Aitäh! Kõik ettevõtjad, ka rahvusvahelised suurkorporatsioonid, kes Venemaaga endiselt kaupa teevad, peavad saama meilt ühemõttelise sõnumi: teie tegevus aitab agressorit sõjas, mida ta peab ka meie julgeoleku aluseks olevate rahvusvaheliste reeglite vastu. Väga selge põhimõte. Minu sõnum on väga selge: lõpetage selline äri ära, mida rutem, seda parem. Ja kui ka meie täiendavate sanktsioonide kehtestamine aega peaks võtma, siis tuleb arvestada sellega, et Euroopa tarnijad karistavad teid ise, hoides verega määritud toodetest eemale.
Tänan siinkohal ka kodanikuühiskonda ja ajakirjandust, kes agressoriga kaupa tegevad ettevõtted ja nende tooted meile kõigile pidevalt teatavaks teevad, et ka meie ise kodanikena oma tarbimisharjumusi kohandada saaksime.
Hea seadusandja! Veel sel sügisel toob Välisministeerium valitsusse Euroopale suunda näitava seaduseelnõu, mis loob Eestile ja pretsedendina kogu Euroopale õigusliku mehhanismi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehitamiseks. Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmisest Ukraina ülesehitamise toetamisel on räägitud väga palju, kuid seni ei ole mitte midagi tegelikult ette võetud. Oleme samasuguse mehhanismi loomist Euroopa Liidus pikalt taotlenud. Nüüd oleme valmis seda ka ise oma tegudega näitama ja andma suuna.
Poliitiliselt on küsimus lihtne: agressor peab aitama oma varaga agressioonikahjusid korvata. Õiguslikult on tegu aga küllaltki keerulise eelnõuga. Veel enne valitsuse lauale jõudmist on selle kallal väga tõsist vaeva näinud nii Välisministeeriumi kui ka teiste ministeeriumide juristid ja eksperdid. Ja siinkohal ma kutsungi üles parlamenti seda eelnõu menetlema viivituseta, aga samal ajal kaaluma kõiki kaasnevaid õiguslikke aspekte täie tõsidusega, nagu küpsele parlamentaarsele riigile on kohane. Hea Riigikogu! Selle eelnõuga kehtestame me midagi unikaalset ja midagi suunda näitavat kogu Euroopale ja arvatavasti kogu maailmale.
Head rahvaesindajad! Lisaks agressori majandustiibade kärpimisele tuleb kärpida tema osalust laiemas rahvusvahelises elus. Oleme siingi olnud suunanäitaja, kui kehtestasime Venemaa diplomaatilisele esindatusele Tallinnas pariteetsuse. See oli samm, mis raskendas Venemaa eriteenistuste Eesti-vastast tegevust ning millega on nüüdseks ühinenud mitmed meie liitlased, saates oma pealinnadest välja diplomaadimaski taha varjunud luurajaid. Ja siin ma kiidan kõiki oma eelkäijaid välisministri ametis.
Olime suunanäitajate seas ka siis, kui vedasime Venemaa väljaheitmist Euroopa Nõukogust, kus õhk nüüd tõesti on palju puhtam ja fookuse seadmine lihtsam. Samuti siis, kui hääletasime Venemaa välja ÜRO Inimõiguste Nõukogust, mille liikmete sekka agressorriik kunagi ei tohiks kuuluda. Isoleerimise tööga me ka jätkame, suunates oma pilgu aina enam valitsusväliste ringkondade poole. Soovingi siin teie ees täna korrata Eesti üleskutset: kuni agressioon jätkub, ei tohi Venemaa ja teda abistava Valgevene sportlased rahvusvahelisel areenil võistelda. Ja ma palun siin teie kõigi, samuti meie spordiringkondade abi. Hoidkem põhimõttekindlat joont! Nõudkem Venemaa ja Valgevene eemalejäämist Pariisi olümpiamängudest!
Head Riigikogu liikmed! Teise olulise poliitikasuunana jätkame me Ukraina toetust. Me kutsume kõiki maailma riike üles andma Ukrainale kogu seda varustust, mida nad lahingutegevuses vajavad, ning tegema seda kiiremini kui seni. Jah, me peame oma otsused hoolikalt läbi kaaluma, enne üks kord lõikamist üheksa korda mõõtma, kuid sama oluline on mõista, et iga viivitatud päev, nädal või kuu tähendab kaotatud inimelusid ja pikemaks veninud sõda. Me ei tohi tunda piinlikkust selle tõe väljaütlemise pärast. Piinlik peaks olema hoopis nendel kommentaatoritel, kes, teades tõenäoliselt väga hästi seda, kui kaua võtab meil aega Ukrainale relvade tarnimine, kurdavad maailma meedias anonüümselt tempo üle, millega Ukraina sõjaväelased praegu oma maad vabastavad.
Nagu sõjalise abi puhul, on Eesti tabude murdja ka Ukraina ülesehituses. Me oleme esimeste seas, kes saanud hakkama reaalse ülesehitusprojekti lõpuleviimisega, ja seda hoolimata sellest, et sõda veel kestab. Mul oli au olla välisministrina Eesti ehitatud lasteaia avamise juures ja näha seda vaprust ja südikust, mis peegeldus ka väikelaste silmadest. Oktoobris avame rekonstrueeritud silla ning jätkuvad lasteaedade ja orbudekodude projektid.
Ukraina ülesehitamine aga pole pelgalt humanitaarkaalutlustest lähtuv tegevus. On Eesti ja kogu Euroopa strateegilistes majandushuvides, et Ukrainat taastamine lähtuks euroopalikest, õigusriigile omastest turumajanduse reeglitest, kus võrdsed ettevõtlusvõimalused oleksid ka meie enda ettevõtetel. Ukraina potentsiaal on tohutu, rasketööstusest põllumajanduseni. Selle potentsiaali vallapäästmine eeldab muidugi sõja võitmist, kuid lisaks sellele kiiret ja efektiivset õigusriiki tugevdavat ülesehitust, mis saab Euroopa suurimaks strateegiliseks majandusprojektiks pärast Marshalli plaani. Selle õnnestumine loob eelduse ka meie enda majanduse uueks kasvupotentsiaaliks ja annab võimaluse Eesti ettevõtetele. Väikeriigile ei avane just tihti võimalus sedavõrd olulistes protsessides kaasa lüüa, meie jaoks see aga avaneb, kui kasutame oma eeliseid, milleks on kiirus, nutikus ja tulemustele orienteeritus.
Seetõttu kutsun ma ka meie parlamenti üles riigieelarve menetlemisel arvestama, et praegu Eesti poolt arengukoostöösse suunatavad vahendid pole Eesti majandusele kulu, vaid strateegiliselt oluline investeering. Vastavad ettepanekud järgmiseks neljaks aastaks olen ma välisministrina riigi eelarvestrateegiasse teinud, sest ilma pikaajalise panuseta Ukraina ülesehitamise protsessi ei saa meie väikese riigina kohta selle suure laua taga, kus langetatakse olulisi poliitilisi ja majanduslikke otsuseid järgmisteks kümnenditeks.
Lugupeetud parlament! Teie toetus Ukraina euro-atlantilistele püüdlustele on olnud selge ja kindlameelne. Meie sõnum Ukrainale, aga ka teistele Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgivatele riikidele on olnud ühemõtteline: meie toetame laienemist, kuid teie peate mõistma, et ajalooline võimaluste aken avaneb vaid viivuks, nagu ta avanes vaid viivuks ka meie enda jaoks toona, mil Eesti NATO-sse ja Euroopa Liitu pääses. Nagu meie toona, peate ka teie olema õigel hetkel valmis. Me aitame teid igati nii poliitilistes debattides, nende ühenduste sees kui ka praktilise abiga. Kuid pingutama peate ka teie ise, sest ajalugu allahindlust ei tee.
Aga ajalugu ei tee allahindlust ka meile endale. See võimalus, mis kandidaatriikidele vaid viivuks avaneb, avaneb samamoodi viivuks ka meile endale, NATO-le ja Euroopa Liidule. Sisuliselt meie huvides on see, et demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku vöönd Euroopas laieneks, aga Euroopa Liidu ja NATO laienemise kõrval selleks teist vahendit ei ole, nagu pole NATO kollektiivkaitse kõrval ühtegi teist toimivat ja tõsiseltvõetavat julgeolekugarantiid. NATO on ainukene reaalne julgeolekugarantii, mis tagab stabiilsuse kogu meie regioonis, ja mitte ainult Ukrainale.
Hallide tsoonide aeg Venemaa naabruses peab läbi saama. Seepärast on oluline, et Soome ja Rootsi on otsustanud liituda NATO-ga, muutes meie regiooni julgeolekuolukorra veelgi kindlamaks ning Läänemere NATO sisemereks. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et ka meie ise, NATO ja Euroopa Liit, hoiaksime nendes ajaloolistes protsessides initsiatiivi. Ma luban veendunult, et Eesti jätkab mõlema organisatsiooni laienemise kindlat toetamist, ja loodan ka teie kindlameelsusele, lugupeetud rahvaesindajad.
Olulise sammu Ukraina NATO-liikmesuse teel saavutasime sellel suvel NATO Vilniuse tippkohtumisel, kus lepiti kokku järgmised praktilised sammud. Ja minul välisministrina oli väga hea oma tööandja, Riigikogu avaldusele toetuda. Suur tänu selle eest veel kord! Samuti otsustas Vabariigi Valitsus ühineda G7 Ukraina deklaratsiooniga, et osaleda pikaajaliste julgeolekutagatiste andmises ning sõjalise ja rahalise toe tagamises Ukrainale.
Head kuulajad! Venemaa agressioonist rääkides ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et agressioon on kuritegu, ja sellele kuriteole peab järgnema karistus. Vastasel juhul taandame rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra vaid paljasõnaliseks ilukõneks, libisedes tegelikkuses tagasi jõupoliitika püünistesse. Kuhu see meid nüüd viib, teame meie siin Eestis väga hästi, olles elanud läbi selle, kui suured riigid 1939. aastal üle meie pea meie saatuses omavahel kokku leppisid ja meie toona Rahvasteliidu-liikmesusest hoolimata omavoli ja türannia küüsi langesime.
Me ei ole kunagi enam üksi, on meie põhimõte. Jõupoliitika kaoses puhkenud sõja eel ja ajal kannatasid esmalt need, kes olid väikesed või haavatavad, hiljem aga kogu inimkond. Ütlen otse välja: praeguste tegudega, eelkõige aga sellega, milliseid tulemusi saavutame, loome me tegelikult ise tulevast maailmakorda. Eesti jaoks on oluline, et selles maailmakorras kehtiks endiselt territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtted, agressiooni lubamatus ja reeglite ülemuslikkus. Kas nii ka kujuneb, sõltub muu hulgas sellest, milliseid tagajärgi saavad tundma need, kes praegu agressiooni- ja sõjakuritegusid sooritavad.
Seetõttu toetab Eesti kõigiti sõjakuritegude uurimist ja nende toimepanijate vastutusele võtmist, aga ka agressioonikuriteo tarbeks rahvusvahelise eritribunali moodustamist, mis peab riigijuhtidele immuunsuse andmise asemel kindlustama selle, et kurja teinud saaksid õiglase karistuse. Ja uskuge mind, head sõbrad, see on väga raske töö globaalselt. Võtku see aega 5 aastat või 50 aastat, maailma riikide hoiak peab olema kindel: agressioon ei tohi korduda, agressioon ei tasu ära. Ja me ei korda oma varasemaid vigu, sest me teame, et see, mida me teeme, määratleb lõpuks ka meid endid, määratleb reeglitel põhineva maailma kaitsjana või siis hoopis millegi muuna.
Eesti seisab kindlalt reeglitel põhineva maailma kaitsel. Mõni võib ju küsida, miks võtab üks väikeriik nii suurtes asjades üldse rääkida. Ehk tuleks olla tasa ja vaikida, olla mugavustsoonis? Aga ma vastan: vaikimist me oleme juba proovinud. Nüüd olgem targemad. Ajaloo eest me ennast ära ei peida. Meie kohus on rääkida, sest kaalul on ka meie enda maailm.
Sel sügisel plaanime me neil teemadel jõuliselt rääkida ja liitlasi otsida nii väikeste kui ka suurte seast, nii meie maailmajaost kui ka kaugemalt. Sest Venemaa agressioon on ilmsiks teinud, kui haavatav on meie maailmakord just sellistes olukordades, kus agressoriks on ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige. See haavatavus on praeguseks läinud maksma lugematul hulgal ukrainlaste elusid ja toonud kaasa kannatusi kogu maailmas. Sellise haavatavusega tegelemata jätmine ohustab aga pikemas perspektiivis meid kõiki.
Järgmisel nädalal osalen ÜRO Peaassambleel, kus Eesti üheks peamiseks eesmärgiks on hoida tähelepanu Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu ning kutsuda üles Ukraina tugevamale toetamisele. Selle nädala raames on võimalik kõrgel tasemel tõstatada Eestile olulisi küsimusi. Samuti tuleb ära küsida küsimused, mis puudutavad ÜRO peasekretäri salajast kirjavahetust Venemaa välisministriga. Eesti sõnum on väga selge: agressorile järeleandmisi tehes agressioon ei lõpe, vaid laieneb. Mingeid kokkuleppeid ja initsiatiive Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse arvel teha ei tohi. Meie ühine kohustus on otsida lahendusi, mis tagaksid rahu ja stabiilsuse ka edaspidi, mis muudaksid maailma turvaliseks ja vabaks.
Head kolleegid! Eesti välispoliitika oluline osa on ka meie majanduse toetamine. Me teame, et meie ettevõtetel on keerulised ajad, eriti eksporditurgudel. Koostöös majandusminister Tiit Riisalo ja teiste ministritega oleme moodustanud valitsuskomisjoni, mille eesmärk on suunata Eesti majanduse arengut senisest strateegilisemalt, kasutades ära nii välisturgude kui ka sisemise teadmise potentsiaali. Selle komisjoni töö on koordineerida muude ministeeriumide ja Välisministeeriumi, sealhulgas välisesinduste tööd selle nimel, et meie ettevõtjad saaksid uksed lahti, pideva toetuse ja meetmed vallutada maailm ja muutuda globaalseks.
Meil on, mida maailmale pakkuda. Meil on uuenduslikud lahendused, meil on paindlikkus, meil on haritud ja targad inimesed ning meil on julgus mõelda suurelt. Eesti on praegu maailmas esirinnas ükssarvikute loomisel, kuid potentsiaal on veelgi kaugemaks ja enamaks. See potentsiaal on meie inimestes ja ettevõtjates. Riigi roll on mitte segada, vaid toetada ja võimestada, eriti välisturgudele sisenejaid. Hiljutise ettevõtjana tean ma ise, kui oluline on see, kui Eesti ettevõttele aitab uksi avada meie suursaadik. Seetõttu on äridiplomaatia iga meie saadiku põhiülesanne ja valitsuskomisjoni peamine eesmärk on majanduskasvu strateegilise hoogustamise plaan, millesse kutsun üles panustama kõiki ministreid, kõiki Eesti saadikuid, aga ka teid, head Riigikogu liikmed.
Lugupeetud rahvaesindajad! Ma tahan lõpetuseks peatuda veel mõnel olulisel eelnõul, millega Välisministeerium lähiajal valitsusse ja seejärel teie ette tuleb. Välisteenistuse seadus, mis kunagi jäi välja kuulutamata. Selle eelnõuga soovime vähendada oluliselt sisemist bürokraatiat, mis praegu meie välisteenistust kammitseb, ning muuta meie teenistuse korraldus moodsamaks ja paindlikumaks, et iga diplomaat, iga saadik ja iga välisteenistuja tunneks ennast vajalikuna, et ta tunneks ennast isiklikult kohelduna ja toetatuna.
Peagi esitame välissuhtlemisseaduse muutmise eelnõu, millega taotleme riigiasutuste vahel asjatu bürokraatia vähendamist, lühendades oluliselt aega, mis kulub näiteks välislepingute menetlemisele. Seegi saab olema oluline kokkuhoid rahas, aga tegelikult eelkõige ajas, andes suuremaid ja paindlikumaid võimalusi meie majanduskoostööks teiste riikidega.
Juba on valitsuse heakskiidu saanud ja teie poole teel isikut tõendavate dokumentide seaduse eelnõu, millega lihtsustame ühekordselt kasutatava asendusdokumendi väljastamist inimesele, kes on reisil olles oma reisidokumendi kaotanud. Võtame osaliselt kasutusele kaugtuvastuse võimaluse ja kullerteenistuse, vabastades inimesed igakordse füüsilise kohaleilmumise nõudest. Tundub väike asi, aga tegelikult nendes riikides, kus meil ei ole konsulaaresindust või saatkonda, on see hätta sattunud inimestele suureks abiks. Selliselt asjatut bürokraatiat vähendades me hõlbustame nende inimeste elu, aga samal ajal hoiame kokku omaenda maksumaksja poolt meile antud raha kulutamist.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõust ehk siis Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmise eelnõust ma juba rääkisin. See on üks olulisemaid eelnõusid, mida see Riigikogu välispoliitiliselt saab menetlema hakata.
Ja kõige lõpuks, nagu välispoliitika teemade puhul üldse, kutsun teid üles toetama neid eelnõusid. Kutsun teid üles edaspidigi hoidma ühtset meelt välispoliitika ja kaitsepoliitika ajamisel, vaatamata kõigele, mis meil riigis sees, kodus toimub. Arutame asju omavahel kas või kirglikult, kuid lõpuks, maailma ette minnes hoidkem ühte ja liikugem koos edasi. Suur tänu!
