Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu 5. töönädala neljapäevast istungit ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 59 Riigikogu liiget, puudub 42. 

Ma nüüd palun neid Riigikogu liikmeid anda märku, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Ei oskagi hetkel valida, nii palju kõnesoove. Selge, seda soovi ei ole. Siis alustame tänase päevakorraga. 

Meil on üks päevakorrapunkt, milleks on Eesti Panga presidendi ettekanne Eesti Panga 2022. aasta aruande kohta. Ettekandja on Eesti Panga president Madis Müller. Lühidalt meile kõigile tutvustus, kuidas see arutelu käib. Kõigepealt on ettekanne kuni 30 minutit. Seejärel on küsimused. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Siis on läbirääkimised, kõik fraktsioonide esindajad on oodatud. Ja alustame! Palun Riigikogu kõnetooli, Eesti Panga president Madis Müller!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Tänan võimaluse eest tutvustada Riigikogule taas kord Eesti Panga tööd ja tegemisi ja samuti rääkida olulisematest suundumustest Eesti majanduses. Kui püüda läinud aastat keskpanga vaatenurgast hästi lühidalt kokku võtta, siis võiks öelda, et keskpankade äärmiselt leebe rahapoliitika kümnend on mööda saanud. Selle lõpp kujunes järsumaks, kui oskasime keskpangana esialgu prognoosida. Ja veel, Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale muutunud ohuolukord on sundinud ka Eesti Panka mõtlema valmisolekutele ka kõige mustemate stsenaariumide korral. Eelkõige aga pean täna rääkima inflatsioonist, sest see on keskpanga peamine vastutusala. 

Kas ei ole kuulda hästi? 

Miks oleme täna hädas hoogsa hinnatõusu tempoga? Sellele vastamiseks peame meenutama, kust hinnašokk tuli. Pandeemiakriis oli läinud aastal vaevalt jõudnud taanduda, kui sattusime Venemaa poolt Ukrainas alustatud täiemahulise sõja tõttu uude kriisi. See tohutu inimlik tragöödia oli ja on jätkuvalt suur šokk ka majandusele. Juba enne sõja puhkemist olime näinud hinnatõusu tempo elavnemist, kuna kaupade ja teenuste pakkumine ei suutnud pandeemiakriisi lõppedes sama kiirelt taastuda kui nõudlus. Alguses pidasime keskpankadena seda ajutiseks nähtuseks, mis laheneb, kui pandeemia ajal katkenud tarneahelad uuesti toimima hakkavad ning pakkumine jõuab nõudlusele järele. Läks aga teisiti. Sõja puhkedes kallinesid paljud toorme ja eriti energiakandjate hinnad lausa hüppeliselt, kuna nii Venemaal kui Ukrainal on olnud suur roll maailmaturu varustamisel mitmete toormetega. Lisaks sai gaasist ja naftast agressorile relv, millega survestada Ukraina liitlasi. 

Euroopas tundsime hinnatõusu mõju eriti rängalt, sest meie sõltuvus Venemaa energiakandjatest on olnud märkimisväärne. Kuna Venemaa hakkas piirama gaasi pakkumist Euroopale juba enne täiemahulise sõja algust, tundsime inflatsiooni mõju juba 2021. aasta sügisel. Mullu oktoobris hüppas euroala inflatsioon 10,6%-le. Nii hoogsat hinnatõusu pole nähtud kogu euro käibel oleku aja jooksul ning see on kaugel 2% tasemest, mis on Euroopa Keskpanga eesmärk. 

Eestis olime veel hullemas seisus. Viimati kogesime nii kiiret hinnatõusu 1990. aastate keskpaigas. Selliste suurte muutuste tagajärjel pidi radikaalselt muutuma ka keskpanga rahapoliitika. See ei saanud enam jätkata majandust ja koos sellega hinnakasvu ergutaval kursil. 

Väga pika aja jooksul tegi keskpankadele muret liiga aeglane inflatsioon, mis on majandusele samuti ohtlik. Nüüdseks on aga mure vastupidine ning keskpankuritena teeme kõik, mis meie võimuses, et kiire hinnatõusu hoogu pidurdada. Intressimäärad on keskpanga peamine tööriist, mille abil saab mõjutada majandustegevuse aktiivsust ja nõudlust. Intressimäärade tõstmisega muutub laenuraha kallimaks. Sellisel juhul ostetakse kaupu ja teenuseid vähem ning hinnasurve majandusele leeveneb. Kui aga majandus kiratseb ja vajab ergutust, saab keskpank intressimäärasid langetada ja selle abil laenuraha taas kättesaadavamaks teha. 

Läinud aasta suvel hakkasime Euroopa Keskpangas pärast kümme aastat väldanud pausi taas intressimäärasid tõstma. Sama tegid ka paljud teised keskpangad maailmas. Sel aastal oleme euroala intressimäärasid tõstnud juba seitse korda, kokku 3,75 protsendipunkti võrra, mis on väga kiire tempo. Kuid see pole veel kõrge tase, kui võrrelda euro käibel oleku aja esimese kümnendiga. Suur vahe on aga selles, et ajaloolises vaates sarnase intressitaseme juures on inflatsioon euroalal praegu kordades kõrgem. 

Intressimäärade tõstmisele lisaks oleme lõpetanud ka võlakirjade juurdeostmise Euroopa Keskpanga bilanssi. Võlakirjade ostmine, mis on rahvasuus saanud rahatrüki nime, aitas hoida raha hinda madalal, et majandust ergutada. Praegustes selgelt liiga kiire hinnatõusu oludes ei ole keskpanga poolt sellisel moel täiendavalt majanduse elavdamine enam kohane. Seetõttu olemegi hakanud Euroopa Keskpanga bilanssi koomale tõmbama ja vähendama ka keskpanga jalajälgi võlakirjaturul. 

Hinnatõus on juba hakanud euroalal aeglustuma. Läinud aasta lõpus alanud muutuse on kaasa toonud eelkõige energia odavnemine. Seda seetõttu, et Euroopa Liidu riikidel õnnestus leida asendus Venemaa energiakandjatele hõlpsamini, kui kardeti. Kui me aga jätame kõrvale suurema kõikumisega toidu- ja energiahinnad, näeme paraku seda, et majanduses laiemalt ei ole hinnakasv veel pidurduma hakanud. Üks tegur on siin kindlasti keerulise majandusolukorra jaoks tavatult tugev tööturuseis. See on muu hulgas aidanud kaasa euroala majanduses piisavalt tugeva nõudluse püsimisele ja andnud ettevõtetele võimaluse kasumit säilitades hindu tõsta. Seega peame Euroopa Keskpangas tõenäoliselt intressimäärade tõstmist jätkama, ehkki viimasel korral tegime seda senisega võrreldes juba aeglasemas tempos. 

Kui kaua intressimäärad veel tõusevad või kus on lagi? Seda küsitakse minu ja teiste keskpankurite käest praegu tihti. Saan vaid öelda seda, et Euroopa Keskpank kohandab intressimäärade taset sõltuvalt sellest, mis majanduses toimub ja kuidas muutub majanduse väljavaade. Täpsete majandusprognooside tegemine ei ole kunagi lihtne, kuid viimasel ajal on see heitlike nafta ja muude toormete hindade tõttu tõesti eriti keeruline olnud. 

Oleme Euroopa Keskpangas otsustanud ja öelnud, et intressimäärasid tuleb kergitada seni, kuni võime olla piisavalt kindlad, et inflatsioon euroalal jõuab mõistliku aja jooksul taas 2% lähedale. Euroopa Keskpanga viimase, märtsikuise prognoosi järgi jõuab inflatsioon euroalal 2% lähedusse 2025. aastal. See ei tähenda veel, et keskpank peaks nii kaua intressimäärasid tõstma. Ja see ei tähenda ka seda, et intressimäärad peaksid täpselt nii kaua oma tiputasemetel püsima. Küll aga võib liiga optimistlikuks osutuda mõne analüütiku ootus, et intressimäärad langevad juba järgmise aasta esimestel kuudel. 

Kuidas tulevad järsu intressimäärade tõusuga toime meie ettevõtted ja inimesed? Eestis näeme, et ettevõtted on suuremate intressimaksetega siiani hästi hakkama saanud. Kuna tarbijate käes oli palju raha, said ettevõtted müügitulu ja kasumit kuni viimase ajani tublisti kasvatada. Inimestel on omakorda aidanud toime tulla see, et tööpuudus on püsinud väike. Just töökoha kaotus on majapidamistele suurim risk laenumaksetega toimetulemisel. Samuti on inimesi toetanud pandeemiaaegsed säästud ning pensionisambast välja võetud raha. Suuremaid maksevõime probleeme me seega praegu ei näe. 

Maksepuhkuste taotlusi on kommertspankade sõnul vähe. Märtsi seisuga oli üle 60 päeva maksetähtaega ületanud ettevõtete laene vaid 0,3%, eluasemelaene 0,12% ja majapidamiste muid laene 1,3% meie pankade laenuportfellist. Teisiti öeldes on näiteks kodulaenu tagasimaksmine muutunud tõsiseks probleemiks keskmiselt ühele laenuvõtjale 800 hulgast. Samas on tõenäoline, et majandusolukorra halvenemine muudab osa laenuvõtjatest haavatavamaks. Seetõttu hoiatasime hiljutises finantsstabiilsuse ülevaates, et kui Eesti majanduskasv jääb kiratsema, võib hakata laenude tagasimaksmisega probleeme tekkima ning halbade laenude osakaal võib mõnevõrra suureneda. 

Siinkohal on kohane märkida, et Eestis on paljudel majapidamistel ja ettevõtetel ujuva ehk fikseerimata intressimääraga laenud. Ujuv, euriboriga seotud intress on olnud hea valik ajal, mil intressimäärad langesid või olid tavatult madalad. Nüüd kandub aga intressimäärade tõus paraku ka kiiremini edasi laenumaksetesse. 

Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenu nõuded on siiski aidanud liiga riskantset laenamist piirata. Kõiki laenutaotlusi on pangad testinud vähemalt 6%-lise intressimääraga, mis on samuti üks keskpanga kehtestatud nõue. Nii on enne laenu väljastamist hinnatud laenutaotleja võimet laenu tagasi maksta ka keerulisemates majandusoludes. 

Eesti Panga kapitalinõuded omakorda aitavad tagada, et pankadel on riskide katteks piisavalt kapitali. Läinud aastal karmistasime vastutsüklilise puhvri nõuet ja kehtestasime täiendava kapitalipuhvri nõude LHV Pangale, mis on tänu kiirele kasvule jõudnud finantssüsteemi stabiilsuse vaatenurgast suurte pankadega samasse klassi. Meie üldine hinnang on, et pangad on Eestis hästi kapitaliseeritud ja nende tegevust toetab ka hea kasumlikkus. 

Pankade kasumlikkusega seoses on tõusetunud ka erinevaid maksustamisega seotud küsimusi. Keskpangana on meie seisukoht, et pangad peavad olema hästi kapitaliseeritud, nii püsib meie pangandus kriisikindel ja suudab majandust hästi rahastada. Eesti Pangas ei pea me põhjendatuks ka pankade maksustamist erirežiimiga, võrreldes teiste ettevõtetega. Küll aga võiksid pangad koguda headel aegadel lisapuhvreid, sest kui pangad ei talleta piisavalt kasumit kapitalina, ei ole neil kriisi ajal varusid, et toime tulla probleemsete laenudega. Kannataks ka uute laenude väljastamine ja see pidurdaks omakorda majanduse taastumist. 

Peame oluliseks ka seda, et koos intressimäärade tõusuga suureneksid samuti hoiuseintressid, mida pangad maksavad inimestele, kes oma raha pangas hoiustavad. Juba ongi tähtajaliste hoiuste intressimäärad ka Eestis kiiresti kasvanud ning üle aastase tähtajaga hoiuste intressimäär on jõudnud 3,5% juurde. Siin saavad inimesed ja ettevõtted ka ise aktiivsed olla ja otsustada, kas jätkata vaba raha hoidmist madala intressimääraga arvelduskontol või hoiustada rohkem tähtajaliselt. Hoiustajad on intressimäärade tõustes võitjate poolel. 

Lisaks hoiustele rahastavad pangad oma tegevust üha rohkem ka võlakirjadega. Selle rahastuse hinda mõjutavad investorite hinnangud Eesti riigi finantsilistele riskidele. Eesti reitingud on püsinud kõrgel, kuid mitu reitinguagentuuri on siiski kärpinud meie riigireitingu väljavaadet ehk tõstnud reitingu kärpimise tõenäosust. Investorite silmis suurendavad Eesti riigi võlakirjade riski halvenenud julgeolekuolukord ja Ukraina sõja negatiivne mõju meie majandusele. Teisalt peab näiteks reitinguagentuur Fitch oluliseks teguriks ka Eesti riigivõla kiiret kasvu. 

Avaliku sektori kulutustest on Eesti Pank viimasel ajal palju rääkinud just inflatsiooni kontekstis. Keskpank peab hinnatõusu ohjeldamiseks tõstma intressimäärasid suhteliselt vähem siis, kui ka eelarvepoliitika toetab sama eesmärki. Ehk teisisõnu, riigi kulutused ei tohiks anda niigi kiirele hinnatõusule veelgi hoogu juurde. Teine, laenuraha arvel püsivalt riigi kulutuste katmisega kaasnev oht on, et hoogsalt kasvav võlakoormus vähendab riigi võimekust uutes kriisiolukordades majandusele appi tõtata. 

On tõsi, et Eesti riigi võlakoormus ei ole mitmete teiste riikidega võrreldes suur, kuid muret teeb, et riigi kulude ja tulude tasakaal on meil püsivalt paigast nihkunud. Kui valitsemissektori eelarve puudujääk püsib 3% juures, siis Eesti võlakoormus kahekordistub järgmise kümne aastaga. 4% suuruse intressitaseme juures tuleks riigil intressimakseteks tasuda igal aastal summa, mis on ligikaudu võrdväärne kuludega näiteks politseile ja päästele. Kõrgem võlakoormus paraku ei tähenda ajutist ja ühekordset, vaid püsivat iga-aastast väljaminekut, mis jätab väiksema osa maksutuludest riigi jooksvate kulude tegemiseks. 

Riigieelarve suunamine tasakaalu poole on keeruline, kuid vajalik. Teame, et praegu on ülevaatamisel ka Euroopa Liidu eelarvereeglid. Leiame, et Eestis peaksime lähtuma võlakoormuse kasvu kontrolli alla saamise eesmärgist isegi siis, kui Euroopa reeglid muutuvad väiksema võlakoormusega riikide jaoks lõdvemaks. 

Eesti majanduse üldist olukorda hindame Eesti Pangas praegu ei otseselt heaks ega halvaks, pigem võib öelda, et keskpäraseks. Ebakindlus majanduse väljavaadete osas püsib, Ukraina sõda kestab ja geopoliitilised pinged maailmas on teravad. Mitmed ettevõtted ja majapidamised on jäänud ebakindla majandusväljavaate ja intressimäärade kiire kasvu tõttu oma investeerimis- ja laenuotsustes äraootavale seisukohale. Eesti konkurentsivõime võib olla nõrgenenud, mitmete tootmissisendite kättesaadavus on halvenenud, senised tarneahelad sõja ja sanktsioonide tõttu katkenud ning hinnad tõusnud. Palgakulude tõus on jätkunud. Eriti oluline on see meie eksportiva sektori jaoks, mis peab hakkama saama rahvusvahelisel turul. Just eksport on meid reeglina kriisidest välja aidanud. Kuid kas ka seekord? 

Mullu euroalal rekordeid löönud Eesti inflatsiooni hoos oleme aga alates läinud aasta augustist näinud aeglustumise kurssi. Selle aasta keskpaigaks prognoosime, et inflatsioon pidurdub Eestis 10%-le ja aasta lõpu poole alla 5% taset. 

Eesti tööturg on püsinud tugev. Nii eelmise aasta viimases kui ka selle aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr 5% juures ning viimasel kahel kuul on registreeritud tööpuudus vähenenud. Palgakasv samal ajal on järjepanu kiirenenud. Inimeste ostujõud on hakanud koos inflatsiooni aeglustumisega taas tasapisi taastuma. Languse-eelne ostujõud taastub aga Eesti Panga viimase prognoosi järgi alles 2025. aasta lõpuks. Eesti majandusele prognoosime selle aasta kokkuvõttes väikest langust, kuid järkjärgulist taastumist juba selle aasta teises pooles. 

Paari sõnaga tahaksin rääkida ka muutunud ohuolukorrast ja sellest, mida see tähendab keskpanga jaoks. Euroopa Liidu ja NATO liikmena tunneme end küll kindlamalt, kuid agressori vahetu naabrina peame olema valmis ootamatusteks. Eesti Panga vastutada on Eestis kaks elutähtsat teenust: maksete ja sularaharingluse toimimine. Keskpanga ülesanne on kontrollida, et elutähtsate teenuste osutajad oleksid erinevate stsenaariumide korral oma ülesannete kõrgusel. Ühtlasi oleme teinud ka ettepaneku, et elutähtsate teenuste osutajate ring võiks olla laiem. Ajakohastasime läinud aastal oma riskianalüüse ja kriisiplaane ning töötasime koos partneritega täiendavate varulahenduste kallal. See töö kestab edasi. Osalesime ka tsiviilkriisideks valmisoleku ja riigikaitseseaduse väljatöötamises ning kriisi mõjude töögruppides. Täiendavalt oleme kõrgendatud tähelepanu pööranud keskpanga valmisolekule suuta vastu seista küberrünnakutele ja meie infosüsteemide turvalisuse igakülgsele tagamisele. Kriisi mõjud olid kesksel kohal ka Eesti Panga analüüsides ja prognoosides, mille vastu nägime mullu avalikkuse huvi suurt kasvu. 

Nüüd pöörduksin aga tagasi keskpankade rahapoliitilise kursi järsu muutuse juurde. On küllaltki paratamatu, et sedavõrd kiire intressimäärade tõstmine toob esile ka osade pankade ja nende ärimudelite nõrkused. Seda nägime hiljuti nii Ameerika Ühendriikides kui ka Šveitsis. Euroopa pankade kohta saame öelda, et viimasel kümnendil on nii finantsjärelevalve, kriisiennetus kui ka kriisijuhtimine märkimisväärselt paranenud. Nii ei ole me sarnast turbulentsi Euroopas praegu näinud. Kuid see pole märk, et võime loorberitele puhkama jääda. Juba on ilmnenud ka uued riskid. Üks värskemaid õppetunde on, et niinimetatud pangajooks on tänasel päeval vaid ühe hiirekliki kaugusel. 

Keskpanga muutunud rahapoliitika tagajärjel kannatas läinud aastal ka Eesti Panga enda investeeringuportfell, kus intressimäärade tõustes vähenes võlakirjade hind ning turgude langusest tuli miinus ka aktsiatest. Majandusaasta lõpetasime nullis, sest kahju sai kaetud varasematel aastatel just selliste olukordade tarvis kogutud reservidest. Eraldist riigieelarvesse Eesti Panga kasumi arvelt aga läinud aasta eest paraku teha ei ole võimalik. 

Eesti Panga eelmise aasta tegevustest tõstaksin esile veel Ukrainale ja vabadusele pühendatud 2-eurose mündi käibele laskmist. See münt sai ringlusesse erakordselt kiiresti, et meenutada meile kõigile, kui kallis on vabadus ja kui kõrge selle hind. Mündikaardi müügist laekunud tulu oleme üle kandnud Ukraina keskpangale Ukraina abistamiseks, praeguse seisuga ligi pool miljonit eurot. Iga euro loeb või nagu me Eestis ütleme, iga okas loeb. 

Kindlasti väärib läinud aastast äramärkimist ka Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i Tallinna visiit ja avalik loeng Eesti Pangas. Ettevaates on üks põnevamaid projekte digitaalne keskpanga raha ja sellega seonduv euroala digieuro, mille puhul otsustame eeloleval sügisel, kas liikuda edasi esialgsest niinimetatud uuringute etapist. 

Jätkame ka rohepöördega Eesti Pangas, kus püüame kestlikkuse põhimõtteid juurutada nii organisatsioonis kui ka võtta arvesse keskpanga põhitegevustes. Roheteemadega seoses tahaksin korrata ka mullu siinsamas saalis tehtud üleskutset kehtestada Eestis sularahas makstud ostudele niinimetatud ümardamisreegel, millega väheneks vajadus toota tonnide kaupa juurde 1- ja 2-sendiseid münte. Aga selleks tuleb muuta seadust. 

Oma ettekande kokkuvõtteks tahaksin öelda paar sõna kriitika kohta, et keskpankade poliitika tõttu on intressimäärad liiga kiiresti tõusnud ja laenumaksed seetõttu suurenenud. Me ei saa unustada, et üldiselt on nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks palju suuremaks probleemiks järsult kallinenud erinevate kaupade ja teenuste hinnad. Selle hinnatõusu jätkumisele peame piiri panema ning keskpanga peamine vahend selle saavutamiseks on intressimäärade tõstmine. Kui siin viivitame või kõhkleme, riskime tulemuseks saada selle, et kiire hinnatõus kestab veelgi kauem. Siis peaksid aga intressimäärad tõusma veel kõrgemale, ja seda pikemaks ajaks. Intressimäärade tõus mõjutab inimeste, sealhulgas laenuvõtjate hakkamasaamist vähem kui üldise elukalliduse tõus. Sel põhjusel on meie kõigi huvides, et keskpangad ei lööks kõhklema ja inflatsioon saaks seljatatud. 

Sellega lõpetan. Tänan kuulamast ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele.

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest. Teile on küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Tänan kõigepealt selle aruande ja ülevaate eest ja soovin teile edu inflatsiooni ohjeldamisel. Ja inflatsiooni kohta ma küsingi. Te ütlesite oma ettekandes ka, et keskpank tõmbab neid varaostukavasid koomale. Ja tõepoolest, eelmise aasta seisuga lõpetas Euroopa Keskpank ära kolme varaostuprogrammi varaostud. Aga endiselt on ju kasutusel niinimetatud rahapoliitika ülekandumise kaitseinstrument, millega te kaitsete lõunapoolsete liikmesriikide võlakirju turu turbulentside eest. Kas selle programmi raames toimuvad varaostud ja kui toimuvad, siis millal te selle ära lõpetate? Sest see tekitab turgudel ju moonutusi. Eesti riigi risk on hinnatud praegu turgudel sama kõrgeks kui Hispaanial näiteks ja see tekitab ka inflatsiooni.

Aitäh hea küsimuse eest! Neid nii-öelda rahapoliitilisi võlakirjade ostu programme on tõesti olnud mitmeid. Kõige pikema aja jooksul kestnud ostuprogrammi puhul me tõesti lõpetasime nüüd juba ka aeguvate võlakirjade asemele uute võlakirjade keskpanga bilanssi ostmise, mis tähendab, et keskpanga bilanss järk-järgult nüüd ette vaadates kahaneb. 

See, millele te viitate, on nii-öelda rahapoliitika ülekandemehhanismi toetuseks loodud võimalik instrument. Selle mõte oli [silmas pidada] olukorda, kus intressimäärad järsult tõusevad ja võlakirjaturgudel võlakirjade ostudega keskpank enam senisel kujul ei tegutse. Juhul, kui peaks tekkima mõnel turul ootamatuid väga järske intressimäärade tõuse, mis ei ole otseselt seotud selle riigi enda majanduspoliitika või üldisemalt poliitikaga, oleks keskpangal võimalik erakorraliselt ja lühiajaliselt sekkuda ja sellega tagada, et rahapoliitika ülekanne töötaks ühetaolisemalt kõigis euroala riikides. Seda programmi tegelikult ei ole kunagi kasutatud, see on vaid võimalusena välja käidud. 

Seetõttu lühike vastus on, et ei, me ei osta selle raames täiendavaid võlakirju. Ei ole ka täpne öelda, et see on nagu Lõuna-Euroopa riikide toetuseks mõeldud. See on kogu euroala rahapoliitika töötamise huvides välja töötatud programm, mis seni on tõesti vaid paberil ja seda me reaalselt kasutanud ei ole.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab sularaha. Eesti Panga endise presidendi Ardo Hanssoni seisukoht oli väga selge, et selle kasutust ei peaks kärpima või kaotama. Kui me vaatame oma lähemaid naabreid, siis Soomes näiteks oli nagu meil sularaha üks selline komponent, mida nimetati "Varu enne maru!" nimekirjas. Oli soovituslik summa sularaha, mis võiks kodudes olemas olla. Mis on teie seisukoht sularaha edasise kasutamise osas? Isiklikult ma ütlen ära, et mina pean väga õigeks, et see jätkuks nii.

Aitäh küsimuse eest! Ka Eesti Pank on soovitanud inimestel siiski igaks juhuks omada ka vähemalt väikest sularahavaru. Seda just seetõttu, et me teame, et aeg-ajalt võib kaardimaksetes ja üldse elektroonilistes maksetes tõrkeid tekkida. See on ka minu arvates oluline vähemalt varulahendusena maksete puhul. Ja see on ka, ma arvan, lühike vastus sellele, kas ma pean sularaha oluliseks. Vastus on jah. Samas me näeme, et sularaha inimesed ostude eest tasumisel kasutavad järjest vähemal määral, aga ringluses oleva sularaha hulk ei ole vähenenud. Ka keskpangas on meie üldine seisukoht, et on hea, et on selline tasakaal. Isegi kui elektroonilised maksed teevad oma võidukäiku, siis vähemalt varulahendusena peaks kindlasti olemas olema ka sularaha ja me tahame näha, et kaupmehed alati jätkaksid sularaha vastuvõtmist. Me teame, et mõnes riigis on see juba muutunud probleemiks, Eestis õnneks mitte.

Aitäh! Palun nüüd, Urmas Kruuse!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te rääkisite hinnatõusust, inflatsioonist. Erinevates arvamusvahetustes, seda ka avalikus ruumis, on viidatud sellele, et osa ettevõtlust kasutab kogu seda üldist hoiakut ära ja võib-olla mõned hinnatõusud ei ole põhjendatavad sisendihindade tõusuga. Kas Eesti Pangal on instrumenti, et analüüsida, kas nendel juttudel on alust ja millisel määral võib seda olla?

Aitäh küsimuse eest! Me tõesti oleme hinnanud lisaks üldisele hinnatõusule muu hulgas seda, kuidas on ettevõtete kasumimarginaalid viimasel ajal kasvanud või vähenenud ja mis see nende suundumus on olnud. Me näeme, et Eestis said vähemalt kuni eelmise aasta teise pooleni ettevõtted suhteliselt lihtsasti, ütleme, keskmiselt, oma sisendihindade ja kulutuste tõusu müügihindadesse edasi kanda. Ettevõtete kasumid tervikuna Eestis eelmisel aastal kasvasid ja see on tegelikult trend, mida me näeme kogu euroalal. Ettevõtete kasumlikkus ei ole kiire inflatsiooni tingimustes kannatanud. 

Aga ette vaadates me küll peame tõenäoliseks, et olukorras, kus tarbimine on Eestis siiski aeglustunud või vähemalt tulnud tagasi oma pikaajalisele kasvutrajektoorile, võib tulla täiendav hinnatõus. Kõigi kulude edasikandmise võimalus on ettevõtjatel jäänud suhteliselt vähemaks. Just eksporditurgudel tegutsevad Eesti ettevõtted on hädas suurema sisendikulude kasvuga kui ettevõtted mõnes teises riigis. Nendel ei ole ilmselt nii lihtne täiendavat kulude kasvu oma klientidele edasi kanda. 

Ehk siis kokkuvõttes tõesti ettevõtete kasumid olid väga tugevad eelmisel aastal. Me peame tõenäoliseks, kui ette vaadata, et marginaalid võivad nüüd rohkem surve alla sattuda. Kui küsimus oli, kas keskpangal on mingeid instrumente selle kõige mõjutamiseks, siis tegelikult otseselt mitte. Me küll jälgime muidugi majanduses toimuvat, aga otseselt ettevõtete kasumimarginaale me ei saa mõjutada. Ja ma iseenesest pean seda loogiliseks. Eks ettevõtted ikkagi küsivad oma kaupade ja teenuste eest nii palju raha, kui kliendid on nõus maksma.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Tänan samuti põhjaliku ettekande ja ette saadetud materjalide eest! Küsimusi oleks väga palju, aga kuna siin peab vist piirduma ühega täna kahjuks, siis valisin omale südamelähedase teema nimega tervishoid. Te olete viidanud enda põhisõnumites, et teatud kulud, näiteks tervishoiu‑ ja kaitsekulud, vajavad edaspidi püsivalt kõrgemat taset. Ja te viitate siin, et selleks, et seda soovitust oleks võimalik täita, tuleks kas kärpida muid jooksvaid kulusid või leida uusi tuluallikaid. Ma olen väga teadlik, mis on Eesti Panga roll ja ülesanded ja mis on Vabariigi Valitsuse omad, aga hea nõu kulub ju alati ära. Kui te peaksite olema kas Vabariigi Valitsuse või parlamendi rollis, siis millised oleksid teie soovitused ja ettepanekud, milliseid muid jooksvaid kulusid võiks kärpida või kust uusi tuluallikaid leida? Ja kummale te pigem fookuse seaksite, kas tuluallikate leidmisele või kulude kärpimisele?

Aitäh väga keerulise küsimuse eest! Kõigepealt, mis puudutab meie põhisõnumeid, siis me tõesti oleme ka tõdenud, et ilmselt kaitsekulude tõus mitte ainult väga lühiajaliselt on Eesti riigis mõistetav ja see vajadus on kõigile arusaadav. Mis puudutab tervishoiukulutusi, siis eriti pandeemia ajal see oli ka selge, et tervisekulutused pidid järsult suurenema. See, milline on tervisekulude pikemaajalisem suundumus, võib-olla ei ole nii selgelt väljendunud, aga üldiselt seoses elanikkonna vananemisega ma näen ka, et seal selgesti surve kulutuste kasvatamiseks on. Aga nüüd, kui küsida, kas seda riigi kulutuste kasvu mõnes valdkonnas peaks rohkem katma muude kulude kärpimise või maksude ja muude tulude suurendamisega, siis ma siiski seisan vastu kiusatusele liiga konkreetselt midagi soovitada. Ma ei pea õigeks seda enda rollis teha. Ilmselt on mõlemad võimalikud. Ma arvan, ma prooviksin leida võimalusi mõlema jaoks, aga lõpuks on see ikkagi puhtalt poliitiliste valikute küsimus. Ja mida meie eelkõige keskpangana jälgime ja söandame ka kommenteerida, on just see, kas riigieelarve üldine tulude-kulude tasakaalu mõttes hoiak on kohane, arvestades majanduse tsüklit tervikuna, ja kas see lisab täiendavaid surveid hinnatõusuks või vastupidi.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Tõesti, palju õnne, et rohepööre Eesti Pangas on nii tõsiselt ette võetud. Küllap on kohvifiltrid ja kõik muu rohepöördepilguga üle vaadatud. Aga kui te tahate iga hinna eest poliitikutele meeldida, siis on selge, et ei tule prognoosi, tuleb lihtsalt välja midagi, mis ei prognoosi mitte midagi. Te ei maininud praktiliselt kordagi CO₂ hinda, mis määrab meie energiahinnad. Te olete seda korduvalt teinud. Ikka tulete siia ja te ei räägi rohepöördest tegelikult, vaid räägite oma kohvifiltritest, kuidas Eesti Panga kontorites on kõik ilus, eks ole. Kui olulised teemad maha vaikida, ei saa tulla adekvaatset prognoosi. Mind huvitabki, millal te hakkate tunnistama rohepöörde mõju hinnatõusule. Kunda Nordic Tsement on praktiliselt 1870-ndatest vastu pidanud, aga CO₂ hind ajas ta lihtsalt pankrotti. See on üks Eesti vanimaid tööstusi. Ja neid juhtumeid on palju. Kui see ei mõjuta, mis siis mõjutab?

Kõigepealt aitäh õnnitluste eest! Me tõesti organisatsioonina proovime ka olla nii keskkonnateadlikud oma käitumises, kui suudame. Aga see ei ole mitte ainus, millele me tähelepanu pöörame rohepöörde kontekstis. Me püüame tõesti oma majandusprognoosides ka kliimapoliitika mõju arvesse võtta. Ma soovitan tegelikult Eesti Panga kodulehele minna. Me just paar päeva tagasi avaldasime täiesti uue rubriigi, mis puudutab kõiki keskpanga tegevusi ja analüüse, mis on kliimapoliitikaga seotud. See on kindlasti suund, mida me edasi proovime arendada, proovides just erinevate poliitiliste valikute mõju majandusele arvesse võtta, ja teha seda samas selge teadmise juures, et ei ole tõesti keskpanga asi kliimapoliitikat otseselt kujundada. Ma nõustun, ka CO₂-kvoodi hind kindlasti on üks, mis on siin oluline mõjutegur ja mis ka Eesti ettevõtete käekäiku mõjutab.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Eesti Panga president! Suur aitäh väga hea ülevaate eest! Ütlesite, et Eesti inimesed on kõrgest inflatsioonist ja kriisidest hoolimata väga hästi hakkama saanud, aga teinud seda osaliselt teisest pensionisambast välja võetud raha abil. Milliseks te hindate tulevaste pensioniealiste inimeste võimekust hakkama saada, kui pole teist pensionisammast, välja võetud raha on ära kasutatud? Ja samas huvitab mind ka teie hinnang Eesti inimeste pensionifondides olevale rahale. Kui kindlalt on see hoitud, arvestades näiteks praegu võlakirjade turul toimuvat?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab inimeste hakkamasaamist pensioni ja pensionisäästude vaatenurgast, siis on selge, et inimeste puhul, kes võtsid teisest sambast oma pensionisäästud välja ja need kohe ära kulutasid, on lihtne matemaatiline tulemus, et neid sääste, mis neil enne olid, neil enam ei ole. See on üks, mida on võimalik kindlalt öelda. Ette vaadates see, kui palju keegi võidab võrreldes sellega, kui tal oli ka teine sammas või [ainult] esimene, eks see sõltub muidugi sellest, kui palju esimeses sambas riiklikke pensioneid tulevikus tõstetakse. Mulle tundub tõenäoline, et olukorras, kus pensionisüsteem on piltlikult rohkem riigistatud ja inimesed rohkem tulevikus tuginevad riigi abile oma vanaduspõlves, ilmselt ei leevene surve esimese samba riiklike pensionide tõstmiseks. Aga see sõltub üksikust inimesest, kas tagantjärgi targana otsustades oleks tal parem olnud jätkata teises sambas või ainult esimeses. Aga selle süsteemi kui terviku ja Eesti riigi rahandusliku väljavaate seisukohast mulle tundub, et väljavaade on üheselt keerulisem just seetõttu, et surve riigieelarvele pensionide kasvatamiseks on tulevikus tugevam

Mis puudutab täna teise samba fondide väljavaadet, arvestades võlakirjaturgudel toimuvat, siis eriti fondides, mis olid investeerinud suhteliselt rohkem võlakirjadesse, osakute väärtused eelmisel aastal tõesti kukkusid, kuna intressimäärade tõusuga käsikäes võlakirjade hinnad langevad. Aga ette vaadates, nüüd kus intressimäärad on kõrgemad ja arvestades, et pensioniks säästmine on ikkagi väga pikaajaline protsess, siis ma ausalt öeldes väga mures ei oleks, kuna nüüd on jällegi kõrgemate intressimääradega võimalik investeerides ette vaadates rohkem tulu teenida. Ja kõrgema intressimäära ja kapitali hinna tingimustes on kapitali omavate ja pensionisääste omavate inimeste rahateenimise ja tootluse ootus ja võimalused, mulle tundub, ette vaadates pigem paremad, kui need olid aasta või kaks tagasi.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president, tänan selle hetkepildistuse ja tulevikuväljavaate eest, mille te andsite! Minu küsimus puudutab sihukest pikemat ettevaadet. Maailmana me oleme pöördepunktis, me oleme liikumas ühelt tehnoloogiatasemelt järgmisele. Loomulikult sellises olukorras on majanduses innovatsiooni- ja tehnoloogiamahukus ning talentide või teisiti öeldes, kaasaegsete ja tulevikuoskustega töötajate hoidmine ja ligimeelitamine võtmetähtsusega. Aga samamoodi on võtmetähtsusega investeeringud keskkonnajalajälje vähendamisse. Ma usun, et see võiks kõigile selge olla. Ja minu küsimus on teile selline: kui hästi teie hinnangul on Eesti ettevõtted selleks tehnoloogia pöördepunktiks valmis ja milline on finantssektori võimekus ettevõtete kasvu ja innovatsiooni rahastada?

Aitäh küsimuse eest! Eesti ettevõtete üldine võimekus investeerida, sealhulgas innovaatilistesse tehnoloogiatesse, on vaadates puhtalt ettevõtete finantsseisu, võiks öelda, pigem hea. Ettevõtete bilansid Eestis keskmiselt on tugevad. Me teame, et meil on palju innovatiivseid tehnoloogiaid rakendavaid uusi ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid. Tõsi, just tootmise poole pealt me küll näeme, et olukorras, kus nüüd sisendikulude kasv on Eesti ettevõtete jaoks olnud suhteliselt kiire, kiirem kui võib-olla mõnel mõnes teises riigis, on paljude eksportivate tootmisettevõtete jaoks praegu või vähemalt lähitulevikus konkurentsiolukord keerulisem ja investeerimisvõimekus selle võrra kahaneb. 

Aga ajaloost vähemalt seni me teame, et Eesti ettevõtted on suutnud päris hästi ka rahvusvahelises konkurentsis hakkama saada ja isegi turuosa võita. Nii et kui uskuda seniste suundumuste jätkumist, siis ma arvan, et väljavaade on hea. Mis puudutab finantseerimist, siis pankade poolt võib öelda, et pankade võimekus Eesti majandust rahastada on piisavalt hea, pankadel kapitali on küllalt. Võib-olla on murekoht rohkem pangandusvälise kapitali turu areng, selle suhteliselt õhem turg ja väiksem osatähtsus Eestis. Aga samas me teame, et Eesti ettevõtted on suutnud ka välismaistest fondidest investeeringuid leida, see ei ole seni olnud vähemalt oluliseks piduriks.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea Eesti Panga president! Kasutan võimalust teie kui rahandusvaldkonna spetsialisti käest küsida kaks olulist küsimust. Esiteks, mina ei saa aru, kuidas rahandussüsteemi raames, kus trükitakse ennekuulmatus tempos raha juurde, saavad võitjaks jääda riigid, kes kõige vähem seda raha kasutusele võtavad. Eriti pidades silmas Cantilloni efekti, mille kohaselt võidavad inflatsioonilises fiat‑raha süsteemis ennekõike need, kes saavad uuele, see tähendab nii-öelda juurde trükitud rahale juurdepääsu esimesena, see tähendab ajal, mil sellel rahal on veel inflatsioonieelne väärtus. Palun selgitage seda küsimust, kui võimalik. Ja teiseks, palun selgitage, kes on see instants või need instantsid või isikud, kelle valdusse koguneb inflatsiooni tõttu väärtus, mille kaotavad nii Eesti füüsilised kui ka juriidilised isikud ning ka Eesti Vabariik raha ostujõu vähenemise tõttu. Ma loodan, et küsimused olid piisavalt selgelt formuleeritud.

Aitäh küsimuste eest! Esimene küsimus oli selle kohta, kes suhteliselt võidab rohkem rahamassi suurenemisest ja keskpanga poolt rohkema hulga raha ringlusse suunamisest. Euroalal me oleme rahapoliitikat teinud muidugi kõigis riikides ühtemoodi. Tõsi on see, et näiteks võlakirjaostude kaudu majandusse täiendava raha suunamine on olnud lihtsam riikides, kus on suurem võlakirjade turg ja on rohkem võlakirju, mida osta. Aga me oleme ka Eesti Pangas püüdnud hinnata Eesti majandust, et kas me keskpanga otsustest viimastel aastatel oleme rohkem või vähem võitnud või kaotanud, võrreldes teiste euroala riikidega. Just tänu sellele, millele ma viitasin, et Eestis erinevalt mitmetest teistest riikidest laenulepingutes üldiselt on intressimäär peaaegu alati seotud euriboriga ja muutub suhteliselt kiiresti, kui ka turu intressimäärad muutuvad, siis jõudis keskpanga rahapoliitika mõju Eesti ettevõtete ja ka inimesteni ajal, kui intressimäärad langesid kiiremini kui paljudes teistes riikides, kuna ka juba võetud laenude intressimäärad langesid. Ja seetõttu paar aastat tagasi, kui me selle analüüsi tegime, me tõdesime, et rahapoliitika ja keskpanga otsuste majandust elavdav mõju on Eestis olnud suhteliselt tugevam kui võib-olla mõnes teises riigis. Teistpidi on nii, et täna, kui me intressimäärasid tõstame, see efekt toimub vastupidi ehk Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks intressimäärad on tõusnud kiiremini. Ehk on seejuures oluline ka see, millised on ühes või teises riigis pangandusturu tavad ja kuidas laenulepingud sõlmitakse.

Teine küsimus oli, kes võidab. Kes siis võidab sellest, kui hinnatõus on kiire ja ka keskpank tõstab intressimäärasid ja intressikulud kasvavad? Kiirest hinnatõusust võidavad lõpuks need, kes müüvad kallimaid kaupu. Me teame, et suur osa sellisest hinnatõusust on olnud põhjustatud energia ja muude toormete hindade kallinemisest, mis kanduvad edasi järjest enamatesse ja enamatesse kaupadesse ja teenustesse. Nii ongi, et energiakandjate ja toormete omanikud ja müüjad olid need esimesed võitjad. Ennist oli juttu, et ettevõtted tegelikult on suutnud päris hästi oma sisendikulude kasvu klientidele edasi kanda ja ei ole veel väga palju kannatanud. Ja intressimäärade tõusust eelkõige võidavad nende finantsvarade, laenude nii-öelda omanikud ja laenuandjad. Ühelt poolt pangalaenu puhul panga tulu suureneb tõesti. Me näeme täna, et Eesti kommertspangad on kasumlikumad, kui nad varasemal paaril aastal on olnud. Aga teisalt muutub pankade jaoks finantseerimine kallimaks. Kui nad finantseerivad nende võlakirjade kaudu, siis tulu läheb nendele investoritele, kes neid võlakirju ostavad. Eks ta nagu ahelana selles mõttes töötab. Ja samal ajal ka keskpank võtab majanduses ringlusest raha vähemaks. Selles mõttes need võidud kuhugi ei kuhju, vaid lõpuks võib raha hulk majanduses mõnevõrra kokku tõmmata.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Teie esitatud Eesti Panga möödunud aasta aruandes on üks alateema: virtuaalvääringu teenusepakkujad luubi all. Te ütlete siin, et te soovite toetada rahapesu andmebürood rahapesu- ja terrorismivastases võitluses, mis on igati loogiline soov. Info selle kohta, kui palju ja kuidas virtuaalraha siin Eestis liigub, on hädavajalik ja ma loodan, et selle aasta lõpus teie kavandatud aruandlus käivitub. Aga teilt ma soovin lühikest hinnangut, kui läbipaistev see virtuaalraha valdkond üldse praegu Eesti Panga jaoks on olnud.

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et väga vähe läbipaistev. Sisuliselt kuni viimase ajani ei ole niinimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujad riigile aruandeid esitanud. Nüüd on meil koostöös Rahandusministeeriumi ja rahapesu andmebürooga plaan, et selline korralik aruandlusnõue võiks ka nendele ettevõtetele tulla. Ja ega ka ei ole võrreldavat järelevalvet teiste finantssektoris tegutsevate ettevõtete üle. Küll ma pean tõdema, et rahapesu andmebüroo on viimase aasta-paari jooksul tõesti teinud väga tõsiseid pingutusi, suurendanud ressursse, mis sellele valdkonnale on pühendatud, ja vaadanud ka tähelepanelikult, et ettevõtted, kes on virtuaalvääringutega seotud tegevuslubasid saanud, et need ka tõesti oleksid aktiivselt ja mõistetavate ärimudelitega tegutsevad firmad. Ja selle tulemus on, et väga suur hulk tegevuslubasid on rahapesu andmebüroo tühistanud ja tagasi võtnud. Ma näen, et see valdkond on Eestis selgesti korrastumas, aga kindlasti on võimalik parema aruandluse abil läbipaistvust olulisel määral suurendada ja ka järelevalvet selle sektori üle tugevdada.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Eesti Panga juht! Tahtsin küsida kaks sihukest lühemat küsimust. Üks on see, mis on teie hinnang. Ma saan aru, et te mainisite, et seda on väga raske hetkel kommenteerida ja hinnata, sest see sõltub majanduse käekäigust. Aga euribori kasv või üldine selline keskpanga intresside kasv on olnud hästi järsk. Kas nüüd pigem toimub mõningane stabiliseerumine, et lasta sellel ka mõjuda turul, või on veel loota kasvu? Ma saan aru, et tõenäoliselt langusperspektiivi siin lähiajal ei ole oodata, aga mingi pikema perioodi peale seda võiks hinnata. Või on pigem nii, et me oleme kuskile kesktasemele jõudnud? 

Ja teine küsimus on see: te mainisite ka seda, et Eesti reitingut on mingil määral kärbitud või antud kärpehoiatusi. Kuidas nüüd nii lühikese kui ka pika perspektiivi laenuintresside dünaamika on või milline see laenu kulukus riigile uute laenude korral on?

Aitäh keeruliste küsimuste eest! Mis puudutab intressimäärade tõusu ja näiteks seda, kas me peaksime enne, kui me nüüd hooga intressimäärasid edasi tõstame, proovima lasta senistel intressimäära tõusudel veel rohkem mõjuda, et näha, mis selle tulemus on, siis ma ütleksin, et me seda tegelikult Euroopa Keskpanga nõukogus juba teeme. Viimati sellel istungil tõstsime keskpanga intressimäärasid 0,25% võrra, varasemalt olid mitu sammu 0,5%-lised, nii et kiiremad. Ja üks kaalutlus sel taustal tõesti on see, et intressimäärad on juba jõudnud piisavalt kõrgele tasemele. 

Üldiselt on ka arusaam, et suurem osa vähemalt nendest intressimäärade tõusudest selles tsüklis on ilmselt meil juba seljataga. Teades ka, et see võib võtta aasta kuni kaks, enne kui me intressimäära tõusu mõju näeme tegelikult madalama inflatsioonina, siis vahest tõesti on mõistlik nüüd natukene rahulikumalt edasi liikuda. 

Ja seda me ütlesime ka ametlikult välja pärast istungit pressiteates, et nendel kaalutlustel ühelt poolt intressimäärade tõstmine seekord oli väiksem, aga siiski suure tõenäosusega mitte viimane kord. Selle üle, kui mitu korda ja kui kõrgele on vaja veel intressimäärasid tõsta, ma tõesti hea meelega ei spekuleeriks. See sõltub sellest, kuidas inflatsioon ja muud majandusnäitajad lähematel kuudel ja järgmistes kvartalites arenevad ja mida me sealt ette vaadates näeme. Vabandust! Teine küsimus oli veel, aga mul korraks läks meelest ära …

Meil ei ole jah sellist võimalust siin diskuteerida. Ma vabandan, sellist võimalust ei ole, seadus ei näe ette. Priit Lomp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud panga president! Üleeilne Postimees kirjutab, et Eesti Panga ametlik soovitus inimestele, kellele suurenenud intressimaksete tõttu laenu tasumine üle jõu käib, on laenutähtaja pikendamine. Samas eeldab see lepingu muudatust, mille hind mõnel puhul võib olla 1% laenujäägist ehk 100 000-eurose laenu puhul, mis on keskmine kodulaenu jääk, on see siis 1000 eurot. Me küsime erakorraliselt 1000 eurot inimestelt, kellel on raskusi oma igakuise laenumakse tasumisega. Kas te näete seal Eesti Panga sekkumise võimalust või läbirääkimise võimalust krediidiasutustega, et ajutiselt raskustesse sattunud laenuomanikke pisutki aidata?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, nagu ma oma ettekandes ka välja tõin, Eesti inimesed üldiselt on päris hästi seni oma kodulaenude ja muude laenude maksmisega hakkama saanud ka intressimäärade tõustes. Ma absoluutselt mõistan, et see olukord võib perekonniti olla väga erinev. Need, kes võtsid hiljuti suure laenu ja ostsid kallilt kinnisvara vahetult enne, kui intressimäärad tõusma hakkasid, nendel kindlasti olukord on suhteliselt keerulisem. On ju olnud vaja ka muudelt kulutustelt rohkem kokku hoida. Aga tervikuna me ikkagi näeme, et päris raskustesse oma laenudega jäänud perede ja muude laenuvõtjate hulk on väga väike. Probleemsete laenude protsent, nagu ma viitasin, on 0,12% laenuvõtjatest, kes on üle 60 päeva viivises oma laenudega. See on ligikaudu üks 800 laenuvõtjast. Seega me ei saa rääkida, et tegemist on väga ulatusliku probleemiga. 

Kui nüüd inimene, kes siiski on raskustes ja tahab oma laenugraafikut pangaga läbi rääkida, siis tõesti, pangad on vabad teatud lepingusätteid tüüptingimustesse kirjutama. Kindlasti inimestel tasub laenu võttes vaadata – ma tean, et pankades need tingimused on erinevad –, millised on teenustasud, juhul kui lepingut tahetakse muuta. Aga see on, ma arvan, oma pangaga läbirääkimise küsimus, mis tingimustel on võimalik graafikut muuta. Me ei ole Eesti Pangana tõesti arutanud võimalust, et me peaksime siin pankadele soovitust andma. Ma arvan, et meil ei ole ka selleks õiguslikku võimalust. Ja lõpuks on oluline mõista, et ka panga huvides on see, et kliendid saaksid oma laenude tagasimaksmisega hakkama. Sellist läbirääkimist pangaga pidades peaks tegelikult mõlemal poolel olema huvi mõistliku tulemuseni jõuda. Ja inimestel, kes siiski oma laenudega raskustesse satuvad, on minu arvates väga mõistlik minna ja pangaga rääkida.

Protseduuriline küsimus, Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma tahtsin lihtsalt seda osa protseduurist täpsustada, et kui ettekandja soovis vastata mu küsimuse teisele poolele, aga oli kogemata ära unustanud, mis see küsimus oli, siis kuidas ta [saaks sellele] vastata. Kas lihtsalt aidata talle korraks meelde tuletada või anda talle võimalus mõnes järgmises vastuses vastus anda, kui talle see küsimus on meenunud? Mis see protseduur selle koha pealt on? Ma tõesti ei tea. Ma esitasin ühe oma küsimuseploki ettekandjale, aga mis iganes põhjusel võib ära ununeda mingi täpne detail. Kas võib korraks seda lihtsalt meelde tuletada, siin isegi märksõnast piisab?

Kui te küsite seda, siis kõigepealt, antud arutelu juures nähakse ette üks küsimus, aga loomulikult võib rohkem küsida ja see on vastaja otsustada, kas ta vastab neid küsimusi rohkem või mitte. Kui vastajal ununeb küsimus ära, siis tõesti ei ole seda võimalust, et me hakkame siin diskussiooni pidama. Samas kui vastajal tuleb see küsimus meelde mõne märksõna abil, siis loomulikult ta võib vastata ka teiste küsimuste raames teie küsimusele. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Eesti Panga president! Tulen selle teema juurde, mis puudutab suurt majanduse ja üldse elukorralduse ümberkorraldamist, struktuurseid muutusi, mida Euroopas nimetatakse rohepöördeks. See minu hinnangul on suure inflatsioonilise mõjuga ehk tekitab tegelikult potentsiaalselt väga suurt inflatsioonilist survet. Ja samal ajal poliitilise poole pealt nagu toimub see, et keskpank tegeleb sellega, et inflatsiooni ohjes hoida. Kuhu teie arvates kõik see, nimetagem seda siis võidujooksuksuks, välja jõuab? Ma saan aru, et teie ei saa poliitika tegemisse tegelikult sekkuda, eks ole, teie tegelete rahateemadega. Kas saate selle võidujooksu mõttes [öelda] – ütleme, Euroopa, USA, Hiina ja teised –, kus Euroopa oma konkurentsivõimega on? Skaalal hea – halb, eks ole. Võrreldes USA ja Hiinaga just selle rohepöörde võidujooksu raames [kus Euroopa on]? (Juhataja: "Teie aeg!")

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et teil on õigus, et lühiajalises vaates eriti või sellises keskpikas vaates võib kliimapoliitikal, millega Eesti Pank ja keskpangad otseselt ei tegele, olla pigem hinnatõusu kiirendav mõju. Teistpidi, pikaajaliselt, me teame, et kliimapoliitikat tehakse üldiselt teistel kaalutlustel ja globaalset keskkonna olukorda silmas pidades. Aga siiski ka pikas plaanis, kui me selle tulemusel jõuame keskkonnasõbralikumate tehnoloogiateni, millega on võimalik energiat toota ja mis võivad piisava mastaabi saavutamise korral osutuda ka finantsiliselt, rahaliselt soodsamaks kui tänased energiaallikad, võib see mõju olla jälle vastupidine. Esiteks, ma ei ole kindel, et sellel on lõpmatuseni hinnatõusu suurendav mõju.

Kui küsida Euroopa konkurentsivõime kohta selles kontekstis, siis eks see muidugi väga palju saab sõltuma sellest, millised täpselt on kõik globaalsed kokkulepped erinevate riikide ja regioonide vahel. Mulle täna tundub, et läänemaailm üldiselt ühisel moel pingutab kliimaprobleemidega hakkama saamisel. Tõsi, mitte kõik maailma riigid ja regioonid ei tee seda ühtemoodi. See, milliseks kujuneb Euroopa ja teiste kliimaeesmärke täita püüdvate riikide konkurentsivõime, sõltub erinevatest turule pääsemise piirangutest nendele ja nende riikide kaupadele ja tootjatele, kes neid eesmärke ei täida. Ja ma näen, et siin on selgelt tekkimas probleem riikidele ja ettevõtetele, kes ei võta kliimapoliitikat tõsiselt. Nii et eks ta natuke sõltub, kus me tahame konkureerida. Mulle tundub, et kui me näeme enda turuna Euroopat ja muid lääneriikide turge, siis ikkagi ka ühistest kliimapoliitika eesmärkidest lähtumine on meie konkurentsivõime vaatenurgast siiski oluline.

Priit Lomp, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul ka läks meelest Mario teine küsimus, aga hakkas huvitama nii küsimus kui ka vastus. Ma küsin, kas on lubatud näiteks, et härra Kadastik toob pulti sinna selle märksõna. Muidu me oleme sunnitud panema Eesti Panga presidenti iga küsimuse korral meenutama, mis oli Mario teine küsimus. On see paberi toomine sinna lubatud?

Aitäh! Ei, mina ei keela teid. Kui te soovite tuua mingit paberit istungil esinejale, siis saab seda teha virgatsi kaudu. Nii et see on leidlik lahendus. Aga püüame nüüd sellest murest üle saada. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Hea [juhataja], kas te siiski ei saaks rakendada seda head tava, et kui on näha, et vastaja tegelikult tahaks vastata ja küsija tahaks saada kogu vastuse, siis te lihtsalt soovitate sõbralikult, et võimaluse korral ta järgmises vastuses lõpetab ka selle vastuse. Seda saab ju öelda. Te ütlesite, et siin ei ole seda debati võimalust. See ei ole päris nii. See ei ole päris nii! Te olete mitu korda öelnud, et siin ei ole võimalust debatti pidada. Aga teil on võimalus anda võimalus, anda soovitus ka eelmisele küsimusele [lõpus vastata].

Aitäh! Ma püüan sellest teie mõttest aru saada. Ja seda ma vastasingi, et kui vastaja soovib vastata küsimusele ja ka eelnevale küsimusele, siis ta loomulikult võib seda teha, seda ma ei katkesta. Seda ma vastasin juba eelnevalt. Aga arutame siis edasi seda Mario Kadastiku muret. Ma saan aru, et siin on palju protseduurilisi küsimusi. Lauri Laats, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma saan aru, et koalitsioon on alustanud obstruktsiooni. (Juhataja helistab kella, saalis on lärm.) Mis te arvate, kas eelmise nädala obstruktsioonist piisas või läheme tänase koalitsiooni obstruktsiooniga kaasa? Mis teie hinnang on?

Aitäh! See on hea küsimus. Ma siiski arvan, et kuna meil on hetkel Riigikogu kõnetoolis inimene väljastpoolt Riigikogu, siis me võib-olla suudame nendel protseduurilistel küsimustel väikese vaheaja teha ja kui hiljem vajadus on, tulla nende juurde tagasi. Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Mina tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et vahel osavamad küsijad küsivad kaks-kolm küsimust oma ainsa küsimuse all ja mõnes mõttes võtavad ka nende aja ära, kes tahaksid seda oma ainukest küsimust küsida. Võib-olla ei peaks nii palju muretsema, et minu küsimuse teine küsimus ei saanud vastust. Teised ju ka ootavad veel.

Aitäh! See on protseduuriliselt selles mõttes antud päevakorrapunktis õige, et kui ma tutvustasin päevakorrapunkti menetlemist, siis ma ütlesin ka lause, et Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. See on päris konkreetne, eesti keeles hästi arusaadav lause. Üks, mitte kaks, kolm ega neli. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Alternatiivmõtlejad, sealhulgas juba ka siin saalis, soovitavad nurisedes selle üle, et hinnad tõusevad ja intressid tõusevad, võtta maksude kogumise asemel laenu ja inflatsiooni kiirendada ja sedapidi defitsiitidest välja kasvada. Sihuke soovitus samadelt inimestelt. Päriselus … Vastake palun neile, aga vastake ka sellele, kuidas toimivad praegu Euroopas ja eurotsoonis koos riikide defitsiitne eelarvepoliitika ja intressimäärasid tõstev karm rahapoliitika. Kuidas see toimib? Mis seis on eelarvetega ja kuidas see mõjutab intressimäärasid ja teie tegevust?

Aitäh olulise küsimuse eest! Mis puudutab keskpanga pingutusi inflatsiooni ohjamisel ja selle mõju Euroopas erinevate riikide eelarvepoliitikale, siis selge on see, et keskpangal on lihtsam intressimäära tõusude läbi hinnatõusule piiri panna olukorras, kus ka valitsused astuvad sama sammu ega tekita puudujäägis eelarvete korral laenuraha majandusse täiendavalt suunates omalt poolt täiendavat nõudlust ja survet hinnatõusuks. Me näeme, et Euroopas tervikuna ikkagi enamik riike selgelt kulutab rohkem, kui on riigi tulud. Eesti ei ole siin erand. Enamik riike aga on siiski eelarve tasakaalu mõttes paranemise suuna võtnud. Mulle tundub, et Eesti võib-olla isegi vähem kui mõni teine riik või Euroopa riigid keskmisena. Ja see tõesti on probleem selles mõttes, et kui keskpank peab tegema kõik selleks, et hinnatõusu tagasi saada 2% lähedale, siis olukorras, kus riik laenuraha täiendavalt majandusse suunates tekitab täiendavaid surveid hinnatõusuks, peab keskpank lihtsalt intressimäärasid vastavalt rohkem tõstma, et seda tulemust saavutada. Ja selle mõju majandusele on omakorda majandusaktiivsust pärssiv ja teeb ettevõtetele ja inimestele laenumaksete tasumise veelgi keerulisemaks. See on lühike kokkuvõte.  

Kui küsida, kuidas intressimäärade tõus mõjutab näiteks riigireitinguid, ka Eesti riigi reitingut, siis see sõltub ka konkreetse riigi võlakoormusest ja võlastruktuurist. Eesti puhul on tõesti võrreldes enamiku teiste riikidega intressikulud riigieelarves veel väiksemad, aga nagu ma oma ettekandes välja tõin, siis võttes arvesse seda trajektoori, kus me täna oleme, kui me nüüd seda suunda ei muuda, siis me umbes kümne aastaga oleme oma riigi võlakoormuse kahekordistanud. Ja siis me räägime juba väga ulatuslikest intressikuludest Eesti riigieelarvele ja see hakkab minu arvates selgemalt mõjutama ka meie riigireitingut ja rahastamise hinda.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab natukene majanduse perspektiivi. Eesti Pank avaldas oma majandusprognoosi märtsi lõpus. Aga selles, nii nagu oli vist rahanduskomisjonis kohtumisel juttu, ei ole arvestatud seda, mis plaanid on valitsuskoalitsioonil maksudega. Me arutasime eile siin väga põhjalikult neid eelnõusid. Kõigepealt tuli välja, et eelarve puudujääki see palju ei vähenda, sest suur osa maksude tõusust läheb tulumaksuvabastuse laiendamisele kõigile 700 euroni. Siis saavad seda ka jõukamad inimesed ja sinna upub 500 miljonit. Nii et see on niisugune tasamäng enam-vähem. Aga samas maksutõusud mõjutavad majandust – tavaline reegel – mitte kasvatavalt, vaid jahutavalt. Kas te olete püüdnud hinnata ka selle valitsuskoalitsiooni plaanide ja maksutõusude mõju majandusele, võrreldes selle kevadise prognoosiga, kus oli mõõdukalt optimistlik suhtumine majanduskasvu?

Aitäh küsimuse eest! Me proovime seda nüüd täpsemalt teha õige pea. Juba juunikuus tuleme välja oma uue, värskema prognoosiga, kus me seda täpsemalt teha püüame. Lühike kokkuvõte tundub olevat, et näiteks tulumaksu puhul, üksikisiku tulumaksu puhul on tõesti tegemist suhtelise maksukoormuse nihutamisega. Käibemaksu puhul jällegi, kuna see on maks, mis lisandub kõigi kaupade ja teenuste hinnale, on tõenäoliselt tulemuseks ühekordne täiendav hindade kasv, mis tähendab, et me tõenäoliselt järgmisel aastal inflatsiooniprognoosi peame pisut ülespoole vaatama. Aga me proovime seda terviklikumat mõju arvesse võtta nii hästi, kui suudame, kui me loodetavasti umbes kuu aja pärast uue prognoosiga välja tuleme.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Ma olen muu hulgas ka Eesti riigieelarve kontrolli [eri]komisjoni liige. Hiljuti olid meil komisjonis ka eksperdid ja me arutlesime selle üle või, ühesõnaga, vaatasime tänast Eesti rahanduspoliitika seisu. Ja mulle tundus või jäi mulje, et just nagu konservatiivsem pool tegelikult sooviks olla rahanduspoliitikas oluliselt palju liberaalsem, võttes juurde laenu. Kui tuua näiteid, siis Prantsusmaal on võlakoorem rohkem kui 100% ja Jaapanis lausa üle 200%. Minu küsimus ongi selline: kas see võiks olla ka Eesti tee? Ja kiire teine küsimus ka: mida tähendab teie jaoks korras rahanduspoliitika? Kolm tunnust palun! 

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh küsimuse eest! Kui lühidalt vastata sellele, kas laenukoormuse püsiv suurendamine on õige tee, siis minu hinnang on, et ei ole. Kuigi on tõsi, et Eesti riigi laenukoormus on suhteliselt madal, siis vaadates seda trajektoori, kus me täna oma eelarve puudujäägiga oleme, nagu ma oma ettekandes viitasin, me umbes kümne aastaga suudaksime oma laenukoormuse kahekordistada ja siis muutuvad juba ka intressimaksed väga oluliseks kuluks Eesti ühiskonnale, Eesti riigieelarvele, kui intressimäärad jäävad samaks. 

Ja mis on märgid korras riigirahandusest? Kui panna ühtekokku kogu rahandust puudutav poliitika, sealhulgas keskpanga otsused, siis minu vaatenurgast on oluline, et me suudame rahanduspoliitika abil saavutada stabiilsuse, et keskpank suudab koos valitsuse toetavate sammudega hinnatõusu hoida piisavalt madalana. Ja teisalt peab riigieelarve tulude-kulude [vahekord] vastama majanduse tsüklilisele olukorrale. Ehk kui majandus on languses, siis on minu arvates mõistetav, et riik ei saa kulutusi sellisel määral kärpida ja riigieelarve võib puudujäägis olla. Aga olukorras, kus majanduse olukord on pigem hea, peaks tõesti proovima puudujäägiga riigieelarveid vältida.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Selle ülevaate andmisel te prognoosisite natuke ka tulevikku, mis võib juhtuda. Nagu ma aru saan, siis Vabariigi Valitsuse rakendatavate maksutõusude kohta otseselt Eesti Panga seisukohta pole küsitud. Samas on neis eelnõude seletuskirjades üks kord viide Eesti Pangale ja see on just siis, kui on räägitud käibemaksu tõusust majutusasutustele. Eesti Pank on välja toonud, kui palju majutusasutustes raha teeniti. Minu küsimus on see: kas te peate õigeks praeguse majanduslanguse perioodil maksude tõstmist, hakkamasaamist praegusel tasemel või pigem maksude langetamist? Milline oleks Eesti jaoks optimaalne tee?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, me siiski Eesti Pangana avaldasime arvamust kogu selle maksumuudatuste paketi kohta. Arvamuse sisu oli, et esiteks, olukorras, kus riik soovib kulutusi tõsta, me peame siiski õigeks, et otsitakse võimalusi nende kulutuste katmiseks ja muu hulgas, kui vaja, ka maksutõusude abil. Eesti majandus ei ole täna nii sügavas kriisis, et vajaks puudujäägiga eelarve kaudu ulatuslikku tuge. Ja mis puudutab üksikuid makse, siis tõesti, me kommenteerisime pigem neid asjaolusid, mis on vahetumalt seotud finantssektoriga. Ma oma ettekandes samuti viitasin ühele konkreetsele sättele, mis puudutab pankade maksustamist ja seda, et pankadele tegelikult Eestis ettevõtte tulumaksu puhul kehtib teistsugune reeglistik kui kõigile teistele ettevõtetele. Ma arvan, et seda võiks kaaluda, kas see on jätkuvalt põhjendatud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mul on kaks küsimust. Te mainisite, et võlakoormus Eesti riigil ei ole suur ja see on positiivne. Samas eelarve puudujääk on –4,3%. Teatavasti on kokku lepitud, et see võiks olla 3% ja välissektori võlg kuskil 60% SKP-st. Siinkohal küsingi, et teil on kindlasti olemas ülevaade headest ja halbadest näidetest. Võib-olla te tooksite välja top 3 positiivset näidet riikide osas ja top 3 negatiivset, mille puhul on siis jälgitud Maastrichti kriteeriume või mis tasandil ta täpselt on? Ja täpselt samuti ehk tooksite välja, mis on võlakoormus. Ja teine küsimuse pool. Arvestades praegust olukorda ja üleüldist majanduslangust, mille puhul me näeme seda, et näiteks töötleval tööstusel on pidevalt toodang vähenenud, lausa 12,6% võrreldes eelmise aastaga, siis (Juhataja helistab kella.) kuidas maksude tõus kokkuvõttes ettevõtluskeskkonnale praegu mõjuks?

Aitäh küsimuste eest! Kõigepealt, mis puudutab Euroopa riikide rahanduslikku statistikat, siis viimasel paaril aastal on tegelikult kõik Euroopa riigid olnud oma eelarvetega miinuses. See on seotud olnud eelkõige pandeemiakriisiga ja seejärel taastumisega. Ma isegi ei oska peast kohe tuua top 3, aga selge on see, et kõik – ma arvan, et võib öelda, et kõik – riigid tänaseks on võtnud oma eelarveplaanides siis suuna eelarve tasakaalu parandamisele. Eks me teame ajalooliselt pikemat perioodi vaadates, et pigem lõunapoolsed Euroopa riigid on olnud need, kus on eelarvepoliitika vähem konservatiivne. Näiteks Kreeka ja Itaalia on riigid, kus on suhteline võlakoormus majanduse mahtu arvestades kõige suurem. Need on need top-riigid võlakoormuse mõttes. 

Mis puudutab töötleva tööstuse käekäiku, siis põhimõtteliselt ma olen nõus, et töötlev tööstus, ekspordile suunatud tööstus on see, mis täna on Eestis majanduse ja ettevõtluse olukorda tervikuna hinnates suhteliselt keerulisemas olukorras. Just eksportivatele ettevõtetele on Eesti suhteliselt kiirem kulude kasv hinnatõusu tõttu teinud konkureerimise keerulisemaks. 

Nüüd, kui maksutõusudest rääkida, siis eksportivaid ettevõtteid muidugi käibemaksu tõus, mis on see põhiline riigile praegu plaanide kohaselt lisatulu toov maks, nii vahetult ei mõjuta, kuna eksport on nullkäibemaksuga. Kui küsida, milliseid majandusharusid need maksumuudatused rohkem mõjutavad, siis ma arvan, et võib vaadata pigem tõesti hotellide ja restoranide poole, kus see maksutõus saab olema suhteliselt suurem. Ja see tegelikult on ka teenuseid eksportiv sektor. Seal läheb suhteliselt keerulisemaks võrreldes varasemaga.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Aruandest selgub, et tegelikult jäi Eesti Pank oma investeerimistehingutega eelmisel aastal 157 miljoni euro suurusesse kahjumisse. Investeerimisvarade tootlus oli eelmisel aastal –157 miljonit eurot ehk –9%. Varasemalt on keskpanga investeerimisvarade tootlus alati plussis olnud ja tegemist on suurima kahjumiga keskpanga investeerimisajaloos. Samas kahjum pole kahjum enne, kui see pole realiseeritud. Minu küsimus on: mida te prognoosite, kas võlakirjade tootluse langus jätkub veelgi?

Aitäh olulise küsimuse eest! Tõesti, eelmine aasta oli Eesti Pangale investeerimisportfelli tulemusi vaadates ajalooliselt kehvim. See on seotud sellesama väga kiire intressimäärade tõusuga, millest me oleme täna palju rääkinud. Kui intressimäärad tõusevad järsult, siis võlakirjade hinnad samal ajal kukuvad. Eesti Pank on just eelkõige võlakirjainvestor. Me oleme proovinud leida võimalikult konservatiivselt investeerides võimalusi meie reserve kasvatada ja ajapikku tulu teenida. Seni me oleme edukad olnud, varasemaid kasumeid kasutades ka vajalikke puhvreid loonud, mille arvel me saime eelmisel aastal selle kahjumi katta. Aga nüüd ette vaadates ma olen jällegi suhteliselt optimistlikum, kuna nüüd intressimäärad on juba tõusnud mingile tasemele, mis tähendab, et kui nüüd uuesti investeerida kõrgema intressimääraga võlakirjadesse, siis ette vaadates tulu eeldatavasti saab olema jällegi suurem. Seda me oleme näinud juba selle aasta esimestel kuudel, kui keskpanga investeerimistegevus on taas kord olnud üsna kasumlik. Ja ka üldiselt Eesti Panga finantsväljavaateid prognoosides ja pidades silmas ka seda, et need võlakirjad, mida me ostame, siiski on olnud, ma ütleksin, üsna turvalised võlakirjad, mille puhul me eeldame, et sõltumata vahepealsetest hinnakõikumistest me ikkagi lõpuks saame selle võlakirja nimiväärtusega investeeringuna tagasi, ma pigem olen optimistlik Eesti Panga tulevaste finantstulemuste seisukohalt.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea Eesti Panga president! Minu küsimus on pisut filosoofilisemat laadi. Mis teie arvamus on, kui kaua on sihukene lõpmatu majanduskasv üldse jätkusuutlik, eriti maailma piiratud ressursside tingimustes? Ja kui suur osa sellest praegusest inflatsiooniprobleemist on siiski meie kunstliku majanduskasvu tekitamise tulemus rahatrüki ja kõige selle muu tõttu?

Aitäh huvitava ja tõesti pikemat arutelu nõudva küsimuse eest! Ma arvan, et siiski majanduskasv ja ühiskonna jätkuv jõukuse kasv on see, mille poole üldiselt inimesed proovivad alati püüelda, et elu oleks ikkagi natukene parem meil ja tulevikus meie lastel. Minu arvates ei saa öelda, et see pole jätkusuutlik, kui me ikka peame silmas mõistlikke reegleid ja pöörame kindlasti ka keskkonnamõjudele rohkem tähelepanu, kui seda on tehtud viimastel aastakümnetel või -sadadel. Ja ma arvan, et seda on võimalik teha ka moel, et ühiskonna heaolu kasvab, samal ajal kui me oma keskkonna ja planeedi eest hoolitseme. 

Kui küsida, mis on olnud seniste poliitikate mõju inflatsioonile, siis ühelt poolt näiteks keskkonna suhtes hoolimatu tööstus suudab toota kaupu odavamalt võrreldes olukorraga, kus ta peaks rohkem keskkonnamõjudele tähelepanu pöörama. Selles mõttes võib-olla on seni olnud hinnad madalamad ja inflatsioon selle võrra madalam. 

Kui küsimus oli rahatrüki mõju kohta, siis kindlasti kümne aasta jooksul näiteks euroalal olid intressimäärad ülimadalad. Kindlasti see elavdas mingil määral majandust ja tekitas ka mingil määral täiendavaid hinnasurveid, mis nüüd kõigi muude asjaolude kokkusattumisel avaldusid viimase aasta jooksul rohkem.

Kokkuvõttes ma arvan, et kõigil nendel teguritel on mõju. Võib-olla erisuunaline mõju oli praegu nendel kahel teemal, millest ma rääkisin, aga ette vaadates ma siiski arvan, et jätkub nii Eesti kui ka teiste ühiskondade püüdlus järjest parema elukvaliteedi suunas. Selles mõttes majanduskasvu kui kurja alget ma siin siiski ei näe.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea panga president! Mäletan sellest seljataha jäänud perioodist, et teie ja minu meelest ka teie eelkäija olite skeptilised selle raha trükkimise suhtes. Eesti Pank pigem on olnud Euroopa Keskpangas sellel seisukohal olev toimetaja. 

Mul on küsimus praeguse intresside tõstmise kohta. Te mitmele küsimusele vastates olete eeldanud, et see pigem jätkub. Kui Euroopas püütakse intresside või euribori tõstmise abil inflatsiooni ohjeldada, siis me näeme, et meil inflatsioon paneb oma rada ja endiselt toimetab. Kas teie arvates, kui me saaks eraldi Eesti seisukohast lähtuda, see intresside tõstmine on endiselt vajalik? Ma ei pea silmas Euroopat, vaid Eestit eraldi, kuigi seda on keeruline teha. Ja millised mõjud teie hinnangul on Ameerika eelarve- ja rahapoliitikaotsustel kogu meie rahasüsteemile?

Aitäh hea küsimuse eest! Kui mõelda, milline intressipoliitika sobiks just Eesti majandusele, siis ma arvan, et üsna kindlalt võib väita, et viimase ligi kümne aasta jooksul, kui intressimäärad olid liiga madalad, kui me oleks pidanud Eestis sõltumatult intressipoliitikat kujundama, siis arvestades, kuidas meie majandus oli keskmisest paremas seisus ja hinnatõus ka keskmisest kiirem, siis ilmselt oleks õige olnud, et Eestis oleks intressimäärad olnud pisut kõrgemad, kui nad enne seda intressimäärade tõusutsüklit olid. Ka praegu, kui mõelda, et kui meil oleks Eestis oma valuuta ja oma rahapoliitika, ja vaadata, kui kõrge on inflatsioon Eestis – see läks enam kui kaks korda kõrgemale kui euroalal keskmisena –, siis ma arvan samuti, et ei saa öelda, et euroala intressimäärad on meile liiga kõrged. Võrdlusena vaatame näiteks Ida-Euroopa riike, kus on oma valuuta. Seal on keskpangad pidanud intressimäärasid tõstma veelgi kõrgemale. Meie lähimatest riikidest näiteks Rootsi, kes on astunud üldiselt Euroopa Keskpangaga sama sammu, tõstis oma keskpanga viimasel istungil intressimäärad veel kõrgemale kui Euroopa Keskpank. Nii et kokku võttes võib öelda, et Eesti jaoks sobilikud intressimäärad ilmselt ei ole madalamad, kui nad oleksid euroala jaoks tervikuna. 

Kui küsida Ameerika keskpanga ja valitsuse otsuste mõjude kohta, siis Ameerika Ühendriikides on viimastel aastatel valitsuse eelarvestiimul väga ulatusliku puudujäägiga eelarve tõttu veel suurem kui keskmiselt Euroopas. Seal oli hinnatõus samas suurusjärgus kui Euroopas, aga võib-olla põhjused olid pisut erinevad. Seal ei olnud see energiakomponent nii oluline, suurem mõju oli siseriiklikel hinnasurvetel, muu hulgas riigieelarve tõttu. Ja sellest tulenevalt on ka arusaadav, et föderaalreserv on pidanud samuti intressimäärasid tõstma. Ta on tõstnud need juba tunduvalt kõrgemale kui Euroopa Keskpank. Aga Euroopas ja euroalal keskpanga poliitikat ja otsuseid tehes me ikkagi kitsalt vaatame olukorda Euroopas. Tõsi küll, välisturgude ja ekspordi mõttes on oluline, mis toimub ka teistes riikides ja piirkondades, aga see on nii-öelda taustainformatsioon, mida saab lihtsalt teadmiseks võtta. 

Luisa Rõivas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Mario Kadastik küsis euribori tuleviku kohta, mida te mõistetavalt kommenteerida ei saa. Minu küsimus on sama teema kohta veidi teise nurga alt. Laenumakse on paljude perede suurimaid kulusid, see on mõnikümmend protsenti kallimaks läinud. Euribori kiire tõus on selgelt pannud tugeva surve alla paljud kodulaenu võtjad, sealhulgas paljud noored pered. Kas te olete analüüsinud, kui kaua Eesti laenuvõtjad suudavad kõrgema euriboriga vastu pidada? Võib ju eeldada, et  see probleem kõrgemate maksete jätkudes kasvab. 

Aitäh olulise küsimuse eest! Ma viitasin, et vähemalt tänase seisuga veel ei paista, et oleks väga palju kodulaenu võtjaid raskustesse sattunud. See number, millele ma viitasin, et näiteks üle 60 päeva oma maksetega juba viivises olevaid laene on ainult umbes üks 800-st ehk 0,12%. Mis aga üldse ei tähenda, et inimestel on lihtne. Tõenäoliselt on paljudel vaja kokku hoida teiste kulutuste arvel. 

Kui veel natukene rohkem nendesse andmetesse sisse vaadata, mida me olemegi proovinud teha, siis võib öelda, et keskmisele laenuvõtjale – ja ma pean keskmise all silmas läbi aastate laenu võtnud inimesi, kellel on keskmine laenujääk täna umbes 50 000 eurot, nagu on see statistika, mida me näeme –, siis seni on euribori tõus lisanud kuumaksele ligi 100 eurot. Nüüd need, kes on võtnud viimasel paaril aastal laenu, nende laenujäägid on suhteliselt suuremad, keskmiselt 100 000 euro juures, ja nende puhul kuumakse on suurenenud ligi 200 eurot. Tuleks aga silmas pidada, et ka laenu võtnud perede sissetulekud on keskmisest kõrgemad kui keskmise pere sissetulek. Ja kõige suuremaid laene võtnud perede sissetulekud on veel suuremad. Kui me proovime hinnata, kui palju on peresid, kellel on laenumaksed tõusnud üle 300 euro kuus, siis meie hinnangul võiks neid olla umbes 5% kõigist laenuvõtjatest.

Pidades silmas ka Eesti Panga kehtestatud piiranguid, kui suuri laene üldse inimesele võiks anda tema sissetulekut silmas pidades, siis nii suure laenu võtmine eeldaks laenuvõtjalt või laenu võtvalt perelt ligi 6000-eurost keskmist sissetulekut. 

Nii et kindlasti inimestel on keeruline. Suhteliselt keerulisem kokkuvõttes on olukord eluasemelaenu võtnud peredel, kes on seda teinud hiljuti ja ostnud kallimat kinnisvara ega ole jõudnud veel oma laenujääki vähendada. Aga kui rääkida võimalikest probleemidest ettepoole vaadates, siis meie arvates kõige suurem risk on ikkagi see, kui inimesed kaotavad oma töökoha ja püsiva sissetuleku. Siis tavaliselt jäädakse oma laenumaksetega hätta. Ja sellest vaatenurgast lisab tõesti praegu optimismi arusaamine, et Eestis tööturg on väga heas seisus. Tööpuudus on madal, Eesti inimeste keskmine sissetulek jätkuvalt kasvab. Kui sissetulekud kasvavad edasi, siis võiks surve peredele nende kasvavate laenumaksete tõttu väiksemaks minna. Ma usun siiski, et intressimäära tõus jõuab oma tipuni mitte liiga kauges tulevikus.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt Eesti Panga president! Peale täiemahulise sõja algust Ukrainas on mitmekordistunud erinevate küberrünnakute hulk Eesti elutähtsate teenuste osutajate vastu ja tõenäoliselt püsib see väga suur ka järgnevatel aastatel. Ma küsiksingi: kuidas teie hindate Eesti Panga võimekust tõrjuda ulatuslikke küberrünnakuid ning kas on lähiaastatel plaanis ka kuidagi konkreetselt Eesti Panga küberkaitsevõimekust tõsta?

Aitäh küsimuse eest! Küberrünnakute suhtes piisava vastupanusuutlikkuse omamine on tõesti meie jaoks üks olulisi organisatsiooni ülesehitust ja juhtimist puudutavaid teemasid. Me oleme tegelikult Eesti Panga strateegias, mis on meie kodulehelt leitav, viis olulisemat järgmiste aastate arendusülesannet organisatsiooni jaoks välja toonud ja see on üks nendest. Nii et me oleme juba sinna panustanud. Keskpankade jaoks on Euroopa tasandil näiteks kokku lepitud sellised küberkaitse standardid, mille täitmine eeldab erinevate võimekuste ülesehitamist. Me oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi selles kõrgema taseme saavutada. Oleme täiendavat ressurssi organisatsioonis sellele valdkonnale suunanud, värvanud täiendavaid inimesi küberkaitseekspertide näol ja tõesti igakülgselt pingutame ja vaatame, et meie infosüsteemid oleksid võimalikult kindlad erinevate rünnakute suhtes. Seni, ma ütleks, et meil on loodetavasti läinud hästi. Ei ole meile teadaolevalt suudetud meie süsteemidesse sisse murda ja suuremat pahandust teha. Kuigi ausalt öeldes kunagi ei tea, vahest keegi kuskil vaikselt on infosüsteemi sisse murdnud ja ootab seal nii-öelda valvel. Aga meile teadaolevalt tõesti [seda ei ole]. Meil on praegu juba üsna hea võimekus küberrünnakutele vastu seista. Eelmisel aastal ühel päeval küll Eesti Panga avalik koduleht võeti rünnakutega maha, aga see ei puudutanud meie kriitilisi süsteeme, see oli seotud ainult infoga, mida me kuvame avalikult. See tegelikult sisulisi probleeme meile ei tähendanud.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Eesti Panga president! Te ütlesite oma ettekandes, et kui pankadel on head ajad, siis peaksid nad teenitud kasumit talletama ehk oma kapitali tugevdama. Te puudutasite ka pankade maksustamise teemat, millest on palju räägitud. Eelmistel aastatel erinevate andmete järgi teenisid siin pangad ligi 500 miljonit kasumit, samal ajal kui inimeste laenumaksed on suurenenud. Ma saan täiesti aru, ühelt poolt on meile kindlasti oluline see stabiilne teenus, mida pangad inimestele ja ettevõtetele pakuvad, aga teiselt poolt võiks ka kasuminumbrid reaalselt rohkem jõuda Eesti riigi eelarvesse, eriti arvestades seda, et kasum on teenitud Eesti inimeste pealt. Kindlasti te olete arutanud pankade kasumite maksustamist. Milliseid võimalusi te siin näete, just mõistlikke võimalusi?

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab pankade kapitali ja maksustamist, siis tõesti, meie lähtekoht on see, et pidades oluliseks esiteks finantssüsteemi ja pangandussüsteemi stabiilsust, sellist kriisikindlust, ja samuti võimekust Eesti ettevõtetele ja inimestele vajalikul määral laenu pakkuda, siis väga tähtis on, et pankadel oleks piisavalt kapitali. Pankade kapital pikas perspektiivis suures osas tuleb pankade varasemate perioodide kasumitest, millega nad saavad oma kapitali tugevdada ja tulevasele laenukasvule vundamenti laduda. Sellest oli kantud ka meie kommentaar viimastele maksumuudatusettepanekutele, et vahest tasuks kaaluda, kas on mõistlik see täna kehtiv süsteem, kus erinevalt kõigist teistest ettevõtetest, kes reinvesteeritud kasumilt maksu ei maksa, meie peame. Ehk kas on mõtet nõuda pankadelt nii-öelda avansilist tulumaksu, mille kohaselt pangad igal juhul on sunnitud jooksvat tulumaksu maksma sõltumata sellest, kas nad omanikule tulu jaotavad või mitte. Sellega me justkui motiveerime panku rohkem dividende jaotama ja siis vastavalt vähem oma kapitali tugevdama.

Ma saan aru, et teie küsimus puudutab tegelikult veel täiendavat võimalikku pankade maksustamist neid suuri kasumeid silmas pidades. Üldiselt Eesti Panga ja minu seisukoht on sama. Esiteks tahaks näha, et me pankade kapitali liiga palju ei õõnestaks. Aga pidades silmas, et tänavune ja järgmine ja võib-olla ette vaadates veel mõni aasta on pankadele tõenäoliselt suhteliselt kasumlikumad, oleks minu eelistus näha, et juhul, kui intressitulu kaudu pangad teenivad rohkem tulu, siis nad kasutaksid seda puhvrit ka paremate tingimustega pangandusteenuste pakkumiseks oma klientidele, alandades laenumarginaale. Seda me tegelikult olemegi näinud, see juba on selgelt aset leidmas. Hoiustavatele klientidele makstakse rohkem hoiuseintressi. Nii et seda me ka tegelikult näeme. Aga ma arvan, et seal on ruumi veel enamaks ja riik ei peaks ilmtingimata ettevõtteid, kes mõnel aastal teenivad rohkem kasumit, ükskõik mis sektoris nad on – eks see alati tuleb ju Eesti klientide arvelt –, erakorraliselt maksustama, vaid mõtlema, mis on pikas perspektiivis selle sektori huvides, antud juhul ka, mis on panga klientide huvides.

Kristina Šmigun-Vähi, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Küsin kolleeg Mario Kadastiku küsimuse. Millised on hetkel Eesti väljavaated lühiajaliste võlakirjade, laenude versus pikaajaliste osas? Meie riigi reitingut on kärbitud ja on antud kärpimishoiatus. Milline on selle reaalne mõju riigi laenu kulukusele laenude refinantseerimisel?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei vastanud nii konkreetselt, aga tegelikult proovisin kaude reitingute ja intressimäärade seosele härra Ligi küsimusele vastates juba viidata. Aga konkreetsemalt, milline võiks olla praegu toimuva intressitõusu mõju Eesti reitingule ja milline võiks olla selle mõju intressikuludele? Ühelt poolt me näeme, et kui eelmisel aastal Eesti riik võttis pikaajalist laenu 4%-lise intressiga, siis täna võlakirjainvestorid mitte niivõrd ei pööra tähelepanu ainult nendele vahetutele Euroopa Keskpanga otsustele, mida nad võib-olla on juba ette näinud ja tõenäoliseks pidanud, vaid proovivad hinnata, milline võiks olla intressiturgude areng näiteks 10-aastase võlakirja puhul järgmise 10 aasta jooksul. Seda silmas pidades on nendesamade võlakirjade tulusus praegu turul, nii nagu nendega kaubeldakse, mõnevõrra langenud. Võiks arvata, et kui täna Eesti riik uuesti läheks 10-aastase võlakirja alusel raha laenama, siis võib-olla ta tuleb pisut väiksema intressimääraga. Täna on see tulusus 3,6–3,7% juures, kui ma ei eksi. 

Aga ette vaadates tasub Eesti riigil kindlasti silmas pidada, et ei maksa eeldada intressimäärade väga kiiret langust. Ja kui küsida, kas on parem laenata raha lühiajaliselt või pikaajaliselt, siis ausalt öeldes on raske nõu anda. Ju on seda mõistlik teha arvestades, kui palju Eesti riik peab laenu võtma, kasutades erinevaid instrumente ja erinevaid võimalusi. Tüüpiliselt ongi riikidel erineva pikkusega võlakirjad turul ja on võimalik selline intressikõver kokku panna, kus on näha, kui suur teatud tähtajaga laenates intressimäär võiks olla. Ja see võib-olla annab mingi sihi riigiettevõtete intressimäära hindamisel ja planeerimisel.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja. Teie aruandes on juttu ka Eesti Panga tegevusest kliimavaldkonnas, kus räägitakse CO₂-st. Reaalne olukord on selline. Kogu CO₂ heitmekogusest Euroopa Liit toodab kuskil 5–7%. Eesti osa selles on 0,001% ehk siis praktiliselt olematu maailma mastaabis. Me viime läbi seda kliimapööret, aga muu maailm …  Näiteks Hiina ehitab samas sadu kivisöel toimivaid elektrijaamu, sama teeb ka India. Kogu selle rohepöördega me lihtsalt hävitame praegu oma majandust. Ja kui te ütlete, et me oleme teistele eeskujuks, siis on ju näha nende tegevuse pealt, et nemad kaasa ei tule. Ehk siis: kuidas on võimalik keeta suppi ühes katlas nii, et ühes kohas vesi keeb ja teises ei kee? Selgitage ära, kuidas see kõik võimalik on! Jürgen Ligi, ära podise vahele!

Palun austame üksteist siin saalis erinevates suundades. Palun, hea ettekandja, sõna on teil!

Aitäh küsimuse eest! Kliimapoliitikaga me tõesti keskpangas otseselt ei tegele, kuigi proovime selle mõjusid arvesse võtta oma majandusanalüüsis ja ka Eesti majanduse väljavaateid kommenteerides. See küsimus puudutab muidugi Euroopa kliimapoliitikat laiemalt, mitte ainult Eesti valikuid. Euroopas, Euroopa Liidus on ühiselt kokku lepitud kliimaeesmärgid ja sammud nendeni jõudmiseks. Tõsi, kui mõnes teises riigis või maailmajaos järgitakse erinevaid reegleid, siis see on probleem maailma kui kogu ühise majandusruumi vaatenurgast. Aga ma pidasin silmas just konkurentsivõimet, millest ka varasemalt riivamisi juttu oli. Ma arvan, et peaks arvestama ka võimalikke piiranguid, mis näiteks Euroopa turul võidakse seada tootjatele riikidest, kus kliimareegleid sarnasel kujul ei järgita. Ja nendest Euroopa Liidu välistest riikidest saab Euroopa või teistele lääne turgudele müük tulevikus ilmselt olema keerulisem. 

Nii et arvestades seda, et me siiski oleme osa läänemaailma majandusruumist ja Euroopa turust, ma arvan, et on raske ette kujutada, et me saame siin väga erinevaid põhimõtteid järgida, võrreldes sellega, mis on ühiselt Euroopas ka Eesti osalusel kokku lepitud. Ja kui tõesti ühes potis ei ole võimalik keeta erineva kuumusega suppi, siis majanduslikus mõttes on muidugi võimalik riikidevahelisele kaubandusele seada täiendavaid tõkkeid ja piiranguid, mis konkurentsi õiglasemaks teevad ega luba kliimaeesmärke mitte täitvatest riikidest pärit tootjatel odavamate hindadega mõnes mõttes ebaõiglaselt Euroopa turul konkureerida.

Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Püüan jätkata ühte teemat, mis on käsitlust leidnud, aga kuna Riigikogu on läbilõige ühiskonnast, siis püüan minna ka natukese lihtsustamise teed, et ka kuueaastane saaks aru. Mis ikkagi juhtub riigi majanduse ja inimeste toimetulekuga, kui üritada riigi laenukoormuse kasvatamise abiga ettevõtlust edendada?

Aitäh küsimuse eest! Laenukoormuse abil ettevõtluse edendamine – ju siis selle all võib silmas pidada seda, kui riik võtab laenu, riigi tulud ei kata kulutusi ja siis need täiendavad kulutused on suunatud oma ettevõtete toetamisele või muul moel, kaudsemalt majandusse raha suunates. Näiteks riik tekitab täiendavat nõudlust, mis tõesti toetab oma ettevõtteid. Mida see lõpuks võib tõenäoliselt kaasa tuua, on see, et selline täiendav majandusse raha suunamine valitsuse poolt elavdab majandust. Samal ajal tekitab see täiendavat hinnatõususurvet, mis käib käsikäes majanduse elavnemise ja ostujõu suurenemisega. Pikas perspektiivis lükkab see majanduse selles mõttes tasakaalust välja, et selle suurenenud hinnasurve tõttu muutub tootmine ja ettevõtluse arendamine Eestis suhteliselt kallimaks kui mõnes kõrvalriigis, mis sellist poliitikat ei järgi. Ja selle tulemusena nendel Eesti ettevõtetel, keda riik esialgu proovis toetada, konkurentsivõime pikas perspektiivis kannatab. Ehk siis, kui vähegi pikemat ajahorisonti riigi juhtimisel silmas pidada, ei ole minu arvates mõistlik poliitika, kus valitsus eelarve puudujäägi korral pidevalt laenab, et suunata see raha majanduse elavdamiseks.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud Eesti Panga president! Me teame, et Eesti rahaturg on suurpankade tegevuse osas väga hästi reguleeritud, väga hästi kontrollitud ja see süsteem töötab kas nüüd just laitmatult, aga kindlasti väga hästi. Aga turul on ka väiksemaid tegijaid, nagu hoiu-laenuühistud, ja veel väiksemaid, kes on need kiirlaenude andmise kontorid. Kas Eesti Pank kuidagi neid ka reguleerib? Vaadake, need kiirlaenukontorid annavad laenu kõige haavatavamatele inimestele ja sealt tulevad üksikisikute pankrotid ja muud taolised. Kui lähed panka laenu võtma, siis on kõik okei, siis sa pead kõik ära tõestama, aga nende puhul seda ei pea. Kas te kontrollite ka neid piisavalt?

Aitäh küsimuse eest! Alustuseks ma olen nõus, et pangandusturg on Eestis päris hästi reguleeritud ja Finantsinspektsiooni järelevalve ning Euroopa Keskpanga järelevalve suuremate pankade üle toimib hästi. Mis puudutab kiirlaenuandjaid, mida me formaalset käsitame nii-öelda muude krediidiandjatena, siis nemad on juba mitu aastat olnud ka Finantsinspektsiooni järelevalve all. Siin ei ole otseselt Eesti Pank järelevalvet tegev asutus, vaid Finantsinspektsioon, mis mõnes mõttes on Eesti Panga sõsarorganisatsioon ja teostab seda järelevalvet. Samuti on kehtestatud maksimaalne krediidi kulukuse või lihtsustatult intressimäära lagi, mida need laenuandjad võivad klientidelt küsida. Nii et ma ütleks, et see regulatsioon on ajapikku ka kiirlaenuandjate puhul siiski paranenud. 

Aga te viitasite ka hoiu-laenuühistutele ja see on tõesti selline osa Eesti finantssektorist, kus regulatsioon on kõige nõrgem. Hoiu-laenuühistud ei ole üldse ei Finantsinspektsiooni ega kellegi teise järelevalve all. Sisuliselt on ootused, et hoiu-laenuühistute liikmed, kes on need tavalised hoiustajad hoiu-laenuühistutes, ise hindaksid, kui riskantne vastava ühingu juhtimine on. Me teame, et ei ole väga realistlik oodata, et iga inimene suudaks oma hoiu-laenuühistu tegevust sellisel määral hinnata. Ja üldse, kas neile vajalikku informatsiooni nende hinnangute kujundamiseks antakse? Nii et kui küsida, mis osa Eesti finantssektorist vajaks veel täiendavat järelevalvet ja regulatsiooni, siis minu hinnangul see on tõepoolest hoiu-laenuühistuid puudutav osa.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Riigikogu võrdsete võimaluste toetusrühma esimehena küsin Eesti Panga vaate kohta või tegevuse kohta võrdsete võimaluste edendamisel. Kas Eesti Pangal on mingisuguseid algatusi või mingisuguseid mõtteid selles osas? Pangad on väga olulised panustajad võrdsetesse võimalustesse ühiskonnas.

Aitäh hea küsimuse eest! Mul on hea meel raporteerida, et eelmisel aastal me tõesti Eesti Pangas rakendasime võrdsete võimaluste harta, mille me leppisime kokku Euroopa tasandil ja mille minu arvates on pea kõik Euroopa Liidu keskpangad enda tegevuses aluseks võtnud. Me mitte ainult ei allkirjastanud ühe dokumendi, vaid tõesti, me mõtleme parasjagu läbi, mida me konkreetselt saame veel paremini teha oma organisatsiooni juhtimises. Tõesti, püüame igas mõttes parandada juhtimises töötajate kaasamist, võrdsete võimaluste tagamist igal tasandil. Ja võib-olla, kui ma järgmine aasta siin teile taas aru annan, siis saan rääkida veel konkreetsematest edusammudest, mida see konkreetselt on kaasa toonud.

Austatud Eesti Panga president Madis Müller, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile ja jõudu teile ja Eesti Pangale! 

Head ametikaaslased, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Igor Taro.

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Austatud Eesti Panga president! Mitte ainult fraktsiooni esindajana, vaid ka Eesti Panga Nõukogu värske liikmena soovin Eesti Panga presidenti tänada selle põhjaliku ettekande eest ja eriti selle järgnenud küsimuste-vastuste sessiooni eest, mis andis meile üsna põhjaliku ülevaate erinevatest makromajanduslikest küsimustest. See on olnud seda aktuaalsem nende arutelude kontekstis, mida me just eelnenud päevadel siin pidasime rahanduspoliitika ja majanduspoliitika otsuste vaates. 

Ma sooviksin, kuigi meil siin saalis ei ole väga palju majandusteooria skeptikuid, protokolli mõttes ikkagi ka põhiseaduskomisjoni esimehena ära märkida selle, et Eesti Pank on oluline põhiseaduslik institutsioon, mille sõltumatus on tagatud. See on vajalik just nimelt selleks, et meil oleks olemas alati teine arvamus, lisaks Rahandusministeeriumi prognoosile ka selline prognoos, mis valmib sõltumatult valitsusstruktuuridest ja annab meile sellise kõrvalhinnangu. Ja kui Eesti Panga hinnangul näiteks võlakoormuse suurendamine ei aita pikas plaanis majanduskasvule ja inimeste toimetulekule kaasa, siis suurima tõenäosusega see nii ongi. Tasub seda usaldada. 

Loomulikult saadikutena, seadmata kahtluse alla kuidagi Eesti Panga sõltumatust, me jälgime murega kõiki neid rahapoliitika mõjusid meie inimeste toimetulekule ja väljendame ka siin oma küsimuste kaudu suurt muret seoses intressitõusuga. Me teeme seda lihtsalt kantuna sellest murest, et Eesti kodanike hea käekäik jätkuks. Arvestada tuleb ka teatud ajaloolisi pretsedente, mis on tõepoolest olnud. Näiteks Jaapanis on olnud kogemus, kus 1980. aastate lõpus keskpanga ennetava tegevuse tulemusena mitte lihtsalt ei jahutatud majanduskasvu maha, vaid viidi riik sügavasse depressiooni ja deflatsiooni, millest oli hiljem väga raske väljuda. 

Aga veel kord: aitäh selle väga põhjaliku sissevaate eest ja tähelepanu juhtimise eest! Tänan!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laatsi. 

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid ja kõik inimesed, kes meid jälgivad internetikanalite kaudu! Soovin ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt tänada Eesti Panga presidenti Madis Müllerit põhjaliku ülevaate eest ja loomulikult ka nende vastuste eest, mis ta Riigikogu liikmetele andis. Kahjuks Riigikogu liikmetel oli võimalus küsida ainult üks küsimus ja ma arvan, et kui vähegi võimalik, siis Riigikogu juhatus võiks natuke nõu pidada ja lasta, kui vähegi võimalik, rohkem küsida. On ju olulised teemad, eriti arvestades ka praegust olukorda. 

Aga tulles tagasi meie majanduse olukorra ja rahanduspoliitika juurde, toon välja mõningad numbrid. Ja nimelt, alustan aastast 2021. Vaadates riigieelarvet aastast 2021, selle tulusid ja kulusid, siis [näeme, et] kulusid oli planeeritud 12, 427 miljardit ja kulude pool oli 12,777 miljardit. Nagu väga suuri kääre ei ole, kõik tundub hästi olevat. 

Kui nüüd tuleme aastasse 2022, siis tulude pool on meil 13,373 miljardit ja kulude pool 14 miljardit 202 miljonit. Siin on juba natukene suurem vahe. Aga nüüd jõuan selle aasta ja selle aasta eelarve juurde, mis kinnitati 2022. aasta talvel ehk enne jõule. Loomulikult, tol ajal, nii nagu te mäletate, valitsesid meil Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa ning siis pandi paika eelarve järgmiste numbritega: 15 miljardit 566 [miljonit] on tulude poolel ja kulude poolel on 16 miljardit 795 [miljonit].  

Millele ma tahaksin juhtida tähelepanu? Kui eelnevatel aastatel on olnud üpriski konservatiivsed numbrid, siis selleks aastaks planeeriti rohkem tulusid 2,2 miljardi ulatuses ja kulusid 2,6 miljardi võrra rohkem. Kuidagi ei klapi. Selline tunne, et selle eelarveteose, mis tegelikult eelmine aasta ära kinnitati, võiks nimetada muinasjutuks. Ja üldiselt, kui muinasjutt tavaliselt lõpeb hästi, siis selle muinasjutuga on paraku teisiti. Me oleme siin seda küsimust juba poolteist nädalat lahanud ja selle muinasjutu lõpp on üleüldine maksude tõus. Ja loomulikult sellises olukorras, kus töötlevas tööstuses on meil juba aasta aega langus – tegelikult meil ju suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja ongi töötlev tööstus –, see pilt ei muutu paremaks. See otseselt puudutab meie ettevõtete konkurentsivõimekust, ja seda eeskätt välisturgudel. Ka Eesti Panga president ütles, see on oluline haru. 

Ja kui me jõuame ka teisele poole vaadata, mis on meil sisemajandus, meie kui tarbijad, siis pidev intressimäärade, euribori tõus võtab meilt igapäevaselt rohkem raha. Ma toon teile lihtsa näite. Keskmine laenusumma ühel Eesti perel on 100 000. See oli seisuga 2021. aasta, tõenäoliselt praeguse seisuga on see veelgi suurem summa. Euribori tõusu muutus võtab selliselt perekonnalt iga kuu 200 eurot rohkem. 

Ja kui me räägime tarbimismaksude [tõusust], mis kõige rohkem tegelikult perekondi lööb, siis need summad on kindlasti märkimisväärsed. Ja kui me räägime ühest küljest, et seda tehakse ainult 2 protsendipunkti võrra, siis peab selgelt mõistma, et kui kõik need kulud kokku panna, siis need summad on loomulikult tunduvalt suuremad. 

Nii et veel kord: hetkeseisuga ja arvestades seda, et valitseva koalitsiooni eesmärk on ju tegelikult jõuda [languseni] 3% sisemajanduse koguproduktist – praegu on see 4,3% –, ma arvan, et see eesmärk on küll üllas, aga seda kindlasti tehakse seetõttu, et 2023. aasta eelarve oli ebakorrektselt koostatud ning nüüd siis tavainimeste arvelt püütakse seda olukorda muuta.

Aitäh! Ma palun nüüd kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. (Anti Poolamets palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Saan kasutada kahte märksõna: nendeks on soovmõtlemine ja hurraa-optimism. Kuigi teilt kõlas ka kriitilisi noote, siis hurraa-optimism on kõrgemal tasemel. Ma pean silmas rohepöördesse suhtumist. See on üleüldine koalitsiooni unelm ja üleüldine selline peavoolu fanatism, et küll tehnoloogia need asjad lahendab. Kunagi tuleb mingi tehnoloogia, küll see lahendab! Paraku ei oleks sellest veenvaid märke. Pigem on olukord sant. Ja minu meelest teie kõne oli vägagi ausalt kroonulik, meeldida tahtev olukorras, kus meil on 30 aasta suurim inflatsioon olnud. (Naerab.) Vabandage, siin peaks olema dramaatilist nooti rohkem ja mitte teatraalsuse huvides, vaid päriselt, sest olukord ju oli väga sant. On leevenemise märke, aga toome järgmise näite. Kas oli ikka sant, kui meil on Euroopa suurim kukkumine, Euroopa suurim majanduslangus? Kas on põhjust mõningaks tõsisemaks, dramaatilisemaks väljaütlemiseks? 

On ikka küll, sest teil on sama suur ülesanne nagu luureorganisatsioonidel anda täpset, adekvaatset infot. Aga mida Rahandusministeerium koalitsiooni enda väitel neile ütles: pidi ju kõik hästi minema, aga näete, läks nii nagu alati, eks ole. Me peame nüüd lajatama teile sellise maksupaketi, mida pole 20 aastat nähtud. Ja kui sellised prognoosid on, siis tõesti ei saa keegi oma ennustusi teha. Aga mida teha luurajatega, kes kannavad ülemusele ette soovunelmaid? Nad lastakse lahti. Oli meil üks naaberriik, kelle luurajad tahtsid meeldida oma ülemusele ja kandsid kõik ette, et Kiiev kukub kohe, meil on kõik hästi. Kus nad nüüd siis on omadega? Ja see on meeldimise soov või kroonulik viisakus, võib-olla ka viisakus, et räägime nii, nagu peab. Te teete oma kohustusliku linnukese, et Eesti Pank tegeleb rohepöördega. No ma ei tea küll, kuidas. Aga see ju ei aita ilustada seda halastamatut numbrite rida. 

Me oleme 30 aasta sügavaima kukkumise, kõrgeima inflatsiooni läbi teinud. Meil on mõtlemise koht, kas on midagi valesti läinud ennustamisel Rahandusministeeriumis. Kus on valesti läinud? Ma tean, et härra Sutt aimab halba. Aimab halba! Ja ma tean, et Reformierakonnas on veel inimesi, kes aimavad halba, et need prognoosid, mida jälle lubatakse – küll läheb sügisel kõik tasakaalu, maksud peale, raha tuleb, kõik on tasakaalus –, aga nad aimavad halba, et see ei pruugi nii minna. Ja mis siis saab? Jah, mis siis saab? See on üks lõputu kärpimiste ahel, maksutõusude ahel, aga ikka ei lähe paremaks. 

Ja üks lihtne põhjus on see rohepööre. Seekord ei ole lihtsalt raha ühest taskust teise tõstmisega tegu, vaid energiahinnad on need, mis mõjutavad meid teistmoodi kui tavaliselt. Ja kui me selles osas positsiooni ei võta ... Koalitsioonil on [soov] näha, et kümne aasta pärast on elu uus, siis on meil odav energia, siis on tuulikupargid valmis. Aga mis vahepeal juhtub? Vahepeal kiratseme, vireleme ja ootame tohutult õnnelikku aega, kui on valmis tohutud Läänemere tuulepargid, kui on valmis tohutud kompensatsioonijaamad. Aga summad selleks on üüratud. Kusjuures meil on vaja investeerida riigikaitsesse kiiremas korras, tegelikult ka riigikaitselaenu võtta ilmselt, sest sellega ei kannata venitada. 

Ehk on oodata, et teie prognooside optimism lahtub peagi. Ja mis siis edasi saab? Aga minu meelest tuleks prognoosidel minna ikka tõeliste riskistsenaariumide teed. Ja see kainestaks valitsust ja avalikkust, sest kogu aeg lisatakse neid optimistlikke noote, et küll aasta lõpus on majanduskasv. Ei olnud ju 2022. aastal, ja see ei olnud ainult välismõju. 

Ma tõin teile näite Eesti tööstuste lagunemisest. Põlised, 150 aastat vanad tööstused, näiteks Eesti ehitustööstuse [alustala], lihtsalt panevad tootmise kinni CO₂-kvoodi kahekordistumise tõttu. Virumaa on suurimate tööstusettevõtete asukoht: Estonian Cell paneb ennast seisma, Kunda tsemenditehas – kui palju töötajaid on sealt ära läinud? Ja mis veel rääkida Ida-Virumaast?! See õiglase ülemineku fondi näpuotsatäis ei päästa ju, nii et me hakkame seal sotsiaalabi maksma. Pange see ka oma järgmisse ennustusse sisse, prognoosige, kui palju tegelikult läheb see üleminek maksma! Kui palju me peame sotsiaalabi maksma? Kui palju peab hakkama maksma nendele, kes hinnatõusude tõttu enam toime ei tule? Võib-olla kordub olukord, kus inimesed lähevad KOV-ide ukse taha abi küsima, mida ei ole 90-ndate algusest saadik olnud, [kuna pole olnud] sellist ränka, massiivset energiahäda. 

Ja ärme unustame, et meie konkurentsivõime seisukohalt olid kriitilise tähtsusega odavad energiahinnad 90-ndatel: siia tuli välisinvesteeringuid, me suutsime oma hindadega konkurentsivõimelised olla. Ja nüüd me siis [teatame] muretult: ah, kümne aasta pärast hakkavad tuulikupargid tööle. Mis me nii kaua teeme? Kas meil on siis kümme aastat depressiooni? 

Nii et palun mõelge tõsiselt! Tehke mitte ainult üks stsenaarium, vaid rohkem, et ka koalitsioon saaks kaaluda erinevaid variante. Mina ei taha parastades pealt vaadata, ma tahan, et Eesti ettevõtted ellu jäävad. Ja see on tegelikult meie kõigi ühine ülesanne. Aitäh!

Aitäh, Anti Poolamets! Järgnevalt ma palun siia parlamendi kõnetooli Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Head kolleegid! Tänane Eesti Panga aastaaruande kuulamine oli hea arutelu. Eesti Pangal on kindlasti väga oluline ja keskne roll just majandusteemade puhul ühiskonnas avaliku arvamuse kujundamisel ja mõjutamisel. Just, et teha seda professionaalselt, faktipõhiselt, analüütiliselt, sest nii me saame kokkuvõttes paremad tulemused, paremad poliitilised valikud ja saab ka ühiskond edasi liikuda. 

Minu jaoks puudutas panga president oma kõnes kõiki olulisi teemasid nende olulisuse järjekorras. Arusaadavalt inflatsioon on olnud see, mis on meie ühiskonda ja tegelikult kogu maailma riike väga otseselt mõjutanud. Erinevalt eelkõnelejast olen ma üsna veendunud, et keskpankade tegevuse tulemusena inflatsioon liigubki õiges suunas ehk allapoole. Eks me võime seda sügisel faktipõhiselt üle kontrollida, kellel oli õigus. 

On palju olnud küsimusi, mida teha nüüd intresside tõusuga. Kas keegi peaks seda kuidagi kompenseerima? Ja ma arvan, et ka see debatt oli väga hea ja vastuseid asjalikud. Nii nagu praegu näitab ka statistika, on üldiselt nii Eesti inimesed kui ka ettevõtted oma laenukoormaga ja laenu teenindamisega toime tulnud. Kas kõigil on lihtne? Kindlasti mitte. Aga ma arvan, et aidanud on see, et nende laenude väljaandmisel tegelikult juba pangad ise hindasid, mis on laenu teenindamise võime, kui intressid peaksid jõudma tänastele tasemetele. 

Ma arvan, et [teema], mille puhul oli kõige rohkem vastandumist, oli rohereform, roheinvesteeringud. Ja see vastandumine oli mustvalge. Mõned nägid selles maailma lõppu ja teised nägid selles võimalust. Võimalus ta kahtlemata on. Lihtsalt puhtalt fakti mõttes: kui siin oli jutt, et elektri hind on kõrge ja alles kümne aasta pärast läheb ta meil äkki odavamaks, siis just praegu kontrollisin, börsielekter maksab 0,27 senti kilovatt-tund ja järgmine on 0,34 senti kilovatt-tund. Nii et tegelikult neid investeeringud taastuvenergeetikasse, mis juba on tehtud, on andnud ka tulemust, on andnud puhtama elektri, väiksema keskkonnajalajälje. Ja taastuvenergeetika on täna kindlasti kõige soodsam energiaviis. 

Kas Eesti majandusel läheb läbivalt halvasti? Jällegi, kes vaevub lugema, Äripäevas oli päris hea pikk ülevaade kaitsetööstuse klastrist, mis kindlasti on väga suure potentsiaaliga. Ja jälle lihtsalt tahavaatepeeglisse vaadates: viimase kahe aastaga on Eesti majanduse maht kasvanud peaaegu 9 miljardi jagu. Me ei saa rääkida kokku kukkunud majandusest, mis kasvab kahe aastaga ligi 9 miljardit. 

Majanduspoliitiline nõuanne on tegelikult, ma arvan, meie vaates siin kõige olulisem asi, mida Eesti Pank annab. Eesti Pank ei kirjuta ette poliitilisi valikuid. Küll on Eesti Pangal oluline roll ja tänuväärne töö anda hinnanguid, mis on ühe või teise poliitilise valiku mõju majandusele, ühiskonna arengule. Pangal on selleks olemas kompetents ja võimekus. Ma arvan, et seda tulebki ära kasutada ja meil on tark seda kuulata. Kas me kõigega nõustume? Tõenäoliselt mitte. Aga ma arvan, et see ongi normaalne. 

Ja jälle fakti täpsuse huvides: Eesti Panga prognoos ja Rahandusministeeriumi prognoos ei kattu üksüheselt. Ma arvan, et pank näeb majandust veidikene paremas seisus olevana kui Rahandusministeeriumi viimane prognoos. 

Võtaksin ühe minuti lisaaega. 

Üks minut lisaaega, palun!

Nii et just seesama sõltumatu vaade, mida siin mitu küsijat mainis, ongi õigete või paremini läbi mõeldud majanduspoliitiliste valikute kaalutlemise aluseks. 

Ja üks soov siit kaasa ka. Ma arvan, et kõikides järgmistes prognoosides ja analüüsides võiks olla rohkem seda võrdlust, kuidas Eesti asetub rahvusvaheliselt, mida me peame tegema selleks, et olla rohkem konkurentsivõimeline, ligi meelitada investeeringuid, olla atraktiivne inimestele, kes soovivad ennast teostada. Siis, ma arvan, saame hakkama ka nende väljakutsetega, mis meil tee peal ees on, olgu demograafia, sotsiaalvaldkonna, rohereformi või mingis muus valdkonnas.

Aitäh veel kord Eesti Panga presidendile ja jõudu töös!

Aitäh! Stenogrammi huvides täpsustan, et Andres Sutt sai sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel. Jürgen Ligi, teie fraktsiooni nimel on Andres Sutt juba esinenud, nii et ma ei saa teile kahjuks sõna anda. Kuna rohkem kõnesoove ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Ja, head kolleegid, sellega on ühtlasi ka meie tänane istung lõppenud.