Austatud eesistuja! Head kolleegid! See eelnõu haakub tegelikult väga suurel määral eelmise meie esitatud eelnõuga, mille [sisuks oli], et kohalike volikogude liikmed peavad oskama eesti keelt. Antud eelnõu sätestab seda, et kohalike omavalitsuste valimistel omaksid hääleõigust ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.
Kehtiv seadus lubab KOV‑i valimistel hääletada ka neil elanikel, alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel üleüldse puudub kodakondsus, ka neid [viimati nimetatuid] on meil kümneid ja kümneid tuhandeid. Taoline kord ehk hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi ega kohalike omavalitsuste valitsemist paremaks. Pigem vastupidi. Meil on omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, kes esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik nii meie riigi kui ka põlisrahva suhtes, ei austa ja ei väärtusta Eesti riiki ega Eesti kultuuri.
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis antud riigi aluspõhimõtete austamise asemel tunnistavad mittekodanikud hoopiski teisi väärtusi ja hierarhiaid, sest nad ei ole soovinud võtta vastu Eesti kodakondsust. Kui me vaatame maailma praktikat, siis Euroopa Liidus on väga erinevalt sätestatud seda hääletamisõigust, mida omavad kolmandate riikide kodanikud. Enamikus riikides ei ole kolmandate riikide kodanikel õigust hääletada kohalike omavalitsuste valimistel, osas on, näiteks Eestis. Ei ole Lätis ega ka Saksamaal. Saksamaal ei ole seda õigust isegi Euroopa Liidu teiste riikide kodanikel, kes seal elavad. Aga on ka riike, näiteks Hispaania ja Portugal, kes ei ole seda õigust andnud, aga kus kolmandate riikidega [sõlmitud] kahepoolsete lepingutega on see sätestatud.
Euroopa Nõukogu võttis 1992. aastal vastu dokumendi "Convention on the Participation of Foreigners in Public Life at Local Level", mis annab soovituse, et alalised elanikud, kes on kolmandate riikide kodanikud, võiksid saada selle hääletusõiguse. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Eesti, ei ole seda ratifitseerinud. Kuna Eesti ei ole seda teinud, puudub meil igasugune kohustus tagada kõikidele siin elavatele välismaalastele valimisõigus.
Samuti peame me arvestama üha kasvava sisserändega. Rahvastikuregistri andmetel tuli 2016. aastal Eestisse elama üle 6000 välisriigi kodaniku, kelle hulgas oli ligi 1000 venelast, üle 1000 ukrainlase, üle 100 nigeerlase ja samas suurusjärgus indialasi ja veel lugematuid muid rahvaid. Kui veel veidi enam kui 10 aastat tagasi oli Eestis umbes 100 ja natukene rohkem erinevat keelt, siis täna on Eestis esindatud juba rohkem kui 200 erinevat keelt ja sisseränne üha kasvab. Aastatel 2016–2021 tuli Euroopa Liidu välistest riikidest Eestisse alaliselt elama 36 000 inimest. Kui lisada [neile] veel juurde eelmisel aastal [saabunud inimesed], keda on umbes 7000–8000, ja sellel aastal saabunud [inimesed], siis me võime vabalt rääkida 50 000 inimesest, kes on ainuüksi viimastel aastatel siia saabunud.
Samas, me teame ka olukorda, [mis on tekkinud] Ukraina sõja puhkemise järel, kui meil on [Eestist] käinud läbi juba vaata et 200 000 inimest, kellest üle 80 000 on teatanud, et nad soovivad Eestisse jääda. See on küll hetkel, aga me ei tea, kui paljud nendest tegelikult alaliselt siia jäävad ja saavad õiguse KOV‑i valimistel hääletada. Näiteks kõigil [neil], kes 2015 [siia tulid], kui oli see suur Süüria pagulaste siia ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse saabumine, on tänaseks olemas valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Ja me teame ka seda statistika järgi, et nende osakaal, kes nendest eesti keelt oskaks, on minimaalne. Me võime rääkida üksikutest isikutest.
Selle seaduse vastuvõtmine, et hääletada saaksid ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, loob ka vajaliku motivatsiooni sisserändajatel Eesti ühiskonda sulandumiseks. Inimesed, kes soovivad hakata Eesti tuleviku üle otsustama, peaksid näitama oma austust Eesti riigi ja rahva suhtes, õppides selgeks eesti keele ning sooritades kodakondsuseksami. Ja kodakondsuseksam ei saa olla lihtsalt selline pro forma, vaid tegelikult see peab näitama, kodakondsus peab üheselt näitama inimeste lojaalsust selle riigi, rahva ja kultuuri suhtes, sest teisiti ei saaks see olla. Nii on valimisõigus kindlasti üheks Eesti kodakondsuse taotlemise motivaatoriks.
Mittekodanike, sealhulgas Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel tähendab seda, et neil on võimalus mõjutada ka Eesti presidendivalimisi. Sellele on korduvalt tähelepanu juhitud, aga millegipärast on see kõlanud kurtidele kõrvadele. Kremli‑meelsetele isikutele sobivad ja nende valitud omavalitsuste esindajad võivad kuuluda presidendivalimistel valijameeste kogudesse ning seeläbi rääkida kaasa Eesti presidendivalimistel. Seda enam, et me ju teame, et ka need isikud, kellel on Eesti kodakondsus, aga kellel on topeltkodakondsus ehk ka Venemaa või muu [riigi kodakondsus], on kõikidel Venemaa presidendivalimistel, kus nad on osalenud, ülekaalukalt toetanud Putinit. Tegelikult toetavad nad ka Krimmi annekteerimist ja sõda ja agressiooni Ukraina vastu. Lasta sellistel isikutel Eesti asjades kaasa rääkida ja kaudselt seeläbi valida ka meie presidenti – see kujutab endast selget julgeolekuohtu.
Kandideerimisõigust meie põhiseadus ei käsitle. Kandideerimisõiguse on Riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud põhiseaduse §‑st 156. Aga see jätab kandideerimisõiguse sisustamise Riigikogule ehk meie kätte. Selle korra kehtestamisel on Riigikogu seotud põhiseadusega ja Eestile kohustuslike välislepingutega. Aga nagu ma juba mainisin, Eesti ei ole sõlminud ühtegi välislepingut, mis kohustaks meid andma mittekodanikele aktiivset valimisõigust.
Riigikohus on sedastanud, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus see, kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei saa kandideerida Eesti kodakondsuseta isikud. Kui me tahame, et Eesti riik tõepoolest oleks Eesti riik, et see säiliks ja jätkuks täpselt nii, nagu meie põhiseaduse preambulis on sätestatud, siis me peame naasma selle põhimõtte juurde, sätestama selle põhimõtte, et siin saavad tõesti meie kohalike omavalitsuste valimistel ja selle kaudu ka paljude muude riiklike otsuste tegemisel osaleda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Aitäh!