Lugupeetav rahvaesindus! Eelarve kontrolli komisjon arutas neid teemasid väga põhjalikult. Meil olid ka täna kõnelenud inimesed kutsutud [komisjoni] ekspertidena. Ma ei hakka üle kordama nende väljendatud seisukohti. Meil oli ka maksuameti esindaja, kes kirjeldas maksulaekumiste seisu. Suures plaanis, nii nagu need ettekanded olid, andsid härra Kaasik ja ka rahandusminister, Rahandusministeeriumi esindajad – kutsutud oli ka välisekspert Indrek Neivelt – oma vaate nii rahanduse seisule kui ka planeeritud maksumuudatustele. Mul oli üks ettekanne olemas, aga ma tõstsin selle kõrvale, kui ma kuulasin siin saalis nii-öelda Saalomon Vesipruuli ja Jaan Tatika surnud koera üle aia heitmist, et kes need kulud siis õigupoolest tekitas, kuhu see raha läinud on ja kust tuleb tolm.
Vaatame seda olukorda lähemalt. Mulle meeldib alati vaadata numbreid. Vaatame 2021. ja 2022. aasta valitsussektori nominaalset eelarvepositsiooni, mis vastavalt olid 2,4% miinust ja 0,9% miinust. Need numbrid oleks olnud plussis, meil oleks valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon olnud plussis, kui 2021. aasta kevadel, aga ka 2022. aasta kevadel ei oleks tehtud positiivseid lisaeelarveid. Näete, kui lihtne olukord! Miks tehti positiivsed lisaeelarved? 2021. aastal tehti seda täiesti legitiimse põhjendusega, mis oli koroonakriis, ja 2022. aastal tehti põhjendusega, mis oli energiakriis, pluss veel täiendavalt [raha] – tõsi küll, väiksemas mahus – riigikaitsekuludesse.
Mina palusin Rahandusministeeriumist ühe väikese tabeli sellest, mis on värsked püsikulud, mis on tekkinud järgmise nelja aasta perspektiivi. Kui neile värsketele kuludele, mida viimastel aastatel on tehtud, otsa vaadata, siis need täiendavad kulud, olgu nad sotsiaalvaldkonnas või ka riigikaitses, mille puhul autorsus kuulub Kaja Kallase kahele viimasele valitsusele – tänane on kolmas, aga [mõtlen] kahte eelmist valitsust –, siis aastatel 2024–2026 kasvasid püsikulud või kulud riigile kokku ei rohkem ega vähem kui 4 miljardit eurot. Neli miljardit eurot!
Võtame praegu SKP protsenti selle aasta jooksul – see moodustab jooksva aasta SKP-st ligikaudu 15%. Eraldi võetuna, kui me sellesse perspektiivi asetame, et neid kulusid näiteks ei oleks tehtud, olgu see riigikaitse, hariduse või sotsiaalvaldkonna kulud, ja võrdleme seda valitsussektori eelarvepositsiooniga, mida kevadprognoosi alusel Rahandusministeerium prognoosib – ta prognoosib 2026. aastal 4,5%-list miinust –, siis nende numbrite järgi täiendavad kulud, mida kahe eelmise Kaja Kallase valitsuse ajal tehti, olid 3%. Lahutame 4,5-st 3% ja saame praeguses majanduslanguse olukorras prognoositud SKP põhjal, et tegelikult ainuüksi 1,5% oleks sellisel juhul miinus olnud. See on vastus tegelikult sellele. Nendes valitsustes on olnud kõikide erakondade esindajad, välja arvatud siin saalis olev proua Lutsar, Eesti 200. Need on läbinud siin saalis hääletused minu mäletamise järgi ka siis … Neid lisaeelarveid hääletati ka opositsiooni poolthäältega eelmises parlamendi koosseisus.
Kui me kõneleme sellest, mis olukord meil rahanduspoliitikas on, siis ametist lahkunud, [sel ajal] lahkumas olnud rahandusminister proua Akkermann andis oma diagnoosi, mida riigi rahandusega tuleb teha. Järgmisel aastal, see on eelarveaastal 2024, tuleb kui palju teha kärbet riigi valitsemiskuludes? Üks miljard eurot väga selget haaget. Korraga 1 miljard eurot oli siis. Näed, Annely, kuu aega tagasi olid veel ametis oleva valitsuse minister ja miljardit ei olnud, aga korraga ilmus ekraanile miljard eurot. Hakati looma niisugust meeleolu, et vaja on tohutut kärbet.
Nüüd on küsimus, kuhu õigupoolest see kärperaha … Miks on vaja läbi viia maksutõusude kaskaad, et sisuliselt peaaegu kõiki Eesti riiklikke makse plaanitakse tõsta sellises olukorras? On väga lihtne [vastus]: see on Reformierakonna valimislubaduse elluviimine, mis konsolideeritult, kui me vaatame nelja aasta eelarvestrateegia perspektiivi, läheb maksma maksumaksjale alla 2 miljardi euro, kui me jätame kõrvale muud maksumuudatused. See on tegelikult see projekt, see harjutus, mis iseenesest selles olukorras, kus siin kõneldakse pastorlikul häälel sellest, et tuleb kulutusi kokku hoida, on tegelikult totaalselt kolossaalselt kallis kuluprojekt riigile. See on täielik dissonants, mis siin praegu saalis valitseb. Andke andeks, lugupeetud rahvaesindus! Ma vaatan ja kuulan ja aina imestan.
Võtame kokku. Olukorras, kus eelmise kahe valitsuse ajal on suurendatud [kulutusi], nagu ma ütlesin, kulutusi tehtud, otsuseid vastu võetud 4 miljardi euro jagu, plaanitakse seda, et meil on üle 4% miinust nominaalses tasakaalus, lahendada projektiga, mille kohaselt aastas jooksvalt suurendatakse miinust üle 1% SKP-st. Eraldi võetuna see tulumaksuküüru tegemine. Nii et väga lihtne, konkreetne küsimus: soovite tegelikult, mitte mimikriga ja mitte kameeleonlikult eelarveprobleeme lahendada? Jätke ära see asi. See on luksustoode.
Nüüd teine küsimus, võtame reaalselt. Rahandusministrilt küsisin. Pretsedenditu on see, et meil pole siiamaani avalikustatud koalitsioonitegijate kulu- ja tulutabelit. Ma väidan, et seda ei tehta väga lihtsalt. [Niimoodi] ei ole eelmiste koalitsioonide ajal kunagi [olnud]. See on isegi lekkinud välja juba koalitsiooni tegemisel. Jõudu! Olete suutnud seda varjata Eesti avalikkuse eest. Otsused juba tulevad, maksupoliitilised otsused juba tulevad, mille kohta kaubandus-tööstuskoda ütleb selgelt, et maksumuudatuste kiirkorras vastuvõtmiseks pole mingit vajadust. Vaja on analüüse teha. Kaubandus-tööstuskoda ütleb, et maksukeskkond kaotab stabiilsuse. Algust tuleks hoopis teha avaliku sektori kulude vähendamisega. Proua Akkermanni retsept, mäletame, miljard eurot. Ostud võivad kuluda Lätti et cetera et cetera.
Selles olukorras me peame nentima, et avalikkusel ega ka rahvaesindusel ei ole tegelikult nelja aasta perspektiivitabelit olemas. Ja ma ütlen, et väga lihtsal põhjusel seda ei ole. See perspektiivitabel seoses selle maksuküüru projektiga tegelikult ei näitagi mingisugust suurt kulude vähenemist. See on tõsi, mis ma ütlen siit saalist välja. See on see põhjus, miks te seda varjate. Te varjate avalikkuse eest seda, mida seal ei sisaldu. Millega me peame tegelema? Asi, mida ma ei kuulnud rahandusministri suust, valitsuse suust: majanduskasv. 1% nominaalset majanduskasvu toob 30% sellest majanduskasvust tegelikult Eesti riigile eelarvetulusid. [Kuidas] me majanduskasvu saavutame? Bürokraatia mahavõtmine ja me peame tegelema eurorahadega.
Piinliku informatsiooni on maikuus andnud meile Eesti ajakirjandus, kes toob välja niisuguse informatsiooni, nagu seda on eurorahade kasutuselevõtuga seonduvad küsimused. Ma juhin tähelepanu, Eesti on kasutanud aastateks 2021–2027 mai alguse andmete seisuga Euroopa Liidu tõukefondide 3,37 miljardist eurost 24,9 miljonit eurot ehk 0,7% ja taasterahastu 153 miljonist, mille kasutamise tähtaeg on neli aastat lühem, ainult 19 miljonit ehk 2%. Näete, kus see raha peidus on. Andmed avalikult Eesti ajakirjandusest. Annely Akkermann teeskleb, et ta seda informatsiooni ei tea.
Milline on see lahendus meil valitud? Maksutõusude kaskaad – me soovime saada tarbimise tegelike maksumäärade tšempioniks. Tegelikult Eesti inimeste toimetuleku, Eesti ühiskonna toimetuleku on lisaks sellele, et majanduskasvuga ei tegeleta, see maksuvalitsus täiesti ära unustanud. Ma olen üllatunud. Meie tarbimise tegelik maksumäär on juba praegu 23,2% – oleme pronks Euroopas Taani ja Ungari järel. See valitsus on seadnud eesmärgiks kuldmedali. Mart Võrklaev saab kätte tarbimismaksude tšempioni kuldmedali. Ma ei räägigi sellest naeruväärsest majutusasutuste käibemaksu plaanist, mille puhul esimene sõltumatu analüüs, mida kõik ettevõtlusorganisatsioonid on palunud sellele maksukaskaadile teha, näitas, et makse laekub hoopis 3,9 miljonit eurot vähem selle maksutõusu [tagajärjel] ja ohtu satub 450 töökohta.
Härra Eamets oli optimistlik tööturutrendide puhul. Ma juhin tähelepanu, et valitsuse kevadine majandusprognoos paraku prognoosib meil tööpuuduse kasvu eelmise aasta 5,6%‑lt sellel aastal 7,4%-le. Me oleme tegelikult laiapindses majanduslanguse olukorras juba teist kvartalit – 3,2% majanduslangus. Mida prognoosib praegu meie valitsus? Näete, majanduslangus 2023. aastal – 1,5%. Tegelik number näitab juba praegu esimeses kvartalis 3,2%.
No näed, võtke heaks või pange pahaks, ütlesin südamelt ära. Aitäh!