Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu neljapäevast istungit. Esmalt, nagu ikka, kohaloleku kontroll, palun!

10:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27. 

Järgnevalt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Martin Helme, palun!

10:01 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Tere, töist hommikut kõigile! Ühe hääletuse eel, vastu hommikut oli moment, kus ma mainisin, et meil siin Riigikogu XV koosseisus liiguvad eelnõud kaelamurdva kiirusega ja toimetatakse liiga kiiresti, mistõttu on meil seadusloome kvaliteediga, nagu on. Mõistetamatult surutakse neid eelnõusid meile, mõistetamatult seotakse neid veel lisaks sellele usaldus[hääletuse]ga. Mõistagi peame me siin opositsioonis natukene rahustama seda kaelamurdvat kiirust. Aga et kõik nüüd täpselt aru saaks – täpselt aru saaks –, mille pärast sõda käib, siis ma toon kahe meie fraktsiooni liikme, enda ja Varro Vooglaiu nimel siia arupärimise regionaalminister Madis Kallasele. Arupärimise pealkiri on "Abielu mõiste muutmisest perekonnaseaduses". 

Lugupeetud minister! Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saavad abielluda ka kaks samast soost isikut, samuti kavatsetakse vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid. See on loomulikult sigadus, aga see on ka ühiskonna lõhkumine, see on põhiseadusvastane, Eesti iibele halvasti mõjuv ja eesti rahvast välja suretav. Ühesõnaga, kõik halb, mis on. Me tahaksime teada, kuidas kogu see kompott mõjutab regionaalminister Madis Kallase [vastutus]valdkonda.

10:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale avameelsuse eest! Urmas Reinsalu, palun!

10:03 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Enne valimisi me arutasime valitsuskabinetis Nursipalu küsimust. Kaitseminister vastavalt neile aruteludele esitas muudatusettepanekud Nursipalu harjutusväljaku probleemi lahendamiseks. Ja korraga, nagu välk selgest taevast, kaks päeva hiljem, Reformierakond ütles, et võetakse tagasi need ettepanekud, mis kaitseminister tegi. See tegi mind täiesti nõutuks. Nüüd, pärast valimisi on Eesti Ekspressis kirjutatud, et peaministri parteid ja peaministrit juhiti julgeoleku küsimustes julgeolekukriisi ajal hoopis väljastpoolt. Tegelikult nende aktsioonide autoriks oli hoopis SALK, kes koordineeris valimistel kolme ühtse löögirusikana tegutsevat praeguseks valitsuse moodustanud parteid. Kui selline koordineerimine leidis aset enne valimisi, siis terve mõistus eeldab, et selline koordinatsioon, nii-öelda ahju alt vaba põhiseadusliku valitsuse suunamine ja poliitika kujundamine leiab aset ka peale valimisi. 

Eesti avalikkusel on õigus teada, kuidas teostub Eesti riigis demokraatlik protsess, kuidas teostub Eesti riigis valitsemisprotsess. Kes mida mõjutab, kas Eesti riigi seest, kas Eesti riigist väljas? Millist tehnoloogiat rakendatakse selleks, et võimu saada ja negatiivseid kampaaniaid teha?

Need küsimused, eriti, mis puudutab infotehnoloogia ja moodsate sotsiaalteaduslike meetodite kasutamist, ei ole ainuomased Eestile. Neid küsimusi on näiteks seoses Ameerika presidendivalimistega uurinud Ameerika Ühendriikide Kongressi erikomisjon. Neid on uurinud Suurbritannia parlament seoses Cambridge Analytica juhtumiga. Isamaa fraktsiooni ettepanek on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks. Vähim, mida Eesti demokraatia selles olukorras vajab, on tõde ja läbipaistvus. Aitäh teile!

10:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

10:06 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan enda ja kahe kolleegi, Mart Helme ja Rene Koka nimel majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole üle arupärimise maksupaketi terviklike mõjude kohta.

Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine võib olla väga kahjulik majandusele. Käibemaksu tõstmine 10% võrra vähendab tarbimist, sest kõrgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See võib mõjutada negatiivselt ettevõtteid, kellel on juba raske majanduslik olukord. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on üks neist, mis on kõige enam kannatanud COVID-19 pandeemia tõttu, ning selline muudatus võib tekitada veelgi rohkem raskusi ja takistada sektori taastumist. Lisaks võib eraisikute tulumaksu tõus põhjustada ka negatiivseid tagajärgi majandusele, sest inimesed hakkavad kulutama vähem ja see võib vähendada majandusaktiivsust. Kui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldes. Kiirustades võib tekkida olukord, kus ei arvestata kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega, seetõttu võivad need muudatused olla kahjulikud ettevõtetele ja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et maksutõus vähendab majanduse aktiivsust ja toob kaasa eelarvelaekumiste vähenemise. 

Seetõttu on meil ministrile viis küsimust. Näiteks, milline on mõju teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest? Või siis, milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma juhitavas valdkonnas? Või siis, milliste huvirühmadega olete konsulteerinud enne nende reformide tegemist? Aitäh!

10:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

10:08 Henn Põlluaas

Sügavalt ja väga austatud aseesimees! Sama sügavalt ja väga austatud head kolleegid Riigikogu liikmed, rahvaesindajad! Mul on au ja privileeg olla täna siin puldis ja esindada ilmselt tuhandeid‑tuhandeid Eesti inimesi. Mul on käes tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja see puudutab ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistustöö või ametiülesannete täitmisel.  

Me teame, et see on aastaid-aastaid olnud väga levinud viis. Kõik firmad, kõik ettevõtted, ka riigiasutused, ei pea ju alati ostma autot, vaid inimesed kasutavad meeleldi enda isiklikku sõiduautot, kui on võimalus kompenseerida neid kulusid, mida auto kasutamine tööülesannete tarvis kaasa toob. Kui senini – see on juba, ma ei tea, kümneid-kümneid aastaid – on olnud see hüvitise piirmäär 30 senti kilomeetri kohta ja 335 eurot kalendrikuus, siis eelnõuga seda muudetakse, viiakse elukallidusega vastavusse, ja siis hakkab see olema 43 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 400 eurot kalendrikuus iga hüvitist …

10:11 Henn Põlluaas

… maksva tööandja kohta. Nii et ma loodan, et me saame selles ajale [jalgu] jäänud asjas edasi. 

10:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tänan kena pöördumise [eest] nii saali kui ka juhataja poole. Rene Kokk, palun!

10:11 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Mina olen siin üle andmas arupärimist regionaalminister Madis Kallasele. Ma pean tunnistama, kohtumiste [põhjal] regionaalministriga, et ta on üks praeguse valitsuse sümpaatsemaid ministreid, ja ma olen lootusrikas, et talle tegelikult ka läheb tema vastutusala korda. Igal juhul nendest kohtumistest, mis on olnud, võib aru saada, et ta tegelikult ka mõtleb selle peale, kuidas asju võiks paremini teha. Mulle küll tundub, et tal väga suurt tuge valitsuse teistelt liikmetelt ei ole, aga loodame siiski, et ta suudab enda valdkonna eest seista. 

Arupärimise sisu on riigi infra alarahastamise teemad. Olen neid arupärimisi sisse andnud ka teistele ministritele. Nagu ma olen ka varem öelnud, siis valitsus on kollegiaalne organ ja otsuseid võetakse vastu koos. Ja ma eeldan, et ka teised ministrid on oma vastutusala raames kursis sellega, mida üks või teine otsus, mis valitsus vastu võtab, endaga kaasa toob. Aga konkreetne arupärimine puudutab teetaristu rahastust, selle ehitust, ka küsimusi selle kohta, miks lõpetatakse Suure väina püsiühenduse planeerimine ja eriplaneering. 

Kuna teetaristu on väga oluline ja regionaalministril on väga suur kohustus seista selle eest, et meie riigis oleks võimalik liikuda kõikvõimalikes punktides nii maal kui ka linnas, anname me – siinviibija, mina, Rene Kokk ja Riigikogu liige Siim Pohlak – sellest tulenevalt üle arupärimise, milles on kolm küsimust. Eks me siis saame arutada, kui minister tuleb vastama. Aitäh!

10:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

10:14 Ants Frosch

Tervist, juhataja! Head kolleegid! See, mis nüüd järgneb, on juhus. See on kokkusattumus. Sest arupärimise teema on täpselt sama mis minu eelkõnelejal Rene Kokal. Ja adressaatki on suhteliselt ontlik. Adressaat on Kalle Laanet, justiitsminister. Ja tähtis on see veel teisel põhjusel: Kalle Laanet on saarlane. Tõepoolest, selles arupärimises on juttu ka Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine ning püsiühenduse kõrvaletõstmine – see võimalus jäetakse täiesti kõrvale. 

Loomulikult on justiitsministril üle terve Eesti kohtud hallata. Teetaristu peab viima teda Kagu‑Eestisse, saartele, Ida-Virumaale. Eestil on vangimajasid Virumaal, Ida-Virumaal, Tallinna ümbruses. Kõik nad vajavad toimetamist ja sellega seoses on infrastruktuuril täiesti selge mõju ka justiitsministri valitsemisalale. Meil on siin kolm väga konkreetset küsimust. Esiteks, millised on teie hinnangul infrastruktuuri alarahastamise mõjud teie vastutusvaldkonnale järgnevatel aastatel? Teiseks, milliseid meetmeid kavandate, et leevendada infrastruktuuri alarahastamise negatiivseid mõjusid oma juhitavale valdkonnale? Kolmandaks, milliste huvirühmadega olete konsulteerinud enne valitsuse otsust vähendada infrastruktuuri rahastamist? Arupärimise esitavad Ants Frosch ja …

10:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

10:16 Martin Helme

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ameerika keeles on selline väljend, et varajane linnukene saab ussikese. Me oleme siin väga varajased olnud, aga nüüd on juba pool päeva kulunud. Siiski, veel enne kui me läheme suvepuhkusele, on üks arupärimine üle anda kaitseminister Hanno Pevkurile. Ja tunnistan täitsa ausalt, et tahaks kuulda kõigi ministrite seisukohti abielu mõiste muutmise kohta nende valdkonnas. On oluline märkida, et Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati tehtud hiljutisest küsitlusest selgub, et 52% vastajatest ei toeta perekonnaseaduses abielu mõiste juures sõnade "mehe" ja "naise" asendamist sõnadega "kahe füüsilise isiku", seda toetab aga 40%. No kui on veel vaja mõnda väga ilusat illustratsiooni sellest, kui selgelt lõhestab taoline radikaalne äärmuslik agenda ühiskonda, siis need protsendid minu meelest karjuvad meile näkku. Siit tuleb siiski ka järeldada, et kui meid üldse huvitab demokraatia, mis siiski on ju enamuse tahte valitsemine – seda ju heidab koalitsioon meile kogu aeg ette, et vähemus ei saa ruulida enamuse üle, ikkagi enamus peaks ruulima selles küsimuses –, siis ei saa niimoodi, et enamus ei taha seda homovärki, aga vähemus [rullib] meist üle. Nii et need need küsimused on. Hanno Pevkur on adressaat. Eks me siis sügisel arutame.

10:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

10:19 Jaak Valge

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Eks me kõik saame aru, et arupärimiste massiline esitamine sellises vormis on põhjustatud valitsuskoalitsiooni ootamatust käitumisest, ootamatust poliitilisest käitumisest, ja tegelikult eelkõige sellest, et valijatele ootamatult ja ilmselgelt enamuse kodanikutahte vastaselt on hakatud tegelema ühiskonnas sellise fundamentaalse muudatuse läbisurumisega, nagu on abielu mõiste muutmine. Juhul, kui seda tõepoolest üritada teha, siis peaksid algatajad tegema seda ausameelselt ja laskma ühiskonnal endal referendumil selle üle otsustada. 

See arupärimine tababki siin kohe naelapea pihta. Selle arupärimise oleme allkirjastanud mina ja minu kolleeg Henn Põlluaas ning see on adresseeritud ühele selle valitsuse mõistlikumale ministrile, Madis Kallasele. Minu hea fraktsioonikaaslane Rene Kokk teda niimoodi nimetas. Mina teda ennast nii lähedalt ei tunne, aga mul ei ole alust kahelda minu fraktsioonikaaslase iseloomustuses. Nagu öeldud, see arupärimine tabab naelapea pihta. Siin on kolm küsimust ministrile. Ega ma ei jõua neid kõiki [ette lugeda]. Lihtsalt nimetan kolmanda küsimuse: milliste huvirühmadega olete konsulteerinud abielu mõiste muutmise seadustamise asjus? Aitäh!

10:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, siin on parandus. 15. mai lausa. 12 asemele 15, ja mai, aga vahepeal on juuni saanud.

10:21 Jaak Valge

See on teist kena. Suur tänu! Suur tänu, et te lubate selle ära parandada! 

10:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

No loomulikult.  

10:22 Jaak Valge

Aitäh! Kas ma tõmban maha ja kirjutan uue kuupäeva? 

10:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaa, tõmba maha ja kirjuta uus kuupäev sinna. 

10:22 Jaak Valge

Kas ma tõmban ainult kuu maha või tõmban ka kuupäeva maha? 

10:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

See on sinu valik. Aga tõmba kõik maha ja kirjuta 15. juuni 2023. Sealt hakkab ju tähtaeg tiksuma.

Varro Vooglaid, palun!

10:22 Varro Vooglaid

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Mina tahtsin kõigepealt avaldada oma nördimust. Selle pärast, et sageli ei ole meil siin mitte ainult piiratud eelnõude ja arupärimiste üleandmise võimalust, selle õiguse teostamist, vaid on ka lükatud täiesti meelevaldselt arupärimisi tagasi ilma igasuguse mõistusliku põhjuseta. Näiteks on Lauri Hussar lükanud tagasi ühe minu väga sisulise, reaalselt sisulise, sada protsenti korrektselt tehtud arupärimise, põhjendusega, et arupärimist ei saa esitada siis, kui Riigikogu liige soovib saada teavet asjade seisu kohta mingis küsimuses või faktilise olukorra kirjeldust. No absoluutselt kohatu põhjendus. Selle tõttu ma tahan anda sellesama arupärimise veidi kohendatud kujul, aga sisuliselt samas vormis uuesti üle. Arupärimine on suunatud proua Signe Riisalole, kes on sotsiaalkaitseminister, ja see puudutab laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajadust. 

Ja kuulake nüüd ise neid küsimusi, mis me oleme sõnastanud. Kas see vastab sellele põhjendusele, mida Lauri Hussar mulle esitas? Esiteks: mida kavatseb Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium selle asutusena teha, et tagada veel sündimata laste õigus elule kõigi teiste inimestega võrdsetel alustel, nagu põhiseadus seda nõuab? Teiseks: miks ei ole Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium selle asutusena siiani teinud selles osas suuremaid pingutusi? Kolmandaks: kas Sotsiaalministeerium on kunagi korraldanud ühegi avaliku arvamuse suunamise kampaania, milles kutsutakse inimesi üles austama veel sündimata laste elu ja hoiduma nende elu hävitamisest? Kui ei ole, siis miks? Peame silmas, et riigil on reaalne kohustus tagada sündimata laste eluõiguse tõhus kaitse? Neljandaks: kas Sotsiaalministeerium kaalub avaliku arvamuse kampaaniate korraldamist, mis lähtuks eesmärgist kaitsta veel sündimata laste elu? Kui jah, siis millises vormis ja millal on kavas selliseid kampaaniaid korraldada? Viies küsimus on veel, aga ma lihtsalt tahan veel kord osutada, nagu te kõik kuulsite ja saite praegu veenduda, et see põhjendus, millega lükati arupärimine tagasi, oli täiesti asjakohatu, sellepärast et tegemist on reaalselt sisulise arupärimisega. Ma annan selle nüüd uuesti menetlusse, lootuses, et seda seekord koheldakse õiglaselt. Aitäh!

10:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Leo Kunnas, palun!

10:25 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tublid ametnikud, kes on siin öö läbi pidanud tööd tegema! Esitan kolleegide Alar Lanemani, Anti Poolametsa ja enda nimel käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega käibemaksu alandatakse 18,6%-ni. 

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis ma kordan mõned põhilised asjad üle. Miks makse üldse tõstetakse? Seetõttu, et majandus langeb. Miks majandus langeb? Mis on selle põhiline põhjus? Vähene või puudulik reageerimine – või kui soovite, reageerimatus – energiakriisile. Mis põhjustas energiakriisi? Loomulikult Ukraina sõjal oli sellele mõju, aga reageerimatus. Meie naaberriigid, ma ei pea silmas Venemaad, reageerisid siin ettevõtluse toetamise ja mitmete muude meetmetega ja neil pole ka säärast langust. Ja loomulikult raha on ju puudu, kui majandus langeb ja makse ei tule. Minu hinnangul umbes üks kolmandik sellest puudujäägist, mida kavatsetakse koguda, läheb sinna. Ja teine kolmandik läheb niinimetatud maksuküüru tasandamiseks. Ja kõigest üks kolmandik läheb riigikaitse ja muude pakiliste vajaduste rahuldamiseks. See on ju tõelisus. 

Loomulikult ma olen siin esitanud küsimusi ka selle kohta, mis on ministrite ja valitsusliikmete hinnang, kuhu see raha läheb. Kuna ma ei ole neilt vastust saanud, siis ma olen lihtsalt teinud ise selle loogilise oletuse, mille ma siin veel kord välja tõin. Aitäh!

10:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

10:27 Arvo Aller

Tervist, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, viimased vaprad, kes veel saalis on! Kahjuks pole suuri töötegijaid, koalitsioonierakondade esindajaid siin, välja arvatud istungi juhataja. Aga siin selle pika tööpäeva lõpu poole ja vahetult enne istungivaba aja tulekut, et meil ei tekiks tööpuudust sügise poole, tulen siia tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga. Täna või eile öösel oli meil siin veel arutelu, me muutsime kohalikele omavalitsustele [minevat] tulumaksu[osa]. Me tahame suurendada kohalikele omavalitsustele makstavat tulumaksu määra, et sellega tagada omavalitsuste jätkusuutlikkus, nende toimetulek ja inimeste heaolu. Sellest lähtuvalt oleme teinud ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise algatamiseks. Ja et need asjad kehtima hakkaksid, 1. jaanuariks 2024 vist ei jõua, sest selleks, et maksuseadused hakkaksid kehtima õigeaegselt, on vaja kuus kuud ette teada. Aga noh, vastavalt menetlusprotsessile võib see hakata ka hiljem kehtima. Sellest tulenevalt on see ettepanek. Me ei muuda teisi maksumäärasid, mis on 10%, 14% ja 7%, ning lähtuvalt olukorrast soovime, et alustatakse menetlemist. Aitäh!

10:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

10:30 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Kalle Grünthal ja Ants Frosch soovivad esitada arupärimise käibemaksu tõusu kohta. Asi selles, et tegelikult see, mis siin Riigikogus toimub seaduseelnõude menetlemisel, ei ole menetlemine, see on naljanumber. Ma toon väga lihtsa näite praegu. Käibemaksu tõusu pärast 9%‑lt 22%‑le avaldas hotellide ja majutusasutuste liit tõsist protesti, et nad ei saa selle asjaga hakkama ja toimub selle sektori hääbumine. Selleks, et olukorda päästa, tellisid nad uuringu, küsides ka Rahandusministeeriumilt, kas see on võimalik, ja sealt öeldi, et jah, see on võimalik. Kui see uuring oli valmis saanud ja seda avalikult tutvustati, siis saadeti see ka kõigile Riigikogu liikmetele. Rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann sai selle samuti. Aga kuhu see uuring ei jõudnud? See ei jõudnud rahanduskomisjoni. Ja kui ma kolmel korral [selle kohta küsisin] ja selgus, et seda uuringut ei ole ikka kaasatud sellesse protsessi, siis võtsin uuesti ühendust hotellide ja majutusasutuste liiduga, et nad saadaksid selle otse komisjoni ja teavitaksid ka komisjoni, et selline asi tuli. See näitab tegelikult seda, et sisulist arutelu ei toimu, ettevõtjaid ei kaasata. Ja see on väga halb. Seetõttu esitame me käibemaksu tõusu kohta arupärimise siseminister Läänemetsale, et saada teada, kas sellised jamad toimuvad ka nende sektoris. Aitäh!

10:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Olen praeguseks hetkeks Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu eelnõusid ja arupärimisi 30 minutit. Riigikogu esimees Lauri Hussar on kokku kutsunud Riigikogu juhatuse erakorralise istungi. Juhataja vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

10:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Jätkame täiskogu istungit. Informeerin teid, et juhatus arutas hetk tagasi lõppenud istungil ettepanekut lõpetada tänasel, 15. juuni täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Tagamaks põhiseaduse §-s 65 fikseeritud Riigikogu ülesannete täitmine, tagamaks käesoleva nädala 12. juunil Riigikogu kinnitatud päevakorra menetlemine, tegid juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi tegid ettepaneku lõpetada tänasel istungil, 15. juunil eelnõude ja arupärimiste üleandmine, et Riigikogul oleks võimalik täita oma teisi põhiseadusest tulenevaid ülesandeid. Juhatuse liige Jüri Ratas ei nõustunud ettepanekuga ja jäi oma 15., 16. ja 22. mail ning 12., 13. ja 14. juunil esitatud seisukohtade juurde. Aga Toomas Kivimägi ja Lauri Hussari argumendid on täpselt samad, mis olid, ja mis on fikseeritud teisipäevase Riigikogu täiskogu istungi stenogrammis. Ka Jüri Ratase seisukohad on täpselt samad. 

Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, soovivad juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. Hääletusele pannakse ettepanek lõpetada tänasel, 15. juuni täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. 

Mõned protseduurilised küsimused. Kert Kingo, palun!

10:44 Kert Kingo

Tänan! Ma sooviksin teada, kas teil tegelikult ka mingi arutelu toimus või te lihtsalt vormistasite selle eilse paberi ümber, panite uue kuupäeva ja allkirjad alla.

10:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ikka toimus arutelu. Et olla väga täpne, siis [ütlen, et] Jüri Ratas osales juhatuse istungil telefoni teel, aga me olime kõik ühes inforuumis. Tanel Kiik, palun!

10:44 Tanel Kiik

Tere hommikust, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma tahaksin teada, kuidas see protseduur teie hinnangul, Riigikogu juhatuse hinnangul edaspidi siis käima hakkab. Kui näiteks algab istung ja pannakse sisse paar-kolmkümmend soovi arupärimisi ja eelnõusid üle anda, siis sellega see teie sätestatud ajalimiit saab igal juhul täis. Aga kui on näiteks mõni koalitsioonisaadik, mõni komisjoni esindaja, võib-olla ka opositsioonisaadik – meil on siin kõik võrdsed –, kes tahab tegelikult mingit sisulist eelnõu või arupärimist üle anda, näiteks mille on komisjon algatanud või milles on kokku lepitud, olgu mingi otsuse eelnõu või avaldus, siis kuidas ta üldse löögile saab? Kas ta peab olema niivõrd kindel ja veendunud, et ta kohe alguses on valmis seda nuppu vajutama, sest siis ta jõuab selle paarikümne esimese õnneliku sekka, kellel see ajaline limiit seda võimaldab? 

Või kuidas te tagate selle, et te praeguse praktikaga ei tekita olukorda, kus näiteks kõige kiiremal saadikuteplokil või fraktsioonil võimalik tekitada olukord, kus ülejäänud fraktsioonid näiteks ei saagi ühtegi eelnõu ega arupärimist üle anda? See on täiesti reaalne situatsioon, mis võib meil juhtuda.

10:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Esmalt ütlen, et ma võtan need protseduurilised küsimused, mis on üleval, rohkem ei võta. Küsimus on sisukas ja asjakohane. Tõepoolest, me seda ei ole arutanud. Aga veel kord: juhatus on need otsused teinud ju siiamaani iga kord ühe konkreetse täiskogu istungi kohta. Selles mõttes ei ole see määr kuskile kivisse raiutud, nii et kindlasti võib see teatud juhtudel olla ka pikem kui 30 minutit. Me ei ole seda öelnud, et homsel või järgmise nädala täiskogu istungitel, kui need oleksid korralised, oleks see aeg sarnaselt määratud. Jah, ma möönan, et sellega võib probleeme tekkida, aga me kindlasti leiame lahenduse, sellepärast et juhatuse pädevus on seda otsustada. 

Henn Põlluaas, palun!

10:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Kõigepealt loomulikult protesteerin järjekordse Riigikogu liikmete õigustest üle sõitmise pärast. Aga ma tahaks küsida seda. Te ütlesite, et te lõpetate eelnõude ja arupärimiste üleandmise, mis on vaieldamatult Riigikogu liikme töö, selleks et minna teiste teemade juurde. Ma tahaksin teada, mis on siis jäänud tegemata koalitsioonil või üleüldse siin Riigikogus seetõttu, miks te teete selliseid valikuid ega lase esitada arupärimisi ja eelnõusid. Noh, minu silmis on kõik see töö, mis me siin teeme, võrdne. Ei saa öelda, et teised küsimused oleksid olulisemad ja tähtsamad. Ma tahaksin küsida seda: kas te mingi hetk näiteks kavatsete panna ka hääletusele selle, et katkestame teiste teemade ja küsimuste arutelu ja läbirääkimised siin selleks, et naasta arupärimiste ja eelnõude üleandmise juurde? See oleks demokraatlik ja aus, sellisel juhul oleks hundid ja lambad ja kõik terved. Aitäh!

10:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Põhiseaduse § 65 loetleb 16 erinevat ülesannet, mis Riigikogul on. Teiseks, kui me võtame selle täiskogu päevakorra, siis mis on jäänud tegemata? Enamus on jäänud tegemata, sealhulgas teie, opositsiooni poolt – vabandage, et seda sõna kasutan! – esitatud eelnõud, mis on tulemas. Need on jäänud tegemata. Vastamata on ka terve hulk arupärimisi, kümneid. Nii et see kõik on jäänud tegemata. Riigikogu istungi juhataja ja juhatuse ülesanne on leida tasakaal erinevate ülesannete ja kohustuste täitmise vahel. 

Anti Poolamets, palun!

10:48 Anti Poolamets

Lugupeetud esimees! Lugupeetud saadikud, kes te just olete siia tulnud suuremal hulgal! Ma tahtsin siin ühe meedias kulutulena [levinud] libauudise ümber lükata. Martin Helme olevat tahtnud öösel lugupeetud härra Kivimäge aknast välja visata. Kuna ma istun täpselt siin, kus seda häält tehti, siis saan kinnitada, et Martin Helme lubas viisakuse aknast välja visata, mitte härra Kivimäge. Kui sealt kaugelt ei kuulda või stenogramm ei kuule nii kaugele, siis see ei ole vabandus, et libauudist levitada. Paraku ei ole ka põhjust siin Kivimäe ees vabandada, sest ma arvan, et ta ise kuulis seda ka õigesti.

10:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Ma siiralt tänan, mul läks palju kergemaks. Siim Pohlak, palun!

10:49 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma olen nüüd küll väga kurb, et ma ei saa … Mu nimi on esimene seal arupärimiste ja eelnõude üleandmiseks. Eile, kui peretoetuste eelnõu sai menetletud, siis mul tuli inspiratsioon peale ja ma öösel, sel ajal, kui siin tööd tehti, vorpisin ühe arupärimise valmis. See on väga sisuline ja ma arvan, et peaministril oleks väga hea meel seda saada. Pakun kompromissi, seal ikkagi neli ainult ongi veel, kes tahavad üle anda oma asju. Siis ei peaks üldse sellist vägivaldselt hääletust siin tegema. Äkki võtaks need ära ja läheks siis asja juurde?

10:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Ma kunagi ühe korra olen sellise kompromissi pakkunud, et võtta need, mis on jäänud, ja seejärel lõpetada, aga see ei leidnud juhatuse liikmete seas toetust. Seal oli küll kaks osapoolt, eks ju, aga üks juhatuse liige sellega nõus ei olnud. Seekord ei ole mul kohe kindlasti voli juhatuse langetatud otsust muuta. 

Head kolleegid, asume hääletuse juurde. Aga Helir-Valdor Seeder, palun! 

10:50 Helir-Valdor Seeder

Jaa, aitäh! Ma palun 10 minutit vaheaega enne hääletust. 

10:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

11:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada tänasel, 15. juuni 2023. aasta täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 1 ja erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine tänasel istungil on lõppenud. 

Head kolleegid! Nüüd teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis ajakirjandusvabaduse kaitse toetusrühma moodustamise koosolek, kokkukutsuja Riina Solman. 


1. 11:02 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) teise lugemise jätkamine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

11:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Järgnevalt päevakorra täpsustamine. Eilsel istungil jäi meil eelnõu 145 teine lugemine pooleli läbirääkimiste etapis. Kõneks olid registreerunud Ants Frosch, Riina Solman, Mart Maastik, Aivar Kokk, Evelin Poolamets ja Helir-Valdor Seeder. Üks hetk, tehniline personal paneb need nimed uuesti üles ja siis saame minna istungiga edasi. Palun Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch! Palun!

11:02 Ants Frosch

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, me oleme ikka alles 145. seaduseelnõu juures. Ja maksude langetamine on see strateegiline valik, mis on nendel majandustel, mis jahtuvad ja kuhtuvad. Majanduse käimasaamiseks on see tee, mis on läbi käidud ka Eestis. Varro Vooglaid on seda väga kenasti põhjendanud nii-öelda mittemajandusinimese sõnadega, lihtsas keeles. Samamoodi on väga põhjalikult arutelu käigus seda käsitlenud kolleeg Aivar Kokk.

Minu enda kogemus – ja mul on see täiesti isiklik kogemus – sellest, kuidas kompleksse maksude langetamisega ei päästetud mitte ainult majandust, vaid päästeti ka vaesed inimesed, on pärit 2000‑ndate keskpaiga Poolast. Nimelt pääsesid konservatiivid Poolas võimule just 2005–2006 ja Poola majandus oli tol hetkel täiesti katastroofilises seisus. Vastuseks oli kiire ja radikaalne maksulangetus. Loomulikult tehti seda kompleksselt ning põhimõtteliselt peeti silmas kõikidel puhkudel kodumaise majanduse, kodumaise ettevõtluse ja Poola oma inimeste eelistamist. See oli ainuke teekond edasi. Ja kui me vaatame, mis on Poolast saanud nende enam-vähem 20 aastaga, siis kõik need, kellel on olnud võimalik sõita Poolast läbi autoga, ütleme, 20 aastat tagasi ja täna, näevad täiesti erinevat maailma. Poola on õitsev riik. Ja Poolal on kindel tulevik. Eeskätt tänu sellele Poola majandusimele saame ka meie oma julgeolekus ennast palju paremini tunda, sest Poola on täiesti kindlalt Eesti kõige tugevam liitlane, peale USA. Poola võimekus oma julgeolekut tagada ja ka piirkonna julgeolekusse panustada põhineb just sellelsamal Poola majandusimel, mis toimus maksude langetamise alusel.

Mul on ministrile öelda paar sõna ka seoses Lätiga. Kagu-Eesti elanikuna, lõunaeestlasena või, ka nii saab öelda, ladinaeestlasena on minu suhe Liivimaasse natuke teine kui tallinlastel. Ja Põhja‑Läti on meie jaoks seesama vana tore Liivimaa, kuhu me satume päris sagedasti. Ma kardan seda, et meie maksude tõstmise kompleksne mõju on tulevikus Eestile kahjulik. Me oleme näinud ka seda maksuviga, mis mõned aastad tagasi ära parandati. Kuid üks moment on tähtis. Eesti inimesed käivad, õigemini käisid Lätis peaasjalikult tõesti sisseoste tegemas. Aga praegu on see olukord järjest muutumas. Nimelt on mitte ainult Põhja-Läti ehk Liivimaa, vaid ka Riia majutusasutused ja lõbustusasutused oluliselt eelistatumas seisus kui meie enda, Eesti omad. See, et Pärnu asemel on soomlaste ja rootslaste lemmikpaigaks kujunenud Jurmala …

Palun lisaaega.

11:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaa, palun kolm minutit lisaks!

11:07 Ants Frosch

Suur tänu! See, et soomlaste ja rootslaste lemmikpaigaks on kujunenud Pärnu asemel Jurmala, on toetatud ju ka sellest, et Vene publik enam Lätis ei käi. See ei ole lihtsalt võimalik. Ja seetõttu on juhtunud see, et meie turismi‑, puhke‑ ja lõbustusasutuste publik nii Eestist kui ka Skandinaaviast on leidnud Läti, on leidnud Jurmala, on leidnud ka Põhja-Läti Liivimaa osa. Selles mõttes on konkurents, mida meie majutusasutused juba praegu tunnevad, väga suur. 

Peale neid maksutõususid, mis on plaanis, on see kompleksne mõju … Kas just hävitav, seda me ei tea, aga häiriv igal juhul, sest lätlased on juba praegu alustanud aktiivset reklaamikampaaniat. Ja mida on meil neile vastu panna oma sõnumites? Me saame öelda ainult seda, et meil läheb asi kallimaks. Meil ei olegi midagi vastu panna. Ja ma ei usu, et Läti minister tuleb siin kandikul meile mingeid kingitusi tooma. Seda ei juhtu. Iga riik tegeleb ikkagi omaenda asjadega.

Ja nüüd ma räägin paar sõna ka poliittehnoloogiast. Kahjuks pean tõdema, et härra ministril on tekkinud ettekujutus, et tal õnnestub iseennast, valitsust ja ka Eesti majandust nagu parun Münchhausenil patsist üles sikutada ja niimoodi soost see hobune, Eesti majandus, koos endaga kuivale tirida. See ei tule välja! See ei õnnestunud parun Münchhausenil ja ei õnnestu kahjuks ka minister Võrklaeval. Aitäh!

11:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Head kolleegid, informeerin teid, et juhatajale on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme palve, kus tehakse ettepanek lühendada tänast Riigikogu istungit ja lõpetada see kell 11.30. Kuigi seesuguste palvetega [istungite] lühendamiste protseduur on reguleerimata, tõepoolest seadus sellest kõneleb, nii et me peame seda ettepanekut hääletama. Aga Martin Helmel on vist üks palve enne seda. Palun mikrofon Martin Helmele!

11:09 Martin Helme

Jaa, ma tahtsin kõigepealt muidugi appi tulla juhatajale. Tõepoolest, seesama paragrahv, mille alusel me tihtilugu oma teisipäevaseid istungeid pikendame, võimaldab ka tööaega lühendada. Selle jaoks on vaja kahekolmandikulist suure saali otsust. Ja tõepoolest, meie kodukord ei reguleeri, kuidas seda vormistada. Piisab fraktsiooni ettepanekust, nii nagu ta teile laekus. Aga ma palun enne hääletust 10-minutilist vaheaega.

11:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

11:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lühendada istungi aega kuni kella 11.30-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Jätkame läbirääkimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

11:21 Riina Solman

Tänan teid, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Kuhu te nüüd kõik jooksete? Alles me ju hakkame arutama eelnõu 145, mis puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadust. Neile, kes siiski kuulavad – ma tean, et neid on palju ka sidevahendite kaudu jälgijate hulgas –, soovin ma rääkida nüüd selle eelnõu mõjust inimestele. 

Nimetatud eelnõu eesmärgina on mainitud sätestada alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatud suunistega. See kõlab ju justkui õige ja mõistlik jutt, aga kui me hakkame asja lähemalt uurima, siis tekivad selle eelnõu suhtes pigem kahtlused. Kui alkoholiaktsiisi tõstmine oleks pääsetee nii vajalikul eesmärgil ehk kasvava alkoholitarbimisega võitlemisel, siis me oleksime võinud ammu need aktsiisid oluliselt kõrgemale tõsta. Tegelikkuses seda Eestis ju alles hiljuti tehti, kuid tagajärjeks ei olnud mitte edusammud alkoholismivastases võitluses, vaid piirikaubanduse plahvatuslik kasv. Maksuraha liikus Lätti ja inimesed tarbisid alkoholi rohkem, nad hakkasid hoopis Lätist alkoholi ostma. Sagenesid ka reisid Lätti Eesti kaugematest piirkondadest ning tagajärg ei olnud mitte alkoholi tarbimise vähenemine, vaid paljudel juhtudel hoopis suurenev alkoholi tarbimine, sest piiri tagant osteti suuri koguseid ja joodi üha kiiremini ära. Maksuraha läks veel enam Lätti. 

Nii võib juhtuda ka sel korral, kui otsustame, nagu valitsus on ette pannud, tõsta aktsiise uisapäisa ja ilma analüüsita. Me peame arvestama, et Eesti on Euroopa Liidu riik ja meil on ühine piir Lätiga, seetõttu ka võimalus piirikaubanduseks. Ma täielikult mõistan, et kasvav alkoholi tarbimine on Eestis suureks probleemiks ja sellega tuleb tegeleda. Aga on ka teisi vahendeid, mida valitsus peaks paralleelselt kasutama. Pean siinkohal silmas tervislike eluviiside edendamist ja seda juba alates koolieast. See peaks olema valitsuse üks prioriteete. Peab silmas pidama kehalise kasvatuse ja liikumise osakaalu suurendamist koolides, samuti huvihariduse suuremat toetamist ja selle osakaalu suurendamist. Kindlasti on võimalik palju enamat teha ka täiskasvanute seas tervislike eluviiside edendamisel. Mainin ära rahvaspordi edendamise. Aktsiiside tõstmise asemel võiks kaaluda tööandjatele maksusoodustuse laiendamist, et nad saaksid senisest enam toetada oma töötajate sportimist. Kokku võttes ma soovitan valitsusel loobuda ebamõistlikest maksutõusudest ja selle asemel leida positiivseid lahendusi Eesti elu paremaks muutmiseks. 

Aga veel: mida need maksutõusud siis Eesti inimestele pakuvad? Valitsus annab maksutõusudega kriisidest räsitud ühiskonnale tegelikult kabelimatsu. Minu fraktsioonikaaslane, hea Aivar Kokk tegi ühe ennustuse: umbes novembris või detsembris astub rahandusminister Mart Võrklaev Riigikogu kõnepukki ning laulab ülistuslaulu Eesti majandusele ja koalitsiooni tehtud maksumuudatustele, sest tänavustelt dividendidelt tulnud maksulaekumised on olnud üle ootuste suured. Paar kuud hiljem peab ta järgnenud majanduslangust selgitades iga küsimuse vahele võtma aga ka närvide leevendamiseks lonksu vett. 

Ma teen ise veel ühe ennustuse. Täna ühe- ja kahelapselisi peresid suurperedega vastandanud valitsus, kes sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo isikus läks suurtelt peredelt raha ära võtma, samal ajal võrdsusest ja õiglusest kõneledes, hakkab vahetult enne järgmisi valimisi lapsetoetusi tõstma. Tõstetakse lastetoetusi nii, nagu Isamaa algselt ette nägi – kõigile lastele võrdselt, 100 eurot igale lapsele. Siis on ühiskonnas maksutõusude meelehärm ära unustatud ning peredele antud hoopide rida ununenud. Aga seda, et valitsus tegi nii-öelda võrdsust ja õiglust enne jaani 2023 haavatavaid sihtgruppe üksteisele vastandades, meie kindlasti ära unustada ei tohi. Nende ennustuste aluseks on minu enda arusaam, mis mul aastakümnetega on Reformierakonna poliittehnoloogiast tekkinud. 

Võtan lisaaega. 

Täna on tänu manipulatsioonidele, nii nagu…

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun! Kolm minutit lisaaega …

11:26 Riina Solman

… kirjutab sõltumatu …

11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

… kui tohib …

11:26 Riina Solman

… päevaleht Eesti Ekspress, on mõttekoda SALK kaks aastat nõustanud kolme võimul olevat erakonda ja õpetanud neid sisuliselt enne valimisi oma tegelikke plaane varjama, inimesi petma, et pärast valimisi saadud suure hegemoonilise ülekaaluga – me näeme ise siit kõrvalt, et miski neid ei kõiguta oma eesmärke täitmast. Seda kõike on siin saalis juba varem nähtud ja see on minevikus olnud – minnakse ülbeks, ei arvestata opositsiooni ega ammugi rahvaga, kes sektorite kaupa järjest palub ja selgitab: "Valitsus, ära tee nii! Me ei tule enam elukallidusega toime." Erinevad majandussektorid annavad teada, et maksutõusud on esiteks nii suur hoop, mida välja ei kannatata, aga antakse ka märku, et see on tarbetu kiirustamine, kuna ei anta aega läbi rääkida, dialoogi pidada, mõjuarvestusi teha. Vaid mõnepäevase etteteatamisega soovitakse lihtsalt üle rullida sektoritest. 

Maksutõuse ja toetuste vähendamist poleks ju vaja, kui Reformierakond jätaks keerulises majandus- ja riigikaitselises olukorras vaid kõrgemat palka saavale osale ühiskonnast maksuraha ümber jagamata ehk madalapalgaliste tulumaksusoodustuse kaotamata. Maksutõuse ei ole vaja. Ja punkt. See vähendab Eesti inimeste sissetulekuid, viib paljud lastega pered ja vanurid vaesusriski. Maksutõusud on praeguse valitsuse silmamoondus ja meile ei räägita nende kohta täit tõtt. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus on ära võtmas lasterikaste perede toetusraha. Aga mitte ainult, valitsus on ära võtmas ka kõigi lastega perede raha. Suurperede kõrval kaotatakse tulumaksuvabastus alates teisest lapsest, tõstetakse tulumaksu, käibemaksu, aktsiise, sügisel [tuleb] ka plastikumaksu. Kõik need maksud löövad valusalt kõiki Eesti inimesi – peresid, pensionäre, üksikvanemaid ja üksi elavaid vanureid. See on sõnamurdlik käitumine valitsuselt, kes enne valimisi teadlikult inimesi eksitas ja rääkis, et riigi rahandusega on kõik korras. Aga pärast valimisi tuleb välja, et kõik on justkui puudu.  

Majandussektorid juba kiratsevad ja Eesti inimesed hakkavad kannatama maksutõusude tõttu. Aga mis häda on valitsusel tõsta pärast erinevaid ühiskonda raputanud kriise meediaettevõtete käibemaksu ja anda hoop ka sõltumatule meediale, see jääb eriti praeguses julgeolekukriisis täiesti arusaamatuks – olukorras, kus meie meediakanalitel tuleb eriliselt võidelda tõese info [edastamise] eest ja vaenuliku riigi propaganda vastu. Sellepärast moodustan ma pärast tänast istungit sõnavabaduse toetuseks Riigikogu saadikutest toetusrühma. Aitäh!

11:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kui tohin, siis palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

11:29 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja, lahke lubaduse eest! Ja mul on väga hea meel, et te akent ikka lahti hoiate. Selle eest eriline tänu!

Head kolleegid siin saalis ja võib-olla ka mõned üksikud televaatajad! Me siin räägime juba mitmendat nädalat maksude tõusust ja nüüd me oleme jõudnud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduseni. Ma kujutan ette, mida nüüd televaatajad mõtlevad – kui ma loen ette sellise lause, et seaduse muutmise seaduse muutmise seadus, siis see tundub juba natukene skisofreeniline, kuidas me kõiki seadusi kogu aeg muudame. Vahetevahel tuleb seda teha, aga täna, ma arvan, siiski makse tõsta ei oleks vaja. Pigem peaks tegelema bürokraatia vähendamisega.

Vahepeal, kui me kordamööda siin neid kõnesid peame, me tegeleme ka muude tööülesannetega ja nii ma üritasin kasutada ka igale saadikule antud võimalust täita kuludeklaratsioone, mis on seotud tööülesannetega. See on tohutu bürokraatia. Me räägime siin rohemajandusest, aga nagu näete, need lehed – siin on näiteks ainult üks selline, see eelnõu – kõik on paberi peal. Samamoodi me täidame neid pabereid, mida on mitu sentimeetrit, selmet võiks tegelikult anda – minu arvates oleks see täiesti mõistlik – kuluhüvitisteks mingi summa ja siis see, kas sa saad sellega hakkama või ei saa, on sinu asi. Tegelikult rahaliselt hoiaks riik palju kokku, sellepärast et praegu tegeleb sellega, ma ei tea, terve raamatupidajate armee. Ehk siis maksude tõstmise asemel tuleks bürokraatiat – ma ei mõtle mitte ainult seda bürokraatiat, vaid üldse bürokraatiat – riigis vähendada. Ja selle kokkuhoiu pealt, ma arvan, oleks meie eelarve juba ammu tasakaalus.

Nüüd, mis puudutab aktsiiside tõstmist, siis iseenesest ei ole ju midagi halba selles, kui pahesid maksustatakse. Olen ise ka olnud aastakümneid suitsetaja, õnneks nüüd oma abikaasa pika võitluse tulemusena olen suutnud sellest lahti saada, loodetavasti. Aga küsimus ei ole ju selles. Kui me kogu aeg makse või aktsiise tõstame, siis sellega tegelikult kaob meil ju konkurentsivõime. Paratamatult neid asju ju ostetakse, ja kui neid ei osteta Eestist, sellepärast et nad on liiga kallid, siis … Siin on ju kõik kolleegid seda rääkinud, seda on rääkinud Jaak Aab, seda on rääkinud ka Mart Helme ja Moonika Helme, me kõik räägime ühte juttu, sest me oleme seda kogenud, et need maksud liiguvad siis Lätti. See on juba niisugune väljend, et maksud liiguvad Lätti.

Aga tegelikult ei liigu ainult aktsiisimaksud sinna Lätti, sest teatavasti, kui inimesed hakkasid Lätis käima odavamat kütust ostmas ja odavamat napsu-suitsu ostmas, siis mindi ka ehitusmaterjalide poodidesse ja toidupoodidesse. Ja tegelikult see oli päris tõsine probleem. Ma tean oma Pärnus elavate sõprade kaudu, et nad sõitsid Iklasse või kusagil lähedal olevasse Läti linna, ja selle asemel, et osta üks sixpack, nagu nimetatakse, või kuuene õllekomplekt, võeti kaasa ikka mitu kasti ning osteti kõik toidud ja muu eluks vajalik sealt. Reaalsus oli see, et alkoholismi me ei vähendanud. Nad ise ka ütlesid, et no kui sul on kodus ikka mitu kasti õlut, siis sa lihtsalt muudkui limpsid, midagi teha ei ole.

Ma paluksin lisaaega.

11:33 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg kolm minutit.

11:33 Mart Maastik

Aitäh! No rumal on ju see, kes tegelikult ei õpi vigadest. Sest me oleme selle juba läbi käinud. Kahetsusega pean ütlema – tähendab, mitte seda ma ei ütle kahetsusega, et mina ei olnud sel ajal Isamaa Erakonna liige, vaid seda, et Isamaa ka kahjuks astus selle reha otsa, teadmatusest, ja isegi Isamaa rahandusminister aitas neid makse tõsta. Aga seda peab julgema tunnistada, kui oled vea teinud. Ja katsume siis sellest õppida. Miks me peame jälle uuesti sellesama vea tegema? Ja siis lähevad jälle suured autovoorid lippude lehvides, Eesti lipud lehvivad, ja paljud sõidavad isegi protesti märgiks Lätti, et sealt osta ja maksta makse hoopis teise riiki.

Sellepärast mul on ikkagi üleskutse: katsume lähtuda ratsionaalsest mõistusest ja ärme tegeleme sihukeste pseudoteemadega, seda enam, et see on riigile äärmiselt kahjulik. Ja mitte ainult riigile, vaid ka kõigile kodanikele, kellest riik koosneb. Sellepärast, et kui maksud tõusevad, siis kaob meil konkurentsivõime. Ja ma arvan, et väga raske hakkab olema peredel. Ma ei pea silmas praegu seda, et aktsiisi tõttu ei saa keegi napsu võtta, vaid seda, et on ka kõik need teised maksud, mida me siin arutame juba nädalaid. Väga raske hakkab olema. Ma ise elan maal, Saaremaal kõige kaugemas otsas. Iga päev sõidab mu naine vähemalt 100 kilomeetrit autoga selleks, et viia lapsi kooli, trenni ja muusikakooli. Kui nüüd tõsta aktsiise või makse, siis läheb see kõik järjest kulukamaks.

Ma ütlen veel kord: selle asemel, et makse tõsta, hoiame kulusid kokku. Hoiame kulusid kokku ka sellelt mõttetult paberilt, mida me siin kogu aeg trükime. Ja samamoodi hoiame kulusid kokku ametnike pealt, kes peavad seda mõttetut tööd tegema. Me istume siin ju ööd-päevad ja meie kõrval on kolleegid, kes peavad kannatama selle pärast koos meiega, sest me tahame võidelda selle vastu, et makse ei tõstetaks. Me ei tee siin tühja tööd, nagu öeldakse, et me öö läbi siin unega võideldes justkui pikendame seda valitsuse soovitavat maksutõusu. Aga see on raske töö tegelikult. 

Ma hoian pöialt meile kõigile, et me ikkagi vastu peaks – ma mõtlen just opositsiooni –, ja väga loodan, et koalitsioon ükskord tuleb mõistusele ja üritab vähemalt ka milleski kokku leppida. Aitäh!

11:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

11:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma palun kaheksa minutit. 

11:37 Esimees Lauri Hussar

Kaheksa minutit. 

11:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Uued maksud, maksutõusud, aktsiisid, maksutõusud, uued maksud, aktsiisid – ja tegelikult valed, valed ja valetamine. Kui rääkida eelnõust 145, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine, mida me praegu arutame, siis selle raames on siin räägitud väga palju pahedest ja sellest, et aktsiisidega mõjutatakse ka inimeste käitumist, kuid ka riigieelarve laekumine on oluline. Aga austatud kolleegid ja austatud minister, mitte ainult alkohol ei ole pahe, mitte ainult tubakas ei ole pahe, vaid samavõrd on pahe valetamine. Ja vaadake, kui me oleksime suutnud maksustada selle vale, mida valitsuskoalitsiooni erakonnad nii enne valimisi kui ka pärast valimisi ellu viisid ja ellu viimas on, siis riigieelarve ei oleks mitte ainult tasakaalus, vaid oleks ülejäägiga. Siis meil ei oleks üldse neid uusi makse ega maksutõuse vaja. Nii et mul on ettepanek rahandusministrile: mõelda, kuidas maksustada vale kui pahe, ja ma usun, et riigieelarve saab kuhjaga täidetud. 

Aga nüüd see, mis puudutab selle eelarve mõju ja analüüse, mille üle me siin ju ka arutanud oleme. Ma ikkagi väidan jätkuvalt, et sellist analüüsi, mis näitaks, milline on kõikide maksutõusude, uute maksude kehtestamise, peretoetuste vähendamise, majanduslanguse ja kõrge inflatsiooni kumuleeruv mõju ettevõtjatele, majanduskeskkonnale ja inimestele, tehtud ei ole. Tuletan meelde, et meil tõuseb käibemaks, meil tõuseb tulumaks, meil tehakse hasartmängumaksu muudatusi, mis suurendavad kulusid, ja aktsiise me siin praegu arutame. Sügisel on plaanitud uute maksudena plastikumaks ja automaks – seda me veel täpselt ei tea, millised need hakkavad olema. Kõik need maksud, mis meil kevadel paketina siia laua peale toodi, on tehtud ilma põhjaliku mõjuanalüüsita, ilma konkreetseid rahalisi mõjusid analüüsimata sihtrühmade kaupa. 

Minister on rõhutanud ja koalitsioonipoliitikud on rõhutanud, et on tehtud tohutu kompromiss, on tuldud opositsioonile vastu, et maksupakett löödi lahku, neljaks seaduseelnõuks, ja me saame neid arutada eraldi. Sõbrad, see on täiesti elementaarne! See on täiesti elementaarne, et me erinevaid maksuseadusi arutame ükshaaval. See ei ole mitte mingisugune kompromiss ega vastutulek. 

Ja kui me räägime sisulisest kompromissist, siis sellest on ju väga palju räägitud, aga tegelikult mitte mingisugust ettepanekut koalitsioonilt ei ole tulnud. Mitte mingisugust sisulist tahet kokku leppida pole olnud. Vanematekogu on vist kahel korral kokku saanud sellel teemal ja on öeldud, et rahalise mõjuga ettepanekuid, mis vääriks märkimist, koalitsioon valmis tegema ei ole, küll aga on nad valmis tegema teatud sõnastuslikke täpsustusi ja muid seesuguseid tehnilisi muudatusi eelnõudes on nad valmis tegema ja teisejärgulisi muudatusi, aga kõikides sisulistes osades mitte. 

Ma tuletan meelde, et lisaks maksutõusudele ja aktsiisidele vähendatakse ju perehüvitisi. Vähendatakse perehüvitisi, mis väga suurele sihtrühmale avaldab suurt mõju, aga sellest ju ei räägitud. Ja mingisugust mandaati valitsuskoalitsioonil maksutõusudeks või uute maksude kehtestamiseks ei ole, sest sellest mitte ainult ei vaikitud, vaid tegelikult räägiti vastupidist. Võtke sotsiaaldemokraatide, Eesti 200 ja Reformierakonna valimiseelsed lubadused, kus räägitakse, et maksukoormus ei tõuse, kus räägitakse, et makse riigieelarve täitmiseks ei koguta, kus öeldakse, et varasid ei maksustata. Eesti 200 on lausa välja öelnud, et automaksu ei kehtestata. See ei ole mitte vaikimine, vaid öeldi, mida ei tehta, aga pärast valimisi minnakse seda tegema. Ei saa me rääkida sellest, et vaikiti vargsi. Ei-ei, kaugel sellest. Tegelikult see nii ei olnud. Ja võimalikele riskidele on väga palju siin viidatud. Korralikku analüüsi, nagu ma ütlesin, ei ole, mis puudutab salaalkoholi, salatubakat, nende salaturgude tekkimist, maksude Lätti sõitmist ja nii edasi. 

Nüüd, tõesti, vigadest tuleb õppida ja tark on see, kes oma vigadest vähemalt õpib, või veel targem on muidugi see, kes teiste vigadest enne õpib. Aga vähemalt oma vigadest saaks õppida siis, kui me oleme neid tunnistanud. Siin on korduvalt räägitud 2016. aasta aktsiisitõusust. Isamaa ühe osapoolena ütleb, et see oli kindlasti viga. See oli kindlasti viga, mida hiljem oldi, muide, järgmises koalitsioonis valmis parandama ja parandatigi. 

Mul on ettepanek ja soovitus ka praegusele koalitsioonile: õpime minevikust ja vigadest ja ärme kehtestame praegu uusi makse ega tõstame kõike seda nii-öelda kobarana, samamoodi aktsiise. Rong ei ole läinud. Ma lohutan: rong ei ole läinud. On võimalik ka praeguses etapis, kus eelnõud on valmis, kus koalitsioonileping on sõlmitud, see protsess peatada. 

2017. aastal, kui mina sain erakonna esimeheks, oli üks esimesi asju juba varem koalitsioonilepingus kokku lepitud uute maksude kehtestamine ära jätta. Ka vastavad eelnõud olid juba koalitsioonis valmis. Tuletan meelde: need olid magusamaks ehk suhkrumaks, pakendiaktsiis ja panditulumaks. Kolm uut maksu, sisuliselt, mis olid eelnõudena valmis ja koalitsioonilepingus kokku lepitud. Me istusime ümber laua, vaidlesime öid ja päevi koalitsiooni sees ja me leidsime teistsugused lahendused. Ja ma julgen öelda, et need olid väga õiged lahendused, me ei läinud sellist suurt maksutõusu teed. 

Nii et ka praegu on see võimalus täiesti olemas, auväärt koalitsioonisaadikud. Võtke kuulda neid kõnesid ja ettepanekuid, mida me oleme selle ööpäeva jooksul siin teinud. See öö on olnud sisuline, siin ei ole võetud lihtsalt tühje kümneminutilise vaheaegu, vaid on peetud sisulisi kõnesid ja tehtud sisulisi ettepanekuid. Jätke ära see olematu maksuküüru likvideerimine ja te näete, et riigieelarve tasakaalu poole liikumiseks ei olegi midagi enamat vaja teha. 

Aga nüüd heale kolleegile Mardile bürokraatia vähendamisega seoses: mitte ainult paber, puud ja keskkond, vaid minu arvates kõige olulisemad on seejuures aeg ja närvid. Aeg ja närvid, see bürokraatia. Kui palju aega kulutavad inimesed, ettevõtjad selle kohutava bürokraatia peale. Nii et aeg, mida meil kellelgi ei ole võimalik juurde osta ei maksudega ega ilma maksudeta, on kõige olulisem. Aitäh!

11:45 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid! Ma saan aru, et te soovite siin nüüd vastusõnavõtte, aga esiteks, mina ei kuulnud sellest viimasest sõnavõtust peale ühe eesnime mitte ühtegi nime rohkem. Ja teine küsimus on seotud sellega, et meie kodu- ja töökorra seaduse § 70 ütleb, et kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, siis võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Lugupeetud Riigikogu liikmed, et ärme kuritarvita seda vastusõnavõtu [võimalust]. Kui tõesti on vaja midagi päriselt öelda, mitte lihtsalt saada võimalust veel kogu asja täiendada, siis ärme kasutame seda võimalust, sellepärast, et see tõesti ei näe hea välja. Mul on palve, et vastusõnavõtt võiks olla ikkagi parlamentaarse sisulise debati osa, mitte ajaveetmise võimalus. Mul on küll palve: ärge tehke seda. Tõsiselt, ärge tehke! 

Jaak Aab, palun! Protseduuriline küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

11:46 Jaak Aab

Jah, just nii, nagu te rääkisite. Kuna Mart Maastik oma sõnavõtus mainis, et ma olen siin saalis väljendanud selliseid ja selliseid arvamusi, siis mul on õigus täpsustada. Päris seda, mida Mart Maastik ütles, ma öelnud ei ole. Ja minu seisukoht …

11:46 Esimees Lauri Hussar

Hästi. Lepime kokku, et me teeme seda lühidalt. Kalle Grünthal, teie küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

11:46 Kalle Grünthal

Aitäh! Tähendab, minu protseduuriline küsimus puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 70. Kuna teie kasutasite seda kollast raamatut, siis mina kasutan ka. Leheküljel 234 on see küsimus reguleeritud ja punkti 2 all on kirjas nii: "Vastusõnavõtt (repliik) on läbirääkimiste osa." Ehk siis siin ei ole tegemist absoluutselt mitte mingisuguse omaloominguga, vaid see on eelnõude menetlemise üks oluline osa, sest nii läbirääkimised kui ka vastusõnavõtud ehk repliigid kuuluvad selle raamatu järgi, ütleme, ühtsesse komponenti, mida peaks kindlasti kasutama.

11:47 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Mart Maastik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

11:47 Mart Maastik

Jaa, aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Te väitsite, justkui meie ehk opositsioon soovime venitada istungit, ja tungivalt palusite seda mitte teha. Mina jälle ütlen seda, et meie ju sellepärast [teemegi] ööistungeid ja istume siin nädalate kaupa, et me leiame, et need seadused ja need muudatused, maksutõusud, mida te teha tahate, on valed. Just sellepärast. Ja kui meil on olemas õigus teha vastusõnavõtte ja meil on vastavalt sellelesamale vihjatud kollasele raamatule mitmeid võimalusi, siis me kasutamegi neid just sellepärast, et juhtida nii koalitsiooni, televaatajate kui ka ajakirjanduse tähelepanu sellele, et see, mida siin täna tehakse, on vale. Ja just sellepärast me tahame hästi pikalt seda teha.

11:48 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Mart Maastik! See ei olnud protseduuriline küsimus. Aga aitäh teile aususe eest! Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

11:48 Rain Epler

Minul tegelikult on protest. Ma tahan väljendada oma nördimust. Ma alustan konteksti loomiseks sellest, et eile, kui ma olin kõnetoolis ja võtsin sõna, siis ma olin kriitiline mõnede Keskerakonna esindajate seisukohtade suhtes, mida nad olid väljendanud, ei olnud nõus ka Priit Sibula ühe seisukohaga. Ja see piirdus sellega – ma ei mäleta, kolm, neli inimest võib-olla –, et ma olin kuulanud nende kõnesid, ma olin teinud selle kohta märkmeid. Need ongi läbirääkimised. Ja ma puldis markeerisin ära, millega ma ei olnud nõus, ja nad said sellele vastata, sest … Oota, ma räägin lõpuni. Nad said sellele vastata. 

Kui Mart Maastik mainis Jaak Aabi ja vist ka Mart Helmet, siis nad panid kohe vastusõnavõtu soovid sisse. Ja siis, kui te võtsite järgmise kõneleja, pani Jaak Aab kohe sisse protseduurilise. Mina arvasin, et see oli ilmselt seotud sellega, et te ei võtnud tema sõnavõttu. 

Ja nüüd ma jõuan oma protestini või selle nördimuse avaldamiseni. Minu arust te kahjustate sellega eelkõige enda mainet. Aga kui spiikri maine saab kahjustada, siis see kahjustab kogu Riigikogu mainet. Ja ma räägin, milles see minu arvates seisneb. Esiteks, isegi juhul, kui meil oleks siin, ma ei tea, viis-kuus tundi istungi lõpuni ja te näeksite võimalust läbirääkimisi kuidagi piirata, siis see oleks ebaviisakas. Aga täna on nagu teatav ka, ma ütleks, loogikapuudus selles teie tegevuses. Me peame kas kõnesid või me peame läbirääkimisi. Teie tahate, et me lihtsalt peaksime kõnesid, aga nendele ei saaks läbirääkimiste vormis vasturepliikidega reageerida. Ja see on absoluutselt põhjendamatu igasuguste nurkade alt vaadates.

11:50 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kõik teie tähelepanu juhtimised said eile vastatud. Ja te juhtisite tähelepanu ebakohtadele nendes ütlustes. Ja ma olen sellega nõus, et see oli vastusõnavõtt, mis teie ütlustele tehti. See, mida ma siin praegu kuulen, et mainitakse kellegi nime ja siis öeldakse kohe, et nüüd on arutelu all see, et peab kaks minutit sõna saama, oli toetav sõnavõtt, see ei olnud vastusõnavõtt. See on arutelu koht. Seal tegelikult sisulist diskussiooni ei tekkinud. Aga me jääme siin erimeelsusele. 

Ja nagu ma ütlesin, ma väljendasin oma palvet ja soovi selle aruteluga edasi minna. Ma ei kehtestanud teile ju mitte mingisuguseid reegleid. 

Henn Põlluaas, võtame selle viimase küsimuse istungi läbiviimise reeglite kohta. Palun!

11:51 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma tunnen tõtt-öelda väga sügavat muret selle üle, kas te ise ka saate aru, kui häbematu ja arrogantne ja meelevaldne teie käitumine on. Kui Eesti 200 tuli poliitikasse, siis te kõik kuulutasite, kuidas te toote uut kultuuri, aga tegelikult selline opositsiooni suukorvistamine, mis täna toimub … Palun kuulake mind! Sellist asja ei ole iialgi olnud. 

Ma võiksin teiega nõusse jääda sellisel juhul, tõesti, kui siin oleks korduvalt ja järjest nii, et sõnavõtus nimetataks, loetaks üles terve fraktsioon ja nii see toimuks sõnavõtust sõnavõttu. Aga täiesti loomulik on, et oma esinemistes mainitakse ka teisi saadikuid ja neil on õigus vastusõnavõtuks. Teie tõlgendate seda absoluutselt valesti. See ei tähenda seda, et peaks olema selle sõnavõtjaga eriarvamusel. 

Kas tõepoolest, kui teie arutate kellegagi mingeid probleeme või ükskõik mis teemat ja olete samal arvamusel, siis dialoogi ei ole, et tingimata peab olema just nimelt vastandlikel seisukohtadel? Nii et ma paluksin teil väga tõsiselt mõelda sellele, kuhu te tüürite Eesti parlamentarismi sellise käitumisega.

11:53 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga hästi, head kolleegid, teeme siis vastusõnavõtud ära. Ma palun teil olla konkreetsed ja täpsed ning soovitan teha lühidalt. Meil on veel väga palju neid, kes soovivad siin läbirääkimiste käigus sõna võtta. Mart Helme, palun!

11:53 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ei, ma ei kuritarvita absoluutselt ei aega ega midagi muud. Ma tahaksin lisada Mart Maastiku ettekandele seda, et mina tahan hoiatada. Ma hoiatasin ka oma sõnavõtus enne, et meil võib ees seista väga tõsine probleem salaalkoholiga, sealhulgas ebakvaliteetse alkoholiga, metanooliga. Ja ma tahaksin tähelepanu juhtida lisaks veel sellele, et meie meditsiinisüsteem, mis koroona ajal ei tulnud päris hästi toime kogu koormusega, võib selle koormuse all osutuda ebapiisavaks.

11:54 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Jaak Aab, palun! Vastusõnavõtt.

11:54 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Mart Maastik tõesti oma sõnavõtus mainis mind ja väitis, et ma olen varasemalt siin saalis öelnud, et tubakaaktsiisi tõus tähendab otseselt piiriülese kaubanduse suurendamist või salasigarettide vohamist. Päris nii ma seda väljendanud ei ole. Ma olen ka siin öelnud, kunagise sotsiaalministrina seda tausta teades, et kui tubaka- ja alkoholiaktsiis teatud mõõduka protsendiga ei tõuse, siis paratamatult tarbimine suureneb, eriti noorte hulgas. Niisugune mõõdukas tõus on siin praegu on ette nähtud. Me vaidlesime ka rahanduskomisjonis. Tegelikult rahandusminister lubas, et nad jälgivad seda, mis toimub piiril, nad jälgivad ka salasigarettide teemat ja kui on vaja, siis kindlasti peab tulema valitsus või minister korrigeerima seda tõusu. Nii et kui juhtub midagi niisugust halba selles vallas või selles teemas, siis on võimalik seda kindlasti ka korrigeerida.

11:55 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Mart Maastik, palun, vastusõnavõtt!

11:55 Mart Maastik

Aitäh, härra eesistuja! Kõigepealt ma tahtsin natukene midagi lisada selle kohta, et Helir-Valdor Seeder nimetas minu nime, Mart. Mul on ettepanek, et kui edaspidi jääb selgusetuks, [keda mõeldakse], siis võiks ju kõik Mardid, Riigikogu liikmed, vähemalt vastata, sest palju neid Marte siin ikka on. Juhul kui muidugi ei ole mardipäev, siis võib-olla tõesti oleks keeruline. 

Aga ma tahan tõesti natukene siia lisada. Helir-Valdor Seeder mainis siin, et bürokraatia mõjub ka närvidele, ja nii oleme me seda ju kõik tunnetanud. Samas, seesama maksutõus on üks asi, mis lisaks sellele, et ta võtab inimestelt võimaluse näiteks viia lapsi kooli ja trennidesse, on väga närvesööv. Nii et see on seotud ka muude teemadega, nagu vaimne tervis. Ja vaimse tervisega me siin ju pidevalt tegeleme. Samamoodi võib aktsiisitõus mõjutada vaimset tervist, kui sul on kogu aeg probleeme rahaga ja sul ei ole sissetulekuid piisavalt. Just kuulasin, et päris palju on hakatud jälle varastama poodidest – see on kindlasti seotud sellega, et inimeste sissetulekud on vähenenud. Üks näide, kuulsin ühest raadiosaatest, turvateenistuse juhi suust, oli ka see, et mitte ei varastata ainult müügiks, vaid ka sellepärast, et inimestel lihtsalt ei ole kodus süüa. See on väga oluline aspekt, mida ma tahtsin siia juurde lisada.

11:57 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

11:57 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Lugupeetud head inimesed, kes te meid vaatate! Rõõm on näha saalis ka rahandusminister Mart Võrklaeva. Ma olen sunnitud praegu tegema väga tõsist kriitikat selle eelnõu menetlemisele, mis kannab nimetust alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus. Küsimus on selles, hea Mart Võrklaev, et tegelikult on kõige suurem probleem see, et selle eelnõu menetlemine praegu on seadusvastane. Selleks, et te aru saaksite, ma üritan tuua siia sisse ka elulised näited. 

Vabariigi Valitsuse reglement, § 5 lõige [1] ütleb ja sätestab, et seaduse väljatöötamisel tuleb teha ka mõjuanalüüs. Ehk selleks on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel koostatud määrus "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri". Mis on siin siis praegu probleemiks? Probleemiks on see. Lugesin teie eelnõu seletuskirja, kus oli kirjas see, et eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Mõistan teid, et teil on kiire, aga see hea õigusloome eeskiri ütleb, et see on lubatud on ainult põhjendatud kiireloomulise eelnõu korral. 

Mis on nende vahe? Ma püüan tuua väga triviaalse näite. Oletame, et Mart Võrklaeval on väga kiireloomuline ülesanne jõuda Tallinnast Paidesse. Tal on kohe nii kiire, et ta ei saa liikluseeskirju enam järgida. Istub autosse, paneb kohalt minema nii, et kummisuits on taga, punased valgusfoorid ei oma tähtsust, üle sellest, mis siis, et mõne auto ära mõlgib seal. Kuskil ülekäigurajal saab tonksu mingisugune teele kakerdanud eluheidik, pikali maas seal, ja nii edasi kogu aeg. Tallinna–Tartu maantee peal, kus on lubatud maksimaalne kiirus 120 kilomeetrit tunnis, on teie auto kiirus 180. Ja oh häda, ühel loomade ülekäigukohal jääb üks mäger alla. Lõpuks, kui te jõuate kohale, siis te jõuate muidugi kohale, aga milline on resultaat? Resultaat on see, et on kolm mõlgitud autot, üks kiirabiga haiglasse toimetatud eluheidik ja üks hukkunud metsloom. Aga te täitsite kiireloomulise ülesande. Nii on teil seletuskirjas kirjas. Mis on nüüd vahe? Seadus ütleb, et peab olema põhjendatud kiireloomuline [eelnõu] ehk peab olema mingi väga konkreetne põhjus, mis annab aluse selliseks teoks. See, et me kasutame näiteks operatiivautot, mis töötab helisignaaliga ja sisse lülitatud vilkuriga, see annab meile õiguse ja kõik hoiavad meist eemale. Ehk vahe on see. 

Ma paluksin lisaaega 175 sekundit.

12:01 Esimees Lauri Hussar

175 sekundit ... (Naerab.) Ehk kolm minutit lisaaega.

12:01 Kalle Grünthal

Ja läheme edasi. Ma kuulasin väga hoolega teie sõnavõttu sellest, et eelmisel korral te tegite aktsiisitõusu, aga nüüd olete targem. Proovime uuesti, teistmoodi. 

Tahan siin tuua jälle elulise näite. Oletame, et on selline tuletõrjekomando, mis kannab nimetust Eesti Reformierakond. Seal on väga tublid mehed kõik, üritavad inimesi päästa ja nii edasi. Aga neil on üks asi puudu – neil on puudub redel, mis ulatuks kolmanda korruseni. Mehed mõtlevad, et teeme selle redeli valmis, küll ta ulatub, vaatame, mis saab. Aga siis, kui tuleb sündmuskohale sõita, selgub, et redel ei ulatu aknani. See õnnetu korter põleb ära ja seda ei saagi ära kustutada. Aga nüüd te olete targemad, nüüd te teete uue redeli, aga ikka seda vahekaugust ei mõõda. Mina ei tea ka, kas nüüd järgmine redel, mis te teete, ulatub selle aknani. 

Aga asja puänt on selles, et nendest kahest näitest kumab läbi see, kui oluline on tegelikult väljatöötamiskavatsus, mis annaks garantii, et see, mida te plaanite, oleks ka reaalselt teostatav. Olen ise käinud Läti piiri ääres ja ka Lätis, kui olid kõrged aktsiisi- ja kütusehinnad. See pilt oli äärmiselt masendav – uhkes Circle K tanklas valitsev tühjus, ei ole ühtegi autot, üks mingisugune noorsand sööb seal hamburgerit ja ongi kõik. Üle piiri, 200 meetrit eemal on Läti tankla ja see on autosid täis, samamoodi on sinna ehitatud alkoholipoed inimesi täis. Mõelge nüüd ise, härra Mart Võrklaev, kas kõrged aktsiisihinnad on alati kasulikud? Ei ole, vähemalt selle näitaja põhjal ei ole. 

Ja muidugi ka siin, minu meelest [seda ütles] Varro Vooglaid, keda ma tean, et ei suitseta. Mina muidugi suitsetan, aga natuke, mitte väga palju. Ja siin on meil eriarvamused: Varro ütleb, et suitsetada pole vaja, mina ütlen, et on vaja, sest kunagi doktor Vassiljev ütles, et teatud kogustes on see isegi natukene kasulik. Siin on meil tekkinud nii-öelda huvide konflikt: kummal on õigus ja kummal ei ole õigus. Aga puänt ei ole selles. Puänt on selles, et oma elu jooksul olen ma näinud väga palju selliseid momente, kus Eestis sõidavad rekad, mis on täis salaalkoholi ja salasuitsu, sest eks salakauplejate fantaasia on meeletu. Ja kõige tähtsam on see, et meie Eesti Vabariigi president Alar Karis on öelnud oma Facebooki lehel, et sellisel kujul usaldushääletusega sidumine eelnõude menetlemisel ja väljatöötamiskavatsuste mittetegemine ei ole kõige õigem, sest puudub avalikkuse usaldus.

12:05 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg! 

12:05 Kalle Grünthal

Aitäh! 

12:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli, Jaak Aab!

12:05 Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, kes te veel siin saalis olete! Tõenäoliselt ka oma kabinetis siiski mõned kuulavad. Kõigepealt, selle seaduse pealkiri on, nagu juba öeldud, väga lohisev: valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Annab ikka jah läbi närida. Ega tavainimene sellest aru ei saa. Aga nii pikk nimi on sellepärast, et minnakse muutma ka neid seadusi, mis veel ei ole rakendunud. Sellepärast tulevad need muutmise muutmise seadused. 

Ja sisuliselt ma ühe sellise muudatuse juurde kindlasti tahaksin tulla. Eelnõu §-ga 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust, jättes sellest välja eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi sätted, mis olid ette nähtud tegelikult sellesama maksuredeliga. Varasemalt vastuvõetud seadus nägi ette, et ka erimärgistatud diisel, mida enamasti põllumajanduses ja kalanduses kasutatakse, tõuseb samasuguse redeliga nagu diislikütus, enam‑vähem selliste proportsioonidega. Mul on hea meel vähemalt ühe positiivse asja eest tunnustada rahandusministrit ja ka valitsust, et seda algatust, mis sai sisse viidud Keskerakonna ettepanekul, et erimärgistatud diislikütuse [aktsiisimäär] langetatakse võimalikule miinimumtasemele, mis Euroopa Liidus on kokku lepitud, see on 21 eurot 1000 liitri kohta, pikendatakse. See on väga oluline, sellepärast et praeguses olukorras, kus me räägime ikkagi ka toidujulgeolekust, me räägime väga kiiresti kallinenud toiduhindadest, meie põllumeeste konkurentsivõimest – sest midagi teha ei ole, te näete, kuidas ka meie kaubanduskettidesse tulevad siiski sisse tooted naabermaadest või veel veidi kaugemalt –, ei ole Eesti toiduaine, mis on siin toodetud ja toodud kauplustesse, tihtipeale konkurentsivõimeline. Seal on muidugi palju muid põhjusi, sest sisendid on tihtipeale kallimad, eriti energiakandjad, mille suhtes siis kahjuks ei eelmine valitsus ega ka praegune valitsus mingit leevendust ettevõtjatele ei ole pakkunud. Nii et see leevendus erimärgistatud diisli soodusmäära pikendamisel ei ole küll väga suure mõjuga, aga siiski leevendab olukorda. Selle eest tuleb kiita. 

Mis puudutab teisi aktsiise, siis üks aktsiis, millest siin juttu ei ole, on diislikütuse aktsiis, mille määr hakkab varem vastu võetud seaduse kohaselt järgmise aasta 1. maist uuesti tõusma. Tuletan meelde, et 2020 me seoses koroonakriisiga ja ettenägematu majandusliku olukorra halvenemise tõttu tegime need soodusmäärad kütustele. Ja ma arvan, et see oma ajas oli väga õige otsus. Nüüd, vaatame praegust majanduslikku olukorda – selle põhjused on ikka sealsamas. Tegelikult need energiakandjate hinnad, mis hakkasid tõusma juba enne isegi Venemaa agressiooni, koroonakriisist väljumisel majanduse nõudlus kasvas nii suuresti, et maailmas lihtsalt ei jätkunud neid energiakandjaid. See viis üles ka elektri hinna, mis on üks suuri sisendeid, ja elektri suure hinna põhjuseks omakorda oli ju gaasi suur hinnatõus. Vaadates seda olukorda, püstitasin ma nii siin saalis kui ka rahanduskomisjonis küsimuse, kas ei peaks kaaluma siiski selle seaduse [muutmist], mille tõttu hakkavad kütuseaktsiisid järgmise aasta 1. maist tõusma, ja kas ei võiks kaaluda seda, et mitte tõsta sellise graafiku alusel vähemalt või jättagi need soodusmäärad. Sest praegune majanduslik olukord on tõesti hapu, nagu me näeme. Me oleme majanduslanguses ja igasugused sisendid ettevõtlusse, majandusse, nendesse toodetesse, teenustesse ja üks suur sisend … 

Palun kolm minutit lisaaega. 

12:10 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

12:10 Jaak Aab

Oluline sisend on transport ja seal transpordis omakorda kütuste hinnad. Nii et seda võiks kaaluda. 

Ja siin ma pean tagasi tulema nendesamade märkuste juurde, mida me oleme öelnud ka teiste maksuseaduste juures. Kõik need mõjud on hinnatud suhteliselt kiires korras. Tuletan meelde, et Eesti Panga presidendi käest küsisin selle kohta siin saalis, kui ta käis ettekannet tegemas, Eesti Panga tegevusest aru andmas. Siis Eesti Panga president ütles väga selgelt välja, et kavandatavate maksumuudatuste majanduslikku mõju ei ole võimalik nii kiiresti isegi analüüsida. 

Tegelikult on öelnud ka eelarvenõukogu, teades meie ametkondade võimekust, Statistikaameti võimekust, Maksu- ja Tolliameti võimekust, Rahandusministeeriumi võimekust, et me saame kuidagipidi tõenäolisema vastuse augustis, kui tuleb sügisene majandusprognoos Rahandusministeeriumist ja ka riigirahanduse prognoos. See tähendab, et [siis me saame teada,] kas need maksutõusud toovad meile nii palju raha sisse, kui praegu seletuskirjades on arvestatud. 

Ja tõesti, rahandusministrile ma tahan öelda, et Rahandusministeerium tegi küll kiirkorras kõik võimaliku, aga nii kiirelt pole kõike võimalik hinnata. Suhteliselt lihtsat eelarve mõju on võimalik hinnata ja maksu tagasipõrkeid ja nii edasi, see on võimalik, aga kui majandus jahtub kiiremini, siis ei ole ka nendest eelarvelistest arvutustest enam midagi tolku. Need [summad] jäävad laekumata. Üldine majandusreegel ütleb, et iga maksutõus siiski jahutab majandust, erinevad maksud erineval moel, aga siiski jahutab majandust. Nii et ei saa öelda, et see, mis kevadprognoosis on öeldud majanduse kohta, täpselt nii lähebki täide. Ka numbrid näitavad, et majandus ei kohane nii kiiresti. Kevadprognoos oli hullem kui sügisprognoos. Seda, milline tuleb nüüd see sügisprognoos, me ei tea.  

Mõned õiendused siin kõlanud diskussiooni kohta. Nüüd jõuame ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi juurde, mille kohta minul on eelkõnelejatest võib-olla natuke erinev arvamus. Riina Solman ütles, et ta ei ole nõus alkoholiaktsiisi tõstmisega. Viimastel aastatel on alkoholi tarbimine tõusnud ja Riina Solman väitis, et see võib tekitada jälle piirikaubanduse. Aga kui me võtame viimased aastad, siis just alkoholi puhul me näeme statistikast, et alkoholi tarbimine on tõusnud. Sellel võib olla muidugi veel erinevaid põhjuseid. Meil on olnud siin sada kriisi, inimeste vaimne tervis [kannatab] ja nii edasi. Aga üldiselt üks reegel, mis toimib, on see: kui aktsiisid on liiga madalad, siis on hind ka madal, inimeste sissetulekud suurenevad, saab rohkem osta. Nii et ma Riina Solmaniga päris nõus ei ole. Ka Helir-Valdor Seeder mainis seda piiriülest sõitmist. No nii kõvasti need aktsiisid ei tõuse, et saaks võrrelda seda eelmise olukorraga ja öelda, et täpselt sama palju piirikaubandus kasvab. Nii et sellega ma ka nõus ei ole. Rain Epler ütles, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõttu võib piiriülene kaubandus jälle hakata meeletult vohama. No nende väidete kohta ma ütleksin, et mina nii ei arva. Selles mõttes alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusmise suhtes Keskerakonna fraktsioon ei ole nii pessimistlik. Aitäh!

12:14 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Jaak Aab! Rain Epler, palun! Vastusõnavõtt.

12:14 Rain Epler

Aitäh! Tõesti, kuna kolleeg Jaak viitas minu kõnes öeldule, siis ühtpidi võin öelda, et kogenud kolleegi kriitikaga teatud osas võin nõustuda. Selles mõttes, et võib-olla tõesti ei saa täitsa tõsikindlalt väita, et piirikaubandus ilmtingimata ja samas mahus [jätkub]. Aga selles osas jällegi Jaak pisut eksis, et ma nagu üleüldiselt ütlesin vastuseks siin ministri sõnavõtule ja mõne kolleegi sõnavõtule, et me justkui neid mõjusid me täpselt ei tea. Mina oma kõnes väitsin, et tegelikult me teame neid mõjusid värske kogemuse pealt. Me teame, mis juhtus siis, kui aktsiisid kõrgele tõsteti. Lisaks piirikaubandusele tekkis näiteks selline [olukord], et Eestis hakkasid nii reisijateveo- kui ka kaubaveoteenust pakkuma suures osas Leedu ettevõtjad, meie transpordiettevõtjad jäid sellega hätta, ja tekkis ka piirikaubandus. Aga lisaks, selles mõttes on meil väga hea kogemuste pagas lähiajaloost, et see asi sai korda tehtud. Ja ma ise olin nende diskussioonide juures Rahandusministeeriumis, kus nädalate kaupa käis selline pingpong – Rahandusministeeriumi ametnikud treisid erinevaid analüüse ja projektsioone, millega nad näitasid, et ikkagi ei ole mõtet [aktsiise] tagasi langetada, sest sellel mingit mõju ei ole. Aga oli üks selline lihtne, kuid oluline küsimus, millele nad ei suutnudki vastata. Ma neilt tol korral küsisin, kuidas on võimalik niimoodi, et langetamine ei mõju ja tõstmine ka ei mõju, sest ühtpidi ju mingi mõju peaks olema. Nii et seda tahtsin täpsustada.

12:16 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Tanel Kiik, palun, Riigikogu kõnetoolist!

12:16 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea rahandusminister! Ma kõigepealt palun istungi juhatajalt kolm minutit lisaaega, sest ... 

12:16 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

12:16 Tanel Kiik

… mine tea, kaua läheb. Alustuseks tahaksin rääkida sellest praegusest eelnõust ja siis võib-olla ka natukene ka laiemalt maksudebatist ning koalitsiooni-opositsiooni suhetest ja suhtlusest.  

Aga rääkides konkreetsest eelnõust, nii nagu ma küsimuste voorus ka rahandusministrile ütlesin, tegelikult Keskerakond ei teinud siia mingit obstruktsioonilist muudatusettepanekute massi ega takistanud muul viisil selle konkreetse eelnõu menetlemist, vaid esitas ühe konkreetse muudatusettepaneku, mis puudutas seda, et lisaks eelnõus juba käsitletud eriotstarbelise diislikütuse soodusmäära pikendamisele tuleks pikendada ka tavapärase diislikütuse kehtivat soodusmäära, mis on 372 eurot 1000 liitri kohta. Aga millegipärast seda konkreetset ettepanekut ei arvestatud. Tegelikult ei saanud me rahandusministrilt ka mingit vastust ega selgitust selle kohta, miks koalitsiooni pakutav eriotstarbelise diislikütuse soodusmäära pikendamine on kuidagimoodi mõistlik ja vajalik samm – seda ma iseenesest üldse ei vaidlusta, ma arvan, et ta ongi seda –, aga tavalise diislikütuse puhul see millegipärast arutelu ei vääri.

Üsna palju on kõlanud siin juttu sellest, et otsiti kompromissi. Ma otsisin siis ka välja selle rahandusministri kuulsa kirja, millele ta viitas, kus olid need üheksa ettepanekut või punkti. Tõsi, teatud kohtades, võib öelda, rahandusminister edastas mingit tagasisidet opositsioonile kui tervikule, aga kui ma vaatan Keskerakonna fraktsiooni esimehena Keskerakonna fraktsiooni tehtud ettepanekuid, siis ma näen, et ega seal nüüd liiga palju mingit kompromissihõngu küll ei ole. Sest üheksast punktist seitse puudutavad teemasid, mis üldse Keskerakonna muudatusettepanekute sisuks ei ole olnud. Ja siis on kaks tükki – ma kohe toon need välja, kui tohib. Te ütlesite, et meedia käibemaksumäära tõstmise puhul oli arutelu selle üle, kas tõsta seda 20%-le, või ma ei tea, kas 22%-le – meie kindlasti ei ole seda kordagi pakkunud – või jätta see sinna, kus ta on. No meie ettepanek on jätta see sinna, kus ta on, ehk 5%-le, teie pakute kompromissiks 9%. Ma püüdsin aru saada, kui täna on 5% ja ütleme, et see peaks jääma 5%, aga siis tuleb Reformierakonna valitsus ja ütleb, et kompromiss on 9%, siis kelle või mille suhtes see kompromiss on. See on nagu iseendaga kompromissi sõlmimine. Me ei ole taotlenud tõusu, me taotlesime selle säilitamist. Kompromiss ei saa olla see, et tõstame kahekordseks. 

Teine punkt. Tõepoolest, Keskerakond esitas oma ettepanekud selle kohta, mis puudutab majutusasutuste käibemaksu määra. Meie ettepanek oli langetada see 5%-le, tulenevalt ka valitsuse terviklikust maksuplaanist. Te soovite ju anda kohalikele omavalitsustele turismimaksu kehtestamise õiguse, et oleks võimalik ka kohalikel omavalitsustel tõesti teenida täiendavat maksutulu vastavas sektoris, mis on kindlasti saanud raskelt pihta COVID-i kriiside tõttu ja ma arvan, et tingituna ka praegusest Venemaa sõjast Ukraina vastu ja laiemalt. Ja nüüd tuli see kompromissettepanek. Praegu kehtib seaduse järgi 9%, Keskerakonna ettepanek on 5%, aga kompromiss on 13%. See on nagu nii, et liidad kokku siis või? Kuidas see kompromiss sünnib? Minu loogika ütleb, et 5 ja 9 vahel kompromiss oleks 7, näiteks. Ma saaksin väga hästi aru, kui rahandusminister tuleks siia ja ütleks, et meie kompromissettepanek on see: te tahtsite 5-ni langetada, praegu on 9, kompromiss on 7. See oleks nii-öelda fair play, aus ettepanek. Aga öelda, et kompromiss on 13 – väga raske aru saada, milles see kompromiss seisneb. 

Ja kõik need ülejäänud punktid selles üheksapunktilises kirjas ei käsitlenud ühtegi Keskerakonna fraktsiooni tehtud ettepanekut, sealhulgas ükski nendest üheksast punktist, mida rahandusminister siin kasutas just niimoodi suure argumendina kompromissi otsimisest, ei puudutanud tegelikult praegu arutelu all olevat eelnõu 145. Ehk ei rääkinud need mitte midagi alkoholiaktsiisidest ega tubakaaktsiisidest, ei rääkinud need mitte midagi kütuseaktsiisidest. On ju nii, austatud rahandusminister? Ehk need üheksa punkti, mis sa saatsid, ei käsitlenud konkreetset eelnõu. Ja selle konkreetse eelnõu raames te mingit kompromissettepanekut meile edastanud ei ole. See on aus vastus. 

See on ka põhjus, miks meil on võimatu seda konkreetset eelnõu toetada, seda enam, et ta on seotud valitsuse usaldushääletusega, sest kogu austuse juures, kui me valitsust tervikuna ei usalda, valitsuse maksupoliitikat ei usalda, siis ega me ei saa hakata siin üksikuid eelnõusid justkui usaldama. Hoolimata sellest, et mina isiklikult, nagu ma ütlesin välja ka [eelnõu] esimesel lugemisel, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmist pean mõistlikuks. Ma arvan, et see 5%-line samm ei ole liig. Kui ajalugu meenutada, siis 2019 tegelikult ma ise hääletasin valitsuses alkoholiaktsiisi langetamise vastu, just nimelt tervisepoliitilistel põhjustel ja kaalutlustel. Nii et ma arvan, et tegelikult see suund on õige. Aga see, et te kogu selles kütuseaktsiisi maailmas või selles valdkonnas tegelikult meiega mingit kompromissi ei otsinud, mingit ettepanekut ei sõnastanud, on kurb. Ja tegelikult ka ühtegi põhjendust, miks meie esitatud ettepanekud või konkreetse eelnõu puhul üks ettepanek arvestamata jäeti, ma kahjuks ei kuulnud. 

Nüüd ma olen väga suuremeelne ja püüan aega kokku hoida. Kui rahandusminister viitas minu nimele, hommikul kella 7 paiku, siis ma ei hakanud eraldi repliiki nõudma, sest ma tean, kui keeruline siin saalis repliigi saamine on, selleks peab 40 tundi ootama ja siis ka selgub, et seda võimalust siiski ei avane. Seega, ma vastan praegu ära. Sa viitasid mu küsimusele, kus ma ütlesin, et ärme räägime sellest eriotstarbelise diislikütusest. Mu küsimus oli tõesti seotud tavapärase diislikütusega ja ma küsisin, miks seda ettepanekut ei kaalutud, ei arvestatud, miks seda langetust vajalikuks ei peetud. Sellele vastates sa ütlesid, et see eelnõu ei käsitle kütuseaktsiisi ja kütuseaktsiisipoliitikat. Aga see ei vasta ju tõele, kuna ta käsitleb. Ta käsitleb just nimelt eriotstarbelist kütust, aga kuna seal meil vaidlust ei ole, siis meil polnud mõtet parlamendi aega raisata selle peale, et arutada teemat, kus me oleme ühel meelel. See pigem polnud mõistlik. See oli mu küsimuse point ja tuum. Sellega ma olen oma nii-öelda vasturepliigi siin praegu ära realiseerinud tavapärase kõne raames. Nii et loodan, et seda hinnatakse ka minu koostöövalmiduse märgina. 

Aga nüüd viimased poolteist minutit, kui lubate, austatud istungi juhataja. Ma kuulasin ka valitsuse pressikonverentsi ja seda hurjutamist, mis sealt tuli, küll opositsiooni suunas, küll meedia suunas. Ausalt öeldes on väga keeruline aru saada, kus on see lubatud kompromissi otsimine ja avatud debatt, nagu rahandusminister väga ilusti väljendab ennast. Reaalsus on see, et me kuuleme, kuidas peaminister võtab valitsuse pressikonverentsil eraldi aega, et pühenduda sellele, mis Riigikogus toimub, ja räägib sellest, kui halb see ikkagi on, kui halb on opositsioon. Peaminister võtab endale õiguse võrrelda opositsiooni – veel kord, see väärib kordamist, kuna see on lihtsalt ennekuulmatu – nii Hitleri Saksamaa, nii Putini Venemaa, nii KGB-ga kui ka klounidega, siis selles kontekstis tulla siia rääkima, et teie oleme kompromissi otsinud – no mis see kompromiss teie hinnangul on? Hitleri Saksamaa ja Putini Venemaa vahel lepime kokku, et me oleme nagu, ma ei tea, Mussolini või? Kus see kompromissikoht siin on? 

Selle asemel et vabandada nende sõnavõttude eest, selle asemel et päriselt ja siiralt otsida kompromissi, nii avalikus retoorikas kui ka konkreetsete maksueelnõude puhul arvestada muudatusettepanekuid. Seda me kuulnud ei ole. Kogu see jutt mingist kompromissi otsimisest on lihtsalt selleks, et avalikkusele jätta muljet, kuidas käib suur valmisolek ja avatud debatt ja arutelu. 

Tegelikult, nii nagu mõned koalitsioonisaadikud on otse öelnud, koalitsiooni teerull käib, ta lihtsalt liigub vaikselt, ta liigub aeglasemalt edasi, kui te tahaksite. Aga ta liigub edasi. Peretoetuste kärbe suruti läbi, kohalike omavalitsuste raha ringi jaotamine ja mõnelt varastamine suruti läbi. Küllap te need maksueelnõud surute ka lõpuks läbi, küll mitte täna, vaid uuel nädalal. Eks see teerull toimib. Ja kogu see jutt mingist kompromissi otsimisest – seda ei näita ei teie avalik retoorika ega konkreetsete … 

12:24 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg, Tanel Kiik!

12:24 Tanel Kiik

… muudatusettepanekutega mittearvestamine. Aitäh!

12:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt ma palun siia parlamendi kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

12:24 Evelin Poolamets

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Poliitikat, mida õigustatakse ebapopulaarsete otsuste, möödapääsmatuse, võimukoalitsiooni sisemiste kokkulepete või eliidi kõiketeadmisega, iseloomustab pigem sellesama eliidi piiratus, ettenägemisvõime puudumine või sohk või kõik need nimetatud. 2018. aastal kuulutas Eesti Maksumaksjate Liit 2018. aasta maksumaksja sõbraks aktsiooni "Maksud sõidavad Lätti" korraldaja Taavi Leppiku. Protestiaktsioon oli selge märk, et Eesti inimesed olid väsinud katteta maksulubadustest ja mõjuanalüüsideta maksutõusudest ning soovisid maksurahu ja hinnastabiilsust. Taavi Leppik ütles, et Ikla ja Valga piiripunktides luges ta inimesi kokku ehk neid autosid, mis Lätti suundusid, ja sai üksnes piiripunkti peale 1500 autot. Kohati oli autokolonn 35 kilomeetrit pikk. See osutus vast suurimaks meeleavalduseks pärast Eesti taasiseseisvumist ning mõjus turgutava meeldetuletusena, et Eestis kuulub kõrgem võim siiski rahvale. 

Taavi Leppik andis intervjuu Delfile ja ta ütles nii: "Nii palju kui ma vaatasin, siis keskmiselt oli kolm inimest autos. Oli ka ühe ja kahe inimesega autosid, aga oli ka väga palju viie inimesega autosid ja busse. Seega 4500–5000 inimest ületas Läti piiri selle ürituse raames."

""Küsimus ei ole selles, et me läheme alkoholi tooma. Kui erinevad numbrid räägivad, kui palju jäi aktsiisist laekumata, siis tegelikult on veel rääkimata, kui palju jäi seetõttu käibemaksust ja tulumaksust makse saamata," selgitas Leppik. Tema hinnangul on lisaks kõrgele alkoholiaktsiisile murettekitav ka kütuse hind, mis tõstab kaupade ja teenuste hindasid. "Kurb on see, et nii tähtsad inimesed meie riigi jaoks, nagu on tipp-poliitikud, ei suuda või ei taha endale selgeks teha, mis on selle ürituse kontseptsioon." Leppiku sõnul näitab see poliitikute pealiskaudset suhtumist, milles lähtutakse üksnes "Exceli tabeli arvutustest". [---] "Tahaks loota, et see on esimene suur kodanikualgatus, mis paneb ka tugeva vundamendi tulevikuks, et teistel kodanikualgatustel ka lihtsam ja julgem oleks tegutseda," arvas Leppik."

Kahjuks ei läinud Taavi Leppiku lootus täide. Täna, viis aastat hiljem oleme sattunud Reformierakonna juhtimisel samasse olukorda. Ei pea omama erilisi selgeltnägemise võimeid, vaid piisab lihtsast ettenägemise võimest. Ma räägin, mis hakkab toimuma järgmise kolme aasta jooksul. Alkoholiaktsiisi maksulaekumine Eestis suurenes stabiilselt 2023. aastani. Ma räägin ennustusest või õigemini ettenägemisest.

12:29 Evelin Poolamets

Kolm lisaminutit palun!

12:29 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:29 Evelin Poolamets

Kuid järgmisel kolmel aastal hakkab tekkima trend, kus laekumised kipuvad eelarves plaanitule alla jääma. 2024. aastal hakkavad analüütikutelt tulema hoiatavad sõnumid ja 2025. aastaks on selge, et vale aktsiisipoliitika on tekitanud eestimaalaste suure alkohoolsete jookide osturalli Läti piiril ning alkoholi aktsiisimaksu laekub 2025. aastal ligi 50 miljonit eurot vähem, kui oli eelarvesse planeeritud. Ka 2026. aastaks planeeritud aktsiisimaksu laekumine pole reaalne, eelkõige suurte piiriüleste ostude tõttu Lätist. Eesti on olukorras, kus aktsiisid on ühed kõrgemad Euroopa Liidus. Vaid Põhjamaades, Iirimaal ja Suurbritannias on kõrgemad alkoholiaktsiisid, kuid elanike sissetulekute tase on neis riikides kordades kõrgem kui Eestis. Kõrgemad aktsiisimaksud koos Eesti jaekaupmeeste kõrgema jaemarginaaliga on praeguseks muutnud alkoholijookide hinnavahe Eesti ja Läti vahel ligikaudu kahekordseks. See toob ühtse Euroopa Liidu siseturu tingimustes paratamatult kaasa piirikaubanduse. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi 2025. aasta detsembri küsitlustest selgub, et eelneval aastal oli Lätist alkoholi ostnud 34% Eesti täiskasvanud elanikest. Spetsiaalselt oli Lätist alkoholi ostmas käinud 18% elanikest. Lätis reisides või läbisõidul tõi alkoholi kaasa 21% elanikest. Kõige sagedamini hankisid Lätist alkoholi Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikud, 30–49-aastased. Lätist tuuakse nii kanget alkoholi kui ka õlut. Jookidest ostetakse koguselt kõige enam õlut, aasta jooksul keskmiselt 93 liitrit ühe õlleostja kohta. Viina ostetakse 18 liitrit ühe viinaostja kohta, long drink'e ja kokteile 25 liitrit, veine ja vahuveine 13 liitrit ning teisi kangeid alkohoolseid jooke 6 liitrit keskmiselt iga ostja kohta. Kui juba …

12:32 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg, Evelin Poolamets!

12:32 Evelin Poolamets

… Lätis ollakse, ostetakse sealt kaasa mitmeid muid kaupu. Nii ostetakse peale …

12:33 Evelin Poolamets

… alkoholi Lätist kõige sagedamini kaasa toiduaineid. 

12:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aeg! 

12:33 Evelin Poolamets

Ja selline on nägemus, mis toimub kolme aasta pärast. Aitäh!

12:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Kersti Sarapuu, palun!

12:33 Kersti Sarapuu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna on meil usaldushääletusel kolme aasta peale jaotuv alkoholiaktsiisi tõstmine igal aastal 5% võrra. Muutmisele minev alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõu on tehtud selleks, et tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi määrasid. Põhjendatakse seda aga sellega, et viimati muudeti neid 2018. aastal. Põhjenduseks öeldakse, et nende kaupade kättesaadavus on suurenenud ja ka palgad on kasvanud. Seadust soovitakse käivitada 1. jaanuarist 2024, et täiendada maksutulusid 2024. aasta riigieelarves. Ainuüksi alkoholiaktsiisi tõstmisega loodetakse 2024. aasta riigieelarvesse lisaeurosid 12,2 miljonit ja 2025. aastal 23,2 miljonit. 

Eks need muutused on järgmiseks sammuks, et inimesed sirutaksid jalad kõhu alt välja ning suunduksid taas Lätti. Sinna viiakse ka meie riigieelarvesse planeeritav tulu. Me oleme seda kõike juba korra kogenud. Meil oli olukord, kus meil olid kõrged aktsiisid, aga tookordse rahandusministri Martin Helme soovitusel vähendasime alkoholiaktsiise ja reisid Lätti lakkasid. Samuti tuli meie riigieelarvesse teatud tulu juurde. Oli olukord, kus isegi soomlased, kes alati alkoholi ostsid Eestist, liikusid küll Pärnusse hotellidesse ja spaadesse, aga bussid saadeti kõik Iklasse, et täiendada kõikide soomlaste varusid alkoholi ja ka muude toodete näol. 

Selle seaduseelnõu raames muudetakse ka tubakatoodete aktsiisi tõusu. Kuigi minu lähikondseid alkoholi- ja tubakaaktsiis ei puuduta ning tegemist on pahedega, tekitab küsimusi hoopis see, kuidas jätta nendelt aktsiisidelt saadav tulu just nimelt meie riigieelarvesse. 

Positiivsena selles eelnõus võib nimetada põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse osa. Me saame ju aru, miks kõik need maksumuudatused soovitakse ellu viia. See on ju selleks, et korvata riigieelarves kulupool, mida on tehtud Reformierakonna ettepanekul niinimetatud maksuküüru kaotamiseks. Ja see summa on ikka väga suur, see on 490 miljonit eurot. See kulupool riigieelarves jääks aga olemata, kui me jätaksime selle püsikulu ka järgmisteks aastateks ära, siis selle mõjul me ei peaks enam tõstma ei tulumaksu, ei [üldist] käibemaksu [määra], ei veel erinevaid käibemaksu [määrasid] ega aktsiise ja me laseksime oma rahval normaalselt elada. 

Täna öösel tulid koalitsioonisaadikud siit kõrvalt reast mulle ütlema: "Mida te jundite? Leppige nende muudatustega, et Riigikogu saaks normaalselt edasi töötada." Aga meie vastame, et me ei lepi sellega. See on tõesti opositsioonist ülesõitmine, see teeb raskeks kogu Eesti inimeste elu ja toob kaasa veelgi suurema majanduslanguse. Seda enam on näotu, et mitte ühtegi opositsiooni muudatusettepanekut ei arvestatud. Aitäh!

12:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

12:37 Vadim Belobrovtsev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teate, ma isegi tahaksin seda eelnõu toetada, sest iseenesest, kui me vaatame niimoodi järjest, mida selle raames pakutakse, siis seal on päris palju õigeid asju. 

Alustame alkoholiaktsiisist, 5% kolm aastat järjest, kokkuvõttes kolme aastaga 15% – ma arvan, et see on täiesti tervitatav. Kindlasti kõik mäletavad, et Keskerakonnas on alati olnud väga väike tolerants alkoholi tarbimise suhtes. Ja just Keskerakond on väga palju teinud selle nimel, et alkoholi kättesaadavust vähendada. Võib-olla mõned teist mäletavad, kuidas veel [mõni aeg tagasi] oli võimalik üle riigi osta alkoholi ööpäevaringselt ja just tänu Keskerakonna initsiatiivile eelkõige Tallinnas piirati selle müügi aegu. Praegu on see selline, nagu see on. Ja lisaks, nagu te teate, näiteks Tallinnas kehtivad ka öösiti alkoholi tarbimisele konkreetsed piirangud. Aga kui me vaatame statistikat, siis me näeme, et tegelikult juba aastast 2019 on alkoholi tarbimine Eestis kahjuks kasvanud. Nii et pelgalt aktsiisidega kahjuks, ma kardan, ei ole võimalik seda olukorda parandada.

Kui me loeme sellest tekstist, mis on selle alkoholiaktsiisi tõusu eesmärk, siis näeme, et siin põhimõtteliselt kohe esimene on aktsiisitulu suurendamine. Ja vaat seda ma usun. Edasi on siin kirjas "vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust". Aga praegu, vaadates seda, kuidas valitsus põhimõtteliselt tõi esialgu kõik need maksud meile siia sellise maksupaketina, kus olid sees käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, needsamad aktsiisid ja nii edasi, siis kahjuks tahes-tahtmata tekib arusaam, et eelkõige on see suunatud, täpselt nagu minu kolleeg Kersti Sarapuu eelnevalt ütles, sellele, et kuidagi täita seda auku, mis on eelarvesse tekkinud. Soov mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust ja arvatavasti vähendada nende tarbimist – no see ei näe välja nagu väga siiras.

Kui rääkida tubakast, samamoodi 5% aastas kolm aastat järjest – jällegi, seda ma toetan. Ma arvan, et kogu meie fraktsioon seda kindlasti toetab. Võib-olla välja arvatud mõned inimesed, kes veel ei ole sellest pahast harjumusest kuidagi lahti saanud. Sellest võib minu kolleeg Jaak Aab rohkem rääkida. 

Ja kui me räägime sellest, et veel üks asi on sätestada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks 21 eurot 1000 liitri kohta, siis see on jällegi väga tervitatav. Omal ajal oli vist ka meie initsiatiiv samasugune, on hea meel, et selline klausel on meil siin eelnõus olemas. 

Kahjuks, kuigi me tegime muudatusettepaneku – me ei kuritarvitanud seda võimalust ega kasutanud seda selleks, et esitada kümneid, sadu või tuhandeid muudatusettepanekuid, me piirdusime ühega, see oli konkreetne, see oli sisukas – ja põhimõtteliselt olime ikkagi valmis või lootsime, et see võetakse vastu, seda ei juhtunud. Sellepärast on hästi keeruline nüüd seda eelnõu toetada …

Palun kolm minutit lisaaega ka.

12:42 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:42 Vadim Belobrovtsev

… kuna esiteks, eesmärk paistab olevat ikkagi eelkõige saada lisaraha riigieelarvesse ja siis juba kõik muu. Me teame, miks selline soov on valitsuskoalitsioonil tekkinud, aga me seda ei poolda. Samamoodi, nagu me ei poolda käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu. Ja teiseks, minu meelest hästi põhjendatud ja sisukas muudatusettepanek ei leidnud toetust, eelnõu algataja ei toetanud seda. 

Peab ütlema, et kahjuks valitsus väga konkreetselt ei vastanud, kuidas see aktsiisitõus aitab kaasa alkoholi ja tubaka tarbimise vähendamisele. Nagu ma ütlesin, viimastel aastatel me näeme eriti alkoholi puhul ainult tarbimise kasvu ja meie arvates ei ole see väga õige suund. Järelikult ootame, kuni valitsus tuleb Riigikokku mitte pelgalt aktsiisitõusu initsiatiiviga, vaid mingisuguste konkreetsete meetmetega, kuidas oleks võimalik alkoholi tarbimist vähendada. Ma arvan, et sel juhul me saame öelda, et ka aktsiisitõus on ühe meetmena lisaks nendele meetmetele, millest ma räägin, selline tõhus relv alkoholi tarbimise vastu.

Nii et siiralt tahaks seda toetada. Aga on olemas veel üks nüanss – viimane, ega ma rohkem ei räägigi. Kuna see eelnõu otsustati siduda usaldushääletusega ametisolevale valitsusele, siis kahjuks me seda toetada ei saa, isegi kui me oleksime valmis seda eelnõu eraldi toetama. Nagu ma ütlesin, seal on päris palju õigeid punkte sees, aga me oleme juba mitu korda sellest rääkinud, et seda valitsust me ei usalda. See stiil, millega tullakse siia põhimõtteliselt teerulliga üritatakse läbi suruda konkreetsed initsiatiivid, millest enne valimisi ei olnud juttugi, meile ei sobi. Järelikult me hääletame selle eelnõu vastu ega usalda valitsust. Aitäh!

12:45 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun siia parlamendi kõnetooli Lauri Laatsi. Palun!

12:46 Lauri Laats

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on olnud meil selline meeleolukas öö. Eks siin koridorides sai ju ka erinevate fraktsiooni liikmetega räägitud ja arutatud, mis kokku võttes praegu toimub ja miks sellisel viisil järjest tuuakse siia eelnõusid, mis on seotud usaldushääletusega. Ja praegu on tegemist Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga 145. 

Teate, vaadates uue valitsuse tegevust, minu arust on see valitsus ellu äratatud selleks, et toetusi kärpida ja makse tõsta. Just täna öösel – oli see vist ikkagi täna? – sotsid võtsid lastelt toetuse ära, silm ka ei pilkunud. Ja teate miks? Ma sain ka vastuse sellele. Vastus peitub Kaja Kallase ühes usutluses. Nimelt Raimo Poom, EPL-i poliitikatoimetaja, intervjueeris lugupeetud peaministrit Kaja Kallast aprillikuus. Ja selle küsimuse peale … Üks hetk. (Lehitseb pabereid.) Mhmh. Lugupeetud ajakirjanik küsis sellisel viisil: "Nende valimiste eel olid vähemalt minu arvates (Ehk siis ajakirjaniku arvates. – L. L.) sotsid ühed ausamad. Nad näitasid oma valimisprogrammis ära, et maksutõusud tulevad, ja tegid ka ettepanekuid." Mille peale siis proua peaminister jaatavalt ka vastas. "Ja nad ongi valitsuses just selle pärast, et on kompromiss: meie (Ehk siis Reformierakond. – L. L.) saame maksuküüru, sotsid saavad maksutõusu." 

Ehk küsimus on ju väga lihtne. Meil on kolme osapoolega koalitsioon. Üks tuli siia selle nimel, et alandada maksuküüru või ära kaotada maksuküüru. Sotsid tulid selleks, et [makse tõsta]. Seesama tänanegi, praegune arutluse all olev eelnõu, kus soovitakse tõsta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi. Vaatame järgmisi päevakorrapunkte: hasartmänguseaduse muutmine, käibemaksumäära tõstmine, tulumaksumäära tõstmine – see on kõik sotsiaaldemokraatide [rida]. No niimoodi on Kaja Kallas öelnud. Küsimus: aga kuhu Eesti 200 ennast paigutab? Vaat selles osas Kaja Kallas ei väljendanud oma arvamust, aga ma arvan, et Eesti 200-l on kindlasti pikk visioon kogu selles protsessis. 

Aga kui nüüd rääkida sellest eelnõust, siis ma arvan, et see on jällegi asendustegevus. Me lugesime täna järjekordset halba uudist. Kui me teeme jällegi Delfi portaali lahti, siis me saame teada, et majanduslangus ei ole kuskile kadunud. Nimelt, selle majanduslanguse tõttu on ettevõtjad hetkel väga halvas olukorras ja see olukord muutub veelgi halvemaks, Stora Enso vallandab ehk koondab sada inimest. Sada inimest! Kujutate ette, [mida see tähendab] sellele piirkonnale? See ei ole esimene uudis ega viimane uudis, kus ettevõtted järjest hakkavad inimesi koju saatma ja juba on inimesi koju saatnud, sellepärast et majanduskeskkond ei ole soodne. Ja nüüd me räägime sellest, kuidas meie selle eelnõuga 145 tõstame aktsiise. Kõige valusamini tegelikult lööb diisliaktsiis. See lööb jällegi nii kohalike omavalitsuste pihta kui ka ettevõtete pihta. Miks nii? Sellepärast, et kogu transpordisektor toimib diisli peal. Veetakse kauba ühest punktist teise punkti – diisel. Loomulikult lähevad kaubad ju selle võrra kallimaks. 

Paluks kolm minutit juurde.

12:50 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:50 Lauri Laats

Nüüd võtame kohaliku omavalitsuse vaatevinklist. Võtame näiteks Tallinna, mis on kõige suurem kohalik omavalitsus. Ja Tallinnale kuulub Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts. Me oleme kõige suurem ettevõte, kes veab inimesi Eestis. Kujutage ette, millist mõju avaldab diisliaktsiisi tõus Tallinnale. Jällegi, eelarvest viiakse [raha] välja. Just sotsid. Kui me menetlesime kohaliku omavalitsuse tulubaasi eelnõu, siis tänu sotsidele kärbiti Tallinna eelarvet 4,6 miljoni võrra. Käibemaksu tõusuga viiakse Tallinnalt raha välja. Ja nüüd siis diisliaktsiisi tõusu näol jällegi viiakse ühelt kohalikult omavalitsuselt raha välja. Ja majanduskeskkond loomulikult seda ei soosi. Me näeme kogu aeg, kuidas tulevad erinevad signaalid. Ja siis küsitakse, et aga mis me siis peame tegema ja kust peab raha tulema. 

No alustame sellest, et paneme rohkem lennuliine tööle. Mul on väga hea meel ... Ega siin ei ole ainult ju halbu uudiseid paslik rääkida. Näiteks ERR-is leidub väga hea uudis – pöörasin ka sellele tähelepanu –, kus on öeldud, et Ryanair ikkagi lendab edasi. Ja siin peaks küll kedagi tunnustama. Ma ei tea, kas see on valitsuskabineti selline kiire otsustusvõime või lennujaama juhtide kiire otsustusvõime, et need olemasolevad Ryanairi liinid, mis veel siin lendavad, et need jäävad. Aga samas peab ikkagi möönma, et veebruarikuus ei olnud need otsused õiged, ja lennumaksu tõusu tõttu me kaotasime päris palju liine. Jällegi, ühendus Euroopaga. Lennujaam, peab aru saama, on see koht, kus tegelikult raha toob sisse Eestile, aga ei vii välja. Ja me peame loomulikult panustama sinna suuresti. Teine pool, kust raha võtta: ärge kaotage seda maksuküüru ära. 500 miljonit. 500 miljonit! Ja tänu sellele 500 miljoni hankimisele, mida soovib Reformierakond, sotsid Kaja Kallase sõnul peavad makse tõstma. Niimoodi on see kirjas siinsamas intervjuus. 

Ja kui me vaatame üleüldiselt maksukoormust, siis tegelikult Eesti tarbimismaksud on 42% maksutuludest. Euroopa keskmine on 28. Ja mis see tähendab? Needsamad aktsiisid, seesama käibemaks – need on ju otsesed maksud, neid on kõige lihtsam korjata. Aga kes saab kannatada? Kõige nõrgemad ehk siis need inimesed, kes saavad vähest palka või keskmist palka. See on probleem. Ja see on ebaõiglase riigi tunnus, kui sul on olemas nii kõrged tarbimismaksud maksutuludes. Nii et head valitsuse liikmed, ärge kiirustage nende eelnõudega, viige läbi korralik mõjuanalüüs ja tulge siis uuesti … 

12:54 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg, Lauri Laats!

12:54 Lauri Laats

… Riigikogusse.

12:54 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli, Andre Hanimägi. Palun!

12:54 Andre Hanimägi

Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Minu kõne ei saa väga palju erineda sellest kõnest, mis ma pidasin siis, kui me rääkisime omavalitsustele raha ümberjaotamisest. Me teeme kõike seda millegipärast kuidagi äraspidiselt. Ka selle eelnõuga seoses võiks ju öelda … Ma olen ise piirilinnast pärit, nägin väga hästi, mida alkoholikaubandus tegi – eks ta ikka läks õitsema küll, ainult paraku sealpool, kus oli Läti lipp. Ja võib ju öelda, et ega see neli senti, või mis iganes need numbrid siin olid kangel alkoholil, ei too seda sama mõju tagasi. Aga ma tuletan meelde, et praegu käib Eesti inimene samamoodi Lätis ostmas erinevaid kaupu, mitte ainult alkoholi. Aga muidugi ka alkoholi, sest jätkuvalt on seal odavam. 

Nüüd, kui väidetakse, et tõenäoliselt sellel mingit suurt mõju ei ole, noh, ju siis on targemad inimesed selle läbi vaadanud ja nii on. Aga oht on see kindlasti. Ja muret tekitav on muidugi jätkuvalt see, et kuigi ka siin saalis küsiti korduvalt ministrilt, kas on Lätiga mingisuguseid jutte olnud – noh, midagi vist on ametnike vahel –, siis ega me täpselt aru ei saanud. Nii et me võime sinna ämbrisse astuda ja võib-olla ka mitte astuda. Ega alkoholi- ja tubaka[aktsiisi] tõusu kohta ei saa otseselt öelda, et see on maailmavaateline mure või probleem ja et Keskerakond ei saa seda kohe mitte mingil juhul tõsta. Jah, see on iseenesest võimalik ja võib-olla, arvestades ka sedasama juttu, et palgatase on tõusnud, 2018 oli viimati alkoholiaktsiisi tõus, ja selle valguses tuleb tegelikult tarbijahinnaindeks, peab alkoholi hind käima sellega kaasas, et alkoholi tarbimine ei suureneks. 

Aga sellega on seesama probleem, mis on olnud varemgi. Me tegelikult lapime auku. Ja me ei lapi lihtsalt eelarveauku. Kui me lapiksime eelarveauku, siis ma arvan, et me võiksime täna siin saalis olla hoopis teistsuguse suhtumisega. Kui valitsus tuleks ja ütleks: vaatamata sellele, et enne valimisi justkui raha oli, nüüd enam raha ei ole ja vot, seis on nii karm, et me peame kõiki makse – ja neid on tõesti suur hulk, ma pärast mõned loen ette ka – tõstma, siis see oleks võib-olla isegi mingil määral arusaadav. 

Ja isegi see oleks arusaadav, kui kärbitakse kusagilt, sest raha ei ole. Aga raha ju on. Sellest annab tunnistust seesama tulumaksureform. Erinevatel hinnangutel – Rahandusministeerium ütles alguses 500 miljonit, no nüüd ka Reformierakond ise ütleb, et ei, see on ikka üle 300 miljoni – ütleme, keskmiselt 400 või 450 miljonit, teeme siis sellise tagasihoidliku summa. Ühes käes meil raha ei ole, aga teises käes on. Ja ühe käega siis selle 400‑miljonilise augu lappimiseks meil on majutusettevõtete käibemaks. Sealt alguses loodeti 40 miljonit, siis loodeti 20 miljonit ja nüüd võib-olla 12 miljonit. 

Ettevõtjad ise ütlevad muidugi, et midagi te ei saa, ainult selle saate, et me paneme võib-olla veel midagi kinni ja turism väheneb. Ja ka kõik see, mida siin härra Laats tõi, et meie lennuühendused on niigi võrreldes Riiaga hoopis teisel tasemel ja me tegelikult laseme endale põlve. See näitab jälle seda, kuidas me tegelikult oleme võtnud eesmärgiks kiiresti saada mingisuguse rahasumma kokku, ilma mingite analüüsideta ja realistlike vaadeteta. Ja siis loodame, et need Exceli tabeli numbrid tulevad kuidagi kokku. Aga ei tule. Kui juba majutusettevõtete puhul saime 40 pealt 12 miljoni peale, siis me võime aktsiiside puhul ja mille iganes puhul eeldada, sõbrad, et te tõenäoliselt puhute meile hambasse. Ja lisaks, 22 ettevõtjat ütlesid: "Sõbrad, Eesti riigi tuludesse raha ei tule." Aga noh, läks nii, nagu ta ikka läheb. 

Nüüd … Ma palun lisaaega ka.

12:59 Esimees Lauri Hussar

Jah. Kui palju?

12:59 Andre Hanimägi

Kolm minutit palun! 

12:59 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega. Andre Hanimägi, palun!

12:59 Andre Hanimägi

Nüüd, muudatuste peamine eesmärk on eelnõu seletuskirja järgi riigieelarve tasakaalu poole liikumine … 

Kell on 12.59, kas ma võin lõpuni rääkida või?

12:59 Esimees Lauri Hussar

Te võite lõpuni rääkida.

12:59 Andre Hanimägi

Võin lõpuni rääkida. 

… tasakaalu poole liikumine riigi tulude laekumise kaudu. Ja teisalt siis teha e-maksusüsteemi efektiivsemaks. No jällegi, me teeme käibemaksusüsteemi efektiivsemaks, sellepärast et käibemaksuerisused on väga-väga pahad. Ja kogu meie maksusüsteem baseerub sellelsamal Reformierakonna dogmal, et igasugused erisused on üli-ülipahad. Täpselt seesama tulumaksureform – teeme ühe joonega, anname 400 miljonit ja siis on kõik hästi. Selle asemel me võiksime ju läheneda nii, nagu armastatakse toetuste puhul öelda: vaatame siis, kuhu on vaja, kuidas on vaja. Ja täpselt niimoodi võikski teha, aga me ei tee seda. Me teeme ühe joonlauaga. 

Nii et ma ei hakka inimesi kauem kinni pidama. Ma näen, et kõik on juba ukse juures. Aga ma ütlen lihtsalt nii palju, et kui me vaatame kõiki neid maksutõuse koos – majutusettevõtted, automaks, käibemaks, erisused –, siis tegelikult, sõbrad, me ei lahenda siin mitte riigieelarve tasakaalu probleemi, vaid me lahendame siin ühe erakonna valimislubaduse probleemi. Ja sellega on kõik. Aitäh!

13:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Andre Hanimägi! Head kolleegid, meie tänaseks istungiks ette nähtud aeg on otsa saanud. Ja lõpeb ka Riigikogu kevadistungjärk. Kuulutan tänase istungi ja ka kevadistungjärgu lõppenuks. Aga, head kolleegid, me kohtume õige pea.

13:01 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee