Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Saalis on Riigikogu liikmeid rohkem, aga kohalolijaks registreerus 71, puudub 30. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Tänan. 

Saame minna tänase istungi päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu 260 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti. Palun!

Tere hommikust, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Mul on suur rõõm ja õnn tutvustada teile seda eelnõu, mille on algatanud sotsiaalkomisjon ja teinud seda küll õiguskantsleri tähelepanujuhtimise järel, aga väga suures üksmeeles. Ma võin kohe ette öelda, et see on väga hea eelnõu. Selle vastuvõtmise korral saab õiglus paremini kehtestatud.

Nüüd asja juurde. 5. mail pöördus Riigikogu poole õiguskantsler, kes tegi ettepaneku viia seadus kooskõlla põhiseadusega. Teemaks oli see, et (Juhataja helistab kella.) õiguskantsleril paluti hinnata, kas põhiseadusega on kooskõlas seadussätted, mis ei võimalda tööandjal maksta rasedale töötajale nõndanimetatud tööandja vabatahtlikku haigushüvitist. 

Sisu on lühidalt selles, et alates 1. juulist 2023 taastus kord, mille kohaselt peab tööandja maksma kohustuslikku haigushüvitist 4.–8. haiguspäeva eest. Võib-olla mäletate, et kroonviiruse leviku tõkestamiseks oli seda korda muudetud ja oli kohustus maksta töötajale hüvitist 2.–5. haiguspäeva eest. Nüüd ongi tekkinud olukord – seda kõige paremini ilmestab näide, mille tõi ka õiguskantsler –, et kui ühes asutuses töötavad näiteks 20‑aastane mees, 60-aastane naine ja 28‑aastane lapseootel ema ning tööandja soovib maksta vabatahtlikult haigushüvitist, mida võib maksta töötaja keskmise töötasu ulatuses, siis lapseootel naine säilitab sel ajal 70% keskmisest töötasust. Siin pole sugugi loogilist põhjust, miks peaks niisugusel juhtumil kohtlema lapseootel töötajat halvemini. Tööandja vabatahtliku kindlustuse korras makstav haigushüvitis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral vähemalt teiste töötajatega samaväärset õigust asendussissetulekule ja see on vastuolus põhiseadusega. 

Sotsiaalkomisjon kogunes 23. mail seda teemat arutama. Osalesid õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Anneli Kivitoa, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervise[võrdsuse] poliitika juht Lii Pärg ja õigusosakonna terviseõiguse juht Ebe Sarapuu, Rahandusministeeriumi maksu‑ ja tollipoliitika osakonna nõunik Kairi Ani ning Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard ja töövõimetushüvitiste teenusejuht Lea Kalda. 

Õiguskantsler juhtis tähelepanu täpselt samadele teemadele, millega ta oma kirjas 5. mail pöördus sotsiaalkomisjoni poole. Tervisekassa poolt selgitas Pille Banhard, et haigushüvitisi reguleerivate sätete eesmärk on olnud eelkõige tagada töötajatele haigestumise korral asendussissetulek vähemalt 70% ulatuses. Kui 2009. aastal haiguslehtede hüvitamise metoodikat muudeti, toodi sisse omavastutus ja tööandja osa ning rakendati uut haiguslehe tüüpi ehk haiguslehte põhjendusega P19: haigestumine või vigastus raseduse ajal. Alates 2009. aastast oli tavalise haiguslehe puhul inimese omaosalus kolm päeva, siis maksis tööandja 4.–8. haiguspäeva eest ja seejärel, 9. päevast hakkas tasuma tervisekassa. Haigushüvitise maksmist P19‑lehe puhul rakendas aga [haige]kassa juba 2. päevast ja tööandjal sellist haigushüvitist tasuda ei tulnud. 

Me kõik mäletame, et COVID‑i ajal põhimõtteid muudeti, aga alates 1. juulist taastus kord, mille korral hakkas tööandja tasuma kohustuslikku haigushüvitist 4.–8. haiguspäevani. See on tekitanud olukorra, kus siis, kui tööandja soovib maksta vabatahtlikult haigushüvitist, ta seda rasedale töötajale maksta ei saa, sellepärast et siis kaotab see rase töötaja õiguse saada Tervisekassast hüvitist. 

Sotsiaalministeeriumist anti ülevaade, et Sotsiaalministeerium on jõudnud nii kaugele, et töövõimetusennetuse projektiga seonduvalt on ette valmistatud seadusemuudatuste pakett, mis puudutab ravikindlustuse seadust ja sinna on planeeritud ka konkreetne muudatus, millele õiguskantsler on vihjanud. Aga probleem on selles – sotsiaalkomisjon sai sellest väga hästi aru –, et on kooskõlastusring, kõik võtab aega ja heal juhul see seadusemuudatus, mis on Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud, jõustuks aprillist 2024. Meie komisjoni arstidest liikmed ja ka teised said väga selgelt aru, et tulemas on gripiperiood ja 1. aprill 2024 tundub liiga kauge tähtajana. Sellest tulenevalt sotsiaalkomisjon konsensuslikult – väga erinevaid küsimusi esitati ka ja nende kõigiga saab tutvuda meie sotsiaalkomisjoni suurepäraste töötajate vormistatud protokolli abil – otsustas toetada õiguskantsleri ettepanekut. See otsus oli konsensuslik. Komisjoni ettekandjaks määrati Õnne Pillak, kes on juba algatatud eelnõu komisjoni nimel üle andnud. 

Järgmine nõupidamine ja koosolek toimus meil 8. juunil. Siis kuulati veel kord Rahandusministeeriumi seisukohti. Kairi Ani nentis, et kui otsustatakse muuta ainult sotsiaalmaksuseadust, siis Rahandusministeerium aktsepteerib seda otsust, mille alusel samas asutuses koheldaks võrdselt nii rasedaid kui ka mitterasedaid töötajaid. Ehk tööandja, kes soovib maksta vabatahtlikku haigushüvitist, saab seda maksta mõlemale töötajale, ilma et keegi midagi kaotaks. 

Esmaspäeval, 18. septembril toimunud sotsiaalkomisjoni istungil vaadati see veel üle. Kui te vaatate seda eelnõu, siis näete, et see on väga lihtne. Ütlen kohe ära ka, et on planeeritud samasugune seadussäte füüsilisest isikust ettevõtjatest rasedate kohta, et kohelda ka neid võrdselt teistega. Sotsiaalministeerium ütles, et nad toetavad seda eelnõu, kui me läheme muutma seda ühte punkti, mis võiks jõustuda juba alates oktoobri lõpust, kui seadus saab vastu võetud, või ütleme, jõustub kümme päeva peale selle vastuvõtmist ja Riigi Teatajas [avaldamist] ehk tunduvalt varem kui 1. aprillil 2024. Seega, just ilusti haigestumis‑ või gripiperioodi alguseks. 

18. septembril otsustati komisjoni istungil teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. septembriks, aga see on meil päevakorras täna, sest eestseisusel on alati õigus [oma äranägemise järgi] päevakorda kohandada. Juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati teie ees kõnelev Helmen Kütt. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need vastuvõetud otsused olid konsensuslikud. 

Veel kord kinnitan, et see on väga hea eelnõu. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva. 

Lõpetuseks võin öelda, et sotsiaalkomisjon on alati väga tõsiselt suhtunud õiguskantsleri tehtud ettepanekutesse ja tähelepanujuhtimistesse. Oleme nende eest väga tänulikud. Nii nagu õiguskantsler oma esialgses kirjas ütles, ka eelmise koosseisu sotsiaalkomisjonile oli see teema teada. Ministeerium lubas analüüsi läbi viia 2022. aasta jooksul. See, et me siin ühe väga olulise asja ära lahendame, on kasulik inimestele, eriti lapseootel emadele, ning annab asutustele ja tööandjatele, kes soovivad maksta vabatahtlikku haigushüvitist, võimaluse kohelda võrdselt rasedaid ja teisi töötajaid. Aitäh teile!

Tänud väga selge ja sisuka ettekande eest! Nüüd on võimalus küsida. Küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, konsensus on siiski võimalik. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 260 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme teise päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Rene Koka ja Henn Põlluaasa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 33 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rene Koka. Palun!

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja kõik, kes meid vaatavad! Olen siin puldis käibemaksu[seaduse] muutmise seaduse eelnõuga. Iseenesest on eelnõu sisu üheselt ja lihtsalt arusaadav. Eelnõu eesmärk on suurendada ajakirjandusväljaannete kehtivat käibemaksu 5%‑lt 21%‑le. Sarnaselt kehtiva korraga rakenduks käibemaksumäär 21% nii füüsilisel kandjal olevate kui ka elektrooniliste ajakirjandusväljaannete suhtes. Muudatuse eesmärk on käibemaksu tõstmine, mille tulemusena suurendatakse maksulaekumisi ja vähendatakse Eesti riigieelarve defitsiiti. Ühtlasi panustaks ka ajakirjandus solidaarselt meie riigieelarvesse, riigi rahandusse ja majandusse. 

Tõtt-öelda, ega ma ei näe küll põhjust, miks peaks siin saalis olijad sellele vastu hääletama. Alles hiljuti oli meil siin üleüldise käibemaksu vähendamise ettepanek ja siis arvati, et see tuleb kindlasti tagasi lükata, kuna see vähendab riigieelarve tulusid. Nüüd on pakutud välja eelnõu, mis [muudaks] ka ajakirjanduse panustamise meie riigi rahandusse selliseks, et see toimuks solidaarsuse alusel, enam-vähem võrdselt teistega, kuigi jääks ikka veel protsendi võrra madalamaks kui planeeritud käibemaks järgmise aasta jaanuarist. Nii et palun kõigil seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale. On aeg küsimusteks. Mart Helme, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! TTJA on esinenud üleskutsega, et kauplused võiksid tõsta hindasid juba praegu, enne kui uus, tõstetud käibemaks kehtima hakkab. Ilmselgelt siis poliitilise tagamõttega, et hinnašokk uuel aastal ei oleks nii suur ja Kaja Kallas saaks meile siit puldist teatada, et aga näete, hinnad ei tõusnudki ju nii palju, kui teie siin ennustasite. Kuidas sellisesse fookushookuspookusesse suhtuda?

Aitäh, lugupeetud küsija! See on väga hea küsimus. Ma olin täiesti hämmingus, kui kuulsin üks päev raadiost seda teemat käsitlenud saatest, et TTJA on tõesti teinud kaubandusettevõtjatele ettepaneku tõsta hinnad ära juba sellel aastal. Ettevõtjate soov oli saada luba järgmise aasta jaanuarist kahe kuu vältel hinnad ära tõsta, kusjuures veel ettepanekuga, et juhul kui nad ei jõua kõiki hindasid muuta, siis kaupluse letis [kauba eest] maksta tuleks küll uue hinna, uue käibemaksuga hinna alusel, aga [uutele] hinnasiltidele üleminekuks võiks saada lisaaega. Seda ei võimaldatud. Kõlab nagu anekdoot, et TTJA tegi tõesti ettepaneku, et tõstke hinnad juba nüüd kiiresti ära, siis on järgmine aasta kõik hästi, ka see eelnimetatud hinnašokk ei paistaks sedasi välja ja saaks inimesed pehmelt öeldes ära lollitada.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Vaid repliigina: ka minu arvates oli TTJA ettepanek rohkem kui kummaline, aga seda küll veel ühel teisel põhjusel lisaks. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Vabandust, väga vabandan! Palun Riigikogu kõnetooli komisjoni ettekandja Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid, tere hommikust! Riigikogu rahanduskomisjon arutas kõnealust Rene Koka ja Henn Põlluaasa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist 12. septembril käesoleval aastal. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Martin Helme. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale küsimusi ei olnud ja seetõttu langetati järgmised otsused. Kõigepealt kaks esimest menetluslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. septembril ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Need ettepanekud võeti vastu konsensuslikult. Me kõik teame, et Riigikogu täiskogu päevakord on üsna täis, seetõttu me mõistame täiesti, miks selle eelnõu esimene lugemine toimub täna. Aga kolmanda ettepaneku üle – eelnõu tagasi lükata – toimus hääletus. Poolt hääletas 7 komisjoni liiget: siinkõneleja, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Juku-Kalle Raid, Marek Reinaas ja Aivar Sõerd. Vastu olid Martin Helme, Aivar Kokk, Siim Pohlak ja Kersti Sarapuu. Erapooletuid ei olnud. 

Komisjonis küll ei olnud see jutuks, aga kõigile komisjoni liikmetele oli juba juulikuus välja saadetud ka valitsuse seisukoht selle eelnõu kohta. Nimelt, valitsus ei toeta kehtiva käibemaksumäära tõusu, sest ajakirjanduse käibemaksu langetamise põhjus 2022. aastal oli pakkuda kirjastajatele tuge olukorras, kus Venemaa agressiooni tingimustes oli ajakirjandusel täita oluline informatsioonijagaja roll. Riigile oli oluline, et infosõja tingimustes jõuaks võimalikult paljude Eesti elanikeni info, mis ei ole mõjutatud vaenuliku riigi propagandast. Tänaseks ei ole olukord muutunud ja ajakirjanduse soodusmäär on seega jätkuvalt õigustatud. See on komisjonis toimunu kohta lühidalt kõik. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale. Nüüd on võimalus küsida. Üks hetk, Annely. Aga küsimusi ei ole. Aitäh veel kord! Nüüd avan läbirääkimised, head kolleegid. Sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Läbirääkimissoovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 33 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamist ette valmistama. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 33 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 63 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 0. Eelnõu 33 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.  

Läheme uue katse juurde. Järgmine päevakorrapunkt on üsna sarnane: Riigikogu liikmete Rene Koka ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 34 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Meie eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 22%‑lise käibemaksumääraga. Muudatuse eesmärk on defitsiidis oleva Eesti riigieelarve raskest seisust väljaaitamine ja soov leida lisavahendeid puudujäägi katmiseks.

Mõned argumendid veel. Ma loodan, et koalitsioon leiab siit võimalusi oma 400‑miljonilise hiiglasliku eelarveaugu katmiseks mitte ainult lasterikaste perede arvelt, vaid ka edukate äriühingute arvelt. Neile ei pea tegema erakorralisi kingitusi, nagu te tegelikult näilise käibemaksu tõstmisega ajakirjandusele tegite. Sest miks siis teised peavad maksma 22%, kui ajakirjandus peab maksma vähem? See on teile mõtlemisaineks. Aidake meil välja valida see õige käibemaksumäär.

Ajakirjandusel on veel mõned probleemid. Ühtpidi ta nagu on võtnud endale erilise rolli ühiskondlikus järelevalves ja proovib olla järelevalvaja, tõeotsija, aga seda tihti ainult sõnades, praktikas mitte. Kui näiteks ajakirjandus on rohepöörde apologeet ja tema arvates on maailmalõpp tulekul, siis mis see mõni protsent käibemaksu tõusu ikka ära ei ole, kui maailm hukkub. Kui maailmameri tõuseb, inimkond on hävingu piiril, siis ärge hädaldage, ärge tehke neid musti ajalehe esikülgi. Maailm vajab päästmist. Kui te olete nii veendunud selles, siis päästke edasi, ja mõni protsent ei muuda siin enam mitte midagi.

Teine probleem on see, et ajakirjanduse suur roll vaba sõna edastamisel on suurel määral läbi kukkunud, eriti seoses selle eelnõuga, mida me sel nädalal arutama hakkame. Iga ajakirjanik on ehk kuulnud ülikoolikursusel, et põhiseaduses on kirjas järgmine lause: "Tsensuuri ei ole." Aga just seda hakatakse sel nädalal siin kehtestama. Kui ajakirjandus vaikib või räägib poole suuga tsensuuri kehtestamise teemal, [kirjutab] paar kriitilist artiklit, siis ta ei täida oma funktsiooni ja ta edaspidi ei saagi seda täita. Sest tsensuur on tsensuur. Meie, kes me oleme Nõukogude ajal elu näinud, teame, et tsensuur on tsensuur. Ülejäänud aja võite veeta köögis – köögis! – rohkesti võimu kirudes või massiimmigratsiooni kritiseerides või LGBT‑teemalisi eriarvamusi avaldades. Muidu võite kinni minna. Meie heatahtlike kolleegide tahtel lähetegi te kinni või saate trahvi. Sellisel ajastul me elame.

Nii et, ajakirjandus, kannatage oma käibemaksu tõus ära, sest kui te vaikite, ei täida te oma funktsiooni. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Üks hetk, Anti! Sulle on vähemalt üks küsimus. Mart Helme.

Aitäh! Meid ja avalikkust eksitatakse väitega, nagu tõuseks käibemaks ainult 2%, jättes mainimata selle, et käibemaks tõuseb sisuliselt 10%. Kas sa oskad öelda, mida siis valitsus loodab selle käibemaksutõusuga oma auklikus eelarves kokku lappida? Kas on mingeid, nagu uues eesti keeles öeldakse, indikatsioone, mille lappimiseks siis läheb see käibemaksutõusust rahvalt väljapressitav raha?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et esimene ülesanne on maksuküüru kaotamine. Teisalt on reaalsus visanud külma vett valitsusele näkku sellega, et [Eesti] majanduslangus on pikka aega olnud üks Euroopa tugevamaid. See on selge, et maksud ei laeku. See on iseenda korraldatud katastroof rohepöörde näol, energiahindade näol, selle majanduspoliitika näol. Ehk siis proovitakse lappida iseenda kokkukeedetud jama. Nii oli see ka aastatel 2009 ja 2010, kui Eestis oli sügavaim majanduslangus Euroopas. Ligi 100 000 inimest pidid võõrsilt tööd ja leiba otsima. Sellesama reha otsas sõtkutakse järjekordselt. 

Aga siia on lisandunud veel üks dimensioon: kohutavad energiahinnad, millel ei ole lõppu näha. See on ka üks põhjus, miks ettevõtted panevad üksteise järel uksi kinni. See on energeetika lammutamine. Muidugi on see hoiatus koalitsioonile endale, et ärge arvake, et see on raha ühest taskust teise tõstmine, nagu ehk varem on mulje jäänud, et liigutame makse pisut siia, pisut sinna. Toimub täpselt see, nagu Kaja Kallas ütles: majanduse struktuuri ümberkujundamine. Aga mitte paremuse suunas, vaid lagunemise suunas. Nii et midagi head siin oodata ei ole. Ennustus on see, et järgmine aasta läheb veel hullemaks, ülejärgmine aasta ka, sest Euroopa intressimäärade järsud tõusud alles hakkavad mõju avaldama. See, mis on Soome ja Rootsi ehitussektoris ja mujal majanduses toimumas, mõjutab meie ekspordivõimekust. Nii et hoiame ennast, proovime ellu jääda. Raske saab olema.

Suur tänu ettekandjale! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Me oleme rahanduskomisjoni töö korraldanud nii, et samasisulisi ehk ühte ja sama paragrahvi muutvaid eelnõusid, mis iseenesest üksteist välistavad, näiteks kas ajakirjanduse käibemaks saab olema 21%, 22% või 25%, me arutame ühel päeval. Oleme küsinud ka eelnõu algatajate esindaja Martin Helme käest, kas EKRE fraktsioon on isekeskis kokkuleppele jõudnud, missugust käibemaksu nad ajakirjandusele soovivad, kas 21%, 22% või 25%. Martin Helme ütles, et ei, nad soovivad kõiki neid käibemaksuvariante suures saalis arutada. Seetõttu nii eelmise eelnõu 33 kui ka käesoleva käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 34 esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus samal päeval nagu järgmise [eelnõu omagi]: 12. septembri istungil käesoleval aastal. Martin Helmele rohkem küsimusi ei olnud kui see, kas nad on ise ühe nendest määradest välja valinud. 

Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. septembriks ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kolmas menetluslik ettepanek – eelnõu tagasi lükata – pandi hääletusele. Poolt hääletas 7, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Valitsus oli samal seisukohal nagu eelmisegi eelnõu puhul, et ei toeta kehtiva käibemaksumäära tõusu. See on lühidalt kõik komisjonis toimunu kohta seoses eelnõuga 34. Aitäh!

Head kolleegid, nüüd on võimalus küsida. Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Nüüd avan läbirääkimised, läbirääkimistel on võimalus osaleda fraktsioonide esindajatel. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume hääletamist ette valmistama.  

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 34 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 34 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Rene Koka ja Evelin Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 81 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõuga kavandatakse käibemaksuseadust täiendada 25%‑lise käibemaksumääraga. 25%‑line määr hakkab kehtima ajakirjandusväljaannete kohta, mida praegu maksustatakse 5%‑lise määraga. Muudatuse eesmärk on tingitud defitsiidis oleva Eesti riigieelarve raskest seisust ning vajadusest leida lisavahendeid puudujäägi katmiseks. 

Kaja Kallas, meie peaminister, on korduvalt siin puldis rääkides öelnud, et käibemaksutõus ei mõjuta ei ettevõtlust ega majandust. Lisaks on ta öelnud, et ainult ravimid on selline kaup, mida inimene peaks saama madalama maksumääraga. Ajakirjandus ei ole kindlasti ravimitega võrreldav. Lisaks veel, vaatame möödunud nädalavahetuse uudiseid: meie armsa kolleegi abikaasa ja endise peaministri seiklustest kirjutati igas väljaandes. See tähendab omakorda seda, et kes sellist ajakirjandust tahab tarbida, peab kindlasti suutma rohkem maksta või ta on nõus selle eest rohkem tasuma. 

Mis puutub sellesse, et me kolme eelnõuga muudame ühte paragrahvi, siis me tuleme sellega vastu koalitsiooni tööharjumusele. Eelmine nädal me nägime, et nad tulid kohale, teadmata, mille poolt nad hääletavad. Nende eelnõudega me harjutasime, et nüüd, kui me kolmandat korda seda muudame, nad oleks selleks valmis. Aitäh!

Nüüd on võimalus küsida. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma mängin natuke saatana advokaati ja esitan küsimuse meie suurepärase peavoolumeedia kohta, mis kubiseb artiklitest sellel teemal, kuidas pepuseks on hea, ja jagab kuut nõuannet, kuidas pepuseksi paremini teha, ja kõikidel peavoolumeedia lehekülgedel on BSH erinevate uudistega, oma raamatuga ja Taavi Rõivasega WC‑kabiinis käimisega ja muude niisuguste "toredate" seiklustega. Kas ei või juhtuda hoopis niimoodi, et ajakirjanduse käibemaksu tõus sunnib valitsust kogu seda pornograafiat veel suuremalt toetama, kui Kaja Kallase valitsus seni on meie peavoolumeediat oma miljonitega toetanud? Äkki me saame hoopiski bumerangiefekti?

Jaa. Tavaliselt nõuavad kallimad asjad iseenesest [paremat] kvaliteeti. Ma arvan, et kui me tõstame käibemaksu 25%‑le, siis peab ajakirjandus ehk rohkem pingutama, et inimene oleks nõus selle eest kõrgemat hinda maksma. Raske on tõesti ennustada, kas me siis saame vältida selliseid teemasid, nagu lugupeetud küsija siin nimetas. Võimalik, et peaks eraldi ajakirjandusžanri välja kuulutama või selle kuidagi muust eraldama ja siis seal oleks need teemad eraldi kirjas ning seda võiks veel omakorda maksustada.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, hea ettekandja! See loogika on küll päris ehmatav, et kui kaubal maksu tõsta, siis tootja hakkab rohkem pingutama. Kandke see üle toiduainetele või millele iganes ja siis [mõelge], kas te tegelikult ka tahtsite seda öelda. Mina arvan küll, et kaupadel peab olema ühesugune käibemaks, aga teie soovite praegu kehtestada tavapärasest kõrgemat. Kas te ei arva, et sel juhul peaks seda nimetama aktsiisiks, sest loogika on ju see, et tegemist on kahjulike kõrvalmõjudega kaubaga, mille tarbimist peab piirama? Mis oleks, kui lepiks kokku, et nimetame nii ja arutame edasi ajakirjanduse aktsiisi?

Jaa, aitäh! Suurepärane ettepanek, lugupeetud kolleeg Jürgen Ligi. Seda tasuks kindlasti kaaluda.

Lauri Hussar, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kuna te tahate ajakirjandusele kehtestada pretsedenditult kõige kõrgemat käibemaksu, siis kas te ei kaalunud seda sõnastust kuidagi muuta, käibemaksu ümber mõtestada? Kui ma teid kuulan, siis [tundub, et] tegu ei ole ju käibemaksuga, vaid tegu on lausa kättemaksuga. Kas te olete ka sellist lahendust kaalunud? Kuidagi teistmoodi ei ole võimalik seda teie kavandatavat maksutõusu põhjendada. Seda ainuüksi põhjusel, et teades Eesti ajakirjanduse olukorda ja seda, kuidas rahvusvahelised interneti‑ ja sotsiaalmeediaplatvormid viivad Eestist reklaamiraha välja, [tean, et] ajakirjanduse olukord on niigi raske. Kas te oleksite nii siiras ja ütleksite välja, mis konkreetselt selle seadusemuudatuse ettepaneku mõte on?

Eelnev küsija võrdles ajakirjandust justkui toiduainetega. Kui nüüd kaugemale minna, siis varsti te hakkate ajakirjandust võrdlema äkki ravimitega. Aga ikkagi, jõudes tagasi meie hea peaministri väljendi juurde: see ei ole selline tarbekaup, mida inimene ilmtingimata peab tarbima, see ei ole nagu ravimid. Toiduta ei saa ja ravimiteta ka inimene ei saa. Ajakirjandus on selline asi, mida siis tulevikus inimene võtab kui luksuskaupa.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me näeme juba, kuidas peaminister räägib ühte ja samal ajal ise ajab Venemaaga usinalt äri. Sama toimub ka ERR‑i kanalis ETV+, kus tuleks justkui Eesti seisukohti edastada, Eesti eest seista, aga seal tehakse väga usinalt Vene propagandat. Kas käibemaks võiks mõjutada või puudutada ka selliseid kanaleid, mida praegu riigieelarvest rahastatakse, aga kus ometigi on Eesti-vastased sõnumid? Kas võiks äkki neid ka eraldi või kõrgemalt maksustada?

Jaa, nende riigieelarveliste kanalite [rahastus] tuleb riigieelarvest. Kindlasti ei saa käibemaks neid niivõrd mõjutada, aga väga tõsine teema on see tõepoolest, hea küsija. Paraku on meil selline ajakirjandus, mis toimib meie oma maksumaksja kulul, aga on riigivastane. Kahjuks küll.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Olemegi jõudnud mõnusa tempoga viimase eelnõu juurde, mille sisu on ajakirjanduse käibemaksu tõstmine. Selle viimase eelnõuga, 81‑ga, soovitakse tõsta ajakirjanduse käibemaksu 25%‑le. Võib-olla tõesti oleks tulnud algatada uus eelnõu, kättemaksuseaduse eelnõu, nagu siin enne jutuks oli. 

Aga komisjonis toimus esimese lugemise ettevalmistamine 12. septembril käesoleval aastal. Samuti konsensuslikult langetati menetluslikud otsused, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. septembriks ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata: poolt oli 7 ja vastu 4. Samuti ei toeta valitsus selle eelnõu seaduseks saamist. See on komisjonis toimunu kohta lühidalt kõik. 

Nüüd on võimalus küsida. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka juttu sellest, et praegune valitsuskoalitsioon on tõstnud peaaegu kõiki makse, mõelnud välja ka uusi makse ja 400 miljoni eest kavatseb veel maksukoormust suurendada? Miks sel korral on valitsuskoalitsiooni seisukoht nii-öelda täiesti erandlik, ma ütleks, sest seda maksutõusu ei toetata? Millest selline erinev lähenemine, võrreldes valitsuse üldise rahanduspoliitikaga? See on ju valitsuse üldise rahanduspoliitikaga vastuolus.

Tänase seisuga on valitsus vastu võtnud otsused, mis maksukoormust langetavad. Maksuküüru kaotamine tähendab maksukoormuse langetamist 1% võrra SKP‑st. Sellesama 1% võrra SKP‑st on kaitsekulusid suurendatud. Selles mõttes, ütleme, liigub valitsus oma koalitsioonilepingus kokkulepitud suundades sirgelt, ma ütleks. Käibemaksuseaduses on Euroopa käibemaksudirektiiviga lubatud kaks alandatud määra. Need kaks alandatud määra on ka kasutusel: 9% ravimitele ja lähitulevikus 13% ajakirjandusele ja majutusele. Käibemaksualandused on olemas ja mitte üksnes ajakirjandusel.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Veel kord suur tänu ettekande eest! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 81 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamist ette valmistama. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 81 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Eelnõu 81 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Head kolleegid, oleme tänase päevakorra ammendanud. Istung on lõppenud.