Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere kõigile, kes te jälgite Riigikogu infotundi! Enne, kui me asume küsimuste ja vastuste juurde, palun kohaloleku kontroll.

Infotunnis [osalejaks] on täna registreerunud 26 Riigikogu liiget, puudub 75.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets.

Järgnevalt asume esimese küsimuse juurde, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsija on Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitiline olukord. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister, teie valitsus lõpetas just, nagu avalikkusele teada, eelarve läbirääkimised. Ma näen sellest avalikkuse ette tulnud informatsioonist ning teie ja kogu valitsuse käekirjast, et teil puudub visioon Eesti majanduse kaitsmisest ja Eesti majanduse kasvamisest. Kõrged maksud, ebastabiilsed energiahinnad, uued regulatsioonid ja ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide süstemaatiline ignoreerimine – need ei vasta Eesti inimeste toimetuleku huvidele ja need ei vasta Eesti ettevõtluse konkurentsivõime parandamise huvidele. 

Eilne päev tõi uudise selle kohta, mida teie koalitsioonipartner nimetas ajalooliseks kokkuleppeks: pankadega saavutati kokkulepe, ma sain aru, et teie valitsuse survel hakkavad pangad suures mahus raha Eestist välja võtma. Nimetati 120 miljonit eurot, mida pangad asuvad toimetama Rootsi, Eesti majanduskeskkonnast välja. See on näide sellest lühinägelikust vaatest, mis puudutab meie majandusolusid. Majanduslanguse ajal me vajame kapitali Eestis, mitte [ei peaks seda] väljapoole suunama. 

Ja mul [on soov] teile, proua peaminister – seda on kevadel kritiseerinud ju ka analüütikud, kapitali väljavoolu pankadest, ka Eesti Panga president osundas täna sellele –, et te [esiteks] annaksite majanduspoliitilise käsitluse, miks valitsus survestab panku seda tegema, eilsete uudiste pinnalt, ning teiseks annaksite parlamendile praktilist informatsiooni selle 120 miljoni euro [suuruse] tulu kohta. Kas see on terviklik tulumaksutulu, mida te prognoosite, või on see üksnes dividendi täiendava osa tulu, mis on lisaks avansilisele tulumaksule? Ja kui suur see Eestist väljavõetav raha teie informatsiooni alusel on ning kuidas see jaguneb pankade lõikes?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt on tõesti hea meel, et me saime eile riigieelarve kokku ja ka riigi eelarvestrateegia neljaks aastaks. Mul on hea meel, et me teeme 1,7 miljardi eest Eesti majandusse investeeringuid: sellest 1,2 miljardit tuleb välisvahenditest ja 500 miljonit meie enda maksumaksja taskust. 

Te ütlete, et energiahindadega on halvasti ja me ei tee midagi. Lihtsalt ütlen, et eelmise aasta augustiga võrreldes oli selle aasta augustis elektri börsihind 74% odavam – 74% odavam! – ja gaas veelgi enam. Me läheme talvele vastu varustuskindlusega ja palju kindlama tundega, kui me läksime eelmisele talvele vastu. Gaasihoidlad on täis, gaasi on. Me oleme suurepäraselt suutnud ümber muuta orienteerituse Vene gaasile, seda enam ei ole. Meie ettevõtjad on väga tublisti erinevaid LNG-ga seotud võimalusi saanud ja tõesti, gaasi hind on alla tulnud. 

Tulles sealt edasi, riigieelarve seis on olnud kehv, ja kehv just sellepärast, et kulud on olnud suuremad kui tulud. Tulud kogu aeg [vähenevad] ja samal ajal kulud kogu aeg suurenevad. Saate aru, see tähendab seda, et see vahe ka suureneb? Me peame midagi drastilist ette võtma. Me juba suvel leppisime kokku erinevates maksumuudatustes, mis maksukoormust ei ole tõstnud. See tähendab seda, et see seda vahet ei vähenda. Aga rohkem 2024. aastal maksutõuse ei tule. 

Mis puudutab pankade maksustamist, siis te teate väga hästi, et laual oli pangamaksu idee, mille koalitsioonipartner välja käis ja käisid välja ka erinevad erakonnad. Meil on maksukorralduse seaduses kokku lepitud, et me kehtestame uued maksud kuus kuud varem, ehk siis 2024. aastaks me seda maksu kehtestada ei oleks niikuinii saanud. Kui me vaatame pankade ülikasumeid, siis need on tegelikult kahel aastal: 2024 ja 2025. Selles olukorras istusime pankadega maha, et [arutada,] kuidas saada nendest kasumitest ka riigieelarvesse suurema osa. See summa, mida nad lubasid, on täiendavalt sellele, mis on juba prognoositud avansilise tulumaksuna või tulumaksuna, mis pankadelt tuleb. Ma tuletan lihtsalt meelde, et pangad on ainuke ettevõtlussektor, kus on klassikalises mõttes tulumaks. Teised reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei maksa. See summa on 2024. aastal 80 miljonit eurot lisaks sellele, mis me oleme prognoosinud. 136 miljonit vist oli see [summa], mida me oleme prognoosinud, pluss 80 miljonit. 

Teie aeg! 

Ja 2025. aastal 42 miljonit lisaks 193 miljonile.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Proua peaminister, ma paluksin siiski vastust oma küsimusele. Ma mõistsin seda, et jutt käib nii-öelda täiendavast eelarvetulust, mis laekub 2024. aastal selles loogikas, et pangad viivad raha Eesti majandusest välja. Minu küsimus oli, võrreldes avansilise tulumaksuga, kui palju raha siis pangad välja viivad ja kuidas see jaguneb pankade lõikes. Te räägite praegu sellest rahast, mis laekub pankadelt väidetavalt. Pangad andsid oma kinnituse ja mul ei ole põhjust selles kahelda. 

Teine küsimus. Ärge pange mulle hoiakuliselt sõnu suhu. Teie paremal käel istub inimene, kes on tegelenud pangamaksuga. Minu veendumus on, et see rahvusvahelise keskkonna ebastabiilsus ja täiendava ebastabiilsuse võimendamine, mida teie valitsus maksupoliitiliselt on teinud – kindlasti ma ei toeta mingisuguseid eraldi [kehtestatud] uusi makse ükskõik millises sektoris. Nii et minu küsimus oli väga lihtne: kui palju raha võtavad pangad välja ja kuidas see jaguneb pankade lõikes?

Aitäh! Saate teha lihtsa arvutuse. Kui tulumaksu protsent on teil teada, summa on teil teada, siis te saate ju välja [arvutada], kui palju kasumit täiendavalt välja võetakse. Mis puudutab pankade lõikes seda arvestust, siis vaadake, konkurentsiseaduse järgi ei tohi pangad omavahel sellist infot vahetada. See tähendab seda, et nad esitasid oma numbrid pangaliidule, kes meile esitas need numbrid agregeeritult. Me tegelikult ei tea eraldi pankade lõikes arvestust ja minu meelest see ei ole ka oluline. Oluline meie jaoks on see, mis laekub meile täiendavalt riigieelarvesse. 

Nüüd see [küsimus], et kas see [raha] viiakse Eesti majandusest välja või ei viida. Muidugi, pangad elavdavad majandust, andes laene, andes kapitalile ligipääsu erinevatele ettevõtjatele. Seda kõike nad teevad. Pangad tegelikult maksavad hoiuste pealt intressi – seda nad teevad ka. See kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda ja eraldi ei [kahjusta] ka pankade omakapitalinõudeid ega kõiki neid reserve, mida tegelikult on vaja juhuks, kui majandusel läheb veel halvemini. 

Kui me mõtleme tagasi finantskriisile, siis meie pangad ei vajanud päästmist. Meie pangad hoidsid tegelikult seda kõike üleval. Meie pangad ei vajanud riigilt abi. Me ei soovi, et nad järgmine kord riigilt abi vajaksid, ja seetõttu [leppisime kokku] nendest kasumitest täiendava raha kättesaamise eelarvesse, ilma selleta, et me kehtestaks pangamaksu. Ma olen selles mõttes sama meelt, ka mina ei ole kunagi olnud pangamaksu poolt, ja just sellepärast, et me näeme, et nendes riikides, kes on sellega välja tulnud, see tegelikult halvendab majanduskeskkonda ja kapitalile ligipääsu. Seetõttu on [praegune] siiski parem lahendus kui mitte midagi, ja just nendel kahel aastal, kui pankadel need suured kasumid on.

Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh, hea spiiker! Hea peaminister! No ma ei tea, võtab kuidagi virila irve näole, kui te ütlete selle asja kohta riigi eelarvestrateegia, mille te kokku klopsisite. Strateegilist ei ole seal mitte midagi ja tegelikud numbrid on sisse kantud lihtsalt nalja mõttes: on kirjutatud 400 miljonit tulevasi makse. See ei ole strateegia. Palun ka mitte valetada selle kohta, et meie tulud kogu aeg alanevad ja kulud suurenevad. Ei, tulud ka suurenevad, lihtsalt kulud on pööraselt [suurenenud] igal aastal, kui te olete valitsuses olnud. Juba sel aastal, kui te võimule tulite, tegite te lisaeelarve ja suurendasite kulusid. 

Mis puudutab näiteks automaksu nii-öelda edasilükkamist, siis see ju on tõestus, et teil puudub poliitiline autoriteet pärast seda, kui te olete vahele jäänud oma Vene äridega. Te ei ole võimeline juhtima eelarve protsessi ega eelarvestrateegia protsessi. Aga ma tulen selle panga … Ja muide, see näitab ka seda, et see, et me teeme siin Riigikogu saalis obstruktsiooni, töötab, omab mõju. See, et kümned tuhanded inimesed petitsioonidele allkirju annavad, töötab, omab mõju, ja kodanikke see kindlasti innustab. 

Aga mis puudutab pangamaksu, siis siin te olete küll täieliku susserduse teinud. See pangamaksu idee, mille meie käisime välja, mille meie erakond käis välja juunis, oli maksustada erakorralist intressitulu – raha, mis on Eesti inimestelt kokku korjatud ja viiakse siit Rootsi ilma makse maksmata. See ei kahjustaks Eesti majandust mitte kuidagi, kui me seda maksustaksime. Küll kahjustavad Eesti majandust käibemaksutõus, tulumaksutõus, aktsiisimaksutõus ja kõik need muud maksud, mida te plaanite, aga pankade maksustamine mitte. Teie saite selle asemel, et pankasid päriselt maksustada, pankuritega kokku. Tuletan meelde, et suurperedega te kokku ei saanud, kui te neilt raha ära võtsite, aga pankadega te saite plaksti kokku üleöö ja leppisite kokku pankadepoolses ettepanekus, et pangad maksavad ühel aastal natuke rohkem dividende, sest järgmisel aastal võivad dividendid suureneda. Neile ongi neid kasulikum siis maksta. Ja siis te teete näo, et me oleme neid rohkem maksustanud. See ei olnud tegelikult ju nii. Miks te suurperedega ei saanud kokku, aga pankadega kohe saite ja tegite neile kasuliku diili?

Aitäh! Ma kohtun pidevalt inimestega ja erinevate organisatsioonidega ning kohtuvad ka minu valitsuse ministrid oma valdkonna organisatsioonidega. See töö käib pidevalt ja tõepoolest, kalender on tihe. Antud juhul meil oli vaja riigieelarvesse saada täiendavat tulu ja me lahendasime selle selliselt, et me saame selle tulu sinna riigieelarvesse. See on kõige olulisem.

Kui me räägime riigi eelarvestrateegiast, siis me paneme selle paika neljaks aastaks. Üks suur kriitika, mis on olnud selle viimase suve kohta, oli see, et me menetleme kõike väga kiiresti, on vähe kaasamist, on vähe kuulamist. Seetõttu me võtamegi selle aja. Võtame selle aja, kuus kuud, et me saaksime kaasata, kuulata ja arutada, mis see maksubaas peaks olema, sest arvutused on väga hästi näidanud, et tegelikult Eesti inimesed ei ole valmis kuskilt kokku hoidma, kui me vaatame neid suuri tükke, mis meil riigieelarves on. Mina võtan seda vastupidi. Teie võtate seda nõrkuse tundemärgina, et ma kuulan inimesi. Mina seda nõrkuse tundemärgina ei võta, vastupidi. Minu meelest on oluline ühiskondlik dialoog. Kui on ettepanekuid, kui on pahameel, siis ei öelda lihtsalt nii, nagu teie ütlesite siit puldist, et harjuge ära, vaid kuulatakse ja püütakse leida lahendusi, mis rohkem sobiksid või mis vähem valu teeksid.

Mis puudutab maksulaekumisi või riigi tulude laekumisi, siis meil laekub vähem elektriaktsiisi, meil laekub vähem alkoholiaktsiisi. Inimesed joovad vähem – see on ju tegelikult positiivne. Meil laekub vähem tubakaaktsiisi, sest inimesed suitsetavad vähem, mis on ka positiivne. Küll meil laekub hetkel rohkem käibemaksu, sest inflatsioon on otseselt seda mõjutanud. Aga ma väidan seda, et tegelikult suvel tehtud otsused aitasid sisenõudlust ohjata ja tänu sellele on meie inflatsioon langenud 4,6%-le – me oleme Euroopas 19. kohal. Olid kõik need pealkirjad ja teie siin ka [ütlesite], et me oleme Euroopas juhtivad, aga me saime selle laksu lihtsalt varem kätte. See, et me tegime õigel ajal õiged sammud, on ka inflatsiooni ohjeldanud. See omakorda mõjutab inimeste ostujõudu, arvestades seda, et palgad ja toetused tõusevad kiiremini, kui hinnad tõusevad, ehk inimeste reaalne ostujõud on jälle paranenud.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsijaks Riigikogu liige Martin Helme ja teema on rahandus ja majandus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Jätkame sealtsamast kohast. Ma pean küll ütlema, et see on jälle hea huumor, et teie kuulate inimesi. Teate, kui te inimesi kuulaksite, siis te kuulaksite neid 70% Eesti inimesi, kes nõuavad, et Kaja Kallas peaministrikohalt tagasi astuks oma Vene ärisidemete tõttu. Aga te seda juttu ei kuula. Ja kui me räägime maksulaekumisest, siis just tuli meile Rahandusministeeriumist tabel, mis näitab, et käibemaksu on laekunud 84 miljonit vähem, kui riigieelarve ette näeb. Jah, ka aktsiise laekub vähem ja sellel on oma väga selge põhjus: te olete Eesti majanduse täielikult põhja ajanud. Täielikult põhja ajanud! Sellega loomulikult käib kaasas ka maksude alalaekumine ja kulude suurenemine. 

Ma tulen tagasi riigi eelarvestrateegia juurde. Mul on veel meeles kõik need kriiskamised, mis siin tollase opositsiooni poolt, Reformierakonnast tulid, kui me tegime 2019. ja 2020. aastal riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat ning lõdvendasime riigieelarve baasseaduse [nõudeid]. Tookord te ütlesite, et me teeme Eestist Kreeka nende reeglitega, mis meie omal ajal kehtestasime. Teeme Eestist Kreeka! No nüüd te teete neid reegleid veel lõdvemaks. Mismoodi see Kreeka tegemine teil välja tuleb siis ka? 

Aga kõige hirmsam on see 400-miljoniline rida, mille te sinna kirjutasite, kehtestamata maksu tulu. Loomulikult me saame aru, et te ei taha öelda, mis see on. Aga mina tegin väikese arvutuse praeguste maksulaekumiste pealt. Kui me tahame 400 miljonit eurot kokku korjata, siis see tähendab käibemaksutõusu 25% peale, mis muidugi tekitaks ränka inflatsiooni. Kui me tahaksime selle [raha] võtta näiteks aktsiiside pealt, siis see tähendaks, et diisli hind tõuseks üle 2 euro, bensiini hind 2,5 euro peale. Kui me tahaks tulumaksuga seda raha saada, siis tõuseks kõigi jaoks tulumaks 25% peale. Kui me tahaksime automaksuga [raha] kokku saada, siis iga auto pealt makstaks igal aastal 600 eurot. Loomulikult te ei taha kellelegi öelda, missugust maksu te tõstate või kust te selle raha võtate, aga tegelikult on see ebaaus ja rahvale valetamine. Ja loomulikult ei ole see mingi eelarvestrateegia või mingisugune eelarve tegemine, mida te siin praegu teete. See on lihtsalt järjekordne valetamine, millega te valitsus hakkab tegelema.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt peaministri toetusest. Kui vaadata viimaseid [tulemusi] peaministrite või [peaministri]kandidaatide toetuse kohta, siis võiks ju täpselt samamoodi öelda, et 87% Eesti inimesi ei soovi, et Martin Helmest saaks peaminister. See on rohkem kui 70%. Aga see selleks. 

Lähme majanduse juurde. Tõesti, meil on hetkel majanduslangus. Ja meil on see majanduslangus suuresti sellepärast, et meil oli julgeolekukriis – noh, julgeolekukriis on endiselt –, energiakriis, inflatsioon. Siia on tulnud juurde ka see, et Põhjamaade majandusel, millega meie majandus on väga palju seotud, ei lähe hästi. Nende konjunktuur on nõrgem kogu Euroopa omast. Kui COVID-i ajal oli see vastupidi ja see aitas meie [riikide] majandust, siis täna see on teistmoodi. Meie majanduse seotus Põhjamaade majandusega on 25%. Kui me võrdleme näiteks Leedu ja Lätiga – Leedus on see 6% ja Lätis on 10% –, siis on selge, et me saame selle löögi kätte tugevamalt. Ja lühiajalist arengut kindlasti mõjutab ka see, et väga paljud sektorid said Venemaalt toorainet ja see on nüüd ära langenud. 95% on import Venemaalt langenud, mis on kindlasti poliitilises mõttes positiivne. 

Mis puudutab majanduslangust, siis võib-olla teil on huvitav ka teada, et meie majanduslangus on aeglustumas, samas kui teistes riikides – võtame teile väga meeldiva Ungari, kus on majanduslangus 2,4% – on see kiirenemas. Teistes riikides, näiteks Lätis, Soomes, majanduslangus alles kiireneb. Nii et me näeme sedasama, mida me nägime inflatsiooni puhul, et meie saime need löögid kätte esimesena ja siis hiljem tulevad ka teised järgi. 

Tulles riigi eelarvestrateegia juurde, siis loomulikult saame arutada, mis see maksubaas peaks olema. Meil on laiapindseks julgeolekuks vaja täiendavat tulu. Teede ehitamine, taristu ehitamine, ka eestikeelne haridus, küberjulgeolek, investeeringud IT-sse, mida me peame tegema, et meie e-riik üleval püsiks, elanikkonnakaitse vajadused, politsei ja pääste arendamise vajadused – need on vajadused, mida me tegelikult kärpida ei saa. See tähendab seda, et me peame leidma täiendavat tulu. Ja hetkel tõesti ei ole meil ülejärgmisesse aastasse kirjutatud täpselt, kust see [raha] tuleb. Kriitika oli just see, et põmm! te tulete uute maksudega, inimesed pole jõudnud nendega harjuda. Aga arutame! Tehke oma ettepanekud, kust tulu saada. Samamoodi võite teha ettepanekuid, mis kulutused [tuleks] ära jätta, et see 400 miljonit läheks väiksemaks. Aga meil ei ole rohkem kui kuus kuud aega neid arutelusid pidada.

Teie aeg! 

Ja selles ma kutsun teid kaasa lööma.

Aitäh! Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ei ole vaja arutada, lihtsalt on vaja vaadata ja eeskujuks võtta seda, mida me tegime. Majandus kasvas 8,3% pärast seda, kui me majandust kriisis turgutasime. Teie keerasite selle kõik tuksi. Teie energiakriisi lahendused viisid Eesti majanduse kiiremasse langusesse, kui [see oli] üheski teises Euroopa riigis. Ei ole meile mõtet rääkida sellest, kuidas meie saime laksu enne kätte. Meie inflatsioon on olnud kõige kauem ja kõige kõrgem Euroopas ja see, et see nüüd on alanenud, ei aita meid, sest meil juba ongi teistest mäekõrguselt kõrgem inflatsioon. Meie majandus[kriis] algas varem kui ükskõik kellel teisel, ja see ikka veel kestab ja on olnud sügavam kui ükskõik kellel teisel. Ja see, mida te räägite, et Soome, Rootsi, Saksamaa lähevad nüüd sügavasse majanduskriisi, näitab seda, et ei ole võimalik, et Eestis hakkab majandus varsti kasvama. See on fantaasiamaailmas elamine. 

Aga ma tulen selle laiapindse riigikaitse juurde. Võib muidugi nimetada IT-arendusi laiapindseks riigikaitseks ja võite rääkida meile tee-ehitusest, kust te olete kaks kolmandikku raha ära kärpinud. Aga fakt on see, et 2022. aastal oli riigieelarve miinus suurusjärgus 1,6 miljardit, ja fakt on see, et sellest miljard kulus meil Ukraina abistamise peale: umbes 400 miljonit relvaabi, umbes 270 miljonit on Eestis sees suurenenud kulud tervishoiule, haridusele, sotsiaaltoetustele, pensionidele ja 230 või 240 miljonit andsime otse Ukrainale. Miljard, peaaegu miljard, on sellest 1,6-st kaks kolmandikku. Me kõik toetame Ukrainat, aga me ei ole nõus maksma kõrgemat käibemaksu, sotsiaalmaksu, automaksu, tulumaksu selle jaoks, et Kaja Kallas saaks endale vastu rinda taguda, et tema toetab Ukrainat, samal ajal kui ta teeb Putini-Venemaal äri. See nagu ei klapi lihtsalt. 

Ja kõik need kulud, millest te räägite, ei ole riigikaitsekulud. See ei ole tõsijutt. Te olete suurendanud kõikvõimalikke kulusid hüppeliselt, eelarve maht on kasvanud hüppeliselt. Te tegite seda meelega, sest teile meeldivad kõrged maksud. Te olete tänaseks päevaks vasakpoolne partei ja valitsete koos kahe ülejäänud vasakpoolse parteiga. Te ajate kõigepealt riigieelarve sügavasse auku ja siis ütlete: nüüd ei jää meil midagi üle, me peamegi teilt kõik ära võtma, sest sotsialism niimoodi töötabki. Ma küsin üle, mis need maksud on, mis te kavatsete meile kaela veeretada 2025. aastal.

Aitäh! No te suudate tulistada selle kahe minuti jooksul õige palju asju, ma katsun kolme minuti jooksul need pallid kõik tagasi lüüa. Kõigepealt, majandus kasvas pärast COVID-it 8%, või COVID-i ajal, ja enamus sellest ajast oli meie valitsus [võimul]. 8% tuli sellest, et me hoidsime ühiskonna võimalikult avatuna. Samal ajal kui Hollandis või teistes riikides olid tehased kinni ja ei saanud tööd teha, meie tööstus tegelikult võitis turgu ja see on positiivne. Meie majanduskasv oli palju kiirem kui Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil. Selge on see, et kui see kasv on kiire, siis sealt pealt omakorda kasvada on raskem. See on puhas majandusloogika.

Te ütlete, et energiakriis on halvasti lahendatud. Ometi on elektri börsihind langenud 74%. 74% on elektri börsihind langenud! See toob alla ka inflatsiooni, sest elektri hind on kõikide asjade sisend. Nüüd, inflatsioon. Inflatsiooni poolest, nagu ma ütlesin, me oleme 19. [kohal] Euroopas. Inflatsioon on alanenud olukorras, kus teistes riikides see alles kiireneb, ja seda tegelikult tänu sellele, et me oleme olulisi samme teinud selleks, et sisenõudlust ohjeldada, nii nagu Eestil need tööriistad [võimaldavad].

Ukraina toetamine – te ütlete, et te küll toetate, aga samas te ütlete sellessamas lauses, et te tegelikult ei toeta. Minu arvates on kõige parem majanduspoliitika [tugev] julgeolek. Selles mõttes, et kui sul ei ole riigis sõda, siis julgevad investorid siia investeerida, nad julgevad oma ettevõtteid arendada ja nad ei pea kartma, et mingi pomm neid asju hävitab. Seetõttu peame me investeerima julgeolekusse – me investeerime julgeolekusse 3% SKT-st – ja me tegelikult peamegi Ukrainat aitama, et Ukraina peaks vastu, sest Ukraina konkreetselt sõdib meie vaenlasega, kes meile võiks kallale tulla. Ukraina nõrgestab teda täpselt samamoodi, nii et meie kaitse endiselt algab Ukrainast.

Nüüd, kui ma räägin laiapindsest [plaanist], siis ma ei räägi mitte laiapindsest riigikaitsest, vaid ma räägin laiapindsest julgeolekust. Julgeoleku osa on kindlasti sisejulgeolek, aga julgeoleku osa on tegelikult ka ühtses inforuumis elamine ehk siis eestikeelne haridus. Julgeoleku osa on küberkaitse ja kõik, mis toimub kübersfääris. Julgeoleku osa on ka tegelikult taristu, mille kaudu näiteks abi meieni jõuaks. Nii et kõikideks nendeks asjadeks on vaja täiendavaid investeeringuid ja seetõttu on aus ka öelda, et me peame leidma täiendavat tulu, kui meil ei ole võimalik kulusid hetkel kärpida – ja ma ütlen, et ei ole.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Kõigepealt klaariks alguses ära selle Ungari asja. Andmed on vabalt kättesaadavad. Ungaris 2022. aastal kasv tõesti pidurdus korra, või oli väike langus, aga praegu on majanduskasv tegelikult taastumas. Ja Ungari erinevalt Eestist tegi ära ka pangamaksu. Inimeste asemel võeti raha pankadelt, kes on teeninud suuri kasumeid. 

Aga ma tahaksin teilt hoopis teada [saada] seda, miks te [astute] sellesama Reformierakonna reha otsa uuesti. 2008–2009 juba prooviti maksutõuse ja aktsiisitõuse ning kokkuvõttes me saime Eestis Euroopa suurima majanduslanguse. Miks te arvate, et seesama tööriist nüüd töötab? Eesti ettevõtlus lasti tol korral põhja, peaaegu 100 000 inimest läks Eestist Soome ja mujale välismaale tööle. Miks te arvate, et samad tööriistad [nüüd] teise tulemuse annavad? 

Selgelt on näha, et ettevõtjad on praegu suures-suures hädas. Kui te kohtute pankadega, siis ootaks ka … Miks te Eesti ettevõtjatelt ei [küsi], mida neil oleks vaja? Ma arvan, et kindlasti ei soovi ettevõtjad käibemaksutõusu, ei soovi automaksu. Miks te ei suhtle ettevõtjatega? Ja ma ei pea silmas vaid suurettevõtjaid, vaid ka väikseid ja keskmisi ettevõtjaid.

Kaks küsimust. Esiteks, miks te arvate, et 2008. ja 2009. aasta masuajal [tehtud] vigade kordamine aitab Eesti majandust? Meil oleks vaja majandus hoopis käima saada. Läti tegeleb elektri hinnaga, Soome ja Rootsi langetavad makse. Meie siin regioonis oleme ainus, kes tegelikult tõstab makse. Miks te [astute] sama reha otsa uuesti, mille otsas Eesti juba 2008–2009 oli? Meil oleks vaja täpselt vastupidist, meil oleks vaja parandada ettevõtluskeskkonda, langetada tööjõumakse, kindlasti mitte tõsta käibemaksu, aga teie lähete täpselt vastupidises suunas. Mis annab teile kindluse, et sama mustri kordamine toob sel korral teistsuguse tulemuse?

Aitäh! Kõigepealt, me ei lähe teistsuguses suunas kui Soome. Kui te vaatate [olukorda], siis Soome teeb kõiki asju, mida meie teeme, lihtsalt hetk hiljem.

Ma tulen selle 2008. ja 2009. aasta majandus- või finantskriisi juurde. Mis tol hetkel oli teisiti kui praegu, on see, et olid kogutud reservid ja puhvrid – nii nagu vanarahvas ütleb, et kogu mustadeks päevadeks –, mustadeks päevadeks olid kogutud reservid ja me sisenesime kriisi väikese ülejäägiga, väikeste säästudega, samal ajal kui näiteks Lätil ja Leedul neid sääste ei olnud. See avaldus omakorda selles, kui kiiresti me sellest kriisist välja tulime. Kui vaadata Lätit ja Leedut, siis nende toibumine oli palju-palju raskem. Meil olid need puhvrid, mis mustadeks päevadeks olid kogutud, ja mustade päevade tulekul me saime neid puhvreid kasutada.

Erinevus tänasega on see, et praeguseks on reservid ära kasutatud reservid. [Vara], mis mustadeks päevadeks oli kogutud, jagasid varasemad valitsused, sealhulgas teie enda valitsus, headel aegadel lihtsalt laiali. Mulle teeb haiget, kui ma mõtlen, et näiteks Louis Freeh' lepingu jaoks anti 3 miljonit lihtsalt mingile advokaadibüroole nagu nipsust, ilma mitte midagi vastu saamata. Teate, kui meil oleks praegu 3 miljonit, siis me ei peaks tegema igasuguseid asju, mida me … (Saalist kostavad hääled.) Kas te võib-olla …? Karjute vahele lihtsalt või tahate, et ma vastan edasi? (Juhataja helistab kella.) Selles mõttes te saate … Niimoodi ei ole võimalik vastata.

Lugupeetud kolleegid, las peaminister vastab praegu. (Mart Helme hõikab saalist.) Aitäh! Proua peaminister, palun jätkake!

Aitäh! Nii et jah, meil ei olnud puhvreid nendele kriisidele vastu minnes. Meil oli COVID‑i kriis ja energiakriis, meil endiselt on julgeolekukriis ja samal ajal ei olnud meil puhvreid kogutud. Seetõttu on seis halvem. 

Ettevõtjatega ma kohtun pidevalt – ka täna hommikul käisin Äriplaani konverentsil, kus oli väga palju ettevõtteid – ja kuulan nende muresid. Väga selgelt kuulan nende muresid. Ka näiteks korras riigirahandus on toimiva ärikeskkonna üks osa. Me investeerime majandusse 1,7 miljardit, 1,2 miljardit välisvahendeid ja 500 miljonit meie enda maksumaksjate raha, just selleks, et majandus saaks toimida. Toimiv riigirahandus vähendab ebastabiilsust, vähendab finantskriiside, majanduskriiside ohte.

Teie aeg!

Ja ma pean tegelema sellega, et tegelikult varem, headel aegadel, on vara ära raisatud.

Aitäh! Ma lõpetan teise küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kolmas küsimus, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tanel Kiik ning teema on uurimiskomisjoni loomise takistamine. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Viimastel päevadel on küll põhiteemaks kujunenud riigieelarve, arusaadavatel põhjustel, aga paratamatult ei saa kuidagimoodi väita, et teie ja teie abikaasaga seotud küsimused ja see Venemaa-suunalise äritegevuse skandaal oleks kuhugi kadunud. Seetõttu olen teinud ettepaneku Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni poolt, et moodustataks Riigikogus eraldi uurimiskomisjon kõigi nende asjaolude väljaselgitamiseks, mis puudutavad seda äritegevust, teie antud laene, samuti julgeolekuasutuste antud või andmata jäetud hinnanguid ja sisendit sellel [teemal]. Paraku ei ole siiamaani uurimiskomisjoni loomise otsuseni jõutud. Tõsi on see, et kui põhiseaduskomisjon soovis seda küsimust eile arutada, koos teiega, siis koalitsioonisaadikud lihtsalt ei ilmunud erakorralisele istungile kohale. See tekitas sellise rumala olukorra, et kuna kvoorumit ei olnud koos, siis põhiseaduskomisjoni koosseisul polnud võimalik arutada selle uurimiskomisjoniga seotud küsimusi ega polnud võimalik ka teiega kohtuda, kuigi ma sain aru kuskilt vahendatud sõnumitest, et väidetavalt teil oli valmisolek tulla, lihtsalt tund aega hiljem, mis oleks olnud ka minu graafiku järgi igati tehtav. 

Samal ajal oleme kuulnud erinevatelt valitsuse liikmetelt, nii teilt endalt kui ka teie healt kolleegilt siseministrilt hinnangut, kas sellist uurimiskomisjoni on vaja või mitte. Mul tekib küsimus, miks koalitsioon takistab selle uurimiskomisjoni loomist ja miks ministrid võtavad seisukohti, mis komisjone Riigikogu peaks looma, mis komisjone Riigikogu ei peaks looma. Kas see võiks olla parlamendi enda pädevus otsustada, mitte niimoodi, et pressikonverentsil ja muudes formaatides antakse mõista, mida Riigikogu tohib teha, mida Riigikogu ei tohi teha?

Andke andeks, te räägite endale vastu. Ühest küljest te heidate ette, et ma ei võta seisukohta uurimiskomisjoni moodustamisel, ja teisest küljest [küsite], miks te võtate seisukoha. Kui küsitakse, siis muidugi me vastame. Aga minu meelest on hea tava see, et Riigikogu saab otsustada, mis komisjonid on ja mis on komisjonide pädevus. Ei ole hea toon, et valitsus kui täidesaatva võimu esindaja sekkub Riigikogu töösse. Minu teada, ja siin saab Riigikogu esimees võib-olla täpsustada, on põhiseaduskomisjon otsuse uurimiskomisjoni eelnõu kohta teinud ja selle suurde saali saatnud. Mis siia puutub minu arvamus? Teie teete ikka seda, mida teie teete, sest see on Riigikogu enda töökorralduse [küsimus]. Ühesõnaga, jätkake oma tööd, ma ei oska midagi öelda.

Tanel Kiik, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Kui te kuulasite mu küsimust, siis ma ei küsinud teie seisukohta selle komisjoni loomise suhtes ja seda ei küsinud otseselt ka põhiseaduskomisjon, vaid teid paluti koosolekule just nimelt selleks, et komisjoni liikmed, needsamad Riigikogu liikmed, saaksid teilt vastuseid ja sisendit enda otsuse kujundamiseks, et põhiseaduskomisjoni liikmed nii koalitsioonist kui ka opositsioonist saaksid anda parema hinnangu. Mitte niimoodi, nagu esmasel koosolekul oli, et argumente selle komisjoni vastu kõlas väga vähe, küll aga hääletamise tulemusel koalitsioon, nagu te viitasite, ei pidanud seda komisjoni vajalikuks. Põhiseaduskomisjoni liikmed kolmandiku ulatuses, isegi üle selle, taotlesid erakorralist kohtumist, et saaks arutada koos teiega, et oleks võimalik komisjoni liikmetel kujundada või vajadusel ümber kujundada oma seisukoht, et saada aru, kas te tegelikult olete juba andnud erinevatele komisjonidele piisavaid selgitusi, kas seal on mingeid küsitavusi õhus, ja selle põhjal ise otsustada. 

Loomulikult ise otsustada – ma seda rõhutangi, et ei peaks nii olema, et siseminister ja peaminister ütlevad, mis komisjone tohib teha või ei tohi teha. Küll aga, kuna see on seotud teie isikuga, teie abikaasa ettevõtetega, nende äritegevusega – ja siin on neid küsimusi palju –, siis ma arvan, et komisjoni liikmetel oli igati õigus, tulenevalt ka seadusest, teid sinna komisjoni koosolekule kutsuda. Aga paratamatult lasi millegipärast koalitsioon selle koosoleku nii-öelda põhja ja nüüd oleme me olukorras, kus meil ei ole päevakorras sel nädalal seda küsimust, mis puudutab konkreetse uurimiskomisjoni loomist või mitteloomist, ja meil ei toimunud ka täiendavat arutelu. Nii et oleme suhteliselt rumalas olukorras. 

Ja ma kordan oma seisukohta, mida ka varasemalt väljendanud olen. Selle uurimiskomisjoni loomine, eeldusel, et teil ei ole midagi varjata, on eeskätt teie enda huvides, just nimelt sellepärast, et seal saab korrektse lõpparuande välja tuua, ka vahearuanded, ja saab kogu selle kronoloogia ja faktoloogia selgeks teha. See praegune pingpong, mis toimub ühest komisjonist teise ja teisest kolmandasse – pooletunnised sõnavõtud ja vastastikused mitte kõige viisakamad mõtteavaldused –, ei tee kellelegi au, ei nendele komisjonidele ega ka teie isikule. Eraldi konkreetse uurimiskomisjoni loomine oleks selge seadusest tulenev võimalus, et kogu see temaatika läbi töötada …

Teie aeg! 

… ja seisukoht kujundada.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma arvan, et õigem oleks asju nimetada õigete nimedega. See, mida te tahate korraldada, on ju selline EKREIKE poliitiline omakohus. Ma olen käinud erinevates komisjonides, ma olen käinud kahel korruptsioonivastase erikomisjoni istungil. Ma olen siin Riigikogu infotunnis, vastan [küsimustele]. Eelmine kolmapäev vastasin, kui kõik küsimused vist olid enam-vähem selle kohta. Ma olen neid vastuseid andnud ajakirjanduses, iga päev olen vastanud ajakirjanike küsimustele. Kogu aeg olen olnud kättesaadav. Nii et kõik Riigikogu liikmed saavad selle põhjal otsustada, kas on vaja täiendavalt sellist poliitilise omakohtu organit tekitada. Mulle tundub, et neid tööriistu minu kiusamiseks on teil juba päris palju käes. 

Aga lõpuks ma ütlen, et see on minu arvamus, ja Riigikogu otsustab. Kui te suudate oma energia kulutada inimeste veenmise peale, et seda komisjoni on vaja, et seda teemat kogu aeg üleval hoida, siis palun, saate siin hääletada, nii nagu Riigikogu oma tööd korraldab. Aga see pole valitsuse esindajate asi öelda, mida teie peate tegema või ei pea tegema.

Aitäh! Lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Teie olete küll käinud, olete vastanud ning olete olnud justnagu avatud ja läbipaistev, aga tegelikult ei ole. Te ei ole ju edastanud korrektselt dokumente. Te teatasite viimane kord esmaspäeval, et te ei anna enam ühtegi dokumenti, sest teie usaldust on petetud. Aga kas te ei arva, et teie olete petnud kellegi teise usaldust, näiteks Riigikogu usaldust, näiteks Eesti rahva usaldust? Ma arvan, et võiks nagu pöörata ka tagurpidi selle usalduse petmise.

Meil on endiselt kõik küsimused vastuseta. Kust on pärit teie säästud, kas tõesti krooniajast? Huvitav, missuguses sukasääres neid hoiti, et nad inflatsiooniga ei hävineks. Kust on pärit see raha, mis maksti teile dividendidena selle laenu pealt? Kes on teie abikaasa äripartnerite äripartnerid Venemaal? Missuguste oligarhidega, missuguste Vene jõuametitega on nad äri teinud? Kuidas võivad seda äri olla ära kasutanud või tulevikus ära kasutada Vene eriteenistuste struktuurid ja agentuur Eestis ning rahvusvaheliselt?

Te olete sattunud ju rahvusvaheliseltki naeru alla. Teid võrreldakse Liz Trussiga teie sarivaletamise ja valetamistega vahelejäämise pärast. Teid võrreldakse selles pagana Deutsche Welle pilaklipis ju Lukašenko käepikendusega äri ajamisel Venemaaga. Aga teie meelest on kõik korras ja Riigikogul ei ole nagu õigust rohkem millegagi tegeleda. Nii nagu te armastate korrutada, et minu valitsus – mis ei ole teie valitsus, näete, teil istub koalitsioonipartner kõrval –, nii on varsti ka minu Riigikogu. Minu Riigikogu ei tohi mulle esitada mingisuguseid küsimusi, ei tohi uurida minu tegevust, ei tohi selgusele jõuda minu sissetulekutes …

Teie aeg!

… kas need on legaalsed ja kui palju on Venemaalt pärit.

Aeg!

Noh, ei ole niimoodi, et on minu, Kaja Kallase riik.

Aitäh! Aeg!

Siin on juhuslikult ka teisi erakondi, teisi poliitikuid …

Teie aeg! (Helistab kella.)

… ja avalikkuse huvi. Nii et palun …

Mart Helme, teie aeg!

… kooskõlastage oma koalitsioonipartneritega, et nad ei takistaks uurimiskomisjoni kokku tulemist.

(Helistab kella.) Lugupeetud kolleegid! Palun peame sellest ajaraamist kinni, et küsimuse esitamiseks on kaks minutit. Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Kui ma olen Riigikogu usaldust petnud, siis põhiseaduse järgi saab Riigikogu teha mulle umbusaldusavalduse, hääletada seda ja selgelt oma seisukohta väljendada. Selle jaoks on olemas täiesti põhiseaduses ettenähtud võimalused. Te võite küsida igasuguseid küsimusi, aga selge on see, et mina ei saa teile esitada tõendeid selle narratiivi toetuseks, mida te soovite esitada. Ma olen oma sissetulekud teeninud ausalt, ma olen nende sissetulekute pealt ära maksnud maksud, ma olen kõike deklareerinud ja pole seda, mida te soovite mulle inkrimineerida. Seda on ka julgeolekuasutused teile kinnitanud: ma ei ole šantažeeritav, minu abikaasa ei ole šantažeeritav. See, mida te tahate teha, on lihtsalt poliitiline omakohus.

Aga teil on tööriist, te saate teha umbusaldusavalduse. Tulen jälle siia kõnepulti, vastan [küsimustele]. Eelmisel nädalal, esmaspäeval, ma vastasin kuus ja pool tundi arupärimistele ja [kolmapäeval] kaks tundi infotunnis. Lisaks käisin sellel nädalal veel komisjonis. Olen [praegu] siin kaks tundi. Järgmisel nädalal olen ma terve arupärimiste aeg ehk siis kella kolmest südaööni vastamas teie küsimustele Riigikogu ees. Te saate neid küsimusi küsida ja mina muudkui vastan ja vastan ja vastan. Mulle tundub, et teil tööriistu küll vähe ei ole selleks, et mind kogu aeg siia kutsuda. Teil on need tööriistad olemas ja te kasutate neid ka väga osavalt.

Aitäh! Tuletan meelde, et infotunnis saab küsija esitada kaks küsimust ja siis saab keegi teine Riigikogu liige esitada veel ühe täiendava lisaküsimuse. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi tänase neljanda küsimuse juurde, mis on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsijaks on Riigikogu liige Andres Metsoja. Ma saan aru, et see [küsimus] on kaitseväelise õppuse Ussisõnad kohta. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Tõepoolest, Eesti suurim reservõppekogunemine Ussisõnad käib ja soovin kõigile nendele, kes osalevad õppusel ja korraldavad seda, jõudu-jaksu. See on täies hoos ja kindlasti selle õppekogunemise käigus tuleb välja kitsaskohti, [mida lahendada,] et Eestit, oma lähedasi ja oma naabreid paremini kaitsta. Üks kitsaskoht, mis on ilmnenud ja millega seoses on minu poole pöördutud, on nimelt see, et avalikud teenistujad, kes töötavad teenistuslehe alusel, on sunnitud täna seadusraamist tulenevalt õppekogunemise ajaks oma avaliku teenistuse lõpetama. Nimelt, õigusruum annab võimaluse töölepingu alusel [töötavatel] inimestel jääda ametisse, aga avalik teenistus seda justkui seaduse koha pealt ei võimalda. Selle kohta ongi küsitud, miks selline ebavõrdne kohtlemine on ja kas tõepoolest on nädal aega sisustatud nii, et inimene maksab ise oma rahakotist. Töölepingu alusel on võimalik tööandjal seda töötasu jätkuvalt maksta. Minu küsimus tulebki [teemal], kas on tegemist sellise õigusliku vaakumiga, eksimusega, mida ei ole osatud ette näha – sest tõepoolest, riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses on nii töölepingu alusel töötavaid kui ka ATS-i alusel töötavaid isikuid –, või ongi see olnud seadusandja selge tahe, et selline ebavõrdne kohtlemine peaks olema.

Aitäh! Austatud Riigikogu! On hea üle pika aja teie ees siin olla. Hea meelega võiks Ussisõnadest rääkida pikemalt ja mul on kahju, et neid küsimusi nii vähe on. Ussisõnad on Eesti kaitsevõime seisukohalt kindlasti ülioluline õppus. Kui vaadata seda, mis selle tagajärg on, siis on tagajärg tegelikult isegi veel olulisem kui see õppus ise. Ehk teisisõnu, meie maakaitse suureneb kaks korda: 10 000 võitleja pealt 20 000 võitlejani. Käisin nii Põhja maakaitseringkonna kui ka Kirde maakaitseringkonna õppustel kohal ja tulen laupäeval teie kodukanti Pärnumaale vaatama Lääne maakaitseringkonna õppuse kulgemist. [Sellega seoses] on mul mõned tähelepanekud, enne kui ma teie konkreetsele küsimusele vastan. 

Esiteks, suur tänu kõikidele tööandjatele – see oli ka teie küsimuse algallikas –, kes on võimaldanud reservistidel õppusele tulla, väga-väga suur tänu! Teiseks, väga suur tänu kõikidele peredele, kes tegelikult sel ajal, kui reservistid on õppekogunemisel, peavad nädalakese oma toimetamisi vastavalt korrigeerima! Kolmas suur tänu läheb loomulikult kõikidele osalejatele. Nagu sa ka ise ütlesid, Andres, on mehed tegelikult välja tulnud, ja kui ma vaatan seda motivatsiooni, siis see motivatsioon on ülikõrge. Väga-väga positiivne. Neljas tänu läheb nii Kaitseliidule, Kaitseväele kui ka kõikidele, kes selle korraldusega seotud on: Naiskodukaitse, meil on osa abipolitseinikuid olnud juures, politseiga koos teeme selle õppuse raames ka muid tegevusi. Nii et selles mõttes kõikidele korraldajatele suur tänu! Näiteks naiskodukaitsjad, kes seal kohapeal süüa teevad, on teinud suurepärast tööd. Ja muuseas, Noored Kotkad ja Kodutütred olid näiteks Kirde maakaitseringkonnas registreerimas, nii et olid väga-väga tublid. 

Aga nüüd konkreetne küsimus ja konkreetne vastus. Kui natukene, mitte üldse palju aega tagasi kerida kevadesse, siis tegelikult me muutsime siin parlamendis kaitseväeteenistuse seadust. Kaitseväeteenistuse seadusesse tuli sisse võimalus, et avalikud teenistujad on 1. aprillist sellel aastal sarnase kohtlemisega nagu töölepingu alusel [töötajad]. Küll, mida peab tegema, tõepoolest, mis tuleneb tegelikult sellest, et sellel ajahetkel, kui avalik teenistuja on õppekogunemisel, ta ei saa täita oma teenistusülesandeid, [on see], et ta ei vabastata mitte avalikust teenistusest …

Teie aeg! 

… vaid teenistuskohustuste täitmisest. Nii et 1. aprillist on see võimalik.

Aitäh! Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun!

Jah, suur tänu! Tõepoolest, täpsustan: see kodanik võttis ühendust ka Kaitseressursside Ametiga ja sealt talle kinnitati üle, et seaduses on auk ja seadus lubab tööandjal maksta kordusõppustel viibijatele töötasu just nimelt töölepingu seaduse alusel, aga mitte avaliku teenistuse seaduse alusel. Nüüd on küsimus, et äkki me peaks siis sellega tõsisemalt tegelema. Kui me tahame, et riik on eeskujuks, siis sellist segadust ei tohiks ilmselt tekkida, eriti inimestel, kes lähevad ja panustavad. Meil on loomulikult võimalik pidada ja ilmselt ka peetakse Ussisõnadel väga pikki arutelusid sellest, kas riigikaitsemaks peaks olema instrument, millega kuidagi riiki veel paremini kaitsta, ja kas see asendaks motivatsiooni. Aga tõepoolest, kui ka ametis on täna jätkuvalt ebaselgus selles osas – justkui peab avaliku teenistuse suhte, töösuhte peatama –, siis ei ole ju tegelikult alust inimesele nädal aega tasu maksta. Kui see tõepoolest nii on, siis on need isikud ebavõrdselt koheldud ning seadusandja ja Kaitseministeerium koostöös peaksid ilmselt leidma lahenduse, et selline auk ei oleks edaspidi õppekogunemiste kontekstis teema, mida siin Riigikogu saalis arutada. Nii et minu palve teile on võtta see teema ikkagi lauale ja põhjalikult läbi käia. Kui ametkond ütleb täna nii ja kinnitab, et üks [oma]valitsuse liige peab oma teenistussuhte peatama ja seesama omavalitsus ei saa talle maksta selle aja eest tasu, siis mul ei jää hetkel muud üle, kui teda uskuda.

Aitäh! Hanno Pevkur, palun!

Jaa, aitäh! Natukene täpsustame siis veel üle. 1. aprillist muutunud seadus võimaldab kohalikul omavalitsusel maksta tasu edasi abivallavanemale ehk see reeglistik on samasugune, nagu on tavalisel tööandjal erasektoris. Selles vahet ei ole ja seda saab sisemise korraldusega teha. Kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõige 6¹ – selle võiks omavalitsusele edasi öelda, kust iganes see küsimus teile tuli. Ma eeldan, et Pärnumaalt. [Seadus] ütleb: "Reservteenistuses viibimise ajal võib reservväelase tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservteenistuses osalemise aja eest makstud toetuse vahe." Ehk põhimõtteliselt, kui vald ise on valmis seda vahet maksma või säilitama palga, siis ta võib seda teha. Ainukene nii-öelda juriidiline konks sealjuures on see, et tõepoolest, [seadusega] ei vabasta mitte abivallavanemat ametist, vaid peatatakse tema avaliku võimu teostamise volitused. Seal on väike juriidiline nüanss, ma võin pärast seda täpsemalt seletada, aga see on jah see. 

Muuseas, täna on väga oluline päev. Täna 32 aastat tagasi taasasutati Naiskodukaitse. Kuigi Naiskodukaitse loodi juba 2. septembril 1927, siis tänasel päeval on taasasutamise aastapäev. Kõikidele naiskodukaitsjatele ka siit infotunnist: suur tänu ja pea püsti! Ma tean, et nende liikmeskond on suurenemas, nii et nad teevad väga tänuväärset tööd.

Aitäh! Üks lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mu küsimus servapidi riivab sedasama, aga on mõnevõrra konkreetsem: milline on teie arvates motiveeriv või demotiveeriv mõju meie kaitseväelastele, reservväelastele sellel, kui vabariigi peaminister, tema abikaasa, tema abikaasa äripartnerid on kogu Ukraina sõja vältel [Venemaaga] äri ajanud? Peaminister on tõenäoliselt selle äri tegemiseks väljalaenatud rahalt dividende teeninud. Minu kui ajaloolase kogemus küll ütleb, et kõikidel puhkudel, rahvusvaheliselt ja ajalooliselt, kui riigijuhid valetavad ja on korrumpeerunud, on sellel äärmiselt demotiveeriv mõju riigi elanikkonnale, sealhulgas riigi kaitsjatele. Aga missugune on teie hinnang sellele?

Aitäh! Need kaks võrdlust on küll täiesti diametraalselt eri suundades nagu siga ja kägu. Ma olen päris palju reservistidega, kaitseliitlastega ja tegev[väelastega] kohtunud ja [nendega] rääkinud. Rääkisin viimati esmaspäeval Rutjal sadade kaitseliitlaste ja eelkõige reservistidega. Kaitseliitlasi oli instruktoritena vähem, aga reserviste väga palju. Muuseas, sellelsamal õppekogunemisel oli mees, kes viimati oli ajateenistuses 1996. aastal, ja nüüd tuli ta tagasi väga kõrge motivatsiooniga. Kõikidel instruktoritel, kellega ma seal õppekogunemisel rääkisin, ka meestel, kes on reservist välja tulnud, on motivatsioon väga kõrge. Instruktorid ütlevad, et nad ei ole väga pikka aega näinud sellise motivatsiooni ja tahtega inimesi, kes on tulnud reservõppekogunemisele. Küsisin ka otse, kuidas on, kas tulete uuesti, kui kutsutakse. Ütlesid naljaga pooleks, et kui kohe homme ei kutsuta uuesti, siis kindlasti tulevad. Aga ma ei näinud küll mitte mingisugust motivatsioonimuret reservistide puhul, kes on tulnud õppekogunemisele. 

Loodan samasugust pilti näha ka Pärnumaal, kust teie valitud olete. Vaatame, kuidas Pärnumaal kohaletulemise protsent on. Põhjas ja kirdes on see protsent päris kena, üsna tavapärane, ja me oleme saanud kõik oma vajalikud harjutused ära teha. Muuseas, praegu just – eile, täna – on Ida‑Virumaal, Lääne‑Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal väga palju reserviste näha. Nad [täidavad] tegelikke ülesandeid, [nad on] kontrollpunktides. Narva linnas oleme päris palju nähtaval. Nii et selles mõttes need inimesed, kes Kirde maakaitseringkonna vastutusalas ehk siis Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal ringi liiguvad, näevad päris palju kõrgelt motiveeritud ja heatujulisi reserviste. 

Ma kutsun üles kõiki inimesi, sealhulgas ka teid, Mart Helme, et kui te näete kusagil reserviste, minge rääkima nende meestega. Nad kindlasti annavad teile väga väärtuslikku tagasisidet. Ja Pärnumaale, ma arvan, kus on teie valimispiirkond, tasub minna. Andres kindlasti läheb sinna. Ma arvan, et see positiivne emotsioon, mis sellest õppekogunemisest tuleb, on väga‑väga‑väga [suur] ja väga hea. Nii et mina ei näe küll reservistidel motivatsiooniga mitte mingeid probleeme – nad kõik on valmis Eestit kaitsma.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane viies küsimus, millele vastab peaminister Kaja Kallas. Küsijaks on Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema olukord riigis. Palun, Helle-Moonika Helme!

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Ma kõigepealt lükkan ümber teie jultunud vale, et teie tegevuse tõttu oli majanduskasv teie esimesel valitsusaastal 8%. No tore on muidugi rääkida katusest, kui vundamendi ladus keegi teine ehk siis meie valitsus, või tore on koristada vilja, mille keegi teine on külvanud.

Aga tuleme tagasi tänasesse päeva: see 400 miljonit puudujääki, mille te oma hädaga kokku klopsitud eelarvesse olete sisse jätnud ja mille sisu me ei tea. Me teame ainult seda, et saavad olema maksutõusud või uued maksud. Te saate aru, et parlament ei tohiks sellist eelarvet isegi mitte arutada, rääkimata sellest, et seda heaks kiita. Aga noh, muidugi, eks te valetasite enne valimisi, õigemini ei rääkinud mitte midagi nendest plaanidest, mida te pärast kevadel parlamendis realiseerisite usaldushääletusel: maksutõusud, homoabielu ja peredelt raha äravõtmine. Ainuke kord, kui te olete vist tõtt rääkinud, oli siis, kui te ERR-i eetris ütlesite, et kui te oleksite sellest kõigest [enne] rääkinud, siis ei oleks ju inimesed teid valinud. Ja kui te ka praegu räägiksite, mida te päriselt kavatsete teha selle 400 miljoni puudujäägi piires, siis inimesed tõuseks tõenäoliselt tagajalgadele.

Tegelikult me teame, et 700 miljonit saaks riigirahanduse kordategemiseks kohe kätte ja ei peaks Eesti rahvast ja ettevõtjaid üldse koormama, kui te ainult kõige jõukamatele seda maksuvabastust ei teeks. Toetused peavad teil küll olema vajaduspõhised, aga siin, vaadake, külvate 700 miljonit lennukilt ja siis pärast nutate, et 400 miljonit ei tule eelarves kuidagi kokku ja peab täiendavalt makse tegema. Miks te ei võta raha sealt, kus seda on, vaid ajate käe nende inimeste taskusse, kellel niigi vähe?

Aitäh! Kõik Eesti valitsused on teinud häid asju Eesti jaoks, aga täpselt samamoodi on kõik valitsused võtnud püsikulusid juurde. Kui me jagame seda head osa ehk majanduskasvu, siis oleks aus ka tegelikult tunnistada, et kõik on olnud osalised nende kulude kasvatamises, millega me hetkel toime ei tule ja mille jaoks me peame leidma täiendavaid allikaid.

Millest me rääkisime enne valimisi? Me rääkisime julgeolekust, sellest, et me peame muutunud julgeolekuolukorras kasvatama oma investeeringud julgeolekusse 3% peale sisemajanduse kogutoodangust. Me rääkisime sellest, et tulumaksusüsteem, mis karistab seda, kui inimeste palk tõuseb, ja tegelikult võtab ära päästjate, politseinike, õpetajate palgatõusust olulise osa, tuleb ära kaotada, maksusüsteem tuleb korda teha. Me rääkisime ka sellest, et riigirahandus tuleb korda teha. Kõik need on asjad, mida me praegu teeme. Me rääkisime samamoodi rohereformidest, mida me teeme.

Kui me räägime tulumaksuvabastusest ja sellest tulumaksuküürust, siis see on konkreetselt tööjõumaksude alandamine. Tegelikult langevad tööjõumaksud keskmist palka teenivatel inimestel 34%-lt 22%-le – see on puhtalt tulumaks. Kui me räägime samal ajal majanduse elavdamisest, siis tööjõukulud on ettevõtjatel üks suur sisend ja suur kulu. Kui me võtame nendelt selle kulusurve ära, siis inimestele jääb reaalselt rohkem raha kätte ja ei ole ettevõtjatel survet palku tõsta, nad saavad hakkama ja ei lähe pankrotti. Nii et see on otseselt majanduse elavdamise meede täpselt samamoodi. 

Ja kui te räägite rikastest inimestest, siis need rikkad inimesed on päästjad, politseinikud, õpetajad, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, kes teenivad juba sellist palka, mis läheb selle kõrgema tulumaksumäära alla, ja seetõttu on otseselt need inimesed, kes selle [süsteemi] kaotamisest abi saavad. Ja tõesti, mina olen selles mõttes nõus, et seda jama ei oleks pidanud üldse 2016. aastal kehtestama. Siis me ei peaks praegu sellega maadlema, kui kõigil oleks üks tulumaksuvabastus ja üks tulumaksuprotsent: kui sa teenid rohkem, siis absoluutnumbrites maksad ka eelarvesse rohkem.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Eile oli meil siin Riigikogus õiguskantsler Ülle Madise, kes päris teravalt kritiseeris – sarnaselt sellega, mida Riigikontroll on eelnevalt teinud – tegevuspõhise riigieelarve koostamist. Ta tõi esile selle, et niisuguselt koostatud eelarve puhul ei ole tegelikult Riigikogul võimalik aru saada, milleks ja kui palju raha on plaanitud kulutada ja kust see raha võetakse. 

Teiseks, see 400-miljoniline tühi rida riigieelarves, millest me eile kuulsime. Kuidas saab üldse paluda Riigikogu liikmetel niisuguse eelarve poolt hääletada, kus ei ole selgelt kirjas, kust raha võtta kavatsetakse? Sellega seonduvalt ma mõtlesin teie käest küsida, kas poleks tegelikult aus tulla Riigikogu ette eelarvega, mille puhul on kaks punkti tõepoolest rahuldatud, need [punktid], millest praegu rääkisin: esiteks, et [eelarve] oleks kulupõhine ja rida-realt oleks võimalik täpselt aru saada, milleks ja kui palju raha on planeeritud, ja teiseks, et oleks ikkagi ammendavalt ära näidatud see, mis on nende kulude katteallikad, mitte lihtsalt [blanketi moodi] seda esitada.

Aitäh! Ma vabandan, aga ma võib-olla selgitan, kuivõrd te olete värske Riigikogu liige. Meil on kaks asja: on riigieelarve ja on riigi eelarvestrateegia. Riigieelarve on dokument, kus kõik kulud ja tulud on selgelt välja toodud. Riigi eelarvestrateegia on see, millest te räägite. Seal on meil veel sisustamata tulusid, aga see [tuleb] 2025. Me peame see pool aastat võtma, et seda sisustada, selleks et 2025. aasta eelarve, millega me tuleme Riigikokku, oleks juba [täielikult] sisustatud. 

Nüüd selle kriitika juurde. Eks neid arutelusid on kõvasti olnud, et see tegevuspõhine eelarve pole piisavalt läbipaistev, ja me oleme seda üritanud teha läbipaistvamaks. Sel ajal, kui seda muudeti, oli just vastupidi, et vaadake, on väga palju arengukavasid, tegevusi, mida riik teeb, aga pole võimalik hinnata, kas sellel on tulemus või ei ole, ja siis mindi üle tegevuspõhisele eelarvele. Ma ei oska hinnata, ma ei ole nii suur rahandusekspert, et öelda, et üks on parem kui teine. Me oleme omalt poolt püüdnud seda eelarvet muuta läbipaistvamaks. 

Ma toon sellise näite. Ka meil valitsuses on olnud ministeeriumid ettepanekuga, et paneme need kuluread kokku ja paneme sinna ühe kirje, et see on näiteks … Noh, ma mõtlen, Hannol oli just siin mingi asi. Sa too mulle see näide, ütle mulle see üks näide sellest, kuidas … Mul praegu lihtsalt ei tule meelde. Ühesõnaga, et me paneme neli erinevat kirjet ühe alla selle pärast, et seal on väga palju erinevaid tegevusi.

Väeloome. 

Väeloome, just! Et kirje on lihtsalt väeloome, aga seal pole lahti seletatud, mida me teeme. Me ei lasknud seda läbi just sellel põhjusel, et Riigikogu peab aru saama, mida me selle all teeme. Kui oleks lihtsalt väeloome, siis mis seal on? Varude soetamised, kõik sellised asjad. Seal peab olema läbipaistvus. Proovime seda teha läbipaistvamaks, proovime seda teha nii, et Riigikogul, kes kokkuvõttes ju otsustab, oleks võimalikult selge arusaamine, milleks üks või teine kulurida on. 

Me muutsime ka riigieelarve baasseadust just selleks, et ministeeriumid ei saaks ise otsustada, ilma Riigikoguta või Riigikogust mööda minnes, oma eelarve sees jube palju [ümber] tõsta. Seal on piirmäärad ees, millal peab alati tulema Riigikokku tagasi, kui sa tahad teha midagi muud kui seda, mida Riigikogu on otsustanud. Aga ma möönan, seal on arenguruumi ja tegelikult peaks seda paremaks tegema, et oleks läbipaistvam.

Aitäh! Helle-Monika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Maksuküüru kaotamine oli teie sõnul mõeldud eelkõige sotsiaaltöötajatele, päästjatele, politseinikele ja nii edasi, nii nagu te siin ette lugesite. Aga vaadake, sotstöötajad, päästjad ja politseinikud teenivad meil jah 8000 eurot kuus nagu need, kellele te 700-miljonilise kingituse riigieelarvest tegite. Ma mäletan väga hästi, kui Keit Pentus-Rosimannus läks ära Brüsselisse, siis tema viimane sõnum oli, et tema jättis maha korras rahanduse. Tundub, et teie erakond ei saa üldse rahandusest midagi aru, sest kohe varsti tuli välja, et riigieelarves on 1,7-miljardiline auk, mis tekkis teie valitsuse ajal. 

Te rääkisite siin midagi ka ettevõtjatest, kes justkui võidavad teie tegevusest, aga vaadake, Eesti ettevõtted lähevad järjest-järjest pankrotti. Iga päev saame meediast lugeda nii väikeste kui ka suuremate ettevõtete lõpetamisest. Põhjus on ikka see, et valitsus ei ole midagi teinud, et kuidagigi aidata ettevõtluskeskkonda parandada, eelkõige näiteks energiahindade alandamise kaudu. Peaminister on olnud seisukohal, et kes hakkama ei saa, peabki pankrotti minema, sest praegune aeg on hea aeg ettevõtluskeskkonna korrastamiseks. Remargina muidugi: arvestades, et ta ise ja tema pere on teeninud samal ajal, teistele raskel ajal Putini-Venemaal 1,5 miljonit, pole tal tegelikult mingit moraalset ega eetilist autoriteeti rääkida rasketest aegadest ja sellest, et me oleme sõjas, peame kõik pingutama ja kahjusid solidaarselt kandma. 

Muuseas, Läti uus valitsus astus ametisse ja deklareeris kohe, et makse langetatakse, energiahindasid alandatakse 30%. Ega neil riigirahanduse seisukord, riigieelarve seisukord ju parem ei ole kui meil. Tegelikult on kogu teie tegevus Eesti riiki, Eesti majandust ja Eesti inimeste toimetulekut kahjustav. Mida te selles olukorras mõtlete teha, et meie ettevõtjad ei läheks pankrotti ja inimesed ei jääks tööta?

Aitäh! Majandus on tsükliline, mis tähendab seda, et kogu aeg ei ole kasv, vaid vahest on ka langus. Täpselt samamoodi on ettevõtete käekäik. Osal läheb hästi, teistel ei lähe hästi. Meil on majanduses terve rida indikaatoreid, mis on positiivsed. Kui me räägime positiivsest, siis tööpuudus on meil erakordselt madal. (Köhib.) Vabandust! Tööpuudus, tähendab, on mõõdukalt kasvanud, aga mitte oluliselt kasvanud. Tööhõive on suurenenud ehk ettevõtjad on loonud juurde uusi töökohti kümnetes tuhandetes eelmisel aastal. Lisaks on, nagu ma ütlesin, inflatsioon alanenud ja see on tegelikult inimeste ostujõudu ka parandanud, sellepärast et palgad on suurenenud. 

Te kritiseerite seda tulumaksu[muudatust]. Tabelite järgi on väga selgelt näha, et üle 8000 euro saavad inimesed peavad juurde maksma. Nemad on ainukesed, kes sellest ei võida. Kõik teised, kes teenivad alla 8000 euro, võidavad sellest ehk siis töötavatele inimestele jääb rohkem raha kätte. 

Mis puudutab majandust ja ettevõtteid, siis majanduse tsüklid on ka selleks, et majandust korrastada. Me ei ole enam odava tööjõu maa ja me tegelikult ei taha olla odava tööjõu maa. Me ei ole ka odava toorme maa ja me tegelikult ka ei taha olla odava toorme maa. Järelikult meile jääb ainult kõrgema lisandväärtusega majandus ehk targad töökohad, targad inimesed, targad ettevõtted. See tähendab seda, et neid kriise ei tohi lasta hukka minna ja neid [tuleb] kasutada ära struktuurse muudatuse tegemiseks, ka oma ettevõtetes. 

Ma toon lihtsa näite. Kogu maailm liigub sinnapoole, et tarbida rohelisemat energiat, tarbida keskkonnateadlikumalt, [tarbida] keskkonnateadlikumaid tooteid. Kui meie ettevõtted ei lähe sellega kaasa, siis nad jäävad lihtsalt maha. Majanduses on nii nagu ka looduses, et mitte suured ei söö väikeseid, vaid kiired söövad aeglaseid. Eesti on korduvalt näidanud, et me suudame olla kiired ja võitjate poolel. Praegu on see hetk, kus tegelikult tuleb teha struktuurseid muudatusi selle jaoks, et me oleksime võitjate poolel. Ma mõtlen just ettevõtjaid ja seeläbi ka inimesi, kellele ettevõtjad maksavad palka, kelle palga pealt makstakse makse, kelle maksudest me saame üleval pidada kogu oma haridussüsteemi, tervishoiusüsteemi, päästjaid, politseinikke, kõike, kõike, mida üks korralik riik teenusena osutab.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jah, ma tahaks juhtida tähelepanu sellele, et vastajal on väga piiratud arusaamine sellest, mis on maailm. Maailm ei ole Euroopa Liit, kus viiakse läbi rohepööret. Hiinas, Indias ja suures osas maailmas avatakse järjest uusi kivisöejaamu ja muid …

Aga teie protseduuriline küsimus?

Selles mõttes ma tahan korrigeerida tema vastust.

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Küll aga protseduuri seisukohalt annan ma väikese soovituse, et juhul kui hääl hakkab ära minema või tuleb köhahoog peale, siis võib väikese veelonksu võtta, proua peaminister, ja väikest pausi pidada. Ma saan aru, et teile on küsimusi väga palju, aga see tõesti puudutab praegust protseduuri. Nii! Meie viies küsimus on käsitletud. 

Läheme edasi kuuenda küsimuse juurde ja see on siseminister Lauri Läänemetsale. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on järgmise aasta eelarve. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Viimastel päevadel meedias avaldatud info alusel me võiksime teha järelduse, et läbirääkimised järgmise aasta eelarve üle olid teil hästi pingelised, kohati võib öelda, et lausa konfliktirohked. Nüüd on avalikkuseni jõudmas ka üksikasjad ja need tõtt-öelda tekitavad muret. See kahjuks puudutab ka teie valdkonda. Eelkõige käib jutt politseinike ja päästjate palkadest. Ametiühingu esindajad juba jagavad kommentaare. Peab ütlema, et nad on hästi vihased ja ei välista isegi seda, et lähiajal on oodata suurt meeleavaldust. Täna hommikul kohtusime Keskerakonna fraktsioonis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Egert Belitševiga, kes muu seas ütles, et PPA jaoks on täna kõige suurem väljakutse inimesed ehk uute inimeste struktuuri värbamine ja olemasolevate hoidmine. Kuidas te selles valguses hindate valitsuse värsket otsust, mille te Vihulas [langetasite], et politseinike ja päästjate palgad põhimõtteliselt külmutatakse praegusel tasemel ja lisaks pannakse kinni ka mõni päästekomando? Mis päästekomando või -komandod need on?

Siseminister Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Austatud küsija! Väga õige teema. Ma arvan, et päästjad ja nende ametiühingud on õigustatult pahased, mina oleks ka. Ega ma väga rõõmus ei ole, et see olukord selline on. Aga ma saan heal meelel teile kohe lahti seletada selle olukorra: miks see selline on ja mis see plaan on? 

Tõesti, järgmisel aastal kahjuks ei politseinike ega päästjate palk ei tõuse. See ei tähenda, et seda ülejärgmine aasta ei [toimu]. Me ei ole neid [palku] külmutanud, me ei ole seda kokku leppinud. Jah, rahandusminister oma soovi esitas, et me lepiks kokku, et neljaks aastaks palgad külmutatakse, aga me seda ei teinud. Neljaks aastaks pole palgad külmutatud. Kui me läbirääkimisi pidasime, siis mina avaldasin ka arvamust siseministrina ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhina, et järgmistes eelarvetes, mida me teeme, peaksid minu hinnangul olema palgatõusud sees. Kui me aga vaatame riigieelarve olukorda, siis selleks, et neid palgatõuse teha – ma olen seda öelnud ametiühingutele, ma olen seda ka avalikult rääkinud –, peab riigieelarves raha olema. See on ka üks põhjus, miks need maksutõusud plaanitud on. Ma arvan, et on aus [tunnistada], et niipea kui tekitatakse riigile kulu, siis peab seda ka tuluga [katma]. 

Minu pingutus on küll selles suunas, et päästjatel ja politseinikel, Häirekeskuse töötajatel, Siseministeeriumi haldusalas ka Sisekaitseakadeemias, kus kõiki neid inimesi välja õpetatakse ja koolitatakse, palgad tõuseks. Sellel aastal need tõusid: õnneks tõusid, oluliselt ja märkimisväärselt, eesliinitöötajal ja päästjal 36% ning politseinikul eesliinil 24%, Häirekeskuse töötajatel ka kuskil sinnasamma ja samamoodi Sisekaitseakadeemia töötajatel. Jumal tänatud, et tõusid, siis on järgmist aastat kergem üle elada. Aga inimestel on loomulikult raske ja hinnad tõusevad. Palkade tõusuga peab tegelema ja sinna panustama. 

Mis puudutab neid kärpeid, siis meil õnnestus niimoodi läbi rääkida ja kokku leppida, et ühtegi uut kärbet, mis tähendab komando sulgemist või kellegi koondamist, ei tule. Küll aga peab ütlema, et ma sain kahjuks suure pingutusega ära teha pool rehkendusest. Varasem Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse kärbe, mis puudutas Päästeametit ja politseid – see politsei osa jääb ära, aga kahjuks Päästeameti üks komando tuleb tõesti kinni panna, sest seda raha ei ole. See kärbe on riigi eelarvestrateegiasse sisse kirjutatud aastast 2021, kui mina siseminister ei olnud. Ma püüdsin, aga kahjuks pean ma nüüd olema see, kes selle ellu viib. Aga õnneks politsei poole peal seda kärbet ei tule.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Võiksite ka välja öelda selle päästekomando, mis kinni pannakse. See oli ka minu küsimus. Aga lisaküsimus on mul ikkagi seoses sellesama kohtumisega PPA juhiga, kus jäi kõlama see, et viimase 15 aasta jooksul on Politsei- ja Piirivalveameti koosseisu vähendatud enam kui 2100 inimese võrra. PPA prognoos näitab, et sellest aastast alates kuni aastani 2032, põhimõtteliselt üheksa aastat, väheneb see koosseis keskmiselt 150 töötaja võrra aastas. Kumulatiivne puudujääk ületab aastal 2030 tuhande inimese [piiri] ja aastal 2032 on töötajate puudujääk juba 1319. Ma arvan, et siin me võime rääkida sellest, et inimestel võib tekkida tõsine mure oma turvalisuse pärast. Juba praegu me teame, et kui näiteks ühest maakonnast üks patrull sõidab kuskile teise maakonda, siis põhimõtteliselt selles maakonnas teist patrulli ei ole kuskilt võtta. Sellest me oleme rääkinud. Kas teil on nägemus, kuidas seda probleemi praegu ja tulevikus lahendada?

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, austatud küsija! Kõigepealt see, mida ma ei jõudnud lihtsalt aja[piirangu] tõttu rääkida. Mis puudutab seda komandot, siis seda otsust või valikut ei ole ma veel teinud. Päästeametiga [olen] rääkinud, Päästeamet on pakkunud mõned variandid välja. Aga ma tahaksin öelda, et regionaalselt püüaks Eestile mitte haiget teha, nii et see peab olema mõne suurlinnaga või suurlinna ümbrusega seotud. Lõppkokkuvõttes on Päästeameti loogika see, et teenus ei tohi halveneda. Sedasi tuleb seda vaadata.

Mis puudutab politsei väljaõpet, siis täiesti õige küsimus ja täiesti õige mure. Ma saan kinnitada, et tuleviku pärast muretsema ei pea. See oli üks siseministri ehk minu prioriteetidest eelarve läbirääkimistel, et panna pidur politseinike arvu vähenemisele. Tõesti, varasemate kärbetega on politseinike arvu ja päästjate arvu, eriti politseinike arvu, väga palju, minu arvates liiga palju vähendatud. Me proovime tagajärgedega tegeleda. 

Järgmise aasta riigieelarves on 2,5 miljonit ja ülejärgmise aasta riigieelarves 5,5 miljonit eurot selle jaoks, et suurendada politsei väljaõpet. Et seda teha saaks, tuleb tegelikult Sisekaitseakadeemiale [luua] lisaks uusi õpperuume ja ühiselamukohti. Tegelikult ka aastate 2025 ja 2026 eelarves on Sisekaitseakadeemia uute ühiselamute koosseis [seoses] õppekohtade [loomise] või õpperuumide ehitamisega kokku lepitud. Ehk siis selles tulevases eelarves või eelarvestrateegias on see kõik sees, sellepärast et praegu seda uut ühiselamut projekteeritakse. Siseministri ja selle valitsuse prioriteet on politsei väljaõpe ja kõik, mis seda puudutab, et me suudaksime rohkem koolitada politseinikke, sest täna on tõesti olukord, kus neid läheb oluliselt rohkem ära, kui me koolitada suudame. 

Lisaks sellele me vaatame üle ka politsei väljaõppe enda ja me proovime seda muuta paindlikumaks, sellepärast et tänased noored, kes tulevad ja tahavad tööd teha, ei taha alati seda enam sellisel viisil teha, näiteks 12 tundi järjest, vaid nad tahavad võib-olla mingi teise loogika järgi teha. Me peame vaatama, kuidas me saame kõrgharitud inimesi rohkem sellesse süsteemi tööle. Ehk siis me vaatame üle ka politsei väljaõppe ja muudame seda. Põhimõtteliselt puudutab see lõpuks ka politseid. 

Päästeameti tulevikustruktuuri või selle vajaduse kohta oleme tellinud Päästeameti poolt uuringu. Järgmise aasta oktoobriks peaks see Tartu Ülikoolil valmima. Siis vaatame, kus Eesti piirkondades millised inimrühmad elavad ja milliseid teenuseid nad vajavad, et selle järgi seda struktuuri võimalikult hästi kohendada, et ei oleks nii, et [see struktuur] on kokku tõmmatud ja suurt pilti pole vaadatud.

Aitäh! Ja nüüd lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea siseminister Lauri Läänemets! Teate, täna on selline huvitav päev, kus meil on suures saalis lausa kolm Laurit. Teeme siin uue traditsiooni, et kui kolm Laurit on saalis, siis politseinikud ja Päästeamet saavad midagi head endale soovida. 

Kui rääkida nüüd soovidest, siis ma arvan … Ehk see sama valdkond, millest me praegu räägime, nendest inimestest ja, ütleme, palga mittetõstmisest. See on iseenesest ju suur probleem ja PPA peadirektor ka sellest täna meie fraktsioonis rääkis. Teate, mis ta välja tõi? Et tegelikult on kõigi nende inimeste taga perekond ja lapsed ja loomulikult need kulud, mis pidevalt kasvavad: räägime intressikulust, räägime käibemaksukulust, mida samuti teie oma otsustega tõstate, ja muudest kuludest ning üleüldiselt elukallidusest. Te ütlesite oma valimissloganis, et toimetulek on julgeolek, samas te tegelikult toimetulekule, just nimelt politsei ja Päästeameti inimeste toimetulekule, panete suure põntsu. Ja loomulikult tuleb sellele – jutt on julgeolekust, sisejulgeolekust – ju samuti nii-öelda tagasilöök. 

Mul on konkreetne küsimus. Iga minister tegelikult ju hoolib oma valdkonnast, seisab selle eest. Selge on see, et arutelude käigus ministrid töötavadki selle nimel, et võimalikult suurt tükki eelarvest kätte saada. Vaadates Hanno Pevkuri ilmet, on näha, et ta on vist tööd hästi teinud, sest tema ei ole mures oma valdkonna pärast. Aga vaadates nüüd Lauri Läänemetsa, siis ma küsin otse, kas Lauri Läänemets on niivõrd nõrk minister, et ei suutnud selle suure laua taga ikkagi oma inimeste eest seista, ja need inimesed tegelikult peavadki tulevikus ära jätma oma laste trennid või [peavad] nii-öelda kõhu kõrvalt midagi kokku hoidma.

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, austatud küsija! Eks hinnanguid annavad valijad ja teie siin saalis saate ka ministritele hinnanguid anda. Ma ei hakka seda ise tegema.

Aga mis puudutab seda ministriametit, siis ma julgeks ise öelda, et võib-olla on see ikka ka märk, kui me räägime selle aasta päästjate, politseinike, Häirekeskuse töötajate ja Sisekaitseakadeemia töötajate palgatõusust. Varasemalt pole kunagi nii suurt palgatõusu olnud, mitte kunagi. Aga see, ma ütlen niimoodi, ei ole piisav. Kui eelmisel aastal oli eesliinil päästja palk 1190 [eurot], siis täna on 1620 [eurot] see nii-öelda miinimum uuel töötajal. Ma arvan, et see [palk] on väike. See on loomulikult väike, aga 36% palgatõusu iseenesest on väga suur. Lihtsalt mina olen selles olukorras, kus ma pean varasemalt, ütleme, tegemata jäänud tööd järele tegema või kellegi tegemisi oluliselt kiiremas tempos tegema.

Mis puudutab päästjaid, mis puudutab politseinikke või neidsamu sisejulgeolekus töötavaid Häirekeskuse töötajaid, kes on tegelikult ka väga oluline osa julgeolekust, siis ma arvan, et see, et me ei leppinud kokku palga külmutamises, on ka märk. See oli väga selgelt laua peal ja olid väga selgelt küsimused, kas neli aastat ei peaks kellelgi palka tõstma. Mina arvan, et peab tõstma. Mina olen seda meelt, et iga inimene, kes teeb tööd, loob väärtust ühiskonnas, ja ma olen seda meelt, et iga inimene, kes loob väärtust ja panustab siia ühiskonda, peab saama ka õiglase palga ja peab saama ka palgaga ära elada. Meil ei ole vaja sellist riiki ja meil ei ole vaja sellist ühiskonda, kus me peame sotsiaaltoetustele [tuginema], kus normaalsele inimesele, kellel käed-jalad töötavad ja kes on võimeline normaalselt tööd tegema, kel pole mingit muud takistust töö tegemiseks, me peame sotsiaaltoetuseid andma. Ei pea. Ma arvan, et meie majandus ja meie maksusüsteem peavad olema selliselt üles ehitatud, et inimene saab normaalselt ära elada oma palga eest. Ei ole olemas kuluinimesi ja tuluinimesi. Iga inimene loob väärtust.

Nii loovad [väärtust] päästjad ja politseinikud ka. Ma olen seda näidet kogu aeg toonud, aga meil ei oleks väga paljud ettevõtlusvormid üldse võimalikud, kui ei oleks olemas politseid. Nii et politseinik panustab täpselt samamoodi ettevõtte edusse – ma ei tea, kasvõi pood, kus on iseteeninduskassad, kõige lihtsam näide, või pood üldse sellisel kujul – ja täpselt sama palju kui ettevõtja.

Aitäh! Ma lõpetan meie kuuenda küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane seitsmes küsimus, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsija on Riigikogu liige Riina Solman ja teema riigieelarve. Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Te teatasite koos koalitsioonikaaslastega, et 2024. aasta riigieelarve on koos. Küllap me võtame rahvasaadikutega selle üksipulgi lahti, kui see jõuab valmiskujul Riigikogu ette. Me enne oleme kuulnud, ma ütleksin, vähe detaile, aga väga palju loosungeid. Urmas Reinsalu küsis teie käest juba siin infotunni alguses selle kohta, kui palju kaotab Eesti majandus teie kokkuleppe tulemusel pankade välja viidavast kapitalist, aga vastuseid me ei saanud. Samamoodi pole olnud sisustatud õpetajate palgatõus, rääkimata eelarvestrateegiasse sisse kirjutatud 400 miljoni euro suurusest üllatusmaksust.

Aga minu küsimus puudutab lasterikaste perede huvihariduse toetuse äravõtmist – 101 000 eurot. Suhtluses lasterikaste peredega on nagu öeldud, et tegu on poliitilise rahajagamisega, sellepärast tuleb see ära võtta. Aga tegelikkus on see toetusmeede väga sihitatud. Te olete ise koos sotsiaalkaitseministriga väitnud, et te soovite vajaduspõhiselt toetusi jagada. Pole vajaduspõhisemat toetuseliiki kui suurperede endi poolt kriteeriumitega paika pandud alates nelja lapsega pere huvihariduse toetus ja nüüd te võtate selle ära. Me räägime summast, mis on 0,025% teie enda kavandatavast üllatusmaksust. Mida te täpselt võidate sellega, et te halvendate järjekordselt Eesti suurperede toimetulekut? Kas te ei arva, et see on neile järjekordne alandav hoop lisaks kevadisele?

Aitäh! Kõigepealt pankade täiendavast maksust. Sellest ei kaota Eesti majandus midagi, vaid võidab Eesti riigi eelarve ja võidab ka majandus selles mõttes, et pangad nende kasumite juures saavad endiselt ettevõtjaid aidata laenudega, kõige sellega, millega pangad tegutsevad. Aga mis on meile oluline, on see, et nendel kahel aastal, kui on tõesti pankade kasum niivõrd palju suurem, nad maksavad täiendavalt tulumaksu riigieelarvesse. Sellest on oluline abi, sest igasugune abi, mis me sellisel kujul saame, maksudena ja tuludena, tähendab seda, et me peame vähem kärpima või kulusid kokku hoidma, et me tuleksime ots otsaga kokku.

Mis puudutab kõiki perehüvitisi, siis need otsused me tegime ära kevadel. Tõesti, meie perehüvitised on olnud erakordselt suured – need on endiselt erakordselt suured võrreldes teiste riikidega. Me oleme seal vist topp kolmes, Euroopas vähemalt. Need jäävad endiselt suureks. Aga mingeid täiendavaid kokkuhoiukohti selles eelarves ei ole. Tähendab, täiendavaid kokkuhoiukohti on küll, aga [mitte selliseid], mis puudutavad lapsi ja peresid.

Tegelikult tuleb teie küsimusest hästi välja see, et riigil on väga palju vajadusi, ja on erinevaid mõtteid, keda peaks toetama, kuidas peaks haridussüsteem töötama, kuidas me saaksime paremini politseid ja päästet korraldada, tervishoid ja tervishoiu kättesaadavus. See kõik nõuab raha ja see raha ei tule kuskilt seina seest ega välismaa onu käest, vaid see tuleb Eesti maksumaksja taskust. Investeeringuid me saame teha laenu abil, aga laenud on läinud nii palju kallimaks, et me peame laenukoormust ikkagi kontrolli all hoidma. Puhtalt intressikulu, mida me maksame – kui me läksime riigi eelarvestrateegia kõnelustesse –, oleks 2027. aastaks praeguste intressimäärade korral juba 480 miljonit eurot. Lihtsalt võrdluseks, Kultuuriministeeriumi kogu eelarve on umbes 350 miljonit. Ehk siis 480 [miljonit] läheks puhtalt ainult [intressi] peale. Nii et me peame seda vähendama. 

Aga ma kutsun tõesti üles, et kui me ei taha kulusid vähendada ja ütleme, et kõik need asjad on vajalikud sündimuse, hariduse ja kõige tagamiseks, siis me peame olema valmis vastama selle võrrandi teise poole kohta ehk kust me need tulud võtame, et neid kulusid katta.

Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Mul on kohe teile ettepanek: jätke ära see olematu maksuküüru kaotamine, mis annab hõlpu pigem jõukamatele peredele ja [teeb vaesemaks] väiksemapalgalisi. 

Mulle on kirjutanud inimene, kes on väga häiritud eelarvepoliitilisest tegevusest, teisisõnu dogmadest, mis on rahvani jõudnud järskude ootamatute maksutõusudena. Kirjutaja ütleb, et täna saavad nad teie juhitud valitsuselt seda, mida neile kunagi ei ole lubatud. Ja ma võtan kinni ka teie kõrvalistuja, siseminister Lauri Läänemetsa sõnastatud lausest, et inimene peab saama oma palga eest ära elada. Siin pereema kirjutabki, et valitsuse jultumus on nakkav ja seda iseloomustab ajakirjandusest leitav info, kuidas näiteks Selver soovis maksumuudatuse tõttu ette rutates hulgaliselt hindu tõsta. Ta järeldab, et tänase valitsuse plaanid ja karistamatus on muutnud ka ettevõtteid ahnemaks ja julgemaks. Teda huvitab väga, kuidas kavatseb peaminister vaesemat rahvast kaitsta selliste olukordade eest, kus maksutõusud pole veel jõudnud alatagi, kui ettevõtjad toidukaupade näitel juba hindadele volüümi juurde annavad. Inflatsioon saab veel enne uut aastat seeläbi hoogu juurde ja muudab kallid toiduained veelgi kallimaks. Kuidas raskustes kodanikud, suurpered ja intressivaesuses rabelevad inimesed peaksid hakkama saama, on minu küsimus teile. 

Ja mida ma tooksin tähelepanu alla? Te rääkisite, et me oleme siin oma vanemahüvitistelt topp kolmes. Me oleme ka elukalliduselt topp kolmes ja meie inimesed maksavad täna selle kõik kinni. Ja küsimus oli, kuidas raskustes kodanikud, suurpered ja intressivaesuses inimesed saavad hakkama teie maksutõusude ja muude eelarvepoliitiliste otsuste taustal.

Aitäh! Kõigepealt, tulumaksuküüru kaotamine on otseselt tööjõumaksude alandamine, mis aitab ettevõtjatel palgasurvetega toime tulla, sellepärast et inimestele jääb rohkem raha kätte. Ehk see tegelikult on majanduse elavdamise meede, mis ühtlasi aitab kõiki inimesi, kes teenivad alla 8000 euro, mis on valdav enamik Eesti töötajatest. 

Nüüd see, mis puudutab ettevõtjate tegevust. Kui te mäletate – tõenäoliselt ei mäleta –, siis kevadel ma sain kõvasti kriitikat selle eest, et ma valitsuse pressikonverentsil kutsusin üles ettevõtjaid hindu alandama. Kui hinnad tõusevad, maailmaturuhinnad näiteks tõusevad, siis tuuakse kiiresti seda ettekäändeks ja öeldakse, et me peame hindu tõstma, aga millegipärast siis, kui need hinnad drastiliselt langevad, selle hinnalangusega kaasa ei minda. Ma toon näite, et elektri börsihind selle aasta augustis on 74% odavam, kui eelmise aasta augustis oli. See on oluline sisend, seda toodi alati näiteks, et me peame hindu tõstma selle pärast, et elekter on nii kallis. Nüüd on elekter odav, aga millegipärast hinnad alla ei tule. Ma sain väga palju kriitikat selle eest, et kuidas ma julgen öelda ettevõtjatele niimoodi. See lugu tõepoolest nägi väga halb välja, mis näitab omakorda seda, et kui me näiteks teeme toiduainete käibemaksu alanduse, mida siin saalis on ju palju nõutud, siis ega see inimesteni ei jõua, sellepärast et ettevõtjad tegelikult seda inimestele edasi ei anna, küll aga nad annavad maksutõusu inimestele edasi. 

Mul on hea meel, et sellised asjad tulevad välja. Ma arvan, et ka see pahameel, ka see kiri, mis teile on tulnud, aitab tegelikult selliseid asju ohjeldada, sest inimesed saavad hääletada jalgadega. Kui neile ettevõtja tegevus ei meeldi, siis nad saavad minna teise ettevõtja juurde – õnneks meil on konkurents, meil on palju ettevõtteid, kes kaubandusega [tegelevad], pakuvad igapäevakaupu – ja saavad loodetavasti odavamalt teisest kauplusest. Ehk siis ka see kaubanduskett teeb oma järeldused. 

Tulles elukalliduse juurde, siis inflatsioon on meil alanenud, on 4,6%, ja selle poolest me oleme Euroopas 19. kohal. Ehk siis 18 riigis Euroopa Liidus on inflatsioon suurem.

Lisaküsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! No ma pidin sellele inflatsioonijutule ikkagi reageerima. Eelmise aasta kõrge taseme pealt tundub, et ei olegi eriti kõrge, aga eelmisel aastal sellel ajal oli 25%, sinna 5% otsa. Ja kui teha pingerida, siis me oleme ikka Euroopa Liidu tipus [oma] hinnatõusuga. Hea on rääkida nendest väikestest numbritest, mis momendil on, aga kui panna kaks aastat kokku, siis see number on üüratu. 

Aga minu küsimuse sisu on [järgmine]. Eile saime teada, millised kokkulepped valitsuses saavutati. Me kõik oleme rääkinud ühest mustast kastist ja palju on küsitud, mis seal on – 2025, lisaks kevadel toimunud maksutõusudele, lisaks automaksule, lisaks keskkonnatasude tõstmisele, tuleb veel 400 miljonit lisamakse. Eks see üks must kast on, sest väga palju oleneb sellest, millised maksud tehakse, kuidas see majandust mõjutab, kuidas inimesi mõjutab, kuidas ettevõtjaid mõjutab. No okei, selle üle saab vähemalt diskuteerida. 

On aga teine must kast veel. Seal on 150 miljonit kärbet, mis puudutab järgmist aastat. Info rahandusministrilt on selline, vähemalt esialgne, et see puudutab kolme valdkonda, kolme ministeeriumi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – ma nüüd ei saa aru, kas see uus osa ehk majandus- ja infoministeerium –, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Ei kujuta ka [esimest] kahte ette, aga Sotsiaalministeeriumis tegelikult 50 miljonit tähendab, kui tahta ainult valitsemiskuludes kokku hoida, et peab pool inimestest lahti laskma. Ma arvan, et seda ei ole võimalik teha. Järelikult jäävad üle [valdkonnad], mis on Sotsiaalministeeriumi [hallata]: Tervisekassa, pensionid, sotsiaalkaitse ja toetused. Järelikult see kokkuhoid peab tulema sotsiaaltoetuste ja sotsiaalkaitse arvel. Kas te olete sellest natukene rääkinud ka? Kui detaile ei ole, siis on küsimus, kas seda kokkuhoidu üldse tuleb.

Aitäh! Kõigepealt inflatsiooni alanemise kohta kõrgelt tasemelt. Ma soovin, et te teeksite ka majanduslangusega sama [tehte], kuivõrd meie majanduskasv oli palju kiirem kui meie naabritel. See oli 8%, samal ajal kui Leedus ja Lätis oli see 4,6% ja Soomes isegi 3,3%. Tõesti, meil selle kõrge kasvu pealt on tagasilöök suurem. 

Mis puudutab eelarve revisjoni, siis tõesti, me oleme kokku leppinud eelarve revisjoni, nulleelarve. Meil on juhtrühm, kes seda teeb, ja meil on metoodika kokku lepitud. Meil on kokku lepitud ka see, et me alustame kolmest ministeeriumist: Rahandusministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium, kus on tõesti suured eelarvetükid. 

Nüüd, miks me panime selle numbri sinna kirja? Just sellel põhjusel, et kui meil peale valitsuse kokkusaamist oli koalitsioonilepingus kokku lepitud, et iga minister otsib kokkuhoiukohti ja reformikohti enne eelarve kokkupanekut, et meil oleks lihtsam, siis me ei pannud ühtegi eesmärki. Ja juhtus see, et ühed tegid tublisti, aga teised ütlesid, et midagi ei ole võimalik teha. Eelarve revisjoni puhul me panime endale rahalise eesmärgi ehk me peame seda tegema väga mõtestatult ja tõepoolest neid kokkuhoiukohti otsima. 

Mis on Sotsiaalministeeriumis? Nagu te väga õigesti ütlete, on palju erinevaid toetusi. Sotsiaalministeerium teeb analüüsi, kuidas need toetused omavahel suhestuvad, kuidas saaks paremini sihitada, nii et see oleks vajadustest lähtuv, vajaduspõhine, ja milliseid reforme me peame selle käigus tegema ning millist kokkuhoidu see kokkuvõttes toob. Mul on hea meel, et see töö juba käib ja tõesti need ministrid teevad oma parima, sellepärast et me peame saama tulemuse ikkagi enne seda, kui me hakkame järgmisel aastal eelarvet kokku panema. 

Ma siin kutsuks üles teid, kes te olete riigi tegemistega hästi kursis, kaasa mõtlema. Kui maksud ei tohi tõusta, nii nagu te [ütlete], siis mõtleme, kus me saame kulusid kokku hoida ja mida me saame ära jätta, et me ei peaks makse nii palju tõstma. Need on selle võrrandi kaks eri poolt. Tõepoolest kutsun üles mõtlema, kust me neid täiendavaid tuluallikaid saame, nii et 2025. aastaks oleks see tulurida sisustatud.

Aitäh! Lõpetan seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Rene Kokk ja teema on moraalsed standardid. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Minu tänane küsimus on tingitud teie hiljutisest intervjuust Vilja Kiislerile. Üks küsimus, mida te arutasite ja mille kohta te vastasite, oli seotud idavedude skandaaliga. Teie käest küsiti selline küsimus, et kuidas te vaatate silma liitlastele NATO ja Euroopa Liidu kohtumistel, nad ju pärivad selle järele, mis teiega juhtus. Teie vastasite sellele küsimusele nii, et NATO ja Euroopa Liidu liitlased on teile saatnud toetavaid sõnumeid, ning kui nemad vaatavad sellesse asja sisse, siis nende moraalsed standardid ei ole seal kohas, kus need on Eestil, ja nemad ei näe seal midagi taunimisväärset. 

Siit ka küsimus. Hea peaminister, palun nimetage täpsemalt need riigid, meie liitlased nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus, kelle moraalsed standardid ei ole seal kohas, kus on Eestil. Ma eeldan, et "seal kohas" tähendas seda, et need on madalamal kui Eestil. Palun nimetage need riigid. Kui kohe kõik meelde ei tule, siis palun – teie nõunikud kindlasti vaatavad seda –, äkki nõunikud saadavad kirjalikult need riigid, kelle standardid on madalamad kui Eestil.

Aitäh! Mis puudutab Venemaad ja suhtlust Venemaaga, siis meie oleme olnud selle [taunimisel] eestvedajad, esirinnas. Kui te mõtlete kasvõi selle peale, kui 2014 Venemaa läks Krimmile kallale, siis kui kiiresti kõik muutus, kui kiiresti öeldi, et tõmbame siia joone vahele, las need maad jäävad Venemaale ja lähme edasi. Seda ei ole juhtunud seekord just sellel põhjusel, et me oleme teinud väga palju tööd selleks, et oma liitlasi veenda. 

Mis puudutab igasugust läbikäimist Venemaaga, siis meil on poliitiline arusaam ja moraalsed standardid, et sõja ajal mingisugust läbisaamist ja läbikäimist Venemaaga, Vene ettevõtetega ei tohiks olla ja ei peaks olema. Samasugust suhtumist mujal riikides ei ole. Seal lähtutakse puhtalt sellest, et me oleme kokku leppinud, et sanktsioonid on sellised ja neid kaupu Venemaale vedada ei tohi. Sanktsioone rikkuda ei tohi, selle eest on ette nähtud karistused. Kõik muu, mis jääb sanktsioonidest väljapoole, on moraalse hinnangu küsimus ja [selles mõttes] on meie suhtumine Venemaasse hoopis teine, kui on paljudel teistel riikidel. 

Loomulikult ei hakka ma teile avaldama oma kirjavahetust, õigemini isegi sõnumivahetust teiste peaministritega, teiste riikide juhtidega, sellepärast et sõnumite vahetus on privaatne. Aga millest nemad väga selgelt aru saavad, olles ise kõrgetel poliitilistel ametikohtadel, on see, et loomulikult teeb opositsioon oma tööd, ajakirjandus teeb oma tööd. Kõik on erinevates skandaalides olnud ja saavad aru, mis siin tegelikult toimub. Kasvõi täna hommikul tuli sõnumeid just nii-öelda sõpruse ja solidaarsuse märgiks. See on äärmiselt positiivne ning seda nähakse jah hoopis teistmoodi. 

Me oleme endale tõesti seadnud kõrgemad standardid. Ja nii nagu ma ütlesin, minu moraalne hinnang igasugusele tegevusele Venemaaga või Venemaal ei ole mitte kuidagi muutunud pärast selle skandaali ilmsiks tulemist. Minu moraalsed hinnangud on täpselt samasugused.

Aitäh! Rene Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Te jätkuvalt ei saa aru sellest, mida te räägite. Te jälle rääkisite kõike seda, mida teised teha ei tohi, aga teie ise [teete] ja teie lähedased teevad. Kas te ei saa ise aru või teil on väga halvad nõunikud? Päris ausalt. Vaadake palun ise üle see Vilja Kiislerile antud intervjuu. Sealt saate päris palju adekvaatset tagasisidet ka ajakirjaniku käest. 

Aga nüüd sooviks saada veel teie moraalset hinnangut natukene. Eelmisele [küsimusele] ma muidugi vastust ei saanud, et millised riigid need on, ja ma eeldan teie vastusest, et ei saa seda ka kirjalikult. Aga milline on teie moraalne hinnang nendele ettevõtetele, kes ei esita oma majandusaasta aruandeid õigeaegselt? 

Kui me vaatame teie abikaasa ettevõtet, keda te olete kirjeldanud kui kõige ausamat ja õiglasemat ettevõtet, siis Novaria Consult esitas 2020. ja 2021. aasta aruanded koos 2022. aasta aruandega 05.07.2023 ehk tegelikult olid aastaaruanded kaks aastat esitamata. Või siis vaatame kasvõi teie oma ettevõtet, kunagist Leiger Konsultatsioonid OÜ-d, mis asutati 19.12.2007 ja mis on kustutatud registrist 23.05.2012. Selle aja jooksul on ainult üks majandusaasta aruanne esitatud. Vähemalt registri andmetel [esitati see] 2009. aastal 2008. aasta kohta. 

Milline on teie moraalne hinnang sellele, kas ettevõtjad võivad nii käituda? Kas see on nagu teistele ka lubatud või on ainult valikulised isikud, kes võivad niimoodi Eestis käituda?

Aitäh! Kõigepealt teeme jällegi asjad selgeks. Minu abikaasa ei aja Venemaaga äri, minu abikaasal ei ole Venemaal äri. Minu abikaasa aitas Eesti ettevõtet. Tal oli transpordiettevõte, kes aitas Eesti ettevõtet, kellel olid tehased. Jah, üks tehas oli Venemaal ja teine oli Eestis – [ettevõte aitas] nende vahel vedusid teostada. Aga kui see tuli avalikuks, siis minu moraalne hinnang [jäi] täpselt samaks. Selle tõttu loobus minu abikaasa sellest tegevusest ja sellest ettevõttest ning müüs [osaluse] maha. Ta ei ole absoluutselt enam sellega seotud. 

Nüüd, mis puudutab neid ettevõtteid, siis nende kohta saavad vastuseid anda need ettevõtted. Mina ei tegele ei oma abikaasa äritegevusega ega ammugi mitte oma abikaasa äripartnerite äritegevusega. 

Mis puudutab majandusaasta aruandeid, siis ma ütlen, et muidugi peab reeglite järgi toimetama. Peab toimetama nii, nagu reeglid on ette näinud, aga mina tõesti ei … 2009. aasta majandusaasta aruande esitasin, pärast seda see ettevõte läks likvideerimisele. Seal mingit suurt tegevust ei olnud. Aga see kõik oli enne seda, kui minust sai poliitik. 

Igasugused nõukogu liikme kohad, kõik asjad ma lõpetasin ära enne seda, kui ma Riigikogusse sain, just sellel põhjusel, et mul ei oleks mitte mingisugust huvide konflikti ja kõik oleks äärmiselt selge. Kõik oma huvid, varad ja nõuded olen deklareerinud avalikult huvide deklaratsioonides alates 2011. aastast, kui ma olen pidanud avalikke töökohti: kõigepealt Riigikogu liikmena, seejärel Euroopa Parlamendi liikmena, siis uuesti Riigikogu liikmena ja nüüd juba valitsuse liikmena.

Aitäh! Üks lisaküsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minul on ausalt öeldes täitsa imelik kuulda, et EKRE esindajad küsivad siin midagi moraali kohta. Ma ise mõtlen, et kui Kaja Kallas sai Riigikogu liikmeks 2011. aastal, siis üks esimesi asju, mille ta algatas, oligi eetikakoodeksi loomine Riigikogu liikmetele. Ja me tegime selle valmis. Sel ajal oli peamine probleem see, et keegi ei lase kedagi enne uksest sisse või välja. See Riigikogu oli ikka väga korralik ja kasitud sel ajal. 2015 tuli EKRE siia ja nüüd lubatakse eesistuja aknast välja visata, lõhutakse mööblit, sõimatakse, räusatakse, karjutakse. 

Mu küsimus on … Ma ei taha üldse sind meelitada kuidagi täitevvõimu rollist seadusandjale nõu andma, vaid [küsin] lihtsalt [sinult] kui endiselt Riigikogu kolleegilt ja eetikakoodeksi kunagiselt algatajalt. Kas sa usud, et kui me teeksime selle eetikakoodeksi siin uuesti ümber, siis see võiks midagi aidata Riigikogus? Kas see võiks kuidagi normaliseerida seda olukorda või usud sina, et me peaksime võtma kodu- ja töökorra seaduse ja väga-väga selged ja karmid reeglid panema, mida tohib ja mida ei tohi? Tundub, et tavalistest viisakusreeglitest ja arusaamadest siin majas enam ei piisa.

Aitäh! Tõesti, ma selle Riigikogu eetikakoodeksi, mis nüüd on Riigikogu liikme hea tava nime all ka nii-öelda jõustatud, kirjutamise enda peale võtsin. Tagantjärele vaadates, need probleemid, mis siis olid, tunduvad ikkagi lapse lalin võrreldes sellega, mis täna on. Ma lugesin sadu eetikakoodekseid ettevalmistamiseks ja tegin seda tööd. Siis sellist räuskamist ei olnud. Mind, kes ma tulin väljastpoolt poliitikat, tol hetkel häiris väga see, et kui ettekandja rääkis, siis inimesed [saalis] rääkisid omavahel ja tegelikult ei [näidatud] lugupidamist ettekandja vastu. Nüüd ma vastan siin infotunnis ja mulle lihtsalt karjutakse vahele, kui ma vastan. Ma ei saa isegi korralikult vastata. [Olukord] on läinud palju halvemaks. 

Tulles teie küsimuse juurde, siis loomulikult saab Riigikogu ise otsustada, kuidas ta oma tööd korraldab ja kuidas ta neid standardeid kujundab. Ka neid eetikakoodekseid ja selle kohta materjali lugedes oli väga selge, et organisatsiooni oma moraalsete standardite paikapanek saab tulla ainult organisatsiooni seest. Keegi väljastpoolt ei saa ette kirjutada, kuidas peavad käituma advokaadid, kuidas peavad käituma kohtunikud. Eetikakoodeksi kirjutamine ja eetikakoodeksi normid saavad tulla ainult selle organisatsiooni seest, keda see puudutab. 

Tol korral, kui me seda eetikakoodeksit tegime, siis me tegime seminari. Ma ei tea, kas te mäletate, aga [meil] olid erinevad kaasused Riigikogu tööst ja erinevad valikud ning tekkis arutelu, mis selles olukorras on eetiline ja mis ei ole. Väga paljud Riigikogu liikmed ütlesid mulle seal tol korral, et nähes, kui erinevalt me tegelikult asju näeme, peame me ikkagi kokku leppima, mis on need ühised asjad. See arutamine viis sinna, et väga paljud tulid seda toetama ja lõpuks Riigikogu liikme hea tava võeti ka vastu. Kas seda võiks üle vaadata? Minu arust on see Riigikogu enda otsustada, aga kui ajad muutuvad, siis võib-olla peaks.

Aitäh! Rene Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Tahtsin ära mainida, et see hea tava läbivaatamine on päris hea mõte, sest Valdo Randpere viimasel ajal trollib igal pool komisjonides juba sellisel määral, et vast ei ole halb mõte selline käitumine üle vaadata ja piiridesse panna.

Aitäh! Ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Meil on aega veel üheks küsimuseks ja üheks vastuseks. Üheksas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale. Esitaja on Lauri Laats ja teema maksud. Lauri Laats, palun!

Hea Riigikogu esimees! Hea vastaja, siseminister Lauri Läänemets! Teate, sotsiaaldemokraatide valimisplatvormis on selgelt rõhku pandud inimeste toimetulekule. Seda sõna kasutati ka sotside valimissloganis. Vaadates neid tegevusi ja otsuseid, mis riigi valitsus on vastu võtnud, ja neid on toetanud ka Reformi, Eesti 200 ja sotside Riigikogu liikmed, karjub ju tegelikult suur ebaõiglus. Jutt inimestest hoolimisest ja nende toimetulekust jäi valimispäeva. Peaminister ühes usutluses mainis ajakirjanikule põhjust, miks sotsid valitsusse võeti, ja põhjus oli järgnev: sotsid on selleks, et saaks tõsta makse. Eelmine nädal arutasime siinsamas suures saalis Keskerakonna seaduseelnõu, mis oleks alandanud toiduainete käibemaksu. Selline lubadus oli ka sotside programmis. Seaduseelnõu hääletati maha, abiks olid ka sotside fraktsiooni liikmed. Arutelu käigus väitis Annely Akkermann, et käibemaksu alandamine ei vii toiduhindu alla. Kui küsiti, kas selles osas on vastavat analüüsi ka tehtud, siis Annely Akkermann vastas, et ei ole, aga isegi Jürgen Ligi arvab nii. Sellest lähtuvalt küsin, miks olete oma valijaid petnud? Kuidas peaksid inimesed tekkiva suure maksukoormusega hakkama saama? Kas teie arvates peaks alandama toiduainete käibemaksu määra? Kui te arutasite järgmise aasta eelarvet, kas te lähtusite analüüsidest või ainult Jürgen Ligi arvamusest?

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt, on küll! Rahandusministeerium on teinud selle analüüsi. See on täiesti Rahandusministeeriumis olemas – te võite küsida –, mis puudutab toidu[ainete] käibemaksu. Ma Jürgen Ligi arvamust ei oska kommenteerida. 

Ma olen selle ka ise välja öelnud, et inflatsiooni kasvades, eriti selle suure inflatsiooni kasvades, oli minu arvates toidu[ainete] käibemaksu alandamise puhul täiesti loogika olemas. Aga ma olen ka öelnud seda, et sellise suure inflatsiooni juures tegelikult ei anna toiduainete käibemaksu alandamine seda efekti, mida on vaja neile inimestele, kellele te viitasite. Vaadake, me saame hinna korraks alla, aga inflatsioon kestab edasi ja lõpuks jõuab hind ikka kõrgemale tasemele. Tegelikult on lahendus palkade tõus, see, et palgad tõuseksid, et inimesed saaksid rohkem raha kätte. [Inimestel] on võimalik siis – mis iganes need muudatused on, mis neid mõjutavad – vastu [pidada]. 

Nüüd see küsimus, kas sotsiaaldemokraadid on selle nimel midagi teinud, et inimesed saaksid hakkama, ja kas me oleme valimislubadust täitnud. Jah, oleme küll. Meil on kahjuks kaks parempoolset erakonda valitsuses ja sotsiaaldemokraadid on vasakpoolsed. Ma arvan, et me oleme lubanud olla kaalukeel, ja ma arvan, et me oleme olnud ka. Kõigepealt, mõtleme sellele, et alampalk tõuseb. Alampalk tõuseb korralikult, väga palju tõuseb. Alampalk tõuseb järgmisel aastal, ülejärgmisel ja üleülejärgmisel aastal. Eesmärk on ju see, et alampalk moodustaks keskmisest palgast 50% ja nii ta võiks jääda. Nii ta peakski jääma. See on väga suur põhimõtteline muudatus ja see ei puuduta ju ainult neid inimesi, kes teenivad alampalka, vaid see puudutab ka neid inimesi – nende palk tõuseb ka tänu sellele –, kes teenivad 1000 eurot, 1200 eurot. Minu mäletamist mööda Rahandusministeeriumi analüüs näitas, et kümnest detsiilist vist kuus alumises otsas [olevat] detsiili saavad puudutatud alampalga tõusust. Nii et sellel on väga positiivne mõju paljudele inimestele, nende sissetulekule. Ilma sotsiaaldemokraatideta seda praegu ei juhtuks ja keegi varem pole ka suutnud sellist pingutust teha. 

Mis puudutab järgmise aasta riigieelarvet, siis siin on räägitud sellest pangamaksust. Jah, mina oleks ka tahtnud pangamaksu sellisel kujul, nagu me selle välja pakkusime. Tuli teine lahendus. Aga oluline on aru saada, et ilma sotsiaaldemokraatideta ei oleks tulnud mitte midagi, täiesti null. Ja kui me räägime sellest, kas järgmise aasta riigieelarvesse panustavad pangad lisaks 130 või 160 miljonile, nagu pangad ise prognoosivad, 80 miljonit või nad ei tee seda, siis seal on väga suur vahe. Kui pangad seda ei teeks, siis oleks pidanud, ma ei tea, [midagi] kärpima, mingeid teenuseid ära jätma või oleks pidanud juba järgmisel aastal makse tõstma. Nii et ma arvan, et see lahendus on väga hea. Sotsiaaldemokraadid täidavad oma tasakaalustaja rolli selles valitsuses väga kindlalt.

Teie aeg! Lugupeetud kolleegid, rohkem küsimusi meil kahjuks aega võtta ei ole. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja kõiki küsijaid. Meie infotund on lõppenud ning me jätkame kell kaks Riigikogu istungiga.