Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse taotletud ajal ja päevakorraga. Erakorralise istungjärgu päevakorras on üheksa punkti ja päevakord on teie laudadele laiali jagatud. 

Enne kohaloleku kontrolli, head kolleegid, teen ühe selgituse Riigikogu erakorralise istungjärgu kohta, täpsemalt informatiivse selgituse. Riigikogu erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab. Kvoorumi puudumisel lõpeb erakorraline istungjärk automaatselt. 

Head Riigikogu liikmed, palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreeris ennast 91 Riigikogu liiget, puudub 10. Riigikogu on otsustusvõimeline.

Head kolleegid, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul Riigikogu poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kohta on järgmine: töötada vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. 

Ma saan aru, et meil on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid!

Vabandust! Vabandust, Tanel Kiik! Head kolleegid, võtame natuke vaiksemaks, muidu ei kuule Tanel Kiige küsimust.

Jaa, see on tõesti oluline. Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kunagi maikuus te siin valitsuse esindajale sõna andes väga sümpaatselt viitasite tervisekaitse põhimõttele ja tervise hoidmise olulisusele, sealhulgas põhiseadusest tulenevalt. Sellest lähtuvalt on mul teile küsimus. Kuidas te hindate praeguse erakorralise istungjärgu ajagraafiku koostamist just nimelt tervisekaitse põhimõttest lähtuvalt, olukorras, kus ette ei ole pandud ühtegi vaheaega ja fraktsioonitöödeks mingeid pause ei ole ette nähtud? Samal ajal on meil päevakorras väga olulised teemad, alates maksutõusudest ja lõpetades valitsuse reformidega. Mina loen väga selgelt välja Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest, et erakorralise istungjärgu kokkukutsumisel ja küsimuste menetlemisel peab arvestama, et oleks kaitstud ka parlamendi vähemuse õigused. Ehk antud juhul peaks olema opositsioonil õigus küsida küsimusi, pidada kõnesid, sealjuures peaks olema kaitstud, ma ütleksin, nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonisaadikute tervis ja heaolu. Minu hinnangul see praegune ettepanek kohe kindlasti nendest põhimõtetest ei lähtu ega neile põhimõtetele ei vasta. Kuidas te üldse saite sellise ettepanekuga siia ette tulla?

Aitäh, Tanel Kiik! Tegu on juhatuse konsensusliku otsusega. Kindlasti Riigikogu juhatus ja istungi juhatajad hindavad ka olukorda saalis. Mis puudutab Riigikogu istungi meeskonda, siis neile on täiendus ja vastav puhkeperiood ette nähtud. Seda nende puhul kindlasti järgitakse. Nii, rohkem küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta ei ole. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma võtan teie viimasest lausest kinni. Mismoodi see on ette nähtud – puhkus ja vaheajad? Äkki selgitate siis ka selle lahti, mis te praegu ütlesite, hetk tagasi?

Ma pean silmas Riigikogu [Kantselei] istungiosakonda. Neile kehtivad kõik tööseaduse nõuded ja neid Riigikogu Kantselei ka järgib. Siim Pohlak, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, küsimus puudutab vägagi tänast istungit ja selle läbiviimist. Kuidas ikkagi on juhtunud niimoodi, et te olete lasknud Riigikogu esimehena Riigikogu juhatuses läbi täiesti pretsedenditu päevakorra, mis Eesti parlamendi tasalülitab? Siin on järjest ainult usaldusküsimusega seotud hääletused, kus parlamendil ei ole mitte mingisugust sõnaõigust. Kuidas lugupeetud juhataja Riigikogu esimehena saab toetada sellist parlamendi tasalülitamist?

Aitäh! Erakorralise istungjärgu päevakorra valmistab ette istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegija. Seda reguleerib meie kodu- ja töökorra seaduse § 53 lõige 5. Maria Jufereva-Skuratovski, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma tahaksin küsida, et kui istung toimub samas tempos, nagu see kestis eelmisel nädalal, nii et paljud saadikud esitavad küsimusi, peavad kõnesid ning annavad üle arupärimisi ja eelnõusid, siis kas te saate vähemalt oletada, mitu tundi kestab praegune erakorraline istung. Sellepärast, et tahaks natukene arvestada sellega.

Aitäh! Ei taha ega oska praegu seda oletada. Aga hakkame tööga pihta ja eks me siis saame ühel hetkel otsustada, mis seisus me oleme. Tanel Kiik, küsimus istungi protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Mul oli tegelikult sarnane küsimus. Küllap te olete teinud mingisuguse kalkulatsiooni, arvestuse. Ma arvan, et kõik ametnikud on väga tublid ja väärivad seda puhkust, mille te neile olete võimaldanud, aga siiski on ka Riigikogu liikmed tublid ja väärivad võimalust saada vahepeal eri päevakorrapunktide arutelu vahel elementaarse puhkehetke. Kas te ei pidanud mõistlikumaks näiteks pakkuda välja, et on kolm päevakorrapunkti, siis on vaheaeg, siis on [järgmised] kolm päevakorrapunkti, on vaheaeg ja nii edasi? Kõik sellised võimalused on tegelikult Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses olemas. 

Seesama kommenteeritud väljaanne viitab, et üldjuhul kutsutakse erakorraline istungjärk kokku ühe punkti aruteluks, aga meil on siin päevakorras üheksa punkti. Ehk oleks olnud elementaarne teha näiteks 3 + 3 + 3 eraldi istungit: esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval, normaalsete kellaaegadega, mitte nii, et me istume siin öö läbi ja siis, kui näiteks öösel kell 3 tuleb päevakorrapunkt nr 7, te eeldate, et kogu parlament on täie värskuse juures ja võimeline arutama, kas Vabariigi Valitsuse algatatud suuremat sorti riigireform valitsemisalade kaupa on mõistlik või mitte. See ei ole adekvaatne. Miks te ei tulnud ettepanekuga, mis oleks võimaldanud teatud mõistlikke puhkepause kõigile Riigikogu liikmetele, samuti ametnikele?

Aitäh, Tanel Kiik! Antud juhul juhatuse otsus oli selline. Hakkame tööga pihta ja siis töö käigus saame juba otsustada, kas tuleb pidada pause ja kuidas me saame edasi liikuda. Kert Kingo, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ma tänan.

Vabandust, head kolleegid! (Helistab kella.) Ma ei kuule väga küsimusi. Palun oleme vaiksemalt! Kert Kingo, palun!

Ma tänan. Ma sooviksin saada natuke aimu, kuidas siin saalis seda istungit hakatakse juhatama ja millised reeglid hakkavad välja kujunema. Ma lugesin koalitsioonilepingut, siin on punkt 10.1.9, mis ütleb nii: "Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise." Ma näen, et töökultuuri parandamine on olnud see, et väänatakse Riigikogu kodu‑ ja töökorda, väänatakse põhiseadust, ja nüüd me oleme olukorras, kus meil on terve päevakord, kõik üheksa punkti usaldushääletusega seotud. Kas me peaksime olema mures, et äkki võetakse nüüd niinimetatud juhatuse otsusega vastu otsus, et opositsioonisaadikud peaksid üldse saalist lahkuma, ja leitakse selleks kohe ka sobiv paragrahv, mida selliselt väänata? 

Aitäh! Ei pea, Kert Kingo. Varro Vooglaid, istungi läbiviimise protseduuri kohta küsimus, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma siin sekundeeriksin kolleeg Tanel Kiigele. Muidugi, me kõik teame, et meile Riigikogu liikmetena töö‑ ja puhkeaja seadusest tulenevad nõuded ei kehti. Küll aga peaks meie suhtes kehtima põhiseadus. Põhiseadus § 18 ütleb, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. (Naer saalis.) Sellest tulenevalt ma mõtlesin küsida, kas selline päevakord, mis näeb ette, et me istume siin, ma ei tea, 24 või 48 tundi ilma puhkepausideta, on ikkagi selle põhiseadusest tuleneva nõudega kooskõlas. Ja sinna võib lisada veel § 28 põhiseadusest, mis ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Ma juhin tähelepanu sellele, et põhiseaduse § 3 kohaselt peab ka Riigikogu tegutsema viisil, mis on kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega.

Aitäh, Varro Vooglaid! Istung võib olla ka oluliselt lühem. Nagu ma ütlesin, hakkame tööga pihta ja vaatame, kuidas läheb. Riigikogu juhatus saab alati ühel hetkel hinnata ka seda, millises seisus me parajasti nende aruteludega oleme.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Ma ei saa praegu ühest asjast aru. Te olete kokku pannud sellise päevakorra, kus kõik punktid on seotud usaldusküsimusega. Seesama kollane raamat, millele te kogu aeg viitate, kirjeldab aga hoopis sellist olukorda – see on leheküljel 406, et te saaksite järje peale –, et kõnealune võimalus on mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib olla raskusi oma poliitika ellu viimisega. Ja edasi ma tuginen riigiõiguse ühele korüfeele, Taavi Annusele – nii nimetas teda Riigikohtu esimees Villu Kõve –, kes ütles, et usaldusküsimusega sidumine võimaldab eelnõusid läbi suruda ning takistada parlamentaarset obstruktsiooni, sellise abinõu legitiimsus on põhiseaduse seisukohalt kaheldav. Miks me läheme praegu sellise noatera peale, kus põhiseaduslik legitiimsus on küsimärgi all? See ei ole nüüd, ütleme, minu vaimusünnitis, vaid ma tuginen praegu tõeliselt autoriteetsetele riigiõiguse spetsialistidele.

Aitäh! Nagu ma juba ütlesin, erakorralise istungjärgu päevakorra valmistab ette istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegija, ja antud juhul ka usaldusega on sidunud selle ettepaneku tegija. Riigikogu juhatusel siin kaalutlusõigust ei ole. 

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, istungi juhataja! Meie ees on päris pikk päevakord, korraga üheksa punkti. Ja tegelikult kõik neist on väga olulised, need hakkavad pärastpoole meie elu, majandust ja muud väga palju mõjutama. Ma küsin: kuidas teie saate ja kuidas meie kõik siin saame tagada selle, et meie töö kvaliteet ei halvene selle tõttu, et keegi hetkel ei oska isegi oletada, mitu tundi kestab istung? Aga inimeste nii füüsilised kui ka mentaalsed võimed ei ole siiski piiramatud.

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Nagu ma ütlesin, hakkame tööga pihta. See istung ei pruugi minna nii pikaks, nagu te prognoosite. Siim Pohlak, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, enne ma ei saanud ikkagi vastust. Te küll ütlesite, kes koostas selle päevakorra ja kuidas see protsess kõik käis, aga mina küsisin, mida teie juhatajana ja Riigikogu esimehena võtsite ette, et parlamendi väärikust säilitada ning kaitsta Riigikogu liikmete ja parlamendi huve, et neid küsimusi ei menetletaks usaldushääletuse abil, vaid tavaliste päevakorrapunktidena. Mu küsimus oli konkreetne: mida teie kui Riigikogu esimees ja juhataja ette võtsite?

Aitäh! Aga ma olen vastanud sellele küsimusele, et Riigikogu juhatus on kutsunud selle erakorralise istungjärgu vastavalt sellele kokku, kuidas istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegija seda tegi. Ja Riigikogu juhatus tegi seda konsensuslikult. 

Anti Poolamets, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Ikka istungi kohta, mille kohta siis veel. Mind täitsa huvitab, mida teie ikkagi seal teete, kui teil puudub oma arvamus täitevvõimu poolt siia visatud igasuguste pakkide suhtes. Teie ülesanne on järgida meie kollektiivseid huve siin. Aga teie ei tea midagi, teie pole midagi kuulnud. Tulid mingid seadused, neid on pretsedenditu hulk. Pole 15 aastat kokku nii palju usaldushääletusi tehtud, kui te praegu lajatate ühe päevaga. Kuulge, nüüd on ikka küll revolutsioon käigus! Teie peate hindama seda töö- ja kodukorra seadusest lähtuvalt, põhiseadusest lähtuvalt, tavast lähtuvalt, fraktsioonide arvamustest lähtuvalt. Peaks ikka tõsisemalt võtma parlamendi väärikust ja huve. Nii ei saa teha, et keegi ei tea midagi. Sest see on praegu pretsedendi loomine. See on ju selge, et tulevikus hakatakse Reformierakonna suhtes samamoodi igasuguseid pretsedente kasutama. Küll te siis niutsute, küll te siis nutate, küll te räägite diktatuurist. Praegu te loote pretsedendi ja see on päris karm pretsedent.

Aitäh, Anti Poolamets! Erakorralisi istungjärke on ikka tehtud siis, kui Riigikogu korralisel istungjärgul ei ole teemade arutamisega lõpuni jõutud. Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, aitäh, hea Riigikogu esimees! Päevakorra koostas kokkukutsuja, sellest me saime juba aru, ja seda te ütlesite ka ühes vastuses, et päevakorra kinnitas juhatus. Aga ma küsin, kas juhatus vähemalt arutas seda teemat. Nii nagu siin on juba teiste saadikute sõnavõttudest või protseduurilistest küsimustest kõlanud, see päevakord on liiga pikk, ja siin on toodud välja ka seda, et meil, Riigikogu liikmetel on mingi vastupidavusvõime. Tegelikult Riigikogu juhatus peaks seisma Riigikogu liikmete heaolu ja õiguste eest. Kui Vabariigi Valitsus tuleb sellise päevakorraga, siis Riigikogu juhatus tegelikult ei peaks seisma mitte selle eest, et kõik need punktid saaksid siia päevakorda, vaid ta peaks seisma selle eest, et Riigikogu liikmed oleksid võimelised seda päevakorda ka menetlema. Ma küsin, kas juhatuses oli vähemalt arutelu, enne kui te võtsite selle otsuse vastu. Kas vähemalt oli arutelu, et seda võiks teha ka teistmoodi? 

Aitäh! Ma olen seda teemat juba korra siin käsitlenud, aga ütlen siis veel kord, head kolleegid, et hakkame pihta. Mida kiiremini me pihta hakkame, seda kiiremini me lõpule jõuame. Või kui me ühel hetkel oleme olukorras, kus me peame selle lahenduse ringi tegema, siis Riigikogu juhatus kindlasti neid küsimusi arutab. Aga praegu, head kolleegid, hakkame tööga pihta. 

Rene Kokk, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, aitäh, lugupeetud esimees!

Vabandust! Enne veel [üks asi], Rene Kokk. Head kolleegid! Teeme nii, et võtame need kolm viimast protseduurilist küsimust, kuna küsimused korduvad, ja siis läheme meie protseduuridega edasi. Rene Kokk, palun!

Jaa, aitäh! No tegelikult te ei vastanud enne kolleeg Siim Pohlaku küsimusele, kui ta küsis väga konkreetselt ja üheselt, mida teie Riigikogu esimehena olete teinud selleks, et menetlemine ei sõidaks praegu neid rööpaid pidi, kus valitsus lihtsalt tuleb ja usaldushääletusega asjad läbi surub. Palun tooge konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas te olete proovinud Vabariigi Valitsusega läbi rääkida ja otsinud võimalusi, et Riigikogu saaks menetleda neid asju sisuliselt ja [valitsus] mitte ei suruks neid läbi usaldushääletusega.

Aitäh! Nagu ma olen korduvalt öelnud, erakorralise istungjärgu päevakorra valmistab ette istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegija. Nii et praegusel juhul see päevakord ei tulnud mitte Riigikogu juhatuselt, vaid ettepaneku tegijalt. 

Tanel Kiik, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Auväärt Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Ma olen teiega väga nõus, et selle päevakorra nii-öelda kurja juur on Vabariigi Valitsus, kes on sellise ettepaneku esitanud. Aga teil on võimalik Riigikogu esimehena näidata, et Riigikogu ei ole kummitempel, Riigikogu ei hüppa ja karga kokku vastavalt sellele, mida Vabariigi Valitsus ette paneb, vaid korraldab ise oma töö ajagraafikut. 

Sellest tulenevalt pakun teile välja, et te võite võtta istungi juhataja vaheaja, rääkida läbi nende ettekandjatega ja leppida kokku normaalne inimlik töögraafik. Näiteks koguneme hommikul kell 10, teeme 12 tundi istungit, õhtul kella 10-ni, siis on inimestel vahepeal võimalik magada ja puhata ning järgmisel päeval koguneme uuesti. Nii on tehtud ka varasemalt Riigikogu erakorraliste istungjärkude puhul, seda seadus võimaldab. 

See ei ole täna üldse mingisugune, ma ei tea, obstruktsiooniline ettepanek, see on inimlik ettepanek, et töögraafik oleks tehtud adekvaatselt ja et kõigil oleks võimalik punktidesse süveneda, nii Riigikogu liikmetel kui ka ettekandjatel. Ma kinnitan teile, et kui te saate sellise ettepaneku kooskõlastatud, siis keskfraktsioon on valmis seda ettepanekut toetama. See ettepanek, nagu praegu on ette pandud, et istume siin võib-olla 40 tundi, võib-olla 50 tundi, [viime] kõik ennast, noh, ütleme, ebatervesse seisundisse, ei ole mõistlik ega adekvaatne. Sellist ettepanekut ei ole võimalik toetada. 

Aitäh! Teie seisukoht on selge, Tanel Kiik, aga ma olen sellele küsimusele juba vastanud. 

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Head kolleegid! Ma lubasin võtta viimast kolm küsimust, sest küsimused korduvad. Lepime kokku, et see Siim Pohlaku küsimus on viimane. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, minu küsimus on ikkagi ajendatud sellest, et te ei vastanud kolleeg Rene Koka küsimusele, kui ta küsis selle kohta, miks te ei vastanud kolleeg Siim Pohlaku küsimusele. Seetõttu ma küsin teilt uuesti. Mida, lugupeetud juhataja, te ikkagi tegite selleks, et ära hoida tänast päevakorda, mis on parlamendile häbiväärne, pole absoluutselt Eesti Riigikogule kohane, kus lihtsalt usaldusküsimustega rammitakse läbi kaheksa päevakorrapunkti? Mida teie isiklikult Riigikogu esimehena selleks tegite? 

Praegused vastused meenutavad väga kummitemplit, just nimelt, et päevakord kuskilt tuli ja meie võtsime selle vastu ja ega me seda ei arutanud. Kuidas teie Eesti Vabariigi Riigikogu esimehena ikkagi tegelikult seisite selle eest, et oleks tagatud ka parlamendi kaasatus, oleks võimalik komisjonides arutada, kohapeal arutada ja hääletada? Kuidas te pingutasite selle nimel, milliseid jõupingutusi te tegite? 

Ja teiseks, ühtlasi ma palun, et te ikkagi võtaksite ka Varro Vooglaiu ja Anti Poolametsa küsimused ette, seepärast et teie vastused on olnud väga lühikesed ja lakoonilised – ma arvan, et see ei ole olnud küll nende kolme küsimuse vääriline. 

Aitäh, Siim Pohlak! Ma olen ka sellele küsimusele juba vastanud, ma ei hakkaks uuesti enam seda teemat avama. 

Head kolleegid! Kuna küsimused korduvad, siis mul on küll ettepanek asuda nüüd hääletuse juurde. (Hääled saalist.) Head kolleegid, me oleme vastanud sellele küsimusele. (Hääled saalist.) Antud juhul … Head kolleegid! Head kolleegid, palun vaikust! (Hääled saalist.) Ja antud juhul mul on ettepanek, et … 

Ma teen korra veel sissejuhatuse uuesti. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul Riigikogu poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kohta on töötada vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. 

Ja nüüd, head kolleegid, ma panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Aga Siim Pohlakul on käsi püsti. Palun!

Aitäh! Kõigepealt, esiteks ma palun, et te lahendaksite enne ära kolleegide protestid, ja teiseks, enne hääletust ma palun EKRE fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega. Aitäh!

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit. (Hääled saalist.) Hästi, palun sõnastage täpselt ka oma protesti sisu. (Hääled saalist.) Palun sõnastage see protesti sisu. (Hääled saalist.) Kui oli protesti. Ma ei tea. Palun sõnastage see protest. (Hääled saalist.) Kes teil protestib? Siim Pohlak, ütlesite, et teil oli protest. (Hääled saalist.) Selge, siis ei ole proteste, on vaheaeg 10 minutit. (Hääled saalist jätkuvad.) Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Enne, kui me saame asuda töö ajagraafiku üle hääletama, on Riigikogu istungi juhatajale laekunud kaks protestisoovi. Kõigepealt Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Mina tahaksin tõepoolest väljendada protesti selle päevakorra suhtes. Mitmed küsimused on täiesti põhjendatult sellele probleemile tähelepanu juhtinud, aga teilt ei ole tulnud mitte mingisugust sisulist vastust, rääkimata mingisugusest vastutulekust. Selline päevakord on selgelt ebamõistlik. See ei austa Riigikogu liikmete väärikust ja tegelikult seab ohtu ka Riigikogu liikmete tervise. Meie seas ei ole kõik inimesed noored ja terved, meie seas on ka vanemaid inimesi ja neid, kelle tervislik seisund ei ole võib-olla väga roosiline. Niisugune päevakord, kus me peame siin järjest istungil istuma võib‑olla 24, võib‑olla 36 tundi või kauem, ei ole lihtsalt kooskõlas kohustusega austada Riigikogu liikmete väärikust. 

Selle protesti lõpetuseks tahan püstitada täiesti olulise küsimuse. Kui juhtub selline asi … Ma ei saa rääkida, sest nii suur lärm on.

Vabandust! (Helistab kella.) Head Riigikogu liikmed, palun lubage Varro Vooglaiul lõpetada sõnavõtt.

Ma tahan protesti osana püstitada ka väga olulise küsimuse sellest, et kui juhtub nii, et mõne inimese tervis ütleb üles selle tõttu, keegi peaks saama näiteks infarkti või midagi muud sellist üleväsimusest, mis on täiesti ootuspärane, siis kas Riigikogu juhatus võtab selle eest vastutuse, kuna selgelt on juhitud tähelepanu sellele, et niisugune päevakord ei ole mõistlik, ei ole tervislik, ei ole väärikust austav, aga te ei ole sellest ometi välja teinud.

Aitäh, lugupeetud Varro Vooglaid! Vastan teie protestile kohe. Ma olen kirjeldanud, kuidas on koostatud selle istungjärgu päevakord. See on tulnud Vabariigi Valitsusest. Ma olen kirjeldanud seda, millise graafiku alusel me töötame, ja ma olen kirjeldanud ka seda, et juhul, kui Riigikogu juhatus leiab, et me peame seda ajagraafikut muutma, siis Riigikogu juhatus kindlasti koguneb ja teeb vastava otsuse. Praegu on eesmärk hakata tööd tegema. Me oleme viimased 34 minutit arutanud selle üle, miks see ajagraafik on selline. Aga kui me oleksime tööd teinud, siis me oleksime juba 34 minutit teinud tööd. 

Nii et selle tõttu ma ei saa seda protesti rahuldada. Anti Poolamets, palun! Samuti protest.

Tänan, juhataja! Esiteks avaldan protesti protseduuriliste küsimuste lõpetamise suhtes, sellepärast et meil on täna eriline olukord. Me näeme erakorralist sündmust – nii palju usaldushääletusi ei ole mitte kunagi korraga selles majas tehtud, ei ole ka väga pika aja jooksul tehtud. Ma ei saanud teilt ju argumente, põhjendusi. Ma arvan, et te oleksite pidanud tunde kulutama juhatuses selle arutamisele, te oleksite pidanud tellima analüüsi- ja õigusosakonnalt juriidilise hinnangu, kasutama kõiki juriidilisi mehhanisme, et argumendid välja töötada. Praegu neid ei ole. Selle tõttu on ka väga halb, et me ei saa nii suurt pretsedenti siinsamas saalis kas või protseduuriliste küsimuste näol läbi hekseldada. Te vastate ühe-kahe lausega, aga see ei ole ju informatsioon, kahjuks.  

Lisan siia juurde, et tõepoolest, terviseprobleem väljendus väga reljeefselt. Pärtel‑Peeter Pere oli Tallinna Linnavolikogus pärast seda istungit, nagu ta ütles, 40 tundi magamata, ta nägi väga halb välja, ütleme ausalt. Ehk inimene oli pikali kukkumas, näost ära ja juba selgelt ebaadekvaatne. See lõi mul küll punased tuled põlema ja tuletas meelde Ivi Eenmaa juhtumit, kes olevat Riigikogu saalis saanud infarkti. Kas ma sain sellest õigesti aru? Siin on tõesti vaja ka sellele teemale tähelepanu pöörata. Just koalitsioon peab selle eest kõige rohkem vastutama. Teil on vaja hääled koos hoida. Ja see on riskantne. Ivi Eenmaa juhtum oli minu jaoks alarmeeriv siiski.

Aitäh! Vastuseks teie küsimusele, mis on seotud protseduuriliste küsimustega, head kolleegid, ma juhin tähelepanu sellele, et need küsimused korduvad. Ehk see oli minu kaalutlusotsus, miks protseduurilisi küsimusi enam mitte võtta. Teiselt poolt, mis puudutab töö ajagraafikut, siis Riigikogu juhatus jälgib seda tähelepanelikult ja teeb vajaduse korral oma vastavad otsused. Ma jätan selle protesti rahuldamata.  

Head kolleegid, ma asun nüüd töö ajagraafiku hääletuse juurde. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kohta on töötada vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Järgnevalt ma panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 33 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud. Seega, ettepanek leidis toetust.

Järgnevalt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Annan Riigikogu opositsioonierakondade nimel üle umbusaldusavalduse peaminister Kaja Kallasele. 

Miks me seda teeme? Esiteks, valetav poliitika. Süsteemselt on pärast valimisi asutud ellu viima poliitilist programmi, millele mitte kuidagi ei taotletud valimistel mandaati. Veelgi enam, avalikkusele loodi ettekujutus, et reas küsimustes asutakse hoopis vastupidist poliitikat kaitsma. Nii on kurikuulsaks saanud peaministri avaldus möödunud talvest Riigikogus: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Peaminister on valetavat poliitikat põhjendanud sellega, et seda tehti, kuna see oli kasulik. Tõepoolest, valetataksegi seepärast, et see on kasulik. 

Ka maksutõusudest kõneledes peaminister valetab. Seda ei tehta mitte riigirahanduse korrastamiseks, nagu valitsus on väitnud, vaid Reformierakonna viimaste valimiste kalleima valimislubaduse elluviimiseks. 

Valetavat poliitikat ei ole võimalik ellu viia kahekõnes ühiskonnaga. Seetõttu on tänane valitsus asunud riiki juhtima, olles seljaga ühiskonna poole – oluliste eelnõude kooskõlastamiseks 72‑tunnise aja andmine, huvirühmade sildistamine, ajakirjanike süüdistamine ning nende peale valetamine, huvirühmade ähvardamine ning koostööformaadi lõpetamine. Valitsus on asunud ennast ühiskonnast üle rullides kehtestama Eesti üle.  

Võtame kokku. Umbusaldusavalduse algatamine on põhiseaduslik tee protestiks sellise poliitika tegemise stiili ja sisu suhtes. Umbusaldusavaldus annab hääle nende inimeste murele ja nõutusele, kes ei ole nõus valetamisega poliitikas, valitsuse elluviidava poliitika ega sellega, et ühiskonna huvirühmad on taandatud hääletusse olekusse. Kaja Kallase valitsus tahab Eestis kehtestada hääletut olekut. Ettevõtjate asi on maksta tõusvaid makse ja kui hakkama ei saa, ettevõte sulgeda. Inimeste asi on suuremaid makse maksta ja sõna kuulata, sest valimistel on tagajärjed. Ajakirjanduse asi on hoiduda opositsiooni poolel olemast ja kasumeid vähendada, et Reformierakond saaks oma valimislubaduse ellu viia. Opositsioonil pole moraalset õigust valitsust segada, sest Kallase stiili ja retoorika järgi on nad totalitaarsete … 

Aeg, Urmas Reinsalu!

… režiimide ideoloogia kandjad. Tahetakse, et me oleksime hääletud ja kiruksime vaikselt nurga taga. Sellega me ei lepi! Me teeme häält ja selle väljenduseks ongi umbusaldusavaldus. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Kõigepealt avaldan valjuhäälselt protesti veel kord selle vastu, et parlamenti tänasel erakorralisel istungjärgul tasalülitatakse – kõik eelnõud on seotud usaldusküsimusega ja Riigikogu saadikute kõneõigust piiratakse. 

Aga tegelikult on mul üle anda arupärimine. Meie arupärimine on peaminister Kaja Kallasele. Teatavasti valitsus vähendas kahetsusväärselt suurperede toetusi, mille tagajärjel satub raskustesse väga suur hulk Eesti paljulapselisi peresid. Tegemist on ülimalt laste- ja perevaenuliku otsusega ning ka enneolematu otsusega. Sellises mahus laste- ja peretoetuste vähendamist ei ole Eestis nähtud taasiseseisvumisest saadik. Arvestades meie majanduse järjest halvenevat seisu, jätkuvat hinnatõusu, kasvavaid kodukulusid ja seda, et kaotatakse ära ka teised maksuerisused, mis peresid toetasid, on peretoetuste vähendamisel Eesti peredele väga rasked tagajärjed. Jätkuva hinnatõusu tingimustes on suurperedel juba praegu keeruline toime tulla ja toetuste vähendamine lööb meie lasterikkaid peresid väga valusalt. Kurb oli kuulata ka minister Riisalot rääkimas, kuidas meil on olemas ka sotsiaalabi. Lihtsalt lükataksegi meie suured lasterikkad pered sotsiaalabisaajate järjekorda. 

Arupärimises on meil ka neli küsimust. Kõigepealt, kuidas on valitsusel plaanis tegeleda peretoetuste vähendamise tagajärgedega? Kas lasterikkad pered suunataksegi sotsiaalabi järjekorda või on kavas vastu võtta mingeid uusi toetusmeetmeid? Kas ja kui palju lasterikaste perede või nende esindusorganisatsioonidega on peaminister peale valimisi kohtunud ja nendega arutanud peretoetuste vähendamise tagajärgi ja mõjusid?

Aeg, Siim Pohlak!

Ja lisaks on veel kolm küsimust, mida ma enam ette lugeda ei jõua. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Transpordiameti andmetel langevad riigiteede ehitamise mahud tänavu nii madalale, et osa maanteid jääbki korda tegemata. Eesti Autoomanike Liit on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist hiljuti üle küsinud, kui palju on 2023. aastal teedevõrgule raha eraldatud. Ja vastuseks on tulnud sellised arvandmed: teede korrashoiuks on ette nähtud 43,3 miljonit eurot, välisvahendeid on investeeringuteks 50,6 miljonit eurot ja enda rahakotist, riigi rahakotist peab kokku maksma 181,2 miljonit eurot. Samal ajal on aga ainuüksi kütuseaktsiisi laekumist sel aastal prognoositud summas 510 miljonit eurot.  

See on juba vana, selline habemega jutt. Kütuseaktsiis oli esialgu määratud minema kõik teede korrashoidu ja remonti, aga aegade jooksul on sealt järjest rohkem ja rohkem näritud lihtsalt riigieelarve täitmiseks seda raha. Ja nüüd me oleme olukorras, kus, nagu ma alguses ütlesin, riigiteede ehituse mahud on nii madalal, et osa maanteed jääbki korda tegemata. Seoses sellega anname sisse arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale kui valitsuse liikmele ja palume vastust kolmele küsimusele. Üks nendest on loomulikult see: milline on teie hinnangul infrastruktuuri alarahastamise mõju teie vastutusvaldkonnale järgnevatel aastatel? 

Aeg! 

Ja milliseid meetmeid on kavandatud, et leevendada infrastruktuuri alarahastamise negatiivseid mõjusid? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuigi siin on suuremalt jaolt opositsioonierakondade saadikud. Head vaatajad! Annan siseminister Lauri Läänemetsale üle arupärimise seonduvalt käibemaksu tõstmisega.

Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis on aastateks 2023–2027 fikseeritud: "Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." Samas on valitsusliidu programmis sätestatud: "Tõstame käibemaksu 2 protsendipunkti võrra 2024. aastal." Käibemaksu tõstmine mõjutab oluliselt ka siseministri haldusala. Näiteks mõjutab see politsei vormirõivaste soetamise hinda, politsei autopargi soetamise hinda, samuti erivarustuse hinda – need kõik tõusevad. Tekib küsimus, kas eelarves on üldse kõiki planeeritud tõuse arvestatud. Täpselt samamoodi mõjutab see Päästeameti varustuse soetamist, mille hinnad seoses käibemaksu tõusuga kindlasti kõik tõusevad. Ja selle tõttu jääb nagu mulje, et see käibemaksu tõus on lihtsalt selline õhinapõhine – teeme ära ilma igasuguste oluliste mõjuanalüüsideta ja prognoosideta.

Sellega seoses on meil siseministrile kaks küsimust. Kõigepealt, miks te soovite tõsta käibemaksu, mis oluliselt halvendab Eestis maksukeskkonda? Ja teine küsimus: kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valitsemisala? Need on väga olulised küsimused ja me loodame, et siseminister leiab aega ning suudab anda meile selle kohta ka põhjalikud vastused, analüüsitud vastused. Aitäh!

 Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Järgnevaga esitan tulumaksuseaduse muutmise seaduse, mis puudutab omavalitsusi. Omavalitsuste finantsolukord on viimasel ajal viie palli skaalal langenud 1,4 võrra. Seetõttu teeme ettepaneku EKRE fraktsiooni liikmete Helle-Moonika Helme, Evelin Poolametsa, Martin Helme ja Anti Poolametsa nimel muuta tulumaksuseadust. Selle muudatuse kohaselt laekuks kohalikule omavalitsusele 12,01% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks. 

Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga- ja majapidamiskulud, eriti energiakulud. Samuti on märkimisväärselt kasvanud omavalitsuste intressikulud. Kuna omavalitsusüksuste võimalused ise oma tulubaasi kujundada, näiteks kohalike maksude kaudu, on Eestis minimaalsed, siis tuleb omavalitsuste finantspositsiooni parandamiseks suurendada nende tulusid riigieelarve tulude arvel. Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun!

Austatud kolleegid! Just sai Soomes paika uus valitsus, peale seitsmenädalasi läbirääkimisi. Mis te arvate, mis oli üks nende esimesi väljaütlemisi ja lubadusi? Maksud ei tõuse. Täpselt nii, nagu meie Kaja Kallas enne valimisi teatas, lisades veel: "Lugege mu huultelt." Aga me teame, et Kaja Kallas ja tema valitsus on alati valetanud Eesti rahvale. Soome valitsus erinevalt sellest ei kavatse [valetada]. Nemad rõhutasid, et tänases majanduskriisis selleks, et vähegi hoida riiki kuristikku langemast ja et riik sellest kriisist välja tuua, tuleb just nimelt ettevõtlust toetada, inimesi toetada, ettevõtete konkurentsivõimet toetada ning seeläbi hoida majandus toimimas, säilitades ka investeeringud majandusse ja ettevõtlusesse. Meie näeme hoopis risti vastupidist tegutsemist reformi, kahesajalaste ja sotside valitsuses, kes tahavad meid tõelisesse maksukuristikku paisata.  Seetõttu ongi mul siin tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada Kaja Kallase praeguse ja ka eelmiste valitsuste kahjurliku tegevuse tagajärjel. 

Aeg, Henn Põlluaas!  

Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia parlamendi kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Ajaloost on teada hulgaliselt piinamisviise. Üks neist on inimese hoidmine magamatuses – ei lasta magada, hoitakse sunniviisiliselt üleval. Seda protsessi rakendasid edukalt NKVD‑lased ülekuulamistel, seda kasutati Gestapos, seda kasutatakse ka Guantánamo lahe vanglas Ameerika Ühendriikides, kuigi seal on inimõiguslased hakanud selle vastu protesteerima. 

Ja nüüd meie lugupeetud Riigikogu juhatus eesotsas Lauri Hussariga leiab, et paras aeg on ka siin rakendada neid ebainimlikke piinamismeetodeid, sundides riigikogulasi kaheksa usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemisele ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. See on põhiseadusvastane tegevus. 

Aga vähe sellest. Vähe sellest! Siin tahetakse muuta ka traditsioonilisi põhiseaduslikke väärtusi abielu mõistes ja muudetakse seda perekonnaseaduses, kuigi põhiseaduse kommentaarid aastast 2004, kui ma nüüd õigesti mäletan, ütlesid selgelt, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Siin ei saakski üldse mingit kaksipidi arvamust olla. 

Johtuvalt eeltoodust esitavad Arvo Aller ja Kalle Grünthal regionaalminister Madis Kallasele arupärimise abielu mõiste muutmise kohta perekonnaseaduses. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun siia Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head saadikud ja inimesed, kes meid vaatavad! Kõigepealt tuletan meelde, miks me siin üldse seda obstruktsiooni teeme. Teeme ju sellepärast, et mehe ja naise vaheline liit jääks ikka mehe ja naise vaheliseks liiduks, et tulevikus ikka ema oleks ema naisterahvana ja isa oleks isa meesterahvana. Siin rullitakse teerulliga praegu meist üle sooviga tõsta erinevaid aktsiise, käibemaksu ja nii edasi. 

Aga siia pulti tulin arupärimisega kaitseminister Hanno Pevkurile. Arupärimise sisu on riigi infrastruktuuri alarahastamine. Teadupärast on valitsus infra, teeinfra ehituseks mõeldud raha täiesti ära võtnud, võib öelda. Me räägime sadadest miljonitest. Meil on sisuliselt juba puudu ka vahendeid selleks, et hädapäraseid töid ära teha. Ja nagu ma varem olen öelnud, Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, mis peab arutama koos erinevate valitsusalade mureküsimusi. Igal ministril peab olema oma seisukoht, mis puudutab tema valitsemisala. Teadupärast on ka riigikaitses väga oluline, et meie teeinfra oleks korras, hästi läbitav ja kasutatav. Sellest tulenevalt soovime kaitseministri käest saada vastuseid kolmele küsimusele, mis puudutavad tema haldusala ja teeinfra alarahastamist. Ma loodan, et kaitseminister saab meie juurde tulla ja avada seda teemat oma ministeeriumi vaates ja analüüside baasil. Nii et loodame peatset kohtumist. Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Aitäh, juhataja! Austatud kolleegid! Annan üle arupärimise abielu mõiste muutmise kohta perekonnaseaduses.

Jah, meil on siin saalis tublisid julgeolekueksperte. Meil on Leo Kunnas, kes ennustas Ukraina sõda ette varakult. Mart Helme, kes on kusagil ekraani taga, ennustas samamoodi Ukraina sõda ette. Meil on Ants Frosch, kes on eluaeg jälginud julgeolekuvaldkonda ja on Eestis luure üks rajajaid. Meil on siin Kalev Stoicescu, kes tegeleb julgeolekuküsimustega iga päev. Aga meie tegeleme fundamentaalsete ühiskonda "arendavate" küsimustega, kütame ühiskonnas üles tüli ja lõhesid. Rullitakse üle ühiskonna enamusest ja ka Eesti ühiskonna suurimatest vähemustest, kui nii võib nimetada – kristlastest ja paljudest teistest, kellel on teistsugused väärtused kui vasakäärmuslikud väärtused, mida teie proovite meile praegu jõuga krae vahele valada.

Nii et kaitseministril on, ma arvan, üht-teist vastata. Kuidas sellises julgeolekuolukorras tegeldakse Eesti ühiskonna umbeajamisega? See on ka minu küsimus meie julgeolekuekspertidele: kuidas see on võimalik ja miks seda tehakse? Miks aetakse ühiskonda tülli? Vaat seda tahaks meie vaenlased, et meie ühiskond aetakse mingisuguste hullude teemade pealesurumisega kriisi ajal tülli. Aitäh!

Nüüd palun siia parlamendi kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Tervist, lugupeetud istungi juhataja! Head riigikogulased, need vähesed, kes meil siia saali on jäänud! Tõepoolest, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga oleme ette pannud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse. Ehk siis seesama meil seekord usaldushääletusega seotud eelnõude pakett, tubaka-, kütuse-, alkoholi- ja [elektri]aktsiisi muutmise seadus jäi eelmisel nädalal lõpetamata, see jäeti pooleli, täna tuleb jälle uus arutelu. Nii et me soovime muuta aktsiisimäärasid, just energiahinna kontekstis, ja sellest energiahinnast lähtuvalt teeme ettepaneku vähendada aktsiise. 

Eelnevalt, kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna rahandusminister oli Martin Helme, siis aktsiiside langetamisega tuli riigile rohkem maksulaekumisi. Nende maksulaekumiste põhjalt saavad tänased valitsejad ennast kindlalt tunda. Jutud aktsiiside tõstmise näol rahastuse viimisest kaitsekulude alla – seda ei ole näidatud, see on lihtsalt üks jutt. Kolm protsenti SKT-st kaitsekuludele on väga hea näitaja. Selle eelnõu muudatuse mõju on siin ka ära näidatud. Põhimõtteliselt on see seotud just tootmisettevõtetega. Me langetame aktsiise. Ja see ei mõjuta ka halduskoormust. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Ma oleksin tahtnud teha ühe väikese remargi kõigepealt, enne kui ma kannan ette tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ettepaneku. 

Lugupeetud kolleeg Varro Vooglaid tegi väga selge viite meie põhiseaduse §‑le 18, millega on keelatud nii piinav käitumine kui ka inimväärikuse alandamine. Euroopa Nõukogul on olemas üks konventsioon ja selle konventsiooni täitmise kontrolliks ka vastav komisjon, mis seda jälgib. 

Tõepoolest, nii Euroopa Nõukogu dokumentides kui ka mujal inimõigustekstides on une keelamine üks põhilisi klassikalisi piinamismeetodeid. Me oleme jõudnud tegelikult oma tänase päevakorra kinnitamisel nii kaugele, et me peaksime tõsiselt mõtlema, kuhu edasi on veel astuda. Minu pöördumine on siin eeskätt koalitsioonisaadikute poole. Aga ma esitan tulumaksu muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga, sellele on alla kirjutanud kolleegid Henn Põlluaas, Leo Kunnas ja [olen alla kirjutanud] mina ise. Aitäh!

Aitäh! Palun parlamendi kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Lugupeetud härra eesistuja! Head saadikud saalis! Ega ma ei saa ka üle ega ümber esiteks sellest, et kui oli tänase päevakorra ettelugemine, siis ma panin sinna üles oma nime – nagu te näete, ma olen sõnavõttude all nr 1 –, aga siiamaani ma ei ole saanud sõna võtta. Tahtsin rääkida just samal teemal, et päevakord peaks olema mõistliku ajakavaga. Eelmised saadikud on rääkinud piinavatest võtetest. Noh, ütleme ausalt, ma olen 59 aastat vana ja kui ma olen ikka kaks ööd magamata, siis mul hakkab süda rütmist välja minema küll. Selle peale küsitakse, et aga miks ma siis siia tulin. Ma tulingi siia, et teha tööd. Tööd ei saa teha 50 tundi järjest. Meil on päevakavas kaheksa muudatusettepanekut. Eelmine kord läks meil 14 tundi ühega. No kui me seekord isegi 10 tunniga hakkama saame, siis teeb see kokku ikka 80 tundi. See on ebarealistlik päevakava.

Lugupeetud eesistuja siin väidab kogu aeg, et need küsimused korduvad samal teemal. Aga ka vastused korduvad. Te jätate absoluutselt tähelepanuta selle, mida me siin räägime. See ei ole naljategemine. Kuulge, kui meil on vaja normaalselt tööd teha, siis loome selleks ka normaalsed töötingimused! Mina olen nõus istuma siin kas või septembrini iga päev kaheksa tundi, vajaduse korral ka 12 tundi. Aga kaheksa tundi me peame saama magada. See on elementaarne õigus. Ja kui seda ei tehta, siis millist eeskuju me anname teistele? Juhin tähelepanu, ülejäänud riik, te võite teha, mis te tahate, sellepärast et on olemas alati keegi, kes istub kõrgemal. 

Aga mul on anda üle arupärimine valeliku poliitika kohta. Peale valeliku poliitika ma pole siin [midagi muud] näinud selle kahe kuu jooksul. Arupärimine on adresseeritud Signe Riisalole ja alla olen kirjutanud mina. Aitäh!

Aitäh! Mart Maastikule lihtsalt täpsustuseks nii palju, et sõnavõttude kohta praegu polegi veel olnud, sõnavõtud alles tulevad. Aga järgnevalt ma palun siia parlamendi kõnetooli Kert Kingo. Palun!

Head kuulajad! Lugupeetud istungi juhataja! Minule on jäänud väga segaseks, millal siis miski on. Kõik on pea peale pööratud ja siin käib omavolitsemine, oma tujude järgi. Mul on väga raske, erinevalt valitsuserakonna liikmetest, kes on kõik enda arvates selgeltnägijad. Mina seda kahjuks ei ole ja mina ei suuda välja mõelda ega ette näha, mis siis nüüd seekord välja mõeldakse.

Aga soovin anda enda ja kahe kolleegi nimel justiitsminister Kalle Laanetile üle arupärimise riigi infrastruktuuri alarahastamise kohta. Transpordiameti andmetel langevad riigiteede ehitusmahud tänavu nii madalale, et osa maanteid jääb korda tegemata ja sinna tuleb paigaldada kiiruspiirangu- ja hoiatusmärgid. Teetööde kilomeetrite maht on kahe aastaga vähenenud kolmandiku võrra.

Maanteede ehituse raha on väga palju piiratud. See puudutab Justiitsministeeriumi valdkonda, selles mõttes, et Justiitsministeeriumi haldusalas on ka vanglad ja tõenäoliselt enamik inimesi ikkagi teab, et karistust kandvaid isikuid on aeg-ajalt vaja etapeerida kohtusse või viia üle ühest vanglast teise või arestimajja. Me oleme ju kõik näinud Hollywoodi action-filmidest, mis kõik võib juhtuda, kui teed ei ole korras, ja kuidas seda võidakse ära kasutada. Kindlasti on see täiesti ebameeldiv olukord, kus etapeerimise käigus selle tõttu, et tee on ülihalvas olukorras, tuleb seisak. Sellele ei ole suudetud võib-olla piisavalt mõelda, ei ole võib-olla piisavalt kaasas etapeerijaid. Selles mõttes on see arupärimine suunatud just nimelt Justiitsministeeriumile ja justiitsministrile. 

Meil on kolm küsimust. Esimene küsimus: millised on teie hinnangul infrastruktuuri alarahastamise mõjud teie vastutusvaldkonnale järgnevatel aastatel? Teiseks, milliseid meetmeid kavandate, et leevendada infrastruktuuri alarahastamise negatiivseid mõjusid oma juhitavale valdkonnale? Ja kolmandaks, milliste huvirühmadega olete konsulteerinud enne valitsuse otsust vähendada infrastruktuuri rahastamist? Need on kõik küsimused, millele soovime vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma olen juba vastu võtnud ühe umbusaldusavalduse, kaheksa arupärimist ja neli eelnõu. Selleks, et ära hoida olukorda, kus Riigikogu võttis vastu nädal aega ainult eelnõusid ja arupärimisi, ma võtan juhataja vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatus arutas oma hetk tagasi lõppenud istungil ettepanekut lõpetada Riigikogu 19. juuni istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi tegid ettepaneku lõpetada tänasel istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine, et Riigikogul oleks võimalik täita teisi oma põhiseaduse §-st 65 tulenevaid ülesandeid ja läbida erakorralise istungjärgu päevakord. Juhatuse liige Jüri Ratas ei nõustunud ettepanekuga ning jäi oma 15., 16. ja 22. mail ning 12., 13., 14. ja 15. juunil esitatud seisukohtade juurde. Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, siis soovivad juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. Hääletamisele pannakse ettepanek lõpetada Riigikogu 19. juuni istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. 

Head kolleegid, kuna praegu on see protseduur juba korduvalt läbi käidud, siis võtame need olemasolevad küsimused, mis on ekraanil, neli protseduurilist küsimust, ja siis asume hääletamise juurde. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, teil käis juba päris kiiresti see asi. EKRE fraktsioon sooviks ikkagi protokolliga ka nüüd tutvuda, enne kui me hakkame hääletama. Kas selle otsuse kohta on ikka protokoll ka vormistatud ja on sellega võimalik tutvuda? 

Aitäh! Praegu just juhatuse istung toimus ja protokoll valmib kohe pärast istungit. Anti Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, ma tahan märkida lihtsalt kõigile, kes kavatsevad poolt hääletada. Hoidke see hästi meeles. Kui seda harukordset pretsedenti, mille te loote – seitse usaldushääletust päevas –, tulevikus kasutatakse teie vastu, siis palun mitte ühtegi pretensiooni esitada. Palun seda väga hoolikalt meeles hoida. Te loote praegu väga erilise pretsedendi. Ja ka tehnilised asjaolud ei toeta seda. Isegi teie enda jaoks ei toeta tehnilised asjaolud enamikul juhtudel siin sellise liigutuse tegemist. Nii et ise korraldate endale tuleviku Riigikogu asjaajamist.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Neeme tänav 50 [majas elavaid] piirivalvureid, kes on lojaalselt Eesti riiki teeninud, ähvardab kohe jaanijärgselt kodudest väljaviskamine. See on ainukene legaalne instrument pärida aru peaministrilt ja ministritelt, mis nende saatusest saab, ja te võtate selle minult praegu ära. Kuidas see saab olla kooskõlas, kui ma sügisel tulen küsima selle kohta, kui nemad on juba kodudest välja aetud? Kuidas te selle lahendaksite?

Aitäh! Te saate esitada kirjaliku küsimuse, aga arupärimise saate esitada saalist järgmisel Riigikogu istungil, ja ma luban teile, et need istungid tulevad. Kalle Grünthal, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Juhatus on vastu võtnud otsuse. Nüüd on küsimus selles, et te ei saa sellist asja enne hääletusele panna, kui dokument ei ole avalik. Sellele viitab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 158¹. Tuletan meelde, et see peab olema avalik. Me tahame näha, kas te olete ka tegelikult selle vastu võtnud. Seda esiteks. Teiseks tahaks näha, kas see on ka allkirjastatud. Sest kohtuotsus võib olla valmis kirjutatud, aga kui kohtunikud pole sellele alla kirjutanud, siis see kohtuotsus ei ole jõustunud. Nii et enne, kui te hakkate siin midagi hääletusele panema, paluks teha see dokument, millega te otsuse vormistasite, avalikuks. 

Aitäh, Kalle Grünthal! Ma just selgitasin teile juhatuse otsust. Juhatuse otsus on Riigikogu liikmetele ette kantud. Nii. Helir-Valdor Seeder, palun! Sõnavõtt kohapealt.

Aitäh! Ma palun enne hääletust kohaloleku kontrolli. 

Nii. Palun, head Riigikogu liikmed, kohaloleku kontroll! Vabandust! Kutsung. Vabandust! Tühistan kohaloleku kontrolli. Saalikutsung kaks minutit.

Head kolleegid, saalikutsung on kõlanud. Järgnevalt ma panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari … Vabandust! Kohaloleku kontroll. Veel kord: vabandust! Head Riigikogu liikmed, kohaloleku kontroll!

Kohal on 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Järgnevalt, head Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada Riigikogu 19. juuni istungil … (Hääled saalist.) Siim Pohlak, palun sõnavõtt registreerida eelnevalt siis! Palun! Siim Pohlak, palun!

Jaa. Palun EKRE fraktsiooni nimel, lugupeetud juhataja, anda 10 minutit vaheaega. 

Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud ja järgnevalt asume hääletuse juurde.

Panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada Riigikogu 19. juuni istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine tänasel istungil on lõppenud.  

Head Riigikogu liikmed! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe umbusaldusavalduse, neli eelnõu ja kaheksa arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Lugupeetud kolleegid! Asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikohtu liikme Margit Vuti ametivanne. Margit Vutt, palun!

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)

Head kolleegid, läheme nüüd tänase päevakorraga edasi. Tänane teine päevakorrapunkt. Jätkame nüüd korralisel istungjärgul pooleli jäänud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 145 teist lugemist. Ja eelnõu arutelu jäi pooleli läbirääkimiste etapis. Head kolleegid, ma teen ühe täpsustuse. Kuna eelnõu jäi pooleli etapis, kus oleks pidanud järgmisena läbirääkimistel saama sõna Jüri Ratas, siis ma palun esimesena Riigikogu kõnetooli Jüri Ratase. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Head istungi jälgijad! Me menetleme jätkuvalt seaduseelnõu 145, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadust. Minu tunnetus on järgmine: ma arvan, et selle seaduseelnõu ja nende muudatuste puhul ma ei saa kuidagi kritiseerida seda, kui soovitakse mõistlikult pahesid maksustada – ma pean silmas alkoholi, ma pean silmas tubakat –, ja ma arvan, et see on mõistlik. Ja tehakse seda selliselt, et mitte see ei tähenda inimeste, ütleme, pahede vähendamist. See ei tähenda ka seda, et need maksud lähevad siit ära ja siis minnakse neid kaupu ostma piiri taha. Igal juhul ma loodan, et see paneb inimesi mõtlema, kas on vaja nii palju tubakat ja alkoholi tarbida, ja ma loodan, et pigem liigub see [tarbimine] vähenemise suunas. Ja [ma loodan,] et neid mahtusid ei kompenseerita näiteks sellega, et needsamad tooted hakkavad olema lõunapiiri taga odavamad. 

Selle 145 SE puhul on minu meelest tõsine probleem. Tegelikult Keskerakond soovis teha seda seaduseelnõu paremaks. Teha paremaks sellega, et toetada Eesti inimeste ostujõudu, et see ei väheneks niivõrd drastiliselt, aga ma julgen öelda ka, et toetada Eesti majandust ja ettevõtlussektorit. Nimelt, meie soov oli täiendada § 2 punktiga 1. Me soovisime muuta teatud punktide numbreid ja sõnastada need teisiti. Mõte oli tõesti see, et lisaks eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusu ajutise vähendamise pikendamisele pikendataks diislikütuse aktsiisi soodusmäära. Me pidasime oluliseks, et oleks antud kindel ajaline raamistik, see võinuks meie arvates olla 2024–2027. Toodud põhjendus oli samuti väga selge: see aitab nii Eesti elanikel kui ka ettevõtjatel hakkama saada keerulises majanduslikus olukorras. 

Tõesti, majanduslik olukord on praegu keeruline, see on keeruline just selle tõttu, et õigel ajal pole poliitilisel tasandil õigeid otsuseid langetatud. Mida ma selle all silmas pean? Pean silmas seda, et viimasel kütteperioodil 2022–2023 ei tulnud Vabariigi Valitsus appi Eesti ettevõtlusele ja majandusele. Võib öelda, et see oli selgelt üks põhjus, miks see inflatsioonipall veerema hakkas ja on nüüdseks veerenud kahjuks väga suureks. Seda näitab ka see, et Eesti inflatsioon on olnud suurim. Me näeme, et me oleme teist aastat järjest ainus euroala riik, mille majandus on languses – eelmisel aastal olime samuti ainus selline. Nii et me oleme võtnud neid tiitleid, nagu Reformierakond on alati soovinud, et meil oleksid niinimetatud maailmameistri tiitlid ja et me oleksime viie esimese hulgas – no nüüd me võtame tagantpoolt neid tiitleid. Ma vaatan siin praegust fraktsiooni esimeest Erkki Keldot, kes on noor mees. No ma ei usu, et see oli see mõte, mida toona peaminister Ansip mõtles. Tema ütles, et me peaksime olema viie edukama riigi hulgas – see oli ju see mõte. Te olete nüüd pööranud selle täiesti tagurpidi ja me nopime kohtasid reitingute lõpust. 

See oleks tõesti aidanud Eesti inimesi, kui see oleks olnud sarnane nagu eriotstarbelise diislikütuse aktsiis. Aga ei, seda koalitsiooni teerull ei soovinud. Tegelikult mitte ühtegi muudatusettepanekut, mis opositsioon esitas, ei soovitud võtta arvesse. Minu meelest see on väga suur probleem. See ei ole hea õigusloome tava. Ja ta ei ole ka sisuline. Praegu on tegelikult vaja selgeid poliitilisi otsuseid, et tulla Eesti inimestele ja ettevõtlusele appi. Nii et seetõttu loomulikult ei saa Keskerakond ei sisuliselt ega ka poliitiliselt kuidagi toetada peaministri jätkamist. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Rene Kokk. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head saadikud siin saalis ja oma tubades! Kõik inimesed, kes meid vaatavad! Esmapilgul võib ju tunduda täitsa mõistuspärane, et aktsiisi tõstmine on üks valitsuse tööriistu, millega on võimalik mõjutada erinevate toodete tarbimist ja hindu ühiskonnas. Noh, võib ju arvata, et maksustame siis selliseid tooteid nagu alkohol ja sigaretid, ja mis selles halba on. Nii peakski olema, võib ju selle üle arutleda.

Aga nüüd, kui me hakkame sellesse sügavamale sisse vaatama, siis tulevad kõik need siin saalis ka palju räägitud muud mõjud, mis hakkavad aktsiiside ja maksude tõstmise juures mõjutama tegelikku poolt ja seda, kui palju tegelikult riigieelarvesse raha juurde saadakse. Ma toon ühe näite sellestsamast protsessist, kuidas valitsus neid asju arutab, tihti ise lõpuni teadmata, mis see ikkagi on. 

Eelmisel korral, kui me seda arutasime, eelmise nädala lõpus, siis rahandusminister ütles minu küsimusele vastates ka, et küll valitsus teab täpselt, mis seis meil laekumistega on, andmed tulevad Maksu‑ ja Tolliametist ning kõik ongi hästi. Aga mäletan ajast, kui olin ise valitsuses, 2019, et me arutasime ka siis aktsiiside langetamist ja tookord oli selline seisukoht, et ega see midagi ei aita, tegelikult ei muuda see mitte midagi ja aktsiiside langetamine on väga paha. Ei olegi nagu probleemi, selline oli ametnike seisukoht. Võtsin siis tollel ajal endale aega ja sõitsin ühel laupäevasel päeval Tallinnast terve tripi meie naabri juurde – vaatasin, kui palju busse liigub Tallinnast Pärnu maanteed pidi Läti poole, kui palju autosid sinna läheb ja mis seal tegelikult toimub. See rahvamass, kes käis soetamas sealt küll alkoholi ja sinna juurde kõikvõimalikke muid kaupasid, küll ehituskaupa, küll mitmesuguseid teenuseid, oli ikka väga suur. Nagu me tagantjärele nägime, tegelikult aktsiisi langetamine tõi suure osa sellest [tarbijate massist] Eestisse tagasi.  

Aktsiisi tõstmisega kaasnevad päris mitmed ohud, mida ei saa ikkagi jätta märkimata ja märkamata. Üks nendest on juba mainitud piirikaubandus. Rahandusminister küll ütles, et see tõus on nii väike ja see tõenäoliselt midagi ei muuda, aga siiski see oht on täiesti olemas, et tõuge muude maksude tõstmisega koos võib olla just viimane piisk, mis paneb inimesi otsustama käima meie naabri juures mingeid teenuseid tarbimas.  

Ega maksulaekumiste suurenemises ei saa kuidagi kindel olla. Loomulikult on üks ohukoht siin ka ettevõtluskeskkonna jahutamine ja halvemasse olukorda viimine. Lisaks sellele see vähendab meie konkurentsivõimet. Me saame sellest ju selgelt aru, et kui meie naabrite juures on üks või teine teenus või kaup märkimisväärselt odavam, siis inimene hakkab nii-öelda hääletama jalgadega ja läheb sinna, kus teenus on odavamalt kättesaadav. Tihti tekib sellest lumepalliefekt, nii et sinna tuleb veel palju muid teenuseid juurde, rääkimata sellest, et hakatakse tarbima ka sealset kaupa. 

Rahandusminister ütles eelmise nädala lõpus, kui me seda teemat siin arutasime, minu küsimuse peale, et see on ju positiivne, kui alkoholiaktsiisi laekumine väheneb, sest siis väheneb ka alkoholi tarbimine ühiskonnas ja ongi kõik hästi. Jaa, no vot see on nüüd küll nii lihtsustatud mõtteviis, millega mina kuidagi ei saa nõus olla. See, et me viime alkoholi tarbimise kuidagi põranda alla, nii et inimesed käivad ostmas seda mujalt, nagu kunagi käidi juba kaubikutega vedamas, aga meie riigi statistikas see ei kajastu, ei ole nüüd küll asi, mille üle peaks rõõmustama. Me saame justkui öelda, et meie riigis juuakse alkoholi nüüd vähem ja oht inimeste tervisele on kuidagi väiksem. 

Palun aega juurde kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

See on küll väide, mille üle rahandusminister peaks nagu mõtlema, kas see ikka kõige õigem on. See võib tunduda isegi hea, niimoodi väljakäiduna, aga tegelikult me saame ju aru, kui me mõtlema hakkame, et sellega viiakse lihtsalt näiliselt tarbimine alla, aga [tegelik seis] ei kajastu enam meie statistikas. 

Siis me juba rääkisime sellest, et tegelikult on suur oht, et meil jääb osa aktsiisi saamata, lisaks sellele, et me viime kaubanduse siit ära. Ja ma ütlen veel kord: see aktsiisitõus, mis siin on, on ainult üks väikene osa sellest. Kui me tekitame uuesti inimestes harjumuse siit ära käia, siis raha, mida viiakse raha välja Eestist ehitusmaterjalide ja muude asjade eest välja, on hoopis rohkem. See tegelikult annab inimestele võimaluse osta odavamat kaupa ja eelarvesse tuleb raha vähem. Kas või seesama käibemaks. Praegu plaanis ju veel käibemaksu tõsta, eks – me hakkame seda siin varsti arutama –, aga tegelikult see käibemaks jääb lisaks sellele aktsiisile, mis jääb saamata, samuti saamata. Nagu ma ütlesin, on veel muud kaubad ja teenused. 

Rääkimata sellest, et me räägime siin hästi palju rohepöördest ja kõikidest muudest asjadest. Tegelikult see on küll väike osa, aga kui võtta kokku kõik see rahvas ja bussid, mis sõidavad meie naabri juurde sellepärast, et tarbida sealseid kaupu või teenuseid, siis ei ole vähetähtis ka see, mille see kõik toob kaasa meie teedele. Meie teedetaristu, mis on nagunii täiesti alarahastatud, kulub. Samamoodi kütus, mida me kulutame sellepärast, et näidata siin, et meie seisame aktsiiside tõstmise abil kuidagi rahva tervise ja eelarve eest, aga tegelikult paneme hoopis inimesed kulutama kütet mujale sõitmiseks. Vähetähtis ei ole seegi, et kui me surume inimesed tarbima tooteid ja teenuseid mujal, siis sellel ajal, kui inimesed on tiheda liiklusega maanteedel, tekib ka liiklusoht ja avariioht.

Nii et ma arvan, et meil oleks vaja tõsiselt mõelda, kas see on ikka praeguses olukorras kõige mõistlikum. Ma arvan, et ei lähe väga pikalt aega, kui me hakkame nägema analoogseid kodanikualgatusi, nagu meil ühel hetkel oli – selline rahvaalgatus nagu "Maksud Lätti" sai väga jõuliseks ja tugevaks. Ma arvan, et kui me nii jätkame ja need seadused siin üle rullitakse, siis tõenäoliselt me varsti analoogseid olukordi näeme. 

Küll aga peaks valitsus praegu väga selgelt tegelema sellega, et mõelda, millal ja kui kiiresti peab välja kuulutama põllumajanduse eriolukorra, analoogselt sellega, mida lätlased juba arutavad, sellepärast et põuast tingituna on põllumehed väga halvas seisus. Selleks, et see olukord ühel päeval Vabariigi Valitsusele jälle üllatusena ei tuleks, peaks juba täna selle peale tõsiselt mõtlema ja arutama, mismoodi aidata see sektor sellest raskest olukorrast välja. Aitäh!

Aitäh, Rene Kokk! Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Paluksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul pikaajalise absoluutkarsklase ja põhimõttelise mittesuitsetajana esimese hooga loomulikult tekib teatud kiusatus, et võiks sellist eelnõu toetada. Aga ma kohe selgitan, miks siiski ei ole võimalik seda teha.

Ajaloost on paar head näidet. Ameerika Ühendriikides prooviti alkoholi keelata – tekkis organiseeritud kuritegevus. Soomes prooviti – tekkis piiritusekaubandus. Gorbatšov proovis – ega ka midagi väga head välja ei tulnud. Hea kolleeg Mart Helme tõi siin näiteid oma isiklikest kogemustest, kuidas inimesed kasvatavad ise tubakat, kui nad poest suitsu osta ei jõua, või siis ostavad lihtsalt salasigarette. Ma ise mäletan lapsepõlvest seda, kui viina hind tõusis 4.12 pealt 5.30 peale, siis külamehed, minu kadunud isa ja onu kaasa arvatud, vaatasid, et nii kallist viina nad küll ei osta, hakkavad puskarit ajama. Peale sõda niikuinii ajasid kõik puskarit. Hakkasidki puskarit ajama, ja ajasid ka, ja ostsid vähem viina juba isegi enne, kui põhimõtteliselt Gorbatšov oma uut alkoholipoliitikat hakkas tegema. Tihti sellised pealtnäha lihtsad, head ja õilsad lahendused tegelikult ei too sellist edu, mida me kõik loodaksime. Kuna meil on ka põhimõtteliselt üks alkoralli Lätti juba läbi tehtud, siis milleks sedasama viga korrata? See ei ole mõistlik.

Pealegi see on seotud valitsuse üldise lubadusega, et maksud ei tõuse. Maksud ei pidanud tõusma. Aga nüüd me oleme paraku olukorras, et nii maksud tõusevad kui ka tehakse mitmeid muid asju, mida põhimõtteliselt ei lubatud teha. Siin ma näengi tegelikult väga suurt probleemi. Kui kolleeg Jaak Valge võrdles praegust valitsust Vares-Barbaruse valitsusega, siis minu esialgne reaktsioon oli nagu täiesti eitav, sest need on kaks täitsa ise asja, algul mõtlesin, et see on ülepakutud ja meelevaldne. Aga siis ma jäin selle üle natuke sügavamalt mõtlema. Loomulikult, sellal olid valimised, need pseudovalimised, ainult ühe kandidaadiga. Aga tuletagem meelde, et Vares‑Barbarus ju ei lubanud Eestist teha nõukogude sotsialistlikku vabariiki. Ja Vares-Barbarus ei lubanud ka Nõukogude Liitu astuda. Kuid ta tegi seda, tuletagem meelde, väga kiiresti. Ehk siin on lihtsalt põhimõtteline küsimus selles, et valitsus peaks tegema neid asju, mida ta on lubanud, kui just ei tule peale sõda või tõsine kriis, mis loomulikult sunnib teatud poliitikat muutma. Praegu me ju sellises olukorras ei ole. Me eeldaksime siiski seda, et kui näiteks erakonnad on selgelt lubanud midagi, mida nad teevad, või nad on lubanud, et nad mingeid asju ei tee, siis asjad nii ka jäävad. Sama puudutab põhimõtteliselt ka abielu mõiste muutmist. Proua peaminister alles referendumi tagasilükkamise puhul, obstruktsiooni puhul, mis tehti abielureferendumile, kinnitas, et mingit kavatsust abielu mõistet muuta ei ole. Ja ometigi me täna oleme täpselt siin, kus me oleme.

Meil on siin saalis täna seitse eelnõu, mis kõik on seotud valitsuse usalduse küsimusega. Üks säärane eelnõu, mis puudutas perehüvitiste vähendamist, on ka ju läbitud. Ehk kokku on meil väga lühikese aja jooksul kaheksa eelnõu seotud usaldusega. Kordamine on tarkuse ema, nii et ma tuletan ka siit puldist veel korra meelde, et terve senise taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aja kuni praeguse valitsuse võimuletulekuni, kogu selle aja jooksul oli valitsuse usaldamisega seotud kõigest 11 eelnõu. Nendest kümme seoti valitsustes, keda juhtis Reformierakond, ja üks ehk teise pensionisamba küsimus Jüri Ratase viimase valitsuse ajal. Kusjuures viis nendest sidumistest toimusid aasta tagasi. Ehk me läheme järjest tõusvas gradatsioonis nende eelnõude sidumisega. Kuhu me nii välja jõuame? Kuhu me jõuame välja sügisel, kui praegu on usaldusega seotud kaheksa eelnõu? See on tegelikult tõsine küsimus, millele me peaksime mõtlema.

Pikka aega on Riigikogu süüdistatud selles, et Riigikogu on kummitempel. Seda etteheidet on teinud nii rahvas kui ka ajakirjandus. Aga nüüd, kus me oleme olukorras, kus Riigikogu ei soovi olla kummitempel, ei taha see olla, on jälle probleem, et me ei saa tööd teha. Mida siis teha? Mis on õige? Kas Riigikogu peaks olema kummitempel või ei peaks olema kummitempel? Ega sellele küsimusele tegelikult ei saa vastata keegi muu vastata kui meie kõik siin saalis. Ma iga kord toonitan seda, ja toonitan nüüd veel kord, et mõistlik on otsida kompromissi. Siin on erinevaid kompromissivariante välja pakutud algusest peale. Aga selge on ju see, et kui mingit kompromissi ei tule, siis ei ole ka opositsioonil võimalik teha halva mängu juures head nägu ja sügisel öelda: "Väga tore! Unustame nüüd ära kõik, mis oli, ja alustame mingilt puhtalt lehelt." Ega siin mingit puhast lehte sellisena ei saa ju olla. Me läheme sellest punktist edasi, kus me praegu oleme. Ja need arengusuunad on minu arvates praegu ainult negatiivsed.

Kodukord on seesama, üks ja sama dokument. Kodukorra tõlgendus, mis meil on praegu, erineb sellest tõlgendusest, mis oli paar kuud tagasi, juba kardinaalselt. Millist uut kodukorra tõlgendust me näeme sügisel või talvel, kui kodukorra meelevaldne tõlgendamine või tõlgenduste muutumine jätkub samas tempos? Ja kui tuuakse isegi tõestuseks seda, et Pätsi-aegne kriitika, mis oli, et antakse sisse liiga palju arupärimisi ja eelnõusid. Arupärimiste …

Aeg, hea kolleeg!

… mõte peaks … Pätsi ajal loomulikult polnud ju parlamenti …

Aeg, Leo!

… siis polnud seal midagi ka tasalülitada ju. Panen siia punkti, jõuan järgmine kord jätkata. Aitäh!

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Muidugi oleks tahtnud Leo sõnavõttu ka lõpuni kuulata, see läks päris huvitavaks. Aga praegusel juhul, jah, 145 SE on ikkagi seotud usaldusküsimusega ja sellisel kujul seda kindlasti toetada ei saa. 

Millegipärast meie praegune valitsus on kõik oma planeeritavad, ka head muudatused sidunud usaldushääletusega. See näitab seda, et tegelikult ollakse murelikud. Vaja on kiiresti kindlasti mingid otsused ära teha. Samas on nende eelnõude menetlemine jäänud tagaplaanile. Mingite numbritega on põhjendatud kogu seda paketti, on tehtud viis lehekülge nõndanimetatud mõjuanalüüsi, mille sisu tegelikult ei näita üldse seda, kui suurt kahju ta toob meie tavainimestele ja kui suurt kahju ettevõtlusele.

Rahandusminister käis siin puldis eelnõu tutvustamas ja selgitamas: nende prognoos on, et sügisel hakkab majandus ülespoole minema. Praeguses kontekstis me ei saa kindlasti seda näha. Kui 11. mail Vabariigi Valitsus otsustas selle eelnõu algatada, siis nädal aega hiljem oli juba esimene lugemine lõpetatud, siinsamas saalis. See näitab tegelikult selle eelnõu hästi kiireloomulist ja ka ebapädevat menetlemist.

Koalitsioon väidab, et siin saalis [saab] debatti pidada. Noh, meie debatikogemus näitab ju seda, et istungi juhataja lülitab suvaliselt mikrofone välja, lülitab vastavalt oma nägemusele sisse sõnaandmised, kui sõna antakse, ja siis, kui on võimalik muudatusettepanekuid komisjonides arutleda, siis komisjoni juhtijad võtavad julgelt vastu otsuse, et mitte neid menetleda. Selle aktsiisiseaduse kohta on kokku tehtud 230 muudatusettepanekut – see ei ole mitte midagi erakordset. Erakordsusest võib ju rääkida sel puhul, et omal ajal, kui taheti rahvahääletusele panna perekonnaseaduse küsimus, siis mõne erakonna liikmeid, eelkõige Reformierakonnast, tegid 10 000 ettepanekut – ligi 10 000, et olla täpne –, aga hetkel nad ei leia, et nad oleksid käitunud kuidagi parlamendi tööd pärssivalt või seda kinni hoidnud.

Nii et need 230 muudatusettepanekut, mis tehti, oleks võinud rahulikult komisjonist läbi lasta, tuua need suurde saali, leida siin võimalus nende üle arutleda ja ka hääletada, siis oleks olnud juttu nõndanimetatud uutest võimalustest. Samas on peamine põhjendus, miks öeldakse, et ei saa muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu juures kasutada, koalitsioonileping. Lähtuvalt koalitsioonilepingust ei saa neid ettepanekuid arvestada, välja arvatud üks ettepanek, kus esitaja ikkagi sai oma soovi sinna sisse pandud, oli ta siis täpsustamiseks või muudatuse tegemiseks. Jah, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud tegid muudatus[ettepanekuid], mis näitab seda, et seadus on läbi töötatud. Seetõttu ollakse valmis komisjonides oma ettepanekuid kaitsma.

Järgmisena, kui võtta, me räägime alkoholist ja tubakast, aga tegelikult, kui me tõstame kütuse- ja elektri[aktsiisi], siis meie toidutootjad tööstuste näol …

Palun kolm minutit lisaks.

Palun, kolm minutit lisaks!

Toidutootjad jäävad hätta, kuna energiahinnad ja kütusehinnad, mis on üks suur osa ja väga oluline komponent nende tarneahelas, sellisel juhul näitavad seda, et see muudab lõpphinna veel kallimaks ja meie tavatarbija, tavainimese rahakott läheb palju väiksemaks. Ostujõud sellega ka väheneb. Lisaks siia juurde veel, mis on kaasa toomas [ostujõu vähenemist]: tulumaksuprotsendi suurendamine, käibemaksuprotsendi suurendamine. Nii et kõik see pakett kokku on Eesti rahvale väga raske ja toob tagasilööke.

Nüüd majandustõusust, mille kohta me siin arvame, et on tulemas. Võib-olla [saab rääkida] sellest, et lätlased on õnnelikud, et me tõstame aktsiise – nende juures käib kaubandus edasi. See, et me korra sealt Lätist läbi sõidame, on üks asi, kuid ikkagi Lõuna-Eesti inimeste Lätti minek või seal käimine on üks suuremaid liikumisi ja ka inimeste äraelamise võimalusi.

Aktsiiside tõstmine majanduslanguse perioodil on ikkagi väga erakordne otsustamine. Just enne kolleegid ütlesid, et Soome uus loodav valitsus otsustas, et makse ei tõsteta. See näitab nende meelekindlust, tahet olla oma rahva poole ja oma rahvast abistada. Paraku meie valitsus on võtnud [ette] kõigepealt peretoetuste vähendamise ja siis kõikide võimalike tarbimismaksude suurendamise. Me näeme, et nende maksude suurendamise ja aktsiisitõusudega oli 2023. aastal planeeritud [lisaraha] 19 miljonit, järgnevatel aastatel kumuleeruvalt kuni 50 miljonini, aga ma arvan, et see on liiga optimistlik [prognoos] ja lihtsalt selline numbritäide. 

Paraku võib-olla me peame tõdema siin eelarve koostamisel, et need ootused ei täitu maksutõusude positiivse tulemusena riigieelarvele. Pigem tekitab see inimestes rahulolematust, võib kaasa tuua kodanikualgatuse põhjal maksude väljasõitmist Eesti riigist ja siis me tõdeme veel kord, et need otsused, mis valitsus on siin usaldushääletusele pannud, ei ole täitnud oma eesmärki. Siis tuleb hakata tegema uusi lisaeelarveid ning võib-olla tulevikus ka aktsiise ja maksusid vähendama.

Aeg!

Aga tänan teid tähelepanu eest. Aitäh!

Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Alkoholiaktsiisi tõstetakse järgmisel kolmel aastal, alates 2024. aastast 5% aastas, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks ja kasvaks aktsiisitulu. Eelnõu algatajate arvamusel ei suurenda mõõdukas tempos aktsiisitõus piirikaubanduse kasvu riski ning vähendab survet suuremale hinnatõusule oludes, kus alkoholi tootmisega seotud kulud on kasvutrendis.

Ma mäletan väga hästi aega, kui Keskerakonna koalitsioonipartneriks olid sotsiaaldemokraadid. Tol ajal oli just nende tuline soov tõsta alkoholiaktsiisi selleks, et mõjutada inimeste käitumist ja sundida neid vähem jooma. Kasu sellest on sama palju kui Gorbatšovi kuivast seadusest. Sellest on ka varem siin räägitud. Lühidalt öeldes see ei aidanud vähendada alkoholi tarbimist elanikkonna seas. Vastupidi, alates aastast 2016 on alkoholi tarbimine elaniku kohta iga aastaga aina kasvanud. Tõsi, aastal 2018 oli küll väike langus, kuid kahjuks ei kujunenud sellest trend.

Soovin toonitada, et aktsiisimuudatused on kooskõlas Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmiga aastateks 2023–2027. Nimetatud koalitsioonileppes nähakse ette pahede ja tervisealase riskikäitumise maksustamise jätkamist, vältides samal ajal piirikaubanduse kasvu. Rahandusministeeriumi tellimusel AS PricewaterhouseCoopers Advisorsilt tellitud analüüsis "Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes" jõuti järeldusele, et piirikaubanduse tingimustes aastatel 2016–2018 viidi Eestis toodetud aktsiisikaupu Läti piiripoodidesse, kust ostjad tõid need Eestisse tagasi, [olles maksnud nende eest] Lätis [kehtivat] aktsiisi. Selline olukord ei aidanud kasvatada aktsiisitulusid ega vähendada tõhusalt tarbimist. "Eeldame, et vähese alkoholiaktsiisi tõusu tulemusena säilib endine olukord alkoholiga seotud ettevõtluses, tarbimise kasv aeglustub ning piirikaubandus ei hoogustu." Võtmesõna on siin "eeldame". Sisuliselt võiks selle vahetada sõnade "loodame", "usume" või "tahame" vastu. Aga tegemist ei ole tõsiseltvõetava analüüsiga, see ei põhine mitte faktidel ja asitõenditel, vaid soovmõtlemisel.

Meie valitsus ja koalitsioon soovivad, et alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi tõstmise tõttu hakkaksid inimesed vähem jooma ja suitsetama, aga samas riigieelarve tulud suureneksid. Ei saa vastu vaielda, tegemist on väga toreda sooviga. Aga samas piisab mälu värskendamisest, et aru saada, mis tegelikkuses hakkab toimuma. Ei ole midagi uut päikese all. Meie inimesed hakkavad ostma alkoholi ja tubakatooteid sealt, kus need on soodsamad. Ma tuletan igaks juhuks teile meelde, et alkoholipoed Läti-Eesti piiril ei ole kuhugi kadunud ja Eesti inimesed ei ole nende olemasolu unustanud. Samas väidan, et tegemist ei ole kõige halvema variandiga, kui eestlased hakkavad alkoholi või tubakatooteid soetama Läti ametlikest kauplustest. Kõige ohtlikum on see, et inimesed riskivad oma tervise ja eluga, tarbides salaja valmistatud alkoholi ja tubakatooteid. Ja sarnaselt PricewaterhouseCoopers Advisorsiga ma leian, et sellised juhtumid ilmselt sagenevad. Selle tulemusel tuleb arstidele ja politseinikele tööd juurde.

Aga tõepoolest, alkoholi liigtarbimine on probleemiks meie riigi jaoks. Alkoholi tarbimine ületab Eestis endiselt OECD riikide keskmist. Viimaste aastate sündmused, nagu koroonakriis, sõda Ukrainas, energiakriis, elukallidus, ebakindlus, vaesusega võitlemine …

Ma palun veel ühe minuti.

Palun, üks minut lisaks!

… kõik see mõjutab inimeste psühholoogilist seisundit negatiivselt ja paljudele on alkohol ainuke võimalus ajutiselt pingetest vabaneda. See on kurb olukord. See on meie valitsuste tegemata töö. Me ei ole suutnud isegi anda inimestele lootust ja kindlust. Siin tuleb tööd teha, aga kahjuks meie valitsus ei ole leidnud midagi paremat kui teha inimeste elu veelgi pingelisemaks ja keerulisemaks, tõstes kõikvõimalikke makse. Aitäh!

Suur tänu aja ratsionaalse kasutuse eest! Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Homme hommikul peaks Eesti Pank esitlema majandusprognoosi ja seda seekord sellises vaates, kus Euroopa riike võrreldakse. Ja nende hulgas on ka Eesti. Eks siis sellest hetkest taas paistab meile mingi tõde, kuidas meie majandusel läheb – kas ootuspäraselt või kehvemini, kui me lootsime. 

See eelnõu tegeleb ju laiema majanduspildiga – pildiga sellest, et igal tootel on oma sisendhinnad, millega on võimalik turule toota, ja kahtlemata teisel pool on klient, kellel on ostujõud, millega ta on valmis seda toodet ostma. Ma arvan, et majanduskriisis ilmselgelt tuleb kõiki otsuseid tehes väga täpselt vaagida, sest iga sellise otsuse taga võib olla mõne ettevõtte väljalangemine turult. See armutu konkurents, see tegelikult prognoosimatu pilt ning täiendavad koormised tarbimismaksude ja aktsiiside näol on ühel hetkel võimalik hoop, mis võib panna ka mõne meie ettevõtte tegema otsust, et ei ole võimalik enam sellise ettevõtlusvormiga jätkata. 

Jah, tõepoolest, eestlastena me joome liiga palju. See on tõsi. Viis aastat järjest on alkoholisurmade osakaal järjest kasvanud. Me ei ole suutnud seda lahendada ei aktsiisitõusudega ega ka muuta tõsiselt propagandaga, kas või sellega, et me alkoholireklaamid kui sellised keelame või et me viime alkoholimüügiletid Lätist kuhugi, kellegi selja tagant kaugemale. Kes juua tahab, see joob. 

Pigem on küsimus selles, miks me nii palju joome. Kui me vaatame Vahemere maade kultuuri ja meie piirkonna kultuuri, siis mõlemal pool tarbitakse alkoholi: ühel pool sageli suurest rõõmust, koosolemise rõõmust, millegi tähistamiseks, meil sageli murest millegi üle. Tundub, et neid murepilvi kipub ikka tulema päev-päevalt juurde. Ja sellega meie eluiga aina lüheneb. 

Ma mäletan ühte messi Saksamaalt. See oli Grüne Woche mess. Baierimaa boksi või sellist ala tähistas suur reklaamtahvel. Sellel tahvlil olid isa ja poeg. Isal oli käes õlleklaas ja lapsel piimaklaas, nad mõlemad olid joonud oma klaasist. Isal oli suu ümber vahuvõru ja lapsel piimavõru. Võib-olla siin ongi sageli meie probleemiasetuse tuum, et me võitleme võitlust, mida ei ole võimalik võita. Just nimelt selles kontekstis, et me teame neid külapoetaguseid – need on järjest hõredamad. Need inimesed sageli joovad ennast surnuks. Küsimus on pigem selles, kas nendele peaks olema kättesaadav kaheliitrine õllepudel kangestatud alkoholiga. Kas see on see majandusruum, mida me peaksime toitma? Teisalt, me peaksime toitma iga päev just seda kultuurselt alkoholi tarbimise ruumi. Võib-olla need hirmud alkoholi ja lapse ja isa kõrvuti näitamise ees saaks ühel korral läbi.

Nii et probleem selle eelnõuga seisneb eelkõige selles, et me näeme jälle lahendust selles, et me kogume mingi raha kokku. Aga tegelikult sellega me ei muuda mitte midagi. See on läbikäidud etapp. Vaadakem rohkem majandust ja konkurentsivõimet ning jätkem oma ettevõtted ellu. Aitäh!

Väga tänan, Andres Metsoja, aja ratsionaalse kasutuse eest! Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma palun kohe kolm minutit juurde. Ja ma räägin fraktsiooni nimel. 

Kõne fraktsiooni nimel. Palun, kolm minutit lisaks!

Alustame sellest, et valega ja maksude tõusuga oleme jõudnud nii kaugele, et täna arutame alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse [eelnõu] 145 siin erakorralisel istungil ja see on seotud usaldushääletusega. No siin on kolm erinevat momenti. Rahandusministri kõnes sai ära märgitud, et 2016. aastal tehti valesid otsuseid. Ma saan ka Isamaa Erakonna nimel öelda, et jah, 2016 tehti valesid otsuseid, kui aktsiise tõsteti korraga ja väga palju. Kuid 2019 ja 2020, olles koos EKRE ja Keskerakonnaga valitsuses, me need vead parandasime.

Me nägime, mis juhtus 2017–2018, kui hakkas piirikaubandus. See on täpselt sama nagu selle sajandi alguses kardeti, et kui majandusel ei lähe hästi, siis inimesed tulevad Tallinnasse. Aga unustati ära, et inimesed lähevad hoopis Põhjamaadesse ja veelgi kaugemale, Iirimaale ja nii edasi, et paremat leiba teenida. Täpselt sama asi oli aktsiiside tõstmisega. Kui enne käidi Lätis aiandites ja puukoolides toomas endale haljastuseks erinevaid puid ja põõsaid, siis ühel hetkel mindi õllele ja kangemale alkoholile järgi, rääkimata tubakatoodetest. Aga siis märgati, et seal on ehitusmaterjalid odavamad ja seal on ka toiduained odavamad. Ja see piirikaubandus kasvas üle mõistuse. Kui 2019 alkoholi- ja tubakaaktsiisi langetati, siis kahe kuuga piirikaubandus lõppes. 

Ja täpselt sama oli, kui me 2020 nägime koroonakriisis, et olukord on kriitiline, majandus on saanud raske hoobi. Siis me vähendasime kütuseaktsiise. Tänu sellele Eesti transpordiettevõtted olid konkurentsis Läti, Leedu ja Poola transpordifirmadega ning meie inimesed said hakkama, ei olnud probleeme. 

Sõja eel oli meil elektri hinna tõus. Me mäletame väga hästi, kui Läti ja Eesti vahel avati kolmas kõrgepingeliin, siis hakkas Soome odav elekter jooksma Läti ja Leedu poole. Juba 2021. aasta sügisel elektri hind tõusis lakke, 2022 tolleaegse valitsuse ajal ei suudetud kokku leppida erainvestoritega gaasiterminali teemal ja gaasi hind tõusis utoopilisele tasemele – 285 eurot megavatt-tunni eest. 

Need mured, mis majanduses tekkisid, majandust pärssisid ja inflatsiooni tõstsid, ongi viinud meid sinna, kus me täna oleme. Nüüd me oleme jõudnud arvamusele, et kui me neid aktsiise tõstma hakkame majandusraskustes, siis on kõik hästi. Aga elu on näidanud, et see päris nii ei ole. Võtame kas või alkoholi. Maksuvabalt võib Euroopa Liidust Eestisse tuua 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla 60 liitrit vahuveini ning 110 liitrit õlut, 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke ja 20 liitrit muid, eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke, mille alkoholisisaldus on alla 22%. No need kogused on utoopilised. Mina pean tunnistama, et meie peres pole kunagi suitsu tehtud ja alkoholiga on ka nii, et hea, kui vahel šampusepudel avatakse või mõni klaas veini juuakse. Nii et aktsiisid kindlasti enamikku Eesti peredest ei mõjuta, aga need mõjutavad Eesti riigieelarvet. 

Läti peaminister mõni kuu tagasi Lätis toimunud õpetajate protestiaktsiooni peale ütles väga selgelt, et Läti ei tõsta ühtegi maksu. Nädalavahetusel oli võimalus lugeda Soome uut koalitsioonilepingut, kus on väga selgelt kirjas, et makse ei tõsteta, aga tõstetakse lastetoetusi. Kuigi nad on kriisis ja paljusid sotsiaalseid toetusi vähendatakse, lastetoetusi suurendatakse. 

Räägime ka sellest eelnõust kütuse koha pealt. Minu mure on see, et praegu on Eesti transpordiettevõtted niigi raskustes, sest ei ole toodangut, mida vedada. Aga kui kütuse hind tõuseb, siis ka [transporditeenuse] omahind tõuseb. Poola, Läti ja Leedu transpordifirmadega turul konkureerides võib juhtuda sama, mis oli 2019. aastal ja 2020. aasta alguses, kui hakati turgu kaotama, sest loomulikult püütakse tellida ju ikkagi sealt, kus on odavam. 

Sellel eelnõul on üks hea pool ka. See on eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi kõige madalama seisu jätkamine. Aga ma loodan, et kuna minister on ka saalis, siis ta ütleb võib-olla lõppsõna. Kehtivas seaduses, mille järgi me praegu tegutseme, on põllumajanduse ja kutselise kalapüügi juures kirjas veel põlevkivikaevanduses kasutatav kütus. Kui ma loen selle eelnõu seletuskirja, siis siit ma loen välja küll ainult põllumajanduse ja kutselise kalapüügi. Kas kaevandus nüüd on siin sees või ei ole? Mina ei loe välja, et see on. Kas see on õige või vale otsus, selle üle võib alati diskuteerida. Kui see aasta tagasi meile rahanduskomisjoni toodi ja see sinna juurde pandi, siis sel hetkel tundus see mõistlik, aga kuidas sellega tänases majandussituatsioonis on, seda ei tea. 

Nüüd, kui rääkida alkoholi tarbimisest, siis võib öelda, nii nagu eelkõneleja Andres mainis, et viimasel viiel aastal on alkoholist põhjustatud surmajuhtumid olnud Eestis kasvutrendis. Ma tuletan meelde neid debatte, mis olid siin saalis kuus-seitse aastat tagasi, kui me pidime tegema kõik selleks, et alkoholi tarbimine väheneks. Kui me läheme täna toidupoodi, siis me näeme, et nüüd on seal eraldavad seinad ja mõnes ruumis on alkoholi ostmise koht peidetud. Ma olen kaupmeestega rääkides [teada saanud], et pool aastat pärast [seda, kui alkoholiriiulid olid eraldatud,] alkoholiost kasvas, sest inimestel on aega sealt rahulikult, ilma et keegi kõrvalt vaataks, alkoholipudeleid valida. Vahepeal käis vaidlus, kas maapoodides võiksid pudelid olla ka selja taga. Väga hea, et Riigikogu seda toetas, et väikestes poodides võivad olla pudelid [müüja] selja taga. 

Aeg! 

Aitäh!

Aitäh! Tõnis Lukas, palun! (Tõnis Lukas küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks! 

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meie ees on kolme kaubagrupi aktsiiside reguleerimise eelnõu, tegelikult ju tõstmise eelnõu. Ja rahul ministritest võib sellega olla oma valdkonna seisukohast kultuuriminister, sellepärast et kultuurkapitali laekub osa alkoholi‑ ja tubakaaktsiisist, aga ka see oleks lühinägelik, kuna kultuuriminister on valitsuse liige ja kogu maksupoliitika mõju kahtlemata lööb ka kultuurivaldkonda. Kui mõelda, mida selle osaga teha, siis kultuurkapitali laekumiste suurenemine, just seda tüüpi maksude laekumiste suurenemine, annab võimaluse maksta tõesti suuremaid stipendiume. Ma saan aru, et sellega on plaanis viia kännu tagant välja mittekoosseisuliste või siis nii-öelda oma rahakoti peal kultuuri tegevate kultuuriinimeste sotsiaalsete garantiide süsteemi arendamine, selleks piisavalt raha leida, kui – ja nüüd ma ütlen "kui" – tõepoolest need maksud laekuksid. 

Sest praegusel juhul, kui me peaksime vaatama seda, mida teevad Läti ja Soome, siis tundub, et päris palju pikemate analüüside tegemine, mitte ühekordsete projektidega lühiajalised koalitsioonileppe sõlmimised ja siis nii-öelda isoleeritud poliitika, ainult oma vaatevinklist, oma mätta otsast, ei paista olevat Lätile ja Soomele olemuslik. Tundub, et nad analüüsivad oma samme rohkem läbi. Tõepoolest, erinevate kaubagruppide puhul, kui me räägime soomlaste puhul ainult alkoholist ja tubakast, kahtlemata see aktsiisi tõstmine ei pruugi planeeritud kasvu meie eelarvesse tuua. Aga Läti puhul on, nagu kolleegid on kirjeldanud, pilt hoopis kirjum. Ei ole üldse välistatud, et seegi aktsiiside tõstmine on tegelikult tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, sest laekumised hoopis vähenevad.  

Mis puudutab energia maksustamist, siis siin on väga raske midagi planeerida. Jällegi, kolleegid on kõnelenud, mida toob endaga kaasa selline hüplik energia‑ või elektripoliitika, aga täiesti selgelt on kütuseaktsiisi tõstmine, mis kindlasti mõjutab ka hindu, jällegi üks löök, keskmiselt ja alla keskmiselt hakkama saavate inimeste pihta. Eriti maapiirkondades, hajaasustusega piirkondades, ei saa pere, kus on lapsed, tihti hakkama ühe autoga, seal peab neid olema kaks, et teha igapäevaseid olmelisi toiminguid, mis linnainimesele on tavaliselt lihtsasti käes – viia [lapsi] kooli, käia poes ja muud niisugused asjad. Nii et aktsiiside tõstmine lööb kindlasti maaperesid ja jällegi ka kütuse ostmine Lätist võib selle võrra suureneda. 

Nii et me ei näe selgeid analüüse. Kui see on niinimetatud nullsummamäng, siis on ainult rahva tögamine olnud selleks nii-öelda efektiks. Kui aga selgub, et aktsiiside laekumine hoopis langeb, siis me oleme ka kõvasti pügada saanud riigieelarve mõttes.  

Miks niisugused ripa-rapa otsused on kehvapoolsed? Kui rääkida sellest, kas on üldse eeldused valitsusel opositsioonile mõjusalt põhjendada niisugust tüüpi maksutõuse, siis selleks ei ole eeldusi, sest need on kõik kobaras koos, tõstetakse veel tulu‑ ja käibemaksu, no sisuliselt on väga vähe maksugruppe, mis ei tõuse. Tähendab, see üldine mõju tuleb topelt‑ ja mitmekordistada, aga seda me ei saa oma rahvale teha.  

Ja teine asi on see: üks tavaeelnõu on ju seotud erakorralisel istungil usaldushääletusega. Sellisel puhul, kui selge on, et niisuguse hüpliku poliitika tõttu ja tegelikult ka rahvale väga halvasti mõjuva poliitika tõttu ei saa seda valitsust usaldada, siis ei ole meil eeldust ka hääletamisega ühel või teisel juhul näidata, et meile mingi valitsuse otsus tundub isegi põhjendatud. Aga nagu ma ütlesin, erinevate kaubagruppide täiendava maksustamise puhul see nii ei ole.  

Aga kust siis leida need rahad, need vahendid, et riigile olulisi samme teha – et õpetajate palk tõuseks tulevikus, et julgeolekukulutusi teha? Loomulikult on neid võimalusi erinevaid, nii-öelda makrotasandil on sellest räägitud ja opositsioon on teinud ka mitmesuguseid ettepanekuid. Üks ettepanek, mida ma olen korduvalt eelnevalt teinud, mis on tegelikult väga ajakohane, on see: kui valitsus deklareerib, et me tahame riigieelarvesse saada mingitki tuge … Muide, seda tuge on eriti vaja sellepärast, et Reformierakonna kõige kallim lubadus ja sisuliselt ainukene suur lubadus, mille pantvangi on võetud ka kogu ülejäänud valitsus, on niinimetatud maksuküüru kaotamine. See tegelikult aga osa kodanikegruppe mitte ei aita, vaid hoopis lööb neile pihta, ning see võtab nii suured summad, et nende pisikeste muudatustega me siin midagi ära ei tee. Ikkagi on need täiesti võrreldavad teatud muudatuste [jaoks vajaminevate summadega], rääkides näiteks aktsiisitõusudest või siis peredele toetuste ja hüvitiste abil mingigi toe pakkumisest, mitte selle  vähendamisest, mida tehakse selle [maksuküüruse kaotamise] kompenseerimiseks. Kui suurematel ministeeriumidel ja suurematel ametitel, mis ei ole otseselt julgeolekupoliitikaga seotud, vähendada 25% – kordan: 25% – ehk veerand tegevuskuludest, palgafondist ja majanduskuludest, [need kulud on mõeldud selle jaoks,] millega need ametid ja ministeeriumid konkreetselt tegelevad, siis ei kukuks Eesti riik kokku, ei kannataks ka meie demokraatia …

Aeg, hea kolleeg!

… aga sellega näitaks riik praegusel juhul kõigile eeskuju. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised, kuna rahandusminister kõnesoovi ei ole avaldanud ja teie, Leo Kunnas, olete saanud vasturepliigi võimaluse juba varem. Nii et läheme lõpphääletuse juurde. Vabandust! Helle-Moonika Helme, palun!

Vabandust! Jaa, ma vajutasin oma "Sõna" sisse siis, kui te ütlesite oma lause, et läheme lõpphääletuse juurde. Ma vajutasin sel ajal seda nuppu. Kahju, et te ei näinud seda. Aga seoses sellega: äkki mul on ikkagi võimalus kasutada võimalust ja paluda kümme minutit vaheaega?

(Helle-Moonika Helme räägib kohapealt.) Palun mikrofon tagasi Helle-Moonikale. Nüüd oli sassis nagu see, mis värk seal oli. Palun veel kord mikrofon tagasi Helle-Moonikale. Mis soov teil on?

Aitäh mulle taas sõna andmast! Kõigepealt kohaloleku kontroll ja siis kümme minutit vaheaega enne lõpphääletust.

Jah. Minu selge tõlgendus on sellest tõepoolest tegelikult olnud see – kui arutelu on olnud selle üle, kas kohaloleku kontrolli eel saab võtta vaheaega või mitte –, mina olen sellest kollasest raamatust lugenud üheselt ja selgelt välja, et tegelikult ei saa, kuna see ei ole hääletus. Vaheaega saab võtta enne hääletust. Nii et selles mõttes Helle-Moonika tõlgendus sedapidi on igati õige, et kõigepealt on kohaloleku kontroll ja selle järel on võimalus võtta kümme minutit vaheaega, kui selline soov on. See on siis enne hääletust. Aga veel kord: minu jaoks kohaloleku kontroll ei ole hääletus. Kas te soovite kohaloleku kontrolli?

Jaa, aitäh! Kõigepealt ma soovin kohaloleku kontrolli.

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni palvel teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohal on 58 Riigikogu liiget, puudub tervelt 43.

Head kolleegid, läheme lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, me teeme seda järjekorras. Ei saa võtta vaheaega enne. Nüüd palun, Siim Pohlak! Mikrofon, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Täpselt. Soovin võtta kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni nimel.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 147. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Head kolleegid, tühistan hääletuse. Tühistan hääletuse. Head kolleegid, väga vabandan! Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak.

Jaa, tegelikult ma võib‑olla ootaks teie vabanduse ära ja alles siis küsiks, lugupeetud juhataja. Aitäh!

Jaa, ma väga vabandan, minu eksimus. Väga vabandan. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 145. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Saalist hüütakse midagi.) Tühistan hääletuse teist korda. Palun väga vabandust! Siim Pohlak, palun!

Jah, lugupeetud juhataja, aitäh! Kuna me enne …

Palun vaikust, kolleegid! (Helistab kella.)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kuna me enne hääletasime teist eelnõu, siis EKRE fraktsioon palub nüüd kümme minutit vaheaega enne selle eelnõu hääletamist.

Aitäh! Hea kolleeg, me oleme selle vaheaja võtnud. (Saalist hüütakse: "Ei ole!") 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 145. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Head kolleegid, selle ettepaneku poolt oli 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid 35 ja erapooletuid 0. Eelnõu 145 on seadusena vastu võetud.

Head kolleegid! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 147. See on samuti usaldusküsimusega seotud eelnõu. Palun Riigikogu kõnetooli, rahandusminister Mart Võrklaev! 

Veel kord, head kolleegid, väga vabandan selle eksituse pärast, mille ma eelnevalt tegin. Ma väga vabandan! (Sumin saalis.)

Head kolleegid, juhataja vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Jätkame, kuigi me pole veel alustanudki, Riigikogu täiskogu erakorralise istungjärgu kolmanda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 147. Palun Riigikogu kõnetooli, rahandusminister Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu [istungi] juhataja! Head kolleegid! Käibemaksu muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 11. mail 2023. aastal. Eelnõu kohaselt kehtestatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu standardmääraks 22% senise 20% asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistatakse kehtetuks ajakirjandusele kehtiv soodusmäär 5%. Ajakirjandusele ja majutusele tõusevad määrad 2025. aasta algusest 4 protsendipunkti võrra vastavalt 9%‑le ja 13%‑le. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. maiks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõu kohta 240 muudatusettepanekut. Vabariigi Valitsus ei arvestanud esitatud muudatusettepanekuid peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega, aga tegi eelnõus kolm muudatust, mis on esitatud ühes muudatusettepanekus: muudatusettepanekus nr 1. Tulenevalt aruteludest ja huvigruppide poolt eelnõule esitatud vastukajast, mis puudutab majutuse käibemaksumäära standardmäärale tõstmise võimalikku negatiivset mõju, säilitatakse majutusele vähendatud käibemaksumäär, kuid see tõstetakse 9%‑lt 13%‑le. Kuna Eestis saab olla vaid kaks käibemaksu soodusmäära ja [praeguses] olukorras käibemaks valdavalt kõikides sektorites tõuseb, välja arvatud mõned erandid, siis tuli ka ajakirjanduse käibemaks tõsta 5%‑lt 9%‑le. Palun eelnõu toetada.

Aitäh, lugupeetud minister! On ohtralt küsimusi. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Palun räägi natuke lähemalt sellest, millised arutelud on olnud kohalike omavalitsustega selle üle, mida see [maksumuudatus] kaasa toob kulude poolest omavalitsustele. Teadupärast planeeritakse kõikvõimalikud investeeringud eelarvetes juba pikalt [ette], rääkimata tegevuskuludest. See lööb omavalitsustele väga-väga suure augu eelarvetesse. See silmamoondus, mida te teete rahade tulubaasi ringijagamisega ja mida me siin arutasime eelmisel nädalal, ei kata kindlasti omavalitsuste lisakulusid, mis tulevad käibemaksu tõusust. Palun räägi, millised mõtted valitsusel on, et kohalikke omavalitsusi aidata ja kompenseerida neid puudujääke, mis nüüd eelarvetes olema saavad.

Aitäh! Eks see meie olukord, et mitmeid kriise on olnud, riigieelarve on keerulises olukorras, kaitsekulusid peame tõstma – kaitsekulud on, ma arvan, meile kõigile olulised: nii riigile, inimestele kui ka omavalitsustele –, on see põhjus, miks me neid maksutõuse teeme. Loomulikult on käibemaksumuudatusel KOV‑idele mõju. Hinnanguliselt on see järgmisel aastal kuskil 24 miljonit [eurot] omavalitsuste peale. Selleks ongi valitsus teinud teise ettepaneku, et teatud määral neid tulusid ümber jagada pensionitulude komponendi järgi. See eeskätt aitab neid omavalitsusi, kus on tegelikult ka väiksemad tulud, sest seni pole pensionitulude järgi tulumaksu[raha] ümber jaotatud.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, austatud koosoleku juhataja! Hea minister! Selle debati ja arutelu puhul, mida me siin suvaliste maksuprotsentide, teie väljapakutud maksuprotsentide kontekstis teeme, on muidugi muljet avaldav, kuidas te neid [protsente] põhjendate. Eelnõu üleandmisel, kui oli üks pakett, olid ühed määrad ja pärast [paketi] jaotamist olid ka veel [samad määrad]. Aga nüüdseks oleme jõudnud mingite uute määradeni ja sisulisi põhjendusi neil pole. 

Mul on küsimus. Kui esialgse eelnõu puhul oli majandus‑ ja [infotehnoloogia]minister Tiit Riisalol üsna kriitiline kirjeldus majutusteenuste käibemaksu 9%‑lt 22%‑le tõstmise kohta, siis milliste põhjendustega ja kuidas leppisid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ja minister valitsuse arutelul selle käibemaksumäära tõstmisega 9%‑lt 13%‑le? Mäletatavasti toodi näiteid nii [ühest] Läti linnapeast kui ka sellest, kuidas Baltikumis varem on seda tõstetud. Millised põhjused olid?

Aitäh! Ma alustaks sellest, et täiesti tavapärane on see, et Riigikogu menetluses eelnõu muutub. See ongi avatud arutelu, see ongi debatt, see ongi osapoolte kuulamine ja muudatustega arvestamine. Ma tean, et teile võib olla see võõras, sest varasemalt on tehtud seda tõesti väga lühikese aja jooksul teerullimeetodil. Tänane valitsuskoalitsioon tõesti kuulab [osapooli] ja arvestab [ettepanekutega]. Sellest ka need muudatused, mille üle teil pahameel oli. Aga see valitsus on selle muudatusettepanekuga välja tulnud, valitsuse liikmed on seda aktsepteerinud, samuti nimetatud Tiit Riisalo oma ministeeriumiga. Ehk see ongi valitsuse, parlamendi ja sektori vaheline kompromiss.

Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Iga ettekandega muutub teie sõnavõtt järjest kidakeelsemaks. Selle eelnõu, mis puudutab kogu Eesti rahvast, ettevõtjaid ja kõiki inimesi, loomulikult väiksema sissetulekuga inimesi valusamalt, suutsite te paari minutiga parlamendile ette kanda. Kusjuures esimese ja teise lugemise vahepeal on see eelnõu päris oluliselt muutunud. Aga minu küsimus on selle eelnõu nii‑öelda kompromissi kohta. Siin on öeldud, et on [tehtud] kokkulepe, kompromiss. Enne valimisi mitte ükski koalitsioonierakond ei lubanud käibemaksuseadust muuta, ei [käibemaksu] tõsta ega vähendada. Kelle vahel see kompromiss saavutati ja kelle idee see on? Kompromiss, mida keegi pole soovinud ja mille kohta keegi ei teinud ka enne valimisi ettepanekut, aga ometigi kompromiss saavutati. Võib‑olla ütlete, kelle kompromiss see on ja miks just sellised pooletoobised protsendid: 5‑lt 9‑le, 9‑lt 13‑le, 20‑lt 22‑le? Miks sellised numbrid? Mis kalkulatsioon selle taga on?

Kõigepealt, minu sõnavõtt esimesel lugemisel oli põhjalikum ja praegu teise lugemise eel ma rääkisin nendest muudatustest, mis on vahepeal tulnud ja [mida on] arvesse võetud. 

Nüüd sellest, miks me käibemaksu tõstame. Nii nagu ka teiste maksumuudatuste puhul on see [põhjus] eeskätt selles, et meie riigieelarve on väga keerulises seisus. See on tänu sellele, et meid on tabanud kriisid, ja tänu sellele, et ka varasemad valitsused on teinud mitmeid otsuseid, mis tegelikult on meie riigile üle jõu käinud. Ka valimiste ajal sai välja öeldud, et Reformierakonna jaoks on riigieelarve tasakaalu poole liikumine vajalik selleks, et me suudaksime oma riiki ülal pidada. Kompromiss ongi see, et me oleme tulnud välja ettepanekutega, kuidas tulude ja kulude vahet riigieelarves vähendada, kuidas liikuda eelarve tasakaalu poole. Pakkusime välja lahenduse, viisime läbi kooskõlastusringi, esitasime need [ettepanekud] parlamendile, parlamendis on käinud debatt, komisjonid on arutanud, on esitatud erinevaid muudatusettepanekuid. Kuulasime ka tagasisidet suures saalis, kui me pidasime esimese lugemise arutelu ja kui opositsioonil oli tegelikult suur mure majutusasutuste pärast. Kõike seda ongi arvesse võetud ehk see kompromiss, ma julgeksin öelda, on mitmepoolne: valitsuse, Riigikogu, huvigruppide ülene. Ja nii on see sündinud. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja, sõna andmast! Tõesti, ma tulin jooksuga siia, sellepärast et ma jäin teleka taga ootama ettekannet, aga seda ei tulnud. Tuli mingi minuti [jagu] või [veidi] rohkem teksti. Tähelepanuväärne on see, et isegi ei imiteerita enam ettekandmist. 

Teine asi on see, et ärge kasutage sõna "teerull" varasema aja kohta, sest täna tehakse ju parlamentarismi ajalugu ja te olete sellega hästi kursis: seitse usaldushääletust ühe päevaga. Te isegi ei saa aru, kuhupoole te tüürite, mis pretsedenti te loote. See on kurioosne lihtsalt. 

Aga muidugi ma pean seda positiivseks, et te majutusasutuste käibemaksuga seotud algse plaani ära muutsite. Hea seegi. Ma tulin just Siguldast ja mul on ikkagi küsimus. Kas tulemus ei ole see, et rahad lähevad ikkagi Lätti ja Läti majutusasutustesse ja riigieelarvesse ei tule kasu? Kuidas te selle järelduseni jõudsite?

Aitäh! Ei, eks turistid ikka käivad seal, kus nad soovivad: osa läheb Lätti ja osa tuleb Eestisse. 

Aga arutades konkreetselt majutusasutuste käibemaksu üle, siis eeskätt sektoriga on need arutelud olnud. Kui me tulime välja plaaniga tõsta majutuse käibemaksu, kaotada soodusmäär ära, tõsta see 2025. aastast 22%‑le, siis arvestasime saadud tagasisidet ja tegelikult kuulasime ka majutussektori [esindajaid], kes sõnastasid, vähemalt omavahelises kohtumises, ka selle piiri, [kui suur] see [käibemaks] võiks olla. Ja mina julgen öelda, et see, mis täna on muudatusettepanekuna välja pakutud, on väga lähedal sellele, mille kohta nad ka on öelnud, et jah, loomulikult nad eelistaksid olemasolevat soodusmäära, aga selles suurusjärgus on ka see kompromiss. Ma julgen öelda, et see on hea näide sellest, kuidas valitsus pakub plaani välja, seda arutatakse avalikult, kuulatakse sektorit, kuulatakse parlamendis nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonisaadikuid ja siis pakutakse välja kompromiss.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõigepealt avaldan tunnustust selle eest, et te ikkagi suudate ka vigu tunnistada, sest nagu te ütlesite, eelmised valitsused tegid miinuseelarved. Kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse ajal oli rahandus veel täitsa heas korras, siis tõesti, Reformierakonna eelmine valitsus [viis] riigieelarve ligemale miljardi [euroga] miinusesse, millele ma tookord juba oma kõnes riigieelarve arutelul 2022. aasta sügisel viitasin. Annely Akkermann tunnistas pärast valimisi, et tehtigi miljardi [ulatuses] kulusid, millel polnud katet. Selles mõttes tunnustan teid, et te ise nahutasite oma erakonnakaaslasi selle eest, et nad eelarve nii käest ära lasid. 

Aga küsimus on hoopis selline. Eelmise masu ajal tõstis Reformierakond käibemaksu – juba korra proovitud värk, mida te uuesti teha proovite –, tõstis ka aktsiise ja kõik see toimus täpselt samasuguse mustri järgi nagu praegu. Selle tulemuseks oli Eestis Euroopa suurim majanduslangus ja tööpuudus 20%. Mis annab teile julguse arvata, et sel korral läheb teistmoodi? Mulle tundub, et praegu me oleme kuskil seal 2008. aasta sügistalves oma majandusolukorraga, kui võrrelda eelmise masuga. Mis paneb teid arvama, et seekord läheb teistmoodi?

Aitäh! Ma alustaks sellest, et see, millal eelarvemiinus alguse sai, oli ikkagi 2016. aasta. Me oleme siin küll rääkinud, et ärme ajalukku lähe, aga kui soov on minna, siis tuleb minna. 2016. aastal lasi Jüri Ratase valitsus headel aegadel eelarve miinusesse. Tipp tehti sel ajal, kui [ametis] oli EKRE rahandusminister, ja siis jõuti –5,5‑ni eelarvemiinusega. Need ei olnud selles mõttes ühekordsed miinused, vaid 2016. aastast hakkas struktuurselt asi nii minema, et tõsteti toetusi, aga tulubaas järgi ei tulnud. Ehk siis hakkas selline kandev miinus tekkima, millele tuli paar kriisi peale, mis ainult seda [miinust] süvendasid. Aga see on alguspunkt, mida me nüüd peame lappima. Ja selleks ongi vajalikud need maksutõusud, mis loomulikult on ebameeldivad ja mida keegi ei soovi, aga see on see paratamatus, kuhu meid 2016. aastast on suunatud.

Aga mis annab kindlust, et me saame nende maksumuudatustega hakkama, on see, et kuigi see aasta on meil väga raske, siis teisel poolaastal peaks hakkama minema majandusel paremini. Lõpetame selle aasta miinuses, aga järgmise aasta prognoos näitab ikkagi pluss kolme. See tähendab ka seda, et need käibemaksumuudatused ikkagi jõustuvad juba majanduskasvu tingimustes. Samamoodi on inflatsioon oluliselt peatumas. Järgmisel aastal peaksime jõudma 3% juurde ja käibemaksumuudatuste mõju on kuskil 1,4%.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mitte kuigi ammu kirjutas Indrek Neivelt sedasi: "Tänaseks peaks küll kõigile olema selge, et meie planeeritust oluliselt suuremat eelarvepuudujääki ei tekitanud mitte peretoetused, vaid majanduslangus. Loodame, et ka valitsuskoalitsioon paneb probleemile õige diagnoosi." Tsitaadi lõpp. 

Ometi minule tundub, et te ei ole seda diagnoosi pannud, millele Neivelt viitab, õigest diagnoosist rääkides. Sellepärast, et kui probleemiks on majanduslangus, siis lahenduseks võiks olla majanduskasv. Aga samal ajal ei ole ju kusagilt tuua häid näiteid selle kohta, et käibemaksu tõstes, muid makse tõstes ja ka aktsiise tõstes soositaks majanduskasvu. Ma mõtlesingi teie käest küsida, et äkki te saate meile tuua mõned head näited selle kohta, kuidas käibemaksu, tulumaksu ja ka aktsiiside tõstmise abil on saavutatud majanduskasv, põhjusliku seosena.

Aitäh! Kõigepealt sellest diagnoosist. Öelda nüüd seda, et Indrek Neivelt on eksimatu. Ma arvan, et ta ei ole. Nagu ma juba enne kolleegi küsimusele vastates ütlesin, probleem ei ole ainult selles, et majanduskasv tooks meid sellest [majanduslangusest] välja. Jah, ka majanduslangusel on oluline mõju sellele eelarveaugule, mis meil on tekkinud. Seda näitas selgelt ka kevadine majandusprognoos. Aga meil on struktuurne probleem selles, et me oleme võtnud endale, riigile hulga kohustusi: pensionitõus, peretoetused, kõik erinevad palgatõusud riigisektoris. Ma ei ütle, et need kõik halvad on, aga me oleme võtnud kohustusi, samal ajal kui meie maksu[summad] on langustrendis. See ei ole lühiajaliselt ega pikaajaliselt lihtsalt jätkusuutlik. Ehk et meie tulud vähenevad, aga kulud suurenevad. Ainult majandustõusuga me siit välja ei tule. Majandustõus on loomulikult oluline ja seda me ka näeme, et – nagu jällegi eelpool mainisin – ilmselt majandus järgmisel aastal juba näitab oluliselt tugevamat kasvu. Kas need maksutõusud aitavad majanduskasvule kaasa? Ei, need sellele kaasa ei aita, aga neid on paratamatult [vaja teha], et seda struktuurset probleemi lahendada. 

Ja teiseks, ikkagi 2025. aastast, kui me kaotame maksuküüru, tööjõumaksud langevad – see võiks ka tegelikult aidata rohkem ettevõtjaid ja [kiirendada] majanduskasvu. 

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõepoolest, nii nagu Anti ütles, et tema tormas kiiresti tagasi siia küsimust küsima, ma samamoodi. Lootsin kuulata põhjalikumat sisu lahtiseletamist, aga te piirdusite paari minutiga selles ettekandes. 

Tegelikult ma hakkasin mõtlema, et kui [varem] oli suurelt planeeritud majutuse käibemaksu tõsta 22%‑le ja [pärast] kompromissi – ei oska küll öelda, kelle vahel – 13%‑le, siis kuidas aitab see nõndanimetatud 13%‑le jõudmine kaasa riigieelarve tasakaalule, teie palju kiidetud maksuküüru kaotamisele? Summaliselt toob selle käibemaksu tõus ainult 7 miljonit [eurot]. Kas on siis nüüd nii oluline ja vajalik seda käibemaksu tõsta – see siis ongi maksuküüru täitmise …

Aeg!

… ja riigieelarve tasakaalu saavutamiseks?

Aitäh! Ma arvan, et iga miljon on tähtis selles olukorras, kus me täna oma riigieelarvega oleme. Ma saan aru, et võib‑olla teile pole see tähtis, las [raha] kulub. Seda oleme ka varasemalt näinud. Kui EKRE valitsuses oli, siis jagati [raha] kõigile: kes küsis, see sai. Ja tihti võib‑olla olid seal mingid muud huvid ka mängus. Aga tõesti, me prognoosime selleks numbriks 7 miljonit [eurot]. Täna on näha, et majutussektoril läheb päris hästi. Olles ära kuulanud nende argumendid selle kohta, et me selle maksutõusuga tagasihoidlikumalt liiguksime, on lootust, et ühtpidi see toob tänu [käibemaksu] protsendi tõusule täiendavat raha eelarvesse ja teistpidi, et sektor kasvab kiiresti. Ja ma arvan, et see mõju eelarvele on tegelikult suurem, samal ajal kui lõpphinda turisti jaoks mõjutab see suhteliselt vähe. Näiteks kui turist kulutab siin kuskil 500 eurot, siis pärast seda maksumuudatust oleks see 512 [eurot]. See on suhteliselt marginaalne. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mul on üks küsimus. Kas te tõesti ei tea, et maksude tõus veel rohkem tõstab hindu ja pidurdab majanduskasvu?

Jah, maksutõus ikka tõstab ka hindu. Kuid miks me seda teeme? Me teeme [seda] seepärast, et meie kaitsekulud on tõusnud pärast eelmise aasta veebruaris Venemaa alustatud täiemahulist sõda Ukrainas. Oleme pidanud tõstma kaitsekulusid 2%‑lt 3%‑le ja see on kuskil 400–450 miljonit [eurot]. Teiseks, meid on räsinud mitmed kriisid, me oleme teinud üle jõu käivaid otsuseid, me peame eelarvetasakaalu poole liikuma. See on see põhjus, miks me neid maksumuudatusi peame tegema. Kui meil on vaja rohkem riigi raha kasutada enda kaitsmiseks, teenuste ülalpidamiseks, siis teisalt on vaja see raha ka kuskilt võtta ja see tuluallikas on maksubaas.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei väsi imestamast, kuidas te neid valesid loosungeid loobite siin jätkuvalt ja jätkuvalt. Esiteks, EKRE valitsuses oleku ajal oli majandus ikkagi heal järjel ja läks tõusujoonele, mida ka siis reformierakondlik värske valitsus nautis pikka aega. Aga minu küsimus on: miks ajakirjandusele endiselt tehakse erikohtlemist? Mina ei ole veel aru saanud, millist majanduslikku kasu, rahalist kasu ajakirjandus riigile toob. Küll aga ma saan väga hästi aru, et majutusasutused toovad riigile põhimõtteliselt raha sisse. Miks ei tõstetud siis ajakirjanduse tasusid samale tasemele, nagu on majutusasutustel ehk 13% peale? Miks jäeti nendele jälle soodsam määr?

Aitäh! Ajakirjandus ikkagi on oluline osa meie demokraatlikust riigikorraldusest. Meil on vaja vaba ajakirjandust, meil on vaja adekvaatset ja sisulist arutelu ja neid, kes seda arutelu peaks ja veaks ja tegeleks ka uuriva ajakirjandusega. Kuna me oleme väikeriik, siis ilmselgelt on siin ka piiratud turg. Põhjus, miks ajakirjandusele ka üle Euroopa on loodud võimalus üldse soodusmäära [kehtestada], on see, et vaba ajakirjandust kaitsta ja aidata. Ja samal põhjusel me otsustasime jääda selle soodusmäära juurde, mis veel umbes aasta tagasi oli, ehk 9% juurde. Ehk jah, see on maksutõus, aga see on tegelikult solidaarsus teiste sektoritega, kus käibemaksu lisaks tuleb maksta. Teistpidi on see ikkagi soodusmäär erinevalt mõnedest teie ettepanekutest, mille järgi te soovisite [käibemaksu] vist isegi 25%‑le tõsta. See oleks sektorile ikkagi liiga raske. Ja ma arvangi, et nii sektori kui ka omavahelises parlamendi kompromissi vaates on see 9% selline mõõdukas kesktee.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Majutusasutuste käibemaks hakkab kehtima 2025. aastal. Miks otsustati neil juba nii vara käibemaksu tõsta?

Aitäh! Jah, [jõustub] see 1. jaanuaril 2025 ja [sätestame selle] sellepärast nii vara, et oleks maksumuudatused pikalt ette teada, et sektoril oleks hea sellega arvestada. Täna läheb nendel päris hästi, loodame, et läheb veel paremini ja et kriisidest tullakse edukalt välja. Majutussektor saab juba täna sellega arvestada, et 2025. aastast teatud maksumuudatused tulevad. Käibemaks natukene tõuseb, maksuküüru kaotamisega tegelikult tööjõumaksud langevad. Nad saavad sellega arvestada, oma plaane teha. Turismisektoris ka tuleb pikalt ette müüa oma teenuseid, ehk et samamoodi saavad nad siis pikkade lepingute puhul juba nende asjadega arvestada.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Teatavasti Soomes sai peale seitset nädalat läbirääkimisi paika uus valitsus ja üks nende esimesi väljaütlemisi oli, et sellises kriisiolukorras ei ole võimalik makse tõsta. Nad ei kavatse seda teha, sellepärast et see mõjub äärmiselt halvavalt ja halvasti majandusele, vähendab ettevõtete konkurentsivõimet, investeeringuid ja nii edasi ja nii edasi, ja pealekauba selle tagajärjel lõpptulemusena väheneb maksude laekumine. Teie olete absoluutselt teistsugusel seisukohal, millegipärast te ei tunnista neid elementaarseid majandustõdesid ja kiidate, kuivõrd hea tagajärg, tulemus on maksutõusul. Kas tõepoolest siis teie arusaamade järgi on Soome valitsus …

Aeg!

… kes tegutseb risti vastupidiselt teile, täiesti ebakompetentne ja ebaõnnestunud?

Aitäh! Ma nüüd ei tea, kas teie info on poolik või te teadlikult valetate, aga Soome uue koalitsiooni lepingu järgi on neil plaanis käibemaksumäär, soodusmäär 10%‑lt tõsta 14%‑le. See puudutab raamatute ja ravimite [käibemaksumäära], mis on meil 9% ja jääb 9% peale. Kultuuri[üritustele], teatri- ja kino[piletitele], trennidele, reisijate transpordile, majutusele [kohaldatud käibemaksumäär] on meil 9% ja läheb 2025. aastast 13% peale, Soome tõstab majutuse [käibemaksu] 14% peale ehk kõrgemaks kui meil. See on see reaalne number selles lepingus.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Turismisektor annab Eesti SKP‑st 14% ja ekspordimahust 8%. See on selline majanduslik baas, millest me peame lähtuma olukorras, kus me oleme põlistanud Eestis sellist maksukeskkonda, kus maksudega ei mängita. 

Ma oma küsimusega tahangi tulla rohkem selle majanduskeskkonna analüüsi juurde. Ülimalt kummastav oli kuulda seda, et tuldi välja ettepanekuga võtta nendeltsamadelt turismiettevõtetelt ära tegelikult 13% täiendavat tulu, mis tegelikult sageli ongi kogu kasumimarginaal. Millisel ekspertiisil või arusaamal selline ettepanek üldse baseerus? See tundub väga kummaline. Nüüd see määr on küll tõstetud 9%‑lt 13%-le, aga mis loogikale [toetudes] see algne ettepanek [tõsta] 9%‑lt 22%‑le sai üldse lauale tulla?

Aitäh! See on seletuskirjas ja üldises analüüsi kokkuvõttes kirjas. Meie analüüs näitas, et kui vaadata hinnaelastsust ka 22%‑se käibemaksu juures turismisektoris, oleks see täiendav tulu riigieelarvele olnud kuskil 20 miljonit [eurot] ehk arvestatav raha riigieelarve vaates. Ja teistpidi, analüüs näitas, et see hinnaelastsus on selline, kus teatud määral võib turistide arv väheneda, aga kokkuvõttes maksutulu sellest ikkagi kasvab ja see toob riigieelarvesse täiendavat [tulu]. 

Oleme kuulanud ära sektori, pidanud siin saalis debatti, analüüsinud veel kord ja oleme kuulanud ka ära sektori tunnetuse, et mis nende hinnangul olukorras, kus maksud tõesti tõusevad, riigieelarve on keerulises olukorras, täiendavat tulu on vaja, see valulävi oleks. Oleme seda kõike arvesse võtnud ja tulnud välja 13%‑ga, mis peaks sektoril eeldatavasti, kui ei teki mingeid erakordseid olusid, võimaldama mõistlikus tempos kasvada ja teistpidi, nii [sellest] kasvust kui ka täiendavast maksuprotsendist [peaks tulema] ka riigieelarvesse täiendavat tulu.

 Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te sissejuhatavas sõnavõtus ütlesite, et tuli tõsta ajakirjanduse käibemaksu. Üks aasta, üks päev ja üks kuu tagasi oli siin kõnepuldis rahandusminister, kes põhjendas käibemaksumäära langetamist 9%‑lt 5%‑le alljärgnevalt: muutunud julgeolekuolukord on meie inforuumi seadnud erakordselt suure surve alla ning inforünnakuid, infosõda kasutab Venemaa valitsev režiim ühe relvana lääne ühiskondade destabiliseerimiseks. Siis tõi ta viite, et Euroopa riigid ei jõua kokkuleppele, kuidas õiglaselt maksustada rahvusvaheliste suurkorporatsioonide ja sotsiaalmeediahiidude käivet nendes riikides, kus see tekib, ja sellest tulenevalt reklaamiturg on paarisaja miljoni [euro] võrra vähenenud ja kuidagi peab ajakirjandus hakkama saama. Ja selle meetmena toob valitsus meie ette käibemaksu langetamise 9%‑lt 5%‑le. Millised asjaolud on muutunud selle aastaga?

Aitäh selle ülevaate eest! See jutt on ju kõik õige ja ega tegelikult ei olegi väga midagi muutunud. Meil on jätkuvalt keeruline aeg, meil on vaja võidelda valeinformatsiooniga. Lootus on, et 2025. aastast võiks nendelt digihiidudelt hakata täiendavat maksu laekuma, aga lõplikku kindlust pole. Eesti on pidevalt toetanud seda, et neid digihiidusid, kes ka selles tarbivas riigis maksu ei maksa, maksustada. Aga olukorras, kus me täna oleme ka riigieelarve vaates – meil on keerulised ajad ja me tõstame makse –, tundus õiglane ja loogiline, et kõik sinna võrdselt panustavad. 

Ja jällegi sellest, et ajakirjanduse käibemaks 5%‑lt 9%‑le tõuseb 2025. aasta algusest. Euroopa Liidu reeglite järgi, mis meil käibemaksu soodusmäärade kohta on, tohib meil olla kaks soodusmäära. Nüüd, kui me tõstame turismis 13% peale ja ravimid ja perioodika jäävad 9% peale, siis meil ei ole [rohkem võimalusi] soodusmääradeks. Variant oleks olnud, jah, rakendada käibemaksu supersoodusmäära alla 5%, aga olukorras, kus käibemaks muudes sektorites tõuseb, ei tundunud õiglane, et nüüd ajakirjandusel me seda hoopis langetame. Sellest tulenevalt, ma arvan, kõik peavad solidaarselt panustama ja ajakirjanduse käibemaks tõuseb 2025. aasta alguses sinna, kus see oli veel aasta tagasi, ehk 9%‑le.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud rahandusminister! Teil on tõesti õiglusest ja solidaarsusest huvitav arusaam. Kolleeg Priit Sibul just juhtis tähelepanu, et Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid juba 2021. aastal COVID‑i pandeemia ajal, et tuleb muuta käibemaksudirektiivi, ja ajakirjandusele lubati sisse seada nullkäibemaksumäär. Kaja Kallase esimene valitsus jättis nulli asemel selle 5%‑le ja te tõstate selle omakorda nüüd 9%‑le. Peaminister hetk tagasi siin infotunnis viitas, et see on heategevus, aga ometi võimaldab juba seesama direktiivi erandi tegemine käibemaksu meediaettevõttele üldse mitte tõsta. Ja samas on meil probleeme maakonnameediaga, maakonnalehtedega. Sõltumatu ajakirjandus maakonnas on ühiskondliku missiooni kandja ja te praegu lajatate maksutõusuga ja kärbite seega ühtlasi sõna‑ ja arvamusvabadust. Te ei jäta piisavalt ressursse ajakirjanikele palga maksmiseks. 

Ja öelge palun, kuidas te lahendate probleemi … Kas te üldse näete, et vaba sõna peaks jõudma maakonnalehtede näol jätkuvalt meie maapiirkondadesse?

Aeg!

Kuidas mõjutab teie [otsus] käibemaksu tõsta maakonnalehtede toimetulekut?

Aitäh! Ma proovin mõista, aga ma ei mõista Isamaa arusaama sellest, et tõstame toetusi ja langetame makse ja siis on õnn meie õuel. Kunagi oli Isamaa see, kes nõudis eelarve tasakaalu põhiseadusesse. Kahjuks on see minetatud ja riigi juhtimisest selline arusaam [kadunud]. Aga eks see on vaba valik. 

Nüüd sellest, mis puudutab maksutõuse. Loomulikult, kellele see meeldiks, mitte kellelegi. Demokraatia ja vaba sõna, sealhulgas vaba ajakirjandus, on meie jaoks väga olulised. Aga olukorras, kus me riigieelarvesse peame täiendavaid vahendeid tooma, me peame neid maksumuudatusi tegema, sest meie hinnangul ei ole jätkusuutlik see, et tõstame toetusi ja langetame makse ja maksame siis selle kõik kinni laenurahast, mis tuleb tagasi maksta koos päris korralike intressidega. 

Mis puudutab ajakirjanike tööjõudu, siis ma arvan, et tänane valitsus teeb olulise leevenduse neile 2025. aastast – just siis, kui tõuseb nende jaoks ka käibemaks tagasi 9%‑le, kaotame maksuküüru, selle maksukäki, mis karistab ettevõtlikkust, karistab neid inimesi, kes rohkem pingutavad. Ma arvan, et ajakirjanike keskmine palk kuskil keskmise palga juures ka täna on: praegu on see kuskil 1800 eurot, 2025. aastaks ilmselt tõuseb 2000 euroni. Loomulikult on neid, kes teenivad rohkem, ja neid, kes vähem, aga needsamad inimesed hakkavad saama iga kuu üle 100 euro rohkem kätte tänu maksuküüru kaotamisele. See on täiendav tugi ka meediamajadele, selleks et neid inimesi ikkagi tööl hoida ja neile palgaraha maksta. 

Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister, te olete omandanud väga kiiresti peaministri stiili: kõigepealt vastates küsijale suur rünnak, nii‑öelda nokdaun, ja siis hakatakse kommenteerima. Mul on palve: jääge oma seisukohtade kommenteerimise juurde, Isamaa muutusi ei ole vaja kommenteerida. Reformierakond on minu arvates tundmatuseni muutnud oma maksude alandamise ja tõstmise [põhimõtteid]. Aga okei, see selleks. 

Minu küsimus on järgnev. Ma ei saa aru selle eelnõu puhul mitmest asjast. Te räägite miljarditesse [eurodesse] ulatuvast defitsiidist RES‑i perspektiivis ja siis paari erandiga korjate kokku paberi peal mõned miljonid eurod ja arvate, et lahendate tasakaaluküsimuse. Ise räägite, et oleme võtnud üle jõu [käivaid] kohustusi ja tekitanud struktuurse probleemi, ja siis lähete veel seda struktuurset probleemi suurendama olematu maksuküüru kaotamisega, mis ei aita ei inimesi ega ettevõtjaid.

Aeg!

Võib‑olla te aitate mul aru saada sellest loogikast?

Aitäh! Eks ma ikka vastan küsimusele, aga kui head küsijad enne panevad selle ette kommentaari ja annavad hinnangu, siis ma pean ka neile reageerima. Nii, kuidas küsimus, nii ka vastus. Võime loomulikult hoida mõlemad, nii küsimused kui ka vastused lühemad ja saame kiiremini tööpäevaga ühele poole. 

Aga nüüd [muudatuste] mõjust eelarvele: see mõju on ikkagi märkimisväärne. Tõesti, me oleme toonud siia maksupaketi, mille me opositsiooni soovil tegime neljaks erinevaks eelnõuks, et saaks pidada paremat debatti. Seda me oleme esimesel lugemisel teinud ja teeme ka täna. Aga mõju eelarvele 2024. aastal nende maksumuudatustega on 292 miljonit [eurot], 2025. aastal 78 miljonit [eurot], sest siis tõesti me kaotame selle maksuküüru ja see toob inimestele rohkem raha kätte, ja sealt edasi 2026. ja 2027. aastal jälle kuskil 200 miljonit [eurot], mis on täiendav positiivne mõju riigieelarvele. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mõned päevad tagasi, täpselt neli päeva tagasi, 15. juunil oli ERR‑i ETV eetris saade "Esimene stuudio", kus oli külas kaubandus‑tööstuskoja juht Toomas Luman. Oli veider kuulata, kuidas ta ütles: "Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts on kaks kuud üritanud kokku leppida kohtumist rahandusministriga, aga oleme selles operatsioonis totaalselt ebaõnnestunud." Ja siis ta lisas veel sinna juurde: "Ma ei taha sugugi öelda, et härra Mart Võrklaev ei ole kedagi kuulanud. Küllap ta kedagi ongi kuulanud. Meil lihtsalt ei ole teada, keda ta on kuulanud, aga kindlalt ei ole ta kaubanduskoda kuulanud." 

Ja sellega seonduvalt mõtlesin teie käest küsida: esiteks, kas see vastab tõele, et te pole leidnud kahe kuu jooksul aega, et kohtuda nendega? Teiseks, mul on tõesti raske aru saada, miks te rahandusministrina ei taha suurettevõtjatega kohtuda, et kuulata ka ära, mis on nende seisukohad nende maksumuudatuste suhtes?

Aitäh! Kohtun hea meelega ja olen ka kohtunud väga paljude sektori esindajatega selle lühikese tööaja jooksul. Mait Paltsiga ma ka kohe suhtlesin. Kus see küsimus on? Kuidas ei ole kokku lepitud? Kontrollisin, ma ei ole ühtegi meili saanud, ei ole ühtegi sõnumit telefoni saanud. Tema jälle ütleb, et on saatnud mulle sõnumi. Kahjuks ei ole me ametlikus suhtluses kordagi olnud selle aja jooksul, et oleks saanud aja kokku leppida. Mina kohe ka reageerisin: ütlesin, et loomulikult, palun edasta teemad, millest rääkida soovite, olen valmis esimesel võimalusel kohtuma. Sain vastuse: "Jah, kaardistame teemad, annan sulle teada, kohtume." Siin on olnud mingi kommunikatsiooniprobleem. See kohtumise soov ei ole minuni selle kahe kuu jooksul jõudnud. Ma arvan, et selles ei ole põhjust kedagi süüdistada. Aga nüüd on see suhtlus toimunud, ootan nende tagasisidet esimesel võimalusel. Kui see tuleb, siis kohe kohtume ja räägime. Mina pean väga oluliseks avatud suhtlust, seda, et me erinevate osapooltega kohtume. Ma arvan, et maksueelnõude arutelu ajal on seda päris palju ka tehtud. Küll saame ka nendega kohtutud, ma usun. Ei ole probleemi. Igal juhul kontakt on nüüd loodud.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul oleks lugupeetud ministrile selline küsimus: millistele andmetele tuginedes te väidate, et tuleb majanduskasv ja et see võib alata juba teisel poolaastal?

Aitäh! Tuginen Rahandusministeeriumi tehtud kevadisele majandusprognoosile, Euroopa Komisjoni majandusprognoosile ja Eesti Panga majandusprognoosile. Minu teada homme vist peaks tulema uus prognoos. Vaatame, mis need numbrid toovad. Aga ikkagi valdkonnaekspertide prognoosile tuginen. See on see alus.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma tahaksin teile vastu öelda seda, et eelmise kriisi ajal EKRE valitsuse all me toetasime läbi laenude ettevõtjaid ja nüüd hakatakse laene riigile tagasi maksma. Me toetasime seda, et ettevõtjad jääksid ellu just maapiirkonnas, ja see oli väga vajalik meede nende jaoks. Selle [eelnõu] kahe lugemise vahel on EKRE teinud päris mõistlikke ettepanekuid ja me tegime ka ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu. Seda just sellepärast, et kogu selle tervikpaketi mõju üldisele toimetulekule on päris karm, ja see tähendab seda, et [inimesed] jäävad hätta. See toob sotsiaalhoolekandesse, sotsiaal[süsteemi] väga palju abivajajaid. 

Ma küsin: kas te arutasite toiduainete käibemaksu alandamist ja selle võrra inimeste toidukorvi hinna leevendamist?

Aitäh! Eesti maksusüsteemi loomisel ja hoidmisel me oleme lähtunud peamiselt sellest, et see oleks lihtne, ühetaoline ja arusaadav. Tegelikult ka praktika muudes riikides on näidanud, et ega toiduainete käibemaksu alandus tihti lõpphindadesse ei pruugi jõuda, sest see kulub ikkagi kas siis edasimüüja või tootja vahel ära. Kahjuks toob käibemaksu langetamine riigieelarvele väga suure tulu languse, sest sellest saab osa ka suur hulk neid inimesi, kes on maksejõulised, ja nende jaoks see protsendi muutmine midagi [olulist] kaasa ei too. Teisalt nendele, kes seda kõige rohkem vajavad – loomulikult väiksema sissetulekuga inimesed, hädas inimesed –, see [muudatus] tänu sellele, et see hinda suures osas ei jõua, mõju ei avalda. Selleks, et aidata neid inimesi, kes seda abi päriselt vajavad, on muud meetmed. Eelmises valitsuses me tõstsime toimetulekutoetust, nüüd 2025. aastast likvideerime maksuküüru ja see jätab inimestele rohkem raha kätte. Need on sihitud meetmed, mis aitavad inimestel, eeskätt neil, kellest teie räägite – väiksema sissetulekuga inimesed –, toime tulla. Ja nüüd on tehtud see alampalga kokkulepe, mille järgi antakse väiksema sissetulekuga inimestele täiendavat tulu. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! 5. juunil [ilmunud] Postimehe juhtkirjas öeldakse, et ajakirjanduse käibemaksu tõstmisega nõrgestatakse ka Eesti kaitsevõimet. Kuidas kommenteerite sellist avaldust?

Aitäh! Olen juba kommenteerinud. Ma saan aru, et maksutõusud ei meeldi kellelegi ja tekitavad meis muret, aga täna me oleme sellises olukorras, kus muidu me ei saa oma kaitsevõimet tagatud. Me oleme pidanud oma kaitsekulutusi tõstma. Meil on vaja kulude ja tulude vahet vähendada, liikuda eelarve tasakaalu poole. Loomulikult on meie kaitsevõimes, demokraatliku riigi korralduses ning adekvaatse ja õige informatsiooni andmises oluline roll ajakirjandusel. Aga olles ka nüüd vaadanud neid numbreid, mõjusid ja näinud seda, et tegelikult aastaid oli see käibemaksumäär 9% ja meie vaba ajakirjandus on toiminud, olnud ikkagi väga edukas, ja me oleme maailma vaates oma vaba ajakirjandusega eesrinnas, võib öelda, et see 4% võrra nii‑öelda tagasitõstmine 2025. aastast meie hinnangul seda oluliselt ei mõjuta. Aga veel kord: loomulikult on see ebameeldiv kõigile, aga ma arvan, et kuna see [käibemaksu tõstmine] ei mõjuta oluliselt ajakirjanduse korraldust, siis ei mõjuta see ka meie kaitsevõimet sellisel määral.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Eks see üks paras segadus on olnud ja kiirkorras [muutmine] ka käibemaksuseaduse suhtes. Ma ikka ei unusta seda, et seletuskirjas oli esialgu öeldud, et käibemaksu tõstmine 2% võrra kohalikke omavalitsusi enam üldse ei puuduta. See oli esialgses seletuskirjas. Pärast parandati [seletuskiri] ära ja arvutati välja, minu palvel, ka Rahandusministeeriumis, et see [muutus] on 16–24 miljonit [eurot], täpsemat numbrit ei saanud. Arusaadav, ma ei süüdista Rahandusministeeriumi ametnikke, sest neil ongi vähe aega olnud analüüsida. Aga vahepeal telliti ka üks uuring või analüüs [Eesti] Rakendusuuringute Keskuselt CentAR. Kui esialgu oli plaan tõsta majutusasutuste käibemaksu 22%‑ni ja selle tulemusena nähti eelarvele plussi 21 miljonit [eurot], siis nende arvutuse järgi on kogumõju turismisektorile kõikide maksude puhul, välja arvatud käibemaks, negatiivne ja lõpptulemuseks –3,9 miljonit [eurot]. Miks te nüüd arvate, et 13%‑ga see 7 miljardit …

Aeg!

… aastas laekub?

Aitäh! Kuna selles küsimuses jälle oli nii meenutusi seletuskirjast kui ka kiirustamist, siis ma pean jälle meenutama, et 2016. aastal tehti maksumuudatused ära 17 päevaga. Siis ei jõudnud keegi isegi põhjalikku seletuskirja valmis teha, mille põhjal oleks saanud neid küsimusi küsida, millele sa, Jaak, viitad. 

Nüüd, tulles selle uuringu juurde, eks neid uuringuid ja hinnanguid on erinevaid. Tegelikult tegime oma maksueelnõude juurde majutuse kohta päris põhjaliku analüüsi seletuskirjas ja jõudsime ikkagi selleni, et see on tulumeede eelarvele. Võtsime aluseks nii majutussektori käibemaksu muutmise konkreetselt kui ka kogumõju kogu turismisektori vaates ehk kõik need täiendavad kaubad, mida [sektoris] tarbitakse, ka juhul, kui turistide arv peaks vähenema, ja [analüüsisime], milline see mõju siis on, ja jõudsime ikkagi tulemusele, et see on positiivne meede. Lõpptulemus ja lõpuks niikuinii elu näitavad seda, mis mõju sellel [muudatusel] on, aga hinnates neid riske, kuulates ära sektori, kuulates ära siin saalis debati ja tagasiside, siis tõesti, me võtsime sellise kesktee: 13%. See number tegelikult on ka sinna kanti, mille kohta sektor omavahelistes aruteludes on öelnud, et selline on nende hinnangul oludes, kus me peame eelarvesse täiendavat raha tooma ja kus maksutõusu kaalutakse, nii‑öelda valulävi või see, millega sektor saaks hakkama. Ehk see 13% on päris lähedal sellele, mis on sektori enda hinnang. Me näeme küll seda, et tuleb täiendav tulumaksulaekumine nii sellest, et me protsenti tõstame, kui ka sellest, et sektor saab kenasti areneda ja kasvada, nii nagu ta täna teeb, ja muudatus tuleb siis 2025. aasta algusest.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Valitsus on öelnud, et väga oluline on regionaalne tasakaalustatus, ja selleks on siin saalis juba käinud üks eelnõu, mis räägib tulubaasi ümberkujundamisest pensionikoefitsiendiga. Samal ajal majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet regionaalselt mõjutab ka väga tugevalt seesama majutusettevõtete käibemaksu temaatika. Me teame, et äriklient tihti tuleb ja ööbib Tallinnas, ta ei [lähegi] siit välja, aga maapiirkonnad on need, mis tegelikult peavad tihti hakkama saama ka siseturistidega või väga sesoonse perioodiga. Kas seda poolt ka natukene analüüsiti? Seletuskirjast ma selle kohta midagi väga ei leidnud. Ja lisaks [jääb] ikkagi alati see ootus, et kui makse tõstetakse, siis mingil hetkel on võimalik neid võib‑olla aja möödudes tagasi pöörata. Kas sihtgruppidega kohtumistel on ka olnud juttu sellest, et see on ajutine meede?

Aitäh! Kui nüüd vaadata piirkonniti, siis meenutades COVID‑i aega, oli just vastupidi: tegelikult siseturistid käisid mujal Eestis ringi ja sektoril läks, ei saa öelda nüüd, et hästi, aga läks paremini. Aga Tallinnas, mis oli suuresti välisturistile orienteeritud, oli keerulisem ja sellest probleemist kuulsime ka siin saalis erinevate arutelude ja OTRK‑de ajal. Nüüd, siin on loomulikult ka sektoril olnud erinevad vaated, ka kohtumistel: kes on rohkem Tallinna‑keskne, kes kaugemast piirkonnast, aga ühine arusaam oligi, et ärge olge nii rutakad – sealt ka see kompromiss. Ja see kompromiss, ma ütlen veelkord, lähtub tegelikult natuke ka hinnangust selle kohta, mis nende arvates [neile] jõukohane oleks. Täna, ma arvan, on näha, et see sektor kenasti areneb: Tallinnas on välisturiste rohkem kui mujal Eestis siseturiste. Eks eksperdid teavad paremini öelda kui mina, aga ma arvan, et välis‑ ja siseturiste jagub mõlemasse kohta, ka kaugematesse piirkondadesse Eestis. Ilusaid kohti, kus käia, meil on. 

Nüüd sellest, kas see [maksutõus] on ajutine või mitte. Nagu ma ütlesin, siis [põhjused], miks me seda teeme, on: kaitsekulud, eelarve tasakaalu poole liikumine. Kaitsekulude [tõstmine] 3%‑le – mina küll arvan, et see on tulnud selleks, et jääda. Täna ei ole ühtegi niisugust positiivset tulevikustsenaariumi näha, et me nüüd järsku võiks neid alandama hakata. Meie naaber on Venemaa, me näeme, mis ta Ukrainas teeb, ja see ilmselt ei saa muutuda, sest [Venemaa] jääb meie naabriks pikaks ajaks. Teine [põhjus] on eelarve tasakaalu poole liikumine. Me pidevalt peame täiendavaid kulusid [tegema]: meie õpetajad tahavad palka, päästjad tahavad palka, erinevaid sotsiaaltoetusi peame ikkagi aeg‑ajalt muutma, pensionisüsteemi läheb suurel hulgal raha. Ma arvan, et populaarne oleks loomulikult öelda, et need maksumuudatused on ajutised, aga ma sellesse väga ei usu, sest meie riigi kulud pidevalt tõusevad.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Noh, kaitsekulutusi saaks tõsta seeläbi, et elavdate majandust, mitte ei sureta seda välja. 

Aga mind paneb väga hämmastuma see, kuidas te küsijaid kohe hakkate valetamises süüdistama. Aga hetk tagasi, mina arvan küll, et teie valetasite, kui te väitsite, et majutusasutused ja nende liidud kõik on väga õnnelikud selle üle, et käibemaksu tõsteti, ja just selle määrani. Me teame kõik täpselt, et see nii ei ole. Meie oleme ilmselt erinevalt teist nendega kohtunud. 

Mis puudutab valetamist, siis [valetasite] ka selle küsimuse puhul, mis ma Soome kohta küsisin. Soome tõepoolest väikeseid, mingeid marginaalseid [muudatusi teeb], kinopiletite käibemaksu tõstab. No see ei puuduta majandust. Mina rääkisin sellest, et Soome valitsus on öelnud, et nemad ei kavatse üldist maksukoormust tõsta erinevalt teist.

Aeg! 

… Nemad ei taha hävitada Soome majandust, küll aga teie millegipärast Eesti oma [tahate]. Miks?

Aitäh! Ei, erinevalt teist ma ei ründa küsijat, nii nagu teie praegu minu puhul. Nüüd sellest, kes valetab või mitte. Ma ei tea, kas te teete seda jätkuvalt teadlikult, aga kui te siin saalis ka ütlete, et majutuse käibemaksu muutus on väga suur asi ja et see ei ole tühine kinopilet, siis Soome plaan ongi tõsta 10%‑lt 14%‑le sedasama majutuse [käibemaksu], mitte ainult kinopiletite [käibemaksu] – see on päriselt nii. See on nende koalitsioonilepingus. Ehk veel kord hea soovitus: palun vaadake üle, või kui te teadlikult valetate, siis teete seda teie, ärge süüdistage teisi. Mina olen korduvalt teile öelnud, et äkki te eksite, aga teie süüdistate mind. 

Nüüd üldise maksukoormuse kohta. Täna on meil maksukoormus küll langustrendis, aga kulud kasvavad, ja nende maksumuudatustega, mida me kompleksselt plaanime, jääb tegelikult maksukoormus sellele tasemele, kus see oli 2019–2022, kuskil 33,4% [SKP‑st]. Ehk et ei, me ei sureta majandust, me hoiame maksukoormuse sellisena, nagu see on ajalooliselt olnud, samal ajal kui meil on oluliselt kasvanud kulud, sealhulgas märkimisväärselt kaitsekulud. 

Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Möödunud nädalavahetusel käisin ma Lätis välislähetuses, suhtlesin Läti kolleegidega Seimist. Nad, ma mõtlen just valitsuserakondade esindajaid, ütlesid, et neil on pandud käibemaks kohalikele puuviljadele ja juurviljadele 5%. Nad väitsid, et tegelikult see [otsus] täiesti õigustas end: hinnad on madalamad ja inimesed on väga rahul. 

Ja mina küsin: miks meie valitsus ei suutnud vähemalt mõnele toiduainele, näiteks esmatoiduainetele, teha sellise, kui on võimalik öelda, allahindluse, vähendada käibemaksu vähemalt teatud toiduainetel, mida inimesed ostavad kõige sagedamini? Miks ei olnud võimalik teha nii?

Sellepärast, et selle käibemaksu langetamisel on väga suur mõju riigieelarvele. Miinus on suur, sellepärast et see mõjutab kõiki, kes tarbivad. Tihti jõukamad inimesed tarbivad isegi rohkem, seda ka need käibemaksunumbrid näitavad detsiilide lõikes. Ühelt poolt me kaotame oluliselt riigieelarves raha, teisalt ei ole mingit kindlust. Seal võib olla väike mõju mingiks ajaks, aga pigem on praktika näidanud seda, et hindu see sooduskäibemaksumäär oluliselt ei mõjuta. Ehk siis me riigieelarvesse tekitame augu, aga abivajaja tihti abi ei saa. Selleks, et abivajajat aidata, ongi muud meetmed, näiteks toimetuleku[toetuste] tõstmine, pensionitõus, erinevad sotsiaaltoetused sinna juurde, maksuküüru kaotamine, mille [tulemusel] jääb inimestele rohkem raha kätte – need on need vahendid selleks.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Paljud kodanikud reisivad ringi ja nende isiklikel vaatlustel põhinev ja ka meedias ilmuv informatsioon erinevate kaubagruppide hinnavahe kohta teiste riikide [kaupadega võrreldes] on ikkagi väga frustreeriv. See ulatub erinevatest teenustest ka näiteks toidukaupade ja tarbekaupade hindadeni, [võrdluses] Kesk‑Euroopaga, ka Soomega, on välja toodud kaunis jube pilt. Käibemaksu langetus ei jõua tihti lõpphinda meie kaupmeeste puhul, aga selle tõstmine jõuab. 

Ma küsin seda: kuidas te Rahandusministeeriumis olete modelleerinud selle käibemaksu paariprotsendilise tõusu mõju näiteks toidukaupade hindadele ja teiste teenuste ja tarbekaupade hindadele?

Aitäh! See, kuidas need maksumuudatused hinda jõuavad, ongi tootjate ja kaupmeeste otsustada. Ja siin me oleme ikkagi praegu arvestanud seda, et, nii nagu te ütlesite, tihti see läheb lõpphinda, ehk me näeme, et see 2% võrra käibemaksu tõstmine toob kaasa 1,67%‑lise kaupade ja teenuste kallinemise.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Te ei vastanud eelmine kord minu küsimusele maakonnalehtede kohta – silpigi ei vastanud –, mistõttu mul tuleb Riigikogu liikmena tõdeda, et teie sõnad siin puldis ja teod ei kattu. Te ründate puldist küsijat. Veelgi enam, kui sellise käitumise kohta küsitakse, hakkate tagatippu puldist kurtma Isamaa ja olematu maksuküüru üle. Seekord küsin juba küsitu veel kord üle. Välismeedias te võitlete Ukraina vabaduse eest ja Putini propaganda vastu, aga siin takistate meediaettevõtlust, lajatades selga valusa maksutõusu. Kas te näete käibemaksuga meediaettevõtetele lajatades ohtu sõltumatu meedia kättesaadavusele maapiirkondades ja mis te arvate, mis juhtub, kui maakonnalehed ühel hetkel enam meie maapiirkondade elanikeni ei jõua?

Aitäh! Ma vastasin küll teile. Ka praegu te küsisite meediaettevõtete kohta ja meediaettevõtete kohta ma ka vastasin. (Riina Solman kommenteerib.) Jah, praegu te ütlesite ka "meediaettevõtted" just oma küsimuses, ja meediaettevõtete kohta ma teile vastasin. Loomulikult käibemaksu tõus, veel kord, ei ole kellelegi meeldiv, see võib mõjutada hinda või siis vähemalt ettevõtete kasumit. Aga kuna seesama määr, 9%, oli veel aasta tagasi nendelsamadel meediaettevõtetel ja ka maakonnalehtedel, siis me ei näe, et sellel oleks oluline mõju [neile], sealhulgas nendelesamadele maakonnalehtedele.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Kui suur proportsionaalne osa sinu hinnangul umbes – loomulikult mitte mingi protsendi või isegi 5% täpsusega – läheks maksutõusudest saadavast rahast riigikaitsele? Kui palju sellest läheks eelarve tasakaalu poole liikumiseks teistes valdkondades? Kui palju läheks niinimetatud maksuküüru kompenseerimiseks? Ja kui palju läheks see nüüd, kui majandus on languses – me ei saa kätte seda, mis me lootsime –, laekumiste puudujäägi katmiseks? Mis see proportsioon umbes võiks olla?

Aitäh! Konkreetsete maksude kaupa on seda natukene raske mul teieni tuua. Küll ma võin öelda, et me oleme võtnud endale eelarvepositsiooni mõttes eesmärgiks saavutada vähemalt see –3% sisemajanduse kogutoodangust. Nende maksumuudatustega, mida me praegu siin arutame – erinevad arutluse all [olevad muudatused], mis on olnud mõnede toetuste jõukohasemaks tegemiseks, ja mõned asjad meil veel tulevad arutlusele –, [nendega] me järgmisel aastal plaanime selle –3 saavutada. Täna on prognoosi järgi see –4,3. Kogu see mõju on üle poole miljardi [euro] tegelikult, et seda 1,3 protsendipunkti [maha saada].

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, siinsel arutelul ja debatil ning ilmselt ka kohtumistel huvigruppidega on olnud mõju. Ja konkreetselt siis sellel, kuidas majutusasutuste käibemaksuga on läinud. Aga mulle on jäänud küll mulje, et see oli teatud manipulatsioon selles mõttes, et alguses minna hirmutama ja pärast võtta vähem ja kõik on sellega rahul. Aga küsimus on võib‑olla selles, et kas sellel, kuidas need sõnumid, mis valitsuse poolt jõuavad Eesti avalikku ruumi ja ka rahvusvahelisse meediasse, on mõju. (Juhataja helistab kella.) Kas sellel on mõju? Ja teiseks, kas on prognoosida mingisugustki …

Hea küsija! Teie aeg! Meil on küsimiseks aega 60 sekundit. Siit on läinud juba 16 sekundit üle. Palun ministril vastata.

Jah! Ma sain nüüd aru, et küsimus oli selles, kas see oli manipulatsioon. Ei, see ei olnud manipulatsioon. Valitsus tuli välja oma eelnõuga, selle üle on käinud avatud debatt ühiskonnas, avatud debatt siin Riigikogus ja siis on tehtud teatud muudatusettepanekud. See, mida me oma riigist räägime, oma tegevustest räägime rahvusvahelisel tasemel, loomulikult kujundab meist pilti. Ja see, et Eesti räägib korras riigirahandusest, eelarve tasakaalust, oma kaitsekulude suurendamisest, ma arvan, ainult tugevdab Eesti kuvandit.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Üks põhimõtteline muudatus, mille te nüüd vahepeal olete teinud, on küll veidi hirmutav isegi, sellepärast, et kui meil praegu eksisteeris soodusmäärana ka 5%, siis nüüd te selle 5%‑lise soodusmäära kaotate, jääb kaks soodusmäära: 9% ja 13%. Me oleme jätkuvalt sellel arvamusel, et toiduainete, võib‑olla ka ravimite käibemaks oleks tulnud langetada pigem 5%‑le, mis oli meediaettevõtetele. Aga nüüd te selle 5%‑lise soodusmäära üldse kaotate. 

Nende mõjude analüüside kohta ma küsisin nii eelarvenõukogu kui ka Eesti Panga käest. Eesti Pank lubas, et ta teeb esialgse ülevaate või prognoosi nende maksutõusude kohta, et [näidata], kuidas need majandusele mõjuvad. Aga maksude laekumise puhul mina usun küll seda CentAR‑i analüüsi. See tähendab seda, et kogu teie rehkendusest sinna tasakaalu poole liikumisel on juba 60 miljonit [eurot] 2025. [aastal] puudu. Ehk see on nullmäng. Miks te seda teete? Ikka [maksu]küüru kaotamiseks ainult?

Aitäh! Mina usun neid analüüse, mida teeb Rahandusministeerium, ja lähtun nendest. Tõsi, mõne muudatuse puhul on ka mõju eelarvele väiksem, aga ka see on välja arvutatud. Sellist miinust, nagu teie nimetate, mina ega Rahandusministeerium ei näe.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Olete oma koalitsioonilepingus märkinud: "Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus‑ ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." 

Ometigi käibemaksu tõstmine ju kutsub esile ettevõtete kasumlikkuse vähenemise, mis omakorda jälle mõjutab riigi konkurentsivõimet, mis võib seetõttu väheneda. Seletage nüüd ära, kuidas siis see punkt saab täidetud sellise käibemaksutõusuga. Kuidas see [tõus] tagab selle?

Aitäh! Ma arvan, et Eesti riik teeb veel mitmeid häid asju. Kas või meie rahvusvaheline kuvand on see [põhjus], miks ettevõtted siia tulevad, kaasa arvatud see, et me ütleme, et me oleme kaitstud, ja päriselt ka teeme tegusid selleks, siin on turvaline, siin on innovatiivne keskkond. Meil on väga suured summad, mitmed miljardid Euroopa raha, millega me saame oma majanduskeskkonda ja ettevõtteid targemaks, nutikamaks muuta, rohkem digitaliseerida. Me oleme avatud riik. Ehk et ma arvan, et siia sellegipoolest tahetakse tulla ja et see käibemaksumuudatus neid ettevõtteid selles vaates niivõrd ei mõjuta. Meil on ka ettevõtetele lihtne ja ühetaoline tulumaksusüsteem, kus makstakse ainult kasumit ikkagi väljavõetud dividendide pealt. See on olnud meie välisinvesteeringute ja ettevõtete vaates seni positiivne, see, mis siia investeeringuid toob.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Vaadake, isegi teie grand old man Andrus Ansip soovitab: rääkige rahvaga, mitte ärge üllatage halbade otsustega. Te ei ole rääkinud, te üritate siin veel viimasel hetkel midagi selgitada, aga see ei veena. Vaadake, maksuküüru kaotamine ei jäta inimestele rohkem raha kätte. See võtab riigieelarvest 500 miljonit [eurot] vähemalt ja ainuüksi selle katmiseks ei piisa ka praegustest maksutõusudest. Mis kasu on õpetajal, politseinikul või hooldajal sellest, et te annate jõukatele 700 euro ulatuses maksuvabastust, aga võtate kõigi üle välja maksudega nendesamade õpetajate, politseinike, hooldajate käest kaupade ja teenuste kallinemise läbi selle 700 eurot käest ära ja enamgi veel. Hoolimata kõigest ei täida see ikkagi maksuküüru kaotamisest tulenevat eelarveauku. Kas te ikkagi oskate rahandusministrina arvutada või mitte? Ja kui te surute läbi oma poliitilist tahet, siis miks teie ametnikud teile aru pähe ei pane?

Aitäh! Rahandusminister oskab arvutada ja Andrus Ansip on väga õigesti öelnud, et riigi poolt laenu võtmine majanduskasvu ei suurenda.

Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tuletan teile meelde, et ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära alandamine oli seotud sellega, et oli vaja toetada sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust, eeskätt nendes tingimustes, kus Venemaa propagandamasin töötab väga efektiivselt, ka siin Eestis, mõjutades eeskätt vene keelt kõnelevaid inimesi. 

Ja ma tahan küsida: kas enam ei ole meil propagandat? Kuidas on plaanis edaspidi sellega võidelda ja meelitada vene keelt kõnelevaid inimesi tagasi Eesti inforuumi?

Aitäh! See probleem, et me peame libauudiste ja Vene propaganda vastu võitlema, on jätkuvalt olemas. Ma arvan, et Eesti ajakirjandus teeb siin väga tublit tööd. Aga meil on nii riigi kaitsmiseks kui ka eelarve tasakaalu poole liikumiseks vaja täiendavaid makse ehk seda, et kulud ja tulud oleksid üksteisele lähemal. Siin peavad kõik panustama sellesse ühiselt ja see on põhjus, miks meil on julgust ajakirjanduse käibemaks tagasi 9%‑le tõsta, nii nagu see oli veel aasta tagasi.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Loomulikult peab kõigi maksumuudatuste puhul modelleerima ka tarbija olukorda, ja seda kaunis täpselt, sest me ju ei tegele abstraktselt mingite maksudega, vaid tegelikult inimeste hakkamasaamisega ja laiemalt ka kogu riigi majandusega. Ma arvan, et see, mis te ütlesite, et 1,67% on modelleeritud hinnatõus, ma saan aru, üle kaubagruppide, nii teenused kui ka kaubad, kui on 2% käibemaksul juures – see on siiski illusioon. Ma küsin siia juurde. Tegelikult mõjutavad kindlasti kütuse‑ ja elektriaktsiisidega mängimised, kaudselt ka tulumaksu tõus, hindu. Kas kõik need mõjurid on arvesse võetud selle hinna modelleerimisel?

Aitäh! Sellesama maksupaketi juures, millega me tulime ja mille me opositsiooni palvel neljaks erinevaks eelnõuks tegime, on ka üldisem mõjuanalüüs. Seal on pikemalt kirjas, kuidas kogu see maksupakett inimesi mõjutab. Te ütlesite, et me mängime elektri‑ ja kütuseaktsiisidega. Ei, me ei mängi aktsiisidega. Ja see eelnõu aktsiise absoluutselt ei puuduta.

Anti Poolamets, palun! 

Aitäh, juhataja! No te ütlesite, et ei mängita aktsiisidega. Aga lugu on selles, et aktsiise saab langetada ettevõtluse stimuleerimiseks ja täpselt seda EKRE osalusega valitsus tegigi. Ja sellel olid väga positiivsed tagajärjed: meil oli Euroopa suurim hindade langus, alkoholiaktsiisi langus sinna juurde – meil oli Euroopa suurim hindade langus. Teil on täpselt vastupidine olukord: olime inflatsiooni tipus, nüüd oleme tööstustoodangu languse tipus – olukord on päris hull. Teil on ju endal ka mõned majandusmehed seal. Minu küsimus on selle kohta, et Varro Vooglaiule te vastasite, et jah, ega maksud muidugi ei stimuleeri, ent midagi pole parata. Aga kas te siis ühtegi majandust stimuleerivat maksu või sellist meetodit üldse ei arutanudki? Mitte midagi ei ole välja pakkuda, erinevalt sellest, mida tegi EKRE osalusega valitsus. 

Aitäh! Need tulumaksumuudatused, mis 2025. aastast – see pole küll jälle selle eelnõu teema – tegelikult tööjõumakse alandavad, kindlasti annavad ettevõtjatele hingamisruumi, kuna tööjõumaksud langevad. Sõltumata sellest, et me seda 2 protsendipunkti tõstame, on kõigile ühetaoline tulumaksuvabastus 700 eurot ja langevad tööjõumaksud. Ja [lisan] veel: meil on järgnevatel aastatel üle 4 miljardi Euroopa raha just selleks, et investeerida digitaliseerimisesse, energiatõhususesse, puhtasse energeetikasse ja nii edasi. See on kõik raha, mille me saame investeerida oma majandusse ja mida meie ettevõtjad saavad kasutada selleks, et tulevikus uut majanduskasvu luua ja konkurentsivõimet kasvatada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! [Aastatel] 2007–2009, kui oli suurem masuaeg, valitsus katsetas maksudega ja ka riigi rahakoti kokkutõmbamisega. See viis lõpuks selleni, et umbes 100 000 inimest läks naaberriikidesse õnne otsima. Neist suurem osa sinna ka jäi. Praegu jälle me katsetame, me mõtleme, et meil oleks vaja justkui riigi rahakotti täita. Ja proovime siis igasuguste maksude näol saada 300 miljonit kokku, et teie kallist valimislubadust täita, aga samas tapame majanduse ära. 

Minu küsimus on selline, täpselt nagu eelkõneleja küsis: me vähendasime toetusi, aga kas midagi positiivset on ka tulemas? Näiteks te olete lubanud ju lastetoetuste tõstmist. Kui te juhuslikult saate selle 300 miljonit kokku korjatud ja isegi oma valimislubadust ei täida, siis kas tulevad need toetused või kas üldse on midagi positiivset?

Aitäh! Mind kummastab, kuidas Isamaa võtab üle neid EKRE jutupunkte, mille järgi 100 000 inimest on Eestist lahkunud. Kõlab nagu üks ühele EKRE. Aga loomulikult, valitsus teeb palju positiivset. See valitsus tõstab kaitsekulutused 3%‑le sisemajanduse kogutoodangust, mis on meie riigi jaoks ikkagi oluline selleks, et me oleksime kaitstud. Me kaotame maksuküüru, mis jätab väga paljudele inimestele väga palju rohkem raha kätte. Eeskätt keskklass – needsamad õpetajad, päästjad, politseinikud – hakkab üle 100 euro kuus rohkem raha saama.

Head ametikaaslased! Võtan juhataja … Vabandust! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, mulle tundub arusaamatu, et lugupeetud minister kasutab sellist väljendit, et Isamaa võtab üle EKRE jutupunkte, Isamaa võtab üle Kremli jutupunkte. Minu meelest on selline võrdlus äärmiselt kohatu. Igal inimesel või siis ka erakonna [pooldajatel] on olemas võimalus mõelda iseseisvalt. Ega ei pea kellegi jutupunkte üle võtma. Selline võrdlus minu meelest on kohatu – vähemalt Isamaa ja EKRE suhtes.

Aitäh teile! Juhataja vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Pikendan vaheaega kümme minutit.

V a h e a e g

Aitäh, head ametikaaslased! Vabandan! Riigikogu juhataja võetud vaheaeg on lõppenud.

Ma palun rahandusministri korraks siia kõnetooli tagasi. Siim Pohlak, protseduuriline küsimus. Võib minna? Aitäh teile südamest! Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Küsisin proportsiooni kohta, kuhu maksutõusust laekuv raha orienteerivalt võiks minna. Ja sa selgitasid, et eesmärk on siis 3% raami defitsiit tagasi viia. Ma ei ole küll rahandusinimene, aga mul on endal tekkinud selline laias laastus oletus, et umbes üks kolmandik sellest rahast tõesti läheks riigikaitse heaks, teine kolmandik läheks maksuküüru kompenseerimiseks ja kolmas kolmandik majanduslanguse tõttu saamata jäänud maksude kompenseerimiseks. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Ma küsiksin, kas ma olen sügavalt eksinud. Või kui see proportsioon on teine, kas sul on selles mõttes mingi parem mõte?

Ei, ma arvan, et sa otseselt ei ole eksinud. Küsimus on, mida aluseks võtta. Praegu me räägime siin käibemaksuseadusest, meil olid aktsiisid, meil tuleb veel tulumaks, me räägime erinevatest keskkonnatasudest, ilmselt sügisel arutame ka automaksu. Küsimus on, mida sinna sisse võtta. Aga selleks ma ütlesingi, et niimoodi lihtsam ja arusaadavam on lähtuda sellest, et kõigi nende muudatustega, mida me plaanime teha, siis järgmisel aastal, kui prognoos näitab –4,3%, me jõuame –3% peale. See on raam, milles me tegutseme, ja see on see raam, mis on meie eesmärk ja miks me neid otsuseid teeme.

Aitäh, austatud minister! Mul on palve, me peame siin veel ühe hääletuse läbi viima, nii et hetkel te võite Riigikogu kõnetoolist, ma arvan, minna sinna oma koha peale.

Head ametikaaslased! Seis on hetkel järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku lühendada tänast istungit kella 15.45‑ni. Riigikogu juhatus on kogunenud ja Riigikogu juhatus teeb ettepaneku, et me hääletaksime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut lühendada tänast istungit kella 15.45‑ni. Ma ütlen nii palju veel selgituseks ära, et tugineme kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 52, mis räägib erakorralise istungjärgu töö ajagraafikust. See ütleb, et Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestab Riigikogu juhatuse ettepanekul poolthäälteenamusega.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Enne seda hääletust oleks palve viia läbi kohaloleku kontroll. 

Soovite kohaloleku kontrolli? Selge! Erkki Keldo, palun! 

Aitäh! Tahtsin ka sõna, aga kuna sealt välja ei paista, siis protseduuriliselt soovime ka kohaloleku kontrolli, aga enne kohaloleku kontrolli palun kümme minutit vaheaega.

Selge. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, aga ma tunnen, et ma võlgnen ka selgituse. Põhimõte, mis meil on, ja ka juhatus seda vahepeal arutas, on järgmine. Me oleme hetkel erakorralisel istungjärgul. Kohaloleku kontroll ja hääletus – see on nagu üks protseduur ja kui keegi soovib kohaloleku kontrolli, siis kohaloleku kontroll viiakse läbi. Kui keegi peale kohaloleku kontrolli soovib vaheaega, siis see vaheaeg võetakse. Aga kui palutakse viia läbi kohaloleku kontroll ja enne seda võtta vaheaeg kuni kümme minutit, siis seda ka tehakse. Kohe võetakse vaheaeg ja siis me läheme kohaloleku kontrolli juurde. Põhjendan veel kord, et see on kohaloleku kontroll ja hääletus selle tõlgenduse järgi, mis on olnud ja kuhu me ka hetkel jõudsime. Tõsi, siin oli ka eriarvamusi, ma saan aru, mõned minutid tagasi, aga see on see arusaam. Lihtsalt, et te teaksite, et see on see selgitus. Siin ma kuulsin, et oli pahameel selle peale, miks võeti vaheaeg ja miks ei viidud läbi kohe kohaloleku kontrolli. Nii.

Ja nüüd ma viin läbi Siim Pohlaku protseduurilise küsimuse. Palun! 

Lugupeetud juhataja, aitäh! Minu meelest see on täitsa erakordne, et tehti niimoodi, et enne kohaloleku kontrolli võeti vaheaeg. Pealegi, kui järjekorra peale mõelda, siis mina juba eelnevalt palusin kohaloleku kontrolli ilma mingisuguse hääletuseta. Kuidas saab see olla, et seejärel tuleb Reformierakonna fraktsiooni esimees ja ütleb, et tema tahab ka kohaloleku kontrolli, aga koos vaheajaga. Samas minu poolt oli juba ju analoogne ettepanek ilma vaheajata tehtud.

Aitäh! Mu vastus teile: kui oleks jäänud ainult teie ettepanek, siis see oleks nii olnud. Ja nagu ma ütlesin, kohaloleku kontroll ja hääletus on põhimõtteliselt üks protseduur. See on, ma ütleksin nii, midagi sarnast, kui üks fraktsioon soovib vaheaega viis minutit ja järgmine soovib seitse minutit, siis see ei tähenda seda, et see, kes viis minutit soovis, ei saa vaheaega. Saab küll, aga siis jääb peale see seitse minutit. Antud juhul tuli teine ettepanek, mis oli Reformierakonna fraktsioonilt ja mis palus samuti kohaloleku kontrolli, aga palus ka vaheaega.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei saa päris hästi nõustuda selle seisukohaga, et hääletamine ja kohaloleku kontroll on üks ja sama asi. Hääletamise tulemusel langetatakse mingisugune otsus: kas poolt või vastu, toetada või mitte. Kui toimub kohaloleku kontroll, siis mingisugust otsust ei tule, sisulist otsust ei tule, vaid selgitatakse välja hetkeolukord saalis olevate isikute suhtes. Seega siin paralleeli tõmmata on absoluutselt võimatu.

Aitäh! Jaa, kindlasti selles mõttes ei saa paralleele tõmmata, aga seos nende vahel ju on. Kohaloleku kontroll annab võimaluse erakorralisel istungil üldse minna hääletuse juurde. Aga loomulikult, otsus on ikkagi hääletus, mitte kohaloleku kontroll. Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud aseesimees! Kuulge, te peaksite juhatuse kokku võtma. Ma soovitan teil pool tundi võtta vaheaega ja arutada seda asja. Kell 12.40, kui Helle‑Moonika Helme tahtis võtta enne kohaloleku kontrolli vaheaega kümme minutit, siis vastas talle aseesimees selgelt, et ei saa, kuna see ei ole hääletus. Otsustage nüüd ära, mille järgi te oma tööd teete. Ma muutun ka juba pahaseks ausalt öeldes, sellepärast et mingisugust joont peaks juhatus hoidma. Võtke omale pool tundi aega ja minge arutage see läbi. See on täpselt nii, et minut on nii pikk, kui sobib. Mulle tuleb meelde sõjaväeajast, et minut oli täpselt nii pikk, nagu seersant ütles. Praegu on ka sedasi, et siis, kui teil on vaja seda tuut‑tuutu anda, mis on kaks minutit, ja koalitsioonil on vaja saada rahvas saali, siis on see nii pikk, nagu parasjagu vaja on. See ei olnud kuidagi kaks minutit, enne kui te saali tulite. Nii et palun hoidke mingitki joont natukene.

Aitäh! Mu vastus teile tegelikult sisaldus minu selgituses, ma ütlen selle uuesti. See on täiesti õigustatud küsimus. Juhatuse liikmetel on olnud selles osas erinevaid seisukohtasid. Juhatus kogunes selle viimase kümneminutilise vaheaja jooksul ja otsus oli järgnev: kohaloleku kontroll ja hääletus on seotud toimingud. Kui soovitakse kohaloleku kontrolli ja ka vaheaega, siis kõigepealt võetakse vaheaeg ja peale vaheaega viiakse läbi kohaloleku kontroll ja siis hääletus.

Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ikkagi minu jaoks on arusaamatu, et te ütlesite, et (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) need on seotud protseduurid, hääletus ja kohaloleku kontroll, justkui üht ei saaks ilma teiseta teha. Minu meelest see ei pea absoluutselt paika. On täiesti võimalik ka teha ainult hääletus, ütleme siis, selle istungi lühendamise üle, ilma kohaloleku kontrollita. See ei ole kuidagi seotud protsess. See, kas tekib sinna ette see kohaloleku kontroll või ei, oleneb ju puhtalt fraktsioonijuhtide soovidest. Veel kord, see ei saa olla niimoodi, et need käivad kokku, need kaks [protseduuri]. Need on kaks täiesti erinevat protseduuri: üks on kohaloleku kontroll ja seejärel on hääletus, mille eel, ma näen, jah saab võtta selle kümme minutit vaheaega, aga nad ei käi koos. Need ei ole kogu aeg üks ja sama komplekt. Mina absoluutselt ei ole nõus ja ma paluks veel kord teie selgitust sellele, kuidas need kaks asja ikkagi kokku käivad. Tegelikult ei ole siin mitte mingisugust seost, peale selle, et juhul kui fraktsiooni esimees küsib, siis selle kohaloleku kontrolli ta saab, aga hääletus toimub nii ehk naa, ehk on täiesti eraldi protseduur.

Aitäh! Selles mõttes on teil õigus, et kui keegi kohaloleku kontrolli ei soovi, siis seda loomulikult ei tehta erakorralisel istungjärgul. Kuna teie soovisite ja tuli ka teine palve, mis soovis kohaloleku kontrolli ja vaheaja võtmist, siis mina väidan, et need on küll seotud, sellepärast et kui erakorralisel istungil ei ole kohal [vähemalt] 51 Riigikogu liiget, siis seda hääletust ju ei toimu. Siis on Riigikogu erakorraline istung automaatselt lõppenud. Nii et ma täpselt nii oskangi selgitada, nagu ma seda olen teinud ja ka hetkel tegin. 

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tegelikult on nüüd niimoodi, et meie kodu‑ ja töökord sätestab §‑s 83 "Hääletamise kord", et vahetult enne hääletamist sõnastab istungi juhataja selgelt hääletamisele pandava küsimuse. Nii. Minu teada teie ei [sõnastanud] seda küsimust, mille üle hääletamistoimingut teostatakse. See oli pelgalt kontroll, kohaloleku kontroll. Seda te ei teinud, järelikult ei ole võimalik põhimõtteliselt, ütleme, neid asju samastada. Ja nüüd me oleme ikkagi, lugupeetud Jüri Ratas, sellises olukorras: üks istungi juhataja ütleb, et hääletamine ja kohaloleku kontroll ei ole samastatav, ja ütleb – Toomas Kivimägi oli vist see, kes ütles –, et ma vaatasin kollasest piiblist järgi, seal on niimoodi. Nüüd tulete teie pulti ja ütlete, et need on täpselt ühesugused asjad. Ja nüüd me peame jooksma seda joont pidi nagu lambakari ühe seina äärest teise, eks ju. Ja siis tuleb Lauri Hussar pulti ja ütleb, et üldse enam, ütleme, kohaloleku kontrolli ei tohi teha. Siis on täis puänt valmis. Äkki te võtate pooletunnise vaheaja, räägite need asjad selgeks, sest mingisugune praktika peaks olema, et me ei oleks nagu lambakari.

Aitäh! Selle kirjeldusega Riigikogu osas ma kindlasti ei nõustu, aga, hea ametikaaslane Kalle Grünthal, te eksite. Ma ütlesin selgelt lause, mis küsimuse ma panen hääletusele. See oli formuleeritud umbes selliselt, et Riigikogu juhatuse ettepanekul panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepaneku lühendada tänast istungit kella 15.45‑ni. Ja sealt tuli Siim Pohlaku protseduuriline küsimus ja sealt tuli Erkki Keldo protseduuriline küsimus. Nii et see küsimus oli selgelt formuleeritud. Vaheaja võtmist ma ei pea vajalikuks ja ma ju ütlesin teile, et on olnud eri lähenemisnurgad juhatuse liikmetel. Juhatus just kogunes, arutas ja selle lähenemisnurga, mille alusel me seda nüüd teeme, ma teile edastasin.

Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Meil, minul küll teile etteheiteid istungi juhatamise osas ei ole. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Küll aga kolleegid on segaduses, mida ikka juhtub siin saalis. Sellest tulenevalt mul on täpsustav küsimus, kas minu tõlgendus on õige. Enne hääletust on võimalik erakorralisel istungil võtta kümme minutit vaheaega ja enne hääletust on võimalik paluda kohaloleku kontrolli. Härra Keldo palus enne hääletust kümme minutit vaheaega ja palus kohaloleku kontrolli. Ehk see kümme minutit ei ole seotud mitte kohaloleku kontrolliga, enne kohaloleku kontrolli kümmet minutit võtta ei saa, küll aga on seda võimalik võtta enne hääletust, mida te olite välja kuulutamas. Ja sellest tulenevalt kolleegide kimbatus on minu meelest asjatu. Kas ma olen õigel teel?

Aitäh! No teie tegelete nüüd lausa peenhäälestamisega selle seaduse mõtte osas. Ma arvan, et enamus sai aru sellest, et Erkki Keldo soov oli võtta kümme minutit vaheaega enne hääletamist, ja siis ta rõhutas veel üle, et kui me hääletuse juurde läheme, siis teeme ka kohaloleku kontrolli. Mina sain selliselt aru. Härra Keldo ka noogutab, nii et tundub, et saime ühtemoodi aru.

Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Nagu härra Ossinovski ütles, te andsite mõista, et varsti läheb hääletamiseks. Aga kogu selle tralli peale, kogu lugupidamise juures, härra juhataja, EKRE fraktsioon tunneb, et me võtame tagasi oma istungi lühendamise ettepaneku, sest me soovime ikkagi veeta terve selle …

Ma korra vabandan! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm, mis tuleb praktiliselt igast reast. Ma palun, et me austaksime rääkijat. Palun!

Hästi, teen lühemalt ja kiiremini. Lihtsalt EKRE fraktsioon soovib tagasi võtta oma ettepaneku hääletada istungi lühendamist. Me võtame tagasi oma avalduse, mis puudutas istungi lühendamist ja selle ettepaneku hääletamist.

Kas ma saan [õigesti] aru, et te soovite oma ettepaneku tagasi võtta? Ahah, selge. Mart Maastik, palun, protseduuriline küsimus!

Hea eesistuja! Nüüd, kus kõik on segaduses, nii juhatus kui ka lihtliikmed siin, on minul ettepanek läbi viia vaimse kohaloleku kontroll.

Ma palun korraks tagasi mikrofon Mart Maastikule. Palun!

Aitäh! Ma siis kordan, et nüüd, kus kõik on segaduses, nii juhatus kui ka lihtliikmed, palun läbi viia vaimse kohaloleku kontroll.

Aitäh selle huvitava mõtte eest! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tahaks nüüd teada, mida teie ütlete selle Siim Pohlaku ettepaneku peale, et ta soovib [ettepanekut] tagasi võtta. Ma tahaksin kohe teada, kas te rahuldate selle või ei rahulda. Ma palun selgelt seda, sest tulenevalt teie vastusest ma saaksin kohe järgmise küsimuse esitada.

Aitäh! Te järgmist küsimust kohe ei saa esitada, sest ma võtan juhataja vaheaja viis minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme käinud taas läbi üsna huvitava ja kindlasti hariva juriidilise teekonna. Juhatus kogunes ja juhatus tegi otsuse: tuginedes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimehe ettepanekule võtta see ettepanek tagasi, võtab juhatus ettepaneku tagasi.

Läheme aruteluga edasi ja ma palun rahandusministri siia kõnetooli. Ärge tulge jooksuga, muidu komistate veel! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! (Vali sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Praegu just selgus tegelikult, et kohaloleku kontroll ja hääletamine päris samad asjad ikka ei ole, eks ju. Aga sellest tulenevalt on nüüd minu ja paljude teiste Riigikogu liikmete elust kümme minutit täitsa kaduma läinud, sellepärast et võeti ebaseaduslikult see …

Ma vabandan! Head ametikaaslased! Ma ei kuule. Siia ette ei ole kuulda, mida küsitakse. Ma palun, austame küsijat ja austame neid, kes soovivad kuulata ja kes peavad kuulama. Palun, Kalle Grünthal!

Küsimus on selles, et nii minu kui ka enamuse Riigikogu liikmete elust on kümme minutit ära võetud sellega, et võeti vaheaeg siis, kui ei oleks tohtinud võtta. Mis nüüd saab? Kuidas ma nüüd aja tagasi saan?

Aitäh! Me peame ikka olema selles ajas ja ruumis ja selle tarkusega, mis sellel hetkel on. Sellel hetkel oli meil see tarkus olemas.

Alar Laneman, palun, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Erinevad meetmed rahanduse vallas, erinevad maksud, maksumuudatused kokkuvõttes teenivad kõik ühte ja sama eesmärki, et riigil oleks efektiivne ja riigi eesmärkidele vastav rahanduspoliitika ja rahandusmeetmed. Selles valguses on kummaline, et nende meetmete seas ei ole te üldse tegelenud kahe olulise asjaga: ennekõike suure bürokraatia ohjeldamisega ja inimeste turvatundega, mis on majanduse puhul äärmiselt oluline. Ma pean silmas just sisejulgeolekut. Sellest on korduvalt räägitud, et selle rahastamine looks riigis turvatunde, sealhulgas ka investeeringuteks. Kuidas te kommenteerite?

Aitäh! Kommenteerin nii, et need küsimused ei ole selle käibemaksuseadusega ju absoluutselt seotud. Küll võib sealt tuletada seda, et kõik need maksumuudatused, mida me teeme, mis on olnud maksupakett, mis on opositsiooni soovil neljaks eelnõuks tehtud, nende koondmõju riigieelarvele on sõltuvalt aastast ikkagi kuskil +200 miljonit eurot. Selle eest riik saabki kas katta kaitsekulusid, parandada eelarvepositsiooni, investeerida seda raha kuskile muusse sektorisse, olgu see siis kas või siseturvalisus.

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Viimasel ajal on olnud väga palju juttu majanduslikust ebavõrdsusest ja sellest, et see on Eesti riigis väga suur probleem. Nüüd, teie käibemaksutõus lööb eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi, see on teada. Lisaks, kui te räägite tulumaksureformist, siis ka see annab just nimelt jõukamatele inimestele rohkem raha kätte. Minu küsimus on seoses sellesama majandusliku ebavõrdsusega. Kas te olete analüüsinud, millised negatiivsed mõjud saavad teie otsuse tõttu Eesti riigil olema pärast seda, kui majanduslik ebavõrdsus suureneb nende otsuste tõttu veelgi? Millised on need negatiivsed mõjud Eesti riigile?

Aitäh! Siin tuleb nüüd vaadata jälle natukene ajas tagasi. Eelnevad valitsused, Kaja Kallase juhitud valitsused on teinud mitmeid otsuseid, kaasa arvatud [need, mis me tegime siis], kui me olime Keskerakonnaga koalitsioonis, just otsused, mis [puudutavad] väiksema sissetulekuga inimesi. Kas või seesama keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Kui me muidu räägime, et teised inimesed hakkavad 700 eurot saama tulumaksuvabalt alles 2025. aastal, siis pensionärid seda juba saavad. Nüüd, erinevad lastetoetused, mis tõusid selle aasta algusest – ka nüüd, kui neid natukene on muudetud, jäävad need ikkagi kõrgemaks kui eelmise aasta lõpus –, aitavad lastega peresid. Üksikvanemad, kes on olnud vaesusriskis – [toetus] jälle aitab ka neid. Toimetulekutoetuse tõus. Ehk need otsused on tehtud juba varasemalt ära ja see on olnud teadlik, et me kõigepealt aitame neid, kes on nii-öelda nõrgemad, ja siis jõuame keskklassi juurde.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te olete täna jälle korranud seda valet madalast maksukoormusest. Aga vaadake, õnneks oskavad Eesti inimesed veel lugeda ja saavad Postimehest teada, et jutud Eesti madalast maksukoormusest on täielik vale, sest varjatud maksustamine kasvab mühinal. Tarbimismaksude poolest on Eesti Euroopa esirinnas, tööjõumaksud viivad Eesti Euroopa tippu ja veelgi edasi. Eesti maksusüsteemist võidavad vaid suurkorporatsioonid. Me oleme paari aastaga jõudnud riiklike varjatud maksude tõttu sellisesse olukorda, et madala maksukoormuse müüdist pole enam haisugi. Keskmiselt maksab Eesti inimene riigile maksudeks 60% netopalgast ja umbes poole brutopalgast. Samuti on Eestis muu Euroopaga võrreldes tunduvalt kõrgem energia maksustamine. Üleüldse on Eestis muu Euroopaga võrreldes ülikõrged tarbimismaksud, millest ei pääse ükski inimene. Teil on täiesti vale kommunikatsioon olnud ja seda kõik ju näevad. Kui kaua te jaksate ja miks te niimoodi valetate?

Aitäh! Ei valeta. Maksukoormus on sel aastal 33,1%, järgmisel aastal 32,6%, 2025. aastal 32,4%, [edasi] 32,2% ja 32,1%. See on tänaste maksude juures. Nüüd, maksumuudatustega me jõuamegi selles vahemikus kuskil sinna 33,4% juurde.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab väljatöötamiskavatsust, mida teie ei ole teinud. Te olete teinud kiireloomulise, aga mitte põhjendatult kiireloomulise [eelnõu]. Mul on väga hea meel selle üle, et lugupeetud Mart Võrklaev oli saalis, kui ma pidasin kõnet selle kohta, ja tõin kaks hästi triviaalset näidet kiirustamise ja põhjendatud kiirustamise kohta. Ühe puhul oli tulemuseks, et teie poolt juhitud auto rataste all hukkus üks inimene, mõlgiti ära kolm autot ja surma sai üks mäger. Ja teine näide puudutas tuletõrjekomandot Reformierakond, kes ehitas redeli, aga redel ei ulatunud aknani. Mul on nagu põhimõtteline küsimus. Mis õigusega te seaduse väljatöötamisel rikute kehtestatud norme ja jätate väljatöötamiskavatsuse tegemata?

Aitäh! Alustuseks ma pean ütlema selle kõne kohta, mida te nüüd üle kordasite: minu [auto] rataste all ei ole keegi hukkunud, ärge sihukest jama levitage. Teiseks, väljatöötamiskavatsus. Jah, seda tehakse. Kindlasti on ka EKRE juhtimisel olnud neid seadusi, kus seda tehtud ei ole. Kiireloomulisus tulenebki sellest, et meie riigi rahandus on keerulises seisus, meil on vaja katta kaitsekulutusi, meil on vaja parandada eelarvepositsiooni. Maksukorralduse seadus näeb ette, et seadusemuudatused, mis makse puudutavad, peaks olema vastu võetud kuus kuud enne, kui need jõustuvad. Meie soovimegi, et me saaksime nende maksumuudatustest tulenevate täiendavate laekumistega juba järgmisel aastal arvestada, sest riigi rahandust vaadates meil lihtsalt ei ole aega oodata.

Mart Maastik, palun!  

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Eelmises küsimuses, kui ma mainisin, et eelmise masu ajal läks umbes 100 000 inimest [mujale] õnne otsima, siis te väitsite, et see on EKRE jutupunkt ja justkui Isamaa oleks selle üle võtnud. No mina ei tea, minu arvates ei ole see mingi saladus ja see on teada, et nii palju inimesi ära läks. Me siin rääkisime enne, Alar Laneman ütles ka, et päike tõuseb idast, ja ma täiesti nõustun temaga. Ma usun, et ka teie nõustute. Kas te olete siis ka nüüd EKRE jutupunktide edasirääkija? Aga minu küsimus on ikkagi selline. Käibemaksu tõus ja muude maksude tõus on viinud praegu selleni, et paljud ettevõtted on pillid kotti pannud või panemas. Majandus on tegelikult väga halvas seisus. Ja just sel ajal te tahate veel makse tõsta. Kas te arvate tõesti, et see on õige tegu?

Aitäh! Maksutõus ei saa kuidagi olla praeguseid ettevõtteid mõjutanud. Me alles praegu arutame nende maksumuudatuste üle ja konkreetselt käibemaks muutub järgmise aasta algusest. See, et meil majanduses on keerulised ajad, et ettevõtjatel on keerulised ajad, on jah tõsi. Aga see on majanduse tsüklite osa. Läheb paremini, võib halvemini minna, ka see on ärikeskkonna osa, kui mõned ettevõtted oma tegevuse lõpetavad. Aga antud juhul nende maksumuudatustega ei ole sel mingit seost.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahandusminister! Ma tahaksin jätkata seda arutelu, mis meil on varasemalt teiega olnud teiste maksumuudatuste puhul, kus te olete rõhutanud seda, et te otsite koalitsiooni poolt kompromissi opositsiooniga. Jääks nüüd selle konkreetse eelnõu raamesse, see 147 SE, käibemaksuseaduse muutmine. Teie valitsuskoalitsiooni ettepanek oli tõsta käibemaks 22%‑ni ehk 10%. Samuti oli teie ettepanek …

Huvitav, mul siin mikrofon laguneb. Nii.

Samuti oli teie ettepanek tõsta majutusasutuste käibemaksu ning nüüd on sinna lisandunud veel meediaettevõtete käibemaksu tõstmine. Meie ettepanek oli langetada [käibemaks] majutusasutuste puhul 5%‑le ja jätta meedia ka sinnasamasse. Milline siis on teie konkreetne kompromiss, millega te olete tulnud siia parlamendisaali ette? Käibemaksu puhul teie ettepanek oli 22%, meie ettepanek oli 20%. Kas lepiti sinna keskele kokku? Ja nii majutuste kui ka meedia puhul me tahtsime 5%‑st rääkida, teie rohkemast. Kuhu seal siis kokkuleppele jõuti ja milline see teie kompromiss on, millega te tulite parlamendisaali?

Aitäh! Tegelikult ju ongi see, et meie oleme siin kompromisse teinud, alustades sellest, et maksupaketi, mis meil oli, tegime neljaks erinevaks eelnõuks. See oli opositsiooni jaoks suur mure. Koalitsioon tuli vastu, aga sellegipoolest tegeleb Riigikogu obstruktsiooniga jätkuvalt edasi. Nii et mingit muutust sellest ei tulnud, kuigi öeldi, et tahaks arutada.

Aga kompromiss on ka see – te küll ei nõustunud sellega, ei olnud nõus obstruktsiooni maha võtma, küll aga koalitsioon need muudatused tegi –, et ajakirjanduse käibemaks [tõstetakse] 5%‑lt 9%‑le, kuigi opositsiooni poolt oli soov tõsta erinevalt, opositsioonierakonnad tegid erinevaid [muudatusettepanekuid]. Minu teada oli seal ka neid, kes soovisid 25% peale tõsta ajakirjanduse [käibemaksu]. Ja majutuse puhul oli tõesti soov [käibemaks] 5% peale langetada. Meie pakkumine oli siis, et okei, me ei lähe 22%‑le, aga ongi 13%, ehk et ka riigile tuleks täiendavaid tulusid. Sest teie ettepanekud olid need, et jah, alandame makse, aga samal ajal tõstame toetusi. Riigile peab kuskilt raha ka tulema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Tegelikult ma enne ei saanud vastust küsimusele, kuidas te ikkagi omavalitsustele plaanite sellest käibemaksutõusust tulenevat suuremat hinnatõusu kompenseerida. Te küll rääkisite, et tulumaksu[raha] eraldamise põhimõtted muutuvad tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja nii edasi kohaselt, see 215 SE, mida me siin ükspäev arutasime, ehk siis ma ütleksin, vaesuse ümberjagamise seaduse kohaselt. Seal te muudate küll, 8,3 miljonit suurusjärgus annate KOV-idele, jagate ringi seda vaesust. Aga me ju teame, et tegelikult puudujääk, mis tuleb teie maksumuudatustest, on 16–24 miljonit. Ma ikka palun konkreetseid ettepanekuid ja mõtteid, kuidas omavalitsustele seda probleemkohta lahendada, sest see probleem on meil kõigil laual. Ja siis on jälle see jutt, et kooli kinnipaneku arutelu juures ütleb peaminister, et koolipidamine on omavalitsuse asi. Aga kuidas see omavalitsus seda peab, kui riik võtab talt vahendid ära?

Aitäh! Ei võta riik vahendeid ära. Ma olen juba korduvalt rääkinud, miks need maksutõusud vajalikud on, vast ei hakka üle kordama. Ja selle KOV‑i tulumaksubaasi ümberjaotamisega ikkagi saavad rohkem abi need, kes seda abi rohkem vajavad, ehk need, kellel on keerulised olud. Meil on rida väga jõukaid omavalitsusi, kes tegelikult saavad kenasti hakkama ka pärast seda ümberjagamist ja saavad ka selle käibemaksumuudatusega kenasti hakkama. Ehk meil ei ole kõik omavalitsused vaesed ja [ei ole seda] vaesuse ümberjagamist. Eestis on päris hulk omavalitsusi, kes tulevad kenasti toime, on hästi juhitud ja siis on võimalus ka neid vahendeid ümber jagada.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No jõukusest on terve Eesti väga kaugel. Väga kaugel! Sõitke üle lahe, 80 kilomeetrit, ja siis te näete, kui kaugel me oleme jõukusest. Umbes 100 000 eestlast on ka aru saanud, kui kaugel on Eesti jõukusest ja kui halvasti on Eestit juhitud. Mu küsimus on selline, et te kogu aeg räägite sellest, kuidas võlga ei saa võtta ja võlg on võõra oma ja meie ei jäta oma lastele ja lastelastele võlgasid. Meie suur liitlane Ameerika Ühendriigid, seal paar kuud käis jagelemine selle üle, kas tõsta võlalage või mitte tõsta võlalage. Lõpuks leiti siiski, et tõstetakse võlalage ja võetakse laenu juurde, sest riiki on vaja arendada. Kas te ei arva, et Eestis tuleks võtta eeskuju Ameerika Ühendriikidest ja tõsta võlalage ja teha investeeringuid, mida meil on väga-väga vaja, et [parandada] inimeste elukvaliteeti, riigi infrastruktuuri ja teha riiklikke investeeringuid nii haridusse, tervishoidu kui ka mujale?

Aitäh! Me võtame igal aastal laenu ja tulenevalt sellest, kuhu me oleme oma riigi rahandusega jõudnud, meil laenukoormus tõuseb 20%‑lt 30%‑le sisemajanduse kogutoodangust järgmise nelja aasta jooksul. Ainuüksi intressi maksame 1% SKP‑st ehk kuskil 400 miljonit. Osa sellest läheb investeeringuteks ja osa kahjuks püsikuludeks, aga pikas plaanis see ei ole jätkusuutlik, kas või nende protsentide järgi. Me näeme, kuidas laenukoormus suureneb. Mis puudutab investeeringuid, siis investeeringuteks on meil raha palju. Meil on Euroopa Liidu vahendeid üle 4 miljardi järgmistel aastatel, mida me kõike saame kasutada – mida me saame kasutada nutikalt rohereformi läbiviimiseks, digitaliseerimiseks, oma konkurentsivõime parandamiseks, oma majanduskasvu aluseks.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu seletuskirja kohaselt on see valitsuse eelnõu kiireloomuline, kuna selle kehtestamise on valitsus planeerinud järgmise aasta algusest. Rohkem põhjendusi selle kohta seletuskirjas pole. Tuletan meelde, et eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust. Tuletan meelde, et mõjuanalüüsi ei ole, kaasamist ei toimunud. Tuletan meelde, et eelnõu kavatsetakse vastu võtta valitsuse usalduse küsimusega seotult. Aga vaat seesama kiireloomulisuse definitsioon on seletuskirjas antud iseenda kaudu. Valitsus on nimelt kuulutanud eelnõu kiireloomuliseks, kuna valitsus on teatanud, et eelnõu on kiireloomuline. Küsin: kas teie teate, kuidas nimetatakse nähtuse defineerimist iseenda kaudu? Ja kui teate, kas peate selle rakendamist ehk tautoloogia rakendamist õigusloome hea tavaga kooskõlas olevaks?

Aitäh! See käibemaksumuudatusi konkreetselt ei puuduta. Aga see, miks on selle eelnõuga vaja kiirendatud korras liikuda, on just see, et meil on vaja katta täiendavaid kaitsekulusid, meil on vaja eelarvetasakaalu poole liikuda, meil on vaja katta neid kohustusi, mis riik on endale võtnud. Ja seda soovib teha tänane valitsus juba järgmisest aastast ehk parandada eelarvepositsiooni –4,3%‑lt sisemajanduse toodangust 3%‑le. Ja selleks, et seda teha, on meil vaja need maksumuudatused jõustada järgmise aasta algusest. Maksukorralduse seadus näeb ette, et need peaks kuus kuud enne olema vastu võetud. Siit ka see kiireloomulisus.

Alar Laneman, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Maksukoormus on väga oluline näitaja ja inimestele väga tundlik teema. Vastates minu hea kolleegi küsimusele Eesti inimeste maksukoormuse kohta, kus ta tsiteeris Postimehe artiklit 13. juunist, te lükkasite ümber need numbrid, mis ta välja tõi. Siit minu väga lihtne küsimus. Kas teie vastuse põhjal võib järeldada, et Postimees eksitas inimesi ja valetas teadlikult oma artiklis, mis ilmus 13. juunil?

Aitäh! Ma ei hakka siin selliseid seisukohti võtma, sest ma ei ole seda artiklit lugenud. Ma pean seda lugema, vaatama, mis seal kirjas on, ja siis ma saan teha omad järeldused.

Andre Hanimägi, palun! 

Hea juhataja! Hea minister! Te tõite minule antud eelmises vastuses välja väga õigeid ja ilusaid asju, mida me oleme koos teinud ja mis on valitsus teinud pensionäridele ja väiksema sissetulekuga inimestele. Aga teie kolleeg minister Signe Riisalo tõi oma arvamuses välja, et pensionäride eluolu ikkagi hakkab halvenema, kui käibemaksu tõus tuleb. Minu küsimus on jätkuvalt seesama, mis ma enne küsisin. Kas te ei ole nõus sellega, et ebavõrdsus suureneb? Ja kui ei ole, siis miks?

Aitäh! Ma vastasin, et me oleme seda ebavõrdsust just vähendanud viimastel aastatel päris jõuliselt ja nüüd me oleme jõudnud keskklassini, kellel samamoodi ongi väga suur ebaõiglus, et nemad maksavad marginaalset maksumäära 34,5%. See ebaõiglus tuleb kaotada.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud rahandusminister! Kõigepealt võiks rahulikult ja ausalt öelda, et maksutõusu üheks põhjuseks on see, et teie luksuslikku valimislubadust täita. Ma ei näe selles midagi halba. Aga ma küsin sellesama seaduseelnõu kohta, siin on väga huvitav, et kui valitsus selle eelnõu tagasi võttis, siis ta on paar erinevat otsust teinud. Ta on vähendanud hotellide ja majutusasutuste käibemaksu ning tõstnud ajakirjanduse käibemaksu, mis on positiivne. Aga sellega kaotab iga aasta kusagil 12 miljonit eurot. 80 miljonit oli arvestatud kokkuvõttes kasum nende maksude tõusuga, aga siin ei ole ühtegi sõna seletuskirjas, kui palju võitu või kaotust on siis 20%‑lt 22%‑le mineva käibemaksuga. Kas oskate seda öelda? Siis me teame, kui palju sellest 80 miljonist üldse alles jääb?

Aitäh! Kõigepealt see, justkui kõik maksumuudatused oleksid ühe valimislubaduse katteks ehk siis selle maksuküüru kaotuseks. See teie väide ei vasta tõele. On olemas ka tabel maksueelnõude juures, kus on näha, et nendel maksumuudatustel on selge positiivne mõju eelarvepositsioonile, sealhulgas arvestades seda, kui maksuküür on juba kaotatud. Käibemaks on samamoodi materjalides olemas: järgmine aasta +233 miljonit, 2025. aastal 248 miljonit, 2026. aastal 255 miljonit ja 2027. aastal 262 miljonit.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te selle eelnõu välja töötasite nii-öelda selle koalitsioonilepinguga, mis on selle asja aluseks, siis oli see kiireloomuline. See toimus, no ma julgen ikkagi arvata, ütleme, märtsikuus ja aprilli alguses. Siis oli teil probleem, et raha ei jätku. Aga möödunud reedel kinnitas Euroopa Liit ligi miljardi euro suuruse abipaketi Eestile ja see puudutas erinevaid valdkondi. Muidugi, väga palju oli seal rohepöördeks, aga seda jagub ka teistele sektoritele. Mis nüüd saab siis? Kui palju see abipakett teie arvates mõjutab seda nii-öelda prognoosi või analüüsi? See kahekuune vahe oli päris suur, enne kui see Euroopa abipakett siia jõudis.

Aitäh! See RRF nüüd tõesti eelmisel reedel kinnitatud sai, siit Riigikogust ma otse Luksemburgi lendasin ja sealt me selle dabroo saime. Jah, see miljard eurot toob meile vahendeid rohereformide läbiviimiseks, energeetikasse, renoveerimisse. See raha tuleb kõik Eesti majandusse, Eesti ettevõtetele. Selle nii-öelda konkreetse miljardiga me oma prognoosides olime arvestanud, see ei olnud selles mõttes erakorraline, see oli ikkagi pikalt juba ette valmistatud. Aga kindlasti on sellel rahal väga oluline mõju Eesti majanduskasvule, mida targemalt, nutikamalt ja kiiremini me selle kasutusse saame võtta.

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud eesistuja! Selle käesoleva istungi alguses esitasid EKRE, Keskerakond ja Isamaa peaminister Kaja Kallasele umbusaldusavalduse valeliku poliitika, ebaväärika sõnakasutuse ja parlamendi tasalülitamise tõttu. Vahepeal on olnud õige mitu juhatuse välkkoosolekut. Kas on tulnud valitsuselt mingisugust informatsiooni, kas meil on oodata täna seda umbusalduse menetlemist siin saalis või nihkub see mingitele järgmistele päevadele? Ja kas on ka teada, mis päevale see võiks minna?

Ei kippu ega kõppu. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees ja lugupeetud rahandusminister! Ma igaks juhuks edastan ühe palve, mis tuli murelikult kuulajalt, kes andis vihje, et rahandusminister küsimustele vastates räägib peaaegu sama kiiresti või isegi kiiremini kui siinkõneleja. Pidi olema keeruline jälgida. See on lihtsalt info edasiandmiseks.

Aga minu küsimus teile on lihtne. Nüüd, kui on olnud aega natukene hinnata ja mõõta ja analüüsida nende maksumuudatuste mõju, siis kas te olete valmis saanud sellise korraliku koondtabeli, mis tooks lihtsama inimese jaoks nagu mina selgelt välja, milline on käibemaksumuudatuste mõju näiteks neljale-viiele järgmisele sihtgrupile: keskmine vanaduspensioni saaja, keskmise palga teenija, mediaanpalga teenija, alampalga teenija ja rahvapensionist elav inimene? Milline on see majanduslik mõju nii eurodes kui ka protsentuaalselt nende sissetulekust?

Aitäh! Eks selle kiiresti rääkimise osas olen võtnud eeskuju küsijalt. Aga proovin rääkida natuke rahulikumalt. Mul hetkel sellist tabelit siin olemas ei ole. Küll oleme minu meelest ka selles kokkuvõttes, selgituses ikkagi andnud ülevaateid, kuidas see mingeid gruppe mõjutab.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Oleks ikkagi mõistlik avalikkusele üle korrata, milline on peale selle eelnõu rakendamist eelnõu mõju hotellikülastajale, lehelugejale ja kauplusekülastaja rahakotile. Ja teiseks, see Läti kogemus. 2017 langetasid lätlased kodumaiste saaduste käibemaksu 5%‑le ja aastaid hiljem nii Läti põllumajandusministeerium kui ka Eesti kolleegid vaatasid, et sellel on väga positiivne mõju. Just nendest kahest aspektist ootaks teilt konkreetset vastust.

Aitäh! Kui see küsimus oli nüüd see, kas me võiks käibemaksumäära langetada, siis ma olen korduvalt siin täna vastanud seda, et käibemaksumäära langetus väga tihti hindadesse edasi kahjuks ei jõua. See, kui meil on vaja … Loomulikult, meil on väiksema sissetulekuga inimesed ja meil on vaja nii-öelda sotsiaalpoliitikat teha, aga seda ei tehta maksulangetusega, vaid konkreetselt sihitumate meetmetega. Olen siin viidanud toimetulekutoetuse tõusule, keskmine pension tulumaksuvabaks ja nii edasi. Selleks on erinevad muud meetmed olemas. Ja nüüd konkreetselt käibemaksu puhul, eelduslikult, et see kõik läheb lõpphinda, siis kahe protsendipunkti võrra käibemaksu tõus tõstab toodete-teenuste hinda 1,67%, nii et ka see vastus on olemas.

Mart Helme … Vabandust! Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja, võib-olla peaks kontrollima, kas siin heliga on kõik korras või on akustikaprobleeme. Ma küsisin ju väga konkreetselt Läti kogemuse kohta. Läti langetas 2017. aastal kodumaiste aiasaaduste käibemaksu 5%‑le. Ma rääkisin sellest, et Läti põllumajandusministeerium tunnustas hiljem seda sammu praktiliste näidete kaudu. Samuti Eesti kolleegid panid seda tähele. Ja ma küsisin küsimuse esimeses pooles ka väga konkreetse küsimuse: milline on selle eelnõu mõju praktiliselt hotellikülastaja, lehelugeja ja kauplusekülastaja rahakotile? Väga konkreetsed küsimused, aga ettekandja räägib millestki muust. Võib-olla minu küsimus ei jõudnud kohale.

Aitäh selle protseduurilise küsimuse eest! Minul seda kõlari või mikrofoni helitugevuse nuppu ei ole, aga kindlasti ma palun, et meie saali tehniline personal vaataks üle selle, et oleks hea häälekõla ja et seda kuuleksid erinevates saali pooltes olevad inimesed. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Jah. Kuna meid huvitab ikkagi dialoog ja huvitavad ka küsimused-vastused, siis võib‑olla annaks uuesti võimaluse istuvale rahandusministrile vastata mu küsimusele. Võib-olla nüüd ta sai aru ja mõistis mu küsimuse sisu.

Aitäh! Meil on kombeks üks juhataja korraga ja seda võimalust ei ole, et protseduurilise küsimuse raames te tahate küsida ja vastaja saab uuesti vastata. Protseduurilised küsimused tulevad kõik alati juhatajale. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Mul on küsimus. Täna [Eesti] Päevalehes või Delfis, kus iganes, Ülo Pärnits lööb häirekella selle pärast, et meil jaemüüginumbrid järjest, kuust kuusse kukuvad. Meie käsitleme siin käibemaksu tõstmist ja on täiesti selge, et käibemaks tuleb juurde kõikidele tehingutele, mis teenuste ja kaupade valdkonnas liiguvad. Kui need käibed kukuvad, siis on ju päevselge, et ka laekumised riigieelarvesse selgelt kukuvad. Pärnits ütleb, et olukord meenutab talle juba ülemaailmset majanduskriisi. Ülemaailmset majanduskriisi ehk masu me mäletame kõik – kui hull oli see Eesti ettevõtjate ja tarbijate jaoks. Kui see nii läheb, et raha ei laeku, panime küll protsenti juurde, aga näe, ei laeku, laekumised hoopis vähenevad, siis kas valitsusel on plaan?

Aitäh! See, et majandus meil praegu jahtub, et käibed langevad, on tegelikult prognoosikohane. Teisel poolaastal peaks tänase prognoosi järgi minema paremaks. Jah, me lõpetame aasta miinuses. Järgmine aasta ootame majanduskasvu. See, et käibed langevad, on nendesamade intresside tõstmise tulemus. Selle mõte ongi see, et tarbimist vähendada ja samal ajal inflatsiooni alla tuua. Olukorras, kus me soovime inflatsiooni alla tuua, peabki tarbimine vähenema.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetav minister! Mina ikka loen eelnõu ja seletuskirja kohaselt toimub maksutõus ajal, kui majandus on taastumas. Eks nende prognooside tulemus sõltub ju alati algandmetest ja kõige kindlam on prognoosida ikkagi faktiliste andmete pealt. Majanduse tervist näitab kõige selgemalt tööpuuduse tase, mille kohta on meil ikkagi päris head andmed olemas, nimelt töötukassas registreeritud töötute arv. Ja mis seal salata, see on ka sotsiaalses mõttes kõige olulisem parameeter. Paraku need andmed ei ole kooskõlas eelnõu seletuskirjaga. Registreeritud tööpuuduse määr maikuus – kõige värskemad andmed – on meil 7,4%. Aasta tagasi oli see 6,8% ja viimastel aastatel, kui neid COVID‑i aastaid mitte arvestada, alla 5%. Niisiis on tööpuudus suurenenud ka siis, (Juhataja helistab kella.) kui ajutise kaitse saanuid mitte arvestada. Ja küsin: kas olete nõus, et eelnõu on koostatud ebaõige eelduse alusel?

Ei ole koostatud ebaõige eelduse kohaselt. See on sama vastus mis eelmisele küsimusele. Prognoos näitas väga selgelt, et meie majandus jahtub, majandusel läheb kehvemini. Selle osa on ka see, et tööpuudus võib mõnevõrra tõusta. Ta on mingil määral tõusnud, aga tegelikult meie tööturg püsib jätkuvalt tugev ja meil ei ole seal suuri probleeme. See, et on mõningane tööpuuduse kasv, on kõik sellises majanduslanguse olukorras arusaadav ja prognoositav.

Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Ma kõigepealt parandaksin selle ära: kui teil seda luksuslikku valimislubadust ei oleks vaja täita, siis võiks olla tõesti maksude tõusust kasu peaaegu 400 miljonit, aga praegusel hetkel selle eelnõu järgi, kui vaadata teie tabelit, jääb alles 70 miljonit [eurot].

Aga mul on küsimus teise poole pealt. Ühelt poolt see ajakirjanduse käibemaksu tõus, ma arvan, ei olegi kõige hullem asi, aga mul on küsimus: kas olete teie või on keegi valitsusest öelnud, et Eesti Postiga tegeldakse? Sest praegu on viimasel kahel aastal Eesti Post vähemalt kolmel korral tõstnud kojukande hinda ja see teeb palju rohkem muret kui see 2,3 miljonit [eurot], mis võetakse käibemaksuga. Kas on lootust, et riigiettevõte ei tõsta kojukande hinda iga kolme-nelja kuu järel, või Eesti Post toimib [sel moel] edasi?

Aitäh! Eesti Posti küsimus ei ole kuidagi seotud antud eelnõuga. Mis puudutab aga teie väidet, et kuskilt jääb 70 miljonit [eurot] järgi, siis nende nelja maksumuudatuse mõju eelarvele on järgmisel aastal 292 miljonit, 2025. aastal 78 miljonit, 2026. aastal 187 miljonit ja 2027. aastal 214 miljonit [eurot].

Ester Karuse, palun! 

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kolleeg Tšaplõgin küsis enne, kas te ikka teate, et maksude tõus tõstab veelgi hindu ja pidurdab majanduskasvu. Te vastasite, et jah, maksutõus tõstab hindu, aga te põhjendasite seda kaitsekulutuste vajadusega. Mina ütlen, et te hämate, sest tegelik põhjus on ju teie erakonna meeletult kallis valimislubadus, niinimetatud maksuküüru kaotamine, mis läheb kõigile Eesti inimestele ääretult kalliks maksma. Ja ma kordan, et käibemaksu tõus jõuab iga inimese rahakotti. Mis te ütlete nendele inimestele, kellel on niigi raske, aga keda ootavad veel ees hinnatõusud selle tõttu, et valitsus tõstab käibemaksu?

Aitäh! Maksutõusud loomulikult ei meeldi kellelegi. Olen siin seda öelnud, et makse me tõstame selleks, et katta meie kaitsekulusid, parandada eelarvepositsiooni, et me saaksime oma riigi kohustustega hakkama. Nüüd, see väide, et kogu maksutõusu raha läheb maksuküüru likvideerimise katteks, ei vasta tõele. Lugesin Aivar Kokale ette, loen teile ka: 2024. aastal 292 miljonit plussi, 2025. aastal 78 miljonit plussi riigieelarvesse, 2026. aastal 187 miljonit,  2027. aastal 214 miljonit eurot. Ja seal sees on juba maksuküüru kaotamine. Maksuküüru [kaotamine] jätab Eesti inimestele rohkem raha kätte, eeskätt keskklassile: õpetajad, päästjad, politseinikud. See aitab toime tulla ka nende hinnatõusudega.

Austatud minister! Ma tänan teid teie ettekande eest ja teie vastuste eest. Rohkem küsimusi pole. Head ametikaaslased! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

Tere, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Selle eelnõu juurde sobib suurepäraselt ühe tuntud majandusanalüütiku mõttetera, et eelarve tasakaal ei peaks olema eesmärk omaette, sest mujal riikides vaadatakse maksutõusude puhul palju laiemalt, mida need sotsiaal-majanduslikult kaasa toovad. Ehk siis meil võib olla küll ülimalt tasakaalus eelarvega riik, aga mis sellest kasu on, kui ettevõtted pankrotistuvad, inimesed on hädas, õnnetud, kaotavad oma sissetulekud, töökohad ja kodud. Eestis paneb valitsus oma inimestele maksutõusude näol uusi koormisi, maailma juhtivad riigid aga turgutavad oma majandust rahatrüki ja uute laenude võtmisega. Ka meie naaberriigid hoiduvad igasugustest maksutõusudest, põhjendades sellega, et see halvendab nende kodumaiste ettevõtjate olukorda.

Kui me ümbritsevat ei arvesta, siis ongi tulemuseks virelemine. Ja uskuge mind, läheb täpselt nii, nagu läks eelmise majanduskriisi ajal. Meie inimesed kolisid tööotsingutel mujale. Paljude perede elutööna rajatud ettevõtted suunati majanduskeskkonna halvendamisega valitsuse poolt külmalt pankrotikursile. Ja tookord kaotasid maksutõusudest kõik: kaotasid ettevõtjad, kaotasid inimesed ja lõpuks kaotas ka valitsus, sellepärast, et Eestis oli Euroopa suurim majanduslangus. Samamoodi läheb ka sel korral.  

Aga meil on üks sektor, mille puhul ei paista kaotusi, ei paista kokkutõmbamise soovi, ei paista kärbete soovi – see on avalik sektor. Eelmisel aastal sai see juurde 1200 uut töötajat. Kärpeid bürokraatiamasina kokkutõmbamiseks ei paista mitte kuskilt – ja ei saagi paista, sest me võtame järjest üle uusi eurodirektiive ja määrusi, mille täitmise tagamiseks on meil vaja palgata uusi ametnikke. Mitte kuskilt otsast ei paista, et avalikku sektorit kärpima hakatakse.  

Kogu eelarve täitmise raskuskese lükatakse Eesti inimeste kaela käibemaksu tõstmisega, ettevõtjate kaela erinevate aktsiiside tõstmisega ja maksuerisuste kaotamisega. Samal ajal on meil Leedust võtta väga hea näide pangamaksu näol. Maksustatakse suurpankade kasumid, mis euribori tõstmisest on tekkinud. Aga Eesti valitsus ei soovi mingil põhjusel sellest näitest midagi kuulda ja kõik maksutõusud lükatakse meie inimeste ja väikeettevõtjate kaela.  

Meil on vaja ajada rahvuslikku maksupoliitikat, rahvuslikku majanduspoliitikat, mis soosib just nimelt Eesti ettevõtlust, soosib eestlaste jäämist Eestisse, töötamist oma kodumaal. Nii et kindel ei maksutõusudele! Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ei hakka siin numbritest rääkima, neist on siin palju räägitud. Arvestades tavainimesi, kes jälgivad seda istungit, ei olegi need numbrid nende jaoks kõige olulisemad. Tooksin välja mõned üldisemad põhimõtted, mis kaasneb käibemaksu tõusuga, ja milline oleks olukord siis, kui käibemaks oleks madal. 

Madal käibemaks on hea seetõttu, et siis on tarbijatele madalamad hinnad. See tähendab madalate hindade taset, mis võib soodustada tarbijate kulutusi ja parandada nende ostujõudu. Tarbijad saavad osta rohkem kaupu ja teenuseid, mis võib soodustada omakorda majanduskasvu. Kõrge käibemaksu korral väheneb tarbijate ostujõud. See tähendab kõrgemaid hindu, mistõttu võib tarbijate ostujõud sellest tingituna väheneda. Kõrgemad hinnad võivad sundida tarbijaid vähendama oma kulutusi, mis omakorda võib vähendada majanduse aktiivsust. 

Madala käibemaksu korral ettevõtete kasumlikkus suureneb. Vähenevad ettevõtete kulud, mistõttu võivad kõik ettevõtted saada suurema kasumi. See võib suurendada ettevõtete investeeringuid ja parandada majanduse üldist seisundit. Kõrge käibemaks vähendab ettevõtete kasumlikkust. See suurendab ettevõtete kulutusi ja need suured, kõrgemad kulud võivad takistada ettevõtete investeerimist ja laienemist, mis võib omakorda pidurdada majanduse kasvu. 

Madal käibemaks võib vähendada inflatsiooni. Kui see maksumäär on madalam, siis kaupade ja teenuste hinnad ei tõuse nii kiiresti kui kõrgema käibemaksu korral, väheneb ka inflatsioon. Kõrgema käibemaksu korral inflatsioon tõuseb. Suurenevad kaupade ja teenuste hinnad, mis omakorda tõstavad inflatsiooni. See mõjutab omakorda negatiivselt majanduse aktiivsust, kuna tarbijate ostujõud väheneb ja ettevõtete kulud suurenevad. 

Madal käibemaks võib muuta riigiettevõtete toodangu ja teenuste hinnad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisemaks. See võib suurendada ekspordi mahtu, mis omakorda võib kaasa tuua majanduskasvu. Kõrgema käibemaksu korral riigi konkurentsivõime võib väheneda. See võib muuta riigi toodangu ja teenuste hinnad rahvusvahelisel turul kõrgemaks, mis võib vähendada riigi konkurentsivõimet. See võib vähendada ekspordi mahtu ja [kahandada] majanduskasvu. 

Kokkuvõttes võib madalam käibemaks parandada majanduse seisundit, suurendada tarbijate ostujõudu ja aidata ettevõtetel olla konkurentsivõimelisemad. Kõrgem käibemaks aga võib mõjutada negatiivselt majandust, kuna see võib vähendada tarbijate ostujõudu, ettevõtete kasumlikkust ja konkurentsivõimet ning suurendada inflatsiooni. Ja seetõttu tuleks käibemaksumuudatuste mõju majandusele hoolikalt kaaluda enne nende rakendamist. Antud eelnõu puhul puuduvad põhjalikud mõjuanalüüsid. Puudub üldine analüüs, kuidas miski mõjutab või kuidas miski mõjub. Vaadatakse ainult võimalikku saadavat raha. Ja see on väga piiratud suhtumine asjasse. Arukas valitseja selliseid otsuseid ei tee. Arukas valitseja mõtleb eelkõige oma inimestele ja oma riigile. Et oma inimesed saaksid võimalikult hästi elus hakkama ja et oma riigi majandusel läheks hästi. 

Käibemaksu tõstmine aeglustab majandust ja seetõttu üldse meie majandus hakkab allakäigutreppi pidi liikuma. Ja ma tõesti ei saa aru nendest argumentidest ja mõtetest, mis sunnib seda sellisel kujul tegema. Ainuke, milleni ma jõuan, on see, et see on puhas rumalus ja lihtsalt nahaalsus. Igapäevaelus inimeste hakkamasaamine on kõige olulisem asi hetkel.

Paluksin aega juurde kaks minutit.

Palun, kaks minutit!

Ja nüüd käibemaksutõusuga, kui inimesed sisuliselt sunnitakse oma riigist lahkuma, paremaid võimalusi otsima, et oma olemasolevat elustandardit säilitada või üldse hakkama saada, siis see tähendab seda, et meil ei ole enam inimesi, kes maksaksid riigile makse, kes käiksid tööl ja maksaksid makse. Samamoodi [lõpetavad] paljud ettevõtted oma tegevuse, ka nendelt ei laeku makse. Kust need maksud siis tulevad? Täiesti arusaamatu. Ainult Exceli tabelis võivad nad olemas olla, aga sisuliselt kogu ülejäänud Eestis olev elu neid makse ei taga ega too riigikassasse. 

Ma kujutan ette, et valitsus on juba prognoosinud, planeerinud riigieelarvesse oletusliku maksulaekumise, jaganud seda oma äranägemise järgi enda lemmikutesse teemadesse. Aga huvitav, kas neil on ka plaan B olemas? Kui neid makse ei laeku, mis siis on? Kas tehakse uus maks, tõstetakse veel kord käibemaksu? Selles mõttes võin öelda, et see eelnõu ehk siis käibemaksu tõstmine on täiesti mõtlematu tegu. See ei ole oma riigi ja rahva suhtes heatahtlik tegu. See hävitab meie riiki, meie riigi majandust, meie inimeste hakkamasaamist, kõike, mis on ühe õige riigi jaoks oluline. 

Tahaks väga, et need otsustajad vaataksid peeglisse ja katsuksid leida üles oma südametunnistuse, kui neil see üldse on – ma olen tõesti siiralt hakanud kahtlema selles, kas neil see üldse on –, ja analüüsiksid natukene, kui nad selleks võimelised on, mis on nende tegude tagajärjed. Kõigel, mis nad teevad, on tagajärjed. Ja need tagajärjed puudutavad kõige valusamini meie enda inimesi ja meie oma riiki selle juures. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Helle‑Moonika Helme. Palun! (Helle-Moonika Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja kõik, kes meie istungit täna läbi ekraani vaatavad! Eestis on olnud juba üle aasta väga kõrge inflatsioon ja tarbijahindade tõus on Eesti elanike igapäevaelu osa. Selle pärast on kannatanud kõik – on kannatanud pered, on kannatanud üksikvanemaga pered, ühe‑ ja kahelapselised pered, pensionärid, aga eriti suurpered, kellelt see valitsus just usaldushääletusega juba antud toetusraha ära võttis ja aktsiise tõstis. See halvendab selgelt kõigi eelmainitute toimetulekut veelgi.

Kuna maksudebatti targu enne valimisi ei peetud – eriti hoidusid sellest Reformierakond ja tema satelliidid –, siis tulid koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud maksutõusud ja uued maksud tervele ühiskonnale suure šokina. Algul oli vaikus, aga nüüd on julgemad juba sõna võtnud. Paljud, kes olid valimistel hääletanud Reformierakonna või tema satelliitide poolt, on äärmiselt rahulolematud. Maksude teemal on sõna võtnud ka paljud asjatundjad. Näiteks Lasse Lehis, kes tunnistas, et maksumaksjate liidule tuli kutse samuti osaleda rahanduskomisjoni koosolekul ja esineda seal kahe minuti pikkuse sõnavõtuga. "Mida me selle kahe minutiga oleksime saavutanud?" küsis Lehis. Ainult seda, et meid oleks pressiteates ära märgitud, et vaadake, kuidas me siin alles kaasasime, vaadake, kuidas me siin alles arutasime. Aga noh, saate ju aru küll, et riigi rahandus on vaja korda teha ja teerulliga tuleb sõitma hakata.

Reformierakonna valeprohveteid ei usu enam isegi nende endi jüngrid ja ettevõtjad on hakanud neist ära pöörama. Ammu on ju teada, et Reformierakond ei ole enam mingi ettevõtjate erakond, vaid puhtakujulised jonnijad ja põmmpead. Ettevõtjad kaebavad juba kooris, et Kaja Kallas kõikidel kohtumistel, kuhu neid üldse kutsutakse või lubatakse või vastu võetakse, neid ei kuulata.

See, et tõsteti hotellide käibemaksu natukene vähem, kui alguses oli ähvardatud. Hotellide käibemaks jäi tõepoolest mõnevõrra väiksemaks, aga seda siiski tõsteti. Ja nüüd serveeritakse seda kui suurt vastutulekut. "Oo, tänan sind, kallis Kaja Kallas!" Aga mida peavad tegema kõik ülejäänud, kes erinevate maksutõusude läbi viisil või teisel raskustesse satuvad? Energiahindade tõus on väga valusasti löönud rohkem kui terve aasta kõiki, kogu majandussektorit. Eriti sai pihta töötlev tööstus, kus energiatarve on põhjendatult suur, rääkimata keskmistest ja väikeettevõtjatest. Ja eriti kannatasid meie enda kodumaise osalusega ettevõtted, kellel ei ole võtta rahvusvahelist puhvrit ega eelispositsiooni turul. Ehk Kaja Kallas kolme üksteisele järgneva valitsuse eesotsas on rumalalt hävitanud eelkõige meie enda rahvuslikku majandust. Nüüd tahab Kaja Kallas juba inflatsioonis ja kõrgete energiahindadega rapitud majandus‑ ja ettevõtluskeskkonda kostitada veel käibemaksu tõusuga.

See majanduskeskkonnauuring näitab ajaloolises plaanis väga madalal tasemel püsivat ettevõtete ja tarbijate tarbijakindlust. Majandusanalüütik Mihkel Nestor on öelnud, et viimati nägime nii madalat kindlustunnet finantskriisi vältel. Ta ütleb veel seda, et oluliselt tõusnud hinnatase on hakanud tõsiselt pärssima jaemüüki ja Eesti töötlev tööstus on olnud languses juba eelmise aasta teisest poolest. Minister Võrklaev siin oma ettekandes evis mingit kummalist positsiooni, et tuleb majanduskasv. Kui me vaatame, mis majanduses toimub, siis mina küll ei mõista, kust see hüppelaud tuleb, kui kõigelt, mis vähegi võiks seda hüppelauda võimaldada, saetakse jalgu alt. Hüppelaua asemel sipeldakse ju tegelikult mudas.

Me teame, miks käibemaksu tõstmine on halb. Ka eelkõnelejad on puudutanud neid teemasid. Esiteks inflatsioon. Me teame, et käibemaksu tõstmisel suurenevad tarbijahinnad, mis võivad omakorda suurendada inflatsiooni. Kui aga hinnad tõusevad kiiremini kui palgad, siis see loomulikult vähendab tarbijate ostujõudu ja kahjustab sedasama majanduskasvu, mis hüpoteetiliselt ministri sõnul peaks kusagilt tulema. 

Käibemaksu tõstmine viib ka tarbimise vähenemiseni, kuna loomulikult kaupade kõrgem hind vähendab nõudlust, ning kui inimesed ostavad vähem kaupu ja teenuseid, võib see samuti kahjustada ettevõtete müügitulemusi ja majanduskasvu. Nii et jälle oleme majanduskasvu juures, ehk kõik need majanduse tugisambad, millelt see valitsus jalgu alt ära saeb, seda hüppelauda ju tegelikult ei võimalda.

Kindlasti suureneb selle kõige tulemusel ka maksudest kõrvalehoidumine. Ettevõtted võivad proovida vältida kõrgema käibemaksu maksmist, kui nad leiavad viise, kuidas oma müüki peita või maksudeklaratsioonidega manipuleerida. Me võime ju öelda, et selleks on riigil olemas vastavad ametkonnad, kes maksudest kõrvalehoidmist ja optimeerimist kontrollivad ja ka karistavad. Aga me oleme ju samal ajal näinud, kuidas selleks ei jätku tihtipeale riigil ressurssi, sedasama ressurssi, mida üritatakse maksudena kokku korjata. Ehk siis nokk kinni, saba lahti. Varimajanduse osakaal tõuseb, aga maksud, ka käibemaks, jäävad lihtsalt laekumata. Veel on käibemaksu tõusul sotsiaalne mõju ja selle mõju langeb ebaõiglaselt suuremas ulatuses madalama sissetulekuga inimestele. Ehk kõrge käibemaks võib seega tekitada suuremat ebavõrdsust ja vaesust.

EKRE on madalate maksude poolt, sest madalad maksud stimuleerivad majandust ja toovad lõppkokkuvõttes riigikassasse rohkem tulusid kui arutud maksutõusud. Me kindlasti ei toeta seda eelnõu. Ammugi ei usalda me praegust valitsust. Tundub, et valitsust ei usalda ka …

Aeg!

… enam suur osa ühiskonnast, sest koalitsiooni toetus viimaste küsitluste järgi on kukkunud enneolematult madalale, 44% versus 49%. See tendents jätkub, kui jäärapäiselt aetakse nii …

Teie aeg!

… Eestit hävitavat majandus‑ kui ka rahanduspoliitikat. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maksud ei pea tõusma kolmel põhjusel. Esiteks, maksude tõstmine veel rohkem tõstab hindu. Teiseks, maksude tõstmine veel rohkem pidurdab majanduskasvu. Ja kolmandaks, maksude tõstmine suurendab vaesust. Lugege huultelt: maksud ei pea tõusma. Punkt. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli, Rene Kokk!

Aitäh, austatud esimees! Head saadikud siin saalis! Kahjuks küll koalitsioonisaadikuid on siia järele jäänud koos esimehega kolm. Tunnustan, kõik need kolm on Eesti 200 ridadest. Kui vahepeal midagi head otsida sellest, siis aitäh teile, et te olete ikkagi kaasas selle protsessiga, mis siin on, ja on mõni inimene ka, kes tegelikult tahab debatti vähemalt kuulata ka. Väga palju on juttu olnud sellest, et tahaks pidada debatti, aga pole võimalust olnud. Nüüd siis on. Ja kolm inimest isegi on [saalis]. Üks küll tõenäoliselt tööülesannete sunnil istub siin minu selja taga, aga kaks inimest on vabatahtlikult täiesti olemas ja töötavad kaasa. Aitäh teile!

Aga nüüd tuleme käibemaksu muutmise seaduse juurde. Kõigile on ju üsna arusaadav, et otsitakse paaniliselt erinevaid katteallikate võimalusi, kuidas riigieelarvesse raha saada. Ja kuna rahandusminister siin täna rääkis, et iga euro on väga oluline – kahtlemata ongi –, siis ma algatuseks pakun välja ühe koha, mida ma olen ka enne pakkunud. Millest alustada? Nimelt, kantslerid, asekantslerid ja kõik muud sellised tippjuhtkonnas olevad inimesed eri ministeeriumides töötavad erinevates nõukogudes ja saavad selle eest lisatasu. Ma olen sellele ka varem tähelepanu juhtinud, et mina seda mõistlikuks ei pea. Ministrid tulenevalt oma ametist juhivad neid nõukogusid, kuhu nad vastavalt oma positsioonile kuuluvad või valitakse, sama palgasüsteemi ja palga sees, mida nad saavad. See on igati mõistlik, et nad ei saa selle eest lisatasu. Nii ministritel kui ka muudel ametlikel on teadupärast 24 tundi ööpäevas ühtemoodi. Seega ei näe mina mitte mingit põhjust, miks peaks olema hulk ametnikke, kantslereid, kes töötavad samal ajal oma põhiülesannetega kusagil nõukogudes ja saavad selle eest veel lisatasusid. Tihti saavad nad palka rohkem kui ministrid oma ametis. Siit ettepanek rahandusministrile – ma loodan, et ta kuulab mind kuskil vähemalt valitsuse ruumis siin majas. Olge head, võtke see ette ja vaadake kõigepealt üle need asjad, mis tegelikult ka on võimalik ära võtta. Teil Rahandusministeeriumis on väga hea ülevaade selle kohta olemas. Võtke see välja ja vaadake üle.

Nüüd, mis mulle kõrva jäi siin saalis? See, et me arutame praegu siin selliseid maksutõuse ja protsente, on kompromiss. Seda on mitu korda rahandusminister siin täna kinnitanud, et tegemist on kompromissiga. No läbi huumoriprisma küsiksin, kuidas see siis kompromiss on. Valitsus pani ette ühe protsendi x ja nüüd ütleb: "See, mis me kokku leppisime, on kompromiss teile, sõbrad. Te peate võtma selle." Siis ma ütlen, et tegelikult oleks võinud kohe panna ette käibemaksutõusuks määra näiteks 38%. Võib-olla see kompromiss näeks siis palju parem praegu välja nendele, kellele see kompromiss praegu ühepoolselt peale suruti. Nagu me teame, ega siin ülearu palju läbirääkimisi huvigruppide ja osapooltega tehtud ei ole. Küllaltki ühepoolne on see suhtumine olnud. Nii et see jutt kompromissist on ka selline väga õõnes jutt. Kompromissist saame rääkida alles siis, kui midagi ikka kokku lepitakse ja kui sinna on kaasatud ka teiste sisendit, nende oma, kellele seda kompromissi peale surutakse. 

Nüüd ma tahan tulla veel kord kohalike omavalitsuste teema juurde. No me ükspäev enne arutasime siin tulumaksuga seotud seaduseelnõu, mis suruti jälle jõuga läbi. Mina nimetan seda vaesuse ümberjagamise seaduseks. Selle vaesuse ümberjagamise seadusega jagatakse Eesti omavalitsustes ringi circa 8,3 miljonit eurot. Küll aga on rahandusminister isegi tunnistanud, et tegelik vajadus on KOV-idel 16–24 miljonit eurot selleks, et oma ülesandeid, mis riik on neile ette pannud, täita. Ehk see jutt sellest, kuidas me mõtleme omavalitsuste peale ja aitame nende tulubaasi järele, ei vasta ju tõele. Kõige halvem selle juures on see, et me oleme näinud erinevaid arutelusid ka sel aastal, kus omavalitsused otsivad tikutulega võimalusi, et kas mõni raamatukogu panna tööle osaajaga või mõni kool kuskil liita. Ega nad ei tee seda mitte kuidagi nagu enda rõõmuks, sest neile meeldib maapiirkonnas koole või lasteaedu sulgeda. 

Palun lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

See tuleneb tegelikult hoopis sellest, et omavalitsustel ongi väga raske. Ka mina olen ühe omavalitsuse volikogu liige. Ma näen väga selgelt seda, mis see meile teinud on. Ainuüksi need kulud, mis tulevad peale nendest investeeringutest, mis on varem tehtud, on sajad tuhanded eurod. See on lisakulu, mida me ei näinud ette, sellepärast et meil on mitmete koolide ehitus pooleli, taristuinvesteeringud, objektide ehitamine ja nii edasi. See on lihtsalt selline kulu, mis meile kukub hopsti pähe tänu sellele, et käibemaksu suurendatakse, ja siis võta see raha välja, kust tahad. Ja ilmselt neid omavalitsusi on Eestis päris palju, kes on väga mures ja mõtlevad, mis on see järgmine käik, kust siis see raha leida. 

Tõsi, ma rääkisin, et paarsada tuhat ja rohkem tuleb meil lisakulusid ainuüksi käibemaksu tõusust, pluss tegevuskulud ja nii edasi, mis seal tuleb. See fantastiline ümberjagamine, millest siin on juttu olnud, mis peaks päästma omavalitsused, annab omavalitsusele juurde suurusjärgus 80 000 eurot. Nii et ainuüksi investeeringud, mida me oleme planeerinud teha, üle 200 000 euro, rääkimata siis veel muud kulud, mis tegevuskuludest tulevad juurde. Aga siis 80 000 pannakse meile vastu ja öeldakse, et me oleme väga läbi mõelnud selle ja ei ole häda midagi, Eestis on hulk omavalitsusi, kes saavad hästi hakkama, ja nii edasi. No kuulge! See ju ei ole niimoodi. Kui meil on 79 omavalitsust ja me räägime, et 14 nendest on need, kellelt raha ära võetakse ja ümber jagatakse, no siis me jagame vaesust ringi. Ma olen päris veendunud, et need 14, kellelt raha ära võetakse, tegelikult ka vajavad seda raha ja neil on kindlasti olemas need kohad, kus seda raha hädasti vaja oleks. Nii et see jutt ei ole ka õige. 

Omaette küsimus on see, et kui me vaatame, siis ma arvan, me kõik teame, tõenäoliselt ka isiklikult tunneme ettevõtjaid, kes ütlevad, et väga keeruline on. Ja kui me vaatame neid uudiseid, kuidas järjest pannakse kinni küll metsasektoris ettevõtteid, küll metallitööstuses, küll ehituses, küll taristuehituses, mis teeb teid ja muid asju, siis tegelikult ka, päris raske on. Avalikult juba öeldaksegi, et kõik, mis võimalik, toome Lätist, Leedust või Poolast, sellepärast et lihtsalt sealt on soodsam. Ja see viha on ühiskonnas tekkimas päris selgelt ka selle valitsemise käekirja vastu. See on väga ohtlik. Isegi kui ühel päeval valitsus muutub, siis läheb päris hulk aega, enne kui uuel valitsusel õnnestub jälle inimeste usaldust saavutada, tagasi saada ja pöörata inimesed uuesti oma riiki toetama. Siin mängitakse väga ohtlikku mängu. Siinkohal on küll [õige] see ütlus, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Praegu on mindud kohe lõikama sisuliselt, enne kui üldse mõõdetud on. Ja see on väga-väga halb seis. 

Ja kui veel pakkuda välja üks koht, mida võiks valitsus vaadata, kust raha tagasi saada või kuidas saada maksud kätte, siis ei ole ju mingi saladus, et suur hulk Ukraina ehitusmehi enam ei taha minna ametlikult tööle. Nad ütlevad selgelt, et me oleme valmis hea meelega töötama ehitusobjektide peal, aga me ei taha minna ametlikult tööle, sellepärast et me kaotame oma hüvised Eesti sotsiaalsüsteemis. Meil ei ole mingit huvi. Nii et ma arvan, et siin peab hakkama tegelema sellega, et kutsume üles ettevõtjaid andma teada nendest, kes mustalt töötavad, need välismaalased, kes meil siin on. 

Teie aeg! 

See ei ole päris hea. Aitäh! 

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Palun lisaaega.

Kolm minutit?

Jah.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud kolleegid! Austatud Eesti rahvas! Ma peaaegu jätkan sealt, kus Rene Kokk lõpetas, ja püüan manada nagu suurema pildi sellest asjast ja vaadata neid protsesse laiemalt. Kõigepealt, Kaja Kallase valitsuse üks narratiiv on olnud ju see, et EKRE on koos Keskerakonna ja Isamaaga tekitanud mingisuguse rahalise augu. Tuletan meelde, et see valitsuskoalitsioon lõpetas oma tegevuse aastal 2021 jaanuarikuus, vist oli nii. Pärast seda on valitsuses riigi rahakotti käsutanud Kaja Kallas, kes ei ole siiski seda raha, ma ütleksin, heaperemehelikult kasutanud. Sellise ajaga tekitada selline eelarvepuudujääk – see näitab vaid seda, et valitsuse juht ei saa selle tööga hakkama, pehmelt öeldes.

Kui veel eelmine aasta riigieelarve menetlemisel ei olnud sellisest puudujäägist suurt midagi juttu, siis vahetult pärast valimisi haigutab riigi rahakotis väidetavalt, Kaja Kallase sõnul meeletu auk. Need asjad ei lähe kokku omavahel. Ja siit tekibki küsimus, mis on selle asja eesmärk. Sellepärast, et kui Mart Võrklaev ministrina oli täna puldis, siis ma küsisin, kuidas saab puudujääk nii suur olla ning kui möödunud reedel Euroopa Liit otsustas Eestile anda ligi ühemiljardilise rahasüsti [kasutamiseks] eri elualadel, eri sektorites – küll rohepöördeks, küll avalikus sektoris, küll erasektoris –, siis kui palju see kajastub rahakoti muutumises. Kas positiivsuse poole? No ilmselt muid variante ei saa olla. Vastus oli selle peale see, et me teadsime seda ette ja me nägime ette, et see raha tuleb. 

Ühes tuntud klipis Hannes Võrno ja Peeter Oja sõidavad rallit, üks keerab ühele poole, teine loeb kaarti ja lõpuks lõpetavad mere ääres. Siis ronib Hannes Võrno välja ja ütleb: "Niimoodi ei saa rallit sõita." Mina ütlen täpselt samamoodi, et niimoodi ei saa riiki valitseda.

Ma olen igasuguste protseduuride veendunud pooldaja. Ehk protsessuaalses mõttes tuleb läbida kindlad etapid, mida on vaja teha selleks, et jõuda lõpptulemuseni. Kõik need, ütleme, hea õigusloome eeskirjad ja hea õigusloome tavad, mis on normitehniliselt kinnitatud, ongi just selleks välja töötatud, et tagada riigi jätkusuutlik areng. Aga selle eelnõu menetluse juures midagi sellist ei toimu. On vaid üks lakooniline põhjendus: väljatöötamiskavatsust ei ole tehtud sellepärast, et see on kiireloomuline asi, ja see otsus tugineb koalitsioonilepingule. Minul tekib küsimus, kuidas on võimalik üldse seada koalitsioonileping kõrgemale põhiseaduslikest väärtustest ehk põhiseaduse alusel kehtestatud normidest. See on täiesti ennekuulmatu. Ma tahaksin väga teada, mis juhtub eelarvega siis, kui lisandub see üks miljard eurot. Kui palju see mõjutab meie majandust? Kas üldse on vajadust käibemaksu ja kõiki muid makse tõsta, kui selline rahahulk lisandub meie eelarvesse? See ei ole väike summa.

Siit me jõuamegi kõige olulisema punkti juurde. Kaja Kallase valitsus koos Eesti 200 ja sotsidega lihtsalt lahmib umbes: "Teeme seda, vaatame, mis pärast saab." Ehitame tuletõrjeredeli, teadmata, kas see ulatub kolmanda korruse aknani – see on ju täielik absurd. Selliselt ei ole võimalik ega tohi riiki juhtida. Juba praktiliselt igapäevaselt tulevad teated selle kohta, et jälle üks ettevõte on sulgenud oma töö, koondanud inimesed. Sellega me hävitame ju majanduse vereringet. Miks seda tehakse? Ma ei oska sellele mingit muud loogilist seletust anda kui ainult seda, et see valitsus, Kaja Kallase valitsus on võtnud nõuks julmalt hävitada Eesti majandus, kasutades selleks seadusi, mida ta jõuga läbi surub siin Riigikogus, sest on ennekuulmatu, et usaldusküsimusega seotud eelnõusid on menetluses tänase päeva seisuga kaheksa tükki.

Küsisin Riigikohtu esimehelt siinsamas kohvikus, kui ta meil käis, kas selline asi on õige ja mida ütlevad selle peale riigiõiguse eksperdid. Ta nimetas kõige kõvemaks eksperdiks Taavi Annust, kes on öelnud niimoodi, et usaldusküsimusega seotud hääletus on mõeldud ainult vähemusvalitsustele ja sellisel hulgal on ta põhiseadusevastane, sest kaotatakse ära opositsiooni võimalus seadusloomes kaasa rääkida. Ehk praeguses protsessis me näeme seda, kuidas lisaks Eesti majandusele hävitatakse ka siin saalis Riigikogu töövõimet. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Esmakordselt taasiseisvuse ajal on Eestil valitsus, mis tuli võimule sihilike valedega. Mitte kunagi varem ei ole ükski valitsus asunud kiirkorras ellu viima poliitikat, millele ei ole valimistel küsitud rahva mandaati ja millel puudub ühiskonna enamuse toetus. Lisaks on tegu esimese valitsusega, mis asus Riigikogus ebaseaduslikult ja jõuga vaigistama demokraatlikku opositsiooni, kelle eesmärk on kaitsta seaduslikke vahendeid kasutades meie riiki ühiskonna ootustele mitte vastava ja kahjuliku poliitika eest.  

Kaja Kallas ütles, et tema eelmisel sügisel antud lubadus "Maksud ei tõuse" käis tollase Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuse ning 2023. aasta riigieelarve kohta. Vastates, miks valimiskampaanias maksutõusudest vähe räägiti, ütles Kallas, et põhiseadus keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna. Natuke hiljem põhjendas Kaja Kallas oma sõnamurdmist sellega, et maksutõusudest rääkimine oleks halvasti mõjunud valimiskampaaniale. Ta ütles, et maksutõusust rääkimine on ebapopulaarne. 

Majutusasutuste käibemaksu tõusu otsust põhjendas Kaja Kallas sellega, et kui inimestel läheb olukord keerulisemaks, siis ei ole õiglane, kui hotell, mis on luksuskaup, on madalamalt maksustatud. "See pole kulutus, mida inimesed peavad tegema. See pole sama nagu ravimid," ütles ta.

Ajakirjanduse käibemaksu alandamise kohta räägiti, et oluline on riigi julgeolek, et info oleks kättesaadav. Nüüd justkui ei ole oluline riigi julgeolek, sest ajakirjanduse käibemaksu tõstetakse praeguselt 5%‑lt 9%‑le. Sellega triivib Eesti Euroopa Liidu tippu. Euroopa Liidus võtavad ajakirjanduselt rohkem maksu ainult Island, Soome, Slovakkia, Tšehhi ja Austria. Ajakirjanduse väljaandjad teenisid 2022. aastal kokku pool miljonit eurot kahjumit. Sealhulgas olid kahjumis kohalikud maakonnaväljaanded. Käibemaksu mõju on praeguseid mahte arvestades 4 miljoni euro kandis. Seega võib ennustada 9%-lise käibemaksu korral 4,5 miljonit kahjumit. Kannatavad kõik, aga rohkem kannatab regionaalne ajakirjandus, sest nende taluvuspiir on madalam. Mitmekesisus väheneb, turg konsolideerub. Need on ajakirjandusvabaduse seisukohast kriitilised võtmekohad. Paradoksaalselt mõjutab see enim tugevat ajakirjandust, mille olulisim mõõde on tasuliste tellimuste osakaal.  

Maksutõuse põhjendatakse suurenenud eelarvekulutustega, eeskätt riigikaitse vajadustega. Tegelikult läheb käibemaksutõusu eeskätt vaja selleks, et täita auk, mis tekib ülejärgmisel aastal, kui kaob nõndanimetatud maksuküür. Sellega langeb jõukamate inimeste maksukoormus. Kordan: maksutõuse kasutatakse eeskätt selleks, et kaotada niinimetatud maksuküür, ja sellega langetatakse kõrgepalgaliste maksukoormust. Käibemaks puudutab eelkõige vaesemaid inimesi. Kuna käibemaks on proportsionaalne, kannavad madalama sissetulekuga inimesed suuremas osas oma tuludest maksudena …

Kas soovite lisaaega?

Ei.

Mh-mh, palun!

… kuna nad kulutavad suurema osa oma sissetulekust igapäevavajadustele. Kaja Kallas on siin saalis öelnud, et maksutõusud ei puuduta tema valijaid. Nii et, head valijad, Eesti inimesed, kui maksutõus teid kuidagi puudutab, siis mõelge, kelle peaminister on Kaja Kallas. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

Palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad-vaatajad! Kõnealune eelnõu on halb ja Eestile kahjulik üsna mitmel põhjusel. Ma jagaksin need põhjused sisu- ja viisikategooriatesse. Loomulikult ei ole mul võimalust rääkida ammendavalt kõigist olulistest aspektidest, aga mõnest siiski. 

Kõigepealt alustan väikese kõrvalepõikega selle kohta, et täna veendusin, kui oluline on tunda oma rahvuskultuuri ja ennekõike niinimetatud kultusteoseid, kultusfilme. Nendest on palju abi ka praktilises elus, nagu ma täna veendusin. Samuti veendusin täna selles, kui oluline oleks see, kui minister mõnikord loeks ajalehti. Võib-olla seda võimalust enam kaua ei ole, kui maksu kägistav käsi selle ära lõpetab. 

Aga nüüd kõigest järgemööda. Kõigepealt kultuuri tundmise aspektist. Mind viis tugevalt eksiteele ja häiris ministri tsitaat. Tsiteerin: "Riigi poolt laenu võtmine majanduskasvu ei suurenda." Kui minister oleks hoolikamalt vaadanud filmi "Suvi", siis ta oleks näinud, et seda teadis juba Joosep Toots, kui läks Tõnissonile külla ja küsis, kas Tõnisson ei käendaks teda, sest tal oli vaja oma ettevõttele, mis oli tema talu, uus elu sisse puhuda. Neid näiteid on palju, laen selleks ongi finantsinstrumendina nii kaua püsinud, et aitab oma arenguseisu parandada nii ettevõtetel kui ka riikidel. 

Meil on ajaloost selle kohta palju näiteid. Võib-olla kaks viimast. Koroonapandeemia ajal aitas laen mõnes mõttes riigil pinnal püsida ja tõrjuda ohtu, ja võib-olla kõige tuntum ajaloost on, kui suure majanduslanguse ajal Ameerika edendas olulisi projekte. Väga kahju, et ministri teadmised selles valdkonnas on puudulikud. Sellest tõenäoliselt kannatab tema töö. 

Ja nüüd ajalehest. Minu kolleegi küsimusele Eesti inimeste tegeliku maksukoormuse kohta, kui ta tugines Postimehe artiklile 13. juunist, kus olid hoopis teised numbrid kui ministri ettekandes, kas minister süüdistab nüüd lehte valetamises, minister ei vastanud ega seisukohta ei võtnud. Minu üllatuseks ütles ta, et ta ei ole seda artiklit lugenud. See tuleks kindlasti kasuks, kui ta ennast nende numbritega kurssi viiks. Minule tundus, et see oli üsna hästi argumenteeritud ja põhjalike kalkulatsioonidega illustreeritud materjal. 

Nüüd selle seaduseelnõu lähenemise kohta. Ilmselgelt see, kui ei ole tehtud mõjuanalüüse ega üritatud isegi hinnata, kui palju kavandatavad muutused riigi majandust mõjutavad, on tegelikult hoolimatu ja pahatahtlik. Ma näen siin ka teatud manipulatsioone jälge. Vesteldes mõne tuttava ettevõtjaga, kes tegutsevad majutusäris, me tegime ühe ennustuse. Esialgsed numbrid tulid väga suurest käibemaksu kasvust, aga meie, tundes võimuerakonna käekirja, tegime sellise ennustuse: tõenäoliselt kõigepealt ehmatatakse inimesi ja ettevõtjaid väga suurte maksumääradega, hiljem neid makse vähendatakse ja üritatakse ennast näidata heategijatena, öeldes: "Me tulime teile vastu ja vähendasime nüüd maksukoormust." See on halb stiil. Selliseid asju ei peaks tegema, vaid peaks hoopis põhjalikumalt vaatama, mismoodi sellised suured muutused reaalselt võivad mõjuda. Neid andmeid ei ole keeruline hankida. Vaatame, mis toimub meie naabrite juures majutussektoris. Teame, et turism on väga oluline valdkond meie majandusele, eriti minu valimisringkonnas Pärnus. Suvel, kolme kuu jooksul on teatud ettevõtetel ainuke periood, kus nad saavad aktiivselt oma äriga tegeleda. [Valitsuse] selline [käitumine] on pahatahtlik oma inimeste ja Eesti ettevõtjate suhtes. 

Nüüd valetamisest laiemalt. Manipulatsioon on ju ka valetamine. See on aspektide näitamine nende tegelikku kaalu arvestades vale nurga alt. See on kummaline, et jälle ja jälle me peame sellest halvast kombest rääkima. See on eriti kummaline sellepärast, et poliitik peaks ju teadma: sõna ja väide on tema peamised töövahendid ja -instrumendid. Kuidas on võimalik inimesega midagi kokku leppida, kui tema jutt ei pea? Kui on korduvalt nähtud, et see sõna, mida ta ütleb, osutub valeks? Kõige süütum hinnang, mis sellele võib anda, on ju see, et poliitiline süsteem Eestis, valitud inimesed ei saa olla efektiivsed, kui nende töövahendid ei ole usaldusväärsed. Aga me nägime süstemaatiliselt valimiskampaania ajal ja ka nüüd hiljem seda, kuidas eelnõusid tehes üritatakse musta valgeks rääkida ja numbreid eitada. Artiklid, mis tõenäoliselt siiski äratasid tähelepanu – väidetakse, et neid ei ole loetud. See on äärmiselt kahetsusväärne. Ma ütleksin, et see on rumal ja lühinägelik. 

Juhtusin hiljuti vaatama ühte huvitavat videot, kus oli doominoefekti demonstreerimiseks ritta pandud mõnikümmend doominokivi. Iga järgmine doominokivi oli poolteist korda suurem kui eelmine. Kõige esimene oli tibatilluke ja kõige viimane oli umbes poolteist meetrit. Milline jõud tekib, kui lükatakse käima see esimene pisitilluke doominokivi! See lükkab lõpuks ümber ka viimase väga raske kivilahmaka. Samasugused loodusseadused kehtivad ka ühiskonnas. Alustades sellest, et valetamisega õõnestatakse võimu usaldusväärsust. Poliitilistest vastastest ülerullimisega alustatakse protsesse, mille käiku on järjest raskem kontrollida. Ma väga loodan, et mõistus ühel hetkel jõuab kohale ja me sellised halvad asjad siiski koos lõpetame. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun!

Palun lisaaega.

Kolm minutit? Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Hea tava on ette näinud, et minister on saalis, kui tema eelnõu arutatakse, aga ilmselt valetajate valitsuse ministritele ja Võrklaevale see ei kehti. 

Aga läheme ettekande juurde. Kaja Kallase valitsused on toonud kaasa kappava inflatsiooni, tohutu majanduslanguse, toiduainete, teenuste ja kõikide teiste hindade tõusu. Tootmine ja eksport väheneb, töötus ja vaesus kasvab. Kui meie valitsuse ajal oli majandustõus enam kui 8%, siis Kallase ajal on meil Euroopa suurim majanduslangus. Ja nüüd tahetakse käibemaksu tõstes suurendada inflatsiooni ja hinnatõusu veelgi ning paisata meie inimesed vaesusesse. 

Mõtlemiseks, aga ka riigi majanduse ja ettevõtluse arendamiseks ja riigikassa täitmiseks tuleb kasutada halle ajurakke, nagu Hercule Poirot on alati soovitanud. Vaadates valitsuse välja käidud käibemaksu, tulumaksu, aktsiiside ja teiste maksude ja lõivude tõstmist, kõike seda ilma mõjuanalüüsideta, tekib paratamatult mulje, et võimul olevatel neomarksistidel on neid ajurakke vajaka. 

Kas tõesti ei ole tänases valitsuskoalitsioonis mitte ühtegi inimest, kes saaks aru elementaarsetest majandustõdedest ja sellest, et kriisi ajal makse ei tõsteta? Miks ei taheta varem tehtud vigasid vältida ja neist õppida? Maksude tõstmise ja lastetoetuste vähendamise asemel tuleb panustada majandusse ja meie ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse. Just nii, nagu EKRE on kogu aeg soovitanud. Vaid see toob lõppkokkuvõttes raha juurde riigikassasse ja parandab inimeste heaolu. Tundub aga, et valitsusel sellist eesmärki ei olegi. Soov lahendada enda tekitatud rahapuudust vaid maksude tõstmisega näitab täielikku ebakompetentsust ja teeb olukorra veelgi halvemaks. 

Eestimaise majanduse ja ettevõtluse mittetoetamine olukorras, kus kõik riigid enda omasid toetavad, tähendab üha hoogustuvat majanduse allakäiku, pankrotistumiste hoogustumist ja platsi puhtaks löömist välismaistele firmadele. Nii nagu me nägime eelmise suure kriisi ajal, kui Reformierakond käitus täpselt samamoodi. Selle tagajärjel lahkus circa 100 000 eestlast välismaale. Ka täna näeme üha suurenevat ohtu uuele väljarändelainele, mida õhutatakse maksutõstmistega. Selleks ei ole valijad võimuerakondadele mandaati andnud. 

Meenutan teile, mida meie juhtiva valitsuserakonna, Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja aseesimees Jürgen Ligi arvavad meeletust hinnatõusust, mida oleks saanud erinevate meetmetega ära hoida, mida aga tahtlikult ei tehtud ja mida nüüd süvendatakse. Kallase ja Ligi öeldust tuleb välja programmiline kahekõne, milles avaldub selgelt valitsuse ignorantne suhtumine hinnatõusudesse ja meie inimestesse. 

Jürgen Ligi: "Jutud hinnatõusust on liialdatud hirmutamine." 

Kaja Kallas: "Mina ei ole seda meelt, et peaks minema kohe seda hinda reguleerima nii nagu see enne turu avanemist oli." 

Ligi: "[…] käibemaksu langetamise ettepanek on pahatahtlik ja kiusamine. Elektri hinna tõus ei ole enamikule tegelikult nii suur löök, sest samal ajal kasvab ka majandus ja tulud."

Kallas: "Ega kõik pensionärid ei ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, aga nemad ei ole abivajajad."  

Ligi: "Neid, kelle reaaltulu [elektri]hinna tõus vähendab, on vähe." 

Kallas: "Eesti majapidamised on jõukad ja hinnatõusu mõju on neile väike."

Ligi: "See on ühe-kahe-kolme kuu paanika. Keskeltläbi ei ole see probleem kõikehõlmav."

Aitab küll. Nendes absurdsetes väidetes ei ole kübetki tõtt, välja arvatud Kallase jutus oma vanemate kohta. Tõsi, tema 10 miljoni varastamisega seotud isa on kõrgepalgaline Riigikogu liige ja abi ei vaja. Tuua teda aga näiteks, justkui pensionäre hinna- ja maksutõusud ei mõjutakski, on häbematu ja küüniline. Ma tõin siin esile vaid mõned üksikud ütlemised. Kui guugeldada, siis leidub küllaga nii Reformierakonna, sotside kui ka Eesti 200 uskumatult arrogantseid seisukohavõtte, mis näitavad, et nad meie inimeste heaolust ja riigist üldsegi ei hooli. 

Vähe sellest, et tõstetakse käibemaksu, tulumaksu, aktsiise ja nii edasi, mis tõstavad elukallidust ja paiskavad veelgi rohkem inimesi vaesusesse, vähendatakse ka laste- ja peretoetusi. See, et juba seadusega ette nähtud ja kehtiva toetuse likvideerimine riivab rängalt kõikide lasterikaste perede õigustatud ootusi, tänast äärmusliberaalset ja neomarksistlikku valitsust ei häiri. Suurperedel olevat aega olukorraga kohaneda. Küll aga ei pidanud olukorraga kohanema taastuvenergia tasu saajad, tuulikute ja päikeseparkide omanikud, kes said seda toetust ka siis, kui elekter maksis hullumeelsed 4000 eurot megavatt-tunni kohta. Nemad siis sõna otseses mõttes suplesid rahas, sest neil oli ju õigustatud ootus toetusele. Selline on arusaam võrdsusest à la Reformierakond. Ja muidugi saab aru Kaja Kallasest, sest ta on olnud tervelt kümne energiafirma juhatuses või nõukogus. 

Oma ülikuluka maksuküüru kaotamisega rikaste inimeste kauka täitmine on nähtavasti olulisem kui Eesti lapsed, kellelt raha ära võetakse, ja meie rahvuse kestmajäämine. Sellega hävitatakse usaldust riigi vastu. Vähe sellest! Järjekordse valega, justkui oleks käibe-, tulu- ja muude maksude tõstmine tingitud vajadusest tõsta kaitsekulutusi, häälestatakse inimesed, kellelt sellega leib ära võetakse, meie kaitsevõime tõstmise vastu ning kahjustatakse rahva kaitsetahet. Ja seda kõike olukorras, kus meid ähvardab Venemaa poolt sõjaline oht. Valitsus on meie julgeolekuoht. 

Reformierakond on sihilikult valetanud kõikidel valimistel. Täpselt sama suur vale, et maksud ei tõuse, oli nende lubadus viia meid viie rikkama riigi hulka. Kas me oleme sinnapoolegi liikunud? Tänu neile oleme me hoopistükkis Euroopa enim vaesuv riik ja üks kahest riigist, kelle majandus on languses. Kõike seda tänu äärmusliberaalide ja neomarksistide hullumeelsetele majanduseksperimentidele. 

On selge, et Kallase ebakompetentne vasakvalitsus ehk Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus ning nende Eestit vihkav poliitika ei saa jätkuda. Sellele tuleb piir tõmmata. EKRE ei toeta käibemaksu tõstmist ega ka teiste maksude tõstmist. 

Teie aeg! 

Oleme seisukohal, et madalad maksud viivad majandust edasi. Valetajate valitsus, astuge tagasi! Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Arvo Aller, palun!   

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister, rõõm näha, et olete kohapeal ja väga tähelepanelikult jälgite! 

Tõepoolest, 147 SE on järjekordselt seotud usaldushääletusega. See näitab järjekordselt seda, et käesolev valitsus ei ole valmis Riigikoguga dialoogi pidama ja seda tavakorras menetlema. Ja kui nüüd võtta see menetluskiirus, mille pärast seda eelnõu nii tormiliselt, nii kiiresti on vaja menetleda, siis tõepoolest, kuus kuud enne tuleb seadusemuudatus ära teha, et saaks anda pool aastat aega uute planeeritavate maksumäärade rakendamiseks.  

Aga kui nüüd ajaloos tuhnida või vaadata, siis kunagi, eelmise masu ajal Reformierakonna juhtimisel samamoodi tõsteti ajutiselt käibemaksu 18%-lt 20%-le. See ajutine aeg hakkab läbi saama ja tundub, et nüüd on suund ainult ülespoole. Enam ajutiselt ei määrata seda 2% võrra ja 10%-list tõusu. Oleks veel hullem, kui nüüd hakataks meile rääkima, et ajutiselt tõstetakse teatud maksumäärasid. Mina seda matemaatikat ei ole enda jaoks nagu selgeks teinud, ma ei suuda seda teha. Kui 10% tõuseb käibemaks, siis toidukorv läheb kallimaks 1,47%. Mis koolis seda õpetati sellisel kujul või mis Exceli valem seal taga on, seda ma ei oska öelda. 

Ja nüüd need muudatusettepanekud. Kokku tehti 240 muudatusettepanekut, mis on samamoodi selline tavapärane muudatusettepanekute arv. Kuna eelmise koosseisu ajal tehti, nagu me mäletame, ühe rahvahääletuse eelnõu kohta circa 10 000 muudatusettepanekut, siis me ei saagi siin rääkida proportsioonidest ega sellest, kes millist üritust siin rohkem trollib, kas seda tegi Reformierakond eelmise koosseisu ajal või teeb praegune opositsioon. 

Aga olid väga mõistlikud ettepanekud. Näiteks käibemaksu langetamine toiduainetel, [eriti] baastoiduainetel, mis oleks nagu kogu selle paketi vaates palju mõistlikum, sest inimeste ostujõud väheneb, kuna kavatsetakse tõsta ka tulumaksumäära. Seda enam, et suurperedelt võeti toetusi vähemaks. Aktsiise juba usaldushääletusega tõsteti. Siin oleks võinud tõesti vaadata ikkagi ettepanekuid, mis Eesti inimeste hakkamasaamist ja toimetulekut parandaksid, need oleks võinud ikkagi läbi [minna]. 

Ja rahandusministri ütlemine kaubandus-tööstuskojaga suhtlemise kohta, et keegi talle helistanud ei ole. Noh, nii on ka päris põnev, et peale seaduse vastuvõtmist hakkame ettevõtjatega suhtlema, siis vaatame, kuidas meil maksumuudatused nende kontekstis lähevad.  

Aga no põhiline on ikkagi see, et rõhutakse iseenda koalitsioonilepingule, mis tundub täiesti püha ja puutumatu, millest ei olda valmis sammugi tagasi tulema. Ja sellest lähtuvalt see kiireloomulisus … Kolleeg Jaak Valge ütles, et iseenda tegemiste kiireloomulisuse vajaduse põhjendamine on praegu esmakordne ning sellega luuakse järjekordne pretsedent.  

Huvitav on see, et rahanduskomisjoni istungil osalenud ettevõtted ja esindusorganisatsioonid … 

Kolm minutit lisaaega palun.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nad tõepoolest kutsuti kohale ilmselt ainult selleks, et saada linnuke kirja, et näidata seda kaasamise protsessina. Samas Riigikogu liikmete tehtud ettepanekuid ei ole arvestatud. Kompromissi tegemine – käibemaksu tõstmist hotellidel ja majutusasutustel 9%-lt 13% peale nimetatakse kompromissiks. Aga mida kompromiss tähendab? Keegi sai natuke rohkem ja keegi natukene vähem. Pigem oleksid need võinud edasi lükkuda. Ja see, kas käibemaks tõuseb aasta algusest või pool aastat hiljem, suures pildis erilist rolli ei mängi. Selline kiirustamine ei saa kindlasti olla üks põhjuseid, miks seda peab tegema [seadust] ilmtingimata enne 30. juunit vastu võttes.

Ja tõepoolest, ettepanekut siin toiduainete käibemaksu, sealhulgas köögiviljade käibemaksu kohta sai siis, kui EKRE oli valitsuses, juba arutatud. Lätis on olemas kogemus, et köögiviljade käibemaksu langetamine avaldab positiivset mõju toidukorvile. Meie praegune rahandusminister ütleb, et selle vahe võtavad ära kaupmehed. No ma arvan, et kaupmehed ei ole nii rumalad, et nad iseendalt või tootjatelt selle raha ära võtaksid. Pigem nad hoolivad Eesti tulevikust. 

Kogu see maksude pakett usaldushääletustega seotuna täidab ikkagi seda ühte eesmärki, milleks on Reformierakonna maksuküüru nõndanimetatud kaotamine. Kolleeg Leo Kunnase küsimusele, mis proportsioonides ja kuhu alla see raha või lisanduv laekumine läheb, rahandusminister ei suutnud vastata. Selles on segadust palju. Kõik läheb ühte katlasse ja lõppkokkuvõttes läheb ta maksuküüru nõndanimetatud vähendamiseks, et anda keskmisest kõrgema palgaga inimestele 100 eurot kuus rohkem kätte. 

Kokku võttes sama: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa nõustuda kiirustades tehtud maksutõusudega, kiirustades tehtud eelnõudega. Sellepärast kutsun kõiki ise mõtlevaid saadikuid hääletama selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun! (Jaak Valge küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eks siin on peetud häid ettekandeid ja räägitud tõtt, karmi tõtt, nagu ütles kunagi Georges Danton. 

Mina teen lühikese ajaloolise sissejuhatuse, seekord väga lühikese. Nimelt on tänapäevase käibemaksu eellaseks omaaegne tempelmaks. Nende tempelmaksude puhul oli see maksuobjekt piiratud väärtpaberite, vekslite, ka mängukaartidega või mingite kindlate objektidega. 1919. aastal Saksamaal – ja Saksamaa oli 1919. aastal kaotanud sõja ja inflatsioonist puretud – jõustati käibemaksuseadus ja maksumäär oli esialgu 0,5%. Inflatsioon seal ei taltunud. Edasi tõsteti maksumäära veel ja hiljem veel ja veel, kuni 1923. aastal Saksamaa inflatsioon läks üle hüperinflatsiooniks, kõikide aegade kõige kõrgemaks inflatsiooniks 1923. ja 1924. aastal. No ütleme, et see oli see negatiivne osa. Aga positiivset oli selles nii palju, et sealt algas terves Euroopas areng, mille tulemusena hakkasid kaduma üksikud tarbimismaksud või kaupade maksud, need asendusid üldise tarbimismaksuga või eri liiki kaupadele kehtestatud aktsiisidega. Eestis oli käibemaksul selline ilus nimetus nagu "läbikäigumaks". 

Aga selle käibemaksuseaduse muutmise eelnõu kohaselt plaanitakse teadaolevalt kehtestada standardmääraks 22% ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist kavatsetakse tunnistada kehtetuks majutusele kehtiv soodusmäär 9%. Ja väidetakse, et selle muudatuse peamine eesmärk on riigieelarve tasakaalu poole liikumine riigitulude laekumise suurendamise kaudu. Teisene eesmärk on muuta käibemaksuerisuste vähenemise kaudu maksusüsteemi efektiivsemaks. Aga tunnistagem, et eks see efektiivseks muutmine on ainult formaalne. Tegelikult on see üldine riigi tarbimismaks riigieelarve tulu saamiseks ehk niinimetatud maksuküüru kaotamiseks, mis on teadaolevalt positiivse mõjuga eelkõige jõukamatele inimestele. 

Nii, vastavalt eelnõu seletuskirjale eelnõu kiireloomuline, kuna selle maksumäära kehtestamine on planeeritud järgmise aasta 1. jaanuarist, ja nagu ma korra olen juba öelnud ja ka Arvo Aller toonitas seda, on selle põhjenduse näol tegemist tautoloogiaga. See kiireloomulisuse definitsioon on antud iseenda kaudu. Valitsus on kuulutanud eelnõu kiireloomuliseks, kuna valitsus on teatanud, et eelnõu on kiireloomuline. Seega pole vaja vist üle korrutada, et jälle hea õigusloome põhiprintsiipe on rikutud. Ja võib-olla ei tee halba veel meelde tuletada, et eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, mõjuanalüüsi ei ole, kaasamist ei toimunud. Tuletan meelde, et eelnõu kavatsetakse vastu võtta valitsuse usaldusküsimusega seotult. Ja ma usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et see pole midagi muud kui Eesti parlamentarismi eiramine ja laiemas mõttes ka demokraatia õõnestamine. 

Nii, aga siirdun veel korra sisu juurde. Eelnõu seletuskirja kohaselt toimub käibemaksumäära tõstmine ajal, kui majandus on kevadise prognoosi kohaselt taastumas, kindlustunne on tõusmas ja tarbimiskulutused taas suurenemas. Rahandusministeerium on arvestanud, et käibemaksumäära tõus lisatakse kogu ulatuses lõpphinda. Ja see toob kaasa 1,67%-lise kaupade ja teenuste kallinemise ning mõju tarbijahinnaindeksile ulatub 2024. aastal 1,40%-ni. Head kolleegid, eks te ju kõik teate, et need kahe komakohaga prognoosid on sellised, nagu nad on. Kaks komakohta äratab küll usaldust, aga sellise prognoosi realiseerumisväärtus on üliväike. Võib minna nii, aga võib juhtuda ka, et see mõju on kordades suurem. Küll aga võime järeldada, et valitsus tunnistab, et kaubad ja teenused kallinevad selle maksutõusu tõttu. 

Aga ma usun, et on täitsa relevantne siin praegu küsida seda, kas meie majandus on ikka taastumas. Euroopa Komisjoni hiljutise majandusprognoosi kohaselt kahaneb Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 0,4% ja lisaks Eestile prognoosib Euroopa Komisjon majanduse kahanemist Rootsile. Ülejäänud Euroopa Liidu riikides majandus kasvab, kõige rohkem Iirimaal, 5,5%. Ja Euroopa Komisjon prognoosib ka, et inflatsioon jääb Eestis siiski veel suureks, see hakkab nende arvates raugema järk-järgult, aga sel aastal jääb 9,2% juurde. Nagu öeldud, 2024 peaks see hakkama raugema. No see hakkab raugema siis, kui tingimused jäävad samaks. Aga need maksutõusud pidurdavad majanduskasvu ja õhutavad inflatsiooni edasi ka järgmisel aastal või siis järgmistel aastatel. Ehk see maksutõus suunab meid nähtuse poole, mille elementi me juba praegu kogeme – selle nimetus on stagflatsioon. See on olukord, kus esinevad üheaegselt inflatsioon ja majanduskasvu stagnatsioon. 

Nüüd, kõige olulisem on ikkagi see, mis juhtub tööpuudusega. Ka neist andmetest ei paista majanduse taastumist kusagilt. Vaadake, need tööpuuduse andmed on kindlad faktilised andmed, siin ei ole tegemist prognoosiga. Eelmise aasta kevadel, maikuus oli registreeritud töötuse määr 6,8%, aga nüüd on see kasvanud 7,4%-le. Aastatel 2014–2019 jäi see kõikidel aastatel alla 5%, isegi alla 4,6%. Vahepealseid aastaid ei tasu arvestada, kuna siis olid COVID-i piirangud. Ilmselgelt majandus liigub praegu tarretumise poole. Selles olukorras on maksude tõstmine mitte ainult majanduslikus mõttes arusaamatu, vaid ka meie kodanike heaolu selgelt ja seejuures mõttetult halvendav sel ajal, kui alternatiivid on olemas. On võimalus võtta laenu, kuna laenuintress on madalam kui inflatsioonimäär, kuid oluline on mitte pärssida majanduskasvu. Aga seda just nende maksutõusudega tehakse. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt ma palun siia Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud opositsioonisaadikud ning austatud üks ja ainus koalitsioonisaadik! Kõigepealt palun kohe kolm minutit lisaaega. (Juhataja annab.)

Mina ei saa kahjuks täna ühtegi oma kõnet alustada ilma, et ma peatuksin sellel, mida mina käsitlen kõigi nende eelnõude puhul ilmselt kõige tõsisema probleemina, vähemalt ühisnimetajana. See on ikka seesama valetamine. Mitte ilmaasjata ei ole seda praegust ametis olevat valitsuskoalitsiooni ristitud "valetajate koalitsiooniks". Põhjus on lihtne. Tõepoolest ongi väga jultunult valetatud, on valetatud sellisel määral, nagu ei mäletagi varasemast Eesti poliitika ajaloost. 

Mida ma täpsemalt silmas pean? Pean silmas seda, et nagu oleme palju kordi juba kuulnud siin viimase kahe kuu jooksul, 26. oktoobril 2022. aastal siinsamas Riigikogu infotunnis seal seistes proua peaminister Kaja Kallas ütles väga selgelt: "Aitäh! Kuna te mõistate ainult lihtlauseid, siis kordan üle ja lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse. Punkt." 

Ja nagu me nüüd teame, täna siin seda eelnõu menetledes, maksud tõusevad küll. Kuidas sellist asja nimetada? Kui sa loetud kuud, või ütleme, pool aastat enne Riigikogu valimisi ütled selgesõnaliselt ja veel naeruvääristades teisi, kes julgevad seda küsimust tõstatada, et maksud ei tõuse, ja kohe pärast valimisi tuled välja plaaniga, et maksud tegelikult ikkagi tõusevad – no kuidas sa seda muud moodi nimetad kui valetamiseks? Valetamine!  

Siia võib muu hulgas lisada selle tõsiasja, et vahetult pärast valimisi küsiti peaminister Kaja Kallase käest sellesama probleemi kohta: "Kuidas siis nii, et enne valimisi ütlesite, et maksud ei tõuse, nüüd ütlete, et maksud tõusevad. Kuidas te seda selgitate?" Selle kohta proua peaminister ütles, et kampaanias ei räägitud maksutõusude plaanidest sel lihtsal põhjusel, et see oleks olnud ebapopulaarne. "See oleks mõjunud ju meie valimistulemusele halvasti, kuidas me saime sellest rääkida!" No kuidas sellist asja nimetada? Täitsa siiralt. Ma küsiksin koalitsioonisaadikutelt sedasama asja: kuidas te sellist käitumist ise nimetaksite? Kui see ei ole häälte väljapetmine valimistel, siis mis see on? Sul on teatavad plaanid ja sa tead, et need plaanid on ebapopulaarsed. Sa vaikid sihilikult plaanid maha enne valimisi ja kohe pärast valimisi tuled nendega välja, hakkad neid ellu viima, olles saanud suure hulga hääli valimistel kätte, olulises osas tänu sellele, et sa oled needsamad ebapopulaarsed plaanid enne valimisi maha vaikinud. No kuidas te nimetate sellist asja? Mina ütlen, et tegemist on petmisega. Nii et me näeme siin nii valetamist kui ka otsest petmist. 

Oleks siis, et sellega see valetamine piirdub. Täna öösel millalgi hakkame me ju menetlema siin – noh, "menetlema" on selline ilus värving, see ilustab seda protsessi –, hakkame vaatama, kuidas surutakse läbi seda perekonnaseaduse muutmise eelnõu. Seal näeme täpselt sama probleemi. Kaja Kallas ütles 2020. aasta septembris täiesti ühemõtteliselt: "Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine [Seda konservatiivid püüdsid teha. – V. V.] täiesti mõttetu, sest ma ei tea Eestis ühtegi poliitilist jõudu, mis sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset." Valetamine! Ise ütled, mõni aasta tagasi, et Eestis pole ühtegi poliitilist jõudu, kes tahaks hakata abielu määratlust muutma, ometi tuled välja kohe pärast valimisi sellega, et just seda hakkamegi tegema.  

Ja kolmas näide, et ei jääks muljet, et siin on mingi juhusliku probleemiga tegemist, on seesama peretoetuste kärpimine. Enne valimisi teatavasti mitte ükski kolmest koalitsioonierakonnast ei öelnud valijatele, et kui nende poolt hääletatakse, siis hääletatakse ka lasterikaste perede toetuste kärpimise poolt. See vaikiti maha, kusjuures kaks erakonda koalitsiooni kolmest partnerist vaid mõni kuu varem ise need lasterikaste perede kõrgemad toetused kehtestasid, toetasid seda. Aga pärast valimisi siis asuti jälle seda asja tegema. No vaata kust poolt tahes, ikka vaatab vastu üks ja sama pilt: äärmiselt näotu ja ebaeetiline käitumine.  

Nüüd mis kõnealust eelnõu konkreetsemalt puutub, siis jällegi näeme sellise väga viletsat poliitilist kultuuri peegeldava käekirja ilmnemist. Mõned päevad tagasi oli ETV eetris saade "Esimene stuudio", kus Mirko Ojakivi külaline oli Eesti Kaubandus‑Tööstuskoja juht Toomas Luman. Ja muu hulgas tõi härra Luman esile, et kaks kuud on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad püüdnud saada võimalust kohtuda rahandusministriga, selleks et arutada läbi kavandatavad maksumuudatused. Kaks kuud! Ta ütles, et kahjuks oleme selles püüdluses läbi kukkunud. Ei ole õnnestunud saada nii kaugele, et rahandusminister kohtuks suurettevõtjate, muu hulgas tootvate ettevõtjate esindusorganisatsiooniga, olgugi et needsamad maksumuudatused puudutavad vahetult just nimelt neid suuri ettevõtteid, kes ongi peamised maksumaksjad Eesti Vabariigis. 

Täna küsisin siinsamas eelnõu nii-öelda menetluse ajal ka ise härra Võrklaeva käest selle kohta, kuidas siis nii, et ta ei ole leidnud kahe kuu jooksul võimalust kohtuda ettevõtjate esindusorganisatsiooniga. Selle peale rahandusminister rääkis mulle midagi sellist, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega, et kuidagi see kommunikatsioon on siin longanud ja tema ei ole üldse teadlik, et kaubandus-tööstuskoja inimesed oleksid soovinud rahandusministriga selles küsimuses kohtuda. No vabandust! Esiteks ei kõla eriti usutavalt. Kuidas on nii, et terve ministeerium kogu oma masinavärgiga ei ole suutnud aru saada, et kaubandus-tööstuskoda otsib kaks kuud võimalust kohtuda, aga seda ei panda tähele? No ma ei usu seda lihtsalt, ma ütlen ausalt. Aga teiseks, huvitav oli ka see, mida härra minister ütles, et aga nüüd, kui saate kaudu see informatsioon nendeni jõudis, et nendega soovitakse kohtuda, nad kindlasti kohtuvad. "Kindlasti parandame selle vea ja kohtume nendega." Ma hakkasin seda vastust kuulates lausa naerma, sellepärast et vaadake, milline olukord nüüd on. Kõigepealt tõstame maksud ära, ühel päeval rammime kõik need usaldusega seotuna läbi ja pärast seda muidugi kohtume ka ettevõtjate esindusorganisatsiooniga. No mis mõtet on pärast nendega kohtuda, kui otsused on juba langetatud! See on ju täitsa naeruväärne. No tõesti, noh! Ma arvan, et kes iganes meist oleks minister, me ei saaks sellist käitumist endale lubada, ilma et me peaksime tunnistama, et me käitume täiesti naeruväärselt.  

Ja lõpetuseks, kuigi rääkida võiksin veel paljudest asjadest, eelnevate eelnõude menetlemise kontekstis oleme küsinud ju rahandusministrilt väga selge küsimuse: kui läheb nii, et nende maksumuudatuste tulemusena laekumised riigieelarvesse mitte ei suurene, vaid kahanevad, küll mitte esimesel aastal, kuid järgnevatel aastatel, siis kas ta võtab poliitilise vastutuse ja astub tagasi? Paraku pole minister sellele selget vastust andnud. Jällegi …

Teie aeg!

… märk väga halvast poliitilisest kultuurist. Aitäh!

Aitäh, Varro Vooglaid! Lugupeetud Riigikogu! Ma võtan juhataja vaheaja viis minutit. 

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Võtan veel ühe juhataja vaheaja, kümme minutit.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Riigikogu juhatusele ja istungi juhatajale on laekunud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, kes on teinud ettepaneku lühendada käesolevat istungit kella 17.30-ni. Riigikogu juhatus arutas seda ettepanekut erakorralisel koosolekul, aga kuna ettepanekut töö ajagraafiku muutmiseks saab teha ainult Riigikogu juhatus, siis Riigikogu juhatus jõudis seisukohale, et me paneme selle ettepaneku hääletusele. Järgnevalt, ma saan aru, Siim Pohlak, et teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jah, aitäh, lugupeetud juhataja! Palun teha ka kohaloleku kontroll enne hääletust.

Aitäh! Sõnavõtu korras saate seda paluda, teil oli käsi püsti. Erkki Keldo, ma saan aru, ka. Aga võtke siis … Aga hästi, Erkki Keldo, ma loen teie sõnavõtusoovi siis ka protseduuriliseks küsimuseks. Palun, Erkki Keldo!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Enne hääletust palun kohaloleku kontrolli ja veel enne seda kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Ma palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.

Kohal on 59 Riigikogu liiget, puudub 42.

Järgnevalt ma panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku lühendada käesolevat istungit kuni 17.30-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 ja ettepaneku vastu 59 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme tänase päevakorrapunktiga edasi. Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Auväärt Riigikogu esimees! (Saalis on sumin.) 

Vabandust! Vabandust, head kolleegid! (Helistab kella.) Palun vaiksemalt, muidu ma ei kuule Tanel Kiige küsimust.

Austatud Riigikogu esimees! Lihtsalt tahtsin tehniliselt küsida, kuidas on võimalik panna 17.41 hääletusele ettepanek lühendada Riigikogu istungit kella 17.30-ni. Puhttehniliselt, kui see ettepanek oleks leidnud toetust, kas siis viimased 11 minutit oleks kustutatud Riigikogu istungist või kuidas see peaks välja nägema? Äkki oleks mõistlik selliseid ettepanekuid panna varem hääletusele? Mul on täiesti siiras küsimus: kuidas sellist olukorda lahendada, kui näiteks 17.35 võetakse mingi otsus vastu, aga otsus on lühendada istungit 17.30-ni?

Aitäh, Tanel Kiik! Nagu te ise nägite, siis võeti kümneminutiline vaheaeg ja võeti ka enne seda veel juhatuse vaheaegu selleks, et selles küsimuses selgusele jõuda. Juhatus arutas seda küsimust ja otsustas ettepaneku hääletusele panna. Seda ettepanekut me praegu hääletasime. Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul oli sama mure. Ma veel meelega vaatasin, et see avaldus oli ikka üsna pika etteteatamisajaga, nii et oleks jõudnud neid vaheaegu ja kõike võtta. Selles mõttes on mul ka kahju, et see hääletus üle läks, ja ma ei tea nüüd, kuidas see tegelikult on. Aga mul on teine mure ka. Kõik kõned kadusid tabloo pealt ära. Kas need tulevad tagasi sinna?

Need tulevad tagasi, jah. Me jätkame päevakorrapunktide arutelu. Ja viimane protseduuriline küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegelikult on niimoodi, et see ettepanek, mille EKRE tegi, on reguleeritud meie kodukorras. Mis kaalutlustel juhatus hakkas seda üldse arutama? Sest see, mis on seadusest tulenev õigus – miks peab sihukest asja arutama? Selgitage ära, nii et see oleks arusaadav ja ma saaksin aru. Te jooksite seda nii‑öelda juhatuse koosolekut tegema minu meelest 16.29. Mis alusel te seda veel arutate?

Aitäh, Kalle Grünthal! Ma selgitan teile veel kord: erakorralisel istungil saab istungi ajagraafiku kohta teha ettepanekuid ainult Riigikogu juhatus. Nii on.

Palun paneme tagasi nii kõnede kui ka sõnavõttude järjekorra, et me saaksime päevakorrapunkti menetlemisega edasi minna. Palun taastame selle olukorra siin meie tablool, et me saaksime edasi minna. Nii, Mart Helme tuli ja Ants Frosch tuli. Jaa, kohe, Ants Frosch! Hästi, nii kaua kui me taastame seda olukorda, Ants Frosch, te saate küsida küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun Ants Froschile mikrofon! Palun, Ants Frosch!

Jaa, aitäh! Tänan! Hea juhataja, te väga konkreetselt ütlesite, et selle päevakorra menetluse, ajastuse ja aegade kohta võtab seisukoha juhatus. See oli ka täna varem jutuks. Milline on teie plaan tänase istungi läbiviimisel?

Aitäh! Plaan on kõigepealt lõpetada meie kolmanda päevakorrapunkti menetlemine ja siis asuda neljanda juurde. Aga mida kiiremini me selle juurde tagasi jõuame, seda parem. Ja seetõttu ma palun siia Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kolleegid, kolleegid, kolleegid! Eestlased on üks selline tore rahvas, kes kujutab ette, et Eesti on arenenud maailma osa. Eesti on Euroopa, Eesti kuulub maailma rikkamate riikide hulka, Eestis on kõik hästi. 

Mul on olnud palju võimalusi ilma mööda ringi sõita ja on olnud palju võimalusi ilma mööda ringi sõita kümmekond aastat tagasi, 20 aastat tagasi. Isegi veel nõukogude perioodi lõpul, kui siin majas asus Kuberneri aia pool Eesti NSV Välisministeerium, kust anti välispasse ja lubasid, viisasid kusagile välismaale sõitmiseks ja olid juba uued ajad, tuuled puhusid ning seal oli must mass inimesi sabas seismas ja ootamas, kuidas seda välispassi saada ja kuidas oleks võimalik välismaale reisida. No õnnestus. Mul õnnestus käia Saksamaal, õnnestus käia Hiinas, õnnestus käia Mongoolias ja mitmel pool mujal. Ja sel ajal võis tõesti öelda, et Eesti on arenenud riik, eriti võrreldes niisuguste maadega nagu Mongoolia või Hiina. Loomulikult jäime me kaugele-kaugele maha nii Soomest, Saksamaast kui ka Rootsist, kus mul ka õnnestus tol perioodil käia. 

Nüüd on möödunud laias laastus 30 aastat ja olen käinud ka riikides, mis 30 aastat tagasi olid Eestiga võrreldes selgelt arengupeetusega. Võin täie vastutustundega öelda, et suur osa nendest riikidest on praegu arenenud ja jõudnud Eestist ettepoole. 

Mida ma selle jutuga öelda tahan selle konkreetse eelnõu menetlemise käigus? Tahan öelda seda, et see konkreetne eelnõu annab veel ühe panuse, et Eesti muutuks mahajäänud maaks, et pärssida Eesti majanduslikku ettevõtlikkust, et pärssida Eesti inimeste elatustaset, et võtta ära innovatsioon ja ettevõtlikkus, mis Eestit varasematel perioodidel on iseloomustanud.

Noh, me võime ju tuletada meelde ühte rahvalikku ütlust, et lollidelt tulebki nende raha ära võtta. Jaa, seda see valitsus praegu teebki. Eesti rahvast käsitletakse lambakarjana, keda tulebki viimseni pügada. Võtame ära aktsiisiraha, paneme juurde käibemaksu, kehtestame uusi makse. Mis selle [tagajärg] on? Ajaloolasena võin ma kinnitada – Jaak Valge tõi oma kõnes ka näiteid selle kohta –, et mida rängemalt inimesi maksustatakse, seda enam pärsib see majandustegevust, seda enam inimesed loobuvad riigi toetamisest kui teatud patriootilisest kohustusest, sest nad saavad väga hästi aru, et riik suhtub nendesse kui lollidesse, kellelt tuleb nende raha ära võtta. 

Ja nüüd ma pööran selle asja tagurpidi. Ma pööran selle asja tagurpidi: lollidele ei tohi raha anda! Meie viimased 30 aastat näitavad seda, et lollid ei ole osanud meilt kokku korjatud raha kasutada. Kus on meie maanteed, neljarealised maanteed? Ei ole! Saaremaa püsiühendus? Ei ole. Kui kaugel on meie ühendused muu maailmaga? Tallinna lennujaam teenib küll ilusat raha, aga lennuliine on meil nii, et hea on, kui kahe käe sõrmedel saab midagi kokku lugeda. Ei ole meil enam … 

Palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

… tegelikult oma õiget lennukompaniid. Mida meil veel ei ole? Ei ole meil õiget sotsiaalhoolekannet. See lonkab kahte jalga. Nüüd räägitakse meile, Signe Riisalo tuleb ja räägib meile – no täiesti absurdne! –, kuidas meie demograafilisest kriisist aitab meid välja viia see, et me maksutõusuga suuname rohkem raha puuetega inimeste heaollu. Nalja teete või? Kas see on siis see demograafiline tuumik, kes aitab Eesti rahva demograafilisest kriisist välja?! Sündimus langeb, väljaränne on suur. Sisserändega püütakse seda kompenseerida, aga nagu me mäletame maasikasõja ajast, kui meie olime valitsuses: "Ukrainlane on kõva tööinimene! Oi, ukrainlasteta meie hakkama ei saa!" Ja nüüd ukrainlane tööle ei lähe, sest loll Eesti riik maksab neile peale. 

Võime tuua siin teisi näiteid. Need riigid, mida me peame arengumaadeks, päevapealt lõpetavad igasuguse lisaks maksmise, igasugused sotsiaaltoetused neile, kes ei käi tööl. Sul on teatud periood, tulid riiki, saad oma toetused, lähed tööle. Nii pea, kui töölt lähed, lõpeb kõik. 

Ja kõigele lisaks needsamad arengumaad saadavad need muiduleivasööjad välja. Aga meil seda ei tehta. No seepärast ma ütlengi, et lollidele ei tohi raha anda. Nad ei oska seda kasutada. Nad oskavad Eestist teha üha enam ja enam alla käiva arengumaa. 

See ongi kogu selle asja mõte praegu: mitte toetada neid maksutõuse. Need maksutõusud ei lahenda neid küsimusi, mida meile siin räägitakse: "Meil on vaja rohkem raha kaitsekuludeks." Heh, 30 aastat on aega olnud neid rahasid leida kaitsekuludesse. Kus see julgeolek meil on? Kaks piirivalvurit eksisid üle piiri ära, nädal aega tagasi. Miks? Sest meie valitsuse ajal tões ja vaimus alustatud kontrolljoone väljaehitamine jäi peaaegu kohe seisma, kui meie enam valitsuses ei olnud. Ja niimoodi ta seal on. Ja jälle eksime ära. No ma ei tea, kas venelased suhtuvad asjasse niimoodi, et ei olnud mõtet seekord sellest probleemi teha, sest piiri ei ole. "Ühel päeval jalutame ise rahulikult üle selle piiri koos tankide ja muu värgiga." Sest kaitsekuludeks pole ju ka raatsitud 30 aasta jooksul raha eraldada. 

Nii et, sõbrad, see maksutõusu eelnõu on vale juba idee poolest. Aga ta on vale eelnõu ka sellepärast, et lollidele ei tohi raha anda, nad oskavad seda ainult raisata. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme praegu arutamas seaduseelnõu 147. Tänase istungi päevakorras on usaldusküsimusega seotud eelnõudest üks juba läbi käidud ja ees (Loendab.) üks, kaks, kolm, neli, viis … kuus veel minna. Selle kõige juures on minu jaoks kõige suurem küsimus, mis on selle eesmärk. Ja mulle tundub, et see eesmärk on igal juhul oma tahe peale suruda – suruda opositsioonile peale koalitsiooni tahe ja suruda peale ka rahvale valitsuse tahe. Tulemus iga hinnaga, ükskõik mis. Sisu polegi tähtis. 

Milline on sõnum nende maksutõusude puhul rahvale? Tõenäoliselt Eesti äärealadel, ütleme, Kagu-Eestis, Ida-Virumaal – seal, kus elu ongi vaesem ja kus elu ongi raskem –, lajatab see käibemaksumuudatus kindlasti inimeste rahakotile kõvasti. Inimesed saavad sellega kohe pihta. Kas aga keegi hoolib neist? Ilmselt mitte. 

Mind on see pannud mõtlema, kas sellel kiireloomulisusel on ka mingi ratsionaalne põhjus. Sest selle kiireloomulisuse kõrvalt vaatab meile ju vastu selge manipulatsioon. Kõigepealt üritas minister meile täna rääkida sellest, et kuigi meil hetkel veel ei ole majanduskasvu, on see majanduskasv kindlasti tulemas, ning viitas Eesti Panga 28. märtsi prognoosile, Rahandusministeeriumi 4. aprilli prognoosile ja ka Euroopa Komisjonile. Samal ajal on teada – ja seda möönis minister ise –, et Eesti Panga värske prognoos peaks tulema homme. Aga meie arutame täna vanade andmete põhjal. Samuti on teada, et Eurostati uus kiirhinnang peaks tulema juunis. Me oleme juunis, aga seda kiirhinnangut veel ei ole. Järelikult me tegutseme praegu olukorras, kus meie andmed on märtsi‑ ja aprillikuised, õigemini need hinnangud, mis on kokku pandud, sest andmed on tõenäoliselt veel vanemad. Nii et päris pilti Eesti majandusest tegelikult ju ei ole. 

Küsimus on selge: kuhu on kiire? On ilmne, et tänagi siin saalis kõlanud kirjeldused käibemaksu langetamisest Lätis 2017, mis oli suunatud osale toiduainetele, köögiviljadele konkreetselt, ning ka see kogemus, mis oli Poolal 2000‑ndate esimesest poolest, näitavad, et käibemaksu alandamisega on võimalik teha kahte asja: esiteks, tõmmata majandus käima, aga teiseks pakkuda siiski selget leevendust nendele inimestele, kes tõeliselt hädas on, kõige vaesematele inimestele. Millegipärast on need inimesed täna küll unustusse jäänud. See, kui hakatakse pärast probleeme lahendama erinevate sotsiaaltoetuste ja abimeetmetega, on juba kaotatud lahing.

Palun paar minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Mulle tundub, et me oleme jõudmas olukorda, mida natuke rohkem kui 30 aastat tagasi Eestis kirjeldati kui kolme võitu, need olid siis nõndanimetatud sotsialismi kolm võitu: see oli hallivõitu, see oli kallivõitu ja see oli ka …võitu. Päris sellele teele ei ole mõistlik minna. 

Minu arvates ei ole võimalik seda eelnõu toetada. Kindlasti on samal mõttel olevaid inimesi siin saalis rohkem kui ainult opositsioonisaadikud. Ma usun, et ka koalitsiooni hulgas on inimesi, kes saavad väga hästi aru, milliste probleemidega vastakuti seismine meid ees ootab. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Kert Kingo, ma saan aru, et teil oli soov tulla fraktsiooni esindajana. Palun Riigikogu kõnetooli EKRE fraktsiooni nimel kõnelema Kert Kingo. Palun!

Palun mulle kolm minutit lisaks.

Jaa, kohe kolm minutit lisaaega ka. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Head istungi jälgijad! Eelmine majanduskriis algas ülemaailmselt 2008. aastal ja haripunkt Eestis oli aastal 2009. Siis oli meil reformierakondliku juhtimisega valitsus, kes selleks, et riigi tulubaasi suurendada, tõstis käibemaksu 2009. aasta 1. juulist 18%‑lt 20%‑le. Tegemist pidi olema ajutise maksutõusuga. Lisaks sellele tehti muid maksutõuse. Ja kõik need maksutõusud pidid aitama purjetada viie rikkaima riigi hulka. No me purjetame siiamaani. Tundub, et oleme vahepeal teelt eksinud, aga purjetame, ja ikka me viie rikkaima hulka ei ole kuidagimoodi jõudnud.

Nüüd oleme olukorras, kus jälle Reformierakonna juhitav valitsus tõstab taas makse, hetkel räägime käibemaksust. See, mis vahepeal pidi ajutine olema, 20% pidi ajuti ajutine olema, nüüd seda tõstame veel omakorda 2% võrra ehk 22% peale. Minister ütleb, et see on vajalik selleks, et riigieelarve on keerulises olukorras. No eelmine kord oli ka. Aga selle käibemaksu tõstmisega saab kõige rohkem pihta – muidugi peale inimeste – riik ise, sellepärast et mitte üheski valdkonnas ei jätku raha. Ei ole riigil raha, väidetavalt ei ole piisavalt raha.

Käibemaksu tõus tõstab erinevate toodete-teenuste hindasid. Võtame näiteks kas või Siseministeeriumi haldusalas Politsei‑ ja Piirivalveameti. Politseivormid, hangetega neid soetatakse, nende hind tõuseb. Patrullautod – ka nende hind tõuseb. Erivarustus – kallimaks läheb. Päästeteenistus on meil kogu aeg vaeslapse rollis, ka sinna on vaja eririietust, on vaja masinaparki, vahendeid – kõik see läheb kallimaks. Niigi on suur osa nii politsei tegevusest, piirivalve tegevusest kui ka pääste tegevusest lükatud vabatahtlike õlgadele. Aga ometi vajavad ka senised tegevused, et neid üldse saaks jätkata, raha juurde. Siin tekitab riik ise olukorra, kus kõik need vajalikud asjad lähevad kallimaks. 

Eelnevate kõnepidajate kõnedes oli juttu riigipiiri ehk kontrolljoone väljaehitamisest. No juhtus juba teist korda Eestis sündmus, kus eksiti üle piiri. Ka [piiriehitus] läheb nüüd kallimaks. Kui seni ei ole leitud selle tarbeks raha, siis ma julgen kahelda … Kust see raha siis nüüd tuleb? Tõstetava käibemaksu arvelt? Ei, see tõstetav käibemaks on täpselt selline, et jagatakse karu nahka, aga karu kõnnib alles metsas ringi.

Tõusev käibemaks mõjutab ka näiteks Sotsiaalministeeriumi haldusala, kus on eriti suur puudus, eelarve on kesine. Millekski raha ei jätku. Kallinevad puuetega inimeste eluks vajalikud abivahendid. Osa doteerib riik, aga riigi dotatsioon läheb selle võrra järjest suuremaks. Kallinevad näiteks invataksod – need hanked tuleb korraldada ja kõik see läheb kallimaks. Erinevad teenused terviseprobleemidega inimestele, olgu füsioteraapia või massaaž. See loetelu on lõpmatu. Läheb kallimaks koolitoit, läheb kallimaks lasteaiatoit. Tekibki ühest maksutõusust jadaühendus, lumepalliefekt. Ja siis valitsus põhjendab seda nii, et riigikassasse on raha vaja ja käibemaksu tõstmine on meede, mis aitab riigile raha juurde koguda. Need üksikud näited, mis ma tõin, ei aita ju riigile raha juurde koguda, sest raha läheb hoopis suuremas ulatuses välja ehk riik ja riigiasutused jäävad veelgi vaesemaks.

Samamoodi on siin palju olnud juttu sellest, et käibemaksu tõus vähendab inimeste tarbimist, sest lihtsalt ei ole vahendeid. Käibemaksu tõus paneb ettevõtjad raskesse olukorda müües oma teenuseid ja tooteid, sest nende hind tõuseb. Ehk väga paljud ettevõtted, esialgu väiksemad, kuni lõpuks järjest suuremad sulgevad üldse oma tegevuse. Suuremad ettevõtjad on sunnitud koondama inimesi, oma tegevust koomale tõmbama. See kõik on meil juba olnud. See oli alates aastast 2009, kui meile öeldi, et me teeme seda selleks, et me jõuaksime viie rikkaima riigi hulka. Aga me ei ole senini jõudnud sinna. Kui palju peab ühte ja sama teed käima? Täpselt sama erakond on valitsuses, täpselt sama erakonna otsused, ühte ja sama tehakse kogu aeg ja tulemus on ikka lõpuks null.

Aga kes kõige rohkem selle pärast kannatab? Kannatab riik tervikuna. Riik kannatab ka selle tõttu, et inimesed lahkuvad oma koduriigist, sest siin ei ole võimalik enam hakkama saada. Kui EKRE oli valitsuses, siis sel ajal me suunasime majandustegevust selliselt, et inimesed pöördusid oma kodumaale tagasi. Nad tulid tagasi siia kogu perega, läksid tööle ja nendest tulid meie riigile maksumaksjad, meie oma inimesed tulid oma koju. Nüüd jõuame tagasi täpselt samasse olukorda, kus inimesed lahkuvad oma riigist, meil jääb maksumaksjaid vähemaks, meil jääb töötajaid vähemaks, meil jääb ettevõtlust vähemaks, meil jääb kõike vähemaks. Aga selle pärast valitsus ei muretse, sest nendel on ükskõik. Nemad üritavad riigieelarvet korda saada – nii nad seda nimetavad.

Mõeldes nüüd, mis on selle tagajärg on kogu riigile, siis mul on lihtsalt kahju. Me oleme mitte viie rikkaima riigi seas, vaid me oleme üks kõige vaesemaid ja viletsamaid riike. Me võime küll rääkida oma suurest digiriigi kuvandist, aga kui me oleme vaesed ja me ei saa [endale] elementaarset lubada, siis see ei ole selle kõrval mitte miski. See on ka kindel põhjus, miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda eelnõu mitte mingil juhul ei saa toetada. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta maksutõuse, mis mõjuvad kõige rohkem üksikisikutele ning hävitavad Eesti riigi majandust, ettevõtlust, kogu riigi positsiooni ja konkurentsivõimet. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Palun kohe kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tublid ametnikud, kes te peate meie pärast ületunde tegema, ja loomulikult ka vaatajad! Ütlen kohe, et ma ei toeta seda eelnõu, nii nagu ma ei usalda ka valitsust. Aga nüüdne obstruktsioon annab meile võimaluse tegelikult selliseks laiemaks debatiks nendel teemadel, mis on tõusetunud, sealhulgas rahanduse ja finantssüsteemi üle. Kuna ma ise ei ole rahandusinimene, siis pärast seda, kui mind esimest korda siia valiti, olen ma püüdnud aru saada, kuidas meie rahandussüsteem toimib, täpsemalt, kuidas üldse läänemaailma rahandussüsteem toimib, mis on meie raha väärtus ja kuidas meie raha olemus on seotud inflatsiooniga. 

1992. aasta suvel, ma mäletan, olin 24-aastane Kaitseliidu Tallinna maleva staabiülem, kui meile kevadel hakati maksma palka – nendele isikutele, kes olid juhtkonnas. Esimesed paar palka ma sain paki rublasid, millel väärtust ei olnud. Ja kui tuli rahareform, siis me vahetasime 1500 rubla 150 krooniks. Ma mäletan oma esimest palka, mille ma siis sain – see oli 240 krooni. Ja nüüd, kui ma mõtlen sellele tagasi, siis ma näen, et 1 krooni siseriiklik ostujõud oli sel ajal umbes sama suur, kui praegu on 2 eurol. Eks see annab meile pildi inflatsioonist. Isegi kui inflatsiooni aastane number on väikene, näiteks 2% või 3%, siis aastate jooksul – eriti nendel aastatel, kus inflatsiooni [näitaja] on kahekohaline, nii nagu on olnud praegu – tekib ju liitprotsent, ja kõik see kuhjub ja kuhjub. Niiviisi me võimegi öelda, et tegelikult raha reaalne väärtus on kahanenud mitukümmend korda. 

Ehk siis oletagem, et ma oleksin olnud säästlik ja säästnud oma esimesest palgast 10% ja pannud selle näiteks kõrvale oma vanadus- ja pensionipõlveks. Mis oleks selle raha väärtus praegu? Ehk toonane 25 krooni, mis oli väga suur raha, selle väärtus täna oleks 2 eurot. Kaks eurot! Mida ma saaksin täna 2 euro eest? Ostsin just oma tütrele, kes tuli mind külastama, jäätise, see maksis 2 eurot ja 70 senti. Siit tulebki välja inflatsiooni olemus ja meie raha olemus. Ehk meie rahal ei ole paraku mingit kindlat, püsivat väärtust. 

Ja miks see olukord tegelikult on tekkinud või kust see on tulnud? Me võime jagada maailma finantssüsteemi kaheks: see, mis oli enne aastat 1971, ja see, mis on pärast seda. Ehk see oli see aasta, mil Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv otsustas Ameerika Ühendriikide dollari lahti siduda kullastandardist. Ehk enne seda oli nii, et 35 Ameerika Ühendriikide dollari väärtus oli 1 unts kulda, mis on umbes 31 grammi ja natuke peale selle. See väärtus oli kindel. Ja kui keegi soovis, siis USA Föderaalreserv oli igal hetkel kohustatud dollareid kullaks vahetama. Aga Ameerika Ühendriikidel teatavasti tekkisid raskused 1960. aastate lõpus, kui nii Vietnami sõja finantseerimise kui ka suurte sotsiaalprogrammide finantseerimisega võeti palju võlgu. Ja paljud maailmas hakkasid kahtlema selles, kas Ameerika Ühendriigid suudavad oma võlga maksta. Seepärast Föderaalreserv tegelikult selle, ütleks niiviisi, saatusliku otsuse tegigi, et ta sidus dollari kullast lahti. 

Ja mis on see raha väärtus täna? Seesama 1 unts kulda, mis 1971. aastal maksis 35 Ameerika dollarit, maksab nüüd umbes 1800 eurot. Kas kuld on läinud kallimaks või on kulla koostis või on midagi muud kulla olemuses muutunud? Ei ole. See unts kulda on ikka seesama, ega see ei ole läinud kallimaks ja keegi, kes omab kulda, ei ole läinud rikkamaks. See tähendab seda, et raha, nii dollar, euro kui ka teised valuutad, mis ei ole seotud kullaga, on lihtsalt läinud kõik väga kiires tempos odavamaks. Ehk siis me elame maailmas, kus rahal ei ole mingit püsivat väärtust ja kus inflatsioon mõjutab raha väärtust kahanemise suunas pidevalt. See on see finantspoliitiline lähtealus, kus me üldse elame. 

Ja nüüd on mul küsimus: kas Eesti on sellest lähtealusest nagu lähtunud? Ma vastan ausalt, et ei ole. Me oleme elanud kogu aeg nii, nagu oleks rahal mingi kindel väärtus. Kui me elaksime ajas enne 1971. aastat – no loomulikult Nõukogude Liidus ma ei tahaks elada sel ajal, aga oletame, see on teoreetiline oletus, et me elaksime selles maailmas, kus põhilistel maailma juhtivatel valuutadel on mingi seos mingi reaalse väärtusega, näiteks kullaga –, siis ma toetaksin kahe käega praegust finantspoliitikat. Aga kuna seda seost ei ole, siis ei ole ka sel poliitikal ju kaalu. Me ei saa minna täiesti vastuvoolu sellega, mis toimub rahanduses ümber meie, mida maailma juhtivad finantsjõud rakendavad. 

Kui me elaksime sellessamas maailmas enne 1971. aastat, siis loomulikult, mida väiksem riigivõlg oleks, seda parem, sest raha on ju stabiilne. Aga me elame ju praegu maailmas, kus hetkel inflatsioon, vaatamata sellele, et laenude intressid on tõusnud, ikkagi ületab mitmekordselt ka praegu üsna kõrgeid laenuintresse. Kuidas me siis sel juhul saame väita, et laenamine ei ole mõistlik? 

Ma teen nüüd selle 30 sekundi jooksul veel ühe hüppe tagasi ja teen ühe oletuse. Näiteks, kui Eesti oleks saanud miljard dollarit kasutusse aastal 1992, mida ta oleks suutnud selle rahaga teha taristu, infrastruktuuri koha pealt? Sellega oleks võinud teha kõik maanteed ja raudteed korda. Ja raha oleks jäänud veel ülegi, sest meie tööjõud oli lihtsalt nii odav. Meie siseriiklik raha väärtus oli lihtsalt nii kõrge. Nüüd me suudame selle raha eest teha väga vähe. Minu aeg lõpeb, panen siia punkti, järgmise eelnõu juures jätkan. Tänan!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Tänan kõiki, kes on siin kohapeal! Leo Kunnas just liikus edasi, aga ma tahtsin tema jutu jätkuks öelda, et kunagi ta päästis Eesti kaitseväge Reformierakonna kindlatest kätest. Nimelt tahtis Reformierakond terve kümnendi maha murda Eesti kaitseväge. Mahamurdmise plaan seisnes selles, et ajateenistus ära kaotada. Ja muidugi, kui see oleks lõpuni õnnestunud, siis me täna alustaksime sisuliselt nullist. Nii vägev poliitika on see olnud! Aga enesekindluse ajab ikka üle ääre – nagu üks tulikuum pott mulksub ja keeb edasi, enesekindlus ajab üle ääre. 

Ma mäletan, valimiskampaania ajal õpilased küsisid Andres Sutilt, kui me olime ühises debatis: "Kuulge, Andres Sutt, teie erakond tahtis ju ajateenistuse ära kaotada. Mis asi sellega oli?" Siis ta puterdas midagi vastu ja ütles, et eks aeg muutub, vaated muutuvad. Aeg muutub, vaated muutuvad! Tal oli häbi selle pärast, mida ta erakond oli teinud. Minul ka, sellepärast et tegelikult ajateenistuse nõrgestamine omal ajal mõjutas meid pika aja peale. 

Minnes nüüd praeguste maksuseaduste juurde, näeme, et siin on suur sarnasus. Aastal 2008 astuti täielikult ämbrisse oma majanduspoliitikaga. Süvendati kriisi sellise kukkumisega, mis oli Euroopa suurim, ränk kukkumine. Vaat see oli majanduspoliitika, mida siiamaani ei häbeneta. Juhtus! Ainult 100 000 eestlast pidi kodumaalt parematele jahimaadele minema. Juhtus! Muudkui juhtub. Reformierakonnal muudkui juhtub! Aga sellel on tagajärjed. Sundsüstimisel on muide ka tagajärjed. Kõigel on tagajärjed, mida te teete. Kõikidel rumalustel on tagajärjel! Nii ka nende maksudega. 

Aga samal ajal ma ei saa jätta ütlemata, mis on need tähtsad teemad, millega teie tegelete. Tsiteerin sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot, 17. aprill 2023: "Sooandmete muutmine ei tohi sõltuda arstide otsusest." See oli teie tähtis teema, millega te tegelesite. Ma küsiksin Reformierakonna sportlastelt: kuidas tunne on, kas oleks aeg sugu muuta? Kas te ei ole äkki selle peale tulnud? Need on need tähtsad teemad, millega te sunnite Eesti ühiskonda tegelema. Ja veel täna öösel plaanite te tegeleda ülitähtsa teemaga, homoabieludega. Vaat see on meie suur töö, millele te sunnite meid siin ööistungitel. Ogaruste peale kulub aeg ära! Siis on selge, et asjad loksuvad igast otsast. Siis on selge, et Eesti tööstustoodang langeb 15% rohkem kui kogu Euroopas. Ogarustele kulub aeg: soo muutmisele! 

Lugupeetud reformierakondlased, ärge vähemalt ise sugu muutke. Ärge tehke neid katseid vähemalt, ärge hakake tegema! Ärge hakake eeskuju näitama! Ogarusel on ju omad piirid, kunagi vaadatakse meid nagu padulolle. Ausõna, see sõna ei ole siin kõnepuldis liialdatud – padulolle, kes räägivad, et sooandmete muutmine ei tohi sõltuda arstide otsusest. See on siis, kui on 15%‑line langus! Sellel ajal tegelete selliste teemadega, täna öösel oma 0,1% suurte murede, nii-öelda murede lahendamisega, ühiskonna tülli ajamisega. Millal te kaineks saate? Ma ei tea. Millal teie valijad teid läbi näevad? Millal see pettus üldse lõpeb? 

Te loodategi sellele, et valetame enne valimisi, küll nelja aastaga ajud puhtaks peseme. Küll me kõik ära lollitame, me oleme ju PR-superstaarid! Me teeme kõik lolliks, me oleme seda alati teinud. See on teie seisukoht. Kilekotid leiab ikka kuskilt tagatoast. Vaat selliste trikkidega on võimalik sellist jampsi meile kaela määrida. 

Ma palun lisaaega.

Ma tahan meelde tuletada, et me oleme hetkel eelnõu 147 juures, see on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun! Kolm minutit lisaaega.

Jah, ma räägingi seda, millega ei tegeleta. Ei tegeleta asjaga, vaid tegeletakse sõgedusega, ka täna öösel tegeletakse sõgedusega. Mida ütles ettevõtja Indrek Neivelt? Ta kirjeldas seda majanduspoliitikat praegu nagu jalgrattaga tagurpidi väntamist, eriti rohepoliitikat. Sest kui teised märkisid, et jah, see raha läheb maksuküüru peale, siis jätsite rääkimata rohepöördest. See on kõige kulukam kulu. Me oleme oma ettevõtted vaeseks teinud gigantsete energiakuludega. See on foonil olev kõige ohtlikum asi, mis ei võimalda Reformierakonnal isegi hea tahte korral piisavalt raha leida. Nii et eestlastele jäävad pastlad ja kannel, see on tõsi. Pastlad ja kannel. Muidugi ka homoabielud ja soo muutmine. 

Ja siis on vaja loomulikult usaldushääletusi. Seitse tükki või kui palju neid oli, äkki keegi aitab? Eesti rekord ühe päevaga! Põnev küll! Täiesti uus poliitiline kultuur on loodud meie silme all. 

Mis mul veel tuleb meelde ministri jutust: ta ütles, et iga miljon on oluline. Iga miljon on oluline, aga Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu 20 miljonit laristada ksenofoobia vastu võitlemisele, LGBT propagandale 20 miljonit. Raha jätkub! Ajud on vaja ära pesta nagu Põhja-Koreas, 20 miljonit meie ajude masseerimiseks. Mida ütles selle majanduspoliitika kohta ja teie maksupoliitika kohta Indrek Neivelt? Tööstustoodangu kukkumise kohta ütles ta nii: "Kukkumine on väga karm." Ma vaatasin statistikast järele, nii suur kukkumine oli üheksakümnendate alguses – siis, kui me oma majandust transformeerisime Nõukogude Liidu omandisüsteemist eraomandisse. Sama kõva kukkumine kui 2009, rohkem ei ole sellist kukkumist tööstuses olnud. Ja mis me loeme jälle? Näpis Lääne-Virumaal paneb 100 töötajaga tehas ennast kinni. 

Nii et tegeletakse pseudoteemadega. Isegi pangamaksu ei raatsita kehtestada, nagu on Leedus. See oleks mõistlik lahendus, sealt saaks suuri summasid, sest sellel sektoril läheb väga hästi praegu, nii nagu oleks võinud võtta raha ka energeetikasektorist, kus on ülelaekumine. Aitäh! 

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaanus Karilaidi. Palun!

Hea istungi juhataja! Paluks kaks minutit lisaaega.

Palun, kaks minutit lisaaega! Kokku on teil seitse minutit.

Tänan! Head kolleegid! Selle käibemaksuseaduse kontekst on muidugi päris kurb. Kui me vaatame Eesti innovatsioonitegevust, siis Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti innovatsioonitegevus Euroopa keskmike seas. Euroopa keskmike seas! Olukorras, kus riik on nii väike, mobiilne ja nii avatud, tegelikult olla keskel, pärast seda, kui kõik erakonnad, eelkõige Reformierakond on rääkinud innovatsioonist ja uuendustest praktiliselt igas pressiteates – tegelikkus räägib midagi muud. 

Vaatame Eesti Panga viidatud uuringut, mis näitab, et Eesti on küll avatud majandus, kuid meil on kõige suurem võimalus saada pihta on väliskeskkonnast ja saada haavatud. Selles kontekstis tullakse siia suurde saali eelnõuga, millel on ainult üks eesmärk: parandada eelarvepositsiooni. Aga sellest, kuidas läheb meie ettevõtetel, konkurentsivõimel, töökohtade hoidmisel, on sellel niinimetatud 60 mandaadil täiesti ükskõik. 60 mandaati on saanud siia erinevatel motiividel. Ma neid motiive ette lugema ei hakka. Aga põhiline järeldus on see, et neil on ükskõik, kuidas läheb Eesti majandusel, meie konkurentsivõimel ja meie töökohtadel.

Kui ma küsin rahandusminister Mart Võrklaevalt, kes tegelikult esindab parimat ekspertiisi, on rahandusminister, missugune on selle eelnõu 147 mõju lugejate rahakotile, hotellikülastajate rahakotile ja toidupoes käijate rahakotile, seega on ka nendel 60 mandaadi saanul, kes siin on, ükskõik, kuidas rahandusminister vastab. Ta räägib millestki muust. Ja 60 mandaati, [need rahvasaadikud,] kes siin on, mõtlevad ainult sellele, kuidas hoida Reformierakonda ja Eesti 200 võimupositsioonil. Ainult poliitiline edevus – see, et ma olen siin. Aga sellest, kuidas läheb Eesti ettevõtetel, inimestel, nende sissetulekutel, on neil ükskõik. Peaasi, et meie palk tiksub. Peaasi, et me hoiame koalitsiooni, siis on tore olla.

Ja kui ma palun rahandusministrit: "Ole hea, räägi sellest Läti näitest, kui 2017. aastal langetati seal kodumaiste aiasaaduste käibemaksu 5%-le," siis ta vaatab mulle otsa ja räägib millestki muust. Ja need 60 mandaati rahulduvad sellega. Neil on ükskõik, et sa küsid ühte, aga rahandusminister, kes peaks esindama meie parimat ekspertiisi, rahanduspoliitilist ekspertiisi, räägib millestki muust. Tal ei ole isegi empiirilisi andmeid. Tal ei ole ette tuua eduelamusi, mida meie naaberriigid tegelikult on rakendanud ja mille kohta ka Läti maaeluministeerium on teinud väga hea raporti, uuringu, ja millega meie siinsed kolleegid Maaeluministeeriumist on ka tutvunud. Rahandusministril ei ole sellest sooja ega külma.

Ja mis siis aitab? Tegelikult aitab hirmutamine. Ta tuleb siia ette ja käsitleb ka Meediaettevõtete Liitu kui Rae Valla Teatajat. Ütleb, et mis nad ikka ohivad, me tõstsime nüüd uuesti selle käibemaksuprotsendi kõrgemale, selle langetamine oligi viga, aga me tegime selle vea ju enne valimisi, et olla teile meelepärane. Ja nüüd, pärast valimisi, me tahame, et te oleksite meile rohkem meelepärased, sest vaadake – ta siis valetas –, opositsioon tahab teile keevitada 25%. Seda pole opositsioon tegelikult kunagi väljendanud. Aga neil 60-l mandaadi saanul, kes on praegu koalitsioonis, on sellest täitsa ükskõik, et rahandusminister valetab ja hirmutab sellisel viisil. Nii et sellisel viisil anti mõista, kuidas tegelikult valitsusliit käsitleb ka meediaettevõtete analüüsi – nii nagu Rae Valla Teatajat. Tegelikult nad soovivad, et see infovahetus oleks täpselt selline nagu selles vallalehes seal.

Või siis majutusasutuste käibemaksu tõstmine. Kuidas see mõjub väljaspool Harjumaad meie ettevõtlusele, töökohtadele ja inimeste sissetulekutele? Ei ole mõjuanalüüsi. Aga siin pole väga keerulist mõjuanalüüsi vaja. Ei ole vaja anda kellegi firmale 200 000, 300 000 või 500 000 eurot, et teada, et sellel on negatiivne mõju. Aga miks teha otsus, millel on negatiivne mõju meie majandusele ja töökohtadele, on täiesti arusaamatu. Mis eesmärke see tegelikult täidab? Kuidas lööb toiduainete käibemaksu tõstmine inimeste sissetulekut ja mõjutab toidukorvi? Täiesti ükskõik! Samuti nagu sellele 60 mandaadile, kes tegelevad hea meelega millegi muuga: kes vaatab uudisteportaale, kes tutvub millegi muuga, aga mitte selle eelnõu sisuga. Kuidas see tegelikult hävitab meie majandust, meie konkurentsivõimet ja meie inimeste sissetulekut – see ei lähe neile 60-le korda. Neile ei lähe korda ka meie rahandusministri valed.

Või kohalikud omavalitsused: antakse mõista, et sellel eelnõul on reaalne mõju 79 kohalikule omavalitsusele. Ja need 79 kohalikku omavalitsust tegutsevad lähimuse põhimõttel. Kõige lähemal on see avalik võim inimestele, kes peavad samuti oma kohaliku omavalitsuse tasandil tegelema elukeskkonna parandamisega, leidma vahendeid, juhtima allasutusi, hoidma inimesi, et nad ära ei läheks sellest piirkonnast, hoidma parimaid spetsialiste, tõstma palkasid ja andma ka väga häid teenuseid. See nagu ei lähe [neile 60 mandaadi saanuile] korda, et tegelikult selle eelnõuga ka 79 kohaliku omavalitsuse olukord veelgi halveneb.

Nii et selle 60 mandaadi ainukene eesmärk on olla võimul, olla koalitsioonis. Et see halvendab meie majanduskeskkonda, meie inimeste tegelikku positsiooni, neile kellelegi neist 60-st korda ei lähe, sest nad ei süvene sellesse. Ja on näha, et nad on leppinud. Nad on ka aru saanud sellest, et meediaettevõted on ära hirmutatud sellest ähvardusest, et kui te ei ole meile meelepärased, (Juhataja helistab kella.) siis teie käibemaksu tõusunurk võib olla veel suurem. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Andre Hanimägi. Ja tänasele sünnipäevalapsele ka Riigikogu nimel õnnitlused. (Aplaus.)

Aitäh, suur tänu! Tõepoolest, nüüd läksid küll minu märkmed mustaks siin läpakas. Aga ei ole hullu, eks ma siis räägin nii, nagu ma enne mõtlesin. Ma alustan sellest, et ma enne härra ministrilt püüdsin teada saada, milline on tema arusaam ebavõrdsusest Eestis. Majanduslik ebavõrdsus on Eestis üks kõrgemaid – Eesti Pank on selle välja toonud –, eriti varaline ebavõrdsus. Ja me püüame seda tegelikult täna veelgi suurendada. See on täiesti müstika. 

Kuidas me seda siis teeme? Me teemegi seda nende maksumuudatuste tõttu, mille kohta ka Mart Võrklaeva enda [erakonna]kolleeg minister Signe Riisalo on öelnud, et maksumuudatuste mõju eakatele on tõesti problemaatiline, eriti käibemaksu tõusu muudatus. Miks? Sellepärast, et käibemaks on regressiivne maks, ehk need, kellel on väiksem sissetulek, maksavad ka rohkem oma sissetulekust käibemaksu ära võrreldes nendega, kellel on suurem sissetulek. Miks see on probleem? Probleem on see sellepärast, et just nimelt see ebavõrdsus, millest me äsja rääkisime, mis on niigi Euroopa kõrgeim, kasvab veelgi. 

Kui me vaatame kogu seda maksupaketti, millest on siin olnud juba nädalaid juttu ja tuleb täna veel juttu, siis seesama tulumaksureform annab 100 eurot just keskklassi jõukamatele, nendele, kes tegelikult saavad praeguses olukorras ka ise hakkama. Samas, eakatele lubati enne valimisi, et tulevad erakorralised pensionitõusud, isegi toiduainete käibemaksu lubati [alandada] ja kõike muud, aga tegelikult ei ole koalitsioonil täna ette näidata mitte ühtegi otsust, mis vähegi annaks eakatele kindlust, et nende eluolu hakkaks paranema. Vastupidi, me näeme seda, et toiduainete hinnad tõusevad, kodukulud tõusevad ja kõik on tõusujoones.

Kui eesmärk on ebavõrdsust suurendada, siis me oleme õigel teel. Ainult enne ma sain härra ministri jutust aru, et tema lahendus on see: varasemalt on ju tehtud väiksema sissetulekuga inimestele erinevaid häid otsuseid. Ta tõi välja ka koos Keskerakonnaga tehtud head otsused. Näiteks selle, et me oleme erakorraliselt pensioni tõstnud. See kõik on väga õige, see on tõesti väga õige, ainult et see ei ole  ju tegelikult ebavõrdsust vähendanud, selles mõttes, et see kõik on olnud väga õige, aga see ei ole probleeme ära lahendanud. Ja see ei ole lahendanud ka eakate suhtelise vaesuse riski ega üksi elavate eakate riski. Nii et kõik need probleemid on jätkuvalt olemas.

Nii et kui praegu rääkida seda, et aga meil on need otsused juba varem tehtud, meil on juba väiksema sissetulekuga inimestele otsused tehtud, nüüd on vaja keskklassi aidata ja nüüd on vaja natuke jõukamaid aidata – no ma ei tea, ma ei näe ühtegi analüüsi, ühtegi reaalset põhjendust, miks on vaja neid otsuseid teha. Selliseid põhjendusi tegelikult ju ei ole. 

Majanduslik ebavõrdsus on probleem tegelikult kogu ühiskonnale. Sellel on mitu negatiivset aspekti: sellel on majandusele negatiivne aspekt, see vähendab tarbimist ja see omakorda tähendab seda, et meie tööstus, meie teenindus ja kõik, sealhulgas tööhõive, võivad ilmselgelt kannatada. Selle aspekt on ka väiksem ligipääsetavus haridusele ja tervisele – kui meil on inimesed, kes ei saa endale lubada paremat tervishoidu, kvaliteetset haridust, siis see on ühiskonnale tervikuna probleem.

Ma palun ühe minuti lisaaega.

Palun, üks minut lisaaega!

See on probleem väga erinevates ühiskonnagruppides. Tegelikult võib see tähendada ka suuremat kuritegevust, väga palju erinevaid aspekte, mis ühiskondlikult meid löövad. Ometi need analüüsid on tegemata. Me räägime lihtsalt sellest, kuidas saada raha juurde riigieelarvesse, mõtlemata aga selle peale, mida me teeme aastate pärast, kui need inimesed, kelle me tegelikult lükkame nende maksutõusudega vaesusesse, tulevad meie juurde sotsiaalosakondadesse, linnaosavalitsustesse ja vallamajadesse. 

Ma arvan, et need on kõik probleemid, mida tegelikult tänane valitsus Reformierakonna juhtimisel ei analüüsinud. On analüüsitud ainult sedasama maksuküüru, millest ka härra minister armastab rääkida, öeldes, et see toob väga palju raha juurde inimestele. Ma tuletan meelde, et Eestis on 12 maakonnas mediaanpalk circa 1200 eurot. Need inimesed, kes sellist palka saavad, võidavad tänu sellele tulumaksureformile 6 senti. Samas võetakse neilt ära tasuta ühistransport, samas tõuseb käibemaks, samas tuleb tõenäoliselt automaks ja nii edasi. 

Nii et mul on üks lihtne sõnum: ärme palun teeme ühiskonda veel ebavõrdsemaks, majanduslikult, sest see, head sõbrad, on allakäigu algus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nende maksutõusude eelnõude juures praegu on käsil käibemaksuseaduse muutmine, kus tegelikult me tõstame käibemaksu – see on valitsuskoalitsiooni soov –, kaotame ära teatud soodustused ja tõstame seda käibemaksu ka soodusmääradest kõrgemale.  

Siin on kõlanud juba väga palju korratuna ka see selgitus, mis on viinud selleni, et me täna siin istume. Kõigepealt kindlasti see rapsimine ja kiirustamine selle menetlusega, kus me kuuleme kõigi huvigruppide käest, et nende käest pole üldse mitte midagi küsitud või on küsitud kahe või kolme päeva jooksul ja nad pole tegelikult oma arvamust avaldada saanud. Kindlasti teine või isegi kaalukam argument on see, et jätkuvalt valetatakse. 

Ma ei räägi sellest, mida räägiti enne valimisi ja mida nüüd tehakse. Eks see on ka üks valetamise moodus. Peaminister on öelnud, et aga ei tohtinud ju maksudest rääkida, see on nii ebapopulaarne teema valimiste ajal. See oleks nagu võrdunud lausa rahvahääletusega. Ja põhiseadus ei luba maksutõusu panna rahvahääletusele. Nii et ta sidus valimised rahvahääletusega. See oli ka huvitav mõte. Aga jätkuvalt siit puldist rõhutatakse mida? Et kõiki neid maksutõuse, erinevate maksude tõusu, sealhulgas käibemaksu tõusu on vaja selleks, et parandada riigikaitset, et tasakaalustada eelarvet ja vähendada eelarve puudujääki. 

Vot see on viinud selleni, miks me siin nii pikalt istume. See on protest selle vale pärast. Ka siin on neid numbreid ju mitu korda analüüsitud. Aga lõpptulemus, mida soovib Reformierakond saavutada, on kokku kraapida ükskõik kuidas, ükskõik kelle kulul see 500 miljonit, ja täita oma valimislubadus, mis ausalt öelda mitte kedagi ei aita. Vähem aitab ta madalapalgalisi inimesi, natuke rohkem aitab suuremapalgalisi inimesi, kuigi ka nende suuremapalgaliste käest kõigi nende maksudega tõenäoliselt võetakse ära umbes sama palju, ja plussmärki nagu ei jää kellelegi. 

Ja see on kutsunud üles selle protesti, miks opositsioon siin ka üritab selgeks teha, et kui oleks olnud aus arutelu, näiteks see, et tõesti riigi tulud vajavad suurendamist ja arutleme siin saalis, milliste maksudega seda saaks teha, kas saaks kuskilt kokku hoida, aga see peaks olema sisuline ja aus arutelu. Aga tullakse välja väitega, et sellega me saame tasakaalu riigieelarve – juba see on vale, sest vaadake neid numbreid, mis seal seletuskirjades on. Väga lihtne! 2025 kõigi nende maksumuudatustega on Rahandusministeeriumi prognoos võrreldes praeguse riigi eelarvestrateegiaga pluss 89 miljonit. Aga see ei ole ka enam õige number, sellepärast et nendesamade majutusasutuste käibemaksu soodusmäära muutmisega seda tõstetakse kõrgemale. 

See esialgne number, mis loodeti saada, oli üldse huvitav. Loodeti, koalitsiooniläbirääkimiste ajal, et kuna see rakendub aastal 2025, siis kolme aastaga, 2025–2027 saadakse pea 150 miljonit ainult majutusasutuste käibemaksu tõstmisega 22%-le. Mis juhtus edasi? Kui koalitsiooniläbirääkimistel välja tuldi, siis minu teada läks number sinna tabelisse pluss 40 miljonit aastas ehk umbes pluss 120 miljonit riigieelarve jaoks. Siis Rahandusministeerium tõesti väga kiiresti ja käigu pealt …

Palun kolm minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

… tegi arvestuse, et see annab kõigest 21 miljonit lisatulu või plussi eelarvesse. Ja edasi, kui oli tellitud sõltumatu analüüs ja hinnang rakendusuuringute keskuselt CentAR, selgus, et see tulemus ühe aasta eelarve jaoks ei ole mitte pluss, vaid miinus 3,9 miljardit. Isegi kui Rahandusministeeriumi prognoosi järgi laekub nüüd 7 miljonit aastas rohkem kolme aasta jooksul, siis see on 21 miljonit. Esialgses seletuskirjas plaaniti 63 miljonit lisa saada, järelikult see vahe on juba 42 miljonit 89 miljonist maha ehk plussi enam ei jää juba ainult selle ühe näite põhjal. 

Aga täpselt nii on ju teiste maksudega. Matemaatiliselt on arvestatud suhteliselt maksupõrgatustega välja ka need numbrid, mida see potentsiaalselt võiks tuua. Aga siin ei ole arvestatud ei majanduse reageerimist nendele maksutõusudele, ei inimeste reageerimist ega ostuharjumuste muutumist. Ma kardan, et lõppude lõpuks ei tule siit midagi plussi. Jah, võib-olla selle 500 miljonit kraabib kokku, mis sinna niinimetatud maksuküüru kaotamisse läheb, aga rohkem üle ei jää. Ehk siis kõik see, mis puudu on – järgmise aasta tervishoiu miinus 100 miljonit, rääkimata omavalitsuste pankrotieelsest seisust ja pensionide tõusust –, jääb tegemata. 

Nii et kuigi räägitakse, et nende maksutõusudega me saame siin hirmsaid häid asju, ei tea kui häid asju, ei saa me tegelikult mitte midagi peale Reformierakonna valimislubaduste täitmise. Õnneks on avalikkus ja isegi ajakirjandus juba hakanud sellest aru saama. Ma väga loodan, et sellest saavad aru ka Eesti 200 ja sotsid, sest nende kätega seda tehakse. Ma küsisin rahanduskomisjonis, et huvitav, mis seal koalitsioonilepingus siis kokku lepiti. Reformierakond sai 500 miljonit, okei, arusaadav, nelja aasta jooksul. Mida said Eesti 200 ja sotsid? Väärtuse. Aga väärtused ongi hindamatud, neid ei saa rahaga mõõta. 

Aga nüüd siis natukene sellest menetlusest. Seletuskirjades oli ikka ropult vigu sees. Näiteks esialgses käibemaksuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas oli selline lause, et kohalikke omavalitsusi see ei mõjuta üldse. Ma rahanduskomisjonis Rahandusministeeriumi esindaja käest küsisin [selle kohta ja ütlesin,] et see ei saa nii olla. Kohalik omavalitsus on paljuski lõpptarbija, järelikult, kui pannakse kõigile hindadele 2% otsa, siis see peab kuidagi eelarvet mõjutama. Siis toodi arvestus, et see on 16–24 miljonit, täpsemalt ei oska arvestada, sest hindamata on teiste maksutõusude mõju. 

See on näide selle käibemaksuseaduse muutmise põhjal. Teiste maksuseadustega võiks tuua täpselt samamoodi: kuidas on menetletud, kuidas on kaasatud, milliseid vigu on tehtud. Ruttu-ruttu-ruttu-ruttu-ruttu, peaasi, et Reformierakond saaks oma 500 miljonit. Kusjuures see ei pruugi laekuda, sellepärast et majandus saab kindlasti tublisti pihta. Aitäh!

Ma nüüd palun, protseduuriline küsimus, Jaanus Karilaid! 

Hea istungi juhataja, ma pean korrigeerima oma etteastes toodud võrdlust, kus ma võrdlesin Eesti meediaettevõtteid Rae Valla Teatajaga. Rahandusminister Mart Võrklaev korrigeeris mind: Rae vallas ei ole teatajat, on Rae Sõnumid. Kas ka stenogrammi saab selle paranduse sisse viia?

Aitäh! Ka see parandus stenogrammi läks sisse, mis te ütlesite. Korrigeerimine on olemas. Kuidas ta täpselt algteksti jääb, mis teie sõnavõtus oli – ma usun, et selle, et vaata hiljem korrigeeritud teksti, saab panna sinna stenogrammi juurde. Palun Riigikogu kõnetooli, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kõik kuulajad! Kõigepealt paluks kolm minutit lisaaega, et saaks rahulikult planeerida.

Lisaaega kolm minutit. Palun!

Nii. "Alandame jalg- ja tõukerataste käibemaksu 5%-le."; "Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le."; "Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu."; "Vähendame retseptiravimite käibemaksu 5%-ni."
Kui te arvate, et see on Keskerakonna populism, mis ma ette lugesin, siis ei, see on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ehk valitsuserakonna valimisplatvormi väljavõte. Neli konkreetset punkti käibemaksu kohta, kõik puudutavad selle langetamist. Nagu viitasin, jalg‑ ja tõukerattad, lamellrehvid, kultuurisündmused, perioodika ja raamatud ning retseptiravimid olid need, mille käibemaksu pidi langetatama. Kui nüüd vaatate eelnõu, mille valitsuskoalitsioon on parlamendi ette toonud, siis [sealt on näha, et] mitte ühtegi nendest käibemaksuprotsentidest ei langetata, küll aga tõstetakse nii üldist käibemaksuprotsenti kui ka konkreetsete valdkondade puhul käibemaksu määra, tulenevalt sellest, et tõuseb üldine käibemaksu määr ja kaovad ära teatud erandid, see puudutab näiteks majutusi ja meediavaldkonda, või noh, need tõusevad kõrgemale tasemele.

Siis vaatasin, mida Eesti 200 lubas käibemaksu teemal. Eesti 200 lubas suunata loomemajanduse valdkonda käibemaksu 15% ulatuses valdkonda tagasi. Ei leidnud seda eelnõust. Eesti 200 lubas seadustega luua võimaluse ettevõtetele annetada otse kuni 3% makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega ühingule. Nende hinnangul see muudatus annaks spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ning vähendaks lapsevanemate kulusid spordile ja kultuurile. Ilus mõte! Ei leidnud seda paraku valitsuse siia toodud eelnõust. Lisaks lubas Eesti 200 teha kohaliku ettevõtluse arengu toetamise omavalitsustele kohustuseks ja sätestada selle ühena iga omavalitsuse peamistest ülesannetest, mitte vabatahtliku tegevusena. 

Ühtlasi on kirjas: "Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus [Ja nüüd kuulake! – T. K.] kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust." Ka väga huvitav mõte. Varem on arutatud, et võiks olla osa ettevõtte tulumaksust, on arutatud ka, et neid protsente võiks teisiti jaotada. Käibemaksu puhul see on minu jaoks uus idee, täitsa huvitav idee. Aga millegipärast ka seda ma ei leidnud käibemaksuseaduse muutmise eelnõust. Ehk kui vaadata sotside ja Eesti 200 lubadusi, siis seitsmest null on hetke seis.

Reformierakond on loomulikult kavalam. Reformierakond oma valimisplatvormis sõna "käibemaks" vältis, sellist asja pole seal olemas. Küll aga nad kirjutasid: "Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadmismahuka majanduse abil ning tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega." Kõlab ju ka ilusti! Lisaks on seal öeldud: "Ajutiste kulutuste ja majandusolukorra olulise halvenemise puhuks peavad riigil ja omavalitsustel olema piisavad finantspuhvrid ja usaldusväärsus, et laenuvajaduse korral puudujääk soodsalt katta." No kellel saaks olla midagi selle vastu, et riigil ja omavalitsustel on piisavad finantspuhvrid. 

Aga paraku, kui vaatame neid maksueelnõusid, mis on siia toodud, või ka laiemalt kohalikele omavalitsustele suunatud rahapoliitikat, siis on väga raske näha, kust need finantspuhvrid peaksid tekkima olukorras, kus maksueelnõud suurendavad omavalitsuste rahalisi kohustusi ja teise käega jaotatakse ringi – peamiselt Tallinnalt, Tartult ja [nende] lähivaldadelt võetakse ning ülejäänud teisele poolele ja Eestimaa elanikele omavalitsustest jagatakse. Aga kuskil mingit finantspuhvrit küll nüüd nende maksumuudatustega ei teki.

Veel enam, me oleme korduvalt palunud rahandusministrilt ülevaadet selle kohta, kui palju mõjutavad valitsuse maksumuudatused omavalitsuste eelarveid. Oleme küsinud ka selle kohta, kuidas see mõjutab keskmist pensionäri, madalapalgalist inimest, alampalga saajat, mediaanpalga teenijat. Millegipärast ühelegi nendest küsimustest vastata ei taheta. Öeldakse, et üldised analüüsid on kuskil kirjas. 

Mõnevõrra ausam on olnud näiteks sotsiaaldemokraatide minister, terviseminister Riina Sikkut, kes isegi "Esimese stuudio" saates otse-eetris on tunnistanud, et jah, need maksumuudatused suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust. Ta ei hakanud üldse seda eitama, targa inimesena, mis ta ikka valetab. Samamoodi on seda ausalt tunnistanud veel mõned sotsiaaldemokraatide juhtivad poliitikud, kes püüavad leevendada seda sellega, et küllap see alampalga tõus seda kompenseerib.

No saame näha. Saame näha. Ehk olukorras, kus alampalga tõus puudutab tõesti alampalga saajaid, üksikuid sihtrühmi veel, vaevalt et see aitab kohalikke omavalitsusi sellisel määral, et maksumuudatusi kompenseerida, vaevalt et see aitab ka keskmise palga saajat. Lisaks tuleb arvestada sellega, et maksumuudatusi, täpsemalt maksutõuse tehakse ajal, kui Eestis on majanduskriis. Majandus langeb mitu kvartalit järjest. Ja mis on meie valitsuse rohi selle majanduslanguse vastu? Maksutõusud. Ega ei usuks, kui ise ei näeks. 

Ma ei tea, kuidas näiteks Jaanus Karilaid vaatab Haapsalu vaates, kuidas tegelikult see linn peab [ots otsaga] kokku tulema selles olukorras, kus ühe käega võetakse käibemaksu tõusu kaudu ja teise käega majanduskriisi tõttu. Kolmandaks, me näeme, et järjest tuleb kahjuks koondamisi, töötus hakkab kasvama. Uskuge, olen selle valdkonnaga kolm aastat tegelenud ja ma olen päris kindel, et selliseid numbreid me kahjuks näeme. Need optimistlikud prognoosid, mida veel mõne kuu eest esitleti, ei vasta tõele. Kahjuks läheb olukord halvemaks.

Ma ei tea, kuidas vaatab endine riigihalduse minister Jaak Aab seda, kuidas kohalikele omavalitsustele selle asemel, et lisatulu anda, nagu anti tema valitsemise ajal, kui Jüri Ratas oli peaminister, tehakse mingisugust asendustegevust, jaotatakse 8,3 miljonit, 0,05% riigieelarvest ringi ja tehakse nägu, et see on regionaalpoliitika. Keset kriisi! 

Näen, et siin saalis on Kalle Grünthal, kes Järvamaa inimesena kindlasti muretseb selle pärast, kuidas saab hakkama Järvamaa Haigla selles olukorras, kuidas saavad hakkama Järvamaa omavalitsused selles olukorras, kus maksutõusud toovad neile lisakohustusi, aga samal ajal valitsuse regionaalpoliitika mingisugust lisatulu, toetust, toimetuleku tõusu ette ei näe. Need on kõik väga keerulised kriitilised küsimused, millele vastata tegelikult kahjuks ei soovita. 

Ja konkreetset maksueelnõu loomulikult ei saa toetada. Ükski mõtlev inimene ei saa toetada käibemaksu tõusu, mis lajatab kõige valusamalt nõrgemale ühiskonna poolele, nagu on tunnistanud ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo oma kooskõlastuskirjas. Ma ei tea, kas ta luges seda ja töötas selle põhjalikult läbi või olid ausad ministeeriumiametnikud selle lause sinna sisse kirjutanud, et loomulikult eakatele ja teatud sihtrühmadele see maksupakett mõjub negatiivselt. Paradoksaalsel kombel mõjub see negatiivselt just nimelt kõige nõrgemale osale ühiskonnast.

Ja seda maksupaketti ei saa toetada ka need inimesed, kes soovivad neidsamu eesmärke, mis oli ära toodud koalitsioonierakondade valimisplatvormides – küll maksulangetusi, küll maksude ringisuunamisi, küll innovaatilist majandust, majanduskasvu, maksukoormuse tõstmise vältimist. Ehk neid eesmärke me selle ettepanekuga, selle konkreetse eelnõuga mitte ühtegi ei saavuta. Mitte ühtegi! Küll aga igasugune maksutõus, eriti veel käibemaksu tõus sellisel ajal kindlasti süvendab majanduslangust, siin pole küsimustki, ettevõtete olukord läheb ju raskemaks. See on objektiivne reaalsus, hinnatõus kaasneb sellega, inflatsioon kiireneb. Ehk me teeme sisult risti vastupidiseid meetmeid sellele, mis oleks mõistlik keset majanduskriisi, kui ühtviisi raske on Eesti inimestel, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtjatel. Palun seda eelnõu mitte toetada. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt, Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Olen tõesti Haapsalu volikogu esimehena näinud erinevaid kriise ja ka erinevaid peaministreid. Alati, kui on olnud valitsuses Reformierakond ilma partneriteta, kes suudaksid neid tasakaalustada majandus- ja regionaalpoliitikas, oleme pidanud läbi kogema veel sügavamaid kriise, kui oleks pidanud. Näiteks 2009–2010, kui oli vist peaminister Andrus Ansip, me olime sunnitud allasutuste ja ka lasteaiaõpetajate palka vähendama kahe nädala jooksul 13%. Hiljem, kui oli Ratase valitsus, siis Eesti Pank oli alguses väga kriitiline, et kas selline investeeringute programmi tegemine on mõistlik, aga pärast, kui tekkis mingi ajaline distants, siis ka kõige suuremad skeptikud pidid tõdema, et Ratase erinevate valitsuste investeeringuprogrammid mõjusid meie majandusele ja ka kohalikele omavalitsustele ülihästi. Majandus kasvas, inimeste heaolu tõusis. 

Nii et tegelikult väga palju sõltub sellest, millega tegeleb Vabariigi Valitsus – kuidas ta turgutab meie majandust, kuidas ta loob investeeringuprogramme, on need üürimajad, on need kohalikud teed, on need erinevad taristud või spordiobjektid. Tänase valitsuse passiivsus muidugi probleeme ja seda üldist kriisi ja konteksti, mis meil on, kahjuks ainult süvendab, mitte ei paranda. Aga nagu ma juba oma kõnes mainisin, nende 60 mandaadi saanuil, kes on täna koalitsioonis, on sellest kahjuks ükskõik.

Aitäh! Jaak Aab, palun, vastusõnavõtt!

Tänan, austatud juhataja! Kuna Tanel Kiik mainis mind seoses omavalitsuste toimetulekuga, siis ma tahaksin natuke täpsustada neid asju. Tõesti, see eelnõu, mis puudutas omavalitsuste tulubaasi, on siin juba vastu võetud, see on muudetud. Tegelikult sellega vähendati omavalitsustele laekuvat üksikisiku [tulumaksu] protsenti, mis pidi 1. jaanuarist olema 12,06%. Seal oli see hoolekandereformi lisaraha. Tegelikult see tõstis 12,06%-ni. Selles jõustumata seaduses siis veel vähendati 11,89%-ni üksikisiku tulumaksu, mis laekub omavalitsustele, seda proportsiooni. Aga ma tahan rõhutada, et juba sellel aastal tehtud muudatused puudutavad järgmist aastat, kui 8,3 miljonit ühtedelt omavalitsustelt võetakse ja siis antakse teistele. Omavalitsuste kogutulud on 2,4 miljardit. 

Nüüd, prognoos näitas, et 150 miljonit pidi rohkem laekuma sel aastal omavalitsustele, aga seda on kevadel 50 miljonit vähendatud. Vahepeal on olnud hinnatõusud, on olnud palgatõusud, energiakandjate hinnad on tõusnud, pangaintressid on tõusnud, nii et see auk, mis omavalitsuste eelarvetes haigutab, on tohutult suur. Ja siis seesama positiivne samm ehk hoolekandereform, millest räägitakse – riik nagu annab omavalitsustele raha juurde, et hoolekandeteenuseid paremini pakkuda –, seal tehakse äkki selline imelik valem, kus see 8,3 ümberjaotamine pööratakse kolm korda teistpidi tagasi. Harku vald saab ühe oma hooldekodus asuva elaniku kohta 1100 eurot kuus ja Kanepi vald 365 eurot kuus. Nii et kogu see tohutu sehkendamine 8,3 miljoniga pööratakse järgmise rahajagamisega kolm korda pahupidi. Täiesti arusaamatu.

Aitäh! Kalle Grünthal, palun vastusõnavõtt!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tanel Kiik viitas siin, täiesti õigustatult, nii minu isikule kui ka probleemidele, mis võivad tekkida Järvamaal kohalikus omavalitsuses, kui see seadusemuudatus rakendub. Aga ma jälgisin väga hoolega ka teiste keskerakondlaste sõnavõtte, siin olid Jaanus Karilaid, Andre Hanimägi ja nii edasi. Ma ei oska sellele kõige kohta muud midagi öelda kui seda, et lihtsalt võtan ette ühe ühe vana tsitaadi, mis on kirjeldatud järgmiselt: "Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!" Ehk siis kõik see, mida siin praegu on räägitud selle eelnõu kahjulikkuse kohta, on mõttetu. Küll aga tekib küsimus, kes vastutab pärast nende hullude otsuste eest, mida need hullud on vastu võtnud, kui Eesti rahva majandus on täielikult tuksi keeratud. 

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kurb on. Ausalt. Üksteise järel jõuavad meie ette seaduseelnõud, mis ilmselgelt teevad Eesti inimeste elu keerulisemaks. Ja mis kõige hullem, praegu koalitsioonis olevad erakonnad pole enne valimisi ühtegi sõna nendest muudatustest rääkinud. See on ka loogiline. Oleksid Reformierakonna, Eesti 200 või Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaadid hakanud enne valimisi rääkima sellest, et esimese asjana pärast valimisi hakkavad nad kärpima peretoetusi, tõstma olemasolevaid makse ja leiutama uusi, oleks valimistulemus olnud hoopis teistsugune. 

Just see tekitabki kõige rohkem pahameelt. Meile jälle valetatakse. Ja selle "meile" all mõtlen ma kogu Eesti rahvast. Esiteks, nagu ma juba mainisin, ei räägitud enne valimisi ühtegi sõna käibemaksu tõusust, pigem vastupidi. Me kõik mäletame peaministri esinemist, mis praeguseks on saanud juba viraalseks: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse!" No nüüd me teame, millega see asi lõppes. 

Nüüd käib rahandusminister – samast erakonnast – meile rääkimas, et makse on vaja tõsta sellepärast, et riigieelarvesse on tekkinud suur auk ja sellega on vaja tegeleda. Vabandust, aga kes on selles süüdi? Eelmises valitsuses olid kaks praegust koalitsioonierakonda ilusti olemas. Miks nad siis laristasid niimoodi, et nüüd on vaja eelarveauke lappida ning selleks on vaja tõsta olemasolevaid makse ja kehtestada uusi? Minister ütleb meile, et makse on vaja tõsta sellepärast, et on tekkinud uued kuluartiklid, on vaja tõsta kaitsekulutusi ja nii edasi. Aga ta jätab mainimata – loomulikult mitte meelega, vaid täiesti juhuslikult –, et selleks, et kaotada niinimetatud maksuküür ehk viimane asi, mis on meile jäänud astmelisest tulumaksust, on vaja kuskilt võtta pool miljardit. Vaat selleks on seda raha vaja. 

Loomulikult, kui sa räägid kaitsekuludest, siis sa loodad, et keegi ei ütle sulle mitte midagi, sellepärast et kõik on ju nõus sellega, et Eesti kaitsevõimekust tulebki suurendada. Kindlasti on vaja suurendada ka rahavoogu, mis sinna läheb. Aga kui sa ütled A, siis ütle B ka. Ikkagi on teisigi kuluartikleid, mis uus valitsus on ette võtnud. Näiteks kolleeg Jaak Aab ütleb, et kui me räägime valitsuse valedest, aga isegi ei räägi sellest, mida nad enne valimisi rääkisid või mitte, siis see ongi valetamine. Ja need ei ole veel kõik valed. Ma tulen oma kõnes kindlasti veel selle teema juurde tagasi. 

Praegu aga oleme olukorras, kus esimesed uue valitsuse eelnõud ongi sellised, mis raskendavad tavainimeste elu, kusjuures vähemkindlustatud Eesti elanikud saavad nende tagajärgi tunda eriti valusalt. Mäletate, koalitsiooniläbirääkimiste ajal nimetas meedia rajatavat valimisliitu valetajate koalitsiooniks, aga seda nimetati ka valukoalitsiooniks. Ja ajakirjanikud pidasid silmas, ma arvan, pigem seda, et uus koalitsioon sünnib valudes. Aga mulle tundub, et vabalt võib seda liitu nimetada valukoalitsiooniks ka sellepärast, et need otsused, mis see koalitsioon vastu võtab, on meie rahva jaoks hästi valusad otsused. 

Äsja võeti siin saalis koalitsioonisaadikute kätega paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus ehk 2400 eurot aastas, selle toetuse indekseerimisest rääkimata. Ja juba oleme silmitsi olukorraga, kus tõstetakse käibemaksumäära 10% võrra. Just 10% võrra, mitte 2% võrra, nagu siin paljud räägivad. Nagu me kõik saame väga hästi aru, mõjutab see samm negatiivselt kõige rohkem just väiksemate tuludega inimesi. Olukorras, kus hinnad on niigi kõrged ja nende langust lähiajal praegu ei julge keegi prognoosida, olukorras, kus euribor pidevalt tõuseb, kus lubatakse automaksu kehtestamist, maksusoodustuste kaotamist, on käibemaksu tõus küll viimane asi, mida Eesti inimesed vajavad. 

Palun kolm lisaminutit.

Palun! Kolm minutit. 

Ja siis on mul siin üks huvitav tsitaat: "Erakordselt napi etteteatamisajaga, veenvate põhjendusteta ja sisulise debatita kehtestatud 18protsendise käibemaksu tõstmine […]" Niimoodi kirjutas ajaleht Äripäev, mitte küll tänase olukorra kohta, vaid kirjeldades seda, kuidas valitsus aastal 2009 suurendas käibemaksu 18%-lt 20%-le. Mäletate seda aega? Tuletan meelde, et 2009. aastal oli see samm kriisiaja meetmena eelarveaukude lappimiseks ning siis lubas Reformierakonna juhitud koalitsioon kriisi lõppemisel taastada 18%-lise käibemaksu määra. 

Nüüd ongi küsimus, kas see kriis, millest siis räägiti, kestab siiamaani, juba 14. aastat järjest – sest nagu me mäletame, keegi ei taastanud käibemaksu määra 18%, see on siiamaani 20% –, või on tegu järjekordse Reformierakonna valega ja rikutud lubadusega. Tegelikult paistab, et see kriis mitte ainult et pole lõppenud, vaid aina süveneb, sest selle asemel et taastada käibemaks 2009. aasta lubatud tasemel, asus järjekordne Reformierakonna valitsus seda hoopis tõstma. Nii et paistab, et olukord läheb meil aina halvemaks, kriis jätkub. 

Reformierakond üllatab tegelikult sellega, et tõstab jälle makse, vaatamata nende esimehe lubadusele seda mitte teha. Mina küll ei oska oletada, kas nende valijad on selle üle õnnelikud. Miks lähevad selle plaaniga kaasa Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid? Mina küll aru ei saa. Ka nende valijate kohta ei julgeks ma arvata, et neile selline käitumine meeldib. Aga see selleks, tehku nende valijad siis oma järeldused järgmisteks valimisteks. 

Meie aga seda sammu ja koalitsiooni käitumist tervikuna kindlasti heaks ei kiida. Meie seda toetada ei saa, seda eriti põhjusel, et see on järjekordselt seotud usaldushääletusega valitsusele. Nii et seda valitsust, nagu ma ka oma eelmises kõnes siit puldist ütlesin, me ei usalda. Me teeme kõigile ettepaneku selle eelnõu vastu hääletada. Keskerakonna fraktsioon igatahes teeb just seda. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, kui ma saan õigesti aru, Jaak Aabi, kes peab kõne Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mõned minutid tagasi ma sain rääkida rohkem käibemaksuseadusest, nüüd räägin üldisemalt kogu maksupaketi mõjust ja natukene ka sellest käitumismustrist. 

Pean kindlasti meelde tuletama ajalugu. Meil on nüüd ka värskeid kogemusi sellest, et kui Reformierakond moodustab valitsuskoalitsiooni, näiteks eelmisel aastal Isamaa ja sotsidega, nüüd sotside ja Eesti 200-ga, siis ta võib poole aasta möödudes enda kätega [tehtu] – siin Riigikogus konsensusega isegi võeti vastu see peretoetuste seadus – lihtsalt tagasi pöörata. 

Ajaloos on neid näiteid veel. Minu kogemus on sellest ajast, kui me olime valitsuses 2005–2007, peaminister oli Andrus Ansip, siis omavalitsuste tulubaasi protsent tõusis 11,6-lt 11,9-le, kohalike teede rahastus suurenes üle kolme korra. Ja mis siis juhtus? Kui 2007 Keskerakond enam valitsusse ei kuulunud, siis aastal 2009 vähendati omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu protsenti 11,9-lt 11,4-le ja teede raha vähendati kolm korda. 

Nüüd siis eelmine aasta. Kui Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses juba alates eelmistest valitsustest valmistati ette taasterahastut, Euroopa Liidu ühte sellist koroonakriisist väljumise rahastut, siis läbi kahe valitsuse olid seal teatud investeeringuobjektid, mida peeti oluliseks – seal oli Tallinna Haigla, oli Rohuküla raudtee, olid päästekopterid. Ja kui siis see valitsuskoalitsioon lagunes ja ühe kuu Reformierakond ainuvalitses, siis lihtsalt ühe viipega tõmmati kõik need kolm investeeringuobjekti maha. Pärast selgus, et see taasterahastu number ei olnudki nii madal, kuna Eesti majandus hakkas puksima, tänu sellele, et Reformierakonna valitsus ei teinud midagi hinnatõusu ennetamiseks ja leevendamiseks. Siis lõpuks see number kujunes suhteliselt suuremaks – 953 miljonit oli minu arust taasterahastu –, aga ühtegi nendest investeeringutest ei pandud tagasi sinna nimekirja. 

Peretoetustest ma juba rääkisin. Nii et see on selline muster, mis millegipärast pidevalt Reformierakonna valitsuskoalitsioonidel, mida nad juhivad, kordub. Käibemaksu juures oli üks hea näide, kus need kommentaarid, mis tulid nii peaministrilt kui ka teistelt reformierakondlaselt, olid päris kummalised. Kõigepealt plaaniti tõsta majutusasutuste käibemaksu. Siis öeldi, et okei, mõtleme, aga et olla solidaarsed, tõstame siis meediaettevõtetel ka ikka. Tegelikult oli see just pärast seda, kui peaminister oli väljendanud rahulolematust selle pärast, et meedia kiusab teda, kiusab valitsuskoalitsiooni ja on täiesti opositsiooni poole kaldu. Ma ei tea, see tundus küll ikka sellise karistusaktsioonina: kui te siin palju lõugu lõksutate, siis tõstame teil lihtsalt maksu. 

Ja siis öeldi veel üks hea põhjendus. Ükski heategu ei jää karistamata. Sest kaks aastat tagasi tõesti langetati … Või oli see aasta tagasi? No poolteist. Me olime samas valitsuses Reformierakonnaga. Ja tegelikult meediaettevõtete käibemaksu langetamisel olid väga objektiivsed põhjused. Üks suuremaid põhjuseid oli see, et Euroopa Liit ei ole suutnud kokku leppida digihiidude maksustamises. Meie meedia, kohalik meedia, teenib reklaamitulu umbes 100 miljonit aastas, Google, YouTube ja nii edasi teenivad umbes 400 miljonit. Ja see suureneb iga aastaga umbes 100 miljonit. 

Palun lisaaega. 

See tähendab …

Palun, kolm minutit!

… et tegelikult ei suuda meie kodumaine meedia nende suurte digihiidudega konkureerida. Euroopa Liit andis sellepärast kõigile liikmesriikidele võimaluse langetada meediaettevõtete käibemaks nulli. Paljude liikmesriigid seda tegid, okei, meie tegime 9% pealt 5% peale, ja ma arvan, et see oli õige otsus. 

Ja teine põhjendus oli see, et sellises julgeolekuolukorras oli oluline, et meie tugevad meediamajad vahendaksid seda sõnumit, mida teatud agressor üritab pidevalt trollida sotsiaalmeedia ja teiste kanalite kaudu, et inimesteni jõuaks objektiivne info. Need kaks põhjendust olid. Nüüd äkki tundub, et neid põhjusi enam ei ole ja nüüd võib meediaettevõtetele lihtsalt panna uuesti selle käibemaksu otsa. See on muster. See on see käitumismuster.

Nüüd see maksupakett. Reformierakonna fraktsiooni liikmed, ma arvan küll, et teil on nii kõrvad kinni pandud kui ka silmad kinni pandud, te ei kuule ega näe, te peate selle läbi ratsutama ja te saate oma valimislubaduse, küüru kaotamise. Aga Eesti 200 ja sotsid, kui teil on kõrvad kinni pannud, siis lugege minu huultelt: need maksutõusud ei aita eelarve tasakaalu poole mitte sentigi. Nad kindlasti halvendavad majanduse olukorda, pikendavad majanduse vindumist. Ja need prognoosid (Juhataja helistab kella.) on täiesti teadmata. 

Ma küsisin rahandusministri käest mitu korda ja rahandusminister väidab, et oi, meil on kõik prognoosid põhjalikult tehtud. Me nägime, mis juhtus majutusasutuste käibemaksuga – lappas nagu jube. Ja majandust ei ole prognoositud tõsiselt – ükski tõsiselt[võetav] institutsioon pole seda teinud. Eesti Pank – jah, kuulsime rahandusministri käest – tõenäoliselt homme avalikustab esialgse prognoosi, kuidas need maksumuudatused mõjuvad majandusele. Väga huviga ootan. Aga tõenäoliselt ei saa need majandusarengule, majanduskasvule kuidagi positiivselt mõjuda. Mitte kuidagi ei saa. Nii et kõik need prognoosid, mis on toodud siin maksulaekumistes, tõenäoliselt ka ei tule täis. 

Nii et tahaks, et oleks aus arutelu, mitte lihtsalt nii, et korrutatakse – ja seda teevad nii peaminister kui ka rahandusminister –, et me teeme seda pühadel eesmärkidel: riigikaitse jaoks, eelarve tasakaalu jaoks. Sellepärast kehtestame terve nimekirja maksudest, mis juba esialgsete analüüsidega näitavad, et need ei tule täis. Ja need halvendavad nii inimeste toimetulekut, ettevõtete toimetulekut kui ka kogu Eesti majanduse [olukorda]. Miks me seda siis teeme? Kui oleks kriisi ajal tõesti selline vajadus, et meil on vaja tervishoidu raha, meil on vaja võib-olla pensioneid tõsta, eakate sissetulekuid parandada, kui riigil on vaja omavalitsusi aidata, sest nemad ise ei saa kuskilt kõrvalt niimoodi reservist raha võtta – jah, ma oleksin nõus. Aga siis tuleks aus arutelu teha. Mitte nii, et paneme igaks juhuks tarbimismakse otsa. Tarbimismaksud on oma iseloomult regresseeruvad ehk siis väiksema sissetulekuga inimene proportsionaalselt oma tuludest maksab rohkem. Ja sellepärast me ei ole kuidagi sellega nõus. 

Aga põhimõtteliselt ei saa nõustuda nende valedega. Tahaks avalikku ja ausat arutelu, siis võiks arutada ka maksutõusude üle. Praegusel juhul Keskerakonna fraktsioon kindlasti seda eelnõu ei toeta.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk. Palun! (Aivar Kokk küsib lisaaega.) Palun, lisaaeg!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et nii paks eelnõu anti rahanduskomisjonile ja täna me arutame nii õhukest. (Näitab saalile paberil eelnõusid.) Enamus asju on ära kadunud sellel hetkel, kui komisjonist võeti eelnõu [enne] teist lugemist valitsusse tagasi ja usaldushääletusega seotuna saadeti uuesti siia. 

Ühelt poolt valetav ja teiselt poolt makse tõstev koalitsioon püüab selgeks teha, et kõik on hästi ja makse tõstetakse mingisuguse utoopilise eelarve parandamiseks. Aga kui me loeme eelnõu projekti, mis anti üle rahanduskomisjonile, siis seal on väga selgelt kirjutatud, et aastal 2025 tulu, kui kõik läheb ideaalselt – selles küll kahtles rahandusminister eelmisel nädalal raadios intervjuu andmisel, et vaevalt nii hästi läheb –, on 89 miljonit, kui kõik maksud laekuvad täpselt nii, nagu prognoositud on. Ma võin julgelt öelda, et aasta 2020 kevadest ei ole mina veel näinud ühtegi prognoosi ei Rahandusministeeriumist ega ka Eesti Pangast, mis on läinud täppi, sest sellises majandusolukorras ongi väga keeruline prognoosi täppi panna. 

Ja nüüd, kui me vaatame tänast eelnõu – enne plaaniti ööbimiskohtadele ehk hotellidele ja spaadele 22%‑list maksumäära, mis on nüüd 13% –, siis näeme, et üle 10 miljoni aastas laekub vähem. Ehk siis alles jääb 79 miljonit. 

Aga vaatame nüüd selle aasta riigieelarvet, mida keegi ei ole täna veel tähele pannud. Valitsuse reservis on seal üle 100 miljoni. Ehk tõstame kümneid makse väiksema tulusumma nimel, kui on täna valitsuse reservis, mis tavaliselt oli läbi aastate sihukene 10–15, 20–25 miljonit. Koroonakriisi ajal tõsteti see 100 ja 150 ja 160 miljoni juurde lihtsalt põhjusel, et majanduses oli vaja kogu aeg igaks juhuks vabu vahendeid, et kui on vaja otsustada toetada ettevõtlust või inimesi, siis on need vahendid olemas. 

Praegu me näeme, et vahendeid ei kasutata selleks, et oma inimesi ja oma ettevõtteid aidata. See maksutõus selgelt lööb meid kõiki. Mitte keegi ei ole arvutanud, milline kulunumber käibemaksu tõusuga mõjutab omavalitsusi, kui palju mõjub see kodukuludele, räägime siin elektrist, küttest, soojamajandusest, veest, kanalisatsioonist või toidukorvist. See kõik on täna etteaimamatu. Ja kui me selle kohta küsime, siis nendele küsimustele me kahjuks vastust ei saa. 

Selge, et kõike seda tehakse ainult ühel põhjusel: Reformierakonna luksusliku valimislubaduse täitmiseks. Kas saab selle peale pahandada, et erakond, kes võidab valimised, tahab oma valimislubadust täita? Ei, ma arvan, et see ei ole pahandamist väärt, sest Isamaa on 12 aasta jooksul oma valimislubadused täitnud, ja see saabki olla ühe erakonna eesmärk. Aga siis tuleb siia kõnepulti tulla ja öelda ausalt, et me kõiki makse tõstame selleks, et vaesemad jääksid veel vaesemaks ja suurema palga saajad võib-olla ei kaota käibemaksu ja tulumaksu tõusust sellega, et 700 eurot tulumaksuvabastust tekib. 

Aga ma ausalt öeldes tegin väikse arvutuse. Enamik neist, kes saavad [palka] sellest 2100 [eurost] ülespoole, veel ikkagi kaotavad, sest kõik hinnad tõusevad, kütusest alates, aktsiis tõuseb, sinna tuleb käibemaks juurde, aktsiisid tõusevad järgneval kolmel aastal, tulumaks kasvab 20%-lt 22%-le, käibemaks 20%-lt 22%-le, pluss ajakirjanduses 5%-lt 9%-le ja ööbimise poole peal 9%-lt 13%-le. Kõikide maksutõusude tagajärjel meie vanemad ehk praegu pensionil olevad inimesed kaotavad, neil läheb veelgi raskemaks. Kodukulud tõusevad ehk talvel on meil mured suuremad. 

Ja kõik see algas ühel ja samal hetkel, kui Reformierakond oli valitsuses. Elektrihinnad tõsteti taevasse. Ja rääkida, et see on kuidagi sõja mõju – see on ju puhas vale, sest neli kuud enne sõda elektrihinnad tõusid võrreldes … See oli, ma arvan, et ma ei eksi, oktoobris või novembri algul, kui kolmas kõrgepingeliin Läti ja Leedu vahel avati. Siis hind tõusis kahe päeva pärast. Või gaasi hind, mis 50 eurolt megavatt-tunnilt jõudis 285 euroni, selle taga on puhtalt ju üle-eelmise valitsuse valed otsused või kartus, et äkki Eesti ettevõtjad, kes soovisid ise tuua LNG-terminali ja -laeva Eestisse, saavad rikkaks. No ei saanud Eesti riik rikkaks ega ei saanud see ettevõtja rikkaks, aga enamik Eesti inimesi ja ettevõtjaid jäi küll tunduvalt vaesemaks, sest nad pidid talvel maksma kordades rohkem oma sooja eest, kui nad tavaliselt on harjunud. 

Siin me täna istume ja arutame. Ma saan aru, et Eesti 200 ja sotsid saavad ainult ühe eelnõu, see on täna päevakorras nr 6 all, ja rohkem ei midagi, rõõmu ja sära, aga Reformierakond saab 2025. aastal sihukese rikaste inimeste tulumaksuvabastuse ja kõike seda sõna otseses mõttes Eesti ettevõtjate ja elanikkonna arvel, viies need tunduvalt raskemasse olukorda. 

Ja nii nagu ma olen siin varemgi öelnud, see aasta tuleb eelarvele väga hea aasta. Enamik ettevõtjaid vaatab üle oma jaotamata kasumi, nad võtavad selle kindlasti välja, sest kui on valida, kas maksta 10% rohkem või vähem tulumaksu, siis on selge, et vähem. Tehakse ka suuremad investeeringud. Nagu me näeme, mõned juhtivad ministrid on andnud laenu oma abikaasa firmadele, et maja osta või maja ehitada. Käibemaks ju järgmisel aasta tõuseb, nii et tuleb sel aastal ära teha käibemaksu võrra odavamalt, võib-olla ei pea siis ka käibemaksu maksma, saab niimoodi hakkama, kui seda läbi ettevõte teha. Kõik need otsused tehakse see aasta ära.

Aga mis saab omavalitsustest, kus enamik asju on käibemaksukohustusega, olgu koolimaja ülalpidamised, olgu lasteaedade ülalpidamised, olgu spordihoonete ülalpidamised ja nii edasi? Sellele keegi ei mõtle. Ma ei tea, kuidas elavad ära sellel talvel, järgmisel talvel ja ülejärgmisel talvel meie eakad, kes peavad maksma söögikorvi, kütte- ja kodukulude eest tunduvalt rohkem kui varem. See arusaamine täna siin saalis puudub. 

Eks debatt on tore, kui me opositsioonis omavahel siin arutame ja üksteisele seda selgitame, aga nendest, kellele me seda selgitama peaks, on kahjuks paar inimest siin saalis, rohkem neid ei ole. Ülejäänud ootavad oma kabinettides, et äkki tuleb hääletama tulla. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt palun, Kadri Tali! Ma saan aru, et see on Jaak Aabile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma tegelikult tahan natuke kajada vastu mitte eelneva kõneleja, vaid veel eespool [kõlanud] minule väga olulise teema kohta. Eesti 200 nimelt tõesti on pakkunud välja riigiettevõtjate koostööprojekti …

(Helistab kella.) Vabandust, hea ettekandja! Ma veel kord ütlen, ma annan vastusõnavõtu Kadri Talile, kes, ma saan aru, teeb seda ettekandele, mille pidas Jaak Aab siit, kes puudutas Eesti 200. Kadri Tali, palun!

Aitäh! Ja kultuuriettevõtjate koostööprojekt, mis on olnud ka koalitsiooniläbirääkimistel väga oluliseks teemaks kõigile, see on eraraha kaasamine. Seal tsiteeriti seda poolikult ja ma täpsustaksin. Meie soov oli luua ettevõtetele võimalus suunata kuni 3% riigile makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega kultuuri- või spordiühingule. Sinnamaani öeldi see asi ära. Ja seome selle võimaluse kasutamise ettevõtja kohustusega panustada omalt poolt minimaalselt 3% ja maksimaalselt 10% eelneva aasta majandusaasta kasumist tulumaksusoodustusega kultuuri- või spordiühingu toetuseks. See lahendus annab kultuuri- ja spordiklubidele ja kultuuriorganisatsioonidele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ja aitab riigi toel oluliselt kasvatada erasektori panust kultuuri ja sporti. See on jätkuvalt projekt, mida arutada. Ja see ei ole kuidagi tasalülitatud, see on tööprotsess, mitte midagi, mida oleks lubatud ja mida saaks üleöö teha, see on koostöö ettevõtja ja riigi vahel. 

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

Aitäh, austatud juhataja! Nagu me teame, täna hommikul andis Urmas Reinsalu kolme fraktsiooni nimel üle umbusaldusavalduse peaministrile. Ja seadus ütleb, et seda arutatakse esimesel võimalusel. Senine praktika on olnud, et mõne tunni jooksul on Vabariigi Valitsus langetanud otsuse ja andnud Riigikogu juhatusele teada, millal umbusaldus päevakorda tuleb. Ma tean, et juhatus on täna mitu korda kogunenud. Kas juhatusel on informatsiooni, kas valitsus on reageerinud sellele? Ja kui ei ole, siis miks? Kas te olete huvi tundnud? Sest seadust tuleb täita. Millal see esimene võimalus tuleb? Kas see tuleb nüüd erakorralisel istungil suvel või plaanitakse see jätta sügisesse? Sellepärast, et korralised istungid meile esimest võimalust ei paku, seda saab teha ainult erakorralisel istungil. On teil teada ja saate te Riigikogu liikmeid sellest ka informeerida?

Aitäh! Minu vastus on jätkuvalt sama, nagu oli Henn Põlluaasale. Kas juhatus on seda arutanud või seda informatsiooni on toodud? Ei kippu ega kõppu. Ma palun Riigikogu kõnetooli Maria Jufereva-Skuratovski.

Austatud istungi juhataja! Riigikogu saadikud! Mul on kommunikatsioonialane kõrgharidus ja võiks mõelda, kas ma ikka saan kõneleda majandusteemadel. Siin Riigikogus on meil inimesi, kellel on vastav haridus, teadmised ja töökogemus. Aga mida ma näen? Totaalne mõtlematus, analüüsi puudumine, Euroopa riikide parimate praktikatega mittearvestamine. Ja mul tekib kahtlus, kas teie, kes te pakute nii läbimõtlemata seaduseelnõusid, ise saate üldse aru, mida te teete. Kas te arvestate tagajärgedega? Või on peaasi, millest te oma otsustes lähtute, korjata kiiremas korras raha nendelt, kes tegelikult vajavad meie tuge, nagu suurpered, pensionärid ning inimesed, kes saavad väiksemat palka, nendelt, kes on kõige haavatavamad? 

Soovin tsiteerida rahandusminister Mark Võrklaeva, kes ütles: "Käibemaksu tõus suure tõenäosusega tõesti tõstab hindu 2024. aastast. Meie hinnang on see, et kaubad ja teenused võivad kallineda 1,67% võrra." Minister tunnistas, et eeskätt kallinevad esmatarbekaubad, mis mõjutavad väiksema sissetulekuga inimesi, kes moodustavad suurema osa meie ühiskonnast. Ma küll kahtlen, et toiduainete hinnakasv piirdub 2%-ga, nagu ennustab Mart Võrklaev. Samas aga näen, et muu Euroopa on võtnud teise kursi, näiteks toiduainetele tehakse käibemaksuerisusi. Eesti teeb aga täpselt vastupidi ehk tõstab käibemaksu 22%-ni, sealhulgas toiduainetele. Eelnõu toetajad viitavad, et vaatamata sellele, et meil on toiduained kallid, on need 20 riigis veelgi kallimad. Aga siin üritavad nad võrrelda asju, mida ei saa võrrelda. Näiteks on keskmine palk Soomes rohkem kui kaks korda kõrgem kui Eestis, aga nende käibemaks toiduainetele on 14%, meil tuleb see 22%.

Mis puudutab mõjuanalüüsi, siis rahandusminister kinnitas, et analüüs on tehtud. Mul on siis retooriline küsimus: millal te jõudsite selle analüüsi teha? Kas Riigikogu eelmises koosseisus, kui tegelikult teadsite ette, et maksud tõusevad? Oletan, et see juhtus samal ajal, kui Reformierakond karjus, et neil ei ole piisavalt aega selleks, et analüüsida Keskerakonna ettepanekut tõsta suurperede toetust. 

Minu hea kolleeg Ester Karuse osutas sellele, et ka käibemaksu tõusu eelnõu puhul on analüüs puudulik. Näiteks ei olnud kuidagi arvestatud piirkondlikke eripärasid. Nii on väikestes maapoodides toiduained kallimad kui suurtes poekettides ning selleks, et ellu jääda, tuleb neil hindu tõsta. Aga kuidas sellega saavad hakkama maainimesed, kelle palgad on madalamad võrreldes suurte linnade elanikega? 

Teine probleem seisneb selles, et käibemaks tõuseb järgmisel aastal, aga tulumaksumuudatused, mis võiksid osale inimestele positiivsed olla, jõustuvad alles aasta hiljem. Ja siin ma tahaks kohe ära märkida, et tulumaksumuudatustest kahjuks võidavad jõukamad inimesed. Need, kes teenivad kuus 1200 eurot, võidavad ainult 6 senti kuus. Kuus senti kuus! 

Minu jaoks jäi arusaamatuks Mart Võrklaeva väide, et tulumaksumuudatustega langetatakse tööjõumaksu ehk inimesed hakkavad rohkem raha kätte saama. Ma küll ei mõista, kuidas see juhtub. Minu arusaama järgi on nii, et kui tulumaks tõusu tõuseb, siis vastupidi, töötaja palk väheneb, kuna ta hakkab maksma tulumaksu 10% rohkem, kui tegi seda varem. Aga tundub, et meie valitsusel on mõni teine loogika. Või nad lihtsalt valetavad meile kõigile. 

Aga kõige häbiväärsem on see, et riigieelarve auke on plaanis lappida tavainimesi koorides, samal ajal, kui valitsus ei julge minna näiteks Leedu teed … 

Veel 30 sekundit, palun!

Palun! 30 sekundit.

… ja kehtestada solidaarsusmaksu pankadele, kes teenivad hiigelkasumeid. Eeldatakse, et kahe aastaga toob niinimetatud solidaarsusmaks riigile umbes pool miljardit eurot. Aga meie valitsusel vist ei piisa julgust ega inimlikkust. Ma kutsun teid üles seda eelnõu mitte toetama. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud saalis viibijad ja kõik, kes meid taevakanalite kaudu jälgivad! Jaa, ühtlasi tervitan ka Lambakogu. Ma ei pannud seda särki mitte täiesti juhuslikult selga ja see ei ole kindlasti märk sellest, et need inimesed siin on kuidagi lambad, vaid juhin tähelepanu, et Saaremaal on olemas 101‑pealine Lambakogu, kus on õnneindeks väga kõrge, nagu Soomeski, ja makse praktiliselt ei ole peale lambamaksu, mis on üsna pisikene. Soovitan kõigil seda vaatama tulla, siis saate näha, kuidas üks õnnelik Lambakogu tegutseb.

Aga nüüd tahaksin rääkida palju kurvematel teemadel, näiteks maksude tõus, ja sellest siis, mis edasi saab. Enne, kui ma esitasin küsimusi härra rahandusministrile, oli siin juttu sellest, et umbes 100 000 eestlast läks eelmise masu ehk majandussurutise ajal Eestist minema. Osa neist on küll tagasi tulnud, aga väidetavalt. nagu Mart Võrklaev väitis, olevat see EKRE jutupunkt, millega mina tegelesin. Ma igaks juhuks kontrollisin üle ja selgus siiski, et just nimelt valede otsuste, majanduslike valede otsuste tagajärjel lahkus Eestist tõesti umbes 100 000 inimest. Ainuüksi Soomes elab praegu neist ligi 60 000 sissekirjutusega ja arvatavasti on 20 000 veel neid, kes pole sisse kirjutatud, aga elavad püsivalt Soomes. Ja on neid ka teistes riikides. Venemaal on neid 18 000. Need on 2019. aasta andmed. Suurbritannias on 10 000, Rootsis 7000 ja nii edasi, kokku siiski üle 100 000.

Miks ma sellest räägin? Ma räägin sellepärast, et tegelikult valed otsused, mida riik teeb, maksavad väga valusalt kätte. Kui majanduses mängida maksudega ja mitte õigel ajal toetada ka ettevõtlust, siis viib see lõpuks selleni, et ettevõtlus sureb välja, inimestel ei ole tööd ja neil ei jäägi muud üle, kui nad peavad otsima tööd kuskilt mujalt. Ja me võime rääkida ükskõik kui palju siin iibe suurendamisest ja meie naised, kes on, nagu praegu väidab sotsiaalminister, sünnitusmasinad, peaksid siit lahkuma, sellepärast et nendel ei ole siin tööd ja leiba. Isegi see ei aita, kui nad siin Eestis sünnitaks, sellepärast et kui me parandaksime iivet, sest normaalne koefitsient peaks olema 2,1, jõuaksime sinnani, aga kui me majandusotsused teeme halvad ja meilt lahkub 100 000 inimest paari aasta jooksul, siis tegelikult on see kõik mõttetu.

Ja siit ka see praegune mure. Jah, tegelikult ettevõtjana ma tean, et kui sa juhid ettevõtet ja sul tekivad rasked ajad, siis sa võid ju hindu tõsta, aga sellest sinu käive ei suurene, pigem võid sa niimoodi kaotada kogu käibe ja lõpetada pankrotiga. Praegu me oleme seda näinud, Stora Enso koondaski just hiljuti 100 töölist. 

Ja ma ei tea, kas see on seotud juba praeguste maksutõusudega või selle hirmus. Ilmselt on praegu ju meil ka muid muresid, nagu COVID‑i järgne probleem, siis on meil elektri hindade tohutu tõus olnud ja see kõik on räsinud meie majandust. Seda enam, et kui me siin umbes aasta tagasi pidasime läbirääkimisi eelmise valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, siis oli tõesti väga raske ka Reformierakonnale selgeks teha seda, et ettevõtjaid tuleb toetada, ja mitte sellepärast, et see oleks ainult Eestile vajalik, vaid sellepärast, et kui muud kõrval, naaberriigid toetavad ja meie ettevõtjad jäävad ilma toetuseta, siis on see ebavõrdne konkurents.

Ma paluksin kolm minutit.

Jaa, palun, kolm minutit!

Ja nii ta ongi läinud, et paljud ettevõtted surevadki välja.

Riigieelarve tasakaalust on kogu aeg juttu ja sellest, et hirmsasti on meil vaja sellepärast makse tõsta, et me saaksime natukene oma rahakoti [seisu] parandada. Enne ma kuulsin siin juba mitmelt esinejalt loengut sellest, kuidas on tekkinud üldse riigivõlad ja kuivõrd üldse riigivõlg on mõistlik ja kui suurena see on mõistlik. 

Ja tegelikult, kuna mul on väga vähe aega ja ma loodan, et ma saan täna veel rääkida nendel teemadel, siis ma kindlasti tahan rääkida ka sel teemal, et igaks asjaks ei pea makse tõstma. Väga mõistlik on ka võtta laenu, eriti investeeringuteks. Ettevõtjana ma ei saagi teisiti üldse oma ettevõtet üles ehitada, kui ma pean võtma laenu. Ja kui inflatsioon on nagu viimasel ajal üle 20% ja praegu, arvestades euribori tõusuga, on laenuprotsendid seal hüppeliselt tõusnud 5%‑ni, siis iga rumal inimene saab ka aru, et inflatsioon sööb tegelikult selle laenu ära. Seda enam, et mõnda aega tagasi oli Eesti riigil võimalik laenu võtta miinusprotsendiga, mis on uskumatu, et võtad miljardi laenu, sulle kantakse piltlikult öeldes seal 1,1 miljardit arvele. Kahjuks me ei ole seda teinud ja sellepärast kiratseb meie majandus.

Siin on palju räägitud autoteedest. Uskumatu, eks ole. Meil majanduskomisjonis just käis Transpordiameti juhataja, ütles, et igapäevaseks teede rahastuseks ainult jääb järgi 80 miljonit, aga iga aasta oleks vaja vähemalt 250 miljonit. Ja kui me ei pane sinna raha nendesse teedesse õigel ajal, siis mõne aja pärast on vaja veel rohkem panna. Mõistlik oleks praegu võtta, õigemini juba ammu oleks pidanud võtma laenu investeeringuteks, teede investeeringuteks. Teeme teed korda. Sellega oleksime andnud, masu ajal eriti, paljudele inimestele tööd, inimesed oleksid jätnud Soome ja [mujale] lähiriikidesse minemata ja meie majandus oleks praegu hoopis paremal järjel.

Nii et maksude ja eelarve tasakaalu ja ka riigivõla teemal ma kindlasti tahan jätkata. Loomulikult ei saa me toetada – Isamaa kindlasti seda ei tee – praegust rumalat kiirustades ette võetud käibemaksu tõusu. Seda enam, et see mõjub juba praegu väga raskelt, eriti just hotellidele ja hotellimajandusele. Ma näen seda Saaremaal omast käest, kuidas turiste tegelikult jääb järjest vähemaks. Midagi teha ei ole, isegi masu ajal oli rohkem kui praegu. Mitte midagi sinna parata ei ole. Aga millegipärast ei saada aru, et maksude tõstmine ei turguta majandust. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Meil on siin tava, mis on kujunenud läbi erinevate koosseisude. Kui valitsuse liige, minister kannab mõnda päevakorrapunkti ette, siis ta osaleb sellel arutelul kuni lõpuni. Ja see on tõesti olnud läbi erinevate koosseisude. Praegu me arutame eelnõu, mis on seotud veel valitsuse usaldusega, aga valitsuse esindajat saalis ei viibi. Varasematel kordadel on juhataja sel juhul juhtinud sellele tähelepanu ja valitsuse liige reeglina on tulnud kohale, kui juhataja on teinud vastava märkuse. Seda on juhtunud ka varem. Kas te oleksite nii hea ja jätkaksite seda traditsiooni, et valitsuse esindaja ikkagi viibiks nende punktide arutelul, mida nad ise ette kannavad, eriti kui see on seotud usaldusega?

Aitäh! Jah, ma loen seda protseduuriliseks küsimuseks ja selle soovituse ma kindlasti annan valitsuse liikmele, et ta oleks siin saalis käesoleva punkti arutelu raames. 

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Aga see kõlab küll väga nõrgalt, et te annate soovituse. Juhatajana minu arvates on teil võimalus võtta praegu vaheaeg  ja küsida, kus minister asub. Võib-olla ministrit saab keegi teine asendada. Sest ma juhin tähelepanu, et see on usaldusega seotud, ja kui rahandusminister ei saa tõesti praegu tööülesannete tõttu osaleda, siis oleks elementaarne, et mõni teine minister osaleb, kui punkt on seotud valitsuse usaldusega. Nii et mul on tõesti palve mitte lihtsalt pehme soovitus anda, vaid haarata juhataja ülesannete täitmisel sarvist.

Aitäh! Ma … Austatud minister, te ei saa siin saalis nii ringi käia, te peate olema seal või seal. (Näitab käega.) Aga näete … (Mart Võrklaev vastab saalist, et ta on olemas.) Jaa, see on tore, et te olete olemas, aga teie koht on kas seal aknal all või siin valitsuse loožis, aga mitte siin, see ei ole mingi jalutuskäik. Nii. Aga ma tänan ministrit, kes tuli saali, ja ma tänan küsijat, kes seda küsis. Palun Riigikogu kõnetooli, Priit Sibul!

Aitäh, austatud juhataja! Ma võtan ka kolm minutit lisaaega, sest teema on põnev ja tuline. On 18. mai 2022 kell 21.38, puldis on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja räägib meile alljärgnevat. 

"Muutunud julgeolekuolukord on meie inforuumi seadnud erakordselt suure surve alla. Inforünnakuid, infosõda kasutab Venemaad valitsev režiim ühe relvana lääne ühiskondade destabiliseerimiseks ja nendes oludes me peame loomulikult suhtuma eriti tõsiselt vajadusse tagada vabale ajakirjandusele tingimused enda olulise rolli täitmiseks.

Nendes oludes, kus erinevatel põhjustel ei ole lähiajal põhjust loota ja uskuda, et Euroopa Liidu liikmesriigid suudaksid kokku leppida, kuidas õiglaselt maksustada rahvusvaheliste suurkorporatsioonide, sotsiaalmeediahiidude käivet nendes riikides, kus see [käive] tekib, tuleb Eesti inforuumi püsti hoidval vabal ajakirjandusel tegutseda teades, et suurusjärguna paarisaja miljoni euro jagu on nende reklaamiturg siin vähenenud.

Arusaadavalt ei ole riigil reaalne asuda alaliselt rahaliselt toetama turumajanduse tingimustes tegutsevat vaba ajakirjandust. Ka kriisiajal on see nii. See tekitaks küsitavust seal, kus seda ilmselgelt vaja ei ole. Aga meil on võimalus anda tuge madalama käibemaksumäära kehtestamise kaudu ja seda võimalust me oleme valitsusega soovinud kasutada. [---]

Eesti vaba ajakirjandus on igavesti sitke, aga vajab riigi poolt võrdsete mängureeglite kehtestamist. Teie ees olev eelnõu on üks samm selles suunas ja sellise konkreetse eesmärgi täitmise abinõuna tuleb seda ka käsitleda."

Sellisena käsitles Keit Pentus-Rosimannus ideed käibemaksu ajakirjandusteenuselt vähendada, kui küsimus oli samuti seotud usaldushääletusega. Esimesel lugemisel austatud rahandusminister keskendus peamiselt sõjakriisile ja sõjaga seonduvale, aga siis ka ma mitmel puhul küsisin ja arutasin. Siis minu meelest see peamine argument oli just seesama paarisajamiljoniline reklaamituru nihe, mis on toimunud, ja seda minu meelest väga õigustatult rahandusminister ka tegelikult usaldusega seotud küsimusel mainis. 

Ma küsisin täna ka rahandusministrilt, mis on muutunud selles kahes olulises aspektis. Minister ütles ka, et väga ei ole, kuivõrd see, mis siin seletuskirjas on kirjas, et ajakirjanduse maksumäära langetati 1. augustist 9%-lt 5-le – selle üheks põhjuseks oli tasandada ebavõrdsust rahvusvahelisel turul, mis soodustab suurkorporatsioone. Selle aasta suvel on oodata OECD kaasava raamistiku kokkulepet ettevõtte tulumaksu rahvusvaheliste reeglite muutmiseks. Muudatuse eesmärk on muuta suurkorporatsioonide kasumi maksustamine õiglasemaks nende riikide vaatenurgast, kelle territooriumil paiknevate klientide arvel suurkorporatsioonid kasumit teenivad, aga kus nad füüsilise kohalolu puudumise tõttu tulumaksu ei maksa. Ajakirjandusväljaannete maksumäära tõstmine 9%-le suurendab käibemaksu laekumist hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot aastas. Ehk kui see OECD kokkulepe peaks realiseeruma, siis on lootus, et riigieelarvesse laekub tulu veel, aga loomulikult ei puuduta see kuidagi meie ajakirjandust, kellelt on ära võetud 200 miljonit vahendeid. See kahjuks kuidagi nendeni ei jõua, küll aga jõuab see riigieelarvesse. Selles mõttes on eriti kummastav jätkata nihukese veidra loogikaga. Või siis on valitsusel taas mingi plaan, millest meile täna ei räägita, kuidas aidata konkreetset sektorit, kus vahendeid ümber jagatakse. 

Reklaamiturule suurkorporatsioonidesse on liikunud 200 miljonit, välisriikidesse, meie seda raha ei saa, Eesti ajakirjandus ka sellest osa ei saa, et paremat ajakirjandust teha. Meil on küll lootust saada see raha eelarvesse, aga seda sektorit kuidagi tegelikkuses see süsteem ei turguta. On eriti jabur ja arusaamatu, mida me teeme selle 2,3 miljoni kontekstis. Ennekõike me teame, et see, kes valetab pisikestes asjades, teeb seda ka suurtes asjades. Eelmisel nädalal me arutasime lasterikka pere toetuste äravõtmise ja vähendamise teemat ning ka nüüd tegelikult mitte mingit õiguskindlust Eesti Vabariigis ühelgi inimesel ega ka ettevõttel peale neid muudatusi olla ei saa. 

Teine teema, millele ma selle eelnõu puhul olen tähelepanu pööranud, on majutusasutuste teenuste käibemaksu temaatika. Andres Sutt, kui sa oled siin ja kuulad vähegi, ole hea, tule ka saali, räägi inimestele täpselt sedasama juttu, mida me rääkisime sinuga vahetult enne valimisi, kui me kohtusime majutusteenuste osutajatega. Ma ei mäleta hetkekski, et Reformierakonna platvormis oleks olnud käibemaksu tõus majutusasutuste teenustele ja veel vähem, et sa seda kuidagi oleksid maininud. Tule räägi ka, mis oli enne valimisi ja mis on pärast valimisi muutunud. Kas te jõudsite mingile arusaamisele, miks just see valdkond ja miks just selline määr? Ja see on teine peamine küsimus. 

Tegelikult nende maksumääradega on žongleeritud absurdselt. Kui valitsus tuli kobareelnõuga, oli see maksumäär 22%-le tõstetud. Selle põrmustas … Valitsuses endaski polnud mitte mingit ühist arusaamist selles küsimus, sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas oma eriarvamusi selles küsimuses, kus toodi näiteid rõõmustavast Riia linnapeast, räägiti sellest, kuidas Läti ja Leedu rõõmustavad. Milliseid näguripäevi nähti 2009. aastal eelmises kriisis, kui lätlased-leedukad otsustasid meist palju kõrgema määraga maksustada neid sektoreid ja kuidas siis ajas tuldi tagasi madalamate maksumäärade juurde. Tegelikult selliseid laekumisi, nagu loodetud, ei olnud, ja ei ole ka mingit eeldust arvata, et see toimub praegu. Minister on viidanud, et kõigiga räägitakse läbi, otsiti kompromissi. Tõsi on see, et kohe, kui see eelnõu siia jõudis, hakati rääkima täiendavast erisusest. Ja see, millest pisarsilmil räägitakse, et Euroopa Liit ei luba rohkem kui kahte maksumäära, on õige, aga mitte keegi ei ole palunud neid määrasid muuta, ei meediateenuste ettevõtetel ega majutusasutustega seotud teenustel ja ettevõtetel. Pisarsilmil räägitakse sellest, kuidas vahendeid on vaja Eesti riigi kaitseks – see vastab tõele –, ainult et need vahendid ei lähe sinna, vaid lähevad järgmise eelnõu ehk tulumaksumuudatuste katteks. See on tegelikkus. Nii et ei ole võimalik aru saada. Täpselt seesama: 42 miljonit ühe liigutusega valitsus otsustas, et käibemaksu laekumine väheneb. Selles mitte mingit probleemi ei nähta ja seda auku ühegi muu ettepanekuga ei ole planeeritud täita. Nii et see pisarsilmil esitatud jutt eelarve täitmisest ei vasta tõele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kuna Riigikogu juhatusele on tulnud ettepanek töö ajagraafiku kohta, siis peab Riigikogu juhatus seda arutama ja ma võtan juhataja vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

Head Riigikogu liikmed! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Riigikogu juhatus arutas oma koosolekul Isamaa fraktsiooni tehtud ettepanekut muuta Riigikogu töö ajagraafikut ja lõpetada tänane Riigikogu erakorraline istung kell 20.15. Ma loodan, et me jõuame selle ikkagi enne ära hääletada. Kui keegi vaheaja võtab, siis me oleme teeme jälle seda kuidagi tagantjärele. (Hääled saalist.) Head kolleegid, panen hääletusele ... Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun kohaloleku kontrolli ja ka 10 minutit vaheaega enne hääletust.

Hea kolleeg, ma juhin tähelepanu praegu sellele, et te eelmine kord tegite märkuse, et me hääletasime tööajagraafiku muutmist tagantjärele. Praegusel juhul on ettepanek lõpetada istung 20.15. Siis ei ole meil selle paberiga paraku mitte midagi teha – sellisel juhul, kui on vaheaeg. Siis toimub hääletamine peale seda, kui on sinu soov Riigikogu istung lõpetada. Kas sa võtad selle tagasi (Helir-Valdor Seeder räägib saalist.) Palun mikrofon Helir-Valdor Seedrile. (Valdo Randpere kommenteerib saalist, et mingu ära see, kes ei taha istungil olla, mitte ärgu hääletagu.) 

Aitäh! Ei, ma ei näe mingit põhjust tagasi võtta. Kui oleks juhataja koosolek lõppenud õigel ajal ja kui me ei oleks praegu diskussiooni alustanud, siis me oleks jõudnud ilusti enne 20.15 ära hääletada ja vaheaja ka veel pidada. Nii et jätkuvalt ma palun 10 minutit vaheaega.

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Ja Isamaa fraktsioon on esitanud palve viia läbi kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll. 

Kohal on 59 Riigikogu liiget, puudub 42. 

Samuti on Isamaa fraktsioon pöördunud Riigikogu juhatuse poole ettepanekuga muuta Riigikogu töö ajagraafikut ja lõpetada tänane Riigikogu erakorraline istung 19. juunil 2023 kell 20.15. Sellest tulenevalt on Riigikogu juhatus teinud ettepaneku lõpetada tänane Riigikogu erakorraline istung kell 20.15. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Jätkame läbirääkimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks!

(Mikrofon ei ole sisse lülitatud, kõnet ei ole kuulda.)

(Helistab kella.) Head kolleegid, väga vabandan, tehniline personal on jätnud kõnetooli mikrofoni sisse lülitamata. Palun uuesti kaheksa minutit, alustada otsast peale! Siin ei ole Riigikogu istungi juhataja sellesse sekkunud, lihtsalt meil on personal natukene uuenenud siin ja nad ei suuda kõiki protseduure veel jälgida. Nii et palun uuesti kaheksa …

Ei, ärge alustage seda kaheksat minutit. Nüüd on mul protseduuriline küsimus: kuidas just minu kõne ajal sihuke asi juhtus? (Naer saalis.) Aga endal sul näpud, ma vaatan, kangesti sügelevad seal puldis praegu. Kes selle mikrofoni sisse panemata jättis? Kogemata juhtub? Aga ma ütlen, et …

Palun protseduuriline küsimus minule. Jaa, ikkagi inimene. Inimene.

Arusaadav.

Jah. Palun, Urmas Reinsalu, kaheksa minutit! 

Selge. Lugupeetav parlament! Saboteerida võib seadust väänates, saboteerida võib tehnoloogiliselt, aga see ei väära Isamaa selget seisukohta: seista vastu valelikule poliitikale, seista vastu poliitikale, mis halvendab Eesti majanduskeskkonda ja mis toob kaasa riske Eesti inimeste toimetulekuks. 

Valeliku poliitika elluviimine on selles mõttes vägagi spetsiifiline nähtus, mida tuleb vaadelda eraldi teaduslikus võtmes. Nimelt, valeliku poliitika definitiivne tähendus praegu väljendub selles, et ellu viiakse poliitikat, millest mitte üksnes ei kõneletud enne valimisi, vaid millest distantseeruti ja millest lubati mitte mingitel asjaoludel rääkida enne valimisi. Sümptomaatiline on sisuliselt ühiskonnaga kahekõne katkestamine. Nii et poliitiline kriis ei ole mitte üksnes siin parlamendisaalis, vaid sellega on valitsus saavutanud poliitilise kriisi kogu ühiskonnas. 

Ja valitsus on võtnud valeliku poliitika elluviimisel väga põhimõttelise seisukoha. Valelikku poliitikat ei ole võimalik mõistuspäraselt kommunikeerida. Seda mõistis suurepäraselt ka rahandusminister, kes tõenäoliselt sellest valeliku poliitika elluviimise logica ratio'st lähtudes on tegelikult isoleerinud ennast kahekõnest. Nii nagu kaubandus-tööstuskoja president märkis, ei ole rahandusminister kahe kuu jooksul leidnud võimalust Eesti ettevõtluse esindajatega kokku saada. Sümptomaatiliselt sellele on olulistele majanduskeskkonda mõjutavatele seadus[eelnõu]de kooskõlastuseks antud aega 72 tundi. Sümptomaatiliselt on asutud läbi viima karistusaktsiooni Eesti vaba ajakirjanduse suhtes, süüdistades ajakirjandust ja valetades ajakirjanduse peale, nagu on meediaväljaannete esindajad tuvastanud. Sellist olukorda, kus ajakirjandust esiteks ähvardatakse – peaministri sõnul on ajakirjandus opositsiooni poole kaldu, sest ta tegelikult peegeldab objektiivselt siin saalis toimuvat –; teiseks, sellest tuleneva karistusaktsioonina tõstetakse ajakirjanduse käibemaksu; ja lisaks külvatakse ajakirjandus üle ka valeväidetega. Sellist suhtumist, ma pean tunnistama, vabanemisjärgsest Eestist ma ei mäleta. 

Selle valetava poliitika järgmine element seisneb selles, et poliitikat viiakse ellu ilma omamata sotsiaalset legitiimsust, mis oleks saadud valimistel nendele ideedele toetudes. Seda poliitikat viiakse ellu sõltumata avalikust arvamusest või ühiskonna hoiakutest. Sellepärast, et võim on teie käes. 

Ja mis roll jääb siis inimestele? Mis roll jääb Eesti avalikkusele, ettevõtjatele, meediale selles olukorras, kus sisulist kaasamist [ei ole], dialoog on tapetud. Ja see roll jääb olla hääletu, valitsuse hinnangul. Vait olla ja edasi teenida. Ettevõtjatele, kes väljendavad muret maksukoorma üle, öeldakse: "Te peate maksma. Ja kui te ei suuda maksta, siis teie ärimudel on vale. Sulgege oma ettevõtted." Ja me näeme tegelikult juba tervet hulka ettevõtteid, kes on ka eksportivad, töötleva tööstuse ettevõtted, kes on asunud Eestis kas tootmist vähendama või sulguma. 

Teiseks, samasugune sõnum kõlab kodanikele, maksumaksjatele: "Te peate need uued koormised tasuma, sest valimistel on tagajärjed." Valimistel on tagajärjed! See meenutab kuidagi niisugust olukorda, nagu valitsus oleks oma ühiskonna okupeerinud ja kehtestab oma võimu. 

Ja kolmandaks, ajakirjanduse, vaba meedia suhtes alul ähvardused, seejärel karistusoperatsioon sõnumiga "Me saame, sest me võime. Me suudame end kehtestada, jõustuda, ja teile kätte maksta". Ja kuidagi, lisaks sellele, millele ma olen korduvalt juhtinud tähelepanu, et see valitsuse programm on süstemaatiline Isamaa poliitika tühistamise aktsioon, tundub mulle laiemalt, et makstakse kätte erinevatele kogu ühiskonna rühmadele. Mille eest on Eesti ühiskond selle karistuse ära teeninud? Mille eest on ära teenitud see, et majanduslanguse olukorras, kus eksperdid hoiatavad, et ei tohi tegelikult lõhkuda ära maksurahu ja kehtestada maksusõda Eesti ettevõtluse, Eesti inimeste, Eesti ühiskonna suhtes [seda siiski tehakse]? Selle maksusõja tagajärg on see, et meie majanduslangus kiireneb veelgi. Ainukene retsept valitsusel majanduskasvuks, tuleb ausalt nentida, on majanduslanguse kiirendamine, nii paradoksaalselt kui see ka ei kõla. 

Praegu käibemaksuseaduse sätete arutelul on eraldi tahk, mida me vaatleme, täiendavate tarbimismaksude asetamine Eestis. Praeguse aasta arvestuses on efektiivsete tarbimismaksude loogikas Eesti kolmandal kohal – kui ma õigesti mäletan, ühe Lääne-Euroopa riigi ja Ungari järel. See vahe esikohal oleva riigiga meil kui pronksiriigil on ajakirjanduse andmetel ligikaudu protsent. Vaadates neid kaudseid maksutõuse, mis ees seisavad, alates aktsiisidest, lõpetades käibemaksu ja teatud käibemaksuerandite maksutõusuga, võib väita, vähemalt püstitada hüpoteesi, mis, ma arvan, on üsnagi relevantne, et me saavutame tarbimismaksudes Euroopa kuldmedali. 

Ja enesestmõistetavalt võimendub see ka üldises inflatsioonis. Praegu on Rahandusministeeriumi niisuguse skitsi järgi, mida põhjalikuks majandusteaduslikuks analüüsiks ei saa nimetada, prognoositud 1,66% hinnatõusu käibemaksu tõusu puhul 1. jaanuarist 2024. Ma tuletan meelde, see langeb kokku kütteperioodiga, kus me tegelikkuses tõstame energiakandjate käibemaksu, kus me tõstame kõikide kaupade ja teenuste käibemaksu ja tekitame üldist käibemaksu survet selle aasta alul keset talveperioodi. See on siis valitsuse ainukene poliitiline retsept, kuidas ohjeldada ja leevendada hinnatõusu, mis on kahe aasta perspektiivis juba ligi 30%, kui mõõta praegu jooksvalt, kaheetapiliselt kogu hindade kumulatiivset hinnatõusu mitme aasta perspektiivis. 

Nii et need on need põhjused, miks ei ole võimalik toetada sellist lühinägelikku maksupoliitikat. See on vale oma paatoselt, see on vale oma sisult, sest see halvendab tegelikku olukorda, mitte ei leevenda, ning see on vale ka sellelt stiililt, mida praegu niisuguse …

Aeg! 

… paketina püütakse läbi suruda. Aitäh!

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad, interneti vahendusel jälgijad! Austatud rahandusminister, kes on meil kenasti saalis! Kõnelen samuti nagu äsja Urmas Reinsalu käibemaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu] 147 teemal ja kindlasti peatun ka sellel, mida ennist rääkis Priit Sibul ennist, nimelt meediaettevõtete käibemaksu tõstmisest. Aga kindlasti ka räägin sellest, mida on enne ära märkinud ka Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk, et tegemist on meie tänase valitsuse valeliku poliitikaga. 

Väga paljud toiduettevõtjad on öelnud avalikult välja, et riigi plaan käibemaksu tõsta lööb kõige valusamalt just hinnatundlikumat toiduostjat. Ta lööb ulatuslikumalt, kui praegu arvatakse. Kes siis ikka kõige rohkem toitu tarbib ja poodi ostma läheb? Eks ikka see pere, kus on suid laua ümber keskmisest palju rohkem. Nemad saavad kõige rohkem selle käibemaksu tõusuga pihta.

Signe Riisalo ametkond, kes siin on perehüvitistest palju rääkinud ja seda lauda kärpima läinud, on lausa advokatuurilt küsinud hinnangut, mille põhjal olla ühe lapsega leibkonnas kulutused palju suuremad, kui on paljulapselises peres, kus pidavat saama just mastaabiefekti pealt säästa. Sellist juttu on see ametkond ajanud ja see on läinud ka ringlusesse, avalikku ringlusesse. Mul on selle pärast väga häbi, et taoliste väidetega mindi suurperede toetust kärpima.

Valelikust poliitikast oleme praeguse valitsuse puhul rääkinud ikka juba väga palju. Vähem on saanud tähelepanu nende riukalik relv – tõest valitakse välja ainult üks detail, mida väänates üritatakse maalida oma pilt, mis tegelikkusele üldse ei vasta. Sellesama relvaga nahutatakse ka ajakirjandust. 

Isamaa koges seda kõige teravamalt perehüvitiste kärbete puhul, nagu ma ka enne sellest korra rääkisin. Tsiteerin sotsiaalkaitseminister Riisalot 12. juuni istungilt. "Kõigepealt – ja seda ma olen ka korduvalt varem öelnud – ma ei usu, et toetused oleks püsiv meede laste sündide suurendamiseks. Toetused – seda näitab Eesti varasem kogemus ja seda näitab teiste riikide kogemus – annavad ajutist efekti. Tõepoolest, mõne aasta jooksul me näeme rohkem sünde (Ehk ta tunnistab, et sünnid on olnud suuremad pärast peretoetuste kehtestamist. – R. S.), kuid kui inimesed harjuvad selle hüvega, siis tegelikult see positiivne efekt kipub ka taanduma."

Tegemist on mõttega, mis on viimastel kuudel korduvalt kõlanud koalitsiooni esindajate suust. Ja tõesti, nii ongi, et pärast peretoetuste kehtestamist 2017. aastal suurenes märgatavalt kolmandate laste sündide arv. Kuni aastani 2021 oli 25% rohkem kolmandaid ja enamaid lapsi. See tipp on ajas maha kulunud, aga mitte perede pärast, vaid see on jäänud ikkagi kõrgemaks toetuste kehtestamisele eelnenud ajast. Ja see ongi see valitud tõekild. Täiesti teadlikult ja tahtlikult vaadatakse aga mööda põhjustest, miks toetused ja sündimus ei saagi olla otseses seoses: sest toetused on kehtestatud fikseeritud numbrina, mis jääbki ajale jalgu, ja elukallidus jookseb eest ära. Tegu ei ole harjumisega, nagu üritab minister väita, vaid inflatsioon sööb peredele kindlustunnet andnud meetme lihtsalt ära. Sellega kaasneb ebakindlus pere planeerimisel ja otsus lapsi saada lükatakse tulevikku, seda ka juba esimese lapse puhul. Seda näitavad arvud.

Ja täpselt niisamamoodi on valikulise tõe ohvriks nüüd langenud ajakirjandus, kellele tõuseb käibemaks 5%‑lt 9%‑ni. Peaminister Kaja Kallas siunas eelmisel nädalal infotunnis minu küsimusele vastates meediat. Mis juhtus veel peale seda, kui me ajakirjanduse käibemaksu alandasime? Läksid kinni ka esmaspäevased lehed, neid enam ei ilmunud. Hinnad tõusid, kuigi käibemaksu määra alandati. Need oleks pidanud tegelikult lõpptarbijale kuidagi kajastuma.

Palun kolm minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks!

Taas vaatab peaminister koalitsioonipoliitikuna ühe tõese väitega mõnuga mööda tegelikkusest. Iga äriettevõte koosneb ju miljonist pisidetailist, mille lahkamiseks ei saa trükimusta kulutada. Paber ja trükk on niigi kallid, serverite ülalpidamine, samamoodi energia hinnad elektrihindade kontekstis. Aga väga suur osa ajakirjanduse kuludest kulub tegelikult kodukandele, mida teostab tänapäeval vaid üks ettevõte, riigifirma Omniva, kelle hinnatõusud pitsitavad trükimeediat enneolematul määral. Ja see on naeruväärne, et peaminister, kes soovib riigieelarvest välja pigistada iga võimaliku sendi, et ellu viia enda erakonna luksuslik valimislubadus, ignoreerib sellesama ettevõtte süüd esmaspäevaste lehtede kadumises kojukandest, nagu ka Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu tegelikkust paljastades märkis. Delfi Meedia toodete kojukande kulud ühe eksemplari kohta on samal perioodil tõusnud keskmiselt 28%, trüki‑ ja paberikulud kasvasid 2022. aastal 35%. Õhtulehe Kirjastuse toodetel kasvas keskmine kojukande hind 28%, trüki‑ ja paberihinnad kokku 38%. Ja ongi ausalt öelda kummastav, kuidas suudab peaminister ühest küljest väita, et Eesti peab eeskuju võtma Lääne-Euroopast ja suurendama nende eeskujul meie inimeste maksukoormust, sealjuures taas tegelikkust ignoreerides võtmata arvesse riikide palgatasemeid, aga teisalt ignoreerib ta teisi sealseid õppetunde.

Välismeedias võitleb peaminister silmapaistvalt Ukraina vabaduse eest ja Putini propaganda vastu, aga siin takistab tema erakond meediaettevõtlust, lüües selga valusa maksutõusu. Peatoimetajad on ise hinnanud, et valitsuskoalitsiooni otsus tõsta ajakirjanduse käibemaksu viielt üheksale läheb arvestuslikult maksma saja ajakirjaniku töökoha. Vastu saadakse riigieelarvesse ajakirjanduse käibemaksu tõusust juurde 4 miljonit, kuid selle raha äravõtmise mõju ühiskonnale on senimaani hindamata. Valitsuskoalitsioon on samal ajal öelnud oma koalitsioonilepingus, et ajakirjandus ja meediaruum on neile väga tähtis. Jällegi lahknevad sõnad tegudest.

Inimesi on tarvis informeerida iga päev, ajakirjandus ongi eriti tähtis ja eriti kriisides on tarvis ajakirjanikke, kes missioonikandjatena on valmis startima sündmuspaigale või toimetusse ööpäevaringselt. Me vajame ajakirjanduse kriitilist valvekoera rolli meie kultuuriruumi demokraatlikuna hoidmisel, et tuua päevavalgele valgustkartvaid küsimusi ja ka neid tänase valitsuse küsimusi minna maksutõusuga lajatama tundlikele ühiskonnagruppidele ja ka ajakirjandusele. Selle käibemaksu tõusuga on korduvalt välja tulnud, et nii peaministri kui ka rahandusministri sõnad ja teod ei kattu. Seepärast soovitan mina hääletada selle eelnõu vastu. Tänan tähelepanu eest ja jõudu meile kõigile!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Palun kaheksa minutit.

Palun, kolm minutit lisaks, kokku kaheksa.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Valitsus on kuulutanud oma rahva vastu maksusõja. Loomulikult Eesti rahvas elab selle maksusõja üle, ei ole kahtlustki, ainult et selle kobarmaksutõusu tulemusena meie areng pidurdub, ja pidurdub oluliselt. Lisaks sellele me kaotame konkurentsivõimes nii oma majanduses, ettevõtluses kui ka individuaalselt, kõik inimesed oma heaolus. Sellest, et me tõstame nüüd kriisiolukorras käibemaksu 20%-lt 22%-le, on siin väga palju räägitud. On võrreldud seda ka eelmise majanduskriisiga aastatel 2008–2009. Tuletan meelde, et siis lubati, et see tõus on ajutine. Vaadake, olukord ongi niisugune, et kui nüüd irooniliselt kommenteerida tolleaegset otsust ja tänast olukorda, siis oligi ajutine. Nüüd ju 20%-lt tõstetakse 22%-le, nii et ta jäi ajutiselt 20%-le 15 aastaks. Näed, 15 aastat on möödas ja jällegi Reformierakonna juhtimisel me tõstame makse. 

Tegelikult tasub tähelepanu juhtida sellele, et varasemalt on Reformierakonna, julgeks öelda, ideoloogiline nurgakivi olnud ühetaoline lihtne maksusüsteem ja madalad maksud, mida nad on rääkinud ja mõneti varasemas poliitilises elus ka ellu viinud. Tuletame meelde, et Reformierakond oli see, kes soovis tulumaksu vähendada. Me hakkasime 26%-lt pihta, ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli vist Reformierakonna programmis kirjas, et peaks tulumaksuga jõudma 16%-ni. Millegipärast on toimunud mingil hetkel pööre ja Reformierakonnast on saanud suurim toetaja maksutõusudele. Ja täna me ei räägi mitte 16%-st, vaid tõstame ka füüsilise isiku tulumaksu, aga sellest me jõuame rääkida järgmise eelnõu arutelu juures. 

Kahjuks ei ole sellise kobarmaksutõusu kohta tehtud kompleksset mõjuanalüüsi. Ei ole tehtud mõjuanalüüsi, mis arvestaks lisaks kõigile maksutõusudele ka erinevate toetuste vähendamisega. Eelkõige pean silmas peretoetusi, sinna lisaks majanduslangus, sinna lisaks kõrge inflatsioon. See kõik mõjutab nii ettevõtjaid kui ka konkreetseid inimesi. Ja ega ei saa ka vastust sellele küsimusele, miks just sellisel kujul maksuerandeid rakendatakse, 9%-lt 13%-le ja 5%-lt 9%-le. Kas see on mingisugune eelarve täitmisest tulenev lahendus või on sellel mingisugune väga konkreetne mõju nendele sektoritele, on need majutusasutused, on need väljaanded? Miks just niisugused protsendid? 

Tuleb välja, et see on kompromiss, nagu minister ütles. Keegi ei tahtnud maksutõusu ja selle tulemusena otsustati kompromissina maksutõus. Väga kummaline kompromiss, kus keegi ei saa oma soovidest mitte midagi. Tavaliselt on ikkagi nii, et kompromiss tehakse nii, et kõik saavad midagi, mida nad on soovinud, aga nüüd tuleb välja, et praegune valitsus tegi kompromissi, kus ta ohverdas ennast. Mitte ükski osapool seda ei soovinud, Eesti rahvas ka ei soovinud, aga nad tegid heatahtliku kompromissi ja otsustasid vastu kõigi tahtmist tõsta Eestis makse, ja kohe enneolematus koguses. 

Reformierakond väidab, et ettepanekuid ei ole tehtud. On küll, väga erinevaid ettepanekuid on tehtud. Kõigepealt selle olematu maksuküüru ärakaotamine. Maksuküüru ju tegelikult ei ole, mitte keegi Eestis üle 20% ei maksa, aga see legend, mida Reformierakond on levitanud, on väga visa olnud, ja nad on seda reklaaminud. Seda on mingi osa rahvast võib-olla isegi uskuma jäänud. Aga tegelikult käitutakse vastupidiselt rahandusministri sõnadele. Rahandusminister ütles, et me oleme võtnud kohustusi üle jõu, me elame üle jõu, aga samal ajal viiakse ellu Reformierakonna lubadust, mis defitsiiti sadades miljonites eurodes veel rohkem suurendab. Ja selle katteks on vaja tuua eri valdkondade maksutõusud, mis puudutavad kõiki inimesi. 

No niimoodi jõukust muidugi ühiskonnas ei looda. Andrus Ansip, Reformierakonna endine esimees, ütles, et laenudega jõukust ei loo. Tegelikult see päriselt nii ei ole. Kui õigel ajal võtta laenu ja laenu arvel teha õigeid asju, siis vastupidi, ongi võimalik rikkaks saada. Enamikul ettevõtjatel ja väga paljudel inimestel on laenud. Ja vist ei ole maailmas ühtegi riiki, kellel üldse laenu ei ole. Laen on finantsinstrument, millega luuakse seda mõistlikult kasutades just nimelt jõukust ja luuakse tulevikku silmas pidades jõukust. Loomulikult tuleb siis laenuraha mõistlikult kasutada. Aga suurte maksutõusudega pikas perspektiivis ei ole ükski ühiskond jätkusuutlikult tegutsenud ja ühiskondlikku jõukust loonud. Nii et see on ikkagi väga ajutine hädalahendus. Praegu selliseks hädaks Eesti riigis vajadust ei ole, vaatamata sellele, et seda looritatakse justkui praegusel sõjaajal riigikaitseliste vajadustega, millest ka jäetakse, ma saan aru, pikas plaanis välja väga mitmed olulised varem mõeldud investeeringud, mida Kaitseväe juhataja on pidanud vajalikuks. Nii et see on ilus jutt, mida annab avalikkusele maha müüa. 

Sellises koguses maksuseadusi ja sellises koguses usaldusega seotud seadusi ei ole parlament varem arutanud. Ja seda olukorras, kus erinevaid sihtrühmasid ei ole kaasatud – ma ei räägi siin ainult opositsioonierakondadest, kes nurisevad, me kuuleme, et ka ettevõtjaid ei ole kaasatud, lasterikaste perede ühendust ei kaasatud jne. Ei ole küsimus ainult parlamendi komisjonide ja opositsiooni mittekaasamises, vaid laiemat ühiskonda lihtsalt ei ole kaasatud. Niisugune plejaad usaldus[hääletus]i, nagu praegu arutlusel on, niisuguse kiirusega – see ilmselt ei ole mitte Eesti rekord, vaid on vähemalt Euroopa rekord, kui mitte maailmarekord. 

Minu soovitus koalitsioonile on küll see: praegu on veel aega ümber mõelda. Veel on aega ümber mõelda! Opositsioon on jätkuvalt valmis, tuletan meelde, läbirääkimisteks ja poliitilisele vastasseisule lahenduste otsimiseks läbirääkimiste teel. Kui koalitsioonil on vähegi tahtmist, siis uks on avatud. Jätkuvalt on jõus meie ettepanek kutsuda kokku vanematekogu, et muuta Riigikogu tööd efektiivsemaks. See on jätkuvalt jõus. Esimees ei ole seda teinud. Ma loodan, et esimees kuuleb ja saab teada, et opositsioon on avatud läbirääkimisteks, aga seda eelnõu sellisel kujul loomulikult Isamaa fraktsioon toetada ei saa. Aitäh!

Aitäh! Andres Metsoja, palun! (Andres Metsoja palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Loomulikult head Eesti ettevõtjad, keda see eelnõu puudutab vahetult ja otseselt! Tegelikult oleks ju mõistlik olnud alustada tänast istungit Eesti Panga ülevaatega, mis käsitleb eurotsooni tervikuna ja annab ka hinnangu Eesti positsioonile selles. Sest me ei peaks täna rääkima siin üheselt ainult sellest, millised maksud aitavad meil riiki pidada, vaid me peaksime rääkima majanduskeskkonnast ja sellest, mida me saame teha, et see konkurentsieelis püsiks ja et meie teenused või tooted oleksid turul konkurentsivõimelised. See on see baasalus, millest me hüppame sujuvalt üle ja hakkame tegelema suuresti sellise tekikiskumisega, sest valitsejad tahavad valitseda. Aga kuidas sa valitsed, kui raha ei jätku? Kui raha ei jätku, siis kõige lihtsam on kelleltki see ära võtta ja hetkega ongi nagu probleem lahendatud. Kuid tegelikult ju ei ole. Me kõik teame, et need probleemid kuhjuvad. 

Head saadikud! Kohe on pööripäev, suvine pööripäev, ja peale pööripäeva läheb pimedamaks. Ma arvan, et nii on ka Eesti ühiskonnas, et tegelikult need olud lähevad palju masendavamaks, selle pimedusega tuleb kaasa palju probleeme ja küsimused kahjuks ei saa vastuseid. Ma väga loodan, et meie ettevõtjad suudavad selles olukorras säilitada positiivse meele ja usu, et sellest majanduskriisist on võimalik sujuvalt läbi tulla. Paraku, mida rohkem neid kohtumisi ettevõtjatega teed, seda enam sealt negatiivset nooti kostub. Kellelgi ei ole midagi selle vastu ja kaugeltki midagi oma riigi vastu, et seda pidada, aga üks ühele kõlavad sealt sõnumid: meie peame kärpima, aga mis teeb selleks riik? 

On räägitud riigireformi plaanidest. Juba ammu on öeldud, et neid asju tuleb kokku tõmmata, me ei suuda üle jõu elada. Ja tõepoolest laenuraha ka püsikuludeks, äraelamiseks kasutada ta ei tohi. Need on need baasreeglid, mis ilmselt kõigile, kes majandusega vähegi kokku puutuvad, on ju selged, siin pole vaja üksteist veenda nendes küsimustes. Aga paraku on täna majanduskeskkonnas nii, et see, kes müüb, ütleb: "Mulle ei jää midagi kätte, ma müün sulle nii odavalt, kui saan," ja see, kes ostab, ütleb: "Sa müüd mulle ikka liiga kallilt." See on see reaalsus. Ja siit vahelt rääkida veel sellisest võluvitsast, et kuskilt on võimalik tekitada lisatulu, et seda kõike hüvedena rahvale tagasi pakkuda, olgu see siis maksuküüru kaotus või miski muu – paraku see jutt on paljudele kurtidele kõrvadele, sellest ei taheta tegelikult väga palju kuulda, sellepärast et ei kuuldud valimise ajal maksutõusust. 

Vaatame natukene kitsamalt turismisektorit. Kui võtta ette valitsuse tegevusplaan, siis pealiskaudselt on tegelikult öeldud, et turismisektorist on võimalik võtta 40 miljonit lisatulu aastas. Samas, kui natuke süveneda, siis meie, ütleme, tippaasta turismisektoris oli 2019, kui kasum oli 29 miljonit. No ei pea olema ilmselt väga suure ekspertiisi[võime]ga inimene, et saada kohe aru: tegelikult on sellise idee väljakäimine vastutustundetu. Sellist ettepanekut siin saalis ei peaks üldse mingilgi kujul arutama. No siis tehakse järgmine hüpe ja öeldakse, et aga mis siis ikka, võtame siis 20 miljonit, siis justkui mahub mingitesse eeldatavatesse raamidesse. Ja nüüd seletuskirjas tegelikult oleme jõudnud 7 miljoni peale. Aga põhimõte meie sellises turumajanduslikus ühiskonnas peab alati seisnema selles, et omanik tahab teenida tulu. Miks ta midagi teeb, siin ühiskonnas panustab? Ikka sellepärast, et talle endale ka midagi jääks. Ja kui me sinna otsa keerame selle alampalga temaatika – kokkulepe on nüüd tõepoolest sõlmunud, tööandjate keskliit, ametiühingud ja riik on selle kokkuleppe sõlminud, et aastaks 2027 peaks alampalk keskmisest brutopalgast moodustama 50% ehk olema 1100 eurot –, siis turismisektor ka selles võtmes on tegelikult väga-väga murelik. Kes ei tahaks maksta palka? Kõik tahaksid seda teha, kellelgi ei ole sellest ju kahju, aga kui selle ootuses üks sotside esindaja ütleb, et siin tuleb riik appi, kui ei suudeta sellist palka maksta, siis ma ei saa enam üldse aru, mis kontseptuaalsest riigist majanduse mõttes me räägime. Riik tuleb appi, et maksta inimestele turismisektoris palka? 

Ja veel hullemaks läheb minu meelest käsitlus selles mõttes, et kui küsitakse, milles siis appi tulla, siis öeldakse: aga meil on eurotoetused. Meil on eurotoetused, me tuleme eurotoetustega appi. Seda ei ole endale suudetud vist selgeks teha, et iga eurotoetus tegelikult eeldab omafinantseeringut, see eeldab mingisugust finantsplaani ja tegelikult seda saab võtta investeeringuteks – selleks, et sa oma äri arendad mingiski suunas. 

Ja noh, lõppakordi tegelikult selles tsüklis paneb ju seesama laenutemaatika. Jah, nendel on raske, kellel täna laen on. Aga ma väidan, et nendel, kes tahaks oma äriideid maapiirkonnas või regionaalses mõõtmes ellu viia, läheb veel kordades raskemaks, sellepärast et lihtsalt pangast sa enam raha ei saa. Väga paljud valdkonnad lähevad pangandusvaates punaseks, kuhu ei ole mõistlik riskide kontekstis laenu anda, ja veelgi enam, sageli ka need tagatisväärtused sellel turul ei kata enam midagi. Nii et see on kontseptuaalne küsimus, millega peaksid tegelema täna parlament ja valitsus. 

No ma ikka üllatun sageli, kui jutt on laenurahast. Jah, õige on, et laenuraha on selline kerge raha ja see võib ära põleda, kui seda võetakse kergekäeliselt ja neid sihte täpselt paika ei panda, mis selle rahaga teha. Ta peab tootma ühiskonnale tagasi. Keskmine vanus siin parlamendis ei ole ju sugugi paha, palju on noori inimesi, aga me kardame laenu nagu tuld. Ja juba see on minu meelest ühiskonna kontekstis probleem. Ma saan aru, et kuskilt maalt inimesed ei taha enam laenu teemal rääkida, tahaks elu ka ilma kohustusteta veeta ja nautida võib-olla lapsi ja lapselapsi, mitte iga päev mõelda, kust saada lisatulu. Aga riigi ehitamisel [lähtudes] sellest kontseptsioonist, mille kohaselt me võtame teki ära erasektori pealt selleks, et pidada edasi riiki ja täita valimislubadusi, jagades raha mingile osale kodanikest tagasi, majandusloogikaga väga palju pistmist ei ole. 

Ausalt öelda, ma olen natuke hirmul ja loodan, et need ööd väga pimedad ei tule. Nii et kahjuks ei saa seda toetada. Ja loodame, et debatt jätkub. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Lukas, palun! (Tõnis Lukas küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks! 

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head Riigikogu liikmed, kuulajad-vaatajad! Eesti rahval on kõnekäänd: tehke järgi või makske kinni. Ja praegu … (Saalist räägitakse.) Mida? 

Head kolleegid! (Helistab kella.) 

Noh, tervitame jah. Kuigi ütleme siis nii, et kõnekäändude kolmandas [köites] minu meelest ei ole seda au Helme kihelkonnale pandud. Aga vaadake järele, seal on umbes kaheksa kihelkonda järel. Aga siiski, me oleme niisugusest koha-aadlist nii palju kaugenenud, et see võib-olla ei ole kõige tähtsam, mis nimega mingi kõnekäänd on alguse saanud, vaid selle kõnekäänu sisu. 

Tehke järgi või makske kinni. Ja mul on selline tunne, et Reformierakond ja tema esimees on natuke õhku täis selle valimistulemuse järel, sest me kuulsime paar nädalat peale valimisi siit järjest, kuidas on valimistel tagajärjed ja et rahvas peaks ju arvestama, kui nad meie poolt hääletasid, et nüüd me teeme midagi muud, aga küllap me teame ise paremini, mida me teeme. 

No "tehke järgi või makske kinni" tähendab seda, et kuna järele teha ei suuda need, kes võimul ei ole, peavad nad nüüd kinni maksma. Ja kinni maksma peab kogu rahvas. Mille kinni maksma? Maksuküürust, millest palju on räägitud, saadakse väga erinevalt aru. Selle kaotamine maksab aastas – siin on erinevad numbrid – 400–500 miljonit eurot. Ja võib ütelda, et kui on eesmärk, siis tuleb leida ka abinõu. Machiavelli järgi eesmärk pühitseb abinõu, mis tähendab seda, et me peame sellele kusagilt katte leidma. See kate, mida me praegu teame, on tegelikult ainult osaline. Kõik need maksutõusud, millest on räägitud, ei kata tegelikult sellest lõviosa ära. Nii et kindlasti on vaja ka kärpeid ja muid meetmeid. Aga eks me sellest veel kuuleme. 

Praegu on juttu käibemaksu tõstmisest. Ja kaks erandit, millest siin kõneldud on, tähendavad mingite valdkondade käibemaksu tõusu, mis on erandlikud ja jäävad erandlikuks. Palju räägitud, ma seda üle kordama ei hakkaks, need on majutussektori käibemaks ja ajakirjanduse käibemaks. Aga võin öelda küll, et ajakirjanduse puhul on väga selgelt löögi all piirkondlikud või maakondlikud väljaanded, eriti need, kes on sõltumatud. Ja mõni aasta tagasi olid läbirääkimised: selleks, et nad oma IT-platvormidega üldse suudaks järele tulla ja konkurentsis olla või huvitavat sisu pakkuda, peab kuidagi neid aitama. See tee oli jällegi kultuurkapitali kaudu, et näha neid tegelikult osana Eesti kultuuriväljast. Ma ei kujuta ette, kui maakondlike väljaannete elu veel raskemaks muutub, kui palju neist tulevikus järele jääb. Aga me teame kõik, et päriselt ei ole meil enam kõiki maakondi otseselt katvat võrku, vaid on hakanud tekkima niisugused piirkondlikud väljaanded. No hea, et needki on. 

Käibemaksu puhul on selge mõju ka hindadele, tarbijahindadele. Ma küsisin rahandusministrilt, kas see prognoos on olemas. Prognoosi järgi käibemaksu tõus 20%-lt 22%-le peaks lõpphindu suurendama 1,67%. Kui sinna lisada ka muud raskused, millega kokku puututakse, tegelikult ka aktsiiside tõusud, mille mõju kindlasti ka tarbijahindadesse tuleb, ja intressitõusud, mis kõigil nendel leibkondadel, kes laenu on võtnud, tuleb maksta, siis on täiesti selge, et ka see käibemaksu tõus kombineeritult teiste maksudega kindlasti tähendab suuremat hindade tõusu ja hinnarallit, kui meil praegu ette öeldakse, ja otseselt ainult sellest käibemaks tuleneb. 

Me näeme, et mitmed kaubagrupid ja teenustegrupid on hetkel juba Eestis erinevatel põhjustel kallimad kui ümbritsevates riikides, ja mitte ainult ümbritsevates, vaid ka Kesk-Euroopa riikides, ükskõik, kes kuskilt need võrdlused võtab. Aga kindlasti see meie inimeste tunnetusele elukvaliteedist mõjub. Ja mul miskipärast tekib, vaadates neid viimaseid valitsuste kavu, arengukavu, nii Läti kui Soome puhul, mis andmed on avaldatud, selline võrdlus, et teiste riikide kavad tunduvad olevat rohkem läbi mõeldud ja süsteemsemad. Meie astume justkui samm-sammult ja vaatame, mis välja tuleb. 

Aga kärped on veel käsitlemata teema. Tegelikult see natukene kompenseeriks ju maksutõusude mõju, et maksud ei peaks tõusma nii palju, kui kavandatakse, kui saaks teha suuremaid kärpeid. Kärbetest on räägitud, aga ainukene asi, mida me praegu näeme, on perehüvitiste kärbe. Jällegi lüüakse sellega, et perehüvitised vähenevad, kõige haavatavamat gruppi – suuremaid peresid. Aga teistest kärbetest praegu palju ei tea, valitsusel mingid plaanid on olemas. 

Eeskuju näitamine on väga oluline ja ma olen täiesti kindel, et suurematel ministeeriumidel ja riigiametitel ei käi üle jõu 25%-line tegevuskulude langetamine ja kokkutõmbamine. Eesti riik ei kuku sellest kokku, meie demokraatia ei kuku sellest kokku, kui näidatakse kärpeplaane väga selge prioriteediga. Meie teeme ees, riik näitab eeskuju, ja siis tulevad ettevõtjad ja nii-öelda asutuste osa tuleb sellele järgi. Nii et näidakem eeskuju. See pöördumine oli valitsuse poole. 

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Tegelikult oleksin tahtnud kuulda, et Isamaa protestib selle siin kõlanud väite vastu, et kunagi käibemaksu lubati tõsta ajutiselt ja et seda tegi Reformierakond. Tegelikult me tegime seda koos, see oli pigem Isamaa ettepanek ja selle sügav põhjus, miks me väga hea klapi siin saime, on see – no isiklikult ma võin öelda, et Mart Laariga me istusime krokodillide komisjonis koos ja ka valitsuse istungitel käisime –, et käibemaks on majandusele ohutu maks. Ohutu maks! See, et on üles köetud see jutt, nagu tema pidurdaks majandust, on absurdne, sest majandusele on riiki vaja, ja kui riiki rahastada, siis täiesti ohutu on rahastada teda käibemaksuga. Käibemaksu hea omadus on veel see, et ta on küll sisekonkurentsis neutraalne, aga ta soosib eksporti. Nii et see on üks põhjus, miks OECD ja teised eksperdid soovitavad eelarveprobleemide kõrval kindlasti käibemaksu üle vaadata.

Aga esimeses järjekorras erandid. Ja jälle oleks lootnud, et Isamaa tuleb ja ütleb, et vaat kui hea, et need erandid jagunevad väga õiglaselt, me oleme neid vähendanud ajas. Ja nii ongi, et käibemaksuerandid, aga üldiselt maksuerandid omastavad need, kes rohkem maksavad. Ja selles mõttes ei ole juhus, et käibemaksu koha pealt käib üsna sama rada praegu Soome uus valitsus. Siin otsitakse paralleele, et me teeme kuidagi teisiti. Ei, me ei tee teisiti. Me tõstame praegu maksukoormust 0,7% SKT‑st, mis ei ole väga tappev, ja kindlasti ei ole see ka tarbijale oluliselt tuntav, kui hinnad tõusevad kuni 1,66%. Kuni 1,66%! Reeglina tõusevad vähem, kui on tarbimismaksu tõus. Aga siin on oluline maksusüsteemi struktuurne paranemine, mis toimub. Tarbimise suunas maksukoormuse nihutamine tähendab tegelikult konkurentsivõime paranemist. Tulumaksukoormus selle maksupaketiga ju tegelikult enamuses väheneb, see tähendab, et meie konkurentsivõime sedapidi paraneb. Mitte täielikult, kohati ta suureneb kahjuks ja see on kõige halvem osa meie kompromissist siin, aga kokku võttes ikkagi need asjad üksteist tasakaalustavad. Maksuvaba miinimumi oluline tõstmine ja laiendamine tähendab ju seda, et tarbija suudab kinni maksta käibemaksu tõusu, ilma et see teda puudutaks. Tarbijale selles mõttes tekib valikuvõimalusi juurde.

Siin on väga palju kõlanud, et vaesed kannatavad hirmsasti käibemaksu tõusuga. See on kõige rohkem veerandtõde, sest jõukam detsiil maksab ju käibemaksu kolm korda rohkem kui vaesem. Igal juhul sellise maksutõusu maksavad kinni jõukamad tarbijad, mitte vaesemad. Jah, vaesematel on igasugune maksmine keeruline, aga eks nad ole ka riigist rohkem sõltuvad, nii et sellised ohutud eelarve parandamise meetodid mõjuvad positiivselt just nendele, kes riigist rohkem sõltuvad. 

Ja muidugi tegin minagi selle patu, et hakkasin rääkima kõigist maksudest läbisegi. Nimetan ka, et pahede maksustamine on väga mõistlik, eelmise eelnõuga tegime seda. Ja kus on valitsus kindlasti vea teinud? Ma ei räägi kompromissidest, mis kõigile ei meeldi ja mulle ka tingimata mitte. Vea ta tegi ikkagi selles, et ta lootis opositsiooni mõistlikkusele ja heatahtlikkusele ning sidus maksueelnõud lahti. Tegelikult räägitakse siin kõigist maksudest läbisegi. Tegelikult ei ole niimoodi alustavad valitsused varem teinud, et nad ükshaaval lasevad ennast küpsetada. Ja selles mõttes see on selline heatahtlikkuse tagasilükkamine. Valitsusele väike noomitus, aga üldjoontes see tuleb alla neelata, eelarve nõuab seda. Ei saa olla niimoodi, et maksukoormus meil siin tõuseb hirmsasti, pidurdab, aga vaat eelarvesse raha ei tule, nagu rääkis Keskerakond. Ärge tehke nalja! Eelarvesse ikka tuleb, eelarve seis ikka natuke paraneb. Liiga vähe paraneb, enamus tuleb teha kärbetega. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Kokk, kas Isamaa fraktsiooni nimel? Isamaa fraktsiooni nimel, Aivar Kokk, palun! (Aivar Kokk küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks! 

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Jürgen rääkis nii, nagu peab rääkima üks endine rahandusminister. Mulle meeldis selle juures see, väga oluline on see, et kui oleks nüüd debatti peetud ja räägitud maksudest, siis võib-olla tõesti oleksime jõudnud selleni, et räägime ühest maksust, millega kaetakse Reformierakonna luksuslik valimislubadus, ja võib-olla oleksid arutelud olnud kohe palju lihtsamad kui nüüd, kui me räägime siin kümnetest maksutõusudest. 

Me räägime täna selgelt valetava koalitsiooni maksutõusudest. Ja me räägime veel ühest väga olulisest momendist. Ja nüüd palun kõigi tähelepanu! Me räägime maksuküürust. Esimest korda selle riigi ajaloos Reformierakond tekitab maksuküüru. Siiamaani ei ole maksuküüru olnud, on olnud 20%-line käibemaks ja tulumaks kõigile ühtemoodi. On erinevad soodustused olnud, aga maks on olnud võrdne. Aga nüüd me tekitame maksuküüru küll automaksuga, küll plastiknõude maksuga, pakendimaksuga, küll käibemaksuga, küll aktsiisidega, küll tulumaksuga. 

Ma võin lubada Isamaa Erakonna liikmena, et kui Isamaa Erakond saab võimule, siis me likvideerime selle maksuküüru, mille praegune koalitsioon tahab meile teha. Siiamaani see, millest räägitakse siin, et on maksuküür – see on ju täielik vale. Võtke välja maksuseadused, ei ole seal mitte kusagile erinevaid makse, vaid maksu suurus on alati 20% siiamaani olnud, enne tänast õhtut. Mis uuest aastast hakkab kehtima, selgub mõnede minutite pärast, kui siin saalis hääletama hakatakse. Aga nii need valed tulevad, lihtsalt valed. Kui debatis keegi räägib 30%-st ja 40%-st ja ei tea, mis maksust, siis ta valetab. Ja piinlik on see, et sellised inimesed juhivadki meie riiki. 

Tegelikkuses on kõik ju väga lihtne. Ei oleks vaja olnud selliseid maksutõuse. Paberi järgi peaks 2025 olema kõikide maksude tõusu tulemus 89 miljonit eurot. Tänase sellesama eelnõu alusel tegelikkuses juba laekub tänu sellele, et algul planeeriti hotellinduses ehk öömajapidamistes käibemaksu tõusu 9%-lt 22%-ni, nüüd on 13%, kaotatakse juba iseenesest 13% minimaalselt ju maksutulu. Kui kõik see maha arvutada, siis kogu aeg jääb makse vähemaks. 

Alles eelmisel nädalal raadios intervjuud andes ütles minister väga selgelt: ega väga kindel ei ole, et need maksud sellisena laekuvad, sõltub ju majandusest. Vaadake, mina ei tea ühtegi riiki, kes oleks maksude tõusuga rikkaks saanud. No praegu võib tunduda nii, Jürgen arvab, et äkki see võib olla. Ma usaldan Jürgenit, kes tõesti rahandusest ka aru saab, ja tänane ettekanne oli väga selge, et nii palju makse ei olnud vaja tekitada. Mulle meeldis see lause. Täna me ikkagi näeme veel kord, et prooviks ära hoida selle maksuküüru tekitamise. Pärast muidugi me likvideerime selle ühel hetkel, aga noh, see koormus, mis langeb meie ettevõtjatele, meie peredele, meie vanavanematele ja vanematele … Vaatame Lätit. Läti ei tõsta ühtegi maksu, nii ütles väga selgelt peaminister, kui aprillikuus oli õpetajate streik. Ta läks sinna ette ja ütles selged sõnad, Eesti Televisioon kandis selle üle, riigitelevisioon. Läti ei lähe Eesti teed. 

Alles eile me saime lugeda Soome koalitsioonilepingut. Mis seal kirjas on? Väga selgelt sõnum: makse me ei tõsta. Hoiame kokku, aga toetame oma peresid ja lastekasvatust. Mida Eesti teeb? Täpselt vastupidiselt oma naabritele. Tõstame makse, vähendame perede ja laste toetusi ning arvame, et tänu sellele majandus hakkab elavnema. No ma ei usu, et majandus hakkab elavnema. Ma võin teile rahulikult öelda, ettevõtjana, et mina olen oma ettevõtetele väga selge sõnumi saatnud: 2027 on see aeg, kui väikeettevõtetel ei ole Eestis enam kohta. Maksta vähem? Miinimumpalk tõuseb 50% peale keskmisest palgast, see kõik on nagu väga ilus, aga maapiirkondades paljudel ettevõtetel ei ole seda võimekust, mis on täna võib-olla suurlinnas suurettevõttel. Täna on paljud ettevõtjad ise endale töö andjad. Nad püüavad mitte koormata omavalitsusi, käia seal ukse taga sotsiaalabi küsimas, vaid proovivad ise hakkama saada. Aga ühel hetkel tundub, et hakkamasaamine on keeruline. 

Teine pool on täna selge: ettevõtjad vaatavad, et kui nad on aastaid korjanud endale jaotamata kasumit, siis nad selle võtavad dividendidena välja, sest sellel aastal on seda teha 10% odavam kui järgmisel aastal. Jah, see aasta kindlasti tulumaks tänu sellele laekub paremini. Aga mis siis juhtub järgmisel aastal? Järgmisel aastal maksud tõusevad. Veebruaris tuleb maksta juba tulumaksu jaanuarikuu palgast 22% ehk inimesed saavad vähem netopalka. Siis tullakse ettevõtja juurde ja küsitakse: "Aga miks minu palka on vähendatud?"

Ega inimene sellest aru ei saa, et riik on vahepeal tõstnud neid makse, mis otseselt mõjutavad tema sissetulekut. Kui ta läheb 1. jaanuaril poodi, siis on seal hinnad tõusnud. Nüüd teame, et tanklas tõusevad kütusehinnad järgmisel kolmel aastal järjest. Ei ole vaja palju oodata, kui Valga ja Valka vahel liiklus jälle tiheneb, sest juba praegu on seal hinnad odavamad. Aga kui meil aktsiisid ja käibemaks tõusevad, siis on selge, et ühel hetkel tasub minna jälle piirilinna naabritele külla, tankida auto kütust täis ja vaadata, mis sealsetes poodides soodsamalt on. Eks need, kes on suitsu või õlle või kangema alkoholi tarbijad, laadivad oma pagasnikusse seda kaupa ka. Õnneks meie perel seda muret ei ole. Aga me viime Eesti järgnevatel aastatel selgelt vaesuse poole.

Ja noh, nagu ikka me oleme alati öelnud, et [me jõuame varsti] mitte viie rikkama, vaid vaesema riigi hulka, sest me oleme suutnud oma inflatsiooniga saada Euroopas esimeseks. Kui Euroopas oli esimeses kvartalis majanduskasv, siis Eestis on see miinus kolmega, majandus on miinuses. Inflatsioon on Euroopas sellel aastal siiamaani olnud 5% või 6% juures. Homme Eesti Pank avaldab oma andmed, aga ma Eesti Panga nõukogu liikmena võin teile juba öelda, et ma olen neid näinud, seal ei ole mitte midagi rõõmustavat. 

Aeg!  

Nii et ma soovitan käibemaksu eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Head kolleegid! Sulgen läbirääkimised, põhjusel, et rahandusminister ei ole avaldanud soovi lõppsõnaga esineda. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja!

Vaikust! (Helistab kella.)

Vot just. Ma tahtsingi tähelepanu juhtida, et siin Aivar Kokal on küll väga kõva hääl ja ta pidas oma ettekannet väga kindlalt ja kindlameelselt, ma tahtsin hirmsasti kuulata, aga teie erakonnakaaslane Jürgen Ligi lärmas siin ja kõndis ringi ja seletas valjuhäälselt. Te ei teinud talle märkust. Miks te koosoleku juhatajana oma erakonnakaaslast korrale ei kutsunud?

Aitäh! Ma alati hindan, kui tugev see heli saalis on. Ma olen päri, ka mina märkasin seda, olin juba kellukest helistamas, aga siis nad jällegi lõpetasid. Head kolleegid, asume lõpphääletuse juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma võtaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist 10 minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Jätkame täiskogu istungit ja läheme lõpphääletuse juurde. Helle-Moonika Helme, kas te soovite kohaloleku kontrolli? Palun mikrofon Helle-Moonika Helmele!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hoolimata sellest, et koalitsioonisaadikud on nüüd üle hulga aja jälle suhteliselt rohkearvuliselt siia saali ilmunud, ma siiski palun, et te koosoleku juhatajana teeksite enne hääletust ka kohaloleku kontrolli.

Jah. Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palvel kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll!

Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 147. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid 0. Eelnõu 147 on seadusena vastu võetud. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Head kolleegid! Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 11. mail 2023. aastal. Eelnõuga soovitakse kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksumäära ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga. Maksuküür kaob minevikku ja hakkab kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. maiks laekus eelnõu kohta 377 muudatusettepanekut. Vabariigi Valitsus esitatud muudatusettepanekuid ei arvestanud, peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega, ja tegi ise eelnõus kolm muudatust. Muudatusettepanekute kohaselt tõstetakse krediidiasutuste tulumaksu avansilise [makse] määr 14%-lt 18%-le. Eesti Pangaliidu arvamuse kohaselt kavandatav pankade suurem avansiline tulumaks, mis algul oli plaanis 22%, vähendaks pankade võimalusi ettevõtete investeeringute finantseerimiseks ja väiksem laenumaht tähendaks omakorda väiksemat majanduskasvu, samuti vähendaks see Eesti pankade konkurentsivõimet. Arvestades, et erinevalt teistest äriühingutest maksavad krediidiasutused tulumaksu jooksvalt kasumilt, tõstetakse selle eelnõu kohaselt avansilise makse määr 14%-lt 18%-le erinevalt eelnõu esialgsest tekstist, mille [kohaselt tõuseks avansilise makse määr] 22%-le. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! On aeg küsimusteks. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Sest maksuküürust on siin erinevad arusaamised. Reformierakond on sellest justkui fetiši teinud, samuti selle kaotamisest. Olen erinevalt aru saanud, millise sissetulekuga inimesed võidavad ja kaotavad, kui palju võidavad. Kahtlus on, et enamasti võidavad päris suure sissetulekuga inimesed ja kaotavad väikese sissetulekuga inimesed. Kas te oskate ütelda, kus on see piir, millest allapoole [jäämise korral] inimesed teie muudatuse tõttu oma sissetulekus kaotavad?

Aitäh! Ma ütleks niipidi, et võidavad kõik inimesed, kes teenivad üle 700 euro kuus, sellepärast et me tõstame kõigi tulumaksuvabastuse 700 eurole. Küüru kaotamisega on võit sellest alates.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Küürakat parandab ainult haud, loodetavasti siis keegi sinna kunagi jõuab. Mul on küsimus selle kohta, kuhu te vahepeal jõudnud olete. Nii nagu eelmisegi maksu puhul, olete te ka siin ühe uue määra välja mõelnud võrreldes meile esialgu esitatud eelnõuga. Kuivõrd siin ei ole üldse võimalik aru saada, kust see tuli, siis ma tahaksin aru saada, kust teile ministrina – kas nii-öelda linna pealt – tekkis see teadmine, arusaam ja tahtmine. Kui esialgne idee oli põhimõtteliselt kaotada see ära ühel sektoril ehk krediidiasutustel reinvesteeringute puhul, taastada vana hea tulumaksusüsteem, siis te otsustasite ikkagi jätta selle erandi, kuigi Reformierakond vihkab igasuguseid erandeid maksunduses. Te olete jõudnud arusaamisele, et just pangandus peab olema see, kus erand on. Eelmine kord, kui me rääkisime, te ütlesite, et ei tohi pangandust puutuda, sest siis hakkavad intressid kasvama. Mis siis nüüd vahepeal juhtunud on?

Aitäh! Ma nüüd ei tea, keda siin hauaga ähvardati või mitte, aga küürakas maksusüsteem ilmselt tõesti läheb oma teed ja selle me kaotame. Mulle tundub teie küsimusest, et äkki on siin natuke vale arusaam. Avansilist tulumaksu pankadele ei ole plaaninud keegi ära kaotada ka eelnõu algses versioonis. Oleks olnud nii, et pangad maksavad avansiliselt 22%. See on ainuke sektor Eestis, kes maksab nii-öelda regulaarselt kasumilt … (Hääl saalist.)

Palun vaikust! See ei ole debatt.

Jaa, aga ma vastan praegu, eks. See poleks ära kadunud. Pankadele oleks see olnud 22%, teistel ettevõtetel seda ei ole. Nüüd, et mitte nii suurt ebavõrdsust teiste ettevõtlusvormidega tekitada, jääb pankadele 18%, mis on igal juhul selles mõttes erisus, et klassikalist tulumaksu, mida teised ettevõtted ei maksa, pangad maksavad. Teie küsimusest minule jäi arusaam, et teile tundus, et me kaotame avansilise üldse ära. Ei, seda me ei tee ja pankadele jääb alles klassikaline tulumaks, aga 18%. Teistel ettevõtetel seda pole.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Lihtne oleks muidugi öelda, et te keerutate sellel samal pankade teemal. Kui te ei ole aru saanud, siis 22% ongi 1. jaanuarist 2023 uus maksusüsteem, lihtsalt pangad maksavad nüüd kogu kasumi pealt selle ära, dividendi pealt ei oleks olnud vaja maksta. Nüüd te tegite selle 18% peale, mis on väga hea. Ma tänan, et te võtsite meie rahanduskomisjonis arutelul kuulda, et pankasid, eriti Eesti pankasid ei [tohiks] pankrotti viia sellega, et avansiline tulumaks oleks 22%. Rootsi pankasid poleks see mõjutanud, Eesti pankasid aga küll.  

Aga mul on lihtne küsimus: miks te tekitate maksuküüru? Siiamaani pole olnud maksuküüru, millest te räägite. Kahju, et te rahandusministrina pole aru saanud, et Eestis on ühelaadne, praktiliselt enam-vähem ühelaadne maksusüsteem ehk 20%, mis peaks nüüd tõusma 22%‑le.

Aeg!

Aga miks te nüüd tekitate maksuküüru, mida Isamaa peab siis järgmine kord likvideerima?

Ei, me ei tekita maksuküüru, me likvideerime maksuküüru. Aivar, sa oled kogu aeg korrutanud, et seda ei ole. Ma räägin sulle, kus see maksuküür nüüd on. Täna kehtiva tulumaksusüsteemi järgi on kuni 1200 eurot teeniva inimese maksuvaba tulu 654 eurot. Edasi kahaneb see nulli vahemikus 1200–2100. Üle 2100 euro teenival inimesel maksuvaba tulu ette nähtud ei ole. Selles vahemikus, kus maksuvaba tulu väheneb, tekib nii-öelda kõrgem maksuaste ehk küür, 1200–2100 …(Hääl saalist.) Aivar, mina vastan praegu. (Juhataja helistab kella.) … mille ulatus on 900 eurot. Jagades maksuvaba tulu kadumise ühtselt kogu astme ulatuses, 654 jagatud 900‑ga, saame tulemuse, kus iga täiendava ühe euro teenimisel väheneb maksuvaba miinimum 0,726 euro võrra. Seega tuleb selles vahemikus tulumaksu maksta mitte ainult täiendava teenitud euro pealt, vaid ka 0,726 euro pealt, mille võrra maksuvaba tulu vähenes. 

Teenitud 1200–2100 euro pealt kujuneb tulumaks järgmiselt, kuula nüüd: 20% tulumaksu teenitud ühe euro pealt, üks euro korda 20% on 0,2 eurot, ning lisaks 20% tulumaksu kaotatud maksuvabast miinimumist ehk 0,726 eurot korda 20% on 0,145 eurot ehk tulumaks 0,2 pluss 0,145 on 0,345 eurot ehk 34,5% tulumaksu. Ja mida see tähendab lihtsa tööinimese jaoks või tubli tööinimese jaoks? See tähendab seda, et näiteks tänase süsteemiga saab õpetaja 1516 eurot. Pärast muudatust, pärast maksuküüru kaotamist saab ta 1620, vahe on 103,5 eurot. Aga Aivar, kuna ma olen sulle seda enne Facebookis jaganud ja enne selgitanud, aga sa pole sest aru saanud, siis ma annan selle sulle paberil ka ... (Kõnnib saali.)

Vabandust! Head kolleegid, veel kord, lepime kokku selles, et praegu on küsimuste-vastuste voor. Läbirääkimised alles tulevad. Ja see kehtib nii üht- kui teistpidi: ei räägi vahele. Ja teiseks, hea kolleeg rahandusminister, lepime kokku, et jääme pulti. Virgats saab viia paberi ära, kui kellelgi on soov mingeid pabereid viia. Hoiame seda kultuuri ikka sellisena, nagu ta on olnud. Läbirääkimised alles tulevad. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Mul on ka üks telliskivi siin laua peal, suur patakas pabereid. Ma tahan ka, et rahandusminister nendega tutvuks, lugupeetud juhataja. Ma saan aru, et nüüd on avatud nagu uus tasand meie töökultuuris siin. Kas ma ka viin need lugupeetud ministrile laua peale?  

Aga küsimus on ka. Kogu selle maksuküüru pärast te ju võtate Eesti peredelt raha ära, lugupeetud minister – te tõstate aktsiise, tõstate käibemaksu. Kõige sellega külmutate Eesti majandust, teete Eesti ajaloo kõige lastevaenulikumat poliitikat. Ja seda kõike ainult selle maksuküüru nimel, millel on mõju tegelikult vaid jõukamale osale ühiskonnast, esiteks. Ja teiseks, see mõju ei ole märkimisväärne. Te tegelete lihtsalt asendustegevusega, selle asemel et lahendada päris probleeme, toetada peresid, aidata Eesti ettevõtlus uuesti käima. Selle asemel te kõik sellesama maksuküüru nimel ohverdate. Ma ei näe siin absoluutselt mitte mingit ratsionaalset põhjendust, ainult emotsionaalsed argumendid.

Aeg! Aeg!

Miks te seda teete? Sellest ei ole kasu ju mitte kellelegi, lugupeetud rahandusminister.

On ikka kasu. Maksuküüru kaotamisest võidab väga suur hulk Eesti inimesi. Võidavad õpetajad, päästjad, politseinikud, teised tublid tööinimesed. Umbes 2000 eurot teeniv inimene – 2000 on selline keskmine õpetaja palk – hakkab kuus kätte saama 100 eurot rohkem kui varem. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! See eelnõu oleks väärinud ettekandja tähelepanu rohkem kui üks minut ja 51 sekundit, arvestades, kui suurt hulka inimesi see puudutab ja kui suurt hulka ettevõtjaid see puudutab. Aga teie maksuküüru arvestuse selgitus oli küll täiesti äraspidine. Mingit küüru ju tegelikult ei ole ja üle 20% ükski inimene ei maksa. Mul on palve: öelge palun selle inimese nimi, kes on maksnud üle 20%. Öelge palun, kes on rohkem maksnud. Kõik on maksnud vähem kui 20%, kui arvestada ka tulumaksuvaba miinimumi, kellele see kehtis. Aga mu küsimus on see. On väga palju kritiseeritud, et suured toetused, eriti peretoetused, ei motiveeri inimesi osalema tööturul. Selle eelnõuga te kaotate ära tulumaksuvabastuse alates pere teisest lapsest, mida saavad kasutada ainult need inimesed, kes on tööturul. Miks te seda teete?

Aitäh! Maksuküür eksisteerib. Kolleeg Aivar Kokale andsin ka paberi, saate sealt kenasti lugeda, stenogrammist ka üle lugeda. 1200–2100 vahemikus see eksisteerib. Ja miks me maksuerandid kaotame? Kaotamegi just sellepärast, et need maksuerandid on neile, kellel on piisavalt suured sissetulekud, ehk valdavalt jõukamad inimesed. Neid, keda me peaksime riigi poolt toetama, näiteks ka lastetoetustega, kõige raskemas olukorras olevaid madalate sissetulekutega inimesi see ei aita, sest neil ei ole isegi nii palju tulusid.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mingis mõttes minu küsimus haakub sellega, mida just kolleeg Seeder küsis. Ja mõtlesin küsida: miks otsustasite kaotada ära maksuvabastuse laste ja abikaasa pealt? Mulle tundub selline käik selgelt perekonnavaenulikuna, aga veelgi enam, see tundub ka vastuolus olevana põhimõttega, mille kohaselt peab kõiki inimesi kohtlema seaduse ees võrdsena. Ja mulle tundub, et siiani kehtinud lahendus oli selles mõttes ju väga ilus ja aus, et majandusüksusena käsitleti mitte konkreetset indiviidi, vaid perekonda. Selle üle, kuidas perekond oma tulu hangib, ta otsustab ise – kas see on üks inimene, kes käib tööl, või kaks inimest, kes käivad tööl. Igal juhul riik aktsepteeris seda, et kõigi perekonnaliikmete pealt on ette nähtud tulumaksuvabastus. Aga miks te otsustasite sellest taganeda? Ma saan muidugi aru, et raha kokku kraapida, see on üks [põhjus]. Aga kas seal on mingi laiem taust, mida te olete silmas pidanud?

Aitäh! Põhiline põhjus ikkagi on see, et kui meil riigi rahanduses on keerulised ajad, siis igasugused maksuerandid tegelikult vähendavad riigi tulusid. Küll aga ei kaota me seda ära, kui on soov koolituskuludelt, näiteks lasteaiatasudelt, saada kuni 1200 eurot tulumaksuvabastust – seda saavad vanemad jagada omavahel, see ei kao ära.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Me räägime siin kogu aeg maksude tõstmisest, aga kui me vaatame õnneindeksit, siis näiteks Soomel, kellel on riigivõlg üle 70%, on õnneindeksi number 1, Soome on esimene riik maailmas. Eestil on riigivõlg 18,4%, aga millegipärast me oleme selles õnneindeksi tabelis 36. kohal. Miks ma seda räägin, on see: kas ei oleks mõistlik siiski mõelda vajalike investeeringute jaoks, nagu on riigikaitse, võtta laenu, seda enam, et praegune inflatsioon sööb suurema osa laenust ise ära? Sel juhul ei peaks makse tõstma.

Aitäh! Võin öelda, et selle eelnõuga, mida me praegu arutame, me makse ei tõsta. Kui te varasemate eelnõude puhul saite tõesti öelda, et maksud tõusevad, siis tööjõu efektiivne maksumäär selle eelnõu tulemusel langeb ehk ta langeb sealt kuskilt 32,7%-lt alla 32%. Tööjõumaksud langevad. See on see, millest on ka täna korduvalt juttu olnud, et ettevõtjatel on probleem, kui maksud tõusevad. Ei, tööjõumaksud meil langevad, meie konkurentsivõime sealt kasvab. Nüüd, kui te räägite Soome maksukoormusest ja Eesti maksukoormusest, siis maksukoormus on meil praegu 33,1%, ja see on langustrendis ehk järgmine aasta on juba alla 33%. Nüüd, nende maksumuudatuste tulemusel liigub ta sinna ajaloolisele tasemele, 2019–2022, umbes 33,4%, Soomes on see samal ajal 43%.

Anti Poolamets, palun!

Austatud minister! Kui omal ajal kehtestati eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus, siis oli selle mõte ka lihtsustada eluasemelaenude võtmist ja uute eluasemete ostmist. 2023. aastast ollakse sellest ilma. Aga nüüd on just sattunud selline hull olukord, et intressid on kõvasti tõusnud ja peredele on koorem järsult kasvanud. Nii mõnigi võib oma elukohast ilma jääda. Kas selle meeletu inflatsioonilaine ajal, kui rahval on tõesti reaalselt suured raskused, raskused elektriarvete tasumisega, ei peaks mõtlema sellise asja peale, et nad ei jääks kodudest ilma sellise tõsise intressitõusu ajal, et see asi taastada?

Aitäh! Tõusvate intresside olukorras on kindlasti meie peredel raske. See ongi täna see olukord. Samas, kuna inflatsioon tõstab teistpidi pööraselt hindasid, siis on seesama intresside tõus ainuke meede selle allatoomiseks. Ehk see on paratamatus, muidu me maksaksime lõputuid hinnatõuse teise käega ikka kinni. Ehk see on see meede. 

Mis puudutab intressidelt tulumaksu tagastust, siis praegu ainult 300 eurot läheb sinna arvestusse, ja sealt saab tagasi maksimaalselt 60 eurot. Aastas saad sa tagasi 60 eurot intresse ehk see tänases intressikeskkonnas nüüd liiga palju inimeste sissetulekuid ei mõjuta, seda enam, et seesama 300 eurot on omakorda 1200-eurose tulumaksuvabastuse sees, mille juures on ka koolituskulud. Kui me räägime lastega peredest, siis näiteks pere, kes maksab ühe või kahe lapse eest lasteaia kohatasu, sellist keskmist, kes kasutab [tulumaksuvabastust] kodulaenu intressidelt või lasteaia kohatasult, siis ta tegelikult kogu oma kulu pealt tagastust ei saa, sest et 1200 piir tuleb enne ette. Ehk nad ei pruugi ka täna saada seda tagastust intressidelt, kui see on näiteks lastega pere ja lapsed käivad lasteaias.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on ministrile selline küsimus. Selle seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga soovitakse kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksumäära ning asendada progresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga. Seejärel on seal peaaegu et lehekülje ulatuses juttu sellest, miks erinevaid muudatusettepanekuid, mida tegid fraktsioonid ja ka Riigikogu liikmed, ei ole võimalik arvestada. Kirjas on, et Vabariigi Valitsus eelnimetatud muudatusettepanekuid ei arvestanud peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega. Ma ei leidnud ei seletuskirjast ega kusagilt mujalt selle eelnõu eesmärke. Võib-olla te räägite mulle nendest natukene.

Aitäh! Lihtsalt igaks juhuks viitan, et te ilmselt loete teise lugemise seletuskirja, mis kajastabki menetlusprotsessis neid tegevusi, mis on esimese ja teise lugemise vahel. Mulle tundub nii, sest te viitasite selle sisule, ja ütlesite, et muud asjad on puudu. Seaduse või seaduseelnõu algne idee ja nii-öelda mõju ja kõik see on kirjas ikka esimese lugemise seletuskirjas. Ja selles on öeldud, et need maksumuudatused on vajalikud selleks, et katta meie tõusvaid kaitsekulusid ja liikuda eelarvetasakaalu poole. See on olnud üldine maksumuudatuste mõte. Samal ajal selle eelnõu konkreetne eesmärk on kaotada ära needsamad ebaefektiivsed maksusoodustused, millest saavad osa pigem jõukamad, ja likvideerida ajale jalgu jäänud maksuküür, mis karistab keskmise palga saajat kõrgema marginaalse maksumääraga.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mina vaatan seda eelnõu seletuskirja ja selle sisukokkuvõte algab viitega Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 10. aprillil 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileppele ehk valitsusliidu programmile aastateks 2023–2027. Teen järelduse, et need tulumaksumuudatused, mis selle eelnõuga tehakse, tulenevadki koalitsioonilepingust. Ja nüüd ma küsin: mis te arvate, kas peaks demokraatlikus riigis, mida Eesti Vabariik on, seaduste kehtestamise motiiviks olema ühiskondlik vajadus, mitte koalitsioonileping? Ja kas olete nõus, et niisugune viide on samal ajal väga märgiline, kuna juhib tähelepanu asjaolule …

Aeg, hea kolleeg!

… et koalitsioon ei lähtu oma poliitilises tegevuses Eesti ühiskonna hoiakutest? Kas te olete nõus selle resümeega?

Koalitsioon absoluutselt lähtub Eesti ühiskonna hoiakutest. Selleks meil olid ka valimised, kus valija andis poliitilistele jõududele mandaadi, kes on sõlminud koalitsioonilepingu. Ja konkreetselt seesama maksuküüru kaotamine on olnud väga pikalt ka valimisdebati osa ja inimestele on väga selge, et Reformierakond selle eest seisab. Ja mis see põhjus on? Ongi see, et see ajale jalgu jäänud süsteem kaotada ehk jätta meie inimestele rohkem raha kätte. Sellest muudatusest saab otsest kasu üle 500 000 inimese. Ja teistpidi, tulumaksuprotsendi tõus täidabki neid eesmärke, et katta meie kaitsekulusid ja liikuda pikas plaanis ka eelarvetasakaalu poole.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kümme aastat tagasi, kui Reformierakond propageeris tulumaksu alandamist 20%-le, põhjendas Siim Kallas madala tulumaksu hüvesid järgmiselt: rohkem ostetakse, rohkem ehitatakse, kuid ennekõike tähendab see seda, et inimesed saavad rohkem otsustada oma elu üle, langetada ise valikuid, mida nad suudavad sageli paremini, kui riik seda suudaks, teha teoks kaua kaalutud eluplaane. Miks teie ja Reformierakond ei taha enam, et rohkem ostetaks ja rohkem ehitataks, et selle kaudu rohkem riigieelarvesse raha laekuks? Kuidas on juhtunud, et te olete omaks võtnud maailmavaate, et mitte ettevõtlus, vaid rohke maksustamine loob rikkust? Teisisõnu, kuidas on juhtunud, et te olete muutunud parempoolsest erakonnast vasakpoolseks, sotsialistlikuks?

Aitäh! Ei ole muutunud. Ja juba ka ütlesin, et sellesama eelnõuga tööjõu efektiivne maksumäär langeb. Langeb 32,7%-lt alla 32%. See tähendabki seda, et tööjõumaksud langevad, inimestele jääb rohkem raha kätte, nad saavad otsustada, mida nad selle rahaga teevad. See [raha] omakorda toidab ka majandust, kui nad selle kasutusele võtavad ja poodi lähevad. Ehk see on täpselt sama asi.  

Ja muu hulgas, kui juba tsiteerimiseks läks, siis ma tsiteerin EKRE volikogu avaldust 18. novembrist 2017: "Valitsus keeras pea peale Eesti inimesi aastaid teeninud tulumaksusüsteemi. Lihtne ja arusaadav tulude maksustamine on Eestis olnud aastaid loomulik vähese bürokraatia sümbol. Uuest aastast saab Eesti ülikeerulise astmelise tulumaksu, kus suurimat maksukoormust hakkavad kandma keskklassi inimesed." See on EKRE volikogult 2017 ja puudutab sedasama maksuküüru, mida me täna siin likvideerime. Ehk see on üks väheseid asju, milles me EKRE-ga oleme ühte meelt. 

Aitäh! Vastastikku tuleb häid tsitaate. Rene Kokk, palun!

Aitäh, aseesimees! Hea minister! Kaitsevõime tugevdamine on kahtlemata väga vajalik asi, aga ma arvan, et te seda iga eelnõu juures korrutama ei pea. Võite täitsa aus olla ja öelda, et teil on seda raha riigieelarvesse vaja, kuhu iganes see läheb, te ei pea kogu aeg seda [ütlema]. Sellega on sama lugu, kui rääkida, et hunt on karjas, hunt on karjas, kuigi tegelikult ei ole, aga ühel päeval, kui ta on, siis võib-olla ei reageerita sellele. Nii et ärge selle taha kogu aeg pugege. Aga ma küsin selle rahanduskomisjoni arutelu kohta. Ma vaatan, seda arutati teise lugemise ettevalmistamisel 23. mail ja 2. juunil ja nii edasi. Ja siis on nagu lõpptulemus see, et ei kujundatud seisukohta rahanduskomisjonis. Kas teid rahuldab rahandusministrina selline tulem, et Riigikogu komisjon, mis oleks pidanud sisuliselt arutama seda eelnõu, tegelikult ei võta üldse seisukohta eelnõu suhtes?

Aitäh! Kaitsevõimest ja kaitsekuludest ma räägin sellepärast, et see on meie jaoks täna, ma ütleksin, üks kõige olulisemaid teemasid, ma usun, et iga Eesti inimese jaoks. Ja kui kaitsevõime tugevdamisest rääkida, siis me ei peagi seda hunti kartma, sest hunt ei taha tulla, kui ta näeb, kui tugevad me oleme. Aga minu meelest Riigikogu rahanduskomisjonis käisid ikka korralikud arutelud, osalesin ka ise mitu korda. Ja minu meelest hetk tagasi kolleeg Isamaast viitas, et kena, et valitsus võttis arvesse just pankade avansilise [tulumaksu] puhul rahanduskomisjoni arutelu, ehk et kindlasti on need ettepanekud siia jõudnud. [Põhjus,] miks ei saanud teha seal otsuseid ja miks ei tulnud see eelnõu sellist tavapärast menetlusrada pidi komisjonist Riigikogu saali, on see, et EKRE ja ka teised opositsioonierakonnad otsustasid selle eelnõu seisma panna, teha sinna – palju see oli? – 377 muudatusettepanekut. Seetõttu oli valitsus sunnitud siduma selle usaldushääletusega ehk seetõttu jäid need viimased otsused seal tegemata.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kohati me räägime siin eri asjadest: üks aiaaugust, teine aiast. Teie ütlete, et meil on keerulised ajad riigi rahanduses, meie ütleme, et meil on keerulised ajad Eesti inimestel. Meie vahe on üldiselt see, et eelnõust meie loeme välja, et tulumaks tõuseb, teie ütlete, et tulumaks inimestele ei tõuse, hoopis maksuküür kaob. Kui see tulumaksu tõstmine inimestele ei mõju, vaid täidab lihtsalt abstraktselt riigikassat kuidagi, siis ma küsin: kuidas te mõtlesite, kuidas te jõudsite selle 22%-ni? Kunagi on olnud ka 26% meil tulumaksumäär. Millised need debatid olid ja milliseid tulumaksumäärasid te enne 22%-ni tõstmist kaalusite?

Aitäh! No meie eelistus oleks olnud see, et me ei peaks seda üldse tõstma, aga kuna maksuküür vajab kaotamist, sest see karistab neid – nii nagu ma enne rääkisin, iga täiendava euro pealt täiendava tulumaksuga vahemikus 1200–2100 eurot –, kes ei ole rikkad, kes peaksid rohkem tulumaksu maksma, siis tuli see ära kaotada. Siin seis ongi selles, kuidas inimesed saaksid rohkem raha kätte. Seesama tööjõumaksu määr tegelikult langeb ehk riigieelarvele ongi see praegu võrreldes kehtiva süsteemiga miinusmärgiga tehe ja tänu sellele saavadki inimesed rohkem raha kätte. Nüüd, pikas plaanis, kuna me tõstsime ka tulumaksuprotsendi 22 peale, on see ikkagi riigieelarve jaoks tulumeede, mis hakkab järgnevatel aastatel tooma riigieelarvesse selget tulu. Ja minu meelest ei saa seda lõputult võrrelda ühe ebaõnnestunud küüraka maksusüsteemiga, mis meil täna on. See tulumaks on tulumeede, mis tulevikus hakkab aina rohkem eelarvesse tooma.

Leo Kunnas, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Kas te ei kaalunud, et võiks kehtestada eraldi riigikaitsemaksu, mis olekski võinud näiteks olla 2 protsendipunkti võrra tulumaksu tõstmine ja ka 2 protsendipunkti võrra käibemaksu tõstmine, mida te nagunii olete pakkunud? Siis kindlasti oleks siin olnud vähem väitlusi ja ilmselt obstruktsiooni ei oleks toimunud, kui see oleks niiviisi määratletud ja määratud, et see läheb sihtotstarbeliselt sõjalise riigikaitse ja laiapõhjalise riigikaitse ehk elanikkonnakaitse jaoks. Siis ju ei oleks neid küsimusi nii palju siin olnud.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Tegelikult me oleme ju seda kogu aeg öelnud, et seesama käibemaksutõus ja tulumaksutõus just riigikaitsesse ja eelarvepositsiooni parandamisse lähebki. Kui me siin oleme ühel nõul, siis minu meelest võiksime selle obstruktsiooni kohe ära lõpetada. Minu meelest on see selles mõttes väga tervitatav küsimus. Aga nende maksumuudatuste tulemus ongi see, et me saame kaetud oma täiendavad kaitsekulud 3% sisemajanduse kogutoodangust ja samal ajal parandame ka eelarvepositsiooni. Täpselt selleks need muudatused ongi.

Head kolleegid, kuna kell 22 vahetub istungi juhataja, siis ma võtan minu juhatamise ajal esile kerkinud küsimuse istungi läbiviimise reeglite kohta. Palun mikrofon Kert Kingole!

Aitäh! Kõigepealt, ma olen nüüd juba nii kaugel, et ma pean protesti avaldama, sest protseduurilise mõte on see, et kui tekib situatsioon ja küsimus, siis saab kohe küsida. See olukord nüüd natuke on muutunud, aga ma tagantjärele küsin. Esimene punkt on protest. Teine punkt on see, et ma soovin teada, kas siin parlamendisaalis mingigi kultuur kehtib, mingidki reeglid. Kultuur, see, et ei kõnnita lihtsalt paberitega edasi-tagasi, minister kaasaarvatud, see, et minister ei suvatse oma eelnõu [arutelu] ajal saalis istuda. Kas nüüd on kõigele sellele käega löödud? Ongi sihuke vaba saal ilma viisakuseta, ilma kultuurita või ikka midagi on alles ka jäänud?

Aitäh, hea kolleeg! Ei ole nii, nagu te väidate. Kui te panite tähele, siis istungi juhataja Jüri Ratas juhtis tähelepanu sellele, kui ministrit ei olnud saalis, ja mõne aja möödudes minister tuli saali. Ja teiseks, kui te panite tähele, siis ma tegin märkuse, sealhulgas ministrile. Ühest küljest tegin märkuse kolleegidele, kes küsimusele vastamise ajal sekkusid ja kaasa rääkisid, ja teiselt poolt tegin märkuse ka rahandusministrile, et ta püsiks ikkagi selles puldis – see on koht, kus ettekandja viibib. Nii et ma usun, et minister on selle märkuse arvesse võtnud. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin korra veel sellesama teema kohta. Ma siin sellest tabelist, mis on selle seletuskirja leheküljel nr 2, päriselt ei saagi aru, kas see alumine rida, 2 miljonit, ma eeldan, on … Ei ole võimalik tabelist aru saada, mis need numbrid on, protsendid või [midagi muud]. Eeldatavasti on need miljonid, viimane rida. Kas see on plussiga või miinusega, mis siit tuleb? Mul ei ole seda eelmist tabelit, mis puudutas seda, kui maksumääraks oli valitsusel mõeldud 22%. Ja minu teada pangaliit tegi ettepaneku avansiline määr üldse ära kaotada, seal ei olnud minu arust juttu, et 22%-lt 18%-le langetada. 

Ja teine teema hoopis teisest valdkonnast on see. Esimese lugemise ajal oli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo märkustega kiri, et pensionäre ja madalapalgalisi mõjutab see maksumuudatus kehvasti. Kuidas sellele on reageeritud?

Aitäh! Tabelis, millele viitate, on see kaks ikkagi plussmärgiga. Siin on ka see, mida pangad ise on nüüd öelnud – meie esialgne arvestus oli, et võib-olla mingi osa kasumist viiakse ära –, et nad [kasumit] ära ei vii. Me arvestasime seal isegi kuni 20%-ga. Ehk selle muudatuse tulemusena me näeme, et see tõi positiivse tulemuse. Veel kord: tõesti pangaliit ütles, et kaotage avansiline ära. Aga avansilise kaotamine tähendakski seda, et kuigi pangandussektorile oleks see positiivne, siis riigieelarve mõttes meil ei ole kvartaalselt seda pankade tulumaksu tulu. Selleks me seda ei teinud, et see võtaks meil riigieelarvest võimalikke tulusid ära.

Mis puudutab mõju pensionäridele, siis see maksuküüru kaotamine, millest me täna siin räägime, tavalisele tööinimesele jõustuks 1. jaanuaril 2025. aastal, kui kõigile on 700 eurot tulumaksuvaba. Pensionäridele on keskmine pension tulumaksuvaba juba selle aasta algusest ehk nendel on see 700 eurot täna juba käes, nemad on selle võidu saanud sellel aastal kätte, saavad järgmisel aastal kätte ja kui keskmine pension tõuseb, siis tõuseb neil ka see vabastus. Mina ütleksin, et kõigepealt kadus see maksuküür pensionäridel ära ja pensionärid jäävad selles tulumaksusüsteemis alati võitjaks, sest nende vabastus liigub keskmise pensioniga kaasas.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te siin räägite ilusat juttu, kuidas justkui oleks mingi maksuküür ja kuidas näiteks õpetajatele ja osadele inimestele jääb selle võrra rohkem raha kätte. Aga te ilustate asja, sest tegelikult ju nendeltsamadelt õpetajatelt – nendel on pere, nendel on lapsed – te võtate ju selle raha ära. Enam ei ole ju tulumaksuvabastust ei laste, ei abikaasa pealt, ei laenuintressidelt. Miks te hämate siin? Miks te ilustate asju, kui tegelikult kõik kaotavad?

Ei kaota kõik. Selle küüru kaotamisega selgelt võidavad. Kui me räägime õpetajatest, siis kui ta teenib umbes 2000 eurot, on tal kuus 100 eurot võitu. Jah, nendesamade tulumaksusoodustuste [kaotamine] vähendab seda võitu, sõltuvalt sellest, kui palju neid kasutatud on. Aga maksuerandid tulumaksu puhul soosivad tegelikult just kõrgema palga saajaid. Näiteks, esimese lugemise seletuskirjas on selgelt näha, kuidas väiksema sissetulekuga inimesed seal esimestes detsiilides tegelikult ei saa seda maksu[soodustust] kasutada, sellepärast et neil ei ole nii palju tulusid.

Järgnevalt Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma panin teid kuulates kirja teie enda öeldud enam levinud tsitaadid valitsuse maksutõusude kohta: tahame ära kaotada ajale jalgu jäänud maksusoodustused, makse tõstes jätame inimestele rohkem raha kätte, liigume eelarvetasakaalu suunas, peame tegema kaitsekulutusi, tänu meie tegevusele saavad inimesed rohkem raha kätte. Ja ma ei räägi praegu siin teiega lasterikastest [peredest] nagu tavaliselt. Kahe lapsega pere isa ütleb, et tulu‑ ja käibemaksu tõus moodustab tema perele antavast obadusest alla poole, suurema põntsu paneb lastega seotud soodustuste vähendamine, tulumaksuvabastuse kaotamine alates teisest lapsest ja see teeb perele lisakulu circa 800 eurot, kahe lapsega pere. Nüüd ma küsin. Kas teie suudate oma indekseeritud ministripalgaga suhestuda kahe lapsega perekonna olukorraga? Miks te nendele lastega peredele nii teete? Mis te ütlete vastu suve ostujõu äravõtmise kohta, kui vanemad peavad käima tööl ja lisaväljaminekud on väga suured, ka ainuüksi lastelaagritele?

Aitäh! Selle eelnõuga me suurendame nende inimeste sissetulekuid, kes [teenivad] vahemikus 1200–2100 [eurot], tegelikult sealt edasi kuni 8000 euroni. Inimesed võidavad selle muudatusega raha, kõigil on ühetaoline 700 eurot tulumaksuvabastust. Jah, sõltuvalt laste arvust ja sõltuvalt palga suurusest nende tulumaksuvabastustega osa inimesi ei saa seda võitu tagasi, aga valdavalt needsamad maksusoodustused just toetavad neid inimesi, kellel on ka vastavas määras üldse olemas need tulud. Need, kes on madalamapalgalised, kellel on kõige rohkem riigi abi vaja, sellest tulu ei saa. Kui me võtame detsiilide lõikes, siis kuni neljanda detsiilini inimesed on soovinud kasutada laste eest [saadavat] tulumaksusoodustust, aga kui neil piisavalt tulu ei ole, siis nad ei saa seda kasutada. Ehk need maksusoodustused aitavad neid, kellel on rohkem tulu.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Piinlik on kuulata teie põhjendusi perevaenuliku poliitika kohta ja seda, mida te just praegu vastasite, et lastega perede tulumaksuvabastuse ärakaotamine teenib just eesmärki toetada abivajajaid, toetab just neid inimesi, kes seda abi vajavad. Ometigi on nii, et koalitsioonilepingus on ainukene kokku lepitud kärbe, mis on kirja pandud, mille te olete koalitsioonilepingusse raiunud, lastega perede arvelt, ja seda nii toetuste vähendamise, indekseerimise kaotamise, tulumaksusoodustuse kaotamise, kompleksse lähenemise, lastega perede olukorra halvendamise kaudu. Samas te näiteks säilitate kõrgemate riigiametnike [palga] indekseerimise. Ma küsin teilt lisaks nendele õõnsatele sõnadele ja põhjendustele, mis te ütlesite: kas peate õigeks ja õiglaseks ja sihituks seda, et lastega perede toetuste indekseerimine kaotatakse ära, aga kõrgemate riigiametnike [palga] indekseerimine jäetakse, ja see on sihitud meede?

Aitäh! Ei ole perede vastane. Lastetoetused tõusid selle aasta alguses ja jäävad oluliselt kõrgemaks, kui olid veel eelmise aasta detsembris, ka pärast seda, kui me oleme seda süsteemi muutnud riigile jõukohasemaks. Seesama indekseerimine on väga kulukas meede. Ja olgem ausad, see indekseerimine [oli ette nähtud] ainult lasterikastele peredele, mitte esimese ja teise lapsega peredele, nii nagu tõi ka teie kolleeg siin välja – nemad ei saanud sellest mingit tulu ja see on tegelikult ebavõrdne kohtlemine.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mingis mõttes jällegi tõukun härra Seederi küsimusest, kuigi ei plaaninud seda teha. Ma mäletan, et eelnõu esimese lugemise ajal ma küsisin teie käest selle kohta, ja ma sain imeliku vastuse. Ma ei saanud uuesti küsida, sellepärast ma küsin nüüd uuesti. Kui meil on, ütleme, perekond, kus on kaks tuluteenijat, ja nad teenivad kokku mingisuguse summa. Ma ei taha praegu konkreetset summat nimetada, et sellesse mitte takerduda. Ja siis meil on teine perekond, kus on üks tuluteenija, ja ta teenib samasuguse summa. Ei saa ju eitada seda, et see perekond, kus on üks tuluteenija, kaotab selle tulumaksuvabastuse kaotamise tõttu rohkem kui see perekond, kus on kaks tuluteenijat. Nii et palun selgitage mulle, miks te eelmine kord mulle niimoodi vastasite, et tegelikult see ei taba selliseid lasterikkaid perekondi rohkem, kus enamasti ongi üks tuluteenija. Ja lähtume eeldusest, et tulu teenitakse piisavalt palju, et sa ei saaks selle taha pugeda, et nad peaksid teenima rohkem tulu, et üldse kasu saada.

Aitäh! Mõeldes teie näite peale, siis sellega, kui me kaotame maksuerisused ära, me just tekitame selle olukorra. Kui sul on üks tuluteenija ja näiteks sul on palju lapsi, siis ühel hetkel saab su tulu, millelt tulumaksu tagasi arvestada, lihtsalt otsa. Kui sul on kaks sellist keskmise või üle keskmise palga saajat, siis sa saad seda oluliselt rohkem kasutada. Ehk et kahe teenijaga pere saab oluliselt rohkem maksutagastust kui see, kus on üks tuluteenija, ja tema tuludest jääb ühel hetkel puudu, kui ta nüüd ei teeni jah väga suuri summasid. Kui neid erisusi ei ole, siis ei tehta vahet, kas sa teenid üksinda nii palju või teenid sa pere peale. Mõte, kuidas maksusoodustused töötavad: töötavadki rohkem nende kasuks, kellel on piisavalt tulusid, et saada sealt suuremat tulu. Need, kellel piisavalt tulusid ei ole, ehk minu hinnangul need, keda riik eeskätt aitama peaks ja keda me ka lastetoetustega aitame ja aitame ka näiteks toimetulekutoetusega, need, kellel on väiksemad sissetulekud, nendest tulumaksusoodustustest kasu ei saa. See raha läheb nendele, kellel on juba piisavalt sissetulekuid. Tulumaksusoodustustega ei saa teha sotsiaalpoliitikat neile, kellel seda kõige rohkem vaja on.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on välja toodud krediidiasutuste avansilise maksumäära tõstmise 14%-lt 18%-le mõjuhinnang, eeldusel, et krediidiasutused ei vii kasumeid Eestist välja. Millel põhineb see eeldus? Ja kas ei teki olukord, et tõstes avansilist maksumäära, suureneb ka kasumi Eestist väljaviimine?

Aitäh! Kui meil esialgses eelnõus oli avansilise tulumaksu tõus 22%-le, siis me olime arvestanud, et 20% kasumist võidakse välja viia. Nüüd, olles kohtunud sektoriga, olles kuulanud ära nende nägemuse sellest ja probleemid seoses maksutõusuga, võib sellise kompromissi puhul eeldada – vähemalt, mis nad öelnud on –, et kasumeid ära ei viida. Me siin arvestuses oleme isegi näinud, et laekumine kasvab 2 miljoni euro võrra aastas.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Siin eelmised kõnelejad rääkisid teile maksude tõstmisest ja te väitsite, et te olete saanud rahvalt mandaadi ja teie võite nüüd toimetada, nagu heaks arvate. Minu teada te ei ole rahvalt saanud mandaati maksude tõstmiseks, seda esiteks. Ja teine asi on see, et praegu peaks justkui toimuma debatt. Mind väga huvitab see, et me oleme mitu nädalat siin väidetavalt pidanud debatte. Te pole mitte üheski kohas järele andnud. Te ei kuula absoluutselt seda, mida teile räägitakse. Ja minu küsimus ongi see: kas teie olete ilmeksimatu? Ja milleks me neid debatte peame? (Telefon heliseb.)

Aitäh! Ei, kindlasti ma ei ole ilmeksimatu. Mis puudutab nüüd … Kas ma ootan, kuni te kõne lõpetate? Ei, ma ei ole ilmeksimatu. Mis puudutab seda rahva mandaati, mille kohta ma siin kolleegidele just vastasin, siis see puudutaski seda maksuküüru. See on olnud kahtedel valimistel vähemalt Reformierakonna üks peateema. See, et me ei ole arvestanud ühegi ettepanekuga, ei vasta ju tõele. Alles mõni hetk tagasi Aivar Kokk, teie erakonnakaaslane, tänas valitsust selle eest, et arvestati debatiga rahanduskomisjonis pankade avansilise tulumaksu osas. Nüüd, käibemaksust me enne rääkisime. Majutusasutuste puhul – jällegi, ka teie poolt, opositsiooni poolt tuli mõni selline kiidusõna – me ikkagi arvestasime sektoriga. Ehk neid muudatusi ja debattide sisu on arvestatud, sealhulgas ka näiteks ajakirjanduse oma, kui EKRE fraktsioon nõudis esimesel lugemisel oluliselt kõrgemat käibemaksumäära. Me tõstsime seda natukene vähem, põhjustest oleme siin juba rääkinud. Minu meelest on olnud avatud debatt ja on arvestatud ka ettepanekutega.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Te toote siin näiteid keskmisest tasust ja teie fabritseeritud maksuküürust ja et õpetaja saab 2000 eurot palka. Mulle sattus näppu siin õpetajate töötasu kohta Arenguseire Keskuse [uuring]. Mina küll ei näe siin 2000‑eurose palgaga õpetajaid. Algab 1500‑st ja Harjumaal kõige kõrgem on 1800. See näitab teie ebapädevust, et te ei oska öelda, mis on õpetajate palgatasemed. Ja kui me vaatame maakonna keskmisi töötasusid, siis täpselt seesama tulumaksu tõus praegu ja teie pakutav nõndanimetatud lahendus lööbki kõige rohkem just neid, kes saavad keskmist maakonna palka. Ehk see näitab seda. Miks te ei võta nende andmeid omale aluseks, et seda maksuküüru mitte teha, see edasi lükata?

Aitäh! Nüüd ma pean ütlema, et ilmselt on teil valed andmed. Kui me räägime õpetajate palgast, siis õpetaja riiklikult kehtestatud miinimumpalk sel aastal on 1749 eurot, keskmine õpetaja palk sel aastal on 2048 eurot. Need on need numbrid, mis meil täna õpetajad saavad.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Jätkan sealt, kus pooleli jäin, ehk seesama tulumaksu ja käibemaksu tõus või selle konkretiseerimine riigikaitsemaksu näol, mille sisu võiks olla põhimõtteliselt sama. Siin ongi see vahe, et üks on konkreetne ja teine abstraktne. Kui tegu on konkreetselt riigikaitsemaksuga, siis see on ju sel juhul sihtotstarbeline ja suunatud ainult selleks eesmärgiks. Kui on lihtsalt abstraktne maksutõus, siis võib kasutada seda ka paljude muude eesmärkide täitmiseks. Mul tekibki küsimus. Loomulikult on riigikaitsesse raha vaja ja eesmärk on õilis, aga kuidas me saame kindlad olla, et see raha tõesti sinna läheb, nii nagu sa ütled?

Selles saab kindel olla, sellepärast et meie tänane valitsus on otsustanud, et 3% sisemajanduse kogutoodangust läheb meil kaitsekuludeks. Samal ajal nende maksumuudatustega me katame ära nii kaitsekulud kui ka parandame eelarvepositsiooni. Ja kui me räägime, et nende maksumuudatuste, mida me praegu arutame, mõju on umbes 200 miljonit aastas, siis see 1% kaitsekulude tõusu on umbes 400 miljonit, mis meil on praegu juba otsustatud, ja tegelikult asju hangitakse, eks. Nii et see raha sinna läheb.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on ministrile küsimus, mis tõukub kolleeg Leo Kunnase [teisest] küsimusest ja ka Leo Kunnase esimesest küsimusest. Kas te oleksite valmis siiski andma selle jaotuse, kas või proportsionaalse jaotuse kaitsekulude, eelarvepositsiooni parandamise ja maksuküüru vahel? Kas või kolmandiku, neljandiku kohta, sellise suhteliselt laias laastus.

Aitäh! Ma olen sellele täna juba vastanud. Maksumuudatused tervikuna, need, mida me oleme siin täna arutanud, opositsiooni soovil eraldi, sügisel veel arutame automaksu, keskkonnatasude teemat, nende tulemusel me katame ära kaitsekulud ja parandame prognoosi järgi umbes 1,3% oma eelarvepositsiooni. Rahale ei ole riigieelarves võimalik silti külge panna, me vaatame ikka tervikvaadet. Seal hulgas on ka nende perehüvitiste jõukohasemaks muutmine, mis samamoodi aitab seda parandada. Väga raske on öelda, et see läheb sinna ja see läheb sinna.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te ei tõsta ju mitte ainult tulumaksu, vaid ka käibemaksu ja aktsiise ja erinevaid lõivusid, vähendate lasterikaste perede toetust, tulumaksusoodustusi, [tõuseb] plastimaks, maamaks, varsti tuleb ka automaks. Kas teile ei tundu, et täiesti jabur on väita, et selliste kolossaalsete kobarmaksutõusudega ja sõna otseses mõttes inimeste ja ettevõtete kuristikku maksustamisega maksukoormus väheneb ja inimestele jääb rohkem raha kätte? Kas te saate ka ise aru, et selles ei ole mingisugust loogikat? Miks te valetate meile siin?

Ei, ma ei valeta. Sellesama eelnõuga, mida me praegu arutame, langeb efektiivne maksumäär tööjõul 32,7%-lt alla 32%. Tööjõumaksud langevad, inimestele jääbki rohkem raha kätte.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõesti valetate. Kuidas saab neile rohkem raha kätte jääda, kui on käibemaksu tõus, mis omakorda sööb raha ära? Aga minu küsimus on see. Te enne ütlesite, et teie niinimetatud maksuküüru [kaotamine] ja samal ajal tulumaksuvabastuse tühistamine küll vähendab rahalist võitu. Kui meil on näiteks kahest õpetajast perekond, kellel on lapsi näiteks kuus, siis rahalist võitu ei tule ju üldse, sest perehüvitised te võtsite ära, põhimõtteliselt vähendasite, te võtsite ära tulumaksuvabastused laste pealt, abikaasa pealt, kõige pealt. Ei ole mitte mingisugust võitu. Keda te petate siin? Miks te ilustate asju?

Veel kord: ei valeta. Sellesama maksuküüru kaotusega jääb inimestele rohkem raha kätte. Nüüd, teie näite puhul kuue lapsega perest sellise palgaga – ma ei ole kindel, et nad üldse nii palju palka saavad, et kogu seda maksusoodustust ära kasutada. Ja [pere]toetusi me ei ole vähendanud võrreldes eelmise aasta detsembriga. [Pere]toetused on sel aastal kõrgemad isegi pärast neid muudatusi, mida on siin saalis arutatud. Need toetused jätkuvad terve selle aasta ehk see jõukohaseks muutmine jõustub järgmise aasta algusest. Aga ka sellisel juhul jäävad lapsetoetus, lasterikka pere toetus, üksikvanema [lapse] toetus kõik kõrgemaks, kui need olid veel 2022. aasta detsembris.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma ajan siin numbrites ikka hirmsasti taga seda eelarvetasakaalu, mida te lubate, vähemalt alla 3% nominaalis lubate. Võtan [ette] teie ministeeriumi prognoosid. 2025, kui need praegused neli maksueelnõu realiseeruvad, siis seal on näidatud, et võrreldes kevadprognoosiga on plussi 89 miljonit. Samas, selles kevadprognoosis on –4,0 nominaalne positsioon ehk –4%. Ja ka nüüd nende uute maksude puhul, mida te kavatsete – ma ei tea, kui suures mahus automaksud ja keskkonnamaksud tulevad, kuulnud olen suurusjärgust üle 100 miljoni –, arvestades seda, et 2025 on Tervisekassas –200, ma saan ikkagi, et see vahe 3%-ni on umbes 300 miljoni juures. Millised kärped ja keda ootavad 300 miljoni ulatuses kahe järgmise aasta jooksul?

Aitäh! Jaak, ma igaks juhuks täpsustan. Sa siin oma kõnes ütlesid ka, et me kindlasti jõuame tasakaalu. Tasakaaluni on meil veel pikk tee minna, aga me oleme selle alguses. Enne sa oma kõnes minu meelest ütlesid, et päris tasakaalu, aga väga hea, et me saame ühtemoodi aru, nüüd on see täpsustatud. Neid maksumuudatusi arvutades ja koalitsioonilepingus seda 3% piiri kokku leppides, olukorras, kus prognoos näitas –4,3% ja me võtsime eesmärgiks –3%, me nende maksumuudatustega, sellesama automaksuga, keskkonnatasudega, kokkuhoiumeetmetega, perehüvitiste jõukohasemaks muutmisega jõuame 2024. aastal vähemalt –3%-ni. Sealt edasi, 2025. aastal on vaja kevadprognoosi järgi ja neid meetmeid arvestades veel jupp tööd teha, et selle 3%-ni jõuda, aga eks seda tööd tuleb teha.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Väikeettevõtjad on märkinud, et maksutõusudega suureneb juba niigi oluliselt kerkinud palgasurve ettevõtjate jaoks. Kahe maksu, nii tulu- kui ka käibemaksu määra tõstmine suurendab palgasurvet oluliselt ning ettevõtted lihtsalt ei tule enam ots otsaga kokku. Eriti puudutab see maapiirkondade väikeettevõtteid, näiteks maapiirkondade pisikesi kauplusi. Kui suuremad ettevõtted ja kauplused saavad võib-olla ühtede kaupluste arvel teisi toetada, iseasi, kas see majanduslikult mõistlik on, siis väikeettevõtjal maapiirkonnas selliseid võimalusi ei ole. Miks te rahandusministrina ei armasta ettevõtjaid ja lausa kiusate maapiirkondasid, kus on niigi keerulisem väikeettevõtlusega tegeleda? Ja kas teil on regionaalpoliitikast ükskõik, sest maksutõusud suretavad äärealasid veelgi enam välja? Rikkus konsolideerub veelgi enam kahte tõmbekeskusesse.

Aitäh! Ei sureta maapiirkondi välja. Ettevõtjad on väga tublid ja riigi jaoks vajalikud, sealt tuleb meie maksutulu ja raha. Ei sureta ka väikseid ettevõtteid välja. Ja veel kord pean kordama, et selle eelnõuga meil tööjõumaksud langevad. See omakorda võtab ettevõtjalt just palgasurvet vähemaks 2025. aastal, sõltuvalt, mis see palganumber on, aga võtab vähemaks, sest tänu riigi maksumuudatustele saab inimene rohkem raha kätte. Ettevõtja jaoks palgasurve langeb, sest tööjõukulud langevad.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kohe esimese eesmärgina tuuakse eelnõus välja: vähendada riigi maksukulu – sellega on kõik selge – ning kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, mis ei teeni enam algset eesmärki. Needsamad kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused on füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Kas see on valitsuse seisukoht, et need on sellised kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, või ikkagi need inimesed, kes on siiamaani neid soodustusi kasutanud, on sama meelt, et need on ebaefektiivsed ja need võib ära kaotada?

Aitäh! Kui te ütlesite, et maksukuludega on kõik selge, siis need ongi need maksukulud, mida me kaotame. Siin on ka kirjas, et rahvusvahelised organisatsioonid OECD ja IMF soovitavad vähendada maksukulusid, kui on efektiivsemaid mooduseid toetada maksusoodustusest võitvaid sihtgruppe. Kõige efektiivsem viis toetada sihtgruppe on vajaduspõhised toetused, näiteks peretoetused. Ja täpselt seda me teemegi. Olen ka siin saalis täna korduvalt selgitanud: need maksusoodustused aitavad neid, kes juba teenivad kõrgemat palka. Näiteks kuni neljanda detsiilini seda täiendavat maksutulu laste eest ei saa kasutada, sest ei ole nii palju tulusid. Ja selleks meil ongi väiksema sissetulekuga inimestele kas või needsamad [pere]toetused, toimetulekutoetus, mille kaudu me neid sihtgruppe toetame.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele te vastasite, et krediidiasutustele avansilise makse tõstmine 22% asemel 18%-le oli kompromiss, sest vastasel korral viiksid krediidiasutused oma kasumi Eestist välja. Minu küsimus: kas te rahandusministrina ei leia, et tegelikult ei peaks krediidiasutused kasumeid saama maksuvabalt Eestist välja viia?

Aitäh! Loomulikult nad ei peaks neid viima ja nad ei viigi, kui riigi maksukeskkond soosib [mitteviimist]. Ega see väljaviimine nii lihtne ka ei ole. Lihtsalt me arvestasime selle riskiga, et [nii võib juhtuda,] kui me makse tõstame. Ka eelmine kord oli siin saalis korduvalt küsimus selle kohta, et kui te tõstate, siis kas te ei karda, et viiakse ära. Tark on igaks juhuks selle riskiga alati arvestada. Nüüd, kui me rääkisime läbi, kuulasime neid riske, alandasime seda esialgset protsenti, siis selle tulemusel me julgeme prognoosida, et nende kasumite äraviimisega keegi tegelema ei hakka. Tänu sellele meie maksulaekumine hoopis tõuseb.

Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Hea minister! Ega jalgratast ei tule ju alati leiutada ning me oleme ka siin progressiivsed ja euroopalikud. Minu küsimus on selle kohta: kas te teate nimetada veel progressiivseid Euroopa riike, kus on proportsionaalne tulumaks?

Aitäh! Eesti tugevus ongi olnud ühetaoline, lihtne ja arusaadav maksusüsteem. Selle eest on meid kiidetud ja kiidetakse ilmselt ka edaspidi, kui me selle uuesti ära teeme. Ja see, kui meil on ühetaoline tulumaksusüsteem, mis ei karista edasipüüdlikkust ja seda, et soovitakse rohkem teenida, siis ma arvan, et see on ka meie inimeste hüvanguks.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, ma ei tea, mis andmed [teil on], aga mina võtsin siitsamast Riigikogu saali eesruumist Arenguseire Keskuse [lühiraporti]  õpetajate töötasu kohta, märts 2023. Ma ei tea, kas tuleks need paberid sealt eemaldada, kui seal ei ole õiged andmed. Mina lugesin täpselt, mis siin kirjas on nende õpetajate töötasude kohta. See oli täpsustuseks. Aga te ise mainisite ka oma sõnavõtus ja ühes vastuses, et sügisel tuleb automaks ja tuleb keskkonnamaks, ja siis te ütlesite, et iga õpetaja, kellel on kuus last, ei saa neid oma soodustusi ära kasutada. Tahakski öelda, et soodustus ei ole kohustus, vaid see on võimalus oma kulusid optimeerida. Mis põhjusel te ikkagi lastelt ja lastega peredelt selle laste pealt soodustuse ära võtate, ja ka kodulaenu intresside pealt?

Aitäh! Õpetajate töötasude puhul mina lähtun sellest, mis on riigi kehtestatud miinimum ja sealt tulenev keskmine. Võib-olla on erisus seetõttu, et teie räägite netotuludest, aga mina räägin brutost. Ma ei tea. Selles mõttes ei tohiks ka Arenguseire Keskuse paberid valed olla, aga riiklik miinimum on 1700, millest ma rääkisin. Ja veel kord, tulumaksumuudatustega Eesti inimesed võidavad, selle maksuküüru kaotamisega [võidavad] tulu, tööjõumaksude koormus langeb ja me kaotame ära tõesti ebaefektiivsed maksusoodustused, mis eeskätt aitavad jõukamaid. Ja veel kord: kuna nendel, kes on suuremad abivajajad, nii palju tulusid pole, siis kahjuks nad nendest abi ei saa. Selleks on meil lapsetoetus, mis täna ja ka tulevikus on kõrgem kui veel eelmise aasta detsembris. 

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Tegelikult nende maksueelnõude juurde oli tehtud siis, kui see veel kobarana oli, makromajanduslik mõju[analüüs]. Rahandusministeerium üritas seda teha selle [lühikese] ajaga. Ma saan aru, et oli väga kiire ja põhjalikult midagi ei jõutud teha, aga loen ette: järgnevateks aastateks planeeritud maksumuudatuste ning kulukärbete tagajärjel väheneb lühiajaliselt eelarvepoliitika tugi majandusele, nõrgendades majanduse oodatavat taastumist, mis võiks hoogsamalt alata juba 2023. aasta teisel poolel. Nii et ka Rahandusministeerium konstateerib, et maksumuudatustega see majanduse vindumine – hea küll, praegu on lausa langus – kestab kauem. Seda on otse välja öelnud Rahandusministeeriumi spetsialistid. Homme tuleb Eesti Panga esimene selline tõenäoliselt prognoos, mis esmakordselt üritab maksumuudatustega koos seda prognoosi näidata. Aga ma kardan, et umbes samas suunas. Nii et: miks te teete neid muudatusi, kui te ei tea täpselt seda mõju?

Aitäh! Jõuame jälle sinna vanasse kohta: meie tahtsime rääkida maksude paketist, teie ütlesite, et tahate eraldi arutada, ja nüüd me tulumaksu juures räägime mõjudest 2023. aastal, et see jahutab majandust. No kuidagi ei saa, sest see seadus jõustub alles 2025. aasta alguses, ja jätab inimestele rohkem raha kätte.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Jätkame sealt, kus me peatusime eelmine kord. Rääkisime, et on vaja vähendada riigi maksukulu, te ütlesite, et efektiivsem ja vähem kulukas on seda raha jagada toetusena sihitult ja vajaduspõhiselt, nagu eelnõu ka ütleb. Nimetasite peretoetusi. Mina teie asemel peretoetusi igaks juhuks ei mainiks, sellepärast et äsja võtsite paljulapselistelt peredelt 2400 eurot aastas, ja ma ei usu, et see on väga efektiivne olnud, vähemalt nende vaatevinklist. Aga kui me räägime sellest, et on targem jagada toetusena sihitult ja vajaduspõhiselt, siis me vaatame, et eelnõuga kaotatakse aastaks 2025 regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot. See tähendab seda, et kõik hakkavad seda kasutama, ka need inimesed, kes teenivad 10 000 eurot kuus või isegi rohkem. Kas see on teie arvates sihitult ja vajaduspõhiselt kasutatud raha?

Aitäh! Alustame lõpust. Need inimesed, kes teenivad 10 000 ja rohkem eurot kuus, hakkavad tõesti selle maksumuudatusega riigile rohkem maksma. Ja ma arvan, et see ei ole probleem. Tegelikult see on umbes 8000 euro juures, kus see 700 eurot ja 22% neile enam täiendavat tulu ei too, vaid toob hoopis riigile tulu. Ja ma arvan, et need inimesed hea meelega maksavad riigile natukene rohkem makse. Nüüd, mis puudutab [pere]toetusi, siis 300 eurolt 450 eurole kolme lapse puhul, seitsme lapse puhul 400-lt 650-le, esimene laps ja teine laps 60-lt 80-le, üksikvanem 19 [eurolt] sentidega 80-le – need toetused on tõusnud. Need on need numbrid, mis on ka pärast muudatusi, ja need on suuremad kui eelmise aasta detsembris. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Vaadake, ma kuulan ja kuulan teid ja mõtlen, et te olete nagu mees mingist muinasjutust ja Eesti on teie käsitluses nagu mingi imedemaa. Räägite, et riigi maksutulud suurenevad, kui inimestelt rohkem maksuraha ära korjata, aga samas te ütlete, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Seletage nüüd loogiliselt ära, kui suudate, kuidas selline asi võimalik on. Reaalses elus see tegelikult võimalik ei ole. Katsuge nüüd niimoodi seletada, et te jälle muinasjutte ei räägi.

Aitäh! Ei räägi muinasjutte. Eesti on ilus, Eesti ongi imedemaa, selles ma pean teiega nõustuma, väga kena riik on meil. Aga mis siis nüüd on? Jällegi, maksupaketist te ei tahtnud rääkida, tahtsite rääkida eelnõudest eraldi. Oleme rääkinud. Ja praegu selle eelnõuga, tulumaksumuudatustega, millest me räägime, jah, me tõstame tulumaksu protsendi 20‑lt 22‑le, samal ajal me kaotame ajale jalgu jäänud maksuküüru, mis toob inimestele rohkem raha kätte. Selline keskmist palka teeniv või umbes 2000 eurot teeniv inimene saab umbes 100 eurot kuus rohkem raha kätte, aastas teeb see 1200 eurot. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te olete päeva jooksul läinud üha ülemeelikumaks. Ütlesite, et Eesti on imedemaa. Jah, te teete selle imedemaaks, sest teie sotsiaalkaitseministri ergutusel saab varsti kaks korda aastas sugu vahetada ja seda ilma arstliku komisjoni sekkumiseta. See on ju vägev. Võluväel siin minu kolleegid vahetavad sugu ja võib-olla teie ise ka. Vägev! Ja teie ülemeelikuse juurde käib ka see, et te ütlesite, et inimesed maksavad hea meelega riigile natuke rohkem makse. Alles paar tundi tagasi ütlesite, et kellelegi see ei meeldi. See on ka ilmselt õhtuse aja küsimus, aga läheme asja juurde. Kuulge, kui sügisel ikkagi ei tule majanduskasvu, mida te prognoosite, nii nagu enne valimisi läks kõik viltu, ja langus jätkub, kas te olete valmis pankade täiendavat maksustamist kaaluma, nii nagu Leedus seda tehti?

Aitäh! Igaks juhuks täpsustan. Kui me rääkisime sellest, et inimesed on nõus hea meelega rohkem tulumaksu maksma, siis see puudutas hea kolleegi küsimust, kes rääkis üle 10 000 euro teenivatest inimestest. Ma ütlesin, et jah, tõsi, nende maksumuudatustega hakkavad nemad rohkem maksma, aga ma arvan, et selle tulu juures nad hea meelega maksavad natuke rohkem tulumaksu riigi jaoks, see ei ole probleem. See puudutas eeskätt neid inimesi. Need, kes on väiksema sissetulekuga, on loomulikult hinnatundlikumad ja ka maksumuudatuste suhtes tundlikumad. 

Mis puudutab majandusprognoosi, siis homme näeme Eesti Panga oma, sügisel näeme Rahandusministeeriumi oma, oleme hiljuti näinud Euroopa Komisjoni oma. Põhjust on jätkuvalt oodata seda, et meie majandus pöördub uuesti kasvule. Pankadel on selles oluline roll: pankadel peab olema kapitali, et neil oleks võimalik laenu anda, et sellesama laenu eest meie ettevõtted saaksid kasvada, toimetada ja konkurentsis püsida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Sihuke huvitav plaat on, kus räägitakse sellist lugu: aga kilpkonnaonu mullid tegid ikka ai-tummeri-ker-kommeri-ker. Arvan, et te olete oma lapsepõlves seda plaati kuulanud. Teie esituses tuleb välja täpselt sama jutt, mida hea kadunud Tõnu Aav kunagi rääkis. Seetõttu ma esitan teile küsimuse. Millised ebasoovitavad mõjud, arvestades nende esinemise sagedust, ulatust ja sihtrühma suurust, võivad selle seaduse rakendamisega kaasneda? Ei huvita teie ai-tummeri-ker-kommeri-ker, tahaks näha seda analüüsi.

Aitäh! Positiivne mõju on see, et suur hulk inimesi – üle 500 000 – hakkab rohkem raha kätte saama selle muudatuse tulemusel.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, et tõepoolest, ma ei oleks iial uskunud, et meil võib olla nimekaim Mardiga mingisugune puutepunkt. Minu meelest me oleme nii erinevate vaadete ja nii erinevate arusaamadega asjadest. Aga ma olen nõus, ka meie ei ole kunagi toetanud astmelist tulumaksu, mida sisuliselt kujutab endast see maksuküür. Nii et selles mõttes jah, uskumatu lugu, aga meil on teatud ühtekuuluvuspunkt olemas. 

Minu küsimus on nüüd see ja see natukene resoneerub sellega, mida just küsis Kalle Grünthal. Kas on praegu ikka õige hetk võtta ära lapsetoetused, tõsta tulumaksu, tõsta käibemaksu, tõsta aktsiise, selleks et seda maksuküüru siledaks tõmmata? Minu isikliku hinnangu kohaselt praegu ei ole õige hetk, sest maailmamajandus on sedavõrd keerulises olukorras. Ja seda mitte ainult seoses sõjaga Ukrainas, vaid kui me vaatame, mis toimub Ameerika börsidel ja naftaturgudel ja toormeturgudel ja nii edasi ja nii edasi, siis murekohti on tegelikult palju. Nii et küsimus: kas see on õige hetk?

Aitäh! Mul on hea meel, et maksuküüru likvideerimise suhtes me tõesti oleme teiega ühte meelt, enne tsiteerisin ka EKRE volikogu avaldust 2017. aastast. Kas on õige hetk? See seadus rakendub 2025. aastast, sinna on pikk maa minna. Jah, meil on täna majanduslangus, meil on keeruline aeg maailmas. Me loodame, et aeg läheb paremaks. Me näeme ka prognoosidest, mis annavad lootust, et ehk järgmine aasta on Eestis näha juba 3%-list majanduskasvu ja sealt edasi samuti majanduskasvu. Ka meie palgad tõusevad. Seesama maksuküür hakkab aina enam jalgu jääma nendele meie inimestele, keda ei saa enam nimetada selles 1200–2100 vahemikus rikkaks, sest nad peavad marginaalset maksumäära rohkem maksma. Ja see on põhjus, miks me peame kaotama selle ajale jalgu jäänud süsteemi, mille suhtes te ka ise olete kriitilised olnud, ja nagu ütlesite, olete ka täna.

Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Hea minister! No vot ei saa siit järjest minna. Tuleb tõdeda, et mina ei ole nõus Reformierakonna ja EKRE‑ga. Siin te olete küll tõesti kahekesi teineteisel. Aga ma toon teile välja Heido Vitsuri, majanduseksperdi [sõnad], kes ütleb, et maksuvaba miinimumi tõstmine on kõige kulukam meede eelarve jaoks, seda teed riigid tavaliselt ei lähe – kui te ütlesite oma konkurentsivõime kohta. Ma ikkagi ei saa aru sellest, mida see konkurentsivõime teie hinnangul siis tõstab, kui on proportsionaalne tulumaks. Ja võib-olla te ütlete ka seda, et kui me räägime sellest, et 1200 eurot on praegu mediaanpalk, siis mille taha nende inimeste palk on jäänud. On see motivatsiooni [puudus] või pürgimise [puudumine], vähene nõudlikkus enda suhtes ja palga suhtes? Kuidas see proportsionaalne tulumaks paneb neid inimesi pürgima kõrgustesse ja parema palga poole?

Aitäh! See paneb neid pürgima selliselt, et ettevõtjal on lihtsam seda palka tõsta. Täna on see, et kui sa seal 1200–2100 vahemikus tõstad, siis sa tõstad palka, aga nagu ma enne siin kolleegile ette lugesin, siis tulumaks on selles vahemikus kõrgem. Ehk sa teed pingutuse, aga riik võtab selle vahelt ära, võtab selle täiendava tõusu pealt natukene rohkem raha ehk ühe euro pealt 34,5 senti, mitte vähem. See on see probleem ja see pärsib seda palgatõusu. Ja kõrgem palk madalamate tööjõukuludega ikkagi on konkurentsieelis, sest et ettevõtjad saavad palgata endale soodsamalt inimesi, kes teevad nende jaoks tööd, ja teistpidi, kui inimesed saavad rohkem raha kätte, siis nad viivad selle tagasi majandusse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Mina arvan, et te umbusaldate oma erakonnakaaslast Andrus Ansipit. Oli kunagi selline hea peaminister. Ma saan aru, et väga paljud Reformierakonna liikmed ja ka teised toetajad igatsevad Andrus Ansipi järele. Ja Andrus Ansip ütles järgmist: "Eesti teevad jõukaks madalad maksud, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikkus." 2007. aastal ta lubas, et eestlased saavad maksuvabad reeded, kui ta soovis alandada ja ka alandas tulumaksu. Aga nüüd te tahate pöörata kõik tagasi. Ei ole Reformierakond viinud Eesti viie rikkaima riigi hulka, ei ole eestlased saanud teie lubatud maksuvaba reedet ja nüüd te panete veel makse juurde. Kas te umbusaldate Andrus Ansipit?

Ei, me ei umbusalda Andrus Ansipit. Ma ise pean Andrusest lugu ja ma arvan, et ka paljud inimesed meie erakonnas. Selles mõttes mul on väga hea meel muidugi, et te olete Reformierakonna programmi niimoodi ajaloos tagasivaadanult pähe õppinud. See, mida me praegu teeme, on täpselt seesama asi: me alandame tööjõumakse, me alandame tööjõu efektiivset maksumäära 32,7%-lt alla 32%. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt, austatud juhataja, ma väga vabandan: kuna minister tõi mulle enne paberi, siis ma palun luba, et ma viin talle paberid, mida ma natukene ette loen, ja siis küsimuse esitan. Meil Eesti Vabariigis kehtiv tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid. Samuti võivad erinevad tululiigid olla maksustatud eri liiki maksudega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui ka kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20% ja äriühingu kasumi tulumaksumäär on 20%. Eraldi on maksuvaba tulu arvestamine. Palun seda ka nii väljendada, et on erinevad tulu arvestamised. Teie arvutuste järgi, ma saan aru, hakkab kehtima nii, et kui inimene hakkab saama tulevikus 700 eurot palka, siis ta tulumaks on 0. Ei ole 0, tal on 22%, ainult et tulumaksuvabastus on 70%. Saan ma õigesti aru?

Aitäh! Tulumaksu määra me tõesti tõstame 22%-le ja 700 eurot tulumaksuvaba selle muudatuse tulemusel kõikidele inimestele on. Need, mis te ette lugesite, on ilmselt Maksu- ja Tolliameti selgitused, need vastavad tõele. Aga mina enne rääkisin, kui te küsisite, kust see maksuküür tuleb, et see on marginaalne maksumäär ja see tulebki sellest, et iga euroga, mis teenitud, väheneb praegune 654-eurone tulumaksuvabastus. Ehk ma ei ole oma numbrites eksinud ja andsin ka teile selgituse. 

Ester Karuse, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Te olete selle eelnõu puhul mitmeid-mitmeid kordi öelnud, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Huvitav küll, millistele inimestele? Kas te teate, et näiteks Kagu-Eestis elavad ka inimesed? Ja ma tuletan meelde, et näiteks Valgamaa mediaanpalk on 1104 eurot. Minu küsimus ongi sellest lähtuvalt. Olukorras, kus ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ja inimestel on meeletu inflatsiooni tingimustes niigi keeruline, siis mida te ütlete neile inimestele, kes teenivad praegu isegi natuke rohkem kui näiteks Valgamaa mediaanpalk, 1200 eurot, ja hakkavad koguni 6 senti võitma teie uuest süsteemist. Mis oleks see sõnum neile? 

Aitäh! Olen siin saalis täna sellest rääkinud, räägin veel. Kaja Kallase juhitud valitsus on teinud ka mitmeid olulisi otsuseid enne seda ja lähtunud just eeskätt sellest, et esimese hooga aidata väiksema sissetulekuga inimesi. Oleme teinud seda ka koos Keskerakonnaga. Ja nüüd, kui nendele inimestele on meetmed tehtud, me jõuame keskklassi juurde. Ehk tulumaksuvabastuse tõus 500 eurolt 654 eurole sellest aastast on nendele inimestele raha juurde toonud. Toob ka tegelikult 700 eurot, küll natukene, aga eelmine tõus just tõi. Me olemegi tegelenud väiksema sissetulekuga inimestega enne. Või siis toome selle [näite], et keskmine pension on tulumaksuvaba. Jälle, see juba selle aasta algusest kehtib. Ja nüüd me jõuame edasi. Me peamegi vaatama neid otsuseid natukene pikemas ajahorisondis, fookusega sellel, et me alustasime väiksema sissetulekuga inimestest, ja nüüd jõuame keskklassini. 

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud minister! Te kindlasti olete saanud võimaluse tutvuda selle Eesti Panga prognoosiga. Ma usun, et oma ametikohast lähtuvalt olete ülevaate saanud juba enne, kui see homme avalikustatakse. Kolleeg Jaak Aab mainis, et seal on need maksutõusud juba arvesse võetud. Mina olen aru saanud, et maksutõuse ei saa enne kuskil prognoosides arvesse võtta, kui need on seadusena jõustunud. Kuidas sellega lood on? Ja kas te kaalusite kogu selle paketi tegemisel ka tõsiselt kogu platvormimajanduse maksustamise temaatikat? Me sageli räägime sellisest traditsioonilisest majandusest, mida on lihtne maksustada: seal on selged ülevaated, prognoosid, võime neid välja nõuda on ka olemas. Aga just selle uue innovatiivse majandusruumi ehk platvormimajandusega me oleme ikka ja jälle jännis: me investeerime sinna palju, teeme seadusemuudatusi, aga paraku maksuraha eelarvesse nagu väga palju ei jõua.

Aitäh! Selle Eesti Panga majandusprognoosiga on nii, et ma lihtsalt ei tohi seda kommenteerida, kuna see saab homme avalikuks. Ehk siis me saame seda homme näha, ei tohi anda sisu edasi. 

Nüüd, mis puudutab platvorme, siis tegelikult see on Euroopa tasandi otsus. Eestis on see samamoodi jõustunud ehk et järgmise aasta algusest peavad platvormid kohustuslikult deklareerima seal toimetavate isikute tulusid. Ja mis maksuameti andmed täna juba näitavad … Tulusid deklareerima peab igal juhul, lihtsalt osa inimesi seda ei tee, võib öelda, et valdavalt eraisikud. Aga kuna see nüüd on kohustus … Kohustus on ta niikuinii, aga kuna nüüd on teada, et seda platvorm peab hakkama edastama ehk et tekib selge jälgimise võimalus, siis juba on need maksulaekumised paranenud ja ilmselt paranevad veel. Sellega on tõsist tööd tehtud ja tulemusi näeme juba praegu, suuremaid tulemusi ilmselt järgmisel aastal. Euroopa rahandusministritega Euroopa Nõukogus arutame ka täiendavat võimalikku käibemaksukohustust platvormidele mõnes valdkonnas, mis on mõnes mõttes meie tavakäibemaksusüsteemi arvestades natuke küsitav. Aga võin kinnitada, et nende teemadega on tegeldud, otsuseid langetatud ja tegeldakse ka edasi. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma ikka kuulan tõesti seda kilpkonnaonu juttu. Juba eelmise eelnõu puhul ma küsisin, kas te ikka arvutada oskate. No ei jää ju inimestele rohkem raha kätte. Kõik need maksutõusud, kobarmaksutõusud ja ka inflatsioon söövad seda raha hoopis rohkem ära, mis inimestele kätte jääb. Lisaks sellele Kaja Kallase valitsuste tekitatud 1,7-miljardilist eelarveauku te nagunii ei täida sellega ja oma maksuküüru kaotamise tõttu tekkivat 500-miljonilist eelarveauku kõikide nende maksudega samuti ära ei täida. Nüüd me kuulsime, et ettevõtjad hakkavad rohkem palka maksma. Ei tea küll, millised ettevõtted. Kas need, mis järjest pankrotti lähevad? Meedia on täis sellesisulisi uudiseid igapäevaselt. Inimestele ei jää ju rohkem raha kätte. Ma lihtsalt küsin. Te võite siin praegu rääkida seda kilpkonnaonu juttu meile, ma ei tea, tundide kaupa, eks ole, rahvakunstnikku tõesti kuulaks tundide kaupa. Aga kas võtate ükskord vastutuse ka? See tegelikult saab üsna ruttu selgeks, et see niimoodi ei lähe. Kas te vastutuse ka võtate, kui see niimoodi ei lähe?

Aitäh! Räägin küll mitu korda, aga mul on tunne, et millegipärast te ei kuula. Kas või sellesama tulumaksu eelnõu puhul ma ütlesin, et see toob inimestele rohkem raha kätte, sellepärast et tööjõumaksud langevad, ettevõtja sealjuures ei pea isegi palka tõstma. Inimene hakkab rohkem raha kätte saama nendes vahemikes, mida ma olen siin rääkinud. 

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Ma küsin teilt sama küsimuse, mida ma olen varem küsinud teiste eelnõude kohta, sel lihtsal põhjusel, et need maksumuudatused on erinevad, nende mõju on erinev ja need vääriksid kõik ka väga põhjalikku mõjuanalüüsi. Ma loodan, et vastus, mille te nüüd annate, on konkreetsem kui varasem ja selgem kui varasem. Vaadates valitsuse maksupaketti tervikuna, nii nagu te soovite alati vaadata, ja nentides tõsiasja, et konkreetne käibemaksuseaduse eelnõu on kahetsusväärsel kombel juba vastu võetud, siis milline saab olema teie maksupaketi – eeskätt käibemaks ja tulumaks, kuna võib-olla aktsiiside puhul võib öelda, et see on vaba valik, ka hasartmängu puhul – tervikmõju keskmisele vanaduspensionärile, mediaanpalga teenijale, keskmise palga teenijale ja sellise kahekordse keskmise palga teenijale? Mis on tervikmõju käibemaksutõusul ja tulumaksutõusul? Kas see 6 senti jääb 1200 eurot teenivale inimesele kätte või see võetakse käibemaksutõusuga mitmekordselt tagasi? Milline on teie matemaatika?

Aitäh! Ma pean jälle vastama, et teie suur soov oli arutada neid asju eraldi ja seetõttu me neid ka eraldi arutame. Praegu me arutame konkreetselt tulumaksu eelnõu, mis jätabki selles vahemikus, mis ma olen siin nimetanud, inimestele rohkem raha kätte. Jah, käibemaksumuudatused loomulikult võivad kanduda hinda, me oleme seda siin täna ka öelnud, et 1,67% võib toote-teenuse hind tõusta. Aga küsimus on selles, mida inimene tarbib ja kui palju. Ma antud hetkel teie enda soovil jään sellesama eelnõu juurde ja ütlen, et selle eelnõu raames nendel inimestel tulud tõusevad. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Mart Võrklaev! Ma olen natukene nördinud selle teie vastamise peale. Mispärast ma pean kogu aeg küsima teie käest küsimust kaks korda? Öelge mulle seda! Miks ma pean ühte ja sama küsimust küsima kaks korda? Nüüd jälle, mina küsisin teie käest eelnevalt seda, millised ebasoovitavate mõjude riskid kaasnevad selle seaduse rakendamisega erinevatele sihtrühmadele, suurusele jne. Teie ütlesite, et inimesed hakkavad rohkem palka saama. Mina küsin: millised on need ebasoovitavate mõjude riskid? Saage aru, ebasoovitavate mõjude riskid! Mismoodi on seda analüüsitud ja kus ma selle kohta lugeda saan? Katsuge aru saada.

Aitäh! Saan ikka aru. Teinekord on ka probleem selles olnud, et võib-olla ei ole mind piisavalt kuulatud. Mina ütlesin, mis on selle positiivne mõju. Muu mõju on samamoodi kirjas ka siin seletuskirjas, et millised need ohud siin võivad olla ja millised mitte.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt pean muidugi ütlema, et seekord ma alustan küsimust sellega, et ma ütlen, et ma esinejaga ei nõustu. Ma ei nõustu sellega, et inimesed, kelle maksukoormus tõuseb, on nõus hea meelega kõrgemat maksu maksma. See ei ole inimloomusega lihtsalt kooskõlas. 

Aga küsimus on mul selles. Me räägime praegu, et inimestele jääb rohkem raha kätte, aga me räägime seda selle ühe konkreetse eelnõu ja maksumuudatusega seoses. Tegelikult on meil ju laua peal pakett maksumuudatusi ja selle kontekstis ei ole võimalik väita, et inimestele jääb rohkem raha kätte, kui nad maksavad rohkem käibemaksu, aktsiise ja kõiki neid muid makse, millest me siin praegu oleme kõnelenud. Selles mõttes tuleks inimestele ikkagi selgitada ja ka rahvasaadikutele selgitada kogu selle maksupaketi mõju tervikuna. Seda analüüsi me näinud ei ole. Kas see analüüs tuleb tagantjärele, sest ette ei ole ta tulnud?

Aitäh! Kordan veel kord. Teie soov oli arutada neid eelnõusid eraldi, mitte paketina. Täna te räägite, et miks ei ole pakett, kui me oleme nende eelnõudega lõpusirgel, et oleks võinud ikka pakett olla. Teie lohutuseks saan öelda, olen seda ka enne siit puldist öelnud, et kui meil algul oli see maksupakett, siis seal juures oli ka seesama tervikmõjuanalüüs. Need mõjud on seal kirjas ja need on teile kättesaadavad olnud juba üle kuu aja. Teil on olnud võimalik neid lugeda, ma olen neid siin selgitanud ja neid on võimalik jätkuvalt lugeda. Küsimus on: kas see on olemas? Jah, see on olemas. Kas see on teile kättesaadav? Jah, see on teile kättesaadav. 

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetav minister! Teie märkisite küsimustele vastates, et maailmamajanduses on keeruline aeg, ja ma olen teiega nõus, see on tõsi. Aga ma täpsustan: sel keerulisel ajal on just Eesti majandus eriti halvas seisus. Euroopa Komisjoni, mida te ju väga aktsepteerite, kevadise majandusprognoosi kohaselt kahaneb just Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 0,4%. Lisaks Eestile prognoosib komisjon majanduse kahanemist vaid veel ühele riigile, nimelt Rootsile. Teistele Euroopa Liidu riikidele prognoositakse kasvu. Nüüd, Eestis on alates 2021. aastast ehk 2,5 aastat olnud Reformierakonna juhitud valitsus. Mina küsin teilt kui rahandusministrilt: kus kohal ja millega konkreetselt on Reformierakonna juhitud valitsused eksinud, et me nii halvas seisus oleme? Palun konkreetset vastust.

Aitäh! Eesti on avatud majandusega väike riik ehk meie majanduslangus ei ole tingitud kahjuks või õnneks ainult meie otsustest. Seda on mõjutanud COVID, seda on mõjutanud Venemaa agressioon Ukrainas, seda on mõjutanud sealt tulenev energiakriis, seda on mõjutanud sealt tulenevad, eks ju, üldine hinnatõus, inflatsioon. Praegu mõjutab meie ehitussektorit Skandinaavias toimuv kinnisvaraturu jahenemine. Seal on väga palju mõjutajaid, mis on meid sellesse olukorda toonud, ja seda me ka näeme, millised sektorid on rohkem pihta saanud. Ühel hetkel turism, praegu töötlev tööstus ja ehitus, just Skandinaavia turu tõttu, ehk need mõjud on väga erinevad. Eks ka meie varasemad otsused, ma arvan, mõjutavad. Üheks põhjuseks ütlevad eksperdid, et näiteks pensionisüsteemi lammutamine, kui paisati hulk nii-öelda vaba raha turule. See on andnud mõju meie suuremale inflatsioonile võrreldes teiste piirkondadega. Neid mõjusid on palju.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Nagu ma aru sain, siis Ansipi seisukohti te rohkem heaks ei kiida ja nende eest ei seisa. Aga Reformierakonnalt on alati tulnud sõnum, et maksurahu, veel kord, maksurahu on see, mida kindlasti soovivad ettevõtjad. See on see, mis toob välismaa ettevõtted ja investeeringud Eestisse. Ehk see keskkond, mis on loodud, mis on stabiilne. Nüüd, kahe kuu jooksul see olukord muutub drastiliselt ja kõik need seadused ja maksutõusud, mis te tahate vastu võtta, seda loomulikult ka teevad. Vaatamata sellele, et kõik ettevõtjad on selgelt välja öelnud, ükskõik mis sektorist, et ärge palun tehke seda, see ei too head, te ikkagi lähete seda tegema. Aga ma sain ka aru, miks: süüdi on ju tegelikult sotsiaaldemokraadid, seda ka peaminister ütles välja. Miks te allute sotsiaaldemokraatide provokatsioonile?

Aitäh! Ma ei tea, kuidas te mu vastuseid nii võtate. Mina ütlesin, et seda, mida Ansip on öelnud, mis on olnud Reformierakonna poliitika, et tööjõumaksud peaksid olema madalad, me just teeme. Nüüd te ütlete, et ma ei nõustu. Me teeme seda, tööjõumaksud langevad selle seadusemuudatusega. Nüüd, maksurahu. Loomulikult oleks kena, kui me ei peaks makse muutma, välja arvatud seesama maksuküür, mida me praegu likvideerime, ehk me kaotame inimesi karistava astmelise tulumaksukäki, mis, tõsi, on Keskerakonna ja Isamaa loodud. Ja see jätabki inimestele rohkem raha kätte. Ausalt, ma ei ole kuulnud, et ettevõtjad ütleks, et see tulumaksusüsteemi muudatus ja maksuküüru kaotamine on halb. See, mis jätaks inimestele rohkem raha kätte, tooks tööjõukulud alla, oleks halb. Mina ei ole kuulnud seda. 

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Ega ma eelmisele küsimusele täpset vastust selles mõttes, mida minister tahtis öelda nendele, kes teenivad täna näiteks 1200 eurot ja võidavad selle muudatusega 6 senti, ei saanud, aga see selleks. Lisaks sellele tõstate te käibemaksu ja tulumaksu, siis tuleb veel automaks, kaotate mitmed erisused ja praegu kehtivad soodustused nii lastega peredele kui ka inimestele, kes on endale suutnud näiteks kodu soetada, kavatsete kaotada eluasemelaenu intressidelt tagasimakstavat tulumaksu. Mis on näiteks konkreetselt selle ärakaotamise eesmärk?

Aitäh! Eesmärk on see, et see tegelikult ei täida täna oma eesmärki, ehk tulumaksuvabastust kodulaenu intressidelt on võimalik maha arvutada 300 euro ulatuses, inimene saab sealt tagasi 60 eurot. See ei avalda selles mõttes täna enam seda mõju, mis oli sellel kunagi, sest seda piiri on nii palju alla toodud. Ja teisalt on see seotud 1200 piiriga, mille alla lähevad näiteks ka koolituskulud, mille alla lähevad annetuskulud. Näiteks, kui on perekond, kel on kodulaen, ta maksab intresse, kaks last käivad lasteaias, ta maksab keskmist kohatasu, siis igal juhul ta kogu oma makstud kulu osas tulumaksutagastust ei saa, sest 1200 piir tuleb ette. Kui me võtame ära selle 300, ehk 60 eurot, mis sealt tagasi saab, lapsed jäävad lasteaeda, ta saab ikka sellesama raha tulumaksusoodustusena kätte, sest koolituskuludelt kuni 1200 eurot maksutagastust jääb alles.

Urmas Reinsalu, palun!

No tere, Mart! Küsimus on selles, et ma vaatan, et proua Rüütsalu ja härra Šmutov on öelnud, on tegelikult väga jõuliselt öelnud ajakirjanduse käibemaksu kohta, et Kaja Kallas on valetanud, esitab valet. See on selgelt kõlanud must valgel, need on väga tõsised ja kaalukad sõnad. Ei ole neid ka valitsus ümber lükanud kuidagi. Miks ajakirjandus süüdistab peaministrit isiklikult valetamises seoses ajakirjanduse käibemaksuga? 

Teiseks, teine grupp meediaväljaannetest, kui ma vaatan, on välja toonud süüdistuse ülbuses ja dialoogi puudumises seoses võrdse ajakirjandusega. Miks on ajakirjandus selle süüdistuse esitanud üldiselt valitsuse või konkreetselt rahandusministri ja peaministri aadressil?

Aitäh, hea Urmas! Ma igaks juhuks ütlen sulle, et me arutame tulumaksu eelnõu, käibemaksu eelnõu on juba vastu võetud. Meil ei olnud seda maksupaketti, meil olid eraldi eelnõud. Aga ma vastan sellegipoolest. Ajakirjanduse süüdistused, mis siin nädala lõpus olid, et Kaja Kallas on valetanud – ei ole valetanud. Olen ise ka vastanud, leiad ka selle arvamusloo. Mõni väljaanne selle avaldas, mõni väljaanne keeldus selle avaldamisest, mis on omapärane olukord. Aga see on avalikult kättesaadav. Meil on ikkagi valdavalt vaba ajakirjandus ja nad on selle avaldanud. Kaja Kallas ei ole valetanud. 

Nüüd, kas Reformierakond on … Kuidas sa ütlesid? (Saalist vastatakse.) Ei ole ülbe. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Jaa, aga ei ole. Minu arust kas või seesama maksueelnõude debatt: me oma maksupaketi opositsiooni soovil [tegime eraldi eelnõudeks]. Tegelikult ka avalikkus ja ajakirjanikud arvasid – ilmselt opositsiooni hea töö tulemus –, et see tuleks võtta eraldi eelnõudeks, nende üle arutada. Me oleme kõike seda teinud, rahandusminister on teist korda kõige sellega teie ees ja on ka tänase öö ilmselt siin.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Kui me isegi lepime kokku selles, et Reformierakond otseselt ei valeta, siis ta kindlasti on vassinud nende maksutõusude kohta, ja seda olete kahjuks teinud ka teie täna siin puldis. Vastates mu küsimusele, te väitsite, et sellest maksureformist 1200-eurose sissetulekuga inimene võidab. Vaatame nüüd eelnõu ikkagi tervikuna – mitte ainult ei muudeta maksuvabasüsteemi, vaid kaotatakse ära täiendav maksuvabastus laste eest. Näiteks, kahe lapsega 1200 eurot teeniv inimene kaotab 369,6 eurot. Tõsi, ta saab 6 senti tagasi, nii et 369,54 eurot on ta kaotus. Kolme lapse puhul on kaotus juba 979 eurot. Teie maksumuudatuste tagajärjel needsamad inimesed, kelle kohta te väidate, et nad võidavad, tegelikult kaotavad. Nad lihtsalt kaotavad selle teise paragrahvi tõttu, mis on peidetud sama eelnõu sisse, millega kaotati ära maksuvabastus. Miks te ei tunnista ausalt, et keskmist palka – 1200 eurot, 1300, ka 1500 eurot – teeniv inimene teie maksureformi tulemusena kaotab rahas eeldusel, et tal on kaks või enam last?

Aitäh! Aga siin ongi erinevad eeldused. Ma ei ole seda absoluutselt varjanud. Sellest me oleme siin rääkinud täna võib-olla selle eelnõu arutelu alguses, kuidas need maksuvabastuste kaotamised mõjuvad. Jah, need maksuvabastused on suunatud eeskätt jõukamatele inimestele ehk sellest saavad osa need, kellel on reaalsed tulud. Aga meil on samal ajal [pere]toetused, mis aitavad neid, kellel on väiksemad tulud, ja ka neid, kellel on suuremad. Maksusoodustustest kahjuks need, kes vähem teenivad, tihti osa ei saa, sest neil ei ole piisavalt tulusid. Siin võibki tuua näiteks, et detsiilide arvestuses kuni neljanda detsiilini inimesed soovivad seda kasutada, aga nad seda kasutada ei saa, sest neil ei ole nii palju tulusid.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Vat mina tegelikult ei küsinud, kas teie valetasite või proua peaminister valetas. Minu küsimus ei olnud selle kohta, te ei ole siin nii-öelda pihitoolis praegu. Jäägu see teie südametunnistusele või proua peaministri südametunnistusele. Minu küsimus oli hoopis: miks Eesti ajakirjandus – härra Šmutov, proua Rüütsalu ja teised – väidab, et te valetate? Miks nemad väidavad, et te valetate?

Aga meil on vaba maa, meil on sõnavabadus, meil on ajakirjandusvabadus, igaüks võib arvata, mida ta soovib. Teistpidi peab olema sellel teisel poolel õigus arvata, mida tema soovib, ja öelda oma vastulause. Ja täpselt nii see ongi, et nemad on öelnud oma seisukohad. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Ei, me ei ole valetanud. Selles mõttes, et lase mul vastata. Me ei ole valetanud, esiteks. Nemad on toonud välja väited, justkui on valetatud. Seda peab nende käest küsima, miks nad nii ütlevad. Mina ütlen vastu selle, et mina olen neile ise vastanud avaliku looga, see on kättesaadav, ja öelnud, et neid valesid ei ole, ja need ka numbrites ümber lükanud. Ju siis on neil olnud küsimused või tunne, et keegi valetab. Ma alustan seda lugu sellega: ütlen, et ärme süüdista üksteist, vaid räägime esmalt. Ja täpselt nii olen mina selle loo kirjutanud. (Urmas Reinsalu räägib saalist edasi.)

Vabandust, nüüd on küll küsimusi läinud siin natuke paljuks. See ei ole selle debati koht. (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

See on minu koht praegu vastata. Ja vastus on see, et me ei ole valetanud. Aga sellist debatti, mida me siin praegu peame, Riigikogu kodukord ette ei näe.

Sellist tõesti ette ei näe. Nii et aitäh! See oli väga põnev debatt, aga ma annan nüüd Rene Kokale sõna. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Urmas Reinsalu, ma annan Rene Kokale sõna. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Selle eelnõu arutelude juures on ka rahanduskomisjonile laekunud Eesti Pangaliidu kirjalik arvamus ja nende mõtted selle kohta, kuidas midagi muuta ei tohiks, et pangad ei satuks kehvemasse olukorda ja saaksid ikka laenu anda. Kas te arutasite selle pangaliidu ettepanekute arutelu juures ka võimalikku maksustamist, mis puudutab, ütleme, erakorralise euribori intressi tõusmise tekitatud või saadud suuremate tulude poolt pankadele? Kas see arutelu ka oli? Siin on küll üks jutt pangaliidu poolt ja ma saan aru, et huvigrupp peabki seisma enda ettevõtlusniši eest, arusaadav. Aga valitsus peaks vaatama tervikuna suurt pilti. Kas te arutasite ka erakorraliste laekumiste võimalikku maksustamist pankade puhul?

Aitäh! Valitsus peabki vaatama pilti tervikuna ja valitsus ongi seda teinud ehk pangad on niikuinii meil nii-öelda erikohtlemise all, nad maksavad sellist tavapärast klassikalist ettevõtte tulumaksu ehk kvartaalset avansilist tulumaksu. Selle eelnõuga me tõstame selle 14-lt 18-le ehk pangad hakkavad iga kvartal oma kasumilt riigile rohkem raha maksma. EKRE ettepanekut võtta sektor, kes parasjagu on kasumlikum, ja hakata seda kiirkorras maksustama, me tõesti õigeks ei pea, sest esiteks oleks see väga etteaimamatu erasektorile: kui riik näeb, et sul hetkel läheb hästi, siis tullakse ja võetakse raha ära. Teiseks, pankadel on oluline roll riigi vereringes, ettevõtete vereringes ehk nad annavad ettevõtetele laenuraha, millega ettevõtted saavad investeerida, oma tegevusi teha. Ja kui me selle kapitali neilt niimoodi kiirkorras ära võtame, siis ei saa seda suunata Eesti majandusse, Eesti ettevõtetesse.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister! Järgnevalt avan läbirääkimised. Esimesena palun ma siia Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun! (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Kaheksa minutit kokku, jah? Palun, kolm minutit lisaaega!

Austatud esimees! Head kolleegid! Kaja Kallase valitsused on viinud Eesti enneolematusse majanduskriisi. Jutud, justkui kõiges oleks süüdi Ukraina sõda, on vassimine ja vale. Vastasel juhul ei oleks just Eestis Euroopa suurim hinnatõus, suurim majanduslangus ja ka sündimuse langus. Sõda mõjutab kõiki riike ühtemoodi, kraavis on aga vaid Eesti, keda juhivad neomarksistid. Kriisi põhjus on see, et erinevalt kõikidest teistest riikidest ei ole Kallase valitsus teinud ega tee mitte midagi meie majanduse toetamiseks, ettevõtluse konkurentsivõime tagamiseks ja üha enam vaesuvate inimeste aitamiseks. Kui midagi on äärmusliberaalide tehtudki, on see alati mitmekordselt uute maksude ja hinnatõusudega tagasi võetud. Lusikaga antakse, kulbiga võetakse. Meenutades Trooja hobust ja parafraseerides Trooja preestrit Laokooni, kes hoiatas kreeklaste eest, tuleb tõdeda: karda valetajate valitsust isegi siis, kui ta sulle kingitusi toob.

Kaja Kallase valitsus ei vaevu neid aga toomagi. Isegi palju kiidetud elektri universaalpakett on kaks korda kallim kui teised paketid. Valitsus tegeleb vaid rumala, lühinägeliku ja juba ette läbi kukkunud riigieelarve täitmisega ning enda repressiivpoliitika, homoabielude ja vihakõne seaduse elluviimisega. Reformierakond, sotsid ja 200-lased ei suuda ja ilmselt ei tahagi pakkuda iseseisvaid ja alternatiivseid majanduspoliitilisi meetmeid, millel oleks Eesti majanduskeskkonnale, konkurentsivõimele ja elatustasemele positiivne mõju. Ainus, mida oma ebakompetentsuses suudetakse välja mõelda, on totaalne maksude tõstmine, mida pealegi tehakse ilma ühegi mõjuanalüüsita. Maksutõusu protsendid võetakse lihtsalt laest. See on täiesti pretsedenditu. Oma arrogantsuse ja ebakompetentsusega süvendatakse majanduskriisi vaid ühel eesmärgil: viia ellu Reformierakonna valimislubadust kaotada tulumaksuküür, mis samas tähendab rohkem raha kätte [kõrge]palgalistele.

Madala‑ ja kõrgepalgaliste sissetulekute ebavõrdsus Eestis on äärmusliberaalse ja neomarksistliku Reformierakonna valitsustes olemise ajal vaid suurenenud ning on täna üks suuremaid terves Euroopas. Kõige tähtsamaks loetakse võimulolemist, mitte mitmekümne tuhande vaesuses vireleva lapse toimetulekut või kooli, apteegi, päästeteenistuse ja muude elutähtsate teenuste ja töökohtade olemasolu ja kättesaadavust ehk normaalset elu kõikjal Eestis. Üks selline kohalikke omavalitsusi nörritav eelnõu suruti just läbi, mille tõttu ühtedelt omavalitsustelt võetakse raha ära, antakse teistele ja siis riisutakse see kõik aktsiiside, käibe‑ ja tulumaksu tõstmisega ära. Mis saab inimestest või elust Eestis, see valitsust ei huvita.

Juba Marx ja Engels kuulutasid, et küla tuleb likvideerida, ja just sellele tegevusele oleme me viimased enam kui paarkümmend aastat olnud tunnistajaks. Reformierakondlik regionaalpoliitika ongi just seda tähendanud, kuid vähe sellest, tundub, et maksutõusudega tahetakse likvideerida ka Eesti majandus ja meie tulevik. Selle asemel peaks hoopis pankade ülikasumeid maksustama. Sellele, kuidas tagada elu võimalikkus kõikjal üle Eesti, tuua tagasi enam kui 100 000 välismaale lahkunud meie oma inimest, ei mõeldagi. Küll aga ollakse varmad piiranguteta vastu võtma võõrtöölisi ja immigrante, kes viivad meie palgataseme alla ja võtavad Eesti inimestelt töökohad, kui migrandid üldse tööle lähevad. Lihtsam on jääda meie sotsiaalsüsteemi ülalpidamisele Eesti inimeste ja laste heaolu arvelt. Seniste immigratsiooniprotsesside jätkudes oleme vähemusrahvaks omaenda kodumaal juba 12–13 aasta pärast.

Kõige täna toimuva, Eesti ettevõtluse hävitamise ja eesti rahvuse, rahva vaesusesse paiskamise taustal tasub meenutada Reformierakonna läbi rammitud Euroopa stabiilsusmehhanismiga liitumist ning meist palju jõukama Kreeka võlgade kinnimaksmist ja toetamist koos Eesti antavate garantiidega mitme miljardi euro ulatuses. 20 riigikohtunikust üheksa leidsid toona, et ESM‑iga liitumine on põhiseaduse vastane, sest rikub Eesti suveräänsust, sealhulgas Riigikogu finantspädevust ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid. Riigikohtunike eriarvamustes öeldi, et "Eesti kohustub maksumaksja rahaga tagama endast kordades jõukamate euroala riikide, samuti nende riikide erasektori ja pankade jätkusuutlikkuse. Mõte on ilmselt selles, et nende riikide elanikkond on harjunud heaoluga, mida tuleb hoida nii kaua kui võimalik. Eesti elatustase võib ohutult langeda. Eesti on väike riik, rahvas kannatlik ja mõistev. [---] Kas see ei ole ülekohtune? Või ongi see kaasaegses tähenduses riigi rajatus vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on põhiseaduse preambulis."

Täpselt sedasama näeme ka täna. Valetajate valitsus arvab, et tõstame aga tulumaksu ja muid makse, küll Eesti ettevõtjad ja rahvas neelab kõik alla, valitsus aga saab IMF‑ilt ja globalistidelt kiita. Reformierakonna, sotside, 200-laste primitiivne majanduspoliitika, mis seisneb vaid maksude, lõivude ja aktsiiside tõstmises, lööb kõige valusamalt alla vaesuspiiri elavaid inimesi, keda on circa 20%, kuid ka niinimetatud keskklassi kuuluvaid inimesi, keda on circa 70% ja kes tegelikult kvalifitseeruvad Euroopa taustsüsteemis samuti vaesteks. Ühiskonnas on vaid mõni protsent neid, kellele see tõesti midagi ei tähenda ja kelle elukvaliteet maksutõusude tõttu ei kannata. Aga just nende sissetulekuid, mitte vaeste omasid, tõstetakse. 

Väide, et suurema maksustamisega maksukoormus langeb, elatustase tõuseb ja sünnivad uued töökohad, on pretsedenditu. On jabur taolist rumalat vasakpoolset utoopiat katsetadagi. Tagajärg on see, et ettevõtete konkurentsivõime langeb, investeeringud vähenevad. Varem või hiljem pole kellelgi võimalik tarbida teenuseid ega osta hädavajalikkugi ning majandus satub veelgi suuremasse langusesse. EKRE maksude tõstmist ei toeta. Kaja Kallase diletantlikku ja ebakompetentset valetajate valitsust võib nimetada ka majanduslanguse, massilise töötuse, karjuva vaesuse ja katastroofi valitsuseks. Just sinna teie hävituslik ja kahjurlik majanduspoliitika viib. Astuge parem tagasi! Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Kui saali vaadata, siis umbes-täpselt üks koalitsioonisaadik on siin saalis, ometi on teema oluline. On selge, et Reformierakond ei seisa Eesti inimeste eest, ei seisa Eesti ettevõtjate eest. See, mida tehakse, on kurb ja piinlik. Võib-olla sellepärast ongi koalitsioonisaadikud siit saalist kadunud, sest neil endal on ka piinlik. 

Teerull sõidab tuimalt üle Eesti ettevõtete, üle Eesti inimeste, üle Eesti suurperede ja üle Eesti laste. Maksude näol pannakse hoolimatult, küüniliselt ja külmalt Eesti inimeste peale täiendavad koormised, Eesti lastelt võetakse ära raha, mille eest nende vanemad oleksid maksnud huviringide eest, ostnud neile õhtul sooja toitu, riideid. Eesti majandusele uue hoo andmise asemel kägistatakse majandust, pärsitakse inimeste valmidust ettevõtlusega alustada, suretatakse maapiirkondades välja viimastki kohalikku ettevõtlust. Jääb mulje, et kõik peale valitsuse saavad aru, et olukord on halb. Ettevõtjate kindlustunne ei ole olnud ammu, ammu nii halb. Väga pikalt ei ole olnud nii halb. Kõik saavad aru, et kriis on tulemas, aga rahandusminister korrutab meile rõõmsalt, et juba järgmisel aastal tuleb majanduskasv. Kust kohast see majanduskasv tuleb, kui te ise maksustate Eesti ettevõtjad surnuks eelnevalt? 

Kui meie ettevõtted lähevad pankrotti, pole riigil varsti ka enam tulusid, mida ümber jagada. Kust kohast te võtate järgmise, ülejärgmise aasta eelarvesse tulusid? Teie maksutõusud ei too kaasa riigi tulude suurenemist. Kogu teie maksupakett on, veel kord, ettevõtjavaenulik, mis takistab Eesti rahvusliku majanduse kasvu ja soodustab välismaiste suurkorporatsioonide domineerimist meie majanduses aina enam ja enam. Mitte et see Reformierakonna puhul üllatus oleks, aga see on häbiväärne. Samamoodi lahkuvad koos kohalike ettevõtete pankrotistumisega Eestist ka inimesed, kes liikusid tööotsingutel Soome juba eelmise masu ajal. Ja samasugune ränne on taas ees ootamas varem või hiljem, kui valitsus ei võta ette samme Eesti majanduse päästmiseks. 

Kui nüüd natuke ajas tagasi kerida, siis tegelikult on tänaste probleemide põhjus just nimelt eelmise valitsuse tegevuses. Riigieelarve lasti miljardiga miinusesse, jäeti reageerimata elektrihindade pöörasele tõusule ja sellest tulenenud hüperinflatsioonile. Kulutasite eelmise eelarvega miljardi rohkem, kui riigil oli tulusid, ja nüüd üritate süüd veeretada varasemate valitsuste kaela. Aga samal ajal riigi bürokraatiamasin paisub, selles probleemi ei nähta. Võetakse mõned poosid, et jah, peaksime ministeeriumides kärpima, aga tegelikult mitte midagi [ei tehta], tulemus on null. 

Lisaks sellele, et kõrgete energiahindadega ja inflatsiooni ohjeldamata jätmisega võeti rahvalt säästud, valetati inimestele enne valimisi, ei räägitud maksutõusudest, Eesti inimesi peteti. Lisaks on kärbitud näiteks ka teehooldusele minevat raha. Meil on palju teid, eriti maapiirkondades, mis on väga-väga halvas seisus, piinlikult halvas seisus. Inimeste autod lagunevad, sest teed on täis löökauke, aga teede-ehitusse ei investeerita, sest niinimetatud maksuküür vajab ju kaotamist. Lapsi ja suurperesid ei toetata, sest maksuküür vajab kaotamist. 

Kas soovite lisaaega?

Jah.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ettevõtjaid maksustatakse täiendavalt, sest maksuküür vajab kaotamist. Omavalitsuste tulubaasi kärbitakse, sest maksuküür vajab kaotamist. Kas häbi ei ole? Miks ei järgi Eesti Leedu eeskuju? Suurpankadel on Eestis piirkonna kõige paremad kasumimarginaalid, euribori tõusuga on need kerkinud veel. Aga neid kasumeid meie valitsus puudutada ei julge, erinevalt näiteks leedukatest. Selle asemel, et seista perede eest, seista maapiirkondade eest, seista Eesti rahvusliku ettevõtluse eest, seistakse suurpankade kasumite eest. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab lasterikast Eestit, oma inimesi hoidvat Eestit, ettevõtjatega arvestavat Eestit ja sellest tulenevalt, veel kord, ei valitsuse maksutõusudele! Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun! (Jaak Valge küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Härra istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetav rahandusminister! Ega selle formaadi puhul siin saalis mingi debatiga pistmist ei ole. Parimal juhul peame siin sarimonolooge. Aga eks ma siis teen ka selle kaasa ja alustan jälle väikese ajalooekskursiga. 

Nimelt, tänapäevase euroopaliku maksusüsteemi alged võib leida 18. ja 19. sajandist. Esimese tänapäevase tulumaksuseaduse kehtestas alles 1799. aastal Suurbritannias toonane peaminister William Pitt ja tegi seda sõjamaksuna, kuna käis Suurbritannia-Prantsusmaa sõda, mis nõudis täiendavaid rahalisi vahendeid. Maksuna tuli toona tasuda 10% tuludest. Tegelikult terve 19. sajandi domineeris Euroopas arvamus, et maks on kodaniku tasu riigikaitse eest. Ja näiteks Šveitsis isegi veel 1982. aastani nimetati tulumaksu kaitsemaksuks. 

Võime täheldada sellist reeglipärasust või seaduspärasust, et maksude kehtestamise põhjus on olnud sõja finantseerimise vajadus. Tuntuimaks tulumaksu juurutajaks Preisimaal oli Otto von Bismarck, kes võttis selle täies ulatuses kasutusele 19. sajandi 70. aastatel, mil toimus Prantsuse-Preisi sõda. Ja edasi ka esimese ja teise maailmasõja ajal need maksutõusud olid seotud sõjaga, mil riikide vajadus tulu järele tõusis järsult. 

Aga selle eelnõu eesmärk ega ka kogu selle maksupaketi eesmärk ei ole kaitsemaksu kehtestamine, mis oleks ju iseenesest täiesti arusaadav. Eelnõu seletuskiri nagu ka teiste maksueelnõude seletuskiri algab viitega koalitsioonileppele, et eelnõuga tehakse koalitsioonileppest tulenevad muudatused. No, ma olen sellest juba rääkinud, aga toonitan üle, et Eesti Vabariigis peaks seaduste kehtestamise motiiv olema ikkagi sotsiaalne vajadus, mitte koalitsioonileping iseeneses. Ent niisugune viide on samal ajal ka märgiline, kuna juhib tähelepanu asjaolule, et koalitsioon ei lähtu oma poliitilises tegevuses Eesti ühiskonna hoiakutest, vaid omavahelistest kokkulepetest. Kes neid ja miks mõjutas, seda me ei tea, nende kokkulepete sõlmimist. 

Siinkohal on üks väheseid kohti, kus ma olen varem esinenud rahandusministriga nõus, et tegelikult peaks kogu seda maksupaketti käsitlema koos, aga erinevalt rahandusministri arvamusest, mitte kobareelnõuna, mis usaldushääletusele pannakse, vaid ikka tavalises korras, mil rahulikult arutledes arutatakse eelnõusid, mis on hästi ette valmistatud, erinevalt nendest, mis meile on siia saali toodud. 

Igatahes, kui me käsitleme kogu seda maksupaketti tervikuna, et siis noh, vähimatki kahtlust ei ole, et see elanikkonnale maksutõusu [kaasa toob]. Ja maksutõus, nagu on teada, pärsib majanduskasvu, mis on meil nagunii Euroopa Liidu või eurotsooni kõige halvem, ja surub maha meie kodanike elatustaset, kiirendab inflatsiooni, mis on niigi Euroopa riikide tipus. Tegelikult ei ole seda maksutõusu vaja, sest see läheb niinimetatud maksuküüru täitmiseks ja see vajadus tuleneb ainult koalitsioonilepingust. 

Nii, aga oletame, et meil oleks raha vaja, siis mis oleks alternatiiv? Loomulikult oleks alternatiiv majanduskasvu soodustamine lisainvesteeringute kaudu, mis tekitaks riigile tulusid juurde. Ja siin ma võtaks lühidalt kõneks ühe Reformierakonna dogma ja see on nimelt laenudogma. Jälle toonitan üle, et Eesti valitsussektori võlakoormus on euroalal ja Euroopa Liidus kõige madalam. Seda teavad vist kõik, aga vähesed teavad ka, et kogu maailmas on Eesti üks kõige madalama valitsussektori võlakoormusega riike. 

Noh, näiteks ajakirja The Economist andmetel on ainsad Eestile valitsussektori võla proportsioonilt SKT-sse alla jäävad riigid Euroopas Aserbaidžaan, Aasias Omaan ja tõenäoliselt Afganistan, Aafrikas Botswana ja Liibüa, Austraalias ja Okeaanias Paapua Uus-Guinea. Ja võib-olla on veel mõni pisiriik. Ehk riigid, kus on üldse raske laenu saada või kus raha tuleb nii ehk nii, õlijoana otse maa seest välja. Ülejäänud umbes 200 riigi laenukoormus on Eestist kõrgem. Maailmajagudest on Eestile kõige sarnasemad riigid Aafrikas, kõige säästlikumad, korralikumad riigid. Igal juhul OECD riikidest ehk arenenud maailma riikidest on Eesti selgelt kõige madalama laenukoormusega. Meil on see umbes 18%. Meie eeskujuriigis Saksamaal 89%, Soomes 78%, USA-s üle 130% ja Prantsusmaal üle 100%. Miks arvab Reformierakond, et neid riike juhivad rumalad rahandusministrid? 

Kasutan juhust ja märgin, et meie rahandusminister on meid ähvardanud, kui maksutõuse ette ei võeta, Kreeka saatusega, aga sealne laenukoormus on 177% SKT-st. See on umbes kümme korda suurem kui Eestis. Ega mina ka aru ei saa, kas härra rahandusminister on suvatsenud selle ähvardusega naljatleda või on mõelnud seda tõsiselt. 

Nii, igatahes inflatsiooni kaudu me maksame, meie kui vähese laenukoormusega riik maksab kinni teiste jõukamate riikide võlad. Ja seda ei tohiks mingil juhul teadlikult kavandada, nagu praegune valitsus teeb. Me peaksime käituma ühises rahatsoonis sarnaste põhimõtete alusel. Ma iseenesest ei taha sellega öelda, et meil tuleks võlgu võtta, kuna ma kahtlen, kas praegune valitsus oskaks sellega midagi mõistlikku peale hakata. Aga igatahes on alternatiiv olemas, maksutõusudeks pole aga mingit vajadust. Me peame hoopis tegema kõik, et vältida meie inimeste ostujõu langust. Seega ei saa me kuidagi neid eelnõusid toetada. Vastupidi, ütlen, et me oleme kõikide nende eelnõude vastu. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, Jaak Valge! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun! (Kalle Grünthal küsib lisaaega.) Kolm minutit, jah? Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Minu meelest on rahandusminister siia pulti tulnud suurepärase ideega – tõstame tulumaksu. Väga hea idee! Põhjendus, miks see on hea idee: rahvale jääb ju rohkem raha kätte. Kiitus! Ma ei tea, kas te olete hulluks läinud. Aga tõstame 30% või 40%, siis jääb ju teie loogika põhjal veel rohkem raha rahvale kätte. Täiesti arusaamatu! Puudub elementaarne arvutamisoskus. Terve saal täna neli tundi teeb teile elementaarse kuuenda klassi matemaatika põhjal selgeks seda, et mingit tõusu ei ole, ja te ütlete, et tõuseb. Kõik muud asjad tõusevad teil, aga rahvale küll rohkem raha kätte ei jää. 

Aga tegelikult ma tahaksin rääkida hoopis sellest, millise sigadusega see valitsus on järjekordselt hakkama saanud seoses sellega, et on selle eelnõuga siia pulti tulnud. Küsimus on selles, et järjekordselt on rikutud Vabariigi Valitsuse määrust "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri". Kas me oleme nüüd sellisele tasandile jõudnud, lugupeetud rahandusminister, et ka Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 27 lõige 3 ütleb, et Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, teie arvates teile enam ei kehti? Hea Mart Võrklaev, öelge, mispärast need määrused, millest te peate oma töös juhinduma, teile enam ei kehti? Öelge, mispärast rahvas peab hakkama mingisuguseid seadusi või määrusi täitma, kui teie neid ei täida? Mille poolest teie selles valitsuses paremad olete? Või on meil kastisüsteem, et need, kes kuuluvad Reformierakonda, võivad eirata Vabariigi Valitsuse määrusi, seadusi, sest nad on Reformierakonna liikmed või nende toetajad, ja teine kast, kuhu kuulub ülejäänud rahvas, seda privileegi kasutada ei saa? Härra Võrklaev, minu teada on Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi kõik võrdsed ja seadused on täitmiseks. Paganama päralt, mis õigus on teil eirata kõiki norme, millest peate oma töös juhinduma?! 

Selle eelnõu seletuskirjas on järgmine tekst: "Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga." Ja milles see kiireloomulisus seisneb? Seisneb selles, et Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid on 10. aprillil 2023. aastal koalitsioonileppega leppinud kokku tulumaksumuudatused. Ja nüüd on koalitsioonilepe kõrgema tähtsusega kui kehtiv seadus või määrus. See on ennekuulmatu, Mart Võrklaev! Jaa, tegelikult on võimalik kiireloomulisi eelnõusid teha, kuid see peab olema põhjendatud. Ja ainuke põhjendus, mida te siin välja toote, on see, et eelnõuga kavandatud maksumuudatused peavad jõustuma 2024. aasta alguses, sellepärast on seadus vaja vastu võtta hiljemalt selle aasta 30. juunil. See ei ole mingisugune kiireloomuline ja veel vähem on ta põhjendatud. 

Küsisin teie käest, kaks korda pidin küsima ühte ja sama küsimust. Millised on nende ebasoovitavate mõjude [riskid], lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest, mis võivad selle seaduse rakendamisega kaasneda? Panite käima onu Remuse plaadi: "Ai-tummeri-ker-kommeri-ker." See toob inimestele rohkem raha sisse. Ma olin sunnitud teist korda veel küsima. Siis viitasite, et meil on see siin seletuskirjas kirjas kuskil. Ei ole! Miks te ei ole selle küsimuse lahendamisel otsinud võrdlevat lahendust Eestiga sarnase ühiskonnakorraldusega või õigussüsteemiga riikidest nagu Leedu ja Läti, et mis on nende eelis ja mis on negatiivne? Seda pole tehtud. Samuti ei ole teil analüüsitud mõjusid ega põhjendatud ka seda, mida see kõik kaasa toob. Aga kaasa toob see selle, et rikute kõike. Ja see asjaolu, et te olete märkinud siin seletuskirjas, et Rahandusministeerium võtab kohustuse kontrollida tulumaksuseaduse muudatuse eesmärgi saavutamist järelhindamise kaudu hiljemalt 2027, ja teine muudatus 2028, tahate veel selle jaoks lisaressurssi, milleks tuleb riigieelarve menetlemise käigus taotleda vahendeid. See on ju katastroof! Kas te arvate, et Eesti on mingisugune Reformierakonna liivakast, kus te vorbite kokku mingid liivalossid ja kui ei meeldi, siis lõhute maha? Te hävitate, Mart Võrklaev, Eesti majandust täies mahus! Mõistate, mida te teete praegu inimestega? Ma tänan tähelepanu eest! Aga see eelnõu on saatanast, seda ei saa toetada.

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud üksainus koalitsioonisaadik! Lugupeetud opositsioonisaadikud! Lugupeetud minister! Mina, olles täna juba siin mõne kõne pidanud, andsin esimest korda pulti tulles lubaduse, et kõiki tänaseid kõnesid alustan meenutusega sellest, mis on nende eelnõude puhul ühise nimetajana põhiprobleem. Ja põhiprobleem on valetamine. 

Meest sõnast, härga sarvist. Tuletame siis uuesti meelde. 26. oktoobril 2022 Riigikogu infotunnis ütles Kaja Kallas: "Kuna te mõistate ainult lihtlauseid, siis kordan üle ja lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse. Punkt." Ometi, nagu tänasest päevast nähtub, millega me siin tegeleme? Tegeleme just nimelt sellega, et ühelt poolt püütakse maksutõuse läbi suruda, teiselt poolt meie püüame maksutõusude läbisurumist takistada. Teisisõnu, antud kinnitus, et maksud ei tõuse, osutus selgelt valelikuks. 

Teine pool sellest probleemist on see, et mitte ainult ei valetatud, vaid ka peteti. Pärast valimisi ühes intervjuus Vikerraadiole ütles Kaja Kallas selgelt välja, et kampaanias Reformierakond ei rääkinud maksude tõstmise kavatsusest sel lihtsal põhjusel, et see oleks mõjunud valimistulemustele halvasti, oleks olnud ebapopulaarne sellest rääkida. Aga sellist käitumist, kus enne valimist vaikitakse maha väga tõsised tervet ühiskonda puudutavad kavatsused lihtsalt sellepärast, et need on ebapopulaarsed, ja lihtsalt sellepärast, et saada selle võrra rohkem hääli, nimetatakse valijate petmiseks. Ehk võib öelda, valimispettuseks. 

Ja mõtlesin muuseas enne selle peale: huvitav lugu, Reformierakonna ridades on ju ometi ka selline inimene nagu Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikaprofessor. Kujutate ette, siinsamas eespingis istub. Kole kahju, et teda siin praegu kohal ei ole, hea meelega astuks temaga selles küsimuses nii-öelda silmside kaudu debatti. Aga kujutate ette, on olemas Tartu Ülikooli eetikaprofessor, kes vaatab seda kõike pealt ja pigistab silma kinni selles suhtes, et niimoodi valijatele valetatakse ja neid petetakse. Tõsi, muidugi on võimalik ka see, et koalitsiooniläbirääkimiste juures teda üldse ei kaasatud, ta üldse ei teadnud, mida seal kokku lepiti. Aga ka sellisel juhul ootaks eetikaprofessorilt sellise lausvaletamise ja petmise taunimist, avalikku taunimist, isegi kui seda panevad toime tema enda erakonnakaaslased. 

Mis mind selle maksude tõstmise plaani juures eriliselt häirib ja millest on minu meelest kaugelt liiga vähe räägitud, on see, et maksutase on juba praegu absurdselt kõrge. Ma ei saa absoluutselt aru nendest juttudest, mille kohaselt Eestis olevat madalad maksud. Ma ei tea, võib-olla kellelgi tõesti on madalad maksud, kes ei käi palgatööl, kes teenib ainult dividenditulu, ei maksa sotsiaalmaksu praktiliselt üldse, maksab tulumaksu piiratud ulatuses. Aga kui me võtame tavalised inimesed, kes käivad palgatööl, siis ma viskasin kiiresti mõned numbrid palgakalkulaatorisse sisse ja mõtlesin need siinkohal esile tuua, kuna me räägime järjekordsest maksude tõstmise kavatsusest.

Võtame sellise numbri nagu 2500 eurot brutopalk. Sellisel juhul saab inimene netopalgana kätte 1928 eurot ja sellisel juhul on kogukulu tööandjale 3345 eurot. Ehk palgafond on 3345 eurot, inimene saab kätte 1928 eurot, ülejäänud osa sellest 3345 eurost läheb maksudena kohe riigile. See tähendab seda, et kätte saadud summa, 1928 eurot, moodustab palgafondist vaid 57,6%. Ehk palgafondist 57,6% saab inimene kätte, ülejäänu läheb kohe maksudena riigile. 

Palun lisaaega kolm minutit. 

Palun, lisaaeg kolm minutit!

1928 eurot jääb kätte. Aga kui inimene ise just ei kasvata omale sööki, ei varusta ennast ise energiaga, on sõltuv kõikidest nendest asjadest, nagu tavaline linnainimene on, sellest, et ta peab ostma neid kaupu-teenuseid, siis kõik on ju maksustatud, praktiliselt kõik on maksustatud käibemaksuga. Ja sealt kohe läheb 20%, no tänast otsust silmas pidades juba rohkem, jah. Nii et sellest 1928 eurost laias laastus viiendik – eeldusel, et ta kulutab kogu raha ära kaupade-teenuste soetamiseks – läheb veel omakorda riigile maksudeks. 

Nüüd edasi, aktsiisid. Kui ta näiteks tangib oma autot, ei ela päris Tallinnas, käib autoga tööl, iga päev peab sõitma, kulutab kütust mitmesaja euro eest kuus, siis teatavasti – täpseid numbreid ei ole ju olemas, aga me teame seda –, kui sa ostad 100 euro eest kütust, siis kaugelt üle poole sellest moodustub aktsiisist ja käibemaksust. Nii et ka aktsiiside kaudu läheb veel suur osa sellest alles jäänud rahast riigile. Siis on meil alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis ja tegelikult võib sinna juurde panna veel sellised kaudsed maksud nagu näiteks Eesti Energia kasum. Olukorras, kus Eesti Energia teenib üüratut kasumit, on tegelikult ka elektriarved ju mingis mõttes maksustamine. 

Nii et sõltuvalt inimese tarbimisharjumustest ei ole liialdus öelda, et inimeste palgafondist võib minna rahulikult 70–80% erinevate maksudena, otseste ja kaudsete maksudena riigile, avalikule võimule. Minu meelest selline olukord on selgelt ebaõiglane ja tegelikult täiesti vastuvõetamatu. Ma olen ise mõelnud, et kas ei võiks põhiseadusesse olla kirjutatud selline säte, et rohkem kui 50% inimese palgafondist ei tohi temalt avalik võim karistuse ähvardusel maksudena ära võtta. Tunduks ju loogiline? Vaba ja õiglase ühiskonna ideaalist lähtuvas riigis üle poole inimese väljateenitud rahast, palgafondist ei tohi talt ära võtta. Ometi võetakse kaugelt rohkem ja nüüd me räägime veel sellest, et tõsta veelgi makse. See on jabur! 

Mind muidugi eriliselt häirib selle eelnõu puhul veel see, et kaotatakse ära täiendav maksuvabastus abikaasa ja laste pealt. Minu meelest on tegemist selgelt perekonnavaenuliku liigutusega, perekonnavaenuliku sammuga. Ja ma pean tunnistama, et oleks huvitav teiega, härra minister, sellest eraldi rääkida, nii et oleks võimalik ka päriselt debatti pidada, mitte nii, et on küsimus-vastus, vastust ei saa ja uuesti küsida ka ei saa. Mina tõesti siiralt sellest aru ei saa, kuidas teie seda selgitate, et kui meil on kaks perekonda, kus, ma ei tea, mõlema puhul teenitakse näiteks 3000 eurot, ühe puhul teenib selle üks inimene ühe inimese palgatuluna, teise puhul teenivad seda kaks inimest, siis kuidas saab nii olla, et see perekond, kus kaks inimest teenivad selle summa, ei võida sellest rohkem, võrreldes selle ühe tulu teenijaga perekonnaga, eriti, kui seal viimasena nimetatus on veel lapsed ka. Ma ei saa sellest aru. Paljudest selgitustest selle eelnõu menetluse kontekstis ma lihtsalt ei saa aru. Ja võib-olla mingis mõttes see võtabki kogu selle probleemi kokku: väga palju segadust. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Ants Froschi. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Mina pean ütlema, et selline protseduur, mis on täna selle erakorralise istungjärguga siin kaasnenud, on minu jaoks võõristav ja selgelt tekitab küsimuse, kes sellise ööistungite korra välja on mõelnud. Ma tegin väga rõõmsalt kaasa siin mõni nädal tagasi istungi, mis algas reedel kell 15 ning kestis laupäeval kella 21-ni. Ja me oleme täna enam-vähem samas graafikus liikumas. Meil on tänasel istungil päris mitu eelnõu, mida härra Võrklaev ette kannab, seotud usaldusküsimusega: 147, mille me menetlesime ära, siis 148, samuti usaldusküsimusega seotud, seejärel 146, hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandja Mart Võrklaev, ja seejärel ka 8. punktina ette nähtud seaduseelnõu 214 ehk riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Need inimesed, kes Riigikogus debatti peaksid pidama, on pandud väga keerulisse olukorda. Ühelt poolt me näeme siin seda, et opositsioon on esindatud, ütleks niimoodi, kordades arvukamalt kui koalitsioon hetkel, aga põhimõtteliselt, mida me näeme, on ikkagi see, et Riigikogu töö on sellisel moel pärsitud ja häiritud. Sellel on muidugi oma väga-väga lihtsad põhjused. Ega öötöö sellisel moel ei ole kuskil normaalne ja sellega kaasnev meenutab mulle kõige rohkem võib-olla tõesti ka siin selles saalis kõlanud võrdlust Guantánamo vangilaagri probleemidega, kui USA kohus tuvastas, et seal kasutati vangide puhul magamise keelamist lausa piinamisvõttena. Sisuliselt on meil terve Riigikogu pandud sellesse seisu, kus inimeste normaalne elurütm on häiritud. Täna rääkis sellest ka Mart Maastik ja tegi väga konkreetse ettepaneku, mida muidugi üldse kuulda ei võetud: teha rahulikult tööd teatud ajapiirangutega ja minna debatiga korralikult edasi. Sellest ei tulnud midagi välja. 

Tänase arutelu käigus köitis mind kõige rohkem see teema, mis puudutas riigikaitse ja elanikkonnakaitse rahastamist. Oli selge, et võimalus vastavaid makse rakendada oli tõepoolest olemas, aga seda ei tehtud. Tõenäoliselt tehti see valik ikkagi selle pealt, et oleks võimalik ise jagada, teha otsuseid valitsuses, kuhu, mida ja kui palju, et olla võimalikult vähe kätest seotud, et Riigikogule jääks vähem sõnaõigust. Vastust ei saanud täna, kuigi me üritasime kolleeg Leo Kunnasega korduvalt pärida. 

Paluks paar minutit, kaks minutit lisaaega. 

Kaks minutit lisaaega, palun!

Kui me üritasime kolleeg Leo Kunnasega pärida kas või üldist jaotust, kuidas maksutõusud jagunevad kaitsekulude, maksuküüru kaotamise ja eelarvepositsiooni parandamise vahel, siis jäi see üldiselt vastuseta. Härra Võrklaev ja härra Ligi viitasid selleteemalistes vastustes, et kui kobareelnõu lõhkuda, siis pole ka kompleksset analüüsi ega seda mõju üldse võimalik välja tuua. Aga mina väidan, et seda pole tahetudki välja tuua, sest mingeid analüüse tegelikult ju ei ole. See on ka selle debati käigus välja tulnud. 

Me oleme tunnistajaks olukorrale, kus eesmärk pühitseb abinõu. Ja selleks eesmärgiks on siiski väga lihtne kokkuvõte: tulemust soovitakse saada iga hinnaga. Me oleme näinud nende viimaste nädalate jooksul seda, et peretoetused on läinud, Nursipalu on läinud, maksutõusud tulevad ja väga tõenäoliselt tiritakse täna öösel läbi ka homoabieluseadus. See tähendab seda, et tegelik eesmärk on suruda Eesti rahvas ja opositsioon sellesse seisundisse, et inimesed [lööksid] lootusetuses lihtsalt käega. Opositsioon ei lange lootusetusesse. Aga mida teha ja millised on vastused rahvale? Need vastused tuleb anda koalitsioonil. Ja mitte ainult valitsusel, vaid ka koalitsioonisaadikutel. Koalitsioonisaadikutel on igaühel isiklik vastutus selle tulemuse eest, kuhu me praegu hakkame jõudma. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun! 

Aitäh kutsumast siia kõnetooli! Ma alustan klassikutest. Ma alustaksin vahva sõduri Švejki ühest repliigist. Seal kuskil kongis, kus nad istuvad – istuvad sõjaväe kartsas –, on üks tema kongikaaslane kirjutanud luuletuse nendest sõjaväeametnikest ja tegelinskitest, kes oskavad küll varastada ja riisuda, aga kes ei võitle riigi eest, mida nad nime poolest teenivad. See värss algab kenasti. Terves pikkuses ma ei mäleta, aga algab kenasti, et on's prohvus kodus, põõnab lurjus, siin kaugel eesliinist. Ja vot, kui ma vaatan seda saali, siis mul tuleb täpselt, et on's prohvus kodus, põõnab lurjus oma kabinetis. Ja teda ei huvita see, et siin praegu tegeldakse Eesti majanduse lammutamisega, Eesti ettevõtete pankrotti ajamisega ja valetamisega, nagu inimestele jääks raha selle võrra rohkem kätte. No kust see loogika tuleb? Inimestele jääb raha rohkem kätte, kui maksud tõusevad? No peab ikka olema küll eriline kõrgema matemaatika spetsialist.

Aga siit edasi me jõuame palju hullemate asjadeni. Me jõuame karistamatuseni. Ja see, mida me praegu tunneme ja näeme, on karistamatus. "Me teeme, sest te ei saa meile mitte midagi teha, te ei saa meid takistada. Me võtame teilt sõna ära, te ei saa protseduurilisi rohkem, kui me teile lubame." Te võtate meilt repliigid ära: "Te ei saa neid rohkem, kui me teile lubame. Ja me võtame teilt kõik ära, kui me ainult tahame." Vaat see meenutab mulle ikka juba täiesti selliseid absolutistlikke valitsejaid. 

Küsime – kahju, et Jaak Valget ei ole praegu siin, ta võiks ajaloolasena täiendada –, kuidas sai Rootsi suurjõuks 16. sajandil. Aga sai niimoodi, et Gustav Vasa otsustas võtta ära kloostrite ja kirikute maavaldused ja varad ja rahad riigikassasse, sest julgeolek oli see kõige tähtsam asi. Julgeolek! Laevastik oli vaja ehitada, sõjavägi oli vaja komplekteerida, uut relvastust, laskemoona, püssirohtu tootma hakata, püsse tootma hakata, uusi tulirelvi – toimus ju 16. sajandil väga tõsine murrang sõjanduses. Vaat niimoodi tehti. Ja mida me siis nüüd peaks ootama sellelt Reformierakonna absolutistlikult valitsuselt, millel tilbendavad ka siin mingisugused kuljused küljes nimega Eesti kahesajatajad? Noh, tahaks kangesti öelda: "Saagu, saagu, ma sajatan, 200 korda järjest sajatan seda teie režiimi." No sotsidest ei maksa rääkida, sotsid on sotsid, nad on näidanud ennast siin läbi aegade, missugused nad on: lohisevad järele, teevad nägusid, nagu nad kaitseksid töörahvast ja lihtsat inimest, aga tegelikult lohisevad järele ja lasevad Reformierakonnal teha mida iganes. 

Ja vaat nüüd me jõuamegi selle reformierakondliku absolutismi juurde, mida iseloomustavad needsamad kuritegelikult rahvast ja ettevõtjaid riisuvad maksueelnõud. See absolutism jõuab paratamatult varem või hiljem selleni, et seesama karistamatute jõuk leiab, et ta võib käe ajada inimeste mitte ainult taskusse, vaid ka eraomandi puutumatuse printsiibi juurde. Võtame ära! No järgmisena meile tulevad ju küll automaks, küll maamaks, küll kinnisvaramaks – see kõik tuleb. See kõik tuleb! Ootame ära, elame suve üle, suve jooksul rahvas rahuneb, tšillib-grillib ja unustab ära, sest see maksušokk hakkab ju alles järgmisest aastast. Aga sügisel – ma võin mürki võtta – tulevad uued eelnõud. Ja seesama Mart Võrklaev tuleb neid siia kaitsma ja rääkima …

Mart Helme, kas te soovite lisaaega? 

Jaa, ma palun lisaaega.  

Lisaaega kolm minutit!

… kui hea ja suurepärane on see, et te hakkate oma kodude eest rohkem maksma, mis sest, et te maksate oma kodude eest niikuinii. Enamik inimesi maksab pankadele. Mis sest, et te maksate oma autode eest niikuinii automüügifirmadele – maksate kütuseaktsiisi ja maksate ma ei tea veel mida kõike. Aga teile jääb rohkem raha kätte, kui te rohkem makse hakkate maksma, sest riik tagab teile siis paremad maanteed ja riik tagab teile parema elu ja elukvaliteedi ja mida kõike. Ühesõnaga, räägitakse musta valgeks ja valget mustaks, ja täiesti tõsise näoga. Ja need on täiskasvanud inimesed, kes nii teevad. Uskumatu! Need on täiskasvanud inimesed, kes ajavad täiesti segast loogikavaba juttu.  

Aga küsimus on: miks nad seda teevad? Sest nad saavad seda teha. Ja miks nad saavad seda teha? Kahjuks ei ole meil siin mulle vastuväiteid esitamas Priit Hõbemäge, minu kunagist kolleegi ajakirjandusmajast, kes kurtis alles äsja, mõned päevad tagasi ühes intervjuus, et valitsus ei karda enam ajakirjandust. Aga miks ta ei karda ajakirjandust, Priidukene? Aga sellepärast, et te ise olete kogu aeg tegelenud selle liberaalse režiimi toetamise ja kehtestamise toetamisega. Sellepärast, kallikesed, ei karda nad teid enam. 

Ja te olete patoloogiliselt läinud kaasa sellega, et te selle režiimi kehtestamise huvides õhutate täiesti hullumeelset EKRE-viha, rahvusriigi vastast viha, eestluse vastast viha, normaalsuse vastast viha. Seda te olete teinud ja tekitanud olukorra, kus need tüübid võivad täiesti karistamatult teha, mida nad tahavad, irvitada opositsiooni üle, irvitada lihtsate inimeste üle ja öelda neile: "Me võtame teilt rohkem raha ära, aga teie ärge muretsege, sest selle tulemusena jääb teile rohkem raha kätte." Ma ei tea, kas nad on tulnukad või kes nad on, aga nii nad teevad. 

Ja milleni me siis nüüd jõuame? Juhtisin juba tähelepanu sellele, et selles karistamatuses ei ole ju piiri, millest nad ei julgeks või ei tahaks üle astuda. Ja see piir saab olema ühel hetkel sõjakommunism, kui nad kõik räägivad meile sellest, kuidas teie heaolu ja riigi julgeoleku tagamiseks me võtame teilt kõik ära, mida selle tagamiseks vaja on. "Võtame teilt ära teie majad. Esialgu lubame teil võib-olla sisse jääda elama, aga kommunaale hakkate maksma ja seda ja teist ja kolmandat hakkate veel maksma. Aga ärge muretsege, see kõik on teie huvides, see kõik on selle huvides, et riik on kaitstud, et kõik on julgeolek ja kõik on heaolu." Ja seda nad teevad, kui rahvas sellega lambakarjana nõus on. Ja me näeme ju siin ka praegu seda opositsiooni vastupanu.

Aeg, Mart Helme!

No ma näen, et ka see on nõrkemas. Opositsioonil on ikkagi ainult üks selgroog ja see on EKRE. (Juhataja helistab kella.) Jah, kõll käis: "Kasi minema, vanamees!" Noh, puldist lähen seekord ära. Aga kui selline omavoli jätkub, siis ühel hetkel tuleb aeg, kui ei lähe enam puldist ära. Tõstke välja kingadest. Aitäh!

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg on tõesti läbi.

Aitäh! Jaa, minu aeg on läbi. Minu aeg ei ole läbi! Ma ei ole veel nii vana, et hakata kirjutama mõne mehe moodi memuaare.

Aitäh! Järgnevalt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Ma võtaks lisaaja ka kohe.

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Head kolleegid, need vähesed, keda ma siin saalis veel näen! Minister on ka kuhugi ära kadunud. Hea istungi juhataja! Vabandust, et ma seda hierarhiat natukene rikkusin – alustasin kolleegidest ning kõige viimasena ütlesin head sõnad istungi juhatajale. Aga pole hullu vast, ma loodan, et [juhataja] annab mulle andeks.

Te kindlasti teate lugu parun Münchhausenist, kes oli kõrini soos ja mudas kinni, ja siis patsist kinni võttes end laukast välja tõmbas. Ja seda veel koos hobusega. Vaadake, Reformierakonna maksutõusud, millest nad, nagu me teame, enne valimisi targu kellelegi ei kõssanudki, on täpselt nagu see parun Münchhauseni pats – sellega üritatakse päästa midagi, mida tegelikult päästa ei õnnestu, vähemalt mitte nii rumalal viisil, nagu Reformierakond seda teeb. Aga lastele muinasjutuks hea küll. Parun Münchhauseni jutud ongi tegelikult mõeldud näitamaks kasvavale põlvele, kuidas ei tohiks teha, mitte et kuidas peab tegema.

Aga paistab, et Reformierakonna poliitikud on neist lapsepõlves kuuldud lugudest välja võtnud kuvandi, et nii lahe on patsipidi ennast koos hobusega soost välja tõmmata, jättes märkamata [loos] sisalduva iroonia õhku ja ennast täis rumaluse [pihta]. Kuulsime jälle ministri suust, mis kordas nagu rikkis grammofon, et kellelegi jääb raha rohkem kätte. Ta ei suutnudki loogiliselt ära seletada, kuidas on võimalik, et kui riigi maksutulud suurenevad ja kõik need maksutulud tulevad inimeste taskust, siis samal ajal jääb tema sõnul inimestele rohkem raha kätte. Samuti kuulsime tema suust, et inimestele jääb rohkem raha kätte, sest ettevõtjad hakkavad inimestele rohkem palka maksma. Jällegi ei saa aru, mis loogika kohaselt saavad ettevõtted, mis valitsuse arutu maksupoliitika tõttu järjest pankrotti lähevad, hakata töötajatele rohkem palka maksma.

See, et riik kohustas ettevõtteid maksma suuremat alampalka, võib esialgu tunduda töötajasõbralik. Aga kui palju on sellest lõpuks rõõmu töötajal, kes koondatakse? Koondatakse, sest ettevõtja ei saa enam tulu majandus[tegevusest], sellestsamast majandusest, mida selle valitsuse ajal hoolega kümnel eri moel ära tapetakse. Me teame, et meie ettevõtlus ja ettevõtjad on kandnud juba üle aasta kõrgete energiahindade koormat, mis on ettevõtlusest tohutult raha välja viinud. Kõige selle tulemusena peab ettevõtja [praegu] kas suure osa töötajatest koondama, et üldse ellu jääda, või ta läheb ühekorraga pankrotti. Neist kummastki pole mitte mingit rõõmu ei selle ettevõtte töötajale, kellele ei jää mitte rohkem raha kätte, vaid ta kaotab kõik – ta kaotab töö, ta kaotab sissetuleku, ta kaotab senise elustandardi ja võib-olla isegi kodu, kuna ta ei suuda enam pangalaenu teenindada –, ega ole mingit rõõmu ka ettevõtjale. Te võib-olla ei usu, aga enamasti ei ole Eesti ettevõtja mingi hingetu röövkapitalist ega külakurnaja, vaid ta saab väga hästi aru, et nii nagu tema sõltub oma töötajate tööpanusest, sõltuvad töötajad tema toimetulekust. Tema kohus on hoolitseda oma töötajate heaolu eest. Eesti ettevõtja on päriselt ka kulutanud suure osa oma eluenergiast oma ettevõtte ülesehitamisele ja väga paljudele on see olnud nende elutöö. Sellele kõigele tõmmatakse äärmiselt rumala maksu‑ ja finantspoliitikaga vesi peale. Tegelikult on see kurb ja see on traagiline. 

Aga nagu me näeme, valitsus ettevõtjate pisaraid ei usu. Peaminister ega rahandusminister pole [kumbki] leidnud aega, et ettevõtjatega kohtuda ja nende muresid ja ettepanekuid kuulata. Valitsusjuhid sõidavad jäärapäiselt nagu Titanic jäämäe suunas. Kõik näevad seda valget mäge otse ees ja katastroofi, mis tulemas on, kuid orkester mängib endiselt ülemisel tekil ja kõige madalama klassi reisijad lukustatakse kindlate vaheustega kõige madalamatel tekkidel lõksu, et nad ei pääseks nende väheste päästepaatideni, mis võiksid pakkuda mingitki võimalust pääsemiseks eesolevas katastroofis.

Me võrdlesime siin küsimustevoorus ministrit kilpkonnaonuga "Onu Remuse juttudest" ja seda mitte ilmaasjata. Kilpkonnaonu ajas oma mullikesi ikka omasoodu, hoolimata millestki, ja minister vastas oma muutumatute jutumullikestega meie küsimustele, hoolimata küsimuse sisust või sellest, kuidas mitmel moel juhiti tema tähelepanu majanduses toimivatele seaduspärasustele. Majandust hoiab käigus raharinglus, nagu vere[ringlus] hoiab käigus organismi. Hapnikuringkäik looduses hoiab käigus tervet maailma. Aga ega sellest hapnikuringkäigust looduses ei olegi mõtet rääkida ministrile, kelle ainus sõnum terve õhtu jooksul on olnud, et kui keerame eri sektoritel erineval moel hapniku kinni, siis saavad kõik rohkem hapnikku kätte – võtame majanduskeskkonnast raha ära, siis jääb seda kõigile rohkem kätte. Ega siin polegi muud öelda, kui et "ei kommentaari". 

Vastuseid me täna ei saanud ega ole saanud ka eelmistel kordadel, kui minister on siin puldis olnud ja neidsamu maksueelnõusid tutvustanud. Vastuseid pole saanud ei Eesti inimesed ega ettevõtjad. Küll aga on minister saanud avalikkusele näidata, et tegelikult ei valda ta teemat, ei saa asjadest aru ega oma visiooni. Selline poliitiline tölplus ei vii Eesti elu edasi. Loomulikult on kahju kõigist, kes selle tölpluse tõttu peavad kannatama. Aga teate mis: kõige pimedam on ikka enne koitu. Ja selle eest me seisame, et see koit saabuks võimalikult ruttu, ja pimeduse udu, mille nimi on Reformierakond, kaoks Eesti majanduse arenguteelt võimalikult kiiresti. Nad võivad tulumaksu tõstmise praegu küll läbi suruda – usaldades selle käigus jälle iseennast, mitte Eesti inimesi või ettevõtjaid –, aga eks peab selle siis kunagi tagasi pöörama. Küll tuleb ka see aeg. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun! (Kert Kingo palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head koalitsioonikaaslased ja üks Eesti 200 esindaja, pöördun teie poole. Mina oma elu jooksul ei mäleta [teist] nii valelikku, kalki ja silmakirjalikku valitsust. Sellest valitsusest ei ole mulle siiamaani meelde jäänud rohkemat kui see, et ainult valetatakse, valetatakse ja valetatakse. Minister ütles siin ennist, et selle maksuküüru – mida nemad nimetavad maksuküüruks ja mida tegelikult ei ole olemas – likvideerimisega jääb inimestele rohkem raha kätte. Ma ei tea, kuidas see on võimalik, [kui me lähtume] puhtast loogikast. Tulumaks tõstetakse 20%‑lt 22%‑le. Mis on meil tulumaksuga maksustatavad asjad? See on [kogu] saaja maksustatav tulu: töötasu, teenuse osutamiselt saadud tulu, litsentsitasud, intressitulu, hüvitised, toetused, stipendiumid, pensionid, üüritulu, renditulu. Tulumaksuga maksustatakse ka ettevõtlustulu ja kasu vara võõrandamisest. Kõik need [tulud] maksustatakse kõrgema maksumääraga. See annab tunda, ei saa olla, et [inimesed] saavad rohkem raha kätte. Tegelikkus on see, et rikkamale osale ühiskonnast kehtestatakse 2025. aastast tulumaksuvabastus ja veel selle vabastuse kasv. Sellest võidavad ainult rikkad, aga kaotavad vähekindlustatud inimesed. 

Ka Rahandusministeeriumi ametnik on öelnud, et ministeerium eeldab, et 20% ettevõtete kasumist lahkub Eestist. Samal ajal seesama valitsuskoalitsioon räägib, kuidas nad tahavad majandust elavdada, riigikassasse raha juurde tuua ja kõigil läheb [elu] paremaks. Ei lähe, järjekordne puhas vale. 

Selle eelnõuga kaotatakse ka senised maksutagastused, mis omakorda vähendab inimeste tulusid. Enam ei saa tulumaksu tagasi kodulaenu intressidelt, abikaasa eest ning teise ja kolmanda lapse pealt – ka selles [mõttes] sissetulek väheneb. Ja selle kõige kohta [öeldakse], et seda tehakse riigieelarve tasakaalu saavutamiseks. See ei ole põhjus ega argument, et inimesi vaeseks teha. 

Reformierakond ja tema juhitud valitsused on alati jäänud silma sellega, et nad toetavad rikkaid ja kurnavad vaeseid. Nendele ei lähe väiksema sissetulekuga inimeste elu korda, [see] neid ei huvita. Nemad on ju meil rikaste partei, rikaste ja edukate musternäidis. See on nii tüüpiline. 

Mida üks tulumaksu tõus võib teha? Räägime, kuidas asjad tegelikult on, mitte nagu minister siin valetab. Tulumaksu tõusu tõttu läheb vähem raha käibele, see vähendab inimeste käsutuses olevat raha. See vähendab tarbimist ja majandusaktiivsust. See mõjutab ka ettevõtete müüki ja nende kasumit. See kõik viib lõpuks töökohtade kadumiseni, tõuseb töötuse määr. Tulumaksu tõusul on laiaulatuslik mõju kogu majandusele ja ühiskonnale tervikuna. [Enne] sellise sammu tegemist oleks vaja hoolikalt hinnata kõiki võimalikke tagajärgi ja kaaluda muid alternatiivseid lahendusi, et saavutada riigi majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide tasakaal. Aga seda ei tehta, sest Reformierakond tahab rikastele rohkem raha anda. Tulumaksu tõus mõjutab ka füüsilisi isikuid ja mitte positiivselt. Tavaliste inimeste sissetulek väheneb, neil on vähem raha, mida saab kulutada tarbimisele ja investeeringuteks. See kõik mõjutab ka majandust. 

Ettevõtlusest. Tulumaksu tõus tähendab suuremat maksukoormust, mistõttu väheneb ka ettevõtete kasum. See mõjutab investeeringuid ja innovatsiooni. Suureneb tööpuudus, suureneb investeeringute ebakindlus. Koalitsioon räägib koalitsioonilepingus, kuidas nemad tahavad majandust edendada, tahavad rohkem investeeringuid Eestisse tuua, samal ajal tõdeb ministeerium, et kasumid lähevad Eestist välja. Mul on tunne, et need inimesed ei tea, mida nad teevad, aga nad teavad, kuidas valetada. Nad teavad, kuidas valetada. Teavad, kuidas inimesi vaeseks teha ja kurnata, et meil kõik inimesed vireleksid siin riigis. Nad ei hooli meie riigist, nad ei hooli meie ühiskonnast ja nad ei hooli meie inimestest. 

Seda on näha olnud ju mitmest tegevusest. Esimese eelnõuna võeti kohe pärast valitsuse moodustamist ette lasterikaste perede toetuste vähendamine. Mida see ütleb selle valitsuse kohta? See on lastevaenulik valitsus, see on perevaenulik valitsus, see on Eesti-vaenulik valitsus. Teisena võeti kohe ette käibemaksu tõstmine, mis teeb kõik tooted ja teenused kallimaks. Kui suurendatakse tulumaksu ja inimesed hakkavad tulu pealt rohkem makse maksma, aga samal ajal lähevad teenused ja tooted kallimaks, siis iga loogiliselt mõtlev inimene saab aru, mis see kaasa toob – vaesusrisk suureneb ja suureneb palju. Meil niigi on väga suur osa inimestest vaesusriski piiril või elavadki vaesuses, aga see ei lähe valitsusele korda. Nemad valetavad, nemad üritavad teid veenda, et kõik läheb ainult paremaks. Kõigil on raha rohkem, sest [valitsuse] arvates kõik ongi rikkad, teisi nende jaoks ei eksisteeri. Kõik see on niivõrd tülgastav, ma ei leia lihtsalt rohkem sõnu. Seda on lihtsalt vastik ja jõle vaadata ja näha. 

Ja kõige õudsem on see, et seesama seltskond siin saalis – koalitsioonierakonnad – tihti aplodeerib selle peale, kui järjekordne Eesti rahvast, Eesti riiki ja Eesti riigi majandust hävitav eelnõu on suudetud läbi suruda. Sinna me oleme jõudnud. Katastroof! Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

Austatud esimees! Head rahvasaadikud! Ma kõigepealt jätkan sealt, kus eelkõneleja Kert Kingo lõpetas. Oli päris omapärane tunne too päev, kui teerulliga suudeti suurperede toetus väiksemaks [muuta], ja siin tõesti olid saadikud, kes selle peale eufoorias plaksutasid. Mulle helistas hulk inimesi, kes küsisid: "Rene, mis teil toimub seal? Kas seal koalitsiooni poole peal mõistlikke inimesi üldse enam ei ole? Selle üle tuntakse siirast rõõmu, et suudeti võtta raha vähemaks suurperede toetamiselt." Ma ütlesin, et selline see olukord kahjuks on. Peab tunnistama, et ma olen saanud ka täna päris hulga kõnesid inimestelt, kes toetavad opositsioonisaadikuid ja seda tööd, mida me siin teeme selle teerulli vastu võitlemisel. Vähemalt on olemas poliitiline jõud, kes seisab selle teerulli ja Eesti inimeste vaenuliku poliitika vastu.

Siin on täna juba mitu korda räägitud sellest eelnõust tervikuna, kuidas see siia jõudnud on. Peab jälle avama seda [teemat], et me kõik teame, et ühe normaalse eelnõu menetlemine algab VTK‑st ehk väljatöötamiskavast. Ka selle eelnõu puhul ei ole mingit põhjust kiirustada sellisel kombel, nagu seda praegu hullupööra tehakse. Seda enam, et mõned aastad tagasi oli osa praegusi koalitsioonipartnereid ise opositsioonitoolis, ja oh seda sapi pildumist siis tolleaegse valitsuse suunas, kes ligilähedaseltki ei käitunud sedasi, nagu siin täna on käitunud nii Riigikogu [juhatus] kui ka valitsus.

Rahandusminister on kogu aeg rõhutanud, kui õnnelik peaks olema opositsioon selle üle, et me saame neid maksueelnõusid ja maksutõuse eraldi menetleda. Me peaksime olema tohutult tänulikud sellise siira vastutulelikkuse eest. Ei ole mingit põhjust selle eest tänulik olla. See, et eelnõudega tullakse menetlusse ükshaaval ja need läbivad komisjoni[, nii nagu] mõistlik [parlamendi] töökorraldus [ette näeb], ongi mõistlik ja õige käitumine, mitte nii, et keegi peaks olema selle eest kuidagi tänulik, et on olemas valitsus, kes suvatseb opositsiooni survel eelnõud paketist lahti võtta ja nendega ükshaaval tulla. Kusjuures, me ju mäletame, kuidas sellega [käis kaasas] jutt, et koalitsioon tahab hirmsasti menetleda, arutada, diskussiooni pidada. Opositsioon ütles juba siis, et pange tähele, ühel hetkel sõidetakse meist lihtsalt üle, julmalt, ilma arutlemata, ja sinna me muidugi olemegi jõudnud.

Mis muidugi on kurb kõigi nende maksueelnõude puhul, mida me siin menetleme – äravõetud suurperede toetus, käibemaksu tõus, aktsiisitõusud –, [on see, et] on hulk inimesi, kes ütlevad, et neil on Eestis elades kadunud kindlustunne. Sellist hulka inimesi, kes räägivad erinevatel istumistel sellest, et nad otsivad omale [elu]kohta kas Hispaaniasse, Soome või Saksamaale, [kes kuhu], mina oma eluaja jooksul ei mäleta. [Ei mäleta], et oleks olnud nii palju inimesi, kes ütlevad, et nendel ei ole enam mingit usaldust Eesti riigi vastu, ja nad otsivad väljapääsu, kuidas ära minna. Nagu ma olen ka varem öelnud, siis ma alati küsin inimeste käest, mis on see põhjus, miks nad kaaluvad [äraminekut] või miks nad on sättimas oma elu kuskile mujale, miks nad teevad nii kardinaalse otsuse, et müüvad siin maha oma vara, [loobuvad] oma töökohast ja lähevad oma perega teise, täiesti võõrasse riiki. Enamik vastuseid on sellised, et tahetakse lihtsalt rahu. [Inimesed] tahaksid lihtsalt teha tööd, mis neile meeldib. Nad tahaksid teha seda tööd normaaltöötundidega, et ei peaks töötama kolme või nelja koha peal. 

Kas soovite lisaaega? 

Jaa, palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Tahaksid lihtsalt stabiilset, rahulikku elu, et ei peaks kogu aeg muretsema ja mõtlema selle peale, mismoodi või kustkohast [mõne] seadusemuudatuse või maksumuudatusega jälle mingi pauk tuleb, ja nii edasi ja nii edasi. 

Tänasel päeval on see veel eriti hulluks läinud. Kõik need maksumuudatuste eelnõud, mida me oleme arutanud ja mida me siin veel edasi arutame, rääkimata sellest, et meil on tulemas automaks, räägitakse ka kinnisvaramaksust – ma saan täiesti aru sellest, et on ebastabiilsus, inimestel puudub kindlustunne ja nad otsivad tõesti sellist ühiskonda, kus nad saaksid tunda ennast rahulikumalt. Needsamad Soome läinud inimesed [räägivad], et nad lähevad [kindlaks] kellaajaks tööle ja teevad oma töötunnid ära, nad tunnevad, et sotsiaalsüsteem toetab neid ja tööandjal on neid vaja. Nad ei pea muretsema selle pärast, et ärkavad homme üles ja mingisugune maksumuudatus või mingi muu asi paneb kogu nende elukorralduse jälle täiesti teistpidi käima ning nad peavad mõtlema, kuidas hakkama saada. Ja seda olukorras, kus me oleme olnud üks Euroopa juhtivaid riike inflatsiooni suuruse poolest. Inimesed, kellega mul täna või juba eile oli arutelu selle üle, mis siin Riigikogus toimub, ütlesid, et nad ei tule välja enam. Nad ei tule enam välja. Nad on kokku tõmmanud kõik oma pere kulutused, nad ei osta enam seda, nad ei osta enam teist. Nad ostavad riideid ainult kasutatud riiete müügikohast, mis iseenesest suures pildis ei ole ju halb, kui inimene aeg-ajalt sealt ostab, aga see ei [tohiks] tähendada seda, et inimesel ei ole võimalik osta endale ja oma lastele uusi riideid normaalselt poest. Aga inimesed ütlevad, et nad ei suuda seda enam teha, sest neil lihtsalt ei jää enam nii palju raha kätte. Inimene ütleb, et kui ta enne suutis oma säästukontole säästa 200–300 eurot kuus, siis säästmisest ta enam üldse ei räägi, sisuliselt on tal iga kuu palgapäevaks puudu 100–120 eurot, ja ta on ära lõpetanud kõik [kulutused], mis on võimalik olnud. Ja see on üsna valdav. 

Kõik need maksutõusud pole tegelikult meie ühiskonda veel üldse jõudnudki, need jõuavad paljuski alles järgmisel aastal. Sellises olukorras ma täiesti jagan nende Eesti inimeste muret, kes ütlevad, et nad ei jõua enam. Nad lihtsalt ei jõua enam ja nad otsivad paremat lahendust, kohta, kuhu minna, stabiilset ja rahulikku paika, kus neil oleks võimalik teha oma erialast tööd, saada selle eest väärilist tasu ja elada oma perega rahulikult, ilma et peaks kogu aeg muretsema, mis üllatusega riik neid jälle varitseb. 

Ja sellest tulenevalt ei ole võimalik toetada kuidagi ka seda eelnõu, mida me praegu menetleme.

Aitäh, Rene Kokk! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun! 

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud hästi vastu pidanud tehniline personal! Lugupeetud valvemeeskond! Lugupeetud Igor Taro, ma loodan, et te lööte ka diskussioonis kenasti kaasa.  

Ma alustan sellest, et eelkõneleja tuletas meelde koalitsiooni eksalteeritud aplausi, kui selgus, et suurperedelt saab raha ära võtta ja asemele pakkuda seda, mida keegi ei lubanud – seninägematult pika nimekirja maksutõusudest. Me kuuleme siin saalis varsti jälle eksalteeritud aplausi, sest koalitsioon saab ellu viia oma religioossed eesmärgid. Selleks on mõistagi homoabielud ja kogu ühiskonna kollektiivne ajupesu nende kaudu. Siin saalis muide on elukutselisi või väljaõppinud teolooge, kes arvavad, et tagurpidi religiooni läbisurumine ongi tore asi. Juba Max Weber rääkis, kui tähtsad seosed on majandusel ja religioonil. Ka rohepööre ei ole ju muud kui moodne maailmalõpusekt värskendatud kujul, nii nagu nende prohvet on nagu üks keskaegne lapsprohvet. Ei midagi uut siin ilma peal, tööriistad on sarnased nagu sügaval keskajal: imedesse uskumine, hirmutamine, lapsprohvetid, maailmalõpp. Kuidas te midagi muud välja ei mõtle? [Ikka] samad vanad keskaegsed skeemid. Mina vahepeal arvasin, et meil on välja arenenud teaduslik mõtlemisviis, aga selle jälgi ma näen siin majas küll väga vähe. Ja õigupoolest ei ole need maailmalõpusektid majanduse arengule kunagi midagi juurde andnud, küll aga on hulk kollektiivse enesetapu juhtumeid. 

Kui me läheme maksude juurde, siis on ju selge, mida Reformierakond algusest peale teinud on. Need vanad kommunistid, kes lõid Reformierakonna, hakkasid esimese instinkti ajel lihtsalt otsima uut isandat. Moskva asemele oli vaja instinktiivselt leida uut peremeest. Ja mida nad on kogu aeg teinud? Nad ei ole kunagi esimesena vaadanud Eesti huve, vaid peremeeste huve. Kust leida uus peremees, kes ütleb: "Koer, istu! Koer, astu! Kont on siin"? Ka see praegune eelarveplaan on selleks, et Brüsselile meeldida. Loomulikult nad ju kiidavad teid. Tubli! Vaadake, mida Eesti tegi! Ta tegi täpselt seda, mida meie tahtsime. Pistke pea ahju! Tubli! Tehke seda jälle! Võtke oma lastelt raha ära, siis kui on madalaim sündimus 100 aasta jooksul. Tubli! Panite pea ahju, väga tore! Tooge asemele 100 000 immigranti! Seda nad ju tahavadki oma alluvatelt, täpselt seda Brüssel meilt tahabki – rahvastiku väljavahetamist. Suurepärane! Tooge veel juurde, ja tehke seda, mida me teilt nõuame! Eesti valitsus on täiuslik enesekoloniseerimise näide.  

Siin mainiti ühte eetikaprofessorit. Nojah, ma mäletan küll, et see eetikaprofessor valetamise pärast ei muretsenud, küll aga rääkis ta, et vaktsineerimata isikutele ei peaks andma arstiabi samal moel nagu teistele. Tuletan meelde, et ka Kaja Kallas toetas vaktsineerimata inimeste täiendavat piiramist, näiteks plaanilise ravi koomale tõmbamisel. Tegelikult on see ju seesama, mida nad majanduses pakuvad, ehk sama äärmuslik käteväänamine. Piirame, paneme automaksu peale, paneme kodualusele maale maksu peale. Nagu Mart Helme siin tabavalt väljendus: minnakse omandi kallale. Ega siis vasakpoolsed teisiti ei saagi, nad on seda aastast 1917 väga hästi treeninud, kuidas minna omandi kallale. Loomulikult häirib neid auto, häirib eramaja. Kollektiviseerida tuleb, loomulikult. Rohepoliitikas kõlavad pidevalt samad noodid nagu nõukogudeaegses propagandas: ohverdage ennast, ärge sööge liiga palju, sest partei peab ehitama suurrajatisi! Mis te sööte nii palju?! Juba tulevad meie toidulaua kallale, topivad siia putukaid. Paraku ei ole see nali. 

Aga samal ajal [selle vastu], kust oleks võtta – pankade hüperkasumid –, viimasel ajal mitte mingit huvi ei ilmutata. Mitte mingit huvi! Kusjuures täiesti realistlik oleks saada Leedu kombel pangamaksuna sadakond miljonit eurot. Pangandustegelaselt Indrek Neiveltilt [küsiti], kas ta pooldab pangamaksu ideed nagu Leedus. Neivelt vastas: "Ma arvan, et see on jällegi väga mõistlikult tehtud. Kui ma seda alguses kuulsin pool aastat tagasi, siis mulle tundus, et see on kellegi poliitiku mingisugune spetsiaalne teema, et tahaks nagu odavalt populaarsust teenida. Aga kui ma nägin, kuidas nad olid läbi mõelnud selle teema, tundus mulle kõik väga loogiline. Nimi oli ka – solidaarsusmaks. Väga õige, praegu on erakordselt suured kulud seoses kaitsekulutustega, ja sellelt sektorilt, kellel hästi läheb, võiks rohkem võtta, nagu eelmine aasta oleks pidanud võtma rohkem maksu energeetikasektorist. Selles mõttes on see minu arust väga õige." Ja ta lisas: "Ma pean veel ütlema, et ma olen ka Swedbanki aktsionär, aga ma toetan seda maksu igal juhul ja leedukad on selle väga hästi läbi mõelnud, väga mõistlikult." See oli pankuri, pangandustegelase vastus ajakirjanikule. Väga loogiline, ja jutt on väga suurtest summadest. Indrek Neivelt lisas: "Me räägime väga palju mingitest intressikuludest, ka praegu inimesi hirmutatakse sellega, et intressid on kõrged, madalate intresside aeg on möödas. Aga me peame vaatama ikkagi reaalintressi ehk kui me võtame sellest intressist maha inflatsiooni, siis nii odavat laenu, kui viimased kaks aastat on olnud, meil ei ole 15 aastat olnud." Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Hea üksik fotograaf rõdul! Praeguses majandusolukorras ei saa vaadata mööda inimeste, eriti madala sissetulekuga inimeste toimetuleku küsimustest. Inflatsioon on olnud Eestis Euroopa kõrgeimate seas juba 2021. aasta suvest [alates]. See lööb kõige valusamalt vaesema elanikkonna rahakoti pihta. Kasvavad igapäevased vältimatud kulud toidule ja eluasemele, ja need hammustavad veel suurema osa igakuistest sissetulekutest. Selle tagajärjel kasvas toimetulekutoetuse saajate arv 2022. aastal hüppeliselt. Inimesed ei tulnud oma igakuiste kulutustega enam toime ning pöördusid abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. 

Valitsuse lubadustest ei paista inflatsiooni mõjudega toimetulekuks madala sissetulekuga inimeste jaoks kiireid lahendusi. Vastupidi, mitmed plaanitud muudatused mõjutavad ebaproportsionaalselt [just] madala sissetulekuga inimesi, sealhulgas käibemaksu tõus ja tulumaksu tõus. 

Praxise 2022. aasta uuring toimetulekutoetuse saajate seas viitas, et märkimisväärsel osal oli juba siis raskusi igapäevaste kulutustega toimetulemisel. [Nende] katteks kasutatakse laene ja järelmakse, mis võib omakorda viia võlgadeni. Tegelikult ei ole valitsusel terviklikku ülevaadet sellest, kuidas planeeritud tulumaksuvabastuse tõus tasakaalustab planeeritud maksutõusud või toetuste vähenemise erinevates ühiskonnarühmades. Ehk kas juurde lubatud raha katab ära kasvavad kulud? 

Ühtlasi on oluline pöörata enam tähelepanu ka võlgade ennetamisele, sest võlanõustamisele jõutakse reeglina alles siis, kui rahalised probleemid on suureks kasvanud ja sekkunud juba kohtutäitur. [Praegu] elab Eestis rohkem kui 87 000 inimest, kes on oma võlgadega sedavõrd hätta jäänud, et alanud on kohtutee. Keskmine end lõhki laenanud eestlane on 42‑aastane meesterahvas, kes elab Harjumaal, käib tööl ja tema keskmine brutosissetulek jääb 600 euro kanti. Kokku on tal keskmiselt viis võlga kukil. [Suured] elektriarved, üleüldine hinnatõus ja ahvatlevad laenupakkumised – kuidas ikkagi toime tulla, et see kõik võlaorjusesse ei tiriks? 

Suuremas vaesusohus on ka üksikvanemad, pensionärid ja töötud. Lastega peredest on toimetulekuohus enim üksikvanemaga leibkonnad, kellest kolmandik ehk 32,7% elas 2021. aastal suhtelises vaesuses. Suhtelises vaesuses elavate eakate osakaal – 40,6% – on Eestis mitu korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kus neid on 16,8%. 2022. aastal oli keskmine vanaduspension 592 eurot. See tähendab, et see oli alampalgast 62 eurot madalam. 

Kolm …

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Mõnevõrra mõjutab eakatele kätte jääva pensioni suurust keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus. Ka siin jääb [õhku] küsimus, kas igakuiselt kätte saadav [suurem] pension kompenseerib pensionäridele selle kulude kasvu, mis tuleneb maksumuudatustest. 

Eraldi tähelepanu vajab ka töötute toimetulek. 2021. aastal oli üle poole ehk 60% toimetuleku[toetuse] saajatest ühe või mitme töötuga leibkonnad. Üks põhjus on Eesti töötushüvitiste süsteemi madal katvus, mille tõttu saab töötus[kindlustus]hüvitist või [töötu]toetust vaid osa registreeritud töötutest. Samas ei ole uus valitsus töötute toimetuleku tagamiseks konkreetseid plaane seadnud. Aga see kõik ei puuduta Kaja Kallase valitsust, kuna need inimesed ei ole ju Reformierakonna valijad. 

Jaekaubandust on tabanud hirmutavalt suur mõõn. Eurostati andmetel oli Eesti jaekaubanduse maht aprillis 2023 tervelt 10% väiksem kui aprillis 2022. Eeltoodud numbrite valguses aga teenisid suured Skandinaavia pangad Eestis, Lätis ja Leedus möödunud aastal hiigelkasumeid. Baltimaades on kolm suurt Skandinaavia panka, mis tegutsevad kõigis kolmes riigis. Nende 2022. aasta kogukasum siin regioonis oli peaaegu miljard eurot. Leedu keskpank prognoosib, et sellise kasumi võivad pangad saavutada sel aastal [ainuüksi] Leedus. See tähendab, et Balti riikide peale [kokku] võib kasum kerkida kahe või isegi kolme miljardi euro kanti. See näitab, mille euribori tõus on kaasa toonud. Turu suurim tegija Swedbank maksis eelmisel aastal riigieelarvesse ligi 32 miljonit eurot avansilist tulumaksu ehk 14% kogukasumist. SEB lisas sellele 19,8 miljonit. Luminorilt tulid ka lisamiljonid. Kodumaine LHV tasus riigikassasse 14,4 miljonit eurot tulumaksu. 

Sellised hiigelkasumid tulevad sellest, et Eestis on olnud laenud kogu aeg ühed kallimad Euroopas. Balti riikides koorivad Skandinaavia pangad seitse nahka. Euroala keskmine kodulaenu intress oli 2022. aasta detsembris 2,94%. Ja ainus sektor, kellega valitsus tulumaksu tõstmisel kompromissi tegi, oli pangandus, sest Eesti Pangaliidu arvamuse kohaselt kavandatav …

Aeg!

… suurem avansiline tulumaks vähendaks pankade konkurentsivõimet. Valitsust aga ei huvita perede, Eesti inimeste ega Eesti ettevõtete …

Aeg!

… konkurentsivõime. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt, hea Leo Kunnas, oled oodatud Riigikogu kõnetooli. Palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Paluks kohe kolm minutit lisaaega ka.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tublid ametnikud, kes te öösel siin tööd teete, ja samuti kuulajad, kes kuulavad ja vaatavad meid ilmavõrgu kaudu! Alustan sellest, et ma ei toeta seda eelnõu ega usalda ka Vabariigi Valitsust. 

Järgmisena tahan ära klaarida ühe detaili. Minu nimi on siin repliikide järjekorras olnud juba pikalt. Kuigi ma ei olnud sel hetkel saalis, kui kolleeg Ants Frosch siin minu nime mainis seoses küsimusega, mille ma esitasin lugupeetud rahandusministrile ja millele ma selget vastust ei saanud, siis ma kordan selle veel üle. Selle küsimuse olemus oli tegelikult väga lihtne. Ma tahtsin teada, kui palju nendest maksutõusudest läheb riigikaitseks, kui palju eelarvepositsiooni parandamiseks, kui palju niinimetatud maksuküüru kaotamise tasandamiseks ja kui palju sellest läheb majanduslanguse tõttu saamata jäänud maksude kompenseerimiseks. Ma ei saanud head vastust ja seetõttu ma tegin oletuse, et need proportsioonid on umbes üks kolmandik. Lugupeetud rahandusminister ei öelnud ega andnud ka hinnangut, et minu oletuslik hinnang olnuks kuidagi vale. Aga loomulikult ma oleksin oodanud seda vastust ka tema suust.

Aga nüüd ma lähen edasi sealt, kus ma pooleli jäin: raha olemus, praeguse finantspoliitika olemus ja selle seos inflatsiooniga. Ma armastan tuua hästi lihtsaid ja isiklikke näiteid. Ma tõin inflatsiooni kohta näite ja nüüd ma toon veel teisegi näite. Kunagi oli meil siin hästi terav vaidlus teise pensionisamba üle, kui tuli selle vabakslaskmise otsus, mille üle ka mina hääletasin. Minagi olin üks nendest, kes viivitamatult realiseeris oma teise samba varad. Ma tegin lihtsa tehingu, ostsin kulda. Ja selle raha eest, mis ma olin pannud sinna sambasse, sain ma sel hetkel üheksa untsi kulda. Aga siis ma tegin ümberarvestuse, ma vaatasin, kui [suur] oli olnud [igal] aastal minu tulu ja palju ma olin maksnud, ja iga kord, kui untsi kulla selle hetke hind sai täis, tegin ma ümberarvestuse, mis ma oleksin sellel hetkel saanud. Ja kui ma liitsin need ümberarvestused kõik kokku, siis ma sain aru, et kui ma ei oleks liitunud teise sambaga ja oleksin selle raha eest, mis ma sinna panin, ostnud kogu aeg kulda sellel hetkel, kui untsi hind täis kogunes, siis ma oleksin saanud 23 untsi kulda. 

See ei tähenda, et mina sain rikkamaks. Mina ei saanud rikkamaks. Aga probleem ongi selles, et inflatsioon ja see korreleeruv liitprotsent, mis inflatsioonist tekib, lihtsalt sõid sellesse teise sambasse pandud raha tegeliku väärtuse ära. Ja ma tunnistasin endale ausalt: kulla Leo, see, et sa liitusid selle sambaga, on kõige halvem finantsotsus, mille sa oma elus oled teinud. Kuna ma jõudsin selle vahetada viivitamata, siis nüüd ma näen, et kulla hind on jõudnud vahepeal jälle tõusta, ja mitte seetõttu, et kuld oleks kuidagi väärtuslikumaks muutunud, vaid ta on lihtsalt ära katnud sellesama vahepealse inflatsiooni, mis meil on kahekohalistes numbrites olnud. Ehk ma ei ole kaotanud rohkem oma raha, mida ma kõik need aastad kaotasin.

See väga lihtne näide peakski väga selgelt tõestama, milline meie praegune raha on, kas sellel on mingit püsivat väärtust. Loomulikult ei ole sellel mingit püsivat väärtust, sest see ei ole seotud mingi püsiva väärtuse, näiteks kullaga. See on üks põhjus, miks inflatsioonilised protsessid ongi kogu aeg nõnda ulatuslikud.

Aga selles kontekstis on mul järgmine küsimus. Kui me taasiseseisvusime, siis me saime tagasi oma kullavarud – natuke üle 12 tonni kulda –, ja need müüdi peaaegu viivitamata maha 1990. aastate algupoolel. Ma mäletan, et selle eest hangiti suurriikide likviidsemaid võlakirju. See on küll üks asi, mille üle ma luban endale mitte väikest, vaid üsna suurt muiet. Kui me oleksime selle 12 tonni kulda säilitanud, siis meil tõesti oleks olemas mingisugune tõeliselt likviidne reserv, mida meil praegu ei ole. Ja reservide vajadusest me ju räägime. 

Ega see, et ma jõudsin välja selleni, et meie rahal ei ole väärtust, ei tähenda, et me reserve ei peaks omama. Küsimus on selles, milles need reservid peaksid olema, et need kestaksid. Me oleme viimaste aastate jooksul näinud palju kriise, kogu aeg on liitkriis. Aga mis siis, kui me ühel hetkel seisame silmitsi ka finantskriisiga, mis on tingitud või mis võib olla tingitud praeguse rahasüsteemi kriisist? Mis me siis teeme? Kas me loodame, et sellist kriisi kunagi ei tule?

Seepärast ma luban endale kahelda ka Eesti Panga teatud prognoosides. Miks ma nendes kahtlen? Nad ise on oma aktivatega miinuses ehk nad ei suutnud eelmisel aastal plussis olla. Kuidas nad saavad anda meile mingeid soovitusi, kui nad ei suuda ise omaenda varasid majandada? Kui mina ei suudaks omaenda varasid majandada, siis ma ei leia, et mul oleks mingit moraalset õigust siin sõna võtta. 

See ongi selline huvitav ja oluline küsimus. Mul endal ei ole olnud sellist enesekindlust kogu aeg, et ma ei peaks kahtlema paljudes asjades, mis võib-olla pealtnäha näivad raudkindlad. Kui mitmetesse asjadesse süveneda, siis need tegelikult päriselt ei ole sellised. Ja kui me ei küsi olulisi küsimusi, näiteks kogu finantssüsteemi olemuse kohta, inflatsiooni kohta, reservide kohta, siis me ju ei saa ka nendele küsimustele vastuseid, ja ma kasutan loomulikult seda aega, mis mul siin on, nende küsimuste esitamiseks. Aga tänan!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Meie tehniline personal, kes vastu peab! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 148 teine lugemine on järjekordne näide sellest, kuidas ei tohiks käituda – siduda eelnõu usaldushääletusega. Miks oli seda vaja [teha]? Sest valitsusel on hirmus kiire selle seaduseelnõu vastuvõtmisega, menetlemist alustati 11. mail ja 17. mail toimus esimene lugemine. Kirjeldades seda, kuidas valitsus soovib kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, peab ütlema, et selle eelnõu tulemusena kulu suureneb ja ainukese [asjana] saab rakendatud või ellu viidud Reformierakonna maksuküüru [lubadus] – mille nad on enda jaoks välja mõelnud – ja selle täitmine suurusjärgus alates 300 miljonist 2025. aastal, [edasi] 200 miljonit aastas, kokku suurusjärgus 700 miljonit. 

Kui me vaatame nüüd, mis selle seaduseelnõuga tehtud on, siis ka rahandusminister on põhjendanud, et 377 muudatusettepanekut on piisav [selleks], et see [eelnõu] siduda usaldushääletusega. Ainuke arvamus, mida on arvesse võetud, on Eesti Pangaliidu arvamus selle kohta, et maksukoormuse tõusul on oluline negatiivne mõju krediidiasutuste ärimudelitele. Kogu see seaduste pakett, millega need maksumuudatused [ellu viiakse], on üks suur negatiivne mõju kogu Eesti ettevõtlusele, kogu Eesti rahvale ja kõigile Eesti inimestele. Minu jaoks on ebaloogiline see matemaatiline arvutus, mida rahandusminister teeb, kui ta ütleb, et 10%-line tulumaksu tõus jätab rahvale raha rohkem kätte. Ma ei saa mitte kuidagi sellega nõustuda ja ma ei saa sellest aru. Ja kõige tipuks on see, et valimistel valetati rahvale, et maksutõusudega ei minda edasi. Tuleb lugeda huultelt, et maksud ei tõuse. EKRE on oma valimisprogrammis samuti lubanud riigirahandust korda teha ja selle tulemuseks oleks olnud suuremad laekumised riigieelarvesse. 

Ettevõtete maksustamisel jäid ainult pangad välja ja selle vähesel määral lisanduva raha laekumisega võetakse inimestelt veel raha ära. Nüüd, kui [vaadata], siis kõige suurema löögi saavad tulumaksumuudatusega ikkagi keskmisest madalama sissetulekuga töötajad, kes peamiselt [tegutsevad] turismi[sektoris] ja põllumajanduses, see tähendab Tallinnast ja selle kuldsest ringist kaugemal. Kui rahandusminister tõi välja brutopalgad, et õpetaja [saab] 2200 või üle 2000, nagu on seaduses, siis siinsamas koridoris [kättesaadav] Arenguseire Keskuse lühiraport toob maakondade keskmised brutopalgad, alates 1834 eurost Harju maakonnas ning lõpetades madalama [palgaga] maakondadega – 1100 ja 1200 [eurot] Hiiu- ja Valgamaal. Ida-Virumaal on 1387 [eurot], mis on tingitud kaevanduste ja Eesti Energia vajadusest inimesi tööle võtta. 

Paluks kolm minutit. 

Palun, kolm minutit lisaks!

See näitab seda, et inimesed on ennast juba tööle jõudnud seada ja oma elu planeerinud, ning praeguse tulumaksu 10%-lise tõstmisega jääb neile ikkagi raha veel vähem kätte. Samas, nagu öeldi, ei ole teada, mis proportsioonis see kokkukogutav raha jagatakse. Meile on põhjendatud [seda] riigikaitseliste kulutustega. Tõepoolest, eelarvesse on pandud, et 3% läheb riigikaitsekuludeks. Rahandusminister lubas veel, et sügisel tulevad automaks ja keskkonnamaksud, mis kõik täidavad seda rohehullusega kaasaminemise eesmärki. Meil tuleb täna veel riigieelarve ümbertõstmise [eelnõu], [millega] meie Kliimaministeeriumile antakse suuniseid raha kulutamiseks. See 1 miljardi ümbertõstmine näitab selgelt, et me oleme võtnud suuna rohepöördega kaasaminekuks ja tegelikult ei ole meie jaoks Eesti inimesed kõige olulisemad.

Maapiirkonnas on kõige tähtsam ikkagi inimeste heaolu. Samas, eelmise [seadusega] võeti vastu käibemaksu tõus, mis lööb [inimeste] rahakoti [pihta]. Toidukorv kallineb, inimeste toimetulek läheb raskemaks ja see võib kaasa tuua sotsiaalhoolekandesüsteemis järjekordade ja [abi]vajaduse suurenemise. 

Meie õpetajad. Me kõik saame aru, et kool on see [koht], kus pannakse alus meie jätkusuutlikule arengule, ja kindlasti tuleb õpetajate palkasid tõsta. See on riigi võetud pikaajaline kohustus, ent me ei saa seda teha sel [viisil], et me tulumaksust võtame osa raha ära ja jagame tolleaegse valitsuse otsuse [kohaselt] õpetajate palkade suurendamiseks. Meil on vaja päästjatele palkasid juurde, meil on vaja politseinikele palkasid juurde, et meie siseturvalisus oleks tagatud ja oleks tagatud ka riigipiiri kaitse. 

Nii et kokkuvõttes võib öelda, et need eelnõud on toodud Riigikogu ette kiirustades ja rutakalt. Nagu näha, debatti ei toimu, vaid toimub monoloogide pidamine, kus ettekandjad [avaldavad] oma arvamust. Samas valitsejaid, kes peaksid seda [debatti] kuulama ja võiksid sellest ka aru saada, saalis ei ole. Opositsioonierakonnad, ma arvan, on kõik samal arvamusel, et seda eelnõu mitte toetada.

Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Algatuseks palun kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!

Jätkan eelkõneleja [välja öeldud] mõttega. Tõesti, sisulist debatti nende oluliste, riigi ja rahva elu puudutavate küsimuste juures kahjuks ei ole. Võltspoliitikaga, võltsretoorikaga ja otseste valedega võimule tulnud koalitsioon jätkab sisulist valet teed, rullides teerulli kombel üle poliitilisest vastaspoolest ja tehes ka oma töö sisulist poolt, tehnilist poolt kiirustades, näitamata [üles] lugupidamist nende inimeste suhtes, keda see puudutab. See on täna siin korduvalt välja tulnud. 

Eriti halb on see, et sellised suured muudatused on jäetud põhjalikult analüüsimata ja me läheme tulevikule vastu oletustega, sest tegelikke mõjusid ei oska me ette näha. Ainukesed sisulised argumendid, mis on kõlanud, on olnud viitamised ja süüdistamised eelmiste valitsuste suunas, kuni aastani 2016. Ma ei imesta, kui varsti hakatakse rääkima ka teise maailmasõja eelsest perioodist ja vabadussõjast, ja miks mitte ei jõuta lõpuks välja ka Vene-Türgi sõjani, sest see oli samuti meie lähikonnas, ja võib-olla kuuleme isegi Liivi sõja mainimist. Kui see ei oleks nii tõsine teema, siis see oleks ju isegi omamoodi koomiline – need viitamised eelmistele valitsustele.

Siin saalis on kõlanud palju kriitikat. Kriitika väsitab, väsitab nii kriitika tegijaid kui ka kuulajaid, [seetõttu] proovin mõned asjad soovituse vormis välja öelda. Kõigepealt, üldise soovitusena palun tulevikus selliste suurte muudatuste kavandamisel rahandusvallas eesmärgiks võtta mitte riigirahanduse, vaid siiski selle, keda see rahandus puudutab – Eesti rahva ja meie riigi majanduse. Rahanduspoliitika on vahend. Mul on piinlik, et ma pean siin selliseid algtõdesid nimetama, aga need sõnavõtud, mis on kõlanud valitsuse esindajate poolt, kahjuks näitavad, et selle järgi on endiselt vajadus. Rahanduspoliitika on vahend, raha on vahend. Valitsuse kohus on lähtuda mitte selle vahendi huvidest, vaid sellest, keda see vahend peab teenima. 

Sama loogika on meil riigikaitses. Me kuuleme, kuidas räägitakse, et eesmärk on arendada riigikaitset, eesmärk on see või teine võimekus. Ei, meie eesmärk on kaitstud riik, kaitstud rahvas, meie tööstuspiirkonnad, mis on kaitstud. Riigikaitse on kõigest vahend. See peab olema vastavalt organiseeritud, üles ehitatud ja varustatud. Selline vigane mõtlemine viib ka vigaste lahenduste ja halbade tulemusteni. Õigemini, neid tulemusi tõenäoliselt ei tulegi. Keegi ei raja ju ettevõtet selleks, et oleks üks hea ettevõte. Ei, tõenäoliselt soovib ettevõtte omanik [saada] kasumit, ja valitsus või omavalitsus, kelle territooriumil [ettevõte asub], soovib, et inimestel oleks töö ja sissetulek.  

Kiirustamine ei ole argument. On ilmselge, et kiirustamise peamine põhjus on need ebapopulaarsed ja ootamatud muudatused aegsasti ära teha, lootes, et järgmised neli aastat selle väga halva lähenemise valijate mälust kustutavad. See on kiirustamise tegelik põhjus, mitte midagi muud. 

Vaatame nüüd, mida räägib maksudest selline lugupeetud asutus nagu Stanfordi ülikool oma viimases kirjutises. Üllatus: vanad tuntud tõed. Maksud ei ole eesmärk, vaid vahend. Maksude mõju ulatub väga kaugele, alates inimeste migratsioonist maksusõbralikumatesse piirkondadesse. Maksud mõjutavad tööturulahendusi, maksud mõjutavad majanduse ja äride struktuuri ja ülesehitust, hoiuste temaatikat. Kõik need asjad ei ole ju meile võõrad teadmised. Maksud mängivad otsest rolli selles, milline on riigi konkurentsivõime. Kuna me ei ole mõjuanalüüsi teinud, siis me kahjuks ei tea, milline saab näiteks kolme või nelja aasta pärast olema mõju meie riigi konkurentsivõimele ja sellest tulenevatele nähtustele. 

Samuti peaksime arvestama, et maksumuudatuste efektiivsus sõltub ka majanduse olukorrast. On teada, et maksumuudatuste mudelid ei pruugi täituda, mitte sellepärast, et maks on vale, vaid majanduses toimuvad protsessid. Minu arust on Eestis piisavalt haritud inimesi, kellele see ilmselge tõde ei ole võõras. Ja kõige peamine: efektiivsus ja mittesoovitud tagajärjed peavad olema hinnatud nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. See on see, mida siin saalis on korduvalt välja öeldud.  

Viies soovitus. Kui tõesti on mureks riigi rahandus ja soovitakse meie kõigi huvides midagi paremaks muuta, siis on täiesti arusaamatu, miks me ei võta mitte midagi ette sellise korduvalt välja öeldud nähtusega nagu ametnike liiga suur arv, bürokraatia takistav roll, ja miks mitte ka selle suure ametnikkonna väga halb roll palgarallit juhtiva jõuna. See on umbes sama, kui põlevat maja ühest otsast kustutada ja teises otsas tassida bensiini juurde. Soovitus: selliseid asju tuleks siiski vaadata. 

Ja viimaseks, siin saalis on öeldud, et sellel lugupidamatul suhtumisel ja karistamatusel ei paista lõppu olevat. Tegelikult on igal asjal elus algus ja lõpp. Inimene toimetab targalt, kui ta kuidagi seda juhib, aga kui see lõpp tuleb ebademokraatlikul teel …

Aeg, hea kolleeg!

… siis oleme me kõik hädas. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Jüri Ratas, palun! 

Austatud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Head istungi jälgijad! Eelnõu 148, tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, on Reformierakond, mulle tundub, lühidalt ristinud järgmise nimega: ega lapsed ja noored ju seda homsel päeval ei mäleta, mida me täna teeme. Ma ei kujuta ette, kuidas muud moodi saab peaministri erakond, kes on aastaid rääkinud sellest, kui oluline on meie lapsi toetada, kui võimas on olnud vanemahüvitis, et see on andnud kindlust – ja ta ongi andnud kindlust meie peredele, eeskätt noortele peredele –, kes räägib sellest, et kui me täna teeme otsuseid, siis me peame mõtlema sellele, kuidas järgmine generatsioon neid otsuseid ellu viib ja seda võlakoormat kannab, just noortele peredele nüüd sellise hoobi anda. See hoop antakse sellega, et kaob täiendav tulumaksuvabastus alates teisest lapsest, rääkimata nendest peredest, kus on kolm, neli või enam last. Seda isegi ei vähendata. Hilisel öötunnil, usaldades peaministrit, soovib valitsuskoalitsioon öelda, et sellist leevendust, sellist abi meie peredele vaja ei ole. 

Mulle ei meenu, et Reformierakond oleks enne valimisi kordagi rääkinud: palun toetage meid, sest meie idee on tõsta tulumaksuprotsent Eestis 20-lt 22-le. Sellest ei kõssatud sõnagi. Ja ma ütlen taas, mulle tundub, et see kõik käib selle mõtte või, ütleme, pealkirja alla, et ega tänased noored seda ju homme enam ei mäleta. Järgmised valimised on alles aasta pärast – Euroopa Parlamendi valimised – ja kohalikud valimised rohkem kui kahe aasta pärast – siis saame oma mandaadi taas ilusti tagasi. Aga just opositsiooni ja, ma arvan, kogu ühiskonna töö on öelda, et need on valed otsused, mis täna siin ööpimeduses tehakse, vähendades Eesti inimeste ostujõudu tulumaksumäära 10%-lise tõstmisega. Rääkimata sellest, et täiendavat tulumaksuvabastust peredele alates teisest lapsest samuti lõigatakse – mitte ei vähendata, vaid öeldakse, et see kaob täielikult. 

Ma sageli mõtlen, mis see sotsiaaldemokraatide võit on. Mis see võit on, kui sotsiaaldemokraatide kätega minnakse laste ja noorte perede toimetulekut kärpima? Mis nende võit on, kui minnakse Eesti inimeste ostujõudu vähendama? Kas tõesti see Reformierakonna lausvale niinimetatud maksuküürust, mida Eesti ühiskonnas tegelikult ju ei eksisteeri? Sotsiaaldemokraatide kätega minnakse [lõhkuma] seda maksusüsteemi, mille me koos – sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Keskerakond – 2016. aastal lõime, et toetada just seda sotsiaal-majanduslikku põhimõtet, et need inimesed, kes teenivad väiksemat või keskmist sissetulekut, võidaksid sellest maksusüsteemist, sellest niinimetatud astmelisest või, ütleme, astmelise tulumaksusüsteemi algest, kui me tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni.

Ma palun kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!

Aitäh! Mis see sotsiaaldemokraatide hind siis on? Kas tõesti need kolm luksusautot, millega saab iga neljapäeva hommikul vurada Stenbocki maja ette, et võtta sealt autost ministriportfell? See telg, mida sotsid on lubanud, on ju hoopis teine – lastetoetuste tõus, tuleviku toetamine. Seda kõike lõigatakse. Kõike lõigatakse Reformierakonna suure valega. Tuleb tõesti tunnustada Kaja Kallast ja Reformierakonda selle eest, et nad enne valimisi suutsid väga võimsalt sellise [kuvandi] luua. 

Nüüd, Eesti 200 puhul ma ütlen ausalt, ma arvan, et Eesti 200 selles valitsuskoalitsioonis ongi see mängija[, kes võib tuua muutuse]. Ega enne need muutused esile ei tule, kui Eesti 200 toetusprotsent langeb valimiskünniseni või alla selle. Praegune kiirus näitab, et see juhtub pigem varem kui hiljem, aga siis on muudatus juba vastu võetud ja maksusüsteem tagasi keeratud, ja ma arvan, et väga palju halvemas suunas. Halvemas suunas ka riigieelarve mõttes, sest selle hind on 494 miljonit eurot, mille eest saaks teha väga palju õigeid ja vajalikke asju praeguse ülikõrge inflatsiooni [tingimustes]. Ja seda riigina, kelle majanduse kohta tuleb kahjuks öelda, et see on teist aastat languses. Selles mõttes on mul isegi kahju. Mul on kahju nii Eesti 200-st kui ka sotsidest. Tegelikult Eesti 200 andis ju ühiskonnas [lootust], et ta toob muutusi. Aga läks nii, nagu te enne valimisi ütlesite: head Eesti inimesed, valige Reformierakond Riigikogusse, siis Eesti 200 aitab teha kõike, mida nad soovivad. 

Keskerakond kindlasti ei toeta eelnõu 148. Keskerakond ei saa kuidagi toetada Kaja Kallase valitsuse jätkamist ja loodab, et see valitsus kukub, sest see on Eesti ühiskonnale hea. Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Me oleme siin pikalt arutanud neid eelnõusid, mille valitsus on siia saali toonud. Valdavalt käivad need ühe teema ümber: kuidas inimestelt rohkem raha ära võtta ja kuidas kohalike omavalitsuste tulubaasi kärpida. Natukene aega tagasi võeti vastu seadus, mis kehtestab Eestis uue käibemaksu määra: 20% asemel 22%. Loomulikult lööb see eelkõige kõige nõrgemaid, kõige nõrgemaid peresid, vähese ja keskmise sissetulekuga [peresid], ja ei pääse sellest ka ettevõtjad. Arvestades praegust majanduse olukorda, see otsus ei olnud õige. See ei olnud õige otsus, head kolleegid – kõik need kolleegid, kes selle poolt hääletasid. 

Ma toon teile näite selle kohta, kuidas tegelikult oleks võinud käibemaksu muuta. Kui me räägime sellest ühiskonna osast, kes on rohkem haavatav, ehk siis väikese ja keskmise sissetulekuga perekondadest, siis teistes Euroopa riikides on valdavalt ikkagi astmeline käibemaks. Kui ma räägin astmelisest käibemaksust, siis ma mõtlen erisusi ja eelkõige toiduainetele. Ma ei usu, et Iirimaa valitsus on rumal ja ei hooli oma inimestest, kui ta on kehtestanud toidu[ainete] käibemaksu määraks 0%. 0%! Ma ei usu, et Hispaania valitsus on rumal, kui arvestada seda, et ta on kehtestanud toiduainetele 4%-lise käibemaksu. Ja kui me tuleme lähemale, oma naabrite juurde, siis võtame näiteks kas või Soome – 15%. 15%, mitte 22%, mis hakkas kehtima selle otsusega, mis natuke aega tagasi vastu võeti.  

Tuleme nüüd tagasi praeguse eelnõu juurde, millega soovitakse tulumaksu määr tõsta 22% peale. Minu arust oli natukene kummastav kuulata rahandusministri juttu. Tema sõnadega oli selgelt öeldud, et inimesed saavad raha juurde. Ei saa raha juurde ja see on fakt! Selle kobarseaduse ja [kõigi nende] maksuseaduste muudatustega inimesed kindlasti raha juurde ei saa. Selgelt on ju ka välja toodud, et meil on eelarves puudujääk, ja seda raha tahetakse praegu inimeste käest kokku korjata erinevate maksude kaudu. Kui keegi Reformierakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast või Eesti 200‑st ütleb, et selle seadusega jääb inimestele rohkem raha kätte, siis ärge uskuge seda. See lihtsalt ei ole võimalik.  

Toon välja selle, miks see auk on tekkinud ja miks tahetakse makse tõsta. Eelkõige on see tekkinud seetõttu, et eelmise aasta detsembrikuus võeti vastu riigieelarve, kus tulude kasvuna oli ette nähtud 2,2 miljardit ja kulude kasv oli 2,6 miljardit. Kui tavaliselt on eelarvet kokku pandud sellisel viisil, et eelarve [kasv] on kuskil 1 miljardi juures, nii tulude kui ka kulude pool, siis enne valimisi oli järsku kahekordne juurdepanek ehk 2,2 miljardit. Need arvud olid juba tol ajal meile arusaamatud ja oli selge, et sinna oli hästi palju õhku sisse kirjutatud.  

Ma paluks kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!

Aitäh! Kui me nüüd jõuame jälle tulumaksu määra arutamise juurde, siis ma tuletaks meelde Reformierakonna endise esimehe ja peaministri Andrus Ansipi teese. Ma loen neid Reformierakonna kodulehelt: "Eesti teevad jõukaks madalamad maksud, kõrge tööhõive ja tootlikkus." 2007. aastal soovis Reformierakond kehtestada ja ka kehtestas nii-öelda maksuvabad reeded – alandati tulumaksu määra. Selle eelnõuga, ma saan aru, läheb Reformierakond parandama oma viga, ja selle käiguga ta tunnistab, et see oli viga. Ka tol ajal räägiti erinevates erakondades hästi palju sellest, et see ei ole õige käik, see teeb riigi õhukeseks, aga see tehti [ära]. Minu arust praegu, kui minnakse tõstma tulumaksu sellisel viisil, tunnistatakse, et see oli viga, või siis umbusaldatakse Andrus Ansipit, kes oli sellisel arvamusel 2007. aastal.  

Kui me vaatame Reformierakonna 2023. aasta lubadusi, siis maksunduse kohta on programmi 27. leheküljel selgelt välja öeldud, et Reformierakond hoiab maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik. Ja [üks] huvitav lause on veel: "Hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel." Nagu me teame, siis loomulikult kehtestatakse varsti ka automaks. Ehk ka need sõnad, mis on siia kirjutatud, ei pidanud paika, nii nagu ei pidanud paika see valimislubadus, et Reformierakond makse ei tõsta. 

Nii et kurb on kogu see olukord. Tegelikult on kurb, et ei kuulata ettevõtjaid. Ettevõtjad räägivad ühest suust: ärge tehke seda! Ärge tehke seda praeguses olukorras, kus on majanduslangus ja probleeme nii välis- kui ka siseturgudel! Ettevõtteid veel täiendavalt koormata  – see kindlasti ei vääri küünlaid. Ärge tehke selliseid liigutusi! 

Nii et veel kord, mina kutsun üles seda eelnõu mitte toetama. Ma kutsun üles mitte rakendama 22%‑list tulumaksu määra. Mõelge selle peale! Ma tean, et head koalitsioonikaaslased – see tähendab kolme koalitsioonierakonna liikmed – on kindlasti oma tubades ja vaatavad seda ülekannet. Mõelge veel järele, mis nuppu te vajutate, kui te tulete siia saali!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Juba mitmendat korda lühikese aja jooksul tulen siia [pulti] ja ütlen, et on kurb meel. Ja kurb on meel kahjuks selle üle, et üksteise järel tulevad siia seaduseelnõud, mis Eesti rahvale kindlasti ei meeldi, mis ei ole Eesti rahvale kasulikud. Ja kõige hullem on see, et enne Riigikogu valimisi ei olnud nendest [asjadest] absoluutselt juttu. Reformierakond, kes põhimõtteliselt toob praegu neid eelnõusid siia üksteise järel, olgu käibemaksu tõus, olgu seesama tulumaksu tõus, peretoetuste kärpimine, pole enne valimisi kunagi öelnud, et sellised ideed ja initsiatiivid nendelt tulevad. Kui peaministri käest küsiti otse, et miks see nii on, sest enne valimisi rääkis ta hoopis teist juttu, et maksud ei tõuse, siis ta vähemalt ausalt tunnistas, et ei saanud sellest rääkida, kuna need ei ole populaarsed otsused. Nii et siin me oleme, üks ebapopulaarne otsus teise järel, ja loomulikult ei saa selle üle olla hea meel. Nii et peab tunnistama, et jälle on meel kurb.

Miks selline kiirustamine? Miks valitsusel on järsku kiire kõigi nende asjade vastuvõtmisega? Ma arvan, et siin on kaks väga lihtsat põhjust. Üks on see, et mõned nendest seaduseelnõudest on sellised, mis hakkavad kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril, järelikult peavad nad olema vastu võetud enne 1. juulit. Aga teine põhjus – arvan, et see on isegi tähtsam – on võtta kõik need ebapopulaarsed otsused vastu enne suurt suve, suvel rahvas kindlasti poliitika vastu huvi ei tunne ja pärast suve paljud enam ei mäleta. Need seaduseelnõud hakkavad kehtima eri aegadel ja kohati isegi eri aastatel, ja siis rahvas [enam] ei mäleta. Aga tahaks loota, et rahval ei ole haugi mälu ja rahvas ikkagi mäletab, ja väga tahaks loota, et järgmistel valimistel ka reageerib vastavalt.

Kui rääkida konkreetselt sellest eelnõust, siis [näeme], et kaotatakse maksusoodustused. Ja kui lugeda selle eelnõu [seletuskirja], siis [siin] on öeldud, et näiteks aastast 2024 kaotatakse füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest, [samuti] kaotatakse õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Tegelikult nimetatakse seda peaaegu [et] optimeerimiseks: siin on kirjas, et efektiivsem ja vähem kulukas oleks seda raha jagada toetusena sihitult ja vajaduspõhiselt, ja et needsamad maksusoodustused ei teeni enam algset eesmärki ja on ebaefektiivsed. No ma ei tea, kelle jaoks need ebaefektiivsed on. Ma proovisin ministri käest uurida, kas nad on küsinud inimeste käest, kes praegu neid maksusoodustusi kasutavad. Ma tean selliseid inimesi, nemad ei leia, et need on ebaefektiivsed maksusoodustused, mis ei teeni enam algset eesmärki. Aga ju valitsus niimoodi otsustas, et valitsuse jaoks on need ebaefektiivsed ja need tuleb lihtsalt likvideerida.

Kui ma küsisin, kuidas on neid sihitud ja vajaduspõhise toetusena efektiivsem ja vähem kulukas kasutada, siis minister vastas, et aga vaatame, kuidas me seda peretoetuste [kaudu] saame inimestele pakkuda. Ma ütlesin, et mis me siin vaatame, te äsja esimest korda Eesti ajaloos kärpisite peretoetusi ja näiteks paljulapselised pered saavad nüüd aastas 2400 eurot vähem – sellele ma konkreetset vastust ei saanud.

Palun kolm lisaminutit.

Palun, kolm minutit lisaks!

Nii et see on tegelikult selline väga vähe usutav jutt. Kui vaadata seda, mis on selle eelnõu kõige suurem eesmärk, siis kaotatakse niinimetatud maksuküür, nagu koalitsioon seda nimetab, ehk see astmeline tulumaks, mis meil Eestis mingisuguselgi kujul üldse kehtib. Me teame ju, et Reformierakonna puhul on alati olnud niimoodi, et astmelist tulumaksu lihtsalt ei saa eksisteerida, peab olema ühtne maksumäär ja ühtne summa, mis on tulumaksust vabastatud. Selline [lähenemine] ei ole juba ammu populaarne, eriti Euroopas. See on selline süsteem, mis oli aktuaalne võib-olla kuskil 1990‑ndate lõpus ja selle sajandi alguses, aga aastal 2023 ei näe see enam hea välja. Selline süsteem on tegelikult väga vähestes riikides, eriti Euroopa Liidus. 

Näiteks, kui me räägime sellest, et 700 eurot on nii‑öelda tulumaksuvabastuse all, siis saame aru, et see kehtib kõigile ja ka jõukad inimesed teenivad raha juurde. Kui neil on palk näiteks 10 000 eurot – see on see näide, mille ma täna siin saalis tõin –, siis saavad nad 140 eurot juurde, sellepärast et 700 eurot ei ole tulumaksu all. Ja siis minister põhimõtteliselt ütles: aga siis nad maksavad ju rohkem seetõttu, et me suurendame tulumaksu määra. Väga hea, maksku rohkem! See ongi hea, kui jõukamad inimesed panustavad ühiskonda natuke rohkem. Aga miks me kompenseerime neile seda? Põhimõtteliselt on ju seesama tulumaksuvabastus selleks mõeldud, et neile seda raha kompenseerida. See ei näi loogiline olevat. 

Minister ütles siit puldist, et meil on keerulised ajad. Mida teeb valitsus keerulistel aegadel selleks, et inimestel oleks natuke lihtsam need keerulised ajad üle elada? Suurendatakse makse, kaotatakse maksusoodustusi, kärbitakse esimest korda ajaloos, nagu ma juba ütlesin, peretoetusi, leiutatakse uusi makse. Minu arvates ei ole see väga loogiline, ratsionaalne ja õige käitumine olukorras, kus meil on, nagu minister ütles, keerulised ajad. 

Tahaks loota, et võib-olla kaks teist erakonda ehk Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid mõtlevad natuke selle peale, kas see on ikka õige tee. Tegelikult ei ole see olnud omane ka Reformierakonnale – nagu minu kolleeg Lauri Laats siin rääkis, alati on olnud eesmärgiks madalamad maksud –, aga ju siis täna on reaalsus võib-olla natuke teistsugune. 

Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu kindlasti ei toeta ja kutsub üles ka teisi poliitikuid siin saalis seda mitte toetama. Aitäh!

Aitäh! Andre Hanimägi, palun! 

Tervist, head kuulajad, keda ei ole ammu näinud! Me oleme järjekordselt jõudnud öösse oma istungitega. Need ööd on alati kui peod, / kus leegiks kuumenevad igatsuste eod ... / On palju luuletustes helisevaid öid – / miks elus harva kohtab neid? Ei ole ka see üks nendest öödest, mis heliseb, vaatamata sellele, et väljas on tõesti ilus. Kes ei ole veel väljas jalutamas käinud, siis võtke Youtube kaasa, saate Riigikogu [istungit] otse vaadata ja mõnusalt jalutada. 

Ma arvan, et me oleme jõudnud tänase püha graalini, mille pärast me oleme siin olnud nädalaid ja öid – Reformierakonna kõige kallim lubadus, tulumaksureform. Selle pärast kogu see sõu siin juba pikemat aega käib. Selle nimel tõstsime äsja käibemaksu, kindlasti tuleb automaks, oleme juba tõstnud aktsiise, tõuseb tulumaks. 

Ma toon teile näite. Kui tulumaksureformidest rääkida, siis 2018. aastal tegi Jüri Ratase valitsus tõepoolest tulumaksureformi. Tulumaksuvaba miinimumi [tõstmine] 180 eurolt 500 euroni tõi madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele [juurde] kuni 64 eurot, ja võttis natukene ehk 30–32 eurot nendelt, kes teenisid veidi rohkem. See oli tõepoolest tulumaksureform selle kõige paremas mõttes, sest see oli õiglane ja andis inimestele väga palju juurde. Väga paljudele inimestele väga palju juurde. See oli väga suur raha – 64 eurot kuus. 

Ma mäletan, kuidas [tookord] leiti nii palju inimesi, kes ütlesid, et nemad kaotavad. Tikutulega otsiti igalt poolt neid inimesi, ka Reformierakond [otsis]. [Räägiti], et see on nii keeruline süsteem, keegi ei saa sellest midagi aru ja kõik kaotavad. Kõik kaotavad sellega: riik kaotab, inimesed kaotavad. Vaadake, mis te teete? No ma ei tea, kui vaadata [praegusi] maksutõuse, siis peaks neid lugejakirju vist küll kõik ajalehed täis olema, sest kaotajaid on tõepoolest väga palju. 

Võtame kas või sellesama tulumaksureformi. Mediaanpalk kaheteistkümnes Eesti maakonnas on circa 1200 eurot. [Selle pealt] võidetakse 6 senti. Võimas tõus! Kui me võtame needsamad maksutõusud, mis ma siin ette lugesin, ja see oli ainult osa nendest, siis need inimesed ju ilmselgelt kaotavad. Nii et praegu on küll aeg, et valijad kirjutaks väga palju lugejakirju ja annaks endast märku. Kui inimesed hommikul ärkavad, siis paraku saavad nad lugeda, et me oleme siin saalis vastu võtnud väga palju huvitavaid otsuseid.  

Selle maksureformi hinnaks on öeldud 300–500 miljonit, ega [sellest] täpselt aru ei saagi, aga samas ütleme kogu aeg, et raha ei ole. Ei ole raha! Ei ole tasuta ühistranspordi jaoks raha, ei ole puuetega inimeste jaoks raha. Viimati tõusid puuetega inimeste toetused krooni ajal. Seda raha ei ole! Ei ole meil pensionitõusuks raha, kuigi me kõik seda lubasime, kaasa arvatud koalitsioonierakonnad. Tuldi telekast välja, öeldi eakatele, et tuleb pensionitõus. Tuleb! Mitte millegi jaoks raha ei ole, aga vaat selle lubaduse jaoks, selle jaoks raha on. 

Ma ka enne härra Võrklaevalt … 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Palun, kolm minutit lisaks!

… küsisin argumentide kohta, mis need argumendid siis on, peale selle, et see on Reformierakonna põhilubadus. Noh, tõstab meie konkurentsivõimet. Tõstab meie konkurentsivõimet?! Nonii. Ma loen teile ette Pealinnas avaldatud intervjuu Heido Vitsuriga. "Astmelise tulumaksu asemel räägitakse meil maksuvaba miinimumi tõstmisest. Kas sellest on abi?" Vastus: "Riigid tavaliselt seda teed ei lähe. Ja sellel on ka põhjus – maksuvaba miinimumi tõstmine on kõige kulukam meede eelarve jaoks. See viib eelarvest kõige enam raha välja, sest see meede toetab kõiki. Mitte ainult vaesemaid ja abi vajajaid. Selle meetmega toetatakse ka miljonäre. [‑‑‑] Õige oleks ikka toetada seda kolmandikku või poolt rahvast, kes teenivad vähem. Aga meil öeldakse, et kui toetustes teha sissetulekute järgi vahet, siis see on karistamine hea töö eest … [‑‑‑] Mujal maailmas seda niimoodi ei võeta. Seal mõeldakse hoopis niimoodi, et maksud peavad olema õiglased ja jõukohased."  

Ma enne küsisin, millised need progressiivsed Euroopa riigid on, kus on proportsionaalne tulumaks, mis on meie konkurentsivõime suur eelis, [nagu] härra minister rääkis. Need riigid Euroopa Liidus on Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia. Need on need riigid, kes hoiavad meiega seda konkurentsi tippu. 

Nüüd inimestest. Siin oli juttu, et see tulumaksureform ei kasvata ju mitte ainult meie riigi konkurentsivõimet, vaid aitab tohutult ka inimesi. Kui küsiti, kuidas see 6 senti aitab neid inimesi, kes teenivad 1200 eurot, kas nad on olnud kuidagi vähe motiveeritud või ei viitsi pürgida parema palga peale või mis see on, siis oli vastus, et ega tööandjal ei ole ka mingit motivatsiooni palka maksta, kui ta teab, et maksuküür [võtab] inimese palga iga euro pealt väidetavalt natukene rohkem ära. No ma ei tea, millised need tööandjad on, kes nii mõtlevad. [Töötaja] läheb tööandja juurde ja ütleb, et ta tahaks palka juurde. Tööandja vaatab talle sügavalt silma [ja ütleb]: "Ma tõstaks küll sul 1200 pealt 1700 peale, aga vaata, Mati, kui me siit [alates] nüüd tõstame, siis see maksuküür hakkab sul järjest võtma seda raha ära iga euro pealt. No mul ei ole mõtet sul seda palka tõsta. Miks ma tõstan? See läheb ju riigile. Sa saad ju sellest tegelikult aru?" "Muidugi saan." Eesti inimene saab muidugi sellest väga hästi aru ja tööandja saab sellest aru, et seda palka ei ole tegelikult mõtet tõsta, sest riik võtab kõik ära. See natukene meenutab tõesti sellist juttu – härra Belobrovtsev tõi siin välja üheksakümnendad –, et Reformierakonnal on selline huvitav poliitika, et universaaltoetused on nagu kuidagi hästi halvad, aga proportsionaalne tulumaks, mis minu arust on täpselt seesama universaaltoetus, kõigile ja lennuki pealt, see ei ole halb, see on meie konkurentsieelis. Võib-olla üheksakümnendatel see nii oligi, aga täna ma ei oska küll öelda, mis see konkurentsieelis on.  

Kui me vaatame kogu seda paketti, nii nagu meil siin alguses armastati öelda, et toome kogu paketi, siis käibemaksuga kaotavad väiksemat sissetulekut teenivad inimesed. Seda on öelnud ka härra Võrklaeva kolleeg Signe Riisalo. Me tänaste otsustega suurendame majanduslikku ebavõrdsust veelgi ja see saab olema Eesti jaoks palju suurem probleem kui eelarve tasakaal. Majanduslik ja ühiskonna tasakaal saavad rikutud. Aitäh teile! 

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kõik kuulajad ja vaatajad! Ma jätkan tagasivaadet sellele, mida lubati ja mida tehakse. Käibemaksu eelnõu arutluse [juures] selgus, et mitmed erakonnad, eeskätt sotsiaaldemokraadid, lubasid erinevaid käibemaksusoodustusi, aga peale jäi ikkagi käibemaksu tõus, mida ükski kolmest valitsuserakonnast oma valimisplatvormis mitte ühegi sõnaga ei lubanud. 

Praegu arutame siin tulumaksuseaduse muudatusi ja sellega kaasnevat ning loomulikult on õige hetk vaadata, kuidas see läheb kokku erakondade valimisplatvormidega ehk nende lubadustega, milleks küsiti rahvalt mandaati ning milleks saadi mandaat, mida peaks hakkama siin parlamendisaalis ellu viima. Näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, koalitsiooni üks olulisemaid osapooli, ütleme, top 3 seas, nemad lubasid väga selgelt: kehtestame õiglase astmelise tulumaksu ja kaotame maksuküüru, tulumaksuvaba summat ületav sissetulekuosa maksustatakse 20%‑lise tulumaksuga ning 3000 eurost suuremale sissetulekuosale rakendub 28%‑line maksumäär. Must valgel kirjas. Kas selles eelnõus on astmeline tulumaks? Ei ole, loomulikult mitte. Selles eelnõus on vastupidi: muudetakse senist progressiivset maksusüsteemi proportsionaalsemaks ehk antakse jõukamatele rohkem raha kätte. 

Eesti 200 lubas oma valimisplatvormis ka ilusaid asju. Näiteks tõsta füüsilise isiku annetuste tulumaksutagastuse piirmäära tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste toetamisel senise 1200 euro pealt 2400 euroni aastas. Kas arvate, et see lubadus on siin maksueelnõus sees? Vastupidi, erinevaid soodustusi kaotatakse. Näiteks võetakse ära täiendav maksuvabastus laste eest ja üldse öeldakse, et kõik need erandid ja soodustused on kurjast. Huvitav, kuidas Eesti 200 sai sellisele koalitsioonilepingule alla kirjutada. Aga näete, sai. 

Lisaks väga sümpaatne mõte, millest tihti on rääkinud ka riigihalduse minister Jaak Aab ja mitmed teised mõtlejad: anname inimestele õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses. Väga ilus ja sümpaatne mõte. Tõepoolest on inimesi, kellel on mitu elukohta, on suvilad, on maakodud. Seda ettepanekut oleks mina küll valmis toetama. Vaatasin eelnõu läbi – jälle ei ole sees. Ma ei tea, mis jama on. 

Ma ei tea, kas Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid on ikka lugenud seda maksueelnõu, millele täna siin toetust küsitakse. Mulle tundub, et ei ole. Minu roll ja kohus Riigikogu liikmena on teid hoiatada, et see on pettus, millega teie ette praegu tullakse. See on üks ühele maha kirjutatud Reformierakonna valimisplatvormist, mis sai 37 mandaati. Mitte 51, mitte 60, mitte 100, nagu jääb mulje peaministri sõnavõttudest. Reformierakond tõesti lubas, et nad kehtestavad lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, 700 eurot tulumaksuvabastust kõigile, ja seda see eelnõu teeb. Sellega kaasnevalt loomulikult võetakse ära soodustused, võetakse lastelt raha ära, kooritakse inimesi täiendavalt juba jõustatud käibemaksu tõusu ja muude maksutõusudega, et viia ellu see nende luksuslik valimislubadus.  

Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 saadikud kuulavad praegu oma ruumides, võtavad kiiresti selle eelnõu lahti, tutvuvad selle sisu ja seletuskirjaga ning hääletavad selle eelnõu vastu, sest see ei lähe ju absoluutselt kokku sellega, mida need erakonnad oma valimisplatvormides lubasid ja mida nad on maailmavaateliselt lubanud. Need üldse on vist maailma ajaloos esimesed sotsiaaldemokraadid, kes hääletavad progressiivse süsteemi muutmise [poolt] ning soovivad seda muuta proportsionaalsemaks ehk jõukaid soosivamaks, kui see täna on. Täiesti skisofreeniline! 

Keskerakond tuli appi ja esitas konkreetsed muudatusettepanekud. Jätame lapsed rahule, ärme võta ära seda täiendavat maksuvabastust laste eest alates teisest lapsest, ja kehtestame parem astmelise tulumaksu, väga lihtsa: alampalk maksuvaba kõigile, kaht keskmist palka ületavale osale tulumaks 30% ja kõik, mis jääb alla selle, maksustada 20%‑ga. Väga lihtne ja süsteemne: vaesem inimene võidab, Riigikogu liige maksab rohkem. Loogiline, õiglane ja suhteliselt sarnane sotsiaaldemokraatide pakutuga. Aga millegipärast – vaatasin just – üllatuslikult jäeti see ettepanek arvestamata. Ma ei tea, kas sotsiaaldemokraadid olid kohal, kui see otsus sündis. 

Palun kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!  

Ma tänan! Ja nüüd samal ajal seesama koalitsioon, kes tuleb meie ette selle maksupaketiga – keskmise elaniku vaates oleks õigem öelda maksutõusu paketiga –, tahab olla kõige progressiivsem valitsus Eesti Vabariigi ajaloos. Kogu aeg räägitakse sellest, et meil on progressiivne koalitsioon, kes teeb progressiivseid asju. Sõbrad, te vist ei tea, mida sõna "progressiivne" tähendab maksusüsteemi kontekstis. Progressiivne tulumaks on teisisõnu astmeline tulumaks. See eelnõu, mille te siia toote, ei ole progressiivne, see eelnõu vähendab progressiivsust ehk on, võiks öelda, regressiivne. Sisuliselt on ta Reformierakonna kõige kallima valimislubaduse elluviimine, ignoreerides kõiki neid punkte, mis ma enne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna platvormist ja Eesti 200 platvormist ette lugesin. Neid punkte on muide rohkem, ma ei jõudnud kõiki ette lugeda. Loodan, et mõni hea kolleeg Eesti 200‑st vajaduse korral täpsustab, nagu eelmine kord hea rahvasaadik Kadri Tali tegi, kirjeldades, mida täpselt nende punktide all mõeldi. Kindlasti oleks seda huvitav kuulata. 

Aga et tulla praegu, keset majanduskriisi ja keset rahvastikukriisi ning virutada korraga mitme rauaga – võtta madalapalgalistelt raha ära, et anda seda keskmisest jõukamatele, võtta peredelt raha ära, et suunata seda kuskile müstilise maksuküüru kaotamiseks –, ma arvan, selleks küll parlamendiliikmetel mandaati ja südametunnistust ei ole, et sellise eelnõu poolt hääletada. 

Ma väga kutsun üles süvenema. Veel on aega. Ma arvan, et siin on veel mitmed sõnavõtud, saate rahulikult läbi vaadata, äkki Tanel Kiik eksis, äkki see on vale jutt. Tõepoolest, mina ei leidnud sellest eelnõust teie valimislubadusi. Ma leidsin sealt Reformierakonna [lubadused] ja ma leidsin sealt väga palju ilusat juttu selle kohta, kuidas see muudatus muudab midagi paremaks. Aga ma näiteks olen leidnud ka sotsiaalkaitseministri ametliku kooskõlastuskirja, kus tal tuleb tunnistada, et [tõepoolest] see konkreetne maksupakett halvendab eakate toimetulekut. Ma mäletan väga hästi Sotsiaalministeeriumi teise ministri ehk terviseministri sõnavõttu, kui ta ilma igasuguse valehäbita ERR-i "Esimeses stuudios" ütles, et jah, see maksusüsteem ja maksupakett tervikuna suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Aus ülestunnistus. 

Kas me tõesti saame parlamendisaalis keset majanduskriisi ja keset rahvastikukriisi hääletada selliste meetmete poolt, mis suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust ja tabavad valusalt meie eakaid? Minu meelest küll ei saa, kindlasti mitte. Tutvuge selle eelnõuga! Vaadake, kas te leiate sealt mõnegi oma valimislubaduse. Ja kui te seda ei tee, siis ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaks tulema Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200, veel vähem need erakonnad, kes on opositsioonis, toetama Reformierakonna kõige kallima valimislubaduse elluviimist ajal, kui Reformierakond räägib söögi alla ja söögi peale sellest, kuidas Eesti riigil ei ole raha ja meil on rasked ajad, me peame kokku hoidma, me peame kärpima. 100 000 euro kaupa otsitakse kärpekohti ja siis pannakse 500 miljonit või miljard eurot selle alla, et toetada kõige jõukamaid – see ei ole väga adekvaatne. Aitäh! 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui ka kabinetis teleka ees! Ma usun, et kõik ikka kuulavad, ka koalitsioonisaadikud. Mul on neile ka siin mõned sõnumid [anda]. 

Siin on räägitud ajaloost ja erinevatest tulumaksureformidest. Minu kolleeg Andre Hanimägi tuletas meelde, mis põhjustel ja kuidas koalitsioon, mida juhtis Keskerakond ja kuhu kuulusid Isamaa ja sotsid, 2017 selle tulumaksumuudatuse seadustas. Nimelt tuletan meelde mõned numbrid. 2017 oli maksuvaba miinimum 180 eurot. Võidukal Reformierakonna juhtimisel oli riigi eelarvestrateegias ette nähtud viie euro kaupa tõsta tulumaksuvaba miinimumi: ehk siis 2018 oleks olnud 185 eurot, 2019 190 eurot. [Sel hetkel] oligi selge poliitilise valiku koht. Tänan kindlasti meie koalitsioonipartnereid, sest see valik oli õige. Ühekorraga tõusis maksuvaba miinimum 180 eurolt 500 eurole ja 2018 oli esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos miinimumpalk, alampalk maksuvaba täies ulatuses. Mõlemad määrad olid 500. Sellist asja pole varem olnud. 

See oligi teadlik valik, et see maksuvabastus, nii nagu Reformierakond siin räägib toetuste puhul, peaks olema vajaduspõhine. Seda maksuvabastust vajasid just keskmisest madalama palgaga inimesed. Tuletan meelde, mis oli 2017 keskmine palk – 1221 eurot. Nii et tegelikult oligi seaduse vastuvõtmisel eesmärk, et see maksuvabastus hakkab praktiliselt vähenema alles keskmisest palgast. Ehk siis 70% inimestest, kes said keskmisest madalamat palka, said maksuvabastuse täiel määral: 500 eurot. Jah, 2100 [eurost], nagu me mäletame, hakkas see maksuvabastus vähenema, kuni jõudis nullini. Kindlasti oli see ka riigieelarve [vaates] õige valik. Kui oleks külvanud kõigile seda maksuvabastust, oleks olnud mitu korda kallim. See oli õige valik, et just madalapalgalistele anda täies ulatuses maksuvabastus, ja tuletan meelde: 180 eurolt 500 eurole. See jättis tõesti reformi mulje. See, mida praegu tehakse, et see tagasi pöörata, rääkides veel, et kuskil on mingi küür … 

Mulle tuleb meelde, et Isamaa on siin alati rõhutanud, ja ma tuletan meelde, et ka praegu ei maksustata mitte kedagi üle 20%. Rahandusminister väidab, et mingis sissetuleku osas, mingist määrast mingi määrani, on seal kuskil mingi suurem number. No see ei ole tõsine jutt. Me räägime ikka üldisest tulust, kust võetakse maha maksuvaba tulu. Kokkuvõttes muidugi ei tule madalamalt palgalt täpselt 20%, sest maksuvaba tulu lahutame maha. Ka kuni 2100 euroni mingi lahutus tuleb ja siis ei ole see number päris 20%. Üle 2100 [euro] on 20%. 

Nii et inimestele lihtsalt taotakse ühte ja sedasama väga usutavalt ja öeldakse, et varastatakse inimestelt raha. Vastupidi, me tegime suure hüppe, et alampalk sai täies ulatuses maksuvabaks. Ja eks see maksuvaba tulu nüüd on sinnapoole liikunud. Momendil jääb see isegi alampalgaga enam-vähem samasse klassi. Nii et hea on, et ka järgmised valitsused on seda põhimõtet järginud. 

Aga palun kolme minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks!

Viia uuesti proportsionaalsest tagasi, kus nagu helikopterilt tuleb külvata ka keskmisest suuremat palka saavatele inimestele … Tuletan meelde, et väljaspool kuldset ringi ja Tartu linna piirkonda on mediaanpalk siiamaani 1200. Pooled inimesed saavad alla 1200 ehk kuni 1200 [eurot palka] ehk saavad täies ulatuses maksuvabastuse. Jah, muidugi, neid piire oleks võinud nihutada. See nihutamine oleks olnud mitu korda odavam, kui teha heldelt kõigile maksuvabastus. Aga see ei rõõmusta ka ausalt öelda kedagi. Ma tegin siin peast arvutusi. Kui me arvestame seda maksupaketti, mis praegu on – 2% võrra tulumaksu tõusu, 2% võrra käibemaksu tõusu, maksusoodustuste kaotamine tulumaksu puhul, laste pealt, eluaseme laenuintresside pealt, abikaasade ühisdeklaratsiooni [kaotamine] –, kui see kõik kokku panna, siis tegelikult ei võida siit mitte keegi. Kaotavad need, kellel on väiksem palk – see on selge, see on siililegi selge – kogu selle paketiga. 

Kõige kummalisem on kuulda, [kuidas räägitakse,] et me varasemates valitsustes oleme juba teinud nii palju soodustusi madalapalgalistele ja pensionäridele, et nüüd võib ju uuesti ära võtta. Täiesti selgelt rahandusminister seletab nii, et nendele madalapalgalistele, väikese sissetulekuga inimestele, oleme juba teinud [soodustusi] teiste koalitsioonipartneritega, aga nüüd tuleme oma Reformierakonna poliitikaga ja võtame kõigil käest ära. See tundub nii jabur, et lihtsalt ei taha kuulda. 

Lõppude lõpuks kõik need maksueelnõud, nii nagu siin räägitud on, see helikopterilt kõigile maksuvaba tulu külvamine tähendabki, jah, 494 miljonit või 500 miljonit. Mina olen neid arve nüüd üritanud liita ja lahutada ning see jutt, et sellega saame suurendada riigikaitsekulusid või eelarvedefitsiit väheneb, ei vasta tõele. Riigikaitsekulud, nagu me oleme otsustanud tegelikult konsensusega erinevates valitsustes, tõusevad ja selleks on kate olemas. Aga eelarve tasakaalu poole – öeldakse, et 3%, rohkem ei tohi olla –, sellele 3%-le me ei jõua ka praeguse maksupaketiga kuidagi lähemale. Mina saan [arvutades] endiselt, et kuskil 200 miljonit on 2024 puudu. Ma muidugi ei tea, mis sügisel ees ootab. Lubatakse uued maksud [sisse viia], lubatakse lisaks kõigele sellele maksupaketile, mis praegu on, veel kärpida. 

Mul on déjà-vu seoses 2009. aastaga. Ma ei tea, millised krokodillikomisjonid siin veel kokku pannakse ja mida kuskilt lõigatakse. Üks näide on see omavalitsuste tulubaasiga mängimine, mille puhul tegelikult seda tulumaksu protsenti vähendatakse, nii nagu tehti 2009: 11,9-lt 11,4-le. Umbes sama trikk ja siis öeldakse, et ei, me teise käega natukene jagame juurde. Vale! Kokkuvõttes see vähendab omavalitsuste tulubaasi ja nii tuleb selgelt ja ausalt välja öelda. 

Sotsdemmidest ei oska üldse midagi rääkida. Minu arust on see kogu maailma ajaloo sotsiaaldemokraatliku liikumise tipp, et kaotame peretoetused või tõmbame neid vähemaks, tõstame käibemaksu ja siis kaotame astmelise tulumaksu esimese jupi, mis meil siin üldse oli. Palju õnne, sotsid! Aitäh!

Priit Sibul, palun! (Saalis räägitakse.) Hea debatt.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma paluksin kolme minutit lisaaega ka.

Palun, Priit Sibulale kolm minutit lisaks!

No selle eelnõuga tehakse nii palju sigadust, et seda võib kogunisti roimaks nimetada, mis siin toime pannakse. Ma mõnel aspektil peatuks, kõigeks ei jagu aega.

Esiteks, veidi laiemalt. Kui minister rääkis õige mitmel korral täna siin saalis, ka selle eelnõu puhul, kuidas määrad, ma ei tea, Soomega sarnanevad ja kuidas me võtame sealt eeskuju ja toimetame, siis peaks meenutama ikkagi seda, et Soomes toimus maksudebatt ja majandusdebatt ka enne valimisi, mitte ainult pärast valimisi koalitsioonikõnelustel. Pigem ikka vastupidi, mandaati küsiti inimestelt valimiste ajal, mitte neile ei lajatatud [maksutõusudega] pärast. 

Teiseks see, et Eestis, nii nagu hea eelkõneleja mainis, maksavad tulumaksu kõik 19,9% kanti, kes natuke vähem 20%-st ja kes täpselt 20. Aga seda, mida minister siin rääkis, et ta leiab mingeid vahemikke ja maksumäär justkui erineks, loomulikult ei ole. Kõik teavad, et meil on maksuvaba miinimum erinev, ja sellest tulenevalt ongi nii, et päris kõigil ei ole lõpuks maksumäär, mis nende palgalt võetakse, mitte 20%, vaid vähem palka teenivatel inimestel on see veidi alla 20%. Nii et selliselt see on. 

Siis üks müüt veel, sinnani ma ka jõuan kohe. Küsisin nii esimesel lugemisel kui ka täna. Tuleb välja, et pensionärid on – ja ma arvan, et peavadki olema – tänulikud nii eelmisele kui ka üle-eelmisele valitsusele. Nendega muresid ei ole, sest nende mured lahendati ära. Neil juba selle aasta algusest tõusis pension ja tulevikus nii-öelda keskmine pension jääb maksuvabaks, et nemad ei peaks muretsema. Kuigi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo mäletatavasti on valitsusele esitanud 8. mail kirja, kus ta murelikult kirjeldab seda, et selle komplekti puhul, millest ka täna on palju räägitud … Kas meil eelnõud on koos või eraldi, mingit vahet ei ole. Küsimus on, kuidas need eelnõud üksteist toetavad või [üksteisele] vastu käivad. See, kas me menetleme neid siin ühe eelnõuna või nelja eelnõuna, üldiselt ei muuda olukorda. Aga minister kirjutab, et ei ole vaadatud, millistel detsiilidel muudatustest kokku kulud kasvavad kiiremini kui tulud või kellel tulud on suuremad kui kulud, ja sellest lähtuvalt tuleb seletuskirjades toodut omavahel ühtlustada. Täna ka veel küsisin ministri käest üle ja sain [vastuseks] jälle traktaadi sellest, kuidas pensionid tõusid selle aasta algusest, aga oma küsimusele vastust ei saanud.  

Minister Riisalo kirjutab veel, et lisaks detsiilidele võiks vaadata ka leibkonnatüüpe, kes saavad muudatustest enim mõjutatud, näiteks pensionäride leibkond lastega, ühe-kahe ning kolme ja enama lapsega leibkond. Tulumaksuseaduse [eelnõu] seletuskirja järgi on esimese kuni kuuenda detsiili aastane tulumaksu rahaline võit kuni 100 eurot aastas, kahel esimesel detsiilil null eurot. Aga nende puhul ei ole käsitletud käibemaksumuudatuste rahalist kulu, mis võib olla suurem kui tulumaksumuudatuste rahaline tulu. Seega käibemaksu suurendamine ja ühtse tulumaksuvaba summa [kehtestamine] võib luua olukorra, kus suhteliselt suuremat koormat kannavad madalama sissetulekuga inimesed. See mõju on vastupidine tulumaksuseaduse [eelnõu] seletuskirjas tulumaksu[soodustuse] kaotamise selgitusele, mille kohaselt soodustuste kaotamine aitab tasandada nende ebavõrdsest jaotusest tulenevat ebaõiglust. Me kuulsime seda täna õige mitmel korral ja tegelikult nendele küsimustele ei ole leitud lahendust. Me võime rääkida, et seda debatti püütakse pidada siin parlamendis, aga tegelikult, nagu me siit eelnõu seletuskirjast ja ministri kirjast enne esimest lugemist nägime, ei ole valitsus suutnud kokku leppida ja oma arutelusid lõpuni pidada.  

Neid murekohti jätkub veel, eks ju. On [murekohti] pensionäridega, kes enamasti sissetulekute järgi kuuluvad kolmandasse kuni viiendasse detsiili ning kelle keskmine pension on tulumaksuvaba ja see tulumaksumuudatusega ei suurene, aga kulud käibemaksumäära 2% [võrra tõusuga] suurenevad, nagu me just enne vastu võtsime. Seega pensionäride rahaline heaolu nende muudatuste tulemusena ei parane. Lisaks halveneb pensionäride olukord võrreldes teiste sissetulekugruppidega, sest, nagu seletuskirjas on kirjas, käibemaks on regressiivse mõjuga maks. Madalama sissetulekuga grupid kulutavad suurema protsendi oma sissetulekust käibemaksule. 

Lõpetuseks kirjutab ta, et käibemaksumäära tõstetakse 2024. aasta 1. jaanuarist ja tulumaksumuudatused [rakenduvad] alles 2025. aastast ehk tegelikult jääb aastane vahe sinna sisse: kulud kasvavad aasta võrra varem kui tulud järele tulevad. Nendele probleemidele ei ole vahepealsel ajal valitsuses tähelepanu tahetud pöörata.  

Teine teema, mille kohta ma ka õige mitmel korral küsisin, aga ikka aru ei saa, on ikkagi nende erinevate maksumäära numbritega žongleerimine. Ma ei tea, kas minister mängis taipamatut või oli [taipamatu], aga eelnõu esialgse kuju kohaselt taheti krediidiasutustele sisuliselt taaskehtestada vana tulumaksusüsteemi ehk neil ei oleks reinvesteeritud kasumi maksuvabastust, kuna neile on kehtestatud erand avansilise makse näol. Pangaliit tegi ettepaneku see avansiline makse kaotada. Seda loomulikult valitsus ei toetanud, seda ei toetatud ka rahanduskomisjonis. Lõpuks jõuti uue määrani. Varasem avansiline määr, mis teadupärast kehtestati mõned aastad tagasi, hakkas tooma täiendavaid vahendeid eelarvesse. Pangaliit ütles, ja ma saan aru, ka täna rahandusminister kinnitas, et oleks võinud tekkida probleem. See esialgne idee, et tõsta krediidiasutustel tulumaksumäär 22%-le, jättes alles avansilised maksed, oleks võinud tekitada taas kord olukorra, kus kogu tulu ei oleks Eestis maksustatud. Siis jõuti sinna, nii nagu enne vastu võetud käibemaksu puhul, kus tekkisid uued määrad: ajakirjandusel tõsteti 5% pealt 9% peale ja majutusasutustele mõeldi välja uus määr 13%. Nüüd siis pangandusele mõeldi välja uus maksumäär 18% ja üllatus-üllatus, selle tulemusena siis, kui langetati maksumäära 22%-lt 18%-le, saadi iga aasta kohta täiendavat tulu 2 miljonit eurot. See näitab selle eelnõu tegelikku sisu. Kui määradega žongleeritakse ja nende kahe lugemise vahel saadakse lihtsalt raha juurde, kui määrasid langetatakse, siis see näitab, et see ei ole lõpuni läbi mõeldud. 

Aitäh! Ei taha toetada.

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head saadikud saalis ja ka need koalitsioonisaadikud, kes nüüd on oma pummeldamise lõpetanud ja lõpuks magama jäänud! Võib-olla mõni veel kuulab. Muidugi ma tahaksin alustada sellest … Praegu on kell kaks läbi. Loomulikult, mida on ühel korralikul saadikul muud kell kaks öösel teha kui ajada riigiasju. Nii ma nüüd siis siin olen. Tahaksin tänada Keskerakonna ja EKRE saadikuid, kes lasid vahepeal [mul] tunnikeseks [sõba] silmale saada. Mulle meeldis Jaak Aabi tehtud väikene ekskurss maksude ajalukku. Jaak ilusasti ütles, et kõik pidavat isegi siilile selge olema, aga ta unustas ühe tõsiasja, et praegusel juhul ei ole tegemist siiliga, vaid oravatega.  

Ma nüüd räägiks natukene muul teemal. Ma tahaksin tuua siia jälle juurde seda [teemat], kui suur on meie riigivõlg. Eelmise aasta andmetel on Eesti riigivõlg Euroopas kõige väiksem ehk 18,4% sisemajanduse koguproduktist. Keskmine on Euroopa Liidus 90% ja natukene peale, 91,6%. Soomes on see 70 pluss. Kõige suurem on see Kreekas ja läheneb juba empiiriliselt lõpmatuseni. Päris lõpmatuseni ei ole jõudnud, aga on 171%. Miks ma sellest räägin? Sellepärast et nüüd võtame välja teise … Kohe, vabandust. Nii, võtame välja teise andmestiku ja siin on välja toodud õnneindeks, mille puhul me tahame [eesotsas olla]. Me, eestlased, tahame igal pool eesotsas olla. Vaat, siin me väga eesotsas ei ole. Meie Eesti riik on õnnetul 36. kohal. Küll aga on esimene Soome, teine on Taani, siis on Island, Šveits, Holland ja Luksemburg. 

Kui ma enne tõin siin välja neid riigivõla protsente, siis on paratamatus see, et nendel, kes on eesotsas õnneindeksi poolest, on riigivõlg tegelikult küllaltki suur. Ja ma mõistan ka, miks. Need riigid ja nende riikide juhid on aru saanud, et selleks, et majandust turgutada, ei ole alati tarvis makse tõsta, mis vastupidiselt tegelikult ju pärsib majanduse arengut, vaid on võimalik teha vajalikke investeeringuid laenude arvel. Nii ei olegi meil ju tegelikult Eesti riigis pikemat aega mõistlikke otsuseid tehtud. Meil on minu teada natuke üle 100 kilomeetri kiirteid rajatud kogu taasiseseisvusaja jooksul ehk 30 aasta jooksul. Õnneks saab [kiirteel] sõita Tartu poole kuni Mäo ristini ja natukene ka seal Tartu lähedal. Ja õnneks saab [sellisel teel] sõita 100 kilomeetrit ka Narva suunas. 

Aga see ei ole ju tegelikult mõistlik tegevus. 2009. aastal, kui oli suur majandussurutis Eestis – eelmised kõnelejad rääkisid ka sellest –, just tõmmati veel riigi rahakotti koomale. Vaidlesin siin enne natukene ka kolleeg Jürgen Ligiga, oma armsa koolivennaga, sel teemal. Tema mainis, et samal ajal oli valitsuses Isamaa. Ma olen seda ka varem siin öelnud, et eksimine on inimlik. Kui sa oled eksinud ja omal ajal valeotsuseid teinud, siis see ei tähenda, et sa pead nüüd uuesti sama reha otsa astuma. See otsus 2009. aastal tõmmata riigi rahakotiraudasid koomale oli tegelikult vale otsus, sellepärast et just siis oleks pidanud võtma riik laenu, ja mitte laenu … 

Palun kolme minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks!

… selle jaoks, et seda arutult kulutada, vaid teha investeeringuid. Ja kui oleks siis võetud laenu ja tehtud valmis neljarealised kiirteed, ma julgen küll arvata, et mitukümmend tuhat eestlast resideeruks praegu Eesti riigis ja firmad poleks pankrotti läinud. Täpselt samasugust asja tehti tegelikult Ameerika Ühendriikides. Mäletatavasti ehitati Hooveri tamm just sel eesmärgil, et aidata majandussurutisest üle saada. Riik tegi tellimuse ja väga paljud inimesed ja firmad said seal tööd. Me võiksime tegelikult ajaloost õppida ja mitte teha samu rumalusi. Mart Võrklaev väidab, et justkui makse tõstes inimeste heaolu ei halvene, vastupidi, pidavat ju kõik paremaks minema. Selline huvitav paradoks, et tõstame makse ja inimeste sissetulekud tõusevad. Põnev värk, eks me siis saame varsti näha, kuidas inimesed hakkama saavad. 

[Nüüd], väidetavast maksuküürust, millest, ma ei tea kui palju on siin täna räägitud. Vabandust, eile! Nüüd on juba uus päev. Aga eile räägiti, et maksuküür on hoopis praegu tulemas. Seda rääkis minu hea kolleeg Aivar Kokk ja ma usun küll teda, et tegelikult praegu on tulemas maksuküür, kuna kobarate viisi tuleb makse juurde. Ja kui praegu maksuküür tuleb, siis ei jäägi ilmselt ka Isamaal muud üle, kui ta järgmine kord valitsusse saab, hakata seda maksuküüru vähendama. Aga sellega ma nõus ei ole, et praegu on justkui maksuküür. Sellest on palju kõnelejaid rääkinud, et maks oli kõigil täpselt ühesugune. Tulumaks oli 20%. Osa seltskonnast maksis tegelikult vähem. See oli see lineaarne maksuvabastuse langus, mis tegelikult vähendas 1200–2100 euro palga saajatel proportsionaalselt maksu. Nii et nad ei maksnud 20%, tegelikult maksid natukene vähem, kui see maksumiinimum maha arvata. 

Nii et kutsun kõiki üles siiski … Ma ei tea, keda küll siin üles kutsuda on, sest siin saalis istuvad ju tegelikult ainult üksikud opositsioonisaadikud ja tõesti ka Igor Taro. Ma kutsun siis sind, Igor Taro, üles tervemõistuslikult mõtlema. Tegelikult piisab täiesti, kui sina oled sellele jaburusele vastu, sest siis kukub valitsus. Teeme uue valitsuse ja saame jälle normaalselt Eesti majandusega edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Ester Karuse, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina tervitan ka ühtainsat koalitsioonisaadikut, kes meil siin saalis on. Nii, kas te teate Nublu uut lugu, kus ta laulab, et ära keeruta, vaid ütle, kuidas on? See fraas on suunatud tänasele valitsusele. Mina olen Riigikogusse valitud Kagu-Eesti piirkonnast ehk Võru-, Põlva‑ ja Valgamaa inimeste käekäik on minu südameasjaks ja loomulikult erilise tähelepanu all. Kõige paremini olengi ma just kursis selle piirkonna inimeste murede ja rõõmudega. 

Ametisse astunud valitsus on meie ette toonud korraliku maksupaketi, korraliku ehk suuremahulise kobara. Teadagi kehtivad maksud kõigile ühtemoodi, vahet ei ole, kas elad Valgas, Paides, Võrus, Tartus või Tallinnas. Ometigi on väljaspool Harjumaad hoopis teistsugused palganumbrid. Näiteks Valgamaa mediaanpalk on 1104 eurot, samas kui Harjumaa mediaanpalk on 1600 eurot ja näiteks Tartumaal 1471 eurot. Valitsus kavatseb tõsta käibemaksu seniselt 20%‑lt 22%‑ni, mis tõstab kõikide kaupade ja teenuste hinda. Tänane valitsus ütleb, et koroonakriisist on veel vähe, sõjast on veel vähe, energiakriisist on veel vähe, inflatsioonist on veel vähe, nüüd on aeg maksutõusudeks, ja kõigile ühe puuga. Pensionärid, lastega pered, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad – kõik maksavad.  

Kõiki inimesi tabab maksutõus nagu välk selgest taevast, sest enne valimisi ei julgetud sellest mitte sõnakestki rääkida. Oleme juba kuulnud peaministrilt põhjuseid, miks seda ei tehtud. Enne valimisi rääkisid maksude tõstmise soovist vaid sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, kes soovisid kehtestada astmelist tulumaksu. Ministrilt saime täna kuulda, et makse korjatakse kaitsekulutusteks. See ei ole ju tõsi. Vastasel juhul võiks kohe ju välja öelda, et tegemist on riigikaitsemaksuga, kuhu kõik peavad panustama, aga seda ei ole tehtud. Tegelikult peavad kõik – ja ma rõhutan, kõik – Eestimaa inimesed panustama hoopis Reformierakonna kallisse valimislubadusse, mis kaotab praegu kehtiva maksusüsteemi, mille puhul just väiksemat palka teenivatele inimestele jääb rohkem raha kätte. Näiteks 1200 eurot teenivale inimesele jääb lausa kuus senti rohkem kätte! Aga teadagi, selle sööb ära käibemaksu tõus ja soodustuste kaotamine. Ning ärme unustame, et automaks on valitsusel veel soolas. Küll lajatatakse sellega ka. 

Miks me võtame neilt, kel niigi on raske ja kes vastupidiselt vajaksid riigilt lisatoetust ja turvatunnet, ja anname neile, kes niigi täna hakkama saavad? Näiteks Riigikogu liige võidab antud tulumaksuseadusega [kuus] lausa 49 eurot, mis teeb aastaseks võiduks umbes 600 eurot, võrreldes näiteks selle inimesega, kes teenib 1200 eurot ja kelle võit aastas on 72 senti. 72 senti! Ma isegi ei tee nalja. Aga mida me siis kritiseerime, kui me ise lausa võidame palgas? Kaotavad ju need, kes teenivad madalat palka ja kel niigi raske. Mina Riigikogu liikmena näiteks rõõmsamaks ei saa sellest palgalisast, mida härra Võrklaev meile kinkida tahab. Mina saaksin olla rõõmus siis, kui kõigil Eestimaa inimestel läheb hästi tänu riigi tehtud tarkadele otsustele. Kuidas ma saan olla rõõmus, kui minu ligimestel läheb halvasti ja neil on raske? 

Ma paluks lisaaega kolm minutit. 

Palun, kolm minutit lisaks!

Maksusüsteem peab olema õiglane ja toetama sidusat ja solidaarset ühiskonda, mitte suurendama ebavõrdsust ja vaesust. Vahetult enne seda, kui meie esimest korda siia Riigikogu saali tulime, ehk aprillikuus ütles toona ametist lahkuv rahandusminister ja uus Riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann saates "Otse uudistemajast", et Reformierakonnal oli mullu valitsust moodustades täielik teadmine, et eelarvedefitsiiti suurendatakse ning kuludele otsitakse katet peale valimisi, kuna see oli ainus valik koalitsiooni sõlmimiseks. Enne valimisi valetati teadlikult inimestele. Ja ma siiralt loodan, et see jääb meelde inimestele, sest lihtne tööinimene maksab lihtsalt selle vale täna kinni. 

Kui ma kuuleks seda juttu valitsuse tegemistest, milliste ulatuslike maksude ja maksutõusudega on tuldud siia parlamendi ette veel vahetult enne jaanipäeva, siis ega ma ei usukski. Aga kahjuks oleme me täna siin Riigikogu saalis ja see on meie reaalsus, kus me täna viibime. Meil on valitsus, kes teab kindlalt, et ainult neil on õigus. Meil on valitsus, kes ei kuula ega kaasa asjatundjaid. Ammugi mitte ei otsi nad kompromisse Riigikogu liikmetega, sest Exceli tabelis on vaja numbrid kokku saada ja maksud kokku koguda. Ei arvestata majanduskeskkonnaga ega pole esitatud mõjuanalüüse. Näiteks on siin saalis küsitud mitmeid kordi mõju kohta kohalike omavalitsuste eelarvetele. Vastus on umbes, et ah, nipet-näpet ikka tõuseb, aga kui palju täpselt, ei tea. Kuidas siis kohalikud omavalitsused edasi elama peaksid niigi ebastabiilses olukorras, kus kohalikud omavalitsused sulgevad koole, raamatukogusid ja nii edasi ja nii edasi? Ettevõtted on sunnitud koondama, aga halvimal juhul lausa sulgema oma tootmise. Inimesed tulevad ots otsaga kokku. Inimesed vajavad stabiilsust ja turvatunnet, mitte valetamist, vassimist ja ulatuslikke maksutõuse. 

Ma alustasin oma kõnet Nublu loo sõnadega, lõpetan samuti sellesama Nublu looga. See ütleb: kuid ärme võõraks jää, ärme võõraks jää. Paraku tundub, et tänane istuv valitsus jääb küll meie inimeste jaoks aina võõramaks. Aitäh!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Palun kaheksat minutit.

Palun, kolm minutit lisaks! Kokku kaheksa.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ministri selle eelnõu tutvustus kestis 1 minut ja 51 sekundit. See väljendab väga hästi ministri suhtumist kõigepealt parlamenti – kui oluliseks ta peab parlamendi sisulist arutelu või õigemini, kui väheoluliseks ta peab seda, ei pea üldse oluliseks – ja kui vähe oluliseks ta peab suhelda sihtrühmadega, keda see eelnõu puudutab. Aga sihtrühm on tegelikult kogu Eesti rahvas, sest see puudutab individuaalselt enamikku Eesti rahvast ja puudutab väga paljusid ettevõtjaid. Nii et nii palju suhtumisest ja hoiakust, mida me tundsime ka eelnõu menetlemisel. Ja mitte ainult selle eelnõu menetlemisel, vaid ka teiste maksueelnõude ja muude eelnõude menetlemisel, mis praegu on seotud usaldusega ja mida parlamendis surutakse läbi. See on tulevikus hea õppematerjal, kuidas ei tohiks täitevvõim parlamentaarsesse demokraatiasse suhtuda. 

Aga sellel näitlikul õppetunnil on ka teine peatükk nimega valetamine. Valetamine, ohjeldamatu valetamine enne valimisi valijatele ja rahvale, aga ohjeldamatu valetamine ka pärast valimisi. Needsamad sõnumid, millega õigustatakse neid maksuseadusi ehk seda kobarmaksu, sisaldavad endas hulgaliselt valet, alates sellest olematust maksuküürust ja lõpetades selle põhjusega, et riigikaitsekulutusteks on vajalik kõiki neid uusi makse vältimatult kehtestada ja muud moodi ei ole võimalik. Ja sinna vahele jääb veel terve rida valesid. Selle poliitika elluviimiseks ei ole valitsusele mandaati antud. Mina küsisin ministri käest, miks valitsus läks seda teed, et kaotas ära aastaid kehtinud tulumaksusoodustuse alates teisest lapsest. Ministri vastus oli: raske eelarve olukord. Noh, ma ei tea, enne valimisi oli olukord samasugune, ega selle paari kuuga ootamatult ei muutunud nüüd eelarve olukord tundmatuseni. Mõni kuu tagasi, enne valimisi oli sama peaminister, juhtiv erakond valitsuses oli Reformierakond, rahandusminister oli Reformierakonnast. Kust see teadmine nüüd siis niimoodi ootamatult tuli? Nii et tegelikult ei ole see mitte põhjus, see oli järjekordne vale. 

Kui me vaatame pikemat poliitilist ajalugu, siis on see ikka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ideoloogiline lähenemine. Tuletan meelde ajalugu. Kunagi kehtis Isamaa eestvedamisel ja initsiatiivil tulumaksusoodustus ehk miinimumi ulatuses vabastus alates pere esimesest lapsest. See jõudis kehtida, kui ma õigesti mäletan, ühe aasta ja siis tuli Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ühine valitsus ja tühistas selle. Siis jäi [soodustus] kehtima teisest lapsest. Nüüd tekkis neil võimalus tühistada ära ka perede soodustus alates teisest lapsest. Mina näen küll, vaadates seda poliitilist ajalugu, et see on ikkagi ideoloogiline hoiak ja väljendab nende suhtumist pereväärtustesse. Sellele lisaks on peaminister öelnud, et toetused ongi külluslikud, liiga külluslikud, mis puudutab peretoetusi. See tähendab, et need on ebaõiglased, need ei motiveeri lastega perede vanemaid minema tööjõuturule, kuigi see loogika on vastuolus just nimelt tulumaksusoodustuse ärakaotamisega, sest seda soodustust saavad kasutada ainult need lastega perede vanemad, kellel on tulu, kes käivad tööl. Nii et siin ei tasu ka sõnu ja tegelikku poliitilist praktikat kokku viia, sest seal vahel seisab vale. 

Maksuküüru ma enam kordama ei hakka, sellest olete te kõik väsinud, aga ma räägiksin veel sellest ideoloogiast, mida Reformierakond viljeleb. Lisaks paljudele muudele pööretele, mis Reformierakond on teinud, tuletan meelde, et Reformierakond oli see, kes tulumaksu 26%-lt hakkas vähendama. Oli ju omal ajal valitsuses lausa otsustatud, et tullakse aastas 2% kaupa alla, selline maksuredel. Siis oli neil ka koalitsioonipartneriks EKRE, tol ajal nimega Rahvaliit, ja parlamendis tehti see eelnõu täiesti ümber 1%-liseks redeliks ehk 1% kaupa aastas vähendati. Nii et see valitsuse algatus lükati tagasi. Aga see selleks. Mõte oli selles, et Reformierakond oli maksude ümbertegemise eestvedaja. Neil oli plaan vähendada tulumaksu 16%-le. Nüüd tõstetakse 20-lt 22-le – vaat, selline huvitav pööre. 

Laenudest on ka siin mitmed kolleegid rääkinud, aga ma siiski tahan üle korrata, et laenud ei ole saatanast. Tuua valimatult paralleele minevikust – pean silmas lähiminevikku, viimast 30 aastat Eesti riigi iseseisvuse taastamise järgselt – ei ole adekvaatne ja sellest võib rääkida inimene, kes loeb statistikat, aga sisu ei hooma. Kui Eesti krooni ajal pidi Eesti riik hoidma krooni usaldusväärsust, see oli hoopis teistsugune olukord kui praegu, kui me oleme ühises Euroopa Liidu rahanduskatlas ja eurotsoonis. See on hoopis teistsugune olukord. See, kui me 2008–2009 kriisi ajal olime üle minemas eurole, mis seadis oma raamid ja piirangud, oli ka teistsugune olukord, mis eeldas teistsugust rahandus- ja eelarvepoliitikat. Ma arvan, et see oli õige, et me läksime üle eurole tol ajal. Ja võrrelda nüüd tänase olukorraga, kus me oleme ühises eurotsoonis, kus kõikidel teistel eurotsooni ja Euroopa Liidu liikmesriikidel on laenukoormus suurem … 

Meie jätame kasutamata võimalused investeerida, investeerida olukorras, kus inflatsioon sööb tegelikult suuresti raha väärtuse ära. Sel juhul me elame tuleviku arvel. See on vale. Me kaotame konkurentsivõimes, kui me ei tee vajalikke investeeringuid, ei mõtle oma lastele, ei arenda välja infrastruktuuri, tervishoiusüsteemi, haridus[süsteemi], sotsiaalhoolekannet. See on tuleviku arvel elamine. Millise riigi me jätame oma lastele? Me oleme rumalad olnud, et oleme jätnud niivõrd madala intressi korral, kui me vaatame kümmet aastat tagasi, vajalikud investeeringud tegemata. Arengupotentsiaali välja arendamata kaotame konkurentsivõimes. Väga rumal, väga rumal! Sellises ühises katlas ei ole võimalik ühes nurgas väikesel Eesti riigil rammusamat suppi keeta. Ääretult rumal!

Palju oleks rääkida, aga Reformierakond kurdab, et nad on pantvangid. Nad on pantvangid, oma koalitsioonipartnerite pantvangid. Väiksemad kiusavad neid, pressivad välja igasugu poliitikat alates pensionireformist ja lõpetades peretoetustega. Ja nemad, vaesekesed, peavad võimul olemise nimel lihtsalt selle kõigega kaasa minema ja pärast valimisi tühistama kogu selle poliitika. Nii et kutsun üles seda eelnõu mitte toetama.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kahjuks on minister ära väsinud. Eks valetamine ongi väga keeruline. Kui ta alla kahe minuti tutvustas oma eelnõu, siis ta alustas jälle sellesama teemaga, et Eesti Vabariigis on väga erinev tulumaksuprotsent, [isegi] peale seda, kui ma andsin talle üle Eesti Vabariigis kehtiva tulumaksuseaduse punktid, kus on selgelt kirjutatud, et nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule kehtiv tulumaksumäär on 20% ja seda arvestatakse sissetulekult. Ehk selgelt on tulumaks füüsilise ja juriidilise isiku sissetulekult võetav maks. Eesti Vabariigis täna veel kehtib ka maksuvaba tulu arvestamine. Aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot, aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile ja aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 eurot. Jah, maksuvaba tulu on erinev, aga tulumaks on nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele ühtemoodi 20%. Kuidas me saame siis usaldada seda valitsust, kui rahandusminister ei tea, millised maksud Eesti Vabariigis kehtivad ja millised on nende maksude määrad, ja kui ta räägib televisioonis, laua taga ja siinsamas kõnepuldis, et kuskil on 30% ja kuskil on veel rohkem, kuigi me teame kõik ühtemoodi, et seaduses on väga selgelt kirjutatud, et see on 20?  Nüüd tahetakse seda 20%‑lt tõsta 22%‑le. 

Kui rahanduskomisjonis oli arutelu [teemal] pankade tulumaksu tõstmine, avansilise tulumaksu tõstmine, siis ma kahel korral küsisin, kas Eesti pankadega on ikkagi räägitud. Jah, Rootsi pankadel, emapankadel, on kapital korralik, aga Eesti pankadel on kapitalivajadus pidevalt kasvav, sest Eesti ettevõtjad tahavad areneda ja oma ettevõtlust arendada. Siis on ju vaja võimalust ja vahendeid, et ka laenu saada. Miks me peaksime nuumama välisriigi pankasid, kui meil on oma, Eesti kapitalil olevad pangad? Õnneks seda juttu võeti tõe pähe ja siis lõpuks istuti ka pangainimestega maha. Eesti Pank ka väljendas selgelt [arvamust], et me tekitame raskusi oma kohalikele pankadele, kui me tahame avansilise tulumaksu tõsta 22%‑le. Siis sinna vahepeale, 18% peale maanduti. Ega ka täna ei ole Eesti pangad selle üle õnnelikud, aga parem pool muna kui tühi koor.  

Kas keegi saab aru, miks tänane koalitsioon valetab? Alustame sellest, et räägitakse, et makse on vaja tõsta erinevate asjade [huvides]. Hakkame haigekassa või tänaseks Tervisekassa teemast peale. Räägime siin selgelt ja ausalt Eestimaa inimestele. Neid kõiki erinevaid makse, mida püütakse nüüd tõsta erinevate seaduste kaudu, tehakse ainult ühel põhjusel – see on Reformierakonna luksusliku valimislubaduse täitmiseks. Ehk võtame vaestelt, väiksema sissetulekuga [inimestelt], lastega peredelt ning pensionäridelt raha ära ja jagame seda siis Riigikogu liikme palga [suurust palka] saavatele inimestele, kes on vähemuses ja kes ei vaja seda väikest sissetulekulisa ehk 700 eurot tulumaksuvabastust. Eesti Vabariigis saab üle 70% elanikkonnast alla Eesti keskmist [palka]. 

Palun kolme minutit.  

Palun, kolm minutit lisaks!

See tähendab seda, et kõik need inimesed ja nende pered kaotavad nende maksudega, ka sellesama tulumaksuga. Kui räägitakse, et tulumaksuvabastus suureneb, siis tegelikult tulumaksu protsent ka suureneb ja sealt vahelt lugeda, mitu senti keegi kuus võidab, on väga valelik, kui sinna juurde unustatakse märkida, et me oleme juba siin saalis koalitsiooni häältega seadustanud aktsiiside tõusu, mis on järgmisel kolmel aastal, oleme seadustanud käibemaksu tõstmise ja nüüd siis suure tõenäosusega lähema tunni jooksul koalitsiooni häältega [tuleb] ka tulumaksu tõus. 

Kui vaadata Rahandusministeeriumi ametnike [koostatud] tabelit, siis see näitab, et kui kõik ideaalselt läheb – seda usku ei ole isegi rahandusministril, sest ta eelmine nädal reporterile vastas, et ega väga tõsist usku ei ole, et majandus nii hästi kasvama hakkab, et kõik need prognoositud maksud laekuvad –, siis see number jääb 2025. aastal – 89-st võtame maha 12 miljonit, mis pankade pealt vähenes – sinna alla 80 miljoni. Ma tuletan meelde, et selle aasta riigieelarves on valitsuse reserv tunduvalt suurem kui see võit, mis peaks nüüd tulema kõikide maksude tõstmisel. Ja kui keegi arvab, et 17-miljardilise riigieelarve juures on küsimus 50, 60, 70 miljonis, mis päästab kõik ära ja viib tasakaalu riigieelarve, siis see on järjekordne vale. See ei päästa midagi, sest viimase kolme aasta jooksul kõik prognoosid, mis on siin Eesti riigis tehtud, olgu see siis Rahandusministeeriumi või Eesti Panga [tehtud], ei ole kahjuks täppi läinud, sest meil on olnud koroonakriis, meil on sõjakriis, meil on energeetikakriis.

Oleme ausad, täna on valitsuskriis, sest valitsus teeb maksuküüru. Kaks kuud on räägitud ja enne valimisi räägiti maksuküüru likvideerimisest, aga keegi ei saanud aru, kus koha peal maksuküür on. Nüüd me saame aru, kus maksuküür on. Nüüd me oleme juba mitmendat nädalat tekitamas maksuküüru uute maksudega. Ma võin lubada ja käe südamele panna, et kui Isamaa jõuab valitsusse mõne aja pärast, siis Isamaa Erakond kindlasti likvideerib selle maksuküüru, mida praegune koalitsioon soovib teha: ta on juba alustanud selle maksuküüru loomisega ja meie inimeste ja ettevõtjate vaesusesse viimisega. Aitäh!

Aitäh! Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad ja inimesed, kes te jälgite meid sidevahendite toel! Kena öötundi teile! Kahjuks meil ei ole muud võimalust, kui kasutada seda instrumenti, seismaks vastu Eesti 200, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna tegudele, mis puudutavad seda seaduseelnõu 148, mida ma palun mitte toetada. Siin on juba eelkõnelejad Isamaa Erakonnast, Keskerakonnast ja EKRE-st rääkinud väga palju samal teemal, aga ka mina toon oma põhjused, miks ma palun seda eelnõu mitte toetada.  

Kõigepealt, kui rahandusminister Mart Võrklaev enne seisis meie ees ning minut, poolteist või midagi taolist tutvustas eelnõu ja hakkas küsimustele vastama, siis panin lausa kirja tema enim levinud tsitaadid, millega ta iseloomustas maksutõuse. Ta ütles, et tahame ära kaotada ajale jalgu jäänud maksusoodustused, jätame inimestele rohkem raha kätte, liigume eelarve tasakaalu suunas ja peame tegema maksutõusude abil kaitsekulutusi, tänu meie tegevusele saavad inimesed rohkem raha kätte. Ma ei oska seda äraspidist loogikat, kus maksutõusud … Ma kordan, me tõstame siin kohe koalitsiooni juhtimisel makse, sest meil on vähem hääli ja me ei saa ilmselt sellest rullist jagu. Kordan, Mart Võrklaev ütleb, et maksutõusud jätavad inimestele rohkem raha kätte. Ma ei suuda seda muud moodi seletada, kui et sõnad ja teod ei ole absoluutselt vastavuses, ja sõnad, mida koalitsiooni esindajad ütlevad, need ei maksa enam üldse, ja need teod on väga valusad. 

Jah, seda ütleb Reformierakonna rahandusminister. Jah, peaminister kaitseb seda telekaamerate ees. Aga siin on kaasosalised. Siin on meie lugupeetud Eesti 200 esindajad, kes ka täna istuvad ja kuulavad meid. Siin on sotsiaaldemokraadid, kes aitavad ellu viia seda maksutõusu, mis kohe varsti hääletamisele tuleb. Ja mina kutsun üles neid saadikuid, kes praegu on tubades ja magavad: magage südamerahuga. Täna on see päev. Kui teil on südametunnistust, siis magage see hääletus maha. See magamine [tuleb] Eesti rahvale kasuks sellisel juhul. 

Aga nüüd veel, väikeettevõtjad on märkinud, et maksutõusudega suureneb juba niigi oluliselt kerkinud palgasurve ettevõtjate jaoks. Nende kahe maksu, nii käibemaksu kui ka tulumaksu, määra tõstmine suurendab palgasurvet oluliselt ning ettevõtted lihtsalt ei tule enam ots otsaga kokku. Eriti puudutab see maapiirkondade väikeettevõtteid, näiteks maapiirkondade pisikesi kauplusi. Kui suurematel ettevõtetel võib olla võimalik ühe kaupluse arvel teist toetada – iseasi on muidugi see, kui mõistlik see oleks –, siis väikeettevõtjal selliseid võimalusi ei ole. Miks Eesti 200, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna poliitikud ei armasta ettevõtjaid ja lausa kiusavad maapiirkondasid, kus on niigi keeruline väikeettevõtlusega tegeleda, jääb arusaamatuks. Kas teil on tõesti regionaalpoliitikast ükskõik? Maksutõusud suretavad äärealasid veelgi enam välja. Rikkus konsolideerub veelgi enam kahte tõmbekeskusesse. Me teame, et juba täna elab Harjumaal ligi 46% elanikest, sest siin on elujõulisem ettevõtlus, suuremad palgad ja nii edasi.  

Ma võin teile öelda, mida inimesed maapiirkondades tegelikult valitsuselt ootavad. Kui ma olin riigihalduse minister mõned kuud tagasi, siis sain tagasisidet. Nad arvavad, et riik peaks majanduslikult soodustama ettevõtete tegevust maapiirkondades. Nad arvavad, et bussiliinide kättesaadavust väiksemates asulates tuleb parandada, et arstide ja meditsiinitöötajate palgad peaksid tõusma, et nad ei läheks välismaale ära maapiirkondadest, ja et riik peaks maapiirkondade arengut toetama isegi siis, kui see ei ole majanduslikult kasulik. 

Ma palun kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks! 

Ja ma rõhutan, inimesed kurdavad, et võim on läinud tavakodanikust liiga kaugele. Inimeste tagasisidest tuleb selgelt välja, et eestlastelt on olemas laialdane toetus maapiirkondade elavdamisele ning enamus toetab maapiirkondade toetusi ka siis, kui see on majanduslikult kahjumlik. Inflatsioon ja julgeolekuolukord mõjutavad eriti valusalt just väiksemaid kohti: väikelinnu, alevikke ja maapiirkondi. Aga teie praegune tegevus – maksutõusud, käesolev tulumaksuseaduse muudatus –, kõik see töötab hoopis vastupidi rahva vajadustele. Ja praegu on valitsuse vastus majanduslangusele paraku hoopis selle võimendamine maksutõusudega.

Te oma kõnes valite välja üksikud tõekillud, moonutate, väänate neid, maalides sellest pilti justkui mingisugusest tõest, aga see ei vasta tegelikkusele. Valetamisest on juba väga palju siin räägitud, aga ma toon veel esile lastega perede teema. Ja ma ei räägi praegu lasterikastest peredest, vaid kõikidest peredest. Ka kahe lapsega pere isa ütleb, et tulu‑ ja käibemaksu tõus moodustab tema perele antavast obadusest poole. Teise poole põntsust paneb lastega seotud soodustuste vähendamine, näiteks täiendava tulumaksuvabastuse kadumine, ja laste trennide ja huviringide kallimaks muutumine. See teeb aastas kokku ühele perele ligi 800 eurot lisaväljaminekut. Ma tahaksin küsida, kas teie, Riigikogu liikmed, kes te olete Eesti 200‑s, Reformierakonnas, sotsiaaldemokraatide ridades, kes te olete ministrid, kas te suudate ise suhestuda oma palga juures, mis on indekseeritud, näiteks kahe lapsega perekonna olukorraga, kes kurdab, et ei tule enam ots otsaga kokku maksutõusude tõttu.  

Hiljuti kuulsime Soome valitsuse koalitsioonileppest. Jah, täiesti selgelt tuleb välja, et põhjanaabrid jahvatavad palju paremat jahu kui meie. Soome sai samal ajal majanduse stimuleerimise ja lapsetoetuste kasvu. Eesti sai maksutõusud ja saab ka veel kultuurisõja otsa. Miks tuli Soomes võimule kõige parempoolsem koalitsioon pärast teist maailmasõda? Valitsust juhib Petteri Orpo Isamaa sõsarparteist Kokoomusest. Valitsuses on veel kristlikud demokraadid, põlissoomlased ja soomerootslaste rahvapartei. Koalitsiooniläbirääkimisi peeti väga põhjalikult, 40 päeva.  

Aga mida on kokkuvõtteks öelda? Kaja Kallase kolmandal valitsusel ei tasu loota, et me unustame valitsuse sigadused. Me võitleme täna ööpäevaringselt kõigi vahenditega kõikide nende rüvedate seadusemuudatuste vastu. Me tuletame meelde ja jätame meelde, mis need olid: peretoetuste kärpimine, lastega perede soodustuse ärakaotamine, maksutõusude ja ka moraaliga seotud küsimuste meie eest ära otsustamine.  

Aeg!

Loodan, et valijad ka ei unusta ja et üks nähtus on Eesti ja Soome poliitikas sarnane: pärast liberaalide laamendamist tulgu võimule valitsus, mis ei tegele kultuurisõjaga, vaid on parempoolne, elavdab majandust …

Aeg on … Aitäh! 

… ja nii edasi. Kutsun üles seadust mitte toetama. Aitäh!

Tõnis Lukas, palun! Palun Tõnis Lukasele kolm minutit lisaks. 

Tervist! Aitäh juhatajale! Head kolleegid! See dialoogivorm, mis meil on kujunenud välja koalitsiooni ja opositsiooni vahel, on väga nauditav. Kõigepealt on tore näha oma fraktsiooni täies koosseisus. Niimoodi me saame suuri asju korda saata. On hea näha koalitsiooni esindatuna kõige värskema jõuga, kellel pole veel hilja õppida, kes paneb kõik need mõtteterad kõrva taha ja saab neid kasutada hiljem, kui paremad ajad on [käes]. Ja muidugi [on hea näha] opositsioonikaaslasi. On hea näha, et me siin arutelus, kuigi on peetud oluliseks iga seadust eraldi arutada ja kobarseadust mitte teha, saame ikkagi luua terviku – terviku, mida tunnetavad Eesti inimesed. Eesti inimesed ei kohtu ju ühegi maksuga eraldi, elus puutuvad nad kokku kõigi nende tagajärgedega, mida valitsuse tegemine või tegematajätmine endaga kaasa toob. 

Üks nendest on valetamine ja valetamine mingis vormis kujuneb ju normaalsuseks. Me puutume kokku ka selle kui tagajärjega. Kui juba valitsuse kokkupanemisel nii suures mahus seda meetodit kasutatakse, kirutakse mõnda aega, aeg läheb edasi, tehakse oma esimesed maksumuudatused, poliitilised sammud ära, siis enne järgmisi valimisi ajakirjandus ja avalikkus juba eeldab, et jah, tõenäoliselt ongi see poliitika osa. See on üks niisugune poliittehnoloogiline nipp, mis justkui ei oleks moraali mõttes valetamine selle tavatähenduses. Hakatakse otsima mängu ilu, mis tähendab seda, et kes uhkemalt annab ja oma sõnu sööb, see saab veel varsti kiita ka. Paraku on see üks poliitilise elu igapäevavorme. 

Aga see ei ole ju põhimõtteliselt midagi uut. Otto von Bismarck juba ütles oma strateegiat sättides, et mitte iialgi ei ole valetatud rohkem kui enne valimisi, sõja ajal ja pärast jahti. Pärast jahti – see tähendab, et kui koalitsioon on saanud nii-öelda poliitilisel jahil oma hääled kätte, siis on see kiusatus. Tinglikult on praegu ka sõjaaeg, kuigi meie ei ole otseses sõjas. Me oleme nii-öelda tagalas, sõdiva Ukraina tagalas. Ja enne valimisi on valetatud samamoodi. Nii et Otto von Bismarcki sõnu on siin igati asjakohane meenutada. 

Nüüd, kui Eestil on vaja harjuda niisuguse põhimõttelise hinnanguga poliitikategijatele, on Reformierakonna üldine taju … Küllap te näete, et Reformierakond ei ole niisugune reformierakond enam kaua aega. Praegu on Reformierakonna sisemine lõhestumine ja sisemise kaemuse valud … 

Palun kolm minutit veel lisaks. … seotud kahe heitlusega. Üks dogma: laenu ei võeta. Teine dogma: maksu ei tõsteta. Mõlema nendega mindi valimistele. Nagu te näete, pärast valimisi on üks neist arsenali jäänud. Teine – maksu ei tõsteta –, on see vale, mida me oleme siin piisavalt paljastanud ja millega Reformierakond on praegu avalikkuse ette astunud. 

Järelikult see, et laenu ei võeta, elab kinnisideena kauem. Aga kuivõrd perspektiivne on see praeguses rahanduslikus loogikas? Kui me praegu oleme läinud niisugusesse komplekskriisi, siis on väga suur oht, et kui me käitume oluliselt teistmoodi kui teised riigid siin ümbruses ja Euroopa Liidus tervikuna, siis me lihtsalt kaotame oma inimesi tööjõuturul ja meilt, kehvemate võimalustega tööjõuturult lahkutakse, minnakse kuhugi mujale. Viimane selline suurem laine oli tõepoolest pärast suuremat kriisi, Andrus Ansipi valitsuse ajal ja selle järel. Aga inimesi me ei tohiks kaotada, sest kui me oleme sündimuskriisis ja kaotame oma noori tegusaid tööinimesi teistesse riikidesse, siis varsti ongi meil – nüüd tähelepanu, Eesti 200! – see personaalne riik. Väga lihtne on personaalset riiki pidada, kui on üks viimane eestlane. Talle saab teha lausa rätsepaülikonna, sobivad maksud, sobivad tarkvaralahendused. Aga siis on juba hilja langust peatada. 

Nii et kui me mõtleme rahva hakkamasaamisele tervikuna, siis peame aru saama, et tulumaks ja selle tõstmine on üks maksuliik, mis inimesi lööb. On tähtis, et me ei läheks nüüd puumunadega petma, kui hakkab riigieelarve tegemisel diskussioon erinevate palkade [teemal], näiteks õpetajate palgad. Puumunadega petmiseks nimetan ma seda, mida ma juba näen, et käsitletakse inimeste palgatõusu osana ka seda – nagu siin juba juttu on olnud – maksuküürust teatavat tükki: näete, teile jääb maksupoliitikaga seoses justkui rohkem kätte, järelikult me ei pea teie palku nii palju tõstma ja nii edasi. 

Nii et üleskutse parteile ja valitsusele: olge tähelepanelikud, maksupoliitika on tervik ja ühtegi asja ei saa eraldi välja võtta. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, kas Isamaa fraktsiooni nimel ja loal? Palun, Aivar Kokk! (Aivar Kokk küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks! 

Hea juhataja! Head kolleegid! No me siin räägime täna maksuküürust, mille tekitab praegune koalitsioon. Kõigepealt, eelmine nädal oli meil must kolmapäev. Me tegime kõik selleks, et meie pered kannataksid ja nende tulud väheneksid. No seda nädalat saab siis lõpuks nimetada, mida Reformierakond on aastaid soovinud, maksuküüru nädalaks, sest iga päev iga kaheksa tunni järel tõuseb mingi maks. Mul on sihukene ettepanek koalitsioonipoliitikutele, et lepiks kokku, et Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valijad saavad maksutõusu ehk selle maksuküüru ja Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valijad ei pea uuest aastast kehtivaid makse maksma, sest nemad ei ole seda [soovinud]. Las siis valetavate erakondade valijad maksavad kinni selle vale. 

Miks peaks näiteks Isamaa valija selle vale kinni maksma? Isamaa ei ole kunagi valimistel valetanud. 2011 lubas Isamaa väga selgelt, et [inimesed] vabastatakse kodualuse maa maksust, emapension luuakse ja kõrgharidust saab tasuta, eestikeelset kõrgharidust. Ta täitis need lubadused. 2015 lubas Isamaa Erakond, et 500 eurot on tulumaksuvaba. Mida rahandusminister ei ole veel siiamaani aru saanud, [on see,] et see on lineaarne. Lineaarne – rõhutan seda sõna. Küür on selline (Näitab käega.) ja lineaarne on selline tõus (Näitab käega.). Tulumaksuvabastus – tegi ära. Tegi üksi elava pensionäri toetuse ära. 2019 lubas Isamaa Riigikogu valimistel teise pensionisamba teha vabatahtlikuks ja tegi ka selle ära.  

Minu arvates valimistel antud lubadusi tuleb täita ja püüda seda teha, aga mitte valimistel valetada, et ühtegi maksu ei tõsteta, ja siis pärast seda õhtut või ööd, kui valimistulemus on [teada], juba järgmisel päeval öeldakse, et tühistame lastetoetused ja tõstame kiiresti makse. No see ei ole ikka päris ilus. Seepeale saabki öelda, et meil on täna valetav ja makse tõstev koalitsioon, kes loob nüüd maksuküüru. Ma pean Isamaa fraktsiooni nimel selgelt ütlema, et kui Isamaa fraktsioon peaks valitsusse saama lähiajal, siis ta püüab selle maksuküüru likvideerida, sest see ei ole õiglane lahendus.  

Mida siis Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside valijad endale saavad? Me oleme täna selgeks saanud, et [nad saavad] aktsiisitõusu järgneval kolmel aastal, käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, lastetoetuste vähenemise, peretoetuste vähenemise, teisest lapsest [alates kehtinud] tulumaksu[soodustuse] kaotamise. Ja me teame, et sügisel on prognoos ju kahele-kolmele maksule veel. Üks on automaks, teine on plastikpakendite maks ja nii edasi ja nii edasi. Kõike seda ainult ühel eesmärgil: et Reformierakond saaks oma luksusliku valimislubaduse täita. Rääkida siin, et soovitakse mingeid teisi asju ka nende maksutõusudega lahendada, see on sulaselge vale, sest nendest maksutõusudest ei jätku mitte millekski muuks kui sõna otseses mõttes ainult Reformierakonna luksusliku [valimislubaduse] täitmiseks. 

Ma olen siin korduvalt öelnud, et ega ma ei saa midagi halvasti öelda, kui üks erakond soovib oma valimislubadust täita, sest Isamaa on alati täitnud oma valimislubadused. Aga me oleme alati ausalt, peale valimisi siia kõnepulti tulnud ja öelnud, et meie eesmärk on oma valimislubadused täita. Aga millegipärast ei julge praegusel hetkel Reformierakond seda kõva ja selge häälega öelda. Pole ju midagi halba, kui üks erakond tahab tõsta pea kümmet erinevat maksu selleks, et üht luksuslikku [lubadust täita]. Seda tuleks ka tõsiselt ja ausalt siis kõigile öelda, et seda tehakse pensionäride arvel, lastega perede arvel, väiksema sissetulekuga inimeste arvel. 

Kui keegi püüab siin selgeks teha, et maksukoormus nende maksudega kokku on 500 miljonit ja et siis kõigil inimestel läheb hästi … Samas selle luksusliku [lubaduse] arvutus – Rahandusministeeriumil on palutud seda 500 miljonit teha natukene suuremaks kui 300 miljonit, et jumala pärast inimesed ei saaks aru, kui suur see luksuslik lubadus tegelikult on, sest siis ju jääb üle suurem maksukoormus kui tulu tagasi. Kasu saame ainult meie siin ja 2025. aastast võime üle 100 euro kuus rohkem raha saada. Me kiusame oma eakaid, kiusame lastega peresid, kiusame töökaid inimesi, kelle sissetulekud ei ole suured – ja ainult ühel eesmärgil, et üks valimislubadus saaks täidetud. Kas see on õige otsus? Seda kindlasti ütlevad meie valijad. 

Eile ringi käies siin linna vahel, kus keskmine palk on tunduvalt kõrgem kui seal, kus minu valimisringkond on, inimesed ütlesid, et pidage vastu, ehk mõistus tuleb koju. Aga praegusel hetkel tundub, et kahjuks töötab teerull päris suure ja kiire hooga. Helir enne kõnepuldis ütles, et kui alla kahe minuti tutvustatakse olulist käibemaksuseadust, siis nad on osavad tutvustajad, kes selgitavad selle lühikese ajaga kogu selle eelnõu olulisuse. Aga meie, kes me võib-olla ei saa nii hästi aru, peame siin kaheksa minutit kõnet, püüame selgitada, mille jaoks seda tehakse.  

Ma loodan, et meie inimesed mõistavad seda, et sellised maksutõusud viivad Eestis ettevõtluse vähikäigule, meie inimesed [muutuvad] vaesemaks. Juba täna kauplustes käibed vähenevad ehk inimeste ostuvõime on vähenenud, aga see väheneb uuest aastast veel. Hinnad tõusevad soojamajanduses, kodukulude [tasumisel]. Aga me ei räägi siin veel omavalitsustest, mille tulubaas ei suurene …

Aeg, hea kolleeg!

… vaid väheneb seoses nende maksudega. Aitäh!

Tänan! Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isegi nii hilisel või juba varajasel hommikutunnil – pea see päikegi tõuseb – ei saa kahjuks seda eelnõu kuidagi toetada, isegi unise peaga kahjuks mitte. 

Aga teate, eks nii vist on, et nende talismanidega on see häda, et nende jõusse võib jääda liigselt uskuma. Meie üks suur talisman on olnud meie maksupoliitika, mida me oleme kujundanud 1990-ndatest, ja püüdnud nendest monetaristlikest dogmadest kinni hoida. Ja tõsi, see on [viinud] meid läbi erinevate aegade ja ei saa kuidagi öelda, et Eesti riigil on selles võtmes läinud kehvasti. Aga jällegi, kui me mõtleme riigi positsioonile rahvusvaheliselt, siis aasta 2009 oli tegelikult selline aasta, kus pankrotti läinud Argentinale oldi rahvusvaheliselt kordades rohkem nõus laenu andma kui Eesti riigile, olgugi et meie riigivõlaga tollel hetkel oli juba päris kenasti. Nii et ainult need statistilised näitajad ei ole peamised, vaid tuleb vaadata laiemat pilti. 

Meie maksupoliitika kontekstis laiemat pilti dikteerib ühelt poolt meie geopoliitiline asukoht, teiselt poolt Euroopa soov muuta majandusreegleid ehk globaalset majanduspoliitikat, päästa planeeti, ja sellest lähtuvalt kujundada ümber kogu tootmine. Kõige sellega peab hakkama saama. Kui me 1990-ndatel töötasime iga päev selle nimel, et meie juurde siia Eesti riiki tullakse, investeeritakse, väliskapitali voog oleks siin tagatud, siis tuli luua neid garante. Ja kindlasti meie maksupoliitika range raamistik oli selle edu pandiks. Tänases olukorras me teame väga hästi seda, et me elame diktaatori kõrval, kellele ei kehti ükski rahvusvaheline kokkulepe. Kui me mõtleme selle paiga uudsusele, et me oleme tulnud sovetiajast, kus oli ettevõtetel võimalik määratult kasvada, siis kogu see uudsuspakett on läbitud ja meid kammitseb tegelikult seesama idapiir, agressori kõrval elamine. Isegi Euroopas, vaadates Saksamaa ja Prantsusmaa suunas, tundub see nende poliitika elluviimise [taustal], kasvõi riigi tasandil, hirmuäratav. 

Teine pool puudutab tegelikult konkreetselt meie oma ettevõtteid ja isikuid, kes on aidanud Eesti rahva jõukust ja rikkust kasvatada. Me oleme siinsamas saalis seadmas uusi väljakutseid, uusi väljakutseid rohepöörde kontekstis. Sellel rohepöördel on hind ja ilma täiendavat laenukapitali kaasamata neid muutusi ellu viia lihtsalt baasinvesteeringutena ju tegelikult ei ole võimalik. Me saame ka aru, et eurotoetuste laevu meie poole liigub järjest vähem. Nii et selles võtmes võlakoormuse kasv, eriti kui vaadata erasektorit, ettevõtlussektorit, on tegelikult vältimatu.

Ma palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks! 

See on minu meelest see selgroog, kogu meie majanduspoliitika ja rahanduspoliitika lahutamatu diskursus, millest me peaksime rääkima ja [mille raames] püüdma leida võimalikke lahendusi. Aga noh, me tegelikult läheme seda teed, et kogu seda debatti me väldime ja räägime, et jätame inimestele rohkem raha kätte, samal ajal tõstes makse ja kohati isegi seda uskuma jäädes. Väga halb tee, sest kui kogu rahanduspoliitika on rajatud sellisele demagoogiale, siis seda ise uskuma jäädes on riigil sellest hiljem väga raske tegelikkuses välja tulla. Kogu see kihistumise problemaatika, ebavõrdne majanduslik positsioon kasvõi selles väikeses Eestis … Me oleme väga palju arutanud erinevate eelnõude menetluse käigus laenuvõtmise võimet, kuidas on erinevates Eesti osades kapitaliseeritusega, tagatisvaradega lood. Pangad vaatavad meid kui ühte tulu teenimise kohta ja selles võtmes oleme me tegelikult suhteliselt jõuetud, et tõsiselt pidada debatti. Äkki seal tuleks tulusid rohkem maksustada ja pöörata need siis tagasi meie majanduskeskkonna eduks. Need probleemid kumuleeruvad. 

Omavalitsuste poole pealt, kui täna omavalitsusjuhtidega kokku puutuda ja küsida nende arvamust, siis tegelikult ollakse suhteliselt nördinud juba sellepärast, et me oleme näinud omavalitsuses suurt ohtu ja kohalike maksude temaatika on olnud tabuteema. Kogu aeg on kardetud, et kohalik omavalitsus on see, kes, nii kui võimaluse saab luua kohalikke makse, seda kindlasti kuritarvitab. Aga vaadake, ega riik ju ei kuritarvita. Täna meil on siin seotud usaldushääletusega seitse maksueelnõu, mis tuleb läbi rallida, sellepärast et sügiseks need asjad peavad tehtud olema ja siis hakkame vaatama, kuidas eelarve kokku jookseb. 

Riigi puhul on lahutamatu teema ju usalduse küsimus, usalduse kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel. Kui me vaatame, et see vall, takistusena justkui kohalike maksude kontekstis, on nüüd maha saanud, siis on jällegi tegelikult antud selline lubadus, et tehke nüüd teie seal ka neid kohalikke makse veelgi enam. Kui te ei rakenda näiteks maamaksu maksimummääras, siis me karistame teid tasandusfondi kaudu. Minu meelest on see ka selline uus tase, et ühtpidi me keelasime ja nüüd me käsime. Kuidas sellest lõpuni aru saada? Need probleemid, ka vaesuse leevendamise kontekstis, jäävad kohaliku omavalitsuse õlule. Omavalitsus peab iga päev vastama küsimustele, millal see tee ära lapitakse, millal need löökaugud kinni saavad pandud. Kui siiamaani riik käis ja rääkis, et omavalitsused ei oska teid remontida, siis riik teeb täna juba pindamistöid kehvemini kui omavalitsus ise. Ootamas on veel täiendavad maksud, olgu need siis automaksu või mõne muu keskkonda säästva maksu egiidi all tehtavad muudatused. 

Nii et ei ole võimalik sellist segaputru toetada, eriti olukorras, kus räägitakse, et kõigile jääb [rohkem] raha kätte, aga taskud on järjest tühjemad. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks! 

Lugupeetav rahvaesindus! Valetav valitsus on suutnud kogu rahva kotti ajada ja müüb, turundab ühiskonnale praegu jõuvõtetega poliitikat, millest ei olnud Eesti inimestel halli aimugi. Sellega suudeti kogu ühiskond ära petta. Selle eest tuleb õnnitleda, selle salakavaluse eest, turundusoperatsiooni eest, mida te selle SALK-üksuse koordineerimisel ellu rakendasite oma rahva kotti ajamisel, oma rahva vastu nii-öelda maksusõja alustamisel. Teid tuleb osavuse eest õnnitleda. 

Veelgi enam, te ei suutnud mitte ainult rahvast, neid valitsetavaid, ära lollitada, ettevõtjaid, te suutsite suures plaanis iseennast ära lollitada. Mind üllatasid kangesti Joakim Heleniuse appikarjed. Siin Eesti 200 inimesed kuulavad. Mis siis oli? Joakim Helenius töötas välja Eesti 200 majandusprogrammi, toetas, rahastas, leidis, abistas, võttis vastutuse. Ja siis korraga selgub – mis välja tuli? Tegelikkuses selle asemel, et tööjõumakse langetada, dividendimakse langetada, tagada maksukeskkonna stabiilsus, otsida siia uusi investoreid, tuli välja kõik täpselt tagurpidi. Ja inimene nõutuna ei saagi aru, kuidas see tegelikult juhtus. Kuidas juhtus nii? Andke andeks! Ma mäletan, täpselt samamoodi imestasid ju nii-öelda Lenini-aegsed kommunistid, kuidas juhtus, et Stalin tuli võimule. Tegelikult täiesti hämmastav, eks ole? Unistasime õilsast kommunistlikust tulevikust – oli nii, Toomas, eks ole? –, aga vaata, mis välja tuli. See on loomulikult valetamise sündroomi laiem fenomen, ka valetamine – nii-öelda kollektiivsete nähtuste puhul – iseendale. Ka iseenda puhul on see trajektoor, mis on tõde, mis on vale, läinud segaseks. Kõik on kokku üks peeglid ja suits. 

Kuid see, mis peeglid ja suits ei ole, on Eesti majanduskeskkonnale vigastavate hoopide andmine olukorras, kus meil on määramatud väliskeskkonnariskid, meie põhilised eksporditurud on languses või nende kasv peatunud. Sellises olukorras tekitada ebastabiilsus Eestisse investeerimisel – see ei õnnestunud aastate jooksul ka vasakpoolsema poliitikaga valitsustel. Võib öelda, et see valitsuskoalitsioon on ühemõtteline vasakliberaalne projekt, mille eesmärgid lisaks erinevatele kultuurisõdade aktsioonidele lähtuvad selgest arusaamast, et ühiskond on võimalik jõukaks maksustada. Me võtame nii palju raha ära kui võimalik selleks, et ühiskonnas heaolu kasvatada. Loomulikult on tegemist maoga, kes sööb iseenese saba, ja tegelikult me jõuame ühiskonnas sellise fenomenini, nagu seda on maksuvaesus. See valitsus kehtestab Eestis maksuvaesust.  

Nüüd need probleemid, kui me vaatame elementide kaupa seda tulumaksuseaduse muutmise kompleksi. Esimene küsimus on selles, et tulumaksumäära tõstetakse, tulumaksu tõstetakse Eesti inimestel. See mingisugune häma – siin vehiti ja viidi Aivar Koka lauale mingisugune konstruktsioon selle kohta –, et Eestis on, mis ta oli, 34% tulumaksu mingitelt tuludelt, see ei vasta ju tõele. See on ju sulaselge järjekordne näide valest. Võimalik, et Eestis on neid inimesi, kes seda usuvad, kui seda lõpmatult korrata. Sama teooria järgi võiks öelda, et te kehtestate Eestis astmelise tulumaksu süsteemi, kui sedasama sofistlikku loogikat laiendada. Efektiivne tulumaksumäär tulule kuni 700 eurot on 0, eks ole, tulule 1400 eurot on 10% ja tulule, ma ei tea, 100 000 eurot kuus on siis tõenäoliselt midagi 21,… protsenti kümnendik‑ ja sajandikkohtadega. Kui sellise sofismiga esineda, siis võiks [öelda,] et te kehtestate astmelise tulumaksu. Ja kui ma selle välja joonistan, andke andeks, siis tekivad väga massiivsed küürud, eks ole, vägagi erinevad maksustuskeskkonnad riigis. 

Kehtestatakse tulumaksumäär 22%‑ni. Kehtestatakse ka dividendide tulumaksu määr 22%‑ni. Kusjuures, kui me vaatame Euroopas, siis ka Kesk- ja Ida-Euroopa arvestuses me suutsime sisse viia, mis ta siis oli, kuus aastat tagasi mingisuguse nii-öelda dividendi, investoritele atraktiivse investeerimisboonuse sellega, et meil on madalam küpsete dividendide poliitika. Nüüd see eelis hävitatakse. See eelis hävitatakse! Võtke välja Euroopa dividendide maksustamise poliitika, hüppeliselt kerkime jällegi teise otsa. Ma ei saa väita, et ka see 14%‑line määr oli mingisugune Euroopa madalaim määr. Me teame, et see seda ei olnud. 

See on praegu investoritele ja majanduskeskkonnale võimalik … Kui me räägime meie regioonist, antakse lisaks sellele, et meil on paratamatult sõjariisiko investeeringuid ja rahvusvahelisi investeeringuid saades, korralik mats ka stabiilsusele maksukeskkonna usaldusväärsuse lõhkumise tõttu. Omaette müstika, kui ma vaatasin tabeleid, mis olid koostatud seletuskirjas, on see, kuidas siis esialgselt 22%‑lt pankade tulu maksustamiselt 18%‑le üle minemine annab tegelikult aasta arvestuses 2 miljonit eurot netotulu juurde. Noh, ma ei saa kasutada [väljendit] "laest võetud", aga sellele hämavale retoorikale, nagu ma saan aru rahanduskomisjonis osalenud inimeste seisukohast, ei olnud võimelised ka valitsuse esindajad vastama, kust selline konstruktsioon on leiutatud. 

Nii et see valetav valitsus on Eesti majanduskeskkonna, Eesti investeerimiskliima stabiilsust lõhkumas. Reformierakond on muutunud uuteks punasteks ja selle poliitika eest seismise, mis tähendab maksumaksjate ja madalate maksude poliitika kaitsmist, võtab Isamaa Reformierakonna käest heatahtlikult naeratades üle. Me oleme valmis seda poliitikat jätkama. Ja see maksupandeemia, mis praegu Reformierakonna juhtimisel on käivitatud, tuleb Eesti majanduse, Eesti inimeste toimetuleku huvides seisata ja sellele tuleb siit saalist öelda ühemõtteliselt ei. See viirus ei tohi levida – ahnuse, tölpluse …

Aeg!

… ja lühinägeliku ühiskonnakorralduse viirus. Teie aeg peab läbi saama, täiesti õige.

Seekord oli sinu aeg, Urmas!

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Repliigiks Leo Kunnasele: selles kollases raamatus on üks selline huvitav säte, et vasturepliigiks või vastusõnavõtuks saab õiguse üksnes siis, kui sa oled juba kõne pidanud selleks ajaks, kui sind mainitakse. See on kommentaaris. Asja mõte on selles, et kui su kõne on pidamata veel, siis sa saad oma kõnes selle vasturepliigi ära öelda. Aga see on detailiküsimus.

Head kolleegid, enne nii olulise otsuse tegemist võtan juhataja vaheaja 30 minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Läheme seaduseelnõu 148 lõpphääletuse juurde. Palun, Siim Pohlak!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Paluks ka kohaloleku kontrolli enne hääletust.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun 10 minutit vaheaega enne hääletust. 

Aitäh! Head kolleegid, 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, vaheaeg on lõppenud. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 148. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 58, vastuolijaid 33 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 148 seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees, me oleme päris pika istungi juba maha pidanud. Kui ma nüüd ei eksi, siis on lausa neli päevakorrapunkti ära arutatud. 18 tundi on see kestnud. Kuidas on selle Riigikogu esimehe lubadusega, et arutada mingi hetk sellist mõistlikku töökorraldust, et inimestel oleks võimalik vahepeal puhata, teha inimlik töögraafik nii nõunikele, ametnikele kui ka Riigikogu liikmetele. Kas seda teemat on Riigikogu juhatus arutanud või on eesmärk jätkata nii kaua, kuni esimesed nii-öelda jalapealt maha kukuvad?

Aitäh! Viimastel tundidel me ei ole arutanud, et seda töögraafikut muuta.

Olemegi liikunud viienda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2023. aasta 11. mail. Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu seaduses erinevate mänguliikide maksumäärade tõus, mille peamine eesmärk on riigieelarve tulu suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mail laekus rahanduskomisjonile 203 muudatusettepanekut. Vabariigi Valitsus eelnimetatud muudatusettepanekuid ei arvestanud, peamiselt kaalutlusel, et need ei ole kooskõlas algatatud eelnõu eesmärkidega. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister, suur tänu põhjaliku ülevaate eest (Juhataja helistab kella.) ja ka põhjenduste esitamise eest, miks hasartmängumaksu on vaja tõsta. Üldiselt on see ka mõistetav, neid diskussioone on olnud erinevaid. Üks on puudutanud spordiennustust ja selle võimekust tulevikus spondeerida spordikollektiive, ‑võistlusi ja nii edasi. Kas te oskate kirjeldada, milline seis koalitsiooni poolt vaadates, teie poolt vaadates spordiennustusega on? Millised on seal käibemaksumäärad ja kuidas nad saavad spordi‑ ja kultuuriüritusi tulevikus spondeerida?

Aitäh! Saan rääkida seda, mida see eelnõu ette näeb. Kaughasartmängu ja toto ehk sellesama spordiennustuse puhul kehtivat 5%‑list maksumäära tõstetakse kahes etapis: 2024. aastal 6%‑le ja 2026. aastal 7%‑le.

Aivar Kokk, palun! 

Ma ka tänan väga sisuka ettekande eest. Aga ehk räägiksite lahti, millistel hasartmängudel tõuseb 22%‑le ja millel kahes etapis, 6%‑lt 7%‑le. Ma saan aru, et nendel loteriidel, mida Eestis korraldatakse, mida enamus Eesti inimesi mängib ja millega me sporti ja kultuuri toetame, tõstetakse nüüd 22% peale, aga kasiinod ja internetimängud, need jäävad siis järgnevatel aastatel 6% ja 7% peale. Miks selline erisus tehakse? Kas te tõesti arvate, et mõni kasiino läheb Eestist ära, kui see protsent tõsta ka 22-le? Reformierakond on ju alati toetanud seda, et on ühesugused maksud.

Aitäh! Lotol tõesti tõuseb hasartmängumaks 18%‑lt 22%‑le. Kaughasartmängul ja totol tõuseb see 5%‑lt 6%‑le ja siis 7%‑le. Vahe ongi siin maksuobjektis. Loterii korraldamisel on maksuobjektiks loteriipileti müügist saadud summa, aga kaughasartmängu puhul maksab mängukorraldaja panustest laekunud summalt, millest on maha arvestatud võidud. Nendel kahel liigil on see erinevus. Lisaks veel see, et kaughasartmängu puhul on korraldajad küll Eestis, aga enamik mängimisest toimub väljaspool [Eestit].Viimaste aastate jooksul on maksulaekumine sealt päris oluliselt tõusnud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Mina omalt poolt tänan ka väga pika ja sisuka sissevaate eest sellesse eelnõusse. Mõned väikesed detailid jäid siiski veel arusaamatuks. Näiteks see, kui palju selle hasartmängumaksu [seaduse] eelnõu kohaselt tahetakse raha kokku korjata. Me teame, et hasartmängumaksust saadav tulu ei saa minna näiteks kaitsekulutuste reale kulude katmiseks. Te olete siin kogu aeg rääkinud ja erinevaid variante välja pakkunud, kuhu läheb see raha, mis te maksudena kokku korjate. Ma lihtsalt küsin, kui palju seda tuleb ja kuidas see saadav tulu kavatsetakse erinevate valdkondade vahel ära jaotada. 

Aitäh! Hasartmängu[maksust] on 2024. aastal plaanitud eelarvesse laekuma 8 miljonit, 2025. aastal täiendavalt 8 miljonit, 2026. aastal 12 miljonit ja 2027. aastal täiendavalt 13 miljonit. 47,8% hasartmängumaksust laekub kultuurkapitalile, millest omakorda 60,6% eraldatakse kultuuriehitistele ning 3,8% kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks. Osa sellest täiendavast tulust läheb kultuurile ja osa läheb riigieelarvesse kaitsekuludeks ja positsiooni parandamiseks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Täna on see juba neljas usaldushääletusega seotud eelnõu. Meie kollane raamat ehk piibel, millest kõik juhinduvad, ütleb selgelt ära, et tegemist on võimalusega, usaldushääletus on mõeldud vähemusvalitsusele. Selles meie kollases piiblis, nagu seda nimetatakse, on öeldud, et õiguskirjanduses on öeldud seda, et selline eelnõude käsitlemine pelgalt sellepärast, et eelnõuga on kiire, ja nende vastuvõtmine parlamendis võib-olla ei ole legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi. Kas te julgete õigusteadlastele vastu vaielda?

Aitäh! Antud küsimus ei puuduta seda eelnõu.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jah, ma ei oskagi nüüd kohe midagi öelda. Ma ei teagi, kas mul on tahtmist edasi küsida, kui te niimoodi profileerite neid parlamendiliikmete küsimusi, aga hea küll. 

Kehtiva hasartmängumaksu seaduse kohaselt nähakse Eesti Kultuurkapitalile ette kulud summas, mis vastab 47,8%‑le hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest, ühesõnaga, kultuuri finantseeritakse hasartmängust ehk pahest. Teistest pahedest ka. Ma tean ühte kultuuriinimest, kes just seepärast kultuurkapitalile taotlusi ei tee. Küsingi täitsa siiralt: kas teie kui rahandusministri arvates oleks õige kultuurkapitali finantseerida mingi teise skeemi järgi, (Juhataja helistab kella.) mis ei oleks seotud pahede kultiveerimisega?

Aitäh! Ma julgeks arvata, et pahesid see kuidagi – ma ei tea, "kultiveerima" või kuidas ütlesite – juurde ei loo. Eks see on üks osa meie elust, hasartmäng on legitiimne tegevus, osa inimesi sellega tegeleb, osa mitte. Seadusandja ehk Riigikogu on kunagi otsustanud, et osa sellest rahast läheb kultuuri. Ma julgeks arvata, et võib-olla see on ikkagi natukene ka põhjus: kultuurile läheb rohkem raha ja kultuur võib olla üks alternatiiv hasartmängule ehk saab rahastada [kultuuri] selle arvel. Võib-olla on see loogika seal. Ma selles midagi halba küll ei näe, pigem on see hea, et kultuurile läheb rohkem raha ja kultuur tänu sellele ilmselt jõuab ka rohkemate inimesteni.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Muidugi, väga märgiline on, et toidukaupa maksustatakse meil 22%‑ga ja kaughasartmänge 6%‑ga. Võiks vastupidi olla. Miks te sellise tee olete valinud? Ma küll juba komisjonis kuulsin seda, mida te nüüd ilmselt hakkate rääkima, et kui me tõstaks seda maksumäära kõrgemaks, siis need hasartmänguteenuse pakkujad lähevad äkki Eestist ära. Aga kui mitusada miljonit Eesti oma eelarvest kaotab juhul, kui mõni nendest hasartmängu kaugteenuse pakkujatest peaks peale maksutõuse Eestist ära minema?

Aitäh! Selle eelnõu eesmärk on tuua täiendavat tulu riigieelarvesse, mitte korraldada oluliselt seda turgu ümber. Hasartmängud kui tegevus on niikuinii olemas ja see on täiesti seaduslik. Ma ütlesin korra, et maksubaas on erinev ka klassikalise käibemaksu puhul konkreetselt kaughasart[mängul] ja totol. Viimasel juhul maksab mängukorraldaja hasartmängumaksu panustest laekunud summalt, millest on maha arvatud võidud. Tavakäibemaks on ikkagi kogu müügikäibe pealt. 

Summadest rääkides … Kaughasartmängu mängimine, nagu ma enne ütlesin, toimub valdavalt väljaspool Eestit, aga korraldajad on siin. Tõsi, üks põhjus selleks kindlasti on madal [maksu]määr, mida me nüüd tõstame. Laekumised on olnud sellised, et 2020. aastal 3,6 miljonit, 2022. aastal peaaegu 13,7 miljonit. See on kindlasti oluline täiendav tulu meie eelarvesse.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma mõtlesin küsida selle kohta, mille kohta me oleme ju küsinud ka kõigi eelnevate eelnõudega seonduvalt kõikidel nendel eelnevatel kordadel, kui te testite, kas ikka valitsusel on endiselt siin saalis piisavalt usaldust või ei ole. 

Nimelt küsin selle kohta, et selle eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud ei ole, ka mõjuanalüüsi koostatud ei ole. Mis annab teile alust arvata, et kõnealuse seadusemuudatuse tulemusena reaalsed tulud riigieelarves kasvavad? Seda esiteks. Teiseks, kuidas muudetud maksumäärad hakkavad eristuma naaberriikide sama valdkonna maksumääradest?

Aitäh! Julgust arvata, et need tulud ka sellised on, annab see, et ikkagi seletuskirjas me oleme turgu analüüsinud. Need tõusud on piisavalt mõõdukad. Nagu ka eelnõu seletuskirjas kirjas on, mingeid olulisi muudatusi turul, ümberkorraldusi seal nad kaasa ei too. Me näeme, et turg töötab samamoodi edasi, nagu ta on töötanud, hasartmänguturg, ja tänu protsendi tõusule tuleb ka täiendavat tulu. 

Kui rääkida naabritest, siis kaughasart[mängu] ja toto maksumäär on Leedus 10%, Lätis 15%, Soomes 12%, Rootsis 18%. Eesti ja Malta on praegu 5% peal. See on ka see põhjus, mis meil siin muude eelnõude puhul, just aktsiisi[eelnõu] puhul oli, et keegi peab kuskile sõitma, et raha tuua. Nüüd võib see korraldaja olla siin, mängida saab mujal ja raha tuleb meile. Mängulaudadega on nii, et kui meil see tõuseb 1406 [euro] peale, siis Lätis on see 2020. aastast 2340 ja Leedus on 2300 [eurot]. Need on need võrdlusnumbrid.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsin maksumäärade kohta. Kui kahe eelmise eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal valitsus jõudis uute määradeni, siis siin täiesti üllatuslikult ei ole uute määradeni jõutud. Need määrad on madalamad kui naaberriikides, nagu te kirjeldasite. Kuivõrd selle eelnõu eesmärk, nagu te ütlesite, on Eesti julgeolekupositsiooni parandamine, siis miks te ütlete, et need määrad, mida te selle eelnõuga kehtestada tahate, on kõige õigemad ja mõistlikumad Eesti julgeoleku tagamiseks? Kas me mingi muu määraga ei saaks eelarvest rohkem raha? See on seesama, mille kohta ka Varro küsis, et meil tegelikkuses pole analüüsi. Nii nagu tulumaksu puhul selgus, te jõudsite arusaamisele, et maksumäära vähendamisega sai rohkem raha.

Aitäh! Tõsi, siin me pole muudatusi teinud. Keegi pole neid minu meelest ka väga taotlenud, kui välja arvata obstruktsioon, mida opositsioon on teinud. Aga nii nagu ütles ka opositsiooniliider EKRE ridadest, seda on tehtud sellepärast, et Riigikogu tööd takistada. Aga nendele maksumääradele on praegu pakutud mõõdukat tõusu ehk turgu see oluliselt ei mõjutaks. Aga samal ajal see tõus eelarvesse lisaraha tooks. See on selles mõttes ikkagi selline, ütleksin, turvaline tulumeede.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Alles me menetlesime eelnõu, millega me maksustasime pahesid, see oli tubaka‑ ja alkoholiaktsiisi [eelnõu]. Ma saan aru, et hasartmängumaksu kontekstis pahelisust välja ei juurita, vaid ikkagi otsitakse pelgalt lisaraha riigieelarvesse, et saada hakkama kaitsekulutuste tõusuga ja muude eelarveliste väljakutsetega. Kas ma saan õigesti aru?

Aitäh! Hasartmängu võib ka ikkagi paheks nimetada ja eks need maksud ju selle jaoks ole, et inimeste käitumist mõjutada ja eelarvesse raha tuua. Nii nagu me siin saalis oleme ju viimastel tundidel kuulnud, iga maksutõus ikkagi kohe käitumist mõjutab. Ju siis mõjutab see hasartmängumaksu puhul ka. Ma ei arva, et see mõju päris olematu on. Aga need määratõusud ei ole nii suured, et saaks öelda, et see mõju oleks väga suur. Nii oleks, ma arvan, aus öelda. Teiselt poolt ongi nii, et kui sellel hasartmängu nii-öelda tarbimisele suurt negatiivset mõju pole, siis järelikult see tulu on jälle protsendi võrra suurem.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Rahandusministeeriumi koostatud maksuseaduste muudatuste koondmõju hinnangus on muu hulgas märgitud, et järgnevateks aastateks planeeritud maksumuudatuste ning kulukärbete tagajärjel väheneb lühiajaliselt eelarvepoliitika tugi majandusele, nõrgendades majanduse oodatavat taastumist, mis võiks hoogsamalt alata 2023. aasta teises pooles. Samuti on märgitud, et valitsusel on selle mõju tasakaalustamiseks plaanis kiirendada Euroopa Liidu toetuste kasutuselevõttu. 

Palun selgitage meile konkreetselt, milliseid Euroopa Liidu toetusi on teil kavas kiirendatud korras kasutusele võtta ja kuidas need hakkavad kiirendatud korras tugevdama Eesti majandust, mis on languses. Teie maksutõusud süvendavad seda langust ju veelgi.

Aitäh! Mainisite jälle seda 2023. aastat. 2023. aastal ükski maksumuudatus ei jõustu. Selles mõttes ei saa nendel olla ka negatiivset mõju 2023. aastal, juhin tähelepanu. 

Nüüd Euroopa toetused. Reedel sai Ecofini kohtumisel heakskiidu taasterahastu RRF. Ligi miljard eurot tuleb jälle Eesti majandusse raha juurde ja seda saab kiiresti kasutusele võtta. Üks Euroopa pikaajaline rahastusperiood lõpeb, just andsin valitsuskabinetis üle-eelmine nädal ülevaate sellest, kuidas me nende [toetuste] kasutuselevõttu kiirendame. Kõikidel ministritel, kõikidel ministeeriumidel on üks suur prioriteet muude tööde hulgas: vaadata, et lõppeva perioodi raha saaks kiiresti kasutusse, ja teistpidi, et algava perioodi meetmed saaks kiiresti välja töötatud ja jõuaks samamoodi kasutusse. Ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis käisin ma seda tutvustamas. See on tõesti see – õiglase ülemineku fond veel sinna juurde, meetmed saavad suve jooksul järjest valmis –, mis mõjutab nii 2023. aastat kui ka järgnevaid aastaid. Meil on järgneva viie-kuue aasta jooksul üle 4 miljardi euro võimalik tuua riigi majandusse digitaliseerimiseks, rohereformiks, meie konkurentsivõime kasvatamiseks, majanduskasvu hoogustamiseks.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Sinu lahkel loal jätkan küsimustega riigikaitse ja maksupoliitika seoste teemal, kuigi on selge, et järgmisel küsimusel otsest seost käesoleva eelnõuga ei ole, sest hasartmängumaksust me riigikaitset teatavasti ei rahasta. Aga mu küsimus on see: kas on üldse võimalik tõsta kaitsekulud üle 3%, kulutada laiapõhjalisele riigikaitsele umbes 0,5% ja samal ajal vähendada eelarve defitsiiti alla 3%? Kas selline asi oleks lähiaastatel võimalik?

Aitäh! Praegu nende maksumuudatustega me teeme seda, et me tõstame kaitsekulusid ja vähendame eelarve defitsiiti. Selleks on maksumuudatused, selleks on erinevad kokkuhoiumeetmed. See reaalselt ka selle tulemuse toob.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma kõigepealt tahaksin ära õiendada selle tüüpilise reformierakondliku sõnaväänamise, nagu meie üritaksime takistada Riigikogu tööd. Ei, meie ei ürita takistada Riigikogu tööd. Meie üritame takistada illegaalse valimisvõltsinguga kokkuklopsitud valitsuse kuritegelike kavade elluviimist. Vaat see on see, mida me üritame siin teha, aga mitte Riigikogu tööd takistada. Meie ei taha istuda siin öö läbi üleval. Ei taha, hea meelega magaks kodus. 

Aga küsimus, mis puudutab seda eelnõu, on järgmine. Kõik need hasartmänguga tegelevad tegelinskid on öelnud, et madal maksumäär on Eestile suur konkurentsieelis ja meelitab siia hasartmängukorraldajaid. Tore. Ainult et niipalju kui mina tean, hasartmänguettevõtted on suuresti kattevarjuks kuritegelikele grupeeringutele, kes kasutavad mängusõltuvusse sattunud inimesi (Juhataja helistab kella.) oma tellimustööde täitmiseks, mis üldiselt on seotud narkokaubanduse või muu taolisega. Miks te tahate selle madala maksumääraga seda soodustada?

Aitäh! Ma alustan sellest, et mingit valimisvõltsingut ei ole olnud. See on ilmselt teie enda väljamõeldud asi ja minu meelest olete te ka Riigikohtust kinnitust saanud, et see nii on. Sellist asja ei ole olnud. Valijad on oma sõna öelnud. Kui teile see ei meeldi, kui te olete kibestunud, siis on see teie probleem. 

Aga nüüd konkreetse küsimuse juurde. Mis puudutab madalamat maksumäära kui eeskätt naabritel, siis on see nii kaughasart[mängu] ja sellesama totoga. Eestis registreeritud rahvusvahelise haardega välisoperaatorid ei paku üldjuhul teenust Eesti turul, mis hakkab mingil hetkel ammenduma, sest Eesti turg on võrdlemisi väike. Oluline osa hasartmängumaksutulust laekub teistest riikidest, nagu Soome ja Saksamaa. Ma julgen ikkagi kahelda, et need kaughasartmängu[teenuse] pakkujad Eestis, kes pakuvad seda väljapoole, siin kuritegevusega tegelevad. Maksuamet nende tegevust ka kontrollib. See on ikkagi päris põhjalikult kontrollitud sektor.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Hasartmängumaksu rahast ehitame me ka kultuuriobjekte. Investeeringutest on palju räägitud. Põhimõtteliselt ju lisaks teedele, igasugu infrastruktuuri‑, taristuinvesteeringutele, mida võiks üldse plaanida võib-olla ka laenu abil ehitada, on osa investeeringuid hariduses, kultuuris, mida me justkui käsitleme eraldi. Riigikogu eelmine koosseis koostas uue nimekirja kultuuriobjektidest, mida on vaja lähiajal ehitada. Seal on viis kultuuriobjekti. Samas on ka valitsuse poolt eelarvesse otse pandavad kultuuriobjektid, nagu rahvusraamatukogu, ERR‑i stuudiote maja ja muuseumide ühishoidla. (Juhataja helistab kella.) Kas te näete, et kultuurkapitali kasvav hasartmänguraha annaks võimaluse tõsta sinna ka näiteks need nii-öelda eelarves olevad kultuuriobjektid?

Aitäh! Väga hea küsimus. Mina arvan, et see oleks mõistlik, eriti olukorras, kus meil sinna täiendavat raha laekub. ERR, rahvusraamatukogu – kõik need on minu meelest samamoodi kultuuriga seotud asutused, miks mitte ka pärandkultuurihoidla. Selle süsteemi muutmine, ja kuna meil seal raha on, selle raha laiemalt kultuuriobjektidesse panustamine, ma arvan, oleks mõistlik. Aga neid otsuseid saab teha see saal siin.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Tõepoolest jah, üheleheküljeline seaduseelnõu. 50 sekundit on päris piisav ülevaade. Aga nüüd kui mõelda: te ütlesite, et kaug[hasart]mängul tõstame 5%‑lt 6%‑le ja aasta hiljem 7%‑le käibemaksu, kust on maha arvestatud väljamakstud võidud. Kuid see 22%‑line käibemaksuosa, mis tuleb piletimüügist, kas seal võidufondi ei olegi arvestatud? Kui suur see võidufond piletimüügi osas on? Sealt tulevad kaasnevad kulud, kui tekib võiduvõimalus. Või maja võidab alati?

Aitäh! Selle eelnõu tutvustamise kohta: ma juhin tähelepanu, et esimene lugemine on sellel eelnõul olnud. Siis oli pikem tutvustus ning ka päris pikk ja põhjalik debatt. See ongi eelnõu esimese lugemise mõte, seal seda pikemalt arutatakse. Teisel lugemisel oleks tavaolukorras siin komisjoni esindaja ja räägiks, mis vahepeal toimunud on. Aga nagu ma olen öelnud, see on erinev: lotopiletite puhul toimub maksustamine puhtalt piletimüügi käibe pealt, sealt võidufondi maha ei arvutata.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on tehtud mitmeid muudatusettepanekuid, sealhulgas summade tõstmise kohta. Teie ministrina äkki oskate kommenteerida, miks tõstmine teile ei meeldi? Võiks ju ometigi saada suuremaid tulusid ja meil oleks hea meel, kui kultuurkapital saaks suurema [summa].

Aitäh! Selleks me seda muudatust ju teemegi, et täiendavat tulu saada. Aga ma meenutan siin teie oma sõnavõttu opositsiooni poolelt. Kui me siin rääkisime aktsiisidest, siis oli ka 5%‑line tõus ikkagi täiesti vastuvõetamatu, sest see nagu lõpetaks kohe turu toimimise ja kõik sõidaksid Lätti. Nüüd on siis vastupidi, et me järsku tõstame seda maksu liiga vähe. Seda olukorras – ma enne ka lugesin ette –, kus kaughasart[mängu] puhul ettevõte tegutseb siin, aga raha tuleb mujalt ehk saame piirkonnas [maksu] natukene nutikamalt, [pean silmas seda] teie toodud Läti mudelit. Keegi ei pea siia sõitmagi, aga raha tuleb. See on huvitav [arvamus] teil, et ükskõik, mis valitsus teeb, ikka teeb valesti. Ühe korra tõstab liiga palju makse, järgmine kord tõstab liiga vähe. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te eelnevalt ütlesite, et hasartmängumaksust laekuvad summad suunatakse õppetöö, loometöö või kultuuritöö valdkonda. Aga millise alla nendest nimetatutest liigitub LGBT-propaganda? Seda rahastatakse ka hasartmängumaksust.

Seda enam minu andmetel ei toimu. 1. jaanuarist 2022 jäi seadusemuudatusega sihtotstarbelise maksutulu kasutamine ainult kultuurkapitalile. Seadus ei näe enam ette ministeeriumide haldusala valdkondi, kuhu hasartmängumaksu tulu suunatakse. Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Minu andmetel see on nii olnud, nagu te nimetasite, aga enam nii ei ole.