Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Lauri Hussar

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame tänast infotundi. Ja kõigepealt, head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

12:01 Esimees Lauri Hussar

Infotunnis osaleb 15 Riigikogu liiget.

Valitsuse liikmed, kes vastavad täna teie küsimustele, on peaminister Kaja Kallas, kliimaminister Kristen Michal ja kaitseminister Hanno Pevkur. Tänases infotunnis küsimuse esitamise soovi on avaldanud 13 Riigikogu liiget, seetõttu annan iga teema arutelul võimaluse ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse esitamiseks. Nagu kodukord ette näeb, on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Koolitoit

12:01 Esimees Lauri Hussar

Esimesena küsib Vadim Belobrovtsev ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on koolitoit. Vadim Belobrovtsev, palun!

12:01 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Tere päevast, austatud peaminister! Mõned nädalad tagasi andsin sisse eelnõu, mille eesmärk on tõsta riigi osalust laste koolitoitlustamisel. Me teame, et riik kompenseerib siiamaani osa koolilõunast, ühe euro ulatuses päevas iga koolilapse kohta. Kahjuks on see summa jäänud muutmata juba viie aasta jooksul, aga on selge, et see ei vasta see enam tänapäeva hindadele. Vahepeal on Eestist saanud kõige kõrgema inflatsioonitasemega riik Euroopa Liidus, nagu me mäletame, ja koolilõuna maksumus on märkimisväärselt tõusnud. Nii mõnigi kohalik omavalitsus on juba hakanud selle katmiseks koolilaste vanematelt raha võtma. Hea näide on siin Tartu linn. Tallinna linn on eelmise aasta septembris korra juba tõstnud ja selle aasta jaanuaris tõstis teist korda oma osa koolilõunakompensatsioonist, et see jääks ikkagi vanematele tasuta. See aga, nagu me saame aru, ei saa ju lõpmatuseni kesta, nii et see on selline poolik lahendus. Ja me saame aru, et väga paljud omavalitsused ei saa endale lubada sellist lähenemist, nagu on pealinnas. 

Kas te ei arva, et nüüd,  juba viis aastat hiljem sellest, kui hinnaks oli kehtestatud üks euro päevas ühe koolilapse kohta, oleks aeg seda summat suurendada ja riik võiks koolilõunat kompenseerida, eriti praeguses olukorras, kus nii mõnigi omavalitsus on hakanud vanematelt raha küsima? 

12:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Tõepoolest, te olete opositsiooniga sisse andnud toetusteks ja inimestele täiendavate soodustuste tegemiseks ja igasuguste tulupoolte ärajätmiseks [eelnõu, mis toob kaasa] nelja miljardi eest täiendavaid kulusid. Samal ajal on teie jaoks võrdselt ebapopulaarsed nii maksutõusud kui ka eelarvekärped. Kõik need ideed on väga head, aga te peaksite vastama ka küsimusele, kust see raha kõige selle jaoks tegelikult tuleb. 

Aga nüüd konkreetselt selle küsimuse juurde. Eesti Vabariigi haridusseadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine ning [§ 7 lõike 2] punkti 8 kohaselt tagavad kohalikud omavalitsused õpilastele õppetöö ajal ka toitlustamise. Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusega on pandud kohustus korraldada õpilaste toitlustamine koolis, arvestades rahvatervise seaduse alusel ette nähtud tervisekaitsenõudeid. Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille rahastamine toimub riigi, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema osalusel, toimetulekuraskustes peredele tagavad kõik kohalikud omavalitsused lapsele tasuta koolilõuna. 

Nüüd see koolilõuna toetus. Tõesti, kuigi seadus ütleb, et see on kohaliku omavalitsuse ülesanne, on riik tulnud appi koolilõuna toetusega ja Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud, [määrates summa] ühe õpilase kohta. Lisaks oleme me teinud mahetoidupakkumise koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides. Need vahendid on planeeritud Maaeluministeeriumi eelarves ja hakkavad edaspidi olema uue regionaalministeeriumi eelarves, seda raha on üle miljoni, 1 200 000 eurot. 

Lihtsalt suures pildis on olukord selline. Global School Feeding Survey ütleb, et Eesti on koolitoitu üks enim panustavaid riike Euroopas ja ka maailmas, seda nii riigieelarveliste toetustena kui ka kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks, lisaks on mahetoidumeede ning puu‑, juurvilja‑ ja koolipiimameetmed. Loomulikult, hinnad on tõusnud ja sellega seoses saame me seda arutada ka riigieelarve arutamisel, mis tuleb meil augustis valitsusse ja loodetavasti septembris teile Riigikokku. Aga ma tõesti väga-väga loodan, et te koos kõikide nende nelja miljardit nõudvate toredate südantsoojendavate ja kõrvupaitavate ettepanekutega, mis te olete teinud, vastate ka küsimusele, kust see raha võetakse. 

12:06 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

12:06 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! On hästi meeldiv ja isegi natukene meelitav, et infotunni ajal peaminister küsib minult, mitte mina ei küsinud peaministrilt midagi. Ma kiiresti vastan sellele. Ei, minu ettepanek on palju odavam kui neli miljardit. Me tegelikult oma [eelnõu] eelarves tõin konkreetselt välja, kust see raha võiks tulla, see on umbes 30 miljonit.  

Aga jätkates, ma tean, et eelmise aasta oktoobris pöördus teie juhitud eelmise valitsuse poole terve rida noorteorganisatsioone, kes tegid konkreetse ettepaneku suurendada riigi osa koolilõuna kompenseerimises, umbes samasuguse, nagu teen nüüd mina. Analoogse ettepanekuga tuli enne välja ka Eesti omavalitsusi ühendav ja esindav Eesti Linnade ja Valdade Liit. Ehk väga paljud organisatsioonid tegelikult näevad vajadust selle summa tõstmiseks, aga kahjuks ei ole valitsus võtnud nende arvamust kuulda. 

Kas te jätkuvalt ei leia, et praeguses olukorras, kus uus koalitsioon kavatseb kehtestada uued maksud, suurendada olemasolevaid makse, vähendada paljulapseliste perede toetust ja kaotada lastega peredele mõeldud maksusoodustused, on eriti küüniline tekitada olukord, kus vanemad on lisaks sunnitud hakkama koolilõunat kinni maksma? Sest enne seda oli see ju tasuta. Kas ei oleks ikka õigem ja õiglasem vähendada koolilaste vanemate koormust, suurendades riigi panust, eriti praegusel päris keerulisel ajal?

12:07 Esimees Lauri Hussar

Kaja Kallas, palun! 

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, veel kord: iga ettepanek eraldiseisvalt võib-olla ei maksagi nii palju, lihtsalt kogumis opositsioonina olete te teinud nelja miljardi jagu ettepanekuid. Tuletan meelde, et kogu riigieelarve on 16 miljardit. Nelja miljardi jagu täiendavaid ettepanekuid kulude suurendamiseks, aga kuskil ei ole vastust küsimusele, kust see raha võetakse. 

Teie taust on Tallinna Linnavalitsus. Veel kord: seadus ütleb, et koolilõuna on hariduse abiteenus, mille rahastamine toimub riigi, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema osalusel. Tallinna linn on nii rikas küll, et saab sinna [raha] juurde panna.

Nüüd, võtame need kokkulepped, millele te viitate, või ettepanekud. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni 2023. aasta eelarveläbirääkimistel oli koolilõuna üks teemasid. Jah, just ka riigieelarvelise toetuse kasv. Ja see oli üks kolmest prioriteedist. Kasvuks sooviti siis 20 miljonit eurot, aga valitsuse ja kohalike omavalitsuste ühine kokkulepe hariduse eelarve läbirääkimistel oli see, et prioriteet on hetkel õpetajate palga kasv. Seetõttu otsustati, et see raha läheb pigem õpetajate palga kasvu. 

Koolilõuna toetus riigieelarvest on kokku 31,78 miljonit eurot, riigi üldhariduskoolidel on 2023. aastal koolilõuna maksumus õppuri kohta päevas 1,50 eurot ja kohaliku omavalitsuse keskmine koolitoidu päevamaksumus oli 2022. aastal – selle saldo andmete alusel, mis mul siin on, terve pikk tabel – 1,64 eurot. See sisaldab ka hommikuputru, pikapäevarühma ja õpilaskodu toitlustamist. Jah, need hinnad on tõusnud. Ja kindlasti saab seda arutada. Aga jällegi, alati, kui me teeme rahaga midagi, siis me ei tee midagi muud. 

Nii et ma väga kutsun teid üles mitte esitama tõesti selliseid populaarseid ettepanekuid, millele kõik kirjutavad kahe käega alla. Kui peab alla kirjutama ka 30 miljonile, siis oleks vajalik, et te vastate ka küsimusele, kust me selle raha võtame ja mida me siis vastavalt ära jätame. See oleks aus tegelikult kõigi suhtes, mitte ainult valitsuse suhtes.

12:10 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus. Tõnis Mölder, palun!

12:10 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Alustuseks ma vastan teie esitatud küsimusele, mille te esitasite heale kolleegile Vadim Belobrovtsevile: kust tuleb raha? Ma arvan, et raha tuleb eelkõige majanduskasvust. Kui te vaatate seda, kuidas tänavust riiki on juhitud ja millised on hetkel meie majandusnäitajaid, siis ilmselgelt seda riiki ei ole juhitud majanduskasvu suunas, vaid selge majanduslanguse suunas. Teie juhitud valitsuse käesoleva aasta eelarve puudujääk võrreldes eelmise aastaga ületab miljardit eurot. Ja te räägite meile siin parlamendisaalis sellest, kuidas meie Riigikogus peaksime leidma vahendeid, et viia ellu neid vajalikke otsuseid, mille [raha] valitsus justkui on inimestelt ära võtnud. Ma arvan, et seda palli me võimegi jääda viskama. Aga küsimus on ikkagi eelkõige majanduskasvus ja heas ettevõtluskeskkonnas. 

Minu küsimus on aga hoopis teine, see puudutabki koolitoitu ja natuke laiemalt seda temaatikat. Me läheme korra teemasse, mis on alusharidus ehk lasteaiad. Nimelt, teie erakond on aastaid Tallinna linnas lubanud – ka teie kõrval istuv hea kolleeg härra Michal on lubanud seda – tasuta lasteaiakohta kõigile. Ja sellest lubadusest on räägitud Tallinna linnas vähemalt üle 12 aasta. Ometigi te pole sinnani kordagi jõudnud. Minu küsimus ongi see: kas pigem ei peaks alustama kogu seda protsessi sellest, et meil oleks tasuta lõuna olemas nii lasteaias kui ka koolis, ja alles siis rääkima sellest, et alusharidus võiks olla tasuta?

12:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, selle eelarveaugu juured on ju väga selged – kui te vaatate kogu seda ajaraami, siis need on 2016. aastas, kui Keskerakond sai võimaluse valitsus moodustada. Siis hakkas pidu, nii nagu homset ei oleks. Ja meie tõesti oleme need, kes peavad nüüd seda auku klattima. Ja need on rasked otsused, midagi teha ei ole. 

Nüüd, kui vaadata majanduskasvu, siis meil on olnud kogu maailmas ja Euroopas eriti mitu [üksteisele] järgnevat kriisi. Meil oli COVID-i kriis, siis tuli energiakriis, siis tuli sõda sinna otsa. See kõik on mõjutanud majanduskasvu üldiselt. Eelmisel aastal oli Eesti majanduskasv suurem kui kõikidel naabritel, see oli 8,3%, samal ajal Rootsi majanduskasv oli 4,3% ja Soomel sootuks 3,3%, Leedul ja Lätil oli see 4,8%. Meie kasvasime kiiremini ja seetõttu see on meil praegu see aeglustunud, sest ongi majanduse jahenemine. Ja sellest tulenevalt on kaks asja saanud kokku: ühelt poolt kõrge inflatsioon ja teiselt poolt majanduse jahenemine. See on valitsustele kõige keerulisem, sest need tööriistad, mis töötavad inflatsiooni piiramiseks, ei tööta siis, kui on vaja tegelikult majandust õhutada. 

Nüüd, mis puudutab tasuta lasteaiakohta, siis Tallinnas tehtud ettepanekud on alati käinud koos kärpekavaga. Kust see raha võetakse? See raha võetakse näiteks linnameedialt – lõpetaks selle ära. Praegu ma vaatan ka, et nii toredasti linnameedia kajastab teie meeleavaldusi, mis te teete, aga see ei ole tõesti maksumaksja raha sihipärane kasutamine. Seda raha võiks kasutada hoopistükkis selleks, et võtta ära lastevanemate koormust lasteaiatasude maksmisel. Nii et need ettepanekud on alati käinud koos selle küsimusega, kust see raha reaalselt võetakse. Igal juhul Tallinna linnal, ma tean, on raha. Teie käes see võim seal on, nii et te saate tulla Tallinna linna elanikele appi ka koolitoidu ja alushariduse toetuste küsimustes, et teha kõike seda, mida te nii toredasti siin sisse annate, reaalselt seal, kus see rahakott on teie käes. Näidake siis oma tegudega, et te raha õigesse kohta panete!

12:15 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Segadus riigi juhtimisel

12:15 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane teine küsimus, see on samuti peaminister Kaja Kallasele ja küsib Helir-Valdor Seeder. Teema on segadus riigi juhtimisel. Helir‑Valdor Seeder, palun!

12:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Niisugusel kujul segadust ja korralagedust ning niisuguses mastaabis tavade, reeglite ja seaduste rikkumist kui praegu ei ole varem Eesti Vabariigis olnud. Vabariigi Valitsus on läkitanud Riigikogusse hulgaliselt olulisi seaduseelnõusid, mida on menetletud vastuolus valitsuse enda kehtestatud õigusloome reeglitega. Isegi seletuskirjades on põhjendatud, et seda tehakse sellepärast, et tegemist on oluliste eelnõudega. Puuduvad analüüsid, sisuliselt ei ole kaasatud inimesi, 72 tundi on sihtrühmadele antud [materjalidega tutvumiseks]. Sama on jätkunud Riigikogus, kus maksuseaduste menetlemiseks kutsuti Riigikogu rahanduskomisjon erakorraliselt kokku nii, et opositsioonisaadikud füüsiliselt ei olnud võimelised sinna kohale minema. Lihtsalt ei olnud võimalik selle lühikese aja jooksul, paaritunnise etteütlemisega, kui nad olid hõivatud Riigikogu teiste tööülesannetega, sinna minna. Samuti on tehtud menetluslikud otsused nii perehüvitiste eelnõu kui ka maksupaketi kohta Riigikogu komisjonides enne, kui see eelnõu üldse oli üle antud. Seda loetelu võib jätkata. Samasooliste abielu eelnõu, mida me siin menetleme, anti Riigikogu õiguskomisjonile üle õhtul kell 22 – see on 200 lehekülge materjali ja mitmekümne seaduse muutmine – ning järgmisel päeval pidi toimuma arutelu ja komisjoni istung. Eile sain ma põhiseaduskomisjoni liikmena teada, et valitsus on läkitanud valitsuse seaduse Riigikokku ja see lülitati erakorraliselt, ootamatult komisjoni päevakorda, sest valitsus soovib seda kiireloomuliselt arutada.  

Öelge, miks te põletate sildu sellisel kujul ja soovite need nii‑öelda ebamugavad seadused lihtsalt läbi ratsutada, ebademokraatlikult. Te põletate tegelikult sillad …

12:17 Helir-Valdor Seeder

… ja Riigikogu normaalset tööd ei olegi võimalik tulevikus jätkata. 

12:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, me ei riku mingeid seadusi. Me oleme just teinud sellised sammud, et Riigikogul oleks menetlemiseks aega. Kõikide nende eelnõude puhul on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva, nii nagu on tavapärases menetluses, mitte nii, nagu teie olete tõesti varem teinud. Kui me räägime ulatuslikest muudatustest maksusüsteemis, mis tõid kaasa selle maksuküüru, mille all me praegu vaevleme, siis seda te arutasite 1. detsembril, üldse tulite ideedega välja, ja siis liitsite need muudatused juba menetluses oleva eelnõu teisel lugemisel. Muudatusettepanekute tegemiseks anti kaks päeva, samas meie anname kümme tööpäeva, ja 19. detsembril võttis Riigikogu selle paketi vastu. Ehk ideest teostuseni, ideest seaduse vastuvõtmiseni läks 17 päeva, kusjuures seda kokkulepet, mis on seadustes, et ettevõtjatel peaks olema aega kuus kuud ette valmistada seaduste jõustumiseks, ju ka ei rakendatud. Tol korral kümme seadust liideti juurde teisel lugemisel muudatusettepanekutena. 

Teiseks, pensionisüsteemi lõhkumine, mille kohta kõik eksperdid eranditult ütlesid, et see on väga halb plaan ja läheb Eesti riigi jätkusuutliku pensionisüsteemi toimepidevusega vastuollu – te ei hoolinud sellest ja tegite seda.

Praegu me menetleme neid asju komisjonides täiesti tavapärase praktika järgi. Aga ma kuulen komisjonidest seda, et opositsiooni esindajad ei osale nendes sisulistes aruteludes ja lähevad ära olukorras, kus arutatakse kõiki neid asju, mille üle siin suures saalis käib nii suur kisa. Komisjonid on teatavasti need kohad, kus saab neid asju sisuliselt arutada, kus te saate sisuliselt tõsta neid murekohti, mis on, ja kuulata ka näiteks ettevõtjaid, kes komisjonides oma muredest räägivad. Ma sain eile tagasisidet ettevõtjatelt – nad olid üsna šokeeritud, et opositsiooni liikmed lihtsalt jalutasid sealt ära ja ei kuulanud nende muresid. Aga koalitsioonisaadikud vähemalt kuulasid. 

Komisjonides päevakorda panemine enne seda, kui eelnõu on üle antud, on tavapärane praktika Riigikogus, seda on teinud ka näiteks Aivar Kokk rahanduskomisjoni esimehena varem korduvalt. See ei ole mitte midagi uut. Nii et ei ole mõtet teil kogenud Riigikogu liikmena teha nägu, et nüüd, eks ole, taevas kukub maa peale. See on tavapärane praktika. Millegipärast siis, kui teie teete seda, siis on kõik hästi, aga kui meie kasutame sedasama, siis see justkui ei kõlba.

12:20 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

12:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaminister! Ega ma ei oodanudki teistsugust vastust kui sellist nipsakat rünnakut sisulise vastuse asemel. Kahjuks ei ole te kursis, mis Riigikogus toimub. Aga ma arvan, et te teete näo, et te ei ole kursis, kuigi väga hästi teate, et mitmeid asju on erakorralistel komisjonide istungitel siin arutatud, mitte tavapärases korras. Seesama maksupakett oli komisjoni erakorralise istungi kavas niimoodi, et tunnikene teatati ette ja mõned inimesed olid näiteks vanematekogus sel ajal, kui püüti lahendada poliitilist vastasseisu. Samal ajal paralleelselt viidi läbi komisjoni erakorralist istungit. Aga ma ei suuda seda teile muidugi siin kahe minuti jooksul ette lugeda, mida kõike koalitsioon on Riigikogus korraldanud.

See, millest teie räägite – toote üksikuid eelnõusid, mis tõepoolest on väga halvad näited parlamendikultuuris, mida on erinevad valitsuskoalitsioonid tõepoolest teinud ja mida mina heaks ei kiida ja mida me ei peaks järgima, ei praegune valitsus ega praegune opositsioon –, ei ole küll mingi selgitus ega õigustus. Üksikute eelnõude puhul on ka varem antud lühemaid muudatusettepanekute tähtaegu ja muud taolist. Aga ma veel kord kordan: niisuguses mastaabis nii olulisi eelnõusid nagu praegu ei ole kunagi varem lühiajaliselt kiirkorras menetletud, eirates kõiki reegleid ja seadusi.

Aga mul on küsimus. Mida te arvate: kas see mandaat, mis praegusele valitsuskoalitsioonile anti, eelkõige Reformierakonnale, on võrreldav ja mõõdetav ainult selle kohtade arvuga, mis siin Riigikogus on, või see mandaat anti sellele poliitikale, mida te enne valimisi lubasite? Vaat siin on oluline erinevus. Minu küsimus: kas piisab sellest häälte arvust Riigikogus, mille puhul koalitsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed on kinnitanud, et sellest piisab tahte läbisurumiseks, või tuleb lähtuda ikkagi sellest poliitikast ja nendest lubadustest, mida te enne valimisi andsite?

12:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:22 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Riigikogu töökorraldus on loomulikult Riigikogu enda asi, mina sinna ei sekku. Ma tean seda, et vanematekogu pole mitte mingi eraldi institutsioon, mis on seadustesse kirja pandud, vaid see on tõesti nii, et menetluslike küsimuste lahendamiseks võib juhatus kokku kutsuda [vanematekogu] ja konsulteerida ka fraktsioonide esimeestega. Aga ju Riigikogu töökorralduses komisjonid, kõik asjad, saavad töötada, ja teie siin teate seda kindlasti paremini.

Mis puudutab maksuseaduste kiiret menetlemist, siis esiteks sai valitsus tulla nädal aega hiljem kokku. Ehk me olime nendest plaanidest teada andnud 8. aprillil. Loomulikult me oleksime ka tahtnud jaanuaris alustada, et kõigil oleks pikalt aega, aga valimised olid ja valimiste järel sai valitsus kokku tulla 17. aprillil ja esitada need eelnõud. Siis te siin nädal aega ei lasknud neid eelnõusid üle anda. Ja siis ongi komisjonides teiselt poolt see tähtaeg, mis tuleb meile, selge ees, vastu, 30. juuni, kuna seaduses on kirjas, et ettevõtjatele peaks olema maksumuudatused vähemalt kuus kuud ette teada. Jah, sellest on ka mööda hiilitud, aga minu meelest on aus, et sellega saaks pikalt ette arvestada.

Nüüd, mis puudutab mandaati, siis te teate väga hästi, et on valimised, kus on erinevad valimislubadused, ja siis on koalitsiooni kokkulepped. Aastal 2019 sai Isamaa 11,4% kõikidest häältest ja oli ainuke, kes lubas, et pensionisüsteem tuleb ära lõhkuda, ja Keskerakond ütles, et seda ei tohi mitte mingil juhul teha, aga pärast seda oli niimoodi, et mindi selle 11,4% lubadust täitma teiste häältega. Tegelikult meile, kes me olime ülikriitilised selles suhtes koos kõikide ekspertidega, kes seda asja hindasid, öeldi, et harjuge ära. Ühtegi muudatusettepanekut ei arvestatud. Rulliti täiega üle ja öeldi, et olge kuss. See oli ju Eesti Panga mingi üritus, kus tolleaegne rahandusminister ütles, et kuulge, siin ei ole kõigile kohale jõudnud, mis toimumas on. Nii et selles mõttes võib öelda, et  tol korral sellel valitsusel ei olnud mandaati pensionisüsteemi lõhkumiseks, ometi see lõhuti.

Meie oleme teinud täpselt seda, mida me oleme lubanud. Riigirahanduse teeme korda, julgeolekusse investeerime 3%, kaotame ära maksuküüru. Ma võin veel loetleda neid asju, mis meil koalitsioonilepingus on. Nende jaoks me mandaati küsisime ja neid me ka selles koalitsioonilepingus teostame.

12:25 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus. Tanel Kiik, palun!

12:25 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Jah, ma pean ainult nõustuma Helir-Valdor Seederi tähelepanekutega, et küsimustele vastamise asemel kipub toimuma rünnak opositsiooni suunal. Sealhulgas minu jaoks on päris skisofreeniline see teie käsitlus vanematekogust. Ühel hetkel te ütlete, et seaduses pole seda olemas, teisel hetkel – näiteks siis, kui oli julgeolekukriis, Venemaa ründas Ukrainat – te tegite ettepaneku, et võiks hakata vanematekogus kohtuma, arutama julgeolekuolukorda ja ülevaateid andma. Sellel ei olnud mitte midagi pistmist menetlusprotseduuridega Riigikogus, vaid oli pistmist sellega, et fraktsiooni esimehed ja Riigikogu juhatus oleks samas infoväljas. Tol korral see oli mõistlik iseenesest, ehk siis vastavalt käsitlusele. Sama asi on koalitsiooninõukoguga, mida teatavasti ka kuskil seaduses ei ole, seda on seal veel vähem, kui on vanematekogu, mis on tuletatav Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Aga millegipärast me keegi ei ütle, et koalitsiooninõukogus ei tohi tööd teha, ei tohi arutada, ei tohi seisukohti kujundada, ei tohi poliitilisi kokkuleppeid otsida. See oleks päris kummaline, kui nüüd keegi hakkaks seda rääkima. Seda enam, et seesama koalitsioonileping, millele te järjekindlalt viitate, mis tuli pärast valimisi – ka seda ei ole seaduses kirjas. Ka seda pole kuskil kirjas. Aga huvitaval kombel me keegi ei küsi teie käest, miks te sellise lepingu tegite ja miks te sellest lepingust räägite. Arusaadavalt on koalitsioonileping ka selline tava, mis on poliitilises praktikas kujunenud, ja selle alusel toimetatakse. 

Aga küsimus teile on tegelikult laiemalt segaduse kohta riigi juhtimisel. Nagu te hästi teate, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts mõne aja eest müüs maha Neemel teatud kinnistud, kus elavad siiani piirivalveohvitserid, keda püütakse nüüd oma kodudest lahkuma sundida. Te olete järjekindlalt seda vastust ja vastutust põrgatanud edasi-tagasi. Alles hiljuti tuli ka siseministri kiri. Tema ütleb, et Siseministeeriumi valitsemisalasse see isegi ei puutu. Ehk on täielik tahtmatus seda olukorda lahendada, tahtmatus inimestele vastu tulla. Nii et te olete keeldunud järjekindlalt vabandamast oma väljaütlemiste pärast, kus te võrdlete opositsiooni Putini ja Hitleriga, aga kas te olete vähemalt valmis vabandama nende piirivalveohvitseride ees, keda riik täna jõuga oma kodust välja tõstab, müües nende kodu erasektorile võimaliku kinnisvaraarenduse jaoks? 

12:27 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vanematekogust. Üheski seaduses jah seda ei ole. Ma ei ütle, et seda kasutada ei või. Aga kui ma vastasin küsimusele, kas Riigikogu komisjoni tööd võib korraldada kõikidel aegadel, kui ei ole muid Riigikogu töökorralduslikke aegu kinni pandud, olgu see istungite aeg, komisjonide korraline [töö]aeg või erikomisjonide toimumise aeg, siis [ma mõtlesin seda, et] vanematekogu [töö]aega ei ole mitte kuskil kirja pandud. See, et fraktsiooni esimehed suhtlevad omavahel, on ju kõik väga positiivne. 

Aga viidata sellele, noh, mida te olete kasutanud, justkui vanematekogu peaks enne kokku leppima, millised seadused üldse Riigikogu suurde saali tulevad ja milliseid seadusi valitsus üldse saab esitada – see ei ole demokraatlik. See ei ole põhiseadusega kooskõlas. Sellepärast, et kui esitatakse eelnõusid, nii opositsiooni kui ka koalitsiooni omasid, siis need 101 saadikut, kes on siia suurde saali valitud, peavad saama nende eelnõude üle arutleda ja neid eelnõusid menetleda siin suures saalis. 

Mis puudutab Neeme kinnistuid, siis ma ei ole nüüd jälginud, mis seal pärast on edasi saanud. Ma ei teadnud, et nii spetsiifiline küsimus tuleb, nii et ma jään teile hetkel vastuse võlgu.

12:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

12:29 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Peaminister väitis praegu, et vanematekogus justkui lepitakse kokku, milliseid eelnõusid võib Riigikogus arutada, ja tehakse algatusi, milliseid arupärimisi esitada. Kas tõesti? Te olete Riigikogu esimees ja kutsute tavapäraselt kokku vanematekogu. Kas tõesti meil on niisugused protseduurid kehtestatud Riigikogus ja on taoliselt otsustatud? Mina küll sellest midagi ei tea, ühe fraktsiooni juhina.

12:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Vanematekogu arutab küsimusi, mida esitab talle juhatus. Kõige esimene selline nõupidamine leidis muuseas aset 1998. aastal, selle kutsus kokku toonane Riigikogu esimees Toomas Savi. Ja nagu te ise väga hästi teate, sellistel nõupidamistel on arutatud Riigikogu liikmete kohtade jaotust istungisaalis, tööruumide andmist Riigikogu liikmetele ja fraktsioonidele, istungisaali töölaudade muutmist paberivabaks, Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise korda, põhiseaduslike institutsioonide finantsautonoomiat ja nii edasi. Ehk see on väga lai teemade ring, mida vanematekogus on arutatud. Need on peaasjalikult seotud Riigikogu tööga ja Riigikogu töö toimimisega. Need on küsimused, mida me vanematekogus oleme arutanud. Seal te olete ka ise kohal olnud ja tõenäoliselt teate ka ise väga täpselt, mida me oleme arutanud. 

Teil on veel istungi läbiviimise protseduuri kohta küsimus, aga kui see on vanematekogu kohta, siis ma rohkem ei saa seda lugeda protseduuriliseks, sellepärast et see ei ole selle istungi protseduur. Ei ole? Palun!

12:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma sain siis õigesti aru teie vastusest, et peaminister eksis?

12:30 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kuna lisaküsimus juba kõlas, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


3. 12:31 Olukord riigis

12:31 Esimees Lauri Hussar

Läheme tänase kolmanda küsimuse juurde. Sellele küsimusele vastab peaminister Kaja Kallas, küsimuse esitaja on Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kaja Kallas! Vaadake, te enne valetasite keskerakondlastele vastates, justkui kellegi teise süül oleks kasvanud riigieelarve puudujääk. Tänases meedias on Enn Veskimäe intervjuu, kus ta väga sõnaselgelt ütleb, et ta juba aasta aega tagasi pani teile südamele, et valitsus peab ülikõrgete energiahindade all [ägavate] ettevõtete olukorda leevendama, aga teie ei teinud midagi ja majanduslanguse tõttu kasvas riigieelarve puudujääk 1,7 miljardini. Nii et te ise oletegi süüdi. Veskimägi hoiatas ka, et tulevad koondamised, ettevõtete sulgemised ja pankrotid, ja nüüd me olemegi täpselt selles olukorras. Miinus ei saanud ju tulla uutest peretoetustest ega kaitsekulutuste tõusust, vaid see tuli majanduslangusest, see aga on teie valitsuse küündimatu tegevuse ja rumalate otsuste tulemus. Ja nüüd peavad siis Eesti inimesed teie rumaluse kinni maksma. 

Te olete käivitanud tohutu maksuralli. Niigi kriisis inimesed ja ettevõtted saavad tõelise maksutsunami selga. Ja mis me veel kuulsime? Eile käis siin IMF-i esindaja ja ütles otse: liiga vähe veel, liiga aeglaselt veel. IMF soovitab mõned maksutõusud ettepoole tuua, kaotada kodualuse maa maksuvabastus ja maamaksu tõusule seatud ülemmäär kiirelt ära ning kiirelt ka automaks kehtestada. Välja on käidud isegi uus skeem, GPS-i põhine automaks. Mina ütlen ikkagi, et see paraku on küll ebaseaduslik jälitustegevus. Meie keegi seda ei taha ja sellega ei tohi nõus olla, eriti olukorras, kus teie valitsus tahab diktatuuri kehtestada.

Ma küsingi: kelle huvides te üldse tegutsete? Kas teie tööandja on Eesti rahvas või on teie tööandja mingisugune IMF? Või kes? Tegelikult me näeme, et Eestis läheb olukord kõigil järjest-järjest raskemaks, aga te järjekindlalt ja jonnakalt sõidate seda rada, mille te olete ette võtnud. Lihtsalt Eesti inimesed küsivad: miks te seda teete?

12:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:33 Peaminister Kaja Kallas

Me teeme seda Eesti inimeste, Eesti rahva ja Eesti riigi hüvanguks, et meil oleks korras rahandus, mis on muide toimiva majanduse üks alustalasid, et me ei kulutaks riigina rohkem, kui meie tulud on, ja selleks, et inimeste heaolu tõuseks. Vaatame Eesti arengut läbi 30 aasta, meie SKT on kasvanud märkimisväärselt. Paljudest riikidest, kellest me oleme olnud vaesemad, oleme läinud mööda. Ja see kajastub otseselt inimeste heaolus. Meie inimeste palgad on kasvanud kiiremini kui euroalal keskmiselt. Näiteks eelmisel aastal euroalal keskmiselt kasvasid palgad 4%, Eestis kasvasid need keskmiselt üle 9%. See kõik näitab, et siin läheb paremaks. 

Mis puudutab energiatoetusi, siis esiteks ma pean ütlema, et ma ei ole Enn Veskimäe artiklit või intervjuud lugeda jõudnud, küll aga ma kohtusin temaga eile. Tema oli minuga äärmiselt meeldiv ja äärmiselt sõbralik, ühtegi etteheidet tema suust minule ei tulnud. Kena oleks muidugi seda teha mitte ajakirjanduse vahendusel, kui on etteheiteid, vaid otse. Aga ma toon lihtsalt selle näite, mis ma olen kuulnud. Nimelt, üks ettevõte kirjutas oma majandusaasta aruandes etteheite, et Eesti riik ei teinud tööstustele energiatoetusi ja see on väga paha. Aga samas majandusaasta aruandes seesama ettevõte ütleb, et tema käive eelmisel aastal tõusis 18% – ja nüüd NB!, tähelepanu! – ja kasum tõusis 22%. Selle ettevõtja kasum tõusis 22% ja ta oleks tahtnud, et maksumaksja taskust oleks sellele veel peale makstud. 

Minu meelest see ei ole sugugi õiglane, eriti arvestades seda, et tänaseks peab olema selge kõigile, et kõik sellised toetused, kõik kulutused, mida me teeme, tulevad kokkuvõttes maksumaksja taskust. Seetõttu peab maksumaksjale olema ka väga selge, kuhu see raha läheb. 

Väga huvitav on ajakirjanduses jälgida ka seda Porto Franco kaasust. Kui teie olite valitsuses, kuhu te siis selle raha panite, mis maksumaksja raha on? Sealt tuleb väga ilusti välja, kuidas rahandusministri nõunik tegi tööd selleks, et reeglid teha ümber niimoodi, et Porto Franco, kes on kinnisvara arendus, ja teile lähedal seisvad ettevõtjad saavad riigieelarvest toetust. Ja vot see on meie ja teie erinevus, et maksumaksja raha peab kasutama maksumaksja hüvanguks ja nende asjade tegemiseks, mida meil on vaja teha, nagu julgeolek, haridus, tervishoiusüsteem – kõik see, mida me peame maksumaksja taskust üleval pidama. 

12:36 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kert Kingo, teie küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta.

12:36 Kert Kingo

Jaa, ma tänan! Mul tuli üks küsimus juba juurde. Kõigepealt ma soovisin teada, kas teie hinnangul on kohane, kui valitsusjuht sellel ajal, kui saadik küsib teemade kohta, mis ühiskonda tõsiselt puudutavad ja muretsema panevad, itsitab ja teeb nägusid ehk käitub lugupidamatult küsija saadiku suhtes. Ja teine küsimus on see: kas see on teie hinnangul lubatav, et peaministri ülesandeid täitev isik hakkab siin ise kohtuotsust langetama asjade üle, ehk ka näpuga näitama teemadele, mis on alles kohtumenetluses?

12:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Me oleme siin infotunnis korduvalt rääkinud, et istungi juhataja ei sekku vastuste sisusse, kui need puudutavad teemat. Teiselt poolt me oleme rääkinud täna ja [ennegi] korduvalt sellest, et loomulikult siin Riigikogu saalis me oleme lugupidavad üksteise suhtes. Ja oleme seda loodetavasti ka edaspidi. 

Helle-Moonika Helme, teie küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

12:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Istungi läbiviimise protseduuri hulka kuulub kindlasti ka see, et peaminister ei karga püsti nagu ussist nõelatud ega hakka valetama. See Porto Franco kaasuse siia sissetoomine on täiesti asjakohatu, sellepärast et nagu näha, ta lehti ei loe. Kui loeks, siis ta teaks, et selles kaasuses on väga palju asju juba ümberlükkamise äärel ja prokurör ise on kasutanud uurimises ebaseaduslikke võtteid. Sellest kõigest on meedias kirjutatud. Nii et ei ole mõtet tulla siia valetama.

12:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nagu ma ütlesin, istungi juhataja ei sekku vastuste sisusse, seega ma ei saa seda lugeda ka praegu protseduuriliseks küsimuseks. 

Järgnevalt täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Täpsustav küsimus, olukorrast riigis. Ma tulen väga olulise riikliku tähtsusega küsimuse juurde ja see on seotud Eesti-Ukraina teemaga. Teatavasti MTÜ Slava Ukraini kahtlaste tegemiste kohta oli info olemas juba eelmisel aastal. Kindlasti oli see olemas ka enne valimisi, see on nüüdseks juba kõigile selge. Praeguseks on selge, et ka Reformierakonnal oli see info olemas, sest Annika Arras, kes on olnud Reformierakonna pikaaegne kampaaniajuht, hoiatas juba eelmisel aastal, et tegemist võib olla mahhinatsiooniga, aga keegi lihtsalt ei reageerinud.  

Ma kirjeldaksin nüüd natukene seda … Ühesõnaga, kõik see asi on jällegi meediast läbi käinud. Ma loodan, et peaminister on leidnud aega ka meediat jälgida. Aga ma tuleksin tagasi selle pressikonverentsi juurde, millest tegelikult kogu see asi suuremalt lahti läks. Ja mina väidan, et kui Ukraina ei oleks hakanud seda asja uurima, siis siin Eestis valitseks praegu ikka kõrvulukustav vaikus.  

Te mäletate, kuidas te ütlesite Ukrainas pressikonverentsil Zelenskõile, kui ajakirjanik küsis Slava Ukraini kahtlase tegevuse kohta: "Räägime sellest hiljem, ma selgitan." Ma tahtsingi küsida, kas teie teadsite sellest. Kas jah või ei? Kes olid need kaks reformierakondlast, kellele Annika Arras siis helistas ja selle info edasi andis? Ja mida te tahtsite Zelenskõile öelda? Kuidas te tahtsite seda kõike selgitada, milliseid ettepanekuid teha? Siinkohal tuleb Zelenskõile küll au anda, et ta ei jätnud seda ebameeldivat teemat pressikal pooleli, kuigi te seda võimalust talle pakkusite, hakkasite seal heietama mingist seitsmest punktist, Ukraina Euroopa Liitu astumise tingimustest, mida on vaja täita, ja nii edasi. Zelinskõi seda teie pakkumist vastu ei võtnud, et seda asja nagu vaiba alla lükata, vaid võttis selle jõuliselt esile ja hakkas seda uurima, tänu millele me olemegi praegu Eestis selles olukorras, et see asi on … 

12:40 Helle-Moonika Helme

… selgeksrääkimise äärel. Ehk siis küsimused ma esitasin teile ja palun vastake neile. 

12:40 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Kas ma tõusin nüüd teie maitsele vastavalt, piisavalt aeglaselt? Tõesti, teie meele järgi on väga raske olla. Ükskõik, mis ma teen või kuidas ma vastan, kõik on valesti. 

Aga tulles selle küsimuse juurde – ei, mina ei teadnud enne valimisi. Teiseks, meil on võimude lahusus, meil on õigusriik, see tähendab, et kõikide seadusvastaste tegevuste uurimistega tegelevad meil vastavad institutsioonid, nagu Kaitsepolitseiamet, politsei, prokuratuur. Valitsusliikmed ja valitsusjuht sellesse ei sekku. Kellele on saatnud Annika Arras sõnumeid, seda te peate küsima Annika Arrase käest, minul sellist informatsiooni ei ole. 

Minul ei ole kunagi olnud soovi seda asja kuhugi vaiba alla lükata. Ja minu meelest on väga hea, et seda asja uuritakse. See, mis ma seal ütlesin – kuna tema tõesti sellest teemast midagi ei teadnud, [siis minu mõte] oli see, et jõuab seda lahti seletada. Ja lõuna ajal me tõesti seletasimegi seda lahti, mis need etteheited on ja mis need asjad on. Tõesti, Ukraina võtab ka korruptsiooni uurimist väga-väga tõsiselt ja on seda omalt poolt teinud. Nüüd tehakse seda igal juhul Eestis täpselt samamoodi. Las siis uurimisorganid teevad oma tööd ja tuvastavad, kes mida on täpselt teinud ja kes mille eest vastutab.

12:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuride kohta.

12:42 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma tulen ikkagi selle istungi läbiviimise korra juurde. Siin võiks tõtt rääkida. Kaitsepolitsei muuseas teadis sellest juba veebruari alguses. Kaitsepolitsei ülesanne on informeerida peaministrit, eriti, kui see puudutab teemat, mis on niivõrd sensitiivne. Te räägite, kogu aeg räägite, et Ukraina võitleb meie eest ja nii edasi. See raha, mis pandi vasakule ega läinud Ukraina võitlejate teenistusse – te pidite sellest teadma. Kui te nüüd väidate, et te ei teadnud, ja see tuleb kunagi välja, et te tegelikult teadsite, siis palju õnne teile.

12:42 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme! Ma ei saa seda lugeda mitte kuidagi lugeda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuride kohta. Head kolleegid! Palun oleme edaspidi korrektsed ja küsime tõesti küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Järgnevalt Ants Frosch, lisaküsimus, palun!

12:43 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Me teame, et neljandal võimul, meedial, on võime tõsta meid taevastesse kõrgustesse või paisata põrmu. Me oleme näinud seda kõike siin viimastel nädalatel ja ka kuudel. Aga minu küsimus lähtub nüüd tänasest ERR-i uudisest, kus tsiteeritakse Eesti Päevalehte, nimelt uudisest, et Eesti venitab eurorahade kasutuselevõtuga. Mis mind tõeliselt jahmatas, oli see, et seal lõpus oli toodud ka võrdlus eelmise rahastamisperioodiga ehk 2014–2020. Ja võrdlus on selline, et 2016. aasta mais ehk 2,5 aastat peale perioodi algust oli välja makstud umbes 4,4% saada olnud 33 miljardist, aga nüüd, 2023. aasta mais ehk perioodil 2021–2027 saadaolevast 3,37 miljardist eurost on välja makstud napilt 0,7%. Kas valitsusjuhil on sellele mingi seletus? Ja mida valitsus kavatseb selle protsessi kiirendamiseks ette võtta?

12:44 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

12:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on tõesti väga hea küsimus! Ma konkreetseid numbreid ei või kinnitada ega ümber lükata, sest mul ei ole neid hetkel kaasas, aga see on olnud probleem. Me oleme teinud eelmises valitsuses nii, et rahandusminister iga kuu jooksul – vist oli kord kuus, või oli see kord kvartalis? – tegi ülevaate, kui palju eri ministeeriumide haldusalades on raha kasutamata, miks on kasutamata, kas on kaetud lepingutega ja millal minnakse lepingutesse. Kui me võrdleme ministeeriumide haldusalasid, siis näeme, et osa ministeeriumeid on ülikenasti kasutanud kõik raha ära ja pannud need vahendid töösse, teised on jällegi aeglasemad. Me saime seda numbrit tegelikult paremaks. Me peaksime tegema seda ka praeguses valitsuses. Lihtsalt see valitsus on saanud tegutseda ainult kuu aega ja natuke peale. Meil on olnud väga palju teemasid. Kohe tuleb peale ka riigieelarve arutelu. 

Aga kuna meil on kõikidele ministeeriumidele antud ülesanne leida kokkuhoiukohti, leida reformikohti, siis kindlasti euroraha kasutus on üks osa sellest, kuidas seda koormust jagada. Seetõttu, kuna me oleme kokku leppinud, et kahe kuu jooksul valitsuse alustamisest seda kõike tehakse, me tuleme selle juurde lähiajal kindlasti tagasi, et seda paremaks saada. Sest tõesti see raha, mis on ette nähtud, tuleks ära kasutada kõige selle jaoks, me ei pea seda võtma ainult Eesti maksumaksja taskust. Nii et ma võtan selle kindlasti uuesti tähelepanu alla.

12:46 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:46 Metsanduse arengukava aastani 2030

12:46 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane neljas küsimus. Vastab kliimaminister Kristen Michal, küsija on Tõnis Mölder ning teema on metsanduse arengukava aastani 2030. Tõnis Mölder, palun!

12:46 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Alustuseks tahan teid kiita ja tunnustada. Kahtlemata olete saanud endale väga väärika portfelli – ligemale pool riiki on teie juhtida ja vastutada. Samal ajal ma arvan, et te olete näidanud ennast päris võimeka poliitikuna, nii et kindlasti saate selle laia vastutusvaldkonnaga hakkama. Ma lähengi oma küsimusega kohe konkreetsemaks [ja küsin seda], mis puudutab metsanduse arengukava aastani 2030. Selle arengukava ümber on olnud väga palju erinevaid ministreid, väga palju erinevaid teadlasi ja eksperte, kes on aidanud selle koostamisele kaasa. Ometigi ei ole suudetud selles küsimuses sellist laia konsensust saada, et parlament oleks selle teema heaks kiitnud, ja eelmises valitsuskoalitsioonis, kui parlamendile see dokument küll edastati, tegelikult ei antud meile sisuliselt võimalus sellel teemal kaasa rääkida ja see eelnõu või arengukava kukkus menetlusest välja. 

Valitsuskoalitsiooni uues leppes on konkreetselt kirjas eesmärk võtta vastu metsanduse arengukava ja lisaks sellele koostada metsanduspoliitika põhialused aastani 2050. Minu esimene küsimus ongi see: mis on teie plaan selle metsanduse arengukavaga kuni 2030? Kas ja millal te selle Riigikogu poole teele panete? Mis on teie kavatsused, kas te tulete sarnase dokumendiga, nagu esitati parlamendi eelmisele koosseisule, või hakkate ikkagi seda dokumenti muutma? Ja võib-olla kolmas küsimus on see: kas te annate ka parlamendile võimaluse selle dokumendi koostamises kaasa rääkida? Eelmisel korral, ma mäletan, jäi selle dokumendi menetlus selliseks, et tuli kas kiita heaks või mitte, ehk muudatusettepanekuid sellele dokumendile teha ei saanud.

12:48 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kristen Michal, palun!

12:48 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Nagu peaminister armastab öelda, ei ole minu ülesanne ümber lükata müüti iseenda kõikvõimsusest. Kliimaministeeriumi või kliimaministri roll, mis on Kaja Kallase valitsuses loodud – selle rolli põhiline mõte ja ülesanne on siiski sõnastada ära see, kuidas majandus mahuks looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg annaks konkurentsieelise. Nendest kahest maksiimist lähtuvalt me püüame selles valdkonnas toimetada ja need on tegelikult põhiraamid, mis annavad meie valdkondadele suuna. 

Nüüd, kui vaadata edasi, te küsite, kuidas me plaanime liikuda, siis arvestades praegust parlamendi toimetamist, ma arvan, et te olete minuga nõus, et parlamendis endas on antud väike panus – kaasa arvatud ilmselt teie erakond on seda teinud –, et kõik asjaga kursis olevad inimesed siia ühtegi eelnõu üldiselt seisma ei saada. See tähendab seda, et nende eelnõudega tuleb tegeleda täitevvõimu ja parlamendi vahelises suhtluses jooksvalt ja ilmselt sügishooajaks on lootus need siia saata. 

Kõigepealt, kõige suurem ettevõtmine, mis puudutab metsandust ja meie valdkonda laiemalt, on loomulikult kliimaseadus. Kliimaseaduse täpset koostamise viisi, selle ulatust ning seda, millises ekspertkogus me sellega alguses stardime ja kuidas me plaanime seda hiljem monitoorida, me tuleme peatselt ka, ma usun, Riigikogu ette jagama. Esimesi mõtteid me oleme juba majandus‑ ja keskkonnakomisjoniga vahetanud ja hea meelega arutame neid kõigi parlamendisaadikutega või asjast huvitatud fraktsioonidega.  

Kliimaseadus on justkui selline katus või suurem koodeks, mis peaks andma eesmärgid valdkondadele ja võtma kokku ka erinevad valdkonna seadused. Küsitud on palju maapõueseaduse kohta, mis puudutab põlevkivi kaevandamist, ja selle kohta me oleme pannud valitsuse tööplaani kirja, et see peaks parlamenti jõudma või meie kavatsus on see parlamendi tuua oktoobris, nii et selle aasta teisel poolel. 

Metsanduse arengukavaga on sarnane lugu, et koalitsioonileppes või koalitsioonis on kokku lepitud, et metsanduse arengukava tuleb parlamenti varem esitatud kujul. Küll ma lisan siia informatsioonina klausli, et tuleb ka metsaseaduse muudatusi. See tähendab seda, et sellest tulenevalt erinevad Vabariigi Valitsuse tööplaanis sõnastatud eesmärgid, muu hulgas metsandust puudutavad eesmärgid ja muudatused – eks ma võin hiljem neid kirjeldada – võivad muuta ka MAK‑i. 

12:51 Esimees Lauri Hussar

Aeg, härra minister! 

12:51 Kliimaminister Kristen Michal

Ja kindlasti ma ootan kõiki kaasa rääkima. 

12:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Tõnis Mölder, täpsustav küsimus, palun!

12:51 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen konkreetsemalt MAK 2030 juurde. Nimelt on nende raiemahtude üle selles arengukavas olnud väga suur diskussioon ja ma arvan, et see ongi olnud peamine [põhjus], miks seda arengukava tänaseni ei ole vastu võetud. Selles üks kord juba parlamendile, eelmisele koosseisule esitatud arengukavas on raiemahu vahemikuks määratud 9–11 miljonit tihumeetrit aastas. Samas me teame, et Eesti on võtnud endale uue "Fit for 55" paketiga kohustuse just nimelt LULUCF-i peatüki all täita sidumisnorme metsanduspoliitika kaudu oluliselt suuremas mahus. See tähendab tegelikult seda, et raiemahud Eestis peaksid järgnevatel aastatel langema hinnanguliselt 8–8,5 miljoni tihumeetrini aastas. Ehk need kaks dokumenti, ütleme siis nii, metsanduse arengukava ja Eestile seatud eesmärgid ei lähe omavahel kokku. Seda viimast numbrit kinnitasid meile teie maja tublid töötajad ja ka valitsuse juures töötava keskkonnanõu andva organi töötajad: just nimelt Eesti raiemaht peaks olema 8–8,5 miljonit tihumeetrit järgnevatel aastatel.

Minu küsimus nüüd ongi teile konkreetsem: milline on see raiemaht aastas või kümneaastases perspektiivis? Millisena teie seda näete? Millist numbrit te soovite panna sinna MAK 2030 sisse ja mis on teie enda isiklik nägemus? Valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel jäi erinevaid numbreid kõlama ning ka peaministri suust on kuulda olnud väga palju erinevaid numbreid ja emotsioone sellel teemal. Ja ma mõistan, et tegemist ongi väga emotsionaalse teemaga.

12:53 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kristen Michal, palun!

12:53 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Mets ja metsa haldamine on loomulikult Eesti inimestele väga tähtis. Selles me oleme ühel nõul. See on emotsionaalselt väga oluline. Te kindlasti teate ka selles valdkonnas töötanud inimesena, et see on väga oluline teema. Samamoodi tuleb jälle arvestada, et metsandus on Eestis oluline tööstusharu. Need kaks asja, kui lähtuda suuremast eesmärgist ehk rohereformist ja sellest, et majandustegevus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis, ei ole tingimata omavahel nii lepitamatus vastuolus, kui see aeg-ajalt võib paista. Kuidas see vastuolu tegelikult peaks tulevikus lepituma, ma ei oska öelda.

Ma ei väida, et see on absoluut, aga ma eeldan, et esimene baas selleks on andmete ja kogu statistika ülevaatamine, sest täna, nagu te teate, on kasutusel SMI ehk statistiline ülevaade metsadest. Paljud asutused, muu hulgas näiteks Riigikontroll ja Postimees, on teinud arvestatavat kriitikat selle andmestiku kohta. Me kõik saame ju aru, haritud inimesed saavad aru, et mis tahes metoodika on alati teatud veamääraga. Küsimus on, millisel metoodikal on oma plussid, millisel on miinused. 

Nüüd, kuidas sellega edasi minna? Ongi tegelikult nii, et metsade puhul – seda on soovitanud ka Tartu Ülikool – tuleb jõuda suurema kaugseireni ja võimalikult ära valideerida nende metoodikate paikapidavus. Tuleb ka aru saada, kas, ütleme, Kauksi järvest üksi piisab või sinna tuleb midagi lisada. Täna on see pilt umbes selline, et üks kord nelja aasta kohta on kogu Eestist pilt, nii et kaugseirega saab umbes veerand Eestit aastaga ära pildistatud. Sellele lisaks on võimalusi, mille kallal juba praegu töötatakse, uusi lahendusi. Eilegi kohtusin selle valdkonna spetsialistidega [ja nägin lahendusi], mis suudavad näiteks näidata kooreüraski võimaliku kahjustust. Aga sellega praegu tegeletakse.

Kõige olulisem selle juures on jah andmestiku digiteerimine. Andmestiku digiteerimine aitab jõuda ka selleni, et mõlemad osapooled, nii metsa säilimise huvi kui ka metsatöötlemise huvi, jõuavad poliitikaaruteluni. 

Nüüd, kui te küsite raiemahu kohta, siis raiemaht tegelikult on selle poliitika ja adekvaatse andmestiku tulem. See number, mida te kirjeldate, on vana MAK-i lisas kirjas olev number.

12:56 Esimees Lauri Hussar

Aeg, härra minister!

12:56 Kliimaminister Kristen Michal

Ma arvan, et uues MAK-is on see number olemas.

12:56 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Arvo Aller, palun!

12:56 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ega me keegi ei kahtlegi, et seal on see number olemas. Aga nüüd on küsimus selles, mismoodi see number sinna tekib ja mis arvutuste põhjal. Eks siin on arutletud selle üle, et muudatuste tegemine ilma sotsiaal-majandusliku hindamiseta pole nagu otstarbekas. Kõik on ju töökohad maapiirkonnas ja see tähendab ka sissetulekuid maapiirkonnas, et kõik inimesed siia Tallinna või selle lähiümbrusse ei koliks, vaid elu jätkuks maal. 

Aga mis selle süsiniku sidumisega metsanduses on? Noh, tegelikult seal pole ju veel kokku lepitud, mis maatriksi järgi seda süsiniku sidumist hakatakse arvestama metsades. Ja ma loodan, et Eesti ei peaks olema seal eesrinnas. Kui me keskmiselt tahame kuskile jõuda, siis keskmine tuleb ju millest? Kellelgi on kõrgem ja kellelegi on madalam. Me ei pea seal Euroopa viie [esimese] seas olema ega hakkama oma metsanduse nõndanimetatud allakäiku CO2 sidumise ja rohepöördega edasi viima. 

Aga ma tahtsin tegelikult küsida sel teemal. Te mainisite, et Riigikokku tulevad metsaseaduse muudatused. Millega need metsaseaduse muudatused seotud on? Kas need on seotud ka näiteks sellesama metsanduse arengukava mingite peatükkidega? Paari sõnaga äkki oskate seda selgitada? 

12:58 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kristen Michal, palun!

12:58 Kliimaminister Kristen Michal

Jaa, aitäh! Kõigepealt üldisemast ja siis konkreetsemalt. Jah, kui küsida, kas me peame olema keskkonnaeesmärkide seadmisel esirinnas, siis mina arvan, et ega ei ole mõtet ka järelelohiseja olla. Sellepärast, et kui mõelda selle peale, kes saavad maailmas mis tahes muutustest kasu – ja kui ma vaatan näiteks kliimaministeeriumi teist portfelli ja seda, millega ma varem, eelmises ministriametis tegelesin ja paljuski siin majas majanduskomisjoni esimehena tegelesin ehk sedasama taastuvenergeetikat, ja ka teemat, mille üle praegu palju debateeritakse, et energia hind on null, eks, kui kauaks see nüüd jääb –, siis kasu saavad ikkagi need, kes on eesminejad. Seetõttu ma väidan, et kui küsida selle poliitika sisendi järgi, siis seda osa lausest tasub täiesti tõsiselt võtta – ma ka usun sellesse –, et väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. 

See puudutab mis tahes majandusvaldkonda, sest kui me vaatame eksporditurge, Skandinaaviat ja Euroopat, siis näeme, et seal tuntakse selle vastu alati huvi. See on üks põhjus. Teine pool on finantsturud, mis survestavad meid liikuma selles suunas ja ettevõtlust liikuma selles suunas. Ei ole ju saladus, on avalik info, et ka näiteks suured energiakompaniid ei saa enam refinantseerida oma laenude portfelle, kui seal on sees saastav tegevus. Aga noh, ma arvan, et teile endise ministrina on see kõik tuttav, me ilmselt suuresti ei üllata üksteist. Seetõttu mina arvan küll, et meil ei maksa olla järelkäijad. Pigem otsime neid lahendusi, mida me saame kasutada, ning püüame seda oma puhast loodust kui väärtust hoida ja luua inimestele paremat elukvaliteeti. 

Nüüd, mis puudutab metsandusseaduse muutusi, siis meil on Vabariigi Valitsuse tööplaanis erinevaid nüansse sees. Üks puudutab digiteerimist, mis on rohereformi ja rohepöörde osa. Meil käivad praegu arutelud selle üle, kuidas digiteerida metsandust, kuidas saada võib-olla ka andmete kvaliteedina parem ülevaade metsades toimuvast. Sest täna on nii, et kui mets on umbes pooleks – pool RMK või nii-öelda riigi poolel ja pool eraomanduses –, siis kõigest sellest meil ei ole ikkagi piisavalt head ülevaadet. Tänastest uudistest nähtuvalt ei ole isegi RMK tegevustest alati head ülevaadet, millega me saaks rahul olla. Siis on digitaliseerimine kindlasti, siis tuleb muudatusi ilmselt KAH-aladega, ka püsimetsandusega, kogukonna metsandusega, mida me oleme seal kirjeldanud. Tulevad looduskaitseliste piirangute talumise hüvitamise põhimõtted, me seda analüüsi hakkame tegema, see on 2024. aastal. Ja kindlasti puudutab see ka raieteemasid erinevatel looduskaitsealadel. Nii et sellised asjad tulevad. 

13:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 13:01 Säästlik keskkonnapoliitika

13:01 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane viies küsimus. Küsimusele vastab kliimaminister Kristen Michal ja küsib Tõnis Lukas, teema on säästlik keskkonnapoliitika. Tõnis Lukas, palun!

13:01 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Teil on käed-jalad tööd täis – kes teeb, see jõuab. Tuleb peamiselt algatada arengukavasid, mõnda nullist, siis tuleb uusi seadusi vastu võtta, mõnda nullist. Kõvasti läheb selle peale energiat. Kõik see ei pruugi nii-öelda üldises mastaabis ju väga säästlik tegevus olla. Mina arvan, et kõigepealt võiks vaadata keskkonnaalaseid dokumente-seadusi, mida meil on terve rida. Uue kliimaseaduse tegemine võib ehk üldse ära jääda, piisab juba olemasolevate seaduste täiendamisest. 

Nii nagu siin kõlasid praegu metsanduse kohta vägevad väljendid: "valideerida", "metoodikate paikapidavus", "andmestik digiteerida" ja muud niisugused asjad. Mina ei saa aru, kuidas see metsa arvestus meil väikses Eestis nii keeruline on olnud, et tõepoolest erinevad tulemused on saadud. Kui metsa küpsus arvesse võtta, kaitseväärne mets arvesse võtta ja võetud kohustused arvesse võtta, siis peaks saama mingi numbri ja seda poliitilise otsusega veel sotsiaalselt töökohtadega kõrvutada ja tuleks langetada mingi otsus. Aga see, et meil siiamaani on erinevaid andmeid ja me pole seda [ülevaadet] kokku saanud, näitab ikkagi, et mingi osa on tegemata tööd. KIK-i administreerimiskulud on ikkagi väga suured. Sealt kokkuhoid annaks võimaluse ka rohetehnoloogiasse rohkem panustada. 

Nii et mul on teile küsimus. Säästlikkus tähendab ka säästlikku majandamist ametkonnas. Missugust sisulist kasu ja kokkuhoidu te näete nende eri ametkondade teie juhtimise alla ühendamises, mis nüüd on kliimaministri käe alla pandud?

13:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kristen Michal, palun!

13:03 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et teie küsimuses on päris mitu head mõttetera. Esiteks, ma olen nõus, et me ei saa sellega rahul olla. Ütleme, see ei ole ka etteheide eelkäijatele või eelmistele valitsustele, vaid lihtsalt fakti konstateerimine. Me ei saa ju päris olla rahul sellega, kui meil on erinev andmestik meie jaoks nii olulise emotsionaalse väärtuse kohta, nagu on korras loodus ja mets, ja me ei suuda öelda, milline andmestik on sajaprotsendilise kindlusega. Või teine variant: see on tingitud sellest, et on esitatud teadlikult erinevaid andmeid. Ja ma siin, veel kord, ei osuta kellelegi, vaid lihtsalt ütlen, et ju on kasutatud erinevaid metoodikaid ja erinevaid piirkondi ja erinevaid võimalusi selleks. Seetõttu ma arvan, et meie ülesanne ongi jõuda selleni, nagu Riigikogust meie hea kolleeg Siim Kallas on mitu korda kirjeldanud. Ja mulle on meelde jäänud, et omal ajal küsiti talt kui rahandusministrid palju, kas ikka raha on riigikassas, küsiti, kas seda raha ikka jätkub, kas homme Eesti riik läheb pankrotti. Kohe see küsimine lõppes seejärel, kui pandi veebi – või vabandust, sellel ajal vist veebi polnud, aga anti raadiosse ja igale poole ajakirjandusse – igal hommikul ülevaade selle kohta, kui palju on riigikassas raha. Kõik umbes seitsmendal päeval said aru, et Eesti riik ei lähe pankrotti, Eesti riik saab kenasti hakkama. 

Samamoodi on metsanduses. Nii et ma isegi ei kasuta neid termineid kuidagi kergekäeliselt ega ütle, et metoodika tuleks valideerida. Vastupidi, kui meil on erinevad lähenemised – see on täiesti arusaadav, igal metoodikal on alati oma nii-öelda veaprotsent –, siis tuleb jõuda selleni, et me suudame teha digitaalset kaugseiret, aga ka protsesside digiteerimist, muu hulgas näiteks selle kohta, mis toimub metsades, millised seadmed seal metsades midagi teevad ja nii edasi. Sest näiteks RMK puhul, ma veel kord ütlen, peaks olema seadmetel pidev online-jälgimise võimalus. Vähemalt veokoormatel selline võimalus on, võiks olla näiteks metsas töötavatel seadmetel, et me saaksime alati reaalajas vaadata, mis kus töötab. See ei ole väga keeruline tegelikult, tänapäeval on kõik tehtav. 

Nüüd, kui seaduste poole peale siin lõpu poole lühidalt tulla, siis jah, ma arvan, et kliimaseadus on selline üldine kogum, mille puhul on väärtuslik debatt selle üle, õiguskindlus ettevõtlusele, avalikule ruumile, et me teame, kuhu me kõik läheme teatud eesmärkide täitmisel, mis on kelle vastutus, mis on ajaraam. Sellel on ka siirdeid ja võib-olla on vaja ka varasemaid valdkonna seadusi parandada. Selles mõttes ma arvan, et teie küsimuses oli mitu tükki juba üdis olemas. 

13:06 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

13:06 Tõnis Lukas

Aitäh, härra minister, kiituse eest! See on eeldus heale koostööle muidugi. Mina olen teiega nõus, et vigurdamine metsaandmetega tuleb lõpetada. Need vigurid on tihti kellegi huvides. Tegelikult ei käi meile üle jõu väga konkreetset ülevaadet saada Eesti suhteliselt väikese territooriumi suhteliselt väikesest metsast. 

Teiseks, loodan, et need kokkuhoiukohad nüüd ametkondade liitmisel ja ümberorganiseerimisel muutuvad konkreetsemaks. Te nüüd siin konkreetseid kokkuhoiukohti välja ei toonud, aga ma loodan, et lähiajal te toote need välja. Üks konkreetne teema on teil seotud Keskkonnamajaga seal mere kaldal. Meil on siin ka näitus üleval – ilusamad puitmajad eelmisest aastast. Sinna on planeeritud suur administratiivne hoone, mille võlu on selles, et sellesse on planeeritud ka loodusmuuseum. Ma loodan, et see loodusmuuseum nüüd kallineva ehituse tingimustes ei jää ehitamata, kui lõppkokkuvõttes selgub kogu selle kompleksi hind. Pakkumised on lahti võetud, aga selge on see, et mingi koefitsiendiga peab ka kallinemist arvestama. 

Nii et mul on teile küll ettepanek, et võib-olla tasuks õigel ajal vaadata see üle, mahtusid vähendada ja mitte sinna ametnikke ja teenistujaid, nii palju kui planeeritud oli, sisse panna, sest muidu võib juhtuda, et jääb see ehitamata ja jääb ka loodusmuuseum uue koduta. Nii et selliseid kokkuhoiukohad võiksid ka olla.

13:08 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kristen Michal, palun!

13:08 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma tahaks kohe alguses öelda, et jälle veensite ära. Kõigepealt ma ütleksin seda, et peaminister Kaja Kallase valitsuses on kõigile ministritele juba esimesest päevast öeldud, et kärpida tuleb. Kui olukord Eesti riigi rahanduses on selline, nagu ta on – ja selle üle siin saalis jõuab veel korduvalt debateerida –, varasemal ajal on elatud headel aegadel üle jõu, siis on tulnud otsa kriisid, mis on tulnud lahendada, ja seetõttu on reservid olnud õhemad, ning nüüd me peame maksumaksjatena ja riigina selle olukorraga hakkama saama ja valmistuma ka järgmisteks tulevasteks kriisideks, sest ega need kriisid tulemata ei jää, siis tegelikult tuleb ka halduses ja tegevustes igal juhul kokku hoida. Nii et sellega, võin kohe öelda, jälle oleme ühel nõul. Minu hinnangul igal juhul tuleb sellega tegeleda. Ja see on ka üks meie tööülesandeid. 

Ministeeriumis, kliimaministeeriumis, võin öelda, töötajad siin juba lähinädalatel pakuvad jälle välja oma lahendused ja erinevad valdkonnad pakuvad välja lahendused kärbeteks. Need lähevad Rahandusministeeriumisse. Ja Rahandusministeeriumit me kõik tunneme, seal ei usu keegi pisaraid. Nii et seal üldiselt võetakse ära kõik, mis õnnestub, ja ilmselt veidi pealegi. 

Nüüd, mis puudutab keskkonnamaja, siis tõepoolest, ma ütleksin nii, ega selle olemus ei ole ju see lihtsalt ehitada jälle üks objekt kuhugi, vaid mõte on ikkagi anda Eesti puitehitiste turule tegelikult üks nii-öelda maamärgi võimalusega hoone. See on tulnud isegi veidi odavamalt, kui oodati, sest ma saan aru, et RKAS, kes korraldab – meie ise seda ju nii palju ei korralda, vaid RKAS on korraldaja –, eeldas, et see võib tulla isegi kallim. Selle maksumus on 55–56 miljonit. Ja otse öeldes täna on puudu sellest maksumuse katmisest vähemalt meie valdkonnas ligikaudu pool. See tähendab seda, et meie majas või meie majapidamises, Kliimaministeeriumis, kui see nüüd sellise nimega saab, on selle katmiseks vaja müüa mittevajalikke varasid või tõmmata kokku oma tegevusi. Minu isiklik eelistus oleks, et kui see on ühekordne kulu, siis ilmselt seda saab katta ühekordsete tuludega, see tähendab seda, et erinevate pindade ja muude sammudega tuleb kokku tõmmata, et see saaks sündida. 

Nüüd, ametnike poole pealt ma küll tahaks väga rõõmustada, sest enamik Eesti riigi heaks töötavaid inimesi on väga tublid, teevad [oma tööd] südamega ja tegelikult panusest Eesti riigile, nii et me saame kõik sinna kolida. Aga ministeerium tegelikult kolitakse sinna säästlikkusse superministeeriumisse ära. See tähendab seda, et see uus maja, kui see valmib, saab ikkagi eeskätt loodusmuuseumile. Ja kui tuleb uusi funktsioone, mida sinna juurde viia, siis ehk seda arutatakse.

13:11 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


6. 13:11 Julgeolekuasutuste seaduse toimimine

13:11 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane kuues küsimus. Vastab peaminister Kaja Kallas, küsija on Ants Frosch ning teema on julgeolekuasutuste seaduse toimimine. Ants Frosch, palun!

13:11 Ants Frosch

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Me oleme seda teemat juba varem käsitlenud, aga tänaseks on olnud üht‑teist ka arengus. Ja minu küsimus algab sellest, et teadupoolest julgeolekuasutuste seaduse alusel töötab nõndanimetatud väike valitsus, Churchill nimetas seda sõjakabinetiks. Aga ma küsin nii: kui mitu korda on uue valitsuse ajal see väike kabinet või väike valitsus koos käinud ja millal viimati?

13:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Alates sellest ajast, kui me nägime, et sõda Ukrainas saab uue hoo ja Venemaa läheb täiemahuliselt Ukrainale kallale – see oli juba enne selle sõja algust – otsustasin ma, et kuna see puudutab kõiki ministreid, siis me teeme eraldi julgeolekukabineti, kus on kõik ministrid, mitte ainult need, kes on julgeolekukomisjonis. Tavapäraselt oli tõesti nii, et üle nädala toimus julgeolekukomisjon, kus olid need valitsusliikmed, kes olid seadusega ette nähtud. Aga alates sellest ajast, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis umbes pool aastat enne sõja algust ehk suvest alates me tegime nii, et kõik ministrid on samas infoväljas ja julgeolekukabineti koosolekud toimuvad meil täiskoosseisus, kõik ministrid on kohal. 

Ma leian, et me oleme sellises julgeolekuolukorras, kus tõesti meil ei ole aega briifida valitsuse liikmeid kõrvalt. Meile on tähtis, et kõik oleksid samas infoväljas. Sest sõda näitas, kui meile hakkasid tulema põgenikud, et see puudutab nii haridusministrit, sotsiaalkaitseministrit kui ka terviseministrit, kes absoluutselt selle julgeolekukomisjoni liikmed ei ole. Ma arvan, et niikaua, kuni julgeolekuolukord on selline, nagu ta on, me neid julgeolekukabinette teeme kõikidele ministritele ikkagi edasi ja seda nii‑öelda väikest kabinetti ei tee.

13:13 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ants Frosch, täpsustav küsimus, palun! 

13:13 Ants Frosch

Ma tänan selle selgituse eest! Tõesti, avalikust ruumist ei olnud minul seda võimalik leida, nii et see selgitus oli vajalik. Aga nüüd ma küsiksin natuke teise nurga alt. Nimelt on siin viimase kuu jooksul esitatud mitmeid eelnõusid, mis puudutavad ka julgeolekuasutuste seadust. Teadupoolest üks konkreetne eelnõu projekt teeb ettepaneku lisada julgeolekuasutuste seaduse loetellu Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti kõrvale Kaitseväe luurekeskus. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

13:14 Esimees Lauri Hussar

Kaja Kallas, palun!

13:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu seisukoht on see, et julgeolekuasutuste seadus tegelikult toimib hästi ja tõesti, me ise ei ole küll sellist ettepanekut teinud, et kolmandat julgeolekuasutust Kaitseväe luurekeskuse näol luua. Kaitseväe luurekeskus on meil kohal kõikides julgeolekukabinettides ja esitab seda informatsiooni, mis neil on. Tegelikult koostöö Kaitseväe luurekeskuse ja Välisluureameti vahel toimib väga hästi. 

Jah, ma tean, et 8. mail te olete tõepoolest algatanud eelnõu julgeolekuasutuste seaduse muutmiseks, et selline kolmas institutsioon luua. Aga suund, mille me oleme praegu võtnud riigina, on ikkagi see, et me üritame kõiki selliseid kattuvaid ülesandeid koondada nii palju kui võimalik, et riigiaparaadi kulusid kokku tõmmata. Olukorras, kus me oleme sunnitud tegelikult täiendavalt maksumaksjalt tulusid koguma, et neid kulusid katta, peavad need asjad minu meelest käima käsikäes. Seetõttu uute ametite loomist me praegu küll ette ei näe, sest ma tõesti ei näe seal ühtegi puudust. Koostöö selliselt, nagu ta on, toimib hästi, etteheiteid ma sealt ei kuule. See koostöö ka meile olulise informatsiooni mõttes on minu meelest toiminud väga kenasti. 

13:16 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus. Arvo Aller, palun! 

13:16 Arvo Aller

Aitäh! No julgeolek on nii Eesti-sisene kui ka Eestist väljaspool. Julgeolekuasutusena saab käsitleda ju ka politseid ja prokuratuuri, et inimeste julgeolek oleks tagatud. Küsin seoses sellega, et meie kurikuulsa Slava Ukraini uurimise menetluste kohta te ütlesite, et teie ei teadnud enne valimisi, et sellised pettused on seal toime pandud ja sellised mahhinatsioonid on toimunud. Täna oli ERR-is sellest eraldi lõik. Vahendustasud ja inimeste julgeolek on ju sellega otseselt seotud läbi annetuste ja läbi Ukraina toetamise. Aga ma küsiksin nii: kas meie julgeolekuasutused on annetuste kontekstis – ma ei mõtle mitte ainult Slava Ukrainit, vaid ka kõiki teisi, kes meil annetusi koguvad – võtnud midagi üldisemalt ette, et jälgida, kuidas on Eesti rahva raha liikunud Ukraina abistamiseks? Ja kui on seda tehtud, siis mis tegevused selleks on planeeritud? 

13:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:18 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt, kuna Eesti on õigusriik, meil on erinevad institutsioonid, kes tegelevad erinevate uurimistega, siis tõesti täitevvõimu esindajana meie nendesse uurimistesse ei sekku. Seda teostavad prokuratuur ja politsei. Kui te küsite üldisemalt, siis ütlen, et meil on seaduses ette nähtud kohustused, mida teeb Kaitsepolitseiamet, mida teeb politsei. Kaitsepolitsei tegeleb korruptsioonikaasustega selliste asjade puhul, suuremahuliste korruptsioonikaasustega. Ja millega tegeleb politsei? No näiteks kelmused ja sellised asjad on politsei pärusmaa. 

Kas toimub mingit üleüldist monitooringut ja kontrolli? Ma ei tea, et toimuks, just sellel põhjusel, et meil ei ole tegelikult jälgimisühiskonda. Tavaliselt vaadatakse või võetakse asjad luubi alla just siis, kui midagi on läinud pahasti. Kui keegi kaebab, siis vaadatakse sinna sisse, kas on tegemist kriminaalasja algatamise alusega, ja seda vastavalt menetletakse. Sellist üldist jälgimisühiskonda meil ei ole ja seetõttu, kui on mingid kahtlused, siis tuleb nendest kahtlustest teada anda politseile või prokuratuurile, kes vaatavad sinna sisse, kas on alust algatada menetlust, nagu kõnealusel juhul on ju tegelikult tehtud.

13:19 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:19 Inimeste toimetulek

13:19 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane seitsmes küsimus, sellele vastab samuti peaminister Kaja Kallas, küsija on Lauri Laats ja teema on inimeste toimetulek. Lauri Laats, palun!

13:19 Lauri Laats

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Tõesti, küsimus on inimeste toimetulekus, ja mitte ainult inimeste, vaid ka ettevõtete toimetulekus praeguses olukorras. Kui vaadata statistikat, siis 2020. aastal elas suhtelises vaesuses 300 000 inimest, 2021. aastal 330 000 inimest ja see tendents sellisel viisil ka jätkub. Kui rääkida majandusest, siis me oleme tipus – nii Rootsis kui ka Eestis prognoositakse selleks aastaks majanduslangust ehk me oleme miinusmärgiga. Raimo Poom, EPL-i ajakirjanik, juhtis oma tänases artiklis "Majandus langeb. Eurotoetused peaksid aitama, aga raha on kasutatud erakordselt vähe" tähelepanu väga olulisele probleemile, mis puudutab Euroopa Liidu taasterahastu tõukefondide toetuse alakasutust. Nimelt, ta kirjutas oma artiklis, et raha on, aga seda ei kasutata. Selge on, et see raha tuleb ära kasutada. Ehk see on selge suur süst Eesti majandusse, aga seda raha ei ole kasutatud. Siin on ka mõningad näited. Näiteks taasterahastu raha on eraldatud Eestile 933 miljonit, kasutatud on ainult 19 miljonit. Mis puudutab tõukefonde, siis kuni 2027. aastani me võiksime ära kasutada 3,3 miljardit, aga ainult 25 [miljonit] on sellest ära kasutatud. Samas on sellised riigid nagu Hispaania, Portugal ja Kreeka üpriski heal järjel selle tegevusega. 

Siit tekibki küsimus. Ühelt poolt te soovite makse tõsta, sellega kindlasti vähendades inimeste ja ka ettevõtete toimetulekut, samas oma köögipoolel ei suuda te ära kasutada neid rahastusi, mis Euroopa Liidu on meile edastanud.

13:21 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:22 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt, see euroraha kasutamine on tõesti selline asi, mida tuleb kogu aeg luubi all hoida. Eelmistes valitsustes on vist kvartaalselt rahandusminister toonud selle punkti kabinetti, just selliselt, et näidata ministeeriumide haldusalad, kus on rahalisi vahendeid kasutatud, kui palju ja millises ulatuses on need lepingutega kaetud, millal saadakse. See arutelu on valitsuses alati toonud välja selle, et on osa ministeeriume, kes on väga tublid raha ärakasutajad, ja teised, kes seda ei ole – see paneb surve peale ja paneb ka need tegutsema. Praegune valitsus on saanud tegutseda natuke üle kuu ja meil on olnud väga kiired menetlused, mis meil on olnud vaja ära teha. Aga kindlasti ma räägin rahandusministriga, et seda praktikat uuesti juurutada ja et me vaataksime nendesse asjadesse uuesti sisse ja paneksime survet peale.

Nüüd, mida ma tahan ära selgitada? Taasterahastu üle olid meil Euroopa Komisjoniga pikalt vaidlused ja seetõttu meie raha ei olnud avanenud. Komisjoni etteheide oli see, et Tallinna Haigla ei ole tegelikult mõistlik projekt, ja kuna see seal sees oli, siis selles kokkuleppele ei saadud. Kui me selle kokkuleppe saime, siis me saime selle hiljem kui Hispaania, Portugal ja Kreeka, seetõttu on meie raha avanenud hiljem. Aga see ei tähenda seda, et selle raha kasutusega ei oleks kiire, sest lõpptähtaeg tuleb meile teiselt poolt nii‑öelda selg ees vastu. Seetõttu ongi ülioluline, et seal oleksid ainult need projektid, mida tõepoolest jõuab teostada, sest seal teatavasti oli ka see tingimus, et need projektid peaksid saama teostatud 2026. aastaks, ja sellega on kiire, see on päris [kitsas] ajaraam.

Aga jah, siin kolleeg juhtis juba sellele tähelepanu ja mina lubasin talle, et ma panen rahandusministrile südamele, et me hakkame nüüd suvel või sealt edasi tegema neid regulaarseid ülevaateid just selleks, et survestada rahakasutust. Ma tahan veel öelda kindlasti seda, et kui me hakkame panema kokku riigieelarvet – kõik ministrid on saanud ülesande otsida kokkuhoiu‑ ja reformikohti –, siis on selge, et motivatsioon Euroopa raha kasutamiseks samamoodi suureneb. Nii et see võiks selgineda siis, kui me hakkame riigieelarvet kokku panema.

13:24 Esimees Lauri Hussar

Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

13:24 Lauri Laats

Aitäh! Hea peaminister! Nii nagu te mainisite, praegu ongi meil uus valitsus. Samas, te olite ju ka 2022. aastal valitsuse juht. Panebki muretsema see asjaolu, et see raha, mis on tegelikult mõlemast rahastusest Eestile eraldatav, need summad on märkimisväärsed, aga kulutused praegusel juhul 19 miljoni ja 25 miljoni näol on hästi väikesed. Praeguses olukorras, kus töötlev tööstus on languses ja Eesti majandus vajab süsti ning on ära toodud ka selle aasta prognoos miinusmärgiga, siis ma arvan, et see on üks esimesi ja prioriteetsemaid asju, millega peaks uus valitsus tegelema, et see raha läheks ringlusse. 

Ja sellest lähtuvalt on mu küsimus. Te mainisite ära, et tuleb ka eelarve loomulikult varsti menetlusse. Kas te plaanite selle rahastuse mõttes varem hakata tegutsema? Ja kas on võimalik saada ka mingi ülevaade – enne eelarvemenetlust –, kuidas selle raha kasutuselevõtuga meil edaspidi lood on?

13:26 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! See taasterahastu avanes alles 202[3.] aastal. Mul kahjuks ei ole praegu seda kuupäeva, millal see täpselt oli. Aa, see oli eelmine või üle-eelmine nädal. Mulle tuleb sõnum, ma võin kohe teile öelda, millal see taasterahastu päriselt lahti läks. Eesti on küll väga efektiivne, aga mitte nii efektiivne, et juba nädalaga panna kogu euroraha sinna, kus see olema peab. Aga igal juhul see tuleb juba ministeeriumide enda soovidest, et kui me hakkame riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat arutama – me hakkame seda tegema augustis –, siis on selge see, et kuna me oleme kokku leppinud, et mitte keegi ei tule lisataotlustega eelarvemenetlusse, siis igasugustele täiendavatele soovidele tuleb leida rahastus olemasolevate võimaluste abil. See paneb surve ka kõikidele ministeeriumidele, et see raha kiiremini ära kasutada. Aga igal juhul euroraha [kasutamise] süstemaatilist ülevaatust me hakkame kindlasti uuesti tegema ja vaatame pidevalt sinna sisse. 

Kas Riigikogul on võimalus seda enne riigieelarvet menetleda? Te saate rahanduskomisjonis sellise ettepaneku kindlasti teha ja siis rahanduskomisjon saab arutada, kuidas sellele asjale läheneda. Aga meie tõesti selle suure pildina võtame need asjad ette augustis, senikaua ministrid, ministeeriumid valmistavad ette oma nägemust riigieelarve arutelude jaoks. Kogu valitsusega arutame seda augustis. Ja riigieelarve peaks Riigikogu lauale jõudma eeldatavasti septembri lõpus, nagu tavapäraselt on, nii et siis on Riigikogul võimalus seda asja siin menetleda.

13:28 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

13:28 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Inimeste toimetulek on ju otseselt seotud ka kohaliku omavalitsuse toimetulekuga. Sellest lähtudes ja kasutades Euroopa raha on palju murekohti investeeringutes kohalikele omavalitsustele. Vahepeal Riigi Tugiteenuste Keskus oli nõuandev organ, aga viimasel ajal on ta muutunud nagu takistavaks või karistavaks organiks. Kas on mõistlik näiteks üle vaadata tema funktsioon selliselt, et ta hakkaks abistavaks organiks? Mitte nii, et pärast me konstateerime, et Valga vist maksis tagasi teatud osa rahast, osa omavalitsusi aga käib Riigi Tugiteenuste Keskusega kohut. See kõik on ju kulu nii riigile kui ka omavalitsusele. 

Kas oleks mõtet tulevikus mõelda ümberstruktureerimisele? Ja kindlasti on [põhjus], miks seda raha pole võib-olla nii aktiivselt võetud kasutusse, see, et ministeeriumid on jänni jäänud määruste ettevalmistamisega ja ka tehnilise toe pakkumisega toetuste taotlemisel. Kas sellega on võimalik midagi ette võtta?

13:30 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine on üks selle valitsuse prioriteetidest. Ja tegelikult see puudutab ka euroraha. Me oleme kokku leppinud, et 40% kogu eurorahast, mis on suunatud näiteks ettevõtluse toetuseks, peaks minema regionaalsetele ehk väljaspool Tallinna ja Harjumaad olevatele ettevõtetele. Ja neid punkte on veel, kui me räägime kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmisest selleks, et rikaste arvel aidata neid omavalitsusi, kellel on raskem ja kes asuvad kaugemal.

Nüüd tulles konkreetselt teie küsimuse juurde, tõesti, omavalitsustes, kellega ma olen kohtunud, seda riigi tugiteenuste muret kurdetakse. Ja tõesti, kohati tundub, et seal on neid reegleid kohaldatud kuidagi nii, et suurt pilti ei ole arvestatud. 

Minu nägemuses on ka see, et kõik ametid Eestis on ikkagi nii ettevõtjatele kui ka inimestele pigem abistajateks, mitte karistajateks. Siis on lihtsam rikkumisi ennetavalt ära hoida, et mitte hiljem tegeleda tagajärgedega. Ja see peakski nii olema. Miks see nii ei ole olnud? Ma ei oska teie küsimusele praegu vastata. Ma tegin – ma võin eksida, aga igal juhul see oli enne valimisi – tollasele riigihalduse ministrile ettepaneku vaadata riigi tugiteenuste süsteemi sisse, kuna see oli tema haldusalas. Aga ma peaksin sellega nüüd uuesti tegelema, just selles võtmes, et rääkida ministriga, kelle haldusalas see nüüd on, et ta tegeleks sellega ja vaataks, mis need mured on ja kas seal on nagu võimalust midagi muuta. 

Meil on endal ka valitsuses see näide, et üks minister küsis ka riigi tugiteenustelt abi enne otsuste tegemist, aga pärast ikkagi tuli välja, et tehti etteheiteid. Nii et jah, seal arenguruumi on. Ja põhimõtteliselt kõik ametid võiksid võtta eesmärgiks olla pigem partneriks, mitte karistajaks. Aga võtan teie märkuse kaasa ja annan ministrile ülesande sinna sisse vaadata.

13:32 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:32 Samasooliste abielud

13:32 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane kaheksas küsimus, millele vastab peaminister Kaja Kallas, küsija on Mart Maastik ja teema on samasooliste abielud. Mart Maastik, palun!

13:32 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Proua peaminister! Järjekordselt räägime ikka samal teemal. Te olete siin ette lugenud väga palju statistikat mitmete päevade jooksul erinevatel teemadel. Ma siis vaatasin ka natuke statistikat, kui palju näiteks Suurbritannias on samasooliste abielusid registreeritud – seal on see teatavasti legaliseeritud –, ja see on selline: 1000 abielus mehe ja naise kohta on umbes 0,5% abielus samasoolisi. Üldse, kui võtta aasta jooksul abiellunud, siis samasoolisi on umbes 1%.

Ma ei saa hästi aru, millega me tegeleme siin. Olukorras, kus meil on keeruline majanduslik olukord, meie riigikassa on väidetavalt tühi ja me peaksime tegelema väga oluliste teemadega nagu riigikaitse, me surume läbi kiires korras 1% võib-olla teoreetiliselt kellegi õnnelikuks tegemist, samas kui me teame, et suur osa inimestest saab õnnetuks just selle seaduse vastu võtmisel – samasooliste abielu ma pean silmas.

Need on ju põhimõtted ja väärtused ning traditsioonid. Me ei kujuta ju ette sellist asja, et sa lähed presidendi vastuvõtule ja oled paljas. Aga samas on teada, et on ka nudistid. Võib-olla nudiste on Eestis ka 1% – ma lihtsalt utreerin praegu – ja nad oleksid väga õnnelikud, kui nad saaksid minna presidendi vastuvõtule paljalt. Aga me ei hakka sellepärast traditsioone ja etiketti muutma. Nii et minu küsimus on selles: kas te olete seda kaalunud [ja leidnud], et see on õigustatud tegevus?

13:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:35 Peaminister Kaja Kallas

Abieluvõrdsuse seadustamine ei võta mitte kelleltki midagi ära ega võta ka valitsuselt ära võimalust tegeleda kõikide nende oluliste probleemidega, millele te tähelepanu juhtisite: majanduse olukord, riigieelarve seis, julgeoleku olukord – kõige sellega valitsus tegeleb. Täiesti ausalt, meie läksime valimistele ettepanekuga teha ära kooseluseaduse rakendusaktid. Kooselu[seadus] meil on, see võimalus on, aga rakendusaktid tegelikult olid ikkagi vastu võtmata. See on võlg, mis nende inimeste ees pikalt on olnud. Aga nende arutelude käigus, mis meil koalitsioonis olid, sain ma tegelikult ka väga selgelt aru, et meil on vaja inimesi veenda selles, et teeme selle ükskord korda ja me ei pea sellega rohkem tegelema.

Nii nagu te ütlete, see puudutab tõesti väheseid inimesi, aga see puudutab nende õigusi, inimestel peavad olema Eestis võrdsed õigused. Ja kui on inimesed, kes on abiellunud mitu korda, kes peavad abielu oluliseks, siis mina ei näe nagu põhjust, miks siis need inimesed, kes samuti tahavad abielluda, ei võiks seda teha. See ei võta nendelt inimestelt, kellel see õigus juba on, mitte midagi ära, aga see annab nendele inimestele, kellel seda õigust ei ole, tunde, et nad on ühiskonnas võrdsed, neid ei ole diskrimineeritud ja neile ei ole midagi keelatud. See on ka teistes ühiskondades, arenenud ühiskondades niimoodi. Kui te vaatate maailmakaardil neid riike, kus on samasooliste abielud seadustatud, siis näete, et neid riike maailmas on tegelikult üsna palju.

Tavadega on ju nii, et need ajas muutuvad, Riigikogu roll ongi kujundada need reeglid, mille järgi me ühiskonnas elame. Ja läheme ajas tagasi, oli aeg aastal 1917, kui naised ei saanud valida Riigikogu, sest sellised olid tavad. Aga tänaseks on nii, et naised mitte ainult ei saa valida Riigikogu, vaid saavad ka valituks osutuda, veelgi enam, saada valitsuse liikmeteks või presidendiks. Neid piiranguid ei ole. Kui me oleksime jäänud nendesse tavadesse kinni, siis me jätaksime osa ühiskonnaliikmeid lihtsalt kõrvale. Sama on ka inimestega, kes igal juhul on olemas – neil peaksid olema samaväärsed õigused nagu kõikidel teistel. Ja see ei võta meilt ära võimalust ega kohustust tegelda kõikide nende oluliste asjadega, millele te tähelepanu juhtisite.

13:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

13:37 Mart Maastik

Suur tänu! Te mainisite siin aastat 1917. Mulle meenus, et siis tulid bolševikud võimule ja iseenesest toimus samasugune asi – tegelikult perekonna mõistet üritati täiesti teistsuguseks muuta. Isegi minu vanemad ei saanud sõrmust panna sõrme perekonnaseisuametis 70 aastat tagasi, sellepärast et abielu ei peetud üldse oluliseks. Ja siit tuleb ka teine teema. Ega meie ei võitle selle vastu, et keegi saaks õnnelikuks, aga siin on palju murekohti. Tegelikult abielu on, nagu ma olen korduvalt öelnud, pere, kus on ema, isa ja lapsed. Ja nende laste probleem on ju kõige suurem selle asja juures, lapsendamine. Ütleme, kaks samasoolist ei saa ju normaalsel teel lapsi. See regulatsioon, mida sinna kõik juurde tuleb ja millised mured tekivad, pluss psühholoogiline probleem lastele, kes peavad samasoolistes perekondades elama – miks sellele ei ole mõeldud? Meil on ju kooseluseadus vastu võetud, võtame siis need rakendusaktid ja vaatame need üle. Ja nii ta ongi. Seesama näide, et ikkagi ma ütlen, et sellepärast me ei hakka muutma etiketti ja reeglistikku, et mõni inimene saab õnnelikuks, kui ta saab paljalt minna presidendi vastuvõtule. Me ei saa igaks elujuhtumiks teha mingeid erisusi. 

Samas, kindlasti on paljud inimesed õnnetud, sest nende arvates on abielu mõiste ja perekonna mõiste lörtsitud. Nii et igal juhul ma arvan, et enamus peaks ikkagi otsustama vähemuse üle. Ei pea olema üks õnnetu ega ka teine. Me peame kusagil keset küla kokku tulema ja saama sellest aru: teeme siis nii, et kõik oleksid õnnelikud.

13:39 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on huvitav. Mina 1917. aastaga seoses mõtlen selle peale, et siis algas Eesti vabadusvõitlus ja 1918. aasta veebruaris Eesti sai iseseisvaks ja kõik see, mis sellega kaasnes, on pigem positiivne. 

Nüüd, samasoolised pered. Muide, kuna Eestis on väga palju sellist trendi, et isad lahkuvad perede juurest teiste naiste juurde või ka lahkuvad elust varem, siis on väga palju neid peresid, kus lapsed reaalselt kasvavad üles kahe samast soost täiskasvanuga, kes on vanaema ja ema. Ma tean palju selliseid inimesi, kes on väga toredad inimesed, vaatamata sellele, et neid on tegelikult kasvatanud kaks samast soost inimest.

Kui vaadata uuringuid, siis [nähtub, et] lastele on oluline see, et nende vanemad või [muud] täiskasvanud, kes neid kasvatavad, neid armastavad ja et nad ei kiskle. Kas nad on samast soost või eri soost, see tegelikult ei oma ju suurt tähtsust. Te ütlete, et me peame vaatama, et kõik oleksid õnnelikud. Vaadake, teie või mina, kes me oleme abielus, me saame olla abielus õnnelikud ka siis, kui keegi teine saab samamoodi abielluda ja õnnelik olla. Minu abielus ei muutu sellest mitte midagi, kui keegi teine saab ka abielluda. Ja võib-olla kutsutakse veel pulma, see on ju tore tegelikult. Mis selles halba on? Ma tõesti ei saa sellest aru. 

Need paarid, kes on samasoolised, on olemas, eksisteerivad, on meie ühiskonna liikmed, aga neil ei ole samaväärseid õigusi kui nendel paaridel, kes on erinevast soost. See on lihtsalt sellise ebaõigluse korrigeerimine, mis ei võta nendelt, kes juba saavad [abielluda], mitte midagi ära. Tõesti, ma ei ole kuulnud mitte ühtegi veenvat argumenti, kuidas teie elu läheb sellest halvemaks, et need paarid, kes niikuinii on olemas, saavad oma kooselu registreerida ka abieluna. 

Hästi huvitavad on tegelikult need põhjused, miks inimesed abielluvad. See on pühendumus. Miks inimene tahab näidata, et ma olen selle inimesega elu lõpuni seotud? See on pühendumus ja armastus. Ja see on täpselt sama heteropaaride puhul, nagu ta on samasooliste paaride puhul. Lihtsalt ühtedel on see võimalus ja teistel seda võimalust ei ole.

13:42 Esimees Lauri Hussar

Mart Maastik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

13:42 Mart Maastik

Mul ongi protseduuriline täpsustus. Ma kindlasti ei arva seda, et samasoolised – pange see kindlasti sisse – paarid, need inimesed saavad lapsi. See ei ole võimalik. Armastusest ei sünni lapsed, ikka sünnivad emast ja isast.

13:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Seda ma ei saa lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga nüüd üks lisaküsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

13:42 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Vaadake, meie teame ka, et maailm on täis paljusid toredaid inimesi, loomulikult, ja meie oleme ka õnnelikud, kui keegi teine saab abielluda, ja olen ka pulmas käinud. Aga see ei ole ju tegelikult asi, millest praegu rääkida. Me räägime selle teema kontekstis ju tegelikult ühiskonna ümberkorraldamisest. Ja see, et te pole kuulnud ühtegi veenvat argumenti – no muidugi, teid ei olnud ju sellel väga põhjapaneval ja pikal arutelul, mida me siin Riigikogu saalis sel teemal pidasime. 

Aga küsimus on tegelikult hoopis laiem. Ma eile vaatasin televiisorit, kava oli propagandasaateid täis, kõikides Eesti kanalites sellest räägiti. Ja seal oli, vist Kanal 2 ja TV3, mõlema kanali saates oli mindud juba edasi, mitte enam homoseksuaalsed, vaid transinimesed olid toodud saatesse. Seal tuli väga selge selline, ühesõnaga, süüdistus ka just nimelt ühiskonna suunal, et nemad ei saa olla õnnelikud ja nemad saavad õnnelikuks ainult siis, kui ühiskond hakkab ennast muutma, nii et me peame muutma ühiskonda. 

Tõepoolest, sotsiaalkaitseminister Riisalo sõnul on võimuliidul nüüd hääled koos, et homoabielu läbisurumine teoks teha. Aga ei ole võetud arvesse paljusid argumente, näiteks kirikute arvamust arvesse ei võeta. Ja ta on väga selgelt öelnud, et kui abielu äramuutmisega ollakse ühel pool, siis liigutakse edasi juba soolise enesemääratluse teemaga ja noh, see ongi see transseadus, et põhimõtteliselt inimene ei pea isegi enam arstide juures käima, lihtsalt läheb, annab sisse taotluse dokumendi muutmiseks ja ongi naisest saanud mees või vastupidi. Kas te tõesti kavatsete sellist hullust hakata kaasa tegema ja mis see eesmärk siis tegelikult on? See ei ole lihtsalt see, et tahame pulmas käia ja koos teistega õnnelik olla. 

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Selliseid asju, millest te räägite, ju selles eelnõus ei ole. Selles mõttes ei ole mõtet nagu mingit hirmu ja viha üles kütta. Ühiskond korraldubki pidevalt ümber, me olemegi muutuses, pidevas muutumises. Ja me peame sellega arvestama. Selle jaoks ongi Riigikogu, poliitika on ju vaidlus selle üle, milliste reeglite järgi me ühiskonnas elame. Kunagi olid reeglid sellised, et naisel ei olnud mingit sõnaõigust, naine oli justkui mehe omand, tänaseks saadakse aru, et naised on võrdsed liikmed ühiskonnas. See on ka muutus, mis on toimunud meie ühiskonnas üle aastate. Ja ühiskond korraldubki ümber. 

Kui vaadata kas või tagasi 2014. aastasse, kui võeti vastu kooseluseadus, siis oli seesama jutt, et me ei ole selleks valmis. Tänaseks ka need jõud, kes tol ajal hääletasid kooseluseaduse vastu, ütlevad, et nad on valmis toetama kooseluseaduse rakendusakte, mis tegelikult ütlevad, et abielu ja kooselu on omavahel võrdsed. 

Nüüd, kuna siin enne oli juttu, et [samasoolised paarid] lapsi ei saa. Vaadake, eile oli väga hea kõne Liisa-Ly Pakostalt siit Riigikogu kõnepuldist, ma soovitan teil seda kõnet tagantjärgi lugeda. Ta seletas väga ilusti: vaadake, nii samasoolistel kui ka heteropaaridel on lapse saamiseks vaja ühte munarakku ja ühte seemnerakku ja tänapäeva tehnoloogiat. Kõik on loodud, et ka need paarid saaksid lapsi. Sellest ei ole mõtet mööda vaadata.

Aga mis puudutab teleka vaatamist, siis ausalt öeldes mina absoluutselt ei mõista inimesi, kes nii ilusa ilmaga on kinnises toas ja telekat vaatavad. Aga igaühel ongi oma. Mina igal juhul nii ilusa ilmaga igal võimalikul hetkel lähen värskesse õhku ja soovitan teile ka. Kui kuuled linnulaulu ja vaatad, kuidas puud õitsevad, siis see maailm on ikka tunduvalt ilusam paik kui see paik, mida ma teie kirjeldusest kuulen. 

13:46 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, proua peaminister! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Helle-Moonika Helme, palun!

13:47 Helle-Moonika Helme

Jaa, vot istungi läbiviimise protseduuri kohta tõepoolest. Siin räägiti naiste sõnaõigusest ja mul on väga hea meel, et protseduuriliselt mulle kui naisele on nüüd sõna antud. Aga peaministrile meeldetuletuseks, kui ta räägib siin naiste õigustest ja sellest, et vaata, me oleme ajaloos edasi läinud. Tõepoolest, ma ütleksin ja tuletaksin talle meelde, et Eestis ei ole kunagi olnud naine mehe omand. Eestis, juba enne kui Euroopa oma ristisõdadega siia jõudis, oli naise positsioon ühiskonnas väga hea.

13:47 Esimees Lauri Hussar

See ei ole protseduuriline küsimus.

13:47 Helle-Moonika Helme

Naisel oli õigus pärida. Seda naiste õiguste temaatikat [palun] mitte siia sisse tuua. Pealegi, kui te ütlesite, et tehnoloogia …

13:47 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, see ei ole selle istungi läbiviimise protseduuride kohta küsimus.

13:47 Helle-Moonika Helme

Jaa, aga ma jõuan selle läbiviimise korrani. Minule kui naisele paluks nüüd sõna anda, see on istungi läbiviimise korra kohta täiesti oluline.

13:47 Esimees Lauri Hussar

Jaa, palun! Palun esitage oma küsimus!

13:47 Helle-Moonika Helme

Kui me tehnoloogiaga sellele küsimusele läheneme, siis me läheme paraku inimkaubanduse teed. Aga naiste õigusi see mitte kuidagi ei suurenda, vaid vastupidi, vähendab. See orjastab naisi ja see halvendab naiste olukorda väga tõsiselt …

13:48 Esimees Lauri Hussar

Teie küsimus, palun! 

13:48 Helle-Moonika Helme

… sest see viib naiste ärakasutamiseni.

13:48 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. Head kolleegid! Ma tuletan veel kord meelde, et need on tõesti küsimused istungi läbiviimise protseduuri kohta, mitte Riigikogu liikmete kommentaarid vastustele. Jääme ikkagi nende küsimuste juurde, mul on siiras palve.

Nüüd ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:48 Metsandus

13:48 Esimees Lauri Hussar

Me läheme järgmise küsimuse juurde. Sellele küsimusele vastab kliimaminister Kristen Michal, küsib Arvo Aller ja teema on metsandus. Arvo Aller, palun!

13:48 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Metsanduse regulatsioonidele, mis kehtivad kogu metsamaal, on lisaks looduskaitselised piirangud. Eestis on neid alasid suurusjärgus 27% kogu metsamaast ja RMK-st väljaspool on neid 15,5%. Ehk enamik looduskaitselisi piiranguid, on ta sihtkaitsevöönd või piiranguvöönd, kehtib erametsamaadel. Ja Eesti on selles mõttes Euroopa tipus. See teema on olnud aktuaalne viimased 15 aastat ja viimase viie aasta jooksul on võetud sadu hektareid metsamaad kaitse alla. Seal ei ole tegelikult kaitstavaid liike, kuid on viidatud kui potentsiaalsele kaitsealale. Tehtud ei ole ei boniteediuuringuid ega metsa puistu uuringuid, miks selle peaks võtma kaitse alla, vaid see on võetud kvartalite kaupa, kus on tegelikkuses olemas juba lageraie või noorendikud või täiesti sobimatu puistu potentsiaalsetele kaitstavatele liikidele. Kaitstavad liigid on kohanenud puhtalt selle metsaga, mis on just tänu põlistalude säästlikule tegevusele aastasadu toimunud, ja liigid on tulnud sinna keskkonda. Nüüd hakkab riik neid kaitsma. Kogu seda kaitse alla võtmist võib ju tegelikult nimetada ühise nimetajaga kommunismiks, see tähendab maade natsionaliseerimist looduskaitse nime all. 

Ja minu küsimus on see: kas ministril on võimalused ja huvi lõpetada riiklik omavoli ehk pettuse teel looduskaitseliste piirangute seadmine erametsades?

13:50 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:50 Peaminister Kaja Kallas

Ei, Kristen Michal.

13:50 Esimees Lauri Hussar

Vabandust! Kristen Michal, palun, jah!

13:50 Kliimaminister Kristen Michal

Jah, aitäh, hea juhataja! Ma siis vastan. Kõigepealt ma mõtlesin, kas mul tuleb teile võimalus öelda, et täna ei ole üldse tavaline päev, täna on kaitsealade päev. Ja seetõttu ma soovin teile kaunist kaitsealade päeva siia küsimuse vastamise algusesse. 

Protsentuaalselt – ma nüüd vaatan Keskkonnaagentuuri andmeid – on meil metsamaad natukene üle 2,3 miljoni hektari ehk ligi 52% Eesti territooriumist. Ja metsadest on SMI hinnangu järgi kaitse all kokku 30%, veidi peale, ehk 705 000 hektarit ja range kaitse alla kuulub 17,5% ehk 407 600 hektarit metsamaad. Need on nüüd Keskkonnaagentuuri andmed. 

Nüüd, mis puudutab metsatoetusi ja kogu seda nii-öelda kaitsealade talumist, siis selleks on ette nähtud teatavad toetused. Jah, need toetused, nagu te ütlete, sellel aastal võivad jääda miinusesse, nagu on juhtunud ka varasematel aastatel. Ma saan aru, et see on olnud see teema. Valitsuse tööplaanis me oleme ka ette näinud selle, et seda toetuste süsteemi me analüüsime ja vaatame selle üle. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis see on meil tulemas 2024. aastal, nagu ma ka vist eelnevalt ühele täiendavale küsimusele vastates teile juba kirjeldasin. 

Nüüd, te ütlete, et alasid võetakse kaitse alla pettusega, ülevaade ei ole adekvaatne. Ma arvan, et te peate osutama, kus see täpselt nii on, ja siis on võimalik iga juhtumit eraldi käsitleda. See kindlasti ei ole Riigikogu infotunnis käsitletav informatsioon. Kui teil on täiendavat informatsiooni selle kohta, siis olete kindlasti teretulnud seda esitama – seda te Eesti riigihaldust tundva isikuna ka kindlasti hästi teate. 

13:52 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

13:52 Arvo Aller

Aitäh! Tõepoolest, ma kuulasin vastust, te hakkasite toetustest rääkima, aga ma ei küsinud toetuste kohta ühtegi sõna. Ma ei tea, kas minu arvutiekraan kuvab kuidagi teieni, et ma tahtsin järgmise küsimuse esitada toetuste kohta ja seda täpsustada. Aga tõepoolest, metsaomanikud on – räägime Alutagusest – tõesti väga huvitatud ministriga kohtumisest, sest varasemalt ei ole seda suudetud, ja Keskkonnaametiga kindlasti, et ei tekiks seda möödarääkimist. Ma võin kindlasti edastada kontaktid, et seda teha. 

Aga siis ikkagi, nüüd edasi minnes, Natura alad ja piirangu- ja sihtkaitsevööndid, seal on majandamine keelatud või piiratud. Kompensatsiooni seal see, kes küsib, mingis osas saab. Üldiselt meetmemahud on lukus, kõik sõltub sellest, kes esimesena taotleb. Kes esimesena taotleb, sellel on võimalik toetust saada. Aastate jooksul on seda proportsionaalselt vähendatud. 

Aga ma küsiksin nii: kui riigil raha ei ole, et kaitse alla võetud metsade majandamise keelu kompenseerimiseks, on ta toetuste näol või rahaliselt või välja osta, siis kas ei oleks mõistlik hakata mõtlema ka maade vahetamise peale, et metsaomanikud saaksid oma metsa majandada näiteks teises piirkonnas, ja riik siis kaitsebki oma metsasid?

13:54 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kristen Michal, palun!

13:54 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Et vaatajale-kuulajale ei jääks mulje, et te olete oma küsimused minuga kooskõlastanud, ma kinnitan, et see nii ei ole. See, et jutt sinna toetuste juurde jõudis – ma lähtusin arusaamast, kuhu see vestlus lõpuks ikka jõuab. Ja sinna ta jõudis, midagi teha ei ole. Nii see elu on.

Mis puudutab rahalist poolt, siis ega mul rohkem lisada ei ole kui seda, et me selle analüüsi teeme ära, mismoodi see toetuste süsteem on. Vabariigi Valitsuse tööplaan ütleb, et see tuleb üle vaadata. Sellest lähtuvalt, sellest analüüsist lähtuvalt me saame teha otsused, kas seda süsteemi on vaja muuta, kas on vaja astuda mingeid täiendavaid samme. Kui see oleks ette selge või oleks väga tugev veendumus, siis ei oleks sellel analüüsil enam väärtust. Nii et selle analüüsi me teeme, seda esiteks. 

Teiseks, kui on huvi kohtuda Keskkonnaameti või kliimaministriga – mina väljendan alati oma valmisolekut selleks. Kõikides ametites, kus ma vähegi olnud olen, ma olen püüdnud kõigi osapooltega kohtuda. Ma arvan, loomulikult, et eks nii ettevõtjatel kui ka keskkonnakaitseorganisatsioonidel peab see võimalus olema. Otsime selle võimaluse ja kohtume. Kui esimesed kõige kiiremad ajad ministeeriumite liitmisel ja selliste tükkide kokkutõstmisel saavad mööda, siis tekib aega ka pikemateks istumisteks ja miks mitte ka kolme-, nelja- või viiepoolseteks kohtumisteks. See valmisolek kindlasti on olemas ja kui kellelgi on huvi, siis antagu teada. 

Ja mis puudutab metsaorganisatsioone, asjatundjaid, ettevõtjaid ja keskkonnakaitsjaid, siis nende kõigiga me oleme püüdnud või vähemalt suure hulgaga oleme püüdnud esimesed kohtumised kokku leppida. Aga ma arvan, et te kujutate ise ette, et eriti alguses on see ajagraafik mõnevõrra kiirem ja kõiki kohtumisi ei õnnestu ära korraldada. 

Nüüd, mis puudutab maade vahetamist, siis see maade vahetamine muidugi on ajaloos saanud üsna negatiivse konnotatsiooni või negatiivse allteksti. Pigem täna ju see mehhanism üldiselt on nii, et erinevaid leevendusmeetmeid või alade kaitse alla võtmisi on võimalik leevendusmeetmetena teha ka mujal. Tegelikult see nii-öelda alade vahetamine justkui toimub.

13:56 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, härra minister! Head kolleegid, kuna me peame kell kaks alustama Riigikogu täiskogu istungit, siis kahjuks me ei saa enam lisaküsimust võtta. Ma tänan tänases infotunnis osalenud ministreid ja kõiki küsijaid. Tänane infotund on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee