Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ja tervist, lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed, ning kõik, kes te jälgite tänast infotundi nii kohapeal kui ka sinise ekraani vahendusel! Alustame tänast infotundi. Enne kui me läheme tänase infotunni protseduurika ja osalejate tutvustamise juurde, palun kohaloleku kontroll!

Tänases infotunnis on kohalolijaks registreerunud 11 Riigikogu liiget, puudub 90.

Infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: siseminister härra Lauri Läänemets, kultuuriminister Heidy Purga ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Meie infotunni kord on jätkuvalt sama. Riigikogu liige võib registreerida ainult üheks küsimuseks. Seejärel see Riigikogu liige saab ühe lisaküsimuse. Ning üks Riigikogu liige saab esitada täiendava küsimuse. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit ja vastamise aega on kolm minutit. Asume tänase küsimustenimistu juurde.

Meie esimene küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale, kes on täna peaministri ülesannetes. Küsija on Riigikogu liige Andres Metsoja ja teema on sisejulgeolek. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Tere, austatud ministrid! Austatud minister Läänemets! Tõepoolest, kõigepealt on hea meel öelda ära see, et eile oli päev, kui asutati elanikkonnakaitse toetusrühm parlamendis. Mati Raidma on selle juht. Loodame, et ka siitpoolt suudame õigusruumi sisustamisel abiks olla. Teema on kahtlemata tähtis. 

Tänane päev on ka selles mõttes tähtis, et päevakorras on riigieelarve esimene lugemine. Võtsin välja sealt ühe lõigu, mis puudutab riigi vara müüki. Seal on eraldi ka tegelikult riigikaitseliste objektide müük. Riigikaitseliste objektide all on olnud ka tegelikult päästevaldkonna rajatisi, piirivalverajatisi ja nii edasi. Osa küsimusest puudutab seda, kas [raha müügist] läheb üldisesse eelarvepotti või on reaalne plaan selle rahaga just nimelt julgeolekuvaldkonda tugevdada. See summa oli suurusjärgus 40–50 miljonit. 

Kahtlemata puudutab see küsimus ka Kopli komandot. Kuidas selle areng on läinud? Me teame, et Tallinna linn on pakkunud alternatiivina, et see justkui üle võtta. Äkki saate siin natuke selgitada, mis olukorras me oleme? Kindlasti märgin siia juurde, et see aeg, mil me elame, on väga huvitav. Me sulgeme Kopli komando Tallinnas ja samal ajal erasektor arendab riigi käest ostetud riigikaitselisel maal vabatahtlike päästjate maja ehitust Pärnus jõe ääres. [Sellel] ei ole teadaolevalt veel ühtegi huvilist. Aga selline see aeg hetkel on. Ja paraku need otsused, mis on tehtud planeeringu tasemel, kanduvad üle erasektorisse.

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Austatud küsija! Tõesti, need objektid, mis Siseministeeriumi all täna on ja mis müüki lähevad, lähevad müüki selle loogikaga, et see raha on juba varasemalt otsustatud panna mõnda objekti, näiteks Kaitsepolitsei[ameti] uue hoone ehitamisse. Ehitamise hind on seal väga suur, ja kuna kolitakse erinevatest hoonetest sinna hoonesse kokku, siis teisi hooneid vaja ei lähe. Kokkulepe on tehtud, et see uus hoone saab valmis, vanad müüakse maha ja vanade hoonete raha on juba ette antud selle uue hoone ehitamiseks. Selles loogikas me oleme toimetanud.

Mis puudutab komandosid Eestis, siis ka mina olen seda meelt, et ühtegi komandot kinni ei tohiks panna, kui võimalik. Ma selle nimel olen tegutsenud. Tuleb öelda, et see 2021. aasta kärbe ei puudutanud mitte ainult ühte komandot, vaid tegelikult selles nimekirjas oli kolm. Ülejäänud komandohooned, mis selles valikus olid, asusid väljaspool Tallinna. See oli minu kindel seisukoht, et maapiirkondades me kindlasti ei saa ühtegi komandot kinni panna, ja mu soov oli, et me seda ka Tallinna linnas ei tee, sest mina ei pea seda kõige õigemaks, kuna me oleme Päästeametile ülesandeid juurde andnud. Aga tõesti, kui arvestada seda, kui palju varasemaid kärpeotsuseid ja ka praegu kallinemise [tõttu] võimalikke kärpeplaane tuli selle eelarve tegemisel ära jätta, siis nii ta praegu on läinud. Selles varasemas kärpeotsuses oli ka muide 50 politseiametniku koondamine järgmisel aastal – ka see jääb ära. Ehk siis, ma arvan, et 95% kõigist nendest kärpimistest ja kokkutõmbamistest jääb ära. Kahjuks tõesti see Kopli komando [läheb kinni]. 

Mis ma saan nüüd öelda Kopli komando kohta, on see, et see füüsiliselt läheb kinni, aga prioriteet on see, et päästjad saavad tööd. Neile pakutakse töökohti, mis on praegu Tallinnas ja Harjumaal. Me tegelikult niipalju saame teha, et me tugevdame teisi komandosid Tallinnas ehk siis päästjad saavad teistes komandodes tööd ja need teised komandod suudavad ajaliselt Kopli piirkonda katta. Nii et põhimõtteliselt me säilitame reageerimiskiiruse, mis peab jääma 15 minuti sisse, ja säilitame ka päästjate töö.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Tänan selle selgituse eest! See on nüüd selge, et riigi vaates Kopli komando kinni läheb, aga see probleem lahendatakse ära teiste komandode baasil. Minu küsimus läheb nüüd elanikkonnakaitse temaatika juurde, millega ma ka teatud mõttes alustasin, ja püüan saada ikkagi selgust ja avada rahva jaoks seda pilti. Tõepoolest, kriisides võimendub elanikkonnakaitse temaatika, ja kui kriisid mööduvad, saabub argipäev, – see küll võib-olla riigi juhtimises ja õigusloomes välja ei paista, aga tavaelus küll –, mille käigus tihti elanikkonnakaitse temaatika ununeb. 

Mis seisus me täna ikkagi oleme? Kuidas meil on omavalitsustes valmisolek? Ma tean, et on omavalitsusi, kus on tehtud elanikkonnakaitsekomisjonid volikogu tasemel. Näiteks Pärnus see nii on, et hoida seda teemat ka poliitilisel tasemel akuutsena. Kuidas meil läheb varjendite temaatikaga, mis tõstatus väga teravalt? Esimesed varjumiskohad on märgistatud ja rahvale teatavaks tehtud, aga varjendid eeldavad väga suurt rahalist süsti. Mis see positsioon riigieelarve kontekstis on, kas selle puhul saab päriselt astuda samme? Kuidas on sujunud koostöö riigikaitsevaldkonnaga? Kaitseliit on võtnud ju eraldi suuna töösse ja tublid, eelkõige naised on selle valdkonnaga astunud suure sammu edasi, et tõepoolest kaitset pakkuda ka ühiskonna nõrgematele liikmetele. Nii et olge hea, avage meile seda kriitilise tähtsusega valdkonda.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Siin oli nii palju küsimusi, et võiks väga pikalt rääkida. Ma püüan kiiresti võimalikult palju infot edastada.  

Tõesti, elanikkonnakaitse on nii nagu sõjaline riigikaitse valitsuse jaoks oluline. Me tegelikult oleme teinud elanikkonnakaitse rahastamise kava ja selles kavas ei ole ainult Siseministeeriumi valdkonna tegevused, seal tegelikult on ka Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi asjad sees. See rahastamise kava saab järgmisel neljal aastal 80 miljonit eurot. Sellest umbes pool on tõesti Siseministeeriumi valdkond. 

Tegevused, mida me sealt lähiajal tegema hakkame, puudutavad tõesti … Tähendab, esimene ja kõige olulisem asi on elanike koolitamine ja [nende] kriisideks valmistamine, sest loogika ütleb, ükstapuha milline kriis, kas sõjaline või mõni muu suurem kriis, meil ei ole seda ressurssi nii palju, et päästeametnikud või kaitseliitlased jõuaksid iga abivajajani võimalikult kiiresti. Tavaliselt on väga palju inimesi, kes suudavad iseendaga hakkama saada, kui nad selleks valmis on. Siis jõuab abistada ja toetada neid, kes tegelikult abi vajavad. Ehk see koolitamise osa on esimene ja kõige olulisem, mis loodetavasti sellel aastal veel valitsuses heakskiidu saab. See hõlmab kooli osa ja hõlmab kõiki täiskasvanud inimesi, kes Eestis on. Hiljem peaks sinna harjutamised juurde tulema erinevate õppuste näol, milles tsiviilelanikkond osaleda võiks.  

Nüüd, varjumis… Vabandust, evakuatsioon on ka see, millele te viitasite. Päästeamet peab korraldama, aga Naiskodukaitse ja Naiskodukaitse rühmad on need, kes evakuatsiooniks, ulatuslikuks evakuatsiooniks, valmistuvad ja harjutavad. Ja peame tunnistama, et tõesti, naiskodukaitsjad on väga tublid. See, millise õhina ja entusiasmiga seda kõike tehakse, kui põhjalikult seda tehakse, on väga hea. Selle aasta, 2023. aasta eelarvest me oleme juba lisavahendeid eraldanud evakuatsiooni just Naiskodukaitse poole väljaõppe jaoks või [nendele] varustuse soetamiseks. Pluss siis see, et me oleme evakuatsioonivarusid varunud ladudesse viimase kahe aasta jooksul. See 50 miljonit eurot, mis tuli elanikkonnakaitsesse, läks osaliselt ka sinna: Päästeametile, ma ei tea, voodid, tekid, padjad, kõik, mida vaja läheb. Aga loomulikult seda võiks lõputult edasi arendada. Viimase 30 aasta sellist väga tagasihoidlikku tegevust paari aastaga tagasi ei tee, aga me praegu pingutame kõvasti.

Aitäh! Ja järgnevalt lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Meile jõuab täna saali esimesele lugemisele riigieelarve. On kuulutatud, et üks prioriteetidest, mis seal riigieelarves on, on laiapindne riigikaitse ja sisejulgeolek. Ja tõepoolest, sisejulgeolek saab raha juurde. Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas te ei näe, milline vastuolu on teie retoorikal ja teie praktikal. Raha tuleb juurde, poliitiline prioriteet on, aga tegelikult kärbite siseturvalisust, pannes kinni ühe komando, ühe kõige suurema teeninduspiirkonnaga komando üldse, eks ole. Põhja-Eesti regioonis on kõige rohkem rahvastikku, kõige rohkem väljakutseid ja kõige rohkem probleeme. Ja see jutt sinna juurde, kuidas eelmised valitsused ja eelmised ministrid olid teinud erinevaid kärpeotsuseid, millest te 95% tühistasite – kõik on ju väga ilus jutt, aga see meid ei lohuta ja ei lohuta ka neid inimesi, kellel teenus jääb tegelikult saamata või kelle juurde abi jõuab hiljem. Ei lohuta ka neid inimesi, kes kardavad oma töökoha pärast praegu Päästeametis. See ei ole õige tee, mille te olete valinud. Me näeme, kuidas tegelikult sisevaldkond saab raha juurde, saab ressurssi juurde, ja sellest hoolimata pannakse üks komando kinni ühes kõige suurema vajadusega piirkonnas. 

Nii et minu meelest siin ei ole võimalik meile tulla rääkima, kuidas teil on sisejulgeolek prioriteet või kuidas te hoiate kärpeid ära. Tegelikult te ei hoia kärpeid ära. Eelmisel nädalal olid päästeametnikud siin maja ees meelt avaldamas ja meeleolu oli ikkagi väga mõru. Ja mis on väga tähelepanuväärne – nendega solidaarselt olid tulnud meelt avaldama politseinikud. Nii et see on see, mis teie valdkonnas praegu toimub, mis tänase valitsuse sisejulgeoleku vallas toimub. Palun rohkem avalikult mitte rääkida sellest, kuidas sisejulgeolek on teile prioriteet.

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma püüan nüüd siit välja lugeda ka küsimust. Tõesti, politseinikud, päästjad … Mina sotsiaaldemokraadina olen alati seda meelt, et inimesed peavad enda eest seisma. Mis puudutab palkasid ja kõike seda, siis ma ametiühingutega tõesti koostööd teen. See on hea, et ka EKRE ametiühingute tegevust toetab. 

Tõesti on täna väga kerge öelda ja näidata näpuga, et vaadake, mida te teete. Ei, ühegi komando sulgemine pole minu valik olnud. Ma arvan, et kõik on kogu aeg kuulnud ja näinud seda ka minu tegevuses, et põhipingutus on see, et sisejulgeolekus eelkõige kaitseb ja päästab elusid inimene, mitte masin ega mitte mingisugune objekt. Sellest ma olen lähtunud. 

Tõesti, sellel aastal politseinikud, peab ütlema, said ajaloo kõige suurema palgatõusu. Päästjad said ajaloo kõige suurema palgatõusu sellel aastal. Järgmine aasta, tõesti, riigieelarve olukorra tõttu tuleb palgatõusudes paus, aga 2025. aastal palgatõusud kindlasti jätkuvad. Ei ole võimalik teistmoodi. Ma arvan, et see on riigi põhimõtteline väärikuseküsimus ka, et kas meil peaks töötama spetsialistid, kelle koolitusse me paneme palju raha olematu raha eest, kes tunnevad ennast kehvasti ja võib-olla ka teevad tööd väiksema motivatsiooniga, või mitte. Selle nimel ma pingutan. 

Nüüd, mis puudutab Kopli komandot, siis ma olen öelnud, et füüsiliselt, jah, hoone läheb kinni. Aga me saame pakkuda põhimõtteliselt kõigile päästjatele tööd ja tegelikult me katame Tallinna ära. See tähendab seda, et tugevdatakse kesklinna komandot ehk tugevdatakse Lilleküla komandot. Sinna tuleb lihtsalt töökohti juurde ja olemasolevad vabad töökohad tegelikult saavad täidetud. [Sinna lähevad] needsamad päästjad, kes täna Koplis töötavad, et inimesed ei jääks tööta, inimesed, kes on tublid ja kes on meie kõigi heaolusse väga palju panustanud. See on see, mida ma selles olukorras suudan ära teha. 

Mis puudutab Kopli piirkonda, siis see ei ole kõige suurem – ma selle paranduse pean ütlema. Tegelikult on see teeninduspiirkond 25 000 inimest. Siin on räägitud 60 000-st, aga tegelikult on see 25 000. Oluliselt suuremaid piirkondi on. Aga loomulikult see ei vabanda ega õigusta ühegi komando kinnipanemist. See on põhjus, miks ma olin kriitiline aastal 2021, kui neid otsuseid tehti, et komandosid sulgeda tulevikus ja politseiametnikke koondada, ja olen ka täna kriitiline. Minu arvates need ei ole head otsused ja mul on selle üle hea meel, et me oleme valitsusega suutnud enamiku neist tagasi pöörata.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaministri ülesannetes olevale siseministrile Lauri Läänemetsale. Küsija on Riigikogu liige Martin Helme ja teema on Eesti kui igav Põhjamaa. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kuna te ei ole siin ainult siseminister, vaid olete ka peaministri ülesannetes, siis võtaks ühe teema üles. Kunagi Toomas Hendrik Ilves, kes juba Mõõdukate ajal oli teie erakonna liige, lasi käibele väite, et meie eesmärk on saada igavaks Põhjamaaks. Ise ta seda tegudega katta ei suutnud: kui sai presidendiks, siis hakkas täiesti teistmoodi kui Põhjamaades Ärma talusse maksumaksja raha kantima. See meenutab meile pigem Balkanit või Ida-Euroopat käitumise mõttes, nii et ei olnud igav Põhjamaa. 

Sellest igavast Põhjamaast on sotsiaaldemokraadid rääkinud kogu aeg, tahtnud meile ka igavate Põhjamaade maksukoormust. Ainult tuleb meeles pidada, et Põhjamaades on lisaks kõrgetele maksudele ka suur ühiskondlik solidaarsus, kõrge usaldus riigivõimu ja asutuste vastu ning ka kõrge poliitiline kultuur. Me nägime seda kõrget poliitilist kultuuri sellel nädalal, kui Norras põhimõtteliselt lasti lahti välisminister, kelle abikaasa oli teinud küsitava eetilise väärtusega äritehinguid, kasu saanud ka Ukraina sõjast. Ei mingit juttu sellest, kuidas minister ei teadnud, mis tema abikaasa ärid on. Ei mingit juttu sellest, kuidas see on tema isiklik sisetunde küsimus ja me kõik peame nüüd ootama, millal ta jõuab selle sisekaemusega kuhugi välja.

Paralleel või, ma isegi ütleksin, kontrast Eestiga, Kaja Kallase juhtumiga on karjuv. Karjuv kontrast! Teie olete peaministri ülesannetes, loomulikult te ei saa Kaja Kallast lahti lasta, nagu Norras [tehti], aga te olete koalitsioonierakonna esimees. Kui koalitsioonierakonnast ikkagi nõutakse, et see ei ole Kaja Kallase sisemine otsus, vaid tuleb võtta poliitiline vastutus, siis sellel on oma tugev mõju. Mul on küsimus, kas te olete nõudnud Kaja Kallaselt, et ta seoses oma Vene äridega tagasi astuks.

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Minu arvates Põhjamaad ei ole igavad – kõigepealt olgu alustuseks öeldud. See võib-olla [lähtub] vaataja seisukohast. Ma arvan, et Põhjamaadest meil on palju õppida. Ma kohe jõuan selle poliitilise kultuurini. Aga see, mida te puudutasite oma sissejuhatuses, põhjamaine heaoluühiskond, ma arvan, peaks olema Eesti siht ehk seesama loogika, et iga inimese tööpanus ja iga inimese panus ühiskonda on ühtemoodi väärtustatud. [On oluline] see arusaamine, et me kõik loome ühiskonda jõukust, ükstapuha, kas sa oled päästja või politseinik, sa ei ole kuluinimene, sa oled tegelikult alati tuluinimene, sa lood väärtust tänu millele üks või teine ettevõtja saab tegutseda. Inimesed, kes käivad koolis või panustavad sellesse, et keegi saab koolis käia, loovad ühiskonda väärtust, et jälle mõni ettevõtja saaks tegutseda, sest tal on väga häid töötajaid võtta, või mõni inimene saab endale paremad võimalused. Ma arvan, et meil on Põhjamaadelt üle võtta nii sedasama loogikat, kuidas ühiskonda nähakse ja kuidas ühiskond toimib, kui ka maksupoliitika loogikat. 

Meil siin on kerge öelda, et maksud peavad kogu aeg vähenema ja makse ei tohi tõsta. Me täna tegeleme riigi eelarvestrateegia raames selle probleemiga, et auk on suur, mis on [tekkinud] populismi tõttu, mille puhul ollakse risti vastu elementaarsele koolimatemaatika loogikale. Kui sa kulusid suurendad, siis tulu pool peab ka järgi tulema. Kui me oleks seda kõike teinud aastate jooksul, natukene, rahulikult, siis täna keegi seda oma nahal väga ei tunneks. Aga me oleme valinud teise tee. Ma saan ainult öelda, et sotsiaaldemokraadid on kogu aeg soovitanud vastupidiselt käituda, kui me oleme käitunud – pigem Põhjamaade moodi, rahulikult, mõõdukalt, et ettevõtjatel ja inimestel, kõigil oleks võimalik kõigega kohaneda. 

Aga mis puudutab Norra valitsusjuhti, siis minu arvates selle osaluse puhul ei olnud tegemist Ukrainaga või Venemaaga, vaid tegemist oli sellega, et valitsuses oli see minister konkreetselt teinud otsuseid, mis puudutasid tema mehe vara, mis oli soetatud ettevõtte osaluse ja aktsiate abil. See oli see nii-öelda otsene probleem. Mis puudutab kogu seda skandaali, siis sotsiaaldemokraadid on öelnud, me oleme seda kogu aeg öelnud, avalikult ja omavahel ka, et Reformierakond peab selle otsuse tegema, kuidas nad kavatsevad edasi minna. Me oleme seda öelnud ja Reformierakond arvatavasti ka teab, mis on nende plaan.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Nojah, pikalt sai nüüd kuulda, kuidas te tahate, et Eestis oleks samasugune maksukoormus nagu Põhjamaades. Eks me oleme sinna teel. Oleme sinna teel. Mis järgi ei tule maksukoormusele, on tegelikult inimeste jõukus, poliitiline kultuur ja ka majanduse üldine ostujõu tase. 

Ja sellest poliitilisest kultuurist mul jäigi vastus saamata. Räägite, kuidas te tahate, et Eesti oleks Põhjamaa, aga te ei nõua ju seda. Praktikas te ei nõua seda. Mida tähendab vastus, et Reformierakond peab ise otsustama? Te annate praegu käendust sellesama lausega, mis praegu kõlas. Kiitsite heaks Kaja Kallase tegevuse, Kaja Kallase mehe tegevuse seoses Vene äridega. Pole ju mõtet meile rääkida siin pikalt-laialt sellest, kuidas me tahaksime, et Eesti oleks igav Põhjamaa. Või mitteigav Põhjamaa – kui sa lähed Malmösse või mõnda Stockholmi eeslinna, kus granaadid lõhkevad, siis igavast Põhjamaast ei ole muidugi ammu enam midagi järel. Nii et seda eeskuju, immigratsioonipoliitika eeskuju, ma loodan, isegi teie ei taha kopeerida. 

Aga põhimõtteliselt, see küsimus poliitilisest vastutusest. Ukraina sõjasse puutus Norra välisministri otsus nii palju, et ta ostis riikliku sõjatööstuse … Ta sai kasu sellest, et riiklikud tellimused [tehti] sõjatööstuse ettevõttest seoses Ukraina sõjaga. Kuna ta nägi, et sõda on tulemas, ostis ta sõjatööstusettevõtte aktsiaid ja nende aktsiate [hind] läks üles. Ta teenis sellest kasu, et sõda oli. Küsimus on selles, mida teie teete. Räägite ja räägite poliitilisest kultuurist, räägite solidaarsusest, räägite sellest. Aga kui praktiliselt on vaja öelda, et nii ei lähe, kulla reformierakondlased, võtke ennast kokku ja vahetage oma peaminister välja, siis on ainult mingi mõmin. Mida te siis öelnud olete neile? Öelge meile ka!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma jätkuvalt ütlen seda, et sotsiaaldemokraatide arvamuse oleme avalikult välja öelnud ja oleme muud moodi välja öelnud. Meie oleksime selles situatsioonis võib-olla valinud mingisuguse teise viisi tegutsemiseks. Reformierakond ise teab ja peaminister ise teab, mismoodi nad tegutsevad ja kes nende peaministrikandidaat või kes nende peaminister on. Selles tänases parlamendimatemaatikas see niimoodi on. Meil on loogika selline, et arvestades, millised poliitilised jõud, milliste poliitiliste jõudude väärtushinnangud teineteisega sobivad ja milliste omad üldse mitte, siis see parlamendimatemaatika ütleb, et järgmise nelja aasta jooksul EKRE valitsuserakond ei ole. Ja teistpidi ütleb [loogika], et järgmise nelja aasta jooksul moodustab kõik valitsused Reformierakond. Tavaliselt, nagu te teate, on erakondades niimoodi, et läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks ja ka ettepanekuid ministrikohtade kohta, sealhulgas peaministrikoha kohta, teeb erakonna juht ja eelkõige veab seda. Erakonna juht Reformierakonnas saab teha need ettepanekud, kes neil on peaminister või mõni muu minister. Ehk siis selle loogika [põhjal], nagu ma [rääkisin], peab selle otsuse, kuidas edasi minna selles situatsioonis, langetama Reformierakond. See ei tähenda, et sotsiaaldemokraatidel ja Reformierakonnal on täpselt samasugune vaade sellele olukorrale.

Aitäh! Järgnevalt üks lisaküsimus, Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud siseminister peaministri ülesannetes! Ma arvan, et need tänased teemad on tegelikult igati asjakohased, ja mul on tekkinud sotsiaaldemokraatliku valitsusdelegatsiooni liikmete seisukohti, varasemat poliitilist tegevust ja valimisplatvormi vaadates selline arusaam, et ega teile seal koalitsioonis väga ei meeldi. 

Valitsuskoalitsioon langetab otsuseid, mis tihtipeale on vastuolus sotsiaaldemokraatliku maailmavaatega, solidaarse ühiskonna ehitamisega. Kõige lihtsam näide on käibemaksutõus, mis teatavasti on oma olemuselt regressiivse loomuga ehk suurendab pigem madalapalgaliste maksukoormust, mitte ei suurenda jõukate oma, nagu sotsiaaldemokraatlik ideoloogia ette näeb. Kui vaatame nüüd 2024. aasta riigieelarvet, siis ka siin on võimalik näha väga palju otsuseid ja valikuid, mis puudutavad just nimelt teatud valdkondade raha külmutamist või nende valdkondadega mittetegelemist, kui me räägime näiteks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnast ning eakate toetamisest. Kahjuks ei paista midagi paremat ka riigi eelarvestrateegias 2025–2027, kuhu on sisse kirjutatud hoopiski Reformierakonna kallis maksulubadus, mis taas ühiskondlikku ebavõrdsust suurendab. Seal ei ole positiivseid sõnumeid eakatele ega tervishoiuvaldkonnale, kahjuks ka mitte siseturvalisusele. Ning need täiendavad maksuarutelud, mis osalt seisavad alles ees, me kõik saame aru, et suure tõenäosusega need Reformierakonna juhtimisel maanduvad ikka [sellistele valikutele], et madalapalgaliste maksukoormus kasvab, pangad ja jõukam osa ühiskonnast on puutumatu staatuses. See ilmselgelt ei lähe kokku teie ega minu maailmavaatega. 

Nii et mu küsimus teile on lihtne. Teie kui valitsuse liige ja ühe valitsuserakonna esimees, kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaalub valitsuskoalitsioonist lahkumist, kuna ei 2024. aasta riigieelarve ega riigi eelarvestrateegia ei vasta teie maailmavaatele?

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt ütlen vastuse. Ei kaalu valitsusest lahkumist ja nüüd ma selgitan pikemalt ka. Mina pean ütlema, et näiteks nende valitsuse liikmetega, kes siin minu paremal käel seisavad, on meil väga hea läbisaamine ja väga hea koostöö. Ka valitsuses endas on väga hea koostöö. Selle koha pealt, ma arvan, küsimust ei ole. 

Aga see vastab tõele, et kui valitsuses on sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, kes majanduspoliitiliselt – ma rõhutan, majanduspoliitiliselt – on väga erinevatel nägemustel ühiskonnast, siis on kindlasti otsuseid, mille puhul ei ole meie rõõmsad sotsiaaldemokraatidena, ja on ka otsuseid, mille puhul Reformierakond ei ole rõõmus parempoolsena. See selliseid valitsusi saadab, aga ma arvan, et kompromissid on olnud ausad. 

Kui me räägime maksuküüru kaotamisest ja teatud maksumuudatustest, siis me ütlesime, mis tingimustel me oleme nõus, et seda kõike tehakse. Tuleb tunnistada, et Eesti rahvas 37 mandaati Reformierakonnale parlamenti andis ja neid kõiki maksumuudatusi valis. Need olid seal programmis kirjas. Vähemalt maksuküüru kaotamisega peaks igaüks ju aru saama, et sellele järgnevad ka tulupoolel mingisugused muudatused, kui sa tulupoolt vähendad. 

Meie soov oli alampalga tõstmine ning tegelikult ma hindan, et sotsiaaldemokraatidel on olnud roll selles, et alampalk järgmisel aastal tõuseb 95 eurot. Ma kiidan väga tööandjaid ja ametiühinguid, et nad selles kokku leppisid. Üldiselt on sotsiaaldemokraatide loogika kogu majanduses ja rahanduspoliitikas see, et majanduspoliitika, mis tekitab meile probleeme juurde, ja ka rahanduspoliitika, mis põhimõtteliselt maksustab ainult vaesust, tekitab probleeme juurde. Me peame hakkama sotsiaaltoetusi maksma. Ma arvan ja sotsiaaldemokraadid arvavad, et inimesed, kes võivad vabalt tööl käia ja normaalselt oma palgaga ära elada, peaksid seda saama teha. See, et nad peavad riigilt toetusi saama, ei ole ei normaalne majandus- ega rahanduspoliitika ja selle tasakaalu eest me valitsuses oleme seisnud. 

Ma arvan, et see tasakaal on meil päris hea, sellepärast et alampalga tõstmine tähendab … Kui kümnest detsiilist rääkida, siis Rahandusministeerium ütles, et esimeses kuues detsiilis inimeste palk tõuseb. Tänu sellele tõuseb inimestel palk järgmisel aastal. Kes saavad 900 eurot palka, 1000 eurot palka, 1100 eurot, 1200 eurot, 1300 eurot ja 1400 eurot – neil inimestel tänu sellele muudatusele palk tõuseb ja sissetulek tõuseb. Ja üldises olukorras, kus inflatsioon on suur, on kõige parem lahendus ja ainuke töötav lahendus see, et palgad peavad tõusma. Selle eest sotsiaaldemokraadid seisavad.

Aitäh! Me lõpetame meie tänase teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale, kes on täna peaministri ülesannetes. Küsija on Riigikogu liige Tanel Kiik ja teema on Toila gümnaasiumiastme sulgemine. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud esimees! Austatud siseminister peaministri ülesannetes! Mul on tõsine mure. Ma väga loodan, et seda muret jagate ka teie, teie erakonna valitsusdelegatsioon ja teised valitsuse liikmed. Nimelt kaalub Toila vald praegu väga tõsiselt Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiastme sulgemist. Tegemist on Ida-Virumaa ühe vähese täielikult eestikeelset õpet pakkuva haridusasutusega. Ja tulevikus on neid veelgi vähem, kui need otsused jõustuvad. Praegu õpib gümnaasiumiastmes minu teada 56 õpilast ja kokku Toila Gümnaasiumis 259 õpilast ehk tegemist on igati mõistliku suurusega, tõsi, väikese gümnaasiumiga, mis on väga oluline kohalikule kogukonnale, Ida-Virumaa inimestele, mitte ainult haridusasutusena, vaid ka sümboolselt eestluse hoidjana väikses vallas Ida-Virumaal, kus tegelikult eestlaste osakaal on alla 20%. 

Mu küsimus teile on lihtne. Kas Vabariigi Valitsus on arutanud võimalust toetada laiemalt maapiirkondade gümnaasiumide säilitamist ja just nimelt Ida-Virumaa toetamist selles mõttes, et Toila Gümnaasiumi ajalooline hoone ja Toila Gümnaasium ajaloolise asutusena säiliks 12-klassilisena? Vajadusel [võiks] aidata valda rahaliselt nende kulude katmisel, et ei tekiks olukorda, kus kohalik kogukond pettub ning kohalikud noored ei näe õppimis- ega arenguvõimalusi enda piirkonnas. Nii tegelikult saadetakse väga halb signaal avalikkusele. Olukorras, kus me räägime – ja õigustatult räägime – üleminekust eestikeelsele haridusele, siis Ida-Virumaal, kus selle teemaga seoses on arusaadavalt väga palju väljakutseid, me sulgeme eestikeelse gümnaasiumi ja jätame sealsed õpilased halvas mõttes juhuse meelevalda, kas ja kust nad leiavad edasiõppimise võimalusi.

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Küsimus on kindlasti õigustatud ja mure on ka tõsine, ma olen teiega nõus. Maapiirkondades hariduse andmine on väga oluline asi ja see on üks põhjustest, miks inimesed otsustavad nendes piirkondades elada, sinna jääda või sealt lahkuda, kui peaks negatiivselt minema. 

Rääkides Toila Gümnaasiumist, siis esimene vastus on, et valitsus otseselt Toila Gümnaasiumi küsimust arutanud ei ole, põhjusel, et me üldiselt usaldame kõiki ministeeriume ja kõiki ministreid selles valitsuses, et nad suudavad oma vastutusvaldkonnas probleeme näha ja need lahendada. Haridus- ja teadusministrit ma usaldan. Ta on väga tubli ja pädev inimene, nii nagu kõik meie teised ministrid tänases valitsuses. Ja ma arvan, et seda küsimust lahendatakse. 

Ma saan aru, et riik ei ole otseselt öelnud, et iga hinna eest peab gümnaasiumi sulgema. Seda nõuet ei ole olnud. See on seotud, ma saan aru, mingite rahastamisotsustega ja see on loomulikult volikogu valik. Olles olnud volikogu liige Türi vallas, kus oli samasugune valik, tegin mina ettepaneku, et ärme tee selliseid valikuid ja ärme tee selliseid otsuseid volikoguna, et me hakkame koole kinni panema ning lubame üht, teist ja kolmandat teha. See on volikogu valik kohapeal. 

Mis puudutab omavalitsusi, kõiki haridusasutusi ja nende toimetulekut, siis vastus on jah, me seda toetame ja me selle nimel pingutame. Kõigepealt, see otseselt ei puuduta gümnaasiumeid, aga põhikoolide, väikeste põhikoolide jaoks tõesti see rahastamismudel, kuidas alates 20 õpilasega kuueklassilisi koole säilitada üle Eesti ja neid toetada – pigem natuke suuremaid, aga alates 20-st –, on välja töötatud. Sinna on ka järgmise aasta riigieelarves raha ette nähtud, mis peaks tagama selle, et iga omavalitsus suudab väikese kooli ülalpidamisega hakkama saada. Jah, seda valitsus teeb. 

Mis puudutab omavalitsuse võimekust kooli pidada, siis jah, omavalitsuste tulubaasi me suurendame, võtame [raha] ära rikkamatelt omavalitsustelt – Tallinnalt, Rae vallalt, Viimsi vallalt, omavalitsustelt ka ümber Tartu – ja anname väiksematele või rahaliselt nõrgematele omavalitsustele, et nad saaksid pidada rahvamaju, kultuurimaju, väikeseid koole, suuremaid koole. Jah, seda me teeme.

Aitäh! Tanel Kiik, täpsustav küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud siseminister peaministri ülesannetes! Ma saan aru, et me oleme teiega ühel lainel, et tegelikkuses sarnaste gümnaasiumide säilimine on riigi vaates, elanike vaates ning kohaliku kogukonna vaates oluline ja mõistlik. Seda kummalisem on, et Vabariigi Valitsus, eesotsas Haridus- ja Teadusministeeriumiga tegelikult oma toetusmeetmetega, antud juhul võimaliku uue hoone rajamise meetmega, just nimelt soodustab gümnaasiumide sulgemist ja väiksemate koolide asemele ehitamist. Veel on tekitanud kohapeal omajagu segadust minu teada see, kas me räägime kuueklassilisest või üheksaklassilisest uuest põhikoolist ja põhikooli hoonest. Mõlemad tegelikult vähendavad Toila vallas eestikeelse hariduse kättesaadavust. Ükskõik, kas me räägime kuuest klassist või üheksast klassist, tagasiminek on see igal juhul. 

Kui see probleem on tõesti olemasolevate hoonete uuendamises ja renoveerimises, siis on ju võimalik Vabariigi Valitsusel appi tulla Toila vallale ja pakkuda võimalust sellest toetusmeetmest saadavat raha taotleda olemasolevate hoonete renoveerimiseks. Lugesin meediast, kus viidati, et justkui on tegemist sajandi võimalusega Toila vallal oma haridusasutusi uuendada. Kogu austuses, minu arust tundub see pigem sajandi halvima valikuna, kui minnakse seda teed, et pelgalt uue hoonekarbi saamise nimel pannakse kinni ajalooline Toila Gümnaasium, mis on ainukene kohapeal täielikult eestikeelset õpet pakkuv 12-klassiline kool. 

Ma küll julgustan ja palun teid, et te viiksite selle küsimuse Vabariigi Valitsuse lauale. Täna kahjuks haridus- ja teadusministrit siin ei ole, muidu loomulikult pöörduksin ka tema poole. Tegemist ei ole üksikotsusega, tegemist on süsteemse tegevusega, mis laiemalt vähendab õppevõimalusi, eestikeelse õppe võimalusi maapiirkondades. Eriti märgiline on see Ida-Virumaal, kus paraku need võimalused on niigi ahtad.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Ma olen täiesti kindel, et haridus- ja teadusminister saab selle sõnumi kätte. 

Toila Gümnaasiumi kohta. Mina ei ole see inimene, kes ütleb, et Toila Gümnaasiumi peaks ilmtingimata kinni panema. Ma nii spetsiifiliselt pole haridusküsimustega kursis ka ja me valitsuses igat Eesti kooli küsimust ei aruta. See on, nagu ma ütlesin, lõpuks kohaliku omavalitsuse ja kohaliku vallavolikogu otsus, mida teha ja milline tee valida. 

Mis puudutab rahastust, siis tõesti, tegemist on Euroopa Liidu vahenditega, mis on suunatud koolitaristusse ja selle uuendamisse. Ma arvan, et on märgiline, et valitsus on teinud otsuse, et enamik või põhimõtteliselt kõik sellest läheb Ida-Virumaale. Te soovisite, et Ida-Virumaad märgataks ja ta oleks tähelepanu all ka hariduslikus võtmes. Kui me mõtleme eestikeelsele haridusele üleminekule, siis ma arvan, et see tegelikult [niimoodi] on.

Nüüd, omaette debatt – ja mina ei taha siin tõde kuulutada, aga probleemi näen, ma arvan, et ka teie näete seda probleemi – on selle kohta, mis me teeme selles olukorras, kus meil elanikkond vananeb ehk siis tööealisi inimesi jääb väga palju vähemaks. Ja neid jääb vähemaks õpetajate seas. See on arvatavasti üks põhjus, miks Haridus- ja Teadusministeerium ütleb, et tuleks kaaluda, kas selle koolivõrguga [tuleks] midagi teha. [Töötajaid] jääb kahjuks vähemaks ka päästjate seas, igas Eesti ettevõttes, neid jääb vähemaks politseinike seas – igal pool Eestis, kõigil jääb töökäsi puudu. Tegelikult meil ei ole ausat või tulist debatti selle olukorra lahendamiseks olnud. 

Üks on lahendus ja teine on see, mis me selles olukorras üldse teeme. Võib-olla on haridus ja siseturvalisus need [valdkonnad], mille kohta me peame ütlema, et need on nii palju prioriteedid, et me panustame sinna rahaliselt rohkem. Tegelikult õpetajate palga tõstmine 120%‑ni osaliselt seda on, aga vaid osaliselt. See ei pruugi [probleemi] lahendada, sest võib-olla peab selles loogikas õpetajate palk olema suurem. Mina ja sotsiaaldemokraadid kindlasti toetame seda, et õpetajate palk jõuaks sinna. See tegelikult on meil valitsuse koalitsioonilepingus ka eesmärgina olemas. Ühes sellega pean ma loomulikult ütlema, et päästjate ja politseinike palk peab õpetajate palgaga ühte jalga käima, ja tegelikult võib ka öelda, et sotsiaaltöötajate ja kultuuritöötajate [palk]. Nii et kui siin eelmine küsimus viitas sellele meeleavaldusele, et õpetajad, politseinikud ja päästjad toetavad teineteist praegu, siis ma arvan, et see on õige. Nii peabki.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Siseminister peaministri ülesannetes! Te ütlesite seda, et pole ettepanekut tehtud Toila Gümnaasiumi sulgemiseks, kuid teie koalitsioonipartner Eesti 200-st saatis 13. juunil 2023 Toila valda kirja, kus ütleb selgesõnaliselt: "Teen Toila vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi olemasoleva Toila haridustaristu optimeerimise üle, sealhulgas võimalikku gümnaasiumiastmes õppe lõpetamise üle Toila Gümnaasiumis […]" Selle õppe lõpetamise eest pakutakse 135 õppekohaga õpilashoone ehitamist.

Praegusel hetkel on põhikooliosas – räägime üheksast klassist – 203 õpilast ja gümnaasiumiosas 56 õpilast, mis tähendab seda, et arvestades piirkonda ja arvestades olukorda on Toila Gümnaasium sisuliselt ainukene eestikeelne kool Ida-Virumaal. Me võime rääkida Jõhvi Gümnaasiumi või Kohtla-Järve Gümnaasiumi gümnaasiumiosast. Alutagusel Iisaku Gümnaasium veel mingil moel toimetab, aga see vist lõpetatakse mingi hetk kahjuks ära. Nii et Ida-Virumaa ainuke kool gümnaasiumiosaga, mis on puhtalt eestikeelne, on Toilas.

Te [rääkisite], et teil koalitsioonis ei ole olnud ettepanekut gümnaasiumiosa ära lõpetada. Muidugi siseministrina te ei saa seda heaks kiita, aga peaminister ütleks gümnaasiumi ja kooli puhul, et kui omavalitsus seda teeb, siis ta teeb seda ise. Aga ikkagi, millistest õppekohtadest me räägime? Kas me räägime kuueklassilisest, 135 kohta, või põhikoolist, mis on üle 200 koha?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Austatud küsija! Kui haridus- ja teadusminister sellise kirja on saatnud, siis ta on saatnud. See kõik vastab tõele, seda kindlasti eitada ei kavatse. Aga et Vabariigi Valitsus oleks kuidagi eraldi arutanud Toila Gümnaasiumi sulgemist, seda tõesti ei ole [olnud]. Riik pole otseselt minu teada ka teinud ettepanekut, et see kindlasti tuleb kinni panna. See on seal valikuna esitatud.

Üldiselt olen mina sotsiaaldemokraadina hariduse usku, sest kui me mõtleme üldse, kust kohast saab tulla, ma ei tea, majanduskasv, et me saame rääkida riigi edust ja võimalustest, siis see loogika on väga lihtne. Selle jaoks, et rohkem ühiskonnas jõukust luua, on vaja midagi teha teistmoodi ja targemalt. Selleks, et midagi targemini teha, on vaja uusi oskusi ja teadmisi. Ehk siis kogu majanduspoliitika alus, nurgakivi ja vundament on haridus. Sellesse sotsiaaldemokraadid usuvad. See on ka põhjus, miks me peame oluliseks, et tegelikult kõigil omavalitsustel oleks võimalus ja õigus oma koolide üle otsustada, et need koolid tegutseda saaks. 

Ma saan omavalitsustest aru. Tänase rahastamisskeemi juures ongi gümnaasiumit raske ülal pidada ja üldse omavalitsustel on keeruline. Mina hea meelega, kui selleks leiduks suurem poliitiline konsensus, teeks Eesti maksusüsteemi ümber ja suurendaks omavalitsuste tulubaasi ja tulubaasi kasvatamise võimekust, selleks et omavalitsustel oleks päriselt sisuliselt võimalik otsustada, milliseid teenuseid nad osutavad, millises mahus ja mismoodi. 

Teie erakonnakaaslane Martin Helme ütles ka, et maksude tõstmine, mida Põhjamaades on tehtud, on kurjast ja halb. Aga vaadake, Põhjamaades ongi võimalik Toila-sugustel omavalitsustel gümnaasiume ise pidada. Neil ei ole sundi neid kinni panna ja neil ei ole vaja riigi käest küsida raha, sellepärast et kogu see loogika on üles ehitatud niimoodi, et need, kes on jõukamad, kellel on võimalik rohkem ühiskonda panustada – me ei räägi vaesematest, nemad ei saa seda ju teha –, ja ka need piirkonnad, mis on jõukamad, panustavad solidaarselt kogu riigi ühtlasesse arengusse. Tänu sellele on näiteks Soomes see kõik võimalik.

Me peame alustama sellest, et tunnistame, et lõpuks on kõik majandussuhete ja maksusüsteemi küsimus. See eeldab minu arvates kõigi parlamendierakondade valmisolekut teha selliseid maksumuudatusi, mis võimaldaks omavalitsustel vabalt otsustada, mida nad teha tahavad. Täna me oleme sundolukorras ja siis me peamegi debatti siin sellisena pidama.

Aitäh! Lõpetan meie kolmanda küsimuse käsitlemise.

Meie tänane neljas küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Küsija on Riigikogu liige Riina Solman ja teema on toimetulek. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Olite sotsiaalkaitseminister ka eelmises valitsuses, mis tõstis peretoetust kombel, mis vähendas tollel hetkel kolme ja enama lapsega perede suhtelist vaesust. Ilma selleta elas ligi 40% lasterikastest peredest allpool suhtelise vaesuse piiri. Tänu peretoetusele tõusis nende olukord lähemale väiksemate perede omale. 

Aga teie sotsiaalkaitseministrina käitusite valitsuses minu arust sõnamurdlikult. Peretoetusi eelmises valitsuses küll tõstsite, aga käesolevas [valitsuses] neid oluliselt langetasite ja seadsite sellega tegelikult löögi alla keskmisest suuremate perede toimetuleku. Need pered elavad sagedasti maapiirkondades, kus on küll rohkem ruumi, aga see tähendab neile kehva teenuste kättesaadavust või [kehva] ligipääsetavust. Sügisel lisandus kevadisele kärpele uus hoop. Neilt võeti ära ka 101 000 eurot – lasterikaste perede liidult – huviringitoetust, mida riik [oli maksnud] viimased 15 aastat. Sealhulgas Reformierakonna valitsused [maksid] seda lasterikaste perede liidule, kes jagas seda [raha] äärmiselt vajaduspõhiselt ainult kooliealiste [laste peredele] ja nendele peredele, kus oli neli last ja rohkem, sest summa oli niigi väike. Riigieelarve tasakaalule avaldas selle summa äravõtmine marginaalset mõju. 

Kas te mõtlesite, kuidas see samm mõjutab nelja ja enama lapsega perede toimetulekut, eriti maapiirkonna lapsi? Kas tegite mõjuanalüüsi või arvutasite, mitmel maapiirkonna lapsel jääb selle tõttu huviringis käimata?

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Suur aitäh küsimuse eest! Faktid, mida te ette lugesite, vastavad tõele. Meenutan siinkohal, et seadusemuudatused, nii aastavahetuse paiku kui ka kevadel enne Riigikogu puhkusele minemist, on vastu võtnud Riigikogu. Loomulikult, vastutava ministrina valmistasin mina need ette. 

Kui me vaatame Eesti statistikaameti viimaseid andmeid, mis kahjuks küll on aastast 2021, sest Statistikaamet teeb 2022. aasta kohta kokkuvõtte alles 10. novembriks käesoleval aastal, siis me saame öelda seda, et absoluutses vaesuses elas 1,4% ja suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikkonnast. Kui me vaatame võrdlust 2020. aastaga, siis oli absoluutses vaesuses kogunisti 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6%. Suhteline vaesus on oluliselt seotud sissetulekutega. Ja kui me vaatame, kes olid 2021. aastal kõige haavatavamad, siis üksi elavate 65-aastaste ja vanemate [inimeste] suhtelise vaesuse määr oli 81,7%, mittetöötavate elanike seas 50,2%. Samuti on suhtelise vaesuse määr puuetega inimeste seas väga kõrge – 51,7%. See näitab meile seda, et meil on ühiskonnas terve hulk haavatavaid gruppe, kelle heaolu me peame täpselt samamoodi hindama, neid toetama ja abistama. Absoluutse vaesuse näitajate puhul saab samamoodi välja tuua, et 2021. aastal oli see 1,4 ja 2019. aastal oli see 2,3.  

Kui me räägime sellest, missugune on olnud riigi lähenemine tegevustoetuste puhul, siis ma olen öelnud kaks märksõna. Tegevustoetuste andmine peab olema läbipaistev ja see peab olema kättesaadav kõikidele selles valdkonnas tegelevatele organisatsioonidele. Strateegilise partnerluse kaudu aastatel 2022–2024 saab lasterikaste perede liit 600 000 eurot. Kokku läheb lastevaldkonnale strateegilisest partnerlusest 1,9 miljonit, suurim osa sellest lasterikaste perede liidule. Harno kaudu makstakse iga aasta 10 miljonit eurot laste huvihariduse toetamiseks. Ma arvan, et Sotsiaalministeeriumil ei ole põhjust täiendavalt pakkuda huviharidust, nii oleme loobunud ka puuetega laste laagrite korraldamisest. Iga ministeerium vastutab oma valitsemisala eest ja haridusministeerium [vastutab] huvihariduse eest.

Aitäh! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Minu hinnangul te praegu vastandate haavatavaid sihtgruppe. Ka lasterikastes peredes kasvavad puudega lapsed ja ka seal on üksikvanemaid, kes on väga suures riskis, ning huvi[hariduse] raha kärpimisega te lõite tegelikult taas kõige nõrgemate pihta. Me teame, et suurtes peredes kasvavad üles ligikaudu pooled Eesti lapsed, kes tulevikus hakkavad meie riiki eest vedama ehk tagavad riigi jätkusuutlikkuse. Aga minu hinnangul on praegune valitsus asunud oma rahvast – ja mitte ainult lasterikkaid peresid, vaid kõiki lastega peresid – nöökima ja nörritama külmalt ja kiretult makse tõstes. Kõige valusamalt saavad sellest pihta Eesti maapiirkonnad, kus toimetulek veelgi väheneb. 

Neid summasid ära võttes te rääkisite kevadel siit puldist, et teete seda õiglasema toetussüsteemi loomiseks. Aga need sajad miljonid ei liigu ju ühe ja kahe lapsega perede lapsetoetuse tõusu, mis oli ka eelmises valitsuses Isamaa eelnõu eesmärk, et lapsetoetus oleks kõigile lastele võrdselt 100 eurot. Kelle jaoks te nüüd väidetavalt õiglasemat süsteemi loote? Te olete valitsusega kaotanud ära ka tulumaksuvabastuse alates teisest lapsest, te tõstate käibemaksu ja kõiki teisi makse, mis löövad eriti valusalt suuri peresid, kus kasvatatakse lapsi, ning [inimesi] maapiirkonnas ja hajaasustuses. Öelge palun välja need summad – ma loodan, et te olete kokku löönud –, mida te lastega perede arvel praegu kärpinud olete, ja palun kirjeldage, millist mõju nende summade kärpimine avaldab lastega perede toimetulekule.

Aitäh! Proua minister, palun!

Suur aitäh küsimuse eest! Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkaitseministri valdkonnas kokku kärbiti natukene alla poole miljoni. Samal ajal riigi eelarvestrateegiasse ja loomulikult ka järgmise aasta eelarvesse on baasiliselt lisandunud 20 miljonit eurot just selleks, et vajaduspõhiselt toetada haavatavamaid gruppe. Lisaks sellele 20 miljonile, mis minu valitsemisalas on, saab rääkida harvikhaigustega laste ravi toetamisest 5 miljoni ulatuses igal aastal ning samamoodi vanemapuhkuselt naasvale lapsevanemale hooldus- ja haigushüvitise arvestamisest vanema[hüvitise] või [varasema] sissetuleku pealt, mitte [töötasu] miinimum[määra] järgi. Ka see on suurusjärgus 4 miljonit. 

Nüüd 20 miljoni juurde, mida me oleme riigieelarvesse juurde saanud. 6,2 miljonit [läheb] erihoolekandeteenusele, mis on 15% selle teenuse kogumaksumusest, ja 2 miljonit abivahenditele, sest abivahendid on muutunud kulukamaks ja inimesed ei ole suutelised nende eest ise tasuma. Samamoodi oleme väiksel määral laiendanud abivahendite loetelu ennast. Ühtlasi on lisandunud 1,2 miljonit enam hooldereformile, mis samamoodi leevendab inimeste toimetulekut. Meil on elatisabi tõusnud 100 eurolt 200 eurole, mis samamoodi väga sihitatult aitab neid peresid, kus lapse ülalpidamise eest vastutab üks lapsevanem. 

Nii et ma arvan, et need meetmed, mida me oleme saanud kasutusele võtta ja mida me täiendavalt saame kasutusele võtta, on eeskätt suunatud vajaduspõhiselt haavatavamatele gruppidele. Mitte küll järgmisest aastast, aga 2026. aastast on meil soov muuta ka toitjakaotuspension toitjakaotustoetuseks selle pärast, et neid lapsi, kes vajavad teise vanema ülalpidamist, kui [üks] on lahkunud, kohelda riigi poolt võrdselt. Täna on igakuised toitjakaotuspensioni summad kuni kümnekordse erinevusega.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te tõite võrdluseks, et üksikud eakad on veel halvemas seisus. Üksikutel eakatel inimestel on kahtlemata väga palju vajadusi, aga võrrelda ja öelda, et lasterikastel peredel on täpselt samasugune koormus, ei ole ka õige, sest lasterikastel peredel on ka laste üleskasvatamise ja neile huvihariduse kindlustamise ülesanne. Need on kulud, mida võib-olla eakatel, üksikute eakate leibkondadel, ei ole. Aga mina ei taha vastandada üksikuid gruppe, teie küsimusele vastates vastandasite. Te ütlesite, et teistel on veel raskem, sellepärast võtsime lasterikastelt peredelt huvihariduse toetuse ära. 

Lasterikaste perede huvihariduse toetus loodi lepinguga 2001. aastal. Alla kirjutas haridusminister Tõnis Lukas ja Kalmer Hütt – tollane Häädemeeste kooli õpetaja, kes juhtis lasterikaste perede liitu. Sellest ajast peale on see toetus olnud. 15 aastat tagasi viidi see toetus Sotsiaalministeeriumi alla. Selliseid [ülevaatamisi] tehakse, vaadatakse, mis on kellelegi funktsioon. [Otsustati, et] sellel on rohkem sotsiaalkaitseline funktsioon ja viidi teise ministeeriumi alla rahaga koos. Kui te leidsite, et see ei ole sotsiaalkaitseministri ülesanne, tagada huvihariduse võimalus andekatele lastele, kes on suurematest peredest, [ja otsustasite] 23 aastat olnud toetus ära lõpetada, kas te tegite ettepaneku haridus- ja teadusministrile võtta see üle ja kanda see rahaga koos lihtsalt teise ministeeriumi eelarvesse, et tema seda funktsionaalselt jätkaks?

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Aitäh täiendava küsimuse eest! Mina ei vastanda sihtgruppe, selle vastandamise mõõtme tõite välja teie. Riigi ülesanne on aidata inimesi haiguse, töötuse ja vanaduse korral. Lisaks on riigi ülesanne tagada miinimumsissetulek neile, kes toetusvõrgustikust välja jäävad. Kõigiks nendeks tegevusteks on meil olemas meetmed. Ka toimetulekutoetuse puhul oleme me teinud tegelikult edusamme. 

Lihtsalt meenutuseks ütlen, et kui 2017 oli toimetulekupiir 130 eurot ja 2018 ja 2019 tõsteti seda igal aastal 10 euro võrra kuni 150-ni, siis 2022. aastal koostöös Keskerakonnaga tõsteti ühekorraga 50 eurot, 200 euroni. Riigil on oma kohustused, millega me tegelema peame, ja vastutus. Täpselt samamoodi on riigil kohustus ja vastutus toetada oma võimaluste piires lastega peresid, sealhulgas lasterikkaid peresid. Ma tuletan meelde, et eelmise kalendriaastaga võrreldes on lastetoetused suuremad ühe- ja kahelapselisele perele ja eelmise kalendriaastaga võrreldes on ka lasterikka pere toetused suuremad, kui need olid aasta tagasi. Selles mõttes on riik oma kohustusi täitnud.

Tulen uuesti ka selle teema juurde, et igal ministeeriumil on oma valitsemisala. Huvihariduse eest vastutab haridusministeerium. Haridusministeeriumi valitsemisala allasutus Harno toetab iga aasta 10 miljoni euroga laste huviharidust. Nende laste hulgas on ka lasterikaste perede lapsed. Mis puudutab Sotsiaalministeeriumi, siis kordan veel kord üle, et me anname strateegilise partnerluse raames erinevatele organisatsioonidele toetust. Lasterikaste perede liit saab iga aasta 200 000 ja perioodi peale, mille kohta on sõlmitud leping, 600 000 eurot, olles sellega üks suurimaid toetuse saajaid selles valdkonnas.

Aitäh, proua minister! Lõpetame neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus on peaministri ülesannetes olevale siseminister Lauri Läänemetsale. Küsija on Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on päästevõimekus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea siseminister peaministri ülesannetes! Nagu ka eelnevalt on läbi käinud, tuleb täna meil arutusele 2024. aasta eelarve. Tsiteerin eelarve seletuskirja peatükki, kus on päästmine maismaal ja siseveekogudel. Seal on välja toodud: "Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus […]. Tagatakse, et elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupäästvale sündmusele on vähem kui 10 minutit ja vähemalt 92% Eesti elanikele on tagatud 15 minuti jooksul kutseliste või vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine." Alustatakse ja jätkatakse erinevaid programme. Sündmustele reageerimine. Ja siin on üks selline huvitav lause: "[…] võtab mitu aastat, näiteks: päästetöö suutlikkuse suurendamine (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida […] ühisvalveteenistuse võimaluste laiendamine jne." Ja see eelarve väheneb 12,3 miljoni võrra. Kliimamuutustega seoses, kas teie arvates on üleujutused jõgedes – ütleme, lumesulamise järgselt, vihmasemal perioodil – ja tugevamad tuuled, mis on Eestis tavapärased, sellised kliimamuutused, milleks Päästeamet peab eraldi reageerima? Eesti inimeste jaoks on see tavapärane olukord. Kas see on kliimamuutustega seoses üks prioriteete?

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Austatud küsija! Kõigepealt pean teid tunnustama selles eest, et kuigi varasemalt teie erakond kliimamuutusi niimoodi tunnistanud ei ole, siis ma saan aru, et need seisukohad muutuvad. Tõesti, kliimasoojenemine, inimtekkeline kliimasoojenemine, meile palju probleeme valmistab, see vastab tõele. Nende probleemidega peavad tegelema kõik ametkonnad ja kõik ministeeriumid, siin mitte midagi pole teha. 

Nüüd konkreetselt. Ma peast ei oska öelda täpselt, mis kulu, aga tuleb aru saada, et meile vaatab vastu Päästeameti ja politsei ridadelt või üldse Siseministeeriumi ridadelt selline pilt, et aastatel 2022 ja 2023 on teatud ridadel suuremad numbrid ning järgnevatel aastatel väiksemad numbrid. See tuleneb järgnevatest asjaoludest. Kõigepealt, Euroopa Liidu vahendite, erinevate programmide raha kasutamine. Kui mõnel aastal seda saab, siis tehakse selle eest investeeringuid, peamiselt Päästeameti investeeringuid. Päästeameti võimekus läbi viia päästetöid seoses kliimamuutustega puudutab kahte [asja]. Üks on päästja oskus. Seda me arendame ja hoiame kogu aeg. Teine pool on see, et meil oleks [vaja] vastavat varustust. Varustuse ostmine on pigem ühekordne kulu. On saadud mingisugune projekti või programmi raha ja sellega soetus tehti. Seetõttu on [arv] real mõnel aastal suurem, järgneval aastal tundub, et on väiksem, aga püsikulusid tegelikult vähendatud ei ole. Pigem püüame hoopis suurendada [kulusid] seoses elanikkonnakaitsega, kuna osaliselt on varingupääste elanikkonnakaitse osa ja aitab ka kliimamuutuste vastu võidelda. Siseministeeriumi haldusala üldse erineb paljudest selles mõttes, et meil elanikkonnakaitse tegevused ongi igapäevased tegevused. Kui me nendeks valmistume, siis me valmistume tegelikult elanikkonnakaitse operatsioonideks ja tegevusteks ka. 

Teine pool on Ukraina sõda. Seoses Ukraina sõjaga on varasemad valitsused otsustanud teha hulgaliselt investeeringuid. See investeeringuraha, mis puudutab Päästeametit – ja seda on väga suured summad, kümned miljonid eurod –, on ka nendel ridadel. Seetõttu nende ridade puhul on mingid erinevused ja tundub, nagu [raha] väheneks. Aga need olid ühekordsed investeeringud, mida igaks aastaks ette nähtud ei ole, kuna teatud asjad ja vahendid on soetatud. See suure tõenäosusega tuleneb sellest.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Hea siseminister peaministri ülesannetes! Ma just tahtsin öelda, et need – rõhutatuna, need – kliimamuutused on täiesti tavapärased: jõed ajavad üle, tuuled [puhuvad], puud murduvad, aeg-ajalt on metsatulekahju. See on täiesti tavapärane Eesti kliima ja see ei ole kuidagi seotud inimtegevusega. 

Aga tulles nüüd tagasi, te enne ütlesite, et Siseministeeriumi [jaoks] on olulised inimesed. Ei vaidle vastu, inimesed ongi kõige tähtsamad. Ja nagu ma teie eelnevast jutust ja varasematest vastustest aru sain, paigutatakse Kopli komando töötajad laiali erinevatesse komandodesse. Aga mis printsiibi järgi ikkagi seda päästevõimekust arvutati? Te ütlesite, et arvestatakse, et 35 000 inimest on selles piirkonnas. Aga seal on tööstuspiirkond, seal on sadam. Printsiip, miks just Kopli komando … Ja kui komandode kinnipaneku mõte käis, kas olid ka mingid teised komandod nimekirjas, kellel seekord läks õnneks, nad ei pea oma uksi sulgema ja jätkub tavapärane tegevus nendes komandodes, et inimesi päästa ja tagada nende heaolu?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Heal meelel selgitan. Alustan teisest otsast. Tegelikult on kliimamuutused ikka inimtekkelised ja see on ka põhjus, miks seal selline rida on ja miks selleks valmistuma peab. Päästeametil on väga palju põhjalikke analüüse [selle kohta], mis hakkab tulevikus Eestis juhtuma ja miks me kliimamuutustest tingitud olukordadeks peame valmis olema. Me ise ka iga päev näeme neid. 

Mis puudutab Kopli komandot, siis täpsustus lihtsalt, et see puudutab 20 000 inimest. Vabandust, [ligi] 25 000! 24 496 inimest on Kopli komando teeninduspiirkonnas. Varasemalt – see oli vist enne seda, kui mina ministriametisse asusin – tegi Päästeamet analüüsi ja vaatas, kuskohas Tallinnas peaksid komandod paiknema. Ja komandot ei ole nähtud Koplis, pigem Haaberstis, selle loogikaga, et kuskohas juhtub, kust kuhu on võimalik [minna] ja kuskohas on rohkem inimesi, kes päästevõimekust ja tuge vajavad. Kui täna me ei oleks selles olukorras, et aastal 2021 tehti otsused ja võeti riigi eelarvestrateegiast järgmiseks aastaks see raha ära, ja me ei räägiks ühegi komando sulgemise vajadusest, siis me räägiks sellest, et see komando nagunii peaks Koplist kusagile mujale liikuma. See on Päästeameti neutraalse analüüsi [põhjal], mis nad juba aastaid tagasi tegid, vaadates rahvastiku paiknemist. Ma võin teile öelda, et järgmise aasta oktoobriks valmib Päästeametil veel põhjalikum analüüs terve Eesti kohta, mille järgi võib-olla on vaja mõnda kohta komando juurde teha või mõnest kohast mõnele kohale lähemale nihutada. Me teeme hästi pikka vaadet aastaks 2035. 

Jah, vastab tõele, et minu eesmärk on olnud see, et need inimesed, eelkõige need inimesed, kes seal komandos töötavad – komando enda töös hoidmiseks raha ei ole, see kärbiti aastaid tagasi –, saaksid tööd. See on number üks eesmärk. Number kaks eesmärk: see tuleb teha niimoodi, et päästevõimekus ja turvalisus ei väheneks. See on ka põhjus, mille järgi tegelikult see valik tehti. Seal [nimekirjas] olid teised, maapiirkondade komandod ka aastal 2021, kui see kärpeotsus tehti. Siis Päästeamet juba ütles, mida tuleks kinni panema hakata, ja seal olid ka maapiirkondade komandod ära kirjeldatud. Aga see, et me võtame kuskilt maapiirkonnast komando ära, on päris jama olukord. Kui Tallinnast saab teine komando reageerida ja reageerimisaeg ei vähene põhimõtteliselt …

Teie aeg!  

… siis maapiirikonnas ei jõua enam kunagi keegi kohale.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Tegelikult ma sooviksin jätkata Kopli päästekomando teemal. Natukene kahju, et peaministrit ei ole täna siin, sest, ma ütlen ausalt, mind natukene hämmastab tema väljaütlemine sel teemal ja tema suhtumine. Kui riigilt tuli signaal, et Kopli päästekomando tuleks kinni panna, siis Tallinn andis teada, et on valmis vajadusel kas osaliselt või täielikult need kulud katma. Ma lugesin kohe seda reaktsiooni, mis tuli peaministrilt, ja ma sooviks seda tsiteerida. Nimelt peaminister Kaja Kallas ütles järgmist: "Suurepärane! See tõesti on ju Tallinna teema. Ja Tallinn on rikas omavalitsus. Minu meelest on see suurepärane, kui omavalitsus tegelikult tajub oma rolli ja võtab need kohustused kanda." Vabandust, aga ma loen seda ja mul on selline tunne, et peaministril on natukene reaalsustunnetus, reaalsustaju kadunud, et mis on riigi ülesanded ja mis on omavalitsuse ülesanded. Peaminister ja valitsus erinevate otsustega põhimõtteliselt viivad riigi kraavi ja siis omavalitsused peavad hakkama neid olukordi lahendama ja päästma. 

Nüüd tuleb välja, et see, mis on olnud riigi valdkond, kasvõi päästevõimekus, on tegelikult alati olnud kohaliku omavalitsuse teema. Mind huvitab, et mis siis järgmiseks. Ma tean, et täpselt sama suhtumine on olnud ka Tallinna Haigla puhul, et riik ei peagi seda rahastama, vaatamata sellele, et haiglavõrk on ju tegelikult riigi teema. Las Tallinna Haiglaga tegelebki vaid Tallinn, sest see on rikas omavalitsus! Ma ei tea, kas selline suhtumine on edaspidi ka teiste teemade puhul ja hakkab laienema ka teistele, väiksematele omavalitsustele. Mis on teie hinnang? Kas teie samuti arvate, et teie valdkonnas olevad olulised teemad – päästevõimekus ja turvalisus – peaksidki olema hoopis omavalitsuse kanda, kasvõi seesama Kopli päästekomando? Mul on küsimus, mis on järgmised sammud Kopli päästekomando puhul, sest selle kohta ei ole tulnud mingeid signaale.

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud küsija! Vaadake, nüüd me oleme huvitavas olukorras. Teie keskerakondlasena saate muret tunda selle üle, et Keskerakond ühes valitsuses aastal 2021 selle otsuse tegi. Keskerakonna minister oli siis siseminister ja põhimõtteliselt ta jõudis sellise [otsuseni], et see komando tuleb kinni panna. Nüüd te keskerakondlasena peate Keskerakonna tehtud kärpeotsuseid siin lahendama. Päris keeruline olukord, minu arvates ka. Mina koos teiega ning kahjuks ka päästjad ja paljud inimesed on tegelikult mures ja see mure on loomulikult põhjendatud.

Ma isiklikult arvan, et kogu päästevõimekust ei ole võimalik kohalikele omavalitsustele üle anda. Me oleme kokku leppinud Eesti ühiskonnas, et see on riigi kohustus, ja see on selliselt korraldades kõige mõistlikum, kõige efektiivsem ja kõige tõhusam. Nii see peab olema. Kui kohalik omavalitsus [soovib] – mitte omavalitsus, vaid pigem kohalikud elanikud soovivad – kuskile vabatahtliku päästekomando rajada, siis jah, seda võib teha ja seda me toetame. Sellel aastal tegelikult vabatahtlike komandode tegevustoetus ka kahekordistus. Selle eest ma siin eelmisel aastal koos ülejäänud valitsusega seisin ja [selle nimel] pingutasin.

Aga me peaksime vaatama ikka seda üldist pilti, miks me sellest räägime. Miks me räägime sellest? Me räägime selle pärast, et meil on Eestis üldiselt arvamus, et kui me kärbime tohutult – ja me peame kärpima –, siis lähevad kõik asjad paremaks. Kopli komando on näide sellest, et lõputu Exceli tabeli järgi kärpimine ei vii heade lahendusteni ega heade tulemusteni. See on see, mis ka minul alati allergilist reaktsiooni tekitab. Kui me tahame kokku hoida, siis riigieelarves on võimalik kokkuhoide teha, aga mitte nii suuri, nagu siin Eestis räägitakse miljarditest või sadadest miljonitest. Me saame neid teha, aga me peame mõistlikult tegema. Need eeldavad analüüse, läbimõtlemist ja siis otsustamist. Aga kui võetakse lihtsalt eelarvest raha vähemaks, siis kõik ministrid – vahet ei ole, millises valitsuses –, kes nende kärbetega kokku peavad puutuma, ongi olukorras, kus nad räägivad, et oluline teenus võib kuskil pihta saada või mingisugune asi peab kaduma. Me mäletame orkestrit, prügikaste ja kõiki neid asju, mis olid muide täpselt samal [ajal tehtud] kärpeotsused. Samal hetkel, kui komandode ja politseiametnike koondamine otsustati, mille me nüüd oleme enamuses suutnud ümber pöörata, otsustati ka ju kõik need asjad, mis nende orkestrite kinnipanemise ja maanteeäärsete WC-de kadumise põhjustasid. Nii et mõistlikke otsuseid tuleb teha.

Aitäh! Lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kuues küsimus, see on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsija on Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema Kreenholmi kultuurikvartal. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud kultuuriminister! 14. jaanuaril 2022. aastal sõlmisid Kultuuriministeerium, Narva linn ja Narva Gate OÜ ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles lepiti kokku, et Kultuuriministeerium taotleb Vabariigi Valitsuselt ja Narva linnavolikogult loa asutada sihtasutus Kreenholmi kultuurikvartali [jaoks] eesmärgiga arendada Narva Gate OÜ ideekavandeid Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur" jaoks, mis on Riigikogu otsuse 387 kohaselt üks neljast Eesti Kultuurkapitali seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 alusel toetatavast riiklikult tähtsast kultuuriobjektist. Kreenholmi kultuurikvartali sihtasutuse eesmärk on silmapaistva tööstusarhitektuuri näite, Kreenholmi vana ketrusvabriku hoone, rekonstrueerimine mitmekülgseks loomemajanduskeskuseks, kasutades selleks kultuurkapitali ning erakapitali vahendeid. Vaatamata sellele, et ülalmainitud kokkulepe sõnastab, et see kehtib tähtajatult ning seda on võimalik lõpetada vaid kõikide osapoolte kokkuleppel, sai 10. oktoobril Narva Linnavalitsus Kultuuriministeeriumi kantslerilt Kristiina Alliksaarelt kirja pealkirjaga "Sihtasutuse Kreenholmi kultuurikvartal asutamislepingust", mille kohaselt Kultuuriministeeriumil ei ole võimalik osaleda uue sihtasutuse loomises, sealhulgas Kreenholmi kultuurikvartali sihtasutuse loomises. Lugupeetud minister, kas oskate põhjendada seda otsust? Kas Kultuuriministeerium peab võimalikuks toetada sihtasutust, mille osaline ta otseselt ei ole?

Aitäh! Kultuuriminister Heidy Purga, palun!

Suur tänu küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige! Ma oskan vastata küll. Kolmepoolne ühiste kavatsuste kokkulepe on tõepoolest, nagu te nimetasite, sõlmitud 14. jaanuaril aastal 2022. Me teame, mis juhtus poolteist kuud hiljem – algas Ukraina sõda, mis on kogu julgeolekuolukorda muutnud. 

Selles ühiste kavatsuste kokkuleppes on muu hulgas kirjas ka punkt 1.2, mis viitab ideekavandi täpsustamise järgselt selle tasuvusanalüüsile. Seda on vaja selleks, et leida võimalikult jätkusuutlikke lahendusi sihtasutuse loomiseks. Selles ühiste kavatsuste kokkuleppes on ka rida teisi punkte, mis on tegelikult tänaseks veel vastuseta. Vastuseta on need seetõttu, et meil on muutunud julgeolekuolukord, meil on piirid kinni ja Narva Kreenholmi tegevus ning äriplaan on kardinaalselt muutunud. 

Riigikogule esitatud taotluses, kui nüüd täpsemaks minna, oli Kreenholmi kvartali jaoks olulisel kohal üle 10 miljoni inimesega Peterburi regiooni turismipotentsiaal. Käesolevaks hetkeks on see plaan kaotanud reaalsuse ning lähiajal, me saame aru, ei teostu see mitte mingisuguses mahus. See tähendab, et muutunud julgeolekuolukorras on vaja Kreenholmi kultuurikvartali "Manufaktuur" jaoks uut äriplaani. See tähendab omakorda, et käesoleval hetkel ei saa riik osaleda sihtasutuse loomisel. Riigikogu otsus riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele raha eraldada ei ole seotud ministeeriumi osalusega. Kui objekt on [lisatud] Riigikogu poolt riiklikult tähtsate objektide nimekirja, on garanteeritud, et raha selle arendamiseks täpsustatud tingimustel, mis on kirjas Riigikogu otsuses, saab olema. Küll aga toetame kahtlemata Narva Kreenholmi kultuurikvartali idee elluviimist ja me peame endiselt väga oluliseks Kreenholmi kvartali kui kultuurimälestise korrastamist, kultuurikvartali arendamist ning seeläbi ka kultuurielu edendamist selles regioonis.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Küsimuse jätk on [järgmine]. Me teame rahvusraamatukogu objekti puhul, mis on pooleli, et on selge, et see läheb kallimaks ehk seal on raha puudu, rääkimata siis ERR-i stuudiote majast, mis on plaanis, aga [milleks] momendil ka raha vist ei ole. Vahepeal on [olnud] mõtteid, et kasutada ka nende objektide puhul kultuurkapitali raha. Mida teie sellest arvate? Kas on võimalik need lahendused leida ilma kultuurkapitali nimekirja, otsustatud nimistut, muutmata?

Aitäh! Heidy Purga, palun!

Suur aitäh küsimuse eest, hea Riigikogu liige Jaak Aab! Praegusel hetkel toimub kultuurikomisjonis – sel nädalal see algas – arutelu kultuurkapitali seaduse üle. Positiivne on see, et aktsiisidest ja hasartmängudest laekuv tulu, mis on protsentidega määratud laekuma kultuurkapitalile kolme osasse, millest üks on kultuuriehitiste rahastamiseks mõeldud … Hetkel on olukord, kus meil on raha, aga seadus ei luba seda raha kasutada. Ja isegi kui garanteerida seda raha kasutamist, siis Rahandusministeeriumi prognooside järgi jääb raha praegu seal üle. Meie küsimus on kultuurikomisjoniga ühises arutelus, kas seda raha on võimalik heaperemehelikult ja ratsionaalselt kasutada muu hulgas ERR-i telekompleksi rajamiseks. Aga arutlused alles käivad. See seadus on esimese draft'ina kultuurikomisjonis ja seda arutatakse.

Aitäh! Rohkem küsimusi selle [teema] arutlemise juures meil ei ole. Ma lõpetan meie kuuenda küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi seitsmenda küsimuse juurde. See on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, küsija on Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on inimeste hakkamasaamine. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! See maksusõda, mille Vabariigi Valitsus on Eesti rahva vastu välja kuulutanud praeguses majanduskriisi olukorras, on pehmelt väljendades ebamõistlik. Ma kuulsin ka vastuseid kolleegide Riina Solmani ja Tõnis Lukase küsimustele, mis puudutasid lasterikaste perede huvihariduse toetuse ärakaotamist. On ääretult kahetsusväärne, et seda praegu tehakse. Selle maksumus ei ole riigile kuluna kuigi suur – 100 000 [eurot]. See on üks vähestest sihitud ja vajaduspõhistest toetustest. Teie olete ning peaminister ja valitsus on rõhutanud, et just vajaduspõhiseid suunitletud toetusi te toetate. Aga kahjuks läksite selle tühistamise teed, lisaks abikaasade ühise deklaratsiooni tühistamine ja nii edasi. 

Minu küsimus on ühe tundliku sihtrühma, pensionäride kohta. Enne valimisi te lubasite – see on tänaseks ka vastu võetud ja seadustatud –, et jõustub pensionäridele keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Nüüd uues valitsuses olete te otsustanud, et te tühistate keskmise pensioni tulumaksuvabastuse. Minu küsimus on, kas teil on plaanis tulevikus see taastada või see oligi valimiseelne häältepüüdmise lubadus, et enne valimisi lubame, aasta-kaks kehtib ja pärast valimisi tühistame. Kas teil on plaanis seda taastada või mitte? See oli Reformierakonna üks peamisi lubadusi. See on ajutiselt seadustatud ja nüüd te olete selle juba tühistanud.

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Jaa, suur aitäh küsimuse eest! Küsimus on põhjendatud ja õigustatud, sest tõepoolest, vanaduspensionäride keskmise pensioni tulumaksuvabastus on olnud läbi mitme valimisperioodi Reformierakonna üks olulisi lubadusi nii nagu tervikuna pensioniealiste [inimeste] toimetulek. Ma usun, et selles mõttes on küll kõik erakonnad ühte meelt, [see on] meile kõigile äärmiselt oluline, sest Eesti vanaduspension ei ole olnud just kõige kõrgem. Nii nagu mitmed teised erakonnad koalitsioonis on pidanud tegema järeleandmisi ja ei saa realiseerida kõiki oma lubadusi, nii on ka Reformierakonnaga. Tõepoolest, selline ettepanek Riigikogule on tehtud, mis puudutab keskmise vanaduspensioni tulumaksu[vabastuse taseme] külmutamist. Küll aga tõuseb järgmisel aastal keskmine vanaduspension 776 euroni. Tulumaksuvabastus on käesoleval aastal 704 euro [ulatuses] ja see jääb püsima 776 euro juurde. 

Seadusemuudatus, mille Riigikokku toob rahandusminister, ei näe ette seda, et see klausel oleks kindla kehtivusajaga. Kui majanduslik olukord riigis leeveneb, siis on võimalik see soodsam meede vanemaealistele [inimestele] taastada. Siiski on mul hea meel öelda, et käesoleva aasta pensionitõus oli viimase 15 aasta suurim, ja ma usun, et see on meie vanemaealisi [inimesi] aidanud. 

Samamoodi te võite küsida, missugused on plaanid tulevikus? Reformierakonna valimisplatvormis oli vähemalt kaks meedet, mida koalitsioonileppest tegelikult ei ole võimalik välja lugeda. Üks nendest oli rahvapensioni määra tõstmine ja teine oli 80-aastastele ja vanematele täiendava toetusmeetme tegemine täna olemasoleva kolme erineva toetuse pinnalt. See oleks lihtsam inimestele, ei sunniks vanemaealisi puude raskusastet tuvastama ja oleks ka bürokraatia mõttes riigile odavam. Mõlema meetme puhul teen ma endast sõltuva, et oleks neid võimalik rakendada, ja olen jätkuvalt ka dialoogis rahandusministriga, eeskätt küsimuses, mis puudutab rahvapensioni määra, mis on selgelt väga madal. Me teame …

Teie aeg!  

… et pensionäride olukord on kehv.

Aitäh! Ja täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ega ma ju vastust ei saanud. Tõesti, see on tühistatud tähtajatult ehk ongi tühistatud. Kas kunagi taastatakse või mitte? Usaldus on riigi institutsioonide vastu inimestel ju täielikult kadunud. Küsimus ei ole ainult selles, kas ühte või teist valimiseelset lubadust täidetakse, vaid küsimus on selles, et käitutakse risti vastupidi valimislubadustele, ja seda olukorras, kus teie olite enne valimisi sotsiaalministri ametis ja jätkate ka pärast. Teile oli olukord väga hästi teada. Ei olnud nii, et te olite uus ja saite pärast valimisi teada kujunenud olukorrast. Rahandusminister kuulub Reformierakonda. Oli enne rahandusminister Reformierakonnast ja on pärast rahandusminister [Reformierakonnast]. Peaminister oli sama enne valimisi ja pärast valimisi. Öelda, et valimised tõid üllatuse [selle kohta], millised on riigi võimalused, ei ole usutav. Selline käitumine muidugi vähendab ääretult usaldust riigi vastu. 

Mul on veel küsimus tundlike sihtrühmade kohta seoses maksudega ja eelkõige automaksuga, mis kavatsetakse kehtestada. See lööb väga valusalt hajaasustusega piirkonnas elavaid inimesi, lastega peresid, üksikvanemaga [peresid], kus ei ole kahte vanemat, kes saavad mõlemad hoolitseda laste eest, koormus langeb ühele vanemale. Kui tal on auto ja mitu last, ta peab neid vedama, siis talle mingisuguseid erandeid selles eelnõus ette nähtud ei ole. Samamoodi pensionärid, kes võib-olla igapäevaselt autot ei kasuta, tööl ei käi, sissetulekud on väikesed, vajavad maapiirkondades liikumiseks autot. Neile ka mingisuguseid erisusi ei ole, nad hakkavad täie rauaga maksma nagu teised inimesed. Kas teil sotsiaalministrina nende tundlike rühmade kohta olid ka mingisugused ettepanekud või on mingisuguseid ettepanekuid või teil ei ole ja te ei arva, et peaks arvestama inimeste erinevat olukorda ka selle maksu puhul?

Aitäh! Proua minister, palun!

Jaa, aitäh täpsustava küsimuse eest ja selle laienduse eest, mis on kahtlemata äärmiselt oluline! Ma siiski tuleks korra tagasi eelmise küsimuse juurde ja ütlen, et te saite vastuse, iseasi, kas see vastus teile meeldib. Tõsiasi on see, et ega mulle ka ei meeldi teha selliseid otsuseid. Siiski pean ma ütlema, et alates 2025. aastast on töötavatel inimestel tulumaksuvabastus 700 euroni ja vanaduspensioniealistel 776 euroni, nii et nende olukord jääb paremaks kui töötavatel inimestel.

Mis puudutab automaksu ja erinevaid haavatavaid sihtgruppe – te loetlesite neid kenasti ja neid võib leida veel –, siis Sotsiaalministeerium analüüsis üsna põhjalikult neid gruppe, kes on haavatavamad. [Ministeerium] jõudis tegelikult sellisele järeldusele, et me ei saa taoliste tunnuste alusel – näiteks vanaduspensioniikka jõudmine, kindel piirkond, kus elatakse, laste arv peres või ka puue – alusel teha maksusoodustusi, sest me analüüsi tulemusena nägime, et oluline on see, mis on inimeste tegelik sissetulek, ja nende sihtgruppide lõikes on sissetulekud väga erinevad. Me mängisime läbi ka erinevaid võimalikke skeeme ühe ja teise sihtgrupi puhul, et kui me teeksime maksusoodustused, siis milline mõju võiks sellel olla inimeste käitumisele. Me jõudsime ka sinnamaani, et suure tõenäosusega leitakse viisid, et pere sees autoomanikuks muutuvad just need pereliikmed, kellele võimalikud soodustused laieneksid, ja kogu see automaksu loogika kaotaks oma tähenduse. 

Küll aga me tegime üsna tagasihoidliku ettepaneku, mis puudutab puuetega inimesi, ja meie ametlik kirjalik ettepanek puudutas autot kui abivahendit. Tõepoolest, eelnõust on ka näha, auto kui abivahend on automaksust vabastatud, samamoodi [on vabastatud] kohandatud sõiduvahendid puuetega inimeste transpordiks. Täiendavalt pean ma praegu läbirääkimisi puuetega inimeste kojaga. Samuti on mul kokkulepe rahandusministriga, mida võib välja lugeda seletuskirjast, et sotsiaalkaitseminister 1. jaanuariks 2025 jõustab vajaduspõhised meetmed eeskätt puuetega inimestele. Neid läbirääkimisi tõesti puuetega inimeste kojaga praegu peetakse. Hinnanguliselt võib see tugi ulatuda 5 miljonini, mida me vajaduspõhiselt ümber jaotame.

Aitäh! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt meie tänane kaheksas küsimus, mis on samuti siseminister Lauri Läänemetsale, kes on täna peaministri ülesannetes. Küsija on Riigikogu liige Anti Poolamets ning teema on illegaalid. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma usun, et see märksõna oli teile arusaadav, et mille juurde me läheme. Nimelt meedias jõudis [avalikkuseni] väga lai probleem, mis puudutas illegaalide tabamist ja nende illegaalseid tööotsi, mida nad siin [teevad]. Ja numbrid on ju jahmatavad: 892 illegaali on üheksa kuu jooksul kinni peetud. [See hulk] on Eesti jaoks väga suur. Lisaks tähelepanek, mida on teinud julgeolekuasutused, [on see,] et just usbekid, kirgiisid ja tadžikid, keda möödunud aastal on tulnud tuhande kaupa, on potentsiaalne julgeolekurisk. See oli kaitsepolitsei hinnang. 

Rääkides veel nendest episoodidest, mis ei ole ainult lihtsalt ebaseaduslikud, vaid otseselt kodanike turvatunnet hävitavad, siis kasvõi see Postimehe uudis. Hiljuti šokeeris avalikkust uudis, kuidas taksojuhina kliendi vägistanud egiptlane nõuab kohtu kaudu oma Eestis elamise loa pikendamist. Lõppkokkuvõttes hakkab see mõjutama tavakodaniku argipäevaelu ka, mitte ainult riigi rahakotti ja seadustest kinnipidamist. Meil on veel mõned taksojuhtidest vägistajad. Tõesti, minu mälu lähiajaloost ei suuda kinni võtta, millal viimati sellised õudsed episoodid olid. Kas 1990-ndatelgi [midagi] sellist nii väga juhtus? Palun teie arvamust. Milline on tegevusplaan selle jaoks? Ja kas te olete valmis vastutust võtma selle eest, sest näiteks majandusminister ütles, et häda ongi selles …

Teie aeg! 

… et otseselt keegi ei vastuta teema eest?

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Austatud küsija! Vastab tõele, et põgenikke, sõjapõgenikke, majanduspõgenikke, muudel põhjustel põgenikke, Euroopas liigub. Vastab tõele, et nad kindlasti soovivad ka Eestisse tulla või läbi Eesti mõnda teise riiki liikuda. Vastab ka tõele see, millele te viitasite, et Eesti politsei ja kaitsepolitsei teevad head tööd. See näide, mis te tõite, mis puudutas taksojuhti, kes ei saanud elamisloa pikendamist, ongi politsei ja Kaitsepolitseiameti hea töö tulemus. Ta on kohtusse läinud. Mida kohus otsustab, seda ma tõesti öelda ei oska, sellepärast et kohtuvõim on meil iseseisev Eestis ja teeb oma toiminguid ise. Valitsus sinna sekkuda ei saa. 

Aga see, et need inimesed ei saa elamisluba, näitab, et tegelikult me tegeleme nende probleemidega ja tegeleme otsustavalt. Ma arvan, et see, et me oleme viimase kahe aasta jooksul Vene kodanikke Eestist välja saatnud rohkem kui kunagi varem, lõpetanud ära nende elamisload, keelanud Eestisse tagasi tulla, näitab täpselt samamoodi, et kaitsepolitsei teeb oma tööd hästi ja põhjalikult. Ehk siis töö käib. 

Mis puudutab näiteks illegaalset töötamist, siis valitsusel on siin väga selge seisukoht, et sellist asja ei saa lubada, ja me ei luba ka. Ja me selle küsimusega tegeleme. Selle aasta riigieelarves, käesolevas siis, on ka vahendid ette nähtud. Ma tean, et aastaid-aastaid vahendite puuduse tõttu polnud seda tehtud. Me täna ühendame erinevaid andmebaase, teeme IT-arendused, et meil oleks võimalik vaadata rännet, meil oleks võimalik vaadata tööregistrit ja muid selliseid registreid kõrvutada, et tuleks sealt välja need inimesed, kes töötavad illegaalselt, ja need inimesed, kes saavad võib-olla mustalt palka. Ehk siis kogu töösuhte poole korrastamisega me tõesti tegeleme. 

Mis puudutab turvalisuse poolt, siis sellega me tõesti tegeleme. Ja mis puudutab rännet ja ebaseaduslikku rännet, selle tagasilükkamist või pidurdamist, sellega me tegeleme, valmistudes Eestis, ja sellega me tegeleme tegelikult ka Lätis, aidates Lätil praegu piiri kaitsta. Ja sellega me tegeleme Euroopa Liidus, kus me seisame selle eest, et Euroopa Liit ka rändale piduri paneks ja teised riigid oluliselt tugevamalt rändeküsimustega tegeleks.

Aitäh! Anti Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Minu soovitus on teile, et tehke koostööd ka kultuuriministri ja teiste ministritega, sest illegaalse sisserände probleem laastab ka usaldust teistes valdkondades, näiteks keeleseaduse kehtimise mõttes. Väga palju tuleb kaebusi, ka minu kõrva jõuavad need, et taksojuht ei oska ühtegi sõna eesti keelt. Ja niimoodi lagunebki eesti keele kasutus ära teeninduses, taksonduses, toitlustuses, valdkond valdkonna haaval. Ja see on väga halb. Olen oma silmaga näinud [üht olukorda seoses] Ukraina sõjapõgenikuga. [Põgenikuks olemine] ei anna talle õigustust mitte ühtegi sõna eesti keelt rääkida. On olnud kaugete araabia maade kodanikke. On olnud [sarnaseid olukordi] väga erinevates kohtades, kust mina olen saanud teateid. Soovitus on koostöö tegemine.

Aga näide siis sellest, kus veel kummalisi asju juhtub. See on koomilisevõitu näide, aga päriselust ja kõrgetelt politseiametnikelt kuuldud. Nimelt, sisserände erandite alla kuuluvad näiteks ka postitantsijaid, sest nad on etenduskunstide inimesed. Kujutage ette, et Eesti laseb neid, sellise valdkonna [inimesi] sisse erandite all. Kas ei peaks tõesti kõiki õigusakte hakkama sirvima, jätma sellised erandid ära ja [tegema] seadusandlikke samme ka, mitte rutiinseid samme, et teeme veel ühe reidi ja ongi korras? Tegelikult taksojuhtide keelekasutus enne taksokaardi [saamist] ja Boltide juurde minekut peaks olema kontrollitud. Ja need sisserändeerandid [peab] üle vaatama. Kas teil on mõtteid sellega seoses? Kas minu näide vastab tõele näiteks postitantsija teemal?

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Kõigepealt selge ja lihtne vastus: ei, see ei vasta tõele. Postitantsija ei ole keegi, kes peaks saama mingisuguse erandi Eestisse tulla ja saada siin elamisluba ja mingitel erilistel põhjustel tööd teha. Ei, see ei ole niimoodi. Kindlasti me seda asja ei luba. 

Kui me vaatame suurt pilti piiriületuse puhul, mis puudutab praegu pigem Lätit, Leedut ja Poolat, mis sealt Valgevenest tuleb, siis see on osa suuremast pildist ja osa hübriidrünnakust Balti riikide vastu. Seda me võime öelda. Me lisame sinna selle, et meile on nüüd tehtud juba mõnda aega küberründeid. Me saame lisada sinna selle – jah, me ei ole seda tänaseks veel ära tõestanud –, et fakt on see, et meil on meres mitu kaablit ja üks gaasitoru katki. Me saame sinna lisada selle, et rämpsposti on koolidele ja Eesti asutustele saadetud – mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu asutustele. On piiriintsidendid, soov Ukraina sõjapõgenike näol humanitaarkriisi Läti väikeses piiripunktis tekitada. 

See kõik on jada erinevatest tegevustest. Kui suurt [pilti] vaadata, siis me saame sellele ühise nimetaja panna: hübriidrünnak Balti riikide vastu. See on see koht, kus me tegelikult ei peaks võimendama seda selliselt, et me tekitame paanikat ühiskonnas, vaid see on see koht, kus me peame aru saama, et seda tehakse teadlikult ja eesmärgiga, et Eesti inimesed tunneksid muret, et vähendada Eesti asutuste, jõustruktuuride ja valitsuse usaldusväärsust ning panna ühiskonda kahtlema meie demokraatlikes väärtustes ja riigi toimimises. Kui me seda mõistame, siis me saame aru, et kahjuks tänapäeva maailmas sellised asjad juhtuvad. Reaalset, päris ohtu riigile ja Eesti vabadusele see ei kujuta, aga eesmärk on hübriidrünnak. Kui me võtame näiteks selle, mis koolides juhtub, ja need kirjad, mis on saadetud koolidele, siis nende eesmärk on lihtsalt segadust külvata. Seal reaalset ohtu ei ole. 

Üks minu ettepanek haridus- ja teadusministrile oli see, et me peame olukorda selles mõttes ära kasutama, et me võiksime elanikkonnakaitse õppused, mis nagunii on plaanitud [teha] koolides järgmiste kuude jooksul, läbi viia, et anda kindlustunne õpetajatele, koolijuhtidele ja õpilastele, kuidas sellistes situatsioonides tegutseda, et nad saaks seda rahulikult võtta ja nad teaks, mis sammu nad ühes või teises olukorras tegema peavad. Me täna teeme erinevaid õppusi koolides, me valmistume, aga elanikkonnakaitse puhul on võimalik veel asju teha. Ma arvan, et mitte paanika, mitte hirmu külvamine, vaid kindel vastus "Jah, me harjutame, me oleme teist tugevamad, me saame aru, mida Eesti ja Baltikumiga teha püütakse" oleks siin õige tee.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! See küsimus tõusetus teie viimasest vastusest. Ma paluksin teil täpsustada seda hübriidrünnakute võimaluse seost sellega, mida varasemad küsimused puudutasid. Need puudutasid inimesi, kes siin on illegaalselt või poolillegaalselt ja kelle puhul me tegelikult ei tea, kas nad on siin sellepärast, et neil on tõsine mure, või nad esindavad mingeid jõude, mis võivad hübriidrünnakus osaleda, töötagu nad täna siin taksojuhtidena või kellegi muuna. Avage natuke seda loogikat.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, hea küsimuse küsija! Ma taksojuhti selles mõttes hübriidründajaks kuidagi ei pea, ärme sellest niimoodi aru saa. Aga see, mida ma mõtlesin, [on see,] mis toimub täna Valgevene piiril, kus tegelikult on väga palju inimesi, kes illegaalselt proovivad siseneda Balti riikidesse või Poolasse. Neid juhtumeid on olnud ka Eestis, [näiteks need] 29 isikut, kelle pidas PPA kinni. See on osa hübriidrünnaku taktikast ja need, mis ma sinna juurde [lisasin], on kõik muud etapid, osad või võimalused, mida me näiteks teame, et Venemaa võib kasutada ja mis nende arsenalis on. Kõike seda kasutatakse, nii et me peame kõiki neid asju sellisena võtma, mitte sõjalise rünnakuna või sellena, et praegu Eestit proovitakse kuidagi sõjaliselt halvata, vaid hübriidrünnakuna, millega püütakse usaldusväärsust, eelkõige valitsusasutuste ja valitsuse usaldusväärsust vähendada, et luua soodne pinnas järgmiste sammude tegemiseks. See on see, millele ma viitasin.

Seetõttu tõesti koolides toimuv – nagu ma näite tõin – tekitas esialgu päris paljudes lapsevanemates ja lastes muret ja hirmu. Meie sõnum tegelikult Eesti politsei ja valitsuse poolt on see, et tegemist on spämmkirjadega ja nende eesmärk ongi hirmu külvata. Otsest ohtu pole tuvastatud, aga tõesti, tähelepanelikum tuleb olla. Selles pärast ka minu ettepanek, et me võiksime elanikkonnakaitse õppuseid ja koolitusi – mida me nagunii plaanime – mitte ainult koolidele, vaid ka kõigile teistele asutustele ja inimestele tulevikus korraldada. Me võiksime võtta selle situatsiooni, kus teatud keskkond on loodud rämpspostiga, ja seda ära kasutada, et luua turvatunnet, anda võimalus teadlikkuse tõstmiseks koolides, mismoodi käituda, mida teha ja mida kõik sellised asjad tähendada võiksid. Mida rohkem inimene on harjutanud ja teab neid situatsioone ette, mida sellises [olukorras] teha, seda turvalisemalt ja rahulikumalt ta ennast tunneb. Meil on väga palju positiivseid kogemusi. [Näiteks] õpilased, [kes on] tulekustuti kasutamist õppinud koolis, on mõnikord lapsevanemaid kodus tulekahju puhkemise korral õpetanud ja aidanud. Nii et see võiks toimida.

Aitäh! Lõpetame meie kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Läheme oluliste teemadega edasi. Meie üheksas küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Küsija on Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski ja teema on soodustingimustel vanaduspension. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Olen juba pöördunud teie poole probleemiga, et tornkraanajuhi amet ei kuulu täna soodustingimustel vanaduspensioni saajate hulka. Ometi on see amet seotud terviseriskidega. Te vastasite, et seoses pensionireformiga ei ole soodustingimustel vanaduspensioni saajate loetelu enam võimalik täiendada ja laiendada. Aga mina küsin, mida oleks võimalik teha, et taastada õiglus nende inimeste suhtes. Ma lihtsalt tahtsin öelda, millised on nende inimeste tervist mõjutavad faktorid: vibratsioon, kõrgus – töö teostatakse 40–70 meetri kõrgusel –, pidev närvipinge, füüsiline pinge, tööpäeval ainult kaks kohvipausi, lifti seal ei ole ja on vaja füüsiliselt ronida trepist üles. Tegemist on ka naistega. Ja [lisaks] veel ilmastik. Kuidas te näete, et oleks võimalik sellist probleemi lahendada ja tõepoolest taastada õiglus selle ameti ja nende inimeste puhul?

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, proua Jufereva-Skuratovski, me oleme olnud kirjavahetuses sellel teemal. Meie ministeeriumi eksperdid on ka pakkunud, kui te soovite kasutada [sellist] võimalust, et kohtuda tornkraanajuhtidega, et nad saaksid täpsemalt selgitada. Aga tõsi on ka see, et natuke vähem kui aasta tagasi võttis Riigikogu vastu seaduse, mis puudutas nii soodustingimustel vanaduspensionide kui ka väljateenitud aastate pensionide reformi. Selle reformi käigus lepiti kolmepoolselt ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel kokku erinevad meetmed, milliste sammudega riik töötajaid edaspidi abistama hakkab. 

Need [nimekirjad] erinevatest ametitest, mille puhul oli sooduspension ette nähtud, on tegelikult enam kui paarkümmend aastat ja isegi pool sajandit tagasi koostatud. Nendes nimekirjades on palju selliseid ameteid, mida tänaseks ei ole olemas, aga täna on ka selliseid ameteid, mida ei osatud toona nimekirja panna. Ja ma ütleksin, et tornkraanajuhid võisid kuuluda sellesse gruppi, keda toona ei osatud. Aga täna on need probleemid välja tulnud. Isegi kui me neid nimekirju muudaksime – isegi kui –, siis reform ise, seadus, mille Riigikogu vastu võttis, seab kriteeriumid, mille kohaselt seaduse jõustumise hetkest ehk järgmise aasta algusest on võimalik pool staažiaega juurde koguda. See tähendab omakorda seda, et kui me täna lisaksime nimekirja ametialasid, siis tegelikult [need inimesed] juba jõustunud reformi valguses ei saaks seda sooduspensioni saama hakata. See on see murekoht. 

Ma ei hakka rääkima siin pikalt, miks me seda reformi tegime, sellest on siin saalis hästi palju räägitud. Küll aga ma ütlen seda, et toona, kui need kaks seadust – soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide seadus – tehti, ei olnud meil tegelikult selliseid karjäärinõustamisi, Töötukassa teenuseid, ümber‑ ja täiendõpet, sellist töötuskindlustust, sellist töötutoetust. Tegelikult me oleme oluliselt oma töömaastikku ja töötamiskultuuri muutnud. Karjääripöörded, mis on toetatud ka riiklike teenustega, on täiesti võimalikud ja täna ka tegelikult eelistatud ja oodatud. Aga olen valmis jätkuvalt ka oma ekspertide kaudu olema avatud diskussioonis, kui on selles valdkonnas spetsiifikat, mille puhul on võimalik midagi täiendavalt teha.

Maria Jufereva-Skuratovski, täpsustav küsimus, palun!

Ma tänan väga! Tõepoolest, me praegu lepime kokku ministeeriumi esindajaga, et ta kohtuks tornkraanajuhtide esindajatega. Aga ma ikkagi küsin, kas ma saan õigesti aru, et nende inimeste puhul, kes on juba pensioneerunud, sisuliselt ei ole enam võimalik mitte midagi ette võtta ja nende pension jääb samaks, nagu oli juba varem arvestatud.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Ma tõepoolest ei oska isegi tuua praegu näidet Eesti õigusloome praktikast, kus sellisel viisil oleks tagasiulatuvaid meetmeid rakendatud. Me ei räägi siin ju kolmekuusest tagasiulatumisest – näiteks toetuste puhul, kui inimene hilineb, siis tal on võimalus kolme kuu ulatuses [toetust] tagasiulatuvalt saada, kuid mitte pikemalt. Siin me räägime, eks ole, minimaalselt viiest aastast, kümnest aastast ja seda ei ole võimalik tõenäoliselt ka tagantjärgi dokumenteeritult ja tõendatult tuvastada, kes kus töötas ja millisel ajaperioodil, et kindlaks teha, kellel võiks olla see õigustatus ja kellel mitte.

Ma muidugi pean kahetsusväärselt siia kõrvale tooma, kaotamata hetkekski empaatiat tornkraanajuhtide vastu, et neid ametialasid on veel, kellel pruugib olla õigustatud ootus. Kui me selle ukse avame, siis, ma kardan, see kõik läheb ülimalt keeruliseks. Minu soovitus oleks kõikidele ametialadele otsida lahendusi olemasolevate meetmete ja kokkulepitud tegevuste hulgast, mida me reformi käigus ametiühingute ja tööandjatega kokku leppisime. Ma arvan, et me leiame sealt mõistlikke lahendusi erinevate olukordade tarbeks.

Aitäh, head kolleegid! Kaks tundi on möödunud linnulennul. Hea kolleeg Vadim Belobrovtsev, me kahjuks ei jõua enam järgmist küsimust avada. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja kõiki infotunnis osalenuid. Meie tänane infotund on lõppenud.