Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame tänast infotundi ja kõigepealt, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

Infotunnis osaleb 15 Riigikogu liiget.

Valitsusliikmed, kes vastavad täna teie küsimustele, on peaminister Kaja Kallas, kliimaminister Kristen Michal ja kaitseminister Hanno Pevkur. Tänases infotunnis on küsimuse esitamise soovi avaldanud 13 Riigikogu liiget. Seetõttu annan iga teema arutelul võimaluse ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse esitamiseks. Nagu kodukord ette näeb, on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.

Esimesena küsib Vadim Belobrovtsev ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on koolitoit. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Tere päevast, austatud peaminister! Olen siin mõned nädalad tagasi andnud sisse eelnõu, mille eesmärgiks on tõsta riigi osalust laste koolitoitlustamisel. Me teame, et riik kompenseerib siiamaani osa koolilõuna ühe euro ulatuses päevas iga koolilapse kohta ja kahjuks on see summa jäänud muutmata juba viie aasta jooksul, ning selgelt ei vasta enam tänapäeva hindadele. Vahepeal on Eestist saanud riik kõige kõrgema inflatsioonitasemega Euroopa Liidus, nagu me mäletame, ja koolilõuna maksumus on märkimisväärselt tõusnud. Nii mõnigi kohalik omavalitsus on juba hakanud selle katmiseks koolilaste vanematelt raha võtma. Heaks näiteks on siin Tartu linn. Tallinna linn on eelmise aasta septembris juba tõstnud korra ja siis selle aasta jaanuaris on tõstnud ka teist korda oma osa koolilõunakompensatsioonist, et see ikkagi jääks vanematele tasuta. See aga, nagu me saame aru, ei saa ju lõpmatuseni kesta, nii et ka see on selline poolik lahendus. Ja me saame aru täpselt samamoodi, et väga paljud omavalitsused sellist lähenemist endale lubada ei saa, nagu ka pealinn. Nii et kas te ei arva nagu, et nüüd, viis aastat hiljem juba sellest, kus oli kehtestatud üks euro päevas ühe koolilapse kohta, oleks aeg nagu seda summat suurendada ja riik võiks kompenseerida koolilõuna, eriti praeguses olukorras, kus nii mõnigi omavalitsus on hakanud vanematelt raha küsima? Aitäh!

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Tõepoolest, te olete opositsiooniga sisse andnud ligi 4 miljardi ulatuses erinevate toetuste ja siis soodustuste tegemiseks inimestele täiendavalt ja samamoodi igasuguste tulupoolte ärajätmiseks 4 miljardi eest täiendavaid kulusid. Samal ajal on teie jaoks võrdselt ebapopulaarsed nii maksutõusud kui ka eelarvekärped. Ja minu küsimus on, et kõik need ideed on väga head, aga te peaksite vastama ka küsimusele, kust see raha tuleb tegelikult kõige selle jaoks. 

Aga nüüd konkreetselt selle küsimuse juurde. Eesti Vabariigi haridusseadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine ning punkti 8 kohaselt tagavad nad õpilastele ka õppetöö ajal toitlustamise. Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusega on pandud kohustus korraldada õpilaste toitlustamine koolis, arvestades rahvatervise seaduse alusel ettenähtud tervisekaitsenõudeid. Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille rahastamine toimub riigi, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema osalusel, toimetulekuraskustes peredele tagatakse kõikide kohalike omavalitsuste poolt ka lapse jaoks tasuta koolilõuna. 

Nüüd see koolilõunatoetus, tõesti riik on tulnud appi, kuigi seadus ütleb, et see on kohaliku omavalitsuse ülesanne, riik on tulnud appi koolilõunatoetusega ja see on ühe õpilase kohta siis kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt. Lisaks me oleme teinud ka mahetoidupakkumise koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides ja need vahendid on planeeritud siis Maaeluministeeriumi eelarves ja saavad olema uue regionaalministeeriumi eelarves ja need on üle miljoni, 1 200 000 eurot. Lihtsalt suures pildis on olukord see, et Global School Feeding Survey ütleb, et Eesti on koolitoitu üks enim panustavaid riike nii Euroopas kui maailmas, seda nii riigieelarveliste toetustena kui ka kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks lisaks siis mahetoidumeede, puu‑, juurvilja‑, koolipiimameetmed. Loomulikult, hinnad on tõusnud ja sellega seoses saame seda arutada ka riigieelarve arutamisel, mis tuleb meil siis augustis valitsusse ja loodetavasti septembris siis teile Riigikokku. Aga ma tõesti väga-väga loodan, et te vastate ka küsimusele kõikide nende 4 miljardi toreda südantsoojendava kõrvupaitava ettepanekuga, mis te olete teinud, et kust see raha võetakse. Aitäh!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! On hästi meeldiv ja isegi natukene meelitav, et infotunni ajal peaminister küsib minult, mitte mina ei küsinud peaministrilt midagi. Ma kiiresti vastan sellele, et minu ettepanek on palju odavam kui neli miljardit. Ja tegelikult oma eelarvest ma tõin välja ja konkreetselt, kust see raha võiks tulla, see on umbes 30 miljonit.  

Aga jätkates, ma tean, et eelmise aasta oktoobris pöördus teie juhitud eelmise valitsuse poole terve rida noorteorganisatsioone, kes tegid konkreetse ettepaneku suurendada riigi osa koolilõuna kompenseerimises, umbes samasuguse, nagu teen nüüd mina. Analoogse ettepanekuga tuli enne välja ka Eesti omavalitsusi ühendav ja esindav Eesti Linnade ja Valdade Liit. Ehk väga paljud organisatsioonid tegelikult näevad vajadust selle summa tõstmiseks. Aga kahjuks ei võtnud valitsus nende arvamust kuulda. 

Kas te jätkuvalt leiate, et praeguses olukorras, kus uus koalitsioon kavatseb kehtestada uued maksud, suurendada olemasolevaid makse, vähendada paljulapseliste perede toetust ja kaotada lastega peredele mõeldud maksusoodustused, ei ole eriti küüniline tekitada olukorda, kus vanemad on lisaks veel sunnitud hakkama koolilõunat kinni maksma? Sest enne seda oli see ju tasuta. Kas ei oleks ikka õigem ja õiglasem vähendada koolilaste vanemate koormust, suurendades riigi panust, eriti praegusel päris keerulisel ajal?

Kaja Kallas, palun! 

Jaa, veel kord: iga ettepanek eraldiseisvalt võib-olla ei maksagi nii palju, lihtsalt kogumis opositsioonina olete te teinud nelja miljardi jagu ettepanekuid. Tuletan meelde, et kogu riigieelarve on 16 miljardit. Nelja miljardi jagu täiendavaid ettepanekuid kulude suurendamiseks ja kuskil ei ole vastust küsimusele, kust see raha võetakse. 

Teie taust on Tallinna Linnavalitsus. Ja veel kord ütlen, et seadus ütleb, et koolilõuna on hariduse abiteenus, mille rahastamine toimub riigi, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema osalusel. Tallinna linn on rikas küll, et saab sinna juurde panna.

Nüüd võtame siis need kokkulepped, mis on olnud, millele te viitate, või ettepanekud. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni 2023. aasta eelarveläbirääkimistel oli koolilõuna üks teemasid. Jah, just ka riigieelarvelise toetuse kasv. Ja see oli üks kolmest prioriteedist. Kasvuks sooviti siis 20 miljonit eurot, aga valitsuse ja kohalike omavalitsuste ühine kokkulepe hariduse eelarve läbirääkimistel oli see, et olulisemaks prioriteediks on hetkel õpetajate palga kasv. Seetõttu otsustati, et see raha läheb pigem õpetajate palga kasvu. 

Koolilõunatoetus riigieelarvest on kokku 31,78 miljonit eurot, riigi üldhariduskoolidel on 2023. aastal koolilõuna maksumus õppuri kohta päevas 1,50 eurot ja kohaliku omavalitsuse keskmine koolitoidu päevamaksumus oli 2022. aastal – selle saldo andmete alusel, mis mul siin on, terve pikk tabel – 1,64 eurot. See sisaldab ka hommikuputru, pikapäevarühma ja õpilaskodu toitlustamist. Jah, need hinnad on tõusnud. Ja kindlasti saab seda arutada. Aga jällegi, alati, kui me teeme rahaga midagi, siis me ei tee midagi muud. 

Nii et ma väga kutsun teid üles mitte esitama tõesti selliseid populaarseid ettepanekuid, millele kõik kirjutavad kahe käega alla. Kui peab alla kirjutama ka 30 miljoniga, siis oleks vajalik, et te vastate ka küsimusele, kust me selle raha siis võtame ja mida me siis vastavalt ära jätame. See oleks aus tegelikult kõigi suhtes, mitte ainult valitsuse suhtes.

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus, Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Alustuseks ma vastan teie esitatud küsimusele, mis te esitasite heale kolleegile Vadim Belobrovtsevile: kust tuleb raha? Ma arvan, et raha tuleb eelkõige majanduskasvust. Kui te vaatate seda, kuidas tänavust riiki on juhitud ja millised on hetkel meie majandusnäitajaid, siis ilmselgelt seda riiki ei ole juhitud majanduskasvu suunas, vaid selge majanduslanguse suunas. Teie juhitud valitsuse käesoleva aasta eelarve puudujääk võrreldes eelmise aastaga ületab üle miljardi euro. Ja te räägite meile siin parlamendisaalis sellest, kuidas meie peaksime leidma vahendeid Riigikogu poolt, et viia ellu neid vajalikke otsuseid, mille valitsus justkui on inimestelt ära võtnud. Ma arvan, et seda palli me võimegi jääda viskama, aga küsimus see on ikkagi eelkõige majanduskasvus ja heas ettevõtluskeskkonnas. 

Mu küsimus on hoopis teine, mis puudutabki koolitoitu ja natuke laiemalt seda temaatikat. Me läheme teemasse korra, mis on alusharidus ehk lasteaiad. Nimelt, teie erakond on aastaid Tallinna linnas lubanud seda, teie kõrval või keskel istub ka hea kolleeg härra Michal on lubanud seda, et tasuta lasteaiakoht kõigile. Ja seda lubadust on räägitud Tallinna linnas vähemalt üle 12 aasta. Ometigi te pole sinna kordagi jõudnud. Ja minu küsimus ongi see, et kas pigem ei peaks alustama kogu seda protsessi sellest, et meil oleks tasuta lõuna olemas nii lasteaias kui ka koolis, ja alles siis rääkima sellest, et alusharidus võiks olla tasuta. Aitäh!

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, selle eelarveaugu juured on ju väga selgelt, kui te vaatate kogu seda ajaraami, siis need on 2016. aastast, kui Keskerakond sai võimaluse valitsus moodustada. Siis hakkas pidu, nii nagu homset ei oleks. Ja meie tõesti oleme need, kes peavad seda auku klattima. Ja need on rasked otsused, midagi teha ei ole. 

Nüüd, kui vaadata majanduskasvu, siis meil on olnud kogu maailmas ja Euroopas eriti mitu järgnevat kriisi. Meil oli COVID-i kriis, siis tuli energiakriis, siis tuli sõda sinna otsa. See kõik on mõjutanud majanduskasvu üldiselt. Ja kui eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv suurem kui kõikidel naabritel, see oli 8,3%, samal ajal kui siis oli Rootsil majanduskasv 4,3% ja Soomel sootuks 3,3%, Leedul ja Lätil oli samamoodi 4,8% majanduskasv, siis meie kasvasime kiiremini. Ja seetõttu see on meil ka praegu see aeglustunud, sest ongi majanduse jahenemine. Ja sellest tulenevalt on kaks asja saanud kokku: ühelt poolt kõrge inflatsioon ja teiselt poolt majanduse jahenemine, mis on siis valitsustele kõige keerulisem, sest need tööriistad, mis töötavad inflatsiooni piiramiseks, ei tööta siis, kui sul on vaja tegelikult majandust õhutada. 

Nüüd, mis puudutab seda tasuta lasteaiakohta, siis Tallinnas tehtud ettepanekud on alati käinud koos kärpekavaga. Kust see raha võetakse? Ja see raha võetakse sellelt linnameedialt näiteks, et lõpetaks selle ära. Praegu ma vaatan, nii toredasti linnameedia kajastab teie meeleavaldusi, mis te teete. Aga see ei ole maksumaksja raha sihipärane kasutamine. Seda võiks kasutada hoopistükkis selleks, et võtta ära lastevanemate koormust lasteaiatasude maksmisel. Nii et need ettepanekud on alati käinud koos ka selle küsimusega, kust see raha reaalselt võetakse. Igal juhul Tallinna linnal, ma tean, on raha ja teie käes see võim seal on. Nii et te saate tulla Tallinna linna elanikele appi ka koolitoidu ja alushariduse toetuste küsimustes, et teha kõike seda, mida te nii toredasti siin sisse annate, reaalselt seal, kus see rahakott on teie käes. Näidake oma tegudega, et te raha õigesse kohta panete!

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane teine küsimus, see on samuti peaminister Kaja Kallasele ja küsib Helir-Valdor Seeder. Teema on segadus riigijuhtimisel. Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Niisugusel kujul segadust ja korralagedust ning niisuguses mastaabis tavade, reeglite ja erinevate seaduste rikkumist kui praegu ei ole varem Eesti Vabariigis olnud. Vabariigi Valitsus on läkitanud Riigikogusse hulgaliselt olulisi seaduseelnõusid, mida on menetletud vastuolus valitsuse enda kehtestatud õigusloome reeglitega. Seda on isegi seletuskirjades välja toodud ja põhjendatud, et seda tehakse sellepärast, et tegemist on oluliste eelnõudega. Puuduvad analüüsid, sisuliselt ei ole kaasatud inimesi, 72 tundi on erinevatele sihtrühmadele antud kaasamiseks. Sama on jätkunud Riigikogus, kus maksuseaduste menetlemiseks kutsuti Riigikogu rahanduskomisjon erakorraliselt kokku nii, et opositsioonisaadikud füüsiliselt ei olnud võimelised sinna kohale minema. Lihtsalt ei olnud võimalik selle lühikese aja jooksul, paaritunnise etteütlemisega, kus nad olid hõivatud Riigikogu teiste tööülesannetega, sinna minna.

Samuti on tehtud menetluslikud otsused nii perehüvitiste eelnõu kui maksupaketi osas enne Riigikogu komisjonides, kui see eelnõu üldse oli üle antud. Seda loetelu võib jätkata. Samasooliste abielu eelnõu, mida me siin menetleme, anti Riigikogu õiguskomisjonile üle õhtul kell 22 – kakssada lehekülge materjali ja mitmekümne seaduse muutmine – ja järgmisel päeval pidi toimuma arutelu ja komisjoni istung. Minu küsimus on, eile sain ma põhiseaduskomisjoni liikmena teada, et valitsus on läkitanud valitsuse seaduse Riigikokku ja see lülitati erakorraliselt, ootamatult komisjoni päevakorda, valitsus soovib seda kiireloomuliselt arutada. Öelge, miks te põletate sildu sellisel kujul ja soovite need nii‑öelda ebamugavad seadused lihtsalt läbi ratsutada, ebademokraatlikult. Te põletate tegelikult sillad (Juhataja: "Aeg!") ja Riigikogu normaalset tööd ei olegi võimalik tulevikus jätkata. Aitäh!

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, me ei riku mingeid seadusi. Me oleme just teinud sellised sammud, et Riigikogul oleks menetlemiseks aega. Kõikide nende eelnõude puhul on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva, nii nagu on tavapärases menetluses, ja mitte nii, nagu teie olete tõesti varem teinud. Kui me räägime ulatuslikest muudatustest maksusüsteemis, mis tõid kaasa selle maksuküüru, mille all me praegu vaevleme, siis seda te arutasite 1. detsembril, üldse tulite ideedega välja, ja siis liitsite need muudatused juba menetluses oleva eelnõu teisel lugemisel ja muudatusettepanekute tegemiseks anti kaks päeva, samas meie anname kümme tööpäeva, ja 19. detsembril võttis Riigikogu selle paketi vastu. Ehk ideest teostuseni, ideest seaduse vastuvõtmiseni läks 17 päeva, kusjuures see kokkulepe, mis on seadustes, et ettevõtjatel oleks aega kuus kuud ette valmistada seaduste jõustumiseks, seda kokkulepet ju ka ei rakendatud. Tol korral kümme seadust liideti juurde teisel lugemisel muudatusettepanekuna. Teiseks, pensionisüsteemi lõhkumine, mille kohta kõik eksperdid eranditult ütlesid, et see on väga halb plaan ja läheb Eesti riigi jätkusuutliku pensionisüsteemi toimepidevusega vastuollu. Te ei hoolinud sellest ja tegite seda.

Praegu me menetleme neid asju komisjonides täiesti tavapärase praktika järgi. Aga ma kuulen komisjonidest tagasi seda, et opositsiooni esindajad ei osale nendes sisulistes aruteludes, lähevad ära olukorras, kus arutatakse kõiki neid asju, mille üle siin suures saalis käib nii suur kisa. Komisjonid on teatavasti need kohad, kus saab neid asju sisuliselt arutada, kus te saate sisuliselt tõsta neid murekohti, mis on, ja kuulata ka näiteks ettevõtjaid, kes nendes komisjonides oma muredest räägivad. Ma sain eile tagasisidet ettevõtjatelt, nad olid üsna šokeeritud, et opositsiooni liikmed lihtsalt jalutasid sealt ära ja ei kuulanud tegelikult nende muresid. Aga koalitsioonisaadikud vähemalt kuulasid. Enne menetluse, tähendab, komisjonides päevakorda panemine enne seda, kui eelnõu on üle antud, see on tavapärane praktika Riigikogus, seda on teinud ka Aivar Kokk näiteks rahanduskomisjoni esimehena varasemalt korduvalt. See ei ole mitte midagi uut. Ei ole mõtet teil kogenud Riigikogu liikmena teha nägu, et nüüd, eks ole, taevas kukub maa peale. See on tavapärane praktika. Millegipärast siis, kui teie teete seda, siis on kõik hästi, aga kui meie kasutame sedasama, siis see justkui ei kõlba.

Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Ega ma ei oodanudki teistsugust vastust kui sellist nipsakat rünnakut sisulise vastuse asemel. Kahjuks ei ole te kursis, mis Riigikogus toimub. Aga ma arvan, et te teete näo, et ei ole kursis, ja väga hästi teate, et mitmeid asju on erakorraliste komisjonide istungitel siin arutatud, mitte tavapärases korras. Seesama maksupakett oli erakorralise komisjoni istungi kavas niimoodi, et tunnikene teatati ette ja mõned inimesed olid näiteks vanematekogus sel ajal, kus püüti lahendada poliitilist vastasseisu. Samal ajal paralleelselt viidi läbi komisjoni erakorralist istungit. Aga ma ei suuda seda teile muidugi siin kahe minuti jooksul ette lugeda, mida kõike koalitsioon on Riigikogus korraldanud.

See, millest teie räägite – toote üksikuid eelnõusid, mis tõepoolest on väga halvad näited parlamendikultuuris, mida on erinevad valitsuskoalitsioonid tõepoolest teinud ja mida mina heaks ei mõista ja mida me ei peaks järgima, ei praegune valitsus ega praegune opositsioon –, see ei ole küll mingi selgitus ega õigustus. Üksikute eelnõude puhul on ka varem antud lühemaid muudatusettepanekute tähtaegu ja muud taolist. Aga ma veel kord kordan: niisuguses mastaabis nii olulisi eelnõusid nagu praegu ei ole kunagi varem lühiajaliselt kiirkorras menetletud, eirates kõiki reegleid ja seadusi.

Aga mul on küsimus. Mida te arvate: kas see mandaat, mis praegusele valitsuskoalitsioonile anti ja eelkõige Reformierakonnale, kas see mandaat on võrreldav ja mõõdetav ainult selle kohtade arvuga, mis siin Riigikogus on, või see mandaat anti sellele poliitikale, mida te enne valimisi lubasite? Vaat siin on oluline erinevus. Minu küsimus on: kas piisab sellest häälte arvust Riigikogus, mille puhul koalitsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed on kinnitanud, et sellest piisab tahte läbisurumiseks, või tuleb lähtuda ikkagi sellest poliitikast ja lubadustest, mida te enne valimisi andsite?

Kaja Kallas, palun!

Riigikogu töökorraldus on loomulikult Riigikogu enda asi. Mina sinna ei sekku. Ma tean seda, et vanematekogu pole mitte mingi eraldi institutsioon, mis on seadustes kirja pandud, vaid see on tõesti see, et menetluslike küsimuste lahendamiseks võib juhatus kokku kutsuda ja konsulteerida ka fraktsioonide esimeestega. Aga ju Riigikogu töökorralduses komisjonid kõik asjad saavad töötada ja teie teate seda kindlasti paremini.

Mis puudutab maksuseaduste kiiret menetlemist, siis esiteks sai valitsus tulla nädal aega hiljem kokku, ehk siis me olime nendest plaanidest teada andnud 8. aprillil. Loomulikult me oleks ka tahtnud jaanuaris alustada, et kõigil oleks pikalt aega, aga valimised olid ja valimiste järel sai valitsus kokku tulla 17. aprillil ja esitada need eelnõud. Siis te siin nädal aega ei lasknud neid eelnõusid üle anda ja siis on komisjonides teiselt poolt see tähtaeg, mis tuleb meile selge ees vastu, on 30. juuni, kuna seaduses on kirjas, et ettevõtjatele peaks olema maksumuudatused vähemalt kuus kuud ette teada. Jah, sellest on ka mööda hiilitud, aga minu meelest on aus, et sellega saaks pikalt ette arvestada.

Nüüd, mis puudutab mandaati, siis te teate väga hästi, et on valimised, kus on erinevad valimislubadused, ja siis on koalitsiooni kokkulepped. Kui 2019. aastal sai Isamaa 11,4% kõikidest häältest ja oli ainuke, kes lubas, et pensionisüsteem tuleb ära lõhkuda, ja Keskerakond ütles, et seda ei tohi mitte mingil juhul teha, siis pärast seda oli niimoodi, et mindi selle 11,4% lubadust täitma nende teiste häältega. Tegelikult meile, kes me olime ülikriitiliselt selles suhtes koos kõikide ekspertidega, kes seda asja hindasid, öeldi, et harjuge ära. Ühtegi muudatusettepanekut ei arvestatud. Rulliti täiega üle. Öeldi, et olge kuss. See oli ju Eesti Panga mingi üritus, kus tolleaegne rahandusminister ütles, et kuulge, siin ei ole kõigile kohale jõudnud see, mis toimumas on. Nii et selles mõttes tol korral võib öelda, et sellel valitsusel ei olnud mandaati pensionisüsteemi lõhkumiseks, ometi see lõhuti.

Meie oleme teinud täpselt seda, mida me oleme lubanud. Riigirahanduse teeme korda, julgeolekusse investeerime 3%, kaotame ära maksuküüru. Ma võin neid asju loetleda veel, mis meil koalitsioonilepingus on. Nende jaoks me mandaati küsisime ja neid me ka selles koalitsioonilepingus teostame.

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Jah, ma pean ainult nõustuma Helir-Valdor Seederi tähelepanekutega, et küsimustele vastamise asemel kipub toimima selline rünnak opositsiooni suunal. Sealhulgas minu jaoks on päris skisofreeniline see teie käsitlus vanematekogust. Ühel hetkel te ütlete, et seaduses pole seda olemas, teisel hetkel – näiteks siis, kui oli julgeolekukriis, Venemaa ründas Ukrainat – te tegite ettepaneku, et võiks hakata vanematekogus kohtuma, arutama julgeolekuolukorda ja ülevaateid andma. Seal ei olnud mitte midagi pistmist menetlusprotseduuridega Riigikogus, vaid oli pistmist sellega, et fraktsiooni esimehed ja Riigikogu juhatus oleks samas infoväljas. Tol korral see oli mõistlik iseenesest. Ehk vastavalt käsitlusele. Sama asi on koalitsiooninõukoguga, mida teatavasti ka kuskil seaduses ei ole, seda on seal veel vähem, kui on vanematekogu, mis on tuletatav Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Aga millegipärast me keegi ei ütle, et koalitsiooninõukogus ei tohi tööd teha, ei tohi arutada, ei tohi seisukohti kujundada, ei tohi poliitilisi kokkuleppeid otsida. See oleks päris kummaline, kui nüüd keegi hakkaks seda rääkima. Seda enam, et ka seesama koalitsioonileping, millele te järjekindlalt viitate, mis tuleb pärast valimisi – ka seda ei ole seaduses kirjas. Ka seda pole kuskil kirjas. Huvitaval kombel me keegi ei küsi teie käest, miks te sellise lepingu tegite ja miks te sellest lepingust räägite. Arusaadavalt koalitsioonileping on ka selline tava, mis on poliitilises praktikas kujunenud, ja selle alusel toimetatakse. 

Aga küsimus teile on tegelikult laiemalt segaduse kohta riigi juhtimisel. Nagu hästi teate, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts mõne aja eest müüs maha Neemel teatud kinnistud, kus elavad siiani piirivalveohvitserid, keda püütakse nüüd sealt oma kodudest lahkuma sundida. Te olete järjekindlalt seda vastust ja vastutust põrgatanud edasi-tagasi. Alles hiljuti tuli ka siseministri kiri. Tema ütleb, et Siseministeeriumi valitsemisalasse see isegi ei puutu. Ehk on täiesti tahtmatus seda olukorda lahendada, tahtmatus inimestele vastu tulla. Nii et kui te olete keeldunud järjekindlalt vabandamast oma väljaütlemiste pärast, kus te võrdlete opositsiooni Putini ja Hitleriga, kas te olete vähemalt valmis vabandama nende piirivalveohvitseride pärast, keda riik täna jõuga oma kodust välja tõstab, müües nende kodu erasektorile võimaliku kinnisvara arenduse jaoks? 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt vanematekogust. Üheski seaduses jah seda ei ole. Ma ei ütle, et seda kasutada ei või. Aga kui ma vastasin küsimusele, kas komisjoni tööd, Riigikogu komisjoni tööd võib korraldada kõikidel aegadel, kui ei ole muid Riigikogu töökorralduslikke aegu kinni pandud, olgu see istungite aeg, olgu see komisjonide korraline aeg, olgu see erikomisjonide toimumise aeg, siis vanematekogu aega ei ole mitte kuskil kirja pandud. See, et fraktsiooni esimehed suhtlevad omavahel, on ju kõik väga positiivne. 

Aga viidata sellele, noh, mida te olete kasutanud, justkui vanematekogu peaks enne kokku leppima, millised seadused üldse Riigikogu suurde saali tulevad, milliseid seadusi valitsus üldse saab esitada – see ei ole demokraatlik. See ei ole põhiseadusega kooskõlas. Sellepärast, et kui esitatakse eelnõusid, nii opositsiooni kui ka koalitsiooni omasid, siis need 101 saadikut, kes on siia suurde saali valitud, peavad saama nende eelnõude üle arutleda ja peavad saama neid eelnõusid menetleda siin suures saalis. 

Mis puudutab Neeme kinnistuid, siis ma ei ole nüüd jälginud, mis seal edasi on saanud pärast seda. Ma ei teadnud, et nii spetsiifiline küsimus tuleb, nii et ma jään teile hetkel vastuse võlgu.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, istungi juhataja! Mul tõesti on protseduuriline küsimus. Peaminister väitis praegu, et vanematekogus justkui lepitakse kokku, milliseid eelnõusid võib Riigikogus arutada ja algatusi, milliseid arupärimisi esitada. Kas tõesti? Te olete Riigikogu esimees ja kutsute tavapäraselt kokku vanematekogu. Kas tõesti meil on niisugused protseduurid kehtestatud Riigikogus ja on taoliselt otsustatud? Mina küll sellest midagi ei tea ühe fraktsiooni juhina.

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Vanematekogu arutab küsimusi, mida esitab talle juhatus. Ja kõige esimene selline nõupidamine leidis muuseas aset 1998. aastal. Selle kutsus kokku toonane Riigikogu esimees Toomas Savi. Ja nagu te ise väga hästi teate, sellistel nõupidamistel on arutatud Riigikogu liikmete kohtade jaotust istungisaalis, tööruumide andmist Riigikogu liikmetele ja fraktsioonidele, istungisaali töölaudade muutmist paberivabaks, Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise korda, põhiseaduslike institutsioonide finantsautonoomiat ja nii edasi. See on väga lai teemade ring, mida vanematekogus on arutatud. Need on peaasjalikult seotud Riigikogu tööga ja Riigikogu töö toimimisega. Need on need küsimused, mida me vanematekogus oleme arutanud, ja kus te olete ka ise kohal olnud. Tõenäoliselt teate ka ise väga täpselt, mida me oleme arutanud. Teil on veel istungi läbiviimise protseduuri kohta küsimus, aga kui see on vanematekogu kohta, siis ma rohkem ei saa seda lugeda protseduuriliseks, sellepärast et see ei ole selle istungi protseduur.

Aitäh! Ma sain siis õigesti aru teie vastusest, et peaminister eksis. Aitäh!

Aitäh! Kuna lisaküsimus kõlas, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Läheme tänase kolmanda küsimuse juurde ja selle sellele küsimusele vastab peaminister Kaja Kallas, Küsimuse esitajaks on Helle-Moonika Helme ja teemaks olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kaja Kallas! Vaadake, te enne valetasite keskerakondlastele vastates, et justkui kellegi teise süül kasvas riigieelarve puudujääk. Tänases meedias on Enn Veskimäe intervjuu, kus ta väga sõnaselgelt ütleb, et ta juba aasta aega tagasi pani teile südamele, et valitsus peab ülikõrgete energiahindade all ettevõtete olukorda leevendama, aga teie ei teinud midagi ja majanduslanguse tõttu kasvas riigieelarve puudujääk 1,7 miljardini. Nii et te ise oletegi süüdi. Ja ta hoiatas ka, et tulevad koondamised, ettevõtete sulgemised ja pankrotid, ja nüüd me olemegi täpselt selles olukorras. Ja see miinus ei saanud tulla uutest peretoetustest ega kaitsekulutuste tõusust, see tuli majanduslangusest ja see on teie valitsuse küündimatu tegevuse ja rumalate otsuste tulemus. Ja nüüd peavad siis teie rumaluse Eesti inimesed kinni maksma. Te olete käivitanud tohutu maksuralli. Niigi kriisis inimesed ja ettevõtted saavad tõelise maksutsunami selga. Ja mis me kuulsime, eile käis siin IMF-i esindaja ja ütles otse: liiga vähe, veel liiga aeglaselt veel. IMF soovitab mõned maksutõusud veel ettepoole tuua, kaotada kodualuse maa maksuvabastus kiirelt, maamaksu tõusule seatud ülemmäär kiirelt ära, kiirelt ka automaks kehtestada ja välja on käidud isegi uus skeem, GPS-i põhine automaks. Mina ütlen, et see paraku on küll ebaseaduslik jälitustegevus ja me keegi seda ei taha ja sellega ei tohi nõus olla, eriti olukorras, kus teie valitsus tahab siin diktatuuri kehtestada.

Ma küsingi: kelle huvides te üldse tegutsete? Kas teie tööandja on Eesti rahvas või on teie tööandja mingisugune IMF või kes? Tegelikult me näeme, et Eestis läheb olukord kõigil järjest-järjest raskemaks, ja te järjekindlalt ja jonnakalt sõidate seda rada, mida te olete ette võtnud. Lihtsalt Eesti inimesed küsivad, miks te seda teete. 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Me teeme seda Eesti inimeste, Eesti rahva ja Eesti riigi hüvanguks, et meil oleks korras rahandus, mis on muide toimiva majanduse üks alustalasid, et me ei kulutaks riigina rohkem, kui meie tulud on, ja selleks, et inimeste heaolu tõuseks. Kui me vaatame Eesti arengut läbi 30 aasta, siis meie SKT on kasvanud märkimisväärselt. Paljudest riikidest, kellest me oleme olnud vaesemad, oleme läinud mööda. Ja see kajastub otseselt inimeste heaolus ja inimeste palgad on kasvanud kiiremini kui euroalal keskmiselt. Näiteks eelmisel aastal euroalal keskmiselt kasvasid palgad 4%, Eestis kasvasid keskmiselt üle 9%. Ja see kõik näitab, et siin paremaks. 

Mis puudutab energiatoetusi, siis esiteks ma pean ütlema, et ma ei ole Enn Veskimäe artiklit või või intervjuud lugeda jõudnud, küll aga ma kohtusin temaga eile. Ja tema oli minuga äärmiselt meeldiv ja äärmiselt sõbralik, ühtegi etteheidet tema tema suust minule ei tulnud. Kena oleks muidugi seda teha mitte ajakirjanduse vahendusel, kui on etteheiteid, vaid otse, aga ma toon lihtsalt selle näite, et üks ettevõte kirjutas oma majandusaasta aruandes etteheite, et Eesti riik ei teinud tööstustele energiatoetusi ja see on väga paha. Ja samas majandusaasta aruandes seesama ettevõte ütleb, et tema käive eelmisel aastal tõusis 18% ja nüüd NB!, tähelepanu! Kasum tõusis 22%. Selle ettevõtja kasum tõusis 22% ja ta oleks tahtnud, et maksumaksja taskust oleks sellele veel peale makstud. 

Minu meelest see ei ole tegelikult sugugi õiglane, eriti arvestades seda, et tänaseks peab olema selge kõigile, et kõik sellised toetused, kõik kulutused, mida me teeme, tulevad kokkuvõttes maksumaksja taskust ja seetõttu peab maksumaksjale olema ka väga selge, kuhu see raha läheb. Väga huvitav on ajakirjanduses jälgida ka seda Porto Franco kaasust. Kui teie olite valitsuses, kuhu te siis need rahad panite, mis maksumaksja raha on? Ja sealt tuleb väga ilusti välja, kuidas rahandusministri nõunik tegi tööd selle jaoks, et reeglid teha ümber niimoodi, et Porto Franco, kes on siis kinnisvara arendus, teile lähedal seisvaid ettevõtjad saavad riigieelarvest toetust. Ja see on meie ja teie erinevus, et maksumaksja raha peab kasutama maksumaksja hüvanguks ja nende asjade tegemiseks, mida meil on vaja teha. Julgeolek, haridus, tervishoiusüsteem – kõik see, mida me peame maksumaksja taskust üleval pidama. Aitäh!

Aitäh! Kert Kingo, teie küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, ma tänan. Mul tuli üks küsimus juba juurde. Kõigepealt ma soovisin teada, kas teie hinnangul on kohane, kui valitsusjuht sellel ajal, kui saadik küsib teemade kohta, mis ühiskonda tõsised puudutavad ja muretsema panevad, itsitab ja teeb nägusid ehk suu käituv lugupidamatult küsija saadiku suhtes. Ja teine küsimus on see: samamoodi, kas see on teie hinnangul lubatav, et peaministri ülesandeid täitev isik hakkab ise kohtuotsust langetama asjade üle, ehk siis ka näpuga näitama teemadele, mis on alles kohtumenetluses?

Aitäh! Me oleme siin infotunnis korduvalt rääkinud, et istungi juhataja ei sekku vastuste sisusse, kui need puudutavad teemat. Ja teiselt poolt me oleme täna ja me oleme siin rääkinud korduvalt sellest, et loomulikult siin Riigikogu saalis me oleme lugupidavad üksteise suhtes, ja oleme seda loodetavasti ka edaspidi. 

Helle-Moonika Helme, teie küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Istungi läbiviimise protseduuri hulka kuulub kindlasti ka see, et peaminister ei karga püsti nagu ussist nõelatud ja ei hakka valetama. See Porto Franco kaasuse siia sissetoomine on täiesti asjakohatu, sellepärast et nagu näha, ta lehti ei loe. Kui loeks, siis ta teaks, et selles kaasuses on seal väga palju asju juba ümberlükkamise äärel ja prokurör ise on kasutanud uurimises ebaseaduslikke võtteid. Selles kõiges on meedias kirjutatud. Nii et ei ole mõtet tulla siia valetama.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, istungi juhataja ei sekku vastuste sisusse, ja seega me ei saa seda lugeda ka praegu protseduuriliseks küsimuseks. 

Järgnevalt täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Täpsustav küsimus, olukorrast riigis. Ja ma tulen väga olulise riikliku tähtsusega küsimuse juurde, see on seotud Eesti-Ukraina teemaga. Teatavasti MTÜ Slava Ukraini kahtlastest tegemistest oli info olemas juba eelmisel aastal. Kindlasti oli see olemas ka enne valimisi, see on nüüdseks juba kõigile selge. Ja praeguseks on selge, et ka Reformierakonnal oli see info olemas, sest Annika Arras, kes on olnud Reformierakonna pikaaegne kampaaniajuht hoiatas juba eelmisel aastal, et tegemist võib olla mahhinatsiooniga, ja keegi lihtsalt lihtsalt ei reageerinud. 

Ma kirjeldaksin nüüd natukene seda … Ühesõnaga, kõik see asi on jällegi meediast läbi käinud. Ma loodan, et peaminister on leidnud aega ka meediat lugeda. Aga ma tuleksin tagasi selle pressikonverentsi juurde, kus tegelikult kogu see asi suuremalt lahti läks, ja mina väidan, et kui Ukraina ei oleks seda asja hakanud uurima, siis siin Eestis valitseks praegu ikka kõrvulukustav vaikus. 

Te mäletate, kuidas te ütlesite Ukrainas pressikonverentsil Zelenskõile, kui ajakirjanik küsis Slava Ukraini kahtlase tegevuse kohta: "Räägime sellest hiljem, ma selgitan." Ma tahtsingi küsida, kas teie teadsite sellest. Kas jah või ei? Ja kes olid need kaks reformierakondlast, kellele Annika Arras siis helistas ja selle info edasi andis? Ja mida te tahtsite Zelenskõile öelda, kuidas te tahtsite seda kõike selgitada, millised ettepanekud teha? Siinkohal tuleb Zelenskõile küll au anda, et ta ei jätnud seda ebameeldivat teemat pressikal pooleli, kuigi te seda võimalust talle pakkusite, hakkasite seal heietama mingist seitsmest punktist, Ukraina Euroopa Liitu astumise tingimustes, mida on vaja täita, ja nii edasi, ja nii edasi. Zelinskõi seda teie pakkumist vastu ei võtnud, seda asja nagu vaiba alla lükata, vaid võttis selle jõuliselt esile ja hakkas seda asja uurima, tänu millele me olemegi praegu Eestis selles olukorras, et see asi on sellise (Juhataja: "Aeg!") selgeksrääkimise äärel. 

Ehk siis mu küsimused ma esitasin teile ja palun vastake neile. 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Kas ma tõusin teie maitsele piisavalt aeglaselt nüüd vastavalt? Piisavalt. Tõesti, teie meele järgi on väga raske olla, ükskõik, mis ma teen või kuidas ma vastan, kõik on valesti. 

Aga tulles selle küsimuse juurde, ei, mina ei teadnud enne valimisi. Teiseks, meil on võimude lahusus, meil on õigusriik, see tähendab, et kõikide seadusvastaste tegevuste uurimistega tegelevad meil vastavad institutsioonid, nagu Kaitsepolitseiamet, politsei, prokuratuur. Valitsusliikmed ja valitsusjuht sellesse ei sekku. Kellele on saatnud Annika Arras sõnumeid, te peate küsima Annika Arrase käest, minul sellist informatsiooni ei ole. 

Nüüd, minul ei ole kunagi olnud soovi seda asja kuhugi vaiba alla lükata. Minu meelest on väga hea, et seda asja uuritakse. See, mis ma seal ütlesin, kuna tema tõesti sellest teemast midagi ei teadnud, et jõuab seda lahti seletada, ja lõuna ajal me tõesti seletasimegi seda lahti, mis need etteheited on ja mis need asjad on. Tõesti, Ukraina võtab ka korruptsiooni uurimist väga-väga tõsiselt ja on seda omalt poolt teinud. Nüüd tehakse seda igal juhul Eestis täpselt samamoodi. Ja las siis uurimisorganid teevad oma tööd ja tuvastavad, kes mida on täpselt teinud ja kes mille eest vastutab.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuride kohta.

Jaa, aitäh! Ma tulen ikkagi selle istungi läbiviimise korra kohta, kus võiks tõtt rääkida. Kaitsepolitsei muuseas teadis sellest juba veebruari alguses ja Kaitsepolitsei ülesanne on informeerida peaministrit eriti, kui see puudutab teemat, mis on niivõrd sensitiivne. Kui te kogu aeg räägite, et Ukraina võitleb meie eest ja kõik, ja kui need rahad, mis pandi vasakule, ei läinud Ukraina võitlejate teenistusse, siis te pidite sellest teadma. Ja noh, kui te väidate, et te ei teadnud, ja see tuleb kunagi välja, et te tegelikult teadsite, siis palju õnne teile.

Helle-Moonika Helme! Ma ei saa seda lugeda mitte kuidagi küsimuseks istungi läbiviimise protseduuride kohta. Head kolleegid! Palun oleme edaspidi korrektsed ja küsime tõesti küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Järgnevalt Ants Frosch, lisaküsimus, palun!

Aitäh hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Me teame, et neljandal võimul, meedial on võime tõsta meid taevastesse kõrgustesse või paisata põrmu. Me oleme näinud seda kõike siin viimastel nädalatel, ka kuudel. Aga minu küsimus lähtub nüüd tänasest ERR-i uudisest, kus tsiteeritakse Eesti Päevalehte, nimelt uudisest, et Eesti venitab eurorahade kasutuselevõtuga. Mis mind tõeliselt jahmatas, oli see, et oli toodud lõpus ka võrdlus eelmise rahastamisperioodiga ehk 2014–2020. Ja võrdlus on selline, et 2016. aasta mais ehk siis 2,5 aastat peale perioodi algust oli välja makstud umbes 4,4% saada olnud 33 miljardist, aga nüüd, 2023. aasta mais ehk siis 2021–2027 perioodil saadaolevast 3,37-st miljardist on välja makstud napilt 0,7%. Kas sellel on mingi seletus valitsusjuhi poolt ja mida valitsus kavatseb selle protsessi kiirendamiseks ette võtta?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See on tõesti väga hea küsimus! Ma neid konkreetseid numbreid ei või kinnitada ega ümber lükata, sest mul ei ole neid hetkel kaasas, aga see on olnud probleem. Mida me oleme teinud eelmises valitsuses, on see, et rahandusminister iga kuu jooksul – kord kuus või oli see kord kvartalis vist? – tegi ülevaate, kui palju erinevates ministeeriumides või ministeeriumide haldusalades on neid rahasid kasutamata, miks on kasutamata, kas on kaetud lepingutega, millal minnakse lepingutesse. Et seda survet tegelikult. Kui me võrdleme ministeeriumide haldusalade lõikes, siis näeme, et osad ministeeriumid on ülikenasti kasutanud kõik need rahad ära ja pannud need rahad töösse, teised on jällegi aeglasemad. Me saime seda numbrit paremaks. Me peaksime tegema seda ka praeguses valitsuses, lihtsalt see valitsus on saanud tegutseda ainult kuu aega, natuke peale ja on olnud väga palju teemasid. Kohe tuleb peale ka riigieelarve arutelu, aga kuna meil on kõigile antud ülesanne, kõikidele ministeeriumidele leida kokkuhoiukohti, leida reformikohti, siis kindlasti eurorahade kasutus on üks osa sellest, kuidas seda koormust jagada. Ja seetõttu, kuna me oleme kokku leppinud, et kahe kuu jooksul valitsuse alustamisest seda kõike tehakse, siis me tuleme selle juurde lähiajal kindlasti tagasi, et seda paremaks saada, sest tõesti need rahad, mis on ette nähtud, need tuleks ära kasutada kõige selle jaoks, mida me ei pea võtma Eesti maksumaksja taskust, mida on meile ette nähtud. Nii et ma võtan selle kindlasti uuesti tähelepanu alla.

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane neljas küsimus. Vastab kliimaminister Kristen Michal, küsijaks on Tõnis Mölder ning teema on metsanduse arengukava aastaks 2030. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Alustuseks tahan teid kiita ja tunnustada, kahtlemata olete saanud endale väga väärika portfelli, ligemale pool riiki on teie juhtida ja vastutada. Samal ajal ma arvan, et te olete näidanud ennast päris võimeka poliitikuna, nii et kindlasti saate selle laia vastutusvaldkonnaga hakkama. Ma tulengi oma küsimusega kohe konkreetsemaks, mis puudutab metsanduse arengukava aastani 2030. Selle arengukava ümber on olnud väga palju erinevaid ministreid, väga palju erinevaid teadlasi ja eksperte, kes on aidanud selle koostamisele kaasa. Ometigi ei ole suudetud selles küsimuses sellist laia konsensust saada, et parlament oleks selle teema heaks kiitnud, ja eelmises valitsuskoalitsioonis, kui isegi parlamendile see dokument edastati, siis tegelikult ei antud meile sisuliselt võimalus sellel teemal kaasa rääkida ja see eelnõu või arengukava kukkus menetlusest välja. Valitsuskoalitsiooni uues leppes on konkreetselt kirjas  eesmärk, et võtta vastu koostatud metsanduse arengukava ja lisaks sellele koostada metsanduspoliitika põhialused aastani 2050. Minu esimene küsimus ongi see, et mis on teie plaan selle metsanduse arengukavaga 2030. Kas ja millal te sellega Riigikogu poole teele tulete? Mis on teie kavatsused, kas te tulete sarnase dokumendiga, nagu see esitati parlamendi eelmisele koosseisule, või tegelikult te lähete ikkagi seda dokumenti muutma? Ja võib-olla kolmas küsimus on see, kas te annate ka parlamendile võimaluse selle dokumendi koostamises kaasa rääkida. Eelmisel korral, ma mäletan, jäi selle dokumendi menetlus selliseks, et kas kiidate heaks või mitte, ehk muudatusettepanekuid sellele dokumendile teha ei saanud.

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Nagu peaminister armastab öelda, ei ole minu ülesanne ümber lükata müüti iseenda kõikvõimsusest. Kliimaministeeriumi või kliimaministri roll, mis on Kaja Kallase valitsuses loodud, selle rolli põhiline mõte ja ülesanne on siiski sõnastada ära see, kuidas majandus mahuks looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg annaks konkurentsieelise. Nendest kahest maksiimist lähtuvalt me püüame selles valdkonnas toimetada ja need tegelikult on põhiraamid, mis annavad meie valdkondadele võib-olla selle suuna.

Nüüd, kui vaadata edasi, te küsite, kuidas me plaanime liikuda, siis arvestades praegust parlamendi toimetamist, ma arvan, et te olete minuga nõus, et parlamendis endas, kaasa arvatud ilmselt teie erakonna poolt, on antud väike panus, et kõik asjaga kursis olevad inimesed siia ühtegi eelnõu suuresti seisma ei saada. Mis tähendab seda, et nende eelnõudega tuleb tegeleda täitevvõimu ja parlamendi vahelises suhtluses jooksvalt ja ilmselt sügishooajaks on lootus need siia saata.

Kõigepealt, kõige suurem ettevõtmine, mis puudutab metsandust ja meie valdkonda laiemalt, on loomulikult kliimaseadus. Kliimaseaduse täpse koostamise viisi, selle ulatuse, millises ekspertkogus me sellega alguses stardime, kuidas me plaanime seda hiljem monitoorida, me tuleme peatselt ka, ma usun, Riigikogu ette seda jagama. Esimesi mõtteid me oleme juba majandus‑ ja keskkonnakomisjoniga siin vahetanud ja hea meelega vahetame neid kõigi parlamendisaadikutega või asjast huvitatud fraktsioonidega. Kliimaseadus on justkui selline katus või selline suurem koodeks, mis peaks andma eesmärgid valdkondadele ja võtma kokku ka erinevad valdkonna seadused. Küsitud on palju maapõueseaduse kohta, mis puudutab põlevkivi kaevandamist, ja selle kohta me oleme pannud valitsuse tööplaani kirja, et see peaks parlamenti jõudma või meie kavatsus on see parlamendi tuua oktoobris, selle aasta teisel poolel.

Metsanduse arengukavaga on sarnane lugu, et koalitsioonileppes või koalitsioonis on kokku lepitud, et metsanduse arengukava tuleb parlamenti varem esitatud kujul. Küll aga ma lisan siia informatsioonina klausli, et tuleb ka metsaseaduse muudatusi, mis tähendab seda, et sellest tulenevalt erinevad Vabariigi Valitsuse tööplaanis, eks ma võin hiljem neid kirjeldada, sõnastatud eesmärgid, muu hulgas ka metsandust puudutavad eesmärgid, ja muudatused võivad ka muuta seda MAK‑i. (Juhataja: "Aeg, härra minister!") Kindlasti ma ootan kõiki kaasa rääkima. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Mölder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja!  Austatud minister! Ma tulen siis konkreetsemalt MAK 2030 juurde. Nimelt on nende raiemahtude üle selles arengukavas olnud väga suur diskussioon ja ma arvan, et see ongi olnud peamine [põhjus], miks seda arengukava tänaseni ei ole vastu võetud. Nimelt selles üks kord juba parlamendile, eelmisele koosseisule esitatud arengukavas on raiemahu vahemikuks määratud 9–11 miljonit tihumeetrit aastas. Samas me teame seda, et Eesti, kes on võtnud endale uue "Fit for 55" paketiga kohustuse just nimelt LULUCF peatüki all täita sidumisnorme läbi metsanduspoliitika oluliselt suuremas mahus. See tähendab tegelikult seda, et raiemahud Eestis peaksid järgnevatel aastatel langema hinnanguliselt kusagile 8–8,5 miljoni tihumeetrini aastas. Ehk need kaks dokumenti ja … Ütleme siis nii: see metsanduse arengukava ja Eestile seatud eesmärgid ei lähe omavahel kokku. Seda viimast numbrit kinnitasid meile ka teie maja tublid töötajad ja ka valitsuse juures töötava keskkonnanõu andva organi töötajad, et just nimelt Eesti raiemaht peaks olema kuskil 8–8,5 miljonit tihumeetrit järgnevatel aastatel.

Minu küsimus nüüd ongi teile konkreetsem: milline on see raiemaht aastas või ka kümneaastases perspektiivis? Millisena teie seda näete? Millist numbrit te soovite panna sinna MAK 2030 sisse ja mis on teie enda isiklik nägemus? Nii valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel jäid erinevaid numbreid kõlama kui ka peaministri suust on olnud väga palju erinevaid numbreid ja emotsioone sellel teemal. Ja ma mõistan, et tegemist ongi väga emotsionaalse teemaga.

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea küsija! Mets ja metsa haldamine on loomulikult Eesti inimestele väga tähtis. Selles me oleme nõus. See on emotsionaalselt väga oluline. Te kindlasti teate ka selle valdkonnaga töötanud inimesena, et see on väga oluline teema. Samamoodi tuleb jälle arvestada ka, et metsandus on Eestis oluline tööstusharu. Need kaks asja, kui lähtuda sellest suuremast eesmärgist ehk rohereformist ja sellest, et majandustegevus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonna jalajälg on konkurentsieelis, ei ole tingimata omavahel nii lepitamatus vastuolus, kui see aeg-ajalt võib paista. Kuidas see vastuolu tegelikult peaks tulevikus lepituma, ma ei oska öelda.

Ma ei väida, et see on absoluut nii, aga ma eeldan, et esimene baas selleks on andmete ja kogu selle statistika ülevaatamine, sest täna, nagu te teate, on kasutusel SMI ehk selline statistiline ülevaade metsadest. Paljud asutused, muu hulgas näiteks Riigikontroll, Postimees on teinud arvestatavat kriitikat selle andmestiku kohta. Me kõik saame aru, haritud inimesed saavad aru, et mis tahes metoodika on alati teatud veamääraga. Küsimus on, millisel metoodikal on oma plussid, millised miinused. Nüüd, kuidas sellega edasi minna, ongi tegelikult nii, et metsade puhul seda on soovitanud ka nii Tartu Ülikool, tuleb jõuda suurema kaugseireni ja võimalikult ära valideerida nende metoodikate paikapidavus. Tuleb ka aru saada, kas, ütleme, Kauksi järvest üksi piisab, kas sinna tuleb midagi erinevat lisada. Täna on see pilt umbes selline, et üks kord nelja aasta kohta on kogu Eestist pilt, nii et veerand Eestit umbes aastaga saab ära pildistatud selle kaugseirega. Sellele lisaks on veel täiendavaid võimalusi, millega juba täna töötatakse, erinevate selliste uute lahendustega. Eilegi kohtusin selle valdkonna spetsialistidega [ja nägin lahendusi], mis suudavad näiteks näidata kooreüraski võimaliku kahjustust, aga sellega täna tegeletakse.

Kõige olulisem selle juures on andmestiku digiteerimine. See andmestiku digiteerimine aitab jõuda ka selleni, et mõlemad osapooled või need erinevad osapooled, nii metsa säilimise huvi kui metsatöötlemise huvi, jõuavad poliitikaaruteluni. Nüüd, kui te küsite raiemahu kohta, siis raiemaht tegelikult on selle poliitika ja adekvaatse andmestiku tulem. See number, mida te kirjeldate, on vana MAK-i lisas kirjas olev number.

Aeg, härra minister!

Ma arvan, et uues MAK-is see number saab ka kindlasti olema.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ega me keegi ei kahtlegi, et seal see number saab olema, ja nüüd on küsimus selles, mismoodi see number sinna tekib ja mis arvutuste põhiselt. Eks siin on arutletud selle üle, et see muudatuste tegemine ilma nende sotsiaal-majanduslike hindamisteta pole nagu otstarbekas. Kõik on ju töökohad maapiirkonnas ja see tähendab ka sissetulekuid maapiirkonnas, et me kõik inimesed siia Tallinna või selle lähiümbrusse ei koliks, vaid elu jätkuks maal. Aga mis selle süsiniku sidumisega nüüd läbi metsanduse ... Noh, tegelikult seal ju pole veel midagi kokku lepitud, mis maatriksi järgi seda süsiniku sidumist hakatakse arvestama metsades. Ja ma loodan, et Eesti ei peaks olema seal eesrinnas. Kui me keskmiselt tahame kuskile jõuda, siis keskmine tuleb ju millest siis? Kellelgi on kõrgem ja kellelegi on madalam. Me ei pea seal Euroopa viie seas olema, et me läbi selle hakkame oma metsandus nõndanimetatud allakäiku läbi CO₂ sidumise ja rohepöörde edasi viima. 

Aga ma tahtsin tegelikult küsida sel teemal, et te mainisite, et Riigikokku tulevad metsanduse ja metsaseaduse muudatused. Selle metsaseaduse muudatused, millega ta seotud on ja kas ta on seotud ka näiteks sellesama metsanduse arengukava mingite peatükkidega või? Paari sõnaga äkki oskate seda lahti selgitada? 

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt üldisemast ja siis konkreetsemalt. Jah, kui küsida, kas me peame olema selliste keskkonnaeesmärkide seadmisel esirinnas, siis noh, mina arvan, et ega ei ole mõtet ka järgilohiseja olla. Sellepärast, et kui mõelda selle peale, kes saavad mis tahes muutustest maailmas kasu, ja kui ma vaatan näiteks kliimaministeeriumi teises portfellis ja selles osas, millega ma varem eelmises ministriametis ja paljuski siin majas majanduskomisjoni esimehena tegelesin ehk sellesama taastuvenergeetika, tuleks siis tegelikult ikkagi sellest ja ka teemad, mida ka palju praegu debateeritakse, et energia hind on null, eks, et kauaks see nüüd jääb. Sellest saavad ikkagi kasu need, kes on eesminejad. Seetõttu ma väidan, et kui küsida selle poliitika sisendi järgi, siis seda osa lausest tasub täiesti tõsiselt võtta. Ma ka usun sellesse, et väiksem keskkonna jalajälg on konkurentsieelis. See puudutab mis tahes majandusvaldkonda, sest kui me vaatame eksporditurge, Skandinaaviat ja Euroopat, seal tuntakse selle vastu alati huvi. See on üks põhjus. Teine pool on finantsturud, mis survestavad meid liikuma selles suunas ja ettevõtlust liikuma selles suunas. Ei ole ju saladus, on avalik info, et ka näiteks suured energiakompaniid ei saa enam refinantseerida oma laenude portfelle, kui seal on sees saastava tegevusega … Noh, endise ministrina ma arvan, et meile see kõik on tuttav, me ilmselt suuresti ei üllata üksteist. 

Seetõttu mina arvan küll, et meil ei maksa olla järelkäijad. Pigem otsime neid lahendusi, mida me saame, ja püüame seda oma puhast loodust kui väärtust hoida ja luua inimestele paremat elukvaliteeti. 

Nüüd, mis puudutab metsandust ja metsandusseaduse muutusi, siis meil on Vabariigi Valitsuse tööplaanis on erinevaid nüansse sees. Üks puudutab digiteerimist, mis on selle rohereformi ja rohepöörde osa. Täna meil käivad erinevad arutelud, kuidas digiteerida metsandust, kuidas saada võib-olla ka andmete kvaliteedina parem ülevaade metsades toimuvast. Sest täna on nii, et kui mets on umbes pooleks – pool RMK või nii-öelda riigi poolel ja pool eraomanduses –, siis kõigest sellest meil ei ole ikkagi piisavalt head ülevaadet. Täna uudistest nähtuvalt ei ole isegi RMK tegevustest alati head ülevaadet, millega me saaks rahul olla. Siis on digitaliseerimine kindlasti, siis tuleb muudatusi ilmselt KAH-aladega, ilmselt ka metsandusega, püsimetsandusega, kogukonna metsandusega, mida me oleme sinna kirja andnud, siis tuleb looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtetel, me seda analüüsi ja hakkame tegema, see on 2024. aastal. Ja kindlasti puudutab see ka raieteemasid erinevatel looduskaitsealadel. (Juhataja: "Aeg!") Nii et sellised asjad tulevad. Aitäh!

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Järgnevalt tänane viies küsimus. Küsimusele vastab kliimaminister Kristen Michal ning küsib Tõnis Lukas, teemaks on säästlik keskkonnapoliitika. Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Teil on käed-jalad tööd täis, kes teeb, see jõuab. Tuleb peamiselt algatada arengukavasid, mõnda nullist, siis tuleb uusi seadusi vastu võtta, mõnda nullist. Kõvasti läheb selle peale energiat. Kõik see ei pruugi nii-öelda üldises mastaabis väga säästlik tegevus olla. Mina arvan, et kõigepealt võiks vaadata, meil on keskkonnaalaseid dokumente-seadusi terve rida. Kliimaseaduse uus tegemine võib-olla võib üldse ära jääda, piisab juba olemasolevate seaduste täiendamisest. Nii nagu siin kõlasid praegu metsanduse osas vägevad väljendid: valideerida, metoodikate paikapidavus, andmestik digiteerida ja muud niisugused asjad. Mina ei saa aru, kuidas see metsa arvestus meil väikses Eestis nii keeruline on olnud, et tõepoolest erinevad tulemused saada, kuigi metsa küpsus arvesse võtta, kaitseväärne mets arvesse võtta ja võetud kohustused arvesse võtta – peaks saama mingi numbri ja seda vastavalt nii-öelda poliitilise otsusega veel sotsiaalselt töökohtadega kõrvutada ja langetada mingi otsus. Aga see, et meil siiamaani on erinevaid andmeid ja me pole seda kokku saanud, 0näitab ikkagi mingi osa tegemata tööd. KIK-i administreerimiskulud on ikkagi väga suured. Sealt kokkuhoid annaks võimaluse ka rohetehnoloogiatesse rohkem panustada. Nii et mul on teile küsimus. Säästlikkus tähendab ka säästlikku majandamist ametkonnas. Missugust sisulist kasu ja kokkuhoidu te näete erinevate ametkondade teie juhtimise alla ühendamises, mis nüüd on kliimaministri käe alla pandud?

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et teie küsimuses on päris mitu head mõttetera. Esiteks, ma olen nõus, et minu meelest me ei saa olla rahul sellega või, ütleme, see ei ole etteheide eelkäijatele või eelmistele valitsustele, vaid lihtsalt fakti konstateerimine, et me ei saa ju päris olla rahul sellega, kui meil on erinev andmestik meie jaoks nii olulise emotsionaalse väärtuse, mida on korras loodus ja mets, kohta. Ja me ei suuda öelda, milline andmestik on sajaprotsendilise kindlusega. Või teine variant, et see on tingitud sellest, et on esitatud teadlikult erinevaid andmeid. Ja ma siin, veel kord, ei osuta kellelegi, vaid lihtsalt ütlen, et ju on kasutatud erinevaid metoodikaid ja erinevaid piirkondi ja erinevaid võimalusi selleks. Seetõttu ma arvan, et meie ülesanne ongi jõuda selleni, nagu Riigikogust meie hea kolleeg Siim Kallas on mitu korda kirjeldanud ja mulle on meelde jäänud, et omal ajal küsiti talt kui rahandusministrid palju, kas ikka raha on riigikassas, küsiti, kas seda raha ikka jätkub, kaas homme Eesti riik läheb pankrotti. Ja kohe see küsimine lõppes seejärel, kui pandi veebi või vabandust, sellel ajal vist veebi polnud, aga anti raadiosse ja igale poole ajakirjandusse ülevaade selle kohta iga hommik, palju on riigikassas raha. Kõik umbes seitsmendal päeval said aru, et Eesti riik ei lähe pankrotti, Eesti riik saab kenasti hakkama. 

Samamoodi on metsanduses. Ma isegi ei kasuta neid termineid, et metoodika tuleks valideerida, kuidagi kergekäeliselt. Vastupidi, kui meil on erinevad lähenemised, ja see on täiesti arusaadav ja igal metoodikal on alati oma nii-öelda veaprotsent, siis tuleb jõuda selleni, et me suudame seda digitaalset kaugseiret, aga ka protsesside digiteerimise, muu hulgas ka näiteks selle kohta, mis toimub metsades, millised seadmed seal metsades midagi teevad ja nii edasi. Sest noh, näiteks RMK puhul ma veel kord ütlen, peaks olema seadmetel pidev online-jälgimise võimalus, vähemalt veokoormatel. Selline võimalus võiks olla näiteks metsas töötavatel seadmetel, et me saaksime alati reaalajas vaadata, mis kus töötab. See ei ole väga keeruline tegelikult tänapäeval, kõik on tehtav. 

Nüüd, kui seaduste poole peale siin lõpu poole lühidalt tulla, siis jah, ma arvan, et kliimaseadus on selline üldine kogum, mille puhul on väärtuslik nii debatt selle üle, õiguskindlus ettevõtlusele, avalikule ruumile, et me teame, kuhu me kõik läheme teatud eesmärkide täitmisel, mis on kelle vastutus, mis on ajaraam. Ja see omab siirdeid ja võib-olla ka varasemalt juba on vaja valdkonna seadusi parandada. Selles mõttes ma arvan, et teie küsimuses oli mitu tükki üdist juba olemas. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, härra minister, kiituse eest! See on eeldus heale koostööle muidugi. Mina olen teiega nõus, et vigurdamine metsaandmetega tuleb lõpetada. Need vigurid on tihti kellegi huvides. See ei käi meile üle jõu tegelikult väga konkreetset ülevaadet saada Eesti suhteliselt väikese territooriumi suhteliselt väikese metsaga. 

Teiseks loodan, et need kokkuhoiukohad nüüd ametkondade liitmisel ja ümberorganiseerimisel muutuvad konkreetsemaks. Te nüüd siin konkreetseid kokkuhoiukohti välja ei toonud, aga ma loodan, et lähiajal te toote need välja. Üks konkreetne teema on teil seotud keskkonnamajaga seal mere kaldal. On täiesti selge, et meil on siin ka näitus üleval puitmajad, ilusamad puitmajad eelmisest aastast. Sinna on planeeritud suur administratiivne hoone, mille võlu on selles, et sinna on ka loodusmuuseum planeeritud. Ja ma loodan, et see loodusmuuseum nüüd kallineva ehituse tingimustes ei jää ehitamata, kui lõppkokkuvõttes selgub selle kogu kompleksi hind. Pakkumised on lahti võetud, aga selge on see, et mingi koefitsiendiga peab ka kallinemist arvestama. 

Nii et mul on teile küll ettepanek, et võib-olla õigel ajal vaadata see üle ja mahtusid vähendada ja mitte sinna ametnikke ja teenistujaid, nii palju kui planeeritud oli, sisse panna. Sest muidu võib juhtuda, et jääb see ehitamata ja jääb ka loodusmuuseum uue koduta. Nii et selliseid kokkuhoiukohad võiksid ka olla.

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea küsija! Ma tahaks kohe alguses öelda, et jälle veensite ära. Kõigepealt ma ütleksin seda, et peaminister Kaja Kallase valitsuses on kõigile ministritele juba päevast 1 öeldud, et kärpida tuleb. Kui olukord on selline Eesti riigi rahanduses, nagu ta on, varasemalt ajalt – ja selle üle siin saalis jõuab veel korduvalt debateeritud – on elatud headel aegadel üle jõu, siis on tulnud otsa kriisid, mis on tulnud lahendada, ja seetõttu on reservid olnud õhemad, ning üüd me peame maksumaksjatena ja riigina tegelikult selle olukorraga hakkama saama ja valmistuma ka järgmisteks tulevasteks kriisideks, sest ega need kriisid tulemata ei jää, siis tegelikult tuleb ka halduses ja tegevustes igal juhul kokku hoida. Nii et sellega, võin kohe öelda, jälle, taas oleme ühel nõul. Minu hinnangul igal juhul tuleb sellega tegeleda. Ja see on ka meie üks tööülesandeid. 

Ministeeriumis, kliimaministeeriumis, võin öelda, töötajad siin juba lähinädalatel pakuvad jälle välja oma lahendused ja erinevad valdkonnad pakuvad välja lahendused kärbeteks. Need lähevad siis Rahandusministeeriumisse ja Rahandusministeeriumit me kõik tunneme, seal ei usu keegi pisaraid. Nii et seal üldiselt võetakse kõik ära, mis õnnestub, ja ilmselt veidi pealegi. 

Nüüd, mis puudutab keskkonnamaja, siis keskkonnamaja, tõepoolest, ma ütleksin nii, ega selle olemus ei ole ju see lihtsalt ehitada jälle üks objekt kuhugi, vaid selle mõte on ikkagi anda Eesti puitehitiste turule tegelikult üks nii-öelda maamärgi võimalusega hoone. See on tulnud isegi veidi odavamalt kui oodati, sest ma saan aru, et RKAS, kes korraldab – meie ise seda ju nii palju ei korralda, vaid RKAS on korraldaja –, eeldas, et see võib tulla isegi kallimana, selle maksumus on 55–56 miljonit. Ja otse öeldes täna on puudu sellest maksumuse katmisest vähemalt meie valdkonnas ligikaudu pool. See tähendab seda, et meie majas või meie majapidamises, kliimaministeeriumis, kui see nüüd sellise nimega saab, on selle katmiseks vaja müüa mittevajalikke varasid või tõmmata kokku oma tegevusi. Minu isiklik eelistus oleks, et kui see on ühekordne kulu, siis ilmselt seda saab katta ühekordsete tuludega, see tähendab seda, et erinevate pindade ja muude sammudega tuleb kokku tõmmata, et see saaks sündima. 

Nüüd, ametnike poole pealt ma küll tahaks väga rõõmustada, sest enamus Eesti riigi jaoks töötavaid inimesi on väga tublid, teevad seda heast südamest ja tegelikult panusest Eesti riigi jaoks, et me saame kõik sinna kolida, aga ministeerium tegelikult kolitakse sinna säästlikkuse superministeeriumisse ära. See tähendab seda, et see uus maja, kui see valmib, saab ikkagi eeskätt loodusmuuseumile olema. Ja kui tuleb uusi funktsioone juurde, mida sinna juurde viia, siis ehk juba arutatakse.

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Järgnevalt tänane kuues küsimus. Vastab peaminister Kaja Kallas, küsijaks on Ants Frosch ning teemaks on julgeolekuasutuste seaduse toimimine. Ants Frosch, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Me oleme seda teemat juba varem käsitlenud, aga tänaseks on olnud ühte‑teist ka arengus. Ja minu küsimus algab sellest, et teadupoolest julgeolekuasutuste seaduse alusel töötab nõndanimetatud väike valitsus. Churchill nimetas seda sõjakabinetiks. Aga ma küsiks: kui mitu korda on uue valitsuse ajal see väike kabinet või väike valitsus koos käinud ja millal viimati?

Aitäh! Alates sellest ajast, kui me nägime, et sõda Ukrainas saab uue hoo ja Venemaa läheb täiemahuliselt Ukrainale kallale, see oli juba enne selle sõja algust, otsustasin ma, et kuna see puudutab kõiki ministreid, siis me teeme julgeolekukabineti eraldi, kus on kõik ministrid, mitte ainult need, kes on selles julgeolekukomisjonis. Tavapäraselt oli tõesti nii, et üle nädala toimus see julgeolekukomisjon, kus olid need valitsusliikmed, kes olid seadusega ette nähtud. Aga alates sellest ajast, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis umbes pool aastat enne sõja algust, suvest alates, minu meelest me tegime nii, et kõik ministrid on samas infoväljas ja julgeolekukabinetid toimuvad meil täiskoosseisus, kõik ministrid on kohal. Ma leian, et me oleme sellises julgeolekuolukorras, kus tõesti meil ei ole aega briifida valitsuse liikmeid kõrvalt. Meile on tähtis, et kõik oleksid samas infoväljas. Sest mida näitas see sõda, kui näiteks meile hakkasid tulema põgenikud – see puudutab nii haridusministrit, sotsiaalkaitseministrit kui ka terviseministrit, kes absoluutselt selle julgeolekukomisjoni liikmed ei ole. Ma arvan, et niikaua, kuni julgeolekuolukord on selline, nagu ta on, me neid julgeolekukabinette teeme kõikidele ministritele ikkagi edasi ja seda nii‑öelda väikest kabinetti ei tee. Aitäh!

Aitäh!  Ants Frosch, täpsustadav küsimus, palun! 

Ma tänan selle selgituse eest! Tõesti, avalikust ruumist ei olnud minul seda võimalik leida, nii et see selgitus oli vajalik. Aga nüüd ma küsiksin natuke teise nurga alt. Nimelt on siin viimase kuu jooksul olnud arenguid ja on esitatud ka mitmeid eelnõusid, ka puutuvalt julgeolekuasutuste seadust. Ning ka teadupoolest üks konkreetne eelnõu projekt teeb ettepaneku lisada julgeolekuasutuste seaduse loetellu Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti kõrvale Kaitseväe luurekeskuse. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Minu seisukoht on see, et see julgeolekuasutuste seadus tegelikult toimib hästi ja tõesti, me ise ei ole küll sellist ettepanekut teinud, et seda kolmandat julgeolekuasutust Kaitseväe luurekeskuse näol luua. Kaitseväe luurekeskus on meil kohal kõikides julgeolekukabinettides ja esitab seda informatsiooni, mis neil on. Ja tegelikult koostöö Kaitseväe luurekeskuse ja Välisluureameti vahel toimib väga hästi. Jah, ma tean, et 8. mail te olete tõepoolest algatanud eelnõu julgeolekuasutuste seaduse muutmiseks, selleks et sellist kolmandat institutsiooni luua. Aga suund, mis me oleme praegu võtnud riigina, on see, et me üritame kõiki selliseid kattuvaid ülesandeid koondada nii palju kui võimalik, et riigiaparaadi kulusid tõmmata kokku olukorras, kus me oleme sunnitud tegelikult täiendavalt ka maksumaksjalt tulusid koguma, et neid kulusid katta. Minu meelest need peavad käima käsikäes ja seetõttu täiendavate uute ametite loomist me praegu ette ei näe, seda just olukorras, et ma tõesti ei näe seal ühtegi puudust. Koostöö selliselt, nagu ta on, toimib hästi, etteheiteid ma sealt ei kuule. See koostöö ka meile olulises informatsioonis on minu meelest toiminud väga kenasti. Aitäh! 

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus, Arvo Aller, palun! 

Julgeolek on nii Eesti-sisene kui ka Eestist väljaspool. Ja julgeolekuasutusena saab käsitleda ka politseid ja prokuratuuri, et inimeste julgeolek oleks tagatud. Küsin seoses sellega, et meie kurikuulus Slava Ukraini, selle uurimise menetlused – enne te ütlesite, et teie ei teadnud enne valimisi, et sellised pettused on seal toime pandud ja sellised mahhinatsioonid on toimunud. Täna oli ERR-is sellest eraldi lõik, vahendustasud. Ja inimeste julgeolek on ju sellega otseselt seotud läbi annetuste ja läbi Ukraina toetamise. Aga ma küsiksin sellises kontekstis, et kas meie julgeolekuasutused on selle annetuse, mitte ainult Slava Ukraini, vaid ka kõik teised, kes meil annetusi koguvad, kas selles kontekstis on võetud midagi üldisemalt ette, et jälgida, kuidas on Eesti rahva raha liikunud Ukraina abistamiseks? Ja kui on seda tehtud, mis tegevused selleks on planeeritud? Aitäh! 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt, kuna Eesti on õigusriik, meil on erinevad institutsioonid, kes tegelevad erinevate uurimistega, siis tõesti täitevvõimu esindajana meie nendesse uurimistesse ei sekku. Seda teostavad prokuratuur ja politsei. Kui te küsite üldisemalt, siis meil on seaduses ette nähtud kohustused, mida teeb Kaitsepolitseiamet, mida teeb politsei. Kaitsepolitsei tegeleb korruptsioonikaasustega selliste asjade puhul, siis suuremahuliste korruptsioonikaasustega. Ja millega tegeleb politsei: näiteks kelmusega. Sellised asjad on politsei pärusmaa. Kas toimub sellist mingit üleüldist monitooringut ja kontrolli? Ma ei tea, et toimuks, just sellel põhjusel, et meil ei ole tegelikult jälgimisühiskonda ja tavaliselt vaadatakse või võetakse asjad luubi alla just siis, kui midagi on läinud pahasti. Kui keegi kaebab, siis vaadatakse sinna sisse, kas on tegemist kriminaalasja algatamise alusega, ja seda vastavalt menetletakse. Sellist üldist jälgimisühiskonda meil ei ole ja seetõttu, kui on mingid kahtlused, siis tuleb nendest kahtlustest teada anda politseile või prokuratuurile, kes vaatavad sinna sisse, kas on alust algatada menetlust, nagu antud juhul on ju tegelikult tehtud.

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane seitsmes küsimus, sellele vastab samuti peaminister Kaja Kallas, küsijaks on Lauri Laats ning teemaks on inimeste toimetulek. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Tõesti, küsimus on inimeste toimetulekus, ja mitte ainult inimeste, vaid ka ettevõtete toimetulekus antud olukorras. Kui vaadata statistikat, siis 2020. aastal elas suhtelises vaesuses 300 000 inimest, 2021. aastal 330 000 inimest ja see tendents sellisel viisil ka jätkub. Kui rääkida majandusest, siis me oleme nii‑öelda topis, nii Rootsis kui ka Eestis selleks aastaks prognoositakse majanduslangust ehk me oleme miinusmärgiga. Tänases artiklis Raimo Poom, EPL-i ajakirjanik, oma tänases artiklis "Majandus langeb. Eurotoetused peaksid aitama, aga raha on kasutatud erakordselt vähe" juhtis tähelepanu väga olulisele probleemile, mis puudutab Euroopa Liidu taasterahastu tõukefondide toetuse alakasutust. Nimelt, ta tõi oma artiklis välja, et raha on, aga seda ei kasutata. Selge on see, et see raha tuleb ära kasutada. See on selge suur süst Eesti majandusse, aga seda raha ei ole kasutatud. Siin on ka mõningad näited. Näiteks taasterahastu osas on eraldatud Eestile 933 miljonit, kasutatud on ainult 19 miljonit. Mis puudutab tõukefonde, siis kuni 2027. aastani me võiksime ära kasutada 3,3 miljardit, millest 25 on ainult ära kasutatud. Samas sellised riigid nagu Hispaania, Portugal ja Kreeka on üpriski heal järjel selle tegevusega. Siit tekibki küsimus, et te ühelt poolt soovite makse tõsta, sellega kindlasti vähendades toimetulekut inimestel ja ka ettevõtetel, samas oma köögipoolel ei suuda te ära kasutada neid rahastusi, mis on Euroopa Liidu poolt meile edastatud.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt, see eurorahade kasutamine on tõesti selline asi, mida tuleb kogu aeg luubi all hoida. Eelmistes valitsustes on vist kvartaalselt rahandusminister toonud selle punkti kabinetti, just selliselt, et näidata ministeeriumide haldusalad, kus on rahad kasutatud, kui palju ja millises ulatuses on need lepingutega kaetud, millal saavad. See arutelu on valitsuses alati toonud kaasa selle, et on osa ministeeriume, kes on väga tublid raha ärakasutajad, ja teised, kes seda ei ole – see paneb surve peale ja paneb ka need tegutsema. Praegune valitsus on saanud tegutseda natuke üle kuu ja meil on olnud väga kiired menetlused, mis meil on olnud vaja ära teha. Aga kindlasti ma räägin rahandusministriga, et seda praktikat uuesti juurutada ja et me vaataksime nendesse asjadesse uuesti sisse ja paneksime seda survet peale.

Nüüd, mida ma tahan ära selgitada. Taasterahastu üle olid meil Euroopa Komisjoniga pikalt vaidlused ja seetõttu meie rahad ei olnud avanenud. Komisjoni etteheide oli see, et Tallinna Haigla ei ole tegelikult mõistlik projekt, ja kuna see seal sees oli, siis selles kokkuleppele ei saadud. Ja kui me selle kokkuleppe saime, siis me saime selle hiljem kui Hispaania, Portugal ja Kreeka ja seetõttu ka meie rahad on avanenud hiljem. Aga see ei tähenda seda, et nende rahade kasutusega ei oleks kiire, sest lõpptähtaeg tuleb meile teiselt poolt nii‑öelda selg ees vastu. Seetõttu on ülioluline, et seal oleksid ainult need projektid, mida tõepoolest jõuab teostada, sest seal teatavasti oli ka see tingimus, et need projektid saaksid teostatud 2026. aastaks, mis teatavasti on päris kiire ajaraam.

Aga jah, siin kolleeg juhtis juba sellele tähelepanu ja ma ka talle lubasin, et ma panen rahandusministrile südamele, et me hakkame nüüd suvel tegema või sealt edasi tegema neid regulaarseid ülevaateid just selleks, et survestada rahakasutust. Ja mida ma tahan veel öelda, on kindlasti see, et kui me hakkame panema kokku riigieelarvet, kõik ministrid on saanud ülesande otsida kokkuhoiu‑ ja reformikohti, siis on selge see, et motivatsioon nende rahade kasutamisele samamoodi suureneb. Nii et see võiks selgineda siis, kui me riigieelarvet kokku hakkame panema.

Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Nii nagu te mainisite, ega praegu ongi meil uus valitsus. Samas, te olite ka 2022. aastal ju valitsuse juht. Ja panebki muretsema see asjaolu, et need rahad, mis on tegelikult mõlema rahastuse osas Eestile eraldatavad, need summad on märkimisväärsed ja kulutused praegu antud juhul 19 miljoni näol ja 25 miljoni näol on hästi väikesed. Ja praeguses olukorras, kus töötlev tööstus on languses ja Eesti majandus vajab süsti ja ka on välja toodud selle aasta prognoos miinusmärgiga, siis ma arvan, et see on üks esimesi, prioriteetsemaid asju, millega peaks uus valitsus tegelema, et need rahad läheks ringlusse. Ja sellest lähtuvalt on mu küsimus. Te mainisite ära, et tuleb ka eelarve loomulikult varsti menetlusse. Kas te plaanite nende rahastuse osas varem hakata tegutsema ja kas on võimalik saada ka mingi ülevaade enne eelarve menetlust, kuidas nende rahade kasutuselevõtuga meil lood edaspidi on?

Jaa, aitäh! See taasterahastu alles avanes 2022. aastal. Mul kahjuks ei ole praegu seda kuupäeva, millal see täpselt oli … Aa, see oli eelmine või üle-eelmine nädal, tuleb mulle sõnum, kohe ma võin teile öelda, millal see taasterahastu päriselt lahti läks. Eesti on küll väga efektiivne, aga mitte nii efektiivne, et nädalaga kõik need eurorahad panna sinna, kus nad olema peavad. Aga igal juhul see juba tuleb ministeeriumide enda soovidest, et kui me hakkame riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat arutama, mida me hakkame arutama augustis, siis selge on see, et kuna me oleme kokku leppinud, et mitte keegi ei tule lisataotlustega eelarvemenetlusse, siis on selge, et kui on igasuguseid täiendavaid soove, siis tuleb leida nendele ka rahastus nende olemasolevate võimaluste arvel. Ja see paneb surve ka kõikidele ministeeriumidele neid rahasid kiiremini ära kasutada. Aga nagu ma ütlen, siis igal juhul seda võiks … Tähendab, seda eurorahade süstemaatilist ülevaatust me hakkame kindlasti uuesti tegema ja vaatame sinna pidevalt sisse. 

Kas Riigikogul on võimalus seda enne riigieelarvet menetleda? Te saate rahanduskomisjonis sellise ettepaneku kindlasti teha ja seda siis rahanduskomisjon saab arutada, kuidas sellele asjale läheneda. Aga meie tõesti selle suure pildina võtame need asjad ette augustis, senikaua ministrid, ministeeriumid valmistavad ette oma nägemust riigieelarve arutelude jaoks. Ja kogu valitsusena arutame siis augustis ja riigieelarve peaks Riigikogu lauale jõudma eeldatavasti septembri lõpus, nagu tavapäraselt on. Nii et siis on Riigikogul võimalus seda asja siin menetleda.

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Inimeste toimetulek on ju otseselt seotud ka kohaliku omavalitsuse toimetulekuga. Siit lähtudes ja kasutades neid Euroopa rahasid on palju murekohti investeeringutes kohalikele omavalitsustele. Üks takistavaid või selliseid, vahepeal ta oli nõuandev organ, aga viimasel ajal on juhtunud ta nagu karistavaks organiks, on Riigi Tugiteenuste Keskus. Kas on mõistlik näiteks üle vaadata tema funktsioon selliselt, et ta hakkaks abistavaks organisatsiooniks? Mitte et pärast me konstateerime, et Valga vist maksis tagasi seal teatud osa raha, osa omavalitsusi käivad kohut Riigi Tugiteenuste Keskusega. See kõik on ju kulu nii riigile kui ka omavalitsusele. Kas oleks mõtet võib-olla tulevikus mõelda ümberstruktureerimisele? Ja kindlasti on ka see, et miks seda raha pole võib-olla nii aktiivselt võetud kasutusse, on ministeeriumid jänni jäänud määruste ettevalmistamisega ja ka tehnilise toe pakkumisega toetuste taotlemisel. Kas selles osas on midagi võimalik ette võtta, et selleks oleks hea?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine on üks selle valitsuse prioriteetidest. Ja tegelikult see puudutab ka eurorahasid. Me oleme kokku leppinud selle, et 40% kõikidest eurorahadest, mis on suunatud näiteks ettevõtluse toetuseks, peaks minema siis regionaalsetele ehk väljaspool Tallinnat ja Harjumaad olevatele ettevõtetele. Ja neid punkte on veel, kui me räägime kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmisest selleks, et rikaste arvelt aidata neid omavalitsusi, kellel on raskem ja kes asuvad kaugemal.

Nüüd tulles konkreetselt teie küsimuse juurde, siis tõesti omavalitsustes, kus ma olen kohtunud, seda riigi tugiteenuste muret kurdetakse. Ja tõesti, seal tundub, et kas seal on neid reegleid kohaldatud kuidagi ka kohati mitte seda suurt pilti arvestades. Minu nägemuses oleks ka see, et kõik ametid, kes Eestis on, on ikkagi nii ettevõtjatele kui inimestele pigem abistajateks, mitte karistajateks. Siis on lihtsam neid rikkumisi ennetavalt ära hoida, kui hiljem tegeleda nende tagajärgedega. Ja see peakski nii olema. Miks ta nii ei ole olnud? Ma ei oska teie küsimusele praegu vastata, aga ma tegin, see oli … Ma võin eksida, aga igal juhul see oli enne valimisi, kui ma tegin tollasele riigihalduse ministrile ettepaneku vaadata siin riigi tugiteenuste süsteemi sisse, kuna see oli tema haldusalas. Aga ma peaksin sellega nüüd uuesti tegelema just selles võtmes, et vaadata siis, rääkida ministriga, kelle haldusalass see nüüd on, et ta tegeleks sellega ja vaataks, mis need mured on, et kas seal on nagu võimalust midagi muuta. Meil on endal ka valitsusena see näide, kus tegelikult üks minister küsis ka riigi tugiteenustelt abi enne otsuste tegemist, aga pärast ikkagi tuli välja, et tehti etteheiteid. 

Nii et jah, seal arenguruumi on. Ja põhimõtteliselt kõik ametid võiksid võtta eesmärgiks olla pigem selliseks partneriks, mitte karistajaks. Aga võtan teie märkuse kaasa ja annan selle uuesti ministrile ülesandeks sinna sisse vaadata.

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kaheksas küsimus, millele vastab peaminister Kaja Kallas, küsijaks on Mart Maastik ja teemaks on samasooliste abielud. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua peaminister! Järjekordselt räägime ikka samal teemal. Te olete siin ette lugenud väga palju statistikat mitmete päevade jooksul erinevatel teemadel. Ma siis vaatasin ka natuke statistikat, kui palju näiteks Suurbritannias on samasooliste abielusid registreeritud, seal on teatavasti see legaliseeritud, ja see on umbes 0,5% 1000 mitteabielus mehest ja naisest on abielus samasoolisi. Üldse, kui võtta abiellunutest aasta jooksul, on see umbes 1%.

Ma ei saa sellest hästi aru. Me tegeleme siin, olukorras, kus meil on keeruline majanduslik olukord, meil on riigikassa väidetavalt tühi, me peaksime tegelema väga oluliste teemadega nagu riigikaitse, me surume läbi kiires korras 1% võib-olla teoreetiliselt kellegi õnnelikuks tegemist, samas kui me teame, et suur osa inimestest saab õnnetuks just selle seaduse vastu võtmisel – samasooliste abielu ma pean silmas.

Need on ju põhimõtted ja väärtused ning traditsioonid. Me ei kujuta ju ette sellist asja, et sa lähed presidendi vastuvõtule, oled paljas. Aga samas on ju teada, et on ka nudistid. Võib-olla nudiste on Eestis ka 1%, ma lihtsalt utreerin praegu, aga nad oleksid väga õnnelikud, kui nad saaksid minna presidendi vastuvõtule paljalt. Aga me ei hakka sellepärast traditsioone ja etiketti muutma. Nii et minu küsimus on selles, et kas te olete kaalunud, et see on õigustatud tegevus?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Abieluvõrdsuse seadustamine ei võta mitte kelleltki midagi ära ega võta ka valitsuselt ära võimalust tegeleda kõikide nende oluliste probleemidega, millele te tähelepanu juhtisite: majanduse olukord, riigieelarve seis, julgeoleku olukord – kõige sellega valitsus tegeleb. Täiesti ausalt, meie läksime valimistele selle ettepanekuga teha ära kooseluseaduse rakendusaktid. Kooselu meil on, see võimalus on, aga rakendusaktid tegelikult olid ikkagi vastu võtmata. See on võlg, mis nende inimeste ees pikalt on olnud. Aga nende arutelude käigus, mis meil koalitsioonis olid, sain ma ka väga selgelt aru, et meil on vaja inimesi veenda selles, et teeme selle ükskord korda ja me ei pea sellega rohkem tegelema.

Nii nagu te tõesti ütlete, see puudutab väheseid inimesi, aga see puudutab nende õigusi, et inimestel oleksid Eestis võrdsed õigused. Ja kui on inimesed, kes on abiellunud ka mitu korda, kes peavad abielu oluliseks, siis mina ei näe nagu põhjust, miks siis need inimesed, kes ka tahavad abielluda, ei võiks seda teha. See ei võta nendelt inimestelt, kellel see õigus juba on, mitte midagi ära, aga see annab nendele inimestele, kellel seda õigust ei ole, tunde, et nad on ühiskonna võrdsed osad, et neile ei ole diskrimineerimist ja neile ei ole midagi keelatud. See on ka teistes ühiskondades, arenenud ühiskondades niimoodi. Kui te vaatate maailmakaardil neid riike, kus on samasooliste abielud seadustatud, siis näete, et neid riike maailmas on tegelikult üsna palju.

Tavadega on nii, et tavad ajas muutuvad, Riigikogu roll ongi kujundada need reeglid, mille järgi me ühiskonnas elame. Ja need, kui me võtame tagasi ajas, oli aeg 1917, kui naised ei saanud valida Riigikogu, sest et sellised olid tavad. Aga tänaseks on nii, et naised mitte ainult ei saa valida Riigikogu, vaid saavad ka valituks osutuda või veelgi enam, saada valitsuse liikmeteks või presidendiks. Neid piiranguid ei ole. Kui me oleksime nendesse tavadesse jäänud kinni, siis me jätaksime osa ühiskonnaliikmeid lihtsalt kõrvale. Sama on ka inimestega, kes igal juhul on olemas, et neil oleksid samaväärsed õigused nagu kõikidel teistel. Ja see ei võta meilt ära võimalust ega kohustust tegelda kõikide nende oluliste asjadega, millele te tähelepanu juhtisite.

Aitäh! Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Te mainisite siin 1917. Mulle meenus, siis tulid bolševikud võimule ja iseenesest toimus samasugune asi, kus tegelikult perekonna mõistet üritati täiesti teistsuguseks muuta. Isegi minu vanemad ei saanud sõrmust panna sõrme perekonnaseisuametis 70 aastat tagasi, sellepärast et seda ei peetud oluliseks, abielu. Ja siit tuleb ka teine teema. Ega meie ei võitle selle vastu, et keegi saaks õnnelikuks, aga siin on palju murekohti. Tegelikult abielu on, ma olen korduvalt öelnud pere, kus on ema, isa ja lapsed. Ja nende laste probleem on ju kõige suurem selle asja juures, laste lapsendamine. Ütleme, kaks samasoolist ei saa ju normaalsel teel lapsi. See regulatsioon, mida sinna kõik juurde tuleb ja millised mured tekivad, pluss psühholoogiline probleem lastele, kes peavad samasoolistes perekondades elama – miks sellele ei ole mõeldud? Meil on ju kooseluseadus vastu võetud, võtame need rakendusaktid ja vaatame need üle! Ja nii ta ongi. Seesama näide, et ikkagi ma ütlen, et sellepärast me ei hakka muutma etiketti ja reeglistikku, et mõni inimene saab õnnelikuks, kui ta saab paljalt minna presidendi vastuvõtule. Me ei saa igaks elujuhtumiks teha mingeid erisusi. Samas kindlasti on paljud inimesed õnnetud, sest nende arvates on abielu mõiste ja perekonna mõiste lörtsitud. Nii et igal juhul ma arvan, enamus peaks ikkagi otsustama vähemuse üle. Ei pea üks olema õnnetu ja ka teine õnnetu. Kusagil keset seda küla peaks kokku tulema ja saama aru, et teeme nii, et kõik oleksid õnnelikud.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See on huvitav, mina 1917. aastaga seoses mõtlen selle peale, et siis algas Eesti vabadusvõitlus ja 1918. aasta veebruaris Eesti sai iseseisvaks ja kõik see, mis sellega kaasnes, pigem on positiivne. Nüüd, samasoolised pered. Muide, kuna Eestis on see trend väga palju, et isad lahkuvad perede juurest teiste naiste juurde või ka lahkuvad elust varem, siis väga palju on neid peresid, kus lapsed reaalselt kasvavad üles kahe samasoolise täiskasvanuga, kes on vanaema ja ema. Ja ma tean palju selliseid inimesi, kes on väga toredad inimesed, vaatamata sellele, et neid on tegelikult kasvatanud kaks samast soost inimest.

Kui vaadata neid uuringuid, siis lastele on oluline see, et nende vanemad või täiskasvanud, kes neid kasvatavad, neid armastavad ja ei kiskle. Kas nad on samast soost või erinevast soost, see tegelikult ei oma suurt tähtsus. Te ütlete, et me peame vaatama, et kõik oleksid õnnelikud. Vaadake, teie või mina, kes me oleme abielus, siis me saame olla selles abielus õnnelikud ka siis, kui keegi teine saab samamoodi abielluda ja õnnelik olla. Minu abielus ei muutu sellest mitte midagi, kui keegi teine saab ka abielluda. Ja võib-olla, kui kutsutakse veel pulma, siis see on ju tore. Mis selles halba on? Ma tõesti ei saa sellest aru. Need paarid, kes on samasoolised, on olemas, eksisteerivad, on meie ühiskonna liikmed, aga neil ei ole samaväärseid õigusi kui nendel paaridel, kes on erinevast soost. See on lihtsalt sellise ebaõigluse korrigeerimine, mis ei võta nendelt, kes juba saavad, mitte midagi ära. Tõesti, ma ei ole kuulnud mitte ühtegi veenvat argumenti, kuidas teie elu läheb sellest halvemaks, et need paarid, kes niikuinii on olemas, saavad oma kooselu registreerida ka abieluna. Hästi huvitavad on tegelikult need põhjused, miks inimesed abielluvad. See on pühendumus. Miks inimene tahab näidata, et ma olen selle inimesega elu lõpuni seotud? See on pühendumus ja armastus. Ja see on täpselt sama heteropaaride puhul, nagu ta on samasooliste paaride puhul. Lihtsalt ühtedel on see võimalus ja teistel seda võimalust ei ole.

Mart Maastik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Mul ongi protseduuriline täpsustus. Ma kindlasti ei arva seda, et samasoolised – pange seda kindlasti sisse –, et samasoolised inimesed saaksid lapsi. Et ei ole võimalik. Ja armastusest ei sünni lapsed, ikka sünnivad emast ja isast. Aitäh!

Aitäh! Seda ma ei saa lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga nüüd üks lisaküsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Vaadake, meie teame ka, et maailm on täis palju toredaid inimesi, loomulikult, ja meie oleme ka õnnelikud, kui keegi teine saab abielluda, ja olen ka pulmas käinud. Aga see ei ole ju tegelikult asi, millest praegu rääkida. Meie räägime selle teema kontekstis ja tegelikult ühiskonna ümberkorraldamisest. Ja see, et te pole kuulnud ühtegi veenvat argumenti, no muidugi, teid ei olnud ju sellel väga põhjapaneval ja pikal arutelul, mida me siin Riigikogu saalis sel teemal pidasime. 

Aga küsimus on tegelikult hoopis laiem. Ma eile vaatasin televiisorist, oli propagandasaateid oli täis kõikides Eesti kanalites, sellest räägiti. Ja seal oli vist Kanal 2 ja Kanal 3, mõlemas saates olid juba edasi, juba mitte enam nagu homoseks, vaid transinimesed olid siis toodud saatesse. Ja seal tuli väga selge selline, ühesõnaga, süüdistus ka just nimelt ühiskonna suunal, et nemad ei saa olla õnnelikud ja nemad saavad õnnelikud ainult siis, kui ühiskond hakkab ennast muutma, et me peame muutma ühiskonda. Ja tõepoolest, sotsiaalkaitseminister Riisalo sõnul on võimuliidul nüüd hääled koos, et homoabielu läbisurumine teoks teha, ei ole võetud arvesse paljusid argumente, näiteks kirikute arvamust arvesse ei võeta. Ja ta on väga selgelt öelnud, et kui abielu äramuutmisega ollakse ühel pool, liigutakse edasi juba soolise enesemääratluse teemaga ja noh, see ongi see transseadus, et põhimõtteliselt inimene ei pea isegi enam arstide juures käima, lihtsalt läheb, annab sisse taotluse dokumendi muutmiseks ja ongi naisest mees või vastupidi. Kas te tõesti kavatsete sellist hullust hakata kaasa tegema ja mis eesmärk siis tegelikult on? See ei ole lihtsalt see, et tahame pulmas käia, koos teistega õnnelik olla. Aitäh!

Aitäh! Selliseid asju, millest te räägite, ju selles eelnõus ei ole. Selles mõttes ei ole mõtet nagu mingit hirmu ja viha üles kütta. Ühiskond korraldubki pidevalt ümber, me olemegi muutuses, muutumises pidevalt ja me peame sellega arvestama. Selle jaoks ongi Riigikogu, poliitika on ju vaidlus selle üle, milliste reeglite järgi me ühiskonnas elame. Kunagi olid reeglid nii, et naisel ei olnud mingit sõnaõigust, naine oli justkui mehe omand, tänaseks saadakse aru, et naised on võrdsed liikmed ühiskonnas. Ja see on ka muutus, mis on toimunud meie ühiskonnas üle aastate. Ja ühiskond korraldubki ümber. Ja kui vaadata kas või tagasi 2014. aastasse, kui võeti vastu kooseluseadus, siis oli seesama jutt, et me ei ole selleks valmis. Tänaseks ka need jõud, kes tol ajal hääletasid kooseluseaduse vastu, ütlevad, et nad on valmis toetama kooseluseaduse rakendusakte, mis tegelikult ütlevad, et abielu ja kooselu on omavahel võrdsed. 

Nüüd, kuna siin enne oli juttu, et lapsi ei saa. Vaadake, eile oli väga hea kõne Liisa-Ly Pakostalt siit Riigikogu kõnepuldist ja ma soovitan teil seda seda kõnet tagantjärgi lugeda. Ta seletas väga ilusti, vaadake, nii samasoolistel kui heteropaaridel on lapse saamiseks vaja ühte munarakku ja ühte seemnerakku ja tänapäeva tehnoloogiat. Kõik on loodud, et need paarid saavad ka täna lapsi. Sellest ei ole mõtet mööda vaadata

Aga mis puudutab teleka vaatamist, siis ausalt öeldes, nii ilusa ilmaga mina absoluutselt ei mõista inimesi, kes tõesti kinnises toas telekat vaatavad. Aga igalühel ongi oma, mina igal juhul nii ilusa ilmaga igal võimalikul hetkel lähen värskesse õhku ja soovitan teile ka. Kui kuuled linnulaulu ja vaatad, kuidas puud õitsevad, siis see maailm on ikka tunduvalt ilusam paik kui see paik, mida ma teie kirjeldusest kuulen. Aitäh!

Aitäh, proua peaminister! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, istungi protseduuri läbimise kohta tõepoolest. Siin räägiti naiste sõnaõigusest ja mul on väga hea meel, et protseduuriliselt mulle kui naisele on nüüd sõna antud. Aga peaministrile meeldetuletuseks, kui ta räägib siin naiste õigustest ja vaata, et me oleme ajaloos edasi läinud. Tõepoolest, ma ütleks ja tuletaks talle meelde, et Eestis ei ole kunagi olnud naine mehe omand. Eestis, juba enne kui Euroopa oma ristisõdadega siia jõudis, oli naise positsioon ühiskonnas väga hea.

See ei ole protseduuriline küsimus.

Naisel oli õigus pärida, seda naiste õiguste temaatikat mitte siia sisse tuua. Pealegi, kui te ütlesite, et tehnoloogia …

Helle-Moonika Helme, see ei ole selle istungi läbiviimise protseduuride kohta küsimus.

Jaa, aga ma jõuan selle läbiviimise korrani. Minule kui naisele paluks nüüd sõna anda, see on istungi läbiviimise korra kohta täiesti oluline.

Ja palun! Palun esitage oma küsimus.

Kui me tehnoloogiaga sellele küsimusele läheneme, siis me läheme paraku inimkaubanduse teed. Naiste õigusi see mitte kuidagi ei suurenda, vaid vastupidi, vähendab. See orjastab naisi ja see halvendab naiste olukorda väga tõsiselt, sest viib naiste ärakasutamiseni.

Helle-Moonika Helme, ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. Head kolleegid! Ma tuletaks veel kord meelde, et need on tõesti küsimused istungi läbiviimise protseduuri kohta, mitte Riigikogu liikmete kommentaarid vastustele. Jääme ikkagi nende küsimuste juurde, mul on siiras palve.

Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Me läheme järgmise küsimuse juurde ja sellele küsimusele vastab kliimaminister Kristen Michal, küsib Arvo Allar ja teemaks on metsandus. Arvo Allar, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Metsanduse regulatsioonidele, mis kehtivad kogu metsamaal, on lisaks ja täiendavalt veel looduskaitselised piirangud. Ja Eestis on neid alasid suurusjärk 27% kogu metsamaast ja RMK-st väljaspool on neid 15,5%, ehk enamus looduskaitselisi piiranguid, on ta siis sihtkaitsevöönd, on ta piiranguvöönd, on erametsamaad. Ja Eesti on selles osas Euroopa tipus. Ja see teema on olnud aktuaalne viimased 15 aastat ja viimase viie aasta jooksul on võetud sadu hektareid metsamaad kaitse alla, kus ei ole tegelikult kaitstavaid liike, kuid on viidatud kui potentsiaalsele kaitsealale. Tehtud ei ole ei boniteediuuringuid või siis metsa puistu järgi, miks seda peaks võtma kaitse alla, vaid see on võetud kvartalite kaupa, ja kus on tegelikkuses olemas juba lageraie või noorendikud või täiesti sobimatu puistu potentsiaalsetele kaitstavatele liikidele. Kaitstavad liigid on kohanenud puhtalt selle metsaga, mis on just tänu põlistalude säästlikule tegevusele aastasadu toimunud ja liigid on tulnud sinna keskkonda, nüüd mida hakkab riik neid kaitsma. Ja seda kogu kaitse alla võtmist võib ju tegelikult nimetada ühise nimetajaga kommunismiks, see tähendab maade natsionaliseerimine looduskaitse nime all. Ja minu küsimus on see, kas ministril on võimalused ja huvi lõpetada riiklik omavoli ehk pettuse teel looduskaitseliste piirangute seadmine erametsades. Aitäh!

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Ei, Kristen Michal.

Vabandust! Kristen Michal, palun jah!

Jah, aitäh, hea juhataja! Ma siis vastan. Kõigepealt ma mõtlesin, kas mul tuleb teile võimalus öelda, et täna ei ole üldse tavaline päev, täna on kaitsealade päev. Ja seetõttu ma soovin teile kaunist kaitsealade päeva siia küsimuse vastamise algusesse. 

Protsentuaalselt, ma nüüd vaatan Keskkonnaagentuuri andmeid, siis metsamaad on meil natukene üle 2,3 miljoni hektari ehk ligi 52% Eesti territooriumist ja metsadest on SMI hinnangu järgi kaitse all kokku 30, veidi peale, ehk 705 000 hektarit ja range kaitse alla kuulub 17,5 ehk 407 600 hektarit metsamaad. Need on nüüd Keskkonnaagentuuri andmed. Nüüd, mis puudutab seda metsatoetusi ja kogu selle nii-öelda kaitsealade talumist, siis selleks on ette nähtud teatavad toetused. Jah, need toetused, nagu te ütlete, sellel aastal võivad jääda nii-öelda miinusesse, mida on juhtunud ka varasematel aastatel. Ma saan aru, et see on olnud see teema. Ja valitsuse tööplaanis me oleme ka ette näinud selle, et seda toetuste süsteemi me analüüsime ja vaatame üle. Kui ma nüüd õigesti mälu järgi mäletan, siis see on meil tulemas 24. aastal, nagu ma ka vist eelnevalt ühele täiendavale küsimusele teile juba kirjeldasin seda vastust. 

Nüüd, kui te ütlete, et alasid võetakse kaitse alla pettusega, ülevaade ei ole adekvaatne. Ma arvan, et siis te peate osutama, kus see täpselt nii on, ja siis on võimalik iga juhtumit eraldi käsitleda. See kindlasti ei ole Riigikogu infotunnis käsitletav informatsioon. Kui teil on täiendavat informatsiooni selle kohta, olete kindlasti teretulnud seda esitama, mida te Eesti riigihaldust tundva isikuna ka kindlasti hästi teate. Aitäh!

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Tõepoolest, ma kuulan vastust, te hakkasite toetustest rääkima, aga ma ei küsinud toetuste kohta ühtegi sõna. Ma ei tea, kas minu arvutiekraan kuvab kuidagi teieni, et ma tahtsin järgmise küsimuse toetuste osas täpsustada. Aga tõepoolest, metsaomanikud, räägime Alutagusest, on tõesti väga huvitatud ministriga kohtumisest, sest varasemalt ei ole suudetud … ka Keskkonnaametiga kindlasti, et ei tekiks seda möödarääkimist, ja ma võin kindlasti edastada kontaktid, et seda teha. 

Aga siis ikkagi, nüüd edasi minnes, et Natura ja piirangud ja sihtkaitsevööndid, seal majandamine on keelatud või piiratud, ning kompensatsiooni seal, kes küsib, mingis osas saab. Ja üldiselt meetmemahud on lukus, seal sõltub sellest, kes esimesena taotleb, sellel on võimalik ka toetust saada. Aastate jooksul on seda proportsionaalselt vähendatud. Aga ma küsiksin nii, et kui riigil raha ei ole, et kaitse alla võetud metsade majandamise keelu kompenseerimiseks, on ta toetuste näol või rahaliselt või välja osta, siis kas ei oleks mõistlik hakata mõtlema ka maade vahetamise peale, et metsaomanikud saaksid oma metsa majandada näiteks teises piirkonnas ja riik kaitseb oma metsasid.

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Aitäh! Et vaatajale-kuulajale ei jääks mulje, et te olete oma küsimused minuga kooskõlastanud, siis ma kinnitan, et see nii ei ole. Ja seda, et see jutt sinna toetuste juurde jõuab, lähtusin arusaamast, kuhu see vestlus lõpuks ikka jõuab. Ja sinna ta jõudis, midagi teha ei ole. Nii see elu on.

Mis puudutab seda rahalist poolt, siis ega mul rohkem ei ole lisada kui seda, et me selle analüüsi teeme ära, et mismoodi see toetuste süsteem on. Vabariigi Valitsuse tööplaan ütleb, et see tuleb üle vaadata. Sellest lähtuvalt, sellest analüüsist lähtuvalt me saame teha otsused, kas seda süsteemi on vaja muuta, kas on vaja astuda mingeid täiendavaid samme. Kui see oleks ette selge või oleks väga tugev veendumus, siis ei oleks sellel analüüsil enam seda väärtust. Selle analüüsi me teeme, seda esiteks. 

Teiseks, kui on huvi kohtuda Keskkonnaameti või kliimaministriga – mina väljendan alati oma valmisolekut selleks. Kõikides ametites, kus ma vähegi olnud olen, ma olen püüdnud kõigi osapooltega kohtuda. Ma arvan, loomulikult, et eks nii ettevõtjatel kui keskkonnakaitseorganisatsioonidel peab see võimalus olema. Otsime selle võimaluse ja kohtume. Ja kui esimesed sellised võib-olla kõige kiiremad ajad ministeeriumite liitmisel ja selliste tükkide kokku tõstmisel saavad mööda, siis tekib aega ka pikemateks istumisteks ja miks mitte ka erinevateks kolme- või nelja- või viiepoolseteks kohtumisteks. See valmisolek kindlasti on olemas ja kui kellelgi on huvi, siis antagu teada. 

Ja mis puudutab erinevaid selliseid metsaorganisatsioone, asjatundjaid, ettevõtjaid ja keskkonnakaitset, siis nende kõigiga me oleme püüdnud või vähemalt suure hulgaga oleme püüdnud esimesed kohtumised kokku leppida. Aga ma arvan, et te kujutate ise ette, et eriti alguses on see ajagraafik mõnevõrra kiirem, et kõik kohtumised ei õnnestu ära korraldada. Nüüd, mis puudutab seda maade vahetamist, siis see maade vahetamine muidugi on ajaloos saanud üsna negatiivse konnotatsiooni või negatiivse allteksti. Pigem täna ju see mehhanism üldiselt on nii, et erinevad sellised leevendusmeetmed või kaitse alla võetavaid alasid on võimalik ka leevendusmeetmetena teha mujal. Tegelikult see nii-öelda alade vahetamine justkui toimub.

Aitäh, härra minister! Head kolleegid, et kuna me peame kell 2 alustama Riigikogu täiskogu istungit, siis kahjuks me ei saa enam seda lisaküsimust võtta. Ma tänan tänases infotunnis osalenud ministreid ja kõiki küsijaid. Sellega on tänane infotund lõppenud.