Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 5. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks registreerus 56 Riigikogu liiget, puudub 45.  

Nüüd, head ametikaaslased, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Üleandmise soovi ei ole. 

Nüüd on juhtunud selline asi, et meil on vaja päevakorda täpsustada. Nimelt, me oleme siin tempokalt ja sisukalt töötanud, aga töö on jäänud pooleli eelnõu 302 juures. Me jätkame nüüd eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu 302 esimese lugemist. Me jäime pooleli siis, kui Riigikogu kõnetoolis oli kliimaminister Kristen Michal. Talle oli ka tublisti küsimusi. Need küsimused on nüüd tagasi tahvlile pandud. Nii et ma palun Riigikogu kõnetooli Kristen Michali, kliimaministri. Me oleme eelnõu 302 juures, esimene lugemine. Palun! Läheme edasi küsimustega. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister, tere tulemast tagasi! Te äsja lõppenud kolmapäevasel istungil ütlesite, et hakkasite 2017. aastal vedama eestikeelsele haridusele üleminekut. Kahjuks ei ole see asi suurt kuhugi välja jõudnud, mis on kurb. Küll aga ma loodan, et nende asjadega, mida te nüüd siin meile tutvustanud olete ja mida te veate, läheb samamoodi. 

Mu küsimus puudutab seda, et maksude puhul on üldiselt selline lähenemine, et vähemalt pool aastat peaks olema kohanemisaega nendel, kelle suhtes see maks rakendub. Siin me räägime teekasutustasust, mille kohta saab öelda, et see ei ole maks, aga kui sa oled selle toru teises otsas ja sulle koormis peale langeb, siis see ikka nagu on rahaline väljaminek. Kas südametunnistus natuke piinab ka, et nii kiiresti see koormis ettevõtjatele peale pannakse? 

Aitäh! Siin oli nüüd nii väiteid kui ka küsimusi. Esiteks, erinevalt küsijast arvan mina, et Eesti Vabariik on pidanud ära väga olulise debati eestikeelsele haridusele ülemineku teemal. Ma mäletan, kui me seda debatti alustasime kuskil kevadel 2017, siis oli väga palju neid, kes ütlesid, et see on midagi äärmuslikku. Oli neid, kes ütlesid: "Käed eemale lastest!", või öeldi veel midagi sihukest paatoslikumat. Õnneks tuli toonane president appi, seejärel ilmus inimarengu aruanne. Ja nüüd me oleme tegelikult sealmaal, et see on seadusena rakendatud. Ehkki – võin visata kivi kapsaaeda – EKRE fraktsioon näiteks seda ettepanekut omaaegsel hääletusel ei toetanud. Aga õnneks me jõudsime selleni sellest hoolimata.

Nüüd te loodate, et see [eelnõu] läheb luhta. Mina loodan, et ei lähe, sest nagu me enne tuvastasime siin eelmise istungi käigus, siis see eelnõu on ettevõtjate poolt oodatud. Kaks kolmandikku nendest tasudest kogutakse välismaa vedajatelt, Eesti vedajate jaoks teeb see nii-öelda põrandat või seda valdkonda õiglasemaks. Teine pool, mis puudutab bussijuhtide põua leevendust, on samamoodi oodatud. Nii et mina loodan, et see luhta ei lähe. Kuna tegemist on oodatud asjadega, kaks oodatud asja on ühes eelnõus kokku saanud, siis ma arvan, et mida varem see ellu kutsutakse, seda parem. Jõustamistähtajad on siin taga olemas. Kõige hiljem jõustub see, mis puudutab nii-öelda heitmevabasid sõidukeid, kõik muud asjad jõustuvad enne.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Vaatan praegu teie seda eelnõu ja pean andma sellise väga kriitilise hinnangu, et see on tegelikult mõttetu. Ja mille pärast on see mõttetu? Sellepärast et ta on äärmiselt vastuoluline ja ei anna kindlust selle seaduse eesmärkides. Põhjendan praegu. Siia on kirjutatud niimoodi: "Arvestades, et järgnevatel aastatel pärast teekasutustasude suurendamist väheneb iga-aastane täiendav CO₂ heitkoguste sääst [---]." Paar lõiku edasi on kirjutatud: "Siinjuures peab märkima, et CO₂ heitkoguste vähenemise prognoos on tinglik ja võib tegelikkuses kõikuda mõlemas suunas." Ehk sisuliselt on meil praegu teadmata, kas see maks toob kaasa CO₂ vähenemist või mitte. Kuidas me saame sellise eelnõuga edasi minna?

Aitäh! No kui te peate just sellise hinnangu andma, eks te siis andke. Ütleme nii, et sõnum, et saastavamad sõidukid maksavad kõrgemat teekasutustasu ja vähem saastavamad või väiksema heitmega maksavad vähem ja et see jõustatakse ka adekvaatse trahvimääraga – nagu ma mainisin, kaks kolmandikku või enamik sellest tasust tuleb välisvedajatelt, kes meie taristut kasutavad –, ma arvan, mõjutab seda turgu. Loomulikult, kõik hinnangud on ligikaudsed. Ega me ei oska ju öelda täie kindlusega ette, mis täpselt homme juhtub ja kuidas see turudünaamika toimib. Aga hinnang on jah, et CO₂ heitkogused eeldatavalt – nagu ma siin ka kolleeg Jaak Aabile ütlesin – umbes 2,4 kilotonni CO₂ ekvivalendi mõttes esimesel aastal vähenevad võrreldes stsenaariumiga, kus teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Nii et see on seis ja loodame, et see umbes nii ka on.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma saan aru, et te olete iseennast suutnud veenda selle eelnõu õigsuses ja headuses. Riigikogu liikmetega tuleb veel tööd teha, kuna mulle tundub, et siin saalis vähemalt aktiivsem osa Riigikogu liikmetest – aktiivsem osa, rõhutan – on kahtleval seisukohal, et mitte öelda [vastupidisel] seisukohal. Oma vastuses mu eelmisele küsimusele veel eelmisel istungil viitasite, et ettevõtjad lausa tervitavad neid muudatusi. Te küll viitasite vist trahvimääradele, mitte ilmtingimata ülejäänud tasude tõusule. Ma küsin teilt nii: kas ettevõtlusorganisatsioonid, kaubandus-tööstuskoda, ka ametiühingute ja tööandjate esindajad, tööturu osapooled on siis tõesti seda meelt, et valitsuse algatatud maksupakett koos kõikvõimalike riigilõivude ja tasude tõstmisega on mõistlik, või on pigem olnud kosta sealt kriitikat, pahameelt ja arusaamatust, miks nii kiiresti, nii palju ja nii laiaulatuslikke maksutõuse ning riigilõivude ja muude tasude tõuse on ette võetud?

Aitäh! Kõigepealt ei saa ma muidugi nõustuda selle saali jaotamisega sel kombel, et kes on aktiivne ja kes ei ole aktiivne. Nagu me teame, Riigikogu liikmed võivad tööd teha erinevates vormides, mitte ainult koalitsioonisaadikutele või ministritele küsimusi esitades. Nii et selle jaotusega ma ei ole nõus, seda esiteks. 

Teiseks, see eelnõu loob meie ettevõtetele võrdsema baasi meie taristut kasutavate ettevõtetega. Kui ma neid ettevõtlusorganisatsioone enne nimetasin, siis kirjeldasin ka, mis on nende sõnum tegelikult selle eelnõu puhul. Kui seal on detaile, mille kohta soovitakse teha veel ettepanekuid, siis kindlasti tuleb neid kuulata ja järgmistes muudatustes arvesse võtta. Nagu juba mainitud, oli arutelu selle üle, mis oli ka ettevõtlusorganisatsioonide soovitus, et teha automaatne tuvastus, et see kontroll oleks veel tõhusam. Täna me selleks valmis ei ole, aga analüüs käib, nii et äkki suudame sedagi teha. Nii et see on see seis. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Siin võiks veidi tõmmata paralleele automaksuga, mida ka jõuliselt kehtestada proovitakse. Sealgi teie kolleeg rahandusminister räägib palju roheloosungitest, aga kui kuulata seda, mida räägivad näiteks automüüjad ja muud autovaldkonna asjatundjad, siis [selgub] lisaks sellele, et automaks väga ebaõiglaselt paneb nagu kirvega linnadest kaugemal elavatele inimestele ja ka näiteks lastega peredele, ei aita ta kuidagi kaasa sellele, et Eesti teedel hakkaksid vurama rohelisemad sõidukid. Ka selle maksu puhul on näiteks rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon juhtinud tähelepanu, et maksu suurenemine selles Euro 6 veokite grupis on liiga suur ja ikkagi see ei soodusta kuidagi neid rohe-eesmärke. Kas tegu on jälle sellise raha koorimisega, mida looritatakse roheloosungitega?

Aitäh! See küsimus oli jälle nagu ekskursioon ümber maakera, kõik muud asjad käisime läbi ja siis jõudsime küsimuseni. Ma ütleks nii, et üle maailma on suundumus selles suunas, et transport, ka maanteetransport ja kõik muu peaks olema väiksema heitmejalajäljega. Ma arvan, et sellega on kõik päri. Teekasutustasu olemus ja nüansid, kaasa arvatud trahvide jõustamine – veel kord, nagu ma kirjeldasin, suurem osa sellest [tasust] kogutakse kokku välisvedajatelt –, loovad ka Eesti vedajatele parema konkurentsipositsiooni. Euro 6 puhul, jah, ütleme nii, suurem osa sellest transiidist, mis käib, ongi vist – ma nüüd mälu järgi ütlen, ma loodan, et ei eksi, kui eksin, siis pärast parandan – neljateljelised Euro 6‑d. Nii et see on see [tasu], mida me välisvedajatelt kokku kogume.

Rain Epler, protseduuriline küsimus.

Mul on küsimus ministri hinnangu kohta minu küsimusele, enne kui ta vastama hakkas. Võib-olla pariteetsuse huvides peaks kuidagi niimoodi tegema, peaks leppima kokku, et kõigepealt, võib-olla, et saaks operatiivselt töötada, paneme hinde näiteks ühest viieni, et enne vastama hakkamist minister ütleb [selle hinde,] ja kui minister on vastuse ära öelnud, siis te küsite küsijalt, et millise hinde ta vastajale paneb. Äkki täiendaks seda formaati, siis oleks pariteetne?

Aitäh! Me võime täiendada. Samas ma mõtlesin ka selle teie küsimuse ja vastuse üle. Minu teada oli see "Reis ümber maailma", see lauamäng, kus sai osaleda kaks kuni neli mängijat, mitte "Reis ümber maakera". (Naer saalis.) Aga see sõnakasutus ei ole nii oluline. 

Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

Ma teie kommentaari küsiks. Kas ma sain teist õigesti aru, et minister eksis?

Ei, ma seda ei ütle. Ma arvan, aeg läheb ka edasi, tulevad uued mõtted. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Esiteks pean teid parandama. Te ütlesite, et üle maailma kõik on päri, et teedele tuleb väiksema heitmega [sõidukitega] minna. Teate, seda punapööret viivad läbi põhiliselt lääneriigid ja väga suitsiidsel moel. Tööstused kanditakse Hiinasse ja võib-olla isegi Venemaale. Me kahjustame oma konkurentsipositsiooni väga tugevalt ja rohelisemaks ka ei lähe, kui päris aus olla. 

Aga küsimus on selles, kuhu teie siis seda transporti nügite selle meetodiga, kas [teete seda] lihtsalt linnukese saamiseks või tuleb mitme raskeveoki asemele kaks väiksemat veokit või siis elektriakudega veokid, mida veonduseksperdid peavad parajaks ulmeks, või siis [nügite] hoopis raudteele. Kuhu te nügite sellega? Või panete üldse tööstused kinni? Kuhu me liigume selle [meetodiga]?

Aitäh! No ütleme nii, et eesmärk peaks olema ikkagi liikuvust nügida väiksema heitme suunas. See puudutab, jah, maanteetransporti. Pikemas plaanis on ilmselt igal transpordiliigil ju oma selline tegevusraadius liikuvuse mõttes. Viimase miili transport tõenäoliselt [toimub] teiste vahenditega, pikemad vahemaad läbitakse teiste vahenditega, nii et igal liigil on oma. Aga loomulikult, maailm liigub ikkagi selles suunas, et energiat kasutatakse võimalikult efektiivselt. See efektiivne kasutus tähendab, et ühe ühiku kohta on see nii rahaliselt tasuv kui ka looduse mõttes võimalikult puhas. Selles suunas peab transport liikuma. Kuhu see teekasutustasu ja need trahvid teda nügivad? Nad nügivad ikkagi Eesti ettevõtjate jaoks seda väljakut veidi paremaks Eesti taristut kasutavate välisettevõtjatega [võrreldes]. Nii et selles suunas nügivad. Kui tulevikus nügiksime pikemad kaubaveod raudteele, teie poolt kõrgelt hinnatud Rail Balticule, siis oleks seegi hea tulemus.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te enne väitsite, et ettevõtjad hirmsalt ootavad seda teekasutustasu ja liiklusseaduse muutmist. Tegelikult, ütleme, liiklusseaduse muudatus bussijuhtide seas võib olla tõesti oodatud, aga teekasutustasu kohta on põllumajandus-kaubanduskoda teinud ettepanekuid, et kuna põllumehed peavad päris kõvasti neid roheleppe eesmärke ja kliimaneutraalsust toimetama ja seda CO₂ heidet vähendama, siis toiduhindade ja toidujulgeoleku kontekstis oleks äkki võimalik teha selles suhtes erisus ja tuua liiklusseadusesse ka uus mõiste "põllumajandusveok". 

Siin vilistab, mulle tundus. Ma enne mõtlesin, et mul kõrvades midagi vilistab.

Midagi vilistab jah.

Kõigil vilistab või? (Hääled saalist: "Jah.") Siis ei ole ainult mul.

Kuigi väike kiusatus oleks öelda, et me ei kuule sind.

Aga ma küsin lõpuni.

Ootame nüüd selle vilega. Palun lõpetage see küsimus.

Ma proovin lõpetada. Ettepanek oli tootjate poolt [lisada sõna] "põllumajandusveok". Mis olid need põhjused, miks seda erisust ei kaalutud?

Lühidalt öeldes: eesmärk on ikkagi heitkoguste vähendamine maanteetranspordis. Teekasutustasu määrasid diferentseeritakse heite järgi, mitte sihtotstarbe järgi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selle eelnõu leheküljel 6, õigemini seletuskirja lehel nr 6 antakse teie endi poolt täielikult hävitav hinnang sellele kavandatavale maksule. Siin on alt kolmandas lõigus selgelt märgitud: "Siinjuures peab märkima, et CO₂ heitkoguste vähenemise prognoos on tinglik ja võib tegelikkuses kõikuda mõlemas suunas." Mismoodi me saame kehtestada inimestele maksud, kui me ei tea, kas soovitud efekt saabub? Mismoodi me kehtestame? See on nagu loto: äkki läheb õnneks, äkki ei lähe. Niimoodi ei saa inimestega käituda. Te ei saa siin praegu vastu vaielda sellele, et see on ei tea mis eesmärgil esitatud eelnõu, eesmärk ei ole see, et CO₂ vähendada.

Aitäh! Rektor Klaassen siin ees hakkas tutvustama teaduslikku metoodikat, ta hiljem peab teile sellest loengu. Aga küsimus on ju selles, kas see eelnõu läheb õiges suunas, püüdes vähendada – koos nende kõikide muude eesmärkide täitmisega – ka heidet, suunates transporti säästlikuma jalajälje suunas ja andes konkurentsieelise neile vedajatele, eeskätt Eestis, kes on väiksema keskkonnajalajäljega. Seda ta oma olemuselt teeb. Nii et milline see täpne mõõt on? Igal hinnangul või igal sellisel valdkonna otsusel ongi alati teatud veamäär, kõik sõltub turu käitumisest, kaubavoost, majanduse konjunktuurist ja paljudest asjadest.

Kert Kingo, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

Ma tänan võimaluse eest. Mul on nüüd küsimus, kas see formaat ongi nüüd selline, et minister kogu selle aja, kui ta peaks tutvustama eelnõu ja vastama küsimustele, mis on tekkinud, suhtub saadikutesse üleolevalt. Pluss veel, nagu nüüd tuleb välja, et tema hakkab siin saadikutele korraldama mingeid loenguid ja koolitusi. Kas meil on jälle uus formaat siia tekkinud?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. See oli lihtsalt, ma arvan, kõrvalepõige sellele eelmisele küsimusele vastates, kui minister [mainis] siin ühte Riigikogu liiget. Siim Pohlak, palun, teie protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina laiendataks proua Kingo [tõstatatud] teemat protseduuriliselt. Äkki võiks ka vastupidist teha, et me võiks ka härra ministrile omalt poolt koolitusi pakkuda, kuidas näeb neid maksutõuse Eesti rahvas või näevad ka ettevõtjad? Võib-olla siis on kahepoolne võit, et minister koolitab meid ja meie koolitame ministrit vastu. Äkki jäävad mõned maksutõusud ära ja meie saame veoautode tehnilistest üksikasjadest paremini teadlikuks? Võib-olla on võit mõlemapoolne. Mina pakuks küll välja, et me võime ka ministrit koolitada sellel teemal, mida Eesti rahvas neist maksutõusudest arvab.

Aitäh! Ma arvan, et koolitused ei jookse kunagi mööda külge maha. Võib-olla ma teeks veel suurema laienduse: opositsioon koolitab koalitsiooni ja koalitsioon opositsiooni, nii oleks võib-olla veel laiem see pilt. Aga läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun, teie protseduuriline küsimus!

Jaa, palun väga vabandust! Ma olen siin juba tükk aega kuulanud …

Ärge vabandage, küsige ära see küsimus. 

Ei, ikkagi, selles mõttes, et need protseduurilised ja kõik. Ma tean, et me oleme siin terve öö istunud ja hommik on ka juba oma sihukest jalga astunud. Aga ma siin istun ja kuulan. Lugupeetud minister Kristen Michal on siin meie ees väga vähe olnud. Seetõttu me ei ole veel võib-olla harjunud tema selliste hoiakute või olekutega. Aga ma väga selgelt näen, et ta seal puldis suhtub riigikogulastesse kuidagi nii, et tema on mingil oma moraalsel kõrgendikul, eks ole, ta järjest vastab nii, et ta on nagu üleolev ja õpetav ja isegi halvustav. Siin on öeldud umbes nii, et ei saadud aru, kuigi tegelikult esitati väga selge küsimus. Ta kogu aeg näitab, et tema on nii tark ja meie oleme siin nagu nii rumalad. 

Üks asi veel. Ma vaatan, et ta hakkab evima täpselt seda Reformierakonna ministrite vastamise formaati: "Aga teie, aga teie!" Täpselt samamoodi, selle asemel et rääkida asjast, hakkab ta süüdistama seda küsijat poolt. Äkki te teeksite, enne kui see asi hakkab ületama juba hea tava piire, talle märkuse, et ta võiks siiski suhtuda Riigikogu liikmetesse kui küsijatesse viisakalt, sest meie tõesti küsime asjalikke küsimusi. 

Ja kui läheb juba igasuguste koolituste või lugemiste soovitamiseks, siis mina soovitaksin lugupeetud ministril ennast harida ja lugeda teadlase Jüri Liivi raamatut "Suur rohepesu käsiraamat". Siis ta võib-olla mõtleb natukene ka nende seaduseelnõude üle, mida ta meile praegu on siia toonud või mida ta tulevikus kavatseb tuua.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Küll ma võin niipalju öelda, et minister oli poliitikas ja siin Riigikogus vist esmakordselt juba 2004–2005, X Riigikogu koosseisus. Nii et see kogemus on tal päris suur. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra minister! Siin võrreldi opositsiooni küsimusi mänguga "Reis ümber maailma", kus lõpuks ikka kõik nupud õnnelikult koju jõuavad. Mina võrdleksin koalitsiooni sellist maksutsirkust mänguga "Tsirkus". Seal, kui te mäletate, on nii, et kui te jõuate nihukesele rohelisele, punasele või lillale laigule, siis kukute jälle algusesse tagasi ega jõuagi kunagi mäele. 

Aga küsimus on teine. Me räägime kliima soojenemisest, lähtudes rohepöördest ja sellest, justkui elektriautod ja elektriveoautod ei peaks olema maksustatud. Aga samas, kas te olete arvestanud ka seda, kui palju kulub liitiumi tootmiseks CO₂, et neidsamu akusid toota? Kas te olete ka seda uute maksude tootmisel arvestanud? 

Aitäh! Teekasutustasu menetlemisel ei ole arvutatud ega arutatud erinevate haruldaste muldmetallide või materjalide kulu erinevate sõidukite tootmisel. Küll on soodustatud ja eelistatud ja ka väiksema teekasutustasu koormusega väiksema heitmega sõidukid.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Seletuskirja leheküljel 18 on selline lõik: "Eelnõu seadusena rakendamisel on suureneb teekasutustasust laekuv tulu eeldatavalt 11,8 mln euro võrra (tänase teede kasutamise statistika põhjal) ning vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt u 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele." Mul on küsimus, et kuidas siis siin ette nähakse, kuhu see transport kolib, kas enamuses raudteele või laevadele või püütakse osa transporti veoautodel Eestist mööda suunata, mis peaks toimuma Venemaa kaudu. Mis toimuks transpordivoogudes põhimõtteliselt?

Aitäh! Siin on kaks nüanssi. Üks on see, et transpordivahendid muutuvad säästlikumaks, sellest tuleb tegelikult see heitme vähenemine. Seda see teekasutustasu ka teeb. Tegelikult on Eestit läbiv transport tegelikult siiski mõistlikum ja soodsam väiksema heitmega sõidukitega. Aga pikemas plaanis loomulikult, liikuvust võiks planeerida nii, et pikemad kaubaveod, üle mitmesaja kilomeetri [pikkused], võiksid [toimuda rohkem] raudteel. See loomulikult eeldab kvaliteetse taristu ja rongiühenduse olemasolu. Rail Balticu põhitrassi läheb iga aasta sadu miljoneid, järgmine aasta on meil põhitrassi 200 pluss kilomeetrit. Umbes 50 kilomeetrit sellest läheb ehitusse. Nii et tegelikult on sellestki vallast päris häid uudiseid. Samamoodi on reisirongiliiklusele minemas uut raha, uued rongid on tulemas ja isegi Tartu–Riia ühendus on tekkimas. Eesmärk võiks ikkagi olla, et reisijad ja kaup, eriti pikemate vahemaade puhul [liiguksid] maantee asemel pigem [raudteel]. Ja see viimane miil oleks needsamad kas või Eestis arendatavad isejuhtivad sõidukid või mingid muud sellised vahendid, mis on säästlikumad ja kulutavad energiat efektiivsemalt, mis on väiksema liikumisraadiusega.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Tõepoolest, summasid on päris palju planeeritud. Siin kolleeg Leo Kunnas tõi välja miljonid. Siin on selline lõik, et teekasutustasu summaarne mõju SKP‑le on positiivne, sest laekuvad tulud reinvesteeritakse otse majandusse. Te rääkisite siin, et pannakse eelarve täiteks ja eelarveridade täiteks. Siis on siin nii, et detailsem analüüs, mis käsitles mõju SKP‑le, tööhõivele ja kasumlikkusele teiste riikidega võrreldes ehk konkurentsivõimele, tehti enne teekasutustasu kehtestamist ja Riigikantselei tellitud uuringuga. See on ilus sõnastus. Aga kas meil oleks võimalik kuskil selle uuringuga tutvuda ja natuke sinna sisse vaadata?

Jah, kui meil see uuring olemas on, siis me hea meelega seda jagame.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma küsiks selle vanusepiiri alandamise kohta autoveoseaduse võtmes. Siin on, et [vähemalt] 18‑aastasele isikule võidakse anda õigus vedada ka inimesi. Vanasti oli niimoodi, et kui sa 18 said ja tegid load, siis sa said vahtralehe ja kaks aastat pidid sõitma, see vahtralehekleeps autoakna peal. Kas see kohustus on veel endiselt olemas, ma päris täpselt ei tea, aga mina näiteks vahtralehega bussi peale küll ei julgeks minna. Kui bussil on vahtralehemärk peal, siis juht on äsja load saanud, tal pole kaks aastat staaži veel täis. Kas kaalute selles võtmes ka, et äkki peaks ikkagi 21 [aastat] olema see piir, kui noored lubatakse bussirooli?

Aitäh! Eelnõuga langetataksegi bussijuhtide vanuse alammäära 21 aastani, tingimusel, et on läbitud pikk ametikoolitus, 280 tundi.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Ma teen omalt poolt ka väikese ringi ümber maailma. Ma alustan kevadest, mil me nägime, millise maksupaketiga tänane valitsus inimestele ja ka ettevõtjatele kallale tuli. Me nägime eile, kui halb on 2024. [aasta] eelarve. Minu arvates on praegu aeg, kui ettevõtjad vajavad stabiilsust ja maksurahu. Aga nüüd me näeme, et meil on jälle ees eelnõu, millega tahetakse tõsta riigilõive ja praegu [tõstetakse] teemaksu, 12 eurolt 26 eurole – see on ju üle 100% –, ja Euro 6 autode puhul, mis on ju kõige uuemad, isegi 22 eurole. Te ju ilmselt saate aru, et see mõjutab kogu ettevõtlussektorit ja ka sisendhindu. See mõjutab põllumeest, kes veab heinapalle, see mõjutab kaupu, mis jõuavad poodidesse, mööblit, puitmaju, mis lähevad ekspordiks. Miks te koormate ettevõtlust ja ettevõtjaid, sealhulgas konkreetselt veoettevõtjaid veel lisaks?

Aitäh! Ma enne ka seda küsimust siin puudutasin. Ikkagi, mida säästlikum auto, seda väiksem see tõus on. Loomulikult, väiksema ajaühiku puhul on see tõus ka suurem. Näiteks Eesti ettevõtjad ju ei osta neid [lühema aja kehtivaid] pileteid, pigem ostavad neid välisettevõtjad, kes maksavad enamuse meie teekasutustasust, nagu te ilmselt juba teate. Suurim transiit tulebki sellestsamast Euro 6 klassist, mida ma mainisin, need on need neljateljelised. Neil läheb 12‑lt 22‑le. See on päevapilet. Ta jääb ikkagi soodsamaks siis, kui on madalam heitmeklass.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ka minu teine küsimus puudutab sama lõiku ja sedasama arvu – 2 410 000 tonni CO_2. Mis metoodikaga nii täpne tulemus on saavutatud? Ma püüan sõjalisest valdkonnast võrdluse tuua. Ma näiteks väidan, et Venemaa sooritab Eesti vastu laiaulatusliku kallaletungi umbes 136 200 mehega. Loomulikult, minu metoodika ei põhine praegu millelgi, ma võtsin lihtsalt ühe võimaliku arvu paljudest. Kuidas on võimalik midagi nii täpselt järgmiseks aastaks ennustada?

Aitäh! Ma võin hea meelega lasta selle metoodika detailsema kirjelduse saata, kui selle vastu on huvi olemas. Seda ma siis palun teha, see saadetakse teile kirjalikult. Eks see hinnang, nagu ma ka enne vastasin, on ju siiski ligikaudne, see on teatud trendi arvestades võrdlus tänase stsenaariumiga, see ei ole lõppkokkuvõttes tõepoolest täppisteadus. Ega me ei oska viimase täpini seda öelda, sest dünaamika võib ju muutuda kaubavoogude puhul, kõige muu puhul võib muutuda, võib-olla ka saavutame soovitud käitumise, eks ju, see määr võib suurem olla ja nii edasi. Aga metoodika detailid saadan hea meelega kirjalikult.

Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma siiski natukene vaidleks austatud ministriga. Ikkagi on selle järgi võimalus, et alla 50 kilomeetri pikkustel liinidel me näeme ka neid vahtralehega juhte. See peaks siin olema ikkagi lahti kirjutatud: esimene paragrahv, kolmas punkt. Vaatasin ka seadusest järele. 

Kahjuks pidin ka oma teise küsimuse selle teema peale kulutama. Tegelikult tahtsin teilt veel küsida kinnitust, et selle eelnõu esmane eesmärk, kuigi te räägite nendest kliimaeesmärkidest, on ikkagi ju riigieelarve täitmine praeguses olukorras, kus eelarve puudujääk on suur. Kas see on nii?

Aitäh küsimuse eest! Selle eelnõu eesmärk on osalt loomulikult eelarve täitmine. Teekasutustasu laekub eelarvesse. Selles, ma arvan, te ei eksi. Küll on selle eesmärk ka puhtam liikuvus ja see, et selle liikuvuse jälgimisel anda ka tuge Eesti ettevõtlusele, kes selles valdkonnas toimetab, et läbi [Eesti toimuv] transport oleks korrektselt maksustatud, et teekasutuse eest tasutaks samamoodi.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Väike jätkuküsimus või jätkumõte. Ma toon näite, et Beneluxis maksab päevapilet 12 eurot ja kui seda mõni aasta tagasi tõsteti, siis seda tõsteti 1 euro võrra ehk 11‑lt 12‑le, kusjuures me räägime sellistest riikidest nagu Holland, Belgia ja Luksemburg. Aga meil hakkab see Euro 6 puhul olema 22 eurot. Siin on minu meelest väga suur vahe. 

Aga te ütlesite, et te valdavalt tahate seda maksu saada nendelt autodelt, kes on siin transiit[sõidul]. Tegelikult on minu arust probleem see, et ei ole loodud süsteemi, kuidas see Läti või Leedu või Saksa või Valgevene auto saab seda teemaksu [maksta]. Ma tean, et see on võimalik ainult nutitelefoniga ja interneti kaudu, aga paljudel autojuhtidel näiteks ei ole seda internetti kohe käepärast võtta ja nii edasi. Kas te olete ministeeriumis selle süsteemi muutmisel arutanud, kuidas seda [muuta] kättesaadavamaks?

Aitäh! Ma tean, et analüüs on tegemisel. Ettevõtjate poolt on tulnud ka seesama sisend kontrolli mõttes. Erinevaid mõtteid on vahetatud ka nii-öelda tasumisviiside kohta. Kui me jõuame mingisuguse konkreetse kavandi või ideeni, siis kindlasti arutame seda turuosalistega ja siis seadusandjaga. 

Mis puudutab tasumäära tõusu, siis jah, need, kes eriti neid päevapileteid [ostavad] – veel kord, te ilmselt seda hästi teate –, on valdavalt ikkagi välisettevõtjad, Eesti ettevõtjad kasutavad pikemalt [kehtivaid võimalusi].

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Hea istungi juhataja! Annan teile ülevaate majanduskomisjonis toimunud menetlusest. 9. oktoobril toimunud istungil arutati eelnõu 302. Lisaks istungil viibinud komisjoni liikmetele olid kutsutud ka kliimaminister Kristen Michal ja ministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu. 

Minister andis ülevaate sellest eelnõust, analoogselt sellega, mida ta siin saalis juba täna ette kandis. Ma ei hakka seda üle kordama. 

Olid ka mõned küsimused. Rain Epler küsis põllumeestele tehtava erandi kohta. Minister vastas, et seda on tõepoolest küsitud, aga ka põllumajandusega on võimalik tegelda kliimasõbralikult. 

Lauri Laats tundis huvi heiteta sõidukite kohta, soovis täpsustust, ja tahtis ka täpsemat klasside Euro 0–6 jaotust. Heiteta sõidukil, oli vastus, [tekib] vähem kui 1 gramm CO₂ kilovatt‑tunni kohta. Jaotus saadeti hiljem. 

Mina ise kommenteerisin, et on positiivne, et hakatakse välja tõrjuma Euro 0 ja Euro 1 sõidukeid. Rain Epler uuris ka, kas on erisusi ja ega ei või tekkida konkurentsieelist võrreldes teiste riikide tasudega. Vastus oli, et ei, tasumäärad on samad. 

Lauri Laatsil oli veel küsimus teekasutusmäärade kohta, et kas kogusumma on 12 miljonit või lisandub. Vastus oli, et lisandub.

Menetluslikult otsustati järgmist: määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, see otsustati konsensuslikult; teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobril, see otsustati konsensuslikult; tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu 3.

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head saadikud! Härra minister! Mul on au kõigepealt üle anda eelnõu 302 tagasilükkamise ettepanek. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu 302 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma kohe põhjendan ka, miks, aga annan selle enne üle.

Andke see siia ära, siis on dokument käes.

Jaa, aitäh! Ma olen seda seadust päris pikalt lugenud ja nende pikkade arutelude käigus ka teiste saadikute küsimuste abil targemaks saanud. Ma vaatan, justkui oleks vajalikud punktid siin sees. Näiteks, et anda D‑kategooria mootorsõidukite ja ka veoautode juhtimise õigus erandkorras alates 21. [eluaastast]. Seda põhjendatakse sellega, et meil ei ole enam rekajuhte, meil ei ole enam bussijuhte. Aga miks meil neid ei ole? See on meie rumala poliitika tagajärg. Rekajuhid ja bussijuhid on Eestist lahkunud. Nad on läinud parematele jahimaadele, sinna, kus on mõistlikumad otsused, kõrgemad palgad, parem elu. Me üritame selle seadusega hakata asendust leidma. Ma kujutan ette, et kui me võtame vastu kõik need maksupaketid siin ja ka sellesama seaduse, siis võib-olla järgmisel aastal me peame langetama [selle piiri] juba 18. aastani ja mine tea, kuhu edasi. Sellega ei saa kindlasti nõustuda. 

Muidugi, mis puudutab neid maksumäärasid, mis hüppeliselt tõusevad, siis härra minister väitis, et selle kõik on heaks kiitnud ka autovedajate liit ja ettevõtjad, just sellepärast, et siis välisriikide autojuhid peaksid justkui hakkama meil rohkem teemaksu maksma. No miks me siis ei võta vastu ainult seda seadust, et rakendada juba olemasolevat maksu ja seda paremini kokku korjata, just ainult nendelt? Miks me karistame oma ettevõtjaid, loome neile raskemad tingimused ja paneme peale uued maksud? 

Isegi, ütleme nii, kui tõesti mõelda, et veoautod, mis vastavalt teljekoormusele ja teedele tekitatavale kahjule peaksid seetõttu, et nad on rasked, maksma justkui rohkem maksu, siis ma saaks sellest loogiliselt aru, kui see maks läheks tee-ehitusse. Tegelikult, nagu täna selgus, see maks läheb riigieelarvesse ehk nagu meie rahandusminister on öelnud, et igale poole. Kui see raha läheb igale poole, siis tal ei ole sihtotstarvet. Siis ongi asi selge: seda raha kogutakse lihtsalt riigieelarve aukude lappimiseks ja ilmselt ka selle nii-öelda maksuküüru kaotamiseks, mille jaoks meil on vaja 400 miljonit. Otsimegi siis igalt poolt. 

Muidugi, väga huvitav teema on see elektriautode teema. See puudutab ka veoautosid, kuigi neid on Eestis vähe. Aga ma natuke uurisin seda teemat. Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog Kaarel Lumiste on kirjutanud oma artiklis "Kaevandamisega rohepöörde poole": "Kergesti kättesaadavate naftavarude lõppemine koos kliimamuutustega markeerivad ühe kuldajastu lõppu. Globaalne majandus liigub CO₂ heidete vähendamise suunas. Üsna selge on, et kui soovime ühiskonnana elada samaväärselt hästi fossiilkütuste järgses maailmas, peab hüppeliselt kasvama taastuvenergia osakaal. Mida on aga vähem teadvustatud - selle saavutamiseks peab maavarasid kaevandama rohkem, mitte vähem." 

Me teame, et elektriautode akude tootmiseks on vaja liitiumi, kuid ühe tonni liitiumi kaevandamine paiskab õhku arvestuslikult umbes 15 tonni CO₂. Lisaks sellele on tarvis keemilisi protsesse. 

Ma paluks lisaaega.

Palun, lisaaeg kolm minutit! Teil on nüüd kaheksa minutit kokku.

Suur tänu! Lisaks sellele on tarvis keemilisi protsesse, mis omakorda paiskavad atmosfääri CO₂, ning oluline on ka suur veekogus, mida on kaevandamisel tarvis, mistõttu reostatakse põhjavett. Meie õnneks, muidugi jutumärkides, ei toimu see Eestis. See on seal kusagil Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Märgiliselt tähtis on ka see, et suurem osa liitiumpatareidest toodetakse Hiinas, kus elektrit toodetakse söe baasil, söe põletamise abil, mis aga paiskab atmosfääri kaks korda rohkem kasvuhoonegaase kui näiteks gaasi põletamine. 

Nii et need elektriautod ei ole sugugi nii keskkonnasõbralikud, nagu meile paistab. Ka selle uue automaksu puhul on arvutuslikult elektriautode CO₂ heitmeks pandud 0. See ei vasta ju absoluutselt tõele. Ma olen isegi välja arvutanud, et näiteks Tesla 3. mudeli 80‑kilovatise aku tootmine paiskab atmosfääri sama palju CO₂ kui see, et sõita bensiinimootoriga autos 10 000 – 50 000 kilomeetrit. 

Nii et oleme ausad. Kui me räägime rohepöördest, kasvuhoonegaaside vähendamisest ja maksudest, siis esiteks maksustame õiglaselt ja teiseks peame silmas, et kui me midagi maksustame ja raha kogume, siis teatud eesmärkidel. Täna me sisuliselt täidame maksuauku, mis on tegelikult [tekkinud] ikkagi jälle Reformierakonna rumalalt lubatud nii-öelda maksuküüru kaotamise tõttu. Nii et katsume panna peale vähem makse, vaatame, et meie ettevõtjad saaksid ka ellu jääda, ja loodame, et viimased rekajuhid ja bussijuhid siit ei emigreeru. Ja oleme selle seaduse vastu! Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma kasutan ka siin – istung on pikalt kestnud – seda taktikat, et ma annan kõigepealt üle tagasilükkamise ettepaneku ja siis selgitan.

Informatsioon käes, et dokumendid ei ununeks.

Et dokumendid ei ununeks, just! Tööpäev on pikk olnud.

No minu hinnangul kliimaministril alles hakkab siin soojendus lõppema. Arutlusel on praegu teine eelnõu nendest, millega ta siia saali on tulnud. Ma vaatasin päevakorrast, et neli ootab ees. Kõik need on suunatud ettevõtluskeskkonna halvendamisele ja meie majanduse olukorra täiendavalt raskemaks muutmisele. Loomulikult, Eesti on väike ja avatud majandusega riik ning meid mõjutab palju see, mis toimub meie partnerriikide juures, aga seda enam võiks valitsus võtta arvesse ümberringi toimuvat ja ise täiendavalt ettevõtjate olukorda mitte raskemaks muuta.

Ma kasutasin oma lühikese kõne pealkirjana tsitaati kolleeg Siim Kallaselt, kes on minu pinginaaber majanduskomisjonis. Tema siin mõni aeg tagasi ütles, et hirmus palju valetatakse. Minu arust võtab see hästi kokku selle loo, mida me siin täna oleme kuulnud. Kõigepealt ütles härra Michal, et eelnõu on väga oodatud. Väga huvitav, lühike ja selge sõnavõtt. Ma loen teile ette, mida selle eelnõu kohta kirjutas majanduskomisjonile Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon: "ERAA toetab lähenemist, et vanemate ja rohkem saastavamate sõidukite kasutamise eest tuleks rohkem maksta, eelkõige mis puudutab EURO0 – EUROV kategooria veokeid. Paraku soovitakse seaduseelnõu ettepanekus tõsta tasusid ka kõige uuematele EUROVI kategooria veokitele sealhulgas päevatasu tõus üle 80% 12-lt eurolt 22-le eurole. See tabaks kõige valusamalt just Eesti rahvusvahelisi vedajaid, kes viibivad Eestis lühiajaliselt ning tasuvad reeglina päevatasu. Keskmiselt käivad kahepoolseid vedusid teostavate Eesti rahvusvaheliste vedajate veokid kodus 2–4 korda kuus ja viibivad siin 2–3 päeva. Seaduseelnõu ettepanekus toodud maksutõusu puhul kasvaks maksukoormus kõige uuemate ja vähemsaastavamate EUROVI veokite puhul keskmiselt ühe veoki kohta ligikaudu 1000 eurot aastas. Juhime tähelepanu, et raskeveokite sektoris pole praegusel hetkel mõtet rääkida heiteta sõidukitest, neid ega nende laadimiseks (tankimiseks) vajaliku taristut pole täna ega lähitulevikus tekkimas. Planeeritav maksutõus EUROVI veokitele kahjustab oluliselt Eesti ettevõtja konkurentsivõimet. Niigi suurema maksukoormuse ning rangemate võõrtööjõupiirangute tõttu jääme täna konkurentsis alla teiste riikide vedajatele, rahvusvahelisel turul ellujäämiseks vajame võrdväärseid konkurentsitingimusi. Maanteeveo näol on tegemist elutähtsa teenusega, millest sõltub kõigi teiste majandussektorite, sealhulgas kõigi toodete ja teenuste varustuskindlus. Seetõttu on oluline kohaliku ettevõtja toimetulek ja konkurentsivõime, et riigil oleks vajadusel kellele loota ja kelle poole pöörduda, eriti kriisiolukordades."

Liigun järgmise teema juurde. Nagu kolleeg Kadastik siin tutvustas, tõepoolest, minister käis meil majanduskomisjonis. Üks küsimusi seal oli ka see, kui palju täiendavat tulu riigieelarvesse sellest tasude tõusust oodatakse. Minu mäletamist mööda ütles minister komisjonis välja numbri 12 miljonit, selle ütles ta täna välja ka siit kõnetoolist. Aga mina läksin vaatama Rahandusministeeriumi lehel asuvat eelarve juhtimislauda ...

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Palun, lisaaeg kolm minutit!

… mida Rahandusministeeriumi kõrged ametnikud väga soovitasid kasutada, et seal olevat kõik väga ilusasti ja selgesti välja toodud. Seal juhtimislaual on kirjas 6 miljonit. Püütakse koormist poole väiksemana näidata, kui see tegelikult on, või siis on minister numbrid valesti kokku löönud. Aga emmas-kummas otsas ajab keegi, kas Võrklaev või Michal, meile pada.

Loomulikult jälle need roheloosungid. Et küll ikka elu läheb rohelisemaks ja vähem saastavamaks ja jälle see saatanlik heide, mida tuleb vähendada. Ma tõin siin paralleeli automaksuga. Minister nimetas seda millegipärast ümbermaailmareisiks. See maailm nii väike ei ole, et ainult automaksu ja teekasutustasuga ringi peale saad. Aga nii nagu autovedajate arvamusest, mille ma ette lugesin, tuleb ka siit ikkagi välja, et põhieesmärk ei ole mitte looduse säästmine, vaid eelarvesse täiendavate summade hankimine.

Lõpetuseks selline kujuteldav dialoog kliima‑ ja rahandusministri vahel. Täna vastas minister vastuseks küsimusele, milleks raha kasutatakse, kuhu raha läheb, mitu korda, et raha läheb eelarvesse. Ma usun, et kõik mäletavad seda, mida rahandusminister on öelnud, et raha kulub igale poole. Vot selline plaan! Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja ... Dokumendid on kõik juba olemas. Martin, ärge muretsege! Dokumendid on üle antud, värske informatsioon on siin olemas. Keskerakonna esindaja Jaak Aab, palun! 

Annan ka kõigepealt dokumendi üle.

Väga hea. Aitäh! 

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Noh, kogu see jutt, mida me siin eile lõunast [rääkinud oleme] või veel rääkima hakkame, on ju kõik ühte teemat kattev. 

Lugesin ka mina arvamusi, mida on esitanud vastava sektori ettevõtjad. Läbivalt on seal kirjas ikkagi see, et see [eelnõu] on tehtud kiirkorras, see on tehtud sellepärast, et riigieelarve on vaja vastu võtta ja riigieelarvet on vaja täita. Jah, sinna kõrvale saab ilusti pookida keskkonna‑ ja kliimaeesmärke, mitte ainult selle konkreetse teekasutustasu puhul, vaid edaspidi ka keskkonnatasude, kaevandustasude puhul ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Aga kõik täidab ju ühte eesmärki, mis on nagu veerev lumepall. 

Me kevadel rääkisime käibemaksu tõusust ja rahandusminister seletas, et oi, see kõik ei kandu isegi hinnatõusu üle, et mingi valem näitab, et kui me tõstame käibemaksu 2%, siis hinnad tõusevad 1,6%. Aga vaatame kas või seda transporditeenust. Mis sinna veel lisandub? Aktsiisid tõusevad, tuletan meelde, lisaks käibemaksule, teekasutustasu tõuseb, tulumaks kunagi edaspidi tõuseb ka ja palgad tõusevad niikuinii, neid ei saa madalal hoida. Lõppude lõpuks, kui me selle transporditeenuse [hinna] sisendhinnana paneme ükskõik millise kauba või teenuse [hinnale] juurde, siis see ei ole enam 1,6% või 2%, vaid see on päris mitu protsenti rohkem. Mina ei oska ka seda kõike täpselt kokku arvutada, sest neid [muudatusi] on nii palju igas seaduses, mida me siin ka täna arutame ja vastu võtame. 

Üks etteheide ettevõtjatelt on ka see, et ega seda analüüsi pole tehtud. Kui rääkida teekasutustasust, siis jah, tõesti on ettevõtjad öelnud, et suurem osa laekub küll välismaistelt ettevõtjatelt, aga see süsteem iseenesest ka praegu ei toimi, ka praegu ei saada tasu kätte, kuna ei ole efektiivset kontrolli selle üle. Trahve on tehtud, neid ei ole tehtud palju. Nüüd me planeerime jälle, et trahvidest [laekuv tulu] 400 000 [euro võrra] tõuseb, aga sealsamas seletuskirjas on ka, et see ressurssi juurde ei nõua ehk kontrolli ja järelevalvet juurde vaja pole. Ja niimoodi see lumepall veereb, seda lihtsalt ei jõuagi peatada. 

Nende kahe päeva jooksul siin saalis me oleme näinud, et iga seadus paneb mingi klotsi juurde. Ja see klots või kogu see lumepall tuleb lõpuks kaela Eesti inimestele ja ettevõtjatele ning mõjub ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Pigem oleks vaja võtta aega, nii nagu ka ettevõtjad on ettepaneku teinud, ja see läbi analüüsida, mitte [keskenduda] kiirkorras eelarve täitmisele, vaid vaadata, kuidas see teekasutustasu mõjub konkreetselt Eesti ettevõtjatele ja välismaistele ettevõtjatele ning mis oleks mõistlik tõus. Nagu see näide oli, et meil ta tõuseb pea kaks korda kohe ja kiiresti. Mujal riikides kaalutakse ning tõstetakse 1 või 2 euro kaupa. 

Eeltoodud põhjustel ja arvestades seda, et [eelnõu] on tehtud kiirkorras, ja seda, et on läbi analüüsimata, milline on mõju majandusele – nii on olnud paljude teistegi seadustega, mis siin varem lugemisel olid, näiteks riigilõivude [muutmise puhul], edasi tulevad veel ka keskkonnatasude [muudatused] ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi –, Keskerakonna fraktsioon ei saa kindlasti seda eelnõu toetada. Teeme ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. 

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mario Kadastiku. Kui teil on ka dokument, andke see kohe siia.

Ei ole dokumenti. 

Ei ole dokumenti. Selge. Palun!

Tahtsin lihtsalt täpsustada, et see [eelnõu pakub] siiski olulise komponendi transpordisektoris heitmete vähendamiseks. Isegi kui me võtame selle arvutuse, mis tehti akude [tootmiseks] vajaliku lisaheitme kohta, siis see on suurusjärgus ühe aasta läbisõit. Pärast seda on igasugune läbisõit pea nullheitmega või isegi kui me puhtalt põlevkivist [toodetud energiaga] sõidaks, oleks see ikka poole vähem kulutav, kui on puhtalt bensiiniga sõites. Ehk tegemist on kliimaeesmärkide [täitmisega]. 

Ma ka tean varasemast, et autotranspordi liidus on inimesed korduvalt olnud mures, sest on ettevõtteid, kes toovad siia endiselt neid vanu romusid, Euro 0, Euro 1, sest meil ei ole seal nii tohutu suurt vahet. Nüüd see vahe tekib. Seetõttu võib öelda, et sellel [eelnõul] on selgelt kliimat mõjutavad eesmärgid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. On kolm tagasilükkamise ettepanekut. Isamaa on parandanud kuupäeva, siin on 19. oktoober, EKRE‑l ja Keskerakonnal on 18. oktoober. Ma eeldan, et tegelikult peaks siin olema 19. oktoober. Kui see nii on, siis ma usun, et see nii on. Juhtivkomisjon on teinud kindla otsuse esimene lugemine lõpetada. Tahakski hakata määrama muudatusettepanekute esitamise tähtaegasid, aga nagu ma ütlesin, Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Keskerakond on teinud ettepaneku eelnõu 302 esimesel lugemisel tagasi lükata. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuna see on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna arvates ja ka teiste opositsioonierakondade arvates väga halb eelnõu nii ettevõtjate kui ka majanduse seisukohalt, rääkimata sellest, et raha, mis teekasutustasudena ära võetakse, ei lähe eesmärgipäraselt tarbijatele või teekasutajatele tagasi ehk ei lähe teede hooldusesse ja korrashoidu, vaid läheb igale poole, nagu ütles Võrklaev ja ütles nüüd ka minister, siis me tegime ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Enne seda, kui me hakkame hääletama, ma palun, ma võtan 10 minutit vaheaega.

Mis te võtate nüüd? Ei saanud aru.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt võtan 10 minutit vaheaega.

Aa, 10 minutit. Ma kuulsin vahepeal, et 1 minuti. Selge.

Ei!

Vaheaeg 10 minutit. 

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 302 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 29, vastu 46 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 302 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 2. novembri kell 17.15. Tänasel istungil on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume mõnusas tempos järgmise päevakorrapunkti juurde. Päevakorrapunkt nr 2, Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 296 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Saalis on liiga suur lärm. Ma ütleks, et igast reast seda lärmi tuleb praegu. Palun! (Helistab kella.)

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Nüüd olen teie ees Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Maapõueseaduse muutmise põhiline sisu on riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasudele uute maksustamishindadega üleminekuperioodi loomine. (Juhataja helistab kella.) 23. veebruaril aastal 2022 võeti vastu maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatused, mille alusel hakkavad alates 1. jaanuarist 2024 kehtima 2022. aastal maa korralisel hindamisel saadud, senisest kõrgemad maa maksustamise hinnad. Need omakorda määravad riigi maakasutustasu kaevandamisel. Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 1. jaanuaril 2024 jõustuvast maapõueseaduse § 90 lõike 7 muudatustest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastase tasu määr 3% maa maksustamise hinnast. Selleks, et maamaksu muutusest tulenev kasutustasude tõus ei oleks ülemäära koormav, kehtestame kaheksa-aastase üleminekuperioodi, kuni 31. detsembrini 2031. Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada [andmise] tasu iga aasta kuni 50% võrreldes kehtiva tasuga, kuni jõutakse uute maa maksustamise hindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. 

Et võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järk-järgult kohaneda, sealhulgas leevendada hinnasurvet tarbijatele, kehtestame ka põrandahinna, millest väiksemat kasutustasu ei koguta, ja laehinna, mis on viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu hektari kohta. Põrandahind on konstantne suurus ja selleks on määratud 5 eurot kalendriaasta kohta, kui kasutustasu jääb alla selle väärtuse. Laehind on maksimaalne määr, milleni kasutustasu võib suureneda ja milleks on viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu hektari kohta, arvutatuna 2023. aasta 1. detsembri seisuga kehtivate, riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise lepingute alusel. 

Eelnõuga sätestatud kasutustasu eesmärgipärasust ja otstarbekust hinnatakse selleks koostatava analüüsi käigus. Selleks tehakse koostööd Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumiga. Analüüs valmib 2025. aasta 1. juuliks. Selle tulemusena tehakse vajaduse korral ettepanek asjasse puutuvate õigusaktide muutmiseks. Sihtrühmad on mäetööstussektor ja turbatootmine ning riik kui kinnisasja kaevandamiseks kasutada andja. Tänan! Vastan küsimustele.

Aitäh, austatud minister! Tõsi, selle põhjaliku ja sisulise ettekande peale on siiski mõned küsimused tekkinud. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kooskõlastuslehel on Eesti Turbaliidu ettepanek kehtestada rendihinnatõusu lagi, mis on 10% aastas. See on arvestamata jäetud ja selgitus on punktis 4. Ma ei leidnud seda punkti 4. Äkki selgitate?

Aitäh! Jah, ma nüüd kohe ei leia üles seda viidet, ma võin pärast selle üle vaadata ja teile kirjalikult lasta [saata]. Aga turuosalistega konsulteerides lisati algsesse versiooni nii põranda‑ kui ka laehind. Põrandahind, millest väiksemat kasutustasu ei koguta, on 5 eurot kalendriaasta kohta, kui kasutustasu jääb alla selle väärtuse. Laehind on maksimaalne määr, milleni kasutustasu võib suureneda ja milleks on viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu hektari kohta. Jah, ma pärast seda punkti vaatan ja saame [vastuse] kirjalikult saata, kui soovi on.

Protseduuriline küsimus, Arvo Aller, palun teid!

Jah, aitäh! Meil eile oli siin üks eksimus ja apsakas, et ei olnud täielikku materjali. Kuna see tekst siin lõpeb ära kolmanda punktiga, siis äkki neljandas punktis on [öeldud], et selgitus on punktis 5? Äkki on neid punkte rohkem kui neli? Milline see täielik materjal on paberkandjal?

Ma saan aru, et teie protseduuriline küsimus on minule, et kas on esitatud täielik materjal.

Täpselt. Et me saaksime …

Mina küll ei oska seda nii jooksu pealt hinnata, (Hääl saalist: "Kes oskab?") aga ma palun siin häid ametikaaslasi Riigikogu Kantseleist seda korra vaadata ja tuleme selle teema juurde jooksvalt tagasi. Kert Kingo, palun! Palun mikrofon Kert Kingole!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen seletuskirjast selliseid lauseid, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ja eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Siis loen siit, et seoses seaduseelnõu kiireloomulisusega, mida on põhjendatud eespool, ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsuse koostamist. Ja põhjendus on selline: eelnõu on kiireloomuline, kuna uued maksustamishinnad ja sellest tulenevad uued riigimaa kasutamise tasud rakenduksid 1. jaanuarist 2024. Mis argument see on? Valitsus saab seda rakendamise aega edasi lükata, hilisemaks panna, see ei ole argument ega õigustus. Miks ei ole väljatöötamiskavatsuse [tegemise nõuet] ilusti järgitud, kõiki kaasatud, prognoose tehtud, kõiki neid asju? Seletage mulle ära, kuhu sellega nii kiire on.

Aitäh! Ma püüan seletada. Mõte on selles, et vastasel korral oleks üheks hetkeks selle tõusu nurk nii suur, et see hakkaks mõjutama ettevõtete võimet ellu jääda, ja seetõttu on tehtud kaheksa-aastane üleminek. See on selle eelnõu mõte. See tuleneb maa korralisest hindamisest, mis on juba varem, nagu ma teile kirjeldasin, ka kuupäevaliselt paika pandud. Nii et pigem see eelnõu leevendab seda tulevast survet, sest annab kaheksa-aastase üleminekuaja.

Rain Epler, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea istungi juhataja! Pigem on tegu protseduurilise ettepanekuga. Ma mõtlesin, Jüri, et ma tulen sulle appi nende materjalide täielikkuse asjas. Tõepoolest, materjalid lõpevad punktiga 3, mille selgitus ütleb, et arvestamata jäetud ja selgitus punktis 4, aga peale seda enam punkti 4 ei tule. Kui nüüd analoogiat kasutada, siis vist oli eilsel istungil sama lugu, et materjalid olid puudulikud ja spiiker võttis kümneminutilise vaheaja, et korralikud materjalid [saaks saali] tuua. Ma võin juba ette öelda, et eile ei saadud 10 minutiga hakkama, tuli võtta veel kord 10 minutit. Nii et minu soovitus ja palve on võtta äkki kohe kuni 20 minutit ja teha materjalid korda. Siis saame edasi minna.

Ma kinnitan teile, Rain Epler, et praegu kogu Riigikogu Kantselei põhimõtteliselt otsib seda punkti 4. Me püüame selle lähimal ajal üles leida. Kui ei leia, siis ma luban, et ka mina võtan vaheaja. Praegu käib vilgas töö selle punkti 4 kallal. Ma näen, et inimesed sahmivad siin edasi-tagasi. Evelin Poolamets seda juba ju mainis. Mina praegu samamoodi otsin punkti 4, see on praegu, ma ütleksin, meil strateegiline küsimus. 

Protseduuriline küsimus, Martin Helme. (Hääl saalist.) Te küsisite juba ju.

Aitäh! Jaa, muidugi, ma näen, et inimesed otsivad, aga iva on ikkagi niisugune, et kodukord näeb ette, et eelnõu materjal on kättesaadav eelnõu arutelu ajaks. Me ei saa ju küsida, kui me tahame näiteks selle punkti 4 kohta küsida. Vahet ei ole, kas me tahtsime selle punkti kohta või mõne teise punkti kohta [küsida], äkki siin on veel viies punkt ka, kust me teame. Meil oleks ikkagi palve senikauaks istungis paus teha, kuni saab materjali korda.

Jaa, ma olen nõus, et materjalid peavad korras olema. Kui see on praegu nii suur mure, siis loomulikult ma võtan selle vaheaja. Ma näen, et inimesed kõlistavad seal juba ja käib vilgas töö. Rain Epler, teie protseduuriline küsimus. Võtame need kõik ära. Ja võib-olla …

Jaa. See haakub tegelikult Martini küsimusega. Ega ma ka ei tea. Aga kuna siin öeldakse, et selgitus on punktis 4, ja olles kuulanud täna nii ministri selgitusi kui ka lugedes materjali, võin öelda, et selgitused on kohati sellised, et ei saa täpselt aru, mida öelda püütakse, ja siis selle kohta ongi vaja küsida, sest see ju ongi [meie] töö, et saada teada, mida siis eelnõuga ikkagi meile siia tuuakse. Seetõttu ma ütlen, et ei taha igaks juhuks küsimust ära küsida, sest pärast sa ju kolmandat ei anna, kui selgub, et tegelikult vajab selgitust see neljas punkt.

Vahepeal tuli värskemat infot, et seda punkti 4 ei olegi, ei maa all ega maa peal, tegemist on kirjaveaga. Siin peaks olema, öeldi mulle, nii, et punktis 2 hoopiski. Tõsi, nüüd on järgmine probleem, et materjal ei ole ju korrektne. Nii et kui keegi hakkab protseduuriliselt nõudma, et ka korrektne materjal meile siin jaotataks saalis, siis me oleme selleks valmis. Loomulikult, sellega me [reostame] keskkonda, peame jälle printima, aga seaduse ja reeglite silmis tuleb olla korrektne. Kui seda keegi nõuab, siis tuleb hakata ka seda muutma. Hetkel ei ole nõutud. Nii et tundub, et seda punkti 4 ei ole ei maa all ega maa peal.

Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

Aga mina selle [reostamise] koha pealt tahan öelda, et kui me nüüd peaksime siin Riigikogus tegema vea ja maapõueseaduse võtma vastu selliselt, et see on ebakorrektne, siis võib juhtuda, et kahju keskkonnale on palju suurem kui see mõni lehekülg korrektset materjali, kus on must valgel kirjas, kus see selgitus siis on, me saame selgitust lugeda ja vajaduse korral küsimusi küsida. Minu arust tuleks need materjalid ikkagi korda teha ja vajaduse korral vaheaeg võtta.

Aitäh! Võtan juhataja vaheaja, esialgu 10 minutit, et teha materjalid korda. Aitäh teile!

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme jätkuvalt korrektsete materjalide hankimise ja printimise töös. Võtan uuesti vaheaja 10 minutit.

V a h e a e g

 

Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Ma tänan ametikaaslasi, kes juhtisid tähelepanu sellele ebatäpsusele. See on nüüd parandatud. Te näete, et siin nr 3 all, kus on Eesti Turbaliidu [ettepanek], on kirjas, et arvestamata jäetud ja selgitus on punktis 2. Ma palun Riigikogu kõnetooli … 

Ai-ai-ai. Protseduuriline küsimus, Martin Helme, palun!

Jaa, ma küsin igaks juhuks kõigepealt ikkagi istungi juhatajalt – võib-olla pärast küsimuste voorus tuleb ka ministrilt selgitust paluda –, kuidas niisugused asjad meil siiski juhtuvad. Ma saan aru, võib-olla eksin, aga ma saan aru, et see on meie uue ja uhke Kliimaministeeriumi ametnike näpukas. Siin on muide veel üks tore näpukas: eelnõu rakendusparagrahvis kuulutatakse, et eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2024, ja seletuskirjas kirjutatakse, et eelnõu on seotud 2023. aasta riigieelarve seadusega, kuna mõjutab laekumisi. See tundub olevat üldse üks sihukene ülejala tehtud asi. Kuidas niisugused asjad meil juhtuvad?

Aitäh selle küsimuse eest! No mis ma oskan vastata? Eks inimloomus ole ekslik, kõik me eksime. Juhtus eksimus, nüüd on see parandatud. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme.

Aitäh! Tõepoolest, kuna me juhtisime nii olulisele asjale tähelepanu, siis ma tahan kiita nii Riigikogu aseesimeest kui ka kogu kantseleid, et nad leidsid sellise lahenduse ja meil sai selgus majja. See, et materjalid, millega me siin töötame, oleksid korrektsed, on ülioluline. Me juba eelmiste punktide käsitelul nägime, et ministril tekib teatud olukordades selline hoiak, selline moraalne kõrgendik, et tema on nagu targem kui teised ja meie oleme siin nagu rumalad, ei saa asjadest aru. Kui tema enda ministeerium saadab meile ebatäiuslikud materjalid, eks ole, siis on päevselge, et me ei saagi olla ministri moraalse kõrgendiku tasemel. Minul on igatahes väga hea meel, et see asi sai nüüd korda. Mina väga tänan ja minu poolest võib tööga edasi minna, aga seal vist tahab keegi veel midagi öelda.

Aitäh teile! Ma ka väga tänan, et te juhtisite sellele tähelepanu. Ma olen sellega päri, et dokumentatsioon ja materjalid peavad olema korrektsed, igal juhul. Rain Epler, palun protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma veidi täiendaks seda, mis Moonika just ütles selle tööga jätkamise kohta. Kuna nüüd materjalid on ju muutunud, siis võib-olla me võtame selle punkti otsast peale. Ma oleksin sellega nõus, et ministri ettekanne võib olla mõnevõrra lühem, aga küsida peaks minu hinnangul küll saama ka need, kes on juba ära küsinud, sest tuli uus materjal ja see annab uue konteksti kogu sellele küsimuse arutelule.

Aitäh! Ma korra mõtlen selle peale. Ei, ma siiski arvan, et ei tee uut ettekannet, ja need küsimused, mis on küsitud, on küsitud, need vastused, mis on antud, on antud ja siit saab edasi startida selles mõttes nagu mõnes mõttes puhtalt lehelt, aga ikkagi see ajalugu, mis siin oli circa 20 minutit tagasi, tuleb võtta kaasa.

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Ma aja kokkuhoiu mõttes hästi lühidalt palun fikseerida protesti. Minu arust me ei saa alustada täiesti puhtalt lehelt.

Jaa, ma ütlesingi, et selle võtame kaasa, aga kõik need asjad on fikseeritud ka stenogrammi.

Ma palungi nüüd Riigikogu kõnetooli tagasi kliimaminister Kristen Michali. Palun teid! Me oleme eelnõu 296 arutelu juures, täpsemalt oleme küsimuste ja vastuste voorus. Järgmise küsimuse esitab Anti Poolamets. Palun!

Austatud minister! Tore teid jälle puldis näha. Mind huvitab mõju, selle eelnõu mõju. Nimelt, praegu ehitatakse Rail Balticut. Võib-olla mõnes karjääris ei ole veel kaevama hakatud, aga neid tekib nagu seeni juurde, ikka selleks, et saaks vedada kruusa, liiva ja kõike muud vajalikku raudteetammi jaoks. Kogu aeg, me teame, Rail Balticu arvestused hinna kohta kõiguvad, kasvavad. Lätis on see raudteetammi ehitamise [maksumus] äärmiselt palju kasvanud. Kas selle mõju saab ka Rail Balticu hinna sisse arvestada? Vaadates siin aastatega [toimunud] tõuse, [on selge], et ka see tõus saab olema märkimisväärne.

Aitäh! Selle vahepealse dramaatilise kirjavea parandamise käigus selles eelnõus palju midagi ei muutunud. Tegemist on eelnõuga, mis kaheksa‑aastase üleminekuperioodiga leevendab ettevõtjate jaoks seda järsku hinnatõusu ja seda ka maavarade puhul, mis tuleks [kasutusele] seejärel. 

Rail Balticu kallinemine on jah tõsiasi. Selle vastu aitab see, et võimalikult tempokalt ehitus lõpule viia, sest mis tahes asja ajas edasi lükates see tõenäoliselt muutubki kallimaks. Mul on selles valdkonnas teile häid uudiseid. Nagu ma enne mainisin, siis üle 200‑kilomeetrisest põhitrassist võetakse sellel aastal Eestis ehitusse, vabandust, järgmisel aastal juba on ehituses umbkaudu 50 kilomeetrit. Nii et selle eelnõu enda mõju on tõenäoliselt üsna vähene, aga seda mõju võib ka mingil määral esineda, nende maavarade tõttu, mis lähevad ehituse peale, Rail Balticu ehitusse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Martin Helme juhtis juba enne ka tähelepanu, et siin eelnõus on kirjas, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. Seletuskiri [täpsustab], et eelnõu on kiireloomuline, kuna uued maksustamishinnad ja sellest tulenevad uued riigimaa kasutamise tasud rakenduksid 1. jaanuarist. Veel allapoole minnes on selline lause, et eelnõu on seotud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Kui me menetlesime 2023. aasta eelarve muudatust, siis siin oli minister Võrklaev. Ma olen nüüd segaduses, et mis aasta eelarvesse hakkavad need uued tasud laekuma.

Aitäh! See eelnõu ikkagi leevendab [olukorda] ajas edasi, nagu ma kirjeldasin, [kehtestades] kaheksa‑aastase üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2031.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! Esimene asi, mis mulle silma torkas, oli see, et ma mäletan, kui Kaja Kallas presenteeris meile seda suurepärast kokkulepet, mis pankadega saavutati, siis ta ütles, et ei oleks saanud pangamaksu kehtestada, kuna ikkagi hea tava näeb ette seda, et selliste asjade jaoks peab jätma vähemalt pool aastat etteteatamisaega. Antud juhul minu meelest tõstetakse neid tasusid ikkagi väga korralikult, aga ei ole siin mingit juttu pooleaastasest etteteatamisajast. 

Aga ma tahtsin teie käest ka küsida. Te ütlesite enne oma ettekandes, et asja mõte on see, et nende tasude tõus ei oleks ülemäära koormav ja et ta ei ohustaks ettevõtte ellujäämise võimalusi. Kui ma vaatan leheküljelt 5 seda kalkulatsiooni, konkreetset näidet kajastavat kalkulatsiooni, siis mulle tundub see päris dramaatiline, ausalt öeldes. Maa maksustamise hind 2024. aastal on 10 miljonit selle näidiskaasuse puhul ja 2030. aastal juba 85 miljonit. Ma ei ole valdkonna asjatundja, aga mulle tundub, et see võib küll ohustada ettevõtte ellujäämise võimalusi.

Aitäh! Esiteks sellest tähtajast. Tähtaeg tulenebki sellest, et see mõju saabuks järgmisest aastast. 

Mis puudutab üleminekut, seda leevendust, või ütleme, eelnõu ennast, siis selle eelnõu mõte on siiski leevendada võimalikku riski ettevõtlusele, mis tuleneb teatud aastate järel sellest maa korralisel hindamisel [tekkinud hinna]tõusust. See mõju oleks kindlasti oluliselt dramaatilisem kui praegu kirjeldatu. 

Martin Helme, palun!

No vot see juhtub, kui tehakse ripa-rapa, ülejala ja mittetoimiva ministeeriumiga eelnõusid, nii et hakkavad kehtima minevikus ja ei tea, mida kõike veel, ja numbrid ei klapi. 

Aga mul on küsimus. Eelmises punktis tuli tõdeda, et te suretate välja Eestis transpordisektorit oma ahnuses riigieelarvesse raha kraapides. Selle eelnõuga, millega te nüüd meie ees olete, suretatakse välja kaevandamist Eestis. Mida iganes te siin eesmärgiks tuututate, tegelikult on ikka ja jälle eesmärgiks saada riigieelarvesse raha. Mina ei tea, kui vaadata kõike seda, mida te teete, mida Kaja Kallase valitsus teeb – maksutõusud, massiline inflatsioon, kõik see inimeste elatustaseme hävitamine –, siis mul on küsimus. Kas see Eesti inimeste ostujõu, Eesti ettevõtete hävitamine ongi teil eesmärk või teil lihtsalt läheb nii?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei ole eesmärki ja ei lähe ka nii. Ma ütleksin nii, et objektidel, ja mitte ainult Rail Balticul, tuleks kriitilisem aeg, kui seda seadusemuudatust ei tuleks. Selle eelnõu mõju on ettevõtetele positiivne. Vastasel juhul jõustuks 1. jaanuarist kõigile mäetööstuse ja turbatööstuse ettevõtetele uued ja oluliselt suuremad maakasutustasud. Osades kohtades, näiteks siinsamas Tallinna lähedal, oleks tasud 1. jaanuarist tõusnud kuni 50 korda. See seadusemuudatus leevendab, mitte ei määra hindu. Nii et olgu see info teile öeldud. Aga see muidugi ei takistada [teil andmast] seda hinnangut, mida te annate.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Nojah, me teame seda ka, et VTK‑d sellel eelnõul ei ole ja sellepärast tõenäoliselt ka juhtuvad sellised apsakad, nagu meil siin vahepeal juhtusid. Aga õnneks on nüüd need paberid olemas, mis puudu olid. Siit kooskõlastustabelist ongi kohe huvitav vaadata, et Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit on teinud ühe ettepaneku, ja päris huvitav on, et kui praegu eelnõus on nii, et maakasutustasu aastane võimalik tõstmise määr on 50%, siis liit viitab siin, et varasemalt on kokku lepitud tõusu maksimaalse määrana 10%, ja ta palub selle juurde jääda. Palun selgitage, miks nii juhtus, et algselt lepiti erialaliitudega kokku 10%, aga seadusesse jõudis ikkagi 50%.

Aitäh! Jaa, see on see dramaatiline selgitus punktis 4, mis oli selgitus punktis 2, [te näete seda,] kui te lehe teistpidi pöörate. Siia on ka kirjutatud, miks see nii on. Vastus on lihtne: sellesama ülemineku jaoks ja hinnasurve leevendamiseks jõuti kokkuleppele, et kehtestatakse põranda‑ ja laehind, mida ma ka oma ettekandes mainisin.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite ja tegelikult siin eelnõus on ka kirjas, et selle eelnõu subjektid on mäetööstus ja turbatootmine. Ma küsingi, et kui palju see kõik mõjutab nende sektorite tootjaid, tooteid, nende hinda, ja sealt edasi, kui palju see mõjutab meie eksporti. Turbatooted lähevad teatavasti suuresti ekspordiks. Sealt edasi ma küsin, kui palju see sellest tulenevalt mõjutab meie väliskaubandusbilanssi. Ma loodan, et te olete sellele mõelnud, kuigi siin on kirjas ja siin on ka juba tähelepanu juhitud, et selle eelnõu kohta ei ole tehtud mõjuanalüüsi ega väljatöötamiskavatsust. Ma siiski loomuldasa eeldan, et Vabariigi Valitsus ja asjaomane minister mõtlevad vähemalt inimlikul tasemel sellised olulised asjad läbi ja mõtlevad need detailideni läbi. Olete te sellele mõelnud ja saate te mulle vastata?

Aitäh! Kordan: selle eelnõu mõju on ettevõtetele positiivne. Vastasel korral oleks 1. jaanuarist kõigil mäetööstus‑ ja turbatööstusettevõtetel uued ja oluliselt suuremad maakasutustasud.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siin Eesti Turbaliidu ettepanekust, et eelnõu on esitatud moel, millega rikutakse ministeeriumi asjaajamise korda, kaasamise head tava ja haldusmenetluse seadust. Oma eelmises küsimuses ma küsisin ka selle rakendamise kuupäeva kohta. Kuna siin ei ole survet ei valitsuse tegevusprogrammiga seoses, ei Euroopa Liidu õigusega seoses, siis see on valitsuse teha, mis kuupäevast ta rakendub. Viisakas oleks võtta pooleaastane aeg, korrektne aeg. Teie argument on, et eelnõu leevendab üleminekusurvet. Vahet pole, ta võib hakata seda üleminekusurvet leevendama ka näiteks juunikuust 2024. Ja teie ütlete, et pole oluline, kas nii on. On ikka küll oluline, ettevõtted peavad saama selleks valmistuda. Miks te seda jõustumise tähtaega ei saa edasi lükata?

Aitäh! Vastan: vastasel juhul jõustuks 1. jaanuarist kõigi mäetööstus‑ ja turbatööstuseettevõtete jaoks uued ja oluliselt suuremad maakasutustasud. 

Anti Poolamets, palun!

Suur tänu! Ma küsin üle selle, kas on ikkagi maksu[erisusi] ka erinevate maavarade puhul. Ma näen siin ainult turvast ja midagi muud. Aga näiteks fosforiit, haruldased muldmetallid, põlevkivi – kas nende puhul on erisused? Siin on ainult saastetasumäärade temaatika. Vabandust, see on juba üks teine paragrahv. Tahaks teie hinnangut.

Aitäh! Selle, mis puudutab keerulisemaid ja sellise raskema loodusliku jalajäljega tegevusi, me läbisime juba varem. See puudutab riigi maakasutustasu ja 1. jaanuarist muidu saabuva mõju leevendamist ettevõtetele. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma olen nüüd kerges segaduses. Eelnõu põhjuseks on see, et toimunud on maa korraline hindamine, maa korralise hindamise tagajärjel on maa läinud oluliselt kallimaks, aga koos selle maa korralise hindamisega pandi seadusesse kirja lagi, et üle 10% ei tohi tasud tõusta. Ja nüüd te räägite meile, et see 10% on kuhugi ära kadunud ja selle asemele tuleb 50%. Millal ja kuhu see 10% siis ära kadus? See oli vastuvõetud seaduses kirjas.

Aitäh! Osas kohtades, nagu ma juba kirjeldasin, oleks 1. jaanuarist tasud tõusnud kuni 50 korda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea [ase]esimees! Hea minister! Ma tulen korra eelmise küsimuse juurde tagasi. Kui ma küsisin, kuidas see 10% 50%‑ks sai, siis te ütlesite, et vaadake, seal on kõik kirjas, teisel pool. Natuke vastasite ka. Me päris nii ei saa teha, muidu visatakse meile varsti lihtsalt eelnõud siia, et lugege ise sealt. Küsimusi küsime ikka selle pärast, et saada ministrilt vastuseid ja poliitilist debatti arendada. 

Aga ma küsin seda, et kuidas te näete turbatööstuse väljavaateid pärast selle eelnõu vastuvõtmist lähema 10 aasta jooksul. Kuidas meie turbasektor arenema hakkab, millises suunas?

Aitäh! Ei, ega ma ei andnud soovitust teisele poole vaadata kuidagi pahas tahtes, pigem ikka heas tahtes. Siin on tõesti kirjeldatud, selles arvestamise sahtlis või ruudus see, kuidas seda on arvestatud, ja see, mida ma ka kirjeldasin, et on põrand ja lagi. See oli igati asjakohane ja asjasse puutuv soovitus, seda esiteks. Vähemalt niipalju, kui ma oskan seda soovitust anda. 

Teiseks, turbatööstuse tulevik. Turbatööstuse tulevik on ilmselt laiem teema. See saab kindlasti olema debati all, kui me arutame kliimaseadust. Kliimaseaduses on palju erinevaid valdkondlikke küsimusi. Kindlasti on ka turbatööstuse tulevik seal [arutelu all], sest küsimus on selles, kuidas turbatööstuses heidet vähendada. See on kindlasti üks teema, kas selleks piisab mõistlikumatest sammudest metsanduses ja turbatööstuses, või on pigem ikkagi küsimus selles, et ka väga pikaks ajaks selles valdkonnas antud load vajavad ühel hetkel ülevaatamist. See debatt alles algab, nii et ma arvan, et me umbes aasta pärast saame omavahel debateerida, milline turbatööstuse tulevik on. Ma olen kindel, et kindlasti lööte kas siis teie ise või löövad inimesed teie fraktsioonist või erakonnast kaasa ka selle kliimaseaduse [arutelus] ühel või teisel poolel.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma sisuliselt kordaksin Martin Helme küsimust, sest te tõesti jätsite sellele lihtsalt täielikult vastamata. Martin Helme küsis ju seda, et kui 2022. aasta veebruaris võeti vastu maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatused, mille alusel hakkavad alates 1. jaanuarist 2004 kehtima uued, korralisel maa hindamisel saadud, senisest kõrgemad maa maksustamise hinnad, siis seati ka see lagi, et samm, millega tõstetakse neid hindasid, ei saa olla rohkem kui 10% aastas. Kas see lagi ei kehti antud valdkonnas või kehtib? Kui kehtib, siis miks te ütlete, et nad hüppaksid 50 korda [kõrgemale]? Aga kui ei kehti, siis miks te ei ole arvestanud turbaliidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ettepanekuga, et selline samm peaks ikkagi ka siin valdkonnas kehtima? Ma loodan, et mu küsimus oli piisavalt arusaadav ja te annate sisulise vastuse.

Aitäh! Nojah, ma püüan siis võib-olla veidi lihtsamalt selgitada. See üleminek oli planeeritud tõepoolest, nagu te kirjeldasite, alguses võib-olla väiksema sammuga. Aga probleem oli see, et lõpus, selle nii-öelda üleminekuperioodi lõpus, oleks see tõus olnud selline, et see oleks tõenäoliselt käinud väga suurele hulgale ettevõtetele üle jõu. Tänane sammude vahemik koos selle lae ja põrandaga peaks olema ettevõtlusele jõukohane. Ma ei arva, et kõik seda kiidavad, aga see on vähemalt jõukohane ja viib tagajärjeni, et see üleminek on selline, et ettevõtlus jääb ellu.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma küsisin oma eelmises küsimuses mõju kohta Eesti väliskaubandusbilansile. Ma küsisin konkreetselt, aga te ei vastanud. Ma küsin, kas te olete sellele mõelnud, kuidas see hakkab meie eksporti mõjutama, sest see on tõepoolest suurem pilt ja see on seotud riigi ekspordituludega, mis on väga olulised, kui siin kõik kaeblevad või teie siin kaeblete, et riigi rahandus pole korras. 

Aga ma tulen jällegi selle seaduseelnõu eesmärgipärasuse juurde. Siin on vähemalt ausalt kirjas, et see mõjutab laekumisi riigieelarvesse. Nagu Reformierakonna sõnaseletus sellisel puhul ütleb, [see tähendab,] et see raha läheb igale poole. Ma küsiksin teie käest, et äkki teil on konkreetselt ette näidata, kuhu see läheb. Aga ma arvan, et teil ei ole, ja ma ütlen võib-olla ise ja teie öelge, kas see on tõsi või ei. Kui te ei tea, kuhu see läheb, siis [võin öelda, et] Võrklaev on meile korduvalt rääkinud, et see läheb Reformierakonna valimislubaduse katteks, mis maksab 500 miljonit ja mis on maksuküüru kaotamine. See läheb selle katteks.

Aitäh! Ma ütleksin pigem nii, et võib-olla jah on Mardil selline ettekujutus, aga minu ettekujutus on, et me klaarime siin praegu eelmiste valitsuste tekitatud eelarveauku.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Oma tagasisides viitavad erinevad organisatsioonid sellele, et on olnud kokkulepe riigi ja ettevõtjate vahel, aga see on nüüd siis kuhugi kadunud. Nad teevad ettepaneku, et võiks ikkagi jõus olla see varasem kokkulepe, et piirata seda tõusu 10%‑ga. Kui te räägite eelarveaukude lappimisest, aga samal ajal ettevõtlust väga mitme kandi pealt kägistate, siis mina, ausalt öeldes, kahtlen, et teil õnnestub riigirahandust korda teha. Aga ma küsiks selle kohta, kas te olete arvutanud, kas siin on rahaline mõju meie tee-ehitusele ja kui on, siis milline. [Ehitus]kivi kaevandatakse palju piirkondades, kus maa hind on märkimisväärselt tõusnud. Milline see mõju tee-ehitusele rahalises mõttes saab olema?

Kõigepealt jah nendest läbirääkimisest. Needsamad tasud on olnud muutumatuna 2001. aastast. Püüan veel korra selgitada seda, mida ka teie kolleegid küsisid: seesama 10%‑line tõus oleks toonud väga suure hüppe. Praegune 50%‑line tõus on tootjatega läbi räägitud ja kehtestatud on ka needsamad põrandad ja laed sinna juurde. See on see lahendus, milleni me oleme tänaseks jõudnud. Suurem tõus on ehitusmaavarade mäeeraldistel ja see ei ole eksporditav materjal. 

Mis puudutab tee-ehitust ja kõike muud, siis loomulikult võib iga sisendi [hind] tõsta mis tahes ehitiste [hinda], aga nagu ma juba varasematele küsimustele vastates kirjeldasin, kui me neid samme ei astuks, siis oleks olukord ilmselt palju kriitilisem. 

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Nagu eelnevalt siin teiste poolt mainitud, ei ole siin tehtud väljatöötamiskavatsust ega mõjude hinnangut. On selline üldine arutelu sel teemal. Aga ma tulen 6. punkti juurde, "Seaduse mõjud". Siin on: "Kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning puudub ka oluline sotsiaalne mõju." Ja siis on teil planeeritud 1. juuliks 2025 [koostada] mõjude hinnang koostöös Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumiga. Kas see hiljaks ei jää, see uuringu tegemine? Sotsiaalne mõju avaldub otseselt töökohtade kaudu ja sedakaudu mõjutab ka kohalikku omavalitsust. Kaovad töökohad, kaovad kohaliku omavalitsuse tulud ja ka ettevõtted võivad pankrotistuda.

Aitäh! Nojah, ma veel kord ütlen, et sellel eelnõul siiski peaks olema see mõju, et üleminekuperioodil erinevate sammudega leevendataks seda võimalikku hinnatõusu ja tulevast hinnatõusu, mis selle üleminekuperioodi lõpus oleks olnud ja mis maa maksustamise hinnast tuleneb ju ettevõtlusele, tarbijatele ja kogu valdkonnale. Tõepoolest, nagu mainitud, [tehakse] ka analüüs koos Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumiga. See hindab seda mõju. Nii et ma arvan, et see ei ole nii dramaatiline, aga selleks analüüs ka on, et seda hinnata. Veel kord: ülejäänud asjad, ma arvan, on juba korratud. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka turbatööstuse või ‑tootmise tulevikku Eestis, aga natuke laiemas kontekstis. Kuigi Eesti on väike, toodame me väga olulise osa turbamullast, mis on vajalik Lääne-Euroopa kasvuhoonetes toidu[tootmiseks]. Kuigi Euroopa on omakorda maailmaga võrreldes väike, on ikkagi Euroopa, nii Lääne-Euroopa kui ka Ida-Euroopa, oluline toidueksportija Lähis-Itta ja Aafrikasse, kes ei suuda ise piisavalt toitu toota. Mul ongi see küsimus, et kui näiteks Eesti piiraks oluliselt turbatootmist või koguni lõpetaks selle, millega siis võiksid meie Lääne-Euroopa liitlased asendada selle puudujääva turbamulla, mida neil on vaja kasvuhoonetes toidutootmiseks, ja kuidas see võiks üldist toidujulgeolekut Euroopas ja ka natuke laiemas plaanis mõjutada. Kuigi me oleme väike, on meil selles ahelas päris oluline osa.

Aitäh! See on kahtlemata huvitav kontseptuaalne küsimus. Turbatootmisega on ju nii, nagu te kirjeldasite, meie toodame turvast ja heide jääb meile, aga kuskil mujal seda [turvast] väärindatakse ja nii ta edasi läheb. Minu vastus jah oleks pigem see, et kuna me kliimaseaduse tõttu hakkame nii või teisiti turbavaldkonda arutama, siis me kindlasti vaatame ka seda heitmemetoodikat, kõiki erinevaid nüansse. Selles arutelus, ma loodan, me suudame sõnastada ka turbavaldkonna tulevikuväljavaate, selle, mis on tema asukoht ja millisel määral me seda [tööstust] vajame, millisel määral me suudame seda Eesti loodust või heitmete [tekkimist arvestades] taluda ja millised on leevendavad meetmed. 

Veel kord: kas see tähendab turbatööstuse või nende lubade koomaletõmbamist, kas see tähendab metsanduses näiteks teisi mõtteid, kas see tähendab nende alade taasmärjastamist, nende kuidagi kasutamist, ma ei tea, kas või mustikakasvatuseks või taastuvenergiaks ja nii edasi – see arutelu seisab meil veel ees ja eks selle käigus saame hinnata mõju maailmamajandusele ja erinevatele valdkondadele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen kooskõlastustabeli lehelt, et Eesti Keskkonnaühenduste Koda on soovinud, et riigimaa kaevandamiseks kasutamise tasu peab olema muu hulgas motiveeriv kaevanduste võimalikult kiireks sulgemiseks. Seda ettepanekut on arvestatud. Palun öelge, kui palju selle soovituse mõjul tõusis riigimaa kasutamise tasu.

Aitäh! See eelnõu käsitleb seda, et 2022. aastal tulid maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatused, mille alusel hakkavad 1. jaanuarist 2024 kehtima [2022. aasta] korralisel hindamisel saadud, senisest kõrgemad maksustamishinnad. Need määravad selle riigimaa kasutamise tasu kaevandamisel. Selleks, et maamaksuseadusest või maamaksu muutusest tulenev kasutustasude tõus ei oleks ülemäära koormav, me teeme selle kaheksa-aastase ülemineku, mida ma olen kirjeldanud, koos nende nüanssidega, mida ma olen siin kirjeldanud, ehk põrand ja lagi. 

Kui küsida printsiibi kohta, siis me siin mõni eelnõu tagasi tegelikult ju selle üle pidasime debatti, kas olemuselt suurem keskkonnakoormus ja ressursside kasutamine peaks olema kõrgemalt [maksustatud], et motiveerida võimalikult säästvalt ressursse kasutama. Jah, minu arvamus, ja ma arvan, et vähemalt suure osa maailma arvamus tõenäoliselt on, et tuleks otsida võimalusi, kuidas taaskasutada neidsamu materjale, teha [säästvaid] valikuid ka tarbimises, ehituses, igal pool mujal. Kas või Eestiski võiks näiteks puitehitisi või puitmaterjali ehituses juurde lisada ja nii edasi. Nii et jah, tuleb küll liikuda selles suunas, mida on kirjeldatud. Ma arvan, et see on mõistlik suund.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Kuidagi segaseks jäi teie vastus minu eelmisele küsimusele. Te ütlesite, et 10%‑line tõus oleks liiga suur hüpe olnud ja nüüd on rõõmsalt kokku lepitud ettevõtjatega, et on hoopis 50%‑line tõus. Seal läks midagi minu jaoks ilmselt kaotsi. Võib-olla saaks kirjalikult ministeeriumist mingi vastuse selle kohta, kuidas see skeem täpselt on? 

Aga ma ikkagi tulen selle tee-ehituse juurde tagasi. Te vastasite natukene üldsõnaliselt ja ütlesite, et eks ikka, kui sisendid kallinevad, siis läheb elu raskemaks. Meil oli üleeile arutelu Eesti majanduse üle siin Riigikogu saalis ja muu hulgas oli juttu tee-ehitusest ja selle väga täbarast seisust. Nüüd, kui tee-ehitus kahaneb sellest otsast niimoodi, et sinna ei ole enam isegi hoolduseks ja remondiks raha panna, ehitamisest rääkimata, siis teisest otsast tõstate te kõvasti ka sisendite hinda. Kas me jõuamegi siis kiirkorras sellisesse murukamaraga kaetud Eestisse?

Aitäh! Me peame siin juba alates kella kuuest või seitsmest tegelikult ääri-veeri seda maailmavaatelist debatti, mulle tundub. Ma püüan ikka eelnõu baasil vastata, niipalju, kui ma suudan selle raames püsida, ja üldiselt on see õnnestunud, ma arvan.  

Mina olen seni siiski arvanud, et puhas loodus, hästi hoitud loodus, liigirikkus, olenemata sellest, kas sa oled liberaal või konservatiiv, on oluline väärtus. Kui te küsite, kuhu me jõudma peaksime, siis selles suunas me ju peaksime liikuma. Ma olen üllatunud, kui te ütlete, et see ei ole väärtus. Ma loodan, et ma sain teist valesti aru. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te armastate siin erinevate nurkade alt asjadest rääkida ja ma loodan, et ma ei tee liiga, kui ma viin jutu ka Rail Balticu peale. Kuidas teie vaatate nende teadlaste peale, kes ütlevad, et Eestis ei jätku sisuliselt näiteks täitemaavarasid, kruusa ja killustikku ja liiva, selleks et ehitada korraga nii Rail Balticut kui ka neljarealist Via Balticat? Samal ajal me oleme võtnud kohustusi Euroopa ees, et ehitada ka Via Baltica ohutumaks ja neljarealiseks. Kuidas me nende mõlema kohustusega maavarade vaates välja tuleme? Natukene see maapõueseadus puudutab ka neid teemasid. Äkki avate natuke asjaolusid ka Rail Balticu ja Via Baltica vaatest?

Aitäh! Kõigepealt, kuidas ma vaatan nendele väidetele, et maavarasid ei ole piisavalt? Siin me just käisime selle mõttevahetuse läbi. Aga ma kirjeldaksin seda nii, et meie eesmärk peakski olema liikuvust korraldada sellisel viisil, et me kasutaksime selleks võimalikult vähe ressursse ja energiat ning tee-ehituses saaksime materjale taaskasutada. Näiteks seesama küsimus, kas Rail Balticu või teede muldkehas või stabiliseerimises saab kasutada ka aherainet. On erinevaid muid võimalusi. Nii et kui te küsite, kas eesmärk peaks olema otsida seda materjali, mida muudkui juurde vedada ja kuskil kasutada, siis eesmärk peaks ikkagi olema võimalikult väikese keskkonnajalajäljega edasi minna nii tee-ehituses kui ka raudtee-ehituses, see on selge. Te küsite raudtee-ehituse kohta. Raudtee-ehitusse on meil Euroopast tulemas õnneks hulga vahendeid. Nagu ma olen kirjeldanud, meie üle 200‑kilomeetrisest Rail Balticu trassist, põhitrassist on järgmisel aastal orienteerivalt 50 kilomeetrit juba ehituses. Rail Balticu tuleviku kohta küsides: kui see võiks 2030+ olla kasutuses, siis ma arvan, et liikuvuse mõttes on see hea uudis, sest osa transpordist [hakkab] keskkonnasäästlikumat transpordi[liiki kasutama].

Via Baltica neljarajalise tee puhul ma eeldaks seda, et me vähemalt suudame põhitrassid seal, kus vaja, liiklusohutuks ehitada, seal, kus hinnatakse, et on vaja 2 + 1, teha see ära, ja seal, kus hinnatakse, et on vaja 2 + 2, siis see ära teha. Aga, ma arvan, et ei ole ei siin saalis ega ka avalikkusele üllatuseks, et meil on tee-ehituseks raha üsna napilt. Oleme teinud taotlusi ka näiteks militaarse mobiilsuse programmi. Kas meile avaneb sealt täiendavaid võimalusi, ei oska öelda. Aga taristuvaldkonda lähema aasta jooksul läheb päris palju raha. Kas või Rail Balticussegi läheb üle 200 miljoni, mida on rohkem kui tee-ehitusse või teevaldkonda kokku. Hoonete renoveerimisse, mis hoiab turul tegelikult töökohti, läheb 160 miljonit. Ühistransporti, linnalise liikuvuse ümberkorraldamisse, kus just üks meede oli 96 miljonit, läheb lähiaastatel veel 70 miljonit. Nii et tegelikult läheb sellesse valdkonda päris palju raha, aga kui seda suhestada materjalidega, siis loomulikult peaks siin olema meie ja teie huvi hoida loodust, kasutada võimalikult palju materjali uuesti ja liikuvust võimalikult säästlikult planeerida.

Leo Kunnas, palun! Palun mikron Leo Kunnasele.

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkaks sealt, kus ma pooleli jäin – turbatööstuse tulevik laiemas vaates. Te sedastasite õieti, et see olukord, kus me toodame turvast ja heide jääb meile, aga see väärindatakse ehk kasutatakse kasvuhoonetes ära mujal, ei ole meile soodus. Aga samas on selge, et Lääne-Euroopa ei saa ka toidutootmist vähendada. Pigem peab toidutootmine suurenema ja kuna kasvuhoonetes kasvatamine on kõige efektiivsem, siis lihtsalt selleks, et kas või Aafrika kasvav elanikkond nälga ei jääks, mis ei ole ka ju meie huvides ega Euroopa huvides, peaks see tootmine jätkuma, kuna ka alternatiive on raske leida. Aga sel juhul oleks vaja mingit mehhanismi Euroopa Liidu tasemel, mis selle olukorraga arvestaks ja jagaks seda kvoodiarvestust ümber kuidagi niiviisi, et meie ei peaks kogu seda vastutust kandma, ütleks siis niiviisi. Sel juhul oleks meil see rahvuslik huvi ja tegelikult oleks see kogu Euroopa huvi, et saavutada siin mingi lahendus ja toidutootmine ei väheneks.

Aitäh! Juba mitmendat korda saan öelda, et ma olen teie küsimusepüstitusega nõus. On mitu võimalust: kas me vaatame üle selle, kuidas Eestis turbavaldkonnas toimetatakse, või me suudame selle [esitada] laiema pildina ja küsida, mis on heitme ja selle kasu vahekord Eesti ja Euroopa teiste riikide puhul. Nii et ma olen teiega täitsa nõus, ma arvan, et see ongi kliimaseaduse debatt, kuidas sellest vähenevast keskkonnajalajäljest saadagi Eesti jaoks konkurentsieelis.

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugu… (Mikrofon ei ole sisse lülitatud.) Kas ma saaks aega 10 sekundit juurde?

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma viin debati jälle tagasi Rail Balticu radadele ja maavaradele sellega seoses. Jah, võib nõustuda, et loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada. Kui ma sellest küljest asja peale mõtlen ja kui uskuda seda roheentusiastide juttu, et aastast 2035 meil juba enamus autosid sõidab elektril, akude abil, ka veoautod, maanteetransport, pikad autorongid sõidavad üksteise järel autopiloodi peal, siis maavarade säästliku [kasutamise] mõttes, kui nüüd seda muinasjuttu uskuda, võib-olla ei olekski mõtet seda Rail Balticu trassi enam ehitada, kui ta 2035. või 2040. aastaks valmis saab. Selle asemel oleks võib-olla mõistlik see nelja‑ või kas või kuuerealine Via Baltica valmis ehitada. Roheentusiastid ju väidavad, et kogu liiklus läheb nagunii elektri peale. Mis me seda elektriraudteed sinna kõrvale siis enam ehitame. Kui autod ja autorongid kõik elektri peal sõidavad, siis maavarade kasutuse mõttes oleks ju mõistlik ehitada ikkagi seda maanteed edasi.

Aitäh! Ütleme nii, et kiire ühendus raudteel on ikkagi pigem arenenud transpordisüsteemide ja arenenud maailma tunnus. Sellest unistas omal ajal Lennart Meri, kui ütles, et Eestist peaks rongiga saama Euroopa südamesse, ja ma arvan, et me ei peaks seda unistust kuidagi hülgama. Rail Balticuga on Euroopa väga tugevalt, ülitugevalt panustamas sellesse, et Eestil oleks Euroopa südamesse kiire ühendus ja on võtta raudteetransport keskkonna‑ ja kliimasäästliku transpordiliigina nii kaubaveoks kui ka reisijaveoks. 

See ei välista, et kui tulevikus tekib uusi säästlikke liikumisviise või muid transpordiviise, siis neidki võib kaaluda ja kasutada. Lõppkokkuvõttes jah, ma arvan, et me peamegi liikuma selles suunas – ja eks me liigumegi –, et tehnoloogia areneb, transport muutub, on väiksema heitmega. Me just siin hetk tagasi tegelesime veoautode teekasutuse tasuga, mis sellest sõltub. Nagu ma enne olen maininud, mida väiksem on see raadius, kus mingi kaubavedu või liikumine toimub, seda väiksem see jalajälg peaks ka olema. Viimased miilid peaks kaetama ikkagi nagu Tallinnagi tänavatel nendesamade isejuhtivate [sõidukite] ja kõikide muude võimalustega. Selles suunas, ma arvan, me jõudumööda ka liigume. Aga Rail Baltic on täitsa hea tervise juures, vastupidi EKRE lootustele. (Hääl saalist.) Ma arvan, et põhitrassiga me oleme varsti päris kaugel.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh lõpuks sõna andmast! Tahtsin teie tähelepanu tegelikult juhtida sellele, et lugupeetud minister tegi ühele eelküsijale märkuse, et me peame siin muu hulgas maailmavaatelist debatti. Tõepoolest, suur osa selle valitsuse eelnõudest ongi maailmavaatelised, nii et seda debatti me ei saa siin kuidagi nende eelnõude menetlemise käigus enam vältida. Nii et ma loodan, et ka koosoleku juhataja kinnitab, et see on siin saalis lubatud. Seda esiteks. 

Teiseks, minister tegi väga meelevaldse märkuse, justkui üks eelkõneleja ei hooliks puhtast loodusest. See on jälle selline moraalsele kõrgendikule ronimine, et tema on oma eesmärkides justkui õilis, aga [see teine] ei ole. Sellised võrdlused enda ja teiste vahel võiks siin ära jätta, kuigi me peame maailmavaatelist debatti, aga sellist erinevust meil siiski ei ole.

Aitäh, Helle-Moonika Helme, aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Nii, head kolleegid! Enne, kui ma palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Yoko Alenderi, on mulle laekunud üks avaldus, avaldus istungi pikendamiseks. Nimelt, Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast, 19. oktoobri täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Alla on kirjutanud Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo. Head kolleegid, me paneme selle hääletusele, aga enne, Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh, et te märkasite! Enne, kui me hakkame hääletama, võtan ma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt 10 minutit vaheaega.

10 minutit vaheaega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, panen hääletusele päevakorra pikendamise ettepaneku. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast, 19. oktoobri täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu 22. Päevakord on pikendatud. Vabandust, meie tänane istung on pikendatud, mitte päevakord! Istung on pikendatud. 

Nii, head kolleegid, me jätkame eelnõu 296 esimest lugemist. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate keskkonnakomisjoni menetlusest. Meie istung toimus 10. oktoobril kell 14 ja kohal viibisid kõik peale Tõnis Mölderi ja Evelin Poolametsa. 

Minister andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise [seaduse] eelnõust. Ülevaate sisu oli sarnane sellega, mis anti täna siin. 

Küsimuste poole pealt, arutelu poole pealt palus Andres Metsoja selgitada, miks siis ei nõustutud huvigruppide algsete ettepanekutega. Minister selgitas, et sektor on soovinud madalamat aastamäära tõusu ja on sektoriga kohtutud ja juba varasemalt kokku lepitud, et esialgu suureneb aastamäär laugemalt ja lõpuks toimub järsk suurenemine. Seetõttu tundus, et see muudatus, mida pakub nüüd Vabariigi Valitsus, on otstarbekam ehk laugjam. Lisaks annab selline korraldus varadele kõrgema hinna. 

Uurisin, kuidas ikkagi jõuda selleni, et meil suuremat osa ehitusmaterjale taaskasutataks. Minister selgitas, et on mitmeid selliseid ringmajanduse ja ehitusvaldkonna initsiatiive ning et uue riigieelarve koostamise käigus lepiti kokku ka printsiip, et ehituse jalajälje vähendamiseks püütakse ka avalikus sektoris eelistada ehitusmaterjalina puitu. Materjalide ringkasutus on ilmselgelt oluline valdkond. 

Andres Metsoja tõi välja, et kindlasti on taristuehituse kaudu sellel ka riigile oluline mõju, ja soovis veel selgitust, miks just sellisel moel. Mait Klaassen arvas, et võib-olla võiks eelnõuga meie aherainemägesid justkui väärtuslikumaks muuta ja edendada nende taaskasutamist, näiteks killustiku taaskasutamist. Andres Metsoja ühest küljest leidis, et tõus on liiga suur, teisest küljest leidis, et liiga väike selleks, et ringmajandus edeneks rohkem. Samuti oli jutuks riigihangete kaudu materjalide ringkasutamise edendamine. Pärtel-Peeter Pere tõi välja, et Eesti on tõepoolest tagantpoolt neljas Euroopa Liidu liikmesriikide seas maavarade väärindamise poolest ja loomulikult mõjutab seda oluliselt põlevkivi kaevandamine. 

Samuti tegi komisjoni esimees ettepaneku kiita heaks menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobril ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ma arvan, et see oli üsna ammendav ülevaade meie arutelust. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka kaks küsimust. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, kas arutelu käigus puudutati ka majandusliku julgeoleku teemasid. Tihtipeale ei ole maapõuevarade puhul tegemist mitte ainult olulise ressursiga, vaid ka nende ressursside mõjuga majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Kas komisjonis puudutati majandusliku julgeoleku küsimust?

Aitäh küsimuse eest! Tõlgendamise küsimus. Võib ju öelda, et viite sellele, et riik taristuehituse on kaudu ka ise eelnõust mõjutatud, võib liigitada sinna alla, aga konkreetsemalt see arutelu all rohkem ei olnud.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja, komisjoni esindaja, aitäh selle ülevaate eest, mis komisjoni arutelu ajal toimus! Aga te ei maininud sõnagi sellest, et meil kehtib tava ja ka seadus reguleerib, et maksud peaksid olema kehtestatud, kui on tegemist maksutõusudega, vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist. Me võime siin vaielda ja arutada, kuidas lõivude ja tasudega on, aga tasud on kindlasti samaväärsed maksudega. Praegu me oleme olukorras, kus meil oktoobris on Riigikogus esimene lugemine ja need tasud päris märkimisväärselt muutuvad. Neid, mis soodsamaks [muutuvad], loomulikult, võib [muuta] kiiresti, nii et see osa on kahtlemata meeldiv. Aga see, mis puudutab ikkagi tasude tõstmist ja kuut kuud, siis see on nõue ja tava, kuid sellest minnakse praegu mööda. Kas sellel teemal oli ka komisjonis arutelu? See võib ju saada takistuseks selle seaduse vastuvõtmisel.

Aitäh! Ei olnud komisjonis sellist arutelu.

Aitäh, hea kolleeg Yoko Alender! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli keskfraktsiooni esindajana Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on väga lihtne ja arusaadav: suurendada riigi tulu, katta järgmiste aastate eelarvete auke ning edendada kiiremalt rohepööret. On küll tõsi, et maa hinna tõusust tingitud tasude järsku tõusu leevendatakse üleminekuperioodiga, kui me aga süveneme maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu sisusse, siis näeme korraga mitut süsteemset probleemi, mis takistavad majanduse arengut. 

Esiteks, minu jaoks oli uudiseks see, et maa korralisi hindamisi varem regulaarselt ei tehtud. Eelmine korraline hindamine tehti 2001. aastal. Minu arvates on selline lähenemisviis vale, kuna ettevõtlus, mis on seotud kaevandamise ning mäetööstusega, on Eesti majanduse ja energiajulgeoleku jaoks lausa strateegilise tähtsusega. Hea, et vähemalt nüüd jõuti arusaamani, et korralisi hindamisi on vaja teha regulaarselt, iga nelja aasta järel, kuna see peaks lisama stabiilsuse ja läbipaistvuse maa rendihinna kujundamisele. Kahjuks on see antud eelnõu ainuke positiivne punkt.

Teine probleem seisneb selles, et tähtsate otsuste langetamisel riik sisuliselt ei arvesta valdkonna ettevõtjate ja ekspertide arvamusi ning seisukohti, mis omakorda võib põhjustada järjekordse majanduslanguse, ettevõtete sulgemise ja töötuse kasvu. Järgmisel aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamise hinnad, mis on aluseks mitmete tasude, sealhulgas riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasu arvestamisel. See, et riik soovib kehtestada kaheksa aasta pikkuse üleminekuperioodi, justkui peaks võimaldama tootjatel uute hindadega kohaneda. Nähakse ette, et kasutamistasu aastaseks lubatud kasvuks on 50% eelmise aasta tasust, kuni saavutatakse käesolevas seaduses sätestatud tasu suurus, mis saab mitmete suurte kaevandusettevõtete puhul olema 17 korda suurem. Tegelikkuses ei teeni see üleminekuperiood püstitatud eesmärke. Tuletan meelde, et eelnõu kohaselt on üleminekuperiood vajalik selleks, et ettevõtjad saaksid teha vajalikud ümberkorraldused oma majandustegevuses. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja MTÜ Eesti Turbaliit on seisukohal, et tuleks asendada maapõueseaduse eelnõu järgne 50%‑line iga-aastane maksimaalne maa kasutada andmise tasu aastamäära tõus varem ministeeriumi ja erialaliitude vahel kokku lepitud 10%‑lise maksimaalse tõusuga. Selline mõistlik ettepanek jäeti kahjuks arvestamata. 

Liiga kõrged kasutamistasud võivad osutuda saatuslikuks paljudele kaevandamisega seotud ettevõtetele. Ettevõtted, kes kasutavad kaevandatud materjale, peavad omakorda tõstma oma toodangu hindu, mis võib negatiivselt mõjutada mitte ainult eksporti, vaid ka nende toodangu kättesaadavust Eestis. Lõppkokkuvõttes avaldab see negatiivset mõju elamu‑ ja tee-ehitussektorile. Olukorras, kus meie riik peab otsima lahendusi majanduse elavdamiseks, ei ole eriti tark otsus karistada kõrgete kasutamistasudega neid ettevõtteid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse. Tegemist on riigi kindlate partneritega ning õige oleks neid keerulisel ajal aidata, mitte uusi koormisi kehtestada. 

Keskerakond on arvamusel, et käesolev seaduseelnõu mõjutab kaevandamisega seotud ettevõtteid pikemas perspektiivis negatiivselt, põhjustab ekspordi vähenemist ning ehitushindade hüppelist tõusu. Kõik need tegurid avaldavad negatiivset mõju Eesti majandusele. Tegemist on kiireloomulise seaduseelnõuga, millega viiakse sisse vajalik tasude tõusu üleminekuperiood. Keskerakonna fraktsioon teeb eelnõu edasise menetluse käigus muudatusettepanekud, et leida mõistlik kompromiss, mis aitaks kaasa majanduse ja Eesti ettevõtete püsivale arengule. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajana Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tööpäev on olnud pikk ja et pärast ei ununeks, annan kohe üle tagasilükkamise ettepaneku.  

Räägin põhjustest. Minister ütles ühes oma vastustest, et tundub, et me peame siin ääri-veeri maailmavaatelist debatti. Ma olen nõus, peamegi maailmavaatelist debatti, aga minu arvates mitte ääri-veeri. Minister ütles veel, et selle tema arvates ääri-veeri peetava maailmavaatelise debati kõrval püüab tema siiski eelarve raames püsida. Aga need eelarved ongi ju maailmavaatelised ja sellest ka see maailmavaateline debatt.  

Loomulikult on Eesti loodus kaunis ja meie kõigi jaoks oluline ning seda tuleb hoida, aga üldiselt elu maailmas näitab, et nendes maades, kus ollakse majanduslikult paremal järjel, on ka looduse olukord parem. Inimesed on seal teadlikumad ja oskavad loodust paremini hoida. Lisaks on neis ühiskondades raha teadus‑ ja arendustegevuseks, mis samuti aitab ressurssidega säästvamalt ümber käia. Need eelnõud, mis meile siia täna Kliimaministeeriumist on jõudnud ja mida on meil päevakorras õige mitu, püüavad minu arust asju teha tagurpidi: enne teha meid vaeseks ning siis rõõmsaks ja roheliseks. Mina sellisesse kilplaste moodi tagurpidi tegemisse ei usu.  

Ma olen siit kõnetoolist korra juba viidanud sellisele põnevale dokumendile nagu "Ehituse teekaart 2040". Kas te teate, milline oli seal üks esimesi loosungeid või retoorilisi küsimusi koos vastusega? See küsimus oli: milline on esimene säästliku ehituse põhimõte? Ja vastus oli: ära ehita. Kui ma nüüd selle peale mõtlen ja loen eelnõu märkuste ja ettepanekute tabelit, siis näen, et siin on tõepoolest üks ettepanek, millega on arvestatud. See on Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanek, mis ütleb järgmist: "Eesti Keskkonnaühenduste Koda põhimõtteliselt toetab riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasude muutmist vast[a]valt maa hindamise tulemustele. Samas soovime juhtida tähelepanu, et riigimaa kaevandamiseks kasutamise tasu peab olema mh motiveeriv kaevanduste võimalikult kiireks sulgemiseks ning kaevandusala korrastamiseks, mis on oluline looduse kahjustamise vähendamiseks ning mõjude leevendamiseks." 

Kui ma küsisin ministri käest, milline on selle tasude tõusu mõju tee-ehitusele, rääkis minister jälle nendest rohe-eesmärkidest. Oli ilmne, et sellist majanduslikku mõju ei ole eelnõu ette valmistades arvesse võetud. Ja kui ma küsisin ministri käest, kas tema näeb edaspidi Eestit sellise ühtlase murukamaraga kaetuna, kuulsin ma juttu sellest, kui tähtis on Eesti loodus. Kui nüüd tagasi mõelda sellele, mis ma kõne alguses rääkisin, et majanduslikult paremal järjel olevates riikides on ka loodus paremini hoitud, siis kui me, vaadates nüüd eelarves …  

Ma palun lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kui me nüüd vaatame, kui palju on eelarves vähendatud teede korrashoiule [eraldatavat] raha, rääkimata sellest, et tee-ehitus tundub üldse välja surevat, ja kui me jõuamegi selle esialgu auklike ja ohtlike teedega kaetud Eestini ja sealt edasi murukamarani, siis me ei ole mitte ainult majanduslikult [läinud] sajandeid tagasi, vaid ma ütleksin, et ka näiteks teadlastel hakkab olema väga raske ühest punktist teise liikuda ja mõelda lahendustele, mis loodust ka tegelikult hoiaks.

Meile räägitakse mesijuttu 15 minuti linnadest: küll seal on hea elu, kõik – kool, lasteaed, pood, ilmselt ka ministeerium – on jalutuskäigu kaugusel. Ministeeriumides, eriti Kliimaministeeriumis, töötab nii palju rahvast, et ühe 15 minuti linnaosa, ma arvan, saabki teha sinna ministeeriumi ümber. Kõik saavad õhtul ministeeriumist 15 minutiga koju ja hommikul jälle tööle jalutada. See on esmapilgul ilus jutt, aga inimene on selline vabadust ihkav olend. Ma arvan, et kui ka mitte nädala või paari pärast – tarmukamad Kliimaministeeriumi töötajad suudavad võib-olla pool aastatki selles 15 minuti rõngas ringi jalutada, tööle ja koju –, aga millalgi ikka hakkab inimene tahtma, et läheks kusagile mujale, käiks kusagil, käiks Tartus, juhul kui Kliimaministeerium juhtub Tallinnas olema. Ja vaata, siis ta on sinna [rõngasse] juba sisse meelitatud ja Tartusse, ma arvan, saab ainult loaga, Kristen Michal paneb pitsati alla. Kui inimene on tööl tubli olnud, toonud meile jälle siia mingisuguse eelnõu ja kui ta on toonud selle eelnõu sellisena, et materjalid on ka kvaliteetselt ette valmistatud, seal ei ole vigu, siis ta saabki loa. Pärast räägib teistele, et Tartus oli ka täitsa tore, aga mööda murukamarat tuli jala [minna], võttis tükk aega, et sinna jõuda.  

Loeme lõpetuseks fragmente kahest teisest märkusest, mida ei ole arvestatud, need on ettevõtjate arvamused, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ning Eesti Turbaliidu arvamused. Need on põhipunktis praktiliselt identsed ja ütlevad, et seisukoht on asendada maapõueseaduse eelnõu järgne 50%‑line iga-aastane maksimaalne maa kasutada andmise tasu aastamäära tõus varem ministeeriumi ja erialaliitude vahel kokkulepitud 10%‑lise maksimaalse maa kasutada andmise tasu aastamäära tõusuga. Ilmselgelt on ettevõtjate ettepanek tekkinud sellest, et vastasel korral võib sisendite hind nii palju kallimaks minna, et äritegemine ja majanduskasvu toetamine võivad muutuda raskeks. Nii et kutsun üles seda eelnõu tagasi lükkama. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Ütlen kohe alguses ära, et ka Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. 

Ma ei hakka siin detailselt üle kordama seda arutelu ja seda kriitikat, mida arutelu käigus on välja toodud. Küll aga [esitan] täiesti teise aspekti, millele on siin vähem tähelepanu osutatud. Nimelt, üks olulisemaid põhjusi, miks me selle eelnõu puhul selle ettepaneku teeme, on see, et eelnõu ettevalmistamisel ei ole lähtutud heast õigusloome tavast. Head kolleegid, me oleme ise kehtestanud endale reeglid, et makse tõstetakse sellest asjaosalistele vähemalt kuus kuud ette teatades, et nad saaksid sellest lähtuda, selleks valmis olla ja enda töö mingisuguste maksutõusude tõttu ümber korraldada. Praegu me oleme olukorras, kus makse kehtestatakse vasakult ja paremalt, kehtestatakse uusi makse, tõstetakse olemasolevaid. Me oleme siin eile ja täna arutanud mitte ainult makse, me oleme arutanud riigilõivude tõstmist, ja me oleme arutanud erinevate tasude tõstmist, see eelnõu puudutab erinevate tasude tõstmist, ja siin ei ole lähtutud kuue kuu [pikkusest] etteteatamis[ajast]. See ei ole hea õigusloome tava. See on meie endi kehtestatud reeglite ja tavade rikkumine. Aga rikutud on ka elementaarset viisakust ja suhtlemist sihtrühmaga, keda see puudutab, ehk ettevõtjaid ja inimesi, neid see tasude tõstmine puudutab. 

Ma veel kord ütlen, et selles, mis puudutab tasude vähendamist või soodsamaks tegemist, probleemi loomulikult ei ole. Ei ole vaja sõnu suhu panna, nagu Isamaa fraktsioon näeks ette, et kui üht või teist tasu või maksu või lõivu soodsamaks tehakse, siis me näeksime ka vajadust kuus kuud varem ette teatada. Oh ei! Aga antud juhul on tegemist ka tasude tõstmisega. Ka kooskõlastused on olnud formaalsed. See aeg kooskõlastamiseks, mis oli antud ettevõtlusorganisatsioonidele, sihtrühmadele, oli lubamatult [lühike]. Täna on oktoober, meil on alles esimene lugemine, me ei tea, millal toimub kolmas lugemine ja lõpphääletus siin saalis, kui me selleni peaks jõudma. Aga kui peaks nii juhtuma, et täna esimene lugemine siiski lõpeb, siis mul on üleskutse koalitsioonisaadikutele, et on võimalus vigu parandada, vähemalt osaliselt, ja menetluse käigus lähtuda sellest kehtestatud kuue kuu reeglist ja muudatusettepaneku kaudu viia jõustumine edasi, nii et [tasude tõus jõustuks] mitte 1. jaanuarist 2024, vaid hiljem. See võimalus meil on. Minu üleskutse on, juhul kui see eelnõu jääb menetlusse: koalitsioonisaadikud, leidke endas nii palju jõudu ja väärikust, et anda sihtrühmadele võimalus ennast kuus kuud ette valmistada. Aitäh! Isamaa fraktsioon annab üle ettepaneku eelnõu 296 tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 296 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, ettepanek Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 296 esimesel lugemisel tagasi lükata. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma palun enne hääletamist 10 minutit vaheaega.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palvel enne hääletamist 10 minutit vaheaega, Palun!

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu! Asume hääletuse juurde. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 296 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 296 esimene lugemine lõpetada. Selle eelnõu esimene lugemine on lõppenud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 2. november kell 17.15.

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 [esimene lugemine]. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Tutvustan teile keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Kokkuvõtvalt on keskkonnatasude seaduse muutmise [seaduse] eesmärk ajakohastada saastetasumäärasid välisõhu ja vee valdkonnas ning põlevkivijäätmete ja ohtlike jäätmete puhul. Samuti muudetakse põlevkivi kaevandamise õiguse tasu ülemmäära, ajakohastatakse kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid ja muudetakse angerjapüügitasu arvestuse aluseid. Eelnõuga lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu ja tehakse tasu kasutamisega seotud muudatused metsaseaduses. 

Miks muudatused on vajalikud? Üldisemalt – sellel teemal on ka varasemate eelnõude puhul siin debatti peetud – liigume selles suunas, et majandus mahuks looduse piiridesse. See tähendab, et tuleb vähendada ohtlike ja tervist kahjustavate jäätmete teket, kaitsta veevarusid ja puhast õhku. Suure keskkonnamõjuga tegevused peavad olema õiglaselt maksustatud, kantuna põhimõttest "saastamine maksab". See tähendab, et looduskeskkonnale ja elukeskkonnale tehtud kahju ei tohi jääda ühiskonna õlgadele, vaid selle peab katma see, kes saaste või kahju tekitab. 

Eelnõu eesmärk on õiglasema maksustamisega vähendada saasteainete õhku paiskamist, heitveega saasteainete keskkonda juhtimist ja ladestatavate jäätmete hulka ning soodustada taaskasutust. Senised saastetasumäärad on ajale jalgu jäänud. Käesoleva eelnõu sisuks olevate keskkonnatasude suurus on muutumatuna püsinud 2015. aastast, mõnel juhul 2009. või isegi 2006. aastast. Võrreldes näiteks 2015. aastaga on tarbijahinnad aga kasvanud ligikaudu 50%. 

Kõigepealt saastetasumäärade muutmisest. Mis muutub? Sammhaaval hakkavad nelja aasta jooksul, 2024–2027, tõusma välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud. Kehtima hakkab tasude tõus 1. juulist 2024. Saastetasumäärade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteainete ohtlikkusest keskkonnale. Inimeste tervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui vähem ohtlikud saasteained. 

Esiteks, välisõhuga seonduv. Eelnõuga muudetakse paiksest heiteallikast välisõhku heidetavate saasteainete loetelu ja grupeerimist ning tõstetakse saastetasusid. Muudatuste eesmärk on motiveerida saastajaid rakendama keskkonnameetmeid, kasutama parema kvaliteediga kütust ja seadmeid ning seeläbi vähendama õhuheidet. Eelnõu puudutab ammoniaagi, peenosakeste ja nende lenduvate orgaaniliste ühendite, väävliühendite, süsinikoksiidi, vesiniksulfiidi, raskemetallide ja lenduvate orgaaniliste ühendite, metaani ja merkaptaani tasu määrasid. Vastavalt ohtlikkusele hakkab õhku heidetavate saasteainete saastetasu tõusma 5–15% aastas. 

Teistest saasteainetest rohkem muutub süsinikdioksiidi ehk CO₂ tasu määr, mis tõuseb 2 eurolt tonni kohta 25 eurole tonni kohta. Tasumäär 2 eurot on kehtinud alates 2009. aastast ja selle aja jooksul on oluliselt muutunud nii meie majandusseis kui ka Eesti kliimavaldkonna eesmärgid ja vajadused. Planeeritud tõus jääb ka tasumäära täielikul saavutamisel siiski alla Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi hindadele, kus 2022. aastal oli süsihappegaasi tonni maksumuseks 80 eurot. Välisõhu saastetasude tõus mõjutab soojatootjaid tootmisvõimsusega alla 20 megavati. Suuremad tootjad on sama eelnõu alusel tasust vabastatud, kuna nad juba osalevad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis. 

Lõpptarbijatest on süsihappegaasi tasu määra tõusust enim mõjutatud nende piirkondade elanikud, kus soojuse tootmiseks kasutatakse 100% ulatuses vedelkütust või maagaasi. Konkurentsiameti [andmetel] lisanduks uue CO₂ tasu määra puhul soojaarvele – kui me toome näite suuremate piirkondade kohta – Tallinnas, kus [kasutatakse] 30% maagaasi, 79 eurole megavatt-tunni eest umbes 1,6 eurot, ja vedelkütust kasutavas Haapsalus, kus vedelkütust [kasutatakse] 30%, 78 eurole megavatt-tunni eest umbes 3 eurot megavatt-tunni eest. Tasumäärade muutumise eesmärk on aga suunata fossiilkütuste osakaalu vähendamisele soojatootmises, mis kahandab edasist mõju lõpptarbijale. 

Teiseks, uued saastetasumäärad kehtestatakse ka saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnavette väljutamise puhul. Siingi sõltub tasumäära tõus saasteainete ohtlikkusest. Ohtlikumate ainete saatmine keskkonda on kõrgemalt maksustatud. Näiteks fosforiühendite, lämmastikuühendite ja ühealuseliste fenoolide tasu määr tõuseb igal aastal 15%, heljumi või sulfaatide kui pisut vähem ohtlike saasteainete tasu määr tõuseb 5%. Enim puudutab see vee-ettevõtteid ja töötlevat tööstust, sealhulgas toiduainetööstust, ja põllumajandust. 

Kolmandaks tõuseb ohtlike jäätmete ladestamise tasu määr 20% aastas. Praegu kehtib ohtlike jäätmete ladestamisel tasumäär 29 eurot ja 84 senti ühe tonni eest. See on püsinud muutumatuna aastast 2015. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. 2022. aastal tekkis umbes 270 000 tonni ohtlikke jäätmeid, millest ladestati 44%. Oluline eesmärk on suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse ja vältida nende ladestamist. Hinnates Eesti jäätmekäitluse hetkeolukorda ja vajadust jäätmeid järjest enam taaskasutada, peaks saastetasu tõus olema vähemalt kahekordne. Et see ei oleks ettevõtete liiga koormav, tõuseb tasumäär igal aastal 20%. Juhin siinjuures tähelepanu, et eelnõu puudutab vaid ohtlikke jäätmeid, mitte tavajäätmeid. Viimaste jaoks on kavas eraldi eelnõu, et vähendada nende ladestamist ja edendada taaskasutust. 

Neljandaks tõuseb põlevkivi lendtuha ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlike ainete ladestamise saastetasu määr keskmiselt 12% aastas. 

Milline on saastetasude muutmise mõju? Kogu paketi eesmärk on saastamist vähendada, tagada puhtam ja inimese tervist paremini toetav keskkond, leida uusi viise, kuidas jäätmeid ära kasutada ning liikuda kaasaegse ringmajanduse poole. Pakett motiveerib valima keskkonnasäästlikumaid lahendusi. Maksumuudatus puudutab neid, kellel on keskkonnaluba, kes heidavad heitmeid õhku ja vette, ladestavad ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid. See pakett on koostatud nii, et inimestele ja keskkonnale kahjulikumate ja ohtlikumate ainete loodusesse paiskamine on kallim ja nende puhul tasumäärad tõusevad rohkem kui vähem ohtlike ainete puhul. 

Enim mõjutatud sihtrühm on põlevkivitööstus, kelle keskkonnatasude tõus on 20–44% aastas. Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel [keskkonna]tasude [määramisel] on oluline vähendada kaevandamisel tekkivat keskkonnamõju, põlevkivi töötlemisel tekkivat saastet, vähendada jäätmete ladestamist ning saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine. 

Seaduseelnõu alusel tõusevad saastetasude määrad järk-järgult. See annab ettevõtetele võimaluse kohaneda ja vajalikud investeeringud teha. Eelnõu koostamisel kaaluti tasumäärade tõstmist vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule, kuid seda alternatiivi analüüsides selgus, et selline lähenemine oleks ettevõtetele majanduslikult liiga koormav. 

Riigieelarvesse toob saastetasude tõus aastatel 2024–2027 juurde 2,5–10 miljonit eurot aastas. Ülejäänud kolm eelnõus olevat muudatust käsitlevad põlevkivi kaevandamise õiguse [tasu] ülemmäära, kalapüügiõiguse tasu määrasid ning raadamistasu. Põlevkivi kaevandamise õiguse tasu ülemmäär tõstetakse 10 eurolt tonni kohta 13 eurole tonni kohta. Põlevkivi kaevandamise õiguse tasu määr sõltub raske kütteõli hinnast ja tasumäär hakkaks tänasega võrreldes tõusma siis, kui raske kütteõli väärtus tõuseb kõrgemale 400 eurost tonni kohta. Ülemmäära tõstmine võimaldab maksimeerida riigi tulu raske kütteõli väga kõrge hinna korral, samal ajal kui ettevõtete müügitulu on samuti kõrge. 

Eelnõu käsitleb ka kalapüügiõiguse tasu, mille puhul muudetakse piirmäärasid. Nii kutselise kui ka harrastuskalapüügi tasude puhul on tasumäärad kehtinud juba 2006. aastast ehk pikalt enne euro kasutuselevõttu. 

Eelnõuga muudetakse ka angerjapüügitasu arvestuse aluseid nii, et tasu sõltub senise 30–50% asustusele kulutatud summade asemel 60–80%‑st samal ajavahemikul asustamisele kulunud summadest. Lisaks tõuseb püügiõiguse tasu maksimaalne määr seniselt 639 eurolt aastas kuni 1000 euroni aastas. See annab võimaluse olla angerjapüügiõiguse tasuga ettevaatav ja paindlik. 

Lõpetuseks. Eelnõu käsitleb täiesti uue tasumäärana raadamisõiguse tasu, millega koos tehakse raadamistasu kasutamisega seotud muudatused ka metsaseadusesse. Raadamine on tegevus, mis muudab metsamaa muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju Eesti loodusele, elurikkusele ning maakasutussektori süsinikusidumisele. Raadamistasu kehtestamise eesmärk on luua mehhanism, mis aitab vähendada ja kompenseerida raadamisest tulenevalt mõju Eesti keskkonnale. Tasumäärad kehtestatakse raadatava metsa ühe hektari kohta, alammääraks on 4000 eurot, ülemmääraks 8000 eurot. Tasumäära arvutamise aluseks on metsamaale talletatud süsiniku kogus ja raadamisega kaotatud süsinikusidumise potentsiaal. 

Kehtestatud on ka erandeid, näiteks ei küsita raadamistasu endiste põldude metsast puhastamisel, juba varasemalt raadatud alade hooldamisel või looduskaitselistel töödel. Aastas esitatakse Keskkonnaametile raadamise metsateatisi umbes 4000 hektari kohta, kuid kuna eelnõus on ette nähtud ka omajagu erandeid, kuluks Keskkonnaameti hinnangul raadamisõiguse tasuga maksustamisele 1500–2000 hektarit aastas. Raadamisõiguse tasust laekunud summad suunatakse sihtotstarbeliselt Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks. Raadamistasuga seotud metsaseaduse muudatus laiendabki seniseid toetusvaldkondi ning võimaldab kasutada raadamistasust laekunud summasid Eesti metsa ja maa loodusliku seisundi parandamiseks ning kliimakindluse suurendamiseks. Aitäh!

Aitäh, härra minister! Teile on ka päris mitu küsimust. Kõigepealt Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Taas kord üks eelnõu – sellised olid ka teie eelmised eelnõud –, millega te soovite riigieelarves haigutavat auku täita. Aga kas te tooksite välja nende erinevate tasude kohta, millest hakkabki eelarvesse raha laekuma – te ju ilmselt eeldate seda –, kas neile on ka mingi sihtotstarve planeeritud või lähevad nad sellesse üldisesse eelarvesse, eelarvepotti, kust raha, nagu Võrklaev ütleb, läheb igasuguste asjade jaoks? Kas on ka sihtotstarbelisi plaane selle rahaga või ei ole?

Aitäh! Hommikul kella kuuest või seitsmest alates, kui me siin omavahel seda debatti hakkasime pidama, te muudkui tsiteerite Võrklaeva, kes ütles, et raha läheb igasugustele asjadele. Ma siiski meenutan, et igasugused asjad definitsiooni järgi tähendavad ilmselt ikkagi näiteks julgeolekut, eesti keele ja kultuuri kaitset, haridust – kõiki olulisi asju, kaasa arvatud pensionide maksmist. Ma isegi ei maini seda, et ilmselt ka Riigikogu liikmete kuluhüvitisi. Ega ta ikkagi päris igasugusteks asjadeks ei lähe, ta läheb eelarves ettenähtud asjadeks. 

Aga vastus küsimusele: mul on võimalik teid siin rõõmustada, sest see viimane, raadamise tasu läheb tõepoolest sihtotstarbeliselt metsade taastamiseks.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! Ma loen siit sellest eelnõust, et eelnõuga muudetakse ka põlevkivi kaevandamise õiguse tasu ülemmäära. See on nüüd see punkt, millega tegelikult hävitatakse lõplikult ära meie iseseisev energiajulgeolek. Lisaks sellele vaatame suundumisi energeetikas. Kõik eksperdid ütlevad kategoorilises imperatiivis, et ebapüsiv tuule‑ ja päikeseelekter vajab stabiliseerimiseks meie põlevkivielektrijaamade käigushoidmist. Kui nüüd meelega surmatakse see sektor ära, siis millega kavatsetakse katta see stabiliseerimisreserv? Ei ole mõtet hakata siin rääkima mingitest utoopilistest energiasalvedest. Esiteks, neid ei ole, ja teiseks, selleks, et nad saaksid tagada meile stabiilse energia, tuleb nende maksumuseks 500 miljardit ehk ümmarguselt 20 Eesti riigieelarve täismaht, kusjuures ühtegi muud kulutust sel juhul ei tehta. Miks te selliseid sõgedaid asju teete? Sellist tegevust ei toeta tegelikult ükski energeetikaekspert ega teadlane, selle taga on ainult Euroopa Komisjoni hullud ideed ja ühe Greta Thunbergi, kes koolis ei käinud, tarkus.

Aitäh! Kõigepealt, ma panin kohe kirja, 500 miljardit, see on hästi suur number. Kui te viitate energiasalveprojektile Paldiskis, siis mina olen kuulnud numbrit 900 miljonit, mis jääb napilt alla miljardi. (Hääl saalis.) Kus need ülejäänud 499 on? Ma olen kindel, et te annate sellest mulle teada. Ma ei kahtle selles, et ma kindlasti kuulen sellest ja kuulen, kust see pärit on, kellega seoses ja nii edasi. 

Mis puudutab energeetikavalikuid, siis energeetikasüsteem, tõepoolest, ma arvan, teil on täiesti õigus, on mitmekesine, selles on nii juhitamatut kui ka juhitavat. Juhitamatu on taastuv. Taastuv, nagu aeg on näidanud, on päris soodne. See tähendab seda, et näiteks päikesevõimsused, mis on paigaldatud oma tarbimise vastu, on inimestele väga praktilised ja tasuvad. Tuul maismaal, loodetavasti tulevikus ka merel, on samamoodi soodne ja väga oluline on, et ta on ka majandusele väga praktiline. Kui te vaatate laiemalt – me just enne rääkisime sellest siin mingite küsimuste käigus –, siis näete, et kui tekib palju taastuvenergiat, siis selle baasil on ettevõtjatel võimalik toota tooteid, mis esialgu tähendavad konkurentsieelist, hiljem juba puhast hügieeni, ja müüa neid turgudele, kus jälgitakse toodete keskkonnajalajälge. 

Energeetikas on sinna juurde kindlasti vaja ka juhitavat energiat. Aastani 2027 on juhitava energia [tagamise] ülesanne pandud Eesti Energiale omaniku ootuste ehk rahandusministri seatud ootuste abil. 2025. aastal korraldab Elering võimsusoksjoni, kus selgub, kas selleks jäävad needsamad põlevkivi‑ või nii-öelda Narva võimsused, kas tuleb [rajada] gaasijaamu. Eks elu näitab. Aga loomulikult, juhitavad võimsused peavad olema. Sellele lisanduvad välisühendused, eriti tingimustes, kus me 2025. aastal desünkroniseerime ennast Venemaast ja sünkroniseerime ennast suurema ehk Mandri-Euroopa sagedusalaga. Suur hulk erinevaid tegevusi on veel, mis puudutavad salvestustehnoloogia arendamist ja palju-palju muud. 

Ettekujutus, et põlevkivi on kuidagi riigi või avaliku tegevuse tõttu hääbumas – vaadake, probleem on ikkagi väga tihti eeskätt just sellesama fossiilse [energia] turule pääsemises. Fossiilne energia pääseb turule sellel hetkel, kui hind on väga kõrge, näiteks [see juhtus siis,] kui Venemaa [laiendas] oma agressiooni Ukrainas ja mängis energiahindadega. Ütleme nii, et tulemus ongi see, et fossiilne [energia], muu hulgas põlevkivist ja gaasist [toodetud energia], [hõlmab] just neid tippe, mis on kõige kallimad. See ei ole inimestele kindlasti kasulik, ei ole majandusele kasulik, ei ole jätkusuutlik ka. Nii et see ei ole administratiivne valik, vaid puhas inimeste valiku küsimus. Inimestel on vaja soodsat, puhast energiat, ei ole vaja kiinduda energiasse, mis ei ole kuidagi soodne. See ei ole enam valik. Ma saan aru, et siin on meil jälle ilmselt maailmavaateline erinevus. 

Üldiselt ei ole põlevkivivaldkonna puhul küsimus riigis, vaid küsimus on selles, et sellise heitmejalajälje ja sellise hinna tõttu ei ole see toode enam konkurentsivõimeline. Põlevkivi kaevandamise lube on, kui matemaatiliselt arvutada, 30–40 aastaks, saab täiesti vabalt kaevandada. Ma ennustan, et enne seda peab toimuma kas tehnoloogia muutus või tekkima arusaamine, et on mõistlik seda kapitali ja neid [töötajaid] kasutada mujal.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Need seaduse mõjud on ikkagi siin üheselt kirjeldatud: puudub mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, pole sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, ning kohaliku omavalitsuse üksustele üldjuhul tulu, kulu ega tegevusvajadust ei kaasne. Aga ma küsin keskkonnatasude tõusu, kaevandustasude kohta. Kas on ka juttu olnud, et seal, kus kaevandamine toimub, võiks kaevandustasu tuua rohkemal määral kasu kohalikule omavalitsusele? Sellisel juhul ei teki ka seda demograafilist mõju kohalikule piirkonnale ega teki ka sotsiaalset katastroofi.

Aitäh! Seda juttu on olnud erinevates võtmetes. Võib-olla kaks peamist [mõtet] toon välja. Ja kui ma ütlen, et juttu on olnud, siis see tähendab seda, et tegemist on eeskätt poliitilise aruteluga. Juttu on olnud sellest, et Ida-Virumaale tuleks panustada, kuna seal on suur põlevkivitööstus, mis panustab maksudega eelarvesse. Fakt on siiski, et Ida-Virumaale ka hästi palju panustatakse selleks üleminekuks, olgu see meie valdkonnas energeetika või olgu see teistes valdkondades mis tahes muu. See on üks arutelu olnud. Otsuseid täiendavalt langetatud ei ole, aga nii või teisiti, nendesse piirkondadesse tuleb panustada, eriti just selles võtmes, kui me teame, et meie põlevkivivaldkond enam sellise tööhõivega ja sellises mahus turule ei pääse. See on üks [arutelu olnud].

Teine [teema] on see, mida me siin enne mõned punktid tagasi või punkt tagasi rääkisime, kui oli juttu ehitusmaavaradest. Meil Kliimaministeeriumis on kolleegidega olnud arutelu, et sellist kontsessiooni või sellist talumistasumehhanismi erinevate ehitusmaavarade kaevandamisel peaks ka kohapeal kasutama, siis saaksid kohapealsed kogukonnad nende materjalide kasutusest täiendavat kasu, kui neid otsustatakse kunagi kasutusele võtta mis tahes viisil ja mis tahes kohas, nagu see on tuuleenergeetika puhul. Seda ma oskan teile kirjeldada.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Küsiks sellise asja kohta, nagu siin lähtekohana nimetatud ajakohastamine. Eelnõu koostajad on kahjuks jätnud minule sellise mulje, et kõik need, kes tegelevad loodusressursside kasutamisega, on pigem halvad tegelased, saastajad, keskkonnale kahju tekitajad ja nii edasi. Me unustame ära või just koostajad on unustanud ära, et Eesti näitel ei pea kõik need üleval mitte ainult olulisi majandussektoreid, vaid neil on ka ühiskonnas oluline roll tööandjatena, maksumaksjatena ja muidugi vajalike teenustega varustajana. Kas ma nüüd eksin väga ja olen ülekohtune koostajate suhtes või on see tingitud millestki, mida ma siit välja ei loe?

Ma tahaks küll öelda, et see kindlasti ei ole olnud koostajate mõttes ühegi sellise eelnõu puhul, kus me maavarade, ressursside ning Eesti puhta looduse ja võimaluste kasutamise eest küsime tasu ja seda aja jooksul järjest rohkem. 

Ma kirjeldan võib-olla Kliimaministeeriumi olemust. Ega see ei ole ju ainult meie tehtud, meie looming, ajalugu ei alga meist ja ei lõpe meiega. Loogika on see, et me otsime väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelist. See tähendab ka ettevõtluse poole peal, et näiteks puitu tuleb rohkem väärindada, et see ei libiseks näppude vahelt ära lihtsalt energeetiliseks puiduks, see ei oleks lihtsalt ahjuajamise kraam, vaid sellest tehtaks ikkagi maju, mööblit, kestvustooteid, midagi sellist, et me väärindaks rohkem. Samamoodi on kõigi nende materjalidega. Enne me siin ka arutasime. Mis tahes materjali puhul peakski endalt küsima, kuidas seda võimalikult arukalt kasutada. See arukas kasutus tekibki tavaliselt nii, et kui asjal on kõrge hind, siis sa mõtled hästi läbi, kuidas sa seda asja kasutad. Teisest küljest, ühiskond saab ka midagi selle materjali kasutamisest tagasi. Me anname oma Eestimaad kasutada mingite asjade jaoks ja on loogiline, et me küsime ka midagi vastu. See on täiesti loogiline. Kui me saame vastu, siis loodame, et meil on ka tarkust investeerida mõistlikesse asjadesse.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Eelmise eelnõuga üritati Eestis ära hävitada tee-ehitusmaterjalide kaevandamist, üle-eelmisega [üritati hävitada] maanteetransporti, see eelnõu on selline, millega hävitatakse või tahetakse Eestis ära hävitada põlevkivienergeetikat – üheselt, siin ei ole midagi vaielda. See on ideoloogiline ristisõda. Teie allkirja taga seisab 350‑miljonilise kuluga õlitehase käivitamine Ida-Virumaal. Puhas poliitiline kius! Eesti maksumaksja kasutusse jääb praegu tulemata see raha, mis võiks sealt hakata tulema. Suur raha, väga korralik investeering! Ja siis räägite meile mingist 10‑miljonilisest tasude laekumisest, kui õlitehas võiks meile tuua vaid mõne kuuga sellesama raha sisse. Ma lihtsalt uuesti küsin seda, mida ma eelmine kord küsisin: kas te meelega hävitate Eestis kõike või kukub see kuidagi kogemata nii välja?

Aitäh! Mulle meeldib, jah, kuidas iga küsimus on veidi kõne. Te ise ütlete, et siin ei ole midagi vaielda. Aga ma võiks samamoodi vastata, et siin ei ole midagi vaielda: tossutamise eest tulebki rohkem maksta. Me anname oma Eestimaad kellelegi kasutada ja selle eest tulebki maksta. See ei ole tasuta. Mulle jääb veidi võõraks ettekujutus, et meie puhta looduse ja Eesti maavarade kasutamine peaks [toimuma] kuidagi peenraha eest. Kindlasti nii ei ole. Ma loodan, et see ka EKRE arvates nii ei ole, ma südamest loodan, et see on lihtsalt retoorika, mida te esitate. Seda esiteks. 

Teiseks, õlitehas ei seisa kindlasti minu allkirja taga. Selle [ehitamise] seiskas Riigikohus ja Riigikohus ütles lihtsat asja. See, mida teie valitsuse ajal tollal suurepärase investeeringuna ilmselt loodeti, mahtus tollastesse keskkonna‑ ja kliimaeesmärkidesse, aga see ei pruugi sinna tulevikus [mahtuda]. Esialgne hinnang – meie poolt on hinnang koostamisel – kirjeldab seda, et aasta 2030 eesmärkidesse võib see veel mahtuda, aga aasta 2035, 2040 ja 2050 puhul ei pruugi see enam nii olla. Nagu ütles Riigikohus, kes õlitehase ehitamise seiskas, et põhiseadus paneb meile kõigile vastutuse Eesti puhta looduse hoidmise eest. Nii et see on meil siin ikka ühine vastutus ja mind väga üllatab see retoorika, et Eesti peaks olema peenraha eest jagatav.

 Kolleeg Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Käesoleva seadusega muudetakse kalapüügiõiguse tasu piirmäära kutselise kalapüügi korral, aastas ühe püügipäeva korral, eripüügi korral, harrastuskalapüügi korral, siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks. Selle seadusega loodate saada eelarvesse juurde pool miljonit. Aga samas, ma vaatan kooskõlastuslehte ja ma ei näe, et siin oleks esindatud mõni kalastusselts. Kuidas see niimoodi juhtus? Kas te unustasite nad ära? Rääkige, jah.

Aitäh! Kalastusvaldkonna läbirääkimisi ja kalastuspoliitikat kureerib Eestis Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium. Nemad peavad ka neid läbirääkimisi. Nad ütlesid, et nemad suhtlevad selle eelnõu menetlemise käigus ka esindusorganisatsioonide ja valdkonnaga. Kalandusvaldkonna muudatused on neilt ka tulnud ja tõesti muutuvad nii kutselise [kalapüügi] kui ka harrastuskalapüügi tasude määrad. Miinimummäärasid tõstetakse kaks korda: püügipäeva hind, tonn, silmutorbik, eripüük ja nii edasi, välja arvatud rannapüügivahendid, mille miinimumtasu tõuseb seniselt 95 sendilt 10 euroni aastas. Näiteks harrastuskaluri püügipäevatasu miinimummäär on praegu 3 senti, maksimummäär on 12,75 eurot, muudatusega tõuseb miinimum 6 sendile ehk 3‑lt 6‑le ja maksimummäär 13‑le, 12,75‑lt 13‑le. Neid näiteid on siin hulk veel. Eeldatavalt laekub kutselise [kalapüügi] ja harrastuskalapüügi tasudest kokku circa 2,2 miljonit eurot, mida on umbes 500 000 eurot rohkem kui varasemalt. See on see tõus. Ja selle, jah, ütleme nii, valdkonna kureerimise ja valdkonnas peetavate läbirääkimistega tegeleb Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma olen kuulanud teid tundide viisi, ja pean ütlema, et see on ikkagi muljet avaldav, milline sisemine veendumus teist välja paistab. Te ikka vist tõesti päriselt usute, et see rohepöördeprogramm ongi asi, mis päästab planeedi, kliima tuleviku ja kõige selle. Ma pean ütlema, et valdavale enamikule kristlastele te annate tugevalt silmad ette oma niisuguse kindla veendumusega. See on eeskujulik.

Aga ma tahtsin küsida seda, kas te oskate mulle kirjeldada seda mehhanismi, mille abil teie ministeeriumis arvutatakse välja – võtame selle eelnõu või mõne eelnevatest eelnõudest –, kuidas need muudatused kajastuvad kõikvõimalikes hindades, mida peavad taluma tarbijad. See on pikk ahel, eks ole, kuidas mingisugune keskkonnatasu jõuab lõpp-produkti hinda. Aga on teil mingi mudel, mille alusel te selliseid kalkulatsioone teete? Kui on, siis äkki te kirjeldate natuke neid mudeleid.

Aitäh kõigepealt selle komplimendi eest! Ma eeldan, et see oli kompliment. Ma ütleksin nii, et loomulikult, need veendumused tulevad eeskätt kogemustest, teadmistest ja tagasisidest ning võib-olla laiemast silmaringist. Järgmisel ajastul on maailmas edukad või konkurentsivõimelised pigem need, kes suudavad väiksemas keskkonnajalajäljes kasu leida. Meie ülesanne on Eesti majandusele, Eesti inimestele seda otsida. Ma oleksin väga üllatunud, kui me ütleksime teises suunas, et tossutame ennast majanduses järgmisele tasemele. Seda tõenäoliselt ei juhtu. Nii et sellest tuleneb see teadmine.

Küsite, kuidas arvutame. Püüame arvutada ikkagi üldiselt kõiki neid mõjusid sellisel viisil, et kogu ahel on läbi käidud. Näiteks Moonika Helme vist ütles, et põlevkivisektor hävitatakse, kuna tõstetakse ülemmäära. Ma võin öelda, see on nii pigem sellisel juhul, kui raske kütteõli tonni [hind] tõuseb üle teatud taseme, siis on võimalik sellest ülemisest otsast maksumaksjal riigieelarvesse teenida raha. See on nii-öelda rojaltitasu, eks ju. Selle mõju on eeskätt pigem tulude jagamine näiteks ettevõtluse poolt. Raadamise puhul võib igaüks ise välja arvutada, et kui tasu alammäär on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot, siis selle alusel, kui suur ala on tal plaanis metsast mittemetsaks muuta, kas ta plaanib metsa teha parklat või maja, kas see õnnestub ja nii edasi – see kõik on inimesel võimalik välja arvutada. Teistes valdkondades on samamoodi. Harrastuskaluritasu ma ei oska enda jaoks välja arvutada, kuigi ma maksan seda peaaegu iga aasta. Aga kui nädal läheb 3 eurolt 3.20 peale, siis saame hakkama.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud hea minister! Küsin natuke laiemalt, kui te lubate. Te olete täna juba mitmenda eelnõuga meie ees. Kuidas täpsemalt valitsuskoalitsioon oma maksu[poliitikat] ja kõikvõimalike tasude tõstmise poliitikat on kujundanud või kuidas need arutelud on välja näinud? Kas valitsuse liikmed said kokku ja kõigile anti peaministri poolt ülesandeks, et vaadake oma valdkonnas, milliseid tasusid, määrasid, riigilõivusid, makse ja aktsiise on võimalik tõsta, või on see iga ministri enda initsiatiiv, et ajakohastada ehk eesti keeli öeldes suurendada kehtivaid tasumäärasid ja kõikvõimalikke makseid? Kuidas see protsess on välja näinud? Teine asi, kas teie hinnangul on valitsuse ministrid rahandusministri ja peaministri eestvedamisel jätnud märkamata mõne võimaliku maksu või riigilõivu või tasuliigi, mida veel on võimalik suurendada? Kas on veel midagi sellist tulemas ka?

Aitäh! Sellele viimasele küsimusele ma ei oska eelduslikult või oletuslikult vastata. Ma ei saa ju välistada, et kellelgi tuleb mis tahes mõtteid tulevikus, on see siis tänane valitsus, järgmine või ülejärgmine valitsus. See on nii-öelda lahtine küsimus, selle võite ise ära sisustada. 

Mis puudutab meie valdkonda või üldse maksundust laiemalt, siis veel kord, need eelnõud, millega ma ju täna olen siin olnud, puudutavad seda, et lõivud on kulupõhised, ehk kui keegi mingeid toiminguid teeb, kas ühes kohas või teises kohas, tahab numbrimärki või tahab raudteerajatist kuidagi registreerida või mida iganes ta parajasti tahab teha, siis ta püüab tasuda sellest vähemalt mingi osa või arvestatava osa, et riik ei peaks sotsiaalselt neid tegevusi keskselt toetama. See on esimene asi, lõivud kulupõhiseks on esimene asi. 

Teine printsiip võib-olla on seesama, mis on siin kirjas ja on olnud ka varasemalt: Eesti loodusvarade võimaluste kasutamine ning et heide ja saastamine maksab seda rohkem, mida raskem ja rängem see saastamine on. Püüame anda ettevaate sellele, kuidas see täpselt välja näeb. 

Kolmanda printsiibina tuleb kindlasti jälgida, et see oleks mingis perspektiivis etteaimatav ja suunaks toimetamist teatud suunas, nagu näiteks teekasutustasu puhul: puhtama autotranspordi ja mittepuhta või saastavama [autotranspordi] proportsioon teekasutustasu puhul. Need on umbes need printsiibid. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Tahaks ka hea meelega küsida põlevkivisektori mõjude kohta, aga kuna seda on juba küsitud ja vaadates ka kella, jätan ma selle [küsimuse] igaks juhuks järgmiseks nädalaks. Küsin hoopis raadamisõiguse tasu kohta. Eelnõus on punkt, mis ütleb, et raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil. See eesmärk on siis selline, et kui raadamist tehakse kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiu kohta kehtestatud nõuete täitmiseks ehitusprojekti või elektripaigaldise käidukava alusel, kui detailplaneeringu kohustus puudub. Ma palun teil seda punkti veidi avada, tuua näiteid, millised sellised ehitised siis on, mis sellesse kategooriasse kuuluvad, ja võib-olla konkreetsemalt vastata, kas sellisteks ehitisteks võivad olla näiteks elektrituulikud või päikesepaneelide paigaldised.

Aitäh! Ma ei leia kohe üles seda punkti, millele te viitate. (Hääl saalist.) Ühesõnaga, jah, ma lihtsalt mälu järgi ütlen. Ma võin pärast saata kirjalikult täpsustuse, kui soovi on, sest me ilmselt jätkame selle punktiga ka järgmine nädal. Me ju võõraks ei jää, saame siin jälle kokku. Üldiselt on raadamise erandid ikkagi seotud eeskätt looduskaitseliste töödega, nagu ma enne kirjeldasin, siin tekstis on need seotud ka näiteks aladega, mis peaks olema põllumaa, mis on täis kasvanud, ja nii edasi. Teatud mahu puhul oli seal ka piirang, et kui raadamine on alla teatud mahu, vist 0,1 hektarit, siis see on samamoodi raadamistasust vabastatud. Nagu ma kirjeldasin, umbes 4000 hektarit võiks eeldatavalt justkui selle tasu alla minna. Kuna vabastusi on palju, siis parimal juhul pool läheb raadamistasude alla.

Rene Kokk, palun!

Tänan! Kõigepealt avaldan tunnustust ja tervitan motorahvast, kes on siia Toompea lossi ette kogunenud meeleavaldusele "Ei automaksule!" Väga tublid, sest õues sajab lund, lörtsi ja pussnuge. 

Aga nüüd tulen selle eelnõu juurde. Kas te räägiksite äkki lahti, kuidas see plaan on raadamistasudega juhul, kui meil on tegemist näiteks Kaitseväele vajalike objektidega või Rail Balticuga? Teil on üks näide Kaitseväe polügooni kohta, 9500 hektarit. Kuna öeldakse, et hektari keskmine raadamistasu võiks olla 4000–8000 eurot hektari eest, võtame selleks 6000, siis see teeks 57 miljonit. Kuidas, mismoodi selle raha ühest taskust teise tõstmine käib? Kuidas see mehhanism käib? Küsin selliseid praktilisi küsimusi, et meie vaatajad-kuulajad ka saaksid aru, mida see seadus kaasa toob. Äkki te räägite selle lahti?

Jah, küsitakse. Taristuobjektide ehitamisel tuleb seda loomulikult maksta. Väga tihti – ilmselt teile on see valdkond tuttav – on selle raadamise läbiviija RMK, kes tegelikult selle tasu peab ära maksma. Nemad selle ära toimetavad ja tasuvad ka selle tasu. Nii et jah, taristuobjektide ehitamisel tuleb seda tasuda, sest raadamine, nagu enne ka mainitud, on ikkagi metsa muutmine kõigeks muuks, on see siis parkla, taristu või mis iganes muu. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Minu eelmisele küsimusele te vastasite nii kenasti ja kaunisti, tõepoolest, aga enne läheks issanda päike looja, kui teie mitmeid utoopilisi näiteid, mis peaksid tõendama seda, et teil on õigus, [jõuaks] ümber lükata. Need olid näited, mis eiravad elementaarseid loodus‑ ja füüsikaseadusi. Te ometigi ei ole nii rumal, et te sellest aru ei saa. Te lihtsalt olete ideoloogilisele kuradile sõrme andnud. Selle eest ilmselt ka makstakse hästi, näed, isegi kalapüügiloa saate endale muretseda. Ja kõik pensionärid ei vaja abi. Just.  

Aga räägime nendest võltsargumentidest, mida ikka veel [tuuakse], nagu tuule‑ ja päikeseenergia oleks odav ja roheline. No ei ole. Tuule‑ ja päikeseenergia ei ole roheline energia. See, et tuul puhub ja päike paistab tasuta, ei tee sellest odavat energiat ega ammugi mitte rohelist. Sisendid selles tehnoloogias, et see energia kätte saada ja kasutatavaks elektriks muuta, on kallid, ressursimahukad, iseenesest energiamahukad ja kogu see asi pole lõppkokkuvõttes säästlik, loodust hoidev ega ka roheline. See, et kunstlikult on mõistlikult töötavad lahendused kalliks aetud, ei muuda olematuks loodus‑ ja füüsikaseadusi. Lihtsalt meie konkurentsivõime ja inimeste elatustase lähevad teie ja Euroopa Komisjoni loogika tõttu WC‑potist alla. Kui see on teie eesmärk, siis öelgegi nii, ärge mängige õilsat inglit, kes päästab kliimat ja maailma.

Aitäh! Mul on teile kõigepealt häid uudiseid. Harrastuspüügiõigus – iseenesest on see veebist leitav – [maksab] 24 tunni eest 1 euro, seitse päeva [maksab] 3 eurot, mina kasutan tihti seda, vahel olen kasutanud [luba] 182 päevaks, mis [maksab] 13 eurot. Siin on ka ilusti kirjutatud, et lihtkäsiõngega ei ole seda vaja, ja siin on ilusti bold'iga pandud, et harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma soodustust saavad isikud, näiteks pensionärid. Nii et kui te oma küsimuse esimeses pooles muretsesite, et mina saan endale lubada harrastuspüüki, aga pensionärid ei saa, siis selle probleemi me nüüd koos lahendasime. Seda esiteks.  

Teiseks, mis puudutab energeetikat, siis minu meelest ei ole energeetika ideoloogiline teema. Minu meelest on see faktide teema. Energeetika puhul on väga lihtne: see, mis on fossiilne, on kallis, aga inimesed ja tööstus vajavad soodsamat energiat. Kui vaadata, mis on soodsam, siis see on taastuvenergia. Sellel on suur pluss: ta jätab maailma puhtamaks ja meie südametunnistuse ka. Ma soovitan sellest ideoloogilisest barjäärist vabaneda, sest ma ei usu, et EKRE valijad kõik tõrjuvad päikesepaneele ja tuulikuid. Küllap nemad ka ikka neid kasutavad.

Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Samal teemal küsiks, kui tohib. Kalapüügiõiguse tasu juures olete eelnõus määranud eesmärkideks esiteks ajakohastada ehk tõsta kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid. Teine eesmärk on vältida olukorda, kus püügivõimalusi hoitakse nii-öelda igaks juhuks. Tegelikult oleks ju hea [arvestada ka kolmandat teemat, mis] kalapüügiteemalistel aruteludel Eestis reeglina alati üles tuleb: rannarahvas, kogukond, regionaalareng ja nii edasi. Kas on mingi põhjus, miks seda siin ei ole hinnatud? Kas võite käigult öelda, et see hinnang siiski on tehtud ja see mõju saab olema järgmine?

Aitäh! Ma ei ole sada protsenti kindel, kas ma kõigele pihta sain, sest kalanduspoliitika ei ole minu igapäevane töö. Ma küll olen harrastuskalamees, aga kalanduspoliitikaga nii palju [kursis] ei ole. Kui ma ei saanud pihta, siis täpsustame hiljem kirjalikult. 

Siin on hinnatud ka kutseliste kalurite püügiõiguse tasusid. Need kehtestatakse valitsuse poolt 2024. aasta lõpus ja seaduse jõustumise korral tehakse see uute vahemike alusel. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium on selle osa eest vastutav ja ma olen kindel, et [lugemiste] vahel nad hea meelega selgitavad neid detaile ka.

Martin Helme, palun!

Mul on tunne, et Varro tahab protseduurilisega märku anda, et me ei kuule ettekandjat. Enne ütlesid, et EKRE pooldab laga Eestis. Huvitaval kombel jõudsid sellele järeldusele [selle põhjal], et meile meeldib põlevkivienergeetika ja odav energia, mis sealt tuleb, odav ja stabiilne. Tegelikult pooldavad laga ikka kõik need, kes tahavad, et terve Eesti tuulikuid ja päikesepaneele täis ehitataks. Vaat see on tõeline laga! Ja puhast südametunnistust sealt ei saa, tuulikute ja päikesepaneelide keskkonnajalajälg on jõhker. Jõhker! 

Aga mind ikka hämmastab see puhas tuim vale, mida sa räägid, et puhas on soodne. No ei ole! Et põlevkivienergia on hääbuv asi – no ta on ju hääbuv selle tõttu, mida administratiivselt tehakse praegu nende tasudega ega anta lubasid õlitehase jaoks, selle tõttu, kuidas [muudetakse] kõikvõimalikke keskkonnatasusid. Samal ajal subsideeritakse kõigi maksumaksjate rahaga ja tarbijate rahaga seda nii-öelda puhast elektrit. See on ju puhtalt administratiivselt, ideoloogilistel põhjustel moonutatud turg.

Jah, me jääme siin muidugi eriarvamusele ja eriarvamusele saab õnneks jääda ka faktipõhiselt. Mul on meeles, kuidas te lubasite enne valimisi, kui ma nüüd õigesti mäletan, energia hinnaks vist 3 senti kilovati kohta. Taastuvenergia vähempakkumistel on hind juba tegelikult alla selle. Seetõttu julgen öelda, et taastuvenergia on turu vastu väga konkurentsivõimeline. Need, kes näiteks päikesepaneele on [üles] pannud – ma arvan, et kõigil on tuttavaid, kes on neid [üles] pannud, vahel on mõned inimesed isegi endale [neid üles pannud] –, need, kes neid oma tarbimise vastu panevad, teevad kindlasti arukalt. Järgmine küsimus ongi, kas tekib salvestusvõimalusi. Eile tulin ma tagasi Luksemburgist, kus oli energeetikanõukogu. Seal lepiti kokku Euroopa elektriturudisainis, mis on meiegi, Eesti jaoks päris huvitavaid võimalusi andmas. Sisuliselt tähendab see seda, et igaüks saab endale luua mis tahes hulga liitumisi, tarbida erinevate tootjate energiat, müüa enda energiat kas või sõbrale kuskil teises Eesti otsas. Ma ütleks, et vastu teie ootusi ei saa energiat edukalt enam ainult fossiil[kütustest], vaid ta tõenäoliselt on turul vabamalt saadaval ning tõenäoliselt ka puhtam ja soodsam.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui pikaks ajaks on kehtestatud keskkonnatasude ettenähtavus? Kas see periood on piisav jätkusuutlike investeeringute tegemiseks, vähendamaks ettevõtte majandustegevuse keskkonnamõju?

Aitäh! Jah, ma, ütleme nii, küsimuse üdiga olen üldjoontes päri, et mida pikema ettenähtavusega erinevad suure mõjuga otsused on, seda parem. See eelnõu on [aastate] 2024–2027 kohta. Aga ideaalis võiksid erinevad protsessid olla loomulikult pikemalt ettenähtavad. Selle üle me muidugi seda kliimaseaduse debatti hakkamegi pidama, millised valdkonnad ja millised majandusmudelid on tulevikus konkurentsivõimelised, milline see tulevik on, milliseid valdkondi rahastatakse enim sellesama tegevus[kava] alusel, et kasvatada Eesti majanduse konkurentsivõimet, viia inimesed jõukuselt järgmisse liigasse. Nii et eks see kliimaseadus annab pikema vaate, kliimaeesmärgid 2040.–2050. aastaks annavad ka ettekujutuse ja maksupoliitika peab sellega korrelatsioonis olema. See eelnõu sellega korrelatsioonis on. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Noh, ma ei tea, kas seda küsimust on juba adresseeritud selle eelnõu raames või mitte, aga ma igaks juhuks küsin, kuna mina ei ole vastust kuulnud. Mis põhjusel on antud juhul käsitletud eelnõu kiireloomulisena ja seetõttu on loobutud väljatöötamiskavatsuse koostamisest? Siin on kirjutatud lihtsalt nõnda, et kuna eelnõu menetlus liigub koos 2024. aasta riigieelarve menetlusega, tingib see eelnõu kiireloomulisuse. Aga ma arvan, et eelmise eelnõu kontekstis me juba arutasime seda küsimust, et ei saa olla nii, et üksnes soov menetleda seda koos järgmise aasta eelarvega tingib selle kiireloomulisuse. Kui ei ole aega ettenähtud protsessi läbi viia, siis ei tuleks seda siduda järgmise aasta riigieelarvega. Kas on mingid erilised kaalutlused, erilised asjaolud, aspektid, mille tõttu ikkagi peab ütlema, et antud juhul, sellest hoolimata, on põhjendatud käsitleda seda kiireloomuliselt?

Aitäh! Eelmise eelnõu puhul ma püüdsin rõhutada – võib-olla ma tegin seda kehvasti, rõhutan siis üle –, et kui seda ei oleks, sellega ei oleks edasi mindud, siis oleks 1. jaanuarist kõik mäetööstuse ja turbatööstuse ettevõtted saanud kõrgema maksustamishinna. 

Aga selle eelnõu puhul on see tempo tingitud eeskätt kahest asjast. Esiteks sellest poliitilisest lähenemisest, et suurem saaste on kallim, suurem ressursikasutus on kallim. Kui vaadata neid jalajälgi, siis põlevkivisektori õhusaaste on 70% õhusaastest, põlevkivisektor kasutab üle 90% Eesti veekasutusest. Uuringud näitavad, et Ida-Virumaal sündinud laste oodatav eluiga on viis aastat lühem kui Tartus ja Tallinnas [sündinud lastel]. Nii et selleks, et astuda poliitilisi samme nende probleemide lahendamiseks, ma arvan, jah, eelarve [menetlusega seda koos tehes] pole see võimalik teisiti kui nii, et seda [eelnõu] praegu menetleda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Tegelikult te päris lõpuni ei vastanud ära minu esimese küsimuse esimesele poolele ehk sellele, millise printsiibi või põhimõtte alusel ikkagi otsustas praegune valitsuskoalitsioon sisuliselt üle välja, ma ütlen ausalt, kõikvõimalikke tasusid, makse, riigilõivusid, isegi neid riigilõivusid ja tasusid, mille olemasolust ma teadlikki ei olnud, tõstma minna. Kas see oli selline valitsuskoalitsiooni otsus, et praegu pole valimisi [tulemas], teeme kõik need tõusud ära ja loodame, et valimisteks on see meelest läinud, sõltumata sellest, et on majanduskriis ja rasked ajad, või see oli iga ministri selline sisemine veendumus, et ma tahan ja tunnen, et pean täiendavalt riigieelarvesse panustama, tuluvälja suurendama? Nagu me enne teiega arutasime, Reformierakond on valitsuses olnud 24 aastast 20 aastat, aga millegipärast on nüüd selline meeletu maksude, riigilõivude ja kõigi kulude tõus ette võetud. Millega te selgitate, kuidas see otsustusprotsess alguse sai ja kelle initsiatiiv see oli?

Aitäh! Initsiatiiv selles mõttes, kus me täna oleme, on ilmselt olnud eeskätt Keskerakonna ja Jüri Ratase käes, kui me läheme ikkagi algusesse tagasi. Hoolimata sellest, et Reformierakond on olnud tõepoolest valitsuses päris tihti ja päris hulga aega, on valitsuses – demokraatia peabki selline olema – olnud ka teisi erakondi ja teistsugust poliitikat. Aga juhtub kahjuks nii, et kui sa headel aegadel mitte ei kogu raha reservi, vaid elad üle oma võimete, siis need, kes pärast siin majandama tulevad, leiavad eest augu, mis kasvab. Seetõttu on tänane koalitsioon paljuski olukorras, kus me peame tagajärgedega tegelema. Täpselt samamoodi nagu on olnud needsamad veidrad eksperimendid inimeste karistamisel või töökuse eest maksudega karistamisel ja kõik muud asjad, mis te ette võtsite. Nii et midagi teha ei ole, meie hetkel oleme veidi sellised mopiga mehed, kes tulevad ja mopivad kokku selle, mida teie korraldanud olete.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Näete, jõudsimegi selle põlevkiviküsimuseni. See teie jutt, mis puudutab Auvere õlitehast, mille ehitus nüüd korraks on seisma pandud kohtu poolt, ja selle konkurentsivõimet – sellesama seaduseelnõuga ja tasude tõstmisega te loomulikult küpsetate selle konkurentsivõime läbi. Kui te räägite referentshinnana raske kütteõli maailmaturuhinnast, siis koos nende tasude tõusuga te peaksite tegelikult ka seda referentsitaset tõstma. Nüüd ma küsin: kas see ongi plaan, et Auvere äriplaan muutuks juba ka paberil mittetöötavaks? Teine küsimus on, et kui Auvere on veel riigile kuuluv, siis milline on teie hinnang VKG tegevuse ärilise jätkusuutlikkuse kohta nende keskkonnatasude tõusu valguses, ja arvestades, kui kiiresti seda on tehtud, kas on ka riigil oodata mingeid kohtuasju ja sealtkaudu võimalikke kulusid.

Aitäh! Ma julgeks arvata, et eraettevõtja on loomulikult vaba iseenda kapitali kasutamisel. See puudutab VKG‑d. Eks VKG peab eeskätt jälgima oma investeeringuid tehes – veel kord, see on omanike valik, mitte kõrval[seisjast] nõuandja valik – ikkagi seda, et sissepandud kapital, kas see on siis omakapital, laenukapital või nii edasi, oleks võimeline teenima seda, mida nad on eesmärgiks seadnud. Meie riigi vaatest, ühiskonna vaatest jälgime, et kõik need muutused keskkonnahoiu mõttes viiks selleni, et saastet tuleks vähem ja raskema saastamise eest makstaks rohkem.

Mis puudutab põlevkivisektorit, ettevõtteid ja õlitehast, mis Eesti riigile kuulub või Eesti Energia kaudu Eesti riigile kuulub, siis siin te võib-olla veidi ajate sassi. Raske kütteõli hinna tõusu mehhanism lepiti kokku juba aastail 2015–2016, kui oli õliturukriis. See oli ettevõtjate enda ettepanek just selle rojaltimehhanismi loomiseks. Just sellepärast, et kui hinnad on kõrged, siis neil on lihtsam jagada; kui hinnad on madalamad, siis on võimalik tootmist püsti hoida. Mina olin tol ajal majandus‑ ja taristuminister, kes seda suhtlust korraldas ja Ida-Virumaal seda probleemi lahendamas käis, seetõttu ma tean.

Aitäh, head kolleegid! Siinkohal jääb meie arutelu pooleli, sest kell sai just äsja 2. Ka meie tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni järgmisel nädalal! Kõike head!