Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 2. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

10:00 Aseesimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36.

Nüüd ma palun anda märku nendel ametikaaslastel, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase.

10:01 Tõnis Lukas

Tere, austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse eelnõu, mille sisuks on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus. Taust on see, et viimastel aastatel on ootamatult toimunud muutused sisemigratsioonis, mida ei ole ka demograafid [osanud] sellises mahus ette näha. See tähendab, et senistel hajaasustusega piirkondadel on täiendav surve. Nende probleemide lahendamine on raskem kui seni ja omavalitsused on silmitsi keeruliste olukordadega. Hajaasustuspiirkondades on eelduslikult tark teha erandeid ka koolivõrgu osas, kuna mitmetel puhkudel võib olla otstarbekas väikeseid koole lahti hoida. Ja Isamaa fraktsioon annabki konkreetsed näpunäited valitsusele, mida peaks arvestama nende põhimõtete puhul, mille alusel me näeme, et ühte seadust muudetakse või valitsuse määrusi muudetakse. 

Mis puudutab seda, et praegu valitsus planeerib appi minemist väikekoolidele, siis sellega jäädi sellel suvel kahjuks hiljaks. Aga et seda osataks targalt teha, selleks on Isamaa andnud oma juhtnöörid selles otsuse eelnõus. Ma loodan, et meie kogemust ka kogu Riigikogu saal toetab. Aitäh!

10:03 Aseesimees Jüri Ratas

Annate üle ka? 

10:03 Tõnis Lukas

Jah, õige! 

10:03 Aseesimees Jüri Ratas

Olete kindel? Ega ma jõuga võtta ei saa. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. 

10:03 Arvo Aller

Lugupeetud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel üle väga olulise seadusemuudatuse, ettepaneku käibemaksuseaduse muutmiseks. Me tahame tuua toiduainete käibemaksu, sealhulgas Eesti kartuli, puu‑ ja köögivilja käibemaksu 5%‑le. See on oluline just selle jaoks, et pidurdada toiduainete hinna tõusu, ning lähtuvalt sellest, et praegune valitsus on teinud ettepaneku uuest aastast käibemaksu määrasid tõsta, igati inimsõbralik. Eestile oleks kasulik käibemaksu alandada. See [soodustab] kartuli, puu‑ ja köögivilja [hinna] alandamise näol nende kaubagruppide kiiremat turule jõudmist ja tarbijale taskukohase hinna kujunemist. Selle käibemaksu langetamisega ei vähene toidu kvaliteet ega toidu ohutus, see suurendab konkurentsitingimustes tarbija valikut ning selle hinna korral suureneb ka [nende kaupade] tarbimine, mis [soodustab] tervislikku eluviisi. Ma loodan, et see võetakse vastu. Eesti on üks väheseid [riike], kus ei ole toiduainete käibemaksu alandatud. Aitäh!

10:05 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. 


1. 10:05

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta käibemaksu kahe protsendipunkti võrra" eelnõu (96 OE) esimene lugemine

10:05 Aseesimees Jüri Ratas

Ja olemegi nüüd tänase päevakorra juures. Esimene päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta käibemaksu kahe protsendipunkti võrra" eelnõu 96 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Riina Solmani. 

10:05 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees, endine esimees! Lugupeetud kolleegid siin suures saalis! Mul on au kanda Isamaa fraktsiooni nimel ette meie eelnõu, millega me teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda plaanist tõsta käibemaksu 2 protsendipunkti võrra. 

Nimelt on siis Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 fikseeritud järgmine: tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti võrra 2024. aastal. 

Koalitsiooni soov tõsta käibemaksu 2 protsendipunkti võrra on ajendatud plaanist kaotada eraisiku sissetulekust sõltuv maksuvaba tulu ehk niinimetatud maksuküür, millega tekitatakse aga riigieelarvesse hiiglaslik puudujääk. Isamaa ei toeta riigieelarvesse hiiglasliku puudujäägi tekitamist ja selle lappimist maksutõusudega. Seetõttu teemegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda plaanist tõsta käibemaksu 2 protsendipunkti võrra. Me palume seda eelnõu toetada ja ma seletan ka, miks.

Alles eileõhtused "Aktuaalse kaamera" uudised edastasid meile meie naaberriigi rahandusministri sõnumi, et nemad keerulistel majanduslanguse aegadel ei tõsta makse, sealhulgas aktsiise, sest on tarvis aidata rasked ajad üle elada nii inimestel kui ka ettevõtjatel. Nad vaatavad hoopis, kas on vaja makse vähendada. Meie näeme aga Reformierakonna juhitud valitsuse peaministrit ja rahandusministrit ja nende rahandusotsuseid. Need on nagu üks supi keetmine, mille kokkukeetmist ilmselt hakkavad lappima ja [seda suppi] ära sööma järgmised valitsused, kui see riigieelarve vastu võetakse. 

See ei ole supp, vaid see on kobarkäkk. Sest enne valimisi ei kuulnud mitte keegi maksude tõstmisest koalitsiooni poolt. Täna me räägime käibemaksu, tulumaksu, aktsiiside, keskkonnamaksu, 400‑miljonilise nimeta maksu, nimetame seda fantoommaksuks, lajatamisest elanikkonnale ja ettevõtjatele. 

See on palju laiem küsimus kui kõnealune käibemaksu tõus 2% võrra. See puudutab otseselt eraisikuid, kellel on suuremad pered, kes tarbivad rohkem ja kellel on rohkem suid laua ümber, kellelt kevadel võeti alandamise saatel toetus ära, kellelt võeti reedel ära 101 000 eurot huviringide toetust. Milleks seda oli veel vaja teha, veel kord alandada inimesi!? See puudutab otseselt ettevõtlust, turismisektorit, toitlustusäri, transpordi‑ ja kaubandussektorit.

Eesti majandus on olnud langevas trendis. Prognoosid, mida Eesti Pank välja käib, ei ole midagi säravat, need on kriitilisemad, kui olid kevadel. Ei ole ühtegi riiki maailmas, kes on maksude tõstmisega rikkaks saanud. Ja on väga loomulik, et kui majandus on langustrendis, siis majandusega ei mängita. 

Vaatame veel korra naabrite poole. Rootsi eelarves näeme: aktsiiside langus, madalapalgaliste maksusoodustused. Mõni aeg tagasi oli Soomes eelarve arutelu, ka seal on mõtteid aktsiiside langetusest. 

Siim Kallas kirjutas hiljuti meedias, kuidas riigi rahandusega läks halvasti siis, kui 2020. aastal ei olnud riigieelarve enam Reformierakonna käes. Aastal 2020 olid võimul Isamaa, Keskerakond ja EKRE ja kui algas koroonakriis, siis tehti ettevõtjatele leevendusi. Eesti oli siis parima majandustõusuga riik Euroopa Liidus. Meie valitsus suutis teha kahe nädalaga ettepanekud saata Riigikogusse lõplike otsuste tegemiseks väga vajalikud meetmed, et toetada oma majandust ja inimesi. 

Nii nagu ütles ka rahanduskomisjoni esinaine Annely Akkermann eile siit puldist: eelarve ei ole veel lõplikult lukku löödud, tehakse parandusi. Ilmselt täna see kas antakse praegusel hetkel üle või on juba üle antud. Aga riik kaotab maksutõusudega 3,9 miljonit. Opositsioonipoliitikud, ma arvan, kõik toetavad Isamaa ettepanekut käibemaksu tõstmisest loobuda. Ma loodan, et ka vastutustundlikud koalitsioonipoliitikud teevad sedasama. Aitäh!

10:10 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile ettekande eest! On ka vähemalt kaks küsimust. Tanel Kiik, palun!

10:10 Tanel Kiik

Hea lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Väga õige ettepanekuga olete tulnud siia meie ette. Ma ütleksin, et vastuolu valitsuse sõnade ja tegude vahel on kasvanud vahepeal juba üleinimlikesse mõõtmetesse. Kogu see kriitika, mis on tulnud varasemate valitsuste suunal – võib öelda nii, et kui me kriisi ajal tegime mingeid otsuseid, mille puhul tõesti polnud teada katteallikaid, kus tõesti oli perspektiiv kohati selgusetu, siis nüüd lajatatakse üle välja kõikvõimalike, nagu te ilusti nimetasite, fantoommaksudega, sisustamata kärbetega ja samal ajal ka veel läbi rääkimata maksutõusudega, mis on juba jõustatud. Tegelikult mu küsimus teile on: kas te olete nõus, et kogu selles olukorras oleks ainumõistlik ja ainumõeldav, et Riigikogu reaalselt lähtuks oma seadusest tulenevast õigusest, võtaks kogu selle 2024. aasta riigieelarve tervikuna lahti ja vaataks tulude‑kulude poole üle, jätaks need maksutõusud ära ja sisustaks selle nii, nagu on valijatelt, rahvalt mandaat saadud?

10:12 Riina Solman

Aitäh küsimuse eest, lugupeetud Tanel Kiik! Loomulikult ma olen sellega nõus. Sellepärast et me oleme saanud ka opositsioonina kriitikat, et miks me kritiseerime ülearu, tehkem ettepanekuid ja pakkugem lahendusi välja. Eilses otsestuudios ütles peaminister, et ta ootab opositsiooni ettepanekuid. Mina arvan, et see on teil väga hea ettepanek, nii peakski käituma. Jääme ootama, kas meid kutsutakse laua taha ja lubatakse meil eelarvesse rohkem sisse piiluda või me saame kuulda ainult teatud detaile ja loosungeid ja meile tehakse nägu, et asjad on kõik väga hästi.

10:12 Aseesimees Jüri Ratas

Kersti Sarapuu, palun! 

10:12 Kersti Sarapuu

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja!

10:12 Aseesimees Jüri Ratas

Tervitame esimeest. 

10:12 Kersti Sarapuu

Väga tore! Aga tegelikult, Riina, kõik see, mis sa oled rääkinud praegu oma ettekandes, on tõepoolest nii. Tegelik elu on seda näidanud. Aga minu küsimus sinule on niisugune. Peaminister on rääkinud kogu aeg, et sellest maksuküüru[sammust] võidavad kõige rohkem päästjad, õpetajad ja politsei. Kui ma siin arvutasin, siis ma nägin, et nad võidavad keskeltläbi 50–110 eurot kuus. Aga nüüd, kui meil tõusevad kõik need suured maksud, siis see on just nimelt tasakaaluks sellele, et selle maksuküüru kaotamise saaks vormistada. Mis sa arvad, kui palju nad siis kas võidaksid või kaotaksid?

10:13 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Kersti Sarapuu, väga hea küsimuse ja osunduse eest! Kuidas inimesed tegelikult tulevad toime neile selga lajatatavate maksutõusudega? Kõikidele Riigikogu saadikutele on ju tulnud signaale, et väga halvasti. Me juba kuuleme, et enne maksutõusude kehtima hakkamist on kaubandusvõrgus alanud hinnatõusud, juba ette süüakse ära see vähene raha, mis selle peaaegu olematu maksuküüru ärakaotamisest saadakse. 

Mina soovitan kõigil vaadata eilset otsestuudiot, kus peaminister andis vastuseid ka käesoleva riigieelarve arutelu või juba kokku pandud riigieelarve kohta. Ja ta ütles väga hästi. Minu hinnangul ta ütles lausa ignorantselt või aru saamata, mida see tähendab. Ta nimetas maksuküüru kaotamist võiduks kõikidele, kes teenivad kuni 8000 eurot. Ütelge mulle, kui palju on neid inimesi, kes teenivad sellises skaalas kuni 8000 eurot? Enamik jääb ju alla keskmise Eesti palga. Selles mõttes on teie osundus väga õige. Inimesed hakkavad vaesuma, ettevõtted hakkavad pankrotti minema. See on nii.

10:14 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi, nii nagu meie kodu- ja töökorra seadus ette näeb, et Riigikogu otsuse … Kuhu te lähete? Ärge ära minge, ma püüan harida meie ametikaaslasi otsuse tegemisel. Selle punkti juures on tulenevalt kodu- ja töökorrast [igaühel] üks küsimus. Üks küsimus! Mart Helme, palun, teie küsimus!

10:14 Mart Helme

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud esineja! Ei ole vaja kiirustada! Ei ole vaja kiirustada, asjad asetuvad õigesse kohta ikka pikas perspektiivis. Ma jagan muidugi seda seisukohta, et valitsus, mille moodustasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa, tegi häid asju ja terve aasta vähemalt sai Kaja Kallas sõita meie valitsuse nii-öelda vana rasva peal. Aga ma ei jaga seda seisukohta, et me nüüd praeguse koalitsiooni poolt lagastatud laua taha peaksime istuma. Ent ma küsin seda. Mis on teie arvamus: kas me peaksime praegu selle Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koosluse taastama, moodustama varikabineti ja hakkama saamatu, valetava ja Eesti rahvast rõhuva Refi ikke asemel paralleelselt välja töötama päästeprojekte Eesti majanduse ja inimeste heaolu tagamiseks?

10:16 Riina Solman

Aitäh väga konkreetse küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Mart Helme! Mis puudutab meie kevadist obstruktsiooni siin Riigikogu saalis, milles ma ise osalesin ja mille kohta me oleme saanud väga palju kriitikat, siis ma olin sellega nõus. Meil ei olnud mitte mingisuguseid teisi vahendeid, andmaks märku, et Eesti lihtsalt kaldub vasakule kraavi. Me nägime siit saalist tegelikult narrimist, pilkamist, üleolekut, meile vaadati otsa, et mida te tahate, meil on nagunii häälte ülekaal. Oli ka väga julgeid husaarlikke väljaütlemisi, justkui tuleb obstruktsioon ära lõpetada, lihtsalt üle sõita. Nagu me nägime, tegelikult meist sõidetigi üle. 

Nüüd, kas taastada selline meie endine valitsus? See on tegelikult küsimus demokraatiast. Meie teiega ei ole ülerullijad, meie soovisime astuda dialoogi. Meiega dialoogi ei astutud, mängiti, mängiti. Aga kuidas siit punktist edasi? Mina arvan ka, et toonane Isamaa, EKRE ja Keskerakonna koalitsioon tegi Eesti rahva ja Eesti ettevõtluskliima jaoks ainuõigeid otsuseid. Meid kritiseeriti muidugi valjuhäälsuse pärast, aga siseriiklikult ja sisepoliitiliselt ei oleks Eestile olnud paremat valitsust, kui toonane valitsus oli, sest oma inimesed olid hoitud. 

Mis puudutab edasisi samme, siis mina arvan, et see "Jääkelder 2" teema, mida nüüd 5. oktoobril on kokku kutsumas poliitilistel kaalutlustel Eesti 200 väljaspool Riigikogu saali, ei ole see meede. See on poliitiline tsirkus. Ei ole kokku kutsutud ei vanematekogu, ei ole Riigikogu erakondade esimehi kokku kutsutud. Siinsamas Riigikogus peaks see lahendus dialoogi vormis sündima. Sellega ei ole keegi algust teinud. Nii et mina arvan, et senikaua, kuni opositsiooni ei ole dialoogile kutsutud siinsamas Riigikogu saalis, me jätkame vastuseisu ja obstruktsiooni.

10:18 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun! 

10:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Mu küsimus tõukub sellest, et sa mainisid, kuidas kaupmehed on hakanud juba hindu tõstma selle tänase valitsuse käibemaksutõusu otsuse tõttu – juba peaaegu pool aastat enne selle [jõustumist], eks, mis ei ole õige. Ja mulle tuli meelde, kuidas meie, siis EKRE, Isamaa ja Keskerakond, valitsuses olles alandasime kütuseaktsiisi, et tuua maksu[raha] tagasi Eestisse ja meie ettevõtlust toetada. Ja me kutsusime kokku kütusemüüjate esindajad ja tegime neile selgeks, et me ei vaata sugugi hea pilguga ja ei kavatse leppida sellega, kui see hinnaalandus jäetakse enda kasumiks ja elanikelt ja firmadelt võetakse ikkagi rohkem. Mis sa arvad? Tänane valitsus ei ole mitte midagi sellist teinud, et kaupmeeste ja teistega rääkida. Kas peaks?

10:19 Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Henn Põlluaas, küsimuse eest! No tänahommikused uudised edastasid meile, et valitsuskoalitsiooniga ja valitsuse tegevusega on enneolematu number inimesi rahulolematud: 63%. See tegelikult ongi vastus sellele, et on jäetud väga palju asju tegemata. On arvestatud, et parlamendis on enne valimisi manipulatsioonide teel koos SALK-iga saadud selline häälte ülekaal, et ei peagi arvestama, vaid me tahame valitseda, ja mitte ainult parlamendis, vaid ka inimeste üle, ettevõtjate üle. Ja see suund on lubamatu. Peab olema rohkem dialoogi, peab olema rohkem kaasamist ja täpselt niisamuti, nagu sa ütlesid, ettevõtjatega läbirääkimisi. Sest ettevõtjad ju tegelikult on ka meie oma inimesed, kes annavad tööd meie oma inimestele. Nii et loomulikult tuleks valitsusel pingutada selle nimel, et need rasked ajad aidata koos üle elada kõigil.

10:20 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

10:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Riina, me ju teame mõlemad sinuga, ja ma arvan, et see teadmine on ka laiemalt ühiskonnas olemas: nii kaua, kuni koalitsioonierakonnad ja nende liikmed hoiavad kinni järjest piinlikumaks ja käpardlikumaks muutuvast kooslusest nimega praegune valitsus, ei saagi midagi head juhtuda. Mis puutub sellesse, et me üritame kuidagi siin Riigikogus mingisugust ühtsust leida, siis ma arvan, et me jäämegi siin taluma sedasama narrimist, pilkamist ja mõnitamist, mida sa enne ka oma sõnavõtus mainisid – mõtlen siis opositsiooni suunal. Meil ei ole mõtet astuda järjest ja järjest ikka sama reha peale. Meil on mõttetu võngutada õhku ka nende eelnõude ja kõige muuga, sest me teame, et need lükatakse lihtsalt irvituste saatel meile näkku tagasi ja laualt maha. Ja samamoodi head ettepanekud, mis viiks Eesti elu edasi, lükatakse põhimõtteliselt tagasi, piltlikult sülitatakse ka Eesti rahvale selle läbi näkku. Ma ikkagi tulen tagasi Mart Helme ettepaneku juurde, et äkki me peaksime koos maha istuma ja hakkama täiesti isekeskis Eesti elu uueks looma.

10:21 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija! Enne, kui te vastate, hea ametikaaslane, ma kõigepealt tuletan seda endale meelde ja sosinal ka küsijale: küsimus on 60 sekundit. Hea vastaja, palun! 

10:21 Riina Solman

Aitäh! Aitäh, lugupeetud kolleeg Helle‑Moonika Helme! Ma alustan sellest, et mind väga häirivad koalitsiooni loodud narratiivid, mis loodi juba enne valimisi ja mida kasutati valimistel oma huvides väga osavalt ära. Räägiti ikkest, EKRE ikkest. Ja ometi see valitsus oli sisepoliitikas kõige rohkem näoga inimeste ja ettevõtete poole. Ta oli väga tubli ja inimestel oli turvatunne, sest valitsus otsustas operatiivselt, kiiresti ja inimeste poole näoga seistes. 

Selles mõttes ma ei taha samasse vakku langeda ja hakata rääkima Refi ikkest, aga see on nende endi pandud nimi. Ja see peegelpilt tuleks tõepoolest keerata, see ikke pilt tuleks tõepoolest Reformierakonnal keerata endasuunaliseks. Nemad on kehtestanud selle ikke, selle tänase olukorra, ja seda on hakanud kasutama ka laiemad rahvamassid. See on ülekohtune, see on väga häiriv. Nagu ma ütlesin, ma ei lange samale tasemele, ei hakka sellest rohkem rääkima. Aga olen ikka seda head usku, et selgitamine, rääkimine ja koostöö aitavad. Eesti on demokraatlik riik, nii et siin on võimalik kõigil läbi rääkida, kõigil koostööd teha. Ja kuna me oleme väike riik, siis mobiilsus ongi meie eelis. Kui inimesed hääletavad jalgadega – nagu näeme, et 63% on juba tänase valitsuskoalitsiooni töö ja peaministri tegevuse suhtes eitavat hoiakut näidanud –, siis tuleb meil seda selgitustööd koos jätkata.

10:23 Aseesimees Jüri Ratas

Andre Hanimägi, palun, teie kord küsida!

10:23 Andre Hanimägi

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Hästi palju räägitakse meil sellisest teadmistepõhisest majandusest ja ekspertide kaasamisest ja pikast plaanist. Kui eile olid pangandusteemad, siis ma üllatusega nägin Eesti Panga reaktsiooni. Seal on terve suur meeskond eksperte, ja nad kuulevad sellisest kokkuleppest, mille peaminister suusõnaliselt tegi pankadega, läbi meedia! Ja oli selge, mis oli nende seisukoht. 

Samasugune küsimus on teie eelnõu kohta. Kas te teate mõnda eksperti majanduses, mõnda ettevõtjat, mõnda ühendust, kes ütleb, et käibemaksu tõstmine tänases olukorras on ülihea mõte, minge tehke ära? Kas on üldse sellist eksperti Eestis või mujal maailmas olemas?

10:24 Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Andre Hanimägi! Vastus on väga lühike: tõepoolest, ma ei tea Eestis sellist eksperti ja ma ei tea ka laiemas maailmas sellist eksperti, kes majanduslanguse ajal soovitaks massiivse maksutõusu teoks teha.

10:24 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

10:24 Rene Kokk

Aitäh! Kindlasti eelnõu on mõistlik ja see arutelu siin on olnud väga õige. Aga ma tahan korra tulla huvitava tõdemuseni, mida ma kuulsin Kuku raadiost eile hommikul. Jutt oli sellest, et kaupmehed juba tahavad tõsta käibemaksu. Seal oli kaupmeeste esindaja, kes ütles, et tegelikult oli tarbijakaitseameti ettepanek hakata hindu tõstma juba see aasta, ja seda selles võtmes, et kaupmehed palusid järgmise aasta alguses kahte kuud aega, et neid kümneid tuhandeid silte, mis on poodides, saaks vahetada. Riik neile selles vastu ei tulnud. Öeldi, et hakake juba varem vahetama. Nii et selles mõttes on kaupmehed meie Eesti meedias tuld ja tõrva kaela saanud natukene põhjendamatult. Siin tegelikult tuleb jälle riigil ja valitsusel endale näkku vaadata. Aga iseenesest, kuidas sa hindad sellist riigi käitumist, kui me ei tule ettevõtjatele vastu, kui nad püüavad leida lahendusi, kuidas seda normaalselt teha pärast seda, kui maks kehtima hakkab?

10:25 Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Rene Kokk! Tõepoolest on ettevõtjad viskesse pandud ja nemad siis omakorda panevad viskesse tarbijad, ja kõik kannatavad. Nagu ma ütlesin, meie naaberriigid, kellega me oleme ühes majandusruumis, niimoodi ei käitu, nad käituvad vastupidiselt. Seda rohkem paneb mind imestama riigipoolne, just valitsusepoolne suhtumine, kes on ilmselt andnud ametnikele, oma alluvatele käsu leida riigieelarve aukude lappimiseks tulusid. Ja nii need ametnikud neid tulusid otsivad ja leiavad. See, mis nüüd välja tuli – ma arvan, et tegelikult on selliseid juhiseid kaubandusettevõtjatele juba antud, aga me hakkame seda nägema ka teistes sektorites. Me veel teeme suured silmad ja näeme, mis asjad nagu vähid kivi alt välja tulevad. See ei saa ilus olema. Igal juhul mina loodan, et valitsus võtab kuulda, võtab aru pähe ja võtab need maksutõusud tagasi.

10:26 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun! 

10:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma siin jah kuulasin neid mõtteid Refi ikkest ja kõigest, ja kuulasin seisukohti, kuidas maksutõusu põhjendatakse. Mis need argumendid on? Tegemist ei ole mitte ikkega, vaid ikka korraliku rikkega. Refi rikkevalitsus on see. Kui kuulata, mis juttu aetakse, mismoodi makse kiirkorras tõstetakse – see ei ole enam terve mõistus. Aga ma küsin küsimuse ka. Meil on ajaloost näiteid, et käibemaksu on majanduslanguse tingimustes hoopis langetatud. Seda on teinud sakslased, britid: viimase kümne aasta jooksul, kui on kriis olnud, on käibemaks allapoole toodud. Ja just sel aastal langetas käibemaksu Luksemburg. Kas olete kaalunud ka seda, et võib-olla majandust elavdada hoopis kas ajutise või pikemaajalise käibemaksu langetamisega?  

10:27 Riina Solman

Isamaa Erakonnas on olnud pigem suhtumine, et makse ei tohi pidevalt järsult tõsta ega langetada, üldse muuta. Maksukindlus, maksurahu on see, mida tegelikult vajavad nii ettevõtjad kui inimesed. Me eeldame, et saadakse ennekõike aru, et see maksudega lajatamine tuleb tagasi võtta. See on olnud meie seisukoht. Aga ma ütlen ka oma isikliku arvamuse, ja siin ma ei ole fraktsiooniga kokku leppinud. Mina olen olnud seda meelt oma igapäevase töö tõttu väljaspool [Riigikogu] tegevust, olles kirikus hoolekande esindaja. Käibemaksu tõus toiduainesektoris on väga karm, see puudutab otseselt tarbijaid, tootjaid ja paneb põntsu majandusele. Siin ma näen küll kokkulepperuumi. Aga ma esindan siin tõesti oma isiklikku arvamust.

10:28 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, selle punkti all, tuletan meelde, mitte ei ole [igaühel] kokku üks küsimus, vaid igale ettekandjale, kummalegi ettekandjale saab esitada ühe suulise küsimuse, nii et matemaatiliselt kuni kaks, aga kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann! 

10:29 Annely Akkermann

Tere hommikust, head kolleegid! Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta käibemaksu kahe protsendipunkti võrra" esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis käesoleva aasta 12. septembril. Juhtivkomisjonis peetud arutelul eelnõu ettevalmistamiseks esindas esitajaid Aivar Kokk. Komisjoni liikmetel eelnõu esitaja esindajale küsimusi ei olnud. 

Niimoodi tegi komisjon kaks menetluslikku otsust: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. septembril 2023. aastal – mõistetavatel põhjustel on Riigikogu juhatus leidnud võimaluse seda eelnõu arutada täna – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, siinkõneleja. See on minu poolt kõik selle kohta, mis toimus komisjonis.

10:30 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Andre Hanimägi, palun!

10:30 Andre Hanimägi

Hea kaasettekandja! Ma tegelikult küsin sellesama küsimuse, mida ma küsisin eelmiselt ettekandjalt Riina Solmanilt. Te olete endine rahandusminister. Võib-olla te ikkagi avaksite seda, kuivõrd mõistlik on tänases majandussituatsioonis käibemaksu tõstmine? Kas majanduseksperdid on andnud sellist nõu valitsusele või ettevõtjad? Kes sellist nõu andnud on ja miks seda tehakse? Kui see on tõesti selle augu lappimiseks, et tulumaksureform ülejärgmisel aastal ära teha, siis see tundub päris lühinägeliku plaanina või majandust lausa halvava plaanina. Äkki te valgustaksite, kust selline ettepanek valitsusele on tulnud?

10:31 Annely Akkermann

Suur tänu küsimuse eest! Arutelud siin saalis liiguvad veidi ootamatutes suundades. Palju küsimusi ka eelkõnelejale oli tulumaksu kohta, kuigi me arutame käibemaksu küsimust. Aga jah, siin kõlasid väited, et tulumaksu langetamine kuidagi raskendab inimeste olukorda. Ma tahan seda natukene selgitada. 

See maksuküürust loobumine ehk siis maksuvaba tulu alanemine palgavahemikus 1200–2200 eurot – selle võrra 1% SKP-st langevad tööandja kulutused töötajatele. Kui võrrelda kokku palgakulusid ja kättesaadavat netopalka, see on 1% SKP‑st, see on umbes 400 või pisut alla 400 miljoni euro. Selles mõttes ikkagi tulumaksukoormus töötajatele ja tööandjatele väheneb. Ja tänu sellele saavad, nagu proua Sarapuu täpselt ütles, inimesed, palgasaajad, kelle brutopalk on 1200–2200 eurot, kuus kätte maksimaalselt 110 eurot [rohkem]. Neid inimesi on Eestis kõige rohkem – keskmine palk, praegu jõudsin just vaadata, on 1981 eurot kuus – ja nende puhul see jääb selle vahemiku ülemise piiri lähedale. Mediaanpalk on 1600 – see teatavasti näitab, et pooled Eesti töötajad saavad sellest vähem palka, pooled saavad rohkem –, ehk enamus jääb sinna vahemikku ja nemad saavad raha rohkem kätte 50–110 eurot kuus ja see kompenseerib neile ka lõpptarbimise käibemaksu hinna tõusu. Tegelikult neile jääb raha kätte. 

Nüüd, siin oli juttu ka 8000 eurost ja õpetajatest ja päästjatest. Peaministri kohta öeldi, et näed, ta ütles, et 8000. Peaminister hakkab maksma rohkem tulumaksu ja õpetaja hakkab maksma vähem tulumaksu 110 eurot kuus. Ja see reform liigutab politseinikelt, päästjatelt, õpetajatelt, meditsiinitöötajatelt võetava tulumaksu peaministri tuludetsiili. Selles mõttes on see kindlasti inimeste toimetulekut isegi koosmõjus käibemaksu tõusuga toetav. Ehk te saite vastuse käibemaksu ja tulumaksu vastastikustest mõjudest.

10:34 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus istungi juhatajale, Andre Hanimägi, palun!

10:34 Andre Hanimägi

Aitäh! Ma tõenäoliselt oma küsimuse vormistasin natuke valesti. Ma tegelikult küsisin selle kohta, kas käibemaksutõusu kohta on mõned eksperdid valitsusele nõu andnud, et see on hea mõte. Ma tõin tulumaksureformi sisse selle mõttega, et kas seda auku on mõtet käibemaksu tõstmisega lappida, eks ole. Aga küsimus oli selles, kas eksperdid ja teie kui endine rahandusminister ütlete, et käibemaksu tõus …

10:35 Aseesimees Jüri Ratas

Mina ei ole kunagi olnud rahandusminister. Teie protseduuriline küsimus peab olema istungi juhatajale.

10:35 Andre Hanimägi

Jah. Kas ma saan oma küsimuse uuesti vormistada? Ma ei saanud tegelikult vastust.

10:35 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, see tõesti oli protseduuriline küsimus. Antud päevakorrapunktis te ei saa oma küsimust uuesti vormistada. Tuleb võtta see kogemus siit kaasa ja püüda uuel korral paremini. 

Helle-Moonika Helme, palun!

10:35 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tõesti, ma küsin nüüd ettekandjalt kui komisjoni esindajalt. Ma kuulsin, et komisjonis selle eelnõu arutelul läks niimoodi, et ettekandja tegi oma hea ettekande ära ja kellelgi küsimusi ei olnud. See on hästi huvitav. Reformierakond meile kogu aeg ütleb, et rääkige, mida te siis teeksite, rääkige, andke meile ka oma häid nõuandeid. Ma saan aru, et kui küsimusi ei olnud, siis ettekanne oligi ammendav ja hea. Küsimusi ei olnud. Miks te siis selle hea ettepaneku tagasi lükkasite?

10:36 Annely Akkermann

Nagu ma juba ütlesin, komisjonile tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu esitaja ehk Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Kokk, kes tegi seda väga napisõnaliselt, öeldes, et eelnõu pealkiri selgitab eelnõu eesmärki täielikult. See on väga kaunilt öeldud ja see on alati esitaja vabadus. Ja selles mõttes, ju siis komisjoni liikmetele oli see teema ammendavalt selge. Seisukohad olid välja kujunenud, ei olnud vaja üksteist rohkem veenda.

10:37 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun! 

10:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus tegi maksulangetused aktsiisidele, alkoholile ja lõpetas osturalli Lätti. Esialgu toimus väike maksulaekumiste langus, seejärel väga tugev maksulaekumiste tõus. Nüüd, praegune valitsus püüab järjekordselt aidata meie naaberriike. Läti valitsus on teatanud, et maksutõuse ei tule, vastupidi, makse langetatakse. Meie teeme täpselt vastupidi. Mul on ikkagi väga tõsine kahtlus, et praeguses valitsuses valitseb totaalne nõdrameelsus. Te olete aastaid rääkinud sellest, kuidas katteallikad on vaja enne ära näidata, nüüd te toote meile siin mingisuguse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve, mis on täiesti katteallikateta. Ja ütlete, et nüüd me alustame diskussiooni. Kus see diskussioon siin praegu on? Kus see diskussioon siin praegu on?! (Juhataja helistab kella.) Kas te olete terve mõistuse juures, on minu küsimus. 

10:38 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Palun vastajal vastata!

10:38 Annely Akkermann

Lugupeetud kolleeg Helme, ma kinnitan teile, et ma olen täie mõistuse juures.

10:38 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

10:38 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuulan teie vastuseid siin praegu ja [kuulasin] viimast vastust ka. Te ütlesite, et te olete terve mõistuse juures. Suurepärane on seda kuulda. Aga teie selgitused selle eelnõu kohta on järgmised: 4 + 5 = 10, 2 × 2 = 3 ja nii edasi ja nii edasi. Mis te arvate, et Eesti rahvas on loll või? Kas te arvate, et ettevõtjad on lollid ja alla poole sellest saalist on samuti lollid? Minu meelest te mängite lolli, vabandust väga, siin saali ees, kus te peaksite tegelikult tõsiselt mõtlema nende teemade peale, mis on praegu laual ja milline olukord valitseb inimestel. Ettevõtted lähevad kinni, inimesi koondatakse. Te ajate mingit muinasjuttu siin ees!

10:39 Annely Akkermann

Hea kolleeg Kalle Grünthal! Ma pean väga lugu Eesti rahvast ja teenin auga Eesti rahvast siin. Iga päev tööle tulles mõtlen, mida ma täna saan teha Eesti rahva heaks.

10:39 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun! 

10:40 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Tublid majandusteadlased ütlevad, et tuleks lähtuda teadusest, majandusteadusest. Vahel on oluline ka kogemusest lähtuda. Kas teil ei olnud peas mõtet kutsuda esinema mõned majandusteadlased, kes on analüüsinud näiteks 2008. ja 2010. aasta vahele jäänud rasket kriisi, mis oli teie valitsuse, Reformierakonna valitsuse ajal? Kas sellest kogemusest on ka negatiivset õpitud? Või oli see komisjonis lihtsalt [arutusel] ilma igasuguse mõtteta, et kutsuks eksperte? Teeme kähku hääletuse ära, ja kõik. Kuidas see asi välja nägi?

10:40 Annely Akkermann

Komisjoni eksperte seekord ei kutsutud, aga komisjonis käivad eksperdid – kui mitte iga nädal, siis iga kuu kindlasti. Sellel kuul me oleme kuulanud majanduskomisjonis suvist rahandusprognoosi. Hinnangu suvisele rahandusprognoosile andis eelarvenõukogu, ka selle [esindaja] käis komisjoni istungil ja selgitas, olles üle vaadanud majandusprognoosi, Eesti tulevikuväljavaateid majanduslikus ja rahanduslikus mõttes. Eks need teemad on kõik needsamad ja kõigil komisjoni liikmetel oli võimalus küsida küsimusi ja palju küsimusi ka küsiti. Kui küsimus on see, kas me kohtume ekspertidega ja kas me arutame nendega Eesti majandus- ja rahandusküsimusi, siis jah, me teeme seda mõnikord iganädalaselt, aga kindlasti igakuiselt.

10:42 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

10:42 Evelin Poolamets

Aitäh! Hea ettekandja! Te rääkisite just, et kohtute komisjonis ekspertidega. Kas eksperdid on andnud sellist nõu, et Eesti majandusele teeb head, kui tõsta käibemaksu?

10:42 Annely Akkermann

Eesti majandust käibemaks tegelikult ettevõtjate vaates, kes on majandusarengu, ütleme, kõige klassikalisemad elluviijad, väga palju ei puuduta, kuna see läheb otsa ainult lisandväärtusele ja, tõsi, ka palgakuludele. Sisendikuludelt ju ettevõtjad arvestavad käibemaksu tagasi ja ekspordi käibemaks on hoopis nagu nullmääraga. Selles mõttes on käibemaks üks kõige vähem ettevõtlust mõjutavaid makse. Muidugi ei saa öelda, et see üldse ei mõjuta. 

Siin on viimasel ajal palju juttu olnud toiduainete käibemaksust. Teie erakonnast Arvo Aller, ma kuulsin tema ettekannet, esitas ettepaneku alandada käibemaksu teatud kaubagruppidel. Samal ajal minu eelkõneleja Riina Solman tõi välja, et mõned kaubandusketid hakkavad hindu tõstma juba enne, kui käibemaksu tõus seaduse järgi reaalselt [jõustub]. See illustreerib seda, et hind turul on ostja ja müüja vaheline kokkulepe, mitte ei sõltu niivõrd käibemaksu määrast või sisendikuludest. Müügihind ikkagi on see, millega ostja on nõus müüjalt kaupa ostma. Need kaks seisukohta, kui te neid kõrvuti vaatate, illustreerivad seda, et käibemaksu alandamine ei pruugi leevendust tuua ostjale.

10:44 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu. 

10:44 Kersti Sarapuu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Järgmise aasta alguses 22%-ni kasvav käibemaks ja 2025. aastal samale tasemele kerkiv tulumaks toovad juba selle aasta lõpuks kaasa ostubuumi ja hinnatõusu. Näeme, et tänasel koalitsioonil on eesmärgiks riigieelarve tasakaalu viimine ükskõik millise hinnaga, ja seda kõike selleks, et viia ellu Reformierakonna suurimat tulumaksureformi, mis nõuab püsikuluna igal aastal ligi 500 miljonit eurot. Teame, et ühtne tulumaksuvabastus 700 eurot ei too sisse kuni 1200 eurot palka saavale inimesele praktiliselt mitte midagi, samuti pensionäridele. Jah, vahemikus 1600–2100 eurot teenivatele inimestele toob see lisasissetuleku 50–110 eurot kuus, samas tarbimisse minevast töötasust ei jää seoses käibemaksu tõusuga alles midagi. Pigem jääb puudu. Rääkimata alla 1500 euro teenivatest inimestest, keda tulumaksuvabastus sisuliselt ei puuduta. 

Käibemaksu tõus mõjutab kõige rohkem vaesemaid elanikkonnagruppe, sest nad kulutavad kõige suurema osa oma sissetulekust tarbimisele. Olgu selleks toiduained, esmatarbekaubad, riietus, millele lisanduvad kulud eluasemele, küttele, elektrile ja paljule muule.

Usun, et praegu oleks meil hakanud hinnad juba langema, kuid kahjuks selle käibemaksu tõusu tõttu hoiavad kaupmehed hindu samal tasemel ega hakka neid muutma. Niikuinii peab pärast hakkama hindu tõstma, milleks siis neid praegu langetada. Juba täna on inimesed hakanud hinnatõusuga [arvestama], mis tähendab, et suuremad ostud tehakse juba enne aasta lõppu. Ja mida suurem tarbimisbuum aasta lõpus, seda suurem on tarbimise langus järgmisel aastal. Teame ju, et käibemaksu tõstmine kiirendab inflatsiooni, mis tähendab tarbijate jaoks kiiremat hinnatõusu.

Aasta lõpus prognoositi siiani Eestis 4–5%-list inflatsiooni, kuid uute otsuste valguses kujuneb inflatsioon ilmselt 6–7%‑liseks. Tuletame meelde, et märtsi lõpus oli inflatsioon Eestis aasta taguse ajaga võrreldes 15,6%. Ka Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul tõstab käibemaksu tõstmine olulisel määral inflatsiooni, mis omakorda vähendab veelgi tarbimist, mis on juba niigi languses. Samal arvamusel on ka Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter, kes on samuti hoiatanud, et käibemaksu tõstmine suurendab inflatsiooni ja maksu tõstmine tekitab majanduses ahelreaktsiooni. "Raske on näha, kuidas sellisest olukorrast kas või teoreetiliselt keegi võidaks," märkis pankur. 

Uue valitsusliidu lubaduste juures tõsta käibemaksu ja tulumaksu juhtis Raivo Vare tähelepanu sellele, et kuskilt peab riik raha kokku korjama, kui tekitatud on niisugune puudujääk. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni ajal võttis isegi riik tarbimislaenu, mida Eesti riigis varem kunagi õieti tehtud ei ole. Milleks siin veel rääkida, et kust see puudujääk äkki tekkis? Tõesti, praegu on prioriteediks seatud riigieelarve tasakaalu seadmine ükskõik millise hinnaga. Loomulikult ei jää selles valguses mahti tegeleda riigi majanduse arendamise ega ettevõtluse turgutamisega. Eraldi probleemiks on Vare sõnul veelgi suuremal määral kujunemas riigi investeeringute vähendamine. On asutud seisukohale, et parim investeering on mitte teha investeeringuid. Väidetavalt oleme sellega juba 500 miljonit eurot kokku hoidnud. Hetke võidu loogika on praegu juhtkohal. Ent investeeringute mõte seisneb hoopis selles, et kui täna ei investeeri, siis homme tulu ei saa. Lõigates maha investeeringud, astume lõplikult tuleviku arvel kõri peale ja see pole eriti mõttekas tegevus. 

Need on nüüd ekspertide arvamused, mis siia lõppu on lisatud. Ma väga loodan, et Riigikogu toetab Isamaa algatatud eelnõu. Aitäh!

10:49 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd eelnõu 96 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 96. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:52 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemus on poolt 23, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Otsuse eelnõu 96 vajaks Riigikogu koosseisu häälteenamust, aga see ei kogunud piisavalt toetust ja langeb menetlusest välja. 


2. 10:52

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele parandada üldist poliitilist kultuuri" eelnõu (97 OE) esimene lugemine

10:52 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele parandada üldist poliitilist kultuuri" eelnõu 97 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Riina Solmani. 

10:52 Riina Solman

Austatud Riigikogu esimees!

10:52 Aseesimees Jüri Ratas

Tervitame teda!

10:52 Riina Solman

Austatud Riigikogu aseesimees! Tervitan härra Jüri Ratast, ikka meenutan neid aegu, kui te olite Riigikogu esimees. Austatud kolleegid siin saalis ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Olen teie ees ette kandmas Isamaa fraktsiooni eelnõu, Riigikogu otsust "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele parandada üldist poliitilist kultuuri". 

Ja nimelt, Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 on sätestatud, et koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise kultuuri parandamise. Aga mis on juhtunud tegelikkuses? Koalitsioon on asunud niigi habrast poliitilist kultuuri kiiresti ja jõuliselt lõhkuma, süüdistades selles samal ajal opositsioonierakondi, ise peeglisse vaatamata. Mitmed ühiskonnas väga suurt poliitilist kaalu omavad eelnõud, näiteks lasterikaste perede toetuse kärpimise eelnõu ja maksutõusude eelnõud on Vabariigi Valitsus esitanud huvirühmadele kooskõlastamiseks vaid formaalselt, määrates kooskõlastamise ajaks üksikud päevad, eesmärgiga igasugust sisulist arutelu vältida. Sellist käitumist ei saa aktsepteerida. Samal ajal öeldakse, et parandame poliitilist kultuuri, aga paistab, et see ei käi koalitsiooni enda kohta. Seetõttu teeb Isamaa fraktsioon Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda üldist poliitilist kultuuri tõsimeeli parandama. 

Põhjendan veel. Koalitsioon jättis kevadel kasutamata võimaluse olla laitmatult täpne, ei käitunud vastavalt enda sätestatud reeglitele. Siin saalis tunnetasid opositsioonierakonnad üleolevust, mis tulenes ilmselt häälte ülekaalust. Ja seetõttu arvan, et obstruktsioon oli kevadel õigustatud, sest dialoogisoovi ja sisulise arutelu soovi tegelikult ei olnudki. 

Me oleme kõik märganud koalitsiooni käekirja eelnõude läbisurumisel, usaldushääletusi, millele järgnes surve ka presidendi kantselei rahastusele möödunud suvel. Kui president ei käitunud nii, nagu peaministri büroo soovis, siis üks nende juhtpoliitikuid Jürgen Ligi kirjutas avalikult, et president selgitagu raha küsimise asemel hoopis välja, kuidas kokku hoida, ja tegelegu kliimateema selgitamisega. Presidendi kantseleid tabasid avalikud rünnakud peaministri büroo poolt – presidendi nõunik olevat rahandusministrilt raha välja pressinud. See on muidugi ennekuulmatu skandaal peaministri büroo ja presidendi kantselei vahel – et sellist asja üldse riigis lasti esile kutsuda. Ja ennekuulmatu on ka see, et tõesti, kas on vaja väga palju [tarkust] – on vaja algklassi matemaatikat, üks pluss üks kokku panna –, et aru saada, et president vajab oma töö tegemiseks eelarvet. Ta peabki käima laias maailmas Eestit esindamas. Ka tema kantseleid on tabanud elukalliduse tõus, kulutuste tõus. Me ju teame, et meil on olnud energiakriis, meil on olnud sõda, meil on olnud eelarves puudujäägid, ja nii on ka presidendi kantseleil. Meil on rahulik, rõõmsameelne, tasakaalukas president, aga ühel hetkel hakkab juhterakond arvama, et nemad saavad häälte ülekaaluga parlamendis presidendile ette kirjutada, mida president peab tegema, kus ta peab istuma ja kus ta käia võib. 

Nüüd, poliitilisest kultuurist sellesama EKRE ikkega sildistamise küsimuses. See on väga häiriv. See kuulus poliitilise võitluse arsenali enne valimisi. Aga kelle ike see siis tegelikult oli, mis alandas Eesti Vabariigi presidenti ja sundis teda Austraaliasse sõidu jaoks piletiraha küsima? Kelle ike see siis tegelikult oli? Meenutan veel kord SALK-i ja temaga seotud valitsuskoalitsiooni kampaaniat enne 5. märtsi valimisi, kus hirmutati inimesi EKRE ikkega, tehti meeme, naeruvääristati tänaseid opositsiooniparteisid ja saadi sellega võimule. See valitsus, kelle üle tänane koalitsioon irvitab, kellega hirmutati inimesi, tehti meeme, naeruvääristati – see valitsus ei alandanud toona ametis olevat presidenti Kersti Kaljulaidi, kes käis samamoodi oma kantseleiga erinevateks otstarbekohasteks sõitudeks rahastust küsimas. President Kaljulaid oli tegelikult kõike muud kui tasakaalu või rahu otsiv president. Ta oli liigagi tegus ja tarmukas ja andis otseseid hinnanguid nendele, kes talle ei meeldinud. Ja ta ei varjanudki oma ebasümpaatiat toonase valitsuse vastu. Kuid just seesama valitsus, Reformierakonna, SALK-i ja tema kamraadide ära narritud EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus, ei alandanud kunagi seda presidenti piletiraha küsimise korral sellest ilmajätmisega. See on poliitilise kultuurituse näide, just nii on meie valitsuskoalitsioon tänase presidendiga [käitunud]. 

Ma meenutan veel poliitilist kultuuri või tuleb muidugi öelda, kultuuritust. Meenutan käekirja sportlaste ja kultuuritöötajate tühistamisel, kes käisid, julgesid käia Venemaal. Meenutan Tõnis Mäge, kes tühistati, kui ta julges osaleda vaktsiinivastasel meeleavaldusel. Meenutan Andres Mustoneni, kelle elutöö tühistati, suruti riigi poolt, valitsejate poolt kommunikatsiooniga maatasa. Meenutan Kaia Kanepit. Ja samal ajal toimetas peaministri abikaasa idavedudega, teenis perele idaraha täiesti rahulikult edasi, kuigi peaminister ise manitses kõiki maailmas, manitses teisi vedudega tegelenud ettevõtjaid Eestis, keelas neile veod ära, aga teenis laenu andes idaraha edasi. Ei ole kahepalgelisemat suhtumist iseenda ja oma pere tegevusse ja halvema poliitilise kultuuri näidet. Õnneks on peaminister oma esialgsest ülbusest üle saanud – selleks on kulunud mitu nädalat –, sest inimeste pahameel hakkas reitingute kaudu kohale jõudma. Aga ta ikka õigustab ennast: ta ei teadnud. 

Räägime veel poliitilisest kultuurist selle valitsuskoalitsiooni näitel. Alles poolteist nädalat tagasi said sihtgrupid kliimaministrilt maksutõusu eelnõu, mille kooskõlastamise aeg oli kaks päeva. Mis veel üle jääb? Üks päev? Pool päeva? Paar tundi? Küsin teie käest: kuidas paistab põhiseaduse valguses Riigikogu esimehe Lauri Hussari 5. oktoobriks kokku lepitud väljaspool Riigikogu toimuv demokraatiaarutelu, kuhu on kutsutud lai spekter eksperte ja muid inimesi taas kord ilmselt opositsiooni manitsema? Aga samas ei kutsu Riigikogu esimees kokku vanematekogu, et arutada probleemi, mis on Riigikogu sees. Ta ei kutsu kokku parlamendierakondade esimehi, kes peaksid omavahel kokkuleppele jõudma. Minnakse ennekõike väljapoole parlamenti oma sõnumitega abi otsima, kuigi kujunenud olukord vajab lahendamist Riigikogu sees. 

Minu hinnangul meenutab see situatsioon tegelikku soovi mitte kokkuleppele jõuda, vaid vastuolusid otsida, õigustada tänast üleolekut häälteenamusega. Enamus ei võta just nimelt üleolekutundest opositsiooni kriitikat kuulda, aga veel vähem ta võtab kuulda inimeste palveid, inimeste anumist, inimeste kirju. 

Meenutan teile kevadist lasterikaste perede petitsiooni, mille taha koguti ligi 24 000 häält. Ärge tehke seda, kirjutasid lasterikkad pered. Lasterikkad isad otsisid ise kontakti, rääkisid meeleheitel, palusid, anusid – mitte keegi ei kuulanud. Näkku irvitati veel eelmisel nädalal, kui saadeti lasterikastele peredele teade, et ära võetakse ka nendele määratud huviringide raha 101 000 eurot. Andke mulle andeks, kuidas viib selline eesmärk teid eelarve tasakaalule lähemale, kui te narrite neid inimesi, kelle peal on tegelikult Eesti jätkusuutlikkuse tagamine, kes kasvatavad üles keskmisest rohkem lapsi? 

Kui siin käis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, siis rõhutas ta toetuste andmisel vajaduspõhisust. Ei ole vajaduspõhisemat meedet kui see huviringide raha lasterikastele peredele. See oli määratud neljalapselistele peredele, koolilastele. Sellest isegi ei jätkunud. Alles eelmisel nädalal said lasterikkad pered tulla sotsiaalkomisjoni oma kevadist petitsiooni tutvustama. Vaat see oli taas poliitilise kultuurituse näide! Nad soovisid tulla kevadel rääkima, neid ei võetud jutule. Nüüd on kõik otsused juba tehtud, suvepuhkus on koalitsioonipoliitikutel ära peetud. Nüüd kutsuti lasterikkad pered sotsiaalkomisjoni, seal räägiti ja mõisteti ka nende valu. Aga veel võeti ära 101 000 eurot ehk nende lapsed ei pea saama huviringides käia. Tehti seda muidugi taas kord alanduste saatel, see olla poliitiline raha. Ometi on seda raha, laste huviringide raha lasterikastele peredele makstud üle 15 aasta ka siis, kui koalitsioonis on olnud Reformierakond. Miskipärast tuli nüüd veel järjekordne hoop neile anda. 

Seega, kutsun üles koalitsioonierakondi mitte käituma nagu üks eliidikogu, kes on teistest parem, kes teab ja kes julgeb teistele näkku irvitada. See on poliitiline kultuuritus. Ja siinkohal palun Isamaa Erakonna nimel toetada seda otsust, ettepanekut. Me oleme teinud Vabariigi Valitsusele ettepaneku parandada üldist poliitilist kultuuri. Me teemegi ettepaneku tõsimeeli hakata üldist poliitilist kultuuri parandama, mitte kampaania korras korraldama "Jääkelder 2", mis viib tegelikult ainult uute vastuoludeni. Aitäh!

11:04 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei … Aa, on. Vabandust! Arvo Aller, palun!

11:04 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, tänan väga põhjaliku ettekande eest ja otsuse eelnõu tutvustamise eest! Te tõite väga palju ilusaid näiteid sellest kahepalgelisusest ja nõndanimetatud uuest poliitkultuurist. Meile Riigikokku on nüüd tulnud ka erakond, kes lubas suuresti uut poliitikat ja uut kultuuri, kuid samas me näeme ju, et nad toimivad täpselt samamoodi nagu teised koalitsioonipartnerid. On kuluhüvitistega sekeldusi, samamoodi Riigikogu esimees tõlgendab põhiseadust ja kodu‑ ja töökorra seadust nii, nagu vaja. See 5. oktoobri üritus, kus käiakse väljas omaette rääkimas, kes seda finantseerib? Samamoodi põhiseaduskomisjon – koalitsiooni liikmed ei tule kokku üldse, kui on arutelu. Õiguskomisjon lihtsalt ei käi koos. Kas teile tundub ka, et see uus kultuur (Juhataja helistab kella.) jääbki ikkagi tulemata, et meil on vaja sellega põhjalikult tegeleda?

11:05 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud kolleeg Arvo Aller! Mis puudutab uue kultuuri tarnimist Riigikogusse vanade olijate, vanade poliitikute poolt, kes on tegelikult kuulunud varem teistesse erakondadesse, istunud siinsamas saalis, siis ma ütlen teile, et ega vanale karule uusi trikke ei õpeta. Sa võid võtta endale Eesti 200 sildi, võtta ka selle kelleltki teiselt ära – nagu me teame, see võeti kultuuritöötajatelt ära. Juba see näitab kultuuritust, et isegi ei osata omale valida nime, mis ei ole vaba. Sealsed poliitikud on tegelikult vanad poliitikud, istunud siin saalis, viljelevad sama poliitilist kultuuritust ja on selle toonud uuesti siia Riigikogusse veelgi jämedamal ja rämedamal kombel.

11:06 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

11:06 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma parandan oma fraktsioonikaaslase sõnu natukene: ta ütles, et sa tood ilusaid näiteid. Minu meelest need on tegelikult väga koledad näited poliitilisest kultuurist, mis sa tõid ja mis iseloomustavad juba kevadest alates Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 käitumist ja seda, kuidas parlamentaarne kultuur on alla käinud. Eelkõige sellepärast, et nad ei tule parlamendi juhtimisega toime ja järjepidevalt, järjepannu rikuvad seadust ja süüdistavad opositsiooni selles, et opositsioon teeb obstruktsiooni. Nad süüdistavad meid selles, et nemad peavad seadust rikkuma. See on tõesti selline enne olematu ja pärast tulematu. Aga mis sa arvad, missugune võiks olla lahendus sellest peaministri perekonna idavedude skandaalist väljatulemiseks? Seda ju tegelikult kõik ootavad, terve ühiskond ootab mingit lahendust selles osas.

11:07 Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Helle-Moonika Helme, väga hea küsimuse eest! Isamaa Erakond ja fraktsioon on ammu väljendanud, et peaminister peaks selle skandaali pärast tagasi astuma. Ta on öelnud, et ta ei teadnud, ta õigustab ennast teadmatusega. Ja täna me võime öelda, et ta on reitingute languse tõttu aru saanud, et on probleem ja inimesed tunnevad pahameelt tema käitumise pärast. Aga taas kord ta ei lähe juurteni ehk ta ei tunnista selle probleemi juurpõhjust. Ja selle probleemi juurpõhjus ei ole tema moraalne pale, vaid oma vea mittetunnistamine ehk mittearusaamine, milles see seisneb. Nimelt selles, et tema pere võib, aga teised inimesed Eesti riigis ja teised ettevõtjad ei või. Oma perele eelise tegemine valitsusjuhina näitab tegelikult võimuliialdust. Ja seal ei ole teist vastust kui tagasiastumine.

11:08 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

11:08 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite tõesti väga palju selliseid karme näiteid. Ka Marju Lauristin on öelnud, et meie peaminister ei saa aru, et ta on midagi valesti teinud, et see tema käitumine praegu ei ole tingitud mitte sellest, et ta tunneks ennast karistamatuna, pigem sellest, et [ta arvab], et ta ei ole midagi valesti teinud. Ka infotunnis sai peaministrilt küsitud, kas ta saab aru, et tema tegevus segab diplomaatilist korpust, kuna tema Vene-suunaline äri on pidevalt jutuks. Ma tõin ka näiteks, et Alar Karis on seda välja öelnud. Selle peale peaminister vastas, et ta on seda uurinud Välisministeeriumist ja seal pole ühtegi kõnet olnud Karisel oma kolleegidega. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te sellist asja kommenteerite?

11:09 Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Evelin Poolamets, hea küsimuse eest! Ma kommenteerin seda selliselt, et peaministri vaade on võib-olla liiga enesekeskne. Ta ilmselt ei võta kuulda ei presidenti, nagu me oleme näinud, ega opositsiooni ammugi mitte, eks ole. T ütleb, et opositsioon teeb oma tööd ja ärge seda kisa üldse kuulakegi, see nagunii on ainult opositsiooni kriitika. Loomulikult on diplomaadid häiritud sellest, et me peame selgitama oma peaministri käitumist, mis on kahepalgeline. "Minu perele on lubatud, palun mõistke, et minu pere võis, aga teistele ei ole lubatud." Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale. Sedasi käitub meie tänane peaminister, ja ta ei tunnista [oma viga]. Ta on ignorantne, ta kõrvad on tegelikult sellele suletud, et ta ei saa aru, et ta teeb vahet. Aga [ta on] peaminister, väikeriigi peaminister, kus kõik on nii mobiilne ja kõik on tegelikult tasapinnaline. Meil ei ole siniverelisi inimesi, meil ei ole klassivahesid, nii et keegi on rohkem õigustatud või kellegi kohta ei või midagi öelda või keegi võib rohkem midagi teha. Meil ei ole selline riik. Meil on demokraatlik riik, kus kõigil on võrdsed õigused. See käib ka peaministri kohta.

11:11 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

11:11 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! See teie ettepaneku pealkiri on liigutav ja tundub, et lausa naiivne, arvestades seda, et praegune koalitsioon tuli võimule toore valetamisega. Praegune peaminister on jõudnud järgmisele tasemele sisepoliitilisest valest ränga välispoliitilise mõjuga valetamiseni. Seda on ennegi nähtud. Meil on kõik need Autorollod ja kilekotid ja valged kampsunid teada. Kust teil selline lootus ja usk, et harjumusrikkuja harjumuskultuuritus võiks paraneda? Kas on lootust, et me ei jää hüüdjaks hääleks kõrbes?

11:12 Riina Solman

Aitäh hea küsimuse eest, kolleeg Anti Poolamets! Kust mul tuleb selline naiivne usk või lootus? Öeldaksegi ju, et lootus sureb viimasena. Ja head usku on minul alati jätkunud. Ma ei ole kunagi varjanud, et ma olen usklik inimene, ja ainult uskudes paremasse, saad sa paremat elu luua. Nii usun ka mina, et selgitades, tagasisidet andes, ebaõiglusele vastu hakates, tõde esile tuues me tegelikult jõuame demokraatlikus ühiskonnas tulemuseni. Ja mina olen üsna kindel, et peaminister varem või hiljem saab aru, et tal ei ole muud varianti, et Eesti elu saab alles siis edasi minna, kui ta on tagasi astunud.

11:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks, põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras!

11:13 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen kokkuvõtte Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele parandada üldist poliitilist kultuuri" eelnõu 97 arutelust põhiseaduskomisjonis. Komisjon arutas eelnõu 14. septembri istungil. Annan ülevaate peamistest teemadest, mille üle arutleti. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas parandada kultuuri, kui puuduvad mõõdikud. Eelnõu esitaja esindaja avaldas lootust, et eelnõu lugemisel tulevad koalitsiooni poolt mõõdikud ja ettepanekud, kuidas kultuuri parandada. Leiti, et sellised mõõdikud on nii ametnikele kui ka Riigikogu liikmetele olemas, ja selle nimi on eetikakoodeks. Soovitati hakata selle mõõdiku järgi mõõtma ja leiti, et võiks saata poliitikutele kirja soovitustega, kuidas kultuuri parandada. Komisjon arutas, et poliitilise kultuuri parandamisse saavad panustada kõik ja kui kõik toimetavad hea tava ja regulatsioonide järgi, saab valitsemise kvaliteet tagatud. Arutelust tuli veel välja, et oluline on kuulata sihtgruppe, ühiskonda puudutavate tundlike küsimuste korral ei peaks läbi viima usaldushääletusi ja lubada tuleks rahvahääletusi. Eelnimetatud küsimusi saab kindlasti paremini reguleerida. Lisaks tõdeti, et valitsus peaks kinni hoidma protseduurireeglitest. Leiti ka, et seletuskirja ja eelnõu sõnastuse vahel on vastuolu ning eelnõu sisu on liiga üldine. Valitsuse kultuuri määravad valitsuse enda liikmed ja parlament ei saa teha ettekirjutisi kultuuri osas, vaid saab juhtida tähelepanu protseduurireeglite järgimisele. Ja komisjon langetas otsuse võtta eelnõu päevakorda 20. septembril. Ma tänan! 

11:15 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile on. Arvo Aller, palun!

11:15 Arvo Aller

Aitäh! Tõepoolest väga tore protokolli tsiteerimine, ütleme, sisusse otseselt mitte minnes. Aga teie kui uue kultuuri siia Riigikokku tooja, kas teie Eesti 200 esindajana ja põhiseaduskomisjoni esimehena saate väita, et see [on hea] uus kultuur, mis nüüd siin Riigikogus ja valitsuses toimub? Põhiseaduskomisjon ei kogune erakorralisele istungile, vähemalt koalitsiooni liikmed ei kogunenud, õiguskomisjon lihtsalt ei korralda lihtsalt, väites, et materjali on nii palju ja nad ei suuda seda läbi hekseldada. See nädal oli vaid üks istung, kahte istungit ei tulnud. Kas see siis ongi teie mõistes see uus kultuur, mille Eesti 200 tõi siia?

11:15 Hendrik Johannes Terras

Austatud härra Aller, ma tänan küsimuse eest. Aga ma esindan siin praegu komisjoni. Seda komisjonis ei arutatud.

11:16 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

11:16 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Äkki annate meile veel ülevaadet, millest ikkagi see kõik ajendatud oli? Kas toodi kõige rohkem esile eriti Reformierakonna valetamist seoses maksude tõstmisega, enne valimist valetamisega või mis see fookus oli komisjonis eluliste näidete põhjal? Kus see kultuur kõige madalamana on esindatud või välja toodud?

11:16 Hendrik Johannes Terras

Aitäh küsimuse eest, härra Poolamets! Fookus oli komisjonis protseduurireeglitel. Sellel, et eelnõud jõuaksid õigeaegselt kooskõlastusringidele ja menetlustoiminguid järgitakse. See oli ka eelnõu seletuskirja sisu ja sellel oli fookus.

11:16 Aseesimees Jüri Ratas

Riina Solman, palun!

11:17 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Te mainisite oma kõnes eetikakoodeksit, mis on Riigikogus vastu võetud ja on riigikogulase algatus. Kas te teate, kelle algatus see oli? Ja mis te arvate, see algataja on ka saanud Riigikogu liikme mandaadi, kas see peaks ka tema enda kohta käima ja ta peaks võtma selle alusel poliitilise vastutuse? Kes see inimene on? Ja kas see eetikakoodeks peaks ka tema kohta käima?

11:17 Hendrik Johannes Terras

Aitäh, proua Solman, küsimuse eest! Ma tean, kes on algataja, ja ma usun, et eetikakoodeksit peaksid järgima kõik Riigikogu liikmed.

11:17 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

11:17 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Riina Solman tegi praegu tegelikult väga hea ettekande, mis oli täis poliitilise kultuuri madaluse näiteid, mis on meid saatnud alates kevadest, kui ka teie erakond on olnud valitsuse liige. Ma eeldan, et te kuulasite väga tähelepanelikult seda ettekannet. Ma küsingi, kuna me hakkame seda tõenäoliselt varsti hääletama. Kuidas teie südametunnistus sel hetkel käitub, kui te seda nuppu vajutate? Mis ta teile ütleb?

11:18 Hendrik Johannes Terras

Aitäh, proua Helme, küsimuse eest! Minu südametunnistust komisjon ei arutanud. 

11:18 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

11:18 Evelin Poolamets

Aitäh, hea ettekandja! Ma küsin teilt kui Eesti 200 esindajalt: kas teil on ka oma erakonna või oma fraktsiooni sees teemaks tulnud [vajadus] poliitilist kultuuri tõsta? Toon näitena, et siin Juku-Kalle Raid viibis istungisaalis alkoholijoobes. Kas teil oli sellest fraktsioonis juttu, et poliitilist kultuuri tuleks parandada ja sellist käitumiskultuuri tuleks parandada? Olete te sellise panuse ka oma fraktsioonis andnud, kas oli Juku-Kalle Raidiga seoses sellest juttu?

11:19 Hendrik Johannes Terras

Aitäh, proua Poolamets, küsimuse eest! Meie fraktsiooni seisukohti komisjonis ei arutatud.

11:19 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Ja nüüd asume eelnõu 97 lõpphääletuse … Vabandust, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Asume nüüd lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 97. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:22 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline, Erkki Keldo, palun!

11:22 Erkki Keldo

Ma väga vabandan! Jäi kuidagi kahe kõrva vahel seisma, ei saanud aru, kumba pidi juhataja selle hääletusele pani. Paluks hääletuse katkestada ja uuesti selgitada, kumba pidi see hääletusele läks. (Saalis räägitakse.)

11:22 Aseesimees Jüri Ratas

Seda pidi, nagu ma panin selle hääletusele. (Saalis räägitakse.) Ma palun vaikust! Maris Lauri, palun! Teil oli protseduuriline. Palun, mikrofon!

11:22 Maris Lauri

Palun selgitust, mis oli täpselt küsimus. See jäi ebaselgeks.

11:22 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimus, mille panin hääletusele, oli järgmine. Panen lõpphääletusele eelnõu 97. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Haamrilöök. 

Kas on veel protseduurilisi küsimusi? (Saalis räägitakse.) On. Protseduuriline, Mart Helme, palun!

11:23 Mart Helme

Ma tahan anda hinnangu protseduurile ja protseduur oli täiesti korrektne. See, et koalitsiooni esindajad ei saanud aru, [tuleb] sellest, et koalitsiooni esindajad ei osale Riigikogu töös.

11:23 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Toomas Kivimägi!

11:23 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Teil on alati väga kõva hääl, aga seekord oli sellel hääletusele panemisel väga kõva lärm saalis, nii et ei olnud kuulda täpselt, mismoodi, kuidas see oli. Nii et ka minul on palve see hääletus katkestada ja korrata, teha uuesti see hääletus.

11:23 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda, et saalis oli liiga kõva lärm, ei katkestanud ei juhataja ega ükski Riigikogu liige seda hääletuse ajal ei nõudnud, mitte ükski. Oli kaks protseduurilist küsimust, kui sekundid said läbi, üks oli Erkki Keldol ja teine oli Maris Lauril. Mõlemad küsisid, mida ma panin hääletusele. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun! (Saalis räägitakse.)  

11:24 Jürgen Ligi

Aitäh! Minu arvates ... Kas saaks ilma lärmita? 

11:24 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, ma palun saalis vaikust!  

11:24 Jürgen Ligi

Ja laudade taga ka! Minu hinnangul nad jõudsid oma protseduurilised küsimused fikseerida. Aga nii või teisiti, kui eile kiusati siin väikse repliigi pärast Riigikogu, tehti uus hääletus, sest hääletamise ajal oli lärm, siis ma arvan, et sellistel puhkudel võiks kodukorrast lähtuda ja hääletuse uuesti korraldada, nii nagu eile. Minu hinnangul on selge, et see hääletus läks viltu, sest lärm oli. Ja eileõhtune pretsedent kinnitab, et me peaksime siin vaiksed olema, et kordushääletusi ei tekiks. Ma saan aru, et te ütlete, et justkui hääletuse lõpetamise ajaks ei olnud see protest laekunud, aga eks see on väga kiire reageerimine ja hinnangu küsimus, kas jõudis laekuda või jõudnud. Sisu on tähtsam.

11:25 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, Jürgen Ligi! Jah, selles mõttes on teil õigus, et kui on lärm ja seda keegi ütleb, siis tõesti see hääletus tühistatakse. (Saalis on sumin.) Ma palun vaikust! Ma palun vaikust! Eile, ma arvan, et ma mäletan õigesti, seda palus ametikaaslane Kalle Grünthal, sest saalis oli liiga suur lärm hääletuse ajal. Ma tegin selle. Kas oli või ei olnud, see on väga subjektiivne arvamus, aga ma selle katkestasin. Täna seda protesti pole tulnud, pole olnud ja ka lärmi ei olnud. Siim Pohlak, palun, protseduuriline!

11:25 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mulle tundub, et sellesama poliitilise kultuuri eelnõu puhul on Reformierakond nüüd obstruktsioonile uue dimensiooni andnud ja alustanud seda ise, vahetanud opositsiooniga kohad. Või kuidas teile see olukord praegu tundub? Mulle tundub küll, et hääletus sai läbi ja niimoodi ka mina jäin sellest hääletusest ilma, kuna ma liikusin alla liiga aeglaselt. Ma ei saa küll nõuda praegu uut hääletust ja ma arvan, et see hääletus sai läbi ja kes osales, see osales, kes ei osalenud, ei osalenud.

11:26 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et ma näen neid protseduurilisi küsimusi ja ma võtan neid veel, aga eks tuleb lähtuda põhimõttest, et protseduurilised küsimused siin saalis on lõpetatud. Kui ma tunnetan, et need ei ole enam istungi läbiviimise kohta, siis ma lõpetan. Protseduuriline küsimus, Erkki Keldo, palun!

11:26 Erkki Keldo

Aitäh! Ma nüüd formuleerin ka täpsemalt, et ma vajutasin protseduurilise käe nuppu hääletamise ajal. Ma tahtsingi teha protesti või öelda, et minu ümber oli lärm ja ma ei saanud aru. Ei olnud kuulda täpselt, ma lihtsalt füüsiliselt ei kuulnud, kuna saalis oli liiga palju sosinat või lärmi või kuidas iganes seda öelda. Ma lihtsalt ei kuulnud, kuidas eelnõu pandi hääletusele. Selle tõttu tõstsin protseduurilise märgi käe, et palun katkestada, sest ma tahan saada korrektselt hääletada. Nii nagu oli eile. Ja minu parimat teadmist mööda ei ole veel kõlanud haamrilööki, mis tähendab, et tegelikult on kõik korrektne ja on võimalik katkestada.

11:27 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole korrektne minu hinnangul, et te tulete järgmise protestiga. Teie protest oli see, mis te küsisite: mis ma panin hääletusele. Ma ütlesin, et hääletusele ma panin: "Panen lõpphääletusele eelnõu 97. Palun võtta seisukoht ja hääletada!" Lärmi istungi juhataja hinnangul ei olnud. Protseduuriline küsimus, Anti Haugas, palun!

11:27 Anti Haugas

Ma loodan, et ma pole hiljaks jäänud protestiga, aga tõsi, ma tõsimeeli kinnitan, et kõrvalpingist Riina Solman hõikas kõva häälega erinevaid sõnu ja see tekitas minus tõesti segadust. Hääletamise ajal ta andis soovitusi, mis nuppu vajutada, ja mul algaja Riigikogu liikmena see tõesti natuke tekitas segadust. Ma loodan, et te mõistate. Ja ma kinnitan, et nii see oli.

11:27 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhatajana ma rohkem protseduurilisi küsimusi ei võta. 

Tulemusega 37 poolt, 19 vastu ja erapooletuid ei ole, on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele parandada üldist poliitilist kultuuri" eelnõu 97 otsusena vastu võetud. Sellega on teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. (Aplaus.)


3. 11:28

Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) esimene lugemine

11:28 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ants Froschi, Leo Kunnase (Helistab kella. Saalis on sumin.), Alar Lanemani algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 30 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Ants Frosch. Ma palun saalis vaikust! (Sumin kestab.)

Protseduuriline, palun, Maris Lauri! Mikrofon Maris Laurile.

11:28 Maris Lauri

Lugupeetud …

11:28 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun saalis vaikust! Ja mikrofon Maris Laurile.

11:28 Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Ma juhin tähelepanu, et mina soovisin sekkuda hääletusse hääletuse ajal, tõstes käe üles. Minu teada, ma olen kursis, et kui hääletuse ajal tekib kellelgi küsimus, siis hääletus kohe katkestatakse. Kas ma eksisin?

11:29 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, te eksisite. Teie küsimus oli, mille ma panin hääletusele. Seda ma vastasin, mille ma panin hääletusele. (Maris Lauri ütleb saalist, et ta küsis seda hääletamise ajal.) Jaa, täpselt. Selle vaidluse juurde me täna rohkem tagasi ei tule. Ma palun, Ants Frosch, Riigikogu kõnetooli! (Sumin saalis. Juhataja helistab kella. Keegi naerab valjusti.) Ma palun vaikust saalis! Ants Frosch, palun, sõna on teil! Palun vaikust!  

11:29 Ants Frosch

Lugupeetud juhataja! Head saalisviibijad! Kolleegid! (Sumin kestab.)

11:30 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun saalis vaikust! Jürgen, ma palun ka sind! Aitäh! Palun, Ants Frosch!

11:30 Ants Frosch

Aitäh! Arvestades seda, millist emotsiooni ja kirge oli võimalik hetk tagasi näha, ma palun kolleegidel võtta asja rahulikult ja mõelda kaasa. 

Kui me kolleeg Lanemani ja Kunnasega arutasime Eesti riigikaitse teemasid, siis paratamatult tuli päevakorrale küsimus kaitseväeluurest ja sellest, millised on takistused kaitseväeluure tegevuses, nende töös, mis on seotud õigusliku regulatsiooniga. Ja esimese asjana kerkis päevakorrale küsimus sellest, kuidas luureteenistused oma kaastöötajaid värbavad. Pean silmas ka agentuuri, kuidas neid inimesi kontrollitakse, millised on need vahendid. Paraku tuli tõdeda, et kaitseväeluurel ei ole analoogilisi võimalusi, nagu on Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil oma töö tegemiseks. Nimelt on Kaitseväe Luurekeskus sunnitud oma allikaid kontrollima ja ainuke võimalus selleks on teha seda ametiabi korras ja paluda seda teha kas Kaitsepolitseiametil või siis Välisluureametil, kellel need õigused kui julgeolekuasutustel on olemas. 

Vähegi vastuluure ja luurekorraldusega kursis olevatele inimestele on arusaadav, et ei ole võimalik pöörduda sisuliselt meie oma riigi sees teise partneri poole selleks, et oma konfidentsiaalseid allikaid kontrollida. See tähendaks seda, et kaitseväeluure peaks minema ja kaitsepolitseile sisuliselt lehe peal andma nende kontrollitavate nimed või juhul, kui on tegemist juriidiliste isikutega, keda on vaja teeselda, siis ka need välja andma. 

[Tuleks] arvestada mineviku kogemusi kaitsepolitseiga – need kogemused ei ole mitte olnud meeldivad. Kaitsepolitsei on olnud penetreeritud meie peavastase, Vene Föderatsiooni agentide poolt. Neid juhtumeid on olnud korduvalt. Ja [kui mõelda] võimalusele, et kaitseväeluure peaks andma andmeid asutusele, mille ajalugu on agentuuri töös ja ka oma töötajate kontrollis näidanud puudujääke – on selge, et Kaitseväe Luurekeskus seda teha ei saa ja ei ole seda ka teinud. 

Samal ajal vajadus selliste kontrollimeetmete järele on olemas, [eriti] praeguses julgeolekuolukorras, kus Euroopas käib sõda ja me oleme julgeolekuolukorras, mida ka peaminister on hiljuti kirjeldanud kui kõige keerulisemat. See julgeolekuolukord on halvenenud ja selles olukorras tuleb kõikidele Eesti luure- ja vastuluureorganisatsioonidele anda piisavad vahendid. See tähendab ka õiguslikku regulatsiooni. See tähendab seda, et me jõuame tagasi 1990. aastate algusesse, kui tegelikult planeeriti ja kavandati Eesti eriteenistuste arengut. Toonases arengukavas oli selgelt välja öeldud, et Eestis on olemas üks koordineeriv struktuur – praegu on see siis Riigikantselei [julgeoleku ja] riigikaitse koordinatsioonibüroo –, Eestis on välisluureteenistus – toona oli see Teabeamet, praegu on Välisluureamet –, ja Eestis on vastuluure, mida teostab kaitsepolitsei. Aga oli ka kolmas, täiesti võrdne partner: see oli Kaitseväe Luurekeskuse eelkäija. Järelikult kogu see areng algas ikkagi kolmelt vaalalt. 

Miks julgeolekuasutuste seaduse vastuvõtmise ajal jäi kaitseväeluure vaeslapse ossa? Tõenäoliselt Jürgen Ligi teab vastuseid, miks see nii läks. Sest need intsidendid, mis toimusid toona kaitseväeluure ja Herman Simmi kui põhilise toonase, ütleme, tolles mängus näitleja vahel, tõid kaasa küll Simmi süüdimõistmise lõpuks, aga need inimesed, kes täiesti põhjendatult panid kahtluse alla, et meie Kaitseministeeriumis olid Vene luureagendid sees – need inimesed said kättemaksu: kaitseväeluure sisuliselt detsimeeriti. Me oleme praegu olukorras, kus see tuleb ümber keerata. Me peame andma kaitseväeluurele need võimalused, mida nad vajavad. 

Eraldi ma märgin ära veel selle, et kui praegu peaks teostama julgeolekukontrolli Kaitseväes Kaitsepolitseiamet, siis mida tehakse sõjaolukorras? Mina ei usu, et Kaitsepolitseiametil on üldse olemas ressursid ja plaanid meie oma kaitseväelaste üle julgeolekukontrolli teostamiseks olukorras, kus püssi all on 40 000 – 50 000 meest. Selleks tuleb valmistuda põhjalikult juba praegu ja seda saab teha ainult kaitseväeluure.

Ma usun, et see küsimus peaks saama erilise tähelepanu koalitsioonierakondade endiste kaitseväelaste poolt, kes valdavad teemat ja saavad need asjaolud selgeks teha ka Kaitseministeeriumi ametnikele, kes praegu on veendunud selles, et praegune olukord on hea küll. Nii Välisluureamet kui ka kaitseväeluure tulevad oma ülesannetega n e i d rahuldavalt toime. Ehk siis Kaitseministeeriumi poliitika planeerijad saavad selle, mida nad vajavad. Aga meie küsimus on natuke laiem. Meie küsimus on selles, kas Eesti riik saab selle, mida Eesti riik vajab. Täna ta ei saa seda. Ma palun teil kõigil toetada seda seaduseelnõu. Aitäh!

11:38 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde. Leo Kunnas, palun!

11:38 Ants Frosch

Vabandust! 

11:38 Aseesimees Jüri Ratas

Kas te soovite korra ära käia, Ants Frosch? Ei? Palun, siis on küsimused. Ei, pole hullu. Leo Kunnas.

11:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Ants! Sa puudutasid küll ettekandes ka seda, aga ma küsin veel kord kindluse mõttes üle. Kuidas on nüüd korrelatsioonis reservarmee suurus, mis aina kasvab õnneks – praegu meil on [see arv] 43 700 ja see kasvab veelgi kindlasti –, ning need õigused ja tegelik võimekus teostada nii julgeolekukontrolli kui ka lihtsalt muid elementaarseid vastuluuretoiminguid? Teatavasti kõik reamehed ja seersandid ei vaja riigisaladuse luba, aga ka nende seas võib-olla Vene agente. Räägime otse, see tõenäosus on kõrge. Kui hea on luurekeskuse võimekus kontrollida seda kõike nendes õiguslikes raamides, mis neil praegu on?

11:39 Ants Frosch

Julgeolekukontrollist oli siin põgusalt juttu, et seda teostab Kaitseväes Kaitsepolitseiamet. Aga kõige olulisem, ja see on tegelikult Eesti julgeolekuasutustest arusaamise võti, on see, et teabehanget ehk vastuluurelist tegevust või ka luureteabehanget ei reguleeri praktiliselt ka see seadusandlus, mis jääb väljapoole julgeolekuasutuste regulatsiooni ehk julgeolekuasutuste seadust. Teabehange toimub asutuse juhi käsul, korraldusel. Need regulatsioonid on paljudes riikides analoogsed. Siin põhimõttelist probleemi ei ole, probleem on pigem selle tegevuse kontrollimisega ehk teabehanke kontrollimisega. Aga kaitseväeluure, kuna ta ei ole julgeolekuasutus, on siin vaeslapse osas ja nii on tehnilised vahendid vastuluure teostamiseks, sidevahendite vahelthaaramine, ka jälitustegevuse komponendid – need kõik on puudulikud ja seda ressurssi kaitseväeluurel hetkel ei ole, kuigi selle nimel on mitmed ja mitmed inimesed aastaid ja aastakümneid tööd teinud. Tõesti, see on poliitikute võlg Eesti Kaitseväe ees ja see on poliitikute võlg Eesti riigikaitse ees. Ja praegu meil on võimalus seal täiesti põhimõtteliselt olukorda muuta. Rahvusvaheline olukord nõuab, et me seda teeksime.

11:41 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

11:41 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Praegu Kaja Kallase ümber tiirleva skandaali raames me näeme, kuidas meie ressurssi omavad luureagentuurid, välisluure ja kaitsepolitsei, sisuliselt teevad talle katet ja ütlevad, et nemad ei näe kuskil mingit ohtu. Küsimus on selles, et kas ei taheta näha ohtu või ei ole ressurssi, et ohtu piisavalt tuvastada või on monopoliseeritud kogu ühiskonna informeerimine ja ühiskonna kaitsmine võimalike ohtude eest sel määral, et ka oma positsiooni kardetakse ohtu seada, kui tegelikult hakatakse rääkima sellest, kui ohtlik võib olla meile Venemaal toimuv äritegevus ja kui ohtlik võib meile olla see, et sedakaudu muutuvad šantažeeritavaks meie poliitilised juhid. Kas Kaitseväe Luurekeskus pakuks siin konkurentsi ja kontrolli võimalust?

11:43 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Palun vastajal vastata!

11:43 Ants Frosch

On paratamatu, et teatud, no nimetame seda ülekattuvuseks, ülekattuvus erinevate eriteenistuste vahel eksisteerib alati. Riiklikud teabehankekavad määravad küll laias laastus ära tegevussuunad, kuid on paratamatu, et vahetus operatiivtegevuses infoallikatega tekib teatud kattuvus ja võib tekkida isegi kollisioon. Neid konflikte on ka Eestis ajaloo jooksul olnud küll ja küll, need pole lihtsalt avalikkuse ette jõudnud. 

Aga konkreetselt nüüd ma ühest aspektist vastaksin, et julgeolekuasutuste kontrolli erikomisjon on samamoodi ilma piisava õigusliku regulatsioonita ja ilma ressursita. Sisusse ei ole võimalik sellel komisjonil minna. Tegelikku kontrolli Eestis julgeolekuasutuste üle ei ole, sest ka ametkondlik kontroll on välja arendamata. Ministeriaalne kontroll, selle kontrolli süsteem praktiliselt puudub. Ja julgeolekuasutuste erikomisjon on praeguseks ainult viigileht. Sisu sellel ei ole. 

Konkreetselt peaministri idavedude skandaaliga seoses kerkis päevakorda paradoksaalne õiguslik regulatsioon, mille meie oma parlament on vastu võtnud. Kui välisteabe loa taotlemisel on vaja teha julgeolekukontrolli, siis ametikoha [tõttu] kontrollitavatele isikutele ehk Vabariigi Valitsuse liikmetele tehakse see kontroll konkreetsel ajahetkel. Järelkontrolli võimalus puudub. Mis tähendab seda, et kui ühel ajahetkel inimene on sobiv, siis ta saab selle loa. Aga kui kõigi ülejäänud lubade omanike üle on võimalik julgeolekuasutustel teha järelkontrolli ehk pidevalt hoida neid kontrolli all, siis valitsuse liikmed on sellest kontrollimehhanismist välja manööverdatud. See on Riigikogu tehtud seadusetäiendus, mis on tehtud, kui ma õigesti mäletan, 2007. Ja sai ka sel nädalal esitatud vastav eelnõu muudatusettepanekuga viia see olukord normaalsusesse tagasi. Meil ei saa olla inimesi, kes on mingil põhjusel, kas või ametikoha tõttu tõstetud kontrolli alt kõrvale, nii nagu see praegu on.

11:46 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun! 

11:46 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Palun sinu abi meeldetuletamisel. Kui kunagi niinimetatud pseudoskandaali ajal detsimeeriti kaitseväeluuret, nagu sa tabavalt ütlesid, siis kes poliitikutest selle taga olid? Kas ka Ants Laaneotsa kolleeg Jürgen Ligi oli sellega seotud? Sest Jürgen Ligi ma tean kui Kaitseväe detsimeerimise osalist, kes püüdis kümme aastat, ligi kümme aastat võitles oma erakonnaga ajateenistuse kaotamise nimel. See oli tema panus Eesti kaitsevõimesse. Kas samad poliitikud, kes püüdsid hävitada iseseisvat kaitsevõimet, olid mängus ka selle sõjaväeluure lõikamise juures?

11:47 Ants Frosch

Ma siin seda diagnoosi panna ei taha, kes konkreetselt kui palju kaitseväeluure kallal oli. Aga täiesti ilmne oli see, et kaitseväeluure allasurumisel oli oma roll ka julgeolekuasutustel, sest konkurents ressursi pärast on Eestis olnud, ütleme, igivana teema. Mina mäletan omast ajast seda konkurentsi, mis oli Teabeameti ja kaitsepolitsei vahel ja kuhu see välja viis. Konkreetselt ma mainisin küll Jürgen Ligi selle kaasusega seoses, aga neid tegijaid oli seal oluliselt rohkem. Ma arvan, et kõik asjahuvilised saavad toonast meediat kammides kõik kätte. Nii et kui natukene tähelepanelikumalt guugeldada, siis tuleb neid nimesid sealt kümneid.

11:48 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

11:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et kui sõjaväeluure kaotati ära, siis üks põhjus oli selles, et väidetavalt ta nuhkis liiga palju Kaitseministeeriumi ametnike taga. Ma ei tea, mida neil seal varjata oli, igatahes sealt see algatus tuli. Aga ma tahtsin teilt küsida seda, et kui me saame siin Riigikogu liikmetena neid SITKE analüüse, siis kahetsusväärselt me loeme sealt tegelikult sedasama informatsiooni, mida me võime lugeda suurtest välismaistest väljaannetest või mis põhinevad Ukraina või Briti või Ameerika luure andmetel. Kas see võib viidata sellele, et meie sõjaväeluurel ei olegi piisavalt ressurssi, et teha pädevaid iseseisvaid analüüse? Ja kas see on praegu meie julgeolekuolukorras piisav? Mida võiks teha ja peaks tegema, et seda olukorda parandada?

11:49 Ants Frosch

No konkreetne samm on siin praegu välja pakutud. Me peame Kaitseväe Luurekeskusest tegema julgeolekuasutuse ja siduma nende käed lahti. Ja küllap siis Kaitsevägi on suuteline oma luurekeskusele ka täiendavat sisu andma. See tuleb kindlasti kasuks ka nendelesamadele Kaitseministeeriumi planeerijatele, kes praegu arvavad, et kõik on hästi. Kõik ei ole hästi.

11:49 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. 

11:50 Hendrik Johannes Terras

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 30 oma 12. septembri istungil. Tutvustan lühidalt komisjoni istungil toimunut. 

Kaitseministeeriumi esindaja tutvustas valitsuse seisukohta. Ta märkis, et kuivõrd Kaitsevägi ja Välisluureamet teevad juba praegu tihedat koostööd, siis ei näe Kaitseministeerium vajadust oma valitsemisala ülesandeid julgeolekuasutuste seaduses ümber jaotada. Nii Välisluureametilt kui ka Kaitseväe Luurekeskuselt oodatakse, et nad pakuvad kõrgel tasemel Vene-ekspertiisi, kvaliteetset ja kõrge kindlusastmega eelhoiatust rahu‑, kriisi‑ ja sõjaajal ning kogu nende hangitav info peab toetama Eesti ning liitlaste kaitse‑ ja heidutushoiaku tugevdamist. Samuti oodatakse infol põhinevaid ettepanekuid Kaitseväe juhatajale sõjalise kaitse korraldamiseks ja infot riigi juhtkonnale poliitilise otsuse vastuvõtmiseks. Kokkuvõtvalt lähenevad Välisluureamet ja Kaitseväe Luurekeskus nendele ülesannetele osaliselt erinevalt ja nende käsutuses olevad vahendid teabe kogumiseks on osaliselt erinevad. Siiski tehakse tihedat koostööd. 

Öeldi, et poliitika planeerimise osakond viib regulaarselt läbi teenistuslikku järelevalvet nii seaduslikkuse kui ka otstarbekuse üle, mis puudutab nii Välisluureametit kui ka Kaitseväe Luurekeskust. Neid tulemusi on tutvustatud igal aastal julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile. Selle järelevalve tulemusena on jõutud veendumuseni, et mõlemalt luureteenistuselt saadakse soovitud kvaliteediga teenuseid ning ressursid, mida luureteenistused kulutavad, tagavad parima võimaliku luureteenuse. 

Järelevalve tulemusi kokku võttes võib öelda, et luureteenistusel ei jää katmata ükski funktsioon ja kehtiva seadusandluse alusel saavad tegelikult kõik ülesanded täidetud. Komisjon leidis, et valitsuse seisukoht on asjakohane ning vajadus julgeolekuasutuste seadust täiendada puudub. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Tänan tähelepanu eest!

11:52 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile ettekande eest! Teile on vähemalt üks küsimus. Leo Kunnas, palun!

11:52 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on tegelikult kaks lihtsat tehnilist küsimust. Mis taseme ametnik esindas Kaitseministeeriumit? Ja kui kaua teil see arutelu komisjonis kestis?

11:52 Hendrik Johannes Terras

Kaitseministeeriumi esindaja oli Mark Riisik ja ta on õigusloome valdkonna juht. Vabandust, Kaitseministeeriumist oli kaks esindajat. Oli õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ja … Vaatan kohe üle. Erle, kas sa oskad mind aidata? Mis oli teise ametniku ametinimetus? (Saalist öeldakse midagi.) Oli Kaitseministeeriumi esindaja? Selge. Antud hetkel ei oska seda täpsustada, kuna seda ei olnud ette antud. Ja teine küsimus oli … 

11:53 Aseesimees Jüri Ratas

Ei olnud, üks küsimus oligi. (Leo Kunnas täpsustab saalist.)

11:53 Hendrik Johannes Terras

Aa, kaua ajaliselt kestis? Ma hinnanguliselt [ütlen, et] arutelu kestis umbes 20 minutit.

11:53 Aseesimees Jüri Ratas

Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan ettekandjat! Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimised? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Leo Kunnase. 

11:53 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjoni esindaja vastus oli tegelikult ilmekas. Kes esindas Kaitseministeeriumit? Kui see ametnik ei olnud piisavalt kõrgel tasemel, nii et tema nimi oleks meeles, siis järelikult ta seda ei olnud. Ja sellise üliolulise küsimuse arutelu üldse kestis kokku 20 minutit. See näitab, kuidas komisjonis tööd tehakse. Kui me teeks riigikaitsekomisjonis sama, siis kindlasti me ei oleks oma tööga rahul.

Kolleeg Ants Frosch andis teile põhjaliku ülevaate ja neid aspekte ma ei hakka kordama. Ma ütleksin seda, et kaitseväeluuresse ja tema tegevusse selles küllaltki kitsas õiguslikus raamis, milles nad on vahepeal olnud, ma isiklikult saan suhtuda ainult tunnustavalt. Nende tegevus on olnud tubli, mõnikord isegi väljapaistev. Näiteks aastail 2002 ja 2003, kui ma olin operatiivosakonna ülem, olid minu kolleegid peastaabi luureosakonnast J2 kindlal veendumusel, et kahjuks Kaitseministeeriumis peab olema kõrgel tasemel Vene agent ja oleks hea ta üles leida. See ülesleidmine võttis aega, ja mis selgus: see agent oli kõige kõrgemal võimalikul tasemel ehk siis meie riigi julgeoleku volitatud esindaja isiklikult, Herman Simm. Ja siin on loomulikult lihtne küsimus: kas keegi vastutas selle eest, et ta nii kaua sai olla? Ei! Just nagu oleks Herman Simmi julgeolekukontrolli teostanud tema ise, ametisse määranud ta ise, kontrollinud ja juhtinud tema tegevust tema ise – nagu oleks ta tegutsenud vaakumis. Keegi ei teadnud midagi, keegi ei vastutanud. 

Ja tegelikult sama kordus osalt hiljem Deniss Metsavase puhul, millest ma räägin hiljem natuke detailsemalt.

Palun kohe kolm minutit lisaaega. 

11:56 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega! 

11:56 Leo Kunnas

Ja mis oli siis see tasu Kaitseväe luurepataljonile, praegusele luurekeskusele? Kõik see lõppes sellega, et nende funktsioone kärbiti oluliselt. Kes ikkagi Simm oli? Kas ta oli sõjaväelane? Ei olnud, ta oli tsiviilisik. Nad olid täiesti õigel teel. Aga see, mis nad said, oli nende funktsioonide kärpimine ja neid ei ole suudetud taastada siiamaani. 

Meil on riigis teatud hulk riigiasutusi, kellele on antud liiga palju funktsioone ja kes seetõttu ei suuda neid kõiki kvaliteetselt täita. Paratamatult tuleb need jagada mingisse tähtsuse järjekorda. Kaitsepolitseiamet on üks neist, kuna ta vastutab võitluse eest kogu Vene agentuuri vastu ehk GRU ja FSB vastu. Siin riigi territooriumil vastutab ta ka kõrgema taseme korruptsiooni juhtumite eest ja samal ajal peab teostama veel kaitseväelaste julgeolekukontrolli. Siis on selge, et need ülesanded pannakse tähtsuse järjekorda: üks, kaks ja kolm. Ja need ülesanded, mis sinna esimesse järjekorda ei mahu, ja teise ka, jäävadki kolmandasse. Seesama julgeolekukontrolli teostamine ka. 

Siin ongi hea näide seesama Deniss Metsavase juhtum, kes peastaabi operatiivosakonnas, samas osakonnas, kus ma ise olen kunagi olnud ülem, jõudis välja suurtükiväe inspektori ametikohale. Väga kõrge ametikoht, võib-olla see mõjutab suurtükiväe arengut meil siiamaani. Aga jällegi, kuidas ta sinna sattus, kes teda kontrollis: kas ta määras ennast ise ametisse, kes teda jälgis, kes teda juhtis? 

Kui vastutus on jagatud, siis lõpuks ei vastuta mitte keegi. Need funktsioonid, mida luurekeskus peab täitma, sõltuvad otseselt sõjaaja Kaitseväe suurusest. Mida suurem reservarmee on, seda rohkem funktsioone on vaja täita. Õnneks me oleme saanud üle sellest niinimetatud jõukohase riigikaitse eksitusest. Meie sõjaaja Kaitsevägi on suurenenud 43 700 inimeseni ja kindlasti see suureneb veelgi. Aga see tähendab ka, et on vaja teostada rohkem nii julgeolekukontrolli, et anda riigisaladuse lubasid, kui ka lihtsalt tavapärast rutiinset kontrolli, et vältida reeturite sisseimbumist ka madalamal tasemel. Ja see nõuab väga palju tööd. 

Siis ongi küsimus, kuidas saab mingi asutus, kes ei ole ise osa Kaitseväest, kõike seda teostada. Ja praktiline vastus ongi, et ei saagi. Neid ülesandeid on lihtsalt nii palju, et neid on võimatu teostada. Seda loomulikult on väga hea kuulda, et Välisluureameti ja Kaitseväe Luurekeskuse vahel on hea koostöö. See on väga hea! Aga siin ongi küsimus selles, et ei see koostöö ega ka luurekeskuse tegevus iseenesest praegu ju vastuluurefunktsiooni ei täida. Seda funktsiooni polegi neile üldse praegu ette nähtud, kuna nad ei ole julgeolekuasutus. Kapo peab seda tegema nende eest. 

Kaitseväega on juhtunud ja juhtumas täpselt vastupidine. Riiklikust institutsioonist ta on tegelikult muutunud, kuidas ma seda väljendaks, teatud mõttes relvastatud terviseametiks. Olulisi funktsioone ta ei saa täita, mõned funktsioonid on loovutatud või ära võetud, näiteks personali manageerimine, juhtimine, mis on läinud Kaitseressursside Ametile – selleks on spetsiaalne amet olemas. Samal ajal näiteks Siseministeeriumis on suured funktsioonid, piirivalve ja politsei, ühendatud ühte ametisse.

Siin on küsimus riigi terviklikust juhtimisest, mis meil ikkagi toimub. Kuskil on funktsioonid üle kuhjunud, inimesed ja institutsioonid ja juhtkonnad ei suuda neid täita, näiteks PPA ja Kaitsepolitseiamet. Ja teisalt on vastutus nii laiali jagatud, nagu antud juhul Kaitseväes, et lõpuks mitte keegi ei vastuta. Seesama Metsavase juhtum – kas keegi vastutas selle eest, kuidas ta sinna pääses, kuidas ta seal oli nii kaua? Lõpuks ei vastutanudki, sest Kaitsevägi ütleb: aga meie seda ei kontrolli, selle eest vastutab kapo. Ja kapol, nagu ma ütlesin, on teisi ja olulisemaid ülesandeid, ta ei suuda kõiki ülesandeid selle ressursiga täita. 

Seetõttu palun seda eelnõu toetada. Juhul, kui see tagasi lükatakse, me esitame selle uuesti. Ja me esitame nii seda eelnõu kui ka mõningaid teisi uuesti – seni, kuni need leiavad toetuse. Aitäh!

12:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 30 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Lugupeetud Riigikogu, asume hääletuse juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 30 esimesel lugemisel tagasi lükata.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 30 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:04 Esimees Lauri Hussar

Jürgen Ligi, küsimus hääletamise läbiviimise protseduuri kohta. Ei ole?

12:04 Jürgen Ligi

Mitte selle hääletamise.

12:04 Esimees Lauri Hussar

Sellisel juhul võtke palun käsi tagasi.

12:05 Esimees Lauri Hussar

Võtke palun käsi tagasi praegu. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, aga, Jürgen Ligi, teil ei ole küsimust praeguse hääletamise protseduuri kohta. Aitäh!   

Sellisel juhul, lugupeetud Riigikogu, ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget ja vastu on 16 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 30 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Jürgen Ligi, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! 

12:05 Jürgen Ligi

Täpselt nii. Ja see küsimus oli esitatud enne seda hääletamist, aga seda parem, et te mulle sõna ei andnud. Eelmine hääletus läks väga piinlikult Riigikogus pahupidi, inimesed ei saanud täpselt aru, mis on hääletusel. See tuleks värskelt praegu fikseerida, sest juhatus peab hakkama selle asjaga tegelema. Ka eelmise hääletuse ajal juhataja ei märganud, et on esitamisel protestid, inimestel on käed üleval. Kodukorra kommenteeritud väljaanne kinnitab, et sel juhul on tegemist protestiga, et hääletus tuleb tegelikult peatada. Peale selle oli saalis lärm, mida Jüri Ratas eelmine kord kohtles väga korrektselt, katkestas hääletuse, seekord ta hääletamist ei katkestanud, hakkas ennast õigustama. Aga selgelt läks meil läbi mõttetu eelnõu, inimesed ei saanud tegelikult aru, mida nad hääletavad. Minule karjuti kõrva, seal ees karjuti kõrva ja lärm oli tunduvalt tugevam kui eilse analoogse hääletuse juures. 

Ma palun lihtsalt fikseerida see protest. Me esitame oma protesti kirjalikult ja ei ole sellega venitanud. Eelmine hääletus tuleb tegelikult tühistada ja uuesti sooritada. Selgelt rikuti kodukorra tõlgendust, rikuti juhtimispraktikat. Selles rutiinis, mõttetute eelnõude mahahääletuse rutiinis me ise eksisime. Juhataja oleks saanud seda parandada, katkestada. Ta keeldus sellest. 

12:07 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Jah, ma saan aru, et te fikseerite selle protesti kirjalikult. Selge, ma võtan selle praegu teadmiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb tõepoolest, et kui saalis on hääletuse ajal lärm ja tuleb vastav taotlus, siis tuleb hääletus katkestada. Selliselt on varem ka toimetatud. Riigikogu istungi juhataja hindas seda olukorda täna teistsuguselt ja seetõttu on see otsuse eelnõu otsusena haamrilöögiga kinnitatud. 


4. 12:07

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (49 SE) esimene lugemine

12:07 Esimees Lauri Hussar

Nii, aga läheme tänase päevakorraga edasi. Meie neljas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 49. See on selle seaduseelnõu esimene lugemine ja ma palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Riina Solmani. Vabandust, Riina Solman! Kuna Jürgen Ligil on veel küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta, siis, Jürgen Ligi, palun!

12:08 Jürgen Ligi

Jah, juhataja tõlgendas, tegelikult võttis selle asja kokku ebatäpselt. Minu protesti sisu oli see, et sellisel moel ei saa olla otsus vastu võetud. Peale muu katkestas juhataja väga järsult ka protestide võtmise. Kui meil tavaliselt antakse mingisugune aeg, et selgitada, milles protest seisneb, siis seekord Jüri Ratas katkestas protestid väga järsult, võimaldamata selgitada täpsemas sõnastuses, mis tegelikult juhtus. Selles mõttes palun mitte tõlgendada seda kui juba langenud otsust, vaid selle otsuse vaidlustamise ja muutmise katset. See protest tuleb ka kirjalikult.

12:09 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nii, meil on Riina Solman Riigikogu kõnetoolis. Palun, hea kolleeg!

12:09 Riina Solman

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid siin saalis ja need, kes meid jälgivad interneti vahendusel ja rõdudel – olge väga tervitatud! 

Ma natuke täpsustan ka seda eespool olnud protestiküsimust. Vaatasin, on juba meedias pealkiri, et Riina Solman hõikas kõva häälega üle saali. Ma kinnitan, et mul ei ole kõva hääl, ma räägin vaikselt. See minu süüdistamine aga päädis sellega, et te saite lihtsalt suurema pealkirja oma tähelepanematuse ja tegematajätmise eest. Ja mina kinnitan, et Jüri Ratas juhtis korrektselt seda istungit, vastavalt protseduurireeglitele. See on ülekohtune, mida Jürgen Ligi siin saalis just praegu rääkis. 

Aga läheme selle eelnõu juurde, mida ma Isamaa nimel olen tulnud tutvustama. Mul oli au seda tutvustada eelmisel nädalal ka sotsiaalkomisjonis oma headele kolleegidele seal. Ma pean ütlema, et sotsiaalkomisjonis on väga suur mõistmine lastega perede toetamise suhtes. Kuigi on erimeelsused detailides, ja valdavalt ikkagi eelarvepoliitilistes, aga siiski me oleme seal suures üksmeeles, et sotsiaalpoliitika ja perede toetamine on oluline. 

Nüüd sellest seaduseelnõust, mida Isamaa siis soovib. Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et ka pere esimese ja teise lapse kohta hakatakse lapsetoetust maksma 100 eurot kuus. Olukorras, kus lasterikkale perele makstakse alates 2017. aastast täiendavalt ka peretoetust, poleks vaja lapsetoetuste summat laste arvu järgi eristada, see võiks olla kõigile lastele samasugune. Neid arvamusi on kõlanud ka varem, kui suur see toetus ühe lapse kohta olla võiks. Nii oli kevadises valimisprogrammis näiteks sotsiaaldemokraatidel see summa lausa 150 eurot, Eesti 200-l samamoodi 150 eurot. Isamaa tegi algselt, kui me olime eelmisel suvel minemas Reformierakonnaga koalitsiooni, ettepaneku baaseelnõus igale lapsele võrdselt 100 eurot. Ma tuletan meelde, et enamik parlamendierakondi nõustus sellega, välja arvatud Reformierakond, kellega koalitsiooni minnes ka see lapsetoetus iga lapse kohta 100 euroni ei tõusnud. Tõusis esimese ja teise lapse puhul 80 euroni ja alates kolmandast 100 euroni iga lapse kohta. See on ebaõiglane. Kui Isamaa tuleb valitsusse – mingisugusel hetkel ta kindlasti tuleb –, siis me tõstame kõigi laste lapsetoetuse võrdseks. 

Me soovime selle eelnõuga saavutada seda, et paraneks lastega perede majanduslik kindlustatus. Ja eelduslikult avaldab seaduse rakendamine positiivset mõju ka sündimusele, sest iga riigi poolt antav signaal peredele, et neist hoolitakse, neid toetatakse ja neid ei jäeta laste kasvatamisel üksinda, soodustab tegelikult sünde, sündimust. Eeldatav kulu riigieelarvele on selle seaduseelnõu kohaselt meie arvutuste kohaselt ligi 47 miljonit eurot aastas. Aga loomulikult see vajaks täpsemat läbiarvutamist Rahandusministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis ja nende kahe ministeeriumi koostööd. 

Nüüd sellest, miks me ei saanud seaduseelnõu vormistatud juba aasta varem või tänavu kevadel. Meenutame seda, kuidas siin suurema õigluse nimel koalitsioonipoliitikud ründasid suurperesid alandustega ja vastandasid neid väiksemate peredega. Riik justkui soosib rohkem suurperesid, aga ühe-kahe lapsega pered jäävad vaeslapse ossa. Ma rõhutan, et Isamaa algatus on kogu aeg olnud kohelda lapsetoetusega kõiki lapsi võrdselt. Ja kui on juba suurem pere, siis sellele lisandub ka suurperetoetus. Selle meetme eesmärk on toetada neid, kes kasvatavad kolme või enamat last, sest nende kulutused iga inimese kohta peres on suuremad. Nad vajavad rohkem ruume, nad vajavad rohkem logistikat ja ka ressursse, nii ainelisi kui ka neid, mis puudutavad töö- ja pereelu korraldamist. 

Nüüd, mida veel öelda eelnõu kohta? Ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu tagamiseks on vajalik, et järeltulevad põlvkonnad ei oleks eelnevatest oluliselt väiksemad. Eestis on paraku niimoodi, et 1991. aastast alates on sündide arv olnud surmade arvust ülekaalukalt väiksem. Ehk meie iive on negatiivne. Sellele on juhtinud tähelepanu Aino Järvesoo, kes toetas meie peresid ja lapsi. Aino Järvesool omal lapsi ei olnud, aga ta kogu oma maise vara pühendas Eestile ja Eesti lastele. Rein Taagepera, politoloog, väga lugupeetud inimene meie ühiskonnas, osutas juba 2005. aastal, et seniste suundumuste jätkudes kahaneks Eesti põlisrahvas järjepidevalt ja pöördumatult. Me teame Rein Taagepera sõnu "demograafilise vetsupoti" kohta, [millega ta tahtis öelda], et kui põlvkonnad, mis tulevad peale, on eelnevatest väiksemad, siis Eesti rahvaarv kahaneb, nagu ta on rõhutanud, järjepidevalt ja pöördumatult. Mullune rekordiliselt väike sündide arv kinnitab, et Eesti liigub just täpselt sellisel arengurajal, mille eest Rein Taagepera meid on hoiatanud. Kahanemisspiraali peatamiseks on vaja, et meil sünniks rohkem lapsi. Selle eelduseks on, et riik annab [vajalikke] signaale ja mitte ainult suusõnaliselt ei toeta, vaid ka aineliselt. 

Elukalliduse tõus. Viimaste aastate kriisid on andnud oma hoobi perede toimetulekule, ees terendav maksutõus annab omakorda hoobi toimetulekule ja paiskab just suuremad pered vaesusriski. Meenutame ka seda, et lastega pered panustavad ühiskonna kestlikkusse. Me ju soovime, et me riigina jääksime oma keele, kultuuri ja rahvaga kestma, mitte ei sureks välja. Tuletame ka seda meelde, et lapsi kui jätkusuutlikke tulevikukodanikke on meil vaja tulevaste töötegijatena, kes riiki edasi viivad ja maksumaksjatena üleval peavad ja on ka järgmiste põlvkondade lapsevanemateks. 

Mida veel öelda? Eestis on toimunud väga kiire palga ja elukalliduse kasv. Peretoetusi tõstsime me eelmise valitsusega päris korralikult, aga sellele järgnes tegelikult väga suur tagasilöök kõikidele lastega peredele, mitte ainult suurperedele. Me mäletame kevadist Reformierakonna juhitud teerulli justkui suurema õigluse nimel. Rohkemate lastega peresid lausa rünnati alandustega ja vastandati neid väiksematele peredele. Ometi teavad kõik, et meie kahaneva rahvaarvu juures on meile kõik pered ja kõik Eesti lapsed kulla hinnaga. Nii suuremates kui ka väiksemates peredes kasvavad lapsed on võrdselt väärt parimat ja just seepärast on Isamaa soovinud oma peretoetuste tõusu eelnõus ja lastetoetuste tõusu eelnõus ja ka käesolevas eelnõus, et iga laps saaks võrdselt 100 eurot toetust. Sellele oli toona vastu ainult Reformierakond. 

Kallid kolleegid nii sotsiaalkomisjonis kui ka siin saalis on öelnud, et pakkuge lahendusi. Te ainult soovite tõsta toetusi, aga kus on see lahendus, kust see raha tuleb? Kui Reformierakond oma kõige kallima valimislubaduse, maksuküüru kaotamise ära jätaks, siis me saaksime lubada endale lapsetoetuse tõusu kõigile võrdselt 100 euroni ja ka palju muud. Kui ta jätaks ära selle olematu maksuküüru kaotamise, mis maksab 500 miljonit eurot, ei peaks keegi rääkima eelarve läbirääkimistel teadusrahastuse kärpimisest ega ka riigi usaldusväärsuse kriisist. Lahendus on käeulatuses. 

Küll ma aga panen koalitsioonipoliitikutele südamele: eelarve tasakaalu eesmärk ei tule ligemale, kui viimastel hetkedel minnakse kärpima lasterikaste perede huviringide toetust 101 000 euro võrra. Aga peresid ja lapsi, kellelt te selle reedese seisuga ära võtsite, alandas see veel kord. Ja selle taustal reformierakondlaste moraalilugemine riigi usaldusväärsusest kõlab väga kahepalgeliselt ja õõnsalt, sest täna tähendab Reformierakonna juhitud rahanduspoliitika ja perepoliitika jõukamale ühiskonnale rohkem raha kätte ja vähem toime tulevate taskust võetakse viimanegi. Ja ma rõhutan, et selle koalitsiooni poliitika tähendab mitte ainult suurperedele, vaid kõikidele lastega peredele soodustuste kaotamist. Ära võetakse eluasemelaenude intressidega [seotud soodustus], ära on võetud tulumaksuvabastus alates teisest lapsest. 

Ja siinkohal ma kutsun üles Isamaa eelnõu toetama. Tuletan teile meelde, et lasterikkad pered tegid kevadel väga palju avaldusi, tegid petitsiooni, kogusid üle 23 000 allkirja, et ei võetaks lastega peredelt raha ära. Ühe-kahe lapsega pere, kui ta saab riigilt signaali, et riik teda väärtustab ja toetab võrdselt, usaldab saada ka kolmanda, neljanda ja võib-olla rohkemgi lapsi. Nii kuidas kellelgi on soov ja tahtmine. Ja ma rõhutan, et küsitluste järgi soovivad nii Eesti naised kui ka mehed oma perre lapsi, õieti see on inimese eneseteostuse osa. Ja sellepärast kutsun ma üles Isamaa eelnõu toetama. Perevaenulik poliitika, mida meil koalitsioon viljeleb, on olnud väga selge ideoloogiline suund. Ei ole vaja meie lastega peresid rohkem nörritada ja narritada. Tõstame kõigile lastele võrdselt lapsetoetuse 100 eurole! Aitäh!

12:20 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt küsimused. Kõigepealt Tanel Kiik, palun!

12:20 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie eelnõu on väga õige, väga mõistlik, võiks isegi öelda, et see on vähim, mida riik teha saab – astuks selle sammu ära, et 100 euroni tõstaks. Ma olen väga nõus, mis te välja tõite seoses usaldusväärsuse küsimusega just nimelt perepoliitika planeerimisel. Valitsus on seda kahjuks jõhkralt rikkunud. Ja siin ma hea meelega tsiteeriksin Riigikogu liiget Margit Sutropit. Tsiteerin: "Lisaks on see antud lubaduste murdmine ja moraalselt taunitav. Lubaduste mittepidamine hävitab viimasegi usalduse poliitikute vastu." Sellega saab ainult nõustuda. See tsitaat on küll kõrghariduse võimaliku kärpe kohta, mida valitsus samuti kaalus, aga täpselt sama mõte kehtib ju ka perepoliitikas. Millegipärast kuidagimoodi ühel juhul lubaduste murdmist aktsepteeritakse, lausa toetatakse siin saalis, teisel juhul taunitakse. Kuidas teile tundub, kas see ei jäta riigist kahepalgelist muljet, kui on sihtrühmad, kellele lubadusi võib anda ja võtta, ja on teised sihtrühmad, kelle puhul öeldakse, et sellise eelarve poolt ei saa hääletada?

12:22 Riina Solman

Hea kolleeg Tanel Kiik, tänan teid väga hea küsimuse eest! Mitte ainult Margit Sutrop, vaid ka endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna on täpselt sama väitnud, et riik ei tohi sõna murda, riik peab lubadusi pidama. Kui oled juba korra sõna murdnud, siis riigi usaldusväärsus saab kannatada. Paraku tõesti paistab, et meie lugupeetud kolleegidel Reformierakonnast on haugi mälu. Alles sel kevadel käitusid nad kõik väga sõnamurdlikult, olles äsja tõstnud peretoetust lasterikastele peredele. Mina kohtusin sihtrühmadega, kui mindi seda rahastust kärpima. Mina kuulsin, mida inimesed arvavad sellest. Tulid ka lasterikaste perede isad. Ma arvan, et nõuab väga suurt eneseületust, kui meesterahvas tuleb paluma, et ärge tehke seda, ja kuidas saaks viia peaministrini meie soovid ja [kartused], mis kõik juhtuma hakkab. Seda oli väga valus kuulata. Neid inimesi aga isegi ei kutsutud sotsiaalkomisjoni, kuigi nad saatsid ka oma petitsiooni ja soovisid seal arutelu. Meie teiega nägime, et me jõudsime seda petitsiooni arutada alles nädalapäevad tagasi, kui kõik otsused olid juba langenud, kui sõna oli murtud. 

Nii et jah, see on kahepalgeline suhtumine: seal, kus olen mina, peavad lubadused kehtima, aga seal, kus mind parasjagu ei ole, vaadaku inimesed ise, kuidas nad saavad. See ei ole aus suhtumine. Eesti on väike riik, väike rahvas, me oleme rahvusriik ja me ei tohi lubada oma inimeste häbistamist ja alandamist, nii nagu see juhtus kevadel lasterikaste peredega.

12:23 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt, Andre Hanimägi, palun!

12:23 Andre Hanimägi

Hea esimees! Hea ettekandja! Ma soovin teile kõigepealt edu! Eile olin mina sarnaste eelnõudega seal puldis ja sarnased mõtted on meil. Paraku eile edu ei tulnud ja ma loodan, et tänane eelnõu on parem. Ta ongi natukene teistmoodi. Ma eeldan, et te tegelikult indekseerimist toetate, aga selles eelnõus olete selle välja võtnud, mis minu arvates on mõistlik selles mõttes, et äkki on lootust koalitsiooni poolt natuke suuremale toetusele. Minu küsimus tulenebki sellest. Kas ma saan õigesti aru, et te indekseerimist ka toetaksite, aga selles eelnõus toodu on minimaalne, mis võiks siin saalis läbi minna?

12:24 Riina Solman

Suur tänu, lugupeetud küsija Andre Hanimägi! Tõepoolest, nii Isamaa algne eelnõu kui ka eelmises valitsuses sätestatu nägi ette ka indekseerimist. Ja loomulikult ma toetan seda, sest elukalliduse tõttu jookseb [heaolu tõus] eest ära ka lastega peredel. Kui teie olite eile siin puldis, siis te olite – ma väga kiidan ja tänan teid – selline rõõmsameelne ja positiivne ja lootsite, et te selle positiivsusega suudate koalitsioonipartnerite meelt muuta ja nad leiavad selle eelnõu vajaliku olevat. Mina aga olen tõesti alates kevadest väga nördinud olnud. Ma olen võtnud väga isiklikult perede ja laste solvamist, sest selline käitumine, et me ärgitame ühe- ja kahelapselised pered suurperede vastu – nii me alandame avalikult suurperesid, kes tegelikult kannavad poolte Eesti laste kasvatamise koormust oma palgatöö ja muude isiklike huvide või eneseteostuse kõrvalt –, on väga inetu. Häbimärgistamine ei sobi riigi esindajatele, aga see on juhtunud. Ja ma rõhutan: reedel saatis sotsiaalkaitseminister välja kirja, et ta võtab ära lasterikaste perede huviringitoetuse. Ei ole rohkem sihitud meedet kui see huviringitoetus. Riik on maksnud seda üle 15 aasta, ja see võeti ära mõnituse saatel, justkui see oleks poliitiline raha, mis tulebki suurperedelt ära võtta. Siinsamas puldis käis sotsiaalkaitseminister ja saatis peaministrile jutupunktid, [milles öeldi], et toetused peavad olema sihitatud ja vajaduspõhised. Sellest huviringirahast rohkem sihitud toetust ega meedet ei ole. Ja me kõik teame, et huviharidus on laste kasvatamisel äärmiselt oluline, sest sealt tulevad välja uued anded, kes hakkavad Eesti riiki eest vedama. Ja me lihtsalt kärbime kohast, kuhu oleks kõige rohkem vaja just anda.

12:26 Esimees Lauri Hussar

Tanel Kiik, palun!  

12:26 Tanel Kiik

Tunnustan teid, et te väga kirglikult ja selgesõnaliselt selle teema eest olete seisnud, kunagi rahvastikuministrina ja hiljem Riigikogu liikmena. Ma arvan, et see mure on tegelikult ülisuur ja see ei ole üldse mitte päevapoliitiline või parteipoliitiline. Rahvastikukriis on fakt, sajandi madalaim sündimus on fakt. Ja mina tean väga mitut valitsuse otsust, mis perede turvatunnet õõnestavad: on seesama peretoetuste tagasipööramine või kärbe, mis tehti kohe võimule saades, on see tulumaksusüsteemi muudatus, millega teatavasti laste pealt saadav täiendav tulumaksuvabastus kaob, on see käibemaksu tõus, automaksuga hirmutamine. Ja nüüd te viitate, et on veel tulemas mingeid selliseid ettepanekuid. Minu jaoks on see uus negatiivne info, pean kohe tunnistama. Kas tõepoolest valitsus jätkab veel selle sihtrühma ründamist, haavamist, kes on niigi väga tõsiselt pihta saanud? Aga ma küsiksin niipidi. Kas teil on ka teadmine mõne positiivse algatuse kohta, mõne positiivse signaali kohta, mille valitsus on selle mõne kuu jooksul, mis ta ametis on olnud, andnud lastele, peredele ja eriti lasterikastele peredele?

12:27 Riina Solman

Aitäh, kolleeg Tanel Kiik, selle hea küsimuse eest! Ma ütleksin positiivseid sõnu meie sotsiaalkomisjoni liikmete kohta, kes paistavad probleemist aru saavat, kuid käituvad parteipoliitilise taktikepi alusel ja hääletavad kõik mõistliku peresid puudutava maha. Ja ma teen tõepoolest komplimendi sotsiaalkomisjoni ametnikele ja ka juhile Õnne Pillakule, kes proovib meid ära kuulata. Aga rohkem komplimente mul ei ole võimalik teha. Ma ei tea ühtegi meedet, mida tänane juhtpartei koos oma koalitsioonikaaslastega inimeste aitamiseks selles kriisis teeb. Samas me näeme kõrval naaberriike – Lätit, Soomet, me näeme Rootsit –, kes tegelikult saavad aru, mida see kriis tähendab, mida tähendab majanduslangus, ja pigem lähevad ja panevad nii inimeste toimetulekule õla alla kui ka ettevõtjate toimetulekule õla alla. Meil millegipärast on kõik vastupidi ja lajatatakse veel maksutõusudega majanduslanguse ajal. See on juba muutumas kobarkäkiks, mida peavad hakkama helpima järgmised valitsused. 

12:28 Esimees Lauri Hussar

Valdo Randpere, palun!

12:28 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Riina! Aita mul mälu värskendada. Sa räägid siin vaata et mitmendat tundi sellest, kuidas kõik on milleski kaotanud selle uue valitsuse tõttu. On ainult kaotajad, kaotajad, kaotajad. Mina mäletan, et selle viimase teema puhul olid ka võitjad: Isamaa Erakond ja EKRE – te saite kumbki 300 000 eurot selle seaduse vastuvõtmise või läbisurumise eest. Keskerakond sai ka peaaegu, aga otsustas seda summat mitte vastu võtta ja vihjas mingitele kahtlastele asjaoludele seoses sellega – kas seaduse ostmisele või eelnevale lubadusele, ma ei tea, millele. Äkki sina tead, miks Keskerakond loobus 300 000 euro vastuvõtmisest seoses perehüvitiste tõstmisega, mis omakorda vallandas täieliku katastroofi Keskerakonnas. Jüri Ratas kaotas esimehe koha. Tanel Kiik oleks peaaegu saanud esimeheks. Nüüd on Mihhail Kõlvart hoopis. Äkki sa oskad rääkida meile selle tagapõhjast sama ausalt, nagu su [jutt] kõlab kõigi muude teemade puhul, millest sa midagi ei tea?

12:30 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Valdo Randpere, selle hinnangu eest, et ma mitte midagi ei tea! Ma olen olnud poliitikas pea 20 aastat ja arvan, et ma nii mõndagi tean. Nüüd, mis puudutab teie küsimust. Ma tuletan kõigepealt meelde Reformierakonna peaministri poolt valitsuse lõhkumist 2022 kevadel ja uue koalitsiooni moodustamist ja läbirääkimisi, kus tegelikult oli juba ette tunda, et lastega perede suhtes ollakse väga vaenulikud. Aga võimu ja tooli hoidmise nimel mindi sõlmima kokkulepet, peresid toetama. Kõik olid poolt, kõik hääletasid poolt eelarvekomisjonis siinsamas Riigikogus. Reformierakondlased hääletasid poolt, kelleltki ei tulnud kriitikanooli. Ja nii kui tuli uus valitsus, pöörati kõik tagasi, murti inimestele antud sõna. 

Nüüd küsimuse kohta veel täpsemalt. Mina kuulun Isamaa fraktsiooni, mitte Keskerakonna fraktsiooni. Ma võin muidugi küsida meie uuelt fraktsiooni liikmelt abi ja nõu teile vastamiseks, aga võib-olla ta seletab teile ise. Aga mina ei ole Keskerakonna liige ega tea nende siseasju nii täpselt. Ja täpselt selline aus vastus ongi mul teile pakkuda. Küll ma tuletan meelde, et nii Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide kui Eesti 200 taustajõud, ühendus SALK, mahitas teie erakondade rahastamist, mahitas naeruvääristavaid ja nii-öelda pilkavaid meeme tänaste opositsioonierakondade kohta ja tegelikult mahitas teie suurejoonelist valimisvõitu. Kes oli selle rahastaja, teame me väga hästi: platvormijagajad ja nii edasi. 

12:31 Esimees Lauri Hussar

Andre Hanimägi, palun!

12:32 Andre Hanimägi

Aitäh! Ma olen küll Keskerakonnast, aga sellest 300 000-st ma ei hakka siin rääkima. Aga ma küsiksin, hea Riina, seda, et kui ma eile siin puldis olin ja kui me oleme ka komisjonis arutanud, siis on alati olnud kaks asja: üks on see, et eelarves raha ei ole, ja teine on see, et kui me ei tõsta lastetoetusi ja kui me ei tõsta peretoetusi, siis meil jääb raha üle ja me teeme kõiki muid häid asju. Kõlanud on harvikhaigused, mille puhul, ma arvan, mitte keegi ei saa öelda, et see koht raha ei vaja. Absoluutselt vajab! Aga kas sina oled aru saanud – mina olen vastuse alati võlgu jäänud –, kuhu täpsemalt läheb see raha, mis hoitakse kokku perede ja laste pealt? Kuhu see raha läheb ja kui suures ulatuses, kas terves ulatuses? Olgu see tulumaksuerandi ärakaotamine või muud rahad – kas need lähevad harvikhaiguste raviks või kuhu need lähevad?

12:33 Riina Solman

Aitäh, hea kolleeg Andre Hanimägi! Tõesti hea küsimus. Me oleme sotsiaalkomisjonis küsinud seda ka sotsiaalkaitseministri käest ja me ei ole selgeid vastuseid saanud. Me kuulsime kevadel, et 5 miljonit sadadest miljonitest lasterikastelt peredelt äravõetavast rahast läheb harvikhaigustele. Viis miljonit! Ja väidetavalt ka õpiraskustega laste toetamiseks läheb osa, aga need olid ka mõned miljonid. Me ei räägi siin sadade miljonite ulatuses toetustest, mida võib-olla mõned sektorid vajaksid. Nii et meil ei ole selget arusaama, mida selle äravõetava rahaga tehakse. Mulle isiklikult on jäänud mulje, et see läheb lihtsalt, nagu ütleb rahandusminister Võrklaev, aukude lappimiseks (Saalist hõigatakse: "Igale poole.") ja igale poole, ja selle kärpekava ohvriteks on Eesti lapsed.

12:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Jaak Aab, palun!

12:33 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Väike kommentaar Valdole. 2016 tegi seesama ärimees, kellest siin juttu on, ja veel mõni, annetuse ka Reformierakonnale ja sotsidele. Tegelikult põhjus oli täpselt sama, et tõsteti toetusi. Me teame, et selle ärimehe maailmavaade ongi olnud, et Eesti rahva kestmine oleneb Eesti peredest ja kui seda rahaliselt toetada, siis see tõenäosus on suurem. Ei tekkinud Reformierakonnas millegipärast tol korral küsimust, kas saadame raha tagasi. Nüüd on tegelikult sama situatsioon. Kuna Reformierakond ja sotsid hakkasid kevadel torpedeerima, siis on mõistetav ka selle ärimehe käitumine. On ju nii? See, kuidas Keskerakond käitus, on meie oma siseelu küsimus. [Me ei teinud] seda mitte sellepärast, et me oleks pidanud seda ärimeest hirmus kahtlaseks. Nii et kuidas te hindate seda Reformierakonna käitumist? Peredel tekkis ju mingi ootus, nad teadsid suuremast tõusust. Kuidas nemad reageerivad sellele, kui nüüd maha tõmmati?

12:35 Riina Solman

Suur aitäh, hea kolleeg Jaak Aab, hea küsimuse eest! Need pered, kellelt raha mindi kärpima, tundsid ennast alandatuna, sest see käis väga alandava retoorika saatel ja ühe‑ ja kahelapseliste peredega vastandamise saatel. Sellist ettenägelikkust meil kellelgi ei olnud – et seda ka suudetakse poliitmaailmas korraldada, ajada tülli omavahel väiksemad ja suuremad pered. Ometi me kõik teame, et nii väikesed kui suured pered on Eesti riigile kulla hinnaga, sest me ju soovime, et eesti keel, kultuur ja meie rahvas püsiks. 

Valdo Randpere juurde tulles ja tema osunduste juurde tulles: loomulikult ta proovib provotseerida. Aga see on tema töö. Te näete, et koalitsioonipoliitikuna ta on ainukesena Reformierakonnast tulnud siia saali ja proovib veidi pipart ja soola lisada sellele kobarkäkile, mida eelarvepoliitika nende juhtimisel parasjagu Eesti rahvale korraldamas on.  

Aga mida ma tahtsin öelda nende riigi signaalide kohta? Kui Reformierakond sai vastava toetuse, siis võttis ta selle lahkelt vastu ja ei kahtlustanud midagi, ei lükanud tagasi ja oli rõõmsameelne. Selle tulemusel 2017. aasta 1. juulil hakkas kehtima kolmanda ja enama lapse toetus 300 eurot. Ja seda on tunnistanud kõik rahvastikuteadlased, Statistikaameti eksperdid, et see tõstis sündimust kaks aastat järjest. Kolmandaid ja enamaid lapsi sündis 25% enam. See vastab tõele, see on fakt. Siis tuli koroona-aasta, inimestel tekkisid hirmud. Me oleme sellest ka siin saalis juba rääkinud. Eesti on juba tõestanud, et meie elatustase ei ole nii kõrge. Inimesed vajavad neid signaale, et riik ei jäta neid üksinda, kui nad saavad ka lapsi, mitte ei tegele ainult eneseteostusega. Ma rõhutan, et küsitluste järgi on inimese eneseteostuse osaks suurel määral ka laste saamine ja nende kasvatamine. Ka seda, et riik peaks viljatusraviga aitama neid inimesi, kes mingisugusel põhjusel lapsi ei saa, tuleb tugevdada. Uuringud näitavad, et Eesti inimesed tahavad ja armastavad lapsi. Aga kui riik annab vastakaid signaale, siis nad lihtsalt ei julge neid saada.   

12:37 Esimees Lauri Hussar

Valdo Randpere, palun!

12:37 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on täitsa imelik kuulata Riina Solmani käest etteheidet ja otsest valet, et ma olen saalis ainuke Reformierakonna esindaja. Meid on siin palju rohkem. Nii et palun vabanda kohe! Aga see, mis puudutab Jaak Aabi kommentaari aasta 2016 kohta, siis vahe oli seal selles, et tõepoolest ärimehed andsid raha erakondadele annetusena pärast seaduse vastuvõtmist ja keegi ei teadnud nendest erakondadest ette, et mingi raha tuleb. Aga ka siis tekkis diskussioon ühiskonnas, kas selline raha andmine on ikka eetiline, kas see ei ole natuke seaduse ostmine. Seekord mina saan aru Keskerakonna juhatuse seisukohast, et nemad kahtlustasid, et seda raha lubati neile enne ja et see oli tellimustöö. Ja sellepärast nad lükkasid tagasi selle 300 000, et neil oli nagunii pahandusi palju. Mu küsimus on: kas Keskerakonnalt ja Isamaalt saab endiselt tellida ja osta seadusi või on midagi muutunud?

12:38 Riina Solman

Hea kolleeg Valdo Randpere! Esiteks ma tuletan sulle meelde, et sina ei ole minu fraktsiooni juht ja sina ei saa mind kamandada. Küll aga on minul nii palju väärikust ja ausameelsust, et ma tunnustan, et meie hulgas istub veel üks Reformierakonna esindaja, Eero Merilind, kes on ka minu hea sotsiaalkomisjoni kaaslane ja kes käitub väga viisakalt ja härrasmehelikult ka pingelistes olukordades. Nii et ma vabandan, Eero, ma nägin sind küll, aga kuna Valdo Randpere oli kiuslik, siis lihtsalt mu tähelepanu koondus temale. 

Ja nüüd, kui me räägime tema küsimuse teisest osast … Vabandust, mul juba läks meelest ära, et ta tahtis midagi teada saada. Võib-olla sa hõikad samamoodi, nagu sa siin mulle vahele hõikasid, mis see oli, millele ma pidin veel vastama? Ma hea meelega vastan.

12:39 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Seda meie protseduur ette ei näe. Enn Eesmaa, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

12:39 Enn Eesmaa

Jah, lausa otsene. See mõttevahetus on hariv, tore ja kohati meelelahutuslik, aga me ei ole praegu veel selles staadiumis. Praegu esitatakse ettekandjale Riina Solmanile küsimusi, mitte ei käi arvamuste lajatamine ühelt ja teiselt poolt. See aeg tuleb pärast seda, kui tõepoolest meie seas viibiv Eero Merilind on teinud oma ettekande. Siis on läbirääkimiste aeg. 

12:39 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Enn Eesmaa! Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise kohta. 

12:39 Tanel Kiik

Austatud esimees! Ma pean tunnistama, et ma olen pooleldi nõus oma hea kolleegi Enn Eesmaaga, teise poolega ei ole nõus. Meelelahutus mõne inimese jaoks see vestlus on, aga, ütleme ausalt, Riigikogu suure saali tõsiseltvõetavust see kindlasti ei paranda, kui härra Randpere lahmib mingeid täiesti suvalisi, seosetuid väiteid kord eelnõude ostmise, kord müümise kohta, nimetades siin erinevaid erakondi. Kui on mingisuguseid selliseid tõendeid, siis ma väga palun pöörduda prokuratuuri poole, ja seda teha koheselt, mitte nii, et nüüd viis aastat hiljem hakata rääkima, mis aastal 2016 või 2017 oli. Oleks igati õige seda teha. Väga huviga ootan seda avaldust.

Aga mul on küsimus teile, Riigikogu esimees, kui istungi läbiviijale. Kui Riigikogu liige küsib ilmselgelt konkreetse eelnõu eesmärgi, mõtte ja sisuga mitte seoses olevaid küsimusi, sealhulgas esitab meelevaldseid hinnanguid ja väiteid, mis tõele ei vasta, siis mis hetkel te peate vajalikuks Riigikogu esimehena sekkuda? Või te lasete neid küsimusi küsida nii kaua, kuni seadus võimaldab, ehk kaks tükki saadiku kohta? Reformierakonnal on siis kokku 74 korda võimalik sellist jama ajada siin saalis. 

12:41 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Istungi juhataja on seisukohal, et küsimused peavad olema teema kohta. Niikaua, kui need puudutavad teemat, istungi juhataja ei sekku. Kui need lähevad täiesti teemast välja, siis istungi juhataja kindlasti sekkub. 

Head kolleegid! Mulle on laekunud avaldus istungi pikendamiseks. Enne kui ma võtan siin järgmisi küsimusi ja protseduurilisi küsimusi, ma loen kõigepealt ette avalduse istungi pikendamiseks: "Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast, 21. septembri käesoleva aasta täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00‑ni. Lugupidamisega Erkki Keldo, Reformierakonna fraktsiooni esimees." Head kolleegid, ma panen praegu kohe selle ettepaneku hääletusele. Asume hääletuse ettevalmistamise protseduuri juurde.

Lugupeetud kolleegid, palun vaikust! (Helistab kella.)

Head kolleegid, asume hääletamise juurde. Ma panen hääletusele Eesti Reformierakonna … (Sumin saalis.) Jaa, palun!

12:44 Siim Pohlak

Minu käsi oli tükk-tükk aega üleval, ma tahtsin kümme minutit vaheaega võtta, aga nagu ei reageeritud üldse. See on ikka juba minuteid üleval, ikka juba tükk aega enne kella. (Sumin saalis.)

12:44 Esimees Lauri Hussar

Hästi, head kolleegid! Sellisel juhul, palun ... Kuna te jäite sellega hiljaks, te oleks võinud sellisel juhul ka käe tõsta sealt kohapealt. Te sealt ei tõstnud. Aga kuna me asusime hääletamise protseduuri juurde, siis hästi, head kolleegid, kümme minutit vaheaega ja pärast seda me asume hääletamisprotseduuri juurde.

V a h e a e g

 

12:55 Esimees Lauri Hussar

Austatud kolleegid, asume hääletamisprotseduuri juurde.  

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:55 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 46, vastu 18 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Head kolleegid, meie tänane tööaeg on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. 

Ja järgnevalt palun uuesti siia Riigikogu kõnetooli tagasi Riina Solmani. Palun!

Nii, ja jätkame küsimustega. Henn Põlluaas, palun! 

12:56 Henn Põlluaas

Aitäh! Tänases enneolematus demograafilises kriisis on muidugi ülimalt küüniline ja vastutustundetu koalitsiooni tegevus: võtta ära lastetoetused, kaotada tulumaksuvabastused laste pealt, nüüd siis ka kaotada ära tagasipöörduvate eestlaste toetused ja nii edasi. Aga kas sinul on ehk natukene aimu sellest? Me teame, et Sotsiaalministeeriumi juures on, ma ei tea, mitukümmend sellist puukorganisatsiooni ja -ühingut, mille nimed hakkavad igasuguste kummaliste tähtedega ja kes on saanud aastate jooksul sadu tuhandeid või kokku isegi miljoneid ja miljoneid toetusi. Kui lastelt võetakse toetused ära, kas nemad saavad endiselt tänaselt koalitsioonilt raha?

12:57 Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu liige Henn Põlluaas, aitäh hea küsimuse eest! Mina ei ole kuulnud, et kelleltki teiselt midagi nii massiivselt ära võetakse. Veelgi enam, ma jälgin igapäevaselt meedia uudiseid ja ma näen, et Sotsiaalministeeriumis on küsitavusi veelgi. Me nägime, et asekantsler, keda me teame väga ausameelse inimesena, riigi kaitsjana, on, ma ei tea, kas vallandatud või läinud advokaatide kokkuleppega sealt ministeeriumist ära. Me teame, et seal võib tegelikult olla ka huvide konflikti olukordi. Seda kõike peaks lähemalt uurima, mis Sotsiaalministeeriumis toimub. Aga ma ei tahaks küll heita varju sealsetele perepoliitikutele ja tublidele ametnikele, kes oma tööd igati ausalt ja hästi teevad ja võib-olla sooviksid teistsugust poliitilist kultuuri ja paremat juhtimist. Ja ka paremaid juhiseid juhterakondade poolt. Nad tihtipeale täidavad ju poliitilist tellimust.

12:58 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindajana sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilindi. 

12:58 Eero Merilind

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teen lühikese kokkuvõtliku ülevaate, mis toimus komisjonis. Arutasime komisjonis seda eelnõu 12. septembril. Natuke taustast. Eelnevalt meil oli olnud 16 samasugust ettepanekut: üheksa neist oli Keskerakonnalt ja seitse oli Isamaalt. Erinevused olid summades, kehtivuse alguses. Erinevate eelnõude summad olid 150, 140, 110, 100, kehtivuse alguse järgi 1. aprill ja 1. jaanuar. Ja küsimus oli ka, kas indekseerida lastetoetusi või mitte. 

Käesoleva eelnõu esitaja esitas komisjonile eelnõu, kus oli siis lapse kohta toetus 100 eurot ja alates 1. jaanuarist 2024. Seadusega kaasneks riigieelarvele kulu 46,6 miljonit eurot aastas. Eelnõu esitaja põhjendas toetuste suurendamist demograafilise kriisiga ja mainis ka võimalikke katteallikaid, sealhulgas reservfondi. Komisjoni istungil osales Sotsiaalministeeriumi esindaja Kadri Raid, kes rõhutas, et hetkeolukorra tõttu ei saa suurendada lastetoetusi. Raha suunatakse teenustesse ja muudesse sotsiaalvaldkonna vajadustesse. 

Komisjonis oli kirglik arutelu, meil on tõesti väga hea komisjon. Arutati demograafilise kriisi olulisust, seda, et lapsi tuleb näha investeeringuna rahvusriigi säilimise nimel. Me arutasime ka, miks üldse lapsed sünnivad ja mida on vaja selleks, et sünniks rohkem lapsi. Lastetoetuste ja üldiste toetuste puhul rääkisime personaliseeritud ja täpselt sihitud vajaduspõhisest toetusest versus universaaltoetused. 

Ja komisjonis tehti ka menetluslikud otsused. Komisjon otsustas määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilindi. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. septembril, aga see jõudis päevakorda täna. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

13:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Küsimusi teile ei ole. Avan järgnevalt läbirääkimised. Läbirääkimissoove ma ei näe, seega ma läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 49 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Lugupeetud kolleegid, asume hääletamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 49 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:03 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 43, vastu 11, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Eelnõu 49 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid, sellega on meie nädala päevakord ammendunud ja meie tänane istung lõppenud. Kohtume järgmisel nädalal.

13:04 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee