Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Lauri Hussar

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu I istungjärgu 7. töönädala kolmapäevast istungit. Mul on suur au tervitada oma ametikaaslast, Saksamaa Bundestagi esimeest, Tema Ekstsellentsi proua Bärbel Basi ja teda saatvat delegatsiooni, kes alustavad täna oma kahepäevast visiiti Eestisse. Sehr geehrte Frau Bas, herzliches willkommen im estnischen Parlament! Willkommen! (Aplaus.) Aitäh! 

Lugupeetud kolleegid, nüüd on meil ette nähtud kohaloleku kontroll. Palun! 

14:01 Esimees Lauri Hussar

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.  

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun siia Riigikogu kõnetooli Eerik‑Niiles Krossi. Palun!

14:01 Eerik-Niiles Kross

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan 93 Riigikogu liikme poolt üle avalduse eelnõu. Avaldus kannab pealkirja "Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest". Kuna 93 liiget on sellele alla kirjutanud, siis ma pikemalt sisul ei peatu. Kõik me teame, mis see on. See käsitleb eritribunali loomise vajadust Venemaa Föderatsiooni juhtkonna vastutusele võtmiseks agressioonikuriteo eest. Aitäh!

14:02 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Andres Metsoja, palun!

14:02 Andres Metsoja

Austatud esimees! Head saadikud! Mul on hea võimalus kahe Riigikogu liikme poolt anda üle arupärimine seoses Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamisega. Selle arupärimise saajaks on proua peaminister Kaja Kallas. Nimelt, Rail Balticu trassikoridori asukoha määramine kehtestati riigihalduse ministri Jaak Aabi käskkirjaga 2018. aastal, aga 2020. aasta mais tühistas Riigikohus osaliselt Pärnu maakonna planeeringu, just selle lõunapoolse otsa, ja nüüd on läinud mööda kolm aastat, kuid tegelikult ei ole kuhugi jõutud. Toona otsustati, et tuleb keskkonnamõjud uuesti hinnata. Viimane juhtkomisjoni selline protokoll ütleb väga selgelt seda, mida toona ka omavalitsusjuhid ütlesid, et uue Natura mõju hindamisega paremat tulemust ei saada. Tänaseks on see tegelikult ka selgunud. 

Selles valguses anname üle kuus küsimust. See johtub suuresti sellest, et me oleme avanud seadusandliku muudatuse seoses Nursipalu temaatikaga: on sõnastatud, et riigikaitseliste objektide puhul võib käsitleda õigusruumi teisiti, kui see leiab heakskiidu siinsamas parlamendisaalis. Rail Baltic on kahtlemata ka riigikaitseline objekt, nii et äkki tuleb sellele vähe teisiti otsa vaadata. Aitäh!

14:04 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Heljo Pikhofi. Palun!

14:04 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au kultuurikomisjoni nimel anda üle Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamise otsuse eelnõu. Aitäh!

14:04 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

14:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Riigikogu esimees läheb nüüd kohtuma Saksa parlamendi presidendiga, seetõttu selline vahetus siin praegu toimub.


1. 14:05 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE) esimene lugemine

14:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Nii. Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 144 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Ettekandeks on aega 20 minutit ja kokku [saab iga Riigikogu liige esitada] kuni kaks küsimust.

14:06 Kristo Enn Vaga

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel olla siin riigikaitsekomisjoni ettekandjana ja tutvustada väga tähtsat eelnõu, mis tugevdab Eesti riigikaitset. 

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 11. mail. Eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 24. mail. Riigikogu juhatus on 2012. aasta 9. veebruari otsusega nr 30 kinnitanud juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks. Nende punkt 2 sätestab, et kui juhtivkomisjoni menetluses oleva eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi teise komisjoni valdkonda kuuluvas seaduses, küsib juhtivkomisjon teise komisjoni arvamust. Seetõttu otsustas riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 18. mai istungil konsensuslikult, et palutakse arutluse all oleva eelnõu kohta Riigikogu keskkonnakomisjoni arvamust. Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu 144 oma 2023. aasta 23. mai istungil ning toetas eelnõus sisalduvat mõtet, et Nursipalu harjutusväli peab saama kiirendatult laiendatud, kuid sellega seotud muudatused ei tohiks puudutada kogu Eesti Natura 2000 alade võrgustiku kaitset. Et võimaldada riigikaitselistel eesmärkidel Natura 2000 aladele kohaldada eraldiseisvat hindamismenetlust, tuleks eelnõu asjakohaselt muuta. Keskkonnakomisjon pidas mõistlikuks kehtestada Natura 2000 võrgustiku aladel eraldi mõjuhindamise ainult riigikaitseliste objektide puhul. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist oma käesoleva aasta 25. mai ning 5. juuni istungil. Riigikaitsekomisjoni käesoleva aasta 25. mai istungil osalesid Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross, kaitseministri nõunik Mikk Tarros, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja õigusosakonna nõunik Džein Aunre ning ka Riigikogu liikmed Juku-Kalle Raid ja Anti Allas. 

Riigikaitsekomisjon laiendas eelnõu kaasatud huvigruppide esindajate ringi ka nende huvigruppidega, kes eelnõu kohta ettepanekuid ei esitanud, kuid kes olid Riigikogule esitanud kollektiivse pöördumise "Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!" eestvedajad. Täiendavalt kaasati MTÜ Soodla Kaitseks esindaja. Seega osalesid riigikaitsekomisjoni käesoleva aasta 25. mai istungil Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kalle Toomet, Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsespetsialist Liis Keerberg, MTÜ Eesti Metsa Abiks juhatuse liige Mati Sepp, MTÜ Päästame Eesti Metsad esindaja Piret Räni, MTÜ Meie Nursipalu juhatuse liige Maarika Niidumaa, seltsingu Loodus, Inimene ja Sõjavägi esindaja Katrin Kull ja MTÜ Soodla Kaitseks juhatuse liige Merle Hendrikson. Käesoleva aasta 5. juuni riigikaitsekomisjoni istungil osalesid Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik, ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna juht Külli Siim ja kohalike omavalitsuste poliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu ja õigusnõunik Ave Henberg. See loetelu näitab, et selle eelnõu arutelu meie komisjonis on olnud väga põhjalik. 

Käesoleva aasta 5. juuni riigikaitsekomisjoni istungil käsitleti seaduseelnõu kohta esitatud Riigikogu keskkonnakomisjoni arvamust ning Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja huvigruppide ettepanekuid. Arutelu tulemusel formuleeriti ka Keskkonnaministeeriumi ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate ettepanekutest lähtuvalt riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni muudatusettepanekud. 

Nüüd täpsemalt muudatusettepanekutest ja keelelistest täpsustustest. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli käesoleva aasta 2. juuni kell 10. Selleks [ajaks] esitas eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioon, kaks muudatusettepanekut esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ning riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Seega on muudatusettepanekute loetelus kokku kümme muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud ja nende selgitused on antud muudatusettepanekute loetelus, mistõttu ma ei hakka neid kõiki oma ettekandes ette lugema, sest muudatusettepanekute loetelu on kokku pea üheksa lehekülge ja Riigikogu liikmetel oli ja on võimalik nende muudatusettepanekutega tutvuda. 

Märgin siinkohal, et muudatusettepanekud nr 1 ja 3 on eelkõige täpsustavad ning Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekute puhul, mis on loetelus numbri all 6, saavutati komisjonis konsensus, millega kaasnes riigikaitsekomisjoni muudatusettepanek nr 7. Selle muudatusettepaneku tulemusena seatakse Kaitseministeeriumile kohustus maksta hüvitist kohalikule omavalitsusüksusele, mille territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. 

Võin siin omalt poolt täiendada, et seda, et Kaitseministeerium poleks [hüvitist] maksnud või nagu oleks neil olnud mingi plaan sellest maksmisest eemale [hoida], ei ole olnud. Veel 29. mail laiendas valitsus kaitseministri ettepanekul harjutusväljade arendamise kompensatsioonimeetmeid. 

Riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekus nr 8 on koos sisuliselt omavahel seotud muudatusettepanekud. Muudatusettepanek tuleneb huvigruppide, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide esindajate seisukohtadest ning Riigikogu keskkonnakomisjoni arvamusest, mis anti arutluse all oleva eelnõu kohta. 

Eelnõu algatajat esindanud Kaitseministeeriumi esindajad toetasid kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta. Eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon seaduseelnõus mõned keelelised ja normitehnilised täpsustused. Eelnõu teksti on viidud keelelised ja normitehnilised täpsustused ning juhtivkomisjoni arvestatud muudatusettepanekud on alla joonitud. 

Lõpetuseks, tulles tagasi algusesse: mis on üldse selle eelnõu eesmärk? Riigikaitsekomisjon on selle eelnõu menetlemisel lähtunud väga selgelt eelnõu kõige tähtsamast eesmärgist. See eesmärk on Eesti riigikaitse tugevdamine ning täpsemalt see, et luua õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit on vaja seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui ka Eesti liitlaste suhtes. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab peaasjalikult 2. jalaväebrigaadile võimaluse harjutada uue relvastuse kasutamist, saab harjutada üksuste koostööd ja see loob ka eeldused liitlaste suurendatud kohaloluks. Tahan veel lisaks öelda, et mul on väga hea meel, et Riigikantselei seireuuringu järgi toetab enamik Eesti [inimestest] riigikaitselistel eesmärkidel harjutusväljade laiendamist. 

Lõpetuseks juhtivkomisjoni menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Riigikaitsekomisjon otsustas selle aasta 18. mai istungil konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 7. juunil ehk tänasel päeval. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon 5. juuni istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

14:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Nüüd on võimalus küsimusi esitada ja neid on. Tanel Kiik, palun!

14:15 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Vaadates neid muudatusettepanekuid ja tegelikult ka seda debatti, mis on toimunud, jääb paratamatult kuidagi silma, et mis tahes põhjusel te läksite oma ettekandes väga sujuvalt mööda ja läks ka riigikaitsekomisjon kahetsusväärsel kombel mööda Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, ma ütleksin, üsna sisulistest, asjakohastest ettepanekutest. Näiteks sellest ideest, et selle asemel, et sellist seadusest möödaminevat erisust või erandit saaks rakendada valitsus, võiks seda valitsuse ettepanekul teha Riigikogu suur saal. Siis oleks sellel tõesti selline kaalukam jõud. Sealhulgas võiks natukene täpsustada erinevaid termineid, nagu "asjakohane ohuhinnang", millel on väga abstraktne sõnastus. Ka "oht riigikaitsele" võiks olla märksa konkreetsemalt lahti kirjutatud, nagu näiteks riigikaitseseaduses ta seda on. Kõik need ettepanekud millegipärast löödi [laualt] maha, ja nagu kirjaski on, jäeti arvestamata. Äkki te põhjendate seda, miks Keskerakonna fraktsiooni sisulised ettepanekud kõrvale jäeti?

14:16 Kristo Enn Vaga

Aitäh, hea küsija, küsimuse eest! Esiteks asjakohasest ohuhinnangust. Selle eelnõu järgi vajab harjutusvälja laiendamine kiirendatud korras asjakohast ohuhinnangut ja selle ohuhinnangu annavad valitsusele vastavad asutused. Ma ei ütleks, et ohuhinnang kuidagi abstraktne on. Mina usaldan Eesti vastavaid asutusi, kes neid ohuhinnanguid teevad, ja ma arvan, et see kaalutlusotsus, mida valitsus nende pealt teeb, on väga õige. Ilmselgelt ei ole Riigikogu suur saal koht, kus salastatuse templiga ohuhinnangut täpsemalt käsitleda.

Kui rääkida Eesti Keskerakonna fraktsiooni kahest muudatusettepanekust, siis oli väga selge põhjus, miks me seda head mõtet, et harjutusväljade loomine ja laiendamine tuleks täielikult Riigikogu pädevusse, ei toetanud. See oli see, et seaduse järgi teostab Eestis riigikaitset valitsus ning harjutusväljade loomise ja laiendamisega tegeleb valitsus. Ehk me ei näe mitte kuidagi, et oleks vajadust see Riigikogu tasemele tuua. Ma arvan ka, et see ei aitaks seda protsessi kuidagi kiirendada. Täna on meil sõltuvalt sellest ohuhinnangust ka kiirusefaktor sellel eelnõul tegelikult olemas.

Kui selgitada, miks komisjon jättis arvestamata teise Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku, siis [põhjus] oli see, et omavalitsustele hüvitatakse erinevad kulutused otse riigieelarvest ning Kaitseministeeriumi esindajad ja kaitseminister on kinnitanud, et nii praeguseid kui ka tulevikus tehtavaid suurendatud kompensatsioonimeetmeid [rahastatakse] kaitse-eelarvest ja nende kuludega on juba arvestatud.

14:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

14:18 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma palun, et te veidi avaksite seda arutelu, mis meil oli komisjonis. Kuidas te aru saite? Rahandusministeeriumi planeerimise poole ja Kaitseministeeriumi planeerijate, ma saan nii aru, nägemused on teineteise omadele lähenenud. Aga kas need probleemid, mis Rahandusministeeriumi planeerimisametnike poolt tõstatatud said, on teie hinnangul eelnõus lõplikult lahendatud või siiski peab kas meie komisjon või parlament tulevikus sellega tegelema hakkama? 

Küsimuse teine osa puudutab juba konkreetsemalt sedasama Natura ala, mille üle meil oli esmaspäeval päris pikk [arutelu], võib-olla isegi kõige põhjalikumalt peatusime sellel teemal, kuidas Natura alal hiljem neid piiranguid ja neid kaitsekavasid kehtestada, täita või kompenseerida.

14:19 Kristo Enn Vaga

Aitäh küsimuse eest! Alguses olid jah tõesti eri ministeeriumide esindajad komisjonis mingite detailide suhtes erinevatel arvamustel, täpsemalt siis Rahandusministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajad selle KAHOS‑e muutmise suhtes. Aga auväärt küsija fraktsioon tegi ju ka muudatusettepaneku laiendada eelnõus KAHOS‑e muutmist ning Kaitseministeeriumi ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanekutest lähtuvalt formuleeriti ka riigikaitsekomisjoni kui juhtivkomisjoni muudatusettepanek nr 9. See oli koht, kus riigikaitsekomisjoni enamus usaldas valdkonna eksperte, kelleks olid riigikaitsekomisjoni istungil osalenud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, kes [nendeks ekspertideks] KAHOS‑e muudatuse väljatöötamisel ka sisuliselt olid.

Kui Natura hindamisest rääkida, siis Natura hindamise muudatuse ja selle üle, kuidas see võiks eelnõus olla sätestatud, oli meil esmaspäeval komisjonis tõesti väga põhjalik arutelu, et kuidas seda teha, kas üldse on vaja Natura hindamist teha ja kui, siis mil moel. See arutelu oli ka eelnevatel riigikaitsekomisjoni koosolekutel väga põhjalik. Aga meie lähtusime samamoodi sellest, et me riigikaitsekomisjonis ei ole võib-olla Natura hindamise kõige paremad eksperdid. Sellepärast me küsisime arvamust ka keskkonnakomisjonist. Samamoodi tegi Kaitseministeerium koostööd Keskkonnaministeeriumi ja Justiitsministeeriumi juristidega. Sealt siis see muudatusettepanek nr 8 tekkis. Seal oligi arvesse võetud, et harjutusväljade laiendamisel tehakse Natura 2000 hindamisel erand riigikaitseliste objektide puhul, et ei tekiks seda, et selle seaduseelnõu raames kogu Natura 2000 hindamine Eestis tehakse nii-öelda lõpuni ja see sätestatakse seaduseelnõus ära, vaid seda tehakse ainult riigikaitseobjektide puhul. Ma arvan, et see oli väga hea kompromiss, mida keskkonnakomisjon meile pakkus ja mida ka juhtivkomisjon toetas. Kõik.

14:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andres Metsoja, palun!

14:22 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tahakski selle eranditeemaga jätkata. Te mainisite erandi tegemist riigikaitseliste objektide puhul. Äkki te valgustate siin saalis ka seda, kuidas riigikaitselised objektid tekivad? Kas see on seotud valitsuse poolt kirjutatud, kokkulepitud nimistuga või [on tegemist] riigikaitselise objektiga selles tähenduses, et seal on maa sihtotstarve riigikaitseline? Kuidas on see õigusruumis sätestatud? Selle eelnõuga tehakse ka väga põhimõtteline muudatus planeerimisvaldkonnas. Nimelt, maakonnaplaneeringu algatamise puhul Vabariigi Valitsuse poolt saab jõustada mehhanismi, millega saab üle sõita ka kohalikust omavalitsusest, kui üldplaneeringut ei algatata ja sellega maakonnaplaneeringut muuta ei taheta. Äkki selgitate ka seda poolt? Milline see omavalitsuste arusaam selle menetluse protsessi sissetoomise kontekstis on?

14:23 Kristo Enn Vaga

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikaitseliste objektide puhul on selles eelnõus samamoodi, et see erand kehtestatakse siis, kui on sätestatud riigikaitseline objekt ning kui sellel tegevusel on ainult üks eesmärk ja see on Eesti riigikaitse tugevdamine. Sellist nimistut riigikaitselistest objektidest ei ole mina näinud, lõplikku nimistut, ja ma arvan, et seda lõplikku nimistut meil ei ole ka võimalik teha. Aga igas mõttes peab see objekt täitma seda eesmärki, ainult seda eesmärki, et riigikaitset tugevdada. Ehk ma ei usu, et siin on koht, kus on võimalik seda niimoodi lihtsalt laiendada, tõlgenduslikult [muuta] mingi objekti riigikaitseliseks objektiks. 

Kui planeerimise muudatusest ja KAHOS‑e muudatusest natukene täpsemalt rääkida, siis tõesti: riigikaitsekomisjon ei ole selle valdkonna komisjon. See oli ka põhjus, miks riigikaitsekomisjoni koosolekule olid kutsutud Rahandusministeeriumi ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Nemad töötasid ka nende muudatusettepanekutega, mis me lõpuks juhtivkomisjoni poolt tegime. Planeerimisest rääkides: seal esiteks täpsustati seda KAHOS‑e kohta. Ma ei hakkaks väga täpselt neid planeerimisettepanekuid siin ette lugema. Nendega on võimalik tutvuda. Tõesti, see muudatusettepanek nr 9 sätestab ära KAHOS‑e ja planeerimise muudatused.

14:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tanel Kiik, palun!

14:25 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Siiski, tulles tagasi Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ettepanekute juurde, et ei jääks vale arvamust: meie, vastupidi, usaldame neid erinevaid ohuhinnanguid, aga me peame vajalikuks ja mõistlikuks, et seadus ei oleks abstraktne. See "asjakohane" on abstraktne võrreldes meie ettepanekuga, mis nägi konkreetselt ette, et oleks Kaitseväe ning julgeolekuasutuste ohuhinnangud. Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduses ilusti defineeritud, need on Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. Minu hinnangul need kolm institutsiooni peaksidki eeskätt olema need, kes annavad selle hinnangu, mille alusel valitsus või parlament saab otsustada võimalike erandite rakendamise. Antud sõnastus, et on mingisugune asjakohane ohuhinnang, jätab mulje, et selle asjakohase ohuhinnangu võib anda kes tahes ministeeriumiametnik või keegi kolmas osapool. See konkreetne ettepanek oleks teinud eelnõu selgemaks ja tegelikult, ma ütleksin, tulevikuvaates kindlamaks. Ei tekiks mingisugused meelevaldseid erandeid. Miks sellega ei arvestatud?

14:26 Kristo Enn Vaga

Aitäh selle küsimuse eest! Seal oligi see [põhjus], et riigikaitset korraldab Eestis Vabariigi Valitsus ning me keegi ei arva, et asjakohast ohuhinnangut hakkab valitsusele tegema mingi muu asutus kui Välisluureamet, kaitsepolitsei või luurekeskus.

14:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:26 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus puudutab Natura hindamist. Kui esialgses eelnõus oli soov luua Natura hindamiste erikord sellisel viisil, et regulatsioon viiakse keskkonnamõju hindamise seadusest üle looduskaitseseadusesse, siis muudatusettepanekuga on meil tekkinud kaks paralleelsüsteemi. Keskkonnamõju hindamise seadusesse jääb Natura hindamise olemasolev reeglistik alles ja looduskaitseseadusesse tekib uus Natura hindamise erikord, mis rakendub riigi julgeoleku tagamisega seotud tegevuste suhtes. Minu meelest ei ole see piisavalt õigusselge, nagu ma komisjonis ka rääkisin. Aga kuidas teie aru saate? Kui see muudatusettepanek leiab toetust, siis kuidas uue korra järgi on: kas riigi julgeoleku tagamisega seotud tegevuste puhul toimub Natura hindamine edaspidi ainult looduskaitseseaduse erikorra alusel või on võimalik hinnata nii ühe seaduse kui ka teise seaduse alusel ehk nii üldkorras kui ka looduskaitseseaduse erikorra järgi?

14:28 Jevgeni Ossinovski

Kui see on mõlema alusel võimalik, siis mille alusel toimub kaalutlemine?

14:28 Kristo Enn Vaga

Aitäh, hea küsija! Tõesti, sellel teemal oli meil teiega ja meil komisjonis ka huvigruppidega esmaspäeval väga põhjalik arutelu. See oli koht, kus juhtivkomisjon toetas Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi õigusliku analüüsi [järeldust], et selline muudatusettepanek on piisavalt õigusselge ning see ei vaja täiendavaid ettepanekuid. See muudatusettepanek sätestab ära, kuidas neid harjutusväljasid laiendatakse. See oli koht, mida tõesti riigikaitsekomisjoni enamus toetas.

14:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

14:29 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma päris täpselt ei saanud aru, mis põhjusel komisjon ei toetanud Isamaa teist ettepanekut, millele te enne viitasite, kuigi ma selle kohta isegi ei küsinud. See puudutab sedasama kinnisvara väärtust, kus meie ettepanek oli maksta omanikule taastamisväärtuse ulatuses hüvitist, kui ta seda soovib. Praegu jõudis komisjon arusaamisele, et väärtuse hindamisel lähtutakse kinnisasja turuväärtusest või maa turuväärtuse ning hoone kulumiga ehitusmaksumuse summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Mul oli 2017. aastal isiklikult elus keeruline seis, sest elamine põles maha. Või maha ei põlenud, seda sai taastada. Selle ehitusmaksumus oli selgelt suurem kui tänane turuväärtus. Ma küll õnneks seda praegu alles  restaureerin, see kulum on väiksem, aga need, kes tegid seda mõned aastad tagasi … Ma ei saa aru, miks me ei toeta neid inimesi, keda kodunt välja tõstetakse, selles mahus, mis nende talud maksavad.

14:30 Kristo Enn Vaga

Aitäh selle küsimuse eest! Vastupidi, me just toetamegi neid inimesi, kes peavad riigikaitseliste eesmärkide täitmise nimel oma kodust välja kolima. Nagu te ilusti täpselt tsiteerisite, siis hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel lähtutakse kinnisasja turuväärtusest või maa turuväärtuse ning hoone kulumiga ehitusmaksumuse summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui kinnisasja füüsilisest isikust omanikult omandatakse kinnisasi, kus asub tema elamiseks kasutatav hoone, siis lähtutakse kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast.

Isamaa ettepanek, mis on muudatusettepanekus nr 10, on sõnastatud niimoodi, et taastamisväärtus oleks mitte ainult hoone, vaid elamiseks kasutatava eluruumi, hoone või hooneosa kaotuse eest täiendava hüvitise summa. Me ei näinud vajalikuks toetada sellist muudatusettepanekut, kuna muudatusettepanek nr 9 sätestab väga selgelt ära, kuidas kompenseeritakse inimestele see, kui nad peavad oma kodust välja kolima ning uude kohta minema. 

Et siin oleks kindlus, siis nagu ma eelnevalt oma ettekandes rääkisin, valitsuskabinet 29. mail toetas kaitseminister Hanno Pevkuri esitatud harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti. Sellega näiteks rakendatakse isegi ka nende isikute suhtes, kes ei pea kodust välja kolima, kuid elavad häiringutsoonis, 50%‑lise omaosalusega investeeringutoetust, [see läheb] otse kohalikele elanikele, et põhjendatud juhtudel leevendada harjutusväljast tulenevaid häiringuid.

Ilmselgelt on see väga keeruline ja me mõistame kõik, kui raske on oma kodust välja kolida. Aga kahjuks me ei saa kuidagi nipsust muuta oma idanaabrit ning sealt lähtuvaid ohte. Me peame riigikaitse tagamiseks tegema oma riigis teatud kompromisse. Muidugi, kui see puudutab konkreetselt mingeid füüsilisi isikuid, siis seda tuleb õiglaselt hüvitada. Seda minu arust selle eelnõuga tehakse ja seda on ka Vabariigi Valitsus väljendanud.

14:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andres Metsoja, palun!

14:33 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Tekkis huvi edasi küsida sellesama riigikaitselise objekti kontekstis. Ülekaalukas avalik huvi on selle eelnõu tegelik sisu. Me teame, et riigikaitselise objekti omanikuks võib saada ka eraõiguslik juriidiline isik. Riik võõrandab riigikaitselise objekti ja ühel hetkel olen mina näiteks eraisikuna riigikaitselise objekti omanik. Kas siis minule laieneb ka sellest eelnõust tulenevalt õigus pääseda Natura eelmõjude hindamise või keskkonnamõjude hindamise protsessist, sellepärast et ma lihtsalt oman sellist kinnistut, millel on riigikaitseline sihtotstarve? Iseküsimus on see, kas riik sellisena peaks üldse kinnistuid võõrandama oma nii-öelda võimu alt välja. Siit tuleb tegelikult selge selektsioon. Meil on kaks erinevat lähenemist. Üks on riigikaitseliste objektide nimekiri, millest te ei tahtnud küll rääkida, see on riigisaladuse looriga kaetud, aga teine on riigikaitselise maa sihtotstarve. Kumba see nüüd siis ikka käsitleb? Ma tahaks selgust saada.

14:34 Kristo Enn Vaga

Aitäh selle küsimuse eest! See eelnõu käsitleb siiski neid riigikaitselisi objekte, nagu ma ütlesin, täpsemalt harjutusvälju ja harjutusvälja laiendamise plaane. Sellisel juhul on tõesti võimalik seda Natura 2000 hindamise erimeedet kasutada selle eelnõu järgi. Minu teada ei ole võimalik seda kuidagi laiendada ning see on teema, mida me riigikaitsekomisjonis täpsemalt ei puudutanud.

14:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

14:35 Arvo Aller

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Vaatan, et 25. mai istungil oli teil väga auväärt seltskond kohal: linnukaitsjad ja metsakaitsjad, väga aktiivsed kodanikud ja mittetulundusühingud. Aga ma küsin selles kontekstis, et kui läks Natura alade ümberhindamiseks ja selle leevendamiseks, siis on ju selge, et mingi osa läheb Eesti kontekstis Natura alast välja. Kas oli juttu ka sellest, kuhu võiksid tulla näiteks need uued looduskaitsepiirangutega alad? Või teine teema, mis on sisuliselt sama. Aktiivsest kasutusest läheb välja põllumaad, mis läheb riigikaitse alla. Millised need suurusjärgud on, mis võiks välja minna, ja kuhu tehakse uued looduskaitsealad?

14:35 Kristo Enn Vaga

Aitäh selle küsimuse eest! Konkreetseid alasid me ilmselgelt riigikaitsekomisjonis ei arutanud. Igasugust mõju Natura aladele või mingitele muudele aladele tulebki analüüsida. See ei ole riigikaitsekomisjoni pädevus, meie pädevuses on anda võimalus sellise erandi tegemiseks, et oleks võimalik seda kiirendatud korras teha. Me tänasel päeval ei tea, kas ja mis moel Nursipalu harjutusvälja laiendamine või ükskõik milliste harjutusväljade laiendamine tekitab mõju mingitele looduskaitsealadele või Natura 2000 aladele. Selle jaoks me seda analüüsi soovimegi. Riigikaitsekomisjoni ettepanek oli sätestada selles eelnõus nii, et oleks võimalik seda teha kiirendatud korras, sest see [vajadus] tuleneb ohust Eesti riigikaitsele.

14:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Allas, palun!

14:36 Anti Allas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma palun lihtsalt täpsustust. Muudatusettepanekus nr 10 on kirjas nii, ma tsiteerin: "Kui kinnisasja füüsilisest isikust omanikult omandatakse kinnisasi, kus asub tema elamiseks kasutatav hoone, siis lähtutakse kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast." Siit tulebki minu küsimus. Kas ainult selle eluhoone ehitusmaksumuse summast või kõikide sellel kinnistul paiknevate hoonete ehitusmaksumuse summast? Kas te saate selgitada, palun?

14:37 Kristo Enn Vaga

Aitäh selle küsimuse eest! Mulle tundub, et te tsiteerisite muudatusettepanekut nr 9, mitte nr 10. See oli riigikaitsekomisjoni ettepanek, nr 10 oli Isamaa fraktsiooni ettepanek. Okei. 

Jaa, hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel lähtutakse kinnisasja turuväärtusest või maa turuväärtuse ning hoone kulumiga ehitusmaksumuse summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui kinnisasja füüsilisest isikust omanikult omandatakse kinnisasi, kus asub tema elamiseks kasutatav hoone, siis lähtutakse kinnisasja väärtuse hindamisel maa turuväärtuse ja hoone ehitusmaksumuse summast. Seda me riigikaitsekomisjonis nii täpselt ei arutanud, mis sinna hoone alla kõik läheb.

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Anti Haugas, palun!

14:38 Anti Haugas

Aitäh! Ma olen aru saanud, et siin peetakse silmas ikkagi kõiki hooneid, aga täna on olemas kehtiv Nursipalu harjutusvälja kasutamise eeskiri, mis keelab kõrge müra[tasemega] tegevuse näiteks tööpäevadel õhtusel ajal, pühapäevadel, riigipühadel ning 1. maist 31. augustini. Kas arusaam on riigikaitsekomisjonis jätkuvalt selline, et nõnda võiks jääda ka tulevikus?

14:39 Kristo Enn Vaga

Aitäh, hea küsija! Tõesti, nagu kõikidel Eesti riigikaitse harjutusväljadel, nii ka Nursipalu harjutusväljal on kehtiv kasutamise eeskiri. See on lihtsasti leitav, see on täiesti avalik ja sätestab erinevad kohad, kus on võimalik kõrge müra[tasemega] tegevus. Näiteks 1. maist kuni 31. augustini on täielikult keelatud kõrge müra[tasemega] tegevused, selles ajavahemikus ehk suvisel ajal, just turismihooaega silmas pidades. Sellestsamast kasutuseeskirjast me rääkisime ühel eelneval komisjoni istungil Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktoriga. Siis me arutelu käigus rääkisime sellest, et selline kasutuseeskiri võiks ilma muudatusteta [edasi kehtida], nii et sellised piirangud jääksid seal kehtima ka laiendatud Nursipalu harjutusvälja raames. Peab mainima protokolli huvides, et igasugused erandid on võimalikud, kui Kaitseväel on vaja kõrge müra[tasemega] tegevust väljaspool kasutuseeskirjas sätestatud aegu, aga kõik need erandid peab kooskõlastama kohalike omavalitsustega.

14:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

14:40 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen jälle sellesama punkti juurde, mille kohta siin mitu korda on küsitud. See puudutab seda väärtust ja väärtuse arvestust. Esimene küsimus on see, miks tehakse vahet, kas on elamiseks kasutatav hoone või mitte. Selles kohas on minu arust seadus segane. Kas see defineeritakse selle järgi, et see peab olema püsiv elukoht, või võib olla ka näiteks, ütleme, suvila, mis on eluhoone vääriline, aga kus inimene püsivalt ei ela? See võib hiljem ju seaduse tõlgendamisel segadust tekitada. 

Teine asi on ikkagi see hoone ehitusmaksumus. Me loodame – nagu kolleeg Haugas ütles, tema saab nii aru –, et see puudutab ka teisi kinnistul olevaid hooneid. Teie ütlesite, et te tegelikult päriselt ei ole seda arutanud. Loodame, et interpreteeritakse nii, et puudutab. Ja millist ehitusmaksumust? Kas parem sõnastus ei oleks "uue samaväärse hoone ehitusmaksumus"? Mulle tundub, et siin punktis jääb väga palju tõlgendamisruumi.

14:41 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Harjutusvälja laiendamise käigus tagatakse õiglane kompensatsioon kinnisasjade omanikele vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele ehk KAHOS‑ele. Omandamisel püütakse jõuda kokkuleppele kinnisasja omanikuga ning tagada, et [pärast omandamist] jääks inimene vähemalt sama heasse olukorda. See on Kaitseministeeriumi täpsustus. See täpsemalt tähendabki seda, et hoonestatud kinnisvara hüvitisväärtuse määramisel lähtutakse asenduskulust või kui see pole võimalik, siis vara ülesehitamise kulust. Eluhoonetega hoonestatud kinnistute hüvitisväärtuse määramisel on võimalik kulumit mitte arvestada. Ehk kui sul on seal üks suur hoone ja paar väiksemat abihoonet, siis lähtutakse sellest, et uues asukohas oleks sul võimalik üles ehitada vähemalt samaväärne kodu, kus sul on üks suurem hoone ja nii mitu abihoonet, kui eelnevas kohas oli.

14:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud ettekandja! Ei saanud paraku vastust oma esimesele küsimusele. Te ütlesite vastuses ühele kolleegile, et Natura lihtsustatud menetluse või hindamise korra eesmärk on see, et oleks võimalik kiiremini edasi liikuda, mis on igati legitiimne sellise võimaluse loomine. Aga minu küsimusele – te ütlesite, et valitsuse juristide hinnang on, et see uus kord on muudatusettepanekuga [saanud] õigusselgeks – peaks olema nüüd võimalik üheselt vastata. Kas edaspidi riigikaitselise või julgeolekueesmärgiga tegevuse korral hinnatakse Natura alade puhul ainuüksi looduskaitseseaduse lihtsustatud regulatsiooni alusel või on võimalik hinnata nii ühe seaduse kui ka teise seaduse alusel? Kumb on õige?

14:43 Kristo Enn Vaga

Aitäh, hea küsija! Nagu ma eelnevalt ütlesin, ma ütlen uuesti: selle muudatusettepaneku teema puhul ei ole ju riigikaitsekomisjon valdkonnakomisjon ja seetõttu me võtsimegi arvamuse nii keskkonnakomisjonist kui ka vastavast valitsusasutusest ehk Keskkonnaministeeriumist, kes selle muudatusettepaneku on välja töötanud. Nende hinnangul on igati arusaadav, mille alusel tulevikus Natura 2000 mõju hinnatakse. Seda juhtivkomisjon toetas.

14:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Valdo Randpere, palun!

14:44 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mina vaatasin seda muudatusettepanekute loetelu ja ma olin üllatunud peamiselt selle üle, et ühtegi muudatusettepanekut ei ole tulnud EKRE‑lt, kes oli väga valjuhäälselt kogu selle teema ... Ma iseenesest ei saagi aru, kas nad olid poolt või vastu, sest neil asjatundjad olid väga selle poolt, et Nursipalu on ainuke alternatiiv, aga nendel vist sulgeti suu enne valimisi, ja erakonna juhtkond on väga vastu olnud. Aga sellest oleks võinud ju järeldada või eeldada, et tulevad ka mingid muudatusettepanekud. Kas komisjonis tekkis üldse mingi arusaam, miks need tulemata jäid?

14:45 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Konkreetselt seda me komisjonis ei arutanud, miks mingi fraktsioon tegi muudatusettepanekuid ja miks mingi fraktsioon ei teinud muudatusettepanekuid. Aga ju siis need fraktsioonid, kes muudatusettepanekuid ei teinud, arvasid, et see eelnõu on piisavalt hea, et see vastu võtta. Ma väga loodan, et kõik parlamendifraktsioonid saavad aru riigikaitse tugevdamise vajadusest. Seda eesmärki see eelnõu ka täidab.

14:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ester Karuse, palun!

14:45 Ester Karuse

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Oma ettekandes te nimetasite ettepanekuid, mis on tulnud fraktsioonidelt ja ka ministeeriumist, aga te jätsite nimetamata huvigruppidelt tulnud ettepanekud, kuigi need saadeti riigikaitsekomisjonile, need konkreetsed ettepanekud. Mu küsimus ongi lihtne ja ma ootan ka lihtsat vastust. Milliseid konkreetseid huvigruppide ettepanekuid te olete selles eelnõus arvestanud?

14:46 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Jah, nagu ma oma ettekandes ütlesin, peaasjalikult kahel või ühel riigikaitsekomisjoni suurel kaasamiskoosolekul oli tõesti suur hulk erinevaid huvigruppe. Nendega oli väga sisuline ja pikk arutelu erinevatel teemadel, mida see eelnõu puudutab. 2. juuniks 2023 kella 10‑ks laekus selle eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut. Kümnes muudatusettepanek tuli juurde riigikaitsekomisjoni koosolekul, kus me osaliselt ühte Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut toetasime. Ehk meil ei olnud üheltki täiendavalt huvigrupilt ühtegi konkreetset muudatusettepanekut, mida komisjonis arutada.

14:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal.

14:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigil nendel eelnõudel, mida praegu selle koosseisu raames menetletakse ja mis on valitsuse esitatud, on juures saatana märk. Nii ka sellel. Kõiki neid iseloomustab üks ühine tunnus. Nii on ka see eelnõu seotud Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel sõlmitud koalitsioonilepingu punktiga 1.1.4 ehk see on sisuliselt üks Kaja Kallase valitsuse käekirjadest. Minu küsimus on hoopis teist laadi. Ka sellel eelnõul ei ole mõjuhinnangut ega väljatöötamiskavatsust ja seetõttu me ei tea, millised võivad olla tagajärjed. Miks on need jäetud tegemata?

14:48 Kristo Enn Vaga

Aitäh, hea küsija! Esiteks, saatana märgist. Ma tean, selles eelnõus nagu paljudes eelnõudes on paragrahvimärk. Ma loodan, et te ei aja seda segi saatana märgiga. 

Kui Kaja Kallase valitsuse käekirjast rääkida, siis Kaja Kallase erinevate valitsuste käekirjas on üks peamisi asju Eesti riigikaitse tagamine ja seda see eelnõu ka sätestab. Kui nüüd konkreetselt kaasamisest rääkida, siis selle eelnõu sisu on olnud, ma arvan, Eesti poliitilise debati viimase aasta üks suuremaid teemasid. Seda arutas eelmise Riigikogu koosseisu riigikaitsekomisjon, selle eelnõu sisu täpsemalt ja seda eesmärki, ning seda on ka praegu tehtud. Ma arvan, et kaasamine on olnud väga põhjalik ja väga korralik.

14:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

14:49 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi sellest hüvitamisest veel kord. Teadaolevalt tõlgendatakse Eestis seadusi aeg-ajalt enam kui huvitavalt. Kui siin räägitakse, et hoonestatud kinnisasja väärtuse hindamisel lähtutakse turuväärtusest või maa ning hoone kulumiga ehitusmaksumuse summast, ja hiljem räägitakse hoonest ja selles elamisest, siis on võimalik – ma näen seda juba ette – tõlgendus, et eluhoonega on ühtmoodi ja ülejäänud hoonetega teistmoodi. Aga tegelikult selle asja mõte on, et kogu kodu saaks taastada, kui inimene sellest ilma on jäänud. Kas või stenogrammi ja ajaloo huvides: kas teie saate vähemasti omalt poolt garanteerida, et selles on riigikaitsekomisjonis täielik üksteisemõistmine ministriga ja kaitseinvesteeringute keskusega, et jah, ikkagi [peetakse silmas] kõiki hooneid taastamisväärtuses?

14:50 Kristo Enn Vaga

Jah, mina saan siin kinnitada, et riigikaitsekomisjonis on selles küll olnud konsensus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja ka Kaitseministeeriumi esindajatega suheldes, et igas mõttes on see kolimine ja [muu] õiglaselt, kui võib sellist sõna kasutada, sätestatud. Seda tehakse niimoodi, et inimene, kes peab kodust ära kolima – circa 15 eluhoonet on Nursipalu laiendamisega seotud –, jääb päeva lõpus vähemalt sama heasse olukorda.

14:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Ester Karuse, palun!

14:51 Ester Karuse

Aitäh! Mulle tundus, et ettekandja eelmisest vastusest võis jääda mulje, justkui neid ettepanekuid ei ole saadetud või ei ole saadetud õigeks ajaks. Aga tegelikult on ilusti olemas dokument "Ettepanekud koos põhjendustega komisjoni 25.05.2023 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 144 SE teist lugemist ettevalmistava istungi järgselt" ja see on saadetud 30. mail. Ettepanekute tähtaeg oli ju 2. juuni. Siin on toodud konkreetselt kolm ettepanekut koos põhjendustega ja need on saadetud [seltsingu] Loodus, Inimene ja Sõjavägi, Soodla Kaitseks MTÜ ja MTÜ Meie Nursipalu poolt. Küsin uuesti oma küsimuse: kas te käsitlesite neid ettepanekuid komisjonis ja milliseid neist arvestasite?

14:52 Kristo Enn Vaga

Jah! Ma enne rääkisin tõesti konkreetsetest muudatusettepanekutest. Neid konkreetseid muudatusettepanekuid oli üheksa ja neid me käsitlesime põhjalikult. Aga ka kõiki muid arvamusi me komisjonis arutasime ja lõpuks ongi selline eelnõu siia saali toodud.

14:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal.

14:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina küsisin teie käest väljatöötamiskavatsuse kohta. Teie rääkisite mulle kaasamisest. Need on kaks absoluutselt erinevat asja. Küsimus on selles, et hea õigusloome eeskiri, mis on Vabariigi Valitsusel välja töötatud, ja Riigikogu normitehnika eeskiri ütlevad seda, et väljatöötamiskavatsus, kus analüüsitakse kõiki ohte, inimestele tekitatavaid ohte, kõiki võimalikke tegureid, mis on kaasnevad mõjud ja nii edasi, on üks kohustuslik komponent eelnõu juures. Teil on sinna kirjutatud, et eelnõu on kiireloomuline. Aga see [väljatöötamiskavatsuse ärajätmine] on lubatud vaid siis, kui eelnõu on põhjendatult kiireloomuline. Nüüd ma tahan teada neid põhjusi, mispärast ei tehtud seda väljatöötamiskavatsust.

14:53 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Eelnõu on tõesti kiireloomuline, kuna me elame sellises hetkes, et meil on viimase 30 aasta kõige tõsisem julgeolekuolukord. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb asjakohasest ohuhinnangust, mis on muidugi salajasuse templiga ja seda ei ole võimalik siin täiskogu saalis täpsemalt arutada. Sellest on ka põhjustatud selle eelnõu kiireloomulisus. Nagu ma olen ka eelnevalt öelnud, selle eelnõu ainuke ja kõige tähtsam eesmärk on Eesti riigikaitse tugevdamine.

14:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Lomp, palun!

14:54 Priit Lomp

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tulen korraks tagasi selle taastamisväärtuse teema juurde. Paljud omavalitsused, peamiselt just Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis, soetavad sellesama KAHOS‑e alusel kinnistuid, näiteks kortereid pooltühjades majades, et need hooned seejärel lammutada. Kas selles Nursipalu arutelus, täpsemalt taastamisväärtuse arutamise juures, oli laua peal ja arutlusel ka fiskaalne mõju nendele omavalitsustele, kes selliseid kortereid sundolukorras ostavad, et need hooned seejärel lammutada?

14:55 Kristo Enn Vaga

Aitäh! Sellist konkreetset arutelu meil riigikaitsekomisjonis tõesti ei olnud.

14:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Väga suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa. Palun!

14:55 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Ütlen kõige tähtsama kõigepealt. Keskerakonna fraktsioon on üks nendest fraktsioonidest, kes tajub [ohtu ning] mõistab ja kiidab Eesti riigi kõigekülgset kaitsmist, kaasa arvatud sõjalist kaitsmist. Muudatusettepanekud on selleks, et konkreetset seaduseelnõu meie arvates veelgi paremaks muuta. Kui me selle seaduseelnõu kätte saime, siis me moodustasime oma fraktsioonis töörühma, kuhu kuulus õige mitu fraktsiooni liiget, kuid me kaasasime ka kohalike omavalitsuste esindajaid, samuti meie erakonda kuuluvaid kõrgeid sõjaväelasi. Selle töörühma ettepanekutest lähtuvalt me need kaks muudatusettepanekut tegime. 

Laupäeval ma viibisin Leedumaal ja käisin Leedu Nursipalus. Selle harjutusväljaku nimi on Pabradė. Lähedalt oli näha, kui väga selliseid harjutusväljakuid on vaja. Pabradės teevad oma sõjatööd õige mitme riigi sõjaväelased. Põhikontingendi alus on Saksa [kaitsevägi] ja me nägime ka meie jaoks korraldatud sõjaväelist õppust koos Leopardi tankidega. Seal esitati meile tõepoolest täielik pilt, puudus ainult õhutoetus. 

Niisiis, ka selle seaduseelnõu puhul on osaline vastuolu praktika ja teooria vahel. Teoorias on tõepoolest kõik need reeglid kindlustatud, kaasa arvatud see, et lahinglaskmised toimuvad teatud ajal, need ei toimu väga paljudel päevadel ja nädalatel. See kõik on tore. Kuid uskuge, kui meil oli riigikaitsekomisjoni istung, millest võtsid osa ka need inimesed, kes esindavad neid, kes elavad nendele praegustele harjutusväljakutele hästi lähedal – seal ei olnud kohal mitte ainult Nursipalu, vaid ka Soodla ja mitme teise harjutusväljaku lähedal elavad inimesed –, oli ausalt öeldes üllatav kuulda, kuidas teooria erineb praktikast. Mõnel puhul pole kuni kaheksa aastat täidetud neid lubadusi, mida kunagi harjutusväljaku rajamisel anti. Raha on kohalikele omavalitsustele antud, kuid liiga sageli on seda raha kasutatud ka kohaliku omavalitsuse eelarvedefitsiidi [vähendamiseks], jällegi mitte selles mõttes sihipäraselt. Need inimesed on üsna nördinud. Ka MTÜ Meie Nursipalu esindaja rääkis sisuliselt sedasama juttu ja ta ka süüdistas, et nendele on teinekord lausa valetatud. 

Sellega seoses tekkiski meil idee siduda parandusettepanek Riigikoguga. Teisisõnu, Riigikogus on alati esindatud – loodetavasti alati konstruktiivne – opositsioon. Kui koalitsioon on midagi otsustanud, siis loomulikult minnakse üsna kindlal sammul nende eesmärkide poole. Väga sageli, kui me nüüd sellest konkreetsest näitest lähtume, nende inimeste probleeme … 

Ma paluks lisa kolm minutit.

15:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisa!

15:00 Enn Eesmaa

… ei käsitleta võib-olla lõpuni ja nendega ei arvestata niimoodi, nagu need inimesed ootavad. Mitmetel põhjustel on opositsioon selles suhtes alati vastutulelikum, nad viivad need probleemid komisjoni ja kui tarvis, [toovad] ka siia suurde saali. Selles ettepanekus, mida komisjon ei toetanud, oli jäetud ka nii-öelda uks lahti selleks puhuks, kui on tegemist tõepoolest kiireloomulise ja hädaohtliku olukorraga. Siis on selge, et pikki debatte ka siin saalis ei ole aega pidada ja tegelikult ei tohigi pidada. Kuid harjutusväljakuid planeeritakse väga sageli ka rahulikul ajal, mõeldakse sellele ette. Vaat sellel ajal oleks tarvis rohkem arvestada nende inimestega, kes elavad nende harjutusväljakute lähedal. 

Näiteid toodi palju, ma toon teile ainult ühe. Üks naisterahvas läks elama Tallinnast kaugele, üsna harjutusväljaku lähedale. Ta ütles, et ta läks Tallinnast ära just sellepärast, et ta saaks rahulikus looduskeskkonnas elada. Nüüd on tema probleem selles, et ei teatata, millal täpselt need lahinglaskmised toimuvad, öeldakse vaid, et sellel päeval. Ta tõi sellise näite, et kui talle antaks vähemalt kaks tundi [varem teada], et sellel ajal toimuvad lahinglaskmised, siis ta läheks koos oma pere ja kariloomadega harjutusväljaku juurest kaugemale. Kui see pole probleem, siis me lihtsalt ei suhtu nendesse [inimestesse] küllalt tõsiselt. 

Kuid kõige lõpuks ma ütlen seda, et loomulikult on tarvis teha kõik selleks, et sõjaväel oleks harjutusväljakud. Veel kord: Pabradės veendusime me kõik, kui vajalik on neid harjutusväljakuid kasutada, samas [saades aru], et see on ainult üks pisikene-pisikene fragment sellest, mis praegu toimub Ukrainas. Aitäh!

15:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

15:02 Ants Frosch

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eestlastele on omane kurjast asjast kõneldes seda otsesõnu mitte nimetada. Nii räägime me hallivatimehest või võsavillemist. Teame, et hunt tuleb karja, kui teda otsesõnu mainida. 

Nüüd on meie ees siin Riigikogu saalis valitsuse algatatud seaduseelnõu 144, relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, ning toimub teine lugemine. Kas me anname endale siin täna aru, et tegelikult peaksime me otsesõnu rääkima Nursipalu ja ka Soodla eelnõust, seaduseelnõust, mille esitamisel on valitsuse eesmärk olnud kiirkorras muuta õigusruumi ning paraku sellega koos tallata jalge alla nõndanimetatud harjutusväljade laiendamise tõttu otseselt kahju kannatavate inimeste põhiseaduslikud õigused? Erandite sisseviimine kehtivasse planeeringute regulatsiooni kui tahes õilsal või ka hirmutaval, meid hirmutaval eesmärgil, antud juhul riigikaitselise põhjendusega, et tegemist on ülima julgeolekuohuga, lõhub tegelikult meie ühiskonna ühte alustala – inimeste usaldust oma riigi vastu.  

Hiljutine avaliku arvamuse uuring näitas, et laias laastus lähevad meie rahva arvamused siin pooleks: pool vastustab kiirkorras õigusruumi muutmist ja polügoonide kiirkorras rajamist, teine pool toetab seda. Rahva lõhestamine on valitsuse poliitika ja paraku ka arrogantse käitumise otsene tulem. 

Kahjuks ei huvita uuringute tellijaid ega läbiviijaid, kuidas jagunevad vastased ja pooldajad oma elukoha järgi maakonniti, piirkonniti. Kagu-Eestis on Nursipalu suurpolügooni rajamine jätkuvalt kõige rohkem muret ja ebakindlust külvav teema. Inimesed on häiritud nii suurpolügooni rajamise tõttu ähvardavast elukorralduse muutusest kui ka kaasnevatest mõjudest, samuti sellest, et valitsus ja valitsuskoalitsioon suhtuvad neisse Tallinna-keskse ülbusega.  

Kaitseministeerium on nentinud, et hetkel Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud tegevusteks õiguslik alus puudub. See juhtus juba mõni aeg tagasi. Sellise aluse kunstlik loomine seaduseelnõu 144 menetlemisega ei lahenda vastuolu, vaid ainult süvendab seda. 

Rahandusministeerium on viidanud, et mõjusid pole kaalutud, kuna eriplaneeringut pole algatatud. Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks ei olevat otsust vastu võetud. No vabandage, see on ju naiivsus. See otsus on juba tehtud. Planeerimismenetlust ei ole algatatud ja aega ei ole ka seaduses ettenähtud harjutusvälja alternatiivide kaalumiseks. Samuti pole kaalutud harjutusväljade laiendamisest tulenevaid mõjusid. Praeguses olukorras, kus meil on tegemist õigusliku ebaselgusega, oleks mõistlik pöördumatute tagajärgede vältimiseks rakendada ettevaatusprintsiipi. Seaduseelnõu 144 alusel ei toimuks ju enam nõutavat asukohtade alternatiivide kaalumist ja ka kodanike õigus oma kodu kaitseks kohtusse pöörduda, kohtulikku kaitset saada, muutuks illusoorseks. 

Ma paluksin …

15:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisaks! 

15:07 Ants Frosch

Ma räägiksin täpsemalt ka Nursipalu harjutusväljast. Selle kahe kilomeetri [laiusesse] piiranguvööndisse jääks 450 kodu, samuti maakonnahaigla, mida kutsutakse Lõuna-Eesti Haiglaks, kus on ka sünnitusosakond. Selle harjutusvälja mõjualasse jääksid tuhanded pered, jääks Võru linn, aga ka kaitsealune loodus. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et valitsus on kohustatud kaaluma alternatiivseid asukohti. Selle eelnõuga paraku sellisel moel, nagu ta praegu on, heidetakse see võimalus praktikas kõrvale. 

Seaduseelnõu 144 lähtub koalitsiooni poliitilisest soovist ja kahjuks ei austa õigusriigi põhimõtteid. Valitsuse tegevus on selges vastuolus põhiseadusliku kohustusega kaitsta tingimusteta Eesti keskkonda ja tagada kodanikele õigus elukoha puutumatusele. Seetõttu tuleb antud eelnõu menetlemine sellisel kujul, nagu ta praegu on, Riigikogus katkestada. Festina lente, tõtta aeglaselt – teadsid vanad roomlased. Ma tahaksin eraldi koputada Kagu-Eestist pärit rahvaesindajate südametunnistusele, sest selle seaduseelnõuga ei võeta lootust mitte ainult teie valijatelt, lootus tulevikule võetakse ka teilt. Aitäh!

15:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

15:09 Priit Sibul

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma paluksin ka lisaaega.

15:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisaks!

15:09 Priit Sibul

Täna on erakondade seisukohad riigikaitse valdkonnas sarnased, aga mitte alati ei ole need sellised olnud. Sellepärast teen ma väikese tagasivaate ajalukku. 

1998. aastal sidus Reformierakonna peasekretär Kranich Eesti Päevalehes oma erakonna seisukohti kommenteerides ajateenistuse küsimuse isegi Reformierakonna eemalejäämisega valitsuskoalitsiooni võimalikust laiendamisest. Reformierakonna täitmata sooviks oli ülikoolilõpetajate vabastamine ajateenistusest. Kranichi meelest oli ajateenistus seotud vajadusega toota rohkelt kahuriliha. Nüüdisaegsed relvad nõudvat teadmisi, mida ajateenistuses polevat võimalik omandada, ja noor haritlane kaotavat ajateenistuse jooksul töökoha. Kranich võrdles ajateenistust iganditega, nagu vibu ja kiviheitemasin. 

17. jaanuaril 2007 ütles kaitseminister Jürgen Ligi, et ühiskonnale on kindlasti kallim see süsteem, mis annab halvema tulemuse. Ajateenistus annab vaieldamatult kehvema kvaliteediga tulemuse, selgitas kaitseminister. Kutseline kaitsevägi olevat ühiskonnale põhimõtteliselt odavam kui ajateenistus. 

8. jaanuaril 2014, umbes 45 päeva enne seda, kui venelased esimest korda Ukrainale kallale tungisid, ütles Ants Laaneots, et piltlikult öeldes tähendaks USA üksuste paigutamine Eestisse omamoodi pullile punase rätiku nina alla panekut. Mäletatavasti tegi siis kaitseminister Reinsalu ettepaneku, et USA väed võiks Eestisse alaliselt tulla, kuigi ta kahtles selle võimalikkuses, kuna oli selline kriis. Aga toonane noorpoliitik, peaminister Ansipi nõunik Laaneots lisas, et USA vägede toomine Eestisse tekitaks väga suuri pingeid ja vastasseisu Venemaa ja NATO vahel ega tooks Eestile midagi head. "Selles mõttes on paigutamine ilmselt ebasoovitav ja olen 99 protsenti kindel, et USA seda kunagi ka ei tee. Küll aga on tähtis NATO heidutamise võimekus, mis ilma Ühendriikide piisavate jõudude olemasoluta Euroopas on ebarahuldav, sest Euroopa riigid on minetamas oma kaitse‑ ja tegutsemisvõimekust ilma USAta Põhja-Atlandi artikkel 5 operatsioonide raames." Meenutan veel kord, et see oli 45 päeva enne sissetungi. Õnneks aprillis ta kohandus ja ütles, et ta on ümber mõelnud, see oli siis kaks kuud pärast sissetungi.

Aga jätame need ajaloolised seisukohad ja vaatame Nursipalu teemaga seonduvat. "Nursipalu harjutusvälja laiendamine on möödapääsmatu, kuid kaitseministrina pean väga oluliseks, et seda tehes tegutseme läbipaistvalt ja kohalikke kogukondi kaasates," ütles kaitseminister Hanno Pevkur novembris 2022. "Me mõistame, et tegemist on inimeste kodudega. Seetõttu on meie soov ja eesmärk on leida kõigiga individuaalne lahendus. Oleme valmis kulutama aega ja energiat selleks, et leida kõigile osapooltele sobiv kokkulepe," rõhutas Pevkur, lisades, et kõik sellised asjad võtavad aega aastaid. "Kaitseministeeriumi valitsemisala aastakümnete kogemus ja rohkem kui 400 juhtumit näitab, et reeglina leitakse kõiki osapooli rahuldav lahendus. Vaid ühel juhul on läbirääkimised seni ebaõnnestunud," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Minister ütles, et nad soovivad kogukondadega läbi rääkida, aga huvitaval kombel peaminister Kaja Kallas pärast võrokeste kongressi teatas – ma ei tea, mis emotsioonid valdasid peaministrit, kui ta kuulis võrokeste kongressi otsusest –, et otsus oli tema jaoks suur küsimärk just selles võtmes, kas eestlased teevad siis võrokestele kuidagi liiga. "Põlisrahva mõiste ÜROs on just see, et on alla surutud, okupeeritud. Kas võrokesed on eestlastest kuidagi nii erinevad? Ma pole aru saanud, oleme ikkagi üks riik ja minu meelest me oleme niivõrd väikesed, et siin mingit sellist separatismi eraldi ajada on natuke kummaline." See on peaministri arusaam kaitseministri kutsest kogukondi mõista. Mulle tundub, et võrokeste tegevust võrreldakse separatismiga, millest on mul väga raske aru saada.

Keeruline oli olukord ka enne valimisi, kui detsembris toimus valitsuse tasandil debatt, kas meil on võimalik ilma selle eelnõuta, mida me siin täna menetleme, neid muudatusi ellu kutsuda või ei ole. Esialgu arvas kaitseminister, et seda on võimalik teha. Peaminister ütles, et tema on dokumendid läbi vaadanud ja sellist erisust nagu Narva veehoidla puhul teha ei ole võimalik. Selles on tänaseks, ma saan aru, kõik ühisel meelel ja arusaamisel, nii kaitseminister ja ‑ministeerium kui ka õiguskantsler. Ja meie siin saalis ka, sest muidu me tõenäoliselt ei menetleks seda eelnõu.

Aga isegi meil siin saalis on keeruline aru saada sellest kommunikatsioonist, rääkimata inimestest, keda see teema vahetult mõjutab. Tänaseks oleme eelnõu menetlemisega jõudnud etappi, kus ministeeriumid on endiselt erinevatel seisukohtadel. Isamaa tegi ettepanekud, et riigil oleks võimaluse asemel kohustus toetada neid kohalikke omavalitsusi, kuhu harjutusväljak rajatakse või kus seda laiendatakse, ja lõpuks oli see kõigi ühine arusaam, et see sellisena seaduses sisaldub.

Samuti soovime me, et kodust ilmajäävatele inimestele kompenseeritaks talud ja taluhooned taastamisväärtuses. Selles me olime veidi eriarvamusel ja erinevalt komisjoni esindajast ma mäletan, et minu meelest heideti just Isamaa ettepaneku puhul ette seda, et see puudutab mitmeid hooneid ja seda ei ole võimalik hinnata. See on küsimus, mida Rain Epler mitmel korral küsis. Minul niisugust ühest veendumust nagu komisjoni ettekandjal kahjuks tegelikult sellest diskussioonist ei jäänud, aga ajalugu vaadates, millele ka kaitseminister on viidanud, olen ma pigem veendunud ja aru saanud, et need lahendused leitakse ja nendele inimestele, kes Eesti kaitsmiseks peavad kodust [ära] minema ja endale uue kodu leidma, on need kokkulepped pigem võimalik saavutada. Seda enam jääb mulle arusaamatuks, miks ei olnud võimalik seda Isamaa ettepanekut toetada.

Minu tänane kodutalu, millest ma selle eelnõu menetlemisel ja ka eelmises koosseisus KAHOS‑e muudatuste menetlemisel olen rääkinud, olen rääkinud sellest õnnetusest, mis meil 2017. aastal oli, on 50 kilomeetri kaugusel Nursipalust. Sealsamas kõrval on minu vanavanaisa talu, mis hävis teises maailmasõjas. Kahjuks on meie seas endiselt inimesi, kelle kas kodutalu või sünnitalu on hävinud. Ma loodan, et me mitte kunagi enam selliseid olukordi ei pea taluma. See on põhjus, miks Isamaa toetab seda eelnõu ja selle eelnõu menetlemist. Ma arvan, et kui me tunneme rõõmu selle üle, et riigikaitsekulutuste 2%‑st on saanud või saamas 3%, siis [me saame aru, et] kui me oma julgeolekule mõtleme, peaks selle 3% 2%‑le liitma. Tänan tähelepanu eest!

15:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Ester Karuse, palun! (Ester Karuse küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit lisa! 

15:18 Ester Karuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jah, Eesti peab olema kaitstud ning riigi julgeolekuvõime vajab pidevat arendamist. Aga seda ei tohi teha inimestest üle rullides. Ma usun, et selles oleme me teie kõigiga ühte meelt. Ometi on antud eelnõu hoiatav näide, kuidas me rahvaesindajatena ei peaks parlamendis asju ajama. 

Olgem ausad, Nursipalu harjutusväljaku laiendamise protsess hakkas viltu vedama juba esimesest sammust. Omavalitsused ja kohalikud inimesed jäeti infosulgu, võimust võttis teadmatus, tekkisid möödarääkimised ning tõstatus rahva pahameel. Loogilise jätkuna toimusid mitmed meeleavaldused ning alustati allkirjade kogumist. Seda ei saa ka pahaks panna, sest kohalikega rääkimise ja kaasamise asemel võttis Reformierakond harjumuspärase positsiooni: meie siit Toompea mäelt teame kõige paremini. See on hoolimatu riigivalitsemine, mida on kahjuks ikka ja jälle viljeletud. 

Vahetult enne valimisi juba tundus, et valitsusel on soov teha vigade parandus, kui projektist lasti hetkeks õhk välja. Kuid see jäi vaid silmapetteks. Tähtis oli kindlustada valimisvõit 5. märtsi õhtul. Nagu nädal tagasi ühest tuntud väljaandest lugeda saime, anti ühe liberaalse kodanikuühenduse poolt samuti signaal, et Nursipalu on teema, mida võiks enne valimisi populaarsuse huvides vältida. Sama tehti peaministri enda sõnade kohaselt ju ka maksutõusudega. Kui hääled kokku loetud, ei läinud aga kaua, kui anti mõista, et harjutusväljaku laiendamisega liigutakse kiirkorras edasi. Kohe nii kiirkorras, et on toimunud ulatuslikud metsaraied, teede ehitused, riigihanked ning seda kõike ebaseaduslikult. Vabandust, aga mina küll ei ole kuulnud haamrilööki, mis oleks kõlanud, ning seda, et selge otsus oleks sündinud. Lihtsalt jõuga minnakse mööda kehtivast planeerimisseadusest. 

Sageli kuuleme parlamendisaalis, et Eesti on õigusriik. Aga kuhu see oluline põhimõte selle konkreetse eelnõu puhul jääb? Valitsusliikmed on oma sõnumites taandanud probleemi 21 majapidamisele ja nende rahva rahaga kinnimaksmisele, unustades ära, et me räägime inimeste kodudest. Tallinnast vaadates on see justkui iga teine majapidamine. Aga mida see tähendab inimeste jaoks, kes on oma esivanemate ehitatud kodutalus elanud terve oma elu ning on sunnitud ukse enda järel viimast korda sulgema? Riik tuleb ja võtab ning järgmisel hetkel polegi lastelastele näidata paika, kust pärinevad juured, sest alles on vaid maapinnas laiuvad mürsukraatrid ja liivaväli. Elus on asju, mida ei saa pelgalt rahaga osta ega kinni maksta. 

Valitsus on vältinud arutelu, millist mõju avaldab see pikemas vaates Võrumaale ja kogu Kagu-Eestile tervikuna. Võru‑, Valga‑ ja Põlvamaal on tegelikult suurepärane elukeskkond oma kultuurilise eripära, kaunite loodusvaadete ja kohapeal elavate tegusate inimestega. Nursipalu laiendamise plaan keerab piirkonna senise identiteedi pea peale. Oleme pingutanud, et tuua Kagu-Eesti kaardile tagasi. Lisandunud on töökohti, on rohkem avalikke teenuseid ning paljud noored pered on rajanud omale uue kodu. Ikka selleks, et seista vastu täielikule ääremaastumisele. 

Kui Nursipalu laiendamise plaan sellisel kujul teoks saab, siis astume mitu sammu piirkonna arengus tagasi. Sest kes on need inimesed, kes soovivad rajada oma elu piirkonnas, kus on kuulda kahurite kõminat? Milliseid arengusuundi ja tulevikuplaane saab seada kohalik ettevõtja? Mis saab kaunist looduskeskkonnast, mis ikka on inimesi piirkonda meelitanud? See otsus siin Toompea lossi suures saalis sünnib justkui nipsust. Aga paarisaja kilomeetri kaugusel avaldab see oma selget mõju ka järgmistele põlvkondadele. 

Riik ei ole käinud välja selget plaani, millist elukeskkonda inimestele pakutakse. Jah, saime lugeda, et valitsus eraldab neljale Võrumaa omavalitsusele Nursipalu eest 10 miljonit eurot. Kuid see on justkui linnukese [pärast], suude vaigistamine, et saaks öelda: kõik on midagi saanud. Kuid sellega huvi ka lõpeb ning pikem perspektiiv, näiteks paarikümne aasta vaade, pole enam justkui kellegi asi. 

Meil on sellest kaasusest palju õppida. Inimestega tuleb suhelda ja neid tuleb protsessi kaasata esimesest päevast. Täna ei ole veel lõplikult hilja taastada usaldust riigi ja kogukonna vahel. Teeme paar sammu tagasi ning alustame kaasamisprotsessi, mis oleks 20. sajandi kolmandal kümnendil elementaarne. Ei maksa arvata, et see ei muuda mitte midagi ning et kohalike jonn jätkub. Tegelikult on ju mitmeid näiteid, et pinged on eskaleerunud just siis, kui inimesed tunnevad, et neid pole kaasatud, ning riik tuleb ja teeb, mis tahab. Lõppude lõpuks pole inimestega suhtlemata võimalik niikuinii mitte midagi korda saata. Inimesed ei unusta, pigem jääb põrkuva kaanega pott pliidil podisema ning on kahjuks ainult aja küsimus, millal see kaas surve all pealt lendab. Aitäh!

15:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Kalev Stoicescu, palun! 

15:24 Kalev Stoicescu

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on üliolulise verstapostiga Eesti kaitsevõime ja ka liitlaste kollektiivkaitsevõime arendamises Eesti pinnal, mille tähtsust ei saa alahinnata. Arutelud riigikaitsekomisjonis olid väga põhjalikud. Mõne parandusettepaneku puhul, tõsi, me pidime hääletama, kuid pigem valitses konsensus või konsensuse vaim, mis on minu ja kolleegide meelest väga hea, sest ühtsus riigikaitselistes küsimustes on Eesti jaoks elulise tähtsusega. 

Adekvaatne harjutusväli Nursipalus tähendab Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi arendamist päriselt Kagu-Eesti ja ka kogu Eesti kaitseks. Meil pole vaja pabertiigreid, vaid reaalseid, täies valmiduses kaitsejõudusid. Me kulutame ju riigikaitsele 3% riigi sise[majanduse] koguproduktist või isegi rohkem. Kuid sellest on kasu ainult siis, kui Kaitsevägi saab väljaõppe harjutusväljadel. Kus ta muidu selle väljaõppe saab, selleks, et tagada oma kaitsevalmidust? 

Ma soovin tänada siin kõiki asjaosalisi: riigikaitsekomisjoni liikmeid, fraktsioone, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja teisi ministeeriume, kuid loomulikult eelkõige arvukaid kodanikke ja mittetulundusühinguid, kes esitasid oma arvamusi ja ettepanekuid. Oleme kõiki asjast huvitatuid kaasanud ning kõigi mõistlike ettepanekutega arvestanud. Rõhutan, et kohtusime kaasatud MTÜ‑dega riigikaitsekomisjoni istungil 25. mail. Arutasime pikalt ja põhjalikult kõiki aspekte, see on protokollitud, ning arvestasime nende ettepanekutega eelkõige 8. muudatusettepaneku raames. Lõpuks soovin tänada neid kohalikke inimesi ja kohalikke omavalitsusi, keda Nursipalu harjutusvälja laiendamine otseselt puudutab. On olnud emotsioone, on olnud teravaid küsimusi ja etteheiteid, vaidlusi, kuid ma arvan, et nüüd me oleme seal, kus lõplikud kokkulepped on käegakatsutavad ning nähtavasti ka kõiki rahuldavad. Suur tänu!

15:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Andres Metsoja, palun!

15:27 Andres Metsoja

Palun lisaaega.

15:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisaks! 

15:27 Andres Metsoja

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest on ju nii, et avalik ülekaalukas huvi, avalik huvi eeldab ka väga selget sõna, seadusesätet ja üdini läbipaistvat poliitilist kultuuri. Sest ülekaaluka avaliku huvi puhul me tõepoolest kasutame riigi õigust sõita kellegi pühast ja puutumatust ehk omandist üle. Ja sellel on mõjud. Sellel on väga sügavad mõjud ka meie omariiklusele, inimeste pühendumisele, usule, et meie institutsioonid käituvad õiglaselt ja et meie seadusruum käsitleb selles olukorras kõiki ikkagi nii võrdselt kui vähegi võimalik. Sellepärast on see teema palju laiem. Antud eelnõu muudab küll nelja konkreetset seadust, aga minu arvates ei saa siin saalis selle eelnõu kontekstis mööda vaadata tervikust, sellest, kuhu me ikka ja jälle kiirustades riigina sageli jõuame.   

Võtame kogu keskkonnavaldkonna või siis teistpidi, võõrandamise valdkonna. Keskkonnavaldkonna kontekstis saame lähiajaloost võtta eelmise aasta otsuse, millega Natura aladel majandusmetsas peatati tegevus rohkem kui kaheks aastaks. Otsene täiendav piirang omanikule johtus sellest, et riik ei ole saanud hakkama kaitse-eeskirjade [koostamisega]. Ei ole olnud piisavalt ressurssi, liiga vähe on seda eraldatud, pole tööjõudu ja omanikule [kehtestatakse] tegelikult sanktsioonid. 

Vaatame looduskaitselisi piiranguid. Keskkonnakomisjonis me puutume sageli kokku sellega, et kui inimene soovib võõrandada temale kuuluva maatüki, kus on loodusväärtused, mida tuleb kaitsta kõrgema kategooria alusel, siis tegelikult päädib vaidlus siis, kui Keskkonnaministeerium ütleb, et kõiki varasid, mis sellel kinnistul on, ei peagi hindama õiglase turuväärtuse alusel, sest kunagi on mingisugune metoodika kehtestatud ja see käib küll. Või kui me ühel hetkel Natura alade kontekstis või kaitstavate objektide kontekstis ütleme, et omandipiirangud tuleb kohe ja õiglaselt kompenseerida, nii nagu ka õiguskantsler ütleb, siis me jõuame jälle sinna, et paneme sutsu raha juurde, aga siis jääb ikkagi 300 000 eurot puudu, et seda teha, ja kõik saavad selle võrra vähem. Võib-olla sihtkaitsevööndis [saadakse] see summa, mis on [kokku] lepitud, aga piiranguvööndis kõigil proportsionaalselt väheneb.   

Vaadake, see on see probleem, mis muudab inimesed Eestis närviliseks. Ei saada aru sellest ja see tekitab frustratsiooni, kui sellele Suurele Peetrile ehk riigile, meie oma riigile, on lubatud palju rohkem ja loodud aina erisusi, aga meil, kes me oleme omanikud, saanud tagasi selle vara või selle soetanud, on järjest rangemad sanktsioonid ja [püsib] ebamäärasus, mille lõppu ei ole ette näha. Vaadake, sedasi on riiki väga raske pidada, sest juhtub see, mis ühele riigile on kõige halvem: rahvas võõrandub ja tekib palju jätkuprobleeme. 

Soomlased on väga lihtsalt kogu looduskaitse kontekstis oma mõtte sõnastanud. Nad on öelnud, et nad ei planeeri kaitsealasid, kaitsealuseid objekte sinna, kus on majanduslik huvi või riigikaitseline huvi. Nad lihtsalt neid sinna ei planeeri. 

Ma arvan, et viimane aeg oleks Eestis sellest aru saada, mitte jälle järgmise bürokraatliku sammuga minna midagi reguleerima, ütelda, et me jätame midagi tegemata ja me jätame mingid mõjud hindamata. Me võiksime võtta julguse kokku ja öelda, et teatud Natura alad või kaitsealad tulebki Eestis ümber paigutada. Nad lihtsalt ei sobi sinna, kus nad on, sest meil on seal teistsugused huvid. Rääkida ausa näoga, et Natura ala saab seal rahulikult olla, hoolimata sellest, et kõrval kahurid pauguvad, ei ole usutav. Me saame aru, et keskkond saab pihta. Kui me jätkuvalt eirame seda arusaama ja arvame, et bürokraatlikult ja paberi peal me suudame seda riiki ja kodanike arusaamu muuta või kuidagi ära hanitada, siis päeva lõpuks lõpeb see väga halvasti. Need probleemid ainult kuhjuvad.   

Ja täpselt sama on tegelikult selle hüvitamise loogikaga. Kui me Rail Balticu trassikoridoris – seal on samamoodi ülekaalukas avalik huvi, see peab kuskilt minema sirgjooneliselt, kellegi kodu jääb selle kõrvale või alla – lähtume sellest loogikast, et me võõrandame kinnisvara, siis Nursipalus oleme me jõudnud tegelikult sinna, et me võõrandame kodu. Need on kaks erinevat asja, semiootilise tähenduse poolest väga erinevat asja. Me ütleme KAHOS‑e järgi Rail Balticu trassikoridori puhul, et jaa, riik tuleb vastu, me anname 20% või 30% lisatulu sellele kinnisvarahinnale, ning kui sa seda ei võta, siis sa seda ei saa, aga me sundvõõrandame – jällegi halvemasse positsiooni panemine. Me peame riigina aru saama, et kui meil on vaja avalikult kasutada neid maa-alasid, siis sellel on hind, algusest peale on hind ja sellega ei saa mängida, nii nagu alles hiljuti me tegelikult mängisime sellega, kui mitu hindamisakti võib üldse küsida. Algselt sätestati, et üks hindamisakt võõrandamisel on piisav, siis pidasime õiguskantsleri sekkumise tõttu diskussiooni ja muutsime seadust, et ikka kaks on ka okei. Päris kummaline.  

Lõpetuseks ma tahan tuua esile täiendava segaduse, mis johtub riigikaitselistest objektidest. Eestis on selline regulatsioon, et eraisikud ei saa algatada riigikaitselist planeeringut, küll aga saab riik müüa riigikaitselist vara. Riigikaitselised objektid on saladuselooriga kaetud, riigikaitselised objektid sihtotstarbe järgi, planeeringute järgi nii ei ole. See on tõsine mõtlemise koht, sest selle seadusega me loome selle olukorra ja minu meelest see jätab päris tugevalt halli ala siia sisse. Riigikaitseliste objektide puhul on ehitusloa väljastaja tehnilise järelevalve amet, aga teiste julgeoleku‑ ja riigikaitseliste objektide puhul, mida seal nimekirjas ei ole, teeb seda kohalik omavalitsus. Kuidas seda rakendada selliselt, et me saame üheselt aru, mis asi on riigikaitseline objekt? Mulle tundub, et see pilt läheb veelgi segasemaks. Täna on see segane omavalitsuste jaoks, see on segane paljude juristide jaoks ja mulle tundub, et selle regulatsiooniga me midagi selgemaks selles kontekstis ei tee, vaid ähmasust tuleb juurde. Aga riiki kaitsta on vaja isegi siis, kui need asjad ei tundu lõpuni läbipaistvad ja õiged, sest ega me naabrit valida ei saa. Aitäh! 

15:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Anti Allas, palun!

15:35 Anti Allas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tegelikult võib erinevate eelkõnelejatega paljuski nõustuda ja seetõttu ma arvan, et ma ei peaks hakkama neid samu mõtteid kordama. Ka minule on täiesti arusaadavad Kaitseväe vajadused, arusaadav on võimalik suurenenud oht ja on arusaadavad veel paljud muud asjad, kuid väga arusaadav on ka kohalike inimeste mure. Võrumaalt pärit inimesena ei saa ma vaiki olla ja võlgnen järgneva selgituse. 

Esindan neid inimesi, kes seoses Nursipalu harjutusvälja laiendusega võivad kaotada kas siis oma kodu, harjumuspärase töö ja elatusvahendi ehk konkreetses kohas oleva põllu‑ ja metsamaa, senisel rahulikul elukeskkonnal, vaikusel ja puhtal loodusel põhineva turismiettevõtluse, ei saa enam külastada selles piirkonnas enim kasutatud marja‑ ja seenemetsasid või nende senine põhjus seal elamiseks saab tugevalt häiritud. Teame ju, et väga paljud inimesed on just selle elukeskkonna pärast sinna piirkonda kolinud, et kas teha kaugtööd või mõnda muud sinna sobivat tööd. 

Olen seisukohal, et osa nendest kaotustest on tõesti füüsiliselt asendatavad, kuid mitte kõik. Umbes 25 000 mõjupiirkonda jääva inimese senine elukeskkond saab oluliselt häiritud. Tugev mürareostus, laskmisega õhku paiskuvatest ainetest tulenev võimalik reostus, pinnase ja vee reostus ning ka vähemalt osaline kinnisvarahindade langus. Vähetähtis pole ka selle piirkonna kuvandi ja maine muutus, kui mitte öelda, et kaotus. Loodan ka mina südamest, et need hirmud peaksid olema tegelikult väiksemad või on lausa alusetud, kuid eks aeg näitab. Samas pole keegi seni püüdnud neid ka ümber lükata ja sellega on väga-väga halvasti. 

Ausalt ka, head kolleegid, võrukesed ei ole põhjuseta mures ja nende peale kogu Eestimaa energia kokku imenud pealinnast ja selle ümber asuvatest moodsatest villadest näpuga näidata ei ole tõesti, siiralt, ilus. Soovime rohkem mõistmist ja empaatiat. Ehk tõlgituna: soovime, et kujunenud olukorras antaks vähemalt harjutusvälja arendatavate organisatsioonide ja isikute poolt kõik, et võimalikke häiringuid igas mõttes maksimaalselt leevendada. 

Praktika on tõe kriteerium ja polügooni rajamise esimene etapp kuidagi veendumust ei lisa. Väga paljud lubadused on täitmata. Ma tõesti soovin, et seekord läheks teisiti. Meie kõigi roll on väga oluline, et me hoiaksime oma terava pilgu kogu järgneval protsessil peal. Samuti ei tea me võrukatena, kuidas saame oma huve võrdselt edasi kaitsta, kui päevakorras olev seaduseelnõu enamuse [häältega] siin saalis vastu võetakse. Küll aga kinnitan, et võrukad seisavad võimaliku Eestile tuleneva sõjalise ohu puhul oma riigi ja oma kodu kaitsel lõpuni, nagu oma kodu ja kodumaa eest tuleb ikka seista. Aitäh!

15:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Kalle Grünthal, palun!

15:40 Kalle Grünthal

Tänan! Palun kolm minutit lisaaega.

15:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisaks!

15:40 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Eestimaa rahvas! See jutt on kõige rohkem mõeldud just teile. Ühes Viljandimaa Kolga-Jaani talus elas üks taluperemees, kellel oli 40 hektarit maad. Ta oli saanud selle selle eest, et ta võitles vapralt vabadussõjas ja see anti talle tunnustuse märgiks. Ühel 1948. aasta hommikul sõitis selle talu õue veoauto, mille kastis olid NKVD sõdurid. Majja sisenemata anti perele käsk välja tulla. Pere oli parajasti laua ääres ja sõi. Taluperemees ütles, et mingu teised välja, tema ei tule. Pere läks ja andis sõnumi edasi. Muidugi ei meeldinud see NKVD kohtutäituritele ja nad andsid hoiatuseks valangu õhku. Majast tuli vastu üksik vintpüssilask, samuti õhku. Ja siis läks lahinguks lahti. Anti tuld, loobiti granaate aknast sisse. Mõni üksik lask tuli ka majast, kuni majaperemees otsustas tagaakna kaudu põgeneda. Ta avas akna, vaatas välja, ega kedagi ei ole. Hüppas aknast välja, kuid seal varitses üks NKVD sõdur automaadiga. Ta märkas seda. Mehed tulistasid korraga, üks sai automaadivalangu rindu, teine sai vintpüssikuuli. Taluperemehe laip visati autokasti ja viidi ära. See taluperemees oli minu vanaisa Hans Asu. Tema jaoks algas kodumaa just sealt. 

Kui ma küsisin selle eelnõu esimesel lugemisel Hanno Pevkuri käest küsimuse: "Öelge, kuskohalt algab kodumaa," siis Hanno Pevkur vastas: "Kodunt." Sellel on märgiline tähendus. Eestimaa, kodumaa algab tegelikult iga inimese kodunt.

Need, kes praegu seda eelnõu kiidavad ja ellu viivad … Ma paneksin võrdusmärgi nende ja selle vahele, mida ütles Mart Juur saates "Ärapanija" ühe situatsiooni iseloomustamiseks: selle eelnõu tootjad on inimese kuju võtnud täiuslikkuse ideaal. Väga huvitav, mõned isegi usuvad seda. Aga see on illusoorne, sellepärast et see eelnõu kannab endas lihtsalt saatana märki. Nimelt ei ole selle eelnõu kohta tehtud väljatöötamiskavatsust. Ainuke põhjus, miks seda vaja teha on, on koalitsioonileping, mis on sõlmitud Reformi[erakonna], Eesti 200 ja sotside vahel, koalitsioonilepingu punkt 1.1.4. Sellega on rikutud tegelikult [hea õigusloome ja normitehnika eeskirja]. Tegemist on seadusvastase eelnõuga.

Tulen korraks tagasi selle juurde, miks mu vanaisa kaotas selle lahingu. Sellepärast, et ta oli üksi. Ta võitles üksi oma kodu ehk kodumaa eest ja talle ei tuldud appi. Aga tänasel päeval on olukord muutunud, sest on informatiivne side ja kogu sellest protsessist, mis selle asja ümber on käinud, on väga paljud inimesed teadlikud. Selle eelnõu puudus on just see, et siin ei ole arvestatud seda, mis siis saab, kui mõni taluperemees ütleb, et ta ei lähe [kuhugi], ja käitub nii nagu minu vanaisa, hakkab vastu ja talle tulevad appi naabrid, kes hakkavad ka vastu. Mis siis saab? Sest seaduserikkumine on juba selle seaduse loomisel toime pandud.

Aga vaatame korraks suuremat pilti. Miks see protsess käib? Euroopa Liit on asunud ametlikult toetama Hollandi valitsuse plaani konfiskeerida riigi talumeestelt 3000 farmi, mis antakse üle riigi omandisse. Eesmärk on naeruväärne: vähendada põllumajandussektoris eritatavate kasvuhoonegaaside hulka. Täpselt sama toimub ka ju siin. Inimesed aetakse suurelt maa-alalt välja ja seda ebaseadusliku tegevusega. Sisuliselt viib nii Euroopa [Liit] kui ka Kaja Kallase valitsus ellu stalinlikku poliitikat, mis on meile ajaloost tuttav. Inimestelt võetakse eraomand, kodu ei ole püha ja puutumatu, kuigi see on sätestatud põhiseaduses.

Mina ei ole selle polügooni rajamise vastu, aga seda peab tegema selliselt, et arvestatakse nende inimeste huve, kes seal elavad. Kindlasti on olemas ka alternatiivsed variandid. Selline peaks olema riigimehelik käitumine. Aga kui seda ei ole ja selle eelnõu [menetlemine] läheb edasi, siis on mul järgmine sõnum Eesti rahvale. Põhiseaduse § 54 ütleb: "Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust." Ja teine lause ütleb seda: "Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu." See on nüüd see teema, mis puudutab kõiki. Küsimus ei ole ainult Nursipalus, küsimus on ka kogu meie majanduse hävitamises, küsimus on maksude tõstmises, ebaloomulike seaduste vastuvõtmises, mis kalduvad kõrvale abielu põhimõtetest.

Hea Eesti rahvas! Aeg oleks ärgata ja vaadata, mis meil siin tegelikult toimub. Minu hinnangul toimub praegu Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne muutmine. Aitäh!

15:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tänan! Jevgeni Ossinovski, palun!

15:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Paar sõna muudatusettepanekust nr 8, mis puudutab Natura alade regulatsiooni selles eelnõus. Nagu esimesel lugemisel sai kõneldud, juhtus selle eelnõuga paraku see asi, et legitiimse eesmärgi juurde, luua harjutusvälja laiendamiseks kiirendatud menetluse norm, mis on igati legitiimne ja mida ma iseenesest toetan, joonistati väga põhjalik Natura alade kaitse regulatsioon, mis tegelikult otseselt selle eelnõu eesmärgiga, milleks on Nursipalu laiendamine, seotud ei ole, vaid põhiliselt lahendab Keskkonnaministeeriumi muud probleemi Natura alade hindamisel, mille tõttu on Eesti suhtes juba mõnda aega käimas rikkumismenetlus. Keskkonnaministeerium soovis selle eelnõu kaudu lahendada oma haldusala teatud muret.

Esimese lugemise järel me jõudsime, ma arvan, mõistlikule kokkuleppele, et kogu laiem Natura hindamiste regulatsioon tuleb siia valitsusest arutelule eraldi eelnõuga, et sellesse oleks võimalik rohkem süveneda ja seda eraldi käsitleda ka komisjonis, kes tegelikult seda valdkonda jagab. Riigikaitsekomisjon seda ju kahtlemata ei ole. Vastavad muudatusettepanekud valitsuselt selle eelnõu kohta ka laekusid.

Ent ei saa siiski jätta märkimata, et selle muudatusettepaneku alusel, mis on ettepanek nr 8, tekib meil üsna kummaline juriidiline konstruktsioon. Meil ühtepidi jäävad keskkonnamõjude hindamise seadusesse alles olemasolevad Natura hindamise sätted, mis kehtisid siiamaani ja kehtivad ka edaspidi, ning lisaks sellele luuakse väga põhjalik regulatsioon Natura hindamise erikorra jaoks, mis küll vahepealse aja tulemusena rakendub ainult riigi julgeoleku tagamise eesmärgiga tegevuse korral. 

Ma ütlesin seda komisjonis ja püüdsin täna ka ettekandjalt küsida, et minu arvates kõik see kokku ei ole õigusselge. Ei ole selge seadust lugedes, ükskõik millist riigi julgeoleku tagamiseks ettenähtud planeerimisdokumenti või tegevust menetledes, kas Natura mõjusid hinnatakse keskkonnamõjude hindamise seaduse alusel või looduskaitseseaduse vastavate sätete alusel, ja kui hinnatakse ainult looduskaitseseaduse alusel, siis on üks seisukoht, kui on mõlemad võimalikud – mis olukorras, kus mõlemad sätted kehtivad, tundub vist nagu loogilisema tõlgendusena –, siis puuduvad keskkonnamõju seaduses edaspidi viited ja vajalikud kaalutluse alused, millal rakendatakse üldkorda ja millal rakendatakse seda Natura erikorda. See, et meil siiamaani, teise lugemise lõpuminutitel, ei ole see jätkuvasti siin saalis selge, on minu meelest probleem. Tõepoolest, valitsuse ametnikud, kes riigikaitsekomisjonis olid, ütlesid, et nendel on see selge, aga kumbapidi see nende meelest on, sellest ei saanud mina aru ka riigikaitsekomisjoni istungil.

Sellest tulenevalt on tekkinud kahetsusväärne olukord, kus olulise asja tegemisel võib edasisel rakendamisel tekkida takistus selles mõttes, millisel viisil seda Natura hindamist siis rakendada, kas ühe regulatsiooni alusel või teise regulatsiooni alusel. Ma möönan, nii nagu ka ettekandja ütles, et riigikaitsekomisjonis tõepoolest on tublid riigikaitsespetsialistid – kindlasti palju paremad kui mina –, aga keskkonnapoliitika ja keskkonnaõigus ei ole nende eriala. Nii et seda teemat oleks pidanud loomulikult menetlema keskkonnakomisjon, seda konkreetset teemat.

Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

15:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisa!

15:53 Jevgeni Ossinovski

Aga tulenevalt sellest, et meil on istungjärgu lõpp tulemas ja on kiire selle otsuse vastuvõtmisega, siis seda täiendavat aega meil arusaadavalt ei olnud. Olukorda leevendab see, et konkreetselt Nursipalu puhul me räägime ühest üsna väikesest Natura alast, loodusalast. Kaitseministeeriumi kinnitus on see, et nad tegelikult Natura kaitse-eesmärke suudavad enam-vähem tagada ka edaspidi, ka siis, kui harjutusväli on sinna laienenud. Tegelikult suuri mõjusid ette näha ei ole ja ka edasise hindamise käigus, kui see peaks tulema, vajalikke leevendus‑ või hüvitusmeetmeid rakendatakse.

Sellest tulenevalt ma teatud sellise lubaduse korral, et me järgneva istungjärgu jooksul, kui looduskaitseseadus uuesti arutelule tuleb, teeme selle asja siiski üheselt selgeks, kumbapidi see käib, ja vajaduse korral saame looduskaitseseadust ja keskkonnamõjude hindamise seadust täpsustada, muuta, olen valmis seda ettepanekut ja eelnõuga edasiminekut toetama. Aga üldiselt ei ole see hea praktika. Ei ole hea praktika eelnõuga otseselt mitteseotud väga suure mõjuga teemasid sisse tuua. See paneb paratamatult meid siin menetluses keerulisse olukorda, me peame võtma vastu otsuseid näiteks komisjonis, mis ei ole selle valdkonna põhikomisjon. Tulenevalt sellest, et aja[surve] on peal, tuleb neid otsuseid langetada ka niimoodi, et lõplikku selgust ühel või teisel viisil ei ole. Aga ma loodan, et kui – kui peaks olema, ma ei ütle, et ilmtingimata on – selles eelnõus on juriidilisi ebatäpsusi või ebaselgusi, siis me suudame need lähiajal üle vaadata ja vajaduse korral ka ära parandada.

Ja ongi kõik. Aitäh!

15:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

 Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

15:55 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkan peaaegu samal teemal, mille käsitlemist kolleeg Jevgeni Ossinovski alustas. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatused on väga kaalukad, aga samas on huvigruppide sisuline kaasamine olnud puudulik. Eelnõu kohta tagasiside andmise tähtajad on olnud ebapiisavad. Näiteks ei ole Eesti Keskkonnaühenduste Koja väljatoodud probleeme eelnõu uues [variandis] sisuliselt lahendatud. Näiteks seletuskirja lisa [2] tagasisidetabelist [nähtub], et mõiste "tegevust lubav dokument" puhul on teadaolevate praktiliste õigusprobleemide lahendusena täiendatud vaid seletuskirja näidete loetelu, mitte eelnõu. 

Natura hindamise korraldust muutva eelnõu ettevalmistamisel on jämedalt rikutud kaasamise head tava. Keskkonnaorganisatsioonid on korduvalt teinud ettepanekuid sisuliseks koostööks eelnõu ettevalmistamisel, kuid on toimunud vaid üks kümnepäevase tähtajaga ametlik kooskõlastusring, septembris 2022. Pärast seda ei ole Eesti Keskkonnaühenduste Koda saanud mingit infot eelnõu edasise menetluse, sealhulgas edasise ajakava või nende ettepanekutega arvestamise kohta. Keskkonnaministeerium teavitas Eesti Keskkonnaühenduste Koda kooskõlastamisest ainult kaks päeva enne tähtaega. Võib ju mõista, et riikliku julgeolekuga seotud küsimustes võib olla kiirendatud menetlus vajalik, aga sellisel juhul oleks tulnud eelneva kuue kuu jooksul korraldada huvirühmadega arutelud eelnõu üle, mitte vaid ametlik kooskõlastusring. 

Samuti on põhjendamatu Natura hindamist puudutavaid seadusemuudatusi menetleda kiirkorras koos Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud rajamise muu regulatsiooniga. Kehtiv õigus ei takista juba praegu alustada Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud uuringuid, mis oma sisult vastavad Natura hindamise kriteeriumidele ning mida saaks hiljem normaalset õigusloomet järginud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning looduskaitseseaduse muudatuste jõustumise korral kasutusele võtta. Taoline kiirustamine looduskaitseregulatsiooni niivõrd põhimõttelisi muudatusi kaasa toova eelnõuga ei ole kuidagi kooskõlas Århusi konventsiooni ega ka keskkonnaõiguse aluspõhimõtetega. Aitäh!

15:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kristo Enn Vaga, palun!

15:59 Kristo Enn Vaga

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma eelnõu sisusse enam ei süvene, kuna seda ma komisjoni ettekandjana juba tegin. Aga tahaksin lihtsalt panustada ka siia läbirääkimiste formaati. 

Siin läbirääkimiste formaadis on olnud [juttu sellest], et miks me üldse seda teeme seda ja mis on selle mõju kogu Kagu-Eestile. Miks me seda teeme? Me teeme seda halvenenud julgeolekuolukorra tõttu. Meie soov on tagada Eesti riigi kaitse selles halvenenud julgeolekuolukorras. Me ei tee seda Eestina kuidagi isoleeritult. Sarnane harjutusvälja laiendamine käib ka näiteks Lätis [Sēlijas], kus tehakse uus harjutusväli kolm korda suuremal alal, kui on planeeritud Nursipalus. 

Läbirääkimiste formaadis on olnud palju [juttu sellest], nagu Nursipalu laiendamine ja see eelnõu võtaks ära kogu lootuse Kagu-Eesti inimestelt ja üldse, mis saab Kagu-Eestist 20 või rohkemate aastate perspektiivis ja et seda tehakse kõike kiirustades ja kõike muud. See ei vasta absoluutselt tõele. Nursipalu laiendamise eesmärk ongi Kagu-Eestit tugevdada, et 2. jalaväebrigaad saaks paremad harjutustingimused, et seal oleks võimalik täiendavalt liitlasi võõrustada ja selle läbi hoida ära mingid muud ruumiplaneerimised Kagu-Eestis. Meie hea idanaaber teeb praeguse seisuga jubedat ruumiplaneerimist Ukrainas ja meie soov on, et sellist asja Eestis mitte kunagi ei juhtuks. 

Kui rääkida üle see väga-väga suur ja laialdane inimeste vastuseis harjutusvälja laiendamisele, siis viimase Riigikantselei avaliku arvamuse uuringu järgi kõikidest vastajatest 49% toetas Kaitseväe harjutusväljade laiendamist. Kui konkreetsemalt vaadata, siis kui Lõuna-Eestis on hästi laialdane vastuseis sellele eelnõule, peaks seal olema eeldatavalt see protsent, kes seda toetab, ilmselgelt väiksem, aga tegelikult Lõuna-Eestis toetab 56% Kaitseväe harjutusväljade laiendamist, et teravnenud julgeolekuolukorras tagada Eesti kaitsevõime. 

Kui rääkida sellest, kas tehakse piisavalt, et erinevate häiringute [mõju] inimestele maandada, siis minu hinnangul seda tehakse. Just sellel põhjusel valitsus 29. mail toetaski harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketti, mis näeb ette just ühekordse 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse maksmise Nursipalu harjutusvälja laienemise tõttu. Seal on Võru vallale 3 miljonit eurot, Rõuge vallale 2 miljonit eurot, Antsla vallale 2 miljonit eurot ning Võru linnale 3 miljonit eurot. Ma väga loodan, et need kohalikud omavalitsused suudavad suunata need investeeringud sellistesse kohtadesse, kus inimesed näevad, et häiringut leevendatakse. Samamoodi rakendatakse 50%‑lise omaosalusega investeeringutoetust otse kohalikele elanikele, et põhjendatud juhtudel leevendada harjutusväljast tulenevaid häiringuid. 

Kui rääkida veel sellest, mis on olnud Reformierakonna prioriteet, siis Eesti riigikaitse tagamine on väga pikalt meie prioriteet olnud. Kui rääkida lähiajaloost, siis just eelmise aasta jaanuaris tegi Kaja Kallase valitsus täiendava 380‑miljonilise riigikaitse tugevdamise paketi. Kahjuks tollel hetkel mitmed siin Riigikogus olevad kolleegid seda kritiseerisid, öeldes, et ei, miks valitsus riigikaitsega tegeleb, tegelikult peaks energiatoetustega tegelema. Aga see oligi ohuhinnangust tulenevalt ja see siis ... 

Palun lisaaega. 

16:04 Aseesimees Jüri Ratas

Kui palju te soovite, härra Vaga? 

16:04 Kristo Enn Vaga

Kaks minutit.

16:04 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kaks minutit! 

16:04 Kristo Enn Vaga

Märtsis tuli veel täiendav riigikaitse tugevdamise pakett, 600 miljonit. Ehk need on olnud täiendavad rahalised investeeringuid riigikaitsesse, mida Reformierakond on viimasel ajal teinud. Muidugi, uues koalitsioonilepingus Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga on eesmärk tõsta Eesti riigikaitsekulud vähemalt 3%‑ni SKT‑st. Muidugi on tegevus liitlaste suunal, eelmisel aastal saadi Madridi tippkohtumisel Eestile väga vajalikud tingimused või uued kaitseplaanid ja nüüd, enne Vilniuse tippkohtumist, käib tihe töö, et saada samamoodi paremad kaitseplaanid, et NATO oleks võimaliku agressiooni tekkimisel selleks valmis. Aitäh!

16:04 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

16:05 Rain Epler

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sellest, et Eesti riigi kaitsmine ja riigikaitse tugevdamine on oluline, saame me kõik siin aru ja selle üle meil siin saalis mingisugust vaidlust ei ole. Kuigi, kui selle eelnõu arutamise käigus ollakse kriitilised ja tuuakse esile aspekte, kus kõik ei ole võib-olla tehtud õigesti ja hästi, siis kipuvad osad saadikud seda pöörama just selliseks, justkui keegi oleks riigikaitse tugevdamise vastu. Meie erakond on riigikaitse tugevdamisest ja selle olulisusest rääkinud kogu aeg. Ka siit puldist on mitu inimest korduvalt rõhutanud, et on hea meel, et nüüd on see teadmine sellest vajadusest siin saalis ka laiemalt kohale jõudnud. 

Eelkõneleja ütles oma kõnes, justkui oleks küsimus selles, miks seda Nursipalu laiendust tehakse. Ka seda küsimust tegelikult ei ole. Sellest, taas, saame me kõik aru. See on seotud riigikaitse tugevdamisega ja sellega, et meie armeel on vaja kohta, kus harjutada. 

Küsimused on selle kohta, kuidas seda protsessi on läbi viidud. Kui me hakkame pihta asukoha valikust, siis jätkuvalt ei ole näha, et oleks toimunud mingi tõsisem analüüs ja valik. Pigem on tegemist, ma ütleks, sellise mugavusvalikuga, et seal juba on ja laiendame seal. Tegelikult ka siin selle maja koridorides erinevate erakondade esindajatega vesteldes tunnistatakse, et tõepoolest on Eestis kohti, kuhu see võib-olla sobiks paremini. Tuhanded inimesed on allkirjastanud petitsiooni, mis on selle laienduse vastu. Ma ei mäleta, et sellest petitsioonist siin saalis midagi kuulda oleks olnud. See on kuhugile kadunud. 

Selle "kuidas"-tegemise juures on veel üks asi. Tegevused hakkasid Nursipalus pihta juba siis, kui seaduslikku alust nende tegevuste alustamiseks veel ei olnud, ja nüüd protsessi keskel püütakse seadust selliselt kohendada, et selline kiiresti laiendamine võimalikuks saaks. Mina arvan, et riigi selline tegutsemine õõnestab usaldust riigi vastu paljude kodanike hulgas ja see ei aita kaasa riigikaitse tugevdamisele. 

Teine aspekt, mis selle kiirustamisega kaasneb, on see, et nii selle eelnõu kui ka teiste eelnõude sisuline kvaliteet ei ole piisavalt hea. Võtame kas või küsimuse hüvitiste suurusest võõrandatavatel objektidel. Tänagi oli mitmeid küsimusi selle kohta, kuidas ikkagi see hüvitise suurus leitakse. Tundub, et peame leppima sellega, mida siit puldist kinnitati, et tõepoolest on selline vaikiv kokkulepe, et kõik hooned aidatakse üles ehitada taastamisväärtuses. Õigemini, mitte ei aidata üles ehitada, vaid kompensatsioon lähtub sellest. Minu küsimus on, miks me ei võiks võtta pisut rohkem aega, et seadusesse nii kirja panna, nagu selle seaduse mõte on. Muidu öeldaksegi tihtilugu, et lugege seletuskirja, aga lisaks veel meenutage sellist vaikivat kokkulepet, mis kusagil kõrval tehti. Ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et seadused võiksid olla selgemad ja kui seadusel on mingi mõte, siis see võikski seadusepügalates väljenduda. 

Lõpetuseks ma tahangi öelda, et loomulikult me peame ka siin saalis ja Eestis laiemalt tegema pingutusi, et meil oleks tugev riigikaitse ja et meie riik oleks hästi kaitstud. Aga oluline osa sellest on see, et me neid muudatusi tehes inimestest üle ei rulliks ja ei teeks ka kvaliteedis selliseid järeleandmisi, et me järgnevatel aastatel peaksime enda keedetud suppi helpima hakkama. Aitäh!

16:09 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Nüüd läheme eelnõu 144 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud 10 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on riigikaitsekomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Tanel Kiik, palun!

16:10 Tanel Kiik

Aitäh, hea istungi juhataja! Ettepanek on, et seda muudatusettepanekut nr 4 peaks ikkagi Riigikogu suur saal ka hääletama.

16:10 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.  

Head ametikaaslased! Oleme neljanda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ma panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Palun võtta seisukoht! 

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 13, vastu 54 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Tanel Kiik, palun!

16:13 Tanel Kiik

Austatud aseesimees! Ma arvan, et sarnaselt 4., Riigikogu keskfraktsiooni esitatud ettepanekuga vääriks ka see 5. muudatusettepanek tegelikult toetust, nii et palun suurel saalil seda hääletada.

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Olge tänatud!  

Panen hääletusele 5. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:14 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 23, vastu 54 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt, tuleb vaadata muudatusettepanekut nr 7. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:14 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.

16:14 Jürgen Ligi

Jah, aitäh! Palun selgitage, mis selle hääletuse tulemus on. Minule tundub, et kui me praegu seda hääletame, siis see osaliselt kaob ära. Et … (Mikrofon lülitub välja.)

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Palun mikrofon Jürgen Ligile! Mitte nii, et hääl kaob ära, vaid palun mikrofon Jürgen Ligile!

16:15 Jürgen Ligi

Aga selgitage palun seda saalile, mida see hääletamine kaasa toob. Kas autoril on praktiline seda hääletusele panna, kas ta saab oma originaali või ta ei saa midagi?

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ta saab hääletuse ja saab selle hääletustulemuse. Ma saan aru, mis te küsisite, aga see on juba sisuline debatt. Nii et kui 6. muudatusettepanek leiab toetust, siis ta leiab toetust, kui ei leia toetust, siis ta ei leia toetust. Nii et alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Kas võime minna hääletuse juurde? Olge tänatud.

Panen hääletusele 6. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:16 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 20, vastu 54, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Oleme 10. muudatusettepaneku juures. See on tõesti nüüd mõtlemise koht. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on tõepoolest juhatajal mõtlemise koht. Ma palun seda 10. muudatusettepanekut pärast mõtlemist hääletada. 

16:17 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh! 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:17 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 30, vastu 54, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Head ametikaaslased! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada, aga meile on tulnud ka ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja selle sisu on järgmine. Nad ütlevad, et eelnõu 144 teine lugemine tuleks katkestada. Nii et alustame selle hääletamise ettevalmistamist. 

Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 144 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:19 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 26, vastu 54, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


2. 16:19 Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (216 SE) esimene lugemine

16:19 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 216 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu liikmed! Mul on suur rõõm olla siin (Juhataja helistab kella.) kaitsmas esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. On tõesti esmakordne, kui peaminister isiklikult mingit seadust kaitseb, aga see tundus loogiline, arvestades seda, et tegemist on valitsuse ümberkorraldamisega ja valitsust juhib peaminister. Nii et oleks imelik seda ülesannet kellelegi teisele delegeerida.

Selle seaduse mõte on see, et tahame muuta ministeeriumide valitsemisalasid seoses sellega, et me oleme Vabariigi Valitsuses teinud täiesti uued ministeeriumid. Tõesti, Eestis on nii, et meil ei ole peaministril sellist voli, nagu on paljudes teistes riikides, et kui sa paned valitsuse kokku, siis saad seda valitsust ka vastavalt valitsuse poliitilistele prioriteetidele ümber kujundada, tekitada ministeeriume juurde ja panna neid pusletükke kokku. Meil on kõik seadusesse kirjutatud, mis tähendab seda, et seadust tuleb selle jaoks muuta.

Mis on need peamised muudatused? Esimene suurem poliitiline prioriteet on meie valitsusel rohereformid ja sellega seonduv. Siiamaani on olnud kõik, mis puudutab roheteemasid, peaministri juhtida valitsuskomisjoni kaudu. Aga peaministril on üsna palju muid teemasid ja tegelikult ei jõua lihtsalt seda kõike hallata. Samas puudutavad kliimateemad väga paljusid valdkondi ja meil on vaja saavutada neid tulemusi, mida me saavutada soovime.

Teine suur muudatus puudutab seda, et üks meie valitsuse prioriteete on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Seetõttu tekiks uus ministeerium, mis ühendab pusletükke erinevatest ministeeriumidest, Maaeluministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist, et hallata kõiki neid teemasid, mis puudutavad regionaalset arengut, et seda ebavõrdsust vähendada. Seoses sellega tõstetakse ka erinevaid vastutusvaldkondades olevaid ameteid ümber ning ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium saab ümber korraldatud. Seal on põhiline muudatus see, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi üheks põhiliseks teemaks saab olema personaalse riigi arendamine, aga kuna majanduse oluline osa on ka töövaldkond, siis töövaldkond liigub samamoodi majandusministeeriumi alla. 

Ümberkorraldusi on teisigi, näiteks me kaotasime ära kaks ministri[kohta]. Neil küll ei olnud oma ministeeriume, aga nüüd ka need kohad kadusid ära.

Selle seadusega on kiire. Infotunnis juba tuli mulle küsimus, miks muudatusettepanekute tähtaeg on nii lühike. Tõesti, teistel eelnõudel, kuigi on tulnud opositsioonilt kõvasti kriitikat, ei ole meil olnud lühemaid muudatusettepanekute tähtaegu. Kõigil on olnud see kümme tööpäeva, nii nagu [tavaliselt] on. Aga Vabariigi Valitsuse seadusega, kuna me tahame, et need ümberkorraldused jõustuksid ja saaksid korralikult tööle hakata juba 1. juulist, on lihtsalt kiire. Ministeeriumid kolivad ümber ja selleks et kõik need osakonnad saaks kohe tööle hakata, on sellega kiire. See eelnõu ei puuduta kellegi põhiõigusi ega vabadusi, vaid puhtalt valitsuse enda sisemist töökorraldust, millega, nagu ma ütlesin, paljudes riikides tegeldakse puhtalt peaministri korralduste abil. Ma loodan, et Riigikogu mõistab valitsuse vajadust oma tööd ise korraldada, nii nagu valitsus ei sekku Riigikogu töökorraldusse. Seetõttu on see menetlustähtaeg lihtsalt lühem. See on seotud eelarvega ja me oleme selle eelarvemuudatuse seadusega eraldi siia tulnud. Seda kaitseb siin rahandusminister ja kõik need arvutused on tehtud 1. juuli seisuga. Sellest tuleneb see kiirus. Kui selliselt ei jõua teha, siis on keeruline valdkondade poliitikat uute struktuuride abil ümber kujundada, sest paraku käib sellega kaasas eelarve, selleks et ministeeriumidel oleks toimetamiseks ka vajalikud vahendid. Ühesõnaga, kokkuvõttes on see hea eelnõu. Palun toetada! Aitäh!

16:25 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, suur tänu! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

16:25 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Riigikogus on alatised komisjonid üldjoontes moodustatud ministeeriumide järgi ja nüüd meil tuleb selline uus uhke nimega kliimaministeerium. Kas on Riigikogu juhatuses olnud teemaks või arutelul see, et muuta komisjonide nimesid või luua koguni uus komisjon, näiteks kliimakomisjon, või kuidas selle asjaga hakkab edaspidi olema?

16:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh!

16:25 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! See oli protseduuriline [küsimus].

16:26 Peaminister Kaja Kallas

Aa, vabandust!

16:26 Aseesimees Jüri Ratas

Lubage natukene teistel ka siin vastata, hea Kaja. Vastus on see, et Riigikogu juhatuses ei ole seda arutatud ja komisjonid on minu teada meil lausa seaduses kirjas. 

Nüüd läheme küsimuste juurde. Tõnis Mölder, palun!

16:26 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt, ma arvan, oluline on see, et sellesse ministeeriumide loetellu tuuakse sisse kliimaministeerium. Ma arvan, et see on samm õiges suunas, et sõna "kliima" on siia sisse toodud. Aga ma ei arva, et seda oleks pidanud tegema ainult Keskkonnaministeeriumi baasil ja panema sinna juurde vaid tükikese majandusministeeriumist. See vaade oleks võinud olla natuke laiem. 

Aga minu küsimus on hoopis teisest sektorist. Nimelt, omal ajal hävitas Mart Laar põllumajanduse, vähemalt nii räägitakse. Ei ole mina juures olnud, ei tea. Aga teie olete nüüd minemas seda teed, et te täiesti kaotate põllumajanduse Eestist ära. Ei ole enam ei põllumajandusministeeriumi, ei maaeluministeeriumi. Ja mis kõige kurvem, teil oli tegelikult väga hea minister Urmas Kruuse, kes põllumajandust ja maaelu edendas. Minu küsimus ongi teile see: mis sõnumi te annate põllumeestele, kas nende huvid saavad ka uues valitsuses esindatud?

16:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ilu on vaataja silmades. Just alles infotunnis kuulsin, kuidas see kliimaministeerium on liiga suur ja seal on liiga palju valdkondi. Tõesti, seal on majandusministeeriumist valdkondi, nagu energeetika, mis on väga selgelt kliimaga seotud, transport samamoodi, transporditaristud ja kõik see on kliimaga seotud, ja Keskkonnaministeeriumist on seal samamoodi tükid. Nii et see on tõesti nii, et kummalt poolt vaadata. 

Tulen nüüd teie küsimuse juurde. Tõesti, mina muidugi nendesse nimedesse väga kinni ei jääks, need sisu üldiselt ei kujunda. Aga tõepoolest on huvirühmad teinud ettepaneku, et regionaalministeeriumi asemel võiks olla regionaal‑ ja põllumajandusministeerium. Minu soov oli see, et meil oleksid lühikesed ja selged ministeeriumide nimed, et on regionaalministeerium, mis katab ka põllumajanduse valdkonda, on kliimaministeerium, mis katab ka näiteks energeetikat ja transporti, et need nimed oleksid lihtsad ja kergesti kasutatavad. Aga tõesti, ma olen huvirühmasid kuulanud ja igal juhul olen valmis seda ettepanekut toetama. Kui tõesti on nii oluline see, et see [sõna] oleks nimes sees, siis minu poolest võib see olla ka regionaal‑ ja põllumajandusministeerium. Mina nendesse nimedesse kinni ei jää. Kui see aitab seda muret leevendada, siis jaa.

16:28 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

16:28 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Küsimus on natukene samal teemal. Meil majanduskomisjonis käis minister Kallas oma plaane tutvustamas ja oma slideshow's kasutas ministeeriumi nimes seda regionaal‑ ja põllumajandusministeeriumi [varianti]. Ta rääkis meile, et ta väga loodab ja unistab, et selline see nimi [tuleb]. Teid kuulates ma sain aru, et teie otseselt vastu ei ole, aga kui jällegi seda seaduseelnõu vaadata, siis seal kasutatakse regionaalministeeriumi sõna. Mis plaan siis ikkagi selle nimega on? Kas te ütlete Madis Kallasele homsel istungil, et kallis Madis, see unistus sul purunes, või te võtate selle asja uuesti lahti ja tulete uue eelnõuga, kus on see uus nimi?

16:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, hea Riigikogu liige! Hetkel on see seadus Riigikogu käes, see tähendab, et Riigikogu saab teha muudatusettepanekuid. Tavaliselt, kui te teete muudatusettepanekuid, siis küsitakse valitsuselt arvamust. Olen valmis seda toetama, kui te sellise muudatusettepaneku teete. Nii et see on teie kätes ja seda me tõesti valitsuse tasandil enam otsustama ei pea. Kui see nimi on oluline, siis seda saab niimoodi arvestada.

16:30 Aseesimees Jüri Ratas

Tiit Maran, palun!

16:30 Tiit Maran

Aitäh! Esiteks, minu arvates on väga meeldiv, et keskkonnatemaatikas on praegune valitsus nii ambitsioonikas. Seda minu jaoks väljendab eelkõige see, et Keskkonnaministeeriumi valdkonda on märkimisväärselt laiendatud, eriti kajastus see esmases nimes, mis oli kliima‑ ja elukeskkonnaministeerium. Hiljem on see nimi lühendatud kliimaministeeriumiks. Ilmselt on siin seesama teema, mis oli ühel eelkõnelejal, et ühelt poolt ju sildid ja nimed ei oma tähtsust, aga teiselt poolt nad ikkagi omavad tähtsust, sest tekib naljakas ja kummaline vastuolu, et ministeeriumi [tegevusvaldkond] läheb laiemaks, aga nimi läheb kitsamaks, kuna kliima on ainult üks osa päris keerukast keskkonnakompleksist, millega peab tegelema. Küsimus on sellest, et kas siin oli ka mingi kaalutlus. Te küll enam-vähem juba vastasite sellele küsimusele, aga võimalik, et see võiks tulla veel arutlusele. 

Teine küsimus. Kristen Michali sõnastus on olnud, et majandus peab jääma looduse piiridesse. (Juhataja helistab kella.) Ma loodan, et rohemajanduse arendamise puhul jääb see ikkagi kehtima.

16:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, eks teie jagate seda valdkonda kindlasti paremini kui mina. Aga kas keskkond on kliimapoliitika osa või kliima keskkonnapoliitika osa? Minule just tundub, et kliima on laiem ja hõlmab tegelikult seda kõike laiemalt. Siiamaani on lihtsalt olnud see probleem, et Keskkonnaministeerium on väga selgelt ajanud ainult ühte kitsast rida, aga samas kliimapoliitikat puudutab ka transport, puudutab elukeskkond, ka põllumajandus puudutab kliimat. Nii et neid teemasid seal on. 

Mis puudutab seda nime, siis tõesti, algul oli minu visioon see, et kliima alla kuuluvad ka planeeringud. Meil olid valitsuses suured vaidlused ja see on poliitiline kompromiss, et planeeringud jäid regionaalministeeriumi alla. Küll aga teatud suurte planeeringute jaoks, näiteks nagu energeetikas, kõiges, mis seda elukeskkonda puudutab, teevad regionaalministeerium ja konkreetsed ametnikud kliimaministeeriumiga koostööd. 

Ma saan aru, et see nimede teema erutab, aga katsuks ikkagi hoida need nimed võimalikult lihtsad. Nimi ei muuda tegelikult sisu, see sisu on kirjas vastutusalade lahtiseletuses. Ma väga loodan, et see hakkab tööle ikkagi nii, et kõik saavad aru, et kellelgi ei ole nii-öelda oma kuningriiki, vaid selleks et Eesti toimiks, peavad kõik tegema omavahel koostööd, ka ministeeriumid. Nii et jah, ma jääksin selle sõna "kliima" juurde.

16:33 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

16:33 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Selle eelnõu seletuskirjast ma loen, et ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest. Räägitud on rohereformist ja kõigist muudest asjadest muidugi, aga riigireformi üldpõhimõte on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ehk riigivalitsemise parandamine, teenuse kvaliteet ja ka tõhustamine. Jah, olles ise ka mõned aastad nende teemadega tegelenud, tean, et sellised tegevused on vajanud päris põhjalikku analüüsi, ettevalmistust. Tegelikult ka see eelnõu ei näita kuidagi, et see dubleerimine kaob, vastavad asutused tõstetakse ministeeriumide valdkondades lihtsalt kuhugi ümber. Kas teil on plaanis see sisuline analüüs millalgi teha ja selle järgi siis ka riigireformi ellu viia?

16:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, see on riigireformi osa, aga selleks peavad need ministeeriumid kõigepealt saama tööle hakata. See tähendab seda, et vastutusvaldkonnad peaksid olema paigas, siis saab ka vaadata, milliseid reforme veel täiendavalt teha saab. Kõik ministrid on saanud kohustuse otsida kohti, kus me dubleerime tegevusi või kus on tegevusi, mida me ei peaks tegema. See on kõik selle riigireformi osa. Seda paraku nii kiiresti ei suuda. Praegu on oluline, et need ministeeriumid ja ümberkorraldus saaks hakata koos peale, et Keskkonnaministeerium saaks kolida ka superministeeriumisse või see kliimaministeerium, tähendab, superministeeriumisse. Te teate ise, kuidas meil valitsuses olid need vaidlused selle tühja maja üle. Sealt tulevad ka kokkuhoiukohad. Aga sisulisi asju me veel järjest vaatame. Kõigepealt ühe portsu vaatame läbi nüüd, kui me paneme augustis kokku riigieelarvet, ja edasi järgmise nelja aasta jooksul vaatame veel, kuidas need asjad tööle hakkavad. Ma juba tean, et ministrid on tuvastanud dubleerimisi, mida saab vähendada ja kus saab riiki efektiivsemaks muuta.

16:35 Aseesimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

16:35 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tulen samamoodi korra nende ministeeriumide paiknemise juurde tagasi. Alustuseks, ma arvan, tänase Maaeluministeeriumi kohta, mis asub Lai tn 39/41. See on omal ajal põllumeeste higi, vere ja pisaratega ehitatud. Sellest majast ja sellest ajaloolisest kohast ei tohiks regionaalministeerium, tulevase nimega, kindlasti lahkuda. Aga ma küsin, mis staatuses on keskkonnamaja või siis uue mõtte järgi, ma ei tea, kliimamaja. See oli ju laiem idee, mida Vabariigi Valitsus mitme valitsuse jooksul toetas, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad asutused liidetakse kokku ühtseks tervikuks. Selleks on isegi leitud krunt, on läbi viidud projekteerimishange, on ära tehtud minu meelest ka ehitushange, aga ma ei tea, mis on ehitushanke tulemused. Kas see projekt lükati nüüd pikale lainele või on see ikkagi täna Vabariigi Valitsusel veel laual?

16:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt selle Maaeluministeeriumi maja juurde. Tõepoolest, see on põllumeeste higi ja verega ehitatud, aga riigile müüdud. Nii et tegelikult põllumehed võivad ju selle maja ka tagasi osta. See maja ei kao kuhugi, see maja on vanalinnas, ta on olemas ja seda saab kasutada mingitel muudel eesmärkidel. Selles mõttes keegi seda maja nagu ära ei võta. Küll aga tuleb sellest ligi miljoniline kokkuhoid, kui need kaks ministeeriumi kolivad. 

Mis puudutab keskkonnamaja, siis hetkel on ta eelarves ette nähtud, riigi eelarvestrateegias ette nähtud, küll aga ta minu teada läheb kallimaks. Lisaks on see, et Keskkonnaministeerium sinna enam kolimas ei ole, küll aga on jutuks need allasutused, kes sinna kokku tuleksid. Aga ma kindlalt teile hetkel seda öelda ei saa, sest ka see on osa aruteludest, mis meil tulevad riigieelarve raames, kas seda teha, kas teha sellisel kujul, kas sellega alustada või mitte alustada. Selle ettepaneku kallal kliimaminister töötab.

16:37 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

16:37 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Eesti on üks pisi-pisike täpike maailmakaardil. Päris koomilisena kõlab see, kuidas te kujutate ette, et see väike täpike hakkab kogu atmosfääri mõjutama, ja selle tarbeks tehakse lausa uhke kliimaministeerium. Kui palju selle uue ministeeriumi loomisega uusi ametnikke on kavas juurde palgata?

16:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, pisikene – see on kõik suhteline. Ma tulin täna hommikul Singapurist. Singapur näiteks on sellise suurusega riik, et ta mahuks ära Peipsi järve. Kui meil oli seal vestlus sel teemal, et kes on väike ja kes on suur, siis nemad ütlesid, et teie olete ju suur riik võrreldes Singapuriga. Nii et kõik on suhtumise küsimus. 

Aga teie küsimuse juurde. Ei, ametnikke ei ole plaanis juurde palgata, pigem on ikkagi mõte ametnikkonda vähendada, neid struktuure efektiivsemaks muuta. Seda mitte ainult nendes ministeeriumides, mida konkreetselt ümber korraldatakse, vaid tegelikult kõik ministrid on saanud ülesande vaadata üle tegevused, mida tehakse, ja selle, [kui suure] ametnikkonnaga seda tehakse.

16:39 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Kuulsime siin kolleeg Tõnis Möldrile antud vastusest, kui te lubasite armulikult, et me saame teha muudatusettepanekuid. Tore, et te seda veel lubate. Me juba tegeleme ka sellega. Mina tegin näiteks muudatusettepaneku, et tuleks arvestada meie katastroofilist demograafilist seisu, meie ajaloo madalaimat sündimust, ajaloo suurimat immigratsiooni, kui 3,3% rahvastikust on lisandunud ühe aastaga ja muud rahvast tulvab üha juurde, mistõttu meie eestlastena võime nende suundumuste jätkudes jääda vähemuseks omaenda kodumaal. Siis ma küsingi, kuna te nii lahkelt ja armulikult lubasite meil ikka veel teha neid muudatusettepanekuid ja hiljem siis vaatate, mida te toetate ja mida mitte: kas Eesti rahvas saaks teie armust rahvastikuministri, kes seisaks tema eest, või pigem mitte?

16:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Milleks selline iroonia ja kibedus teie hääles? Ma ei luba, et me kõiki muudatusettepanekuid arvestame. Ma ei ole seda kunagi lubanud. Aga tõesti, Tõnis Mölder küsis konkreetse muudatusettepaneku kohta. 

Kas rahvastikuminister paneb naisi sünnitama või rahvastiku kasvama? Teie ajal oli rahvastikuminister, aga seda ei juhtunud. Ei, meil ei ole plaanis rahvastikuministri [ametikohta] juurde tekitada. Seda ei olnud ka eelmises valitsuses.

16:40 Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaminister! Põllumajandusministeeriumi või praeguse Maaeluministeeriumi hoone on kindlasti rohkem sümbolhoone kui Stenbocki maja. See on sisuliselt ainus maja, mis on ehitatud ministeeriumihooneks. Seal on praegu ainus ministeerium, kes tegutses ministeeriumina selles hoones juba enne sõda, Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil. Seda loetelu võib jätkata. Lisaks kõigele muule on seal majas Eesti vanim tegutsev lift. Aga see selleks. Ma loodan, et selle rumaluse peale ei minda, et sümbolhooneid hakatakse müüma. Stenbocki maja eest saab võib-olla ka rohkem raha kui selle põllumajandusministeeriumi hoone eest.

Aga minu küsimus on selle kohta, mida te vastasite infotunnis, et selle eelnõuga on sellepärast kiire, et vaja on see juba 1. juulist käivitada seoses eelarvega. Ei ole ühtegi argumenti, miks seda kõike ei peaks tegema 1. jaanuarist 2024. Ma olen väga paljude ametnikega rääkinud, nad kõik ütlevad, et see toob kaasa ainult segadust. Kõik need koosseisude ümbervaatamised, kolimised, eelarvete ümbertegemised poole eelarveaasta pealt – see kõik on ka väga ebapraktiline ja ebamõistlik. (Juhataja helistab kella.) Kas on võimalik ja mõistlik seda teha 1. jaanuarist 2024?

16:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie soov on see, et ministeeriumid saaksid hakata kiiresti tegutsema. Loomulikult toob see kaasa segadust. See toob kaasa segadust ka siis, kui me teeme seda poole aasta pärast. Siis ei ole ministeeriumid lihtsalt saanud oma valdkonnas tegutseda. Seetõttu tõesti, nii nagu Riigikogu korraldab oma tööd ise, ma palun, et ka valitsus saaks oma tööd ise korraldada. Loomulikult, nagu ma ütlesin, segadust tuleb. Me tegeleme sellega. Neid muudatusi on ja kohanemist on. Aga kas sellepärast peaks need ära jätma? Ma arvan, et ei pea.

16:42 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

16:42 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab riigihalduse efektiivsemaks muutmist ja kulude võimalikku kokkuhoidu. Sinna uude kliimaministeeriumi koondatakse kokku terve hulk vastutusvaldkondi erinevatest ministeeriumidest, muu hulgas on jutuks olnud, et palju asekantslereid liigub sinna. Kas teie peaministrina olete kliimaministeeriumit juhtima asuvale ministrile püstitanud väga selgelt ka selle ülesande, et seal tuleks leida kohti, kus mingid funktsioonid saab ühendada, ka juhtimist efektiivsemaks muuta ja seeläbi kulusid kokku hoida?

16:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, täpselt sellise suunise ma olen andnud. Just täna hommikul rääkisime sellest, mis juba leitud on ja mida saaks teha kiiremini ning mida [võiks teha] aeglasemalt.

16:43 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

16:43 Henn Põlluaas

Aitäh! Rahvastikuministrist oli juttu. Meie rahvastikuministri ajal, kui meie olime valitsuses, sündimus ei vähenenud. Nüüd, kui seda [ametikohta] teie valitsuses ei ole, me oleme [sündimuse] langemise poolest maailma esinumbrid. Lihtsalt väike remark.

Aga tahtsin küsida maksumuse kohta, mida läheb see suur, hiigelkolossaalne ümberkorraldus maksma. Meil siin Võrklaev, minister, käis ja rääkis, et miljon pluss millegagi. Aga ma ei usu seda, sest see on täiesti kolossaalne ümberkorraldus, kolimised, mis iganes, tuhanded või kümned tuhanded lepingud, notariaalsed ümbertegemised, mis iganes. Miks ma selle kahtluse alla panen? Samuti teie valitsuse ajal muudeti haigekassa nimi Tervisekassaks ja see läks maksma üle miljoni, aga seal ei olnud mitte midagi muud kui ainult nime muutus.

16:44 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

16:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui nüüd see puhtalt ministrist sõltuks, nii, et sa nimetad ministri [ametisse] ja lapsi hakkab sündima, siis ma arvan, et kõik riigid nimetaksid [ametisse] rahvastikuministri ja kõigil oleks iive positiivne. Aga ma millegipärast kaldun arvama või olen täiesti veendunud, et see nii lihtne siiski ei ole. 

Aga tulen nende kulude juurde. Need kulud, mis on seotud ümberkorraldustega, on väga paljus seotud IT‑süsteemidega. Neid meil tuleb niikuinii teha. Osades ministeeriumides pole IT‑süsteemid nii ajakohastatud, kui nad on teistes, ja ühtlustamine võtab raha. Aga tuleb konkreetne kokkuhoid. Kokkuhoid tuleb sellest, et kolitakse ühte majja, sellest tuleb kokkuhoid. Teised pinnad saab ära anda või maha müüa. Sellest tuleb täiendav tulu ka eelarvesse. Nii et lühiajaliselt jah on kulu, aga pikaajaliselt on sellega seotud ikkagi tulu.

Ma tahaksin hoida keskmes just seda, et näiteks kliimaministeeriumi eesmärk on ikkagi aidata meie ettevõtetel roherevolutsiooniga kaasa minna, et nad ei jääks konkurentsivõimes maha, [vaid läheksid kaasa] nende muudatustega, mis igal pool maailmas tegelikult toimuvad. Selleks on vaja selget poliitilist vedamist. Samamoodi on regionaalministeeriumi puhul: [on vaja,] et meil ei oleks regionaalne ebavõrdsus nii suur ja me saaksime Eesti igatepidi ühtlaselt arenema. Nii et jah, ma pigem arvan, et pikas perspektiivis on see kokkuhoid, kuskil miljon aastas on kulude kokkuhoid aastas. Ühekordsed kulud küll tõusevad, aga pikas perspektiivis jääb see ikkagi plusspoolele.

16:46 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

16:46 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma jätkan samal teemal, reformitegevuste teemal. Me oleme mitme ministeeriumi puhul tegelenud konsolideerimisega. Seal on olemas teatud spetsiifika ja metoodika. Minu teada on riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond neid protsesse eest vedanud, sisu otsustavad muidugi ministeeriumid ise ning vaatavad ja analüüsivad ise selle läbi. Ma loodan, et see osakond, mis liigub nüüd Rahandusministeeriumi alluvusse, jääb vähemalt alles ja on ministeeriumidele edaspidi abiks. 

Aga noh, eks see ikka tagurpidi protsessina näib. Kõigepealt otsustab poliitiline koalitsioon ära, et just niisugused osakonnad või valdkonnad või ministeeriumid tuleb kuskil liita või lahutada, ja siis hakatakse analüüsi tegema, kas see ka riigivalitsemise mõttes on tõhus. Aga siin on juures ka üks selline lause, et tehakse see reform, et kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Kas ministrid said ka selle kärpekava kaasa eelarve juurde … 

16:47 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

16:47 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt, igal valitsusel on oma poliitilised prioriteedid ja poliitiliste prioriteetide vedamine nõuab poliitilist juhtimist. Kui on minister, kellel ei ole tegelikult ametkonda, siis on tal väga raske olulisi reforme vedada. See valitsuse ümberkujundamine lähtubki poliitilistest prioriteetidest, mis igal valitsusel on erinevad. 

Nüüd see tõhustamine. Jah, iga minister sai kaasa ülesande need tõhustamiskohad leida, aga sellega läheb lihtsalt natuke rohkem aega, et oma valdkonda sisse lugeda ja leida seal dubleerimisi ja kokkuhoiukohti ka. Nii et need asjad [käivad] käsikäes.

16:48 Aseesimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

16:48 Tanel Kiik

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Mul oleks kümneid küsimusi selle paketi kohta, mida te tahate kiirkorras läbi suruda, andmata parlamendiliikmetele normaalset tähtaega muudatusettepanekute esitamiseks. Aga ma võtan järgemööda.

Igas valitsuses, igas kollektiivis peab olema enam-vähem, ma ütleksin, mõistlik, arusaadav tööjaotus. Ei saa olla nii, et ühe inimese valdkond on kümme korda suurem, teise oma kümme korda väiksem, kui tegemist on ikkagi oma tasemelt võrdsete ministritega. Iseenesest pole täiuslikku harmooniat või tasakaalu saavutada ilmselt realistlik. Aga kas te ei leia, et see konkreetne muudatuste pakett ikkagi tekitab sellise olukorra, kus meil on ministrid, kelle valitsemisala ulatub piltlikult öeldes maast kosmoseni, ja on teised ministrid, kelle valitsemisala hoopiski kärbitakse, ehk see tekitab suhteliselt ebavõrdse tööjaotuse, mis omakorda võib tuua kaasa probleeme näiteks konkreetsetesse alamvaldkondadesse süvenemisel? Meil on siin minister, kelle [ministeeriumisse] on tulemas üheksa asekantslerit ja üle 20 osakonnajuhi.

16:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõikidel ministritel ei ole võrdse kaaluga portfellid. Te olete ise olnud valitsuses ja teate, et see nii on. Kui me olime koos valitsuses, siis oli seal kaks ministrit, kellel portfelli või ministeeriumi sugugi ei olnudki. See ei tähenda, et nad ei oleks olnud olulised ministrid, nad olid vajalikud. Jah, me püüdsime seda tasakaalu saavutada. Näiteks alguses oleks minu visioonis kliima‑ ja elukeskkonnaministeerium hõlmanud ka planeeringuid ja veel erinevaid valdkondi, mis nüüd liikusid ikkagi regionaalministri [valdkonda], just selleks, et paremini tasakaalu saavutada. Aga kokkuvõttes peaksid kõik ministrid tegutsema ühtse eesmärgi nimel, mis on see, et Eesti toimib tervikuna, kellelgi ei ole oma kuningriiki, vaid tehakse koostööd ja seeläbi saavutatakse parimad tulemused just nendes valdkondades, mille kohta me oleme leidnud, et seal on hetkel kõige põletavamad küsimused.

16:50 Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun! 

16:50 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaminister! Ma ei saa kuidagi nõustuda teie soovi või palvega kiita heaks riigipöördekatse, mida te mult palusite, et parlament ei segaks valitsuse tööd ja tegevust, et Riigikogu korraldab ise oma tööd ja tegevust ja las valitsus korraldab ka ise oma tööd ja tegevust. Me arutame praegu valitsuse seadust, parlament seab raamid valitsuse tegevusele ja minu arvates on see parlamentaarses riigis täiesti normaalne, mitte vastupidi. 

Aga igasugune ümberkorraldus peab olema läbi mõeldud ja sellepärast mulle tundub küll, et on mõistlikum, et me enne mõtleme ja teeme analüüsid, valmistame ette ka eelarveasjad, koosseisud, inimeste kolimised, ruumid ja nii edasi ning töö algab 1. jaanuarist 2024. Mitte vastupidi, et enne otsustame ja teeme mingisugused asjad ümber ning siis pärast, tagantjärele hakkame neid asju ümber tõstma. Aga see selleks. Ma küsin, miks ei pidanud te võimalikuks erinevaid huvikonflikte selle eelnõuga ära lahendada, näiteks metsa majandamine ja järelevalve, (Juhataja helistab kella.) maavarade majandamine ja järelevalve lahutada, mis oleks nagu mõistlik. 

16:51 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! 

16:51 Helir-Valdor Seeder

Seda loetelu võib jätkata.

16:51 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, loomulikult, Riigikogu tahe on meile ülim. Aga lihtsalt need ettepanekud tulenevad sellest, et valitsusel on poliitilised prioriteedid. Sellest tulenevalt me peaksime saama oma tööd korraldada. 

Kõik see, mida te ütlete, kolimised ja muud asjad … Jällegi, me oleme seotud sellega, et riigieelarves on ministeeriumidele ette nähtud oma eelarve. Nad ei saa neid asju teha enne, kui see eelarve on muudetud ja seadus on vastavalt muudetud. See on natuke nagu muna ja kana küsimus, et kumb on enne. Meile tundus, et korrektne on ikkagi kõigepealt küsida Riigikogult mandaati, kas me võime eelarvet niimoodi ümber tõsta ja selliseid ümberkorraldusi teha, ja kui me saame selle jah-sõna ja valitsuse seadus saab muudetud, siis kõik saabki toimuma 1. juulist.

16:52 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vaadake, ma ei küsinud rahvastikuministri kohta ju mitte ilmaasjata. Ma olen sünnitanud ja üles kasvatanud kolm last ja ma mõistan neid probleeme, mille lahendamist pered ja emad Eestis väga ootavad. Teie ühe lapse emana võib-olla tõesti ei mõista seda, võib-olla teil ongi teised prioriteedid. No mis teha. 

Aga ma küsin hoopis selle miljardi kohta, mis liigub Kristen Michali kätte, tema superministeeriumi alluvusse ja kasutamiseks. Kristen Michalil teatavasti pole eriti laitmatu maine. Me mäletame, kuidas ta kilekotis sularahaga varustas Reformierakonda ja siis ka vahele jäi. Kas te lubate, et te hoiate silma peal, et tema maine ei kahjustuks ka selle superministeeriumi juhina selle miljardi kasutamisel?

16:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei mõista, miks see, kui palju minul on lapsi või kas mul üldse on lapsi, siin asjasse puutub, või see, kui palju teil on lapsi. Ausalt öeldes ma tean, et siin saalis on väga palju emasid, kellel on veel rohkem lapsi kui teil. Neil on siis suurem sõnaõigus või? Või mis see kommentaar oli? Mis see siia puutub? Ausalt öeldes ei olnud see minu meelest väga kohane. 

Mis puudutab kliimaministeeriumit, siis igal juhul kõik ministrid peavad tegutsema läbipaistvalt ja peavad tegutsema oma tegevusvaldkonna piires. Loomulikult hoiab kõikide ministrite tegevusel silma peal nii Riigikogu kui ka meedia. Nii et kindel on see, et kui mingid rikkumised on, siis need ju tulevad välja. See ongi positiivne, et Eestis on selline läbipaistev töökultuur.

16:54 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

16:54 Henn Põlluaas

Aitäh! Vaat, te panite mulle sõnu suhu. Mina ei ole öelnud, et võta rahvastikuminister tööle ja kohe hakkavad lapsed sündima. Ei ole. See nõuab teatud meetmeid ja toiminguid ja nii edasi ja nii edasi – siis hakkavad [sündima]. Ja kõige hullem on see, et teil pole koalitsioonileppes sellest poolt sõnagi.

Aga ma tahtsin küsida. Me peame nüüd tegema muudatusettepanekuid ja saama kõigest aru, mis siin [kirjas] on. Loen ette: "Ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemine." Mul on väga hea meel, et peaminister on meile seda eelnõu siin seletamas, meile tuhmidele klounidele, kes ei saa aru, aga tahaksin kangesti aru saada, et saaks asjalikke muudatusettepanekuid või muid ettepanekuid teha. Äkki te seletate mulle palun selle koha ära, sest ma tunnen tõesti suurt huvi selle temaatika vastu?

16:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, rahvastiku valdkonnas meil on meetmed ja programmid olemas ja need kestavad edasi. Ministri olemasolu ei tee neid programme kuidagi olematuks või paremaks. See ei tähenda, et me rahvastikuküsimustega ei tegele. Tegeleme küll ja selle jaoks on omad inimesed, programmid ja meetmed.

Nüüd see konkreetne küsimus. Loomulikult, kõikides valdkondades, kõikides ametkondades on väga spetsiifilised teemad, mida üks või teine teeb. Need on olemas ka praegu. Seal ei ole mitte midagi uut juurde tulnud, need [teemad] on lihtsalt sõnastatud teise ministeeriumi all. Kas ma oskan teile vastata kõikide tegevuste kota, mida iga ametkond eraldi teeb? Ei oska, sest ma ei ole kõikides ministeeriumides töötanud. Seda saab küsida konkreetse ministri käest, kelle [valdkond] see on. Võite teha arupärimise selle kohta, mida see endast kujutab. Kindlasti saate väga sisulise vastuse.

16:56 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

16:56 Evelin Poolamets

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te kasutasite hetk tagasi väljendit "roherevolutsiooniga kaasa minna". Kas te võiksite lahti seletada, mida te mõtlete roherevolutsiooni all ja mida tähendab "revolutsiooniga kaasa minna"?

16:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus! Majanduses on läbi aastate, läbi sajandite olnud pidevalt selliseid revolutsioone, mis muudavad totaalselt majanduse struktuuri. Näiteks tööstusrevolutsioon, kui võeti kasutusele masinad. Enne seda oli majanduse struktuur hoopis teine. Mis juhtus tööstusrevolutsiooni ajal? Täpselt see, et need, kes võitlesid sellele vastu, jäid maha ja ei olnud nii-öelda võitjate poole peal. Iga sellise suure muutuse tõttu, mis majanduses toimub, tekivad nii võitjad kui ka kaotajad. Eesti on väike, aga me oleme korduvalt näidanud, et me suudame olla võitjate poole peal. See saab olema meie majanduse konkurentsivõime alus.

Kõikides teemades on keskkonnaaspekt niivõrd oluline. Kui meie ettevõtjad sellega ei arvesta, siis nad jäävad maha. Teie kolleeg siin selle kohta küsis. Selle majandusmudeli mõte on ju see, et me teeksime loodusele vähem haiget. Me tahame seda heaolu, millega me oleme harjunud, aga me teeksime selle [saavutamise] käigus loodusele vähem haiget, nii et see maa kestaks ja me saaksime siin elamisväärses elukeskkonnas elada, aga nii, et sellel on efekt ka meie majandusele. Ehk roherevolutsioon on samasugune majanduspööre nagu näiteks tööstusrevolutsioon, seal on nii võitjad kui ka kaotajad. Meie jaoks on oluline, et Eesti ja Eesti majandus ning Eesti ettevõtjad oleksid just võitjate poole peal, sest see on otseselt Eesti heaoluks oluline.

16:58 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

16:58 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Vaatan seda valitsuse seaduse muutmise seadust ja teisi seadusi. Ma loen ja loen, aga ma ei leia sõna "põllumajandus". Samas, me teame, et Statistikaameti [andmetel] aasta esimesel poolel põllumajandus vedas meie Eesti majanduskasvu, tähendab, esimesel poolaastal oli plusspoolel koos ehitusega, ülejäänud kõik tootsid miinust. Ma saan aru, et 2015 Reformierakond kaotas põllumajandusministeeriumi ära, tegi Maaeluministeeriumi. Nüüd kaob Maaeluministeerium ära, tuleb regionaalministeerium. Miks me järjekordselt üritame suretada põllumajandust välja? Samas me teame, et Saksamaal on põllumajandusministeerium, Soomes on põllumajandus‑ ja metsandusministeerium. Miks me kardame majandust ja eriti põllumajandust?

16:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me kuidagi seda ei karda. Tõepoolest, nii nagu te ütlete, esimeses kvartalis põllumajandus vedas just seda poolt, mis majanduses oli edukas. 

Aga mul on teile hea uudis. See hea uudis on see, et see nimi on tõesti olnud siin teemaks. Kui Riigikogus selline muudatusettepanek tehakse, et see oleks regionaal‑ ja põllumajandusministeerium, siis valitsus on valmis seda ettepanekut toetama.

17:00 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:00 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen ikka tagasi. Te olete siin täna uhkusega korduvalt teatanud, kuidas te käisite Singapuris, ja teatasite ka, et Singapur on väiksem kui Eesti ja on Peipsi järve suurune. Ma natuke valgustan teid: vaatamata sellele pindalale, mis on Eesti pindalaga sarnane, elab seal ligi 6 miljonit inimest ja lisaks asub Singapur Aasias, kus on tulenevalt nende kultuurist ja käitumisharjumustest keskkonnahoiuga suuri probleeme. Ütleksin, et just Aasiast ongi kliimaprobleemid ja keskkonnaprobleemid peamiselt pärit. Ometigi Singapuris ei ole kliimaministeeriumi ega kliimaministrit. Mulle jääb täiesti mõistetamatuks, miks on väikesele Eestile, kelle kliimale tekitatud kahju on olematu, vaja kliimaministeeriumi. Me oleme pisike täpp ja me ei mõjuta midagi. Miks seda kliimaministeeriumi on vaja?

17:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on hea, et ka teie saate Singapurist tänu sellele nii palju teada. Tõesti, meil oli seal vaidlus, kes on suurem. Territooriumi poolest on Eesti suurem, aga populatsiooni poolest on Singapur suurem. Muideks, võib-olla üllatusena teile: Singapuris on tohutult edukas majandusmudel, aga seal 48% [elanikest] on migrandid, nad ei ole üldsegi mitte [põlis]elanikud. 

Aga tulen nüüd selle kliimaküsimuse juurde. Nagu ma ütlesin, küsimus on ju majanduse konkurentsivõimes. Küsimus on selles, kas me järjekordses majandusrevolutsioonis oleme võitjate või kaotajate poolel. Kiiremad on võitjate poolel ja sellepärast me peame tegutsema kiiresti, et meie ettevõtjatel ja majandusel oleks parem positsioon. 

Aga jah, Singapur on tore riik, seal on palju väga huvitavaid arenguid ja meil on kindlasti väga palju võimalust teha Singapuriga koostööd.

17:02 Aseesimees Jüri Ratas

Andre Hanimägi, palun!

17:02 Andre Hanimägi

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kristen Michal on kindlasti väga võimekas inimene ja mul on hea meel, et ta niivõrd paljusid asju suudab enda õlgadel kanda, alates, nagu Tanel Kiik ütles, maapinnast kuni kosmoseni: lennukid, transport, maavarad ja nii edasi. Ma küsin siis niipidi: võib-olla oleks võimalik veel seda konsolideerimist ja kokkuhoidu ja sünergiat tekitada ning luua olukord, kus iga minister juhibki ühte ministeeriumi ehk on täpselt sama palju ministreid, kui on ministeeriume? Kas ka seda arutati?

17:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aga nii ongi ju.  

17:03 Aseesimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

17:03 Peaminister Kaja Kallas

Vabandust, jaa! Ei ole jah. Sotsiaalkaitseminister ja terviseminister on eraldi. Seal on tõesti ühes ministeeriumis kaks ministrit. Tõsi, me arutasime seda, minu ettepanek oli panna need kaks asja kokku, aga me ei leidnud ühtset arusaama, nii et teised oleksid seda samamoodi toetanud. Võib-olla see on järgmine samm. Ma ei välista, et me seda kokkuvõttes teeme. Aga hetkel oli poliitiline kompromiss selline, et me ei pane neid kokku.

17:03 Aseesimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

17:03 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Teoorias on võimalik ministeeriumide ja ministrite arvu ühtlustada mitut moodi, eks ole: ministrite arvu vähendada, jõudes ministeeriumidega sama arvuni, või siis vastupidi, ministeeriume juurde luua. On ka riike, kus on näiteks terviseministeerium eraldi. See oli lihtsalt mõtteaine edasiseks. 

Aga minu küsimus. Nagu ütlesin, küsimusi oleks palju, aga ma küsin teie käest ühe konkreetse, enda valdkonna vaates olulise asutuse kohta, see on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Kindlasti olete sellega hästi kursis. See on alates 1995. aastast olnud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, ta tegeleb, ütleme siis, erivajadusega inimestega, nende tööks ettevalmistamisega, õppetööga ja laiemalt nii sotsiaalse kui ka tööalase rehabilitatsiooni ja tööle minemise toetamisega, erinevate õppevõimaluste ning kaitstud töö võimaldamisega. Ehk see on päris oluline asutus, kus sotsiaalvaldkonna mõõde on äärmiselt suur. Kas te olete veendunud, et selle viimine Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valitsemise alla pärast 28 aastat teise ministeeriumi all on tegelikult põhjendatud (Juhataja helistab kella.), läbi mõeldud ja nii kiirkorras realistlikult teostatav?

17:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, see on väga sümpaatne asutus, olen seal ise käinud. Kuna Astangu keskus tegeleb haridusküsimustega, siis on olnud ka nende enda soov olla Haridus‑ ja Teadusministeeriumi [alluvuses], et mitte ei vaadataks puudega inimesi kuidagi teistmoodi kui muid tööl osalejaid. Tegemist on ju haridusasutusega, kus õpitakse oskusi, mis on edasiseks eluks vajalikud. Nii et ma ei usu, et sealt mingit sellist muret tuleb. Jällegi, meil ei ole ükski ministeerium nii-öelda eraldi kuningriik. Igal juhul nad teevad koostööd. Ka töövaldkond, mis on majandusministeeriumi [alluvuses], puudutab samamoodi Astangut, sotsiaalvaldkond täpselt samamoodi. Nii et ma ei usu, et see kuidagi vaeslapse ossa jääb, vaid pigem vaadatakse seda koos teiste haridusasutustega.

17:05 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

17:05 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Kogu selle teema seletuskiri ütleb, et ümberkorraldamine lähtub järjekordselt valitsusliidu programmist. Kõik need kiirustades siia toodud seadused lähtuvad sellest programmist. Me ei tea, kui kaua see programm kehtib. Aasta aega on siia [kirja] pandud, aga kogemus ütleb, et aasta pärast võib olla hoopis mingi muu programm. Mis hakkab siis saama, kui valitsus vahetub ja me rohereformi eesmärki ei saavuta? Kas me siis tormame veel kiiremini? Nagu vanasõna ütleb: agarus on vahepeal ka ogarus. Ma küsin ikkagi: miks me sellega kiirustame? Kas me ei oleks võinud seda rakendada 1. jaanuarist?

17:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Igal valitsusel on oma poliitilised prioriteedid ja poliitiliste prioriteetide läbiviimiseks on sul vaja tööriistu. Selleks, et valitsus saaks nendes olulistes küsimustes hakata tegutsema, ongi [vajalik] see kiirus, et saaks kolida need ministeeriumid kokku, teha riigieelarves muudatused ja 1. juulist hakata seda kõike rakendama. Loomulikult, kui tuleb uus valitsus, siis igal valitsusel on õigus ja võimalus oma näo järgi uuesti Vabariigi Valitsuse seadust muuta. Tõesti, paljudes riikides – võtame näiteks Rootsi – on nii, et peaminister ise ütleb, millised ministeeriumid on, mingit seaduse muutmist selleks vaja ei ole, sest see on tõesti valitsuse sisemine töökorraldus, millest jutt on. Aga meil on see seaduses ja selle jaoks on vaja tulla siia seda seadust muutma ja muuta vastavalt ka riigieelarvet, et ministeeriumid saaksid hakata tegutsema.

17:07 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

17:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Siin saalis on jooksnud läbi selline sõna nagu "roherevolutsioon". Teie põhjendus selle kohta, et seda on vaja teha, on see: selleks et meie riigi majandus ei jääks maha. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis see oli sellises sõnastuses. Aga arvestades asjaolu, mismoodi erinevate maksutõusude ja kavandatavate maksutõusude ja teie juhitud kolme valitsuse poliitika on toonud kaasa pankrottide laine ja asutuste sulgemise, ma sooviksin [ühte asja] teada. Teie ilmselt peate seda teadma, kui te seda siin saalis räägite. Millises sektoris siis meie majandusel hakkab hästi minema? Loetlege need [sektorid] palun. Loetlege ka need sektorid, kus võib tekkida tagasiminek.

17:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te teate väga hästi, et ma ei saa teile sellist nimekirja siin anda. See sõltub väga palju ka ettevõtetest. Me küll näeme kõikides valdkondades, kus ettevõtjad tegutsevad, et laenuraha kaasamisel vaadatakse keskkonnaelementi, kliimaelementi. See tähendab seda, et ettevõtmiste puhul, mis ei ole kliima‑ või keskkonnasõbralikud, läheb investeeringute tegemine kallimaks. Me teame, et see on see majandusmudel. Inimesed tahavad järjest rohkem tarbida keskkonda säästvamaid tooteid ja nii edasi. See on see raamistik, kus sees need otsused kujunevad. 

Mida saab riik teha? Ega meie ei saa ettevõtjate eest siis plaane teha, küll aga me saame teha tööriistad, et aidata ettevõtjatel mudeleid ümber kujundada, et nad ei jääks selles järjekordses majandusrevolutsioonis mitte kaotajaks, vaid oleksid võitjad. Sellest võidaksid Eesti keskkond ja Eesti heaoluühiskond üldiselt.

17:09 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

17:09 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! See on peaaegu, võiks öelda, protseduuriline küsimus. Me praegu siin saalis ikkagi näeme, et peaminister kogu aeg kordab, et on poliitilised prioriteedid, on koalitsioonilepe ja on poliitilised prioriteedid. Aga mis siis ikkagi teha, kui need poliitilised prioriteedid ei lähe absoluutselt kokku tegelike probleemidega, mis vajaksid kiirkorras Eesti Vabariigis tegelemist ja lahendamist? Mulle tundub, et valitsuse poliitilised prioriteedid jooksevad ühes suunas, aga Eesti elu tegelikud kriisid jooksevad teises suunas. Meil on rullumas lahti uus majanduskriis. Ma ennustan teile, et kui aastal 2027 vaadatakse tagasi, siis öeldakse, et aastal 2023 algaski suur majanduskriis. Praegu peaks tegelema Eesti majanduskeskkonna igakülgse päästmisega, et meie ettevõtted ei läheks pankrotti, et ei tekiks tööpuuduse lainet, aga teie tegelete siin kahjuks asendustegevusega. Meil on selline asendustegevuste telliskivi: ministeeriumid kokku panna, ümber nimetada – täiesti kasutu Eesti inimestele ja ettevõtjatele. (Juhataja helistab kella.) See ei anna mitte midagi. Miks te tegelete asendustegevusega, miks te ei tegele päris probleemidega?

17:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, koalitsioonilepingut ei ole ma täna kordagi siin maininud. Ei ole, ma olen rääkinud valitsuse prioriteetidest, aga sellest ei ole rääkinud. 

Jah, on tõsi see, et on lühiajalised kriisid, aga on ka pikaajalised väljakutsed. Nende lühiajaliste kriisidega tegelemisel ei saa me silmist lasta pikaajalisi väljakutseid, mis meil on. Kui me vaatame tagasi, siis me näeme ju, kuhupoole kogu maailma majandus liigub. Kui me täna neid otsuseid ei tee, siis meie ettevõtjad, meie majandus, jäävad sellest maha. Jah, me peame tegelema sellega, et meil on hetkel majanduses jahtumine, aga see on – vaatame neid ettevõtteid, kes on pankrotti läinud – seotud ühelt poolt nende kriisidega, mis praegu [kestavad], tingitult ebakindlusest sõjaga seonduvalt, aga see seondub ka sellega, et ärimudeleid pole muudetud, kuigi rahastusnõudmised näiteks [on muutunud]. Need on omavahel seotud. Tegeledes lühiajaliste kriisidega, ei saa me pikaajalisi väljakutseid kuidagi silmist lasta. Loomulikult ei too ministeeriumide ümberkorraldamine otsest majanduskasvu, seda ma polegi kordagi väitnud. Aga poliitiline juhtimine erinevatel teemadel aitab just konkreetselt ettevõtetel selles valdkonnas ree peale saada.

17:12 Aseesimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

17:12 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Varasemalt me oleme rääkinud hästi palju sellest, et Riigikantselei on saanud teatud funktsioone ministeeriumidelt endale. See on seotud ka erinevate kriisidega, et koordinatsioon oleks võib-olla ühtlasem ja kesksem. Kas ka see eelnõu toob selles vaates mingeid muutusi? Ma lugesin seda eelnõu eest taha, aga ei leidnud seda valitsuse prioriteeti, mis on koalitsioonileppes sõnastatud kui personaalne riik. Kes nendest või milline ministeerium hakkab ehitama seda personaalset riiki, mis peaks olema uus väljakutse? Tegelikult tahaks rohkem sellest teada saada.

17:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt Riigikantselei. Mis muutub, on see, et hetkel on peaministri juures valitsuse rohepoliitika komisjon, kes kogu kliimateemat veab, aga ta lihtsalt ei jõua seda selliselt teha. Nii et tegelikult mõnes mõttes need funktsioonid lähevad rohkem kliimaministeeriumile, kes peaks seda erinevate valdkondade raames vaatama. 

Teine küsimus oli personaalne riik. See on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkond. Seda mainiti peaministri korralduses, kui me valitsusega alustasime, [seal öeldi,] mis kellegi vastutusvaldkonnas on. Kuna Vabariigi Valitsuse seaduses on väga konkreetselt loetletud need tegevused, millega iga ministeerium ja kõik ametiasutused seal [valdkonnas] tegelevad, siis personaalne riik on väga paljus seotud digitaalse riigi struktuuriga ja seda erinevates valdkondades. Aga see on tema vastutusala, see on selle ministri vedada ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi [alluvuses]. Isegi kui see ei ole seal niimoodi konkreetselt sõnastatud.

17:14 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

17:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaadake, lugupeetud Kaja Kallas, siin me nüüd oleme. Ma küsisin, millises sektoris, ütleme, hakkab hästi minema pärast seda roherevolutsiooni. Te ütlesite: "Mul ei ole seda nimekirja." Kui teil nimekirja ei ole, kuidas te siis teate, et neil hakkab hästi minema? See on minu jaoks küsimus. Üleüldse meenutab kogu see teie fanaatiline roherevolutsioon praegu kangesti Stalini kunagist toitlustusprogrammi, et kulakutelt võtame kõik ära. Ja nii tehtigi, Ukrainas suri miljoneid inimesi nälga, sellepärast et mindi taludesse ja isegi supp võeti potist ära, vilja [äravõtmisest] rääkimata. Aga te kasutasite väljendit, et teil on omad tööriistad selle asja jaoks, et te ei saa ettevõtjatele midagi ette öelda. Nimetage, millised tööriistu te kasutate selle roherevolutsiooni läbiviimiseks.

17:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaadake, majandus ei tööta nii, et riik seda läbi viib, vaid ettevõtjad tegutsevad igas valdkonnas, olgu see puidusektor, olgu see põllumajandus, olgu see teenuste sektor. Need on need erinevad valdkonnad. Igas valdkonnas on erinevaid ettevõtjaid: kes on rohkem uuendusmeelsed, kes on vähem uuendusmeelsed, kes näevad võimalusi uutes pööretes ja kes pigem võitlevad nende vastu. Seetõttu ei saa seda nimekirja tuua, kuna see seondub ju väga selgelt ettevõtjatega, kes teevad oma otsused ise.

Nüüd nende tööriistade kohta. Need tööriistad, mis meie tööriistakastis on, on regulatsioonid, et muuta seda kõike lihtsamaks. Me tuleme välja kliimaseadusega, mis peaks ettevõtjate õigused ja kohustused panema rohkem paika, et nende eesmärgid oleksid selged. Meil on plaanis teha ka selline rohetrepi tööriist. Me oleme teinud juba innovatsioonitrepi, mis põhimõtteliselt töötab nii, et sul on erinevad astmed, innovatsioonil on üheksa astet, kõige madalam aste on see, kus sa tegelikult teenid kõige vähem, üheksas aste on see kõrgeim aste. Kuidas aidata ettevõtjatel minna või areneda sellele järgmisele tasemele, kus nad toodavad rohkem lisandväärtust? Mis on neil selle jaoks vaja? Meil on erinevad ettevõtlustoetused selle jaoks. Kui me paneme need asjad niimoodi kokku, siis peaks olema ettevõtetel võimalikult lihtne tegelikult neid valikuid teha, et pöörata seda oma majanduslikuks kasuks, mis tähendab meie inimestele töökohti, mis tähendab meie inimestele heaolu.

17:17 Aseesimees Jüri Ratas

Ants Frosch, palun!

17:17 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Meil oli põhiseaduskomisjonis sel teemal juba väike arvamuste vahetus. Konkreetse seaduseelnõu § 4 näeb ette avaliku teenistuse seaduse muutmise: ministeeriumi asekantsleri ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler või Riigikantselei direktor viiakse teisele ametikohale üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktile 1, mis käsitleb reorganiseerimist. Minu küsimus on seotud kõrgemate riigiametnikega. Praegu kehtib ikkagi kord, et avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon annab selleks, et leida sobivamad kandidaadid vakantsetele tippjuhtide ametikohtadele, soovitused. Praktiliselt oleme praegu olukorras, kus see reorganiseerimiste vurrkann võib tekitada olukorra, (Juhataja helistab kella.) kus polegi enam vaja kõrgemaid riigiametnikke valida, vaid nad saavad lõputult jätkata.

17:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, see ei ole päris õige arusaamine. See ikkagi puudutab asekantslerite üleviimist, mis on seotud ministeeriumide [struktuuri] muudatusega. Ka Riigikantselei direktorit – Riigikantseleis on direktorid – saaks konkreetselt üle viia. Lihtsalt see mõte on see, et kui me teeme ministeeriumides ümberkorraldusi, siis nendesamade asekantslerite kohtadele, kes tegelikult sellesama valdkonna eest vastutavad ja kelle lepingud kehtivad, me ei peaks tegema uusi konkursse ajal, kui me seda ümberkorraldust teeme. Aga ei, suures plaanis jäävad konkursid avalikus teenistuses paika, nii nagu see hetkel on. On avalikud konkursid ja me täidame neid ametikohti.

17:19 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

17:19 Mart Helme

Aitäh! Mul on tunne, et me oleme siin lasteaialapsed ja kasvataja räägib meile rohetrepist ja valgusfoorist ning me peame siis ilusti aru saama, et see rohetrepp viib meid valgusfoori abiga õnnelikku tulevikku. Aga tegelikult meenub mulle Krõlovi valm pillimeestest, kes ei oska mängida, aga vahetavad toole. 

See on ju väga selge võimu kontsentreerimine ja sisuliselt võimude lahususe tasalülitamise järgmine etapp. Minu küsimus on selline. Kas siis, kui issand ja süvariik Eesti rahvast järgmise Reformierakonna valitsusega nuhtlevad, koondub kogu võim Stenbocki majja ja Kaja Kallase kätte?

17:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei koondu.

17:20 Aseesimees Jüri Ratas

Ants Frosch, palun!

17:20 Ants Frosch

Ma pean siiski küsima veel kord, sest regulatsioon, mille te välja pakute § 4 raames, on tegelikult blankoveksel tulevikuks. See muudab seadusandlust mitte ainult selleks korraks, vaid loob eeldused ka tulevikuks. Tõepoolest, selle alusel ainult süveneb kihistumine, klannistumine riigiteenistuses ja avalik teenistus muutub nii, et avaliku teenistuse tippjuhtide määramine on ainult väga väheste inimeste pädevuses ja [need tippjuhid] ei muutu enam üldse. See on minu prognoos.

17:21 Peaminister Kaja Kallas

Ei, see siiski nii ei ole. See puudutab ühte muutmist lihtsalt puhtalt selle ümberkorralduse raames. See ei puuduta üldiselt ministeeriume. Need konkursid jäävad, see kõik jääb. Lihtsalt hetkel need ametikohad on täidetud ja kui me teeme ministeeriumides ümberkorraldused, siis need ametnikud saaksid [uude ministeeriumi] minna ilma selleta, et peaks tegema eraldi konkursi. Ei, see ei ole mingi püsiv asi, see puudutab konkreetselt ainult seda muudatust. Kui teile tundub, et see sõnastus ei ole täpne, siis me võime seda täpsustada. See on igal juhul see idee, mis selle asja taga on, seal ei ole mingit suurt plaani. Meie ise oleme ju sellest huvitatud. Veerev kivi ei sammaldu, tuleb uusi inimesi ja konkursse ja nii edasi.

17:22 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

17:22 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Enne jäi kõrva, et te võrdlesite seda niinimetatud rohepööret tööstusrevolutsiooniga või sellise uue pöördega, millega oleks vaja kaasa minna. Aga mõtleme ajaloos tagasi: need eelmised tehnoloogilised ja tööstuslikud pöörded tulid ikkagi majanduse sisemiste protsesside tulemusena, sisemise surve tõttu. Oli tekkinud vajadus ja tehti tehnoloogilisi arendusi. See praegune niinimetatud rohepööre on nagu rohkem väljastpoolt peale surutud, väljastpoolt majandust. See on justkui mingi ideoloogia. Võib-olla ma olen karm, aga ma võrdleksin seda pigem kommunismiga, mis ka lõpuks majandusele peale suruti. See lõhnab praegu kangesti pigem sedamoodi. Kui te ütlete, et majandus või ettevõtlus peaks initsiatiivi näitama või kohanema, siis mina näen seda pigem vastupidi: te suretate nii ettevõtlust välja kui ka halvendate majanduskeskkonda. Kui see rohepööre tuleks kuskilt ettevõtluse seest ja selleks oleks sisemine vajadus, siis sellisel juhul tekiks see loomulikul moel, aga praegu surutakse seda ikkagi selgelt ideoloogiana peale. Ma veel kord ütlen, et minu meelest see meenutab rohkem kommunismi kui mingisugust loomulikku majanduslikku ja ratsionaalset protsessi.

17:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastupidi. Ma ei ole teiega nõus. See on ka majanduse sisemine surve ja tuleneb eelkõige kahest asjast: tarbijate keskkonnateadlikkus ja soov tarbida keskkonnasäästlikumaid tooteid ja teenuseid ning teiseks rahastajate otsustused, just sellest lähtuvalt, et laenuraha ja kapital läheb kallimaks kõikidele keskkonnavaenulikele toodetele. Ma võin tuua näite. Eesti Energia laenuportfell väga selgelt [näitab] seda, et põlevkivi[tööstusele] on laen lihtsalt niivõrd palju kallim. See on absoluutselt majanduse surve, sealt see tuleb. Lihtsalt küsimus on selles, et me näeme neid märke siis, kui me oleme maha jäänud. Siis me üks hetk ärkame üles ja näeme, et see rong on läinud.

Kus me oleme olnud edukad, see on digipööre, mis oli samamoodi majanduses suur pööre. Seal oli Eesti üks esimesi ja tänu sellele me oleme selles võitjate poole peal. Meie majanduse struktuuris on IKT‑l väga märkimisväärne osa tänu sellele, et me ei maganud seda hetke maha. Sama on roherevolutsiooniga. Märgid on ju näha, et see kõik tuleb, küsimus on lihtsalt selles, et me läheksime sellega kaasa.

17:24 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus.

17:24 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma mõtlesin, kas mul on veel ka kolmanda küsimuse võimalus, kui ma ikkagi üldse ei ole nõus peaministriga ja ei ole nõus selle võrdlusega, et see pankade poolt tulev surve või ka meedias ühiskonnale pealepressitud ideoloogia on nagu majanduse sisemine tarve või surve. Kui ma üldse nõus ei ole selle seisukohaga, kas mul on võimalik kuidagi veel oma eriarvamust väljendada või küsida veel peaministrilt või on mul küsimused otsas?

17:25 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kohe vaatan meie kodu‑ ja töökorra seadusest. Ei, teil ei ole seda võimalust, on ainult kaks küsimust. Rene Kokk, palun!

17:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Kahju jah, et Siim Pohlak ei saanud lisaküsimuse esitamise võimalust. 

Mina olen väga kriitiline selle eelnõu suhtes, millest te praegu räägite. See on puhas asendustegevus. Olen rääkinud ministeeriumides inimestega. Osa inimesi on väga rahul, sest nad teavad, et kolm kuni viis aastat on selline segadus, et sisuasjade asemel tegeletakse lihtsalt asjade paika loksutamisega ja saab jälle rahulikult jala sirgu lasta. Teine osa inimesi, kes tegelikult tahaks midagi teha, on väga mures. Nad ütlevad, et ümberkorraldamiste aeg võtab ära võimaluse teha päris asju, mida Eestil tegelikult vaja on. 

Küsimus teile on see: palun nimetage mõned asjad, mida ei olnud mitte kuidagi võimalik teha, ilma et me oleksime pidanud hakkama miljonite eest ministeeriumide nimesid muutma. Tooge välja, mis on need asjad, mida ei saanud endiste nimedega ministeeriumides mitte kuidagimoodi teha, ja nüüd te avate võimaluse [seaduste] vastuvõtmiseks ja muutmiseks tänu sellele, et te teete uute nimedega ministeeriumid.

17:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma soovitan teil selle eelnõuga tutvuda. See ei ole sugugi mitte ainult nimede muutmine, see on ikkagi väga sisuline muutmine. Just lähtuvalt sellest, et kliimaministeeriumi [valdkond] on palju laiem kui ainult keskkond, regionaalministeerium tegeleb väga erinevate teemadega, mis peaksid regionaalset ebavõrdsust vähendama. See on väga sisuline [muutmine], ma nendesse nimedesse kuidagi kinni ei jääks. Sealt tuleb konkreetselt kokkuhoid. See kokkukolimine toob kokkuhoiu, lisaks otsivad ministrid kokkuhoiukohti sellega, et erinevate tegevuste duubeldamist saab ära jätta. Segadust alguses on, loomulikult, aga see ei ole minu jaoks argument, et seda ei tuleks teha, kui me tahame saavutada neid poliitilisi eesmärke, regionaalse ebavõrdsuse vähendamist ja kliimapoliitika elluviimist, mis tooks majanduskasvu.

17:27 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, protseduuriline küsimus, palun!

17:27 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Natuke libedal teel ma ilmselt olen, aga kas te võiksite peaministrile edasi öelda, et tasub rääkida ka ametnikega allpool ministrite ja kantslerite ja asekantslerite [taset]? Teie maailmapilt ilmselt [avarduks] päris tugevalt. Äkki võite sõnumi peaministrile edasi anda?

17:27 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Mart Helme, palun!

17:27 Mart Helme

Aitäh! Ma pean muidugi ütlema oma soliidsest vanusest lähtuvalt, et see on nii lapsik jutt, mida me praegu siin kuuleme. Ja see on tegelikult kuritegelik jutt. 

Kuna Reformierakond on kõige rohkem ja kõige kauem olnud Eestis peaministripartei ja valitsusse kuulunud partei, siis ma tuletan teile meelde järgmist. Ma eile lugesin meediast absurdset pealkirja, et Eesti tulevik või tulevik kuulub kunstlihale. Kuhu me oleme 30 aastaga jõudnud arenenud põllumajandusega, Eesti vajadustest kordades ja kordades rohkem liha, piima ja muid põllumajandussaadusi tootvast riigist, kui me räägime sellest, et tulevik kuulub kunstlihale? See on ju kõik mõistusevastane, millega te tegelete. Ja siis te ütlete, et ettevõtjad saavad sellest kasu. Millest? Rohetrepist või? Kas rohetrepp on see, mis garanteerib ideoloogiavabad investeeringud, arenguvõimalused, turud, konkurentsivõime? (Juhataja helistab kella.) Kas te majandusest natukenegi aru saate?

17:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei oska teid aidata selles asjas, mida te ajakirjandusest loete ja kuidas see teile mõjub. Sellega te peate ikka ise tegelema. (Nördinud hääl saalist.)

17:29 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

17:29 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Lugupeetav peaminister! Minu küsimus tõukub teie vastustest varasematele küsimustele ja on oluline, võiks öelda, et isegi fundamentaalne. Vaadake, Singapur, mida te hiljuti väisasite, näib olevat üks teie eeskujuriike. Märkisite, et 40% elanikest on seal immigrandid ja nii edasi. Nüüd ma küsin, kas te ikka teadsite, et teie kiidetud Singapuris on sündimus üks madalamaid maailmas. Singapur on ebademokraatlik riik, kus kodanikuvabadused ja poliitilised õigused peaaegu puuduvad. Kui te seda teadsite, siis kas te ei leia, et Singapuri kiitmine annab sõnumi, et teie valitsus tahab Eestist teha samasugust tohutu suure immigratsiooniga ja madala sündimusega ebademokraatlikku riiki?

17:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Muideks, hästi huvitav, vaatasin, et Singapuri sündimuskordaja on 1,1. Nii et ma olen sellega täiesti kursis ja ma ei too seda kuidagi eeskujuks. Muideks, ma ei tulnud sealt mitte hiljuti, vaid ma tulin täna hommikul, ma tulin Singapurist otse siia infotundi. 

On väga palju asju, mida erinevatest riikidest saab võtta eeskujuks. Ma olen lugenud Singapuri pikaajalise peaministri Lee Kuan Yew' memuaare – ta oli 30 aastat peaminister – selle kohta, kuidas nad ehitasid üles selle riigi majandusliku edu. Millele see tugineb, arvestades seda, et tegemist on väikese riigiga? Jaa, ma tean, et seal on hoopis teistsugune riigikorraldus. Ega me kõiki asju kõikidest riikidest ei saa ju kuidagi eeskujuks võtta, ükski mudel ei ole selline. Teie enda erakonna esimees on tahtnud tuua eeskujuks Šveitsi. No kuidas seal immigratsiooniga on? Seal on ka enamus ju … Mitte enamus, ma ei mäleta, mis see protsent oli, aga nad on üks suurima immigratsiooniga riike, kuigi jah, see on väga selgete reeglitega. 

Aga ma tahan öelda, et igast riigist on midagi õppida ja eeskujuks võtta. See ei tähenda seda, et meie kõike kasutada saaksime.

17:31 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Haugas, palun!

17:31 Anti Haugas

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus tõukub natukene Helir-Valdor Seederi küsimusest, kus ta esitas väite, et hoone ehitati Eesti põllumajandusministeeriumile. Ma uurisin natuke ajalugu. 1350 kuulus see kinnistu näiteks pagar Swenesile. 1814 oli omanik Joachim Rudolph Hippiuse naine Anna Sophia. Ja nii edasi ja nii edasi. Vahepeal on seal olnud väga palju omanikke. 1922 sai omanikuks Eesti Tarvitajateühisuse Keskühisus. Muide, esimene Eesti tarvitajateühisus oli Antslas. 1925 Krümmer projekteeris siis sinna juurdeehituse ja uue maja. Hiljem ostis selle maja ära Pikalaenu Pank, kuni 1935 ostis hoone ära Eesti Vabariik ja sinna kolis põllumajandusministeerium. Kindlasti on kogu sellel kinnistul Oleviste kiriku kõrval vanalinnas väga väärikas ajalugu. Mu küsimus ongi see, kas riigil on võimekust – ma olen töötanud selles hoones ja tean, et see ei ole heas seisus – teha investeeringuid. (Juhataja helistab kella.) Kas seda võiks teha riik, kas meil on selleks vahendid või leiab ka erasektoris …

17:32 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

17:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Suurepärane ajalooline sissevaade. Tõesti, üks väide, mida kogu aeg on esitatud, on see, et see maja on Eesti riigile kingitud põllumeeste poolt ja ministeeriumihooneks. Tuleb välja, et see ei vasta tõele, vaid Eesti riik on selle ostnud. Aga vastab tõele, et see nõuab suuri investeeringuid, logistiliselt on ta ministeeriumihoonena ebamugavas kohas. See maja iseenesest ei kao kuhugi. Ma ütlen, et oluline on see, et see maja säiliks ja ta renoveeritaks. Riigil selliseid vahendeid hetkel kuskilt võtta ei ole. Tähtis on see, et see maja elab edasi kogu selle ajalooga, mille te välja tõite.

17:33 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

17:33 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma lihtsalt tuletan meelde seda, et EKRE on Šveitsi eeskujuks tuues alati rõhutanud seda, et rahvahääletus ja otsedemokraatia on see, mida me Šveitsi puhul esile toome. Nii et ärge väänake seda jälle teise võtmesse.

Aga ma jään siiski enda seisukoha juurde, et te tegelete asendustegevusega ja seda raha saaks panna kindlasti kuskile palju otstarbekamasse kohta. Praegu te annate firmadele võimaluse blankette ja silte trükkida ning mööblit välja vahetada. Aga te ikkagi ei öelnud, mis on need konkreetsed asjad, mida ei olnud võimalik mitte kuidagi teha praegu olemasolevate ministeeriumide baasil, mistõttu on vaja kindlasti seda nime muuta. Palun tooge mõned konkreetsed näited.

17:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei mäleta muidugi ilmselt sõna-sõnalt, aga minu meelest teie erakonna esimees ütles, et Eestimaa võiks olla uus Šveits. See tundub nagu eeskujuks toomine, aga me võime tõesti seda järele vaadata.

Veel kord: nime muutmine ei muuda asjaolusid. Teie protseduurilise küsimuse peale, mis loomulikult ei olnud protseduuriline küsimus, võin ma vastuseks öelda, et ma olen ka rääkinud erinevate ametnikega. Loomulikult, kellelegi ei meeldi muutused, need on ebamugavad. Ma saan väga selgelt sellest aru. Aga kas see tähendab seda, et muutusi tegema ei peaks? Ma arvan, et ei. Ja veel kord: ärge jääge nimesse kinni, vaid vaadake sisu, seda, mida saab teha.

17:35 Aseesimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

17:35 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mina tulin täna hommikul Pärnust. Ja kui ma Pärnust tulin, siis mõtlesin selle seaduseelnõu peale ja mõtlesin nende eelnevate aastate peale. Pärnul on alati olnud ambitsioon … Noh, meie majanduskeskkond on selliselt kujunenud, et 60% töökohtadest on erasektoris ja 40% avalikus sektoris, mis on teistpidi meie suur õnn. Aga siiski, vaadates seda eelnõu ja mõeldes tuleviku peale: kas valitsus seda eelnõu menetledes ja kokku kirjutades arutas ka seda, et teatud töökohad, teatud allasutused – me oleme ju siin ajapikku üritanud seda, et töökohad ei koonduks kõik Tartusse või Tallinnasse – oleksid regionaalselt tasakaalustatult teistes regioonides? Ega selle eelnõuga ei või juhtuda seda, et kui tuleb kärpida, siis just nimelt Tallinna vaates kärbitakse ära eelkõige need kaugema nurga töökohad, sest need on kuidagi kaugel ja võib-olla [sealsed töötajad] ei kuulu alati meeskonda?

17:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda me konkreetselt küll arutanud ei ole, aga viimaste aastate areng on tänu COVID‑ile olnud see, et mõistetakse, et inimene saab teha seda ministeeriumitööd ükskõik kus Eestis, sest väga paljus tehakse tööd arvutiga. See ei muutu ja pigem soodustatakse kaugtööd, mis just selliseid kaugemaid paiku soosib.

17:36 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, suur tänu teile ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Igor Taro. Palun!

17:37 Igor Taro

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teen kokkuvõtte Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelust põhiseaduskomisjonis. 

Komisjon arutas eelnõu 25. mai istungil. Räägin peamistest teemadest, mis esile tulid. Seoses rohereformi vajadusega käis läbi mõttearendus, kuivõrd olnuks otstarbekas kliimavaldkonna asepeaministri positsiooni tekitamine, et rõhutada antud teema olulisust. Saime peaministri selgitustest aru, et valitsus jätkab senise asenduspraktikaga ning oluliste teemade rõhutamiseks pigem tugevdatakse vastavaid ministeeriume ja seeläbi nii-öelda ministrite portfelle. Valitsus on pidanud seda tõhusamaks kui Riigikantseleisse peaministri juurde ilma eraldi asutuseta asepeaministri [ametikoha loomist]. 

Samuti tuli arutusele ministrite ja ministeeriumide nimede teema. Komisjoni olid eri kanaleid pidi jõudnud huvigruppide seisukohad, kes on soovinud regionaalministri ja regionaalministeeriumi kõrval näha rohkem maaelu, põllumajanduse ja toidutootmise valdkonna markeerimist. Komisjon võttis teema teadmiseks ja tuleb tõenäoliselt välja ka muudatusettepanekuga. See selgub täpsemalt teise lugemise ettevalmistamise käigus. Kohtume nende soovi avaldanud huvigruppidega homsel komisjoni istungil. Lisaks oli arutelu all ka võimalus jääda Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi nime juurde, mis oleks ratsionaalne. Analoogselt saab põhiseaduskomisjon vastava muudatusettepaneku teha.

Arutasime ka eelnõu menetlemise tempot ja seda, et see on seotud muu hulgas riigieelarves 1. juuli seisuga tehtavate muudatustega ning need peaksid jõustuma sünkroonis. Vastasel juhul tuleb kõik arvutused ringi teha, ametnikel tuleb teha rohkem ületunde.

Aruteluvoorus tõstatus ka avaliku teenistuse seaduse muutmise teema, Riigikantselei direktori ilma konkursita üleviimise teema, mille kohta jäi komisjonis küsimuste voorus peaministrilt küsimata. Me leppisime kokku, et huviline saab siin saalis selle ära küsida, mis ka just juhtus.

Kokkuvõtteks. Komisjon on teinud muu hulgas järgmised menetlusotsused. Esiteks, edastada Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada; teiseks, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. juuni kell 10; kolmandaks, kui esimene lugemine lõpetatakse, siis tuua eelnõu teisele lugemisele täiskogu ette kolmapäeval, 14. juunil. Sellega on minu ettekanne lõppenud. Aitäh!

17:40 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Vaatame, kas teile on küsimusi. Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi.

17:40 Jaak Aab

Austatud esimees!

17:40 Aseesimees Jüri Ratas

Tervitame esimeest kindlasti.  

17:40 Jaak Aab

Vabandust, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea peaminister ettekandjana! Valitsuskoalitsioon on võtnud endale jah päris mahuka ülesande. Küsimuste voorus ma küsisin ka, millele need muudatused tuginevad, et kas on ka veidi üritatud analüüsida. Miks ma seda küsisin, sellest hiljem. 

Aga eesmärk, nagu me siit loeme, on valitsuskoalitsioonilepingus kokku lepitud: ministrite ja ministeeriumide tööjaotus korraldatakse ümber, et paremini täita koalitsiooni poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevaid tegevusi. Rohereform on eraldi välja toodud. Peaminister tõi näiteid riikide kohta, kus peaminister või koalitsioon saab ise selle ära otsustada ega pea üldse parlamendilt nõu küsima. Ma tuletan lihtsalt meelde, et meil on olnud mitmete ministeeriumide haldusalades konsolideerimised. Mäletate, viimastel aastatel moodustati Transpordiamet, Haridus‑ ja Noorteamet, kadusid ära mingid sihtasutused? Siis mullegi tundus, et kas mingite asutuste nimetusi Riigikogus muuta on mõistlik. Küll ei ole ma nõus, et saaks ministeeriume niimoodi ümber korraldada päris ainult peaministri otsuse või korraldusega. Aga tookord õiguskantsler andis väga selge signaali, et tegelikult see, mis on VVS‑is, Vabariigi Valitsuse seaduses, ka need asutused, selle otsustamine peab siiski olema Riigikogu pädevuses. Siis kõik nõustusid. Nii et tol ajal seda Vabariigi Valitsuse seaduse muudatust siia Riigikokku ei jõudnudki, kuna selline hinnang anti. 

Riigid on erinevad, valitsusele on delegeeritud rohkem otsustamist või vähem otsustamist, aga õiguskantsler andis selle hinnangu, lähtudes Eesti Vabariigi rollijaotusest, seadusandja rollijaotusest ja täitevvõimu rollijaotusest, mis on toodud põhiseaduses. Tema tõlgendas nii, et selliseid asju peab otsustama ikkagi Riigikogu. 

Nüüd on toodud välja ka see, et ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. 

Ma sirvisin kiiresti ka koalitsioonilepingut. Seal on need üllad põhimõtted kirja pandud. Alati saab ju riigivalitsemist tõesti tõhustada, kvaliteeti parandada, teenuste kvaliteeti parandada. Vahetevahel õnnestub teha seda veidi vähema raha eest, kui leitakse neidsamu dubleerimisi või kui tugifunktsioone või tugiteenuseid koondatakse. Aga tavaliselt on sellele eelnenud vähemalt aasta tõsist ja sisulist tööd, et ei läheks kas või äralõikamisele mingid valdkonnad või funktsioonid, mille [kaotamine] võib pärast väga valusalt kätte maksta. 

Nüüd on tehtud poliitiline otsus väga suurte ümberkorralduste kohta, ilma sisulise analüüsita. Peaminister küll ütles, et seda analüüsi hakatakse tegema, aga tegelikult on niimoodi, et kõigepealt öeldakse, kuhu mis liigub, ja pärast analüüsitakse, kas see sinna sobib. Natukene teistpidine liikumine, kui siiamaani riigireformi tegevustega on olnud. 

Üks asi, mida ma kindlasti tahan siit maha öelda, on ka see kogemus, mis saadi eelmiste tegevustega ja konsolideerimistega. Siin osa küsijaid ka markeeris, et tegelikult on inimesed, meie ametnikud ja spetsialistid kõigis ministeeriumides, ametites ja asutustes ikkagi tõeliselt ärevil. Üks osa tolle aja konsolideerimise või riigireformi tegevusest oli pidev kommunikeerimine majade sisse, nende asutuste sisse. Tehti selgeks, millised on analüüsid, milline on sisulise muutuse vajalikkus. Inimesed said sellest aru. Ma olen kuskil toonud ka selle näite, et kui kaks korda üritati Keskkonnaametit ja keskkonnainspektsiooni ühendada, aga sisulist tööd ei tehtud ja inimestega ei suheldud, siis see kukkus kaks korda siin Riigikogus läbi. Kui me tegime selle sisulise töö ära, siis see õnnestus. 

Palun kolm minutit lisaaega.

17:45 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega! 

17:45 Jaak Aab

Jah, siin on kõlanud sõna "asendustegevus". Ma ütleksin, et see on pigem läbimõtlemata tegevus. On võetud poliitiline prioriteet. Jah, sõna "rohereform" on siin kõige rohkem kõlanud. Kliimateema on oluline, ega me seda kuidagi väiksemaks ei tee. See on väga aktuaalne teema kogu maailmas, Euroopas ja nii edasi, sellega peab tegelema. Kas selleks on vaja kliimaministeeriumi, on omaette ooper. Niipalju võin ka öelda proua peaministrile, et meil ei olnud ühtegi portfellita ministrit, ka riigihalduse ministril oli portfell, see oli pool Rahandusministeeriumi. Nii et ametkond oli olemas, lihtsalt ministeeriumi ei olnud, aga pool ministeeriumi oli tema alluvuses. Nii et oleks saanud neid asju ka teisiti korraldada kui ministeeriumi või vastutusvaldkondi ümber nimetades. 

Igal juhul ma väga loodan, et võetakse ikkagi veidi pikemalt aega, nii nagu peaminister lubas, nii et sisulised muutused, et kes kuhu liigub ja kes mille eest vastutab, tehakse nüüd ära, see analüüs tehakse ära. Aga nii nagu ma alguses rääkisin, siin on väga oluline roll ikkagi ka parlamendil, kes saab heaks kiita muudatused riigivalitsemises ja saab teha oma ettepanekud. 

See eelnõu toodi siia kiirustades. Ma saan aru, et valitsuskoalitsioonil on kiire-kiire. Muudatusettepanekuteks jäeti kaks päeva aega. Ei ole ka parlamendifraktsioonid jõudnud kohtuda huvigruppidega, [et rääkida sellest,] kuidas nemad vaatavad sellisele muudatusele valitsemises. Ausalt öelda ei ole nad jõudnud paljuski reageerida. Ma vaatan, isegi uudisvoog on suhteliselt tühi nende muudatuste suhtes. Keegi pole aru saanud, kui mahukad muudatused need tegelikult riigivalitsemises on. 

Sellepärast teeb Keskerakonna fraktsioon ikkagi ettepaneku asjasse sisuliselt süüvida ja võtta selleks veidi pikem aeg. Peaminister ütles, et analüüs ja sisulised muudatused tulevad võib-olla alles järgmisest aastast. Nimed muudetakse ära, vastutusvaldkonnad muudetakse ära, ümberkorraldamine võtab aega. Aga see tekitab ka segadust. Nii et meie ettepanek on mitte kiirustada. Sellepärast teen ma Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada, et saaks sellesse asja paremini süüvida. On esimene lugemine. Mitte lõpetada, jah. Vabandust väljenduse eest! Siin on väike viga, ma parandan selle kohe ära. Aitäh!

17:48 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii et te lähete seda kirja parandama? Selle kirja saate tuua siia juhatajale läbirääkimiste ajal. Lihtsalt informatsiooniks: seadus ütleb, et tagasi lükata, esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga nagu kirjutate, nii on see teie õigus. Aitäh kõne eest! 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi. Palun!

17:48 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Iseenesest on see ju mõistlik ja tavapärane praktika, et kui valitsuskoalitsioon vahetub, siis tehakse muudatusi ka valitsuse koosseisus ja struktuuris. Me oleme vist peaaegu alati ka valitsuse seadust muutnud. Aga olles osalenud väga mitmete koalitsioonide kokkupanemisel ja läbirääkimistel, julgen öelda, et väga sageli ei lähtu see mitte jätkusuutliku riigijuhtimise eesmärkidest, vaid sellest, kuidas koalitsiooni osapooled oma huvisfäärid ära jagavad, ja siis püütakse need huvid, portfellid ja isikud koalitsiooni osapoolte vahel kokku viia. Paraku peab tunnistama, et ka sel korral tõenäoliselt on põhjus valitsuse seaduse muutmiseks just nimelt selles, et koalitsioonis on lepitud need huvisfäärid kokku ja mingisugust strateegilist nägemust riigijuhtimise seisukohalt ei ole. Need muudatused on sellest aspektist lähtuvalt väga süsteemitud.

Mis siis on lõpptulemus? Lõpptulemus on see, et need valitsemisalad ja ministeeriumid saavad olema väga ebaproportsionaalse suurusega, ebaproportsionaalse vastutusalaga, mis tähendab, et nende juhtimise ja korraldamise mudel saab olla väga erinev. Kõike seda tehakse ülimalt kiirustades. Põhjus on enam kui naeruväärne: öeldakse, et just nimelt pooleaastase eelarvearvestusega peab muudatused tegema. Eelarves saab muudatusi teha kuue kuu pealt, saab teha seitsme kuu pealt, saab teha kaheksa kuu pealt, aga kõige lihtsam ja loogilisem – kes vähegi on õppinud raamatupidamist ja riigieelarve koostamist ning [puutunud kokku] eelarveaastatega, teab seda – on teha neid ikka eelarveaasta alguses. Nagu me näeme, analüüse ka ei ole tehtud ja lubatakse jälle teha tagantjärele. Mõistlik on ju ikka nii, et jah, parlament praegu menetleb, annab selle mandaadi ja annab selle pikalt ette ning kuue kuu jooksul analüüsitakse kõik rahulikult veel kord läbi ja valmistatakse ette nii personaliküsimused kui ka eelarveküsimused.

Küsimus ei ole ju ainult ministeeriumide, kesksete asutuste ümberpaigutamises Tallinnas, millest siin juttu oli, Maaeluministeeriumi hoonest ja teiste ministeeriumide hoonest, vaid ministeeriumidel on valitsemisalad, mis nüüd kõik muutuvad. Nendel on ka allasutused üle Eesti laiali, erinevates kohtades, mis nüüd hakkavad olema teiste ministeeriumide [alluvuses] ja asuvad ka erinevates kohtades. Nende ümberpaigutamine või koostöö ja nii edasi on palju laiem ja suurem muudatus. Sellest me ei kuule ega loe ka seletuskirjast mitte midagi, kahetsusväärselt. Nii et kõige sellega peaks põhjalikumalt tegelema. 

Palju on juttu olnud  …

Ma palun ka kolm minutit lisaaega.

17:51 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit nagu naksti!

17:52 Helir-Valdor Seeder

Palju on siin juttu olnud nimedest. Noh, nimed ei ole kindlasti kõige olulisemad asjad, aga on siiski ka väga oluline, et asju täpselt nimetataks, et me saaksime kõik ühtemoodi aru, millega üks või teine ministeerium või ametiasutus nii Eesti riigi sees kui ka väljaspool seda tegeleb. Aga see kõik maksab ja see maksab miljoneid. Ainuüksi nimevahetus maksab miljoneid. Me siin Tervisekassa ümber [sel teemal] väga palju arutasime ja nüüd me näeme, et Keskkonnaministeerium nimetatakse ümber kliimaministeeriumiks. Siin saaliski tekkis küsimus, et muna ja kana, et kumb on laiem mõiste, kas keskkond või kliima. Mina küll ei pea oluliseks Keskkonnaministeeriumi, mille asemel on tulevikus tegemist ühe hiiglasliku ministeeriumiga, ebaproportsionaalselt suure ministeeriumiga, nimetada kliimaministeeriumiks. Praeguses olukorras, kus valitsus väidab, et tegemist on erakordselt keerulise riigieelarvelise olukorraga ja suure defitsiidiga, kulutame selle peale veel mitu miljonit eurot, et see olevat väga oluline küsimus. No ei ole! Rahulikult võiks jääda alles Keskkonnaministeerium – ka nende ülesannetega, mida praegu ametisse astunud valitsus seal näeb – ja me säästaksime selle menetluse käigus mitu miljonit eurot.

Ma tulen tagasi selle juurde, et kaks päeva muudatusettepanekute tegemiseks ei ole normaalne. Me tegeleme selle protsessiga täiesti tagurpidi. Peaminister ka infotunnis vastas mulle, et aga sellepärast me teeme, et 1. juuliks peab olema kõik selge ja vastu võetud ja valmis. No ei pea! Ei pea! See ei peaks küll olema Eesti riigi juhtimise ümberkorraldamise asimuut ja lähtepunkt, et 1. juuliks peab olema valmis ja seetõttu me kiirustame, jätame ära analüüsid ning korraldame seda asja täiesti ebaloogiliselt ja vastupidises järjekorras. Kahju on sellest, et ära ei lahendata ka neid asju, mis on aastaid, tegelikult juba aastakümneid Eesti riigis probleemiks olnud. Ehk siis teatud huvide konfliktid ja ebaloogilisus erinevate ülesannete täitmisel, kus ülesande täitja teostab iseenda üle järelevalvet, näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, või ütleme, riigimetsade majandamine ja järelevalve on koos ühes ametkonnas, ühes ministeeriumis. See peaks olema kindlasti lahutatud.

Nüüd tekitatakse veel suuremaid probleeme ja vastuolusid maavaradega seoses. Kui siiamaani kuulusid maavarad ühe ministeeriumi, majandusministeeriumi [valdkonda] ja järelevalve oli Keskkonnaministeeriumi [alluvuses], siis nüüd viiakse nad ühe ministeeriumi katuse alla, see vastuolu viiakse sinna kokku, see muutub ametkonnasiseseks teemaks. Samal ajal dubleerimisi mitte ei vähendata, vaid mõnel pool nende hulk lausa suureneb, näiteks ühistranspordi korraldamisel, mis nüüd killustatakse rohkem kui seni ja kus hakatakse dubleerima, sest osa ühistranspordi korraldamisest läheb regionaalministeeriumile, mis tähendab tulevikus pädevuste dubleerimist ja täiendavaid kulutusi. 

Kõikidel neil erinevatel kaalutlustel tundub Isamaa fraktsioonile, et see [eelnõu] on süsteemitu ja toores. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu 216 esimesel lugemisel tagasi lükata.

17:55 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme. Palun!

17:55 Mart Helme

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kolleegid! Eelkõneleja tõi välja väga palju sisulisi punkte, mis vääriksid palju pikemat ja põhjalikumat arutelu ühiskonnas, poliitilise konsensuse leidmist, ühiskonna ootuste paremat rahuldamist valitsemise ja valitsemisotsuste näol. Ma ei saa muud kui selle kõigega lihtsalt ühineda. 

Aga ma tahaksin muidugi lisada oma väikseid pintslitõmbeid ja võtta päevakorda selle, et me oleme – nagu me siit kõnepuldist oleme korduvalt ja korduvalt kuulnud valitsuse esindajate suust – väga erinevate kriiside keskel. Meil on sisuliselt kobarkriis: meil on majanduskriis, meil on eelarvekriis, meil on rahvastikukriis, meil on immigratsioonikriis. Noh, võib-olla leiaks veel neid kriise, mida loetleda, aga seda on juba piisavalt palju. Selle asemel kuulsime me vähemalt kuus korda, et Kaja Kallas tuli täna hommikul Singapurist. Tore! Kuus korda saime seda teada, see oli väga hariv, sest kordamine on tarkuse ema. 

Singapuriga seoses võib muidugi öelda, et Singapuri mudelit meie 30 aasta jooksul ei ole rakendanud, ehkki oleksime võinud, sest Singapur alustas väga vaese arengumaana. Ma julgeksin isegi öelda, et 1990. aastate algul võisime me tükati Singapurile ülevalt alla vaadata, nüüd enam mitte. Nüüd enam mitte. Miks? Sellepärast et seal on tehtud tarku otsuseid, aga meil on tehtud kogu aeg Reformierakonna juhtimisel ainult reforme. Ja need reformid on tekitanud selle olukorra, et ei ole meil Saaremaa püsiühendust, ei ole meil neljarealisi maanteid ning meie tervishoiusüsteem on alla käinud, mida ma praegu tunnen omal nahal väga valusalt, õigemini oma kondis väga valusalt, sest kuidagi ei saa otsa peale, kus ja kuidas ma saaksin oma põlvevahetusoperatsiooni ära teha. No kuidagi ei saa otsa peale. Eriarst suunab perearsti juurde, perearst suunab eriarsti juurde, seal öeldakse, et haigekassa peab otsustama, kas ta rahastab või ta ei rahasta ja nii edasi ja nii edasi. Täielik Kafka. Nii nagu siin riigis suure osa asjadega on, kõik on Kafka. Ühe ukse tagant teise ukse taha ja lõpuks ei saagi aru, kes mida otsustab, miks otsustab või otsustamata jätab. 

Ja selles olukorras, kus me oleme keset kobarkriisi, on meil vaja hakata tegelema pikka aega väga suurt ressurssi, väga suurt intellektuaalset ja administratiivset panustamist nõudva valitsemise, ministeeriumide, valitsusasutuste ümberkorralduse projektiga. Siseneme kusagile, kuhu meil ei oleks vaja siseneda, sest riik on ju saanud siiamaani ikkagi juhitud. 

Muide, siinkohal kõrvalepõige ühte arenenud riiki nimega Belgia. Belgias kestis teatavasti mõni aeg tagasi interregnum, kuna ei suudetud uut valitsust moodustada, ümmarguselt kestis see 500 päeva. 500 päeva, poolteist aastat laias laastus. Poolteist aastat oli riik ilma uue valitsuseta. Ja teate, mis juhtus? Belgia majandusnäitajad tõusid. Belgia majandusnäitajad tõusid! See on minu meelest veenev kinnitus, et parem ilma juhtimiseta kui halva juhtimisega. Aga Reformierakonna [valitsuses] me oleme näinud aastate kaupa ainult halba juhtimist. 

Nii et, lugupeetud kolleegid, see eelnõu, mida meile praegu siin kiirkorras pähe määritakse, on täiesti tarbetu eelnõu. See on kahjulik eelnõu. 

Palun lisaaega. 

See on kahjulik eelnõu ja selle eelnõu kõige olulisemaks põhjenduseks ei ole mitte praktiline vajadus, vaid ideoloogiline vajadus. Meil on valitsuses tegelased, kes tahavad saada järjekordselt õlale patsutamist, aga võib-olla saada ka kusagilt mõne uue autasukese, võib-olla saada kusagile foorumile, kus nad saavad öelda, et meil on siin nii lauljaid kui ka kloune. Klouni tiitel mind ei puuduta, sest ma olen olnud laulja ikkagi suure osa oma elust. Aga noh, estraad missugune! Ideoloogilised põhjused, et me saaksime öelda, et me viime ennaktempos ellu kliimaministeeriumi rajamise näol rohepööret ja jõuame selleni, et sealiha asemel sööme kunstliha ning porgandite ja kapsa asemel sööme putukaid. Vaat kui me selle ära suudame raporteerida, siis võib-olla tulevad kuldsed jalajäljed kusagile siia, ma ei oska isegi öelda, ilmselt Toompeale, siiasamasse Riigikogu platsi peale pannakse kuldsed jalajäljed nimega "Kaja Kallas". Ära tegi! Eestlased söövad putukaid ja sealiha asemel söövad kunstliha ja üleüldse on nad kõik näost roheliseks läinud, sisalikinimesteks muutunud ja sellistena on nad ju maailma kõige progressiivsemad inimesed. Mis sellest, et lapsi neil ei ole ja rahvusena surevad nad välja. Eesmärk on saavutatud, planeet on päästetud, Kaja Kallase kuldsed jalajäljed on tulnukatele siia tühjaks jäänud maja ette kivisillutisse vajutatud. Aitäh!

18:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, ent on laekunud kaks samasisulist ettepanekut, üks Isamaa fraktsiooni ja teine Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, palvega eelnõu 216 esimesel lugemisel tagasi lükata. Lähme nende ettepanekute hääletamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 216 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ettepaneku poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Eelnõu 216 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. juuni kell 10. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. (Helistab kella.) Palun vaikust!


3. 18:06 Arupärimine Värska Südamekodu OÜ tegevuse kohta (nr 15)

18:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Kalle Grünthali, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Leo Kunnase, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Martin Helme, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme, Anti Poolametsa, Rain Epleri, Varro Vooglaiu, Jaak Valge, Alar Lanemani ja Ants Froschi 8. mail 2023 esitatud arupärimine Värska Südamekodu OÜ tegevuse kohta. Palun arupärimise tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

18:07 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitasime EKRE fraktsiooni liikmete nimel 8. mail arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole seoses Värska Südamekodu osaühingu tegevusega.

13. veebruaril sellel aastal jõudis saate "Kuuuurija" vahendusel avalikkuse ette õõvastav juhtum, et 2021. aasta veebruarikuus Värska Südamekodusse paigutatud teotahteline, täies elujõus ja iseseisvalt liikuv meesterahvas oli 15. jaanuariks 2023 tundmatuseni muutunud. Tema kehast olid nälgimise tagajärjel alles ainult luu ja nahk, tema liigesed olid ebanormaalselt kõverdunud ehk moondunud ning ta ei olnud võimeline enam rääkima, iseseisvalt sööma, jooma ega liikuma. Hiljem arst tuvastas, et sellel meesterahval nimega Aavo oli murdunud parem puusaluu ja see oli tunginud vaagnaluusse. Luud olid valesti kokku kasvanud. 

Juba 2019. aasta detsembrikuus tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrolli käigus sellessamas Värska Südamekodus mitmeid suuri puudusi ja rikkumisi üldhooldusteenuse osutamisel. Tolleaegne hooldekodu juht ja praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Anti Haugas väitis hiljem, et hooldekodu parandas kõik nimetatud puudused. Seejärel vahetus hooldekodu juhataja. 13. veebruaril 2023. aastal avalikkuse ette jõudnud videojäädvustuse põhjal selgus aga, et etteheidetud puudusi Värska Südamekodus siiski likvideeritud ei olnud. Vastupidi, lisaks sellele, et hooldusasutuses polnud tagatud elanikele turvalist ja inimväärset elukeskkonda, leidis seal aset hoolealuse julm piinamine, millega tekitati talle raske tervisekahjustus. Tema suhtes pandi toime kehaline väärkohtlemine ning tema elu ja tervis asetati ohtu ehk tema suhtes pandi toime kuritegu, mille suhtes käib praegu kriminaalmenetlus. 

Värska Südamekodu kuulub Südamekodud AS‑i kontserni, mille tegevusala on vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus. Nimetatud asutus reklaamib ennast kui professionaalse hooldusteenusega eakate kodu, kus on heal tasemel hooldusteenus. 

Kuna Värska Südamekodus hoolealuse suhtes toime pandud võigas tegu on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu ja riivab tugevalt paljude inimeste õiglustunnet, siis esitasimegi ministrile arupärimise, millega soovime vastuseid näiteks sellistele küsimustele. Olete 16. veebruaril 2023. aastal andnud meediale intervjuu, milles märgite, et kõnealune olukord oli teile teada juba varasemalt ehk enne "Kuuuurija" saadet ja sellega tegeleti. Selgitage palun, millistes tegevustes see tegelemine seisnes. Samuti soovime teada selle kohta, et te meedias 16. veebruaril sellel aastal ütlesite, et igasugune inimestele, klientidele või nende lähedastele ebamugavuse tekitamine on lubamatu. Arvestades, et asutuses toimuva eest vastutab eelkõige asutuse juht ehk Värska Südamekodu puhul juhataja, kas on teie hinnangul õige, et Kati Arkman, kelle ametisoleku ajal kõnealune juhtum ja õõvastav tegu aset leidis, jätkab senini asutuse juhataja ametikohal töötamist? Samamoodi soovime teada asjaolu kohta, et te olete ise Südamekodud AS‑i kontserni ja Värska Südamekodu juhtorganite liikmetega erakondlikult seotud. See annab põhjuse seisukohaks, et olete sotsiaalkaitseministrina kallutatud ja jätnud isiklikust huvist lähtudes antud juhtumile asjakohaselt reageerimata. Kuidas teie tahtmatus tagajärgedega tegeleda sobitub õigusriigi kontseptsiooniga? Kuidas te hindate seda korruptsioonivastase seaduse raames? 

Loodame väga, et minister suudab põhjalikult vastata nendele küsimustele ja meile saavad selgemaks Südamekodus toimunud kuritegeliku käitumise, inimese piinamise ja vigaseks tegemise [asjaolud]. Loodame, et ministril on ka midagi head meile sellega seoses öelda. Aitäh!

18:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Palun kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

18:12 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Arupärimine on nr 15, esitatud EKRE fraktsiooni liikmete poolt ja selle sisu on Värska Südamekodu OÜ tegevuse kohta.

Kõigepealt, tõepoolest olen öelnud meedias avalikult ja jään selle juurde, et sündmustest, mille avalikustas intervjuu televisioonis 16. veebruaril 2023, ma olin teadlik, [ma teadsin,] et sellised sündmused olid aset leidnud, sest mind oli informeeritud Sotsiaalkindlustusameti algatatud järelevalvest nende sündmuste valguses 2. veebruaril 2023. Esimene etteteatamata paikvaatlus Värska Südamekodus toimus 7. veebruaril 2023. aastal, seega enne 16. veebruari 2023, mil minu sõnad avalikuks said.

Nüüd teine küsimus. Sotsiaalkindlustusamet ei viinud pärast õiguskantsleri kontrollkäiku 2019. aasta detsembris läbi täiendavat järelevalvet Värska Südamekodus. Nagu esimese küsimuse vastuses märgitud, algatas Sotsiaalkindlustusamet järelevalve 2. veebruaril 2023 ja esimene paikvaatlus toimus 7. veebruaril, teine 1. märtsil 2023.

Sotsiaalkindlustusamet lähtub järelevalvatavate asutuste valimi moodustamisel olemasolevast ressursist ja ohuprognoosist. Ohuprognoosi puhul on üheks näitajaks muu hulgas Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikudel leitud asjaolud koos teiste asjaoludega. Lisaks arvestab Sotsiaalkindlustusamet, kuidas kõige efektiivsemalt kasutada ära järelevalveressursse. Sotsiaalkindlustusametil on järelevalvetalituses 11 järelevalvega tegelevat peaspetsialisti, tegevuslubasid menetlev nõunik ja talituse juhataja.

Olukorras, kus õiguskantsler on asutuses ohud ja rikkumised välja toonud, on asutusele teada kõik võimalused oma tööd parendada ja seda kvaliteetsemalt teha. Tänase seisuga on kohalikel omavalitsustel tegevusloaga sotsiaalhoolekande tegevuskohti kokku 1333 ja nende üle on Sotsiaalkindlustusametil kohustus läbi viia riiklikku või haldusjärelevalvet. Lisaks on Sotsiaalkindlustusametil kohustus teostada järelevalvet ka lastega töötavate isikute suhtes ja seda ka haridus‑ või muude valdkondade asutustes, mitte ainult sotsiaalvaldkonnas. Riigina peame fookuse seadma rikkumiste ennetamisele. Piiratud ressursi tingimustes keskendume tegevustele, mis on suunatud teenuste kvaliteedi ühtlustamisele ja tõstmisele.

Kolmas küsimus, mis puudutab asutuse juhi Kati Arkmani ametisoleku ajal toimunud juhtumit ja asjaolu, et proua Kati Arkman jätkab senini juhataja ametikohal töötamist. Olgu öeldud, et ainult asutuse omanik saab juhte vahetada, kindlasti ei tegele sellega sotsiaalkaitseminister ega ka mitte Sotsiaalkindlustusamet. Värska Südamekodu juhatuse liikmed on olnud varasemalt Anti Haugas, Ave Arens ja Kati Arkman, kes alustas oma tegevust 2022. aasta novembris. Teenusel olnud inimese sugulaste märgukirjast selgub, et isiku tervislik olukord halvenes oluliselt kevadel ja suvel 2022, mil proua Arkman ei töötanud veel Värska Südamekodus. Proua Arkman on oma ametisoleku ajal võtnud tööle uue teenustejuhi, kelle eestvedamisel koostati järelevalvemenetluse käigus kõigile klientidele hooldusplaanid. Samuti on tema juhtimisel välja vahetatud ja juurde värvatud hooldustöötajaid.

Alates 1. juulist 2023 on kavas sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestada täpsemad nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse sisu ja töötajate arvu kohta. See määrus on kooskõlastusringil ja asjaomastel on võimalik teha praegu täiendusi ja muudatusettepanekuid määruse kohta. Nõuete kehtestamise eesmärk on tagada teenust saavatele inimestele ühetaolisem ja parem teenusekvaliteet üle Eesti. Nõuded annavad selgemad tegutsemisraamid nii teenuseosutajatele teenuse osutamiseks, kohalikele omavalitsustele teenuse korraldamiseks kui ka Sotsiaalkindlustusametile järelevalve tegemiseks. Teenust saavatel inimestel ja nende lähedastel tekib parem arusaam sellest, milliseid toiminguid ja tegevusi peab ööpäevaringne üldhooldusteenus minimaalselt sisaldama. Lisaks sisunõuetele kehtestatakse hooldustöötajate, abihooldustöötajate ning ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate suhtarv. Suhtarvu kehtestamine võimaldab tagada teenusesaajatele kvaliteetsemat teenust, sest hoolduspersonali arvu nõude tõttu suureneb töötajate arv, mis võimaldab igal töötajal pühendada senisest enam aega igale teenusesaajale ja pakkuda personaalsemat lähenemist. Hoolduspersonali töökoormusele selgemate piiride seadmine loob eeldused, et hooldustöötaja või abihooldustöötaja ametikoht muutub atraktiivsemaks ja pidurdab tööjõu voolamist üldhoolduskodudest teistesse valdkondadesse.

Neljas küsimus. (Köhib.) Ma vabandan, mul ei ole kaks nädalat köha üle läinud. Küsimus on Värska Südamekodus väidetavalt toimunud seaduses sätestatu rikkumiste kohta: miks pole seni tühistatud Värska Südamekodu tegevusluba? Sotsiaalkindlustusamet algatas järelevalve 2. veebruaril 2023, esimene etteteatamata paikvaatlus [tehti] 7. veebruaril ja järgmine 1. märtsil 2023. Järelevalveakt kavandati esitamiseks asutusele seisukoha andmiseks 17. märtsil, akt ja ettekirjutuse kavand esitati 29. märtsil. Ettekirjutuse kavandiga Värska Südamekodu ei nõustunud, kuna oli ettekirjutuses märgitud hooldusplaanidega seotud rikkumised juba kõrvaldanud. Et hinnata Värska Südamekodus rikkumiste kõrvaldamist, toimus uus paikvaatlus 19. aprillil käesoleval aastal, mille jooksul tuvastati, et Värska Südamekodu on järginud sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut, hooldusplaanid on koostatud kõigile 58 kliendile ja hooldusplaanid on ka üle vaadatud. Sotsiaalkindlustusamet lõpetas järelevalvemenetluse 10. mail 2023.

Lisaks selgitame, et tegevusluba saab äärmise abinõuna kehtetuks tunnistada majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuste olulise rikkumise tõttu. Rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist ning on vaja vältida tekkida võivat ohtu või kahju töötajale, kliendile või kolmandale isikule. Antud juhul oli järelevalve tulemuslik ja asutus on asunud õigusakte täitma. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise pädevus on üksnes Sotsiaalkindlustusametil.

Viies küsimus: "Kuidas Teie tahtmatus tagajärgedega tegeleda sobitub õigusriigi kontseptsiooniga? Kuidas hindate seda korruptsioonivastase seaduse raames?" Korruptsiooniga oleks tegemist siis, kui minister annaks otse korraldusi. Minister ei anna Sotsiaalkindlustusametile korraldusi tema ülesannete täitmiseks. Amet on selles ise pädev ja oma ülesanded saab Sotsiaalkindlustusamet seadusest tulenevalt. Ei riiklikku ega haldusjärelevalvet ei ole võimalik teha ministri korralduse alusel. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest teostab järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet, juhindudes kehtivast õigusest. Järelevalve algatatakse üldises korras, vastavalt varem koostatud järelevalvekavale või siis, nagu varem öeldud, sõltuvalt olukorra ohuprognoosist, ilma ministri suunisteta.

Minister saab vajaduse korral anda Sotsiaalkindlustusameti juhile ülesande, et Sotsiaalkindlustusamet mõne olulise järelevalve algataks. Näitena võin tuua Lille Kodu juhtumi, kui 2020. aasta kevadel kohe pärast ametisse astumist ma tõepoolest säärase suunise Sotsiaalkindlustusameti juhile andsin. Sotsiaalministri pädevus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse seadusega ja Sotsiaalministeeriumi põhimäärusega, mille kohaselt on ministri pädevuses ja tema ülesanne on teha teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse üle. Aitäh!

18:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, minister! Nüüd on aeg küsimuste esitamiseks. Iga Riigikogu liige saab esitada ühe küsimuse. Varro Vooglaid, palun!

18:22 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud minister! Te rääkisite pikalt sellist suhteliselt bürokraatlikku juttu siin, aga mina tahaksin ausalt öeldes küsida hästi lihtsalt ja inimlikult mõistetavas keeles. Kuidas on lihtsalt võimalik, et Eesti Vabariigis saab edasi tegutseda selline asutus, kus on – see on dokumenteeritud – inimene sisuliselt surnuks piinatud? Need pildid, mida me nägime, need on midagi sellist, mida me oleme näinud ajaloolistelt piltidelt, ma ei tea, Auschwitzist, Buchenwaldist, kuskilt Gulagi laagritest. No see on ju täiesti uskumatu! Mu küsimus seisneb selles, et mis peaks ilmnema selleks, et ühelt selliselt vanadekodult võetaks tegevusluba ära. Mis peaks juhtuma, et ta ei kvalifitseeruks? Kas on vaja inimesed reaalselt surnuks piinata, enne kui me jõuame sinna punkti, et saab öelda, et nüüd aitab, inimesi ei saa rohkem selle asutuse hoole alla jätta?

18:23 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh emotsionaalse küsimuse eest! Vastus on selles mõttes üsna lihtne. Nii nagu ma olen varasemalt öelnud: mitte ükski inimene ei tohi kannatada ei kliendina ega [kliendi] lähedasena ning tegelikult ka töötajad ei tohi olla kannataja rollis. Juhtub selliseid olukordi, aga on omad reeglid, mismoodi nendest olukordadest välja tullakse. See oli punkt üks. See, millest mina siiamaani oma vastuses rääkisin, oli järelevalve, riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve, mida teostab minu valitsemisalas tõepoolest Sotsiaalkindlustusamet. Hoopis teine lugu on, kui tõepoolest on olnud tahtlikkusest või ka hoolimatusest tingitud situatsioon, mis on viinud inimese tervise kahjustumiseni. Sellisel juhul tegeleb sellega juba õiguskaitseorgan, nii nagu ka praegusel juhul. 

18:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

18:23 Ants Frosch

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Te mainisite siin just praegu lisaks sellele Värska Südamekodule Lille Kodu. Need mõlemad juhtumid viitavad sellele, et meie sotsiaalhooldussüsteemis on tööl inimesed – need võivad olla üksikud [inimesed], aga siiski heidavad nad varju kogu süsteemile –, kelle mentaliteet on tõesti pigem doktor Mengele mentaliteet. Inimesed on neile täiesti asjad, vahendid ja ei midagi muud. Minu küsimus on selles: te ütlete, et teie ministrina ei saa siin sekkuda, aga kuidas te ise inimesena sellele vaatate?

18:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Seda ma olen ka juba väljendanud, kuidas ma inimesena sellele vaatan. See on lubamatu. Lubamatu on mis tahes inimese julm kohtlemine. Julmaks kohtlemiseks pean ma ka hooletusse jätmist. Kindlasti on siin riivatud mitte ainult konkreetset klienti, vaid ka tema lähedasi. Oluline on ka see, et laiemalt on tegelikult saanud mainekahju sotsiaalvaldkond tervikuna. Aga mul on selles mõttes hea meel, et me oleme täna astumas sammu edasi ja koos hooldereformiga, mis jõustub 1. juulist käesoleval aastal, me esmakordselt saame kehtestada täpsemad kvaliteedinõuded üldhooldusteenuse sisu kohta. Me saame esitada ka need nõudmised, millised peavad olema töötajate ja klientide suhtarvud, selleks et inimesed tegelikult nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt väga rasket tööd tehes läbi ei põleks. Liiati on selle reformi tõttu võimalik maksta hooldustöötajatele ka inimväärsemat töötasu, et voolavust hooldustöötajate hulgas vähendada. Ma loodan, et see aitab kaasa ka teenuse kvaliteedi paranemisele.  

See on äärmiselt kahetsusväärne ja see on äärmiselt lubamatu, et sellised olukorrad saavad aset leida, aga sellele vaatamata ma ei annaks üksikjuhtumi kohta hinnanguid enne, kui antud juhul on õiguskaitseorganid oma tegevuse lõpetanud. Mis puudutab nõuete täitmist, siis avalikult on Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt kättesaadav detailne järelevalveakt, kus on ära toodud nii need ettekirjutused kui ka vigade või puuduste ettenähtud parandused Südamekodu poolt. 

18:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

18:26 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te enne ka ise tunnistasite või ütlesite, et te olite teadlik sellest probleemist juba enne "Kuuuurija" lugu. Ma küsin niimoodi, et saada võib-olla veel paremini aru nende probleemide ulatusest: kas ja kui palju on veel selliseid analoogseid juhtumeid, mis ei ole võib-olla "Kuuurijasse" või avalikkuse ette jõudnud, aga mis on teile teada? Kas neid on ja kui on, siis kui suurel määral või kui suurel arvul?

18:27 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Tõenäoliselt ei ole mul kogu informatsiooni, kuigi ma seda väga sooviksin, aga mulle on tänaseks teada – ja ma ei avalda ei neid asutusi ega neid kohti – veel üks murekoht ühes [asutuses]. Sellega tegelevad samamoodi õiguskaitseorganid.

18:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Valge, palun!

18:27 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetav minister! Tegelikult ju tõepoolest seadusandja ega ka minister üksikjuhtudega tegelema ei peaks, aga see juhtum on eriline. Esiteks on see väga õõvastav ja teiseks viitab ikkagi sellele, et see ei pruugi olla erand. Loomulikult ei saa minister kõigega kursis olla. Küll aga on ministri kohus [tagada] tingimused, et niisugused juhtumid ei saaks üleüldse olla võimalikud. See on ministri poliitiline vastutus. Teie jutust minu kuulmise järgi küll ei järeldunud, et oleks mingeid olulisi tingimusi meie sotsiaalsüsteemis pärast selle juhtumi ilmsikstulekut muudetud. Küsimus on selline: kas te nende väikeste muudatustega piirdutegi? Teiseks: kui veel midagi nii õõvastavat ilmneb, kas te siis võtate poliitilise vastutuse?

18:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Iga juhtum on eriline, sest iga juhtumi taga on inimene ja inimesed. See on seisukoht, millest ma mitte kunagi taganeda ei saa. Iga juhtumi analüüs, ka halvasti lõppenud juhtumi analüüs ja eeskätt halvasti lõppenud juhtumi analüüs, on väärtuslik sisend, selleks et muuta teenuste korraldust, kvaliteedinõudeid, rahastamisskeeme. See on kindlasti nii ministeeriumi kui ka Sotsiaalkindlustusameti ülesanne. Ma kinnitan, et me sellega tegeleme ja mitte ainult eakate hoolekandes, vaid ka lastesse puutuvates küsimustes. 

Nüüd muudatused. Muudatused on väga suured ja suure mahuga. Kui me räägime üldhooldusteenuse korraldamisest, mis on olnud 1995. aastast kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus ja mida kohalikud omavalitsused on korraldanud viisil, et enam kui 80% ulatuses, üle 80 miljoni euro aastas, on jäänud klientide enda rahastada, siis see muudatus, mille me 1. juulist ellu [viime], on väga oluline ja alates 1995. aastast suurim rahasüst sotsiaalhoolekandesektorisse: käesoleval aastal 40 miljonit, järgmisel aastal 57 miljonit. Loomulikult, ainult raha kvaliteeti ei paranda. Seetõttu näeb see reform ette nõuded teenuseosutajate arvu kohta, samamoodi ka nõuded teenuse sisu kohta. Ma väga-väga loodan, et kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus – see on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse korraldatav teenus – muutub kvaliteetsemaks ja me ei pea oma inimeste, oma lähedaste pärast südant valutama, kui elu on jõudnud sinnamaani, et tuleb nad teenusele paigutada.

18:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

18:30 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! No ma ei saa kuidagi uskuda neid krokodillipisaraid. Kvaliteedinõuded on olemas ka praegu, neid lihtsalt ei täidetud, jõhkralt ei täidetud, ja see jutt, et ootame uurimise ära ja siis vaatame, ei ole ju mingi jutt. Vahepeal siis laseme inimesi rahumeeli edasi piinata, et Südamekodu saaks raha teenida või? See jutt, et mina ministrina ei saa sekkuda, on täiesti rumal jutt. See on teie haldusalas, järelevalve on teie käes ja te lausa peate sekkuma, mitte ei saa sekkuda. 

Mul on tunne, et kõik taandub väga lihtsale: Südamekodu AS‑i kontsern on reformierakondlaste pesa. Südamekodu kontserni tegevjuht, juhatuse liige on Meelis Mälberg, osanikud on Rain Rosimannus ja Martin Kukk, endine erakonna peasekretär, Värska Südamekodu juhatuse liige ja [endine] hooldekodu juhataja on Anti Haugas, meie hea kolleeg siin teie fraktsioonis – kõik Reformierakonna liikmed. Mulle tundub, et sellepärast ei saagi mitte midagi teha ja kogu aeg mõeldakse heade sisendite peale. See ei lähe!

18:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tänan küsimuse eest! Kvaliteedinõuded kõikide hoolekandeteenuste kohta on tõepoolest sotsiaalhoolekande seaduse [üldsätetes] olemas, aga nad on äärmiselt üldised, piirdudes vaid sellega, et me räägime inimesekesksest teenusest, kodulähedusest, subsidiaarsuspõhimõttest, mis on üldised hoolekande põhimõtted, mida tuleb hoolekandeteenuste korraldamisel järgida. (Hääl saalist.) Üldhooldus … Ma vastaksin hea meelega. Üldhooldusteenus on üks 30‑st kohaliku omavalitsuse korraldatavast teenusest, mille kohta me nüüd oleme ka eraldi kvaliteedinõudeid määrusega kehtestanud. Võib küsida, miks varasemalt neid kvaliteedinõudeid ei kehtestatud. Vastus on üsna lihtne. Punkt üks, ja selle taha ma ei varju: ministril on võimalus või õigus, mitte kohustus neid kvaliteedinõudeid kehtestada, aga põhjus on kokkuleppe saavutamine kohalike omavalitsustega. Nüüd, kui me anname kohalikele omavalitsustele reformi täisaastal 57 miljonit, on kohalikud omavalitsused valmis alla neelama ka selle, et riik kirjutab neile ette kvaliteedinõuded.

Mis puudutab minu personaalset seost Südamekoduga, siis kindlasti teie seda ei usu ja mina teid uskuma panna ei saa, aga minu jaoks ei ole mitte mingisugust vahet, kes on hoolekandeteenust osutava asutuse omanik. Minu jaoks kehtivad seadused ja seadustest tulenevalt – ma juba varasemalt teile kirjeldasin – ei anna ma üldjuhul otse korraldusi. Kui kõnealuse juhtumi kohta info minuni jõudis, siis jõudis info minuni juba selles valguses, et järelevalvemenetlus Sotsiaalkindlustusametis oli alustatud.

18:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

18:33 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See on muidugi äärmiselt kahetsusväärne, et me aastal 2023 arutame selliseid asju siin ja siiamaani ei ole suudetud ära lahendada seda, et selliseid probleeme ei oleks. 

Ma küsin teie seisukohta. Meil on tihti ühiskonnas selline lähenemine, et kui mingi asi on toimunud, siis las ta olla ja ärme hakkame süüdlasi välja selgitama, katsume parem leida lahendused, kuidas edasi minna. Ma pean ütlema, et mina olen risti vastupidisel seisukohal: süüdlased tuleb välja selgitada. Sellepärast sellised asjad meil juhtuvadki, et meie ühiskonnas kõik vaatavad läbi sõrmede ja räägivad, et ärme selgitame välja süüdlasi. 

Siit küsimus: missugune on teie arvamus, milline peaks olema ikkagi nende inimeste vastutus ja karistus, kui nad käituvad selliselt meie kaaskodanikega, kes on sellises olukorras, nagu nad seal on ja enda eest seista ei saa? Kuidas me peaksime neid karistama? Palun konkreetselt mingeid mõtteid selle kohta.

18:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma nõustun teiega sajaprotsendiliselt. Selline olukord on kahetsusväärne, lubamatu. Teistpidi, me otsime süüdlasi. Meil on menetluses kriminaalasi, millega tegelevad õiguskaitseorganid. Me otsime süüdlasi. Haldusjärelevalve ja riikliku järelevalve menetlus räägivad tegevusloast, selle äravõtmisest või ka ettekirjutuste tegemisest. Ettekirjutused on tehtud ja ettekirjutuste pinnalt on ka puudused likvideeritud. Kui me räägime konkreetsest kahjust konkreetsele inimesele, siis selle [selgitamisega] tegelevad õiguskaitseorganid. Ma väga loodan, et süüdlased selgitatakse välja, isegi kui [süüdi ollakse] laiemalt, süüdi ei ole mitte üks konkreetne hooldustöötaja või selle inimesega kokku puutunud hooldustöötajad, vaid kui [süüdi on] süsteemselt selle asutuse lähenemine. Ma väga loodan, et õiguskaitseorganid süüdlased välja selgitavad.

18:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

18:35 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Väga põnevad lähenemised. Loomulikult, nagu ikka ei vastanud te Varro Vooglaiu küsimusele, et mis peaks ikkagi juhtuma. Sellest te libisesite üle, räägite siin järelevalvest ja tegevuslubadest. Aga eks me saame aru, et hooldekodud on omavahel ringkaitses ja sealt midagi välja ei imbu. Peab olema nõndanimetatud vilepuhuja, kes toob selle asja avalikuks. Nagu me kuulsime, osa asju te teate. Ma loodan, et seal on alustatud järelevalvet. Aga ma küsiksin nende järelevalvete ja tegevuste kontekstis, et kui palju on näiteks järelevalve tulemusel tegevuslubasid ära võetud. Maaelu konteksti ma tean: kui loomi väärkoheldakse, siis võetakse loomad ära ja võetakse ka ettevõtja tegevusluba ära. [Selgub,] et inimestega me võime käituda nii, nagu me ise tahame. Aga on teile teada, kui palju on tegevuslubasid ära võetud?

18:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Nüüd me peame tulema selle juurde, et ka tegevusloa olemasolu üldhooldusteenuse puhul on üsna uus asi. Kõigest paar aastat on Sotsiaalkindlustusamet väljastanud üldhooldusteenuse tarvis tegevuslubasid. Varasemalt tegutsesid üldhooldusasutused kohaliku omavalitsuse territooriumil ja kohalik omavalitsus teenuse korraldajana kureeris nende tegevust. Tegevuslubade sisseseadmine on samamoodi üks meede, mis võimaldab meil teha riiklikku järelevalvet, võimaldab teha ettekirjutusi ja võimaldab tegevuslubasid ka ära võtta. Minule teadaolevalt tänaseks tegevuslubasid ära võetud ei ole.

18:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun! 

18:37 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Päris õõvastav on mõnda teie vastust kuulata, aga teie seisukohti on olnud ka enne, näiteks viimastel nädalatel õõvastav nii meediast lugeda kui ka kuulata. Te poete selle kvaliteedinõuete kehtestamise taha, aga ometi on ju ühiskonnas mingid sellised kokkulepped, mida ei pea kirja panema. Selle kaasuse puhul need kvaliteedinõuded ju tegelikult ei puutu asjasse, sest ei saa juhtuda, et kehtestatakse sellised kvaliteedinõuded, millele see antud hooldekodus toimunu oleks vastanud, eks ole. Sellest tulenevalt ma küsin. Sõltumata nendest kvaliteedinõuetest, ma loodan, et te nõustute, et selline asi on lubamatu. See ju ei puutu asjasse, et need tegevusload kehtestati paar aastat tagasi. Nüüd on nad olemas ja on võimalik luba ka ära võtta, kui ilmneb mingi [selline] asjaolu. Kvaliteedinõuded ei puutu asjasse. See oli ju räige käitumine.

18:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kordan: riikliku järelevalve sanktsioneerivad meetmed on eeskätt ettekirjutuste tegemine ja äärmuslikul juhul tegevusloa äravõtmine, seda olukorras, kus on põhjust eeldada, et puuduste likvideerimine ei ole võimalik ja tulevikus võib sarnane kahju korduda. Sotsiaalkindlustusameti järelevalveametnikud sellisele tulemusele ei ole jõudnud. Ma kordan veel: minister personaalselt ei sekku järelevalvemenetlusse, poliitilist järelevalvet me ei tee. 

18:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

18:39 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kolmandale küsimusele vastates, mis puudutas Värska Südamekodu praegust juhatajat Kati Arkmanit, te vastasite, et juba 2022. aastal kõnealuse hoolealuse tervis halvenes ja Kati Arkman sellel ajal [seal] ei töötanud. Esiteks ma sooviksin teada: kui juba 2022. aasta suvel avastati tervise halvenemine, siis mida selles suhtes ette võeti? Mida arstid tuvastasid, kas üldse arsti kutsuti? Teiseks: kui Kati Arkman tuli hiljem tööle ja nägi nii halvas seisundis hoolealust, mida ta ette võttis? Kas ta konsulteeris arstidega?

18:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma tänases arupärimise vastuses olen teile öelnud ja nii nagu ma varem meedias olen öelnud, siis minuni jõudis see informatsioon küll enne 16. veebruari, aga mitte eelmisel suvel, ja mul ei ole nendele küsimustele vastust. Neid küsimusi ja neid vastuseid on võimalik saada asutuselt endalt, mitte ministrilt, sest ma ei pea õigeks, et minister läheb, sõltumata seaduses sätestatust, koha peale paikvaatlusena poliitilist järelevalvet tegema.

18:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

18:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Jaak Valge siin enne ütles väga õigesti, et ministri asi on korraldada tingimused ja ministril on poliitiline vastutus. Nüüd, kui meil on tehtud ka sellised otsused, et maksumaksja raha suunatakse palju suuremas mahus hooldussüsteemi, eakate hooldusesse, suureneb selle raha ja ressursi suurenemisega, muuseas, ka teie vastutus. Tuletan meelde, et suur osa sellest rahast läheb ikkagi reformierakondlastele kuuluvatele hooldekodudele ja ühes nendest see jube juhtum ju toimus. Teie ministrina olete Reformierakonna liige ja on äärmiselt kahetsusväärne, et keegi ei näe siin huvide konflikti. Selle juhtumiga seoses see karjub ju eriti näkku. Te räägite, et ei saa olla poliitilist juhtimist, ei saa olla poliitilist järelevalvet. Aga poliitiline vastutus selles küsimuses võiks ju ometi olla. Tegelikult te peaksite tagasi astuma. Kas te ei arva seda? Palju väiksemate asjade eest on tagasi astutud.

18:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse ja ettepaneku eest! Huvide konflikti kahtluse korral palun pöörduge julgeolekuasutuste poole järelevalve tegemiseks. 

Mis puudutab vastutuse suurenemist, siis ministri vastutus on alati suur. Kui me räägime avaliku raha suurenemisest hooldusvaldkonnas, siis ma tuletan meelde, et tegemist on kohaliku omavalitsuse korraldatava teenusega ja see ressurss läheb kohalikule omavalitsusele. Kõik Eesti 79 kohalikku omavalitsust saavad oma tulubaasi raha juurde, selleks et oma inimestele pakutavat teenust paremini korraldada. Keskvalitsuse vastutus siin on riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve ning seda Sotsiaalkindlustusameti kaudu. 

18:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

18:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean ütlema, et teie jutt, mida te siin puldis räägite, on täielik jama. Kõigepealt teeme selgeks ühe asja: tegemist ei ole puudujääkidega, vaid tegemist on inimese sandistamisega. Saate te sellest lihtsast põhimõttest aru? Teiseks, te olete teostanud kontrollieset tegevusloa osas Värskas. Seal on konkreetselt öeldud: tegevusluba on antud Värska Südamekodule. Vastutaja peab olema Südamekodu OÜ. Ei ole tähtis see, kes selle [teo] vahetult seal toime pani, sest nemad tegutsesid selle osaühingu huvides. Selles on küsimus. Nüüd ma küsin: kas te kavatsete selle Südamekodu OÜ tegevusloa kas peatada või tühistada, ära võtta?

18:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Te viitate inimese väga keerulisele terviseseisundile. Ma pean ausalt ütlema, et mind hämmastab, kuidas teil on sellist informatsiooni, sest need on delikaatsed isikuandmed. Minul isiklikult seda informatsiooni ei ole, sest mulle ei anta delikaatseid isikuandmeid puudutavat informatsiooni selle kohta, milline on inimese terviseseisund. Mina tean informatsiooni, mis on avalikus meediapildis olnud, mida on lähedased ise rääkinud, ja ma tean ainult seda, mis on läbi käinud ka nendest dokumentidest, mis on Sotsiaalkindlustusameti kodulehel avalikult kättesaadavad kõigile. Teine küsimus, mis puudutab … Issand, mis see küsimus oli?

18:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun mikrofon tagasi Kalle Grünthalile teise küsimuse [kordamiseks]. 

18:44 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma ei mäleta. Vabandust! 

18:44 Kalle Grünthal

Küsimus oli tegevusloa äravõtmise või tühistamise kohta.

18:44 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Mis puudutab tegevusloa äravõtmist, siis nii nagu ma enne selgitasin, tegevusloa äravõtmise ettepaneku teeb Sotsiaalkindlustusamet ja viib selle menetluse lõpuni, minister sellesse ei sekku. Veel kord: kui tõepoolest jõutakse kriminaalasja lahenduses selleni, et see süü ulatus kaugemale vahetust hooldusteenuse pakkujast, on Sotsiaalkindlustusametil põhjust sellesse asjasse uuesti sisse vaadata. Hoolimatus, ma rõhutan, et hoolimatus, mitte teadlik pahatahtlikkus, ka hoolimatus on siinkohal vägivald ja minu silmis on see karistatav. 

18:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

18:44 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ütleksin niimoodi, et teie häbematus on jalustrabav. Te sisuliselt õigustate kõike seda, mis on toimunud. Sisuliselt õigustate! "Jaa, see on kahetsusväärne." Aga mitte midagi ei juhtu. Mitte midagi ei juhtu, teie reformierakondlastest joped saavad endiselt sealt oma tulusid, kusagil on kellelegi natukene sõrme viibutatud, et ei olnud ilus, ärge rohkem nii tehke – ja kõik see ongi niimoodi. See on ikka uskumatu, et Eesti Vabariigis võib hooldekodus inimese peaaegu surnuks näljutada. Muide, ajakirjanduse vahendusel ma tean, et inimene viidi sealt ära ja teises hooldekodus sai ta hea hoolduse ja kosus ning on praegu elu ja tervise juures. Ei olnud seal mingit rasket haigust juba enne seda. Ja kuskil teises hooldekodus võib mõnitada ja piinata lapsi. Aga mis on teile kõige olulisem? Vaat homode õigused …

18:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aeg, hea kolleeg!

18:45 Mart Helme

… abieluvõrdsus. Kas te ei arva, et see kõik on karjuvas dissonantsis tegeliku …

18:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aeg, hea kolleeg Mart Helme! 

18:46 Mart Helme

… ühiskondliku vajaduse ja õiglusega?

18:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma tänan arvamusavalduse eest. Aga ma arvan, et algatatud kriminaalasi, mis peab välja selgitama tõe ja üles leidma ka süüdlased, on piisav ettevõtmine. Mina usun õigusriiki. Mul on kahju, kui teie sellesse ei usu.

18:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ministrile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esmalt on voli arupärijate esindajal Kert Kingol. Palun!

18:46 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin me nüüd oleme. Me räägime elusast inimesest, me tõstatame probleemi, kuidas on käitutud elusa inimesega, ja me kuuleme ministrilt ainult juttu rahast ja ministeeriumi töö korraldamisest, tehnilisi andmeid, protseduurilist juttu, nagu robotilt, ilma igasuguste emotsioonideta, ilma igasuguse empaatiata. Ja selline inimene on meil sotsiaalkaitseminister! Saate aru, sotsiaalkaitseminister on inimene, kellel on täiesti ükskõik, kes lihtsalt räägib tehnilistest ja igasugustest andmetest! Minister ütles, kui me rääkisime siin Värska Südamekodust, et ministeerium ja minister ei saa võtta selliselt hooldekodult – rõhutan sõna "hooldekodu", kus inimene näljutati praktiliselt surnuks, teda piinati, ta oli vigastatud – tegevusluba ära, nemad pakuvad teenust. Minul tekkis küll küsimus, et kas hooldekodus, mis peab inimeste eest hoolitsema, pakkuma teenust, see teenus ongi nüüd näljutamine ja piinamine. Kas see nüüd saabki standardiks?

Minu loogika ja senine kogemus erinevates riigiametites ütlevad, et kui ei pakuta standarditele vastavat teenust ja [standardeid] on kõvasti rikutud inimese suhtes – selline jõhker piinamine on ilmselgelt rikkumine ja ilmselgelt viitab sellele, et see hooldekodu ei taga seda teenust, mida ta on kohustatud tagama –, siis lihtsalt tulebki tegevusluba ära võtta. Aga loomulikult, kui see on oma erakonnakaaslaste rahaallikas, siis seda ei saa teha. 

Teine küsimus on see, et inimene oli usaldatud hooldekodusse hooldajate hoole alla, selle eest maksti raha, aga mitte keegi ei märganud, et inimene päev-päevalt kõhnus, järjest rohkem kõhnus, tema liigesed järjest rohkem deformeerusid, inimene sandistus. Mitte keegi ei märganud! Ometigi on seal ju hooldajad, kes regulaarselt seal käivad, 24/7 on järelevalve, hoitakse silma peal, nad töötavad vahetustega, seal on erinevad inimesed. Mitte keegi ei näinud. Mina järeldan sellest seda, et see taheti lihtsalt maha vaikida, loodeti, et see asi lähebki ilusti, inimene sureb ära ja rahu majas. Õnnetuseks tuli saade "Kuuuurija", kes selle avalikustas. Minister rääkis küll, et on alustatud riiklikku järelevalvemenetlust, aga see on ju formaalsus. Ma sain küll tema jutust aru, et ei olegi mitte mingit huvi ega tahet järeldusi teha. Kuidas on selline asi võimalik asutuses, kus on 24 tundi päevas seitse päeva nädalas inimeste üle järelevalve olemas, ehk silm on peal, kuidas keegi hakkama saab – see on nende kohustus –, kas on ravimid võetud, kas tal on juua, kas ta saab liikuda? Mitte keegi ei tea, lasti lihtsalt minna. Tahetigi ära peita see asi.

Minister ütleb, et tema ei saa sekkuda. Me ei räägi sellest, et mingi IT‑lahendus ei tööta. Me ei räägi sellest, et võib-olla ei olnud kuskil hooldeasutuses piisavalt elusaid lilli. Me räägime elusast inimesest. Suhtumine elusasse inimesse ei tohi selline olla. "Mina ei sekku." See ei tohi nii olla, et on normaalne, et sellised asjad 2023. aastal Eestis juhtuvad. Selline asi ei saa lihtsalt olla. Minister lihtsalt ei taha, ei taha vastutada ja ei taha tegeleda. Kõige parem vastus on alati, et mina ei tea midagi.

Vaatame kogupilti meie sotsiaalkaitseministri tegevuse kohta. Värska Südamekodus oli jõhker piinamine, inimese alandamine, näljutamine. Lille Kodus mõnitati vaimse puudega lapsi.

Võtaksin kolm minutit juurde.

18:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, lisa kolm minutit!

18:51 Kert Kingo

Sõltuvussuhtes olevaid lapsi mõnitati, väärkoheldi füüsiliselt. Neid peksti, neid piinati. Jälle ei tea minister mitte midagi. "Noh juhtub, jah, väike tingimuslik karistus ja mina ei tea midagi." Minister ei saa sekkuda! 

Hiljuti tuli järjekordne uudis, kuidas Tallinna nägemispuudega lapsed ei saa juba kolm aastat Tallinnas rehabilitatsiooni‑ ja tugiteenuseid. Sotsiaalkaitseministri arvates on normaalne, et ei saa, sest raha, et neil oleks oma ruumid ja see teenus, võeti ära – las käivad Tartus. Minister ütleb selle peale, et tal ei ole aega kõigega tegeleda. 

Minister ei saa sekkuda, aga minister saab sekkuda vikerkaareliste voodielusse, seista nende eest, võidelda nende eest, ministril on aega tegeleda homoabieludega, tegelda [homode] isiklike muredega, 1% Eesti elanike muredega, sest nagu minister on öelnud, on tema südameasi nende eest seista. Tema ei seisa nende inimeste eest, kes on hooldekodus, või ütleme, hoolekandeasutuses hooldajate – tõenäoliselt ikka hooldajate – hoole all ja kes nendest hooldajatest sõltuvad. Nende eest ei ole ministril aega seista. Aga paraadidel käivate vikerkaareliste tähestiku eest seisab ta südikalt.

Ma soovin, et minister tuleks saali tagasi, mul on talle küll küsimus. Mina leian, et tema ei saa oma tööga hakkama, sest selline kalk, igasuguste emotsioonideta, täiesti ilma empaatiata inimene ei tohiks selles valdkonnas üldse töötada. Ma ei tea, kas minister tuleb enam tagasi. Ma soovin küll teada, et kus nüüd on see riigimehelikkus, kui minister ei saa hakkama oma valdkonnaga, minister ei taha oma valdkonnaga tegeleda, vaid tegeleb mingi seltskonna, 1% Eesti elanike isiklike voodiprobleemidega. Kuhu jääb poliitiline vastutus, kui oma valdkonnaga ei tegele? Kunas minister tagasi astub? Või ongi Reformierakonna stiil see, et las inimesed surevad, las inimesi piinatakse, las inimesi sandistatakse, näljutatakse – ja mitte midagi ei tehta, sest "meie tegeleme ainult homoabieludega, sest see on prioriteet nr 1"? Inimelu ei maksa meie riigis mitte midagi, inimesed ei ole mitte midagi väärt. See on lihtsalt niivõrd masendav. Ja see on väga pehmelt väljendatud. Aitäh!

18:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! 

18:54 Kalle Grünthal

Palun igaks juhuks kohe kolm minutit juurde.

18:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaatame, kas sul vaja on. Aga okei, kolm minutit juurde. Palun!

18:54 Kalle Grünthal

Aitäh! Sellel aastal jõudis tänu "Kuuuurijale" avalikkuse ette õõvastav juhtum, kui Värska Südamekodusse paigutatud teotahteline ja täies elujõus, iseseisvalt liikuv meesterahvas oli tundmatuseni muutunud. Nägin ka seda "Kuuuurija" saadet. See, mis [oli näha] selle meesterahva kehast, mis oli riietega katmata, meenutas Buchenwaldi või Auschwitzi koonduslaagris filmitud kaadreid. Samasugune inimskelett, ainult kondid. Kas see on siis Eesti sotsiaalhoolduse tase? 

Me kuulasime täna siin minister Signe Riisalo, sotsiaalhoolekande [eest vastutava] ministri juttu. Ta rääkis, et tegime kontrollreidi, tuvastasime puudujääke, [kõik toimus] vastavalt eeskirjadele. Sellist bürokraatlikku jama oli siin tohutult. Kas siis tänapäeval on sotsiaalteenuse puudujääk see, kui inimene on praktiliselt surnuks näljutatud ja jäetud oma lõppu ootama? Ta veel toodab raha sellele ettevõttele, kuna lähedased maksavad tema eest. Julm!

Probleemiks on see, et Värska Südamekodu OÜ jätkab oma tegevust. See on veel õõvastavam: las need "Auschwitzi koonduslaagrid" tegutsevad Eestis edasi! Kert Kingo mainis siin ühte teist juhtumit, kui erihoolekandeasutuses lapsi peksti. Mina võin nimetada ühte Tallinna-lähedast hooldekodu, kus inimesele seoti padi nööriga lõua alla, et ta ei räägiks, kätte pandi kummikindad, et ta ennast ei kratsiks. Kui need kindad sugulaste juuresolekul ära võeti, oli näha, et need olid alt roheliseks läinud. 

Mis meil Eesti Vabariigis toimub? Kui sa enam ei liigu, oled sa muutunud ainult mõttetuks rahamasinaks, mis täidab selle hooldekodu kassat. Ja seda lubatakse sotsiaalkaitseministri poolt. Kas meil on vaidlust selle üle, miks on Värska Südamekodule antud tegevusluba? Ei ole. Kui selles asutuses rikutakse tingimusi, mis olid tegevusloa andmise aluseks, siis ei oma tähtsust see, kes töötajatest seal midagi tegi. Sest töötaja täidab ainult töökohustusi, aga tegevusloa tingimusi ei täidetud. Ehk vastutaja peab olema Südamekodu OÜ, olenemata sellest, mismoodi püüavad jõustruktuurid kinni mätsida Reformierakonna liikmetega seotud isikute ettevõtetes [toimuvat]. 

Aga ma tulen natukene inimlikuma aspekti juurde. Lugupeetud Signe Riisalo, sotsiaal[kaitse]minister, lasi siit saalist praegu jalga. Ei taha kuulata. Kahju! Teda kutsuti tagasi, ikka ei tule. Huvitav, Signe Riisalo, mis näoga te inimeste hulgas käite? Lähete poodi, inimesed vaatavad teid: "Aa, see on see doktor Mengele, kes soosib "koonduslaagreid" Eestis." Kas olete rahul selle tiitliga? Ma arvan, et ei ole. Võtke ette see radikaalne samm, peatage see tegevusluba vähemalt uurimise ajaks või võtke ta täielikult ära. Siis te näitate ka tegelikult, et te ei ole mingisugune bürokraat, vaid sotsiaalhoolekande [eest vastutav] minister, sotsiaal[kaitse]minister. 

Nii et teie ees on praegu, lugupeetud Signe Riisalo, kaks valikut: kas muutuda taas inimeseks või jätkata selliste ajaloost tuntud inimeste tegevust, kelle üle mõisteti kohut Nürnbergi protsessil. Aitäh!

19:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Oletan, et järgnev küsimus on protseduuriline. Ma üldjuhul seda ühe menetluse kestel [vahele] ei võta, aga veel kord: oletan, et see on protseduuriline. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

19:00 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tõepoolest, see on väga protseduuriline. Me räägime siin ühel väga kindlal teemal. Ministrile oli esitatud arupärimine. See teema on väga tõsine ja praegu ka igast kõnest selgub, et see on väga traagiline teema, aga ma ei näe, et minister oleks saalis. Kuidas meil see kord ette näeb, kui meil on seaduseelnõu või arupärimine ja minister on tulnud vastama, kas ta ei peaks arutelu lõpuni saalis viibima? Või kui ta ära läheb, kas ta siis ei peaks ütlema, et tal on vaja varem ära minna? Kuidas see kord meil on?

19:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu kodu‑ ja töökord ei näe ette kohustust viibida läbirääkimiste ajal saalis. Tõepoolest, üldjuhul on arupärimisele vastaja olnud saalis, aga seadusest tulenevat kohustust selleks ei ole. Loomulikult ei saa menetleda, kui teda ei ole vastamise ajal või küsimustele vastamise ajal siin. Formaalset kohustust ei ole. Teiseks, respekteerigem siiski ka seda – Signe küll nüüd saabus –, ma tahtsin [seda öelda], et väiksed tervisemuresid võib meil kõigil olla ja kuna Signel on terve rida arupärimisi veel, siis on paslik ja võimalik tal ka kabinetist jälgida ja kogu see info teada saada. Ta ei pea aktiivselt siin sellele reageerima. 

Aga Mart Helme, palun!

19:01 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister ja kolleegid! Ega mul ei olnud plaanis sõna võtta või läbirääkimistel kõnega esineda, sest ma ei tunne ennast nendes sotsiaalvaldkonna küsimustes kõige kompetentsemana. Minu valdkonnad on rohkem teised, nendest [rääkides] ma tunnen ennast paremini ja mugavamalt. Aga kuulates vastuseid küsimustele, mis esitati nii arupärimise raames kui ka arupärimisele järgnenud küsimuste raames, hämmastas mind üks asi: ministri häbematus ja küünilisus. Häbematus sellega seoses, et ta sisuliselt kaitses neid ettevõtjaid, neid töötajaid, kelle käe all, kelle ettevõtetes kogu see õudus on aset leidnud. Me teame, et see õudus ei ole mitte ainult selles ühes Südamekodus ja ainult selle ühe inimesega aset leidnud, vaid rahva hulgas liikudes, ajakirjandust jälgides jääb ikka ja jälle siin ja seal silma järjekordne lugu sellest, kuidas hooldekodus on inimesi koheldud ebainimlikult. Siin on välja toodud ka see, kuidas puudega lapsi koheldi ühes teises hooldekodus. Need on sedavõrd igasuguse inimlikkusega vastuolus olevad näited, et minister peaks astuma oma haldusalas kõige radikaalsemaid samme niisuguste tegevuste, korrarikkumiste, kriminaalsete üleastumiste lõpetamiseks ja nende toimepanijate karistamiseks. 

Aga ei, minister räägib meile sellest, kuidas nii on ja seadused on puudulikud, astutakse samme ja tehakse seda ja tehakse teist. "Ärge muretsege, me elame kõikidest mõeldavatest universumitest kõige paremas!" No ei ela. Ei ela! Kui minister sellest aru ei saa, siis on asjad väga halvasti ja räägivad väga selget keelt ühest asjast: minister ei tule oma haldusalaga toime ja minister peaks tagasi astuma. 

Muide, ma mäletan väga hästi, kuidas reformierakondlased siin karjusid ja trampisid jalgu ja kriiskasid, kui meie valitsuses olime, kuidas nad karjusid mulle siin: "Kas häbi ei ole? Astu tagasi!" Ma küll ei saanud kunagi aru, mille pärast oleks mul pidanud häbi olema ja mille pärast ma oleksin pidanud tagasi astuma. Aga nii see oli. Nüüd on põhjust, Signe Riisalo, tagasi astuda. Ei tule õigustada oma erakonnakaaslasi nende toimepandud väärtegude ja kriminaalsete tegude tõttu. Ärge õigustage neid! See on üks asi.

Teine asi, mis mul kohutavalt [hinge] kriipis, on see. Vaatasime põgusalt, kiiresti, kui palju on Sotsiaalministeerium eraldanud rahalisi vahendeid kõikidele nendele [nelja tähe ja plussiga] organisatsioonidele, MTÜ‑le [Lapsele] Oma Kodu ja nii edasi ja nii edasi. Need on arvestatavad summad ja aastate lõikes on need summad ikka eriti arvestatavad. Te ei liiguta mitte sõrmeotsagi, et nägemispuudega lapsed saaksid oma rehabilitatsiooniteenuseid siin Tallinnas, vaid saadate nad Tartusse põhjendusega, et raha ei ole. Vaat kunagi ei ole raha heade asjade tegemiseks, neile, kes tõepoolest on hädas ja seda raha vajavad, aga ideoloogilisteks kaabaklusteks on alati raha. See on vastuvõetamatu! 

Seda enam peaksite te tagasi astuma, et te olete ideoloogiline persoon, mitte minister, kes poliitiliselt juhib oma haldusala ...

Paluks lisaaega. 

19:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, kolm minutit lisaaega!

19:06 Mart Helme

… ja seisab selle eest, et õigus ja õiglus valitseks ka nende suhtes, kes ise enda eest enam seista ei suuda, olgu nad puuetega lapsed, keda nägupidi oma väljaheidetesse surutakse, või olgu need vanad, raugastunud, tihtipeale ka dementsed inimesed, kes ei saagi aru, mida nendega tehakse ja kuidas neid kuritarvitatakse. See on otseselt teie kui ministri ülesanne, et teie haldusalas niisuguseid asju ei toimuks. Kui te ütlete, et minister ei saa sekkuda, siis milleks meil üldse on vaja poliitilist juhtimist koos niinimetatud poliitilise vastutusega? Seda pole ju vaja. 

Oma eelmises kõnes täna siin ma tõin näite selle kohta, kuidas Belgias 500 päeva ei olnud valitsust ja majandusnäitajad selle aja jooksul mitte ei käinud alla, vaid hoopiski paranesid. Vaat teie siin täna koos teie ülbete häbematute vastustega olete konkreetne näide selle kohta, et ministrit niisugusel kujul ei ole vaja. Entroopia nendes hooldekodudes jätkuks, inimeste kuritarvitamine jätkuks ja keegi ei sekkuks. Aga kui on minister nagu teie ja valitsus nagu see, millesse teie kuulute, siis jätkub see ju samuti. Milleks teid siis vaja on, kõikide teie privileegidega, kogu teie ametnike armeedega ja teie poliitilise niinimetatud vastutusega? Lihtsalt ei ole vaja. Minge minema! Minge minema oma homopropagandaga, oma vihakõnedega ja ühiskonna suukorvistamistega ja normaalsete, tööd teha tahtvate inimeste paljaksriisumisega. Minge minema! Teid pole tarvis. Aitäh!

19:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib lõppsõna? Palun, Signe Riisalo!

19:08 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh, istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Ma töötasin sotsiaalvaldkonnas 26 aastat, enne seda, kui minust sai Riigikogu liige ja hiljem valitsuse liige. Eeskätt töötasin ma lastekaitse valdkonnas, aga mitte ainult, ka puuetega inimeste ja pikaajalise hoolduse valdkonnas. Hoolimine ja empaatia on selle töö osa ja alus. Mitte keegi teist ei näe minu sisse, [ei tea,] milliseid tundeid tunnen mina selliste juhtumite korral. Ja mitte kellelgi ei ole õigust öelda, kuidas mina tunnen või kuidas ma sellesse suhtun. 

See, mida te palute ministril teha, või mida te nõuate, et minister teeks, ei ole seadusega kooskõlas. Minister ei saa ületada oma pädevuse piire, küll aga saab minister süsteemselt olukorda parandada ja peab seda tegema. Ma olen teile täna juba rääkinud, mida selleks on ette võetud. 

Ma tulen korra veel selle juurde, et iga inimene on mõne kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistris. Kõnealuse juhtumi puhul on tegemist inimesega, kelle oli paigutanud teenusele kohalik omavalitsus. Sotsiaalhoolekande seadus näeb ette, et iga kliendi puhul tehakse juhtumiplaan, hinnatakse inimese abivajadust, pakutakse talle vajalikke teenuseid ja vähemalt korra aastas hinnatakse inimese olukord üle. Me räägime siin oluliselt suuremast inimeste ringist, kellel on seadusest tulenevad kohustused konkreetset inimest konkreetses situatsioonis aidata. Ei ole mõtet näidata näpuga ainult ministri peale, kui me peaksime süsteemi tervikuna paremaks tegema. See on see, mida ma igapäevaselt püüan teha. Ma väga loodan, et ka kõnealuses juhtumis – tulen [selle juurde] tagasi, kuna ma usun õiguskaitseorganitesse – süüdlased välja selgitatakse. 

Riigireformi raames, millest eelmise päevakorrapunkti juures ka mõnevõrra juttu oli, kui räägiti Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustest, on samamoodi Sotsiaalministeeriumil juba valmis tehtud analüüs, mille eesmärk on parandada järelevalvevõimekust, koondada järelevalvekompetents Sotsiaalministeeriumi erinevatest allasutustest ühte asutusse, et viia kompleksselt läbi sellist järelevalvet, mis on nõustav, mis on toetav ja mis tõstab teenuste kvaliteeti. Karistamine ei aita meid kuidagi edasi, sest jätkuvalt on meil neid hooldekodukohti vaja ja neid on rohkemgi vaja. Ma tulen selle juurde tagasi: palun ärge otsige erakondlikke seoseid, sest mina ei lähtu sellest. Aitäh teile!

19:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, minister! Sulgen läbirääkimised. Oleme kolmanda päevakorrapunkti arutelu lõpetanud. 


4. 19:11 Arupärimine vaesusriski kohta (nr 38)

19:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Jaanus Karilaidi, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski 8. mail 2023 esitatud arupärimine vaesusriski kohta. Arupärimine nr 38. Palun Riigikogu kõnepulti Riigikogu liikme Andre Hanimägi arupärijate esindajana. Palun!

19:12 Andre Hanimägi

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Head kolleegid! Tõepoolest, esitasime nelja Riigikogu liikme poolt minister Riisalole arupärimise vaesusriski kohta. See on alati olnud aktuaalne teema, sellepärast et üle 22% Eesti elanikkonnast elab vaesusriskis, nad on olukorras, kus nende majanduslik toimetulek on väga keeruline. Eriti on seda probleemi loomulikult vanemaealistega, suhtelises vaesuses elas üle 80% üksi elavatest 65+‑inimestest. 

Miks see teema on nüüd veelgi aktuaalsem, kui see varem on olnud? [Põhjus] on needsamad maksumuudatused, mille kohta ka minister ise on andnud tagasisidet, et maksumuudatused halvendavad eakate hakkamasaamist, nendesamade eakate, kelle vaesusrisk on niigi väga suur. Vaatame ka maakonniti, millised on need maakonnad, kus on suurem vaesusrisk. Loomulikult ei ole [vaesusriskis] Harjumaa, kus palgad on suuremad, vastupidi, [vaesusriskis] on need maakonnad, kus mediaanpalk ongi enamjaolt 1200 eurot. 1200‑eurose [palga] puhul, nagu me oleme siin varasemalt kuulnud, on näiteks tulumaksureformiga tulemas juurde 6 senti. 

Me sooviksime kuulda positiivsest programmist. Keskerakond on esitanud eelnõusid lesepensioni kohta, mis peaks parandama üksi elavate pensionäride olukorda, aga ka pensionitõusu kohta, mida lubasid kõik koalitsioonierakonnad, ja palju muud. Neid valitsus ei toeta. Raha ei pidavat olema. Aga ometigi probleem on, mistõttu me küsimegi, mis siis on valitsuse meelest need lahendused, kuidas olukorda parandada. Me küsime, millised on plaanid suhtelises vaesuses elavate inimeste olukorra parandamiseks ning millised konkreetsed meetmed on planeeritud nende inimeste abistamiseks. Kuidas on planeeritud kaasata kohalikke omavalitsusi ja valdkonna eksperte vaesusriskis elavate inimeste abistamiseks mõeldud meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse? Milliste sammudega toetab riik kohalikke omavalitsusi vaesusriskis elavate inimeste abistamisel? Millised on valitsuse plaanid suhtelises vaesuses ja ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu vähendamiseks lähiaastatel? Milline on see pikk plaan? Aitäh!

19:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

19:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Millised on valitsuse plaanid suhtelises vaesuses elavate inimeste olukorra parandamiseks ning millised konkreetsed meetmed on planeeritud nende inimeste abistamiseks?" Kõigepealt tuleb muidugi vahet teha suhtelisel ja absoluutsel vaesusel ning rääkida ka sellest, et mida paremini läheb inimestel tervikuna meie ühiskonnas, siis seda suurem risk on ka suhtelisse vaesusesse jääda nendel inimestel, kellel nii hästi ei ole läinud. Nii et suhteline vaesus on selline mõõt, mille leevendamise horisont kogu aeg ka eest ära jookseb. Aga riigi kohustus on aidata inimesi vanaduse, vaesuse ja haiguse korral. 

Vaesuse ennetamiseks ja leevendamiseks, aga ka vähendamiseks on üsna mitmeid meetmeid meie riigi skeemides juba olemas. Me räägime tööhõive suurendamisest, sealhulgas vähenenud töövõimega inimeste tööhõives osalemise suurendamisest. Töövõimereform on andnud oluliselt positiivsemaid tulemusi, kui me esialgu prognoosida suutsime. Üllatuslikult on see nii just kõige keerulisemates piirkondades, näiteks Ida-Virumaal, kus vähenenud töövõimega inimesi on väga hästi saadud tööle rakendada. Samamoodi on meil meetmetena rahalised toetused ja hüvitiste maksmine. Töötukassal on väga mitmeid tööhõivet soodustavaid teenuseid. Eesti Töötukassa teenuste puhul on eriline see, mida paljudes teistes riikides ei leia, et teenustele on ligipääs ka nendel inimestel, kes küll töötavad, kuid soovivad karjäärivahetust, töötamine ei ole takistus nendele teenustele ligipääsul. Samamoodi on töötukassa teenustele ligipääs vanaduspensioniealistel. Kahetsusväärselt on vanaduspensioniealised pigemini sunnitult selles olukorras, et nad töötavad. Nende sihtide puhul, mida Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt võtavad, et tööhõive oleks kõrgem ka pensioniealiste hulgas, Eestil enam väga palju kuskile liikuda ei ole, tööhõive on Eestis kõrge vanemaealiste ehk pensioniealiste, vanaduspensioniealiste seas ning tegelikult ka naiste seas. Probleemiks on mõlemal puhul tegelikult sissetuleku suurus. 

Samamoodi on meil terve hulk teenuseid iseseisva toimetuleku toetamiseks ja osutatakse kulutusi vähendavaid teenuseid, tagatakse ka haridusvõimalusi, rääkides ka erivajadustega noortest. Ka lastega perede toetamiseks on mitmed poliitikad, mis teevad ühiskonda turvalisemaks ja stabiilsemaks ning kindlasti parandavad perede turvatunnet. Ma ei tahaks selle küsimuse juures keskenduda – seda me saame teha järgmiste küsimustega veel täna – lasterikaste perede toetuse temaatikale. Aga meil Eestis on vanemahüvitise skeem, mis pakub poolteist aastat turvatunnet vähemalt ühele lapsevanemale, nii et tal säilib sada protsenti tema varasem sissetulek. Meil on lastetoetused, mis on hiljuti ka tõusnud, aga spetsiifiliselt siis ka lasterikaste perede toetused ja mitmed teised toetuste liigid veel. 

Nüüd loetelu Sotsiaalministeeriumi tööplaani tegevustest, mis toetavad peresid. Kõigepealt oli Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis perehüvitiste seaduse väljatöötamiskavatsus ja seaduse muutmine, mis puudutab üksikvanemate toetamist ehk elatisabi suurendamist, käesoleva aasta juunis. See muudatusettepanek on perehüvitiste seadusega koos ka Riigikogus menetluses. Analüüs ja ettepanekud peretoetuste ja vanemahüvitiste eesmärgipärasuse parandamise kohta on kavandatud 2025. aasta märtsi, [arvestades], et meil on selleks ajaks vähemalt üks täisaasta olnud jõustunud seadus, mida on saadud ka rakendada. Aga ma pean märkima, et ka sellisel juhul me sündimuskäitumisele väga head sisendit sellest analüüsist ei saa, sest pereplaneerimine on pikem protsess ja üks aasta on liiga lühike, et põhjapanevaid järeldusi teha. Küll aga on meil võimalik analüüsida neid meetmeid, mis on pikemalt kehtinud. Saame vaadata neid paketis koos peredele pakutavate teenustega. [On ette nähtud] sotsiaalhoolekande seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, et ajakohastada toimetulekupiiri. Siin ma ei räägi pelgalt üle-eelmise valitsuse ajal tehtud toimetulekupiiri tehnilisest tõstmisest, mis oli lihtne rahaline otsus, vaid me peame rääkima sellest, et metoodika, mille järgi me elatusmiinimumi arvutame, on ajale jalgu jäänud ja me vajame kaasajastatud metoodikat, mis kindlasti toob kulutusi juurde, ehk see piir tõuseb või peaks tõusma tulevikus oluliselt. Siin on tähtajaks jaanuar 2024 ja kaasvastutajaks regionaalminister. Toimetulekutoetuse juures on veel üks oluline nüanss, mille me oleme kohalikele omavalitsustele võlgu ja kus ma luban samamoodi lahendusi otsida. Need on haldustoimingutega seotud kulutused, mida me katame kohalikele omavalitsustele toimetulekutoetuse menetlemise protsessis vähem, kui Siseministeeriumi valitsemisalas perekonnaseisuametnike puhul kaetakse. Ehk ka need metoodikad tuleks ühtlustada ja see on eraldi protsess. Lisaks on kavas analüüs ja ettepanekud tööandjapensioni skeemi kohta koos rahandusministriga järgmise aasta maikuuks valmis saada. Samamoodi sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus võlanõustamisteenuse arendamiseks, tähtaeg on siin 2024. aasta november. 

Ma tuletan meelde mõned juba tehtud muudatused, mida me saime teha koos erinevate varasemate valitsustega. 2023. aastal tõusis töötasu alammäär 725 euroni, mis on tegelikult 71 eurot rohkem võrreldes 2022. aastaga. See tõi kaasa töötasude ja palga tõusu nii era‑ kui ka avalikus sektoris. Kui me räägime inimeste vaesusest, siis tõsiasi, et inimestel on tööd ja et see töö on mõistlikult tasustatud, on esimene eeldus [vaesuse vastu võitlemisel]. Ma olen korduvalt öelnud, et sotsiaalvaldkonna kõige suuremad mured on tegelikult palgavaesus ja seal kõrval kohe ka risk jääda toetuste lõksu. Aga mõtleme selle peale, mis see suur pilt on. Me vajame, et inimesed on tööturul, mitte toetuste saajatena kodus, sest ainult laekuvad maksud on need, mis annavad riigile võimaluse inimesi ka edaspidi jätkusuutlikult abistada. 

Käesoleva aasta mais sai kokku lepitud alampalga kasvu tempo kuni aastani 2027, mil see moodustab 50% keskmisest palgast. Seal on ette nähtud etapiviisiline liikumine, nii et 2024. aastal 42,5%, 2025. aastal 45%, 2026. aastal 47,5% ja 2027. aastal juba 50% keskmisest palgast. 2023. aasta kevadel kinnitas valitsus pensioniindeksi, mis kasvatas pensione 13,9%. Kui me võtame siia kõrvale Keskerakonnaga ühiselt tehtud otsused – erakorraline pensionitõus 20 eurot ja keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus –, siis tegelikult oli 19% selle aasta 1. aprillist pensionide selle aasta kogutõus. Kolme kuni kuue lapsega perede, lasterikaste perede toetus võrreldes 2022. aastaga – ma tean, see ei meeldi teile, aga siiski on see fakt – jääb ka selle eelnõu valguses suuremaks 150 euro võrra ning seitsme ja enama lapse puhul 250 euro võrra. Ka seda tõsiasja ei saa eitada. Alati on soov aidata oma inimesi rohkem, aga ma tulen tagasi selle juurde, et meil on ka toetuste lõks üheks riskikohaks ja tegelikult me vajame neid inimesi mitte ainult kodus, vaid ka tööturul. Seda olulisem on pakkuda selliseid teenuseid, mis võimaldaksid lastevanematel osaleda tööelus, jagades laste eest hoolitsemise koormat mõlema vanema vahel.

Teine küsimus: "Kuidas on planeeritud kaasata kohalikke omavalitsusi ja valdkonna eksperte vaesusriskis elavate inimeste abistamiseks mõeldud meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse?" Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelisteks eelarveläbirääkimisteks on moodustatud töörühm, milles ka Sotsiaalministeerium aktiivselt osaleb. Eraldi käib Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koos töörühm töö‑, sotsiaal‑ ja terviseküsimustes. Töörühma kuuluvad lisaks Sotsiaalministeeriumile ka Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Töörühma kevadisel arutelul tõstatas Eesti Linnade ja Valdade Liit ühe prioriteetse teemana toimetulekupiiri [tõstmise] teema, mis, nagu varasemalt kuulsite, on meil nii metoodika kui ka summa mõttes arutelu all. 2023. aastal on ministeeriumil plaanis vaadata terviklikult üle toimetulekutoetuste skeem. Üks asi on metoodika, teine asi on halduskulud. Ka Riigikontroll on teinud mitmeid olulisi ettepanekuid, mis tooksid kaasa kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate suurema vastutuse: inimese abivajadust vaadatakse terviklikult, seda inimest, kes saab toimetulekutoetust, käsitletakse alati abivajajana, ja kui seda tehakse, siis ka vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tehakse juhtumiplaan ja pakutakse talle mitmeid teenuseid. Ka miinimumsissetulekute analüüsi raames oleme kavandanud moodustada juhtrühma ja teha kohalike omavalitsustega tihedat koostööd. Samamoodi on ka võlgnevuste ja võlanõustamisteenuse puhul. 

"Milliste sammudega toetab riik kohalikke omavalitsusi vaesusriskis elavate inimeste abistamisel?" Juba varasemalt on räägitud toimetulekutoetuste skeemist, sest see on Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Võiks rääkida ka tööturumeetmetest ja kõigest muust, aga tänaseks päevaks on kogu töövaldkond liikunud majandus‑ ja infotehnoloogiaministri valitsemisalasse. Tehakse muudatusi vähenenud töövõimega inimestele [mõeldud] või ka laiemalt töötukassa teenuste korraldamisel ja disainimisel. Me kindlasti osaleme selles protsessis, aga peamine vastutus on läinud teisele ministrile. Samuti oleme võtnud pikaajaliseks eesmärgiks toimetulekutoetuse määramisel kasutada paremini riigi olemasolevaid registreid, et inimeste tõendamiskohustust vähendada ja eeskätt vähendada kohaliku omavalitsuse rolli registriandmete otsimisel, et ei peaks neid päringuid tegema ja sellele aega kulutama. Selle eesmärgi saavutamiseks oleme tegemas koostööd Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmemajanduse hoogustamise uuringu raames, millest saadav sisend aitab meil loodetavasti tulevikus toimetulekutoetuse maksmise täielikult automatiseerida. 

Neljas küsimus: "Millised on valitsuse plaanid suhtelises vaesuses ja absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu vähendamiseks lähiaastatel ning milline on riigi pikaajaline strateegia vaesuse vähendamiseks?" Nii nagu juba öeldud, vaesus on mitme tahuga probleem ja vaesusriski ennetamiseks peame …

Pool minutit, jah?

19:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selles formaadis lisaaega pole.

19:29 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

… eeskätt tagama inimestele töö ja kindla sissetuleku. Need on ka sammud, mida riigi teised ministeeriumid, valitsus ja teised ministrid püüavad teha. Eraldi oleme seadnud endale eesmärgiks lastega perede puhul laste vaesuse vähendamise. Siin on tegevused selgelt seotud mitte ainult toetustega, vaid ka vanemate võrdse osalusega laste kasvatamisel, vanemapuhkuste skeemi paindlikkusega ja kindlasti ka teenuste kättesaadavusega, mis võimaldab vanematel tööturul osaleda. Aga vastan hea meelega küsimustele.

19:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Ja on küsimuste aeg. Jaak Aab, palun!

19:30 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kindlasti tänan põhjaliku vastamise eest arupärimisele. Nii nagu statistika näitab, eks see suhtelise vaesuse probleem ole endiselt kõige suurem või selle risk ole kõige suurem eakate inimeste hulgas, eriti üksi elavate eakate inimeste hulgas. See number oli päris kohutav, mis 2021. aasta kohta välja oli toodud Statistikaameti poolt. On risk, nagu te ise tegelikult ka andsite hinnangu, et maksuseaduste eelnõud võivad seda ebavõrdsust ja ka suhtelist vaesust suurendada, sest need muudatused on selles suunas, et suuremate sissetulekutega inimesed võidavad siiski rohkem, või kuidas öelda, kaotavad vähem. Minu küsimus on pigem see, ma küsin küll poliitiliselt. Reformierakond lubas ka 1000 eurot aastaks 2027. Milliste meetmetega seda oleks üldse võimalik saavutada, sest prognoosid näitavad, et selleni lihtsalt indekseerimisega ei jõua?

19:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Mul on hea meel meelde tuletada, et me ühiselt valitsuses olles tegime keskmise pensioni tulumaksuvabaks, nii et tulumaksumuudatused pensioni ei puuduta. Samamoodi – seda ei ole hea meel öelda – on inflatsioon ka üks nendest teguritest, mis aitab pensionil tõusta tegelikult kiiremini, kui ta muidu tavapäraselt seda teeks. 

Vanemaealiste toimetulek just suhtelise vaesuse kontekstis on muret tekitav ja me peame tegema jõupingutusi, et meie pensionid oleksid adekvaatsed. Me oleme täna 40% juures, see on see katvus, aga me tahaksime olla vähemasti 60% juures, eks ole. Selleks et sinna jõuda, on vaja mitmeid samme. Ma arvan, et alustada ei tuleks mitte sellest keskmise pensioni tõusust või üldisest meetmest, vaid alustada tuleks nendest, kes on keerulisemas olukorras. See tähendab, kavandada tegevusi rahvapensioni tõstmiseks. Sõltuvalt rahvapensioni määra tõstmisest on sellest puudutatud oluliselt suurem hulk inimesi. See sõltub lihtsalt sellest, kuhu me selle piiri, rahalise piiri tõmbame. 

Aga tänaste rahaliste vahendite juures, mis riigil on – me eile kuulsime või õigemini teie eile siin saalis kuulsite, et meil on tulusid tulnud riigieelarvesse juurde 35%, kulutusi 50% –, me peame olema hästi ettevaatlikud ressursi kasutamisel. Selles valguses, kus me kahetsusväärselt – tulen jälle korra järgmiste arupärimiste juurde – oleme sunnitud ka perehüvitisi vähendama, oleme ettevaatlikud ja läheme samm korraga. Keskendume tulevikus pigem sellele segmendile, kellel on madalam sissetulek, mitte neile, kes saavad keskmist pensioni.

19:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Andre Hanimägi, palun!

19:33 Andre Hanimägi

Aitäh! Austatud minister, ka mina tänan selle põhjaliku vastuse eest. Ma olen teiega nõus. Need märksõnad, mis te välja tõite – palgavaesus, toetuste lõks –, on kõik väga õiged. Viimastel päevadel oleme ju väga kenasti näinud neid tabeleid ja graafikuid sissetulekute ebavõrdsuse kohta. Ka teie ise tagasisides ütlesite, et käibemaksu suurendamine ja ühtse tulumaksuvaba summa loomine võib tuua olukorra, kus suhteliselt suuremat koormust hakkavad kandma madalama sissetulekuga inimesed. Lisaks ütlesite, et halveneb pensionäride olukord võrreldes teiste sissetulekugruppidega, sest nagu ka seletuskirjas on kirjas, siis käibemaks on regressiivse mõjuga maks. Ehk minu kartus on, et needsamad märksõnad, mida te alguses välja tõite – palgavaesus ja toetuste lõks –, et see [risk] tegelikult muutub veel suuremaks. Minu küsimus on see: kuivõrd murelikult te tegelikult sotsiaalkaitseministrina nendesse maksumuudatustesse suhtute?

19:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Sotsiaalkaitseminister, kelle valitsemisalasse paratamatult kuuluvad kõige haavatavamad grupid, on murelik alati, sõltumata sellest, missugused muudatused toimuvad. Harva on põhjust päriselt rõõmustada. Päriselt rõõmustada on võimalik näiteks hooldereformi kontekstis, kus tõesti on suured summad valdkonda tulnud. Aga kõikidel muudel juhtudel käin ma jätkuvalt kikivarvul ja öösiti väga hästi ei maga. Aga nali naljaks. 

Räägime käibemaksust. Tõsi, eelnõu kohta arvamust andes tegin ma ettepaneku, et tuleks täpsemalt analüüsida ja ka seletuskirjas välja tuua, milline on mõju väiksema sissetulekuga gruppidele, näiteks vanaduspensioniealistele. Kui rääkida käibemaksust, mille juurde teie mind tõite, siis rääkides 100‑eurosest ostust, kus 20 eurot on käibemaks, kokku 120 eurot, siis kui me nüüd teeme need muudatused, on see 122 eurot. Ma arvan, et see nii drastiliselt rahakoti pihta pensionäridel siiski ei löö, eriti kui me arvestame, et tulumaksumuudatustest nad, tänu sellele, et keskmine pension on tulumaksuvaba, jäävad puutumata.

Aga teie muret ma jagan. See protsess, et me saaksime riigis adekvaatsed pensionid, on kõikide erakondade mure, pikaajaline mure. Siin tuleb vaadata paralleelselt nii inimeste toimetulekut, kõige halvemasse olukorda jäävate inimeste spetsiifilist abistamist ja tegelikult kõrvale ka riigieelarve võimalusi, et me täna tehtud otsuseid ei peaks laskma – trafaretne, aga siiski – oma lastel ja lastelastel kinni maksta.

19:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Aab, palun!

19:37 Jaak Aab

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed, kes siia saali on jäänud või monitori taga on! Austatud minister! Päris põhjalik ettekanne oli. Igal juhul oli hea kuulda, et minister suhtub tõsiselt nendesse probleemidesse ja päris ausalt on ka välja toonud erinevate muudatuste – poliitiliste muudatuste, nagu need maksumuudatused on – võimaliku negatiivse mõju. Mitte kõik valitsusliikmed pole nendele korralikult tähelepanu pööranud. Näiteks käibemaksuseaduse seletuskirjas oli kirjas, et kohalike omavalitsuste regionaalarengut käibemaksu tõus üldse ei mõjuta. Nüüd me oleme lõpuks saanud – mina küsisin Rahandusministeeriumist vastavad arvutused – sellise ümmarguse hinnangu, et omavalitsustele tuleb täiendavaid kulutusi järgmine aasta 16–24 miljonit, kui keskmiselt võtta, siis vähemalt 20 miljonit. Selles suhtes tänud sotsiaalkaitseministrile. 

Aga jah, tegelikult, nii nagu me siin oleme aastaid tõdenud, sotsiaalvaldkond väga paljude oma probleemide ja muredega on siiski alarahastatud. Seda me teame, ükskõik milliseid võrdlusi me siin teiste Euroopa Liidu riikidega või OECD riikidega ei tee, võttes aluseks SKT või mõne muu näitaja. Minister muidugi väga õigesti viitas, et üks asi on sissetulek ja ka pension, mis õnneks nüüd jah see aasta ikkagi tõusis tuntavalt, natukene inflatsiooni mõjul oli see indeksi tõus, see tõusis ka erakorraliselt. Aga kahjuks eelmise aasta hinnatõusud sõid juba ette ära selle aasta pensionitõusu ja veidi rohkemgi, kui kaks aastat kokku panna. Selles suhtes ei ole muidugi pensionärid ka võrreldes palgasaajatega teises situatsioonis. Nagu Eesti Pank on öelnud, reaaltulu jõuab meie inimestel Eestis 2019. aasta või 2018. aasta tasemele alles 2025. aastal, ja see on ka prognoos. Nii et reaalselt me saamegi teha vähem kulutusi. Olenevalt sissetulekust mõjutab see [vähem] või rohkem meie igapäevast elu. Ikkagi me tuleme selle juurde, et eakad on vaesusriski poolest kõige ees, eriti üksi elavad pensionärid. 

Ma väga loodan, et need erinevad reformid, mis on plaanis, vähemalt kergendavad teenuste kättesaadavust. Ma tean, et seal on väga palju probleeme. Samm on kindlasti õiges suunas, aga ma väga ootan, et minister, ministeerium ja vastavad ametid aitavad omavalitsusi selle reformi niisuguse sisulise ja protseduurilise, ma ei tea, bürokraatiaga seotud elluviimise juures. Eesmärk on ju õige: hinnata inimeste vajadusi, et nad saaks õigeid teenuseid, et need oleks rahastatud, et inimeste omaosalus ei oleks üle jõu käiv, arvestades ka praegust olukorda, kus hinnatõusud on söönud ära väga palju inimeste sissetulekutest, nii eakatel inimestel kui ka nende perekonnaliikmetel. 

Ikkagi ma ei kuulnud seda vastust. Jah, enne valimisi kõik lubasid siin küll 1200, küll 1000 eurot aastaks 2027. Ma arvan, et tegelikult prognoosid näitasid juba siis – vähemalt meie seda kindlalt nägime prognoosides eelmisel sügisel –, et tavalise indekseerimisega kuidagi selle 1000 euroni ei jõua. Nüüd on see veel selgemaks saanud. Inflatsioon, mis siin maksude laekumisele kaasa aitab, igavesti ei kesta. Minu niisugune lihtsalt puusalt arvestus on, et praeguste indekseerimistega 1. jaanuariks 2027 – ma ei ütle, et aprilliks, aga 1. jaanuariks 2027 – on keskmine pension tõenäoliselt kuskil 850 [eurot]. 

Õige oli ka osutus, et tähelepanu tuleb pöörata madalamatele pensionidele. On inimesi, kes erinevatel põhjustel, näiteks ka laste kasvatamise tõttu, pole saanud piisavalt staaži ja nende vanaduspension on veel väiksem, või neid, kes saavad rahvapensioni. See on ikka päris keeruline asi. Muidugi, omavalitsustest saab küsida erakorralist abi, erinevaid toetusi või ka toimetulekutoetust, mille piiri meil õnnestus alles hiljuti tõsta, mis oli sama piiri peal olnud aastaid. Ka toimetulekutoetuste maksmise süsteem on siin mainitud. Nii et see on tõsiselt keeruline pundar. Ma väga loodan siiski, et see lisaraha ka pensionide tõstmiseks mingil hetkel leitakse, muidu need vaesusriskinumbrid ja suhtelise vaesuse määr just eakate hulgas võib veelgi suureneda. 

Nii et ega midagi. Jõudu ministrile ja jõudu valitsuskoalitsioonile! Eks me sügisel siis eelarvet vaatame. Aitäh!

19:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Andre Hanimägi, palun!

19:42 Andre Hanimägi

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Tõepoolest olid väga põhjalikud vastused. Iseenesest ma justkui ei oleks pidanudki pulti tulema, aga ma kuulasin ja mul oli mitme asja üle hea meel ja ma alustan nendest. Mul oli hea meel nende ühiselt tehtud asjade üle. Ka selle üle, mida te välja tõite. Tegelikult [me ei ole neid teinud] mitte ainult teiega, vaid Keskerakond on ka varasemalt teinud väga palju otsuseid erakorraliste pensionitõusude kohta. Minu eelkõneleja on nende algataja olnud. Oleks väga kurb mõelda ja ongi väga kurb mõelda, milline oleks seis täna, kui neid otsuseid ei oleks nendes erinevates valitsustes tehtud. Ma siiralt usun, et tegelikult on ka see ühine mure meil olemas, mitte ainult ühiselt tehtud asjad, aga ka ühine mure eakate ja vaesuses elavate inimeste pärast. See rahvapensioni tõstmine, mis välja toodi, on kindlasti oluline. Oluline loomulikult on aga ka üksi elavate pensionäride ja eakate toetus, mida siin me koos tõstsime. Aga eks tuleb vaadata seda süsteemi tervikuna, et kuidas seda parandada. Endise linnaosavanemana ma tean, et on väga mitmeid probleeme. Näiteks on kooli läinud noor [eaka juurde] sisse registreeritud, vaene eakas ei teagi võib-olla, et tal selline olukord on, ja ta jääb sellest väikesest rahast ilma. Kindlasti annab neid asju parandada.

Suurteks parandusteks on loomulikult vaja raha ja ma saan aru, et seda ei ole. Aga siit tulebki võib-olla meie suurim erinevus. Eelarve on eelkõige valikute küsimus. Loomulikult ei ole raha mitte kunagi liiga palju. Aga ma ei ole originaalne ja toon jätkuvalt välja tulumaksureformi ja [tulumaksu] ühetaoliseks muutumise, mis toob raha juurde eelkõige nendele inimestele, kes ei ole rikkad, aga kes saavad endaga hakkama. Me jätame välja need inimesed, kes vajaks seda raha palju rohkem. Seal on, ma arvan, meie kõige-kõige suurem erinevus, miks Keskerakond ei saa kuidagi nõustuda nende muudatustega. Vaatame seda ebavõrdsuse tabelit. Ebavõrdsus kasvab. Vaatame, milline on kõige rikkamate ja milline kõige vaesemate osa. Me lahendame probleeme täiesti valest otsast. Ma kardan, et meil tekib seesama olukord, mille minister siin välja tõi, et me mitte seda olukorda ei paranda ja palgavaesus ei vähene, vaid meil need toetuse saamise järjekorrad linnaosavalitsustes ja omavalitsustes hoopis [pikenevad]. Ma arvan, et see on kõige suurem probleemkoht, millele me peaksime kõik ühiselt mõtlema. Aitäh!

19:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Kui minister soovib lõppsõna … Tänan! Oleme neljanda päevakorrapunkti arutelu lõpetanud. 


5. 19:45 Arupärimine valeliku poliitika kohta (nr 84)

19:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Viies päevakorrapunkt langeb menetlusest välja, kuivõrd arupärimise esitaja võttis selle arupärimise tagasi. 

Jõuame kuuenda päevakorrapunktini: Riigikogu liikme Riina Solmani 10. mail 2023 esitatud arupärimine valeliku poliitika kohta numbriga 84. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Riina Solmani.

19:46 Riina Solman

Aitäh teile, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Te täna olete siin juba vatti saanud ja ega mina ka teie elu vist kergemaks ei tee. Ikka seoses nende perehüvitistega, mille üle me teiega juba eelmises koalitsioonis piike murdsime.  

Tõepoolest, see arupärimine seoses valeliku poliitikaga on teile, kuna te olete vastutav minister. Ja miks? Viimased kaks kuud on mõjunud Eesti inimestele šokina. Koalitsiooni moodustanud erakonnad on oma valimiste eel antud lubadused kas täiesti unustanud või lükanud nende täitmise oma tööde nimekirjas [kaugele] lõppu. Selle asemel minnakse kiirkorras ellu viima poliitikat, millest valijale sõnagi ei räägitud ja milleks mandaati ei küsitud. Tänaseks oleme saanud ka Eesti Ekspressi vahendusel lugeda, et selleks on antud lausa nõu. Need nõuandjad on tegutsenud kas keelatud annetuste korras või tõepoolest ainult vabatahtlikena ja ei olegi justkui mingisugust mõju omanud, selle selgitab hiljem välja, ma saan aru, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon.  

Aga mida sõnamurdlikku siis on tehtud? No muidugi seesama meie kõnealune perehüvitiste seadus, mis alles möödunud aasta lõpus eelmises Riigikogus vastu võeti. Sealjuures mindi ka vastu iseenda koalitsioonileppele, kus lubati läbi viia peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüs. Tervikanalüüsi lubavad meile nii sotsiaalkomisjonis esinenud Sotsiaalministeeriumi töötajad kui ka teie ise, lugupeetud sotsiaalkaitseminister, alles pärast seadusemuudatusi, kui kõik on juba tehtud. Kuna me ju ka koos teiega oleme tuttavad lasterikaste perede liiduga, siis me teame, et nad on ka petitsiooni koostanud, mis on kogunud lühikese aja jooksul 24 000 allkirja. Nad on palunud inimkeeli ja pannud südamele, et ärge palun minge kärpima lasterikaste perede toetust, sest see võtab perede rahakotist ära täiendavalt 500 eurot iga kuu, kuigi see raha on eriti suurele perele vajalik. Ma möönan, et võib olla perekondi, kes lapsetoetust universaalse toetusena sellisel kujul, nii suures mahus, ei vajaks, aga selleks on olemas Sotsiaalministeeriumi või Sotsiaalkindlustusameti leheküljel ka lahter, kuhu saab linnukese teha, kui seda [toetust] soovitakse riigieelarvesse tagasi saata. Aga seni ma ei tea küll kedagi, kes oleks seda tagasi saata soovinud. Nii et me eeldame, et kui peres on rohkem lapsi, siis ka seda toetust, riigi pakutavat tuge kulub rohkem kui nendes peredes, mis on ühe või kahe lapsega. Need lapsed on ka väga hinnalised Eesti riigile, sest kõik lapsed on Eestile kulla kaaluga.

Sellepärast on minu etteheide teile isiklikult, et te olete tegutsenud selle nimel, et ühe‑ ja kahelapselised [pered] justkui vastanduksid suurperedele ja toimuks selline vastastikune vaenamine. Mina kogesin seda ka tänavatel, kui ühe ja kahe lapsega [emad] tulid ja ütlesid, et rohkem lapsi ma küll teile ei sünnita, ja nii edasi. See oli tegelikult valitsuse ebapädeva töö tulemus, minu hinnangul, inimeste üksteisele vastandamine sellisel juhul. 

Nüüd see lasterikka pere petitsioon, kus palutakse tõesti loobuda sellest kärpest. Mis siis lasterikka pere puhul juhtub, kas peretoetus võimaldab saavutada ka sotsiaalpoliitilisi eesmärke? Jah, võimaldab. Lasterikka pere toetus on teadlaste andmetel vähendanud kolme ja enama lapsega perede suhtelist vaesust. Ilma sotsiaalsete siireteta elaks ligi 40% lasterikastest peredest allpool suhtelise vaesuse piiri. Tänu toetusele on olukord lähenenud väiksemate perede olukorrale, mitte nii, et väiksemad pered justkui oleks suuremas vaesusriskis, nagu teie ametkonnad püüavad väita. 2021. aastal oli lasterikaste perede vaesusmäär siiski kõrgem kui väiksema laste arvuga paaridel. Aga Eestis on toimunud kiire palga ja elukalliduse kasv. Kuni 2023. aastani peretoetust ei indekseeritud ega suurendatud, mistõttu selle suhteline väärtus ning ka sündimust toetav mõju vähenes. Peretoetuste tõus alates 1. jaanuarist 2023 taastas selle väärtuse, kuid toetuse vähendamise korral langeks see tagasi alla 2017. aasta taseme ning mõju kahaneks järjepidevalt. Sellepärast tahan teilt küsida, miks te ei täida koalitsiooni kokkulepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi, ja kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mõju hakatakse analüüsima alles pärast selle vastuvõtmist. 

19:51 Riina Solman

Aitäh!

19:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tänud! Ja palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

19:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh, istungi juhataja! Suur aitäh, proua Riina Solman, küsimuste eest! Enne kui ma tulen nende konkreetsete küsimuste juurde, ei suuda ma ennast kuidagi talitseda ja tuletan meelde, et me olime koos Isamaaga valitsuses, kui me tegime otsused, mis tundusid ühiskonna erinevatele gruppidele ebaõiglased ning mis tekitasid ja jätkuvalt tekitavad frustratsiooni erinevate arengute ja muudatuste tõttu. Nüüd võib-olla ka selle etteheite kohta, mis puudutab valimiseelseid lubadusi ja erakondade programme. Ma saan rääkida Reformierakonna eest. Me, tõsi, lubasime lastega perede võrdsemat toetamist, mis ei sõltuks laste arvust peres. Seda me püüamegi teha, nii et me käime ikkagi oma sõnade järgi.

Aga nüüd need küsimused. "Miks ei täida koalitsioon enda koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi?" Valitsuse tegevusplaani kohaselt viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust. Eesmärk on hinnata, milline on olnud peretoetuste ja vanemahüvitiste maksmise mõju, kaardistada võimalikud kitsaskohad ja pakkuda neile lahendused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusplaanile on kaasvastutajaks justiitsminister – see puudutab ka elatisetemaatikat ja see on Justiitsministeeriumi pädevuses – ja selle analüüsi tähtaeg on märtsis 2025.

Analüüs saab olla sisuline, kui hindamise aluseks on muutunud toetuste suuruse mõju hindamine lastega leibkondade sündimuskäitumisele ja toimetulekule. Käesoleva aasta alguses tehtud muudatuste mõju hinnata on veel vara, sest seadusemuudatused ei ole kogumahus kas jõustunud või sihtgrupini jõudnud. Seega on otstarbekas lisaks olemasolevatele analüüsidele analüüsida muudatuste mõju pärast vähemalt aastast kehtimise aega. 

Seni on läbi viidud erinevaid uuringuid, millest värskeim on lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuring, mis valmis selle aasta kevadel ja mis vaatas lähemalt, millistes peredes Eesti lapsed elavad ja kuidas nad on toetatud. Varasemalt täna küsimustele vastates ma muidugi ka ütlesin, et aasta on ikkagi lühikene aeg, et sündimuskäitumist hinnata, aga me saame siiski anda endast maksimumi, et 2025. aasta märtsis tervikpilti analüüsida, pannes sinna kõrvale ka erinevad teenused, mida lastega pered saavad.

Me oleme ju kavandanud selle koalitsiooniga ka mitmeid muid muudatusi, mis puudutavad hooldus‑ ja haigushüvitist vanemapuhkusejärgsel aastal, et see oleks õiglasem, samamoodi elatisabi, mis ka on ajale jalgu jäänud. Aga ka tänasest esimesest arutelust välja tulnud erivajadustega või puudega laste teenustesse on meil võimalik ressurssi pakkuda. Tõepoolest, menetluses olev eelnõu soovib tühistada astmelise väljumise lasterikka pere toetusest, mida me oleme asendamas vajaduspõhise õppetoetuse kahekordistamisega. Ma olen kohtunud [sel teemal] lasterikaste perede liidu esindajatega, sest seal on rohkem probleeme, mida samamoodi tuleb sihitada, et seda toetusmehhanismi parendada, nii et see päriselt aitaks. Möönan, et see ei aita kogu sihtgruppi, aga see aitab neid, kelle abivajadus on suurim.

"Kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mõju hakatakse analüüsima alles peale selle vastuvõtmist?" Eelnõu vastuvõtmisel tehakse muudatuste mõju analüüs ja samuti on muudatuste aluseks olemasolevad uuringud, millest ühte nimetasin ka eelmise küsimuse juures. Tervikolukorra analüüsimise eelduseks on muidugi muudatuste rakendumise aeg, mille jooksul on muudatused ja nende mõju jõudnud inimesteni, ehk mõõdetakse pikaajalist mõju ja seda saab teatud perioodi järel ka hinnata. Perehüvitiste seadus on täielikult rakendunud 1. jaanuarist ja me planeerime, et peale aastast rakendumist, märtsiks 2025 saame me valmis analüüsi. Jällegi, tuletan meelde, et sündimuskäitumist see meile tegelikult väga näitama ei hakka ja tuleb teha kordusanalüüs. Ilmselt on võimalik siin võtta kitsamas mahus üks osa sellest analüüsist, mida me teatud aja tagant uuesti hindame, eriti mis puudutab seda sündimuskäitumist.

Kõik need analüüsid, mida me oleme seni kasutanud, on eelnõude seletuskirjades ju kirjas. Perehüvitiste seaduse muudatuste mõju analüüsi on koostanud Age Viira, kes on sotsioloogiamagister Tallinna Ülikoolis. Mõjuanalüüsi koostamisel on konsulteeritud Andres Võrguga ja temale ka viidatud. Sotsiaalpoliitikaekspert ja analüütik, teadusmagister Tartu Ülikoolis Hede Sinisaar, kes on sotsiaalteaduste doktorant Tallinna Ülikoolis, [on olnud kaasatud]. Samamoodi on demograafilise mõju hinnangu koostamisel kaasautor olnud Alis Tammur, kes on rahvastikugeograafia teadusmagister Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse doktorant. Ka Allan Puur on olnud kaasatud. Samamoodi on mõjuanalüüsis viidatud Mare Ainsaarele ja Ene-Margit Tiidule. Ene-Margit Tiidu puhul on olnud ka kriitikat, et ta on matemaatilise statistika emeriitprofessor Tartu Ülikoolis. Kuid ta on ka üks väheseid, kes on läbi aegade uurinud pereplaneerimist ja sündimuskäitumist, ka neid ootusi, mis on noortel, ja võrrelnud neid reaalsusega. Me siin Eestis soovime naistena ikkagi rohkem lapsi, reaalsus on kahjuks vähem lapsi. See on see potentsiaal, mida tuleb sihitada. 

Ma olen jätkuvalt veendunud, et ainult rahaga me seda ei saavuta. Me peame panema tasakaalu teenused ja toetused. Selleks, et vanematel oleks turvaline keskkond lapsi kasvatada, on vaja töö ja pereelu ühitamist, lastehoiuteenuse kättesaadavust, kvaliteetse haridusteenuse kättesaadavust eriti maapiirkondades, aga mitte ainult, ka pikapäevarühmi. Nii et meil on siin mitmeid asju, mida me peame paralleelselt edendama. Aga aitäh!

19:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, minister! Nüüd on aeg küsimusteks. Riina Solman, palun!

19:58 Riina Solman

Suur tänu, hea aseesimees! Lugupeetud minister, tänan selle põhjaliku vastuse eest! See oli tõesti nauditav. Võib-olla ma oma kõnes puudutan rohkem neid tahke, millest te kõnelesite ja milles meil on eriarvamus. Meil on palju, tuleb välja, ühiseid seisukohti. 

Aga küsimus puudutab seda, millele te just viitasite, et kui me olime koos valitsuses ja te tellisite või õigemini teie ametnikkond, kes on algusest peale olnud perepoliitikavastane – alates sellest, kui rahvastikuministeerium loodi, on nad tegelikult selle poliitika vastu töötanud –, tellis Eesti Advokatuuri arvamuse, mida tsiteerib ka Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsiosakond. Seal öeldakse, et uuringud kinnitavad, et mida väiksem leibkond, seda suuremad on kulud lapse kohta, ja kõike seda saab seletada mastaabisäästuga, sest kui peres kasvab mitu last, siis on võimalik asju taaskasutada. Sellise uuringu tellimine – kas te tellisite selle raha eest, kas see telliti teie käsul? Kuidas te ise hindate seda kokkuvõtet, mis tegelikult solvab suurperesid? Tõesti, kui ühes peres kasvab üks laps, kas siis on kulutused suuremad? Kas siis, kui on rohkem lapsi, me paneme liitri vett potti juurde ja saame rohkem suppi? Kuidas te hindate seda enda tellitud analüüsi ja selle kasutamist ametkonna poolt? Kas see on üldse eetiline?

20:00 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa seda hinnata, sest ma ei ole seda tellinud. Minule teadaolevalt ei ole seda ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud tellinud. (Hääl saalist.) Ma ilmselt … (Hääl saalist.) Ei, selles mõttes, ei ole Merlin Murumets … (Hääl saalist.) Ei.

20:00 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Hea Riigikogu liige! Sellist võimalust meil ei ole, et minister vastab ja Riigikogu liige samal ajal …

20:00 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Minule teadaolevalt …

20:00 Aseesimees Jüri Ratas

Meil on võimalus, et kui Riigikogu liige küsib, siis minister vastab. Sõna on, Signe Riisalo, teil, palun!

20:00 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Minule teadaolevalt ei ole seda tellinud Sotsiaalministeeriumi ametnikud, mina ise kindlasti seda tellinud ei ole ja me ei ole selle eest ka raha maksnud.

20:00 Aseesimees Jüri Ratas

Tõnis Lukas, palun!

20:00 Tõnis Lukas

Aitäh! Ütlesite, proua minister, ausalt, et teie ja Reformierakond pöörate perehüvitiste nii suure tõusu tagasi. Valimistel te lubasite seda, kuna teie meelest oli see ülekohtune väiksemate perede suhtes ja üldse võib-olla ka asjakohatu praeguses majanduslikus situatsioonis. Kuna need hääletused perehüvitiste suurendamise üle olid detsembris ja jaanuaris, siis ma küsin, millal Reformierakond hakkas oma programmi tegema. Veel jaanuarikuus hääletati üksmeelselt selliste hüvitiste poolt, mille kohta oli juba otsus langenud – või ei olnud langenud –, et neid hakatakse kohe kärpima. Ühesõnaga, toetati mingis suuruses hüvitisi veel jaanuarikuus. Kas siis tõesti programm ei olnud tehtud ja te tulite selle peale näiteks veebruaris? Igal juhul [see juhtus] peale hääletust, (Juhataja helistab kella.) kuigi ütlesite, et see oli teil juba varem selge.

20:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Reformierakonna programmi erinevaid osi hakati ette valmistama 2022. aasta alguses. Rääkides suurest üksmeelest, siis te teate väga hästi, milline oli siis poliitiline situatsioon ning kuidas see eelnõu [tekkis] ja need kokkulepped sõlmiti. Täpselt nii nagu igas valitsuses varasemalt, koalitsioonileppes kokkulepitust peetakse kinni. 

Aga ma kordan, mida ma olen siin varasemalt öelnud: juba toona ma personaalselt pidasin seda valeks ja pean jätkuvalt valeks lähenemiseks, sest nii ebaproportsionaalne hüvede ümberjaotamine ei ole kummagi osapoole huvides ja sellega me ainult lõhestame ühiskonda. On äärmiselt ebamugav olla selles positsioonis, kus ma olen, aga ma saan sellega hakkama. Me loodame väga, et me saame taastada inimeste õiglustunde, säilitada ka riigieelarve liikumise tasakaalu suunas ja pakkuda umbes 20 miljoni eest Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas erinevate meetmetega tuge lastega peredele ja sellele lisaks ka haridusministeeriumi valitsemisalas vajaduspõhist õppetoetust, mis samamoodi aitab väiksema sissetulekuga perede lapsi koolitada.

20:03 Aseesimees Jüri Ratas

Head Riigikogu liikmed! Vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele on arupärimistele vastamisel üks küsimus ja selle ühe küsimusega me liigumegi nüüd, Leo Kunnas, teie juurde. Leo Kunnas, palun!

20:03 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Täna käis meil fraktsioonis Ungari suursaadik ja andis muu seas ülevaate Ungari perepoliitikast. Sündimuskordaja oli Ungaris 2010. aastaks langenud 1,2‑le. Pärast seda võttis Ungari valitsus vastu suure paketi, milles on perede ja laste toetuseks erinevad maksusoodustused, toetused ja muud meetmed, mille tulemusena on õnnestunud sündimuskordaja Ungaris tõsta praegu 1,55‑le, millega nad loomulikult ka rahul ei ole. Meil on vastupidi: viimase aasta jooksul ehk kahe eelmise valitsuse ajal on sündimuskordaja langenud 1,4‑le. Kas te näete siin probleemi ja mis on teie plaan selle olukorra parandamiseks?

20:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ungari, Poola ja Eesti ongi need kolm tippriiki Euroopa Liidus, kus sõltumata viimati vastu võetud seadusest on olnud toetused lastega peredele kõige kõrgemad Euroopas. Nii et inimeste käitumist, nii nagu ma varasemalt olen öelnud, pelgalt rahaga ei muuda ega mõjuta. 

Plaan, mille Sotsiaalministeeriumi eksperdid koos ülikoolidega on välja käinud, on eeskätt keskkonna muutmine, teenuste disainimine, mis võimaldaksid lapsi turvaliselt kasvatada ja et oleksid kättesaadavad nii tervishoiu‑, haridus‑ kui ka muud lastele mõeldud teenused. Kui me vaatame sedasama viimast uuringut lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse kohta, mis alles selle aasta kevadel valmis, siis me ju näeme seda, millised on pärisprobleemid. Kõigepealt, lahus elavate vanemate leibkondadest 27% ei saa teiselt vanemalt lapse jaoks raha. See tähendab, et seesama elatisabi ongi selle teise vanema toe asendusmeede. Tähendab, me oleme tegemas õiget asja nendele peredele, kus kasvavad lapsed ja kus sissetulekut teiselt vanemalt ei tule. Lapsevanemad on öelnud, mida nad kõige rohkem vajavad: nad vajavad tegelikult abi lapsehoiul, seda eriti ühe täiskasvanuga perede puhul. Samamoodi me teame, et suurim vajadus on abi järele lastele sobivate riiete ostmisel ja eluruumide parandamisel. Kõige enam raskusi igakuiste kulude tasumisega on just üksikvanematel, koguni 32%‑l nendest. Samamoodi me saame siit lugeda, et lastevanemate suur soov on, et lastele oleks rohkem rehabilitatsiooniteenuseid ja vaimse tervise teenuseid. Me saame siin mõnevõrra ka tulenevalt koalitsioonileppest appi tulla, et erivajadustega lastele senisest enam teenuseid pakkuda. Mis vaimse tervise teenuseid puudutab, siis neid me oleme viimasel kahel aastal saanud peredele kogukonnapõhiselt pakkuda. Me seda varem teha ei saanud, sellist korraldust ega ressurssi meil ei olnud.

20:07 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani.

20:07 Riina Solman

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt õiendan ära selle arvamuse küsimuse. See [arvamus] on tulnud advokatuurilt austatud Signe Riisalole, sotsiaalkaitseministrile, 12. septembril 2022 ja mina olen selle kätte saanud Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrist Merlin Murumetsa nime alt, kus advokatuur annab sisendi, et kõige suuremad kulud lapse kasvatamisel on väikses leibkonnas, kus kasvab üks laps, ja kus ta õpetab elama, et kui on rohkem lapsi, siis on mastaabiefekt ja saab säästa, kuna nad saavad kasutada üksteise asju ja nii edasi. See on tulnud ikkagi teie majja teie ametnike või kellegi teise palvel. Võib-olla oli see hoopiski tagasiside eelnõule, aga igal juhul sellist asja ametkonnad levitavad ja levitavad ka tsiteerimiseks siia Riigikogu [Kantselei] õigus‑ ja analüüsiosakonda. See on väga inetu ja lasterikkaid peresid solvav suhtumine.  

Aga räägime lasterikastest peredest. Lasterikka pere toetus on vähendanud kolme ja enama lapsega perede suhtelist vaesust. Ilma sotsiaalsete siireteta elaks ligi 40% lasterikastest peredest allpool suhtelise vaesuse piiri. Tänu toetusele on nende olukord lähenenud väiksemate perede olukorrale. Väiksemad pered ei ole saanud võrreldes lasterikastega kuidagi halvemini hakkama, see ei ole õige jutt. 2021. aastal oli lasterikaste paaride vaesusmäär siiski kõrgem kui väiksema laste arvuga paaridel. Selle andmestiku on kokku pannud teadlased, sealhulgas Allan Puur. Me oleme saanud need andmed Pere Sihtkapitalilt.  

Mingisugune abi, nagu te räägite, lapsehoiule ja see, kuhu te suunate neid vahendeid, mis lasterikastelt peredelt ära võetakse – see on lihtsalt näotu jutt. Väga hea, et harvikhaigustega lapsed saavad tuge ja [eri]vajadusega lapsed saavad tuge, aga need summad ei ole suured. See jutt on hea senikaua, kuni sellele tõestust ei järgne. Mina seda tõestust täna näinud ei ole. Näen, et minnakse haavatava sihtgrupi, lasterikaste perede toetusi vähendama, hakatakse kärpima nende arvel. Nad on palunud teid, nad on anunud teid, nad on teinud petitsiooni, kus öeldakse, et peredel läheb raskeks. Ja neil läheb raskeks.  

Toetades lasterikkaid peresid täiendavalt alates hetkest, kui nad on lasterikkaks saanud, tagame ka keskmisest suurema pere lastele võrdsemad võimalused ning mõjutame sellega ühtlasi poolte Eesti laste elukvaliteeti paremuse suunas. Just see on õiglus, mille poole peaksime pürgima, aga mitte see pole õiglus, mida teie räägite, et ärgitame ühe ja kahe lapsega pered suurperede vastu ja võtame suurperedelt raha vähemaks, et siis on õiglus jalule seatud. Äravõtmine sealt, kus seda raha on vaja, ei ole mitte mingisugune õiglus. Te põhjustate meelehärmi.  

Menetlust juhtiva sotsiaalkomisjoni tellimusel on Riigikogu [Kantselei] õigus‑ [ja analüüsi]osakond koostanud nüüdseks ka eelnõu põhiseaduslikkuse analüüsi, kus ta kasutab täpselt Sotsiaalministeeriumile laekunud [dokumente], viidates Sotsiaalministeeriumi andmetele, rääkides mastaabisäästust, nagu suurpere saaks säästa nii, kui ta katab lapsi ühtede ja samade riietega, ja ma ei tea, valab võib-olla supipotti rohkem vett. Niimoodi soovitavad meie ametkonnad suurperedel hakkama saada.  

Õigusosakonna arvamuses on tsiteeritud erinevaid Riigikohtu lahendeid, mis ütlevad näiteks, et igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima, ja seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Aga sõnamurdlikult valitsus käituma läheb, võttes tagasi oma lubatu. Samuti [öeldakse neis lahendites], et õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttest tuleneb ka igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima, antud juhul siis suuremat toetust saama.  

Seega riivab valitsuse eelnõu kahtlemata lasterikka pere põhi[seaduslikke] õigusi, kuna käesoleva aasta algusest makstav suurem toetus väheneks järgmisest aastast 200 euro võrra. Riigikohus on varasemalt leidnud, et põhiseaduslik riive ei ole siiski alati keelatud, kui selleks on kaalukad põhjused ja on legitiimne eesmärk. Perehüvitiste kärpimise eelnõus ongi eesmärgi kohta öeldud järgmist: "Seaduse eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste süsteem." Siin üritatakse taas meile öelda, et erineva laste arvuga ja vanemate arvuga perede vahel jagunevad summad õiglasemalt. No see ei ole õiglasem, kui minnakse ära võtma sealt, kus on palju rohkem inimesi, palju rohkem suid laua ääres, palju suuremad kulud. See ei tundu õiglasem ka nende suhtes, keda on peres vähem.  

Kolm mintsi veel. Küsida juurde või? Aa, palun juurde, jah. Kolm minutit veel, palun juurde. 

20:12 Aseesimees Jüri Ratas

Soovite, jah?

20:12 Riina Solman

Soovin. Soovin. Aitäh!

20:12 Aseesimees Jüri Ratas

Palun! Teil on juures 180 sekundit. Palun!

20:12 Riina Solman

Väga tänan, austatud Riigikogu aseesimees! Kahtlemata on riigil õigus eelarvelistel eesmärkidel seadusi muuta, aga kui riivatakse inimeste põhiseaduslikke õigusi, peavad kärped olema väga hästi põhjendatud. 

Alates 2017. aastast muutumatuna püsinud lasterikka pere toetust suurendanud seadus võeti vastu alles aasta alguses. Kas riigi rahaline olukord on vahepeal diametraalselt muutunud, nagu see oli näiteks 2008. aasta kriisi ajal? Ei ole. Aga ka siis ei mindud peretoetusi kärpima. Selline peretoetuste kärpimine on üleüldse esmakordne. 

Põhiõiguste kaitse eesmärk on kaitsta põhiõigusi, mitte aidata riigil raha kokku hoida. Seega võib mittevajalikuks osutuda ka selline riive, millele on alternatiiv, mis piirab inimese õigusi vähem, isegi kui see on riigile veidi kulukam. 

Näiteks tasub tähele panna, et seitsme ja enama lapsega pere toetuse vähendamisega 200 euro võrra kuus hoitakse aastas kokku vaid 300 000 eurot. Kas enam kui 100 pere, kus kasvab ligi 900 last, õiguspärase ootuse riivet saab õigustada riigieelarve mahtu arvestades marginaalse kokkuhoiuga? Eriti arvestades, et vajadus täiendava toetuse järele sedavõrd suures peres on ilmselge. Ma rõhutan: seitsme ja enama lapsega pere toetusi minnakse vähendama 200 euro võrra kuus ja sellega hoitakse kokku vaid 300 000 eurot. Kannatab enam kui 100 peret, kus kasvab ligi 900 last. Reformierakond on ise ka palju rääkinud vajaduspõhisusest lasterikka pere toetuse maksmisel, kuid ometi võetakse toetust vähemaks ühtviisi nii 500 kui ka 5000 eurot teenivatelt peredelt. 

Lausvähendamise asemel oleks kindlasti põhiseaduspärasem selline lahendus, kus väiksema sissetulekuga pere toetus jääb kärpimata. Pealegi on riigi kulude kärpimiseks või tulude suurendamiseks ka palju muid võimalusi. Me ei ole üldse kuulnud, kust riik veel kärpima läheb peale lasterikaste perede. Miks asutakse just lastega perede arvel kärpima, kui isegi palju keerulisematel aegadel pole selle kallale mindud? Miks pole valitsus teisi võimalusi kaalunud ja eelnõus välja toonud? Mina ütlen teile: aastal 2019, kui loodi rahvastikuministeerium, perepoliitikat kui sellist tegelikult Sotsiaalministeeriumis eriti ei viljeletud ja nendele eelnõudele, millest me täna räägime, töötati vastu. 

Lugupeetud minister, ka teie töötasite meie eelmises valitsuses sellele eelnõule vastu, aga te tulite kaasa. Aitäh selle eest, et midagigi peredele täna alles jääb! Aga minu palve teile on, et mõelge veel korra järele, kas viit kuni kümmet last kasvatav pere väärib seda, et te võtate need väga vajalikud 200 eurot pere käest ära. Ei vääri. Igal juhul läheme meie oma õiguste nõudmisel (Juhataja helistab kella.) kuni Riigikohtuni välja. Aitäh!

20:15 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

20:15 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea minister! Austatud stenogramm! Mida me täna kuulsime? Täna kuulsime vastuseks, et juba siis, kui eelmine valitsuskoalitsioon oli kokku leppinud perehüvitiste tõstmises ja selle liikmed hääletasid siin Riigikogu saalis selle poolt, Reformierakonna liikmed teadsid, et eesmärk on peale valimisi hakata neid hüvitisi vähendama, kuna – siin on erinevaid tõlgendusi – see tekitab kas majandusele ülekoormust või on ebaõiglane väiksemate perede suhtes. Erinevad põhjendused on erinevatel inimestel. Neid võib ikka olla, aga selge on see, et Reformierakonna liikmed selle tõlgenduse järgi hääletasid siin saalis detsembrikuus ja jaanuarikuus oma südametunnistuse vastu. Vähemalt nii võib aru saada minister Riisalo tänastest väidetest. Ma loodan, et kõigi puhul see ei kehti, fraktsioon on suur. Aga teha niimoodi, et mõni kuu enne valimisi tehakse teadvalt valele rajatud otsus, mida minnakse kohe muutma … Oli ju võimalus teha eelmises koalitsioonis ettepanek vähendada. Või te ei tahtnud seda teha?

Ahah, nagu ikka kõigil puhkudel viimase nelja aasta jooksul oleme ka nüüd kuulnud, et Reformierakond oli Isamaa pantvangis. Mis see vangistuse motiiv oli, mis oli motiiv seal vangistuses olla? Miks suure erakonnana ei saanud läbi murda, ennast vabastada? Põhjus oli soov võimul olla. Igal juhul ei räägi see mitte eetilisest käitumisest, pigem vastupidi.

Hea küll. Minister oli eelmises koalitsioonis ainus, kellel selle teema puhul võis tõesti näha silmis mässulist tuld. Võib-olla rohkem mässulist tuld oli näha veel ainult teemade puhul, mis puudutavad samasooliste abielu ja kõike seda progressiivset õnne, mis meil veel on planeeritud. Siin on järgmisi samme ka tulemas, aga tänase arupärimise puhul me kõiki neid teemasid käsitleda ei saa. Kuigi võiks, sest kui me räägime perede hakkamasaamisest ja nende rollist ühiskonnas, siis peremudeli lõhkumine, edaspidi noores sellise dilemma tekitamine, et äkki tema probleemid algavad kõik sellest, et ta on sattunud valesse kehasse, mis mõjutab juba umbes veerandit Eesti tüdrukutest – see kõik ju töötab pereloome vastu tulevikus, kaasa arvatud lastega perede vastu ja kaasa arvatud muidugi mitme [lapsega] või lasterikaste perede vastu. Sest kui ei ole niisugust kasvatust või ettekujutust pereloomest, siis kahtlemata seda [peret] tulevikus ei kiputagi looma. Nii et need teemad on kõik seotud.

Aga läheme tänase perede toetamise teemaga edasi. Rahvastikupoliitika on kõige alus. Mis põhjust on [muidu] rääkida majandusest või mis jutt see on, et me ei saa järgmistele põlvedele anda edasi neid võlgasid, mida me justkui praegu rikkis rahanduse tõttu tekitame? Kui need järgmised põlvkonnad on poole väiksemad kui eelmised ja võib-olla see trend veel langeb, kui me ei võta meetmeid, mis tõepoolest meil sündimuskordajat tõstaks, siis on niikuinii situatsioon katastroofiline, ei ole võimalik majandada, ei ole võimalik eesti kultuuri edasi kanda. Mis koolivõrgust me räägime? Kõige alus on rahvastik, eestlaste juurdekasv. 

Ma palun kolm minutit veel.

20:20 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

20:20 Tõnis Lukas

Kui neid ideid on rohkem, siis palun käige need ideed välja. Aga Isamaal on olnud rahvastikupoliitika. Me viisime läbi ühe idee ja kohe eos lõigati see läbi. Siin on sellele palju toetajaid, selles saalis toetasid seda kõik erakonnad, kes siin istusid eelmises koosseisus, kõik erakonnad said sellest aru. Ka Reformierakond toetas, aga näe, tuleb välja, et valskusega.

Rahvastiku juurdekasv on kõige alus ja selle sees on üks mudel, perekond, mis tegelikult selle võimaliku juurdekasvu meile toob. Perekond peab olema tugev, perekonnas peab iga liige andma oma panuse. Ma kutsun kõiki mehi üles toetama naisi laste kasvatamisel, nendel puhkudel, kui naistel on raske seda koormat kanda. On palju peresid ja ma loodan, et noorte puhul järjest rohkem, kus seda koormust kantakse võrdselt. Aga kahtlemata on see üks sündimuskordaja tõstmise võimalus: kanda neid koormaid nii, et naine teeks valiku lapse kasuks, et tal oleks kindlustunne. Loomulikult me peame kõigis põlvkondades, mehed, näitama selleks eeskuju.

Perehüvitis ja selle tõstmine – ma ei saa öelda, et see tõstmine oleks nüüd suurusjärgu võrra olnud, aga see oli oluline tõstmine eelmise valitsuskoalitsiooni ajal. See oli mõeldud muu hulgas selleks, et lasterikaste perede emad saaksid kiiremini tööturule naasta, et nende kvalifikatsioon ei tuhmuks. Sest mis on sellistel puhkudel probleem? Kui lapsed [sünnivad] järjest, siis kardetakse, et ei saa tööturule tagasi tulla ja mõnel juhul jäädaksegi sõltuvusse näiteks abikaasast või jäädakse tööturult eemale, kvalifikatsioon kaob. Inimesel on raske ennast teostada, tekib enese süüdistamine, partneri süüdistamine, kõik niisugused asjad. See lõhub peresid. Et selliseid asju ei oleks ja jätkuks raha näiteks lapsehoidja palkamiseks, selleks et käia mõni tund ära päeva jooksul, on seda hüvitist vaja. Suurtel peredel on järsult tõusvad kulud: [suurem] auto ja korter, [laste] huvitegevus. Kuigi Reformierakond lubas juba 15 aastat tagasi teha lastele tasuta huvitegevuse, ei saa praegu öelda, et see oleks kõigile lastele tasuta. Suurtel peredel on suured koormused. 

Nii et perehüvitiste langetamine praegu, reeturlikult, ilma ette hoiatamata, on meie rahvastiku‑ ja perepoliitikale päris tugeva matsu pannud. Ma loodan, et kõik me siin saalis saame aru sellest vastutusest, et meil tuleb teha positiivseid samme, mitte samme, mis panevad peresid aina raskemasse ja raskemasse olukorda. Aitäh!

20:24 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

20:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh, austatud Riigikogu istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma ei lasku vaidlusesse. Me oleme erinevatel arusaamadel ja meil on erinevad väärtused. Ma arvan, et see [vaidlus] meid edasi ei aita. Ma tahan lihtsalt ära klaarida selle advokatuuri teema. Ma vahepeal konsulteerisin. Kogu see saaga advokatuuri seisukohaga oli järgmine. Eelnõu valmistas ette Sotsiaalministeerium kahasse Justiitsministeeriumiga, sest seal olid ka elatist puudutavad sätted. Justiitsministeeriumi ettepanekul pandi ka advokatuur kooskõlastajate ringi. Advokatuur esitas oma arvamuse eelnõu kohta ja avaldas selle põhjal ka teavituse meedias. See informatsioon võis sotsiaalkomisjoni tulla küll Merlin Murumetsa meiliga, aga see, et see advokatuuri arvamus meil olemas oli, tulenes Justiitsministeeriumi soovist, et advokatuur oleks kaasatud. Vabandust, et ma enne ei … Mul ei olnud see meeles. Aitäh!

20:25 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja antud arupärimisele on vastatud.  

Seitsmenda arupärimise on esitanud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, see kannab numbrit 146 ja see arupärimine on tagasi võetud. Kaheksanda arupärimise on esitanud Riigikogu liige Tõnis Lukas, see kannab numbrit 194 ja see arupärimine on tagasi võetud. Üheksanda arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Alar Laneman, Rain Epler ja Helle-Moonika Helme 13. mail 2023, arupärimine on maksupaketi terviklike mõjude kohta ja kannab numbrit 235. Arupärimisele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Rain Epleri. (Hääled saalis.) Kuna Riigikogu liige Rain Epler ei ole hetkel kohal, siis on tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest antud arupärimise arutelu võimatus ja arupärimine lükkub edasi. Järgmise arupärimise, kümnenda, esitasid Riigikogu liikmed Siim Pohlak ja Rene Kokk 13. mail 2023, arupärimine on maksupaketi terviklike mõjude kohta ja see kannab numbrit 433. Arupärimisele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Siim Pohlaku. (Hääled saalis.) Kuna, head ametikaaslased, Siim Pohlakut ei ole kohal, siis on tulenevalt seadusest arupärimise arutelu võimatus. See tähendab, et antud arupärimisele täna ei vastata ja see vastamine lükkub edasi. Seega, kümnendat päevakorrapunkti me täna ei menetle.  

Head ametikaaslased, rohkem meil päevakorrapunkte täna päevakorras ei ole. Istung on lõppenud. Jõudu meile meie töös!

20:27 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee