 20%‑lt 22%‑le, ettevõtetel samamoodi. Panganduses, millest siin just räägiti, oli esialgu plaan tõsta avansiliste dividendide tulumaksumäär suurtele ettevõtetele 14%‑lt 22%‑le. Siis käis mingi arutelu, debatt ja jõuti arusaamisele, et õige määr on sootuks 18%, mis sai lõpuks seadusesse. Käibemaksu puhul on tehtud ettepanek ja seaduseks saanud idee, et see tõuseb 20%‑lt 22%‑le, sealhulgas [tõuseb käibemaks] ajakirjandusväljaannetel.

Mõni aeg tagasi langetasime Reformierakonna eest veetud valitsuse ja Reformierakonna rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse ettepaneku ja idee kohaselt meediateenuste ja ‑asutuste käibemaksu 9%-lt 5%-le. Kuivõrd me pole hakkama saanud suurte korporatsioonide maksustamisega Euroopas ja maailmas üldiselt ja reklaamiraha valgub Eestist välja ja meie omakeelset ajakirjandust on seetõttu järjest keerulisem luua ja hoida, oli idee [käibemaksu] vähendada. Nüüd siis sellesama valitsuse ja ministrite eestvedamisel otsustati, et see tuleb 5%-lt 9%-le tagasi tõsta, ja eriti keerulises kontekstis. Kuivõrd esialgu oli idee ka majutusasutuste käibemaks tõsta 9%-lt 22%-le, aga tohutu vastutegevuse ja ebamõistlikkuse tõttu oli vaja kehtestada uus määr, mistõttu oli tõenäoliselt vaja ka meediateenuste käibemaksu tõsta, siis jõuti arusaamisele, et majutusasutustel tõuseb see 13%-le. Siis on tõusnud veel kõiksugused riigilõivud ja muud maksud ja ei teagi, kas tunda rõõmu või kurbust. 

Nende maksu[muudatuste] probleem on olnud see – kuigi osa maksu[tõuse], nii nagu minister õige mitmel korral on viidanud, hakkab kehtima alles 2025. aastast –, et need oli vaja kiiremas korras läbi suruda. Siis räägiti sellest, mis on õige, et seadused peab [vastu võtma] pool aastat enne kehtima hakkamist, et ettevõtetel ja ühiskonnal oleks võimalik nendega hakkama saada ja oma elu ümber korraldada. Aga siiski oli vaja teha kiirkorras ja sellises kiirkorras, et enamuse nende eelnõude kooskõlastamiseks oli kas 48 või 72 tundi. Erinevad erialaliidud loomulikult ütlevad, et nad sisuliselt ei jõudnud isegi ise tegevjuhtidena neid mahukaid muudatusi läbi töötada, rääkimata sellest, et suhelda oma valdkonnas ettevõtjatega, kes oleks suutnud anda nii-öelda normaalse ja mõistuspärase tagasiside sellele, mida üks või teine maksumuudatus kaasa toob. Sellest tulenevalt on viimasel ajal üsna palju räägitud niinimetatud riigiriskist, mille all peetaksegi silmas seda etteaimamatust ja ettearvamatust, mis seaduste kiire loome tulemusena on tekkinud.

Sellest johtuvalt, kuigi tuleb tunnistada, et sissejuhatav sõnavõtt oli rohkem tagantjärele, on konkreetselt kaks küsimust. Milliseid samme kavatsetakse Rahandusministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? Ja teine küsimus: kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Tänan tähelepanu eest!

18:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, hea kolleeg! Väikese humoorika repliigina: mõni arupärimine vajabki aega küpsemiseks natukene rohkem. Aga nüüd palun arupärimisele vastama hea kolleegi Mart Võrklaeva.

18:05 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kaks küsimust siis: "Milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? Kas teie isiklikul hinnangul on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega?"

Seadusloomeprotsess on läbipaistev ja täiendavate sammude astumiseks ma vajadust ei näe. Eelnõud läbivad enne valitsusse ja Riigikokku jõudmist väljatöötamiskavatsuse protsessi – kui tegemist ei ole kiireloomuliste eelnõudega – ning kooskõlastusringi, kus huvigruppidel ja teistel on võimalik kaasa rääkida ja anda omad ettepanekud ja sisendid. Seda on neil võimalik teha ka siis, kui eelnõu on jõudnud Riigikokku. Ka kevadel oli olemas nii kooskõlastusring valitsuse poolt, ministeeriumi poolt kui ka Riigikogus ettenähtud kaasarääkimise ajad, sealhulgas kümme päeva muudatusettepanekuteks. Tõsi, kiireloomulistel [eelnõudel] võivad jääda need teinekord lühemaks, aga antud juhul, kevadel olid need maksuotsuste puhul Riigikogus kümme päeva. Ministeerium ootas mõnevõrra vähem, aga need siiski olid.

Nüüd, Isamaa tuleb rääkima uhketest sõnadest, mingist riigiriskist ja etteaimamatusest. Aga 2016. aastal võeti Riigikogus kiirkorras [vastu] üks eelnõu, millel polnud maksudega erilist pistmist, mille esimene lugemine oli läbitud hoopis teisel teemal, kaasamisring oli ka tehtud hoopis teisel teemal ja kus [tehti] muudatusettepanekutega, kui mälu ei peta, kuskil 11 muudatust: erinevad maksumuudatused, perehüvitiste muudatus ja nii edasi ja nii edasi. Ilma igasuguse kaasamiseta, seletuskirjagi ei jõutud teha, võeti need paari nädala jooksul vastu. Rääkida siin praegu midagi riigiriskist, justkui seadusandja tegevus ei oleks etteaimatav, on äärmiselt – kas on probleem halva mäluga või teadlik inimeste eksitamine. Seadusloome sellisel kujul, et isegi ei antud muudatusettepanekuteks aega, vaid liideti rida muudatusi pärast esimest lugemist, pärast muudatusettepanekute tähtaega eelnõu juurde, millel ei olnud nende muudatustega mitte mingit pistmist, ja siis võeti see Riigikogus kiirkorras vastu, no vot see on riigirisk. Aitäh!

18:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Küsimused. Priit Sibul, palun!

18:07 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te muretsete liiga palju Isamaa pärast. Taevas hoidku, mida ma teist mõtlen, kui ma pean silmas, et te hakkate kõige halvemast Isamaa tehtud asjast eeskuju võtma. Absoluutselt, ma tunnistan, et see ei olnud kõige mõistlikum tegu, aga sellest tulevikus eeskuju võtmine ja rääkimine, et see on mõistlik asi ja sellepärast me tegime nii, et Isamaa tegi ka ükskord ühe rumaluse, ei näita teid kõige paremast küljest.

Mul on siiski küsimus. Kas te tõesti peate mõistlikuks seda, mida teie eestvedamisel kevadsuvel tehti: neid 72-tunniseid kooskõlastusringe ja Riigikogu menetlusprotsesse, millele te viitasite ja mis olid kümme päeva, teatud puhkudel lühemad? Kas te arvate, et see oli kevadsuvel mõistlik talitamisviis?

18:08 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma kuulen esimest korda, et Isamaa ka ise tunnistab, et see, mida te 2016. aasta lõpus tegite, oli halb seadusloome praktika. Aga ei, meie ei lähtu sellest halvast praktikast. Mul ongi hirm selle pärast, mida Isamaa on teinud, ja selletõttu ma seda meelde tuletan. Me ei lähtunud sellest. Veel kord, ma selgitasin, et need on väga erinevad asjad. Tol hetkel Isamaa liitis Riigikogu menetluses olnud ja esimese lugemise läbinud eelnõule, millel oli muudatusettepanekute aeg möödas, enne teist lugemist 11 muudatusettepanekut – seletuskirja ei olnud, mõjuanalüüse ei olnud, kaasamist ei olnud, muudatusettepanekuid teha ei saanud – ja rullis need paari nädalaga siit saalist läbi. Midagi sellist ei ole tänane valitsus teinud.

Praegune valitsus võttis vastu maksumuudatused. Miks neid oli vaja teha? Olen juba selgitanud: selleks, et riigieelarvet 2024. aastast korda teha, selleks et katta kaitsekulusid, mis oli vaja tõsta 3%-le. Kaitsekulude tõusuga tõesti ei olnud aega oodata, sest me näeme, mis meil piiride taga toimub. Me peame neid kiiresti tõstma, sellepärast pidime tegema maksumuudatused. Sellegipoolest andis valitsus maksumuudatusteks [aega], ministeeriumi poolt ise saatsin maksueelnõud välja kooskõlastusringile: käibemaksu muudatused, tulumaksu muudatused, aktsiiside muudatused, etteaimatavad olemasolevad maksud. Tegime kooskõlastusringi, saime tagasisidet, jõudsime kohtuda erinevate ettevõtjatega. Siis esitasime need Riigikokku ja Riigikogus läbisime esimese lugemise. Meie nägime neid ühtse maksupaketina, opositsioon soovis eri eelnõusid, neli erinevat eelnõu. Kõiki arutasime esimesel lugemisel, kõigil oli kümme päeva muudatusettepanekuteks. Need esitati ära, vaatasime läbi. Siis arutasime neid teist korda veel siin saalis, kuna need pandi usaldushääletusele. Käisin siin mina, pidasime teist korda debatti ja alles siis võtsime vastu.

See, mida tegi Isamaa 2016, ja see, mida tegime meie, on täiesti erinevad [asjad]. Jumal hoidku selle eest, et meie hakkame nii halba halduspraktikat tegema, nagu tegite teie. Ei hakka, ei tee.

18:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Vaid väike repliik ja palve: ei pea võtma liiga karmilt seda, aga mul on nii arupärijatele kui ka ministrile palve rääkida rohkem olevikust ja tulevikust. Rohkem küsimusi ei ole, härra minister. Avan läbirääkimised. Läbirääkimissoovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


7. 18:11

Arupärimine automaksu kehtestamise kohta (nr 154)

18:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Priit Sibula 11. mail 2023 esitatud arupärimine automaksu kehtestamise kohta (nr 154). Palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Priit Sibula.

18:11 Priit Sibul

Suur tänu, auväärt eesistuja! Kolleegid! Lugupeetav minister! Kui eelmise [arupärimise] või eelmiste maksude kohta võis öelda, et kooskõlastusringid jäid lühikeseks ja võeti halba eeskuju kohast, kust ei oleks pidanud võtma, siis vot automaksus ei saa kedagi teist süüdistada, see au tuleb ikka täiesti enda peale võtta. Nüüd ma mõtlengi, kas opositsiooni poolt oli tark – ma mõtlen, et äkki me Isamaas jälle eksisime – sundida koalitsiooni ja Reformierakonda mõtlema, kas automaks on ikka mõistlik ja nii edasi. Ja mis nad välja mõtlesid? Et 120 miljoni asemel tuleks korjata riigieelarvesse 230 miljonit eurot ilma ühegi täiendava mõistuspärase otsuse ja põhjuseta. Nii et ongi täiesti dilemma: tundub, et sellele valitsusele ja rahandusministrile aja andmine ei ole mõistlik ega too paremaid tulemusi.

Ma vaatasin ka väljatöötamiskavatsust. Esialgu, kui ma seda lugesin, siis mõtlesin, et kõik need leheküljed juttu oleks võinud päädida rahulikult ühe lausega, et eelarvesse soovitakse täiendavalt 120 miljonit eurot. See oli täiesti õige ja asjakohane lause seal. Kuigi, nii nagu ma ütlesin, mina seda ei toeta. Seal aga hakati arutama ja oli külge poogitud või seletustesse lisatud autode vähendamine linnades. Ei olnud võimalik aru saada, kuidas see saavutatakse. Mulle tundub, et linnapea Kõlvart on seda teede remondiga rohkem saavutanud, kui ükski maks iial teha suudab. Võib-olla ongi mõistlik linnas, Tallinnas vähem autodega sõita, kui kannatab jala käia või kasutada ühistransporti. Aga nii nagu enne ka kolleeg Vooglaid ütles, maapiirkondades [ei saa autota hakkama]. Mina olen aru saanud, et meie huvi on, et Eestimaal elataks hajali, eriti oluline on see sealkandis, kus mina olen, ja veel rohkem lõuna pool. Meil on huvi, et piiri ääres elanikke elaks. Seal on üldiselt normaalset elu ilma isiklike sõiduvahenditeta, neid omamata keeruline korraldada.

Vaatasin, mida püütakse teha või mis on muutunud. Meie peres on ka kaks sõidukit. Panin siis need numbrid sinna sisse ja sain huvitavad tulemused. Esiteks, vanema sõiduki puhul, mida me kasutame, on nii nagu kõigil, 50 eurot aastas ja 300 eurot registreerimismaks. Aga suurem sõiduvahend, kuhu kogu pere sisse mahub, on kaalu poolest nii-öelda suurem auto. Selle eest tuleb tulevikus maksta 667 eurot ja 41 senti ja registreerimistasu oleks 12 eurot alla 9000. Tegemist ei ole suure džiibiga, tegemist on bussiga, kuhu minu pere peale mahub. Küsimus ei ole selles, kas mina hakkama saan. Mina saan ikka hakkama, aga küsimus on selles … Minu meelest ei peaks loomulikult üldse automaksu üle arutama, sest tegemist on ka praeguse seaduse kontekstis omandimaksuga, mis ei ole sellisel kujul mõistlik. Aga ikkagi, kui valitsus otsustab selle siiski rakendada ja kehtestada, siis tuleks vaadata veel erandeid ja võimalusi, sest maal on suuremad pered, kelle autod ei ole alati mitte kõige uuemad ja uhkemad, küll aga võivad seetõttu olla raskemad, et kogu pere sinna peale mahuks. Ja noh, ei ole mõistlik mitut autot pidada. Ma selles mõttes soovitaks küll veel sügavalt tööd teha selle eelnõuga.

Aga küsimused olid maikuus konkreetsed. Miks soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda? Kas olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele? Ja kolmas küsimus on see, milline kulu on konkreetselt Rahandusministeeriumil seoses automaksu kehtestamisega. Aitäh!

18:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, hea kolleeg! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks taas kord rahandusminister Mart Võrklaeva.

18:16 Rahandusminister Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Alustan esimesest küsimusest. "Miks Te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda?" Mootorsõidukimaks ei halvenda Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda, kuid mõjutab seda küll. Keskkonnamaksu kehtestamine, ilma et see mõju avaldaks, ei oleks maksu eesmärgiga kooskõlas. Meie eesmärk on tõesti autostumist vähendada, seda eeskätt linnades, soodustada säästvat liikuvust ja võtta kasutusele keskkonnasäästlikumad sõiduvahendid. Seega peab ka vastav maks ühiskonda sinnapoole suunama.

Küsimus on ettevõtete kohta. Üldisemalt suunab praegune maks selgelt keskkonnasõbralikke sõiduvahendeid kasutama. Kui võtta nullheitmega sõiduvahendid, näiteks ettevõtete kaubikud, siis nende registreerimistasu on 300 eurot – suhteliselt väike summa ettevõttele uue auto registreerimise tasuks – ning aastamaks 30 eurot. Paljud ettevõtted, kes soovivad oma kütuse- ja muid kulusid ning CO2-heitmeid kokku hoida ning väärtustavad keskkonda, on juba sellise sõidukipargi kasuks otsustanud. Linnapildis on mitmeid [selliseid sõidukeid] näha, nad kirjutavad ka ise, et sõidavad 100% elektriga, kasutavad keskkonnasäästlikku liikumist, ja hoiavad ilmselt sellega oma kulusid all. Säästlikumad sõiduvahendid, mille poole me ka mootorsõidukimaksuga soovime liikuda, vähendavad eeskätt ettevõtete vaates tegelikult juba täna nende kulusid. Aga ka eraisiku vaates: kui sul on väiksem, säästlikum sõiduvahend väiksema kütusekuluga, siis on see ka praegu väiksemate kuludega. Loomulikult teeb iga inimene ja iga ettevõte oma vajadustest ja harjumustest lähtuvalt oma valikud, millise sõiduki kasuks otsustada.

"Kas Te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele?" Ettevõtete vaates ma juba rääkisin positiivsest mõjust ja positiivsetest eeskujudest, kes on oma autoparki muutnud või seda tegemas. Positiivsetest mõjudest veel: mootorsõidukimaksu eesmärk on piirata autostumist, et ümbritsev keskkond oleks puhtam ja et meil kõigil oleks siin hea elada. Selle saavutame puhtamate sõidukitega, nügides ühiskonda säästvate liikumisviiside poole, olgu selleks ühistranspordiga, jalgsi või rattaga liikumine, aga sealhulgas on ka väiksemate heitmetega sõidukipark. Eesti autopark on Euroopa saastavamaid ja meie autostumine tegelikult kasvab. Automaks on Euroopa Liidus keskkonnamaks ja vahend selleks, et autostumist ja heitmeid vähendada.

Mootorsõidukimaks tõesti aitab ka meie riigieelarve puudujääki vähendada. Seda eelkõneleja justkui heitis oma küsimuses ette. Aga reaalne elu on see, et kui me soovime teha eelarves kulusid, siis peavad ka tulud kuskilt tulema. Ei saa nii, nagu siin eelkõneleja erakonna poolt armastatakse öelda, et maksame rohkem toetusi, alandame makse ja siis tuleb õnn meie õuele. Kahjuks kõigile toetustele, mida me tõstame, peab ka tulubaas järgi tulema, peavad maksud järgi tulema, sest riigieelarvesse tuleb raha maksudest. Samamoodi on meil vaja raha teedeehituseks, ühistranspordi käigus hoidmiseks ja arendamiseks. Kõike seda me peame maksudena kokku koguma. Mootorsõidukimaksul on kindlasti oluline mõju riigieelarvele. Lisaks keskkonnale on sel mõju riigieelarvele ja tänane seaduseelnõu prognoos on, et sealt võiks raha laekuda 230 miljonit.

Oluline positiivne mõju on ka see, et saame romudest lahti. Neid muudatusi on jällegi näha juba praegu, vanametalli kokkuostjad kinnitavad, et romusid tuuakse ära. Romud on meil suur probleem, meil on üle 200 000 romusõiduki, mida aktiivselt ei kasutata. Me näeme seda maapiirkonnas ringi sõites, näeme kortermajade parklates – nii visuaalne reostus kui ka otsene keskkonnamõju. Positiivne on seejuures, et täna tuli uudis, et romusõidukite hind kokkuostus on tõusnud. Kui sa autot enam ei kasuta, siis selle asemel, et hakata selle eest maksu maksma, tood kokkuostu ja saad veel paarsada eurot raha. Muidu see vedeleb looduses ja saastab seda. Ma arvan, et see on positiivne asi, millele mõelda.

Oleme loomulikult analüüsinud ka negatiivseid mõjusid. Need on mootorsõidukimaksu eelnõus kirjas. Sõiduautode omamine muutub kallimaks, aga see sõltub sellest, mis liiki sõiduvahend on. Keskkonnasõbralikum muutub suhteliselt vähe kallimaks, aga kui [auto] on tõesti suur ja saastav, siis selle pidamine muutub kallimaks. Teisalt on sellise auto pidamine ka juba täna kallim. Ma arvan, et positiivne mõju on see, et me tegelikult vaatame, millega me ringi sõidame, ja võib-olla teeme kokkuhoiu saavutamiseks säästlikumad valikud. Seda enam, et mootorsõidukimaks hakkab olema ainult mõni protsent kõikidest autokuludest. Liisingukulud, hooldused, rehvivahetused, kindlustused – kui auto on suur, võimas ja kallis, siis selle kulud on oluliselt suuremad ka ilma selle maksuta. Võib-olla tasubki vaadata vähe säästlikumat sõiduvahendit või selle peale mõelda ja arvutada.

Maks avaldab suuremat mõju väiksema sissetulekuga leibkondadele, aga selleks oleme jällegi [teinud] selge meetme. Kui eeldada, et inimene sõidab enda sissetulekule vastava sõiduvahendiga, siis on väiksema sissetulekuga inimesel vanem ehk odavam auto. Mootorsõidukimaks samamoodi vanusega langeb. Me anname endale aru, et kõik ei suuda endale kohe uut ja säästlikku autot osta, ja seega on võimalik vanema autoga edasi sõita, see lõpuni kasutada. Siis on mootorsõidukimaks madalam ehk see arvestab inimeste maksevõimet.

Ja puudega inimestele, kelle absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määr on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga kõrgem, tulevad [erisused]. Esiteks on erikohandatud sõidukid maksuvabastusega ja teiseks, Sotsiaalministeerium töötab välja sihitud toetused või toetuste muutused selle mõju leevendamiseks. Siin oli juttu ka lasterikastest peredest. Lasterikaste perede [aitamiseks] on tegelikult juba etteruttavalt samme tehtud. Lasterikkad pered saavad meil väga soliidseid peretoetusi, mis on ühed suurimad Euroopas. Nende suuremate kulude katteks riik juba maksab täiendavaid toetusi, ja võrdlemisi heldelt.

Kolmas küsimus: "Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine Teie valitsemisala?" Kui peetakse silmas aastamaksu kulu, siis praeguse eelnõu järgi peaks Rahandusministeerium oma tänase autopargi kohta maksma aastas ligi 5000 eurot, Maksu- ja Tolliamet 10 000 eurot. Statistikaametil sõidukeid ei ole. Valitsuses oleme andnud suunise, et kõik valitsemisalad – kuna meie soov on mootorsõidukimaksuga vähendada autode hulka ja ka riigisektoris eeskuju näidata – sõidukiparki vähendaks. See mõjutab ka selle kulusid. Aitäh!

18:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! On küsimused. Varro Vooglaid, palun!

18:25 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuulasin teie ettekannet ja olen varemgi kuulanud ja ka teie kolleegide sõnavõtte ja asju. Pidevalt käib sealt läbi üks ja sama retooriline element, milleks on see, et elektriautod on keskkonnasõbralikud. Kas te saate meile selgitada, millel selline veendumus baseerub, et need on keskkonnasõbralikumad? Tõsi, nende kasutamise ajal on CO2-heitmed väiksemad, sellepärast et … Ei hakka seletama, mispärast. Sellega võib ilmselt nõustuda. Aga kui me vaatame kogu produktsiooniahelat, tootmisahelat sealjuures, ja mitte ainult CO2-emissioonide mõttes, vaid ka näiteks seda, kui palju peab kaevandama liitiumi ja kõike, mida nende akude jaoks läheb tarvis, siis selle asjaga seonduvad ju väga-väga tõsised keskkonnakahjud. Ma just praegu lugesin The Guardianist näiteks, et kui 2050. aastaks tahetakse USA-s vahetada kõik autod elektriliste vastu, või suurem osa, siis peaks liitiumi kaevandama kolm korda rohkem, kui praegu kaevandatakse globaalselt kokku. See on ju meeletu keskkonnakahju. Palun selgitage oma nägemust.

18:26 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Nõustun teiega, et nii sisepõlemismootoriga sõidukil kui ka elektrisõidukil on keskkonnamõju. Seetõttu ei olegi elektrisõiduk mootorsõidukimaksust vabastatud. See maksuvalem lähtubki heitmekomponendist: mida rohkem on CO2-heitmeid, seda kõrgem on maks. Mõte ongi liikuda väiksemate heitmetega sõidukite poole. Hübriidid või elektriautod on kindlasti väiksemate heitmetega. Aga seal on ka massikomponent. Elektrisõidukid on mingi maani mõistetavalt suurema massiga, aga kui [lähevad] teatud piirist üle, kui seal on rohkem materjali kasutatud, siis on need jällegi kallimad. Kui see on väiksem, siis on mõju väiksem ja ka maks väiksem. Ma olen nõus, loomulikult on igal autol keskkonnamõju, ja seetõttu on need mõlemad maksustatud – heitmete järgi nii, et millel on vähem heitmeid, on väiksema maksuga.

18:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tõnis Lukas, palun!

18:27 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Lasterikastel peredel ongi suuremad kulud ja kõik need jagunevad pereliikmete vahel, seega igaühe peale kulutamiseks jääb vähem, kui ka isa ja ema teenivad. See on ju lihtne rehkendus. Võtate toetusi vähemaks ja panete peale tuhandetesse ulatuva automaksu – ühekordse ja siis ka aastati – ja ütlete, et nende elu läheb paremaks. See on muidugi naljanumber, vabandust! Aga see oli laiendus.

Küsin ma selle kohta, kas te nende variantide läbitöötamisel – kui te ütlete ka konkreetselt, et eesmärk on autostumist vähendada eeskätt linnades – olete kaalunud, millised on sellised maksumudelid, mis maksustaks linnades sõitmist rohkem kui maal [auto] kasutamist? Kas te olete? Praegu te ühtlustate, panete [maksu] ühtlaselt kõigile ja lööte maainimesi rohkem, aga kas te võib-olla suunaksite teraviku linnadele? Millised need mudelid on?

18:29 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Loomulikult on lasterikastel peredel suuremad kulud ja seetõttu me ju kohtlemegi lasterikkaid peresid ka toetuste vaates teistmoodi. Kolmanda lapse toetus on kõrgem, lasterikkal perel on täiendav toetus. Riik ongi juba lasterikastele peredele lisatuge andnud, tegi seda ka selle aasta alguses võrreldes varasemaga. Isegi pärast seda, kui me neid toetusi riigile jõukohasemaks teeme, on need jätkuvalt kõrgemad kui eelmisel aastal. Suurte peredega ja suurte perede vajadustega riik selgelt arvestab ja seetõttu ongi need toetused oluliselt suuremad kui ühe ja kahe lapsega peredele. Kui kahe lapsega pere puhul on see 160 eurot, siis kolme ja enama lapsega perele lisandub sinna kolmanda lapse eest 100 eurot ja lasterikka pere toetuse näol veel 450 eurot. Need summad on märkimisväärselt suuremad. Väitsite nüüd siin, et mootorsõidukimaks võtab tuhandeid eurosid ära – iga aasta, ma usun, ei osta ka lasterikas pere endale uut autot. Registreerimismaks on tõesti suurem, aga saab jälle valida, millist sõiduvahendit endale osta, millel on see maks suurem või väiksem. Aga aastamaks ei ole kindlasti tuhandeid eurosid ja sellega ei tasu ühtegi peret, ei väiksemat ega suuremat, selles mõttes hirmutada. Nii see ei ole.

Nüüd linnas ja maal autostumise vähendamisest. Tegelikult võibki öelda, et mootorsõidukimaksu, kui lähtuda põhimõttest, et saastaja maksab, peaks maksma rohkem see, kes rohkem sõidab. Teatavasti on maal inimestel ilmselt rohkem sundi sõita, see on ka arusaadav. Me ei ole vahet teinud: on sama auto, maal sõidab 100 kilomeetrit päevas, linnas sõidab 10 kilomeetrit päevas, aga maks on sama suur. Võiks pigem öelda, et linnainimene maksab rohkem, ja tegelikult nii ongi, et linnainimene saab kaaluda, kas tal on linnasõitude, igapäevasõitude jaoks tingimata autot vaja. Kas tal … Ei, see tegelikult ei ole üldse naljakas. See on reaalne elu. Osal inimestel ongi maal sundsõidud, aga linnas on võimalik valikuid teha: kasutada ühistransporti või samamoodi valida endale säästvam sõiduk. Inimesed teevadki oma valikuid ise, aga kui küsida, keda see [maks] soosib või keda see rohkem peaks motiveerima, siis see ongi niipidi, et linnainimene maksab oma kilomeetri kohta sama auto eest rohkem, eeldusel, et ta sõidab vähem kui maainimene.

18:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

18:32 Priit Sibul

Aitäh, juhataja! Võimas on see, mida te teete. Praegu ma saan aru, et te hoidsite ära Rahandusministeeriumis olnud idee kehtestada automaks kilomeetripõhiselt. Suur tänu teile selle eest, et säästsite Eesti rahvast kilomeetripõhisest automaksust! Te olete teinud suure töö, austatud rahandusminister, suur tänu teile selle eest! Esimesele küsimusele te vastasite, et automaks ei halvenda, aga mõjutab majandus‑ ja ettevõtluskeskkonda. Ma mõtlen, et kui see ei halvenda ja mõjutab, siis, ma saan aru, see parandab ettevõtlus‑ ja majanduskeskkonda. Kas ma sain õigesti aru?

18:32 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Selle repliigi kohta: jah, tõsi ta on, et mootorsõidukimaksu debatis on algusest peale käinud läbi ka [mõte], et see maks peakski olema läbisõidupõhine, lähtuma põhimõttest "saastaja maksab". Tõsi, ma olen sellele vastu seisnud. Ma tõesti ei arva, et me peaksime hakkama kilomeetripõhiselt autosid maksustama. Ma ei arva, et me peaksime hakkama neile sunniviisiliselt GPS-e panema. Aga tõsi, debatist on need arvamused läbi käinud. Aitäh teile heade sõnade ja tunnustuse eest selles osas!

Nüüd, mis puudutab mõju, siis jah, mõju on olemas ehk maks tuleb sõidukile juurde, selle võrra muutub see kallimaks. Kuid ma tõin näite ettevõtete põhjal, kes on juba otsustanud säästlikumate sõiduvahendite kasuks. Mõju võib olla nii [negatiivne], kui on sul saastavam sõiduvahend ja sa maksad selle eest rohkem, kui ka selles mõttes positiivne, et kui sa lähedki säästvama sõiduki peale üle, su ettevõttel on näiteks kilomeetreid palju, aga kütust ei pea enam sellises mahus tankima, siis kuna elektriga sõitmine on odavam, võib see tegelikult su püsikulusid hoopis vähendada. Konkreetselt ettevõtete puhul oleme me teinud selle valemi teadlikult nii, et kui valida endale säästlik sõidukipark, siis sõiduki hind on koos registreerimistasuga 300 eurot kõrgem, mis selle sõiduki hinnas on ikkagi suhteliselt marginaalne number, ja aastatasu on 30 eurot. Kindlasti, kui sa paned sinna kõrvale selle ja arvestad, kui palju sa kütuse pealt selle sõidukiga kokku hoiad, versus see, et sa hoiad alles või ostad endale sisepõlemismootoriga [auto] ja maksad kütusekulu suurtelt sõitudelt, siis on pigem sisepõlemismootoriga sõiduki kasutus kallim. Selline tulevikku vaatav otsus on rahakotile lõpuks hoopis soodne ja seda eeskätt ettevõtete puhul, aga ka eraisikul on võimalik seda sõltuvalt autovalikust läbi arvutada.

18:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

18:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie vastuseid küsimustele ja teie traditsiooniline lause oli see, et riigieelarves on auk, mida on vaja täita. Seda mantrat olete teie siin pidevalt korranud ja on kõik teised ministrid, kes on siin käinud, ja muidugi ka komisjonides öeldakse, et riigieelarves on auk. Minu küsimus on praegu väga lihtne, mille [vastust] te peaksite une pealt teadma. Kui suur on see auk praegu ja millal see auk täidetud saab, mis kuupäevaks?

18:35 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Kui nüüd küsida, milline on see auk praegu, siis viimase info kohaselt oli see 1% ja natukene peale SKP-st, mis on natukene alla 400 miljoni sellel aastal. Aasta lõpuks tõuseb see prognoosi järgi 3,3%-le SKP-st. Veel kevadprognoosi järgi oleks valitsussektori puudujääk 2027. aastal olnud 4,2% ja nüüd uue eelarvega näeme, et see läheb 2,9%-le, ja sinna hulka on juba [arvatud] suurenenud kaitsekulud, 3% kuni 2027. aastani. See näitabki, et me oleme tõstnud kaitsekulusid ja parandame ka positsiooni ja 2024. aasta eelarve selgelt positsiooni parandamise poole liigub.

Mis kuupäevaks saab riigieelarve tasakaalu? Seda kuupäeva mina teile täna öelda ei julge, sest see tee tuleb pikk ja vaevaline. Aga 2024. aasta eelarve selgelt näitab, et tänane valitsus on sinna suunda astuma hakanud. Loodame, et me saame Riigikogus selle eelarve kenasti vastu võetud, saame koos selle probleemi tõsidusest aru ja hakkame riigi rahandust korda tegema. Milleks see vajalik on? See ongi vajalik selleks, et riik suudaks oma kohustusi täita, olla valmis erinevateks kriisideks, ootamatusteks. Vaadates, mis meie naabruses toimub, me peame investeerima kaitsesse, me peame laiapindsesse riigikaitsesse investeerima. Me kunagi ei tea, millal me peame seda mahtu veel tõstma. Teatav puhver ja see, et on vahendeid olla rahaliselt sõltumatu, ma arvan, on ühele väikesele riigile ja tema tulevikule ülioluline.

18:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

18:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Ma pean kurbusega tõdema, et teil on natuke üleolev suhtumine, kui te vastate nendele küsimustele. Toon siin mõned näited: suur, võimas, kallis auto – automaks on väike protsent sellest, mis on muud kulud. Saate ju aru, et kogu Eesti rahvas ei sõida, ja valdavalt ei sõida, suurte, võimsate, kallite autodega, vaid see on väga väike grupp, kes neid kasutavad. Või see, et lasterikastel peredel on väga soliidsed toetused, ühed parimad Euroopas. See on selline huvitav, kuidagi halvustav suhtumine, unustades ära, missugune on olnud teie valitsuse ajal inflatsioon ja nii edasi. Aga millest ma aru ei saa, on see – te ütlesite, et Eesti autopark on juba praegu üks vanemaid Euroopas, mis vastab tõele –, kuidas teie automaksu kehtestamise mõte aitaks kaasa autopargi uuendamisele, eeldusel, et 20 aastat vanad autod saavad soodsama maksustamise. Minu loogika järgi inimesed hakkavad just neid rohkem tarbima.

18:38 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Väga vabandan, kui on jäänud üleoleva suhtumise [mulje]. Absoluutselt ei ole üleolevat suhtumist. See, mille ma tõin välja, et mootorsõidukimaks on väike protsent auto ülalpidamiskuludest, on asi, mida ma olen ise arvutanud ja paljud teised on soovitanud arvutada, eeskätt rahatarkuse eestvedajad. Lihtsalt [tasub] hinnata ära, võib-olla see on hea koht, kus kokku hoida ja valida endale säästlikum sõiduvahend. See on puhtalt iga inimese enda hinnata ja arvutada, aga tulemus võib teinekord ka ennast üllatada. See on pigem selline heatahtlik mõte või soovitus. Reaalselt, kui vaadata numbritele otsa, siis mootorsõidukimaks ongi mõni protsent suurtest üldkuludest, mida me igapäevaselt ei märkagi.

Et kõik Eesti inimesed ei sõida uhkete ja suurte autodega, nagu teie nimetasite, täpselt nii ongi. On neid, kes sõidavad suuremate, võimsamate autodega, kallimate autodega. See on nende valik ja seda ei saa neile otseselt ette heita, igaüks on oma valikutes vaba. Ja on need inimesed, kes sõidavad vanemate või odavamatega, sest nende sissetulekud lihtsalt muud ei võimalda. Jällegi, see on iga inimese valikukoht. Meie soov on suunata uuema auto kasutajaid ja tegelikult ka vanemate autode kasutajaid sinna, et valida säästlikum sõiduvahend, mis toob igakuiseid kulusid allapoole. Teisalt arvestamegi selgelt, et kõik inimesed ei saa endale hommepäev uut ja säästlikku autot osta. Ka see on täiesti mõistlik, et sõita oma vanema autoga selle eluea lõpuni, sest – juba on siin kõlanud – keskkonnamõju on tehtud, see auto on toodetud.

Selleks me olemegi toonud mootorsõidukimaksu [valemisse] vanusekomponendi ehk auto vananedes maks langeb, muutub ja on jõukohane inimesele, kelle sissetulekud on mõnevõrra väiksemad, kes on sunnitud sõitma vanema autoga. Kas see teeb meie autopargi vanemaks? Jah, mõnevõrra see seda muutust loomulikult mõjutab. Kui me paneksime kõigile ühe puuga, sama kõrge mootorsõidukimaksu, siis peaksid inimesed, kes ei jaksa endale uut autot osta, sellest kohe loobuma. Sisuliselt me maksustaks inimesed hobuse selga, aga seda me teha ei soovi. Selleks me olemegi toonud vanusekomponendiga sinna sisse sellise sotsiaalse mõõtme, et see maks langeb.

Teisalt, et vältida seda, et meie autopark ajas vananeb – jah, registreerimistasul on ka vanusekomponent –, võiks registreerimistasu suunata inimesi ikkagi sinna, et vana autot ei ole mõtet siia tuua, kui sa pead maksma selle eest sadu ja sadu eurosid registreerimistasu. Võib-olla see debatt, mis mootorsõidukimaksu [teemal] on tulnud, ja ka teie küsimus viitavad sellele, et registreerimistasul peaks vanusekomponenti vähendama ehk võtma vähemaks motivatsiooni siia vanemaid autosid tuua, küll aga seda edasi arvestama aastatasu puhul, et mitte teha maksu ülemäära suureks inimestele, kes seda maksta ei jõua.

Jällegi, ka suurperede hüvitiste osas ei ole minul mingit üleolekut. Need tasud on soliidsed, riik toetab lasterikkaid peresid ja seda näitavad arvud, et need on Euroopas ühed suurimad.

18:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

18:43 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Niipalju kui uuringud on näidanud, on Eesti rahvas väga üksmeelselt automaksu vastu. EKRE on selgelt automaksu vastu ja võitleme niipalju, kui võidelda annab. Ka teiste opositsioonierakondade seas peale EKRE toetab märkimisväärne enamus seda, et automaks ära jääks.

Aga ma tahaksin teada: kui ma vaatasin mõned nädalad tagasi "Esimest stuudiot", siis sealt jäi kõlama, et ka teie koalitsioonipartnerid, Eesti 200 täpsemalt, tegelikult tahaks automaksu veel arutada ja pole nii väga selle poolt. Ja mis oli kõige üllatavam, ka teie enda erakonnakaaslane, vanameister Ligi tegi vähemalt selliseid häälitsusi, mis jätsid kergelt mulje, et ta ei pruugi olla automaksu poolt. Kas te olete valmis oma plaanist taanduma, kui te ikkagi näete, et parlamendis ei ole tegelikult sellele rahvavaenulikule otsusele tuge? Kas te olete valmis sammu tagasi astuma ja otsima ikkagi teisi võimalusi riigieelarve täitmiseks?

18:44 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei, rahvavaenulikku ei ole siin midagi. Kui küsida, kellele maksud meeldivad, siis ütlen mina ka, et mulle ka maksud ei meeldi ja maksutõusud ei meeldi. Kes tahaks oma raha ära maksta? Aga kui me vaatame riigi seisukohast, siis riik toimib tänu maksudele ja me oleme kokku leppinud, et me teeme mingeid ühiseid tegevusi, ja see raha tuleb maksudest. Kas või needsamad kaitsekulud või siis seesama laiapindne riigikaitse või õpetajate palk või peretoetused – me tahame, et kõiki neid [palku ja toetusi] makstaks, me tahame kõiki neid teenuseid saada, aga kuskilt peab see raha tulema.

Tänaseks me oleme teinud aastaid otsuseid, millega erinevad toetused on tõusnud, tulumaksuvaba miinimum on tõusnud, pensionid on tõusnud, perehüvitised on tõusnud, kaitsekulusid oleme pidanud tõstma, me peame investeerima veel rohkem laiapindsesse riigikaitsesse, eestikeelsele haridusele üleminekuga oleme jõuliselt alustanud, mis on hädavajalik – see kõik nõuab raha ehk selleks on meil vaja ka maksutulusid. Üks vahend selleks on mootorsõidukimaks, millega me ühelt poolt soovime liikuda puhtama keskkonna poole ja teiselt poolt tuua riigieelarvesse täiendavaid vahendeid. 

Kui te küsite, kas me oleme valmis nüüd sellest loobuma, et otsida mingeid muid maksulahendusi, siis ma saan aru, et opositsioonile ei sobi ükski maks. Aga nii, et me tõstame toetusi, tõstame riigi kulutusi, aga samal ajal meie tulud sellele järgi ei tule – no nii ei ole meil lihtsalt võimalik riiki ülal pidada, et me võtame laenuraha ja maksame intressideks ka raha. Kui me poleks mitte midagi teinud, siis suve alguse prognoosi järgi oleks me maksnud ainuüksi 2027. aastal intresse üle 400 miljoni. Seda raha võiks kasutada ju kuidagi targemini Eesti inimeste jaoks.

18:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

18:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Selles kavandatavas automaksus on ka kaalukomponent, mis on ühtpidi mõistetav. Mida raskem on auto, seda rohkem see teid lõhub, seda rohkem teid tuleb taastada ja kulud tuleb katta. Aga Inglismaa Leedsi ülikooli hiljutine uurimus näitas, et elektriautod lõhuvad teid ja taristut kaks korda rohkem kui tavaautod ja põhjus on väga lihtne: need on oluliselt raskemad. Kui me vaatame teie kavandatud automaksu, siis vastupidi, elektriautod maksavad selle kaalukomponendi [järgi] oluliselt vähem, kuigi need lõhuvad teid märksa rohkem. Kus on siin loogika?

18:47 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Hea meelega vaataks ka seda uuringut, olen kuulnud, aga keegi seda seni leidnud ei ole, hea meelega vaatan. Loomulikult on kaalul mõju teedele ja seetõttu on kaalukomponent sinna toodud. Kui elektriauto on üle 2400 kilogrammi, siis iga kilo eest maks suureneb. Tõsi on ka see, et sisepõlemismootoriga [autol] ja elektriautol on vahe sisse tehtud, sellepärast et elektriautode akud on mõnevõrra raskemad, teisalt on nende CO2-heitmed madalamad. Aga massil on mõju ja selle eest maksavad maksu nii sisepõlemismootoriga sõidukite kui ka elektrisõidukite [omanikud].

Siin oli küsimus, et miks seda maksu vaja on. Kas või needsamad teed on meil kehvas olukorras, teed vajavad täiendavaid investeeringuid. Täna on need vahendid meil väga piiratud. Kindlasti, kui meil maksubaas kasvab, siis me saame investeerida rohkem teedesse, ühistransporti ja nii edasi. Ka selleks on riigil makse vaja.

18:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

18:48 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Kui ma kuulasin teie juttu selle maksu teemal, siis mu mõte läks üldse kevadistungjärgu peale ja selle peale, mida peaminister ütles, et eesti keelt tuleks elus hoida ja ka tähtsaks pidada, milles ma olen temaga kindlasti nõus. Kui ma kuulasin – roheline on uus ja säästlik, aga roheline on hoopis vana ja lõpuni kasutatud; või et maal ongi raskem ja automaks raskendab olukorda veel, aga linnas makstakse rohkem; vaja on riigieelarvesse raha ja samas on vaja rohepööret –, siis eriti huvitav oli see teie lause, kus te ütlesite, et suurtel peredel on küll raskem, aga sellepärast ongi tehtud preventiivne samm ja meil on suured peretoetused, mida te tegelikult ju olete vähendanud. Siis ma hakkasin mõtlema, et probleemi lahendamine algab tihti probleemi mõistmisest. Kas me oleme teid, Reformierakonda valesti mõistnud, kui te räägite sihitud maksudest ja sihitud toetustest? Kas te mõtletegi, et need on sihitud, et neil ei ole sihti?

18:49 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Absoluutselt on maksudel siht ja seda ma olen siin juba mitu korda rääkinud. Ma saan aru, et ka teie arusaam on see, et rohkem toetusi, vähem makse ja siis tuleb õnn meie õuele. Aga kust raha tuleb? Noh, sellega tegelegu Reformierakond või võtame laenu ja maksame intresse ka. Maksudel on siht: riik saab kulutusi teha, kui tal on tulusid, tulud tulevad maksudest. Kui me soovime rohkem kulutada igasuguste toetuste näol, investeeringute näol ja nii edasi, siis me peame ka makse tõstma. See on paratamatus. Jah, ma saan aru, et aastaid on õnnestunud lubada ka seda, et tõstame toetusi ja vähendame makse, aga see ei ole olnud korrektne, see ei ole olnud õige. On maalitud pilti, mis tegelikkusega kokku ei lähe.

18:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eelisõigus on arupärijal. Priit Sibul, palun!

18:50 Priit Sibul

Igaks juhuks lisaaega palun.

18:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lisaaega kolm minutit, palun!

18:50 Priit Sibul

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Isamaa plaanib automaksu tühistada, kui praegu ametis oleval valitsusel õnnestub see siiski vastu võtta ja neil varem täit aru pähe ei tule. Aga on mõned aspektid, mille peale veel mõelda enne, kui see eelnõu siia majja jõuab ja sellega tegeldakse, ning mis on siit tänasest diskussioonist ja ka varasemast läbi käinud.

Esiteks see, millele hea kolleeg Rain viitas, aga mida minu arust ka minister lõpuks – talle au andes – õigesti ütles: tegelikult siiski kõige keskkonnasõbralikum ja mõistlikum on autod lõpuni ära kasutada. See on igal juhul mõistlikum teistest sammudest, sest kuivõrd autod on tehtud ja sõitnud, siis nende välja vahetamine lihtsalt sellepärast, et ainult uuemat ja paremat saada, kindlasti keskkonnaeesmärki ei täida.

Teine asi, mille eest võib-olla … Tõesti, ma ei kujutanud seda ette, aga tuleb välja, et ma ebaõiglaselt pidasin Mart Võrklaeva inimeseks, kelle peas on kõige räigemad mõtted. Selgus, et tõesti on inimesi, kes on mõelnud automaksuga ka GPS-i või läbisõidupõhist maksustamist, mis suudeti ära hoida. Kõlab naljakalt, aga – ma ei tea – kui see peaks tõele vastama, siis see on igal juhul mõistlik.

Minister viitas, et tasub [mõelda auto väljavahetamisele]. Ma tõin enda näite, eks ju, et üks auto on suurem, et kogu pere peale mahuks. Siis räägiti sellest, et võiks selle väiksema ja ökonoomsema vastu vahetada. Mulle meenusid selle peale Nõukogude aja lõpus olnud reklaamid, kus käidi kaubamajas, kus oli maanteemuhk ja seal oli kaupa täis nii pagasnik kui ka katus. Inimesed räägivad legende, kuidas sapakasse on seitse inimest mahtunud või veel rohkem, kui kusagil käiakse, üksteist, ütlevad veel vanemad inimesed. Noh, see ju ei sobi politseile. Ma tõingi näite, et raske auto ei ole mitte sellepärast, et meeldivad suured ja rasked autod, vaid sellepärast, et sinna mahub [rohkem] peale. Bussidel on lihtsalt kahjuks suurem kaal, kuna nad on suuremad. Neist on väga keeruline [loobuda] nendel peredel, kes on soetanud need selleks, et kogu perega koos ringi liikuda. Neid ei ole võimalik niisama lihtsalt välja vahetada.

Teine [asi] on see, et mitmel puhul räägiti ka elektrisõidukitest. Minul käis sel suvel külas õige mitu inimest, kellel on elektriauto. Üks neist, kes suvel külla tuli, tegi ka nalja, küsis: "On sul, Sibul, ikkagi see börsipakett?" Ma ütlesin, et on. "No näed, praegu on elektri hind selline. Ma laadin oma auto ära, teinekord, kui Tallinnasse tuled, saad mulle kohvi välja teha, et ma su odavat elektrienergiat tarbisin." Sellepärast et mujal ei ole võimalik kiirlaadimist rakendada, taristut ei ole arendatud. Sa võid endale auto soetada, aga sa pead hakkama vaatama ka Eesti sees, kuhu sa täpselt sellega sõita saad, kui kaugele ja kas või kus sul on mõni tuttav või kus on avalik infra selleks välja arendatud. Tegelikkuses meil seda infrat mõistlikul kujul veel pole. Nagu ma ütlesin, tasub mõelda, kas või milline võimalus on teha ka lasterikastele [peredele] mööndus, sest need autod, mida nad soetavad, on suuremad ja raskemad ja mitte edevusest või millestki muust, vaid vajadusest lähtuvalt.

Ma lähen korra tagasi sellesse ajaloolisse hetke, mida minister õige mitmel korral mainis ja mis, ma arvan, ei tee au mitte kellelegi. Loomulikult ei olnud selles midagi seadusevastast. Kasutati ära seda võimalust ja auku, millest kindlasti ei peaks eeskuju võtma. Aga see on hetk, kus tõsteti ka lasterikaste perede toetust ja muudeti tulumaksusüsteemi veidi mõistuspärasemaks, kui enne seda oli olnud võimalik Reformierakonnaga kokku leppida. Isamaa algne idee, mis on kõige olulisem, oli tõsta tulumaksuvaba miinimum 2015. aastal kõigile inimestele 500 eurole. Aga Isamaa oli lihtsalt riigimehelik. Me saime aru, et riigieelarves päris neid võimalusi ei ole, ja siis seda süsteemi muundati selliselt, et madalamat palka teenivad inimesed said rohkem võitu ja mingist hetkest ei saanud. See oli kompromiss ja kokkulepe, mis tol hetkel koalitsioonis sõlmiti.

Seda soovitaksin ma samamoodi ka Reformierakonnale. Kui ei ole vahendeid ja võimalusi, siis ei ole mõtet rammida oma idee ja ettepanekuga vahendeid valimata, vaid tuleks kuulata partnereid, kui neil mõtteid on, või siis avalikkust. [Tuleks] see kas praegu ära jätta sellisel kujul või muundada seda jõukohasemaks, nii nagu tehakse mitmete teiste asjadega. Ei ole nii, et mingeid asju võib jõukohasemaks teha, aga vot omad asjad tuleb iga hinna eest läbi suruda sellisena, nagu need on.

Üks oluline aspekt: miks me oleme seda teinud? Meil on teatud asjade puhul tõesti küsimus prioriteetides. Isamaa jaoks on lasterikkus, pered, eesti keel – loomulikult ka eelarve kontekst – olnud olulised ja prioriteetsed. Küsimus on alati, mis on kõige tähtsam. Kui me vaatame näiteks möödunud nädalat, siis Kreeka kuulutas sündimuse languse rahvuslikuks ohuks. Nad prognoosivad, et nende rahva, kreeklaste rahvaarv kukub alla 10 miljoni. Meie vaatame möödunud aasta sajandi madalaimat sündimust – sel aastal on iga kuu meie sündimus olnud madalam kui eelmisel aastal, on ilmselge, et me teeme uue rekordi –, aga meil ei ole nagu mingit probleemi. Me ei räägi sellest, kuidas meil sünniks rohkem esimesi lapsi, kuidas toetada suurperesid, vaid püüame muuta nendes asjades mingeid asju jõukohasemaks.

Küsimus ongi loomulikult eelarve tasakaalus ja kui kellelgi jääb küsimus, et kus mida [teha], siis tõenäoliselt nendel hetkedel tulebki valida. Võib-olla me peame eelarvereeglite mõistlikumaks viimise seetõttu natuke edasi lükkama, et mitte välja surra, et meid oleks tulevikus rohkem, et üldse oleks keegi, kes maksutulu teeniks. Sellest lähtuvalt meie Isamaas otsuseid teeme. Tänan tähelepanu eest!

18:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur aitäh! Tõnis Lukas, palun!

18:57 Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Jah, lugupeetud minister, teid on see koalitsiooni algatatud maksude virvarr tõeliselt segadusse ajanud. Saastaja maksab – see on õilis printsiip, ainult et see ei puuduta automaksu. Saastaja-maksab-maks on meil juba olemas. See on kütuseaktsiis, vot see on saastaja-maksab-maks ja sellisena seda ka üldiselt vaadatakse. Kus on madalamad kütuseaktsiisid, seal on automaksud, ja kus on kõrgemad kütuseaktsiisid, on need madalamad. Meil seni üldse ei olnud. Aga rääkida, et printsiip "saastaja maksab" on siin peamine – järgmisel aastal tõuseb ka kütuseaktsiis. Saastaja maksab! Nii et tegelikult keevitatakse mõlemas suunas, ma saan aru, ühel põhimõttel – härra ministri väitel – seda maksu juurde. See ei ole võib-olla ühekorraga jõukohane. Nii et tehke selles maksuvirvarris väikene paus, mõelge läbi filosoofiliselt, mis millekski hea on. Aga saastaja-maksab-maks on meil juba olemas ja see ka tõuseb.

18:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Aitäh!


8. 18:59

Arupärimine automaksu kehtestamise kohta (340)

18:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Kalle Grünthali 13. mail 2023 esitatud arupärimine automaksu kehtestamise kohta, arupärimine numbriga 340. Meile jagatud ja heaks kiidetud päevakorras on ettekandjaks märgitud Riigikogu liige Ants Frosch, aga Riigikogu juhatus on aktsepteerinud ka seda, et kui ettekandjat ei ole kohal, aga kohal on keegi teine arupärijatest ja ta on valmis ettekandeks ja see on ka kokku lepitud või teised arupärijad on seda aktsepteerinud, siis [ta võib teha ettekande ise]. Me oleme seda lubanud. Kas härra Kalle Grünthal, kes on üks arupärijatest, on valmis esinema? Palun, Kalle Grünthal!

19:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jah, tõesti, lugupeetud Mart Võrklaevale on esitanud arupärimise kaks Riigikogu liiget, Ants Frosch ja mina. Küsimus puudutab seost automaksu kehtestamisega. Selle arupärimise kõige kesksem teema tegelikult on selle arupärimise teine punkt: "Kas Te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele?"

Nüüd ma hüppan oma ettekandes natukene kõrvale, aga seose ma toon mõne aja pärast välja. Teadaolevalt ulatub pikim kinnitatud snaipritabamus tänapäeval 3540 meetri peale ja selle sooritas Iraagis Kanada eriüksuse snaiper. Kuidas ta selle saavutas? Ta pidi arvestama erinevaid asjaolusid, kõigepealt sihtmärgi kaugust, tuule suunda, tuule kiirust, muid ilmastikuolusid, näiteks õhutemperatuuri, vihma, udu, nähtavust ja nii edasi, samuti kuuli lennutrajektoori langust. Kui me võtame aluseks sellesama 3,5‑kilomeetrise lasu, tuleb arvestada muuseas veel maakera kumerusega, nii naljakas kui see ka pole. Ja mis peamine, esmajärjekorras peab snaiper veenduma oma sihtmärgi õigsuses.

Kindlasti on inimesi, kes küsivad, aga mis see siia puutub. Vägagi puutub! Asi on selles, et automaksu kehtestamisel ei ole järgitud hea õigusloome eeskirja, mis sätestab, et peab olema olemas sellisel kujul, nagu praegu on esitatud, väljatöötamiskavatsuse kontseptsioon, peab olema tehtud mõjude analüüs. Ma tean, mida tuleb rääkima Mart Võrklaev. Ta ütleb, et eelnõu on kiireloomuline. Jaa, aga sinna ei ole märgitud, et see oleks põhjendatult kiireloomuline. See on puudujääk, mille tõttu ei ole seda automaksuseadust tegelikult võimalik üldse Riigikogus menetleda, sellepärast et rikutud on hea õigusloome eeskirja, mis on avaldatud Riigi Teatajas. 

Tuleme nüüd tagasi: mis seos on snaiprilasul ja sellelsamal väljatöötamiskavatsusel? Ma ütlen järgmist. Tegelikult, kui me jätame selle 3 kilomeetrit kõrvale ja toome sihtmärgi mitte küll päris 100 meetri peale, aga 200 meetri peale, avatud maastikul, siis ma olen veendunud, et ka seal peab arvestama selliseid tegureid. Siit tekib küsimus: kas te tabate sellisel moel sihtmärki? Ma arvan, et mitte. Ja sellisel juhul, kui teie lastud lask automaksu kehtestamise kujul läheb märgist mööda, siis te ei ole lihtsalt veendunud selles, et sihtmärk on olnud sellisel kujul õige. Vaat need on need probleemid. Natukene sihuke erandlik võrdlus, aga minu hinnangul ja Ants Froschi hinnangul äärmiselt oluline.

Nii et ootame lugupeetud rahandusministri Mart Võrklaeva selgitusi arupärimise kohta. Aitäh!

19:05 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 340. Palun!

19:05 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sisult on see tegelikult täpselt samade küsimustega arupärimine nagu eelmine. Ilmselt polnud aega küsimusi endal välja mõelda, oli kevadel lihtsam kopeerida ja kleepida. Aga vastan siis uuesti ära.

"Miks Te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda?" Vastasin ka, et mootorsõidukimaks ei halvenda Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda, kuid mõju on sellele küll. Eesmärk on autostumist vähendada, eeskätt linnades, soosida säästvat liikumist ja vähendada sõidukite keskkonnamõju. Loomulikult, kui see eesmärk on, siis see maks peab neid eesmärke täitma ehk ühiskonda selles suunas nügima. Kui on säästlik sõiduvahend, siis on maks madalam, või kui üldse otsustatakse, et ei soovita [autot], käiakse jalgsi või jalgrattaga või ühistranspordiga, näiteks linnas, siis seda maksu ei olegi. Toon siin näite ettevõtetest. Jällegi, see maksudisain on nii, et näiteks elektrikaubiku registreerimistasu on 300 eurot ja aastamaks 30 eurot. Paljud ettevõtted, täna on ka näha, on läinud säästlike sõiduvahendite peale üle. See hoiab nende kulusid kokku, näiteks kütusekulu, ja mootorsõidukimaks selgelt suunab sinna. Kui sul on säästlik auto, siis on sul ka kütusekulu hästi madal ehk kokkuvõttes võib see hoopis kulusid vähendada.

Nüüd: "Kas Te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele?" Jah, oleme. See on ka eelnõu seletuskirjas kirjas. Positiivsest ma alustaks: [eesmärk on] autostumist vähendada, tagada puhtam keskkond ja säästvamad ehk vähem saastavad sõiduvahendid ja loomulikult ka positiivne mõju riigieelarvele. Eesti autopark on üks saastavamaid ja automaksu või mootorsõidukimaksu mõte on – Euroopa Liidus on samamoodi keskkonnamaks – vähendada autostumist, vähendada heitmeid. See aitab katta riigieelarve suurt puudujääki ja [lahendada] romude problemaatikat ehk vähendab romusid. Üle 200 000 romu on meil maapiirkonnas, taludes, põldudel, metsa all. Samamoodi valmistab see linnas kortermajade parklates inimestele palju probleeme, pole parkimiskohta. Juba mootorsõidukimaksu debatt on viinud sinnani, kus neid autosid jääb tegelt vähemaks.

Nii-öelda negatiivse poole pealt muutub sõiduautode omamine kallimaks. Siis, kui see on saastavam ja võimsam, on see kallim, kui on säästlikum, siis soodsam. Ma tõin kas või nende elektrikaubikute näite, et võib-olla on neid juba täna kulude vaates soodsam omada. Ehk tuleb hoopis kokkuvõttes soodsam, kui sinna muud kulud kõrvale võtta. Maks avaldab mõju vähem kindlustatud leibkondadele ja selleks ongi toodud maksu juurde vanusekomponent ehk ajas, auto vanuse [kasvades] maks langeb. On selge, et kõik ei suuda endale kohe uut säästlikku sõiduvahendit osta. Samas on õige kasutada olemasolevat selle [eluea] lõpuni, kuna keskkonnamõju on selle tootmisega juba tekitatud. See tasu siis langeb ja 20-aastasel autol on 50 eurot. Mõju puuetega inimestele – jah, puuetega inimeste absoluutne vaesus ja ilmajäetuse määr on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem. Erikohandatud autod, sõidukid on maksuvabad. Ka Sotsiaalministeerium tegeleb sotsiaaltoetustega sihitult, et aidata abivajajaid täiendava toetuse tekitamise või olemasolevate muutmisega.

"Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine Teie valitsemisala?" Kui peetakse silmas aastamaksu kulu, siis Rahandusministeeriumil oleks see praeguse eelnõu kohaselt 5000 eurot, Maksu- ja Tolliametil 10 000 eurot. Oleme ka valitsusasutustele andnud ülesande sõidukikulusid vähendada ehk oma sõidukiparki koomale tõmmata.

Nüüd, siin oli juttu mingist snaiperist ja hea õigusloome eeskirjadest, millele justkui antud eelnõu ei vasta. Eelkõneleja tõi välja väljatöötamiskavatsuse ja analüüsi puudumise. Mootorsõidukimaksule on väljatöötamiskavatsus tehtud. Suvel oli see kooskõlastusringil, sai väga palju tagasisidet ja peab tunnistama, et selle tagasiside põhjal sai ka mitmeid muudatusi eelnõus tehtud. Väljatöötamiskavatsus on olemas, ka seal oli analüüsi pool, nüüd on eelnõus analüüsi poolt veel täiendatud, nii et ka see on kenasti olemas. Nüüd on eelnõu kolm nädalat kooskõlastusringil, mis saab selle nädala lõpus läbi. Jällegi kogume tagasisidet ja ettepanekuid ja ma arvan, et võtame neid arvesse ka. 

Näiteks võib tuua, et ma arvan, et tuleb muudatusi teha hübriidsõidukitega. Hübriidsõidukid on need, mis sõidavad sisepõlemismootori ja elektriga, mitte need, mis sõidavad korraga diisli ja bensiiniga, nagu eelkõneleja armastab [öelda]. Nendel päris hübriidsõidukitel peaks võib-olla massikomponendi üle vaatama. Kuna need on akude tõttu mõnevõrra raskemad, siis massikomponent võib-olla ei ole õige, kui see on 2000 kilogrammi juures nagu sisepõlemismootori puhul. [Peaks olema] kas elektriautoga sarnasel tasemel või kuskil seal vahel. Jällegi, see on tagasiside põhjal tulnud, seda me kindlasti arutame. Ma arvan, et selline avatud debatt uue maksu loomisel, nende teemade arutamisel on oluline. Kindlasti me peame hea õigusloome eeskirjast kinni. Need väited, et me seda ei tee, ei vasta tõele. Aitäh!

19:11 Aseesimees Jüri Ratas

Võib minna küsimuste juurde?

19:11 Rahandusminister Mart Võrklaev

Jah.

19:11 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

19:11 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin jälle selle kaalukomponendi kohta, et mida raskem, seda rohkem maksab. Te olete mingil kummalisel põhjusel pannud sinna automaksu auto täiskaalu. Me ju teame, et inimesed ei sõida nii, et auto oleks maast laeni midagi täis laaditud, et see nii oleks. Enamikul aegadel sugugi mitte. Auto tühikaalul ja täiskaalul võib olla vahe, ma ei tea, 500 kilost kuni 1000 kiloni ja te võtate selle täiega, mida tegelikult ei kasutata. Ma ei näe siin mingisugust loogikat, pigem on see liigkasuvõtmine ja õhu maksustamine. Miks ei ole auto kaalu arvestatud ikka auto tegeliku kaalu järgi ja maksustamist selle järgi?

19:12 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Tõsi, seal on võetud täismass. Eks see täismass ongi võetud selle järgi, mis võib auto kaal potentsiaalselt kõige rohkem olla, et siis jälle teistpidi oleks võimalikult võrdselt arvesse võetud mõju teele ja teekonstruktsioonile, kuna selle auto võimalik mass on nii suur. Kas võiks arutada, kas see võiks olla tühimass või täismass? Jah, seda tagasisidet on samamoodi tulnud selle eelnõu arutelu käigus. Kindlasti võib selle veel üle vaadata. Teisalt, ka see 2000 kilogrammi, 2400 on selline kokkuleppeline suurus võetud selle järgi, et kuhu poole nii-öelda … 2000 kilogrammist on umbes pooled autod oma täismassilt kergemad. Selles mõttes on seatud täismass ja selle järgi võrdlusena määr 2000 kilogrammi. Samuti selle järgi, et kui me võtame registrimassi, siis ilmselt peaks vaatama ka seda, kas see 2000 kilogrammi peaks olema võib-olla 1800 või midagi. Me oleme võtnud selle suuruse keskmise auto või mediaani järgi. Need on mõlemad omavahel teistpidi seotud. Üks kaalutlus on kindlasti see, et auto maksimaalne kaal on nii-öelda võrdsetel alustel võrreldav ehk sa valid selle järgi endale auto. Kas sa seda massi kasutad või mitte, on iseküsimus, aga see on võrreldav alus, mis on maksimaalne mõju teedele.

19:14 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te oma selgituses ütlesite praegu kaks põhjust. Üks on see, et täita riigieelarvet, jätame selle teema kõrvale, ja teie teine lause oli see, et vähendada autostumist. Ma usun, et enamus inimesi saab aru, et eesmärgiks on vähendada inimeste käsutuses olevaid liiklusvahendeid. Nii. Rääkisite ka sellest, et väljatöötamiskavatsus on olemas. Aga öelge mulle, kust ma leian mõjuanalüüsi selle kohta, mis siis juhtub, kui seoses automaksuga ei ole inimesed maapiirkondades võimelised enam tööl käima, sest rohkem tuleb peale maksta, kui sealt kasu saadakse.

19:15 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Analüüsid on nii väljatöötamiskavatsuse kui ka eelnõu juures. Et mootorsõidukimaks tooks kaasa selle, et inimestel ei ole võimalik liikuda või tööle minna, seda ei juhtu. Me oleme toonud mootorsõidukimaksu sisse vanusekomponendi. Kui [vaadata] autosid, millega sõidetakse, siis võib eeldada, et sõidetakse endale jõukohase autoga ning kui inimesel on madalam sissetulek, siis võib ta auto ilmselt olla ka mõnevõrra vanem, ja mootorsõidukimaks on tänu vanusekomponendile madalam. See on temale jõukohane. Näiteks, kui on 20 pluss aastat vana auto, siis see maks on 50 eurot. Kui me võtame näiteks 10-aastase auto, siis jällegi, vanusekomponent toob maksu alla. Küll aga, kuna aluseks on CO2-heide ja mass, tasub ka näiteks 10 või 15 aasta vanuse auto puhul igal juhul vaadata, kas on võib-olla mõistlikum osta mõnevõrra säästlikum kasutatud auto, mis vähendab seda maksu ja teisalt vähendab ka muid autoga seotud kulusid, näiteks kütusekulu. Aga loomulikult on see iga inimese enda kaalutleda, enda vaadata.

Ma arvan, et mootorsõidukimaks ja hindamine, kas praegune auto oleks võimalik vahetada säästlikuma, kas või kasutatud auto vastu, et hoida kokku kas või kütuse arvelt, on mõistlik kalkulatsioon, [mis tasub] läbi teha kõigil, kes mõtlevad, et võib-olla on võimalik sealt mõnevõrra kokku hoida.

19:15 Aseesimees Jüri Ratas

 Rene Kokk, palun!

19:17 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Eelmise samasisulise punkti juures te tõite välja sellise näitaja, et linnainimene sisuliselt maksab osaliselt kinni ka maainimese automaksu. Te tõite näite, et tema sõidab linnas 10 kilomeetrit ja maainimene samal ajal võib-olla 100 kilomeetrit. Kas automaksu väljatöötajad said ka sellest aru, et maal ongi nii, et poed on kaugemal, lapsi on vaja kooli viia, inimesed, kes tööl käivad, peavad sõitma, et seal ongi mitut autot vaja? Või oli teil arutelu, et äkki on valitsusel plaanitud mingi meede, kuidas KOV‑ide toetamise kaudu hakata piirkondades uuesti väikekoole avama, et tulla maal inimestele vastu, hakata võib-olla, ütleme siis, nii lasteaedasid, koole kui ka poode uuesti väikeasulates avama, et maainimestele tehtavat kahju kuidagigi [hüvitada, olukorda] võrdsustada. Kusjuures tegelikult inimene maksab selle kütuseaktsiisi kaudu nagunii kinni.

19:18 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Loomulikult me saime sellest aru ja ma enne ju ka selgitasin, et maainimesel võibki olla rohkem sundsõite ja selleks ongi mootorsõidukimaks ühetaoline, see ei sõltu kilomeetrite arvust. Kuigi kui võtta see põhimõte "saastaja maksab", siis mida rohkem sa sõidad, seda rohkem on sama autoga CO2 ja siis justkui võiks maks olla kõrgem. Sealt tulebki see vahe, et maainimesel on sama auto puhul, sõites oluliselt rohkem kilomeetreid, see maks täpselt sama suur kui linnainimesel, kes sõidab näiteks oluliselt vähem. Aga linnainimesel on ka täiendavaid alternatiive, mille kasuks otsustada, kui ta ei soovi seda maksu sellisel määral maksta, kas siis säästlikum auto või muud liikumisviisid. Nii see ongi, et tegelikult linnainimene sama auto eest – kui nüüd võtta, et ta sõidab vähem kilomeetreid – maksab ju rohkem kui maainimene. Ehk me oleme maainimese sundsõite ja neid vahemaid ja kõike juba niivõrd kui võimalik arvesse võtnud ja saame täiesti aru, et maaelu on teistmoodi kui linnas. Olen ka ise [maal] elanud ja tean, mida see tähendab, noorena käisin jalgsi kilomeetrite kaugusel koolis ja nii edasi.

Ja väikekoolide kohta – jah, valitsusel on väikekoolide toetamiseks olemas meede. Me oleme näinud ette aastas 3 miljonit eurot täiendavat raha väikekoolide toetuseks olukorras, kus väikekool on 30 lapsega kool. Kui [õpilaste arv] on 30 ümber, kõigub mõnevõrra üles‑ või allapoole ja see on elujõuline maakool, siis riik aitab seda täiendavalt toetusega ülal pidada.

19:20 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:20 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! On ilusti näha, et maksuküüru [kaotamine] – mida Reformierakond nimetab maksuküüruks – teeb soodsamad võimalused ja jätab rohkem raha kätte rikastele inimestele. [Nemad on] need, kes rohkem raha saavad. Nüüd, teie automaksuplaan on täpselt samasugune: rikkamad inimesed saavad soodustust, need, kes jõuavad kalleid autosid osta, ja vaesemad inimesed on jälle halvemas olukorras. Te peaksite teadma, et valitsus peab mõtlema kõikidele oma [riigi] elanikele. Seletage mulle ära, mida te olete teinud vaesemate inimeste heaks.

19:21 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma ei saa ikka üldse aru, kuidas me nüüd järsku teeme rikkamatele inimestele mootorsõidukimaksuga soodustusi, nagu teie just praegu väitsite. Autod, mis on suuremad, saastavamad, seetõttu eeldatavalt ka kallimad, maksavad rohkem mootorsõidukimaksu. Ma nüüd kuulsin, et te hüüdsite: "Elektriautod!" Kallimad elektriautod, mille mass on üle 2400 kilogrammi ehk mis on suuremad ja võib öelda, et mõnel juhul ka luksuslikumad, maksavad samamoodi mootorsõidukimaksu rohkem. Selline on see valem. Kui sul on suuremad heitmed, kui sul on raskem auto, siis tihtipeale on selle auto hind tegelikult kõrgem ehk võib eeldada, et sellega sõidab inimene, kellel on suurem maksevõime. Tegelikult on maks siis kõrgem ja see lähtubki sellest, et sel saastavamal ja raskemal autol on suurem keskkonnamõju. 

Nüüd maksuküüru kaotamisest. Tõsi, maksuküüru kaotamine 2025. aastast jätab inimestele rohkem raha kätte. Maksuküüru kaotamine tähendab seda, et tulumaksuvabastus tõuseb 654 eurolt, mis ta on sellel aastal, 700 eurole ehk madalama sissetulekuga inimeste jaoks tulumaksuvabastuse piir tõuseb. See tulumaksuvabastus hakkab kehtima kõigile inimestele. Praegune maksuküür ütleb, et need, kes teenivad 1200 eurot kuni 2100 eurot, on juba rikkad ja nendel peab tulumaksu marginaalne maksumäär olema 34,5%, neilt tuleb rohkem tulumaksu võtta. Kui sa jõuad 2100 euroni, mis on täna meil õpetaja keskmine töötasu, siis sa oled rikas ja sinule enam 700 eurot tulumaksuvabastust ei tule. Sina pead maksma tulumaksu 20% kogu oma sissetuleku pealt, mis ületab 2100 eurot. Tõsi, meie ütleme, et 700 eurot tulumaksuvabastust on 2025. aastast kõigile, samamoodi sellele õpetajale, kes teenib 2100 eurot, või päästjale, politseinikule. See jätab inimestele rohkem raha kätte. Sellesama näite puhul jätab see õpetajale 100 eurot või natukene rohkem raha kuus kätte ja aitab tal oma kuludega toime tulla. Teistpidi saab inimene oma töö eest väärilist palka.

Lisaks sellele, et tulumaksuvaba miinimum on tõusnud … Te küsisite selle kohta, mis puudutab just väiksema sissetulekuga inimesi. Tulumaksuvaba miinimum on viimase viie, kuue või seitsme aasta jooksul tõusnud isegi 160 eurolt 500 eurole. Te ise küsisite, ei ole mõtet nägusid teha. Te küsisite, ma vastan, mõistlik oleks kuulata. On tõusnud 500 eurole, nüüd 654 eurole sellest aastast ja tõuseb 700-le. Keskmine pension on tulumaksuvaba. Tööl käiv inimene saab 654 eurot tulumaksuvabastust, aga tööl käival pensionisaajal on see 704 eurot. Jällegi, pensionäril on tulumaksuvabastus suurem.

Toimetulekutoetust oleme tõstnud, nüüd oleme perehüvitisi tõstnud, lasterikaste perede toetust oleme tõstnud, üksi elava pensionäri toetust oleme tõstnud. Kõik need sammud on olnud suunatud väiksema sissetulekuga inimestele. Ja nüüd me jõuame ka selleni, et me vabastame keskklassi maksuküüru orjusest ehk ka nendele jääb 2025. aastast rohkem raha kätte. Tööjõumaksud langevad. See on see, mida te olete ka öelnud, et makse tuleb langetada. Tööjõumaksud langevad, inimesed saavad rohkem raha kätte ja tegelikult läheb ka ettevõtjate olukord tänu sellele kergemaks, et tööjõumaksud langevad.

19:25 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

19:25 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kasutan võimalust korrata oma eelnevalt esitatud küsimust: millel baseerub teie veendumus, et elektriautod on kõiki aspekte arvesse võttes keskkonnasõbralikumad kui sisepõlemismootoriga autod? Teie vastus enne lähtus ainult CO2-heitmest, sellest, kui palju need emiteerivad CO2-heitmeid. Aga ma küsisin spetsiifiliselt selle kohta, kui võtta arvesse ka näiteks seda keskkonnamõju, mis on liitiumi ja muude vajalike metallide kaevandamisel selleks, et valmistada elektriautode tarbeks akusid, millel on tohutu keskkonnakahjulik mõju. Mind ikkagi huvitab teie selgitus. Kas teil on see tegelikult läbi mõeldud? Kas te oskate argumenteeritult vastata küsimusele, millele tuginedes te väidate, et elektriautod on kokkuvõttes keskkonnasõbralikumad kui sisepõlemismootoriga autod?

19:26 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma vastasin enne ja vastan ka nüüd, et elektriautodel CO2-heitmeid ei ole. Või siis hübriidil, mis ei ole see, mis nii diisli kui ka bensiiniga sõidab, vaid elektri ja sisepõlemismootoriga, on CO2-heide väiksem. Seega, kuna mootorsõidukimaksu üheks komponendiks on heitmed, siis see maks on [elektriautol] madalam, kuna CO2-heitmed on meil keskkonnaprobleem. Teisalt, et ei tekiks seda küsimust: loomulikult on elektriautol ka keskkonnamõju, see on selge. Selleks olemegi toonud massikomponendi ehk massikomponendi kaudu me maksustame elektriautot, millel loomulikult on nii tootmise vaates, mida teie esile tõite, kui ka tee peal sõitmise mõttes, kuna ta on mõnevõrra raskem, keskkonnamõju. Seda me maksustame läbi massikomponendi. Ma ei proovi kuidagi väita, et elektriautol ei ole mingit keskkonnamõju või et see on täiesti keskkonnamõjuta ja hästi keskkonnasõbralik võrreldes sisepõlemismootoriga. See vahe lähtub heitmetest, aga tootmise ja muu mõttes on sellel loomulikult negatiivne keskkonnamõju.

19:28 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalle Grünthali. Palun!

19:28 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Eesti rahvas! Täna ütles lugupeetud rahandusminister siitsamast kõnepuldist välja põhjused, miks on vaja kehtestada automaks. Muidugi on see traditsiooniline riigieelarve täitmine, millega saab sisustada ja on sisustatud praktiliselt kõik maksutõusud. Aga üks tema postulaat – ma ei tea, kas see tuli kogemata või tahtlikult – oli lause "Selle eelnõu eesmärk on vähendada autostumist". Mida see tähendab? See tähendab, et liiklusvahendite hulka Eesti rahva hulgas hakkab seesama seaduseelnõu piirama. Mitte selliselt, et ärge enam sõitke, hoidke loodust, vaid pannakse maks peale ja kes maksta ei suuda, käib jala või tuuakse ära linna mingisugusesse selleks kohandatud elamusse või asutusse. Suurepärane globalistide plaan, mida viivad praegu ellu meie valitsuse liikmed.

Me kuulasime praegu lugupeetud rahandusministri selgitusi küsimustele ja ma olen sunnitud nentima, et see on kõik üks väga suur hämamine. Alati ei suudagi aru saada, mida minister räägib. Selle ilmestamiseks ma tahan tuua ühe näite möödunud nädalal toimunud sotsiaalkomisjoni istungist. Sinna oli kutsutud Tiit Riisalo oma nõunikega. Ma ei mäleta, minu meelest oli see vist Andre Hanimägi, kes esitas küsimuse ja jutt läks selle peale, et kuidas maainimesed, kui automaks tuleb – ma vabandan, kui ma eksin, aga see printsiip oli sama –, hakkama saavad. On vaja tööle sõita, buss käib seal ühe korra või kaks korda päevas, kõikides kohtades Eestis ei olegi bussiühendust. Ja teate, mis siis minister ütles? Ütles niimoodi, et ta ei oska sellele küsimusele vastata, sest nad ei ole teinud selle kohta mõjuanalüüsi, ja pöördus nõunike poole ja palus, et nad teeksid seda kiireloomuliselt.

Mina kuulasin seda jutuajamist ja palusin sõna. Kui mulle sõna anti, siis ma alustasin järgmiselt: "Teate, lugupeetud minister Tiit Riisalo!" Ma tundsin, kuidas terve komisjonisaal läks pingesse. Ka minister keskendus detailselt minu küsimusele. Ma ütlesin talle järgmised sõnad: "Härra minister, ma tahan teile avaldada kiitust aususe eest, mismoodi te ütlete otseselt välja. Kui midagi ei ole tehtud või on tegemata, siis te tunnistate seda." See oli nagu puhas sõõm värsket õhku nende ministrite seas, kes tulevad siia pulti ja keerutavad sõnu ühest kohast teise. Ma tänan härra Tiit Riisalo aususe eest ja ma ütlen, et tegelikult peaksid selliseid vastuseid andma kõik ministrid.

Aga nüüd lõpetuseks: automaksu eelnõule on andnud vastuhääle üle 70 000 inimese, kes ei lepi, kes ei ole nõus selle eelnõu, selle automaksuga. Praegu on nendel esimene faas, nad andsid petitsioonile allkirja, aga ma olen kindel, et jõuab kätte ka teine faas, kus nad tulevad selle vastu meelt avaldama. Aitäh!

19:33 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellele arupärimisele on vastatud.


9. 19:33

Arupärimine automaksu kehtestamise kohta (nr 423)

19:33 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku 13. mail 2023 esitatud arupärimine automaksu kehtestamise kohta (nr 423). Arupärimisele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Rene Koka, et tutvustada Eestimaa avalikkusele arupärimist, mis kannab numbrit 423. Palun!

19:34 Rene Kokk

Tänan, austatud aseesimees! Head saadikud siin saalis! Lugupeetud minister! Jaa, selleteemalisi eelnõusid oleme täna juba kahel korral arutanud ja tegelikult ka see kolmas arupärimine on sisuliselt samade teemadega. Aga nagu me kõik teame ja näeme ka siin saalis arutelust ja poliitilisest debatist, on see temaatika väga oluline, see puudutab meist igaühte, nii eraisikut kui ettevõtjat. Ma arvan, et kolmas samasisuline arupärimine ja arutelu selle üle on väga vajalik. Seda enam, et me oleme täna kuulnud siin ka päris huvitavaid lähenemisi, et meie riigis oleks nagu kuidagi valdav enamus suuri, võimsaid, kalleid autosid, mille omanikke see maksutõus väga ei puudutagi. Arvan ikkagi, et pigem see nii ei ole, pigem tegelevad inimesed praegu ellujäämise ja hakkamasaamisega. 

Siis oli näide sellest, et lastetoetused on meil väga soliidsed ja polegi probleemi – tegelikult ka selle vastu julgeks vaielda. Või siis oli ministri seisukoht, et eelnõu eesmärk ongi vähendada autode arvu, peamiselt küll linnades. Aga aru tuleb ju saada sellest, et tegelikult lüüakse sellega just nimelt maal olevaid inimesi, kes vajavad tihti mitut sõidukit, et lapsi kooli viia ja samal ajal teise autoga tööl käia, või siis näiteks ATV-d selleks, et lükata talvel teeots lahti, et üldse kodust välja saada, või siis maastikuvõimekusega autot selleks, et jahimehed [saaksid] jahimeestena metsas käia ja täita jahimeestele pandud ülesandeid. Tegelikult on neid kihte oluliselt-oluliselt rohkem, kui ainult esmapilgul võib tunduda. Mulle tundub küll, et eelnõu koostajad on lähenenud automaksule ikkagi väga linnade ja linnainimeste vaatenurgast.

Arupärimise teemad on täna siit laualt juba läbi käinud ja on samad, mis siin on varasemalt olnud, vähemalt üle-eelmises punktis. Soovime siin seda debatti jätkata. Üks küsimus on: "Miks Te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus‑ ja maksukeskkonda?" Ma arvan, et me saame selle küsimuse ja vastuste juures kindlasti jätkata poliitilist debatti. Teine küsimus: "Kas Te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele?" Ka see on väga oluline punkt, millele sooviks saada jätkuvalt vastuseid ja mida edasi arutada. Ja kolmas punkt: "Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine Teie valitsemisala?" Ehk Rahandusministeeriumit. Sellekohased vastused oleme küll saanud, aga eks me siis arutame edasi. Aitäh!

19:37 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 423. Palun!

19:37 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen täpselt samadele küsimustele juba kaks korda vastanud, vastan siis kolmanda korra veel, kuna kolm ühesugust arupäringut on esitatud.

"Miks Te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda?" Mootorsõidukimaks ei halvenda Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkonda, kuid mõju sellele keskkonnale on kindlasti. Keskkonnamaksu kehtestamine ilma mõjuta ei oleks maksu eesmärgiga kooskõlas. Maksu eesmärk on vähendada autostumist eeskätt linnades ja see ei ole see, mida siin praeguseks saalist lahkunud Kalle Grünthal ütles, et kui ei jõua maksta, siis pead autost tingimata loobuma. See on see, et vastavalt saab teha oma valiku, kas sõita saastavama või säästlikuma autoga. Just mootorsõidukimaksu vanusekomponent on see, mis auto vananedes langeb. Kui sul ongi vanem auto, siis on maks väiksem. Igaühele jääb valikuvõimalus, millega sõita, kas uuema ja säästlikuma või vanema autoga. Samamoodi ka selle alusel, kas vanem on mõnevõrra säästlikum või saastavam, on maksus vahe. Kui auto on üle 20 aasta vana, siis on maks kõigil 50 eurot ehk pigem tagasihoidlik ja jõukohane – aastas siis 50 eurot.

Mootorsõidukimaksu mõte on, nagu ma ütlesin, vähendada autostumist eeskätt linnades, liikuda säästvama liikumise poole ja liikuda keskkonnasäästlikumate sõiduvahendite poole. Kuna küsimus on ettevõtluse kohta, siis [toon esile, et] see maksuvalem selgelt soosib keskkonnasõbralikke sõidukeid. Näiteks nullheitmega kaubiku registreerimistasu on 300 eurot ja aastamaks 30 eurot. Ka täna on näha, et mitmed ettevõtted, kes logistikaga tegelevad, sõidavad elektrikaubikutega, hoiavad juba nii keskkonda kui ka tegelikult, ma arvan, kütuselt suuri summasid kokku. Kokkuvõttes võib uue, säästlikuma sõiduvahendi hankimine ettevõttes hoopis kulusid alla tuua, mitte neid juurde tekitada, kui arvestada seda, et kütusekulu langeb ära, aga aastamaks on vaid 30 eurot.

Samamoodi saab seda kalkulatsiooni igaüks oma auto kohta teha. Kui vaadata mootorsõidukimaksu aastatasu, siis see on võib-olla 2–3% auto kogukuludest. Jällegi, kui vaadata kõik muud kulud üle – kütused, hooldused ja nii edasi –, siis võib endale üllatusena tulla, et need kulud on nii suured. Võib-olla, nii nagu rahatarkuse eestvedajad ütlevad, on see hea nipp. Kui vaadata säästlikuma sõiduvahendi poole, siis mootorsõidukimaks annab selle arvutamiseks hea põhjuse. Aga loomulikult, kõik on oma valikutes vabad ja saavad sõita täpselt sellega, millega ise soovivad või mida vajalikuks peavad või elukorraldus nõuab.

"Kas Te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab mootorsõidukimaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele?" Ma alustaksin positiivsest, sest ma juba rääkisin ettevõtete näitel, et mõnel juhul võib see hoopis kaasa tuua kulude kokkuhoiu. Aga loomulikult on mõju keskkonnale. Vähem saastavad autod saastavad vähem keskkonda, eriti oluline on see linnakeskkonnas, et meil oleks puhtam õhk. Saastega kaasnevad erinevad negatiivsed tervisemõjud ja linnakeskkonnas on need kindlasti suurema mõjuga. Puhtam linnakeskkond on meie tervisele parem. Eesti autopark on Euroopa saastavamaid. Automaks on Euroopa Liidus keskkonnamaks ja vahend autostumise ja heitmete vähendamiseks.

Loomulikult on positiivne mõju see, et see aitab katta riigieelarve puudujääki, [tuua] riigieelarvesse vahendeid, mida meil on avalike teenuste pakkumiseks vaja. Siin on kohane esile tuua kas või investeeringud teedesse, ühistransporti. Täna on meil eelarve suures miinuses ja neid investeeringuid või kulusid me tõsta ei saa. Kuigi, tõsi küll, 2024. aasta eelarves me investeerime nii ühistransporti kui teedesse täiendavaid vahendeid võrreldes riigi eelarvestrateegiaga. Liikuvusreformi me soovime läbi viia, kuid kindlasti on järgnevatel aastatel see vajadus jätkuvalt suur. 

Ja saame romudest lahti. Nii põldudel kui taluhoovides romusid meil on ja need kahjustavad keskkonda. On visuaalne reostus, kortermajade parklas on see inimestele reaalne probleem. Jah, jälle naerdakse, aga tegelikult on inimesed, kes oma kortermaja parklas parkida ei saa, või parklas on õliloik või keegi peab seal oma sihukest ebaseaduslikku lammutust. See on paljudele teistele inimestele probleem.

Negatiivsed mõjud on ka eelnõu seletuskirjas toodud. Jah, auto muutub mõnevõrra kallimaks, aga nagu ma ütlesin, sõltuvalt autost on see protsent võrdlemisi väike võrreldes muude kuludega. Vähekindlustatud peredele on negatiivne mõju, aga selleks ongi vanusekomponent. Võib eeldada, et väikese sissetulekuga inimesed sõidavad endale jõukohase autoga, mis on võib-olla mõnevõrra vanem ja odavam. Siis on see maks ka soodsam. Aga jällegi tasub arvutada läbi, sest võib-olla saab kasutatud autode seast samuti valida endale säästlikuma auto ja ka kütusekulu ja muude kulude arvelt kokku hoida.

Puuetega inimestele on võib-olla negatiivne mõju. Sotsiaalministeerium tegeleb ka täiendavate sotsiaaltoetuste muutmise ja ettevalmistamisega, et seda mõju leevendada. Erikohandatud sõidukitele mootorsõidukimaksu ei ole.

"Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine Teie valitsemisala?" Kui pidada silmas aastamaksu, siis Rahandusministeeriumil võiks see kulu olla kuskil 5000 eurot ja Maksu- ja Tolliametil 10 000 eurot. Valitsuse poolt oleme andnud samamoodi suunise riigisektoris kõikides valitsemisalades autosid vähendada, olla eeskujuks ja täita seda eesmärki, et me vähendame autostumist ja teisalt hoiame riigisektori kulusid kokku. Aitäh!

19:45 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Rene Kokk, palun!

19:45 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Mulle jääb muidugi natuke arusaamatuks, ma pean tunnistama, kuidas see inimene, kes on sunnitud sõitma 20 aastat vana autoga – kelle kohta te ütlesite enne, et [vanusekomponent] on sellepärast tehtud, et inimesed, kes ei suuda osta praegu uut autot, saaksid natukene kohaneda –, suudab pärast selle auto täielikku otsasaamist seda ostumaksu ja aastamaksu tasuma hakata. Sellest ma praegu päris täpselt aru ei saa, aga äkki te räägite sellest.

Nüüd romude probleemist. Kahtlemata on romud tegelikult vaja ära saada, selle vastu ma üldse ei vaidle. Aga ma pean tunnistama, et maal on tegelikult romude hoidmine majade juures päris paljuski sundseis selleks, et oma teisi autosid elus hoida, sealt juppe võtta, mitte sellepärast, et inimestele väga meeldiks, et need romud seal on. Kuidas te plaanite ära kaotada selle fantoomautode registrist maha kirjutamise probleemi? Kas sellega on kuskile maale jõutud, sest me teame, et täna sellele lahendust pole, et mitte olemas olevad autod registritest maha saada?

19:46 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg tiksus ka täis.

19:46 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! 50 eurot on 20 pluss aastat vana auto maks. Kui inimesel nüüd ongi vanem auto ja pole jaksu seda uuema vastu vahetada, siis võib-olla on ka küsimus, et kas peab. Võib-olla seda kasutatakse mõõdukalt ja see katab inimese vajadused ära. Keskkonnavaates on täiesti mõistlik see auto lõpuni kasutada. Selleks on maks sel juhul võrdlemisi väike ja sellest ei ole midagi katki, keegi ei sunni teda minema ostma endale uut autot. Vanusekomponent ongi nii tehtud, et see arvestab nii inimeste maksevõimet kui ka auto vanust ja seda, et keskkonnamõju on [auto] tootmise tõttu [juba tekkinud] ja ongi mõistlik sellega lõpuni sõita.

Nüüd, mis puudutab romusid, siis see on suur probleem, seni on see olnud lahendamata. Meil on üle 200 000 romusõiduki, sealhulgas need fantoomid. Juba mootorsõidukimaksu debatt on näidanud, et neid sõidukeid tuuakse rohkem kokkuostu. Seda on kokkuostjad või nii-öelda käitlejad ka avalikult öelnud. Just täna lugesin, et romusõidukite hind on tõusnud. Viid selle seisva romu ära, saad üle 200 euro raha selle eest. Samamoodi kaob negatiivne mõju keskkonnale, kaob visuaalne reostus ja inimene saab selle eest raha. Täiesti mõistlik tegevus nii keskkonna- kui inimese rahakoti vaates.

Nüüd, mis puudutab neid fantoomsõidukeid, mis registris on, aga mida enam ei eksisteeri, siis Kliimaministeerium on välja töötamas lahendust. Anname 2026. aasta lõpuni üleminekuaja, et inimesed saaksid need autod registrist maha. Aga jah, see võiks eeldada ka sellist – täpne regulatsioon on väljatöötamisel – mõistlikku pingutust, et inimene ikkagi vaatab, ega tal tõesti ei ole seda autot kuuri all või maakodus või kuskil, et keskkonnaoht saaks likvideeritud sellega. Nagu ma ütlesin, selle eest [saab] kokkuostust raha.

Teisalt, kui see on tõesti aastaid tagasi võõrandatud või kaduma läinud ja kui inimene ikkagi suudab seda näidata, siis saab selle maha võtta või ka selgitada, et jah, see on tõesti nii. Kedagi sunniviisiliselt asja eest, mida tal ei ole – ja ta ütleb, et seda enam pole ja see on aastaid tagasi kuskile kadunud või läinud või utiliseeritud või lammutatud või varuosadeks võetud –, maksustama ei hakata. Seda me kindlasti teha ei soovi. Selleks tulevad oma regulatsioonid, vahendid ja ka üleminekuaeg selles seaduses, et teha seda niimoodi etteaimatavalt ja olusid arvestades.

19:49 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

19:49 Varro Vooglaid

Suur tänu! Lugupeetud minister! Esiteks ma palun, et äkki te saate mu küsimusele vastata hästi lühidalt ja konkreetselt. Ma ei tahaks, et te räägite mingit üldist juttu, vaid tõesti vastate ainult sellele, mille kohta ma küsin. Ma küsin siis kolmandat korda sisuliselt sama küsimuse ja nüüd ma konkretiseerin seda nii, et oleks võimalikult selge, mida ma silmas pean. Kumb on teile teadaolevalt keskkonnasõbralikum tegevus kogu tootmisahelat silmas pidades, kas elektriauto tootmine või võrreldava sisepõlemismootoriga auto tootmine? Tootmine, mitte käitlemine. Ärge CO2-heitmetest üldse midagi rääkige. Tootmine, kaasa arvatud maavarade ammutamine selle tootmise tarvis. Kas te teate seda või ei tea? Kui ei tea, siis ütelge, et ei tea, aga kui teate, siis selgitage, kumb on ja millistele argumentidele ja faktidele tuginedes.

19:50 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Sellist vastust mul siin ei ole. Eriti kui te küsite konkreetselt tootmise kohta, siis ma jään vastuse võlgu ja võin selle teile tagantjärgi saata.

19:50 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mina elan sellises kohas, mis on suurest teest eemal, ja minul on bussipeatuseni 850 meetrit, et saada sealt sõita Tartu linna. Juhul, kui ma tahan Tallinnas tööl käia hästi keskkonnasäästlikult ja teie nõuannet järgides – ma ilma autota ei saaks olla, sest kuidas ma saan sealt peaaegu kilomeetri kaugusele bussipeatusse, et sõita Tartu linna, et siis hakata sealt Tallinnasse tööle sõitma –, siis ma ostaksin näiteks Citroën C2. Kuidas te kujutaksite ette, et mina hakkan oma hoovist läbi lume, et saada üldse maanteeni, selle väikse, pisikese 17 aasta vanuse näiteks Citroën C2-ga Tallinna pole kimama? Kui turvaline see on? Öelge palun! Kas siis turvalisus on nüüd karistatav?

19:51 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Teie lohutuseks ma saan muidugi öelda, et minu teada sõidate te Jaguariga ja Riigikogu toetab seda võrdlemisi heldelt. Ilmselt te saate hakkama ka sealt kaugemalt sõiduga Riigikokku. Aga kui nüüd rääkida sellest, kus inimene elab ja kuidas ta punktist A punkti B saab, siis loomulikult see ongi tema enda valik. Ega valitsus ei lähe kuidagi ütlema, et sinu see või teine auto on vale. Inimene võib endale osta sellise auto, nagu ta soovib, lihtsalt mootorsõidukimaks soosib keskkonnasäästlikumate ja kergemate autode soetamist. Samamoodi on vastavalt auto vanusele see maks soodsam. Sealsamas teie toodud näites võib valida endale väiksema, kergema auto, aga võib ka valida näiteks mõne linnamaasturi ja see võib olla kasutatud. Inimesed on oma valikutes vabad ja otsustavad ise, millist sõidukit nad soovivad kasutada ja mis nende elukorralduse vaates parasjagu kõige olulisem või vajalikum on.

Mida me riigi poolt veel teeme? Jah, liikumisreformiga on see valitsus lubanud tegeleda ja meie soov on tagada ka võimalikult lai ühistranspordivõrgustik, [mis on] kättesaadav sõltumata elukohast. See on alternatiiv, mida me proovime pakkuda. Aga loomulikult, ega keegi ei ole öelnud, et inimesed ei tohiks autoga sõita või peaksid nüüd tingimata autost loobuma. Meil on vaba maa ja kõik inimesed saavad liikuda sellega, millega nad ise soovivad.

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, palun!

19:53 Varro Vooglaid

Lugupeetud istungi juhataja, suur tänu! Ma tahtsin tegelikult küsida seda. Härra minister lahkelt pakkus võimalust, et ta saab saata kirjaliku vastuse minu küsimusele. Kui ma tahaksin väljendada seisukohta, et see oleks tõepoolest väga tänuväärne, siis kuidas ma istungi reeglite kohaselt seda täpsemalt tegema peaks?

19:53 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et me saame leppida selle küsimuse kokku nii, et te tuletasite seda meelde, mina vaatan ministrile otsa ja palun tal Riigikogu liikmele saata kirjalikult see, mida ta lubas kirjalikult saata. Ja ongi lahendatud. Aitäh teile!

Siim Pohlak, palun!

19:53 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas te automaksu asemel kaalusite ka hoopis korralikku riigirevisjoni, et vaadata üle, kas või kui palju me vajame ametnikke, kui palju saaks kokku hoida ametnikkonnas, seda vähendada? Kas on ka mingi number öelda näiteks, kas te arvutasite selle välja, et kui automaksu asemel otsida 200 miljonit avaliku sektori kokkutõmbamise kaudu? On teil see suurusjärk teada, kui palju peaks vähendama avalikus sektoris, riigisektoris ametnike ja töötajate arvu, et selle tulemuseni jõuda? Või kas te kaalusite ka mingeid alternatiivseid lahendusi ikkagi kärbetena riigisektoris laiemalt? Automaksu asemel ongi üks [võimalus] ametnike töökorralduse ülevaatamine, et kas meil on tegelikult nii palju ametnikke vaja. Teiseks, kui te seda ei teinud, siis kas te vaatasite veel muid võimalusi, kust see raha leida? Tahaks mõlemat teada, üks on see võimalik ametnike arv, kui palju oleks vaja selleks inimesi koondada, et saada seesama raha. Ma arvan, et te tegite selle arvutuse enne, kui te mõtlesite, kas te nüüd võtate Eesti inimeste käest maksu või ikkagi alguses …

19:55 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

19:55 Siim Pohlak

… proovite hoopis ametkonna vähendamise teed minna.

19:55 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Mul on teile võib-olla üllatus: ka ametnikud on Eesti inimesed. Te tõite näite, et kas me inimeste peale mõtlesime.

Aga me ainult ei vaadanud, vaid me ka tegime. Suvine riigi majandusprognoos näitab ju seda, et needsamad maksumuudatused ja kulude kokkuhoiud ehk perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine – see on meil juba majandusprognoosis sees – on katnud ära kaitsekulud nelja aasta peale ja ka eelarvepositsiooni mõnevõrra parandanud. Suvel me otsisime täiendavaid kokkuhoiukohti ja ka need on 2024. aasta eelarves kirjas. Seal on nii majandamiskulude kui tööjõukulude kokkuhoiud ja selle kõigega me jätkame. Erinevalt EKREIKE valitsusest, kus suure suuga lubati miljard eelarverevisjoni abil kokku hoida, me mitte ei luba, vaid ka teeme. Neid debatte, kus me kokkuhoiust räägime, tuleb ka siin saalis ilmselt veel ja veel ja ma loodan, et te olete siis sama entusiastlikud nende kokkuhoiukohtade [leidmise] osas kui praegu, et siis ei ole jälle see vastus, et ei, sealt küll võtta ei saa või seda küll teha ei saa.

Meie riigi rahandus on täna sellises olukorras ja on täiendavate kulude vajadus, eeskätt kaitse, laiapindse julgeoleku, eestikeelse hariduse ja õpetajate palkade jaoks. Me peame tegema mõlemat, me peame tegema teatud maksumuudatusi, jah, sinna juurde veel investeeringuid ühistransporti, teedesse. Me peame tegema mõlemat, nii maksumuudatusi kui ka riigisektoris oluliselt kokku tõmbama ja seda nii erinevate toetuste vaates kui ametkonna vaates. Kahjuks ainult see meid ei aita, kui me suure hulga ametnikke ära koondame, justkui see tooks meile kogu vajaliku raha, mis meil riigieelarvest puudu on. Tahes-tahtmata peab riik toimima ja riiki tuleb suuta ülal pidada. Selle nimel valitsus kõike seda teeb.

19:57 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

19:57 Siim Pohlak

Aitäh! Ma tahaksin küsida, kas mul on veel teine küsimus ka, et ma saaks ikkagi minister Võrklaevalt küsida või meenutada talle, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse ajal Reformierakond torpedeeris tundide kaupa parlamendi tööd, trampis jalgu ja kisas siin. See segas tegelikult ka paljude oluliste asjade tegemist. Kas mul on võimalus küsida teine küsimus ja uurida härra Võrklaevalt, kas ta mäletab toonaseid sündmusi, kuidas Reformierakond parlamendi tööd ja ka oluliste kärbete ja asjade tegemist takistas?

19:58 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Arupärimiste raames ei ole võimalik teist küsimust esitada. Aga hea uudis on see, et kui me menetleme selle arupärimise ja kaks tükki veel ära, siis on meil kõigil võimalik esineda vabas mikrofonis, kui kell ei ole veel 24, sest siis lõpeb istung.

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

19:58 Rene Kokk

Aitäh! Ma jätkan siit, kus Siim Pohlak lõpetas. Kas äkki on võimalik teil, hea istungi juhataja, kuidagi rahandusministrile edasi anda see informatsioon, et EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus joosti tollel ajal maha prokuratuuri sisutühjade libamenetlustega. [Muidu] oleks saanud tehtud see eelarve menetlus ja [täidetud] ka kõik muud lubadused, milles tegelikult too väga hea ja toimiv koalitsioon kokku leppis. Nii et siin on probleem hoopis suurem.

19:58 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma otseselt seda kirja, mis te ütlesite, talle edastada ei saa. Aga ta on siinsamas ruumis ja ma olen enam kui kindel, et ta kuulis seda. 

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Rene Koka.

19:59 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Head rahvasaadikud siin saalis ja kõik, kes meid vaatavad! Oleme siin täna juba mõnda aega automaksu teemat arutanud läbi arupärimiste ja ministri vastuste. Ma käiks üle mõned mõtted, mis mul on selle debati käigus täna tekkinud. 

Siin on juttu olnud sellest, et me saame romudest lahti, ja ongi väga palju autosid, mis vedelevad maal, ja kahtlemata on hea, kui meil ei ole autoromusid ümber majade ja hoonete ja need ei ohusta keskkonda. Aga nagu ma varasemalt ütlesin, paljuski ei ole see, et need autoromud on inimestel ümber majade, sellepärast, et neile väga meeldiks, et sealt nõgesed läbi kasvavad, vaid tihti on päriselu selline, et inimesed omavad neid autosid selleks, et pere põhiautot üleval pidada ja sealt vahest mõni jupp võtta, et autot üldse töös hoida.

Nüüd, sellele küsimusele ma muidugi enne vastust ei saanud, et kuidas see loogika peaks olema inimese puhul, kes täna või tulevikus peab sõitma 20 aastat vana autoga, sellepärast et tal lihtsalt ei ole võimalik uuemat autot endale soetada. Ministri jutust jäi kuidagi [kõlama] seisukoht, et see 20 aasta arv ja pärast seda auto aastamaksu langemine 50 euro peale on tohutu vastutulek. Et siis, kui see auto otsa saab, läheb inimene poodi ja ostab omale uue auto. Kuidas see küll teoks saab, arvestades seda, et see inimene sõitis juba varasemalt autoga, mis on üle 20 aasta vana, sellepärast et tal ei ole vahendeid? Tulevikus tuleb tal uue auto eest maksta auto ostmise tasu pluss ka oluliselt suurem aastamaks.

Üldjoontes on ju automaksu puhul selgelt tegemist vara- ja omandimaksuga. See keskkonnamõõde siin juures, noh, selles mõttes tegelikult ei päde, ma arvan. Valitsus oleks pidanud kohe ausalt ütlema, et automaks ongi selleks, et saada riigieelarvesse lisavahendeid, ja punkt, mitte proovima seda maskeerida kuidagi keskkonnamaksuga. Kui me tõesti oleksime tahtnud kuidagi keskkonnaalaselt seda reguleerida, siis me ei räägiks siin sellest, et omage 20-aastaseid autosid ja maksate vähem. See ei vasta tõele.

Nüüd, võib enam kui kindel olla, et kui automaks on mõnda aega kehtinud, juhul kui see sellisel kujul vastu võetakse, siis meil hakkavad minema üles numbrid, mis puudutavad raskeid liiklusõnnetusi ja raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Me ei pea olema suured spetsialistid, et aru saada, et uus auto on oluliselt turvalisem kui auto, mis on 14, 15 või 20 aastat vana. Ilmselt ollakse statistikat vaadates päris üllatunud, et kust küll tuli see raskete liiklusõnnetuste järsk tõus, aga ju siis ikkagi mõne aja pärast hammustatakse läbi, et see on meie automaksu tulemus.

Minister on siin täna palju rääkinud sellest, et linnainimene kuidagi maksab veel kinni maainimese automaksu. Tal on siin vähe sõita, kui ta autot omab, sõidab 10 kilomeetrit, aga maainimene sõidab päevas võib-olla 100 kilomeetrit. Noh, ma tuletan meelde, et esiteks on maal auto hädavajalik, sest meie haldusreformi käigus on järjest-järjest kaugemale liikunud nii poed, koolid, lasteaiad, apteegid kui ka kõik muud teenused. Need on liikunud inimestest järjest ja järjest kaugemale. Selleks, et üldse maal hakkama saada ja tööl käia, on tihti vaja kahte autot: üks pereliige on autoga kuskil tööl, teine peab vedama lapsi ja tegema muid toimetusi. Nii et tegelikult on kahte autot hädasti vaja ja lisaks sellele on vaja talvel kodust kuidagi välja saada. Nüüd me paneme automaksuga ka ATV, mis on hädavajalik selleks, et teinekord teejupp lahti lükata ja talvel välja saada, maksu alla. Ka see kulu on tegelikult lisakulu, mida linnainimesel ei ole. Nii et rääkida sellest, et linnainimene maksab kinni maal elava inimese automaksu, on lihtsalt pahatahtlik.

Palun lisaaega kolm minutit.

20:03 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa.

20:03 Rene Kokk

Siis siin oli juttu sellest, et Eesti on juba praegu üks vanema autopargiga riik Euroopas. Väga keeruline on aru saada, kuidas selle automaksu kehtestamine kuidagi Eesti riiki aitab. Võib päris kindel olla, et me saame pärast seda mõne aja pärast number üheks oma autode vanuse poolest. Päris huvitav on see, kuidas juba on kuulda, ühiskonnas on lahti läinud selline, ma ütleks, inimese vaates ja ettevõtte vaates täiesti mõistuspärane tegevus: otsitakse riike Euroopas ja lahendusi, kuidas hakata registreerima autosid ja ettevõtteid riikidesse, kus automaks on väiksem. Nii et sisuliselt tekitavad juhtparteid ja valitsusparteid täna olukorda, kus kordub enam-vähem sama, mis juhtus alkoholi- ja kütuseaktsiisiga. Tegelikult, ma usun, leitakse need lahendused, kuhu muudesse riikidesse hakata autosid registreerima.

Rääkimata sellest, et automaksu puhul on ikkagi olnud palju juttu printsiibist "saastaja maksab". Aga see kehtib: see, kes sõidab rohkem, maksab läbi kütuseaktsiisi kinni ka selle põhimõtte, et saastaja maksab. Selle argumendi toomine ei ole päris pädev, sellepärast et meil tegelikult see printsiip juba kehtib.

Muidugi on inimesed juhtinud mitmel korral tähelepanu ka sellele, et meile on juba teada, et päris tihti on talvised liiklusõnnetused tingitud sellest, et autodel ei ole näiteks all nõuetele vastavaid talverehve. Kust kohast peaks võtma see inimene, kes tänagi vaevu-vaevu suudab oma autot korras hoida, [raha, et] tagada talverehvid vastavalt ilmastikule automaksu korral? Sisuliselt võetakse keskpärase aastamaksu puhul ära ka talverehvide raha.

Nii et ükskõik, kuidas seda vaatad, ikkagi jõuad jälle välja sinna, et kogu ühiskonna hakkamasaamine läheb ainult halvemaks. Näiteks maasturite omamine maal. Siin on palju öeldud, et ostke odavamad autod väiksema kütusekuluga. Me teame, et jahimeestele – kes täidavad väga olulist rolli ühiskonnas ja tegelikult ka riigi vaates läbi jahipidamise ja erinevate kohustuste, mis on jahimeestele pandud – on maasturid hädavajalikud. Nüüd me surume ka need inimesed sõitma, ma ei tea, Volkswagen Golfide või Nissan Micratega. See ei ole ju mõistuspärane. Sellest, ma arvan, saavad ka valitsuse liikmed aru, kui nad võtavad aega ja natuke mõtlevad selle peale.

Lõpetuseks, ilmselt oleme kõik märganud kuskil parklas käies, kui vihmase ilma korral voolab parklas vesi, sellist värvilist laiku, mis tuleb õli või bensiini või naftasaaduste maha tilkumisest. Ma arvan, et pärast automaksu kehtestamist võib olla kindel, et parklad hakkavad olema meil kenad värvilised oluliselt rohkem, kui need täna on. Nii et tegemist on äärmiselt halva seaduseelnõuga ja omalt poolt luban, et EKRE teeb kõik, mis võimalik, et automaksu ära hoida. Ja kui me kunagi peaks valitsuses olema, siis me pöörame selle tagasi. Aitäh!

20:07 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.


10. 20:07

Arupärimine inflatsiooni mõju kohta Teie juhitava ministeeriumi haldusalale (nr 144)

20:07 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, see on 11. päevakorrapunkt. Arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler, Henn Põlluaas ja Kert Kingo 11. mail 2023. aastal. Esitatud arupärimine on inflatsiooni mõju kohta [ministri] juhitava ministeeriumi haldusalale ja kannab numbrit 144. Arupärimisele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Rain Epleri, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

20:07 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Tõepoolest, juba mais sai saadetud arupärimine, mille koos kolleegidega koostasime ja mis puudutab inflatsiooni mõju teie haldusalale. Jah, nüüd huviga kuulame teie vastuseid. Aitäh!

20:08 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 144. Palun!

20:08 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea küsija, ära lahku saalist. Nii. "Kuidas mõjutab inflatsioon ministeeriumi eelarvet ja millised meetmed on võetud selle mõju leevendamiseks? Milliseid kulusid võib inflatsiooni kasv kaasa tuua ministeeriumi haldusalas ning kuidas on neid kulutusi planeeritud vähendada? Kuidas mõjutab inflatsiooni kasv ministeeriumi kavandatud projektide ja tegevuste eelarveid ja ajakava?" Vastan. Ministeerium on pidanud teatud määral vaatama üle tegevused ja kavandatud projektid, kuid see ei mõjuta ministeeriumi töö kvaliteeti. Tuleb ka märkida, et inflatsioon enam ei kasva. Näeme, et 2023. aastal peaks inflatsioon jääma 9,6% juurde, 2024. aastal 4,6% ja 2025. aastal 2,5% juurde.

"Kuidas kavatsete tagada ministeeriumi tegevuse jätkusuutlikkuse inflatsiooni kasvades? Millised on ministeeriumi lühiajalised ja pikaajalised strateegiad, et vähendada inflatsiooni mõju haldusalas?" Jällegi vastan, et ministeeriumi tegevused on jätkusuutlikud ja teatud muudatusi kuludes oleme pidanud tegema, aga ma arvan, et kulude kokkuhoid on ainult mõistlik ja vajalik. Veel kord, inflatsiooni kasvust ei saa enam rääkida, septembris aeglustus see 3,9%‑le, jäädes Euroopa keskmisele inflatsioonitasemele oluliselt alla. Hea uudis on see, et inflatsioon langeb, inimeste palgad samal ajal ikkagi kasvavad ehk inimeste ostujõud on taastumas. Ma arvan, et see on positiivne uudis. Aitäh!

20:10 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Sellele arupärimisele on vastatud. Aitäh!


11. 20:10

Arupärimine virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade väljastamise takistamise ja ülereguleerimise mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonnale ja rahvusvahelisele kuvandile (nr 332)

20:10 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, see on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali esitatud arupärimine. 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine on virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade väljastamise takistamise ja ülereguleerimise mõju kohta Eesti ettevõtluskeskkonnale ja rahvusvahelisele kuvandile. Arupärimisele vastab rahandusminister Mart Võrklaev. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Varro Vooglaiu, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

20:11 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Üks ja ainuke Riigikogu liige, kes veel saali on jäänud lisaks minule endale! Alates 20. märtsist 2023 kehtima hakanud rahapesu tõkestamise seaduse redaktsiooni tulemusel on tekkinud olukord, kus Rahapesu Andmebüroo ei ole võimeline seaduses sätestatud tähtaegade raames menetlema ei uusi tegevuslubade taotlusi ega vanade ja hetkel kehtivate tegevuslubade muutmise taotlusi. Eesti ettevõtluskeskkonda on aastaid rahvusvaheliselt reklaamitud kui innovaatilist ja bürokraatiavaba sihtkohta, kuhu oodatakse piiriüleselt tegutsevaid tehnoloogia- ja finantsettevõtteid. Selle tulemusel on Eestis kontori avanud suured rahvusvahelised virtuaalvääringu teenuseid pakkuvad ettevõtted, kes on siia investeerinud märkimisväärse hulga kapitali ning loonud palju uusi kõrgepalgalisi töökohti.

Tänaseks on turuosalisi koondavate erialaliitude ning õigusbüroode kaudu saanud ettevõtjatele selgeks, et riik on otsustanud järsu kursimuutuse kasuks ning asunud antud valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid kõiki võimalikke viise kasutades taga kiusama ja neid Eestist lahkuma survestama – sellised on ettevõtjate enda hinnangud. Nii erialaliidud kui turuosalised on proovinud regulaatoritega igakülgset koostööd teha, kuid väidetavalt tulemuseta. Rahapesu Andmebürool puudub nii ressurss kui kompetents loamenetluste läbiviimiseks ning selle kompenseerimiseks on asutud jõupositsioonilt tegevuslubasid ilma adekvaatsete alusteta ja kohati menetlusnormide vastaselt peatama või kehtetuks tunnistama. Turuosalistele kommunikeeritavad põhjused ja alused on tihti absurdsed ning igasugune konstruktiivse dialoogi pidamine regulaatoritega on osutunud võimatuks.

Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker on meedia vahendusel teatanud, et tema eesmärgiks on peatada Eestis kõik virtuaalvääringu [teenuse pakkumise] tegevusload, kuna tema isiklikul hinnangul on tegemist suure riskiga Eesti finantssektorile. Riskidest rääkides kerkivad alati esile teoreetilised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, samas ei ole need riskid praktikas realiseerunud ja statistikas ei avaldu. Erinevalt pangandussektoris toimuvast ja uudiskünnist tihti ületavast massilisest rahapesust, mis toimub Finantsinspektsiooni vastutusalas, ei ole teada märkimisväärseid juhtumeid Eestis virtuaalvääringutega tegelevate ettevõtete seas.

Aprillikuus hääletas Euroopa Parlament MiCA – see tähendab "Markets in Crypto-Assets" – regulatsiooni vastuvõtmise poolt, mis sätestab virtuaalvääringute turu üleeuroopalised regulatsioonid. Lähiriigid, nagu Läti ja Leedu, on asunud tööle ettevõtjatele soodsa ja arusaadava keskkonna loomisega, proovides tõsta riiklikku konkurentsivõimet uutele ja innovaatilistele äridele atraktiivse tegevuskoha pakkumisel. Sellega seoses on meil ministrile kolm küsimust. Esiteks: miks on Eesti asunud vastupidiselt ülejäänud Euroopale virtuaalvääringute sektorit suretama ning oma riiklikku konkurentsivõimet fintech'i sektoris hävitama? Teiseks: mida kavatseb Rahandusministeerium ette võtta, et käimasolevat ja ummikusse jooksnud tegevuslubade väljastamise ja pikendamise menetlusprotsessi vastavalt seadusest tulenevatele tähtaegadele ja nõuetele ausalt ja ettevõtjasõbralikult lõpuni viia? Ning kolmandaks: kas või kuidas on Rahapesu Andmebürool plaanis tagada piisav kompetents ning inimressurss menetluste läbiviimiseks seadusest tulenevate tähtaegade raames? Suur tänu!

20:15 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 332. Palun!

20:15 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Peab tunnistama, et kuigi arupärimine on esitatud kevadel, on teema aktuaalsem kui kunagi varem, sest just oli ajakirjanduses pikk artiklite sari, mis virtuaalteenuse turu probleeme käsitles ja tegelikult tõi välja, kui suured on olnud meie riigi riskid selle juures ja kui tulemuslikult on Rahapesu Andmebüroo neid riske õigel ajahetkel maandanud ja seda turgu korrastanud.

Lähme küsimuste juurde. "Miks on Eesti asunud vastupidiselt ülejäänud Euroopale virtuaalvääringute sektorit suretama ning oma riiklikku konkurentsivõimet fintech sektoris hävitama?" Vastus: kindlasti ei hävita Eesti fintech'i sektori konkurentsivõimet. Vastupidi, Eesti võtab tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning on seepärast astunud vajalikke samme selle turu korrastamiseks. Probleem on selles, et sisuliselt ei pidanud virtuaalvääringu teenuse pakkujad kuni viimase ajani esitama riigile aruandeid ja sektorit reguleeriv õiguslik raamistik oli leebe. Nüüd kehtestatakse ettevõtetele aruandlusnõue ja tõstetakse turule tuleku lävendit. Siinkohal tunnustan ma Rahapesu Andmebürood ja selle juhti, keda eelkõneleja nimetas, Matis Mäekerit, kes on viimase paari aasta jooksul tõesti teinud väga tõsiseid pingutusi, suurendanud ressursse ja vaadanud tähelepanelikult, et ettevõtted, kes on virtuaalvääringutega seotud ja tegevuslubasid saanud, oleksid ka päriselt, aktiivselt ja mõistetavate ärimudelitega tegutsevad firmad. Selle töö tulemusena on Rahapesu Andmebüroo suure hulga tegevuslubasid tühistanud ja tagasi võtnud. Tänu sellele on valdkond korrastumas, puhastumas ja tegelikult on oluliselt maandatud riski, et inimesed selles valdkonnas oma rahast ilma jäävad, mille kohta on meil sellelt turult kahjuks ikkagi palju näiteid.

"Mida kavatseb Rahandusministeerium ette võtta, et hetkel käimasolevat ja ummikusse jooksnud tegevuslubade väljastamise ja pikendamise menetlusprotsessi vastavalt seadusest tulenevatele tähtaegadele ja nõuetele ausalt ja ettevõtjasõbralikult lõpuni viia?" Julgen arvata, et tänane menetlusprotsess on ettevõtjasõbralik. Asjaolu, et Eesti riik on viimasel ajal seadusi karmistanud, ei tähenda, et menetlus oleks muutunud ausale ettevõtjale ülemäära tülikaks. Tõsi, kontrollitakse, küsitakse küsimusi ja soovitakse kindlad olla, et pakutakse seda teenust, mida lubatakse, ausalt ja läbipaistvalt.

"Kas ja kuidas on Rahapesu Andmebürool plaanis tagada piisav kompetents ning inimressurss menetluste läbiviimiseks seadusest tulenevate tähtaegade raames?" Eesti läbis hiljuti Moneyvali hindamise, mis analüüsis, kuidas Eesti seadusi ja regulatsioone praktikas ellu rakendab ja milline on Eesti asutuste võimekus tegelikult rahapesu tõkestada. Moneyval hindas Eesti efektiivsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses tulemuslikuks. Järgnevate aastate prioriteediks on hindajatelt saadud soovituste ellu rakendamine. Aitäh!

20:19 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on küsimusi. Varro Vooglaid, palun!

20:19 Varro Vooglaid

Jaa, no ma kasutan selle võimaluse ära, et esitada üks ja ainuke küsimus. Küsin teilt siis seda. Ettevõtjate endi sõnul tegutseb Eesti ikkagi sellisel viisil, mis kahjustab Eesti vastava valdkonna ettevõtjate konkurentsivõimet võrreldes teistes riikides tegutsevate samalaadsetele ettevõtetega. Konkreetselt üks küsimus võiks olla see, miks Eesti soovib Euroopa virtuaalvääringute regulatsiooni võtta vastu aasta [võrra] kiiremini, kui see regulatsioon ise nõuab. Mitmed teised riigid on võtnud seda asja rahulikumalt, mitte allutanud oma ettevõtteid nii ulatuslikele regulatsioonidele, just nimelt selleks, et tagada neile parem konkurentsipositsioon. Millest juhinduvalt on Eestis otsustatud siin registreeritud ettevõtete konkurentsipositsiooni halvendada?

20:20 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei, me ei halvenda konkurentsipositsiooni. Ma arvan, et kes luges seda artiklite sarja, see ka nägi, et tegelikult vajab see turg korrastamist. Ma arvan, et konkurentsieelise äravõtmine ei ole see, kui turul on läbipaistvus ja tagatud aus konkurents ja aus ettevõtluskeskkond. See pigem tugevdab konkurentsiolukorda, loob usaldust, et need, kes on võib-olla mitte kõige ausamate plaanidega, turule ei pääse või sealt kõrvaldatakse. Ja nendele ettevõtjatele, kes tegelevad päriselt selle sektori arendamisega vastavalt nõuetele – kui need nõuded on seaduses kirjas ja täidetud –, annab see turul just konkurentsieelise, sest on kindlus, et need ettevõtjad käituvad reeglite kohaselt ja [ajavad] oma äri regulatsioonide alusel. Seega on see täiendav kindlus või garantii, et nad on usaldusväärsed, ja see on lõpuks, ma arvan, turul nende konkurentsieeliseks nende ees, kes võib-olla tegutsevad riikides, kus see regulatsioon pole nii tugev ja pigem võib olla kahtlusi, kas need on ausad ettevõtjad või siis mitte nii ausad.

20:21 Aseesimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

20:21 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui tõsine meil tegelikult see tüssamis‑ ja püramiidskeemide ehitamise probleem krüptovaluutade ettevõtluses on üldse olnud? Jah, ma lugesin ka neid artikleid, aga mis oleks selline hinnang? Kindlasti sul on rohkem informatsiooni selle kõige kohta. Mis seis sellega on?

20:22 Rahandusminister Mart Võrklaev

Jah, olles korduvalt vestelnud sel teemal Rahapesu Andmebüroo juhi Matis Mäekeriga ja vaadates neid lugusid, on see seis tegelikult olnud väga tõsine. Veel mõni aasta tagasi oli meil neid ettevõtteid ja tegevuslubasid, kui ma õigesti mäletan, üle 1800. Nüüd on neid alla 100 ja neid, kellel on tegevusload, me suudame reaalselt selles loamenetluses kontrollida ja võime kindlad olla, et see tegevus, millega need ettevõtted tegelevad, on seaduspärane. Nii nagu ka nendes lugudes oli, siin toodeti sadu selliseid, võiks öelda, riiulifirmasid ja neid müüdi määramata piirkondadesse üle maailma laiali. Kokkuvõttes tegelikult keegi ei teadnud, kes seal valdkonnas tegutseb. Samas me teame, et krüptovaldkonnas on väga suur oht, et tegeldakse rahapesuga, tegeldakse terrorismi rahastamisega. Mitmed kohutavad sõjad on käimas, Venemaa agressioon Ukrainas. On ka teada, et terroriorganisatsioone, kes Iisraeli vastu rünnakuid [korraldavad], on rahastatud läbi krüpto.

Ma arvan, et need probleemid on väga tõsised, ja ma usun, et Eesti ei taha olla üks nendest riikidest, kelle kohta saab ühel hetkel öelda või tõestatult näidata, et seal [tegeldakse] rahapesuga või rahastatakse litsentsi omavate krüptoettevõtete kaudu terrorismi. See teema on tõsine, summad on suured. Seda süsteemi korrastatakse nii, et reeglid oleks arusaadavad ja läbipaistvad, et see sektor oleks reguleeritud. Aus äri on loomulikult teretulnud ja tehtav, kuid need, kes seda ausalt ei tee, Eesti turule oodatud ei ole. Loomulikult mitte vähem tähtis, ka väga oluline vaade on see, et nende võimalike pettuste vastu oleksid kaitstud meie omad Eesti inimesed, kes tahavad krüptoturul tegutseda, olgu investeerimise vaates või muude tehingute vaates. Et regulatsioon tagaks selle, et siin tegutsevate ettevõtete peale võib vähemalt niipalju kindel olla, et riik on vajaliku kontrolli teostanud.

20:24 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita, neid ei ava. Sellele arupärimisele on vastatud.


12. 20:24

Vaba mikrofon

20:24 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Võib öelda, et käes on paljudele meist võib-olla nädala kõrghetk, võimalus osaleda oma mõtetega vabas mikrofonis. Palun kõigil, kes seda teha soovivad, peale haamrilööki registreerida ennast sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove ei ole, seega vaba mikrofoni ei ava.

Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös. Turvalist koduteed!

20:25 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee